TERVE PERE (veebrauar 2012)

16. veebruar 2012

U U S & H U V I TAV

BEEBI

TERVIS

P E R E KO N D

LIIKUMINE

VA S T L A P Ä E V

Punane Känguru – Austraalia 2012. a värvitrükis hõbemünt Hõbe: 99,9 % Kaal: 1 unts Hind: 115 € Kuninganna Elizabeth II troonile tõusmise 60. aastapäev – Kanada Swarovski kristalliga hõbemünt Hõbe: 99,99 % Kaal: 31,39 g Hind: 159 €

Madonna Lapsega Andorra hõbemünt Hõbe: 99,9 % Puidust kolme Kaal: 50 g tasapinnaga mündikarp Hind: 220 € VOLTERRA Trio 2 € juubelimüntidele Hind: 51 € Mündisahtel 45 erineva suurusega mündile. Hind: 23 €

Kollase pärlikarbi sisuga 5-untsine Draakoni aasta hõbemünt Hõbe: 99,9 % Kaal: 155,5 g Hind: 690 € Igavene Armastus Austraalia 2012. a värvitrükis hõbemünt Hõbe: 99,9 % Kaal: ½ untsi Hind: 95 €

Paradiisi aken – ehtsa vitraažiga hõbemünt Hõbe: 92,5 % Kaal: 50 g Hind: 259 €

Euromündialbum Hind: 18 €

VISTA album 2 € juubelimüntidele Hind: 39.90 €

Draakoni aasta – Tuvalu 2012. a värvitrükis hõbemünt Kookaburra – Austraalia Hõbe: 99,9 % 2012. a värvitrükis hõbemünt Kaal: ½ untsi Hõbe: 99,9 % Hind: 85 € Kaal: 1 unts Hind: 115 €

2012. a 2 € juubelimünt – Kümme aastat europangatähti ja – münte.

Hind: 7 € Belgia 2€ 2011. a juubelimünt – Rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäev Hind: 7 €

Portugali 2 € 2011. a juubelimünt – Fernão Mendes Pinto 500. sünniaastapäev Hind: 15 €

Parim valik meenemünte kollektsioneerimiseks ja kinkimiseks.

Suur valik albumeid ja münditarvikuid nii algajatele kui ka kogenud kollektsionääridele.

San Marino 2 € 2010. a juubelimünt – Sandro Botticelli 500. sünniaastapäev Hind: 55 €

Vana-Viru 5, 10111 Tallinn Tel: 644 0593 Avatud: E-R 10-17, L 11-16 myndipood@myndipood.ee Lihtsaim viis tellimiseks – e-mündipood: www.myndipood.ee.

Kohaletoimetamine Eesti Posti ELS kulleri või Post24 Pakiautomaadi vahendusel.

Uus & huvitav

Tee head! sid. Eelkõige oodatakse laste rõi­ vaid, kuid julgelt võib pakkuda täiskasvanutele mõeldud asju, sest abivajavates peredes on ka suure­ maid lapsi.

Kui on ära anda korralik komp­ lekt suuski, saapaid ja keppe, siis leitakse sellelegi uus tänulik kasu­ taja. Tänutäheks asjade eest kingib Kaubamaja 10% sooduskupongi.

Kaubamaja kogub koostöös Uus­ kasutuskeskuse ja SA Dharma­ ga sõbra­kuul rõivaabi majandus­ likes raskustes lastega peredele.

Seekordsest kampaaniast saab abi rühm Järvamaa lastega peresid, kus vanemad on töötud ja pere sisse­ tulekud seetõttu väga väikesed.

Oodatud on terved ja puhtad rõivad ning vähe kasutatud jalat­

Uuskasutuskeskuse punktid Kaubamajas on avatud 01.–29.02.2012 Tallinnas B-maja 1. korru­ sel ja Tartus kaubamaja 3. korrusel. Suusavarustus ja muu mahukam kraam tuleks viia Uus­ kasutuskeskusesse Tallinnas: Tatari 64 või Telliskivi 61.

Urgo geel ohatisele – tõhus ja diskreetne lahendus huuleohatise raviks

Talv on nautimiseks!

Viimastel aastatel oleme õnnistatud kohe selle päris õige talvega. Ja nii ka sel aastal – võttis küll aega, aga lõpuks jõudis ikka kohale. Võime küll kurta, et on külm ja paha, aga tegelikult saab talve nautida nii mitmel viisil, et see kõige ehedama lapsepõlverõõmu ja -tunde tagasi toob.

Ja seda kõike tuleks nautida – kuniks seda on! Võib suusatada, kelgutada, uisutada, jalutada, kaunist loodust pildistada või rannas sooja tee ja kakaoga piknikku pidada – mida tahes hing ihkab.

Ei ole tarvis osta kallist suusareisi kaugemasse riiki, vaid võib garaažist üles otsida oma vana suusapaari, sellelt tolmu ära pühkida ja metsa alla katsetama minna. Lõpuks tuleb suusatamine välja niikuinii, aga ma pean hoiatama – see võib sõltuvust tekitada!

Veebruar on ka vastlakuu.

Miks mitte sel aastal natukene tublim olla ja ise maitsev hernesupp valmis keeta või koos lastega vahukooremütse kandvaid kukleid küpsetada. Ja võib-olla isegi suurest nööbist vastlavurr valmis meisterdada. Kindlasti ei tohiks unustada kelgutamist. Hea linaõnnega ei ole tänapäeval ilmselt väga palju peale hakata, aga mäest alla vuhiseda on ikka vahva.

Seda kõike saab teha koos oma kõige kallimatega. Tore on lapsepõlve meenutada, aga veel toredam on oma lapsele neid kõige mõnusamaid ja unustamatumaid mälestusi luua.

Punaseid põski, ja küll see kevad ka varsti tuleb!

Eve Kaljusaar

Urgo geel on tõhus abi­vahend ohatise esimeste sümptomi­ te (kiheluse, sügeluse, kipi­ tuse) ilmnemisest kuni täieli­ ku paranemiseni. Tänu uud­ sele tehnoloogiale Urgo Fil­ mogel® moodustub ohatise­ le õhuke, raviv ja kaitsev kile, mis leevendab kihelust, kipi­ tust ja sügelust, peatab oha­ tise leviku, takistab villide ja koorikute teket, soodustab paranemist ning piirab viiruse edasikandumist.

Urgo geel on hügieenili­ ne, ohutu ja lihtsalt kasutatav.

Komplekti kuulub kaasaskan­ tav metallist hoidik, kuhu saab asetada pudeli geeliga ja ühe­ kordsed aplikaatorid. Müügil apteekides.

