Turvaline elu (november 2011)

TURVALINE ELU

Kas sina kuulud selle 18% hulka?

T

urvalisus. Me kõik ihkame turvalisust. Ilmselt on kõi­ ge turvalisem aeg meie ek­ sistentsi jooksul emaüsas. Kindel ja kaitstud. Kõik, kes on vastsündinut näinud, teavad, millist tunnet see tekitab: seda väikest peab kaitsma.

Ja kaitsemegi. Ja kaitseme väike­ lapsi, kooliealisi. Püüame kaitsta teismelisi nende eneste ja Suure Elu eest. Tahame kaitsta oma lähedasi ja olla ise kaitstud. Olla turvaliselt.

Samas pahatihti unustame, et kaitstus ja turvatunne on midagi sellist, millesse peab ka ise panus­ tama. Et hoida ära seda, mida saab.

Saame kindlustada vara ja elu, sest siis on ebaõnne puhul kergem. Saa­ me õppida, kuidas kriitilises situat­ sioonis käituda, kellelt abi saada ja kuidas seda abi küsida.

Me ei saa kõiki õnnetusi ära hoi­ da ja ennast ebaõnne vastu kindlus­ tada. Aga me saame olla teadlikud, panustada oma turvalisusse, hajuta­ da riske. Me saame mõistlikult käi­ tuda.

Alusta oma elu turvalisemaks muutmisest juba täna: sügispime­ dus on käes, kanna helkurit!

Autole kaskokindlustus, kodule turvauks, nutitelefonile kaitsekile, pähe kiiver, huultele palsam, silmadele päikseprillid – seda loetelu võiks veel pikalt jätkata.

Kaitseme küll oma kodu, vara, lähedasi, aga ennast? Või mõtleme sellele alles hiljem… Kuid miks mitte varem?

Lahendus on lihtne Meie kaubandusvõrgus on kondoo­ mide valik suur ja võtab silme eest kirjuks. Ei ole tarvis seista aptee­ gis järjekorras ja punastades pak­ ki kondoome paluda, sest need on saadaval ka kõige tavalisemas toidu­ poes.

Tekib küsimus, millised on kõige paremad. Mis firma omad, kas lõh­ na või maitsega, triibulised, täpili­ sed, siledad või hoopis pimeduses helendavad? Kaubamärkide valik on lai, ühed tuntumad kui teised. Eesti turule on sisenenud uus kaubamärk One, mille kondoomid on värske ja põneva kontseptsiooniga ning pa­ kendatud metallkarpi, et neid oleks mugav kaasas kanda ja et nad välja võttes terved oleksid.

Seda, milline toode endale kõige enam meeldib ja sobib, tasub liht­ salt ise järele proovida ning selle­ ga turvalisemat elu elada. Ilmselt ei ole väga tähtis pikalt arutleda, kas kumm on ikka seks või mis ta täp­ selt on, peaasi et ta olemas on, kui tarvis.

Piret Tamm

Koostööpartnerid EMT AS USS Security Eesti AS Eesti Punane Rist Maanteeamet Häirekeskus

Illustratsioon: DGBurns/SXC

EE TURVALINE ELU Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee, tel 669 8191 Reklaam: Nele Laev, nele.laev@lehed.ee, 660 8148 Kujundus: Virge Ilves Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed

T

ervise arengu instituudi tel­ litud uuringust selgub, et juhupartneriga kasutas vii­ mase aasta jooksul alati kondoomi 52% meestest ning vaid 39% nais­ test. Kondoomi kandis endaga alati või enamasti kaasas 41% meestest ja üksnes 18% naistest.

Augustis alustas tervise aren­ gu instituut eeskätt noortele nais­ tele suunatud kondoomikasutamist propageeriva teavituskampaaniaga „Kumm on seks”, mille sõnum kes­ kendus kondoomile, selle omamise­ le ja kasutamisele. Kampaania sai meedias väga palju tähelepanu – nii positiivset kui ka negatiivset, ning vastulauseks humoorika klipi mees­ telt „Anna ennast kätte”.

Ilmselt pani kampaania inimesi siiski mõtlema ning ennast ja oma tervist väärtustama. Elus võib ikka tulla ette ootamatuid olukordi, mil­ leks oleks hea valmis olla. Lihtsam tee ei pruugi alati tähendada mure­ tumat, seega milleks riskida?

3

Turvalisus pole privileeg!

Turvateenuse olemusest ja vajadusest räägib USS Security Eesti ASi müügi- ja turunudusdirektor Tarmo Hõbe.

Turvateenuse ostmist peetakse veel tihti tänasel päeval ekslikult rikaste privileegiks. Ometi see pole nii.

Väärarvamus on kantud varasemate aegade hoiakutest, mida toona aitasid põlistada Eesti ühiskonna lastehaigused ja mõneti vildakas väärtustepilt. Nii mõnelegi olid teda ümbritsevad turvamehed staatuse sümboliks ja eks teine kord võis mõni turvafirmagi vaadata tava­inimestele ülevalt alla.

Tänapäeval ei ole turvateenus hirmkallis teenus, vaid hoopistükkis mõistlik valik oma vara ja kodu kaitsmisel.

Tegemist on sama­suguse teenusega nagu interneti kodulahendus või mobiiltelefoni kõneteenus – viimastesse me ju suhtume täiesti loomulikult ja endast­mõistetavalt. Usaldusväärne turvafirma pakub kliendile sobivaid lahendusi, see suhe on personaalne ja vahetu.

Millele peaks mõtlema eraklient?

Inimene võib (ja peakski) kindlustama oma kodu ja kallisvara. Ometigi on asju, mida kindlustus katta ei saa. Kindlustus ei saa korvata emotsioone. Kui varaste saagiks langevad mälestustega seotud esemed, siis neid ei saa asendada. Seda kahju ei saa lihtsalt rahas mõõta. Samuti ei saa korvata seda õõvastavat tunnet, et keegi võõras on käinud mu kodus, sorinud mu asjades – see ebameeldiv tunne jääb aastateks.

Lisanduvad negatiivsed emotsioonid – umbusk, kahtlused teiste inimeste ja pettumus ühiskonna suhtes.

