Vastutustundlik Ettevõtlus (Oktoober 2021)

Vastutustundlik

Ettevõtlus Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Oktoober 2021

Vastutustundlik Ettevõtlus

TOOTJAVASTUTUSORGANISATSIOON

SORTEERIMINE

ON LIHTNE! TVO on koostöös kodumaise, vineerist toodete disaini ja tootmisega tegeleva ettevõttega Sortaider OÜ loonud stiilse kogumislahenduste komplekti kontoritele, mis aitab muuta jäätmete liigiti sorteerimise mugavaks ja lihtsaks.

2

OKTOOBER 2021

K

uni viit eri liiki jäätmeid mahutavad kogumisvahendid on tähistatud graveeritud sümboliga ja kasti kaane siseküljel on detailsem info vastava jäätmeliigi kogumise põhimõtetega.

Sinu ettevõttele sobiva kontorilahenduse saad kokku panna TVO e-poes. Vali just sellises suuruses ja koguses erinevate jäätmeliikide konteinereid ning konteinerite sisse käivaid kilekotte, nagu soovid. Samast kohast saad tellida pakendite äraveo.

Kolm nõuannet, kuidas kontoris lihtsamalt sorteerimisele üle minna:

kaardista oma ettevõttes need kohad, kus jäätmed tekivad, ja kaota kontoris ära kõik alternatiivid jäätmetest vabanemiseks, eriti lauaalused prügikastid;

kui otsustad jäätmete liigiti sorteerimisele üle minna, anna sellest teada oma töötajatele. Selgita ja põhjenda oma otsust, nii on inimestel muutustega kergem kohaneda; vajadusel kutsu appi TVO, kes teeb töötajatele põhjaliku koolituse, kuidas kõige õigemini jäätmeid sorteerida.

Sorteerivatele kontoritele oleme loonud tunnustava märgise, mida saab kasutada nii kontori uksel kui ka e-kanalites.

Sorteerimislahendustega tutvuda ja tellida saad aadressil www.tvo.ee/sorteerimislahendused.

Aitäh, et hoolid keskkonnast! #lihtne

Vastutustundlik Ettevõtlus

PERSOON

Vastutustundlik ettevõtlus ei toimu kellegi ega millegi arvelt,

vaid loob lisaväärtust ühiskonnale 21. sajandi üheks teravaimaks probleemiks nii ühiskonnas tervikuna kui ka selle kõikides allhoovustes on meie tegevuse keskkonnamõju, sellega seotud ühiskondlikud suhted ja individuaalse vastutuse tajumine.

Ettevõtlus ei ole erand ja aina enam tõuseb ka ärisuhetes määravaks kellegi roheline jalajälg, sotsiaalne vastutus ja üldine töökultuur.

TEKST: MARTIN HANSON

muutused ja kõik saab alguse inimesest endast,” selgitab Dreimann.

Inimene ei tohi juuri alla kasvatada

Kui me räägime aga laiemalt ettevõtte vastutusest, siis saame rääkida päris mitmest olulisest harust: ettevõtte vastutus loodus ees, keskkonnale mõjuva jalajälje üldine suurus, vastutus ühiskonna ees, vastutus oma töötajate ees, riigi ees. Kuid ka sellest, millist vastutust võiks ettevõte enda suhtes ootata nii oma töötajalt, riigilt kui ka ühiskonnalt tervikuna.

“Mina vaatan näiteks töötajate suhtes käiva vastutuse juures otsa ka sellele aspektile, milline on selle

konkreetse inimese väärtus ja roll nii tööl olles, peresuhetes, ühiskonna liikmena. See tähendab, et inimese tööle rakendamisel ei saa jääda nii kliiniliseks, et mina annan raha ja saan vastu mingi hulga töötegemist. Töötaja ebaedu puhul on selle mõju hoopis laiem. See laieneb ettevõttele, kogukonnale, ühiskonnale, riigi toimimiseni välja. Sellele tuleb mõelda nii inimest tööle võttes, kui ka töösuhte lõpetamisel,” selgitab Dreimann.

Veel üks oluline 21. sajandi uuendus ettevõtja ja töötaja suhetes on selle suhte raamidest välja astumine. Kui varem olid hierarhiad töökohtades väga jäigad, inimene võeti tegema väga kindlat

tööd ja liikumine süsteemi sees oli raske. Tulenes see siis olukorrast, kus inimese tööle valiku kriteeriumiks oli puhtalt haridustase või varasem kogemus või hoopis ettevõtte kultuuriline seisukoht.

“Praegu pole enam võimalik asju ajada nii, et on juht, siis tema all väiksem juht, siis veel väiksem juht ja siis töötaja. Tänases maailmas on kõik töötajad üsna ühel pulgal, olgugi et tööd on erinevad. Mõte on selles, et inimestel peab olema ka tööl pigem kommuunitunne, et tehakse asju koos, minu tööl on mõte ja ma saan inimestelt selle kohta nii tagasisidet kui saan ka ise enda ideid kommunikeerida. Lisaks tähendab see ka seda, et inimese saa-

P

akendite kogumise ja käitlusega tegeleva Tootjavastutsorganisatsiooni OÜ (TVO) juhatuse liige Kristiina Dreimann ütleb, et muutused on Eestis pigem aeglased tulema, kuid me ei erine selles osas väga muudest Euroopa riikidest. Selge on see, et mõnes valdkonnas on olukord parem, mõnes halvem, kuid ootuspäraste muutuste elluviimine võtab aega, seda enam, kui räägime inimeste mõtlemise ja käitumise muutmise vajadusest.

“Minu meelest on küsimus kaugelt keerulisem kui see, et iga ettevõte peaks vastutama oma territooriumil toimuvate tegevuste mõjude eest looduskeskkonnale ja ümbritsevale kogukonnale. See on ütlematagi vajalik, kuid tegelikuks mõjuks peaksid muutuma alustalad, kuidas kogu maailma tootmise- ja äriaheleid nähakse. Me oleme küll siin väikeses Eestis tegevad, kuid ikkagi osalised suurest globaalsest turust. Seda nii tarbimise kui ka toorme mõttes. Muutused saavad olla lokaalsed, kuid veel olulisemad on globaalsed

TVO juhatuse liige Kristiina Dreimann

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

Fotod: TVO

Reklaam: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@ekspressmeedia.ee

Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

OKTOOBER 2021 3

Vastutustundlik Ettevõtlus vad organisatsiooni sees vabamalt liikudes endale ideaalseima töökoha leida,” räägib TVO juht.

Täpsemalt tähendab see seda, et tänapäevases organisatsioonis on oluline, et töötajad otsiksid pidevalt viise, kuidas leida endale töö, milles nad on parimad, mitte ei pea jääma konkreetse, töövõtulepingus oleva tegevuse juurde. See tagab arengu nii ettevõttele kui ka töötajale endale. Dreimann ütleb, et palkamine käib aina enam selle järgi, milline on inimene – tema väärtused, motivatsioon, arenguhuvi ja kirg millegi tegemise vastu – inimene võib tulla tegema ühte tööd, kuid avastada ennast olukorras, kus liigub tegema mõnda täiesti teist töölõiku.

“Me kõik teame arenguredelit “sekretärist ettevõtte juhiks”, kuid veelgi olulisem on nii-öelda vertikaalne liikumine. See tagab, et töötaja on valmis veel enam panustama, ettevõte areneb ja kokkuvõttes võidavad nii inimene, ettevõte, töötaja pere, ühiskond ja ka riik,” lisab Dreimann.

Hoia seda, mis on sinu ümber

Dreimann defineerib laiemalt ka ettevõtte vastutuse mõtte: ära tee midagi kellegi ega millegi arvelt.

PERSOON

Foto: Oleg Hartsenko

Seda siis looduse, töötajate, tarbijate, koostööpartnerite, konkurentide jne arvelt. TVO tegeleb keskkonnavaldkonnas, on täpsemalt partner ettevõtetele nende pakendite kokku korjamisel ja taaskasutuse korraldamisel.

“Kõige lihtsam on võtta ettevõttes seisukoht, et tööd tehakse selliselt, et kasu ühiskonnale on suurem kui tekitatav kahju. Reaalsus on see, et täiesti ilma negatiivset mõju

omamata pole võimalik, kuid sellisel juhul peaks fookus olema pideval parendamisel. Kui me räägime tööstusettevõtetest, siis peaks alati olema selge, kust tuleb toore, millest midagi toodetakse ja mis on selle saamise konkreetne jalajälg.

Edasi tuleks ise toota kõike selliselt, et jäätmeteke oleks minimaalne, et igast ressursist võetaks välja maksimum. Ning lõpetuseks peaks olema lõpptoode selline, mida on ka-

Autospordile õlg alla!

Oras Metall OÜ on asjalik ettevõte, kes oma põhitegevuse kõrvalt jõuab panustada nii noorte tulevikku kui ka autosporti. Ettevõte võtab osa erinevatest ralliüritustest ja võistlustest, osaledes seal ka ise võistlejatena.

O

ras Metalli rallimeeskonda kuulub ettevõtte enda tuumik ning samal ajal toetatakse ka teisi, kes rallis ja autospordis kaasa teevad. Kindlaks sooviks on ka edendada noorte seas huvi autospordi vastu ja pakkuda lastele võimalust autosid lähemalt tundma õppida, nii et nad saaksid varakult

4

OKTOOBER 2021

vajalikud oskused ning ohutud sõiduvõtted auto juhtimiseks, samuti õige turvavarustuse kasutamise kogemuse ja miks mitte, oma esimese võistluskogemuse.

Ettevõtte juhataja Sven Oras ja müügijuht Kristo Aroella seisavad sirge seljaga selle eest, et nende juhitud projekti Noored Roolis

raames saaks iga noor poiss ja tüdruk, kellest võib samuti sirguda meie tulevane talent, võimaluse enda arendamiseks ning head suhted autospordiga. Too ka oma laps rajale ja veeda üks mõnus päev pere seltsis, nautides erinevaid tegevusi.

Kui soovid samuti ettevõttega helgemasse tulevikku ja noorte arengusse panustada, siis võta ühendust projekti eestvedajatega, pane projektile õlg alla ning ole ka teistele eeskujuks!

sutamise järel võimalik taaskasutada,” mainib TVO juht.

Siia ongi paljuski maetud koer, miks paljud ettevõtted ei saa Dreimanni poolt mainitud viisil tegutseda. Tootmiseks vajaliku toorme päritolu ei saa tihti valida, sellele ei saa esitada endapoolseid nõudeid.

Teiseks on turul olev nõudlus pigem odavama hinna suunas kui selle suunas, et makstaks toote eest realistlikku hinda.

