TURVALIST SUVE Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
ww w.ol e.ee
SUVI 2022
PÄÄSTEAMET
Veeõnnetuste vältimine on üllatavalt lihtne Uppumine on ränk oht, mida on kerge vältida. Vees ja vee peal ole kaine ning lastel hoia vee lähedal alati pilk peal, jagab soovitusi Päästeameti ennetuspartner Liis Truubon. Päästeamet panustab igal aastal veeohutuse suurendamisse nii teavitustööga kui ka turvaliste ujumiskohtade loomisega. Sellest hoolimata pole õnnestunud uppumissurmasid päriselt vältida. Üle poole neist on seotud alkoholi tarvitamise ja pärast seda vette minemise või kukkumisega. Kõige sagedamini hukkuvad niimoodi keskealised, täies elujõus mehed. Suurenenud on merevetes, kalastajate ja veesõidukitega sõitmistel uppumiste arv. Ka väike kogus alkoholi on vette minekul ohtlik – see on seotud tasakaalutunnetusega. Napsune inimene ei pruugi aru saada, kas ta on vees või õhus, ning võib kergesti vett sisse hingata. Nii võibki juhtuda, et uputakse põlvekõrguses vees, kus kainena poleks olnud vähimatki ohtu. Teine risk on oma võimeid üle hinnata ja sooritada ebaõnnestunud hüpe või ujuda kaugemale, kui jõudu jätkub. Vee ja tee ääres tuleks suhtuda alkoholi võrdse nulltolerantsiga – kes on suutäie alkoholi võtnud, ei lähe ujuma ega istu rooli. Kui on plaan õlu või muu alkohoolne jook avada, tuleb sõidud ja ujumised enne ära teha.
Tunne oma last! Lastega juhtuvaid õnnetusi on kõige kergem ära hoida, kui nad viibivad veekogu lähedal ainult koos täiskasvanuga. Loomulikult peab täiskasvanu vees olevat last kogu aeg jälgima, mitte näiteks telefonis surfama. Mis vanuseni see kehtib, see on sõltuvalt noorest küll erinev, kuid kindlasti peab olema vanemaga läbi räägitud, milliseid tegevusi teha tohib ja kuhumaani vetteminek või ujumine lubatud on. Ka noored ujumissportlased peavad reegleid järgima! Lapsed peaksid käima vee ääres, vee peal ja ujumas ainult koos vastutava täiskasvanuga, kes tunneb hästi nii last kui ka piirkonda. Laste puhul on väga tähtis jälgida ka seda, mis vette kaasa võetakse. Kätised ja täispuhutavad rõngad on popid, kuid kunagi ei tohi ujuda mitteoskavat last nendega silmist lasta – kui õhk välja läheb, on laps hetkega väga abitu. Ka võib rõngaga hulpija kergesti ohutust ujumiskohast kaugemale sattuda.
tugeva tuule, lainete ja külma veega. Õnnetusse sattudes aitab õigesti seljas olev päästevest, mitte paadipõhjas olev vest. Olgu tegu suure või väikese veesõidukiga – kes juhib, ei joo. Ja kes joonud on, see ei juhi.
Tea veesõidukite eripärasid
Sõpra aidates ei tohi ennast ohtu seada Oluline on teada ka elementaarseid päästereegleid. Ühel lapsel teise juurde ujuda ja teda füüsiliselt päästma hakata on liiga ohtlik – õigem on kutsuda appi täiskasvanu, helistada 112 ning püüda ulatada rõngas, oks või pudel, millest hättasattunu saab haarata. Muide, päästerõngaga võiks olla enne tutvust tehtud, kui seda vaja läheb – see kaalub üllatavalt palju ja selle viskamist oskavad kõige paremini õpetada vetelpäästjad. Täiskasvanul vees last aidata on suhteliselt kergem – eriti kui suurema inimese jalad ohukohas veel põhja ulatuvad. Täiskasvanu aitamisel aga kehtib samuti see reegel, et ennast ei tohi ohtu seada. Abi anda saab ka kaldal olles – helistades hädaabinumbril 112 ja suutes täpselt selgitada, kus abi vajatakse. Nii saavad päästjad otsimise arvelt hoida kokku elupäästmiseks vajalikke sekundeid.
Tee selgeks ujumiskoha eripärad! Kõige parem on ujuda selleks ette nähtud kohtades. Reeglina on nendes nii mugav ja turvaline kallas kui ka veeohutuspüstak koos vee ääres käitumise juhiste ja päästerõngaga. Eriti turvaline on ujuda kohas, kus töötavad vetelpäästjad. Kui sellist ujumiskohta pole, tuleks kohas, kus vees käiakse, nii endale kui ka lapsele kõik selle eripärad selgeks teha. Kuidas saab vette, kuidas veest välja? Kui kiiresti läheb sügavaks? Milline on vee temperatuur ja kuivõrd see sõltub ilmast ja tuulest? Kas põhjas on auke või muda, kas vees on kive või mahalangenud puid? Kas vees on veetaimi ning kas nendel on kerge libastuda või kas need võivad ujujat ehmatada? Kui tegemist on jõega, tuleks osata hinnata voolutugevust. Kui aga ujutakse merelahes, tuleks teada, kuidas võivad ujumist mõjutada lained, kas on hoovuseid, milline on tuul rannast kaugemal ning kas see võib ujujat kanda planeeritud ujumiskohast eemale.
Kui tegemist on karjääriga, tuleks ujumiskohta tunda eriti hästi, sest seal võib vee sügavus sammupealt olulisel määral muutuda. Ka täiskasvanud ja hea ujuja peaks oma võimeid kriitiliselt hindama. Pole vaja ujuda kaugele, palju turvalisem on ujuda piki kallast. Enne vette hüppamist tuleb vettehüppe piirkond üle kontrollida – nii on ka selge, kui palju tuleb ujuda, enne kui jalad turvaliselt põhjas on. Veelgi suuremaks ohuks on aga vettehüpe liiga madala veega kohas. Jalad ees hüpates võib saada trauma, pea ees hüpates aga võib tulemus olla veel palju-palju halvem. Vetelpäästjate nõue ühtib siinkohal täiel määral rahvatarkusega – ära hüppa vette tundmatus kohas!
