Olla rahul
Esteetiline meditsiin korrigeerib rohkemat kui kokkuleppelisi iluvigu.
Oli periood, mil tegin toimetajana mitu hooaega telesaadet „Minu imeline muutumine“. Selles saates andsid inimesed, kes polnud enda välimusega sugugi rahul, end ilukliinikute hoole alla ning operatsioonide ja protseduuride abil tegid nad paari aasta jooksul läbi muutumise, mis oli muljetavaldavalt suur nii visuaalselt kui ka emotsionaalselt.
Seda menukat saadet, mille tulemused olid uhkemadki kui lombitagustes sarnastes projektides, tegime üha uuesti ja uuesti ning aina selgemaks sai, kuidas saatesse osalejaid valida. Rolli ei mänginud üksnes see, kas ülekilosid oli inimesel kümme või seitsekümmend, kas puuduvaid hambaid oli kaks või polnud neid üldse, vaid eelkõige just see sisemine pool ehk kuidas inimene eesolevat muutumist psühholoogilises plaanis tajub. Nii mõnelgi soovijal tuli saateprojektist eemale jääda, sest nad polnud selleks vaimselt nii valmis, kui nad arvasid – sul võib ju olla sale figuur, uus nina, sile ja veatu nahk ning pärlitest hambarida, kuid kuni ajend välimuse värskendamiseks on enda jaoks ausalt läbi mõtlemata, ei tasu suuri samme ette võtta.
Seekordse väljaande Clinic persooni Jane Tammega esmakordselt kohtudes oli saate meeskonnal sekundiga selge, et tegemist on naisega, kes oskab iga kui viimast Christinas Clinicus tehtavat nõelatorget ja Maxilla Hambakliiniku külastust täie teadlikkusega hinnata, sest tema jaoks tähendas see samm sammu haaval endise enesekindluse juurde naasmist. Ta teadis täpselt, mille suunas ta saates osaledes liikus, ja mul on rõõm tõdeda, et ka aastaid hiljem on ta niisama enesekindel, särav ja kaunis kui saate lõputseremoonial. Kõik, mida sa esteetilise meditsiini vallas enda heaks teed, on alati ettevõtmist väärt, kui sa tead, miks sa seda teed.
CLINIC
Väljaandja: Delfi Meedia AS
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: Eve Kallaste, eve.kallaste@delfi.ee
Reklaam: Kevin Põld, kevin.pold@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee
Keeletoimetaja: Helina Koldek, helina.koldek@delfi.ee
Trükk: AS Printall
Muutumine kui „kojutulek“
Viis aastat tagasi saatega „Minu imeline muutumine“ elus uue lehekülje keeranud Jane Tamm särab siiani eredalt. Endine missikandidaat, kes vahepealsetel aastatel koduperenaisena ennast käest oli lasknud, taastas end kehaliselt selliseks, nagu tema vaim seda alati näinud oli. Ühtegi enda muutmiseks tehtud liigutust Jane ei kahetse.
Noorena kuulis Jane tihti oma sugulastelt lauset: „Sa ei peagi eriti tark või haritud olema, et elus läbi lüüa, sest sa oled nii ilus.“ Naise eneseteadlikkus oli alati seotud tema välimusega, mille eest Jane ka hoolitses. Pereelu elades aga kaotas Jane kuskil ennast ära, elas vaid kodule, perele ja elukaaslasele, enda eest enam ei hoolitsenud. Kogus kaalu, muutus aina endassesulgunumaks, kuni punktini, kus kodus ei leidunud enam ühtegi peeglit: naine ei suutnud iseennast sealt vaadata, isegi kiire pilk silmanurgast ajas ahastusse.
Alateadvuses pidas Jane ennast aga ikka missikandidaadiks, nüüd küll selliseks, kes õues käia ei tahtnud, kunagi seltskonda ei ilmunud, varjas ennast kodus ja keskendus kõigele muule kui iseendale. Nii langes naine pikapeale ka depressiooni, mis hakkas segama pereelu, suhteid laste, elukaaslase ja loomulikult ka iseendaga. Ehk siis Jane valimine saatesse „Minu imeline muutumine“ päästis nii naise elu kui ka andis tagasi selle kolmiku, mis teda enim motiveerib: enesekindluse, tähelepanu ja usu iseendasse.
Jane, kuidas on sinu elu pärast muutumissaates osalemist muutunud? Muutusi on palju. Kui enne olin abielus koduperenaine Pärnust, kelle maailm keerles vaid ümber oma pere ja nende heaolu, ennast tahapoole jättes, siis nüüd olen hakanud mõtlema ka endale. Ehk siis elame nüüd koos lastega pealinna lähedal,
töötan ühes Eesti suurimas tervishoiuasutuses, upitan samal ajal vaikselt oma ettevõtet ja õpin koolis, kuidas seda kõike teha. Teen koostööd paljude Eesti toredate fotograafidega. Käin kinos, teatris, õhtusöökidel. Ehk siis jälgin, et ka minu tass oleks täidetud.
Milline osa sinust on enim nende aastatega muutunud, kas keha või vaim ehk siis enesekindlus, kehataju?
Ei ole lihtne muuta oma kehataju ja arusaamist sellest, kes on see, kes peeglist vastu vaatab. Mingil hetkel, kui kaalust alla võtad ja kehaliselt muutud, mõistadki, milline pilt sinust on hea sulle endale. Samas, kui aastaid on su elu keerelnud kehakaalu ja välimusest olenemise ümber, siis seda pilti ja teadmist on muuta üliraske. Eks siiani kummitab mind hirm kõhupeki naasmise ja kaalutõusu ees. Nagu ma siis pärast kaalutõusu ei olekski enam see sama Jane. Ja teadmine, et mõnel on hullem kui minul, ei aita kohe kuidagi. Muutunud on mu keha. Üritan seda nüüd ka hoida. Aga peas tiksub ikka see hirm – äkki ma ei sobi kuhugi või kellelegi just oma välimuse tõttu.
Kuidas said hakkama sellega, et sind ümbritsevad inimesed hakkasid sind teise pilguga vaatama?
See läks üllatavalt kergelt. Kuna ma olen ennegi tegelenud tähelepanu orbiidis olevate tegevustega, siis läbi muutumise taas saavutatu oli nagu kojutulek. Et kõik see ilu ja enesekindlus on minu sees olemas, lihtsalt välimus ei tulnud enne sellele järele.
Tekst: Martin Hansoon FOTO: PRIIT KIKASKaua sul läks, enne kui hakkasid ennast ka ise teistmoodi nägema?
Suhteliselt kohe, kui kaal langes, hakkas tagasi tulema ka enesekindlus ja samuti julgus end teistele avada. Toon ühe veidra, kuid minu mõtet suurepäraselt iseloomustava näite: umbes kolm kuud pärast esimest operatsiooni, kui mu kaal oli juba hakanud märgatavalt langema, üritas üks vihane noormees mulle liikluses sõna otseses mõttes füüsiliselt kallale tulla. Oli väike arusaamatus peatee ja sõiduõigusega. Varasemalt, enne muutuse algust, oleksin selles situatsioonis lihtsalt alla andnud ja võtnud vastu vaidlemata vastu kõik temapoolsed süüdistused. Kuid kõik see, mille olin muutumiseks tolle hetkeni läbi elanud, andis mulle julguse selles olukorras enda õiguste eest võidelda. Hakkasin täielikult vastu ja kaitsesin ennast.
Kas ja kuidas muutus läbi selle protsessi sinu toitumine? Millest loobunud oled, mille oled menüüsse aga lisanud?
Mulle paigaldatud maopael ei luba siiani mingeid toite täielikult süüa, seetõttu üritan nendega ka piiri pidada. Kõige rohkem kahju on sellest, et ma ei saa hetkel süüa sushi’t ja arbuusi. Noh ... natuke ikka võib ( naerab – toimetus ). Kuna mu toidukogused on siiani üsna väikesed, palju väiksemad kui tavalistel inimestel, siis pean väga selgelt jälgima, mida ma söön – peamiselt jälgin, kas saan toidust ikka piisavalt vajalikke aineid kätte. Minu organismil on ka kahjuks väga suur rauapuudus ja pean oma menüüs jälgima, et saia, kartuli ja tühjade süsivesikute asemel sööksin pigem rauarikkaid toite ja ka muid kvaliteetseid kaloreid. See pole aga väga kerge. Teen lastele süüa ja nokin sealt kõrvalt siis lihapalukesi. Resto-
ranis või kohvikus süües eelistan tegelikult erinevaid snäkke: sealt saan oma lihatükid kätte ja suur praad oleks minu puhul lihtsalt raiskamine, ma ei suudaks seda ära süüa. Kahju hakkab nii kokast kui ka toidust.
Muutumine toimub nii kehas kui ka vaimus, milliseid uksi on see muutus sulle avanud?
Hetkel teen koostööd paljude fotograafidega. Olen osalenud mitmes Eesti ja välismaa filmis ning ka reklaamis. Samuti olen leitav nii mõnegi kalendri lehekülgedelt. Ehk siis nii hobi kui ka reaalsete sissetulekute mõttes on mu muutus mind päris usinalt aidanud. Lisaks liigun ka kodust väljaspool palju enesekindlamalt ringi ja eks see jääb ka silma ning avab võimalusi.
Paljudele inimestele ei saa osaks selline võimalus sellises saates osaleda. Mida sa neile soovitaksid – kust alustada?
Kandideeri ikkagi saatesse, kui selline saade on olemas! Kunagi ei tea, kuna on sinu kord muutuda. Haara võimalusest kinni, kui seda sulle pakutakse.
Inimesed kardavad tihti ka abi küsida, kuid sellest algab kõik. Kes sind kõige enam sellel teekonnal aitas? Kogu mu pere ja sõbrad olid minu selja taga. Igaühelt sain tuge ja tunnustust.
Palju oli abi aga näiteks toitumisnõustajast või treenerist?
Kahjuks mul ei olnud selle muutumise jooksul abiks ei toitumisnõustajat ega ka treenerit. Kuigi tundsin neist kogu protsessi vältel väga puudust. Ütleme siis nii, et Google aitas! Välismaised tugigrupid Facebookis aitasid. Ise otsisin ja sättisin sealt nähtud võtteid enda jaoks sobivaks, lootes, et sellest piisab.
Kas oled kasutanud muutumise ajal või ka hiljem psühholoogide abi?
Ei ole. Kõik takistused ja probleemid olen üritanud ise oma peas selgeks mõelda.
Kas teeksid selle kõik ka uuesti läbi, kui antaks võimalus ajas tagasi minna?
Jaa, kindlasti! Muutumine oli raske, aga samas ka väga põnev ettevõtmine. Tänu sellele olen ma kohtunud ülitoredate inimestega ja jõudnud sinna, kus hetkel olen. Usun ja loodan, et see tee on veel pikk.
Mida teeksid teisiti, kui tuleks võimalus kogu protsessi korrata?
Kui mul oleks samad teadmised, mis mul on nüüd, aga peaksin otsast alustama, siis kindlasti küsiksin rohkem. Ootaksin kliinikult ja arstidelt samuti rohkem. Üksi kõik oma peas läbi elada ja välja mõelda on ikka suhteliselt keeruline.
Kas oleksid ise uskunud, et suudad sellise teekonna läbi teha?
Ma olen alati olnud selline „ah, vaatame, mis saab“ tüüpi inimene. Nii et jah … uskusin küll. Ega tegelikult polnud ju väga aimugi, mida see teekond täpselt sisaldab. Sukeldusin sisse ja kohandusin lihtsalt olukorraga.
Kas soovitad inimestel nii radikaalseid samme läbi teha?
Kui on suur tahtmine muutuda –muutu! Tee! Tee just seda, mis iganes muudab sind enesekindlamaks ja paneb sind end oma kehas mõnusamalt tundma.
Kui sul oleks võimalik oma muutumiseelsele minale midagi öelda, siis mida?
Otsi võimalusi muutuseks! Sa ei pea jääma kinni selle koha peale, kus sa oled. Alati saab paremaks minna!
FOTO: PRIIT KIKAS FOTO: MAREK KUSMINÕigel ajal paigaldatud
kirurgilised näoniidid pidurdavad vananemisprotsesse ja tagavad noorusliku välimuse pikaks ajaks. Maailmas laineid lööv meetod on end aastate jooksul ka edukalt tõestanud, säästes lõikustest ja armidest.
Näoniidid on tõhusaim ja edukaim vananemist pidurdav protseduur
Uusim trend ilukirurgiamaailmas on end tegelikult juba veenvalt tõestanud ning on leitud, et tulemus on efektne ja püsiv. Protseduur on lükanud troonilt facelift’i, mille puhul tuleb patsiendil alati arvestada pikaajalise taastumisaja ja armidega, kuid mis teatud juhtudel on vajalik ja tõhus meetod üleliigse naha eemaldamiseks. Ilukirurgiamaailm on võtnud ühese suuna ja hoiaku – kõik see, mis puudutab näo vananemist, kortse, vajet, vajab võimalikult õigeaegset sekkumist ja lihasstruktuuride tuge.
