TERVE PERE + reisilisa (18.10.2012)

18. oktoober 2012

U U S & H U V I TAV

E - r aa m atu d

TERVIS

L a p se g a s ö ö m a

TO I T

REIS

32”

LED

Sisseehitatud digituuner

10 K

0%

UUD

299

USB tugi 4614C

UE50EH5300

€ 50” LED

4524C

UE32EH4003

10 K

0%

UUD

359 Kogumaht 323 l Kõrgus 185.5 cm

50€

€

Tavahind 409 €

A++ energia

SÄÄST

10 K

0%

UUD

699

100 Hz CMR

€

Oktoobris toome teile pesumasinad ja külmikud TASUTA koju!

9331A

RL39TGCIH1

Full HD Smart Hub

A++ energia

1000 p/m 7 kg Time manager

LCD ekraan

389

€

UDEL

M UUS

4568C

EWP1074TDW

Uus & huvitav

Edasim端端jad leiad:

www.lenne.ee 2

Uus & huvitav Tiina-Liina Uudam

Fotokonkurss „SUVERÕÕM 2012” Meil oli väga hea meel tõdeda, et eel­ mises Terves Pe­ res välja kuulutatud foto­konkursile lae­ kus niivõrd palju pil­ te. Suur aitäh kõigile pildisaatjatele, et ja­ gasite oma suverõõ­ mu ka meiega! Žürii valis võidu­ pildiks Maiu Tafenau saadetud foto. Pal­ ju õnne! Sina oled Samsung WB100 kaamera uus omanik.

Võtame võitjaga ise ühendust.

Mis siis, et ilm on külm, maasikad on ikka magusad.

Olge terved!

Käes ta ongi – see ilus ja kuldne sügis. Seekordne Terve Pere number ongi meil väga sügisene, kus pakume teemasid mitmest valdkonnast – lugemist leiab nii e-raamatute, tervise kui ka toidu kohta.

Seekord on Terve Pere lõpus ka mahukas reisiosa, kust põnevaid reisi­ideid saada. Tulemas on koolivaheaeg, seega just sobiv hetk perega midagi koos ette võtta ja uut energiat ammutama minna. Ja selleks ei peagi kaugele sõitma – ka meie kaunil kodumaal on palju imelist vaadata ja põnevat ette võtta.

Eve Kaljusaar toimetaja

Terve Pere Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Eve Kaljusaar, eve.kaljusaar@lehed.ee, tel 669 8321 Reklaam: Külli Kruusandi, kylli.kruusandi@lehed.ee, tel 669 8237

KIRJUTA meile!

Kirjutage, millised artiklid seekordsest numbrist teile meeldisid ja milliste tee­ made kohta sooviksite Tervest Perest veel lugeda.

Kõigi meilisaatjate vahel läheb loosi­ rattasse Avon Baby beebitoodete komplekt.

Teie meile ootame kuni 9. novembrini aadressil pere@ekspress.ee.

Oriflame’i komplekti Milk & Honey Gold võitis Kaido ja komplekti London Anu. Palju õnne! Võtame võitjatega ise ühendust.

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: AS Eesti Ajalehed Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall

KOOSTÖÖPARTNER: Aurinko

5559 9608  info@etpeokorraldus.ee

Teie peo ! d e s u d n e h a l k i t er v ASUTUSTELE motivatsiooniüritused suve-talvepäevad kliendiüritused tooteesitlused jõulupeod

ERAISIKUTELE pere- ja lasteüritused sünnipäevad-juubelid pulmad jõuluvana tellimine

www.etpeokorraldus.ee 3

Uus & huvitav

Piret Tamm

Koolivaheaeg koos kaisukaruga

Kolgaküla filmifestival

Miia-Milla-Manda muuseumis toimub 23.– 27. oktoobril kaisukaru 110. sünnipäevale pühendatud nädala jooksul mitmeid tore­ daid ettevõtmisi.

Külla tulevad ajaloolised kaisukarud Tallinna Linnamuuseumi lastemuuseu­ mi kogudest, maha peetakse suur auhin­ naline karude otsimise mäng ning näha võib ka väljapanekut muuseumitöötajate kaisukarudest.

Iga päev toimuvad karuteemalised lõ­ busad ja silmaringi avardavad töötoad.

Palju uut ja huvitavat saab teada kaisu­ karu ajaloost ning tema tähtsusest täna­ päeval. Vaadatakse ajas tagasi ning uuri­ takse, millised karud elasid ammustel aega­del maailma eri paikades ning kes müttavad metsades, tundrates ja põldu­ del nüüd.

25.–26. oktoobril toimub karude öö Mõmmik: 45 aastat vana. muuseumis. Võta kaasa kaisukaru, mad­ rats ja magamiskott ning veeda muu­ Vanurina heas vormis. seumis terve ööpäev! Osalema on ooda­ tud 7–11aastased karusõbrad. Vajalik eel­ registreerimine telefonil 601 7057 või e-postil mmmm@linnamuuseum.ee.

27. oktoobril on koos kaisukaruga sissepääs muuseumisse soodus­ piletiga. Kõigil karuomanikel on kell 13 võimalus osaleda kaisukarude koosolekul, kus toimub arutelu sõpruse teemal.

Kolgaküla Selts korraldab 19. ja 20. oktoobril filmifestivali, kus näida­ takse kõiki kaheksat Kolgakülas vändatud filmi, mitmes neist on ko­ halikud inimesed osalenud massistseenides: „Inimesed sõdurisinelis” (1968), „Verekivi” (1972), „Äratus” (1989), „See kadunud tee” (1990), „Tulivesi” (1994), „Tulekummardajad” (2000), „Vanad ja kobedad saa­ vad jalad alla” (2002) ning hiljuti kinodesse jõudnud „Seenelkäik” (2012).

Pärast igat filmi meenutatakse selle tegemist, kohale on kutsutud mõni võttegrupi liige või näitleja.

1 klikk = 1 ÕUN turvakodude lastele SEB Heategevusfond kutsub Facebookis üles kinkima õunu turvakodulastele. Õuna kinkimi­ seks klõpsa SEB Heategevusfondi Facebooki le­ hel facebook.com/heategevusfond. Eelmisel aas­ tal koguti sama kampaania raames 1350 õuna. Sel aastal on eesmärk suurem, sest lastele soovitakse valmistada rõõmu rohkem.

Avon Baby Avon tõi turule oma esimese beebidele mõeldud sarja, kuhu kuuluvad õrn šampoon (250 ml, 4 ¤), niisutav emulsioon (250 ml, 5 ¤), mähk­ mevahetuskreem (100 ml, 5 ¤), hooldav õli (250 ml, 5 ¤), dušigeel-­ šampoon (pealaest jalatallani; 250 ml, 4 ¤) ning õrnad puhastusrä­ tid (64 tk pakis, 4 ¤). Beebisarjast leiab ka hoolduskoti, hoiualuse, rä­ tiku, mähkmevahetusaluse ning isegi ema koti. Avon Baby tooted on lastearstide poolt testitud, ei tekita allergiat, parabeeni- ja värvainete­ vabad, sobivad tundlikule nahale ning sisaldavad aaloed ja kummelit, mis pehmendab nahka ja hoiab seda tervena. Avon Baby sisaldab kõi­ ki hooldus­tooteid, mida beebi nahk vajab, säästes sellega ema mure­ dest ning kinkides emale ja lapsele koos olemiseks rohkem aega. Enam ei pea mööda poode erinevaid tooteid taga otsima.

Taaskasuta stiilselt 20. oktoobril kell 18 toimub Rakvere Pangamajas teist korda taas­ kasutust propageeriv moeetendus „Moepeatus”. Publiku ette astub 12 kollektsiooni, mille disainerid tulevad kokku tervest Eestist. Pea­ le põneva show saab kuulata ka live-muusikat ning nautida maits­ vaid küpsetisi. Parimatele on auhinnad, võitja esindab taaskasutust moeetendusel „Moedepoo 2013”.

Lisainfo: www.moepeatus.blogspot.com

CuraMed® – ternespiima-imemistabletid kurgule ja immuunsusele

UUDISTOODE! Laryguard Mustasõstramaitselised imemis­tabletid Laryguard ka­ redale ja valulikule kurgule si­ saldavad laktoferriini – bakte­ rite- ja põletikuvastast valku, mis aitab toetada immuun­ süsteemi kurgu limaskesta kaudu ning annab lisatuge or­ ganismi toodetavale laktofer­ riini kogusele. Tsink ja C-vita­ miin aitavad samuti kaasa im­ muunsüsteemi normaalsele talitlusele. Täiesti looduslikud imemistabletid sobivad nii täiskasvanutele kui ka laste­ le. Kasutada esimeste külme­ tusnähtude korral. Saadaval Apotheka apteekides.

Felixi ketšupite sarja kolm uut maitset Eesti juhtiva toiduvalmista­ ja Põltsa­maa Felixi ketšupite sari täienes kolme uue maitsega, seal­ hulgas Eestis ainulaadse päikese­ kuivatatud tomatitest valmistatud ketšupiga.

Võrreldes Eesti müüduima, Fe­ lixi tomatiketšupiga on päikese­ kuivatatud tomatite ketšupil süga­ vam ja rikkalikum maitse. Ketšup sobib hästi näiteks pitsa ja pasta­ roogade, aga ka teiste igapäeva­ toitude kõrvale.

Uude maitsekolmikusse kuulu­ vad veel suitsuse maitse ja lõhnaga BBQ-ketšup, mis sobib eriti hästi just grillroogade kõrvale ja liha ma­ rineerimiseks, ning vürtsikas, jala­ penot ja tšillipipart sisaldav ketšup Mexican Salsa.

Külmetusperioodiks on aptee­ kides saadaval uued Cura­Medi kurgutabletid, mis sisaldavad lehma ternespiima pulbrit ja C-vitamiini. Ternespiimal on dokumenteeritud toime kur­ gule: takistab kurgukähedu­ se üleminekut -valuks ja selle edasist arengut külmetushai­ guseks. Ternespiima koostises olevad antikehad, laktoferriin ja lüsotsüüm seovad mikroo­ be ja viiruseid juba kurgus, ta­ kistavad nende paljunemist ja hävitavad haigustekita­ jad. Kurguvalu peatub ja kül­ metuseelne seisund ei kujune külmetushaiguseks. Antikehad on organismi tugeva kaitse­ võime aluseks.

Saadaval on tutti-frutti­ maitsega imemistabletid 3–10 a lastele ning sidrunimaitselised üle 10 a lastele ja täiskasvanu­ tele. Tabletid sobivad hästi las­ tele, kes saavad tihti nakkuse lasteaias ja koolis. Andke või­ malus looduslikul ternespiimal tõsta oma pere kaitsevõimet talvisel viirus­perioodil! Saada­ val apteekides.

Pesumasin ja külmik tulevad ise koju Porine sügis on pesumasinate ostmise aeg! Selleks et uus väljavalitud masin jõuaks ilusti ja kiiresti teie koju, pakub OnOff tasuta transporti.

Kampaania kehtib ka külmikutele ning seda Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Kuressaares.

Küsige teenindajalt lisainfot nii toodete kui ka järelmaksu kohta.

Praegu osa kodutehnikat 0% järelmaksuga. Leppige ka transport ko­ he kokku, sest nii head võimalust saab kasutada vaid oktoobrikuus!

4

Uus & huvitav

5

Fotod: Eve Kaljusaar ja Tiit Mõtus

PUHKA EESTIS

Võluv Prangli Prangli on ideaalne koht, kuhu päevaks või kaheks rahu ja vaikust, mitmekesist loodust ning saareidülli nautima minna.

K

Infot Pranglile reisijale: - Prangli saare ja Lepp­neeme sadama vahel sõidab iga päev liinilaev Vesta. Reis kes­ tab 1 tund. Regulaar­reisid toimuvad kuni 31.10.2012. www.veeteed.com - Saarel liiklemiseks on võima­ lik teha kaupa mõne kohaliku autoomanikuga.

- Saarel on olemas väike toidu­kauplus ja baar.

- Osa Pranglist on maastiku­ kaitseala, mistõttu on saarel liikumiseks piirangud: lõkke tegemine on lubatud vaid sel­ leks ettenähtud kohtades!

- Ööbimist pakuvad turismi­ talud. Vt: www.mardipuhkemaja, www.praagapuhkemaja.com, www.prangliholiday.ee, www.prangli.com - Pranglile korraldab eks­ kursioone Pranglireisid. www.pranglireisid.ee

uigi Prangli on kõige populaarsem suvel, leiab ka sügisel ühe tähtsa põhjuse, miks saart külastada – seenterohkus. Võib-olla on tegu isegi seenesõprade paradiisiga? Mina küll seenesõber ei ole, aga võin kinnitada, et seeni oli seal igast liigist ja värvusest.

Saar ise on üpris väike – 6,44 km² –, seega kõige õigem liiklus­v ahend, millega Pranglile päevaga tiir peale teha, on jalgratas.

Prangli sobib ideaalselt ka jalutamiseks: ilusad liivarannad, huvitavad maastikud ja männimets. Giid Annika rääkis meile mändidest toreda legendi. Nimelt olnud Prangli kunagi mereröövlite päralt, kes elasid paksus kuusemetsas. Selleks et nende juhti Helenat kätte saada, põletati mets maha. Sellest ajast kasvavad saarel ainult männid.