Vee peale ei tohi minna uisapäisa Nagu autoga sõitmine algab autokoolist, mitte salongist autot ostes, tuleks ka iga vee peal liikumise vahendi puhul esmalt selle kasutamine turvaliselt selgeks õppida. See kehtib nii suurte kui ka väikeste paatide, samuti süstade, kanuude ja SUP-laudade puhul. Esimesed katsetused tuleb teha kalda lähedal ja asjatundja pilgu all. Mida lihtsam on „sõiduk”, seda kergem on seda ka käsitsema õppida. SUP-laud tundub näiteks ülilihtne, kuid siingi on oma reeglistik – näiteks pole turvanöör mitte vees libisemise ilu nautimiseks, vaid pahkluu külge sidumiseks, et vette kukkumise järel kiiresti ja mugavamalt oma SUP-laud taas kätte saada. Ka aeru ei anta kaasa mitte selleks, et vee peal olemist raskemaks muuta, vaid selleks, et SUP-lauda kergem juhtida oleks. Päästevestid on kandmiseks. Kui suuremas paadis on tõesti väga rahulik ning soovitakse päikest nautida, peaks päästevest olema väga kiiresti ja kindlalt kättesaadavas kohas. Juba vette kukkudes on vesti tunduvalt raskem selga panna, seda eriti
Süsta, kajaki või kanuuga sõites kuula instruktori soovitusi ja toimi päästevarustuse suhtes vastavalt sõiduvahendiga seotud reeglitele. Kui ilm on soe, aga vesi külm, siis tuleb riietuda vastavalt veetemperatuurile (kuivülikonnad). Veele on alati hea minna kellegagi koos. Kui midagi juhtub, siis saab üksteist aidata – eelnevalt veendudes, et kõigil on selleks oskused olemas ja vajadusel vajalikud abivahendid kaasas. Kindlasti peaks enne sõitu tutvuma piirkonnaga, kuhu ollakse sõitma minemas. Jõele minnes uurida, kas planeeritaval lõigul on paisusid, kärestikke, vette kukkunud puid, merele minnes ka randumisvõimaluste kohta. Kas sõitjatel on olemas oskused hakkamasaamiseks, kui paat ümber läheb? Kas oskused on piisavad ka suurema tuule või lainete või voolu või külma veega hakkamasaamiseks? Kes läheb merele, võiks eelnevalt anda sellest teada usaldusväärsele sõbrale – ning sihtkohta jõudes taas helistada. Samuti võiks olla kokku lepitud, mis kell sõber Häirekeskusele teada annab, et merele läinust midagi kuulda pole. Pikematest meresõitudest tasub informeerida ka PPA merevalvekeskust telefonil 619 1224. Meresõidul võiks kaasas ja kättesaadavas kohas olla signaalrakett, säratuli ja/või signaalsuits. Need on abiks hädaolukorrast teatamisel ja merepäästjatele oma asukohast teada andmisel. Muide, kes mere ääres joostes-jalutades või piknikul olles merel punast raketti või säratuld või suitsusammast näeb, peaks sellest samuti kohe Häirekeskusele teada andma – seal võib olla keegi hätta sattunud. Kindlasti peaks paadis olema võimalus vett välja loopida ning mootorpaadi puhul tuleb kaldast kaugemale minnes olla kindel, et kütust on piisavalt. Kaasasolev mobiiltelefon olgu laetud, veekindlalt pakitud ja enda läheduses. Loomulikult tuleb mistahes vee peal liikumise vahendiga kuhugi minnes jälgida hoolikalt ka ilmastikutingimusi ja olla teadlik nende võimalikust kiirest muutusest – näiteks äikesega kaasnevad tuuleiilid ja vihm. Samuti peab jälgima tuule suunda. Maatuul viib motoriseerimata veesõidukid kiirelt avavee poole ja siis on juba raske, mõnikord ka võimatu ise randa tagasi saada. Rohkem infot turvalise vee ääres, vees ja vee peal käitumise kohta: www.veeohutus.ee, www.selgroog.ee
SUVI 2022
3
ELERING
Võrguettevõtjad hoiatavad:
elektriliinide läheduses tuleb tegutseda äärmiselt ettevaatlikult Aktiivsel ehitus-, kaeve-, metsa- ja põllutööde ajal kipume elektriliinide ja gaasitrasside vahetus läheduses tegutsedes unustama meid varitsevad ohud.
Õ
huliini kaitsevööndis töötades või aega veetes pole ettevaatus kunagi liiast. Inimene võib kõrgepingeliinidest saada surmava elektrilöögi ka siis, kui ta liinijuhet ei puutu või satub maha kukkunud õhuliini korral maaühenduskoha lähedale sammupinge ohutsooni. „110 kV liini juures võib elektrilöök toimuda ühe meetri kauguselt kõrgepingeliini juhtmest ning võimsamate liinide puhul juba 2,5 meetri kauguselt,“ selgitab Eleringi liinide käidu talituse juhataja Andrus Veeleid. Elektrilevi ohutuse koostööpartneri Raivo Orase sõnul ei tohi maha kukkunud õhuliini juhtmele mingil juhul läheneda või seda puudutada. Kui märkad maha kukkunud juhet, ei tohi sellele minna lähemale kui 20 meetrit, sest juhe võib olla pinge all ja eluohtlik. Teata juhtunust 112 ja tõkesta seniks juurdepääs maha kukkunud juhtmele. Kui siiski oled sattunud maaühenduskoha lähedale sammupinge alasse, siis turvalised eemaldumisviisid ohualast välja saamiseks on: • kahte jalga kogu aeg koos hoides, lohistades neid mööda maad; • väikeste turvaliste hüpetega jalad koos.
Suvised lõkked, batuudid ja grillipeod Ka kõrgepingeliinide läheduses vabaõhusündmust planeerides tuleks võimalikele ohtudele juba varakult mõelda ja avalikke üritusi kaitsevööndis mitte korraldada – ohtlikke olukordi võivad tekitada näiteks kõrge antenn, batuut, lõke või tuulelohe. „Kindlasti ei tohiks elektrimastidele ronima minna, see on eluohtlik tegevus. Samuti on seda heeliumiga täidetud õhupallide, tuulelohede ja nendega sarnaste lennuvahendite lennutamine õhuliinide läheduses. Lõkke tegemine kõrgepingeliinide lähedal on keelatud, sest lõkkest kerkiva leegi ja elektriliini vahel võib toimuda elektrilöök ning seda ka siis, kui leek jääb liinist mitme meetri kaugusele. Kui taoline elektrilöök peaks aset leidma, ohustab see inimese elu 25 meetri raadiuses,“ selgitab Veeleid, lisades, et on esinenud ka kahetsus4
SUVI 2022
väärseid juhtumeid, kus teadmatusest on paigaldatud näiteks otse elektriliinide alla batuut. Sellisel tegevusel võivad olla väga kurvad tagajärjed.
