Disain (sügis 2020) by Delfi Meedia

Disain Interjöör & arhitektuur

Kaks restorani kaks interjööri Tulevikukodu

HIND: 4,99 ISSN 2674-1601

SÜGIS/TALV 2020

KODU: Õdusalt värvikas Kadrioru Plazas

Sisekujundaja-stilist Margit Grünthali lemmikud

Suvine idüll nõukogude moodi

Katrin Koov: Pandeemia mõju arhitektuurile ja linnaruumile

KODU: Elegantselt endises saunas

PAIGALDUSSÜGAVUS

Üle

400 0,60 DISAINI

W/m2K

PARIM UW-VÄÄRTUS

RC 3

Kuni KAITSEKLASS

Aknad tänapäeva elu jaoks Moodsad tehnoloogiad on muutunud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks. Miks mitte kasutada neid lahendusi ka oma akendel? REHAUga olete avatud kõikidele võimalustele – olenemata sellest, kas otsite erilisi disainilahendusi, jätkusuutlikke tooteid või nutikaid lahendusi.

AKNAD, MIS ON SAMA MOODSAD KUI MEIE ELU REHAU on seadnud endale ülesandeks kujundada sellised aknad ja uksed, mis on sama ajakohased kui meie igapäevaelu. Need ei näita meile ainult maailma, vaid pakuvad värsket õhku ka suletuna. Need suudavad isegi sissemurdjat hirmutada, enne kui midagi juhtuda jõuab.

Kuni dB HELIKINDLUS

Võtke meiega ühendust, aitame Teid hea meelega! REHAU Polymer OÜ Helgi tee 7 75312 Peetri Harjumaa +372 602 5850 rehau@rehau.ee www.rehau.com

Ilumeelele paitust

Impressum VÄLJAANDJA: AS Ekspress Meedia

PEATOIMETAJA: Irmeli Karja irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

TOIMETAJA: Marian Kivila marian.kivila@ekspressmeedia.ee

KUJUNDAJA: Marju Viliberg marju.viliberg@ekspressmeedia.ee REKLAAM: Maksim Hrustaljov maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee

Helen Silts helen.silts@ekspressmeedia.ee Heldin Jegis heldin.jegis@ekspressmeedia.ee

Ott Madismäe ott.madismae@ekspressmeedia.ee

Kerly Vahur kerly.vahur@ekspressmeedia.ee

egendaarne ja kõrgelt hinnatud Iraagi-Briti arhitekt Zaha Hadid on öelnud: „Arhitektuuri eesmärk on heaolu. Ma arvan, et inimesed tahavad end ruumis hästi tunda... Ühest küljest tähendab see peavarju, teisalt pakub see ka rõõmu.“ Heaolu. Peavari. Rõõmu inimsuhetest, olemisest ja elamisest, ruumist ja asjadest. Olgu selleks vanavanematelt päritud sajandivanune kiiktool või looklev teerada džunglis. Need asjad on meile vajalikud, nad on meile turvatunde andjad ja ehk isegi suunanäitajad. Viimased üheksa kuud on olnud maailma jaoks pöörased. Väga palju on meie ümber muutunud: harjumused, reeglid, reisimine, suhtlemine jne. Inimesedki … Seekordses numbris kirjutab arhitekt Katrin Koov pandeemia mõjust arhitektuurile ja linnaruumile. Ta analüüsib, mis on toimunud ja mis ees võib oodata. Igal juhul on muutused suured – seda nii interjööris, arhitektuuris kui ka linnaruumis. Muutused panevad teistmoodi tegutsema, mõtlema ja looma. Ilumeelt kaotamata. Selle kõrval on huvitav lugeda kunstiteadlase Karin Pauluse ülevaadet meie mõisatest – kräämuskitest ja kaunitaridest. Luubi all on mõisate uhkus ja nukrus, nende kulgemine aegade jooksul. Püsimajäämine ja hääbumine. Juttu on ka suvisest idüllist nõukogude moodi, täpsemalt arhitektuurimuuseumi näitusest, mis kajastab Eesti rikkalikku nõukogudeaegset puhke- ja suvilaarhitektuuri pärandit. Tutvume hoonetega, mis muutsid puhkamise möödunud sajandil suurele osale inimestest kättesaadavaks. Need lood on ilmekad aja peeglid. Aja peegeldust jagub ka ajakirja teistesse lugudesse. Stiilsed ja väljapeetud elamised, põnevad persoonid, tulevikukodud, elamused ning reisimine. Mis meie maailmas sinu ilumeelt paitab?

Kelly Saarepera kelly.saarepera@ekspressmeedia.ee

KEELETOIMETAJA: Helina Koldek helina.koldek@ekspressmeedia.ee

TRÜKK: Printall ESIKAANE FOTO: Hendrik Osula

Irmeli Karja Peatoimetaja

R a u a t n 10, Tallin n • S alo ng avatu d : E–R 9 –17 • w w w.atelie r.e e

SISUKORD

Lemmikud kohalikelt

Suvine idüll nõukogude moodi

Elegantne kodu endises Kivimäe saunas

Saame tuttavaks – disainer Margot Vaaderpass

Nopped. PUIT

Soe ja mitmekülgne puit

SISUKORD 46

Autonoomne tulevikukodu

Õdusalt väljapeetud

Kaks kõnekat interjööri pealinna südames

Viis märksõna Pariisi Maison&Objet messilt

Soome elamumess – suunanäitaja põhjamaades

Ühe maja kolm nägu

SISUKORD 88

Meie mõisad: kräämuskid ja kaunitarid

Le Corbusier – funktsionalismi isa

Pandeemia mõju arhitektuurile ja linnaruumile

Maailma maalimas – Abu Dhabi

102

Sügisesed nopped

104

Sisekujundaja-stilist Margit Grünthali kümme lemmikut

Lemmikud kohalikelt Kaks ühes Šikk ja minimalistlik Rayburni tualettlaud lisab kodule pisut modernsust. Laua teeb unikaalseks see, et seda saab kasutada nii kirjutus- kui ka meigilauana. Peegli asukohta saab hõlpsalt ja kiiresti muuta või selle hoopis eemaldada. Lauaplaat on valmistatud tammevõi pähklispooniga puitlaastplaadist. Hind 299 eurot, uudistada saab lehel gurgner.com.

Ajatu Modern Country söögilaud sobitub oma ajatuses ja lihtsas vormikeeles kogu ülejäänud sisustusega mistahes interjööris. Ei ole kahtlustki, et see disain on sündinud maamajas, kus pika laua taha on aastaid kogunenud suur pere, sõbrad, naabrid ja abilised. See arhetüüpne lauadisain, mille konstruktsioon peegeldab igihaljast talupojatarkust, on toodud kaasaegsesse, põhjamaiselt helgesse ja sooja linnakoju. Linnaelamisse jõudes on konstruktsioon kaotanud kõik lisakilod ja muutunud seeläbi üheks õhuliseks söögilauaks, mis sobib kokku mistahes teiste mööblitükkidega. Söögilaud eluks ajaks. Vaata lähemalt: warmnorth.com.

Pehmuse võlu

Vanast säravaks

Praktiline Softrendi Kuubiku laudade-riiulite seeriasse on lisandnud seinariiulid. Mõõtudelt kompaktne riiul jätab ruumis veelgi õhulisema ja kergema mulje. Riiul on saadaval kahes laiuses, mis võimaldab neid kombineerida, kui vaja suuremat seinapinda riiulitega täita, et seal kõike kaunist eksponeerida. Metallraamiga riiul on valikus musta ja tammespoonist plaadiga. Astu Softrendi salongi või uudista softrend.ee.

Kes ütles, et linane rätik on kõva ja kange? Kodumaise brändi Unumi kivipestud 100% linased köögirätikud on pehmed ja hästi vett imavad. Skandinaavia stiilis mustrid sobivad nii moodsasse linnakoju kui ka hubasesse maakoju. Unumi köögirätikud on saadaval disainipoes Les Petites Telliskivis ja e-poes lespetites.ee Foto: Rene Riisalu

Allan kirjeldab elule puhutud lampi nii: Bauhausi stiilis tööstuslik nõukogudeaegne laualamp, toodetud aastal 1961. Minuni jõudes oli ta päris kehvas seisus, algsest hõbedasest värvkattest polnud just palju järel. Otsustasin anda talle järgmiseks 60 aastaks uue kuue ja pärast klaasipuruga puhastust saigi ta värske, sügiseselt sügavrohelise värvkatte, millele kontrastiks antiikkuldne kupli sisemine osa. Vaata ka albri.ee.

Näituse kuraatorid Epp Lankots ja Triin Ojari.

Foto: Rauno Volmar

Suvine idüll

nõukogude moodi Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil“ annab esimest korda ülevaate Eesti rikkalikust nõukogudeaegsest puhke- ja suvilaarhitektuuri pärandist – hoonetest, mis muutsid puhkamise möödunud sajandil suurele osale inimestest kättesaadavaks.

TEKST: MARIAN KIVILA

riin Ojari ja Epp Lankotsi kureeritud näituse ning sellega kaasneva raamatu tähelepanu keskpunktis on nõukogude ajal paljudele inimestele kättesaadavad olnud asutuste puhkebaasid, kalastus- ja jahibaasid, lastelaagrid ning loomulikult individuaalsuvilad. Uurisime näituse loojatelt, mida põnevat tasuks selle ajastu suvituskultuurist teada ja millised on nõukogude perioodi tähelepanuväärsemad suvilad. Miks otsustasite näitusel just nõukogude perioodi fookusesse tõsta ja milliseid muutuseid tõi see aeg siinsesse suvituskultuuri?

Näituse ja sellega kaasneva raamatu keskmes on massipuhkuse tõus Eestis 20. sajandil ja sellega kaasnenud ruumilised muutused. Massipuhkus on Teise maailmasõja järgse heaoluühiskonna nähtus ja Eestis toimusid need muutused nõukogude võimu tingimustes. Nõukogude Liiduski sai puhkamisest ja vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamisest 1960. aastatel osa kommunistlikust õnnelubadusest. Kuuekümnendatest alates saame rääkida puhkuse ja puhkuseruumide strateegilisest ning suuremahulisest arendamisest, mille tulemusena muutus puhkamine väljaspool kodu suuremale osale elanikkonnast kättesaadavaks. 20. sajandi esimestel kümnen-

Foto: Tõnu Tunnel

Kablis asuv August ja Urve Kõresaare suvila kooperatiivis Vika on ehitatud vahemikus 1975–1979.

moodustatud kooperatiiv ehk praeguses mõistes ühistu hankis maa, tellis planeeringu ja projektid, rajas teed ning trassid. Majaehitus jäi liikme endi õlule, suvilat müüeski pidi kooperatiivi juhatus nõusoleku andma. Ühtne süsteem tagas ka üsna ühtlase arhitektuurse pildi, kooperatiivil oli ka kontrolliv funktsioon (möödaehitajad, ehitusega viivitajad, loata loomapidajad jne). Totaalse riigistatuse tingimustes tähendas kooperatiiv tegelikult erahuvi positiivset ärakasutamist. Riik ei oleks iial suutnud sellises koguses ja kvaliteedis suvilaid ehitada, inimesed tahtsid seevastu väga aiamaad või suvemaja looduskaunis kohas ning pingutasid maad viljakandvaks muutes või maja ehitades kõvasti. Suvilaehitus oli ühtlasi eneseteostus! Ega meil asjata nii palju suurepärase arhitektuuriga suvemaju pole – eriprojektid ja paremad krundid olid ka staatuse näitajad, märgid nõukogude defitsiidimajanduse ajal valitsenud jõujoontest ning hierarhiatest. Foto: Eesti Arhitektuurimuuseum

Tartu Õlletehase puhkebaasi Rannu külas Võrtsjärve ääres projekteeris arhitekt Raul-Levroit Kivi 1960. aastal. Tegu on ühe esimese asutuse puhkebaasiga Eestis.

ditel ei olnud see veel sugugi nii. 1966. aastal kehtestati Eestis näiteks ka viienädalane töönädal ehk laupäevast sai samuti puhkepäev ja tekkis võimalus pikemat nädalavahetust veeta. Riik ei soodustanud mitte üksnes asutuse puhkebaaside ning suvilate ja aiamajade kooperatiivset ehitamist, vaid rajas ka autoturistidele kämpinguid ning telkimislaagreid, korrastas jõudumööda looduslikke puhkealasid ja muidugi ehitati arvukalt ka lastele pioneerilaagreid. Arhitektuurses plaanis tähistab 1960.–1980. aastatel toimunud puhkusevaldkonna areng näiteks modernismi levikut majandite keskasulate kõrval ka rannaäärsetesse väikeküladesse, kuhu asutused ehitasid puhkebaase või rajati terviklikke suvilakooperatiive. Praeguse ülemaailmse pandeemia ajal, kui reisimine on piiratud, tuleb suvila idee ja vajalikkus hästi välja. Kas ka nõukogude perioodil, kui reisimine nii lihtne ei olnud, võis aktiivne suvituskultuur ja selle propageerimine olla omamoodi asendusmeetmeks? Läänes reisimine oli küll karmilt piiratud, ent samas oli lahti terve viiendik planeedist – nõukogude ajal reisiti aktiivselt teistes liiduvabariikides. Ka Eestis rajati oma turismitaristu – turismibaasid, puhkealad ja kuurordid kategoriseeriti üleliidulise ja kohaliku tähtsuse alusel, pidades silmas ka väljastpoolt Eestit saabuvaid turiste. Suvilapidamine oli aga üks spetsiifiline perepuhkuse veetmise väljund ja ka seetõttu populaarne, sest näiteks sanatooriumites enamasti ei olnud võimalik koos perega puhata – tuusikuid jagati individuaalselt. Aianduskrundil oli lisaks puhkuse veetmisele ka kindel praktiline otstarve – endale toidu kasvatamine, sest värsket kraami poodides nappis. 1980. aastate algul üle Nõukogude Liidu lansseeritud toitlustusprogramm ainult võimendas seda tootmise poolt, igal asutusel pidi olema nn abimajapidamine põllulapi või loomadega. Miks oli nõukogude süsteemis suvituskooperatiive vaja – mis rolli need ühiskonnas täitsid? Kooperatiivne liikumine, mis tegelikult algas ju enne sõda Eesti ajal, oli nõukogude ajal just elamuehituses levinud – kiirelt linnastuvas ja korteripuuduses vaevlevas riigis taheti nii kaasata elamuehitusse inimeste tööjõudu ja rahalisi vahendeid. Kooperatiivkorter ehitati liikmete osamaksete ja muude ressursside abil, riik andis laenugi. Suvilate puhul toimis see samamoodi. Asutuse või ettevõtte juurde

Kui kerge või raske oli sel ajal isiklikku suvilat saada? Kas ka puhkebaasidesse saajate osas valitsesid omad hierariad ja kord? Asutuse puhkebaasid olid mõeldud soovi korral kõikidele töötajatele korralise või ka nädalalõpu puhkuse veetmiseks – direktoritest väikeste mutrikesteni. Ehk siis võib öelda, et see oli tõesti kõigile kättesaadav. Tegelikkuses ei kasutanud seda võimalust muidugi kõik töötajad, sest eks paljudel olid suvilad, eelistati käia hoopis perega autoga telkimas ja suurem osa inimestest puhkas nõukogude ajal endiselt kodus või maal sugulaste juures. Küll aga oli keeruline saada kohta riiklikusse sanatooriumisse või puhkekodusse – neid oli lihtsalt sedavõrd vähe ja tuusikud seetõttu ka defitsiitne kaup. Suvilaomanikuks saada ei olnud kindla soovi korral raske – 1980. aastatel alguses hakati aianduskooperatiividele aina massilisemalt maid eraldama –, ent see eeldas suutlikkust läbi raskuste materjale hankida ja maja ise valmis ehitada. Tõsi, maa ei maksnud midagi. Paljudel olid veel maal vanemad või sugulased või elati eramajas, siis suvemaja enamasti ei hangitud. Suvitusarhitektuurist – mis seda kujundas ja kes olid tuntumad arhitektid, kes selles valdkonnas tegutsesid? Suvilaid ja aiamaju projekteerisid lai ampluaa 1960.–1970. aastatel aktiivseid arhitekte. Nagu eramaja oli ka suvemaja n-ö haltuura, õh-

Foto: Tõnu Tunnel

Arhitekt August Kõresaar projekteeris kogu Vika kooperatiivi ühtses võtmes, valikus olid kas horisontaalse karniisiga või kolmnurkse telkkatusega majad.

Foto: Enno Raag, Eesti Arhitektuurimuuseum

Foto: Eesti Arhitektuurimuuseum

Tööstusprojektile kuulunud puhkebaas Salmistus. Arhitekt Kalju Valdre, 1969

Polümeerile kuulunud puhkebaas Paatsalus. Arhitekt Toomas Rein, valmis 1979. Soovijaile laenutati kalapaate, veesuuski ja purjelaudu.

tul kodus tehtud töö. Seetõttu sisaldavad mitmed arhitektuurimuuseumisse jõudnud arhitektide isikuarhiivid ka palju suvilate projekte, sh Lembit Aljaste, Ilmar Puumetsa ja Uno Sisa omad. Nimekad tegijad olid Voldemar Herkel ja Raine Karp, mõned suvemajad tegi ka Peeter Tarvas, noorematest Vilen Künnapu. Näituse ettevalmistuse käigus üllatasid välja tulnud Udo Ivaski tööd, seni täiesti teadmata materjal. Puhkearhitektuuri klassikasse kuuluvad Toomas Reinu Paatsalu ja Aegviidu puhkebaasid, Ministrite Nõukogule projekteerisid aga noored naised: Pärnu lähedale Valgeranda sauna ja kinomaja Meeli Truu, Narva-Jõesuusse puhkebaasi Marika Lõoke. Omaette leid oli Kullamaa jäägrikoda, mille kavandas veel enne Eestist emigreerumist Rein Veber.

kuni arhitektuurselt väga ambitsioonikate kompleksideni. Et puhkus pidi olema argirutiinist ja -ümbrusest erinev, siis huvitas meid eelkõige, kuidas seda ruumilise kogemusena eristati. Seetõttu keskendusime mõistagi arhitektuurselt põnevamatele näidetele. 1960. aastate varastest asutuse puhkebaasidest võib esile tõsta näiteks Tartu Õlletehase puhkebaasi Võrtsjärve ääres (arhitekt Raul-Levroit Kivi) või Salmistus asuva Tööstusprojekti puhkebaasi (arhitekt Kalju Valdre). 1970.–1980. aastatel eristuvad teistest mitmed EKE Projektis projekteeritud puhkebaasid: kummitoodete tehase Polümeer puhkebaas Paatsalus (arhitekt Toomas Rein), Ministrite Nõukogu puhkebaasi sauna- ja kinohoone Valgerannas (arhitekt Meeli Truu), kosmosetehnoloogiat arendava Moskva uurimisinstituudi salastatud puhkebaas Jaagupi külas (arhitekt Harry Šein) ja Pärnu KEK-i puuhkebaas Kablis (algne projekt Veljo Kaasik, valmis ehitatud Ülevi Eljandi projekti järgi). Suvilatest võib välja tuua väga ajastuomase rühma maju Lohusalu poolsaarel, kuhu juba 1960. aastate alguses ehitasid mitmesugused loomeinimesed vabalt metsa all asetsevad suvemajad. Ilma piirete ja kõrvalhooneteta jätavad nad väga looduslähedase ja sümpaatse mulje. Omaette terviklik suvilamaastik avaneb Võsul, kus on säilinud palju toonaseid maju.