Nõudlus kirurgiliste niitide järele on suur, mistõttu on Christinas Clinicu kirurgid sellel aastal nii Pariisis kui ka Nizzas uusi teadmisi ja oskusi omandanud.
Christinas Clinic on ainus kliinik Eestis, mis on kirurgilisi niite paigaldanud veerand sajandit ja mis järjepidevalt koolitab oma tippspetsialiste sellel alal.
Süstidest sulavate niitideni
Meenutame aega, mil tekkis hüppeline nõudlus botuliintoksiini süstide järele, mis pärsivad kortsude teket, ja vaimustuti täitesüstidest, mis on tõhus näokontuure modelleeriv meetod, kuid millest ainuüksi ei piisa. Naha pingutamiseks vajati suuri koguseid, mille tagajärjeks olid ülesüstitud huulte ja põsesarnadega näod, nahk aga venis ja naha alla tekkis ebatasane kontrollimatu armkude. See kõik on jäänud eelmisse kümnendisse. Noorusliku välimuse tagab sile nahk ja seda aitavad tagada näoniidid.
Niitide tüüpe on väga palju. Laias laastus jagatakse need kaheks – on sulavad ja mittesulavad niidid. Sulavate niitide ampluaa on kõige laiem –alates mesoniitidest, mille püsivus on vaid kolm kuni neli kuud, lõpetades kirurgiliste sulavate niitidega, mille püsivus on kuni neli aastat.
Christinas Clinic alustas näoniitide paigaldamisega 25 aastat tagasi, mil turul olid vaid sulavad näoniidid, kasutades juba alguses vaid kirurgilisi niite. Tulemus oli hea, ent püsis vaid teatud aja. Efekt oli iseäranis tõhus noorematel inimestel. Sel ajal käis ilukliinikus enda tervise ja heaolu eest hoolitsemas siiski kordades vähem noori kui nüüd. Seepärast ei saanud tollal niitidest suurt hitti.
Püsiva tulemuse tagavad
mittesulavad kirurgilised niidid
Radikaalne pööre tekkis 17 aastat tagasi, kui kasutusele võeti mittesulavad kirurgilised niidid. See tagas püsiva tulemuse.
Tegu on implantaatniitidega, mis paigaldatakse lihasfastsia alla. Kirurgilised niidid toestavad näo struktuuri, pinguldavad ja fikseerivad seda. Niidid kasvavad lihasfastsia alla kinni ning tekitavad tugiraamistiku, mis on kui monoliit, olles tugevam ja vastupidavam kui inimese enda sidekude.
Aastate jooksul on kliinikus tehtud tuhandeid selliseid protseduure, mistõttu võib kinnitada, et õigel ajal paigaldatud näoniidid on võti pikaajalise noorusliku välimuse saavutamiseks.
Siiski peab olema väga ettevaatlik, kus ja kuidas niite paigaldada lasta. Kuigi see on patsiendile suhteliselt kerge protseduur, kipuvad niite paigaldama ka inimesed, kellel pole vastavat eriala. Asjatundmatu käes võivad tekkida lohud, muhud ja armkoed, mis jäävad näha.
Kirurgilisi niite tohivad panna ainult dermatoveneroloogid, kirurgid, esteetilised kirurgid ja plastikakirurgid, kellel on vastav väljaõpe. Protseduuri võib
teha lokaalanesteesias, kuid tehakse ka kerges narkoosis. Taastumiseks kulub keskmiselt neli kuni viis päeva.
Värsked teadmised
tagavad värske tulemuse
Sel aastal koolitas Christinas Clinic taas oma kollektiivi Pariisis maailma suurimal dermatoloogia ja plastilise kirurgia konverentsil, kus ammutati uusi ideid ja omandati infot ilukirurgia suundadest. Kirurgilised implantaatniidid ehk mittesulavad niidid on reaalsus, mis kuulub paljude endast lugupidavate ja ilu väärtustavate inimeste ellu. Enam ei kaalu ilukirurg radikaalset facelift ’i kergekäeliselt, sest alternatiiviks on õigel ajal ja õiges kohas tehtud näoniitide paigaldamise protseduur, mis saab aidata näol säilitada ilu ning võidelda edukalt vananemisega kaasnevate probleemidega. Kes võiks siis saada niitidest abi? See, kes näeb väsinud välja, ent kel ei ole veel tekkinud suuri naha ülejääke ja sügavaid kortse. Unustada ei maksa ka kaela, mida saab niitide abil siledamaks muuta ning vajumisi ennetada. Öeldakse ju, et vanust tunned kaelast. Suunurgad tõusevad jälle ülespoole, nasolabiaalsed vaod kaovad, silueti joon on sirgem. Tulemuseks on värske, puhanud ja prink näonahk.
Hammaste tervise seisukohast võiks vähem tarbida pigmenti sisaldavaid jooke.
Kui tihti tuleks professionaalset puhastust teha?
Protseduuri vajadus oleneb patsiendi suuhügieenist. Tavaliselt soovitame patsientidel teostada professionaalset puhastust kaks korda aastas. Korraliku suuhügieeni korral saab protseduuri ka harvem teha. Patsientidele, kellel on parodontiit, määrab Läänemere Hambakliinikus arst kindlasti ka kontrollvisiite (ühekuulise, kolmekuulise, kuuekuulise või aastase intervalliga).
Kas sinu hambad vajavad professionaalset puhastust?
Hambaprobleemidest räägitakse enamasti juhul, kui hambas on auk, aga millised suuhügieeni probleemid on veel väga levinud ja kas neid aitab ennetada professionaalne puhastus, selgitab Läänemere Hambakliiniku hambaarst Katrin Väli.
Milliseid suuhügieenialaseid soovitusi peaks iga inimene pidevalt järgima?
Kõigepealt on vajalik hammaste igapäevane harjamine: kaks korda päevas kahe minuti jooksul pehme manuaalse või elektrilise hambaharjaga. Tuleb kasutada hammastevahelisi harjakesi ja hambaniiti pärast iga toidu saamist.
On ka tõhusad toitumissoovitused tervete hammaste heaks: janujoogiks vesi, vältida näksimist, vähendada maiustuse tarbimist, pidada toidukordade vahel pause.
Missugused võivad olla puuduliku suuhügieeni tagajärjed?
Puuduliku suuhügieeni tõttu võib areneda igemepõletik ehk gingiviit. Kui igemepõletik jääb ravimata, siis järgmise sammuga on juba kahjustatud parodont (hammast ümbritsevate kudede kompleks) ning haigust nimetatakse parodontiidiks. Parodontiit on kroonilise kuluga paljudest faktoritest sõltuv bakteriaalne igemehaigus.
Nii gingiviiti kui ka parodontiiti
ravitakse professionaalse puhastuse abil.
Missuguste protseduuridega seda tehakse?
Läänemere Hambakliinikus oleme näinud, et väga hästi toimivad Pärlipesu ja Pärlipesu Plus. Pärlipesu jooksul uhutakse Air-Flow aparaadiga vee, õhu ja soodapulbri abil hammastelt plekid, pigment, katt. Hambaid poleeritakse kummi, harja ja pastaga. See sobib juhul, kui patsiendil puudub hambakivi.
Pärlipesu Plus tasub valida siis, kui esineb pigment ja pindmine hambakivi (hambakivi pole kogunenud igeme alla). Ultraheli eemaldab kiiresti hambakivi ja soodapesu Air-Flow eemaldab hammastelt plekid ja katu.
Põhjalik parodontoloogiline puhastus on aga näidustatud juhul, kui on vajalik ultraheli abil hambakivi eemaldamine ja põhjalik küretaaž käsitsi (hambakivi eemaldamine tasku-
test, igeme alt). Hambajuurte pindade poleerimine mikrokirurgiliste kürettidega ning soodapesu Air-Flow eemaldavad hammastelt plekid ja katu.
Millal teeb protseduuri hambaarst ja millisel juhul suuhügienist?
Pärlipesu ja Pärlipesu Plus protseduure teostavad suuhügienistid. Tasub teada, et teenus ei ole mõeldud parodontiidi diagnoosiga patsiendile esmaseks raviks ja on sobilik juhul, kui parodontiit on hambaarsti jälgimisel. Parodontiidi diagnoosiga patsientide ravi toimub hambaarsti juures. Parodontiidi ravimisele on kaks lähenemist – kirurgiline ja mittekirurgiline. Esmase patsiendi ravimist alustatakse peaaegu alati mittekirurgilist lähenemist kasutades.
Missuguseid suuja hambaprobleeme saab pärlipesu abil eemaldada?
Ravi tulemusel kaob valu, ebamugavustunne ja veritsus igemetes.
Kui on teostatud sügavpuhastus ja patsient peab korralikku suuhügieeni, siis igemetaskud vähenevad, kaob mäda, peatub pehmete ja kõvakudede hävinemine ja väheneb hammaste patoloogiline liikuvus. Regulaarsed professionaalsed puhastused ennetavad ka kaariese teket.
Kas professionaalse puhastuse puhul on ka vanuselisi piiranguid?
Vanuselised piirangud puuduvad ning protseduur sobib ka lastele.
Kellele selline protseduur ei sobi ja miks?
Astma ja kroonilise bronhiidiga patsientidel on protseduur vastunäidustatud. Samuti on võimalik allergia mis iganes komponendile. Madala soolakogusega dieedi korral ei tohiks kasutada naatriumvesinikkarbonaati (söögisooda) sisaldavat pulbrit.
Millised inimeste igapäevaharjumused nende hambaid kõige rohkem kahjustavad?
Hammaste igapäevase puhastamise ignoreerimine, hambaniidi mittekasutamine, suitsetamine. Mokatubakas kahjustab suu limaskesta.
Hammaste tervise seisukohast võiks vähem tarbida pigmenti sisaldavaid jooke (must tee, kohv, punane vein).
Mida peaksid vanemad laste hambatervise juures silmas pidama?
Lapsevanemad peavad lastele õpetama õige harjamise tehnikaid. Oluline on selgitada, et hambaid tuleb puhastada kaks korda päevas. Kui laps peseb hambaid iseseisvalt, on tarvis tulemust kontrollida.
Lapsel võiks olla selge ka suhkrukell ehk hambasõbraliku toitumise rütm (vähemalt kolme- kuni neljatunnised pausid toidukordade vahel). Toidukordade vahel peaks olema joogiks vesi.
Esimest korda võiks laps hambaarsti külastada 2,5-3aastaselt. Laps tutvub esimesel visiidil hambaarsti ja hambaravi kabinetiga ning harjub kord aastas kontrollis käima.
Regulaarsed professionaalsed puhastused ennetavad ka kaariese teket.Tekst: Eve Kallaste Foto: Shutterstock
Kohendaks siit ja kohendaks sealt –need on populaarseimad iluoperatsioonid üle maailma
Esteetiliste kirurgiliste operatsioonide arv on kogu maailmas märgatavalt kasvanud. Ilukirurgiast räägitakse järjest avatumalt ja alati teame kedagi, kes on seda teinud, või kedagi, kel on plaanis oma välimust värskendada. Seega, juba ammu ei ole tegemist tabuteemaga!
Pandeemia suurendas huvi ilulõikuste vastu hüppeliselt. Tegemist oli ideaalse ajaga, et oma välimust veidi värskendada, ilma et peaks kolleegidele või tuttavatele üleliigseid selgitusi jagama. Nii on näiteks 2020. aastat nimetatud isegi plastilise kirurgia hiilgeajaks. Plastilise kirurgia trendide kujunemisel mängib suurt rolli ka sotsiaalmeedias nähtu. „Pole harvad juhud, kui patsient tuleb ja ütleb: „Märkasin, et mu nägu on veidi asümmeetri -
line“,“ sõnab Washingtonis tegutsev plastikakirurg dr Troy Pittman ning lisab, et põgusal vestlusel selgub, et asümmeetria on „tuvastatud“ mõne sotsiaalmeedias nähtud eeskuju täiuslikku fotot vaadates. Doktor nimetab sotsiaalmeediat plastilise kirurgia õnnistuseks ja needuseks ühekorraga. „Mida rohkem näeme ilukirur-
Tekst: Triin Tisler Foto: Shutterstockgiat sotsiaalmeedias, seda rohkem näevad inimesed, et neilgi on probleem ja ühtlasi ka võimalus sellega tegeleda.“
Pandeemia ajal troonisid edetabeli tipus erinevad näopiirkonna operatsioonid: ninaplastika, silmalaugude kohendamine ja näo tõstmine ehk facelift. Kõik eelmainitu vallutas endise ja kauaaegse number üks protseduuri – rindade suurendamise. Nüüd, mil hingame juba mõnda aega veidi vabamalt, ei ole välimuse värskendamise buum siiski raugenud. Millised on hetkel trendikaimad iluprotseduurid ja lõikused üle kogu maailma?
1. Kehaprotseduurid
Pandeemia on mõjutanud kehaprotseduuride hüppelist kasvu, mis kestab siiani. Ajakirja Journal of the American Medical Association ja California San Francisco ülikooli uuringu kohaselt võtsid ameeriklased nelja kuu jooksul (aprillist 2020 kuni juunini 2020) juurde pea kilo nädalas.
