UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Lk 2–3
Lk 4–5
Lk 17
Lk 19
Lk 6
Lk 20-21
Lk 7
Lk 8
Lk 24
Lk 12–13
Lk 28–29
Lk 14
Lk 31
Veerenni, Vana-Lõuna ja Tehnika tänavate vahel ning Baltika ja Lutheri kvartalite kõrval asub Uus-Veerenni elamuarenduse ala, kuhu kerkib aastate jooksul ligemale 50 korterelamut ligi 1500 uue koduga. Järgmised majad valmivad 2020. aasta sügisel!
www.merko.ee/veerenni
RAND linnavillad asuvad vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel nii vanalinnast kui ka Noblessnerist. Müügis on viimane suurepärase merevaatega korter!
www.merko.ee/rand
Lennusadama 3 / Vesilennuki 18 asuvatele kruntidele kerkib viis uut maja, igaühes 25–35 korterit. Lisaks on igasse majja planeeritud ligi 400 m² äripinda. Kui soovid esimeste seas lisainfot, siis registreeri oma huvi!
www.merko.ee/vesilennuki
Pikaliiva kodud asuvad Harku järve lähedal. Suure arengupotentsiaaliga piirkonda kerkib kokku kümme 4-korruselist elamut, millest neli on juba valmis. Järgmised majad valmivad 2020. aasta sügisel!
www.merko.ee/pikaliiva
Lahekalda on kiirelt arenev piirkond Maarjamäe paekaldal, kuhu kerkivad moodsad eluhooned. Kvartali esimesed majad valmisid 2020. aasta sügisel! Tule korteritega tutvuma!
www.merko.ee/lahekalda
Paldiski maantee ja Loode tänava nurgal paiknevas 5-korruselises Matilda Majas on 20 avarat korterit. Nendes kodudes on ruumi nii inimestele, asjadele kui ka tulevikumõtetele. Tule korteritega tutvuma!
www.merko.ee/matilda
www.merko.ee/kodud
Arhitektuur ja ehitamine muutuvad järjest kvaliteetsemaks Tallinnas ja Harjumaal elab kokku ligi pool Eesti elanikkonnast ehk üle 600 000 inimese. Tallinna lisandub igal aastal ühe väikelinna jagu inimesi, ligikaudu 5000. See suundumus annab pealinna ja selle ümbruse kinnisvaraarendusele kogu aeg uut hoogu. Need inimesed vajavad elamist, tööd, poode, parklaid, teenindusasutusi – sportimiskohti, juuksureid, kosmeetikuid, söögikohti jne. See on nagu vedru, mis pealinna ja selle ümbrust pringina hoiab. Kahjuks muidugi väiksemate kohtade arvelt, aga igaühel on õigus elada ja töötada seal, kus tema tahab. Pealinnas on pooleli mitmed suured arendused, mis pakuvad kõrget kvaliteeti ja ka lausa luksust. Esimest korda tuleb juttu Tallinna Kuldsest Miilist, kuhu juba lähiaastail luuakse juurde palju kvaliteet-
Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee
set arhitektuuri ja ehituskultuuri. Mis on Kuldne Miil, kus see asub ja kes seal arendavad, sellest räägib põhjalikult Uus Maa ärikinnisvara maakler Eduard Sorokin. Saame aimu, et Kuldse Miili peale jäävad alad on kümne aasta pärast tundmatuseni muutunud. Suuremaid muutusi on teisigi. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark kirjeldab Tallinna uusarendusi ja tõdeb, et uude majja korteri ostmine ei ole enam luksus, mida vaid vähesed enesele lubada saaksid. Veel ütleb ta, et oli Kopli kui kinnisvaraarenduse piirkonna suhtes skeptiline, aga praeguseks on selge, et ka Koplil on uus elu. Veel saame teada, et selle aasta sisekujundusprojekte ühendavad märksõnad lakoonilisus, lihtsus ja mugavus. Interjööris teevad üha enam ilma loodustoonid, dekoratiivsed tekstuurid ja lihtsad, kuid kaunid kujundid. Palju kohtab looduslikke elemente,
Toimetaja: Einar Ellermaa, einar.ellermaa@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee
näiteks traditsioonilist puitu ja kivi, rohelust, elavat loodust. Ka aasta sisekujundusvärviks on disainerid nimetanud just rohelise. Köökide kujundamisel pannakse aina enam rõhku mugavusele. Üha sagedamini loobutakse kõrgel asuvatest ebamugavatest seinakappidest, et muuta köök visuaalselt suuremaks ja valgusküllasemaks. Nende asemel kasutatakse hoiustamiseks rohkem avatud riiuleid. On ka seitse nõuannet kodukontori sisutamiseks, sest just kodukontor on sel aastal aktuaalseks saanud teema. Sissejuhatus sobib lõpetada Eduard Sorokini välja toodud Tallinna linna uue meeldiva suundumusega kinnivaraarenduse planeerimisel: välditakse kinniste alade teket ja lähtutakse põhimõttest, et meri on kõigi jaoks.
Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall
SISU LOEB! KUNI
5000€
EEST SISUSTUST HINNAS
TUTVU PAKKUMISE DETAILIDEGA WWW.TISKREOJA.EE
MARGE KRIIS
RAUL ANDRESSON
ALEKSEI PIIRISILD
53 941 883 marge.kriis@laam.ee
52 56 491 raul@invego.ee
56 977 171 aleksei.piirisild@laam.ee
Elu kultuuri keskel väärikale inimesele
Tutvu projektiga: teatrimaja.ee
Kopli liinid juulis 2020
UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal
Foto: Andres Putting
Uude majja korteri ostmine ei ole luksus, mida vähesed endale lubada saavad Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark heidab pilgu Tallinna uusarendustele ja tõdeb, et uude majja korteri ostmine ei ole enam luksus, mida vaid vähesed enesele lubada saaksid.
pulaarseim piirkond Lasnamäe oma 120 000 elanikuga. Aga kui rääkida kõige kuumematest piirkondadest? Tallinna eripära on see, et erinevad linnajaod arenevad küll eri hinnatasemetega, kuid üsna samalaadse temperatuuriga – tehingute hulk ja kiirus on küllalt sarnased. Kord Vestmann all ja Piibeleht peal, siis jälle vastupidi ... Kõige kuumemad on kindlasti kesklinn ja Kalamaja. Praeguseks on selge, et need, kes kakskümmend aastat tagasi ütlesid, et Balti jaama tagant algab Kopli, eksisid kõvasti. Kalamaja on kinnisvaraturu tehingute ja hindade mõttes sisuliselt kesklinna osa.
Anne-Mari Alver Kas praegu saab juba hinnata koroonaperioodi mõju kinnisvaraturule? Koroona lõi paugu korteritehingute arvu märtsist juunini. Juulis tehingute arv taastus. Hindade osas võib öelda, et mõju veel liiga palju ei ole, kuid mõningane negatiivne koroona mõju on siiski näha. Ütleksin, et koroona pole veel jõudnud kinnisvaraturgu mõjutada, aga päris ilma mõjuta see ilmselt ka ei möödu. Kas Tallinnas saab välja tuua rohkem või vähem uusarenduste teemaga seotud piirkondi? Arendustegevus toimub Tallinnas üsna
ühtlaselt, välja arvatud Pirita ja Nõmme linnaosas. Ja mitte sellepärast, et need poleks head, vaid seal lihtsalt pole mahukamate projektide jaoks enam ruumi. Kui sinna aga midagi ehitatakse, lähevad korterid kiiresti kaubaks. Kas saab välja tuua kõige populaarsemad piirkonnad? Populaarsus on keeruline ja üsna populistlik teema. Kas me räägime inimeste, tehingute või ruutmeetrite arvust? Kui sõnaraamatusse vaadata, on populaarsuse tähendus “rahva seas eelistatud” ja sel juhul on Tallinna po-
On seal veel ruumi uuteks arendusteks? On, näiteks praegu toimuvad suurejoonelised arendused Volta kvartalis, kuhu tulevad nii büroo- kui ka elamispinnad.
