Uusarendused Tallinnas & Harjumaal (Oktoober 2019)

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Lk 2-3

Lk 4-5

Lk 7

Lk 9

Lk 12–13

Lk 18–19

Lk 20-21

Lk 25

Lk 27

Lk 37

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Hea kodu leiab igaüks, kel vähegi pealehakkamist

Juba mitmendat aastat järjest kuuleme meediast, kuidas kinnisvara hinnad kohe langevad ja eluasemeturg tardub. Ja juba mitmendat aastat järjest ei pea ennustus päriselt paika. Tallinna ja Harjumaa ehitusplatsidel seisab kraanasid püsti vaat et rohkem kui kunagi varem ja huvi just uues majas asuva kodu vastu ei näi kuidagi jahtuvat. Seda kinnitab ka suvelõpu kinnisvaraturu uuring, mille tulemusi analüüsides jõuab Arco Vara analüütik Mihkel Eliste ettevõtte blogis järeldusele, et võrreldes kahe eelneva aastaga on korterituru tehingute arv olnud võrdlemisi, kui isegi mitte ebatava-

liselt stabiilne ja nõnda on see püsinud suhteliselt sarnasel tasemel nii suuremates kui ka väiksemates keskustes. Seega on põhjust just uuest elamuturust kõnelda rohkem kui küll ning seda see ajakiri ka teeb, keskendudes pealinnas ja selle ümbruses toimuvale.

Mida rikkalikum on pakkumine, seda suurem võimalus on meil kogeda äratundmist – just see on minu kodu. Ilma selleta pole kõiki pooli rahuldav tehing lihtsalt võimalik. Kuna kodu on kõigile tähtis, huvitab koduotsijat, millises suunas turg liigub.

Sellest saad ülevaate Gerli Rambleri loost, mis räägib Tallinna korteriturul

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Sven Sula

toimuvast. Juttu tuleb ka vahvatest kodudest ja sellest, kuidas kolida nii, et kõik vajalik kaasa saab ning ebavajalik minevikku jääb. Korter või maja, maal või linnas – need on perekodu otsija igipõlised küsimused.

Moekunstnik Aulikki Puniste koos kaasa Janar Juksiga on rajanud endale mitmeid kodusid, elanud nii korteris kui majas. Praegu pesitsevad nad Tallinna lähedal Vahi külas. Miks valik langes just selle koha kasuks, mis kuuldavasti pakub nii pealinna lähedust kui maarohelust, räägivad nad meeleldi, aidates neid, kel hetkel sama küsimus peas tuksumas. Ühtlasi anname nõu, mis nipiga

leida endale kodu, mille hind ja kvaliteet on paigas ka ehituseksperdi, mitte ainult müüja jaoks. Aga ennekõike leiad siit kaante vahelt palju vihjeid, millised uusarendused tasuks kodu otsimisel oma valikusse seada. Ja veel, mida teha, kui noored ei soovi maale kolida, aga ema-isa või vanaema-vanaisa on jõudnud ikka, kus üksi hakkama saada on keeruline? Enda juurde võtta on küll kena, kuid vahest sobib neile hoopis mugavusterohke korter mõnes uusarenduses – sellegi üle peab ajakiri aru.

Head lugemist!

Sven Sula

Reklaam: Jarmo Süvaoja, jarmo.suvaoja@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

Valge Sirel on kaasaegne elukeskkond, kus kõik on valge. Tänava nimi on Valge, majad on valged ning hoovis kasvavad lopsakad sirelidki on valget värvi. Hubane ja turvaline sisehoov loob muheda kodutunde.

valgesirel.ee

Peetri Park asub Peetri alevikus Mõigu teel, vaid mõnesaja meetri kaugusel Tallinna linnapiirist. Sisehoovist leiad olemasoleva lopsaka kõrghaljastusega pargiala ja mänguväljaku.

peetripargi.ee

Kadaka mets on Mustamäe suurim parkmets, mis laiub tervelt 19,3 ha suurusel alal.

Uudishimulikud oravad, rõõmsalt siristavad linnukesed ja pikad terviserajad on luksus, mida saab nautida iga Kadaka Metsapargi elanik.

kadakapark.ee

arendus

hepsor.ee

müük

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Kuidas kolida nii, et kõik ühes tükis uude koju jõuaks?

Igaüks meist kolib elus vähemalt paar korda. Kolimine on ühtpidi tore, sest ees terendab uus kodu, mis on loodetavasti vanast parem, hubasem ja avaram, sest muidu sa ju ei koliks. Kuid sellega kaasneb ka omajagu jama – asju pole kellelgi vähe, need on vaja kokku ja lahti pakkida, mõni ese läheb kolides katki või kaob ära ja mõne puhul läheb lausa meelest, kuhu see küll jäi. Kuidas kolida nii, et säästad aega ja närve ning lõppkokkuvõttes ka raha?

Ruth Mägi Foto: Shutterstock

Sujuva ja meeldiva kolimise märksõna on organiseeritus. Kui oled piisavalt ette valmistunud, oma plaani üles kirjutanud ja seda ka pereliikmetest asjaosalistega jaganud, võib isegi juhtuda, et saad kolitud ilma suuremate viperusteta.

Kas kolida ise või tellida teenus?

Esmalt pea aru, kas tahad kolida ise või palgata selleks kolimisfirma. Üksi kolimisel on see eelis, et oled ise n-ö oma asjade ja aja peremees. Pakid ise, tassid ise ja kui midagi puruneb, oled muidugi ka ainult sina ise süüdi.

Puuduseks on see, et pead kolimistarvikud (kastid, pakkepaberi, mullikile jms) ning kolimistranspordi ise muretsema. Ja tegelikult on küllalt ebameeldiv päevade möödudes tõdeda, et pagan – see kõik võtab sul liiga palju aega!

Kolimisfirma palkamise peamine eelis on see, et sulle pakutakse üldjuhul täisteenust: pakkimist, kolimist, kolimistarvikuid. Ja kui muretsed, et kuidas sa lased võõraid oma asjade kallale, siis see on küll koht, kus minna lasta – lõppkokkuvõttes saad kiiremini kolitud ja ette pole vaja muret tunda.

Kui midagi kolimise käigus puruneb, siis vastutab teenuse pakkuja.

Küll aga tee kolimisfirma valimiseks ära pisike eeltöö. Uuri mitmest kohast pakkumisi, ole oma soovides võimalikult täpne ning kindlasti proovi saada kelleltki ka soovitusi, sest meie pisi-

keses riigis on sul kindlasti mõni tuttav või keegi, kes tunneb kedagi, kes kasutanud just nimelt selle ettevõtte teenuseid, kes sullegi silma on jäänud.

Igaks juhuks võiks selles kastis olla ka sinu enda kontakt, nii et kui juhtubki, et see kaob, siis saab leidja selle sulle tagastada. Ja kui sa oled nutikas, siis võiks sinna kasti igaks juhuks kuuluda ka üks telefonilaadija. Sest kui kast on kogu aeg sinuga, siis oled igal juhul võidumees, kui sa ei leia uues kodus lahtipakkimata asjade vahelt ühtegi telefonilaadijat!

Tee omale kolimismärkmik ja kontrollnimekiri

Ühest pisikesest märkmikust võib olla tohutult kasu. Sinna kirjuta üles kõik kolimisega seonduv. Alates sellest, mida pakkida, mis ära anda, mis maha müüa, lõpetades sellega, mis on su uue kodu naabrite nimed ja kontaktid.

Kolimine on nagunii paras segasummasuvilaelu, nii et mida rohkem on sul kirja pandud ja sedamööda organiseeritud, seda sujuvamalt asjad liiguvad.

Märkmiku vahele koonda ka kõik arved, tšekid ja dokumendid, mis kolimisega tekivad. Pea ka kõikehõlmavat kontrollnimekirja tegevustest, mida on vaja kolimisel teha. Hoia see nimekiri kogu aeg endaga kaasas.

Mõõda oma uus kodu ära

Sinu suurim õudusunenägu oleks keset uut elamist suvalisse hunnikusse jäetud kinnised kastid ilma teadmiseta, mis on mis, kuhu need lähevad ja kas asjad üldse ära mahuvad. Kindlasti mõõda oma uus kodu üle, veendudes, et tavaar, mida tahad ümber kolida, sinna ka mahub.

Kolimisfirmale anna nimekiri, mis kast mis tuppa vedada tuleb, et sul oleks lihtsam asjad lahti pakkida. Uue koduga sedamööda tutvust sobitada on päris mõnus, sest nii hakkad sa ka ette kujutama, kuidas sinu eelmise kodu sisustus võiks uut kodu ilmestada.

Isiklikud dokumendid koonda ühte

Passid, ID-kaardid, sünnitunnistused, paberkandjal lepingud, pangakaardid, väljavõtted, laste tervisekaardid jms tuleb panna kõik ühte kinnisesse kausta või karpi ja selle karbi asukoht peab sul kolides alati unepealt teada olema, sest põhimõtteliselt on selles sinu elu tagala. Kui see kaotsi läheb, siis oi seda asjaajamist ja lisastressi, mis selle kõige taastamisega kaasneb …

Sordi asjad enne kolimist

Enne kolimist tuleks oma asjadele kriitiline pilk visata: paljut sa uues kodus ei vaja. Olgem ausad, tegelikult ei vajanud sa neid juba vanas kodus! Vii terve ja kasutuskõlblik kraam taaskasutusse, kuuluta Facebookis, kui oled ära andmas lastele väikseks jäänud riideid, mänguasju jms, sest neile on alati tahtjaid.

8

Mõtle läbi ka raamatute seis. Me kolime sageli ühest kodust teise raamatutega, mis kuulusid meie vanematele või vanavanematele. Kuidagi ei raatsi neid ära anda ega vanapaberisse viia, aga raamatuid endid pole ka justkui 20 aastat avanud. Ole kriitiline – needki saad anda uuele ringile lugemiseks, annetada kellelegi, kes vajab neid rohkem kui sina.

Raamatuid täis kodu võib küll jätta sinust targa inimese mulje, aga kui sa neid enam ei loe, siis on see mulje ekslik.