Soe ja pehme tere igale Eesti vastsündinule Kodutekstiilitootja AS Wendre alustas koostöös Tallinna lastehaigla toetusfondi ja Eesti ämmaemandate ühinguga heategevusprojekti, mil­ le raames kingitakse järgmise kolme aasta jooksul igale Eestis sündiva­ le lapsele tekist ja padjast koosnev komplekt. Sel ajal sünnib Eestis um­ bes 45 000 last ning investeeringu kogumaht on üle 500 000 euro.

Beebide kinkekomplektis on padi mõõdus 35 x 55 cm ning tekk mõõdus 120 x 110 cm. Tooted on valmistatud peamiselt looduslikest materjalidest ja neid on testitud mitmete omaduste suhtes: kanga sobi­ vus lapse PHga, pesu-, tõmbe- ja rebimiskindlus ning koostisosade õh­ ku läbilaskvus. Padja-teki komplekti saavad oma haiglast kätte kõik sel­ le aasta 1. jaanuarist sündinud laste vanemad. „Kuigi Wendre müügiturust moodustab Eesti alla ühe protsendi, ole­ me globaalselt edu saavutanud just tänu siinsete inimeste tublile töö­ le. Heategevusprojektiga on meil omamoodi võimalus neid inimesi tä­ nada,” rääkis Peter Hunt. „Usun, et projekt on Wendrele heategevuseks parim väljund, sest selles tunneb oma panust absoluutselt iga mees­ konnaliige, alustades spetsiaalselt lastesõbralike materjalide väljatööta­ misest kuni õmblejate ja pakkijateni välja.”

Wendre on üks Euroopa suurimaid kodutekstiilitootjaid, kelle klien­ tideks on juhtivad kodutekstiili- ja mööblikaupluste ketid üle maailma.

Wendrel on Eestis kolm tootmisüksust asukohaga Pärnus ja Vändras, tehased Poolas ja Hiinas ning müügiesindused Saksamaal, Suurbritan­ nias, Soomes ja Rootsis.

KIRJUTA meile!

Kirjutage, millised artiklid seekordsest numbrist teile meeldisid ja millistel teemadel lugusid sooviksite Tervest Perest veel lugeda.

Kõigi meilisaatjate vahel läheb loosirattasse Oriflame’i uus lummav parfüüm Paradise Eau de Parfum.

Teie meile ootame kuni 5. märtsini aadressil pere@ekspress.ee.

Terve Pere Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Eve Kaljusaar, eve.kaljusaar@lehed.ee, tel 669 8321 Reklaam: Külli Kruusandi, kylli.kruusandi@lehed.ee, tel 669 8237

Oriflame’i uus lummav parfüüm Paradise Eau de Parfum. Igas lõhnatilgas peitub paradiisi hõng, gla­ muurne ja samas boheem­ laslik, ideaalne moodsale ja trendikale naisele, kes hindab luksust oma elus.

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: AS Eesti Ajalehed Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall

KOOSTÖÖPARTNERID: Holistiline Kliinik, Jukat Eesti, SA Eesti Terviserajad

2

Uus & huvitav

Liitpuudega lastele õppe- ja teraapiavahendid

Ternespiim – võimas looduse kingitus kogu pere immuunsusele

Eesti kunstiakadeemia tekstiilidisaini tudengid valmistasid kursu­ se „Interaktiivne õppevahend” raames õppe- ja teraapiavahen­ deid liitpuudega lastele ning kinkisid nende esimesed eksempla­ rid 19. jaanuaril Tallinna lastehaigla taastusraviosakonnale.

Eesti kunstiakadeemias toimunud kursuse eesmärk oli väl­ ja arendada õppetööd toetavaid ning meeli stimuleerivaid õppe-­ ja teraapiavahendeid liitpuudega lastele, kasutades uudseid tekstiili­materjale ja lahendusi. Ideede arendamisel tugineti teo­ reetilistele teadmistele, uuringule ja õppetöö käigus tehtud vaat­ lustele. Õppevahendeid luues arvestati, et kognitiivsete oskuste arendamine on tihedas seoses motoorika ning sotsiaalsete, kom­ munikatiivsete ja igapäevaoskuste arendamisega.

Kursuse tu­ lemusena val­ mis seitse uudset õppe- ja teraapia­ vahendit, mis moodustavad üht­ se komplekti. Se­ da on võimalik ka­ sutada nii ühes ruumis kui ka eral­ di teraapiaruumi­ des. Sihtgrupp ei piirdu üksnes in­ tellekti- ja liitpuu­ dega lastega, vaid õppevahendeid saavad kasuta­ da ka tavapärase arenguga lapsed.

aamat Põnev filmir itulevase lõv ba kuninga Sim ika fr a A seiklustest ! savannis

Ternespiim (kolostrum) on imetaja­ tel 24–48 tunni jooksul pärast sündi erituv piim, millega imetatakse vast­ sündinut. See sisaldab rikkalikult komponente, mis tugev­ davad vastsündinu organismi immuun­ sust ja omavad pal­ ju teisi tervistavaid funktsioone. Ternes­ piimas sisalduvad antikehad – immuno­ globuliinid – kaitse­ vad viirus- ja bakter­ nakkuse eest. Peale väärtuslike toitainete sisaldab ternespiim veel kasvufaktoreid, ensüüme, vitamii­ ne, mineraalaineid ja mikroelemente.

Lehma ternespiim sisaldab 30–40 korda enam immunoglobulii­ ne võrreldes inimese omaga.

See muudab lehma ternespiima inimesele väga väärtuslikuks. Ternespii­ mas sisalduvad antikehad alustavad bakterite hävitamist juba kurgu limas­ kestal ja takistavad haigustekitajate edasist levikut seedetrakti. Nii kaob kurgukähedus ja takistub külmetuseelse seisundi kujunemine külmetushai­ guseks. Lisaks on ternespiim võimas looduslik allikas tugeva immuunsuse hoidmisel.

Apteekides on müügil uued lehma ternespiima pulbri ja C-vitamiini imemistabletid CuraMedi kurgutablettide nime all, 3–10aastastele lastele tutti-frutti ning üle 10aastastele ja täiskasvanutele sidruni maitsega.

www.egmont.ee

Seikle koos tulevase lõvikuninga Simbaga!

Haara pliiatsid ja rända koos Simbaga!

Nutikat nuputamist koos Simba ja tema sõpradega!

TELLI RAAMATUID WWW.EGMONT.EE 3

SXC

BEEBI

Lutiga või lutita?

Lutti peetakse vastsündinute ja imikute juures sageli kohustuslikuks aksessuaariks. Elu esimestel kuudel see mitte ainult ei rahusta, vaid võib päästa ka mitmest murest. Ilmselt on igal vanemal dilemma, kas üldse hakata lapsele lutti pakkuma ja millal peaks sellest võõrutama.

