Kas usud, et oleme loodusest rohkemal või vähemal määral mõjutatud? Igal juhul saab vastata jah. Kõige paremini tajume seda siis, kui tahame näiteks reisile minna, aga halbade ilmastikuolude tõttu lennuliiklus ei toimi, või kui tahaks tervisekõnnile minna, aga vihma sajab.
Usun, et mõju on isegi suurem. Võtame kasvõi aastaajad. On normaalne, et tunneme end pimedal ajal loiult. Ka paljud loomad lähevad ju meie piirkonnas selleks perioodiks talveunne. See tundub loomulik. Aga mida meie teeme? Sätime kõik olulised tööd ja tegemised just sellele perioodile ning puhkame hoopis suvel, siis kui energiat ja päevavalgust kõige enam. Võib-olla peaks ühel aastal proovima vastupidist plaani? Puhkaks talvel ja oleks töine suvel.
On, kuidas on, aga kevad on igal juhul parim aeg uuteks algusteks. Palju tervisenippe ja nõuandeid, mida kõrva taha panna ja järgima hakata, leiad just sellest väljaandest.
Teele TederVäljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee
Toimetaja: Teele Teder, teele.teder@ekspressmeedia.ee
Reklaam: Gerlyn Lärm, gerlyn.larm@ekspressmeedia.ee
Kujundaja: Marju Viliberg
Keeletoimetaja: Helina Koldek
Trükk: AS Printall
Ta on hoogne, terane, elegantne. Treenerina töötav Kadri Liivak on 73 aastat vana ega mõtlegi senist aktiivset elustiili muuta. “Just liikumine on mind läbi elu terve ja heatujulisena hoidnud,” ütleb naine, kelle head vormi igatsevad ka temast kolm korda nooremad.
TEKST: EVE KALLASTE | FOTOD: ANU HAMMER
JUMESTUS: ZOJA NOVA | RIIDED: RADEMAR
Endine iluvõimleja, Eesti Võimlemisliidu kauaaegne juht ja võimlemise suur arendaja töötab treeneri ja rühmatreeningute koolitusjuhina ka praegu. “Mul on väga vedanud, et olen saanud tegelda sellega, mis mulle meeldib ja mis on hingelähedane. Naudin oma elu, sest olen võimeline tegema kõike, mis mulle rõõmu pakub,” avaldab naine peamise põhjuse, miks ta siiani aktiivselt tegutseb.
Kõik me soovime, et tervena elatud aastataid oleks võimalikult palju. Kadri Liivak usub, et suurt osa elu teise poole esmastest tervisemuredest saaks ennetada nii tavalise asjaga, nagu seda on liikumine. Ja aktiivne peaks olema elustiil kogu aeg, mitte alles siis, kui tervis käest hakkab minema. “Vundamenti oma tervisele ehitame läbi elu. Tuleb olla järjekindel ja tuleb endast hoolida, igaüks saab seda iseenda jaoks teha.” Kadri on nende sõnade raudne kinnitus – õnnelik, terve ja elu suhtes jätkuvalt uudishimulik.
jutustega alustavad, õppis Kadri alles uuesti kõndima. “Mõned aastad hiljem oli baleriiniks saamine minu suureks unistuseks, ent kuna elasin Tartus, kus balletikooli polnud, läks teisiti. Minust sai iluvõimleja.” Kadri oli pisike ja kleenuke – just need omadused, lisaks painduvus ja tahtejõud viisid ta ühel hetkel võimlemistrennist ka tippsporti. “See meeldis mulle tohutult – tegin kõike suure kire ja pühendumisega,” meenutab Kadri, kellest sai võimlemises Eesti absoluutne meister ja rühmkava koondise koosseisus ka Nõukogude Liidu meister.
oma tervisele ehitame läbi elu.
Olles kümme aastat Eesti koondises kuhjaga medaleid kogunud, lõpetas Kadri tippsordi 24-aastaselt. Ent võimlemisele pühendus ta jätkuvalt. Algselt peaspetsialistina Eesti spordikomitees harrastusvõimlemise alal, hiljem aga sai Kadrist spordikomitees juba kogu võimlemise peatreener.
Lapsest saati liikuma!
Muidugi oleks võinud kõik minna ka teisiti, sest lapsepõlves oli Kadri väga palju haige. Kolmeaastaselt ehk vanuses, mil mudilased praegu lasteaedades juba esimeste võimlemishar-
“Iseseisvusaastate algus oli väga põnev aeg, kuna avanes võimalus esmakordselt osaleda kõikidel rahvusvahelistel suurüritustel.” Kadri algatus viis selleni, et aastal 1995 läksid esimesed Eesti rühmad Berliinis toimuvale rahvusvahelisele World Gymnaestrada festivalile. Kadri käivitatud suure osalejate arvuga võimlemisfestivalid toimuvad
Eestis siiani. “Ega ma ju ei osanud alguses loota, et see nii suureks kasvab, harrastajaid on praegu igast maakonnast ja igas eas – lasteaialastest pensioniealisteni,” rõõmustab ta.
Festivalid on võimlejate pidupäevadeks, kuid kõige olulisemaks peab Kadri seda, et laste jaoks oleks liikumine loomulik. “Kui minu noorusajal ülekaalulisi lapsi eriti polnud, siis nüüd on teisiti. Iga laps, olgu ta poiss või tüdruk, peab liikuma ning alustama just võimlemisest – see tagab põhja ükskõik missuguseks hilisemaks füüsiliseks treeninguks! Võimlemine annab koordinatsiooni, rütmitunde, hea rühi.”
Võimlemisliidu tegemiste kõrvalt on Kadri alati ka treeneritööga tegelenud, algselt lasterühmade juhendamisega, hiljem aga aeroobikatreenerina.
Kaheksakümnendatel teadsid kõik naised, kes on Jane Fonda, ja tollase trenniikooni kultuslikke aeroobikaprogramme teab Kadri siiani peast. “Järsku läks lahti suur aeroobikabuum ja tänu minu tugevale võimlemistaustale ja treenerikogemusele olin üks esimestest Eesti aeroobikatreeneritest ning ka treenerite koolitaja.” Pirital TOP-i trennisaalis oli vahepeal lausa ligi 80 inimest korraga Kadri käe all uusi samme õppimas! “Muidugi aeroobikaks seda tollal nimetada ei tohtinud, oli rütmivõimlemine, sest kõik, mis tuli läänest, oli ju keelatud.”
Rütmivõimlemisega jõudis Kadri, keda hakati kutsuma Eesti Jane Fondaks, kaheksakümnendate teises pooles ka ETV-sse, kus tema sõnum jõudis veelgi kaugemale – ta hakkas
Treener, kes on minust ikka üksjagu vanem, on minust vähemalt kümme korda paremas füüsilises vormis! No treeneristki vanemad on grupis minust paremas vormis. Järelikult on vananemine rõõmus ja ilus võimalus. Küll ma hakkan ka ükspäev kõiki neid Kadri suunatud hommikuvõimlemisi ja rannas-autoroolis-ekraani taga-lennukis harjutusi tegema ja võib-olla kunagi ka vähem sööma. Trennis ju näen ilusti, mis kõik on vanusele vaatamata võimalik. Aga jah, minu järgi ärge treeneri võimekuse üle otsustage, ma pigem laisk ja maias. Meil polegi põhiline laup vastu põlvi, vaid hoopis hea enesetunne (higi voolamine), tore seltskond (meeleolukad rituaalid) ja iseendast hoolimine (käiks nagu teraapias).
