Disain (kevad 2021) by Delfi Meedia

Disain Interjöör & arhitektuur

Villa luksusliku lustiga Rikkalik maksimalism Maarja Gustavson: moodsa aia trendispikker ISSN 2674-1601

KEVAD 2021

HIND: 4,99

Jõulise betooni ajatu ilu

Sisearhitektid: kuhu liiguvad sisustustrendid?

140 aastat Iittala disainiilu

Saunaahi Saunaahi Saunaahi Kuura 1 Kuura 1 Kuura 1

Saun

Tallinna Stuudio Pihlaka 1a, Tel 655 5486 Tartu Stuudio Raatuse 68, Tel 744 2022

Stuudio Pihlaka 1a,1a, Tel Tel 655 5486 Tallinna Stuudio Pihlaka 655 5486 Saun SaunTallinna Tartu Stuudio Raatuse 68,68, Tel Tel 744 2022 Tartu Stuudio Raatuse 744 2022

Hea kaaslane Hea kaaslane Hea kaaslane kogu eluks! kogu eluks! kogu eluks!

Kaminahi Kaminahi Kaminahi Raita Raita GrafiaGrafia Raita Grafia

Tallinna Stuudio Pihlaka 1a, Tel 655 5486 Tallinna Stuudio Pihlaka 1a, 655 Tallinna Stuudio Pihlaka 1a, Tel Tel 655 5486 Tartu Stuudio Raatuse 68, Tel5486 744 2022 Tartu Stuudio Raatuse 68, Tel 744 2022 Tartu Stuudio Raatuse 68, Tel 744 2022

www.atelier.ee · www.baxter.it

PÕRANDAKESKUS

Põrand

mängib ruumi kujunduses olulist rolli Põrand räägib olulise detailina ruumi üldise interjööri loomises väga palju kaasa. Põrandale esitatavad nõuded võivad olla väga erinevad ja üldiselt on keerukam leida õige lahendus nendesse ruumidesse, mis eeldavad suuremat vastupidavust ning niiskus- ja kriimustuskindlust. Üle ega ümber ei saa ka soovist, et põrand peab kokkuvõttes ilus välja nägema. Millised valikud sel juhul jäävad? Põrandakatete suur valik ei tähenda siiski, et keegi aeg-ajalt millegi erilisega suurelt üllatada ei suudaks. Innovaatilise lähenemise poolest tuntud suurtootja Aspecta püüab alati ajaga kaasas käia ja kohandada oma toodangut kliendi vajadustele vastavalt, sest nii vajadused kui ka maitsed muutuvad ajas. Nende toodetud ja Põrandakeskus OÜ valikus uhkelt esindatud vinüülparkett LVT Luxury Vinyl Tile vastab oma omadustelt ka kõige pretensioonikama ruumi ootustele, mille sarnast Eesti turul hetkel ei leidugi. Äärmiselt vastupidav, niiskus-, kulumis- ja krii-

mustuskindel vinüülparkett sobib kasutamiseks nii kodus kui ka avalikes ruumides.

Antibakteriaalne ning libisemis- ja tulekindel Praegustes oludes on antibakteriaalsus uus standard, eriti hotellides, restoranides ja kohvikutes ning tasapisi ka kodudes. Seetõttu on LVT Luxury Vinyl Tile saanud populaarseks valikuks avalikes ruumides, kus vaibad on asendatud parketiga. See toode vastab 100% libisemiskindluse nõuetele ja mööda ei saa minna ka materjalidele kehtestatud tuleohutuse reeglitest, mis on ühiskondlikes ruumides nõutavad, kuid loovad samamoodi ohutust ka kodudes. Kõik see sisaldub LVT-s – tulepüsivusklass BFL-S1 on ühiskondlike hoonete nõutud standard.

Efektiivne mürasummutaja ja soojuse hoidja Lisaks eelnevale on eriti kodukasutaja jaoks oluline vinüülparketi mürasummutuse võime. LVT Luxury Vinyl Tile’i puhul on selleks 18–19 detsibelli, mille tagab eriline aluskiht. Parketi toasooja salvestus hoolitseb selle eest, et jalgade all alati soe oleks. Hea läbilaskevõime tagab ideaalse sobivuse põrandaküttega koju. Kodustes tingimustes läheb vaja ka kulumis- ja niiskuskindlamat põrandat, eriti esikus, köögis ja vannitoas. Koera või kassi küüned, maha kukkunud asjad ja veega kokkupuude ei tohiks ju põrandakatet kahjustada.

Isocore vahekiht annab tugevuse ja jäikuse Disaini poolest on LVT-l kaks põhisuunda: kas keraamilise plaadi või naturaalse puitparketi välimusega vinüülparkett. Seda toetab väga lai toonide valik. Kolmest kihist koosneva toote teeb eriliseks selle kõrgelt konstrueeritud, suletud kambritega pressitud vinüültuuma Isocore vahekiht, mille ainulaadne koostis annab parketile tugevuse ja jäikuse, kerge kaalu ning täieliku veekindluse. Puhtast vaigust valmistatud Isocore ei sisalda plastifikaatoreid, ftalaate ega formaldehüüde. Vahekiht võimaldab teha LVT-d ka suuremõõtmelisena ehk vinüülparketi laud saab olla kuni 1,5 m pikk. Parketi spetsiaalne aluskiht muudab LVT stabiilseks ja heli summutavaks.

Lihtne paigaldus Parkett käib lihtsalt ja mugavalt kokku, võta ainult pakist ja pane maha, pealehakkamist pole vaja karta ei kodu peremeestel ega perenaistel. Omaette tipptase on Aspecta LVT vinüülparketi klikkühendus. Tugevat lukku ei pea ühendamiseks liimima – tegemist on suunaga ülevalt alla, nn drop lock lukuga, mille puhul ei pea tervet külge enne kokku väänama. LVT sobib paigaldamiseks otse enamiku olemasolevate kõva pinnaga põrandakatete või aluspõrandakatete külge/peale, jäik südamik kindlustab kihi suurepärase lukustustugevuse ja peidab ka negatiivse telegraafiefekti, mis võib tuleneda aluspõranda puudustest. Vinüülparketi garantii on kodustes tingimustes 25 aastat ja ühiskondlikes ruumides vastavalt tugevusklassile alates 15 aastast. Lihtsustatult öeldes on tegu lahendusega, mille paigaldad täna, kuid mida naudid väga pikka aega. Põrandakeskus Järve 2, Tallinn www.porandakeskus.ee info@porandakeskus.ee

Kodu kasvab ajas ja koos inimesega

Impressum VÄLJAANDJA: AS Ekspress Meedia

PEATOIMETAJA: Irmeli Karja irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

TOIMETAJA: Marian Kivila marian.kivila@ekspressmeedia.ee

KUJUNDAJA: Marju Viliberg marju.viliberg@ekspressmeedia.ee REKLAAM: Maksim Hrustaljov maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee

Helen Silts helen.silts@ekspressmeedia.ee Heldin Jegis heldin.jegis@ekspressmeedia.ee

Kristi Kuusk kristi.kuusk@ekspressmeedia.ee

Kerly Vahur kerly.vahur@ekspressmeedia.ee

Kelly Saarepera kelly.saarepera@ekspressmeedia.ee

KEELETOIMETAJA: Helina Koldek helina.koldek@ekspressmeedia.ee

TRÜKK: Printall ESIKAANE FOTO: Hendrik Osula

ui vaadata tagasi möödunud aastale, siis on muutunud väga palju ja väga kiiresti. Kui tavaliselt räägivad ruumide loojad – arhitektid-sisearhitektid-maastikukujundajad – üldistest suundadest, mis ees ootamas, siis viimased tosin kuud on toonud ohtrasti põhimõttelisi muutusi. Jah, olulised on värvid, materjalid, vormid meie ümber … sellest veelgi enam on fookus ruumiplaneeringul. Mõned väljavõtted meie seekordsest numbrist, kus sisearhitektid just uutest sisustustrendidest räägivad. Elina Tamm: Paljud on pidanud kontoritest eluruumidesse kolima, mistõttu on fookuses funktsionaalne kodune töökeskkond, kus oleks võimalik rahulikult keskenduda. Hannelore Kääramees: Kodud ei ole suured ja paljudel ei ole kodukontori jaoks eraldi ruumi. Seega on kasvav trend nii-öelda minikontor, mis on lihtsalt kokku pandav või suletav. Kadi Jair: Kui veel mõni aeg tagasi oli paljude inimeste soov „tööd mitte koju kaasa võtta“, siis ehk peamine ja kõige märgatavam muutus on töökeskkonna loomine kodustesse tingimustesse. Anne Määrmann: Inimesed on oluliselt rohkem kodus ja varem reisimisele kulutatud rahaga tehakse värskendust kodus. Reet Helisabeth Karm: Usun, et kodukontori vajadus ei kao ja saab osaks kodust edaspidigi. Ideaalis oleks selleks vaja eraldi ruumi ja tervist säästvaid lahendusi korraliku töölaua, spetsiaalselt pikaks istumiseks mõeldud töötooli, vajaliku valgustuse jms näol. Carolyna Kodar: Suurenenud on huvi kaasata disainerit kodu sisustamisprotsessi. Need, kes varem rohkem reisisid, panustavad rohkem raha kodu sisustamisse. Teisalt võib öelda, et paljudel ongi praegu lahedamalt aega kodu ja pere jaoks. Sisearhitekt Kärt Tähema võtab asja kenasti kokku: Uue pilguga võiks üle vaadata, mis on üleliigne ja mis on vajalik, ning see protsess võiks olla järjepidev, et iga natukese aja tagant kodu värske pilguga üle vaadata. Sõelale võiks jääda vajalik ning igal asjal võiks olla oma kindel koht ja ruum, valides kvaliteedi kvantiteedi asemel. Need katked võtavad kokku suuremad muutused ja vaated tulevikule, kuid kõige selle kõrval jagub meie kodudesse värve, mis meid rõõmustavad, vormid, mis loovad mängulisust, materjalid ja tehnoloogia, mis loovad mugavust. Naudime seda, mis meil on! Irmeli Karja Peatoimetaja

NEMO CROWN Valgustite kroonijuveel.

ESINDUSSALONG TALLINNAS Pärnu mnt. 139C Standardi maja

KAUPLUSED TARTUS Sõbra 54

TALLINNAS Järve Keskus

TARTUS Sisustus E Kaubamaja

Lisainfo: hektor.ee

SISUKORD 16

Uudisnopped

Villa luksusliku lustiga

Uudisnopped

Kuhu liiguvad sisustustrendid?

Saame tuttavaks – sisearhitekt Maarja Marga

Möödunud sajandi tuntuimad disainiikoonid

SISUKORD 46

Jõulise betooni ajatu ilu

Uudisnopped

Eesti mikrohotell kandideerib olulisele arhitektuuripreemiale

SISUSTUSSTIIL. Rikkalik ja mänguline maksimalism

Minimalistlikult pööningukorrusel

140 aastat Iittala disainiilu

SISUKORD 78

Luubi all – neli välikööki

Unustatud suvituskohad põhjarannikul

104

12 leidu Eesti disainiklassikast

Moodsa aia trendispikker

100

112

Stiilne ja mänguline terratso

Disainer Allan Leppiksoni 10 lemmikut

Uudisnopped Suvine sõõm ja rõõm

Käsitöö Traditsioonilisel viisil käsitsi kangastelgedel valmistatud kilimvaip on 100% lambavillast. Kilimvaipade ajalugu ulatub endise Pärsia impeeriumi aegadesse. Ühtlase koega vaip on kvaliteetne ning vastupidav, naturaalne jämedakoeline tekstuur jala all mõnus ja soe. Elegantne, ajatu disainiga kilimvaip sobitub hästi igasse interjööri. Vaibad on valminud Belgia mööblitootjal Ethnicraftil koostöös Hollandi perefirmaga Ashtari. Ettevõttele on oluline aus kaubandus. Kudumisateljeed, kellega koostööd tehakse, on valitud ühiste eetiliste väärtuste ja kvaliteedistandardite järgi. Tootja Ethnicraft. Tooted müügil Treimann Mööbel & Disain salongis ja www.treimann.ee.

Arro Porcelaini nõudesarja kõige uuem liige on väike portselanist sõstardega kausike. Kaussi on saada sarjale juba omaseks saanud roosamanna toonis ja peenelt pleekinud rohelises, mis sobituvad Arro Porcelaini kõikide teiste toodetega. Kausike on inspireeritud Eestimaa suvisest aiast, kust leiab alati mõne sõstrapõõsa. Kausikesel on kullast detailid ja see on nõudepesumasinas pestav nagu kõik teisedki selle sarja tooted. www.liisuarro.ee.

Laualambiga piknikule Disainisõpradele tuntud Verner Pantoni laualambile Flowerpot on saabunud väike vend – kompaktne, juhtmeta ja uskumatult armas akupõhine laualamp Flowerpot VP9. See kergesti ümbertõstetav valgusti rändab lihtsasti diivanilaualt riiulile, linnast suvilasse ja on sobilik isegi õues kasutamiseks. Dimmerdatav valgusti kestab täisvõimsusel tervelt kümme tundi ja üheteistkümnest stiilsest värvitoonist leiab igaüks enda koju silmapaistva disainipärli. Valgusti tootja on &Tradition ja osta saab seda Nordic Design Home’i e-poest www.ndh.ee.

Teistmoodi Kodumaise mööblimärgi Kaissu tootevalikusse on lisandunud naturaalsest tammepuidust eriti õhuline ja minimalistlik TV-alus / madal seinalaud. Nutikalt kapi alla peidetud sahtel mahutab mugavalt kõik juhtmed; tagaseinas on dekoratiivsed siinidel liikuvad metallpaneelid, mille asukohta saab muuta vastavalt vajadusele (näiteks varjamaks rippuvat telerikaablit vms). Osta Kaissu e-poest kaissupood.ee!

Pilkupüüdev Plisseeritud detaile näeme viimasel ajal üha rohkem ja rohkem ning ka Hübsch lansseeris eriti efektse retrohõngulise seinavalgusti. Valgusti on valmistatud liivakarva paberist, mis moodustab kuldsete detailidega kauni koosluse. Valgusti on ideaalne meeleolu looja. Saadaval snug.ee.

Kuhu liiguvad sisustustrendid? Elu on olnud suures muutumises ja see on toonud kaasa ka suured muudatused kodus, kontoris, avalikus ruumis. Sisearhitektid räägivad, kuhu suundub interjöör. TOIMETAS: IRMELI KARJA

Taaskasutus ja funktsionaalsus ELINA TAMM, ACE OF SPACE

Sisustustrendid on juba mõnda aega liikunud loodusläheduse poole nii materjalide, vormide, viimistluste kui ka tonaalsuse poolest. Hallikad külmad toonid on üha enam asendunud soojemate beežide-pruunikatega ning korrektsed ja kandilised vormid muutunud voolujoonelisteks, pehmeteks kujunditeks, millest on saanud pigem skulpturaalsemad ja pilkupüüdvad sisustuselemendid. Kuna meid ümbritsev keskkond ja loodusressursside mõistlik kasutamine on aktuaalsed ka sisustuses, otsitakse üha enam taaskasutatatud või käsitööna valminud kvaliteetseid tooteid ning luuakse uusi ümber töödeldud materjale, mis aitavad veidigi väiksema ökoloogilise jalajälje loomisele kaasa. Kuna viimane aasta on andnud inimestele võimaluse

rohkem koduseinte vahel aega veeta, on kindlasti muutunud olulisemaks üleüldine kodukeskkond ning pööratakse enam tähelepanu sellele, kuidas eluaset värskemaks ja hubasemaks muuta. Lisaks on paljud pidanud kontoritest eluruumidesse kolima, mistõttu on fookuses funktsionaalne kodune töökeskkond, kus oleks võimalik rahulikult keskenduda. See aga eeldab omakorda kas olemasoleva ruumiplaneeringu muutmist või annab tõuke suurema eluaseme soetamisele, kus eraldi tuba kabinetile juba ruutmeetrite sisse arvestatud. Ka avalikes ruumides mõeldakse üha enam välja uusi lahendusi, kuidas säilitada toodete funktsionaalsus, pakkudes samal ajal turvalist distantsi kasutajate vahel.

Foto: Shutterstock

Kohandatud HANNELORE KÄÄRAMES, ARHITEKT 11

Ilmselgelt on kõik koroona tõttu veetnud rohkem aega kodus ning tunnetanud oma kodu kui ruumi ja keskkonna plusse ja miinuseid. See on igati positiivne, et inimesed pööravad oma kodule nüüd rohkem tähelepanu. Kes on teinud remonti, kes ostnud uue diivani või söögilaua. Lähedastega koos veedetud aeg peab olema mõnus ja igaüks tahab end oma kodus hästi tunda. Kui vaadata laiemat pilti ka enne koroona tulekut, siis selline töö- ja eraelu ühildamine oli juba enne kasvav trend ning koroona tulek andis sellele vaid hoogu juurde. Mitmetes ettevõtetes tehtud küsitlused on näidanud, et sellise kombineeritud töötamise viisiga soovivad jätkata rohkem kui pooled inimesed. Sellega seoses on kodude planeeringu osas oluline arvestada rohkem privaatse ja avaliku tsooni eraldamisega. Pean silmas seda, et need ruumid, kus mõni pereliige võib tööd teha, peaksid olema vaiksemas tsoonis ja eraldatud korraliku uksega, et oleks võimalik keskenduda ning vajadusel ka koosolekuid pidada. Inimeste kodud ei ole suured ja paljudel ei ole kodukontori jaoks eraldi ruumi. Seega on kasvav trend nii-öelda minikontor, mis on lihtsalt kokku pandav või suletav. Disainimaailm on juba

varemgi selle teemaga jõuliselt tegelenud ja mööbli puhul on mitmeid nutikaid lahendusi. Näiteks volditavad kapiuksed, mille taga on kodukontori pesa, või seinalt alla liikuv laud jne. Kui kodus töötamine on sage, siis tasub kindlasti läbi mõelda ka valgustus ja töötamise ergonoomiline pool. Need on asjad, mis otseselt mõjutavad tervist, kuna laua taga veedetakse palju aega ja kodukontoris on oht pikemateks tööpäevadeks kiire tulema. Kui ruumi on, siis soovitan töölaua panna akna alla, et saaks vahepeal pilku puhata, samuti loob loomulik valgus ilmselgelt parema meeleolu. Kunstvalgus peaks olema ikkagi selline, mis tagaks tööpinnal 500 lx. Töötool on samuti oluline, et pärast tööpäeva ennast hästi tunda. Nagu kontorite sisustuses on trendid liikunud vajaduspõhise mööbli poole, kus sisustus on mitmekesine ja on mitmeid võimalusi vaheldusrikkaks päevaks, siis tasuks ka oma kodu selle pilguga vaadata. Ehk saab puhkepauside või millessegi süvenemise jaoks kasutada tugitooli või on kiireteks aruteludeks sobilik võtta hoopis aktiivsem seisev asend jne. Loomulikult ei tasu ära unustada, et see sama keskkond, kodu, on ka puhke- ja perega koos aja veetimise ruum. Seega selleks mõeldud ruumid, nagu köök ja elutuba, võiks jääda tööasjadest vabaks.

Helikindlus KADI JAIR, SISEKUJUNDAJA.EE

Koroona on kindlasti muutnud inimeste tarbimist ja käitumist kodustes tingimustes. Samuti on muutunud ootused kodule. Kui veel mõni aeg tagasi oli paljude inimeste soov „tööd mitte koju kaasa võtta“, siis ehk peamine ja kõige märgatavam muutus on töökeskkonna loomine kodustesse tingimustesse. Aina enam on soov kodukontorite ja kodukontor-külalistetubade järele. Kodukontori olemasolu soov kajastub ka uute, veel ehitatavate ja ehitust ootavate projektide puhul, kus lisaks põhilistele eluruumidele on kavandatud ka kodukontor. Samuti on pea igas kodus tunda soovi lahendada kodukontori vajadus juba valmisolevate kodude ruumiplaneeringu ja erimööbliga. Teisalt on kindlasti esile kerkinud helikindlus. Kuna inimesed töötavad kodudes, pööratakse keskmisest rohkem tähelepanu helikindlusele, näiteks helikindlatele ustele. Mis puudutab siseviimistlusmaterjale, siis on turul mitmeid

Kontor ja kodukontor ANNE MÄÄRMANN

Anne Määrmanni ja Kristi Prinzmanni loodud interjöör

Foto: Kalle Veesaar

uusi innovaatilisi tooteid. Kuid kodukasutuses need siiski veel laialt kasutuses ei ole. Näiteks spetsiaalse pinnatöötlusega keraamilised plaadid tootjalt Iris Ceramica (Interno plaadisalong). Need on antibakteriaalsed, mustust ja halba lõhna hülgavad ning nii-öelda isepuhastuvad – nende puhastamine on oluliselt lihtsam.

Koroona mõju on kindlasti märgatav ka järgmistel aastatel. Inimesed on oluliselt rohkem kodus ja varem reisimisele kulutatud rahaga tehakse värskendust kodus. Kodukontori vajadus on samuti suurenenud, mistõttu võib näha mööblitootjate fookuse muutust – väga palju pakutakse lahendusi hubase, kuid funktsionaalse ja ergonoomilise kodukontori loomiseks. Kuna ollakse niivõrd palju kodus, on näha ka tüdimust. Seetõttu minnakse võimalusel ikkagi kontorisse. See annab põhjust loota, et kontorite kujunduses minnakse julgemaks ja pakutakse töötajatele elamust. Kui varem sooviti pigem teha kontor äärmiselt koduseks, siis võib-olla nüüd minnakse natuke teises suunas, kus hubasusele lisaks pakutakse vau-efekti. Kontorite puhul on uueks normaalsuseks digikoosolekute pidamine. Ilmselgelt luuakse selleks nüüd ka rohkem võimalusi. Avalikus ruumis tuleb järjest rohkem leida nutikaid lahendusi koroonapiirangutest kinnipidamiseks. Eriti suur väljakutse on see restoranidele, kuid oma klientide puhul näen, kuidas selles suunas ka aktiivselt tegutsetakse ja luuakse uusi restoranide kontseptsioone. Sisustustrenditest on endiselt moes looduskivimustrid, seda vannitubades, köökides ja mööblil. Julgemalt on kasutust leidnud erinevad kivipinnad just mööblil – söögilaudadel ja mööblite tasapindadel. Mulle tundub, et kodude kujundustes minnakse järjest rohkem ka kauakestvate lahenduste peale, kus kasutatakse just erinevaid looduslikke materjale, nagu puit ja kivi. Värvinüansse lisatakse erinevate kangaste ja dekoratsioonidega.