“Paljuski on täna olukord, kus ettevõtted ei maksa tegutsemise eest reaalset hinda, ei toorme, ei tootmise, ei lõpptoote utiliseerimise eest. Kuskil seal vahepeal või täitsa lõpus maksavad need odavad hinnad kinni inimesed ja riik. Loomulikult soovivad ettevõtted saada kõike endale vajalikku võimalikult odavalt ja kuni neile seda kas riikide või teiste ettevõtete poolt võimaldatakse, ongi muutuseid raske ellu viia. Mina usun, et kui ettevõtted peaksid kõige eest – kütused, tooraine, vesi jne – maksma reaalset turuhinda, peaksid nad hakkama tegema ka põhimõttelisi ümberkorraldusi selles, kuidas nad oma asju ajavad,” räägib Dreimann.

See tähendab seda, et enam ei saa seniste tehnoloogiatega ja tegutsemispõhimõtetega edasi min-

Vastutustundlik Ettevõtlus na, tuleb leida paremaid tehnoloogiaid oma toote valmistamiseks, paremaid materjale, oluliselt arenenumaid innovaatilisi lahendusi, et anda toorainele kordades suurem lisandväärtus. Samuti mõtlema sellele, kui pikk on toote eluiga, mis saab tootest pärast selle eluaja lõppu. Dreimann usub, et kahjuks on praegu veel ikkagi rahakott see, millele lüües saab asju kiiremini paremuse poole lükata. Nii ei saa panna lõpuni kogu vastutust vaid ettevõtja või tarbija kaela.

“Ettevõte võib soovida olla parim, rohelisem, puhtam, kuid alati ei olegi see võimalik kas tänu puudulikule seadusandlusele, ebavõrdsele turuolukorrale või konkurentsile. On vähe neid, kes suudavad selles olukorras vastuvoolu ujuda. Neid on, kuid neid on üksikuid,” selgitab TVO juht oma seisukohta.

Küsimus on nagu ikka informatsioonis

Ühe lahendusena, kust võiks aga hakata ettevõtte vastutus pihta ja mis võiks olla pikas perspektiivis ka mõjutaja, mis paneks laiemas pildis olukorra paremuse suunas liikuma, on täpsema informatsiooni omamine iga ettevõtte reaalse jalajälje osas. Dreimann mõtleb siin au-

PERSOON ditit, mis võtaks vaatluse alla kogu ettevõtte tegevuse selle igas aspektis. See tähendaks, et oleks olemas ülevaade sellest, kuidas toimitakse ja sealt edasi saaks teha juba väga teadlikke valikuid.

“Hetkel on kahjuks sellise raporti tegemine kaunis keeruline, kui mitte võimatu, kuna paljut informatsiooni kaitseb konkurentsiseadus või ei anna seda välja teised ettevõtted või riik. Kui aga saaks panna sellise andmestiku kokku, saaks selgelt näha, kus on probleemid ja kuidas neid parandada. Enamasti tegutsevad ettevõtted samas võnkes, mis kõik teised tema ümber ja kui miski toimib, siis pole mõtet ka midagi ju muuta. Hea näide on roheline energia, mille päritolu saab jälgida ja millesse panustades suurendada nii enda vastutustunnet kui ka väärtust teiste silmis,” selgitab Dreimann.

Ka vastutustundlik kommunikatsioon on tähtis

Dreimanni sõnul tuleb aga veel ühe olulise vastutustunde markerina hoida korras ka ettevõtte siseja väliskommunikatsioon ehk see, kuidas ja milliste väljenditega ettevõte ennast ja oma tegevust reklaamib, tutvustab. Enamasti tahetakse

jätta endast paremat muljet ja kiputakse oma kiitmisega liiale minema. Keskkonnakaitses nimetatakse seda rohepesuks (greenwashing), kus pisikeste “roheliste” tegevustega – puude istutamine, filantroopia jne – ja sellele järgneva suure kommunikatsioonikampaaniaga jäetak-

www.efta.ee

se endast mulje kui looduskaitsjast.

Miks aga ei räägita sellest, kust ja kellelt ettevõte oma toorme tellib, millist energiat kasutab, kuidas on üles ehitatud kontori või tootmise jäätmekäitluslahendus, mis saab tema tootmisjääkidest jne?

“Selge ja aus kommunikatsioon

Vastutustundlik Ettevõtlus

PERSOON

Foto: TVO

on samuti vastutuse osa. Sellest sõltub ju see, kuidas kliendid või ühiskond ettevõttesse suhtuvad, kuidas neist mõtleb. Nii on lihtne inimesi uinutada, eriti olukordades, kus rohepesu peidab raskeid, valdkonnaüleseid probleeme,” räägib Dreimann.

Keskkonnaalase kommunikatsiooni vildakus aga on vaid üks osa suuremast probleemist. Sama toimub ka muude murede või puuduste peitmisel. Ettevõtte vastutustunne on ka see, et kõik, mis paistab välja, peaks olema korrellatsioonis sellega, mis tegelikult on ettevõttes toimumas. Sõnumid peavad olema õiged ja mitte liigseid lubadusi, “puhtakspesemisi” täis.

Tulevikus ei saa hakkama ilma roheliseks olemata

Kui vaadata tulevikku, siis aina enam saab selgeks, et ilma selleta, et ettevõte on reaalselt end ümbritsevat austav, hakkama ei saa. IT ja ehitussektoris nõutakse juba praegu vastastikku varem 6

OKTOOBER 2021

mainitud raporteid ühiskondliku ja keskkonnaalase vastutustunde kohta. Äri ei tehta nendega, kelle renomee selles vallas pole puhas.

Koostööotsuse tegemisel võivad tulevikus saada saatuslikuks lausa nii pisikesed detailid nagu teadmine, mida tehakse ettevõttes tekkiva kohvipuruga või kust ostetakse laelampide pirnid.

“Uuem generatsioon juba küsib neid küsimusi, millele ettevõtted ei oska vastata – kust tuleb tooraine, kui roheline on tootmine, kuhu läheb pakend? Ning just see uus generatsioon hakkab määrama siis ka seda, kuidas ettevõtted peavad tegutsema. Noored on väga palju enam loodusthoidvad ja keskkonnateadlikud, nendega ei saa ka enam manipuleerida, kuna nad tahavad teada ja on valmis detailideni uurima tooteid, mida tarbivad, ja lõpuks hääletavad ühtse ja jätkusuutliku kogukonnana,” selgitab Dreimann. Üks lahendus, mida Dreimann näiteks oma valdkonnas – pakendid – arvab lahenduseks olevat,

on ausus pakendite markeerimisel: pakendil olev märk peaks andma tarbijale teada, kas antud pakend jõuab Eesti jäätmekäitlussüsteemis uuesti tooraineks või on see tehtud materjalide kombinatsioonist, mida saab vaid põletada. Nii saab tarbija teha teadlikuma valiku tooteid ostes ja kindluse, et kui selle pakendi puhastab ja konteinerisse viib, siis sellest ka uus toode saab. Nii on aga TVO juhi sõnul valikuvõimalus antud ja Dreimann usub, et enamik otsustab ressursside säästmise kasuks.

Muutused on aeglased, kuid nendest ei pääse

Nagu ka varem juba mainitud sai, siis on Dreimanni hinnangul muutused veel aeglased tulema, kuid kindlasti on olukord praegu parem kui viis või kümme aastat tagasi. Pakendid on muutunud loodust säästvamaks, neid kogutakse, töödeldakse ümber ja igasugune prügi sorteerimine on peaaegu et norm – kui mingi inimgrupi pä-

rusmaa. Samas võiks kõike teha ikkagi palju paremini.

“Küsimusi on palju olnud, et kas peaks hakkama pakendite eest, prügi eest maksma või tegema süsteemi, nagu pakendiringlus on pudelite puhul. Iseenesest on sellel ideel jumet, kuid see peab algama ikkagi päris algusest: materjal, millest midagi tehakse, peab omama ka hiljem taaskasutamiseks väärtust. See peab olema müüdav ja kaubeldav, kellelegi vajalik. Pudelid ja purgid on selles osas väga hea näide, et need on pea täielikult taaskasutatavad.

Peame muutma mõtteviisi, kuidas elame, tarbime, ja mis saab kõigest siis, kui meile asjades enam väärtust pole,” lõpetab Dreimann mõttekäigu.

Roheliseks olemine, vastutuse võtmine ei peagi olema kerge, kuid ilma selleta ei ole ka enam võimalik. Oleme liiga pikalt sõitnud üksteise kukil – nõrgemate, vaesemate kukil –, vaja oleks kõigil ise oma tarbimine ja tegevus kinni maksta.

Vastutustundlik Ettevõtlus

SEB

Kas pank suudab peatada

kliimamuutused?

Kaks aastat tagasi, 2019. aasta septembris allkirjastas SEB vastutustundliku panganduse põhimõtted. Miks seda tehti ja mida see muudab, rääkisid Eesti SEB tegevjuht Allan Parik ja SEB jätkusuutlikkuse panganduse juht Evelin Allas.

M

iks on jätkusuutlik pangandus oluline ja miks peab sellest rääki-

ma?

Allan: Muutused kliimas on ilmselged. Maailma keskmine temperatuur on inimtegevuse tulemusena viimase 150 aasta jooksul tõusnud ligi 1,5 kraadi. Me kuuleme üha sagedamini ekstreemsetest kliimaoludust ja katastroofidest maailma eri paigus: metsapõlengud, üleujutused, kuumalained jms. Pangad on majanduse vereringe ja ühiskonna oluline osa, kes läbi oma finantseerimis- ja laenupoliitika saavad CO2 jalajälje vähendamise progressi toetada või pidurada!

Evelin: Peame otsima nutikaid, kestlikke võimalusi ja tehnoloogiaid süsinikujalajälje vähendamiseks. Kuidas ja millisest toorainest me toodame, kus ja kuidas kasvatame, millega liigume? Millest toodame elektrit? Kuidas me kütame ja jahutame oma elu- ja tööruume? Inimesed saavad oma elustiili ja tegevuste üle ise otsustada, aga pangad saavad suunata ettevõtteid läbi finantseeringute ja investeeringute.

Kuidas mõjutavad kliimariskid ja muu sellega seotu panga tegevust?

Evelin: Väga otseselt mõjutavad: milliseid projekte me finantseerime ja näiteks millistesse fondidesse paigutame klientide pensioniraha. Riskide mõjuanalüüs ja samuti kestlikku majandamist puudutav seadusandlus. Olulised tegevuse hindajad antud küsimuses on meie investorid ja kliendid.

Allan Parik

Evelin Allas

Allan: Üks näide. Oleme SEB grupis otsustanud, et me ei finantseeri enam uusi fossiilsetel kütustel baseeruvaid energiatootmise projekte ja samas oleme väga aktiivsed tuule- ja päikeseenergia projektide finantseerimises.

Milline roll ja mõju on pangal rohepöörde kontekstis?

