Terve Pere veebruar 2011

Page 1

17. veebruar 2011 Beebi • Tervis • Kirurgia • Ilu • Eakad


3

Hambad on seotud kogu organismi tervisega

Anne-Mari Alver

Uuel ajal on hambaravist saanud üks olmemütoloogilisi teemasid. Selleni välja, et kena naeratus on meie riigis staatuse sümbol – võimalik vaid teatud jõukus­astmest alates. Tõsi küll, haigekassa rahastab meil laste hambaravi ning pisut ravi- ja proteesi­ toetust saavad ka vanainimesed. Vahepealsetel tuleb oma hammastega ise hakkama saada. Tegelikult ei erine hammaste tervishoid kuigi palju muust tervishoiust. Kaks põhiprintsiipi kehtivad ikka: profülaktika on ravist odavam ning elustiilist oleneb tervise säilitamisel päris palju. Erinev on vaid see, et muid arstikulusid me nii otseselt näha ei pruugi, hambaravi arve esitatakse aga kohe arstikabinetis. Hambad pole kaugeltki mitte vaid esteetika valdkonda puutuv teema. Kas lasta enesele hollywoodlik naeratus „võluda” või mitte, on maitseküsimus. Kuid augud peaks olema lapitud ja põletikukolded välja ravitud – vastasel juhul kannatab lisaks hingeõhule ja välimusele kogu organismi tervis. Tänases Terve Pere erinumbris jagavad spetsialistid oma teadmisi hammaste korrashoiust ja ravist läbi inimese elutee. Saame teada, kuidas olla toeks väikestele ja suurematele lastele, et nad õpiksid selgeks õiged hammaste eest hoolitsemise võtted, kuidas ise oma hambaid võimalikult korras hoida ning mida võiksid suuõõne tervishoiust teada pere auväärseimad liikmed – vanavanemad. Palju õnnelikke naeratusi ning tugevat tervist soovides Anne-Mari Alver Toimetajad Anne-mari Alver annemari.alver@lehed.ee Margit Kirsipuu margit.kirsipuu@lehed.ee

Kujundus Advig Stahl Keeletoimetaja Marilin Look

Reklaam Margit Elts, tel 669 8330, margit.elts@lehed.ee EE lisade juht PiRET TAMM, piret.tamm@lehed.ee Väljaandja AS Eesti Ajalehed, Tallinn, Narva mnt 11e

Mahetoodete võidukäik Tallinnas avas uksed Baltimaade suurim ökopood, mahemarket nimega Parim Pood, kust lisaks toidukaubale saab looduslikku kosmeetikat. „Meie eesmärk on pakkuda parimate hindadega parimas valikus mahekaupa ja -tooteid Eestis. Kui varem sai kuivaineid osta valmispakkides, siis nüüd on võimalus neid soetada ka kaalu­ kaubana,” räägib marketi perenaine Tiiu Saks. Enamik poes pakutav on kodumaist päritolu, kuid kõike siiski Eestist ei saa. Müügil on kuiv­ained, jahud, helbed, maiustused, piim, munad, hakkliha, jäätis, värsked puu- ja köögiviljad ning palju muud. Praegu on avatud poe esimene järk, kuid peagi tuleb sinna kohvik, kus hakatakse pakkuma kondiiter Heidi Pargi valmistatud ökotooteid. Mahemarket Parim Pood ootab huvilisi aadressil Mustamäe tee 3a esmaspäevast reedeni kella 10–20ni, laupäeval ja pühapäeval 10–18ni.


4

Beebi hambad

Tervis

Iga vanem soovib, et tema lapsel oleksid ilusad, valged ja terved hambad ning hambavalu käiks maimukesest kauge kaarega mööda.

P

iimahammaste alged hakkavad moodustuma juba embrüo­naalse arengu 6.–7. nädalal, jäävhammaste alged 5. raseduskuul. Loote normaalse arengu puhul moodustub 20 piimahamba ja 28–32 jäävhamba alget. Piimahammaste suhulõikumine algab enamasti 6.–8. elukuul ja lõpeb harilikult 2.–2,5. eluaastaks. Hammaste suhulõikumisel on lapsed sageli rahutud, muutuvad virilaks, topivad suhu käsi ja asju ning süljeeritus suureneb. Lõikuv hammas surub igeme pingule, see muutub punetavaks ja valulikuks. Võib esineda ka kehatemperatuuri tõusu. Samuti suureneb organismist vedeliku kadu, mille vältimiseks peaks andma lapsele rohkesti juua. Hammaste lõikumise ajal tuleks masseerida lapse igemeid närimisrõnga või sõrme ümber mähitud puhta marliga. Igemetele võib kanda rahustavat geeli. Erilist tähelepanu tuleb pöörata suuhügieenile. Kuna vastsündinul hambad puuduvad, ei ole ka bakteritel suus mugavaid kinnituskohti. Hammaste lõikumisel kinnituvad bakterid nendele kohe – siis tuleb hakata ka hambaid puhastama. Väikestele hammastele kleepub kergesti toit, mis on bakteritele suurepärane kinnituskoht – moodustub hambakatt. Ent bakterid satuvad beebi suhu ka siis, kui ema puhastab või niisutab lutti oma suus, suudleb last suule või toidab teda lusikaga, mida paneb vahepeal ka oma suhu. Happeline ham-

bakatt tuleb eemaldada kohe, et hamba­email ei kahjustuks.

