Eakate Festival (Mai 2024)

Eakate Festival

Ilmub Maalehe vahel

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Väljaandja Delfi Meedia AS, Tallinn, Narva mnt 13

Reklaam Kevin Põld kevin.pold@delfi.ee

Toimetaja Kairi Prints Kairi Prints@delfi.ee

Kujundaja Marju Viliberg marju.viliberg@delfi.ee

VÄLJAANDE ON KOOSTANUD DELFI MEEDIA ERILAHENDUSTE JA SISUTURUNDUSE OSAKOND MAI 2024

Uudishimu on tervistav!

Kõik sinu terviseinfo nüüd ühes kindlas kohas.

Terviseportaal koondab sinu terviseandmed, raviinfo ja annab ülevaate kokkupuudetest tervishoiuga.

Tutvu uue terviseportaaliga! terviseportaal.ee

Tärkamisaeg on käes!

Kevad on taaskord käes, tuues endaga kaasa mitte ainult õide puhkevad lilled ja esimesed soojad päikesekiired, vaid ka uue lootuse ning rõõmu. See on aeg, mil loodus ärkab, ja see on meeldetuletus ka meile, et elu pakub alati uusi võimalusi ning ettevõtmisi. Tuleb ainult (taas)tärkamiseks valmis olla!

Mõnikord võib tunduda, et aastate lisandudes aeglustub ka elutempo. Kuid kevad meenutab meile, et iga

TOIDULISAND

päev on kingitus ja et meie sees on alati ruumi uuteks algusteks, olgu selleks siis uus hobi, uus sõprus või lihtsalt uus vaatenurk tavapärastele asjadele.

Meie hulgas on palju toredaid inimesi, kes on oma elu teisel poolel leidnud uusi kirgi – kes on hakanud maalima, õppima võõrkeeli või matkama. Sellest väljaandest saad näiteks lugeda neljast säravast daamist,

kes on pärast pensionile jäämist asunud tööle teatrisse publikuteenindaja ametipostile ja on oma valikuga väga rahul, sest see töö pakub neile nii palju rõõmu.

Kevad on suurepärane aeg oma elus väikeste muutuste tegemiseks, mida saab ette võtta nii oma kodus kui ka kodust väljas. Kas poleks tore hakata harrastama pikemaid jalutuskäike looduses või leida hoopis mõni tore

eakate klubi, millega liituda ja koos toredaid asju teha? Või miks mitte alustada hoopis päeviku kirjutamist, ehk isegi raamatu? Äkki hoopis oled eluaeg kokkamist armastanud, aga nüüd on asi kuidagi soiku jäänud – miks mitte võtta ette põnevaid uusi retsepte ja teha oma kodust tõeline restoran? Alati annab palju uut head energiat ka väike värskenduskuur kodus – nippe, kuidas seda teha, leiad siitsamast

väljaandest. Iga samm, iga muutus, olgu see siis väike või suur, on tähtis ja inspireeriv.

Toogu see kevad meile kõigile palju rõõmu, tervist ja rahu – ning julgust oma elus uute asjadega alustada. Naudime iga päeva, leiame ilu lihtsates asjades ja hoiame kokku, sest koos on alati vahvam.

Ilusat tärkamisaega!

PROSTAMIN DUO on vitamiinide ja taimeekstraktidega toidulisand, mis sisaldab kõrvitsaseemnete ekstrakti, nõgesejuure ekstrakti, serenoapalmi marjade ekstrakti, aafrika ploomipuu koore ekstrakti, vitamiini E, tsinki ja vitamiini B6. Soodustab

 Kõrvitsaseemned toetavad eesnäärme ja kuseteede normaalset funktsioneerimist

 Serenoapalmi ekstrakt soodustab eesnäärme talitlust, abistav vahend põievaevuste vältimisel, soodustab urogenitaaltrakti tööd

 Tsink aitab hoida normaalset testosterooni taset veres.

 Tsink ja vitamiin E aitavad kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest.

Prostamini soovitatakse üle 40-aastastele meestele

KASUTAMINE: 2 tabletti päevas.

Esindaja Eestis: Auxilia Pharma OÜ Lelle 24, 11318 Tallinn, Eesti / info@auxiliapharma.eu

 Vitamiin B6 toetab hormonaalse aktiivsuse regulatsiooni ja vähendab väsimust ning kurnatust.

 Preparaadi koostist on täiendatud väärtuslikke taimsete ekstraktidega, mis aitavad hoida eesnäärme tervist, säilitada mehe viljakust ja elukvaliteeti.

KOOSTISOSAD: kõrvitsaseemne ekstrakt (Cucurbita pepo), nõgesejuure ekstrakt (Urtica dioica), serenoapalmi marjade ekstrakt (Serenoa repens), aafrika ploomipuu koore ekstrakt (Prunus Africana), vitamiin E (D, L- α tokoferüülatsetat), tsink (tsinkglükonaat), vitamiin B6 (püridoksiinvesinikkloriid), mikrokristalne tselluloos (mahuaine), kartulitärklis, ränidioksiid (niiskusesäilitaja), magneesiumstearaat (paakumisvastane aine) .

PAKEND: 30 tabletti (18 g).

Südamega asja juures

Kes armastab teatris käia, teab hästi, et Eestis on üks teater, kus kogemus publikuteenindajatega on elamus omaette. Draamateatri publikuteenindajad on säravad daamid, kes teevad tuju heaks juba siis, kui skaneerivad su pileti, ja veel paremaks siis, kui saadavad su saali. Nemad paigutavad garderoobi ka su üleriided ja ajavad sinuga juttu, kui neilt kava ostad. Nad on alati nii sõbralikud ja rõõmsameelsed ning pakatavad sellisest elutarkusest, et Draamateatris käies on alati tunne, et tahaks nendega kohe pikemalt jutustada. Seda me nüüd teemegi.

TEKST JA FOTOD: KAIRI PRINTS

Istume maha koos nelja Draamateatri publikuteenindajaga –Maie, Eve, Veera ja Urvega. On pärastlõuna, õhtuse etenduseni on veel aega, aga daamid on juba oma kaunites kostüümides ja näevad suurepärased välja.

Kui kaua te olete Draamateatris publikuteenindajana töötanud?

Eve: Mina olen Draamateatris tööl 2005. aasta 1. detsembrist. Mul jookseb siin 19. aasta ja hirmsasti tahaks 20. aastani välja jõuda. Mu isa oli Töölisteatris lavainspektor, nii et ma olen teatrilaps, etendustega üles kasvanud.

Veera: Mina olen siin meist kõige vähem olnud, sügisel saab alles kolm aastat.

Urve: Minul, samamoodi, läheb tegelikult kolmas aasta. Aga ma olen siin varem ka olnud, stuudio ajal (Eesti NSV Teatriühingu lavakunstistuudiod, lühemalt ETÜ lavakunstistuudiod, olid aastatel 1961–1971 Tallinna

Draamateatri ehk ETÜ Tallinna

Stuudio ja Vanemuise teatri ehk ETÜ Tartu Stuudio juures tegutsenud õppeasutused – toim).

Maie: Las ma nüüd mõtlen... Mina alustasin siin 3. märtsil 2008.

Aga kust te tulete? Milline oli teie karjäär enne Draamateatrit?

Urve: Mina olen olnud pikka aega fotograaf nii ateljees kui ka mujal, see on olnud loominguline osa minu tööst. Olen teinud ka igasugu muid asju, olen õppinud massaaži ja psühholoogiat ning inimesi nõustanud... Ütleme nii, et igav elu ei ole olnud.

Maie: Ma pean ütlema, et mul on just selles mõttes igav elu olnud. Olen Tartu Ülikooli lõpetanud majandusgeograaf, pärast ülikooli läksin tööle EKE Projekti (EKE Projekt oli projekteerimisinstituut Eesti NSV-s. Instituut koostas põhiliselt Eesti kolhooside, sovhooside ja majanditevaheliste põllumajandusette-

võtete ehitiste projekte – toim) ja jäingi samasse kohta ning läksin sealt pensionile. Kui pensioniaeg oli juba käes, kutsus mu klassiõde mind Draamateatrisse –ta oli juba ise siin tööl. See oli meeldiv koht, kuhu tulla.

Veera: Mina alustasin Eesti Televisiooni Telefilmis, siis töötasin Tallinna Kultuuriülikoolis kümme aastat, olen töötanud ka lilleseadjana ja 20 aastat olin klienditeenindaja aknafirmas. Siis, kui pensioniaeg juba käes ja ülegi oli, mõtlesin, et oleks hea jälle olla sellise koha peal, kus saaks kultuuritööd teha, ja saingi Draamateatrist ühe töötaja kaudu soovituse siia.

Eve: Ka mul on kirju elu olnud. Olin pärast kooli Rahva Raamatus müüja ja kuna olin kõige noorem, pandi mind koolidesse õpikuid müüma, sest tollal, 50ndate lõpus oli nii, et Rahva Raamat viis koolidele õpikuid. Siis tuli ETÜ lavakunstistuudio ja osalesin seal. Meie tunnid toimusid praeguses kammersaalis. Pärast kooli sain tööle Eesti Tööstusprojekti ja seal hakkasin ise õppima – ma olengi iseõppija –ning lõpetasin seal vaneminsenerina. 16 aastat olin seal. Olen veel töötanud Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituudis, mis oli Ehituskomitee all, samuti En­

nistuskoda Kanutis, kus restaureeriti museaale. Kui jäin pensionile, hakkas meie endine piletöör Ester Purje, kes elas mu kõrvalmajas, ajama, et tule Draamateatrisse. Tol ajal oli veel ämm minu hooldada, aga kui novembris 2005 pidi ta saatma parematele jahimaadele, tulin kohe 1. detsembril siia tööle. Ester ütles, et piletööriks praegu ei saa, aga all garderoobis on vaba koht, kuna sealne proua murdis käeluu ja nüüd on vaja ruttu­ruttu sinna uut töötajat. Olingi peaaegu aasta otsa garderoobis, sest tol ajal oli garderoob omaette üksus, oma juhi ja graafikuga. Aasta hiljem jäi siin üleval koht vabaks. Esimene tööpäev oli mul raske –siin on 16 ust ja mulle ei meeldinud ning tahtsin alla tagasi... Aga harjusin ära ja hakkas meeldima ning siin ma nüüd olen.

Te käite kindlasti ise ka palju etendusi vaatamas. Kas vaatate kõik ära?

Veera: Me ei vaata mitte ainult kõiki uusi, vaid me vaatame kõiki korduvalt, sest istume etenduste ajal saalis.

Mis on teie lemmik praegu Draamateatri mängukavas olevatest lavastustest?

Maie: Minul on ikka see kuulus „Lehman Brothers“. See on tões­

Me kõik armastame teatrit. Eks see olegi nii, et kui ei ole teatri vastu huvi, siis ei ole küll mõtet siia tööle tulla. Südamega peab asja juures olema.

Kui vaatad lavastust mitu korda, siis alati leiad midagi uut. Kõik on muutumises.

ti nii hea. On inimesi, kes on käinud seda viis korda vaatamas.

Eve: Tõesti, millised näitlejad ja millised karakterid seal on! Ja tooksin veel välja „Erakõnelused“ – kes tahab saada tõelist näitlejaelamust ja teksti andmise rõõmu, siis see, mis Riina Maidre seal teeb, pole lihtsalt võimalik. See lihtsalt surub su seal saalis kõvasti vastu istet. Lugesin täna meie lehte, seal on Maidrega pikk intervjuu – kui loed selle läbi, saad veel rohkem aru ja imetled tema mängu. Ta on nii orgaaniline!

Maie: Praegu on meil kaks lavastust, kus peaosades kaks suurepärast naist: Riina Maidre „Erakõnelustes“ ja Marian Eplik „Kollases tapeedis“. „Erakõnelused“ on Ingmar Bergmani näidend. Bergman on ju üldse omaette ooper – seda on raske mängida ja raske ka mõista.

Eve: On inimesi, kes ei tulegi seda vaatama – ütlevad, et ma ei saa ju aru sellest. See läheb nii süvitsi sulle hinge ja hingest läbi, et mõni võib­olla ei suudagi seda vastu võtta...

Veera: Mina tooksin veel välja „Macbethi“ – seda vaadates sa ei saa lihtsalt pilku pealt ära, sa pead kogu aeg vaatama. Veel meeldib mulle väga „Café Théâtral“, aga

sellega on mul ka selline kogemus, et üks proua läks poole etenduse pealt ära ja ütles, et ta ei tule enam Draamateatrisse, sest see on tema arvates alla käinud, et sellist jama mängib.

Maie: Sama ütles keegi ju „Antigone“ kohta!

Veera: Jaa, need on need üksikud juhtumid, kus keegi pettub.

Urve: „Café Théâtralis“ on unistused, sügavad emotsioonid ja fantaasia... Ja issand, Tõnu Kark seal – kuidas ta mängib! Ma ei saanud samamoodi selle etenduse ajal silmi lavalt pöörata. Ja mida Rein Oja seal oma kätega teeb, need käed rääkisid nii palju...

Maie: Tema kohalolek selles etenduses oli nii võimas. Veera: Sama võimas oli Rein Oja ka „Amadeusis“.

Maie: Viimastest lavastustest meeldib mulle väga veel „Eisenstein“ – see, kuidas Taavi Teplenkov seal mängib, on fantastiline!

Veera : Britta Soll on ka „Eisensteinis“ vapustav. Kui vaatad lavastust mitu korda, siis alati leiad midagi uut. Kõik on muutumises.

Aga mis on teie lemmiklavastused Draamateatris läbi aegade?

Eve: Minule jättis väga sügava mulje nii näitlejate kui ka lavastuse poolest „Augustikuu“.

Maie: Kunagi väga ammu oli lavastus „Pühajärv“ – issand, kui hea see oli.

Eve : Ja „Ema Courage ja tema lapsed“... No me võiks jäädagi neid loetlema.

Maie: Mõni tükk jääbki igaveseks kummitama.

Draamateatri daamid. Vasakult Maie, Urve, Veera ja Eve.

Urve: Mingid momendid –keha liikumine, hääl – need jäävad nii selgelt meelde.

Maie: Me kõik armastame teatrit. Eks see olegi nii, et kui ei ole teatri vastu huvi, siis ei ole küll mõtet siia tööle tulla. Südamega peab asja juures olema.

Vahel inimesed tänavad nii, nagu me oleks ise etenduses mänginud, et oo, nii tore ja suur-suur aitäh teile.

Aga teatripublik – kas nemad on ka alati südamega asja juures? Või helisevad vahel telefonid etenduse ajal?

Eve: No ikka juhtub. Aga õnneks väga harva. Vahel inimesed küsivad, et kas nad võivad saalist välja minna natukene enne etenduse lõppu, sest viimane buss tuleb, siis ma muidugi ütlen, et kui on väga tarvis, siis minge.

Veera : Etenduse vaheaja lõppedes kohvikust saali tagasi jõudmisel ei tohiks hilineda. See häirib näitlejaid ja segab publikut. Samamoodi on vahel probleem, kui inimesed jõuavad liiga hilja teatrisse. Saabuvad viimasel minutil ja ütlevad, et teil ei ole ju kuhugi parkida. See aga ongi ju kesklinna probleem.

Maie: Teine moment on see, kuidas saada inimesed pärast esimest vaatust õigel ajal tagasi saali. Teine vaatus algab, aga inimestel on nende joogid veel pooleli. Pudeli veega võib saali minna, aga klaasiga mitte.

Eve: Ja siis üritavad nad klaase mõnikord peita, aga ma seisan kõrval ja näen, et neil on need käes. Siis ma ütlen, et jooge oma jook väljas ära ja siis lähete sisse. Ja ikkagi juhtub seda, et kui etendus lõpeb, siis näen, et oi, neid tühje klaase on saalis siin ja seal.

Maie: Mina pean nüüd rääkima ühe toreda loo. Meil käis teatris üks väga tuntud kooliisa, kes tahtis joogi saali kaasa võtta. Ma siis palusin teda, et olge hea, jätke jook siia kohvikusse. Ma olin esimesel rõdul tööl ja kohe mu kõrval oli esimene loož. Kui läks pimedaks ja etendus oli kohe algamas, nägin, et loožiuks läks lahti ja sealt libistas end vaikselt sisse seesama koolipapa, muidugi koos pokaaliga. Mul oli temast kahju ega hakanud talle seda häbi tegema ja jooki konfiskeerima. Aga siis, kui etendus lõppes, ruttasin tema juurde ja vaatasin talle silma sisse, kui ta klaasiga oma loožist tuli. Tal oli tõesti nii häbi selle pärast, aga mul oli naljakas –eluks ajaks ajab naerma. Eve: Mul oli hiljuti midagi sarnast. Viimasel „Skalpelli“ etendusel oli nii, et etendus oli algamas ja siis tuli üks mees saali konjakiklaasiga. Küsisin, et kuhu te siis niimoodi lähete, konjakiklaas käes. See konjakilõhn oli nii tugev. Tahtsin siis temalt seda klaasi kohe ära võtta, aga tema ütles, et oota, ma rüüpan selle siis kohe ära – nii ta tegi ja kõik läks hästi. Aga mõtle, inimene tahtis teise ritta istuma minna oma konjakiga, sellise tugevalt lõhnava joogiga otse näitlejate nina alla...

Mis on teie lemmikasi seoses siin teatris töötamisega?

Urve: Esiteks: meil on siin nii tore seltskond. See on väga tähtis. Meil on publikuteenindajateks lisaks meile ju ka toredad

noored, kes käivad siin kooli kõrvalt tööl. Nad õpivad nii huvitavaid asju: üks õpib psühholoogiks, teine filosoofiks, mõni on alles keskkoolis.

Maie: Nende hulgast on ka üks abielupaar võrsunud ja neil on juba laps ka!

Eve: Mäletan, kui meil oli siin üks pidu palju aastaid tagasi – siis tehti suuri pidusid – me pidime esinema, näitlejad ise, riietajad, piletöörid, koristajad... Iga osakond pidi välja panema oma inimesed, vanemad ja noored koos. Ka meie garderoobitöötajatega esinesime ja meile sattus esitamiseks „Pärlipüüdja“. Küll see on raske laul! Meie tolleaegne muusikajuht siis õpetas meid. Aga lõpuks meie võitsime!

Veera: Kindlasti on väga oluline siin töötades kultuuri sees olek ja see, et inimesed tulevad teatrisse nii ülevas meeleolus, ootuses elamust saada, ja lahkudes tänavad. Kõik see tekitab nii hea tunde.

Maie: Just, see on nii suur asi, kuidas me saame osa inimeste elamustest.

Eve: Vahel inimesed tänavad nii, nagu me oleks ise etenduses mänginud, et oo, nii tore ja suursuur aitäh teile. Vahel mõni hakkab rääkima, kuidas talle ikka nii väga meeldis etendus.

Aga tegelikult olete te ise ka ju lavastustes mänginud?

Eve: Meie Maiega mängisime lavastuses „Teed juuakse kell viis“. Ita Ever mängis seal peaosa ja meie poolt osales etenduses viis publikuteenindajat. Me mängisime peategelase sõbrannasid – Ester Pajusoo oli peasõbranna ja meie siis tillatölla taga. Esimese vaatuse lõpus läksime sisse, koogikesed ja mis meil seal näpus olid, ning siis istusime seal reas ja sehkendasime. Teine vaatus algas ka meiega. Seda lavastust mängi­

ti kaks ja pool hooaega või isegi kolm, ei mäleta enam täpselt.

Maie: Tore oli see, et kui oli prouade etteaste, siis keegi ei tahtnud lavalt ära minna, muudkui sädistasime seal, kuni Lembit Ulfsak tuli ütlema, et aitab küll.

Eve : Niimoodi ise mängides saab näitlejatega lähedasemaks ka. Ain Lutsepp oli see vemmal seal, kes sosistas meile, et ärge minge ära, las see Lembit olla. Ühel etendusel oli Lembit vist pahane juba, sest meie ei läinud kuidagi ära ja muudkui läksime seal veel talle midagi pakkuma. Ita Ever ka teadis sellest vembust, tegi meile silma ja mängis kaasa. Ühes etenduses mängisime veel. See oli „Laul, mis jääb“ –suveetendus Raimond Valgre ajast ja temast selle aja sees.

Maie: Ja kolmas oli veel –„Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika“! Seal mängisime ka mina ja Eve ning üks publikuteenindaja veel.

Eve: Just, „Väljaheitmises“ olime meie perenaised. Teise vaatuse alguses vaadatakse seal Inglise jalgpalli ja läbi saali jookseb lavale ihualasti näitleja – jalgpallihuligaan. Minu jaoks oli see alguses võõras, aga jalgpallis pididki olema igasugu huligaanid, kes väljakule tormavad. Meie siis perenaistena jooksime talle järele, hüüdes, et ära mine lavale, sul pole piletit, sa oled alasti. Jooksime talle järele ja korjasime üles mütsi, mis

ta maha pillas. Seda lavastust mängiti samuti mitu hooaega, kolm suve järjest.

Urve: Mina olen mänginud siin stuudio ajal telelavastuses –mängisin seal printsessi.