L

uti kasutamise kohta võib leida vastakaid arvamusi. Seda ei peeta beebile küll hädavajalikuks, ent esineb olukordi, kus lutt võib nii mõnegi ema elu lihtsamaks muuta.

Milleks lutt?

Lutt võib olla asendamatu näiteks lohutava vahendina rahutule või suure imemisvajadusega lapsele. Imetamise seisukohast ei peeta luti­kasutamist halvaks, kui lapsel on välja kujunenud korralik imemisvõte. „Imikud sünnivad maailma imemisrefleksiga, oskus ja soov imeda on ellujäämise alus. Esimese asjana ei tasuks küll kohe lutti pakkuma hakata, sest laps ei tea seda tahta. Seda võib siiski teha, kui laps on väga rahutu või kipub liialt pal-

Dr Ester Eensaar.

4

ju rinnal olema ja tal on juba välja kujunenud korralik imemisvõte. Kohustuslik see aga ei ole, igaüks otsustab ise. Kui laps on aga hästi söönud ja magama jäänud, siis mingit vajadust lutti pakkuda ei ole. Rinda peaks andma ­piisavalt kaua, et see imemise soov ära kaoks,” selgitab Medicumi vanemarst ja staažikas perearst-lastearst dr Ester Eensaar. „Pöidla imemine on veidi kehvem variant just ülalõualuule, ja ka sellest kombest lahti saada on raskem.”

Kui aga otsustate siiski hakata lutti kasutama, võib sobiva valik osutuda üsna keeruliseks, sest lapsele ei pruugi ema valitu meeldida.

Tootjad pakuvad eri kujuga ja materjalist lutte, seega peab katsetama. Tasub aga tähele panna, et osa lapsi võivad lateksi vastu allergili-

BEEBI

Levinud nippe, mida lutist võõrutamisel kasutatakse

Kuidas lutti valida ja kasutada?

• Tutvuge pakendil ole­ va infoga: seal on kirjas lap­ se vanus, materjal ja muud ohutusnõuded.

• Erinevate firmade luttide kujud ei pruugi lastele meeldi­ da/sobida. Tuleb katsetada.

• Valget värvi lutid on tehtud silikoonist, kollased lateksist ja pruunid naturaalsest kautšu­ kist. Lateks võib aga tekitada allergiat.

• Uurige arstilt või laste hambaarstilt, millise kujuga lutt teie lapsele sobib.

• Kontrollige, et lutil ei oleks pragusid.

• Hoidke luti puhtust.

Ema ei tohi seda oma suus puhastada.

• Valige õige suurusega lutt.

• Lutikett ei lase lutil ära kaduda.

Lutist vabaks Mida aga teha, kui lapsel on probleeme lutist loobumisega? Iga laps ja tema imemisvajadus on erinev, osa loobub lutist ise, osa aga hoiab oma turvavahendist kramplikult kinni. Lapsed armastavad rutiini ja kui nad on harjunud end lutiga rahustama või uinutama, on neil teatud vanuses väga raske sellest

• Lutt kingitakse teisele väi­ kesele lapsele (näiteks õues, külas), õele-vennale või mõ­ nele vahvale tegelasele või ametnikule.

• Lutiga tehakse lõpp samm-sammult: esmalt on see lubatud teatud kohtades, näiteks autos ja kodus, vei­ di hiljem ainult kodus. Edasi üksnes magama minnes. Al­ les siis võib luti lihtsalt „ära kaotada”.

• Näidake lapsele, et lutt läks katki ja seda ei saa enam kasutada.

loobuda. Suuremal lapsel on raskem kalliks saanud asjast lahti lasta, seega oleks parem alustada võõrutamisega võimalikult vara. Aja jooksul lapse imemisvajadus väheneb ja lutti nõutakse pigem harjumusest. „Umbes aastaselt võiks lutist võõrutama hakata küll. Kui laps on väga rahutu ja stressis, siis eriti kerge seda teha ei ole, ning ega seegi hea pole, kui lutt väga äkki ära võetakse. Laps peab ise hakkama aru saama, nii et ta luti vaba­ tahtlikult ära annab või minema viskab, või lutt lähebki katki ja uut enam ei ole,” soovitab dr Eensaar järkjärgulist võõrutamist. „Üldiselt on soovitatav järjest suurendada tundide arvu, kui lapsel ei ole lubatud lutti kasutada. Kui laps on magama jäänud, tuleks lutt suust eemaldada. Kuna lutt on sageli hea uinumise ja rahustamise eesmärgil, võiks proovida ka teisi meetodeid, näiteks mõnd mänguasja, läheduse pakkumist või muusika mängimist. See võtab küll aega ja kannatlikkust, aga on võimalik.”

Rahvasuus levivad mitmesugused nipid, mida vanemad lutist võõrutamisel kasutavad: küll lõigatakse lutilt ots ära, hõõrutakse seda küüslauguga, kingitakse ära või mõeldakse välja mõni vahva lugu. „Iga laps on omamoodi ja vanem peab leidma just talle sobiva meetodi. Lõigatud otsaga lutti ma mingil juhul kasutada ei soovita, see on

ohtlik. Kui laps näeb, et lutt on katki ja see ära visatakse, siis enamasti ta rahuneb,” kinnitab dr Eensaar.

• Laps saab poes ise lelu välja valida ja selle eest lutiga kassas maksta.

Eve Kaljusaar

Ternespiim on looduse ime, mis kaitseb viirus- ja külmetusperioodil Immuunsuse tõstmiseks oleme harjunud sööma küüslauku, päevakübarat ja muid kasulikke taimseid lisandeid. Ternespiim on mittetaimne, samas looduslik lisand, millel on väga tugev kaitsevõimet tõstev toime. Seda tingivad ternespiimas sisalduvad antikehad – immuunoglobuliinid. Praktiliselt iga inimene on saanud oma esimese kahe elupäeva jooksul emalt väärtuslikku ternespiima. Ternespiimas sisalduvad antikehad annavad vastsündinu kaasasündinud immuunsusele topeltkaitse keskkonna kahjulike mõjude vastu.

Kahjuks on ternespiim vaid vastsündinute privileeg, mille väärtuslikest omadustest ei saa täiskasvanud inimesed enam osa. Õnneks on leitud, et lehma ternespiima immuunfaktorite analüüsid on identsed inimese ternespiimas leiduvatega.

Vähe sellest, lehma ternespiimas sisaldub antikehi ca 30 korda enam. See muudabki väärtusliku lehma ternespiima kättesaadavaks ka suurematele inimesetele.

Apteekides on müügil uued topelt-toimega ternespiima imemistabletid Curamed nime all. Lisaks sellele, et CuraMed kurgutabletid aitavad häälekäheduse ja kraapiva kurgu puhul, on neil ka tugev kaitsev toime haigustekitajate vastu.