Seega on kodune režiim jätnud jälje paljudele taljedele ja siin tuleb appi nõutud protseduur nimega rasvaimu ehk liposuktsioon. Tegemist on kirurgilise protseduuriga, mille eesmärk on liigse rasvkoe eemaldamine teatud kehapiirkondadest, kasutades vaakumaparaati ja peenikesi kanüüle.
Samuti on jätkuvalt populaarne
kõhuplastika, mille käigus eemaldatakse kõhult üleliigne nahk ja rasv.
2. Näopiirkonna lõikused Pandeemiajärgselt hoo sisse saanud näopiirkonna kohendamine pole endiselt kusagile kadunud. Dermatoloog dr Marie Hayag nimetab ilukirurgia huvi hüppelist kasvu Zoomi efektiks, mis on oma nime saanud populaarse videokonverentsitarkvara järgi. Hayag on täheldanud, et pärast Zoomi-koosolekuid on tulnud patsientidelt palju kaebusi topeltlõugade, silmaaluste kottide ja „raskete“ silmalaugude kohta, mida oma peegelpildist videokõnede ajal märgati. Eriti suure populaarsuse saavutas protseduur nimega facelift ehk näo tõstmine ja pinguldamine, millega antakse näole nooruslikum välimus.
Lisaks eelmainitud loetelule on populaarne ka nina kohendamine ehk rinoplastika, mille abil on võimalik oma ninakuju muuta.
3. Rinnaoperatsioonid Kusagile ei ole kadunud ka rinnasuurendus- ja -vähendusoperatsioonid, sest käes on aeg, mil naised soovivad parimat välimust nautida kohe, mitte lükata seda kaugesse tulevikku. Pandeemiaajaga võrreldes on erandiks vaid see, et kui toona plaaniti lausa mitu „kohendamist“ ühte operatsioo-
niaega (näiteks võis rinnaoperatsiooni käigus teha patsiendile ka rasvaimu), siis nüüd valitakse reeglina üks protseduur korraga. Põhjuseks on limiteeritud aeg. „Patsiendid ei saa enam olla nii spontaansed kui pandeemia ajal, kui neil oli palju vaba aega,“ tõdeb Pittman.
4. Täidlased huuled „Patsiendid soovivad Instagramis nähtu põhjal teatud täiustusi, eriti huuli,“ teab dermatoloog ja PFrankMD nahasalongide asutaja dr Paul Jarrod Frank. Siiski tuleb tõdeda, et üle võlli ja ebaloomulikud huuled hakkavad tasapisi taanduma – soovitakse lihtsalt lopsakamat huulekuju.
5. Günekomastia
Kuna plastilisest kirurgiast räägitakse aina rohkem ja avatumalt, on tee selle juurde leidnud ka ühe rohkem mehi. Pittman tõdeb, et käes on aeg, mil kõik soovivad end tunda oma kehas suurepäraselt – nii ka mehed. Meeste hulgas on viimastel aastatel vaieldamatult kõige populaarsem protseduur günekomastia, mida tehakse siis, kui mehe rinnanäärmed on suurenenud nii, et rind muutub naiselikumaks. Operatsiooni käigus eemaldatakse nääre ja rasvkude.
Allikad: allure.com, shahplasticsurgerynyc.com
Kogenud kirurg eemaldab häiriva sünnimärgi kiiresti ja valutult
Sünnimärgid ja erinevad nahamoodustised võivad küll olla väikesed ja inimese välimuse juures mitte ülemäära tähelepanu äratavad, kuid mõjuda sellegipoolest ebamugavalt ja visuaalselt häirivalt. Vastupidiselt paljude inimeste kartustele on nendest õnneks võimalik kogenud kirurgi käe läbi lihtsalt ja kiiresti vabaneda.
„S ü n n imä rk idega ei t ohi ü l d s e midag i t e h a , „ s e e o n k e eru l i n e j a pi k ka t a a s tumist nõudev protseduur”, „sünnimärkide eemaldamine jätab alati armi” – need on vaid mõ n ed l ev inumad sü nnimär k ide j a m uu de n a h amoodu s ti s te eema l damisega seonduvad eelarvamused mille tõttu palj u d h äi r i vate s ünnimärkide g a „õn n i statud” inimesed ei pruugi täpsemat infot ja abi otsima minna Tegelikkus on õnneks va stupidine, se st koge nud ki ru rg ja õig e tehnika eemaldavad soovimatu nahamoodustise kiirelt, efektiivselt ning armivabalt. Jah, mitme s mõ t tes võib öe l da, e t teg u on hambaarstivisiidist kiirema ja valutuma protseduuriga. Erinevalt levinud arvamuse s t ei pea end v a e v ama k a nahaa r s t i kon su lt at s iooni ja s ellele eeln eva paarikuulise ooteajaga – lõikuse aja võib saada j u ba järgmise k s n ädala k s n in g k og u ül ev a a tu s ja k on s u l t a t s ioon t oim u v a d vahetult enne seda.
See tähendab, et võib kohe naasta igapäevaste toimetuste juurde. Kogenud kirurgi poolt sooritatud lõikus jätab minimaalse a rm i P r o t s e d u uri k u i n i isu g u s e j a o k s patsient kuidagi eriliselt valmistuma ei pea Pärast protseduuri tuleb aga arvestada, et kuni kaks nädalat peab vältima saunas ja b as s einis käimi s t nin g f ü üsili s e treeninguga ülepingutamist.
Mis ja kuidas?
N ii n e N aha k lii n i k u k i r u r gi d r Ma r ia nn e Niine sõnul on tegemist pisikirurgia valdkonda kuuluva protseduuriga, mida teeb kogenud kirurg kohaliku tuimestuse abil Kui on kindel soov vabaneda mingist häirivast nahamoodustisest või sünnimärgist, siis ei ole vajalik eelnev nahaarsti konsult a t s ioo n , kus jä r je ko r r ad o n v äga pi k ad Võib ko seduurist paraneb inimene täielikult 1–2 nädalaga.
Dr Niine sõnul on sünnimärkide puhul üks levinumaid müüte see, et neid ei tohi ü l ds e pu u tu d a, ku n a se l juhu l h a k kava d n eed roh k em k e h a l vohama. „Te g elik u lt võib kõiki sünnimärke igalt poolt eemaldada. S am u ti ka rd e ta k s e, e t p rot s eduu r o n v al us pi k a taa s tu s aja g a n i ng jäta b armi. N üü disae g ne meditsiin v õima l da b protseduuri teha patsiendi jaoks valutult
Sünnimärgid, näsad, papilloomid ja soolatüükad
Millised vahendid ja tehni kad e r in eva t e n a h amood us ti s te tur valise k s eema l damiseks sobivad? „Kirurgiliselt eemaldame siis k i ai n u l t s ü n n imär k e ja s ü g a v amai d nahamoodu s ti s i, na g u näite k s lipoomi d ja ateroomid Näsad ja soolatüükad saab eema l dada ka nahaõde, kom b ineeride s näiteks krüoravi ning laserravi. Seda, millise konkreetse nahamoodustisega on tegemist, selgitab protseduuri tegija alati kohapeal. Samuti informeerib ta patsienti erinevatest ravivõimalustest,” selgitab dr Niin
Esteetiline pisikirurgia Niine Nahakliinikus
Niine Na h a k lii n i kus te h a ks e e s te etili s te l eesmärkidel sünnimärkide, nahakasvajate ning nahaaluskoe kasvajate (nagu lipoom i de a t e ro om i d e ) kir u r g i l i s t ee m a l d amist Viiruslikke nahahaigusi (papilloome k o n d ül oome, viir us tü ü k aid) ja h emangioome ravime elektrokirurgiliselt, laserv õi k r üome e todil K r üo rav i l kas u t a ta k s e e ks t r eem s e kü lma apli kat s ioo n i h ai gu sk o l de hä v itami s e k s nahal Hai g u s lik u koe külmutamiseks kasutatakse vedelat lämmastikku.
Naha liigsarvestumise korral kasutame naha küretaaži, dermabrasiooni ja elektrokirurgiat.
Erin e v a te n a h a- ja k a n a h aalu s k o e ka svaj ate eema l damise täp s em m etoodi ka sõ ltu b ka svaja t ü ü b i s t, s u u r u se s t j a kehapii r konna st, k u s s ee a s u b Reegli n a s aad e ta k s e eema l d at u d k ude labori s s e uu r imise k s, e t k i nn itada eel n ev a t diagnoosi – kas tegu oli hea- või pahaloomuliste muutustega.
Õde Ilona Rudusan ja dr Marianne Niin operatsioonisaalis
N iine N ahakliinik u s te e v ad am bu latoorset pisikirurgiat üldkirurg dr Marianne Niin, pla s ti k a- ja re ko n s tr u ktii v kir u rg d r Ma r t Eller, pea- ja kaela k i r ur g d r In dre k Mikomägi ja dr Ulvi Loite.
nahakliinik.ee
info@nahakliinik.ee Tel 615 4115 Tegevusluba L02718
Veenilaiendite ja haavandi vastu meditsiinilise kompressioonsukaga
Krooniline venoosne puudulikkus (KVP) on alaravitud progresseeruv haigus, mis on päriliku taustaga. Kui mõlemal vanemal või vanavanemal on jalal veeni kapillaarid, veenilaiendid või lausa venoosne säärehaavand, siis on ka järgmistel põlvkondadel suurem tõenäosus nende tekkele. Riski suurendab lisaks vähene füüsiline aktiivsus, ülekaalulisus ja suitsetamine.
KVP otseselt patsiendi elu ei ohusta, kuid halvendab oluliselt patsiendi elukvaliteeti. See ei pruugi juhtuda nooruses, vaid pigem vanemas eas. Haiguse algstaadiumis ehk C1 staadiumis on naha all nähtavad peenikesed ämblikuvõrku meenutavad kapillaarid ja haiguse lõpus on jalal halvasti paranev venoosne haavand. Loomuliku kulu korral ilma sekkumiseta tekibki lõppstaadiumis krooniline venoosne haavand säärele.
Eestis on KVP jagatud justkui kaheks rühmaks: kosmeetilised ja meditsiinilised staadiumid. Kosmeetiliste staadiumite C1–C3 puhul ongi probleemiks pigem väljanägemine ning pikal seismisel ja istumisel ka jalgade turse. Sellisel juhul on ravi nurgakiviks kompressioonravi koos kirurgilise raviga ehk koledad või halvas kohas (nt kingade või saabaste ülaservas, kus on hõõrumise ja vigastuse oht) veenilaiendite eemaldamine ja meditsiiniliste kompressioonravisukkade kandmine. Tõestatud on, et parimad ravitulemused saavutatakse raviviiside kombineerimisel ning meditsiiniliste kompressioonravisukkade kandmine elu lõpuni aitab uute veenilaiendite ja nii ka säärehaavandi teket vältida.
C4–C6 on haiguse tõsisemad staadiumid, mille puhul veenisisese rõhu tõusuga on tekkinud alajäseme turse
ning veenide ja kapillaaride seina kahjustus. Kliinilise pildina on nahale tekkinud pruunikad laigud või on soki kõrguseni jala nahk värvunud pruunikaks. Nahk on õhuke ja võib kergesti haavanduda. Viimase juhtudes tekibki haavand, mis aga ei parane ja võibki olla kroonilisena kuid ja isegi aastaid. Põhjuseks tõsisemalt kahjustunud veeni- ja ka lümfisüsteem, mille puhul leevendust saab peamiselt kompressioonravipõlvikute või -sukkade kandmisest. Kõikide C1–C6 haiguspildiga võivad lisanduda subjektiivsed kaebused, nagu jala raskustunne ja valu pärast pikaajalist seismist või kõndimist, samuti survetunne, sügelemine, öised krambid ning valu.
Kuidas kompressioonravi toimib?
Pindmised veenid, süvaveenid ja nendevahelised ühendusveenid ühtse süsteemina juhivad nahast ja nahaaluskoest kogutud vere koos sügavamatest kudedest pärit verega südame poole. Normaalselt väldib veenides ülerõhu teket veeniklappide olemasolu pindmistes ja süvaveenides. Vere tagasivoolu jalgadest tagab sääre ja reie lihaspumba töö. Seetõttu on tähtis koos sukkadega just liikuda, mitte lamada.
Säärelihaste kokkutõmbe ajal surutakse veenides olev veri ülespoole südame suunas ja lihaste lõtvumisel ei luba veeniklapid venoossel verel tagasi
voolata. Süvaveeni klappide kahjustus või puudumine muudab lihaspumba töö ebaefektiivseks ja tekib vere tagasivool, mis viibki venoosse paisu tekkele alajäsemetes, mis aja jooksul kahjustabki veeni seina. Süvaveeni tromboosi korral tekivadki trombimassid eeskätt veeniklappide piirkonda, mis hiljem sidekoestuvad ja kahjustuvad. Alajäsemete süvaveeni tromboosidest kulgeb üle poole ägedas faasis subkliiniliselt inimese teadmata ning võib avalduda alles hiljem kroonilise venoosse puudulikkuse näol. Naistel suurendab riski rasedusega lisanduv vere maht ja otsene lootepoolne takistav surve vaagna veenidele.