Töid tehes hoia liiniga mõistlikku vahet Kuigi liinijuhtmed on enamasti kõrgel, võivad ohtliku olukorra tekitada suuremad masinad, näiteks kraanad, tõstukid või kombainid. Ohtlikke olukordi tekitavad sagedamini transpordivahendid, metsa- ja ehitustehnika, mille liikuvad osad, näiteks kalluri kast või kraana nool, tõusevad transpordiasendiga võrreldes mitu meetrit kõrgemale. Viljalõikuse ajal võivad elektriliinidele ohtlikult lähedale sattuda ka kombainid. „Siinkohal tasub meeles hoida, et tegutsedes tuleb alati jälgida sõiduki kõrgust ning liikumisraadiust. Avalikult kasutatavatel teedel tuleb kõrgemate kui 4,5-meetriste transpordivahenditega liiklemine elektrivõrgu valdajaga kirjalikult kooskõlastada. Väljaspool avalikke teid, näiteks põllul või metsas, tuleb samuti elektriliini kaitsevööndis liigeldes ohutuse tagamiseks liiklemine eelnevalt elektrivõrgu valdajaga kooskõlastada,“ kinnitab Eleringi liinide käidu talituse juhataja. Kui aga masin on mingil põhjusel pinge alla sattunud, ei tohi selle juht mitte mingil juhul väljuda, sest nii satub inimene veel suuremasse ohtu. „Juhul kui masinat ei ole võimalik liini juurest omal jõul eemaldada, tuleb kabiinist väljumiseks oodata kõrvalist abi ja saada kinnitus, et liin on välja lülitatud. Sageli lakkab tehnika elektrilöögi tagajärjel töötamast, näiteks purunevad masina rehvid,“ tõdeb ta. Eleringi ja Elektrilevi esindajate kinnitusel on raietööde planeerimisel liini kaitsevööndis samuti kohustuslik raietööde eelnev kooskõlastamine. Ka väljaspool kaitsevööndit ei tohiks puid langetada elektriliini suunas, lisaks on keelatud puude ladustamine õhuliini alla või selle vahetusse lähedusse. „Soovitatav on kõikide põhivõrgu ja Elektrilevi elektriliinide läheduses toimuvate raietööde korral eelnevalt Eleringi ning Elektrileviga läbi rääkida ja tööd kooskõlastada,“ lisab Veeleid. Kui mõne tegevuse puhul pole teada, kas see on lubatud või mitte, tuleks elektrivõrgu valdaja käest üle küsida. Kui märkad kõrgepingeliini läheduses kahtlast tegevust või potentsiaalset ohtu, näiteks liini kõrval viltuvajunud või liinile kukkunud puud, katkiseid rippuvaid või vastu maad kukkunud juhtmeid, võõrkeha liinijuhtmetel või on juhtmed kahtlaselt madalal, tuleks sellest kohe elektrivõrgu valdajat teavitada.
Eleringi elektrivõrk: 605 6825 Elektrilevi elektrivõrk: 1343 Kui sa ei tea, millise elektrivõrguga on tegemist, kuid olukord on ohtlik, helista 112. Hoiatavaid näiteid leiad lehelt www.elering.ee/ohutus.
Turvatunne on kinni pisiasjades Foto: Shutterstock
Valmistume relvaeksamiks!
Tule lahenda teste endale sobival ajal nüüd internetis!
MIKS VALIDA JUST MEID?
K
uuldes hetkel sõnu „turvalisus“ või „turvatunne“, turgatavad kõigil pähe mõtted, mis seotud Ukrainas toimuvaga ja protsessidega kodu-Eestis, mida nii lähedal peetav sõda mõjutab. Kentsakas, kuid suurem osa meist ei mõtle turvalisusele enne, kui miski seda tugevalt häirib. Ja sõda häirib. Häirib võimsamini kui miski muu. Tegelikult on selle suure ja hirmsa kõrval rida olukordi, mille üle tuleks kontrolli omada, et end turvalisemalt tunda, sest just see annab kindluse, et oled teinud kõik endast oleneva vältimaks ängistavaid olukordi. Suvel on selliseid pisiasju küll ja veel, mis kuudepikkuse higistamisega väljateenitud puhkusemõnu vähendada võivad. Seega võiks võtta aega ohtude äratundmiseks ja plaanide tegemiseks, mida ühel või teisel puhul ette võtta. Väljaandes, mida käes hoiad, räägime just nendest kõige sagedasematest turvatunde häirijatest, mida ikka ja jälle meelde tuletada tasub. Seda põhjusel, et mõni sell teab juba üle 40 aasta, et vette ei peaks hüppama tundmatus kohas, kuid siis saabub päev, kus eluoluline tarkus hetkeks ununeb ja ülejäänud aeg möödub sotsiaalhoolekande seltsis. Seega kõik algab pisiasjadest, mis peaks olema alati meeles. Millest me siis räägime? Nagu öeldud, tavalistest asjadest. Alustame kõige nõrgematest – lastest. Vaatame üle turvavarustuse, mis annab meelerahu lapsevanemale, kui laps linnaliikluses või koduhoovis batuudil. Vaatame üle iga suve klassiku ehk lahtise tulega ümberkäimise. Maadleme tüütute satikatega ja õpime neist jagusaamise nupuvõtteid. Lähedal on ka äiksehooaeg, sestap on hea teada, kuidas säästa kodutehnikat ja tervet elektrisüsteemi. Samuti võtame ette üha kasvava harrastuse ja suuremad ohud, mida seal kohata võib. Nii et head lugemist ja turvalist puhkust.
Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Urmas Verliin, urmas.verliin@ekspressmeedia.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall
• Erinevad paketid ja taskukohased hinnad – saad valida 3 erineva paketi vahel • Meie teenus on loodud täpselt vastavalt sinu vajadusele – saad kindlalt valmistuda relvaeksamiks • Relvaeksami koolitused – koostöös EJS-iga viime läbi ettevalmistavaid koolitusi • Aktiivne klienditugi – e-posti teel 24 h • Positiivne tagasiside – meie kliendid on edukalt relvaeksami läbinud
Eksam Ekspert OÜ relvaeksam@gmail.com relvaeksam www.relvaeksam.eu
TULEOHUTUS
Grillimine ja lõkke tegemine –
lahtine tuli nõuab alati suurt ettevaatlikkust Kodus grillimine või lõkke tegemine on eriti suvel väga loomulik ja meeldiv tegevus, kuid on tihti kahjuks ka otsene tulekahju tekkimise põhjus. Seetõttu on nende tegevuste juures oluline järgida ohutusreegleid nii era- kui ka kortermajas. Tulekahju on kergem ennetada kui kustutada. Iga inimene saab palju teha, et tema ümbrus oleks võimalikult tuleohutu. Toimetas: Uku Adrian Ilves Foto: Shutterstock
GRILLIMINE Enne tuletegemist • Enne grillimise alustamist veendu, et grill on töökorras. • Kui gaasi- või elektrigrill vajab remonti, lase seda teha spetsialistil. • Korterelamu üldpindadel grillimine tuleb kokku leppida ühistuga. Ohutu koht • Grillseadme ohutu kauguse valimisel lähtu kasutusjuhendist. • Kasutusjuhendi puudumisel paiguta grillseade kohta, kus selle kasutamine ei tekita ümbritsevatele hoonetele, põlevmaterjalidele ja taimestikule tuleohtu. • Võimalusel lähtu lõkkekohale kehtivast vähimast ohutust kaugusest, milleks on 8 meetrit. 6
SUVI 2022
• Rõdul ja terrassil tohib kasutada ainult sellist grilli, mille kasutusjuhend seda lubab. • Ära jäta grilli hetkekski järelevalveta! Pärast kasutamist • Lase grillil enne selle kokku pakkimist või katmist täielikult jahtuda, sest kuum grill on tuleohtlik.
LÕKKE TEGEMINE Enne tuletegemist • Lõket tee vaid tuulevaikse ilmaga. • Jälgi, et lõke oleks hoonetest, metsast ja põlevmaterjalist ohutus kauguses. Ohutu kaugus sõltub eelkõige lõkke suurusest ja vähim ohutu kaugus igasuguse lõkke puhul peaks olema vähemalt 8 meetrit. See tähendab umbes 10–13 sammu.
