Edasiõppija (2023)

EDASIÕPPIJA

Värske info õppimisvõimaluste kohta Eestis ja välisriikides

Teatmik gümnaasiumilõpetajale

MILJONINEIU: ma leian, et ülikool on väga oluline

2023

Nutikale õppurile

Head hinnad. Kaup kohe olemas. E-poest kaup kätte 2 päevaga.

www.klick.ee

Klick Eesti

Klick Eesti AS

TALLINN: Viru keskus, Kristiine keskus, Rocca Al Mare keskus, Ülemiste keskus, Järve keskus, Lasnamäe Centrum; TARTU: Tasku keskus, Lõunakeskus, kaubanduskeskus Eeden; HAAPSALU: Haapsalu Kaubamaja; JÕHVI: Pargi keskus; KURESSAARE: Auriga keskus; NARVA: Fama keskus; PAIDE: Paide Selver; PÄRNU: Kaubamajakas; RAKVERE: Põhjakeskus; RAPLA: Rappeli keskus; VALGA: Valga Maxima; VILJANDI: Viljandi Centrum; VÕRU: Kagukeskus.

SISUKORD

4 Sissejuhatus

6 Miljonineiu: tänapäeval on oluline elukestev õpe

10 ESTCube, mina ja muud põnevad projektid

14 Õppimine kõrgkoolis

18 Õpi, edene ja õnnestu TalTechi majandusteaduskonnaga

21 Hea haridus viib unistused täide

23 Eesti ettevõtluskoolis Mainor saad muuta oma elu

25 Kevin Ambus: tudengiks olemine on lähendanud mind kui õpetajat õpilastega

26 Õppimine kutsekoolis

31 Tallinna Majanduskool – trennisaal sinu ajule!

33 Sisekaitseakadeemiast algab Eesti turvalisus!

35 TEKO – siin juba igav ei hakka!

36 Eluterve suhe rahaga

39 EKA-s õpib eriala ja ellusuhtumise kohta asju, mida kuskilt mujalt ei leia

41 Järvamaa Kutsehariduskeskus –logistiliselt parim kool Eestis

43 Miks tulla õppima Eesti suurimasse ja edumeelseimasse kutsekooli?

44 Kuidas oma vaimse tervise eest hoolitseda?

47 Kutseharidus ei ole tupik, vaid võimalus saada oma ala spetsialistiks

49 kood/Jõhvi – sinu shortcut IT-maailma

51 Pärast keskkooli välismaale õppima?

57 Laseroperatsiooniga prillidest priiks!

59 Tule õppima kaubandust

60 Nendes koolides saad edasi õppida!

VÄLJAANDJA

DELFI MEEDIA AS

Erilahenduste ja sisuturunduse

osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: TAAVET KASE, taavet.kase@delfi.ee

Projektijuht: KEVIN PÕLD, kevin.pold@delfi.ee

Kujundaja: MARJU VILIBERG, marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja: KAIRE PUUMETS-SÕBER kaire.puumets-sober@delfi.ee

TRÜKK PRINTALL

Hea koolilõpetaja!

Sa veel ei tea, kas saab sinust allveesõitja või õhuruumi avaruste võitja …

Sa oled jõudnud punkti, kus ühelt poolt tead palju, aga teisalt valitseb suur teadmatus. Hoiad peos omaenese elu ohje, algab lend, aga kuhu?

Küllap on lihtsaim neil, kes on osanud varakult ära tunda oma südame kutse. Kõikidel teistel tuleb kopsud õhku täis tõmmata ja julgelt uurima ning avastama hakata. Julgustan Sind võtma riske ja katsetama. Õpi oskusi, need teevad vabaks, hangi teadmisi, need avavad uusi uksi, ole avatud, sihikindel ja uudishimulik ning kui unistama hakkad, siis tee seda suurelt!

Ebaõnnestumised on vaid õppetunnid, mis aitavad kasvada ja tulevikus edukam olla. Ole alati avatud uutele võimalustele.

Kindlasti oled kuulnud, et Eesti vajab juurde noori õpetajaid, uusi haridustöötajaid. Pingutame väga, et kindlustada õpetajatele vääriline töökeskkond ja tasu. Julgustan Sindki kaaluma võimalusi, kuidas panustada Eesti hariduse arengusse. Sul kui värskel koolilõpetajal on kindlasti häid mõtteid, kuidas muuta õppimine järeltulevatele põlvedele inspireerivamaks ja mõnusamaks igapäevaseks tegevuseks. Oled isegi näinud, kui kiiresti võib keskkond meie ümber muutuda. Peame olema valmis omandama käigupealt uusi oskusi, teadmisi ja hoiakuid, sest elu muutub järjest keerukamaks.

Kõige tähtsam on aga julgus – julgus jätkata valitud rajal või julgus teha uusi otsuseid, kui selgub, et valitud rada pole päris see. Sul on veel pikk elu ees ning kindlasti leiad rahuldust pakkuva valdkonna, milles end ühiskonnaliikmena teostada. Soovitan süveneda siinses teatmikus olevasse infosse, kindlasti leiad siit häid mõtteid, kuidas ja millele oma edasiõppimisvalikuid tehes mõelda.

Soovin Sulle tarku ja häid valikuid!

Kristi Vinter-Nemvalts

Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler

Sinule lähim maailma

Valiomahuvidele vastavsuund

MILJONINEIU: tänapäeval on oluline elukestev õpe

Miljonineiu (24) on rahatarkuse jagaja, investor, õpetaja ja ettevõtja. Tartu ülikooli bakalaureuseõppe majandusteaduse eriala cum laude lõpetanud Miljonineiu jõudis finantskirjaoskuse ja investeerimiseni pärast harivaid raamatuid ning koolitusi. Juba mõnda aega jagab ta neidsamu teadmisi suure innuga edasi nii noortele kui ka vanematele.

2019. aastal investeerimisega alustanud Miljonineiu tunneb oma töö ja otsuste häid vilju juba täna ning jõuab soovitud eesmärkidele iga päevaga lähemale. Õpetamist mitmekülgselt armastav hakkaja naine soovib samasugust edu ka tänastele koolinoortele, ärgitades neid ennast nii klassiruumis kui ka sotsiaalmeedia kaudu igakülgselt harima.

Sul on mitmeid tiitleid: investor, õpetaja, ettevõtja, rahatarkuse jagaja, kindlasti ka influencer ehk mõjuisik. Kellena end ise eelkõige määratled?

Ma vist ei ole ennast ise kunagi influencer'iks pidanud, seda ütlevad pigem teised. (Naerab.) Tutvustan end eelkõige rahatarkuse jagajana, sest tunnen, et see on kõige olulisem osa minu elust ja eesmärkidest. Kuigi töötan hetkel meediaagentuuris täiskohaga meediaplaneerijana, ütlen ikkagi inimestega tutvudes, et olen rahatarkuse jagaja. Olen lõpetanud Tartu ülikooli majandusteaduse eriala cum laude. Õpingute käigus spetsialiseerusin rahandusele ja arvestusele.

Kuidas sa investeerimiseni jõudsid?

Omandasin teadmisi tasa ja targu. Lugesin erinevaid raamatuid ning käisin Kristi Saare ja Jaak Roosaare koolitustel, mis andsidki viimase tõuke asjaga tegelema hakata. Alustasin LHV Kasvukonto kaudu, investeerisin 100 eurot ning hak­

kasin iga kuu juurde panema. Mida rohkem teadmisi kogunes, seda suuremaks muutusid ka summad. Olen investeerimisega tegelenud alates 2019. aastast.

Investeerimisega alustades oli soov ennast igakülgselt üles töötada. Miljonineiu formaadis olen inimesi harinud kaks aastat. See sai alguse tänu sellele, et minu poole pöördus Dividend Investor Märten Kress, kes soovitas hakata noortele rahatarkust jagama. Oluline verstapost oli minu jaoks selle aasta jaanuar, kui lõin Miljonineiu Investeerimiskooli, kus hetkel õpib esimene lend, ning kindlasti on mu eesmärk võtta järjest uusi lende ja koolitada ka edasijõudnuid.

Investeerimisega

Millest sinu tavaline päev koosneb?

Argipäevadel töötan meediaagentuuris täiskohaga meediaplaneerijana. Kuna elan Kadrinas ja käin rongiga Tallinnas tööl, sisustan rongisõidud enda Instagrami­kontole sisu tootmise, Miljonineiu Investeerimiskooli koolituste ettevalmistamise või raamatute lugemisega. Selle

peale kulub päevas umbes kaks tundi. Matemaatika eratunnid, mida annan gümnasistidele, võtavad umbes üks või kaks tundi päevas. Käin ka trennis, mis võtab poolteist tundi päevas. Seega on minu argipäevad tihedalt sisustatud ning puhkamiseks leian aega nädalavahetustel.

Milline sa noore koolitüdrukuna olid? Millised olid plaanid ja unistused? Väikese tüdrukuna mul rohkem eesmärke ei olnud peale selle, et tahtsin teisest kuni seitsmenda klassini õpetajaks saada. Uskusin kindlalt, et minust saab tulevikus just matemaatikaõpetaja. Mingil hetkel need mõtted kadusid ja hakkasin kahtlema, kuid sellest hoolimata olen olnud ja olen ka siiani õpetaja – varasemalt Noored Kooli arenguprogrammi raames ning ka täna gümnaasiumiõpilastele eratunde andes.

Muid kindlaid eesmärke mul noorena ei olnud, ma lihtsalt teadsin, et tahan tegeleda õpetamisega ning elada samal ajal head elu. Olin vaikne koolitüdruk, kes hoidis omaette. Tähele panu mulle väga ei meeldinud, prioriteet oli õppimine. Kui teised väljas mängisid, siis mina olin see, kes õppis. Nüüd ma enam tähelepanu ei pelga, kuna see on ajapikku minuni tulnud. Enam pole mingi probleem n­ö möödaminnes Instagrami jaoks videoid filmida või saja inimese ees lavale astuda.

alustades oli soov ennast igakülgselt üles töötada.

Tekst: Uku Adrian Ilves / Fotod: Olari Pilnik, erakogu

Kas matemaatika meeldis sisulises mõttes või tundus niisama lihtne ja arusaadav?

Mulle konkreetselt meeldiski ülesandeid lahendada, sest need olid minu jaoks põnevad. Sama lugu lisaülesannetega – mulle meeldis end proovile panna. Minu arvates on matemaatika väga oluline aine ka sisulises mõttes, sest arendab loogilist mõtlemist.

Millised soovitused annaksid neile noortele, kes seovad oma tuleviku õpetamisega?

Peab olema nõudlik, aga sõbralik. Lähtusin sellest ka ise ja minu õpilased arvestasid sellega. Nad teadsid, et mul on kindlad nõuded ja kokkulepped. Kokkulepete sõlmimine on tohutult oluline osa õpetajatööst. See teeb õpilastele selgeks, kuidas tunnis õppimine toimub. Ma olin õpilaste sõber, ma kuulasin neid ja tänu sellele olid nad tublid ja eeskujulikud. Mul ei olnud kunagi probleeme klassi ees olemisega ega sellega, et õpilased ei taha minu tundi tulla.

Samuti peaksid just noored õpetajad võtma rahulikult ja oskama teha koostööd teiste õpetajatega. Kõike ei peagi suutma alguses üksi valmis teha. Küsi ja sind aidatakse.

Mille järgi peaksid noored endale eriala valima?

Ideaalis võiksid tegeleda sellega, mis sulle tõeliselt meeldib, ning samal ajal teenida sellega ka head sissetulekut. Number üks on ikkagi õppida seda, mis endale meeldib. Siin ei tohiks kindlasti kuulata oma vanemate soove või sõprade soovitusi, sest nemad ei ela ju lõppkokkuvõttes sinu elu. Jälgima pead enda südant. Kui oled enda jaoks sobiva eriala välja valinud, tuleb vaadata edasi, kuidas selle abil endale sobiv elustiil ja edu saavutada. Millist elu sa tulevikus elada tahad ning kas õpingud toetavad seda?

Kirjelda palun veidi täpsemalt oma sotsiaalmeedia telgitagust, kuidas rahatarkuseteemalise sisu tootmine ja materjalide ettevalmistamine käib. Eks see varieerub päeviti ja nädalati. Üks olulisemaid osasid on Instagrami story' de tegemine, kus jagan erinevaid rahatarkuse ja investeerimise nippe ning samas ka oma igapäevaelu. Sõltuvalt muudest kohustustest ma päris iga päev story'des aktiivne olla ei jõua. Teine oluline osa on postitused, kus jagan juba konkreetsemalt investeerimisega seotud praktilisi nõuandeid ja mõisteid, kasvõi selle kohta, kuidas tuludeklaratsiooni teha. Story 'de ja postituste ettevalmistamine võtab mul endiselt päris kaua aega, sest tahan, et pakutav sisu oleks kvaliteetne.

Samuti teen koostööd erinevate ettevõtetega. See tähendab enamasti story' de loomist – pühendan sellele umbes 1–2 päeva, tutvustan jälgijatele ettevõtte tegevust ning räägin oma vaatepunktist, miks olen otsustanud ise toodet/teenust kasutada.

Lisaks eelnevale on ka nende inimestega suhtlemist, kes mulle Instagramis kirjutavad. See on väga tore, sest minu eesmärk ongi inimeste harimine. Hetkel ei ole veel Instagramis tegutsemine ja rahatarkuse jagamine täiskohaga töö, aga liigun selles suunas. Minu kirg on investeerimine ja rahatarkuse jagamine ning ma tahan sellest kujundada enda töökoha.

Mida võiksid põhikooli- ja keskkooliõpilased kohe täna tegema hakata, et juba lähitulevikus oma rahalisi väljavaateid parandada?

Väga oluline on minu arvates ümbritseda ennast rahatarkade inimestega või üleüldiselt keskkonnaga, kus rahatarkus on pidevalt kõneaineks. Kui me räägime soovist saavutada finantsvabadus ning elada head elu, siis tulebki ennast kohe nende inimestega ühel või teisel moel ümbritseda, näiteks hakata Instagramis ja YouTube’is erinevaid kanaleid jälgima. Võimalusi on väga palju.

Samuti on oluline raamatute lugemine. Kes raamatuid mingil põhjusel väga ei armasta, neile soovitan podcast'e kuulata.

Raamatute lugemine on oluline. Kes raamatuid mingil põhjusel väga ei armasta, neile soovitan podcast'e kuulata.

Mõlemad on teadmiste omandamiseks väga olulised. Isegi kui raamatud ei meeldi, võiks luua harjumuse lugeda iga päev kasvõi kümme lehekülge – nii saabki ühe kuuga 300­leheküljelise raamatu loetud.

Mis võiks sinu arvates Eesti haridussüsteemis teistmoodi olla?

Esimene murekoht on see, et me õpime asju pähe, kuid ei õpi nendest aru saama. Näen ka ise õpetaja rollis olles, kuidas asju õpitakse konkreetselt pähe ilma asja tuuma sisuliselt mõistmata. Kuna meie ainekavad on nii tihedalt täis topitud, ei olegi õpetajatel aega rahulikult õpetada ehk lasta õpilastel ise seoseid luua, kuidas mingi valem tekib ja miks just nii.

Teiseks pööratakse liiga vähe tähelepanu nendele õpilastele, kelle õpitulemused ei ole just kõige paremad, kuid kes teevad milleski suuri edusamme. Ka nemad tahavad kiitust ning ma olen õpetajana ka ise märganud, kuidas kiitus mõjutab. Imed sünnivad tänu sellele, et sa ütled õpilasele paar head sõna ja leiad need kohad, milles ta on arenenud.

Mõni raamatusoovitus?

Häid raamatuid on tõesti väga palju. Kindlasti soovitan raamatuid „Rahaedu põhimõtted“ ja „Investeerimisedu põhimõtted“, samuti võiks kuulata „Rahareede“ podcast'i.

Millised on tulevikuplaanid? Ütlesid 2022. aastal, et loodad viie aasta pärast töötada ainult siis, kui ise soovid? Tegelikult saan ma seda mingil määral juba täna öelda. Minu eesmärgid on suured ning viie aasta pärast ma tõesti tahan olla juba sellises finantsilises olukorras, kus ma saan otsustada, millal puhkan ja millal teen tööd. Ma arvan, et isegi siis, kui olen finantsvaba, ei lõpeta ma töötamist, sest armastan seda, mida teen. Tulevikus soovin võtta järjest rohkem aega puhkamiseks, reisimiseks ja just nende asjadega tegelemiseks, mis kõige rohkem silma särama panevad. Plaanin jooksvalt Miljonineiu Investeerimiskooli edasi arendada, et võimalikult paljud noored õpiksid varakult investeerimist ja paneksid raha enda jaoks tööle.

Kui vaatad kolmele aastale tagasi, siis kas arvad, et sinu töö on juba ära tasunud?

Olen tõesti väga rahul ning saan juba praegu lubada endale elu, millest olen unistanud, näiteks käia reisimas. Kuigi ma otsin hetkel odavaid lennupileteid ja teen n ­ ö säästureise, olen siiski oma eesmärkide saavutamisele lähedal ning näen juba praegu häid tulemusi.

Milliseid investeerimisega seotud valearusaamu oled kohanud?

Nii seda, et väikeste summadega pole mõtet investeerida, kui ka seda, et investeerimine on ainult rikastele. Arvatakse, et investeerimiseks peadki juba rikas olema, mitte et investeeritakse selleks, et rikkaks saada.

Kindlasti ka seda, et ollakse liiga noor, et sellega tegeleda. Arvatakse, et noorena võiks pigem hetkes õnnelik olla, mitte investeerima hakata. Kuid hetkes võib õnnelik olla ka siis, kui sa säästad ja investeerid, aga selle peale ei osata alati mõelda.

Lisaks arvatakse, et investeerimine on väga keeruline ja raske. Tegelikult ei ole. Kui sa valid endale välja mingisuguse investeerimisfondi, kuhu tahad raha

paigutada, teed püsimakse, paned iga kuu sada eurot, on väga lihtne investeerida. Alguses teed kergema analüüsi ära ja hiljem lihtsalt lisad raha juurde.

Kui palju puutud inimesi rahateemadel harides kokku suhtumisega „Ah, mis nüüd mina enam hakkan“?

Väga palju on sellist suhtumist, eriti just natuke vanemate inimeste seas, kellega ma olen rääkinud. Mõeldakse, et mis mina, niikuinii hilja, ma ei jõua isegi lastelastele raha koguda.

Milline on keskmine teismeline ja noor täiskasvanu? Kas ta pigem huvitub investeerimisest või soovib niisama mugavalt ära elada?

Mulle tundub, et kuigi noortel on palju eesmärke, pole neil alati piisavaid teadmisi ja tegevusplaani, kuidas eesmärke saavutada. Tihti soovitakse pigem normaalselt ära elada ehk kogu raha, mis sisse tuleb, kulutataksegi ära. Paljud suhtuvad investeerimisse skeptiliselt ja mõtlevad, kas see raha mul pärast tulevikus üldse olemas on. Samas on tore näha, et rahatarkuse jagajad teevad aktiivselt tööd, ning noored mõistavad üha rohkem, kui oluline on enda finantsilise olukorra üle vastutust võtta.

Aga kuidas siis tavaline inimene võiks investeerimisega alustada?

Ma arvan, et kui oled palgatööline, siis esimene koht, kuhu vaadata, võiks olla kolmas pensionisammas. Miks see on hea? Sest sinna raha paigutades on võimalik saada 20% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt. Muidugi on seal väikesed piirangud, aga siiski on see väga lihtne viis oma raha paigutada. Saad kolmanda pensionisamba fondi välja valida ja hakkad iga kuu püsimaksega sinna raha kandma, see ongi juba investeerimine.

Võib ­ olla teine asi, kuhu just noored võiksid vaadata, on pankade pakutavad lahendused. Kas LHV Kasvukonto või Swedbank Robur, kuhu on täpselt samamoodi võimalik püsimaksega investeerida. Saad iga kuu kasvõi 20 eurot investeerida. Alguses tuleb fondivalik teha ja hiljem püsimaksega investeerida. Ja kui sa tahad sealt edasi liikuda, siis võid vaadata üksikaktsiate ning teiste varaklasside poole, nagu võlakirjad või kinnisvara.

Mida sa ülikoolis ise kõige rohkem õppisid? Kui suurt rolli sellele omistad? Ma leian, et ülikool on väga oluline. Sain sealt nii palju uusi tutvusi ja ka teadmisi, mis mind edasi suunasid. Arvan, et ma poleks täna siin, kui ma poleks õppinud ülikoolis majandust ning spetsialiseerunud rahandusele ja arvestusele. Ilma selleta ei investeeriks ma praegu nii teadlikult. Töökohtadele kandideerides on inimestele silma jäänud märge cum laude. Tihti öeldakse küll, et keegi ei vaata diplomit, aga minu kogemus on teine. Tööandjad, kellega mina olen kokku puutunud, on öelnud, et see näitab inimese enesedistsipliini, järjepidevust ning võimet endale võetud kohustustega hakkama saada.

ta vabaaineid ja kõrvaleriala, mis huvitab. Mina soovitan kindlasti ülikooli õppima minna, kui tead, mida õppida soovid.