Evelin: Otsest mõju avaldab kindlasti enda igapäevase tegevuse jalajälje vähendamine: paber, elekter, vesi, transport tööle, komandeeringud. Samuti see, kuidas me suuname teisele ringile kasutatud kontorimööbli, nõustajate kostüümid ja tehnika. Viimasel paaril aastal oleme toetanud paljusid turva- ja asenduskodudes elavaid lapsi IT-tehnikaga. Samuti koole üle Eesti – avanud arvutiklasse ja varustanud neid sülearvutitega.

Ikka selleks, et lastel oleks võrdsemad võimalused koroonaajal kodus õpinguid jätkata.

Lisaks meie tooted ja teenused: paberivaba kontor – teenindus ilma ühegi paberileheta, vaid digitaalne allkirjastamine. 2020. aastal oli see 167 km (kui panna paberipakid üksteise järel ritta) või ca 3-tonnise auto kaal paberi kokkuhoidu; biolagunevast materjalist pangakaart Maisic, pangakaart on valmistatud kokkupressitud söödamaisist, mitte plastist; roheline laen suurettevõtetele, mille toel on Eestis ehitatud mitmeid päikeseparke; roheline liising elektriautodele jne.

Allan: Kindlasti SEB rohelised laenutooted. SEB Grupp on selles vallas olnud pioneer – roheline võlakiri, roheline liising, roheline laen ettevõtetest klientidele. Lisaks käivitasime esimesena videonõustamise võimaluse, tänu millele hoiab kokku aega transpordi arvelt ja teenust on mugav kasutada. Ka CO2 jalajälg on väiksem. Kuid siin ei piisa ainult pankadest, vaja on kogu ühiskonna panustamist, sh riigi. Mitmes valdkonnas on vaja kaasajastada seadusandlust võimaldamaks laialdasemat

uute, säästlikumate tehnoloogiate ja rohelise energia kasutuselevõttu.

Evelin: Hea meel on tõdeda, et tagasiside kohaselt oleme Eestis jätkusuutlike initsiatiividega esirinnas – kuidas nõustame oma kliente ja millisel viisil pakume tooteid ja teenuseid oma klientidele. SEB on ainsana Eestis tegutsevatest pankadest jätkusuutliku kuldmärgise omanik.

See on strateegiline ja teadlik liikumine keskkonnasäästlikkuse suunas läbi oma nõustamiste ja toodete-teenuste.

Milliseid konkreetseid tegevusi olete rohepöörde kontekstis ette võtnud?

Evelin: Siinkohal tahakski öelda, et vastutustundlik pangandus on palju enamat kui rohepööre. Me väga selgelt tunnetame oma vastutust ühiskonnas laiemalt: oluline on olla klientidele finantspartner, nõustada investeeringute tegemisel, aga samas ei saa märkimata jätta ka seda, kui aktiivsed me oleme kogukondadesse panustamisel; värskeim projekt, milles SEB kaasa lööb, on Kood/Jõhvi (3300 kandidaati, vastu võeti 217 õpilast 16 riigist), mille toetaja-partner me oleme; iga-aastane ja väga oodatud rahatarkuse jagamine koolides üle Eesti; samuti on SEB-l juba rohkem kui 15 aastat SEB Heategevusfond, mille tegevusega aitame jooksvalt 1000 Eestimaal elavat last, kes hetkel elevad turva- või asenduskodudes.

Allan: Oleme aktiivsed ettevõtluse ja innovatsiooni toetajad. Näiteks saab tuua Junior Achievmendi, Ajujahi, eAkadeemia, innovatsioonikeskused Tallinnas ja Tartus. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud Kasvuprogrammi ning Master Cardi Lighthouse’i koostööprojekti.

Evelin: Samuti ei tohi ära unustada meie suurimat vara, need on meie töötajad. Töötajate seas läbi viidud rahuolu-uuringud on kinnitanud seda, et töötajate jaoks on oluline, et ettevõte on vastutustundlik ja jätkusuutlik ning toetab läbi oma tegevuse nii loodust kui ka kogukondi. Tihti tulevad töötajad ise välja ideedega, mida saaks meie

igapäevatöös paremaks või loodussõbralikumaks muuta, et olla keskkonnasõbralikumad – varem mainitud Maisic ehk biolagunev pangakaart on samuti üks hea näide ideest, mis reaalseks tooteks vormus.

Allan: Tänases konkurentsitihedas keskkonnas, kus võitlus talentide pärast on väga terav, ei ole vähetähtis ka konkurentsivõimelise motivatsioonipaketi pakkumine. Ühena vähestest Eesti ettevõtetest pakume oma töötajatele võimalust liituda tööandjapensioni süsteemiga. Sellega on liitunud üle 90% meie töötajatest.

Millega jätkusuutlikkuse valdkonnaga tegelev töötaja igapäevaselt täpsemalt tegeleb?

Evelin: Meil on hetkel fookuses kogu jätkusuutlikkuse temaatikaga seonduv seadusandluse kaardistamine, et olla ise valmis ja nõustada kliente uute seaduste valguses. Samuti vaatame üle oma pangasektori poliitikaid, et need oleks jooksvalt vastavuses ootustega. Kolmandaks tooks välja meie uute toodete ja teenuste valiku, mida soovime oma era- ja äriklientidele järjest enam pakkuda.

SEB Grupis on jätkusuutlikkuse teemaga tegeletud juba väga pikalt.

Teema on integreeritud ettevõtte pangastrateegiasse ja toetab äritegevust väga laiapõhjaliselt. Millistesse fondidesse raha paigutatakse, kas need on eetilised, rohelised või vähem rohelised fondid; kas me pakume klientidele keskkonnasäästlikke pangatooteid, milline on meie laenupoliitika, kas see toetab keskkonda, riskide hindamine, sh kliimariskid.

Kuhu jätkusuutlikkuse valdkond areneb ja mida on oodata 5–10 aasta kontekstis?

Evelin: See on väga kiirelt kasvav valdkond ja pankadel on siin suur roll nii suunanäitajana kui ka koordineerijana-toetajana.

Allan: Tervikuna on kriitiline esmalt saada pidama ja siis hakata sammhaaval vähendama keskkonda paisatavate kasvuhoonegaaside hulka. Nagu öeldud, see ei saa juhtuma üleöö, aga samme selles suunas on vaja astuda juba täna. Võti on roheline energia, sest see on alussisend kõigele muule.

OKTOOBER 2021 7

Põhjamaist kvaliteetterast.

Jätkusuutlik lahendus.

Suurepärast UV-kindlust (Ruv4) ning korrosioonikindlust (RC5).

Värv on väga püsiv, materjali on lihtne hooldada ja see on tänu toote pikale kasutuseale ka kulutõhus.

50 µm paksune bioloogilisel materjalil põhinev (Bio-based Technology, BT) värvkate tagab vastupidavuse mehaanilisele koormusele.

50-aastane tehniline garantii terasele.

25-aastane garantii pinnakatte esteetilisele välimusele.

KUUSAKOSKI

Vastutustundlik Ettevõtlus

Kuusakoski jahikampaaniad

teevad kodu ja keskkonna puhtamaks Eesti suurim ringlussevõtuteenuste pakkuja Kuusakoski AS on võtnud oma südameasjaks noore põlvkonna harimise, tutvustab brändijuht Mari-Liis Vaher.

S

el sügisel algas koostöös Teliaga võimas Nutijaht, mis kestab novembri lõpuni.

Nutijahi eesmärgiks on koguda kokku üle Eesti prügina seisvad väikeelektroonikaseadmed ja suurendada noorte teadlikkust elektroonikajäätmete sorteerimise tähtsusest.

Eestis pole vist ainsatki kodu, kus ei leiduks elektroonikaseadmeid. Euroopas tehtud uuringute kohaselt on neid ühes majapidamises keskmiselt 72 tükki, millest 11 on katki või lihtsalt kasutusest maas.

Teada on, et Eestis tuuakse iga päev turule suurusjärgus 50 tonni elektroonikat, mis kõik muutub lõpuks kasutuna seisvaks, keskkonnale koormavaks ja oma aja ära elanud vanaelektroonikaks – telefonid, tahvelarvutid, nutikellad, arvutid, laadijad, kõrvaklapid jms.

Nutijaht on hea võimalus igaühel oma kodus kriitilise pilguga ringi vaadata ja kasutuna seisma jäänud elektroonikaseadmetest loobuda.

Kampaania raames on oodatud järgnev vanaelektroonika: arvutid, tahvelarvutid, telefonid, nutikellad, juhtmed ja laadijad. Üle Eesti võtavad neid vastu 11 Kuusakoski esindust. Lisaks paremini korras kodule ja panusele rohelisema Eesti heaks ootavad Nutijahis osalejaid auhinnad.

Nutijaht meeldib muusik Gameboy Tetrisele sedajagu, et ta hakkas lausa selle reklaamnäoks.

“Ega mina ka varem ei teadnud, mida teha kasutute juhtmete või kõrvaklappidega. Mul neid ikka koguneb ja päris kõvasti. Õnnetuseks on nii, et ühel hetkel saab ruum otsa ja siis hakkad nuputama, kuhu kõik kasutu kraam viia.

Nüüd olen ma muidugi teadlikum,” tunnistab muusik ning lisab, et tema hinnangul võiks seadme ka-

sutuks tunnistada siis, kui seda vähemalt pool aastat kasutatud ei ole.

Jaht küünlaümbristele ja patareidele

Sellega pole Kuusakoski jahiteemad aga kaugeltki mitte läbi.

Koostöös koolidega on Kuusakoski AS korraldanud mitmeid võimsaid aktsioone. Üheks tuntumaks neist on “Küünlaümbriste jaht”, mis toimus aastatel 2013–2018 ja mille käigus koolilapsed kogusid üle Eestimaa kokku miljoneid küünlaümbriseid. Selle sõsarkampaania Patareijahi kahe toimumisaasta käigus koguti kokku rohkem kui 2 miljonit kasutatud patareid.

Mõlema kampaania kasutegur on olnud väga suur. Keskkonda sattudes ei laguneks küünlaümbrised mitte kunagi. Kokku kogutud 15 miljonit küünlaümbrist aga tähendab umbes 20 tonni metallijäätmeid, millest saab pärast ümbertöötlemist ehitada näiteks kümneid alumiiniumist autokeresid, sadu mobiilside tugijaamu või mõne lennukitiiva.

Patareijahi kasutegur keskkonnale on ülimalt oluline, kuna patareides leiduvad raskemetallid kogunevad elusorganismidesse ja toiduahelat mööda edasi liikudes ohustavad need kõige rohkem näiteks loomade elu.

Pikk ajalugu, võimsad tulemused

Kuusakoski ajalugu on Eestis väga väärikas, järgmisel aastal täitub ettevõttel juba 30. tegutsemisaasta.

Eestis alustati tegevust aastal 1992, mil valitsuse otsusega moodustati üleliidulise Vtortsemeti (vanaraud Fe) Eesti allüksusest ja Vtortsvetmetist (värviline vanametall) riigiettevõte Eesti Metallieksport (EMEX). Järgmisel aastal sai EMEX monopoolse õiguse vanametalli kokkuostuks, mis kehtis viis aastat. 1997. aastal EMEX erastati, kaks aastat hiljem müüdi

Põhjamaade juhtivale vanametalli töötlejale Kuusakoski Oy ja aastal 2004 sai firma uueks nimeks AS Kuusakoski.