9
Tõnu Toompark
Foto: Priit Simson
UUSARENDUSED
Tallinnas & Harjumaal
Vaade üle Ülemiste linnaku Tallinnale, kuhu kolib igal aastal juurde ühe väikelinna jagu inimesi.
Aga Kopli ise? See piirkond on ju ka arengus? Tuleb tunnistada, et siin eksisin ka mina, sest ma olen alati olnud Kopli suhtes skeptiline. Tunnen piirkonda hästi, olen seal kümme aastat koolis käinud, kuid liinide arenduslikku perspektiivi ma ei tajunud. Pigem olin nõus nendega, kes ütlesid, et Kopli liinid on Tallinnas ainus osa, mis vastab slummi definitsioonile. Praeguseks on selge, et ka Koplil on uus elu ning enne Kopli ja Kalamaja kohtumist on veel ka Sitsi ja Karjamaa asumid, mis samuti vaikselt arenevad. Mis seal toimub? Slummindus on samm-sammult likvideerimisel. Lisaks Fund Ehitusele Kopli liinidel tegutseb Alasi tänaval Liven ja Marati tänaval Scandium. Valmivad uued kortermajad, nii et praegu võib küll öelda, et Koplil on samuti tõenäosus pöörduda – iga arendusprojekt lisab uut kvaliteeti. Kopli kõrval on Sitsi asum, kuhu Hepsor hakkab rajama kaasaegset linnakut, seega võib öelda, et elu seal piirkonnas hakkab liikuma positiivses suunas. Miks räägitakse Põhja-Tallinna uusarendustest tavaliselt rohkem kui mägedest, ehkki viimastes elab rohkem inimesi? Põhja-Tallinn ületab uudiskünnist ker-
gemini, sest sealsed ilusad projektid jäävad silma, need on kõik natuke erilised. Mägede uusarendused on ilusad ja kvaliteetsed, aga neist räägitakse vähem. Need on sõna parimas mõttes magalad – turvalised ja kenad elupiirkonnad peredele. Kõik on olemas – lasteaiad, koolid, kauplused, spordirajatised ja vaba aja veetmise kohad –, aga leheveergudel on neist harvem juttu. Samas, huvilised leiavad need kergesti üles.
soodsamad pinnad. Tehinguid tehakse väga erinevatel hinnatasemetel. Ja arendusi tuleb üha juurde? Jah, praegu tundub küll, et ka koroonaperioodil seisma pandud arendusprojektidega minnakse edasi, üheks selliseks on näiteks Veerenni piirkonna arendused.
Kopli kõrval on Sitsi asum, kuhu Hepsor hakkab rajama kaasaegset linnakut.
Kas nendes piirkondades on ka n-ö ilusa ja uhke kategoorias uusarendusi? Liveni Uus-Meremaa Merimetsas liigitub selliseks. Või samas kõrval Arco Vara Lahekalda projekt. Kui kinnisvaraturg toimib üsna ühtlaselt kõigis Tallinna linnaosades, siis kuidas neisse kõigisse inimesi jätkub? Tallinna elanikkond siiski suureneb, ehkki Eestisse inimesi juurde ei tule. Väga umbkaudu on praegu Tallinnas 460 000 elanikku, kümme aastat tagasi oli umbes 50 000 jagu vähem. Enne koroonat ja välistudengeid puudutavaid teemasid oli sissevool kiirem. Kõik tulijad on vajanud ja vajavad elamispinda – olgu ühiselamu või esimese üürikorteri kujul. Paremale järjele jõudnud pealinlased pingutavad uute ja kvaliteetsemate kodude nimel, nooremale põlvkonnale ja uutele tulijatele jäävad
Kas on tõenäonäoline, et praegused arendajad jäävad majanduslikus mõttes pinnale? Ma arvan küll. Riske maandab ka see, et palju kortereid müüakse n-ö paberil. Reaalne arendustegevus algab siis, kui on piisav hulk huvilisi koos. Mis te arvate, mida toob tulevik? Maailmalõppu ilmselt ei tule. Ja sellist kaost, nagu oli 2009. aastal, ka mitte. Toona langesid tehingute hinnad umbes 50 protsenti. 2007. aastat iseloomustasid hinnamullid. Kahe aastaga langes SKP 20 protsenti. Praegu prognoositakse langust 5–7 protsenti.
10
Foto: Jaanus Lensment
Arvatavasti 2021. aastaga SKT veel koroonaeelsele tasemele tagasi ei jõua, aga pööre on siiski paremuse poole. Inimeste jõukus sõltub majandustsüklist. Kui see on tipus, on raha rohkem ja hinnad kõrgemad. Kas saab välja tuua mingeid suundumusi, mis on ostjate eelistustes muutunud? Näiteks lähevad allapoole korterite suurused, neis on vähem ruutmeetreid. Praegu on 50 ruutmeetrit juba suur kahetoaline, varem oli see keskmine ja kaheteoaliste suurus ulatus 60 ruutmeetrini. Kellele on uusarenduste korterid praegu jõukohased? Enam ei saa rääkida sellest, et korter uues majas oleks luksus, mida vaid vähesed enesele lubada saavad, nagu see oli umbes 17 aastat tagasi. Viimase viie aasta jooksul see enam nii pole, uusi kortereid ostetakse üha rohkem. Tõsi, see pole paljudele ostjatele majanduslikult kerge otsus, kuid siiski saadakse sellega hakkama. Madalama sissetulekuga inimestele pole siiski uusarendused jõukohased, kuid samas tehakse palju tehinguid ka vanemates majades asuvate korteritega. Neid ostetakse nii endale elamiseks kui ka investorite poolt üürikorteriteks.
UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal
Elumaja kultuuri keskel Väga vähesed inimesed saavad öelda, et Rahvusooper Estonia on mu kodust üle tee või et Alexela kontserdimaja ja kino Artis on üle tänava ning Eesti Draamateatrisse on paar minutit jalutada. Peagi algab Teatri Maja Residentsi ehitus ja kahe aasta pärast saavad sinna kodu ostvad inimesed just nii öelda. Teatri Maja Residents asub täiesti Tallinna südalinnas ja praegu me seda niimoodi kutsuda ei oskaks. Kõige paremini teatakse seda maja teaduste akadeemia raamatukogu majana. Kui Estonia kontserdisaali poolse valgusfoori juurest üle tee tulete, oletegi peagi selle maja ees. Teise tänavapoolse külje eest väljuvad paljud bussid ja trollid ning üle tänava ja pargi on Solarise keskus. Maja unikaalne asukoht annab vabaduse nautida pealinna hüvesid igal ajal. Tegelikult saab sealt kõigisse olulistesse paikadesse minna jalgsi. Ehitamisele tulevad 30–260-ruutmeetrised korterid peaks sobima nii kultuuri hindavale perekonnale kui ka iga minutit lugevale kajääriinimesele. Suured residentsid ehitatatakse läbi maja, mis tähendab mitmekülgseid vaateid. Vahel on tavaks öelda, et maja muutub tundmatuseni. Selle hoone peafassaad, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks, mis taastatakse esialgsel kujul. Majja sisenejaid hakkab tervitama suursugune fuajee, kus soovitakse säilitada võimalikult palju ajastukohast interjööri. Tulevane Teatri Maja Residents on põneva ajalooga paik. Aastatel 1930–1932 tegutses seal Gustav Hammeri autotöökoda, 1932–1935 Vladimir Johansoni pleki- ja vasetöökoda ning viimaks J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond. Hoone hävis Teise maailmasõja märtsipommitamise käigus, aga säilinud on osa esimese korruse paemüürist. Maja ehitati uuesti üles 1952. aastal ja sinna kolis Tallinna oblasti valitsus. Kolme oblasti aega oli Eestis vaid aasta. Seejärel asus hoonesse Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu. Teatrite läheduse tõttu on maja luksuslike korterite sisekujundusvalikud saanud nimed Eepika, Draama, Poeesia, Fantaasia ja Loft. Eepika on lihtne ja tagasihoidlik, Draama sügavam ning kontrastsem, Poeesia pehmem ja minimalistlikum ning Fantaasia värviküllane ja mänguline. Katusekorrusel on aluseks võetud lavakonstruktsioon ja kandesõrestik ning seal asuvad mitmetasandilised loftid. Teatri Maja Residentsi müügi- ja turundusjuht Rosiine-Johanna Schwarz kutsub kõiki huvilisi Teatri Majja kõndima. Erakordne võimalus on uudistada endisi kunstiakadeemia ruume ja tulevase Teatri Maja Residentsi selgroogu. Juba praegu saab kiigata avanevaid vaateid, aimata päikese liikumist ja selle järgi valida tulevast kodu. Kuna ehitus algab novembri lõpus, ei tohiks võimalust käest lasta. Ta lisab, et tulemas on ka kampaania, millega sinna majja kodu ostjad saavad Estoniasse hooaja pääsme. Residentside ehitamine võtab aega umbes kaks aastat, kuna tegemist pole uue maja ehitamisega, vaid renoveerimisega.
Teatri Maja Residents Estonia puiestee poolt vaadatuna.
Vaade hoovi. Taustal paistab Rahvusooper Estonia.
Suursugune fuajee
11
Manufaktuuri kvartal – koht, kus aeg saab väärtuse ja ruum tähenduse! Kvartal valmis 2025 hepsor.ee/manufaktuur
hepsor.ee/peetripargi
Korterid valmis oktoober 2020
hepsor.ee/priislekodu
Ehituse algus november 2020
UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal
Mis toimub Tallinna
Foto: Uus Maa
Kuldsel Miilil? Septembris vahendas Uus Maa kinnisvarabüroo Eesti kõigi aegade ruutmeetrihinna rekordiga ligi 100 ruutmeetri suuruse äripinna ostu-müügitehingu Tallinnas Poordi tänaval. Uus Maa Ärikinnisvara OÜ juhatuse liige ja ärikinnisvara maakler Eduard Sorokin ütleb, et kinnisvara Tallinna Kuldsel Miilil on tänavu viiruskriisist hoolimata kallinenud. Miks see nii on, mis on Tallinna Kuldne Miil, mis toimub seal praegu ja mida ehitatakse sinna tulevikus?
Einar Ellermaa Räägime siis Kuldsest Miilist. Kust algab ja kus lõpeb Tallinna Kuldne Miil? Kuldne Miil algab Rotermanni kvartalist, kulgeb Porto Franco suunas, edasi Vanasadama sild üle Admiraliteedi basseini, Tallinna linnahall, Kalaranna arendus, Patarei merekindlus, Lennusadam Meremuuseumiga ja Noblessneri sadamalinnak. Selline on praegu see kõige ehedam Kuldne Miil, kiiresti arenev ja väga suure perspektiiviga arenduspiirkond. Kuidas see termin kasutusele võeti? See termin on Tallinna kontekstis suhteliselt uus, aga mujal maailmas ja eriti kuurortlinnades on selline fraas sageli kasutusel, et märkida kõige atraktiivsemat kinnisvarapiirkonda, tavaliselt mereäärt. Uus Maa tegutseb ka Hispaania lõunarannikul Costa del Solil Marbellas. Ma olen seal korduvalt käinud ja sealt jäi see Golden Mile kuidagi kõrva. Koht paistab silma selle poolest, et elamuarendused ja ärid sel mereäärsel ribal on teistest erilisemad, nõutumad ning ka kallimad. Kui Tallinnasse tagasi tulla ja vaadata viimase viie aasta arenguid mere ääres, siis tekkis selline paralleel, et ka Tallinnas on olemas oma Kuldne Miil, lihtsalt seda ei olnud keegi varem märganud või selliselt välja toonud. Nüüd ei ole selle piirkonna sära enam võimalik ignoreerida. Tallinnas on tähelepanuväärne, et just see ala oli nõukogude ajal vähe arenenud, sageli piiratud ligipääsuga ja tegelikult lausa kole. Praeguses kontekstis on see asjaolu aga pigem pluss, sest piirkond ei ole täis arendatud 1990. aastate mittekvaliteetse arhitektuuriga. Kohati paikneb piirkonnas ajalooline hoonestus, aga paljuski
Eduard Sorokin Porto Franco ehituse ees
on see välja arendamata vaba maa ja seal on palju ruumi, kuhu ehitada. Sellest on aru saadud. Kui nüüd vaadata, millised ettevõtted on võtnud positsioonid Kuldse Miili äärde, siis leame sealt Eesti ärieliidi absoluutse tipu esindajad.
dusprojekt, millest saab Tallinna värav turisti jaoks ja modernne mereäärne keskkond linnaelanikule. Pro Kapital arendab Kalaranna kvartalit, aga tegelikult on nende arendatud ka üle tänava asuv elamurajoon, mille värvilised majad on kahtlemata Tallinna üheks visiitkaardiks meritsi tulijale. Tallink Grupil ja Infortaril on olemas reaalne plaan, mida teha linnahalliga ja lähialaga – see on kahtlemata paljudel põhjustel kõige tõsiseltvõetavam idee, mis üldse aegade jooksul linnahalliga seoses läbi on käinud. Infortari
Kellest konkreetselt saame rääkida? US Investi grupi ettevõtetel on mitmed positsioonid alates Rotermanni kvartalist ja lõpetades Patarei merekindlusega. Porto Franco noore juhi Rauno Tederi ja tema tiimi juhitav aren-
Tallinna sadamaala arendus, autoriks Zaha Hadid Architects
Vanasadama sild, AS Tallinna Sadam
15
büroohoone valmis eelmisel aastal. Paegu peab Tallink keskenduma oma põhitegevuse taastamisele ja uues olukorras toimetulemisele, aga plaanid ei ole kadunud. Noblessneri kvartali alad kuuluvad BLRT Grupile, kes arendab seda populaarset sadamalinnakut koos Merko Ehitusega, kusjuures Merko hoiab Kuldsel Miilil iseseisvalt veel teisigi kuldaväärt positsioone. Ei ole kahtlust, et nimetatud ettevõtete omanikeks ja juhtideks on suurema visiooniga inimesed, kes mõtestasid õigel hetkel lahti, mis on see järgmine lokatsioonitrend siinsel kinnisvaraturul, ja kes võtsid ette vastava riski. Nüüd arendavad just nemad Tallinna Kuldset Miili. Praeguse Kuldse Miili otsad ehk Rotermann ja Noblessner on juba hästi tuntud ning ka Kalaranna kvartali majad on iga kuuga kõrgemaks kerkinud. Millised on aga viimased arengud selles piirkonnas? Patarei merekindlus ja linnahall olid eelmise aastani Kuldsel Miilil kaks välja arendamata ja lahtise saatusega objekti. Minu arvates läks Patarei merekindlus väga õige omaniku Nikolai Esimene OÜ kätte, kellel on suur kogemus sellise ajaloolise kinnisvara arendamisel. Sõõrumaa arendatud Rotermanni kvartal on kahtlemata nähtus omaette, turistide seas väga populaarne ja kindlasti üks enim fotografeeritud kohti pealinnas. Uudis, et linnahall läheb konsortsiumi kätte, kus on esindatud Tallinna linn, Infortar ja Tallink, tekitas kinnisvararingkondades suurt elevust. Praegu püsib lootus, et pärast turismisektori COVIDist taastumist saab plaan siiski teoks.