Vannitoamööbel | Sanitaartehnika | 3D vannitoa disain | Keraamilised plaadid

OÜ LINTMAN EESTI | LAULIKU 2B, TALLINN | WWW.LINTMAN.EE | +372 677 6478

Toetav sisekujundus KÄRT TÄHEMA

Varem oli meie kodu ainult üks osa meie igapäevaelust, uus elurütm pärast koroonat on andnud sellele aga oluliselt suurema tähtsuse. Paljud varem koduvälised toimingud, nagu sport, meelelahutus või töö, toimuvad nüüd kodus ja vastavalt sellele vaadatakse üle ka kodusisustus, et see seda kõike mugavalt võimaldaks. Oleme harjunud välise meelelahutuse kujundusega, nüüd on tähelepanu sellel, et samalaadset oleks võimalik nautida koduseinte vahel. Sisustus peaks toetama töö- ja eraelu vahelist tasakaalu. Võtmesõnad on mugavus ja jätkusuutlikkus ning neid kombineerides võiks ilme olla võimalikult esteetiliselt nauditav. Koroonaaeg pani meid oma tarbimisharjumusi ümber hindama. Rohkem tähelepanu pööratakse kestvusele, väärtustatakse rohkem esemeid, mis peavad vastu suuremale koormusele, kuna tarbimine koduruumis on oluliselt intensiivsem kui varem. Samuti on tähtsal kohal materjalid, mida on võimalik kergesti hooldada ja mis peavad vastu suuremale koormusele. Uue pilguga võiks üle vaadata, mis on üleliigne ja mis on vajalik, ning see protsess võiks olla järjepidev, et iga natukese aja tagant kodu värske pilguga üle vaadata. Sõelale võiks jääda vajalik ning igal asjal võiks olla oma kindel koht ja ruum, valides

Ümarust ja isikupära CAROLYNA KODAR, OCCO

kvaliteedi kvantiteedi asemel. Väga populaarseks on muutunud Skandinaavia ja Jaapani disaini kombinatsioon, mõlemad stiilid on tuntud oma lihtsuse ja funktsionaalsuse poolest, eelistades looduslikke materjale ja orgaanilisi vorme. Puhtale taustale on lihtne isikupära tuua, väga populaarne on paigutada ruumi isikupäraseid esemeid, sellega võib rahulikult eemale jätta peamised moevoolutrendid, kuna isikupära on alati moes. Ka värvitrendide üldine teema on sellise kodu loomine, kus saaksime lõõgustuda ja end mugavalt tunda. Palju on näha sooje, rahulikke värvitoone, aga samas ka mõningaid erksamaid toone, et tuua sisse natuke rohkem värvi ja rõõmsameelsust.

Kodu planeerimisel on koroonal olnud märkimisväärne mõju. Suurenenud on huvi kaasata disainerit kodu sisustamisprotsessi. Need, kes varem rohkem reisisid, panustavad rohkem raha kodu sisustamisse. Soovitakse ruumi võimalikult nutikalt ja põhjalikult planeerida. Uue kodu valimisel saab otsustavaks uusarendus, mille planeeringus on arvestatud kodukontori võimalusega. Zoomi koosolekud on saanud peaaegu igaühele igapäevaseks reaalsuseks. Kodu ostmisel eelistatakse nüüd suuremaid kortereid. Sisustuse valimisel peetakse oluliseks, et sisustatav kodu oleks eelkõige mugav, hubane ja isikupärane. Senisest rohkem keskenduvad inimesed detailidele ja materjalidele. Eelistatakse naturaalseid materjale kunstlikele materjalidele. Pööratakse tähelepanu jätkusuutlikule modernsele disainile. Interjööri disain suundub vaikselt minimalismilt maksimalismi peale. Inimesed soovivad muuta oma kodusid personaalsemaks. Kodudes kajastatakse varem reisidelt kaasa toodud meeneid, kunsti ja mälestuselemente. Ruumidesse tuuakse üha enam sisse elu taimede ja roheluse näol. Märkame uuel aastal värskeid julgeid ideid, samuti kasutame rohkem värve ja tekstuure. Trendisuundumus liigub rohkem orgaanilise vormi poole. Näeme ümaraid vorme nii mööblis kui ka aksessuaarides. Arvestades, et lennuliikus ei ole nii tihe kui varem, siis Airbnb korterite planeerimisel peab mõtlema ka pikaajalise üürniku peale. Väikeste ruumide lahendamisel on olulised funktsionaalsed ja nutikad lahendused. Üürikorterite puhul ei taha investorid mitte ainult vajalikku sisustust, vaid soovitakse rohkem pilkupüüdvamat lahendust, mis tõmbaks üüriturul teiste valikute seas rohkem tähelepanu.

Uus mõtlemine REET HELISABETH KARM, SISEARHITEKTID KARM&KRISTIANSON

Nagu muus maailmaski, on ka sisearhitektuuris ja -kujunduses toimunud märkimisväärne restruktureering – iial varem ei ole olnud kodu nii olulisel kohal kui praegu. Aeg, mis enne kodus veedeti, on mitmekordistunud ning kodu on kui turvaline kindlus äreva maailma eest. Just nüüd ostetakse, disainitakse ja täiendatakse kodusid kindla eesmärgiga investeerida nii majanduslikult kui ka enda ja pere südamerahusse. Planeeringu seisukohalt ongi üks suurimaid muudatusi just suurema pinna vajadus. Kodu ei ole enam pelgalt kodu, vaid on ka kontor, kool ja vaba aja veetmise koht. Näiteks kodune töötegemise koht. Kui seni on see olnud pigem küsitav ja olen kliendile südamele pannud tõmmata funktsionaalselt range joon – parem kodus puhata ja tööd teha kontoris –, siis nüüd on see pigem standard ja hädavajadus. Usun, et kodukontori vajadus ei kao ja saab osaks kodust edaspidigi. Ideaalis oleks selleks vaja eraldi ruumi ja tervist säästvaid lahendusi korraliku töölaua, spetsiaalselt pikaks istumiseks mõeldud töötooli, vajaliku valgustuse jms näol. Pere vajab mõnusaks koosolemiseks suurt eluruumi. Kõige olulisem on suur avar elutuba (enamasti köögiga) ja magamistoad võivad pigem väiksemad olla. Nüüd, kus sisuliselt kogu vaba aja veetmine ning kokkamine tuleb kodus teha, on see veelgi olulisemaks muutunud. Mõni soovib teha midagi ajatut. Loodav kodu peab olema omamoodi pretensioonitu ja vastu pidama ajale nii disainis kui ka eelmainitud materjalide valikus. Vaud ja värvi eelistatakse pigem lisada väiksemate sisustusdetailide kujul, mida ajas on kerge muuta. Teine soovib rohelist kööki, üleni lillat magamistuba ja sinepikollast valamut. Praegu on sündimas ääretult põnevad kodud. Sisustustrendidest julgeksin kindlasti välja tuua puidu võidukäigu – puit on alati eestlaste südames olnud, küll aga on ta muutumas ajas üha peenemaks ja rafineeritumaks. Uueks trendiks on kindlasti kõikvõimalikud spoonilahendused: puitspoonseinad, eri spoonmustrites mööblilahendused (maast laeni seinana mõjuvad voodipeatsilahendused), spoonseintesse

peidetud ukselahendused ning kindlasti on nii-öelda tuld võtmas ka kõik puitribilahendused (seinad, laed, mööbel). Kindlasti on sisekujunduses enda koha leidnud must värv – nii seinte, põrandate, mööbli kui ka santehnika ja -keraamika puhul – ning seda kindlasti selleks, et jääda. Usun, et must saab olema ka edaspidi üks klassikast, nagu seda on alati olnud näiteks valge. Samuti on minu jaoks põnev muu värvigamma, mis sankeraamikasse tulnud on, olgu see matt must, eelmainitud sinepikarva disainvalamu või läikiv bordoopunane WC-pott muidu monotoonses vannitoas. Igal juhul on see igati kihvt uus töövahend, mida omanäolisuse ja efekti saavutamiseks kasutada.

Villa

luksusliku lustiga Ruumilabori sisearhitekt Andres Labi vormistas koos arhitektide Hillar Männi ja Kadri Soega omanike ideede alusel plaani, millise vormi ja sisu villa endale saab. Selles suurejoonelises kodus on perenaise Annely sõnul aukohal elu, ilu, huumor ja hingamisruum.

VASTASID: ANNELY, ANDRES LABI, HILLAR MÄND TOIMETAS: IRMELI KARJA FOTOD: HENDRIK OSULA

Kuidas te sellise koduni jõudsite? Annely: Punastest tellistest Lasnamäe tornmajas pole sugugi kehv elada, kui 14. korruse korter on avar, majaseinad poolemeetrised ja helikindlad, naabrid mugavalt anonüümsed ning pilvepiirini ulatuvatest akendest avaneb miljonivaade õhtupimeduses valgussärasse lülituvale Laagna teele, mis „Teneti“ filmis superstaariks sai. Ent kui oled ise sündinud väiksemas linnas ja veetnud lapsepõlve oma majas, tekib mingil hetkel tahes-tahtmata soov suurlinna tuledest eemalduda ning iseenda väike maailm luua. Nii juhtus meil ja ka me eakaaslastest tuttavatel-sõpradel, kes pärast laste sündi üksteise järel pangast eluasemelaenu võtsid, et tüüpmajade korterid aiaga ühepereelamute või ridaelamubokside vastu vahetada. Käisime neil kõigil soolaleival, uurisime, imetlesime, võrdlesime ja hiljem arutlesime, millises uues kodus meie kahe lapsega perele tegelikult elada meeldiks. Nii läks mitu aastat, kuni mõistsime, et tegelikult vaimustas meid sümbioos erinevate kodude detailidest, sest igas oli miski, mis erutas, ent samas ükski nähtud valmislahendus ei köitnud sedavõrd, et soovinuks sinna hommepäev sisse kolida. Otsustasime, et kui juba tornist maapinnale laskuda, võiks koht, kus kolimiskastid lahti pakkida, olla elumuutust väärt. Huvitav, et kui tegime otsuse oma maja algusest otsani ise luua, hakkasidki asjad justkui ise liikuma. Meieni jõudsid variandid ja lahendused, millest aimugi polnud; nii uurisime innukalt kõike, mis majaehitust puudutas – alustades põhiplaanidest, materjalidest, ehitusnippidest ning lõpetades maja vundamendi alla jäävate veesoonte testimise ja feng shui põhimõtetega. Öeldakse, et suhe toimib, kui üks loob nähtamatut ja teine muudab selle nähtavaks. Meie kodu sellisest paarisuhtest sündiski. Kujundasin oma peas järk-järgult täiustuvat pilti uuest majast, visandasin selle üha uuesti ja uuesti paberile ning abikaasa nõuannete ja kriitika toel hakkas illusioon reaalsuseks saama. Tõtt-öelda usaldaski mees kogu loomingulise osa mulle, kärpides tiibu, kui mõne idee teostus liiga keeruline, ebapraktiline või mõttetult kulukas tundus. Kiiret meil polnud, nautisime protsessi. Kui vajadused, soovid ja võimalused mõne aasta jooksul paika said, palusin appi Ruumilabori sisearhitekti Andres Labi, kes koos arhitektide Hillar Männi ja Kadri Soega meie ideede alusel majaplaani lõplikult vormistasid, seejuures ülihäid soovitusi jagades ning omalt poolt erilahendus-

te õnnestumisse panustades. 250-ruutmeetrine kahekorruseline kivist koduvilla hakkas kerkima Rae valda Peetri külla ja sisse kolisime aastal 2018. Arhitekt Hillar Mänd: Klient on suur vimkade armastaja, seetõttu kujunes projekteerimine kindlasti tavapärasest lõbusamaks. Nii jõudis tööhoos fassaadile ka mõni julge ümaram avaus. Muus osas hoiab hoone konservatiivsemat, veidi 30ndate stilistikast mõjutatud joont. Vaadates valminud siselahendust, on näha, et kliendi ja sisearhitekti lennukast fantaasiast sündinud efektse kamin-ahjuga on fassaadide art déco’likud jõulised proportsioonid ka siseruumidesse peegeldunud. Plaanilahendustes oli lähtepunktiks tellija soov saada ülakorrusele viivale trepile keskset asukohta ja kaarduvat voolavat joont. Maja sissepääs fassaadil pidi olema samuti dramaatiliselt tsentraalne. Muus osas andis kaasaegne mõisapreili meile üsna vabad käed. Kes olid nõuandjad-tegijad? Annely: Erilised tänud sisearhitekt Andresele, kes teadis soovitada erinevaid materjale, tootjaid ja lahendusi. Näiteks vaid tänu talle leidsime mõnusa põranda – kitsamasse kalasabamustrisse laotud suitsutamm, mida ei lakkinud, vaid õlitasime. Samuti soovitas just Andres elutoas paikneva betoonist tugiposti viimistlemata jätta, millest omakorda sündis idee trepihalli mitmemeetriseid laepaneele samas naturaalses võtmes eksponeerida. Ahju kavandas samuti Andres, kes haaras kinni minu ootamatust ideest kasutada Savitoni nurgapotte ka nii-öelda mittesihtotstarbeliselt. Pottsepp Kalle Pohla võttis joonised ette, teostades mõtte suurepäraselt. Ahi annab sooja, on kahepoolse vaatega kaminaks, eraldi on sisse ehitatud ka leivaahi ning boonuseks jagab ruumi elutoa ja nii-öelda spaa-ala vahel, olles seejuures omamoodi ahjudisainiimeks. Just sisearhitekti soovitusel valmisid ka siseuksed eritellimusena – need on puidust, 2,3-meetrised ja toonilt kollase piimklaasiga. Allkorruse vannitoa, sauna, WC ja majapidamisnurga ette saab tõmmata suured lükanduksed, et tekiks privaatne ruum. Tuulekoja ja esiku vahel on suured kahepoolsed uksed, mille klaasidest moodustuvast ringist majja päikesevalguse kuldset kuma voogab.

Maja planeerides sai hoolikalt arvestatud valgusega – et seda jaguks võimalikult ohtralt ning et hommikupäike paistaks kööki ja õhtune valgus langeks majatagusele terrassile. Mis oli interjööri loomisel inspiratsiooniallikaks? Andres: Üsna algusest peale oli eesmärgiks luua soe, hubane ja stiililt veidi eklektiline interjöör. Püüdsime hoiduda läbivalt sama stiili, ajastu ning värvigamma kasutamisest. Rõhuasetus on kontrastidel, naturaalsetel materjalidel ja detailidel. Just detailid toovad ruumi elu ja räägivad lugusid. Annely on väga loominguline ja tean, kui oskuslikult ta detailidega ümber käib. Seetõttu võtsin endale sisearhitektina rolli tegeleda vaid üldmulje ja viimistlusega. Rääkides detailidest, on oluline mainida, et „õiged“ detailid tekivad ruumi aja jooksul. Neid ei saa korraga kokku osta ja ruumi laiali jaotada. Seega on maja sisekujundusse kodeeritud teatav muutus ja lavastuslikkus. Väga olulist rolli mängivad söögituba ja elutuba. Kui mõelda näiteks sellele, kuhu külalised end kõige meelsamini sisse seavad, siis need on pehmed sohvad-tugitoolid, köök ja söögilaud – kohad, kus on mõnus istuda, lobiseda ning kust näeb kõike toimuvat. Just seetõttu on nii köök-söögituba kui ka elutuba lahendatud väga avara ja avatuna, sest pole midagi mõnusamat suurest diivanist ning tosin inimest mahutavast söögilauast. Kui alumine korrus kätkeb endas igapäevast ajaveetmis- ja nii-öelda vastuvõtuala, siis ülemine korrus, nagu tavaks, on privaatne tsoon magamistubadega. Sanruumid on dubleeritud mõlemale korrusele. Annely: Meie kodus on vaid see, mis meile meeldib. Trende ja disaini ei järgi, vana ja väärikat hoiame, uut ja põnevat testime. Oleme valmis teostama ka kõrvaltvaataja jaoks absurdseid ideid, kui see meie elurõõmu toidab. Aukohal on elu, ilu, huumor ja hingamisruum. Kombineerime julgelt erinevaid stiile keskpõrandale kokku ja vaatame, mis juhtuma hakkab. Sõbrad on öelnud, et meil on iseloomuga kodu, kus hubasuse foonil säravad unikaalsed lahendused ja kus saab mõnuga avastada detaile, mis kinnitavad, et enda üle julgetakse nalja heita. Eks kõik omanäoline on see, mis inspireerib, üllatab ja toob tihti ka muige suunurka. Lühidalt öeldes: villa luksusliku lustiga.

P IN N A KATE H ÄVITA B

KA H JULIKEST BA KTER ITEST

ABLOY® ACTIVE

Ületage oma takistused – katkestage nakkuse ahel

Samas püüame hoida tasakaalus funktsionaalset ja visuaalset poolt. Et oleks praktilisust, kuid samas ka ilu, vaateid ja ümbrust, mis loomingulisust sütitab. Nii nagu elus on värvi, vaatemänge ja kontraste, leidub ka meie koduses interjöörimosaiigis erimoelisi killukesi. Põimunud on uus ja vana oma naturaalses olekus. Näiteks eritellimusel valminud küütlevate pottidega ahju ees on vana ümmargune laud, mille jalad sai lühemaks saetud, pealispind lihvimismasinaga kergelt üle lastud ja õlitatud, ent nii, et lauaplaadile tekkinud praod ja kriimud ehk elatud elu jäljed näha jääks. Söögitoa osa valgustab modernne suur lambikuppel, ent pikk söögilaud ise ja selle ümber paigutatud erinevas stiilis toolid on taaskasutus ning pärit vanakraamiturult või soodusmüükidelt. Ammu enne, kui krundi valisime ja majaplaan valmis sai, ostsin sisustuspoodidesse sattudes tihtipeale vidinaid ja mööblit tundega, et see sobituks tulevikukoju. Just need mõningad pisidetailid on saanud suunanäitajaks suurematele lahendustele. Näiteks Göteborgi vintaažkauplusest leitud kübarakujulise retrolambi toonist said inspiratsiooni esikusein ja ahi. Stavangerist avastatud vihmavarjukujulised portsela-

nist nagid tekitasid mõtte luua mustvalge lahendusega vannituba. Tänu Tansaaniast maasaide hõimust toodud naiste kaelaehtele laotus söögitoa põrandale suur värviline vaip. Londoni Portobello turult toodud humoorika sõnumiga vanaaegne sildike flirdib aga funkstiilis puhvetkapiga. Mis heatujuvimkadesse puutub, siis allkorruse WC seinale sättisime Mona Lisa klaasplakati just nõnda, et tualetipotil istujale paistaks otse läbi vastasseina peegli kuulsa naerataja nägu. Eks ole ju unikaalne võimalus ühtaegu maailma kunstipärandi üle mõtiskleda ja samas üksildushetkil Mona Lisa endaga silmsidet hoida? Või siis näiteks niinimetatud pepupostament sündis kaupluse lõpumüügilt kolme euro eest ostetud aluspesumannekeenist, täpsemalt – alakehast, mille otsa sai kleebitud kandik. Tulemus on praktiline ja samas pilkupüüdev, eriti kui mannekeeni tuharakumerused muutuvas päevavalguses stiilseid varje heidavad. Oma käed on külge pandud veel mitmel pool: vannitoapeegli vana raam sai teibitehnika abil värske mustri, magamistoalauakesed šabloontrüki, vana seinakella sisu uue vastu vahetatud ja kellakappi valgusti sätitud, Eesti sajanda juubeli auks saunasei-

nale kerise kohale puidupõletiga „Eesti saun 100“ jäädvustatud, katkine tool pooleks saetud ja seinale nagiks kinnitatud, või siis näiteks meisterdas peretütar vanast kitarrist nipsasjade riiuli. Mis olid märksõnad värvide, materjalide, valguse ja muu valikul? Annely: Märksõnadeks on avarus, helgus ja hubasus, mille loovad arhitektuuriline lahendus, naturaalsed materjalid ja heledad toonid. Valgete seinte ja kardinate taustal soleerivad punaoranžikais toonides kahhelahi, erkvärvilise tapeediga sein, kirevamustriline söögitoavaip. Värvipidu tasakaalustavad puituste, põranda, suure söögitoalaua ja nahast diivanite maalähedased pruunid ning liivakarva toonid. Läbi ukseklaaside maja täitev valgus muudab kogu ruumi soojaks ja õdusaks. Kindlasti on võtmesõnaks ümarvormid – kaarsein, selle sees olevad ümmargused „augud“, kus ripuvad lihtsad kerajad valgustid, mis korduvad ka elutoa laes ja söögitoa lühtri sees. Ümber elutoa lae äärte on paigaldatud kardinasiinid ja õrnalt läbipaistvaid heledaid kardinaid saab vajadusel sobivasse kohta lükata, muu hulgas ka elutoa söögitoast eraldada – taas tekib justkui uus ruum. Kas on olnud midagi keerulist? Annely: Kõige keerulisem oli trepikaarega seonduv. See on ühtaegu nii trepp, esikusein, magamistoa sein, trepihalli osa kui ka valgusti. Tehnilise poole – trepivalemi, astmeplaani ja muu sellise nuputas valmis pereisa. 22 astmekonsoolile on peale tellitud puidust karbid. Kõige põnevam meie jaoks oli aga vast ahju ehitus, mille ladumine, kuivamine ja muud spetsiifilised tööd nõudsid meistrilt täpsust, aega ja kannatlikkust ning pakkusid publikule, see tähendab meie perele, mitmeks kuuks haaravat vaatemängu.

Mis on kõige kõnekamad esemed, lahendused? Andres: Ilma kahtlusteta on nii majaelanike kui ka arhitektide jaoks interjööri kõnekaimad objektid trepp koos kaarseinaga ja kamin-ahi. Esimese korruse pilgupüüdjaks on kindlasti aukudega kaarsein ja sellele kinnituv konsoolastmetega trepp. Maja arhitektuurist alguse saav ringimotiiv leiab kasutust ka siseruumis ja võimendub eriti ilmekalt just trepilahenduses. Kui kaarseina mõtte pakkus algselt välja perenaine ise, siis ümmargused augud seina sees on arhitekti vembukas täiendus. Väga põnev oli kamin-ahju projekt. Pere soov oli saada reaalselt ruumi küttev kamin. Kusagilt sai alguse idee luua kamin klassikalistest ahjupottidest. Ilmselt tulid silme ette ajaloolised mõisaahjud: läikiv pott, kumerad nurgad, karniis jms. Käisime üheskoos Savitonis võimalusi uurimas ja

täiesti juhuslikult oli pakkumisel peagi tootmisest mahaminev oranžikarva sari. Võtsime kaasa tootelehe ja asusime kombineerima. Annelyl tekkis suurepärane mõte laduda kivid ebatraditsioonilises võtmes – reeglina ülaservas paiknev karniis leidis koha kamina vöökohal, kumernurga elementidest moodustus lainetav sokkel. Kõik detailid ja liited klappisid joonisel nagu valatult. Kui väga tihti on nii, et joonis räägib üht, kuid välja kukkus teisiti, siis antud juhul sai tulemus täpipealt selline, nagu kavandasime. Elutoas märkab veel üht intrigeerivat elementi – auku laes. Pererahva idee oli lahendada avasse tuletõrjedepoo nii-öelda laskumistoru ja tekitada laste garderoobist „otsetee“ elutuppa. See on hetkel veel teostamata. Kas ja millist disaini siin kohtab? Annely: Kuna nii trepikaar, trepipiirde moodustav raamaturiiul kui ka kamin-ahi on piisavalt domineerivad, oleme püüdnud muus osas hoida lihtsat ja elegantset joont. Disaini ja kunsti pelgalt eksponeerimise pärast koju ei too, vaid vaatame, mis meid tõeliselt tõmbab. Mul on nõrkus vaaside, peeglite, lampide ja lauanõude vastu ning hoian end jõuga tagasi, et neid mitte juurde soetada. Eesti disainitalentidelt on aktiivses kasutuses Tarmo Luisu linnupesakast-valgusti Nest, HUUMi saunakeris Drop, Ruumilabori lamp Girafe, Tamma Designi köiest nagi Nörk Rack. Lisaks kaunistavad seinu maalid ja graafika nii andekatelt pereliikmetelt endilt kui ka professionaalsetelt kunstnikelt: Jüri Arrak, Raul Meel, Vive Tolli, Toomas Kuusing, Epp Maria Kokamägi, Kadi Kurema, Maara Vint, Silvi Väljal jt; imetlust tekitavad Kadri Kaerma keraamilised vaasid, Liisu Arro kütkestav keraamika, „kiiksuga“ asjadest näiteks Andres Labi lipspõll, KUMU retroplakat „Juust maitseb kõigile“ jpm. Oma koha on leidnud ka Kartelli Componibili hoiutorn, Harri Koskineni aknalauda kaunistav lamp Block, Philippe Starcki Driade Toy toolid, mida suveajal kasutame terrassil, Hans-Agne Jakobssoni kübar-lamp – kõik on koju jõudnud eri teid pidi, kriteeriumiks vaid see, et see teeks südame soojaks ja sobituks olemasolevaga. Kas praegu teeks midagi teisiti? Annely: Kaua tehtud – kaunikene, ütleb vanasõna ja meie puhul peab see paika. Tänu põhjalikule planeerimisele oleme siiani üldjoontes kõigega rahul. Kui siiski veidi rohkem viriseda, võinuks saunaosa ehk praegusest avaram olla, ent see kaebus on vaid kapriis – tegelikult on kõik paigas, toimib ja kosutab. Kõige suurem unistus, mis oma kodu valmimisega täitus? Annely: Meil on kodu, mis inspireerib elama!