Sööbikud ja pisikud minema Beebi hammaste puhastamiseks saab kasutada spetsiaalset näpuharja või pehmet, imikutele mõeldud hamba­ harja, nende puudumisel puhast marlitükikest. Imiku ja väikelapse hambahari on väga pehmete harjaste ja väikese peaga, et see korralikult suhu mahuks ega õrnadele igemetele haiget teeks. Hambapastat võib tarvitama hakata siis, kui laps oskab juba suud loputada. Kasutada tohib ainult väike­lastele mõeldud pastat. Tähtis on last hambapesuga harjutada maast-madalast, et ta pesemata hammastega magama ei läheks. Kui lapsel on pärast pesu janu, tohib juua ainult puhast vett, mitte morssi ega magusaid mahlu, mis hoolsa hambapesu kohe nullivad. Lutipudelikaaries on tõsine väikelaste hammaste haigus, mis tekib, kui lapse hambad puutuvad liiga sagedasti ja pikalt kokku toidus-joogis sisalduvate suhkrutega. Eriti laastavalt mõjub hammastele ööseks voodisse kaasa antav lutipudel, milles on piim, mõni toidusegu või mahl. Suus elavad bakterid toituvad suhkrust ja toodavad happeid, mis omakorda kahjustavad hambavaapa, uhtudes sealt välja mineraalained. Hammaste välispind muutub poorseks, tekivad valged laigud, mis hiljem tumenevad ja suurenevad. Kõige sagedamini kahjustuvad esihambad, millest halvimal

juhul jäävad järele vaid mustad tüükad. Peale kõrgenenud kaarieseriski põhjustab kauane lutipudeli kasutamine ka hambumushäireid. Siit järeldus: lutipudeliga magama ei minda. Magamise ajal ei suuda lapse sülg tema suud kaitsta, sest sülje­vool on väiksem. Janu kustutamiseks on puhas joogivesi kõige parem. Esimene hambaarstikülastus tuleks ette võtta aastase lapsega. Ikka selleks, et pisike harjuks, kui keegi tema hambaid vaatab ja suus toimetab. Väga tähtis on see, et esimene külastus tehtaks enne probleemide teket. Kui hambas on juba nähtav auk või see valutab, seostuvad ka hilisemad visiidid negatiivse emotsiooniga ning laps hakkab arsti kartma. Just vanema hool ja õigeaegne esmakülastus valmistab väikest inimest edasiseks hamba­raviks ette, kui seda tänu heale hambahooldusele üldse vaja peaks minema. Vanem saab aga regulaarsete külastuste ajal tagasisidet lapse suuhoolduse tulemuslikkuse kohta. Viieseks saades peaks laps oskama oma hambaid pesta ise, kuid täiskasvanu ülesanne on väikest inimest abistada ja vaadata, et see tähtis töö ikka hästi tehtud saaks. Rõõmus ja positiivne õhkkond koduse hambahoolduse juures õpetab last puhtaid hambaid armastama ja loob olukorra, kus hambaarstil on vaja auku puurida üha harvem. Helve Martin Tallinna Hambapolikliiniku vanemõde

Eestis leiutatud ja teaduslikult tõestatud

1. nädal

2. nädal

3. nädal

50g juustu päevas

+25G

JUUSTU


6

7

Laste hammaste eest vastutavad vanemad Laste hammaste tervishoius on kõige tähtsamateks märksõnadeks toitumine, hügieen ning rahulik suhtumine hambaarsti juures käimisse.

L

isaks esteetilisele plaanile ning heale enesetundele, mida korras suu kindlasti tähendab, on hambad seotud ka kogu organismi tervisega. Kodus õigeid toitumis- ja hügieenivõtteid õpetades ning koos regulaarselt hambaarsti juures kontrollis käies saab vanem last palju aidata. Kõige sagedasem laste hambamure on kaaries, mille ärahoidmisel on eluviis määrava tähtsusega. Teine üsna sage põhjus hambaarsti külastamiseks on hambatrauma, mille puhul kehtib alati reegel – võimalikult kiiresti arsti juurde.

Regulaarne toitumine Hammaste tervise seisukohalt on tähtis nii see, mida süüakse, kui ka see, millal süüakse. Oluline, et söödaks kindlatel kellaaegadel, siis jõuab suu vahepeal puhastuda. Kui aga lapsel on kombeks toidukordade vahel alailma midagi näksida, on suus pidev happerünnak ning hambad saavad seetõttu märksa suurema koormuse. Magusad asjad pole keelatud, kuid magus peaks kuuluma toidukorra juurde. Kui vähegi võimalik, võiks lapse kommiiga pisut edasi lükata – kui peres suuremaid vendi-õdesid ees ei ole, võib see õnnestuda lausa lasteaiani. Kuniks laps komme maitsta pole saanud, ei oska ta neist ka puudust tunda. Veel kommidest: hammastele on kõige ohtlikumad pulga- ja nätsukommid, sest nende puhul puutuvad hambad magusaga pikalt kokku. Muide, samal põhjusel pole hammaste sõbrad ka kõrrejoogid ja limonaadid – laps lonksab ja lonksab, suus aga püsib kogu aeg suhkrune keskkond.

Piim ja mahlgi on oma olemuselt toidu­ained, mitte janukustutajad, seepärast peaks ka nende joomine kuuluma söögikorra juurde. Kui kahe söögi­korra vahel tekib janu, tuleks juua vett.