Tihti ennetab vargusi juba see teadmine, et ollakse turvafirma klient.

Tur vafirma täisteenus kodule maksab umbes 15 eurot kuus. See pole kõikide muude eluasemega seotud kulude juures liiga suur summa. Selle eest võid aga kindel olla, et sissemurdmise korral tuleb signaal häirekeskusesse ja patrull sõidab kümne minutiga kohale. Tihti ennetab vargusi juba see teadmine, et ollakse turvafirma klient.

Oluline on ka tulekahju häire. Saan tuua näite elust enesest, kus trennist tulnud koolipoiss pani toidu pliidile sooja ja jäi magama. Peagi oli elamine suitsu täis. Turvafirma sai häire ja jõudis õigeaegselt kohale.

Tulekahju jäi olemata ja laps ei saanud kahjustada.

Hajaasustuse puhul ei pruugi ka naabrid õnnetust kohe märgata ja tuletõrjele või politseile teatada, samas reageeriks pea kohe turvafirma.

Ärikliendi aspekt Ettevõtete kohta kehtib paljuski sama jutt mis erakliendi puhul. Samas saab õnnetuste korral ettevõtete kahju mõõta oluliselt suuremates summades. Tavajuhtum on selline – firmasse murtakse sisse, viiakse ära tööriistad, arvutid. See on materiaal­ne kahju, mis on korvatav. Samas kaasneb sellega kaudset kahju, mis äriliselt mõõtes võib olla teinekord ka korvamatu. Nii võtab tõenäoliselt nii kliendibaaside kui ka töövahendite asendamine aega. Kulub kuu-kaks, selle aja jooksul ei saa korralikult tööd teha. Mõned andmebaasid võivadki jääda asendamata, kui neid polnud dubleeritud.

Kliendid on olukorras, kus nad võivad hakata otsima alternatiive, uusi koostööpartnereid. Selleks ajaks, kui endine olukord firmas on taastunud, võib juhtuda, et kliente enam pole ja kogu oma tegevust peab alustama nullist.

Turvateenuse olemasolu korral oleks ilmselt kahju olemata olnud. Samuti langeb turvafirmale materiaalne vastutus, juhul kui ei suudetud kahju ära hoida.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et nii erakliendi kui ka ärikliendi poole pealt vaadates pole turvateenus luksuskaup ega privileeg.

Turvateenuse kasutamine on mõistliku peremehe otsus oma vara kaitsel. Kindlustunne on suur väärtus.

USS Security Eesti AS 1. novembril ühendasid K Grupp Turvateenused AS ja Pristis AS oma valveteenuse ehk nii mehitatud kui ka tehnilise valve äri, mille tulemusel sündis Eesti suuruselt teine turvafirma, mis alustas tegevust USS Security Eesti ASina. Ühendatud ettevõte tõuseb turvaturu tugevaks teiseks tegijaks, G4S järele ja Securitas Eesti ette. Eesmärk on nii olemasolevatele kui ka uutele klientidele pakkuda veelgi usaldusväärsemat, personaalsemat ja kvaliteetsemat teenust. Ühendettevõtte tegevjuhi ja juhatuse esimehena jätkab Sven Nuutmann, nõukogu esimees on Eesti turvaturu suurima kogemuste pagasiga Urmas Sõõrumaa.

112 Meditsiiniväljakutsete prioriteedid: Prioriteet on esmane hinnang olukorrale ja abivajaja seisundile.

A- (alfa) prioriteedi korral ei ole abivajaja seisund erakorraline ning puudub oht elule.

Kiirabibrigaad saadetakse välja kahe tunni jooksul.

B- (bravo) prioriteedi korral ei ole abivajaja seisund erakorraline ning puudub oht elule või meditsiiniteade pärineb isikult, kes ei oska anda abivajaja seisundi kohta mingit teavet.

Kiirabibrigaad saadetakse välja esimesel võimalusel, ent mitte hiljem kui kahe tunni jooksul.

C- (charlie) prioriteedi korral on abivajaja seisund raske ja võib olla eluohtlik. Kiirabibrigaadi väljasaatmine peab toimuma nelja minuti jooksul.

D- (delta) prioriteedi korral on abivajaja seisund eluohtlik. Kiirabibrigaadi väljasaatmine peab toimuma ühe minuti jooksul.

Häirekeskuse päästekorraldajad selgitavad ajakriitiliste sündmuste korral abivajaduse välja ühe minuti jooksul.

112-le helistades ütle kohe, MIS JUHTUS!

I

nimesel on üks suu, et rääki­ da, üks nina, et nuusutada, ning kaks silma, et näha, mis tema ümber toimub. Kõik need numbrid kokkuloetuna annavad arvu 112, mis on ilmselt ka põhjuseks, et just niisuguse legendiga õpetavad paljud nutikad vanemad ja õpetajad laste­ le hädaabinumbri meelespidamist.

Hädaabinumbrile 112 helis­ taks hädaabi vajaduse korral Eestis 90 protsenti elanikest. Ainult poo­ led ehk 45 protsenti teab, et 112 on ka Euroopa ühtne hädaabinumber, millelt saab appi kutsuda päästjaid, kiirabi või politseid kõigis Euroo­ pa Liidu riikides. Selline tulemus selgus selle aasta Eurobaromeetri 112-teemalisest uuringust.

Hädaabinumbri teadmine on üli­ tähtis just kiiret abi vajavate sünd­ muste korral. Teine tegur, mis aitab sekundeid säästa ja sellega ka elusid päästa, on hädaabikõne kiire ja õige sooritamine. Kõne sooritamist tuleks n-ö rahuajal treenida samamoodi,

hul see kohe nii selge ei ole. Samas ei saa välistada, et inimese elu pole ohus. Abivajaduse väljaselgitami­ seks ja ohuhinnangu andmiseks kulub tunduvalt rohkem aega, sest tunne „halb olla” võib olla põhjus­ tatud väga paljudest terviseproblee­ midest. Kõik neist ei vaja vilkurite ja sireenidega kohaleruttava kiirabi väljasõitu.