AASTAKÄIK

Heli summutavad ja õhku puhastavad kardinad. Unistus või tegelikkus? Tehnoloogia pidev areng ei ole jätnud puutumata ka kardinate maailma. Liigse päikese, valguse või võõraste pilkude eest varjamise kõrval võib kardin tänapäeval täita nii õhupuhastaja rolli kui asuda ka võitlusse bakterite vastu. Kindlasti võiks kardinatest abi olla ka praegu aktuaalsel koduse kontorinurga eraldamisel.

ardinasalong Aastakäik pakub lahendusi kõigile nendele soovidele ja muredele. Küsimustele, mida uut on kardinate ja kangaste maailmas toimumas, ning kuidas eesti inimesed muutustega kaasa lähevad, saime vastused kardinasalongi juhilt Thea Nugiselt. Thea kogemuste pagasisse mahub suure hulga koduste lahenduste kõrvale palju hotelle, riigiasutusi, kontoreid, restorane ja teisi avalikke ruume, nii et just temalt saab kõige paremat nõu.

Mis siis on kardinate maailmas uudist? Kardinate esmane funktsioon on ikka olnud kaitsta uudishimulike pilkude ja liigse päikesevalguse eest. Järgemööda oleme kuulnud pimendavatest ja heli summutavatest kardinatest. Milliste põnevate omadustega kardinakangad veel üllatavad? Tõepoolest, päev-päevalt tuleb kangaste maailma järjest uusi tehnoloogilisi uuendusi. Kui ühiskondlike ruumide sisustamisel on esmatähtis, et kardinakangas oleks tulekindel, siis järjest enam avaldavad seda soovi ka erakliendid. Praeguses hetkes ehk üks kõige olulisemaid omadusi, millega kangad hakkama saavad, on bakterite hävitamise võime. Spetsiaalne bioaktiivne töötlus vähendab kangale sattunud baktereid rohkem kui 99 protsenti. Väga mõistlik oleks selle omadusega kardinakangast kasutada tervishoiusüsteemis – haiglates, vanadekodudes jms. Samuti koduses ruumis, kus viibib nõrgenenud immuunsüsteemiga inimene. Või siis järgmine omadus – tekstiilidesse integreeritud metallisoolad lõhustavad lõhnamolekule, mis annab kardinakangale õhku puhastava toime. Siin on küll väga oluline, et kangast oleks ruumi kohta piisavas koguses, mis tagab näiteks selle, et öö jooksul puhastab kangas õhu suitsuruumis. Või hoiab õhu puhtana haige inimese toas. Kuid siiski, kõikide nende põnevate omaduste kõrval jäävad kõige olulisemateks kardinate esmased funktsioonid – muuta ruumi hubasemaks ja varjata seda kas päikese, valguse või võõraste pilkude eest. Järjest enam hindavad inimesed oma unekvaliteeti ja valivad maga-

mistuppa pimendavad blackout-kardinad, millega on võimalik saavutada täielik pimedus ka siis, kui magamistoa akna taga põleb tänavalatern või paistab ere päike. Kõige värskemad uudised ongi ehk päevakardinate kangaste seas. Saame öelda, et on olemas õhukesed kardinakangad, mis annavad päikesekaitse ja on energiasäästlikud. Sellised kangad kaitsevad päikese pimestamise, tugeva soojuskiirguse ja UV-kiirguse eest, vähendades ka kliimaseadmete jahutuskoormust ning parandades kokkuvõttes ruumi termomugavust. Samuti on loodud heli summutava omadusega õhukesed kangad, mis annavad kontorite, hotellide ja restoranide kujundamisele hoopis uued võimalused. Ettetõmmatud kardinad paistavad küll läbi, aga annavad samal ajal privaatsuse, takistades heli levikut ja müra intensiivsust. Heli summutavad kardinad on omal kohal kontoris. Nüüd, kus kontorid ja koolid on suuresti koju kolinud: kas ja milliseid lahendusi võiks kasutada koduse töönurga eraldamiseks? Just nagu eespool mainitud, on võimalus ka kodus eraldada töönurk kardinatega. Seda siis vastavalt vajadusele ja võimalusele kas paksemate kardinatega või õhukeste päevakardinatega. Kangad liigitatakse akustiliste omaduste järgi erinevatesse klassidesse. Kui eespool mainitud õhukesed kangad annavad C-klassi helisummutuse, siis paksemad kangad juba kõrgeima A-klassi helisummutuse. Kinnitage või lükake ümber. Öeldakse, et on naiivne arvata, et heli summutav kardin päris tänavamüra blokeeriks. Kas siiski võiks heli summutavatest kardinatest olla mõnetist kasu ka näiteks tänavapoolses magamistoas? Kuigi heli summutavate kardinate abil ei ole võimalik saavutada täielikku vaikust, on nendest kindlasti abi tänavamüra summutamisel. Tahaksime ka välja tuua, et lisaks heli summutamisele aitavad akustilised kardinad ruumides heli parandada – võtavad ära ruumi kaja ja vähendavad helilainete levimise kiirust. Väga palju kasutatakse akustilisi kardinaid just ühiskondlikes ruumides – teatris, kinos, kontserdisaalis. Samuti koduses ruumis, kus on loodud näiteks filmide vaatamise või muusika kuulamise nurk, aitavad akustilised kangad saavutada esmaklassilist heli.

Kas selliste eriomadustega kangaste puhastamine vajab kuidagi ekstra hoolt või erilist lähenemist? Kui räägime eriomadustega kangastest, siis ei tasu nende hooldamise pärast muretseda. Kangad on kõik kvaliteetsed, tihti on neid lubatud lisaks keemilisele puhastusele pesta isegi kuni 60-kraadises vees ja hooldamise järel nende funktsioonid kohe kuidagi ei vähene. Tänu kõrgele kvaliteedile on kangad ka väga vastupidavad, ei pleegi päikese käes ja näevad uued välja ka aastate pärast. Samuti ei tasu karta, et eriomadused kangaste hinna kõrgele tõstavad. Kõik need nutikad kangad jäävad keskmisse hinnaklassi. Lihtsalt tuleb osata neid tahta ja kasutada. Nüüd, kus tarkusest ja nutikusest on saanud justkui omaette moesõnad – millisel moel on see aknakatete maailma jõudnud? Kui palju selliseid lahendusi tellitakse? Jah, tõepoolest, nutikus on jõudnud ka kardinate maailma. On ju mugav lihtsalt nupuvajutusega tuba valgeks või pimedaks saada! Mootoritega süsteemid on väga populaarsed ja neid soovitakse üsna tihti. Ja mootorjuhtimisega on võimalik teha juba kõiki kardinate liike – olgu siis tegemist õhukeste päevakardinate või pimendavate külgkardinatega, mis on paigaldatud mootorsiinile, või mootoriga Rooma kardinate, ruloode, voldikkardinate või ribakardinatega. Võimalik on kardinad ühendada ka nutikate kodusüsteemidega.

Keldrimäe eramu. Foto: Ülle Maiste

Kuidas teile endale tundub, kas eestlaste eelistusi dikteerib rohkem praktiline meel või saab võitu ilu? Rääkides kardinate maailma moest või trendidest või populaarsetest värvitoonidest, siis suures pildis muutuvad need siiski üsna vähe. Eriti veel meie rahvusele omase tagasihoidlikkuse ja lihtsuse vaatenurgast. Meil on valikus tuhandeid kangad, aga enamasti on klientide valikud sarnased. Meelepäraseks on juba aastaid pigem rahulikum lahendus – heledad päevakardinad ja siis hallides-beežides toonides külgkardinad. Aga ka selles on ju omaette võlu! Kes saaks vastu vaielda, et põhjamaine kargus, lihtsus ja minimalistlikkus ilus ei ole? Olete aidanud just lugematul hulgal hotelle, kontoreid ja teisi avalikke ruume hubasemaks ja praktilisemaks muuta. Millised on tagasi vaadates kõige põnevamad tehtud tööd? Hetkel on meil töös isegi kahe hotelli kardinad. Lähikuudel valmivad uued kardinad Tallink City hotellile (Meelis Pressi Arhitektuuribüroo) ja Nordic Hotel Forumile (Kaire Kemp-Tišleri sisearhitektuuribüroo). Disainerite poolt on valitud täislahendused – stiilsed päevakardinad ja täispimendavad blackout-kardinad. Loomulikult on tegemist tulekindlate kangastega. Hiljutistest töödest tahaksin esile tõsta ka näiteks kardinad Wasa Resort Hotellile Pärnus (Koko arhitektid), Noblessneri valukoja kardinalahendused (Koko arhitektid) ja Arvo Pärdi keskuse suure saali akustilised Rooma kardinad (arhitektuuriakustik Linda Madalik). Meie valmistatud kardinad loovad ruumi hubasemaks Maidla loodusvillas (arhitekt Mari Hunt), mis kandideerib Euroopa kaasaegse arhitektuuri preemiale. Samuti on meie valmistatud kardinad kaunistamas aasta puitehitise konkursile esitatud Keldrimäe elamut (sisearhitekt Helen Rebane). Viimaseks toredamaks tööks peame ise Uulu põhikooli saali- ja lavakardinaid (sisearhitekt Hedda Peet). Sealsesse lapsesõbralikku miljöösse said valmistatud kooli öökullilogoga sobituvad rohelistes toonides kardinad. Kardinasalong Aastakäik asub Tallinnas aadressil Poordi 3. Avatud tööpäeviti 10–18. Telefon 5194 9639, e-posti aadress info@aastakaik.ee. Täpsemat infot leiab kodulehelt www.aastakaik.ee.

Wasa Resort Hotell. Foto: Tõnu Tunnel

Uulu põhikool. Foto: Karmen Alamets

Saame tuttavaks –

sisearhitekt Maarja Marga

Mugavad ja ilusad ruumid teevad inimese õnnelikuks. See kehtib ka noore sisearhitekti Maarja Marga puhul. Just need märksõnad on tal sihiks ja seda pakub ta interjööre luues. Ta leiab, et tema töö on kliendile ilu mõiste ruumi kujul lahti mõtestada. Kõige sellega tulevad kaasa meeskonnatöö ja väljakutsed. Kuidas oled jõudnud oma sisearhitektuuribürooni? Kõik on läinud hästi voogavalt – üks asi viis teiseni ja ülejäänud on juba ajalugu, nagu öeldakse. Lõpetasin ruumikujunduse eriala Lissabonis, ülikoolis Universidade Lusófona de Humanidades e Tecnologias. Käisin seal ka paaris sisekujundusbüroos praktikal ja Eestisse naastes jõudsin veel teha kahes kohas praktikat, enne kui asutasin oma ettevõtte. Lissabonis õpingutel sain tugeva põhja, seal olid väga inspireerivad ja toetavad õppejõud ning praktikatega sai käe soojaks ehk teada, kuidas nii-öelda päris elus projektide elluviimine käib. Nimeta enda suuremad ja/või tuntumad ja/või lemmikumad tooted-projektid. Avalikest ja poolavalikest ruumidest on olnud märgilise tähendusega Biomarketi kontor Noblessneris, kohvik Maiasmokk Tallinna vanalinnas ja gotoAndPlay kontor Emajõe ääres. Hilisemalt on kajastust leidnud veel ühe korteri sisekujundus vanas viinavabrikus Rotermanni kvartalis. Nende projektidega saab tutvuda siin: maarja.marga.ee. Kelleks tahtsid lapsena saada? Olen vist alati tahtnud saada kujundajaks, kas siis maastiku- või sisearhitektiks. Mäletan, kuidas väiksena emaga arutlesin, kelleks võiksin suurena saada, ja jõudsimegi nende kahe erialani. Mugavad-ilusad ruumid teevad mind õnnelikuks. Mugavus on paljuski seotud funktsionaalsuse ja ergonoomiaga. Ilu on see-eest suhteline mõiste, kuid minu töö ongi oma kliendile see ruumi kujul lahti mõtestada. Mis on teinud sinust selle, kes sa oled? Inimesena, aga ka loomingulise isiksusena. Lihtsustatult nimetaksin: elukeskkond, valikud, ülikool, suhted, reisimine, tehtud projektid.

Foto: Sadu-Triste Juurikas

Mis on sulle väljakutseks? Kas võtad sageli väljakutse vastu või eelistad turvalist rada? Üldjuhul olen inimene, kes võtab väljakutsed vastu – selleks need ju mõeldud ongi. Iga uus projekt esitab teatud väljakutseid. See teeb mu töö muidugi huvitavaks, kuid vahepeal ka keeruliseks. Katsumuseks võib saada näiteks aeg – st teatud aja jooksul peab antud sisekujundus valmis saama. Seega hakkan hindama, mis on primaarse täht-

Emajõe stuudio. Foto Silver Gutman

Foto: Rasmus Jurkatam

Foto: Krõõt Tarkmeel / Anne & Stiil

Foto: Rasmus Jurkatam

Biomarketi köök. Foto: Sadu-Triste Juurikas

susega, mis on elementaarse tähtsusega, mida saame olemasolevast interjöörist kasutada, ja kui veel aega jääb, siis ehk saab mõelda lahtise sisustuse ja kunsti peale ka. Samas, aega pole ju kunagi piisavalt, aega peab ise tegema. Töö – üksi või seltskonnaga? Tahes-tahtmata eeldab minu eriala mingil määral meeskonnatööd. Ruumikujundus on seotud arhitektuuri ja eriosadega, mis kaasab mitmeid spetsialiste. Esimene meeskonnakaaslane, kellest peab alustama, on loomulikult klient. Selleks, et üks sisekujundus saaks valmis, võib veel meeskonnas olla arhitekt, insener, ventilatsiooni-, kütte-, elektriprojekteerija, seejärel veel mööblitegija jne. Seega on erinevatel projektidel tavaliselt erinevad meeskonnad. Oluline on, et omavahel tekib sünergia ja üksteist usaldatakse, siis on ka projektil kohe voolavus.

See on mõistagi suur õnnistus, et see on meeskonnatöö – nii saab vajadusel erinevate spetsialistidega vastavalt konsulteerida. Ruumidele vormi andmine ja leidmine on vaid jäämäe tipp. Vee alla jääb suur osa tööst ehk seal on palju küsimuste esitamist, inimeste käitumismustrite jälgimist, liikumistrajektooride kindlaks tegemist jms. Sisekujundus on kogu selle protsessi süntees. Kõiksugu disain on just seetõttu põnev ja ühtlasi ka väga oluline, et see tekitab palju küsimusi ning me mõtestame asju ümber ja loodetavasti paremaks.

Mis on sinu suurim kirg? Praegu, olles väikelapse ema, on mu suurim kirg magamine.

Mida hindad elus ja töös? Nii eraelus kui ka töös hindan kvaliteetaega ja mõtestatust.

Uudisnopped Veekindel

Mugavuse tipp

Foto: Miquel Gonzalez

Kevade ja suve ootuses Kevade ja suve aitab lähemale tuua Taani kunstniku Bjørn Wiinbladi loomingust inspireeritud portselanist vaaside sari Eva. Retrohõngulised vaasid kannavad edasi Wiinbladi seitsmekümnendatel Rosenthali portselanivabrikule loodud algupäraste Eva vaaside jooni ja on kaunistatud kunstniku loomingust pärit mustritega. Bjørn Wiinblad (1918–2006) jõudis oma pika ja viljaka karjääri jooksul tegutseda nii illustraatori kui ka lava- ja kostüümikunstnikuna, luua sisustuskontseptsioone hotellidele ning disainida keraamikat, klaasi ja tapeete. Intera valikust leiab Wiinbladi lauanõusid ja aksessuaare küünlajalgadest lillevaasideni. Intera kodusalong asub Tallinnas aadressil Poordi 3, vaata ka www.intera.ee.

Kodumaine kvaliteet Mugavusel, stiilsusel ja parimal unel on nüüd uus nimi – Semper Fidelis. Kamjo uusim voodi Semper Fidelis on kohaks, kus kohtuvad kvaliteet, mugavus ja ülim stiil. Semper Fidelis tähedab otsetõlkes „alati ustav“. Täpselt selline on ka uusim liige Kamjo voodite perekonnas, oodates sind alati täpselt seal, kuhu sa ta jätsid, ja tagades sulle ustavalt iga kord suurepärase une. Kehale parima võimaliku toetuspinna andmiseks on voodis 19 kihti täidismaterjali: vill, puuvill, naturaalne Vita Talalay® lateks ja taskuvedrud koos nurgavedrudega. Voodi loomisel on kasutatud rohkelt väärikat tammepuitu, mis oma ilmekuses annab voodile täiesti uudse ja uhke välimuse. Pärnu mnt 160C, Tallinn. www.kamjo.eu.

NORR11 tuli välja praegu väga trendika ümarate disainjoontega tugitoolide seeriaga Big Chair. Seerias on kaks tugitooli: Little Big Chair ja Big Big Chair. Esimene on ideaalne väiksematesse interjööridesse, kuna see on kubatuuridelt väike, olemuselt aga mõnus ja suur. Big Big Chair on lihtsalt imeline tugitool, mis annab igasse interjööri 1950ndate meeleolu ja on ka eriti mugav. Tugitoolid saadaval erinevate kangastega, velvetiga jne. Edasimüüja Interstudio, www.interstudio.ee.

Foto: Morten Bentzon

Õue kaasavõtmiseks veekindel (IP 44) Marseti juhtmeta valgusti Chispa. Disainer Joan Gaspar. Valgustit saab üles riputada selleks kaasasoleva spetsiaalse riputi abil. Saadaval neljas värvitoonis: oranž, sinine, roheline ja spetsiaalne must koos vasega. Uudista lähemalt hektor.ee.

Maksimaalne suurus 4m x 2,6m

UUS SYNEGO SLIDE

Nautige uut kergust.

Lõpuks on olemas lükanduksed, mida saab mugavalt ja lihtsalt avada ja sulgeda. Aknavariant pakub täiesti uut vabadust elamispindade kujundamisel. Seda võimaldavad aknaraamid, mis liiguvad paralleelselt seinaga ega avane tuppa.

Leidke omale lähim REHAU toodete müüja: www.rehau.ee

Möödunud sajandi

tuntuimad disainiikoonid Sisustustrendid tulevad ja lähevad, kuid ometigi leidub mitmeid sisustusesemeid, mis köidavad meid ka 50 või 100 aastat hiljem. Paljud suured sisustusettevõtted toodavad siiani möödunud sajandi armastatumaid disainiikoone ning mitte keegi ei julgeks arvata, et need esemed kuidagi ajast ja arust või vanamoodsana mõjuksid. Need näited 20. sajandi modernismist ei lähe tõenäoliselt mitte kunagi moest, sest niivõrd lihtsa ja leidliku disainiga esemeid annab sobitada igasse interjööri. TEKST: MARIAN KIVILA

1. Verner Panton, Flowerpot seeria valgustid (1968) Eesti keeles lillepoti nime kandev valgusti sai 1960ndate lõpu flower power’i ja hipiliikumise sünonüümiks, väljendades ajastule omast moodsat ja vabameelset energiat. Pantoni uuenduslik materjalikasutus, oskus geomeetriliste kujunditega mängida ja psühhedeelsed värvid stiilselt elama panna eristasid teda oma kaasaegsetest. Pantoni kirevates toonides valgusteid tootis algupäraselt Louis Poulsen. Kaasaegsed Pantoni jooniste järgi toodetud valgustid valmivad &Traditioni tehases, kelle visiooniks ongi pakkuda ajatu joonega Taani disaini. Algupäraste valgustite ülikirevad kuued on aga saanud kaasajale kohaselt pisut mahedamad teisendid. Foto: Brian Buchard, &Tradition

Foto: Carl Hansen & Søn

2. Hans J. Wegner, tool CH24 (1949) Wegner disainis ka Wishbone’i nime all tuntud tooli 1949. aastal ja Carl Hansen & Søn on seda tootnud alates 1950. aastast. Tegemist on tõenäoliselt ühe enim jäljendatud ja võltsitud tooliga maailmas ning originaali tasub otsida vaid ametlikelt edasimüüjatelt. Mis siis teeb selle tooli nii nõutuks ja eriliseks? Ühest küljest kindlasti selge ja lihtne konstruktsioon ning kõikjale sobituvad puhtad jooned. Teisalt aga kaunis puidu ja punutud toolipõhja kooskõla. CH24 on Hans J. Wegneri tuntumaid töid, mis peegeldab Taani disaini ülimat rafineeritust ja meisterlikkust. Käsitööna valminud tool on tehtud painutatud puidust, istmeosa on punutud 120 meetri pikkusest pabernöörist. Lihtsast välimusest hoolimata koosneb tooli valmistamine rohkem kui 100 etapist. Tänu laitmatule viimistlusele ja Taani tippkvaliteedile kestab tool aastakümneid ning mitmetest oksjonimajadestki võib leida suurepärases säilivuses eksemplare 1950. aastatest.

3. Arne Jacobsen, tugitool Egg (1958) Taanist pärit Arne Jacobseni kuulus „munatool“ sündis 1958. aastal Kopenhaageni Radisson SAS hotelli vestibüüli tarbeks. Veidi hiljem otsustati tool paisata masstootmisse ja seda täiesti õigustatult – see on edukalt figureerinud paljudes reklaamides, astunud üles filmides ja vaadanud vastu ajakirjade esikaantelt. Munatoolis on poseerinud teiste seas Marilyn Monroe oma fotosessiooniks ja Brigitte Bardot ajakirjale Vogue. Tugitoolide hinnad algavad viiest tuhandest eurost ja internetist ostjatel tasub veenduda toolide autentsuses, sest munatool on samuti üks enim võltsitud disainertoole maailmas. Autentsed Jacobseni Egg-seeria toolid valmivad taanlaste Fritz Hanseni tehastes.

4. Eero Aarnio, tool Ball (1966) 20. sajandi üks silmapaistvamaid toole sündis legendi järgi noore Soome disaineri isiklikust vajadusest tooli järele. Uude koju kolinud disaineril ei olnud nimelt korralikku suurt tugitooli, kus mugavalt raamatut lugeda. Tema peas hakkas keerlema idee kerakujulisest toolist, mille sees end ümbritseva maailma helidest isoleerida. Tooli vormi loomisel oli modelliks Aarnio naine, kes pidi seina najal kujuteldava ringjoone sees istuma. 1966. aastal tootmisse läinud futuristliku ilmega tool valmistati klaaskiust, seest on kera polsterdatud. Palli-nimelisele toolile järgnesid veel mitmed ümarvormi järgivad toolidisainid. Eestis on neist ehk tuntuim Aarnio nn konjakitool, mille võttis nõukogude ajal autori enese teadmata tootmisse Kooperaatori-nimeline ettevõte. Konjakitoolist kujunes iroonilisel moel üleliiduline sümbol Nõukogude Eesti disainist ja seda müüdi edukalt teisteski sotsialistlikes vabariikides.