Kadri ise teeb kogu trenni perfektselt ning raskeimas variandis kaasa, muudkui seletades ilma mikrofoni ja hingeldamiseta, et tüdrukud, see harjutus on hea enne rannahooaega, too aitab libastudes tasakaalu hoida, turjapingest lahti saada, ennetab seljavalu jne. Loetleb arstiterminitega, mis lihasele üks või teine kordus peaks hagu andma. Ma ei teadnudki varem, et inimesel üldse nii palju erinevaid lihaseid on. Harjutustele pakub Kadri erinevad raskusastmed, nii saan ka mina kõik kaasa teha.
Kõik need aastad pole kahte ühesugust trenni olnud. Kogu aeg muutuvad harjutused, vahendid ja muidugi lemmik ehk aeroobne osa. See tähendab keeruliste kombinatsioonidega tantsukava, laup pärlendamas, pulss prõmmimas. Saad ühes trennis kõiki ajurakke pingutades kava selgeks, siis järgmine kord on kombinatsioon näiteks vastupidi. Või pöörde asemel põlvetõsted või uus tants. See pidavat olema hea Alzheimeri vastu. Või vähemasti stressi vastu!
TIINA PARK: Kadri on alati vormis!
Kohtasin Kadrit esimest korda Tartu Ülikoolis õppimise ajal võimlas, kus treenisid ülikooli iluvõimlejaid. Kadri oli siis veel kesk kooliõpilane, kuid treener tõi ta juba meie, ülikooli võimlejate trenni. Kadri oli väga habras, ilus ja andekas. Treener lasi meile, teistele võimlejatele, tihtipeale Kadril ette näidata keerulisemaid harjutusi. Kadri on erakordselt töökas. Suures spordis ainult andekusest ei piisa.
Viimased kakskümmend viis aastat käin võimlemas Kadri juhendatud trennirühmas. Täna pärast trenni ütles Kadri, et tegi meile hantlitega meelega raskemaid harjutusi, sest see kasvatab meie tahet. Ka sammukombinatsioonid on Kadri trennis sellised, mis nõuavad tõsist keskendumist. Aeroobne liikumine koos mälu maksimaalse kasutamisega on nagu meditatsioon. Ja millist muusikat oskab ta treeninguteks valida! On tunda, kuidas ta töötab iga rütmi kallal, mille meile tundi toob.
Kadri on alati paistnud silma oma erakordse stiilitunnetuse poolest. Mitte kunagi mitte ühtki eksimust, mis puudutab väljanägemist. Ta oskab innustada meid kõiki oma nakatava elurõõmu ja huumorimeelega. Tundub, et tema elus raskeid hetki polegi. Kuigi tean, et on olnud. Nagu meil kõigil.
Kui tegin Eesti Televisioonis saadet “Ole vormis!”, oli seal tihti eeskuju näitamas just Kadri Liivak. Kuna ta siiani viib läbi koolitusi, siis ta kohe oskab lihtsalt ja selgelt selgitada igat liigutust, mida vaja teha selleks, et omandada mõni harjutus või keerulisem kombinatsioon. Meie rühm oli väga õnnelik, et läbisime tiheda konkursi ja saime esineda paar aastat tagasi Kalevi staadionil toimunud XX tantsupeol. Vihma küll sadas väga kõvasti, kuid meil jäi rõõmu üle.
Eesti Jane Fondasaates “Võimle kaasa” juba kõiki televaatajaid igapäevasele liikumisele innustama. Suuremaks väljakutseks kui kavade koostamine, oli sobiva riietuse leidmine. “Retuusid, säärised, trikood, peapaelad … tuli aga jälle Marati-tutvused mängu panna. Maratist tellitud riietega olid eestlannad juba varasemalt kogu Nõukogude Liidus laineid löönud – 70ndatel tulime Eesti koondisega liidu meistriteks … kandes meeste aluspesust tehtud trikoosid! Need olid kärtselektrisinised, valgete kantide ja nööbikestega. Teistel olid mingid tumesinist ja musta tooni villased asjad seljas, me torkasime ikka silma oma trikoodes,” naerab Kadri. Liikumine ja hea tuju käsikäes Aeroobikatrennid viisid Kadri sammukese kaugemalegi – spordiklubide maailma. ForumSport sai kohaks, kus tema initsiatiivil tegutsesid tolle aja kõige paremini koolitatud treenerid, sest Kadri põhimõte on: teisi saab juhendada vaid see, kes teab täpselt, mida ta teeb. Ent võimlemine oli endiselt Kadri esimene armastus ja võimlemisliidu peasekretärina tegutses endine tippsportlane üle kahekümne aasta. Selle eest on Kadrit tunnustatud ka elutööpreemiaga. “Alguses isegi ei uskunud, kui sellest teada sain. Aga tööd on tõesti palju tehtud.”
“Enamasti ei saa inimene valimatult ükskõik mida ja ükskõik mis kellaajal süüa. Aga kiusata ennast ka ei tasu,” teab Kadri. Seega teeb ta nii:
“Päeva esimesel poolel luban endale kõiki hõrgutisi, ka magusat. Söön seda, mille järele mul on isu. Päeva teises pooles pigem väldin süsivesikuid, eriti õhtusel ajal. Kui õhtupoole söön, siis pigem valgurikast toitu. Ja pärast seitset-kaheksat püüan üldse mitte süüa. Kaaluga mul muret seega pole, aga midagi ei tule lihtsalt niisama, peab ka tahtejõudu kasutama ja pingutama. Minu puhul toimib lähenemine suurepäraselt ja riided, mida kandsin 20–30 aastat tagasi, lähevad siiamaani kenasti selga.”
Sellest, et ühest Tartu piigast sai baleriini asemel võimleja, algas pikk teekond, mille tulemusel saab iga laps soovi korral kodukandi võimlemistrennist eluaegse liikumisharjumuse kaasa võtta. “Praegu, olles aastakümneid koolitanud lapsi ja treenereid, annan tunde naistele ja meie treeningud pakuvad mulle täpselt sama palju rõõmu ja rahulolu. Ma väga ootan neid kohtumisi – liikumine ja hea tuju käivad ju käsikäes.”
Kas Sa tunned kevadväsimust ja Sul napibenergiat?
Kas Sinu toitumisharjumused ja elustiil mõjutavad Sinu tervist positiivselt või
ja enesetunnet pigem vastupidi?
Toitumisnõustamine
Toitumisteraapia
Menüüanalüüs
Personaalnetoitumiskava
Toitumisalasedkoolitused
Looduskosmeetikakoolitused
aitab.
1936
Toit pole ainult see, mis kõhtu täidab, vaid menüüvalikutest sõltub kindlasti ka meie füüsiline ja vaime tervis.
TEKST: TEELE TEDER, toitumisnõustaja
FOTO: SHUTTERSTOCK
Kui soovid enda igapäevaelu toiduvalikutega toetada, siis hoolitse esmalt oma kõhubakterite eest. On arste, kes peavad meie seedesüsteemi niivõrd oluliseks, et nimetavad seda lausa meie teiseks ajuks. Kahjuks on see siiani veel ka kõige vähem uuritud organismi osa, kuid praeguseks hetkeks juba üks populaarsemaid uurimisobjekte. Usutakse, et sooltel on arvatust palju suurem roll meie tervisliku seisundi määramisel. Juba on leitud ka seoseid erinevate haiguste ja soolte olukorra vahel. Näiteks et soolestiku mikrofloora
võib mõningatel juhtudel tekitada depressiooni ja ka ülekaalulisust ning olla seotud naha tervisega.