Pakkimise eel sordi kindlasti ühte hunnikusse hooajalised riided, mida hetkel ei kanna, ja palu ka kolijatel need uues kohas vastavasse kohta paigutada, sest sul ei ole ju tarvis suvel kolides talveriideid kohe lahti pakkida.

Pane paika kolimiskuupäev ja kontrolli kõik veel üle

Kolimiskuupäev oleks hea paika saada võimalikult ruttu, sest kui sa kavatsed kolida “millalgi juulis”, siis sa jäädki kolima. Eelnevalt mainitud kontrollnimekiri aitab sul nüüd kõik veel üle kontrollida. Hästi tähtis on teha vahetult enne kolimist selge ja lühike ülevaade oma pere väiksematele, mis neid kolimispäeval ees ootab. Sest ka neile on see elevust täis sündmus ja hea oleks, kui see mööduks rahulikult, ilma et nad tunneksid end üleliigsetena.

Eelmüük alanud!

Perekorterid Nõmme südames vaiksel sisetänaval 5 korterit | 91 – 121 m2 Idakaare 2a www.idakaare.ee

Ärimaja Endla 67 väike äripinnad

Eelmüük alanud!

Uus kortermaja Kadriorus

Müüa äripinnad: • Mustamäe ja kesklinna piiril • aktiivse liiklusega tänava ääres • väga hea välja üürimise potentsiaaliga.

6 korterit | 3-5 -toalised Poska 14a

www.poska14a.ee

Ilusad kodud imelistele inimestele. www.ecoadvice.ee

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Viis põhjust,

miks kasutada korteri ostmisel ehituseksperdi abi Ostes endale kodu uusarendusse, on soovitatav kaasata ostmisprotsessi ehituskvaliteedi spetsialist.

Spetsialist annab kinnisvara ostjale ülevaate, millises seisukorras kodu soetatakse, ning aitab ehituslike puuduste tuvastamisega.

raske teha, sest puudub vastav kogemus. Kinnisvara tehnosüsteemide, ehitus- ja siseviimistluskvaliteedi hindamiseks on vaja vastavat kogemust.

3. Ajaline võit

Gerda Mesila, Kvalify OÜ

1. Rahaline kasu

Kinnisvara ostjale on spetsialisti kaasamise kõige olulisemaks põhjuseks rahaline kokkuhoid.

Ehituseksperdi kaasamise eesmärk on ostja jaoks kõikide puuduste õigeaegne avastamine, et vältida olukorda, kus vigade parandamise eest peab ostja ise tasuma. Mõne puuduse hilisemal avastamisel on ehitajal õigus nende parandamisest keelduda (näiteks kriimustatud aknaklaas, katkised plaadid jne).

Veel enam, mõni ehitusviga võib olla väga suuremahuline ja ulatuslik ning selle kordategemine väga kulukas. Näiteks tihtipeale tuleb alles mööbli paigaldamise käigus välja, et seinad või põrand ei vasta normidele.

Siis seistakse valiku ees, kas hakata puudust kõrvaldama või varjata ehitusviga mööbli ümbertegemisega.

2. Ehituseksperdi kogemus

Ehituskvaliteedi spetsialistidel on suur kor terite/ridaelamute/majade ülevaatamise kogemus ning nad oskavad vaadata ja märgata puudusi, mida ostja ise tähele ei pane. Kvaliteediekspert tugineb ehituskvaliteedi hindamisel standarditele ja normidele ning oskab nõuda ehitusvigade kordategemist.

Ehitusvaldkonnaga mitte kursis oleval inimesel ei ole võimalik lihtsalt peale vaadates kinnisvara ehitustööde kvaliteedis veenduda. Ka igapäevaselt ehitusel töötaval inimesel on seda

Foto: Shutterstock

Tüüpvead puudutavad viimistlust Uusarenduste ostueelset kontrolli tegev Mait Lillemäe ettevõttest ML Järelevalve OÜ on kogenud, et tihti kaasatakse kontroll alles viimasel hetkel, vahel ka ostujärgselt.

Uusarenduste kvaliteedi puhul eristab Lillemäe suuremaid ja väiksemaid tegijaid. Esimesed tahavad kontrolliprotsessis ka ise osaleda, teevad märkmeid ning on raportist huvitatud. Väiksemad arendusfirmad tihti sedavõrd suurt huvi ei ilmuta.

Leitud tüüpvead puudutavad sageli viimistlust – näiteks puuduvad liistud või on rikutud parkett. Kogemuste hulka kuulub aga ka näiteks dušialuse vale kalle, mistõttu vesi voolanuks otse elutuppa. “Vahel on reguleerimata uksed või aknad või seadistamata ventilatsioon,” märgib Mait Lillemäe. “Väikearendajad jätavad vahel ka kasutusloa saamise uue omaniku kanda.”

Uusarenduse kvaliteet oleneb sageli objektijuhist “Uusarenduste puhul võib ostueelse kontrolli kaasata väga mitmesse etappi,” kirjeldab pakutavaid võimalusi Ehituskaitse Büroo OÜ juht Marko Sults. “Alates projekteerimisfaasist – et klient saaks just seda, mida ta tegelikult vajab.”

Edasi võib sõltumatu spetsialisti abi vaja minna lepingu sõlmimisel. Näiteks selleks, et sinna ei satuks “huvitavaid” punkte, nagu see, et klient ei tohi korterit vastu võtma tulla koos ostueelse kontrolliga.

Järgneb reaalne ostueelne kontroll ning viimane etapp, kuhu nõustaja võiks kaasata, on garantiilõpueelne ülevaatus.

Marko Sultsi kogemus uusarendustega on see, et arendust tegevast firmast veelgi olulisem on reaalne objektijuht. “Sama ettevõtte kaks kõrvuti asuvat maja võivad olla täiesti erineva kvaliteediga, ehkki mõlemal juhul on firma sama ning töid teevad võõrtöölised,” märgib ta.

10

Kui lasta ehitajal enne korteri vastuvõtmist kõik puudused korraga korda teha, säästad oluliselt enda aega. Ajaline võit seisneb selles, et iga puudust ei ole vaja ehitajaga hiljem eraldi menetleda. Pärast sissekolimist avastatud puudused tuleb ehitajale edastada ning alustada meilivahetust.

Meili teel tuleb puudust põhjalikult kirjeldada ja tõestada, et see puudus esines ka enne korteri vastuvõtmist.

Eraldi tuleb kokku leppida puuduse ülevaatamise aeg ning pärast seda veel ka selle parandamise aeg. Selle asemel on võimalik kohe kaasata ülevaatusele kvaliteedispetsialist, kelle kaasabil koostatakse nimekiri puudustest, mis kõrvaldatakse juba enne sisse kolimist.

ja rahulolu 4. Mugavus oma uue koduga

Kõige mugavam on lasta puudused likvideerida enne korterisse sisse kolimist. Hiljem on väga tülikas lasta puudusi korrastada, sest parandustööd kahjustavad mööblit ja sisepindu ning tolm rikub oluliselt sisekliimat. Nii väikesed kui ka suured puudused võivad hilisemat elu uues kodus häirida. Ülevaatusel selgitab kvaliteedispetsialist kodu ostjale puuduste olemust ning põhjendab vastavaid seadusi ja nõudeid, et kinnisvara soetajal oleks uue kodu kvaliteedist ülevaade.

Lisaks oskab spetsialist anda ka nõu, mida ja kuidas kinnisvara ekspluatatsioonis jälgida, et säiliks garantii ja ka uue kodu väärtus ajas. Ehituseksperdi kaasamine kinnisvara ostmise algfaasis tagab kindlustunde ja rahulolu uude koju kolimisel.

kodu soetamise 5. Uue emotsioon

Kodu ostmine on suur väljaminek ja paratamatult on uude äsja valminud koju sisse astudes emotsioonid ülevad. Kahjuks hajutab see emotsioon aga tähelepanu ega lase ostjal paljusid puudusi märgata. Erapooletu ehitusspetsialist teeb seda korteri ostja eest.

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Kui kodu ostmiseks tuleb laenu võtta Kui pangakontol pole piisavalt raha, et kodu soetada, on üheks lahenduseks pangalaen. Seda võttes on mõistlik olla tähelepanelik tingimuste suhtes, mida pangad pakuvad.

SEB pangast laenu taotlemisel peab omafinantseering olema vähemalt 20% korteri või maja ostuhinnast või ehitamisel nende väärtusest. Väiksema omafinantseeringuga on võimalik kodulaenu võtta lisatagatise olemasolul. KredExi käendusel on võimalik taotleda kodulaenu siis, kui vähemalt üks laenutaotleja kuulub KredExi määratud sihtgruppi.

Sellisel juhul saab taotleda laenu 10% omafinantseeringuga.

Lily Oja Millistel tingimustel, milliseks perioodiks ja kui suure summa annate eraisikule laenu kodu ostmiseks?

“Eluasemelaenu pakume alates 10 000 eurost, maksimaalne summa ei ole piiratud. Sellele seavad piirid taotleja krediidivõimekus ja tagatisvara väärtus,” selgitab Luminori eralaenude tootejuht Martin Malinovski. Eluasemelaenu saab taotleda nii kodu soetamiseks, renoveerimiseks kui ehitamiseks, selle maksimaalne tähtaeg on 30 aastat. Laen tuleb tagasi maksta laenusaaja 70. eluaastaks. Laenutaotleja minimaalne nõutav netosissetulek on 1000 eurot kuus, pere minimaalne netosissetulek peab olema 1500 eurot kuus. Laenu tagatisvara peab laenulepingu kehtivuse ajal olema kindlustatud panga poolt aktsepteeritud kindlustusandja juures. Eluasemelaenu taotlemisel on oluline ka see, millise osa moodustab laenutaotleja sissetulekust kõigi võetud laenu- ja liisingumaksete kogusumma.

See ei või ületada 40% laenutaotleja sissetulekutest.

SEB erasegmendi müügijuht Evelin Tammearu selgitab, et SEB-s on ko-

dulaenu minimaalne summa 7000 eurot ning maksimaalne oleneb laenutaotleja sissetulekutest, võetud finantskohustuste suurusest ning pereliikmete arvust. Soovitatavalt ei tohiks laenukohustused ületada 30–40% laenutaotleja sissetulekust. Rahaline puhver laenuvõimekuse hindamisel on vajalik, sest laenuvõtja peab pärast laenu võtmist katma oma sissetulekust jätkuvalt ka kõik ülejäänud igapäevakulud.