Emafirma Kuusakoski Oy on juba üle sajandi vana ning lisaks Eestile ja kodumaale Soomele tegutseb ta Venemaal, Leedus, Rootsis, Taanis, Inglismaal, USA-s, Hiinas ja Taiwanis.

Kuusakoskis töötab ka Eesti ainus metalliveski, mis on purustanud üle miljoni tonni vanametalli, sealhulgas rohkem kui 100 000 autoromu. 1996. aastal tööle hakanud metalliveski on ainus omalaadne Eestis, mis suudab romusõidukeid taaskasutatavaks tooraineks töödelda kooskõlas Euroopa Liidu keskkonnanõuetega, suunates 95% autovraki massist taaskasutusse – kõik romude osad sorteeritakse eraldi ja taaskasutatakse vastavalt materjalile.

Ettevõte investeeris veski soetamisse ligi 2,9 miljonit eurot. Autoromude kokkukorjamise kampaania kuulub samuti jahisarja ja selle nimeks on Romujaht.

Kõiki Kuusakoski kampaaniaid iseloomustab ka elanikkonna harimine, mis kõige enam on suunatud noorte keskkonnateadmiste suurendamisele.

OKTOOBER 2021 9

Vastutustundlik Ettevõtlus

Vastutustundlik ettevõtlus vs. hetkeheaolu Vastutustundlik ettevõtlus ehk CSR (corporate social responsibility) on ettevõtte ja organisatsiooni majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme loomulik ning vabatahtlik sidustamine igapäevase tegevusega – pikaajalisem ja kestlikum vaade tulevikku. Eestis on CSR-märgise saanud paarsada ettevõtet ja organisatsiooni, kelle jaoks hetkeheaolust ja kasumist tähtsam on ühiskonda panustav, perspektiivi nägev tegutsemine.

E

ttevõtlust võib mõõta heade finantstulemustega ja organisatsiooni efektiivsust majandusliku arenguga, kuid tänapäeval üksnes kasumiaruannetega kaugele ei sõua. Vastutustundlik tegutsemine tähendab oma keskkonna- ja sotsiaalse mõju, nn jalajälje hindamist. Tegevusel peab olema võimalikult positiivne mõju mitte üksnes tegijate, vaid ka ühiskonna seisukohast.

Vastutustundliku ettevõtluse vundamendiks on soov tegutseda moel, mis eos minimeeriks võimaliku negatiivse mõju ümbritsevale ja panustaks looduse säästmisele, inimeste väärtustamisele, sotsiaalsele sidususele ning samal ajal suudaks ka valdkonnas uut kvali-

Vastutustundliku äritegevuse võimalikud kasud ettevõttele Suurem tootlikkus ja parem kvaliteet: hea tervisega, paremate oskustega, motiveeritud ja omanikutundega töötajad ning väiksem tööjõu voolavus tagavad parema tööviljakuse ja kvaliteedi.

Madalamad otsesed kulutused: ressursside säästlikum kasutamine tagab väiksemad materjalide, energia-, vee- ja kütusekulud.

Tugev argument eksportimisel: mitmetel jõukatel välisturgudel hinnatakse hoolivaid ja vastutustundlikke ettevõtteid nii B2B kui ka B2C suhetes tihti kõrgemalt kui teisi.

Atraktiivne investoritele: jätkusuutlikult tegutsev ettevõte meelitab ligi ja on usaldusväärne (välis)investorite silmis.

Tarbijate suurenev huvi: üha rohkem tarbijaid peab oluliseks toote või teenuse keskkonnasõbralikkust, eetilisust ja tootmise päritolu; kvaliteedi mõiste ei ole enam seotud paljalt toote füüsiliste omadustega, vaid laieneb ka sellele, kuidas toode või teenus valmib.

Innovatsiooni allikas: tihedam koostöö laia hulga sidusrühmadega ja tarbijate ootuste jälgimine (vt eelmine) on hea innovaatiliste ideede, uute ärimudelite ning turgude leidmise allikas.

Riskide juhtimine: sidusrühmade ootuste parem mõistmine ning arukam ressursside juhtimine aitab vähendada äri- ja reputatsiooniriske.

Võimalus konkurentsieeliseks: olukorras, kus sellised aspektid nagu toote hind, kvaliteet ja tarne kiirus ei võimalda konkurentsieelist luua, annab vastutustundlik ettevõtlus lisavõimaluse parema maine näol.

teeti luua. Seega võib öelda, et vastutustundlikkus on mõtteviis, mida iseloomustab pidev tegevuse laiema mõju hindamine, ausus ja läbipaistvus.

Ostuotsuseid tehes vaata ka ettevõtte vastutustundlikkust

CSR rahvusvahelise mõistena on paljudele tuttav, ent igapäevaelus jälgime rohkem öko- ja mahemärgiseid kui seda, kas ettevõte või organisatsioon tervikuna on vastutustundlik.

Mida aeg edasi, seda olulisemaks saab valikute tegemine üldise ühiskondliku austuse ja hoolivuse pinnalt: kliimamuutusega seoses räägitakse palju ressursside raiskamisest ning ümberpaigutamisest, OKTOOBER 2021 11

Vastutustundlik Ettevõtlus

RUBRIIK

lapstööjõust, ebavõrdsusest palgaturul, sotsiaalsetest garantiidest jms. Üksipulgi ettevõtte vastutustundlikkust hindama hakata on kõrvalolijal väga keeruline ja siin tuleb appi CSR-märgis, mida ka Eestis välja antakse.

Lihtsalt öeldes on vastutustundlik ettevõte või organisatsioon muu hulgas orienteeritud oma kliendi ja tarbija harimisele: suunab tedagi tegema mõistlikke valikuid, mitte ostma või tarbima pelgalt seepärast, et see on võimalik. Tänane heaolu on tähtis, kuid selle juures on vajalik mõelda ka ülehomsele.

Isegi kui meid ei kummitaks kliimamuutus ja ülerahvastatus, on üleilmselt väga palju muresid ja ebavõrdsust, millesse meist igaüks saab väikestviisi panustada. CSR-märgis on selles osas hea teejuht, et sa ei saa üksnes bio- või säästlikuma ressursikasutuse garantiid, vaid ka teadmise, et inimesed, kes on valmistanud sulle midagi, on seda teinud eetiliselt.

Eestis väljastab CSR-märgist VEF

Eestis väljastab ettevõtetele ja organisatsioonidele CSRi pronksi-, hõbe- ja kuldtaseme märgist Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum (VEF). Märgis antakse kaheks aastaks ja selle on nüüdseks pälvinud sadakond firmat. 2020. aastal sai kuldtasemel tunnustuse näiteks Lahemaa Ökoturism MTÜ, mis pakub aastaringseid tegevusi looduses nii gruppidele kui ka üksikharrastajatele. Hõbetaseme märgise teenisid aga teiste seas Humana ja Orkla Eesti.

Meie e-pood: passik.ee/pood

Vastutustundliku ettevõtluse märgise taotlemiseks tuleb täita põhjalik küsimustik, mis sisaldab põhimõtteid ja küsimusi ISO 26000 sotsiaalse vastutuse põhiteemadest, General Reporting Inititative’i (GRI) ülemaailmsest standardist, soovitustest vastututustundlikkuse teemade kommunikeerimiseks ja Eesti õigusruumist. Punkte saab teenida valitsemise ja eetika, looduskeskkonda kaitsvate tegevuste, töötajate heaolu ja töökeskkonna olukorra eest. Samuti loeb taotleja mõjukus omas valdkonnas.

Hindajad on oma töös objektiivsed: mingit “ideaalset mõõdupuud” ei ole, iga taotleja puhul vaadeldakse päriselulisi olukordi ja otsitakse sarnaseid praktikaid – tähtis on ju, et ettevõte või organisatsioon tegelikult ka vastutab oma tegevuse eest ja suudab mõistlikku mõtteviisi laiemalt propageerida ise teistele eeskujuks olles. Hindamisel on olulised ka parasjagu üle ilma või ühiskonnas aktuaalsed teemad, näiteks kliimasõbralikud tegevused.

Päris elust lähtuv hindamine võiks julgustada uusi organisatsioone oma vastutustundlikkuse skaalat anlüüsima ja ühtlasi ka CSR-märgist taotlema, sest ekspertide antud tagasisidest ning teiste kogemusest saab kindlasti õppida, mida veelgi paremini teha.

Kasutatud allikad: MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, csr.ee/vastutustundlik-ettevotlus

LAHEMAA PÄRIMUSKOJA MUSTA PÄSSIKU TÕMMIS

Teeme Su tervisele loodusega käsikäes head!

Must pässik on juba rahvapärimuses aktiivses kasutuses olnud ning selle järjepidev tarbimine annab kehale energiat, tõstab loomulikku vastupanuvõimet haigustele, reguleerib seedimist ning toetab keha loomulike protsesside tasakaalukat toimimist.

Lahemaa pärimuskoja musta pässiku tõmmis on puhas ja tehtud vaid vee baasil.

Pakume tummist ja tõhusat pässiku tõmmist 0,5- ja 1-liitristes pudelites.

Saadame pakiautomaatidesse üle Eesti.

Me ei lisa oma tõmmisesse teisi ravimtaimi, mett, alkoholi ega maitsemõjutajaid.

12

OKTOOBER 2021

MITU ON SOODSAM! Musta pässiku tõmmisest ja toimest lähemalt: www.passik.ee · passikEST passik@passik.ee tel 5566 1536

Kaupmees&Ko, Selver, COOP, Kaubamaja, A1000 Market, OG Elektra

Vastutustundlik Ettevõtlus Vastutustundlike ettevõtete olemasolu olulisus laiemalt Ühiskondlike kitsaskohtade lahendamine: erinevate Eesti sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamiseks on ettevõtted oma ressurssidega sageli operatiivsemad kui avalik sektor ja võimekamad kui vabaühendused üksinda.

Puhta elukeskkonna säilitamine: heaoluühiskonnale väärilise elukeskkonna tagamiseks on oluline ettevõtetepoolne väiksem saastamine, taaskasutamine ja ümbertöötamine.

Regioonide areng: (suurtest linnadest eemal tegutsevad) vastutustundlikud ettevõtted panustavad kohaliku elu edendamisesse. Vastutustundlikku käitumist väärtustav ettevõtluskultuur toetab ka innovatsiooni ja see omakorda aitab kaasa regiooni konkurentsivõime kasvule.

Riskigruppide tööhõive edendamine: kõiki ühiskonnagruppe, sh riskigruppe, kaasava tööhõivepoliitika edendamine regioonis kindlustab kohalike inimeste tõhusama kaasatuse tööjõuturul.