Hädaabinumbri teadmine on ülitähtis just kiiret abi vajavate sündmuste korral.

nagu treenitakse käitumist evakuat­ siooni- või merepääste­õppustel või harjutatakse siduma näppu.

Öelge kohe, mis juhtus Siit tulenebki helistajatele soovi­ tus: öelge kohe, mis juhtus ehk või­ malikult konkreetselt põhiline põh­ jus, mis sundis 112-le helistama. Nii saab päästekorraldaja kiiresti väl­ ja selgitada, kas vajate kiirabi või päästjaid või hoopis mõlemaid, ning anda teie probleemile ohuhinnangu.

Ajakriitilise sündmuse korral, näi­ teks siis, kui inimese elu on ohus, töödeldakse hädaabikõne ühe mi­ nuti jooksul ning edastatakse saa­ dud info teisele päästekorraldajale, kes saadab juba kõne ajal sündmus­

Kaks näidet hädaabikõne algusest Häirekeskusele.

1. „Tere! Häirekeskus kuuleb.” „Tere! Meil kukkus vanaema kokku ja nüüd ei räägi mitte sõnagi!”

2. „Tere! Häirekeskus kuuleb.” „Tere! Mul on õudselt halb olla!”

Kui esimese kõne puhul saab es­ masest infost järeldada, et vana­ ema vajab kiiresti abi, siis teise pu­ 6

kohale kõige lähema vaba pääste­ meeskonna ja/või kiirabibrigaadi ning kaasab vajadusel teisi opera­ tiivteenistusi, nagu politseid.

Samal ajal jätkab päästekorral­ daja helistajalt lisaküsimuste abil sündmusega seotud üksikasjade väljaselgitamist. Kuna väga sageli võivad kriitilise tähtsusega olla isegi sekundid, tuleks päästekorraldajale vastata konkreetselt ja lühidalt. Kü­ simustele saadud vastused on oluli­ sed sündmuse ajakriitilisuse mää­ ramiseks ning abiosutajatele toi­ munu paremaks mõistmiseks. Vii­ mane aga võimaldab teha juba sõi­ du ajal kiireks abistamiseks vajalik­ ke ettevalmistustöid. Lisainfo edas­ tatakse kiirabibrigaadile või pääste­ meeskonnale.

Hädaabi kutsumiseks tuleb valmis olla!

Edvi Freiberg Häirekeskuse kommunikatsioonijuht

turvalukk

Kuidas kaitsta oma kodu varaste eest?

Iga inimese jaoks on oma kodu turvalisus väga tähtsal kohal.

Turvatunde aitavad tagada muukimiskindel lukk, turvauks koos korraliku ukseraamiga, head aknad, signalisatsioon ja kodukindlustus. Viletsa luku puhul ei ole abi ka kõige paremast uksest, seega muukimis­kindel lukk ja korralik uks moodustavad kokku ühtse terviku.

K

una pimedate sügisõhtute­ ga korterivarguste arv suu­ reneb, soovitab ASi Val­ nes nõukogu esimees Alvar Veer­ salu kõigil ebameeldivate olukorda­ de ennetamiseks oma lukkude olu­ korda kontrollida. „Alustada tuleks võtme ja lukusüdamiku puhul sel­ lest, millal olemasolev lukk soetatud on ja kas võtmeid on kaotsi läinud.

Vanema luku puhul on suurem tõe­ näosus, et selle avamine muukimi­ se teel on vargapoistel selgeks õpi­ tud. Risk on kõrgem ka siis, kui võt­ meid on kaotatud elukoha lähedu­ ses. Uuemad turvalukud sisaldavad tänapäeva tehnoloogilisi lahendu­ si: neid pole võimalik muukida ega nende võtmeid kopeerida.”

Ukselukk on esimene asi, mis võimalikku sissetungijat takistab.

Mida rohkem luku lõhkumine aega võtab ja müra teeb, seda tõenäoli­ semalt eelistab varas avada mõn­ da „lihtsamat” ust. Kuid sageli on kodu­ustel ees vanad ja aegunud lu­ kud, paljudel ka nõukogudeaegsed lahendused.

Turvaluku tähtsaim omadus on muukimiskindlus Turvalise ukseluku valimisel on kõi­ ge tähtsam kriteerium võtme­pesa muukimiskindlus. „Valnes Kaba võtmepesade eriline omadus on see, et südamikes kasutatakse muuke, mis on asetatud üksteise suhtes eri tasapindadele. Igas lukusüdamikus on 22 tapikanalit, millest kaks rida on külgtapid ja kaks rida serva­tapid.

See tehnoloogia võimaldab 270 mil­ jonit võtmekombinatsiooni ning ta­ gab täieliku muukimiskindluse,” tutvustab Veersalu.

Võtme turvakaart kaitseb kopeerimise eest

AS Valnes tegutseb Eestis, Lätis, Leedus, Soomes ja Venemaal 1993. aastast.

Oma võtmeid tasub hoolikalt uuri­ da. Kui nende peale trükitud koodi alusel saab valmistada uusi, on võti ilma kaitseta. Korralikul turva­lukul on ostu ajal kaasas võtme turva­ kaart, ilma milleta võtit tellida ei saa. Veersalu rõhutab, et turva­ kaart teeb küll uute võtmete han­ kimise ebamugavaks, nõudes kaar­ di säilitamist, kuid ilma selleta saab endale koopia teha igaüks, kes võtit kasutanud on.

Ettevõtte peamised tegevusalad on turvalukkude, lukukaupade ja läbi­pääsulahenduste tootmine, komplekteerimine, projektimüük, projekteerimine, paigaldus ja hooldus.