UUSARENDUSED
Tallinnas & Harjumaal
Vaataks neid arendusi nüüd ükshaaval ja lähemalt. Alustame kesklinna poolt. Rotermanni kvartal on sisuliselt valmis, seal käib viimase ärihoone R6 ehitus. Rotermann on parim valik kesklinnamelu hindavale ettevõttele ja elanikule. Porto Francos on taastunud ehitustööd. Vahepeal esines ringkondades kartust, et nimetatud projekt jääb viiruspuhangust tingitud olude tõttu pooleli ja et meie mereväravasse jääb püsti ainult monoliitbetoonist hoone skelett. Porto Franco arendusprojekti riigi toega finantseerimise otsus tekitas meedias palju erinevat kajastust. Inimesena, kes armastab oma linna, on mul endal äärmiselt hea meel, et mitmetel tasanditel suudeti mõelda suurelt ja teha võimaliluks projekti lõpetamine. Porto Franco valmimisel saab Tallinna merevärav täiesti uue ilme. Sealne kaubandus- ja meelelahutuskeskus, kus kogupinda on ligikaudu 150 000 ruutmeetrit, millest umbes 55 000 ruutmeetrit kaubandust, toitlustust ja meeleleahutust ja 25 000 ruutmeetrit büroosid, toob meile kahtlemata ka nooremapoolseid turiste Põhja-Euroopast. Vanasadama sild üle Admiraliteedi basseini on üks toredamaid projekte Kuldsel Miilil, mis ei ole piisavalt kajastust saanud. Selle arhitektuurilised ja tehnilised lahendused on sedavõrd eripärased, et ehitis saab kindlasti üheks Tallinna visiitkaardiks, millest tehakse tulevikus suurel hulgal pilte sotsiaalmeediasse. Sild hakkab ühendama kahte promenaadi, Kalaranna promenaadi ja Pirita promenaadi, ning ka A- ja D-terminali, kulgedes üle Admiraliteedi basseini kitsama osa. Ehitustööd käivad. Lähitulevikus saab jalgrattaga turvaliselt sõita mööda mereäärset promenaadi Noblessnerist Piritani. Siinkohal märgiks ära ka Tallinna Sadama plaanid. Me oleme näinud Tallinna sadamaala üldplaneeringut, Zaha Hadidi arhitektuuribüroo visiooni, mis on tõeliselt ilus ja kunstiline. Minu teada liigub Tallinna Sadam nende plaanidega rahulikus tempos edasi, kuigi valmimine tuleb etapiviisiline ja pigem ei ole lähima kahe-kolme aasta perspektiivis tehniliselt realistlik. Rääkima peab ka uuest kruiisilaevade kaist, mis ei ole ka meedias piisavalt kajastust saanud. Meie linnas, Tallinna Sadama territoorimil on valmimas uus kruiisilaevade terminal, asetuse mõttes üks promenaadivõrgustiku osakestest, mille üheks kandvaks elemendiks on uudne lineaarne rekreatsiooniala, mõnus sportimisja ajaveetmiskoht, kus pingil istudes vaadelda päikeseloojangul merekruiisilainereid. Konstateerime fakti, et linnahalli saatus on siiski veel teos-
pinna gurus on umbes 30 000 ruutmeetrit, millest ligi 10 000 ruutmeetrit bürood, 6000–7000 korterid ja lisaks mimed toitlustus-meelelahutusasutused ning muud alad. Kokku tuleb Patarei merekindluse territooriumile 15 söögikohta, kus esindatud kogu gastronoomiline spekter alates tänavatoidust kuni fine dining’uni. Kuldse Miili promenaadilõik Patarei merekindluse territooriumil on kauaoodatud, aga nüüd on käimas sealse promenaadi arhitektuurikonkurss, millega luuakse uus avar avalik ala. Roteramnni kvartal, US Real Estate
Kruiisiterminali promenaad, AS Tallinna Sadam
Kalaranna 8, Pro Kapital
tuse ajastuse ja ulatuse mõttes lahtine. Edasi liigume Kalaranna 8 projekti juurde. See on 12 hoonest koosnev mereäärne mitmefunktsionaalne keskkond, kus tänavatasapinnas on äripinnad, keskel kvartaliväljak ning merepoolses otsas avalik väljak linnarahvale ja külalistele. Majade esimestel korrustel on kohta butiikidele, kohvikutele, büroodele jms. Kalaranna 8 projekti juures tooks välja eripära, et avalikult kasutatavaks pargiks on arendaja planeerinud just kvartali parimad alad mere ääres, mis toetab ja kannab endas Tallinna linnaplaneerimisel võetud head suunda, kus välditakse kinniste alade teket ja kus meri on kõigi jaoks.
Kalaranna 7 on jällegi Kuldsel Miilil mitmel rindel tegutseva suurettevõtja Urmas Sõõrumaa kinnistu, kuhu kerkib tulevikus hoone ligikaudu 80 korteri ja tänavatasapinnaäridega. Järgmisena on meie ees ajalooraamatut väärt Patarei merekindlus. Patarei merekindluse arendusprojekti unikaalseks eripäraks on klaaskatusega kaetud sisehoov, mis võimaldab külalisel nautida mereäärset miljööd igal aastaajal ja iga ilmaga. Projekteerimine on planeeritud aastasse 2022. Aastal 2023 algaksid ehitustööd ja 2026. aastal peaks kompleksi põhihoone vastavalt müügilepingule RKAS-iga olema kasutusvalmis. Patarei merekindluse suletud
16
Reidi tee kohta on mõnedki öelnud, et seal saab küll kõndida, joosta ja rattaga sõita, aga einestamiseks sisse astuda pole kuhugi. Nüüd siis tekib mere äärde niisugune ala? Jah, neid erineva funktsionaalsusega alasid tekib lausa mitu. Näiteks Patarei merekindluse arendaja idee on luua keskkond, kus oled teretulnud ka külalisena, kes ei soorita ostu. See on uudne lähenemine. Edasi tuleb Meremuuseum. Sel alal on ka veel mõned vabad kinnistud, kuhu on planeeritud näituste paviljon. Praeguste plaanide järgi tuleks see esimene täispuidust suur konverentsija näituste hoone. Üks sealne kinnistu on ette nähtud ministeeriumile. Mitu erinevat ministeeriumi on olnud huvitatud sinna kinnistule minekust, aga milline ministeerium sinna täpselt tuleb, on veel lahtine. Noblessneri sadamalinnak on järgmine projekt Kuldsel Miilil. Hoolimata sellest, et seal on veel palju tühjasid kinnistuid ja osa hooneid on renoveerimata, on see piirkond väga hästi käima läinud ning loonud oma tugeva imago. Noblessneri kvartali eripäradeks on kahtlemata jahisadam ja ainulaadne toimiv kultuuriruum. Viimase tekkeks on vaja vähemalt kahte komponenti: päris kultuuri ja päris äri. Väidan, et nimetatud kaks nähtust eksisteerivad kenasti koos. Praegu on käimas Noblessneri kvartali uue etapi projekteerimise lõppfaas. Uutes Merko majades jahisadamas leiavad endale mõne aasta pärast kodud kuni 300 perekonda ja kümned ärid saavad tegutseda moodsas keskkonnas. Ehitustööde alguskuupäev saab peagi avalikuks. Noblessneri arendaja tegi aastaid tagasi strateegilise otsuse, et kultuuriprogramm on see kandev tala jahisadama kõrval ja need veavad kogu kontseptsiooni. Kai kunstikeskuse ümber koonduvad muud kunstivormid, nagu muusika, tippgastronoomia, ka sport. Avalikku ruumi tekitamine on tänapäeva kvaliteetkinnisvaraarenduse märksõna. Meri ja väljakud on inimestele avatud.