• Jälgi tuule suunda, et sädemed ei langeks hoonele ega taimestikule. • Lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit, tutvu enne lõkke tegemist kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirjaga. • Lõkke tegemisel hoia käepärast tulekustutusvahendid, nt ämber veega või tulekustuti. • Pea meeles, et kulu ja roostiku põletamine on aasta ringi keelatud ja karistatav! Ohutu koht • Lõket tee vaid tuulevaikse ilmaga. • Puhasta lõkkekoht põlevast materjalist. • Niisuta lõkkealune pinnas veega ja piira lõkkekoht kivide või pinnasevalliga. • Ära jäta lõket hetkekski järelevalveta!
PEA MEELES! Metsas tee lõket vaid selleks ette nähtud tähistatud kohas või omaniku loal. Enne lõkke tegemist uuri kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või on määratud, mida lõkkes põletada tohib. Lõke tee selleks ettevalmistatud mittepõlevale alusele või kuivanud taimestikust puhastatud mittesüttivale pinnasele nii, et see ei kujuta ohtu hoonetele, puuriidale, metsale või näiteks turbapinnasele. Lõkkeaseme või grilli ümbrus hoia poole meetri ulatuses puhas süttivast materjalist, et lahtine leek, kõrge temperatuur või sädemed seda ei süütaks. Piira lõkkekoht kivide või pinnasevalliga. Lõket (üle 1 m) tohib teha ehitistest (majad, kuurid jne) ja põlevmaterjali hoiukohtadest (puuriidad, lauavirnad jne) vähemalt 15 meetri kaugusel ja metsast 20 meetri kaugusel. Tule tegemisel jälgi tuule suunda, et sädemed ei langeks hoonele, metsale, kuivanud taimestikule või muule kergesti süttivale materjalile. Kui selline oht on olemas, tee lõket, kui tuule kiirus on alla 5,4 meetri sekundis. Kasta enne tule tegemist kuiv lõkkekoht ja selle ümbrus veega märjaks. Lahtist tuld ära jäta kunagi järelevalveta, lase sel lõpuni põleda, kustuta veega või summuta näiteks liivaga. Lõkke tegemisel tuleb käeulatusse varuda 6 kg tulekustuti, mida võib asendada veeämber (vähemalt 10 l vett). Pärast põletamist tuleb lõkkease uuesti süttimise vältimiseks hoolikalt kustutada. Avaliku lõkke tegemine tuleb kooskõlastada Päästeameti kohaliku päästekeskusega.
Pärast tuletegemist • Enne lõkkekohast lahkumist veendu, et lõke on täielikult kustunud, või lase lõkkel täielikult ära põleda või kustuta veega.
LÕKKE TEGEMINE METSAS • Metsas tohib lõket teha selleks ette valmistatud ja tähistatud kohtades. • Lõkke tegemisel tasub kindlasti eelistada kattega lõkkekohti, sest soojal ja kuival suvepäeval on tuli metsas väga kiire levima. Allikad: Päästeamet; kodutuleohutuks.ee
P E R IU
M EELISTA KVALITEETSET Premium
M
PULBERKUSTUTIT päästetud elud ja vara
Pikemad roostevabast terasest kahvad Ülerõhuklapp
=
Kontrollventiil
Innovaatiline ja ohutu E-Z kaitseriiv
SEE EI OLE KOKKUHOIU KOHT!
TAMREX Premium sarja pulberkustutid on paremate efektiivsusnäitajatega, töökindlamad ja tervikuna kvaliteetsemad kui mistahes teised. Kõik neis on pisut parem: voolik, kaitseriiv, ventiilikomplekt, manomeetri kontrollimise võimalus ja ülerõhuklapp, paks kest, tugevast plastikust jalg ning pikk hooldusvälp (10 aastat), kui nimetada vaid mõned. Kvaliteetsest EPDM kummisegust
Kvaliteetsest EPDM kummisegust voolik Tugevast metallist paksem kest
voolik on vastupidav ega pragune aja jooksul. Voolikuolemasolu 2 kg ja 3 kg pulberkustutitel on oluline lisa, sest tulekolde tabamine on täpsem ning kustutamine raskesti ligipääsetavates kohtades kergem. Töökindel E-Z kaitseriiv on geniaalne uuendus, mis teeb tulekustuti kasutamise märgatavalt lihtsamaks ja kiiremaks. See lahendab levinud probleemi,
kus kaitseriiv vajutatakse kahvade vahele kinni. Eraldi kontrollventiilist saab mittestatsionaarse seadmega manomeetri näitu kontrollida. Roostevabast terasest ventiilikomplekt ja kahvad on vastupidavamad. Lisaks paigaldasime 2 kg ja 3 kg pulberkustutitele pikemad kahvad, millest saab kindlamalt kinni haarata ja mugavamalt seadet käsitseda.
Oma pere ja vara kaitsmiseks vajad parimaid vahendeid. See pole kokkuhoiu, vaid targalt kulutamise koht. Suhteliselt väikest investeeringut nõudva seadme eluiga on 30 ja enam aastat.
Pulberkustutid
ku na gi
PEAB KODUS OLEMA*
TAMREX 6 kg Premium pulberkustuti 006PG
89 €
TAMREX optiline suitsuandur vaigistusnupuga
(patarei eluiga 5a) art 0030-5Y
21 €
ÄR *Parim käepärane vahend väikese põlengu AK AS kiireks ja ohutuks likvideerimiseks. UT ed! AV järj a ETT g ta elek lsed trise ataa f adme a l l ad o te või ra svapõlengu puhul! Sellel võiv
! !
VÄIKE Kerge, käepärane, mugav ja lihtne kasutada.
EFEKTIIVNE 2 l kustutusainega saab
!
kustutada kuni 55 l süttinud vedelkütust (55B), või kuni 40 liitrit süttinud toiduõli (40F).
TAMREX tulekustutustekk
UNIVERSAALNE Sobib nii tahkete ainete,
!
art 0020 120 x 120 cm
põlev-vedelike, elektriseadmete ning eriti hästi just rasva- ja õlipõlengu puhul!
art 0021 120 x 180 cm
TÕHUS JA OHUTU Köögikustuti on võrreldes tulekustutustekiga tõhusam ja kustutajale märkimisväärselt ohutum.
Kustutiga toimetate põlengust ohutus kauguses. Kustutusaine juga suunake otse põlengu allikasse, kõik ülejäänud pinnad jäävad kahjustamata ja puhtaks.
TAMREX OHUTUSE OÜ
TAMREX rasvakustuti 2 L art U002F
48 €
20 € 25 €
Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub.
M itt e
55A = 5,5 m puitsõrestik 233B = 233 liitrit vedelkütust C = gaas
43A = 4,3 m puitsõrestik 233B = 233 liitrit vedelkütust C = gaas
21A = 2,1 m puitsõrestik 144B = 144 liitrit vedelkütust C = gaas
13A = 1,3 m puitsõrestik 89B = 89 liitrit vedelkütust C = gaas
!