Tooge palun välja mõned põnevamad näited tollastest suvilatest-puhkebaasidest. Mille poolest need teistest eristuvad? Asutuse puhkebaase ehitati väga erinevaid – alates talude ja mõisate ümberehitatud kõrvalhoonetest, tüüpsetest puitkilpidest elamutest

Foto: Tõnu Tunnel, Eesti Arhitektuurimuuseum

Rookatusega telksuvila Vääna-Jõesuus. Arhitekt Vadim Tšentropov, 1969

Mida arvata tollasest ehituskvaliteedist? Praegu on väga levinud eeslinnades asuvaid suvilaid elumajadeks ümber ehitada. On see komme põhjendatud? Kuna ehitati ise, oli kvaliteet kõikuv, samas omale püüti ikka kõige paremini teha. Suvilates võis elada vaid suvel, seepärast pidid majad soojustamata kergehitised olema. Tihti püüti sellest nõudest kõrvale hiilida ja majad kapitaalsemad rajada. Tallinna-lähedased suvilarajoonid said juba nõukogude ajal planeerijatelt kõva kriitikat, kuna on ainult hooajalise kasutusega, samas raiskavad palju head individuaalelamute maad ära. Seega oli 1990. aastatel alanud trend suvilarajoonid aastaringseks elamiseks ümber ehitada igati loogiline samm. Tõsi, krundikaupa arendades oli tulemuseks väga ebaühtlase ilmega piirkond, kus 25-ruutmeetrine köks kõrvuti krundi piirini laiutava uushoonega. Ka vanad teed ja infrastruktuur ei arvestanud ju uusasunike massilise sissevooluga. Mähe ja Viimsi kant on selles osas väga kõnekas. Näitus „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil“ on Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud kuni 29. novembrini.

Elegantne kodu endises Kivimäe saunas

Eriline asukoht annab kodule erilisema aura. See elegantne kodu asub Nõmmel majas, mis on kunagine Kivimäe saun. Koht oli nõukogude ajal armastatud ja teada-tuntud ühiskondlik saun. 2016. aastal valmis hoone ümberehitus ja sellest sai kortermaja. TOIMETAS: IRMELI KARJA FOTOD: HENDRIK OSULA

Liis (33), Madis (36), Ella (3), Lukas (2) ja labrador Platon on end siin mõnusalt sisse seadnud. Kõigepealt käisid noored vaatamas sama arendaja üht teist objekti, mis neile aga ei sobinud, ja maakler poetas, et töös on ka Kivimäe Kodu arendus ning ehk soovivad nad sellega tutvuda. Liis ja Madis olid värskelt abiellunud, veel ilma lasteta ning esimese ühise kodu tung oli suur, seega olid nad pakkumisele avatud.

Tühja koha peale Kui objektile jõuti, oli hoonest püsti ainult fassaad ja nii jäi vaid üle sammuda kujuteldava korteri piiridesse. Liisil oli seda kõike väga raske ette kujutada, aga sel kriitilisel hetkel oli Madis väga otsustav. Tunne oli õige.

Tegelikult oli paberil kõik kena – tulevane korter vastas enamikule tingimustele: unikaalne arhitektuur, miljööväärtuslik ja roheline keskkond, kõrged laed, rõdu jne. N-ö täiuslikust tehingust oli ainus, puuduv lüli neljas tuba. Seega osteti korter teadmisega, et see on just nimelt esimene kodu ja varem või hiljem tabab perekonda ruumipuudus ning tuleb edasi liikuda. Siin on kaks magamistuba, elutuba-köök, tualett, vannituba ja ruumikas esik. See kõik mahub 77 ruutmeetrile.

Inspiratsiooni linnast ja loodusest Tänapäeval on lihtne inspiratsiooniväljas viibida, kõik on ligipääsetav, kättesaadav. Kuna Liis on hästi visuaalne inimene, kellele talletuvad mälusoppidesse tihti ka kõige peenemad nüansid, siis võib ta julgelt väita, et inspiratsioon on igal pool. Kodu kujundamisel on olnud inspiratsiooniallikaks linnakeskkond, sisse põimitud looduslikud värvid, vormid jne. Kuna see oli mõlema jaoks esimene kord

SKANO MÖÖBEL on disainitud tänapäevaste vajaduste järgi, pidades silmas ajaloolist stiili. Peale algupäraste riiulite on valikus erinevad kapid, kirjutus- ja söögilauad, toolid, karussellriiulid jpm. Riiulimoodulid on tehases monteeritud ning nende kombineerimisel võib luua tervikuid, mida on kerge muuta ja täiendada.

FOTOD VALMINUD KOOSTÖÖS DISAINER KRISTINA VIIRPALUGA

Mööbel on saadaval Tallinnas Järve keskuse Skano salongis ja e-poes www.skano.com

midagi sisustada, siis kodu hakkas lahti hargnema puhtalt sisetunde ajel. Olid mõned kindlad lähtekohad, millest nad alustasid ja kõik arenes sammhaaval edasi. Kindlamast kindlam oli soov panna maha tume kalasabaparkett, mis dikteeris omakorda selle, et seinad jäävad heledaks. Kuna lagede kõrgus on muljet avaldav 3,1 meetrit, aga ruutmeetreid on elamises vähe, siis oli selge, et sisseehitatava ja eritellimusmööbli puhul tuleb massiividega mängida pigem kõrgustesse.

Kihilisus Sujuvalt kujunes nii, et interjöör on neutraalses paletis. Liis ja Madis on arutanud, et kuna mõlemad töötavad visuaalselt üsna kärarikkas keskkonnas – Madis reklaaminduses ja Liis kunstiõpetajana –, siis tunnevad nad vajadust kodus meeltel lihtsalt puhata lasta. Hele ja rahulik taust on selleks hea valik. Siiski – kuna kodu värvigamma on monokroomne, siis põnevust ja elu on põhiliselt tekstuuride ning mater-

jalide abil loodud ja üllataval kombel on ka seda teed minnes võimalik vägagi kihiline ning rikkalik ruum luua. Üsna minimalistlikud lahendused suurematel pindadel aitavad esile kerkida üksikutel hoolikalt valitud efektsetel ja tähenduslikel esemetel. Mööbel valmis eritellimusena, kuid kõik lähtejoonised ja ideed on enda omad või veebist leitud referentsid. Sisekujundaja abi kasutamiseks nad vajadust ei näinud, küll aga võib tagantjärele tarkusena öelda, et oleks pidanud kasutama valguskujundaja abi. Kuna endisel saunahoonel on meetripaksused kiviseinad ja korter on suunaga põhja poole, siis selle korteri Achilleuse kand ongi just valgus ning valgustus. Naturaalset valgust on kaunis vähe ja olgugi et valgusteid on aegamööda aina lisatud, siis tundub ikka pime olevat. Siinkohal soe soovitus Liisilt neile, kes ise kodu kujundavad: kasutage valguskujundajat! On nüansse, mida ise ei oska märgata ega aimata.

Kontrastid kodus ja elus Korter on oma olemuselt lihtne, kuid seejuures väga elegantne. Liis ütleb, et otsibki kodu luues vastuolusid, kontraste, sest nii hakkab ruum elama. Näiteks armastab ta ühel ajal nii Pariisi elamiste luksuslikku küllust kui ka Kopenhaageni korterite vaoshoitust. Naist võlub tohutult ka vintage, eriti eelmise sajandi keskpaiga oma. Selge on aga see, et tõelised rariteedid, mille abil nad oma kodu unistustes sisustavad, ei ole ühele noorele perele kas kättesaadavad või nende teele sattumine võtab lihtsalt veidi aega. Sellegipoolest on nad püüdnud koju luua võimalikult ajatud lahendused, et vältida ohtu, et interjöör ühel päeval lihtsalt ära tüütab.

Lihtne ja keerukas Väga kiiresti sündis köögi-osa lahendus. Kuna korter on pigem väike ja köök sai planeeritud n-ö elutoa tagaseina, siis oli soov, et see seal võimlikult märkamatu ja õhulisena mõjuks. Sellest tekkiski idee äärmiselt lakooniliseks, ilma ülemiste kappideta valgeks köögiks, mis tõstab hästi esile tumeda kalasabaparketi. Ruum, mis on olnud pidevas muutumises, on väike, kõigest 9,7 ruutmeetri suurune lastetuba. Esialgu ühele lapsele, nüüd juba nariga kahelapsetuba. Seal ikka andis ruumiplaneeringut nuputada, kuid tulemus on sellevõrra üllatavam – sai edukalt tehtud!

Ajalugu ajaloos Kõige väärikama ajalooga ese Liisi ja Madise väärika ajalooga kodus on söögilaua kõrval orvas otsaseinas rippuv 18. sajandi Belgiast pärinev kuldraamiga antiikpeegel. Kuna esimesed kaks aastat oli see sein kaunis ilmetu, siis ühel hetkel plahvatas Liisi peas, et üks antiikne ja dekoratiivne peegel oleks seal nagu rusikas

silmaaugus. Kui abikaasa ideega nõusse jäi, hakkas Liis järjepidevalt veebiostukeskkondadel silma peal hoidma ja tegelikult näkkaski juba paari kuu pärast. Müüki oli see tulnud otse Belgiast, nimelt üks eestlane kolis seal ja pani kõik ebavajaliku kraami Eestis elava sugulase kaudu müüki. Liis ütleb peegli kohta, et tema jaoks on tegemist armastusega esimesest silmapilgust. Veel ühed kodu karakterit defineerivad esemed on 1960ndatest pärit rootsi disaineri Bruno Mathssoni lounge-toolid Karin, mis jõudsid nendeni samuti veebiostukeskkonna kaudu ja olid ühed esimesed mööblitükid noorte kodus üldse. Toolid on tõelised pilgupüüdjad, aga seejuures jumalikult mugavad.

Iseendale loodud Kodu loomisel lähtusid Liis ja Madis hoone enda karakterist ja sellest, mis nende enda korteri kui tooriku tugevaimad küljed olid. Nad soovisid luua ajatu

ja lihtsasti loetava karkassi või lõuendi kõigele muule, mis kodu sisse tekib. Kordumatu iseloomuga kodu, mis on just omanike endi nägu. Liis ei usu, et nad seda algfaasis niiviisi sõnastada suutsid, aga praegu tundub talle, et nende kodu on ühtaegu feminiinne ja maskuliinne. Yin ja yang on väga heas tasakaalus. Valikute tegemisel lähtusid noored eelkõige sisetundest ja aastate jooksul välja kujunenud esteetilisest kursist, teiste nõu on nad õnneks või kahjuks pigem vähe kuulda võtnud. Küll aga on Liis ja Madis peaaegu alati omavahel ühel nõul olnud. Lõpuks oli kõige olulisem, et kodus oleks omanike endi jaoks see õige meeleolu, seetõttu usaldasid nad oma sisetunnet 100%. Samas pole nad peljanud kodus sees elades aja jooksul mõningates valikutes meelt muuta. See on ruumiga pidevas dialoogis olles täiesti loomulik asjade käik.

Kodumaine Stiilne Kestev voodi

HOLM

Kvaliteetne Eesti disainmööbel Tutvu laiema valikuga meie salongis või veebis

OOT-OOT STUUDIO Ve e r e n n i 2 4 , Ta l l i n n

www.oot-oot.com Baltika Kvartal

SISUTURUNDUS

KODU KASEMETSAS – ÕDUS NAGU PLAANITUD Koduehitamise plaan võib saada otsuseks pikalt mõeldud kaalumise tulemusel, sõprade julgustusel või ka juhuse tahtel. Mõnikord kõike seda korraga. Just nii läks Kristo ja Mairega, kelle unistuste kodu sai valmis Saku vallas Kasemetsa külas. „Müüsime vana Mustamäe korteri ja tahtsime leida midagi püsivat. Mõtlesime raha investeerida ja metsa osta, sellest kasvas aga midagi hoopis enamat, kui huvipakkuva maatüki kõrvaltalus elav sõber kutsus – tulge siia päriselt elama,“ meenutab Kristo kodu ehitamise loo algust. „Selgus, et sealne vana talukoht oli jagatud neljaks krundiks, millest ühe omanik oligi mu lapsepõlvesõber, teise soetasime meie, kolmanda osa ostis mu vend ja ka neljanda tüki ostsid õnneks toredad inimesed.“

Kui tüüpprojektide hulgast sobilikku ei leitud, tuli unistuse poole liikumisel appi arhitekt Kristjan Järvel. „Istusime paar tundi koos, kirjeldasime, millist kodu tahaksime. Järgmine kord tuli Kristjan juba eskiisiga,“ meenutab Kristo. „Meil on sarnane maitse ja tema kogemus Hispaania villade loomisel ja Põhjamaade kliimas ehitamisel oli kasuks, samuti saime häid soovitusi, kuidas ruumide paiknemist planeerida.“

Tee ja kommunikatsioonideta krundile kodu rajamiseks tuli varuda nii aega kui ka raha, ent tulemuse üle saab olla uhke. „Metsa keskel oli alguses väike aas, kus hea jalutada ning kui otsustasime sinna kodu rajada, siis alustasime ikka päris algusest – tee rajamisest,“ räägib perenaine Maire.

Materjalina otsustati pärast pikka kaalumist bauroci kasuks: „Kalkuleerisime, katsusime materjale oma käega, võrdlesime turul pakutavaid alternatiive,“ meenutab Kristo. „Otsustasime bauroci kasuks, sest nende plokid on sõbralikud ka allergikutele.“

Unistuste kodu väljanägemist oli pererahvas pikalt arutanud – ikka tundus, et niisugust nagu kujutluses, ei ole võimalik ehitada. „Soovisime, et kodu oleks otsekui kindlus, tugev ja püsiv, materjalina soovisime kivi,“ meenutab Maire. „Teadsime, et viilkatuse all asuvaid poolteisekordseid tubasid me ei soovi, samas arvestasime, et detailplaneering seab omad kitsendused.“

„Soovisime, et kodu oleks otsekui kindlus, tugev ja püsiv, materjalina soovisime kivi.“

FOTO: OLEG HARTŠENKO, XOFOTO OÜ

KINDLAST KIVIST KODU

„Pluss on ka see, et bauroc ei vaja lisasoojustust,“ täiendab Maire. „Kui üks materjal on kasutusel nii sise- kui välispinnana, pole muret liitekohtade ja külmasildade pärast,“ nõustub Kristo. „Vähemtähtis pole ka see, et materjaliga on lihtne töötada, kõik süvistamised või kaablisoonte freesimised said kiiresti valmis.“

„Maja loodi täiesti uue projekti alusel: kõikjal on tunda avarust ja valgust.“

Maja loodi täiesti uue projekti alusel: kõikjal on tunda avarust ja valgust. Peremehe sõnutsi püüti pimedate kohtade tekkimist igati vältida ja nii pääseb valgus esimesel korrusel asuvasse elutuppa ning kööki läbi maja kolmes küljes asuvate akende. „Lõunakülge paigutasime põhilised elamisruumid ehk omavahel ühendatud köögi, söögi- ja elutoa, põhjasuunal asuvad saun, pesemisruum ning garaaž.“

SISUTURUNDUS

Maja teisel korrusel on ema-isa ja laste magamistoad, igas neist garderoob: „Teadsime, et ei soovi suuri kappe ega taha poodides mööblijahti pidada, garderoobidesse mahuvad nüüd nii riided kui mänguasjad. Oleme rahul,“ sõnab Maire, kes soovitab panipaigad igas kodus läbi mõelda.

„… Kasemetsa kodu viimistlus veel lõpetamata, aga kuna tegu on baurocist ehitatud hoonega, ei juhtu majaga midagi halba.“

NÕUANDED SÕPRADELT

Pererahvas on täna rahul, et levinud kõnekäänd – esimene maja ehita vaenlasele – nende puhul paika ei pea ja tulemus on saanud hea. Nõuannete ja inspiratsiooni ammutamiseks räägiti nii sõprade kui ka kolleegidega ja võeti saadud soovitusi arvesse. „Näiteks tõstsime kabineti ukse teise kohta: nüüd ei avane see elutuppa, vaid trepi alla. Kasutame kabinetti ka külalistetoana ja muudatuse tulemusel on see ruum nüüd privaatsem, samuti võitsime algse uksekoha kõrval pinna seinakapi ehitamiseks. Ka välisukse tõime ettepoole – tekkis lisaruum riietele ja esikuna mõeldud pind muutus avaramaks halliks, kuhu kogunetakse jõulude ajal kuuse ümber ja kus jõuluvanalgi on ruumi istet võtta,“ räägib Kristo. „Tasub mõtteid jagada, küsida, kuulata ja ideid edasi-tagasi põrgatada,“ nõustub Maire. „Nii võib palju õppida.“

VARU AEGA „… Kasemetsa kodu keskel isegi sahver, kuhu potid-pannid lahedalt ära mahuvad.“

Selle tulemusel on Kasemetsa kodu keskel isegi sahver, kuhu potid-pannid lahedalt ära mahuvad. Õige kodu ei saa kunagi valmis – mõnikord võtavad aega ka suuremad tööd. Nii on Kasemetsa kodu viimistlus veel lõpetamata, aga kuna tegu on baurocist ehitatud hoonega, ei juhtu majaga midagi halba: seegi on bauroc plokkide suur eelis, töid saab teha just sellises tempos kui pererahvale mugav.

Kasemetsa kodu ehituseks kulus kaks aastat, just parasjagu, et kõik mõtted ja ideed jõuaksid kiirustamata settida. „See on ka oluline, et ehituse protsess ei olnud närviline, kodus oli juba ehituse ajal hea õhkkond,“ teab Maire. „Nii ehitaja, arhitekt, konstruktor kui Bauroci inimesed olid kättesaadavad ja mõtlesid kaasa.“

„Minu soovitus on teha põhjalikult kõik projektid – ka elekter, kanalisatsioon ja vesi – ärge lükake projektide loomist edasi, siis saab olla kindel, et asjad on pärast nii, nagu soovitud: elektripesad ja kommunikatsioonid õigetes kohtades, uksed ei lähe asjade vastu,“ lausub Kristo. „Ja mõelge oma unistused läbi ja rääkige inimestega, kel on kogemused,“ võtab Maire jutu kokku.

PANE TÄHELE: • Kasemetsa kodus on 247 m2 köetavat pinda, tegu on unikaalse projektiga, mis oli väljakutseks nii arhitektile kui ka konstruktorile. • Hoone on ehitatud bauroc ECOTERM+500 plokist, sest see lahendus on mugav ja keskkonnasõbralik, materjal on kergesti töödeldav, samuti pole ohtu erinevast materjalist kihtidega kaasnevate võimalike külmasildade tekkimiseks. • Ehitus vältas kaks aastat – parem on planeerida aega varuga, siis väldid kiirustamisest tingitud stressi. • Hoone väljast viimistlemine on hetkel veel pooleli – Bauroci plokkidega saab nendeks töödeks võtta piisavalt aega, mineraalmaterjali alusel valmistatud toode ei mädane ega hallita. Plokksein on kohe soojapidav ja ilmastikukindel ka ilma välisviimistluseta. • Mõtle läbi oma soovid, tee põhjalikult kõik vajalikud projektid, nii on ehitus sujuv ja tulemus vastab soovitule.

Pererahvas teadis, mida ootab – rahulikku ja hubast kodu. Talvistel kuudel soojendab Kasemetsa kodu nüüd maaküte ja õdusust lisab kaminasse süüdatav tuli. Mida aga soovitada neile, kel oma kodu loomise unistus alles algusjärgus?

w w w. b a u r o c . e e

Saame tuttavaks –

disainer Margot Vaaderpass Eesti kaubamärgi WOH ja disainer Margot Vaaderpassi ühistööna valminud innovaatiline riidepuudeseeria WOH Hanger võitis hinnatud rahvusvahelise tootedisainiauhinna Red Dot Product Design 2020. Margoti loomingu märksõnad on funktsionaalsus, keskkond ja disainikeskne mõtlemine. Saame tuttavaks! FOTO: MARTIN HEINMETS

1. Kuidas oled jõudnud oma asja juurde – disain ja loomine? Loomingulisus on ühel või teisel viisil olnud minuga nii kaua, kui ennast mäletan. Disainini jõudmine on olnud ühelt poolt asjade loomulik käik, teisalt ka juhuste kokkulangevus. Samas ma ei tunne, et see, millega praegu tegelen, peaks olema kuidagi lõplik. Meid ümbritsev on pidevas muutumises, peame olema valmis kohanema. 2. Nimeta enda loodud tuntumad ja/või lemmikumad tooted. Kõige lemmikum on moealane koostööprojekt Christopher Raeburniga. Tema 10. aastapäeva kollektsiooni jaoks töötasin välja CR stuudios aastate jooksul tekkinud kanga ülejääke taaskasutava kudumistehnika. Sellest lähtuvalt sai loodud kapselkollektsioon, mis hõlmas endas ülisuuri kudumeid ja kootud aksessuaare. Valminud tooteid esitleti osana CR Runway kollektsioonist Londoni moenädalal. Kõige tuntum projekt on aga WOH Felt Hangeri riidepuude seeria, mis võitis sellel kevadel Red Dot Product Design 2020 auhinna ja valiti ka nominentide sekka septembris välja antavate Eesti disainiauhindade BRUNO 2020 elukeskkondliku toote disaini kategoorias. Väga erilised ja emotsionaalselt laetud on ka kõik senised rõivaste eratellimused.

