6 Kui kolmest üks oleks tüdruk olnud, poleks neljandat tulnud
16 Rinnalapsest pudelibeebiks
18 Kuidas imetamisega kooli või töö kõrvalt jätkata?
20
VÄLJAANDJA: AS Delfi Meedia
ERILAHENDUSTE JA SISUTURUNDUSE
OSAKONNA JUHT: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
TOIMETAJA: Liisi Moosaar-Goercke
REKLAAM: Heldin Jegis, 504 7929, heldin.jegis@delfi.ee
Kerly Vahur, 516 2283, kerly.vahur@delfi.ee
Kelly Saarepera, 5816 9050, kelly.saarepera@delfi.ee
Kristianne Melanie Liit, 515 1053 melanie.liit@delfi.ee
Jaana Rüütel, 5656 6130 jaana.ruutel@delfi.ee
Rachel Branten, 5191 1516 rachel.branten@delfi.ee
Merit Saribekjan, 5331 0253 merit.saribekjan@delfi.ee
KUJUNDAJA: Riina Lestal
KEELETOIMETAJA: Kaire Puumets-Sõber
TRÜKK: Printall
Keskko namärgistus Trükitoode 4041 0820
Beebi on autorikaitse objekt. Ajakiri Pere ja Kodu on AS-i Delfi Meedia kaubamärk. Ajakiri ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest.
KAANEL: HELEN RANDMETS JA FREYA ELENOR
FOTO: STINA KASE STILIST: KAIDI LIIV
MEIK: MARRE NAISSOO
RIIDED:
HELEN: LILLI JAHILO, ALDO JÄRVSOO, NOANOA JA ERAKOGU
EHTED: TANEL VEENRE, SIGRID KUUSK
BEEBI: BEBE ORGANIC JA ERAKOGU
Enne beebi sündi ei kujuta me oma uut elu lapsevanemana tihtilugu päriselt ette. Ka siis, kui sündimas on juba teine, kolmas või kümneski laps, on olukord taaskord uus, vajades õppimist, leppimist, kasvamist. See selgub ka järgnevatelt lehekülgedelt, millel jagavad oma tundeid ja kogemusi mitmed emad, kelle ootused ja reaalsus on erinenud nagu öö ja päev. Kaaneloos kirjeldab Helen Randmets, kuidas ta kolme poja emana omale hoolimata ponnistustest ikka tütart igatses ja ainult meeste seas end tegelikult üksikuna tundis. Hiljuti sai temast ka tütre ema ning viimaks on pusletükid paigas ja tunne täiuslik. Noor ema Ketriin soovis kogu südamest saada imetamisega hakkama ka siis, kui viibis tegelikult pikad päevad beebist kilomeetrite kaugusel, ent pidi lõpuks leppima, et kõike korraga teha on väga raske. Kahe pisikese poja ema Anette Ariana on seisnud tegelikkusega silmitsi lugematul arvul unetutel öödel, olgugi et kaevus kõikvõimalikesse õpikutesse ja teooriatesse, kuidas panna lapsi magama. Kahe tütre ema Marje ei uskunud, et laste sünd tema elu tundmatuseni muuta võib ja tuleb hakkama saada ka väga keeruliste tunnetega.
Suvele vastu minnes teeme seekord palju juttu ka beebidega õues viibimisest ja reisimisest ning sealjuures mugavama olemise ja ka ohutuse tagamisest nii kodus kui ka teisel pool maakera. Uurime, kuidas areneb beebi nägemine ja tulevad esimesed hambad.
Lõpulehekülgedel ootab meid aga suur minisünnipäevade eri, sest millal siis veel, kui mitte koos beebiga saab tähistada kasvamist vaat et kogu aeg!
Lauljatar Helen Randmets unistas tütrest juba ammu. „Nutsin, kui sain teada, et teine laps on poeg. Kolmandaga veelgi rohkem,“ tunnistab ta. Neljanda lapsega aga unistus viimaks täitus.
TEKST: BRITT ERNEWEIN
FOTOD: STINA KASE MEIK: MARRE NAISSOO STIIL: KAIDI LIIV
RIIDED: LILLI JAHILO, ALDO JÄRVSOO, NOANOA
EHTED: TANEL VEENRE, SIGRID KUUSK
BEEBI: BEBE ORGANIC
ootsin, et suudan end vabaks lasta, et sool pole vahet. Seda hetke aga ei tulnud,“
räägib Helen.
„Tahtsin nii kindlalt lõpuks tütart saada!“ Naine muigab aga, et poegade Roben Thori (12), Marlon Frei (10) ja Joren Reiga (5) oli olukord vastupidine. „Ostsin kahuri, kus olid roosad libled sees,“ meenutab ema poegadele uudise teatamist. Tema ja abikaasa Reigo olid selleks ajaks juba beebi soost Niptify testi abil teadlikud. „Laste jaoks oli seda vist aga liiga palju. Kõigepealt ütlesime, et tuleb laps, ja siis kohe sooüllatus otsa. Seda, et pojad kogunevad toanurka ja hakkavad korraga hüüdma „poissi-poissi-poissi“, ei osanud me oodata ...“ Nii kui Reigo oli kahurit lasknud ja roosad libled õhku paiskusid, kostis poistekoorilt „Eiiiiii“.
„Poisid rahunesid õnneks ruttu maha,“ on emal heameel. Roben ütles, et ongi hea – muidu emme tunneb end üksikuna. „Ma ei tea üldse, kuskohast ta sellise mõtte võttis, nagu ma end nendega üksi tunneks.“
Marlon küsis, kuhu beebi läheb, et ta ju ei mahu nende juurde elama. Lubas välja kolida, kui laps tema tuppa tuleb. „Ma vastasin, et ongi hea, tekib ruumi juurde,“ naerab Helen.
Kõige suuremat segadust tekitas asi aga tollases pesamunas Jorenis, kes vaatas kahurit nii- ja naapidi ning
TOANURKA JA
HAKKAVAD KORRAGA
HÜÜDMA „POISSI-POISSIPOISSI“, EI OSANUD ME OODATA.
soovitas vanematel seda ikka veel raputada ja keerata. Äkki tulevad sinised libled ka? „Ta oli nii veendunud, et peab poiss olema!“
Tegelikult jäi Helen neljanda lapse ootele juba siis, kui Joren oli kahene, seda hoolimata beebipillide söömisest. Mõte ehmatas naist, kuna ta polnud selleks veel valmis. „Mul oli Joreniga emotsionaalselt raske kodus olla. Tundsin, et ma pole uueks ringiks valmis, lihtsalt ei jaksa. Elasin siis paar nädalat teadmises, et beebi ikkagi tuleb ja nii on. Kuni selgus, et rasedus oli emakaväline ...“
Leina Helen enda sõnul ei kogenud. Pigem kurvastas teda kogu protseduur ise. Tal eemaldati üks munajuha
ja öeldi, et edaspidi on võimalused rasestuda 50:50. „Mulle tundus raske, et mu kehast midagi ära võetakse. Mul oli ju terve keha olnud! Muidugi mõistsin, miks see vajalik on. See oleks võinud eluohtlikuks muutuda.“
Vahepealsetel aastatel tegi ta ära kõik need sooritused, mida tahtis. Osales kaks korda Eesti Laulu konkursil, andis välja albumi, mitmeid singleid ja videoid. Ta oleks võinud jätkata, aga eelmisel aastal tundis, et aeg libiseb käest ära. Nüüd oli ta viimaseks lapseks päriselt valmis.
Helen on end alati väga naiselikuks pidanud, kuid nüüd tütart oodates tundis, kuidas naiselikku energiat veelgi juurde tekib. „Muutusin raseduse ajal nii õrnaks, maskuliinne energia väsitas mind. Mingi rahulik vibe hakkas mind kandma ja tahtsin oma rahulikus mullis olla.“ Isegi poegadega suhtlemine ja kurjustamine mõjus talle rasedana kuidagi raskelt. „Poistega on ju ikka see kasvatusteema – vahepeal vaja kurja häält teha. See nii väsitas mind! Hakkasingi mehele delegeerima, et mine ja tegele.“
Sünnitus käis Heleni sõnul sarnase kahuripauguna, nagu lastele rasedusuudise teatamine. „Kandsin maksimumaja täis. Sünnitasin 42 + 1 rasedusnädalal esilekutsumisega. Meid oli palatis korraga kolm naist, igaühele anti tops ette. Üks hakkas kohe hääli tegema ja valutama. Ise mõtlesin, et fakk, midagi ei toimu.
Pärastlõunal läksin läbivaatusele ja siis läks kohe crazy’ks. Helistasin mehele kell 16, et jõudsin sünnitustuppa ja ilmselt läheb aega, aga hakaku tulema. 16.20 jõudis ta sünnitusmaja ette, läks koroonatesti tegema. 16.40 sünnitasin. Mees sai 10 minutit toas olla ja oli ähmi täis, et kuidas juba käes. Ta ei jõudnud sissegi elada veel!“
Kui Helen Freya Elenoriga (6 k) koju jõudis, võtsid vennad oma väikese õe koheselt rõõmuga vastu. Samuti on suurtest vendadest beebiga abi. „Kui miski vajab tegemist, aga Elenor on nutune, ütlen poistele, et istuge tema juurde ja tehke nägusid. Siis ta on vait ja uudistab. Kuna poisse on kolm, siis saan järjest saata. Ütlengi, et vot sa pole temaga täna rääkinud, mine ja räägi siis nüüd.“
Kui Elenor oli alles sündinud, uurisid paljud Helenilt, mis on tütre kasvatamises teisiti. Esialgu ei osanudki ta vastata. Erisusi ei tundunud olevat. Üsna ruttu sai Helen aru, et ta eksis. Meie jutuajamise käigus ütleb ta, et
tegelikult on kõik teisiti. „Mentaliteet, kuidas teda võtad, on koheselt teistmoodi. Tüdruk, roosa, nunnu, õrnem. Poisid olid ju muidugi ka nunnud, aga tüdrukut kohe pead hapramaks, mõtled temast teisiti.“
Elenor on Heleni sõnul eeskujulik magaja ning oma kuue elukuu jooksul vaid kahel-kolmel ööl pannud ema hommikul pead vangutama ja mõtlema, et mingi öö see kindlasti polnud. „No sellised ööd, et hommikul tahaks ainult šokolaadikooki süüa, et energiat saada.“ Helen arvab, et heas unerütmis on osa ka sellel, et tegu on neljanda lapsega ja ema juba teab, mida teeb. Stressi on vähem.
„Võib-olla on asi enesekindluses, mis on minus tekkinud. Võib-olla ka selles, et ta on kindlasti meie viimane laps ja ma olen sellest teadlik. Teen kõiki asju selle teadmisega,“ seletab Helen. Lisaks toob ta võrdluseks ka selle, kuidas on rõõmus, kui laps päevaunest ärkab ja naudib temaga koos olemist. Varem täitsid naise pead lõputud nimekirjad ja meelehärm selle üle, et beebi ärkas ja nimekiri polnud täidetud. Elenoriga on ta õppinud vabamalt võtma.
JÄÄVAD NÕUD
PESEMATA, SIIS
JÄÄVAD. EI JÕUDNUD
PESU VÄLJA VÕTTA, EI JÕUDNUD. SO WHAT!
„Jäävad nõud pesemata, siis jäävad. Ei jõudnud pesu välja võtta, ei jõudnud. So what, unustasin, ei jõudnud. Teen homme või ülehomme.“ Muidu oli tal ikka päevas nimekiri, mida teha. „Kui kümnest asjast tegin kaks, läksin närvi. Nüüd ma ennast ei pingesta, pole enam nii karm. Proovin enda vastu leebem olla. Olen just pärast Elenori sündi teinud endaga kompromisse ega ole enam enda vastu nii nõudlik nagu enne.“
Kompromisse on teinud Helen ka Elenori piltide jagamisega sotsiaalmeedias.
Kui tütar sündis, oli esimene pilt, mida Helen temast jagas, vaid jalgadest, keha häguselt taustal paistmas. „Äi küsis kohe, et mida ma jalgu pildistan, kas nägu on kole või. Mulle tundus, et ta on ju ainult paaripäevane, kuidas ma panen ta kohe tsahh! maailma nii. Tundus liiga karm.“
Artistielu juurde tagasi pöördudes tegi Helen teadliku otsuse Instagrami kontol laste pilte mitte näidata. „Mõtlesin, et kuidas ma panen sinna beebipildi, kui selle ümber on seksikad ja väljakutsuvad fotod,“ mõtiskleb naine. Nüüd aga
on ta mõttega rahu teinud ning jagab oma sotsiaalmeediakontol vabalt ka lapse pilte. „Sain aru, et see kõik on minu elu – nii artistina kui ka emana. Lihtsalt hoian mõistlikku piiri. Ise ka ei taha Instagramis ainult teiste laste pilte näha. Nii poleks huvitav!“
Igapäevaselt on Helen kodune ning kinnitab, et talle selline pererütm sobib. Lastele riided selga, toit lauale. Igav tal siiski pole. Käib Elenoriga jalutamas, teeb talle võimlemisharjutusi ja käib korra nädalas pilateses.
Üks suurem projekt seisab
lauljataril siiski ees: juunis toimuv Nexuse tuur. Kuna Helen pole siiani Elenorist ühtki ööd eemal olnud ega soovi, et seda lapse esimesel eluaastal ka juhtuks, vajab see suuremat planeerimist. Tuurile plaanib Helen Elenori kaasa võtta ja temaga ühes ka lapsehoidja. Viimane käib teda juba praegu korra nädalas aitamas.
„Tuur tähendab, et nädala sees on tavaline rütm, aga reede ja laupäeva õhtutel on kontserdid. Neljast-viiest soundcheck ja hilisõhtul esinemine, seejärel koju tagasi. Ma väga ei tea muidugi, kuidas see välja nägema hakkab,“ mõtiskleb ta. Kindlasti tulevad kaasa mürasummutavad kõrvaklapid ja vanker, et hoidja saaks sel ajal beebiga jalutada. „Alguses mõtlesin, et mida ma teen, väikese lapse koht pole tuuril. Aga tegelikult lähed kohale, teed ära ja koju. Viis päeva normaalsust, kaks päeva kaost. Mingi ilge väntsutamine see pole, aga ikka enda keskkonnast väljas olek. Eks ole näha, kuidas see tuurivärk välja kujuneb.“
Ka kahekesi pole Reigo ja Helen pärast Elenori sündi kuigi palju
aega veetnud. Mõned tunnid siin-seal. Ööseks temast eemal olema naine hetkel ka ei kiirusta. „Varem tahtsin ikka kogu aeg kuskile minna. Eelkõige trenni. Aga lapsi on juba nii palju, et neid on raske kellelegi jätta.“ Ise on ta lapsed teinud, peab ise ka hakkama saama, arvab naine. „Korralik eesti naine ikka, misasja,“ ütleb ta lõbustatult, ent lisab kohe, et tegelikult on ta oma lapsehoidjale väga tänulik. Kord nädalas saab ta just tänu lapsehoidjale pilateses käia. Heleni viimase raseduse lõpus käis perel abiks ka üks koolitüdruk. „Käisime mehega teatris-kinos, tema vaatas seni poistega filmi, mängis lauamänge.“ Seega, kuigi kihk on ise kõigega hakkama saada, ei tähenda abi küsimine nõrkust ega ole halb asi. Mõnikord ongi lihtsalt vaja. l
Kuumade ilmadega on vesi kehale hädavajalik. Iga vesi ei ole aga kehale ühtviisi kasulik. Üks võib anda kehale seda, millest sel puudus on, teine võib kehale isegi kahjulik olla. Mida peab vee kohta teadma ja kuidas valida õiget vett?
Ettevõtte Birštonas Mineraliniai Vandenys juht Aistė Pranckuvienė jälgib pidevalt uusimat teaduslikku teavet vee kohta. Viimasel ajal on selles valdkonnas olnud mitmeid uudiseid. „Vee õige või vale tarbimise tagajärjed ei ilmne kohe, vaid alles aastate pärast. Võib-olla sellepärast ei mõtlegi inimesed, millist vett nad joovad. Nad hoolivad rohkem toidust kui veest, kuigi vee mõju elutähtsate funktsioonide säilitamisele on suurem,“ märgib ta. Ehkki toitumisspetsialistid soovitavad kuulata keha signaale, ei kehti see nõuanne janu ja vee kohta. Kui me tunneme janu, on veepuudus juba alanud. „Inimese keha ei kaota vedelikku ainult liikudes, füüsiliselt treenides või kuumas keskkonnas. Me kaotame vedelikke ka näiteks lihtsalt hingates ja higistades. On tehtud palju uuringuid, mis on näidanud, et ühe protsendi vee kaotamine organismist on piisav, et kehas hakkaksid tekkima mitmesugused häired: mõned inimesed tunnevad väsimust, teised kaotavad keskendumisvõime, osal võib tekkida peavalu või
veidrad tundmused. Seetõttu mõjutab organismi juba väike veepuudus, rääkimata suuremast veekaotusest,“ selgitab Pranckuvienė.
Kuidas aga valida kõige sobivam vesi? Kuidas erineb looduslik mineraalvesi kraaniveest? „Veeohutuse seisukohalt on kraanivett ohutu juua. Selle ohutus on tagatud kindlate hügieenistandarditega. Tähtis on aga teada, mida keha sellest veest saab,“ ütleb Pranckuvienė. Seda vett kaevandatakse kaevust, ladustatakse suurtes mahutites ja see jõuab inimeste kodudesse pikkade torustike kaudu. Vee kaitsmiseks mikrobioloogilise saastumise eest töödeldakse seda kemikaalidega. Peale selle sisaldab selline vesi nitraate, nitriteid ja raskmetalle. Kuigi neid ei ole rohkem, kui hügieeninormid lubavad, on need normid kehtestatud 60 kilogrammi kaaluva täiskasvanu järgi. „Kui kraanivee
nitraadisisaldus on normi lähedal, ei tohi sellist vett lastele anda. Tähtis on see ka rasedate või rinnaga toitvate naiste ja eakate inimeste puhul,“ hoiatab Pranckuvienė.
Uuringud on kinnitanud, et looduslik mineraalvesi sobib kõige paremini vedelikupuuduse ennetamiseks või vedelikutasakaalu taastamiseks.
happelist toitu, joome kohvi, kogeme stressi, mis muudab organismi happeliseks, siis aitab aluseline mineraalvesi seda tasakaalustada,“ ütleb Pranckuvienė.
Birštonase mineraalvee juht märgib ka, et isegi looduslikus mineraalvees on teatav kogus nitraate ja nitriteid lubatud. Akvilė vees aga ei ole nitraate ega nitriteid, mistõttu on see vesi ohutu ka imikutele, kelle organism ei suuda toime tulla suurema nitraatide ja nitritite kogusega. Vähese mineraalsusega vesi, näiteks Akvilė, sobib stabiilse vedelikukoguse säilitamiseks kõige paremini nii lastele kui ka täiskasvanutele.
Akvilė on Leedu juhtiv loodusliku mineraalvee tootja. See on looduslikult aluseline vesi, mida ammutatakse Dzūkija rahvuspargis asuvast puurkaevust.
Selle piirkonna geoloogiline olukord on ainulaadne, sest maa all on liiv, mis on parim veefilter. Kuna tegemist on rahvuspargi alaga, on vesi kaitstud igasuguse tööstusliku reostuse eest. Sadu aastaid ei ole selles piirkonnas midagi tehtud. Keegi ei ole siinkandis põlde väetanud, seega ei ole vette sattunud nitraate ega nende lagunemisest tekkivaid nitriteid. Nii on hoitud puhtana suured maa-alused veekogud, millest ammutatakse looduslikult aluselist Akvilė vett.
See vesi on parim valik väikestele lastele, sest nende organism ei suuda toime tulla suurema nitraatide ja nitritite sisaldusega. See on väga kasulik ka sportlastele. Paljude spordialade puhul tekib lihastes palju piimhapet ja see muudab organismi happeliseks. Niisiis on aluseline vesi organismi tasakaalu säilitamiseks hädavajalik.
Aluseline vesi on kasulik kõigile inimestele, sest keha hapestub korraga rohke kohvi, tee, alkoholi, teatud toitude söömise, stressi ja muude põhjuste tõttu. Mineraalained imenduvad kõige kergemini just aluselisest veest, mistõttu hindavad Akvilėt kõik, kes peavad lugu tervislikust eluviisist.
Akvilė kaevuvett hindavad ka prantslased, kes impordivad seda vett Prantsusmaale. Kuna turustaja ise on veesommeljee, siis valis ta Akvilė loodusliku mineraalvee, sest see on aluseline ja ei sisalda nitraate ega nitriteid. Prantsusmaal sellist vett looduslikult ei leidugi. Seal müüakse vett Prantsuse kaubamärgi all uuenduslikus keskkonnahoidlikus pakendis.
Prestiižsel World Water Bottle Awardsi konkursil pälvis Akvilė pakend parima ökoloogilise pakendilahenduse tehnoloogilise uuenduse auhinna. Looduslik mineraalvesi pakendatakse pudelisse otse kaevust, seda ei töödelda kemikaalidega, nii et see jõuab tarbijateni sama puhtana, nagu see on looduses. Suur eelis on see, et selline vesi sisaldab looduslikke mineraale, mis aitavad taastada organismi normaalse toimimise. „Teine väga tähtis teema on mineraalide tasakaal ja vee pH. Mida paremini kaitstud on vesi, seda vähem on seda keemiliselt mõjutatud. Järelikult on sellisel juhul vee aluselisus suurem ja happeliste mineraalide sisaldus väiksem. Loodusliku mineraalvee pH on püsiv, sest see esineb looduses naturaalselt. Kuna me sööme palju
Millist nõu annaks Aistė Pranckuvienė neile, kellel on raske sundida end vett jooma? „Kui inimene tarbib vähe vett, siis kiireneb vananemisprotsess, nahk kuivab ja muutub vähem elastseks. Kui inimesel on raskusi vee joomisega või see ei maitse talle, soovitan veidi aega harjuda loodusliku mineraalveega. Maitsega harjumine muudab kindlasti vajaliku koguse tarbimise lihtsamaks. Pange iga päev suur pudel vett kõrvale ja jooge seda aeg-ajalt väikestes kogustes. Paari nädalaga tekib harjumus ja ka enesetunne paraneb,“ julgustab ta.
Mis saab siis, kui beebi kõrvalt on mustmiljon kohustust?
Hea küll, mitte nii palju, ent piisavalt selleks, et edukalt alanud imetamine
ühest hetkest keeruliseks osutub ja täidetud eesmärkide
kõrval jääb emale ikka
läbikukkumise tunne.