KA KÖÖGIKUSTUTI
M
69 €
IU
006
M
59 €
E
003PG
TAMREX 6 kg pulberkustuti
R
M
TAMREX 3 kg Premium pulberkustuti
Pulberkustutiga saab kustutada tahkeid aineid, vedelkütuseid, gaase ning elektripinge all (kuni 1000 V) olevaid seadmeid. P
IU
M
48 €
E
002PG
R
M
TAMREX 2 kg Premium pulberkustuti
P
IU
M
35 €
E
002
R
TAMREX 2 kg pulberkustuti
P
13A = 1,3 m puitsõrestik 89B = 89 liitrit vedelkütust C = gaas
Koju, sõiduautosse, kaubikusse, veoautosse, traktorisse, bussi, väiksemasse veesõidukisse, ettevõttesse/asutusse jne.
Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee
TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 139c, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Rakvere tee 23 • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a
TERVIS
Päike, lõke, grill!
Tere, põletusvill? Grillimine, lõkke ääres istumine ja päikese käes peesitamine on lahutamatu osa suvest. Neid kolme meelistegevust ühendab aga veel miski – kõik need võivad hooletuse või ebaõnne korral lõppeda põletusega. Toimetas Riina Palmiste Fotod: Shutterstock
U
urisime, kuidas peaks ja kuidas kindlasti ei tohiks tekkinud põletust leevendada. Küsimustele vastab Ahtme Perearstikeskuse pereõde ja Eesti Õdede Liidu juhatuse liige Tiina Riistan. Suvel võib ette tulla erinevaid põletusi (päike, lõke, grillimine jne). Mida põletuste leevendamiseks kasutada? Loomulikult peab alustuseks tegema kõik võimaliku, et päikesepõletust üldse ei tekiks, ja kasutama päikesekaitsekreeme vähemalt kaitsefaktoriga 20, laste
Ahtme Perearstikeskuse pereõde Tiina Riistan
puhul faktoriga 50. Aga kui põletus on tekkinud, siis aitavad jahe dušš ja jahutavad geelid (nt aaloega). Järgnevatel päevadel ei tohiks päikest peale võtta ja tuleks oodata, kuni naha punetus on tagasi tõmmanud. Kui põletuse on põhjustanud elav tuli või kuum pann, siis on esimene abimees voolav külm vesi. Kuumast põhjustatud põletustele on apteegis olemas samuti geelid, mida võib kasutada. Kui põletus on suurema ulatusega või eluohtlik, siis on mõistlik pöörduda erakorralise meditsiini osakonda, nädalavahetustel kon-
Foto: Argo Ingver
sulteerida perearsti nõuandetelefonil 1220 ja nädala sees oma perearstikeskusega ning vajadusel minna näitama. Kõige levinum viga või valearusaam haavahoolduses ja põletuste ravis? Hapukoort ei soovita päikesepõletusele määrida ja kindlasti ka mitte oliiviõli, kuna rasvane kiht ei lase nahal hingata. Kui inimesel on nahal haav, siis on ülioluline terve keha hügieen, seega tuleb korralikult ennast pesta ja ei pea kartma haava märjaks saamist.
No. 1 alkoholivaba vein Eestis*
*AC Nielsen 2021
TERVIS
Kuidas nahka päikese eest kaitsta? Väldi keskpäevast päikest Keskpäevastel tundidel, kella 12-st 14-ni, on päike kõige aktiivsemas olekus ning päikesekiirgus on saavutanud päeva maksimumi, seda isegi Eesti kliimas. Intensiivse keskpäevase päikese eest tuleks hoiduda. Kindlasti ei ole soovituslik sellel ajal päikest võtta, pigem tuleks varjuda siseruumidesse või päikesevarju alla. Vali sobiv päikesekreem Kasuta vähemalt SPF 30 või suurema faktoriga kreemi. Kanna nahale piisavas koguses kreemi Päikesekreemiga ei tasu koonerdada. Mõistlik on kasutada pigem suuremaid koguseid kui riskida päikesepõletusega. Teadlased on välja arvutanud, et täiskasvanud peaksid kandma kehale umbes 35 grammi ehk ühe pitsi või kuue kuhjaga teelusika jagu kreemi. Kaitse kogu keha Nägu, huuled, silmad ja peanahk on samuti liigse päikesekiirguse vastu tundlikud. Kindlasti tuleks kaitsekreemi lisada ka kõrvadele, jalgadele, kätele, huultele ja kaela tagaosale. Samuti ära unusta kreemi lisada suplusriiete paelte, ehete ja päikeseprillide alla. Kanna kreem peale juba pool tundi enne päikese kätte minemist Selleks et kreem oleks piisavalt tõhus ja tungiks naha kõige sügavamatesse kihtidesse, on oluline, et keha saaks kreemitatud 20 või 30 minutit enne päikese kätte minemist. Kreemita mitu korda päeva jooksul Päikesekaitsetooteid tuleb päeva jooksul mitmel korral uuesti peale kanda. Soovituslikult iga kahe tunni tagant, aga ka pärast ujumist või veega kokkupuutumist. Kui teil on higistamisega probleeme, soovitatakse kreemitada isegi tihedamini. Oluline on olla päikesekiirte eest järjepidevalt kaitstud. Kasuta oma outfit’i päikesekaitsena Ei ole paremat barjääri kui füüsiline barjäär. Riided täidavad seda funktsiooni, kaitstes kandjat liigse päikesekiirguse eest. Outfit’i valikul tuleks silmas pidada, et tumedat värvi ja paksust materjalist riided sisaldavad kõrgemat SPF-i kui kerge heledat värvi riie. Keha vastu liibuvad märjad riided on ohtlikud, sest tõmbavad päikesekiiri enda ligi. Moemaailm on samm ajast ees ning moeturul on väga populaarsed T-särgid, seelikud ja püksid, mis on valmistatud spetsiaalselt UV-kiirte eest kaitsvatest materjalidest. Allikas: cancer.net
* Hinnad kehtivad ainult Rovico esinduste ja e-poes kuni 24.06.2022 Edasimüüjate juures võivad hinnad ja valik erineda. Alcoscan® ja Rovico® on Rovico Büroo OÜ-le kuuluvad kaitstud kaubamärgid.
ÄIKE
Äike laastab ikka seal,
kus tal laastada lastakse Tulevad selgi suvel piksehood ja avastused, et pärast külmik ei tööta, teler ei saa pilti ette või arvuti näitab musta kasti. Mis on sella põhjuseks ja kuidas oma kodutehnikat pikse eest kaitsta? Toimetas: Sven Sula Fotod: Shutterstock
K
ui vanasti paukus pikne enamasti juulis-augustis, siis nüüd võib talve valgeks lüüa ja näha välku juba aprillis-märtsiski. Maailm muutub, mis muud. Aga muutunud on ta kogu aeg, sest äikesehoogude esinemise sagedus on tsükliline nähtus. Kodutehnika pärast muretsejale see teadmine muidugi suurt midagi ei anna. Tuksi võib keerata kalli kodutehnika ka üks välgulöök ja üldse mitte otsetabamus.