Samuti peab laenuvõtja, kelle laenuleping on seotud Euriboriga, arvestama võimaliku intressimäära tõusuga.

Kodulaenu on võimalik võtta maksimaalselt 30 aastaks eeldusel, et kogu laen on tagasi makstud 75. eluaastaks.

Kas laenu tagatiseks saab olla ainult sissetulek?

Malinovski selgitusel aktsepteerib Luminor mitmesuguseid sissetulekuliike, sh palgatulu, dividende, üüritulu, toetuseid, elatisraha, vanemahüvitist, pensionit ja muid ametlikke sissetulekuid.

“SEB pank aktsepteerib kodulaenu tagatisena ostetavat või renoveeritavat Eestis asuvat eluaset,” tõdeb Tammearu. Laenusumma võib moodustada kuni 80% tagatiseks oleva eluaseme väärtusest. Kui laenu tagatiseks olev eluase ei ole laenuvõtja kodu, siis võib laenusumma olla kuni 60% vara turuväärtusest. “Sissetuleku tagatisel SEB kodulaene ei väljasta,” rõhutab Tammearu.

Kui suur peab olema omafinantseering?

Luminoris peab vajalik omafinantseering olema vähemalt 20% ostetava objekti turuhinnast. Omafinantseering võib väheneda kuni 10%-ni, kui laenutaotlejale on võimalik kohaldada KredExi käendusel väljastatava laenu tingimusi. Lisatagatise olemasolul võib omafinantseering olla 0%.

Kui objekti finantseerimiseks on pangale esitatud laenutaotlus ning vajalikud dokumendid, teeb pank otsuse. Kui kõik sobib, makstakse

14

laen välja. Mis saab aga siis, kui laen on võetud, kuid mingil põhjusel ei saa inimene vahepeal laenu tagasimakseid teha?

Luminorist laenu võtnud kliendil on võimalus taotleda maksepuhkust kuni pooleks aastaks. Ka saab muuta oma igakuist maksetähtpäeva, et seda oma sissetulekute laekumisega paremini kooskõlastada. Kui muuta maksetähtaega kord aastas, on see tasuta. “Kui on näha, et tagasimaksetega on tulemas raskusi, tasub kohe pangaga ühendust võtta, et leida parim lahendus,” soovitab Malinovski.

Tammearu soovitab juba laenu võttes läbi mõelda, kuidas tulla toime laenu tagasimaksmisega juhul, kui üldine majanduskeskkond halveneb, laenusaaja töötasu või muu tulu väheneb või muud kulud kasvavad. Juba laenu võttes tasub kaaluda sobiva kindlustuslepingu sõlmimist ning hoolitseda selle eest, et majanduslikult keerulisel ajal toimetulekuks oleks olemas vähemalt 3–6 kuu igakuiste kohustuslike kulutuste suurune rahatagavara.

Kui siiski on näha, et laenu tagasimaksete õigeaegse tasumisega võib tekkida viivitusi, tasub sobivaima lahenduse leidmiseks kohe panga poole pöörduda. Heaks lahenduseks võib osutuda näiteks ajutine maksepuhkus. Maksepuhkuse ajal tasub laenusaaja vaid intressimakseid.

Foto: Shutterstock

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Uusarenduste edu tõestab: Tallinn ei saa kunagi valmis Uusarendused Tallinna kesklinnas, teistes linnaosades ning pealinna äärealadel on vaatamata paljuräägitud “kinnisvaramullile” endiselt täies hoos. Kui kohalike elanike jaoks on probleem linna liigne autostumine, ülerahvastatus ja nadi ühistranspordivõrk, siis uude elurajooni kodu otsivate inimeste ootused on kõrged nii turvalisuse, kogukonnatunde kui ka heade elutingimuste suhtes.

kides on kõige populaarsemad äärelinnas paiknevad elurajoonid, mitte üksikud ilusad teiste hoonete vahele rajatud majad. “Inimesed soovivad oma kodu rajada just terviklikesse elurajoonidesse ning seda isegi siis, kui ehitus alles käib ning mõnda aega peab elama ebamugavalt nii-öelda ehitustandril. Aga neile meeldib visioon terviklikust elukeskkonnast, mille planeering on mitme ehitatava maja puhul läbimõeldum ning majadest moodustub justkui omaette linnak.”

Näiteks võib siin tuua Kadaka Metsapargi ja Hõbemetsa, Laagris asuva Kasekodu arenduse ning mitmed Peetri, Raeküla ja Järveküla elamurajoonid, mille juurde kuuluvad laste mänguväljakud, terviserajad ja pargid ning lähedal on lasteaiad ja koolid. “Sinna pole võõrastel ülearu asja, naaber tunneb naabrit ning lastel on hea koos mängida. Majad on

Gerli Ramler Üks suuremaid arendusprojekte on praegu Väike-Rae elurajoon Rae vallas, mille maht on ligi 1000 korterit. Järgnevad Pöörise elurajoon Mustamäel 700 korteri ja Pärnaõue elurajoon 479 korteriga, Kopli Liinid sinna planeeritud rohkem kui 500 korteriga ning 420 korteriga Kadaka tee ja Astangu kandis asuv Hõbemetsa

elurajoon. Lisaks hulk pisemaid projekte, näiteks Uus-Hollandi elurajoon, kus Tuukri ja Lüüsi tänava kinnistutele rajatakse 250 elamispinda. Üks võimas projekt on Uus-Veerenni arendus, kuhu plaanitakse kümne aasta jooksul ehitada kuni 1500 korterit.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman nendib, et uusarendustest rää-

16

uued, inimeste sotsiaalne läbilõige on sarnane, palju on noori ning miljöö on rahulik. Järelturul on selliste korterite hinnad kallid, sest müüakse turvalises keskkonnas ja valmis elurajoonis möbleeritud kortereid. Pole oluline, kas selline korter asub Viimsis, Laagris või Rae vallas – tähtis on terviklik kontseptsioon,” märgib Sooman.

AS YIT Eesti müügi- ja klienditeenindusosakonna juht Ingrit Asavi ütleb, et kõige populaarsemad Tallinna piirkonnad on kesklinn, Mustamäe, Lasnamäe ja äärelinna piirkonnad, Põhja-Tallinn ja Kalamaja. Kalamaja positiivne kuvand on tema sõnul kandunud nüüd juba ka Koplile, mis on selles piirkonnas aktiveerinud kinnisvara ostu-müügiturgu.

1Partner Kinnisvara kinnisvarakonsultant Olmer Õigus lisab, et populaarsus oleneb inimeste soovidest: linna- ja merelembelistele meeldivad

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

Pelgulinn ja Kalamaja, roheluse austajatele Kristiine ja Nõmme. Samuti mängib suurt rolli korterite suurus.

“Täna on väga minevad väiksemad, 38–45 m² korterid või suured, 100– 120 m² perekorterid. Tunduvalt keerulisem on müüa 50–60 m² pindu, mis ei ole päris poissmehekorterid ega investeeringuks soetatavad väikekorterid. Kui kinnisvaras peaks kriis tekkima, on kindlasti selliseid kõige raskem müüa.”

Palju ostetakse tema sõnul kortereid investeeringuks ehk üürile andmiseks. Pisut on aga uute korterite müüki pidurdanud sissemakse suuruse kasv – senise 10% asemel nõutakse sissemaksuks kuni 30% korteri hinnast, mis käib paljudele üle jõu. “Huvitaval kombel on jällegi jõudnud kätte 2005. aasta tendents, et korterite hinnad on majade hindadele järele jõudnud. See tähendab, et kolmetoalise linnakorteri eest saab endale lubada väikese majakese linnalähistel maal, näiteks Aespal või Laulasmaal.”

Milline Tallinna elamurajoon hakkab “täis” saama?

Kõige rohkem “täis” on Soomani hinnangul kiirelt kortermajadega üle ujutatud Kalamaja. “Sinna saaks ju ruumi mõttes isegi veel hooneid ehitada, aga seda takistavad süvenevad infrastruk-

tuuriprobleemid: autostumisest tulenevalt on sisse- ja väljasõidud piirkonda tippaegadel täiesti umbes. Elanike koosseis on muutunud – need teenused, mis varem olid täiesti piisavad, ei vasta enam uue koosseisu ootustele ja nõudmistele. Autoga sõidetakse rohkem, kasvanud on vajadus koolide ja lasteaedade järele. Jah, Gustav Adolfi gümnaasiumi nooremate klasside maja leevendas veidi kooliprobleemi, aga rohkem pole Kalamajja õppeasutusi planeeritud.”

Ta lisab, et samamoodi on omadega tupikus Kopli poolsaar ja Viimsi, kust ei vii kesklinna just palju võimalusi. Viimsi viimaste aastate meeletud ummikud on Soomani sõnul juba ka sealse piirkonna korterite hindu alla tõmmanud.

“Arendusalade ehitamise ruum on lõppenud Mustamäel ja Õismäel.

Haabersti on täiesti täis ehitatud,” arvab Õigus. “Huvitav fenomen on Mustamäel asuv Pöörise elurajoon, mis justnagu ei asu linna kõige hinnatumas kohas, kuid kuhu müüakse edukalt 2021. aastal valmivaid kortereid. Samuti Kopli Liinid, kus infrastruktuuriga tuleb palju vaeva näha,” nendib ta. “Tõenäoliselt ostavad inimesed kodu rohkem emotsiooni pealt, mõtlemata, et näiteks Õismäe perearstide nimekirjad on täis ning koole ja las-

teaedu juurde ei teki. Selliste asjade järele tuntakse vajadust pigem hiljem, esmajärjekorras peetakse oluliseks hoone energiatõhusust, parklat ja head logistikat.”

Asavi sõnul ei saa väita, et mõni Tallinna piirkond on “täis.” “Ühest vastust sellele küsimusele ei ole. Pigem taandub ühe või teise piirkonna kasuks otsustamine millelegi muule kui linnaosa täituvusele.”