Sinu uue kodu valem?
Aenergiaklass
+
Madalad püsikulud ja parem sisekliima
ajas püsiv arhitektuur Maailma tasemel Eesti arhitektide looming – Kadarik Tüür Arhitektid Läbimõeldult funktsionaalse planeeringuga kahe-, kolme- ja neljatoalised korterid
Sinule hoole ja armastusega ehitatav kodu SAKUS
www.uusmae.ee
mõnus ja sõbralik linnalähedane elukeskond Väljakujunenud elukeskkond rahulikus Sakus – koolid, lasteaiad, tervise- ja perearstikeskus, spordiväljakud ja -rajad
+
lift Standardmugavus Uusmäe majades
UUSARENDUSED
Tallinnas & Harjumaal
Porto Franco arendusprojekt
Ligi kolmesaja kaikohaga Noblessneri jahisadam on Tallinna esimene ja praegu veel ainus jahisadam, kuhu on võimalik maabumisel registreeruda mobiiliäpiga. Sellist arhitektuuri ja selliseid fassaadilahendusi on äriplaani koostades eelarvestajale tihti raske põhjendada, kuna ilus fassaad ongi kallis. Siiski valmimise järel näeme, et ilusates majades asuvad korterid on väga populaarsed ning neid on võimalik kalli hinnaga müüa ja välja üürida. Kuldsele Miilile ei ole rentaabel luua ebakvaliteetset arhitektuuri. Märgiks veel ära, et Porto Franco, Kalaranna 8 projekti ja Merko Rand villade projekti arhitektid on Kadarik Tüür Arhitektid. Nende käekiri ja erilisemad fassaadid sobivad sinna piirkonda väga ilusasti. Millised plaanid on praeguse kruiisilaevade kai ja linnahalli vahele jääva seni tühja ja osaliselt võssakasvanud alaga? Mitmed atraktiivsed kinnistud kuuluvad Tallinna Sadamale. Sinna on planeeritud multifunktsionaalne elu- ja äripiirkond – korterid, ärid ning teenused. Jõuame jälle tagasi selle juurde, et võib-olla ongi hea, et ala on olnud suletud ja seda ei ole varasematel aastatel arendatud. Nüüd suudame luua kvaliteetarhitektuuri ja sinna kerkib tänapäevane linnakeskkond. Mere äärest sisemaa poole tagasi tulles nimetaksin ära veel ühe kinnistu aadressil Ahtri 3, mis jääb Porto Franco ja Nautica keskuse vahele ning mis kuulub samuti US Investile. Seal tühermaal on praegu suur parkla, detailplaaneringu järgi on kinnistule ette nähtud spaahotell, mis asukohta arvestades siiski ei tundu parima kasutusena. Sinna tuleb omaniku uute plaanide kohaselt ligikaudu 50 000 ruutmeetrit elu- ja ärihooneid. Kõigil nimetatud projektidel on oma kindel nägu ja arendajad soovivad üksteisest erineda ka kontseptuaalselt. Kui palju Kuldsele Miilile selle praeguses ulatuses võib elanikke kolida? Me räägime mõnest tuhandest perest
Noblessneri 2, Kodusadam
Tallinna linnaga on võtnud südameasjaks Kalaranna trammiliini idee elluviimise. Kui plaan realiseerub, kulgeb mõne aasta pärast uus trammiliin alates linnahallist mööda Kuldset Miili Kopli suunas. Euroopas ongi linnaplaneerimises võetud rööbastranspordi eelisarendamise suund. Mereäärne trammiliin suurendaks piirkonna atraktiivsust veelgi, samas lahendaks ka autostumisest tingitud teedevõrgu ülekoormuse ja vähendaks ummikute tekkimise ohtu tipptunnil. Sellised mastaapsed projektid saavadki teostuda ainult tingimusel, et kõik naabrid teevad produktiivset koostööd sõbralikult ja ühise eesmärgi nimel, nagu näeme seda Kuldsel Miilil.
Ahtri 3 eskiisprojekt, US Real Estate
Modernne elustiil eeldab tehnoloogilisust Kuldse Miili üks märksõnu on elektritransport. Elektriautode laadimiskohtade loomise pioneer oli Estmak Capital. Kai 1 Exploreri ärihoone juures on mitu avalikku elektriautode laadimiskohta. Järgmine oli Noblessner, kelle parkimisalal on elektriautode laadimiskohad. Kõigis järgmistes projektides on ette nähtud ka elektriautode laadimine. Porto Francos tulevad igale parkimiskorrusele elektriautode laadijad, samuti tulevad laadimiskohad Kalaranna kvartalisse ja Patarei merekindlusse ning Noblessneri 2 arenduse kortermajade juurde tuleb oluliselt rohkem autolaadimist võimaldavaid parkimiskohti. Kui rääkida veel tehnoloogilistest lahendustest, siis Patarei merekindlus plaanib kasutada jahutussüsteemides merevett. Väga uudne keskkonnasäästlik tehnoloogia tähendab tarbijale kulude säästu. Kõik edumeelsed arendusprojektid plaanivad ka päikeseenergia kasutamist ja see on teemaks nii Porto Francos, Patarei merekindluses kui ka Noblessneris.
ja vähemalt sajast uuest ärist – mastaap on arvestatav. Sellised mahud tähendavad läbimõeldud otsuste vajalikkust olemasoleva infrastruktuuri arendamise osas ja ka täiesti uute infrastruktuurilahenduste loomist. Peab veel lisama, et praegu lõpeb Kuldne Miil Noblessneriga, aga tulevikus pikeneb hetkel Tööstuse tänaval lõppev Kalaranna tänav, kulgeb läbi Volta loftide ja Arsenali keskuse vahelt ning jookseb Kopli tänavale. Enamvähem kümne aastaga saavad siin kir-
jeldatud projektid valmis, aga Kuldne Miil hakkab pikenema – kõik on pidevas arengus. Kui räägime Kalaranna tänava pikendamisest Kopli tänavani, siis taas Eesti äri kõrgemasse ešeloni kuuluvale Alexela grupile kuuluvad positsioonid Tööstuse tänava ja Kopli tänava vahel. Selle arenduspiirkonna nimi on Krulli kvartal. Sellise lisanduvate elanike mahu teenindamiseks vajab piirkond täiesti uut transpordiskeemi. Kuldse Miili arendajate töögrupp koostöös
18
Kas kevadine kriis mõjutas kuidagi ka Kuldse Miili arendusi peale linnahalli, mis tulenes Tallinki kui laevafirma pihtasaamisest? Iga kriis algab millestki ja lõpeb millegagi. Ühtlasi eraldab kriis kvaliteetsed projektid mittekvaliteetsetest, raputab ebavajalikku maha ja paneb arendajad oma plaane efektiivsemaks häälestama. See kriis ei ole veel kriisina meie majandusse jõudnud ja on erinevaid analüütikute arvamusi, kas sellele ehmatusele järgneb kriis või mitte. Kui me räägime Kuldsest Miilist, siis statistika ütleb, et kallite korterite müügihinnad ja äripindade üürihinnad ei ole muutunud. Praegune ehmatus mõjutas pigem odavamapoolset järelturgu ja paneelmajade piirkondasid. Kalli kinnisvaraga läks vastupidi. Kuna osa arendusi pandi pausile, tekkis olemasolevates suurem tung ja huvi kallimate korterite vastu. Üks põhjus võib olla pakkumise vähenemine, teine põhjus vahest see, et viimaste aastatega on ettevõtetel ja ka eraisikutel kogunenud päris palju vaba kapitali, mis nüüd paigutati reaalsesse varasse – real estate. Ka ärikinnisvara müügid, mis me oleme pärast märtsikuud Kuldsel Miilil teinud, on kõik olnud meie müügija üürihindade rekordtasemetel tehingud. Praegune turuseis näitab, et kallim kinnisvara ei saanud kevadise ehmatuse tagajärjel pihta ja et Kuldse Miili piirkond on eriline.