Haiguse loomuliku kulu pidurdamise ja venoosse alajäseme haavandi tekke vältimise tõhusaim viis on kompressioonravi. Õige meditsiinilise kompressioonsuka kandmine aitab ära hoida veenis vere tagasivoolu, muudab lihaspumba efektiivsemaks, liigutades suuremas koguses ja suurema kiirusega verd veenis ülespoole, ja aitab puhkeolekus vähendada läbi kahjustunud veeniseina liigse vedeliku lekkimist rakuvaheruumi, vältides nii tursumist. Seetõttu ongi kroonilise venoosse puudulikkuse korral nurgakiviks õige kompressioonravi.
Tõhusat kompressioonravi pakuvad meditsiinilised kompressioonravipõlvikud, -sukad ja -sukkpüksid. Elastiksidemete kasutus on näidustatud ainult tugeva turse korral lümfiteraapia osana, et vähendada jäseme ümbermõõte selliselt sobivaks, et saaks põlviku või suka jalga.
Elastiksidemetega sidumine pärast lõikust jääb ikkagi eelnevasse aastakümnesse, mitte tänapäeva, sest järkjärgulise ülespoole väheneva survega kompressioonsukk on tõhusam ja seda ka haavandite paranemise puhul. Õiget kompressioonravi toodet valides peab valima õige jäikusega, õige survega ja õige suurusega toote. Selleks peab kindlasti pöörduma spetsiaalse edasimüüja poole. Reio Vilipuu Taastusravikliinikus kasutame me jalgade ümbermõõtude mõõtmiseks 3D-tehnoloogiat, et leida ideaalselt sobiv suka suurus ja pikkus. Andmeid saab ka ajas võrrelda ja ravi paremini planeerida. Müüme meditsiinilisi sertifitseeritud kompressioonsukki, mis vastavad RALi standardile ja kompressiooniklassidele CCL1–CCL4. Kroonilise venoosse puudulikkuse meditsiinilise staadiumi raviks on meil Eesti Haigekassa soodustusega tooted. NB! Õige meditsiinilise kompressioonravi toote pakendil ei ole rõhku ennast ega DENi märgitud, ainult CCL. DEN-märgis või mmHg on standardi järgi pakendil nõutud tugisukkade puhul, mis venoosse puudulikkuse, lümfiturse- ega operatsioonijärgse tootena ei sobi ega ole piisavad, sest neil puudub meditsiiniline toime. Neid sobib kasutada ennetuseks ja neid saab osta tavakaubandusest.
C1 - "ämblikvõrk" veenid ja retikulaarsed veenid C2 - varikoos ehk veenilaiendid C3 - kaasuv turse C4 - naha pigmentatsioon naha atroofiline õhenemine või lipodermatoskleroos C5 - paranenud venoosne haavand C6 - venoosne haavandSÜNNIMÄRK – kelmikas sõber või kuri vaenlane?
Sünnimärk sinu nahal võib olla nii kelmikas ilutäpike, ebamugav kaaslane kui ka eluohtlik vaenlane. Clinic toob välja olulise info, mida igaüks võiks sünnimärkide kohta teada, ja Niine Nahakliiniku arst Marianne Niin selgitab, mismoodi valmistuda sünnimärgi eemaldamiseks.
Enamasti koosneb sünnimärk ehk neevus pigmenti sisaldavatest rakkudest või laienenud veresoontest. Sünnimärkide suurus on erinev – nööpnõelapea suurusest laia laiguni.
Neevused paiknevad kõikjal nahal. Sünnimärkide värvus sõltub pigmendi melaniinisisaldusest või veresoontest. Nii leidub punaseid, kollakaspruune, sinakaid, isegi musti sünnimärke. Mõnel neevusel kasvavad karvad. Sünnimärgid on selgelt piirdunud naha pinna kõrgused või nahast kõrgemad siledad või ebaühtlase pinnaga pehmed või kõvad, lamedad või käsnataolised.
Esimene sünnimärkide lisandumine toimub viie-kuueaastastel lastel. Samuti võib neid juurde tulla hormonaalsete muutuste korral, näiteks rasedatel. Juba tekkinud sünnimärgid ei kao kuhugi, küll aga lisandub neid elu jooksul ikka ja jälle. Sünnimärkide puhul on oluline pärilik soodumus. Näiteks võib sünnimärk olla samas kohas, kus emal või isal. Paljud sünnimärgid suurenevad elu jooksul. Kiire ja ulatuslik suurenemine on mõnikord tingitud pahaloomulisest vohamisest.
Päikesekiirgus, mehaanilised ärritused, vigastused jm võivad seda soodustada-kiirendada ning tulemuseks pigmentkasvaja ehk melanoom või nahavähk.
Pigmentsünnimärgid on kõige ohtlikumad. Nahal paiknevad mitmesuguses suuruses ja hulgas pruunikad sünnimärgid, mis sisaldavad melaniini. Need võivad muutuda pahaloomuliseks eluohtlikuks kasvajaks melanoomiks. Tavaliselt areneb melanoom algselt naha pinnaga tasa olevast neevusest või pigmendilaigust. Viivitamatult peab pöörduma arsti poole, kui neevus, eriti pigmentsünnimärk, suureneb, muutub tumedamaks, ebaühtlaseks või isegi haavandub, veritseb. Õigeaegne ravi väldib tõsiseid tagajärgi. Ravi on enamasti kirurgiline.
Allikas: naistekas.ee
KUI SÜNNIMÄRK ON VAJA EEMALDADA
Levinumatele küsimustele vastab dr Marianne Niin Niine Nahakliinikust.
Kui soovin sünnimärki eemaldada, siis kas broneerida kohe lõikusaeg või tulla esmalt konsultatsioonile?
Niine Nahakliiniku arstid julgustavad sünnimärke ja nahamoodustisi spetsialistile näitama. Iluveast on lihtne vabaneda ja ohtlikku sünnimärki tuleb osata ära tunda.
Nahaarstide konsultatsiooni järjekorrad on väga pikad ja kui on kindel soov vabaneda häirivast sünnimärgist või muust nahamoodustisest, võiks broneerida kohe aja lõikuseks. Protseduuri teostab kogenud kirurg, kes alati enne operatsiooni sooritamist ka patsiendi üle vaatab ning konsulteerib. Kõiki sünnimärke ja nahakasvajaid võib kirurgiliselt eemaldada. Melanoomikahtlusega kasvajad saadame histoloogilisele uuringule. Tasub ka teada, et melanoomi esmane ravi ongi alati kirurgiline.
Kuidas saan kinnituse, et minu sünnimärkidega on kõik korras?
Soovitan iga-aastast kogu keha nahauuringut ehk dermatoskoopiat. Varajases staadiumis avastatud nahavähk on tavaliselt ravitav.
Kui kiiresti saab tavaliselt protseduurile aja? Kui kaua protseduur ise aega võtab?
Pisikirurgia protseduuriks saab aja paari nädala jooksul. Ühe protseduuri kestus on maksimaalselt pool tundi.
Kas esteetiline pisikirurgia on valulik? Kui kiire on taastumine?
Pisikirurgilised operatsioonid tehakse kohaliku tuimestusega ja on patsiendile valutud. Taastumisperiood on kuni kaks nädalat ning selle aja jooksul ei tohi käia basseinis ega saunas ja trenniga üle pingutada.
PÕNEVAID FAKTE SÜNNIMÄRKIDEST
Kas teadsid, et ...
18. sajandil kandsid mehed ja naised sametisi plaastrikesi, mis nägid välja kui sünnimärgid, et peita oma rõugearme.
10–40 – umbkaudne arv sünnimärke, mis on täiskasvanud inimese kehal.
100 sünnimärki on inimese kehal keskmiselt, kui tema paremal käel on neid 11.
0,6 cm on tavalise sünnimärgi läbimõõt. Kui see on suurem, tuleks regulaarselt käia seda nahaarsti juures kontrollimas.
1959 – aasta, mil Marilyn Monroe signatuursünnimärk kadus tema vasaku põse alaosalt ja asendus sünnimärgiga lõual.
25 – vanus, mis ajaks on enamik sünnimärke kehale tekkinud.
2012 – aasta, mil Chanel saatis moelavale sametiste C-kujuliste sünnimärkidega modellid.
400 ajakirja kaanel on poseerinud Cindy Crawford, kes noorena palus emalt luba oma sünnimärgi eemaldamiseks, sest poisid koolis narrisid teda „šokolaadipleki“ pärast näol. Ema ei lubanud tal seda teha: „Sa tead, milline su sünnimärk on, ent sa ei tea, milline oleks see arm.“
21 – vanus, mil Dita Von Teese lasi oma vasakule põsele tätoveerida sünnimärgi.
Allikas: annestiil.ee
Millises hinnavahemikus on esteetilise pisikirurgia protseduurid?
Niine Nahakliinikus on ühe sünnimärgi või nahakasvaja operatsiooni hinnaks keskmiselt 250 eurot, näopiirkonnas 300 eurot. Võimalik on tasuda ka osade kaupa.
Kui pole tegemist sünnimärgiga, siis kas kas väiksemad protseduurid on soodsamad?
Jah, on küll. Ja ka kiiremini teostatavad. Väga lihtsa protseduuriga saab eemaldada näiteks viiruslikud papilloomid, soolatüükad, näsad, molluskid, keratoosid. Õnneks ei pea näiteks soolatüügaste jms pärast nahaarsti konsultatsiooni pikas järjekorras ootama. Seda teostab nahaõde, kombineerides krüoravi, küretaaži ja laserravi. Hinnad algavad 30 eurost.
Tekst: Eve Kallaste Foto: Marju TomsonPrillidest saab loobuda ka keskeas
Paljud prillikandjad on leppinud mõttega, et kui vanus on juba keskeale lähenemas, siis on prillidest vabanemise operatsiooniks juba hilja. Ent see pole sugugi nii – teadus ja tehnoloogia arenevad kiiresti igas valdkonnas ja läätseoperatsioonid kui kaasaegne võimalus vabaneda prillidest vanemas eas on muutumas üha populaarsemaks. Läätsevahetuse protseduuri tutvustab silmakirurg dr Inger Viikna
Missuguste nägemisprobleemide puhul läätsevahetusoperatsiooni keskealistele inimestele tehakse?
Umbes 40–45 aasta vanuselt kujunevad silmaläätses ealised muutused: silma enda lääts ei ole enam võimeline hästi fokuseerima eri kaugustele, mistõttu tekib lugemisprillide vajadus. Kui inimene aga ei soovi prille kanda, on võimalus nendest vabaneda ka keskeas ja kõrgemas vanuses.
Läätsevahetuse protseduuri tutvustab silmakirurg dr Inger Viikna.
Kui teadlikud inimesed sellisest võimalusest üldse on?
Võib öelda, et inimesed on üha teadlikumad. Näiteks uurivad seda võimalust palju arvutiga töötavad inimesed, kes peavad töötamiseks pikalt prille kandma.
Kuid miks ikkagi valida operatsioon, kui võib ju kanda ka prille?
Operatsiooni järel kasvab oluliselt elumugavus, kuna prillid ei ole enam vajalikud. Toon näite elust – nuti -
telefoniga pildi tegemine. Selleks et näha nii pilti telefonis kui ka kaugemal asuvat objekti, mida pildistatakse, peab lugemisprillidega inimene kandma prille. Kui teha läätsevahetuse operatsioon multifokaalsete läätsedega, näeb inimene pärast operatsiooni nii kaugele kui ka lähedale ega vaja enam prille. Lisaks on mitmed meie kliendid teinud ka umbkaudse arvutuse, kui palju neil kulub aastate peale raha uute prillide soetamisel. Vanusega silmalääts pidevalt muutub ja prille soovitatakse juba kulumise tõttu välja vahetada iga kolme aasta tagant. Aastate peale teeb see kokku suurema summa ja operatsioon võib investeeringuna olla siin lõpuks kasulikum. Rääkimata siis mugavusest elada prillideta!
Kui inimesel on lugemisprillid või siis sellised prillid, mis parandavad nii lähedale kui ka kaugele nägemist, siis kas operatsiooniga saab mõlemal juhul abi? Kui uus kunstlääts on multifokaalne,
siis näeb inimene pärast operatsiooni nii kaugele kui ka lähedale. Muidu on võimalus valida ka monofokaalne lääts, mis võimaldab vaadata kaugele, kuid lähedale nägemiseks on ikkagi vaja prille. Üldiselt on läätsevahetuse operatsiooni puhul mõistlik valida ikkagi multifokaalne lääts, kuna sel juhul ei ole prille enam tarvis. Kuid see sõltub patsiendi silmadest ja arst täpsustab võimalused eeluuringu käigus.
edasised suunised või pakub välja alternatiive.
Kuidas silmaoperatsioon välja näeb?
Silma enda läätsest eemaldatakse selle sisu, kuid läätse ümbritsev kapsel jäetakse alles. Kunstlääts asetatakse enamasti oma läätse kapslikotti. Kunstlääts on valmistatud spetsiaalsest mittevananevast plastist. Operatsioon toimub kohaliku tuimestusega ja kestab keskmiselt ühel silmal umbes 10–25 minutit. Operatsioon viiakse läbi operatsioonitoas kirurgilise mikroskoobi all.