Eve : Mina ka mängisin stuudio ajal. Olime mustlannad Ilmar Tammuri lavastatud „Pankrotis“. Olev Tinni lavastuses „Pulmapäeval“ olime me Ester Pajusooga kaks õde, kes armastasid ühte poissi. Siis oli veel Harri Kõrvitsa muusikal „Etendus algab“ Ardi Liivese näidendi „Robert Suur“ järgi, kus ma olin kriitik Kurg. Neid on muidugi veel olnud.

Maie: Aga lähme nüüd ajas veel rohkem tagasi... Minu ema töötas tehases Ilmarine – seal oli väga kibe isetegevusgrupp, mida juhendas Jaanus Orgulas. Mina mängisin seal ühes etenduses rebast. Olin vist kümneaastane.

Eve: Mina tahan ka veel eputada! Mind kutsuti pärast kooli Viljandisse näitlejaks, Aleks Sats oli tollal Ugala pealavastaja ja kutsus mind, aga kuna mu mees töötas sellise koha peal, et Viljandis poleks tal tööd olnud, jäin ka mina Tallinna Tööstusprojekti tööle.

Meil oli võimalik võtta tööle näiteringi juhataja Endel Simmermann ja see 16 aastat, mis ma Tööstusprojektis töötasin, tegi ta meiega etendusi. Tol ajal tuli igaks tähtpäevaks etendus teha. Sain seal mängida suuri rolle, mida poleks Ugalas saanud, ja korjasin ülevaatustelt diplomeid. Olen väga tänulik, et sain seda kõike teha.

Hea suhtlemisoskus on siin väga oluline. Pead õppima end mitte peale pressima ja oma õigust taga ajama. Sul võib ju olla õigus, aga alati tuleb viisakaks jääda.

Mis on teie töö juures suurimad väljakutsed?

Urve: Sellele ei oskagi kohe vastata... Kui sa tuled siia tööle, oled nagunii hea suhtleja ja saad töötada keskkonnas, kus on meeldiv olla. Kui ongi mingi konflikt näiteks mõne teatrikülastajaga, siis nende konfliktidega sa ise kasvad. Maie: Hea suhtlemine on siin tõesti väga oluline. Pead õppima end mitte peale pressima ja oma õigust taga ajama. Sul võib ju olla õigus, aga alati tuleb viisakaks jääda.

Kas siin teatris käib palju püsipublikut?

Maie: Jaa, meil on palju tuttavaid nägusid, ikka saab ühe ja teisega juttu ka aetud. Muude ülesannetega liigud rohkem ringi, aga kui müüd kavu, oled ühe koha peal ja siis ikka juhtub seda, et mõni tuleb kava ostma ja unustab end juttu rääkima. See on nii tore, kuulad nende lugusid ja elad kaasa ning inimene saabki elamuse juba sellest.

Kas käite ise ka teistes Eesti teatrites etendusi vaatamas?

Maie: Ikka käime, ma proovin ikka jõuda Von Krahli teatrisse, varem ka NO99­sse. Ikka vahelduseks tahad minna vaatama, mida mujal tehakse. Meil käib ka palju külalisetendusi – Ugala üsna sageli, Vanemuine, ka Kuressaare teater tuleb varsti. Külalisetendused vaatame muidugi kõik ära. Ongi käes aeg, kui publikuteenindajad peavad minema õhtuseks etenduseks valmistuma. Kahju on seda vestlust lõpetada, sest huvitavad lood otsa ei saa. Aga midagi peab jääma ka järgmiseks korraks – just nagu teater ise on lõputu avastusretk, on seda ka teatri säravad daamid. Juba nende pärast tasub Draamateatrisse minna – ja südamesse minev etendus on juba boonus!

PEAESINEJAD

MARKO MATVERE & PEEP RAUN

ROHKEM INFOT: MAALEHT.EE/EAKATEFESTIVAL

PROGRAMM

9:00 MAALEHE EAKATE FESTIVAL ON AVATUD

MAALEHE EAKATE FESTIVAL 2024

9. MAI 9:00-16:15

EESTI RAHVA MUUSEUM, TARTU

9:05 Külastajaid tervitavad Tartu 2024 juht Kuldar Leis, Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja ja Eesti Rahva Muuseumi direktor Kertu Saks

9:20 Südamekodud kutsub hommikuvõimlema, juhendab Anne Loho

9:40 „Kuidas eakana võimalikult terve olla?“ Triin Terasmaa, toitumisterapeut (Pharma Nord)

10:00 Ansambel „Vannamuudu“ (Võrumaa)

10:30 „Ortoos - tugi, mitte takistus” Kerli Nõmmik ja Ester Kalda (ITAK Terviseabivahendid)

10:50 „Kaduvad rinnahoidjad, rebenevad püksid, striptiis tantsulaval,“ 40-aastase rahvatantsustaažiga Maalehe ajakirjaniku Rein Siku kogutud juhtumid rahvatantsijate elust

11:10 „Millised toidulisandid aitavad toetada eakate tervist? Proviisor annab nõu.“ Kristian Lund, proviisor (Euroapteek)

11:30 „Kuidas turvaliselt e-ostelda” Tõnu Väät (E-kaubanduse Liit)

11:45 Tantsurühm „Salome“ (Tartu linn)

12:00 ESINEVAD MARKO MATVERE & PEEP RAUN

12:35 VESTLUS: „Kas ühistuline tegevus aitab rasketest aegadest üle?“ Arutlevad Andro Roos (Tartu HLÜ) ja Annely Ojamets (Tallinna HLÜ)

13:00 Segaansambel „Patlane“ (Pärnumaa)

13:10 Tantsugrupp „Säde“ (Tartu linn)

13:20 VESTLUS: „Tarkus digi- ja rahaasjades,“ Arutlevad Julia Estreich (Telia) ja Moonika Maaring (Coop Pank)

13:45 Euroapteegi juubeliloos

14:00 Europarlamendi 2024 valimiste debatt. Modereerib Maalehe ajakirjanik Rein Sikk

15:00 Südamekodud kutsub võimlema, juhendab Anne Loho

15:10 Nõo Vana Tantsu Klubi (Tartumaa)

15:20 Tantsurühm „Stardust“ (Tartu linn)

15:30 Eakate tantsurühm Ilona Torni juhendamisel (Harjumaa)

15:40 Maalehe Eakate Festivali auhinnaloos

15:45 ESINEVAD MARKO MATVERE & PEEP RAUN

16:15 Head soovid koduteele!

ALAPLAAN

Hing heliseb mitut moodi

„Tervisel pole häda midagi, aga ise olen vilets,“ sõnas üks naksakas eakas Madis Jürgenile.

See on tore ütlemine, sest inimene oskab alustuseks kohe leida midagi head ning kui juba häälestus selline, saab ka muredest kergemini üle. Loodame, et positiivsusest ja headest mõtetest laetud „Eakate festival“ annab eelolevaks suveks samuti ette õige tooni ning hing leiab just selle, millele kaasa heliseda. Ehk isegi mitu asja.

Maaleht annab alustuseks kaks soovitust: ütle täna vähemalt ühele inimesele midagi head ning õhtul kiida ennast selle eest, et olid nii tragi ja festivalil ära käisid.

Hea avalöök tegusale suvele!

Bianca Mikovitš Maalehe peatoimetaja asetäitja

Kuidas festivalile tulla?

TELLITUD BUSSIGA

Juhul kui festivaliseltskond saabub kaugemalt ja tellitud bussiga, siis kõige mõistlikum on hetkeks peatuda peasissekäigu lähedal Muuseumi tee ääres, kust on mugav otse festivalialale jalutada. Tellitud bussid palume parkida C parklasse, kus busside jaoks on piisavalt ruumi.

AUTOGA

Sõiduautod on võimalik parkida ERM-i A-parklasse, kuhu on ligipääs Muuseumi teelt. Kui A-parkla on täitunud, siis palume autojuhtidel viia oma sõiduk C-parklasse, et vältida kellegi kinniparkimist.

TARTU LINNALIINI BUSSIGA

Eesti Rahva Muuseumi juurde sõidavad bussiliinid nr 7 ja nr 25, mis läbivad mõlemad kesklinna. Busside väljumise ajad leiate peatustest või internetiaadressilt www.peatus.ee

RONGIGA TARTUSSE

Juhul kui festivaliseltskond plaanib Tartusse jõuda rongiga, on mugav tulla rongijaamast Eesti Rahva Muuseumisse linnaliiniga nr 25. Juhul kui eelistate taksot, siis neid leidub vaksalihoone läheduses hulganisti. Alati tasub enne sõidu alustamist juhi käest orienteeruvat hinda küsida. Rongide marsruudi ja piletite hinna leiate interneti aadressilt www.elron.ee

LIINIBUSSIGA TARTUSSE

Juhul kui festivaliseltskond plaanib Tartusse jõuda liinibussiga, siis Eesti Rahva Muuseumisse on mugav tulla Tartu bussijaamast linnaliinidega nr 7 ja nr 25. Juhul kui eelistate taksot, siis neid leidub bussijaama ümbruses hulganisti. Alati tasub enne sõidu alustamist juhi käest orienteeruvat hinda küsida. Liinibusside marsruudi ja piletite hinna leiate internetiaadressilt

MAALEHE ALAL SAAB KOHTUDA

Liigesehaigusi esineb üha rohkem

Eakate inimeste liigesehaigustest, tulemuslikust tablettravist ja sellest, millal tuleb kõne alla operatsioon, räägivad Tartu Ülikooli kliinikumi ülemarst­ õppejõud professor Aare Märtson ning Tartu Ülikooli kliinikumi ortopeediakliiniku juht dr Katre Maasalu.

TEKST: HELEN KAJU TOIMETAS: EVE KALLASTE

Millised on eakatel kõige sagedamini esinevad liigesehaigused? Prof Aare Märtson: Kõige sagedasem liigesehaigus on artroos, mida varem nimetati kõhre kulumise haiguseks, ent uuemad uuringud näitavad, et tegemist on põletikulise haigusega. Seega pole enam õige öelda, et „kõhr kulus ära“, korrektne on, et „kõhr hävis“.

Artroosi põhjuseks on põletikuline protsess, samuti võib see tekkida mõne trauma tagajärjel. Liigesehaigus võib esineda kõikides liigestes – puusa­, põlve­, hüppe­, õla­, küünar­ või randmeliigeses, ent oma esinemiselt sagedasemad on puusaja põlveliigese artroosid. Mida

suurem liiges on haige, seda enam see inimest häirib. Lisaks võib liigesehaigus esineda ka lülisambas, väljendudes tavaliselt nimmevalu ehk alaseljavaluna. 50% elanikkonnast kogeb oma elu jooksul vähemalt üht seljavalu episoodi. Opereeritakse aga vähem kui 1% neist. Eakate puhul tuleb rääkida ka liigeselähedastest murdudest, mis mõjutavad liigeste tervist –kodarluu murd ja reieluukaela murd on sageli seotud osteoporoosi ehk luude hõrenemisega.

Kellel ja miks on suurem tõenäosus liigesehaiguste tekkeks? Dr Katre Maasalu: Ainult vanus ei pruugi olla põhjuseks.

Ülikooli kliinikumi ortopeediakliiniku juht dr Katre Maasalu. Lisaks administratiivsele tööle töötavad mõlemad ka ortopeedidena.

Liigesehaiguste esinemine on seotud liigeste koormusega –näiteks endised tippsportlased, ka ekstreemsportlased. Samuti on liigesehaiguse esinemise tõenäosus suurem suurema kehakaalu korral.

Ühtlasi omavad mõju nii kaasuvad haigused, mille puhul ravimid võivad mõjutada luu

ainevahetust, kui ka varasemad liigesesse ulatuvad luumurrud.

Kuidas mõjutavad liigesehaigused eakate inimeste elukvaliteeti?

Prof Aare Märtson: Liigesehaigused mõjutavad väga oluliselt inimeste elukvaliteeti, kuna võivad piirata oluliselt liikumis­

võimet. Enesega hakkama saamine võib olla väga keeruline ja seda mitte üksnes hobisid, vaid ka lihtsamaid igapäevatoimetusi silmas pidades. Poes käimine võib olla raske, isegi toa piires liikumine. Toa­ ja voodikesksus võib saada vaimselt ja füüsiliselt tõsiseks väljakutseks.

Millised on tõhusad viisid liigesehaiguste ennetamiseks või nende süvenemise aeglustamiseks?

Dr Katre Maasalu: Kõlab kulunult, aga parim ennetus on hoida kehakaal kontrolli all ja harrastada mõõdukalt liikumist/võimlemist. Juba ainuüksi 3–5 kilo võrra kehakaalu alandamine leevendab oluliselt liigesevalu. Lisaks teatakse üsna hästi liigesevahetuse operatsioonide võimalusi, millelt oodatakse kõiki muresid lahendavaid tulemusi. Tasub teada, et liigesevahetuse operatsiooni põhinäidustuseks on ravile allumatu seisund ehk olukord, kus tablettravi ja elustiili korrigeerimine tulemust ei anna. Praegune tablettravi on väga heade tulemustega – kolme­ kuni kuuekuuline tabletikuur võib kaotada liigesevalu mitmeks aastaks. Kui seda kombineerida toitumise korrigeerimise ja võimle­

misega, võivad tulemused olla veel pikaajalisemad. Nii kummaline, kui see ka ei ole, võtab selle teadmise juurutamine veel aega. Tablettides ei kahelda mõne teise kroonilise haiguse puhul, nagu näiteks kõrge vererõhk. Inimesed võtavad korrektselt oma ravimeid ega mõtle kohe operatsioonile. Nii kipub see olema aga liigeste puhul. Seega on liigesehaiguste süvenemisest võimalik hoiduda selleks määratud ravimitega – need on enamasti põletikuvastase toimega ravimid, mis aeglustavad liigesekõhre hävimist. Lisaks on haiguse ennetamiseks ja süvenemise aeglustamiseks väga oluline ka võimlemine või taastusravi koos füsioterapeudiga. Erinevad kodu­ ja aiatööd ei ole võimlemine, nagu patsiendid sageli usuvad.

Kuidas mõjutab elustiil ja toitumine liigeste tervist? Dr Katre Maasalu: Elustiilil on igale haigusele suur mõju, nii ka liigeste puhul. Alustades sellest, kas inimesel on selja taga sportlaskarjäär või füüsilist pingutust ja sundasendeid nõudnud tööelu. Lisaks tasakaalustatud toitumisele on soovitatav ka mõõdukas liikumine. Mõõdukas selles

FOTO: TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM

Tartu Ülikooli kliinikumi ülemarst­õppejõud professor Aare Märtson ja Tartu

mõttes, et ükski äärmus ei ole hea. Ortopeedidena saame soovitada raskusjõuvaba liigutamist, nagu näiteks rattasõit ja ujumine, kus liigeseid ei koorma keharaskus. Ülekoormust tuleks kindlasti vältida, niisamuti äkilisi režiimimuudatusi, näiteks kui varasem tugitoolisportlane hakkab igapäevaselt suurtel koormustel treenima. Kindlasti ei pea spordist loobuma, aga oma võimeid tuleb hinnata õigesti ja ausalt.

Juba ainuüksi 3–5 kilo võrra kehakaalu alandamine leevendab oluliselt liigesevalu.

Milline roll on füüsilisel aktiivsusel liigesehaiguste ennetamisel või nende leevendamisel ja millised lihtsamad harjutused on eakatele sobilikud?

Prof Aare Märtson: Kui liigesehaigus on juba diagnoositud, võiks sporti teha koos juhendajaga või käia kord­paar harjutuste ja nende sooritamise tehnika teemal konsulteerimas. Hommikuvõimlemine on väga hea, samuti saalis võimlemine ja vesivõimlemine. Kõndimine sobib kõigile ja eakatele on väga kasulik ka kepikõnd, mis lisaks koormusele toetab tasakaalu. Jalgrattasõidu puhul võib ka va­

lida hoopis jalgrattatrenažööri ja kui spordisaal võimaldab, siis ka stepperi, millel on võimalik stabiilselt ning ühesuunaliselt liikuda. Alati tasub üle küsida ka füsioterapeutide ja juhendajate käest.

Eraldi tuleb peatuda ka mitte veel eakatel, aga keskealistel meestel, kellel tuleb sageli 50. eluaastates soov tippspordiga tegeleda. Kui inimesel ei ole sporditausta, on see kehale suur koormus, lisaks võib spordiala tehnika ja varustus olla valesti valitud. See kõik annab suurema võimaluse ülekoormuse ja liigesehaiguse tekkeks. Samuti mõjutavad sporditraumad inimesel hilisemas eas esinevaid liigesehaigusi.

Millised on kaasaegsed ravivõimalused liigesehaiguste puhul?

Prof Aare Märtson: Liigesevahetuse operatsiooni põhinäidustuseks on konservatiivsele ravile allumatu seisund. Ravivõimalusteks on nii tablettravi, kehakaalu korrigeerimine, mõõdukas liikumine kui ka piisav puhkeaeg liigesele. Samuti kasutatakse liigesesüste, mis ei ole esimene valik, kuna sel meetodil on mitmeid vastunäidustusi ja need ei sobi paljudele.

Liigeseoperatsiooni käigus vahetatakse inimese enda liiges kunstliigese vastu. Öeldakse, et see on üks suuremaid elukvaliteeti muutvaid lõikusi. Kindlasti see nii ka on, aga tähelepanu tuleb juhtida ka sellele, et kunstliiges on suurim võõrkeha, mis inimese sisse pannakse.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Sellega kaasnevaid riske tuleb samuti teada – pärast operatsiooni on väga oluline hoolitseda enda tervise eest. Põletiku risk liigeses on suur ja vahel piisab ainult sissekasvanud varbaküünest või hambajuurepõletikust, mis hakkavad mõjutama kunstliigest ja seda ümbritsevaid kudesid. Seega on ka pärast liigesevahetust väga oluline kontrollida tervisenäitajaid, toituda tervislikult ning jätkata mõõduka liigutamisega. Eestis alustati liigesevahetuse operatsioonidega 1980ndate lõpus, 90ndate alguses. Kliinikumis oli selle eestvedajaks professor Tiit Haviko. Enamik patsiente, kellel liigeseid vahetatakse, on vanuses 60–75.

Kolmandik liigesevahetustest tehakse enne pensioniiga ja kaks kolmandikku pensioniea saabudes, seda nii Eestis kui ka Põhjamaades.

Kuidas saavad eakad inimesed ise oma ravi ja taastumist aktiivselt toetada?

Dr Katre Maasalu: Inimene ise saabki kõige rohkem ära teha –võttes arvesse, milliseid soovitusi on tervishoiutöötaja talle jaganud ning neid järgides. Samuti on väga toetavad erinevad veeprotseduurid, kodused saunaskäigud, vannid või ka spaa­ ja veekeskused, mis mõjuvad kroonilisele liigesehaigusele väga hästi. Samas on oluline lähtuda ka individuaalsusest –

Oma võimeid tuleb hinnata õigesti ja ausalt.

näiteks kui lisaks liigesehaigusele vaevab inimest ka südamepuudulikkus, ei ole kuum saun mõistlik valik. Meil on väga heal tasemel füsioterapeudid, kelle nõuandeid oleks väga kasulik järgida. Ägedad liigesehaiguse seisundid vajavad pigem jahedat keskkonda, näiteks traumajärgselt.

Millised on kõige levinumad väljakutsed ja takistused liigesehaiguste ravimisel eakatel ning kuidas neid ületada?

Dr Katre Maasalu: Kõige keerulisem on see, et inimesed kahtlevad liigesehaiguse korral tablett­ ja taastusravis. Ning kui tablette võetakse, ei tohiks kuuri katkestada isegi siis, kui terviseseisund on juba parem. Väljakutseks on kaasuvad haigused, kuna ka nende puhul tuleb väljakirjutatud ravimeid võtta ning ise raviplaanis korrektuure teha ei tohiks. Pole harv, kui eakas patsient võtab kuni kümme erinevat ravimit päevas. Ravimite võimalused on paranenud, samas tuleb hinnata ka nende kaastoimeid, seetõttu ei tohiks iseseisvalt raviskeeme muuta –siin on oluline konsulteerida pere­ või eriarstiga haiglas.

Kui raviplaani juurde kuulub füsioteraapia või seisundi jälgimine õe juures, tuleb kindlasti ka need võimalused ära kasutada. Suur terviserisk ja takistus, ning seda mitte ainult liigesehaiguste puhul, on ülekaal ja ebatervislikud eluviisid. Ka siis, kui patsient vajab liigesevahetuse operatsiooni, on liigne ülekaal selle vastunäidustuseks. Kehamassiindeks 35+ tõstab oluliselt operatsiooni riske. Kuidas on liigesehaiguste ravi viimastel aastatel arenenud ja milliseid uusi lähenemisviise võib tulevikus oodata?