Kuidas noorena hästi säästa ja teenida? Neid nippe on väga palju ja erinevaid. Kõige lihtsam on õpetada midagi, mida sa oskad. Näiteks panna kuulutus Mentornauti või mõnda Facebooki gruppi üles. Väga populaarsed võimalused on ka lapsehoidmine või koera jalutamine. Samuti tööampsud GoWorkaBitis ja teistes sarnastes portaalides. Soovitan igaühel panna paberile kirja kümme asja, mida soovitakse ja suudetakse raha teenimiseks teha, ning valida sealt välja üks, millega kasvõi homme lisatulu teenida.

Mina käisin noorena aknaid pesemas, lilli istutamas, olin maasikamüüja, käisin malevas ning panin Võsu poes kaupa välja – kõik lihtsalt selleks, et raha koguda ja säästa.

Ma leian, et ülikool on väga oluline. Sain sealt nii palju uusi tutvusi ja ka teadmisi, mis mind edasi suunasid.

Teisalt olen ma ka iseseisvalt palju juurde õppinud. Kasvõi kogu see turundus, mida Instagramis teen. Samuti aktsiate ja fondide analüüsimine – see on kõik tulnud sellest, mida ma olen ise õppinud ja lugenud. Ülikooliharidus ja ise õppimine tuleb kokku panna, tänapäeval on oluline elukestev õpe. Ma arvan, et ülikool annab nii palju eeliseid ja tutvusi edasiliikumiseks ning alati saab võt­

Ka raha säästmiseks on palju häid nippe. Kõige olulisem on ostu tehes läbi mõelda, kas sul on seda toodet/teenust ka päriselt vaja või on tegu emotsiooniostuga. Ma olen mitu asja jätnud nii ostmata, et olen kassajärjekorras maksma hakates ümber mõelnud. Konkreetseid säästunippe on väga palju. Mina ostan näiteks enamiku oma riietest ainult allahindluste ajal. Toitu ostes mõtlen oma menüü alati läbi ja lähen poodi nimekirjaga, et ma ei teeks emotsioonioste. Samuti lähen poodi alati täis kõhuga ning otsin häid pakkumisi.

Üldiselt on aktiivsete tulude suurendamine parem kui säästmine, sest ega lõputult ei suuda sente lugeda. Raha rohkem teenida on lihtsam kui kõiki kulutusi tohutult piirata.

Tallinna Polütehnikum on edumeelne ja avatud, kaasaegse töö- ja õpikeskkonnaga inseneeria- ja tehnikaharidust väärtustav ja arendav kutseõppeasutus Eestis.

Erialad:

Energeetika ja automaatika

Sisetööde elektrik

Automaatik

Jaotusvõrgu elektrik

IT ja telekommunikatsioon

Tarkvaraarendaja

IT-süsteemide spetsialist

Telekommunikatsiooni nooremspetsialist

Elektroonikaseadmete tehnik

Meedia

Multimeedia spetsialist

Visuaalmeedia spetsialist

Printmeedia

Fotograaf

Teleoperaator

Lavavalgustehnik

ESTCube, mina ja muud põnevad projektid

Hei-hei! Mina olen Agnes, esimese aasta füüsika, keemia ja materjaliteaduse (FKM) bakalaureusetudeng. Värske liha, või kuidas nüüd ülikoolis esmakursuslaste kohta öeldigi. Otsus Tartu ülikoolis seda eriala õppida tuli suhteliselt loomulikult. Nimelt olen põhikoolist saadik tundnud huvi astronoomia vastu ja gümnaasiumis sai minust suur kosmosetehnoloogia fänn. Mäletan selgesti, kuidas ütlesin Põlva gümnaasiumi sisseastumisvestlusel tolleaegsele direktorile Alo Savile: „Ma vihkan füüsikat, aga armastan kosmost.”

Jah … elekter polnud päris minu teema. Kuid ilmselgelt midagi vahepeal muutus. Nimelt otsustasin üheteistkümnendas klassis gümnaasiumi praktiliseks tööks teha sõbrannaga hariva astronoomiateemalise taskuhäälingu. Jõudsin arusaamale, et kui mul on millegi vastu sügavam huvi, siis miks ma ei peaks sellega ka väljaspool kooli tegelema. Kui kellelegi meeldib tennist mängida, siis ta läheb ja otsib endale trenni, kus seda teha. Kui kellelegi meeldib pilli mängida, siis bänd või muusikakool on justkui järgmine loogiline valik. Mida tegin mina? Võtsin ühendust Tartu observatooriumiga, mis tegelikult asub Tõraveres, ning tegin seda Facebooki kaudu, kujutate ette?! Nüüd jõuame lõpuks point’ini, miks ma seda blogi üldse kirjutan. Tänu sellele Facebooki sõnumile sattusin sellisesse ägedasse tiimi nagu ESTCube.

Tiim koosneb kosmosehuvilistest üliõpilastest, professoritest ja observatooriumi teadlastest ning projekti peamine eesmärk on arendada nanosatelliite. ESTCube­1 oli Eesti esimene satelliit ja tänu sellele nimetatakse Eestit kosmoseriigiks. Satelliit läks orbiidile 2013. aastal ja on kahjuks endiselt seal, sest selle ülesminekul mõni osa purunes ja plasmapidur, mis oleks pidanud satelliidi

umbes viie aastaga orbiidilt tagasi tooma, ei käivitunud. Plasmapidur on uuem tehnoloogia kosmoseprügi vastu võitlemiseks, sest tavaliselt jäävad satelliidid Maa orbiidile kahekümne viieks kuni viiekümneks aastaks tiirlema ja risk, et need omavahel või kosmoseprügiga põrkuvad, suureneb eksponentsiaalselt. Ühinesin ESTCube’i tiimiga üheteistkümnendas klassis, kui arendati ESTCube ­ 2, mis on algsest üheühikulisest satelliidist suurem ja võimekam. ESTCube ­ 2 on kolmeühikuline ja selle üks peamiseid eesmärke on katsetada sedasama plasmapidurit Maa madalorbiidil. Tegu on kahepolaarse eksperimendiga: ühtpidi on see elektriline päikesepuri, teistpidi plasmapidur.

Satelliidi stardiaeg on hetkel teadmata rakett Vega C ebaõnnestunud lennu tõttu, aga loodetavasti jõuab ESTCube­2 orbiidile 2023. aasta teises pooles.

ESTCube on mulle õpetanud niivõrd palju. Paari kuuga sai tüdrukust, kellele ei meeldinud füüsika, aga meeldis kosmos, tüdruk, kelle jaoks on füüsika vägagi põnev. Lisaks programmeerimisele ja jootmisele seisavad tiimiliikmed silmitsi hunniku probleemidega, mis tunduvad esialgu lahendamatud. Kes oleks võinud arvata, et satelliidi kui terviku toimimine hõlmab

nii palju pisikesi aspekte, mida jälgida? Sellega on seotud üks veidike veider küsimus: kas olete kunagi mõelnud, kuidas peaks toimima Kuu orbiidil tiirleva satelliidi navigatsioonisüsteem? Positsioneerimiseks peaksid teooria järgi korraga nähtaval olema Kuu, Maa ja Päike, aga meil eksisteerivad sellised nähtused nagu varjutused … Ma eeldan, et te ei ole sellele varem mõelnud. Mina ka ei olnud! Lisaks ESTCube’i tiimile liitusin samal ajal projektiga Venus Life Finder. Massachusettsi tehnoloogiainstituudi juures tegutseva tiimi eesmärk on teha kindlaks, kas meile lähimal planeedil Veenus võiks olla elu. Ka Tartu ülikoolil on selles oma osa: kosmosetehnoloogia kaasprofessori Mihkel Pajusalu tiimi käe all on valminud happelisuse sensori prototüüp. Seda sensorit kasutatakse Veenuse pilvekihtide happelisuse määramiseks, sest just seal on tänu madalamale temperatuurile mikroorganismide elu võimalikkus kõige suurem. Ka mina sain selle projekti käigus mässata esialgse happelisuse sensori prototüübi valmistamisega. Mõõtsime takisteid ja erinevate leedide spektreid, jootsime, panime kokku spektromeetri, tegime keemiakatsete jääkidest helendavat lima ja palju muud huvitavat.

ESTCube Foto: Laila Kaasik

Observatooriumi kaudu olen saanud intervjueerida teadlasi nii oma podcast’i jaoks kui ka karjääripäeva „Karjääriredel viib kosmosesse“ raames. Samuti õnnestus mul läbi viia vahva töötuba teadusmalevas, kus sain koos Laila Kaasikuga noortele Veenusest rääkida ja näidata, kuidas valmistada fluorestseeruvat pH­tundlikku pigmenti. Kui seda klaasplaadile kanda, ultraviolettkiirgusega ergastada ja siis omakorda kanda plaadikesele tilk mingisugust ainet, annab tilga värv meile infot selle aine happelisuse kohta. Kuldreegel on see, et mida sinakam on tilk, seda happelisem on aine.

Sellised projektid süvendavad pidevalt minu huvi kosmose ja tehnoloogia vastu ning annavad tavaõpingutele lisaväärtust. Nii ongi minust saanud tüdruk, kes otsustas tulla õppima FKM­i ja tegeleb kooliväliselt kosmosetehnoloogia valdkonna projektidega. Lisatõuke FKM­i tulla andis erialane promopäev „Maailmapildist eduni“, kus tutvustati füüsika ja keemia instituudi laboreid ning võis kuulata tudengite ja inspireerivate teadlaste ettekandeid. Tegelikult toimub selline karjääripäev igal aastal ja ka sel kevadel on mai alguses oodata sama vahvat üritust uutele huvilistele. Lisaks üritusele käisin kaks korda ka tudengivarjuks. See on tõeliselt hea võimalus, mida soovitan kõigil gümnasistidel ära kasutada. Üleüldse, kui jutt soovituste peale läks, siis soovitan gümnaasiumis ja ülikooli esimesel aastal haarata kinni nii paljudest võimalustest kui võimalik. Kohe ülikooli astudes otsustasin, et soovin ka erialaselt aktiivne olla, seega ühinesin Eesti füüsikaüliõpilaste ja Tartu ülikooli keemiaüliõpilaste seltsiga.

Õppeaasta alguses kuulsin, et nende kahe seltsi ühistöörühmal on puudu juht. Jah, esimese aasta tudengina ei pruugi kohe seda julgust olla, et sellise positsiooni poole vaadata. Kes teab, äkki vanemad tudengid ei võta mind piisavalt tõsiselt või on rühma juhtimine niivõrd mahukas töö, et pean iga päev tunde sellele panustama. Korraks küll kõhklesin, aga ratsionaalselt mõeldes sain aru, et need on vaid hirmud, mis ei lase mul mugavustsoonist välja tulla. Seega sai minust oktoobris rühmajuht ja ükski neist hirmudest ei saanud reaalsuseks. Ülikoolitee pakub lisaks akadeemilisele osale niivõrd

palju enesearenguvõimalusi, et vaja on lihtsalt julgust öelda jah. Küll jõuab elus ei öelda, näiteks siis, kui unetunde enam üle viie täis ei tule ja tähtajad kukuvad.

Töörühma juhiks olemine on üks viis, kuidas õppida ennast paremini väljendama, kuid kõige rohkem areneb selles valdkonnas muidugi päriselt esinedes. Seega soovitan kogu ülikooliperel võtta sügissemestril kursust nimega „Teadus aimeloengutes“. Kursuse kaudu on kõigil võimalik ühineda sellise vahva liikuva laboriga nagu Teadusbuss. Tegu on pundi tudengitega, kellel on võimekus ja vahendid, et pakkuda koolides ja üritustel harivat teadusteatrit. Kui ma ei oleks Teadusbussiga liitunud, ei oleks ma vist kunagi kokku puutunud sellise ainega nagu vask(I)tetrajodomerkuraat. Kuid selleks, et salapära mitte kaotada, ei seleta ma hetkel põhjalikumalt.

Gümnaasiumi lõpus on võimalik kandideerida ka programmi „Talendid Tartusse“, mis pakub hulga projekte, millega esmakursuslased liituda saavad. Kuna olen endas avastanud kire tehnoloogiamaailma vastu, valisin teadusprojekti „Robotont“. Selle käigus arendatakse Tartu ülikoolis omniliikuvat robotit, mis pakub platvormi robootikaõppeks ja teadustööks. Mina ja veel kaks tudengit saime ülesande arendada välja robot, mis suudab lisaks siledale pinnasele ka endasuuruseid kruusamägesid ületada. Meeletult põnev! Leian, et niikaua, kuni mul on aega ja ressurssi, mida raatsin kulutada, soovin saada uusi kogemusi ja teadmisi. Julgustan kõiki võtma osa projektidest ülikooli sees ja sellest väljaspool!

Õpi õpetajaks sinule lähimas tippülikoolis!

Agnes õpib füüsika, keemia ja materjaliteaduse õppekava alusel. Tulevikus annab see talle muu hulgas võimaluse särada gümnaasiumi loodusteaduste õpetajana. Lisainfot õpetajaks õppimise kohta leiad veebilehelt ut.ee/opetaja.

Venus Life Finder (tüdruk arvuti taga) Foto: Laila Kaasik

Teadusbuss Foto: Helen Pill

Teadusprojekt ”Robotont” Foto: Iris Rand

Õppimine kõrgkoolis

Kuidas toimub kõrgkooli sisseastumine, millistel juhtudel peab õpingute eest maksma, millistel mitte?

Mida tähendab akadeemiline puhkus ja kes on ekstern?

Kõrgkooli sisse astudes kummitavad need küsimused ilmselt paljusid tulevasi tudengeid. Siit leiad nendele küsimustele vastused.

Sisseastumine

Sisseastumine hakkab pihta eriala valikust. See ongi paljudele noortele üks keerulisemaid samme kogu sisseastumisprotsessi juures. Kõrgkoolide erialavalikutega tutvudes võid märgata, et erinevates koolides õpetatakse sarnase nimetusega erialasid. Kui sa ei ole päris kindel, mida üks või teine eriala endast kujutab, siis tasub kindlasti õppekava ja ­ainetega lähemalt tutvust teha. Koolide kodulehtedelt leiad kõikide õppekavade kirjeldused koos õpetatavate ainete ja õpiväljunditega. Just sellest peakski lõpliku otsuse tegemisel lähtuma, mitte ainult eriala nimetusest.

Sisseastumisavalduse võid esitada nii mitmesse kõrgkooli, kui soovid, kuid ühes kõrgkoolis on võimalik kandideerida vaid kahele erialale. See tähendab, et saad kandideerida näiteks

nii maaülikooli, TalTechi kui ka Tartu ülikooli, kuid igas koolis saad välja valida maksimaalselt kaks eriala. Kui erialad valitud, tuleb kõrgkoolile esitada vajaminevad dokumendid, mida saab teha sisseastumise infosüsteemis SAIS (www.sais.ee).

Pärast paberite esitamist järgnevad sisseastumiskatsed. Täpsed sisseastumistingimused on iga kooli enda otsustada ja need leiab kooli kodulehelt. Osale õppekavadele kandideerimiseks tuleb sooritada sisseastumiseksam, kuid mõnel õppekaval on üheks vastuvõtutingimuseks gümnaasiumi lõputunnistuse keskmine hinne. Üldjuhul kehtestavad kõrgkoolid sisseastumiseks lävendi, mille ületajad arvatakse üliõpilaste nimekirja. Teatud juhtudel võib kõrgkool kehtestada ülempiiri, millest rohkem üliõpilasi vastu ei võeta. Mitmele õppe­

Mis on teie kõige populaarsemad erialad?

Kõige rohkem tudengeid on meil maaehituse, tehnika ja tehnoloogia ning veterinaarmeditsiini õppekaval.

Miks on teie juures hea õppida?

Eesti Maaülikool on kompaktne ja roheline ülikoolilinnak, kus kõik vajalik asub üheskoos: elupinnad, õppehooned ja sportimisvõimalused. Selline looduslähedane keskkond asub kesklinnast vaid mõne sammu kaugusel.

Kust leida lisainfot?

Lisainfot kooli ja õppimisvõimaluste kohta leiab meie kodulehelt emu.ee ning igapäevategevusi näeb meie sotsiaalmeediakanalites.

Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock

kavale kandideerides on oluline jälgida, et sisseastumiskatsed ajaliselt ei kattuks.

Õppekoormus

Pärast immatrikuleerimist, st arvamist kõrgkooli nimekirja, saad värske üliõpilasena valida, kas tahad õppida täis­ või osakoormusel. Siinkohal tuleb aga ära märkida, et on ka õppekavasid, kus pakutakse üksnes osa ­ või täiskoormusega õpet.

Täiskoormusega õppimine tähendab, et igal õppeaastal tuleb õppe kava arvestuslikust mahust täita vähemalt 75% (22,5 EAP­ d semestri kohta), osakoormuse puhul jääb õppemaht 50–75% vahele (15–22,5 EAP­ d semestri kohta). Nominaalajaga (määratud õppeaeg

Sisseastumisavalduse võid esitada nii mitmesse kõrgkooli, kui soovid, kuid ühes kõrgkoolis on võimalik kandideerida vaid kahele erialale.

õppeaastates) lõpetamiseks peab igal semestril läbima oma õppekava aineid 30 ainepunkti mahus.

Osakoormus sobib tudengitele, kes teavad juba ette, et nad ei suuda mingil põhjusel täita täiskoormusel õppimisel nõutud mahtu. Näiteks kooliskäimine pere või töö kõrvalt. Õppekoormuse arvutamise alus on õppekava täitmisel läbitud õppeainete maht ainepunktides (EAP). Ühele EAP­Ie vastab 26 akadee­

milist tundi üliõpilase tööd, sh loengud, seminarid, praktikumid ja iseseisev töö. Kohustuslik läbitavate ainepunktide hulk on ära toodud õppekavas, mis on õpingute alusdokument. Osakoormuse puhul peab aga arvestama sellega, et üldjuhul on osakoormusega õppimine tasuline.

Alla osakoormuse piiri õppijad eksmatrikuleeritakse, st arvatakse õpilaste nimekirjast välja, kuid neil on võimalik aineid läbida eksternina.

Rakenduskõrgharidusõppe eesmärk on kindlal kutsealal töötamiseks

või magistriõppes edasiõppimiseks

vajalike pädevuste omandamine, bakalaureuseõppe eesmärk aga üldhariduslike teadmiste süvendamine, eriala alusteadmiste ja -oskuste omandamine õpingute jätkamiseks magistriastmes ning tööle asumiseks.

Õppevormid

Kõrgkoolid kasutavad erinevate õppevormide nimetusi erinevas tähenduses. Päevane õpe, statsionaarõpe, kaugõpe, tsükliõpe, õhtune õpe, avatud ülikool ja avatud tasemeõpe võivad ühes kõrgkoolis tähendada üht, teises aga hoopis teisi võimalusi õppekava läbimiseks.

Kui näiteks ühes ülikoolis mõistetakse avatud ülikooli all õppevormi, mis eeldab suures osas üliõpilaste iseseisvat tööd ja õpe toimub 1–2 korda kuus 3–4 ­päevaste õppesessioonidena, siis teises ülikoolis nimetatakse sarnases vormis õpet kaugõppeks ning avatud ülikooli näol on tegemist võimalusega

läbida õppeaineid eksternina. Õppevormist hoolimata peab üliõpilasel üldjuhul olema võimalus õppekava läbida täis­ või osakoormusel.

Tasuta või tasuline õpe?

Tasuta saab õppida üliõpilane, kes õpib eestikeelsel õppekaval, on alustanud õpinguid täiskoormusega õppes ja täidab iga semestri lõpuks kumulatiivselt nõutud mahus õppekava.

Tasu võib kõrgkool küsida üliõpilaselt, kes õpib osakoormusega, õpib võõrkeelsel õppekaval või on kahe aasta jooksul välja arvatud ja uuesti vastu võetud samale õppekavale. Kool võib

Mis on teie kõige populaarsemad erialad?

TalTechi majandusteaduskonna kõige populaarsem bakalaureuseõppekava on ärindus, mis annab laiapõhjalised teadmised ettevõtlusest ja juhtimisest, logistikast, majandusarvestusest, ärirahandusest ja turundusest.

Miks on teie juures hea õppida?

TalTechi majandusteaduskond on nagu väike New York – 20% üliõpilaskonnast on välisüliõpilased enam kui 60 riigist, lisaks paarsada vahetusüliõpilast. Rahvusvahelise hariduse omandamiseks ei pea sugugi minema välismaale õppima.

Kust leida lisainfot?

TalTechi majandusteaduskonna bakalaureuseõppekavadega on võimalik tutvuda siin: taltech.ee/majandus/ bakalaureuseprogrammid

tasu küsida ka neilt tudengitelt, kes on varasemalt juba vähemalt poole õppekava nominaalkestusest tasuta õppinud ja kelle eelmiste õpingute algusest on möödunud vähem aega kui õppe kava kolmekordne nominaalkestus. Eraldi õpetena käsitletakse rakenduskõrgharidusõpet, bakalaureuseõpet, magistriõpet ja doktoriõpet.

Õppimine eksternina

Kui on soov täita õppekava alla 50% semestris, siis on võimalik seda teha eksternina. Ekstern ei osale korralises õppetöös, tal puuduvad üliõpilase õigused ja kohustused, kuid ta saab siiski sooritada õppekavajärgseid eksameid ja arvestusi ning kaitsta lõputööd või sooritada lõpueksamit. Seega võib ekstern osaleda õppetöös, kuid tal puuduvad üliõpilase õigused ja kohustused. Ekstern maksab õppemaksu.