Foto: Fritz Hansen

Foto: Eero Aarnio Originals

5. Alvar Aalto, tool 611 (1929)

Foto: Artek

Arteki söögitool 611 on üks esimesi legendaarse Soome disaineri ja arhitekti Alvar Aalto disainitud mööbliesemeid. Maailma eri paigus tunnustust ja kasutust leidnud tool kaunistab paljusid kaasaegseid interjööre ning kõlab uskumatuna, et selle disain pärineb 1929. aastast. Seda Soome disainiikooni on toodetud järjepidevalt sellest ajast alates, juurde on tulnud vaid erinevaid värvivariatsioone. Artek tõi 2019. aastal sadulavööst detailidele välja uue värvivaliku, mille on loonud Hollandi disainer ning värvi- ja tekstiilispetsialist Hella Jongerius. Tooli karkass on valmistatud kasepuidust, iste ja seljatugi on punutud tugevast linasest sadulavööst, mis järgib kehakuju ning muudab tooli mugavaks. Tooli ajatu disain teeb sellest väärika paarilise nii vanale kui ka tänapäevasele söögilauale.

6. Verner Panton, tool Panton (1960) 1960ndatel disainitud ja 1967. aastal Vitra tehases tootmisse lastud S-kujuline plasttool oli juba oma ajastu kontekstis tõeline innovatsioon – enneolematu ilma jalgadeta värviline tool oli maailma kõige esimeseks ühes tükis plastist vormitud mööbliesemeks. Selle voolujooneline ja futuristlik disain sümboliseeris ka kosmoseajastu ideaali ning tollast popkultuuri, mis väärtustas plasti kui moodsat ja uudset materjali. Tool on nüüdseks kujunenud tõeliseks ikooniks, pälvinud hulgaliselt mainekaid preemiaid ja saanud oluliseks disainiobjektiks paljude muuseumide kollektsioonides. Selle tooli sünnilugu ei ole aga sugugi nii roosiline. Tooli kavandamisega alustas Panton juba Foto: Vitra

1950. aastatel, kuid tal oli Taanist keeruline leida tootjat, kes oleks soovinud seda just plastist valmistada. Nii jõudis see produktsioonini alles 1967. aastal, kui löödi käed Šveitsi Vitra tehasega. 1999. aastal täiustas Vitra tooli materjali, muutes selle varasemast veelgi vastupidavamaks ja säravamaks.

Foto: Vitra

7. Ray & Charles Eames, plasttoolid (1948) Ray & Charles Eamesi eri variatsioonides plasttoolid kaunistavad väga paljusid kaasaegseid interjööre ja sisustusajakirju ning nii mõnelegi võib tulla üllatusena, et tegelikult peetakse neid maailma esimesteks masstootmisse lastud plasttoolideks. Disain loodi juba 1948. aastal New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumi (MoMA) korraldatud mööblidisaini konkursi jaoks, mille eesmärk oli edendada soodsat ja massidele taskukohast head tootedisaini. Kui algse visiooni kohaselt pidanuks tool olema metallist, siis konkursi jaoks kohandati see nõuetele vastavaks ja katsetati klaaskiuga tugevdatud plasti. Algne disain on jäänud puutumatuks, kuid hilisematel aastatel asendati materjal keskkonnasõbralikuma polüpropüleeniga. Praegu toodab Euroopas Eamesi ikoonilisi toole Vitra.

8. Le Corbusier’, Pierre Jeanneret’ ja Charlotte Perriand’i lamamistool Chaise Longue LC4 (1928) Le Corbusier oli möödunud sajandi üks mõjukamaid arhitekte, kes hakkas alates 1926. aastast tegelema ka mööblidisainiga. 1928. aastal disainis ta koos Pierre Jeanneret’ ja Charlotte Perriand’iga elitaarse pika lamamistooli, mille originaalne konstruktsioon koosneb kahest teineteisest sõltumatust osast – stabiilsest H-kujulisest jalast ning kiiktoolina kaarduvast pehmest lamamisistme osast. Viimane on painutatud kroomitud terastorust ja selle kaldenurka ehk „lamamisnurka“ saab aluse suhtes muuta. Le Corbusier nimetas tooli „puhkusemasinaks“.

Foto: Cassina

Grafiitmust. Matt värvitoon.

SCHUKO® PISTIKUPESA USB-A JA USB-C LAADIMISPESAGA, LS 990

JUNG-GROUP.COM/GRAPHITE-BLACK

Jõulise betooni ajatu ilu

Kolmekorruseline ühepereelamu Meriväljal on suurepäraseks näiteks, et tellija, arhitekti ja sisearhitekti sünergilise koostöö tulemusena võib sündida midagi unikaalset ja üdini kaasaegset, kuid samal ajal ajas kestvat. TEKST: MARIAN KIVILA FOTOD: ARNE MAASIK

ellija soovina seati arhitektile ülesandeks projekteerida kõrgete lagede ja avarate akendega kolmekorruseline elamu, mis oleks lihtsa ruumilise ülesehitusega, askeetliku viimistlusega, esinduslik ja omajagu Merivälja keskkonnas eristuv. Teadliku tellija nägemuseks oli jõuline, monumentaalne ja veidi tahumatu elamu, mille ehitusmaterjaliks oleks valdavalt betoon. Eramu arhitektiks on Tarmo Õkva (T-arts stuudio OÜ) ja sisearhitektiks Natalja Perova (NP Design OÜ).

Pretensioonikas betoon Hoone välisviimistluses ja interjööris on domineerivaks materjaliks betoon, mis on ühest küljest vastupidav, keskkonnasõbralik ja võimalusterohke, teisalt aga nõuab palju kompromisse ning loob parasjagu väljakutseid. Juba elamu plaanide väljatöötamise ja eskiislahenduse koostamise käigus ilmnes, et projekteeritavat hoonet oleks mõistlik ehitada raudbetoonist. Saledate kandepostide, pikkade silletega vahelagede ja kõrgete seinte ehitamiseks ei oleks sobinud tavapärased ehitusplokid või õõnespaneelid, mille kasutamise puhul oleks hoone kandvad seinad tulnud laduda oluliselt paksemaks. Aknaavad oleks sellisel juhul pidanud projekteerima kitsamad või toetama silluseid vahepostidele. Õõnespaneelidest vahelagede konstruktsioon oleks piiranud sillete ulatust, suurendanud vahelae paksust ja dikteerinud ka kandeseinte paiknemist ruumis. Ilma raudbetoonist lahendusi kasutamata ei oleks olnud võimalik luua ka eramut ilmestavaid eenduvaid osasid. Tarmo Õkva märgib,

Semper Fidelis

UUS KONTINENTAALVOODI

VOODI EI OLE KUNAGI LIHTSALT VOODI. ERITI, KUI TEGEMIST ON KAMJO VOODIGA. SEE ON DISAINI NING MUGAVUSE TIPPTEOS. Hea ööuni parandab immuunsust ja hoiab haigused eemal

Pärnu mnt 160C, Tallinn, TEL: +372 566 44 123 E-MAIL: info@kamjo.eu, www.kamjo.eu

100% käsitöö

EESTIS TOODETUD

et selliseid konsoolseid väljaasteid kasutatakse eramajade projekteerimisel suhteliselt harva. Hoone välisseinte katte moodustavad monteeritud betoonist paneelid. Suurem risk võeti kandvate seinte valamisel, kus betooni pigmendi erinevus, betooni raketisest välja valgumine või vormi nihked oleks tähendanud tehtu lammutamist ja uut katset. Tehases valmistatud ja objektil monteeritavad betoonpaneelid pidid tagama fassaadidel ideaalse betoonipinna. Hoone projekteerimise periood ja ehitusprotsess õpetasid, et ka tavaline betoon võib olla oma olemuselt efektne, omanäoline ja hästi käsitletav materjal. See võib pakkuda nii meeldivaid kui ka halbu üllatusi, sest kunagi ei või ette teada, mis raketise eemaldamisel nähtavale ilmub.

Ajatu arhitektuur Arhitekti ideeks oli luua ajatu arhitektuuriga elamu, mis kestaks kauem kui autori eluiga. Tarmo Õkva usub, et arhitekti looming ei tohiks olla sõltuvuses hetkemoest – selleks lihtsalt pole ressursse ega ka vajadust. „Arhitekt peaks aru saama, mis vahe on moel ja tendentsil. Lihtsamalt seletades on tendents pikemaajaline suundumus. Näiteks arutelu selle üle, kas inimesed kannavad 20 aasta pärast skafandreid või piisab vahtralehest, on tendentsi küsimus ja sõltub väga paljudest muutujatest. Kas mehel sobib kanda kummaski jalas erinevat värvi sokke, on aga moe küsimus. Seega peaksid arhitektid vaatama kaugemasse tulevikku ja ka hoolikamalt valima, mida lammutada, mida annab rekonstrueerida ja mida uut peaks ehitama.“ Ka hoone sisearhitektuur on jäänud puutumata hetketrendidest ja kannab endas püüdlust luua aegumatu interjöör, mis mõjuks värskelt ka aastakümnete pärast. Sisekujundus toetab hoone minimalistlikku ilmet ning toob esile ruumide funktsionaalsuse ja praktilisuse ehk teisisõnu arhitektuursed „põhiväärtused“, mida inimene vajab sõltumata ajast ja muutuvast moest.

Voolav ja multifunktsionaalne ruum Hoone funktsionaalne skeem põhineb avatud ja ühendatud ruumidel. Avar esik läheb üle trepihalliks ja hall omakorda avaraks elutoaks. Klaasitud külgtahvlitega välisuks justkui pikendaks interjööri suubumist õueruumi, mitte ei tähista sissepääsu teise eraldiseisvasse maailma. Ka klaasitud elutoa otsasein juhatab pilgu loodusesse. Ruume võib eristada nende otstarbele vastavalt kas põrandamaterjali või valgustatuse

erinevuse järgi. Elamu köök on paigutatud hommikupäikesepoolsele küljele. Köögist pääseb terrassile ja kastesele murule jalutama. Kodukontorist töötamine ning elu- ja tööruumide ühendamine on muutunud aina igapäevasemaks praktikaks ning see kajastub ka arhitektuuris. Pole vist vaja rõhutada, et üleilmne pandeemia on seda tendentsi veelgi süvendanud. Siingi on loodud head võimalused koduse elu ja töötegemise eraldamiseks ning ruumid on projekteeritud voolavate üleminekutega, otstarbe järgi järjestatult ja välistades koridore. Ruumide paigutuse funktsionaalsust võiks võrrelda laeva ülesehitusega. Ükski ruum pole trepist ega teisest ruumist liiga kaugel, liiga suur või liiga väike. Kõiki pereliikmete ühiselt kasutatavaid ruume seob korruseid läbiv avatud konstruktsiooniga trepp, mis lõpeb katuseterrassiga. Majas viibides võib tekkida tunne, nagu oleks tegu ühe suure ruumiga, millel on erinevad tasandid. Arhitekt võrdleb maja suure ja tervikliku betoonist kehaga.

Sisekujundus kui valatult istuv rätsepaülikond Ka sisekujundusele loob esteetilise fooni jõuline betoon, mida sisearhitekt Natalja Perova on ruumi eri osades kas rõhutanud või hoopis sisustuse abil mahendanud. Tulemuseks on dünaamiline ja kontrastirikas ruum, mis mõjub rahulikult ja vaoshoitult, kuid pakub siiski igal sammul põnevaid üllatusi. Kuigi betoon on materjalina interjööriski domineeriv, ei muuda selline käsitlus keskkonda kõledaks ega raskepäraseks. Pigem vastupidi – siin on koht kodusoojusel ja tunda on ka omaniku isiksust, mis peegeldub pisemateski detailides. Natalja Perova on siselahendust luues püüdnud maksimaalselt arvestada kliendi elustiili, maitse, harjumuste ja huvidega ning lihvinud selle oma nägemuse kaudu toimivaks tervikuks. Head sisedisaini võrdleb ta kandja mõõtude järgi õmmeldud rätsepaülikonnaga, mis istub nagu valatult ning milles kandja tunneb end mugavalt ja kindlalt. Koostöö kliendiga sujus väga ladusalt ning neid ühendas sarnane taust ja maailmavaade – armastus reisimise, kultuuri, kunsti ja disani vastu. Sisearhitekti idee mitmekesistada betoonseinu kunstiteostega sai kohe kliendi heakskiidu. Klassikaliste meremaalide asemel on siin aga kasutatud palju põnevamat lähenemist. Elutoas on keskseks kunstiteoseks skulptor Aleksander Litvinovi mereteemaline autoriteos, mis valmis kliendiga koostöös spetsiaalselt selle eramu tarbeks. Seina integreeritud installatsioon „Allveelaeva torpeedo kamber“ kõneleb mehaanikast ja meretemaatikast – teisisõnu teemadest, mis on ka kliendile hingelähedased ja iseloomulikud. Kompositsioonis on ühendatud detailid vanast mahakantud laevast ja kunstniku enda leiutatud vormid. Hiiglaslik installatsioon ise kaalub 400 kilo ning selle loomine oli väga töö- ja ajamahukas. Installatsiooni loomisel pakkus skulptor võimalust ka maja-

omanikul loomeprotsessis osaleda ja tulemuseks on unikaalne teos, millel on oma lugu rääkida.

Kontrastidel põhinev kooskõla Esimesel korrusel on inspiratsiooni ammutatud askeetlikust ja pisut jaapanipärasest esteetikast, kus on oma koht lihtsusel, tühjusel ning liigsetest esemetest küllastamata ruumil. Harmooniline tervik on üles ehitatud kontrastidele. Jõulist ja külma betooni täiendab haprana mõjuv klaas ning detailirohked metallkonstruktsioonid, sooja noodi lisavad viimistletud pinnaga puitparkett, spoonitud uksed, nahk ja mahedates toonides peenekoeline tekstiil. Korrastatud muljet aitavad luua selged mööblivormid ja valgustid. Perova peab end samuti ajatu interjööri toetajaks, sest eesmärgiks on interjöör, kuhu ei ole kliendil hiljem keeruline juba ise personaalseid aktsente sobitada. Teisel korrusel asuvad lastetoad, magamistoad ja kabinet ning võrreldes peakorrusega kohtab seal eklektilisemat ja mänglevamat lähenemist. Koduse tööruumina toimiv kabinet mõjub väärika ja neutraalse taustana väga erinevatele esemetele. Ka ruumi loomisel on võetud lähtepunktiks mõned kliendile südamelähedased esemed – näiteks üks vana ja sentimentaalse väärtusega telefon on kokku sobitatud Arne Jacobseni disainitud kirjutuslauaga, mida täiendab omakorda Arketipo Twiggy tugitool.

Rõhk kvaliteedil ja unikaalsetel esemetel Sobiva sisustuse leidmine ei ole alati lihtne – seda ka siis, kui tundub, et turul on valikut rohkem, kui keegi seda reaalselt ära tarbida suudaks. Perova käe all ei tehtud parima kvaliteedi ja tulemuse saavutamise nimel mitte ühtegi järeleandmist ning sobiva eseme nimel oli sisearhitekt nõus lendama kasvõi Euroopa teise otsa. Köögi projekteeris Perova ise ja köögimööbli tootja leiti Itaaliast. Itaalia firma Xera kasuks ei langenud valik juhuslikult – nende toodangu puhul hindab Perova esmaklassilist kvaliteeti ja Euroopa kontekstis ainulaadset kõrgtehnoloogilist lähenemist. High-tech teraskarkassil köögimööbel täiendab suurepäraselt maja arhitektuuri ja kordumatu mustriga käsitsi harjatud terasest pinnad loovad sümboolse kooskõla elutoas asuva Litvinovi installatsiooniga. Et köögimööbli lõppviimistluses kindel olla, ei piirdutud vaid fotodelt tootenäidiste vaatamisega, vaid tuli külastada tehast Coneglianos. Projektile tagasi vaadates ütleb Perova, et ettevõtmine oli vaeva väärt ja ka Itaalia tehasel oli see esimene eritellimus Eestis. Sarnane lugu saadab ka elutuba kroonivat pronkstorudest lühtrit, mille tarbeks võeti ette sõit Portugali Delightfulli tehasesse, et tootjaga eritellimuse üksikasju arutada. Eesmärgiks ei olnud kodu mitte ainult maitsekalt ära sisustada, vaid leida nii arhitektuuri kui ka sisekujunduslikku kontseptsiooni kõige perfektsemal viisil toetavad lahendused.

SISUSTUSSTIIL.

Rikkalik ja mänguline maksimalism Kui lakoonilised, puhtad ja kargelt põhjamaised interjöörid on muutunud sisustusmaailmas igikestvaks klassikaks, siis minimalistliku maailmavaate kõrval lööb laineid täiesti vastupidine suund – detailirohke ja fantaasiaküllane maksimalism. TEKST: MARIAN KIVILA

Cole & Soni tapeedimustrid ammutavad ainest ajaloolistest paleedest.

Ka minimalistliku interjööri võib tuua pisut antiiki ja lillemustreid – tulemus saab põnev! Foto: Shutterstock

Foto: cole-and-son.com

ui minimalismi iseloomustab arusaam „vähem on rohkem“, siis maksimalismiga on asjad vastupidi – mida rohkem, seda uhkem. Eklektika on tegelikult olnud alati püünel ning seganud kokku erinevatest kultuuridest ja ajastutest pärit detaile ning eriti armastatud on see stiil olnud just ajalooliste ehitiste ja butiikhollide sisekujundustes. Kodudes on eestlased armastanud hoida üldiselt tagasihoidlikumat ja põhjamaisemat joont, mis on ka meie laiuskraadi arvestades iseenesestmõistetav. Siiski ei pääse ka meie üleilmsete trendide mõjudest, sest sisustusbrändide ja -tootjate taga olevad disanerid on üha enam suunamas pilku julgete mustrite ning ekspressiivsete vormide poole, tulles välja aina pöörasemate kollektsioonidega. Maksimalismi juuri võib otsida nii renessansiajastu koorekihi luksuslikust arhitektuurist, kus rikkus ei andnud häbeneda, aga

ka 1980ndate värvikast popkultuurist. Kaasaegse maksimalistliku stiili teerajajaks võib pidada Itaalia Memphis Groupi disainerite loomingut, mis on mõjutanud nii järgnevate aastakümnete tootedisaini kui ka moekunsti. Et sisustustrendid soosivad julget joont ja värvidega liialdamist, miks siis mitte avastada rõõmsamat ja kirevamat maailma ning seda eriti just praegusel ajastul, kus oleme sunnitud rohkem aega koduseinte vahel veetma.

Sisekujundaja Aurélie Desmas’ nõuanded

Julged värvid ja põnevad vormid iseloomustavad Kare vesiroosidest inspireeritud kollektsiooni. Foto: kare-design.com

Ettore Sottsassi 1981. aastal disainitud ikoonilist ruumijagajatriiulit peetakse maksimalismi kui disainistiili üheks teerajajaks. Foto: memphis-milano.com

f Maksimalism väljendub hästi „üle piiri“ minemises, olgu selleks siis värvid, mustrid või esemed. Kui kardad liiga julgeid samme teha ja eksida, siis soovitan alustada väiksematest asjadest, näiteks võtta alustuseks ette raamaturiiul või kapp, mis põnevate raamatute ja detailidega täita. Ka toataimed on heaks lahenduseks, kuidas ruumi elu tuua. Intensiivsete värvidega, nagu türkiissinine, roosa või kollane, tasub alustada vaid ühest nurgast, kui on soov koju pisut maksimalistlikumat tunnetust lisada. Üle võlli julgete värvide ja tapeedimustritega võib eksperimenteerida ka mõnes väiksemas ruumis, mis ei mõjuta ülejäänud interjööri ilmet ning kus veedame vähem aega, näiteks vannitoas või tualettruumis. f Värvidega töötamisel kasutan tihti graafiliste disainerite võtteid, kes teavad hästi, kuidas jõuliste värvide abil mõjuvaid reklaame luua. Niisiis tasub graafilises disainis levinud värvilahendusi kasutada ka interjööris. Vali välja oma lemmikvärvi kõige efektsem variatsioon ja vaata, mis juhtub! Kuigi maksimalismile on omane värvide ülekasutamine, siis huvitava tulemuse saab ka värvide ja mustrite kombinatsioone luues. Kehtivad samad reeglid, mis riietusegi juures – kombineeri suuri lillemustreid, geomeetrilisi kujundeid ja värve ning tulemus mõjub kahtlemata rabavalt ega jäta kedagi külmaks. f Maksimalism seostub mulle endale eelkõige viktoriaanliku ajastu vaimuga, mida iseloomustavad rohked ornamendid ja jõukuse näitamine sisustuse kaudu. Antiigi, Pärsia vaipade ja muude ajalooliste detailide sobitamine on selle sisustusstiili juures kindlasti kohustuslikuks elemendiks. f Maksimalism on hea inspiratsiooniallikas ka pisikeste korterite kujundajatele. 20-ruutmeetrist korterit väga minimalistlikus vaimus kujundades on oht, et kodu näeb välja nagu mõni toake IKEA näidissaalist, kus on küll praktilised ja vajalikud asjad, nagu voodi, söögilaud ning diivan, kuid kus puudub isikupära. Mõned julged, maksimalistlikust stiilist laenatud aktsendid päästavad kindlasti olukorra ja aitavad saavutada unikaalsema tulemuse.

Uudisnopped Suvine Käsitsi valmistatud kaanega korvid on valmistatud tihedalt metallraamile punutud jutenöörist. Korvi rotangist põhi muudab selle väga stabiilseks ja tugevaks. Perfektne korv asjade hoiustamiseks või niisama silmailuks. Saadaval kahes suuruses. Vaata www.takara-nord.com.

Mänguline Nukke meenutavad Lodesi (endise nimega Studio Italia Design) kaasaskantavad ja laetavad disainvalgustid nimega Easy Peasy. Need mängulised valgustid loovad õdusa ja sumeda miljöö. Disainer Luca Nichetto loodud lamp on ülemisest värvilisest nupust timmitav ehk värvsustemperatuuri saab muuta vahemikus 2700–3300 K. Aku laadimiseks on valgusti põhja all USB pistikupesa. Võimalik tellida eklektilistes värvikombinatsioonides: türkiissinine/meekarva; roosa/hall, hall/meekarva jt. Saadaval valgustisalongis Hektor Light, vaata hektor.ee.

Funktsionaalne

Õue loodud Cane-line’i mugavast ja mõnusalt mahukast tugitoolist ning diivanist koosnev sari Basket on mõeldud õuetingimustes kasutamiseks. Disaini poolest esindab Basket praegu väga populaarset punutud rotangmööblit, kuid seda kaasaegsete ja välistingimustes vastupidavate materjalide töötluses. Basketi padjad on samuti ilmastikukindlad. Tootja Caneline, edasimüüja ELKE Mööbel, elkemoobel.ee.

Möödunud aasta on pannud meid vaatama oma elukeskkonda uue pilguga. Nii püüavad ka disainerid leida kõigele harjumuspärasele uusi funktsionaalsemaid lahendusi. Zone Denmarki disainerid on võtnud fookusesse kätepesu rituaali. Et muuta see igapäevane harjumus veelgi mugavamaks ja tõhusamaks, on minimalistliku vormiga UME seebidosaatorile lisatud nüüd uue funktsioonina puutevaba sensor. Uut dosaatorit võib kasutada ka desinfitseerimisvahendi doseerimiseks. UME seeria esteetika sobib nii rafineerituma disainiga ruumi kui ka kodusesse miljöösse. Valikus on klassikaline must ja valge variatsioon. UME seeria on disaininud Taani disainibüroo VE2, disainerid Tilde Nygaard, Hugo Dines Schmidt ja Morten Lauritzen. Saadaval TALI disainipoes.

Foto: Gert Laursen

Disainmet OÜ on Tartus tegutsev väikeettevõte, mille pakutavad tooted ja teenused baseeruvad loovusel, oskustel ja tugeval tahtel anda endast alati parim.

Personaalsed lahendused Omatoodang

Projektipõhised tööd www.DISAINMET.ee

Tel: 54 638 638

Zanati populaarsed Nera kausid on saanud uue kuue ja ehivad interjööri nüüd ilusas burgundiapunases värvitoonis. Disainer Monica Försteri loodud kausid on kergest puidust, mis kõrguvad käsitööna valminud alusel. Kausid sobivad minimalistlikusse elamisse, aga ka maalähedasse suvekodusse. Kausid on kolmes suuruses ja lisaks saadaval naturaalsest puidust. Vaata dekoor.ee.