Prof Aare Märtson: Üks artroosi peamisi tõenduspõhiseid ravivõtteid on füsioteraapia, mis areneb ka pidevalt edasi uute harjutuste komplekside kaudu. Seda täiendavad viimastel aastatel oluliselt paranenud erinevate tablettide variandid ja kombinatsioonid. Tablettravi arendamine jätkub, samuti liigesesüstide ravi arendamine. Kõik selleks, et ei peaks valima viimast meetodit ehk operatsiooni. Liigesehaiguste ravist mööda vaadata ei ole võimalik – selle haigusgrupi esinemissagedus on kindlasti tõusuteel. Ameeriklased on hinnanud, et aastaks 2050 on põlveliigese proteesimise vajadus suurenenud viis korda. See on seletatav inimeste pikema eluaega, samuti aktiivse sportimisega 40.–50. eluaastates, ootustega elukvaliteedi standarditele ning muidugi ka meditsiini arenevate võimalustega.

SISUTURUNDUS

Säästude kasvatamiseks tasub täna valida pikem hoiustamisperiood

Kuna inflatsiooniga kaasnenud hinnaralli on Euroopas rahunenud, on lähiajal oodata euribori langust. Euribori languse ootuses hakkasid aga juba selle aasta alguses langema tähtajaliste hoiuste intressimäärad, mistõttu tasub nüüd haarata kinni võimalusest panna oma säästud teenima pikemaks perioodiks turu parima 3-aastase intressiga!

Euribori tõus rahustas üldist hinnatõusu

Paar aastat tagasi tabas euroala kõrge inflatsioon. Eestiski langes raha väärtus üheainsa aastaga ligi 20%. Inflatsiooni pidurdamiseks tõstis Euroopa keskpank intressimäärasid, mille tulemusena kasvas Euribor. See kergitas laenu- ja liisingumakseid ning mõjus jahutavalt ka inflatsioonile. Kuna nüüdseks on inflatsioon normaliseerumas ja oodata on euribori langust, peaksid hoiustajad arvestama, et ka hoiuseintresside tipp on möödas ja nähtavas tulevikus need enam ei tõuse vaid langevad.

saavad Kodumaa Kapitalis hoiustades kokku väärikas intress 3 aastaks ning võimalus oma hoiuseperioodi vajadusel lühemaks muuta.

Raha kasvab siinsamas Eestis

Kuni 15. maini avatud 3-aastastele hoiustele kehtib aastaintress 8%!

Rahaturu hetkeolukorda arvesse võttes pakub Kodumaa Kaptali HLÜ kuni 15. maini eriti head võimalust fikseerida uuele 3-aastasele tähtajalisele hoiusele aastaintressiks 8% See tähendab näiteks 10 000-eurose hoiuse puhul seda, et kolme aasta möödudes on hoiustaja teeninud 2400 eurot tulu (eraisikutel arvutatakse seaduse järgi maha tulumaks).

HLÜ – kindel ja paindlik hoiustamisvõimalus

Just muutlik majanduskeskkond on see, kus hoiulaenuühistute eelised suurpankade ees tavapärasest veelgi enam esile tulevad. Kuna HLÜ ei kuulu kaugetele välisomanikele, vaid jääb alati seisma enda liikmete kui omanike huvide eest, siis saab väga paindlikult kohaldada laenu- ja hoiusetooteid siinsete inimeste vajaduste järgi. Liikmete vajadusi arvesse võttes, eriti tänases ootamatus majanduskeskkonnas, otsustasime lisaks heale intressile pakkuda ka võimalust muuta hoiuseperioodi hoiustamise ajal. Näiteks, kui soovite 3-aastase hoiuse lõpetada juba aasta pärast, võite hõlpsalt muuta selle 1-aastaseks hoiuseks ning teenida 1-aastasele paketile vastavat intressi. Selline paindlik hoiustamine annab vajalikku kindlustunnet, sest hoiustajale jäävad kõik võimalused avatuks. Seega

Riskide maandamiseks süveneb Kodumaa Kapitali HLÜ alati põhjalikult laenuvõtjate maksevõimesse, laenu tagatisse ja eelkõige sellesse, milleks seda laenu kasutatakse. Tagatisega kaetud laen, millega edendatakse ettevõtlust siinsamas Eestis, on üks turvalisemaid ja mõistlikumaid viise, kus hoiustajate raha kasvatada.

Kuidas valida turvaline hoiu-laenuühistu?

HLÜ on lihtne ja läbipaistev hoiustamiskoht. Probleemid kipuvad tekkima nendel ühistutel, kelle juhid kasutavad hoiustajate raha keelatud viisil – näiteks paigutavad selle omaenda teistesse äridesse. Selliselt ühistus hoiustajate raha kasutada ei tohi ning need üksikud patustajad jäävad varem või hiljem vahele.

Kindlaim viis veenduda ühistu tugevuses, on vaadata üle ühistu varasemate aastate tulemused. Kodumaa Kapitali HLÜ’l täitub tänavu 10. tegevusaasta ning oleme stabiilne ja hästimajandav ühistu. Seda suuresti tänu konservatiivsele rahapaigutusele ning oskusele rahamaailmas toimuvale õigeaegselt reageerida.

Uurige hoiustamisvõimaluste kohta lähemalt telefonil 686 4083

Külastage meie teenindusssaali Tallinnas Kawe Plaza 1. korrusel, Pärnu mnt 15 (E–N 10–17) Vaadake www.kodumaakapital.ee

Kapitali

Veel jõuad teenida

Ebastabiilsetel aegadel, kui meid ähvardab majanduslangus, hinnad poodides tõusevad ning maailmapoliitikas pole miski kindel, muutub kindlus rahaasjades meie prioriteediks. Tahame olla kindlad, et meil on piisavalt raha, et toime tulla ka siis, kui poliitikas ja majanduses ei puhu soodsad tuuled. Rahvas muutub üha rahatargemaks. Üha rohkem räägitakse säästmisest, õpetatakse investeerimist ning kirjutatakse sellest, kuidas igaüks saab oma raha kasvatada ja tulevikku kindlustada. Üks parimaid viise tekitada endale passiivne sissetulek ning meelerahu tulevikuks on panna raha tähtajalisele hoiusele. Sellist võimalust pakuvad paljud erinevad �inantsasutused.

Kuid paljude tähtajaliste hoiuste puhul kerkib kliendi jaoks üles kaks probleemi. Nimelt on sageli raha tähtajaliselt hoiuselt kättesaamine raske ning paljud �inantsasutused pakuvad vaid 2-, 3- või 5-aastast tähtajalist hoiust. See on huvitav variant noortele, alles oma elu alustavatele inimestele, või neile, kes on päris kindlad, et järgmise paari aasta jooksul nende elus suuremaid muutuseid ette ei tule ning neil ei teki vajadust vahepeal raha välja võtta.

Mida vanemaks me saame, seda vähemaks jääb meil aga aega, et elu nautida. Võib-olla avastad aasta pärast, et soovid teha endale kingituse ja minna soojamaareisile, kuid kuna raha on hoiusel, siis sa ei saa seda niisama lihtsalt teha. Võib-olla halveneb su tervis kiirelt või tahaksid aidata raskustesse sattunud pereliiget. Ootamatusi

tuleb alati ette ning sellepärast pakub Tallinna Hoiu-laenuühistu 5-aastasele hoiusele suurepärast alternatiivi.

Tallinna Hoiu-laenuühistul on olemas 1-aastane hoius intressiga 8,5% aastas. See on klientide hulgas väga populaarne, sest annab võimaluse kiiresti reageerida ning inimesel pole vaja oma raha enam 5 aastaks n-ö lukku panna. Kuna 1-aastase hoiuse kampaania osutus oodatust populaarsemaks, siis otsustas ühistu kampaaniat pikendada kuni 31.05.24.

Tallinna Hoiu-laenuühistu tahab olla oma klientide jaoks võimalikult paindlik ja vastutulelik partner. Nii mõnigi inimene pöördus ühistu poole murega, et nad ei saa raha praeguselt hoiuselt nii kiiresti kätte, et nad saaksid õigeaegselt 1-aastase hoiuse kampaaniaga liituda — �inantsasutused nõuavad raha kättesaamiseks etteteatamise aega. Hoiu-laenuühistu aga mõistab klientide muret ja loodab, et tähtaja pikendamine annab veelgi rohkematele inimestele võimaluse hakata hea intressiga raha kasvatama.

Kuidas saab Tallinna Hoiu-laenuühistu pakkuda hoiustele kõrgemat intressi?

Kindlasti hoiab nii mõnigi teist juba praegu oma raha mõnel tähtajalisel hoiusel. Kui oled olnud mõne �inantsasutuse klient juba aastaid, siis on sul tõenäoliselt tekkinud selle asutusega ka usaldusväärne suhe: tead, et sinu raha on kindlas kohas ja hästi

hoitud. Midagi uut proovida on alati veidi kõhe. Eriti tähelepanelik peab olema just rahaasjades, kus sageli kehtib reegel, et kui miski kõlab liiga hästi, siis ei pruugi see asi olla õige. Tõenäoliselt huvitab nii mõndagi see, kuidas ikkagi saab Tallinna Hoiu-laenuühistu pakkuda suuremat intressiprotsenti kui muud �inantsasutused?

Vahe seisneb selles, et osades �inantsasutustes võib inimene hoida oma raha tasuta. Hoiu-laenuühistus aga peab ta astuma liikmeks ning tasuma sisseastumis- ja osamaksu. Osamaksule arvestatakse aga igal aastal dividendid, vastavalt sellele, kui suur on osamaks. Nii et lisaks paremale intressile rõõmustavad ühistu liikmeid ka dividendid. Hoiu-laenuühistu liikmete raha paigutatakse laenudesse, mis alati on tagatud kinnisvara hüpoteegiga. Raha ei laena ühistud aga mitte igaühele. Hoolikalt hinnatakse laenaja tagatist ja maksevõimet, see omakorda aitab vähendada riske. Selline praktika on turvaline ja usaldusväärne nii ühistule kui selle investorile, kelleks on antud juhul hoiustajad.

Hoiu-laenuühistu eelised

Ühistud pole ainuke võimalus, kuidas oma sääste kasvatada ja lisaraha teenida. Üha rohkem räägitakse aktsiaturgudel investeerimisest ja kinnisvaraga raha teenimisest. Needki võimalused pakuvad seisvale rahale rohkem tootlust kui mõned tähtajalised hoiused. Samas nõuab aktsiaturgudel kauplemine lisateadmiseid �inantsmaailmas

toimuvast, kinnisvara väljaüürimine tähendab aga seda, et sul on pangaarvel olemas summa, mille eest saad muretseda endale korteri, mida välja üürida.

Tallinna Hoiu-laenuühistu teeb mugavaks just asjaolu, et see sobib paljudele, ka neile, kes alles astuvad esimesi samme raha säästmise ja kasvatamise teekonnal. Ühistu liikmed ei pea pidevalt aktsiaturgudel silma peal hoidma ega alustama väga suurte summadega. Tähtajalise hoiustamise puhul piisab mõnest tuhandest eurost

Kui soovid leida rohkem informatsiooni Tallinna Hoiu-laenuühistu kampaania kohta, siis saad seda teha nii kodulehel kui ka astudes läbi meie kontorist Tartus või Tallinnas. Meie spetsialistid selgitavad sulle hea meelega, kuidas oma säästudelt lisaraha teenida.

Tallinn, Narva mnt 2

Tööaeg:

E-post:

Telefon:

E-R 8:00 – 18:00 info@erahoius.ee 663 0118

Tartu, Küüni 7

Tööaeg:

E-post:

Telefon: www.erahoius.ee

E-R 8:00 – 17:00 tartu@erahoius.ee 622 9022

Hästi hoitud hoius! Kampaania kestab kuni 31.05.2024

Martin ja Gerli aastal 2042

GERIAATER KAI SAKS:

vananemist tuleb võtta kui elu osa

Vananemist rakutasandil ei ole küll võimalik seisata, kuid see võib toimuda poole kiiremini või poole aeglasemalt ja sõltub suuresti meist endist, ütleb geriaater Kai Saks.

LIIGESED JA SELG ON KANGED, TEEVAD HAIGET?

„Suhtumist, et olen ühe või teise asja jaoks liiga vana ja paremad aastad on juba seljataga, nimetan ma iseenda väärkohtlemiseks,“ ütleb geriaater Kai Saks, kelle sõnul hirm vananemise ees hoopis kiirendab seda. Vanaduspõlve tuleks suhtuda hoopis kui nautimiseks mõeldud eluperioodi.

TEKST: KRISTINA TRAKS

Kai Saksa uurimisvaldkonnad on südamehaiguste ravi, vananemisteadus gerontoloogia ja geriaatria, mis tegeleb vanemale eale iseloomulike haiguste ennetamise ning raviga. Tema sulest on ilmunud rohkelt publikatsioone, sealhulgas raamat „Avameelselt vananemisest. Võidab see, kes oskab vanaks saada“.

Miks me vananemist nii väga kardame?

Küllap sellepärast, et vanaks saamist seostatakse haigustega. Siiski on haigused ja vananemine väga erinevad asjad. On täiesti võimalik vananeda ka tervelt, ja selliseid inimesi on üksjagu. Ei saa ka öelda, et kehv tervis ja haigus vananemist ei mõjuta. Kui need tekivad juba noorelt, toimub ka keha vananemine kiiremini.

Väga palju mõjutab aga vananemise kiirust meie enda suhtu­

LUUD ON HAPRAD VÕI VAJA TRAUMAST TAASTUDA?

mine sellesse. Kui lisanduvaid aastaid hirmsasti karta ja end justkui maha kanda, siis vananetaksegi ruttu. Tüüpiline on sellisel juhul mõtteviis, et olen ühe või teise asja jaoks liiga vana, mul ei ole midagi elus saavutada, mul on kõik paremad aastad juba seljataga. Mina nimetan seda iseenda väärkohtlemiseks.

Kuidas oleks siis mõistlik vananemisse suhtuda?

Võtta seda kui elu osa! See juhtub meie kõigiga ja on inimese elukaare loomulik etapp. Praegu loob ühiskond ka vähem vanuselisi astmeid ja seab vähem vanuselisi piire. Vanus on aina enam muutumas lihtsalt üheks numbriks passis ja selle järgi vahet ei tehta. Näiteks võib minna trenni, kus teised on nooremad, ja pilgud pole sugugi imestavad.

Minu arvates ei ole vananemist põhjust karta. Ainuke võimalus mitte vananeda on noorelt surra – kes meist seda sooviks? Tasub ka teada, et vananemist rakutasandil ei ole küll võimalik seisata, kuid see võib toimuda poole kiiremini või poole aeglasemalt ja sõltub suuresti meist endist.

Mis vanusest alates on inimene vana?

Piirid on rohkem teaduse jaoks. Praeguseni on 65 vanus, kust alates hakatakse inimesi nimetama eakateks ja vanemateks. Samas nimetatakse vanemaealisteks ka üle 50­aastasi. Kui küsida aga inimeste endi käest, millal tunnetuslikult algab vanadus, on vastus veel hoopis midagi muud. Üldiselt aga võiks võtta nii, et keskiga algab 45. ja vanem iga 65. eluaastast.

Miks mõni inimene jääb järsku vanaks?

välja viia. Kaob elurõõm, kontaktid vähenevad, inimene tunneb end mittevajalikuna. See kõik mõjutab tervist laiemas plaanis. Teisalt võib oodatud pensionile jäämine olla suur rõõm ja millegi uue algus. Jällegi – palju sõltub iseenda suhtumisest.

Mis on eduka vananemise retsept?

Selle võtab hästi kokku ikigai, rahulolu pakkuva elu lahtikirjutus Jaapani filosoofias. Sisuliselt on see põhjendus, miks inimesena üldse olemas olla ja igal hommikul üles tõusta. Jaapanlased on süstematiseerinud neli olulist teemapunkti: 1) mis on su huvialad, 2) mis on su oskused, anded ja võimed, 3) mida maa­

HAMBAEMAIL KAHJUSTUNUD, ÜLITUNDLIK?

tootevalikust endale sobiv lahendus!

Need ainulaadsed Eestimaised nanotehnoloogilised toidulisandid on aidanud ületada sarnaseid probleeme kümnetel tuhandetel inimestel juba 15 aasta jooksul!

Sest nad teevad seda teisiti kui tavalised toidulisandid.

Vanana saad olla sina ise, ei pea enam karjääri tegema, lapsi kasvatama, vaid saad elu mõnuga võtta.

Suus lahustatavates kapslites või tablettides sisalduvad erinevate parameetritega üliväikesed, ainult kaltsiumist ja fosforist koosnevad ohutud kehaomased nanokristallid suudavad minna läbi limaskesta rakkude seinte otse vereringesse ning mõjutada kiiresti nii liigeseid kui luukudet. Hambaemaili ja paljastunud juurekaeltega tegelevad kristallid juba suus olles. Liigeste jaoks soovitame valida tabletiversiooni, sest tablett lahustub suus lihtsamini kui želatiinkapsel. Toodete toimimisest saab pikemalt lugeda kodulehelt.

Esimene põhjus on tervisehädad. Kui näed inimest üle mitme aasta ja ta on väga kõhnaks jäänud, on see viide tervisehädale. Teine põhjus võib olla sunnitud pensionile jäämine, töökaotus. Kui see juhtub vastu inimese tahtmist, võib see rööpast väga Siis lihtsalt tule kodulehele www.nanohap.eu või helista 5567 0607 ja telli kohe meie

5 eurot

Tellides ühe kuuri jaoks vajalikud kolm sama toodet korraga, on igaüks

ja mitu Nanohapi ühes pakis annab kokkuhoidu veel ka eraldi saatekulult. soodsam

ilm või ühiskond sinult vajab ja 4) mille eest ühiskond sulle maksab. Kui leiad sellest loetelust kaks valdkonda, mille saad enda jaoks klappima panna, on see juba edu. Kui saad kõik neli asja klappima, on see ideaal, kuid, tõsi, seda ei ole alati võimalik saavutada. Teadlased on pannud tähele, et need inimesed, kelle elu on ikigai järgi tasakaalus, elavad kaua. Sisuliselt tähendab see rahulolu ja tasakaalu oma elus.

Muidugi on edukaks vananemiseks oluline ka hea tervis. Mida tervem oled, seda parem. Kui sul on aga mõni haigus, leia endale arst, keda usaldad, ja saa oma haigus kontrolli alla. Ka ratastoolis võib olla väga elurõõmus ja särtsu täis!

Kogu eelnev elu on ettevalmistus vanaduseks. Ülim on jõuda kõrgesse ikka nii, et elus on rahulolu ja nauditavaid hetki. See on aeg, kui peaksid olema vaba ühiskonna esitatud nõuetest, mida oled täitnud terve senise elu. Vanana saad olla sina ise, sa ei pea enam tegema karjääri, lapsi kasvatama, vaid saad elu mõnuga võtta, nautida lastelaste kasvamist ja arengut.

Selleks peab muidugi tervist olema, aga terviseedenduseks pole kunagi liiga hilja.

Keha ja vaimu virgena hoides on võimalik vananemise tempot poole võrra aeglustada. Süda on see, mis annab lõpuks alla, väsib. Vananemisest tingitud muutuste tõttu süda ei lõõgastu enam nii hästi. Südamelihas pakseneb ja muutub jäigemaks, südamesse ei mahu enam nii

Keha ja vaimu virgena hoides on võimalik vananemise tempot poole võrra aeglustada.

palju verd, viimaks jääb ka pumpamine kehvemaks. Öeldakse, et aju ei vanane nii kiiresti kui (haigusteta) keha ja võikski üle elada mitu keha.

Enamiku geriaatrite hinnangul ei vea süda välja kauem kui 120–140 aastat. Samas on teaduskoolkondi, mis lubavad, et aastal 2050 võib igaüks meist osta tableti või süsti, mis aitab elu tunduvalt pikendada.

Kuidas oma mõistust hoida nii, et teravust jätkuks ka pika elu lõpus?

Mida vanemaks inimesed saavad, seda rohkem kardetakse dementsuse teket. Dementsus ei ole vananemise paratamatu kaaslane, vaid alati seotud haigustega. Osalt saab neid ennetada. Järgima peaks lihtsaid tervislikke eluviise: liikuma, piisavalt magama, jälgima, mida suhu pistad. Ideaalne oleks säilitada 25­aastasena olnud kehakaal kogu elu jooksul, kui see ei nõua väga suurt pingutust. Kõige halvem on, kui kaal elu jooksul palju kõigub, samas on see levinud probleem. Püsiv ker­

ge ülekaal kogu elu jooksul on väiksem häda kui suured kaalukõikumised.

Ajutreening on väga oluline. Nii nagu keha ei tohi hoida treeninguta, on ka ajuga. Talle tuleb anda kogu aeg tööd. Ohukohad aju seisukohalt on töölt kõrvale jäämine ja pensionile minek. Tööd tehes pead ju oma aju pingutama.

Soovitatakse lahendada ristsõnu – teha seda kiiruse peale. See on ajule hästi hea treening. Väga hea on ka värskes õhus liikumine, eriti koos sõbraga. Arutad maailma asju, treenid keha, hingamist. Positiivne emotsioon on väga oluline. Koeraomani­

kel on siin eelis, sest koer sunnib väljas käima ja liikuma ning tänu koerale leitakse kontakt ka teiste inimestega.