Parkimiskoht, panipaik ja notarikulud tasuta!
Liikuri Kvartal Uued kodud Lasnamäe alguses on sissekolimiseks valmis bonava.ee/liikuri
Esimestele ostjatele köök tasuta!
Mõtuse Kodud Esinduslik kortermaja Kristiines – Sinu privaatne linnakodu roheluses bonava.ee/motuse
bonava.ee Parkimiskoht, köök, panipaik ja notarikulud tasuta!
Uus-Mustamäe Kaasaegseim ja mugavaim elukeskkond kodusel Mustamäel bonava.ee/mustamae
Esimesele 10-le ostjale köök, parkimiskoht ja panipaik tasuta!
Järveotsa Kodud Uued kaasaegsed kodud Haaberstis nüüd müügis bonava.ee/jarveotsa
Tere tulemast koju
UUSARENDUSED
Tallinnas & Harjumaal
Kui kujundad kööki: millised lahendused on praegu moes? Foto: Kam Idris / Unsplash
Köök on koht, kus perekond alustab ja lõpetab üheskoos päeva ning kus aina rohkem võõrustatakse külalisi. Seda enam pannakse köögi kujundamisel rõhku ka kujundusele ja mugavusele. Mida köögi kujundamisel tähele panna? Toimetas: Riina Palmiste
Nutikad köögid
Ei tule vast kellelegi üllatusena, et tänapäeval, kus masinad vahetavad üha enam inimesi välja ja nutikus on muutunud justkui omaette moesõnaks, on tehnoloogia üle võtnud ka köögid. Me ei räägi ainult vingetest kodumasinatest. Tänapäevases köögis saab tehnoloogiat näha kõikjal – kraanikaussidest valgustuseni välja. Paljud köögid ehitatakse juba selle mõttega. Vanematele köökidele lisatakse aga mitmesuguseid sensoreid ja masinaid, et enda elu mugavamaks teha. Lihtsamate lisade seas on liikumissensoriga kraanid, mis tunnetavad, kui käed alla pannakse. Külmkapid, mis annavad märguande, kui toiduasjad hakkavad otsa saama. Peale selle kohvimasin, mida on võimalik programmeerida valmistama kohvi õigeks ajaks. Kindlasti ei tohi unustada ka valgustussüsteemi, mida on võimalik nutitelefonist kontrollida. Selliseid lahendusi on lõpmata palju.
Tumedates toonides kapid
Kuigi valged kapid on ajatud ja sobivad pea igasse kööki, võib täheldada nende populaarsuse langust. Valge asemele on trüginud tumedamad toonid – must, tumesinine, smaragdroheline. Sisekujundajate sõnul lisavad tumedad kapid kööki elegantsust ja loovad luksuslikuma õhkkonna, mida heledamad toonid ei suuda. Siiski tasub olla ettevaatlik, et tumedad kapid kogu tähelepanu ruumis endale ei võtaks.
Lihtsam kujundus
Koduomanikud kalduvad köögis eelistama lihtsamat kujundust ja uusi huvitavaid materjale, näiteks mitmesuguseid
komposiit- ja ümbertöödeldud materjale. Üha enam loobutakse kõrgel asuvatest ebamugavatest seinakappidest, et muuta köök visuaalselt suuremaks ja valgusküllasemaks. Hoiustamiseks kasutatakse rohkem avatud riiuleid – populaarne materjal on puit ja aina enam ka metall. Põnevaks lahenduseks on ka läbipaistvad klaasist ja metallist ülemised kapid.
Läbi mõeldud asjade hoiustamine
Kvarts
Jätkuvalt on väga populaarsed puidust põrandad, kuid aina rohkem tähelepanu on hakanud saama ka keraamilised plaadid. Kusjuures keraamiliste plaatide värvi- ja mustrivalik on tunduvalt suurem kui varem. Näiteks on võimalik plaate saada üsna tõetruu puidumustriga. Ka plaatide suuruse valik on märgatavalt laienenud.
Kallimate köögitööpindade puhul on jätkuvalt kõige populaarsem valik kvarts. Materjal on väga kõva ja peab peaaegu igavesti vastu. Peale selle on seda lihtne hooldada. Kui kvartsist tööpinnad alguses turule tulid, oli peamine mure värvivaliku vähesus. Ajaga on see muutunud – praeguseks on võimalik saada kvartsist tööpindu mitmetes värvides ja erinevate mustritega. Sellel aastal koguvad populaarsust soojemad ja neutraalsemad toonid. Paljud koduomanikud eelistavad pigem halli, pruunikashalli või valget. Mustrina on hakatud eelistama rohkem soonelisust. Ei saa mainimata jätta ka kraanikausse, mis on tehtud tööpinnaga samast materjalist. Need loovad köögile palju puhtama välimuse ja teevad koristamise lihtsamaks.
Üks häirivamaid asju köögis on ruumi raiskamine. Üha enam soetavad koduomanikud eritellimusmööblit ja on oma vajadused viimseni läbi kalkuleerinud. Rohkem kohtab uutes köökides nutikaid sahtlisüsteeme ja väljatõmmatavaid kappe.
Keraamilised plaadid
Mitmeotstarbelised köögisaared
Köögisaared pole enam midagi, mida väiksesse ruumi kuidagi ära mahutama peab. Nendest on saanud köögi üks tähtsamaid punkte. Sellel aastal on populaarsed suuremad köögisaared, kus on võimalik asju hoiustada, väiksemaid kodumasinaid peita ja pakkuda ka täiendavaid istekohti. Avatud planeeringuga kodudes võib köögisaar ulatuda isegi elutoani.
22
Loodusega ühendumine
Koduomanikud ühendavad aina rohkem enda kööki verandaga. Lisatakse uksi, et kiirelt õue pääseda. Kõige populaarsemad on klaasist uksed. Veel vahetatakse väikesed aknad suuremate vastu. See on küll keerulisem töö, kuid enamasti mitte võimatu.
Rohkem värvi
Aina rohkem inimesi katsetavad enda köökides värvidega. Köögis veedetakse väga palju aega, seega pole üldse halb mõte sinna natukene enda lemmikvärvi lisada. Värve saab näha nii kappidel, köögisaartel kui ka seintel. Sellel aastal on populaarsed julged sinised ja rohelised toonid.