Prangli asub 19 km kaugusel Viimsi poolsaarest. Tallinna lähedus ja regulaarne laevaühendus on kahtlemata põhjused, miks Prangli puhke­kohana järjest populaarsemaks muutub. Saarele satub üha rohkem ka välisturiste.

Nagu mitmed teised Läänemere ja Soome lahe saared, oli ka Prangli kunagi asustatud rannarootslastega. Nõukogude ajal, mil Soome lahes asuvad saared militaarobjektideks muudeti ja tavakodanikele suleti, kestis hoolimata rangest piirivalvekontrollist elu Pranglil edasi. Nüüd

on Prangli Eesti kõige põhjapoolsem aastaringse asustusega saar, kus kolme küla peale kokku on elanikke viimase rahvaloenduse järgi 79. Saarel tegutseb ka kümne õpilasega kool.

Mida muud aga leiab saarelt lisaks kõigele eelkirjeldatule?

Muuseum Pranglile sattudes tasub kindlasti läbi astuda kohalikust muuseumist, kus saab ülevaate saarekalurite elust ja tegevusest. Pranglilaste eluolu ja ajalugu tutvustavas väljapanekus näeb nii tavapäraseid tarbe­ esemeid kui ka palju muud. Eraldi majas asub saare loodust tutvustav väljapanek.

Kohalike peamine elatusallikas oli kalastamine ja hülgeküttimine.

Muuseumis saab näha kõikvõimalikke riistapuusid, mis nende tegevustega seotud olid.

Muuseum on avatud maist augus­tini, ettetellimisel ka teistel aegadel.

Püha Laurentsiuse kirik Saare lõunaosas asub 1848. aastal ehitatud kaunis Püha Laurentsiuse kabel koos külakalmistuga. Kabel tegutseb siiani ja jumalateenistused toimuvad igal teisel pühapäeval. Iga päev kirik turistile avatud ei ole, seda saab külastada vaid ekskursiooni käigus ning ronida siis ka torni.

6

Mälestusmärk Eesti Rand 1941. aastal oli aurik Eesti Rand koos küüditatutega teel Tallinnast Venemaale, kui sai Prangli lähistel Saksa õhuväelt pommitabamuse.

Uppumisest ja ühtlasi ka küüditamisest pääses ligi 3000 eestlast.

Maagaasigrill Kindlasti väärib külastamist kunagise gaasipuuraugu kohale sätitud looduslik „gaasigrill”, kus soovi korral saab valmistada lõunat. Seega tasub tikud kaasa võtta. Umbes 1900. aastal leiti Kerilt ja hiljem ka tema naabersaarelt Pranglilt looduslikku maagaasi. Keri saare majakas oli aga 1900. aastate alguses teadaolevalt ainuke loodusliku gaasi jõul töötav meremärk maailmas. Kuigi lootused olid suured, selgus, et tööstuslikuks kasutamiseks oli maagaasi siiski liiga vähe.

Punane kivi Saarel leidub rohkesti rändrahne.

Neist suurima, Punase kiviga, mis asub saare kaguosa looduskaitsealal, kaasneb ka legend. Nimelt ronides selle kivi otsa ja sealt end alla libistades on võimalik endale lapseõnne loitsida.

Eve Kaljusaar

Uus & huvitav

7

Shutterstock

E-RAAMATUD

Milline e-luger valida?

E-raamatud ei ole enam kaugeltki uus nähtus, kuid endiselt on vähe näha neid inimesi, kes istuksid kohvikus, bussis või pargipingil, e-luger raamatu asemel käes.

T

egelikult võiks nende arv olla suurem, sest e-luger on mõnus, kerge ja kompaktne seade, mis ei võta sugugi rohkem ruumi ega kaalu märkmikust enam.

E-raamatud

eesti, inglise ja vene keeles.

Aktiiv- ja passiivekraaniga seadmed

www.rahvaraamat.EE

E-lugerid võib laias laastus jagada kaheks: aktiiv- ja passiiv­ ekraaniga seadmeteks. Aktiiv­ ekraaniga seadmed on sisuliselt tahvelarvutid, millega saab peale lugemise teha ka muud: surfata veebis ning vaadata pilte ja video­ sid. Aktiivekraaniga seadmed on näiteks Amazon Kindle Fire ja äsjane Fire HD, aga ka kõik tahvel­ arvutid. Nende ekraan on taustvalgustusega nagu nutitelefonil või arvutil – see helendab. See-

Lisaks valik lugereid.

8

suguse ekraani eeliseks on see, et e-raamatut saab lugeda ka hämaras, puuduseks aga see, et päikese käes on loetavus halb ja akuaeg nõrk, sest helendav ekraan kurnab seadme pideval kasutusel päevaga tühjaks.

Teine liik seadmeid – mis minu ja paljude teistegi arvates ongi just need õiged e-lugerid – on passiivekraaniga, peamiselt tehnoloogiat E-Ink (tõlkes „e-tint”) kasutavad seadmed. Selliste ekraan on nagu paber, peegeldab välis­ valgust ning kulutab voolu ainult uue lehekülje vahetamiseks. Õhtul tuleb sellise seadmega lugeda lambi­valgel, täpselt nagu tavalist raamatut. Sellise ekraaniga on enamik tuntud e-luge­reid: Amazoni Kindle’id, Sony eReader

E-RAAMATUD

ning Barnes & Noble’i Nook-seeria, aga ka vähem tuntud Archos, iRiver, Prestigio jpt.

Passiivekraaniga lugerid peavad ühe laadimiskorraga vastu mitu nädalat, neid saab enne puhkusele sõitmist täis laadida ja siis laadija koju jätta. Kui peakski olema vaja lugerit uuesti laadida, saab enamiku puhul teha seda ka tavalise nutitelefoni USB-kaabli ja laadijaga. Ahjaa, selliste lugerite tekst ja pilt on mustvalge, värviline passiivtehnoloogia on väljatöötamisjärgus, kuid jaemüügist seda kasutavaid seadmeid veel naljalt ei leia.

Ostmisel tasub olla tähelepanelik Kallimaid lugereid eristab odavamatest peamiselt lisavõimaluste olemasolu. Näiteks on kõrgema hinnaklassi seadmetel lisaks wifile 3G-ühendus (raamatute ostmiseks ja seadmesse laadimiseks, mitte helistamiseks) või puutetundlik ekraan, nii et lehekülgi saab keerata mitte ainult nuppudega seadme korpusel, vaid ka sõrmega ekraanil viibates.

Erinev võib olla ka E-Ink’i tehnoloogia põlvkond. Uuemad ekraanid on heledamad ja valgemad, vanemad aga tuhmimad ja hallikamad. Näiteks ostes odavalt kasutatud Amazon Kindle’i teise põlvkonna lugeri, saad tuhmima ekraani kui kõige uuematel lugeritel.

E-raamatuid saab lugerisse kanda kas USB-kaabli kaudu või, mõne seadme puhul, otse üle wifi tootja e-poest. Näiteks võib reisil olles Amazoni või Sony e-lugerisse osta juurde uusi raamatuid, ilma et peaks seadet kordagi arvuti külge ühendama.

Levinuimaks e-raamatute failivorminguks on EPUB (lühend sõnadest electronic publication). Selles vormingus on ka ena-

Kasutaja kogemus: Eli Lilles Kas sinagi ei suuda otsustada, kas süüvida aju saladustesse, võtta et­ te kerge jutukas või lugeda, miks on kiiksuga turundus hea? Õnneks kin­ giti mulle aasta tagasi Kindle ja nii on kõik need raamatud minuga kogu aeg kaasas. „Päris” raamatut ei raatsi ma so­ dida, kuid Kindle’is saab märgistada nii palju kui kulub. Näeb sedagi, kui paljud teised lugejad on sama lau­ se alla jooninud. Inspireerivat tsitaa­ ti jaga sõbraga kas või Facebookis.

Kiire otsing kogu raamatust on sa­ muti eelis.

Sõnaraamatud teevad mugavaks lugemise võõras keeles – keeruline sõna avaneb sealsamas ja lugemine jätkub segamatult.

Silmasõbralik Kindle’i e-paber ei peegelda, seda saab lugeda ka päi­ kese käes, kirja annab kruttida kri­ bumast suuremaks ning aku kanna­ tab palju.

Kuigi porisen, et e-raamatud on vahel kallimad, tuleb tunnistada, et suur hulk armsat klassikat on allalaa­ ditav päris ilma rahata. Uusi raama­ tuid valin peamiselt Amazonist, kust enne ostu saab küsida ka proovitüki.

Olgugi et vaimustun e-raama­ tu hüvedest, ei kavatse ma siiski Pü­ ha Paberraamatut unustada. Mulle lihtsalt meeldivad raamatud, ükskõik mis kujul.

ning digitaalse koopiakaitsega raamatuid niimoodi teisendada ei õnnestu.

Lõpetuseks peab mainima, et tahvelarvuti-sarnaste aktiiv- ja passiivekraaniga lugerite vahel on üks tähtis erinevus, mida peaks enne ostmist teadma. Nimelt on väga suur vahe selles, kui mõnus on nende pealt lugeda PDF-vormingus tekste. Tahvelarvutid ja LCD-ekraaniga e-luge-

Kui oled Amazoni veebipoe kasutaja, vali oma lugeriks Kindle, kui aga tahad osta peamiselt eesti e-raamatuid ja arvutis failide teisendamisega tegeleda ei soovi, vali mõni muu seade.

mik Eestis müüdavaid e-raamatuid ning seda toetavad pea kõik e-lugerid, välja arvatud Amazoni omad. Amazon kasutab enda lugerite jaoks oma vorminguid, milleks on MOBI ja AZW. Neid ei pruugi toetada jällegi teised lugerid. Selline kahetsus­ väärne olukord sunnib enne lugeri ostmist otsustama, kuidas ja milliseid e-raamatuid ostma ja lugema hakkad. Ent kui sul on olemas arvuti, saad vastavate programmide abil e-raamatud ühest vormingust teise teisendada. Aga see nõuab pealehakkamist

rid võimaldavad PDF-faile ja pilte sujuvalt ning kiiret suumida ja igas suunas kerida.

Passiivekraaniga traditsiooniliste e-lugerite ekraanil on see vaevaline ja kvaliteet vilets, eriti siis, kui PDF-failis on tekst esitatud skannitud pildi, mitte tekstina. Niipea kui tahad PDF-dokumente või PDF-vormingus e-raamatuid mugavalt lugeda, on mõistlik osta E-Ink’i ekraaniga lugeri asemel hoopis tahvelarvuti.

MINU INDIA Raamat räägib üleriigilises ajalehes fotograafina töötava Eeva sekeldustest kohalikku kultuuri tundma õppides. Eeva töö viis teda tegema raamatut India konfliktidest (mis kunagi ilmavalgust ei näinud) ja pidama ajalehe fotoblogi (kus esimene sissekanne jäi ühtlasi ka viimaseks). Aga mida oodatagi, kui tee- ja töökaaslasteks on sellised värvikad tegelased nagu Mister Guru, Never Online ja Maeisaamittemidagiaru? Tuleb tõdeda „See on India” ja võtta kõigest võimalikust maksimum.

MONTREALI DEEMONID Bestselleri „Minu Eesti” autori debüüt ilukirjanduse vallas, žanriks „satiiriline pihtimusromaan”.

Peategelane Adam Cruz on pidevalt seksile mõtlev töönarkomaanist ajakirjanik, kes aina kusagil üle ilma komandeeringus. „Võimetuna midagi tundma”, üritab ta end ravida juhusuhete, antidepressantide ja mõistatuslike sodilaksudega. Ta saabub tähtsale geneetikakonverentsile Montréali, kus temaga hakkavad toimuma kummalised lood.

MINU MAAILMAMERI Uku Randmaa on esimene eestlane, kes üksipäini maailmale ringi peale purjetanud. „Mu purjetamisoskus oli enne teeleminekut üsna napp: siiani ei olnud ma Läänemerest välja saanud. Ookeanilained on aga hiiglaslikud nagu Lõuna-Eesti kuppelmaastik, kohati ei julge neid vaadatagi. Usutavasti võiksin pälvida kõige kehvemini ettevalmistatud reisi auhinna. Madeira saarele jõudes oli mul kõik otsas. Vajalikke merekaarte polnud ostetud. Eelinfo sadamate kohta oli korralikult kogumata. Kõigest hoolimata ma ei kurda. Kui lähed avastusretkele, siis ei saa kõike ette-taha valmis nämmutada.”

Sven Vahar

9

www.petroneprint.ee

Shutterstock

TERVIS

Üks nädal või seitse päeva Käes on sügis ja sellega alanud ka ülemiste hingamisteede viirushaiguste hooaeg. Pika ja lohiseva nimetusega haigus on rahvasuus tuntud kui külmetushaigus. Seda ilmselt seetõttu, et inimesed on märganud haiguse avaldumist just külmal aastaajal ja sageli pärast külmetumist, st kui inimene on end külma käes väga ebamugavalt tundnud.

Ü

ldiselt arvatakse, et külmetushaiguse puhul on parim ravimeetod külma vastand – soojus: õue minnes tuleb panna jalga sokid, kaela soe sall ja selga korralik riietus. Samuti soovitatakse juua sooja teed (enamasti raviteed), ka apteegis käsimüügist saadavat nn gripi­ teed tehakse sageli kuuma veega.