Füüsiline võimekus hakkab vähenema 30. eluaastast. Kuidas on vaimsete võimetega? Arvatakse, et vaimsete võimete tipp on 45­aastaselt. Ka siis ei toimu järsku kukkumist. On tehtud IQ­teste ja leitud, et ter­

vel inimesel püsib IQ vähemalt 70. eluaastateni samal tasemel, mis oli 45­aastaselt. Halvenevad nägemine, kuulmine, reaktsioonikiirus – need võivad halvendada ka IQ­testide tulemusi. Otsustuskindlus võib aga isegi paraneda, sest otsustatakse juba kogemuse pealt. Teisalt muidugi suureneb eksimise hirm, kuna sedagi on elu jooksul kogetud.

Püsiv kerge ülekaal kogu elu jooksul on väiksem häda kui suured kaalukõikumised.

Ammu on teada fakt, et lingvistilised võimed vanusega paranevad. Ajast aega on kirjanikud olnud parimas loomehoos just vanemas eas. Ka lapsed ütlevad ju, et vanaema ja vanaisa räägivad huvitavalt. Neil on lihtsalt suurem sõnavara, sest elu jooksul tuleb sõnu muudkui juurde, ja ka arusaamine maailmast on avaram.

Millist vananemisnõu võiks anda meestele?

Nõukogude ajal oli meeste ja naiste keskmise eluea vahe üle kümne aasta. See on nüüdseks meeste eluea kasvu tõttu vähenenud. Tõsi, erinevus on ka praegu suurem kui paljudes Euroopa Liidu riikides, kuid samas pole teada ühtegi riiki, kus meeste­naiste oodatav eluiga oleks võrdne. Meeste keskmist eluiga lühendavad enneaegsed surmad. Kui ühed surevad 20­ ja teised 80­aastaselt, võtab statistika keskmise. Kahjuks on eriti vanematel meestel säilinud ka mõtteviis, et nemad arsti juures ei käi. Mõni kaebleb väga, kui kurk on valus ja köha­nohu kallal, aga kui rinnus pigistab, siis arsti juurde ei lähe. Naised jõuavad sagedamini arsti juurde õigel ajal ja adekvaatsete kaebustega, vanemad mehed aga tulevad süsteemist, kus mehed ei nuta, ja väldivad arste viimse võimaluseni. Kui saaksime mehed kätte enne, kui neid tabab infarkt, võidaksime palju. Ärge kartke arste!

Artikkel ilmus esmakordselt väljaandes Tervis Pluss.

Vererõhk ja kaunimad aastad

Elu teise poole rahulikel vetel seilates muutub äärmiselt oluliseks kõik see, kuidas oled elanud ja oma tervisesse suhtunud elu esimeses pooles. Samuti üha rohkem see, kuidas tuled toime koormaga, mida aastad su õlgadele asetavad.

TOIMETAS: SVEN SULA / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Iga lisanduva aerutõmbega elumere vetel saab olulisemaks vererõhu piirväärtuste jälgimine, mis on paljude südame­ ja veresoonkonna haiguste vaikne eelkäija. See on asjade loomulik käik, sest vererõhk kipub just vanusega tõusma, mis on tingitud bioloogiliste, elustiili ja keskkonnategurite kombinatsioonist. Aga miks vererõhk vananedes tõuseb? Uurime pisut asja ja anname nõu neile, kes navigeerivad vananemise ning tervise keerulistes hoovustes.

Inimese keha muutub vananedes märkimisväärselt ja kardiovaskulaarne süsteem, mille osaks on süda, veresooned ning neis voolav veri, ei ole siinkohal erandiks. Soliidsemasse ikka jõudmisel on vererõhu tõusul mitmeid abimehi, kes kõik koos tasapisi vargsi ligi hiilivale vererõhutõusule teed puhtaks pühivad.

Loomulikud põhjused

Esimese asjana võib loetleda nende hulgas arterite jäikust. Vananedes kaotavad sooned kollageeni ja kaltsiumi järkjärgulise ladestumise tõttu oma nooruslikkuse ning tagajärjeks on ateroskleroos, mis takistab vere sujuvat voolamist. Selle tõttu peab süda pumpama verd arteritest läbi suurema jõuga, mis soodustab ka vererõhu kasvu. Hoiatavaks märgiks lupjumise poole liikumisest on kõrgenenud halva kolesterooli näit vereanalüüsis.

Rõhu tõusule aitab kaasa ka vähenenud neerufunktsioon,

Keskendu tasakaalustatud ja toitaineterikkale menüüle

Ameerika Südame Assotsiatsioon soovitab oma kodulehel soliidses eas inimestel toetada vererõhuga toimetulemist tervisliku toitumisega, mis tõstab üldist heaolu. Siin on mõned nende soovitused, mis aitavad hallata ja säilitada tervislikku vererõhku.

Rohkem kaaliumi, vähem soola

kaalu, mis aitab reguleerida vererõhku. Näiteks on östrogeenitaseme langus vanemas eas naiste puhul on seotud vererõhu tõusuga. Kuidas ennast aidata?

Vananeva arteri lupjumine takistab vaba verevoolu.

millel on väga oluline roll vererõhu reguleerimisel, tasakaalustades vedeliku­ ja soolataset organismis. Vanusega väheneb neerude tõhusus, mis viib paigast vedelikutasakaalu ja aitab kaasa kõrgema vererõhu tekkimisele.

Vananemine häirib ka hormoonide normaalset tasa ­

Elustiil mõjutab vererõhku, ja kuidas veel. Kõrge vere rõhu riski suurendab oluliselt istuv eluviis, mis on eakate seas erinevate füüsiliste piirangute tõttu paraku väga tavaline. Regulaarne kehaline aktiivsus aitab kindlasti leevendada paljusid vananemise kahjulikke mõjusid südame­veresoonkonnale. Liikumisest kasvav kasu ulatub seejuures kaugelt kaugemale kui lihtsalt kontroll oma lisakilode üle. Harrastada võiks vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset treeningut nädalas.

Südametegevust toetav liikumine on kättesaadav igas elueas ega pea tingimata kandma trenni nime. Lihtsad tegevused, nagu kõndimine, jalgrattasõit ja ujumine, parandavad südame tervist ning vastupidavust, mis on olulised iseseisvuse säi­

litamiseks ja igapäevaste ülesannete täitmiseks ka vanuigi. Tähtsal kohal on ka keha painduvuse ja tasakaalu säilitamine. Isegi kodune võimlemine aitab säilitada nõtkust, vähendab kukkumisriski ja parandab vaimset heaolu, peletades eemale stressi ning ärevust.

Samuti mängib olulist rolli toitumine. Usin soola tarbimine aitab kaasa kõrgele vererõhule. Rõhutõusule avaldab sügavat mõju ka pidev stress. Viimasel ajal räägitakse üha meeleolu juhtimisest kui kõrge vererõhu ennetamise olulisest komponendist. Erinevad mõtlemistehnikad ja regulaarne sotsiaalne suhtlemine võivad aidata vähendada stressitaset ning seega ka vererõhku.

Enamikul juhtudel ei pruugi kõrge vererõhu tõhusaks juhtimiseks piisata ainult elustiili muutustest. Vajalikuks osutub ravimiteaduse sekkumine. Et õige hetk ära tabada, peaks regulaarselt konsulteerima perearstiga ja kui ravimitest pole pääsu, siis veelgi rohkem, et kohandada ravikuuri, mis arvestab teiste vanusega seotud haiguste kulgu ja võimalikke ravimite koostoimeid.

Lihtsat pole siin midagi

Vererõhu juhtimise keerukuse mõistmine elu teisel poolel annab soliidses eas täiskasvanutele võimaluse kasutada teadlikke meetmeid oma tervise säilitamiseks. Kui võtta omaks tervislikumad eluviisid, jälgida regulaarselt vererõhku ja otsida asjakohast meditsiinilist nõu, võivad kuldsed aastad tõepoolest olla nii terved kui ka täisväärtuslikud. Mis muud, kui sea oma purjed targalt ja navigeeri neis vetes ettevaatlikult ning teadlikult.

Allikad: Journal of the American Geriatrics Society (2023), StudyFinds, inimene.ee

Kaalium aitab tasakaalustada rakkudes oleva naatriumi kogust ja kaaliumipuudus võib seega aidata kaasa kõrgele vererõhule. Naatrium jõuab meie kehasse peamiselt söögisoolaga ja päevase naatriumivajaduse rahuldamiseks piisab vaid 1,5 grammi soola tarbimisest päevas. Ebatervislikuks peetakse üle 6 grammi soola söömist, aga sellest suurema koguse sööb suurem jagu meist iga päev sisse töödeldud toiduga.

Seega võiks piirata töödeldud toitude tarbimist. Konserveeritud supid ja soolased suupisted kuuluvad kindlasti nende hulka. Rohkem tuleks süüa kaaliumirikkaid taimseid toiduaineid, nagu kuivatatud puuviljad ja marjad, pähklidseemned, maapirn, kartul, redis, kapsas, rohelised köögiviljad, kamajahu, peet, banaan, leib, sõstrad ja tomat. Nipp: Maitsesta toitu soola asemel rohkem ürtide ja vürtsidega.

Tervislikud rasvad ja täistera on rõhule head Kindlasti oled kuulnud oomega-3-rasvhapetest, mis on tervisele head. See on tõsi, sest need võivad samuti vererõhku alandada. Oliiviõli, avokaado, pähklid ja rasvane kala, nagu lõhe ja makrell, sisaldavad rohkesti tervislikke rasvu ja kui nende kõrval taldrikut täiendada kaera, odra, metsiku riisi ja täisteraleivaga, saab kokku igati tervisliku eine. Vähem napsu ja kohvi – seda ei pea vist üle kordama.

Südamesõber lõhe-avokaadosalat

Koostis:

200 g lõhefileed (grillitud või aurutatud)

1 küps avokaado, kuubikuteks lõigatud

100 g rohelist salatit (nt rukola või spinat)

½ väikest punast sibulat, õhukeseks viilutatud

1 väike kurk, viilutatud

2 sl kooritud päevalilleseemneid

2 sl oliiviõli

1 sl sidrunimahla

pisut seesamiseemneid, minimaalselt soola ja maitse järgi pipart

Valmistamine:

1. Säti salatilehed suurele taldrikule.

2. Lisa lõhe, avokaado, punane sibul ja kurk.

3. Puista peale päevalilleseemned.

4. Sega väikeses kausis kokku oliiviõli ja sidrunimahl ning vala salatile.

5. Maitsesta ja serveeri kohe.

Root si v itamiinid vaimse võimekuse ja mälu parandamisek s

Kas kipute unustama inimeste nimesid, kellega pidevalt suhtlete, ja rääkides kaob mõttelõng? Ei mäleta, kuhu panite oma prillid, miks tulite tuppa või autot juhtides, kuhu pidite sõitma?

Mälu ja vaimset võimekust püütakse parandada erineval viisil, kuid tihti tulemuseta Meil on teile hea uudis –uued New Nordicu tabletid Clear Brain™ on mõeldud ajutegevuse toetamiseks ja vaimse võimekuse parandamiseks

Ka aju vajab toit aineid

Uur ingud näit avad, et kui toit a aju vajali ke vit amiinidega, to et ab s e e pi kaajalist vaims et võime-

s el leks uue toidulis andi, C l e ar Br ain’ i t ablet id, mis sis a ldavad t aime ekstrakte, B-g r upi vit amiine

ja jo o di Tablet id on mõ eldud ajutege vus e ja mälu f unktsio onide to et amis eks. Neid võivad t ar vit ada nii no ore d kui ka vanemae alis ed C l e ar Br ain’ i t ablettides sis alduvad biolo ogi lis elt a kt iivs e d aine d ait avad keskenduda, to et avad nor maals et kog nit iivs et f unktsio oni ning aju ja när visüste emi ta lit lust. S e e toidu lis and on väga tõhus näiteks õpingute p er ioo di l, kui lü hi kes e ajaga p e ab t allet ama võima li ku lt pa lju infot Vapu s t avad uuringu tulemu se d

Clear Brain’ i tablettides on rohelises tees leiduvat L-teaniini, mille puhul on tõestatud, et tund pärast selle manustamist saavutavad ajulained kõrgema aktiivsuse

Pildil on näha, kuidas rohelisest teest saadud naturaalne ekstrakt aktiveerib aju mälu ja keskendumistsoone – punased ajulained näitavad suuremat aktiivsust võrreldes vähemaktiivsete siniste lainetega, mida täheldati platseebot tarbinud uurimisrühma liikmete puhul.

Clear Brain’i tabletid – Root si leiutis

Clear Brain sisaldab granaatõuna, Kreeka pähkli, merimänni koore, musta pipra ja pune ekstrakti ning joodi ja vitamiine. Jood toetab aju normaal-

seid kognitiivseid funktsioone ja när visüsteemi talitlust. Pantoteenhape (vitamiin B5) soodustab vaimset tegevust. Vitamiinid B1, B6, B12 ja B3 toetavad normaalset psühholoogilist seisundit ja när visüsteemi talitlust.

Toidulisandite tarbimise

kõr val on olulised ka mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning ter vislik eluviis.

Toidulisand

Kuidas hoida oma silmade tervist?

Nägemise kaudu saame me umbes 80 protsenti kogu meid ümbritsevast informatsioonist, nii et pole midagi imestada, et elu jooksul silmad veidi väsivad, kui nad on kogu aeg nii palju tööd teinud. Sellepärast vajavad silmad ekstra hoolitsust –jagame siin artiklis näpunäiteid, kuidas oma kalleid silmi hoida.

TOIMETAS: KAIRI PRINTS

On olemas mõned lihtsad harjutused spetsiaalselt silmalihastele, mis aitavad ühtlasi stimuleerida aju nägemiskeskust.

Lihtne 20 minuti reegel Kui vaatad pikka aega järjest televiisorit, loed raamatut või kasutad arvutit, proovi silmade väsimise ennetamiseks üht lihtsat 20 minuti reeglit. See tähendab, et iga 20 minuti tagant vaata mingit objekti, mis asub ligikaudu 5–6 meetri kaugusel, ja tee seda vähemalt 20 sekundit järjest.

Täpselt samuti võid proovida keskenduda millelegi, mis asub sinu lähedal – vaata seda

objekti umbes 10 sekundit ja seejärel suuna pilk mingile esemele kauguses (10 sekundit). Tee seda vaheldumisi 10 korda.

Telerivaatamise puhul saad seda harjutust teha reklaamipauside ajal – kui mugav, et umbes 20 ­ minutiliste vahedega need just ongi.

Silmalihased liikuma!

Selleks, et tegeleda lihastega, mille ülesanne on silmi liigutada, proovi silmi pööritada. Pane silmad kinni ja liiguta neid ülesalla ning ringikujuliselt. Nõnda annad silmadele puhkust. Korda harjutust kolm korda nii üht­ kui ka teistpidi.

Peale selle võid proovida ka n­ö kaheksa­nippi, mis tähendab, et teed silmadega kaheksakujulisi liigutusi. Vaata umbes kolme meetri kaugusele enda ette ja justkui „joonista“ silmadega horisontaalseid kaheksaid.

Silmade lõdvestamise nipp

Hõõru käelabasid omavahel kokku, et need muutuksid soojemaks. Seejärel sulge silmad ja vajuta käed õrnalt silmadele. Hoia mõni minut silmad suletuna.

Kõige tähtsam – ära unusta pilgutamist!

Televiisorit vaadates või arvuti ees istudes kipuvad inimesed unustama silmade pilgutamise sootuks või teevad seda liiga harva. Nõnda võivad aga silmad muutuda kuivaks ja tundlikuks. Selle vältimiseks ja silmade niisutamiseks pilguta neid iga 20 minuti tagant 10 korda. Tee seda aeglaselt.

Allikas: Naisteka arhiiv, KSA Silmakeskus

Milliseid vitamiine vajavad silmad suvel, et päikesekiirgus neile liiga ei teeks?

Terved silmad on väärtus, mida on raske üle hinnata. Seetõttu tuleb oma silmade heaolusse ka tõsiselt suhtuda.

Apteegist küsitakse silmavitamiine järjest enam pinges ja väsinud silmadele, kuid silmaarstid suunavad inimese apteeki ka tõsisemate murede korral –näiteks kui silmapõhjas on juba toimunud muutusi või on probleeme silmanärviga. „Tõepoolest, sagedamini satuvad apteeki silmavitamiinide kohta uurima inimesed, kes on juba varasemalt silmaarstiga nõu pidanud,“ räägib

Apotheka apteeker Merle Niglas. Suvel kahjustab silmi kõige enam ere päike. „Seetõttu on kõige tähtsam kanda kvaliteetseid päikeseprille, päikesekiirgus on peamine silmapõhja kahjustav faktor,“ räägib Niglas. „Aga olenemata aastaajast on teine tõsine probleem meie igapäevane elu, kus vaatame liiga palju ja pidevalt erinevaid ekraane, mis hoiab silma pidevalt pinges ega lase lõõgastuda,“ tõdeb ta.

Silma heaks on vaja eeskätt pidada pause ja vaadata sagedamini kaugusesse. Üldreegel ütleb, et 45 minutile lähitööle peab järgnema 15 minutit puhkust. See puhkuse osa ei ole oluline mitte ainult silmade aspektist, vaid terve organism vajab virgutust! Arvutiga töötamise, televiisori vaatamise ja telefonist lugemisega ei kaasne ainult väsinud, vaid ka kuiv silm, mistõttu niisutamine on tõsisematest probleemidest hoidumiseks hädavajalik.

Kõik silmavitamiinid sisaldavad luteiini, zeaksantiini, tsinki, seleeni ning E- ja C-vitamiini. Eriti olulised on

luteiin ja zeaksantiin, mis toimivad looduslike päikeseprillidena, kaitstes silma kahjuliku ultraviolettkiirguse eest ning aeglustades kollatähni kärbumist. Samuti aitavad nad säilitada head nägemist, eeskätt hämaras. Viimaste aastate trendina sisaldavad uuemad vitamiinid oomega-3-rasvhappeid, mis aitavad eeskätt kaitsta silma võrkkesta. „Multivitamiine valides on alati kasulik lähtuda sellest, millises vitamiinis on vähem komponente, aga kogused on suuremad. Oomega-3 headus ei piirdu silmadega, vaid on hea kogu organismile,“ sõnab Niglas.

Samuti on teada mustika hea mõju silmadele. Loomulikult on kõige mõnusam enda korjatud mustikaid süüa, kuid neile, kes metsa marjule minna ei saa, on olemas ka mustikaekstraktiga vitamiinid.

Silmavitamiine tuleb võtta paar korda aastas kahe-kolme kuu jooksul. Üleöö efekt kindlasti ei avaldu. Kui inimene tarvitab mitmeid erinevaid vitamiine, on mõistlik enne uue lisandumist kogused apteekriga koos üle vaadata. „Üldiselt ei võta keegi nii palju vitamiine, et koostoime toksilise reaktsiooni annaks, kuid kindluse mõttes tasub veenduda, et annused on sobilikud,“ sõnab Merle Niglas. Ravimitega silmavitamiin koostoimet ei tekita.

Organism on tervik ja seetõttu tuleb ka silmade heaks palju liikuda ning mitmekesiselt toituda. Suvel on selleks ka suurepärased võimalused – lähiümbruse terviserajad ja kodumaised värsked juur- ning puuviljad.

Kuidas tunda ära silmade kuivust, selgitab Benu apteegi proviisor Virge Sokk.

Mis on silmade kuivuse peamised põhjused? Silmade kuivuse põhjuseid on mitu. „Silmade liiga harva pilgutamine – pikka aega arvutiga töötamine, televiisori vaatamine, lugemine, igasugune lähitöö –kõik need mõjutavad meie silmade niiskustaset,“ loetleb Virge Sokk. „Meid ümbritsevad keskkonnategurid on samuti olulised silmade tervise mõjutajad. Kuiv õhk, mis on tingitud konditsioneerist ja ruumide kütmisest, kuivatab ka silmi. Näiteks suvel ka liiga soe temperatuur või tuul jätab silmadele oma jälje. Põhjustajaid võib leida ka mõnede haiguste ja ravimite seast,“ jätkab proviisor ja lisab, et samuti võib kuivuse põhjustajaks olla vananemine või erinevad hormonaalsed muutused.

Kas päike ja silmade kuivus on omavahel seotud? Proviisor tõdeb, et päike ja silmade kuivus on mingil määral omavahel seotud küll. „Suvine soe temperatuur tingib silmade niiskuskao, samuti suvel kasutatavad jahutusseadmed ja konditsioneerid tekitavad ruumides õhukuivust, mis omakorda tekitab silmade kuivust,“ selgitab Virge Sokk ja toonitab, et suvisel perioodil ei tohiks unustada päikeseprille, mis pakuvad silmadele head kaitset.

Kuidas silmade kuivust leevendada? Õnneks on ebamugava silmade kuivuse vastu rohtu ja leevendavate ravimite valik on väga lai. „Enamasti kasutatakse erinevaid paikseid ravimeid ehk silmatilku ja -geele, vahel on aga vajalik silmasalvi kasutamine,“ räägib apteeker. „Niisutavaid silmatilku on mugav ja lihtne kasutada ning enamasti ei tekita need ka mingeid ebamugavaid nähte. Mõnel üksikul preparaadil võib olla hetkeks nägemist hägustav toime, kuid see kaob enamasti pärast mõne korra silma pilgutamist,“ juhendab Virge Sokk ja lisab, et on ka selliseid preparaate, mida manustatakse suletud silmadele ehk silmalaugudele. „Niisutavaid silmatilku tuleb kasutada vastavalt vajadusele. Kui aga haiguslik kuiva silma sündroom on juba tekkinud, siis tuleb tilku manustada pikka aega. Kui silmade kuivus on aga tingitud pikaajalisest lähitööst, nagu arvutiga töötamine, teleri vaatamine, lugemine, käsitöö tegemine, siis sel juhul tuleks teha aeg-ajalt silmapuhkamise pause,“ soovitab proviisor.