Pärnu mnt 139e/4, 11317 Tallinn tel 656 5485 e-post valnes@valnes.ee müügikohad ja lisainfo: www.valnes.ee

Muukimiskindla lukusüdamiku hind algab 60 eurost

Seega pole vaja uusi võtme­pesasid osta ega neid vahetama hakata,” tutvustab Veersalu mugavat lahen­ dust. Selline võimalus säästab pal­ ju aega ja raha, kui kaotsi on läinud maja, korruselamu või kontorihoo­ ne võtme­süsteemi peavõti, mis avab palju uksi. „Valnes iLoqi elektrooniline sü­ damik on küll ühekordse ostuna tunduvalt kallim kui mehaanili­ ne – umbes 300 eurot –, kuid võtme suurem kasu ja hinnaeelis ilmnevad toote pikaajalisel kasutamisel, sest võtmete kaotamine on üsna tavali­ ne nähtus,” räägib Veersalu.

Luku muukimiskindlaks tegemi­ ne ei ole sugugi kallis ega keeruli­ ne, piisab vana võtmepesa välja­ vahetamisest muukimiskindla vas­ tu. „Selline vahetus on jõukohane igale pereisale ega vaja abivahen­ dina kruvikeerajast enamat. Samu­ ti pole see kallis, sest Valnes Kaba kõrgturvasüdamike hinnad alga­ vad 60 eurost. Need sobivad kõiki­ dele Eestis kasutuses olevatele luku­ markidele,” selgitab Veersalu.

Elektrooniline võtmepesa teeb elu mugavaks

Tuleviku lukusüsteem on elektrooniline

Võtmete kaotamisel on turvarisk väga suur, sest iial ei või teada, kas võti kadus maja ees või varastas keegi selle tahtlikult. Elektrooni­ lised võtmepesad võimaldavad ka­ dunud võtit lihtsalt kasutuskõlbma­ tuks muuta. „Valnes iLoqi elektroonilise võt­ me kasutajaõiguste tühistamine on tehtud nii lihtsaks, et asendus­ võtmega uksi avades tühistatakse vana kadunud võti automaatselt.

Maailm ja tehnika muutuvad kiires­ ti, nii ka lukusüsteemid. Elektroo­ niline võti, mis avab mitmesugus­ te hoonete uksi ja võimaldab sisu­ liselt hakkama saada suure võtme­ kimbu asemel ühe võtmega, on meie tulevik. „Valnes iLoqi elektroonilise võtme­pesa ainulaadsus seisneb sel­ les, et ta ei vaja kaabeldust ega pa­ 7

tareisid, sest vajalik vool generee­ ritakse võtme sisestamisel võt­ mepessa. Kui see nn kuldvõtmeke kaotsi peaks minema, saab Valne­ se lukutehnikutelt uue võtme, mil­ le kasutamisega kaotab vana kõik avamis­õigused,” tutvustab Veersalu tuleviku­trende.

Lisaks saab elektroonilisele võt­ mele seada sissepääsupiiranguid nii, et kasutaja pääseb hoonesse ainult ette nähtud ajal. Samuti jääb elektroonilise võtme kasutamisest alati maha jälg võtmepesa logisse.

Sellise võtmega saab veel käivitada koduautomaatikat, juhtida valve­ süsteemi ning lukustada kappe ja tabasid.

Mida siis oma kodu kaitseks ette võtta? Peale moodsa signalisatsioo­ ni ja kodukindlustuse tasub ette­ vaatusabinõuna iga viie kuni küm­ ne aasta järel ja uude elukohta ko­ lides lukusüdamikud välja vaheta­ da. Eelistada tuleks muukimiskind­ lat lukku, et vargal poleks võimalik südamikku avada ega võtit kopeeri­ da. Võimaluse korral tasuks soetada elektrooniline luku­südamik.

pane tähele!

Külmumine

I

nimesel võivad soojakaod tek­ kida mitmesugustel viisidel ja põhjustel. Kehaõõnes soojenev veri kannab soojust organismis eda­ si kätesse ja jalgadesse, et siis jahtu­ nult uuesti soojenema naasta. Püsi­ va temperatuuri säilitamiseks peab organism suutma soojuse tootmist reguleerida.

Külmetamisel vere juurdevool jalgadesse ja kätesse väheneb, mil­ le tagajärjel nende soojusega varus­ tatus halveneb.

Lähenev talv sunnib meid mõtlema saabuvale lumele ja miinuskraadidele õues. Hea oleks meelde tuletada ammutuntud tõdesid, et külmumist talvekuudel vältida.

Kuidas peaks ennast aitama, kui on tunda esimesi külmumise märke?

Kerge külmakahjustus. Tihti pärast pikaajalist väljasviibimist ja seejärel ülessooje­nemist võivad käed-jalad välja näha seesugused. Selline külmakahjustus vajab kindlasti meedikute ravi.

 Mine kohe siseruumi soojene­ ma. Kui see ei ole võimalik, soo­ jenda käega põski ja nina, et need n-ö üles sulaksid.  Kui külmunud on käsi, soojenda seda kaenlaaugus.  Ä ra k unag i hõõr u ega nühi külma­k ahjustust käe või lume­ ga. Külmunud nahk on õrn ja võib sedasi viga saada.  Väldi külmast kahjustunud naha kokkupuudet tugeva kuumuse­ ga. Külmunud nahk on tundetu, mistõttu võib kõrge temperatuur seda tugevalt kahjustada.  Pärast soojendamist hakkab nahk punetama ja muutub hel­ laks. See võib kesta tund, enne kui naha külmakahjustus täieli­ kult kaob.

Sügav külmakahjustus, vajab kiiret abi.

Selline külmakahjustus on väga ohtlik ja vajab kiiret meditsiinilist sekkumist.

8

Külmumise tunnused: „Nõeltega torkimise” tunne, kahvatu ja tuim nahk, mis pakseneb ja jäigastub ning millele tekivad villid.

Kui nahk on endiselt tundetu, tuleb soojendamist jätkata, kuni vere­ varustus paraneb.

Millal minna meedikutelt abi saama?  Kui külmunud naha tundlikkus ei taastu.  Kui nahale tekivad villid.

Mida mingil juhul teha ei tohiks!  Ära määri kunagi külmakahjus­ tust salviga.  Ära joo külmas keskkonnas alko­ holi, saadud näilik soojatunne on petlik.  Ära soojenda külmunud kehaosa kuuma vanni abil.

Väldi külmumist, kanna mütsi!