Tabletis sisalduv ternespiima pulber toetab nõrka immuunsüsteemi ja tugevdab organismi kaitsevõimet. Ternespiima kasulikkuse kohta annavad kinnitust tuhanded maailmas tehtud uuringud.

CuraMed imemistablette on kahe suurepärase maitsega. 3–10 aastastele lastele tutti-frutti ja üle 10 aastastele ning täiskasvanutele sidruni maitsega.

CM 12-01-003

sed olla. Eelistada tuleks klassikalisi, suuremate tootjate lutte, sest need on tehtud lapse suu anatoomiat arvestades, ning valida vanusele vastav lutt, hoida seda puhtana ja vahetada regulaarselt uue vastu.

Luti kasutamine võib last kaitsta mitme ohu eest. „Lämbumise ja äkksurma oht on väiksem, sest laps kogu aeg imeb. Kui toitu tuleb üles, neelab ta selle ilusasti alla,” ütleb dr Eensaar. Oluline on aga teada sedagi, et luti kasutamisega võivad kaasneda ka teatud ohud. „Tähele tuleb panna seda, et lutti ei hoitaks suus külma ilmaga, sest imemine jahutab suud ja neelu ning sedasi võib kurk lihtsalt haigeks jääda. Kui laps on uinunud, tuleks lutt kindlasti suust eemal­dada. Ka nohu võib kergesti üle minna keskkõrvapõletikuks, sest imemisega tekib suus alarõhk ninakõrva vahelistes kanalites. Lisaks tuleb lutti puhtana hoida, ema suust ei tohiks see läbi käia, sest sealt saab baktereid, seeni ja kaariest,” õpetab dr Eensaar.

• Luti ots lõigatakse ära – nii loobub laps sellest varsti ise, sest lutt ei ole enam „see”.

Seda tegu aga ei soovita­ ta, sest katkist lutti ei tohiks ohutuse mõttes mingil juhul lapsele anda.

5

tervis

Puhtad käed on abiks viiruste vältimisel Lapsi ja täiskasvanuid ohustavad praegu tuulerõuged, okseviirus ja nohu-köha. Selletalviste viirustega võitlemiseks jagab nõuandeid Nõmme Perearstikeskuse perearst Eero Merilind.

K

õige paremini elavad haigustekitajad umbes nullkraadise välistemperatuuri juures – sel ajal on ka arstide uste taga pikimad järjekorrad. Kui temperatuur langeb nullist allapoole, langeb ka haigestunute hulk.

Sel talvel on enim arsti poole pöördutud tuulerõugete, Norwalki viiruse (oksendamise) ja nohu-köhaga. Sageli saavad viirused alguse lasteasutustest, näiteks lasteaedadest. Kui peres on erinevas vanuses lapsi, haigestuvad tavaliselt esmalt lasteaias käijad, seejärel nende kooliealised õed-vennad ning alles siis täiskasvanud.

6

Tuulerõuged Tuulerõuged on tuulerõugeviirusest põhjustatud, eriti kergesti nakkav palavikuga kulgev lööbehaigus, mida enamik põeb lapsepõlves. 95 protsenti lastest põeb tuulerõugeid enne täiskasvanuks saamist. Vastuvõtlikumad on 5–9aastased. Tuulerõugenakkus levib hingamisteede kaudu või villide sisuga nii kergesti, et kui kodus üks haige juba on, võivad haigestuda teised vastuvõtlikud pere­liikmed kahe nädala pärast 90protsendise tõenäosusega.

Tavaliselt on haigus kerge ja hästi ravitav.

Tuulerõugete inkubatsiooniaeg ehk avaldumise aeg pärast kokkupuudet viirust kandva isikuga on 10–20 päeva.

Täiskasvanud, kes ei ole lapsepõlves tuule­ rõugeid põdenud, peaksid vältima haigega kokkupuudet, sest ka täiskasvanueas kulgeb haigus tunduvalt raskemalt kui lapseeas.

iStockphoto

tervis Kuulsa loodusravitohtri Alfred Vogeli nõuandenurk:

Aastaaegade vaheldumine on tavaliselt inimorganismile kõige raskem aeg. Keha peab harjuma suurte temperatuurimuutustega, mistõttu peame seda kaitsma soojade riiete ja jalanõudega.

KÕIGE TÄHTSAM NÕUANNE Hoidke jalad soojas! Paar villaseid sokke ja soojad saapad on vältimatud, kui soovime püsida tervena. On teada-tuntud fakt, et soojad jalad ja jahe pea on hea tervise aluseks. Niikaua kui suudame jalad soojas hoida, meid vaevalt külmetushaigused piinavad, sest jalgu võib nimetada kogu keha soojusindikaatoriks.

Inimkeha vereringe peaks korralikult töötama, sest häiritud vereringe korral on ka külmetusel palju parem ligipääs meie organismi.

Teine tähtis nõuanne

Tegelege värskes õhus talispordiga, karastage end ja tehke hommikuvõimlemist: nii tagate vereringe normaalse toimimise. Ärge kütke ka eluruume üle, vaid pange end soojemalt riidesse.

Soe ruum ei korva vähesest liikumisest tingitud keha jahtumist ja liikudes soojast ruumist külma niiskesse ruumi, reageerib keha sellele külmavärinaga ning limaskestal istuvatel viirustel on sel momendil palju kergem meie organismi tungida. Sellest ka tõsiasi, et talve hakul jääme palju kergemini haigeks kui keset talve, sest siis ei ole meie kehad veel külmaga harjunud.

Hommikune jalutuskäik värskes õhus või harjutused avatud akna ees aitavad kaasa vereringe tööshoidmisele ning varustavad meie keha värske hapnikuga.

Kolmas tähtis nõuanne

Oksendamine ja kõhulahtisus Talvise oksendustõve ehk Norwalki viiruse saavad kõige sagedamini lapsed, ehkki haigestuda võivad ka täiskasvanud.

Haigushoog kestab kõige sagedamini 12– 24 tundi, raskemal juhul ka paar ööpäeva. Lisaks oksendamisele võib esineda kõhulahtisust, palavikku, üldist nõrkust ja lihasvalu.

Tavaliselt paranetakse sellest viirushaigusest probleemideta. Tähtis on vaid jälgida – eriti väikelaste, vanemate inimeste ja krooniliste haiguste põdejate puhul –, et organismis ei tekiks suurt vedelikupuudust.

Nohu ja köha Talviste tõbede hulka kuuluvad ka köha ja nohu, mida paljud põevad järjekindlalt igal aastal. Köha ja nohu nimetatakse tihti külmetushaiguseks, aga tegelikult on tegu ülemiste hingamisteede viirustega. Ebameeldivad tõved on igatahes mõlemad, ehkki nende ravimine on tänapäeval küllalt lihtne.