Silmade kuivuse mure ära hoidmiseks ära unusta anda oma silmadele rohkem puhkust ja vaadata sagedamini kaugusesse. Abiks on ka silmade pilgutamine, aga üldreegel on selline, et 45 minutit lähitööd ja 15 minutit puhkust. Nutiajastul tuleb eriti meeles hoida: kõike tasub teha mõõdukalt, et oma silmi hoida.

Vähene silmade puhkus põhjustab silmade kuivust

Eakatekodude kett Südamekodud ja Teresa Abivahendikeskus soovitavad: võimle iga päev kasvõi 10 minutit!

Tartus toimuval eakate festivalil leiab muude harivate ja meelelahutuslike sündmuste seas aset ka ühine juhendatud hommikuvõimlemine. Harjutusi näitab ette Merivälja Südamekodu tegevusjuhendaja Anne Loho, kes jagab eakatele kogu päeva jooksul tervisenippe ka Südamekodude ja Teresa Abivahendikeskuse tervisealal. Lisaks on tervisealal kohal Südamekodude õed – võimalik on mõõta vererõhku – ning eri aktiivsust toetavaid abivahendeid tutvustavad spetsialistid Teresa Abivahendikeskusest.

1.

Randmeringid.

Siruta käed sirgelt ette ja tee randmeringe. Tee ühtpidi 7 ringi ja teistpidi 7 ringi. Lase käed alla ja lõdvesta.

Võimlemisest on abi isegi siis, kui seda ei tehta iga päev tund aega. Igasugune treening aitab arendada liikuvust ja koordinatsiooni. Ka kodust välja minemata saab panustada aktiivsesse elustiili, sest võimlemine ei pea olema suur ettevõtmine mati ja hantlitega: endale saab head teha hästi lihtsalt.

Järgnevad harjutused sobivad kõigile – kõik harjutused on mõeldud istudes tegemiseks. Kui aga oled edasijõudnu, tee samu harjutusi püsti.

Kätele ja õlgadele

2. Õlaringid.

Pane labakäed õlgadele ja tee õlaringe nii enda lähedalt, kui saad. Mõlemat pidi 7 korda. Lase käed alla ja lõdvesta.

3.

Pea poolringid. Pööra pea paremale ja hakka seda sujuva liigutusega keskele tooma, hoides lõuga all. Vii pea alt samamoodi edasi ka vasaku õla poole. Tunneta kaelalihaste tööd ja ära unusta hingamist! Too pea seejärel alt tagasi teisele küljele. Tee harjutust paar korda.

4. Silmaharjutus –pöidla jälgimine. Tõsta käsi enda ette, vii käsi kordamööda paremale ja vasakule küljele ning jälgi pöialt silmadega. Lõdvesta käed. Sama harjutust võid teha ka kätt üles ja alla liigutades ning samal ajal kogu aeg pöialt jälgides.

Võta need võimalusel ette iga päev – ja juba tunned, kuidas enesetunne paraneb. Võimelda võib ka teleri ees! Hangi endale võimlemislint või massaažipall näiteks Teresa Abivahendikeskusest ja saad teha lihtsaid harjutusi. Igast sellisest harjutusseeriast on juba abi nii vereringele, lihastele kui ka üldisele toonusele.

Võimle Anne järgi: tee harjutusi regulaarselt, rahulikult ja keskendudes. Kõige tähtsam: ära unusta hingamist!

5. Koos jalgade tõsted. Istu sirge seljaga, ära lösuta. Pane jalad kokku täisnurga all. Tõsta jalgu koos ühele ja teisele poole, täpselt nii kõrgele, kui saad. Võid toolist kinni hoida. Tõsta jalgu mõlemale poole 7 korda.

6.

Varba- ja kannatõste. Pane jalad maha –tõsta varbaid ja kandu kordamööda nii kõrgele, kui saad. Korda harjutust nii varvaste kui ka kannaga 7 korda.

Tõmba harjutusteleht klambritest lahti ja võta see endale võimlemisspikriks!

Hangi pall ja lint Teresa Abivahendikeskusest!

Uuri lisa www.teresa.ee või +372 611 9016

7. Massaaž. Pane pall tooli ja selja vahele – sinna, kust valutab. Kui ei valuta, säti pall keskele. Rulli selga palliga edasi-tagasi, üles-alla, nagu saad. Võid ise muuta tugevust, millega palli surud, pall masseerib vastavalt survele. Võid ka palli asukohta selja all muuta.

Samuti võid võtta palli ühte kätte ja masseerida sellega nii sääri, reisi ja käsivärsi kui ka asetada palli maha ning liigutada seda jalatalla all edasitagasi.

8. Palli pigistamine.

Tõsta käsi palliga pea kohale, pigista palli kolm korda. Tõsta teine käsi, võta pall teise kätte. Pigista samuti kolm korda. Lase teine käsi puhkama. Korda harjutust vastavalt oma võimetele.

Harjutused lindiga

9.

Biitsepsiharjutus.

Pane lint talla alt läbi ja võta otstest kätega kinni nii, et saaksid piisava koormuse linti tõmmates. Kõverda küünarvart, tõstes käsi korraga õlgade poole, treenides biitsepsit. Korda harjutust mõlema käe ja jalaga.

10. Jalaringid lindi abiga.

Pane lint talla alt läbi, tõsta jalg ette ja tee jalaringe mõlemas suunas mõned korrad. Lint aitab sul teha ringe, mida ilma lindita ei saakski ehk teha!

Lõdvestus

11. Patsutamine. Siruta jalad istudes natuke ettepoole, et saaksid kummarduda. Patsuta kätega kogu keha lõdvestuseks läbi, liikudes järjest ülespoole: jalad, küljed, õlad, käed.

Septembris 2024

avab uksed Eesti kõige uuem eakatekodu –

Tartu Südamekodu

Eesti Rahva Muuseumi lähedale Raadi vana lennuvälja piirkonda, kuhu on kerkimas uus ja terviklik linnaosa, ehitatakse täiesti uus maja Tartu Südamekodule. Sügiseks valmib tänapäevane kodu enam kui sajale eakale.

Tartu Südamekodu eskiis. Raadi lennuväljaaegsed muldkindlustusvallid säilitatakse ja kaasatakse hoone pargimaastikku.

Terviklik elukeskkond, kus on turvaline ja mugav vanaduspõlve veeta Inimlik suhtumine, hooliv personal Professionaalne ja kvaliteetne hoolitsus Palju aktiivseid tegevusi Uus, tänapäevane ja spetsiaalselt hooldekoduks ehitatud hoone Esimeses etapis rajatakse Tartu Südamekodusse elukohad 120 eakale Rohkem privaatseid tube Mitu puhkeala ja kohvik vaba aja sisustamiseks, lähedastega kohtumiseks Mõnus sisehoov

Tartu Südamekodu (Ermi 13, Raadi, Tartu vald) esimesed elanikud saavad sisse kolida juba septembris!

Südamekodud on Eesti suurim hooldusteenuse pakkuja – gruppi kuulub 12 eakatekodu üle Eesti, kus elab üle 1000 eaka ja töötab enam kui 450 inimest.

Südamekodud tegutsevad Kärus, Piigastes, Lihulas, Värskas, Saaremaal, Kundas, Kohtla-Järvel, Valklas, Paides, Tallinnas Meriväljal ja Pirital ning kõige uuem Tartus.

Võta meiega ühendust: tartu@sudamekodud.ee

Vanus on vaid number! Parim aeg reisimiseks!

Millal viimati reisikohvrit pakkisite? Kas teatrikülastused köidavad teid? Mida põnevat võiks veel Eestimaal avastada? Võib-olla oleks tore koos abikaasa või sõbrannaga võtta ette üks meeleolukas väljasõit!

Eestimaal on ettevõte, kelle kaubamärk on EXITravel. Teame ju kõik, et EXIT­märk viitab väljapääsule teatris või kontserdisaalis. Kas olete mõelnud, et peaks aeg­ajalt argipäeva uksest välja astuma ja võtma võimalusel kaasa oma armsa kaaslase või parima sõbra ning nautima, mida elul meile pakkuda on?

Tänapäeva inimesed elavad üha kauem ja on tegusad ka vanemas eas. Küll võib juhtuda, et kiputakse jääma koduseinte vahele, põhjenduseks tervis, kaaslase puudumine või lihtsalt väike mugavustsoonis olemine. Sestap võiks minna veebilehele www.seeniorid.ee ja avastate, et maailm on teile valla!

Kõik EXITraveli reisid on suunatud just küpsemas eas inimestele, kes on maailma näinud ja soovivad mugavat reisimist ning suurepärast teenindust. Oodatud on ka kõik need seeniorid, kes pole võib­olla varem kodunt kaugemale saanud. Igaüks leiab endale meelepärast!

Reisida saab nii kauni Eestimaa avastamata paikadesse kui ka üle lahe või lähinaabrite juurde. Väga populaarsed ja mugavat reisimist pakuvad laevakruiisid Gotlandile, Ahvenamaale ning juba tuntud Stockholmi. Viimane sihtkoht on tore just erikruiiside puhul, kui laeval esinevad tuntud Eestimaa artistid. Selle aasta aprillis toimus erikruiis, kus peaesinejaks Anne Veski, kelle täispikka kontserti sai kuulata ja sellele kaasa elada mõlemal sõidusuunal. Kruiiside lisaväärtuseks on ka võimalus nautida laeva restorane ja meelelahutuskeskusi. Gotlandil või Ahvenamaal on võimalus liituda erinevate ekskursioonide ning väljasõitudega. Kas olete nuusutanud Visby rooside lõhna, sattunud keskaegsesse linnamelusse või seisatanud kuulsa filmirežissööri Ingmar Bergmani haual ja fotografeerinud võimsate raukarite taustal? Giidid ja rühmajuhid on professionaalsed ning rõõmsameelsed ja hoolitsevad iga reisija eest, andes endast alati parima. Seenioridest reisijate puhul on hoolitsus veel kahekordne.

Kogu reisi vältel räägivad giidid põnevaid lugusid külastatava maa, ajaloo, kohaliku eluolu ja inimeste kohta.

Teatrireisid on koondanud juba kindla seltskonna huvilisi, kuhu iga reisiga liitub aina uusi muusikat ning teatrit armastavaid inimesi. Etenduste valikul lähtutakse sobilikust repertuaa­

rist ja kindlasti kvaliteetsetest ning hinnatud lavastustest. Populaarsed on pigem klassikalised lavastused ja Eesti autorite teosed. Istekohad valitakse alati esimestesse ridadesse, mis annab vaatajatele mugavustunde ega takista etendusest ka kuulmisvõi nägemisprobleemide korral täit elamust saamast. Suveetendused lähevad müüki juba varakult ja nii on hea oma suveplaane sättida. Väga tihti lisandub suveteatri vaatamisele ka ekskursioon kohalikus ümbruses. Päev saab huvitavam, kohalikud giidid üllatavad uute põnevate lugudega Eestimaa kohta ja alati on hinnatud ka kohalik omanäoline toit. Rühmajuhid rõõmustavad reisijaid lõbusate lugude ja uute reiside tutvustamisega. Reisikavade kokkupanemisel jälgitakse, et programm poleks liiga tihe ega väsitav. Liikumiste tempo timmitakse nii, et oleks piisavalt puhkepause ja kõik saaksid ennast mõnusalt tunda. Väga oluline on reisijate turvalisus. Kui reisija jääb näiteks kauemaks fotosid tegema, jälgitakse alati, et keegi grupist maha ei jääks. Kuna peale giidi on grupiga koos ka rühmajuht, ei pea ükski grupiliige muretsema, et ta teised silmist kaotab. Kes soovib heita pilku lähinaabrite juurde, siis ootamas on alati imeline Leedumaa koos giid Ele Pedassaarega Kuramaa väärib oma ajalugu ja toredaid maitseid. Nii suupäraseid saiakesi ja kondiitritooteid saab vaid Kuramaa kohvikutes. Üle lahe Soome on suur ja lai –Helsingi võlub oma suurlinliku olemisega, Porvoo ja Loviisa üllatavad võluvate puitmajade arhitektuuriga. Kuldne kolmnurk: Helsingi-Tampere-Turu toob alati bussi reisijaid täis. Teel põigatakse sisse ka kaunisse Hämeenlinna ja kuurordihõn­

gulisse Naantalisse. Igal aastal toimuvate Soome elamumesside külastajad on juba püsikliendid. Populaarsed on nii Helsingi kui ka Stockholmi aiandus- ja käsitöömesside väljasõidud. Liigesed tahavad sooja

Suurema reisikohvri pakkijatele pakutakse kindlat ja läbiproovitud valikut erineva kultuuri ning loodusega maadest. Alati on hinnatud Madeira oma vapustava looduse, meeldiva kliima ja suurepäraste giididega (ikka ja alati eesti keeles). Reisidega Madeirale alustati juba 18 aastat tagasi. Madeira on tõeline paradiis Atlandi ookeanis – saar on tuntud oma imelise looduse poolest. Kõrvalsaar Porto Santo on kuulus floori sisaldava tervistava liiva poolest. Reisijad võtavad veidi liiva lausa koju kaasa, et terviseallikat talvisel ajal soojendada ja oma valutavaid liigeseid ravida.

Alati on hinnatud mägedest ümbritsetud Baierimaa koos võluvate Alpidega, imeline Normandia, luksuslik LõunaPrantsusmaa ja südame põksuma panev Pariis koos imelise giidi Marina Laikjõega, meie maitsemeeli turgutav eksootiline Tai ja Kambodža koos rõõmsameelse Inno Joonasega. Uutest tulijatest on ees ootamas Montenegro ja Vietnam.

Pikemate reiside puhul ei vahetata iga päev hotelli, sest eakamatele inimestele pole keskkonnamuutus võõras kohas alati meeltmööda. Pikemaks ajaks ollakse võimalusel pigem ühes hotellis ja tehakse sealt ekskursioone ning väljasõite. Hotellid asuvad enamasti kesklinna piirkonnas ja õhtuti on võimalus teha meeleolukas jalutuskäik lähiümbrusse – vanalinna, parki või promenaadile. Siis lisandub reisile alati ka iseavastamise rõõmu. Reisil leiad sõpru, ehk isegi armastuse

Paraku on elu täis ootamatusi. Inimene võib teatud vanuses jääda üksi. Juhtub, et ka sõbrad ja sõbrannad ei hooli enam reisimisest. Kõik see pole aga takistuseks, sest EXITraveli reisijate hulgas on nii paare kui ka üksikuid inimesi. Oodatud on kõik, keda paelub meid ümbritsev maailm ja põnevad sündmused! Üksi reisile registreerunud reisijad paigutatakse koos hotellituppa – näiteks kaks üksikut naist või meest, vastavalt vanusele, et oleks suur võimalus leida endale uus sõber. Reisimine pakub toredaid emotsioone ja annab võimaluse saada uusi tuttavaid. Enamasti hakkab reisidel tööle ka grupidünaamika – käiakse koos söömas, jalutamas ja aega veetmas. Tih­

ti liituvad ka rühmajuht ja giid ning ühine vaba aeg annab reisile veel lisaväärtuse. Reisikorraldajal on olnud toredaid kogemusi, kus kena proua ja härra tutvuvad reisil ning saavad headeks sõpradeks või otsustavad lausa koos oma elu edasi elada. Tihtipeale hakatakse uute sõpradega edaspidi koos reisidelgi käima. Puuduv keeleoskus pole mingi takistus

Tihtipeale kardavad vanemad inimesed, et ei saa võõras riigis hakkama, kuna ei oska keelt. Seenioride reisidel mingit hakkamasaamise muret pole. Grupijuhid või giidid on alati abiks nii hotellides, ostude sooritamisel kui ka vajadusel toitude tellimisel.

Reisidel on mitmel korral käinud ka kuulmispuudega inimesed. Rühm organiseeritakse alati ühte bussi ja neil on oma viipekeeletõlk, kes kogu giidi jutu edasi annab. Reisikorraldaja jaoks on oluline, et ka siis, kui inimesel on mingi erivajadus, saaks ta mugavalt reisida – kui on ette teada, millist abi vajatakse, antakse endast kõik, et pakkuda toredat reisimisvõimalust. Mitte ükski seenior ei peaks jääma koju vaid seetõttu, et vajab veidi lisamugavusi.

Reisi oma klubiga

Olgu siis tegemist käsitöö­, tantsu­, näitemänguseltsi või mõne toreda seenioride klubiga – alati on meeleolukas kuhugi koos sõita. Reisikorraldaja aitab soovi korral klubil organiseerida just sellise reisi, kus võiks näiteks kohtuda teiste riikide klubidega.

Lisaks teeb reisikorraldaja grupijuhtidele soodsama hinna või lausa tasuta reisi – ja loomulikult saab reisiraha maksta osade kaupa, nii et kui kord aastas reisida, on aega rahulikult raha koguda. Leidub klubisid ja seltse, kellel on juba saanud traditsiooniks igal aastal EXITraveliga reis korraldada. Iga meeleolukas reis innustab taas kohvrit pakkima. Tihtipeale algab juba reisil olles arutelu, kuhu järgmisel aastal minna võiks. Juhtub, et gruppidel kujuneb välja oma lemmikgiid ja palutakse järgmisele reisile just konkreetset inimest. On klubisid, kes käivad näiteks ühel aastal Ahvenamaal, järgmisel aga Gotlandil. Üks tore klubi külastas eelmisel sügisel Madeirat ja juba tagasi lennates mõeldi välja, kuhu sel aastal minna – valiti välja Baierimaa, nii et kaunid Alpid ootavad seda rühma juba juulikuus. Niimoodi pikalt ette otsustada on väga hea, sest siis on reisikorraldajal aega koostada parim programm, et reis tuleks täpselt selline, nagu seltskond soovib. Lapselapse võib kaasa võtta Seenioridele meeldib tulla mõnikord reisile koos laste­ või lastelastega. Seenioridele reise korraldaval ettevõttel on alati väga hea meel, kui kaasatakse ka pereliikmeid: lapsi, lapselapsi, emasid­isasid – kõik reisivad koos. Tihti tuleb seenior oma esimesele reisile koos lapselapsega, et tunda ennast turvaliselt. Kui kõik läheb hästi ja meelepäraselt, siis järgmisel korral tullakse juba üksi või koos mõne tuttavaga.

Reisimine kas lähemale või kaugemale muudab alati meie mõtteid, annab inspiratsiooni ja elujõudu. Saame jätta korraks selja taha argised toimetused ja mõnikord ka muremõtted, avastada kaunist maailma meie ümber, nautida kunsti ja kultuuri või võrratut loodust. Kuldses eas reisijad on alati väga tänulikud ja rõõmsameelsed. Paljud püsikliendid juba tunnevad üksteist ja ootavad aina uusi ning uusi reisisihtkohti!

Vaata lähemalt: www.seeniorid.ee või võta ühendust telefonil 620 7676

SEENIORIDEL ON OMA REISIBÜROO! EAKATE FESTIVALI

SUUR VIETNAMI RINGREIS

09.–23.11.2024

FESTIVALI HIND 2999.-

TAI KUNINGRIIK

26.11.–09.12.2024

FESTIVALI HIND 1999.-

MADEIRA – PARADIIS OOKEANIS KULTUURI- JA PUHKUSEREISID (parimad eestikeelsed ekskursioonid)

28.10.–04.11.2024 FESTIVALI HIND al 1099.04.–11.11.2024 FESTIVALI HIND al 999.11.–18.11.2024 FESTIVALI HIND al 989.-

TEATRIREISID

27.07 ja 08.08 Soodushind 129.(tavahind 149 .-) Viimased kohad!

SOODUSPAKKUMISED:

GOTLAND – ROOSIDE SAAR

30.06.–02.07.2024

10.–12.07.2024

05.–07.08.2024

FESTIVALI HIND al 89.- / reisija B4-kajutis

SUUR KÄSITÖÖMESS STOCKHOLMIS

25.–27.10.2024 FESTIVALI HIND 79.-

REISID EESTIMAAL

Kiidjärvel UUS SUVE MENUETENDUS „Rohelised NIIDUD”

Kaunid kontserdid Käsmus 2024 – Polyphon 50 / Consilium 45 11.06.2024 Soodushind 64.-

Suvelavastus “Kuninga käsk” Tartu toomkiriku varemetes 06.07.2024 Soodushind 79.-

Suveetendus "Lahkumine" Loobu mõisa aidas ja ekskursioon Rakveres; etenduse algus kell 15.00 09.06.2024 Soodushind 79.(tavahind 89.-) Viimased kohad!