Foto: Svenn Hjartarson

Zanat

Lemmikkoht! Leia endale soojaks ajaks lemmikkoht õues või rõdul-terrassil, kuhu paigutada üks mõnus istumine. Kangas on just päikesele vastupidav – värvitoon ei tuhmu ega pleegi. Jahedamal ajal igatseb tool õuest sisse. COBANA kott-tool ja tumba sobivad igale poole: elutuppa, lastetuppa. Saadaval 11 värvitoonis, uudistada saab Staapli 3-110, Noblessneris või e-poes kalhojshop.com.

Õhuline Eelmisel hooajal tuvustas ByOn esimest korda ainulaadse disainiga vaasi Trixibelle. Vaasi kaunid kurvid teevad sellest tõelise pilgupüüdja. Kevadhooajal on vaas saanud endale ka väiksemas suuruses heleroosa kaaslase, mis on ideaalne just kevadsuviselt värskete õite jaoks. Samuti ei pea Trixibelle vaasi ainult vaasina kasutama, vaid see sobib näiteks ka snäkkide-maiuste serveerimiseks. Saadaval snug.ee e-poes.

Ajatu joonega SITS-il, kes on enamjaolt tuntud pehmemööbli tootjana, tuleb sel kevadel välja esimese pehme ja kutsuva õuediivaniga. Dahlia sohva on tehtud välitingimustesse sobivatest materjalidest. Nagu nimigi ütleb, on diivani disainer Ian ArcherÕhulien saanud inspiratsiooni õitsvast suveaiast ja see ajatu joonega diivan on just sobivaks täienduseks õueruumi. See on nagu puhas sõõm suve! Saadaval Vepsäläineni salongis, vaata vepsäläinen.com.

SAINT-GOBAIN EESTI

Aknaklaaside innovatsioon Tänapäeval on klaasi kasutamine ehitistes elementaarne, kuid tihtipeale ei osata valida sobivaid klaaslahendusi. Klaas ei ole kaugeltki enam materjal, mille ainus funktsioon on lasta valgust sisse ja võimaldada vaadet välja. Ootused kaasaegsele klaaspaketile on oluliselt kõrgemad, mistõttu on klaasitootjad viimaste aastakümnete jooksul välja töötatud mitmeid erinevaid võimalusi.

ks akna eesmärk on lasta läbi klaasi hoones asuvatesse ruumidesse võimalikult palju päikesevalgust, sest keegi meist ei soovi töötada ega elada pimedas koopas. Inimene vajab elamiseks loomulikku valgust, aga päikesevalgusega kaasneb ka soojus, mis võib suveperioodil põhjustada ruumide ülekuumenemist. See tähendab, et aknaklaas mõjutab ruumide sisekliimat nii väljamineva energia kui ka sisselastava päikeseenergia kaudu. Toasoojuse hoidmiseks arendati välja silmale nähtamatud selektiivsed ehk low-e katted. Selektiivklaasiga klaaspaketid on tõhus vahend vähendamaks kulutusi küttele kuna nende tööpõhimõte seisneb suurema osa toasoojuse ruumi tagasi peegeldamises. Selliste pakettide soojapidavuslikud omadused paranevad veelgi, kui klaaside vahe täita argooniga ning kahekordsete klaaspakettide asemel kasutada kolmekordseid klaaspakette. Järgmiseks oluliseks sammuks klaasi pinnakatete arenduses olid kombineeritud omadustega päikesekaitsekatted. Kõrge nähtava valguse läbivus samaaegselt tõhusa soojapidavusega ongi viimaste aastate üks märksõnu moodsas arhitektuuris. Aina vähem kasutatakse

vanema põlvkonna toonklaase – pronksi, halli ja rohelist, sest need klaasid tagavad küll päikesekaitse, kuid ei pea sooja ega lase läbi piisaval määral nähtavat päevavalgust. See aga ei rahulda enam tänapäeva tellijat. Kombineeritud omadustega päikesekaitseklaaside suur eelis seisneb nende väga heas nähtava valguse läbilaskvuses, mis tagab meeldiva sisekliima ja loob ruumi kasutajatele mõnusa elu- või töökeskkonna. Kui varem leidsid päikesekaitseklaasid kasutust peamiselt suuremate büroohoonete või hotellide fassaadilahendustes, siis järjest enam on kasvanud samade toodete teadlik valik ka eramute ja kortermajade akendele. Seetõttu on energia kokkuhoiu mõttes kõige efektiivsemad sellised klaaspaketid, mis talvel on väga soojapidavad ja vähendavad kulutusi kütteenergiale ning mis suvel takistavad ruumide ülekuumenemist ja alandavad kulutusi ventilatsiooni- ja kliimaseadmetele. Kokkuvõtlikult võib öelda, et aknaklaasi valikul ei tohiks üle tähtsustada ühte või teist parameetrit eraldi. Sobiva valiku saab langetada siis, kui analüüsida erinevaid parameetreid koos ja püüda sobitada neid oma vajadustega ning keskkonnaga, kuhu aknad paigaldatakse. Agneta Jõepere Arhitektuursete projektide spetsifikatsioonijuht Saint-Gobain Building Glass

Minimalistlikult pööningukorrusel Kui valmis kodu vajab uuenduskuuri, siis tasub mõelda, kas renoveerida kogu elamine põhjalikult või säilitada ka olemasolevat ja lisada värskust. Rootsis asuva Note Studio arhitekt Jesper Mellgren jättis neljaliikmelise pere lofti olemuselt selliseks, nagu see oli, kuid lisas pererahva soovil uue „kihi“. TOIMETAS: IRMELI KARJA INTERJÖÖR JA FOTOD: JESPER MELLGREN

esper sai kutse perekond Gulledite ruumikasse koju, et luua elamisele uus hingamine. Nad ei soovinud juba loodut väga põhjalikult muuta, kuid oluliseks märksõnaks oli funktsionaalsus. Samuti oli vaja kujundada oma ruum pere kahele tütrele. Koostöö sujus kliendiga väga ladusalt. Arhitekt sai küll vabad käed, kuid ka eesmärk oli enne selgelt paika pandud. Nii oli lihtne edasi liikuda. Kuna pereisa juhib ühte Rootsi mööbliettevõtet, siis oli kogu protsess selle võrra ühest küljest hõlpsam – ta on kursis maailmas valitsevate sisustus- ja mööblitrendidega –, teisalt aga keerukam – kujundada tema visiooni järgi. Siinkohal oli ju ka perele teada arhitekti meeskonna käekiri ja nii oli kindel tööd teha. Kogu loominguline askeldamine kulges väga sujuvalt. Nii sai see kodu endale juurde kaks renoveeritud tuba ja koridori. Tähtis oli panna üsna omanäolise plaaniga ruumid toimima nii, et seal oleks mugav elada. Iga nüanss pidi olema läbi mõeldud põrandast laeni. Ja et vana kaduma ei läheks, siis pidi olema hoolikas, et hoida väärikat ja õdusat arhitektuurset lahendust. Lihtsad ideed leidsid tee paberilt reaalsusesse – iga osa pälvis põhjaliku tähelepanu, et sünniks silmapaistev tervik. Iga tuba sai ka põneva ja maheda värvitooni. Iga toon

“ K as diivanvoodil saab korraga mugavalt istuda, hästi magada ning sealjuures võib see ka kaunis välja näha?”

diivanvoodi

OOT-OOT STUUDIO

R ä v a l a 7 , Ta l l i n n

FOLD

www.oot-oot.com

loob justkui omaette ala. Köögi värvivalikul lähtuti selle kohal oleva ruumi toonist: metsaroheline lisab sügavust ja kaks üksteise peal asuvat tuba tekitavad „nähtamatu“ harmoonia. Mõnusa aktsendina mängib siin kaasa tumedat pähklikarva algupärane põrand, mis sai muu värvipaleti aluseks. Kõik muud värvitoonid selles kodus saidki valitud nii, et sobiks tumeda pähkliga. Kui küsida, mis oli kõige raskem, vastab Jesper, et kahtlemata kogu interjöör nii kõrgel pinnal kõlama panna. Lagede kõrgus on siin ligi 6 meetrit – väljakutse igal juhul! Ta lisab, et tegemist on projektiga, mis innustab avaramalt mõtlema – vaata alati kõrgustesse!

Arhitekt Mari Hunt Foto:Arvi Andreson

Eesti mikrohotell

kandideerib olulisele arhitektuuripreemiale Maidla ajaloolise mõisasüdame lähedal sooserval asuv mikrohotell on nomineeritud Euroopa Liidu Mies van der Rohe kaasaegse arhitektuuri preemiale.

TOIMETAS: MARIAN KIVILA FOTOD: PRIIDU SAART

õigest 28 ruutmeetri suuruse hotelli arhitektiks on Mari Hunt arhitektuuribüroost b210, tellijaks Maidla Nature Resort. Mies van der Rohe arhitektuuripreemia on olulisim Euroopa Liidus välja antav arhitektuuriauhind. Iga liikmesriik esitab auhinnale väikese valiku arhitektuuriobjekte viimasel kahel aastal valminud projektide seast, kokku mitusada objekti. Nende seast teevad arhitektuurieksperdid paarikümnest projektist koosneva valiku, mis jõuab auhinna mainekasse kataloogi. Nende seast valitakse viis finalisti ja omakorda nende seast 2022. aasta veebruaris võidutöö. Mari Hundi sõnul on oluline, et Eesti on üheks riiki esindavaks projektiks valinud just väikevormi: „Miesi preemiale, nii-öelda Euroopa arhitektuuri nägu esindama nimetatakse tavaliselt suuremahulisi avalikke hooneid. Usun, et pääsesime Eesti valikusse, kuna tabasime midagi, mis on Euroopas oluline – püüdsime luua ruumi,

mis tuletab meelde kadumas olevat kontakti loodusega, selle sideme haprust ja väärtust.“

Elamus puutumata loodusest Autorite ja tellija sõnul oli üks eesmärke hotelli püstitamisel sooservale luua majutuspaik, mis kutsuks ööbijat märkama Eesti puutumatut loodust. Teiseks seati sihiks näidata, mida suudab hea kaasaegne arhitektuur ja disain imepisikesel pinnal pakkuda. Maidla loodusvilla nime all tegutsev hotell valmis eelmise aasta augustis. Mõte eraldatud paika rajatud mikrohotellist, kus ööbija näeb aknast puutumatut Eesti soomaastikku ning suurema tõenäosusega põtru ja rebaseid kui teist inimest, tekkis mikrohotelli idee autoril Ragnar Sassil mitu aastat tagasi diginomaadina mööda ilma reisides. „Enne kui me Maidlas alustasime, vaatasin sarnaseid paiku 87 riigis. Kui tahad luua kordumatut elamust, siis peab olema julget mõtlemist – ideed on ahvatlevad siis, kui need on piisavalt hullud. Mari mõistis meid poolelt sõnalt. Ta oskab arhitektina suhestuda loodusega, konkreetse kohaga ja kavandada hoone looduse sisse seda paika rikkumata. Ehituse käigus tekkis pidevalt reaalseid

olukordi, kus Mari mõõtis platsil sentimeetreid, et ühtegi kaske ei peaks maha võtma. Hea meel on, et see põhjalikkus on nüüd Miesi preemia nominatsiooniga tunnustust leidnud.“ Maailmavaate mõttes olid Ragnar Sassile ja Mari Hundile eeskujuks Rootsi kuulsa Treehoteli majakesed. Puutumata loodus on maailmas, kus juba 75 protsenti inimestest elab linnades, muutumas järjest suuremaks luksuseks.

Omanäoline villa Maidla loodusvilla mikrohotell on tähelepanu äratanud muidugi ka kodumaal. Möödunud aastal oli ehitis Eesti Arhitektide Liidu preemia VÄIKE 2020 nominent ja võitis publiku lemmiku tiitli konkursil „Aasta puitehitis 2020“. Hoone on igas mõttes eriline ja kõike muud kui tavaline hotellituba. See asub kidurate kaskede vahel soo piiril ja ala on suurvee ajal kuni põlvini üle ujutatud. Mööda laudteed pääseb hoone ees olevale terrassile ja sealt üle meetri maapinnast kõrgemal asuvasse hoonesse. Kogu maja on kaetud terrassidega – seal on madalam hommikuterrass, astmed katusele ronimiseks ning puude latvade kõrgusel päikeseloojangu ja tähtede vaatlemiseks mõeldud õhtuterrass. Ümbritsev on koduks mitmetele linnuja loomaliikidele, seega toimib hoone ka kui vaatlustorn. Projekteerimisel oli oluline kavandada minimaalne vajalik ruum, pakkudes samal ajal luksulikku kasutajakogemust ja sidet loodusega. Maja kuju on jaotatud mitmeks kolmnurgaks. Ebatavaline põhiplaan mahutab mugavalt tuulekojaga sissepääsu, kus asub nii garderoob kui ka minibaar. Kolmnurkne magamistuba pakub voodist panoraamvaadet looduskaunile soomaastikule. Kesksel kohal on kamin ja ruumi on võimalik kardinatega jagada mitme funktsiooni vahel – magamistuba ja eraldatud töötegemis- või puhkeala koos tumbadega. Väikeses tualettruumis on maast laeni peegilid ja Eestis esimest korda kasutusel olev põletav tualett. Hoone astmete alla on peidetud kütmata teenindusruum, seal on nii tehnoseadmed kui ka koristustarbed. Kogu hoone fassaad, terrassid ja katus on kaetud ühe monoliitse materjaliga. Kaskede all on kontrastiks sügavpruun ja vastupidav termotöödeldud kitsa profiiliga saarelaud. Ka siseruumis

on domineerivaks materjaliks klaasi ja tumeda vooditaguse seina kõrval sama termopuit.

Arvel iga millimeeter Arhitekti sõnul on nii pisikese hoone puhul vaja nii interjööri kui ka eksterjööri käsitleda ühtse tervikuna ja mõlema projekteerimine käis käsikäes. „Olen varem minimajade projekteerimise ja ehitamisega kokku puutud ning tean, kui oluline on iga millimeeter. Ka siin alustasin maja projekteerimisega nii-öelda seestpoolt väljapoole. Pidime mahutama ära kõik traditsioonilise hotellitoa elemendid – mugava pagasi ja riiete hoiustamise ruumi, minibaari, mõnusalt laia voodi, tualettruumi –, kuid lisama majale omast karakterit, mida väljendavad hästi panoraamvaatega klaaspinnad ja kamin.“ Maja teemandikujuline põhiplaan tekkis arhitekti soovist paigutada hoone ühele küljele suured astmed katusele pääsuks ja teise otsa kamina. See andis ka võimaluse luua eriline kolmnurkse põhiplaaniga magamistuba, mida on kardinatega võimalik jagada kaheks eraldi ruumiks: magamistoaks ja väikeseks kamina ja tumbadega töötegemise või puhkelalaks. Kogu maja projekti juures oli oluline, et kõik kannaks kuni pisemate detailideni välja ühtset käekirja.

Eesti disaini väärtustav sisustus „Lisaks hoone arhitektuurile ja sisearhitektuurile tegelesin kõikide ruumis olevate esemetega. Soovisin hoones esitleda võimalikult palju kodumaist disaini. Sellest sai lausa eraldi väljakutse – keset südasuvist puhkuseperioodi paari päeva jooksul kätte saada kõik hotellitoa toimimiseks vajalik,“ kirjeldab Mari Hunt omanäolise hoone sisustamisprotsessi. Nii on seal esindatud Raili Keivi kaseteemalisest sarjast vaasid, tassid ja kandik. Need sobisid arhitekti sõnul hästi ümbritsevate sookaskedega, kus välised looduslikud elemendid muunduvad siseruumis käegakatsutavateks igapäeva tarbeesemeteks. Voodist leiab Mare Kelpmani padjad, Pillezoo kassikujulise padja ja Alpaka pleedid. Küttepuud ja tualettruumi tarvikud on hoiustatud Monika Järgi vildist kottides, hommikumantel on Ellen Richardi looming. Garderoobis saab oma väliriided riputada mugavatele WOHi taaskasutatud plastist valmistatud riidepuudele.

Iittala on Soome disaini üks kantse, sünonüüme, olulisemaid märksõnu. 140 aastat tagasi samanimelisse külla asutatud klaasitehasest võrsunud firmaga on seotud uhke plejaad vaimustavaid nimesid ja erakordseid tooteid. Põhjamaade mõtteviis pakkuda midagi head mitte luksuse, nagu maalid või kallid kaubad, vaid kaunite tarbeesemete kaudu, on ettevõttele omane praegugi. TEKST: KARIN PAULUS, KUNSTITEADLANE

Iittala klaasitehas

Foto: Fiskars Group

140 aastat

Iittala disainiilu

ränd koondab eneses ka paljude praeguseks tegevuse lõpetanud suurte ja väikeste firmade tooteid, mida on kas uuesti või järjepidevalt mitmel pool valmistatud. 1881. aastal rajas Petrus Magnus Abrahamsson Iittala külla klaasitehase, mille esimesed klaasesemed valmisid sama aasta 24. novembril. Kohe tehti väga mitmekesiseid esemeid: klaasi pressiti, puhuti, poleeriti ja söövitati ehk siis oldi võimelised tegema ka peenemaid nõusid, mitte vaid aknaklaasi ja pudeleid-purke, nagu enamikus ettevõtetes.

Siiani on vaieldamatute hittide seas siiski pigem modernismi kuldajastul sündinud teosed. Nõnda on täielik menuk Karhula-Iittala konkursi jaoks kavandatud Aino Aalto (1894–1949) triibutatud ja virnastatavad Bölgeblicki klaasid (1932, Milano triennaali kuldmedal 1936), mida nüüd Ainona turustatakse. 1936. aasta Karhula-Iittala ideekonkursilt pärineb üks praegusaja tuntuimaid Soome suveniiresemeid: orgaanilise joonega disaini ja arhitektuuri viljelenud guru Alvar Aalto (1898–1976) kavandatud vaas, mille visand kandis esmalt vaimukat nime – „Eskimonaise nahkpüksid“. Savoy restorani ja Pariisi maailmanäituse kaudu 1937. aastal kuulsaks saanud, praegu Aalto nime all tuntud vaasis võib nautida Aalto loomingule iseloomulikku looklemist, voolavust, mida on võrreldud Soome järvekallaste, pinnamoe ja pilvedega.

Aino Aalto

Kanttarelli (Kukeseen)

Foto: Fiskars Group

Endise nimega Savoy, praegu Aalto-nimeline vaas

Foto: Shutterstock

Ultima Thule Foto: Fiskars Group

Praktilised ja vormilt vägagi nooblid on ka Soome ühe tuntuma disaineri Kaj Francki (1911–1989) kavandatud tooted. Francki kreedo oli „radikaalne ja sotsiaalne“ ning ta orienteerus nn väikese inimese materiaalsele kultuurile. Modernistliku esteetika ja pragmaatika suurepäraseks näiteks on ka Iittalale tehtud lihtsate ning selge joonega klaaside kollektsioon Kimara/Kartio (esiti 1953–1967, toodeti praeguseks tegevuse lõpetanud Nuutajärvel). Sama aja laps on muide ka Iittala i-logo, mille kavandas Timo Sarpaneva (1926–2006) aastal 1956. Tehtud on ka mitmesuguseid nipsesemeid. Nendest on armastatuimad vast 1962. aastast siiani tootmises olevad Oiva Toikka (1931–2019) klaaslinnud (alul Nuutajärve tehases). Samasugust loodusromantilist abstraktsiooni evib ka tema justkui helmestega kaetud nõudeperekond Kastepiisk (1964). Mööda ei saa vaadata ka meie disaini tugevalt mõjutanud Tapio Wirkkalast (1915–1985), kes kavandas näiteks elegantset seenekübarat meenutava puhutud ja graveeritud vaasi Kukeseen (erinevad versioonid 1948–1960, uuesti alates 1981), mida müüdi erilise eduga 1952. aastal seoses Helsingi olümpiamängudega. Ultima Thule (1968) seevastu pakub raskepärast põhjamaisust, lume ja jää esteetikat, mis haakub imehästi kangete napside pruukimise – näiteks viina joomisega. Teine 1960ndate kuulus näide on Timo Sarpaneva malmist omanimeline Sarpaneva-pada (1960, esiti W. Rosenlew & Co), milles on lausa jaapanipärase minimalismi vunki.

Kartio Foto: Timo Junttila

Kastehelmi Foto: Fiskars

2007. aastal sai Iittala Groupist Fiskarsi tütarettevõte, mis pole kindlasti tähendanud disaini taandumist, sest on ju sellegi brändi puhul tegu ühe ala võtmetegijaga. Sama korporatsioon omab ka kunagi üliinnovaatilist Wedgwoodi. Erinevate liitmiste ja lahutamistega ollakse eriti läbi põimunud Arabiaga ning tehakse lisaks klaasile ka keraamikat ja metallesemeid. Nii on jõudnud Iittala kaubamärgi alla näiteks ka Arabia omalaadne antiserviis ehk siis hierarhiata mitmeotstarbeliste ja geomeetriliste nõudega Kilta/Teema (alates 1948). Ses kajab vastu ka autori huvi vana tarbekeraamika vastu. Francki kõnetas eriliselt Karjala talupojaesemete multifunktsionaalsus. Ent loomulikult pole ei tema ega ka Aaltote puhul võimalik vaadata mööda kaasaja modernismi suundumustest. Nüüdsel ajal ei valmi paljud tooted enam Soomes, vaid odavama tööjõukuluga maades – Tais, Rumeenias, Hiinas, Vietnamis, aga ka meie kandis – Baltikumis. Disainerite seas on mõneti need, kes ikka – rahvusvahelised kuulsused (Jasper Morrisonist vendade Ronan ja Erwan Bouroullecideni), õnneks mahub siia perre ka soome nimesid. Ilkka Suppaneni teeküünaldele mõeldud laternate-majakatega seoseid tekitavad klaasid Kaasa, või ka Harri Koskineni kotid Minek (Meno) on ikka imeliselt võluvad oma sisemises hillitsetud pehmuses (läheb veidi metafüüsiliseks, kuid siiski). Pakutakse ka klaasskulptuure. Sarpaneva õrn Orhidee (1954) on üks kauneimaid klaasikunsti näiteid maailmas, vähemasti American House Beautiful Magazine’i meelest. Kaart (Kartta), autoriks Santtu Mustonen, on justkui tahutud klaaskamakas, mida ehib püstjate joonte motiivistik. Üllataval kombel pole need aga masstootmisega oma kunstilist ambitsiooni kaotanud, kuid ilmselt peitub saladus abstraktses esteetikas ja tööstuse kvaliteedis. Iittala on ka 140 aastat pärast sündi ülimalt ambitsioonikas, jõuline ja märgiline. Võib olla päris kindel, et disaini hindav eesti inimene usaldab ja armastab seda brändi.

Toikka linnud Foto: Fiskars Group

EESTLASED ARENDASID VÄLJA TÄIESTI UUE VIISI, KUIDAS VÕTTA LEILI Saunumi lugu sai alguse, kui suur saunasõber, hariduselt soojusenergeetikainsener Andrus Vare hakkas huvi tundma, mispärast teda ja paljusid tema tuttavaid pärast korralikku saunaskäiku imelik väsimus valdab. Ta jõudis järeldusele, et see on eelkõige tingitud temperatuuri väga ebaühtlasest kihistumisest saunaruumis. Ja kui enamikus saunades on õhu süsihappegaasi sisaldus niigi soovitatust palju suurem, põhjustab väsimust ja kiirendab pulssi, siis sellises keskkonnas, kus saunakuumus on lae alla kogunenud, võib tekkida stressitunne juba sellest, et süda kulutab suurema osa organismis leiduvast hapnikust aju jahutamisele.