Ketriin (24) õppis ülikooli viimasel kursusel, kui ta emaks sai. Kuna kaks rasedust olid varem katkenud, oli viimaks õnnelikult ilmale toodud Kaspar (1 a 2 k) perre eriliselt oodatud. Beebi valis tulekuks aga vaat et oma vanemate elu kiireima aasta – lisaks ema eesootavale ülikooli lõpetamisele korraldati ka oma pulma ning tagatipuks oli noorel perel veel majaehitus käsil. Samas ülikooli pausile või veel hullem – pooleli jätmine ei tulnud usinal Ketriinil mõttessegi, ehkki möödunud aastale tagasi vaadates tõdeb ta, et oli ikka päris keeruline küll kõige sellega samaaegselt hakkama saada.
Bakalaureusekraad noorsootöö
erialal kätte saadud, pulmad peetud ja oma majjagi sisse kolitud, kahetseb Ketriin aeg-ajalt aga seda, et Kasparist kogu selle möllu keskel liiga kiiresti pudelibeebi sai. „Viibisin oma lapsest esimest korda eemal, kui ta oli alles kolmenädalane, sest pidin teise linna loengutesse sõitma. Õnneks õnnestus imetamine meil pojaga juba esimestest päevadest saati hästi ja kuna ma tahtsin, et Kaspar saaks rinnapiima sõltumata minu õpingutest, pumpasin seda alati enne äraminekut talle välja. Säilitasin seda spetsiaalsetes
külmutuskottides sügavkülmas, nii säilisid ka kõik vajalikud vitamiinid,“ oli Ketriinil kõik hästi läbi mõeldud.
Teises linnas asuvas ülikoolis tuli noorel emal viibida pikad päevad varahommikust hilisõhtuni, nii terve nädala ühel korral kuus ja sedasi lausa pool aastat järjest. Õnneks sai Kaspari isa nendel perioodidel lapsega kodune olla.
SIIANI ON MEELES TEISTE KRIITILISED PILGUD, KUI NAD NÄGID LAST PUDELIGA.
„Abikaasa sai beebiga esimestest kordadest saati väga hästi hakkama. Arvestas täpseid piimakoguseid ja jälgis söögiaegasid, soojendas sügavkülmutatud piima eeskujulikult veevannis ja mitte mikrolaineahjus,“ kiidab Ketriin, kes isegi suutis terve selle aja imekspandava järjepidevusega kõiki endale ettenähtud ülesandeid täita. Noor ema pumpas igal varahommikul vajamineva piima varuga terveks päevaks ette, päeval pumpas piima ülikooli tualetis välja, et piimavarud endal ei kaoks, õhtuti ja öösiti imetas last ise ja järgmisel hommikul kordus kõik taas.
„Ülikoolis piima välja pumbata oli päris keeruline. Ideaalis oleksin pidanud seda tegema samadel kellaaegadel, mil lapse söögiajadki olid. Sain pumbata aga ainult kahe loengu vahelistel aegadel ja pidin tegema kiiremini, kui oleksin selleks tegelikult aega vajanud.
TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTO: SHUTTERSTOCK
Vahel läksid rühmatööd ja loengud ilma pausita hoopis pikemalt, siis oli natuke ebamugav ja valuski ning tekkis ka piimapais,“ kirjeldab Ketriin ja arvab, et ilmselt sellest hetkest hakkas tal ka piima vähemaks jääma, sest kokkuvõttes sai koolipäevadel piima pumbata liiga vähe.
Esimest korda keeldus Kaspar rinnast kahekuuselt ja kuna Ketriinile tundus, et tal on omal piim justkui otsas, ning laps ei olnud veel kõhtu täis saanud, jooksis ta poodi pulbripiima ostma. „See oli koolinädala lõpus, kui koju läksin, et ise talle rinda anda, aga ta oli pudeliga vist juba liiga ära harjunud. Siis mõnda aega võttis ikka rinda edasi, ent pigem hakkas esmast nälga rinnaga kustutama ja edasi jauras meeletult, et pudelit saada, kuna sealt tuleb toit kergemini kätte,“ kurvastab Ketriin.
Ta tõdeb, et esmakordse emana oli kogu olukord talle niigi tundmatu ja nii hakkaski ta lisaks rinnale tihtilugu ka piimasegu andma, kui tundus, et beebi siiski näljaseks jäi. „Algul küll pumpasin edasi ja andsin pudelist ka, aga sellest justkui ei piisanud enam. Tagantjärele mõeldes oleksin pidanud ilmselt kuidagi veel rohkem pingutama, et rinda ikkagi anda. Kaal oli lapsel kogu aeg kenasti normis,“ arutab noor ema.
Pooleaastasena haigestus Kaspar enteroviirusesse, mida põdes väga raskelt – keeldus igasugusest söögist-joogist. Nii sattus pisike poiss mitmeks päevaks haiglasse tilgutite alla ja see oli viimaseks piisaks rinnapiima kadumise loos. „Mul ei olnud haiglas pumpa kaasas ja selleks hetkeks oli piimavaru nagunii juba päris väikseks jäänud. Sellest hetkest saati saigi Kaspari peamiseks söögiks piimasegu, lisaks minu valmistatud püreed ja näputoit,“ selgitab Ketriin.
Täna saab aasta ja paarikuune Kaspar olla oma emaga iga päev koos. Küll aga tunneb Ketriin vahel ikka seda kibedat tunnet, et ta ei saanud hakkama nii, nagu tegelikult tahtnud oleks, ja siiani on tal meeles teiste kriitilised pilgud, kui nad nägid last pudeliga. „Eks mul oli ikka väga suur pinge ka peal kõikide asjadega hakkama saamisel, lisaks veel see mure, et laps kindlasti rinnapiima saaks,“ arutab ta ja lisab, et oma järgmist last püüab ta võimaluse korral kindlasti kauem imetada, aga eks elu näitab, kuidas tegelikult läheb. „Sellepärast otsustasin ma ka oma lugu teiste emadega jagada, et öelda: alati ei lähe kõik nii, nagu ootad ja soovid, ning tegelikult on see paratamatu ja ka okei,“ lohutab ta nii ennast kui ka teisi, kellele imetamine aeg-ajalt raskusi valmistab. l
Loote kasvamisel raseduse ajal suureneb organismi magneesiumivajadus. Tulemuseks võib olla magneesiumivaegus raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Sümptomid võivad olla krambid lihastes ja jalgades ning lihaspinged. Seetõttu soovitavad günekoloogid rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel küsida esimesel läbivaatusel magneesiumitaseme kontrollimist.
MAGNEESIUM AITAB LIHASTEL PÄRAST KOKKUTÕMMET LÕDVESTUDA.
Rinnaga toites pakub ema oma lapsele turvatunnet ja armastust. Rinnapiim toetab ka vastupanuvõimelise immuunsüsteemi väljakujunemist vastsündinul. Et anda oma lapsele kõik vajalik tervislikuks elu alguseks, peaksid imetavad emad muu hulgas tarbima hädavajalikke mineraalaineid, nagu magneesium.
päevas apelsinimaitsega kiiresti imenduv
Kas soovite toote Magnesium-Diasporal® kohta rohkem teada saada?
Apteegis aidatakse teid meeleldi.
Eesti esindaja: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 6a, Tartu, 51014, info@miecys.ee Tootja: Protina Pharm. GmbH, 85737 Ismaning, Saksamaa international@protina.de | www.diasporal.com
J.
Emaks saamine on elu suurim muutus. Mida väiksemad on ootused, et kõik ettevõetud asjad täiuslikult tehtud saaks, seda kergem on kohanemine. Kiidan Ketriini tema sihikindluse eest, millega ta kõikidele nendele suurtele väljakutsetele elus vastu läks, ning palun tal olla enda vastu leebem: „Sa andsid endast parima oma teadmiste ja võimaluste juures.“ Kui emal on vaja rinnalapse kõrvalt kooli või tööle naasta, soovitan endale leida asjalik imetamisnõustaja, kellega tekib hea klapp. Näiteks leiab veebilehelt www.siet.ee maakonnapõhise
TEKST: DAISI KUUSE, imetamisnõustaja FOTOD: HANNA BENDER
valiku erinevatest imetamisnõustajatest, kellega kohe alguses kõik oma imetamisteekonna ohukohad läbi rääkida.
Oma roll pudelibeebiks saamise loos on nii lutipudelil, rindade ebapiisaval tühjendamisel kui ka hirmul, et laps ei saa rinnapiimast kõhtu täis. Viimast näen oma töös kahjuks väga tihti. Igaks juhuks juurde antav piimasegu vähendab nõudlust rinnapiima järele, mistõttu rinnad toodavad järjest vähem piima. Kui valemisse lisada ka pudel, on oht, et laps enam rinda ei soovigi, sest pudelist saab kergemini piima kätte ja ka imemistehnika on hoopis teine.
Hea on meeles pidada, et piimatootlust saab alati suurendada ja taastada isegi siis, kui laps on rinnast täiesti loobunud. Stress ei mõjuta piimatootlust, kuniks beebi imeb rinda või rinnad saavad muul viisil efektiivselt tühjendatud, kuid pingelises olukorras võib puudu jääda õnnehormoon oksütotsiinist, mis vastutab piima väljumise eest. l
Soovitused beebi kõrvalt kooli/tööle naasmiseks:
ф Leia võimalus rinnaga toitmise jätkamiseks. Võibolla saab keegi tuua beebi imetamispausideks kooli/tööle. Pane tähele, et tööandjal on kohustus imetamispause võimaldada kuni lapse pooleteiseaastaseks saamiseni.
ф Paku beebile palju nahk-naha kontakti, kui taas koos olete, et taastada turvatunne ja ergutada beebi loomulikku imemisvajadust.
ф Leia nutu tegelik põhjus: kas laps on näljane või ehk hoopis stressis igapäevarutiini muutustest ja vajab rohkem lähedust.
ф Eelista lutipudelile alternatiivseid toitmisviise (tops, lusikas, süstal), et vähendada rinnast võõrdumise riski.
ф Hoolitse enda eest ja ole valmis kompromissideks.
ф Süütunne on tuttav enamikule emadest – alati leidub keegi, kes leiab, et sa ei pingutanud piisavalt palju, et imetada, või hoopis imetasid liiga kaua, imetasid vales kohas jne. Imetamisnõustajana unistan päevast, mil rinnaga toitmine ei jaga emasid kahte vastanduvasse leeri. Me kõik tahame, et meie beebid kosuksid ja oleksid hoitud. Selleks aga peame me esmalt hoidma ja toetama emasid.
Teab kas kümme tuhat aastat tagasi võitlesid ka emad beebide uneprobleemidega, püüdes ise magamatuse käes vaeveldes meeleheitlikult lahendusi leida?
Ei tea, aga lubage kahelda!
TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE
FOTOD: ERAKOGU, SHUTTERSTOCK
Ega me kiviaja beebide une kohta nüüd tagantjärele täit tõde teada saagi, ent tõmmates paralleele tänapäevaga, siis mida lihtsama ja looduskesksema elustiili poole vaadata, seda vähem paistab beebide uinumisega muresid olevat. Läänemaailmas kuuleme beebide uinumisraskustest, öisest pidevast ärkamisest ja nutust, kõhugaasidest, ka imetamisprobleemidest alatasa. Miks see küll nii on ja kuidas ometi saada ka oma laps lõpuks hästi magama?
Kahe- ja nelja-aastase poisi ema Anette Ariana Pärnits (31) murdis selle küsimusega pead aastaid. Olles mõlema poja unega nende beebieas sageli hädas, hakkas ta otsima kõikvõimalikke lahendusi, et lapsed ometi rahulikult magama saaks. Sagedad öised ärkamised ja päevane rahutus olid nende peres suureks murekohaks. Tartu ülikooli arstiteaduskonna cum laude lõpetanuna süüvis Anette vähegi võimalikel hetkedel talle omaselt erinevatesse uuringutesse ja kaevus raamatutesse. Võitlusest viimaks taipamisi täis ja oma poegade peal praktikastki
võidukalt väljununa andis ta välja raamatu, milles on viiteid rohkem kui 430 teadusuuringule.
Anette soovitab läheneda unele terviklikult, toetades tervislikke ja aegade algusest hästi töötavaid eluviise. Näiteks hoida öösel beebi enda läheduses, võimaluse korral imetada, olla päevasel ajal füüsiliselt aktiivne, püüda valgust, olla hetkes ja vältida öiseid ekraane.
„Tuleb välja, et enamik beebide unemuresid on tingitud just meie keskkonnast ja elustiilist, millele nad on väga tundlikud. Kui elaksime näiteks Aafrikas hüttides oma päevi päikese järgi seades, ilma kunstvalguse ja lääneliku toiduta ning muude kohustuste ja ühiskondlike ootusteta, tekitaksid beebide unega seotud mured meis hämmingut. Aga me ei ela vabas looduses. Meie elu on väga muutunud ning beebi unes muutusi tehes
tuleb kõigepealt mõista, mis probleeme tekitab,“ on naine kindel.
Doktorist ema süüvis une teemasse nii põhjalikult, et andis välja ka raamatu.
Kõik saab alguse ööpäevarütmidest ja unevajaduse täitmisest. Ühe olulise õppetunnina hakkas Anette mõistma, et inimese unerütm sõltub sellest, mis kell ta hommikul ärkab, ja see määrab, kas ja kui palju vajab ta ka lõunaund. „Isegi täiskasvanud vajavad vara ärgates lõunaund. Lisaks võime me küll olla ise õhtuinimesed, aga beebid on hommikuinimesed. Kui hakkame enda unerütmi suruma lapsele peale, siis tal ongi uinumisega raskusi ja tema öine uni on rahutum. Seetõttu soovitan viia enda unerütm beebiga sünkrooni: ärgata vara ja magada ka ise lõunaund. Meil on lihtsam muuta enda unerütmi kui lapse sisemisi rütme,“ teab ta.
Beebid on ka inimesed
Nii veider kui see ka pole, kipume aeg-ajalt tänapäeval unustama, et beebi on samuti inimene ja inimesed on mõeldud öösel magama, mitte pikalt ärkvel olema. Beebi hakkab kogu öö ehk viis tundi järjest ärkamata magama siis, kui ta on väsinud ja tal on kõht täis, seedevaevusi pole ja põiepidamine on paranenud. See juhtub Anette sõnul esimese või teise eluaasta paiku. Katkendlik öine uni on beebide puhul normaalne, ent kui tunned, et beebi magab ikka eriti halvasti, siis on sul tõenäoliselt õigus. Beebid on loodud laskma emadel magada.
inimese uinumise kiirust kui ka une kvaliteeti,“ on Anette veendunud. Hea harjutusena soovitab ta mõelda, kuidas soovid, et sinuga öösel käitutaks, näiteks kui oled ise mähkmetes vana inimene ja vajad öösel kellegi abi. Olgu tegu öise segava märja mähkme, kaugel oleva
ööpäevane keskmine unevajadus maksimaalselt 20 tunnilt minimaalselt 12 tunnile. Kuid tasub meeles pidada, et nii nagu erineb täiskasvanute unevajadus, erineb see ka beebidel, ja vale on arvata, et kõik beebid vajavad ühtviisi väga palju und.“
PAISTAB BEEBIDE UINUMISEGA
MURESID OLEVAT.
Siiski arvatakse sageli, et beebide kehva une süüdlaseks on harjumused, et nad ei oska magada ja neid tuleks magama õpetada. „Tegelikult häirivad beebide und täiskasvanutele sarnased tegurid. Nende und ei pea korrigeerima, vaid leidma põhjuse, mis neid äratas, et saaksite üheskoos kiiresti und jätkata. Me teame, et ka täiskasvanutel on unega probleeme. Järelikult ei ole kõik uneprobleemid seotud vaid sellega, et beebid arenevad. On mitmeid keskkondlikke tegureid, mis mõjutavad nii
veeklaasi, liiga palava või jaheda toaga. Kas oma lapsele öösel reageerides käitud sedasi, nagu soovid, et sinuga käitutaks?
Üks sagedasemaid arusaamatusi vanemate ja beebi vahel tekib Anette sõnul sellest, et vanemad ülehindavad sageli lapse unevajadust. Inimest ei saa magama sundida. Ta keha ütleb, kui palju ta und vajab. „Beebi unevajaduse teadasaamiseks loo regulaarne unerütm ja pane beebi uned paar päeva kirja. Alates sünnist kuni aastase sünnipäevani muutub lapse
Kokkuvõtlikult toob ta välja viis suurt beebide vajadust, mis pole viimase kümne tuhande aastaga muutunud ja millega tasub tänaseni arvestada: unevajadus, söömisvajadus, hädategemise vajadus, lähedusvajadus ning pärast kolmandat elukuud ka tahe õppida ja maailma avastada. Nii nagu unevajadust tuleb õppida õigesti hindama, ei tohi beebit ka üle sööta. Tihti võib seda juhtuda just esimestel elukuudel ja see tekitab samuti uneprobleeme. Samas lisab Anette, et pigem tasub reageerida lapsele öösel teda ületoites kui üldse mitte reageerida.
Ta pooldab heaks uneks ka beebi hädamärguannete tähelepanemist (ingl elimination communication), öeldes: „Mis sa arvad, et need pooled maailma beebid, kes kunagi ei kasuta mähkmeid, et siis nende emad on kaetud beebide pissi ja kakaga? Ei. Nad kuulavad oma
beebi märguandeid ja aitavad neid hädale.“ Tasub teada, et beebid ei pissi läbi une. Nad peavad pissimiseks üles ärkama. Võib tunduda veider last keset ööd hädale aidata, aga kui see toob kõigile parema une, siis on asi Anette sõnul seda väärt. „Samuti on oluline öösiti beebi mähet vahetada – miski, mis tekitab paljudes emades imestust. Seetõttu on hea une jaoks ülioluline, et ema õpib tundma, mida ta laps oma kehakeele ja näoilmetega tahab talle öelda,“ leiab ta.
Peatudes beebide jaoks veel ühel tähtsaimal – lähedusvajadusel, ütleb Anette, et tema avastuste järgi on beebide ja väikelaste
üksinda magamine läänemaailma
kultuuriline hälve. Nii halvasti kui see meie seniste teadmiste põhjal ka ei kõlaks. Bioloogiline normaalsus on tema sõnul koos magamine, mida harrastab 95% maailma kultuuridest ning mis esineb kõigil primaatidel. „Meid ei oleks enam inimliigina olemas, kui emad poleks beebisid oma kehaga soojas hoidnud, kaitsnud varitsevate ohtude eest ning andnud neile nende soovi kohaselt öösiti süüa. Beebile on ema vaja nii hingamise kui ka kehatemperatuuri reguleerimiseks. Samuti kasvavad palju ema lähedust saavad beebid paremini. Paradoksaalselt meile teadaolevale esineb ka imiku äkksurma vähem maades, kus imetamine ja beebiga koos magamine on normiks,“ ütleb doktorist ema. Turvalise unekeskkonna loomine vajab aga meie harjumuspärases elus natuke läbimõtlemist. Alustuseks tuleb vältida ohutuse tagamiseks beebi ülekuumenemist – näiteks keskkonnas, kus kujunesid meie geenid, oli öösiti jahe. Lisaks tuleb eelistada kõva ja tasapinnalist madratsit ning eemaldada voodist suured pehmed padjad, paksud tekid, mänguasjad,
et beebi hingamist miski ohtu ei seaks, samuti vältida beebi voodist väljakukkumist. Alla kolmekuune beebi peaks magama vaid oma imetava ema kõrval, kelle uni on pindmisem ja oht beebi ära magada väiksem. Mõistagi ei tohiks kodus siseruumides suitsetada ja beebiga ei tohi koos magada alkoholijoobes või rahustite mõju all inimene.
Anette teadmiste põhjal vajavad beebid uinudes abi, sest nad tunnevad end sedasi turvaliselt. Nii on beebid loodud uinuma imedes ja õõtsudes ning seda meeles pidades saab iga hoolitseja leida beebi magama panekuks oma viisi – kasutades selleks söötmist, lutti, rütmilist õõtsutamist kätel või kärus ja olles lapse jaoks olemas. Nagu siit lähtudes arvatagi võib, ei poolda teemat palju uurinud naine tavapärast unetreeningut,
tuues siinkohal välja beebide ja emade und uuriva teadlase James McKenna sõnad: „Unetreening on lapse väärkohtlemine, mis küll kergendab vanemate koormust nõudmisi täis maailmas, ent pole lapse huvides.“ Anette katsetas ka oma esimese lapse peal sellist unetreeningut, täna ta seda teistele ei soovita. Meetod on tema sõnul potentsiaalselt kahjulik, sest võib põhjustada lapsel trauma, ärevushäireid või depressiooni, aga ka viia aju ebatüüpilise arenguni, eirates nii emade instinkte kui ka beebide läheduse ja hädategemise vajadust. Lohutuseks teistelegi unetreeninguga katsetanud emadele-isadele lisab ta: „Kõigepealt tuleb endale lapsevanemana andeks anda, sest iga ema ja isa kasvatab lapsi sellel hetkel parima võimaliku info põhjal. Lapsevanemad ei ole süüdi, kui ühiskonna teadmised on vigased. Edasi tasub lihtsalt keskenduda sellele, mida saame täna ja homme paremini teha.“
Nii nagu emale, toovad ka beebile parema une tervislikud eluviisid, mida saame valida iga päev. Aktiivsed tegevused, viibimine värskes õhus, palju lähedust lapsega ja täisväärtuslik toit loovad soodsa pinnase rahulikuks ööuneks. Beebide kõhugaasidest tulenevad und häirivad vaevused on tihti seotud ema toidulauaga, samuti mõjutavad und meie soolestikus elavad mikroobid. Head soolestikumikroobid aitavad ajul toota melatoniini, mis omakorda toob parema une,“ räägib Anette, kes aitab unenõustajana ka teistel emadel elustiilimuutuste varal saada ennast ja oma lapsi paremini magama.
Sellest ja teistest Anette avastatud head und soodustavatest teguritest saab aga veelgi põhjalikumalt lugeda tema juba eespool mainitud raamatust „7 sammu lapse parema uneni“. l
„Väga varajane loote arengurikete ultraheliuuring koos rakuvälise DNA-testiga (NIPT-test)
10. rasedusnädalal ning antud uuringute kombineerimine OSCAR-testiga 13. rasedusnädalal on hetkel täpseim kombineeritud sünnieelne sõeluuring laste kromosoomihaiguste ja arengurikete varajaseks avastamiseks,“ ütleb naistearst Marek Šois.
Panorama testi abil on võimalik avastada Downi, Edwardsi, Patau ja Turneri sündroomiga looteid, X-kromosoomi geenmutatsioone ning mikrodeletsioone. Vistara testi abil on võimalik saada informatsiooni loote 30 üksikgeeni patoloogia kohta, mis võivad põhjustada 25 erinevat geenihaigust, mida sünnieelse ultraheliuuringuga pole võimalik avastada. Loote kromosoomihaiguste esinemissagedus sõltub eeskätt ema vanusest, monogeensete haiguse esinemissagedus aga isa vanusest „Seega kui ema vanus on üle 35 eluaasta, on mõistlik teha Panorama test, aga kui isa vanus on üle 40 eluaasta, on mõistlik lisaks
Panorama testile teha Vistara test,“ toob dr Šois välja erinevused
Panorama ja Vistara testi vahel.