Hammaste pesemine Hambapesu harjumuse kujunemisel on tähtis roll vanemate enda ees­ kujul. Millegi­pärast on tihti nii, et paljud vanemad saadavad lapse lasteaeda ilma eelneva hambapesuta. Põhjenduseks tuuakse kiired hommikud, nii et hammaste pesemine jääb õhtuks. Tegelikult on väga tähtis, et ka lasteaia­päevadel leitaks aega hambaid kaks korda pesta. Hambaid tuleks harjata kaks-kolm minutit korraga. Tähtis on jälgida õiget pesemistehnikat, et puhtaks saaksid kõik pinnad, mitte ainult need kohad, kust on mugav pesta. Hambapesu peaks algama tagumiste purihammaste keelepoolsetest pindadest, siis liigutakse harjaga eesmiste hammaste poole ning pestakse ära ka vastashammaste keelepoolsed pinnad. Seejärel jõuab kätte põsepoolsete ning lõpuks mälumispindade kord. Õiget pesemistehnikat võib lapsele õpetada ise, ent sellest võib kujundada ka esimese hambaarstikülastuse sisu. Kavala nipina saab appi võtta apteekides müüdavad katuvärvitabletid. Kui laps kinnitab, et pesi hambad korralikult puhtaks, andke talle pisike punane tablett ning paluge seda närida ja suu puhtaks loputada – puhas hambapind jääb seejärel valgeks, pesemata pind aga muutub punaseks. Nii saab laps

Foto: iStockphoto

ka ise paremini aru, millised hambad senisest rohkem hoolt vajavad. Arukas vanem on nii lasteaiakui ka algklassilapse lähedal, kui too hambaid peseb – siis on kindlam, et laps liigselt kiirustama ei kipu ning kõik hambad kenasti puhtaks teeb. Lasteaiaealistel peaks hambaid aitama harjata ema või isa.

Arsti pole vaja karta Kasulik on laps ette valmistada ning ise rahulik olla. Mitte mingil juhul ei tohi jutustada lugusid stiilis, kui mina laps olin, küll siis hamba­arsti kartsin. Ka ei tohiks lapsele valetada – näiteks rahustada, et arst ei tee midagi või et puurimine pole valus. Nagu suheldes muudelgi teemadel, tuleb ka siin lapsega aus olla. Kui on kokku lepitud, et kõigepealt ainult vaatame ja õpime hambaid õigesti pesema, siis nii tuleb ka teha. Sel viisil tekib lapsel hamba­arsti vastu usaldus ning edaspidi on vajadusel märksa kergem ravile minna. Piimahammaste raviks on tänapäeval toredad värvilised plommid. Nii saab laps ravis osaleda ning ise valida, mis värvi plommi tahab. Pärast on vahva kaaslastele näidata – olin tubli ja sain nii ilusa plommi. Kindlasti ei tohi katkisesse piima­ hambasse suhtuda nii, et nagunii tuleb see varsti ära ja seepärast pole ka ravi vaja: piimahammaste seisu­ kord mõjutab tulevaste jäävhammaste tervist. Lõikunud jäävhambad võib lasta kaks korda aastas hambaarsti juures kaariese profülaktikaks üle lakkida.

Trauma järel tuleb kiiresti tegutseda Kui laps või noor harrastab mõnd spordiala, kus hammastel on suurem risk kannatada saada (näiteks rula- või jalgrattasõit ja ekstreem­ spordialad), tasuks talle muretseda spetsiaalsed hambakaitsmed. Neid müüakse ka apteegis, ent hambaarsti juurest võib saada mugavamad, just lapse suu järgi valmistatud kaitsmed. Hoolimata ettevaatusabinõudest võib siiski juhtuda, et laps hammast vigastab. Sel juhul on oluline võimalikult kiiresti arsti juurde jõuda. Liikuma hakanud piimahammas sätitakse ettevaatlikult paika tagasi ning kui sel lasta mõni nädal rahulikus režiimis olla (mitte sellega närida), on lootust, et hammas jääb oma õige

äratulekuajani paika. Äratulnud piima­hammast tagasi ei panda. Kui jäävhammas ära tuleb, on lootust, et kiire sekkumise korral saab selle veel päästa. Tähtis on hoida hammast arsti juurde jõudmiseni niiskes keskkonnas: füsioloogilises lahuses, süljes või külmas piimas. Ning loomulikult kiirustada!

Teadmiseks teismelistele Lapse teismeikka jõudes toitumisja hügieenisoovitused ei muutu, küll aga võib lisanduda mõni uus probleem.

Kui hambad on suus kõveriti, saab paigaldada ortodontilise aparaadi (nt breketid), mis aitab hambumuse kenasti sirgeks korrigeerida. Noorele tähendab see lisatööd ja -hoolt – et hambad puhtad püsiksid, tuleb appi võtta nii hambaniit, spetsiaalsed harjakesed kui ka suuloputusvesi. Veel üks väike tagasivaade lapsevanemale: õigeks hambumuseks saab luua eeldused. Päris pisikeste puhul tuleks lutiiga lapse aastaseks saamisel lõpetada. Aastane laps saab tassist joomisega ilusti hakkama. Peab jälgima, et laps ei imeks näppu ega hingaks läbi suu. Kas huule- ja keeleneedid on ilusad või mitte, on igaühe enese otsustada. Küll aga peaks teadma, et hammastele on need kahjulikud. Keeleneet on suus pidevas liikumises ning kahjustab hambaemaili ja kinnituskudesid. Huuleneedil ulatub hambaid rikkuma tagumine kinnitusosa. Peale selle on suus olev võõrkeha veel üheks mikroobide kogunemise kohaks ja võimalikuks põletikuallikaks. Kairit Teesaar Maxilla hambakliiniku hambaarst

Dental Esthetic ESTEETLISE HAMBARAVI KLIINIK Merivälja tee 24 tel 646 4400 dental@hot.ee

• frees- ja täiskeraamilised hambaproteesid • hambalaminaadid • lumineerid • keraamilised hambatäidised • hambaravi


oolit se e nda ! t s e e e s i v r e t a ja sõbr

8

aeroobika või e al br sõ ja le da 2.11 en perioodil 14-28.0 l, lt. uu ak br sõ a st O EUR soodsama 6 3 a us la id rd ukaa vesiaeroobika ku s. htib 25% soodustu * Ühele kaardilee ke

Ilus hambakaar rõõmustab Täiuslik hambakaar teeb inimese kauniks ja tõstab enesehinnangut. Ilus naeratus on igaühe parim visiitkaart.