Nohu puhul on oluline tekitada olukord, kus eritis pääseks ninast välja ning õhk sisse.

Nii nohu kui ka köha jaoks on olemas leevendavad ravimid apteegi käsimüügis.

Klassikalise „külmetushaiguse” tekkel on arukas helistada oma perearstikeskusesse ja suhelda pereõega – temalt saab esmased soovitused enesetunde parandamiseks. Kui haigus nelja-viie päevaga ei taandu või kui enesetunne järsult halveneb, tuleb minna arsti vastu­võtule.

Sööge kaltsiumirikast toitu! Keha on külmetushaiguste suhtes palju tundlikum, kui kannatab kaltsiumipuuduse all. Söö iga päev porgandeid, lülita oma menüüsse nuikapsas, sellerivarred ja -juur, naeris, kaalikas, pastinaak, seemned, pähklid, mis kõik on kõrge kaltsiumisisaldusega. Lisa oma menüüsse ka viigimarjad, rosinad, Brasiilia pähklid, mandlid, pekanipähklid, kuniks saabub kevad ja kõik vitamiinirikas aias tärkab. Kaltsiumit aitab hästi omandada ka toidulisand Urticalcin, mis on müügil apteekides.

Samuti ei suuda meie immuunsüsteem meid külmetuste eest kaitsta, kui keha kannatab vitamiinipuuduse all. A- ja C-vitamiini saamiseks idanda kressiseemneid. Iga väike abi meie menüü parandamise suunas loob meie kehale eeliseid külmetustega toimetulekuks.

Organismi tugevdamine

Teised abivahendid

Immuunsüsteem on tugev, kui inimene on puhanud ja terve. Kui tuntakse väsimust, on aeg töökoormust reguleerida ja und pikendada.

Apteekides on müügil mitmeid organismi tugevdavaid toidulisandeid, kuid nende kasutamisega ei maksa üle pingutada. Üldised tervisenõuanded taanduvad siiski lihtsatele soovitustele: tähtis on kätepesu ning pabertaskuräti kasutamine, pindade desinfitseerimine ja rahvarikaste kohtade vältimine.

Kui külmetus juba ligi tikkunud, saate immuunsüsteemil aidata viiruste ja külmetushaigustega paremini toime tulla, manustades punase päevakübara tinktuuri Echinaforce, mis ei lase viirustel organismis enam vägivaldselt paljuneda ja takistab nende sissetungi meie keha rakkudesse.

Seda tuleb kasutada ka haiguse põdemise ajal. Hingamisteedele on hea teha sooja auru PoHo soojaauru inhalaatoriga, kuhu võib tilgutada PoHo eeterlike õlide segu (üks tilk klaasi kuuma vee kohta). PoHo õli võib tupsutada ka särginurgale või magamise ajal padjapüürile. Eeterlikud õlid soodustavad hingamisteede avanemist.

Loodusravi teerajaja – aastast 1923

7

www.avogel.ee

PEREKOND

Ühised mängud

Viirused, bakterid ja erinevad nakkused ründavad…

ImunActiv® ka kaitseb tõhusalt nende eest!

Ka Kasuta ImunActiv® tablette:  im immuunsüsteemi tugevdamiseks  kõ kõrgenenud ohu korral haigestuda (kü (külmetus, gripp jne)  suur suurenenud füüsilise ja vaimse stressi ning väsimuse ja kurnatuse korral

Saadaval aapteekides ja e-poes www.walmark.ee

UNIKAALNE toode saadaval olev NIGA* A KA BEETAGLÜ

* ImunA ImunActiv® on ainuke immuunsüsteemi tugevdav toode, mis sisaldab kliiniliselt tõestat tõestatud beetaglükaani annust.

Pärmirakust pärit beetaglükaan aktiveerib immuunsüsteemi kaitse viiruste vastu ja aitab hävitada nakkushaigusi.

8

SINU VASTUPANUVÕIME TUGEVDAJA UNIKAALSE BEETAGLÜKAANIGA

PEREKOND Kümme protsenti töötavatest lapsevanematest mängib lapsega alla poole tunni päevas

„E

mme, mängi minuga!” nõuab mu jagamatut tähelepanu väike poeg kell kuus õhtul pärast väsitavat tööpäeva ja söögitegemist ning laua katmist-koristamist. „No mis siis nüüd?” Mängugaraaži lift ei allu lapse väikestele sõrmedele ja mina pean Volkswagenil aitama teiselt korruselt esimesele saada. Tahaksin tuima näoga seebikat vaadata, aga südametunnistus koputab suure haamriga hingele. Ärkveloleku aega on jäänud napp kolm tundi – see on tööpäeval kõik, mis mul laste jaoks alles on.

Uuringutulemused on ehmatavad Jaanuarikuus Juku Mänguasjakeskuses korraldatud küsitlus näitab, et 45,8 protsenti töötavatest, alla 7aastaste laste vanematest mängib tööpäeval lastega vaid alla tunni.

Kõige väiksem koosmängimise aeg oli peredes, kus kasvamas üks 7aastane laps.

Maailma mastaabis ei ole selline tulemus ehmatav. 2010. aastal Suur­ britannias tehtud uuringust selgus, et kümme protsenti alla 14aastaste laste vanematest mängib oma lastega alla kuue minuti päevas.

Hakkasin meenutama eelmist nädalat – mitu minutit sain mina igapäevast mänguaega kokku? Esmaspäeval on tüdruku laulmine, teisipäeval minu trenn – ikkagi tuleb õnneks üle kuue minuti puhast mängulusti. Õnneks. Seega olen kümne protsendi briti emmede hulgast väljas. Kas ma ka kodumaist 45,8 protsenti löön? Kahtlen.

Tuleb kerge otsus – pean lööma!

Mängime koos Järgmine fakt meie küsitluse tulemusest: 55,3 protsenti töötavatest vanematest eelistavad osta mänguasju, mille puhul laps vanema abi ei vaja. Kusjuures, siin puudub suur vahe, kas laps on 1- või 7aastane.

Isikliku eesmärgina lähtun edaspidi sellest, et meil oleks, millega koos mängida.

Selle pilguga kaupluses ringi vaadates leian palju lelusid, mida pole enne märganudki. Tekib ha-

sart ja kuskilt kuklast tuleb meelde enda lapsepõlv. Avastan ehmatusega, et olen omaenda väikese mina lusti ja „vau” ära unustanud. Kuhu on mu sisemine laps 30 aastaga kadunud? Töösse ja pangakonto jääki uppunud? Ühine mäng lastega tõotab saada uueks pelgupaigaks igapäevamurede eest, kusjuures tunduvalt tervislikumaks kui senised.