Mida inimesed operatsiooni eel kõige rohkem pelgavad ja kuidas on lood tegelikult?
Kõige rohkem peljatakse seda, et kas operatsiooni ajal on silmas valu või kas nägemine on kuidagi ebameeldiv ja häiritud. Muidugi seda, et kas võib jääda pimedaks. Siinkohal saan rahustuseks öelda, et läätsevahetuse tehnoloogia on üks enim teostatud silmakirurgia liike maailmas ja protseduuri läbiviimine on viidud väga kõrgele tasemele. Operatsiooni ajal on inimesel kohalik tuimestus ja ta on ärkvel. Kirurg selgitab pidevalt toimuvat.
Missuguseid läätsesid kasutatakse ja mille järgi tehakse valik?
Meie kliinikus kasutatakse vaid uusima tehnoloogiaga toodetud multifokaalseid kunstläätsi. Kunstläätsede tootmises on viimasel kümnendil läbi tehtud hüppeline areng ja läätsede kvaliteet on oluliselt tõusnud. See ongi andnud võimaluse teha läätsevahetuse operatsioone inimestele, kes soovivad keskeas või ka kõrgemas vanuses loobuda prillidest.
Mida räägitakse konsultatsioonil?
Eeluuringu käigus tehakse patsiendi silmadele põhjalik uuring, et määrata sobivus operatsiooniks. Arst selgitab ka erinevaid operatsiooni võimalusi ja patsiendi silmade eripära. Vahel võib ka juhtuda, et patsient ei sobi operatsiooniks. Sel juhul annab arst
Kui prillidega harjumine on mõnikord päris pikaajaline, siis kas kunstläätsede puhul on samamoodi?
Multifokaalsete läätsede puhul harjumine „uue n ä gemisega“ n õ uab aega. Kui kaua kellelegi selleks aega kulub, on väga individuaalne.
Kui pika aja möödudes pärast operatsiooni võib juba unustada, et operatsioon üldse tehtud on, sest miski enam ei häiri.
Harjumisaeg võ ib kesta 3–12 kuud ja sõltub inimese aju plastilisusest.
Kui kaua see tulemus kestab ja kas on vaja teha kordusoperatsiooni, sest silmad muutuvad?
Kunstl ää ts paigutatakse silma sisse jäädavalt ning edaspidi erihooldust või kordusoperatsiooni ei vaja.
Tekst: Eve Kallaste Fotod: SilmalaserKui teha läätsevahetuse operatsioon multifokaalsete läätsedega, näeb inimene pärast operatsiooni nii kaugele kui ka lähedale ega vaja enam prille.
Ees ootamas hambaeemaldus?
Millele tasuks enne mõelda?
Tänapäeval ootame, et kõik käiks kiiresti ja kohe ning seda ka meditsiinis. Tüüpiline suhtumine lootusetult katkise või valutava hamba korral kipub olema selline, et lastakse probleemne hammas kõigepealt kiiresti eemaldada ja „küll ma siis hiljem mõtlen, mis sinna asemele saab“. Mõtlema peab hakkama tegelikult enne eemaldamist! Ega vahetamist vajavat maja vana ust ka ju enne igaks juhuks eest ära ei tõsta, kui pole teada, kuidas, millal ja kas üldse uue ukse saab. Loomulikult on ka variant elada lihtsalt auguga seinas, kui see on soov, aga neid valikuid peab enne teadma.
eraldi hinnata, kuid implantatsioon on kindlasti valik ja seda peaks esimese variandina kaaluma, kui mõni hammas kuulub eemaldamisele. Implantaat ei ole midagi muud kui kunstjuur. Kui hambas on auk, täidetakse see kunstmaterjaliga ehk täidisega. Kui enamik krooniosast on hävinenud, taastatakse hammas kunstkrooniga. Kui hammas puudub tervenisti, tuleb taastada ka terve hammas, juurest alates.
Kui suus puuduvad juba kõik hambad või on nad küll veel alles, aga nii kehvakesed, et neid ravida enam ei saa, kuuluvad need eemaldamisele. Sellisel juhul kasutame implantaate proteeside kinnituselemendina. Ka siis tuleks esimese valikuna kaaluda kogu töö tegemist ühe visiidi jooksul. Eemaldame hambad, puhastame ja kujundame luu pinna, asetame implantaadid ning kõige lõpuks kinnitame implantaatidele samal päeval ka hambad. Protseduuril on samad eelised nagu üksiku hamba puhul – saame vähendada kirurgiliste protseduuride arvu ning säilitada oma kudede kuju ja mahtu. Nii lüheneb märkimisväärselt raviaeg ja kulutused ravile on väiksemad. Suureks eeliseks on loomulikult esteetika, foneetika ja funktsiooni kohene taastamine. Patsient ei pea olema ilma hammasteta.
Ka hamba juure all oleva põletikuga tuleks enne tulla konsultatsioonile, et saaks õigesti ajastada hamba eemaldamist. Kiputakse kartma, et põletik jääb luusse alles, kui kohe implantaat panna, või haav nagu paraneks paremini ära ilma implantaadita. Selline arvamus ei ole põhjendatud, sest luu tuleb põletikukoldest puhastada, sõltumata sellest, kuidas ja millal hammast asendada. Haava paranemise protsessi see väike kruvi küll ei sega.
Vahetu hambaimplantatsioon – mida see tähendab?
Vahetu implantatsiooni all peetakse silmas protseduuri, kus ühe visiidi käigus eemaldatakse hammas või alles-
jäänud hambajuur, puhastatakse luu ja asetatakse kohe ka implantaat. Sinna saame vajadusel samal visiidil kinnitada juba ka ajutise krooni, näiteks esihamba puhul. Kui patsient tuleb kliinikusse hambaga, siis ta ka lahkub hambaga.
Miks vahetu implantatsioon on vajalik?
Kui hammas eemaldada, jääb luu sisse tühimik, mis ajaga kasvab küll pealtnäha kinni, aga mitte enam samas mahus. Eemaldatud hamba piirkonnas jääb luu madalam ja kitsam ning nii kõrval- kui ka vastashambad hakkavad defekti suunas nihkuma. Kui aga täita tekkinud tühimik kohe ära ja asetada sinna implantaat, ei saa luu maht kaduda. Lisaks saame sel moel säili -
tada ka igemejoone ja -kuju sellisena, nagu ta on oma hamba juures olnud. Ümbritsevate bioloogiliste struktuuride hoidmine on oluline nii hea esteetika, loomuliku välimuse kui ka funktsionaalsuse saavutamiseks. Kui laseme kudede mahul väheneda, tuleb see reeglina hiljem plastikatega uuesti luua. See omakorda tähendab pikemat ja kulukamat ravi. Vahetu implantatsiooniga pääseb patsient kolme kirurgilise töö asemel ühega ja lisaks on paranemine kiirem ja kergem.
Kas vahetu implantatsioon sobib
kõikidele ja kas asendada saab ainult üksikuid hambaid?
Iga patsient kogu oma anamneesiga on eriline ja kõiki juhtumeid tuleb
Mida patsiendid reeglina kardavad? Inimese loomuses on karta kõike uut ja tundmatut ning just sellepärast tulekski minna hambaarsti juurde ja lasta endale need protseduurid lahti seletada. Implantaadi paigaldus toimub tavalise kohaliku tuimestusega ja on patsiendile täiesti valutu. Ka taastumine vahetu implantatsiooni järel on vähem ebameeldiv kui lihtsalt hamba eemaldamise korral, sest viimasel juhul jääb suhu täitmata auk, mille puhtana hoidmine võib vahel päris pikalt keeruline olla.
Uue põlvkonna ravilahendused ei ole ammu enam kauged ja kättesaamatud. See on osa igapäevasest hambaravist. See tähendab mugavust, head enesetunnet ja laia naeratust kogu eluks! Naeratus on valik!
Rohkem infot leiad lehelt www.maxilla.ee.
Dr Tiina Saar„Ämblikuvõrgud“ jalgadel –esteetiline ilumure või tõsine tervisemure?
„Inimesed sooviksid, et veenilaiendeid saaks kuidagi „ära määrida“ või nende vastu tabletti võtta – kahjuks ei ole see võimalik,“ teab IdaTallinna Keskhaiglas veresoontekirurgiale spetsialiseerunud dr
Veronika Palmiste
Tekst: Triin Tisler
Veenilaiendid ehk varikoos on levinud probleem, mida esineb ligi 40 protsendil naistest ja 30 protsendil meestest. Ekslikult seostatakse nende tekkimist vananemisega, teadmata, et need võivad endast märku anda juba ka puberteedieas.
Ida-Tallinna Keskhaigla veresoonte kirurg dr Veronika Palmiste FOTO: ITK
Ennetada ei saa „Veenilaiendite näol on reeglina tegemist geneetilise eelsoodumusega sidekoenõrkusega, mis on oma olemuselt healoomuline. Samuti on see väga laialt levinud – mulle endale tundub, et tänavalt võetud kümnest inimesest üheksal suudaksin veenilaiendi mõnel jäsemel leida. Siit vastus ka ennetamise küsimusele – veenilaiendeid, mis on määratud, ennetada ei saa,“ sõnab Palmiste.
Varikoos võib avalduda erinevate raskusastmetena – lihtsamal juhul tekivad jalgadele peenikesed ämblikveenid, mida võib pidada esteetilist laadi probleemiks. Haiguse progresseerudes ilmuvad klassikalised veenilaiendid, võivad tekkida tursed ja nahakahjustused, mis võivad halvemal juhul viia halvasti paranevate troofiliste haavanditeni.
Kuigi ennetamine ei ole võimalik, saab iga inimene veenilaiendite tekkimist vähendada, vältides pikaajalist seismist ja istumist. Varikoosi teket soodustavad ka kaalutõus ja üleüldine vähene liikumine.
„Üksikutel juhtudel võib veenilaiendeid põhjustada nahakahjustus, mis näeb välja nahamuutusena sääre alumises kolmandikus siseküljel pruuniks läinud alana. Sellel kohal on tunda, et nahk on õhem ja sinna võib tekkida kergemini olmevigastusest defekt, millest kujuneb välja halvasti paranev haavand,“ räägib Palmiste. „Veelgi harvematel juhtudel võivad esialgu kosmeetilisena näivad veenilaiendid olla tegelikult seotud varasema süvaveenitromboosiga ning sellisel juhul ei tohi neid konkreetseid veenilaiendeid ka eemaldada.“
Veenilaiendeid, mis on määratud, ennetada ei saa.
Veenilaiendid võivad tekkida ka noorel inimesel
Esimene samm – küsi nõu „Kuna keegi ei eelda, et inimene peaks ise aru saama, kas tegemist on puhtalt kosmeetilise probleemiga või mitte, julgustan alati nõu otsima,“ julgustab Palmiste esmalt pöörduma perearsti või -õe vastuvõtule. „Populaarteaduslikus meedias leitav informatsioon veenilaienditest on siiski mõeldud lisalugemiseks neile, kes on oma haiguse kohta esmase konsultatsiooni juba saanud. Teistpidi tehes tekivadki kaheti mõistmised ja asjatu hirm oma tervise pärast.“
Juhul kui tegemist ei ole nahakahjustusega veenilaienditega, võiks
järgmise sammuna pöörduda veenikirurgi tasulisele vastuvõtule. Kuigi paljudele võib tunduda veenilaiendite eemaldamine endiselt üpris hirmuäratava protseduurina, leidub tegelikult juba mitmeid moodsaid ja üsna valutuid viise. Näiteks võib patsient pärast protseduuri kohe ka omal jalal lahkuda.
Veenilaienditega tegelemine on nagu restoranis toidu tellimine.
Imerohtu ei ole „Veenilaienditega tegelemine on nagu restoranis toidu tellimine – me kombineerime erinevaid võimalusi, arvestades patsiendi omapärade ja soovidega. Loomulikult on igal veenilaienditega tegeleval kirurgil oma eelistatud meetodid ja eelkõige on need eelistused seotud varasemate kogemuste ja tulemustega,“ sõnab Palmiste ning lisab, et kasutatavate meetodite valik on lai – alates skleroteraapiast kuni safenektoomiani ja selle analoogideni.
Skleroteraapia põhineb spetsiaalse ravimi süstimisel haigesse veeni, mis kõrvetab haiget veeni ja hiljem kaob
täielikult. Teiseks valikuks veenilaiendite ravis on safenektoomia ehk lahtine operatsioon, mille käigus eemaldatakse puudulik veen sondi abil.