Naiste esimene tingimus koduostul on turvalisus

Aga millele pööratakse tähelepanu korteri valikul? Asavi sõnul eelistavad uutesse majadesse kodu otsivad inimesed vaikset kohta, kus on tagatud värske õhk, kommunaalkulud on mõistlikud ning maja ei vaja niipea remonditöid. “Vanemad inimesed peavad oluliseks, et korter asub liftiga majas või esimesel korrusel. Kõige tähtsam müügiargument on piirkond ja maja vahetus läheduses kättesaadavad teenused. Olulistest argumentidest on teisel kohal korteri hind ja planeering.

Oodatakse praktilisi lahendusi.”

Sooman lisab: “Kuigi meie ühiskonnas on enamasti meeste sissetulekud kõrgemad, on koduvaliku lõppotsus naise teha. Kui naine ütleb, et ei osta, siis ei osteta. Ja eks see on ka õige, sest õrnem sugu keskendub ka roh-

17

kem kodupoolele ja laste kasvatamisele. Seega kõige esimene asi, mida naised uue kodu puhul vaatavad, on turvalisus. Kas temal ja tema järglastel on seal turvaline olla? Kui ta ei julge pimedas bussipeatusest koju jalutada, jääb tehing katki!”

Turvalisust aga tekitabki kogukond ning eks seepärast kommuune ja ühiseid mänguväljakuid nii kõrgelt hinnataksegi. Piirkonna turvalisust tõstavad ka kaamerate ja aedade olemasolu.

See tingib ka asjaolu, et mida võõram piirkond, seda vähem ollakse nõus raha välja käima. Nii on praegu soodsama hinnaga linnasüdamest kaugemale jäävad äärealad ehk väikelinnad-alevikud Kiili, Saku ja Saue, ning veel odavamad paljude jaoks tundmatud Loo ja Maardu. Muide, ühistransport on samuti oluline ning aastatega on ka arendajad mõistnud, et kui kinnistu lähedal ühistranspordivõimalusi pole, siis kopa maasse löömisega ei kiirustata. Antakse endale aru, et igas peres ei ole mitut autot.

Hindadest rääkides on aga kõige kallimad korterid jätkuvalt kesklinnas ja Kalamajas, sealhulgas Noblessneris.

Korteripakkumiste keskmine ruutmeetri hind on Asavi sõnul nendes piirkondades veidi üle 3000 €/m², seda nii uusarenduste kui ka järelturu korterite puhul.

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Foto: Maris Tomba

Peaaegu nagu pealinnas,

aga ikkagi maal

Moekunstnik Aulikki Puniste ja tema kaasa Janar Juks on kui sukk ja saabas, üheskoos on kujundatud-ehitatud paar-kolm kodu.

Noored töötavad pealinnas, aga eelistavad elada linna lähedal maal.

Aulikki on hea silma ja lennukate ideedega, Janar naudib nende ideede elluviimist. Aktiivse elustiiliga noored töötavad või on töötanud peamiselt pealinnas, kuid kodud on neil olnud pigem linna lähedal. Varem oli neil korter Peetris, nüüd aga enda kätega ehitatud maja Vahi külas. Uurisime, miks otsustasid nad elada roheluse keskel, mitte linnas.

Kuidas te just siia, Vahi külla sattusite?

Otsisime kaua krunti, kus oleks kõrghaljastus, privaatsus ja päikese suund

oleks õige. Käisime läbi paarkümmend kohta ja miski nagu ei tundunud õige.

Kuni jõudsime siia – eks enda koha tunneb ära, kui seda näha.

Miks mitte Tallinn? See on ikkagi meie pealinn, kõik on mugavalt käejala juures.

Meie arvates me elamegi Tallinnas, aga mitte selle keskel. Kesklinnas elamisest pole me mitte kunagi unistanud, pigem seda vältinud. Oleme pärit väiksest linnast ja meie jaoks peaks kodu olema koht, kus puhkad möllust ja mürast. Päeval naudime kiirust ja tegusust, mida pealinn pakub, kuid koju jõudes tahame rahu ja vaikust.

Tulla kohta, kus meel puhkab.

Muidugi on ühelt poolt tore, kui kaubanduskeskuse vilkuvaid reklaame näed koduaknast ja oled paari minutiga poes riiulite vahel, aga meie jaoks on sellest toredam hommikul terrassiuks lahti lükata, kohvitass kätte võtta ja paljajalu muru peal jalutades linnulaulu kuulata. Või siis hoopiski talvel lumeingleid teha ja seda kõike vaid 25 minuti sõidu kaugusel Tallinna kesklinnast. Eks kõigil on omad eelistused.

Meie eelistuseks oli rohelus ja see, et laps saaks joosta enda kodu hoovis.

Nii, nagu ka meie kasvanud oleme.

Ummikud – sinna kulub vist päris palju aega?

Ummikutest ei tea me suurt midagi.

Kumbki meist kella peale tööle ei lähe ja sätime enda graafikud alati selliselt, et väldiksime hommikust ja õhtust tipptundi. Tõenäoliselt inimene, kes elab linnas ja liigub tipptunnil linna ühest otsast teise, kulutab ka rohkem ummikutes aega kui meie, sest kesklinn on ju see, mis on tegelikult autosid täis.

Vastuseks siis, et ei, ei kulu palju aega.

Kus laps lasteaias käib?

Laps käib aasta alguses avatud uues Harkujärve lasteaias, mis jääb tööle sõites tee peale – ülimugav.

Kuidas üldse oma elukorraldus logistiliselt hästi lahendada, kui elad maal ja töötad linnas?

Logistiliselt pole me mingeid graafikuid või ajaplaane teinud. Toimetame täpselt samamoodi nagu siis, kui elasime näiteks Peetris. Mõlema töögraafikud on väga paindlikud ja sätime neid täpselt nii, nagu ise soovime.

Kas näiteks Võru või Häädemeeste on välistatud? Kas pealinna lähedus on oluline?

Jah, Võru ja Häädemeeste on kind-

22

lasti välistatud. Pealinna lähedus on oluline elukutse tõttu. Kui oled juba pealinna eluga harjunud, siis väiksema linna elu enam ei rahulda. Vähemalt meiega on nii.

Millega julgustaksite noori linnast maale? Kas linnas elav noor on kuidagi teistmoodi mõttelaadi või eluviisiga kui maaelu nautiv noor?

Noor või vana, eks elukoha valik oleneb ikkagi inimese enda eelistustest.

Meil on ka tuttavaid, kes ütlevad, et nemad kolivad linnast välja alles siis, kui nad on 70-aastased. See on nende soov ja ju siis on see tunne nende jaoks õige.

Meie jaoks on lihtsalt oluline, et saame kuulata muusikat nii valjult, kui ise soovime, saame päevitada kas või paljalt, muretsemata, et kuskilt tornmaja aknast keegi meid vaataks. Ja mis kõige olulisem – laps saab õues vabalt ringi joosta, me ei pea muretsema autode pärast. Elame tupiktänavas ja liiklust pole – see oli ka üks põhilisi kriteeriume, mida krundi otsingul jälgisime. Aga kindlasti tulevad meie eelistused natuke ikkagi ka kodust kaasa, rohelus ja muru on meil mõlemal lapsepõlves alati olemas olnud.

UUTEL KODUDEL ON ÜKS AADRESS kinnisvara24.ee/uusarendused

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Millest oleneb

üürikorteri hind?

Maiken Tiirmaa

Üüripinda tuleb korteriturule juurde nagu elamispinda üldse ja kuigi ka uusarendustes antakse kortereid üürile, asub enamik üürikorteritest endiselt nõukogude ajal ehitatud paneelmajades. Üürimise ja seetõttu ka hindade kõrgaeg on august, kui õpilased, üliõpilased ja töötavad inimesed hakkavad oma linnas elamist planeerima. Kõige loiumad kuud on jaanuar ja veebruar.

Foto: Arco Vara

Einar Ellermaa Arco Vara maakler Maiken Tiirmaa selgitab, et väide kõrgaja kohta kehtib peamiselt Tallinna, Tartu ja pealinna mõju tõttu Harjumaal, kuhu üürivad kortereid suurtesse koolidesse tulnud noored üle Eesti. Üürniku jaoks on esimene kriteerium hind. Üüritava pinna hind oleneb aga eelkõige korteri asukohast ja korrasolekust ning ehitusaastast. Üürihinnad kasvavad sama sammuga nagu korterite müügihinnad.

Väiksemad tegurid üürihinna kujunemisel on sisustus ja ühistranspordi lähedus. Lastega pere-

dele on tähtsad lasteaed ja kool.

Aknast avanevast vaatest üüripindadega kauplemisel ei räägita. Tallinna kesklinnas algavad korteriüürid 700 eurost kuus, teistes suuremates elurajoonides jäävad hinnad 400 ja 500 kanti. Aga reeglitel on alati ka erandeid, niisiis on ette tulnud ka seda, et Tallinnas Tartu maanteel on üüritud korralik korter 350 euroga ja Lasnamäel peaaegu elamiskõlbmatu korter 300 euroga. Üks Tallinnas Gonisori tänaval asuv väga heas seisus korter läks kohe 1100 euroga üürile.

Maikeni tähelepaneku järgi lisandub igal aastal üürijate hulka aina rohkem välismaalasi, mis kasvatab nõudlust. Samas on välismaalased toonud

ka uusi probleeme omanike ja üürnike suhetesse. Kuigi välismaalane võib olla korralik ja puhta taustaga inimene, ei taheta talle tekkiva keelebarjääri tõttu korterit üürida. Tallinna peamine üüriturg toimub Lasnamäel, kus enamik korteriomanikke ei oska peaaegu üldse eesti keelt, inglise keelest rääkimata.

Maiken on sattunud ka üürikorterite omanike ja üürnike vahelise tõlgi rolli. Omanik selgitas kõigepealt temale, mida ta oma eestlasest üürnikule öelda tahab, ning tema omakorda edastas info üürnikule. Maikeni teele on sattunud ka seltskond välismaalasi, keda tööandja nimetas usaldusväärseteks inimesteks, aga kes üldse üüri ei maksnud ja väitsid, et nad ei teadnud, et nemad peavad maksma. Sageli mustavad üürnikud korteri nii ära, et omanik peab remonti alustama. Nende seikadega seoses tunnistab Maiken, et maaklerid ei tegele üüripindadega just suure õhinaga, sest hilisemas omaniku ja üürniku tülis võib maakler sattuda kahe tule vahele.