Soojendava, õigemini ärritava toimega on ka paljud määrded või plaastrid, mida kasutatakse rindkerel. Lisaks soovitatakse süüa sibulat, küüslauku, astelpaju ja palju muudki. Kas meie vanaemad-­

10

vanaisad ravisid külmetushaigusi õigesti? Või on nende õpetused ajast ja arust?

Sageli arvatakse, et külmetushaigus ja ülemiste hingamisteede viirushaigus on kaks eri asja. Lisaks arvatakse, et viirushaigus kulgeb raskemini ja seda tuleb teatud juhtudel ravida antibiootikumidega.

Tegelikult on tegu ühe tõvega, mille tekitajaks võivad olla väga erinevad viirused.

Viirused kanduvad ühelt inimeselt teisele üle piisknakkusena ja otsese kokkupuute teel. Enamas-

ti toimub nakatumine siseruumides ja just külmal ajal – esiteks eelistab siis enamik siseruume ning teiseks on inimesed toas tihedamalt koos kui õues. Valdav osa külmetushaigustega seotud viirusi armastab just jahedust, mõned ka kuivust – see seletab ka nende paremat levikut just sügisel-talvel.

Viirused on üliväikesed eluvormid, mis koosnevad peamiselt pärilikkusainest (RNA või DNA) ning mis ei suuda kaua elada ilma pere­meesorganismita – taimse või loomse rakuta. Viirused ründavad

TERVIS Nohuravimitega tuleb olla väga ettevaatlik ning kindlasti järgida pakendil märgitud juhiseid. Väga sageli kiputakse ninakinnisust leevendavaid ravimeid nende kiire toime pärast kuritarvitama. Selliste ravimite liiga sage ja pikaajaline ka-

Viirushaigusi on võimalik ennetada tervislikke eluviise järgides – piisav puhkus ja füüsiline koormus, värskes õhus liikumine, korralik ja mitmekülgne toit ning loomulikult hea tuju. Haiguste perioodil tasub sagedamini pesta käsi ning hoidu-

Kaitsemehhanismid Organismil on viiruste suhtes omad kaitsemehhanismid, millest osa on nähtamatud ja osa avaldub viirushaiguste sümptomitena. Üks oluline kaitsemehhanism on põletiku teke. Selle käigus suunab organism nakatunud piirkonda aineid, mis asuvad viirust hävitama.

Põletikuga kaasneb turse, punetus, valu, soojus ja põletikulise piirkonna funktsiooni häirumine. Kõik me oleme seda viirushaiguste puhul kogenud näiteks kurguvaluna.

Põletikureaktsioon võib aga hakata töötama ka inimese vastu. Näiteks väikelaste hingamisteed on väikesed ning seetõttu võib seal (nt kõris ja hingetorus) tekkiv põletikuline turse hingamisteed peaaegu sulgeda. Selle tunnuseks on äge köha ning vilisev või häälekas hingamine.

Teine tähtis reaktsioon on lima­ eritus – sellega üritab organism viirust mehaaniliselt kudedest isoleerida ja kõrvaldada. Limaeritus väljendub inimesel nohu ja köhimisel erituva rögana.

Organismi üheks üldisemaks kaitsemehhanismiks erinevate haiguste, sh viirushaiguste, puhul on väsimus ja jõuetus. See on tingitud sellest, et organism kasutab olemas­olevaid energiavarusid kiireks haigusega (viirusega) võitlemiseks.

Kuidas ravida?

Kui nüüd mõelda, mida me viirushaiguste puhul ise teha saame, tuleks silmas pidada eelkõige organismi kaitsemehhanisme – meie ülesanne on oma keha toetada ja talle võitluses viiruste vastu abiks olla.

Kui tunneme väsimust, tuleks puhata. Kui tekib nohu või rögane köha, tuleb teha kõik, et viiruseid sisaldav lima organismist eemaldada. Selleks võib kasutada rögalahtisteid. Siin on abiks nii apteegist saadavad käsimüügiravimid kui ka taimeteed. Soe tee toob leevendust ka kurguvalule – seda meile sajandeid tuntud fakti on teadlased pidanud vajalikuks mitme üsna mahuka uuringuga tõestada.

Sageli hakatakse viirushaiguste ajal tarbima rohkelt vitamiine ja vitamiinirikkaid toiduaineid, nt küüslauku, sibulat, mett. Tegelikult on uuringud näidanud, et haiguse ajal ei avalda vitamiinid, sibul, mesi, küüslauk jne suurt mõju – haigussümptomid ei leevene ning haiguse kestus ei lühene.

sutamine kuivatab nina limaskesta, muudab selle hapraks ja valulikuks, paneb veritsema ja tekitab koorikuid. Sellist seisundit ei ole kahjuks võimalik ravida – kui nina­ tilkade kasutamine lõpetada, siis mõne kuu jooksul limaskest siiski veidi taastub. Tuleb ka mainida, et selline limas­kesta kuivatamine pärsib organismi kaitsereaktsiooni, milleks on just lima eritamine. Üks keha üldine kaitsereaktsioon on palavik, mida ei tasu samuti kohe maha suruma hakata.

Palavikualandajat tasub võtta, kui kehatemperatuur läheneb 39 kraadile. Samas, kui väikese palavikuga kaasneb lihasvalu ja väga halb enese­tunne, ei saa patuks pidada, kui palavikualandajat/valuvaigistit võtta ka näiteks talutava ööune tagamiseks.

Tervislikud eluviisid ennekõike Sageli hakatakse viirushaiguste ajal tarbima rohkelt vitamiine ja vitamiinirikkaid toiduaineid, nt küüslauku, sibulat, mett. Tegelikult on uuringud näidanud, et haiguse ajal ei avalda vitamiinid, sibul, mesi, küüslauk jne suurt mõju – haigussümptomid ei leevene ning haiguse kestus ei lühene. On aga leitud, et tervisliku ja mitmekülgse toitumisega inimesed, kes oma igapäeva­ menüüsse mainitud aineid lisavad, on haiged harvem ning nende haigus kestab lühemat aega.

Sama kehtib ka apteegist saadavate käsimüügi­ravimite kohta – need parandavad enesetunnet, kuid haiguse kulgu mingilgi määral ei mõjuta.

11

da rahvarohketest kohtadest.

Kui haigus juba kallal on, ei tasu end kurnata tööle või kooli minekuga, samuti ei tuleks viia laste­aeda haigusest väsinud ja halva enesetundega last. Kui laps tunneb end hästi, võib ta hoolimata kergest nohust ja köhast ikkagi lastekollektiivi viia – ta pole teistele ohtlik. Viirushaigused on tavaliselt nakkusoht-

likud paar päeva enne ja paar päeva pärast sümptomite avaldumist.

Enne sümptomite avaldumist ei oska keegi ohtu näha ning vahetult pärast haigestumist hoitakse lapsed enamasti kodus.

Sama kehtib ka tööl käimise kohta – tuleb lähtuda enesetundest. Ükski töö pole nii tähtis, et selle pärast oma tervist rikkuda – kui kohe, haiguse algstaadiumis oma keha kuulata ning puhata, ei pruugi haigus väga kaugele arenedagi. Samuti väheneb sellisel juhul tüsistuste, nagu kopsupõletik, põskkoopa­ põletik, bronhiit jne risk. Peab mainima, et kui viirushaiguste puhul antibiootikumidest kasu pole, siis viirushaiguse tüsistuste puhul on nende tarvitamine sageli juba vältimatu.

Nohu kohta ütleb rahvatarkus igatahes sulatõtt: kui ravida, paraneb seitsme päevaga; kui mitte, kulub tervenemiseks terve nädal!

Karmen Joller Telliskivi Perearstikeskuse perearst

Ternespiim – võimas looduse kingitus kogu pere immuunsusele Ternespiim (kolostrum) on imetajatel 24 kuni 48 tunni jooksul pärast sündi erituv piim, millega imetatakse vastsündinut. See sisaldab rikkalikult kompo­ nente, mis tugevdavad vastsündinu organismi immuunsust ja omavad palju teisi tervistavaid funktsioone. Ternespiimas sisalduvad antikehad – immuno­ globuliinid kaitsevad viirus­ ja bakternakkuse eest. Peale väärtuslike toitainete sisaldab ternespiim veel kasvufaktoreid, ensüüme, vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente.

Lehma ternespiim sisaldab 30­40 korda enam immunoglobuliine võrreldes inimese omaga. See muudab lehma ternespiima väga väärtuslikuks inime­ sele. Ternespiimas sisalduvad antikehad alustavad bakterite hävitamist juba kurgu limaskestal ja takistavad haigustekitajate edasist levikut seedetrakti.

Nii kaob kurgukähedus ja takistub külmetuseelse seisundi kujunemine kül­ metushaiguseks. Lisaks on ternespiim võimsaks looduslikuks allikaks tugeva immuunsuse hoidmisel.

Apteekides on müügil uued lehma ternespiima pulbri ja C­vitamiini imemista­ betid CuraMed kurgutablettide nime all. 3–10 aastastele lastele tutti­frutti ja üle 10 aastastele ning täiskasvanutele sidruni maitsega.

Tabletid sobivad hästi lastele, kes nakatuvad tihti lasteaias ja koolis. Andke võimalus looduslikul ternespiimal tõsta oma pere kaitsevõimet talvisel viirus­ perioodil! bris Oktooeka th o p A ides apteekstus u d o so CM 12-01-005

rakku ja kui nad sinna sisse pääsevad, kasutavad oma elutegevuseks ja paljunemiseks sealseid ressursse.

Paljudel juhtudel rakk lõpuks hukkub. Purunenud rakust pääseb välja terve armee viirusi, kes hakkavad ründama juba teisi rakke.

Shutterstock

TERVIS uurib und ja inimkeha talitlusi une ajal, unehäireid ning unetuse kui haigusega kaasnevaid muid tervise­häireid. 2011. aastaks jõudis ka Eesti selleni, et polüsomnograafilised ehk uneuuringud võeti teatud kindlatel näidustustel haige­ kassa kompenseeritavate terviseteenuste nimekirja. „Kuigi haigekassa toel võimaldatav uuringu- ja ravimaht on piiratud, on unehäireid ja nende põhjusi Eestis võimalik täpselt kindlaks teha ja edukalt ravida nii täiskasvanutel kui ka lastel,” ütleb dr Pindmaa.

Kui uni ei tule…

Mis põhjustab unetust, mida see meie organismile teeb ning mida probleemi korral ette võtta, selgitab Mae Pindmaa unekliiniku unearst dr Mae Pindmaa.

Loodus ravib PAPS-20 • Kas tunnete, et olete oma lihastele või liigestele liiga teinud?

• Või häirivad teid nahamarrastused ja -kriimustused?

• Ehk on teid hammustanud mõni putukas?

Paps-20 koosneb looduslikest preparaatidest: agaav, sirel, taruvaik ning etüülalkohol. Ülitundlikkuse korral üksikkomponentide suhtes tuleb pidada nõu arstiga.

Kandke PAPS-20 õhukese kihina vastavale kehapiirkonnale kuiva naha peale, soovitatavalt 3–4 korda päevas.

Une-Mati • Kas te ei suuda õhtuti uinuda?

• Või ärkate öö jooksul korduvalt?

Unetus ja rahutu uni võib tekitada päeval väsimustunde, millega kaasneb kurnatus, närvilisus, mälunõrkus. Lisaks muutute ka haigustele vastuvõtlikuks.

Une-Mati koosneb looduslikest preparaatidest: viirpuu, veistesüdamerohi, teeleht, põldosi, tatra- ja nisukliid, humal, lisaks etüülalkohol (kuni 16%).

Manustage enne sööki keele alla 25 tilka (1/4 teelusikatäit) 3 korda päevas 2–4 nädala jooksul ja Une-Mati toob teile hea une.

Loe lisaks:

www.massuno.ee

Küsi Massuno loodustooteid apteekidest.

Apteeker annab ka teavet, millises apteegis toodet parajasti saada on.

T

undub, et tänapäeva kiires elutempos ei ole lisaks kõigele muule inimestel aega enam isegi magada. Laused nagu „Tegin täna poole ööni tööd” või „Mul ei ole üldse aega magada” on tänapäeval üpris tavapärased. Tundub, et magamatusest on saamas uus trend.

Lisaks n-ö trendiunetutele on hulk neid, kelle probleem on tõsine – tahaks magada, aga ei saa või see on raskendatud. Konkreetselt unepuudusele kui tervisprobleemile ei osata pahatihti piisavalt tähelepanu pöörata. „Tänaseks on selgeks saanud, et kosutav ööuni on hea tervise lahutamatu osa ning unetusel nagu teistelgi keha talitlushäiretel on konkreetsed põhjused, mida saab tõhusate ravivõtetega kõrvaldada,” selgitab unearst dr Mae Pindmaa. „Paraku teab enamik inimesi unest ja unehäiretest vähe või on neil välja kujunenud teatud arvamus, mis on sageli ekslik. Tänu aga viimase poolsajandi jooksul unemeditsiinis saavutatud kogemustele ja teadusuuringutele on leitud võimalusi, kuidas diagnoosida ja ravida nii unetust kui ka liigunisust põhjustavaid unehäireid.”

Eestis ja kogu maailmas üsna uus meditsiiniharu unemeditsiin

12

Kas unetus on Eesti inimesele probleem? Kuidas see trend on ajaga muutunud?

Unetus ehk unepuudus on mureks miljonitele inimestele üle maailma. See võib tuleneda elustiilist, kui und lubatakse endale alles ramp­väsimuse korral, aga ka mitmetest haigustest, nii ägedatest kui ka kroonilistest.