Palmiste tõdeb, et inimesed sooviksid, et veenilaiendeid saaks kuidagi „ära määrida“ või võtta tabletti, mis probleemi kaotaks. „Kahjuks see ei ole võimalik,“ tõdeb ta ja lisab, et sageli otsitakse abi ka rahvameditsiini võimalustest, nagu näiteks kaaniravi, vihtlemine ja uriiniteraapia, mis samuti ei anna soovitud efekti. „Samuti tahetakse kasutada preparaate, mis kuidagi „tugevdaksid“ veeniseina, kuid mis samuti ei ole teadlikult tõestatud võimalus.“
Palmiste märgib, et erinevalt müüdist ei ole veenilaiend ja tromboos üks ja sama asi. „Kõige rohkem on kahju patsientidest, kes väga kardavad tromboosi ja arvavad, et see tekib veenilaienditest. See on samuti üks põhjus, miks peaks esmaseks konsultatsiooniks veenilaienditest vestluseks ikkagi pöörduma perearsti poole, et need eksiarvamused kiirelt ümber lükata.“
FOTO: SHUTTERSTOCKKõigerohkemonkahju patsientidest,kesväga kardavad tromboosi jaarvavad,etseetekib veenilaienditest.
Laseriga tätoveeringust priiks
Efektne tätoveering võib inimest kaunistada, aga mitte iga tätoveering pole õnnestunud otsus. Kui nooruse uljuses tehtud valik nüüd meelehärmi põhjustab, on hea teada, et tätoveeringu eemaldus ei ole tänapäevase tehnoloogiaga midagi võimatut.
Tätoveeringu eemaldamine laseriga ei ole sugugi ainus meetod, kuidas tätoveeringut helendada või sellest päris lahti saada, küll aga on ta neist kõige kiirem ja turvalisem. Laseri kõige suurem eelis on see, et temaga saab tätoveeringu eemaldada võimalikult täpselt ehk ümbritsevat nahka kahjustamata. Ja kuna nahakahjustus on minimaalne, on minimaalsed ka armide tekke oht ja taastumisaeg.
Nahakliinik Medemis jagab selgitusi, kuidas kaasaegse lasertehnoloogia abil kiiresti, armideta ja vähesema valuga tätoveeringust vabaneda.
Kuidas see toimib?
Kui tätoveeringut tehakse, viiakse tindiosakesed nahas nõelaga nn pärisnaha ehk dermise kihti. Keha immuunsüsteem liigitab need sissetungijateks ning püüab neist vabaneda, aga kuna tindiosakesed on suured ja sügavad, ei saa keha neist jagu ning tätoveering jääbki nahas kahjustamatult püsima. Tänapäevased tätoveeringu eemaldamise laserid lõhuvad need tindiosakesed aga pisemateks tükikesteks, millest immuunsüsteem saab kergesti jagu.
Tätoveeringu eemaldamine toimub selektiivse fototermolüüsi põhimõttel. Ülipeenelt häälestatav laser saadab tätoveeringu tooni ja sügavust arvestades kindlaks määratud laserkiired otse tindiosakeste pihta. Ümbritsevad koed ja naha pigmendiosakesed (nt päevitust tekitav melaniin) jäävad puutumatuks. Laserkiir absorbeerub värviosakeses, see kuumeneb ja puruneb ning keha immuunsüsteem teeb ülejäänu.
Hea teada!
Tätoveeringute eemaldamine laseriga on ainus võimalus, kuidas vabaneda tätoveeringust arme jätmata.
• Eemaldada saab nii tätoveeringuid kui ka näiteks kulmude püsimeiki, vajadusel saab tätoveeringuid ka korrigeerida.
• Kui eemaldad püsimeiki, võib pigment kasutatud värvipigmentide omaduste tõttu algselt isegi tumeneda, kuid järgmised protseduurid hajutavad ka need pigmendiosakesed nagu tavalisegi tätoveeringu eemaldamisel.
• Tavaliselt läheb vaja vähemalt kolme protseduuri, vahel ka viit-kuut või rohkemat protseduuri.
Iga järgmise protseduuriga lõhustatakse uusi tindiosakesi, nii et tätoveering muutub iga korraga heledamaks. Pärast protseduuri kannavad valged verelibled lümfisüsteemi kaudu värviosakesed kehast välja, nii et hajumine toimub lõplikult mõne päeva jooksul pärast protseduuri.
Milline on sobiv kaasaegne tehnika?
Tätoveeringute eemaldamiseks kasutame Medemises laserit Fotona Starwalker. Selle eeliseks on eelkõige väga laiad seadistuse võimalused, mis võimaldavad efektiivselt ja turvaliselt eemaldada ka keerulisemaid mitmevärvilisi tätoveeringuid. Mitu lainepikkust ja nn Q-switched lasersüsteem lubavad saata väga lühikese valgusimpulsi otse läbi naha pealiskihi sügavamale dermisesse, kus see imendub ainult valitud pigmendis ning jätab kahjustamata teised koed. Laseri eeliseks on väga
ühtlane, võimas ja lai kiir, millega saab korraga töödelda suuremat ala. Kui enamik lasereid saadab ühe laserimpulsi nanosekundi jooksul, siis Starwalkeri laserkiir on jagatud ühe nanosekundi jooksul viieks nii-öelda võimsustipuks, millest igaüks kestab pikosekundi, aidates laseril lühema aja jooksul sügavamale tungida.
Uudisena kasutame hetkel Eestis ainsana FracTAT®-i tehnoloogiat. Selle abiga tehakse enne tätoveeringu eemaldamist naha sisse mikroaugukesed, mis toimivad hilisemal lasertöötlusel nahasisese rõhu maandajana. Nii saame töödelda ka väga sügavaid tätoveeringuid, kergendada ja kiirendada pigmendiosakeste eemaldumist ning väheneb ka kõrvalmõjude ja nahakahjustuste oht. Milline meetod täpselt valitakse, otsustab esteetilise meditsiini spetsialist tätoveeringu värvi, sügavuse, värvainete koostise, patsiendi vanuse, soo ja tervisliku seisundi järgi.
Kuidas tätoveeringu eemaldamiseks valmistuda?
Eemaldamisele mine terve ja söönuna. Olgugi et reklaamid lubavad eemaldada tätoveeringut valuvabalt, on see tegelikkuses päris ebamugav. Tunne on selline, nagu hõõruks kustutuskummiga intensiivselt vastu nahka – kes nimetab seda ebamugavaks, kes valusaks. Valuvaigistit pole siiski enamasti vaja, sest laseri töö kestab väiksema tätoveeringu puhul ainult minut või paar, suurema puhul kuni 20 minutit.
Protseduur ei pruugi olla esteetiliselt meeldiv. Võib tulla natuke verd, võivad tekkida villid. Kui tätoveering on karvasel nahapinnal,
võid tunda natuke kõrbelõhna ning karva pigment võib muutuda valgeks. FracTAT®-i protseduuriga kaasnevad heliefektid – iga kord, kui laser naha sisse augukesed tekitab, laseb ta kuuldavale äkilise plaksatava heli, mis sõltuvalt tätoveeringu toonist ja asukohast võib olla päris vali. See kõik on normaalne! Karta ja ehmuda pole vaja, see kõik käib asja juurde. Mitmevärvilise tätoveeringu eemaldus on kallim. Eri värvide eemaldamiseks on vaja natuke erinevat tehnikat. Ühevärviline must või tume tätoveering on eemaldamise seisukohalt kõige lihtsam. Kõige keerulisemad ja kallimad värvid on taevasinine ja roheline, sest nende jaoks on vaja kulumaterjale ja eritehnoloogiat. Mitmevärviline tätoveering on keeruline ka seepärast, et töötlemiste arv kasvab – pead sama tätoveeringut üle tegema kahe korra asemel näiteks neli korda, iga kord erineva lainepikkusega. Nahk tätoveeringu all peab olema terve. Kuna lasereemaldus on nahale igal juhul traumeeriv, teeme seda ainult tervele nahale. NB! Kui tätoveeringu sees on sünnimärke, tuleb kindlasti lasta dermatoloogil need üle vaadata! Medemises on dermatoloog kohapeal olemas, broneeringut tehes tuleks sellest soovist kindlasti teada anda. Ole valmis, et vaja läheb mitut protseduuri! Esimesel tätoveeringu eemaldamisel lõhustub alati kõige enam pigmenti, iga järgmise korraga pisut vähem. Kui oled juba neli-viis protseduuri läbinud, võiksid jätta sisse väikese pausi ja aastakese või vähemalt pool oodata. Kuna tätoveeringu pigment on selleks ajaks juba lõhustunud, suudab keha seda juba ka ise eemaldada ning teeb seda tasapisi niigi. Võimalik, et kui maldad veidi oodata, polegi sul rohkem protseduure vaja.
Allikas: Medemis Clinic
Elektrilise hambaharja eelised võrreldes manuaalsega
Küsimustele vastab
Maxilla Hambakliiniku
hambaarst Dr. Liina Viksi.
„Kõigeparemtagasisideonsee,kuipatsiendidonhakanud Sonicare’ikasutamakahevisiidivahepeal–erinevusonniiilusti näha,” räägib hambaarst Dr. Liina Viksi.
Mis on siisikkagi elektriliseshambaharjasnii erilist, mida käsihambahari eitee?
•PhilipsSonicare’ielektrilinehambahariteebüle60000 harjaliigutuseminutis,mistagabülimalttõhusapuhastuse. Manuaalsehambaharjagakulubsamatulemusesaamiseks kordades rohkem aega.
•Patenteeritudsonic-tehnoloogiapuhastab hambaidpõhjalikult,onigemetelehell jaaitabennetadamitmeidprobleeme suuõõnes.
•Sonic-vibratsiooneikahjustaigemeid.Võibjulgeltkasutadaortodontilisteaparaatidega.Sobibideaalselt igapäevaseks hambapesuks.
•Sonic-vibratsioonstimuleeribigemete vereringet.
•Programmkestabkindlaaja,mistagab soovituslikustpesemisajastkinnipidamise.Lisaksintervall-taimer,misaitabtagada ühtlase puhastamise üle kogu suu.
•Vibratsioontekitabsuusvedelikuringluse,misaitab puhastada igemetaskuid ja hambavahesid.
•Kliiniliseduuringudontõestanud,etSonicarepuhastabkuni 10korda pareminikuimanuaalne hambahari.
Mis on PhilipsSonicare’i mudelite erinevused? Missugust teie soovitate?
KõikidelPhilipsSonicare’ihambaharjadelontäpseltsama põhiprogrammjaliigutustearv.Erinevusonprogrammideja lisatarvikutearvus.Valikutegemiseltulekslähtudaendavajadustest!
Erinevadprogrammiderinevatelevajadustele: Kuionkombeksliigakõvasti harjata, valida kindlasti survesensoriga mudel. Kuiigemedontundlikudjapõletikulised,siis programmi„GumHealth“jaUV-puhastuskambriga (hambaharjapeade desinfitseerimiseks).
•Kuitarbiteigapäevaseltpigmendirohkeidaineid,nagunäiteksmustkohv,mustteejatubakatooted,soovitaksprogrammiga„White“mudelit,misaitabpareminihammastelt pigmenti eemaldada.
•Kuisuuontundlikum,siiskasprogrammiga„Sensitive“või intensiivsuse reguleerimise võimalusega mudel.
•Kuisuustekibpaljuhambakivi(vajabeemaldamistkord kvartalis),soovitaksprogrammiga„Polish“võiintensiivsuse reguleerimise võimalusega mudelit.
•Täiskasvanuteäpigamudeleidsoovitaksjuhul,kuipatsient eisaaomahambaidühtlaseltpuhtaksvõiteismelistele,et kujundada parimad hambapesuvõtted.
Kas elektrilise hambaharjaga harjumine on kerge?
•Patsientidesuutundlikkusonerinev. Esimestelpesukordadel võibvibratsioonollaveidikeharjumatuvõikõditada,aga üldiselt see kaob mõne pesukorraga.
•Sonicare’ihambaharjadelonpeal„Easystart“–esimese 14kasutuskorragaintensiivsuskasvab,etolekslihtsamuue hambaharjaga harjuda.
Kuitihti peab otsikut/harjapead vahetama ja kuidasneid valida?
•Otsikutpeabvahetama,nagutavahambaharjapuhulgi,iga kolme kuu järel.
•Lisaksonigalotsikulpealindikaatorharjased,millevärvi tuhmumiselonaegotsikutvahetada.Enamikelmudelitelon otsiku vahetamise andur.
•Otsiktulebvalidaendasoovidejärgi!Kasonmugavam pestastandard-võiminisuurusega?Kaspehmetevõiekstra pehmeteharjastega?Kasonmõnieripära–pigment hammastel,tundlikumsuu,ortodontilisedaparaadid?Kõigi vajaduste jaoks on Sonicare’il harjapead olemas.
•Lasteleoneraldiotsikudvanustele3+ja7+.Lastele soovitaksalatipigemväiksemat3+vanuselemõeldud harjapead – sellega pääseb suus mugavamalt liikuma.
Rohkem infot e-poes: shop.meditsiinigrupp.ee
TASUTATRANSPORT!
•KõikPhilipsSonicare’iharjapeadsobivadkõigileSonicare’i hambaharjadele.
Kuivanalt võib alustada elektrilise hambaharjaga pesemist?
•Tootjapoolne soovitus on alates 3. eluaastast.
•LasteleoneraldimudelSonicareforKids,millelonväiksem amplituudehkõrnemintensiivsus.Eraldiprogrammidon vanustele3+ja7+,etharjasedliiguksalatitäpselthammaste arengutarvestades.Saabkasutadakoosäpiga,etmuuta lapse hambapesu õpetlikuks ja lõbusaks.