Akadeemiline puhkus ja õppepuhkus

Akadeemiline puhkus on mõeldud üliõpilastele, kes soovivad oma kõrgkooliõpingud ajutiselt katkestada. Akadeemilist puhkust saab taotleda järgmistel asjaoludel: tervislikel põhjustel, kaitseväeteenistusse asumisel, seoses lapsehoolduspuhkusega või omal soovil / muudel põhjustel. Akadeemilisel puhkusel olles ei saa taotleda õppelaenu, samuti ei maksta sel ajal õppetoetusi ning ei kehti ravikindlustus (v.a tervislikud põhjused, lapsehooldus, kaitsevägi). Akadeemilise puhkuse ajal ei viida üliõpilast üle järgmisele kursusele ja õppe lõpukuupäev lükkub puhkusel oldud aja võrra edasi. Samaaegselt koolis ja tööl käies on võimalik võtta ka õppepuhkust. Õppepuhkust saab võtta kuni 30 kalendripäeva aastas.

Allikad: hm.ee, teeviit.ee

Mis on teie kõige populaarsemad erialad?

Viimastel aastatel on Tartu ülikoolis kõige enam avaldusi esitatud päevaõppes informaatika, õigusteaduse, arstiteaduse, psühholoogia ja füsioteraapia erialale ning sessioonõppes koolieelse lasteasutuse õpetaja ning eripedagoogika ja logopeedia erialale. Sisseastujatel soovitame oma erialavalikul mitte mõelda sellele, kui palju kandidaate on huvipakkuval erialal. Hinnata tuleb enda soovi eriala õppida ja töötada juba varakult selle nimel, et riigieksamid ja sisseastumiseksamid õnnestuksid.

Miks on teie juures hea õppida?

Oleme ainus Baltimaade ülikool maailma parimate ülikoolide 1% hulgas. Tartu ülikool on Eesti juhtiv teadusülikool ja maailma ainus eestikeelne klassikaline ülikool, kus tehakse teadustööd humanitaarteaduste ja kunstide, sotsiaalteaduste, meditsiiniteaduste ning loodus­ ja täppisteaduste valdkonnas. Tänu sellele on ka meie erialade valik väga lai.

Kust leida lisainfot?

Parima ülevaate saab meie veebilehelt ut.ee/sisseastumine.

Õpi, edene ja õnnestu TalTechi majandusteaduskonnaga

TalTechi majandusteaduskonnas saab bakalaureuseõppes eesti keeles õppida ärindust, rakenduslikku majandusteadust, avalikku haldust ja riigiteaduseid ning inglise keeles õigusteadust ja rahvusvahelist ärikorraldust. Mis on põhjused, miks valida just mõni TalTechi majandusteaduskonna õppekava?

Praktiline haridus

Majandusteaduskond pakub haridust, kus teoreetilised teadmised on heas tasa kaalus praktiliste oskustega. Õppetöös osaleb igal aastal u 150 praktikut: ettevõtjad, investorid ja avaliku sektori ametnikud. Õppekavu aitavad arendada riigi parimad eksperdid, et tagada hariduse vastavus tööturu vajadustele. 2021. aastal läbi viidud Kantar Emori uuring näitas, et TalTechi majandusteaduskond on ettevõtete silmis Eestis kõige tuntum majandushariduse andja. Ettevõtjad hindasid eeskätt hariduse praktilisust ja rahvusvahelisust. Ka teaduskonna vilistlased tõid oma hariduse peamise tugevusena välja tasakaalu teoreetiliste teadmiste ja praktiliste os­

kuste vahel. 88% vastanutest leidis, et saadud haridus on andnud neile tööturul eelise.

Kõrgem palk

Haridus­ ja teadusministeeriumi haridusstatistika andmebaasi HaridusSilm andmetel saavad avalik­õiguslikest ülikoolidest kõige kõrgemat palka just TalTechi lõpetajad. TalTechi lõpetajate keskmine töötasu on viimastel aastatel olnud 18% kõrgem Eesti ülikoolide lõpetajate keskmisest.

Rahvusvahelisus

TalTechi majandusteaduskond on Eesti kõige rahvusvahelisem kõrgharidusüksus: 20% tudengkonnast moodusta ­

vad välisüliõpilased enam kui 60 riigist, lisaks paarsada vahetusüliõpilast. Ka ligi 31% õppejõududest on välismaalased, kes on pärit ligi 30 riigist. Kõik need erinevad teadmised ja kogemused saavad õppetöö aruteludes ja grupitöödes kokku. Rahvusvahelise hariduse omandamiseks ei pea tingimata võõrsile õppima minema. See kõik on siinsamas Tallinnas olemas.

Interdistsiplinaarsus

TalTechi majandusteaduskonnas saab õppida koos IT, loodusteaduste ja inseneeria tulevaste tippudega. See annab

Vastuvõtt TalTechi majandusteaduskonda on juba alanud. Foto: TalTech

TalTechi majandusteaduskond on Eesti kõige rahvusvahelisem kõrgharidusüksus.

tulevikuks suurepärase kontaktibaasi näiteks oma äriga alustamiseks.

Tegus tudengielu Baltimaade ainsas ülikoolilinnakus

TalTechi linnak on terves lähiregioonis ainulaadne. Ühiselamust loengusse jõuab paari minutiga ning

Baltimaade parim raamatukogu, 24/7 avatud õpituba ja suurepärased sportimisvõimalused on käe­jala juures. Ülikooli enam kui 30 tudengiorganisatsiooni seast leiab igaüks endale midagi sobivat, alates turundusest ja väitlemisest kuni rahvatantsu ja tudengivormelini.

Mõjukad vilistlased

Majandusteaduskonna hariduse pikaaegset kõrget kvaliteeti kinnitavad silmapaistvad vilistlased. Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonnas on hariduse omandanud näiteks endine peaminister ja riigikogu spiiker Jüri Ratas , Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, ettevõtja ja pangandustegelane Rain Lõhmus, ühe Eesti ükssarviku Zego tegevjuht Sten Saar ning paljud teised mõjukad isikud, kes kõik annavad suure panuse Eesti arengusse.

Kas mõni TalTechi majandusteaduskonna õppekavadest võiks sulle sobida?

Rakenduslik majandusteadus sobib inimesele, keda huvitab matemaatika ning kel on hea loogika.

Olulised omadused on ka otsustusvõime, vastutustundlikkus, hea suhtlemis­ ja esinemisoskus ning keskmisest parem inglise keele oskus. Õppekava lõpetanud töötavad näiteks majandusanalüütiku, finantsspetsialisti või ­konsultandina. Juba suurema töökogemuse baasilt on võimalik tõusta majanduseksperdiks või poliitika­ ja strateegiakujundajaks.

Ärindus sobib majandusliku mõtlemisega ja ettevõtliku hoiakuga mitmekülgsele inimesele.

Pärast bakalaureusekraadi omandamist saab asuda tööle näiteks ettevõtte müügi­, turundus­, logistika­, ostu­ või personaliosakonda, samuti arvestus­ või finantsmeeskonda või luua oma ettevõte.

lub Euroopa avalikku haldust õpetavate ülikoolide võrgustikku EMPA, mis võimaldab meie üliõpilastele vahetusõpinguid Euroopa mainekates ülikoolides, nagu näiteks Leideni ülikool Hollandis, Leuveni ülikool Belgias ja Speyeri ülikool Saksamaal.

Rahvusvaheline ärikorraldus sobib ettevõtliku hoiakuga inimesele.

Oluline on hea inglise keele oskus ja soov õppida ning tulevikus töötada rahvusvahelises keskkonnas. Õppekava lõpetanul on eeldused töötamaks mitmekultuurilises ettevõttes turunduse, rahanduse, majandusarvestuse, personalitöö või ekspordi juhtimise valdkonnas või alustada ettevõtlusega. Sellel õppekaval on maailma ärikoolide võrgustiku rahvusvaheline EFMD akrediteering, mis tähendab seda, et õppekava kuulub 170 maailma parima ärinduse ja juhtimise õppekava hulka.

Vastuvõtt on juba alanud ja kestab kuni 04.07.2023 kella 12.00-ni. Lisainfo: taltech.ee/majandus/ bakalaureuseprogrammid

Avalik haldus ja riigiteadused sobib inimesele, kel on tahe panustada ühiskonda. Selles valdkonnas töötamine eeldab head analüüsi­ ja argumenteerimisoskust. Avaliku halduse eriala lõpetanud töötavad eelkõige avalikus sektoris: ministeeriumites, ametites ja inspektsioonides ning kohalikes omavalitsustes. Avaliku halduse diplomiga töötajad on vajatud ka erasektoris ning mittetulundusühingutes riigiga koostööd nõudvatel ametikohtadel. Sellel õppekaval on Euroopa avalikku haldust õpetavate ülikoolide akrediteering EAPAA. Õppekava kuu-

Õigusteadus sobib hea kirjaliku ja suulise väljendusoskuse, loogilise mõtlemise ja kõrge eetikatunnetusega inimesele. Vajalik on hea inglise keele oskus ja soov õppida ning tulevikus töötada rahvusvahelises keskkonnas. Õppekava on spetsialiseerunud Euroopa Liidu ja rahvusvahelisele õigusele. Pärast bakalaureusekraadi omandamist on võimalik töötada näiteks mõnes rahvusvahelises organisatsioonis või Euroopa Liidu institutsioonis, riigiasutustes või äriühingutes ja advokaadibüroodes juristina.

Sandra Kossinova tudeng

05.06 - 06.07

HEA HARIDUS viib unistused täide

Maaülikooli õppekavad võivad ühele sobida ja teisele mitte, kuid üks on kindel: kes jõuab lõputunnistuseni, sel vastutusrikastest töökohtadest reeglina puudust ei ole ning ülikooli ajal leitud sõbrad ja sidemed toetavad teda

Metsa ­ ja põllumajandusteaduste väärikas ajalugu ulatub sajanditagusesse aega ning neid traditsioone kannavad uhkusega edasi nii õppejõud kui ka vilistlased. Täna tegelevad esmajoones just need teadusharud kliimamuutustest tingitud probleemidega ja püüavad leida leevendavaid lahendusi. Seda, kuidas hoida mullad viljakana ja neid mitte ära rikkuda, käiakse siin õppimas juba mujalt maailmast.

Maaülikoolis saad näiteks õppida, millised viljad kasvavad Eesti kliimas kõige paremini ja kuidas nende väärtust esile tõsta. Kui sinus tärkab sügavam huvi aianduse vastu, pole sugugi välistatud, et tulevikus kasvab paljudes Eestimaa aedades näiteks sinu aretatud õunapuu. Kui lähed teaduse teed, võivad ettevõtjad olla sulle elu lõpuni tänulikud, sest sinu avastused on parandanud viljasaaki või pannud lehmad rohkem piima andma.

puhastamisele uurivad teadlased näiteks seda, kuidas toota toitu jäätmevabalt.

Tõsi on see, et maaülikool ei paku gümnaasiumilõpetajaile edasiõppimiseks niivõrd üldteoreetilisi õppekavasid, mille kohta öeldakse mõnikord ka „lapsepõlve pikendamine“. Maaülikoolis tuleb ö härjal sarvist haarata, sest õpetatavad alad on ühiskonnas väga vajalikud ja üliõpilased suunatakse kohe praktilise õppe juurde.

Nimetagem kasvõi veterinaariat, millest maaülikool on alguse saanud. Ülikooli alguseks loetakse veterinaariakooli asutamist Tartusse 175 aastat tagasi ning aasta vältel on sel puhul toimumas mitmeid asjakohaseid pidulikke üritusi. Loomaarstiteadus ise on aga raske ning pühendumist nõudev. Kõik loomad on ju teadupärast erinevad.

Veterinaarmeditsiini kõrval on maaülikoolist kasvanud aastate jooksul välja midagi hoopis enamat. See on ülikool, kus ­ ja ringmajandust ehk kõike seda, kuidas suhtuda lugupidavalt loodusressurssidesse ja tekitada võimalikult vähe ümbertöötlematuid jäätmeid.

Meil saab õppida sedagi, milleks kasutada ja kuidas puhastada vett, mõõta maad või ehitada maju. Pakume inseneriteadmisi, mis aitavad rajada elektrija küttesüsteeme või koguni käivitada suurtööstust. Keskkonnaerialadel õppides oled just sina see, kes seisab planeedi tuleviku eest. Keskkond pole sugugi vähem tähtis, kui õpid toiduteadusi, loomakasvatust või maamajandusette

võtjaks.

Maaülikoolis hariduse omandanud inimesed on just need, kes hoiavad tegelikult riigis elu käimas. Et ettevõtted püsiksid konkurentsis ka rangete euronõuete tingimustes. Ja kui Eestimaad peaks tabama mõni taimede või loomadega seotud mure, saavad üksnes maaülikoolis haritud spetsialistid pakkuda lahendusi. Selleks ootame õppima eelkõige hoolivaid noori, kes ei karda vastutust, sest maaülikoolis omandatud eriala tippspetsialiste oodatakse olulistel töökohtadel.

Õpe on siin praktiline ning toimub nii avaras rohelises ülikoolilinnakus kui ka õppebaasides üle kogu Eesti. Tihedat koostööd tehakse ettevõtetega, kes ootavad ka enda juurde praktikale. Maaülikooli laborites on uus ja äge tehnika, millega saab juba kooliajal teha teadust nagu päris teadlane.

Tule maaülikooli. Vaata sisse, mille põnevaga tegelevad siinsed teadlased, ja lase end inspireerida. See kogemus on sinu aega väärt.

PERSONALIJUHT NALI ilma hariduseta on lihtsalt

logistika turundus

graafiline disain finantsjuhtimine veebitehnoloogiad personalijuhtimine

kvaliteedijuhtimine

hotelli- ja restoraniettevõtlus tarkvaraarendus ja ettevõtlus infotehnoloogia juhtimine loovus ja äriinnovatsioon arvutimängude disain ja arendus

MAGISTRIÕPE

inimressursside juhtimine finantslahenduste juhtimine rahvusvaheline ärijuhtimine

Eesti ettevõtluskoolis Mainor saad muuta oma elu

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ehk EEK Mainor on kool ettevõtlikele ja ambitsioonikatele inimestele. Kõrgkool annab oma üliõpilastele praktilised oskused ja teadmised, et muuta oma elu ja miks mitte ka maailma.

EEK Mainor on asutatud aastal 1992 ja see on oma 30 tegutsemisaasta jooksul kasvanud Eesti suurimaks akrediteeritud erakõrgkooliks, kus õpib ligikaudu 1500 üliõpilast ja millel on üle 6200 vilistlase. Mainori erialasid ühendavateks märksõnadeks on ettevõtlus ja loomemajandus. Kõrgkoolis on võimalik õppida nii rakenduskõrghariduse kui ka magistriõppe tasemel. Õppekeelteks on eesti ja inglise keel ning ainsa kõrgkoolina Eestis pakub Mainor ka venekeelsetele eestimaalastele võimalust omandada tähtajatult akrediteeritud euroopalikku kõrgharidust oma emakeeles.

Miks valida edasiõppimiseks just EEK Mainor?

EEK Mainor on tõeliselt hea valik, kuna see on Eesti suurim erakõrgkool ja selles saab õppida hulgal erialadel, mis

kindlustavad inimese karjäärialase tuleviku. Mainoril on kolm suurt plussi, miks valida edasiõppimiseks just see kool:

1. Praktiline haridus ja homme vajalikud oskused – igal erialal õpetatakse just neid oskusi, mida tööturul tulevastelt spetsialistidelt ja ettevõtjatelt oodatakse.

2. Personaalne õpe ja kasulikud kontaktid – õppegrupi suurus on kuni 30 inimest, mis võimaldab kasuliku võrgustiku kujunemist tudengite, õppejõudude ja ettevõtjate vahel. Erialaaineid õpetavad oma kogemust jagavad praktikud.

3. Paindlik õppekorraldus – koolis saab edukalt õppida töö ja pere kõrvalt. Kaugõppes keskmiselt kord kuus nädalavahetuseti toimuvad optimaalse mahuga õppesessioonid sobi ­

vad nii spetsialistidele, juhtidele kui ka ettevõtjatele.

Põnev erialavalik

Paljud EEK Mainori lõpetanud inimesed on edukalt alustanud oma ettevõtlusega, sest just seal said nad oma ettevõtte alustamiseks inspiratsiooni ja teadmisi. Samuti on kooli vilistlased öelnud, et tänu Mainorile on nad oma töös enesekindlad ja arengule orienteeritud.

Erialavalik on Mainoris lai. Ärinduse ja halduse erialasid on lausa seitse: infotehnoloogia juhtimine, loovus ja äriinnovatsioon, kvaliteedijuhtimine, personalijuhtimine, finantsjuhtimine, logistika ja turundus. Kes on huvitatud informaatika ja infotehnoloogia õppimisest, saab koolis astuda tarkvaraarenduse ja ettevõtluse erialale või robootikatarkvara arenduse erialale Clevon Akadeemias. Isikuteeninduse erialadest on kõrgkoolis esindatud turismi­ ja restoraniettevõtlus. Loomingulisema poole pealt leiab õppekavast ka graafilise disaini, veebitehnoloogiate ja arvutimängude disaini ja arenduse erialad.

EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR

Foto: Harry Tiits Photography

Tule sotsiaalvaldkonna veebikoolitustele!

Sivone (21, Rakvere)

LAPSEHOIDJA JA LASTEAIAÕPETAJA

ASSISTENDI KOOLITUS | 296 TUNDI

03.05.–25.10.2023 ja 02.08.–08.11.2023

HOOLDUSTÖÖTAJA KOOLITUS | 212 TUNDI

10.05.–10.10.2023

TEGEVUSJUHENDAJA JA TÖÖTAMISE

TOETAMISE KOOLITUS | 338 TUNDI 10.05.–27.09.2023

TUGIISIKU KOOLITUS | 262 TUNDI

15.08.–24.10.2023

Kursused sisaldavad 80tunnist juhendatud praktikat ja 16tunnist esmaabikoolitust.

LAPSEHOIDJA TÄIENDKOOLITUS

(mäng, meisterdamine) | 16 TUNDI 29.04.–06.05.2023

Koolitaja.com

Koolitaja OÜ on Töötukassa koolituskaardi koostööpartner.

Lapsehoidja koolitusel osalenud Sivone arvates on veebikoolitusel oluline kohusetunne ja isiklik valmisolek uut õppida. „ Õppisin lisaks valdkondlikele teadmistele paremini tundma iseend ja teisi. Pean oluliseks toredaid ja toetavaid koolitajaid ning kaasõppijaid,“ lisab Sivone. Ta kasutab oma värskeid teadmisi huviringi juhendajana, andes kaheksal korral nädalas eri lasteaedades inglise keele algõpetust. Lisaks innustas koolitusel osalemine teda tegema riigieksameid ning kandideerima sügisest ülikooli.

Liisa (23, Märjamaa vald)

Liisa on uudishimulik õppija, kelle suunas hooldustöötaja koolitusele tema tööandja. „ Hooldaja ametis mõistsin, et see töö on oluline ja meeldib mulle. Koolitusel tekkisid valdkondlike kogemuste ja uute teadmiste vahel seosed. Oli hea võimalus küsida täpsustavaid küsimusi, kuulda kaasõppijate kogemuslugusid ning tunda koolitajate tuge,“ räägib Liisa. Juba sel kevadel taotleb Liisa hooldustöötaja kutsetunnistust ning soovib omandada sotsiaalvaldkonna kõrgharidust.

Nele (20, Saue)

Nele valis gümnaasiumiõpingute järel teadlikult vaheaasta, jõudmaks selgu sele, kus ja kuidas ta õpiteekonda jätkata soovib. Töötukassa kaudu lapsehoidja koolitusel osalenud Nele toob esile sealse karjäärinõustaja oskuslikud küsimused ja suunamise.

„ Koolituse alguses üllatusin, kui kiirelt tekkis meil grupiliikmetega omavahel side. Olime juba esimesest tunnist kaasatud, tundsin end koolitusel hoituna, tähtsana. Olen pärast koolitust avatum ja julgen enam küsida küsimusi ja väljendada oma mõtteid,“ jagab Nele enda kogetut. Oma eduelamusena toob Nele välja praktikakogemuse, kus tal laste hommikuringi läbi viies tulid kasuks eelnevad teadmised joogast. Tänaseks on ta praktikakohast saanud tööpakkumine.

Kevin Ambus: tudengiks olemine on lähendanud mind kui õpetajat õpilastega

Kevin Ambus õpib Tallinna ülikoolis mitme aine õpetajaks ja on samal ajal Tallinna 21. kooli geograafiaõpetaja. Kevin soovitab õpetajaametit kõigile, kellel on selleks olemas motivatsioon, soov ja tahe. Kõike muud vajaminevat on tema sõnul võimalik õppida.

Autor: Rein Olesk

Kuidas jõudsid tõdemuseni, et soovid saada õpetajaks?

Õpetajaks saamise mõte on mul pidevalt peas olnud. Ehkki alustasin ülikooliõpinguid Tartu ülikoolis keskkonnatehnoloogia erialal, oli õpetajaamet võimaliku variandina juba siis mõtteis. Ühel eluhetkel tekkiski soodne võimalus taas õpinguid alustada ja nii asusingi Tallinna ülikooli bakalaureuseõppes pedagoogika erialal õpetajaks õppima.