Miks tundub, et äike teeb üha enam kurja? Eelräägitud tsüklilisusega pole siin mingit pistmist. Elektri ja äikesega seotud pikseõnnetused kasvavad seetõttu, et üha enam on meil seadmeid ja õrna elektroonikat, mida voolukõikumine lõhub. Ja nagu öeldud, ei pruugi välk selleks lüüa sugugi otse majja, kahjulik on ka kaudne tabamus. Ka kaudse piksetabamuse korral (nt välk lööb ehitise lähedusse või liigub mööda maakaablit või õhuliini hoonesse) saab tehnikale tekkinud piksekahju arvestada mitme kuupalga ulatuses. Välgu otsetabamusest põhjustatud tulekahju puhul on õnnelikumal juhul tegemist kahjudega, mis ulatuvad kümnetesse tuhandetesse eurodesse ja paraku tuleb arvestada ka kodu kaotamise võimalusega. Välgulöök võib süüdata maja korraga mitmest kohast – sageli hargneb välk ka maja sees ning valib maasse minemiseks rohkem
kui ühe raja. Viimaseks sobivad paharetile kõik voolu juhtivad metalsed osad, mille kaudu liikuda tabamispunktist maapinna poole. Välise piksekaitseta hoones on välguvoolu teekond ettearvamatu ja süttimist kuskil seina sees ei olegi põlengu algstaadiumis võimalik märgata. Sellist multipõlengut on pea võimatu kiiresti kustutada.
Vanadest lahendustest jääb väheks Kodu äikese eest kaitsmise suurimaks motivaatoriks on kõige sagedamini juba juhtunud kahju. Aga nii ei pea see tingimata olema. Kui pikselöögist tulenev potentsiaalne oht on sinu jaoks vastuvõetamatu, tuleks esimese asjana hoone kindlasti varustada klassikalise piksekaitsega ehk vana hea varda ja liiniga, mis välgu maasse suunab. Lähtudes kodutehnika tervisest, aitab siiski kõige paremini terviklik süsteem, mis koosneb nii sellest samast välisest piksekaitsest kui ka elektrikilpi paigaldatavast ülepinge piirikust – seadmest, mis kaablit pidi koju tungiva piksevoolu eest maja n-ö välja lülitab ja kurja tegeva voolu maasse suunab.
Ära kuluvad ka vanaemaaegsed nipid Seega müristamist kuuldes tasub meelde tuletada kõik tavapärased ohtu maan-
davad tegevused ja teha endast olenev: ühendada kodusest vooluvõrgust lahti elektriseadmed, antennikaablid ja metalljuhtidega sidekaablid, mitte läita koldesse tuld, sest korstnast tõusev kuuma suitsu sammas on parem elektrijuht kui õhk ja suurendab välgutabamuse tõenäosust. Neid tarkusi on veel, kuid mitte miski ei anna kodule paremat kaitset kui terviklik piksekaitsesüsteem, mis koosneb välisest kaitsest ja sisemisest elektriseadmeid säästvast lahendusest.
Kuidas käituda äikese ajal? Ära ava veekraani. Vesi on hea elektrijuht. Ära tee ahju ega pliidi alla tuld. Laetud osakesed suitsus toimivad piksevardana. Ära varju üksikute puude, metallmastide ega -aedade lähedale. Välgutabamuse võimalus on seal suurem. Eemaldu veekogust.
Kannatust seadmete taasühendamisel
Allikas: Päästeamet
Äikese möödudes ja pärast elektriühenduse taastumist võid seadmed rahulikult voolu- ja internetivõrku tagasi ühendada. Kui telefon on tumm, teler ei näita pilti või netti pole, oota pool tunnikest, et ühendus jõuaks iseseisvalt taastuda. Oluline on teada, et ülepingest kahjustatud seadmetele ei kehti tootja garantii. Seega peab võtma kasutaja parandamise või uue seadme soetamise kulud enda kanda. Seadmetest olulisem on loomulikult hoida enda ja lähedaste elu ning pidada kinni äikeseaegsetest ohutusnõuetest: äikese ajal mine tuppa või kinnisesse autosse ja ära kasuta elektroonikaseadmeid.
Tõmba juhe välja seinast
Allikad: Päästeamet, Forte
EstAlert Suitsuandur Vaigistusnupuga
6,99 €
OHUTUS ALGAB SINUST!
Professionaalne Vingugaasiandur FireAngel LCD ekraaniga
34.90 €
Smart Wi-Fi Suitsuandur Tuya White Häired mobiilile
59.90 €
FireAngel Suitsuandur 10a patareiga
Vingugaasiandur EstAlert LCD Ekraaniga
20.90 €
24.90 € Tulekustuti 6kg 43A 233B C
FireAngel Suitsuandur Evakuatsiooni LED tulega
36.90 €
21.90 €
Tuletekid alates
11.90 €
TOOTED OTSE MAALETOOJALT TELLIMUSED ÜLE 30 € LIIGUVAD PAKIAUTOMAATI TASUTA! Balti Tuleohutus OÜ | Kadaka tee 36, Tallinn | tel 688 3164 | www.suitsuandur.ee | info@suitsuandur.ee
KALAPÜÜK
Parem naase kalalt saagita kui konks pöidlas Seetõttu võiksid püügiasendit muutes landi alati fikseerida. Ridval on selleks enamasti pisike metallaas kohe käepideme juures. Kui selline puudub, päästab olukorrast ka alumine rõngas. Käepidemesse lanti kinnitada ei tasu. Millest siis aasta pärast kinni hoiad?
Loobi lanti lahtiste silmadega Landipüük on lõbus, kuid algajal on õppimist omajagu, et olla ohutu nii endale kui ka teistele. Kui suuremad landid võivad kuulina lennates vigastada ka oma kaalu tõttu, siis iga landi konksud on varmad ennast kinni haakima kuhu tahes. Neid on tulnud välja koukida nii sõrmedest, ninast, põsest kui ka kõrvast. Seega on ohutu visketehnika omandamine üks olulisemaid oskusi, kui soov terve nahaga koju tagasi jõuda. Enne heidet vaata alati üle õla selja taha ja veendu, et ridva või landi haardeulatusse ei jääks teisi inimesi, elektriliine, oksi jms. Heitmisel ridva küljes rippuv lant teeb kaare ja mida pikem nöör, seda suuremaks kaar kasvab. Koos sellega ka oht lant ise või selle konksud kukile kinni kihutada. Seega hoia ridvaotsa ja landi vahele jäävat nöörijuppi lühikesena, et vise oleks võimalikult ohutu.
Paadis pole oluline üksi vest
Esmapilgul süütu harrastuse juures varitseb algajat terve rida lõkse, kuhu sisse tatsata. Alates haugihammustusest kuni võimaluseni saada elektrit sealt, kust seda oodatagi ei oska. Toimetas: Sven Sula Fotod: Shutterstock
Ü
ha populaarsemaks muutuv kalapüük toob õngevetele järjest neid, kes pole poisipõlves oma suvesid veetnud, peos lepakaikast valmis nikerdatud õng, ja seejuures samm-sammult targemaks saanud. Otse poest uue varustusega kalale minnes leiab linnavurle end lepadžunglist, kus varitsevad vopsud, mis edasise püügihimu kaugele minema ajavad. Aga kõik see on tühi-tähi, kui näed ette olukordi, mis kalapüügil ikka ette tulevad.