Suveetendus „Rahamaa“ Tartu Kammivabrikus 18.06.2024 Soodushind 99.- (tavahind 129.-)

Võluvad Sillamäe, Narva-Jõesuu ja Narva 04.05 ja 03.08.2024 Soodushind 79.- (tavahind 109.-)

Kihnu keret.üs ehk Kihnu kohvikute päev 01.06.2024 Soodushind 119.- (tavahind 149.-)

Saaremaa pojengifestival, Muhu avastamata aarded ja Saaremaa saladuslikud paigad 15.–16.06.2024 Soodushind 239.- (tavahind 269.-)

FESTIVALI HINNAD KEHTIVAD koodiga „eakate festival“, broneerides kuni 23.05.2024 või vabade kohtade olemasolul! Rühmadele kehtivad eritingimused!

Normandia ringreis - avasta ja naudi! Eksklusiivne reis koos giid Marina Laikjõega 12.-17.mai 2025 (eelregistreerimine)

Soodushind al 1399.- (tavahind 1599.-)

Linn, mis teeb mind õnnelikuks – unelmate Pariis! Giid Marina Laikjõe aprill 2025 (eelregistreerimine) Soodushind al 1099.- (tavahind 1299.-)

Kontsertreis „Vana laul on moes“ ansambel Horoskoop (Ivo Linna, Mait Maltis ja Meelis Punder) ja ekskursioon muuseumis/ Moe Muuseum 18.07.2024 Soodushind 79.- (tavahind 99.-)

Suveetendus „Majakavahi tüdrukud“ Ohtu mõisa teatritallis 24.07.2024 ja 02.08.2024 Soodushind 69.- (tavahind 89.-)

Suveetendus „Naisteranna needus“ Eisma sadamas Lääne-Virumaal; etenduse algus 14.00 07.08.2024 Soodushind 69.- (tavahind 89.-)

Suveetendus „Üks helevalge tuvi“ Haapsalus koos ekskursiooniga 23.08.2024 Soodushind 79.- (tavahind 99.-)

Seto kostipäiv ehk Setomaa kohvikute päev ja kaunis Peipsiveere 10.–11.08.2024 Soodushind 239.- (tavahind 269.-)

Võlude saar Vormsi 16.08.2024 Soodushind 96.-

KAUGEMAD REISID

Montenegro kuldne kolmik 18.–25.08.2024 ja 29.06–6.10.2024 Soodushind 899.-

Vaimustav Lissabon ja Portugali kaunimad rannikulinnad 13.–17.05.2024 Soodushind al 1090.-

Võluvad Porto ja Lissabon – armastus esimesest silmapilgust! 17.–20.08.2024 Soodushind al 1090.-

Suur Vietnami ringreis. Vietnam – peidetud kaunis kalliskivi 9.–23.11.2024 Soodushind 2999.-

Tai Kuningriik 26.11–9.12.2024 Soodushind 2199.-

Romantilise Lõuna-Prantsusmaa pärlid! Eksklusiivne reis koos giid Marina Laikjõega juuli 2025/väike grupp! (eelregistreerimine) Soodushind al 1799.- (tavahind 1899.-)

KÜLLA LÄHINAABRITELE

Kaunid Soome linnad – Porvoo ja Helsingi 18.05.2024 Soodushind al 147.-

NELI SOOME KAUNITARI: Turu – Naantali – Tampere – Helsingi 1.–2.08.2024 Soodushind 289.-

MUINASJUTULINE LEEDUMAA 09.–11.08.2024 Soodushind 299.-

Loviisa Vanade Majade päevad 24.08.2024 Soodushind al 129.-

Stockholmi käsitöömess 26.10.2024 Soodushind al 79.-

Jõuluimed Loviisas ja Porvoos.

Kaunid jõuluturud ja romantilised linnad 07.12.2024 Soodushind al 147.- (tavahind 169.-)

URIINIPIDAMATUS! Vanaduspensionärile soodushinnad

Pidamatus on paljude jaoks reaalsus, millega saab elada delikaatselt. Kvaliteetseid tooteid võid tellida telefoni teel, kulleriga koju või interneti vahendusel. Riiklik soodustus vanaudspensionärile, ilma tõendi vajaduseta on veel lisa boonus.

Vanusega lisandub kehakaalu, seedimine ei ole enam endine, kasutusele on vaja võtta terve rida rohte ja vahel tuleb ette ka operatsioone ja terviserikkeid, mis muudavad elu. Sellest, et kõht on kinni, räägitakse avalikult, isegi hemorroididest pole enam häbiasi kõnelda. Kuid seda, et tilgad püksi tulevad või veel hullem, tilgud kogu aeg, ei julgeta tunnistada isegi oma kaaslasele.

Rääkisime 72 ­ aastase Valvega, kes elab aga mugavalt, ka n­ö lapiga püksikuis, nagu ta ise naljatades ütleb. Mis on sinu lugu?

Olen nelja lapse ema ja terve elu teinud füüsilist tööd. Esimesed märgid pidamatusest ilmnesid tegelikult juba pärast laste sündi. Toona ei saanud enam väga joosta ja suurema naermisega tulid tilgad püksi. Aga see oli juhuslik ega olnud suur probleem. Pensionile jäädes muutusid juhuslikud tilgad üsna sagedaks. Keskendusin ainult sellele, kui kaugel minust on WC, et olla kindel sinna jõudmises. Vahendeid ei kasutanud, sest ei tulnud selle

peale. Seevastu olid mul varupüksikud alati kaasas ja eelistasin seelikuid kanda, sest siis ei „jäänud vahele“ oma probleemiga.

Mismoodi sa õigete toodeteni jõudsid?

Arvan, et nägin televisioonist mingit saadet. Eelnevalt kasutasin hügieenisidemeid. Nendega oli pärast õnnetust alati väga märg olla, aga arvasin miskipärast, et kui tuleb püksi, siis ongi ju märg ja ju nii peabki olema, elan üle. Kui õigeid tooteid kasutama hakkasin, sain aru, et vahe on väga suur. Ei pea olema märg tunne ka pärast suuremat õnnetust. Need imavad hästi, annavad kindlustunde, ei lõhna pahasti ja keegi peale su enda ei tea su probleemist. Praeguseks olen pidamatuse tooteid kasutanud juba viis aastat ja sest ajast peale julgen uuesti ka pikki pükse kanda.

Tooteid on erinevaid. Hetkel kombineerin. Kui WC on mugavalt lähedal, kasutan pesukaitsmeid, pikematel jalutuskäikudel sidemeid. Siis pole stressi, et midagi kuskil üle hakkab ajama. Kasutan eri mahutavusega sidemeid.

„Tellin

tooteid telefoni kaudu. Maksan nende eest kas pakiautomaadis, ülekandega või kullerile.“

PIDAMATUSE TOOTED

Samuti ei osta ma väga palju ette, sest mine tea, millal mingid muutused tekivad. Juurde ostan tooteid siis, kui eelmised lõppema hakkavad, sest kuller toob need paari päevaga mulle koju!

Kui palju sa tooteid ette ostad või kuidas sa sellega majandad?

Pensionärina kasutan ma riiklikku soodustust, millel on kuunormid. Neid ma enamasti täis ei saa.

Kuidas ja kust oma kaupa tellid?

Alguses käisin apteegist ostmas. Nemad aga ei paku pensionärile soodustusi ja ega nad nende toodete kohta väga ka tea. Spetsiaalsest poest aga saab nõu ja valik on palju suurem kui apteegis. Alguses käisin kaupluses kohapeal, ühendasin linnas käimisega. Autoga sain mugavalt need ka koju toodud. Kui linnaskäigud harvemaks jäid, pakkus müüja, et võib ka pakiga koju saata ja et saan ka e­poest tellida. Mõni aeg tagasi, kui pikalt kipsis jalaga kodus olin, hakkasingi hoopis koju tellima. Sain ka hõlpsasti kullerile kauba eest maksta. Kuna ma arvutis väga osav ei ole, tegin tellimuse telefoni teel, pakk saadeti teele ja tasusin kullerile. Olen sedasi kauba maksmist kätte saamisel kasutanud ka pakiautomaati tellimisel. Nii läheb kuidagi palju lihtsamalt see tellimine.

Kuidas parandada oma unekvaliteeti?

Uni mängib meie elus keskset rolli, olles organismi jaoks sama oluline kui toit ja vesi. Unekvaliteet mõjutab otseselt meie füüsilist tervist, emotsionaalset tasakaalu ja isegi kognitiivset võimekust. Hoolimata sellest aga, et uni on inimese põhivajadus, kogevad paljud siiski unetust või muud tüüpi unehäireid, mis võivad oluliselt mõjutada igapäevast toimetulekut ja elukvaliteeti.

TOIMETAS: MARIANN VILBRE

Uuringud näitavad, et umbes 30% täiskasvanutest kannatab mingil määral uneprobleemide all. Selleks aga, et unehäiretest vabaneda või neid leevendada, peame mõistma, mis täpselt unetust põhjustab. Vanematel inimestel võivad uneprobleeme esile kutsuda näiteks hormonaalsed muutused, kroonilised haigused või ka elustiilimuutused.

Uni ja vaimne tervis

Vanemas eas võivad suured muutused elus, nagu pensionile jäämine, lähedaste kaotus või tervisemured, tõsta stressi ja ärevuse taset. Viimased ei lase aga ajul puhkseisundisse minna, mis tähendab, et võivad tekkida raskused uinumisel või sügava une säilitamisel. Lisaks võivad

muremõtted ja ärevus tekitada öiseid ärkamisi, muutes inimese une katkendlikuks ning pindmiseks.

Samuti võib pensionile jäämine või lähedaste surm põhjustada suurenenud üksindustunnet ja sotsiaalset isolatsiooni. Üksindus ei ole lihtsalt sotsiaalne probleem, vaid see võib põhjustada ka tõsiseid psühholoogilisi muresid, nagu stress ja depressioon, mis omakorda mõjutavad und. Seetõttu on äärmiselt oluline ka vanemas eas leida tegevusi, mis toovad ellu rõõmu ning aitavad säilitada suhteid pere ja eakaaslastega.

Kui tunned, et stress, ärevus ja muremõtted segavad sinu igapäevaelu ega lase korralikult puhata, võta kindlasti ühendust oma perearstiga.

Uni ja füüsiline tervis

Eakatel ei ole unetuse põhjused aga ainult psühholoogilised, vaid tingitud ka paljudest füsioloogilistest muutustest, mis kaasnevad vananemisega.

Näiteks kaasnevad vananemisega loomulikud hormonaalsed muutused, mis võivad mõjutada und. Menopausi ajal kogevad naised östrogeeni­ ja progesteroonitaseme langust, mis võib põhjustada kuumahooge, öist higistamist ja unehäireid. Samuti võib vanemate meeste ja naiste melatoniini tootmine väheneda – melatoniin on hormoon, mis reguleerib uneärkveloleku tsüklit.

Ka paljud vanemas eas levinud kroonilised haigused, nagu diabeet, südame ­ veresoonkonna haigused, artriit ja hingamisteede haigused, võivad und häirida. Näiteks südamehaigused võivad põhjustada öist hingeldust, rindkerevalu või ebaregulaarset südamerütmi, mis segab und. Artriidi põhjustatud krooniline valu võib muuta raskeks mugava magamisasendi leidmise.

Vanusega võivad tekkida ka loomulikud muutused une struktuuris ja sügavuses. Eakatel on sageli vähem sügava une faase ja REM­une perioodid võivad olla lühemad. See võib muuta une katkendlikuks ja vähendada selle taastavaid omadusi.

Niisiis on oluline, et eakad inimesed pöörduksid uneprobleemide korral tervishoiutöötaja poole, et tuvastada võimalikke terviseseisundeid ja saada nõu, kuidas oma und parandada.

Kuidas luua ideaalne keskkond heaks uneks?

Samas on hea unehügieen samuti äärmiselt oluline samm unetuse vältimiseks ja unekvaliteedi parandamiseks. See hõlmab keskkonna ja harjumuste kohandamist, et toetada järjepidevat ning rahulikku und. n Magamistuba olgu pime ja jahe Magamistoa kujundus mängib olulist rolli selles, kui hästi me öösel puhkame. Kõigepealt tuleks tagada, et voodi ja madrats oleksid mugavad ning toetaksid keha korrektselt. Madrats peaks olema piisavalt kõva, et toetada selgroogu, kuid piisavalt pehme, et olla mugav. Lisaks on oluline hoida magamistoa temperatuur

jahedana, üldiselt soovitatakse 16–18 °C, kuna jahedam keskkond soodustab sügavamat und. Samuti tuleks vähendada müraja valgustaset. Kasutada võib näiteks kõrvatroppe või pimendavat rulood, et blokeerida väliseid segajaid.

n Loo endale rutiin

Järjepidev rutiin aitab kehal mõista, millal on aeg magama minna. Püüa minna voodisse ja tõusta iga päev samal ajal, isegi nädalavahetustel. See aitab reguleerida keha sisemist kella ja hõlbustab kiiremat uinumist ja sügavamat und. Õhtul enne magamaminekut võiks tegeleda lõõgastavate tegevustega, nagu lugemine, meditatsioon või soe vann. Vältida tasuks ergutavaid

tegevusi, nagu elektrooniliste seadmete kasutamine. Digitaalseid seadmeid, nagu nutitelefonid, tahvelarvutid ja arvutid, tuleks vältida vähemalt tund aega enne magamaminekut, sest sinine valgus, mida need seadmed kiirgavad, võib segada melatoniini tootmist, mis on hädavajalik une jaoks. Seadmete kasutamise asemel võiks lugeda raamatut või kuulata rahustavat muusikat, et valmistada keha ja meel ette uneajaks. Päevasel ajal võiks võimaluse korral aga ennast liigutada. Regulaarne füüsiline aktiivsus võib parandada unekvaliteeti ja pikendada une kestust, eriti sügavat und. Treening aitab reguleerida stressihormoone ja

Peaasi.ee parema une nõuanded:

Pea mõnda aega unepäevikut. See aitab sul näha, mida peaksid muutma, et hästi magada ja olla igapäevaselt energiline, rõõmus ning tark!

Liigu vähemalt kolm korda nädalas 30 minutit, võimalusel õues. Hea oleks liikuda iga päev ja rohkem kui pool tundi. Kui võimalik, ole päeval päevavalguse käes.

Raske on uinuda näljasena või kui kõht on liiga täis. Säti oma söömist nii, et magama minnes oleks kõht meeldivalt ja piisavalt täis.

Päeva teises pooles ei tasu juua kofeiini sisaldavaid jooke, nagu kohv, must ja roheline tee, koolajoogid. Ka šokolaad sisaldab kofeiini!

Kui sa teed igal õhtul enne magamaminekut samu asju, siis su keha harjub nende une-eelsete signaalidega ära ja uni tuleb kergemalt. Näiteks käi vannis või duši all või loe raamatut.

Pea päevikut või hoia voodi juures käeulatuses paberit ja pastakat. Kui uinumisel tuleb tegemata töid, täitmata kohustusi või muud ebameeldivat meelde, kirjuta need asjad üles. Nii on kergem neid oma peast välja saada!

soodustab füüsilist väsimust, mis võib aidata kiiremini uinuda. Siiski tuleks vältida intensiivset treeningut vahetult enne magamaminekut. Parim aeg treenimiseks on hommikul või varasel pärastlõunal.

Samuti tuleks piirata päeval magamise aega. Päevaste uinakute piiramine võib aidata öösel paremini magada, eriti kui on probleeme uinumisega. Kui uinakud on vajalikud, tuleks need tõmmata 20–30 minutile ja need ei tohiks toimuda hiljem kui varajane pärastlõuna. n Öine turvalisus Kuigi öised ärkamised võivad mõnikord anda märku unehäirest, on vanemate inimeste puhul katkendlik uni üsna levinud.

Selleks aga, et öisest tualeti kasutamisest ei saaks traagilist kukkumist, on oluline oma kodu sisse seada nii, et võimalusi kukkumiseks oleks vähe. Näiteks tasuks magamistuba sättida selliselt, et voodist väljudes ei oleks võimalik komistada öökapi või millegi muu otsa. Samuti tasub öösel kodus liikumiseks kasutada väikest taskulampi või hoopis liikumisanduriga valgusteid, mis aitavad vältida pimedas toas liikumisega seotud õnnetusi. Kui voodist tõusmine on keeruline, võivad abiks olla käetoed voodi kõrval või kõrgem voodi, mis hõlbustab sealt tõusmist ja sinna saamist.

Allikad: ncoa.org, mind.org.uk, sleepfoundation.org

OLEME TEILE ABIKS ja toeks lahenduste leidmisel

Dementsuse Kompetentsikeskuse eesmärk on parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut ning elukvaliteeti, viies ellu tegevusi, mis tõstavad inimeste teadlikkust dementsusest ja abi saamise võimalustest ning parandavad tervishoiu­ ja hoolekandeteenuste kvaliteeti ning teenuste kättesaadavust.

Teenused

Dementsuse Kompetentsikeskus pakub nõustamisteenust nii dementsusega inimestele, nende lähedastele kui ka teenuseosutajatele, aidates tõsta sihtgrupiga töötavate spetsialistide pädevust, korraldab teavituskampaaniaid jms. Üle­eestilise kompetentsikeskuse tegevus põhineb haridus­, teadus­ ja arendusasutuste, tervishoiu­, hoolekande­ ning tugiteenust pakkuvate asutuste ja avaliku sektori vahelisel koostööl ning tegeleb terve valdkonna arendamisega. Nõustame nii dementsusega inimesi ja nende lähedasi kui ka teenuseosutajaid. See on lähedastele ja teenuseosutajatele tasuta. Pakume ka venekeelset nõustamist.

Info- ja usaldusliin 644 6440

Kellele? Info­ ja usaldusliinilt saavad tuge ning praktilist nõu dementsussündroomiga inimesed

ja nende lähedased, tervishoiuja sotsiaalhoolekande valdkonna spetsialistid, samuti inimesed, kes soovivad dementsuse teemal oma teadlikkust tõsta.

Helistajal aidatakse mõista, mis on dementsus, ja antakse praktilisi soovitusi, kuidas haiguse erinevate staadiumite korral käituda ning kust abi saada.

Spetsialistidel on võimalik vastava valdkonna ekspertidelt soovitusi saada.

Infoliinile helistajal on võimalik jääda anonüümseks.

Infoliin ei osuta tervishoiuteenust!

Ajal, mil info­ ja usaldusliin ei tööta, võib küsimused saata aadressile info@dementsus.ee. Dementsuse info­ ja usaldusliin on avatud igal tööpäeval ehk E–R kl 9–16.

Helistaja tasub kõne eest telefonioperaatori hinnakirja alusel.

Personaalne nõustamine

Kellele? Personaalne nõustamine on toetav teenus dementsusega inimestele ja nende lähedastele, kes vajavad dementsuse sündroomiga seonduvate küsimuste osas nõu ning põhjalikumat ärakuulamist. Personaalne nõustamine pakub inimestele tuge ja praktilisi soovitusi parimate lahendusteni jõudmiseks.

Personaalselt nõustatakse kas telefoni või veebi teel ja võimaluse korral ka füüsilise kohtumisena. Personaalseks nõustamiseks palume helistada meie info­ ja usaldusliini numbrile 644 6440.

Tugigrupid

Kellele? Tugigruppidesse on oodatud dementsussündroomiga inimeste lähedased. Tugigrupp annab võimaluse jagada oma mõtteid, muresid ja kogemusi teiste sarnases olukorras olevate inimestega ning saada emotsionaalset abi ja praktilist tuge. Samuti on oodatud omastehooldajad, kelle lähedasi enam meie seas ei ole.

Teie panus oma kogemuste jagamisel on hindamatu väärtusega. Korraldame tugigruppe üle Eesti nii kohapeal kui ka virtuaalselt.

Viimastel aastatel on Eestis elavate erinevate rahvuste arv

suurenenud, seetõttu korraldame ka vene­ ja ingliskeelseid virtuaalseid tugigruppe. Lisainformatsiooni tugigruppide toimumise aja ja koha kohta leiate Dementsuse Kompetentsuskeskuse veebilehe www.dementsus.ee sündmuste kalendrist ja Facebookist: dementsusekompetentsikeskus. Tugigrupis osalemine on tasuta!

MIS ON DEMENTSUS?

Dementsus on mälu ja teiste vaimsete võimete ning igapäevategevustega toimetuleku süvenev halvenemine määrani, kus inimene vajab kõrvalist abi. Dementsuse sümptomeid kutsuvad esile kahjustunud närvirakud peaajus ja nende väljendumine sõltub sellest, millises ajupiirkonnas närvirakkude hävimine parajasti peamiselt kulgeb. Dementsus ei ole vananemise normaalne osa. Kelle poole pöörduda?

Dementsusele viitavate sümptomite korral pöördu perearsti poole. Põhjalikumate uuringute vajadusel suunab perearst edasi neuroloogi või psühhiaatri vastuvõtule.

Dementsuse

Kompetentsikeskuse tegevust rahastab sotsiaalministeerium.

Rohkem infot: www.dementsus.ee dementsuskompetentsikeskus

Valik on Kaja Kallase valitsuse ja Isamaa vahel

Kuu aja pärast ees ootavad Euroopa

Parlamendi

valimised kujunevad kohtuotsuseks

Eestis ametis olevale valitsusele, usub Isamaa esimees

Urmas Reinsalu. Sama õigusmõistmine peab ootama ka praegusi Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide saadikuid, kes peibutuspartidena oma valijaid riigikogu valimistel petsid.