Lisaks õpingutele töötad sa Tallinna 21. koolis õpetajana. Räägi, mida õpilased sulle viimasel ajal õpetanud on? Õpilased tutvustasid mulle hiljaaegu mobiilirakendust Duolingo. Tõmbasin selle nende eeskujul endale ja hakkasin uut keelt õppima. Eks näis, kui kaua see huvi püsib.

Üldiselt on õpilased aidanud mul saada paremaks õpetajaks. Erinevad inimesed, situatsioonid ja kogemused nõuavad erinevat lähenemist ja lahendamist. Tihtipeale ei pea õpetaja nendega üksinda tegelema – õpilased teavad ka ise, mis võiks olla parim lahendus.

Uuringud näitavad, et paljud meie õpetajad on ülekoormuse tõttu läbi põlenud. Kuidas sina end ühteaegu õppides ja töötades selle eest hoiad?

Minu ümber on palju hoolivaid inimesi, kes mind õpingute ajal toetavad. Seetõttu pean ennast õnnelikuks inimeseks.

Kuid mida ma ise teen? Peamine nipp, mida kasutan, on seotud aja planeerimi­

sega. Mul on planeeritud enda jaoks eraldi vaba aeg. Eriti teraselt pööran sellele tähelepanu siis, kui mingil põhjusel hakkavad kohustused üle pea kasvama.

Mõnikord tõden, et jään näiteks koduste ülesannete esitamisega hiljaks, kuid õppejõududega on võimalik kokkuleppeid sõlmida. Vaba aja loomiseks ümberkorraldusi tehes tekitan endale teinekord täiesti vaba päeva, kus saan süümepiinadeta puhata või tegeleda hobidega. See päev aitab taastuda, et uue hooga töösse ja õpingutesse sukelduda. Selliste päevade võtmine on hästi vajalik!

Mis on sinu peamised rõõmud õpetajaameti juures?

Õpetajaameti juures on eriti vahvad need hetked, kus näen, et õpilane on aru saanud, et õpetaja on ka ikkagi inimene. Näiteks, kui ma ei tea mingi küsimuse vastust, siis pakun, et uurime selle koos järgmiseks tunniks välja. Sellised ühised õppimishetked toovad rõõmu.

Mulle tundub, et tudengiks olemine on samuti lähendanud mind kui õpetajat õpilastega. Võimalik, et mõnel on tekkinud mõte, et õpetaja käib ka (üli)koolis ja teab natukene, mis tunne õpilastel on.

Üldiselt on rõõmustav näha ka õpilaste arengut. Koolitööga raskustes ja murelik õpilane võib õpetaja toel järgmisel päeval tulla kooli säravate silmadega. Mõnikord on näha, kui õpilasel käib peas see n­ö klikk ning pusletükid lähevad kokku ja tekib ahhaa­moment. Need hetked teevad heameelt.

Mis on selle töö juures kõige keerulisem?

Arvan, et kõige keerulisem on missioonitundest mitte üle töötada või liigselt muretseda. Kui soovid õpilastele parimat, siis on raske endale esitatud nõudmistes järele anda. Õpetajaametit on keeruline võtta lihtsalt kui tööd. Kuid ma loodan, et need on rohkem alustava õpetaja mured ning ajapikku tekib tervislik tasakaal.

Missugustel inimestel soovitad õpetajaks õppimist kaaluda?

Peamine edasiviiv jõud on iseenda motivatsioon, soov ja tahe. Kui see on inimesel olemas, siis julgen õpetajaametit soovitada. Küll aga võiks uurida, mida õpetajaks olemine hõlmab. Ainult sellest kogemusest ei piisa, et inimene on õpetajat klassi ees toimetamas näinud. Palju aitab kaasa ka see, kui huvilisel on olemas mingisugune klassi ees esinemise või õpetamise kogemus. Kõige olulisem on aga meeles pidada, et kõike on võimalik õppida ja kõiges saab ajapikku paremaks. Nii ka õpetajaametis!

Õppimine kutsekoolis

Lisaks kõrgkoolile võib edasi õppima minna ka kutsekooli, kus omandatakse töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Kutseharidus on väga mitmekülgne ja seda võivad asuda omandama kõik soovijad, sõltumata varasemast hariduslikust taustast.

Õppevormid

Kutseõppes saab õppida statsionaarses või mittestatsionaarses õppevormis, mida eristatakse iseseisva töömahu alusel. Statsionaarses õppevormis moodustab iseseisev töö 15–50% õpingute kogumahust, mittestatsionaarses aga üle 50%.

Statsionaarne õpe jaguneb omakorda koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks ehk õpipoisiõppeks. Õpipoisiõpe toimub kooli, õpilase ja tööandja koostöös, kus 1/3 õppest tuleb läbida koolis ja vähemalt 2/3 ettevõttes. Õpipoisiõppes õpitakse eelkõige praktika varal. Võrreldes statsionaarse õppega

on eelis see, et õpipoisil tekib hinnatud töökogemus ja tal on võimalus pärast õppeperioodi lõppu jääda tööle samasse ettevõttesse.

Mittestatsionaarses õppevormis on iseseisva töö maht enam kui 50% õpingute kogumahust. Seda õpet nimetatakse ka sessioon­ või tsükliõppeks, mis tähendab, et koolis tuleb käia mingi aja tagant kindlatel päevadel ning ülejäänud aeg on kaetud iseseisva tööga.

Õppekorraldus

Nagu teisteski koolides, nii õpetatakse ka kutsekoolis õppekavade alusel. Kutseõppe õppekavad koosnevad moodulitest

Mis on teie kõige populaarsemad erialad?

Kõige populaarsemad on loomaarsti abiline, IT­süsteemide nooremspetsialist, hobuhooldaja, tegevusjuhendaja, sõiduautotehnik, teedeehitaja ja põllumajandustöötaja.

Miks on teie juures hea õppida?

Me asume Eesti keskel, mistõttu on meie juurde igalt poolt hea tulla ja me tagame kaugelt tulnud õpilastele ühiselamukoha. Lisaks pakume mitmeid erialasid, mida õpetatakse ainult meie koolis, ning meil on pädevad erialaspetsialistidest õpetajad.

Kust leida lisainfot?

Kooli kodulehelt www.jkhk.ee ja Facebookist. Kõige parem on aga otsene suhtlus/kirjavahetus erialade juhtõpetajatega. Lisaks toimub meil 16. juulil 2023 koos üleriigilise avatud talude päevaga avatud uste päev.

Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock

Kutsekoolid pakuvad laia erialavalikut, kust leiavad endale sobiva õppekava erinevas vanuses ja erineva tasemega õppijad.

ehk terviklikest sisuühikutest, mis sisaldavad üht õppeainet või koondavad mitmed õpingutes käsitletavad ained eesmärgistatud kogumiks. Moodulid jagunevad põhi ­ , valik­ ja üldõpingute mooduliteks.

Üldõpingute moodulid on kohustuslikud kõigis kutsekeskhariduse õppekavades ja need annavad baasteadmised ühes kindlas teemavaldkonnas. Põhiõpingute moodulites on kirjeldatud eriala põhisisu ehk need õpiväljundid ja kohustuslikud spetsialiseerumisvalikud, mis on sellel kutse ­ või erialal tegutsemiseks vajalikud. Valikõpingute moodulid toetavad ja laiendavad kutseoskusi. Valikmoodulid moodustavad üldjuhul 15–30% õppekava mahust ja õpilasel on õigus valida valikmooduleid kooli teistest õppekavadest või ka teiste õppeasutuste õppekavadest.

Õppe mahtu arvestatakse Eesti kutsehariduse arvestuspunktides ehk EKAPdes. EKAP on arvestusühik, mis näitab

Kutsehariduses korraldatakse õpet neljal õppetasemel, mis lähtuvad Eesti kvalifikatsiooniraamistikust.

õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks kuluvat hinnangulist õpilase töö mahtu. Üks EKAP vastab 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel. Ühe õppeaasta maht kutseõppes on 60 EKAP­d.

Esma- ja jätkuõpe

Eriala valides on kutseõppes võimalik õppida esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadel. Esmaõppe õppekaval õppimine ei eelda sisseastujalt eelnevat erialast ettevalmistust. Jätkuõppe õppekaval õppimise eeldus on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja hari ­

dustaseme olemasolu. Kutsehariduses korraldatakse õpet neljal õppetasemel, mis lähtuvad Eesti kvalifikatsiooniraamistikust. Kutseõppe aluseks olevad kutsestandardid paiknevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel. Jätkuõpe toimub ainult neljanda ja viienda taseme kutseõppes.

Tasuta või tasuline õpe?

Üldjuhul on kutsekoolis õppimine tasuta, kuid pakutakse ka tasulist õpet. Seda erialadel, mis on väga populaarsed või kus ei jagu soovijatele piisavalt õppekohti. Samuti tegutsevad Eestis erakutseõppeasutused, mis pakuvad nii

Kas teadsid, et mitmes kutseõpet pakkuvas õppeasutuses on võimalik amet omandada tööandja juures praktilisi oskusi ning koolis teoreetilisi teadmisi kogudes? Sellist paindlikku ja praktilist õppeviisi pakub töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe.

Mis on teie kõige populaarsemad erialad? Erialade populaarsustabelit juhib juba mitmendat aastat raamatupidaja eriala, kuhu õppima asuda soovijaid on olnud 3,4 inimest ühele õppekohale. Eelmisel sisseastumisperioodil esitati enim avaldusi raamatupidaja, turundusspetsialisti ja sotsiaalmeediaspetsialisti erialadele – vastavalt 347, 254 ja 218 avaldust, tegemist on ka kooli suurima õppijate arvuga erialadega.

Miks on teie juures hea õppida?

Tallinna Majanduskool on riigikool ja kõik kutsehariduse kõrgeima, 5. taseme õppekavad on läbinud kutseõppe kvaliteedihindamise ning on õppijale tasuta. Meie lõpetajate kõrget konkurentsivõimet toetab eelkõige majanduskooli väga praktiline õpe, mida koolis veab eest oma valdkonna tipptegijatest koosnev õpetajaskond ja ettevõttepraktika raames kogenud praktikajuhendajad.

Kust leida lisainfot?

Tallinna Majanduskooli kodulehelt tmk.edu. ee, Instagramist: Majanduskool, Facebookist: Tallinna Majanduskool, YouTube'ist: Tallinna Majanduskool, Spotifyst: Tallinna Majanduskooli podcast.

tasuta kui ka tasulise õppe võimalusi. Rohkem infot erakoolide kohta leiad koolide kodulehtedelt. Erakoolide puhul tuleks kindlasti enne veenduda, et koolil on olemas kehtiv koolitusluba.

Praktika ja kutsemeistrivõistlused

Praktika on kutseõppe õppekavade kohustuslik osa, mille käigus rakendatakse õppe jooksul omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töösituatsioonis. Praktilise õppe osakaal õppekavas olenevalt kutseõppe liigist on 35–70%. Üldjuhul jaguneb see võrdselt koolikeskkonnas läbi viidava praktilise õppe ja ettevõtetes toimuva praktika vahel. Praktika koha leidmine toimub kooli eestvedamisel õpilase, kooli ja praktikakoha koostöös. Sageli on kutseõppeasutustel aga välja kujunenud kindlad partnerid, kelle juurde lähevad õpilased igal aastal praktikale.

Igal aastal korraldatakse Eestis ka kutsemeistrivõistlusi, kus parimad noored kutseõppurid saavad üksteiselt mõõtu võtta. Parimatest parimatel on seejärel võimalik esindada Eestit rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel EuroSkills ja WorldSkills.

Sisseastumine

Vastuvõtt kutsekoolidesse toimub nii kevadsuvel (märtsist septembrini)

kui ka talveperioodil (jaanuar­veebruar), töökohapõhises õppes aasta ringi. Sisseastumistingimused määrab iga kool ise. Enamasti on sisseastumise osaks vestlus, osal erialadel on vajalik ka eriala testi tegemine või töönäidiste esitamine. Kõige täpsema info konkreetsesse kutsekooli astumise kohta leiab kooli veebilehelt – sellega tasub aegsasti tutvuda. Lisaks õpetatavate erialade kirjeldustele leiad sealt ka vajalikud dokumendivormid.

Lõpetamine

Õpingute lõpetamiseks tuleb saavutada kõik õppekavas kirjeldatud õpiväljundid. Alates 1. septembrist 2017 on õpinguid alustavatele õpilastele kutseeksami sooritamine kohustuslik, kui see on võimalik. Kui õpitud erialal kutse eksami tegemise võimalus puudub, siis lõpetatakse õpingud kooli lõpueksamiga.

Edasised võimalused

Pärast kutsekooli lõpetamist võib minna kohe tööle või alustada ettevõtlusega, aga saab ka õpinguid kõrgkoolis jätkata. Paljud kõrgkoolid eelistavad vastu võtta just selliseid noori, kel on juba tulevasest erialast ettekujutus.

Allikad: hm.ee, kutseharidus.ee

Mis on teie kõige populaarsemad erialad?

Populaarsus on õppija silmades. Ühiskonnale olulisemate erialadena näeme telekommunikatsiooni nooremspetsialisti, elektroonikaseadmete tehniku, automaatiku ja sisetööde elektriku erialasid. Tänasel päeval kõnetavad väga paljusid noori ka 4­aastase õppeajaga IT akadeemia erialad – IT­süsteemide spetsialist ja tarkvaraarendaja. Loomingulisematele noortele pakuvad huvi meie meediaosakonna erialad –printmeediaspetsialist (trükitehnoloogia), visuaalmeediaspetsialist ja multimeediaspetsialist.

Miks on teie juures hea õppida?

Me usume õppimisse! Kuid lisaks igapäevasele õppetööle peab koolis ka väljaspool klassitunde huvitav olema. Meil on tegus õpilasomavalitsus ja kümmekond õpilastele tasuta huviringi, lisaks pakume võimalusi ühisteks kino­ ja teatrikülastusteks ning projektitegevusteks, ka välismaal.

Kust leida lisainfot?

Kõige täpsemat lisainfot leiavad soovijad kooli veebilehelt tptlive.ee, aga ka meie sotsiaalmeediakanalitest. Kindlasti on kõik huvilised oodatud meile külla 11. mail 2023 toimuval infopäeval, kui on võimalik lisaks koolis ringivaatamisele proovida kätt ka erinevates töötubades.

Trennisaal Sinu ajule!

Tallinna Majanduskoolist leiad laia valiku erinevaid õppekavasid.

Tule õppima ja anna endale võimalus teha oma elus just neid

karjäärivalikuid, mida ise soovid! Meil on õppimine tasuta!

Tutvu meie erialadega ja esita sisseastumisavaldus 01. juunist – 16. juulini 2023!

Kutsehariduse erialad:

• Kvaliteedispetsialist

• Raamatupidaja

• Maksuspetsialist

• Sekretär

• Õigusassistent

• Andmekaitsesptsialist (uus)

• Sotsiaalmeedia spetsialist

• Turundusspetsialist

• E-turundusspetsialist

• Ärikorralduse spetsialist

Täienduskoolituse kursused:

• Müügijuht

• Ekspordispetsialist (uus)

• Kategooriaspetsialist (uus)

• Sündmusturunduse projektijuht

• Jätkusuutlikkuse spetsialist (uus)

• Väikeettevõtja

• Meeskonnajuht

• Ostu- ja hankespetsialist

• Nooremprojektijuht

• Personalispetsialist

• Kommunikatsioonispetsialist (uus)

• Kinnisvaramaakler (uus)

• Virtuaalassistent (uus)

• Õigusalane täienduskoolitus ettevõtjatele

• Õigusalane täienduskoolitus

kohalike omavalitsuste teenistujatele

Tallinna Majanduskool –trennisaal sinu ajule!

3. Lõpetajate kõrge tööhõive ja keskmisest kõrgem palk. Uuringutest on selgunud, et ligikaudu 80% majanduskooli lõpetanutest töötab erialaga seotud tööl ning majanduskooli lõpetajate töötasu on üks kõrgemaid kutsekoolide lõpetajate töötasude võrdluses. Meie lõpetajate kõrget konkurentsivõimet toetab eelkõige majanduskooli väga praktiline õpe, mida koolis veab oma valdkonna tipptegijatest koosnev õpetajaskond ja ettevõttepraktika raames kogenud praktikajuhendajad. Erialasid arendatakse pidevalt, et need oleksid vastavuses päris töömaailma vajadustega. Meie õppijad ei maksa omandatava hariduse eest, ent neile makstakse majanduskoolis omandatud hariduse eest!

2023. aastal tähistab Tallinna Majanduskool juba oma 117. sünnipäeva, olles vanim kutseõppeasutus Eestis. Pika ja väärika tegutsemisloo tulemusena on koolil ligikaudu 30 000 vilistlast, valdkonna tipptegijaist koosnev õpetajaskond ja usaldusväärne maine tööandjate seas.

Tallinna Majanduskoolist leiad laia valiku erinevaid õppekavu. Tule õppima ja anna endale võimalus teha oma elus just neid karjäärivalikuid, mida ise soovid!

Kaks aastat kestval esmaõppe erialal õppima asumise tingimus on omandatud keskharidus . Majanduskooli lõpetamisel omandad kutseerihariduse ehk 5. taseme kutsehariduse. Meie kooli lõpetajad on hinnatud keskastmespetsialistid ja ametnikud, kes täidavad keerulisemaid tööülesandeid ja juhivad oma vastutusalas tööprotsesse. Näiteks võid tööle asuda raamatupidaja, personalispetsialisti, turundus­ või sotsiaalmeediaspetsialisti, kvaliteedispetsialistina vms.

Aasta kestvasse jätkuõppesse asumise eeldus on vähemalt keskharidus ja

valdkondlikud eelteadmised, mis võivad olla omandatud kas kutseõppes või töökogemuse kaudu.

Väiksemate õpiampsudena on võimalik valida tasuta erialaste täienduskoolituste seast just endale sobivaim.

Miks tulla õppima

Tallinna Majanduskooli?

1. Tallinna Majanduskool on riigikool ja kõik kutsehariduse kõrgeima, 5. taseme õppekavad on läbinud kutseõppe kvaliteedihindamise ning on õppijale tasuta.

2. Mitmekülgsed erialavalikud paindlikus õppevormis. Õpe toimub sessioon­ või õhtuõppes, mis võimaldab õpinguid mugavalt kombineerida töö­ ja pereeluga.

4. Üheksal erialal lõpevad õpingud kutseeksamiga, mille sooritamisel saad kutsetunnistuse. Kvaliteedispetsialisti, personalispetsialisti, nooremprojektijuhi, väikeettevõtja, ärikorralduse spetsialisti, raamatupidaja, sekretäri, õigusassistendi ning ostu­ ja hankespetsialisti erialal lõpetad kooli 5. taseme kutseeksamiga. Kutseeksami kulud katab kool.

5. Tasuta õpe! Kõikidel erialadel toimub vastuvõtt riigieelarvest finantseeritavatele ning õpilase jaoks tasuta õppekohtadele vastuvõtuarvu piires.

Kui sinu edasiõppimiseesmärgid seonduvad enesearengu või koguni karjääripöördega, siis ootame sind õppima Tallinna Majanduskooli. Muutused algavad valikutest ja eesmärkide saavutamiseks on tark asuda nutikaid ja hästi kaalutletud valikuid tegema juba täna!

Vastuvõtt kutsehariduse erialadele toimub infosüsteemi SAIS kaudu ajavahemikul 01.06.–16.07.2023 aadressil www.sais.ee. Kui on soov oma kompetentsi tõsta tasuta täienduskoolituskursustel, leiad avalduse esitamise info kooli kodulehelt.

Tallinna Majanduskool – sinu elukestva õppe partner nii tasemeõppes kui ka täienduskoolitustes!

Sisekaitseakadeemiast algab Eesti turvalisus!

Sisekaitseakadeemia on kogu maailmas unikaalne õppeasutus, sest kogu riigi siseturvalisusega seotud õpe on koondatud ühte organisatsiooni.

Autor: Kristi Kirikal, Sisekaitseakadeemia kommunikatsioonispetsialist

Sisekaitseakadeemia on kool tulevastele ja juba töötavatele päästjatele, päästekorraldajatele, politseinikele ja piirivalvuritele, vanglaametnikele, maksu­ ja tolliametnikele, samuti siseturvalisuse valdkonna tippspetsialistidele.