Vilgas elu meie sees Soolestikus käib vilgas elu. Arvatakse, et seal on umbes kahe kilogrammi jagu elusorganisme ehk baktereid. Nende arvu pole aga suudetud teaduslikult täpselt kindlaks teha. Pikka aega usuti, et neid on 10 korda rohkem kui inimesel endal keharakke. Nüüdseks on ka uuringuid, mis on kindlaks teinud, et neid võib olla vaid 1,3 korda rohkem ehk umbes 30 triljonit. Samuti usutakse, et kuni 40% soolebakterite liikidest ja nende mõjust on veel uurimata.
Meie kõhubakterid on tavaliselt ametis seedetraktis toidu lõpliku lagundamisega. Just nemad loovad soodsa pinnase ka paljude mineraalide imendumiseks ja toodavad meile elutähtsaid vita -
või kombucha ’t. Ka jogurtit peetakse heaks probiootikumiks, kuid selle puhul tuleb jälgida, et tegemist oleks naturaalse ja ilma suhkruta tootega.
Kiudainete põud Pikka aega arvati, et kiudained on organismile vaid koormaks. 1970. aastatel hakati õnneks mõistma ka nende organismi tervendavaid mõjusid. Kiudained on muu hulgas toiduks soolestiku bakteritele, võimaldades kasulikel soolemikroobidel paljuneda ja seeläbi seedimist veelgi soodustada. Seega tasub oma menüüsse lülitada nii puu-, kaun-, tera- kui ka köögivilju. Olenevalt vanusest vajame iga päev 25–35 grammi kiudaineid. Seda on päris palju. Tänapäevase lääneliku toitumisstiiliga inimesed saavad sellest kätte vähem kui pool. Tihtipeale jääb edukas kaalulangus just kiudainete puuduse taha. Õige kogus kiudaineid tähendab ka küllastustunde kiiremat saabumist ja ka seda, et kõht püsib kauem täis. Ka veresuhkur on kiudainetega paremini tasakaalustatud.
Toitu on, aga kas ta toitaineid?
miine (näiteks B-vitamiine, K 2-vitamiini). Osa baktereid suudab ka taimekaitsemürke ja raskmetalle endaga siduda ning kehast väljutada. Üllatuslikult on nad seotud ka sellega, kui õnnelikud me parasjagu oleme, sest õnnehormooni serotoniini toodetakse samuti sooletraktis mikroobide abiga. Loomulikult sõltub ka meie immuunsuse tugevus suuresti soolebakterite seisundist.
Hapendatud toidud
Hea võimalus heade bakterite osakaalu suurendada on lihtsam, kui arvata võiks. Piisab, kui lülitame oma igapäevasesse toitumisse pisut hapendatud toite, need sisaldavad häid mikroobe (probiootikume), millega saame oma soolefloorat tasakaalustada.
Näiteks paar supilusikatäit värskelt hapendatud kapsast või seeni, üks hapukurk või klaasike keefirit
Kuigi kipume liialt palju sööma, oleme endiselt toitainete vaeguses. Oluline teema, millest kuigi palju ei räägita, on mullastiku toitaineline vaesus. Nimelt mullastik, kust nii loomse kui ka taimse toidu puhul meie vitamiinid ja mineraalained peaksid pärinema, muutub aasta-aastalt järjest toitainevaesemaks. Seda kinnitab ka aastatel 1996–2002 tehtud uuring, kus jälgiti, kui palju selle aja jooksul muutub mullastiku muutuste tõttu köögi- ja puuviljade koostis. Näiteks suutis brokoli selle ajaga kaotada kaltsiumisisaldusest 70%, foolhappest 62% ja magneesiumist 55%. Banaan kaotas kaltsiumi 12%, foolhapet 70%, magneesiumi 23% ja B6-vitamiini lausa 96%. Seega tuleks aeg-ajalt lülitada oma päevarutiini toidulisandid. Nii vaimse kui ka füüsilise tervise huvides võiks tähelepanu pöörada oomega-3 toidulisandile, C-vitamiinile, magneesiumile, tsingile, seleenile ja loomulikult D-vitamiinile. Kui sul on raskusi endale õigete toidulisandite leidmisega, siis konsulteeri toitumisnõustaja või oma perearstiga.
Nutikas veresuhkru jälgimissüsteem töötab enamike Android- ja iOSseadmetega sh Apple Watchiga.
Sensor teeb 720 mõõtmist ööpäevas ning annab ohtliku näidu korral alarmi.
EasyFollow äpp võimaldab jagada veresuhkrunäite ka enda lähedastega.
Komplekteerige pakett vastavalt oma soovidele kas veresuhkru mõõtmiseks, insuliini doseerimiseks või terviklahenduseks.
Nüüd kehtib Haigekassa kompensatsioon glükoosisensori soetamiseks kõikidele I tüübi diabeediga patsientidele! Uurige kõigi soodustuste ja tingimuste kohta meie infonumbrilt!
Tähelepanu! Tegemist on meditsiiniseadmega. Enne meditsiiniseadme kasutamist palume lugeda kasutusjuhendit ja vajaduse korral konsulteerida spetsialistiga. Kui soovite rohkem teavet, võtke ühendust Linus Medical OÜ klienditeenindusega: Narva mnt 5, III korrus, 10117 Tallinn
Mida lähemale jõuab suvi, seda rohkem on näha inimesi terviseradadel ja spordiklubides treenimas. Lisaks kasvab iga aastaga ka rahvaspordiüritustel osalevate inimeste arv. See on väga tore, et üha rohkem inimesi leiab tee spordi juurde. Samas jõuab ka üha rohkem inimesi spordi tegemisel tekkinud pisi- või suuremate vigastuste tõttu erinevate spetsialistide juurde. Kuidas seda teist trendi vähendada, kirjutab füsioterapeut Maali Pruul.
TEKST: TEELE TEDER
FOTOD: SHUTTERSTOCK
Kahjuks pole võimalik kõiki vigastusi 100% ennetada. On spordialasid, millega võib paratamatult kaasneda vigastusi. Näiteks kontaktspordialadel (korvpall, võrkpall, jalgpall, maadlus, poks jne) tuleb ikka ette kellegagi kokku põrkamist või kukkumist ja rattaga sõitmisel võid samuti kogemata kukkuda. Samas on palju n-ö rumalaid vigastusi, mida on tegelikult võimalik ära hoida.
Kui sul puudub eelnev treenimise taust või on jäänud sisse pikk paus, on mõistlik alustada väikestest igapäevaelus tehtavatest muutustest ja teha treeningute osas (vähemalt alguses) koostööd treeneriga. Treeningutega pihta hakates tuleb lähtuda enda tolle hetke füüsilisest võimekusest ja olla seda tehes enda vastu aus. Eesmärke seades tuleb jääda realistlikuks ja mõista, et elu on maraton, mitte sprint.