K

ui aga loodus ei ole sirget hambarida kinkinud, tuleb appi ortodont. Tänapäeva kiirelt arenev ortodontiline ravi pakub hammaste asendi ja hambumus­ anomaalia raviks mitmekülgseid võimalusi. Raviplaani tehes lähtutakse üha enam patsiendi näo välisilmest ja hambakaare kujust, et saavutada parim tulemus. Ortodontilise ravi vajadus nii Eestis kui ka mujal maailmas on suur: ligi 65 protsendil elanikkonnast esineb hammaste või hambumuse probleeme. Valest hambumusest tingituna esineb sageli olukordi, kus ainult osa hambaid on omavahel kontaktis – sellistel juhtudel on kontaktis olevad hambad ja neid ümbritsevad koed ülekoormuses ning hammaste liigse kulumise ja murdumise risk suureneb. Ebaühtlase hammaskonna koormatuse tõttu võib tekkida probleeme alalõualiigestes. Kõige sagedamini teostatakse ortodontilist ravi 10–14aastastel lastel, kui kõik jäävhambad on juba suhu lõikunud. Selles vanuses on ka parimad võimalused suunata lõualuude kasvu hambumushäirete puhul.

Millal alustada? Esimest korda võiks last ortodondi vastuvõtule viia kuue-seitsmeaastasena. Väga harva on eelkooliealistel vaja raviga alustada kohe, kuid samas on tähtis, et sellised erandjuhtumid ei jääks ravi alustamisega hiljaks. Võib juhtuda, et vanema jaoks

pealtnäha väike mure tuleb lahendada keeruliste raviaparaatide abil juba varajases lapseeas, samas kui inetuna tunduvaid puseriti hambaid on üldjuhul võimalik reastada alles hiljem, pärast enamiku jäävhammaste lõikumist. Esmasel ülevaatusel oskab ortodont hinnata ravi vajadust ja ka seda, millal on õige aeg alustada. Lisaks oskab märgata hammaste asendit ja hambumust kujundavaid valeharjumusi, nagu pöidla imemine, ühe suupoolega söömine või alalõua ettelükkamine. Kasvaval lapsel peaksid nina-hingamisteed olema vabad. Suurenenud adenoidid või kurgumandlid segavad normaal­ set nina kaudu hingamist, mis tugevalt häirib suuõõne pehmete kudede tasakaalu. Tulemuseks on hambumuse häire või hammaste vale asend. Kuigi parim raviaeg on teismeiga, saab ortodontilist ravi ette võtta pea igas vanuses, kui on piisavalt hambaid, mida nihutada. Vanematel inimestel on ravi keerukam, kui paljud hambad puuduvad ning hambaümbruse koed on põletikulised. Sellisel juhul on enne ortodontilist ravi vaja ravida ka kõik suus olevad põletikukolded ja hambaaugud ning eemaldada hambakivi. Väga rasketel juhtudel, kui lõualuude asend on üksteise suhtes väga suure kõrvalekaldega, ei pruugi ainult ortodontilisest ravist abi olla. Need juhtumid lahendatakse koostöös näo-lõualuukirurgiga, kes pärast ligi aastast breketravi teeb

lõualuude normaalse asendi saamiseks operatsiooni. Tänu suurenenud ravivõimalustele on sagenenud koostöö ka proteesi­ arstidega. Näiteks kui soovi korral asendada aastaid tagasi kaotatud hammas implantaadiga, tuleb enne külgnevaid hambaid nihutada, et implantaadi asetamiseks vajalik ruum tekiks. Ortodontilise raviga saab nihutada tagasi ka igemehaiguste tõttu hambareast välja kaldunud hambaid.

Uudsed breketid Iseligeeruvad breketid võeti kasutusse mõni aasta tagasi ja on praegu väga populaarsed, sest lisaks mugavusele on nad hügieenilisemad. Ise­ ligeeruvate breketite puhul puuduvad breketeid kaarega ühendavad metallist või kummist sidused, mis annavad võimaluse hambaid kiiremini ja mugavamalt nihutada. Hõõruvate traadiotstega on vähem muret ning hambad on nõrgemate jõudude tõttu vähem valulikud. Patsiendile on tähtis ka aja kokkuhoid, sest iseligeeruvate breketitega on pingutusvisiite tavaliselt vähem. Moodsate raviaparaatide abil on võimalik nihutada hambaid igas tasapinnas. Õige raviaparaadi valikul tasub usaldada ortodondi nõuandeid, sest just tema oskab iga ravijuhtumi korral valida soovitud tulemuse saavutamiseks parima variandi. Kristiina Viltsin Tallinna Hambapolikliiniku ortodont

Lisainfo www.kalevspa.ee

Kalev Spa, Aia 18, Tallinn, tel: 6493370

Parkimine veekeskuse ees 2h parkimiskellaga tasuta.


11 Foto: Tiit Blaat

10

Implantaadid – loomulikem ja püsivaim viis hammaste taastamiseks

Luusisesed implantaadid on hambaravivõimaluste piire avardanud suurel määral. Mis kahekümne aasta eest tundus võimatu, on nüüd täiesti teostatav.