•Täiskasvanuteharjalevõibüleminnaalates12.eluaastast. Liiga tugevaks jääb ka programm„Sensitive“.
Mis on Philips Sonicare’i eelised teiste turul olevate elektriliste hambaharjade ees?
•Ainulaadsesonic-tehnoloogiaeelisonparempuhastamine tänusuureleliigutustearvule,ollessamaspehme hambaemaililejaigemetele.Tänuvedelikuringlusele paremigemetaskutejahambavahedepuhastamine.Aitab stimuleerida igemete vereringet.
•PhilipsSonicarepõhinebkliinilisteljalaboratoorsetel uuringutelkoostööshambaarstidega.SoovitatudEesti Hambaarstide Liidu poolt!
Mida olulist tuleks veelsilmaspidada?
•Heaonmadalaabrasiivsusegajailmavahuaineteta hambapasta.
•Hambaharjapuhastadajakuivatadapärastigatkasutuskorda, kindlasti pöörake tähelepanu ka otsiku kinnituskohale.
•Harjatatulebpehmeltjaaeglaselt,käiesülekõikhammaste pinnad.
•KindlastieiasendaSonicarehambaarste,kuidmuutes hambapesuefektiivsemaks,võitevajadavähemhambaraviprotseduure.
Kokkuvõtteks–kuiotsiteelektrilisthambaharjaigemetetervise parandamiseks,hammasteltpigmendieemaldamiseks,efektiivsekshambakatueemaldamiseks,siisPhilipsSonicarehoolitsebteienaeratuseeest!Igapäevanehambapesumuutub kiiremaksjaefektiivsemaks.Säravamnaeratusannabjuurde enesekindlust!
Kümme aastat nooremaks laserprotseduuri abiga
Iga järgmine eluaasta toob kaasa rohkesti uusi teadmisi, taipamisi, nii õnnelikke kui ka õpetlikke momente. Sageli ei soovitagi olla enam kümme või enam aastat noorem, sest tagasi vaadates mõistetakse, et just praegune hingeküpsus ja kogemuste pagas on väärtuslikum kui noorema ea tormakus, kannatamatus ja väljakujunemata maailmapilt. Küll aga hakatakse igatsema varasemat vitaalsust, tervisemuredest vaba igapäevaelu ja oma nooruslikkusest pakatavat siledat, säravat nahka.
„Nahk hakkab vananema juba sünnihetkest alates,“ on naljaga pooleks vastanud inimeste küsimusele, millal täpsemalt võiks naha vananemisprotsessid alata, juhtiv laserkirurgia ja kontuurplastika spetsialist Eestis, LaserMedi kliiniku doktor Sergei Sarap. „Naha nähtavamad vananemisprotsessid saavad alguse ajast, mil keha hakkab kollageeninimelist valku enam lagundama, kui juurde toota suudab. Kollageen on üks keha peamisi luude, lihaste, liigeste ja sidekoe ehitusvalke, mis tagab ka naharakkude pideva uuenemise, aidates ühtlasi nahka pingul hoida. Samuti mängib kollageen olulist rolli haavade paranemisel. Esimesed vananemise tunnused olenevad suuresti geneetilistest eripäradest, ent ka elustiilist, sest kollageeni vähenemist kiirendavad nii rohke päikesekiirgus, vähese toiteväärtusega dieet kui ka ebatervislikud harjumused. Esimesed naha vananemise tunnused võivad ilmnema hakata
alates 25. eluaastast,“ võtab vananemisprotsesse kokku doktor Sarap.
Kuidas oma näonahale noorus tagasi tuua?
Kui kollageeni tootmine väheneb ja näonaha välimus ei paku enam rõõmu, sest märgatavad kortsud, alla langenud silmalaud, pigmendilaigud, nahamoodustised või ka mõned armid häirivad, on vaja välist abi. Eeltoodud murede lahenduseks ja defektide eemaldamiseks on kõige efektiivsemaks ja ohutumaks vahendiks lasermeditsiini tehnoloogiad, milleks on LaserMedi kliinikus CO 2-laser. Tänu laserkiirguse punktmõjule ja ülisuurele võimsusele, aga samuti tänu lühiimpulsi tehnoloogiatele stimuleeritakse rakkude eneseregeneratsiooni kuni 4 mm sügavusel naha pealispinnast. Protseduure teeb doktor Sarap, kes on laserkirurgias Eestis üks kauem tegutsenud ja pädevamaid arste, olles protseduure teinud juba 1990. aastast. CO2-laseraparaadil on mitu režiimi ja
kombineerimisvõimalust ning koostöös doktoriga leitakse alati personaalne ravikava.
Milliste murede korral on abi leitud?
Dr Sarapi sõnul on paari sõnaga keeruline kokku võtta kogu oma 20-aastast kogemuste pagasit, kuid lasermeditsiinist on abi saanud nii noored, kellel on olnud tõsised aknearmid, kui ka vanemad inimesed, kellel on tekkinud häirivalt suured pigmendilaigud. Toimivaid lahendusi on leitud vanusest sõltumatute probleemide osas üle terve keha: nahamoodustised, sünnimärgid, armid, sealhulgas sünnitusega kaasnenud venitusarmid nahal. Suurem osa klientuurist on inimesed, kes peavad oluliseks teha iga paari aasta järel nahka uuendavaid ja värskendavaid protseduure, kuna nad soovivad ergutada sügavamate nahakihtide rakkude elusärtsu ja vältida seda, et pealmised, laisaks muutunud kihid lubavad kortsudel saabuda. Kuna tulemused püsivad kaua, siis võib korduvprotseduuride juurde tagasipöördumine vastavalt geneetilistele eripäradele võtta aega aastaid – ühel dr Sarapi Rootsist saabunud kliendil kulus vahepeal lausa seitse aastat. Tookordne ravi seisnes tugevate armide ravis.
Dr Sarap toonitab, et laseriga tehtud protseduurid on väga tõhusad, aga nende efekt võib olla näha alles poole aasta või aasta pärast. „See ei ole kindlasti kiirete tulemustega meetod, vaid nõuab pikemat planeerimist. Samas on tulemus ka püsivam.“
Millega peab enne protseduuride tegemist arvestama?
Laserprotseduur on vastunäidustatud onkoloogiahaigetele, rasedatele ning imetavatele emadele, südamestimulaatori kandjaile ja ka ägedate põletikhaiguste korral. Samuti peab olema ülevaade võimalikest allergiatest. On eriti oluline, et kõik kliendid teaksid täpselt, mida nad enne ja pärast protseduuri tohivad ega tohi teha. Näiteks on kaks nädalat enne laserlihvimist keelatud päevitamine ja tõsisema protseduuri puhul tuleb mõni päev varem manustada ravimeid, mis pärsivad võimalikke tüsistusi. Mõningail juhtudel ei tohi pärast protseduuri lausa kuus kuud päikesevanne võtta. Kõigest sellest teavitatakse kliente personaalsel kohtumisel enne protseduure.
Kui tunned, et su peegelpilt ei soovi sinuga enam nii tihti kohtuda, siis uuri võimalusi LaserMedi kliiniku kodulehel kontaktide alt.
www.lasermed.ee info@lasermed.ee
+372 640 4022
Tegevusloa number L05109
Kui kõndimine teeb valu
Ebamugavust või isegi valu jalalabades, põlvedes, puusades ja seljas võime tunda nii kõndides, joostes, seistes kui ka lihtsalt puhkeolekus. Miks see nii on ja kuidas olukorda leevendada?
Tekst: Vsevolod Švarikov, Reio Vilipuu Taastusravikliinik Fotod: Taastusravikliinik
Erinevate jalavalude põhjusteks võivad olla näiteks
ülekoormus tööl või treeningutes, kaasasündinud jalgade eripärad, ealised muutused, muutused jalavõlvides, kannaosas, liigestes ja mujalgi. Tihti küll kurdetakse jalavalu üle, kuid ei mõelda näiteks sellele, et kitsad ja pigistavad jalanõud panevad jala anatoomiliselt ebasoodsasse asendisse, mis vähendab verevoolu ja suurendab vigastuse või deformatsiooni tekkimise tõenäosust.
Alateadlikult ja vahel ka teadlikult hakkame valu vältimiseks enda kõndi muutma. Nii nagu kingas olev väike kivi paneb meid ebamugavuse vältimiseks muutma jala asendit või sammu pikkust, teeme seda ka siis, kui tunneme valu kannas või jäikust pikivõi ristivõlvi osas.
Meie jalavõlvide kuju määravad paljud tegurid, näiteks geneetika, jalatsid, elustiil, sport jne. Treeningud, elustiili muutmine ja tallatoed võivad parandada jala- või hüppeliigese sümptomeid või valu ning liikumiseks olulist stabiilsust ja tasakaalu. Vaatamegi lähemalt, mida kujutab endast inimese samm, mis meie kõndi mõjutab ning mida teha, kui liikumine toob rõõmu asemel valu ja ebamugavust.
Iga inimese kõnnak on individuaalne
Sammu pikkus ehk kõnnitsükkel on kõikidel inimestel kergelt varieeruv. Normaalsest kõnnitsüklist kõrvalekaldumiste põhjuseks on tavaliselt erinevad vigastused, mistõttu liikumine nõuab enam pingutust, sest häirunud on õige lihasjõu kasutus, tasakaal, tunnetus ja koordinatsioon. Sellisel juhul peaks otsima abi, et selgitada välja muutuse põhjused.
Digitaalse jalataldade koormus- ja kõnniuuringu tulemusi ja muutust saab ajas võrrelda, selle põhjal tellida vajadusel eritööna valmivad tallad ja alustada tõhusate harjutustega.
Kõndimise ajal me ei mõtle, kuidas me täpselt seda teeme, aga kui teeme seda enda keha jaoks valesti, annab see peagi tunda. Üks viis kõnni erinevatele osadele mõelda on jälgida jalaga toimuvat ühes tsüklis. Kõnnitsükkel koosneb toefaasist ja hoofaasist. Toefaas on aeg, mil jalg on maas. Tavalise kõnni puhul liigume me pärast kannalööki amortisatsioonifaasi, milles toimub keharaskuse viimine toejalale. Ühel jalal olev kogu keha raskus jaotatakse maksimaalsele pinnale –kand, jalalaba välimine külg ja osaliselt eesmine päka osa –, saavutades lõpuks kesktoefaasi. Lõpptoefaasis toejala kand eemaldub maapinnalt ja keharaskus siirdatakse jala eesosale äratõukeks, mille puhul kogu keha raskus on nagu ka kannalöögi puhul väikseimal pinnalaotusel. Seega äratõukejõud ja lisanduv suur punktkoormus on läbi ristivõlvi kantud enamasti varvastele (eriti suurele varbale) ja päkaosa liigestele.
Hoofaasis on üks jalg maas ja teine õhus. Õhus olev jalg läbib eelhoofaasi, mil varbad eemalduvad maapinnalt, alghoofaasi ajal on pärast varvaste vabastamist jalad kohakuti, keskhoofaasis on säär vertikaalne ja lõpphoofaasile järgneb vahetult uus kannalöök.
Mis kõndi mõjutab?
Kõnnitsükli analüüs on vajalik selleks, et vaadata kõike eelnevat osadena ja leida probleemsed kohad ning hakata positiivses suunas muutuseid suunama. Tallatoed on abivahendid, mis toetavad ja joondavad jalavõlve, alajäsemeid (põlved, puusad, vaagen) ning alaselga. Nii takistatakse jalalaba deformatsioonide progresseerumist, parandades jala funktsiooni ja vähendades või kõrvaldades valu ja sümptomeid.
Neli igapäevaselt käsitlust leidvat teemat on:
muutunud jalalabade tundlikkus diabeetikutel;
tallaalune jäikus / kannavalu (plantaarfastsiit);
kõrge võlviga jalalaba; funktsionaalsed lampjalad lastel.
Diabeedi põdemine suurendab mitmesuguseid jalgadega seotud riske, mis võivad muutuda tõsisteks tüsistusteks. Õige on taldade tundlikkuse vähenemisel võimalikult varakult punktkoormust vähendavate õigete tallatugede ja õigete jalanõude kandmine, et vältida tallaaluste haavandite teket.
Tallaalune jäikus ja kannavalu (plantaarfastsiit) või juba tekkinud luukida ehk kukekannus põhjustavad tugevat valu kõndimisel. Jäikus talla all võib olla põhjustatud valedest jalanõudest, liialt tugeval pinnal käimisest, ülekaalust, seisvast tööst.
Tavaliselt on valu tugevam hommikul ja pärast liikumist leevendub. Leevendamiseks on olemas väga erinevad tallatoed spetsiaalsete pehmendavate tsoonidega ja toepindadega, mis maksimaalseid punktkoormuseid vähendavad. Siingi saab kiirema tulemuse lisaks harjutusi tehes.