Ausam maksude maksmine: vastutustundlikud ettevõtted on ühtlasi ka ausamad ja õigeaegsemad riigimaksude maksjad. Üldine parem ettevõtluskliima: terve ja läbipaistev ettevõtlusmaastik on atraktiivne uutele kohalikele ettevõtjatele ning välisriikidele.

Vastutustundlik Ettevõtlus

LINGALAID

Tartumaa edendaja järjepidev tegevus

Lingalaid on paate, kümblustünne ja terrassivanne valmistav ettevõte – Eestis disainitud ja toodetud kvaliteet. Ettevõttel on lisaks tootmisele aga ka suuremad eesmärgid. Lingalaiu jaoks on oluline jätkusuutlikkus, kogukonna areng ja loomulikult oma töötajate heaolu. Kuidas olla edukas, ent võtta samal ajal keskkondlik vastutus?

14

OKTOOBER 2021

Kogukond ja piirkonna areng

tame oma partneritena süsinikuneutraalseid transpordiettevõtteid.

Ettevõtte tehas asub kaunis maapiirkonnas, mille jätkusuutliku arengu ja kogukonna käekäigu eest järjekindlalt hea seisame.

Lingalaiu tehase asukoht ei ole valitud juhuslikult – järvede ja metsadega ümbritsetud kogukonna arengusse on panustatud järjepidevalt. Tulevik on tegusate noorte päralt ja seetõttu teeme koostööd piirkondlike õpilasmalevatega ning toetame kohalikku noortekeskust. Samuti toetame kodanikualgatusi ja piirkonnas tegutsevate mittetulundusühingute tegevusi. Alates 2012. aastast oleme toetanud maakohtades elavaid väikelastega perekondi vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamisel. 2019. aastal pälvisime Tartu maakonnas piirkonna arendajana ja sotsiaalselt vastutustundliku ettevõttena Tartumaa edendaja tiitli.

Tarbimise vähendamine

Töötajate areng ja tervishoid

Jätkusuutlikud protsessid

Täiustame pidevalt tootmis- ja teenindusprotsesse, püüdes igal sammul vähendada ülejääkide ja heitmete teket – alustades tooraine hankimisest kuni valmistoodete pakendamise ja transpordini.

Põhjalik planeerimine ja investeeringud tehnoloogiasse on võimaldanud meil aasta-aastalt minimeerida tootmisjääkide teket. Uued lamineerimis- ja värvimisseadmed on aidanud tootmisjääke vähendada 87 protsenti ning praeguseks on näiteks meie värvijäätmed praktiliselt nullilähedased. Samuti on mitmed kunagised jääkproduktid leidnud kasutust hoopis uute toodete valmistamisel. Näiteks kümblustünnide trepid ehitame äraviskamisele mõeldud puidust.

Kümblustünnide pakendamisel kasutame aga korduvkasutatavaid pakendeid, mida saab kasutada vähemalt 1000 korda. Sellega hoiame aastas ära enam kui 2 tonni jagu pakendijäätmete teket.

Loomulikult jälgime ka seda, kellega koostööd teeme, ja eelis-

järjepidev töö, et leida innovaatilisi lahendusi vastupidavamate ja kvaliteetsemate materjalide leidmiseks.

Hoolika meistri käsitöö on paatide ja kümblustünnide kvaliteetses tootmises võtmetegur, mistõttu toimub Lingalaius pidevalt ka uute töövõtete arendamine.

Lingalaid asutaja ja tegevjuht Vahur Poolak

Miski pole igavene, kuid keset sageli pöörasena näivat tarbimisühiskonda pingutame meie selle nimel, et Lingalaiu paadid, kümblustünnid ja kõik komponendid oleksid maksimaalselt pika elutsükliga. Toimub

Meie töötajad on meie kallisvara.

Panustame nende arengusse ja tervisesse ning julgustame neid oma ideid välja pakkuma, sest maailm vajab terveid, julgeid ja elurõõmsaid inimesi.

Üks pikaajalisemaid tegevusi selles valdkonnas sai alguse aastal 2012, mil algas tubakavaba ettevõtte programm. Selle raames premeerime lisatasuga suitsetamisest loobuvaid töötajaid kogu võõrutusperioodi vältel. Kõik mittesuitsetajatest meeskonnaliikmed saavad aga igal aastal nautida kahte lisapuhkuse päeva.

Looduskeskkond ja kliima

Lingalaius on kindlad standardid ja tegevused, panustamaks puhta looduskeskkonna säilimisele ning ressursside jätkusuutlikule kasutamisele.

Juhindume oma tegevuses ja investeeringutes energiasäästlike töömeetodite, keskkonnasõbralike tehnoloogiate ning taaskasutuse põhimõttest, mistõttu pälvisime 2015. aastal nominatsiooni ka Eesti kõige keskkonnasõbralikuma ettevõtte auhinnale. Järjepidevuse tagamiseks keskkonnakaitse valdkonnas alustas Lingalaid 2017. aastal ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamist. Praegu toimub töö terves tehases ainult energiasäästlike LED-lampide valguses ja 2020. aastast viisime roheenergiale üle kogu küttesüsteemi.

Meile on oluline rohelise mõtteviisi väärtustamine. Seetõttu pärineb Lingalaiu paatide ja kümblustünnide valmistamiseks kasutatav tooraine ainult puhta looduskeskkonna säilimisse panustavatelt koostööpartneritelt.

VAATA LÄHEMALT: www.lingalaid.ee

Vastutustundlik Ettevõtlus

TALLINNA SADAM

Tallinna Sadama südameasjaks on hoida Läänemeri puhtana Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni aruande kohaselt tekib lõviosa ehk ligi 80 protsenti Läänemere prahist just maismaal.

Olukord on tõsine ja kujutab ohtu tervisele, sest varem või hiljem jõuab kõik see meie toiduahelasse. Kuid see on vaid osa sellest, mis ümbritsevat keskkonda rikub.

V

iimastel aastatel on aina enam räägitud vastutustundlikust ettevõtlusest eeskätt kliima ja keskkonna kaitsmist puudutavates küsimustes. Kui 30 aasta pärast peab kogu Euroopa Liit olema kliimaneutraalne, siis see puudutab iga majandusvaldkonda ja eesmärgi ambitsioonikust arvestades peab tegutsema kohe.

Nii on ka Tallinna Sadama eesmärk saavutada kogu oma sadamategevuses kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks.

Keskkonnasäästlikud hooned, sadamatasude soodustused keskkonnasõbralikele laevadele, mandri ja suursaarte vahelises reisiparvlaevade liikluses ökonoomsete hübriidlahenduste kasutusele võtmine ja ettevalmistused üleminekuks taastuvenergiat kasutavatele täislahendustele on vaid mõni näide, mida Tallinna Sadama kontsern oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks ette võtnud on.

Koostöös Mereakadeemiaga on Tallinna Sadam arvutanud 2019. aasta andmete põhjal kokku kasvuhoonegaaside koguse, mis Tallinna Sadama grupi ettevõtete (Tallinna Sadam, TS Laevad, TS Shipping) puhul oli võrdne 27 069 tonni CO2 ekvivalenti ning Tallinna Sadama emaettevõte koos terminalide operaatorite, sadamat külastavate laevade ning neid läbiva muu liiklusega vastas 97 426 tonni CO2 ekvivalendile. Eesti kasvuhoonegaaside 2019. aasta arvutatud heitkogusest moodustavad need hinnanguliselt vastavalt 0,18 protsenti ja 0,66 protsenti.

Iga ettevõte peab tegutsema kohe

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul sõltub kliimamuutuste kiirenemise pidurdamine lähemate aasta-

kümnete jooksul iga ettevõtte kohe tehtavast tegevusest. “Olulise transpordi ja logistika sõlmpunktina Eestis ja Läänemere ääres on meil selge vastutus selle eest, et tulevikus oleks õhk puhtam ja kasutaksime ressursse võimalikult tõhusalt. Samuti on meie eesmärk aidata kaasa kogu Läänemere kestlikule arengule,” ütleb Kalm.

Ta lisab, et kasvuhoonegaaside heitkoguste hindamine aitab Tallinna Sadamal tegeleda esmalt kõige suurema mõjuga lahendustega. Suurema osa Tallinna Sadama alal toimuva sadamategevuse kasvuhoonegaaside heitest moodustas 2019. andmete põhjal laevaliiklus (53 protsenti), järgnes elektritarbimine (23 protsenti), liikuvvahenditest tulenev emissioon (11), soojustarbimine (10) ja statsionaarsed seadmed (3 protsenti).

Arvestades, et reisi- ja kaubalaevade ning tankerite kai ääres seismisel emiteeritavad heited moodustavad suurema osa meie keskkonnajalajäljest, on Tallinna Sadam emissioone vähendavaid lahendusi juba rakendamas. Näiteks eelmisel aastal paigaldati viiele Vanasadama kaile kaldaelektriseadmed, millega sadamas seisvad laevad saavad maapealset elektrit kasutades vähendada laevamootorite heitgaase, mürareostust ja kütusekasutust ehk linn muutub puhtamaks ja vaiksemaks. Samuti lühendati autode ooteaega sadamas, mis on juba vähendanud õhku paisatavaid heitekoguseid kesklinnas.

Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad astus eelmisel aastal sammu fossiilsetest kütustest loobumise ja nullemissioonini jõudmise suunas, kui Virtsu-Kuivastu liinil hakkas reisijaid teenin-

dama Eesti esimeseks hübriidreisilaevaks ümber ehitatud parvlaev Tõll. Tallinna Sadam jätkab laevastiku üleviimisega alternatiivkütustele ning ei välista tulevikus ka vesinikku. Selle arvelt oleks võimalik emissioone vähendada 20 563 tonni CO2 ekvivalendi võrra.

Segapakendite käitlemine peab olema tõhusam

Lisaks sellele, mida tehakse merel ja kaldal, soovib Tallinna Sadam teiste merendusettevõtetega nii laeval kui ka maismaal tekkinud segapakendite tõhusamat käitlemist. Sadamad ja laevandusettevõtted on lõpetanud ühekordsete plastnõude kasutamise, koguvad juba mitu aastat jäätmeid liigiti ning on viimastel aastatel leidnud tõhusamaid lahendusi jäätmete ringmajandusse suunamiseks, kuid sektori ettevõtete pingutuste kõrval on vajalikud süsteemsed muutused. Eesti merendusettevõtted soovivad jäätmejaamadelt suuremat läbipaistvust ja ringlusse suunamist. Valdav osa segapakenditest laevadel kogutakse, põletatakse või ladestatakse prügimäele. Vaid 16 protsenti sellistest jäätmetest saab uue elu.

Läänemeri on üks kõige tundlikuma ökosüsteemiga meresid maailmas

Suurt muret tekitavad ka suitsetajad.