NIPT-testi eelset loote arengurikete ultraheliuuringut tehakse alates 10. rasedusnädalast, kui loode on juba 32
mm pikkune. Antud raseduse suuruses on lõppenud lapse embrüonaalne periood ning tal on juba välja arenenud peamised organstruktuurid, mida on võimalik ema tupekaudse ultraheliuuringu käigus hinnata.
Loote tupekaudne ultraheliuuring 10. rasedusnädalal
Ultraheliuuringu eesmärgiks on esmalt täpsustada raseduse suurus, hinnata võimalikku kaksikraseduse olemasolu ja selle tüüpi ning seejärel välistada olukorrad, kus NIPT-testi teha ei tohiks.
NIPT-testi ei tohi teha järgmistel juhtudel:
• raseduse kestvus alla üheksa nädala;
• raseduse peetumine;
• ühe kaksiku hukkumine;
• lapse suured arengurikked;
• lapse suur kuklavolt (NT > 2,1 mm).
Ühel juhul kümnest muudab NIPT-testi eelne ultraheliuuring sõeluuringu tegemise käsitlust. Mida vanem on ema, seda olulisem on NIPT-testi eelne ultraheliuuring.
• Kui rasedus on väiksem kui üheksa nädalat, siis tuleb NIPT-testi tegemine edasi lükata.
• Kui rasedus on peetunud, kui üks kaksikutest on hukkunud, kui tegemist on kolmikutega või kui lapsel esinevad suured arengurikked, siis NIPT-testi ei saa teha.
• Vistara testi ei saa teha kaksikraseduse puhul.
• Dikoriaalsete kaksikute korral ei saa teha PanoramaXP testi, monokoriaalsete kaksikute korral saab teha ainult Panorama 22q11 testi.
• Kui lapsel on kuklavolt suurenenud üle 2,1 mm, siis kohene NIPT-testi tegemine pole õigustatud. Sellisel juhul on mõistlik korrata ultraheliuuringut 12. rasedusnädalal. Kui korduval ultraheliuuringul pole kuklavoldi paksus suurenenud, võib teha NIPT-testi.
• Kui lapsel on kuklavolt suurenenud üle 3,5 mm, siis pole NIPT-testi tegemine õigustatud. Sellisel juhul teeb dr Šois pere nõusolekul Loote Ultrahelikeskuses koorionibiopsia, sest suurenenud kuklavoldiga lapsel pole tõusnud ainult Downi sündroomi risk, vaid veel 200 erineva kromosoomi- ja geenihaiguse risk, mida NIPT-testiga pole võimalik avastada.
Kuna NIPT-testiga pole võimalik avastada lapse struktuurseid arengurikkeid, on NIPT-testi eelse ultraheliuuringu eesmärgiks välistada lapsel 10 rasket arenguriket, milleks on:
• koljuluude puudumine (esinemissagedus 1 : 1000);
• suuraju hemisfääride puudumine (esinemissagedus 1 : 1300);
• seljaaju song (esinemissagedus 1 : 2000);
• käte, käelabade, jalgade või jalalabade puudumine (esinemissagedus 1 : 2000);
• ajukoljusong (esinemissagedus 1 : 5000);
• suur nabaväädisong, mille tõttu maks paikneb naba kaudu osaliselt kehast väljapool (esinemissagedus 1 : 3500);
• amniootilise väädi sündroom (esinemissagedus 1 : 7000);
• raske kõhueesseina defekt, kus siseelundid on kinnitunud platsenta külge (esinemissagedus 1 : 7500);
• sirenomelia ehk merineitsi sündroom (kokkukasvanud jalad) (esinemissagedus 1: 60000);
• liitunud kaksikud (1% monokoriaalsetest kaksikutest).
Eelnevalt loetletud raskete lapse arengurikete korral on naisel õigus rasedus katkestada ilma sünnieelseid invasiivseid uuringuid tegemata. Sellisel juhul on mõistlik abortloote kromosomaalne uuring pere nõusolekul pärast raseduse katkestamist.
Selleks, et tagada lapseootel naisele turvaline raseduse kulg ja kindlustunne, et ta kannab tervet last, soovitab dr Marek Šois kombineerida väga varajase loote arengurikete ultraheliuuringut koos NIPT-testidega 12.–14. rasedusnädalal tehtava OSCAR-testiga.
A.H Tammsaare tee 47, Tallinn • Tegevusluba: L03850
Telefon: +372 521 0046 • E-post: info@ultraheli.ee
Koorionibiopsiat tehakse Loote Ultrahelikeskuses 11.–14. rasedusnädalal
Kui eelnevalt on naine teinud NIPTtesti, siis OSCAR-testile tulles ta juba teab, kas on tulemas poiss või tüdruk ja et laps ei oma kõige sagedasemaid kromosoomi- ega geenihaigusi. Seetõttu saab OSCAR-testi raames naistearst keskenduda loote organstruktuuride detailsele hindamisele ning teha loote varajase arengurikete ultraheliuuringu, mille abil on võimalik välistada üle 100 erineva arengurikke, kaasa arvatud eluks sobimatud rasked südamerikked ja neuraaltoru patoloogia (ajukoljusong, seljaaju song, kõhu eesseina patoloogia).
Erijuhtudel – kui kaksikraseduse puhul on üks loode hukkunud või kolmikraseduse puhul, kui NIPT-testi teha ei saa või NIPT-test ebaõnnestus madala rakuvälise DNA hulga tõttu ema veres – on OSCAR-test ainuvõimalik meetod hindamaks Downi sündroomi riski.
Lisaks saab OSCAR-testi raames hinnata lapseootel emal kõige raskema
raseduseaegse tüsistuse – preeklampsia – riski, mis põhjustab enneaegse lapse sündi, kes pole veel suuteline hingama, temperatuuri hoidma ega võitlema üsaväliste infektsioonidega. Kõrge preeklampsia riski korral saab ema õigel ajal alustada madaladoosilise aspiriini tarvitamist, mis 90% juhtudel hoiab ära preeklampsia haiguse tekke väga enneaegse, enne 32. rasedusnädalat, lapse sünnil. Olgu siis kromosoomianalüüsi või ultraheliuuringu kaudu on igal juhul oluline saada loote tervisest ülevaade võimalikult varajases raseduse suuruses. „Kui realiseerub halvim stsenaarium ning oodatav laps osutub haigeks, jääb vanematele võimalus otsustada, kas siiski sünnitada või rasedus katkestada. Kui vanemad otsustavad raseduse katkestada, on tähtis seda teha võimalikult vara – siis on see nii füüsiliselt kui ka vaimselt naisele vähem traumeeriv,“ selgitab dr Šois.
Beebid ja nende tervis on ettearvamatud, kunagi ei tea, millal palavik tõuseb või mõni
kõhuhäda vaevata võib. Reisisihtkohtade arstiabi on aga keeruline pimesi usaldada. Ära heida meelt – korraliku ettevalmistusega ei pea sa reisiarmastusest loobuma.
Möödunud oktoobrikuus otsustasid Triin ja Rauno minna kahe lapse, Säde (1 a 6 k) ja Mariega (2 a 6 k)
Lõuna-Horvaatiasse päikesekiiri
püüdma. See oli päris esimene välisreis, mille nad koos lastega ette võtsid, seega planeerimist oli palju. Et lapsed olid alles väiksed – Säde just aastaseks saa nud –, oli Triinu suurim hirm, et keegi lastest haigestub, mistõttu mõtlesid nad esiti minna autoga. Häda korral oleks siis võimalik kohe ots ringi pöörata ning tagasi koju pöörduda. „Viimasel minutil otsustasime siiski lennuki kasuks,“ nendib ema. Meelemuutus tuli, et võita aega ja lapsi pikast sõidust säästa.
TEKST: PILLE-TRIIN RAITVIIR-SAU
FOTOD: KETLIN LÄÄTS, HELIN LOIK-TOMSON, ERAKOGU
Lennureis sujus kenasti ning pere seadis end külaliskorteris sisse. „Viibisime palju õues, matkasime ja nautisime päikest, mida sombuses Eestis polnud ammu näha saanud,“ meenutab ema heldimusega. Murepilved kerkisid, kui kolmanda reisipäeva õhtul tõusis Sädel palavik. „Esiti ei osanud ma väga muretseda. Olime pika päeva õues lauspäikese käes olnud ja arvasime, et ehk on see süüdi.“ Tirts võttis isukalt rinda ning sai ka palavikualandajat. Õnneks oli Triin juba nädalaid enne reisi teinud valmis nimekirja kõigest vajaminevast ning kaasas oli seega ka oluline apteegikraam – igal võimalikul kujul paratsetamool, ninaloputusveed, allergiaravimid, inhalaator, ninaaspiraator, kaks erinevat kraadiklaasi. Pere lootis, et hommikuks on ootamatu palavik alanenud ja kõik parem ning reis saab ilusti jätkuda. Paraku oli ärgates olukord veelgi halvenenud. „Palavik oli juba hommikul pea 39 kraadi ja ma olin väga murelik. Helistasin igaks juhuks perearsti nõuandeliinile, kus meditsiiniõde kordas üle rohuannuste kogused ning ravivõtted.“
Perearsti nõuandeliin on kättesaadav ka välismaalt helistajatele, numbriks on sedapuhku +372 634 6630 (Eestist lühinumber 1220) –tark oleks see enne lastega reisile minekut telefoni salvestada. Seda tasub ootamatute tervisehädade korral kasutada alati, kui ei ole kindel, kas on vaja pöörduda erakorralise meditsiini osakonda või õnnestub piirduda koduste ravivõtetega. Lisatasu nõuandeliin sinu kõnelt ei küsi ning hind kujuneb seega vastavalt telefonioperaatori ja roaming’u lepingule.
Neljas reisipäev möödus Triinul ja Raunol korteris Sädet põetades, olukord tundus stabiilne. Järgmise päeva hommikul tabas vanemaid
HIRMUST SAI
PAANIKA JA
HELISTASIME KOHE
KIIRABISSE, KUST
MEIL PALUTI ISE
SÕITA HAIGLASSE.
aga tõeline ehmatus, kui beebi ema käte vahel ära minestas. Lapse kehatemperatuur oli hüpanud 41 kraadini! „Hirmust sai paanika ja helistasime kohe kiirabisse, kust meil paluti ise sõita poole tunni kaugusele haiglasse,“ meenutab Triin hirmutavat telefonikõnet.
Viimaks suutis Rauno olukorra tõsiduse dispetšerile selgeks teha ning kiirabiauto tuli neile järele. Paanika keskel toibus õnneks ka Säde, keda ema kõikvõimalike vahenditega jahutas, ise samal ajal loetledes mehele kõike vajalikku, mis haiglakotti vaja kaasa pakkida. Paarikümne minuti pärast istusid Triin ja Säde ajahambast puretud kiirabiautosse. „Seal puudus konditsioneer ja õhku polnud, olin isegi juba leemendamas, palavikus lapsest rääkimata.“ Haiglas võeti nad vastu alles pärast 15 minutit kestnud ootamist. Sündmuste käigust vapustatud ema pidi end
Triin, Säde ja Marie
korralikult kokku võtma, et arstidele inglise keeles selgeks teha, mis oli juhtunud. Pärast esmast kontrolli tõdes arst, et ööpäevaks jäävad nad kindlasti arstide hoole alla.
Ema möönab, et palat oli Horvaatias vanaaegne ning söögiks pakuti üksnes saia ja teed. Kummaline oli ka reegel, et hommikul kell kuus pidi olema voodi tehtud ning ema, haige laps süles, istuma sirge seljaga toolil ja arsti ootama. „Seda, kuidas istuma peab, näitas õde demonstratiivselt mulle ette,“ muigab Triin.
Säde palavik ei tahtnud ka järgmisel päeval kuidagi vaibuda ning kerkis pea 42 kraadini. Oli selge, et haiglasse tuleb jääda kauemaks. „Meest ja Mariet sain näha iga päev korraks haiglaõuel, kui nad mulle süüa tõid. Vahetasin paar sõna lapsega ja lahkusime pisarais.“ See oli esimene kord, kui Triin oli esiklapsest mitu ööd eemal. „Väga raske oli, aga teadsin, et nad saavad mehega ilusti hakkama.“
Korduvad protseduurid, kanüülide panek ja rohtude manus tamine mõjusid Sädele raskelt ning tirts hakkas peagi lohutamatult nutma iga kord, kui palatiuks avanes. Uuringuid tehti mitmesuguseid, kuid midagi hullu ei leitud. Ema suureks kergenduseks selgines tüdruku seisund teise haiglapäeva lõpuks. Laps oli küll loid ja nutune, kuid palavik püsis madal. Uuel hommikul saabus ka selgus, mis lapsele palavikku põhjustas –Sädele tekkis ööga lööve, mis andis teada, et tegu on kolmepäevapalaviku ehk roseooliga. „See oli tohutu kergendus,“ ohkab ema ja jätkab: „Ma olin end hulluks mõelnud erinevate stsenaariumidega. Ennast süüdistanud ja mõelnud, kuidas oleksin saanud kõike ära hoida.“
Sama päeva lõunal võis Triin kergendunult asjad kokku pakkida ning Sädega ülejäänud pere juurde
Haiglas diagnoositi Sädel väikelastel tavaline kolmepäevapalavik ja nii sai pere peagi taas kokku.
ASJAAJAMINE
OLI VÄGA SUJUV.
LAPSE RAVIKULUD
KATTIS EUROOPA
RAVIKINDLUSTUSKAART.
naasta. „Asjaajamine oli väga sujuv. Lapse ravikulud kattis Euroopa ravikindlustuskaart ja minu kulude eest saime arve vahetult enne lahkumist, see tuli tasuda kohapeal.“ Triinu sajaeurose haiglaarve korvas hiljem kindlustusfirma.
Euroopa ravikindlustuskaart
kindlustatutele ning tagab vältima tu arstiabi Euroopa Liidu riiklikes raviasutustes. Reisikindlustuste infomaterjalid rõhutavad, et abi saamiseks peab olema ravikindlustuskaart kindlasti kaasas ning kehtiv. Kaart ei kata aga kõiki kulusid – näiteks visiiditasu, voodipäevatasu ja ravimite omaosalustasu. Et needki kulud saaksid hüvitatud, tasub alati vormistada ka reisikindlustus.
Kati ja Kirill olid juba enne Sandri (1) sündi kirglikud reisijad ning nii töö kui ka puhkus viisid neid ühtelugu kaugetesse eksootilistesse riikidesse. Kui Sander
möödunud aasta aprillis ilmavalgust nägi, otsustasid vanemad kohe, et proovivad enda elu võimalikult vähe muuta ning hoopis Sandrit sellesse maksimaalselt kaasata. Nii on poiss esimese eluaasta jooksul käinud juba kolmel reisil – Panamas, Aasia ringreisil ning Lõuna-Aafrika Vabariigis. Ükski neist reisidest pole neil kulgenud ilma haigestumisteta.
Kati tõdeb, et esimene reis beebiga Panamasse tegi teda juba enne minekut ärevaks – hinges oli hirm kaugel maal haigestuda. Eksootilistesse sihtkohtadesse reisimisel tuleb teha korralik eeltöö, alustades reisiteekonna planeerimisest ja lõpetades õigeaegsete vajalike vaktsiinide tegemisega, rõhutab ka Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku juhataja ja infektsionist
Kirill, Sander, Kati
dr Kai Zilmer. Samuti on soovituslik eelnevalt läbida kahe-kolme nädala pikkune probiootikumide kuur, mis aitab vältida kõhuhädasid, mis paljudes eksootilistes kohtades võivad meie inimesi tabada. Peamisteks kõhutõbede nakkusallikateks on toit, vesi ja mustad käed, lisab Tallinna lastehaigla doktor Mari Laan. Reisidel tuleks tema sõnul eelistada töödeldud toitu ning kõik värsked viljad korralikult pesta. Joogivett tuleks võõras kohas osta poest pudeliga. Kui kõht siiski korrast läheb, on kõige olulisem jälgida, et laps saaks piisavalt vedelikku. Selliste hädade vastu võiks reisiapteegis olla söetablette, Smectat, piimhappebaktereid ja rehüdratsioonipulbreid, mis aitavad veekaotust korvata. Beebidele on heaks kaitseks rinnapiim, pudelilaste piimasegu on tark valmistada pudeliveega ning pudelid pärast pesemist keeva veega desinfitseerida.
Krapsakad vanemad pakkisidki kahte väikesesse kohvrisse kogu pere tarbeesemetele ja riietele lisaks reisiapteegi esmavajali kuga ning võtsid südame rindu. „Otsustasime, et kui lapsel midagi valutab ja ta nutab, siis pole vahet, kus ma öösel üleval olen – kas oma voodis või Panama palmide all.“ Ettevalmistus oli muidugi tehtud, reisikindlustus olemas ja reisiteekond läbi mõeldud. Hotellid valisid nad selliselt, et vajadusel oleks arstiabi läheduses.
Kolmandal reisipäeval tuligi neil ette võtta sõit haiglasse, sest laps oli mitu päeva segastel põhjustel nutune ega saanud magada. „Õnneks oli haigla meie hotellist vaid viie minuti kaugusel ja arst võttis meid ka kiirelt vastu. Paberimajandust oli muidugi tohutult, sest sinna ei ole digiriik veel jõudnud,“ meenutab Kati. „Medõde oli aga väga
Hotellid valivad Kati ja Kirill alati selliselt, et vajadusel oleks arstiabi läheduses.
REISIKIRGE, HOOPIS VASTUPIDI.
abivalmis ja laulis Sandrile seni, kuni mina pabereid täitsin.“ Pärast läbivaatust sai Sander diagnoosiks tavalise külmetuse ning ema näppu paratsetamooliretsepti. Sel korral päädis haiglaskäik vaid ehmatusega ning poiss paranes paari päevaga.
suurim ehmatus
Ka Aasia ringreis ei möödunud perel täiesti probleemivabalt,
seal tabas neid kõhuviirus, mis õnneks kaasavõetud ravimite abil kiirelt möödus. Kõige ehmatavam olukord saabus nende perele aga Lõuna-Aafrika Vabariigis, kui poiss oli kümnekuune. Vastupidiselt eelmistele kogemustele laps ei nutnud, vaid oli rahulik ja unine, vaat et teadvuse kaotamise äärel. „Sander oli nõrk ja lõtv, nagu nukk,“ meenutab ema hirmutavat kogemust. Poisi olemine ei muutunud
hoolimata vanemate pingutustest paremaks ning järsku näitas kraadiklaas temperatuuriks hirmutavad 40 kraadi. „Kohe arsti juurde!“ oli vanemate ühine otsus.
Õnneks oli ka seekord hotelli asukoht valitud nii, et abi oleks lähedal, ja haiglasse jõudsid nad mõne minutiga. Sel korral olid vanemad kogenumad, Kati läks kohe lapsega arsti juurde ja Kirill jäi ise pabereid täitma. Arst vaatas poisi läbi, tegi verest põletikutesti ning tõdes, et ilmselt on kurja juureks lõikuvad hambad. Taaskord läks õnneks ning haiglast saadud retseptiga ostetud ravimid tõid leevenduse paari päevaga. „Ja seejärel tuli see hammas ka,“ muigab ema.
Perel on alati olnud hea reisikindlustus ning kõik kulud, ka retseptiravimid, said kaetud. Mitu tervisega seotud ehmatust ei ole vähendanud pere reisikirge, hoopis vastupidi. „Iga kord saime kinnitust, et oleme teinud kõik õigesti ja piisavalt ette valmistunud. Teame,
AUHINNATUD
TULEKUGA KAASNEVA VALU
LEEVENDAMISEKS
Ergonoomiline disain aitab arendada lapse motoorikat juba varakult
Närimislelul on pehmest kummist nupud, mis masseerivad igemeid
Lelu, mis aitab igemegeeli peale kanda
Monkey lelu kuju võimaldab lapsele varakult tutvustada hammaste harjamist
et kindlustus kaitseb meid ja probleemid saavad lahendatud. Tuleb olla ise ettevaatlik ja kohaliku eluga kursis,“ õpetab ema.
lootma jääda ei tasu
Eelmise aasta maikuus võttis
Merit koos abikaasa ja poeg
Liam Andreasega (1 a 6 k)
ette kahenädalase puhkusereisi Hispaania päikese alla Malagasse, beebi oli siis pooleaastane. Erakordseks tegi selle reisi planeerimise asjaolu, et Liam Andreas sündis väga enneaegsena.
„Selleks et reisile üldse minna saaksime, ootasime
lastearsti luba,“ meenutab ema. Kui luba käes, luges Merit hulga beebiga reisijate blogisid ning pakkis kaasa esmavajaliku – paratsetamooliküünlad, hambageeli ja termomeetri. Ülejäänu osas jäi ta lootma sellele, et ka kohapeal on apteegid vajadusel olemas.
Pere kibeles reisile juba varemgi, kuid arst soovitas oodata vähemalt aprilli lõpuni, kui on soojem ja viiruseid lennujaamades vähem. Ka dr Zilmer kinnitab, et just rahvarohked kohad, nagu lennu- ja bussijaamad, on viiruste peamised levimiskohad, eriti talvekuudel. Samuti on beebid tundlikud temperatuurimuutustele. Ainuüksi palava päikese alt jahedasse lennujaama jalutamine võib kaasa tuua külmetuse. Reisi poole peal muutuski Liam Andrease käitumine, ta oli tujukas ja keeldus söögist. Peagi tõusis palavik ja tekkisid köha-nohu. „Ma olin päris hirmul tegelikult, sest enneaegse lapse immuunsus on tavalise beebi omast nõrgem,“ meenutab ema muret. Talle meenusid jutud, kuidas igast köhast võib saada kopsupõletik, ja hirm haiglasse sattuda kasvas. Nii läksid käiku kogu kodust kaasa võetud ravimiarsenal ja ravivõtted. Köha-nohu leevenduseks proovis Merit osta apteegist inhalaatorit, kuid tema suureks üllatuseks nõuti igas apteegis selle tarbeks retsepti. Õnneks palavikualandajat sai üle leti ning sellele allus poisi palavik hästi.
Et palavik väga kõrgeks ei küündinud ning ka köha ja nohu olid mõõdukad, julges pere pojaga tema uneajal ringi liikuda, promenaadil jalutada ja ümbrust nautida. „Õues oli soojem kui toas ja värske õhk leevendas minu meelest ka poja nohust nina,“ selgitab ema. Ta on õnnelik, et reis haiguspäevade tõttu täiesti kaduma ei läinud.
