RÕÕMSA JA AVALA MEELEGA toevajadusega noored iseseisvat töökogemust omandamas

Tallinnas Haabersti Maxima XXX kaupluses võib alates möödunud aasta lõpust kord nädalas kohata seitset rõõmsameelset noort, kes kogenud kauplusetöötajatele abiks kaupade paigutamisel ja riiulite korrastamisel. Tegu on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse toevajadustega õppuritega, kes õpivad kaubanduse abitöötaja ametit.

Alates eelmise aasta novembrikuust omandavad Maxima Eesti ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse koostöös seitse keskuse õppurit Haabersti Maxima kaupluses kaubanduse abitöötaja oskusi. Juhendaja Riina Kippa toel paigutavad neli neidu ja kolm noormeest kaupu riiulile, korrastavad ja puhastavad riiuleid ega unusta sealjuures kolleegidele ja kauplusekülastajatele alatasa naeratada.

„Ettepanek noortele töökogemuse võimaldamise koostööks tuli meile Astangu keskuse poolt ja võtsime selle rõõmuga vastu – meil on Maximas vägagi mitmekesisust hindav töökollektiiv ning rõõmuga lööme kaasa algatuses, mille eesmärk on pakkuda toevajadusega noortele töökogemust,“ kirjeldab Maxima Eesti personalijuht Lea Kimber koostöö algust.

Teda täiendab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tööhõive ja sotsiaaltöö talituse juht Minni Rahuoja, kelle sõnul pöördus keskus mullu kevadel suuremate jaekaubandusettevõtete poole uurimaks, kas nende kui tööandjate vaatest oleks huvi kaubanduse abitöötaja kursuse loomise vastu.

„Maxima Eesti oli üks ettevõtetest, kes reageeris meie kirjale positiivselt ning soovis teha koostööd. Mitmete kohtumiste ja arutelude käigus jõudsime kokkuleppeni, et õppijad käivad kord nädalas tööharjutusel alates sügisest kuni kevadeni ehk kuni praktikale minekuni,“ räägib Minni Rahuoja.

Maxima Eesti personalijuhi Lea Kimberi sõnul alustasid Astangu õppurid kursuse raames kauplustes tööharjutustega mullu novembris – noored koos oma juhendaja Riinaga käivad Haabersti kaupluses kord nädalas kolmapäeviti ning tööpäev kestab kella 9–14.

„Õppurid elavad kogu selle aja sajaprotsendiliselt meie töötajatega ühes rütmis – nad kannavad meie vormirõivastust, loomulikult pakume neile sarnaselt kõigi teiste töötajatega tasuta sooja lõunasööki. Ainus, mis eristab, ongi asjaolu, et neile on pidevalt toeks kursuse õpetaja Riina Kippa,“ märgib Lea Kimber.

Põhjaliku ülesehitusega kursus „Tegelikult saadab õppijaid tööharjutusel kaks juhendajat Astangult ja üks kohapealne juhendaja – kaupluse töötaja,“ täpsustab Riina Kippa. „Ning igakolmapäevastel tööharjutustel teevad õppijad kõiksugu sellist tööd, mida kaupluses vaja on: kaubariiulite puhastamine ja korrastamine, uute kaupade väljapanek.“

Kui iganädalased tööharjutused kaupluse teenindussaalis on Astangu ja Maxima koostöö nähtavaim osa, siis tegelikult on kaubanduse abitöötaja kursus oluliselt põhjalikuma ülesehitusega, et valmistada õppureid ette juba põhjalikumaks ja pikemaks tööks kui kord nädalas toimuv tööharjutus.

„Tegemist on esmakordselt Eestis kaubanduse abitöötaja kaks aastat kestva tööõppe kursusega. Kaubanduse abitöötaja õppekava eesmärgiks on, et õppijad omandavad tööoskused kaubanduses tehtavates abitöödes,“ kirjeldab Minni Rahuoja. „Õppekava osaks on esimesel õppeaastal ka üks kuu kestev praktika õppija enda poolt praktikakohaks valitud kaupluses ja teisel õppeaastal juba kahekuuline praktika kaupluses.“

Koolitati ka Maxima inimesi Kuna koostöö Astanguga oli Maxima jaoks uudne, said kursuse raames väljaõppe ka Maxima töötajad. Näiteks tutvustati toevajaduste olemust üldiselt, millistes valdkondades toevajadusega inimesed tööturul rakenduvad ning jagati Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kogemusi varasemate tööharjutuste näitel.