Isikupärased kubud
Õhupuhastajad ei ole enam ainult praktilised elemendid, mis peavad kindlasti pliidi kohal olema. Võib öelda, et kubust on saanud köögi üks olulisemaid aksessuaare. Avatud planeeringuga kodude juures on õhupuhastaja ka teistest tubadest näha, seega võiks see eriti silmapaistev olla. Allikas: moodnekodu.ee
UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal
Foto: Shutterstock
Millised uued suunad on korterite sisustamisel praegu moes? Kvaliteet ja naturaalsus OCCO brändijuht Kadri Karjatse ja sisedisainer Julija Steptšenko 1. Tarbijakäitumine muutub stabiilsemaks ja läbimõeldumaks. Otsused, mis puudutavad interjööri ja mööblivalikut, põhinevad kliimaneutraalsusel. Tähelepanu on suunatud toote ajaloole: millest ja kuidas see on toodetud ning kes on tootja. Disain peab olema kvaliteetne, atraktiivne ja samas “roheline”. Rohkem kasutatakse naturaalseid materjale, ka põrandatel ja seintel, viimaste puhul näiteks savikrohvi ning naturaalseid kohupiimavärve. Vaibad on samuti naturaalsed: vill, bambus, siid. Sel hooajal ja järgmiselgi aastal on paljud aksessuaarid inspireeritud taimemaailmast, imiteerides selle kuju või vormi. Näiteks suuremustrilised vaibad ja tapeedid, millel on kujutatud lille- või taimemotiivi või muud looduslikku elementi. 2. Väliskeskkond (rõdu) võtab n-ö teise elutoa rolli. Välimööbel on disainitud selliseks, nagu
oleks see just elutoast õue kolinud: kõrgetasemeline tekstiil, eriline mugavus, elegantsus. 3. Tehnoloogia muutub aina mitmekesisemaks, kasutajasõbralikumaks ja on kohandatud inimeste igapäevastele ning praktilistele vajadustele mõeldes. Mööblilahendused muutuvad tehnoloogiliselt multifunktsionaalsemaks, näiteks öökappide ja köögisüsteemide sisseehitatud lisad, diivanid jätavad meelde istujate individuaalseid soove jm. 4. Fookuses on isikupära. Inimesed soovivad kiirelt muutuvas infotehnoloogilises maailmas saavutada võimalikult omanäolise ja läbimõeldud lahendustega kodu. Pööratakse suurt tähelepanu dekoorile ja nn designer piece’idele. Moes on originaalkunst. Varem sellist dekoori läbimõeldust kindlasti polnud, pigem krahmati kokku, mis meeldis, või jäeti pinnad hoopiskis poolikuks või tühjaks.
Julgetakse rohkem katsetada – varem oli rohkem näha monokroomset interjööri, nüüd aga mängitakse värvide ja tekstuuridega, otsitakse erinevaid põnevaid lahendusi ning usaldatakse sisekujundajat üha rohkem. 5. Ruumide puhul hinnatakse endiselt avarust ja õhku. Piirid erinevate ruumide vahel on hägusad ja tsoneerimiseks kasutatakse üha rohkem mööblit. Heaks näiteks on mooduldiivan, millega saab luua erinevaid ja põnevaid istumisvariante. 6. Üha rohkem hinnatakse professionaalset sisehaljastust. Kuidas panna kokku sobiv taimevalik, mis aitab hoida sobivat õhuniiskuse taset, värskendada interjööri ja pakkuda üleüldiselt võimalikult kvaliteetset puhkekeskkonda.
Praktilised ja mugavad aknakatted
Nutikas seade üksi ei tee kodu targaks
Sisearhitekt Anita Karma
Mark Melts, Jung
Eelistatakse minimalistlikus võtmes stiilipuhast lahendust, mis on loodud kas naturaalsetes helgetes toonides või julges kontrastis musta või mõne muu jõulisema värviga. Mis aga uute kodude kujundamisel ehk uue asjana üha enam silma hakkab, on see, et lisaks funktsionaalsele mööblile soovivad kliendid üha enam praktilisi ja silmale ilusaid aknakatteid. Majad asuvad lähestikku ja privaatsus on olulisel kohal. Kardinakangad muudavad iga ruumi õdusaks ja lisamugavuseks on võimalik paigaldada kardinasiinile mootor, mis vaid ühe nupuvajutusega liigutab kardinad soovitud suunas akna eest ära.
Tihti on kodus nutikaid seadmeid, mida on võimalik telefonist sisse-välja lülitada ja mille töötamist saab erinevate rakenduste abil juhtida. Senikaua, kuni need ei ole ühendatud ühtsesse süsteemi, on tegemist eraldiseisvate nutikate lahendustega asjade interneti maailmas. Targast kodust saame rääkida siis, kui erinevate nutikate lahenduste juhtimine ühendatakse ühtsesse targa kodu süsteemi. Milliseid seadmeid targa kodu süsteemi liita, on mõistlik jätta omaniku enda otsustada. Inimeste elustiilid ja vajadused on erinevad,
seetõttu ei ole mõistlik pakkuda välja standardset lahendust, mis sobib kõigile. Küll aga on Eestis trendiks, et esmalt huvituvad inimesed targa kodu süsteemidest seoses kütte- ja turvalahenduste kasutuselevõtuga. Inimesed tunnevad huvi ka valgustite juhtimise ja kardinate liigutamise automatiseerimise vastu, mis lisab koju mugavust. Iga uus seade targa kodu süsteemis loob kasutaja jaoks juurde mugavust ja ka kulude kokkuhoidu. Millised seadmed lõpuks targa kodu süsteemi jõuavad – see sõltub kasutaja elustiilist ja harjumustest. Foto: OCCO
Foto: Shutterstock
23
KENTMANNI28.EE
Väärikad kodud väärikal tänaval EHITUS ON ALANUD!
Egert Milder Kentmanni 28 arendusjuht
egert.milder@k28.ee +372 514 2662
Kummardus loodusele: selle aasta värvid ja materjalid interjööris
UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal Selle aasta sisekujundusprojekte ühendavad märksõnad lakoonilisus, lihtsus ja mugavus. Interjööris teevad üha enam ilma loodustoonid, dekoratiivsed tekstuurid ja lihtsad, kuid kaunid kujundid. Palju kohtab looduslikke elemente, näiteks traditsioonilist puitu ja kivi, rohelust, elavat loodust. Pole siis üllatav, et disainerid on nimetanud ka aasta sisekujundusvärviks just rohelise. Toimetas: Riina Palmiste Fotod: Shutterstock Vaatame kohe lähemalt, milliseid moesuundi on selle aasta interjööris märgata.
Looduslikud materjalid ja metall
Mõned tehismaterjalid võivad olla küll lihtsamini hooldatavad ja kestavad kaua, kuid paljude koduomanike ning sisekujundajate sõnul pole miski naturaalsete materjalidega võrreldav. Kivist või puidust tööpinnad või põrandad on omapärase välimuse ja tundega. Lisaks on need ainulaadsed – mitte kellelgi ei saa täpselt samasugust olla, sest loodus on niivõrd meisterlik ning loob iga kivi ja puidutüki oma erilise mustriga. Selle aasta interjöörimoes on märgata tumeda puidu buumi. Tume puit toob ruumide kujundusse atraktiivseid värvitoone: šokolaadi-, kastani- ja kohvivarjundeid. Tamme- ja mahagonipuu kasutamist võib kohata mööblidetailides, seinte- ja põ-
25
UUSARENDUSED
Tallinnas & Harjumaal
randakattematerjalide seas. Endiselt kasutatakse metalli ning seda kõigis variatsioonides, alates hõbeda- ja kullatoonist kuni teraseni.