Tagasilennul põhjustas nohu poisile ebamugavust küll. „Rõõmurullist, kes ta oli sinnalennul, polnud juttugi,“ kirjeldab Merit. Esimesele perereisile tagasi vaadates tõdeb ta, et kaasa oleks võinud võtta suurema esmaabipaki, mitte lootma jääda sellele, et küll kohalikust apteegist abi saab. Pärast Hispaania reisi on nad ette võtnud veel mitmeid reise, nüüd juba mahukama ravimikotiga. l
Merit ja Liam Andreas HispaaniasDERMAKOSMEETIKA
Pantone 318C
C40 M0 Y14 K0
R136 G219 B223
Pantone 369C
C68 M0 Y100 K0
R100 G167 B11
Pantone 10165 C
P tone 7418 C
C8 M83 Y55 K5
R205 G84 B91
tone 137C
C0 M41 Y100 K0
R255 G163 B0
tone 123C
C0 M19 Y89 K0
Pantone 318C
R255 G199 B44
tone 645C
C56 M21 Y2 K8
R125 G161 B196
Pantone 4525C
C9 M12 Y47 K18
R197 G183 B131
tone 10165C C
tone 645C
ANT / ANTIOXID
HAIR /
Pantone 4525C
Natali (27) peab end väga tähelepanelikuks emaks, ometi on tema beebi Aleksandraga (11 k) juhtunud turvaliste koduseinte vahel juba nii mõndagi – tänaseni on need õnnetused aga kõik õnneks õnnelikult lõppenud ja mõlemaid õpetama tulnud.
TOIMETAS: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTO: SHUTTERSTOCK
Olen end alati pidanud keskmisest ärevamaks, murelikumaks ja sellest lähtuvalt ka keskmisest ettevaatlikumaks ja korralikumaks inimeseks, kui nii saab öelda. Emaks saades annab seda kõike minus nüüd aga vähemalt kolmega korrutada. Juba enne beebi sündi oli meil kodus tehtud täisremont ja silmas sai paljuski peetud seda, et tulevane laps kasvaks seal üles võimalikult mugavalt ja turvaliselt. Ehkki tundsin Aleksandra elu, tervise ja heaolu pärast suurt muret meie esimesest kohtumishetkest saati, olin enesekindel, et vähemalt nende asjade pärast, mille üle mul on kontroll, pole muretseda tarvis. Olin nii kindel oma ettevaatlikkuses ja igakülgses hoolitsuses, mida mul beebile pakkuda oli.
Esimesed elukuud möödusidki meil õnneks rõõmsalt ja rahulikult. Siis aga hakkas juhtuma. Minu beebi,
kes oli füüsilises arengus pigem aeglase loomuga ja kellelt ma ei osanud veel ühtki suuremat „sammu“ oodatagi, otsustas oma elu esimese pööramise teha otse kõrgelt magamistoavoodilt põrandale maha.
Me olime küll voodi jalad ennetavalt ära võtnud, et muidu väga kõrget voodit natukenegi madalamaks teha. Samuti olin oma aruga mõelnud, et mul on palju turvalisem vahetada beebi mähkmeid alati suure laia voodi peal kui mõnel kitsal ja hoopis kõrgel mähkimislaual. Seljale see mul muret ei põhjustanud ja tundus meile muidu ka igati hästi sobiv variant. Kuna puhtusefriik minus tahtis alati kakase mähkmega kohe köögikapis asuva kinnise prügikasti juurde joosta, mitte seda ajutiselt kuskile pinnale asetada, jätsin Aleksandra pidevalt umbes kümneks sekundiks magamistuppa üksi. Alati küll keset suurt laia voodit ja samal ajal hinnates oma lapse oskusi, kes polnud veel kunagi end pööranud ega muidu erilist aktiivsust välja näidanud.
Tagantjärele tarkusena, mõistagi ei tea keegi kunagi ette, millal beebi oma elu esimese pöörde teeb – ükskõik kui aeglane ja asjast mitte huvitatud su pisike veel ei tunduks. Samuti, tegelikult on ka mõned sekundid liiga pikk aeg, mille jooksul võib omaette jäetud lapsega juhtuda mõndagi. Nii kuulsingi köögist järsku Aleksandra kõva nuttu – nagu nuga oleks südame alt läbi löödud – ja teadsin juba ette, mis oli juhtunud. Jooksin tagasi magamistuppa ja leidsin oma lapse põrandalt ahastavalt karjumas. Õnneks oli ta pööranud end voodist alla just sellest äärest, millelt maandus otse paksule ja pehmele koeramatile. Tegemist oli kokkuvõttes väga õnneliku õnnetusega, mis päädis vaid lapse ja minu ehmatusega ning tuli mind õpetama. Sellest ajast peale on meie pehme mähkimisalus tõstetud voodilt hoopis põrandale ja saame tänaseni ka nii oma asjad aetud.
Mõne kuu möödudes hakkas Aleksandra end madala aknalaua toel jalgadele püsti ajama ja kukkus järgmisel hetkel selg ees ja pea kolksudes kõvale põrandale. Nagu sellest ehmatusest veel vähe oleks olnud, kukkus ta peaga vaid paari sentimeetri kaugusele teisest madala aknalaua nurgast, mis tol hetkel oli pehmenduseta.
Ettenägelikult olime mööblinurkadele küll juba vahtkummist pehmendused külge kleepinud, ent kuna meil on väga madalad aknalauad, ei osanud alguses arvatagi, et ka nende vastu võib beebi oma pea ära lüüa. Nüüd nägin aga oma silmaga, kui haprad on beebi esimesed püstiseismised ka siis, kui ta toest kinni hoiab. Ja juba järgmisel hetkel kleepisin pehmendused ka aknalaudadele.
Meil on kodus kaks suurt põrandalampi, mis tunduvad igati korralikult oma kolmel kaldus jalal koha peal seisvat. Kui Aleksandra roomama hakkas, vaatasin ikka väga kriitiliselt kõik põrandal olevad asjad üle, samuti paigaldasime koheselt elektripistikutele plastmassist kaitsmed ette ja korjasime koerakrõbinad tema käeulatusest.
Küll aga poleks ma osanud ette näha seda, mida ühel hetkel juba liiga hilja nägin: mu beebi võttis ise kõhuli roomates kahe käega põrandalambi ühest jalast kinni, nii et lamp pikali kukkus. Pauk oli suur, ent õnneks ei kukkunud see lapsele peale. Aleksandra isegi ei ehmatanud, vaatas mulle hoopis võidurõõmsa näoga otsa! Mina seevastu küll: tõttasin südame põksudes
teisest toa nurgast kohale, süüdistades ennast, kuidas ma küll nii halb ema olen, et oma pisikest sedasi ikka ja jälle ohtu sean.
Sarnane lugu oli meil vaid natuke aega varem juhtunud ka ühe väiksema palmipuuga, mis potiga põrandal oli. Aleksandra roomas selleni, võttis ühest alla ulatuvast pikast palmilehest kinni ja hakkas seda sikutama, nii et kogu puu koos potiga ümber kukkus. Taaskord õnneks mitte talle peale. Nii põrandal kasvavad toataimed kui ka põrandalambid said pärast neid õnnetusi vanavanemate koju ümber paigutatud, kus nad peatuvad seni, kuni meie laps nii suureks kasvab, et talle annab juba selgeks teha, mida tohib ja mida tegelikult mitte.
et korraks pliidil sööki soojendada või mustad taldrikud nõudepesumasinasse laduda, võib midagi juhtuda. Juhtuda võib isegi siis, kui oleme ninapidi koos, sest tuleb ilmselt leppida vanasõnaga „Kes teeb, sel juhtub“.
MAGAMISTOAVOODILT PÕRANDALE MAHA.
Tänaseks on Aleksandra juba 11-kuune ja see aeg on õpetanud mind palju. Saan nüüd aru, et ehkki olen enda arvates tänaseni nii-öelda väga korralik ema, juhtub tegelikult õnnetusi sellest hoolimata ja ma ei oska kunagi kõiki ohte ette näha. Võin istuda pidevalt oma beebi kõrval, aga kohe kui selja keeran,
Alles paari nädala eest juhtus meil veel üks õnnetus. Olime koos Aleksandraga köögis, tema rõõmsalt kõhuli põrandal mängimas ja mina ülemisest köögikapist pudrupakki välja upitamas. Kui pudrupakk oli mul juba peaaegu käes, lendas samalt riiulilt järsku suure hoo ja pauguga põrandale pooleliitrine meepurk – tegelikult väga kõva ja raske –, umbes poole meetri kaugusele minu pahaaimamatust beebist. Kapp oli asju liiga täis topitud ja mina tegin valearvestuse, arvates, et saan pudrupaki edukalt kätte ilma teisi asju eest ära tõstmata. Aleksandra ei teinud selle õnnetuse järel õnneks teist nägugi, mina nutsin aga veel tükk aega, tänasin taaskord jumalat ja universumit ning kõiki, kes meid tänaseni hoidnud on, et seegi õnnetus ikka õnnelikult lõppes. l
Minu aktiivne beebi Õpetatakse eakohaseid tegelusi imikuga ja seletatakse, miks need on selles eas vajalikud. Beebiga võimlemine kujundab õigeid liigutusmustreid ja soodustab lapse füüsilist arengut.
Harjutused aitavad kaasa lapse füüsilisele arengule, heade emotsioonide loomisele, parandavad unekvaliteeti, kiirendavad vereringet ja ainevahetust ning leevendavad gaasivalusid. Telli raamatud www.helios.ee
Avatavad kapslid N30
KASUTAMINE:
sobib lastele vanuses
6 kuud kuni 3 aastat.
AJU KASVAMINE 1
Aju kasvab esimese kahe eluaasta jooksul väga kiiresti. Teise eluaasta lõpuks saavutab aju peaaegu 80% täiskasvanu aju suurusest.
AJU VAJAB EFA-SID 2
Ligikaudu 60% aju massist moodustavad rasvad, millest umbes 30% on nn asendamatud rasvhapped (EFA-d).
TOETAB AJU STRUKTUURSET ARENGUT 3
DHA on oluline aju ja perifeerse närvisüsteemi ehituslik komponent.
EQUAZEN BABY sisaldab asendamatuid oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid, mis toetavad imiku vaimset arengut (taju, mälu, mõtlemine). 2
IGA AVATAV KAPSEL SISALDAB:
● DHA (dokosaheksaeenhape) 100 mg
● EPA (eikosapentaeenhape) 14 mg
● GLA (gamma-linoleenhape) 5 mg
Mitte kasutada toidulisandit mitmekesise toitumise asendajana.
Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning harrastada tervislikku elustiili.
Ralf oli kõigest kolmenädalane, kui sõitis oma metsade vahel asuvast kodust kiirabiga linna lastehaigla poole, kõhul valusad villid.
Pisike poiss oli gaasivaludega kimpus ja nende leevendamiseks pani ema oma lapsele kõige paremat soovides tema kõhule kirsikividega täidetud soojakoti, mis aga kahjuks beebi naha sootuks ära põletas.
„Leidsin internetist e-poe, kus pakuti beebidele gaasivalude leevendamiseks kirsikividega täidetud soojakotti, mida on lihtne mikrolaineahjus soojendada. Lisaks soovitati seda põrutuste ja teiste traumade korral ka jahedana kasutada,“ kirjeldab Ralfi ema Merlin mitmeti kasutatavat kaupa. Kui kirsikivikott oli tellitud, soojendaski Merlin seda ühe minuti mikrolaineahjus, nii nagu paki peal kirjas, hoidis seda siis veel oma kahe käe vahel ja veendus, et see on mõnusalt soe, aga kindlasti mitte kuum.
„Asetasin soojakoti Ralfi kõhule nii, et riie jäi vahele, ning panin teki peale. Leevenduse asemel röökis
TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTO: ERAKOGU, SHUTTERSTOCKlaps aga järjest hullemini. Mõtlesin, et äkki on tal mähe märg, ja läksin seda vahetama. Kui ma siis beebil bodi seljast ära võtsin, nägin, et kogu tema alakõht ja veel natuke nabast ülespoole oli täiesti tulipunane ning ka villid olid üles löönud: üks vill oli eriti suur ja teised väiksemad villid selle ümber,“ oli Merlin jahmunud ega kujuta ettegi, mis oleks saanud veel siis, kui soojakott oleks päris vastu nahka olnud. Mikrolaineahjus toimub soojenemine seestpoolt väljapoole ja seetõttu jätkus kirsikivide kuumenemine veel tükk aega, mingit hoiatust selle kohta kasutusjuhendis polnud.
ta magama ei jääks, sest ta hakkas juba uimaseks muutuma. Lisaks hoidsime külma kompressi tal kõhu peal, rätik vahel.“ Joogiks soovitati eelkõige ikka rinnapiima, aga kuna Ralf sai osaliselt ka piimasegu, siis sobis meedikute sõnul ka see.
ANDSIME
BEEBILE KOGU
AEG JUUA JA
HOIDSIME KÜLMA KOMPRESSI KÕHU PEAL.
Järgnes kõne kiirabisse, aga kuna pere elab maal ja kiirabi oli umbes 45 minuti kaugusel, oli meedik Merliniga kogu aeg telefoni teel ühenduses ning ütles, mida järgmiseks teha. „Pidime beebile kogu aeg
Lastehaiglasse jõudes sai beebi kõigepealt traumapunktis esmaabi, põletuse peale pandi savi meenutav mass ja anti valuvaigisteid. Kuna Merlin põdes raseduse ajal koroonat, tuli Ralfile enne palatisse jõudmist koroonatest teha ja selle vastust oodata. Kui kiirabis sai beebi viimaks magama jääda, siis lastehaiglas oli ta terve ooteaja üleval, nuttis ja nõustus olema ainult ema süles. „Palatisse jõudsime vastu õhtut, ent õnneks magas laps järgneva öö võrdlemisi hästi. Järgmisel päeval naeratas ta juba meile ja paistis ka muidu oma tuju poolest taas endine. Arst vaatas pärastlõunal Ralfi üle, õnneks olid villid taandunud, ehkki nahk
pandi põletuse peale uus mähis ja meid lubati koju,“ selgitab Merlin. Sama nädala jooksul käisid nad veel kaks korda lastehaiglas mähist vahetamas, ent sealt edasi jätkus ravi juba vaid koduse kreemitamisega. Tegemist oli esimese astme põletusega.
„Arst ütles meile, et beebide nahk on küll hästi õrn, ent samas suudab see täiskasvanu omast kiiremini taastuda. Arm on Ralfil kahjuks tänaseni – just selle kõige suurema villi kohal, mis tal põletades tekkis, ka kõhunahk on natuke kortsus ehk armiline. Teisi kaebusi tal sellest õnnetust juhtumist õnneks ei ole,“ on Merlin tänulik, et niigi hästi läks. Ka gaasivaludest õnnestus neil peagi võitu saada. Kuna Ralfile vaid piimasegust ei jagunud, soovitas perearst tavalise kunstpiima asemel proovida allergikutele sobivat piimasegu ja gaasivalud kadusid kui võluväel. Nüüd hiljem on Merlin teada saanud, et tema beebi ei talugi piimavalku. Nii soovitab ta teistelgi gaasivaludes beebide emadel otsida koos arstidega üles põhjus ja tegeleda sellega. Kindlasti ei soovita Merlin aga sellist kirsikil
ф Eemalda lapse riided ja jahuta nahka nii kiiresti kui võimalik, et vältida kudede kahjustust.
ф Jahutamiseks hoia põletada saanud kohta külma voolava 15–20-kraadise vee all 10–15 minutit.
ф Kindlasti võiks olla kodus olemas põletusjärgne geel, näiteks Burnshield, mida seejärel kahjustatud kohale panna.
ф Kui põletuse saanud nahapind ületab lapse viie peopesa suuruse, kutsu kiirabi või pöördu viivitamatult EMOsse.
Enamik õnnetusi juhtub beebidega kodus. Õnneks annab neid suures osas ära hoida.
Koondasime rea kiirabiarstide ja lapsevanemate tähelepanekuid, millest koduste õnnetuste ennetamisel alustada.
Vaata kodu üle lapse silmade kõrguselt.
Kui sul on kodus roomav beebi, rooma oma kodu läbi ka ise! Nii leiad tema jaoks huvitavad ohuallikad kodust kõige kindlamini üles. Näiteks voodi alla kukkunud väikesed osakesed, lahtised juhtmeotsad, katmata pistikupesad jms, mis beebi käeulatusse sattudes ohtlikuks osutuvad.
Kata kinni pistikupesad ja elektrikaablid.
Roomavad beebid poevad kõikvõimalikesse kohtadesse ja sikutavad kõike, mis haardeulatusse jääb. Kõik pistikupesad ja elektrijuhtmed peavad beebi uurivate sõrmede eest olema kaetud lapsekindlate kaitsetega.
Lukusta kodukeemia, ravimid, patareid jm ohtlik. Aktiivsed beebid on väga huvitatud kõikide kappide ja sahtlite sisust. Aseta kodukeemia, ravimid, patareid ja väiksemad esemed väikelapse käeulatusest kõrgemale või lukustatud kappi. Ka toidulisandite ja ökotoodete manustamine võib osutuda lapsele ohtlikuks.
Eemalda mänguasjadelt väikesed osakesed, pikad nöörid ja kilekotid.
Alla kolmeaastastel lastel ei tohiks olla nii väikeseid mänguasju, mis võiksid suhu pistetuna sattuda hingamisteedesse. Mänguasjade, sealhulgas nukkude silmade ja nööpide kinnitusi tuleb aeg-ajalt kontrollida
ning vajadusel tugevdada. Ka pikad nöörid mänguasjade küljes on ohtlikud, sest need võivad keerduda ümber lapse kaela, surudes kokku hingamisteed. Samuti tuleb kilekotid hoida lastele kättesaamatus kohas, kuna pähetõmmatuna või suhu sattudes võivad need põhjustada lämbumist.
TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: SHUTTERSTOCK
Ära jäta beebit kõrgemal asuvatele pindadele üksi. Enamlevinud õnnetused beebidega on kukkumised mähkimislaualt, diivanilt ja voodilt. Sellepärast ära jäta beebit hetkekski neile järelevalveta – laps võib teha oma esimese pööramise ükskõik millal ja kukkuda põrandale. Pealegi võib beebi nihkuda ning kukkuda ka siputamise ja libeda aluse tõttu. Ka imiku lamamis- ja söögitoolidest võib järelevalveta beebi maha kukkuda.
Ära jäta beebit hetkekski ilma järelevalveta vanni. Väikesed lapsed võivad uppuda ka vees, mille sügavus on vaid 10 cm. Kui mõtled, mis selle eemal oldud paari sekundiga ikka juhtuda saab, siis kahjuks saab küll – lapsed on vees vägagi väledad enda asendit muutma.
Ole köögis topelt ettevaatlik.
Pane tähele, et kui valmistad süüa, laps puusal, võib su pisike teha ootamatult kiire liigutuse ja kuuma vee või toidu endale ja
sullegi peale tõmmata. Puutudes kokku kuuma auruga veekeetjas või potis, võib beebi endale aga veelgi enam viga teha. Kasuta alati tagumist pliidirauda, keera ka poti ja panni sangad lapse käeulatusest võimalikult kaugele. Aseta noad ja teised teravad esemed, tikud, kilekotid jm ohtlik lapse käeulatusest eemale. Ära jäta kuuma tassi või toitu laua äärele – beebi võib upitada ja selle endale peale tõmmata.
Kinnita mööbel ja aseta trepi ette turvaväravad. Beebid tõusevad seinariiulite, aga ka põrandalampide ja teiste mööbliesemete toel tihti püsti, sellepärast kinnita need tugevalt kas seina või põranda külge, et need beebile peale ei kukuks. Ka treppidel ronimine ja uudistamine on beebide puhul tavaline. Kukkumise vältimiseks pane trepi ette turvaväravad, kust beebi läbi ei pääse.
Sulge aknad ja uksed. Selleks et väikelapsel poleks mitte mingisugust võimalust aknast välja kukkuda, kinnita
akendele lapsekindlad sulgurid ja paiguta ümber kõik akende all asuvad suuremad esemed, millele ronides laps aknani võib pääseda. Hoia kinni harva kasutatavad uksed ja avatud ustel kasuta pisikeste sõrmede kaitseks uksestoppereid.
Tõsta aknakatete nöörid beebi käeulatusest kõrgemale.
Pikad nöörid võivad keerduda ümber lapse kaela ja suruda kokku hingamisteed. Sellepärast vali nöörideta kardinad ja rulood või seo nöörid nii kõrgele üles, et väikelaps nendega mängima ei ulatuks.
Pehmenda teravad mööbliservad.
Polsterda laudade, toolide ja voodiraamide teravad nurgad, et beebi ennast nende vastu ära ei lööks. Kleebitavaid pehmeid nurgakaitsmeid on hiljem kerge eemaldada, kui laps juba suuremaks kasvab.
Eemalda beebi käeulatusest vaasid jt rasked esemed. Laual, kummutil ja aknalaual asetsevad vaasid, küünlajalad, pildiraamid ja raamatud on beebidele väga ahvatlevad – sellepärast parem eemalda need õnnetust ennetades. Rasked esemed võivad mööblilt alla sikutamisega lapsele peale kukkuda ja teda vigastada. Sama lugu on kuumade tee- ja kohvitasside ning söögiga laual.
Veendu esimest korda kasutusele võetavate abivahendite jt toodete ohutuses. Nii nagu mõnusalt soojana tunduvad kuumutatud kirsikivid soojakoti sees võivad mõne aja möödudes järelsoojenedes saavutada veel kõrgema temperatuuri ja põhjustada lapse nahale põletuse, võivad endas erinevaid ohte kujutada paljud teisedki internetipoodides ja mujalgi müüdavad kaubad. Kindlasti tasub eelistada apteegis pakutavaid kontrollitud tooteid ja tutvuda enne nende kasutama asumist alati põhjalikult kasutusjuhendiga. l
HAMBARAVI JAÜLDNARKOOSIS SEDATSIOONIS NII LASTELE KUI TÄISKASVANUTELEKA
•HAMBARAVI
•LASTE HAMBARAVI
•JUURERAVI
J.Sütiste tee 30A, Tallinn tel.5856 9595
Broneeri aeg internetis www.hammas.ee või kirjuta meile info@hammas.ee
Oleme haigekassa lepingupartner, meie juures saad kasutada täiskasvanute hambaravihüvitist kui ka pensionäride proteesihüvitist.
Laste hambaravi eest meie kliinikus tasub haigekassa. Tegevusluba nr. LO4411
MIKROSKOOBIGA
•KIRURGIA
•IMPLANTATSIOON
•PROTEESIMINE
•3D RÖNTGEN
•
ZOOM VALGENDUS
Beebi pooleaastaseks saades tervitab teid tema esimene hammas. Samas tasub
piimahammaste tervise eest hakata hoolt kandma juba sünnist saati.