Fotod: Kertin Vasser

3. Kelleks tahtsid lapsena saada? Mu huvid on alati tiirelnud looduse, kunsti ja äri ümber. Päris pisikesena tahtsin olla lillepoe pidaja või moedisainer. Mäletan, et kutsusin pidevalt pereliikmeid poodi enda meisterdatud põllulillekimpe ostma. Ka riideid hakkasin meisterdama üsna noorena. Hiljem, gümnaasiumi kõrvalt, õppisin ka kunstikoolis, samas kaalusin veel geenitehnoloogiat ja äriõpinguid. Lõpuks sai valituks disaineri eriala, mis mingil moel andis lootust neid erinevaid huvisid koondada. 4. Mis on teinud sinust selle, kes sa oled? Inimesena, aga ka loomingulise isiksusena. Nagu meil kõigil annavad lähtekoha inimesena pere ja esimesed suunatud sammud. Hiljem kujunevad aga päris enda tõekspidamised ja väärtused, kus on suur roll kohatud inimestel, läbielatud kogemustel ja kindlasti ka juhusel. Mind on erialaselt kindlasti tagant tõuganud endine töö ja vorminud õpingud ning pidev sisemine soov leida viise, kuidas luua meie ümber ilu nii, et sellest jääks maha võimalikult väike jalajälg. 5. Mis on sulle väljakutseks? Kas võtad sageli väljakutse vastu või eelistad turvalist rada? Disaineri töö üldiselt on vägagi väljakutsetele suunatud, kuna lähtekoht on tihti probleemi lahendamine. Kindlasti on hetki, mil on kiusatus valida turvaline rada, aga kuklas tiksuv teadmine, et see ei pruugi anda oodatud tulemust, ei lase enamasti selle kasuks otsustada. 6. Töö – üksi või seltskonnaga? Mulle sobivad tegelikult mõlemad. Olen seda tüüpi, et teatud keskendumist nõudvateks tegevusteks eelistan vaikust ja üksi olemist, koos tegemine aga süstib energiat ning pakub stiimulit. Mõlemad on teatud hetkedel vajalikud. 7. Mis on sinu suurim kirg? Väärtuspõhine ilu loomine. 8. Mida hindad elus ja töös? Avatust, tulihingelisust ja ausust.

Nopped. PUIT Põhjamaiselt soe

Skulptuurne

Tapio Anttila ASKI kollektsiooni tooted on põhjamaiselt minimalistlikud, kuid siiski interjööris väga silmapaistvad. Uus kollektsioon on uudistamiseks väljas Vepsäläineni salongis Stockmanni viiendal korrusel.

Diivanilaud Insert – ferm LIVING. Puidust diivanilaud mõjub kui skulptuur. Laua disainis on väga oskuslikult ja maitsekalt ühendatud palju erinevaid geomeetrilisi kujundeid, mille tulemuseks on ilus, ajatu ja praktiline diivanilaud. Külasta Elke Mööbli salongi aadressil Tedre 55, Tallinn.

Foto: Pauliina Salonen

IVARi sarja tooted on valmistatud töötlemata männipuidust, millele saab hõlpsalt isikupärase välimuse anda värvimise, lakkimise või peitsimise teel, kuid võib lasta sellel ka loomulikult vananeda, sest nii säilitab männipuit kuludes eheda loomuliku välimuse. Samuti annavad looduslik puusüümuster, pinna struktuur ja oksakohad igale mööbliesemele erilise välimuse. Üks meie lemmiksarju on saadaval IKEAs.

Lihtne ja võluv Stiilse ja kaasaegse disainiga mööbel Hollandi kaubamärgilt De Eekhoorn. Gravure seerias on erinevaid kappe ja telerialuste mudeleid järgmistes värvitoonides: looduslik tamm, pruun saar ja must mänd. Müügihind 699 eurot, mõõdud 56 x 180 x 46. Astu sisse sisustussalongi Muster aadressil Pärnu mnt 139a või vaata muster.ee.

KAISSU täieneb Eestimaine magamistoamööbli bränd KAISSU on seni olnud peamiselt tuntud oma väärispuidust, peene ja minimalistliku disainiga voodite poolest. Ent sel sügisel on tootevalikusse lisandumas uusi ja mitte ainult magamistuppa sobivaid tooteid. Uudisena jõuavad turule konsoollaud ja telerilaud Ehe tootesarjast. Tooted on müügil KAISSU ametlikus e-poes kaissupood.ee ja brändi uues müügiesinduses Ülemistel (Suur-Sõjamäe 13 a, Tallinn).

Foto: Rene Riisalu

Mitmekülgne

Soe ja mitmekülgne puit Ei leidu ühtegi interjööri, kuhu poleks võimalik sobitada puitu. Puidust sisustus kaunistab nii suursugust linnakorterit kui ka hubast ja looduslähedast maakodu. Oma mitmekülguses pakub see materjal lõputuid võimalusi ja muidugi ka kordumatuid mustreid, mille autoriks on loodus ise. Noppisime Eesti sisustuspoodidest välja omad lemmikud!

Pehme ja ümara vormiga lauake Hübschilt sobib kasutamiseks nii abilauana kui ka lillepostamendina. Laud on valmistatud valgest tammest ja valge tamme vineerist. Snug.ee, 299 €

Funktsionaalset Taani disaini esindav ferm LIVING on välja tulnud köögitarvikutega, mis annavad toiduvalmistamisele uue tähenduse. Tumeda viimistlusega saarepuidust Tomo tarvikute komplekt toimib korraga nii praktilise abivahendi kui ka dekoratiivse elemendina. Nordicdesignhome.ee, 65 €

Rannale uhutud triivpuidust kandik paistab silma põneva materjalikasutuse ja kaunite mustritega. Treimann Mööbel & Disain, 128 €

Ethnicrafti tiigipuust kapi on disaininud Alain van Havre, kelle enneolematus loomingus kohtuvad loovus ja matemaatiline täpsus. Disain on inspireeritud arhailisest kujundist – kolmnurgast, mis moodustab kõikide mustrite keskme. Treimann Mööbel & Disain, 1978 €

Soome tuntud ja tunnustatud sisearhitekti ja disaineri Tapio Anttila mugav diivan püüab pilku põneva puidukasutusega ja on iga elutoa vaieldamatuks pärliks. Vepsäläinen, al 2010 €

Minimalistliku stiili ja rustikaalse viimistlusega House Doctori tool on valmistatud uhke puidumustriga vineerist ja metallist. Snug.ee, 2 tk / 149 €

Foto: Raimond Kaljulaid

Puidust valgustite loojad Katrin Girin ja Liis Tippel

* Kuidas sündis PULO idee ja kui kaua olete ettevõtmisega töötanud? PULO sündis meie endi soovist luua oma kodudesse oma kätega valgustid ja muud sisustuselemendid. Kui tegeled sellega, mis sind kõnetab ja mis silma särama paneb, siis on suur tõenäosus, et sind ka märgatakse. Meie näitel on see just nii juhtunud – meie „lambist sündinud“ ettevõtmist on saatnud edu. Oleme tegutsenud pea kuus aastat ja usume endiselt, PULO asutajad ja disainerid Katrin Girin ja Liis Tippel et loometegevuse tulem peab eelkõige meile endile meeldima. Olgu selleks siis toodete disainimine või sisekujunduste loomine. * Mis on puidu kui materjali plussid ja miinused, kui rääkida tootedisainist? * Miks domineerib teie loomingus just puit? Kas see on teile Meile meeldib puidu juures tõsiasi, et tegemist on taaskasutatakui disaineritele lihtsalt südamelähedane materjal või tingib va materjaliga, mida saab vastavalt ideedele ja loomepuhantoode materjali? gule kergesti vormida. Paljude jaoks on puidu kui elusa materjali Meie jaoks on puit olnud alati südamelähedane materjal. Meile olemus probleemiks, sest puit „mängib“ ka pärast lõppviimistlust, meeldib puidu ehedus ja looduslikkus, mis annab igale tootele tekivad praod jne. Meie näeme aga selle materjali pragulisuses omanäolise ja kordumatu välimuse. Samuti inspireerib meid ja oksakohtades dünaamikat, mida oma disainis ära kasutada. puidu taaskasutamisest tulenev nüanss. Me ei langeta ühtegi Puit on üks kestvamaid ja praktilisemaid materjale, mis annab puud, et oma disainvalgusteid luua, vaid kasutame puidutöösvõimaluse ümber- ja taaskasutuseks, kuniks see võibki tõepootuse jääke, mis tavaolukorras lõpetavad oma eksistentsi ahju all. lest oma elutee ka ahjuküttena lõpetada.

Lauavalgusti Voldemar

Rippvalgusti Priit

Seinavalgusti Priit

Põrandavalgusti Voldemar

Autonoomne

tulevikukodu

Tulevikukodudele mõeldes tulevad sageli silme ette stiilsed ja moodsad disainmajad, mis on kohandatavad ning liigutatavd, kuid jätavad piisavalt ruumi privaatsusele. Stockholmis asuva ettevõtte IO House disainmaja SPACE on maailma esimene luksuslik autonoomne kodu, mis pakub just seda.

TOIMETAS: IRMELI KARJA FOTOD: PRIIDU SAART

ida aeg edasi ja mida enam inimesi linnadesse kolib, seda rohkem soovib suurem osa meist elada linnamürast eemal, kaotamata seejuures kosmopoliitse metropoli hüvesid. SPACE on selle tasakaalu saavutanud, pakkudes kõiki mugavusi väljaspool linnakära. Moodne ja ajatu disain keskendub lihtsuse ja rahu loomisele, unustamata seejuures mineviku kultuuripärandit ning traditsioone.

Keskkond – linnas või maal Moodsa majakese saab liigutada kuhu iganes: mäeküljele, kauni järve kaldale, metsa või mere äärde. IO House’i tegevjuht Mario Ojalo sõnul on eesmärk pakkuda korraga nii mugavust kui ka privaatsust. On ju oluline veeta aega iseenda ja oma lähedastega ning igapäevamuredest välja lülituda. Nii sündis elamu, kus kõik saaksid lihtsalt lõõgastuda ja vaadet nautida.

Tehnilised andmed Arhitekt: Jaan Tiidemann Elamispinda 60 m2 Laius 5 m; pikkus 12 m; mass 19 tonni Elekter: päikesepaneelid ja generaator Küte: õhksoojuspump Kliimaseade/jahutus Veesüsteem Kanalisatsioonisüsteem Ventilatsioonisüsteem

Nutikas ja tark Majas on vesi, elekter, küte ja WiFi. Muidugi on olemas ka sisseehitatud turvasüsteem koos kaamerate ja digitaalse võrguturbega. Peale selle on kodu täielikult nutitelefoni või tahvelarvuti abil juhitav, tuues sujuvalt kokku moodsa tehnoloogia ja säästliku eluviisi. Ehitis on valmistatud täiesti orgaanilistest ja mittesünteetilistest materjalidest. Kiiresti kokkupandav ja minimaalse jalajäljega konstruktsioon võimaldab olemasolevat vajadusel kergesti mujale viia.

Moodne interjöör Ei ole mingit kahtlust, et kaasaegsed liikumisvõimalused on mõjutanud meie igapäevaelu kõiki aspekte. Alates autodest, moest ja tehnikast kuni disainimaailma, arhitektuuri ja interjöörideni. IO House’i SPACE’i töötasid välja disainerid ja juhtivad spetsialistid, kes kujutasid ette moodsat ruumi, mis oleks loodusega täiuslikus kooskõlas. Interjööris on kasutatud puitu, metalli ja klaasi. Võtmesõnaks on minimalistlik Skandinaavia stiil. Puhtad jooned, modernne stiil ja vormiselgus olid selle eesmärgi saavutamisel peamised tegurid. See tähendab lihtsust ja rahu. Luksuslikus ja heldes interjööris on kasutatud parimaid materjale, majake on sama mugav kui luksusjaht. Nautida saab kvaliteeti, mida pakuvad suurepärased Itaalia kaubamärgid, nagu Antonio Lupi, Vola, Andreu World, Penta, Lago ja paljud teised.

Esmaklassilistest materjalidest ehitatud maja kvaliteet ja looduslähedane disain loovad õdusa ning keskkonnateadliku elamispinna. IO House on tõeliselt oma ajast ees – meie visioon esindab säästva elu ja harmoonilise mugavuse tulevikku.

Arhitektuur ja välisilme IO House’i SPACE on ideaalne segu tehnoloogiast ja kunstist. Iga detail – alates sisustusest kuni ruumide kujuni – on hoolikalt läbi mõeldud ja kujundatud nii optimaalset mugavust kui ka esteetikat silmas pidades. Väike kodu, mis on hubasuse ja rahu pelgupaik. Selle kujundus loob täiusliku harmoonia looduse ja arhitektuuri vahel – puhas, ajatu ning väärikas.

Viis märksõna Pariisi

Maison&Objet messilt

K 50

Sel aastal on maailmas kõik teistmoodi ja pole valdkonda, mida pandeemia ei mõjutaks. Eriti teravalt on see puudutanud massiürituste korraldajaid. Euroopa üks suurimaid ja kuulsamaid sisustusmesse – Pariisi Maison&Objet – toimus sel sügisel vaid virtuaalses ruumis. TEKST: MARIAN KIVILA FOTO: TOOTJAD

ui tavaliselt kohtuvad omavahel ligi 600 tootjat ja 80 000 messikülalist, siis nüüd pidi uusimate trendide vaatamise ning katsumise asemel leppima vaid klikkimisega. 4.–18. septembrini olid Maison&Objet kodulehele sisse seatud eraldi rubriigid messibokside ja publikuprogrammidega – osa sai põnevatest vestlustest olulisemate disaineritega, kes kõnelesid praeguse aja trendisuundumustest, aga ka sisustusäri köögipoolest ning huvitavamatest toodetest. Mis olid märksõnad, mis silma hakkasid?

Naturaalsed materjalid ootamatus vormis

Naturaalsed materjalid on sisustusmaailmas alati au sees, olgu selleks siis soe puit või külm ja karge kivi või hoopis nende kontrastirikas kooslus. Sel korral hakkas silma varasemast põnevam vormikäsitlus. Näiteks Prantsuse tootja oOumm on võtnud aluseks marmori ja nihestanud seda äärmiselt ebatavalistesse vormidesse. Erilised küünlajalad valmivad käsitööna ja nende hinnad küündivad kuni neljakohaliste summadeni.

Mugavad ja nutikad esemed

Üheks disaini ülesandeks on muuta inimeste elu mugavaks ja seda mitte ainult nutimaailma ja telefoniäppide kaudu. Üheks heaks näiteks sellisest suundumisest on Flosi laetaval akul töötav laualamp, mida saab mugavalt ühest toast teise tõsta ja kasutada juhtmevabalt kohtades, kus puudub pistikupesa või elekter. Tootesarja lisandus kaks uut ja särtsakat värvi: kollane ja roheline.

Multifunktsionaalsus

Hea disaini alus on lihtsus ja funktsionaalsus. Kui minna samm veelgi edasi, võib anda ühele tootele mitu funktsiooni. Janne Uusi-Autti disainitud õhuline vineerist riiul Soome tootjale be&liv sobib nii seinariiuliks, taimealuseks kui ka öökapi asenduseks.

Kuldsed kuuekümnendad

Kuuekümnendate rõõmsad värvid ja popilikud vormid on vallutanud mööblidisainerite südamed ning sisustusgurmaanide interjöörid. Fermobile mööbli disaininud Frédéric Sofia tõlgendab oma värviküllases loomingus selle ajastu modernsust ja uuenduslikku mõtlemist.

Taaskasutus

Taaskasutus ja ümbertöötlemine on teemad, mis on muutunud kaasaegse disaini lahutamatuks osaks. Täiesti võimalik, et varsti oleme jõudud ajajärku, kus toormaterjali päritolu on muutumas auasjaks ja niisama raiskamisele vaadatakse viltu. Tootmisjääkidest saab anda uue ja glamuurse elu ükskõik millele, isegi sööginõudele. Ka Portugal, mis on üks eesrindlikumaid riike keraamika tootmises, on võtnud suunaks taaskasutuse – Costa Nova uus kollektsioon põhineb 100% taaskasutusel.

WIENERBERGER

Keraamiline tellis ühendab traditsioonid kaasaegsete lahendustega Siiani kasvavat populaarsust nautivad savi baasil valmistatud keraamilised tellised ja katusekivid esindavad arhitektuuris ajatuid lahendusi, mille üheks näiteks võib pidada tsaariaegseid maju. Vahetult kogetav esteetika ja valikuvõimalused peidavad endas laiemat praktilisust ning vastupidavust – läbimõeldud otsus toob usaldusväärse ja kestva lahenduse kogu eluks.

eraamika populaarsust ja kasutamist üle maailma kinnitab ka juba üheksandat korda korraldatav ülemaailmne konkurss Brick Award, kuhu esitati sel aastal kokku 644 võistlustööd 520 arhitekti loomingust. Inimese põhivajaduste hulgas on esikohal turvalisuse ja kaitse otsimine ning seda nii vaimses kui ka füüsilises mõttes, mis üksteist täiendavad. Kodust kui füüsilisest ruumist rääkides ei öelda sugugi ilmaasjata, et „minu kodu on minu kindlus”. Telliste tootmisel on Wienerberger ennast tõestanud nii kvaliteedis kui ka kvantiteedis, ühendades juba üle 200-aastase kogemuse ja oskusteabe. Looduslikust toorainest – savist ja veest – valmistatud tellistes saavad kokku keskkonnasäästlikkus, ilu ning maitsekus, kauakestvus ja vastupidavus. Tellistest valmiva hoone puhul saab alati kindlalt väita, et see on ehitatud pikemat perspektiivi silmas pidades ja järeltulevatele põlvedele mõeldes, sest sajandeid ilusana püsinud telliskivihooneid leiab üle maailma.

Üheksandat korda toimuv rahvusvaheline tellisarhitektuuri konkurss Wienerberger Brick Award 2020 valis seitse kõige omanäolisemat tellishoonet viiest kategooriast, tunnustades auhinnaga kaasaegse ja uuendusliku tellisarhitektuuri esmaklassilisi ning silmapaistvamaid näiteid. Wienerbergeri tegevjuht Heimo Scheuch tõdes auhindade väljakuulutamisel rahulolevalt, et hoolimata üleilmselt keerukast olukorrast sai konkurss koostöös edukate rahvusvaheliste arhitektidega siiski toimuda. Tema sõnul tuleb praegusel ajal leida üha uusi moodsaid ja pika perspektiiviga lahendusi nii omavahelises kommunikatsioonis kui ka arhitektuuris. „Selle konkursi kandev mõte on näidata maailmale ja noortele arhitektidele, et tellis on modernne ehitusmaterjal väga innovatiivse arhitektuuri ning ehitiste loomiseks. Maailmas ei ole teist sama head ja kauakestvat ehitusmaterjali.

WIENERBERGER

Konkursi kategooriate võitjad

Auhinnad jagati välja konkursi viie kategooria võitjatele. Lisaks neile anti välja peaauhind ja eriauhind, millest viimati nimetatu pälvis üksikelamu Can Jaime i n’Isabelle Hispaanias (arhitektid: TEd’A arquitectes, Palma.)

„Kodune tunne” – Iturbide Studio, México, Mehhiko Fotograafi esmane tingimus stuudiole: see peab olema ehitatud tellistest. Arhitektid lähtusid sellest soovist ja nii ehitati 7 x 14 meetri suurusele krundile kolmekorruseline tellistest torn, mis madalate naaberhoonete kõrval eriliselt silma paistab. Stuudio koosneb kolmest korrusest ja 28-ruutmeetrisest toast, mis avanevad seinasuuruste lükandakende kaudu põhja- ja lõunakülge ümbritsevasse siseõue. Käsitsi valmistatud punakaspruunidest tellistest pitsiline fassaadimuster loob päevavalguses ruumidesse põnevaid valguslahendusi, eraldades stuudiot välismaailmast, ilma et oleks sellest täielikult lahti ühendatud.