Rudolf Kopti, päästekolledž, päästeteenistuse eriala:

tööle ametnikuna finantsvaldkonnas nii avalikus kui ka erasektoris. Sisekaitseakadeemia on minu hinnangul üks Eesti paremaid õppeasutusi. Meile on õppimiseks loodud väga head tingimused ja õppetöö on hästi korraldatud. Minu õpitava eriala juures on oluline analüüsioskus. Õppejõud on tipptasemel ja koolis on meeldiv õhkkond. Meie õppimist siin koolis toetatakse ka igakuiselt stipendiumiga, mis on väga suureks abiks.“

Victoria Priimets-Putting, politsei- ja piirivalvekolledž, politseiteenistuse eriala: „Tulin Sisekaitseakadeemiasse õppima, kuna panustamine riigi sisejulgeolekusse on mulle suure tähendusega. Koolipäevad Sisekaitseakadeemias on vaheldusrikkad, sisaldades endas nii mõttetööd kui ka füüsilist liikumist. Mulle väga meeldib, et teoreetilised loengud on toetatud praktiliste tundidega ja praktikatega, sest see on aidanud mul luua tööst parema ettekujutuse ning ka Politsei­ ja Piirivalveametiga täpsemalt tutvuda. Tulevast eriala valides tee korralikult eeltööd, uuri võimalikult täpselt sulle huvipakkuva eriala kohta. Sisekaitseakadeemiasse kandideeriv inimene peab olema valmis astuma oma mugavustsoonist välja ja tahtma seista silmitsi erinevate väljakutsete ning uute olukordadega.“

„Tee Sisekaitseakadeemiasse leidsin pärast ajateenistust, tutvusin juhuslikult päästjate tööga ja see väljakutse kõnetas mind. Nüüdseks olen Sisekaitseakadeemiasse sisse astunud juba kolm korda –esmalt päästjaks, siis päästemeeskonna juhiks ning pärast kahe kutse omandamist tundus loomulik jätkata päästeteenistuse erialal rakenduskõrghariduse õppes. Mulle meeldib see, et saan üheaegselt töötada Päästeametis ja õppida Sisekaitseakadeemias, üks toetab teist. Päästeteenistusest huvitunud noorele soovitan tutvuda õppekavaga ja teha selgeks, mis uksed see haridus reaalselt avab. Tulevane päästeteenistuse õppur võiks endas ära tunda järgmise iseloomustuse: arengule avatud missioonitundega meeskonnamängija.“

Eliisabeth Rajasalu, justiitskolledž, korrektsiooni eriala:

Kevin Kassihin, finantskolledž, tolli ja maksunduse eriala:

„Tulin Sisekaitseakadeemiasse õppima, kuna mulle pakkus huvi tolli ja maksunduse eriala. Samuti soovin tulevikus töötada avalikus sektoris, sest minu jaoks on oluline panustada Eesti riigi arengusse. Oma eriala lõpetades saan universaalsed ja laialdased teadmised asumaks

„Tulin Sisekaitseakadeemiasse õppima korrektsiooni, sest sellel erialal on kombineeritud nii psühholoogia kui ka õigus, mõlemad huvitavad mind väga. Lisaks meeldib see, et tunnid ei toimu ainult klassis loengutena, vaid on võimalus käia ka enesekaitses ning näiteks laskmas. Korrektsiooni erialal on suur osakaal ka praktikal (erinevates Eesti vanglates), mis on edasiviiv jõud hariduse omandamisel. Soovitan tulla õppima korrektsiooni erialale, kuna siin on väga head tingimused õppimiseks, vastutulelikud õppejõud ja hea võimalus panustada ühiskonna paremaks muutmisse. Sisekaitseakadeemia on väga noortepärane kool ning õpilastele antakse palju võimalusi panustada koolielu paremaks muutmisse. Toimub palju erinevaid sündmuseid, et õpilasi omavahel ühendada. Lisaks on väga head sportimisvõimalused.“

Vali töö, mis hoiab Eestit, vali elu, millel on suurem tähendus.

Tule õpi Sisekaitseakadeemias!

TEKO –siin juba igav ei hakka!

Tallinna Teeninduskool ehk Teko on Põhja-Eesti suurim teenindusvaldkonna kutseõppeasutus, mis pakub õpet majutuse, toitlustuse, iluteeninduse, toiduainete töötlemise ja kaubanduse erialadel põhi- ja keskhariduse baasil ning täiendõppena.

Põhihariduse baasil kutsekeskharidusõpe kestab kolm aastat, erialade valikus on hotelliteenindus, kaubandus, kokk, pagari ­ ja kondiitritoodete tehnoloogia ning spaateenindaja. Keskhariduse baasil saab õppida kokaks, kondiitriks, küünetehnikuks, müügikorraldajaks ja spaateenindajaks ning õpe kestab vastavalt erialale 1–1,5 aastat. Jätkuõppena 4. kutsetaseme baasil pakume kosmeetiku ja magustoidukoka õpet 5. kutsetasemel. Põhihariduseta saab õppima tulla abikokaks või ­pagariks, õppeaeg on üks aasta. Õpilased saavad vajadusel toetust tugikeskusest, kus töötavad psühholoog, karjäärispetsialist, sotsiaalpedagoog, õppenõustaja, kooliõde ja abiõpetaja.

Tallinna Teeninduskoolis väärtustatakse mitmekesist ja parimaid praktikaid sisaldavat õppetööd. Tekos õppimine tähendab, et pool õpingutest on praktiline ehk teadmisi rakendatakse reaalselt tegutsedes. Õpirändurid saavad Erasmus+ programmi abil minna maailma avastama ja välispraktikatele Prantsusmaale, Küprosele, Islandile, Saksamaale, Hispaaniasse ja paljudesse teistesse riikidesse. Teko on tunnustatud eksami Cambridge C1 Advance ettevalmistuskeskus, õpilastel on võimalik sooritada inglise keele eksam tasemel C1 Advanced ning selle edukal läbimisel saada kogu maailmas kehtiv eluaegne tunnistus.

Tallinna Teeninduskoolis igav ei hakka – kogu aeg toimub midagi, osaleda saab erinevatel erialastel sündmustel (erialased võistlused, õhturestoranid, kulinaarse teatri etendused, laadad jt), huviringides (õpilasteater, väitlusklubi ja vibutreeningud) ja õpilasesinduse korraldatud üritustel. Neljal päeval nädalas on avatud õpperestoran, kus kõik tallinlased ja linna külalised saavad taskukohase hinnaga nautida restorani tasemel kolmekäigulist lõunat, ning õppespaa, kus spaateenindaja eriala õpilased viivad läbi erinevaid hoolitsusi ripsmete värvimisest laavakivimassaažini välja.

Tallinna Teeninduskoolis omandatud erialased oskused ja kogemused on abiks ja kasuks mitte ainult tööl, vaid ka igapäevaelus. Tekosse on oodatud inimesed, kes julgevad suhelda, peavad lugu heast teenindusest ning tunnevad rõõmu selle üle, kui teised inimesed on rahulolevad. Lubage meil olla teie elu lennusaatjad, klientide turvalisus ja heaolu on Teko koolipere ja vilistlaste jaoks esmatähtis.

Teko – Terveks Eluks Kasulikud Oskused!

Eluterve suhe RAHAGA

Ännifriid Põder kirjutab blogi Sendid Miljoniks ning on tegev kinnisvaravaldkonnas. Mida arvab ta rahast, investeerimisest ja kinnisvara flippimisest ning milliseid soovitusi jagab teistele, saad lugeda järgnevast intervjuust.

Millal hakkasid esimest korda rahast teadlikult mõtlema? Kas see juhtus juba lapsepõlves? Või koolis? Või alles täiskasvanueas? Mis või kes sind rahateele suunas?

Mina ei mäleta enda kooliajast, et tundides oleks rahatarkusest või investeerimisest räägitud, või kui isegi räägiti, siis järelikult ei mõjutanud see mind piisavalt, et kogumispõssa kaenlas turgudele tormata. Samas on mul alati olnud üsna eluterve suhe (vähemalt soovin ise nii mõelda) rahaga. Ma mõistan, et raha iseenesest ei ole lõppeesmärk, aga selle piisav olemasolu annab teatud vabaduse, et elada elu just endale sobival viisil ja tempos. Ma ei ole kunagi muretsenud ka raha puudumise pärast, sest tean, et raha ei ole mingi müstiline asi, mida keegi kätte ei saa. Raha saab alati juurde teenida ja piisavate teadmiste ning oskuste olemasolul ei ole see juurdeteenimine ka ülemäära raske. Selle suhtumise eest võlgnen tänu enda perekonnale, kellel on alati olnud selline teeme ­ ära ­ mõtteviis. Kui midagi ei meeldi või kui unistused on suuremad kui see punkt, kus ma hetkel viibin, siis tuleb täna kohe jalad tagumiku alt välja võtta ja tegutsema hakata.

Mida soovitad abiturientidele, kes on huvitatud investeerimisest? Kust alustada?

Mina alustasin investeerimisega alles siis, kui mul oli 40 000 kontol ja sain enda esimese kinnisvara osta.

Kõigepealt tasub alustada investeerimisest enda teadmistesse. Kui sulle just rekaga raha eluteele kaasa ei pandud, mida passiivse sissetuleku teenimiseks tööle panna, siis suure tõenäosusega tuleb esmalt asuda enda aktiivset sissetulekut suurendama ja säästma. Ehk siis esmatähtis on mingil alal omandada kompetents, mis võimaldab sul küsida sellist töötasu, et jääb ruumi ka säästmiseks ja investeerimiseks. Mina alustasin inves­

Küsis Taavet Kase

teerimisega alles siis, kui mul oli 40 000 kontol ja sain enda esimese kinnisvara osta. Praegu mõtlen, et väikeste summadega oleks võinud juba varem alustada ja kasvõi sada eurot iga kuu rohkem säästa ning indeksfondi suunata. Tänasel päeval asetan ma ennast teadlikult infovälja, mis on seotud investeerimisega. Mulle tulevad erinevad börsiteated ja infokirjad meilile, sotsiaalmeedias jälgin just investeerimisteadmisi ja rahatarkust jagavaid inimesi, podcast'id, mida kuulan, on seotud kinnisvara ja investeerimisega. Ehk siis ma olen teadlikult selles investeerimismaailmas sees ja see motiveerib ka mind ennast rohkem tegutsema, uurima ja uusi võimalusi otsima. Kui investeerimine huvitab, siis ümbritse ennast sarnaselt mõtlevate inimestega ning pane ennast õigesse infovälja.

Investeerimisvõimalusi on tänapäeval palju – aktsiad, krüpto, kinnisvara jne. Kas oled nii-öelda poole jalaga kõigis sees või keskendud kinnisvarale?

Mõistlik oleks kindlasti riske hajutada ja tegutseda erinevates varaklassides. Siiani on see minu jaoks olnud aga natuke keeruline, sest minu põhitööks on flippimine ja praktiliselt kõik mu vahendid on pidevalt mingi kinnisvara all kinni. Ma olen muidugi natukene katsetanud krüptoga ja Balti börsil aktsiaid ostnud, aga mahud võrdluses kinnisvaraportfelliga on nii väikesed, et ei tasu märkimist. Lähitulevikus sooviksin kindlasti vaadata ka teiste varaklasside poole.

Mida tähendab kinnisvara flippimine? Kuidas see protsess täpsemalt välja näeb?

Kinnisvara flippimine tähendab kinnisvara omandamist, selle väärtuse tõstmist kas renovatsiooni või osadeks jaotamise või mõne muu toiminguga ning seejärel kasumiga müümist. Kui toimub kahjumiga müük, siis sellist tegevust nimetatakse flopiks. Hetkel kahjuks ei ole veel flip'ile ja flop'ile eestikeelset vastet välja mõeldud. Mina olen katsetanud ainult renovatsiooniga väärtuse tõstmist ja kortereid väiksemateks osadeks jaotama ei ole hakanud. Praeguseks hetkeks olen edukalt renoveerinud ja müünud 16 korterit ning hetkel on üks korter müü­

Kui rääkida numbrilistest võitudest, siis heal ajal võis ühest flipist kerge vaevaga 20–30% tootlust teenida.

gis ja kaks renoveerimisel. Kui ma enda teekonnaga kolm aastat tagasi alustasin, siis proovisin ka ise käe värviseks saada ja mõnda nurka siit­sealt kõpitseda, aga mõistsin üsna kiirelt, et ehitustöö ei ole see, mis mind köidaks. Seega tänasel päeval on mul usaldusväärne meeskond, kes renoveerimistööd algusest lõpuni läbi viib. Minule jääb ainult sisekujunduse ja sisustamise rõõm.

Millised on olnud sinu suurimad võidud ja saavutused?

Eks neid väikseid võite ja saavutusi ole rohkem ning proovin neid ka igapäevaselt märgata ja endale n ­ ö õlale patsu ­

tada, sest ettevõtjana sulle keegi teine õlale ei patsuta. Kui me aga räägime saavutustest flippimises, siis minu jaoks on iga korter nagu üks suur võit. Juhtida protsessi, kus täielikult äralagastatud või ajahamba poolt järatud korterist saab kahe kuuga stiilne ja hubane kodu, on ülivõimas, see paneb mul alati silma särama ja annab nii palju motivatsiooni. Kui rääkida numbrilistest võitudest, siis heal ajal võis ühest flipist kerge vaevaga 20–30% tootlust teenida. Samas ei tasu unustada, et majandus on tsükliline, ja see tähendab, et halvematel aegadel on tootluse numbrid peaaegu nulli jäänud.

Lisaks, kui rääkida suure mõjuga otsustest, siis kindlasti kaks mõjukamat on olnud otsus hakata ettevõtjaks ning nüüd hiljutine otsus hakata enda lugu ka laiema publikuga jagama nii enda blogis kui ka Instagrami kontol.

Mida soovitad noorele, kes tahab kinnisvarasse investeerida? Kust alustada? Jällegi – kõigepealt tasuks lugeda vastavat kirjandust, kuulata podcast 'e ja leida endale mentor, kes on juba sarnase tee ette võtnud. Korralik ettevalmistus annab esiteks kõvasti enesekindlust, aga võib aidata vältida ka väga kulukaid vigu. Samas ei tasu jääda ka analüüsi paralüüsi, üks hetk tuleb lihtsalt otsustada, et nüüd ma olen valmis, ja pihta hakata. Kinnisvara on enamasti selline varaklass, kuhu sisenemine nõuab üsna suure algkapitali olemasolu. Seega, kui vahendeid on pigem vähe, aga tahaks esimese katsetuse ära teha, siis üks võimalus on näiteks teiste investorite või oma sõprade pundiga raha kokkupanemine ja ühiselt esimese projekti realiseerimine.

Kus näed end finantsilises plaanis viie aasta pärast?

Üldiselt ma väga nende viisaastakuplaanide austaja ei ole. Ma proovin rohkem nautida tänast päeva ja enda tänaseid tegemisi ja kogemusi. Kui sa aga juba nii küsid, siis mingi hägune mõte on, et enamiku minu sissetulekust võiks moodustada passiivne sissetulek. Eks elu näitab, kas ma selleni ka jõuan. Praegu proovin aga täiega nautida seda rada, millel kõnnin.

ARHITEKTUUR DISAIN KUNST TEADUS

Vastuvõtt on juba avatud! Tee oma valik enam kui kahekümne eriala seast ning esita avaldus SAISis

29. juuniks artun.ee/erialad

EKA-s õpib eriala ja ellusuhtumise kohta asju, mida kuskilt mujalt ei leia

Minu nimi on Triin, ma õpin praegu kolmandal kursusel arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal ning osalen aktiivselt koolielu üritustel. Minu seniste õpingute jooksul on EKA muutnud minu mõtlemist ja suurendanud loomingulist potentsiaali.

Elu EKA-s

Eesti Kunstiakadeemias õppimine on midagi erilist. See on kogemus, mis ei ole rikastanud ainult minu teadmistebaasi, vaid kogu mu elu. Seda kõike tänu sellele, et koolis valitseb avatud ellusuhtumisega õhkkond, kus kõiki julgustatakse väljendama oma kõige pöörasemaid ideid, mida toetavad nii õppejõud kui ka kaastudengid.

Meie õppejõududeks on tugevad tegevarhitektid, kes toovad värske ja ajakohase arusaama arhitektuurimaailmast, ning õppekava hõlmab igas skaalas projekte varjualustest linnakvartaliteni. Ruumiloomele läheneme aga filosoofiliselt ja arutleme muuhulgas tihti arhitekti tulevikurolli üle muutuvas maailmas.

õppele erinevaid vaatenurki. See loob keskkonna, kus saab teha koostööd erineva taustaga inimestega, avardada silmaringi ning muutuda ise sallivamaks.

EKA tudengkonda kuulumine on ühtaegu väljakutsuv ja nauditav kogemus. Näiteks on üliõpilasesinduse kaudu võimalik osaleda kooli juhtimises ning aktiivselt kaasa lüüa üliõpilaste huvide esindamisel. Nii saab osa võtta otsustusprotsessidest nii kooli kui ka riigi tasandil ja aidata kaasa kooli ning üldisemalt kõrghariduse arengule. Teiselt poolt korraldab üliõpilasesindus palju üritusi, mis lisavad koolielule vürtsi ning põimivad eri osakondi omavahel sõpradeks.

Võimalus rakendada oma teadmisi reaalsetes projektides

Kui peaksin uuesti tegema otsuse, kuhu ja mida minna õppima, siis ei muudaks ma midagi.

Ka tudengkond on EKA­s mitmekesine. Meil on inimesi nii Eestist kui ka välismaalt ning tugevad suhted välismaa ülikoolidega. Raske on leida kedagi, kes ei teaks kedagi, kes on käinud Erasmus+ vahetusõpingutel. Veetsin isegi ühe semestri Saksamaal, et saada arhitektuuri­

EKA üliõpilased on kaasatud paljudesse projektidesse ja koostöödesse nii koolis kui ka väljaspool seda. Näiteks suundun juba järgmisel nädalal Saksamaale Saarbrückenisse jätkusuutlikkuse workshop'ile, kus osalevad kümme Euroopa kooli. Esimese kursuse arhitektuuritudengid ehitavad aga igal suvel valmis ühe oma projekteeritud varjualuse, kahte viimast sellist objekti võime silmata Tartu kesklinnas. Sellised kogemused annavad tudengitele võimaluse rakendada oma oskusi reaalsetes projektides ning luua kontakte erinevate valdkondade spetsialistidega. Siin õppimine pakub seega mitte ainult erialast haridust, vaid

Kui otsid kunstiharidust, mis võimaldaks sul end igakülgselt arendada, siis on EKA kindlasti üks parimaid kohti, kus seda teha.

ka praktilisi kogemusi ja võimalusi isiklikuks arenguks.

Keskkoolis käis mul peast läbi mõte, et siia tulles kaotan oma õppimishoo ja unustan kogu matemaatika, kuid tegelikkus ei saaks olla neist hirmudest kaugem. Meie koolis olen ma ellusuhtumise ja töö kohta õppinud asju, mida kuskilt mujalt leidnud ei ole. Siin saab arendada nii loomingulist kui ka praktilist mõtlemist, kohtuda huvitavate inimestega ning olla osa tõeliselt inspireerivast kogukonnast. Kui otsid kunstiharidust, mis võimaldaks sul end igakülgselt arendada ja panustada ka tulevikku, siis on EKA kindlasti üks parimaid kohti, kus seda teha.

Kokkuvõttes võin öelda, et Eesti Kunstiakadeemia on suurepärane koht, kus saab õppida loovat mõtlemist ning kujundada tulevikuks vajalikke oskusi ja teadmisi. Kui peaksin uuesti tegema otsuse, kuhu ja mida minna õppima, siis ei muudaks ma midagi.

Triin Vaino, EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 3. kursuse tudeng

KUTSEKESKHARIDUSÕPE

• IT-süsteemide nooremspetsialist 3 a

• Puhastus- ja kodumajandus 3 a

• Kokk 3 a

• Veokorraldaja-logistik 3 a

• Laotöötaja 3 a

• Mootorsõidukitehnik 3 a

KESKHARIDUSE BAASIL

• Mootorsõidukidiagnostik 1 a

• Veekäitlusoperaator 2 a

• Joogiveekäitleja 1 a

• Reoveekäitleja 1 a

• Kinnisvarahaldur 1 a 6 k

PÕHIHARIDUSE BAASIL

• IT-süsteemide nooremspetsialist 2 a

• Hooldustöötaja 2 a

• Puhastusteenindaja 1 a

• Puhastusteenindaja-juhendaja 6 k

• Puhastusteenindaja 1 a – eripuhastustöötaja

• Laotöötaja 1 a

• Kokk 2 a

• Klienditeenindaja kaubanduses 1 a

• Kalakasvataja 1 a

• Sisetööde elektrik 2 a

JÄTKUÕPE

• IT-turvaspetsialist 1 a

• Puhastustööde juht 6 k

• Laojuht 6 k

• Põllumajandustootja: taime-, veise-, linnu-, lamba-/kitse-, hobusekasvatustootja 6 k

HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA (HEV)

• Puhastusteenindaja-abiline 2 a

• Köögiabiline 2 a

• Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja 3 a

• Ehitusviimistleja 3 a

• Sisetööde elektrik 3 a

• Teedeehitaja 3 a

• Põllumajandustöötaja 3 a 6 k

• Hobuhooldaja 3 a

• Müügikorraldaja 2 a

• Veokorraldaja-logistik 1 a

• Loomaarsti abiline 1 a 6 k

• Tegevusjuhendaja 1 a

• Biogaasijaama operaator 1 a

• Plaatija 6 k

• Maaler 6 k

• Pottsepp-sell 1 a

• Kaldkatuseehitaja 6 k

• Lamekatuseehitaja 1 a

• Hobuhooldaja 2 a

• Mootorsõidukitehnik 2 a

• Põllumajandustöötaja, osakutse: lüpsja 4 k

• Põllumajandustöötaja: taime-, veise-, linnu-, lamba- ja kitsekasvataja 1 a

PÕHIHARIDUSE NÕUDETA

• Abikokk 1 a

• Teetöömasinate juht 6 k

• Puhastusteenindaja 1 a

• Sõiduki pindade hooldaja ja rehvitehnik 1 a

TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM

• Põhikool 8.–9. klass

• Gümnaasium 10.–12. klass

Paide, Tallinna 46 tel 525 3736, kool@jkhk.ee

Õppekohad asuvad Paides ja Säreveres.