Liigselt kõrgete võlvide tõttu pannakse eriti suur koormus pöia eesosale ja kannale kõndimisel, jooksmisel ja seistes. See võib põhjustada valu ja ebastabiilsust jalalabades, hüppeliigestes, põlve- ja puusaliigestes. Tekkida võib see igas vanuses ja võib olla ka kaasasündinud. Lahenduseks on siinkohal sobilikud kõrget jalavõlvi toetavad eritööna valmistatud või standardsed tallatoed. Parimaks tulemuseks lisada juurde terapeutilised harjutused ja kudede süvakäsitlus.
Lapse funktsionaalse lampjalgsuse esialgsed ravivõimalused hõlmavad eelkõige igapäevaste tegevuste muutmist ja harjutuste tegemist ning korralike jalanõude ja tallatugede valimist, millel esmane rõhk on kannaosa stabiliseerimisel.
Jalgade tervisele tasub tähelepanu pöörata, sest see tagab läbi aktiivse liikumise üldise hea tervise.
Treeningprogramm ja sisetallad võivad suurendada jala tugevust, jõutaluvust, kontrolli ja tasakaalu.
Jäikus talla all võib olla põhjustatud valedest jalanõudest, liialt tugeval pinnal käimisest, ülekaalust, seisvast tööst.Taldade toorikuid peab talla ja jalanõu vahel parima kontakti saavutamiseks jalanõu liistu järgi tihti kohandama.
1 pudel (125 ml) = 300 kcal/18 g 1 pudel = 20% päevasest soovitusest
OKTOOBER Benu apteekides -15%*
OKTOOBRER ja NOVEMBER e-poes: ravitoit.ee -15%*
*15% soodustus kehtib Nutridrink Proteinile, Cubitanile ja NutriKid MF-ile
UNETUS teeb paksuks ja depressiivseks
Kuidas on nii, et kui aega jääb millegi tegemiseks puudu, siis võetakse see üsna mõtlematult kohe une arvelt? Miks peame und nii ebaoluliseks, kuid söömist ja sporti hindame? Seda isegi olukorras, kus me teame, et unest sõltub meie tervis, kehakaal ja vaimne tasakaal. Rõhutame siis veel kord üle: vähene magamine, lühikene uni teeb paksuks ja depressiivseks.
Tekst: Martin Hanson Foto: Shutterstock
Üle 50% inimestest ei ole enda unehäiretest teadlikud. See on eriti ohtlik, kuna uni on inimese jaoks sama oluline ja vältimatu nagu hingamine, vee joomine ja söömine, sest une ajal taastuvad olulised kehafunktsioonid. Sellepärast muutubki üldine enesetunne kehvaks, kui unetunde ei ole öösel piisavalt ja halb unekvaliteet mõjutab oluliselt nii füüsilist kui ka vaimset tervist. Unehäirega inimestel on suurem risk haigestuda depressiooni ja neil võib esineda kontrollimatut isu.
Depressioon
Uuringud toovad välja, et mitte unetus kui häire ei tekita depressiooni, vaid unetusega kaasnev unepuudus on see, mis muudab meie keha nõrgaks ja viib depressioonini. Kui varem arvati, et unetus on pigem depressiooni üks sümptomeid, siis uuemad uuringud näitavad seda, et kui unetusega eraldi ei tegeleta, areneb see eraldiseisvaks häireks ja võib süvendada ning säilitada depressiooni.
Unepuudus on inimesele kurnav ja inimesed hakkavad piirama oma päevaseid tegevusi: raske on tööl käia, nad ei suuda keskenduda ja selle tõttu tunnevad end halvasti –väga sarnane depressiooniga võitleva inimese seisundiga. Sageli ongi need sümptomid ja käitumisviisid omavahel põimunud. Unetusega kaasneb ka tugev muretsemine unetuse üle ja see mõjutab veelgi meeleolu. Tegemist on keerulise üksteist tingiva põhjuste nõiaringiga, mida inimene tihti ise ei
näe ega märka. Seega on mõnikord kasulikum alustada psühhoteraapias uneprobleemi lahendamisega, mitte depressiooni lahkamisega, sest une korrigeerimise suhtes võivad inimesed olla vastuvõtlikumad ehk avatumad.
Pekk kõhul Adelaide’i ülikooli teadlaste sõnul suurendab häiritud uni ka inimese emotsionaalset reaktiivsust. See tähendab, et aju ei oska enam teha
„õigeid valikuid“, sest aju ei puhanud öö jooksul välja. Väsinud aju proovib aga nüüd inimese tuju parandada ja hakkab mõjutama keha opioidergiliste, dopamiinergiliste ja serotonergiliste süsteemide kaudu. Tulemuseks on see, et inimene ei söö nii palju puuja köögivilju, kui peaks.
Seost väheste unetundide ja suurenenud kehamassiindeksi (KMI) vahel on tõestatud mitmetes suurtes rahvastiku-uuringutes. Eriti just Ameerikas. Näiteks 15 aastat kestnud Wisconsini uneuuringus osales 1024 vabatahtlikku. Uuringu tulemused olid ühesed: kõrgem KMI ja lühem uneaeg on omavahel seotud. Vähene uni (me räägime siin viiest tunnist või vähemast) seostus 15,5% madalama leptiini- ja 14,9% kõrgema greliinitasemega. Muutused nende hormoonide tasemetes põhjustavad tõenäoliselt söögiisu suurenemist ja see on ka põhjus, miks inimene läheb paksuks.
Uni kui vaimne vitamiin Kuigi võib tunduda, et une ajal ei toimu kehas ega ajus suurt midagi, siis tegelikkuses tegeleb aju sel ajal mitmete kvaliteetseks eluks vajalike protsessidega. Näiteks toimub une ajal mälestuste salvestamine pikaajalisse mällu. Kui une kvaliteet või sügavus on häiritud, siis on tõenäoline, et ühte või mõlemat unefaasi jääb vajaka ja sellest tulenevad ka meie igapäevased mäluprobleemid. Lisaks salvestussüsteemi töö häirimisele mõjutab unepuudus mälu ka tähelepanuprobleemide tekkimise kaudu.
Teine oluline valdkond, mida uni oluliselt mõjutab, on emotsionaalne toimetulek. Jällegi võib juba üksikute ebakvaliteetsete ööde tagajärjel märgata selles vallas muutusi. Unepuudus kipub võimendama eelkõige negatiivseid emotsioone, seega pärast magamata öid esineb sageli tavapärasest enam ärrituvust, kurvameelsust ja ärevust. Need muutused tulenevad osaliselt juba eelmainitud kognitiivsetest probleemidest – kui me ei suuda efektiivselt mõelda, siis ei suuda me ka efektiivselt probleeme lahendada.
Unehügieen
Selleks et uni oleks hea, seda oleks piisavalt, on vaja jälgida üsna loogilist unehügieeni reeglistikku: mine magama alati samal ajal, ära tegele millegi väga erutavaga tund-poolteist enne uinumist, lisaks sellele tee tuba pimedaks, lase sellesse värske õhk ja vaata, et temperatuur oleks sobilik. Nüüd vaata üle voodi ja tekid-padjad, et need aitaksid unele ja magamisele kaasa.
Loomulikult jäta kogu elektroonika magamistoast välja ja pigem loe enne magama minekut. Veel tasuks vaadata üle, mis asendis magatakse, näiteks norskamise vastu aitab, kui tõsta voodi peatsi kallet 5 protsenti. Ning siis veel niiskus: ostke omale niisuti ja une kvaliteet läheb kolm astet ülespoole.
Magage hästi ja elate hästi!
Allikad: Alkeemia, Tervisegeenius, Pere ja Kodu, Hea Une Keskus
Kas sina tead, milline on su tervis 1o–2o aasta pärast?
„Lapsevanemal algab laste sünniga uus ajajärk. Esimene tütar sündis, kui olin 39. Teise tütre sünni ajal olin 41. Lastega koos käimine annab elule uue tähenduse, ajale varasemast erineva perspektiivi,“ kõneleb ettevõtja
Kuldar Gil (49)
Tekst: Kari Jalakas
Foto: Tiina-Liina Uudam
Minu põlvkonna inimesed on harjunud terviseprobleemidega tegelema, kui sümptomid on minevik ja tagajärjed peegelduvad süvenenud tervisemures. Traditsioonilise meditsiini poole pöördumine näib meetmena üksnes keeruliste tagajärgede lahendamiseks. Kõik kergemad kaebused parandavad töö ning aeg ise. Selline arusaamine on tervist kahjustav. Olen sama meelt teadlastega, kelle sõnul peitub parema tervise võti ennetavas meditsiinis, kus hinnatakse erinevate analüüside põhjal inimese võimalikke terviseriske tulevikus, asudes neid ennetama täna. See valdkond on ülemaailmselt teinud läbi suure arengu ja teaduspõhiste võimekate tulemustega muutumas kättesaadavamaks igaühele,“ tõdeb Kuldar. „Tervise eest hoolt kandmine on sarnane ettevõtlusega. Nagu ettevõtluses, on tervisliku seisundi perspektiive võimalik hinnata ja kujundada.“
Elustiilivalikud
Kuldari enda lähikonnas juhitakse Eesti revolutsiooni onkoloogiliste haiguste täppisennetuses. Nii sündis tema jaoks teadmine ennetavast meditsiinist kui uuest suunast traditsioonilise meditsiini kõrval. Kuidas elada nii, et elu oleks täis elu, sõltumata vanusest.
„Adusin väga emotsionaalselt parima sõbra, minust kümmekond aastat vanema, eluterve mõtlemisega inimese öeldut: „Tähistame sünnipäevi ja uued numbrid tulevad vanusele ette, aga mitmeid jõule veel oma lähedastega koos saame veeta?“ Selline küsimus raputab. Iga kord, kui kuuled ja loed, kuidas taas on näiliselt täies elujõus
inimene sattunud raskes seisundis haiglasse või lahkunud,“ räägib Kuldar.
„Kuuleme pidevalt jutte sellest, kuidas tuleb astelpaju ja õuna süüa, eriti hea, kui veel samal ajal liikuda.
See on õige ja proovin seda nii hästi teha kui võimalik, aga kahjuks ei usu, et saan toidusedelilt kõik vajaliku kätte. Ma ei oska porgandile peale vaadates mõõta selles sisalduvate vajalike ainete ja vitamiinide kogust organismile või
kui palju on minu organism võimeline porgandis saadavast kasulikust valikust omandama.“
Põhjalikud geenitestid
Nii jõudiski Kuldar abikaasa suunamisel
Eesti esimesse Happy Aging meditsiinikliinikusse, mis läheneb tervisele sootuks teisiti, kui seni harjunud ollakse: „Maailmas tehakse ennetavas ja personaalses meditsiinis suuri
Happy Aging meditsiinikliiniku arst Kerli Luks: Eesti on astunud suure sammu preventiivse meditsiini valdkonnas
Oleme hakanud mõtlema sellele, kuidas hoida organismi noorena ja elada kõrge vanuseni nii, et aastad oleksid täis elu ja kulgemine kõrgema vanuseni oleks samaväärse kvaliteediga kui noorena. Ka Kuldarile tegime esmalt põhjaliku diagnostika, et saaksime läheneda tema tervisenäitajatele ja elustiilivalikutele personaalselt. Oluline on välja selgitada organismi düsbalansid ning mis on organismi hetkeolukord. Meie missioon on arendada ja pakkuda inimesele tervena elamist ja tervist andvat teaduspõhist meditsiini.
arenguhüppeid. Saadakse aru ka sellest, et keskendumine haiguste ennetamisele on palju kuluefektiivsem kui hilisem sümptomipõhine ravi.“ Perekond kinkis Kuldarile sünnipäevaks meditsiinikliiniku geenitestid, mis avavad täiesti uue peatüki tervisest, selle tugevustest ja nõrkustest. „Sain teada, millised on mu pärilikud eeldused ja soodumused, ehk suuna, kuidas veelgi teadlikumalt tervisliku eluviisi poole liikuda.
See on ulmeline, kuhu tänaseks on personaalmeditsiin ja diagnostika oma võimalustega arenenud. Mul tekkis teaduspõhistest andmetest selge arusaam, milliseid antioksüdante, vitamiine ja mineraalaineid mu organism vajab, et enneaegne vananemine eemal hoida.“
Imbalansside tasakaalustamine Igasugune puudus või tasakaalu puudumine põhjustab meeleolus, töövõimes ja elukvaliteedis märgatavat langust, mis pikema perioodi kestel võib kutsuda esile soovimatuid haigestumisi.
„Geenitestide tulemused võimaldavad seda ennetada või juba tekkinud imbalansse tasakaalustada, nii nagu just minu kehale sobib. Käin personaalse teraapiaplaani alusel saamas IV-infusiooniteraapiaid, ehk vajalikud ained, antioksüdandid ja vitamiinid, mis mu kehast puudu on, manustatakse veenisiseselt. Minu jaoks on oluline, et vananemine ei oleks uute haigussümptomite lisandumine. Vananemine on normaalne, aga meil on võimalused ja meditsiin, mis sellele täiesti uue tähenduse annavad,“ on Kuldar tänulik võimaluse eest, mille preventiivne personaalmeditsiin Eestisse toonud on.
See on ulmeline, kuhu tänaseks on personaalmeditsiin ja diagnostika oma võimalustega arenenud.