Mõned levinud vigastused ja nende võimalikud põhjused Alaseljavalu . Võib tekkida valest kehaasendist kas siis igapäevaelus; jõuharjutusi sooritades või siis ebasobivalt seadistatud rattal pikki sõite tehes. Selle vastu võib aidata liigutusmustrite ja kehaasendite üle vaatamine ning kere keskosa treening.
Jooksja põlve või IT band ’i sündroom. Tihti ebakorrektse jooksutehnika, nõrkade reielihaste või jooksudistantsi liiga järsu suurendamise tulemus. Võib aidata puhkus ja jõutreening (peamiselt reie- ja tuharalihastele, aga ka kere keskosale) ning õige jooksutehnika õppimine. Mõistlik on minna
Kui ongi tekkinud akuutne (äge, äsjane) vigastus näiteks lihase või sidemete venitus või rebend, siis esmane käitumine võiks lähtuda
RICE-põhimõttest ehk:
R (rest) – puhkus, võta koormus maha;
I (ice) – külm (sprei, jää vms);
C (compression) – surve, kokkusurumine (seo vigastatud koht kinni);
E (elevate) – tõsta vigastatud jäse kõrgemale.
Tõsisema vigastusega võib olla tegu, kui vigastatud kohta tekib
suur verevalum; koht läheb väga paiste; inimene on võimetu jäset liigutama või sinna raskust kandma või kui mitme päeva möödudes valu ei vähene ja olukord paremaks ei muutu. Sellistel juhtudel tasub ALATI pöörduda arsti poole. Ülekoormusvigastuste puhul, mille sümptomid tekivad tasapisi, on esmaseks raviks koormuse vähendamine või üldse maha võtmine; enda treeningute üle vaatamine (treeningpäevik!) ja vajadusel korrektuuride tegemine ning konsulteerimine spetsialistiga.
Erinevatel vigastustel on palju ühiseid jooni, mida aitab vähendada läbimõeldud treeningplaan. Mõtle, kas sinu treeningplaan lähtub järgnevast:
korrektne treeningu
ülesehitus (soojendus, trenn, venitus);
läbimõeldud ja mõistlik treeningmaht ja selle kasvatamine;
mitmekülgne treening;
korrektne harjutuste tehnika ja individuaalsetest iseärasustest lähtuv harjutuste valik;
piisav taastumine;
ülevaade treeningutest ja enesetundest.
Vigastusi ennetav treeningjooksma kellegagi koos (nt jooksuklubide ühistreeningud) või filmida enda jooksmist üles. Pilt ütleb tihti rohkem kui tuhat sõna.
Tagareie “ära tõmbamine”. Esineb tihemini kiiruslike aladega tegelevatel sportlastel (nt sprinterid, jalgpallurid). Võib tulla lihaste düsbilansist ja sellest, et tagareis pole piisavalt elastne. Ennetada aitab tagareiele mõeldud ekstsentriline treening ehk harjutused, mille tegemisel raske hetk on siis, kui lihas “pikeneb” (nt Nordic hamstring). Selliste harjutuste lisamisel tuleb olla korduste arvudega ettevaatlik ja alustada lühikeste seeriatega.
Hüppeliigese väänamine või rebend. Ennetamiseks on hea teha erinevaid tasakaaluharjutusi. Selleks sobivad hästi erinevad hüpped ja maandumised (korrektse tehnikaga) ning ühel jalal seismised.
Luksatsioon ehk nihestus. Enamasti juhtub, kui avaldada liigesele liigset jõudu, mis mõjub liigesele ebasobivas suunas. Eriti suur oht nihestustele on hüpermobiilsetel inimestel, kelle liigessidemed on juba geneetiliselt tavalisest elastsemad ehk venivad rohkem, kui peaks. Nihestuste ennetamiseks on hea variant jõutreening, mis tugevdab liigese ümber olevaid lihaseid, mis aitavad korvata liiga elastseid liigessidemeid.
Kelle poole enda murega pöörduda?
Kui tunned, et valutavad liigesed või luud, siis pöördu ortopeedi juurde.
Kui oled juba erialaspetsialistilt diagnoosi kätte saanud ja sind on suunatud edasi taastusravisse, või kui ei oska ise otsustada, millise valdkonna arsti juurde minna, siis pöördu füsioterapeudi või spordimassööri poole. Klassikalisel massaažil ja spordimassaažil on suur vahe. Klassikalise massaaži käigus kasutatakse nn klassikalisi võtteid ja selle eesmärk on pigem inimese keha üleüldine lõõgastamine. Spordimassaaži juures kasutatakse olenevalt probleemist ja spordialast väga palju erinevaid tehnikaid ja võtteid. Näiteks kui jalgratturil või jooksjal saavad põhilist koormust jalad, siis tegeletakse nendega spordimassaaži käigus pikemalt ja põhjalikumalt.
Kui taastusravi harjutused on tehtud või kui vigastust veel pole, aga tunned, et enda treeningteadmistes (nt kava planeerimine, harjutuste valik ja harjutuste korrektne tehnika) esineb puudujääke, siis mine personaaltreeneri jutule. Isegi kui oled juba aastaid sporti teinud, saad kindlasti treeneriga konsulteerides uusi teadmisi iseenda kohta, kuna kõrvaltvaataja näeb alati asju teise nurga alt.
Kui treenid juba mingiks võistluseks või on plaanis treeningmahte suurendama hakata, siis tasub käia spordiarstijuures koormustestil. See on tõesti ühekordne suurem rahaline väljaminek, kuid võta seda nagu pikaaegset investeeringut enda tervisesse, mis suurendab märgatavalt tõenäosust, et sa spordid ka mitmekümne aasta pärast. Võta koormustesti nagu auto tehnoülevaatust. Isegi kui pealtnäha on autoga kõik korras, on kohustuslik selle kohta paberil kinnitus saada. Tervisega on täpselt sama lugu.
Vitamiinide ja mineraalidega parem taastumine!
D-VITAMIIN
Kõik vitamiinid ja mineraalained on olulised, kuid aktiivsetele inimestele on mõned neist pisut tähtsamad. Nagu näiteks D-vitamiin. D-vitamiin on tähtis nii tervise kui ka sportliku saavutusvõime hoidmiseks ja parandamiseks. Sellel on oluline roll kaltsiumi imendumises, skeleti metabolismis ja haiguste vältimises. Ka lihasevalu ja -nõrkus on üks hästi dokumenteeritud, kuid tihti unustusse vajunud D-vitamiini puuduse sümptomitest. Lisaks luude tugevuse toetamisele mõjutab D-vitamiin ka lihaste funktsiooni. Madalat D-vitamiini taset on seostatud ka lihasmassi kao, suurenenud töövõimetuse ja nõrkusega, mis võivad olla vigastuste tekkimise kaasfaktorid.
MAGNEESIUM
Lihaste ja närvide töö käib magneesiumi funktsioonide hulka. Seega saab magneesiumist leevendust ka stressi ja lihasepingete puhul. Magneesiumipuudusest annavad märku peamiselt krambid jalgades, silmalau tõmblused, aga ka pidev väsimus ja närvilisus.