Päike ja vesi on petlik kombinatsioon Lisaks päikesekaitsekreemile peaks suvine kalakütt end päikesevalguse eest kaitsma ka peakatte ja päikeseprillidega. UV-kiirguse eest kaitseb silmanägemist väga hästi nokats või laiema serva12
SUVI 2022
ga pelmeeni meenutav lotu, aga kindlasti ka ehtne kalamehemüts. Hea, kui peakate on tugevamast materjalist, et kogemata vales suunas lendav lant viga ei teeks, või polstriga, millest konks läbi ei tungi. Hea müts kaitseb päikese eest ka kõrvu ja kukalt. Ka päikeseprillid pole kalamehel vaid kiirgusekaitseks. Hea prill talub ka füüsilisi lööke ja on nurkades lisakaitsega, et liigne valgus küljelt silma ei tikuks. Kui päris kaluriprille osta ei raatsi, võiks jälgida, et tavalised päikeseprillid oleks kindlasti UV-kaitsega ja polariseeritud klaasidega, mis vähendavad vee peegeldust. Nii näed paremini veepinnast sügavamale ja märkad hõlpsamini veealuseid kive ning kalasid, kes su saaki passivad.
Kalamehe karbis on lante terve kari. Üks teravama konksuga kui teine.
Ära hoia konkse ja lante laokil Konksude teravus ja kvaliteet on aastatega tohutult paranenud ja need on väga teravad. Ridva otsas vabalt tolgendav lant kujutab riski ka näiteks lemmikloomale, kelle kaasa võtad. Lant võib kinni jääda ka riiete või muu pehme külge ja keset parimat püügipäeva konksude harutamine sööb närve omajagu. Veel hullem, kui viga saab kallis süsinikust ritv – iga kriim vähendab selle vastupidavust tugevatele painetele. Kahju võib esialgu märkamatuks jääda, kuid võib kurvastuseks välja ilmuda kala väsimise käigus, kui ritv ootamatult murdub.
Nüüdseks on üsna harjumuspäraseks saanud, et vee peale minnes on päästevest alati seljas, kuid sageli ei tule mõttessegi, et kõik püüdjad sinna turvaliselt toimetama mahuks. Igale püüdjale peab jääma ruum, mis eelnimetatud landipüügi puhul tagaks ohutud visked. Viimased tuleks võimalusel suunata aluse külgedele. Ette ja taha visates on üsna tõenäoline, et keegi kaasreisijatest lihtsalt ette jääb ning ebaõnnestunud vise kordamisele tuleb. Püügikohta muutes on paha, kui ridvad kahte lehte laiali üle paadiservade ulatuvad ja kalda ääres kasvavatesse puudesse kinni jäävad. Hoolikas tasub olla ka püügiriistade suhtes, mis paadipõhjas lahtiselt vedelevad. Üleliigse õlle – selle võiks ka kaldale jätta.
Ettevaatust! Elektriliinid ja äike Elektriliin on hooletule kalamehele eluohtlik, sest õngeritv juhib elektrit. Kõrgepinge puhul ei pruugi sul ridvaga liini puudutadagi, voolu haarab see juba mõne meetri pealt, nagu ka pikselööki. Nii et kui müristab, siis pillid kotti. Aga muidu – kivi kotti!
Laias valikus paate, mootoreid ja vajalikku päästevarustust saad Kalaretke Paadipoest.
Turu 47/2, Tartu E–R 9–18 L 9–16 tel 502 9783
Lõuna-Eesti parim paadipood
LOODUS
Nii, puugid ja sääsed, meie oleme valmis Pole vähimatki lootust, et sa sel suvel mõne vereimeja-sitikaga kokku ei puutu. Paanikaks pole põhjust, kui olla ebameeldivaks kohtumiseks valmis.
Toimetas: Sven Sula Fotod: Shutterstock
P
uuk varitseb saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagib sealt ennast ohvri külge. Enamasti passib puuk rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal, aga ei karga röövlina kraesse puu otsast, nagu sageli arvatakse. Tihtipeale märkame me teda
alles siis, kui va põrguline on roninud juba ülakehale. Tähelepanelik tasub olla igal pool looduses liikudes. Puuke on külge saadud nii aiatöid tehes, paadiga sõites kui ka seenel-marjul, isegi niisama jalutades või võsatuurilt tuppa saabunud koera ja kassi silitades. Aga looduses võib täitsa turvaliselt puhata, kui on meeles kanda riideid, mis kaitsevad, ja teha õhtu-
Kui puuk hammustab Katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada – kui ta on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised. Kui endal ei õnnestu, pöördu abi saamiseks arsti poole. Ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu putuka tagakeha pigistamisest või määrimisest. Eemaldamiseks võta temast võimalikult pea lähedalt kinni. Võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult. Pese hammustuskohta vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga. Kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hammustuskoht hakkab punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi talle nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest. Terviseamet
14
SUVI 2022
ti puugihaaranguid, kontrollides kogu keha, üksteise kõrvataguseid, kaenlaauke ja muid õõnsusi ja kurde, kuhu pisike põrguline varjule pääseb. Parim viis puukide eemal hoidmiseks ongi heledate pikkade varrukatega rõivaste ja retuuside kandmine, pükste sokkide sisse panemine, vajadusel kummikute kandmine ning naha paljastatud kohtadele kantud putukatõrjevahendi kasutamine. NB! 100% kaitset ei anna tõrjevahenditest ükski.
Sääskedega on parem lihtsalt harjuda Sääsk on Eesti suve vapiloom, kes võib vahva lõkkeõhtu muuta tõeliseks piinaks. Et neid peletada, käib igal suvel suust suhu jutt tõhusatest rahvalikest abivahenditest, mille abil vereimejad endast eemal hoida. Suurel osal neist nippidest pole vähimatki teaduslikku alust, aga neid on tore proovida – mis sa muud ikka oma puhkusega teed. Seepärast, kui soov end sääseparves tõhusalt kaitsta, pole pääsu kemikaale sisaldavast tõrjevahendist või sõna otseses mõttes lõkkele nii lähedal istumisest, et suits sust aeg-ajalt üle käib ja putukad minema peletab. Tõrjevahendi sildilt tasub otsida märksõna „DEET” (dietüültoluamiid). Seda kemikaali sisaldab enamik tõhusaid tõrjevahendeid, mis lõhnavad sääskede jaoks nii jälgilt, et nad sust lihtsalt eemale hoiavad. Looduslikest vahenditest on abi saadud erinevatest eeterlikest õlidest, teepuu omast näiteks. Aga nagu öeldud, kõige lihtsam on sääskedega lihtsalt rahu teha, neile mitte reageerida ja valusam hammustaja oma meelerahuks lihtsalt laksti laiaks lüüa.