„Meie omalt poolt rääkisime väljaõppe teoreetilise osa käigus tööohutusest, toidukäsitluse reeglitest ja klienditeenindusest. Aga ka üldisemalt, mis on Maxima Eesti ja milline on meie töökultuur,“ kirjeldab jaeketi personalijuht Lea Kimber.

Naerul näod ja sõbralik olek Uurides Maxima inimestelt, millised on kolmapäeviti Haaberstit väisavad noored kolleegid, siis kostuvad vastu märksõnad „rõõm“, „naerunäod“, „avalad“.

„Eks nad alguses olid võib-olla pisut ehmunud, aga nüüd on saanud rõõmsameelseks tööpere osaks. Nad kõik tervitavad rõõmsalt ja heatujuliselt kolleege ja kliente, soovivad teistele kauplusetöötajatele jõudu. Meie noortel kolleegidel on väga distsiplineeritud töösse suhtumine ning nende rõõmus ja avatud olek teeb nii kauplusemeeskonna kui klientide tuju rõõmsamaks,“ vahendab Lea Kimber kolleegide muljeid. „Ning kindlaks lemmikuks on kujunenud lõunapausid – kokale öeldakse ühiselt suurima heameelega „aitäh!“ ning seejärel suundutakse ise ka nõusid pesema.“

Õppurite endi tagasisidet peegeldades märgib nende juhendaja Riina Kippa, et igaühe kogemus tööharjutusest on just talle eripärane.

„Mõned õppurid jõuavad näiteks hea enesetundega töötada kaks tundi, kuid on ka neid, kel pole probleem töötada järjest kolm-neli tundi. Kuid enamik õppijaid hindab siiski, et tööharjutused on keskmise raskusega, millega tullakse enam-vähem toime,“ peegeldab iganädalaselt noortega kaupluses kaasas käiv Riina Kippa. „Õppijad tunnevad tööharjutuse lõppedes end küll väsinuna ja tunnistatakse, et jalad valutavad, kuid järgmise päeva hommikul tuntakse üldiselt head enesetunnet ja valmisolekut õppetööks Astangul.“

Ootame noori enda kollektiivi ka pärast kursust

Lea Kimber, Maxima Eesti personalijuht

Eesti ühe suurema tööandjana – meil töötab üle 3400 inimese – väärtustame igati mitmekesisust kollektiivis, mullu sügisel tunnustas meid sallivuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest kvaliteedimärgisega „Austame erinevusi“ ka Eesti Inimõiguste Keskus.

Koostöö Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega sobitub igati Maxima Eesti väärtuspõhimõtetega – me ei liigita inimesi ei vanuse, pikkuse, rahvuse või soo järgi. Meil on töötajaid ca 15 erinevast rahvusest, neist keskmiselt 500 on vähenenud töövõimega. Noorimate töötajatena toimetavad Maxima kauplustes 15aastased abilised ning vanim kolleeg on 82aastane.

Kindlasti näeme, et kaubanduse abitöötaja kursuse lõppedes võiks ka nende õppurite seast meie püsikollektiivi täiendust tulla.

Mida tööõpe toevajadusega noorele annab?

Riina Kippa, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kaubanduse abitöötaja kursuse õpetaja

Noored inimesed tahavad elada tavapärast elu. Nad soovivad kuhugi kuuluda. Nad tahavad tunda eneseväärikust ja olla iseseisvad ning omada kontrolli oma tegevuste üle.

Lisaks soovivad nad võtta sotsiaalset vastutust. Võimalus tööd teha annabki noortele inimestele kogu eeltoodu.

Mis on tööõppekursus?

Minni Rahuoja, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tööhõive- ja sotsiaaltöö talituse juht

Tööõppekursus on väljundipõhine õpe, mis tähendab, et iga mooduli lõpus peavad õppijad tõendama, et on õppetöö tulemusena saavutanud õpiväljundid.

Kokku koosneb tööõppekursus seitsmest moodulist: kaubanduse abitööde moodulist, mis sisaldab tööharjutusi kaupluses; klienditeeninduse moodulist; puhastustööde moodulist; sotsiaalsete oskuste moodulist; enesearengu moodulist; igapäevaoskuste moodulist ning õpitee ja töö muutuvas keskkonnas moodulist.

Mahukaimad moodulid on kaubanduse abitööde ja praktika moodulid. Tulevased kaubanduse abitöötajad viibivad Astangu keskuses õppetööl esmaspäevast reedeni.