Magneesiumi defitsiit võib kaasa tuua lihasenõrkuse ja -krambid, tõsisematel juhtudel ka hüpokaleemia, hüperkaltseemia või südametöö häired. Hea-
400 EXTRA direkt
suus lahustuvad graanulid
• EXTRA TUGEV
400 mg magneesiumi
• EXTRA KIIRE tarvitatav ilma vedelikuta
• EXTRA MAHLANE naturaalse apelsinipulbriga
Tarvitatav ilma vedelikuta
deks magneesiumiallikateks peetakse pähkleid, seemneid, täisteratooteid ja kakaod. Suuremas koguses sisaldavad magneesiumi ka kaunviljad, teraviljatoidud, banaan, metsmaasikad, ploomid, datlid, rohelised köögiviljad (näiteks spinat, brokoli) ning kuumtöödeldud veise- ja kanaliha.
KALTSIUM
Ka kaltsiumile tuleb kindlasti tähelepanu pöörata. See on mineraalaine, millest üle 99% asub hammastes ja luudes. Kaltsiumi üheks oluliseks ülesandeks on lihasekontraktsioonide reguleerimine ja närviimpulsside edasikandmine. Kaltsiumipuudusele viitavad lihasekrambid, luude pehmumine ja osteoporoos ehk luukoe hõrenemine, samuti halb taastumine treeningutes.
Kaltsiumipuudus võib tekkita inimestel, kellel on tsöliaakia või ärritatud soole sündroom, kuna siis on kaltsiumi imendumine häiritud. Oluline on teada ka seda, et ebapiisav kaltsiumitarbimine teismeeas ja varases täiskasvanueas suurendab riski, et luumass ei saavuta oma maksimumi. Kuna luud arenevad vanuseni 25–30, on eriti oluline enne 30. eluaastat vältida dieedipidamist ja liiga suurt energiadefitsiiti, mis paratamatult toob kaasa ka kaltsiumivähesuse.
Magneesium aitab kaasa normaalsele lihaste tööle ja närvisüsteemi talitlusele ning aitab vähendada väsimust ja kurnatust.
Suurem magneesiumivajadus on kasvueas noorukitel, aktiivselt spordiga tegelevatel inimestel, rasedatel ning eakatel, samuti vaimse ja füüsilise koormuse korral.
Tootja: Protina Pharm. GmbH, Saksamaa. Maaletooja: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 6A, 50412 Tartu. www.miecys.ee Suurenenud magneesiumivajaduse korraltutvuma ja vali endale sobivad massaažiseadmed, mis aitavad sinu tervist paqrandada ja püstitatud eesmärke täita.
Talisman massaažitoolide ja Ergonoomiliste Lux Lavadega
TULE TUTVUMA TALLINNA
SISUSTUSMESSIL STEND C109
Seikluslik Ida-Virumaa kutsub avastama. Kolmandat korda toimuv SeiklusFest leiab aset laupäeval, 30. aprillil algusega kell 11 ja korraldajad lubavad, et proovile panevaid ettevõtmisi jagub igale maitsele.
SeiklusFest vallutab selgi korral Eesti Kaevandusmuuseumi ja Aidu karjääri alad. Festival koosneb seiklusmaa karikast ja seiklusmatkast, mis on omakorda läbi põimunud seiklusmaa messi väljapanekutega. Festival viib seiklushimulise osaleja rännakule mööda pruuni kulla radasid.
SeiklusFesti projektijuhi Ingrid Kuligina sõnul saab iga seikleja ise valida, kui pikka rada ta läbida soovib – peaasi et teekond nelja tunni sisse ära mahub.
“Seiklusmaa karikas koosneb kas jalgsi- või rattarogainist ning on mõeldud seiklushundile, kes tahab mõõtu võtta. Igas kontrollpunktis tuleb ka erinevaid nuputamis-, leidlikkus- ja osavusülesandeid lahendada. Seiklusmatk sobib rahulikumale kulgejale, kes liigub samuti kaardi järgi, kuid vallutab punkte rahulikus tempos. See ei tähenda aga, et põnevusega allahindlust tehakse – igas punktis ootab üllatus,” räägib Ingrid Kuligina.
Seiklusmaa mess laiub üle terve festivaliala. Sellest võtavad osa Ida-Viru turismiklastri partnerid, kelle messiboksid on ühitatud seiklusmaa karika ja seiklusmatka kontrollpunktidega.
“Seega, lisaks aktiivsele liikumisele saab matkarajal infot Ida-Virumaa rohkete ajaveetmisviiside kohta,” toob Ingrid välja.
Avatud on Eesti Kaevandusmuuseumi pimekäigud, päikeseloojang viib aga matkale aherainemäkke, kus tulesõu veelgi müstilisust lisab. Koostöös Matkaspordiga tutvustame matkariideid
läbi aegade. Õhtul saab nautida mitmete tuntud seiklejate pajatusi: kohal on saatejuht ja ajakirjanik Priit “Wend” Kuusk ning õhtujuht ja mägimatkaja Andres Karu.
Kui sellest veel väheseks jääb ja adrenaliinisoov on suurem, siis saab ka sel korral end ronimisatraktsioonidel proovile panna.
SeiklusFestile tasub tulla juba
eripalgelise asukoha pärast. Endisest tööstusmaastikust on saanud tõeline matkajate paradiis, nii et taaskasutus selle sõna parimas mõttes on Ida-Virus juba ammu tuttav.
Samuti on ürituse raames mitmeid ägedaid eripakkumisi näiteks majutusele.
Kõlab põnevalt, eks!? Egas muud, kui tiim kokku ja seiklema!
Küsi julgelt: info@seiklusfest.ee
SeiklusFesti piletid: www.fienta.com/seiklusfest
SeiklusFesti koduleht: www.seiklusfest.ee Ürituse Facebooki leht: www.facebook.com/seiklusfest
Puhka seigeldes, seikle puhates – Ida-Virumaa ootab!
SeiklusFest toimub Alutaguse Matkaklubi eestvedamisel, kaaskorraldajana paneb õla alla üle kümne kohaliku turismiettevõtte. Sündmust toetab Integratsiooni Sihtasutus.
Mida kujutavad endast virtuaaljooksud ja kellele need loodud on?
TEKST: MARIANN VILBRE
FOTOD: SHUTTERSTOCK
Virtuaaljooksud ei ole iseenesest midagi uut, kuid viimase kahe aastaga on need hakanud aina enam populaarsust koguma. Kui 2020. aastal kõik ühiselt sportimise võimalused järsult kadusid, pöörduti alternatiivsete võimaluste poole – kui koos ei saa olla füüsiliselt, siis saab seda vähemalt mõtteliselt. Nüüd, kus suurüritused jälle lubatud on, ei ole virtuaaljookused aga kuhugi kadunud.
Kuidas erineb tavajooks virtuaaljooksust?
Virtuaaljooks tähendab seda, et jooksja ei lähe võistluskohta kohale, vaid registreerib ennast jooksule internetis ja võtab jooksust osa kaugelt. Virtuaaljooksude puhul antakse osalejale ette ajavahemik, mille käigus distants läbida tuleb, kuid ta saab seda teha seal, kus ise soovib.
Tallinna Maratoni ja LHV
Maijooksu esindaja Renna Nelis ütleb, et virtuaaljooksud erinevad tavajooksudest veel üsna mitmel viisil. Näiteks jääb virtuaaljooksul osaleja ilma suurürituse atmosfäärist: “Tavajooksust osavõtmisel on võimalik osa saada suursündmuse melust ja startida üheskoos tuhandete jooksusõpradega kindlal ajahetkel kindlas kohas. Virtuaaljooksust osavõtja saab aga valitud distantsi läbida enda poolt väljavalitud marsruudil omale sobival kellaajal,” räägib ta ning lisab: “Jooksusõbrale, kel ei õnnestu tavajooksul osaleda (nt viibib välismaal), on virtuaaljooks heaks võimaluseks sündmuse medal siiski “välja teenida”.”