TEKST: DR AGE KUUSK, UNIMED KAARLI HAMBAKLIINIKU LASTEARST
FOTOD: UNIMED HAMBAKLIINIKUD, SHUTTERSTOCK
Piimahambad on väga olulised söömisel, rääkimisel ja jäävhammastele koha hoidmisel. Sellepärast algab beebi suuõõne eest hoolitsemine kohe pärast beebi sündi. Oluline on vältida igasugust süljekontakti beebiga, nagu musitamine, luti suust läbi tõmbamine, ühise lusika kasutamine jms, et vältida lapse nakatamist hambaauke tekitava pisiku Streptococcus mutansiga.
Suhkur on meie suus elavatele bakteritele toiduks, millest nad toodavad hapet, mis omakorda võib hambaemaili kahjustada. Sülg aitab küll happerünnakut neutraliseerida, kuid halbade toitumisharjumuste ja hügieenivõtete korral võivad tekkida augud. Kui laps on söönud, tuleks ta eemaldada rinnast või pudelist. Magusaid jooke ei tohi panna lutipudelisse ega pista lutti magusatesse ainetesse. Ka puuviljamahl pole oma suure suhkrusisalduse ja happesuse tõttu soovitatav.
Parem on õpetada last võimalikult varakult tassist jooma. Oluline on toidukordade vahel tarbida
janujoogiks vett ja vältida näksimist.
Tavaliselt hakkavad
esimesed lõikehambad
lõikuma umbes kuuendal
elukuul. Hammaste lõikumine kestab seni, kuni on lõikunud kõik 20 piimahammast. Lapse suuõõne puhastamine võiks alata aga
sõrme mässitud marlit. Harjamine tuleks lapsele teha lõbusaks ja mänguliseks. Oluline pole harjamise kestus, vaid see, et kõik hamba pinnad saaksid puhastatud.
Kuuendast elukuust alates võiks hakata lapse hambaid ja igemeid harjama pehme harjaga.
PUHASTADA
Hammaste lõikumine
Hammaste lõikumise ajal võib laps olla viril, tekkida võib suurem süljevoolus ja vahel isegi palavik. Hammaste lõikumine iseenesest aga ei põhjusta kõrget palavikku – vajadusel tasub konsulteerida perearstiga. Hammaste lõikumist saab kontrollida näpuga, libistades üle igeme: läbi igeme peaks tunda olema sakiline hambaserv.
Laps vajab hammaste lõikumise ajal rohkem lähedust. Kaebuste leevendamiseks võib iget masseerida, anda närida tugevamat toitu,
nagu näiteks jahedat kurgiviilu või õuna, ka külmkapis hoitud närimislelu töötab hästi. Juua võib pakkuda kummeliteed ja igemetele võib määrida valuvaigistavat geeli. Süljeeritus võib põhjustada ka löövet suuümbruses. Siis tasub suuümbrust puhastada puhta veega ja peale määrida rahustavat kreemi.
tegelikult juba enne esimese hamba suhulõikumist. Oluline on see, et lapsel tekiks harjumus hambaid harjata. Suuõõnt tuleks puhastada kaks korda päevas: hommikul ja õhtul. Selleks kasutada kas spetsiaalset näpuharja või ümber puhta
Hambapastat tuleks hakata kasutama siis, kui laps juba oskab pastat välja sülitada. Pasta tähtsus hammaste puhastamisel on tegelikult väike ja soovitatav pastakogus on riisiterasuurune.
Esimene visiit hambaarsti juurde võiks toimuda väikelapseeas. Laps vajab kohanemiseks aega – vajadusel istub vanema süles ja talle näidatakse, kuidas hambaravitool sõidab, kuidas masin puhub tuult ja lamp särab. Lõpuks lubab laps usalduse võitnud hambaarstil kontrollida ka oma suu ja piimahammaste tervist. l
Pikaajaline leevendus kuivadele, väsinud ja ärritunud silmadele ilma nägemist häguseks muutmata.
Artelac Rebalance sisaldab looduslikku niisutajat hüaluroonhapet ning viskoossust suurendavat ainetViscoelactorTM (PEG 8000), mis tagavad kiire ja pikaajalise leevenduse nägemist häguseks muutmata.
Sobib kasutamiseks kontaktläätsede kandmise ajal. Sobib ka lastele.
Esimese eluaasta jooksul areneb beebi nägemine ruttu, ent on alguses väga erinev sinu omast – nii värvide, teravuse kui ka veel mitme olulise teguri poolest.
TOIMETAS: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTO: SHUTTERSTOCK
Hetkel, mil su beebi lahkub pimedast, vaiksest ja kõikide mugavustega emaüsast ning saabub valgusküllasesse ja kärarikkasse välismaailma, ei näe ta suurt midagi. Kuid see muutub kiiresti. Esimesel kuuel elukuul areneb beebi silmanägemine tohutul kiirusel, olles tihedalt seotud ka aju hüppelise arenguga.
Loote silmad hakkavad kasvama umbes neljandal rasedusnädalal ja tajuvad valgust 16. nädalal. Silmalaud jäävad aga suletuks kuni 26. rasedusnädalani – ja isegi siis on vaade ema kõhus ju üsnagi piiratud. See tähendab, et kui su beebi saabub äsja avardunud maailma, on see tema harjumatute silmade
jaoks üks uduste piltide kaleidoskoop. Vastsündinu näebki esialgu vaid umbes 20–25 cm kaugusele ja veel ka paarinädalaselt on tema nägemine hägune.
Mõned beebid vaatavad kohe pärast sündi oma emale otse silma, justkui öeldes „Tere, emme!“, samas hoiavad teised vastsündinud oma silmi kõvasti kinni, nagu oleks just üks väga magus uni pooleli jäänud. Mõlemad reaktsioonid on täiesti normaalsed: kui üks beebi keskendub kohe nägudele ja objektidele, vajab teine uue ümbritseva maailmaga kohanemiseks natuke rohkem aega. See sõltub nii rasedusaja pikkusest kui ka imiku enda iseloomust.
Mõlemal juhul on aga beebide silmad esimese elukuu jooksul suurema osa ajast suletud, sest nad magavad enamasti palju. Kui silmad mõneks ajaks avanevad, ei
saa nendega veel liikuvaid objektegi jälgida. Sellegipoolest armastavad beebid ka juba selles vanuses nägusid vaadata – seega pühendage oma võsukesele palju aega, et ta saaks sind ja teisi pereliikmeid lähedalt ja hoolega uurida.
Kahe-kolme kuu vanune beebi tunneb su ära!
Beebi nägemine teravneb küll iga nädalaga, aga ka kahe- ja kolmekuuselt näeb su pisike veel üsna uduselt. Küll aga hakkab osa beebisid selles vanuses juba nägusid ära tundma ja rõõmustab lähedasi oma esimese naeratusega! Enneaegselt sündinutel võib näole keskendumine veidi rohkem aega võtta, kuid ole mureta – nad jõuavad arengus kiiresti järele.
Eksperdid pole küll tänaseni kindlad, kui palju värve vastsündinud täpselt näevad, ent on teada, et teisel ja kolmandal elukuul muutub su lapse maailm ka oluliselt värvilisemaks!
Oma kolmandal ja neljandal elukuul hakkab su laps nägema enda ette mitme meetri kaugusele ning tegelikult seletab beebi silm selleks ajaks juba kogu ruumi ulatuses. Nii pole ka midagi imestada, kui su pisike jälgib ühest toa nurgast tähelepanelikult, kuidas sa toa teises otsas näiteks õhtusööki valmistad!
Umbes oma neljandaks minisünnipäevaks saab beebi jälgida ka kiiremaid liigutusi ja isegi haarata liikuvatest objektidest kinni – ehkki tema käe-silma koordinatsioon ei pruugi veel võimaldada tal oma tähelepanu sihtmärgist pikemalt kinni hoida.
Selles etapis on vaat et veel kõige põnevamaks osaks sinu lapse nägemises see, et tema silmad hakkavad
nüüd koostööd tegema ja areneb sügavuse tajumine. See tähendab muuhulgas ka seda, et ta suudab tunda su näo veel selgemini ära kui enne! Nüüdseks on beebi nägemine peaaegu täielikult välja arenenud, ta võib märgata erinevusi värvitoonides – eriti punases ja rohelises – ning isegi hakata üht värvi teisele eelistama.
Esimeseks sünnipäevaks näeb beebi nagu sina!
Kui süütad oma lapse esimesel sünnipäevatordil küünlad, näeb ta lõpuks sama palju kui teda ümbritsevad täiskasvanud, kes talle õnne soovivad. Küll aga saad juba enne seda aegsasti tema silmanägemist isegi arendada – seda lihtsalt lapsega suheldes ja talle erinevaid põnevaid asju näidates. l
1. Vestle temaga. Kui toidad last rinnaga või pudelist, on su nägu piisavalt lähedal, et ka kõige noorem beebi seda näeks – ja see on kahtlemata ka üks tema lemmikobjekte, mida jälgida. Mida rohkem lapsega vestled, seda enam oled tema lähedal ja temaga kontaktis; lisaks nägemise arendamisele tugevdad veelgi teie omavahelist sidet ja aitad teda juba ka varases keeleõppes.
2. Riputa imiku vaatevälja voodikarussell. Beebid armastavad kontrastsete värvide ja mustritega pilte ning mänguasju. Sellepärast riputa veel enne, kui laps on võimeline iseseisvalt istuma, tema võrevoodi või lamamistooli kohale keerlema üks tähelepanu püüdev karussell.
3. Lase beebil end peegeldada. Kuigi su laps tunneb end peegelpildilt ära ilmselt alles oma viieteistkümnendal elukuul, võivad juba imikueas saada tema suurimaks visuaalseks hitiks peeglid! Beebidele meeldib väga näha, kuidas muutuv pilt neile liikumisel tagasi peegeldub.
4. Kaasa laps oma seiklustesse. Pole vahet, kas jalutad naabruskonnas, ostad toidukaupu või pesed hambaid – kaasa oma beebi nendesse tegevustesse nii, et ka tal oleks hea ülevaade ümbritsevast ja kõigest toimuvast. Kui talle samal ajal veel ka kirjeldada, mida näete ja teete, kiirendad sellega lisaks tema verbaalset arengut!
ALLIKAS: whattoexpect.com, Maria Masters (Kyle Monk, M.D) https://www.whattoexpect.com/ first-year/baby-vision
Beebi nahk on imeliselt pehme ja sile, kuid olles mitu korda õhem kui täiskasvanud inimesel, ka väga tundlik ja õrn.
Et beebi nahk on õhuke, on sellele iseloomulik suur vee läbilaskvus. See tähendab, et nahk neelab niiskust paremini, kui täiskasvanud inimestel, kuid ei suuda samas piisavat niiskustasakaalu nii hästi hoida. Lisaks ei ole imikutel veel täielikult välja arenenud naha ülemise kihi lipiididest kaitsekile, mille ülesandeks on nahka hõõrdumise eest kaitsta. Seetõttu ei suuda beebi nahk oma struktuurist tulenevalt pikalt taluda äärmuslikke tingimusi ning pakkuda piisavat kaitset erinevate ärritajate vastu.
Imikute mähkmepiirkonna punetuse ja nahalööbe peamiseks süüdlaseks on pikaajaline kokkupuude mähkmetes sisalduvate niiskust eemaldavate ainetega. Liikumisest tulenev hõõrdumine ärritab nahka veelgi - nahk hakkab kipitama ning võib muutuda põletikuliseks. Nahaärrituse ennetamiseks ning valulikkuse vältimiseks tuleks imiku mähkmepiirkonnale peale iga mähkmevahetust kanda Linola nahakaitsepalsamit, mis aitab ärritajad nahast eemal hoida. Linola nahakaitsepalsam erineb
oluliselt vaseliinil ja silikoonidel põhinevatest vahenditest, mis põhjustavad nahas liigset niiskust lukustades ummistust – beebi nahk ei saa enam korralikult „hingata“.
Linola nahakaitsepalsam hoiab ärritajad nahast eemal, kuid ei tekita samas nahal niiskusummistust ja võimaldab nahal vabalt „hingata“
Linola nahakaitsepalsam
* Spetsiaalne kaitse beebi õrnale nahale mähkmelööbe vastu
* Moodustab nahale pehme, läbipaistva ja kauapüsiva kaitsekihi
* Värvitu, lõhnatu, kergesti pealekantav
* Ei sisalda mineraalõlisid, tsinkoksiidi ja silikoone
Kaasaegne NIPTIFY Focus Plus uuring pakub lapseootel peredele hulganisti kindlustunnet, sest analüüsib ema vereproovist kromosoomhaigusi, mida OSCAR test ei tuvasta. See on ka põhjus, miks iga kolmas perekond valib riiklikule sõeluuringule lisaks kodumaise NIPTIFY testi.
Terve laps on perekonna kõige suurem kingitus. Kindlustundele, et sünnib terve laps, saab perekond ise kaasa aidata. Vältimaks olukorda, kus lapse sünniga kaasneb negatiivne üllatus, valivad paljud perekonnad NIPTIFY uuringu. Põhjus on selles, et NIPTIFY uuringut saab teha juba 10+ rasedusnädalast, test on võrreldes OSCAR uuringuga oluliselt täpsem ja analüüsib rohkemaid kromosoomihaigusi. NIPTIFY uuringu käigus analüüsitakse tervet loote genoomi ehk
kõiki kromosoome. Lisaks sagedasematele kromosoomhaigustele on uuringus ka kõige olulisemad mikrodeletsioonide põhjustatud haigused, mida OSCAR uuring ei tuvasta. Nii noortel kui ka vanematel lapseootel naistel on samaväärne tõenäosus kanda mikrodeletsiooni põhjustatud haigusega last. Sellest kevadest on NIPTIFY uuringuga võimalik analüüsida kokku nelja sugukromosoomide kõrvalekallet. Loote sugu määratakse samuti alates 10+ rasedusnädalast ning seda kõrge kindlusega ja DNA põhiselt.
1. Downi sündroom
2. DiGeorge sündroom (mikrodeletsioon)
3. Edwardsi sündroom
4. Patau sündroom
5. Turneri sündroom
Test analüüsib viit sagedasemat loote kromosoomhaigust ja loote sugu. Lisaks teostatakse loote terve genoomi uuring, mis võib tuvastada olulisi kõrvalekaldeid ehk juhuleide. Juhuleiuks võib olla mõne teise kromosoomi trisoomia nagu näiteks trisoomia 16 või 22. Samuti võib juhuleiuks olla mikrodeletsioon või sugukromosoomide koopiaarvu muutus:
Mikrodeletsioonid
• Willians-Beureni sündroom
• 1p36 deletsiooni sündroom
• Angelmani ja Prader-Willi sündroom
• Wolf-Hirschhorni sündroom
• Jacobseni sündroom
• Cri-du-chat ehk kassikisa sündroom
• Langer-Giedioni sündroom
Sugukromosoomide kõrvalekalded
• Klinefelteri sündroom (XXY)
• Jacobsi sündroom (XYY)
• Trisoomia X (XXX)
Uuring sobib kõigile üksikrasedustele alates 10+ rasedusnädalast. Samuti on uuring soovituslik kõigile viljatusravi tulemusel rasedaks jäänud naistele. Nüüdsest sobib NIPTIFY ideaalselt ka ülekaalulistele patsientidele. Kaksikute korral küsi lisa enda naistearstilt või ämmaemandalt.
Uuring tuvastab loote kromosoomhaiguse riski juba varases raseduses. NIPTIFY labori viie tegutsemisaasta jooksul ei ole teada ühtegi vale-negatiivset juhtu, kus uuritud kromosoomhaigust ei oleks tuvastatud. Usaldusväärsed ja varased vastused annavad lapseootel peredele vajaliku aja, et kõrge riski tulemuse korral osaleda edasistes uuringutes ja võtta vastu kaalutletud otsus.
Kõige parem on anda vereproov NIPTIFY uuringu jaoks 10+ rasedusnädalal. OSCAR testi ultraheliuuring tehakse enamasti 13+ rasedusnädalal – selleks ajaks on teil
NIPTIFY testi tulemus ja loote sugu juba teada. NIPTIFY vastused saabuvad patsiendiportaali keskmiselt viie tööpäevaga peale vereproovi saabumist laborisse.
NIPTIFY on täppismeditsiini uuring ja ei ole võimalust, et pisikese kromosoomihaigus jääks meil märkamata.
KAAREL KRJUTŠKOV
PhD, Täppismeditsiini labori juhataja, Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini kaasprofessor
LOOTE SUGU
DNA-põhise analüüsi võlu on, et DNA ei valeta. Kui NIPTIFY test tuvastab tulevase ema veres Y-kromosoomi olemasolu, siis ootab naine poissi. Kui Y-kromosoom puudub, on oodata tüdruku sündi.
Kuna NIPTIFY on DNA-põhine test, siis tulemus ei sõltu lapseootel naise päevasest rütmist ega veresuhkrust. Küll aga võib NIPTIFY tulemust mõjutada ema üldine tervis, raseduse ajal võetavad ravimid või muutused ema genoomis, mis segavad loote päritolu DNA analüüsi.
• NIPTIFY test on lootele ja emale täiesti ohutu kromosoomhaiguste sõeluuring. Uuringu jaoks võetakse ema vereproov alates 10+ rasedusnädalast. NIPTIFY uuringut on mõistlik teha juba enne Oscar testi.
• DNA põhine NIPTIFY on kõige täpsem ja vahetum uuring loote kromosoomhaiguste riski hindamiseks.
• NIPTIFY uuring viiakse läbi Eestis ning patsientide isiku- ja geeniandmed hoiustatakse Eestis.
• NIPTIFY uuring on IVD märgisega ja lähtutakse kvaliteedistandardist ISO 15189:2012.
NIPTIFY test kasutab Focus Plus tehnoloogiat, mis on Eesti teadlaste poolt arendatud ja spetsiaalselt sõeluuringu tingimuste jaoks. Focus Plus tehnoloogia rikastab loote DNA fraktsiooni ning tõstab selle laborianalüüsis senise 8% asemel 25−30%-ni. NIPTIFY tulemus põhineb umbes kümnel miljonil DNA järjestuse analüüsil, mis tagab uuringu kõrge tundlikkuse. Kõrgem loote fraktsioon ja ülitäpne DNA sekveneerimise tehnoloogia tagavad NIPTIFY testile äärmiselt kõrge tundlikkuse.
NIPTIFY test on kättesaadav 40+ naistekliinikus üle Eesti. Rohkem infot NIPTIFY.ee Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS, Terviseameti tegevusluba L05235.
õhk ja maailma avastamine on vajalikud
nii beebile kui ka lapsevanematele. Sujuvamateks seiklusteks vajate enamasti vaid sobivat varustust.
Gabriela sündis paar päeva pärast jõule ja jaanuari alguses tegi juba oma esimese jalutuskäigu. Seda küll pikutades mõnusas soojas vankris, mille tema vanemad Elis (31) ja Ken (32) talle varakult välja olid valinud. Kuna peamiseks igapäevaseks jalutustrajektooriks said kodu lähedal asuvad Tallinna vanalinna munakiviteed ja Šnelli park – ning seda tihti koguni kahel korral päevas –, tuli valida käru, mis väljakutseid täis radadele kenasti vastu peaks, mida oleks võimalikult
KÄRU, MIS
VÄLJAKUTSEID
TÄIS RADADELE
KENASTI VASTU
PEAKS.
Gabriela saab tänu lapsekandmiskotile olla pidevalt
TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ERAKOGU Elis ja Gabriela emme kaisus.kerge lükata ja mis peamine – oleks beebile pehme ja mugav isegi siis, kui tee on konarlik ning uni samas nii magus.
Mitmetes sotsiaalmeedia beebigruppides jäid Elisele silma lapsevanemate soovitused, milline kvaliteetne põhjamaises kliimas kasutamiseks mõeldud vanker valida – ilmselt sellepärast, et tulevane ema aimas juba üsna hästi ette, mida perel oma jalgsikäikudel vaja võib minna, ja need vankrid paistsid ootustele vastavat. Varsti leidiski noor pere end poest erinevaid vankreid vaatamast ja katsumast ning poemüüjaga nõu pidamast. Lõpuks sai välja valitud Emmaljunga mudel NXT90.
„Talvel on ülimugav lahendus see, et vankri esirattad saab lukku panna ja nii ei lähe keerlevad rattad lumes risti ega takista sõitu. Meie valitud vankrikorv meeldis mulle aga just disaini poolest väga, sest see on mõnusalt kerge ja kitsas, samas lapsele piisavalt lai. Lisaks on vankrikorvi mõnus tassida, sest selleks on nahast käepide kaarvarju küljes,“ on Elis oma valikuga tänaseni väga rahul. Vankrit kasutada on nad jõudnud nüüd juba üle aasta ja saavad ka kvaliteeti kiita. Lisaks on see igasugustele ilmastikuoludele aastaringselt hästi vastu pidanud. Vankri kattematerjali valides jäi Elise pilk kõigepealt pidama säravale valgele nahale, ent ostmise hetkeks sai otsustatud hoopis tumeda riidest katte kasuks. Nii on olnud elu noore ema sõnul oluliselt lihtsam – mustus ja tolm saab kiiresti lapiga maha pühitud ja vanker näeb välja taas nagu uus.
korras vankriga asendada. Näiteks hotellis hommikusöögile minnes oleme sellist lahendust kasutanud, küll aga oleme siis ise eelistanud kergemat kergkäru raami, mis meil sai lisaks soetatud,“ selgitab Elis ja soovitab ka teistele tulevastele lapsevanematele valida omale üks kvaliteetne vanker ja reisimiseks kõrvale kergkäru, mille raami annaks vajadusel ka turvahälliga kasutada.
Veel on beebiga vankri ja kergkäruga liigeldes peres palju kasutust leidnud soojakotid, millesse on mugav beebi sisse pakkida iga ilmaga – on eraldi soojakotid talveks ja õhemad kevadeks-sügiseks. Samuti peab Elis ülimugavaks
selliseid beebikombesid, millel on pealekeeratavad käe- ja jalaosad –nii kaob igasugune vajadus osta ja kaasas kanda veel eraldi kindaid ja beebipapusid.
„Kui Gabriela istuma hakkas, siis jätkasime vankriga kaasas käiva eraldi istumisosaga. Ükskõik
millisele vankrikorvile soovitan aga kindlasti lisaks osta vihma- ja tuulekatte ning ka päikesekatte, mis leiavad muutliku ilmaga Eestis tihti kasutust. Mitmetele vankriraamidele saab lisaks mugavalt panna peale ka turvahälli, kui vahel peaks olema vajadus seda kuskil kiiremas
„Kõik suvised üritused saime beebiga läbi käidud aga hoopis nii, et Gabriela oli mõnusasti kõhu peal lapsekandmiskotis. See oli meil suvel asendamatu abivahend. Kui tuli uneaeg, magas ta hea meelega ka seal ja ärkvel olles oli heas tujus, sest tal oli laiem vaateväli ja sai olla mul kogu aeg kaisus,“ rõõmustab Elis. Ka rahvarohkematel üritustel, kus käruga liiklema hästi ei mahugi ja endalgi kuluvad vabad käed ning mugavam olemine marjaks ära, oli perel mõnus beebit lapsekandmiskotiga kõikjale kaasa võtta.