Mis on hambaimplantaat? Implantaat koosneb titaankruvist, mis on steriilsetes tingimustes karestatud liivapritsi ja töödeldud happega. Väikese lõikuse abil paigaldatakse titaankruvi lõualuusse, asendamaks puuduvat hambajuurt. Teisisõnu tähendab implantatsioon mitteelusate kudede või materjalide viimist bioloogiliselt toimivasse süsteemi. Tänapäeval on kasutusel üle 200 süsteemi implantaate, mis oma põhiolemuselt on sarnased. Implantaat edastatakse arstile steriilses pakendis, mis avatakse alles operatsiooni ajal. Kui kruvi on luustunud, saab implantaadile valmistada proteesi ehk kunsthamba. Kas selleks kulub kolm või kuus kuud, oleneb operatsiooni raskusest. Kui lõualuud on piisavalt ja operatsioonil ei ole vaja kasutada erinevaid meetodeid luu mahu suurendamiseks, pannakse protees kolme kuu pärast. Muidugi on võimalik proteesida ka kohe, aga see võib madaldada operatsiooni õnnestumise protsenti, eriti just pehme luu korral, sest nii head stabiilsust ei ole võimalik

saavutada. Kui patsiendil on eemaldamisele minev hammas veel suus ja kui selle all ei ole põletikku, saab implanteerida ka kohe pärast hamba väljatõmbamist. Seepärast tasub enne kirurgi juurde pöördumist läbi astuda implantoloogi juurest. Kohese implanteerimisega saab lõualuus toimuvaid muudatusi ennetada. Implantaadi paigaldamisel narkoosi ei kasutata, sest protseduur on enamasti valutu. Küll aga kasutatakse lokaalset tuimestust ehk lokaal­anesteetikum süstitakse puuduolevat hammast ümbritsevasse igemesse. Patsient tunneb süstitorke valu. Tallinna Hambapolikliiniku hambaarst ja implantoloog Krista Tampere.

Foto: Tiit Blaat

V

eel veerand sajandit tagasi suhtusid paljud hambaarstid implantaatide kasutamisse skeptiliselt või ignoreerisid meetodit täielikult. Tänapäeval on see hammaste asendamiseks kõige esteetilisem ja turvalisem viis. Võrreldes teiste hambaravimeetoditega, nagu teraapia või kirurgiaga, on implantoloogia areng olnud tohutu.

Implantaadiga on võimalik asendada nii üht puuduvat hammast lõualuus (sellega päästame kõrvalhambad lihvimisest) kui ka kogu hambarida. Implantaadikroonid on ülitäpsed ning sobitatakse juba lõualuus olevatele kruvidele. Implantaatidele ehitatud hambad näevad välja ja funktsioneerivad nagu oma hambad. Implantaadid on päästnud nii mõnegi inimese tüütust plaatproteesist ning igapäevasest proteeside suustvõtmisest, pesemisest ja tagasipanemisest. Kui teisi proteesitüüpe kasutades hakkab luu aja jooksul kahanema, siis implantaatidega saab luud säilitada, kõrvalhammaste kulumist vältida ja mälumisjõu jagunemist ühtlustada.

Mis maksab implantaadi paigaldus? Hinnatase on tunduvalt kõrgem võrreldes teiste proteesiliikidega. Paigaldus jääb 1080–1590 euro kanti ning sõltub materjalist ja arsti väljaõppest. Pikas perspektiivis võib implantatsioon raha kokku hoida, sest selle tehnika annab kruvile eluaegse püsivuse, samal ajal kui teisi proteese tuleb pidevalt ümber teha. Sobiva lahenduse ja vajaminevate implantaatide arvu valib implantoloog juba esmasel konsultatsioonil. Eesti arstide kümne aasta õnnestumise protsent on 98–99, mis on võrreldav kõigi arenenud kliinikutega Euroopa maades. Krista Tampere Tallinna Hambapolikliiniku hambaarst

Säravvalge naeratus Kõiki iluteenuseid ei saa ammugi enam vaid ilusalongist. Hambaspaapaketid, mis on paljude hambakliinikute teenusevalikus, ei ole pelgalt iluteenused, vaid hammaste tervise hoidmiseks mõeldud protseduurid.

K

õige kaunimad on ju ikka terved enda hambad. Hambamured algavad halvast suu­ hügieenist ja hammaste valest pesemisest. Vaadates hambakliinikute hinna­ kirju, ei teki lähiajal tahtmist selliste väljaminekute paratamatust tunnistada. Mugavam, odavam ja valutum on hammaste tervise eest hoolt kandes suuremaid jamasid ennetada. Kuna enamik hamba­auke algab hammaste vahelt, on esmalt tähtis hambaniidi kasutamist mitte unustada. Igemeraviks ja profülaktikaks soovitab hambakliiniku City Med hambaarst Sofia Mihhailova proovida pärlipesu tõhusust. Hambakivi, nikotiini ja parkainete ära­ pesuks tuleb aega varuda umbes pool tundi. Tegu on valutu ja, erinevalt laialt levinud soodapesust, hamba­ emailile täiesti kahjutu protseduuriga. „Soodapesus kasutatavad graanulid on teravate servadega, mis võivad igemeid ja hambavaapa kahjustada. Pärlipesu graanulid seevastu on ümaramad ja protseduur iseenesest palju leebem,” võrdleb Mihhailova ja lisab, „kui hambakivi juhtub hambal rohkem olema, tuleb see enne ultraheliga eemaldada.”

Flash Pearli protseduur maksab City Medis keskmiselt 48 eurot sõltuvalt ajast, mis protseduurile kulub. Väga tugeva hambakivi eemaldamine toimub aga laseri abil ja siis lisandub veel umbes 13 eurot. Kui regulaarselt kaks korda aastas pärli­ pesu teha ja korralikult iga päev hambaid pesta, saab tegelikult terved ja hoolitsetud hambad üsna soodsalt.