Iturbide Studio. Arhitektid: Taller de Arquitectura-Mauricio Rocha; Gabriela Carrillo, México, Mehhiko. Foto: Rafael Gamo

„Koos elamine” – külamaja prototüüp, Kigali, Rwanda Rwanda on kõige tihedamalt asustatud riik Aafrika mandril, kuid väljaspool linnapiirkondi vajavad asulad kaasajastamist ja laiendamist. Riikliku külade arengu edendamise programmi raames töötas MIT Aafrika üliõpilaste meeskond professor Rafi Segali juhtimisel välja taskukohase maja prototüübi, mis on kohandatud Rwanda vajadustele.

„Koos töötamine” – Delfti linnaarhiiv, Delft, Holland Delfti linnaarhiiv on ühtaegu teadmiste hoidla, aardekamber ja uurimiskoht. Sellel on mõnevõrra vastuoluline ülesanne kaitsta väärtuslikke dokumente välismõjude eest, muutes need samal ajal üldsusele kättesaadavaks. See uus hoone ühendab need kaks funktsiooni tohutu, abstraktse raamaturiiuli kujul.

Delfti linnaarhiiv. Arhitektid: Office Winhov, Amsterdam, Holland; Gottlieb Paludan Architects, Kopenhaagen, Taani. Foto: Stefan Müller

„Avaliku ruumi jagamine” ja konkursi peaauhind – Silesia ülikooli raadioja televisiooniteaduskond, Katowice, Poola Ajalooliselt on Katowice tuntud söekaevanduse poolest ja Silesia ülikooli uus maagiline hoone ühendab ajaloo tänapäevaga. Säilinud tumedatest tellistest hoone on renoveeritud ning ümbritsetud tellisteekraaniga, mis varjab ülikooli uut raadioja televisiooniteaduskonda. Arhitektide eesmärk oli luua hoone, mis oleks ühtaegu innovaatiline ja samas ka mineviku eestkostja. Fassaadikatteks valitud tume rustikaalse välimusega tellis jutustab lugu Silesia minevikust ja söekaevandustest. Põnev on siin seegi, et kasutatud tellised on põletatud Euroopa viimastes kivisöeküttega põletusahjudes.

Silesia ülikooli raadioja televisiooniteaduskond. Arhitektid: BAAS Arquitectura, Barcelona, Hispaania; Grupa 5 Architekci, Varssavi, Poola; Biuro Projektowe Małeccy, Katowice, Poola. Foto: Adrià Goula

„Leidlikud ehitusmeetodid” – Maya Somaiya raamatukogu, Kopargaon, India Raamatukogu võib pidada arhitektuuriliselt heas mõttes radikaalseks katsetuseks, mis hõlmab kitsast maariba olemasolevate koolimajade, põllumaa ja elektrijaama vahel. Katuse keerukas vorm koosneb kolmest kitsast, 32-millimeetrisest telliskivikihist. Loodusest inspireerituna maapinnast loomulikult väljakasvav looklev hoone on hea näide arvutitehnoloogia ja kohalike lihtsate materjalide ühendamisest.

Maya Somaiya raamatukogu. Arhitektid: Sameep Padora & Associates, Maharashtra, India. Foto: Edmund Sumner

WIENERBERGER

Toivo Tammik, arhitekt ja õppejõud

Vibu tänava 2, 4, 6, 8 ja 10 residentsid. Arhitekt: Toivo Tammik. Foto: Heikki Avent

Tellis on ennast läbi ajaloo tõestanud korraliku ja vastupidava ehitusmaterjalina, mille puhul saab rääkida ikkagi teatavast igavikulisusest. Me teame küllalt palju tsaariaegseid maju, mis siiani korralikult püsivad. Kuigi tänapäeval üritatakse telliseid ka erinevate imiteerivate materjalidega asendada, ei ole need kaugeltki nii vastupidavad ning pole seega suutnud ka telliste kasutamist vähendada ega asendada. Usaldan ja kasutan Wienerbergeri kvaliteetset teenuste valikut, mis oma võimalustega praegusel turul hästi silma torkab ja aina täieneb. Nende toodang on mulle väga inspireeriv ja tegu on tõesti väga eheda ning vastupidava materjaliga. Vibu kvartalit võib pidada teatud mõttes märgiliseks näiteks, kus on kontrastina hästi suured ja monumentaalses mastaabis hooned ning valge ja musta kiviga ümbritsetud mitu erineva konfiguratsiooniga maja. Kuigi see pole küll arhitektuurselt liialt ambitsioonikas, moodustub maja põhiline väärtus just nendest kividest. Kui arendajal peaks sellistel puhkudel tekkima mõte lihtsama vastupanu teed minna ja ehtsa kivi asemel midagi „mugavamat” kasutada, ütleksin ma südamerahuga, et vaadake, teie majades ongi põhiline kvaliteeti parandav väärtus sise- ja välisviimistluses kasutatud kivi. Kui see kestvalt soliidne ja ajatu osa eemaldada, ei pruugi asjast palju järele jääda.

Martin Aunin, arhitekt

Korterelamu T52. Arhitekt: Martin Aunin. Foto: Kaido Haagen

Tellis on arhitektuuris ikkagi suhteliselt traditsiooniline ja aastasadu kasutuses olnud ehitusmaterjal, mille võimalused just viimasel ajal veelgi suuremaks ning huvitavamaks on muutunud. Üha enam tuleb esile esteetilisi võimalusi, tellist ei seostata enam punase värviga. Tellise ajatuse kontseptsioon tähendab ühest küljest, et seda on ammu kasutatud, ja teisest küljest, et see tõesti ka püsib. Nõukogude perioodil käis telliste maine küll sarnaselt teiste ehitusmaterjalide mainega tugevalt alla, kuid selle põhjuseks oli lihtsat ebakvaliteetne toodang. Wienerbergeri meeskond arendab regulaarselt uusi põnevaid lahendusi ja eks me arhitektidena oleme ju oma projektides ka huvitatud uudsete lahenduste kasutamisest. Wienerbergeri valik on muidugi meeletu, lisaks tellistele on esindatud katuse- ja sillutuskivid. Tallinna kesklinnas asuv kortermaja T52 järgib tänavaäärse linthoonestuse põhimõtet, hõlmates kogu Tartu maantee, Lastekodu ja Gildi tänavate vahele jääva maaala. T52 on monteeritavatest betoonelementidest, kusjuures tänavaäärsed välisseinad on Wienerbergeri klinkertellisplaatidest voodriga, mis erilahendusega kivilaotisega. Tegemist on Aseris toodetud punase-pruunikirju sileda pinnaga tellisplaadiga. Tänavapoolsetel külgedel on kompaktsed kolmnurksed klaaserkerid, mis on paigutatud nii, et kahe järjestikuse korruse erker ei paikne üksteise kohal. Viimased annavad hoonestusele tugevalt ruumilise ja jõulise väljanägemise, mis kohane peamagistraali ääristavale hoonestusele. Tartu mnt 52 esindab kvartaalset hoonestust uues võtmes – samal ajal sulandub linnapilti ja tõuseb sellest esile. Ühtne visuaal on loodud ajatu tellismustriga fassaadidel.

WIENERBERGER

Näidistesaalis saab parima ülevaate Wienerbergeri tootevalikust. Foto: Heikki Avent

Wienerbergeri ajalugu Austrias Viinis Wienerbergi piirkonnas asuva peakontori järgi oma nime saanud Wienerbergeri kurss uuenduslikkuse ja oma potentsiaali laiendamise suunas on olnud püsiv. Sellega on kaasas käinud ka toodete silmapaistev kvaliteet. Esimesest päevast peale on seistud hea selle eest, et tootmisprotsessid vastaksid ajastu uusimatele tehnoloogiastandarditele.

Wienerbergeri tänapäev Eestis Aseris on telliseid põletatud juba Eesti Vabariigi algusaastatest ja Aseris asuva tehase omanikuks sai Wienerberger aastal 2001. Wienerberger AS koos kolme esindusega Eestis, Lätis ja Leedus ning tehasega Eestis on keraamiliste ehitusmaterjalide tootmise ja turundamisega tegelev ettevõte, mis kuulub Wienerbergeri kontserni, olles oma 201 tehasega 30 riigis maailma suurim keraamiliste ehitusplokkide ja telliste tootja ning Euroopa suurim keraamiliste katusetelliste tootja. Aseris asuvas tehases valmivad lisaks viimistlustellistele erinevate mõõtmetega täistellised ahjude, kaminate ja korstnate ehitamiseks ning interjööris kasutamiseks. Peale selle valmivad seal ka kuues mõõdus ja neljas värvitoonis klinkersillutuskivid ning 2016. aastal alustati keraamiliste tellisplaatide tootmist. Lisaks kodumaisele toodangule pakub Wienerberger suure nõudluse tõttu telliseid, tellisplaate, sillutuskive, katusekive ja ehitusplokke ka teistest Euroopa Wienerbergeri tehastest. Turutrendide väljaselgitamiseks Eestis tehakse koostööd arhitektide, arendajate ja pottseppadega. Keraamikat valiv inimene teab, et tegu on üks kord elus ettetuleva valikuga, mistõttu ei tule talle teiste ehitusmaterjalidega võrreldes üllatusena ka hind, mis suuremat pilti arvestades ei ole samas sugugi kõrge.

Palju rohkem kui vaid tellised Keraamiliste ehitusplokkide kõrval on Wienerberger turul jätkuvalt edukas fassaaditelliste, keraamiliste katusekivide, keraamiliste ja plastist torusüsteemide ning keraamiliste sillutuskivide tootja. Keraamilistest ehitusmaterjalidest valmistatud optimaalsed terviklahendused on arhitektuuriliselt mitmekülgsed ja kaunid keldrist ka-

tuseni. Eelmisel aastal tähistatud 200. juubel tõestab ettevõtte senise äritegevuse edukust ja tulemustele orienteeritust. Tööprotsesside ja -ressursside tõhus kasutus on hoone elutsükli seisukohalt äärmiselt oluline alates asukoha valikust kuni ehituse ja renoveerimiseni välja. Wienerbergeri pakutavad jätkusuutlikud ehitusmaterjalid ja infrastruktuurilahendused parandavad inimeste elukvaliteeti. Püsiv kliendirahulolu ning usalduse võitmine hõlmab lisaks kvaliteetsetele müügi- ja tarneteenustele ka keskkonnavastutust – keskkonda vähem koormavate toodete arendamist ning ressursside otstarbekat kasutamist. Personali pädevus peab eeltoodu saavutamiseks olema püsivalt kõrgel tasemel, et leida parim tasakaal kliendi ja teiste poolte muutuvate nõudmiste ning oma töö keskkondlike mõjude vahel.

Tallinna showroom’is saab parima ülevaade Ettevõtte tegevuse ja tootevaliku terviklikkusest annab suurepärase ülevaate Wienerbergeri Tallinna kontoriga ühendatud showroom ehk näidistesaal. Sageli lööb juba kohapealne värvi- ja tüübivalik huvilistel silme eest kirjuks, olgugi et tegu on üksnes väikese osaga kogu Wienerbergeri pakutavast sortimendist. Valikusse kuuluvad siledad, karedad reljeefsed ja glasuuritud pinnad, kitsamad, laiemad, väiksemad ning suuremad vormid ja mõõdud. Värvivalik varieerub ülivalgest klassikalise punase ja süsimustani ning igal juhul on esindatud pilku püüdvad värvilised tooted. Hinnatud tootjana on Wienerberger sage kaasarääkija suuremahulistes ehitusprojektides, kuid see ega paljud suurema kaliibriga ettevõtmised ei ole pannud firmat väiksemaid kliente alatähtsustama. Asjalikke nõuandeid ja personaalset lähenemist saavad võrdväärselt nii suuremate ehitusprojektide planeerijad kui ka 50 kivi vajavad korstna- või kaminaehitajad. Wienerberger AS Tallinna näidistesaal ja peakontor Peterburi tee 46, Tallinn 11415 +372 618 1902 tallinn@wienerberger.com wienerberger.ee facebook.com/wienerbergereesti instagram.com/wienerberger_estonia

Õdusalt

väljapeetud

Arhitekt Vilen Künnapu projekteeritud unikaalse disaini ja julge värvikasutusega Kadrioru Plaza majas asub kodu, kust avaneb inspireeriv vaade Kadriorule ja merele. Küllaga inspiratsiooni jagub ka elamisse. Korteri on kujundanud sisearhitekt Carolyna Kodar (OCCO). Šikis elamises on end mugavalt sisse seadnud noorpaar ja nende koer. TEKST: IRMELI KARJA FOTOD: KATRIN UUSOJA

õimalus kodu enda soovide järgi luua oli ajendiks, miks just see korter koduks valiti. Ehitusjärgus olev maja sobis seetõttu, et üsna maja ehitamise algjärgus sai ehitajaga läbi rääkida planeeringu muudatuse jms. Ehitajaga käis tihe koostöö – Carolyna koos uue kodu omanikega esitasid talle soovid ja ehitaja tegi projektis muudatused. Kõik toimis väga sujuvalt. Aasta alguses sai korter valmis, kohe alustati mööbli paigaldusega ja juba jaanuari lõpus kolis pererahvas sisse. Sama määrav oli vaade: Kadriorg ja meri on peopesal. Linnaplaneeringu järgi ei ole lubatud selle kortermaja ette rajada kõrgemaid hooneid, tänu sellele jääb vaade elamist kaunistama pikkadeks aastateks. Rõdu annab võimaluse soojal ajal merevaatega „toas“ hommikukohvi nautida.

Võtmesõna on koostöö Pererahvas on väga disainiteadlik ja käis tihe koostöö, nii saigi korter omanike nägu. Sellises loomise protsessis on tähtis koht mõtete avaldamisel: mida rohkem end avad, seda paremini sisekujundaja idee ära tabab. Noored olid avatud meelega ja võtsid uusi ideid kuulda – riskantsemadki ettepanekud läksid meelsasti töösse, sest sooviks oli saada midagi omanäolist. Terviklahenduse loomisel oli sisekujundajale toodete valikul ja projektijuhtimises abiks OCCO meeskond.

Väiksemast avaramaks 114-ruutmeetrine korter oli algselt neljatoaline, kuid arvestades ideed ja pererahva soove, tehti planeeringus üsna põhjalikud muudatused ning uus planeering mahutab kolm tuba. Ära kasutati igat ruutmeetrit ja avarust sai veelgi juurde. Elutoa ala sai tehtud tunduvalt suuremaks, et saaks ära mahutada köögi koos saarega ja kaheksakohalise söögilaua. Külalised on siin vägagi teretulnud! Seinte nihutamisega muutusid ka väiksema magamistoa piirid. Nii tekkis mugav, õdus ja ilus walk-in-garderoob. Vannitoas tehti mõned muudatused sanitaartehnika paigutuses – see andis ruumile rohkem avarust. Elamises on ka külalistetuba-kontor.

Stiili ja väljapeetust Luksuslikult maskuliinses ja väljapeetud disainilahenduses domineerib tume värvipalett, seda pehmendavad beežikad-pruunikad toonid. Tumeda ja õdusama iseloomu-

Foto: Kairi Killing

ga sisekujundusse on pikitud mõnusas koguses põnevaid ning julgeid lahendusi ja aksessuaare – tulemuseks luksusliku puudutusega kodu. Pähkli tooni prantsuse kalasabaparkett annab korterile sooja ja klassikaliselt stiilse ning väljapeetud üldmulje. Märgruumidesse valiti kõrgläikega mustad ja suured plaadid. Sisearhitekti lemmikuks on selles kodus Itaalia brändi Sangiacomo garderoob. Ruumi on valitud valgustusega klaasist riiulid, täispikkuses peegel ja pehme Ferreira de Sá vaip. Pilku püüab kahtlemata ka suursugune brändi SCIC köök. See on vapustav! Moodsad materjalid, mattklaasist vitriinkapp, mis teeb suurt comeback’i. Valgustus seal sees muudab lahenduse huvitavaks ja annab tumedale köögile palju juurde. Nagu kirss tordil. Vitriinkapil on kasutatud mattklaasiga viimistletud uksi, mis on sõrmejäljekindlad ja väga vastupidavast materjalist. Töötasapind koos valamuga on valmistatud vastupidavast kvart-

sist. Maskuliinset musta spooniga kaetud söögilauda pehmendavad Calligarise sametiga tepitud söögilauatoolid. Köök loob vau-efekti tervele toale ja on selle kodu staar. Muidug i jagub selles kodus igasse tuppa midagi erilist, mis teeb atmosfääri meeldivaks ja mõnusaks. Põrandatel on Portugali brändi Ferreira de Sá käsitööna valmistatud Botanical Silk vaibad, mis on väga pehmed, siidise tekstuuriga ja vastupidavad. Valgustiprojekt oli üsna põhjalik ja otsus kasutada dimmerdatavaid valgusteid on end igati õigustanud. Nii saab valgusteid vajaduse järgi reguleerida ja sisse-välja lülitada. Meeleolu loovad nimekad Vistosi, Tom Dixoni ja Slampi disainvalgustid. Kunst loob sisekujunduses erilise aura, kui teos on sobivas mõõdus, kujus, värvis ja vormis. Siin on see hästi õnnestunud. Maal seinal on just selle kodu jaoks loodud. Leekpea nime taga peitub kunstnik, kes tabab imeliselt ära iga interjööri olemuse ja nii sündis siiagi kodu iseloomustav teos. Carolyna mõtestab enda jaoks eelseisvad projektid lahti üsna kohe, kui kohtumine kliendiga on toimunud ja plaanilahendus nähtud. Kohapeale minek annab väga palju inspiratsiooni, tekib ruumitaju ja saab pildi ette. Kontseptsioon sünnibki kohe alguses, sealt edasi saab juba täiendada ja korrigeerida. Sisekujundaja sõnul oli siinsete omanike esimeseks sooviks must köök. Sealt sai alguse kõik muu. Tegu on stiilse erilahendusega korteriga, mis on klassikaline, moodne ja väljapeetud.

Soome elamumess –

suunanäitaja põhjamaades Soome elamumess toimus juba 50. korda ja seekord oli avastamist väärt messikompleks laotatud Tuusulasse. Messialal eksponeerisid elamutrende majatootjad, arhitektid-sisearhitektid ja linnaplaneerijad. Mis on kodu loomisel ja kujundamisel popp? Ülevaate olulisematest märksõnadest teeb sisekujundaja Kadri Orason (Sisustusdisain OÜ).

TOIMETAS: IRMELI KARJA FOTOD: ASUNTOMESSUT JA PAULA OSENIUS

lamumess on põhjamaalaste seas hinnatud ja kodusisustajate jaoks üks suurimaid inspiratsiooniallikaid. Millised on trendid ja märksõnad, mis tänavu silma hakkasid?

Keskkonda säästev kodu Sel aastal on keskkonnale pööratud varasemast veelgi suuremat tähelepanu. Kui varem on arvestatud vaid elamisega kaasnevaid mõjusid keskkonnale, siis nüüd peetakse oluliseks ka ehitusmaterjali ja ehitamisega ning hiljem ka lammutamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. On oluline, et materjali tootmine tehastes oleks loodust säästev. Nullenergiamajade osatähtsus on vähenenud, kuna nende ehi-

tuseks kasutatavad materjalid kujutavad keskkonnale suuremat kahju. Eesmärk on ehitada võimalikult looduslähedast materjali kasutades. Ka interjööridest leiab palju ökoloogilist materjali: puitu, kivi, villa, džuuti ja lina. Viimistluses on eelistatud hele puit, vahatatud tamm, lehis ja saar. Samuti leidub osaliselt taaskasutatavat mööblit. Põhimõte on „vähem, aga kvaliteetsem“.

Armastus puidu vastu Soomlased ei saa üle ega ümber oma suurest armastusest puidu vastu. Seda võib kohata nii seinte, lagede kui ka põrandate juures. Samas tuli messil tõdeda, et pui-

Foto: Amanda Lehtola

Foto: Kari Kohvakka

Foto: Amanda Lehtola

Foto: Iida Jokinen

Foto: Kari Kohvakka

dukasutus oli nii peenetundeliselt läbi mõeldud, et ruum ei mõjunud liialt puiduselt. Näiteks üks osa seinast oli heleda, teine tumeda puidu päralt. Ka võis märgata erineva laiusega laudade kasutamist ning mängimist põnevate tekstuuride ja struktuuridega.