Kaja Kallase kolmas valitsus on olnud ametis veidi enam kui aasta. Kohe esimesel tööpäeval näidati, et valimistel saadi Eesti inimestelt hääl valetades, kui mindi vastu kampaanialubadusi kärpima peretoetusi.

Järgmised 12 kuud on kulgenud sama rada: tõstetud on makse, tasusid, aktsiise, trahvimäärasid ja riigilõive, ära kaotatud soodustusi peredele, koduomanikele ning pensionäridele. Neid samme on astutud kiirustades, huvirühmi kaasamata ning mõjusid läbi analüüsimata, mistõttu valitsuse otsuste tulemusel oli tänavuse aasta algul Eestis Euroopa kõrgeim inflatsioon ja sügavaimas languses majandus.

Peeglisse vaatamise ja oma otsuste korrigeerimise asemel on valitsus pannud silmaklapid pähe ning soovib enda tekitatud eelarvemiinust katta inimeste taskust võetavate lisakoormistega. Automaks, millega kogutakse kokku sadu miljoneid, tabab kõige valusamalt just maaelanikke ja laste­

Isamaa nimekiri on tasakaal poliitilise kogemuse ja uue energia vahel

Urmas Reinsalu sõnul peavad Euroopa Parlamendi valimised saama kohtuotsuseks praegusele valitsusele.

ga peresid, kel pole isiklikule autole alternatiivi. Keskmise pensioni tulumaksuvabastuse kaotus, vastu valimislubadusi, võtab ainuüksi 2025. aastal pensionäride taskust 17 miljonit eurot ja see summa kasvab aasta­aastalt hüppeliselt.

Reinsalu rõhutab, et valitsuse tegevus ja peaministri juhtimiskvaliteet ei vasta ühiskonna vajadustele ega ootustele. „Seda tuleb põhimõtteliselt muuta. Meil on väga palju ebakindlust, millel on objektiivsed põhjused – alates Venemaa agressioonisõjast Ukrainas kuni

Urmas Reinsalu kandideerib Euroopa Parlamenti Isamaa valimisnimekirja teise numbrina, kohe kindral Riho Terrase järel. Nimekirjas järgnevad neile mitmekordsed ministrid Urve Paris Palo, Riina Solman ja Tõnis Lukas, endine Kohtla-Järve linnapea Virve Linder, näitleja ja lavastaja Üllar Saaremäe, arst ja tippjuht Ahti Kallikorm ning ankrumehena ekspeaminister Jüri Ratas. Reinsalu sõnul on Isamaa nimekiri heas tasakaalus poliitilisest kogemusest ja värskest energiast. „Lisaks on Euroopa Parlamendi valimistel iga Isamaale antud hääl topeltmõjukas, sest Isamaa kuulub parlamendi mõjukaimasse poliitilisse perekonda, Euroopa Rahvaparteisse, mis annab Isamaa saadikule suurema erikaalu.“

Peibutuspartidena riigikokku kandideerinud Marina Kaljurand ja Urmas Paet vastutavad valitsuse praegu aetava poliitika eest.

Euroopa majandusliku nõrkuseni. Sellele vastu seismiseks peame olema valmis tugeva pere mehetundega langetama otsuseid, mis aitavad meil kriisist üle saada.

Kahjuks on Eesti valitsus seni ühiskonna sisemist jõudu laiali

lõhkunud ja oma otsustega ebakindlust üksnes süvendanud, mitte kindlustunnet kasvatanud. Eesti ei ole praegu paraku kindlates kätes, vaid vastupidi –Eesti on praegu väga ebakindlates ja lausa värisevates kätes,“ ütles Isamaa esimees.

Seetõttu sõnabki Reinsalu, et kuigi ees seisavad Euroopa Parlamendi valimised, on nende tähtsus just Eesti­sisene. Need saavad olema „kohtuotsuseks“ praegusele valitsusele ja seda kahe nurga alt. „Esiteks väidavad praegused valitsuserakonnad 10. juunil, päev pärast valimistulemuste selgumist, et iga nende saadud hääl on rahva heakskiit sisepoliitikas vastu võetud otsustele. Nad võtavad seda kui mandaati jätkata maksutõusudega ja inimeste elujärje halvendamisega. Seda ei tohi lubada,“ selgitas Reinsalu.

Ta jätkas: „Teiseks ei saa Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide Euroopa Parlamendi valimiste esinumbrid väita, et nemad ei ole seotud Eesti sisepoliitikas toimuvaga. Marina Kaljurand sai riigikogu valimistel Harju­ ja Raplamaal 4145 häält, Urmas Paet Mustamäel ja Nõmmel 9154 häält. Nad olid piirkonnas oma erakondade suurimad häältemagnetid ja tõid peibutuspartidena mõlemad oma erakonnale kaks ringkonnamandaati. Nad on otseselt vastutavad valitsuse praegu aetava poliitika eest.“

Euroopa piirid peavad pidama!

Järgmistel aastatel Euroopa ees seisvad väljakutsed keskenduvad julgeolekule. Seda nii Ukrainas toimuva sõja kontekstis kui ka taas hoogu koguva migrandikriisi vaates. Urmas Reinsalu sõnul peab Euroopa rändepoliitika lähtuma kolmest põhimõttest: „Esiteks, Euroopa riikidel peab olema endal otsustusõigus, keda oma riiki lubada.

Teiseks, Euroopa piire tuleb rangelt kontrollida ja kindlalt kaitsta. Seda tuleb teha senisest märksa tõhusamalt. Kolmandaks, need inimesed, kes on tulnud Euroopasse ebaseaduslikult, tuleb kiiresti tagasi saata.“

Seeniorid on aina nutikamad

Arvutid ja nutiseadmed kuuluvad tänapäeva maailma ja noored enam ilma nendeta oma elu ette ei kujutaks. Kuidas on aga lood kuldses eas inimestega – kas ja kui palju nemad virtuaalmaailmas toimetavad? Selgub, et aina enam – seeniorid on nutikamad, kui me ehk oleme harjunud arvama.

TOIMETAS: KAIRI PRINTS FOTOD: SHUTTERSTOCK

Küsisime seeniorieas naistelt ja meestelt kolm küsimust:

1. Kui palju kasutate nutitelefoni ja arvutit?

2. Mida te nutiseadmetes kõige rohkem teete?

3. Mis on teie lemmikveebisait, mida iga päev külastate? Miks?

Enno Otepäält (73):

1.Päris palju. Kasutan igapäevaselt nutiseadmena iPadi.

2.Minu lemmikveebilehed, mida iga päev külastan, on Facebook ja YouTube.

3.Facebook on parim koht, kus uurida filateelia, numismaatika ja muude huvipakkuvate teemade kohta.

Facebook Messengeris suhtlen igapäevaselt lähedastega ning saadame pilte ja vahvaid loomavideoid. YouTube’ist vaatan filme, jälgin poliitikaga seotud sisu, Venemaa ja Ukraina sõltumatuid uudistekanaleid.

Merike Pärnust (71):

1.Telefoni kasutan ainult jutustamiseks ja sõnumite saatmiseks, umbes nii tunnike päevas. Internetti mul telefonis ei ole, kuigi mul on nutitelefon. Tahtsin nutitelefoni just sellepärast, et siis saan telefoniga pilte ka teha.

2.Arvuti on hea sõber. Mängin sõnamänge, nagu

„Sõnur“ ja „Sõnuk“ jt, ning veidi kaardimänge, näiteks „Solitaire’i“. Lahendan ka sudokuid. Lisaks guugeldan päris palju, otsin infot erinevate asjade kohta. Vahel pean kirjavahetust sugulaste ja tuttavatega. Ajan ka pangaasju. Olen päevas umbes kolm tundi arvutis.

3.Igapäevaselt käin Delfis, sealt saan põhiuudised ja ka seltskonnauudised kätte. See hoiab mind eluga kursis.

Marianne Tallinnast (73):

1.Mina käin internetis iga päev. Saadan meile, loen uudiseid... Mulle meeldib lugeda uudiseid arvutist, telefonis on nad liiga kribud. Enamasti loen Delfi päevauudiseid, erinevatesse portaalidesse minekuks pole mul aega. Mujal nagu eriti ei käigi uudiseid lugemas või surfamas, näiteks TV3 uudistelehekülg on liiga segane, seal läheb

mul järg käest, aga näiteks ERR­i leht on jälle väga loogiline. Kui tahan aias midagi teha, mida ma ei oska või mille osas ma pole päris kindel, siis vaatan Google’ist järele, et kuidas see käib.

2.Ma kasutan nii nutitelefoni kui ka arvutit. Arvutis on rohkem tööasjad ja meilid, telefonist vaatan jälle isiklikke asju. Töö aitab mul ikka kõige kaasaegsega kursis olla. Kui poleks kolleege, kes on mulle kõik vajalikud asjad selgeks õpetanud, siis võib­olla ma paljut ei teakski.

3.Telefon on mul üpris vana ja Waze kadus sealt ilmselt just sellepärast ära ja vaat sellest, et mul enam nii head navigeerimisabi pole, on mul küll kahju, sest pean jälle mälu järgi sõitma nagu vanasti. Mõnikord võtan enne autosse istumist kohe arvutist kaardi välja ja enam ­ vähem vaatan, kuhu minema pean. Muidugi käin ma ka Facebookis vaatamas, et mis seal on, ja siis kirjutan sinna ise ka midagi. Facebook Messengeris on meil sõbrannadega oma grupp, sinna paneme pilte ja seal lepime ka külaskäike kokku. Kontonumbreid jagame seal ka, juhuks, kui on vaja pärast kohvikuskäimist arveid jagada.

Sirje Saaremaalt (70):

1.Kasutan mobiili ja arvutit iga päev, nii tööl kui ka vabal ajal, vähemalt 2–3 tundi päevas.

2.Suhtlen lähedastega WhatsAppis ja sõprade­tuttavatega Facebookis, guugeldan,

tellin veebipoodidest asju, teen pangatoiminguid, uurin infot erinevatest sõnaraamatutest, loen uudiseid, vaatan retsepte jmt.

3. Kõige enam külastan ilmselt Facebooki, kuna kuulun seal erinevatesse hobide ja tööga seotud gruppidesse, mille tegemistega tahan kursis olla, samuti saan FB kaudu teada, kellel on sünnipäev ja kuidas üldse kellelgi läheb. Sealt kaudu on hea jälgida ka ürituste infot, kuna FB tuletab meelde, kui mõni mind huvitav sündmus lähenemas on, ja pakub ka uusi, mis mulle meeldida võiks.

Helje Pranglilt (67):

1.Minu nutitelefoni ja arvuti kasutamine on keskmisel tasemel, olenevalt vajadustest ning olukorrast.

2.Enamasti tegelen helistamise, Messengeris sõnumite saatmise ja piltide jagamisega laste ning sõpradega. Samuti teen pangatoiminguid.

3.Minu lemmikveebisait on Facebook, kus ma saan käsitöögruppides ideid ammutada, mõnda mängu mängida ning jälgida uudiseid. Lisaks külastan netipoode, kust tellin rõivaid ja muud, ning kasutan

iganädalaselt Barbora e­poodi toidu tellimiseks.

Mart Viljandimaalt (81):

1.Nutitelefoni ma ei kasuta, aga arvutit küll ja seda igapäevaselt.

2.Arvutis meeldib mulle kõige rohkem mänge mängida – lemmikud on „Solitaire“ ja erinevad sudokud. Ma olen ka Facebookis, kus meil on oma pere vestlusgrupp – kõik elavad nii kaugel ja nii saame üksteise tegemistest osa.

3.Delfist ja Postimehest loen uudiseid – neid, mis tasuta

on. Facebooki jään ka teinekord pikemalt vaatama, mida inimesed postitavad, aga ise küll midagi ei postita.

Anna Tallinnast (75):

1.Nutitelefoni hakkasin kasutama alles umbes aasta tagasi – kui viimane nuputelefon katki läks, mõtlesin, et aitab kah, ostan siis endale ka nutika. Alguses oli nii harjumatu, aga nüüd saan seal juba kõigega hakkama. Arvutit kasutan samuti iga päev.

2.Telefoniga ma ikka helistan ja saadan sõnu ­

meid, aga vahel tuleb ka ette, et vaatan busside sõiduplaani või guugeldan midagi. Alguses mõtlesin, et ei panegi internetti telefoni, aga siis ikka otsustasin panna ja nüüd olen nii rahul. Arvutis loen artikleid ja foorumeid ning muidugi teen ka pangatoiminguid.

3.Lemmikut on päris raske valida, aga kui peab ühe ütlema, siis vist Facebook. Suhtlen seal paljude vanade sõpradega ja vaatan ringi erinevates gruppides. Mulle meeldivad seal näiteks igasugused lindude, loomade ja toataimede grupid.

Kas otsid seltskonda ja soodsaid üritusi?

Eesti eri paigus leidub suvel mõlemat

Kevad on kätte jõudnud, päike on end üha sagedamini meile näitamas ja ega suvigi enam mägede taga ole. Selleks, et kevadest ja suvest viimast võtta, tasub pilk pöörata mitmete lähiajal toimuvate sündmuste poole, millest paljud on kas tasuta või eakatele märkimisväärsete soodustustega. Vaatame lähemalt, milliseid tasuta või soodustustega üritusi leiab kontsertpaikadest, päevakeskustest ja laululavadelt eesootaval kevadsuvisel perioodil.

TEKST: GEORG-MARTEN MEUMERS

Käesoleval aastal on paslik kõigepealt peatuda Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 pakutaval. Programmiga on sel aastal ühendatud juba varasematest aastatest tuttav Maalehe Eakate Festival, mis toimub seekord 9. mail Eesti Rahva Muuseumis. Delfi Meedia korraldatava festivali näol on tegu Eesti suurima eakatele suunatud üritusega, mis toimub Tartus juba kolmandat korda. Ürituse raames tulevad kokku väärikas eas külastajad üle Eesti, kes saavad festivalipäeva jooksul osa huvitavatest esinemistest ja kaasahaaravatest aruteludest, samuti saab nautida armastatud Eesti artistide

esinemisi. Üritus on kõigile külastajatele tasuta. Siiski ei ole see ainuke Tartu 2024 programmi üritus, mida eakatel külastada tasub. „Kultuuripealinna programmis on üle tuhande sündmuse, mis kõnetavad publikut terve elukaare ulatuses – eri vanuse ja huvidega inimesi, nii noori kui ka vanu. Programmis on sündmuseid toidu kultuurist kuni kõrgkultuurini, oluline roll on traditsioonide hoidmisel,“ sõnab Tartu 2024 kommunikatsioonijuht Krõõt Filippov.

Järgnevalt toome välja mõned kultuuripealinna programmi sündmused, mis vanematele tartlastele võiksid huvi pakkuda:

Kirna mõis imeliste tulbiväljadega ja Vanemuises draama „LEOPOLDSTADT“

15.05, 14.08 Ring ümber Lahepere lahe koos piirkonda käsitlevate raamatute autoriga

26.05 Kirna mõis imeliste tulbiväljadega. Vanemuises komöödia „PÄIKESEPOISID“ 6 vaba!

12.06 Meeleolukas sõit EMAJÕEL ja VÕRTSJÄRVEL 9 vaba!

16.06 Kaunis Anija mõis ja Loobu mõisa aidas „LAHKUMINE“ (Rakvere teater) 10 vaba!

10.07, 21.08 Vormsi

20.07, 24.07 Palmses „ISAD JA POJAD“, Pikakose ja Viinistu kunstimuuseum

21.07 Kolga mõisas „ÖÖKUNINGANNA“

07.08, 11.08 Eisma sadamas „NAISTERANNA NEEDUS“. Sagritsa muuseum. Vainupea

24.08 Lüübnitsa kala- ja sibulalaat. Läki laadale!

20.10 Vasalemma lossikontsert. Liisi Koikson ja Joel Remmel

01.12 Vasalemma lossikontsert. Reigo Tamm ja Maria Listra, advendilõuna talus

26.–27.06 Viljandis ooperigala „Pan American Night Flight“ – Eri Klas 85! 6 vaba!

29.–30.06 Tartu toomkiriku varemetes Mart Kivastiku draama „KUNINGA KÄSK“.

Osades  Karol Kuntsel, Lena Barbara Luhse, Ken Rüütel, Kaarel Pogga jt.

26.–28.07 Südasuvine Saaremaa ja ooperipäevad. 2 vaba!

31.07.–01.08 10.–11.08

Kiidjärvel muusikaline lavastus „ROHELISED NIIDUD“. Osades Ott Lepland, Priit Võigemast, Kalle Sepp, Priit Strandberg, Sepo Seeman jt.

31.07.–01.08 6 vaba! , 10.–11.08 8 vaba!

30.–31.08 Tartu. VANEMUISE SÜMFOONIAORKESTRI HOOAJA AVAKONTSERT.

Solistid: Annely Peebo, Ain Anger, Kai Rüütel, Marcin Bronikowski.

VÄLISMAA REISID

16.–18.05 OSLO. G. Rossini ooper „TUHKATRIINU“ (+ teatripilet 80 €)

Solistid: Lilly Jørstad, Jack Swanson, Aleksander Nohr, Renato Girolami jt.

01.–02.06 RODODENDRONITE ÕITES RIIA ja AASTA SUURIM KÄSITÖÖLAAT. G. Puccini ooper „TURANDOT“ (+ teatripilet 50 €)

Kahepäevased

17.–20.08 KURAMAA LIIVLASED JA LÄÄNE-LEEDU. Roosidelinn Tukums, Kolka neem, Klaipėda, Kura säär, Palanga (majutus 2 ööd).

05.–08.09 VERONA – üks Itaalia vanemaid linnu – ja OOPERIFESTIVAL. 4 vaba!

G. Verdi ooper „AIDA“ , G. Rossini ooper „SEVILLA HABEMEAJAJA“ , G. Bizet’ ooper „CARMEN“

20.–25.09 Kultuuri- ja gurmeereis Edela-Prantsusmaal. Cognac, Lascaux’ koopamaalingud, võluv Sarlat, suurlinn Bordeaux.

26.–29.09 Sügisvärvides Põhja-Karjala. Savonlinna, Joensuu, Koli rahvuspark, Uus-Valamo …

29.–30.09 RIIA. J. Offenbachi ooper „HOFFMANNI LOOD“ (+ teatripilet 60 €)

12.–13.10 RIIA. L. Janáčeki ooper „JENŮFA“ (+ teatripilet 50 €)

n Tegutse aias targemini: aiatarkuse loengud, õpitoad ja talgud / „Kasvades oma toiduga“ Kuni oktoobri lõpuni Arvukates loengutes, õpitubades ja talgutel jagatakse aiatarkusi ning soovitusi, kuidas linnas teadlikult toitu kasvatada, aga ka teisi aiasaaduseid loovalt kasutada. Üritused on tasuta, iga ürituse kohta leiab eraldi infot Tartu 2024 kodulehelt.

n Balti ja Eesti Muusika Päevad

Balti ja Eesti Muusika Päevade raames leiab kümne päeva jooksul Tartus aset ligi 15 sündmust, alates klassikalistest kontsertidest kuni eksperimentaalsemate projektideni, mis seovad erinevaid kunstivorme.

Näiteks:

3. mail kell 19 Pauluse kirikus: Eesti Filharmoonia Kammerkoor, üks tuntumaid Eesti muusikakollektiive kogu maailmas. Pensionäridele on saadaval sooduspiletid.

5. mail kell 19 Elleri Muusikakoolis: Tunnustatud pianisti Sten Lassmanni klaveriõhtu. Saadaval on sooduspiletid.

n Tartu 2024 laulu­ ja tantsupidu. Leiab aset üle Tartu 16.–22. juunini

Tartus esmakordselt koos toimuvad laulu­ ja tantsupidu jutustavad loo sellest, kuidas teeb juurte hoidmine ning väärtustamine päriselt õnnelikuks. Peole on oodata kokku 10 000 lauljatmuusikut ja 2300 tantsijat.

Laulu- ja tantsupeo tasuta

üritused:

16. juunil kl 13 jumalateenistus „Su üle Jumal valvaku“ Maarja kirikus.

18. juunil kl 14 kontsert­simman „Laia ilma peal“. 19. juunil kl 22 Raadi öömuusika „Sull’ truuiks surmani“. 22. juunil kl 16 laulupeo rongkäik.

Ülejäänud laulu­ ja tantsupeo üritustel on pensionäridele piletid 15% soodsamad.

Tartus leiavad kultuuripealinna programmi raames aset ka tartlaste seas juba traditsiooniks saanud Autovabaduse puiestee, Hansalaat ja mitmed teisedki sündmused, kuhu on oodatud igas vanuses inimesed.