Meenub nõudepesumasina tele­ reklaam, kus noor teismeeas neiu ema nina all ukse kinni lööb ja ta nõusid pesema saadab. Mänguasja soetamine endale n-ö vaba koduse aja ostmise eesmärgil viib tegelikult samasse olukorda. Tundlikus väikelapseeas loome enda ja lapse vahele olulise sideme ja usalduse, mida nii vanem kui ka laps hädasti noorukieas vajavad. Keda ma süüdistan, kui minuga nii juhtub? Kui ma ei tea, millega mu lapsed tegelevad ja kui nad minuga ei räägi, sest olen „nõme ema, kes ei saa millestki aru ega mõista”.

Laps õpib mängu kaudu Mängul on lapse kasvamises tähtis roll. Selle oskuslikul ja vastutustundlikul suunamisel ning kasutamisel saame toetada nii lapse füüsiliste ja vaimsete oskuste kui ka eluks vajalike väärtushinnangute arengut. Laps õpib mängu kaudu ning vanema eeskuju tähtsust tema õppeprotsessis on võimatu üle hinnata. Liigne suunamine või mängule piiride seadmine pärsib loovust.

Seetõttu on lastele olulisim enda loodud mäng ja suurim rõõm see, kui vanem selles osaleb. See tõstab enesehinnangut ja -väärtust. Küll aga ei söanda paljud emmed-issid lasta mängujuhi rolli võtta lapsel – ühiskonna normid, enda kodune kasvatus ning arusaam õigest ja valest kipuvad seadma piire ka oma laste mängudesse.

Statistikaameti 2008. aasta kogumikust „Lapsed” selgub, et naised veedavad lastega koosoldud ajast vaid viiendiku mängides, nendega rääkides või neile lugedes, kümnendik kulub õpetamisele ja 54 protsenti füüsilisele hoidmisele (riietamine, söötmine jne). Mehed seevastu veedavad lastega kolmandiku ajast just mängides.

Juku Mänguasjakeskus loeb suure osa lastest, kel vanust vähemalt 8 eluaastat, enda jaoks kaotatuks – arvutile. Olgugi et nad ikka

veel vajaksid ema-isaga mängimist oma eale vastavate vahenditega: lauamängud, pusled, konstruktorid.

Nende abil toimuvat vaimset arengut ning seda toetavat käelist oskust

se lapse arendamise ja kasvatamise eest kellelegi kolmandale: ühiskonnale, mänguasjatootjale, TV-kanali programmijuhile, multika režissöörile ning muidugi kasvatajatele

Lastele on olulisim enda loodud mäng ja suurim rõõm see, kui vanem selles osaleb.

See tõstab enesehinnangut ja -väärtust.

ei asenda arvutimängud ega filmid.

Muidugi ka neid peab täna­p äeva lapsepõlv sisaldama, kuid kindlasti mitte ainult.

Koos mängimisele oleme usinad alternatiive leidma: multikad telekast, DVDd, arvuti, tervet põrandat kattev mänguasjade hulk, millega laps väga hästi ise hakkama saab. Justkui annaks vastutu-

ja õpetajatele. Aga meie ise – emad ja isad? Kõik algab tegelikult meist endist, vastuväide on ettekääne.

Kallid emmed-issid, lähme täna koju ja ütleme ise esimesena „Mängi minuga!”.

Kris Leinatamm Juku Mänguasjakeskuste turundusjuht

TALLINNA HAMBAPOLIKLIINIK SA Toompuiestee 4, 10142 Tallinn info@hambapol.ee • www.hambapol.ee

tel 1920 AVATUD: E–R 8–20

•

L 9–16

•

P 9–15

HAMBARAVI Restauratsioonid täidismaterjalidega, juureravi, hammaste valgendamine, hammaste puhastamine aparaadiga Air Flow (ka pärlpesu), tasuta hambaravi alla 19aastastele, esmaabi.

SUUKIRURGIA Hammaste eemaldamine, ambulatoorsed operatsioonid suus, sh implantaatide ja mini-implantaatide paigaldamine, kirurgilised protseduurid pehmekoelaseriga, igemeravi.

HAMMASTE PROTEESIMINE Kroonid-sillad eri materjalidest, sh IPS e.max Press ja CAD, plaatproteesid, tugibüügelproteesid, proteesimine implantaatidele ja mini-implantaatidele, kaped (spordikape, bruksismikape).

ORTODONTIA Hammaste asendi ja hambumuse korrigeerimine ortodontiliste aparaatidega, erinevat liiki breketite, sh lingvaalbreketite paigaldamine.

RÖNTGENITEENUSED Digitaalsed dentaal- ja panoraamülesvõtted, 3D-ülesvõtted.

HAMBALABORI TEENUSED Kroonid-sillad, plaatproteesid, kapede valmistamine.

9

Vallo Kruuser/Delfi

TERVIS

Nendele, kes hindavad tervist, aega ja raha Tänapäeval on järjest rohkem inimesi hakanud aru saama, et tervis on nende kõige kallim vara.

U

us lähenemine tervishoiule tähendab, et me ei peaks arsti juurde minema alles siis, kui vaevused on kestnud kaua ja muutunud väljakannatamatuks, vaid juba esimeste sümptomite ilmnedes. Veelgi parem oleks, kui tervisekontroll toimuks profülaktiliselt siis, kui inimene ennast küllaltki tervena tunneb.

Ebasoodsad keskkonnatingimused ja saastatus, tohutult kiire elurütm, stress ja vale toitumine on jätnud meie tervisele jälje. Väga paljud inimesed ei julge aga töökohast haiguslehte võtta ja käivad niimoodi poolhaigena kohal. Enesetunne on küll halb ja väsimus suur, aga pikemateks uuringuteks aega ei ole.

Holistilises Kliinikus kasutatav Valeom-tehnoloogia võimaldab kindlaks teha struktuurseid ja funktsionaalseid tervisehäireid ning aitab anda arstil soovitusi, millised kliiniku pakutavatest tervistavatest abinõudest on patsiendile kõige tõhusamad.

Valeom-uuring Tehnoloogiline lahendus on unikaal­ ne selle poolest, et sisaldab ühes aparatuuris ja programmikomp-

lektis mitmeid üksteist täiendavaid funktsionaaldiagnostilisi osasid.

Kogu uuringuprotsess toimub uuritava silme all ja see on suur eelis. Ei ole nii, et pärast analüüside andmist saab vastuse alles nädala pärast ning võib-olla tehakse lisaanalüüse. Siin näeb inimene vastuseid kohe.

Valeom-uuringus ilmuvad kuvariekraanile pildid elunditest ja elundsüsteemidest. Spetsiaalsete värviliste markeritega kuuepallisüsteemis saab elundi või koe seisundi kohta ülevaatliku iseloomustuse.