õrumaalt pärit Vare oli enne Tallinnasse kolimist harjunud käima Haanjamaa suitsusaunas. Viimane on Soome saunast mõnevõrra mahedama sisekliimaga, temperatuur on madalam, õhuniiskuse tase kõrgem.

ümber ehitanud, jõudsin lõpuks hea leili saladuse jälile. Kõigepealt tuleb soe anda kividele, need omakorda soojendavad õhku. Sestap peakski kütmine, ka puudega kütmine toimuma leiliruumist eemal, minul näiteks sügaval tunnelis, nii et otsest kiirgust leviks võimalikult vähe.”

„Kui oled harjunud varem pehme ja pika leiliga saunaga, siis saingi aru, miks ma linnasaunas käia ei taha. Võtsin seda kui väljakutset – tuleb leida süsteem, et sauna sisekliima oleks ühtlasem ja leil ei tabaks laval istujaid äkilise kõrvetava pahvakuna. Alguses muidugi ainult enda jaoks,” meenutab ta oma uuringute algusaega. „Kui olin oma sauna neli korda

Lisaks kodustele katsetustele tehti Tallinna Tehnikaülikooliga sauna sisekliima ja õhu liikumise kohta saunaruumis teadustöö. Sisustatud saunalabor seisab praegugi tema maja hoovis ja teatud asjade paika timmimine jätkub. Prototroni start-up’ide konkursil 2016. aastal tuli tema kliimaseade Saunum viie parima tootearenduse sekka...

„Sain aru, et õhukihte on tarvis omavahel segada. Alguses proovisin seda tegema panna erinevaid ventilaatoreid, aga iga variandi puhul tekkis saunas kuum tuul, mis pole kaugeltki meeldiv. Pealegi ei pidanud ventilaatorid kuumuses vastu.” Nii, samm-sammult, jõudis Vare seadme prototüübini. See võtab kerisest saunaruumi lae alla tõusnud kuuma õhu, põranda lähedalt aga näiteks uksealusest avast sissepääseva külma õhu, segab need ära ja suunab siis ühtlase voona tagasi ruumi. Proportsioon on rohkem ülevalt, vähem alt, vahekorras kas 70 : 30 või 60 : 40. Seda kõike, samuti ventilaatori töö intensiivsust võimaldavad Saunumi

SISUTURUNDUS

seadmed reguleerida. Näiteks kui külma õhku võtta juurde maksimaalselt, on tulemuseks põhimõtteliselt küllaltki leebe temperatuuriga aurusaun. Muidugi on Saunumi aastatepikkuse arendamise käigus tekkinud teisigi huvitavaid mõtteid, mis toote juures ka kasutusele võetud. Näiteks väljasuunatav õhk läheb üle Himaalaja soola pallidest, mis rikastavad õhku soolaioonidega, leiliviskamist saab ka automatiseerida ja on rohkelt erinevaid reguleerimisvõimalusi. Praegu on Vare välja arendanud neli sauna sisekliima ühtlustamise seadme turunduslikku varianti. Lihtsaim, kodukasutaja seade Saunum Base, kerisega varustatud ja samuti kodusaunadesse mõeldud variant Saunum Premium, peamiselt juba n-ö avalikesse saunadesse mõeldud Saunum Professional ning uusim ja populaarsem Saunum Primary. Saunum ei ole mitte ainult hea ja kasulik, aga ka ilus – Saunum Premium võitis möödunud aastal Eesti Disainerite Liidu auhinna BRUNO parima insenertehnilise toote disaini eest.

Saunum Base

Saunum Primary

Saunum Premium

www.saunum.com

Luubi all – neli välikööki Kevad ja suvi on õues olemise aeg. Mida aeg edasi, seda enam pööratakse tähelepanu ka väliköögile. On ju ütlemata mõnus nautida söögi valmistamist värskes õhus. Ulaelu meeskond on loonud mitmeid välikööke, mis sobivad eramu või suvemaja, aga ka linnasüdames asuva katusekorteri juurde. Mida võiks teada enne väliköögi rajamist?

uveköök ei ole juba ammu pelgalt söögitegemise koht – pigem suvine kodu süda, kus toitu valmistatakse ja seda ka koos nauditakse. Kui oled aru pidanud, et võiks sel kevadel-suvel välikööki uuendada, laiendada või suisa uue suveköögi ehitada, siis siinkohal mõningad nõuanded, millele peaksid eelnevalt mõtlema. Disainer Kaido Kivi jagab nõu.

Kaardista asukoht ja vajalikud funktsioonid Kõik saab alguse eelkõige asukohast ja põhihoone arhitektuurist. Väliköök kui arhitektuurne element võiks sobituda olemasoleva hoone mahuga, tekitades harmoonilise terviku. Mõtle läbi, kas köök peaks olema statsionaarne või sobib mobiilsem lahendus. Kui maht on teada, tasuks läbi mõelda funktsioonid, mida välikööki soovitakse. Võimalusi on mitmeid. Logistiliselt ei teeks paha, kui väliköögi asukoht ei jääks kaugele majas olevast põhiköögist. Tavaliselt on käimist mõlema köögi vahel sagedasti. f Kas vajad ka mõningatele seadmetele elektrit? f Ka vee võimalus tuleb kasuks. Väliköögi puhul on piisav, kui saad vajaliku vee tuua kastmisvoolikuga, ühendada see segistiga või kasutada voolikut segistina. f Kui mitmele inimesele reeglina süüa tehakse? f Kas korraldad ka suuremaid üritusi? f Oluline on ka köögi paiknemine ilmakaarte suhtes – päikese eest varjatud kohta ära kööki planeeri. Kõik see tasuks eelnevalt läbi mõelda, kuid ülemäära keeruliseks ja seadmeterohkeks ei maksaks välikööki kujundada. Kuna võimalusi on palju, siis lähtu eelkõige oma maitse-eelistustest. Väliköögi võlu on eelkõige selles, et erinevalt tavaköögist on sul võimalik valmistada

toite, mida toas reeglina teha ei saa. Lisaks klassikalistele võimalustele, nagu söe- ja gaasigrill, tasuks mõelda ka uutele maitsetele ning võimalustele, nagu pitsa- või grillahi, teppanyaki, mis pakub ülikuumal terasplaadil grillimise võimalust, või keraamilised grillid, milles saad toitu valmistada ühtlasel kuumusel. Pitsa- ja grillahjud on reeglina multifunktsionaalsed – pitsadele lisaks saad grillida-küpsetada, valmistada pajaroogi ning õhtu lõpetuseks teha ka magustoite. Meie kliimas oleks ka kamina võimalus tänuväärne – nii emotsiooni kui ka sooja mõttes. Panipaikade, sahtlite ja kappide osas lähtu pigem põhimõttest „mida vähem, seda parem“. Mõtle hästi läbi, mille jaoks soovid neid kasutada ja mida nendes ladustada. Tavaliselt kipuvad kapid-sahtlid tolmu koguma, probleemiks saab ka niiskus. Pikemas perspektiivis – mida lihtsam ja hooldusvabam köök, seda parem.

Materjalid Väliköögi puhul mängivad olulist rolli õiged materjalid, mis peaksid olema ilmastikukindlad ja kergesti hooldatavad. Kõikuv temperatuur, vihm, tolm ja päike seavad materjalidele kõrgemaid nõudmisi. Kui statsionaarse väliköögi jaoks vajadus puudub, võib kaaluda erinevaid mobiilseid lahendusi. Mobiilse väliköögi eelis on, et vastavalt vajadusele ja ilmastikule on sul võimalik oma õueala ümber kujundada. Mobiilseid lahendusi leiab ka Eestist. Minimalistlik ja modulaarne väliköök võimaldab kokku komplekteerida endale meelepärase ja enda vajadustega sobiva väliköögi. Valikust leiab erinevad tööpinnad looduskivist, termotöödeldud ja õlitatud saarest, söegrilli ning valamu. Väliköögi idee peab olema selge ja konkreetne. Söögivalmistamine õues peab olema mugav, lihtne ja nauditav. Läbimõeldud disainiga stiilne õuemööbliseeria kutsub isegi meie napis suves aiaelu täiel rinnal nautima. Pikad soojad suveõhtud, nädalavahetused pere ja sõpradega, puhkusteperiood ning värskest eestimaisest toorainest valmistatud toit – ideaalne taust kvaliteetsele suvisele ajale.

Mõtle läbi

funktsioonid, mida välikööki soovid f Söegrill f Gaasigrill f Teppanyaki, plancha grillplaat f Pitsaahi/-grill f Gaasipõleti (wok) f Pliit f Valamu f Maitsetaimede kasvatamise võimalus f Suitsuahi f Külmik f Kamin f Panipaigad f Varikatuse vajadus f Valgustus f Soojuskiirgurid

Soovituslikult

kasuta neid materjale

f Termotöödeldud ja õlitatud puit f Looduskivi f Betoon f Roostevaba teras f Tsingitud teras f Alumiinium f Malm

Fotod: Terje Ugandi

Kimsi 2 kasutatud materjal: 20 mm kvartskomposiit Stone Italiana Dune konstruktsioon: alumiinium + roostevaba teras seadmed: gaasigrill, gaasipõleti arhitekt: Meelis Press

Fotod: Kaido Haagen

Laaneotsa valgustid: erilahendusega betoonrosett, IP65, LED-sisu puuriit: 5 mm kuumvaltsitud terasplekk, kaetud õlivahaga arhitekt: Tamizo Architects Group

Fotod: Kaido Haagen

Linn 2 kasutatud materjal: komposiitkivi Technistone Concrete Noble Grey, 20 mm konstruktsioon: roostevaba teras seadmed: gaasigrill, gaasipõleti

Fotod: Terje Ugandi

Pärnamäe kasutatud materjal: 20 mm graniit Nero Assoluto „leather“ konstruktsioon: alumiinium + roostevaba teras seadmed: gaasigrill, gaasipõleti, valamu, roostevaba segisti, välikülmik, roostevaba terasplekist sahtlid arhitekt: Kadarik Tüür Arhitektid OÜ

BAUROC AS

Kristiine linnaosa roheluses peidab end kodu, kus põlvkondadevahelist sidet hoitakse lapsepõlvest tuttavale krundile kerkinud uues majas, mis valendab kesk sireleid ja õunapuid. FOTOD: OLEG HARTŠENKO, XOFOTO OÜ

Valgusest tulvil kodu lapsepõlvemaal „Samal krundil kõrvalmajas asus minu vanaisa kodu. Vanaisa tegi kinnistu pooleks, tekkisid kaks 600-ruutmeetrist krunti. Kui sai selgeks, et me saame siia kodu luua, hakkas projekt peagi füüsilist kuju võtma,“ meenutab peremees Indrek lapsepõlveradadele naasmise lugu.

Sobivat materjali otsimas Et nii Indrek kui ka perenaine Maret kasvasid üles oma aiaga majas, oli sarnane kodu nende unistuseks. Enne projekti tellimist tuli aga teha nii mõnedki strateegilised otsused.

„Soovisime ehitada materjalist, mis ajas kestab,“ räägib Indrek. „Otsisime midagi sellist, mis sobiks siinse piirkonnaga ja vanaisa majaga, soovisime fungilikku stiili,“ täiendab Maret. Nii langes kaalukauss kivimaja kasuks. Vaatamata esialgsele kartusele, et kivimaja ehitamine võib kulukaks osutuda, ei tundunud kiired odavlahendused pikas perspektiivis mõistlikud. Otsus tehti bauroci kasuks.

Ehitusel käed külge Alguses oli pererahval soov bauroc-plokkidest kodu kerkimisel ka ise käed külge panna, ent müüriladumine jäi siiski professionaalide hooleks – Indrek adus, et ehitajal oli oma tööjärg ja ta oleks neid pigem seganud: „Kuigi hakkama oleks ma kindlasti saanud, garaažiehitusel bauroc-plokke ladudes sain tööst maitse suhu ja kindluse, et nii on tegelikult lihtne ehitada.“ Siiski sai pererahvas maja valmimisse oma panuse anda — koos isa ja vanaisaga freesis Indrek uue kodu elektrikaablitele sooned. „See töö sai õnneks kergesti valmis, sest baurocisse on lihtne süvistada, kui õigeid tööriistu kasutada,“ räägib ta. Ehitus vältas natuke üle poole aasta, suure osa sellest võtsid sisetööd. „Esimese korruse müürid kerkisid nädalaga — seegi näitab sellest materjalist ehitamise mugavust,“ kiidab Indrek. „Lisaks on baurocist kodu õhutihe — esimeses projektis ei olnud meil ette nähtud sundventilatsiooniagregaati, sisse kolides selgus, et see on vajalik. Nii tegime garantiiaja lõpus parandused, nüüd jätkub ka suuremat seltskonda võõrustades toas värsket õhku.“ Kodu projekteerimisel tulid appi Erik Karjus ja Kristjan Virma, samuti jätkub pererahval kiidusõnu sisearhitekt Kard Männilile, kes mõtles kaasa üldise arhitektuurse kontseptsiooni loomisel, pakkus välja alternatiivse lahenduse teise korruse ruumiplaanile, disainis trepilahenduse ning andis nõu akende paigutuse ja nende proportsioonide osas.

Õu on toa pikendus Kodu esimeselt korruselt leiab köögiga ühendatud elutoa, vannitoa, sauna ja abiruumid. „Esiku kõrvale jääb aga tambur, mille taga on suur katlamaja,“ teeb peremees Indrek avaras kodus ekskursiooni. „Ja algusest peale teadsime, et vajame mahukat riiulitega panipaika.“ Olgu öeldud, et esialgses projektis oli projekteerija panipaiga ruutmeetreid paika pannes selle kogemata sui-

BAUROC AS

sa eraldi toaks nimetanud — ruumi mõõtmed andsid selleks tiitliks mõõdud välja küll. „Kui hakkasime kodu planeerima, siis teadsime, et liiga suurt maja me ei soovi, samuti pani hoone mõõtmed paika krundi kuju, suurus ja ehitusalane pind,“ kirjeldab Indrek. „Samuti arvestasime ilmakaartega — soovisime, et kodu oleks valgusküllane ja helge, seega on elutoal suured aknad ja tegime hoone erinevatesse külgedesse kaks terrassi, et saaksime osa nii hommiku-, päeva- kui ka õhtupäikesest,“ täiendab Maret.

Elutoadiivanil oma aiast pärit värskelt pressitud pirnimahla rüübates uitab pilk läbi suurte akende avarale terrassile. „Meil on hoov tõesti toa pikendus, juunis me toas ei söönudki,“ räägib Maret, et hoonele lisamõõdet andev terrass on usinas kasutuses.

Igal lapsel oma tuba Teisel korrusel on oma loogilise koha leidnud teine vannituba ja magamistoad — üks mõlemale lapsele ja üks vanematele.

„Igaühel peab oma tuba ja õppimiseks oma laud olema,“ teab Indrek. „Ainuke ruum, millest kevadise kodusõppimise ajal pisut puudust tundsin, on eraldi kabinet, aga eks see on mõttekoht tulevikuks.“ Tõsi ta on — õige kodu ei saa kunagi päris valmis. Sellest hoolimata on tunda, et hoone on heas mõttes sisse elatud, asjad on leidnud oma loogilise paiga ning sisekujunduslahendused on ühteaegu efektsed ja mugavad. „Tegelikult elame siin juba 13 aastat,“ muigab Maret. „Lastetubades oleme jõudnud juba remontigi teha ja trepihalli oleme ümber kujundanud.“

Hoone on ka külalise pilguga hinnates ajale igati hästi vastu pidanud — seda nii välisviimistluse kui ka ajatu sisearhitektuurse lahenduse osas. Võib uskuda, et valgeks krohvitud kodu püsib sama kaunina ka järgmised aastakümned.

Hea teada f Maja on ehitatud bauroc-plokkidest — see materjal võimaldab kiiresti ehitada ja on energiasäästlik ning püsib ajas. f Hoonet köetakse pelletitega oma katlamajast, põrandaküte on pererahva kinnitusel optimaalne ja toimiv lahendus. f Kokku on hoones 150 m2 pinda, millest alumisel korrusel 80 m2. www.bauroc.ee

MOODSA AIA

TRENDISPIKKER

Aiakujunduse juures annab praegusel ajal tooni igas mõttes looduslähedane mõtteviis. Selgelt on fookuses inspiratsiooni otsimine loodusest ja keskkonnateadlikkus. Selleks, et üksikisiku tasandil globaalseid probleeme mingilgi määral lahendada, ei pea olema radikaalne planeedipäästja. Igaüks saab oma aias nende aktuaalsete teemadega tegeleda.

TEKST JA FOTOD: MAASTIKUARHITEKT MAARJA GUSTAVSON

agu teisteski eluvaldkondades on ka aias tähelepanu all ressursside säästlik tarbimine. Nii vett, loodusvarasid, energiat kui ka oma aega ja raha üritatakse mõistlikult kasutada. Siin tulevad appi nutikas tehnoloogia, päikesepatareid, majapidamisja sademevee kogumine, haljaskatused, taaskasutatavad materjalid ning loomulikult hoolikas planeerimine.

Ökonoomsus Tänapäevane aed ei pea olema mitte ainult funktsionaalne ja ilus, vaid ka otstarbekas. Juba kujunduse

algfaasis lähtutakse ökonoomsuse printsiibist: arvestatakse kulutustega nii rajamise kui ka hilisema hoolduse juures. Aiandamise juures otsitakse kõikvõimalikke alternatiive. Olgu selleks siis permakultuuri viljelemine või nutikas taaskasutus. Igal juhul liigutakse järjest enam lahenduste juurde, mis vajaksid minimaalselt hooldust, kastmist, niitmist. Ülehoolitsetud aiad pole in. Mida looduslähedasem on aed, seda vähem hooldust ta vajab. Seda rohkem aega jääb aeda nautida, aiast rõõmu tunda ja toredaid argitoimetusi teha. Vastupidi muidugi ka –

mida enam aiakujundus kaugeneb loodusest, seda hooldusmahukama lahenduse saame.

Rõõm aiast Loodusläheduse ja ümbritsevaga arvestamise kõrval on samavõrra oluline, et inimene tunneks oma aias(t) maksimaalselt rõõmu. Kuitahes pisikese õueruumi omamine on luksus ja nauding. Aiast on saanud koht, kus nauditakse aiatöid, veedetakse mõnusalt aega ja imetletakse avanevaid vaatepilte. Inimese mugavus ja naudingud püütakse orgaaniliselt ja loomulikult ühendada loodussõbralikkusega.

Omanäolisus Moodsas aias ei sõideta oma egoga ümbritsevast üle, vaid otsused on tehtud teadlikult ja kõigi suhtes austusega. Samas ei tähenda keskkonna ja ülejäänud elusolenditega arvestamine seda, et tegemist on ainult teiste heaolule suunatud altruistliku lähenemisega. Aiad kannavad selgelt edasi kasutajate olemust ja eelistusi, on omanike nägu ning vas-

tavad nende ootustele, võimalustele ja eluviisidele. Soovitatav on ära unustada dogmad, kuidas peaks asju tegema ja mis teised arvavad. Aias pole ühte ainuõiget tõde, mis on ilus ja milline see olema peaks. Põhimõtteliselt on lubatud kõik, mis meeldib ja teistele kahju ei tee. Tähtis on usaldada ennast ja oma tegelikke soove. Vastata ausalt küsimustele, miks ja mida tegelikult tahetakse aias teha-näha ning milline miljöö seal peaks valitsema. Vastustest kooruvadki unikaalsed ja omanäolised lahendused.

Inspiratsioon aia tagant Taimemaailmas eelistatakse taimi, mis ise hästi hakkama saavad ning mida ei pea pidevalt hooldama ja poputama. Seega on aednikuna õnnestumiseks ülioluline, et taimi valides arvestataks kasvukohaga ning leitaks just antud valgustingimustesse, mullastikku ja kliimasse sobivad liigid. Lihtsaim võimalus selleks on jälgida ümbritsevat loodust ja lasta aiatagustel kooslustel ennast inspireerida.

Massistutused Et hoolikalt valitud taimed rohkem mõjule pääseks ja aia üldilme liialt rahutuks ei muutuks, kasutatakse moodsas aias ohtralt massistutusi. See tähendab, et erinevaid taimi on vähe, kuid ühte liiki taimi on korraga palju. Julgelt kasutatakse kujunduse juures geomeetrilist põhiplaani ja jooni. Selline majast tulenev arhitektuurne vormikeel sobib eriti hästi hoonete vahetusse lähedusse ja väiksematesse linnaaedadesse, sest seob omavahel kokku maja, aia ning ümbritseva (linna)maastiku. Ranget alusplaani aitab tasakaalustada taimede lopsakus ja kergus.

Lihtsuses peitub ilu Taimede juures on tähtis, et need oleksid võimalikult pikalt dekoratiivsed. Õite kõrval on oluline see, milline näeb taim välja õitsemisvälisel ajal. Ideaalsel liigil puhkeb toredatest pungadest põnev lehestik, pärast pikka ja hunnitut õitsemist tulevad huvitavad (soovitatavalt söödavad) viljad, ilusa sügisvärviga lehed püsivad sügisel kaua ning taim püüab pilku veel talviseski aias. Hinnatakse lihtsaid ja tagasihoidlikke õisi, mis aga pikalt ja rohkearvuliselt õitseksid. Lihtõis on tagasi fookuses ka seetõttu, et nende tolmukad on tolmeldajatele paremini ligipääsetavad kui täidisõitel. Kõrrelised on endiselt väga moekad. Oma kerge olekuga lisavad nad aeda mängulisust ja dünaamikat. Ilu- ja tarbeaia piirid on järjest enam hägustumas. Aina rohkem kasvatatakse lillepeenras dekoratiivseid söögitaimi. Ise endale toidu kasvatamine, kasvuhooned ja potipõllumajandus on taas soosingus. Tarbeaiad paigutatakse kõigile nähtavale aukohale, mitte ei peideta kuskile aianurka.

Alternatiivid murule Ilus muruplats on alati omal kohal olnud, aga see pole igal pool ainus võimalus. Vaatamata lihtsale, kiirele ja soodsale rajamisele on muruga seotud ka mitmeid probleeme. Muru on liigivaene nii taimeliikide kui ka elusorganismide poolest. Ta on tegelikult üks hooldusmahukamaid aiaelemente. Niitmine, väetamine ja muud muruga seotud tööd on otsene raha- ning ajakulu. Enamik muruniidukeid tekitab ka müra ja reostust. Et aiaelu muruniidukite pideva saateta nautida, on eesrindlikumates asumites juurutatud niitmisvabad päevad. Muru asemele võib aga vähemkäidavatesse aiaosadesse rajada liigirikka lilleniidu või harva niidetava rohumaa, luua pinnakattetaimedega istutusalasid, ehitada terrasse, katta ala hoopis sõelmete või sillutisega.

Kasulikud kooslused Aeda püütakse meelitada kasulikke putukaid, pisiloomi, linnukesi, liblikaid, mesilasi. Elurikkuse soodustamiseks kasutatakse tolmeldajaid ligimeelitavaid aromaatseid taimi, lindude joogianumaid, putukahotelle ja mitmerindelist haljastust. Mürkide ja kemikaalide asemele püütakse leida keskkonnasõbralikke alternatiive. Kahjuritõrjeks kasutatakse looduslikke vaenlasi ja haiguste tõrjeks naturaalseid vahendeid.

Aegumatu tõde Oma unistuste aia poole liikudes pidage meeles: ideaalse tulemuse jaoks tuleb nii aia kavandamise, rajamise kui ka hilisema hoolduse etapid kõik võrdselt hästi läbi mõelda ning ellu viia. Head tulemust ei saa loota, kui teil on suurepärane plaan, kuid rajamise faas ei õnnestu või kui kõik on hästi läbimõeldud ja tehtud, kuid hilisem hooldus on nigel. Hea aiakujunduse juures on oluline, et tähelepanu pööratakse kõigile kolmele faasile – planeerimisele, rajamisele ja hooldamisele.