Lisaks Tartu elanikele jätkub programmi raames tegevust ka lähikondsete piirkondade inimestele. Viljandi lauluväljakul toimub 4. mail juba kuuendat korda traditsiooniline ÖÖtantsupidu, kuhu oodatakse kõiki tantsuhuvilisi tantsurühmadele kaasa elama ja pärimustantse kaasa tantsima. Tõrvas toimub 2. juunil algusega kell 12 aga Valgamaa laulu­ ja tantsupidu, kuhu ootavad publikut Valgamaa laulukoorid ja rahvatantsurühmad. Peipsiäärses Alatskivis leiab 28. juunil aset Eduard Tubina 119. sünniaastapäeva tähistamine, mille puhul toimub Alatskivi lossis Tubina nooruspõlveaegse fotonäituse avamine ja kontsert. Kõigile neile üritustele on sissepääs tasuta. Pealinnas Tallinnas pole samuti eakaid ära unustatud. Kevadisest kultuuriprogrammist

tasub välja tuua Tallinna muuseumipühapäevad, mille raames on iga kuu esimesel pühapäeval Tallinna linnale kuuluvates muuseumides külastajatele sissepääs tasuta. Samuti on Tallinnas igas linnaosas päevakeskused, mille mitmekülgsetest tegevuskavadest on võimalik eakatel osa saada. Läheneva emadepäeva ootuses toimuvad tasuta emadepäeva kontserdid näiteks Põhja­Tallinna päevakeskuses 8. mail, kus esineb Daniel Levi Viinalass koos tütardega, Kristiine päevakeskuses 9. mail ja Pirita linnaosa päevakeskuses 10. mail. Kristiine päevakeskuse emadepäevakontserdil esineb naisansambel Meelespea, Pirita päevakeskuse kontserdil astub üles aga Purple Pop Quartet.

Päevakeskustes tegutsevad ka toredad huviringid, kus eakatel on võimalik kokku saada ja mõnusas meeleolus erinevate hobidega tegeleda. Erinevate päevakeskuste loetelust leiab nii peo­, rahva­ kui ka mustlastantsugruppe, samuti laulukoore, käsitöö­ ja lauamänguringe. Põnevaid tegevusi pakutakse näiteks Pääsküla eakate keskuses, kus on võimalik liituda nii bowling’u­klubi, bridžiklubi, käsitööklubi, lauamängude ringi, lauluklubiga „Laulame koos“, Nõmme akordioniklubi kui ka kohaliku seeniortantsugrupiga. Pirita päevakeskuses tegutseb Birgitta lauluklubi, seeniortantsugrupp Merelaine ja kepikõnniring, eriti populaarne on aga võimlemisring,

kus üldtreeningu raames tegeldakse nii liikumise kui ka venitamisega.

Põhja ­Tallinna kogukonnamajas toimuvad mai lõpuni iga kuu viimasel kolmapäeval kell 12 eesti keeles ja kell 14 vene keeles Põhja ­Tallinna Eakate Akadeemia loengud. Kevadistest sündmustest tasub välja tuua ka eakate piknik, mis toimub 20. mail kell 13 Löwenruh’ pargis, ning eakate simman 30. mail kell 12 Mustamäel Männi pargis. Puusa saab liikuma panna ka Kesklinna tantsuõhtutel Õpetajate majas, millest järgmine toimub 16. mail kell 17–19, esineb ansambel Kruiis.

Toredaid eakate päevakeskuseid ja seltsimaju on ka mujal Eestis, näiteks Sauel, Nõos, Tartus või Türil, internet aitab need kõik kindlasti üles otsida. Pärnu kevadsuvisest programmist tasub kindlasti mainida juba 27. korda toimuvaid Gildipäevi 2.–3. augustil, mis toovad tänavatele kunstnikud ja käsitöölised lähemalt ning kaugemalt. Steineri aia laval astuvad üles lauljad, pillimehed ja tantsijad. Alale sissepääs on kõigile tasuta. Lisaks sellele toimub Pärnus samal ajal viiendat korda Supeluse Aastalaat, mis pakub 3. augustil laadakaupa, muusikat ja õhtuseid tegevusi kõigile huvi­

listele. Sissepääs alale on tasuta. Veel tasub suvisest programmist pärnakatel kaaluda ka mitmeid Endla teatri etendusi, kuhu on saadaval pensionäridele 20% soodustusega piletid. Saaremaa kevadsuvisest programmist leiab mitmeid põnevaid tantsulisi sündmusi, mis kutsuvad külastama nooruslikkust hinges hoidvaid eakaid. Üheks selliseks sündmuseks on Saare maakonna 48. tantsupidu Oma Saar, mis toimub Kuressaare lossihoovis 8. juunil. Seejärel on võimalus minna vaatama, kuidas erinevad kohalikud tantsugrupid keerutavad jalga pärimuskultuurisarja Neljapäevane Labajalg üritustel, mis toimuvad 13. juunist 25. juulini Kuressaare keskväljakul ning kuhu on kõigile sissepääs tasuta. Eakatele pakuvad juba viiendat suve rõõmu ka kultuursed laupäevad – kümnel suvisel laupäeval esinevad Saaremaa ja Saare maakonna erinevate piirkondade rahvatantsijad, rahvamuusikud ja teised taidluskollektiivid Kuressaare kaunil keskväljakul. Kultuursed laupäevad toimuvad juuni lõpust augusti lõpuni laupäevadel ning on tasuta. Suve viimasel kuul, 1.–3. augustil toimuvad traditsiooniliselt Kuressaare Merepäevad, kus eelnevatel aastatel on lisaks piletiga üritustele tegevusi pakkunud ka mahukas tasuta programm. Selle ja mitmete teiste ürituste kohta leiab lisainfot ning saab pileteid soetada veebilehelt saare.events.

VIV Living Tervisemaja koondab erinevad terviseteenused ühte hubasesse erakliinikusse

Uudse teenusena on meie teenuste valikus seeniori tervisekontroll

Tervisekontrolli viib läbi sisearst-geriaater dr Jaak Aru. Spetsiaalselt seenioritele suunatud tervisekontroll arvestab inimese individuaalsust ning elustiili ja tervisega seotud probleeme. Tervisekontrolli raames selgitatakse koos arstiga välja vajalikud uuringud ning analüüsitakse nende tulemusi. Uuringud nagu südame ultraheliuuring, kaelapiirkonna, veresoonte jt ultraheliuuringud tehakse VIV Living Tervisemajas kohapeal. Arst annab nõu, mida oma tervise hoidmiseks teha ning mida tulevikus enda puhul jälgida.

VIV Living Tervisemaja OÜ

Asume aadressil Villa 3, Pärnu Telefon: +372 53326721

Tegevusluba L05562

Täpsemalt teenuste kohta saab infot meie kodulehelt www.vivliving.ee

ŠVEITSI LOODUSTOOTED TERVEKS JA AKTIIVSEKS ELUKS!

Väekad taimeekstraktid ning kogemus aastast 1954.

Liigestele ja lihastele

Kadakakreem lihastele ja liigestele

Eeterlike õlide ja taimeekstraktidega kreem aitab lihase-, liigese- ja seljavalu vastu. Parandab verevarustust, soojendab, põletikuvastane.

Arti t kreem liigesprobleemidele

Naatriumglükoosamiin- ja kondroitiinsulfaadi, eeterlike õlide ja ravimtaimede ekstraktidega kreem liigeseprobleemide ennetamiseks ja leevendamiseks. Põletikuvastane, toetab kõhreid ja sidekude.

Osarten kapslid

kõhredele ja liigestele

Bambusevõrsete ja rohelise rannakarbi ekstraktiga kapslid liigese elastsuse säilitamiseks ja kõhrede kulumise ennetamiseks.

Arti t pulber liigestele

Parandab sidekoe elastsust ja liigeste liikuvust, aitab säilitada liigesevedelikku, on põletikuvastane ja aitab vähendada valu degenereeruvatel liigestel. Vitamiinide, mineraalide, kondroitiinsulfaadi, glükoosamiini ja želatiiniga.

Jalapalsam väsinud jalgadele ja veenilaienditele

Väärtuslike taimeekstraktidega palsam värskendab ja stimuleerib väsinud jalgu ja jalalabasid, parandab vereringet, lõdvestab lihaseid ning võitleb veenilaiendite vastu.

Toidulisandid aktiivseks eluks

Oomega-3 seleeniga

Kontrollitud puhta kalaõli ning seleeni ja mikrovetikatega kompleks toetab südame-veresoonkonna tööd, on põletikuvastane, tugevdab immuunsust ja annab elujõudu.

Luteiin silmadele

Luteiini, C- ja E-vitamiini, tsingi ja vasega kapslid toetavad silmanägemist, kaitsevad kollatähni ja vähendavad silmakae tekke riski.

Artišoki jook seedimisele

Artišoki, piparmündi ja apteegitilli ekstraktiga jook seedimise parandamiseks, maksa puhastamiseks ja üldise enesetunde parandamiseks.

Hõlmikpuu (ginkgo) ja Siberi ženšenni kapslid keskendumisvõimele ja mälule

Hõlmikpuu ehk ginkgo ja ženšenni ekstrakt suurendab keskendumisvõimet ja parandab mälu võimekust ning aitab ennetada väsimust. Vitamiinid B1, B2 ja niatsiin aitavad normaliseerida energia ainevahetust ja toetada närvisüsteemi funktsioone

Fortiven kapslid veenilaienditele

Fortiven toetab veenide tervist, leevendab veenilaienditest tulenevat ebamugavust ning vähendab väsimustunnet jalgades. NB! Mitte kasutada koos verevedeldajatega.

Lase päike tuppa

ehk Kevadine värskenduskuur kodus

Kui talve saadame mööda oma soojas hubases pesas, siis kevadpäike toob äratuse ja teistsuguse meeleolu: tahame nautida värsket õhku ja päikest, ammutada uut energiat. Ka kodu igatseb – kui mitte uuendamist, siis vähemalt põhjalikku värskenduskuuri.

TOIMETAS: KAIRI PRINTS FOTOD: SHUTTERSTOCK

Kevadine päike tekitab mõnusat ootusärevust, aga on samas ka halastamatu, tuues selgelt esile plekid ja tolmu, mis harvem puhastatavatele pindadele tekkinud on ning mis talvepimeduses endast märku pole andnud. Esimene asi, mida toast päikese poole vaadates märgatakse, on talvetolmune ja värskendust ootav aken. Tegelikult tahaks kevadise värskenduskuuri läbi teha terve kodu. Mida siis täpsemalt ette võtta, et kevad tunneks end oodatuna?

Lase päikesevalgus tuppa. Plusskraadidega on paras aeg võtta ette põhjalik aknapesu, sest määrdunud aknad lasevad vähem valgust läbi ning päikesekiired toovad kogu mustuse nähtavale. Väliseid aknaklaase ei tasu pesta, kui on liiga külm või kui päike paistab otse peale: külmakraadidega jäätub niiskus klaasile ja tihendite vahele; päikesepaiste käes kuivab pesuvesi kiiresti ja jätab aknaklaasile triibud. Enne klaaside pesemist tuleks puhastada akna piidad ja ­laud. Kasuta akende pese­

Koristamine võib tunduda lõputu tegevusena, kui asju on liiga palju või neil pole oma kohta. K-rauta sisekujundaja Getrin Ruut annab kaheksa nõuannet, mis aitavad kodu korras hoida.

Vähem asju, vähem koristamist

Kõige lihtsam nipp kodu korrastamiseks on omada vähe asju. Osa inimeste jaoks on kasutuna seisvate asjade ära viskamine või taaskasutusse viimine elementaarne, aga teiste jaoks on asjadest loobumine emotsionaalselt väga keeruline. Tihti mõeldakse, et äkki läheb seda eset kunagi tarvis, võib-olla saab mõni väikeseks jäänud riideese veel kunagi parajaks või tegu on küll kasutu asja, aga siiski kingitusega.

Kui asju kuhjub koju liiga palju, tekib paratamatult segadus, mille lahendamist tuleb alustada nendest loobumisega. Mõistlik on sõlmida iseendaga konkreetsed kokkulepped, näiteks, et esemed, mis pole viimase kahe aasta jooksul kordagi kasutamist leidnud, tuleb viia taaskasutusse.

Igal asjal oma koht

Enamik inimesi ei naudi koristamist, aga mitte seetõttu, et tolmuimeja ning tolmulapiga toa üle käimine oleks mastaapne töö, vaid seetõttu, et sellele teekonnale kipub jääma hulk

miseks mikrokiust lappi, mis eemaldab mustuse kergelt ega jäta aknale triipe.

Pese kardinad ja puhasta ribakardinad. Viimaseid tuleks puhastada enne akende pesu kinnises asendis, kas tolmuimejaga või kuiva lapiga mõlemalt poolt. Talvised paksud kardinad võiks vahetada heledamates ja rõõmsamates toonides kergemate vastu.

Vii vaibad pesumajja või keemilisse puhastusse. Tolmuimejaga ei saa vaipadest kogu mustust kätte ja enne kevade

saabumist on paras aeg need põhjalikult puhastada lasta.

Pese talv välja ka patjadest, tekist ja voodikattest. Puhtas ja värskes magamistoas puhkad ka ise paremini välja. Pese voodiriideid vähemalt 60­kraadise veega ja vii need võimalusel välja tuulduma. Tee kappidesse ruumi. Pole mõtet hoida vanu riideid või asju, mida ei ole ammu kasutatud, lihtsalt sellepärast, et äkki läheb kunagi vaja. Kui kodus on liiga palju asju, on seal raske lõõgastuda. Talveriided

esemeid, millel pole oma kohta. Kui esikukapi peal on võtmed, sallid ja kindad, mõõdulint, taskulamp ja veel vidinaid, siis ongi juba kaos tekkinud.

Kui tead, kus on nende esemete õige koht ega pane neid lihtsalt käest ära, on koristamine palju lihtsam ja vähem ebamugavaid aistinguid tekitav tegevus. Oma koht peab olema ka kile- ja paberkottidel, taaral, koristamistarvetel ning muudel sellistel esemetel, mis võivad isegi kinnises panipaigas kiirelt kaose tekitada. Läbi tuleb mõelda, kus hoitakse ajakirju ja -lehti ning postkasti laekuvaid reklaame, et needki ei jääks lihtsalt lauaservale vedelema.

Asjad kappi peitu

Lahtistele riiulitele või kapipealsetele on soovitav panna vaid üksikuid esemeid. Mida vähem on kodus lahtisi pindu ja mida rohkem kinniseid kappe ning kummuteid, seda lihtsam on segadust ohjata. Kui mõned pisiasjad peavadki käima esikukapi peale, võiks nende jaoks olla interjööriga sobituvad tekstiilist, puidust või punutisest kastikesed.

Süsteem kapis sees

Kui magamistoa riidekapid on rõivaid täis topitud ja köögikapist kukuvad juba avamisel kuivainepakid välja, on tarvis luua sinna süsteem. Kõige lihtsam on seda teha juba alguses kvaliteetsete garderoobisüsteemide ja köögifurnituuridega, aga kui seda pole tehtud, tasub osta näiteks läbipaistvast plastist kaste, mille sisu on kiiresti hoomatav. Süsteemi saab luua erinevas suuruses karpide ja kastidega, aga ka riputatavate tekstiilist riiulitega.

Ühesugused purgid ja topsid

Mida väiksem on köök, seda kergemini seal segadus tekib. Kui köögikapis on erinevates karpides pasta, riis, maisihelbed, jahu, kohv ja muud kuivained, võtab see palju ruumi ja tekitab visuaalset kaost. Kui kuivained panna kõik ühesugustesse klaasist, plastist või metallist purkidesse, võib neid eksponeerida isegi lahtisel riiulil. Üha trendikam on kasutada sarnast lahendust ka vannitoas, kus erinevate šampoonide ja muude pudelite tekitatud visuaalse müra vältimiseks kasutatakse ühesuguseid täitetopse.

Jalanõud jalatsikappi

Jalanõud tekitavad esikus või selle puudumisel elutoas paraja korratuse, seega tasub investeerida mahukasse kinnisesse jalatsikappi, sest reeglina ei mahu jalanõud väikesele lahtisele jalatsiriiulile ära.

ja ­saapad saab nüüd hoiukohtadesse ära panna. Veel parem: vii esemed, mida sa ise enam ei vaja, taaskasutuskeskusesse või varjupaika/kirikusse.

Puhasta uksed ja seinad. Tapeeditud seinu saab puhastada tolmuimeja või pehme kuiva rätikuga, värvitud seinu niiske lapiga. Mida tumedamaks värvitud sein, seda vähem kannatab see tugevat puhastust. Pese külmkapp ja köögikapid, viska säilivusaja ületanud kuivained ning ebavajalik kraam ära.

Võta tolm peale riiulite ka varjatumatest kohtadest, näiteks kappide pealt ja lambikuplitelt. Too tuppa rõõmsaid värve, soeta näiteks söögilauale erksamustriline lauakate. Too tuppa uut elu. Osta aknalauale kevadised potililled või kapile mõni uus roheline toataim. Külva maitsetaimede seemneid ja kasvata aknalaual oma esimene maitseroheline!

Allikad: Lifehacker, Moodne Kodu, Naistekas, Uuskasutus

Kuhu viia asjad, mida pole enam vaja?

Sinu kodus on kindlasti puhtaid, terveid ja kasutuskõlblikke asju, mille jaoks ei ole ruumi või mida sa enam ei vaja. Et sellised esemed ei satuks prügimäele, vaid leiaksid tee uue omanikuni, too need Uuskasutuskeskusesse, kus leitakse sinu kasutatud asjadele uus õnnelik omanik. Uuskasutuskeskus võtab vastu kõik majapidamises üle jäänud korralikud esemed, nagu riided, mööbel, nõud, mänguasjad, raamatud, jalanõud, aksessuaarid, hobivahendid, muusika/filmid, toataimed, tehnika, nipsasjakesed jms. Mööbli toomisel kauplusse tuleb eelnevalt saata pilt esemest kaupluse meiliaadressil. Mööblit saavad vastu võtta vaid need poed, kus on mööbel ka müügis. Kaupluste kontaktid leiad siit: uuskasutus.ee/kauplused. Tallinnas, Tartus, Paides ja Pärnus saab korralikule mööblile ning suuremale tehnikale järele kutsuda uuskasutuskaubiku: uuskasutus.ee/kaubik. Uuskasutuskeskus ei võta vastu turvalisuse kaalutlusel laste turvahälle ega -toole, gaasipliite ega kineskooptelereid. Samuti ei võta Uuskasutuskeskus vastu pianiinosid ega nõukaaegseid sektsioonkappe, kuna puudub võimekus neid uuele ringile anda.

Kasutuskõlbmatud ja katkised asjad vii palun ise prügikasti või jäätmejaama.

ANNA UUELE RINGILE!

Oma üleliigsete asjade Uuskasutuskeskusesse toomine on imelihtne.

Kogu oma üleliigsed asjad kokku. Ära muretse, kui kotti või kasti hiljem tagasi tahad või kui asi on nii suur, et ühtegi kotti ei mahu. Kogumiskasti võid asju soovi korral asetada ka täiesti ilma pakkimata. Kogumiskastid on alati ruumis sees, seega ei pea vihma ega niiskuse pärast muretsema.

Otsi endale lähim Uuskasutuskeskus. Uuskasutuskeskused on Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Jõhvis, Narvas, Paides, Rakveres, Viljandis. Tule keskuse lahtiolekuaegadel oma asjadega kohale. Keskused on avatud E–R 10–18 ja L 10–16. Asju saab tuua keskuste lahtiolekuaegadel ja selleks ei pea midagi eelnevalt kokku leppima.

Leia sissepääsu juurest kogumisala ja jäta oma asjad sinna.

Elu on ilus igas eas –puhka ja naerata!

Tere tulemast Haapsallu — Põhjamaade Veneetsiasse!

Sõõm kevadet ning keha ja vaimu turgutav puhkus Fra Mares!

SEENIORPAKETT kuni 13. juunini

60 €/öö ühele pühapäevast neljapäevani!

14.–22.06, 16.08–15.11 (v.a. 16.–17.08)

65 €/öö ühele pühapäevast neljapäevani

72 €/öö ühele reedel ja laupäeval

23.06–15.08 (k.a suurüritused 31.05–01.06, 12.–13.07, 02.–03.08, 16.–17.08 ning 24.–25.12, 31.12)

77 €/öö ühele

16.11–30.12 (v.a 24.–25.12 ja 31.12)

58 €/öö ühele pühapäevast neljapäevani

65 €/öö ühele reedel ja laupäeval

* Hind kehtib Eesti pensionitunnistuse esitamisel. Paketti on võimalik võtta minimaalselt 5 ööpäeva.

Info ja broneerimine:

admin@framare.ee, framare.ee

Paketti kuuluvad

• meditsiiniline konsultatsioon, kus määratakse hoolitsused

• 2 hoolitsust päevas SPA hoolitsuste valikust (1 rühma- ja 1 individuaalravi)

• hubane majutus kahekohalises standardtoas (1-kohaline ja Thalasso Superiori tuba lisamaksuga)

• 3 maitsvat söögikorda päevas

• sauna- ja basseinipargi külastus

Pakett algab saabumispäeval kell 15 ja lõpeb lahkumispäeval kell 12.

Fra Mare Thalasso SPA

Ranna tee 2, 90403 Haapsalu

ITAKi kauplustes on nõustamine ning meilt laenutatud abivahenditele remont ja hooldus TASUTA!