Nii ei ole jäänud noorel perel beebi tõttu kuskil käimata ja väikesel Gabrielal on olnud endalgi hea aasta ringi ja iga päev palju värskes õhus viibida. Tasub vaid läbi mõelda, millega ja kuhu kõige mugavam minna on. l
1Soojad ja niisked ilmad toovad endaga kaasa eestimaalase igasuvise nuhtluse – sääsed. Kuidas neist pääseda ilma mürgiste sääsetõrjevahenditeta? Unusta sääsevõrkudega pusimine, küüslaugu söömine või enese sidruniga kokku määrimine! Appi tuleb eeterlike õlidega rikastatud sääskedest priiks sprei KAKTUS. Sprei sisaldab puhtaid eeterlike õlisid nagu lavendel, teepuu, sidrunhein, tüümian, sidrun, aloe vera, eukalüpt ja basiilik. Õlid loovad ühiselt spreile meeldiva värskendava lõhna, olles samal ajal putukate jaoks ebameeldiv. Toode on vaba kemikaalidest ja sünteetilistest aineteste, ei jäta plekke ega ole õline. Jaana: “Parim putukatõrjevahendvahend, et päästa nii beebi kui kogu pere putukahammustustest. Meeldiva lõhna ja hea suurusega pudel, mida on mugav kasutada!“
2Kui aga sääsk siiski hammustanud on, leevenda sügelust ja punetust loodusliku vahendiga. Tupsuta hammustusele Linea MammaBaby putukahammustuse järgset geeli AALOE. Looduslikud taimeekstraktid nagu aaloe, mentool, neemipuuõli, sidrunhein, pelargoon ja kummel leevendavad koheselt põletustunnet ja sügelust. Mentool jahutab nahka ning ekstraktide koosmõjul alaneb punetus ja paistetus. Sobib ideaalselt ka parmude, mesilaste kui nõgese põhjustatud kipituse ja sügeluse leevendamiseks.
Oma puhta koostise tõttu sobivad Linea MammaBaby tooted kasutamiseks kogu perele, alates beebidest kuni täiskasvanuteni. Nii ei ole vajadust mitmete erinevate toodete järgi ja vähendame ületarbimist. Lisaks koosnevad tooted looduslikest ekstraktidest, mis pärinevad orgaaniliselt kasvatatud taimedest, on vegan koostisega ja julmusevabad. Vaatame järgi, mis on olnud läbi aastate klientide lemmikud tooted, et suve täiel rinnal nautida saaks!
3Kas teadsid, et UV kiired ei mõjuta meid vaid rannas päikese all lesides, vaid ka pilvise ilmaga igapäevaseid toimetusi tehes? Linea MammaBaby looduslikud ja innovaatilised päikesekaitse-emulsioonid kaitsevad nii UVA kui UVB kiirguse eest. Päikesekaitsed on veekindlad ning toimivad pihustiga, seega on pealekandmine eriti mugav! Ei mingit kreemiga mäkerdamist ja kleepuvaid käsi. Valikus on nii SPF 30 kui SPF 50 emulsioon. SPF number näitab, kui kaua võib päikese käes viibida põletust saamata. Enamasti võrdub 1 SPF 15-20 minutiga, ent heleda ja õrna nahaga inimestel võib see olla ka 10 minutit.
Laura: „Kõige mugavamalt pealekantav päikesekreem! Teadupärast lapsed ei ole just pikalt nõus ühel kohal istuma, et kogu keha päikesekaitsega piinliku täpsusega kokku saaks. Selle tootega seda muret pole. Ja no milline pudel… iga lapse lemmik!”
Huvitav fakt jume soovijatele: SPF ei takista päevituse saamist. See võtab lihtsalt kauem aega, andes nahale võimaluse kohanemiseks. Nii püsib päevitunud jume ka kauem. 4Kui unustasid siiski päikesekreemi kasutada ning õhtuks tabab sind punane ja villiline nahk, siis tõttab appi päevitusjärgne losjoon MAHLAPULK! Riisi tärkliseõli, aaloe- ja naistepunaekstrakt – need aktiivsed koostisosad, aitavad värskendada ja niisutada nahka päikesepõletuse ja punetuse korral. Hea teada: üks villiline päikesepõletus kahekordistab melanoomi ohtu!
MIKS EELISTADA LINEA MAMMABABY PÄIKESEKAITSEID?
• Uuenduslik kotipakendi pakendamissüsteem, mis tagab selle, et tootele ei pääse õhk ligi. Tänu sellele säilib toode 36 kuud samal ajal kui tavaline päiksekreem säilib 12 kuud avamisest ja tuleb igal suvel välja vahetada.
• Sobilik kogu perele – beebidele, väikelastele, teismelistele ja täiskasvanutele. Ei ole vajadust mitme erineva toote järgi.
• Pihusti töötab iga nurga alt, on hääletu ning teeb toote pihustamise mugavaks ka väikelapsele, kes paigal ei püsi.
• Imendub kiiresti, ei jäta jälgi ega määri peale imendumist riideid.
• Kaitseb nii UVA kui UVB kiirguse eest kõige laiemal võimalikul spektril.
• Lõbusad pakendid, mis tõmbavad lastele tähelepanu ja tekitavad huvi enda kaitsmise ja kreemitamise osas.
• Ei tööta aerosooliga ega sisalda kahjulikke propallaane.
• On veekindel.
• Koostis on veebaasil ja vaba kahjulikest parabeenidest, naftasaadustest või parafiinist.
• Dermatoloogiliselt testitud ja värvainete vaba – sobib ka kõige tundlikumale nahale.
Meie päikesekaitsed on nüüd ookeanisõbralikud.
Nüüd vastab meie päikesekaitseemulsioonide koostis 2018. aasta Hawaii korallilepingule, mis tähendab, et toode on korallisõbralik ja ei kahjusta veekogude õrna ökosüsteemi.
„Emapalga aeg on reisimiseks parim – sellist aega ei pruugi enam tulla, kui sul on sissetulek koos rohke vabadusega,“ leiab ta ja kavatseb sellest viimast võtta. Nii käisid nad oma perega neljakuuse Irisega Rhodosel ja viiekuuse Irisega Saksamaal, koos sõbrannadega sai kaheksakuuse Irisega külastatud Münchenit ja edasi läks alles päriselt lõbusaks: üheksakuune Iris käis kahekesi emmega Dublinis ära ning kuna reis oli vahvam, kui Eva-Johanna oodatagi oleks osanud, lendas ta hiljuti üheteistkuuse Irisega kahekesi ka Kopenhaagenit avastama.
„Kui ma esimest korda otsustasin beebiga kahekesi reisile minna sellepärast, et teised, nn normaalsed inimesed, käivad ju tööl ja nii on
Väikese Irise
ema EvaJohanna Lepik
(28) tahab enne
oma 30-aastast sünnipäeva käia
ära 30 riigis ja emaks saamine ei takista teda
selles kuidagi, vaid annab hoopis hoogu juurde.
koduse emana tihtipeale raske reisikaaslasi leida, siis järgmine kord ma enam teisiti ei tahtnudki. Irisega kahekesi reisida on lihtsalt nii äge – see on niivõrd kvaliteetne ema-tütre aeg, mida me mõlemad sajaga naudime,“ rõõmustab noor ema.
Kuna Eva-Johanna soovib reisides võimalikult soodsalt hakkama saada ja tihti osutub valituks odavlennufirma kõige lihtsam pagasivalik, milleks on neil kahepeale ainult üks seljakott, võtab ta reisile kaasa vaid hädavajaliku – ometi millestki puudust tundmata. Nii pole ta beebiga kahekesi reisile minnes isegi kergkäru kaasa võtnud. „Esiteks lepib Iris meie Tula Free To Go lapsekandmiskotis liiklemisega ja isegi selles magamisega väga hästi ning tuule, vihma ja
külma eest kaitseb beebit lapsekandmisjope. Teiseks kasutame reisidel palju ühistransporti ja põikame vahel linnast välja mõnele matkarajale ning kuna mul on siiski piiratud arv käsi, oleks käru pigem tüliks kui abiks,“ teab ta tänaseks juba hästi.
Eriti kiidab Eva-Johanna oma kevad-sügisese ja ka talvise lapsekandmisjope ostu otsust, sest need on väga palju kasutust leidnud. Jopesid saab ka tavalise jopena kanda, lisades neile aga ühe vaheliistu, muutuvad need kui võluväel sobivaks nii rasedale kui ka last kõhul või isegi seljal kandvale emale.
„Iirimaale läksin sügisel aga juba talvise jopega, et vähem riideid nii endale kui ka Irisele kaasa vedama peaks. Talvejope all olime mõlemad vaid õhukeste toariietega ja meil oli täpselt paras olla. Tänu sellele oli mul ka lihtne beebit restoranis lihtsalt kandekotist välja võtta ja ta oli kohe sobivas riietuses. Ei mingit pambuks riietamist ja lahti riietamist!“ naerab ta. Nalja on reisidel tihti teinud möödujate üllatunud pilgud, mis nendesuguseid reisiselle saadavad – beebi kõhul ja seljakott seljas on nende tavapärane outfit. „Vahel on mõni poekott ka käe otsas, ent teine käsi on Irisega tegelemiseks ikka vaba!“ jätkab Eva-Johanna lõbusal toonil.
Koos terve perega soojamaareisil käies leidis head kasutust aga ka kergkäru, sest kuuma ilmaga võib nii emal kui ka beebil hakata lapsekandmiskotiga palav. „Kui meid ootas neljakuuse Irisega ees reis Rhodosele, sai talle valitud Easywalker Jackey kergkäru, sest sellel on mõnusad tuulutusavad ning see läheb täislamavasse asendisse, mis on beebi päevaste uinakute jaoks hea. Lisaks on see käru väga kerge ja kompaktne, mahtudes käsipagasi mõõtudesse. Ka on seda väga mugav üle õla kanda või veeretada
JA JOPEST.
enda järel nagu pisikest kohvrit,“ kirjeldab Eva-Johanna. Kergkäruga külmas kliimas liiklemisel soovitab ta aga lisaks varuda soojakott või panna lapsele selga paksem kombe.
Veel on neil Iirisega seiklemisel olnud lahutamatuks kaaslaseks üks mõnus kollane bambustekk, mis leiab kasutust nii tavalise tekina kui ka päikesevarjuna, lisaks lennukis valgust ja teisi segavaid faktoreid varjava telgina enne uinakut või ka imetamisel privaatsuse
tekitamiseks. „White noise’iga uinutava heliga mängukaru ja beebide kõrvaklapid on meil samuti alati kaasas, et beebi uinakud hästi kulgeksid. Meie valitud Alpine Muffy Baby kõrvaklappidega ei kuule lennukis vaheteadaandeid ega teiste laste hääli, ka linnas on need linnamüra summutamiseks ideaalsed. Kodumaisel suvel ja ereda valgusega soojamaareisil on meil lisaks leidnud palju kasutust ka beebide päikeseprillid, laia äärega müts, päikesekreem ja pikad õhukesed riided, mis samuti päikese eest kaitsevad,“ loetleb Eva-Johanna beebiga väljaminekuks vajalikke asju.
Noore ema sõnul leiab põhjuseid beebiga mitte reisimiseks alati ja mõistagi ongi mitmeid faktoreid,
mida ette ennustada ei saa, nagu näiteks hammaste tulekud, arenguhüpped, haigestumised ja muu. „Samas hammaste tuleku vastu aitavad igemegeelid ja valuvaigistid, arenguhüpet leevendab ema lähedus, mida kahekesi reisides kuhjaga saab, ning kui laps peakski vahetult enne reisi haigestuma, siis on kasulikuks abiks reisitõrkekindlustus, mis tehtud kulutused hüvitab. Ja kui juba reisile mindud, siis enamasti käituvad lapsed reisil paremini kui kodus, sest neil on ka põnev ja nii palju uut avastada,“ julgustab Eva-Johanna teisi lapsevanemaid ning on tänulik, et tal on terveks eluks kuhjaga mälestusi neist kaunitest hetkedest ja lõbusatest seiklustest, mida koos Irisega tema beebieas kogetud sai. l
Iris Kopenhaagenit avastamas
Viie lapse ema ja pereblogija Berit
(36) on jõudnud
läbi katsetada
väga mitmed
lapsekandmisviisid ning leidnud enda ja laste jaoks erinevateks
eluperioodideks ja tegevusteks need kõige sobivamad.
Leidnud laste kandmiseks ja sõidutamiseks mugavaimad vahendid, pole Berit elukaaslase Teeduga eriti millestki laste pärast loobuma pidanud. Nii on koos terve perega käidud mitmetel välisreisidel, kodumaistel rabamatkadel, spaapuhkustel ja paljudel üritustelgi.
Pikk kootud lina
Esimese lapse Jensiga (8) ringi liikudes kasutasid vanemad palju käru, sest ühe lapsega toimetades erilist vajadust kandevahendite järele ei tuntud. Pärast teise lapse Jenni (6) sündi sai aga üsna kiiresti selgeks, et beebi kandevahend teeks elu kahe pisikesega toimetades oluliselt mugavamaks. „Alustasin kandekotiga, aga kuna tol hetkel olid põhiliselt turul beebisisu vajavad kotid, mis ei olnud nii mugavad kasutada, otsustasin proovida ka pikka kootud lina. Lisaks võlusid mind linade
TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ERAKOGU
Lapsekandevahend on beebiga abiks näiteks matkaradadel, lumest puhastamata teedel, treppidest ronides, rahvarohketes kohtades, isegi spaad külastades ja kodutöid tehes.
juures mustrite ja värvide rohkus ning hiljem, kui olin juba rohkem asja sees, ka imelised kangasegud, millest neid tehakse, nagu eri sorti siidid, linane, meriino, kašmiir, kanep ja mitmed teised,“ kirjeldab Berit, kelle jaoks sai kandelina lisaks oma praktilise abivahendi rollile ka ilusa aksessuaari tähenduse.
„Jenniga saigi põhiliseks kandevahendiks klassikaline pikk kootud lina, mis on ka kõige universaalsem kandevahend.
See ei vaja eri kandjate puhul eraldi seadistamist, on alati paras lapsele ja kandjale, olenemata nende suurusest. Lisaks saab kanda last sellega nii kõhul, puusal kui ka seljas ning just seljas kandmist armastas Jenni kõige enam,“ mäletab ema hästi.
Eelistused erinevate liikumis- ja kandmisvahendite osas on Beriti sõnul iga lapsega eraldi kujunenud ega ole alati kaugeltki samad olnud. Kolmanda lapse Joniga (4)
kasutasid vanemad valdava osa ajast hoopis kandekotte, järgmisena sündinud Jonasega (3) sai lemmikuks aga rõngaslina, mida lapsevanemad eelistavad nüüd ka pesamuna Jasmini (6k) kandmisel.
„Rõngaslina on lühem lina, mis sidumise asemel kinnitatakse rõngastega. Kuna Jonas oli sündides päris pisike, siis olid temale kandekotid alguses lihtsalt liiga suured – ka nn vastsündinutele sobivad kotid on pigem parajad vähemalt 56 cm pikkusele beebile. Rõngaslinaga on hea kanda aga ka väiksemat last ja tegelikult jäimegi teda sellega hiljemgi kandma,“ selgitab Berit, kes linade värvi- ja kangaküllust armastades omas rõngaslina kasutamise kõrghetkel neid kokku lausa viisteist erinevat.
Kogenud ema on ise alati lähtunud vajadusest ja ka teistele soovitanud toimetada vastavalt sellele. On olukordi, kus tema sõnul on käruga liigelda mugavam – eriti siis, kui on palju asju vaja kaasa tassida. Aga
on ka neid kohti, kus ta eelistab pigem kandevahendit, nagu rohked trepid, lumest puhastamata teed, rahvarohked kohad, ka näiteks lennujaamad. „Pikkasid matkasid on mugavam ette võtta pika kootud kandelina või kandekotiga. Sellistel päevadel, mil laps tahab aga hästi tihti sülle ja sülest maha, on mugavam kasutada rõngaslina. Lisaks võtab see kaasapakituna vähe ruumi,“ kirjeldab Berit kandevahendite erinevusi.
Põgusalt on viie lapsega pere kasutanud pisemate kandmiseks ka ruutlinu, mis on oma olemuselt pigem midagi kandelina ja -koti vahepealset. Alustavate lapsekandjate populaarseim valik, veniv trikoolina, nende pere lemmikute hulka pole aga kuulunud – sellel on Beriti sõnul lühem kasutusaeg ja palavam materjal.
„Lapsekandmine on meie peres abiks olnud igasugustes olukordades. Lisaks tavalisele kodusele argipäevale, mil võib olla mugav
beebit kandes erinevaid kodutöid teha, olen oma kahekuuse beebiga näiteks ka maailmakoristuspäeval osalenud,“ saab ema rahul olla. Viimati koos terve perega spaas käies osutus väga kasulikuks abivahendiks kaasa võetud spetsiaalne niisketesse oludesse mõeldud veelina. Nii sai pooleaastase Jasminiga käidud nii basseinis, mullivannis kui ka saunades, ilma et oleks pidanud basseinide vahele tarima käru või turvahälli.
„Meie peres on lapsekandmine olnud abiks ka siis, kui laps ei ole enam beebi. Näiteks esimesel lasteaia-aastal on lastele väga hästi mõjunud, kui nad on lasteaiast koju jalutades olnud koti või linaga seljas – see on neile justnagu
turvaline paik päeva emotsioonide mahalaadimiseks. Ka reisidel oleme suuremaid lapsi kandnud, kui neile on suur väsimus peale tulnud,“ kirjeldab Berit ja ütleb, et ühe ilusaima tõdemuseni lapsekandmisest jõudis ta siis, kui ostis teist last linaga kandma hakates ka suuremale lapsele nn mudilaste suuruses kandekoti: „Avastasin, kui palju rohkem lapsega kandmise ajal suhtleme ja meid ümbritseva üle jutustame võrreldes käru kasutamisega!“ Seda meenutades soovitab Berit lapsekandmist proovida ka siis, kui otsene vajadus puudub – kasvõi ainuüksi sellepärast, et see on tore viis lapsega sideme tugevdamiseks! l
Tühjenenud rauavarud on imikute ja väikelaste üks peamiseid mineraalainetega seotud väljakutseid. Eriti palju probleeme esineb rauaga just esimesel kolmel eluaastal. Lapsed vajavad rauda nii psühhomotoorseks arenguks, kognitiivseteks funktsioonideks kui ka kasvuks, mis kulutab suure osa rauast. Paljud lapsed ei näita välja mingeid märke tühjenenud raua varudest, teistel aga esineb muutuseid käitumises ja unes. Lapsed nagu ka täiskasvanud on hästi erinevad.
Rauateemaliste uuringute tulemused ja Ameerika Lastearstide Ühing toetavad seisukohta, et puudulike rauavarude ja sellest tingitud vähenenud vere hemoglobiini sisaldusel on pikaajalised kahjulikud mõjud imikute ja väikelaste närvisüsteemi arengule. 2007. aastal 9–12 kuu vanuste Eesti laste seas läbi viidud uuringus leidsid Tartu Ülikooli arstid, et koguni 23%-l uuringus osalenud lastest esinesid puudulikud rauavarud ning 9%-l madal hemoglobiin. Need näitajad on liiga kõrged arenenud riigi kohta.
“Laste raua vajadus on suur ning puudulike rauavarude üks peamine põhjus on toidust ebapiisava raua saamine. Näiteks peaks 6-kuune kuni 9-aastane laps riiklike toitumissoovituste järgi saama päevas umbes 8–9 mg rauda. Siinkohal võib välja tuua punase liha: erinevate andmete järgi sisaldab 100 g liha 2–3 mg rauda, kana ja kala vaid ligikaudu 1 mg rauda 100 g kohta, kaunviljad, täisteratooted ja seemned 4–13 mg 100 g kohta. Loomse ja taimse raua imendumine erineb, aga selles artiklis me sellele ei keskendu,” kommenteerib Nôgeli üks asutajatest Laura Visnapuu.
“Imikute ja väikelaste toidu kogused on tihtipeale väikesed ning ka toidusedel on pigem ühekülgne ja rauavaene, eriti esimesel eluaastal. Enda laste ja klientide kogemuste põhjal teame, et on lapsi, kes esimestel eluaastatel ei söögi meelsasti liha ega kala. Küll aga ei püsi ega täitu raua varud, kui toiduvalikus ei ole häid rauaallikaid. Täisteratooted ja kaunviljad on kindlasti tähtsad rauaallikad, millega peaks lapsi juba varakult harjutama.
Samuti peaks tähelepanu pöörama lehmapiimatoodete kasutamisele koos rauarikaste toitudega, sest teame, et palju kaltsiumi ja lehmapiimavalk vähendavad märkimisväärselt raua imendumist. On palju lapsi, kelle toiduvalikus domineerivadki lehmapiimatooted. Nendel on ka suurem rauapuuduse risk,” lisab Laura.
“Mitmetes riikides soovitatakse imikutele ja väikelastele raua piisava saamise tagamiseks rauaga rikastatud toitu. Kui poodides natuke uudistame, siis näeme, et näiteks teatud hommikuhelveste brändid lisavad toodetesse vitamiine ja rauda. Küll aga on tihti nendes toodetes madal täistera sisaldus ning palju lisatud suhkrut, seega ei oleks päris õige selliseid tooteid soovitada. Esimesel eluaastal ei sööda ka kindlasti hommikuhelbeid, seega toit peab olema eakohane,” kommenteerib Laura, kes on imikute ja väikelaste rauapuudus(aneemia) teemat aastaid uurinud.
Mis on üldse rauaga rikastatud beebitoit? Rauaga rikastatud beebitoit erineb tavalisest beebitoidust selle poolest, et retsepti on lisatud väikeses koguses rauda vastavalt Euroopa
Komisjoni juhendile. Nôgeli mahedad raudsed pudrud sisaldavad 190 g purgi kohta 3,2–4,3 mg rauda, 53–72%
päevasest võrdluskogusest imikutele ja väikelastele Euroopa Komisjoni juhendi järgi.
Kui tihti võiks rauaga rikastatud toite pakkuda?
“Esimesel kolmel eluaastal võiks rauaga rikastatud toit olla täiesti tavaline toiduvaliku osa. Rauaga rikastatud toitu ei tohi segamini ajada rauapreparaatidega, mis on juba kõrge sisaldusega raua tooted. Varsti lisanduvad raudsetele putrudele valikusse lisaks ka 7 uut raudset köögivilja ja uusi rauaga rikastatud toite tuleb koguaeg juurde. Kui süüa 1 purk putru, 190 g päevas, mille võib jagada ka kahe söögikorra vahel, on see juba väga hea kogus, sest tagame ju ikkagi üle 50% päevasest raua vajadusest. Küll aga ei tohiks ära unustada rauarikkaid toite, mis omakorda toetavad piisavat raua saamist. Putre võib süüa ka 2–3 purki päevas ilma mingi probleemita. Kui laps saab üle 100% päevasest raua vajadusest, jääb natuke ka raua varudesse. Rauavarude täitmiseks (ferritiini tõstmiseks) peaks saama aga 200–400% päevasest vajadusest, seega rauaga rikastatud toit pigem toetab igapäevast raua saamist ja ennetab regulaarses kasutuses rauavarude tühjenemist. Rauavarude täitmiseks kasutatakse juba rauapreparaate, aga rauaga rikastatud toit võib sellest hoolimata olla toeks,” lisab Laura.