Igapäevaselt terviseuuringuid tegev doktor Andres Mesila kommenteerib: „Patsiendile on see väga mugav, sest kes ei tahaks lasta näiteks magu uurida sondi neelamata või saada kohe vastused ilma labori­ analüüse ootamata. Pildi organismi üldseisundi kohta saab kahe tunni jooksul.”

Arstile on see unikaalne võimalus näha organismi tervikuna.

Valeom-tehnoloogia abil tehtavatel terviseuuringutel ja ravil on aluseks teadusteooria kogu materiaalse looduse objektide lainelisest päritolust.

Iga aatom ja molekul, elus ja elutu objekt, terve ja haige kude, terve ja

haige elund võnguvad oma kindlatel lainepikkustel. Need karakteristikud on kantud programmi mälusse. Võrreldes uuritava inimese karakteristikuid programmis olevate etalonidega, teatab arst uuringutulemused ja annab soovitusi tervise parandamiseks. Minutite jooksul teeb aparaat kümneid histoloogilisi uuringuid, tuvastab patoloogiliste mikroobide olemasolu organismis, avastab parasiidid ja soolenugilised, mille olemasolust inimesel aimugi ei olnud.

Uuringutulemused käes, asub doktor valima patsiendile kõige sobivamaid meetodeid tervise parandamiseks.

Holistilises kliinikus kasutataval aparatuuril puuduvad analoogid, sest selles sisaldub mitu diagnostilist osa. Kui otsida midagi sarnast teistelt aparaatidelt, võib neist kabineti nii täis kuhjata, et käimiseks ruumi ei jää.

Aparaadikompleksi on Siberi teadlased kokku pannud selle, mida meditsiin ei ole olnud siiani võimeline tegema. Valeom-tehnoloogial töötavad seadmed on ennast tõestanud ja võitnud populaarsuse Saksamaa ja Šveitsi arstide ning patsientide seas.

Aparatuur võimaldab korrigeerida ka terviseseisundit. Seda nimetatakse infoteraapiaks. Infoteraapia tööpõhimõte seisneb selles, et haigelt organismilt saadud patoloogilised signaalid neutraliseeritakse, puhastatakse ja muudetakse normaalseks ning seejärel antakse patsiendile aparatuuri abil tagasi. Sellega paraneb elundite funktsioon ja inimese tervis.

See on meie tulevikumeditsiin, mille loosungiks on: me ei ravi haigusi, vaid aitame inimestel olla terved.

Tiiu Veskimäe Holistilise Kliiniku tegevjuht

Lisainfot saab lugeda kliiniku kodulehelt www.holistilinekliinik.ee.

Samas on energomeditsiini tutvustav video. Tekkinud küsimustele vastatakse meel­ sasti telefonil 641 1601.

Holistilise Kliiniku teenused ei asenda arstiabi, vaid on alternatiivteraapia, mis aitab täiendavalt kaasa haiguste taandumisele või haigusnähtude ennetamisele.

Sellega ei tohi asendada juba käimasolevat ravi.

10

Uus & huvitav

11

LIIKUMINE

Eesti terviseradu külastatakse nädalas enam kui 70 000 korral SA Eesti Terviseradade juhi Jaak Teppani sõnul on Eesti terviserajad seitsme aastaga läbinud märkimisväärse arengu. Tänaseks on üle Eesti terviseradasid pea kolm korda rohkem kui 2005. aastal, mil radade arenguga tegelema hakati. 2011. aasta lõpu seisuga on Eestis üle 80 aasta ringi külastatavat terviserada kokku enam kui 700 kilomeetril.

T

erviseradu haldavad omavalitsused, mittetulundusühingud ja eraõiguslikud isikud, kes on koondunud kaubamägi SA Eesti Terviserajad alla. „Seda, et eestimaalased pööravad oma tervisele rohkem tähelepanu, näitab seegi, et terviseradasid külastatakse aasta läbi iga nädal enam kui 70 000 korral, mis teeb aastas ligi neli miljonit külastust,” räägib Jaak Teppan.

Eeloleval perioodil on Eesti Terviseradade prioriteediks parandada radade kvaliteeti ja tähistusi nii suuna­viitadega kui ka veebis ning leida juurde koostöövõimalusi uute partneritega.

Terviseradade võrgustiku on ellu kutsunud Eesti Energia, Merko Ehitus ja Swedbank, et tagada kõigile eestimaalastele aastaringne tasuta liikumisharrastuse võimalus looduses.

12

Eesti terviseradadel... ümber maailma 24. veebruaril toimub kõigil Eesti terviseradadel ühel ja samal ajal sportlik, nüüdseks juba traditsiooniline rekordiüritus „Eesti terviseradadel... ümber maailma”, kus kõigi osalejate läbitud kilomeetrite kogusumma liidetakse. Mullu saadi kokku märkimisväärne, enam kui poolteist tiiru ümber maakera ehk 62 661,4 kilomeetrit. Eesti terviseradade senine liikumisrekord pärineb 2010. aasta talvest, kus ühiselt läbiti kokku 98 268,2 kilomeetrit ehk tublisti üle kahe ringi ümber maakera.

Tänavusele üritusele kaasatakse kohalikke ja kogu rahva jaoks tuntud kuulsusi ning peetakse ka üle Eesti samal ajal (kell 12) stardilähte saav matk. Nimekiri matka korraldavatest terviseradadest ilmub 20. veebruariks SA Eesti Terviserajad kodulehele. Loomulikult saab endiselt

LIIKUMINE

terve päeva jooksul registreerida enda läbitud kilomeetrid veebiaadressil www.terviserajad.ee ning samuti terviseradadel kohapeal. Kogutud tervisekilomeetrid summeeritakse ning tulemuse teeb SA Eesti Terviserajad teatavaks vabariigi aasta­päeva õhtul. Ühise rekordürituse „Eesti terviseradadel... ümber maailma” eesmärk on tutvustada inimestele nende kodukandi looduslike terviseradade võimalusi ning kutsuda kõiki tervislikult aega veetma ja tervise­ kilomeetreid koguma. Rohkem infot: www.terviserajad.ee

Ternespiim kaitseb kurku ja hoiab tugevat immuunsust viirushaiguste perioodil!

CuraMed® kurgutabletid sisaldavad

ternespiima pulbrit ja C-vitamiini.

Lastele suurepärase tutti-frutti maitsega ja täiskasvanutele sidrunimaitselised IMEMISTABLETID.

UUS!