Looduslikud sääsepeletid Hõõru taimelehti pihkude vahel, et vabastada neist aroomid ja eeterlikud õlid, ning määri nendega oma nahka. Sidrunmeliss Sidrunmeliss on sääsetõrjes eriti tõhus, istuta seda pottidesse ja säti istumisnurka kaunistama või kasvata teda peenras. Naistenõges Naistenõges on melissi sugulane ja sisaldab looduslikku kemikaali nimega nepetalaktoon, mis meeldib kaslastele ning peletab putukaid. Basiilik Selle mõnusa maitsetaime eeterlik õli on sääsevastsetele mürgine. Kui sul on aias tiik, istuta selle äärtesse basiilikut, see aitab sääskede munemist piirata. Lavendel Lavendel aitab peletada peale sääskede ka koisid ja kärbseid. Kuigi lavendel lõhnastab ka õhku, on kõige efektiivsem see, kui taime osi eeterlike õlide vallandamiseks vastu nahka hõõruda. Piparmünt Kontsentreeritud vormis kasutatakse piparmünti teinekord putukatõrjes ja uuringud on näidanud, et selle õli peletab täiskasvanud isendeid ning tapab mitmete liikide munad ja vastsed. Salvei ja rosmariin Kui plaanid sõpradega lõkke ümber istuda, siis põleta tules pisut salvei- või rosmariinioksi. Neist taimedest põlemisel leviv aroom on inimestele meeldiv, kuid sääski peletab see eemale – seda muide seni, kuni suitsu jagub.
Esmakaitse.ee
Sääse- ja putukatõrjevahendid
Thermacell Akutoitel sääsepeletaja E55XI
69.90 .-
TheBugCo sääse- ja puugitõrje kell lastele (sinine ja roosa)
14.90 .-
Thermacell Sääsepeletaja Thermacell Halo Mini
Thermacell ll Kaasaskanta Kaasaskantav sääsepeletaja MR300
Ben´s Max 37ml
Autan sääse- ja puugitõrjevahend Protection plus pihustiga 100 ml
34.90 .-
6.90 .-
34.90 .-
5.19 .-
e st: .e 88 oe ina 180 e-p reg 60 ta ea el i! Os aur i te ood w. fon le p ww i tele õi tu ll v Te
Smaili 50. sünnipäeva medal – Naer / Tänulik / Armastus / Armas / Rõõm Kaal: 15,8 g Metall: NordicGold Hind: 9.90 € tk
“Meemesilane” Salomoni saarte 2022.a osaliselt rodeeritud kuldmünt /ripats Kuld: 99.99% Kaal: 2 g Hind: 319 €
Tiigri aasta – Singapuri 2022.a hõbemünt Kaal: 31,1 g / Hõbe 99,9% Hind: 139 €
Tiigri aasta 2022 – Singapuri 2022.a värvitrükis hõbemünt Kaal: 7,76 g / Hõbe 99,9% Hind: 69 €
Kanada “Super Incuse Maple Leaf” supersüvistatud vahtraleht. Kanada 2022.a osaliselt kullatud hõbemünt Kaal: 32,41 g Hôbe: 99,99% Hind: 199 €
Hiina draakoni õnnekotike – Chad 2022.a Roosikimp. Rwanda 2022.a kuldmünt kullatud hõbemünt Kaal: 31,1 g Kaal: 1/200 untsi Hõbe: 99.9% Kuld: 99,99% Hind: 199 € Hind: 79 €
Elu sümbol – Draakon. Barbadose 2021.a kuldmünt hõbedast raamis osaliselt kaetud roodiumi ja platinaga (ripats) Kuld: 1 g / 99.99 % Hõbe: 9,1 g / 92,5 % Hind: 249 €
UUS!
UUS!
Sündinud Tiigri aastal 2022. Tiigrike – Tuvalu värvitrükis hõbemünt Kaal: 15,53 g Hõbe: 99.99% Hind: 79 €
Sodiaagimärgid lastele. Kaksikud – Ghana 2022.a värvitrükis hõbemünt Kaal: 15,5 g / Hõbe: 99,9% Hind: 69 €
“Armunud suudeldes” Niue 2021.a hõbemünt-ripats Hõbe: 99,9% / Kaal: 15,5 g Hind: 99 €
Õnnevõti – Niue saarte 2022.a hõbemünt Preciosa masinlõigatud kristallikividega Kaal: 31,1 gr / Hõbe: 99,9% Hind: 149 € Kuninganna Elizabeth II Platina troonijuubel UusMeremaa 2022.a hõbemünt Hõbe: 99,9% / Kaal: 31.1 g Hind: 189 €
UUS!
Sündinud Tiigri aastal 2022 – Hiina 2022.a värvitrükis hõbemünt Hõbe: 99.9% / Kaal: 15 g Hind: 119 € Taskualbum euromüntide ja 2€ juubelimüntide kogumiseks Hind: 14 €
UUS! Faberge muna “Roosinupu muna” Mongoolia 2022.a osalise kullatise ja värvilise emailiga hõbemünt Kaal: 62,2 g / Hôbe: 99,9% Hind: 225 €
2021.a euromüntide kataloog. Hind: 15.90 “Palju õnne pulmapäevaks!” Kanada 2022.a hõbemünt roosa kullatisega Kaal: 1 unts Hõbe: 99.99% Hind: 129 €
Erinevad mündipuhastusvahendid Hinnad alates 7.95
UUS!
PRESSO karp 2€ juubelimüntide kogumiseks (mahutab 168 münti ilma kapslita) Hind: 25.95 €
d Unustamatuvateks rine kingitused evadeks! tähtpäe
Kuldsed 3D lilled – Vesiroos. Samoa 2022.a hõbemünt osalise kullatisega. Kaal: 31,1 g / Hôbe:99,9% Hind: 195 €
Tere tulemast maailma! Austraalia 2022.a värvitrükis hõbemünt Hõbe: 99,99 % Kaal: 15,87 g Hind: 99 €
UUS! “Minu esimene aardemünt” Niue Saarte 2022.a hõbemünt kristalliga Kaal: 15,5g / Hôbe: 99,9% Hind: 119 €
UUS!
UUS!
Prantsusmaa täiuslikkus - Dior. Prantsusmaa 2021.a hõbemünt. Kaal: 22,2 g / Hôbe: 99,9% Hind: 145 € Kolm graatsiat Tristan da Cunha 2018.a Wedgwood portselanist münt Hind: 189 € Vaaraode pärand. Cooki saarte 2022.a vaskmünt. Kaal: 50 g Hind: 69 €
Madalmaade 2022.a euromündikomplekt Hind: 39 €
Tüdruk ahviga – Niue Saarte 2022.a värvitrükis aniikviimistlusega hõbemünt Kaal: 31,1 g / Hôbe: 99,9% Hind: 179 € Läti 2022.a 2€ juubelimünt – Finantsteadlikkus Hind: 7 €
Seif-raamat Hind: 27 €
Euromüntide kogumise album. Hind: 31 € VISTA album 2€ juubelimüntide kogumiseks Hind: 45 €
Kauplus avatud: E-R 10–17 • L 11–16 Vana-Viru 5,Tallinn 10111
www.aurearegina.ee
Hispaania 2022.a 2 € juubelimünt– Juan Sebastian Elcano. 500 aastat ümbermaailmareisist Hind: 7 €
Aurea Regina Mündipood – kaasaegse mündimaailma ekspert! Tel: 6018088 E-post: pood@aurearegina.ee E-poest tellides kaup kätte 3 tööpäeva jooksul.
Saksamaa 2022.a 2 € juubelimünt – Liidumaade seeria – Tüüring: Wartburgi loss Hind: 7 €
Portugali 2022.a 2 € juubelimünt – 100 aastat Atlandi ookeani lõunaosa esmskordsest ületamisest lennukiga Hind: 7 €