Populaarsust kogub Japandi stiil
Japandi stiil on nimekombinatsioon sõnadest japan + scandi. Skandinaavia ja Jaapani disainitraditsioonidest on võetud mõlema stiili parimad omadused: funktsionaalsus, vormide lihtsus, erksate nüanssidega naturaalne värvigamma ning minimaalne dekoor. Kui Skandinaavia trend eelistab jahedaid valgeid ja
halle värve, siis idamaine nüanss toob esile soojad toonid ning tasakaalustab kogu õhustikku.
Võidukäiku teevad rahulikud ja loodusest inspireeritud naturaalsed toonid
Tundub, et praegu hindavad disainerid ja värvitootjad kõrgelt kõiki meie metsadest, heinamaadelt ja mereavarustelt pärit rohekassiniseid värvitoone. Üheks disainerite lemmikuks on kujunenud veesinine (Water Blue) värvitoon. Sinist pakutakse korraga kolmes
ja just tumedas toonis: sensatsiooniline klassikaline sinine (Classic Blue), heledam koobaltsinine (Bright Cobalt) ja mereväesinine (Navy Blue), mis on sügavalt tumesinine, peaaegu must, toonilt luksuslik ning elegantne värv. Soovitatakse ka tumedat, summutatud purpurvioletset (Purple Violet), ja asuursinist (Azure Blue) värvitooni, mis näevad välja värskete ning moodsatena ja mida saab interjööris taustavärvina kasutada. Pikka eluiga ennustatakse ka hallidele toonidele, eriti just sinakashallile (Blue Grey), samuti kahvatupruunile (Pale Brown), beežikaspunasele
26
(Beige Red) ja peente variatsioondega pärljasroosale (Pearl Pink). Kanarbikulillat (Heather Violet), öösinist (Night Blue) ja purpurpunast (Purple Red) võib edukalt kombineerida vanaroosaga (Antique Pink), või Capri sinisega (Capri Blue), mis teeb ruumi maskuliinsemaks. Lilla mõjub hästi ka pisikeste või suuremate detailidena, näiteks seda tooni köögimööbel on põnev vaheldus valgele või mustale. Sisekujundajad kasutavad praegu julgelt ka helerohelisi värvitoone. Paljud peavad piparmündirohelist (Mint Green) selle aasta kõige menu-
UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal
kamaks tooniks, seda kasutatakse ohtralt ka seinakatete ja tapeetide juures. Mööbli heledad puittekstuurid aitavad münditoonil siseruumis soovitud soojust luua. Jätkuvalt on trendikad ka valged värvitoonid, nagu pärlvalge (Oyster White), elevandiluuvalge (Ivory), kreemvalge (Cream) ja papüürusvalge (Papyrus White). Ühevärvilises heledas interjööris saavutatakse vauefekt roheliste lopsakate toataimede ja lilledega. Disainerid soovitavad siseruumides eksperimenteerida ka sinepikollase (Mustard Yellow) või ookerkol-
lasega (Ochre Yellow). Need toonid leidsid rohkelt kasutust ka möödunud sajandi alguse juugendstiili juures või sajandi keskpaiga Skandinaavia disainis.
Üha enam kohtab tumedaid ja dramaatilisemaid toone
Mustadest toonidest eelistavad disainerid grafiitmusta (Graphite Black) või umbrahalli (Umbra Grey), ent kõige moodsamaks mustaks värvitooniks peetakse ikkagi sügavat musta (Jet Black). Dramaatilist musta on hea ühendada valge-halli värvipaletiga,
mis on ka järgmisel aastal sisustusvärvidena trendikad, eriti helehall (Light Gray) oma variatsioonidega. Moes on ka kõik heleda varjundiga suitsused ja tuhmid loodusvärvid, nagu kahvatupruun (Pale Brown), heleroheline (Sap Green), valkjasroheline (Pastel Green), reseedaroheline (Reseda Green), kõrkjaroheline (Reed Green) ja kahvaturoheline (Pale Green). Sõnajalaroheline (Fern Green) toon on seintele sel hooajal ideaalne valik. Lisaks võite paigutada ruumi populaarseid metsamotiividega fotopaneele või freskosid. Heledad hallikasrohelised värvitoonid näevad eriti
27
loomulikud ja soojad välja just maamajade interjööris, kus vau-efekti saavutamiseks võib lisada halli ning lillat, ammutades inspiratsiooni äikese-eelsest pilvisest taevalaotusest.
Au sees on käsitöö
Aina enam on populaarne kõik, mis on käsitöö. Olgu selleks siis põrandaplaadid või käsitööna valminud valamu. Tundub, et maailm hakkab masstootmisest väsima ja kodukujunduses otsitakse aina enam isikupära. Allikad: Liia Koreline: Arco Vara blogi; moodnekodu.ee
UUSARENDUSED
Tallinnas & Harjumaal
bane – see kutsuks seal aega veetma –, kuid samas mitte liiga mugav. Koht on mõeldud siiski tööks, mitte keskpäevasteks uinakuteks.
5. Kodukontor eriliseks
Kui kodukontoriks on võimalik kasutada suuremat pinda või lausa eraldi ruumi, tuleks võimalusest kinni haarata. Uus seinavärv või tapeet eristab töönurga ülejäänud elupinnast ja teeb töölainele lülitumise hoopis hõlpsamaks.
6. Lase valgus sisse
Erinevalt eelmisest soovitusest pole paljudel kodukontori jaoks suurt eraldi ruumi. Sel juhul tasuks töönurk paigutada võimalikult valgusrohkesse kohta – naturaalne päevavalgus muudab väiksed kohad ruumikamaks. Lisaks peletab aknast paistev päikesekiir unisust ja aitab tööle keskenduda.
Seitse näpunäidet kodukontori sisustamiseks Praegusel ajal töötavad paljud meist kodus. Veel enam – seoses kodukontoritega hakkavad mitmed ettevõtted mõistma, et see võib kallite rendipindade asemel olla optimaalne lahendus. Kindlasti on kodus töötamisel mitmeid plusse ja miinuseid. Kuidas aga kodukontorit sisustada, nii et tööproduktiivsus ei kannataks?
Tekst: Taavet Kase Fotod: Shutterstock
1. Tee töönurk eksklusiivseks
Elutoas diivanil või köögilaua taga töötamine võib olla küll mugav, ent liiga koduses õhkkonnas ei pruugi õiget töömeeleolu tekkida. Eraldi töönurga loomine aitab kaasa produktiivsusele ja inspireerib. See ei pea olema midagi ülemäära uhket – töö jaoks tuleks lihtsalt üks kindel koht luua.
2. Lisa rohelust
Taimede lisamine töönurka aitab kodukontorile kõvasti kaasa. Tänu rohelusele on töönurgas kergem pikki tunde veeta. Vahepeal piisab vaid ühest-ka-
hest potitaimest, et kodukontori atmosfäär täielikult muutuks.
3. Kunst inspireerib
Nii nagu kontoriski – inimesed kaunistavad oma laudu piltide või väikeste kujukestega. Samamoodi võiks koduski töönurka lisada natuke kunsti. Olgu selleks siis mõni motiveeriv tsitaat või lapse joonistatud maja-päike-issi-emme-šedööver.
4. Hygge, hygge, hygge
Hygge on taanikeelne termin, mis väljendab kodus valitsevat hubasust. Kodukontor peaks olema piisavalt hu-
30
7. Organiseeri oma töönurk
Organiseerimata töönurgas ei saa teha organiseeritult tööd, see lihtsalt ei toimi. Hoolimata sellest, et lapsed on elutoas võib-olla täieliku katastroofi korraldanud, võiks kodukontoriks mõeldud koht olla korras ja optimaalselt paigutatud. Allikas: realsimple.com