Üldmuljet loovad detailid

Foto: Asuntomessut

Kui 1970ndatel olid moes kirkad värvid (sinised, punased, kollased), siis praegu on sisekujunduses populaarsed heledad toonid: looduslik valge, hallid ja beežid. Kirkaid toone kohtab vaid pisikestes detailides. Aktsendiks on levinum kasutada musta – seda näiteks valgustijuhtmete, metallpiirete, duššide ja segistite, samuti garderoobi või dušiklaasi raamide, mööbli metallosade, ukse- ja aknaraamide või dekoratiivesemete kujul. Ka on tagasi tulnud mustad ukselingid. Jaapani stiil on leidnud palju kasutamist ja kokkupuutepunktide otsimist ka põhjamaades. Tänavusel messil võis eramute sisustuses kohata palju söögilaudu, mis on ümmargused või ovaal-

Fotod: Kari Kohvakka

sed ja peenikeste jalgadega. Sisustushitid sel messil: läikivad pinnad (peegel, kõrgläige, kivi), geomeetria.

Tuusula Tuusula asub Helsingist u 30 kilomeetri kaugusel Rügemendipargi piirkonnas. Nagu Rügemendipargi nimigi vihjab, on tegu territooriumiga, mis kuulus varem Helsingi õhutõrjerügemendile. Nüüd on aga arendajatel plaan arendada ala terviklikuks elamurajooniks, mis annaks kodu 15 000 elanikule, kellest 400 kolivad praegusele elamumessi alale.

Rohkem avarust Kodud on jätkuvalt avatud planeeringuga ja keskseks märksõnaks on avaruse loomine. Rohkelt valgust tuuakse ruumi suurte akendega. Elutuba ja köök on koos ning seal saab mõnusalt kokata ja samal ajal pere ning sõpradega vestelda. Mööbel on kodudes pigem madal ja ühel joonel, sellega saavutatakse ruumide avarus. Kergust lisavad ka siledamad pinnad nii mööbli puhul kui ka viimistluses. Valdav osa eramuid on aatriumiga, kus elutoa lagi ulatub teise korruse laeni välja. Pole kitsaid koridore. Veel on panustatud treppidesse, need pole massiivsed nagu vanasti, vaid on õhulised ja kerged. Suurte roheliste taimedage tuuakse tasakaalu ja pehmust,

Te t - k o vannitoasisustussalong

-mõõtmine

Sinu keha järgi tehtud madrats

Piisavalt pikk ja kvaliteetne uni on hädavajalik, et tunneksid ennast hästi. Kvaliteetse ja sügava une ajal on meie aju puhkeseisundis, mis mõjutab positiivselt meie üldist heaolu. Personaalses voodis leiad igal ööl ideaalse magamisasendi ja see aitab võtta taastavast ööunest maksimumi.

Unikulma originaalne UnikLab-mõõtmine UnikLab-seadmega mõõdetakse inimkeha poolt madratsile avalduvat pinnasurvet. Mõõtmistulemuste ja uneanalüüsi põhjal valmistavad Unikulma füsioterapeudid ja ergonoomiaasjatundjad just Sinule sobiva voodi, sest Unikulma madratsi vedrustus järgib magaja keha, mitte vastupidi. Broneeri endale personaalse teeninduse aeg meie uuendatud kodulehelt, siis on teenindaja sinu päralt ja sa ei pea ootama. Kui soovid, et kaupluses poleks samal ajal teisi inimesi, siis broneeri külastuseks kaupluse esimene või viimane lahtiolekutund.

BRONEERI AEG: https://www.unikulma.ee/broneeri-aeg Aja broneerinud ja voodi ostnud klient saab kauba peale omal valikul ergonoomilise Hybrid padja või klassikalise reguleeritava Alpha padja.

Järve Keskus, Pärnu mnt. 238, 11624 Tallinn, tel. 666 1106, unikulma@unikulma.ee

luues kodusema tunde. Samuti on kunst osa sisustusest ja kodu hing. Kaasaegne maja toimetab ise. Elu teevad mugavaks kaasaegne küttesüsteem, robottolmuimeja ja -muruniiduk. Soomlased peavad õueala sama oluliseks kui siseruume. Seetõttu on teinekord maja väiksem, et jääks ruumi terrassile ja lõõgastusalale, kust ei puudu üldjuhul ka mullivann või isegi bassein. Hämmastav on nende oskus lahendada õueala nii, et tekiks privaatsus, kuigi krundid on väiksed ja naabermaja sealsamas kõrval.

Fotod: Honkarakenne

Moodsa joonega palkmaja

Foto: Iida Jokinen

Hoone esindab sealsete elanike heaolu. Honka Huomen on ehitatud naturaalsetest ja ökoloogilistest materjalidest. Muidugi ei saa tänapäeval moodsa tehnoloogiata – seegi on majas olemas. Eramus valitseb viie meele harmoonia.

Fotod: Paula Osenius

Pilkupüüdev eramu Eestist Esimest korda oli messil esindatud ka Eesti majatootja Finnlog, kes esitles oma eksklusiivset eramut Hetena. Finnlogi tegevjuhi Alar Antoni sõnul osales Soome elamumessil ligi 40 majatootjat, kes said võimaluse esitleda oma kõige uudsemaid lahendusi: „Soome elamumess toimus juba 50. korda – see on arhitektuuri ja ehituse valdkonnas tegutsevate inimeste hulgas märgilise tähtsusega üritus, kus pannakse paika lähiaja elamuehituse disainitrendid.“ Võimalus tutvustada elamumessil Hetena maja anti Finnlogile kahel põhjusel: messikorraldajatele avaldas muljet maja eriline disain ja uuenduslik tehnoloogia CLT-paneelidest maja tootmisel. Hetena CLT-elementmaja on moodne tõlgendus traditsioonilisest aatriummajast, kus eluruumid paiknevad ümber ehitise keskele moodustuva sisehoovi. CLT-paneelidest maja on uudne alternatiiv palkmaja austajatele. Lisaks hoone kandekonstruktsioonile on massiivne puitpaneel demonstreeritud ka hoone siseviimistluses, mis annab elanikule palkmaja tunde, kuid on stabiilsem ja vastupidavam. Hetena ühekorruselises eramus on 191,2 ruutmeetril viis tuba ja üle 50 ruutmeetri terrassipinda. Maja konstruktiivne lahendus on projekteeritud Eestis, arhitekt on Mikki Ristola ja sisearhitekt Heli Virtanen. Aatriummaja põhimudeliks on L-kujuline maja. Kui see ühendada eraldiasuva saunamajaga ja hoonetevahelistele õuealadele katus peale ehitada, tekib maja keskele hubane sisehoov. L-kujulise maja soppi jääb suur ja kompaktne istumisnurk, mis avaneb nii sisehoovi kui ka maja ümbrusse. Kaldkatus, mis ulatub avatud hoovi kohale, seob hoone eri osad üheks tervikuks ning annab sellele tänapäevase ja samas huvitava väljanägemise.

Kaks kõnekat interjööri pealinna südames Sisearhitektid Anne Määrmann (Bob OÜ) ja Kristi Prinzmann (DokoInterior) on loonud Tammsaare parki kaks kõnekat, kuid eripalgelist interjööri: äärmiselt nauditava sisuga restoranid POMO ja Café Opera. Julgust ja pilkupüüdvat jagub mõlemasse omajagu – roog laual võib ununeda! TOIMETAS: IRMELI KARJA FOTOD: HENDRIK OSULA

Anne ja Kristi, kust ammutasite inspiratsiooni? Tammsaare pargi paviljonis on kaks restorani, millel samad omanikud. Ühe poolega oli omanikel kohe selge idee, et sinna tuleb Vahemere restorani POMO järgmine koht. Eelmise POMO loomisel olime loonud koos kliendiga juba tugeva kontseptsiooni ja identiteedi. Nüüd tuli see kanda täiesti teistsuguse arhitektuuriga ruumi. Kui Ülemiste POMO-s on ajalooline hoone koos tellisseintega, siis Tammsaare paviljonis on põhiliseks seinapinnaks klaas. Kadarik Tüür Arhitektide projekt oli juba arhitektuurselt mõjuvate elementidega, püramiidjate katuseakende ja mustvalge põrandamustriga lõi see meie projektile tugeva keha. Meie ülesanne oli leida viis, kuidas tuua POMO sellesse keskkonda nii, et restorani identiteet jõuaks külastajani. POMO kontseptsiooni loomisel said üheks inspiratsiooniallikaks just Napoli linna vaated, kus hoonete erinevad mahud ja värvid üksteist täiendavad. Nii on ka POMO-s palju erinevaid mahte, värve ja tekstuure. Ruumi pärliks on kuldne ehtne pitsaahi, mille ümber koonduvad muud elemendid. Sidrunikollane baarilett kutsub juba eemalt sisse astuma – klaasseinte võlu.

Ruumi täidavad eritellimusena valminud nägudega toolid, millel on kujutatud Itaaliaga seotud tuntud inimesi. Selline lähenemine täidab ruumi näiliselt inimestega – keegi ei pea kunagi üksi sööma. POMO kontseptsiooni osa on ka Itaalia marmorkujud, mis siinseal ruumides paiknevad. POMO brändi nägu David kannab ka lauajala rolli. Café Opera üheks inspiratsiooniallikaks oli art deco ajastu ja sisekujunduse loomisel sai määravaks Estonia teatri vahetu lähedus. Eelkõige sai sisearhitektuurse lahenduse puhul silmas peetud väl-

japeetumaid lahendusi ja kõnekaid materjale. Eesmärk oli luua hubane restoran, kus on võimalik süüa päeval brunch’i ja õhtul nautida õhtusööki või kokteile. Materjalide valikul sai tehtud tavapärasemast põnevamaid kooslusi: vaskne ja kuld, roosa oonükslett, punane marmor ja mahlakad lillad ning rohelised kangad. Suur avatud ruum on jagatud sirmidega, milles on peeglid või metallvõrk. Üldiselt leiame inspiratsiooni elust endast ja maailmas toimuvast. Iga töö puhul soovime alati teha midagi uut, mida varem teinud pole. Üritame leida enda jaoks väljakutset pakkuvaid lahendusi.

Mis oli keerukas? Nagu igas ehitusprotsessis, tuleb muutusi ikka ette, aga pigem jäi paika algne üldkontseptsioon. Muudatused olid rohkem tehnilist laadi, kus tootjatega koostöös selgus, et peab disaini mõnevõrra muutma. Materjalide-värvide-vormide harmoonia – kuidas tunnetasite piiri, et oleks tasakaal? Järjest enam paneme tähele, et katsetame nii enda kui ka teiste piire, kui uusi kooslusi kokku paneme. Kui vahepeal tahaks öelda, et midagi sellist kunagi ei tee, siis järgmise objektiga sööme oma sõnu. Oleme julged katsetajad ja üldiselt saame omavahel arutades kogu sisearhitektuurse lahenduse peensusteni läbi hekseldatud. Töötame projekteerimise faasis väga palju 3D-s, kus katsetame erinevad lahendused läbi. Mõnikord tekivad huvitavad kooslused justkui kogemata katsetamise käigus, aga 3D-s ruum töötab ja see-

tõttu julgeme nende lahendustega ka projektis edasi minna. Kust on pärit sisustus? Millised esemed on kõige erilisemad? Kuigi eks seda on kogu interjöör. Sisustus on suures osas eritellimus. Eelkõige hakkavad restoranides silma baariletid, mis on kesksed elemendid. POMO baarileti looklev esipind sai tellitud Itaalia tootjalt 3D surfaces, mis oli ka esmakordne katsetus sellise materjaliga. Samalt firmalt on ka Café Opera stukkdekooriga seinapaneelid. Café Opera Onyx sai tellitud spetsiaalselt Itaaliast, kust valisime välja just need õiged materjalilehed. Restoranide lauad ja toolid on tellitud suures mahus laiast maailmast. POMO-s on palju erilahendust, kus kasutasime laudadel prinditud geomeetrilisi mustreid ja toolidel näopilte. Need kõik sai valmistatud Eestis. Head avastamist ja maitseelamust!

Foto: Tõnu Tunnel

Ühe maja kolm nägu Eestlaste loodud innovaatiline väikemaja KODA on pälvinud rahvusvahelisel areenil ohtralt tähelepanu. Maja on oma lugejatele tutvustanud paljud olulised väljaanded ja nopitud on mitmeid arhitektuuripreemiaid. Sellest, et KODA on mujal maailmas hinnatud ja armastatud, annavad tunnistust paljudesse riikidesse aina kerkivad elamud. Vaatame neist lähemalt kolme, mis asuvad Austrias, Iirimaal ja Saksamaal. TEKST: MARIAN KIVILA

estlastele on KODA tuntud eelkõige Tallinna sadama külje all paikneva ansambli järgi, mis toimib privaatse korteri tüüpi hotellina. Kevadise eriolukorra ajal, kui KODA kutsus üles kasutama võimalust karantiini vajavate inimeste majutamiseks, ilmnes hästi ka selle innovaatiline aspekt – pakkuda üha kasvavas ja linnastuvas maailmas lihtsat ja funktsionaalset, kuid samal ajal privaatset ning eraldatud elamispinda, mis oleks ühtlasi keskkonnasäästlik ja vajadusel teisaldatav. KODA loojate poole on koostööprojektide elluviimiseks pöördunud isegi ÜRO, kellega koos püütakse täita säästva arengu ees-

märke aastaks 2030. KODA by Kodasema kaubamärgi taga on Birgit Linnamäe, Hannes Tamjärv ja Ülar Mark, kes meenutavad, et maja sündiski esmalt tahtest ja vajadusest lahendada maailma suurlinnade eluasemekriise ning muuta nii kvaliteetarhitektuur kui ka ehituskvaliteet kättesaadavaks suuremale hulgale inimestest. Kui meie siin pisikeses Eestis selliseid probleeme nii teravalt ei taju, siis tasub mõelda sellele, et üle maailma kolib igal nädalal lin-

nadesse üle kolme miljoni inimese. Paraku ei ole neil kõigil peavarju ja enim on puudus just väikestest korteritest. Samal ajal seisab linnades ajutiselt tühjalt suuri maatükke, mis ootavad uusarenduste protsesside taga. KODA kui lihtsasti liigutatava mitmeotstarbelise elamu, büroo või äripinna peamiseks ideeks saigi just valmisolek rikastada esteetiliselt linnaruumi kas ajutiselt või püsivalt vabadel kruntidel, aga ka näiteks katustel. Huvi KODA vastu kasvab väljaspool Eestit iga päevaga ja maju on eksporditud ühest riigist teise nii autodel ja laevadel kui ka liigutatud tervet KODA küla, et seda uues asukohas laiendada. Mis aga ikkagi KODA juures välismaa tellijaid paelub? KODA loojad ütlevad, et armastusavaldusi saabub nende postkasti iga päev igast maailma otsast. Asja võlu peitub tõenäoliselt lihtsuses – mida minimalistlikum on disain või esteetilisem arhitektuur, seda rohkem huvi see erinevates kultuurides pakub. Hetkel on kõige rohkem KODA-sid Euroopas. Väga suur huvi on ka USA-s, kus väikemajade liikumine on populaarne olnud juba aastaid. Pidevalt lisandub huvilisi Jaapanist, Austraaliast, Lähis-Idast ja mujalt kaugetelt turgudelt. Palju tuntakse huvi KODA Parkide ehk KODA-l põhineva kinnisvaraarenduse vastu, et paigutada rendikortereid, pisihotelle näiteks Šveitsi, Saksamaale, USA-sse, Norra, Iirimaale, Austriasse, Hollandisse, Belgiasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse, Itaaliasse, Rootsi, Soome.

Fotod: Tõnu Tunnel

KODA Austrias Kohalik noor kinnisvaraarendaja ja investor, kes lisaks kahele majale töötab ka mitme suurema KODA hotelliarenduse kallal, leidis KODA saksakeelsest meediast. Arendaja soetas KODA-d elamiseks ja tegemist on KODA standardlahendusega, milles on elutuba koos ruumika avatud köögiga, nn mezzanine magamis- või puhkealaga, lisaks duširuum tualetiga, pesumasinanišš, eraldi ruumikas lisamagamistuba koos maast laeni klaasseinaga, millest avaneb uks lehisest terrassile. Magamistoas on tähelepanuväärne targalt projekteeritud sirm, mis kaitseb päikesevalguse eest, kuid aitab ühtlasi ka vihmavett kõrvale juhtida. Ühte neist ülemistest toakestest saab kasutada näiteks asjade hoiustamiseks. Ülaossa viib trepp köögist, kusjuures laiu ja sügavaid trepiastmeid saab kasutada ka köögitarvikute hoiustamiseks stiilsetes hoiukastides. KODA Loft Extended on projekteeritud kahe terrassi ja kahe sissepääsuga – majja saab siseneda nii eest kui ka tagant. Selline lahendus toob juurde täiendavat valgust: nii elutoast kui ka tagumisest magamistoast avaneb

Fotod: Tõnu Tunnel,

läbi kolmekordse klaasi välja avar vaade, milleks on Austrias maaliline mägede ja järvedega maastik. Sisearhitekt Angela Orgusaarele anti projekti raames vabad käed ja erinevalt tavapärasest KODA neutraalsete värvitoonide käekirjast saigi tulemus haruldaselt värvikas. Siselahendusest leiab viiteid Eesti 100 aasta juubeli meeleoludele ja rahvuslikule koloriidile. Trepp on lahendatud lipuvärvides sinimustvalgena. Teiseks kandvaks emotsiooniks sai looduslähedus: servamata hööveldatud lauaga seinad ühilduvad visuaalselt esi- ja tagaterrassi siseseinaga. Pilku püüab ka kasutajasõbralik köögilahendus, mis on Angela Orgusaare jooniste järgi toodetud Eesti perefirmas. Köögi töötasapinna otsaserv on diagonaalis ja kena raadiusega servadega, nii et mööduja põlved ja varbad mahuvad liikuma, kuid töötasapind pakub rohkelt ruumi. KODA sisearhitektuuri läbiv põhimõte on, et elementidel on mitu otstarvet. Nii väikeste ruumide puhul peab kõigil asjadel olema mitu ülesannet. Köögisaar on fuktsionaalne, aga näeb välja nagu paadiots. Kuna ruum on väike, aga peab olema multifuktsionaalne, on lähtutud voolava ruumi printsiibist, kus üks osa ruumist läheb sujuvalt teiseks üle. Köögisaar voolab näiteks trepiks. Toa poolt on trepp kasutuses riiulina ja ka köögi poolt vaadatuna pakub see pinda asjade hoiustamiseks. Lavatsipiire aga toimib samal ajal ka köögi ja elutoa valgustina. Kõikidele elementidele on pisikeses ruumis antud lisaks ilule ka kasulik funktsioon. Ise-

ACO – Saksa juhtiva vannitubade äravoolulahenduste tootja mudelivalik on kujundatud kolme olulist aspekti silmas pidades: • funktsionaalsus ja tehnilise teostuse kvaliteet • ajakohane disain • taskukohane hind.

oodne vannituba kujundatakse avarana ja põrandal soovitakse näha võimalikult vähe takistusi nagu dušialused, kabiinid ja astmed. Duširennide kasutamisega liigub põrandaplaatide valik pigem suureformaadilise plaadi suunas. Põrandale tehakse vähem, aga ühtlaseid kaldeid, kuid viimistlemine nõuab suurt hoolt ja täpsust. Tasapindade lõikumiste viimistlemine on tänu ACO ShowerStep liistule nüüd lihtsam ja tulemus korrektne. Äravoolu suund, plaatide mõõdud ja äravoolude paigutus kas seina äärde või vabalt ruumis määravad duširenni mudelivaliku. ACO uus vannitoalahenduste kataloog ja uuenenud koduleht teevad valiku hõlpsaks nii professionaalile kui ka tavakasutajale. Duširennide nagu iga äravoolu puhul, mis valatakse põranda konstruktsiooni, on oluline toote tehniline külg, mida hilisem kasutaja ei näe, kuid mille toimivus on kriitilise tähtsusega. Renni konstruktsioon, korpuse materjalid, trapi vooluhulgad ja võimalused hüdroisolatsiooni teostamiseks – need tasub valikuid

+372 688 9439 | www.aco.ee

tehes läbi mõelda ja vältida kahtlaselt odava hinna ja päritoluga tooteid. Rennide disain on sama tähtis kui nende toimivus. Nii on ACO-l põhivalikus viis erinevat renni mudelit, et igaüks leiaks ühe olulise detaili oma unistuste vannitoa kujundamiseks. Uues 2020. aasta kataloogis esitleme täiesti uut ACO ShowerDrain C mudelit, mille taotlus on pakkuda tippkvaliteeti mõistliku hinnaga. Rennil on eeskujulikud vooluomadused 0,9 l/s ning lihtne ja töökindel ehitus. Lisandunud on kaks uut resti disaini, arvestades uusimaid trende. Rennist on olemas ka stiilne must versioon, mudelite ACO ShowerDrain M+ ja E+ restide valik on täienenud ja üha enam kogub populaarsust näiteks klaasi kasutamine alternatiivina plaaditavale restile, mis seni sisekujunduses tooni andis. Klaasist restil on mitmeid eeliseid. Näiteks saab sellega kujundada ka erikujulise, kuusnurkse plaadiga põrandaid. Klaas on rahulikum kui metallrest oma kireva mustriga ning puhastada on lihtne ja inetut silikoonivuuki näeb vannitoapõrandas vähem.