Läänemere üks suurimaid reostajaid on sigaretikonid ehk tselluloos-atsetaatkiududest sigaretifiltrid, mis lagunevad nii ökosüsteemile kui ka inimtervisele ohtlikuks mikroplastiks. Sadeveeresti visatud või sinna sademetega kandunud suitsukoni jõuab torustiku kaudu otse merre, kuna sadeveesüsteemid ei läbi veepuhastusjaama. Läänemerre

jõudvast prügist ligi poole moodustavad just suitsukonid. Paraku võib ainuüksi üks suitsukoni mürgitada kuni 1000 liitrit vett. Ei ole enam ilmselt inimest, kes poleks märganud kaevuluukide juures suitsukonide loodusesse viskamise vastast märgistust “Meri algab siit”, mis on just Tallinna Sadama, Tallinna linna, laevafirmade ja teiste huvitatud poolte algatatud. Tallinna Sadam kehtestas rangemad keskkonnanõuded ka laevadele – alates maist tohib sadamavaldustes teha laevakerede veealuste pindade puhastust ainult sel juhul, kui sealt tulevad jäätmed kokku kogutakse. See otsus on järjekordne samm Tallinna Sadama kestliku arengu strateegias muutumaks Läänemere kõige keskkonnasõbralikumaks sadamaks.

Kalmu sõnul ei ole Tallinna Sadama eesmärk võtta ette üksikuid vastutustundlikkuse projekte iseenesest, vaid juhtida kogu ettevõtet ja kõiki projekte kestlikest põhimõtetest lähtudes. Oma äriotsuseid kaalutakse nii majanduslikus, keskkonnaalases kui ka sotsiaalses mõõtmes. “Eesmärk on tagada Tallinna Sadama tegevuspiirkondades puhas ja kvaliteetne välisõhk ning et Eesti suurima mereväravana – võõrustame üle kümne miljoni reisija aastas – vastutame Eesti kui mereriigi kuvandi eest, on meie prioriteet luua nii Eesti külalistele, Eestist välja sõitvatele inimestele kui ka kõigile linlastele kvaliteetne avalik ruum, et sadamaalad oleksid lahutamatu osa inimsõbralikust ja funktsionaalsest linnaruumist,” ütleb ta.

Suvel valmis kruiisiterminal, mille ehitusel on kasutatud jätkusuutlikke lahendusi (merevee baasil kütte- ja jahutussüsteem, päikesepaneelid ja muu) ning mille katusele on rajatud kõigile avatud ligi kilomeetrine promenaad, kus nii linnakodanikud kui ka Eesti külastajad saavad jalutada, sportida ja mõnusalt aega veeta. Alanud on D-terminaliga piirneva välisruumi rekonstrueerimine, mille käigus ehitatakse jalakäijate liikumisteed, katusealused busside ja taksode ootajatele, jalgrattaparkla ning markeeritakse ajalooline Tõrvaköögi asukoht, rajatakse Kochi ja Girardi väljakud ning uue silla esine koos vajalike välisruumi kujunduselementide ja haljastusega. Kuidas kõik täpsemalt välja nägema hakkab, saame näha tõenäoliselt järgmise aasta teises pooles.

INFO: AS Tallinna Sadam, Sadama 25, 15051 Tallinn, ts@ts.ee, tel 631 8555, www.ts.ee OKTOOBER 2021 15

Vastutustundlik Ettevõtlus

TALLINNA LENNUJAAM

Tallinna Lennujaam säilitas

vastutustundliku käitumise ka suures languses

Tallinna Lennujaama juhatuse liige Anneli Turkin ütleb, et ettevõte on kriisiperioodil ümber lükanud väite, otsekui oleks vastutustundlik käitumine üksnes edukate kasvuaegade teema.

P

igem vastupidi – just pandeemiakriis, sektori langus ning klientide ja käibe drastiline vähenemine tõid välja selle, et vastutustundlikkus on oluline osa meie kultuurist. “Meie näide tõestab, et hoolivus ja vastutustunne ei kao ka keerulisematel kahenemisaegadel. Lisaks sellele, et pandeemiast tingitud probleemidega tuli jooksvalt hakkama saada, hoidis Tallinna Lennujaam ka pikemat perspektiivi, et pandeemia taandudes oma plaanide ja arenguga edasi liikuda,” selgitab Anneli Turkin

Sektori ja käibe ülikiire langus

Tallinna Lennujaama vastutus jaguneb erinevates suundades – vastutus oma töötajate, oma koostööpartnerite, kogukonna ja riigi, ent samuti keskkonna ees.

COVIDi-kriis tõstis esmalt fookusesse ettevõtte toimetuleku ja vastutuse töötajate ees. Kui Tallinna 16

OKTOOBER 2021

Anneli Turkin

Lennujaama missiooniks oli kogu aeg olnud ühendada Eestit maailmaga, siis pandeemia arenedes turismisektor praktiliselt sulgus ja reisijate arv vähenes 5,3 korda – aastal 2019 teenindas Tallinna Lennujaam 3,2 miljonit reisijat, 2021. aasta esimesel poolaastal oli aga reisijaid olnud kõigest 283 495.

Anneli Turkin meenutab, et drastilise langusega toimetulekuks tuli kiiresti üle vaadata lennujaama kulubaas – kui reisijaid on nii palju vähem, siis tuleb hakkama saada vähemate inimeste ja piiratud kulutustega.

“Sellises olukorras on väga lihtne taanduda headel aegadel omaks võetud põhimõtetest,” arutleb Anneli Turkin ja lisab, et Tallinna Lennujaamas seda siiski ei tehtud.

“Et tagada jätkusuutlikkus, tegime ettevõttes väga kiireid muudatusi, vähendasime nii kulubaasi kui ka meeskonda. Võtsime vastu otsuse, et Tallinn jääb avatud 24/7 ja me suudame teenindada kuni kaht miljonit reisijat aastas – seda ka ajal, mil tegelik klientide arv oli langenud alla miljoni.”

Oma töökoha ühe suure kriisiaegse tugevusena näeb Anneli Turkin Tallinna Lennujaama avatud ja muutuvatele oludele kiiresti reageerivat kommunikatsioonistrateegiat – töötajaid ja partnereid nii et-

tevõtte sees kui ka väljaspool hoiti kogu aeg kursis kõigi muudatustega. “Rääkisime ausalt ja avatult ning ütlesime ka seda, et olukord võib kiiresti muutuda,” meenutab ta kõige keerulisemate aegadega toimetulekut ning kinnitab, et on Tallinna Lennujaama meeskonna koostöövalmiduse ja kriisiga hakkamasaamise võimekuse üle väga uhke.

Vastutus keskkonna ees

Anneli Turkin räägib, et üks Tallinna Lennujaama olulisi töösuundi on vastutustundlik suhtumine keskkonnaküsimustesse. Ettevõte on loonud pikaajalise strateegia ja keskkonnakava, mida ellu viiakse.

Peamine eesmärk on väga võimas – jõuda aastaks 2030 täieliku süsinikuneutraalsuseni. Kuna lennujaama üks suuremaid süsinikuheite allikaid on elektritarbimine, on võetud suund senisest suurema taastuvelektri kasutamisele – esimesed päikesepargid on loodud ja nende arendamisega liigutakse ka edasi. Kui praegu katab päikeseenergia lennujaama vajadustest umbes 2%, siis aastaks 2024 soovitakse suurendada see 38%-ni.

Lisaks süsinikuneutraalsuse eesmärgile on ettevõte seadnud keskkonnaeesmärgid puhta vee tarbimise ning jäätmete ja müra tekitamise vähendamiseks. Tallinna Lennujaama keskkonnakavas on oluline koht ka elurikkuse säilitamisel. Kuna lennukid ja linnud jagavad

õhuruumi, püütakse maksimaalselt vähendada kokkupõrkeid lindudega ning panustatakse lindude populatsioonide suunamisse lennuliiklusalalt väljapoole.

Vastutus riigi ja kogukonna ees

Lisaks oma töötajatele on Tallinna Lennujaamal ka suur kogukond, mis ühendab ligi 80 ettevõtte ca 2000 töötajat. AS Tallinna Lennujaama koosseisu kuuluvad lisaks Tallinna lennujaamale ka regionaalsed lennujaamad, mis asuvad Pärnus, Tartus, Kärdlas ja Kuressaares ning Kihnu ja Ruhnu lennuväljad.

Kontserni kuulub ka tütarettevõte AS Tallinn Airport GH. Et olla vastutustundlikuks tööandjaks ja partneriks ning teenida omaniku ehk Eesti Vabariigi huve, on Tallinna Lennujaam teinud palju tööd selle nimel, et suurendada reisijatest mitte sõltuvate ärisuundade olulisust – näiteks kaubavedu ning lennukite hooldust. Et valitud tee on õige, annavad aimu selle aasta esimese poolaasta majandustulemused – Tallinna Lennujaama tulud ületavad juba õrnalt kulusid. See on tulemus, milleni enamik Euroopa lennujaamadest veel jõudnud pole.

Kaduma pole läinud ka Tallinna Lennujaama hubasus ja kliendisõbralikkus: selle aasta teises kvartalis ollakse klientide rahulolu poolest Euroopas neljandal kohal. Tänulike klientide hinnang lennujaamale on viiepallisüsteemis 4,58.

Vastutustundlik Ettevõtlus

RUBRIIK

Teekond sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtteni Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht Kristiina Esop selgitab, kuidas ettevõte või organisatsioon samm-sammult eetilisemaks, hoolivamaks ja kestlikumaks muuta.

TEKST: YLLE TAMPERE FOTOD: SHUTTERSTOCK

V

astutustundliku Ettevõtluse Foorum annab igal aastal välja CSR-märgiseid.

Ankeedi täitmine VEF-indeksi raames on ettevõtetele avatud jaanuarist märtsini. Läbi aastate on tunnustuse saanud mitusada eestimaist ettevõtet ja organisatsiooni. Õigus kasutada CSRi pronks-, hõbe- või kuldmärgist on kaks aastat, siis tuleb uuesti täita küsimustik ja läbida tagasisidestamise protsess. Enamik vastutustundliku ettevõtluse edendajaid pürgib ikka kullale.

Millised on põhilised kriteeriumid, millele taotleja peab vastama?

Indeksi küsimustik on aastate jooksul järjest täienenud erinevate teemadega. Kümne aasta tagusega võrreldes on ettevõtluskeskkond Eestis muutunud ja erineva arengutasemega.

Praegu jaotuvad küsimused kolme suurema alateema alla: kliima ja looduskeskkond, ühiskond ja sotsiaalne keskkond ning valitsemine.

Nende suuremate teemade all on rida alamteemasid.

Nende kõigi siin nimetamine veniks väga pikaks. Iga ettevõte võib tulla indeks.csr.ee lehele ankeediga tutvuma, luues endale konto. Eelduseks ei ole ankeedi täitmine. Ka indeksis osalemata on võimalik CSRi teemade osas ennast harida.