Maiken lisab, et investorid, kes ostavad kortereid väljaüürimiseks, ei osta tavaliselt uusi ja kalleid, vaid pigem vanades magalarajoonides asuvaid elamispindu. Teevad seal hädavajaliku remondi ning panevad pinna teenima. Tõsi, uues majas saab kallima üürihinna tõttu loota n-ö kvaliteetsema üürniku peale.

Maikeni vahendatud üüritehingute sõlmimisel ei ole lapsed takistuseks olnud, küll aga lemmikloomad. “Kui inimene tahab korterit üürida, siis ma küsin, kas lemmikloomi on ja kas lapsi on. Seejärel panen isikuandmed maksehäireregistrisse ja kui on olnud häireid, siis jääb minul tehing pooleli.”

Üüritava pinna hind oleneb eelkõige korteri asukohast ja korrasolekust ning ehitusaastast.

Foto: Jaanus Lensment

24

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Foto: Shutterstock

Paljud uusarendused valmivad

ühisrahastuse toel

Ühisrahastus on kujunenud pankadele arvestatavaks alternatiiviks. Head projektid saavad rahastuse tundide jooksul.

Anne-Mari Alver

Ühisrahastuse mõistet mainiti esimest korda 2006. aastal, kui Ühendkuningriikides loodi esimesed netipõhised investeerimisplatvormid.

Kinnisvara ühisrahastus on kinnisvara arendusprojektide alternatiivne rahastamise meetod, mis põhineb nii laenu- kui ka osaluspõhise ühisrahastuse mudelitel. Saadav intressitulu oleneb projekti kogutulust, mis jaotatakse investoritele proportsionaalselt nende investeeringu suurusega.

Kinnisvara ühisrahastamist võimaldavad Eestis platvormid Crowdestate ja EstateGuru, mis mõlemad on juba ligi viis aastat tegutsenud.

Kinnisvarasse saab investeerida ka väikese summa

Tallinna tehnikaülikooli tudeng Kätlin Tammiste uuris oma 2018. aasta bakalaureusetöös kinnisvara ühisrahastust ning jõudis küsitluste põhjal tulemuseni, et investoreid motiveerib selles

osalema esmalt võimalus alustada väikeste summadega, seejärel aga küllaltki kõrge tootlikkus.

Et investorite jaoks on ühisrahastus populaarne, näitab ka nende osalusmäär: EstateGuru investorite abiga on valminud 73 uusarendust Tallinnas ja Harjumaal, Crowdestate’i investorite toel valminud uusarenduste hulk on veelgi suurem.

Crowdestate’i juhatuse liige Kristjan Mauer hindab, et keskmine investeering jääb vahemikku 700–1000 eurot, mis tähendab, et kui näiteks projekti maht on miljon eurot, osaleb investeerimisel keskmiselt 1000 investorit.

Umbes tuhandele investorile viitab ka EstateGuru turundusjuht Piret Reinson, kuid lisab, et EstateGuru keskmine investeering ühesse projekti on 300–400 eurot investori kohta.

“Tallinna lähiümbrus on populaarne nii arendajate kui ka investorite seas,” arutleb Mauer, ning lisab, et näiteks Peetri ja Saue on pealinnale meeldivalt lähedal ja hästi arenenud. Olemas on kauplused, koolid ja lasteaiad.

Tallinnasse tuleb küll sõita. Plussiks on siiski see, et sama hinnaga, millega saaks osta Tallinnas kolmetoalise korteri, saab linnast veidi eemal lubada endale neljatoalise ridaelamuboksi, mille juurde kuulub ka murulapp.

Maueri sõnul on üheks viimase aja tendentsiks ka väikeste üürikorteritega majade ehitamine, mis pakub huvi nii arendajatele kui ka investoritele.

Kas ühetoalised korterid kujunevad sama atraktiivseks ka üürnikele, on aga praegu veel vara öelda.

Uusarendused on atraktiivsed

Piret Reinson ütleb, et põhjusi, miks arendajad eelistavad ühisrahastust pangalaenule või kasutavad seda paralleelselt pangalaenuga, on mitu.

Kaalukaim on kiirus – esialgse pakkumise saab 24 tunni jooksul taotluse esitamisest ja raha jõuab arendaja kontole keskmiselt kahe nädala jooksul.

Arendajad kasutavad sellist varianti eelkõige “sillana” – sellal, kui pank alles mõtleb, on juba võimalik projektiga alustada.

Kogu laenuperioodi vältel säilib laenuvõtjal võimalus tagastada kaasatud vahendid investoritele kohe,

“Uusarendused on investorite jaoks atraktiivsed, sest projekti sisu ja äriplaani on lihtne mõista – ehitatakse uued korterid või majad, et need siis müüa.

Investorid mõistavad, et uus elamispind on kinnisvaraturul likviidne toode,” selgitab Reinson.

Ka Kristjan Mauer kinnitab uusarenduste atraktiivsust: investoril on küllalt kerge mõista, kas valmiv maja ja selle asukoht on huvipakkuvad, ning investeeringu periood on küllalt lühike, reeglina 12–24 kuud.

Arendajate jaoks on ühisrahastus hea võimalus

26

Ühisrahastuse mõistet mainiti esimest korda 2006. aastal, kui Ühendkuningriikides loodi esimesed netipõhised investeerimisplatvormid. kui ilmneb soodsam ja pikema perspektiiviga lahendus,” selgitab ta. Ja lisab, et veel üks ühisrahastuse pakutav eelis ettevõtjate ja kinnisvaraarendajate jaoks on võimalus tasuda nii intressid kui ka põhiosa laenuperioodi lõpus – võimalus, mida pangad standardtingimustel ei paku. Seetõttu saab arendaja keskenduda projektile ning tagastada laenu koos intressidega investoritele ka perioodi lõpus, näiteks arenduse müügist tulevatest tuludest või pikaajalise laenuga refinantseerides.

Kristjan Mauer märgib, et pankade laenuportfellid on sageli juba täis, mistõttu ka head projektid võivad jääda ukse taha – panga normatiivid ei luba kinnisvaraarendustele rohkem laenu anda.

“Omakapitali nõue on nii pangal kui ka ühisrahastusel, kuid viimases on võimalus omakapital ka investoritelt kaasata, et vajaduse korral selle toel ka pangast laenu võtta,” selgitab ta.

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Vanavanemad

maalt linna

Foto: Shutterstock

Mida teha, kui noored ei soovi maale kolida, aga ema-isa või vanaema-vanaisa on jõudnud vanusesse, kus üksi talus hakkama saada on keeruline?

Kas tuua vanainimene enda juurde elama, leida talle koht vanadekodus või otsida hoopis kodune hooldaja?

linnas asuvast majast pisikesse korterisse kolimine, samas kui väikesest külas asuvast korterist suuremasse linna kolides peaks olema piisavalt lisaraha.

See-eest saab muretu elamise elu lõpuni: uue ja kvaliteetse. Jääb ära igasugune kulu remondile jne.

“Igal aastal tuleb Tallinna 5000 inimest – eks nende hulgas on ka vanemaid inimesi. Mina arvan, et nende kolimise tõukavaks jõuks on maja lagunemine ja jõuetuse tunne.”

Gerli Ramler Kinnisvaramaakler Astra Tikas on selle üle palju mõelnud. Tema sõnul on tegu väga olulise teemaga ja parim valik oleks leida eakale sugulasele ikkagi omaette elamispind, kuid nii-öelda lihtsamas asukohas. “Juba väga väikestes asulates on võrreldes maakoduga palju plusse: kiirem ja tihedam bussiühendus suuremate asulatega, rohkem inimesi ehk potentsiaalseid sõpru või vestluskaaslaseid, poe ja muude võimalike teenuste või ka koguduse lähedus.

Väikestes asulates on üldjuhul palju loodust ning tihti saab jalutada vanas mõisapargis, mis vahel ongi juba piisav.” Harjumaalgi leidub palju uusarendusi, kuhu leiaks vanainimene väikese korteri. Seal on kogukond, välja ehitatud infrastruktuur jne.

Kolimise võimaluse otsustab kinnisvara hind

“Kui hindasid vaadata, on kolimise puhul alati kõige olulisem asukoht. Kui lii-

kumine toimub ühe maakonna või valla piires, on hinnataseme erinevus oluliselt väiksem võrreldes kolimisega IdaVirumaa või Lõuna-Eesti maamajast näiteks Tallinna või Tartu kahetoalisse korterisse. Siinkohal mõtlen maamaja puhul peamiselt halvas või keskmises korras olevat maja, mille krundi suurus ei ületa kahte hektarit. Kui müüa soovitakse suurema maatüki või luksuslikuma pinnaga kinnistut, paranevad väljavaated korteri ostuks oluliselt,” toob Tikas näite. “Samas, tänapäevast kvaliteeti otsides peab maksma oluliselt rohkem ka väikestes asulates ning sel juhul peaksid lapsed-lapselapsed oma esivanemaid kindlasti rahaliselt aitama.”

Kinnisvaraga seotud teenuseid pakkuva E-Kommerts Grupi juhatuse liige Margus Pootsmaa lisab, et maalt linna või vanast majast uude kolimisel on igal tasandil hinnas vahe. Seega tõenäolisem on avarast talust maal või vanast

Kokkukolimine – võimatu missioon või parim lahendus?

Tihti tundub ema või isaga koos elamine ebamugav ja soovimatu. Teisest küljest on see just kõige säästlikum ja tervislikum otsus, sest üksteisele lähedal olles võivad suhted paremaks minna ning mida aeg edasi, seda rohkem on vanainimesel noori vaja ning hooldamine koos kogu perega omas kodus on lihtsam kui iga päev hooldamas käia.

Miskipärast on meie kultuuriruumis esivanematega koos elamine jäänud harvemaks ja tihti on pered üksteisest ebamugavalt kaugel. Oluline põhjus kolimiseks ongi tihti kas halb tervis või soov olla lähedal lastelaste kasvamisele. “Kuigi meile tundub, et lasteaed ja lastehoiud on meie laste jaoks piisavad, annab tegelikult igale suhtele värskust see, kui lapsed saab vana-

28

ema-vanaisa hoolde jätta ning korraks koos kinno minna. Selliseid paaritunniseid hoidmisi on lihtne korraldada, kui elame üksteisele lähedal. See koos veedetud aeg on ka lastelastele ja vanavanematele oluline ning lisaväärtuseks on eri põlvkondade vaheline austus ja mõistmine,” nendib Tikas.