Mütsi kandmisest sõltub, kas ini­ mene külmetub või mitte, isegi kui seljas on palju riideid. Kui katmata pea kaudu kaotatakse palju soojust, väheneb vere juurdevool jalgadesse ja need hakkavad külmetama. Ole hoolas, väldi külmetumist ja tun­ ne peatselt saabuvast talvest rõõmu!

kodukindlustus

Miks kodu kindlustada?

V

õib kahtlusteta väita, et kodu on meie kalleim vara. See tähistab väärtusi, mida on keeruline sõnadesse panna. Selleks, et kaitsta ennast ja lähedasi, muuta oma elu turvalisemaks ning maan­ dada igapäevaeluga seotud riske, on mõistlik kodu kindlustada.

Seesamis kindlustatakse sinu kodu täisväärtuse põhimõttel – kindlustussummat poliisile ei märgi­ ta, mis tähendab, et kahjude korral ta­ gatakse hoone või korteri taastamine endisel kujul. Puudub alakindlustu­ se oht ega pea kartma, et kodu taasta­ mise korral midagi hüvitamata jääks.

Laiendatud kindlustuskaitse tagab meelerahu pingelistel hetkedel Kodu kindlustades saad end kaits­ ta mitmete riskide vastu ja valida erinevate kindlustuskatete vahel: tule- ja tormi-, pakett- või kogu­ riskikindlustus, millest viimane on kõige laiahaardelisem. Kuna elu võib kaasa tuua mitmeid ootamatu­ si, tasub põhjalikult mõelda, millis­ te riskide vastu kodu kaitsta. Kind­ lustuskaitset saab laiendada ajutise eluaseme üürikulu, üüritulu kaotu­ se ja vastutuskindlustusega.

Vastutuskindlustus hüvitab sinu, sinuga koos elavate pereliik­ mete ja sinu kuni 18aastaste laste poolt kolmandatele isikutele tekita­ tud kahju. Vastutuskindlustuse pu­ hul jagunevad kindlustuskaitse va­ riandid kaheks: 1) kinnisvara vastutuskindlustus – hüvitab poliisile märgitud kindlustatud hoone või korteri val­ damise või kasutamise läbi tekki­ nud kahju; 2) eraisiku vastutuskindlustus – katab lisaks kinnisvaraga seotud vastustusele tavapärases iga­ päevaelus eraisikuna kolmandatele isikutele tekitatud kahju. Kindlus­ tuse kehtivuspiirkond on Eesti riik.

Kui sinu korterist saab alguse näiteks torustiku leke, kaasneb sel­ lega vastutus majaelanike ees, kelle korterite siseviimistlus juhtumi tõt­

Kas tead, kui palju on väärt sinu kodune vara?

Kuna elu võib kaasa tuua mitmeid ootamatusi, tasub põhjalikult mõelda, milliste riskide vastu kodu kaitsta.

Mis saab siis, kui juhtud ise olema olukorras, kus sinu kodune vara hävib? Kas tead, kui palju on väärt sinu diivan, nõudekapp või televii­ sorilaud? Oluline on pöörata tähele­ panu koduse vara kindlustussum­ male, et vältida kindlustusjuhtumi puhul olukorda, kus osa vara eest jääb hüvitis alakindlustatuse tõttu saamata. Seesam on muutnud vara kindlustamise lihtsamaks – kodu­ se vara kindlustamisel pole tarvis enam esemeid rühmitada ega vara­ de nimekirja koostada, sest hüvitis­ piir leitakse hoone või korteri üld­ pinna järgi.

tu kahjustada sai. Kui omad antud olukorras vastutuskindlustust, võid kergemalt hingata – sinu põhjusta­ tud kahjud kannab kindlustusselts.

Eraisiku vastutuskindlustus on veel laiem – see katab ka sinu laste või koduloomade poolt tekitatud kahju.

Väikeste laste puhul tuleb sagedas­ ti ette, et midagi hooletusest lõhu­ takse. Näiteks võib laps poes midagi riiulilt maha tõmmata – nüüd ei pea tagajärgede hüvitamise pärast enam väga muret tundma.

Mida ja mis ulatuses kindlustada?

Tüüpilisemale kindlustusobjektile ehk kivimajas asuvale 60 m² kor­ terile maksab Seesamis aastane kodu­k indlustuse poliis, mis sisal­ dab koduse vara kindlustust sum­ mas 19 000 eurot, koguriski ka­ 9

tet omavastutusega 190 eurot ning kinnisvara vastutuskindlustust 50 000 euro ulatuses, 93 eurot. Kas seesugune investeering kodu tur­ valisusesse tundub liiga suur? Võib julgelt väita, et näiteks üks 110 m² üldpinnaga korteri omanik ei pida­ nud paljuks maksta kodukindlus­ tuse poliisi eest 80 eurot. Õigesti tegi – see marginaalne summa ta­ gas kindlustusjuhtumi tõttu hävi­ nud koduse vara hüvitamise ala­ tes mööblist kuni riieteni tervelt 30 000 euro ulatuses.

Kui riskide hindamine ja maan­ damine kõlab keeruliselt, ei pea õige­te valikute tegemiseks ise kind­ lustusspetsialistiks hakkama. Kõige lihtsam on pöörduda Seesami müügi­ esindaja poole, kellega koos välja sel­ gitada, mis ohud igapäevaelus varit­ sevad ja kuidas ennast nende vastu kõige otstarbekamalt kindlustada.

Meeleolukaid ja turvalisi hetki lähedaste seltsis soovib Seesam Insurance AS

tulekolded Karls­son. Ja kui redel olemas, olgu see paigutatud ikka korstna kõrvale.

Aga redelit ei ole, olla viimse lu­ mega ära lagunenud. „Tänavu olen juba üks kord katuselt alla kuk­ kunud, selleks aastaks aitab,” on Pepe veidi ärevil, kuid otsustav. Sa­ mas, korstnapühkija süda jääb ra­ hule ainult siis, kui ta saab pühki­ da ülalt korstna otsast. Ja oma sil­ maga veenduda, et varesepesa ei ole korstnast sisse kukkunud. Ja mine sa seda jõuluvana tea... (Nali nal­ jaks, aga isegi loo kirjutaja on ku­ nagi ühe väga ehmunud tuvi enda­ ahjuuksest välja võtnud.)