Säravvalge naeratus Loomulikku sära ja värskust naeratusele lisab kindlasti hammaste valgendamise protseduur. Ka enne valgendamist on kasulik võtta pärlipesu. „On olnud juhuseid, kus klient on pärlipesu tulemusega nii rahule jäänud, et valgendamist enam ei soovigi,” räägib Sofia Mihhailova. Kodusest geelvalgendamisest soovitab Mihhailova kindlasti loobuda rasedatel ja rinnaga toitvatel emadel. Samuti tuleb ettevaatlik olla neil, kel on probleeme mao või soolestikuga, sest kasutatav geel võib väikeses koguses suust organismi sattuda ja riskigrupile halvasti mõjuda. Neil tasub eelistada kabinetis tehtavat laservalgendust, mis on küll kallim

(160 eurot üks hambakaar ja kaks kaart 224 eurot), aga tervislikum. Valgendamisel tuleb arvestada ka seda, et esihammaste täidised peab ringi vahetama. Valgendamise tulemus püsib hea suuhügieeni korral kolm aastat ning sõltub mõistagi hammastest. Kollased hambad reageerivad valgendamisele paremini kui hallikad. Hambale tekkinud kriitvalged plekid ehk fluoraasilaigud sõltuvad otseselt lapse­põlves joodud vee kvaliteedist. Valgendamise käigus kaob erinevus plekkide ja hambaemaili vahel, aga hambad võivad muutuda tundlikuks. 77 eurot maksev Lumibrite valgendamise meetodil lakitud hammaste efekt püsib pool aastat. Lisaks säravvalgete hammaste saamisele kulutatakse raha ka hamba­kaunistuste peale. Liimitud Swarovski kristalle või muid kaunistusi saab tellida vastavalt soovile ja maitse-eelistustele. Valutu, süstimata ja lihvimata suhu paigaldatavate keraamiliste katete eest tuleb välja käia 288– 352 eurot olenevalt sellest, kas katmisele läheb neli või kuus esihammast. Vähema arvuga soovitud tulemust ei saavuta. Margit Kirsipuu


12

13

Seeniori hambad vajavad lisahoolt Aastate lisandumine ning elu jooksul põetud haigused annavad vanemas eas tunda suuõõne tervises.

H

ammaste ja suuõõne tervis meie seenioridel väga hea ei ole. Statistika kohaselt on igal viiendal Eesti inimesel mõni hammas eemaldatud, üle 75aastaste hulgas on koguni pooled oma hammastest täielikult ilma jäänud. Keda huvitab, mis vanusest alates on inimene „vana”, siis seda sõna kasutatakse alates 65. eluaastast. Meditsiinis ollakse arvamusel, et vananemisega kaasnevad muutused ilmnevad alles 75. eluaastast ja siis suureneb haiguste esinemissagedus. Vananemine on pidev protsess, mis hõlmab kõiki inimesi alates 25. eluaastast. Muutused, mis selle käigus kehas toimuvad, toimuvad ka suuõõnes. Tegelikult on vananemise kui sellisega seotud muutused nii kehas kui ka suuõõnes üsna väikesed, rohkem mõjutavad suu seisukorda elu jooksul põetud haigused ning nende raviks kasutatud ravimid.

Haigused ja ravimid Kõige suuremat mõju avaldavad suuõõne tervisele reumaatilised haigused ja diabeet. Reuma on sidekoe­ haigus, mille põdejatel on ka suurem oht hammaste tugikudede haiguste tekkeks. Esimene märk hammast kinni hoidva koe põletikust on igemeveritsus, hiljem ka suurenev hammaste liikuvus. Diabeedi korral on suurenenud oht põletike tekkeks kogu organismis, muu hulgas ka suuõõnes. Diabeetilise organismi kaitsevõime

on terve organismi omast madalam, paraku puudutab see suuõõne tervist diabeetikutel, kel esineb enam suu seeninfektsioone. Samas on dieedi ja ravimitega kontrolli all olev diabeeti põdev isik sama riskitasemega kui terve eakaaslane. Suuhügieen on tähtis kõigi jaoks, eriti mainitud haiguste ajal ning järel. Kui haigus on välja ravitud või allub ravile ning suuõõne hügieeniga tegeldakse järjepidevalt, püsib suuõõs korras. Oluline on käia hamba­ arsti või suuhügienisti juures tava­ pärasest sagedamini – ühe korra asemel kolm-neli korda aastas. Haigustest rääkides ei saa mööda ka ravimitest, mida nende arstimiseks kasutatakse. Ligi 500 ravimi kõrvalmõjude hulgas on tegurid, mis mõjutavad suuõõne tervist, üks sage-

Tähtis on nii õige hamba­harja valik kui ka see, et harja ­õigesti kasutataks. Kui käsi vanemas eas (näiteks liigeseprobleemide korral) enam hästi ­liikuda ei taha, võib abi olla ka elektrilisest hambaharjast.