Fotod: Getter Kuusmaa

loomulik on tagumise magamisala eraldatus, kangas tekitab alati hubasust. Kardinat voodi ümber saab kasutada nii kardinana kui ka magamisala eraldamiseks.

KODA Saksamaal Saksamaal asuva KODA väikemaja tellijaks on Saksa abielupaar, kes leidis Eesti tootja internetist. Nende sooviks oli lasta elumaja kõrvale ehitada teine pisem maja, mis sobiks külalistemajaks või niisama mõnusaks äraolemiseks iseendale. Sisearhitektuuri autor on Angela Orgusaar, kes täitis elamise

preemiumpaketi lahendustega: siseviimistluses on kasutatud heledat ja tumedat kasevineeri ning naturaalset parketti. Elamise juurde kuulub ka mattmustade detailide ja segistiga täisköök. Sisearhitekt lõhkus ruumi teadlikult – köök ei ole traditsiooniline rida kappe. Ta tekitas köögiga oma vormi, mis muudab ruumi huvitavamaks ja fuktsionaalsemaks. KODA Lofti kööki iseloomustavad 20. sajandi high tech disainile omased selged rahulikud jooned, mis Saksamaa maja puhul on sisse seatud kolmnurkasetuses. Ruumikujunduse puhul sai tähtsaks ka tavalise pildi lõhku-

Suurepärane toidu säilitamine. Suurepärane toidu säilitamine. Professionaalne toiduvalmistamine. Suurepärane toidu säilitamine. Professionaalne toiduvalmistamine. Suurepärane toidu säilitamine. Professionaalne toiduvalmistamine. Professionaalne toiduvalmistamine. Suurepärane toidu säilitamine. Suurepärane toidu säilitamine. Professionaalne toiduvalmistamine.

Professionaalne toiduvalmistamine. PITT Cooking Cooking PITT minimalistlikud PITT Cooking minimalistlikud PITT Cooking gaasiplaadid. minimalistlikud gaasiplaadid. minimalistlikud gaasiplaadid. gaasiplaadid.

PITT Cooking minimalistlikud PITT Cooking gaasiplaadid. minimalistlikud gaasiplaadid.

Maailmasesimene esimene pliidiplaat + õhupuhastaja, ei vaja torustikku Gutmann’ilt! Maailmas pliidiplaat + õhupuhastaja, mismis ei vaja torustikku Gutmann’ilt! Õhuväljapuhe väljapuhe toimub tööpinnal. Maailmas esimene pliidiplaat õhupuhastaja,mis mis vaja torustikku Gutmann’ilt! Õhu toimub tööpinnal. Maailmas esimene pliidiplaat ++õhupuhastaja, ei ei vaja torustikku Gutmann’ilt! Õhu väljapuhe toimub tööpinnal. Õhu väljapuhe toimub tööpinnal. Maailmas esimene pliidiplaat + õhupuhastaja, mis ei vaja torustikku Gutmann’ilt! Õhu väljapuhe toimub tööpinnal. Maailmas esimene pliidiplaat + õhupuhastaja, mis ei vaja torustikku Gutmann’ilt! Õhu väljapuhe toimub tööpinnal.

STEEL Cucine STEEL Cucine STEEL Cucine - - STEEL Cucine - köögitehnika industriaalstiilis industriaalstiilis köögitehnika industriaalstiilis köögitehnika industriaalstiilis köögitehnika sobib ideaalselt loftidesse. sobib ideaalselt loftidesse. sobib ideaalselt loftidesse. sobib ideaalselt loftidesse. STEEL Cucine industriaalstiilis köögitehnika STEEL Cucine sobib ideaalselt loftidesse. industriaalstiilis köögitehnika sobib ideaalselt loftidesse.

Fotod: Getter Kuusmaa

mine. Kui enamasti on ruumides vaid horisontaal ja vertikaal, siis sisearhitekt lõhkus siinkohal majja siseneja jaoks ootuspäraseid mustreid. Orgusaare enda jaoks oli oluline, et nii väikeses ruumis avaneks iga nurga alt erinev tunne. Pisikeses ruumis aitasid visuaalselt suuremat tunnetust tekitada peeglid. Maja eest leiab lehisest terrassi, jalgrattahoidmise ava, elektrilise laadimiskoha, LED välis- ja sisevalgustuse. Puutesensoriga LED on olemas ka trepi juures käsipuu all.

KODA Iirimaal Iirimaale jõudis KODA ühe arhitekti kaudu, kes on olnud kirglik KODA fänn juba mitmeid aastaid, alates sellest ajast, kui nägi KODA esimest korda Tallinna arhitektuuribiennaalil 2015. aastal. Nüüd hiljuti leidis ta, et on viimaFoto: Caomhan Murphy

ne aeg lõpuks endale KODA soetada. Samuti on temast saanud KODA edasimüüja Iirimaal. Iirlased avasid hiljuti looduskaunis kohas klientidele KODA majutuseks, ühtlasi saavad KODA-huvilised enne ostu tegemist seal prooviöid veeta. Iirimaa KODA sisearhitektuur on jätkuvalt Angela Orgusaare sulest ja sarnaneb paljuski Saksamaa KODA-le. Lahtised sisustuselemendid on klient kohapeal ise lisanud. Kuna Austria objekti puhul on tegemist erineva elektripaigaldisega ja veidi teiste ehitusnõuetega, siis on lisatud vastavaid elemente, mida Mandri-Euroopa mudelite juures kasutatud ei ole – näiteks erinev lavatsipiire ja pistikud-lülitid.

ÜLDANDMED Materjal: puit Peaarhitekt: Ülar Mark Arhitektid: Maria Alnek, Liina-Liis Pihu Sisearhitekt: Angela Orgusaar Ehitusalane pind: 28–47 m2 Fotod: Caomhan Murphy

Eestis on igasuguseid mõisaid. Päris tillukesi – uhkemat taluhäärberit meenutavaid taresid, võimsaid komplekse, maalilisi losse ja nukraid varemeid. Eriti vanimad neist on tavaliselt korduvalt ümber ehitatud. Mõisaid oli enne iseseisvumist ligi 2000. Mõisaansamblite jäänukeid on praegugi väga palju näha. TEKST: KARIN PAULUS, kunstiteadlane

Palmse barokkhäärber

Foto: Abrget47j, Wikimedia Commons

Meie mõisad: kräämuskid ja kaunitarid

V 88

araseimad mõisad, aga tegelikult ka näiteks kirikud, olid hoolsalt kindlustatud. Ärevate aegade tunnistaja on näiteks Purtse mõisa kindluselamu, mis pärineb 16. sajandist. Et vasall-linnust oleks raskem rünnata, siis sai see paksud seinad ja kõrgel asuvad väiksemad aknad. Esimest korrust kasutati laona, teist elamiseks, kolmas oli kaitsekorrus. Teisalt on siiani alles ka lihtsamaid vababalti stiilis häärbereid, millest mõned pole küll iidvanad, kuid esindavad siiski vägagi arhailist laadi. Lausa nukumajalikult ilus on Saaremaal olev Gotlandi ehk Kotlandi mõisa häärber (1844), mis tegutseb

praegu majutusasutusena. See on Eesti ainus rookatusega mõisahäärber, kus on alles ka 1734. aastal ehitatud mõisahoonest säilinud mantelkorsten. Lisaks härrastemajadele annavad mõisatest tunnistust pargid ja alleed, aga ka tallid, tõllakuurid, teenijateja töölistemajad, jääkeldrid, viinaköögid. On ka tänapäevases mõttes kõiksorti kurioosumeid. Näiteks Käravetes, kus tühjalt seisva barokse peahoone lähistel on alles väikest tsaariaegset elamut meenutav koertetall ehk koertemaja. Virumaal Kavastul on aga alles uhkes üksinduses seisev pseudokeskaegne tornike, mis oli algselt tuvila (1869).

Muuga oli koduks armastatud kunstnik Carl Timoleon von Neffile.

Foto: Ivar Leidus, Wikimedia Commons

TrepiAbi – pakume erinevaid

trepilahendusi vastavalt tellija soovile

Meie nägemuse kohaselt peab trepp olema ilmekas, ohutu ja vastupidav. Lähtuvalt sellest ideoloogiast, panustame igasse valmivasse treppi osa oma kogemusest ja teadmistest. Arvestame iga kliendi soove ja maja sisekujunduse eripära. Meilt enimtellitud puittrepp on: avatud, põskpuude vahel asetsevate astmetega, peitsitud või õlitatud astmetega. Piireteks on treitud vahepulgad ja sõrmsoonega käsipuu.

Trepi planeerimisel soovitame kombineerida erinevaid materjale. Lisaks puidule on võimalik veel kasutada klaasi ja metalli, mis muudavad lõpptulemuse omanäoliseks ja ainulaadseks. Trepi valgustusel on samuti suur roll. Kohtvalgustitega saab tuua esile trepi olemasolu ning samas tõsta ka selle ohutust. Kaabeldust on soovitav ette planeerida juba enne trepi paigaldust. Meie tootevalik koosneb sisetingimustesse mõeldud täispuit treppidest. Erilahendustena pakume keerd- ja välitingimustesse mõeldud treppe. Trepi omanäoliseks muutmisel pakume laias variatsioonis erinevad piirete- ja viimistlusvõimalusi. TrepiAbi OÜ | Võta meiega ühendust telefoni teel 5560 1008 või 518 6786 trepiabi@trepiabi.ee | www.trepiabi.ee Külasta ka meie Facebooki lehte TrepiAbi

Hõreda

Kavastu tuvitorn

Foto: Karin Paulus

Riisipere

Foto: Karin Paulus

Foto: Ivar Leidus, Wikimedia Commons

Mooste

Foto: Ivar Leidus, Wikimedia Commons

Rõõmu ja nukrust

Uhkust ja eksootikat

Paljud mõisatest on olnud või on ka praegu koolid. Huvilistele on soovitatud lausa spetsiaalseid jalutuskäike, mille leiab koondunult mõisakoolide lehelt (moisakoolid.ee/et/routes). Nende seas on avalikkusele üks avatumaid Põlvamaal Mooste järve kaldal asuv kunagine Nolckenite suguvõsa kompleks, kus sellest on nutikalt kujundatud piirkonna keskus. Heimatstiilis romantilise peahoone (August Reinberg, 1909) juures olevad arvukad kõrvalhooned on väga imposantsed, ehitatud Lõuna-Eestile omaselt maakividest. Seal on praegu folgikoda, pillitöökoda ja palju muud. Tihti tehakse näitusi, kus on võtmekoht MoKsil ehk Mooste Külalisstuudiol. Paljud paleed ja lossikesed seisavad praegu tühjana. Eriti kahju on imekaunist ja maalingutega ehitud Hõredast, mida alul kuulsad, siis kurikuulsaks saanud Silvesed ei jaksanudki pärast ostu korrastada. Väga rõõmus võib seevastu olla selle üle, et pärast aastaid tuhkjana seismist ja uskumatuid utoopiaprojekte on lõpuks uuesti sündimas meie üks imelisemaid mõisu – Riisipere, õieti Uus-Riisipere. Selle ostis omal ajal juba Leo Lapini Villa Valeri II (1977) kaudu kuulsaks saanud Valeri Pärs, kes on väga jõukaks saanud plastakendega. Prantsusmaalt pärit ampiirstiilis tohutut häärberit (1820) ilmestab sammasportikusega peasissepääs ja kolmnurkfrontoonidega otsarisaliidid, maja keskmes on uhke kuppelsaal. Elamu taha jääb praegu avalikkusele suletud paisjärv, kus isegi mina lapsepõlves – mil mõisas oli lastekodu – olen vanaemaga ujumas käinud.

Väga uhkeid mõisaid on teisigi. Näiteks Muuga mõis kuulus ühele tuntumale baltisakslasest kunstnikule – Carl Timoleon von Neffile – Peterburi kunstiakadeemia liikmele. 1867. aastal alanud ehitustööd vältasid ligi kümme aastat ja lõpuks valmis uhke itaalipärasases neorenessanss-stiilis palazzo. Maja ehtivaid kaari kannavad kaunitarid – karüatiidid, aga iluarmastust on näha mujalgi. „Lihvitud Itaalia marmorist astmestik tõuseb laugjalt, mõlemal pool seisavad marmorlõvid, seinu kaunistavad Pompei laadis seinamaalingud ja otse ees paistab Peterburi skulptori Ivan Vitali modelleeritud „Madonna“, teisend ühest tema Iisaku katedraali frontoonile loodud skulptuurist,“ kirjeldab mõisate üks parimaid tundjaid Ants Hein. Ja lisab: „Nii ei pääse ka Muuga puhul mõttest, et see ei ole mõeldud mitte niivõrd elamuks, kuivõrd muuseumiks, kunstitempliks.“ Muuseumina tegutsevat von der Pahlenite Palmset on peetud aga meie mõisaarhitektuuri sünonüümiks. Barokkansambli keskmes olev härrastemaja on kepsaka kõrge katuse, sümmeetrilise ilmega – kahe kolmnurkfrontooni ning püstiselt liigendatud, kuid ümar- ja kaarduvate vormidega ehitud elegantne hoone. Sees on säilinud erinevatest ajastutest palju põnevat, näiteks rokokoostiilis ahjud. Mõis rikastus nii viinapõletamise kui ka nuumhärgadega, aga lisategevusi oli teisigi, näiteks tehti siin ise telliseid. Palmses on ka praegu suurem palmimaja ehk oranžerii (sõnast apelsin). On teada, et juba 18. sajandil kasvatati siin värset salatit, aga ka tõelist eksootikat – meloneid ja arbuuse. 19. sajandil hoogustus eksootika tagaajamine veelgi.

Käravete

Foto: Karin Paulus

Käravete koertetall

Foto: Ivar Leidus, Wikimedia Commons

Kasvatati viinamarju, virsikuid, sidruneid, ananasse, palme. Mõelda, milline uskumatu rikkus ja priiskamine võrreldes talupoegade ninaesisega!

Põnevad koopiahooned Päris kenad on ka mitmed koopiahooned, nagu külalistele ja noortele mõeldud kavaleridemaja, supelmaja ning tilluke kohvimaja. Pargist leiame ka väikevorme, mis mujal sageli kadunud on. Näiteks Bresti paviljon, mis kannab nime Bretagne’i poolsaare tipus paikneva merekindluse järgi, millega viidatakse ilmselt maalilisele asukohale kõrgel neemikul. Sümpaatne on ka puitsammaste ja sibulkupliga katusega paviljon oja kaldal. Lähedal paiknevad veel kaks Lahemaa pärli – üks neist on arvukate vahvate abiehitiste (kellatorn!) ja roosa peahoonega Sagadi, kus on praegu metsamuuseum, hotell, restoran ning looduskool. Võimas on ka Vihula, mis on suuresti saanud praeguse ilme 19. sajandil. Ka siin saab elu nautida, ööbida ja süüa.

Restaureerimisega uuele elule Viimastest huvitavatest restaureerimistöödest mõisate vallas tõstan esile 19. sajandi esimestel aastatel valminud hilisbarokses Anijas tehtu. Publikule avanevad nüüd majast natuke nooremad laemaalingud ja tapeedifragmendid, fassaadil aga figuraalsed stukid. Nooremad mõisahooned valmisid vaid veidike enne Eesi Vabariigi sündi ja pärast 1905. aasta revolutsiooni, kus paljud mõisad (talurahva olukorda arvestades põhjendatult) lõhkumise osaliseks said. Nii esindavad need stilistiliselt kas historitsismi või juugendit.

Kotlandi mõisa häärber

Taagepera

Foto: Birgit Püve

Foto: Ivar Leidus, Wikimedia Commons

Virumaal asuv Ildide perekonnale kuuluv ja vahepeal masendavalt räämas olnud Neeruti mõis on neist üks omapärasemaid. 1906. aastast pärit varasema hoone ümberehitus tõi lossile 30 meetri kõrguse vaaterõdudega torni ja voluutviilud. Poeetiline on ka Otto Wildau projekteeritud Taagepera. Mõisauurija Ants Hein kirjutab: „Et see aastatel 1907–1912 valminud hoone kujundati kõrge torni, rohkete viilude, erkerite, rõdude ja toekate korstnapiipudega, mõjub ta kui keskaegne linnus ning seda toonitab ka matjalide valik: robustselt murrutatud graniit koos krobelise krohvi ja soomusja kiltkiviga.“

1065 mõisa lihtrahvale Eesti Vabariigi tulles toimus 1919. aastal maareform ja suurem osa mõisamaast riigistati, sundvõõrandati 1065 mõisat ja anti lihtrahva ehk eestlaste kasutada. Kuigi mõned mõisasüdamed jäid baltisakslastele, oli suuri maju ilma talupoegade panuseta ülikulukas pidada. Paljudest häärbereist said koolid ja rahvamajad. Sama suundumus jätkus nõukogude ajal, kus sakslastele näidati veel sageli koht kätte uusi hooneid ajalooliste majade rüppe ehitades. Mõnikord täiendati ansambleid aga õige kenasti, näiteks avastasid Porkunisse kunagisi suguvõsa valdusi kaema tulnud üllatusega, et siin on lausa kaks lossi. Tegelikkuses on uus palee hoopis kergelt stalinistlik kurtide kool (Raul-Levroit Kivi, 1955). Taasiseseisvumisega on paljud lossid jõudnud küll eraomandusse, kuid korrastamiseks pole sageli olnud vahendeid ja olukord on kehvem kui varem. Ometi tõestab kasvõi Riisipere, et heaperemeheliku suhtumisega on võimalik laitmatuks kasida ka kõige hullem kräämik.