Veel märgib Renna ära, et virtuaaljooksude puhul tuleb arvestada pisut teistsuguste
Tallinna Maratoni ja LHV Maijooksu esindaja Renna Nelis
distantsidega, kui jooksjad harjunud on: “Tallinna Maratonil ja LHV Maijooksul erinevad tavajooks ja virtuaaljooks ka distantside poolest. Kui tavajooksul on kavas klassikalised distantsid (nt 5 km, 10 km, 21,1 km vms), siis virtuaaljooksul on kavas kombodistantsid, see tähendab, et poolmaratoni või maratoni distants tuleb läbida osade kaupa kuni vajalik kilometraaž täis saab.”
“Pärast distantsi läbimist tuleb osalejal oma jooksu tõestus virtuaalkeskkonda üles laadida. Virtuaalkeskkonnaks on jooksu kodulehel asuv osalejate nimekiri. Seda saab teha käsitsi, märkides
kuupäeva, kellaaja ja distantsi, või laadides tulemuse üles failina oma nutikellast. Virtuaaljooksud toimuvad usalduse alusel. Tavajooksul saab osaleja tulemuse kirja automaatselt finišijoone ületades. Virtuaaljooksul tuleb osalejal oma aeg ise fikseerida ja jooksu keskkonda üles laadida,” selgitab Renna, kuidas virtuaaljooksul osalejad medali kätte saamiseks paar lisasammu tegema peavad.
Teisalt mainib ta, et virtuaaljookse ja tavajookse ei pea üldse pidama teineteise alternatiivideks.
Neid saab väga edukalt ka kombineerida, võttes osa mõlemast:
“Pakume paketi ostmise võimalust, mis tähendab, et osaleja saab väga soodsate hindadega osa võtta nii tava- kui ka virtuaalsündmusest. Näiteks saab ta osaleda LHV Maijooksul 7 km distantsil ja läbida virtuaalse Maijooksu kombo (21,1 km). Nii on tal võimalus täiendada oma medalikollektsiooni kahe kauni LHV Maijooksu medaliga.
Lisaks ootavad teda nii tava- kui ka virtuaaljooksu boonused.”
Miks võtta osa virtuaaljooksudest?
Asukoht. Näiteks kui tahad osaleda Tallinnas toimuval maratonil, kuid ei jõua kuidagi selleks päevaks pealinna kohale, saad võistlu -
sest siiski osa võtta, seda lihtsalt virtuaalselt. Nii ei pea võistluspõnevusest ilma jääma logistiliste murede tõttu.
Oma ajal, omas kohas. Virtuaaljooksud annavad võimaluse ise jooksmiseks aeg ja koht valida. Kui sulle näiteks on eriti armas üks kindel jooksurada, mis kulgeb sinu kodu lähedal, siis tänu virtuaaljooksudele on sul võimalus joosta just seal, kus sulle kõige paremini sobib.
Motivatsioon. On jooksjaid, kes jooksevadki just selleks, et saaksid osa võtta suurtest üritustest ja teistega mõõta võtta. Neile sobivad tavalised jooksuvõistlused hästi.
On aga ka palju harrastussportlasi, kes jooksevad ainult iseenda ja oma tervise jaoks ega ole väga huvitatud sadade inimestega korraga rinda pistmisest. Virtuaalsed jooksud on just neile suurepärane võimalus enda motiveerimiseks. Iga päev 5 kilomeetri jookmine võib üsna pea muutuda üksluiseks ja nii võib motivatsioon trenni tegemiseks hoopiski kaduda. Ennast virtuaalvõistlusele kirja panemine annab aga eesmärgi, mille poole püüelda: kindlaks kuupäevaks pead sa olema võimeline jooksma kindla vahemaa. Selline seatud eesmärk mõjub motiveerivalt ja muudab trenni tegemise põnevamaks.
“Jooksusõbrale, kel ei õnnestu tavajooksul osaleda (nt viibib välismaal), on virtuaaljooks heaks võimaluseks sündmuse medal siiski “välja teenida”.”
Enamik jooksjaid ihkab jooksutulemuste pidevat arengut –joosta kiiremini, pikendada distantsi, tunda end joostes paremini.
Jooksmine tundub nii loomulik tegevus, et enamasti ei mõelda, et lisaks headele jalatsitele võiks ka oma jooksusammu hinnata lasta. Samas langeb joostes jalale nelja-viiekordne keharaskus, mis on märkimisväärselt suurem koormus kui jõusaalis kangiga kükke tehes. Üldiselt jookseb igaüks nii, nagu talle parasjagu mugav on, ja keha võtab ka valed mustrid lühiajaliselt omaks. Vähe mõeldakse sellele, mis on igapäevaste tegevustega kehas toimunud enne jooksurajale minekut. Näiteks istuv töö muudab meie reie tagumised lihased, säärelihased, tuharalihased ja kannakõõlused jäigaks, puusapainutajalihased lühikeseks, vaagna ja põlve stabiilsuse madalaks jms. Sellisest seisundist otse jooksurajale tormamine tähendab suurt vigastuste ohtu.
Tihti alustatakse kevadel suure entusiasmiga metsasörki,
kuid üsna pea tekib erinevatel põhjustel paus. Kas hakkab põlv valu tegema, rinnus pistma või selg valutama. Üle 35 km nädalas jooksjatel on 34–65% tõenäosus ennast vigastada, kusjuures vigastuste peamine põhjus on viga treeningprotsessis.
Peamised vigastused, mis tekivad jooksjatel: põlve eesmise pinna valu, iliotibiaaltrakti sündroom, seljavalu, sääreluu mediaalse osa stressisündroom, kannakõõluse tendinopaatia, plantaarfastsiit, stressimurrud.
Mis on jooksumuster?
Jooksumuster on tsükkel, mille jalg teeb jooksmisel läbi ühe sammu ajal. Jooksusamm koosneb kahest peamisest faasist: tugi- ja lennufaasist.
Et võimalikult vähe oma liigeseid koormata, on oluline tähele panna, kui palju samme minutis tehakse, mis asendist jalg pinnasele maandub ja milline on kehaasend ning käte töö. Seda kõike on jooksjal endal keeruline hinnata.
Fysiomedicas saab teostada nii jooksutehnika analüüsi kui spordiala spetsiifilist testimist.
Mida jooksutestimisel tehakse?
Kasutame jooksutehnika analüüsil spetsiaalseid sensoritega sisetaldasid, mis annavad reaalajas jalatalla koormusjaotuvuse soojuspildina, sammu pikkuse, jalalaba kontaktiaja jm olulise info arvutisse. Meie jooksutehnika spetsialist filmib jooksutehnikat mitme nurga alt ning erinevalt tavalisest praktikast teeme tehnika analüüsi võimalusel väljas, sest jooksulindil jooksmine võib samuti inimese jooksusammu ja -tehnikat muuta.
Pärast filmimist analüüsime tehnikat spetsiaalse kinemaatilise programmi abil, mis näitab ära liigesenurgad ja keharaskuse jaotuvuse.