Uudisnopped Suhtlev Artemide’i laetav lauavalgusti Bonta seob valguse, toidu ja meelelahutuse. See on kaasaskantav lamp, mis suhtleb laual olevate objektidega. Tekstuursest piimjat tooni klaasist korpus hajutab valguse, luues lõõgastava õhkkonna. Sellele toetub klaasist kauss, kuhu saab jagamiseks mõeldud toidu asetada. Kausse saab valida eri toonides ja suurustes. Nii korpus kui ka kausid on valmistatud käsitööna puhutud klaasist, mis muudab iga toote ainulaadseks. Bonta tekstuur, läbipaistvus ja värv tekitavad valguse ja toidu vahel erilise dialoogi, hägustades nendevahelisi piire. Müügil salongis Laterna, vaata ka laterna.ee.

Õdus Rõdu, terrassid ja õuealad aitavad päikeselistest päevadest maksimumi võtta. Need, kes otsivad midagi uut enda välialade täiendamiseks, võivad uued lemmikud leida sarja SOLVINDEN tuledest. Need loovad õhtuti hubase meeleolu ja annavad võimaluse mahedaid õhtuid kauem väljas nautida. Tuled töötavad päikesepatareide jõul ehk võimaldavad elada veelgi säästlikumalt. Uudista ikea.ee.

Ümar betoon Praegu mööblidisainis laineid lööv betoon interjööris on ka 101 COPENHAGENI uues kollektsioonis nii toolide kui ka laudade kujul eriti ägedalt esindatud. Tooteid saab kasutada nii interjöörides kui ka terrassil. Raske ja vastupidav ning pilku püüdev rustikaalne disain on uue ja trendika kodu 2021. aasta must have. Edasimüüjad Interstudio, Nordic Design Home, Laterna.

Vastupidav tiik Kümblus õues Cane-line’i õuedušš Lagoon naudib suve koos sinuga. Ka õuedušš võib olla ülimalt luksuslik ja elegantne – Lagoon seda just ongi. Paigalda see õue ja naudi kuumal suvepäeval mõnusat värskendust. Tootja Cane-line, edasimüüja ELKE Mööbel, www.elkemoobel.ee.

Belgia disaineri Jacques Deneefi loodud pehme õuemööbli kollektsiooni kuuluvad tiigipuust luksusliku vormi ja kurvidega ning ülimugavate ja praktiliste patjadega diivanid-tugitoolid, mis lausa kutsuvad terrassile lõõgastuma. Patjades on spetsiaalne kiiresti kuivav vaht, kattematerjal on 100% polüpropüleen. Tänu sellele on padjad lihtsasti hooldatavad ja kiiresti kuivavad. Ka tiigi täispuidust raam on vastupidav, ilmastikukindel ja lihtsasti hooldatav. Valikus on tugitoolid ja kahes mõõdus diivanid. Lisaks pehmele mööblile on nüüd õuetingimustesse valmistatud ka tiigipuust söögilauad ja toolid. Tiigipuu on üks kvaliteetseimaid ja kestvamaid materjale, mis sobib õuetingimustesse ka Eesti suves. Tootja Ethnicraft. Tooted müügil Treimann Mööbel & Disain salongis ja www.treimann.ee.

Nagu ka Narva-Jõesuus, oli Merikülas oma kuursaal.

Foto: SA Virumaa Muuseumid

Unustatud suvituskohad põhjarannikul Praegu on meil suvepealinn Pärnu, kuurortlinnadena teatakse ka Kuressaaret ja Haapsalu, Narva-Jõesuu püüab uute spaadega taas rohkem kaardile saada. Vanemad inimesed mäletavad veel, et nõukogude ajal olid ka Võsu ja Elva laialt tuntud suvituskohad. Väikese Eesti kohta polegi seda nii vähe. Kuid sajand tagasi oli suvituskohtade ja kuurortidena teada-tuntud hoopis enam kohti, millest tänapäeval pole keegi midagi kuulnud ja enamikust ei ole säilinud midagi peale rohtunud vundamendi. TEKST: LEELE VÄLJA

saariaegne suvituselu tähendaski muidugi hoopis midag i muud, kui on praegused arusaamad. Suvituskohta sõideti kuudeks, üüriti kas suvila või tuba pansionaadist ja rauge jõudeelu võis alata. Suvituselu keskpunktiks oli hooajalise kasutusega kuursaal või suurem suvekohvik. Olulised olid ka promeneerimiseks mõeldud puiesteed ja kuigi suplemine ei olnud toona kaugeltki nii populaarne kui hilisematel kümnenditel, asusid suvituskohad kõik vee ääres. Suveravi tervistavate kümbluste ja jalutuskäikudega soovitati paljude haiguste puhul, sealhulgas nii kerge- kui ka raskemeelsus. Arvestatav osa suvekülalistest tuli Peterburi suunalt rongiga ja oma osa andis ka õitsev tööstuslinn Narva, nii olid eelisseisus põhjaranniku liivased rannad. Kuigi Narva-Jõesuu on meil veel praegugi kaardil, on selle tsaariaegsest hiilgusest säilinud vaid varemetes kuursaal ja üksikud lopsaka dekooriga puithistoritsistlikud suvilad, mis mändide all kössitades paremaid päevi ootavad. Sajandi tagune Narva-Jõesuu puhkes aga suviti õitsele – enne I maailmasõda loendati seal suve jooksul lausa 10 000 suvitajat. Satelliitidena kujunes NarvaJõesuu ümber terve väiksemate suvituskohtade vöönd.

Kodustele saatmiseks mõeldud postkaarte kohalike vaadetega leidus igas enesest lugupidavas suvituskohas. Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Meriküla ja Auga Narva-Jõesuust vaid loetud kilomeetrite kaugusele jäävale Meriküla suvituskohale pani aluse Narva raehärra William Richard von Gendt, kes 1861. aastal ostis Meriküla poolmõisa ja hakkas selle juurde asulat arendama. Varem vanausulistega asustatud külas olid 19. sajandi lõpuks kuursaal, suvekohvik, vesiravila, postkontor, apteek ja sadakond suvilat. Narva-Jõesuu ja Meriküla vahel paiknenud Auga ehk Šmetške moodustas koos eelnimetatutega piki põhjarannikut peaaegu katkematu 12 kilomeetri pikkuse suvilate ala. Nii Merikülas kui ka Augas kerkisid esimesed suvilad veel enne, kui Narva-Jõesuu suvituskohaks kujundati. Auga nimi arvatakse pärinevat Utria kõrge ranniku alla jäävast madalast mereäärsest alast, mida kohalikud nimetasid aukoks. Suvituskoha nimena tuntuks saanus Schmetzke olevat aga esimeste püsiasukate – Saksa päritolu perekonna nimi olnud. Vene revolutsioon ja Eesti iseseisvumine tõid kaasa suvitajate voo raugemise – paljud jõukad Peterburi ja Moskva kaupmehed ning

Meriküla kuursaali valgusküllane söögisaal.

Meriküla suvituskoht kujunes samanimelise mõisa juurde.

Foto: Tallinna Linnamuuseum

Foto: Iisaku Muuseum

Vabariigi ajal Puhkovasse viidud Meriküla suvilatest on tänaseni säilinud vaid üks.

Foto: Madis Tuuder

töösturid kaotasid revolutsiooni keerises elu või õnnestus neil põgeneda kaugemale Euroopasse. Paljud suvilad jäid omanikuta ja 1920. aastatel on nii mõnigi vaatleja kirjeldanud tühjade aknaaukudega hüljatud suvilaid, mis nukralt oma saatust ootavad. 1930. aastate lõpul ilmunud brošüüris „Eesti kuurortid ja suvituskohad“ nenditakse, et Merikülas on veel mõnikümmend suvilat ja kaks kirikut. Kogu Narva-Jõesuu piirkonna kohta on parematel aastatel loendatud 4000–5000 suvitajat. Osa suvilaid õnnestus maha müüa ja need võeti koost lahti ning viidi sisemaale, teada on ka näiteid Tallinnast Nõmmelt ja Tartust. Ainus siinkandis säilinud Meriküla suvila on naabruses asuvas Puhkova külas, mis viidi sinna 1921. aastal. Kui ümbruskonna taludest suurem osa läks II maailmasõjas sõjaroaks, säilis see ilmselt tänu asjaolule, et selles paiknes sakslaste staap. Meriküla strateegiline positsioon sai talle aga saatuslikuks. Eesti Vabariigi ajal rajati ümbruskonda arvukalt militaarrajatisi, üht-teist on omaaegsetest patareidest ja suurtükialustest veel praegugi võimalik Foto: Narva Muuseum

metsa alt leida. II maailmasõja lahingud, mis Ida-Virumaalt eriti rängalt üle veeresid, hävitasid omaaegse uhke suvituselu viimasedki jäljed. Merikülast jäi alles vaid õigeusu kirik, mis mõni aasta pärast sõda kirikuta jäänud Narva-Jõesuusse üle viidi. Meriküla suvilate vundamente ja parkide jäänuseid leiab hoolikas silm veel praegugi tee ja mereranna vahelisest männimetsast.

Tõrvala ehk Smolka Pärast Tartu rahu Eesti Vabariigile jäänud Narva jõe paremkaldal Narvast 7 kilomeetrit allavoolu paiknenud suvituskoht Tõrvala ehk Smolka sai oma nime siin kunagi paiknenud tõrvaajamisahjude järgi. 20. sajandi alguses suvituskohaks kujunenud paik oli hinnas oma kõrgete liivakallaste ja marjarohkete männimetsade tõttu. Eriti soovitati seda kopsuhaiguste raviks. Tsaariajal oli siin kurttummade tütarlaste kool, paarsada suvilat, arvukalt kauplusi ja mõned kohvikud. I maailmasõja ajal neist suur osa hävis ja veel 1920. aastatel ei olnud seal elu taastunud. Kahetsedes tõdes 1923. aastal ilmunud raamatukese „Eesti kuurordid“ autor dr Aleksander Prümmer, et vähesed allesjäänud suvilad on mahajäetud ja pakuvad kurba pilti oma lõhutud uste ning akendega. Üldise suvitamise populaarsuse kasvuga leidis aga ka Tõrvala oma koha. Paika hinnati ühelt poolt odavuse, teisalt aga vaikuse ja rahu poolest, kuna kahes kohalikus poes alkoholi ei müüdud. 1936. aastal alustati küla ümbruses diatomiidi kaevandamist, mis kestab tänini. Küla ise on praeguseks hävinud.

Davõdovi pansionaat Tõrvalas hävis juba I maailmasõjas.

Türsamäe mõisa maadele rajati esialgu suvilad, hiljem aga suvituskohale saatuslikuks saanud põlevkivi töötlemise tehas.

Sillamäe külje all asuvas Kannuka külas oli samuti ruumikas suvekohvik.

Foto: Narva Muuseum

Sillamäe Kui Narva-Jõesuu sai populaarseks eelkõige Peterburi aristokraatia ja tõusva suurkodanluse seas, siis Sillamäe koos Kannuka ja Türsamäega kujunes meelispaigaks haritlaskonnale. Enne I maailmasõda oli seal sadakond suvilat, enamik neist kohalike talupoegade omad ja spetsiaalselt suvitajatele rentimiseks ehitatud. Puhkajaid loendati hooaja jooksul 1500. Seda lisaks rohkem kui 600 püsielanikule. Puhkajate hulgas olid ka vene helilooja Pjotr Tšaikovski ja maailmakuulus füsioloog Ivan Pavlov. Puhkajate päralt oli endisest kõrtsist kujundatud kuursaal ja kohvikuga pansionaat. II maailmasõja järel langes suvitajate arv siingi, olles umbes 300–600 aastas. 1920. aastatel suvitas seal tuntud botaanik Gustav Vilbaste. Sillamäe külje all oleva Türsamäe mõisa maadele rajati 1920. aastate lõpus Rootsi kapitali toel põlevkivi töötlemise tööstus. Kui 1927. aastal proovitehas tööle hakkas, peletas „Zeidleri hais“ Sillamäe ümbrusest kõik suvitajad. Rudolf Zeidler oli nimelt Türsamäe tehase insener. Suvilaomanikele pakkus lohutust vaid see, et tehas rentis majad oma töölistele elamiseks. Peatselt saabunud majanduskriisi ajal tehas suleti, tootmine taastati alles 1935. aastal ja siis juba seni-

Sillamäe kaunid kaldapealsed kütkestasid juba 19. sajandi keskel. Illustratsioon: Wilhelm Siegfried Stavenhageni gravüür. Eesti Ajaloomuuseum

Tsitre suvemõis oli kui väike erakuurort salongi ja suveteatriga.

Foto: Jaan Vali kogu

sest laiema joonega. Suvilad hõivati kõik tehase tööliste poolt ja kaunis mererand sai kannatada korduva õlireostuse käes. Tehas hävis II maailmasõjas, nõukogude ajal rajati kaunile kaldapealsele salajane linn Sillamäe koos uraanirikastamise vabrikuga. Linnakese stalinistlik keskosa on selle ehitusstiili silmapaistvaim kooslus siinkandis.

Tsitre Kuusalu lähedal asuva Tsitre suvituskoha kujunemislugu saab alguse 19. sajandi keskpaigas, kui Kolga mõisahärra Carl Magnus Stenbock sinna suvemõisa ehitas. Mõisapere iga-aastast kolimist Kolgast Tsitresse on kirjeldatud kui suurt rõõmupidu, eriti laste seas. Tsitre oli omal ajal suurim ja ekstravagantseim suvemõis Eestis, nagu erakuurort, kus sai supelda, purjetada, ratsutada, tennist mängida ja muud põnevat teha. Populaarsed olid ka õhtused musitseerimised, näitemängude korraldamised ja raamatute ettelugemised. Suvemõisa ümbrusesse ehitati salong, suve-

Kullo noortelaagri käsutuses olev Villa Taormina on 21. sajandisse jõudnud märkimisväärselt Foto: Leele Välja autentsena.

teater majahärra näitlejast tütrele, mitmeid väiksemaid šveitsi stiilis majakesi, kus Stenbockide arvukad sugulased ja sõbrad suvitada said. Aastatel 1910– 1929 külastas Tsitre sadamat kaks korda nädalas liiniaurik Kungla, mis sõitis marsruudil Tallinn-Kaberneeme-Tsitre-Käsmu-Võsu. Auriku saabumine oli suursündmus, seda käidi vaatamas ka kaugemalt. Pärast I maailmasõda sai suvemõis avalikuks puhkekohaks, kus soovijad võisid suvituskortereid üürida. Suvitajatele pakuti tube ka naabruses asuvas jõukas Muuksi külas. Pärast II maailmasõda jäid hooned hooletusse ja lagunesid, nende asemele rajati nõukogude piirivalvekordon.

Põhjaranniku külad Suvituspaikadena olid tuntud ka Toila ligi 50 suvilaga ja Loksa paarikümne suvilaga. Lisaks leidus tube suvitajatele rentimiseks ka väiksemates põhjaranniku külades Vainupeal, Eismal, Rutjal, Karepal, Toolses jm. Siin-seal kerkisid ka suuremad suvilad ja pansionaadid. Neist silmapaistvamad on Kunda mõisa ja tsemenditehase omaniku Johan Carl Girard de Soucantoni (1826–1896) ja tema järeltulijatega seotud suvevillad Villa Dombrovka ja Villa Taormina Karepal ning Villa Siegvart Toolses. Neist vanim on Villa Dombrovka, mille laskis ehitada John Karl Girard de Soucantoni tütar Josephine Henriette Eleonore (1860–1923), kes oli abielus arst Xaver Dombrovskiga. Algselt kutsuti seda Villa Waldfriediks. Villa Taormina laskis 1911. aastal pärast Johan Karl Girard de Soucantoni surma ehitada tema lesk Meta Rosenfeldt. Villa sai oma nime Itaalia väikelinna Taormina järgi, kus abielupaar mesinädalad veetis. Kõige uuem neist on tõenäoliselt Villa Siegvart, mis teistest ka mitu kilomeetrit eemal, hoopis Toolse jõe ääres paikneb. Karepa suvilatega läks nagu Tsitreski – Eesti Vabariigi ajal said neist pansionaadid, kuhu suvitajad tube võisid üürida. Villa Siegvart kui väiksem ja eraldipaiknev oli aga tervikuna üüriturul, nagu viitab baltisakslaste ajaleht Revaler Bote. Enamik nendest suvituskohtadest on praeguseks tundmatuseni muutunud, kunagisele elavale suvituselule ei viita enam miski. Vaid väiksemates külades paiknenud villadest on nii mõnigi alles ja hullematest ümberehitustest pääsenud.

Villa Siegvart on Girard de Soucantonidega seotud suvilatest väikseim, noorim ja noobleim.

Villa Siegvart tänapäeval.

Foto: Leele Välja

Villa Waldfried, tuntud ka kui Villa Dombrovka, on küll räsitud, kuid siiski siiani säilinud. Foto: Leele Välja

REKLAAM

NORDBY LIVING KEVADSUVISED UUDISED! On aeg kolida õue! Skandinaavia sisutuskaupu müüvas e-poes Nordby Living on täienenud valik toodetega, mis on ideaalsed rõdule, aeda või suvekodusse. Mööblit, pleede, vaipasid, diivanipatjasid, lillepotte, vaase jpm leiab Taani brändidelt nagu House Doctor, Bloomingville ja Hübsch. Lisaks leiab stiilseid ja hubaseid valgusteid Its’ about RoMi ja GOOD&MOJO brändidelt. Oma lemmikud leiab nii põhjamaise, boheemlasliku, minimalistliku kui ka luksusliku stiili austaja! Palju on kasutatud jätkusuutlikke ja naturaalseid materjale, mis on head nii planeedile kui ka kodule. Mõeldud on ka pere pisematele ning lastetoa dekoreerimiseks on saadaval omapäraseid mööbli- ja tekstiilesemeid. www.nordbyliving.ee

GRAFIITMUST JA LUMIVALGE – UUED MATID VÄRVITOONID JUNGI LÜLITIVALIKUS Mattide värvitoonidega saab interjööris luua puhtaid kontseptsioone ning põnevaid värvi- ja materjalikontraste. Matt must sein mati grafiitmusta lülitiga on põnev ja elegantne valik. Lisa juurde värviaktsent omal valikul või naudi puhast pinda. Hoopis teistsuguse efekti saab, kui valgele seinale asetada lumivalged matid lülitid – siis on tulemus väga õhuline ja kutsub puudutama. JUNGi uued mati viimistlusega grafiitmustad ja lumivalged lülitid, pistikupesad ja puutesensorid on saadaval klassikalistes LS 990, LS ZERO ja LS CUBE ning modernse joonega A 550 ja A FLOW lülitisarjades.

OHUTU PUIDUÕLI TAIMEKASTIDELE! Kasvatame taimekastides tihti ka maitsetaimi söögiks ja siis soovime eriti kindlad olla, et need on ökoloogiliselt puhtad. Õlita puidust taimekastid ja kasvuhoone osad Tikkurila Patio Verso veepõhise taimsete õlide baasil puiduõliga, sest see on mürgivaba ja kaitseb puitu niiskuse, mustuse eest ning vähendab puitpinna lõhenemist. Toode ei sisalda kahjulikke aineid ja on täiesti ohutu keskkonnale. Saadaval maalähedased valmistoonid – süsimust, vana hall, puukoorepruun ja metsaroheline. www.tikkurila.ee

RETRO BLACK KERAAMILINE TELLIS VÄRSKE FREY Oot-Oot Stuudio populaarne esikutumba Frey on saadaval nüüd uues kuues. Valikusse on lisandunud uued kangad, nende seas ka trendikas sametkangas ja mustad jalad. 100% polüester-sametkangaste eelis on nende kõrge kulumiskindlus ja kerge puhastatavus. Kui e-poe kangavalik on piiratud, siis rohkem värve ja kangaid leiab stuudio uuest südalinna salongist.

Aseris toodetud Retro Line telliste kollektsiooni kuuluv rustikaalse reljeefse pinnaga must tellis. Retro Black keraamiline tellis on saadaval auktelliste MRT formaadis (285x85x60 mm). MRT60 formaadis tellised sobivad: • viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistluseta välisseinte ehitamiseks; • vaheseinte ja erinevate kujunduselementide ladumiseks; • küttekollete (ahi, pliit, kamin) välisvoodri ehitamiseks; • välikaminate, grillide ja suitsuahjude ehitamiseks. Värvus: Must Pind: Rustikaalne reljeefne

Tutvu kogu Oot-Oot Stuudio mööblivalikuga www.oot-oot.com või Tallinnas Rävala pst 7. Rohkem informatsiooni leiate meie kodulehelt www.wienerberger.ee

UNICORN DISAIN OÜ pakub laias valikus sisustustekstiile, tehnilisi kardinasüsteeme ja kardinapuid, vaipu, tapeete ning omapäraseid disaintooteid.

Turu 26b Tartu 50104 tel +372 734 4700 mob +372 511 2845 info@unicorn.ee

Stiilne ja mänguline

terratso

Juba sajandeid kasutusel olnud terratso on viimastel aastatel kujunenud nii sisekujundajate kui ka tootedisainerite vaieldamatuks lemmikuks. Seda muidugi uues, värskes ja veetlevas kuues. Iidne tehnoloogia võlub paljusid oma kordumatute ja mänglevate mustrite ning mitmekülgsete võimalustega. Sajandeid tagasi Veneetsia aadlike interjööre ja õueruume kaunistanud mustrid on nüüd auväärse koha leidnud kaasaegses kodusisustuses ja disainis. Noppisime Eesti sisustuspoodidest välja oma lemmikud! TOIMETAS: MARIAN KIVILA FOTOD: TOOTJAD Ajatult trendikas serveerimiskäru on ühtaegu kaunis ja praktiline ning sobib ideaalselt kasutamiseks abilauana. Voolujoonelisele riiulile saad mugavalt paigutada enda lemmikud sisustusajakirjad ja raamatud. Laua pealmine plaat on valmistatud kaunist terratsost ning raam ja alumine riiul metallist. Hind 279 eurot, snug.ee.

IKEA juhtmega lauavalgusti LERSKIFFER annab mahedat aktsentvalgust seal, kus parasjagu vaja. Terratsost jalale saab sobitada endale meelepärase pirni. Hind 9,99 eurot, ikea.ee.

Nutitelefonide ajastu on kõrvale tõrjunud möödunud aegade kõige olulisema sisustustoote – kella. Zuiveri stiilne terratsokell on hea põhjus unustatud ese tagasi interjööri tuua. Hind 59 eurot, deko.ee.

KARE teraskarkassil puhvet Terrazzo läheneb materjalile uudse tehnooloogia kaudu. Imeõhukesed kivitükid on käsitsi uputatud sünteetilisse vaiku ning poleeritud siledaks ja siidiseks. Hind 2059 eurot, kare.ee.

100

Terratsot võib kohata ka pisikestel, kuid praktilistel sisustusaksessuaaridel. Hübschi raamatutugi Ivette mõjub riiulis või kummutipealsel laheda ja kunstipärase geomeetrilise skulptuurina. Hind 42 eurot, Nordic Design Home, ndh.ee.

Hübschi abilaud Strike kombineerib metalli ja terratsot. Sügavpunase tooniga mänglevast terratsomustrist on pilkupüüdev värv kandunud edasi laua raamile – tulemuseks on julge karakteriga laud, mis saab kauniks fookuspunktiks diivanivõi öölauana. Hind 269 eurot, Nordic Design Home, ndh.ee.