Järvamaa Kutsehariduskeskus –

logistiliselt parim kool Eestis

Kesk-Eestis asuv Järvamaa Kutsehariduskeskus on Eesti üks kõige laiema erialavalikuga koole, mille õppekohad asuvad kahes kohas: Paides ja Säreveres. Kool pakub võimalust omandada kutseharidust ja kutsekeskharidust nii päeva-, sessioon- kui ka töökohapõhises õppes ning teha läbi täienduskoolitusi väga erinevatel erialadel oma ala professionaalide käe all.

„Meie trumbiks on väga tugevad õpetajad, suur erialavalik, erinevad õppevormid ning muidugi hea asukoht Eesti keskel,“ ütleb kooli õppe­ ja arendustöö üksuse juhataja Külli Marrandi ­ Kallas. Ta lisab, et Järvamaa Kutsehariduskeskuses õpib hetkel üle 1300 õpilase, kellele lisandub enam kui 1500 täienduskoolituse õpilast.

Järvamaa Kutsehariduskeskuses on võimalik õppida väga erinevaid ameteid alates IT­ ja elektrivaldkonna, toitlustuse, sotsiaalvaldkonna, kaubanduse ja lo­

gistika erialadest kuni ehitusvaldkonna, transporditehnika ja põllumajanduse spetsiifiliste erialadeni, samuti veekäitlus­ ja biogaasijaama operaatori ametit. Läbi aegade on populaarsemad erialad olnud seotud IT ja põllumajandusega, samuti on suur konkurents tavaliselt loomaarsti abilise, hobuhooldaja, mootorsõiduki tehniku ja pottsepa erialal.

Kui on soov pärast põhikooli lõpetamist omandada lisaks erialale ka keskharidus, saab kutsekeskhariduse valikus olevatest õppekavadest ülevaate kõrval­

lehelt. Eriala on võimalik omandada ka põhihariduse või keskhariduse baasil. Samuti on Järvamaa Kutsehariduskeskuses palju erialasid pakkuda töökohapõhise õppena, ka on võimalik omandada täiskasvanute keskkooli üldharidus kas 7.–9. või 10.–12. klassis. Lisaks püüab kool leida lahendusi hariduslike erivajadustega õppijale.

Kuna koolis on lai valik maaelu erialasid, siis võtame osa üle­eestilisest avatud talude päevast, mis sel aastal toimub 16. juulil. Samal päeval kutsume kõiki kooli avatud uste päevale: huvilistel on võimalik tulla Särevere õppekohta, vaadata õppe­ ja praktikavõimalusi, külastada lautu, talli, töökodasid, õpilaskodu, võtta osa ekskursioonist või erialade tutvustusest. Eriti populaarseks on osutunud kalamaja, kus kasvatatakse kalu. Paide õppekoha erialasid tutvustame Särevere mõisas, aga pakume ka ringkäiku Paide õppekohas.

Miks tulla õppima Eesti suurimasse ja edumeelseimasse kutsekooli?

Tartu Rakenduslik Kolledž on Eesti suurim ja edumeelseim kutsekool, mida värskendati 2022. aastal, kui Tartu kutsehariduskeskusest sai Tartu VOCO. VOCO pakub sulle suurimat valikut õppimisvõimalusi ja erialasid. Sind ootab seitse teemakooli ja enam kui 80 tulevikku suunatud eriala.

VOCO on suurima välispartnerite arvuga kutsekool. Sul on võimalus sooritada praktika ligi 20 Euroopa riigis ja saada nõutud meistriks kogu maailmas. Lükkame peagi käima ka õpilasvahetusprogrammi India partnerkooliga, mida pole kunagi varem juhtunud.

Meil on igakuine õppetoetus heade tulemuste eest. Koolis tegutsevad tegevmentorid, kes suunavad sind vastavalt sinu võimetele ja huvidele. Me hoolime sinu arengust ja toetame seda igati. VOCO­s asub Eesti kutsekoolide suurim tugikeskus, seega ei jää sa kunagi oma murega üksi.

Siin õppimine on seiklusrada, mille kujundad sa ise. Saad käia huviringides, teha bändi ning osaleda nii õpilasesinduses kui ka ­projektides. Nüüdisaegses spordibaasis toimuvad korv­, võrk­ ja jalgpalli ­ , jooga ­ ja aeroobikatreeningud.

Eelnevale lisaks on võimalik mängida

lauatennist, treenida tasuta jõusaalis ning osaleda lasketreeningutel.

Keda ootame õppima?

VOCO ­ sse ootame õppima nii noori kui ka vanu – kõiki, kes usuvad, et midagi päriselt osata on uhkuseasi. Me tahame tuua kutseõppesse just selliseid motiveeritud ja võimekaid tulevasi meistreid, nagu oled SINA! Siin on sul vabadus avastada, eksida, valida ja areneda. VOCO­s õpid end vabaks!

Millised on lisaväärtused?

Tartu Rakenduslikus Kolledžis on sul kõik eluks olulised teenused mugavalt käeulatuses. Pakume sulle soodsat majutust õpilaskodus, tervislikke lõunaid sööklast õpperestoranini, taskukohaseid teenuseid meie õppesalongides. Lisaks töötavad koolis hambaarst ja kooliõde.

Kas teadsid, et ...

Tartu Rakendusliku Kolledži lõpetajad on nõutud tööturul ja silmapaistvad edasiõppijad. 89% lõpetajatest läheb tööle või jätkab õpinguid. See on sinu valik, kumma tee valid.

Paljud kõrgkooli suunduvatest kutsekooli lõpetajatest tulevad just Tartu Rakenduslikust Kolledžist.

Kutseõppes saad end proovile panna kutsemeistrivõistlustel. Parimad oskajad esindavad Eestit kutseoskuste olümpial ja EM­il ning võistlustel WorldSkills ja EuroSkills.

Töötavatel või töötuna registreeritud täiskasvanutel on võimalik taotleda töötukassa toetust. Toetuse „Tööta ja õpi“ kohta saad lähemalt lugeda töötukassa kodulehelt.

SUVINE VASTUVÕTT

13. aprillist avame suvise vastuvõtuperioodi. Keskhariduse baasil saab SAIS­is avaldusi esitama hakata 26. juunist. Erialadega saad tutvuda kooli kodulehel voco.ee/sisseastumine/.

Leia üles kõik 7 teemakooli, mis on Tartu Rakenduslikus Kolledžis.

Vastused leiad kooli kodulehelt www.voco.ee

VOCOs on võimalik omandada üle 80 eriala, mis on omakorda jaotatud seitsme teemakooli alla.

Õpi end vabaks!

Suvine vastuvõtt põhihariduse baasil algab 13. aprill ning keskhariduse baasil 26. juuni.

VOCO.EE

Kuidas oma VAIMSE TERVISE eest hoolitseda?

Suure õppe- või töökoormuse all tegutsedes ei tohi iseennast ära unustada. Vastasel juhul võib inimene läbi põleda olenemata vanusest. Kuidas enda vaimse tervise eest paremini hoolt kanda, selgitab psühholoog Angela Allik.

Küsis Taavet Kase

Mis on teie hinnangul praegu kõige teravamad vaimse tervise probleemid?

Kas noorte puhul võib märgata midagi spetsiifilist?

Noorte puhul on probleemideks kindlasti ärevusega toimetulek, madal enesehinnang, meeleolulangused ja ka negatiivsete emotsioonidega toimetulek.

Tänapäeva noored on väga tegusad ning ka nende stressitase on tulenevalt õppi­

mise ja töötamise ühendamisest väga kõrge, mis omakorda võib põhjustada erinevaid vaimse tervise probleeme.

Ärevusest ja depressioonist räägitakse väga palju, infot selle kohta tuleb uksest-aknast. Teeme selgeks, mis need on. Mis on ärevus? Mis on depressioon? Ja kuidas neid ära tunda? Ärevus on meie keha jaoks igati vajalik tunne – reaktsioon ohule. See on osa võitle ­või ­põgene ­ reaktsioonist. Meie aju ja keha toimivad alati koos, seega ei pea see oht olema füüsiline. Ärevus ise ei ole negatiivne ega positiivne, see on signaal: pane tähele, ole ettevaatlik. Ärevus aitab meie kehal ohuga toime tulla.

Probleem tekib, kui ärevust põhjustavad asjad, mis meid tegelikult ohtu ei sea. Eristada tuleb ärevust kui tunnet ning ärevushäiret. Ärevushäire esineb siis, kui ärevustunne on ülemäärane (liiga tihti, liiga pikalt) ning takistab igapäevast toimetulekut.

Ärevus avaldub igaühel erinevalt: kripeldus, muretsemine, õõnes tunne kõhus, kõhuvalu, peavalu, südamekloppimine, keskendumisraskused, lihaspinge, nõrkus, rahutus, uneprobleemid ja veel palju muud. Kõiki viise, kuidas ärevus võib esineda, üles loetleda ei saagi – oluline on oma keha tundma õppida ning mõista, kuidas mina seda tunnen.

Depressioon on diagnoositav (kindlate sümptomitega) psüühikahäire. Depressiooni iseloomustab püsivalt madal meeleolu, mis mõjutab tugevalt igapäevast toimimist. Sellega kaasneb vähene energia (nõrkus, väsimus) ning huvi/ rahuldustunde kadumine. Lisaks võib kaasneda veel hulk erinevaid sümptomeid, nagu unehäired, tuimus, kehakaalu järsk langus või tõus, kergesti ärrituvus, lootusetustunne, enesekahjustamis­ või suitsiidimõtted. Tavapärased on veel madal enesehinnang ning väärtusetus­ ja üksildustunne.

Erinevalt ärevusest ei räägi me depressiooni puhul emotsioonist ega keha loomulikust reaktsioonist. Seega on oluline välja tuua, et depressioon ei ole lihtsalt kurb tunne, mis läheb mõne päevaga mööda.

Kas on midagi, mida inimene saab teha, et valmistuda stressirohkeks perioodiks? Olgu see siis tihe töögraafik või eksamiperiood.

Tiheda töögraafiku või eksamiperioodi puhul on suur roll aja planeerimisel ja tasakaalul, see tähendab, et on oluline kasutada erinevaid planeerimisvahendeid ning koostada endale plaan, millal mida teha. Selleks et hoida oma vaimset tervist sellel perioodil, on oluline plaani lisada ka vaimset tervist turgutavaid tegevusi, näiteks liikumine, sõpradega aja veetmine, puhkepausid. Kindlasti on vajalik jälgida, et see stressi rohke aeg oleks ajutine ja tihe töögraafik ei oleks pidev, sest see võib kaasa tuua läbipõlemise.

Rääkides ohtudest – millised on käitumised või harjumused, mis vaimset tervist tasakaalust välja viivad? Siinkohal võib välja tuua ülaltoodud

Angela Allik

nippide vastandid. Vaimset tervist viivad tasakaalust välja näiteks vähene liikumine, halb unehügieen ja pikaajaline stress.

Veidi täpsemalt võib välja tuua ka mõningad ebafunktsionaalsed mõttemustrid:

perfektsionism ehk endale liiga kõrgete ootuste seadmine, mis ei ole reaalselt saavutatavad; vigadesse kinni jäämine – eksimuste ja vigade tegemine on oluline ja tähtis osa õppimisest. Julge neid teha ning proovi ka nendest edasi liikuda, keskendudes positiivsele;

liigne muretsemine – üldiselt ei ole muretsemine tulemuslik. Keskendu lahendusele, mitte negatiivsele tundele;

katastrofiseerimine ehk kõige halvema stsenaariumi ettekujutamine; saavutuste pisendamine, mõeldes, et meie panus saavutusse ei olnud suur või tulemus oli hoopis juhuslik, nii vähendame positiivse olukorra mõju; mõtete lugemine ehk eeldamine, mida keegi mõtleb või tegelikult arvab (üldiselt negatiivne), ilma selleks tõendeid omamata.

Mõttevigu märgates on kasulik endale teadvustada, et mõtteid ei saa alati kontrollida, kuid me saame tekkinud mõtet analüüsida ja ümber hinnata.

Viis nippi,

1. Liigu. Liigu iga päev, ka siis, kui see on tohutult raske ning eelistaksid olla pigem voodis teki all. Alusta näiteks kahest minutist õues seismisest / paari meetri kaugusele liikumisest, järgmisel päeval liigu juba neli minutit. Tee seda võimalikult regulaarselt. Füüsilise aktiivsuse ajal vallanduvad endorfiinid, mis tekitavad heaolutunde. Lisaks on leitud, et füüsiline aktiivsus aitab kehal stressiga paremini toime tulla. Trennis käimisega õpetad kehale paremini stressiga toimetulekut.

2. Unegraafik ja ­kvaliteet. Uni on keha ja aju toimimiseks tohutult vajalik ning siin tuleb leida tasakaal. Liiga vähe või liiga palju und on kehale ja vaimule negatiivse mõjuga. Me ei saa magada ette ega kompenseerida vähese unega ööd päeval magamisega. Uni parandab meie mõtlemisvõimet, õppimisvõimet ja mälu ning mõjutab oluliselt emotsioonide tajumist ning tõlgendamist.

3. Toitu tervislikult ja regulaarselt. Toit annab meie kehale ja ka ajule energiat tegutsemiseks. Korralikud toidukorrad aitavad hoida energiat stabiilsel tasemel.

4. Leia aega hobideks ja puhkuseks, ka siis, kui sul on kiire. Hobidel on rahustav mõju meie kehale ja ajule. Need aitavad mõtteid koondada ühele tegevusele ning seeläbi väheneb stress, vabanevad heaolutunnet soosivad hormoonid, paraneb nii tuju kui ka immuunsüsteem. Aju puhkus tähendab seda, et aju ei pea informatsiooni talletama / tähele panema. Mängimine, raamatu lugemine või filmi vaatamine ei ole ajule puhkus. Planeeri omale aeg, kus saad puhata ja näiteks kasutada mõnda mediteerimistehnikat. Puhkamist tuleb harjutada, et see ei seguneks muretsemise või muu stressi/ärevust suurendava tegevusega.

5. Väldi alkoholi ja narkootikume. Soovime alati kõigele kiireid lahendusi. Kui mul on kurb, tahan kiiresti tunda end rõõmsalt. Seega võivad narkootikumid ja alkohol

Foto: Shutterstock

olla justkui ajutine hea lahendus. Kehtib printsiip: see, mis annab palju, võtab palju. Pärast alkoholi ja ka muude mõnuainete esmast justkui tujutõstvat mõju järgneb alati füüsiline ja vaimne madalseis.

kuidas oma vaimse tervise eest hoolitseda

Põhikooli baasil (3 a.)

Roboti operaator

Mehhatroonik

Sõiduautotehnik

Arvjuhtimisega (CNC)

metallilõikepinkide operaator

Klienditeenindaja kaubanduses

Sisekujundaja assistent

tekstiilialal

Kergete rõivaste rätsep

Juuksur

Noorem tarkvaraarendaja

Tööstusinformaatik

Logistika IT-süsteemide nooremspetsialist

Veokorraldaja - logistik

TUTVUERIALADEGA www.tthk.ee

Suvine vastuvõtt alates

19.06.2023

Keskkooli baasil

Automaaler

Sõiduautodiagnostik (jätkuõpe)

Sõiduautotehnik

Mehhatroonik

Robotitehnik (jätkuõpe)

Külmamehhaanik

Külmatehnika paigaldusjuht (jätkuõpe)

CNC lehtmetalli töötlemispinkide operaator

CNC freespingi operaator

CNC treipingi operaator

Noorem tarkvaraarendaja

Logistik (jätkuõpe)

Veokorraldaja - logistik

Juuksur

Kergete rõivaste rätsep (päeva- ja õhtuõpe)

Meesterätsep (jätkuõpe)

Pidulike kleitide rätsep-stilist (jätkuõpe)

Müügiesindaja

Müügikorraldaja

E-kaubanduse spetsialist

*kaugõpe **õhtune õpe

Kutseharidus ei ole tupik, vaid võimalus saada oma ala spetsialistiks

Igast õpilasest võib saada oma ala spetsialist, kuid selleks on oluline tundides kohal käia ja õppetööd kaasa teha. Kes tundidest viilib, sel läheb igas koolis raskeks. Tallinna Tööstushariduskeskuse (TTHK) tehnoloogiadirektor Eduard

Brindfeldt nendib, et oma osa õpilaste edukuses on loomulikult õpetajatel, kes peavad muutma õppimise huvitavaks ja fun'iks. Just sellised õpetajad ootavad noori TTHK-s!

Käes on kevad, mil põhikoolilõpetajad peavad tegema tähtsa otsuse: kas minna edasi õppima gümnaasiumisse või valida kutsekool sobiva erialaga. Brindfeldt kutsub noori üles vaatama ringi avatud meelega ning vaagima julgemalt ka muid valdkondi populaarsete IT­ , logistikaja juuksurieriala kõrval. „Meie ootame tipptehnoloogia ­ kutseõppeasutusena õpilasi just tehnikaaladele, omandama teadmisi mehhatroonika, robootika, robotitehnika ning tööstusinformaatika põnevatel erialadel. Selliste spetsiifiliselt tehniliste ametite omandamine on oma tuleviku kindlustamine huvitava, areneva ja hästitasustatud tööga,“ räägib ta. Paljud noored on IT­eriala valides hiljem pettunud, sest tegemist on majandusele või keeleoskusele sarnase tugialaga, millega üksi ei tee midagi ära. Seega tasub Brindfeldti sõnul mõelda, et ehk oleks parem spetsialiseeruda kohe mingile konkreetsemale erialale.

TTHK mehhatroonika ja teiste tehniliste alade lõpetajate vastu tunnevad ettevõtjad alati nii suurt huvi, et enamik lõpetajatest leiab töökoha juba praktika käigus.

Kutseõpilasi võiks olla julgelt

rohkem!

„Tehnoloogiaerialade õpilasi võiks olla alati rohkem, sest tööturul on pidev puudus inseneridest, seadmete operaatoritest, tehnikutest,“ ütleb Brindfeldt. „Ja kindlasti ei ole tänane kutseharidus kergema tee valimine, sest õppija peab saama hariduse ja eriala sama ajaga, kui gümnaasiumiõpilane omandab pelgalt üldhariduse. Samas riigieksamiteks peavad mõlemad olema ühtmoodi valmistu­

nud ning paljud kutsekoolide lõpetajad leiavad oma eriala olevat nii põneva, et suunduvad pärast lõpetamist edasi ülikooli.“

Elektroonika ja automaatika õppekavas saab sel aastal õppida külmamehaanikuks, külmatehnika paigaldusjuhiks, mehhatroonikuks, roboti operaatoriks ja robotitehnikuks. Mehaanika ja metallitöötluse õppekavas on avatud vastuvõtt roboti operaatori, robotitehniku, arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide operaatori ning CNC lehtmetalli töötlemispinkide operaatori erialadele.

Mehhatroonika tähendab mehhaanika, elektroonika ja arvuti koostoimet, mehhatrooniku peamine tööülesanne on mehhatrooniliste seadmete, süsteemide ja alamsüsteemide koostamine, kasutamine ja testimine. Roboti operaatori tööülesandeks on tööstus­ ja liikurrobotite alamsüsteemide koostamine, kasutamine ja testimine, kindlustamaks nende tõrgeteta toimimise. Iga päev lisandub turule tootmis ­ ja tööstusettevõtteid, mis kasutavad erinevat tüüpi roboteid. Robotitehniku ülesanne on tööstus­ ja olmerobotite hooldus ning remont. Lisaks saab TTHK­s õppida tööstusinformaatikuks, kelle töö on luua, arendada ja hallata arvuti­ ning tööstusvõrke, telekommunikatsioonisüsteeme, andmebaase, tootmissüsteemide seadistamist ja programmeerimist, kasutusele võtmist ja testimist jms.

„Masinatööstus vajab tänapäeval palju oma ala spetsialiste, olgu tegemist tehnikute, keevitajate, koostajate või metallilõikepingi operaatoritega,“ ütleb Brindfeldt.

Tallinnas Sõpruse puiestee 182 asuv TTHK on regiooni suurim kutsehariduskool, kus on võimalik omandada tipptasemel kutseharidust iluteeninduse, infotehnoloogia, kaubanduse, logistika, mehaanika, rõiva­ ja transporditehnika valdkonnas. Valikus on enam kui 30 huvitavat eriala, mis kõik on kaasaegselt rakendatavad ja tööturul tõelise nõudlusega. Siit leiad kindlasti valdkonna, mis sind tõeliselt huvitab! Koolis on kasutusel kaks õppevormi: statsionaarne ehk päevane õpe tähendab, et õppetöö toimub vastavalt tunniplaanile igapäevaselt. Mittestatsionaarne õpe tähendab seda, et õppetöö toimub vastavalt tunniplaanile sessioonidena, iga päev õpet ei toimu.

19. aprillil 2023 toimub TTHK­s avatud uste päev! Suvine vastuvõtt algab 19. juunil 2023. Vastuvõtu ja SAIS ­ iga seotud küsimuste kohta saab informatsiooni, saates e­kirja: vastuvott@tthk.ee või helistades: 654 5026.