Üldpilt

Plekk kaitseb korstnapitsi vee ja jää eest, kuid viilkatuse standardvarustusse peab tingimata kuuluma ka redel.

Kuldnööp annab turvatunde Sügisel pole meeldivamat tegevust, kui istuda soojas toas ja vaadata koldes hubisevat leeki.

Aga turvalisus?

K

us tuld tehakse, seal nõge tekib. Selleks et kolle ilu­ sasti tõmbaks, nii et tuppa suur soe kivikeha huugama jääks ja hanepraad pliidiahjus kenasti läbi hauduks, tuleb lõõrid puhtad hoi­ da. Kuid ega päriselt tahmast pää­ seda ei õnnestu, nagu ka tuhast mit­ te. Kes kütab, see teab.

Kui lõõrid puhtad, läheb soemüür või ahi palju kiiremini kuumaks.

Korstnapühkija külaskäik an­ nab kindlustunde, et kodu ei ähvar­ da tule­õnnetus „korrastamata kütte­ seadmete tõttu”. Milles see õigu­ poolest seisneb, uurime temaga ühe­ le puhastusretkele kaasa minnes.

Vaja on lõõre puhastada Kas ja millal on vaja lõõridest üle­ arune välja kühveldada, seda kü­ sime õige kuldnööpidega mehelt. „Seadus ütleb – vajaduse järgi,” tõdeb Pepe Sussen, noor mees, kes juba mõned head aastad seda ametit peab. „Kõik oleneb sellest, kui tihti ja kuidas köetakse. Mõnel võib olla vaja lõõre puhastada mitu korda aastas, mõnel võib paar aas­ tat vahele jääda, kuid enamasti pii­ sab sellest, kui kord aastas üle vaa­ data.”

Kui seda ei tehta, siis tõmme vä­ heneb ning võib tekkida ummistus.

Ja lõpuks – külla võib tulla punane kukk. (Kas selle kõnekäänu tähen­ dust enam mäletataksegi?)

Munder pole naljaasi Täies mundris, kuldsete nööpide­ ga rüü seljas ja kuldpandlaga vöö vööl, võtab korstnapühkija oma töö­ vahendid käe otsa. Maja ees vaatab ta esmalt korstna poole, kas sel­ le pits (mitte pitskrae, vaid kogu korstna osa, mis katusest välja ula­ tub) on korras või lagunemas – ki­ vid katki, praod sees. Ja kas kõrgel viilul on redel, mida mööda korst­ nani pääseb, sest kuigi võib kaht­ lustada, pole korstnapühkija siiski 10

Sisenedes kontrollib korstnapühkija tulekollete üldseisukorda: kui lagu­ nenud või terved on ahjud-pliidid ja ega tahmajälgi näha pole. Ja ega täna ahju köetud pole... Samal päe­ val kütmise keeld on küll korstna­ pühkija tuleku teates kirjas, ent ometi teab Pepe, et üks kaheküm­ nest kliendist on selle ikka unusta­ nud.

On hea, kui pererahvas on tuttav juhendiga, mis palub logisevate siib­ rite vahed märja ajalehega tihenda­ da, kaminaava kile ja teibiga sulge­ da ning luukide ette vanad ajalehed laotada. Seda puhtalt kliendi enese huvides – et võimalikult vähe tuh­ ka-tahma-nõge tuppa satuks.

Teine tähtis töö on tahmaluu­ kide eest mööbel eemale tõmmata.

Muidu ju korstnapühkija oma lii­ gendkulbiga sinna ette ei mahu. Ja muidugi tuleks kolded tuhast pu­ hastada, et proff saaks nende seisu­ korraga tutvuda.

Puhastus Puhuks, kui katusel redelit pole, on proffidel varustus, mis lubab ka alt tahmaluugi kaudu korstnalõõre pu­ hastada. Kuid esiteks kukub luuaga roobitsedes tahm luugist otse näkku ja ikkagi ei või täiesti kindel olla, et kõik nurgad ilusasti puhtaks saavad.

Siis lõõrid. Kõigist tahmaluuki­ dest võtab ta välja tahma, nii selle, mis oli sinna kogunenud varem, kui ka selle, mis äsja korstnalõõri pu­ hastades alla sadas. Lisaks on sage­ li neisse kütmisel lendtuhka lades­ tunud. Kui lõõrid puhtad, läheb soe­ müür või ahi küttes palju kiiremi­ ni kuumaks.

Isegi toreda, maalitud pottidest ahju tahmaluugi taga Kadrioru lossis ei ole kalliskive, vaid ikka tahm.

Töö käigus räägib meister sel­ lest, millega kütta. „Kuivad halud on tavapärane ja õigeim küte. Talvi­ se küttega on kõige targem tegelema hakata juba eelneval talvel – siis on aeg tellida metsast puude mahavõt­ mine. Suve jooksul kuivavad need just parajaks,” pajatab Pepe. „Mär­ gade puudega kütmine on ebaefek­ tiivne ja ohtlikki – kui veeaur ühi­ neb lõõriseintel põlemisjääkidega, tekivad tuleohtlikud ühendid ja pigi.

Kuivade halgude tuli on aga just paraja kuumusega ega jäta nii pal­ ju põlemisjääke kui näiteks turba­ brikett.”

Pottahjule võib ohtlik olla ka va­ lusa tulega moodne puitbrikett. Sel­

lega tohiks ettevaatlikult kütta pi­ gem saunakerist. „Ja veel, tuld tehes tuleb jälgi­ da, et see saaks piisavalt õhku. Head tõmmet pole liiga hästi tihendatud ruumis tahtagi, sinna peab piisavalt värsket õhku juurde voolama.”

Omadega valmis, võtab ta kin­ dad käest ja kontrollib iga lõõri ees peoga tõmmet. Tõmbab. Töö lõpuks on meistri käed üpris nõgised. See on veider, sest töö näis olevat väga puhas. Meistri liigutused olid rahu­ likud ja välja mõõdetud ning tuhktahm lendlema ei kippunud. Sellegi natukese, mis maha pudises, pühkis meistermees iga luugi eest ise harja­ kesega kokku.