Ootame ettevõtteid liituma Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga. Liitumisega saab ettevõte stardiks kaasa sissejuhatava konsultatsiooni, võimaluse osaleda Indeksis ja meie sündmustel.

Koolitajad on erinevad konsultandid, aga ka teised ettevõtjad, kes saavad jagada oma kogemusi.

Näiteks toimub 27. oktoobril säästva transpordi seminar, kus erinevate sektorite ettevõtjad räägivad transpordiga seotud jalajälje vähendamisest.

CSR ehk vastutustundlik ettevõtlus iseenesest on vaid üks võimalik termin, millega rääkida ettevõtete vastutustundlikkusest.

Millest tuleks alustada oma vastutustundlikkuse hindamisel?

Kõige olulisem on, et ettevõte asuks mõtestama oma rolli ja mõjusid ühiskonnas. See tähendab muu hulgas näiteks küsimuste esitamist oma tegevuse jajajälje kohta elukeskkonnas.

Küsimused võivad olla näiteks: milline on meie toote või teenuse mõju inimeste tervisele? Kuidas tootmine või teenuse pakkumine mõjutab looduskeskkonda? Kas ja kui palju tekib meie ettevõtte tegevuse tagajärjel jäätmeid ja mis saab nendest edasi? Kas ettevõtte töötajad on õnnelikud, terved ja rahul ning tunnevad, et saavad tööd tehes pidevalt areneda? Kas ettevõte adresseerib mõnda ühiskondlikult olulist probleemi? Kas ettevõtte tegevus püüdleb inimeste elukvaliteedi tõstmise poole või potentsiaalselt langetab seda?

Miks me üldse peame vastutustundlikust ettevõtlusest eraldi rääkima?

Võiks ju arvata, et tänapäevane äritegevus on juba eos eetiline, sest kõige rohkem maksab “hea nimi”?

CSR ehk vastutustundlik ettevõtlus iseenesest on vaid üks võimalik termin, millega rääkida ettevõtete vastutustundlikkusest.

Jätkusuutlikkus ja ettevõtete vastutus on muutunud ettevõtte OKTOOBER 2021 17

Vastutustundlik Ettevõtlus

RUBRIIK

Kui kulukas on seatud CSRi eesmärkide täitmine, millise osa tulust peaks panustama?

kasumi teenimise kõrval sama olulisteks teguriteks ettevõtte arendamisel.

Finantsiline jätkusuutlikkus on ettevõttele tavapärasem küsimus kui näiteks see, kas ettevõtte tegevus mõjub elukeskkonnale kuidagi negatiivselt.

Samas kui see küsimus ära küsida, tundub see ju igati loogiline ja normaalne, sest ettevõtlusel on kokkuvõttes väga suur mõju ühiskonna arengule kõikides tema aspektides.

Sellele küsimusele on keeruline vastata, sest see on väga ettevõttespetsiifiline ning seotud konkreetse ettevõtte eesmärkide ja ambitsioonidega ning muudatuste vajadustega.

Mõni soovitus siinkohal, kuidas seatud sihtideni pürgida. Strateegia kujundatakse selleks, et olla tulevikus edukam, tegusam, eesrindlikum.

Räägitakse ettevõtte tegevuse planeerimisest. Milliseid strateegilisi samme tuleks astuda, et olla n-ö CSRi maastikul aktsepteeritud?

CSRi strateegia sõnapaar peaks käsikäes käima ettevõtte üldise strateegiaga. Mida rohkem need kaks põimuvad, seda parem. Lõppeesmärk on see, et kõik ettevõtte tegevused planeeritakse läbi vastutustundlikkuse prisma. Üks alguspunktidest on näiteks ettevõtte tegevusega kaasnevate erinevate mõjude (looduskeskkond, sotsiaalne keskkond, valitsemine) kaardistamine, mis aitab mõista, kus on valdkonnad/teemad, mis vajavad kõige enam tähelepanu ja kus tuleks negatiivseid mõjusid asuda teadlikult vähendama.

Seejärel saab otsida uusi arenguvõimalusi, kuidas oma huvigrup18

OKTOOBER 2021

pidele täiendavat lisaväärtust luua, mõtestades oma tegevusi üha tundlikumalt ja väärtuspõhiselt.

Küsi endalt: kas ettevõtte tegevus püüdleb inimeste elukvaliteedi tõstmise poole või potentsiaalselt langetab seda?

Soovitame ettevõtetel täita ka vastutustundliku ettevõtluse indeksi küsimustik, et saada ülevaade teemadest, mida vastutustundliku ettevõtluse kontekstis sageli käsitletakse: indeks.csr.ee. Ankeediga võib ka ilma seda täitmata igal ajal tutvuda.

Soovitan osaleda teemapõhistel koolitustel ja osaleda aruteludes ka teiste ettevõtetega, et õppida üksteise kogemusest nende arenguteel.

Eesmärkide elluviimisel on kõige olulisem kõikide ettevõtte inimeste kaasamine ja arusaam, kuhu soovitakse ühiselt liikuda.

Eesmärke on soovitatav järjepidevalt üle vaadata ja vajadusel kohandada ümbritseva kiirelt areneva keskkonnaga.

Soovitan osaleda teemapõhistel koolitustel ja osaleda aruteludes ka teiste ettevõtetega, et õppida üksteise kogemusest nende arenguteel.

Vastutustundliku ettevõtluse raames räägitakse palju ka koostööst, sest paljud ühiskondlikud väljakutsed eeldavad erinevate ettevõtete ja ka sektorite ühist panustamist (näiteks säästvale transpordile üleminek või kliimaneutraalsuse poole liikumine). Koostööst sünnivad sageli ka uued ärivõimalused.

Vastutustundlik Ettevõtlus

TRIMTEX BALTIC

Fotol Tokyo 2020 olümpiamängudel triatlonis kuldmedali võitnud Kristian Blummenfelt. Ajalugu teinud norrakas krooniti ka samal aastal maailmameistriks

Karges Skandinaavia kliimas testitud

spordirõivad 2008. aastal asutatud ettevõtte Trimtex Balticu klientideks on spordirõivaste head kvaliteeti hindavad ettevõtted ja spordiklubid. Bränd Trimtex on Skandinaavia turul tegutsenud juba 45 aastat. Lõuna-Norras asuv ettevõte alustas pereettevõttena, kui üks aktiivne Norra orienteeruja hakkas oma garaažis vajadusest lähtuvalt spordiriideid tootma.

K

ui 2008. aastal oli Eestis alustanud ettevõttel üheksa töötajat, siis praeguseks on neid juba 85, kellest umbes kolmandik loob iga päev uusi tootemudeleid ja disaine. Trimtexi põhiturg on Skandinaavia riigid, müügikontorid asuvad Norras, Rootsis ja Taanis. Eestis asuva tütarettevõtte vastutusalad on mudeli- ja disainiarendus, materjalide hankimine, tootmine ning logistika. Peatselt on plaanis avada ka õmblusliin. Firma peamine väärtus

kliendile on disainide unikaalsed lahendused, sest enamik tooteid trükitakse selliste kujundite ja värvidega, nagu klient neid soovib. Piir saab olla ainult kasutajate kujutlusvõimel, kuid kindlasti mitte Trimtexi tehtavatel disainidel.

Loomingulist keskkonda pakub 2017. aastal omanike investeeringuna valminud hoone Loode-Pärnu tööstuskülas, mis on projekteeritud ja ehitatud spetsiaalselt Trimtexile.

Rahvusvaheliselt keskkonnasäästlik

Fotol Tokyo 2020 olümpiamängude jaoks loodud triatloni kostüüm, mis andis sportlastele eelise ekstreemses kuumuses võistlemiseks.

ettevõtte moto on “Meil ei ole piire!”, mis tähistab esiteks rahvusvahelist töökorraldust ning teiseks koostööd ja piirideta tootearendust. Samuti seame sportlastele uusi piire – üks triatloni maailmarekord ja üks olümpiakuld on Trimtexi tootega juba saavutatud ning uute eesmärkide poole püüdlemine on ettevõttes reegliks. Trimtexi spordirõivad arendatakse koostöös tippsportlastega, arvestades spordialade spetsiifikaga. Samal ajal on kõik tootemudelid kättesaadavad ka harrastussportlastele. Trimtexi tooteid saab harrastaja osta hoones asuvast outlet’ist pop-up-müügipäevadel. Samuti on võimalik igal huvilisel osta tooteid e-poest.

Kuna tooteid on testitud eelkõige Norra karmides tingimustes, ei sea ka ilmastikutingimused piire ja riided sobivad Eestis iga ilmaga. Spordialadele, nagu triatlon, orienteerumine, jalgrattasõit ja suusatamine – aladele, mida on Eestis tõusude ja mõõnadega praktiseeritud.

Näiteks on jalgrattasõidu ja triatloni harrastamine kulgenud viimasel ajal tõusujoones. See tähendab, et enamik sihtgrupist on välistingimustes sportivad inimesed, kes hindavad kõrgelt looduses veedetud aega. Seega on seatud eesmärgiks keskenduda 2025. aastaks ainult taaskasutatud ja bluesign-sertifikaadiga materjalidele. Selleks, et olla loodusega üks. See tähendab Trimtexile mõistagi uusi väljakutseid, kus küsimus ei ole ainult materjalides, vaid ka keskkonnateadlike valikute tegemises.

Ettevõte soovib oma tegudega näidata, et Eestis tehakse maailmatasemel spordirõivaid. Materjalide valikul kompromisse ei tehta, sama lugu tarnekiiruse ja -kindlusega. Kui lubatakse mingiks ajaks valmis saada, siis seda ka tehakse. Kuna veebimüük on nii Eestis kui ka maailmas tõusev trend, on plaanis seda müügiosa oluliselt kasvatada.

trimtex.eu OKTOOBER 2021 19

Vastutustundlik Ettevõtlus

TÖÖKESKKOND

Tervislik töökeskkond:

milline see on ja kuidas seda luua?

Tervise Arengu Instituudi (TAI) kureeritav TET ehk tervist edendavate töökohtade võrgustik koondab üle 350 organisatsiooni, mis soovivad oma töötajatele pakkuda paremat töökeskkonda. Milline on tervislik töökeskkond ja kas seda saab luua ka kodukontoris? Teemat aitas avada TAI töökoha terviseedenduse vanemspetsialist Külli Luuk.

TEKST: YLLE TAMPERE

T

AI koordineeritava TET-võrgustiku tegutsemissuunised pärinevad Ameerika Ühendriikidest, kus möödunud sajandi 80ndatel hakati rohkem pöörama tähelepanu töötajate tervisele.

Tervise edendamisel järgitakse WHO soovitusi ning kohalikke eripärasid ja poliitikaid. Eesti oludes

on tähtis lähtuda aastaaegade rütmist, ilmastiku- ja valgusoludest, linnastumisest jne. Koroonaaeg tõi täiesti uued mured, mis seotud kodukontorites töötamisega. Hea ettevõtja, olgu ta kasvõi üksiküritaja, hoolib oma töötaja tervisest, sest kui pole töötegijaid, ei ole ka tulemust.