dasemaid märksõnu on „suu kuivus”. Nii näiteks vähendavad sülje hulka uinutid, rahustid ja antidepressandid. Kuivas suus puudub sülje „pesev” efekt ja kaariesse haigestumise risk tõuseb. Loomulikult ei tähenda see, et vajadusel – ja arsti ettekirjutusel! – ravimeid võtta ei tohiks, küll aga tuleb meeles pidada, et neid peab võtma koos veega või suuõõnt pärast ravimi (nt sissehingatava astmaravimi) tarvitamist veega loputama. Parim ravim suukuivuse korral ongi vesi – võimalikult tihti lonkshaaval. Olemas on spetsiaalsed geelid, mis suuõõnt niisutavad, nende kasutamisel aga tuleks lähtuda arsti nõuandest. Paljud ravimid – näiteks südameveresoonkonnahaiguste ravis kasutatavad – on väga happelised. Hammastele mõjub see nagu üks söögikord (koos happerünnakuga) päevas lisaks. Mida pikem on kontakt hammastega, seda suurem on mõju. Väga happelised on kõikvõimalikud gripija külmetuse ravis kasutatavad käsimüügiravimid, eriti kihisevad joogid. Taas – ravimit kasutamata jätta ei saa, aga suuõõs ja hambad vajavad lisahoolt. Kohe pärast ravimi võtmist hambaid pesta ei tohiks – andke vähemalt pool tundi neile aega taastuda. Selle aja jooksul muutub hamba­vaaba tugevus endiseks. Arukas on hambaarstile rääkida, millal ja milliseid ravimeid kasutatud on. Üks valus teema, millest meil väga rääkida ei armastata, on kas-

vajad – Eestis südame-veresoon­ konnahaiguste järel surma põhjus number kaks. Kasvajate esinemissagedus tõuseb koos vanusega, saavutades maksimumi 70. eluaastatel. Kogu maailmas on sagenenud naha(esimene solaariumipõlvkond hakkab vanaks saama) ja suuõõnevähi esinemine. Suuõõnekasvaja profülaktikaks on tähtis eelkõige ise oma suuõõne olukorda jälgida. Muretsemiseks on põhjust, kui tekivad mügarad, moodustised või haavandid – neid tasub (hamba)arstile näidata, sest tema oskab vajadusel soovitada spetsialisti, kelle juurde edasi ravile minna. Kui suus on haavandeid, mis kahe nädala jooksul ära ei parane, on vaja kindlasti arsti poole pöörduda. Need võivad olla tingitud näiteks hõõruvast proteesi- või hambaservast. Pikka aega mõjuv ärritaja võib põhjustada hilisemat kasvaja teket. Ka täiesti hambutut suud tuleks vähemalt korra aastas kontrollida lasta. Mida varem muutus suuõõnes avastatakse ja raviga alustatakse, seda suurem on tõenäosus täielikult terveks saada.

Riigi toetus Riigipoolne hambaravi- ja proteesitoetus algab 63. eluaastast. Igal sellesse vanusesse jõudnud kodanikul on õigus saada aastas korra hamba­ ravihüvitist 19,8 euro ulatuses (kuni 300 krooni) ning kolme aasta tagant ühekordset proteesimistoetust 255,65 eurot (4000 krooni). Keskmiselt jagub sellest rahast kas ülemise või alumise lõualuu proteesimiseks. Kel raha on, saab omalt poolt juurde lisada ning kogu suu ühe korraga korda teha, kel aga raha napib, ootab kolm aastat ning teeb siis korda ülejäänud osa suust. Millal on proteesimine vajalik? Ühe kaotatud hamba järel kindlasti veel mitte – see toidu mälumist ei sega. Kriitiliseks piiriks loetakse kümme kokkukäivat hambapaari ehk viis kohakuti hammast ülevalt ja viis alt. Kui eemaldatud on juba mitu kõrvuti asetsevat hammast, tasuks kaaluda proteesi paigaldamist. Selline tühik hambareas sunnib inimest paratamatult kasutama söömisel teist suupoolt, nii aga suureneb allesjäänud hammaste koormus märgatavalt.

Mida ise teha saab? Loodetavasti on hammaste igapäevane hooldus harjumuseks saanud juba lapsepõlvest, ometi tuleb vanemas eas hammastele ning suuõõnele lisatähelepanu pöörata. Sage vanemaid inimesi kimbutav haigus on parodontiit – hammast kinnihoidvate kudede hävimine. Haiguse kulg on krooniline ja aastatega muutused süvenevad. Parodontiidi märkideks on hambavahede laienemine, -juurte paljastumine ning hammaste nihkumine. Kõik need protsessid võtavad omajagu aega ning mida varem neid märgatakse, seda parem. Õnneks pööratakse igemehaiguste ravile ja ennetamisele võrreldes varasemaga enam tähelepanu ja hambad püsivad suus järjest kauem. Vanemas eas ei pruugi senistest hügieenivõtetest enam piisata ning hambaarst või suuhügienist on abiks uute õigete võtete omandamisel. Tähtis on nii õige hambaharja valik kui ka see, et harja õigesti kasutataks. Kui käsi vanemas eas (näiteks liigese­probleemide korral) enam hästi liikuda ei taha, võib abi olla ka elektrilisest hambaharjast. Kui hammaste tervisega probleeme pole, ei mängi hambapasta sort suurt rolli. Kui aga hambaarst soovitab teatud näidustuse põhjal mõnd spetsiifilise ravitoimega pastat, tasuks seda – kõrgemast hinnast hoolimata – kasutama hakata. Vanemal inimesel on hambaniidi asemel ehk mugavam kasutada laiemate hambavahede jaoks mõeldud hambavaheharjakest. Miniatuurset pudeliharja meenutav abiline aitab vahed kenasti puhtaks saada. Harjakesed on olenevalt suurusest märgistatud erineva värviga, sobiva läbimõõdu soovitab hambaarst või suuhügienist. Niisiis, vananemine kui selline ei ole suuhädade tekke lisapõhjus, küll aga mõjutab suuõõnt suurel määral kogu organismi seisund. Parim viis oma hambaid kaua säilitada, on hoolas suuhügieen ja hea üldtervis. Kõikide probleemide, kahtluste ja murede korral tuleks julgesti pöörduda hamba­arsti poole, sest kiire abi korral saab olukorda parandama asuda.