Arhitekt Le Corbusier Chandigarhis Indias, 1955

Foto: Wim Dussel, collectie IISG, Amsterdam

Le Corbusier – funktsionalismi isa Šveitsis kellasseppade linnana tuntud La Chaux-de-Fondsis sündinud Le Corbusier’d (kodanikunimega Charles-Édouard Jeanneret, 1887– 1965) võib pidada maailma kuulsaimaks ja ka mõjukaimaks arhitektiks, modernismi üheks isakujuks ning hea maitse keisriks. TEKST: KARIN PAULUS, kunstiteadlane Foto: Ricardo Gomez, Unsplash

arismaatilise, aga eelkõige ääretult andeka loojana hakkas ta juurutama uskumatut lagedust ja nappi joont ning otstarbekust ilusana tõlgendama. Pärast juugendi rikkalikkust olid konstruktsioonid korraga paljad, insenertehniliste lahenduste üle tunti piiritut uhkust ja majad olid omamoodi abstraktsed skulptuurid. Tulevane suurkuju õppis esiti kohalikus kunsttööstuskoolis graveerijaks-kujundajaks, kuid juba 18-aastasena avanes tal võimalus projekteerida päris maju. Tema varasemad hooned on lähedased kunsti ja käsitöö liikumisega. Ta tutvus üsna varakult tolle aja arhitektuuripioneeridega, kelle mõjul huvitus nii uutest materjalidest kui ka elustiilidest. Tema õpetajate-mentorite seas oli näiteks AEG disainer ja arhitekt Peter Behrens, kelle büroos ta jõudis töötada sarnaselt Walter Gropiuse ja Ludwig Mies van der Rohega. Päris oma stiil kujunes tal välja 1920. aastate Pariisis, kus temast kujunes tänu furoori tekitavatele kirjutistele ja hoonetele funktsionalistliku arhitektuuri käilakujusid. Parimaiks mooduleiks pidaski ta klassika järgi joondudes geomeetrilisi vorme, mida oleks kõige ausam eksponeerida puhtana. Praktikas kavandas Le Corbusier nendest põhimõtetest lähtuva raudbetoonist karkasshoone tüübi Dom-Ino (1914–1915), mis võimaldas muu hulgas kasutada rippfassaadi ja lintakent. Nii arhitektuuriloome kui ka omanäoliste kirjutistega tekitas ta lausa globaalset vastukaja nendes, kes pidasid maja elamise, tooli aga istumise masinaks. Tema meelest polnud mööblit või autot vaja ku-

Foto: Pavel Nekoranec, Unsplash

Foto: Evelyn Geissler, Unsplash

63 värvitooni Arhitekti, maalija ja kunstnikuna on Le Corbusier loonud Les Couleurs® Le Corbusier värvipaleti. Les Couleurs® värvisüsteem on ainulaadne, sest kõik 63 värvi sobivad omavahel kokku. Õigused kasutada värvipaletti on vähestel ettevõtetel maailmas: ANKER Professional Carpet, ARTE, CFP Parquet, Dauphin HumanDesign® Group, Dietiker, Döllken, GIGACER heroal, IGP Powder Coatings, JUNG, KEIMFARBEN, KABE, LEICHT, MANUFAKT, Portobello, RADO.

jundada unikaalsust, kunstipärasust või disaini hingestatust taga ajades, pakkuda tuleks hoopis tänapäevastest standarditest johtuvaid insenerlikke lahendusi. Varasemates teostes, nagu „Uue arhitektuuri poole“ (1923), otsis ta mõneti üllatuslikult, kuid ordersüsteeme silmas pidades ehk mitte nii väga kurioosselt standardiseerimisele ajaloolist eeskuju Antiik-Kreeka arhitektuurist. Teistest autoritest tõstis ta esile Thoneti, kelle justkui universaalsena tunduvaid ja neutraalselt kõikjale sobivaid toole ta ka oma majades kasutas. Kuulsatest eramajadest võiks mainida omalaadsele elamumessile Weißenhofsiedlungisse valminud maja (1927). Pariisis paiknevad Villa Jeanneret ja Villa La Roche (mõlemad 1925) moodustavad praegugi meeldiva terviku. Le Corbusier’ kaunimate majade seas on osati postidele tõstetud (ka üks võte, mis laialt kasutusele läks), lintakende ja katuseaiaga Villa Savoye Poissys (1929–31, koos Janerret’ga). Selle valge hõrgu hoone mõjusid näeme siiani ka meie parimas elamuarhitektuuris (vaata näiteks Emil Urbeli maju). Ajavahemikus 1942–1948 töötas Le Corbusier välja kuldlõikel põhineva ja seetõttu veidi renessanslikunagi näiva proportsioonisüsteemi Modulor, mis rajanes 183 cm (tõstetud kätega 226 cm) pikkusel ideaalsel inimfiguuril. Le Corbusier kasutas seda näiteks Marseille’sse kerkinud korterelamu Unité d’Habitationi (1952) juures. Sellist kokkuhoidu õilistavat võtestikku juurutati paneelelamutes – mõneti võime just Le Corbusier’d süüdistada, et võrreldes tsaariaegsete majadega Lasnamäel ja Annelinnas laed nii madalad on. Le Corbusier pidas moodulit enesekindlalt tarbija hüvanguks sündinud

universaalseks ühikuks, mida võib kasutada proportsioneerimisel alates köögisisustusest kuni tuleviku katedraalideni. Sarnaselt bauhauslastele põlistas Le Corbusier oma jüngritega disainis masinaesteetikat – tehnitsismi ja standardiseerimist, mis vastandus „möödaniku“ tundlemisele. Le Corbusier’ büroos kavandati ka mööblit, mille puhul rõhutati tolle aja moe kohaselt torukonstruktsiooni ilu ja nutikat disaini. Kuulsaimad esemed valmisid koostöös Charlotte Perriandi ja Le Corbusier’ natuke noorema sugulase – nõo Pierre Jeanneret’ga. Esile võiks tõsta terastorust raami sisse paigutatud nahkpatjadega tugitooli Grand Confort [e.k Suur Mugavus] ja tõepoolest istumismasinat meenutavat lamamistooli ehk chaise longue’i B306 (mõlemad 1928). Eraelu värvikamatest seikadest võiks mainida armusuhet üldsust šokeerinud noore mustanahalise meelelahutaja Josephine Bakeriga. 1930. aastal abiellus arhitekt Monaco modelli Yvonne Gallis’ga, kellega ta kolis 1934. aastal 240-ruutmeetrisesse läbi kahe korruse ulatuvasse katuseaiaga stuudiokorterisse. Seal tegutsevast kortermuuseumist leiab näiteks uskumatult kõrge voodi. Kõik ikka kauni vaate pärast! Le Corbusier’ hilisem loome on selgelt väljendusrikkust taotlevam. Kõige kuulsam on neist tegemistest imposantselt kurvika katusega Ronchampi Notre-Dame-du-Haut’ kabel (1954), kus ta kasutab betooni võimalusterohkust, aga ka mitmeid võtteid, mida hiljem laialdaselt kopeeriti – näiteks erikujulisi vitraažidega väikeseid aknakesi, mis mõjuvad otsekui tähed hämaruses. Jumaldatud ja kirglikult vihatud arhitekt väärib avastamist!

Pandeemia mõju

arhitektuurile ja linnaruumile Me ei tea veel, kui kaua COVID-19 pandeemia kestab ja mismoodi see mõjutab meie elukeskkonda pikemas perspektiivis. Praegu on õhus rohkem küsimusi kui vastuseid, näha saab vaid kiireid ja ajutisi lahendusi, mitte aga kaugemaleulatuvat ruumilist mõju. Proovin siiski pisut analüüsida, mis on toimunud ja millised väljakutsed meid veel ees ootavad.

TEKST: KATRIN KOOV, arhitekt, Eesti Arhitektide Liidu asepresident

uigi Eestis pole ruumiloome asjad igapäevaelus kaugeltki ideaalsed, on arhitektidel ja linnaplaneerijatel siiski ettekujutus kaasaegsest linlikust elamise viisist alati olemas olnud. Viimased paarkümmend aastat on veendunult kõneldud sellest, et linnad peavad olema tihedad ja hästi ühendatud selleks, et vältida äärelinnastumisest ning autostumisest tulenevaid keskkonnaprobleeme ja luua inimsõbralikku, sotsiaalse energiaga täidetud linnaruumi. Sotsiaalne stabiilsus eeldab, et elame mitut põlvkonda hõlmavates kogukondades, hoolitsedes ka erivajadustega inimestele ligipääsetavuse tagamise eest. Tegelikkuses näeme muidugi teistsugust pilti, kus kogukonnad eralduvad järjest selgemini nii sissetuleku, vanuse kui ka rahvuse alusel. Tallinn on uuringute järgi* kõige kiiremini segregeeruv Euroopa pealinn. COVID-19 pandeemia on omakorda asunud ohustama ideed tihedast ja sotsiaalselt mitmekesisest linnast ning näidanud oma äraspidisel viisil hoopis äärelinliku eluviisi eeliseid. See on paljudele arhitektidele-linnaplaneerijatele, aga ka keskkonnaseisundi ja kliima tuleviku pärast muretsevate teadlaste jaoks paras pähkel. Sest pandeemia võib olla sissejuhatuseks hoopis tõsisemale kliimakriisile, mida maailm suuresti ikka veel eirab. Statistiliselt elab suurem osa inimesi meie linnades jätkuvalt kortermajades üsna tihedalt koos ning seega tuleb tähelepanu pöörata sellele, kuidas me igapäevast elu elame ja ruume kasutame. Kevadel olid sajad miljonid inimesed üle maailma silmitsi oma kodu puudustega: liiga väikesed korterid maja-

Foto: Willem Velthoven, Mediamatic Amsterdam

Uus kortermaja Kopli liinidel pakub elanikele võimaluse rõdule või terrassile astuda. Samuti on eeskujulikult korrastatud ümbritsev avalik ruum. Arhitektuur Peeter Pere. Maastikuarhitektuur Kaie Kuldkepp. Foto Katrin Koov

Pandeemia positiivne mõju linnaruumile: inimesed ilmusid parkidesse ja avalikku ruumi tekkis elu. Ülemiste City’st kujuneb suunanäitaja, kui suudetakse selliseid traditsioone hoida. Foto: Marek Metslaid

des, millel puudub oma aed või kasvõi rõdugi. Need vastandusid teravalt äärelinna eramutega, kus on rohkem ruumi ja võimalus õue astuda. Isolatsiooninädalatel valgusid inimesed parkidesse ja linnalähedastesse metsadesse, et ruumipuudusele leevendust saada. Selgus, et ka need paigad osutusid eriolukorras liiga kitsaks – Kõrvemaa matkaradalel toimus nädalavahetustel tõeline tunglemine. Need, kel oli võimalus, kolisid oma elamise hoopis maakodudesse. Sellisel aastaajal tavapäraselt uinuvas olekus külad ärkasid ellu, täitudes maatöid tegevate linnainimeste ja ratastel ringikihutavate lastega. Potipõllundus sai sel suvel enneolematu hoo sisse. Inimgeograafid ennustavad, et eestlaste elamismuster hakkabki muutuma, maakodud saavad paljudele püsikoduks**. Ka globaalses mastaabis ennustatakse metropolide tähtsuse vähenemist ja väiksemate kohtade renessanssi. Seega, uued väljakutsed ruumikorralduses tõid selgelt esile, et arhitektuur ja planeerimine on väga laial skaalal seotud inimeste põhiõigustega võrdsele juurdepääsule eluks vajalikele asjadele, nagu värske õhk ja avatud ruum. Olukord on teoreetilises ja praktilises plaanis väljakutse nii arhitektidele kui ka kogu ühiskonnale, kes just linnades on piltlikult öel-

Kopenhaageni Iisraeli plats on korraga nii linnaväljak kui ka platsi ääres oleva Zahle kooli õu. Autovaba avalik ruum on paindlik, mitmekesine ja liikuma innustav. Arhitektuur COBE + Sweco.

Foto: R. Hjortshoj

Vau-arhitektuuri, staararhitektuuri ja muu sellise glamuurse kõrvale peab palju jõulisemalt astuma ühiskondlikult vastutustundlik ruumiloome.

Eesti kunstiakadeemia, KUU Arhitektid

Foto: Tõnu Tunnel

des siseruumidesse kinni jäänud. Siin ei aita üksnes kitsalt piiritletud tehnoloogilised lahendused, nagu puutevabad uksed või antibakteriaalsed materjalid. Arhitektuur peab muutuma palju sotsiaalsemaks ja empaatilisemaks, tegeledes ligipääsu ja tervisliku ruumi tagamisega kõigile, pöörates suuremat tähelepanu just ühiskonna nõrgematele liikmetele. Viirus ründas kõige valusamalt eakaid inimesi. Kuidas saab arhitektuur sellele vastata? Eestis tuli kevadel esile probleem hooldekodudega. Ühes hoones tihedalt koos elavate eakate hulgas levis viirus nagu kulutuli. Arenenud Euroopa riikides ja eriti põhjamaades on olnud aastakümneid läbiv strateegia eakate toetamisel nende eluasemete paigutamine hajutatult segakasutusega linnamajadesse, nii et eakatel oleks juurdepääs esmavajadustele ning nad saaksid iseseisvalt hakkama võimalikult kaua. Nüüd tõi pandeemia ka seal valusalt ilmsiks, et vanemate inimeste turvalisuse huvides tuleks nad hoopis rohkem isoleerida. Itaaliat lõi pandeemia alguses kõige valusamalt, sest seal elavad põlvkonnad traditsiooniliselt tihedalt koos. Seega on nii peredes, sotsiaalvaldkonnas kui ka arhitektuuris tekkinud keeruliste ja ebamugavate valikute aeg. Sotsiaalses mõttes jätkusuutlikud ja inimsõbralikud lahendused on viiruse leviku tingimustes hoopis „halvad lahendused“. Tõenäoliselt on ruumiline hajutamine, ent samas ligipääsetavuse tagamine siiski võtmesõnadeks. Ühe kriitlise sihtgrupi eraldamine teistest inimestest ja ka linnaelust laiemalt (loe: linnaservas asuvad hooldekodud) ei ole hea lahendus. Teine sihtrühm, keda pandeemia valusalt puudutab, on koolilapsed. Nende võimalus täiemahulist ja

Foto: R. Hjortshoj

Frederiksbjergi kool Taanis kutsub lapsi loovalt ja aktiivselt väliruumi kasutama. Arhitektuur Henning Larsen. Foto: Peter Nørby.

mitmekülgset kooliharidust saada on isolatsiooni ajal muutunud kehvemaks. Koduõpe on küll lisanud uusi digitaalseid vahendeid ja meetodeid õppetöösse, ent kodus ekraanide taga istudes ei õpi lapsed sotsiaalseid oskusi ega saa piisavalt liikuda. Tartu Ülikooli liikumislabori spetsialistid soovitavad distantsõppe asemel katsetada palju julgemalt õuesõppe võimalusi. Piisav liikumisaktiivsus – eriti värskes õhus – aitab hoida ja tugevdada füüsilist ning vaimset tervist, ja mõjub ka õpitulemustele positiivselt. See pole soovitus ainult koolilastele – oluline on, et igas eas inimesed liiguksid piisavalt. Teisest küljest tuleb üle vaadata kooliruumide arhitektuur. Julgen väita, et nüüdisaegset õpikäsitust järgivad paindlike ja vaheldusrikaste ruumidega ning õuesõppe võimalustega varustatud koolimajad on ka viiruse suhtes vastupidavamad kui näiteks tihedates kesklinnades asuvad vanad koolid, kus on suur ruumikitsikus ja puuduvad hoovialad. Ajutiste lahendustena püstitatakse mujal maailmas näiteks popup-telke koolide ümber, võetakse kasutusele linnaväljakuid ja parke. Meilgi võiks neid kohti julgemalt ajutiste või ka püsivamate lahendustega kasutusele võtta. On ju teada, et viirus levib välisõhus oluliselt kehvemini kui siseruumides. Nii oleks see win-win-olukord: vähem haigust ja parem tervis lihtsalt rohkem õues viibimisest. Kõige vähem mõjutab pandeemia ilmselt kontoritöötajaid, kelle töö iseloom võimaldab asukohta valida ja kes juba varemgi tegid suure osa tööst ära kusagil mujal, mitte kontorilaua taga. Siiski mõjutab pandeemia ka kontoriruume, tuues esile vajaduse rohkem hajutada ja luua juurde hübriidseid ning mitteformaalseid töökeskkondi. Vajame kontoreid nüüd rohkem sotsiaalsete kontaktide ja vahelduse pärast. Kõige rohkem muutub aga elu haiglates, hooldekodudes, koolides, kaubanduses, ehitustel, aga ka kohvikutes ja spordisaalides, kus palju inimesi koos viibib. E-kaubanduse buumi ja treeningrühmade parkidesse ilmumist oleme juba tunnistanud. Värske uudis on Tallinna tänavakohvikute vabastamine renditasust, mis soodustab ühest

küljest äride püsimist, teisalt annab julguse nakkust kartmata kohvikuid külastada. Kortermajade juures tuleb samuti rohkem tähelepanu pöörata õuealadele ja rõdudele-terrassidele. Arhitektide jaoks tähendab see seda, et tuleb rohkem tähelepanu pöörata väliruumide mitmekesistamisele, samuti interjöörides vaheldusrikkuse, hajutamise ja eraldamise võimalustele. Linnaplaneerimises on vaja soodustada jalgsi ja jalgrattaga liikumist. Üks asi on küll kinnitust leidnud: arhitektuur peab senisest enam koostööd tegema teiste valdkondadega. Vau-arhitektuuri, staararhitektuuri ja muu sellise glamuurse kõrvale peab palju jõulisemalt astuma ühiskondlikult vastutustundlik ruumiloome. Kriiside ajastul peavad arhitektuuri ja linnaplaneerimisse tulema sellised mõisted nagu kohanemisvõime, paindlikkus, mitmekesisus, ligipääsetavus. Kohanemisvõime majanduslike, keskkondlike või poliitiliste muutustega on võtmetähendusega, et eriala suudaks adekvaatselt vastata olulistele ühiskonna küsimustele. Arhitektuur peab otsustavalt ära pöörduma 20. sajandi masina-metafoori ummikteest ja pöörama pilgu looduse poole, mis on palju targem, jätkusuutlikum ja kohanemisvõimelisem ükskõik kui keerulisest masinast – et sellest õppida. Elurikkusest linnalooduses meil juba räägitakse, nüüd on kord arhitektuuri käes, mis peab näitama, kuidas keerulistes tingimustes ja muutlikes oludes kohaneda. Lõppude lõpuks luuakse ruumi ju elusolenditele, mitte asjadele.

Sotsiaalses mõttes jätkusuutlikud ja inimsõbralikud lahendused on viiruse leviku tingimustes hoopis “halvad lahendused”.

Artiklis on osaliselt kasutatud mõtteid ajalehes Washington Post 13. juulil ilmunud artiklist, kus arutletakse arhitektuuri tuleviku teemal. * researchgate.net: Socio-Economic Segregation in European Capital. Cities East meets West ** PM (9/2020): Garri Raagmaa: koroonakriisi mõju ruumikasutusele ja asustusele

Maailma maalimas –

Abu Dhabi

Elasin ja maalisin selle aasta kevadel Abu Dhabi emiraadis, Abu Dhabi linnast otse alla lõunasse, kahe ja poole tunni tee kaugusel vastu Saudi-Araabia piiri. Madalamates kohtades, kus veesooned kättesaadavamad, olid datli- või kitsefarmid, mõned tihedamad asulad, maalinnad nagu ikka, ei midagi kõnetavat. Kuid milline loodus!