Tervise Arengu Instituut saab töökohtade tervislikumaks muutmisel jagada juhiseid ning korraldada võrgustiku liikmetele koolitusi, tervisenõuete täitmist kontrollivad Terviseamet ja Tööinspektsioon. Ka seda, kas töökoht on ohutu ja töötervishoiu nõuetele vastav, saab küsida Tööinspektsioonist. TAI kureeritav TET-võrgustik on pigem kogemuste vahetamiseks ja uute ideede ning inspiratsiooni saamiseks. Samuti saab olulised asjad enda jaoks selgeks mõelda. Näiteks miks on vaja ka töökohal hoolitseda korrapärase toitumise eest ja miks tuleb kodus töötades seada realistlikke eesmärke ning end iga päev tunnustada.

“TAI korraldab üle viie aasta põhjalikumaid uuringuid töökoha terviseedendusest, viimane raport valmis 2019. aastal ja see on meie lehelt kättesaadav,” soovitab Külli Luuk teemaga algust teha. Uuringus vaadeldi suuremaid ettevõtteid ja meil nii populaarsete idufirmade kohta eraldi andmeid ei koguta – see võiks olla põnev, sest kõrvaltvaatajale tundub, et parim töökeskkond ja vinge vaib on just start-up’ides.

Viis põhiprintsiipi, millest tervisliku töökeskkonna loomist alustada

Külli Luuk toob välja viis olulisemat tähelepanekut, millest tööandja võiks tervisele hea töökeskkonna puhul lähtuda:

pöörab järjepidevalt tähelepanu töötajate olmetingimuste parandamisele, ohutuse tagamisele; on paindlik töötajate vajaduste suhtes (tervisest tingitud vajadused, pereelu, õpingutega seonduv); kaasab töötajaid organisatsiooni arendamisse (sh füüsilise ruumi kujundamine, otsused, mis puudutavad inimesi, töökorraldust); võimaldab ja pakub aktiivselt võimalusi taastumiseks ning pausideks (tööruumide ja territooriumi korraldus, tööaja korraldus); toetab avatud suhtlemist ja positiivset töökliimat, väärtustab töötaja panust.

Hea ettevõtja, olgu ta kasvõi üksiküritaja, hoolib oma töötaja tervisest, sest kui pole töötegijaid, ei ole ka tulemust.

OKTOOBER 2021 21

Vastutustundlik Ettevõtlus

TÖÖKESKKOND

Integreeritud tegurid töökeskkonna parendamisel

Kõrvaltvaatajale tundub, et parim töökeskkond ja vinge vaib on just start-up’ides.

Tervist edendavad tegevused peavad olema suunatud: inimeste teadlikkuse suurendamisele; motiveerimisele tervislikuma eluviisi saavutamiseks; terviseteenuste kättesaadavusele ja arendamisele; tervisliku keskkonna arendamisele; paikkondade suutlikkuse arendamisele, et tulla toime kohalike terviseprobleemidega; paikkondade ja organisatsioonide võimestamisele ja juhendamisele terviseedendusealase tegevuse elluviimisel jm; inimese haiguseelsete seisundite varasele avastamisele; meetmetele haiguste vältimiseks.

Allikas: Argo Soon, tai.ee

22 OKTOOBER 2021

“TET-võrgustiku kogemuse põhjal võib öelda, et väga palju oleneb sektorist, tööandja finantsvõimalustest, juhtide väärtushinnangutest ja hoiakutest,” lisab Luuk.

Tööandjatel napib aega ja ressursse

TET-võrgustikuga on seni liitunud vaid väike osa Eesti ettevõtetest. Külli Luuk tõdeb, et 2019. aastal läbi viidud töökohtade terviseedenduse uuringust tulid välja mitmed kitsaskohad. Ta rõhutab, et need on tööandja vaates asjad, mida saaks paremini teha, kui oleks rohkem ressursse. Peamiste puudustena märkisid tööandjad: rahaliste vahendite nappust; osa töötajate passiivsust ja vähest soovi panustada; aja või inimressursi puudust.

“Uuringust tulid selgelt välja tööandjate vajadused: rohkem võiks olla vaimse tervise teemalist teavet (sh e-teabematerjale) ning

Kuidas hallata tööstressi või leevendada sundasendist tingitud vaevusi – sellest kõigest oleks vaja rohkem rääkida.

Külli Luuk

koolituspakkumisi, teste ja praktiliste harjutuste kirjeldusi. Kuidas hallata tööstressi või leevendada sundasendist tingitud vaevusi – sellest kõigest oleks vaja rohkem rääkida,” sedastab Luuk.

Töötajal on võimalus küsida nõu ja abi

Läbipõlemised, tööõnnetused, vigastused, laastav väsimus, stess ja depressioon – need kõik võivad kehvas töökeskkonnas ette tulla. Töötajal on alati võimalus ise enda eest seista, küsida abi ja teavitada Tööinspektsiooni rikkumiste kohta.

“Mitmed suuremad tööandjad pakuvadki töötajatele tasuta (töö)psühholoogi teenuseid,” räägib Külli Luuk. “Väikeste tööandjate puhul ja pahatihti ka avalikus sektoris jääb see võimekus kahjuks napiks, sest pole rahalisi vahendeid.”

Spetsialist soovitab töötajatel tööohutuse nõuete või töötervishoiualase hoolimatuse ja rikkumiste puhul pöörduda Tööinspektsiooni poole.

“Enda vaimse tervise hoidmiseks on oluline hoida tasakaalu. Kui tööpinge kasvab suureks, tuleb endale teadlikult anda rohkem taastumisvõimalusi, sh lubada tööpäeva vältel väikesi pause ja lõõgastusvõimalusi; korrigeerida vaba aja harrastusi (liikuda rohkem), toituda tasakaalustatult, hoida häid suhteid lähedastega,” lisab Külli Luuk.

Mõju kattuvus. Iga tegur mõjutab teisi. On võimatu likvideerida kõiki füüsilisi vigastusi, kui töökohal valitseb vaenulik õhkkond, seal on halb kommunikatsioon ja valitsevad väga suured lahknevused nõudmiste ja kontrolli ning jõupingutuste ja preemiate vahel. Uurimuse kohaselt suurendavad eelmainitud tingimused oluliselt vigastuste riski. Samamoodi on töötajatele makstavad suured hüvitised (füüsilises töökeskkonnas esinenud vigastused) sageli otseselt seotud üksiktöötajate isiklike terviseriskidega, nagu näiteks suitsetamine või ülekaalulisus.

Vastuseis. Kui kõnealuseid valdkondi käsitletakse eraldi, võivad juhid ja töötajad sageli seada takistusi ühele neist komponentidest. Juhid võivad tunda end ebamugavalt, kui arutatakse juhtimisstiiliga seotud probleeme, sellal kui töötajad võivad asuda kaitseseisundisse elustiiliga seotud probleemide arutamisel. Kui kõnealused valdkonnad koondatakse ühe tervikliku lähenemisviisi alla, ei satu ühe inimese tõenäolised nõrgad küljed rambivalgusesse.

Tõhusus. Integreeritud lähenemisviisi kasutamine on töötajate tervise parendamisel osutunud kõige tõhusamaks vahendiks. Näiteks on isiklike terviseedendamise programmide abil kõige tõenäolisem muuta tervisekäitumist ainult siis, kui neid viiakse ellu tervislikus töökeskkonnas.

Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et erinevad tervisekäitumised on vastastikuses sõltuvuses.

Näiteks söömise ja suitsetamisega seotud käitumised sõltuvad üksteisest ning mõlemad võivad olla omakorda seotud stressiga.

Tulusus. Kõikide aspektidega arvestav ja integreeritud lähenemisviis on üks kõige tõenäolisematest vahenditest äritegevuse parandamiseks, nagu näiteks suurenenud tootlikkus, paranenud kvaliteet ja kliendi rahulolu. Selle põhjuseks on asjaolu, et integreeritud kõiki aspekte arvestav lähenemisviis nõuab ka töötajate kaasamist: nad pühendatakse asjasse, neid motiveeritakse ja seeläbi paraneb nende töömoraal. Ennustatav ja mõõdetav seos töötajate rahulolu ja töötajate tervise ning töötajate rahulolu ja klientide lojaalsuse vahel on teadusuuringutega tõestatud. Uuringud näitavad ka seda, et tulususe näitajad on märksa suuremad kõikide aspektidega arvestava lähenemisviisi puhul, võrreldes lähenemisviisiga, mis keskendub ainult ühele tervisliku töökoha valdkonnale, nagu treening või suitsetamisest loobumise programm.

Allikas: Argo Soon, tai.ee

‘‘Töötajate vaimne tervis, õnn ja heaolu on tööandjate hoolida!’’

Inimloomus on kaunis keeruline.

Me kasutame oma oskust koos töötada, et kõiki eluvaldkondi paremaks muuta. Üksteisega oleme aga nii kinnised, et meie vahel tekivad põhjendamatud pinged.

Meil on raske kiitust avaldada ja veel keerulisem oma probleemidest rääkida. Ajapikku satume vältima teemasid, millel on suur mõju meie heaolule. See ei peaks nii olema.

Me ju kõik tahaksime oma argipäevas toimekamad ja õnnelikumad olla. Kõndida tööle natuke kergema sammuga ja tunda ennast seal iseendana. Sellel teekonnal aitab sind Happyme.

Koos saame müürid meie vahelt maha lõhkuda, et üksteist paremini näha oleks.

Teineteist mõistes oleme ehteks endale ja õnnistuseks teistele.

Sellisena kanname sõbralikumat töökultuuri igale poole, kuhu satume ning anname oma ühiskondliku panuse selleks, et ühel päeval võiks terve Eesti olla tuntud kui tööõnne leiupaik.

Foto: Stanislav Moshkov (Nipiraamat)

Tööõnne, juhtimiskultuuri ja heaoluga tegelev Eesti idufirma Happy Workplace OÜ lõi 5 aastat tagasi platvormi HappyMe, millega saab mõõta töötajate õnne ja disainida organisatsioonikultuur elujõuliseks ning rahuldust pakkuvaks. Teaduslik algoritm toob välja just need aspektid, mille muutmisest tõesti kasu on. Sobib nii tehnoloogia kui tootmise valdkondadesse, teenindusse, era- kui avalikku sektorisse.

Kokkuvõttes rõõmustavad nii kollektiiiv, kliendid kui omanikud.

Liitu HappyMe tööõnne edendavate tööandjatega kuni 30.11.21 ja saad sissejuhatava tööõnne koolituse tööõnne uurijalt Tiina Saar-Veelmaalt TASUTA! VÕTA ÜHENDUST KODULEHEL: www.happyme.ee või magnus@happyme.ee

happyme.ee

healthyme.ee