Sind haarab äkiline kuumalaine, mis levib peast kaela ja rindkerele ning seejuures on tunne, nagu tahaks süda rinnust välja hüpata. Mõne hetkega on see kõik möödas, kuid Sa oled higist läbimärg... ja nii mitmeid kordi päevas. Sa oled üks miljoneist naistest, kes kogevad menopausi sümptomeid.

Müügil apteekides

Muretsemiseks pole põhjust - Femarelle aitab kiiresti taastada Sinu endise elukvaliteedi! Femarelle on efektiivne toode üleminekuaastate leevendamiseks ja luude tugevuse hoidmiseks, millel puuduvad soovimatud kõrvalmõjud.

Riina Runnel hambaarst ning Tartu Ülikooli suu- ja hambahaiguste õppejõud

www.femarelle.ee


14

15

Peavalu, väsimust, ebamääraseid vaegusi suus ja üldist halba enesetunnet võib põhjustada suus esinev galvanistika, selgitab Eestis ainsana galvanomeetrilist uuringut teostava Sanare hambakliiniku hambaarst Riho Rätsep. Proteesiklambrid, hamba­ kroonid, -sillad, -täidised ja implantaadid on küll valmistatud suuõõnes kasutamiseks mõeldud materjalist, ent võivad suus omavahel reageerima hakata. „Metallide omadused aja jooksul muutuvad ja võib juhtuda, et kümme aastat tagasi paigaldatud protees hakkab ühel päeval reageerima hiljuti paigaldatud implantaadi titaanist kruviga,” toob Rätsep näiteid oma praktikast. Pidev elektrivool võib suus olla tugevusega 0,1– 50 mikro­amprit. Sõltuvalt inimese tajulävest ei pruugi see kõiki häirida, kuid or-

ganismile avaldab mõju kahtlemata. Alalisvoolu väljas liiguvad metalliioonid organismi. Mida see omakorda põhjustab, on üheselt keeruline öelda. Hästi see aga kindlasti ei mõju,” on Rätsep veendunud ja soovitab kahtluse korral mõõta elektrivoolu tugevust suus. Kui vooluallikas on kindlaks tehtud ja lahendus leitud, kaovad ka sellest põhjustatud tervisehädad. Kahtluse korral tasub tulla Sanare hambakliinikusse ja varuda galvanomeetriliseks uuringuks ning lahenduse leidmiseks pool tundi ning 35 eurot.

Mahe-beebitoit KRAV Semperi uued KRAV-märgiga juurvilja­püreed on valmistatud mahepõllumajandusest saadud toorainest ning orgaanilise tootmise nõuete järgi keskkonnahoidlikult ja eetiliselt. KRAV tähistab seda, et maaharimine on toimunud ilma kunstlike väetiste ja keemiliste taimekaitsevahenditeta. KRAV rõhub kodu­loomade pidamisele loomale loomulikumas keskkonnas ning toidu töötlemisele ilma kunstlike lisanditeta. Rootsis tuntud tooted on looduslikud ja tervislikud. See on toit, mis on kasvanud ja valminud ilma kunstliku sekkumiseta (puu- ja juurviljad on kasvanud viljakas mullas ilma stressita) ning mis ei sisalda kunstlikke lõhna- ja maitse­ aineid, magusaineid ega hüdrogeenitud rasva.

Koer-kibuvitsa pulber – imeline abi liigestele Hoiab liigeste tervist ja parandab liikuvust Toetab luude ja kõhrede normaalset talitlust

UUS!

Koer-kibuvits leevendab liigesevalu Kui teid vaevab liigesevalu, proovige koer-­ kibuvitsapulbrit. Taani teadlaste tehtud uurin­gud näitavad, et kibuvitsapulber vähendab liigesevalu palju paremini kui glükosamiin. Pulbris leiduvad galaktolipiidid mõjuvad põletikuvastaselt ja vähendavad liigese­ valu. Liigesejäikus kaob ja liikuvus paraneb, tänu millele paraneb ka inimese toimetulek igapäevaste tegevustega. Üha rohkem reuma­tolooge ja perearste maailmas huvitub koer-kibuvitsa valuvaigistavast toimest, mis avaldub vaid eritöötlemise tulemusena, sest koer-kibuvitsas sisalduvad galaktolipiidid on temperatuuritundlikud. Koer-kibuvitsapulbrit saab meie apteekidest osta Litozini nime all.

Miks valida just LITOZIN® pulber?  Kõrvaltoimeteta looduslik toode  Väga mugav kasutada – ühes pakikeses terve päeva annus  Võib vähendada valuvaigistite kasutamise vajadust ja seoses sellega tekkivaid kõrvaltoimeid

LITOZIN® pulber on valmistatud eritöödeldud koer-

kibuvitsa marjadest. Kasutades LITOZIN®-i saate leevendust oma liiges-probleemidele ja sellega seoses tunda rõõmu paremast elukvaliteedist, suuremast igapäevasest aktiivsusest, paremast tujust ja unekvaliteedist. Kirjuta enda kogemusest LITOZIN®-iga Axellus OÜ, Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn. Avaldamiseks sobilike lugude autoritele auhinnaks 2 kuu varu LITOZIN®-i.

Lit 1102-008

Elektrivool suus võib mõjuda tervisele


+

=

13

pensionit! EMAPENSION – 13. PENSION AASTAS! IRL kehtestab emapensioni. Emapension on pensionilisa iga lapse pealt – ka tänastele pensionäridele.

Ene Ergma

Riigikogu esimees, IRL Jõgeva- ja Tartumaa Valimisringkond nr. 9

Sinu kindel võit!


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.