“Väga oluline on, et otsus on kaalutud,” lisab Pootsmaa. “Ehk suvel maakodu taga nuttes tuleb teadvustada, et see muutus oli vajalik näiteks talveolusid arvestades või selleks, et lähedal oleks arst või apteek. Lapsed ja lapselapsed on vanainimestele väga olulised, olen aidanud mitmel eakal inimesel müüa maja, mida ei suudeta enam hooldada, et nad saaksid kolida korterisse noorema põlvkonna lähedusse.”

Tikas möönab, et üldjuhul kaalutakse kolimisotsust aastaid. Noored käivad vahel ka liiga palju peale ning sealt tekib vanainimesele ettekujutus, et midagi justkui sepitsetakse tagaselja. Vahel tundub, et noored ei võta oma esivanemaid tõsiselt, kuid suuri otsuseid ning ostu- ja müügi- või üürinumbreid ning erinevaid plaane tasub konfliktide vältimiseks arutada kõik koos. Ühe hea näitena toob Tikas Tallinna lähedal väikeses asulas elava kahelapselise pere, kes aitas oma vanaemal kolida Lõuna-Eestist lapse pere lähedale kahetoalisse korterisse.

Põhjuseks see, et koos on lihtsam.

PAEPARGI KODUD

Paepargi elamurajooni rajatakse kaks uut korterelamut aadressiga Paepargi 50/1 ja 50/2.

Arhitekt Peeter Pere poolt projekteeritud 14-korruselises hoones valmib 65 korterit ja 8-korruselises hoones 42 korterit.

MÜÜK: Meeli Jürgenson »

Asukoht kesklinna vahetus läheduses Lasnamäe alguses, vaid mõne minuti kaugusel Kadriorust

»

1–4-toalised hästi läbimõeldud planeeringuga korterid

»

Igal korteril on rõdu/lodža, panipaik ja parkimiskoht

»

Korteritest avanevad kaunid vaated kogu Tallinnale – merele, vanalinnale, Ülemiste järvele ja Pae järvele

»

Parkimine on korraldatud maa-aluses garaažis ning väljas asuvatel parkimiskohtadel

»

B - energiaklass

»

Majad valmivad suvel 2020

www.paepargi.ee

+372 5297 151 meeli@samalinn.ee

Diana Kipper +372 5842 9924 diana@samalinn.ee

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Milline on ideaalne korter?

Ideaal oleneb kindlasti sellest, kas omanik on noor või vana ning millise iseloomuga on tema töö ja lemmiktegevused.

Liia Koreline, Arco Vara Korter, mis on ideaalne üksikule inimesele, ei sobi suurperele või vanapaarile. Nii mõnigi korteri valdaja vajab oma kodus elamiseks kohandatud eritingimusi. Näiteks muusik, lemmikloomapidaja, vanur või puudega inimene vajavad projekteeritud erilahendusi ja seda eriti korteritega ühismajas elamiseks. Ka erinevast kultuuriruumist pärit inimesed võivad oma korteri kasutamise suhtes esitada just neile harjumuspäraseid eritingimusi.

Missugune on ideaalne korter üksikule, iseseisvat elu alustanud noorele?

Oleneb korteriomaniku isiksusest.

Kas ta pooldab rohkem rahu ja vaikust ning armastab üksi nokitseda? Või on tegemist energilise, aktiivse, väljapoole elava ja seltskondliku inimesega, kes ilma sõpruskonnata päevagi elatud ei saa?

Noored inimesed on väga nõudlikud ja nende nägemus ideaalsest korterist on väga mitmetahuline.

Hoolitsevad vanemad, kes oma täiskasvanuks saanud lapse võõrasse linna õppima ja ametit omandama saadavad, soovivad, et nende võsukesel oleks kõik eluks vajalik olemas. Seepärast soovitakse üürida või osta võimalikult õppeasutuse lähedal asuvat maksimaalsete mugavuste ja hea transpordiühendusega eluaset.

Tegelikkuses viibib noor oma korteris väga vähe, korter on talle eelkõige ööbimiskoht, kus saab asju hoiustada.

Suurema osa ajast veedavad noored õppeasutuses ja loendamatutel väljasõitudel või naudivad jõudeaega lihtsalt vabas looduses ning tulevad koju alles õhtuks. Seepärast oleks mugavuse ja aja kokkuhoiu mõttes tark valida korter, mis on tõepoolest õppeasutuse või töökoha võimalikus läheduses

ja täidab oma rolli eelkõige ööbimiskohana. Vaevalt on noorel vaja suurt korterit sõpruskonnale vastuvõttude korraldamiseks või vanemate materiaalsete võimaluste demonstreerimiseks.

Missugune on sobiv korter noorele lapsega perele?

Esialgu, kui laps või ühest soost lapsed on veel eelkooliealised ja pere materiaalsed võimalused tagasihoidlikud, võib leppida kahetoalise korteriga. Pean väga oluliseks korteri asukohta: see võiks olla võimalikult vanemate töökohtade ja lasteaia või kooli lähedal. Hea variant on, kui vanavanemad elavad noorpere läheduses. Eelkooliealiste laste hoid on tihtipeale lapsevanematele suureks probleemiks, kui mitte pidevaks peavaluks. Väikeperele on oluline ka korrus: mida madalam, seda mugavam ja lihtsam on laste ja nende asjadega toimetada.

Keskealine üksik mees või naine võiks samuti elada kahe- või kolmetoalises korteris

Korter võiks asuda rohelises linnaosas, vaikses, positiivseid emot-

Foto: Shutterstock

30

sioone tekitavas ümbruses. Puhas, hoolitsetud ja turvaline keskkond toetab üksildast inimest ja pakub seltsi.

Juhul kui üksi elaval on juba täiskasvanuks saanud lapsed, annaks see võimaluse võõrustada oma lapsi, sugulasi ja häid sõpru. Majutusvõimalus võimaldaks üksikul inimesel eemale peletada vahetevahel peale tulevat üksildustunnet.

Pensioniealisele vanapaarile on ideaalne kolmetoaline korter

Esiteks soovitakse selles eas – kuigi koos on elatud pikk ühine elutee – privaatsust ja miks ka mitte kummalegi eraldi asetsevat tuba. Kolmas tuba oleks pidulikeks perekondlikeks vastuvõttudeks. Meie vanemad elavad sageli just pühapäevaste pere kokkusaamiste ja muude tähtpäevade ootuses. Siis on kõik oodatud ja lastelastelgi ruumi ringi joosta.

Missugune korter ka ei oleks – on see siis ühe-, kahe- või kolmetoaline või uhke katusekorter, on see ikkagi eelkõige kodu.

Korteriomaniku soovidest ja materiaalsetest võimalustest olenevad kõik mugavused, mida tänapäeva ehitus- ja olmetehnikal pakkuda on, ja ajapikku on need ka kõik saavutatavad. Hoopis olulisemad on emotsionaalsed väärtused, mis korterist kodu teevad. Maitsekad valguse ja värvide mängud, mugav sisustus, mälestusi loovad nipsasjakesed, pildid, fotod, maalingud ja akendest avanevad vaated loovad nutika peremehe ja hooliva pereema toel õdusa kodukese. Lemmikkohad või lihtsalt oma koht igale pereliikmele on üks olulisemaid üheperekorteri tingimusi.

Kodus ei tohiks ükski pereliige tunda, et tal ei ole kohta, kus olla.

Kõige hädavajaliku kõrval on üks mööbliese, mis teeb korterist kodu ja koha, kuhu ikka ja jälle tulla tahetakse. See on laud, suur söögilaud, mille ümber kogu pere ära mahub.

Tänapäeva kiire elutempo juures on väga oluline saada kordki päevas ühise laua ümber kokku, üksteisele silma vaadata ja üksteist ära kuulata.

Seega võib öelda, et ideaalne korter on see, kuhu sisse astudes leiate kohe koha suurele söögilauale. Arvestusega, et selle ümber mahub ära kogu teie pere ja üks koht jääb kutsutud või kutsumata külalise jaoks.

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

Trendika garderoobisüsteemi

võti peitub isikupäras Kui te ei otsi pelgalt soodsa hinnaga liuguksi, vaid soovite väga trendikat ja läbimõeldud garderoobilahendust, mis on sobitatud teie vajadustega, siis on L-UKS just see, kelle toodetud garderoobisüsteemi eelistada.

Enam ei otsita pelgalt soodsa hinnaga toodet, vaid oma vajadustele vastavat lahendust. Trenditeadlik klient soovib unikaalset toodet, funktsionaalset ja läbimõeldud lahendust, kvaliteetset teenindust ning isiklikku lähenemist. „Üha enam kogub garderoobide ja liuguste trendide juures hoogu puidumustri ja ühevärviliste toonide kombineerimine, näiteks pannakse kokku tammespoon ja grafiithall melamiin. Kõige värskem uudistoode firma L-UKS valikus on struktuurne, nn 3D materjal,” selgitab müügijuht Jaak Tomingas. Uusima garderoobifurnituurina võiks välja tuua aga spetsiaalsed ehete, vööde ja lipsude sahtlid.

Garderoobikappide uste trend on liikunud taas käänduste suunas, varem olid need väga populaarsed, aga vahepealsetel aastatel leidsid vähem kasutust. Samuti on võimalik tellida uuenduslikke hõlmikuksi, milleni väiksemad tootjad ei ole veel jõudnud. Peale alumiiniumprofiilidest liuguste on valikus veel stiililt hoopis teistsugused tooted: puitraamidega liuguksed Paron ja Paron extra ning ilma raamita liuguk-

sed Strictly. „Need kolm liuguksetüüpi on väga trendikad ja neid tellitakse üha sagedamini,” tõdes Tomingas.