• Kui tunned kraapimistunnet ja kähedust kurgus • Kui immuunsus on langenud ja külmetushaigused kimbutavad tihti • Kui lastel on oht saada nakkus lasteaiast või koolist 13

Apteekides

CM 1201-002

• Kui on oht nakatuda inimrohketes kohtades

SXC

VASTLAPÄEV

Soe supp kõhtu, kukkel hambusse ja mäele!

Chai

Muscovado Espresso

2 tassi vett 2 sl teepuru (nt Earl Grey) 0,5 tl purustatud kardemoni 0,5 tl riivitud ingverit 4 tervet nelgitera 2 tassi piima 2 sl Dansukkeri Pruuni Roosuhkrut kaneeli

1 topeltespresso või 1 tumeda rösti kohv 1 tl Dansukkeri Tumedat Muscovado Suhkrut kookoshelvestega maitsestatud vahukoort

Ajage vesi, suhkur ja teepuru koos maitseainetega potis keema. Seejärel lisage piim. Laske Chail madalal kuumusel 2 minutit keeda. Kurnake ja valage klaasidesse. Puistake joogi pind üle kaneeliga.

Karamellimaitseline kuum sokolaad v

U 4 TASSI

2 spl Dansukkeri Pruuni Roosuhkrut 2 spl Dansukkeri Heledat Siirupit 1 tl magedat võid või margariini 50 g tumedat, 70% kakaosisaldusega šokolaadi 8 dl piima kaunistamiseks jäätisepall ja Dansukkeri Hele Siirup

Maitsestage kohv Muscovadoga. Kaunistage kookosemaitselise vahukoorega. Jooge kuumalt!

v

Sokolaadijook U 2 TASSI

75 g tumedat šokolaadi (vähemalt 70% kakaosisaldusega) 3 dl piima 2 tl Dansukkeri Tumedat Muscovado Suhkrut kergelt vahustatud vahukoort soovi korral 4 cl mandlilikööri Tükeldage šokolaad. Soojendage piim (kuni u 65 kraadini).

Ettevaatust, et piim liiga kuumaks ei läheks, sest liiga kuuma piima koostis ja ka lõhn muutub. Sulatage šokolaad piimas.

Valage jook tassidesse. Maitsestage Muscovadoga ja soovi korral likööriga. Kaunistamiseks valage joogipinnale kergelt vahustatud vahukoort. Jooge kuumalt!

Sulatage pruun roosuhkur ja hele siirup kastmepannil, lisage rasvaine ning sulatage madalal kuumusel, et vältida karamelli kõrbemist. Murdke šokolaad tükkideks ja lisage karamellisegule. Valage juurde piim ja kuumutage uuesti. Valage šokolaad klaasidesse ning lisage igasse klaasi jäätisepall, millele niristage veidi heledat siirupit.

N a u t i g e !

14

w w w . d a n s u k k e r . e e

VASTLAPÄEV

Paljudele meist ei seostu vastlapäev enam ammu eesti vanarahva kommetega. Vastlatest rääkides meenub enamikule vaid hernesupp, vahukooremütsiga kuklid ja liulaskmine. anarahva kalendri järgi lõpetas vastlapäev jõuludega alanud talvise lõbustusaja ning alustas suurt paastu, mis kestis liha­ võttepühadeni. Seega oli see viimane võimalus enne seitsmenädalast paastuaega pidutseda ja rammusaid roogi süüa.

Osa vastlapäevakombeid ja -toite on paljuski püsinud muutumatuna just tänu lastele. Ajaga on palju ka unustuste hõlma vajunud.

Miks mitte muuta seekord vastlad enda jaoks erilisemaks ja poest kuklite ostmise asemel hoopis pere keskel vanu vastlapäeva­ kombeid uurida, ise hernesuppi keeta või kukleid küpsetada. Võib proovida ka seakondist või nööbist vurri teha. Kindlasti tasub minna liugu laskma ja lapsepõlverõõme meenutama – põsed saab punaseks ja elevust jätkub tükiks ajaks.

• Hommikuks valmistati vastlaputru, milleks oli enamasti tangupuder. Lõunaks või õhtuks pa­ kuti seajalgu ubade või hernestega. Eriliseks maiuspalaks oli seasaba, mis 19. sajandil kuulus pereisale, sajand hiljem aga jäeti lastele.

• Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja vahukoore- ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe.

• 19. sajandi tavade juurde kuulus ka äs­ ja küpsetatud leiva söömine, mida kasteti lihavedelikku.

• Vastlapäeval olid naistetööd keelatud, eri­ ti ketramine ja ringliikumisega seotud toimetu­ sed, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punu­ da paelu ja teha nööri.

• Keelatud oli tule süütamine, sest see kahjus­ tas kariloomi ja hobuseid.

• Vastlapäev kuulus nn naistepühade hulka – naised läksid kõrtsi, kuid külas käimine oli sel päeval keelatud.

• Pikk liug tagas parema linaõnne.

• Vastlavurri valmistamine. Seasääreluu keske­ le tehakse auk, aetakse nöör läbi ja tõmmatak­ se see siis hooga undama. Hiljem muutus tavaks asendada kondid nööpidega.

• Linapõllul tehti tuld, kui lina ei tahtnud kasvada.

• Lammaste rikkumiseks või kohtuõnne saami­ seks käidi võõraid lambaid pügamas.

• Karja õnnestumiseks viidi raudesemeid lauda läve alla.

• Lastel lasti tuppa tuua nn linnulaaste, et nad leiaksid suvel palju pesi.

• Vastlapäeval lõigati ka juukseid, samuti ho­ buse saba – siis kasvavad pikad ja tugevad juuk­ sed nagu hobusejõhvid. Pead tuli kammida vä­ hemalt seitse korda.

• Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ise kosja minna – äraütlemine oli sealjuures keelatud.

• Söödud kontidele pandi nimed juurde ja kut­ suti siis koer tuppa. Kelle kondi koer välja valis, see sai mehele.

• Kada ajamine ehk õlenuku viimine perest perre. Enamasti õlgi täis topitud mehekuju viidi salaja naabri ukse taha või kodust eemale. Sel kombel eemaldati kahjulikud jõud.

• Lastel lasti salapärast „elukat” (vastel, luutsi) kotti püüda. Pööningul või lakas imiteeritakse otsimist ja tagaajamist, madin ja püüdmine aina ägeneb. Lõpuks hüütakse, et vastel on käes, ja kästakse allavisatav elukas kotti püüda. Samal ajal visatakse kottihoidvale lapsele ootamatult pangest vett kaela.

• Viljakasvu tagamiseks viidi väljale sõnnikut.

Allikas: www.folklore.ee

KÕIK KOOS 24. VEEBRUARIL TERVISERADADELE Täpsem info:

www.terviserajad.ee

15

Perekond Lemsalu

V

Vanu tavasid ja uskumusi

Vastlar천천muks! stlar천천mu