Alla aastaseid lapsi tuleks päikesekaitsekreemide kasutamise asemel pigem otsese päikese eest varjul hoida. Beebi organism ei tooda veel melaniini, mis kaitseb nahka päikesepõletuse eest – sellepärast on nende nahk äärmiselt tundlik
UV-kiirguse suhtes ja põletuse oht on väga suur. Eriti salakaval on kevadine päike, mis paitab jahedama ilma korral mõnusalt põski, kuid võib märkamatult beebi nahale põletuse tekitada.
Päikese eest kaitsevad lapsi hästi
UV-kaitsega riided ja mütsid. Ka
mõni muu õhuline peakate ajab asja enamasti hästi ära ning näiteks looduslik materjal siid aitab lapsel kehatemperatuuri hästi reguleerida,
hoides su pisikest nii higistamise kui ka külmetamise eest. Tuule ja päikese eest varjulisse vankrisse beebit magama pannes võiks talle valida võimalikult õhulise riietuse, samuti puudub vankris suvise soojaga mütsi kandmise vajadus.
lVALI SOBIV PÄIKESEKREEM.
Ehkki UV-kiirguse eest kaitsevad riided teevad oma tööd hästi, vajavad otsese päikese kätte minnes päikesekaitsekreemi siiski need kohad, mis on riiete alt väljas. Beebidele mõeldud tooteid võiks osta kas apteegist või mõnest looduspoest ning kindlasti peaks kasutama vaid spetsiaalselt beebidele mõeldud kreeme ja õlisid. Arvestada tuleb ka sellega, et beebide sõrmed ja rusikad käivad tihti suhu ning seetõttu ei saa vältida antud toote sattumist organismi.
lVEENDU BEEBI HEAOLUS.
Üks kindel viis kontrollida, kas beebil on liiga palav, on katsuda tema kaelavolti. Kui kaelavolt on niiske ja kuum, on tegelikult imiku jaoks juba liiga palav ja last tasuks jahutada. Selleks kasuta niisket rätikut ning vii laps varju või jahedasse ruumi. Liigne kuumus tekitab kiirelt ka vedelikupuudust – seetõttu peaks jälgima, et beebi saaks ka pidevalt ja piisavalt vedelikku.
lPALAVAGA PAKU BEEBILE PIDEVALT JUUA.
Kuna beebi ei oska ise juua küsida, siis tuleb talle palava ilmaga kindlasti tihti juua pakkuda. Rinnapiimal olevatele beebidele võib pakkuda tihedamini rinda, piimasegul olevatele lastele toidukordade vahel alates neljandast elukuust lisaks ka vett.
Kaitseks päikese, linnamüra ja putukate eest kaetakse vankrisuue tihti teki või linaga. Tegelikult on see väga ohtlik, sest vankrist saab nii üsna kiirelt umbne ja palav kasvuhoonesarnane keskkond ning beebi võib üle kuumeneda. Uimaseks ja loiuks muutuv imik ei oska märku anda, kui palavus talle liiga teeb ning ohtlikuks muutub. Vankri kaarvari tuleks tõmmata võimalikult madalale ja vanker katta vaid putukavõrguga ning jälgida, et vankrile ei paistaks pikalt peale otsene päike.
Mitte hetkekski ei tohi väikest last jätta üksi autosse. Suvel tuleks olla aga eriti ettevaatlik, sest autos tõuseb temperatuur talumatuks minutitega. Alati enne beebiga autosse istumist tuleb jahutada auto maha, sest palavas autos on beebil ja väikelapsel suur kuumarabanduse oht. Kuumal suvepäeval last autosse turvatooli pannes võiks igaks juhuks kontrollida ka tooli metallosade temperatuuri – mõnikord
lähevad need nii kuumaks, et võivad lapse naha ära kõrvetada.
lKAITSE BEEBIT PUTUKATE EEST.
Putukahammustused võivad imiku nahale tekitada tugeva reaktsiooni. Kõige parem kaitse on hästi õhku läbilaskev putukavõrk, mille võiks asetada vankrile. Ka riided kaitsevad hästi ning heledatelt toonidelt
on putukad lapsevanemale paremini nähtavad. Pärast õues viibimist tuleks beebi keha üle kontrollida ja ka vaadata, ega mõni puuk pole peitunud nahavoldikeste vahele. Kui mesilane või herilane nõelab last näkku või suhu, tuleks kiiresti arstile pöörduda. Kui beebit nõelatakse mujale, tuleb nõel eemaldada, piirkonda jahutada ning jälgida. Lisaks pea meeles, et täiskasvanutele mõeldud putukatõrjevahendeid ei tohi beebi tarvis kasutada, sest need on väikesele lapsele liiga mürgised.
Pea alati meeles, et beebi võib ilma järelevalveta uppuda ka 10 cm madalas vees. Samuti tuleb juba iseseisvalt roomavate beebidega olla veekogude, ka koduse basseini läheduses iseäranis ettevaatlik.
Suvel on pea igas aias batuut. Kui isiklikku batuuti pole, satutakse ikkagi vähemalt külas kellegi batuudile hüppeid proovima. Batuudid pole aga beebide meelelahutuseks parim viis, sest kahjuks juhtub tihti õnnetusi, kui vanemad asetavad istuva või lamava beebi batuudile ning hakkavad siis tema lõbustamiseks ise hüppama. l
Suviste päikesepaisteliste ilmadega tahaks viibida koos perega võimalikult palju õues ja nautida päikesepaistet rannas. Kuidas aga mõjub päike beebi õrnale nahale? Tema nahk on palju tundlikum kui täiskasvanutel ning selle eest tuleb eriti hästi hoolt kanda. Lisaks päikesekaitsele tuleb suvel kindlasti mõelda ka beebide päikesejärgsele nahahooldusele. Leidke endale sobivad tooted ning nautige suve täiel rinnal!
Kaitse päikese eest on oluline, eriti beebide ja laste puhul. Babé Pediatric SPF 50+ päikesekaitsekreem on loodud spetsiaalselt beebide ja laste tundlikule nahale. Kreemi kerge ja kiiresti imenduv tekstuur teeb sellest hädavajaliku toote, mis kaitseb õrna nahka igas olukorras. Lisaks väga kõrgele laia spektriga kaitsele UVA- ja UVB-kiirguse eest sisaldab selle koostis aktiivseid koostisosi, mis niisutavad, rahustavad ja pehmendavad nahka. Nii näole kui ka kehale mõeldud kreem on väga veekindel, ei jäta nahale valgeid jääke ega jää kleepuma. Lõhnaainevaba, sobib kasutamiseks alates 6. elukuust. Pediaatriliselt ja dermatoloogiliselt testitud. Eesti Allergialiit tunnustab.
100 ml 30,62 €.
Müügil apteekides, e-apteekides, Tradehouse’is ning e-poodides andbeauty.ee, apothekabeauty.ee, loverte.com, mactabeauty.com ja mylook.ee.
125 ml 12,60 €.
Novaclear Urban Sunblock
SPF 50+ päikesekaitsekreem lastele pakub laia spektriga väga tugevat kaitset kahjuliku UVA-, UVB- ja infrapunakiirguse eest ning kaitseb ka linnakeskkonna õhusaaste eest. Koostises olevad aaloeekstrakt ja hüdromaniil tagavad nahale niisutava ning rahustava toime. Kreem imendub kiiresti, jätmata nahale valgeid jääke. Sobib kasutamiseks alates 3. eluaastast. Lõhnaaineteta, dermatoloogiliselt testitud.
Müügil Apotheka apteekides ja e-apteegis, Südameapteegi e-apteegis ning e-poodides apothekabeauty.ee, mylook.ee ja purecosmetics.ee.
Avène Sun Intense Protect päikesekaitseemulsioon SPF 50+ kaitseb ka kõige intensiivsemate tingimuste korral (mägedes, troopikas, kõrge õhuniiskus jne) ning vastab nii naha kui ka keskkonna kõrgeimatele standarditele. Ülimalt kerge, erakordselt vee- ja higikindel tekstuur hoiab naha niisutatuna kuni 8 tundi, imendub ülikiiresti nahka (3 sekundit) ja ei jäta valgeid jälgi. Sobib kasutamiseks nii näol kui ka kehal, ka kõige tundlikumal nahal. Sobilik beebidele alates 6. elukuust, lastele, täiskasvanutele. Koostis on välja töötatud selliselt, et minimeerida allergiliste reaktsioonide tekkeriski.
150 ml 30,40 €.
Müügil Apotheka Beauty e-poes, apteekides ja nende e-apteekides, Tradehouse’is, Stockmannis ja mactabeauty.com.
KOGU PERELE
BioNike Triderm šampoon-dušigeel tundlikule nahale sobib kasutamiseks kogu perele alates sünnist. Õrnade pindaktiivsete ainetega šampoon-dušigeel sobib igapäevaseks keha ja juuste pesemiseks, väga sobilik nahaärrituse ja -sügeluse korral. Rikastatud niisutavate ainetega nagu betaiin ja pantenool. Sobib ka beebikõõma eemaldamiseks. Ideaalne kaks ühes toode kaasa võtmiseks reisile või puhkusele minnes.
200 ml 8,58 €.
Müügil Apotheka ja Südameapteegi apteekides ja e-apteegis ning e-poodides apothekabeauty.ee, mylook.ee ja purecosmetics.ee.
Elus ei ole kunagi
miski must ja valge – emaks saades kinnistub see veel enam. Nii võidki
tunda end vahel täiesti üksi, isegi kui oled lastega kogu aeg koos.
TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE
FOTOD: OLEKSANDRA LEONOVA
Pealinna külje all ranna- ja metsarohkel Viimsi poolsaarel elab
Marje (41) koos kahe
tütre Loore (3) ja Miaga (6) ning elukaaslasega, kes käib välismaal tööl ja viibib sellepärast tihti kodust eemal. Kõlab nagu üks üsnagi tavaline Eesti pere ja seda see ka tegelikult on. Pole siin varuks mingeid luukeresid kapis ega muud intrigeerivat. On vaid reaalsus, mis tabab ootamatult väga paljusid meist, kes lapsevanemaks saavad ja beebiga koju jäävad. On see tunne, et pole vast kunagi varem mitte kedagi nii palju armastanud kui nüüd, nii
palju koos olnud kui nüüd, ja samas olnud nii üksi kui nüüd. Vastuoluline ning kõike muud kui must ja valge.
Kaotasin end täiesti
„Enne emaks saamist olin mõttes valmistunud, et elu muutub, aga ma ei osanud kuidagi ette näha, kui totaalselt kõik tegelikult muutub!
Kõige suurem möödapanek oli see, kui uskusin siiralt, et saan lapsega samamoodi ringi lehvida nagu varem ja midagi ei jää tegemata ega kuskil käimata,“ muigab Marje ja lisab: „Tegelikkuses kaotasin end täiesti. Mul ei olnud enda jaoks üldse aega, isegi mitte aega endale mõelda.“
Suurt osa selles mängis ka tõsiasi, et Mia sündis Marje kõrge vererõhu tõttu väga väiksena ega jaksanud piima imeda. Nii ei tekkinud vastsel emal ka piima väga pikalt. Õnneks sattus ta oma sõnul ingelliku imetamisnõustaja juurde, kes iga kord ta palve peale pudelile üle minna koputas õlale, et ema, sa oled väga tubli ja see kõik õnnestub, ainult natukene veel!
„See natuke kestis meil poolteist kuud. Iga kahe tunni tagant pumpamist 45 ööpäeva järjest. Pluss igasugu imeviguritega lapse imema sudimine ja sundimine. Algul olid selleks süstlad, seejärel rinna külge
teibitud peenike voolik, et nibust imemisel stimuleerida rinda, samas anda piisavalt ka voolikust piima kätte, et laps kõhu täis saaks, ja nii edasi. Ma olin hullumas. Mees sai esimese kuu meiega kodus olla ja oli nii suureks abiks. Kui ma oleksin üksi seda pidanud tegema, siis oleksin aknast alla hüpanud,“ teatab Marje.
täiskasvanute sekka
Lapse lõpuks rinnale saanud, hakkas ema enda sõnul taas muud maailma ka nägema. Küll aga tundis ta järjest enam puudust teiste täiskasvanutega suhtlusest, mis enne lapsi nii aktiivne oli. „Kuidagi ära kadusid või kaugemaks jäid kõik sõbrannatsemised ning sugulastega külaskäigud ja kohtumised. Ja kuidagi raske oli teistega samas pildis püsida,“ arutleb Marje endamisi. „Enda elust ongi raske loobuda. Minu maailm keerleski ainult beebi ümber, järgisin ainult tema söögi- ja magamisaegu ning sinna vahele pikkisin lapsele arendavaid käimisi: suplused, muusikaringid, massaaž ja võimlemine.“
Ometi möödus esimene aasta oma esimese beebiga Marje jaoks ruttu. Ja juba Mia jooksiski ja hakkas esimesi sõnu ütlema. „Ootamatu oli see, et ma nii väga igatsesin ja ootasin tööle naasmist. Kui algul ei jõudnud dekreeti jäämist ju ära oodatagi, et hurraa, ma saan lõpuks ometi pikale puhkusele, siis lapse kõrvalt ikka nüristas nii ära, et hädasti oli vaja täiskasvanute ringi, kelle hulgas end mõtleva inimesena tunda,“ ütleb Marje, kes Miat aasta ja kolmekuusena lastehoiuga harjutama hakkas ning samal ajal ise oma erialasele tõlketööle tagasi pöördus.
Teisest täiskasvanust on Marjel pidevalt puudus ka kodus. Enne Mia sündi ja kuni tema aastaseks saamiseni töötas Marje elukaaslane pidevalt välismaal, kus hinnatakse tema ehitusalaseid teadmisi väga. Nii sai isa beebi eest hoolitsemisel abiks olla vaid umbes ühel nädalal kuus ja järgmised kaks kuni kolm nädalat oli vastne ema beebiga üksi.
„Pooleaastasena hakkas Mia isa pikki äraolekuid paremini tunnetama.
toas kunagi lõunauinakuid tegema. Nii pidin ma iga ilmaga need neli tundi õues kärutama. Nii kui poodi sisse astusin, oli mu beebi kõps üleval.“
Issi koju jõudes võõrastas algul ja lahkudes otsis taga mitu päeva. Teda taas kohates vaatas aga aina hämmeldunumalt otsa, justkui küsides, kes see onu on. Nii saigi varsti selgeks, et me ei lepi enam nii pikkade issi äraolekutega ja ammugi ei planeeri sedasi veel väikest õde-venda,“ meenutab Marje.
Täna on pereisa keskmiselt pool ajast ikkagi välismaal: mõnel nädalal viis päeva järjest, mõnel nädalal ka vähem, ning nii saab ta vahepeal tööd teha Eestiski. Samas pole sügisesed leheriisumised, talvised lumerookimised ja veel mitmed teisedki kodutööd, mida muidu annaks mehega kahe peale ära jagada, Marjele võõrad –laste ja oma erialase töö kõrvalt tuleb aega leida neile kõigile.
Pärast esimese raskuse, väljakutserohke toitmisprobleemi laabumist oli Mia oma ema hinnangul igati hea beebi: „Üsna vara hakkas ta pikad ööd järjest magama, korra öösel sõi kuni seitsmenda elukuuni. Päeval magas ühe une neli tundi jutti, küll aga polnud ta nõus
Kolm aastat hiljem sündis perre teine tütar Loore, kellega oli algus ka kahjuks parajalt raske. „Pärast sünnitust kõik laabus, Loore sai rinnale ja imes kohe õigesti. Haigla personali poolt kiideti kõik suurepäraseks ja lasti meid kiirelt koju. Kodus aga selgus taas, et rinnas tegelikult piima piisavalt pole ja Loore ei saa sealt tühjagi. Juba järgmisel päeval lastearstile minnes selgus tõsiasi, et beebil on liiga suur kaalukaotus ja tuleb minna viivitamatult haiglasse,“ meenutab Marje šokeerivat hetke. Veel eraldi trauma osaliseks sai ta oma sõnul lastehaigla vastsündinute osakonnas viibides: „Mina murest murtud, et olukord on nii kohutav, ja haiglapersonal ainult kärkis mu kallal, kui mind nutmas nägi, et nii ei tekigi piima ja näljutadki oma lapse surnuks!“
Sealt pääsedes laabus kodus aga kõik. Loore sai juba kolmenädalaselt ainult rinda ja kokkuvõttes oli ema arvates Loorega veelgi lihtsam. Esiteks sellepärast, et sai ise oldud juba targem ja külmema närviga, ning ka muidu oli temaga vähem muret. „Mia oli beebina rohkem mürgeldis ja vajas ärkvel olles aktiivset tegelemist, Loore oli aga rahulikum ja asjatas heameelega omaette. Nii saigi Loore kõrvalt varakult plaani pidada oma tõlkebüroo loomiseks ja temaga koos kodus olles ka töötegemisega alustada,“ rõõmustab taaskord teiste täiskasvanutega suhtlust taga igatsenud Marje.
Omajagu peavalu tekitas nüüd juba kahe lapse emale ka see, kuidas vanem tütar tuleb toime beebi saabumisega perre. Mia väga ootas omale õde ja oli päris algusest peale
veendunud, et emme kõhus kasvab kindlasti just tüdruk!
„Mia ikka patsutas ja silitas kõhus tantsivat õde tihti ning laulsime koos talle. Kui Loore sündis, siis mingi aeg muutus Mia aga armukadedaks ja kuna ta oli parasjagu kõige aktiivsemas jonnieas – kaks aastat ja kaheksa kuud –, siis ta ikka elas end korralikult välja. Oli ka küsimusi, miks ta üldse tuli meie juurde ja viige ta tagasi haiglasse ning muud seesugust,“ meenutab Marje. Seda perioodi peab ema enda jaoks samuti väga stressirohkeks, sest Mia emotsioonidega tuli võidelda iga päev ja õhtu lõpuks nutsid nad kõik koos. „Mulle oli väga suureks toeks toona Mia lastehoiu juhataja, kes aitas mul seda perioodi paremini mõista ja Mia läbielamisi lahti mõtestada. Nüüd seda meenutades on ikka veel nii kahju, et ma ei osanud end laste vahel paremini jagada ega ka maandada Mia tunnete virvarri.“
Tänaseks mängivad ja tegutsevad õed koos palju, aitavad üksteist koristamises ja teistes toimingutes. Praeguse perioodi võtmeküsimus on Marje sõnul hoopis see, kuidas Loorele mitte panna sama kõrgeid ootusi kui Miale. „Eks Loore ise tahab ikka olla ju suure õe moodi juba, et ka kõike osata ja suuta. Praegu on juba aega neid vaadata ja imetleda, et küll on nunnud ikka ja no kust nad küll igasuguste lõbusate lolluste peale tulevad?!“ heldib tüdrukute ema, kes peab praegust aega senisest kõige kergemaks. Samuti usub ta, et aina lihtsamaks läheb, kui Mia eesootaval kooliteel veelgi rohkem iseseisvub ja ka Marjele järjest enam enda aega tekib.
ÜLDSE PÄRAST LASTE SÜNDI
ERITI TUNDLIK JA
Tänaseni käib aga palju üksi lastega toimetaval emal üks pidev võidujooks ajaga. Oma ettevõte nõuab kohati 24/7 tegelemist ja puhkusest võib ta oma sõnul vaid unistada. Loore ja Mia käivad nüüdseks
Õed Mia (3 a 7 k) ja Loore (10 k)
VESISTAJA.
õnneks mõlemad samas lasteaias, lisaks ujumistrennis ja lauluringis, noorem ka tantsimas ja vanem eelkoolis. Aga nagu ikka, korjavad lapsed lasteaiast tihtilugu erinevaid viirusi endale külge ning nii pole harvad ka päevad ja nädaladki, mil tuleb tööasjadega tegeleda haigete laste põetamise kõrvalt.
„Võimalusel sätin siis tellimustele pikemad tähtajad, et saaksin öösiti, kui lapsed magavad, rohkem
tööga tegeleda. Neid perioode on küll ja küll olnud, kus mu tööpäevad on öösiti kella ühe-kaheni. Aga haigustega on laste ööd ka ju vahel nirud, siis on väga keeruline end jagada,“ selgitab Marje. Ehkki pereisal on välismaal viibides väga intensiivsed tööpäevad, kuna ta üritab seal maksimaalselt tööd ära teha, et saaks vahepeal pikemalt kodus olla, on nad igal õhtul telefoniühenduses. Kui lapsed haiged on, siis on isa ikka väga mures ja kontrollib mitu korda päevas, mis seis on ja kas peaks lennukile jooksma. „Kui ma ka ise lastelt mõne haiguse
külge saan, siis tulebki ikka mees meid ise koju põetama ja on igati abiks,“ on pereema tänulik.
Natuke kriibib aeg-ajalt aga Marje hinge see, et nüüd juba suuremaks kasvanud tütardele on pidevalt kohal olev ja neid kasvatav ema tihtilugu see nn bad cop (toim halb politseinik) ja isa on pea igas olukorras ikka good cop (toim hea politseinik).
Kõige suurem väljakutse on aga Marje sõnul üksi toime tades lastele üks-ühele aja leidmine: „Kuna olen tööpäe viti lastega üksinda, siis pole mul võimalik neile eraldi aega pühendada. Nädalavahetuseti tahaksin aga ise ikka koos terve perega toredaid asju ette võtta. Samas oleks väga kurb aastate pärast lastelt kuulda, et emal ei olnud nende jaoks eraldi kunagi aega!“
trennidesse-huviringidesse sõidutama ja nii edasi,“ arutab Marje, kes usub, et elu oleks nii palju kergem, kui saaks mehega neid kohustusi jagada.
„Mulle on korrutatud koguaeg, et igaüks kannab nii palju, kui jaksab. No ma ei ole nõus sellega, ma ikka olen ammu mõelnud, et ei jaksa ju enam! Aga ma ilmselt võtan kõike nii, et tuleb ära teha ja kõik. Ise arvan samas, et olen ikka väga nõrk,“ naerab ema, kelle kõige suurem abi küsimine on olnud see, kui ta palus naabritel neile rohtu tuua. Enda sõnul ta vist ei oskagi hästi teistelt abi küsida.