TEKST JA FOTOD: maalikunstnik KATRIN KARU

õputud laiuvad liivadüünid pakuvad pigem arhitektuurset ilu. Pean neid täiuslikeks vormideks, nende vahel on hea olla, igaüks erinev, kuid üheskoos moodustavad absoluutse terviku. Tuule loodud liivadüüne peakski võtma eeskujuks majade projekteerimisel. Võrdlesin endamisi oma õhtuseid jalutuskäike ja lõputuid ronimisi pigem linnas jalutamise kui näiteks metsaga. Iga valgusega ja erinevates suundades vaadates tulid silme ette kaadrid erinevatest vormidest. Looduslik arhitektuurne vormikunst. Täiuslikkus. Minule kui maalikunstnikule lõi see keskkond irratsionaalselt loova tunde ja kerge kiire väljendusviisi, mõjudes loomulikult ning mitte vastupunnivalt. Düünide naturaalne kehaga kooskõlas liikumine tegi ka maalimise lihtsamaks. Usun, et kõik kunstid saavad alguse looja, kunstniku seesmisest liikumisest, mis väljendub eri materjali kaudu loodavas kunstis või vormis, ja kui keskond seda liikumist toetab, siis on loovusel lihtsam väljenduda. Abu Dhabi Art Hub, mille looja on oma hobiks loonud kunstnikele täiusliku loomekeskkonna ja annab niimoodi panuse maailma parandamisse. Koht, kus koguda energiat. Beduiinilikult paljajalu, pikas õhulises rüüs, et päike ei kõrvetaks, end vahepeal otse maa seest tuleva vee basseinis jahutades, nautides datlite ja tee magusust, abiliste tehtud hommiku- ja õhtusööke, päikese kuu-

Abu Dhabi Art Hub, mille looja on oma hobiks loonud kunstnikele täiusliku loomekeskkonna ja annab niimoodi panuse maailma parandamisse, on koht, kus koguda energiat.

must. See on koht, kus avaneb sisemine olemine ja olmemuredele pole kohta. Ja kuhu internet ei ulatu. Maalisin seal veedetud kolme kuuga 17 suurt maali. See on päris võimas tulemus, aga oluline pole tööde arv, vaid maalide võimsus, tunne tehtust. Teiselt poolt jäi nende maalide valmimine pandeemiapuhangu aega selle aasta märtsist maini, mil maailm oli pea peale pööratud. See oli minu jaoks vastuoluline periood: ühtpidi loominguliselt tegus aeg meie talvest nii erinevas keskkonnas, päikseline ja ilus, ent samal ajal aeg üksinduses, teadmatuses, peatatud aeg sissepoole vaatamiseks. Paljud pelgavad Araabiat. Araabia Ühendemiraatidest teatakse suurlinna Dubaid kui kõnniteedeta kiiret linna, kuid Dubai linn Dubai emiraadis on ainult üks selle riigi maamärk. Kindlasti tuleks võtta auto ja sõita ringi Abu Dhabi emiraadis. Abu Dhabi on kuulus oma paar aastat tagasi rajatud Louvre’i filiaaliga, uhkete paleede ja kõrghoonetega, kuid paljud ei tea, et tõelise elamuse saamiseks tuleks sõita paariks päevaks kõrbe. See kõrb ei ole võrreldav mereäärse madalate liivaluidetega tühermaaga. Moreeb Dune lõunas oma 300-meetrise kõrgusega tasub ronimist. See on üks kõrgemaid liivadüüne maailmas ja asub Empty Quarter Deserti (eesti keeles Tühi Kvartal) piirimail. See on tohutu ala, kus 650 000 ruutkilomeetril peaaegu puudub inimtegevus. Vaade lõpmatusse päikeseloojangul või päikesetõusul ei unune. Tundub, nagu oleks seal kohta vaid farmipidajate argisele maaelule, kuid nende sekka – kõige kaunimate düünide vahele – on pikitud ka mõned luksuslikud hotellikompleksid. Näiteks minu ela-

mise lähedal olnud Qasr Al Sarab Desert Resort, kus võis vabalt käia õhtust veini nautimas ja mis andis suurepärase vahelduse minu filipiinlasest abilise valmistatud õhtusöögile. Arhitektuurselt on järgitud traditsioonilist araabialikku stiili: tonaalsuselt heledad liivakarva hooned, mis on alati väga maitsekad, ülipuhtad ja personali ning kohalike sisemisest hoolivusest ja soojusest lummavad. Araablased armastavad väga oma maad ja traditsioone, nad armastavad ka külalisi, külalised on kõikidest tähtsamad. Araabias on komme, et alles kolmandal päeval küsitakse möödujalt, kui see on end sinu õuele sisse seadnud ja sinu toitu nautinud, et kes sa oled ja kust sa tuled ja millal liigud edasi. Kindlasti ei tohi nende headust kuritarvitada, heatahtlikkus, tänulikkus ja alandlikkus on sel maal toimimise võtmesõnad. Araablased hoiavad oma maad ja armastavad loodust. Nad peavad oluliseks õpetada lapsi loodusega kooskõlas elama. Armastavad lugusid taevakaarest, tähtedest, jälgivad tuulesuundi ja kolmepäevast ilmatsüklit, austavad väga loomi, putukaid ning linde ja armastavad rääkida muinaslugusid sellest kõigest, samal ajal kõrbeliival vaibal teed nautides. Nädalavahetuseti sõidetakse tihti perega kõrbe – maakoju või pannakse püsti beduiinitelk, nii nagu meiegi teeme, et õpetada lastele loodusega kooskõlas olemist ja selle tundmist. Olles vahelduva eduga veetnud kuid Araabias, nii Araabia Ühendemiraatides kui ka Saudi Araabias, olen hakanud mõistma, mis mind sinna kisub. See on vaheldus, vastupidisus. Eesti ja Araabia täiendavad üksteist.

Louvre Abu Dhabi avamine.

Vormel 1 raja ääres Yas Islandil, Abu Dhabi 2017.

Araabias igatsen Eesti sisu, mingit seletamatut sügavust, halltoone, kõiki neid vaheldumisi, erinevusi, mis meie maal on. Seal ei ole halltoone. Seal on valgus ja vari, kiire ja aeglane, pinnapealsem, mõtteviisi kergus, päevade sarnasus. Selle maa värvid on kirkad. Must on kõigele kontrastiks. See on vari, tugev ja sügav ning järsk, mitte nagu Eestis, kus valgus on mahe, ei hakka silmadele, kus alati on selles võimalik näha ka toone. Nii minu seal tehtud maalideski, kus halltoonid vaheldusid tugevate jõuliste punaste ja kulla vastu, mida sealne päike veel omakorda elama pani. Valgus on meil nii erinev. Olin oma loomingust ka ise natuke üllatunud. Eestis ei oleks ma end niimoodi väljendada osanud. Araabia taevas ei ole nii sinine, õigemini ei paista siin taevas silmagi, ei teagi miks. Harva vaatan siin taevasse, ainult öösel, kui see on sügavmust ja täis tipitud eredaid valgeid tähti. Kodus, Eestis, on taeval omaette tähendus. Olen avastanud, et kodus teen ma vahet detailide detailidel, nüansside nüannsidel kõiges: toidus, joogis, seltskonnas, sisekujunduses, metsas puudel, jutu teravuses, raamatu ilus, maali si-

100

sus, kõikide asjade sisukuses peitub alati võti, see kõik on mulle enneolematult tähtis, ma ei rahuldu keskpärasusega, ei ole rahul ja väljendan end selles, proovin ise sügavam olla, teha asju sisukamalt. Araabias ma ei leia seda, ma söön ja noogutan, on hea, ma ei tunne ega tunneta sügavuti maitseelamusi, vein on lihtsalt vein, kohv on lihtsalt kohv, toit on toit, raamat on lugemiseks ja auto on sõitmiseks. Selleks, et hakata kuulama, tunnetama ja kaasa minema oma sisemise liikumisega, on vaja aega, meditatsioonile omast rahu ja sisseminekut ehk lahtilaskmist kõigest. See võib võtta tunde, päevi, nädalaid. On vaja küpseda nii seest kui ka väljast ja siis ühel hetkel hakkab keha mängima, liikuma, mõte tekitab mõnusa sumina saatel kujundeid, tõmbab keha kaasa ning väljendub, rõõmuga, puhta olekuga. Minu liikumine on ümar, tantsisklev, aeglase keerdumisega ümber oma telje, aga tugevalt jõuline, edasiviiv. Sellest tuleb ka minu maalidesse liikumine, süžee, sügavus, kujundid. Kontrastid on igas minu maalis, nii vari/sügavus kui ka valgus/helgus. Kujundid on vormilt ümarad, voolujoonelised. Ja see maa toetab seda, see maa sobib mulle.

REKLAAM

1970. aastal loodud Mario Bellini diivan Camaleonda on tõelise ikoonina läbinud viis aastakümmet disainiajaloos. Nüüd, 2020. aastal, on firma B&B Italia Camaleonda taas tootmisse võtnud. Tootja on koos autoriga otsustanud säilitada esialgse selja- ja käetoega istmemoodulite süsteemi. Endiseks on jäänud kaablite, konksude ja rõngaste süsteem. Tänu kinnitusvarrastele saab mooduleid oma äranägemise järgi lahti haakida ja ühendada. Firma uurimis- ja arenduskeskus on polsterdust põhjalikult värskendanud, muutes selle veelgi mugavamaks. Diivanit saab katta B&B Italia kanga- ja nahavalikuga, võimaldades veel ühe muutuja paljude võimalike kombinatsioonide hulgas.

Oleme Color Life’i loominguline tandem, disainerid Natalja ja Janek Eljas, laia hingega loovad ja aktiivsed isiksused, oma erilise vaatega maailmale ja selle ilu ilmingutele. Meil on keeruline jääda ainult ühe tegevuse raamidesse, me toome loomingulisi ideid erinevatesse eluvaldkondadesse. Color Life kui loominguline töökoda-stuudio on väga kaugel lugematutest konveierkoopiatest. Kõik meie tooted – unikaalne mööbel, dekooresemed ja valgustid – valmivad hinge ja armastusega käsitööna.

VIVIN OÜ ON MAAILMAS ESIMENE, KES TOODAB LÕHNASTATUD PUUDERKÜÜNLAID Puuderküünal või pulberküünal – heal lapsel mitu nime – on seninägematu kontseptsiooniga küünal, mille saad otsast lõpuni oma maitsele vastavaks disainida: selleks on vaja vaid sobivat (kuumakindlat) anumat, küünlapuudrit ja tahti. Sageli eelistataksegi puuderküünalt just selle lihtsa ja loomingulise kasutamise ning pika kasutusaja tõttu: ühest puuderküünla pakendist jagub küünlailu 120 tunniks – seda on ikka päris palju! Meie Vivin OÜs aga oleme otsustanud hakata teerajajateks kogu maailmas, pakkudes esimese ja ainsana maailmas puuderküünlale olulist lisaväärtust – lõhna.

JUNGI PISTIKUPESAD USB LAADIMISPESAGA

Kas diivanvoodil saab olla korraga mugav istuda, hea magada ning sealjuures võib see ka kaunis välja näha? Oot-Oot Stuudio disainerid teavad, et saab küll! Äsja lisandus tootevalikusse uus diivanvoodi FOLD. FOLD diivanvoodi istumis- ja magamisosale annavad pehmuse kvaliteetsed vedruplokid. Diivani parajalt laiade käetugede vahele mahub 200 × 140 cm magamisase. Diivani kogupikkus 230 cm mahutab istuma 3–4 inimest. Voodiks käib FOLD vaid paari liigutusega. Diivanile saab valida erinevaid puidust jalgu või saleda metallist jala. Salongi mööbliriide valikust leiab meelepärase 30 erineva kanga ja 1000 värvitooni hulgast. Tutvu lähemalt FOLD diivanvoodiga veebis www.oot-oot.com või Oot-Oot Stuudio Tallinna salongis.

JUNG SCHUKO pistikupesad kahe USB laadimispesaga ja JUNG Quick Charge’i kiirlaadijad on ideaalsed kohvikutesse, juuksurisalongidesse, hotellidesse, koju ja kontorisse – need pakuvad lahendust olukordades, kus ühest pesast on vaja laadida mitut seadet ning aku kiire täitmine on ülioluline. Valikus on USB-A ja USB-C pesadega pistikud laadimisvõimsusega kuni 15 vatti, mitme seadme laadimisel samast seinakontaktist jaguneb laadimisvõimsus USB-pesade vahel võrdselt. USB-kiirlaadija võimsus on aga senisest suurem – 18 vatti, mis tähendab, et tühja iPhone 11 täislaadimiseks kulub 105 minutit.

Sügisesed nopped Pehme

Õnne toov Muhu Will Kauni sügisoranži tooni ja peene mustriga, pärit ERMi vaibakogust. Tegemist on eelmise sajandi algusest pärit vana Muhu pulmatekiga, kuhu sisse tikitud nii õnne toov kaheksakand kui ka rannarahva mereankrud. Vaip on käsitsi sõlmitud Nepaalis, ka villased lõngad on kõik originaalfoto järgi käsitsi värvitud. Käsitsi sõlmimine on vaibamaailmas kindlasti kõige eksklusiivsem ja väärtuslikum vaipade valmistamise viis. Sellist vaipa sõlmivad kolm kudujat umbes kaks kuud järjest. Eestis sellises tehnikas vaipu enam keegi kahjuks teha ei oska. Vaata tekero-rugs.com.

HARTÔ tumba Abel on mugav ja praktiline diivanilaud ühes. Mitmekülgsust ja stiili kombineerides on Abel nutikas ning kaasaegne. Sobib ühtmoodi hästi lauaks diivani ees või lisaistena külaliste jaoks. Valmistatud saarepuust, mati värvitud viimistlusega. Istmepadjal on pehme vahtpolster, mida katab polüestrist sametine kangas. Saadaval houm.ee veebipoes.

Funktsionaalne Normann Copenhageni diivanilaud Turn. Nimetus Turn (pöörlema, keerama) viitab laua pöörlevale liikumisele. Laua kõrgust saab reguleerida, nii muutub kohvilaud ootamatu veebikõne korral hetkega sülearvuti aluseks või vastupidi. Laua kõrgus on 41,5–66,5 cm. Kasulik laud nii elutoas, magamistoa öökapikese asemel kui ka kontori puhketsoonis. Saarepuidust lauaplaat on lakitud toon toonis värvitud terasest jalaga. Laud on saadaval monokroomsetes toonides: must, tumehall ja heledam, soe hall. Vaata kromo.ee või astu sisse Kopli 16, Tallinn

Naiseliku puudutusega Hugo Boss oma karmis lihtsuses on eestlastele väga südamelähedaseks saanud. Puuvillase Runwayga näitab Boss vahelduseks mehelikele mustritele ka õrnemat poolt. Saadaval Lartusi esinduskauplustes Tallinnas Narva maantee 7b või Rocca al Mare kaubanduskeskuses, vaata ka lartusi.ee.

Sumedalt pilkupüüdev Elegantne mangopuidust söögilaud on pilgupüüdja igas interjööris. Tool köidab oma mitmekülgsusega ja täiendab suurepäraselt kaasaegset söögituba või avarat kööki. Astu sisse sisustussalongi Muster või vaata muster.ee.

102

Tõeline klassika Barcelonas asuv valgustitootja Marset on tuntud oma originaalsete ja innovatiivsete valgustite poolest, kus erilised ideed on kombineeritud parima kvaliteediga. MVV lugu ulatub tagasi 1970ndatesse. Selline ripplamp oli midagi esmakordset, autoriks Manuel Valls Vergés, tolle aja üks märkimisväärsemaid Hispaania arhitekte. MVV peegeldabki Vergése initsiaale, näidates ainulaadse lambi autorlust. See oli tema arhitektist lapselapse ja Two-bo stuudio partnerite soov. Pablo, María ja Alberto päästsid lambi 45 aastat hiljem. Marset võttis originaalse kujunduse – kattuvate lehtedega kaheksanurga – ja uuendas seda. Sündis uue ilmega valgusti. Saadaval valgustisalongis Laterna aadressil F. R. Kreutzwaldi 8, Tallinn.

Filigraanne Hispaania firma Boveri unikaalne lamp on nagu valgusskulptuur, mis koosneb enam kui 170 puidust fragmendist. Käsitsi valmistatud valgusti pärjati disainikonkursil Archiproducts Design Award oma kategoorias parimaks. Disainer on Benedetta Tagliabue ja võrratut kunstiteost saab uudistada valgustisalongis Hektor Light (Järve keskuses).

Minimalistlik Lummav

Menu Afteroom – puidust versioon väga minimalistlikust, samas üllatavalt mugavast toolist. Kõigi minimalismiarmastajate lemmik. Uudistada saab sisustuspoes Elke Mööbel aadressil Tedre 55, Tallinn.

ByOn on noor Rootsi kaubamärk, mille valikust leiab põneva disainiga kvaliteetset kodusisustust. Kollektsioonide loomisel lähtutakse nii trendidest kui ka klassikast. Nii valmivad omanäolised, väikese vimkaga esemed. Vaata sügiseilmelist tootevalikut ja värvipaletti veebipoes snug.ee.

Mugav Uut hooaega ilmestavad naturaalsed materjalid, sügavad, mahedad ja küpsed sügisvärvid. Värske ja uue disaini juures rõhutatakse veelgi enam mugavust ning funktsionaalsust. Mooduldiivan Place on saadaval kanga- või nahkkatetega. Hellitava sügise leiab mööblisalongist Treimann Mööbel & Disain aadressil Poordi 1, Tallinn. Vaata ka treimann.ee.

103

Sisekujundaja-stilist

Margit Grünthali kümme lemmikut Margitile meeldib teha seda, mis sütitab. Tema töö ehk kaunite interjööride loomine on üks neist tegevustest. Teisalt naudib ta elus lihtsaid asju ...

AASTAAEG

Hommikukohv

Meil on vedanud, et saame kogeda nelja aastaaega – igaüks omamoodi tore. Minu lemmik on suvi, kui ei pea mitut kihti riideid selga ajama ja lõputu pimedusega võitlema. Hommikul päikesega ärkamine annab mulle tohutu jõu algavaks päevaks.

Saaremaa

LÕÕGASTUSVIIS

Toit

Lugemine – aeg endale. Viimasel ajal olen lugenud ajaloolisi romaane, kuid väga meeldivad ka biograafiad. Nii põnev on huvitavate inimeste elust rohkem teada saada.

HEA TOIT Minu õnne juurde kuulub hea toidu nautimine. Mul ei ole konkreetset lemmiktoitu, kuid ma ei ütle kunagi ära Aasia ega ka Vahemere köögist.

KOHT Saaremaa. Kõik märgid viitavad, et olen mõnes eelmises elus saarlane olnud. See on koht, kus aeg käib teises rütmis ja juba praamilt maha sõites tunnen, et mured ja väiksemgi pinge jäävad selja taha mandrile.

104 Foto: Pexels

Kodu dekoreerimisel sobib ideaalselt küünal, mis annab meeldiva aroomi ja loob hubasust. Vivin puuderküünal toob välja sinu loovuse ja laseb sellel tõeliselt lendu tõusta. Valides endale sobiva anuma, vala puuderküünal anumasse, lisa taht ja naudi elavat küünlaleeki.

www.vivin.ee �

vivinbrand �

vivinbrand

Foto: Annela Samuel

Foto: Pexels

Interjöör

Perekond

SIIRUS INIMESTES Mulle meeldib, kui kuulen inimestega suheldes nende päris mõtteid.

NÄDALAPÄEV Pühapäev. Fred Jüssi on öelnud: „Õppige molutama“ – väga õige! Aga siiski mõõdukalt. Pühapäev möödub mul tavaliselt hommikumantlis kuni õhtupoolikuni ja algavaks tegusaks nädalaks vaimselt ette valmistudes.

LEMMIKINIMESED Minu perekond on see, kes on mu tugi – abikaasa ja lapsed.

KOGEMUS Üks olulisemaid kogemusi mu elus on olnud võimalus elada pikemalt Eestist eemal. Soovitan seda igale noorele. Nii sain pisikest kodumaad näha eemalt ja tänu sellele ka hindan siinset elu ja keskkonda rohkem.

TEHA SEDA, MIS SÜTITAB On suurepärane, kui saad teha tööd, mis sinus positiivset emotsiooni tekitab ja millesse usud. Sisekujundushuvi sai alguse esmalt kinnisvaravaldkonnas tegutsedes ja ka oma kodusid rajades. Päris sisekujundaja tööni viis mind aastaid tagasi loodud sisustustooteid müüv pood Hunterior. Siis sain aru, et ilusate toodete valimisest ja müümisest enamgi sooviksin osa saada kogu kliendi kodu loomise protsessist. Märgata ja tunnetada tema isiksust, vajadusi ja soove – aidata luua tervik ainult temale mõeldes. Nii ma sealt edasi liikusingi. Võin küll öelda, et teen oma tööd tõelise kire ja armastusega.

TÄNUTUNNE Oluline on märgata head enda ümber, tunda rõõmu juba saavutatu üle ja olla tänulik selle eest, mis su teele on saadetud. Unistused on vajalikud, aga hetkes elamine on veelgi tähtsam. Vahel kipub see vist meil kõigil ununema ...

106

Reis

Hea disain kõneleb enda eest!

www.berker.com maaletooja: Silmani Elekter AS www.silman.ee

pistikupesad ja lülitussüsteemid

BOCONCEPT VEPSÄLÄINEN MÖÖBLISALONG, Pärnu mnt. 158/1, Tallinn, +372 600 9903, info@vepsalainen.com BOCONCEPT 158/1, Tallinn, Tallinn, +372 +372 600 600 9903, 9903, info@vepsalainen.com info@vepsalainen.com BOCONCEPT VEPSÄLÄINEN VEPSÄLÄINEN MÖÖBLISALONG, MÖÖBLISALONG, Pärnu Pärnu mnt. mnt. 158/1, BOCONCEPT VEPSÄLÄINEN MÖÖBLISALONG, Pärnu mnt. 158/1, Tallinn, +372 600 9903, info@vepsalainen.com