Lisaks teeb terapeut ka kogu keha hindamise ja selgitab välja
potentsiaalsed vigastuse ohu riskitegurid.
Pärast analüüsi ja hindamist koostab füsioterapeut individuaalse plaani korrigeerivate harjutustega ning vajadusel tehakse järelkontroll mõne nädala möödudes.
Broneeri aeg jooksutehnika analüüsile lehel fysiomedica.ee/ broneeri-aeg.
Külasta meid aadressil Kotka 12, C-korpus, 2. korrus, Tallinn. Broneeri aeg numbril +372 5884 4868 või registreeru vastuvõtule aadressil info@fysiomedica.ee.
Suvele vastu minnes on paras aeg auto või ühistranspordiga liiklemise kõrval ka keskkonna- ja tervisesõbralikumat kulgemisvarianti kasutada. Aga kas valida jalgratas, rulluisud või rula?
TEKST: EVE KALLASTE
FOTOD: SHUTTERSTOCK
On mitmeid põhjuseid, miks võiks just praegu kondimootori poole vaadata. On selge, et igasugune liikumine teeb tervisele istumisajastul ainult head ja mida rohkem me mittesaastavaid liikumisviise kasutame, seda puhtamas keskkonnas elame. Kui suurem hulk inimesi kasvõi kolmel päeval nädalas asju ajama minnes auto koju jätab, on nendel päevadel ka linnaõhk puhtam. Vähem tähtis ei ole ka nauding, mida enda kehajõu rakendamine pakub.
Jalgratas – pikemad vahemaad, mugav liikumine! Rattaga liikudes oled elule lähemal! Lõhnad, inimesed, meeleolud, kõik jõuab sinuni hoopis vahetumalt. Rattaga liiklemise kasuks räägib kindlasti seegi, et otseteid kasutades võib linnakeskkonnas sihtkohta jõuda tunduvalt kiiremini kui auto või ühistranspordiga. Pikemat teekonda ette võttes on rattasõpradele hea variant ka rongiga kulgemine.
Rattaomanikust tallinlasel pole ju eriline probleem raudse ratsuga ka Tartu tiir ära teha.
Rattasõit ei vaja erilisi oskusi ja sobib kõigile. Valik on väga suur –spetsiaalsetest linnas sõitmiseks mõeldud ratastest hübriidide ja maastikuratasteni välja. Mistõttu tuleks ratta kasuks otsustades ka hoolikalt läbi kaaluda, milline on just sinu kõige õigem ratas. Kas näiteks soovid, et rattal oleks korv ja sinu istumisasend pigem püstisem? Võib-olla on vajalik lausa lasteiste? Ehk tahad hoopis sportlikumat ratast, et sellega nädalavahetustel ka metsaradadel sõita?
Kõik see on ratta valikul oluline ja rattapoodide eksperdid on valikut tehes suurepäraseks abiks.
Kindlasti tasub mõelda, mida teeb sinu ratas siis, kui oled ise eemal. Eestiski on juba mitmetes paikades väga moodsad ratta parkimise süsteemid, ent tavaline tuttav rattalukk kulub rattasõitjale igal juhul ära.
Sulle tundub, et ratas on linnas liikumiseks suur ja tülikas? Siis vali hoopis kokkupandav versioon! Ja alati on võimaluseks tõukeratas, ka kokkupandavaid on olemas.
Et jalgratas jääks truuks kaaslaseks läbi aastate, tuleb seda hooldada. Ratta puhtana hoidmine, keti õlitamine ja kummides õige rõhu hoidmine pikendavad ratta eluiga. Vähemalt kord aastas tasub ratas professionaali juurde hooldusesse viia.
Rula ruulib!
Rulasõiduks peab olema juba pisut sportlikumas vormis, ent neile, kes ennast näiteks lumelaual või surfates kindlalt tunnevad, on rula
suurepärane võimalus liuglemist ka linnakeskkonnas nautida. Plussiks on muidugi ka see, et kui lumelaud viib vaid mäest alla, siis rula viib vähegi normaalsema tee ja ilma olemasolul ka vajalikku sihtpunkti.
Tõepoolest, rula peetakse pigem laste või trikitavate teismeliste pärusmaaks, aga ka salli lehvides rulaga tööle tuhisev kontoriinimene on juba täiesti tavaline vaatepilt. Rulasõidu õppimiseks pole kunagi hilja ja eriti mugavaks kaasaskantavaks liikumisvahendiks on see neile, kes vahepeal ka linnatranspordile hüppavad.
Rula valimisel saad kõige paremaid soovitusi neilt, kes ka ise rulasõitu harrastavad. Kogenud kasutaja soovitused aitavad sobiva välja valida, olgu selleks siis longboard , penny board, downhill- või freestyle-rula.
Miks üldse tasub see alguses nii keeruline näiv rulatamine ära õppida? Aga miks mitte, kui see on ühtlasi ka trenni ja koordinatsiooniharjutuste eest. Rulasõit on nii kehale kui ka mõistusele tavapära-
sest üpris erinev ülesanne ja mõjub mõlemale stimuleerivalt.
Rulluisutades, lõbusalt ja vabalt!
See lõbus liikumisviis on ühtlasi meeldiv treening. Rullitades rõõmustavad nii sinu lihased kui ka meel, olenemata sellest, kas jalas on fitness- või freeskate-versioon. Erinevaid variante on veelgi ja valides mõtle, milline on sinu oskuste tase ja missuguseks võiks kujuneda sinu sõidustiil ehk kas vajad lisapiduriga mudelit, hakkad lausa trikitama?
Nii nagu ka rula puhul, tuleb enne uiskudega rahva sekka minekut nendega korralikult tutvust teha ja sõitmist harjutada. Neil, kes varem jää peal liuelnud, läheb uue oskuse omandamine muidugi lihtsamalt. Linnas liigeldes valivad nii mõnedki hoopis jalanõude külge kinnitatavad rulluisud, ühest kohast teise kulgedes on sel moel väga mugav vahepeal näiteks kohvikus või kaupluses käia.
Olenemata sellest, kas valid liiklemiseks rattasõidu, rulaga kulgemise või rullitamise, kukkumise eest pead ennast kaitsma igal juhul. Kiiver on kõige olulisem. Kiiver peab olema kindlasti paras ja kui kiiver on üle elanud suurema kukkumise, tasub see kindlasti välja vahetada. Tavaliselt on kiivri eluiga 5–10 aastat, olenevalt sellest, kui tihti ja mis tingimustes seda kasutatakse.
Nii rula kui ka rulluiskudega on soovitatav lisaks kiivrile kanda ka põlve- ja küünarnukikaitsmeid.
Rattaga liigeldakse ka sõiduteel, seega on turvalisuse huvides vaja end hästi nähtavaks teha. Näiteks kanda helkivate detailide või lausa LED-tuledega täiustatud seljakotti.
Rula ja rulluiskudega kergliiklusteel liigeldes peab olema ekstra tähelepanelik, sest jalakäijate suunamuutus võib olla ootamatu. Kergliiklusteel rulatajatel ja rullitajatel on heaks abivahendiks vibratsioonidega sõidujuhendamissüsteem, mis välistab vajaduse õige teeotsa valimiseks ninapidi nutitelefonis olla.