„Ja nii ongi päevi, kus kõik tundub raske. Siis mõtlen, et miks mina pean üksi lastele neli toidukorda päevas leiutama, miks mina pean kogu nende varustuse üksi muretsema ja neid
Oma lähedastest koosnevat tugivõrgustikku perel pole. Marje ema suri üle-eelmisel aastal ja enne seda oli pikalt haige. Siinkohal ei pea ilmselt pikemalt peatumagi sellel, kui palju raskem on Marjel oma emotsioonide ja kogu elukorraldusega viimastel aastatel toime tulla olnud. Laste isapoolne vanaema elab aga teises Eesti otsas, seega külas käia on tal mõistagi väga tore, aga kui ruttu abi tarvis, tuleb Marjel alati ise hakkama saada. Praeguseks on ta leidnud kaks enda sõnul suurepärast lapsehoidjat, keda aeg-ajalt kutsub koju lapsi hoidma, et saaks vahel siiski ka kahekesi elukaaslasega näiteks teatrisse või mujale välja minna.
Kogu selle ajaga võidujooksu ja muu mürgli vahel laiutab aga kummaline üksindustunne, mis on tuttav ilmselt paljudele lapsevanematele, kes oma võsukestele kodus enamiku ajast ainukeseks täiskasvanuks on. „Eriti nende raskete päevade lõpuks, kui lapsed magavad ja vaatan, et öö on käes ja mul pole mitte kellegagi jagada oma päeva, oma vihastamistest, rõõmudest ja nuttudest rääkida – siis on üksindustunne eriti suur. See kõik jääb mu sisse hõõguma kuidagi ja see omakorda toidab sellist saamatusetunnet, et ma ei oskagi ja teengi kõike valesti ja miks ometi,“ kirjeldab Marje.
„Ma olen üldse pärast laste sündi eriti tundlik ja vesistaja. Siis ma löristan patja ja võtan kapist hea šokolaadi, uurin lapsehoidja vabu aegu, ostan mõne hea teatrietenduse või kontserdi piletid ja üritan meile mehega aega tekitada. Pärast selliseid ajavõtmisi on jälle pikalt palju helgem,“ rõõmustab ta. Ka reisid lasevad Marje sõnul mõneks ajaks kõik raskused unustada. Omamoodi nipina asetab ta end vahel nn taustsüsteemi ka: vaatab kõrvalt teisi ja saab päeva lõpuks aru, et on tegelikult ikka õnnega koos ka. Kuidas päris üksikemad ja -isad üldse suudavad? küsib ta endalt tihti.
Paradoksaalselt teatab Marje intervjuu lõpus, et tegelikult meeldib talle väga üksi olla! Taaskord tõestus sellest, et elu pole kunagi must ja valge. „Kui jälle kõik üle pea kasvab, siis saadan mehe lastega nädalavahetuseks vanaema juurde külla ja puhkan. Magan, loen raamatuid, vaatan filme, lähen sõbrannaga kohvikusse või teen muud mõnusat,“ teab ta vähemalt mõneks ajaks stressist väljatulemise retsepti. l
Lapse sünd on suurte muutuste aeg. Kui perre sünnib laps, algab pere jaoks uus arengufaas. Vanemad peavad kohanema kiirete muutuste ja uute väljakutsetega, millega väikeste lastega peres tuleb rinda pista tegelikult pidevalt. Emadel ja isadel tuleb õppida, kuidas olla lapsevanemad, kuidas vastutada lapse eest, olla talle toeks ja turvaliseks kaitseks.
See esimene arengufaas algab tavaliselt lapse sünniga ja kestab kuni laste kooliea alguseni.
Väikeste lastega periood võib olla füüsiliselt ja emotsionaalselt kurnav ning selle aja jooksul on oluline, et vanemad leiaksid võimalusi, kuidas toime tulla stressi
ja väsimusega. Heaks lahenduseks võib olla pereliikmete ja sõprade toetuse otsimine, harrastuste leidmine ning vajadusel ka professionaalse abi otsimine.
Väga oluline on, et naine magab, sööb ja liigub piisavalt. Emana leia aega, et tegeleda hobide või harrastustega, mis sulle meeldivad, lugeda raamatuid või käia jalutamas. Igasuguse abi kaasamine tuleb sealjuures kasuks – tugivõrgustikus võivad olla vanemad, teised sugulased, sõbrad, naabrid. Võta vastu abi, kui seda pakutakse. Olgu see siis laste hoidmine või kauplusse minek – iga väike abi võib olla suureks toeks. Kui tugivõrgustik puudub, siis tasub mõelda muu abi peale, nagu lapsehoid, koristamisteenused, toidu tellimine.
Oluline on ka prioritiseerida ja vajadusel korrigeerida oma ootusi. Tihti tekivad naistel ebarealistlikud ootused emaks saamise kohta. Sageli juhtub see tänu sotsiaalmeedia moonutatud piltidele, vähesele kokkupuutele teiste lastega peredega, idealiseerimisele. Proovi mõelda, kas hetkel on olulisem näiteks koristamine või puhkamine ja uni?! Kõrged ootused võivad soodustada ärevust, rahulolematust, süütunnet. Kui ema on murelik, on tal raskem olla päriselt kohal ja säilitada lapsega turvalist kontakti, mis toetaks tema arengut.
Lapse sünd võib kaasa tuua ka üksilduse- ja eraldatusetunnet. Sellel perioodil on oluline rääkida oma tunnetest. Võib-olla on sul sõbranna või pereliige, kes on olnud samas olukorras ning saab toeks olla. Samuti võid kaaluda võimalust liituda mõne emade trenniga või sotsiaalmeediagrupiga, kus saad teiste emadega suhelda ja jagada oma kogemusi. Ka beebiringides saad tutvuda teiste noorte vanematega, kellega kogemusi ja mõtteid vahetada.
Võta lapsega iga päev koos olemist kui suurepärast võimalust luua temaga hea ja turvaline suhe. Kuluta aega temaga mängides, talle lauldes ja jutustades. Mida rohkem veedad oma lapsega aega, seda tugevamaks muutub teie side, ning võib loota, et seda vähem tunned end ka üksildasena. Üksildustunne pärast lapse sündi on tegelikult vägagi tavaline ja möödub enamasti ajaga.
Kui tunned, et sul on raske üksildusega toime tulla, siis ära karda abi otsida. Võid pöörduda oma ämmaemanda või perearsti poole, kes oskab sulle soovitada professionaalset abi või toetada sind sobiva ravi leidmisel. Võid ka otse pöörduda raseduskriisi nõustaja, psühholoogi või psühhoterapeudi poole. l
loovterapeut.com
MARIA ŠULMAN loovterapeut, perenõustaja, raseduskriisi nõustaja ja ema
Mida teevad ühed hakkajad lapsevanemad, kui nad ei leia poest oma beebile vajalikku? Nad teevad ise poe! Just nii juhtus Liisi ja Otiga, kes 2019. aastal pärast oma esimese lapse Eduardi sündi ei leidnud kusagilt sellist mõnusat pehmet puuvillast beebitekki, mida oma lapsele soovisid. Tuli tekitegu ise ette võtta ja nii see asi arenema hakkas.
Luulu on väikelastetarvete e-pood, kus pakutakse Eestis valmistatud musliinist beebitekke ja müüakse edasi ka teiste populaarsete väikelastele mõeldud brändide tooteid.
Luulu lehelt leiab kõike, mida üks beebi ja väikelaps vajada võivad – imepehmetest beebitekkidest mööblini välja.
Poe valikus on mähkimislinad ja lutid, beebi õrna nahka hoidvad hooldusvahendid, tudukombed ja hommikumantlid, närimislelud ja kõristid. Muidugi on e-poes lai valik laste sööginõusid, mis on väga kvaliteetsed ja mugavad kasutada.
Luulu valikust leiab kvaliteetset puidust lastetoamööblit, mis võimaldab luua pisikestele tegelastele turvalise ja inspireeriva keskkonna.
Lisaks pakub Luulu lastetuppa pehmet mööblit – mõnus kott-tool või tipitelk võib lisaks lapsele ka lapsevanema lemmikuks saada.
Pehmed beebitekid, millest Luulu veebipood alguse sai, on kasutajatelt saanud palju kiidusõnu. Kuna suvi on tulemas, siis on hea teada, et Luulu tekk on ema ja beebi ideaalne kaaslane kogu suveks ja sügisesse välja.
"Tegemist on kõige universaalsema tekiga meie majapidamises, seega täiesti õigustatud ost," kiidab eelmisel aastal emaks saanud Kaidi.
"Beebitekki kasutasin terve suve tekina avalikult imetades enda katmiseks ja väljasõitudel mähkimisaluse tekina. Sügisel leidis see kasutust "õhuvannide" ajal aluslinana ja uinakuteks päevatekina, vahel ka turvahällis pealistekina, sest mitmekordselt kokku voltides sellest paksusest täiesti piisab."
Luulu peab väga tähtsaks keskkonnasõbralikkust – toodete pakendamisel kasutatakse vaid looduslikke materjale ja kui võimalik, taaskasutatakse pakendeid, mis on e-poodi tagasi jõudnud.
Kuna Luulu veebipoodi veavad noored lapsevanemad, kelle peres kasvab nüüd juba kaks last, Eduard ja tema väike õde Lota, siis valitakse kaup poodi oma reaalse kogemuse järgi, seal pole midagi, mille kvaliteedis poepidajad ise veendunud ei ole. Kuid Luulu ei paku värsketele või alles beebit ootavatele lapsevanematele ainult asju, vaid ka nõu. Veebipoe blogist leiad väga asjalikke artikleid, mis on algajale lapsevanemale igati abiks.
https://luulu.ee/blogi/
Luulu e-poest leiab oma ka kõige nõudlikum lapsevanem, kuid mis veelgi parem –nüüd saab Luulu pakutavat kaupa ka stuudiosse kohapeale vaatama minna. Stuudio on avatud eelneval kokkuleppel Tallinnas aadressil Väike-Männiku 5.
https://luulu.ee/
Kõik on tõesti väga kvaliteetne ja ilus. Pole lihtsalt sõnu!
Sireli õnnelik klient
Tule tutvuma kauneima kevadsuvise esinduspooditootevalikugaTallinnas
Tondi 37
ja alati avatud e-poodi sirelboutique.com!
ning katsikukingitused leiad kodumaise brändi Sirel valikust!
MEIE VALIKUST LEIAD: suve- ja kevadmütsid, peapaelad tüdrukutele topeltsuuruses kombekad (meriino ja õhemad puuvillased) kaunid dressid, kleidid ja tuunikad originaalsed beebibodid, lutihoidjad luksuslikud beebitekid katsikukingitused (pakime soovi korral kinkekarpi) kinkekaardid (ka elektrooniliselt)
Millal siis veel kui mitte beebieas ja beebiga koos tähistada sünnipäeva aastaringselt?! Eriti vahva, kui on mahti igakuine minisünnipäev ja kasvamine ka pildile püüda.
TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE
FOTOD: ELIKA HUNT
Kahe lapse ema ja fotograaf Elika
Hunt otsustas oma teise lapse
Holger Endeli sündides hakata jäädvustama tema minisünnipäevasid 12 kuud järjest samas stiilis.
Arvestatud sai nii elukuude arvu kui ka hooajaliste iseärasustega. Pea kõik materjalid selleks leidis ta koduaiast ja fotod said pildistatud kodus.
Kokkuvõttes ei midagi keerulist: vaja läheb vaid head ideed, aastake järjepidevust ja fotokaamerat, milleks piisab ju tihtilugu ka vaid telefonist, ning hindamatu mälestus valmib terveks eluks.
2 kuud
1 kuu
jäädvustamiseks võid leiutada ise või leida mõnest laialt kasutust leidvast näitest:
• Beebipilt koos fotokaardi, kleepsu, paberlipsu, minisünnipäevateki või mõne teise esemega, millel vastava elukuu number peal, on üks levinumaid ja kindlamaid viise, kuidas hoolitseda, et ka aastakümnete pärast on igaühel meeles, kui vana see väike peategelane fotol oli.
Fotokaardid, paberlipsud või teki saad meisterdada ise, samuti müüakse neid mitmetes lastekauplustes ja e-poodideski.
• Kaardi või mõne muu numbrit kandva eseme asemel võid pildistamise hetkeks laduda beebi kõrvale täitunud elukuu numbri aga ka hoopis õuntest, pliiatsitest, mänguasjadest, mähkmetest, lilledest või millest iganes meelepärasest.
• Beebi kõrvale võid pildile sättida ka vajaliku arvu erinevaid esemeid – just nii nagu Holger Endeli fotodel, millele on lisatud vihje ka aastaaegade vaheldumisele. Samas võib igaks kuuks valida ka ühe ja sama asja – nii näiteks sai sotsiaalmeedias hiljuti palju tähelepanu üks ameeriklasest ema, kes pani oma beebi igal minisünnipäeval pikutama lahtisele pitsakarbile, mille kõrval vastav arv pitsaviile, kuni lõpuks pikutas karbil juba üks suur üheaastane laps terve 12-ks viilutatud pitsaga.
• Beebi kasvamist on vahva jäädvustada ka teda igal minisünnipäeval mõne kindla esemega kõrvutades. Hästi sobib selleks näiteks suur kaisuloom, kelle kõrval laps saab iga kuuga ka ise järjest suurem paista. Ja miks mitte jätkata seda traditsiooni veel järgnevatelgi iga-aastastel sünnipäevadel, kuni kaisukas istub lõpuks hoopis ise suure lapse süles!
5 kuud
Kurgusiirup mustikast
Taruvaik aitab hoolitseda külmetushooajal
ülemiste hingamisteede ja kurgu hea seisu eest. Mustikas on hästituntud antioksüdantide allikas. Ingver võib aidata põletiku korral. Toodet mitte kasutada mitmekesise toitumise asendajana!
Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning harrastada tervislikku elustiili. Sobib väikelastele.
Hanerasvasalv
Külmetuse puhul traditsiooniline toode eriti lastele. Lastele sobiv, sest ei sisalda eeterlikke õlisid, parafiini ega teisi sünteetilisi aineid. Salvitakse rindkerele ja jalataldadele.
Kummelisalv
Nahaärritust rahustav salv tundlikule nahale. Sobib beebidele ja lastele, näiteks mähkmeallergia puhul. Hea eriti kuival nahal.
LOODU toodetes ei kasutata sünteetilist päritolu ega naftakeemiast pärinevaid osiseid. Toodetes ei kasutata sünteetilist päritolu ega naftakeemiast pärinevaid osiseid. Toote arenduses toetume vanale rahvatarkusele. Laia suuga purgist on mugav toodet kätte saada. Salv on iidne ja veevaba tootevorm, mis on kooskõlas eestlase praktilise ja tõsise meelega.
Meie logol olev kult tähistab looduses peituvat elujõudu ja vitaalsust. Meie usume loodusse!
Müügikohad: Tallinnas Ökosahver ja Allikas, Tartus Valete Ökokaubad, Rakveres Biore Tervisestuudio, Saaremaal Saarte Sahver ja palju teisi.
• Veel üks vahva idee on pildistada beebit igal minisünnipäeval ühe ja sama beebibodiga. Kui esimesel elukuul on bodi imiku seljas lotendav ja ilmselgelt liiga suur, siis 11. minisünnipäeval ulatuvad bodi pikad käised vaid küünarnukkideni ning jalad on bodi alt lahtiste trukkide vahelt väljas, sest laps ei mahu sellesse teisiti enam kuidagi ära.
6 kuud
• Hästi annab igakuiselt mõõtu võtta ka näiteks ema ja/või isa süles või hoopis koos vanema õe või vennaga pildil poseerides. Või teha igal minisünnipäeval beebist pilt ühes ja samas korvis: esimesel elukuul on beebi selles väga väike ja ruumi on ülearu, ent viimasel minisünnipäeval mahub laps sinna vaevu istuma. Samuti annab kasvamist hästi jälgida näiteks ühes ja samas tugitoolis tehtud piltidelt.
7 kuud
10 kuud
• Minisünnipäevadel võid proovida pildile püüda ka beebi saavutusi: kui esimesel kuul on suur saavutus seegi, et beebi on sündinud, siis mõnel järgmisel korral saad ehk fotole juba ka tema otsavaate ja naeratuse, sealt edasi keerab beebi pildil äkki juba kõhuli või hoiab võidukalt käes mõnda oma lelu. Mõnel järgmisel kodusel fotosessioonil ta võibolla juba istub või käputab ja lõpuks ehk lausa seisab oma 11. minisünnipäeva pildil.
• Magusasõpradel on põhjust aga sättida iga kuu koos beebiga pildile näiteks kook või kringel ja kaunistada see kas vastava arvu küünalde või marjadest või kreemist kujundatud numbriga. Arvestada tasub aga sellega, et kui esimestel kuudel saab selliseid pilte rahulikult teha, tuleb peagi olla valmis beebi käesirutuseks magusa ja säravate küünalde järele. Siis tasub valmistada mõni ohutum kook ja sellise koostisega, mida beebi ehk juba isegi muretult maitsta tohib. l
aitab leevendada nibude vaevusi, mis võivad tekkida rinnaga toitmisel. Kakaovõid ja pantenooli (provitamiin B5) sisaldavat kreemi on kerge nahale kanda. Rahustab ja pehmendab, aitab parandada valulikke ja lõhenenud nibusid. Kliiniliselt ja dermatoloogiliselt testitud.
Iga noor ema soovib tunda end mugavalt, kenalt ning plekivabalt. Niiskust imav ja hingav pehmest bambuskangast imetamisrinnahoidja hoiab lekked endas ja jätab Sinu riided kuivaks. Bambuskangas imab niiskuse ning jätab naha kuivaks, olles antibakteriaalne ning temperatuuri reguleeriv. Pits takistab rinnal liikumist. Lekkekindlad püksid püüavad kinni kõik ootamatud lekked raseduse ajal ja peale sünnitamist, toetades Sind seni, kuni keha paraneb. Asendab mugavalt sidemeid. Maga, imeta ja tee oma igapäevaseid tegevusi plekivabalt. Tooted koosnevad lekkekindlast ja imavast vahedetailist, mis hoiab vedeliku endas ega lase plekkidel tekkida.
Erinevaid lekkekindlaid tooteid leiad RockingUndiesi lehelt www.rockingundies.ee.
Hüppavate pallide ja kaasahaarava muusikaga Fisher-Price’i dinosaurus
paneb lapse jalad tatsuma ja kutsub kaasa laulma. Dinosauruse sees on lõbusad pallid, mis hüppavad, kui laps dinosaurust järele veab. Vahva dino räägib eesti keeles, õpetab numbreid, tähti ja fraase. Smart Stage’i tehnoloogia võimaldab seadistada mänguasja vastavalt lapse arengule. Sobilik vanusele alates 12. elukuust.
Põnni uus, ökoloogilisest toorainest valmistatud teraviljapuder piima ja puuviljadega on kahtlemata selle aasta üks oodatumaid uudistooteid! Mõnusalt kõhtu täitev, sobides suurepäraselt uneeelseks eineks.
Piimaga valmistatud kaerahelvestest ja mannast koosnevale pudrule lisavad puuviljasust banaanipüree ning virsikupüree, et põnnil oleks kõht täis ja uni tuleks eriti hea. Hea une puder sobib hästi beebidele peale 6. elukuud, kuid ka juba suurematele lastele tervislikuks vahepalaks.
Põnni tooted sisaldavad ainult rangelt kontrollitud ökoloogilist toorainet, ei ole lisatud suhkrut, soola ega muid lisaaineid!
Igal minisünnipäeval on perel põhjust tähistamiseks ja tihtilugu ka maiustamiseks. Mis saab aga siis, kui beebi ise ka kätt oma koogi poole sirutama hakkab?
TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: SHUTTERSTOCK
Kuni pooleaastase sünnipäevani saab olla beebi menüü osas ka tähtpäevadel kohe päris konkreetne – lapse söök on rinnapiim või vajadusel piimasegu ning ampsuke koogist ei tohiks tulla tema tervise huvides kõne allagi. Kui laps hakkab aga lisatoitu sööma, kasvab tema huvi iga kuuga mõistagi ka teiste pereliikmete ninaesise järele. Selleks et oma peagi aastaseks saavat last minisünnipäeva kookidest mitte päris ilma jätta, võid talle mõeldes teha lihtsalt sobivamaid valikuid!
Pannkookidest annab taldrikule sättida mitmesuguseid vahvaid tegelasi, lisaks saab neist laduda koos jogurti ja kohupiimaga valmis terve tordi, mida kaunistada magusate marjadega! Tervislikke pannkooke võid teha näiteks kaerahelvestest, kaerajahust või toortatrajahust, banaanidest või hoopis kodujuustust. Kui laps on munale allergiline, annab sedagi edukalt teiste koostisainetega asendada, lisades taignale vett või muud vedelikku. Ole loov ja katseta kõikide nende toiduainete piires, mis beebile lubatud on.
Näiteks tervislikeks kaera-banaanipannkookideks läheb vaja vaid:
ф 2 küpset banaani
ф 2 muna
ф 3–4 spl täistera kaerajahu
Purusta pehmed banaanid kahvli või saumikseriga ühtlaseks püreeks. Sega juurde munad ja viimasena kaerajahu. Küpseta väikesed pannkoogid keskmisel kuumusel õlis mõlemalt poolt kuldpruuniks. Serveeri marjade, toormoosi, kohupiima või mõnusalt kreemise Kreeka jogurtiga.
Tordipõhja küpsetamiseks läheb tarvis:
ф 1 klaas maguskartuliehk bataadipüreed (keedetud ja purustatud)
ф 1/2 klaasi toiduõli
ф 1/4 klaasi vahtrasiirupit
ф 1 muna
ф 1 tl vanillipulbrit
ф 1 klaas täistera nisujahu
ф 1 tl küpsetuspulbrit
ф 1/2 tl söögisoodat
ф 1/2 tl kaneeli
ф 1/4 tl soola
Sega kokku maguskartulipüree, toiduõli, vahtrasiirup, muna ja vanilje. Lisa sellele eelnevalt omavahel kokku segatud jahu, küpsetuspulber, söögisooda, kaneel ja sool. Jaga tainas võrdselt kahele väikesele umbes 14–16 cm läbimõõduga ümmargusele eelnevalt või või õliga määritud koogivormile ning küpseta 18–20 minutit 180-kraadises ahjus. Samal ajal vahusta vispli või mikseriga toasoe toorjuust vahtrasiirupi ja vaniljega kohevaks kreemiks. Kui tordipõhjad on jahtunud, määri pool kreemist neist ühele, aseta teine tordipõhi sellele mütsiks peale ja ülejäänud kreemiga kata koogi pealmine kiht. Torti võid kaunistada meelepäraste marjade ja/või puuviljadega.
Allikas: www.yummytoddlerfood.com/ sweet-potato-cake-with-cream-cheese-frosting
Kreemi valmistamiseks vajad:
ф 240 g toasooja toorjuustu
ф 2 tl vahtrasiirupit
ф 1/2 tl vanillipulbrit
Kutsupoiss