Unetus kui unehäire ehk haigus on inimkonnale teada aasta­ tuhandeid, u 400 eKr mainis Hippokrates: „Nii liigne uni kui ka liigne ärkvelolek on halb”. Unehäired on saatnud inimesi pidevalt ning sundinud neid vahel kummalisena näivaid ja ohtlikke ravi­meetodeid kasutama. Nii tarvitati 19. sajandil lastel „loomuliku valu­vaba ööune” saavutamiseks siirupit, mis sisaldas morfiini. Liiga kergekäeliselt kasutatakse tänaselgi päeval uinuteid ja rahusteid, mis pole mitte unehäirete põhjuse ravi, vaid unetuse kui sümptomi ajutine leevendus koos neist lähtuvate ebasoodsate kõrvaltoimetega.

Inimkond magab tänapäeval u 1,5 tundi vähem kui sajand tagasi, põhjuseks eelkõige tsivilisatsiooni „hüved”, kiirenenud elutempo, liigne elektrivalgus, häiriv liiklus- jm müra, õhtuseid emotsioone ülesküttev meelelahutus, intensiivne igapäevatöö, mis suurendab stressiohtu; kehaomaseid ööpäeva­rütme häirivad vahetustega töö ja ajavahet ületavad reisid, vähene füüsiline aktiivsus, muutunud söömisharjumused, mis viivad ülekaalulisusele jne.

Mis lisaks eespool nimetatule võib unetust põhjustada?

Kindlasti häirib uinumist ja unespüsimist töö- ja elumurede voodisse kaasavõtmine. Laialt on le-

TERVIS vinud eksiarvamus, et alkoholi või sõltuvust tekitavad ravimid võivad aidata. Efekt on hoopis vastupidine: nende ainete pikaajalisel kasutamisel jõuab kergelt alkoholi- või ravimsõltuvuseni ning uni muutub veelgi halvemaks.

se ja depressiooni, mõjub laastavalt mälule ja tähelepanuvõimele. See, kes on väsinud, pole võimeline selgelt ja loominguliselt mõtlema. Üle­ väsinud aju langeb vastupandamatu unevajaduse rünnaku alla, nii et ta on nõus ohverdama selle eest

Inimkond magab tänapäeval u 1,5 tundi vähem kui sajand tagasi, põhjuseks eelkõige tsivilisatsiooni „hüved”, kiirenenud elutempo, liigne elektrivalgus, häiriv liiklusjm müra, õhtuseid emotsioone ülesküttev meelelahutus, intensiivne igapäevatöö, mis suurendab stressiohtu.

Kuidas mõjutavad uneprobleemid inimese organismi ja elukvaliteeti?

Seda, et piisava pikkuse ja kvaliteediga uni taastab ja parandab meie keha ja vaimu parimal, loomulikul moel, on märganud ehk kõik. Kui uni on häiritud, kannatab füüsiline ja vaimne tervis, nõrgeneb immuunsus, igapäevatoimetusi segavad väsimus ja unisus. Magamatus kutsub esile ärrituvuse, tujuku-

kõik muu. Halvasti magatud ööst ja pika­peale kujunenud unehäiretest võivad hoogu saada südame­ veresoonkonnahaigused, diabeet, ülekaal, halveneda elukvaliteet ja lüheneda eluiga.

Kui laps on magamata, langeb tema keskendumis- ja õpivõime, välja kujuneda võib hüperaktiivne ja trotslik käitumine.

Maailma mastaabis on une­ vaegusest põhjustatud töö- ja

liiklus­õnnetustel ränk hind. Pideva magamatuse all kannatav inimene on oma sooritusvõimelt ohtlikum kui 0,5–1promillise joobega inimene. Näiteks viiendiku kuni neljandiku liiklusõnnetustest sooritavad üleväsinud sõidukijuhid.

Kas unehäired on seega probleem, millega peaks tegelema?

Levinumaid unehäireid on unetust põhjustav unelämbustõbi ning selle tüsistuseks ravile allumatu kõrgvererõhktõbi, südamerütmihäired ning ägedad südame-ajuveresoonkonna häired (infarkt, insult). Nende raskust ja suurt kulu tervishoiule arvestades oleks kindlasti õigem selliseid tüsistusi ennetada ja vältida – seda saab teha läbi unehäirete õigeaegse diagnostika ja ravi.

Kuidas lahendust leida? Kas unearstina soovitaksite pigem ravimeid, rahvameditsiini või elustiili muutust?

Elustiili muutus võib aidata taastada häirunud und. Loobuda tasub halbadest söömisharjumustest ja alkoholi liigtarbimisest, liikuda

Kas teie magate öösel hästi?

Unekliinikus on võimalik teha uneuuringut ehk polüsomno­ graafiat (PSG). Uuringu tule­ musel selgub unekvaliteet ja tervislik seisund, unehäirete esinevus ja nende põhjus.

Kogu öö kestva uneuurin­ gu ajal registreeritakse kõige tähtsamad füsioloogilised näi­ tajad: hingamine ja südame­ töö, ajutegevus, unefaasid, keha­asendid, lihasaktiivsus ning salvestatakse ka video ja heli. Selgub, kas kudedes on une ajal piisavalt hapnik­ ku, kui rahutult inimene ma­ gab ning kui tihti ja mis põhju­ sel aju ärkab.

Vaata lisainfot uneuuringu kohta lehelt www.unekliinik.ee.

rohkem värskes õhus, leida meele­ pärane sportimisvõimalus, teha tööd, mis pakub rõõmu ja rahuldust.

Rahvameditsiini võtted võivad samuti aidata. Taimsete vahendite kasutamisel tuleb arvestada nii toimet kui ka võimalikke kõrval­ toimeid ja koosmõjusid ravimitega.

Ent kui unemure on tõsine, pöörduge unearsti poole.

Naudi elujõudu ja pikka aktiivset elu!

Nüüd magan sügavalt nagu väike laps ja hommikuti tunnen end erksana.

Melissa Dreami tabletid tekitavad Margelsügava ja kosutava une ning ärgates tunneb ta end väljapuhanuna ja energilisena.

See tablett aitab teil paremini lõõgastuda, kiiremini uinuda ja hästi välja magada. Iga tablett sisaldab looduslikke ravimtaimede ekstrakte, vitamiine ja mineraale. Ei sisalda kemikaale, mis põhjustavad uimasust.

Pealiskaudne uni ja magamatus on muutunud meie igapäevaelus tavaliseks. Puudulikuune tõttu võite tunda end päeval väsinuna. Kui magate liiga vähe või kui uni ei ole sügav, tekivad sageli tumedad rõngad silmade ümber, nahk muutub kahvatuks ja igapäevaste toimingute tegemine läheb üha raskemaks. On isegi teaduslikke tõendeid, et unepuudus soodustab stressi ja näljatunnet tekitavate hormoonide tõusu, mis võib põhjustada ülekaalulisust.

Meie organismi karm katsumus Unepuuduse tõttu võib nõrgeneda organismi immuunsus ning paranemine haigustest võtab rohkem aega. Inimene muutub närviliseks ja väsinuks. Lühidalt väljendades on unepuudus karm katsumus nii meie organismile kui ka meiega kokkupuutuvatele inimestele, sest sõbrad ja kaastöötajad sageli ei mõista, et meiega on midagi viltu.

Unepuudust on juba ammusest ajast kasutatud kui üht julmemat ja efektiivsemat piinamise vahendit.

Magage hästi ja ärgake erksalt Unustage magamata ööd – proovige ravimtaime melissi ekstrakti sisaldavaid Skandinaavia tablette Melissa, mis aitavad lõõgastuda ja hästi välja magada.

Melissa Meliss, Melissa officinalis, on juba palju sajandeid tuntud

Uneuuringust

ravimtaim. Mõnikord nimetatakse teda isegi unenägude taimeks. Melissa – see on teaduslikult tunnustatud toidulisand, mis aitab hästi välja magada ja erksalt ärgata.

See ei sisalda aineid, mis teevad uniseks. Peale melissi on tablettide koostises ka lõõgastumist soosiv L-teaniin, mis on saadud rohelise tee ekstraktist ning B-vitamiinide kompleks, mis aitab säilitada närvisüsteemi normaalset tegevust. Lisaks sisaldavad Melissa tabletid rohkesti magneesiumi, mis on oluline närvisüsteemi efektiivseks toimimiseks ning aitab ära hoida öiseid jala-, õla- ning muude lihaste krampe.

Kust saab Melissa tablette?

Melissa tabletid onsaadaval apteekides.

Kas teil on lisaküsimusi?

Lisateabe saamiseks helista telefonil 684 3838 või külasta tootja kodulehte www.newnordic.ee Ettevõtte New Nordic kõigil preparaatidel on hõbedase puu logo. Hõbedane puu pakendil – see on garantii, et preparaat vastab New Nordic kõige kõrgematele kvaliteedi ja ohutuse standarditele. New Nordic hoolib ümbritsevast keskkonnast ja inimestest.

13

Margeei suutnud varem hästi magada, öösel ärgates oli tal raske uuesti uinuda: «Pöörasin end ühelt küljelt teisele kogu öö. Peas keerlesid rahutud mõtted, mis ei lasknud mul uuesti uinuda. Ma ei mäletagi enam, millal ma viimast korda hommikul voodist tõustes tundsin end hästi puhanuna ja erksana.

Võib-olla oli see rohkem kui pool aastat tagasi. Päeval väsisin väga kiiresti, sest olin väljamagamata. Selleks, et tunda end energilisemana, sõin pärast lõunat või õhtuti liiga palju, patustasin ka šokolaadi ja maiustustega, mille tulemusena võtsin kaalus juurde.»

Avastasin Melissa

«Kord oma perearsti vastuvõtutoas oodates lugesin artiklit preparaadist Melissa. Tegemist on uudse Skandinaavia tootega, milles sisalduvad naturaalsete ravimtaimede ekstraktid aitavad lõõgastuda ja öösiti hästi välja magada. Otsekohe läksin lähimasse apteeki ja ostsin karbikese nende tablettidega.»

Olen jälle elurõõmus

«Melissa aitas mind! Nüüd magan nagu väike laps ja ärkan täiesti puhanuna. Nii mõnusalt pole ma maganud vist lapsepõlvest saadik! Kogu päeva olen energiline ja ergas. Lõpetasin liigsöömise – selleks pole enam vajadust! Melissat kasutades mõistsin, kui tähtis on mulle sügav öine uni, et olla päeval ergas ja elurõõmus.»

Shutterstock

TOIT

Õunte kuivatamine kodus

Sügis on õunte aeg Sügis pakub meie toidulauale palju maitsvat. Teiste andide hulgas ka tervislikke ja mahlaseid õunu, millest saab valmistada nii mõndagi isuäratavat.

Õ

unapuu on üks meie aedade kõige harjumuspärasem puu. Seda, et selle viljas sisaldub palju võlu­jõudu, teati juba vanadel aegadel – õuna kasutati peale toidu ka ravieesmärgil ning enda ilusaks tegemisel.

Õun kui ravim Õuna tervistav toime on tuntud juba ammustest aegadest. Rahvameditsiinis on kõrgelt hinnatud selle vilja omadus väljutada organismist liigset vett. Õunad sisaldavad mitme­ suguseid vitamiine, mineraalaineid ja palju muud kasulikku. Õun kujutab endast organismi „koristajat”, mis tänu üsna kõrgele pektiinisisaldusele seob ja väljutab enamiku seedetrakti kuhjunud jääk­ ainetest. Seedetrakti puhastamist toetab ka õunas leiduv tanniin. Lisaks soolestikule ergutab õun maksa, neerude ja põrna elutegevust. Samas takistavad tanniin ja kaalium kusihappe ladustumist, olles nii heaks podagra ja liigesepõletiku raviks.

Inimese ööpäevane orgaaniliste hapete tarve on 2 g, milles õuntel

on meie põhjamaises kliimas tähtis roll. Pidev õunte tarbimine alandab vere kolesteroolisisaldust ega lase sel muutuda n-ö halvaks kolesterooliks, mis sadestub veresoonte seintele ja põhjustab soonte lupjumist.

Raua- ja mitmete teiste mikroelementide sisaldus õuntes tuleb kasuks vereloome ainevahetusele ja seda eriti kehvveresuse ehk aneemia korral.

Lisaks on kõik ses puuviljas leiduvad mineraalelemendid inimeste jaoks kergesti omastatavas vormis.

Kõige väärtuslikumad ained on peidus koore all, seepärast tasuks eelis­tada just kodumaiseid õunu, mis on mürkaineteta ja mida võib julgelt koorega süüa.

Kuigi paljudele inimestele õunaseemned ei maitse, on need siiski arvestatavaks joodiallikaks. Organismi joodivajaduse rahuldamiseks piisab, kui süüa õun koos seemnetega. Neid ei tasuks aga lausa peoga suhu ajada, sest 100 g seemneid sisaldab 0,05– 0,2% glükosiid-amügdaliini, mis inim­organismis ülimürgiseks sini­ happeks muutub.

14

Toitumisspetsialistid rõhutavad sedagi, et päevase õunakogusega ei tasuks üle pingutada, sest tegu on ikkagi puuviljaga.