Rohkem infot: www.tthk.ee

Foto: Tallinna Tööstushariduskeskus

kood/Jõhvi –sinu shortcut

IT-maailma

Juba pea kaks aastat tagasi avas kood/Jõhvi oma uksed kõigile vähemalt 18-aastastele, kellel on soov õppida programmeerimist ning arendada oma IT-oskusi.

Tehnoloogiakooli kood/Jõhvi on koondunud pea 500 õpilasest koosnev kogukond erineva vanuse, karjääri ja haridusliku taustaga inimestest.

Miks tulla just kood/Jõhvisse

IT-d õppima?

Kood/Jõhvi kuni kaheaastane õppeprogramm on loodud selleks, et õpetada kõigile soovijatele 21. sajandi oskusi, peamiselt programmeerimist, mille järele on tööturul suur nõudlus. Praktiliste projektide varal omandavad õpilased kõik vajalikud teadmised, et kiiresti arenevas tehnoloogiamaailmas hakkama saada. Kusjuures kogu õppetöö toimub õpilastega koostöös, ilma ühegi õpetajata.

Kes on need õpilased, kes valisid kood/Jõhvi?

Praegu õpib kood/Jõhvis kokku pea 500 õpilast, kõik väga erineva taustaga. Kes nad täpsemalt on? Kuidas nad siia jõudsid? Miks? Kuidas neil läheb? Uurime lähemalt.

21-aastane Gunta jõudis Eestisse hoopis Lätist

„Käisin veidi aega ka ülikoolis, kuid avastasin, et traditsiooniline õpe klassiruumis ei sobi minu õppimisstiiliga.

Vastupidi, see hoopis kulutas mu energiat ja vähendas motivatsiooni. Praktiline õppeviis kood/Jõhvis haakus paremini minu vajaduste ja eesmärkidega ning otsustasin selle kasuks.“

19-aastase Joshi jaoks oli kood/ Jõhvi esimene ja ainus valik

„Üks asi, mis mulle kood/Jõhvi kooli juures eriti meeldib, on võrgustiku loomise võimalus. Mulle meeldib, et saan sõbruneda paljude erineva taustaga ja erinevas vanuses inimestega. Ei saa jätta tagaplaanile ka potentsiaalset pikaajalist kasu, mis kaasneb tugeva professionaalse võrgustiku loomisega tehnoloogiatööstuses. Seda näiteks ettevõtte loomisel või uute ideede realiseerimisel.“

Soovid teada, kas kood/Jõhvi sobib sulle?

Kooli sisseastumistingimusi on kaks:

1) tuleb olla vähemalt 18 ­ aastane ning 2) omada vähemalt põhiharidust.

Enim väärtustab kood/Jõhvi inimese motiveeritust. Selleks et teha valik inimestest, kes võiksid kooli õppima tulla ja hakkama saada, oleme loonud kaheosalise sisseastumiskatse.

Esimene samm, veebikeskkonnas läbitav test, on avatud kooli kodulehel www.kood.tech. Üldvõimekust ja loogilist mõtlemist hindaval testil paremaid tulemusi saanud kandidaadid kutsutakse läbima sisseastumise teist etappi, milleks on intensiivne katseperiood nimega Selection Sprint.

Kolmenädalane Selection Sprint toimub sel aastal mai lõpust novembrini ja on jaotatud nelja gruppi. Esimestel Sprindi läbinutel on võimalik alustada õpinguid juba 13. septembril.

Kõik edukalt Selection Sprindi läbinud kandidaadid saavad võimaluse alustada oma kooliteekonda kood/Jõhvis. Kuni kaheaastase programmi jooksul õpitakse süvitsi Go ja JavaScripti programmeerimiskeeli ning tuleb valida eriala, mida süvitsi õppida. Valikus on näiteks plokiahela ja krüpto tehnoloogiad, videomängude arendus ning küberturvalisus. Kooli on võimalik läbida nii kohapeal kui ka kaugõppes.

Rohkem infot kood/Jõhvi toimimise kohta saab kodulehelt www.kood.tech.

Samuti on võimalik kooli tegemistega kursis olla sotsiaalmeedia vahendusel. Tuleb otsida märksõna „kood/Jõhvi“!

Pärast keskkooli VÄLISMAALE ÕPPIMA?

Välismaal õppimine tuleb kasuks nii neile, kes keskenduvad juba väljavalitud haridustee jätkamisele, kui ka neile, kes otsustavad võõrsil õppimise kasuks seetõttu, et tulevikueelistused on vaja paika loksutada. Piiritagustes koolides käinud eestlased jagavad kogemusi – on, mida kõrva taha panna!

Eve Kallaste

Sabina Sägi: iseenesest ei juhtu midagi

Praegu töötan EdTech Estonias koos paljude haridustehnoloogia iduettevõtete founder'itega. Saan suhelda väga erinevate inimestega, korraldada üritusi Eestis ja välismaal, teha meie sotsiaalmeediat ja end üldse töö vallas mitmekülgselt välja elada. Taskuhäälingus makstakse mulle põnevate inimestega rääkimise eest –see kõlab nagu skämm, aga on vägev!

Eestis ei ole ma gümnaasiumist saati õppinudki. Minu kõrghariduse teekond on kulgenud läbi Glasgow' (Šotimaa),

Praha (Tšehhi), Ludwigsburgi (Saksamaa) ja Jeruusalemma (Iisrael). Õppisin põhiliselt telerežiid, aga samas sain end täiendada kirjutamises, saatejuhtimises, filminduse tehnilistes erialades, aga ka kirjanduses, slavistikas jm.

Olen alati olnud uudishimulik ja seepärast hindan võimalikult laiapõhjalist haridust.

Vabatahtlikuna võõrsil

Kuu aega pärast 18­aastaseks saamist läksin Kreekasse vabatahtlikuks. Tollal oli programmi nimi EVS ehk European Voluntary Service, nüüd leiab selle Euroopa

Praegu töötab Sabina Sägi EdTech Estonias.

Foto: Maido Parv

Solidaarsuskorpuse nime alt. Gümnaasiumi lõpus ma ei teadnud, mida tahan edasi teha, ja seetõttu otsisin võimalust rahakotti kurnamata uusi kogemusi saada. Kreekas kohtusin inimestega, kes julgustasid mind oma unistuste poole pürgima, ja nii otsustasin naastes välismaale õppima kandideerida.

Kuna mul puudus rahaline võimalus maksta õppemaksu ja tulla toime ka elamiskuludega, otsisin õppimisvõimalusi selle järgi, kus saaksin õppida tõepoolest midagi meelepärast ja selle kõrvalt ka töötada ning võib­olla ka stipendiumi saada. Kandideerisin kõikidele stipendiumitele, kuhu vähegi sobisin. Statistiliselt viib iga „ei“ lähemale arusaamisele, mida erinevad kohad tahavad.

Ettevalmistus on võti

Kuulsin programmidest, uurisin nõudeid, kandideerisin ja läksin kohale. Päris iseenesest ei laabunud muidugi ükski õpingute etapp, kõik vajas eeltööd ja muidugi muretsesin paberite, logistika ja eelarve pärast.

Minu esimesed kandideerimised olid veel „analoogsel ajastul“, mil pidin ootama füüsilist kirja postkasti, et teada saada, kas pääsen õppima. Paljude ülikoolide kodulehed olid ainult selle riigi emakeeles ja vajasid põhjalikku tõlkimist, et mõista isegi ainete sisu. Julge pealehakkamine aitab palju, ei saa tunda häbi rumalate küsimuste küsimise

pärast. Et mitte alla anda, on kasulik ka kangekaelsus, sest neid hetki, mil pisar frustratsioonist silma tuleb, jagub. Samas keegi teine sinu eest seikluslikku elu elama ei lähe. Välismaal on raske, aga kodus mõelda „mis oleks olnud, kui ...“ on ka raske. Vali, kumma raskusega oled enne võimeline leppima.

Igal pool omamoodi Šotimaal oli väga suur ülikool ja võimalusi, milliseid aineid õppida ja milliste kooliväliste hobidega tegeleda, oli mustmiljon. Inimestega oli seal kerge kontakti leida.

Tšehhis olid õppejõud väga põnevad, kohalikud jällegi pigem kinnised, aga see­eest oli linn minu lemmik.

Saksamaal olin väikeses linnas, kus mulle usaldati väga palju kallist tehnikat, ka mulle pandud ootused olid väga kõrged.

aga kui sina tunned, et selle kõige hind on liiga suur, siis on OK öelda, et see pole minu jaoks õige tee. Kuigi soovitan alati proovida.

Töötan praegu rahvusvahelises keskkonnas, kus inimesed räägivad erinevaid keeli ning eeldavad vestluspartnerit, kes suudab samastuda mitmekultuurilises keskkonnas töötamise eripäradega. Ma ei suudaks smalltalk 'ida absoluutselt iga inimesega, kui ma poleks nii tihti olnud kuskil riigis ihuüksi ja valiku ees, kas jäängi täiesti üksi või teen suu lahti ja leian sõpru.

Keilit Bauer: haridus on oluline

Taskuhäälingus makstakse mulle põnevate inimestega rääkimise eest – see kõlab nagu skämm, aga on vägev!

Iisraelis olid koolis koos kunstnikuhingega inimesed, kel polnud vähimatki kahtlust enda oskustes – see enesekindlus oli inspireeriv.

See pole küll otseselt õppimisega seotud, aga alguses ma ei teadnud, et igas riigis on täiesti erinev stiil, kuidas CV peaks olema üles ehitatud. Kaugeltki ei piisa meile tavapärase CV tõlkimisest, see peab olema tehtud kohaliku tava järgi. See teadmine oleks mul aidanud palju kiiremini väiksemaid tööotsi kohalikega võrdselt leida.

Sisemine tasakaal paika

Ükski paber, hinne ega saavutus ei ole väärt sinu vaimset tervist. Sisemine tasakaal on kõige alus ja kui see on juba korrast ära, ei saa seda tahtejõuga nii kergelt paika lükata. Inimesed võivad ju vaadata, et su elu välismaal on muljet avaldav,

Usun siiralt, et ajakirjanikuks sünnitakse, ja mina olen üks neist. Juba päris varases teismeeas tundsin selle kutsumuse ära, aga isa arvas, et võiksin õppida ülikoolis midagi muud, ja nii läkski. Lõpuks jõudsin ikka ajakirjandusse tagasi. Mulle meeldib olla informeeritud, tutvuda erinevate värvikate inimestega ja nende lugusid edasi anda. Muidugi tuleb kasuks ka selle positsiooni paindlikkus ja võimalus teha tööd seal, kus parasjagu hing ihaldab. Õppisin välismaal aastatel 2011–2012. Bakalaureuseõpinguid alustasin Taani väikelinnas Herningis, kus õppisin pisikeses disainikolledžis moesuunalist brändingut. Tollal oli just moemaailm

„Keegi teine sinu eest seikluslikku elu elama ei lähe,“ teab Sabina. Foto: erakogu

Keilit Bauer on moe- ja elustiiliajakirja Anne & Stiil veebijuht, praegu on ta vanemapuhkusel. Foto: Krõõt Tarkmeel

see, mis mind köitis, ja Taanis oli võimalik seda tasuta õppida. Vahetussemestri ja praktika kohalikus kõrgmoemajas tegin ka Hiina miljonilinnas Shanghais.

Valik

Tagasi vaadates tean, et otsus välismaale minna tuli mingisuguse teismeea valu tagajärjel. Tundsin, et välismaal on muru rohelisem ja sinna on mul vaja minna, et endale lahedam elu luua. Arvasin, et kui jään Eestisse, valin n­ö igavama tee ja kuna mulle on alati meeldinud erineda, siis seda ka tegin. Lisaks ei leidnud ma peale ajakirjanduse ühtegi eriala, mida oleksin tahtnud Eestis õppida. Tollal tundsin, et kui saan välismaalt hariduse, on võimalik saada ka tööpakkumisi välismaale ja jääda seeläbi teise riiki elama. Lisaks soovisin jõuda suurde moemaailma, mis oli tol hetkel mu elueesmärk.

Praktilised tarkused

Tollal oli suuresti abiks organisatsioon Dream Foundation, mis aitas ära teha kõik vajalikud keeletestid ja täita muud vajalikud dokumendid. Kuna lõpetasin keskkooli hõbemedaliga ja olin üleüldse väga kõrge enesehinnanguga teismeline, olin kohe alguses 100% kindel, et pääsen õppima. Nii ka läks. Imetlen seda 19­aastast Keilitit tänaseni, kes nii enesekindel oli. Praegu on seda enesekindlust vähem.

Minu koolis õppisid ka tulevased moedisainerid, turundajad, ostujuhid ja retailer'id. Kontingent oli kirev ja rahvusvaheline. Oli uudne, et õpetajad ütlesid

juba esimesel kohtumisel, et nemad ei ole õpilastest kuidagi paremad ega vaata meile ülevalt alla. Eestis olid asjad vähemalt toona väga teistmoodi ehk õpetaja oli autoriteet ja eks oli ka neid, kes seda autoriteeti enda kasuks liiga palju ära kasutasid.

Taanis keskenduti loengutele lisaks palju grupitöödele, et õpiksime kollektiivis töötamist. Sellest on mul tööelus väga palju kasu olnud.

sõbrad nii lähedased, et nüüd ma juba tean – ma ei tahaks neist tuhande kilomeetri kaugusel elada.

Suures pildis võtan välismaal õppimist pigem elukoolina ja tunnistan: kui saaksin uuesti valida, läheksin õppima mõnda Eesti ülikooli. Need on väga heal tasemel ja brändingu õppimiseks pole vaja minna kalli raha eest välismaale. Suunduksin välismaale pigem juhul, kui tahaksin õppida midagi väga konkreetset, mida Eestis õppida ei ole võimalik.

Kui saaksin uuesti valida, läheksin õppima mõnda Eesti ülikooli.

Kulud katsin vanemate abiga. Tööle ma ei läinudki, kuigi tagantjärele mõeldes nüüd ilmselt teeksin seda, et vabamalt ära elada. Taanis võis ka nõusid pestes Eesti keskmise palga teenida.

Kasvamise aeg

Välismaale kolides kasvasin väga kiiresti suureks. Ei olnud enam vanemaid, kellele iga probleemi korral toetuda. Raskeks tegi välismaal õppimise ka see, et mu isa elas sel ajal vähihaigena oma viimaseid elukuid ja tagantjärele tunnen, et oleksin võinud need veeta Eestis temaga ja minna õppima aasta ­ kaks hiljem. Haridus on oluline, aga ega see eest jookse. Minu jaoks on mu pere ja

Keiliti koolis oli kirev ja rahvusvaheline seltskond. Foto: erakogu

Foto: Shutterstock

Rasmus Roomets: välismaal õppimine on väärtuslik kogemus

ja kohtuda inimestega üle maailma, et silmaringi laiendada. Arvan, et välismaal õppimise periood andis mulle palju enesekindlust ja teadmisi, mida ka täna oma töös Skeleton Technologies OÜ­s kasutan.

Välismaale õppima minekuks valmistumine oli päris keeruline protsess. Mul tuli koguda palju informatsiooni erinevate koolide ja programmide kohta ning võtta koolidega ka ühendust, et saada rohkem teavet nende nõuetest ja taotlemisprotsessist. Lisaks oli vaja teha inglise keele testid ning koguda taotluse esitamiseks vajalikud dokumendid.

Töötan superkondensaatoreid tootvas Skeleton Technologies OÜ ­ s ja mulle meeldib olla osa ettevõttest, mille tooted muudavad maailma energiatööstust ning aitavad kaasa säästliku tuleviku loomisele.

Insenerikutse sain Singapuri riiklikus ülikoolis (National University of Singapore, NUS), kus õppisin lennukiehitust. Mul oli võimalus õppida ja elada hoopis teistsuguses kultuurikeskkonnas ning kohtuda paljude huvitavate inimestega. See oli tõeliselt väärtuslik kogemus, mis andis rikkalikult uusi teadmisi ja oskusi.

Mulle on alati meeldinud väljakutsed ning otsus välismaale õppima minna tekkis juba ülikooli ajal. Lisaks tahtsin näha, kuidas teistes riikides asjad käivad ja mismoodi mujal erinevaid probleeme lahendatakse.

Karjäärikiirendi Aasias

NUS tundus mulle väga hea valik, sest selles juhtivas Aasia ülikoolis on tugev lennundustehnika osakond. Tahtsin õppida midagi, mis oli mu senise erialavalikuga seotud, ning samas ka midagi, mis esitaks väljakutse minu oskustele ja teadmistele. NUS­i lennundustehnika programm tundus just selline.

Aasiasse õppima minnes oli minu peamiseks eesmärgiks saada teadmisi ja oskusi, mis karjääris edasi aitaksid. Tahtsin õppida midagi väljakutsuvat

Singapuris õppimine oli minu jaoks väga oluline. Et selleni jõuda, kaalusin erinevaid stipendiume ja võimalusi, kuidas õpinguid rahastada. Lõpuks otsustasin taotleda osalist stipendiumi, mis kattis osa minu õppemaksust. Õppemaks oli üsna kõrge ning see aitas mul natuke kulusid vähendada.

tunduvalt silmaringi avardada ja kultuurilisi erisusi tundma õppida.

Eestiga võrreldes on eluolu Singapuris üsna erinev. Näiteks on seal juba kliima väga teistsugune – palav ja niiske. Igapäevatempo ja linnaelu on Singapuris kohe eriti kiire ja intensiivne. Ka õppimisviis on seal natuke teistsugune kui Eestis – Singapuris oli meil palju rühmatööd ja projekte ning õppejõud olid päriselt väga nõudlikud.

Õppimine NUS­is oli minu jaoks aktiivne ja dünaamiline protsess ning õppejõud ootasid alati maksimaalset tulemust. Õpilaste omavaheline suhtlemine oli samuti väga oluline, sest hulk projekte tuli teha koos teiste üliõpilastega.

Teistmoodi (kooli)elu

NUS oli minu jaoks tõeliselt huvitav kool. Seal on palju erinevaid programme ja teaduskondi, mis võimaldas mul leida just selle, mis oli minu erialaga seotud. Koolil on muidugi ka hea maine ja seal on lahe rahvusvaheline ja multikultuurne seltskond. Minul aitas seal õppimine

Väärtuslikud õppetunnid Tagantjärele tarkusena oleksin võinud olla paremini kursis õppimise kulude ja Singapuri elukallidusega. Kuna ma ei olnud seal varem käinud, oli raske hinnata, missuguseks elu kujuneb ja kuidas oma rahalist seisu planeerida.

Avatud meel ja valmisolek uuteks kogemusteks on teise riiki õppima minnes äärmiselt tähtis. Esimest korda välismaal olles võib ette tulla situatsioone, kus kultuurilised erinevused tekitavad segadust või ebamugavust. Selliste olukordade edukaks lahendamiseks tuleb olla avatud ja proovida asju ka teise nurga alt näha.

Saadud kogemused on mulle rahvusvahelises firmas töötamisel kindlasti kasuks tulnud. Minu jaoks on loomulik suhelda erinevatest rahvustest inimestega. Just välismaal õppimine ja suhtlemine arendas minus seda oskust.

Rasmus Roomets töötab insenerina ettevõttes Skeleton Technologies OÜ. Foto: erakogu

Kaaslastega NUS-i kampuses. Foto: erakogu

NUS-is ootasid õppejõud kõigilt maksimaalset tulemust. Foto: erakogu

Välismaale õppima minekuks valmistumine oli päris keeruline protsess.

Siin saad talendiks

Kandideeri praktikale: delfimeedia.ee/talent/praktika/

Parimad kolleegid ning suve mõnusaim ja huvitavaim töökoht ootab Sind!

Laseroperatsiooniga prillidest priiks!

Gümnaasiumi viimases klassis on suurel osal abiturientidest, kes kannavad prille või kontaktläätsi, tekkinud võimalus teha laseroperatsioon ning prillidest hoopiski vabaneda. Tihtilugu värsked koolilõpetajad seda ei tea ning lükkavad operatsiooni tulevikku. Mida kauem aga oodata, seda lühemaks jääb lõpuks mõnus ja kvaliteetne prillivaba elu tervete silmadega. Eestis pikima kogemusega laseroperatsioonide teostaja Silmalaser tutvustab kolme levinud müüti, mida noored eeluuringute käigus ikka ja jälle räägivad.

Olen äkki laseroperatsiooni jaoks liiga noor?

Laseroperatsioone teostatakse alates 18. eluaastast ja sellega ei pea ootama kõrgema vanuseni. Levinud on müüt, et väidetavalt muutub nägemine veel 20. eluaastates ja laseroperatsioon tuleb seetõttu teha hiljem uuesti. Prilliretsept saavutab stabiilsuse vanuses 18–21, kuid tegelikkuses määrab laseroperatsiooni sobivuse alati arst eeluuringu käigus. Kuna laseroperatsiooni kohustuslik eeluuring on üks mahukamaid ja täpsemaid uuringuid silmameditsiinis, tekib selle käigus ka täpne ülevaade, kas operatsiooni saab teha või peab üksikutel juhtudel patsient mõned aastad ootama. Seega tasub nooremale vanusele vaatamata ikkagi eeluuringule tulla. Enamik eeluuringu läbinutest vanuses 18–21

teeb tegelikult ka operatsiooni, kuna vastunäidustused puuduvad.