VitatabsMaxi sisaldabhädavajalikke 12 vitamii n i ja 4 mikroeleme n ti, mi da or ganis m vajab i g a p äev, et ol l a terve .
Vitatabs Maxi soovitatakse toidulisandina vitamiinivajaduse katmiseks (näit. dieet, suurenenud füüsiline või vaimne s, stress, rasedus, haigusjärgne paranemisperiood).
tatabsMaxi sisaldab ka magusaisu davat kroomi.
1 tablett päevas väsimuse vastu!
D3-vitamiinimendub paremini kui ta on lahustatud oliiviõlis. Põhjamaades on soovituslik võtta li sa ks D 3-vi tamii ni, e ttugevdad a immuunsust ningpüsidatervena.
1 kapsel päevas!
* 1 tablett annab 100% päevasest soovitatavast annusest (RDA)
VITATABS D3 CAPS üks õlikapsel sisaldab 100 mkg (4000 IU) D3-vitamiini oliiviõlis.
Pakendis 200 kapslit
tasakaalu ühest kohast teise kanda. Tehnika mul veel kõige parem ei ole, aga just tänu sellele näen, et on veel kuhugi areneda,” kirjeldab Karl õhinaga uut harrastust. Ta tunnistab, et jõusaalis käies jääb tema jaoks puudu just mängulisusest ja tundest, et õpid pidevalt midagi uut. “Kui käin jõusaalis ja võtan need hantlid, siis üks päev on need 15-kilosed hantlid ja kuu aja pärast ma teen 20-kilostega, aga see on ikkagi see sama asi. Sellepärast mulle meeldib minna ronima. Sa saad seal ennast ületada, seda seina ületada ning ennast proovile panna. Seal on mingid rajad, millega kohe hakkama ei saa. Siis tuled maha, raputad käsi, vaatad ja visualiseerid, mida saavutada tahad, näed seda tulemust oma vaimusilmas ning lähed ja teed selle lihtsalt ära.”
Karl Robert Saaremäe (29) on näitleja, kelle energiast pulbitsev loomus annab elujõu igale mängitavale tegelaskujule. Ent temalgi on perioode, mil maailm ei tundu nii värviline. Just seetõttu osales Karl Robert Rademari kampaanias “Murra stress maha”ja jagab mõtteid raskete aegadega toimetulekust.
TEKST: MERILY TOIGER | FOTOD: SIIRI KUMARI
Karl Robert peab seda, et vaimsest tervisest järjest rohkem räägitakse, väga oluliseks. Ta teab ka ise, mis tunne see on, kui pind jalge alt kaob ja “kurjus” võimust võtab. “Mul on hea meel, et vaimse tervise teemat on nii palju esile toodud, see on tänapäeval tõesti suur probleem. Ma näen, kuidas see inimesi maha murrab ja katki teeb,” ütleb ta tõsiselt.
Rakenda ennast!
Karlile tundub, et pidev stress ja vaimse tervise mured on 21. sajandi probleemiks suuresti just meie elustiilist tulenevalt. Diivanil lösutamine, Boltiga söögi tellimine, Tinderist kaaslase valimine – need märksõnad toob ta näiteks, kui räägib liigsest mugavusest, mis on tema hinnangul nüüdisaja inimese üks peamine stressiallikas. Mis selle vastu aitaks? Väga
oluliseks peab Karl endas peituva energia rakendamist. Mõnus väsimustunne on tema arvates see, mida inimesed õhtuti koju jõudes tundma peaksid, sest rahulolu tehtuga ei taga mitte üksnes head und, vaid on ka parema vaimse tervise tagatis. Paraku tundub tema meelest mõtestatud askeldamist
21. sajandil järjest vähemaks jäävat. “Sul ei ole varsti mitte millegi nimel vaja tegutseda, sest kõik on põhimõtteliselt lauale toodud. Ja kui sa istud lihtsalt seal diivanil, siis mingi hetk hakkadki mõtlema, et oota, mis see minu eesmärk siin elus on.
Kui sa ei saa ennast piisavalt rakendada, siis see hakkab lõpuks seest närima,” teab Karl.
Eriline hobi Tegus ja mõtestatud elu on hea nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele ja seetõttu üritab Karl iga
päev järgida põhimõtet, et tuleb olla võimalikult aktiivne. Suurema osa päevast ongi ta teadlikult jalul. Õnneks on näitlejal ka töö, mis pakub võimalust ennast pidevalt liigutada ja energia päeva jooksul ära kulutada. “Professionaalne näitleja on tegelikult nagu sportlane. Ta peab kõigeks valmis olema, pluss laval tuleb palju hüpata-karata. Enne peab ikka puusa- ja põlveringe tegema, külmalt lavale ei lähe,” ütleb ta naerdes.
Füüsiliste võimete proovile panemist vajavad tema hinnangul kõik inimesed. Karl usub, et oma piire peaks lausa iga päev natuke avardama ja pisut kaugemale lükkama. Üheks viisiks, kuidas Karl seda praegu teeb, on tema uus põnev hobi – ronimisseinal ronimine. “Mingil hetkel avastasin, et ronimine on päris cool. Olen nüüd mõned korrad käinud Ronimisministeeriumis ja Kivi Climbingus. See on nii äge, nii mänguline, aga ka väga raske! Näen, et see sobib mu kehale. Olen selline pikk, sihvakas ja painduv ning suudan
Ka linnud ei laula kogu aeg Karl julgustab kõiki inimesi liikuma. Hea on midagigi teha. “Neid sportimisviise on tegelikult nii palju erinevaid ja seinast seina. Mina võin siin rääkida oma ronimisest, aga arvan, et igaüks peaks asju tegema enda südame jaoks ja enda nimel. Kasvõi lihtsalt matkamas käimine ning looduses olemine on juba igal juhul õige. Ma saan aru, et kaamose ajal meie inimesed pigem kapselduvad ja lähevad tuppa, on paiksemad, aga sealt need vead võib-olla algavadki,” mõtiskleb näitleja.
Igal aastaajal looduses liikumine ning sealsete muutuste jälgimine on Karli soovitus kõigile neile, kes tunnevad, et elust hakkab värv ja endast jaks kaduma. Vestlusest Karl Robertiga jääb kõlama tema ilus südamessepugev mõttekäik: “Sellest pole midagi, kui me ei õitse kogu aeg. Linnud ka ei laula kogu aeg, puud ka ei õitse kogu aeg ja lilli ei ole ka alati igal pool. Uus saab tekkida ainult läbi vaikuse. Korraks tuleb lumi maha ja siis tärkab sealt alt midagi uut. Kui sul on kogu aeg see nupp n-ö sees, et ainult rapsid ning õitsed, siis sa võid küll olla kõige kaunim orhidee, aga mingi hetk sa ikkagi väsid ära. Mul on tunne, et me võiksime inimestena rohkem leppida sellega, et me ei tea veel kõike. Me ei ole veel valmis, me ei ole veel kohal. Me peame julgema astuda sammu tagasi, et võtta vastu see, mis parasjagu meiega toimub. Kui oled halvas kohas, siis nuta natuke, sellest pole midagi. Ja kui sa üks hetk ei viitsi enam selles “vaikuses” istuda, siis tõuse ja tõuse päriselt, aktiveeri kõik oma lihased ning mine tee seda, mis su südamele rõõmu teeb.”
pole midagi, kui me ei õitse kogu aeg”