Paber kah

Lambiga tuld koldesse näidates kontrollib Pepe selle seisukorda.

Lõõridest tuleb ohtralt välja neisse kogunenud põlemisjääke.

Töö lõpuks vormistab korstnapüh­ kija akti – see paber tõestab, et töö on tehtud nõuetekohaselt. Kirjas on ka kõik leitud puudused, mille klient peaks ajapikku kõrvaldama. Kors­ ten korda teha, tahmaluugid pa­ randada, siiber tihendada, ahjuuks paremini kinnitada... Tuleohutus on selleks korraks tagatud, süda rahul.

Tänapäeval näib, et korstnapüh­ kijaid on üsna väheks jäänud. Pilti, kus tänaval kõnnib luua ja redeliga mees, järel lastekari, kes soovi­nööpi keerama tikub, näeb haruharva.

Siiski on see ehk ajutine. Sest korst­ naid, mida pühkida, jätkub ja tuleb juurde – ka gaasikütteseadmed ja ventilatsioonitorud vajavad puhas­ tamist. See ilus iidne amet väärib õppimist ja pidamist.

Anneliis Aunapuu

11

helkur

Saa nähtavaks! Ole nähtav!

Halva nähtavuse korral või pimeda ajal liigeldes peab jalakäija kandma helkurit või kasutama valgusallikat.

K

tulede valgusvihus vähemalt 150 m ja kaugtulede valgusvihus vähemalt 300 m kauguselt.

Kuigi jalakäija näeb tulede­ ga autot juba kaugelt, eristab juht ilma helkur ita ja la käijat lä hi­ tulede valgusvihus alles 30–40 m kauguselt. Pimedas sõites häiri­ vad juhti veel vastusõitvate autode tuled, kriimustused ja mustus esi­ klaasil või vihm ja udu. Halb ilm võib peaaegu poole võrra vähen­ dada seda teepikkust, millel auto­ juht helkurita jalakäijat märkab.

Halvemal juhul on see vaid 15– 20 m, mis ei ole piisav, et juht suu­ daks pidurdades jalakäijale otsa­ sõitu vältida.

ui senikehtinud nõue ko­ hustas helkurit kandma vaid kõnniteeta ja valgusta­ mata teel liikudes (tingimused, mis vastasid enamjaolt maantee liiklus­ keskkonnale), siis uus liiklusseadus näeb ette pimeda ajal liigeldes üldist helkuri kandmise kohustust. Seega, helkurit tuleb pimeda ajal kanda ka asulas.

Jalakäijahelkur on Euroopa Lii­ du direktiivi kohaselt isikukaitse­ vahend, mille turvalisusnõuded on kehtestatud vastava standardi­ ga. Nõuetekohasel helkuril või sel­ le pakendil peab olema tähistus CE EN13356 (LS § 11 lg 4). Korra­ lik helkur on hästi märgatav lähi­

12

Kiirusel 90 km/h on sõiduki peatumisteekond kuival teekattel ligikaudu 70 m. Märjal või lumisel teekattel on peatumisteekond mär­ gatavalt pikem. Korralik helkur on auto lähitulede valguses nähtav juba 130–150 m kauguselt. Juhile jääb siis piisavalt aega, et reageerida ja helkurit kandvast jalakäijast ohu­ tult mööduda.

Kuidas helkur kinnitada?

Olemas on nii riietele püsivalt kui ka ajutiselt kinnitatavad helkurid, kuid igal juhul tuleb seda teha nii, et helkur oleks nähtav võimalikult mitmest suunast. Kuna maanteel peab kõndima vasakpoolsel tee­ peenral, tuleb rippuv helkur paela ja haaknõelaga kinnitada riiete pa­ remale, sõiduteepoolsele küljele.

Helkur peab jääma rippuma umbes põlve kõrgusele – samal kõr­ gusel asetsevad ka sõidukite tuled.

Oluline on jälgida, et helkur jope või mantli ääre alt välja paistaks.

Pimedas liikudes suurendab jala­ käija ja jalgratturi märgatavust ka hele riietus.

Helkuri toime põhineb tema ehitusel: helkur peegeldab temas olevatele peegelpindadele langenud valguskiire tagasi valgusallika suu­ nas. Kui helkuri pind on kraabitud või kulunud, tuleks helkur uue vas­ tu vahetada, sest tema valgustpee­ geldav toime on märgatavalt väik­ sem kui tervel ja puhtal helkuril.

Enda nähtavaks tegemine on vajalik ka jalgratturil. Põhivarus­ tusena peavad igal jalgrattal olema kollased või valged helkurid vähe­ malt ühe ratta mõlemal küljel (nt kodarahelkurid) ning ees valge ja taga punane helkur. Lisaks peab pimedas sõites põlema rattal ees valge ja taga punane tuli. Jalgrat­ turil nagu ka pimedas autost välju­ nud juhil on enda nähtavaks tege­ miseks soovitatav kasutada helkur­ materjaliga varustatud ohutusriie­ tust. Autojuhil nõutav ohutusvest peab vastama CE EN471 standardi teise klassi ohutusriietuse nõuetele.

SUPERLAPSELE SUPER KÕNEKAART!

€ PARIMAT KÕNEAEGA. OMADEGA RÄÄGID TASUTA!

SUPER KINDLUSTUNNE IGALE LAPSEVANEMALE – HOIA VÕSUKESE KÕNEKULUD KONTROLLI ALL! 8€ LAADIMISEL SAAD: • KÕNEMINUT VAID 3 SENTI! • KÕNED TEISTELE SUPERITELE TASUTA! • SISENEVA KÕNE BOONUS 3 SENTI MINUTIS! • 100MB TASUTA INTERNETTI! • 100 TASUTA SMSI DIILIDELE JA SUPERITELE MESSIMISEKS! • ODAVAD KÕNED SOOME! SUPER STARDIKAS MAKSAB VAID 1 EURO! SUPER KÕNEKAARDI SAAD IGAST NORMAALSEST KIOSKIST. VAATA LISAINFOT DIIL.EE/SUPER

ЛУЧШЕГО РАЗГОВОРНОГО ВРЕМЕНИ. БЕСПЛАТНЫЕ ЗВОНКИ МЕЖДУ СВОИМИ!