Õun kui toit Tänavuaasta rikkalik saak rõõmustab õunasõpru väga. Nii värskete kui ka konserveeritud õunte kasutamise võimalusi on palju: mahlana, moosina, marmelaadina, kompotina, kookidesse-muffinitesse, salatitesse, aedviljaga, lihaga, kalaga jne.

Meie esivanemad kasutasid talvel palju kuivatatud õunu. See õunte kasutamise viis on jätkuvalt populaarne ka tänapäeval.

Aga eks me kõik tea, et nii hamba all kui ka kookides-muffinites on kõige paremad just meie Eesti omad hapud õunad, kuigi väljanägemises võivad välismaised ahvatlevamad tunduda.

Allikas: „Õun aias ja köögis”, Eskla, V, Haak, E jt.

Maalehe Raamat

Õunte kuivatamisel tuleb pöörata tähelepanu mit­ te ainult nende suuru­ sele ja valmidusele, vaid ka sordile, sest kõikidest sortidest head kuivata­ tud õuna ei saa. Selle an­ navad enamasti need sordid, millel on val­ ge ja tihe sisu, hapu või magus­h apu maitse.

Veidi närtsinud õunad kuivavad paremini kui ülevalminud. Sellepärast võib suurema saagi kor­ ral õunu kuivatada ka tal­ vel ja kevadel. Õunalõikude tume­ nemist saab vältida, kui kooritud lõike hoida mõ­ ni minut 2% sidrunhappe­ lahuses (20 g sidrunha­ pet ühe liitri vee kohta) või 0,5–1% keedusoola­ lahuses (5–10 g keedu­ soola ühe liitri vee kohta), seejärel lasta taheneda ja kuivada. Õunaviilud võib kasta ka lahusesse, mil­ le valmistamiseks on võe­ tud klaas vett, klaas mett ja ühe sidruni mahl. Õunu võib kuivatada nii koorimata kui ka koo­ ritult. Koorimata õunad jäävad maitsvamad, sest koore all on palju väär­ tuslikke toitaineid, aga nõuavad samas hoolika­ mat kuivatusrežiimi.

Sobivad väiksemad puult korjatud plekki­ deta õunad. Õuntelt tu­ leb eemaldada südamik ja ajada 5–6 cm vahede­ ga nöörile. Nii võib õu­ nu kuivatada soemüüri ääres või, veelgi parem, saunas, aga ka päikese köetavas plekist õhurik­ kas varjualuses.

Suurematel õuntel tu­ leb eemaldada südamik, lõigata vili 0,5 cm pak­ susteks ratasteks ja nöö­ ritada või asetada võima­ likult väikese ülekattega üksteise kõrvale raami­ le nagu küpsised pannile ning kuivatada.

Praeahjus või plii­ dil kuivatades peab küpsetus­plaadi kat­ ma paberiga ja asetama sellele ühekordse kihi­ na õuna­tükid. Algsoojus võib olla 80–85 kraadi. Õunu saab kuivatada ka pliidi kohal nöörile lükitu­ na, kütteperioodil radiaa­ tori peal pappkarbis.

Pärast kuivatamist hoida õunu 2– 3 päeva lahtiselt ja aeg-ajalt se­ gada. Kuivatatud õuna maitses ei tohiks tunda kibedust.

Allikas: „Õun aias ja köögis”, Maalehe Raamat

Eneli Kaarna

RETSEPT

Eneli Kaarna e4retseptiraamat.blogspot.com

Peedi-kitsejuustu- quiche 400 g soolast mure- või liivatainast 400 g keedetud peeti 3 sl mustasõstramoosi 2 sl oliiviõli 30 ml likööri 2 tl kuivatatud tüümiani 250 g ricotta -kohupiima 3 muna 200 g hapukoort (10%) soola, pipart 110 g pehmet, ilma koorikuta kitsejuustu 3 sl pestot Valmistamine Sega madala põhjaga kausis moos, õli, li­ köör ja tüümian. Lõika peet umbes 0,5 cm paksusteks ratasteks, laota moosi­segu hulka nii, et kõik tükid saaksid seguga kokku, ning lase umbes 30 min seista.

Suru tainas küpsetuspaberiga kaetud lahtikäiva koogivormi põhja ja äärtele. Se­ ga eraldi kausis ricotta, munad ja hapu­ koor ning maitsesta soola ja pipraga.

Vala ricotta-segu vormi, laota üht­ laselt peale peeditükid ja seejärel niris­ ta peale ka järele jäänud moosimarinaad.

Viimasena pudista näppude vahel piruka­ le väiksed juustutükid ja määri teelusika­ ga pestot.

Küpseta 190kraadises ahjus 30– 40 minutit või kuni juustutükkide tipud on pealt pisut pruunikad ja pirukat liigu­ tades ei ole täidis enam vedel. Enne ser­ veerimist lase vähemalt 15 min jahtuda ja taheneda, et pirukas lahti lõigates ära ei laguneks. Väga hea maitseb ka järgmi­ sel päeval.

Pildil on pirukas tehtud suurele ahjuplaadile ja kasutatud topeltkoguseid.

Karamellkastmega õunakook kaheksale

TAINAS 100 g margariini või võid 1 dl Dansukkeri pruuni roosuhkrut 2 muna 1 ¾ dl nisujahu ½ tl küpsetuspulbrit ½ tl kaneeli

KATE 3 dl õunakuubikuid (kõvemat sorti, nt „Royal Gala”) 100 g vahukoort 2 tl Dansukkeri vanillisuhkrut 1 tl kartulitärklist 1 dl India pähkleid ja valgeid mandleid 3 sl Dansukkeri pruuni roosuhkrut Dansukkeri tuhksuhkrut Määri 19–20 cm lahtikäiv koogivorm võiga. Soojenda ahi 175 kraadini.

2 dl Dansukkeri ökosuhkrut või pruuni roosuhkrut 2 dl vahukoort

Vala suhkur paksupõhjalisse kastrulisse.

Kuumuta, kuni suhkur sulab ja kuldpruuniks massiks muutub. Lisa pidevalt segades ettevaatlikult vahukoor (segu alguses taheneb, kuid edasi kuumutades muutub uuesti vedelaks) ja kuumuta u 15 minutit madalal kuumusel aeg-ajalt segades. Jahuta.

Vahusta toasoe rasvaine suhkruga ja lisa vahustamist jätkates ükshaaval munad.

Sega omavahel jahu, tärklis ja kaneel ning lisa hoolikalt segades muna-või vahule.

Vala tainas vormi ja kata õunakuubikutega. Sega omavahel vahukoor, vanillisuhkur ja kartulijahu ning vala õunakuubikutele. Puista üle mandlite, pähklite ja roosuhkruga.

Küpseta ahju alumisel siinil u 45 minutit, proovi koogi küpsust tikuga. Lase koogil enne vormist väljatõstmist jahtuda, eemalda vormirõngas ja aseta kook tuhksuhkruga ülepuistatud serveerimisalusele. Vahetult enne serveerimist vala üle karamellkastmega.

Palju maitsvaid sügisretsepte leiad meie kodulehelt www.dansukker.ee või digitaalsest retseptiraamatust internetis www.d-kokaraamat.ee.

Liitu meie õhinapõhise kokaraamatu sõpruskonnaga Facebookis!

w w w . d a n s u k k e r . e e

KARAMELLKASTE

15

Fotod: OKO, Eve Kaljusaar

LAPSEGA SÖÖMA

OKO Kaberneemes Kõik lapsevanemad teavad, et allameetriste põnnidega sööma minek ei pruugi olla kõige kergemate killast ettevõtmine. Tahaks ju ka mõnikord välja inimeste sekka, aga siiski nii, et söögikohas oleks mugav nii endal kui ka lapsel.

J

a OKOs on. Lahkudes mõtisklesin, et muidu ei oleks nad ilmselt ka Hõbelusika konkursil 2012. aasta parima pererestorani tiitlit saanud.

Pererestoran on täitsa sobiv nimetus, sest peale lapsevanemate tunnevad siin ennast koduselt ka põnnid – alustades spetsiaalsest menüüst, mida tohib täis sodida (selleks toodi lauda lausa ämbrikene värviliste pliiatsitega) ja lõpetades mängunurgaga, kuhu edasi suunduda, kui värvimisest tüdimus peale tuleb.

Samal ajal on vanemal võimalik hetkeks hinge tõmmata, sinivalges koloriidis valgusküllast interjööri ja kaunist merevaadet nautida ning kaaslasega veidi juttu puhuda.

Laupäeval veidi pärast kella 12 kohale jõudes oli veel vabu laudu, mis kõik õige pea siiski täituma hakkasid. Kindlasti tasub koht broneerida, et tühja sõitu vältida. 2011. aasta kevadel avatud restoran on oma veidi kõrvalisest asukohast hoolimata jätkuvalt populaarne.

Sipelgapesa ja Puu Menüü võlub lihtsusega. Aga lihtsus on vaid näiline, sest lauda saabunud toit näeb vägagi kaunis välja. Ja mis lapse seisukohast väga tähtis – toit tuleb kiiresti.

Eelrooga seekord ei võtnud, sest kindel soov oli jätta kõhtu ruumi ka magustoidu jaoks. Pearoaks valisime kaaslasega päevakala (12,50 €), milleks seekord oli siig, ja kala (3,50 €) sõid ka lapsed. Laste toit oli serveeritud just nii, nagu teadsin allameetri­ meestele meeldivat, seega kahtlustan, et kokk tunneb sellist „klienti” hästi.

Järelroaks Sipelgapesa (4,90 €) tellinud kaaslane kirjeldas magustoitu kui väga mõnusat ja mahedat kohvikõrvast. Šokolaadikoogist, legoklotsidest ja jäätisest koosnev magustoit Okolaad (4,90 €) oli mõnusalt suus sulav ja kohvi kõrvale suurepärane valik. Minu 1,9aastane lauanaaber kõrvaldas mu koogitaldrikul olnud vär16

vilised ja söödavad legoklotsid ülehelikiirusel, seega kahtlustan, et ka nende komponentide puhul oli tegu maitsvate asjadega. Lastele sai tellitud OKO legendaarne magustoit Puu (3,50 €) – koosneb oksa ümber keeratud suhkruvatist, mille kõrval troonivad sõõrikud.

Väikesed toidukriitikud jäid restoraniga väga rahule ja üks neist lausa keeldus kõvahäälselt lahkumast. Vanemad leidsid, et hinnaklass on võib-olla nõksa liiga kallis, aga arvestades saadud maitseelamust, väga meeldivat ja sõbralikku teenindust ning interjööri, on koht seda väärt.

Avatud R–L 12–23, P–N 12–22 Punase laterna 1, Kaberneeme jahisadam www.okoresto.ee tel 5300 4440 e-post oko@okoresto.ee

www.festbaltic.eu Auto turvatoolide väiksed ja mugavamad leiutised Kohmakatele ja ruumi nõudvatele laste turvatoolidele on alternatiiv, mis rõõmustab kõiki lapsevanemaid ja miks mitte ka taksojuhte, kes peavad laste turvavarustust soetama.

Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt auto turvavööga kinnitada, kohustab seadus kasutama tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Juulist laienes seni sõiduauto juhi ja kõigi kaassõitjate turvavöö kinnitamise nõue ka taksojuhile ning taksos nii ees- kui ka tagaistmel sõitjatele.

Fest Baltic OÜ pakub laste turvatoolide asemel turvahoidikut Fest, mis kinnitatakse lihtsalt auto turvavöö külge. Hoidik suunab turvavöö ohutult üle lapse õla nii, et see ei mulju rindkeret ka kõige ekstreemsemates olukordades.

Eestis tohib kasutada alates 15 kg lastel. Turvahoidikut on lihtne kaasa võtta kõikjale ja kui vahepeal sõidutavad lapsi vanavanemad, jääb ära koh-

makate istmete tõstmine ühest autost teise.

Kalleid ja ruumi nõudvaid istumisaluseid soetama ei pea. „Fest on säästlikum võimalus, mis sobib laste turvaliseks sõiduks hästi nii pereautosse, taksosse, koolibussi kui ka rendiautosse,” ütleb Fest Baltic OÜ juhatuse liige Kalle Konsap. Hoidik on läbinud kõik ette nähtud katsetused ning vastab rangematele Euroopa Liidu nõuetele, mida tõendab sellekohane sertifikaat.

Seda on lihtne paigaldada ja kaasa võtta ka näiteks välismaareisidele. Siis ei pea kalli raha eest kohapealt turvavarustust rentima.

Toodet müüakse Olerexi tanklaketis ning e-poes aadressil www.festbaltic.eu. Fest jõuab SmartPosti abiga kiirelt tellijani.

Turvahoidik FEST • turvaline – vastab Euroopa Liidu liiklusseaduse turvanõuetele • kompaktne – mahub kindalaekasse või uksesahtlisse • soodne – tunduvalt odavam kui turvatool

Algamas on

LAOTÜHJENDUSMÜÜK! Alates 18. oktoobrist saab turvahoidiku osta kodulehelt eest, www.festbaltic.eu kusjuures toote saatmisel Smartpostiga tasub saatmiskulud Fest Baltic OÜ.

20 euro

puhka eestis Fotod: Tiit Mõtus

Tere, Järvamaa Järvamaa ei pruugi olla esimene valik, millele nädalavahetuse puhkuseplaane tehes mõelda, kui just sugulased või keegi hea tuttav seal ei ela.