Mööbliplaatidest riiulite ja seinte vahele paigutatud korvid on garderoobides küll väga levinud, kuid üha enam eelistatakse neid kombineerida sahtlite ja muu väljatõmmatava furnituuriga. Sahtlid on nägusad ja väga erineva väljanägemisega, need võivad olla lihtsa sileda esipaneeliga, käepidemega või ilma, raamiga või raamita, erinevatest materjalidest esipaneeliga jne. Sahtlite kasutamisel on oluline nende sujuv liikumine ja pehme sulgumine. Soovi korral on võimalik aga kasutada nn push-open ehk vajutamisel avanevaid sahtlisiine. Sahtlid annavad garderoobisüsteemile juurde funktsionaalsust ning muudavad need ka disainilt huvitavamaks. Eriti hästi sobivad nägusad sahtlid just avatud või avaramatesse garderoobidesse. Üha rohkem väärtustavad inimesed, et kõik vajalik oleks võimalik mugavalt ja süsteemselt garderoobi ära paigutada, näiteks jalatsid, ehted, kellad, viigipüksid jms. Nende hoiustamiseks mõeldud spetsiaalne garderoobi furnituur – kinga-

korvid, sahtlid, väljatõmmatavad riiulid, riidepuuliftid, kellade, vööde ja ehete sahtlid jms – on samuti pakkumisel. Lähiajal on firmas oodata uuendusi mööblile paigaldatavate käepidemete osas.

Valgustuse integreerimine garderoobisüsteemi ja garderoobikapi sisse on kasvav trend. Valgusti võib olla paigaldatud kapi lae või riiulite sisse, riidepuutorusse või liuguste ülemist siini varjava iluliistu sisse. Lülituslahenduse saate tellida vastavalt soovile: kas valgustus süttib automaatselt liuguste avamisel, integreeritakse valgustid ruumi tavapärase elektrisüsteemiga ja ühendatakse seinalülitiga või kasutatakse juhtmevaba kaugjuhtimispulti.

Kollektsiooni vahetatakse ja täiendatakse tihti. Euroopa sisustus- ja tehnoloogiamesside uusimad trenditooted ning tehnoloogiad on üsna ruttu saadaval ka L-UKSe sortimendis.

Tooted valmistatakse konkreetse kliendi vajadusi arvesse võttes. Võiks isegi öelda, et firma ei tee kunagi kahte samasugust toodet.

Tomingase sõnul soovivad kliendid üha enam mugavust kogu teenindustsükli jooksul, mitte ainult mööbli kasu-

31

tamisel. L-UKS ei paku pelgalt toodet, vaid lahendust kogu probleemile, siin tehakse kindlaks teie soovid ja vajadused ning pakutakse välja just teile sobiv lahendus. Püsikliendid, kes tulevad juba mitmendat korda, omavad väga selget ettekujutust, mida ja miks nad tahavad. Kui kliendil ei ole esialgset ettekujutust, mida ta täpselt tahab, on abiks salongi müügiinimene, kes oskab välja pakkuda võimalusi vastavalt kliendi vajadustele ning kellega koos leitakse sobivaim lahendus.

Lõplikult kooskõlastatud tellimuse esitamisest tellimuse valmimise ja paigalduseni jõutakse orienteeruvalt kolme kuni kuue nädalaga, sõltuvalt näiteks hooajast ja kampaaniatest.

Valikus on olemas ka veidi soodsamale hinnaklassile suunatud tooted, kuid just kallima ja luksuslikuma tootevaliku osas on Tomingase sõnul viimastel aastatel nõudlus tugevalt kasvanud.

L-UKSe tooted on saadaval erinevates sisustussalongides üle Eesti. Täpse nimekirja toodete müügikohtadest leiate siit: www.L-UKS.ee

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Milline on ideaalne elumaja?

Püüd eluaseme täiuslikkuse poole saadab inimest kogu tema elu. Igaühel meist on oma ettekujutus unistuste kodust, aga võib juhtuda, et see kujutluspilt on üle idealiseeritud ja reaalses elus teostamatu.

siv sissetulek. Nüüd on aeg küps teoks teha unistus ideaalsest eluasemest, kus võiks kõrge eani rahulikult elada ja elu nautida! Ja kui uus kodu soetada, siis loomulikult võimalikult ideaalile vastav. Kui juba, siis juba!

Unistuste elumaja projekteerima hakates tuleb otsustada, kes hakkavad seal elama: kui suur on pere, kui palju on vanavanemaid ning külas käivaid sõpru ja sugulasi, kas peres on lemmikloomi. Oluline on arvestada pereliikmete hobide ja harrastustega. Kui mõni pereliige kasutab ratastooli või muid abivahendeid, tuleb maja projekti koostades kindlasti ka seda arvesse võtta.

Soovitud tulemus oleneb ka pereliikmete maitse-eelistustest värvitoonide, mööbli, valgustuse, ruumi mõõtmete – eriti kõrguse –, treppide ja muu osas. Märksõnadeks võiksid olla kvaliteetne, klassikaline, loodussõbralik, lapsesõbralik, tugev, mugav, ilus ja soe. Ideaalne elumaja peaks rahuldama kõigi

Liia Koreline, Arco Vara Kliendid, kes otsivad endale uut kodu, kirjeldavad oma ideaalilähedast ettekujutust. Loomulik, et aja jooksul –seoses elujärje paranemise, pere suurenemise või muude elumuutustega – muutuvad ka soovid, ent tavaliselt teab klient kindlalt, milline on tema jaoks see kõige õigem elumaja. Kodu soetamisel on ideaali saavutamine ülimalt raske, sest täielikult omaniku soovidele vastavat maja on keeruline leida.

Tahetakse ikka kõige ilusamat, kõige avaramat, kõige mugavamat, kõige-kõige ...

Oma kodust unistuste kodu loomine on pikk protsess. Soovitud tulemuse saavutamisel mängivad

kaasa nii hoone ise kui ka selle ümbrus. Korras koduümbrus, kaunis lilleaed, puud ja ilupõõsad, veesilmad või krundi maastikuosa loovad nauditava keskkonna. Aia rajamine ja maastiku kujundamine nõuab aega, energiat ja vahendeid. Poolik ei ole kunagi ideaalne, unistus täitub alles siis, kui näeme kauni tervikuna kogu krunti ning elumaja keldrist pööninguni.

Aluseks on stabiilne elu

Ideaalset elumaja hakkavad otsima tavaliselt kuldses keskeas inimesed, kelle pereelu on stabiilne, lapsed mähkmetest välja kasvanud ning kel on lisaks säästudele hea ja pü-

Foto: Shutterstock

34

pereliikmete soove, selle tagavad põhjalikud läbirääkimised ja kokkulepped.

Lastega pere ideaalne elumaja peaks olema avar ja valgusküllane.

Majal võiks olla kaks korrust, ülemisel vähemalt neli tuba. Kui lapsi on kolm, oleks seal igale lapsele oma tuba ja lisaks vanemate tuba. Kui lapsi on kaks, saab ühte tuppa majutada külalisi, näiteks külla tulnud vanaema.

Teisel korrusel peaks olema ka pesemis- ja tualettruum. Alumine korrus võiks olla suure avatud elutoa ja tagasihoidlikuma köögiosaga. Sellise lahenduse korral saab kogu pere pärast tööpäeva koos aega veeta ja ka köögis askeldaja saaks koosolemisest osa.

Tuntud lastelaulukeses on read “mu koduke on tilluke, kuid ta on armas minule”. Mõelgem ja unistagem reaalsuse ja oma võimaluste piirides! Ehk ei olegi elumaja suurus, asukoht, moodne sisustus ja olmetehnika või kallis ihaldatud nipsasjake teie kodu kõige tähtsamad näitajad.

Foto: Eero Vabamägi

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

Kuidas vaatamisväärsused mõjutavad piirkonna kinnisvaraturgu?

Vaatamisväärsuseks või külalistemagnetiks võivad kujuneda nii looduslikult erilised kohad, põnevad uued rajatised kui ka pärast pikka vaikust mingil põhjusel taas inimeste huviorbiiti kerkinud paigad.

Marilyn Jürioja, Arco Vara Uurime Rummu karjääri näitel, milline mõju on vaatamisväärsustel kohalikule kinnisvaraturule.

Ilmselt on Eestis vähe inimesi, kes poleks kuulnud midagi Rummu karjäärist või Rummu vangla varemetest.

Kuuldused populaarsest vaatmisväärsusest on jõudnud ka välismaalasteni, kelle seas on samuti kasvanud huvi

endist karjääri ning rahvasuus helesiniseks laguuniks kutsutud järve külastada. Sotsiaalmeedias võib näha palju pilte, kus inimesed on vaba aega veetnud maagilise Rummu karjääri ääres: ujudes, päevitades või järvel seigeldes. Samuti on karjääri näha kuulsa Norra muusiku Alan Walkeri muusikavideos “Faded”.

Turismimagnetiks võib karjääri pidada kindlasti, seda näitab ka mitmete majutusasutuste ja meelelahutusettevõtete loomine sellesse piirkonda.

Huvilistele on loodud ka Rummu seikluspark, kus soovijad saavad järvel kanuuga sõita, sukelduda Rummu vangla varemetes ning proovida aeru- või jetisurfi.

Vaatamata suurele huvile ja külaliste arvule pole Rummu kärjäär kohalikule kinnisvaraturule siiski märkimisväärset mõju avaldanud. Tehingute arv on aastate lõikes küll muutunud, näiteks 2016. aastal tehti maa-ameti andmetel Rummu alevikus 48 kinnisvaratehingut, 2017. aastal 37 ja 2018. aastal kasvas tehingute arv 67-ni. Kuid tehingute arvu kasv on tingitud pigem üle-

35

riigilisest kasvutsüklist ning märkimisväärsest kinnisvaraturu elavnemisest siiski rääkida ei saa. Kinnisvaraturgu kujundavad ikkagi majanduslikud, sotsiaalsed, juriidilised ja keskkonnategurid ühisel koosmõjul. Kõigi nende nimetatud tegurite mõju on Rummus väga väike.

Turismimagnetina ning vaatamisväärsusena on Rummu karjääril kindlasti oluline koht Eesti kaardil, kuid kinnisvaraturu “kaardil” jääb piirkond sotsiaalse infrastruktuuri mõistes siiski vähemsoositud piirkondade hulka.

Kodu valimisel võiks aga siiski võimaliku kodukandi vaatamisväärtustega tutvust teha.