€

andmeside

Foto: iStockphoto

Suur arve enam ei üllata

EMT kliendid saavad nüüd Euroopa riikides oma mobiiltelefoni, süle- või tahvelarvutiga internetti kasutada suurte arvete pärast muretsemata.

K

odu-/äriinterneti, süle­ arvuti- või tahvelarvuti­ paketiga liitunutele keh­ tib 50 MB ulatuses andmeside päe­ valagi Balti- ja Skandinaavia maa­ des hinnaga 9,95 € ning ülejäänud Euroo­pa riikides hinnaga 13,95 €.

See tähendab, et kasutatud 50 MB eest ei maksa klient nendes välisrii­ kides kunagi rohkem kui vastavalt 9,95 € või 13,95 €.

Teiste pakettide kasutajatele kehtib 20 MB ulatuses andmeside päevalagi Balti ja Skandinaavia rii­ kides hinnaga 4,95 € ning ülejäänud Euroopa riikides hinnaga 6,95 €.

Need hinnad 20 MB andmemahu eest kehtivad ka juhul, kui kliendi koduvõrgus ühtegi kuutasulist in­ ternetipaketti ei kasutata.

Balti ja Skandinaavia riikides ning ülejäänud Euroopa riikides kehtivad andmeside päevalaed on teineteisest sõltumatud, see tähen­ dab, et Balti ja Skandinaavia riiki­ des kasutatud mahtu ei arvesta­ ta Euroopa riikides kehtiva päeva­ lae sisse.

Kui klient kasutab välisriigis mobiilset internetti, maksab ta kuni päevalae maksumuse täitumiseni

2,55 €/MB (50 kB sammuga). Kui kasutatud andmeside maksumus jõuab päevalae maksumuseni, pea­ tatakse arveldamine ning ülejäänud päevalaes sisalduv andmemaht on kliendile tasuta. Näiteks kui klient on Balti või Skandinaavia riikides, kus 20 MB andmemahu päevala­ gi on 4,95 €, ja ta kasutab 1,5 MB mahtu, siis maksab ta 3,825 €. Kui ta kasutab 10 MB andmemahtu, tu­ leb selle eest tasuda 4,95 €.

Andmeside päevalae kasutami­ seks ei pea klient midagi lisaks tege­ ma, päevalagi kehtib kõikidele auto­ maatselt. Kui päevalaes sisalduv andmemaht on ära kasutatud, saab sõltuvalt oma paketist 20 MB või 50 MB andmemahtu juurde osta.

Selleks tuleb saata sõnum numbri­ le 9559 sisuga „PAEV TS” (kui kasu­ tatakse andmesidet mõnes Balti või Skandinaavia riigis) või „PAEV EU” (kui kasutatakse andmesidet mõnes muus Euroopa riigis).

NB! Juurdeostetav lisamaht kehtib antud kalendripäeva lõpuni Eesti ajavööndi järgi ja seda ei ar­ vestata teenuse „Andmeside kuu­ limiit välismaal” sisse.

Lisaks on kliendil võimalik määrata kuni kaks e-posti aadres­ si ja kuni kaks EMT mobiiltelefoni numbrit, millele 20 MB või 50 MB andmemahu täitumisel vastavasisu­ line teavitus saadetakse. Kui klient kasutab andmesidet seadmega, mis ei saa SMSi vastu võtta (nt Apple’i iPad), võib määrata andmemahu täitumise teavituse saajaks näiteks oma mobiiltelefoni numbri. Sel ju­ hul saab oma iPadile andmemah­ tu juurde osta enda mobiiltelefoni­ ga, saates sõnumi numbrile 9559 si­ suga „PAEV TS 5xxxxxx” (kui kasu­ tatakse andmesidet mõnes Balti või Skandinaavia riigis) või „PAEV EU 5xxxxxx” (kui kasutatakse andme­ sidet mõnes muus Euroopa riigis).

Sõnumi sisus olev number peab ole­ ma selle SIM-kaardi telefoninum­ ber, mis on seadmes, millega in­ ternetti kasutatakse ja millele soo­ vitakse andmemahtu juurde osta (antud näite juhul iPadis olev SIM-­ kaardi telefoninumber).

Kui andmeside päevalaes sisal­ duv andmemaht on ära kasutatud ja lisamahtu juurde osta ei soovita, piiratakse internetiühendust ka­ lendripäeva lõpuni. Uue kalendri­ päeva algamisel on internetiühen­ duse loomine taas automaatselt või­ malik.

Andmeside päevalagi kehtib järgmistes riikides: • Balti ja Skandinaavia riigid: Rootsi, Soome, Taani, Norra, Läti ja Leedu.

• Ülejäänud Euroopa riigid: Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Liechtenstein, Luksemburg, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Suurbritannia, Šveits, Tšehhi, Ungari, Gibraltar, Guadeloupe, Martinique, Monaco, Prantsuse Guajaana, Reunion, Mayotte, Saint Martin, San Marino, Vatikan. *Kõik artiklis toodud hinnad kehtivad EMT lepingulisele kliendile ja sisaldavad käibemaksu.

14

DIIL TÖÖTAB KVALITEETSES EMT VÕRGUS

D I A V A T S A V Õ Õ A ID KUI TAHAD VÄLT T E N R E T N I I L I I D N ŠOKIARVEID, O KINDEL VALIK!

5,93€

Diil Internet 3.0 mobiili kuus

6€ EEesti populaarseim pakett

kuus

Eripakkumine ainult Diili klientidele – sülearvuti Samsung N145 alati EMT kliendihinnast 20 € soodsam!

Nutitelefon Huawei U8500

Lisaks tasuta netipulk ja piiramatult internetti!

69€ WWW.DIIL.EE

Diil Internet 2.0 arvutisse

PARIMAVLAMEAVLTI! KÕIGE OD