Tuntumatest Järvamaa kohadest on enamikule teada populaarne söögikoht Põhjaka mõis ja Järva-Jaanis asuv vanatehnika-varjupaik. Aga nende kõrval on palju avastamist mujalgi maakonnas, näiteks Koeru ümbruses.

K

tiku koos Norra-Oostriku allikate­ ga, mis on ainulaadsed kogu Euroo­ pas. Asudes Pandivere kõrgustiku edelanõlval, on see piirkond eriline karsti­ilmingute poolest, nagu aju­ tised järved ja jõed ning tõusu- ja langeallikad. Veekogudest on mär­ kimisväärt Väinjärv oma selge veega ja Põltsamaa jõgi koos lisajõgedega.

Loodust avastada võib julgelt ka omal käel, sest piirkonna matka­ rajad on varustatud korraliku viida­ süsteemiga, kuid alati on võimalik kaasa kutsuda kohalik giid. Sellist teenust ja mitmesuguseid matku pa­

oeru oma kauni looduse­ ga pakub aktiivse puhku­ se võimalusi nii matkasõp­ radele kui ka lastega peredele. Kui omal käel seigelda ei ole tahtmist, saab ümbruskonnas toimuva kohta infot sealsetelt aktiivsematelt ette­ võtjatelt, kes teevad tihedat koos­ tööd ka omavahel. Sedasi läheb kü­ lastajate elu veelgi mugavamaks.

Kaunis loodus Koeru asub Kesk-Eesti looduskau­ nis piirkonnas, hõlmates enda alla Endla looduskaitsealal Endla soos­

18

kub Matkapesa, kelle käest saab lae­ nutada ka jalgrattaid.

Hasart viburajal Otsa talu viburajal saab kätt proo­ vida vibulaskmises, mida harrasta­ takse igal aastaajal. Hoiatus – ala te­ kitab hasarti! Kui asjale lõpuks “pih­ ta saada”, võib see väga meeldima hakata. Talu perenaise Triin Volen­ siga just nii juhtuski. Lisaks võist­ lustel käimisele otsustas Triin teha Otsa tallu täiesti oma viburaja ning soovijatele selle ala proovimise või­ malust pakkuda.

puhka eestis Ööbimine Koeru piirkonnas pakub ööbimist Vao külalistemaja, mis on renoveeritud korterelamu: olemas on nii peretoad kui ka sviidid. Kahe toa kohta on üks WC-dušš ja köök. Arvestatud on ka lemmikloomade ja puudega inimestega.

Eve Kaljusaar

Vao küla, Koeru vald, Järvamaa tel 529 1733 vao@kylalistemaja.eu www.kylalistemaja.eu

Otsa talu perenaine Triin Volens õpetussõnu jagamas.

Vibulaskmine varasemat koge­ must ega oskusi ei nõua, see on ker­ gesti ja kiiresti omandatav. Esmalt toimub väljaõpe harjutusväljakul, kus tutvustatakse ohutusnõudeid ja tehakse proovilasud. Seejärel min­ nakse koos juhendajaga rajale, kus sihtmärkideks on loomade ja lindu­ de 3D-kujud: ilves, karu, rebane, öö­ kull ja faasan. Esmakordsel külasta­ jal tasub aega planeerida 2,5–3 tundi.

Lastega teemaparki

Vao külalistemaja.

lastele kui ka täiskasvanutele. Müüs­ leri endisesse mõisaparki rajatud Kilplaste külas pakutakse kilplaste humoorikaid elamusretki. Pargi ob­ jektid ja atraktsioonid on seotud kilp­ laste muistenditega.

Käsitöötoas pakutakse lisaks meisterdamist ning müüakse kilp­ laste meeneid ja käsitööd. Kilplaste koja söögikohas on võimalik nautida maitsvaid toite. Reede õhtuti toimu­ vad samas kilplaste klunkerid ehk peod elava muusika või DJga.

Koeru ümbruses asub ka üks oma­ näoline teemapark, mis on põnev nii

Kontaktid Järvamaa turismivõimaluste kohta leiab lisainfot: www.jarva.ee Matkad, jalgrataste laenutus tel 5814 5848, 5560 4995 e-post info@matkapesa.ee www.matkapesa.ee

Viburada Otsa talu, Abaja küla, Koeru vald tel 504 0072 e-post triin@vibulaskmine.ee www.vibulaskmine.ee

Kilplaste teemapark Müüsleri küla, Kareda vald, Järvamaa tel 5191 4282 e-post kilplased@kilplased.ee www.kilplased.ee

Eve Kaljusaar

www.albatrostravel.ee

VENEMAA AASTANE ÄRIVIISA 89

TALVEHOOAJA REISID TALLINNAST: Egiptus, Kanaari saared, Iisrael, India, Madeira, Maroko

VENEMAA TURISMIVIISA 65

TALVEHOOAJA REISID RIIAST: Maldiivid, AÜE, Tai

TAI VIISA 65

SUUSAREISID: Itaalia, Austria, Andorra, Prantsusmaa

¤

¤

INDIA VIISA 99

¤

*Salasõnaga „Eesti Ekspress”, pakkumine kehtib kuni 31.12.2012.

LENNU-, BUSSI-, RONGI- JA LAEVAPILETIDE MÜÜK. HOTELLIDE BRONEERIMINE ODAVAM KUI INTERNETIST. TUI REISIKORRALDAJA KAUGREISID ALGUSEGA SAKSAMAALT.

Nafta 1, Tallinn; TASUTA PARKIMINE;

¤*

66 131 00, 555 85 006 /2/3; info@albatrostravel.ee 19

20

Fotod: Tiit Mõtus, Eve Kaljusaar

mõisad

Lummav Kõue Eestis on ajaloolise tausta tõttu väga palju mõisaid, mis on tänapäeval ühed atraktiivseimad vaatamisväärsused.

K

õue mõisa poole sõites arut­ les üks kaasreisija, et ta küll täpselt ei mäleta, ent ilm­ selt Kõue mõisa ikka külastanud on. Teine vastas: “Kui oleksid seal käinud, siis sa seda ka mäletaksid.”

Vestlust kõrvalt jälgides ei saanud ma viimasest märkusest päris täp­ selt aru, aga nüüd ei jää muud üle, kui täielikult nõustuda.

Kümmekond k ilomeetr it Tallinna-­Tartu maanteest eemal asuv Kõue mõis võlub kogu oma olemuse­ ga: nii ümbruse, sisekujunduse kui ka restoranis pakutava maitsva toiduga.

Raske on ette kujutada, et kõigest viis aastat tagasi, kui Eerik-Niiles Kross ja Mary Jordan Triigi mõisa omanda­ sid, oli kompleks vägagi õnnetus olu­ korras. Uute omanike käe all on koht läbi teinud korraliku uuenduse ja saa­ nud ka uue nime – Kõue mõis. Taas­ tamistööde käigus püüti säilitada või­ malikult palju algupärast, samas lisa­ da juurde tänapäeva mugavusi. Mait­ sekalt kujundatud interjööri autoriks on perenaine Mary Jordan ise.

Detailide harmoonia Mõisa sisekujundus lummab ja võtab isegi veidi hingetuks. Kokku on sobi­ tatud eri stiilid ja detailid, mis kõik koos loovad harmoonilise koosluse.

Härrastemaja esimesel korrusel asub vastuvõturuum, restoran, sa­ long, galerii ja suur peosaal. Peamaja teisel korrusel on hubane ja laia vali­ kuga raamatukogu ning kümme eri­

Tuba Tõllakuuris.

Restoran Kaheksa Jalga.

kelt saadud värskeid koostisaineid ja mõisaaiast pärit köögivilju. Lisaks luksuslikule interjöörile ja maitsva­ le toidule lisab i-le täpi ka äärmiselt meeldiv teenindus. Õhtusöögiks on soovitatav kind­ lasti ette helistada ja laud kinni pan­ na, sest võib juhtuda, et restoran on broneeritud. Kui mõisajuhatajal vä­ hegi mahti, tehakse huvilistele soo­ vi korral ka väike tuur. Ja seal tõesti on, mida vaadata.

ilmelist, ruumikat ja luksuslikult si­ sustatud hotellituba, millest kolm on sviidid – mõisamaja kõige suuremad ja luksuslikumad toad.

Minu vaimustus peamajaga ei lõppenud. Härrastemajast veidi eemal­asuva Tõllakuuri esimesel kor­ rusel on kaks galeriid, saun ja suur sisebassein. Teisel korrusel paik­ neb veel üheksa hotellituba, mis ei ole küll nii ruumikad kui peamajas, aga ei jää oma põneva sisekujundu­ se poolest härrastemaja tubadele su­ gugi alla. Igal toal on lisaks privaat­ ne klaasveranda, kust saab imetleda kaunist vaadet mõisapargile.

Ajalugu Kõue mõisakompleksi ajalugu ulatub tagasi Eesti muinasaega. Kirjasõnas on Kõuet esimest korda mainitud 1241. aastal Taani hindamisraama­ tus. Mõisa esimene teadaolev omanik oli Taani kuninga vasall Gerhardus de Kouwe (Kõue Gerhard) 1319. aas­ tal. Kuid mõis on ka hiljem olnud ala­ ti koduks sõjameestele, kunstnikele, maadeavastajatele ja riigimeestele, 19. sajandi alguses maailmakuulsa­

Elegantne õhtusöök Veidi erilisema ja elegantsema õhtu nautimiseks tasub ette võtta auto­ sõit Kõue mõisa à la carte restora­ ni Kaheksa Jalga, kus peakokk Ar­ tur Ovtšin­nikovi meeskond pakub külastajaile moodsat Eesti kööki, kasutades selleks kohalikelt taluni­ 21

le maadeavastajale Otto von Kotze­ buele. Teise maailmasõja ajal paigu­ tati mõisahoonesse kool, mis tegut­ ses 1975. aastani. Kooli sulgemise jä­ rel Kõue hüljati ja jäeti neljaks aasta­ kümneks lagunema.

Eve Kaljusaar

Fotod: Tiit Mõtus, Eve Kaljusaar

mõisad

Mõisakeraamika Atlast Raplamaal Juuru vallas asuv kaunilt taastatud Atla rüütlimõisa härrastemaja on kohendatud oma perele elamiseks. Külastajatele pakutakse võimalust töötubades ise keraamikat meisterdada ja ka mõisa keraamikapoest kohapeal valmistatud tooteid soetada.

A

tla mõis kuulub Eesti vani­ mate mõisate hulka, mil­ le kohta pärinevad esma­ teated aastast 1422, kui maja läks Herman van Todewyni valdusesse.

Viimane omanik enne mõisamaade riigistamist oli Konstatin von Bar­ löwen. Eesti Vabariigi ajal oli mõi­ sal kaks omanikku: 1919. aastast Rapla Laadamäe kõrtsmik Mih­ kel Rätmann, 1936. aastast Armas Salm. Pärast sõda algas aga mõi­ sa allakäik. Mõisas on olnud ka sõja­vangide laager, hobulaenutus­

kohapeal valmistatud keraamika­ tooteid ning mõisaperenaise maa­ litud kaarte.

Keraamikakooli töötubades saab kätt proovida nii keraamika meisterdamises kui ka maalimi­ ses. Töötubasid korraldatakse igas vanuses rühmadele nii vormimis-, pressimis- kui ka treimistehnikas.

Hiljem on võimalik valminud ese­ med glasuurida.

Mõisa kunsti- ja keraamikasuu­ na üle ei pea üldse imestama, sest mõisahärral on keraamika vald­

punkt, traktorijaam, õpilasmaleva majutus­kohad, pood ja palju muud.

1997. aastal omandas mõisa Rai­ vi Juks, kes ehitas selle varemetest üles ja kohandas härraste­m ajast äärmiselt kauni kodu oma perekon­ nale. Kompleksis on ka oma mesila ja mõisamaadel elavad mini­kitsed.

Härrastemaja külastajatele ametlikult avatud ei ole, kuid val­ duse piires pakutakse huvilistele nii mõndagi. Endisesse karjalau­ ta on rajatud keraamikatööstus ja -kauplus, kust on võimalik soetada

Mõisahärra Raivi Juksi.

22

konnas pikaajaline kogemus ning mõisa­proual kunstiharidus, seega mõlemad tegelevad oma kõige süda­ melähedasema teemaga. Raivi Juk­ si sõnul on mõtteid palju ja mitmed plaanid ootavad veel teostamist.