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Praegune kinnisvaraostja – kas investor, planeerija või säästja?

Kinnisvaraturul mõjutavad ostuotsuseid lisaks hinnale järjest rohkem ka hoone energiamärgis ja kinnisvara võimalik väärtus tulevikus.

Enim eelistatakse ligi 50 ruutmeetri suurusi kahetoalisi kortereid ja ligi 75 ruutmeetriseid kolmetoalisi kortereid.

Domus Kinnisvara vanemkonsultandi Agur Tammistu sõnul saab kinnisvaraostjaid laias laastus kolme rühma jagada. “Peamised ostjate tüübid on hinnatundlik ostja, investor ja tulevikku vaatav ostja, kelle hulgas on erinevas vanuses inimesi kõikidelt elualadelt,” rääkis Tammistu.

Hinnatundlik ostja lähtub hetkevõimalustest

Tammistu selgitas, et hinnatundlikud ostjad otsivad kinnisvara peamiselt hetkevõimalustest lähtuvalt.

“Peamiseks kriteeriumiks kinnisvara ostmisel on neile hinnapiir, mistõttu on eelistatumad objektid linna servas olevad uusarendused. Uusarendusi eelistatakse võrreldes vanemate korteritega nende madalamatest kõrvalkuludest tulenevalt.” Hinnatundlikud ostjad lähtuvad ennekõike hetkevõimalustest ning peamiselt omafinantseeringu määrast, mis seab sageli piirangu pangalaenu saamisel.

Tulevikku suunatud ostja valib endale kodu pikemaks ajaks

Ta hindab sealjuures kõrgelt nii olemasolevat taristut kui ka planeeritavaid arenguid. Tammistu sõnul on objekti valikul olulisteks teguriteks ka selle võimalik väärtus tulevikus ning võimalus elukorralduse muutudes kinnisvara kasumlikult realiseerida. “Taoliste ostjate jaoks on oluline just kesklinna lähedus või väga hea ühendus kesklinnaga, samuti hinnatakse kõrgelt omanäolisi planeeringuid ja võimalikke lisahüvesid, nagu parkimiskorraldus, spordirajatiste või parkide lähedus,” sõnas Tammistu.

Foto: Shutterstock

Sageli on selles ostjate rühmas noored pered, kes mõtlevad juba ette järelkasvu planeerimisele ning ostavad pigem suurema elamise, et vältida tulevikus kodu vahetamisega kaasnevat asjaajamist.

Investori tüüpi ostjaga käib kokku selge tasuvusarvestuse tegemine

Lähtutakse peamiselt üüritootluse määrast või selle perspektiivsest määrast. Nagu Agur Tammistu selgitas, ei huvita investorit niivõrd kinnisvara praegune seisukord, sest remondi abiga on võimalik ka soodsate vahenditega kujundada väga atraktiivseid kortereid just nooremale põlvkonnale.

“Seetõttu soetatakse objekte, mille üüritootlus on piisavalt korralik, et tagada üürileandjale regulaarne sissetulek. Varasemalt tehti ka objektide kiiret remonti ning müüdi need seejärel kallimalt maha, kuid taoline trend on selgelt pidurdunud, kuna pakkumises

on taolisi kinnisvaraobjekte vähem,” rääkis Tammistu.

Loeb ka maja energiamärgis

Järjest rohkem vaadatakse ka hoone energiamärgist. Samas on mainimist väärt see, et kuigi A ja B energiaklasside vahel ei pruugi märkimisväärseid kulude erinevusi olla, on hinnatase A-energiaklassiga majadel kõrgem, sest kinnisvaraarendajal tuleb teha sellega seoses rohkem kulusid.

Magalarajoonides on toimumas põlvkondade vahetus, kus äsja iseseisvat elu alustavad noored soetavad oma esimest kodu või on pärinud sealse kinnisvara vanematelt või vanavanematelt ning üürivad seda välja. Põhjus peitub selles, et sageli kasutatakse seda pangas lisatagatiseks ning kuna enamasti on sellised objektid erastatud EVP-de eest, siis aitab korteri väljaüürimine katta ka uue laenu kulusid. Vanem generatsioon aga müüb oma suureks jää-

36

nud kinnisvara, et kolida väiksemale ja energiasäästlikumale pinnale.

Tihti on kinnisvara soetamisel aga objekti valikul määrav sõna hoopis pangal, sest arvestatakse nii kliendi maksevõimet, kasutusloa olemasolu kui ka omafinantseeringu olemasolu. Luminori partnersuhete juht Kristjan Jasinski julgustab alati kõiki kliente pangaga ühendust võtma, et oma laenuvõimekus välja selgitada ning kasulikke soovitusi saada. “Näiteks saame anda soovitusi selle kohta, kuidas oma laenuvõimet parandada või milliseid objekte valikusse võtta. Pank on hea meelega klientidele partneriks, sest kodu ostmine on üks olulisemaid finantsotsuseid, mida tehakse,” ütles Jasinski. Tema sõnul ei pea laenunõu saamiseks isegi kodust lahkuma, piisab vaid telefonitsi nõustamisaja kokkuleppimisest. “Pangatöötajad jagavad meelsasti oma kogemusi ja head nõu ka näiteks veebikohtumise käigus.”

Allikas: Domus Kinnisvara

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Kas laenamine on odavam kui üürimine?

Oma kodu rajamisele mõeldes tekib tihti küsimus, kas osta või üürida.

Igal juhul tähendab see päris suurt väljaminekut. Mida tasub teada ja meeles pidada?

Maakler Barbara Ulk, Arco Vara Kinnisvarabüroo: Korteri või maja ostmine on tõenäoliselt üks suurimaid rahalisi väljaminekuid elus. Seetõttu tasub plussid-miinused enne hoolikalt läbi mõelda. Kuna kinnisvara maksab tavaliselt üsna palju, ei pruugi endal vajalikku summat varuks olla ning seetõttu ostetakse kinnisvara sageli laenuga.

Paljud eelistavad üürimise asemel oma kodu osta. Kui igakuine laenu tagasimakse on sama suur kui korteri ühe kuu üür, siis on kindlasti targem osta. Ostes saad kohe omanikuks ning tagasimakset saad tasuda iga kuu osade kaupa. Või kui vahepeal võidad loteriiga või saad päranduse, on võimalik laen varem tagasi maksta. Üüri puhul maksad lihtsalt tühja

auku ja aastate pärast oled endiselt varatu. Pangalaenuga ostetud elamise saad soovi korral maha müüa ja sul on võimalus teenida kasum või siis sissemakse uue kodu ostmiseks. Üürimine tähendab samuti rahalist väljaminekut. Üürilepingut sõlmides tuleb alguses korraga suurem summa välja käia (ettemaks + tagatisraha + maaklerit kasutades vahendustasu), kuid üldiselt on summa tunduvalt väiksem kui omafinantseeringuks vajaminev raha laenu võttes. Mõistlikum on üürida ka juhul, kui te pole kindel, kas soovite praeguse asupaigaga end pikemaks ajaks siduda. Kui teil on kodu soetamiseks eelmainitud eeldused olemas, kuid siiski veel kahtlete, kas osta või üürida, pange kirja plussid-miinused. Kirjutage üles nii majanduslikud kui ka emotsionaalsed argumendid.

Kui igakuine laenu tagasimakse on sama suur kui korteri ühe kuu üür, siis on kindlasti targem osta.

Maakler Egon Juhanson, Uus Maa Kinnisvarabüroo: Korterite kõrged üürihinnad soodustavad kodu ostmist laenuga ja seda hoolimata faktist, et ka korterite müügihinnad on jätkuvalt kasvanud. Ühes piirkonnas asuva samaväärilise korteri laenumakse võib olla üürihinnast isegi kuni 200 eurot väiksem.

Hinnad kasvavad kiirelt ja igas sektoris. Niisamuti on pidevalt tõusnud inimeste sissetulek. Üldisest kasvust soodsamad pangamarginaalid pakuvad paljudele head alternatiivi üürimise asemel oma kodu osta, sest nähakse, et pigem maksta juba päris enda kodu eest.

Kuigi kõik on paljuski kinni detailides, näiteks omafinantseeringu suuruses ja laenu sihtotstarbes (kas kodu- või kapitalilaen), võib laias laastus tuua näitena 100 000 eurot maksva uusarenduse korteri, mille igakuine laenumakse on tüüptingimustel u 300–350 eurot. Sarnase korteri

BARBARA ULK

Suur nõudlus üürikorterite järele on pikemas perspektiivis püsiv, mis tähendab, et nende hinnatase on ka edaspidi kõrge.

EGON JUHANSON

saab üüriturult minimaalselt 500-eurose kuumaksega.

Suur nõudlus üürikorterite järele on pikemas perspektiivis püsiv, mis tähendab, et nende hinnatase on ka edaspidi kõrge. Peale selle on ka Euroopa Keskpanga tegevus intressimäärade madalal hoidmisel ja inflatsiooni kasvatamisel pigem laenamist soosiv.

Loomulikult ei tähenda see nüüd, et üürimine oleks kuidagi ebapopulaarsem või mõttetu rahaloopimine.

Vastupidi – üürimine elustiilina või pragmaatilise valikuna on endiselt päevakohane ja paljudele ainus võimalus. Samuti soovitan laenuotsust tehes enne kõik läbi kaaluda ning üle oma võimete elamist vältida.

Foto: Shutterstock

38

L O O M E T U L E V I K U S TA N D A R D I

Ainulaadne asukoht – kõik käe-jala juures

Läbimõeldud maastikuarhitektuur

Mugav kodupood ja kohvik

2-TOALINE KORTER ALATES

95 000 €

Tervise-kilomeeter jalutamiseks, sportimiseks

Mõnusad Co-working ruumid

Suur ja turvaline laste mänguala

3-TOALINE KORTER ALATES

124 000 €

Moodne skatepark noortele

Vaba-aja veetmise võimalused

4-TOALINE KORTER ALATES

149 000 €

MARGE KRIIS

RAUL ANDRESSON

ALEKSEI PIIRISILD

53 941 883 marge.kriis@laam.ee

52 56 491 raul@invego.ee

56 977 171 aleksei.piirisild@laam.ee

TISKREOJA.EE

Mitmekülgsed sportimise võimalused