Terratsost inspireeritud voodipesu HOP Designilt väljendab hästi tekstiilikunstnike mosaiikbetoonivaimustust. Foto: hop-design.eu Vannitoas on niiskuskindel terratso heaks alternatiiviks keraamilisele plaadile. Foto: Shutterstock

Terratso taassünd Terratsot (terrazzo) tunti juba antiikaja Kreekas ja Roomas, kuid selle õige hiilgeaeg saabus koos renessansiga, mil Veneetsias arendati välja tehnoloogia, kuidas kivijääke lubja, peene liiva ning sideainetega ehituses ja viimistluses ära kasutada. Terratsot võib kohata uhketes Veneetsia palazzo’des ning seda peamiselt treppide, põrandate ja õuealade juures. Tollal populaarne marmorikasutus tähendas ka tohutuid peene kiviklibu ülejääke ja meistrid otsisid võimalusi, kuidas seda otstarbekalt ära kasutada. Terratsot võis aga teha ka lammutatud majadest ja terrakotatükkidest, millele marmor lisas ilu ning tugevust. Igal juhul võib terratsot pidada üheks vanimaks komposiitmaterjaliks, mille juures tootmisjäägid või juba kasutatud kivimaterjalid nutikalt uude vormi valati. Tänapäeval tähistab terratso mosaiikbetooni ja tootjate fantaasia eriilmeliste pindade loomisel on piiritu. Terratso on kas kohapeal valatav või plaadi kujul tehases toodetud tsementbetoon, mis

101

Inglise tapeeditootja Graham & Browni kaasaegne tõlgendus renessansiaja paleeinterjööridest.

sisaldab dekoratiivse täitematerjalina värvilist kivipuru ja mis lihvituna loob kauni ja mängulise mustrilise pinna. Paljudele eestlastele seostub terratso kindlasti nõukogude ajaga, mil betooni valatud kivipuru võis mitte just kõige veetlevamas vormis kohata õuealadel ja trepikodades. Tänapäevased disainerid on aga sama tehnoloogia viinud palju kõrgemale ja ka esteetiliselt nauditavamale tasemele ning terratso on kujunenud hea innovaatilise disaini ja säästliku mõtteviisi sünonüümiks. Nii nagu renessansiaegses Itaalias, on tänapäevalgi võimalik terratso loomisel kasutada ära erinevaid tootmisjääke ja vähendada ökoloogilist jalajälge. Terratso on kolinud õuealadelt ka interjööri ja eriti populaarne on see materjal köökide ning vannitubade siselahendustes, kus otsitakse loovaid ja mängulisi alternatiive tavapärasele kahhelplaadi-

102

Foto: grahambrown.com

le. Terratsoga on võimalik katta suuri pindu – olgu nendeks vannitubade põrandad, köögi tagaseinad või töötasapinnad –, aga kaunistada ka väikemaid detaile ning selle mustri- ja värvivariatsioonid on piiritud. Samuti on huvitava välimusega materjalist ammutanud inspiratsiooni tootedisainerid ja väga mitmepalgelist terratsokasutust võib kohata nii mööbli, valgustite kui ka lauanõude ning teiste tarbeesemete juures. Kuigi materjal seab oma piirid ja päris kõike terratsost teha ei saa, siis mängulisi mustreid on disainerid üle kandnud nii tekstiilide kui ka tapeetide kujundusse. Kui lillemustrid või korrapärane geomeetria on ära väsitanud, siis terratsost inspireeritud maailm on kindlasti põnev ala, mida avastada!

PUHKA OMA KODUSPAAS! AURUSAUNAD MASSAAŽIVANNID LEILISAUNAD VÄLIBASSEINID

www.santeco.ee facebook.com/santeco instagram.com/santecoworld

12 leidu Eesti

disainiklassikast Disainil on võime muuta meie elu ja meid ümbritsev ruum lihtsamaks, turvalisemaks või säästlikumaks, argikeskkonna kaudu ka mugavamaks ning meeldivamaks. Valitud 12 näidet kohalikust disainiloost annavad aimu, mis on meid ja meie koduseid interjööre kümnendite vältel mõjutanud ning siiani märgiliste tähistena meie teadvuses püsinud. TEKST: SILVIA PÄRMANN FOTOD: EESTI TARBEKUNSTI- JA DISAINIMUUSEUM, RIIGIARHIIV

Täiuslikuma pildi Eesti disainiloost saab Eesti Tarbekunstija Disainimuuseumis avatud näitusel „Sissejuhatus Eesti disaini“, mis annab ülevaate Eesti disaini kihtidest ning tõstab esile näiteid, mis on eri aegadel ja põhjustel möödunud sajandi algusest saadik siinset disainipilti kujundanud.

1. Lutheri mööblivabriku tool, mudel nr 2111 1877. aastal asutatud Lutheri mööblivabriku toodanguga oli 1930. aastateks sisustatud suur osa Eesti kodudest ja kontoritest. Vabrikus tegeleti pidevalt vineeritehnoloogia arendamisega. Esialgu toodeti vineerist toolipõhju, rahvusvaheliselt levinud mitte kohapeal väljatöötatud mööblitüüpe ja kohvreid. Tänu 1896. aastal patenditud veekindlale liimile tehti ka muid mahuteid ja vastupidavaid esemeid. 1930. aastatest pärineb üks põnevamaid istmeid – kanttorul põhinev mudel nr 2111, mis seob siinse vabriku toodangu ka rahvusvahelise modernistliku disainipildiga. Selle mudeliga töötas ka Walter Gropius ja taburetid olid Lutheri tütarettevõtte kaudu kasutusel Londoni moodsa kortermaja Lawn Road Flatsi interjöörides, kus teiste seas elas ka Agatha Christie.

104

2. Eduard Taska töökoja (1923–1940) nahkehistöö Üks populaarseks kujunenud rakenduskunsti valdkondi 20. sajandi alguses oli käsitööd väärtustav nahkehistöö, mida võis näha argikeskkonnas aina valdavamaks muutunud vabrikutoodangu kõrval. Edukaim selle ala esindaja Eestis oli Eduard Taska, mitmel pool Euroopas õppinud ja Riigi Kunsttööstuskooli eriala üles ehitama kutsutud mees, kelles olid ühendatud kunstniku ja ettevõtja anne. 1923. aastal avas ta oma töökoja, kus õppijad said tööd tema enda ateljees. Pakuti laia valikut erinevaid nahkgalanteriikaupu, nagu fotoalbumid, raamatute lugemiskaaned, märkmikud, sigareti-, kaardipaki- ja tikutoosivutlarid, prillitoosid, rahataskud, käekotid jms, aga tehti ka unikaalseid töid. Uudsed olid art déco’likud elegantsed ja moodsalt minimalistlikud nahka köidetud raamatud. Taska kujundas ise ja kaasas ka mitmeid teisi kunstnikke, teiste seas Günther Reindorffi. Kujunduslikult oli Taska toodang väga eriilmeline ja mitmekesine. Edumeelsusest andis tunnistust 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel saavutatud menu.

3. Kreenholmi Manufaktuuri trükikangad Tekstiilitööstusel on läbi aegade olnud Eestis mõjuvõimas positsioon. Üheks keskseks ettevõtteks on olnud 1857. aastal asutatud Kreenholmi Manufaktuur. 1920. aastatel hakati turul püsimiseks kasutama välismaiste kangatööstuste kangamustreid. Esimene kunstnike koosseis alustas siin alles 1963. aastal, kui avati žakaarkanga valmistamisele keskendunud Georgi vabrik, mis lõi tugeva aluse mööblikanga tootmisele. 1967. aastal alustati trükikangaste tootmisega, kui Narva paigutati ümber Sindi 1. Detsembri nimelise vabriku trükitsehhi masinad ja osaliselt ka kunstnikud, näiteks Koidu Sirp ja Maasike Maasik. Trükikangastest sai Kreenholmi tuntuim tooteliik ja professionaalsete kujundajate ring laienes. Kui peamine kunstnike koolituskeskus ENSVs oli riiklik kunstiinstituut, siis enamik Kreenholmis tegutsenud kunstnikke oli hariduse saanud Moskvas, Peterburis või Ivanovos. Pikemat aega kujundasid kangaid Šamil Alijev, Irina Ševtšuk, Natalja Kapajeva jt. Nii segunesid Kreenholmi kangastes tehniliste võimaluste kõrval mõjuteguritena mitmed kultuurilistest ja esteetilistest eelistustest ning traditsioonidest kantud eripärad. Esialgu toodeti Sindi vabrikus väljatöötatud mustritega kangaid, 1960. aastate lõpuks muutus mustrivalik aina uhkemaks ja mitmekesisemaks, ulatudes lihtsatest geomeetrilistest lahendustest tihedalt läbitöötatud lahendusteni, ning nii jätkus see mitme kümnendi vältel. Foto: Hedi Jaansoo

4. Radioola Estonia-4 Disainer Erik-Arne Uustalu, tootja Punane RET

Punane RET oli aparaaditööstuse ettevõte, mille juured ulatusid 1930. aastate raadiotööstusesse. Mõningate eranditega keskendus Punase RETi toodang 1960. aastate alguseni standardsetele tüüpkujundustele. 1963. aastal asus tehasesse tööle värskelt kunstiinstituudi metallieriala lõpetanud Erik-Arne Uustalu, kelle esimeseks ülesandeks sai töös oleva raadiomudeli sageduste paneeli ümberkujundamine. Päris uue tööna kujundas ta radioola Estonia-4, millel olid kaasaegsed peened jalad ja sahtlina väljakäiv plaadimängija sektsioon. Metallist tikkjalad vahetati tootmise käigus välja tollal mööblitööstuses kasutusel olnud puitjalgade vastu. Uustalu jätkas tööd Estonia-Stereo mudeliga, mis moodsa suletava vormiga tööstusmudelina küll kinnitati, kuid mida tootma ei hakatud. Sellele järgnesid mitmed ajastule omaste kaasaskantavate transistorite kujundused.

105

5. Klaasitehase Tarbeklaas (1940–1993) toodang Komplekt Akva, disain Eino Mäelt 1930. aastatel tegutsenud Johannes Lorupi klaasivabriku põhjal loodi nõukogude ajal tehas Tarbeklaas. Koplis Bekkeri sadamas asunud tehasest jõudsid aastakümnete vältel klaasid, kausid, vaasid ja muu nii igasse Eesti kodusse kui ka enam-vähem igasse maailmajakku. Nüüdseks on nii suur osa tehase toodangust disainikogujate ihaldusobjektiks muutunud, et ühte-kahte märgilisema tähendusega toodet on võimatu välja tuua. Kui tehase algusaastatel kasutati tihti Lorupi-aegseid vorme ja tootmine käis üleliiduliste kataloogide näidiste järgi, siis 1953. aastal asus Tarbeklaasi esimese kunstnikuna tööle Helga Kõrge. Peagi tulid tema kõrvale Ingi Vaher ja Mirjam Maasikas. Nii kujuneski kümnendi lõpuks Tarbeklaasis välja energiliste noorte kunstnike kollektiiv, kelle töö tulemusena muutus toodang märkimisväärselt kaasaegsemaks. Tollaste kujundusvõtete hulka kuulusid suurtootmisele omased lihtsad vormid ja dekoorid, oluliseks sai suitsuklaasi

6. Elektriradiaator Termo-2 Disainer Bruno Tomberg, tootja Volta

106

tootmine. Tehase toodangu nägu on olulisel määral mõjutanud mitmed Eesti klaasikunstnikud – Pilvi Ojamaa, Eino Mäelt, Peeter Rudaš, Tiia-Lena Vilde –, kes tõid ajaga kaasas käies kujundusse nn jääklaasi, erksad värvitoonid ja lopskama vormikeele.

Bruno Tombergi nimi ei vaja disainihuvilisele tutvustamist – teda teatakse ja hinnatakse eelkõige Eesti disainiharidusele alusepanija ning pikaaegse õppejõuna. Tombergi enda tööst leiab suurepärase näite, kuidas disainiga tõesti igaühe elu paremaks muuta saab. 1970. aastate alguses pöörduti elektrimootoreid, triikraudu, vahvliküpsetajaid ja radiaatoreid tootvast tehasest Volta tollal vaid mõne aasta töötanud ERKI tööstuskunsti osakonna poole sooviga leida uus lahendus elektrilisele õliradiaatorile. Selle kujundas osakonna käivitaja ja tollane juhataja Bruno Tomberg 1974. aastal. See radiaator jäi Tombergi üheks vähestest tööstusdisainilahenduse näidetest. Kinnitatud kavandi järgi toodeti järgnevate aastate jooksul eri suurusega radiaatorit ligi poolemiljonilises tiraažis. 1987. aastal kujundas Tomberg tehasele uue näidise, mis tootmisse kahjuks ei jõudnud. Kuid esimene mudel on oma tagasihoidliku ja rafineeritud loomuga olnud aastakümneid siinse argikeskkonna lahutamatu osa ning paljudes kodudes siiani kasutusel.

7. Kooperaatori tehase konjakitool ehk P-30 P-30 puhul on tegu näitega omas ajas moodsaimast toolist, mida võis leida 1970. aastatest alates paljudest avalikest interjööridest. Muu hulgas on see näide nõukogudeaegsest suhtumisest autorsuse ja autentsuse teemasse paradoksaalse nimega ettevõttes. Tegu on varjamatu plagiaadi juhtumiga, mille puhul on üle võetud Soome legendaarse disaineri Eero Aarnio 1966. aastast pärinev kujundus, mis on tuntud Asko toodangus V.S.O.P nime all ning kohandatud see kohalikele tootmisvõimalustele, mis sundis tegema selle kujunduses mitmeid muudatusi. Tooli originaal on valge, jalg valmistatud metallist, iste pöörlev. Tootmiskoondises Kooperaator valmistatud tool valmis ilmselt fotode põhjal ja väikeste muudatustega. Metallist jalg asendati hiljem klaaskiudplastist jalaga. Detailide tootmisel toimus koostöö teiste ettevõtetega. Nii valmistati tooli plastist korpused näiteks ettevõttes Orto, kuhu olid selleks tellitud spetsiaalselt klaasplasti töötlemiseks vajalikud masinad.

8. Valgusti Vana Toomas Disainer Bruno Vesterberg, tootja Estoplast Estoplast (1959–1993) loodi väiksemate elektri- ja plasttoodete ettevõtete liitmisel 1959. aastal ning selle peamiseks tootmisvaldkonnaks kujunesid valgustid. Alguses kuulusid toodangusse valdavalt plastjalaga ja volditud kartongist või kiulisest plastist valgustid. 1960. aastal asus Estoplasti kunstnikuna tööle metallikunstniku haridusega Lilian Linnaks, kellel õnnestus paari aastaga lampide senist ilmet oluliselt muuta. Ta asendas volditud kartongi lihtsa piimklaasist kupliga, millest oli võimalik kombineerida erineva tulearvuga valgusteid. Estoplasti 1960. aastate toodangut iseloomustasid klaaskuplite kõrval spetsiifilised polüetüleenist kõrsplastist kerimismeetodil toodetud lambikuplid, millest tuntuim oli Bruno Vesterbergi (1928–1995) kujundatud meeleoluvalgusti Vana Toomas. Ebafunktsionaalne ja kitšihõnguline valgusti oli valminud tudengi praktikatööna aastal 1965. Ehkki 1970. aastateks oli kõrgtehnoloogia asendumas aina enam siledapindsete pressitud plastvormidega ja vasksete detailidega, sai just Vana Toomasest üks ajastu sümboleid.

107

9. Vasara emailkannud Disainer Kaie Parts Ettevõtte Vasara tootevalikusse kuulusid ukselukud, almiiniumnõud ja aiandusinventar. Üldiselt standardse valiku seas andsid tooni mõned kunstnike kavandatud argiesemed. Kunstnikeks olid siin peamiselt riikliku kunstiinstituudi metallieriala lõpetanud. Argikasutuses olid tuntumateks toodeteks erineva kõrguse, tila ja tooniga, valdavalt punased ning valged silindrilised emailkannud, mille autoriks on praegu peamiselt ehtekunstikuna tuntud Kaie Parts.

10. Tallinna Ehituskeraamika Tehase toodang Keraamikatootmine kuulus nõukogude ajal ehitusmaterjalide tööstuse ministeeriumi haldusalasse ning tarbe- ja dekoratiivkeraamikat toodeti kõrvuti ehitusmaterjalidega. Tallinna Ehituskeraamika Tehas asutati 1963. aastal. Tarbekeraamikat toodeti siin kahel suunal. Dekoratiivkeraamikaga tegeldi peamiselt Tallinnas, majapidamisnõusid toodeti vabriku Siimusti tsehhis Jõgevamaal. Nii ongi vaasid, seinaplaadid, ehistaldrikud, figuraalplastika ja suveniirid valminud Tallinnas, serviisid, kausi- ja kannukomplektid aga Siimustis. Pikaaegseks tehase peakunstnikuks oli Laine Sisa. Kaastööd tegi mõned aastad pärast kunstiinstituudi lõpetamist ka Leo

108

Rohlin. Aastatel 1965–1968 kujundas ta arvestatava hulga nii tarbenõusid kui ka dekoratiivesemeid. Üks esimesi ja legendaarsemaid on erinevates värvitoonides ning glasuurilahendustes toodetud keraja keskosaga kohvikannuga mokaserviis aastast 1966. Aastakümnete jooksul on TEKTis töötanud või tehasele disainerina kaastööd teinud hulk keraamikuid, kellest mitmed on tehase toodangu kõrval tuntud ka unikaalteoste loojatena, teiste seas näiteks Anu Soans, Marget Tafel, Anne Keek, Annika Teder, Naima Uustalu ja Ingrid Allik.

11. Voldikkann Foldy Disainer Veiko Liis Disainer Veiko Liisi aastal 2009 loodud Foldy on kaks-kärbest-ühe-hoobiga-toode, mis lahendas piimapaki püstihoidmise küsimuse esteetiliselt ja juhtis tähelepanu sellele, millised pakendid tekitavad vähem prügi ning mida on lihtsam ümber töödelda. Veiko Liisi enda hinnangul on Foldy populaarsus olnud algusest peale seotud sellega, et Eesti inimesed peavad keskkonnateemasid vägagi oluliseks. Ehkki seda saab veel osta Selveritest ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi poest ning see on kasutusel tuhandetes kodudes, on Foldy elukaar pisut enam kui kümne aastaga peaaegu et läbi saanud. Selle põhjuseks peab Liis asjaolu, et kauplustes pole tetrapakkide ja kilepiima hinnavahe enam nii suur. Uute trendidena

pakendimaailmas tulevad erinevad lahendused, mis võimaldavad tuua kauplusest piima koju oma taaraga. Liis usub, et pigem on suunaks pakendivabad poed, mida Eestis on hetkel veel vähe. Ent Foldy oli kümme aastat õiges ajas ja õigel kohal.

12. Riiul Comb Disainer Jaanus Orgusaar Jaanus Orgusaare 2012. aastal loodud vineerist riiul Comb, mida on nüüdseks müüdud üle kümne tuhande eksemplari üle kogu maailma, sai alguse poolkogemata. Enne riiuli Comb väljatöötamist oli Orgusaarel pikemalt kõrgendatud fanaatiline huvi geodeetiliste kuplite ja sõrestike vastu, mis on pigem bioonilise arhitektuuri inseneripool. Nii saigi ühest taolisest kärjesõrestikust poolkogemata alguse riiul Comb. Et riiul oleks kasutajasõbralik ja asjad ei veereks sellelt maha, pidi tasapinnad kompromissina paralleelseks ajama. Orgusaar on öelnud, et selle kujundi struktuur ja skulpturaalsus on mõjunud talle isiklikult tasakaalus-

tavalt ning orgaaniliselt. Kuna müügiedu on olnud suur, siis ilmselt mõjub see nii ka teistele inimestele. Alustati Combi tootmist suurushullustuses üle kahe meetri pikkusest riiulist, mis klientide nõudmisel sai paari aastaga oluliselt väiksemad mõõtmed ning erinevad suuruse, värvi ja ka materjali variatsioonid. Hiljem loobus Orgusaar transpordi ja muudel praktilistel kaalutlustel kõige suurema tootmisest üldse. Praeguseks on tootmisesse jäänud kolm suurust ja kaks värvi.

Foto: Tõnu Tunnel

110

MITTE AINULT MUGAV, VAID KA STIILNE SISUSTUSELEMENT! Kiired tarned 3-4 tööpäeva

%SE 10G0 AVU I

MU ANTI GAR

www.puskupusku.ee Kopli 29, 10412 Tallinn | info@puskupusku.ee | +372 5340 2414

Disainer Allan Leppiksoni

10 lemmikut 2. Kodu

Praeguseks on kuidagi läinud nii, et saan suurema osa oma tegemistest kodus aetud. Siin on mul fotostuudio ja siin on ka väike töökoda, kus lampe nikerdada. Muidugi, kogu see värk on meil välja kukkunud nii, et kõrgläikefännidel ja minimalistliku joone austajatel hakkab pea hetkega valutama, aga minu jaoks on kõik paigas – mõnus loomeinkubaator, kus hommikukohviga uut päeva alustades ei tule hetkekski mõtet, et tahaks kusagile kontorisse minna.

1. Minu inimesed Mul on täiesti võrratud lapsed ja kõiki mu veidrusi toetav elukaaslane, samuti on meie ümber fantastilised sõbrad. Ja muidugi meie koer Grey – sest kõige paremad inimesed on ju koerad. Kui ikka koju tulles diivanilt rõõmsat potsatust ei kosta, on elust midagi puudu. Jah, põrand on kriibitud ja kõik on karvu täis, aga see on okei.

4. Loodus Meil siin Eestis on ikka tõeliselt vedanud – nii väikses riigis pole ükski sihtkoht kaugel. Fantastilisi paiku on palju, meie erilisteks lemmikuteks on Nõva kant ja eriti sinna peidetud väike pärl – Samblamaa puhkemaja. Mine mistahes aastaajal, silm särab ja hing laulab. Samuti Kalana Hiiumaal – lihtsalt super!

3. Muusika Ükskõik, kas heal päeval vinüülilt, töökojas vanalt MP3 CD-lt või tavapäeval enamasti Spotifyst. Olen ikka öelnud, et kui üksikule saarele peaks valima kaasa võtmiseks ühe asja, võtaksin Spotify. Muusika peab olema ja saadab alati – sõltuvalt tujust ja päevast klassikast techno’ni.

112

7. Töökoda Valgustite nikerdamine käib mul kuidagi hooti ja omas rütmis. Mingi hetk lihtsalt tunnen, et nüüd on aeg sukelduda koopasse ja mõni lamp taas elule aidata. Ja muidugi, kui üldse midagi millestki teha, peavad selleks olema ka kvaliteetsed tööriistad.

8. Saun Iga nädal vähemalt korra – keha puhtaks, vaim värskeks!

5. Reisimine See on praegu muidugi valus teema, aga inspiratsiooniallikana ilmselt siiski üks parimaid. Suvel ehk saab jälle pisut liikuma ja kui mitte väga kaugele, siis Norra, Rootsi või Soome on alati väga inspireerivad olnud. Loomulikult taas loodus, aga ka kõiksugu vanavarakohad ja disainipoed ja turud.

9. Fujifilmi kaamera Fotograafina on mul erinevaid lelusid ja vahendeid, aga vaieldamatuks lemmikuks on see Fujifilmi X100S. Reisidel ei taha suurt Canoni kolakat enam ammu kaasa tassida, väike Fuji on lihtne, kompaktne ja väga mõnusa fiilinguga – pildistan temaga pea alati mustvalges režiimis, seda oskab ta eriti mõnusalt.

10. Zeissi päiksekad

6. Raamatud Raamatuid on meil palju ja tuleb järjest juurde, mis siis, et igapäevased lugemised käivad mul pigem e-lugerist. Aga näiteks kvaliteetseid fotoraamatud ei saa mu meelest kunagi liiga palju olla!

114

Kevade ootuses märgin ära ka oma viimase igapäevase lemmiku, selleks on need vanad Zeissi päikeseprillid, mis on umbes sama vanad kui ma ise. Tallinnas on selline tore butiik nagu House of Vintage Frames – no neil on ikka megalahedaid prille, ka minu omad on justnimelt sealt pärit.

Lighting Studio Raua 10 | Tallinn lampard.ee