Eve Kaljusaar

Atla Mõis, Juuru vald, Raplamaa tel 504 0563 e-post kioma@hot.ee www.keraamika.ee

Lisainfo: tel 644 4744, 641 8350, 641 8285 Rüütli 14, 10130 Tallinn e-post info@mainedd.ee www.mainedd.ee

SALAPÄRANE TAI JA KULDSETE TEMPLITE BIRMA 16.02.–01.03; 27.10.–09.11.2013 H: 2995 €

TULBIÕITES HOLLAND JA MAAILMA KUULSAIM LILLEFESTIVAL 15.–23.04.2013 H: al 560 €

MIAMI – KARIIBI MERE KRUIIS MAAILMA SUURIMA KRUIISILAEVAGA 05.–16.12.2012 H: 2875 €

KULDSETE TEMPLITE BIRMA 01.–11.02.2013; 19.–29.11.2013

H: 2499 €

INGLISMAA-ŠOTIMAA 26.06.–07.07.2013

H: al 989 €

PEKING-TIIBET-NEPAL 29.09.–13.10.2013

HAWAII SAARED 17.–25.11.2012; 17.–25.03; 17.–25.11.2013

GOTLAND – ROOSIDE SAAR 03.–08.08.2013

H: al 459 €

H: 2719 €

PEKING – PÕHJA- JA LÕUNA-KOREA 06.–16.04; 06.–16.10.2013

H: 2666 €

EKSOOTILINE LÕUNA-INDIA JA SRI LANKA 17.–28.11.2012; 09.–20.03.2013

LONDON – WINDSORI LOSS 12.–16.12.2012; 20.–24.02; 20.–24.03.2013

H: al 550 €

H: 1950 €

MAAILMALINN PARIIS 15.–18.12.2012

H: al 650 €

KAUGREISID:

AUSTRAALIA – UUS-MEREMAA 11.–26.11.2012; 10.–25.11.2013

H: 3299 € H: al 4089 €

USA LÄÄNERANNIK: LAS VEGAS, GRAND CANYON, SAN FRANCISCO, HAWAII, LOS ANGELES, NEW YORK 25.05.–08.06; 15–29.09.2013 H: 2999 € SINGAPUR – SUMATRA SAAR – LANGKAWI – KUALA LUMPUR 23.02.–08.03.2013

H: 2750 €

HONGKONG-MACAU-TAIWAN-FILIPIINID 11.–25.05.2013

H: 2599 €

VIETNAM-KAMBODŽA 13.–26.04.2013

H: 2899 €

SUUR INDOHIINA RINGREIS: VIETNAM-LAOSKAMBODŽA 17.–30.03.2013 WASHINGTON – PHILADELPHIA – NEW YORK – NIAGARA 10.–18.08.2013

H: 2999 € H: 1999 €

KUUBA – KARIIBI MERE PÄRL – CANCUN – MEXICO CITY 25.11.–08.12.2012; 23.11.–06.12.2013 H: 2999 € ARGENTINA-BRASIILIA 26.10.–08.11.2013

H: 3699 €

EKSOOTILINE LÕUNA-AAFRIKA – VICTORIA KOSK 01.–15.03; 06.–20.10.2013 H: al 4199 €

UUS! IISRAEL-JORDAANIA 08.–16.10.2013

NB! Kohapeal kohalik eestikeelne giid.

H: 1250 €

LÄHIREISID: KIHNU SAAR 14.07; 11.08.2013

H: 90 €

MUHUMAA-SAAREMAA 29.–30.06; 01.–02.09.2013

H: 92 €

HIIUMAA 15.–16.06; 20.–21.07.2013

H: 92 €

HISPAANIA-PORTUGAL-ANDORRA-GIBRALTAR 05.–16..05; 22.09.–03.10.2013

H: 950 €

POOLA-VARSSAVI-KRAKÓW-ZAKOPANE 14.–20.07.2013

H: al 375 €

LUMMAV ŠVEITS 20.–28.07.2013

H: al 550 €

KÜTKESTAV BAIERIMAA JA LUDVIG II LOSSID 16.–19.06.2013

H: al 560 €

LINNAPUHKUS:

UUS! ANTIIKNE ROOMA

12.–16.12.2012

H: al 650 €

RODODENDRITE ÕITES HANSALINN BREMEN 18.–21.05.2013

H: al 355 €

UUS! PÕNEV DUBLIN 08.–13.06.2013

H: al 589 €

VIIN – SUURSUGUNE UNELMATE LINN JÕULUSÄRAS 01.–04.12.2012

H: al 650 €

VIIN – SUURSUGUNE UNELMATE LINN 16.–19.05.2013

H: al 650 €

Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennu- ja laevapiletid, reisikindlustus. Grupireisid vastavalt tellimusele.

20 aastat turismi!

Linda kauplus pakub naistele enneolematult suures valikus nii trendikaid kui ka klassikalisi käe-, peo- ja rahakotte.

Iga kuu saabub uus kaubapartii Itaaliast ja tootevalik uueneb, mis vähendab tõenäosust, et uhke koti omanikule tänaval keegi täpselt samasugusega vastu jalutab, ning säilitab võimaluse jääda võimalikult isikupäraseks. Ajatute ja stiilsete nahkkottide kõrval leiab ka taskukohast moekaupa.

Meestele on laias valikus nahast raha-, randme- ja spordikotte, reiskohvreid ning portfelle.

Lastele on pakkuda õla-, raha- ja koolikotid.

Lisaks sallid, rätikud, vööd, vihmavarjud ja palju muid aksessuaare.

l Müügi kotid a h a r ga peegli is tele na

Laiema tootevalikuga saab tutvuda meie kodulehel

www.lindakauplus.ee

Linda kauplused asuvad paljudes Eestimaa linnades: TALLINNAS Väike-Karja 5 ja WW Passaažis, Aia 3 • PÄRNUS Port Artur 2, Lai 11 ja Maxima XXX, Riia mnt 131 TARTUS Raekoja plats 9 • NARVAS Energia 2 • VÕRUS Vabaduse 12a • VALGAS Vabaduse 2/4 • JÕHVIS Jewe kaubanduskeskus, Narva mnt 8 • RAKVERES Põhjakeskus • KURESSAARES Ferrumi kaubanduskeskus, Tallinna mnt 8 • VILJANDIS Mainori keskus, Tallinna mnt 19/21 • HAAPSALUS Haapsalu kaubamaja, Tallinna mnt 1

23

helsinGi

Disainipealinn Helsingi “Mõtlemine kastist väljas” võib viia toredate avastusteni. Oleme harjunud, et Helsingi on linn, kus saab käia sisseoste tegemas, lastega lõbustuspargis, kontserdil, tööl. Vanem põlvkond on külastanud nn kaljukirikut (Temppeliaukio kirikut) ja Sibeliuse ausammast, nooremad Kiasmat. Aga Helsingis on avastamist küllaga.

A

asta lõpuni kannab Helsingi uhkelt – ja põhjusega! – disainipealinna nime. Sel­ lest lähtudes võiks ette võtta ühe Hel­ singi eripalgelisuse avastamise reisi. Vahemär­ kusena meenutan, et New York Times paigutas oma 45 soovitusliku reisihtpunktina Helsingi järjekorras teisele kohale.

Disain ümbritseb meid kõikjal. Disain on kauni kirjaga ärisilt, aga ka ühissõidukikaart.

Disain võib meeldida, võib mitte meeldida. Di­ saini meeldivusreiting võib ajas muutuda. Otsi­ me disaini. Otsime Helsingis.

Vaata vaadet

Suomenlinna

Torni hotelli kohvik-restoran Sokos Torni hotell on üks Helsingi maamärk.

14korruseline pilvelõhkuja, 1928. aastal disain büroolt Jung & Jung. Oma ajastu materialisee­ runud lubadus uuele moodsale elule. Hotelli vesti­büülist pääseb liftiga (+ natuke trepironi­ mist) ülakorruse kohvikusse, mille terrassilt ja klaasakendest avaneb täiuslik vaade Helsingile.

Väärib turnimist.

Yrjonkatu 26 www.sokoshoteltorni.fi

Läbi aja Disainimuuseum

Kleidiilu vanast filmist.

Funki juurde, Reino!

19. sajandist tänapäevani. Disain ja tarbeese­ med. On äratundmisrõõmu ja avastamishetki.

Kauneid kangaid, vaase, interjööre. Kuni jaa­ nuarini on avatud ka näitus, mis tutvustab eri aegadel ideaalseks peetud kodusid.

Helsingi külje all saartel olev UNESCO maa­ ilma kultuuripärandi hulka arvatud merekind­ lus. Avatud aasta läbi. Suomenlinnas on mitmeid muuseume, aga tore koht ka niisama jalutami­ seks. Kohale saab veeteed pidi Turu­väljakult (kehtib ühissõidukipilet). Väike mereretk kes­ tab umbes veerand tundi ja annab võimaluse nautida vaadet Helsingile. www.suomenlinna.fi

Bussiga läbi linna Kellel on nn Helsingi algajatele läbimata, tasuks kõigepealt ette võtta mõni bussituur – saab üle­ vaate nii linnast kui ka ajaloost. Bussid välju­ vad küll hotellide juurest, küll sadamatest, aga ka Esplanadi pargist.

Infot turismiinfost: Pohjoisesplanadi 19 või www.visithelsinki.fi

Rohkem moodi

Korkeavuorenkatu 23 www.designmuseum.fi

Design District Helsinki tutvustab Soome di­ saini. Haaratud on poed, antiigiärid, muuseu­ mid jne. Kõik kenasti koondatud. Kaart saada­ val peaaegu et kõikjal. Soome moe ja disainiga tutvumiseks tohutult hea võimalus. Ja isegi kui ostusoovi pole, võib sirvida niisama.

Funki juurde, Reino!

Helsingi linnamuuseumi peahoones kuni jaa­ nuarini avatud näitus Soomes 1930.–1960. aas­ tatel vändatud filmidest. Saab näha katkendeid filmidest, interjööre ja kostüüme ning hingata omaaegse Soome rütmis.

Minna Parikka Tütarlaps, kes teadis 15aastaselt, mis on tema

Sofiankatu 4

Ajalooga hotell Kui Helsingisse disaini otsima ja avastama minna võiks ka ööbimiseks valida natuke teistmoodi paiga. Best Westerni Katajanokka nn vangla­ hotell on üks võimalik variant.

Praeguses hotellis asus 170 aastat maakonna­ vangla, mille tegevus hoones lõpetati alles 2002. aastal.

Aastal 2007 ehk nn Eurovisoni-aastal avati pärast kaheaastast renoveerimistööd moodne hotell. Säilitatud on ruumide põhiplaneering, aga numbritoad on ehitatud kokku mitmest kambrist.

Originaalsete vanglamüüride paksus tingib ka hotelli ainuomase probleemi: wifi-levi tubades on kõikuva kvaliteediga. Vangla jalutushoovist on saanud müüridega ümbritsetud roheline oaas hotelli ümber, pesumaja on ümber ehitatud restoraniks Jailbird. Kirikuruumid on tänapäeval kasutusel peamiselt konverentsiruumidena, aga teisaldatav altar, töötav orel

24

helsinki kirg. Käis ja õppis ning 2005. aastal rajas oma brändi. Imelised kingad (ja ridikülid) disainitud julgele, mängulisele ja iseteadlikule naisele. Minna Parikka kingad on kenitlenud rahvusvaheliste moeajakirjade veergudel ja kaunistanud muuhulgas Lady Gaga, Paloma Faithi ja Dita von Teese’i jal­ gu. Väärib vaatamist, veel rohkem kandmist.

Puhkus, see on baarid… Ööklubisid ja baare on Helsingis igale maitsele. Paneks siia kirja vendade Kaurismäkide kompleksi Corona. Seal on kõike. On baar ja ööklubi. Mosk­ va ja Dubrovnik. Omamoodi. Vanamoeline, aga moes.

Eerikinkatu 11

Bulevardi 24 www.minnaparikka.com

Hetk vaikust Kamppi vaikusekabel

IVANAhelsinki

Kamppi kõrvale kerkis tänavu Noa laeva meenutav kabel. Kabeli ees­ märk ei ole usurituaalid, vaid vai­ kuse ja rahu leidmine. Avatud kõi­ gile. Lõhnab mõnusalt päikese­ sooja puidu järele ja aeglustab si­ semist orav-rattas-tunnet. Tuge­ vas emotsioone tekitavas kontras­ tis sealsamas kõrval asuva kau­ bandusmekade kiiruse ja rahva­ rohkusega.

Kaubamärgi lõid 20. sajandi lõpus õed Paola ja Pirjo Suhonen. 2007. aastal oli IVANA­helsinki esimese Skandinaavia brändina Pariisis Fashion Wee­ kil. Slaavi kurbus ja Skandinaavia kargus ning natuke meeltesegaduslik­ ku mõtlemist. Kunst ja ilu.

Uudenmaankatu 15 www.ivanahelsinki.com

Edevad kohvipaigad Ekberg Väikestes naudingutes peitub rõõm. Kohvik ja kondiitripood. Kohviku ajalugu ulatub tagasi 1850. aastatesse. Koogid on imemaitsvad ja üle riigi (kui mitte üle riigipiiri) tuntud. Kohalikud kuulsad ja kummalised, eesliitega staar, ar­ mastavad samuti siin maiustamas ja ennast näitamas käia.

Simonkatu 7

Kirjasõna

Bulevardi 9 www.cafeekberg.fi

Disaini sekka ja vahele võiks lugeda ka midagi uuema aja kirjandusest. Sofi romaanid on ilmselt paljudel loetud ja need kirjeldavad meid endid. Praegu­ se aja soomlaste elust kirjutab väga hästi noore põlvkonna kirjanik Riikka Pulkkinen. Meie emakeeles on välja antud tema raamatud “Piir” ja “Tõde”.

Loodetavasti tõlgitakse ka tänavune “Võõras”. Karmide teemadega raama­ tud, aga kirja pandud põhjamaise aususe ja iluga. Ilus valu.

Karl Fazer Kõike magusat ja niisama suupärast, mida hing ihaldab. Kaasa saab ka osta. Odav ei ole, aga mõni magus-ilus hetk võib ju päevas olla.

Kluuvikatu 3

Need olid vaid mõned väljatõsted. Oma silm on kuningas. Rohkem disainipealinnast ja sündmustest: wdchelsinki2012.fi

ning kunagise kinnipeetava maalitud pühapildid annavad võimaluse ka teenistusi pidada. Kummastaval kombel armastatakse seal korraldada laulatusi – ju siis toob head õnne.

Maakonnavanglana oli hoone ka kohtueelne kinnipidamiskoht, mis omakorda tingis selle, et sealt käis läbi suur osa Soome kinni­ peetavaid. Tänapäevases staarikultuses võib nimetada mõned staar-vangid, kes nende müüride vahel on oma aega oodanud: Soome sõjaaegne president Risto Ryti, omaaegne peaminister Väinö Tanner ning Hella Wuolijoki.

Praegune hoone pärineb aastast 1888. Vangla siseruumid planeeriti nn Philadelphia mudeli järgi, mis võimaldas valvuritele kinnipeetavatest lihtsama ülevaate ning mis on paljudes maailma vanglates kasutusel senini.

26

Piret Tamm

Stiilne Puhkus (AT Devorex OÜ) alustab suusareiside 5. hooaega. Sel­ lel talvel võtsime fookusesse sellised Šveitsi kuurordid nagu Wengen ja Zermatt.

Wengen on tuntud kui MK-etappide toimumise koht ja legen­ daarse James Bondi filmi võttepaik. Zermatti loetakse Euroopa absoluutseks eliitkuurordiks. Siin on tipptasemel kõik: muinasjutuline suusaküla, tõstukid, rajad, mäerestoranid ja Alpide ilusaimad vaated.

Lastega peredele soovitame Andorrat ning Les Arci Prant­ susmaal – siin on lastele ideaalsed võimalused ja kogenud rühmaju­ hid, kes lapsi juhendavad. Stiilse Puhkuse suusaklubi tegutseb nii Al­ pides kui ka Himosel – kasutage juhust ja lihvige lapse sõiduosku­ si meie reisidel.

Stiilse Puhkuse kodulehelt saab tellida majutuse Himose veebisüsteemist. Esimestele kii­ retele broneerijatele kingime boo­ nuskaardi väärtusega 30 eurot.

Päikesenautijatele pakume puhkust Brasiilias kom­ mertsist puutumata Ubatuba rannikul, samuti luksuslikke laeva­ kruiise Kariibidel ja Brasiilias.

Purjetajatele pakume jahirenti nii Vahemerel kui ka Ka­ riibidel. Valida on nii purjejahtide kui ka katamaraanide vahel 36 jalast 50 jalani. Nädalase rendi hinnad madalhooajal alates 1000 eurost jahi kohta.

Vaata uudiseid ja eripakkumisi: www.stiilnepuhkus.ee Info ja broneerimine: tel 664 4890 või e-post info@devorex.ee

Disainiga kokkupuuteid leiab ka vanglaajaloo hilisemast perioodist. 1960. aastatel värviti siseruumide seinad pastelsete roosadehelesiniste toonidega. Vanglahaldajate arvates pidi see vähendama kinnipeetavate agressiivsust ja mõjuma lohutavalt. Tegelikkuses olevat see olnud üks masendavamaid ja õõvastavamaid keskkondi.

Tänapäevases hotellis enam pastelset meeleravijat pole, on hoopis triibulised värvirõõmsad etnohõngulised põrandakatted. Avardatud akendest näeb enamatki kui ainult lapikest taevast ja olemas on kõik moodsa maailma hüved.

Unenägudes vanglateemalisi seiklusi ei garanteerita, aga ka ei välistata. Hotelli võib siiski soovitada. Katajanjokkal on arhitektuuripärleid ja keskus asub jalutuskäigu kaugusel. Viking Line’i terminalini on alla 500 meetri.

Klaus-Peter Kappest

27

päike

Imeline Goa.

Elamused päikese all Eestimaal ootavad ees pikk ja pime sügis ning pikk ja külm talv.

Selleks et vahepeal patareisid laadida, võiks külastada mõnd sooja, päikeselist ja põneva kultuuriga maad, soovitab Aurinko büroojuhataja Ivi Kallas.

A

lgava talvehooaja hittideks kujunevad ilmselt Maroko, Gran Canaria ja Goa – ning kõigisse neisse saab sõita Aurinko vahendusel.

Sihtkohad pakuvad avastamisja seikluslusti nii eksootikaotsijate­ le, kultuurinautijatele kui ka lastega peredele.

Reisimise teeb eriti mugavaks see, et tegu on nn rühmareiside ot­ selendudega ning igal pool ootavad ees eestikeelsed reisisaatjad.

Värav Aafrikasse Maroko on suurepärane võimalus tutvuda Aafrikaga üsna lähedalt ja meeldivalt turvalistes tingimustes.

Maroko ja Aafrika värav Aga­ dir on musta mandri kõige euroo­ palikum linn, kus on mõnus puhata ning kust saab minna avastama ek­ sootilisemaid paiku. Lõuna- ja KeskMaroko­ ajaloolised linnad Marra­ kech, Taroudant, Essaouira, Ourzaza­ te ning Atlase mäed, Sahara kõrb ja

28

rohelised oaasid on kõik bussi­sõidu kaugusel. Neid saab imetleda nii eks­ kursioonidest osa võttes kui ka omal käel rendiauto või liinibussiga.

Marokos kohtuvad ja põimuvad erinevad kultuurid: berberi, araa­ bia ja islam. Maroko kuulsaima lin­ na Marrakechi medina kitsad täna­ vad ja soukide labürint oma sagina ja värvikirevusega sööbivad kindlas­ ti mällu. Kaasahaarav on linna kesk­ väljaku Djemaa El Fna melu, mil­

päike Seiklusrikas Gran Canaria Kolmel novembr i k uu kolmapäe ­ val (14.11, 21.11 ja 28.11) saab lenna­ ta Gran Canariale, mis on Kanaa­ ri saar­te seas üks kõige mitmekesise­ maid puhkamisvõimalusi pakkuv saar.

Siin on suur valik sportimisvõimalusi, hea­t asemelised golfiväljakud, lai va­ lik lõbustus- ja teema­parke, öö­k lubid, baarid-­r estoranid­ ning vabaaja- ja kaubandus­keskused. Puhkajaid ootab imeline loodus, mis pakub palju nauti­ mis- ja avastamisväärt.

Sõltuvalt eelistustest tasub valida ka kuurort. Tuntuim ja aktiivseima öö­ eluga kuurort on saare lõunaosas asuv Playa del Ingles, mille plussiks on ligi 6 km pikkune liivarand ja maalilised -düünid. Vaikust ja rahu otsivad turis­ tid leiavad endale meelepärased puh­ kamisvõimalused Maspalomase rohe­ lusse uppunud linnakeses, vaid mõne kilomeetri kaugusel Playa del Ingle­ sist. Mõlemad kuurordid kuuluvad saare parimate randade nimistusse.

Soovijaid ootavad ka eksursioonid nii eesti- kui ka ingliskeelse saatjaga.

Võimalik on tutvuda kireva saare­eluga, külastada loodusparke, minna džiibi­ safarile või hoopis merele delfiine ot­ sima.

kasse. ärav Aafri Maroko: V

Imeline Goa India lääneosas paiknevas Goas oota­ vad puhkajaid valge rannaliiva koha­ le kaarduvad kookospalmid ning sä­ tendav merevesi. Idüllilises ja vaikses Lõuna-Goas on silmipimestavalt kau­ nis 20 km pikkune liivarand. Noorus­ likus ja elavaloomulises Põhja-Goas on peale ilusate rannaribade veel head ostu- ja õhtu veetmise võimalused ning ehe kohalik atmosfäär.

Lisaks kuumale päikesele saab las­ ta oma keha paitada ajatutel India tra­ ditsioonidel põhinevatel ajurvedaprotseduuridel, mis aitavad üles leida keha ja hinge tasakaalu.

Kohalikel turgudel tõmbavad kü­ lastajaid siidised kangad, lõhnavad maitseained ning meisterlik käsi­töö.

Head leiud ootavad mõistliku hin­ nataseme ja moodsa kaubavalikuga butiikides või Vana-Goa koloniaal­ hõngulistes antiigikauplustes.

Lisaks kaunile loodusele ja ehe­ dale atmosfäärile meelitab India oma enam kui rikkaliku kultuuri­ pärandiga, milles segunevad Eu­ roopa ja Aasia.

ia.

Gran Canar

le loovad arvukad veemüüjad, jutu­ vestjad, maotaltsutajad, hennamaali­ jad, apelsinimüüjad ja kõikvõimalikud kaupmehed. Majesteetlik kõrbekindlus Ait Benhaddou on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja ning rah­ vusvahelist tuntust kogunud läbi arvu­ kate filmide, nagu “Niiluse kalliskivi”, “Gladiaator”, “Aleksander” jpt. Ehedat berberi atmosfääri saab nautida sou­ kide ja käsitöölinnas, punakaspruuni müüriga ümbritsetud Taroudantis.

Eeloleval novembril saab Marokos­ se sõita ka ringreisile, mis tutvustab Lõuna-Maroko paremaid paiku.

29

eksootika Fotod: SXC

Santorini.

10 hingematvalt kaunist saart, kus puhata

Reisilehekülg TripAdvisor valis välja maailma kümme saart, mida iga inimene peaks oma elu jooksul külastama, nägema ja nautima.

Ko Phi Phi Don, Tai Kuningriik Lubjakivist saar, mis on suures osas kaitse alla – seal ei tohi püüda kalu ega rajada suurlinnu. See tähendab, et saare külastajad saavad oma aega veeta kaunitel rikkumata randadel, käia sukeldumas ja snorgeldamas ning võtta osa mere ääres toimu­ vast joogatunnist. Lisaks võib min­ na mägironima.

Madagaskar Madagaskar ei ole ainult üks suur kaunis saar – riigi juurde kuulu­ vad ka läheduses asuvad peasaa­ re väike­vennad. Külastajad saavad tutvuda kohaliku kireva kultuuri ja rahvastikuga, sukelduda kaunite korallrahude juures ning käia surfa­ mas, kruiisidel, kalastamas ja vaala­ vaatlusel.

Bali, Indoneesia Kuulus Indoneesia saar, mida külas­ tavad nii puhkajad kui ka seiklejad.

Aega saab veeta valgetel randadel, lõõgastuda spaas, käia sukeldumas või rännata sisemaa džunglites, kus elavad ahvid ja peituvad kivitemp­ lid. Balil ootab külastajaid kuulus kultuur, seiklus ja lõõgastus.

Anguilla, Suurbritannia Bali.

tuntud eelkõige oma tervisespaa­ de poolest. Saare põhjaosas asub ka üks Euroopa vanimaid sanatooriu­ meid – Casamicciola Terme. Ischia on tõeline lõõgastumiskoht kuurort­ linnade, kuumaveeallikate ja kauni loodusega.

duma või snorgeldama minnes võib vee all kokku sattuda merealuste elanike, näiteks merilõvide ja -kilp­ konnadega.

Lihavõttesaar, Tšiili

Galápagose.

Galápagose saared, Ecuador Turistid, kes soovivad näha rikka­ likku kohalikku elu, peaksid reisima Galápagose saartele. Loomi-­linde, näiteks f lamingosid või iguaane, saab kohata saarel matkates. Sukel­

de ja veiniistanduste poolest. Veel leidub saarel veepark, vabaõhukino ja muuseumid. Santorini on kuulus oma ilu poolest, mis peitub kaunite randade, sinise mere ja kaljuäärsete valgete hoonete koosluses.

Vaikse ookeani lõunavetes asuv Li­ havõttesaar ehk Rapa Nui asub Tšii­ li rannikust rohkem kui 3000 km kaugusel ning on üks maailma müs­ tilisemaid paiku. Isoleeritus on ai­ danud säilitada 1500 aasta vanu­ seid kuulsaid kivikujusid moaisid, mis on tänapäeval koha kuulsaks teinud. Saarel matkates on võima­ lik avastada kadunud kultuuri, nau­ tida kauneid vaateid ning lõõgastu­ da peaaegu inimtühjadel randadel.

Sri Lanka See saareriik on tuntud oma kauni­ te randade, teeistanduste ja iidsete linnade poolest. Külastajaid ootab ees sukeldumine, sõit elevantidega, džunglid, pühapaigad ja templid ning kuulus laulvate kalade laguun.

Sri Lankal asub ka kuus UNESCO maailmapärandi objekti.

Santorini, Kreeka Ischia, Itaalia

Kuurordisaar Santorini on tuntud oma musta liivaga randade, spaa­

Napoli lahes asuv suurim saar on

30

Suurbritannia meretagune ala Ka­ riibides, mille randu nimetatakse maailma parimateks: kaetud valge, puudrilaadse pehme liivaga. Mere­ vesi on kristallselge ning kohalik rahvas tervitab külastajaid sõbrali­ ku ja rahuliku suhtumisega. Anguil­ lal saab ujuda ja päevitada iga päev aasta otsa. Õhtuti ootab tantsimine kalüpso-muusika saatel ja suviti igaaastane suvefestival.

Maui, Hawaii, USA Maui saart kutsutakse võlusaareks ja seda põhjusega. Haleakala mäe tipus on võimalik seista pilvede ko­ hal, Lahaina rannikult näeb uju­ mas vaalasid, Hana kiirteel sõide­ takse mööda mitmest kosest. Maui on Hawaii saartest teine suurim, kuid mitte nii rahvastatud, kui ar­ vata võiks. Seega on suurlinna ase­ mel sihtpunktiks väikesed linnad ja kuurordid.