Taastumine pole enam pikk ega vaevaline!

Oleme aastate jooksul palju kuulnud muret, et laseroperatsiooni järel on taastumine väga pikk ja vaevaline ning seega peab end näiteks koolist pikemalt vabaks võtma. Tegelikkuses on laseroperatsioonide tehnoloogia tänaseks sedavõrd jõudsalt arenenud, et esmane taastumisaeg operatsioonist on lühenenud ühelt kuult ühele päevale. Kuid siinjuures on oluline teada, et taastumise pikkuse määravad otseselt tehtava laseroperatsiooni spetsiifilised etapid (nt kas operatsiooni tehakse nn lapimeetodil või lihvitakse lapp laseriga maha). Nii ei pruugi taastumisaeg olla Eestis tegutsevate teenusepakkujate puhul sama. Silmalaseris teos­

tame enamikule patsientidele Femto Lite ja Femto Balance operatsioone, mille järel saab igapäevatoimingute juurde naasta juba järgmisel päeval.

Kas laseroperatsioon on kallis?

Nagu ikka, saab millegi kallidust hinnata vaid selle järgi, mis on tehtava investeeringu pikemaajaline väärtus ja millega võrreldes on miski kallis. Kui näiteks liita kokku kõik prillide ja kontaktläätsede ostutšekid, võib aastate peale lõppsummaks kujuneda oluliselt suurem summa kui laseroperatsiooni maksumus. Seejuures ei saa samuti ära unustada, et laseroperatsioon tõstab oluliselt sinu elukvaliteeti ja igapäevatoimetuste mugavust. Enam pole vaja toppida igal hommikul silma kontaktläätsi või pühkida talvel uduseid prilliklaase. Saad teha sporti, mõtlemata kallitele prilliraamidele, ega tunne nördimust, kui prillid kadunud või kontaktläätsed jäänud kogemata koju. Rääkimata võimalusest kanda suvisel ajal kallite optiliste klaasideta päikeseprille.

Meie esimene soovitus on alati – tule alustuseks eeluuringule! Nii saad täpse ülevaate oma silmade tervisest ning arst annab ka selged soovitused laseroperatsiooni osas.

Kooli lõpetamise puhul kingime sulle tasuta eeluuringu. Aja broneerimi

sel meie kodulehel silmalaser.ee sisesta kood KOOL23.

Tule õppima kaubandust

Kaubandus on üks Eesti suurimaid ja kiiresti arenevamaid majandusharusid, kus leiavad tööd väga erinevate teadmiste ja oskustega inimesed. Selleks et kaubanduses töötada, ennast arendada ja ettevõttele kasu tuua, on vaja teadmisi. Kõige parem on teadmisi omandada kutseõppeasutuses, kus õpetamine toimub kaasaegsete õppekavade järgi.

Kaubanduse eriala tagab laiapõhjalised teadmised Põhikooli lõpetajaid ootame õppima kaubanduse erialale. Nii nagu nimigi ütleb, on see laiapõhjaline eriala, kus õpitakse nii klienditeenindust, müügitööd, suhtlemist, kaupade vastuvõtmist kui ka väljapanemist. Õpe kestab 2 aastat ja 10 kuud ning selle aja sees omandatakse ka kutsekeskharidus. Igal aastal käiakse 6–8 nädalat praktikal. Praktikakohti pakub välja kool, samuti arvestatakse õppija soove praktikakoha valikul. Erinevatel õppeaastatel võib praktika sooritada erinevates kaubandusettevõtetes, seega kolme aasta jooksul saab õppija väga erinevaid kogemusi omandada. Kaubanduse õppekava lisaerialaks on büroo­ ja elektroonikakaubad ning just nende kaubagruppide kaubatundmist õpitakse sügavuti – nii oskab juba esimese kursuse lõpetanu kokku panna nimekirja eri­

nevatest seadmetest kasvõi kodukohviku pidajale. Büroo ­ ja elektroonikakaupade õpetajateks on kaubandusettevõtete esindajad. Õpingute lõppedes sooritatakse klienditeenindaja kaubanduses, tase 4, kutseeksam.

Tiimijuht on võtmeisik

Et meeskonnatöö toimiks, on vaja häid tiimijuhte. Meeskonnajuht on see, kes toetab ja paitab, motiveerib ja innustab. Meeskonnajuhiks saab õppida müügikorraldaja õppekaval, kus õpitakse nii juhendamise, mentorluse kui ka müügitöö ja kaupade käitlemisega seonduvat. Müügikorraldaja õpe toimub töökohapõhises õppevormis.

Töökohapõhises õppes õppimine sobib inimestele, kes juba töötavad kaubanduses, kuid on eelnevalt omandanud mõne muu eriala, või kellel on kaubandusalaste kutseoskuste omandamine jää ­

nud aastate taha. Siin võib õppida sõltumata vanusest, tööstaažist ja eelnevatest teadmistest. Tähtis on omapoolne soov ja tahe uusi teadmisi ja oskuseid omandada. Müügikorraldaja õppekavale saab tulla õppima gümnaasiumijärgselt. Õppeaeg on üks aasta. Koolipäev on ühel päeval nädalas. Õpingute lõppedes sooritatakse müügikorraldaja, tase 5, kutseeksam.

Praktika kasvõi välismaal

Tallinna Teeninduskoolist sõidab välispraktikale igal aastal ca 15% õppijaid. Kaubandusvaldkonna välispraktikapartnerid on Soomes, Rootsis, Taanis, Prantsusmaal ja Iirimaal. Välispraktikal põimuvad formaalne õppimine ja tööelu, rahvus­ ja töökultuur. Erasmus+ toel saab välisriigis praktiseerida kahest nädalast 12 kuuni.

Nendes koolides saad edasi õppida!

EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL

MAINOR

Suur­Sõjamäe 10a, Tallinn, tel 610 1900; www.eek.ee

EESTI KUNSTIAKADEEMIA (EKA)

Põhja pst 7, Tallinn, tel 626 7301 www.artun.ee/sisseastumine, vastuvott@artun.ee

ARHITEKTUURITEADUSKOND

Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Sisearhitektuur

DISAINITEADUSKOND

Graafiline disain

Mood, tekstiil, aksessuaar

• Moedisain

• Aksessuaaridisain

• Tekstiilidisain

Klaas, keraamika, ehe ja sepis

• Ehe

• Sepis

• Keraamika

• Klaas

Tööstus­ ja digitootedisain

• Digitootedisain

• Tööstusdisain

Disain ja innovatsioon (sessioonõpe)

• Toote­ ja keskkonnadisain

• Visuaalne kommunikatsioon

• Ruumikujundus

KUNSTIKULTUURI TEADUSKOND

Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud

Muinsuskaitse ja konserveerimine

VABADE KUNSTIDE TEADUSKOND

Animatsioon

Fotograafia

Kunst

• Maal

• Graafika

• Installatsioon ja skulptuur

Stsenograafia

EESTI LENNUAKADEEMIA

Lennu 40, Reola küla, Tartumaa, tel 744 8100; www.lennuakadeemia.ee; eava@eava.ee

www.facebook.com/lennuakadeemia

EESTI MAAÜLIKOOL

Kreutzwaldi 1, Tartu, tel 731 3048; www.emu.ee; vastuv@emu.ee

BAKALAUREUSEÕPE

Geodeesia, kinnisvara­ ja maakorraldus

Maaehitus

Metsandus

Puidutöötlemise tehnoloogia

Vesiehitus ja veekaitse

Tehnika ja tehnoloogia

Tehnotroonika

Aiandus

Kalandus ja rakendusökoloogia

Keskkonnakaitse

Keskkonnaplaneerimine ja maastikukujundus

Loodusturism

Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine

Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine

Loomakasvatus

Toiduainete tehnoloogia

Veterinaarmeditsiin

ESTONIAN BUSINESS SCHOOL

Lauteri 3, Tallinn, tel 665 1325; www.ebs.ee; ebs@ebs.ee

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS

Ehitajate tee 3, Uuemõisa, Läänemaa, tel 666 1740; www.hkhk.edu.ee

IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

Kutse 13, Jõhvi, tel 332 0381; www.ivkhk.ee; info@ivkhk.ee

Florist

Linnaaednik

Maastikuehitaja

Palkmajaehitaja

Puitehitiste restauraator

Väikesadama spetsialist

Bussijuht

Veoautojuht

Plastitöötluse seadistaja

Kutsevaliku õpe

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

Tallinna 46, Paide, tel 525 3736; www.jkhk.ee; kool@jkhk.ee

KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSED

KÕRGEM SÕJAKOOL

Riia 12, Tartu, tel 717 6131; www.sojakool.ee; sojakool@mil.ee

KURESSAARE AMETIKOOL

Kohtu 22, Kuressaare, tel 452 4600; www.ametikool.ee; info@ametikool.ee

LUUA METSANDUSKOOL

Palamuse vald, Jõgeva maakond, tel 776 2111; www.luua.ee; info@luua.ee

SISEKAITSEAKADEEMIA

Kase 61, Tallinn, tel 696 5403, 513 8295; www.sisekaitse.ee; vastuvott@sisekaitse.ee www.facebook.com/sisekaitseakadeemia www.instagram.com/sisekaitseakadeemia

KUTSEÕPE

Politseiametnik, sh piirivalvur

Päästekorraldaja

Vanglaametnik

KÕRGHARIDUSÕPE

Korrektsioon

Toll ja maksundus

Politseiteenistus

Päästeteenistus

Maksundus ja toll (osakoormusega õpe)

TALLINNA MAJANDUSKOOL

A.H.Tammsaare tee 147, Tallinn, tel 650 7850; www.tmk.edu.ee; info@tmk.edu.ee

KUTSEÕPE KESKHARIDUSE BAASIL

Kinnisvaramaakler

Kvaliteedispetsialist

Nooremprojektijuht

Personalispetsialist

Raamatupidaja

Maksuspetsialist

Sekretär

Sotsiaalmeediaspetsialist

Turundusspetsialist

E­turundusspetsialist Õigusassistent

Ärikorralduse spetsialist

Väikeettevõtja

Meeskonnajuht

Ostu­ ja hankespetsialist

TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL

Kännu 67, Tallinn, Lehe 12, Kohtla­Järve, tel 671 1734; vastuvott@ttk.ee, www.ttk.ee

RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE

Õde

Ämmaemand

Optometrist

Hambatehnik

Tegevusterapeut

Terviseedendus

Farmatseut

KUTSEÕPPE TASEMEÕPE

Erakorralise meditsiini tehnik

Abivahendispetsialist

Sterilisatsioonitehnik

Hambaraviassistent

Tegevusjuhendaja

Hooldustöötaja

Lapsehoidja

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Ehitajate tee 5, Tallinn, tel 620 3504; teejuht.taltech.ee; vastuvott@taltech.ee

INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND

Informaatika IT­süsteemide administreerimine

IT­süsteemide arendus

Küberturbe tehnoloogiad (inglise keeles)

Riistvara arendus ja programmeerimine

Äriinfotehnoloogia

INSENERITEADUSKOND

Arhitektuur

Ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine (Tallinn, Tartu)

Elektroenergeetika ja mehhatroonika

Hoonete sisekliima ja veetehnika

Integreeritud tehnoloogiad (inglise keeles)

Keemiatehnoloogia (Virumaa)

Keskkonna­, energia­ ja keemiatehnoloogia

Masinaehitus­ ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine (Virumaa)

Materjalitehnoloogia

Meretehnika ja väikelaevaehitus (Kuressaare)

Teedeehitus ja geodeesia

Telemaatika ja arukad süsteemid (Virumaa, Tartu)

Tootearendus ja robootika

LOODUSTEADUSKOND

Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad

Rakendusfüüsika

Rakenduskeemia ja geenitehnoloogia

Toidu­ ja biotehnoloogia

MAJANDUSTEADUSKOND

Avalik haldus ja riigiteadused

Rahvusvaheline ärikorraldus (inglise keeles)

Rakenduslik majandusteadus

Õigusteadus (inglise keeles)

Ärindus

EESTI MEREAKADEEMIA (rakenduskõrgharidusõpe)

Laevajuhtimine

Laevamehaanika

Mereveonduse ja sadamatöö korraldamine

Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine

TALLINNA EHITUSKOOL

Pärnu mnt 162, Tallinn, tel 651 9040; www.ehituskool.ee; ehituskool@ehituskool.ee

PÕHIHARIDUSE NÕUDETA

Maastikuehitaja

Kutsevaliku õpe

PÕHIHARIDUSE BAASIL

Ehitusviimistlus

Kivi­ ja betoonkonstruktsioonide ehitus

Puitkonstruktsioonide ehitus

Sisetööde elektrik

Tisler 4. tase

Ehituspuusepp

Mööblirestauraator

Kütte­ ja jahutussüsteemide lukksepp

Lamekatuseehitaja

Maaler

Maastikuehitaja

Pehme mööbli valmistaja

CNC­puidutöötlemiskeskuse operaator

Plaatija

KESKHARIDUSE BAASIL

Ehituspuusepp

Mööblirestauraator

Sisetööde elektrik

Kütte­ ja jahutussüsteemide lukksepp

Lamekatuseehitaja

Maaler

Maastikuehitaja

Mööblirestauraator

Pehme mööbli valmistaja

Restauraator­viimistleja

CNC­puidutöötlemiskeskuse operaator

Plaatija

TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE

Lamekatuseehitaja

Ehituspuusepp

TALLINNA POLÜTEHNIKUM

Pärnu mnt 57, Tallinn, tel 610 3601; www.tptlive.ee; info@tptlive.ee

PÕHIKOOLI LÕPETANULE

Printmeedia: trükiettevalmistaja

Printmeedia: trükkal

Multimeediaspetsialist (veebiarendaja)

Visuaalmeediaspetsialist

Sisetööde elektrik

Automaatik

Elektroonikaseadmete tehnik

Telekommunikatsiooni nooremspetsialist

IT­süsteemide spetsialist

Tarkvaraarendaja

GÜMNAASIUMI LÕPETANULE

Printmeedia: trükiettevalmistaja

Printmeedia: trükkal

Multimeediaspetsialist (veebiarendaja)

Fotograaf

IT­süsteemide spetsialist

Tarkvaraarendaja

Sisetööde elektrik

5. TASEME KUTSEÕPE

Jaotusvõrgu elektrik

Sisetööde elektrik

TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE KOOSTÖÖS ETTEVÕTJATEGA

Teleoperaator

Trükiste järeltöötlusseadmete operaator

Elektriseadmete koostaja

Jaotusvõrgu elektrik

Tootmisautomaatik

TALLINNA ÜLIKOOL

Narva mnt 25, Tallinn, tel 640 9135; www.tlu.ee/bakalaureuseope

BAKALAUREUSE­ JA RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE

BALTI FILMI, MEEDIA JA KUNSTIDE INSTITUUT

Ajakirjandus

Audiovisuaalne meedia

Filmikunst

Integreeritud kunst, muusika ja multimeedia

Koreograafia

Reklaam ja suhtekorraldus

Ristmeedia

DIGITEHNOLOOGIATE INSTITUUT

Informaatika

Infoteadus

Matemaatika, majandusmatemaatika ja andmeanalüüs

HARIDUSTEADUSTE INSTITUUT

Alushariduse pedagoog

Andragoogika

Eripedagoogika

Klassiõpetaja

Kutsepedagoogika

Noorsootöö

Pedagoogika

Sotsiaalpedagoogika

HUMANITAARTEADUSTE INSTITUUT

Ajalugu

Antropoloogia

Eesti keel ja kirjandus

Filosoofia

Hiina uuringud

Hispaania keel ja kultuur

Inglise keel ja kultuur

Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused

Itaalia keel ja kultuur

Jaapani uuringud

Kultuuriteadus

Lähis­Ida uuringud

Prantsuse keel ja kultuur

Referent­toimetaja

Saksa keel ja kultuur

Vene filoloogia

LOODUS­ JA TERVISETEADUSTE INSTITUUT

Bioloogia

Integreeritud loodusteadused

Integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö

Kehakultuur

Keskkonnakorraldus

Psühholoogia

Rekreatsioonikorraldus

ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT

Haldus­ ja ärikorraldus

Interdistsiplinaarsed sotsiaalteadused

Õigusteadus

Poliitika ja valitsemine

Riigiteadused

Sotsiaaltöö

Sotsioloogia

TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS

Kopli 1, Tartu, tel 736 1859; www.khk.ee; info@khk.ee

TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL

Nooruse 5, Tartu, tel 737 0200; www.nooruse.ee, www.nooruse.ee/vastuvott nooruse@nooruse.ee, vastuvott@nooruse.ee

RAKENDUSKÕRGHARIDUS

Tervisekaitsespetsialist

Radioloogiatehnik

Füsioterapeut

Ämmaemand

Bioanalüütik

Õde (sh tsükliõpe)

KUTSEHARIDUS

Erakorralise meditsiini tehnik

Tegevusjuhendaja

Hooldustöötaja

Lapsehoidja

Podoloog

Massöör

TARTU ÜLIKOOL

Ülikooli 18, Tartu, tel 737 5625; www.ut.ee; sisseastumine@ut.ee; www.ut.ee/sisseastumine

HUMANITAARTEADUSED JA KUNSTID

Ajalugu

Ajalugu (kunstiajaloo eriala)

Antiikkeeled ja kultuurid

Eesti ja soome­ugri keeleteadus

Filosoofia

Inglise keel ja kirjandus

Kirjandus ja kultuuriteadused

Religiooniuuringud ja teoloogia

Romanistika (hispaania keele ja kirjanduse eriala)

Romanistika (prantsuse keele ja kirjanduse eriala)

Saksa keel ja kirjandus

Skandinaavia keeled ja kultuurid (norra keele ja kirjanduse eriala)

Semiootika ja kultuuriteooria

Vene ja slaavi filoloogia

SOTSIAALTEADUSED

Ajakirjandus ja kommunikatsioon

Eripedagoogika

Ettevõttemajandus (inglise keeles)

Humanitaar­ ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis

Infokorraldus

Infoühiskond ja sotsiaalne heaolu

Klassiõpetaja

Koolieelse lasteasutuse õpetaja

Kutseõpetaja

Loodus­ ja reaalainete õpetamine põhikoolis

Majandusteadus

Psühholoogia

Riigiteadused

Õigusteadus

MEDITSIINITEADUSED

Arstiteadus

Arstiteadus (inglise keeles)

Hambaarstiteadus

Füsioteraapia

Kehaline kasvatus ja sport

Proviisor

LOODUS­ JA TÄPPISTEADUSED

Arvutitehnika

Bioloogia ja elustiku kaitse

Füüsika, keemia ja materjaliteadus

Geenitehnoloogia

Geograafia

Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia

Informaatika

Loodusteadused ja tehnoloogia (inglise keeles)

Matemaatika

Matemaatiline statistika

VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA

Kogukonnaharidus ja huvitegevus

Kultuurikorraldus

Muusika

Pärandtehnoloogia (rahvusliku tekstiili eriala)

Etenduskunstid (visuaaltehnoloog, tehniline produtsent)

NARVA KOLLEDŽ

Ettevõtlus ja digilahendused

Keeled ja mitmekeelsus koolis

Infotehnoloogiliste süsteemide arendus

Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses

õppekeskkonnas

Noorsootöö

PÄRNU KOLLEDŽ

Ettevõtlus ja projektijuhtimine

Turismi­ ja hotelliettevõtlus

Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus

Disainmõtlemine ja digiturundus

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL

Pärnu mnt 62, Tallinn, tel 666 4569; www.tktk.ee/sisseastujale; vastuvott@tktk.ee

ARHITEKTUURIINSTITUUT

Rakendusarhitektuur

EHITUSINSTITUUT

Hoonete ehitus

Teedeehitus

Rakendusgeodeesia

Kinnisvara korrashoid

LOGISTIKAINSTITUUT

Transport ja logistika

Transpordi­ ja liikluskorraldus

Ostu­ ja hankekorraldus

TEHNOLOOGIA JA RINGMAJANDUSE INSTITUUT

Keskkonnatehnoloogia ja ­juhtimine

Tootmine ja tootmiskorraldus

Moetööstus

TEHNIKAINSTITUUT

Autotehnika

Elektritehnika

Masinaehitus

Robotitehnika

TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT

Ärijuhtimine

Majandusarvestus

Sotsiaaltöö

Teabehalduse ja infosüsteemide korraldamine

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

Väimela, Võru vald, Võrumaa, tel 785 0800; www.vkhk.ee/sisseastujale; vkhk@vkhk.ee

OLUSTVERE TEENINDUS- JA

MAAMAJANDUSKOOL

Olustvere, Müüri 4, Põhja­Sakala vald, Viljandi maakond; www.olustvere.edu.ee

ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI

KESKUS

Astangu 27, Tallinn, tel 687 7231; www.astangu.ee; astangu@astangu.ee

KOHANEMISKURSUSED JA KUTSEVALIK (1 aasta)

Kutsevaliku õpe

Toimetuleku õppekava alusel

Keelekümbluse kohanemiskursus Edgar muu emakeelega inimestele

Omandatud peaajukahjustuse või muu neuroloogilise häirega inimestele

TÖÖÕPPEKURSUSED

Kaubanduse abitöötaja (1 a)

Pagar­kondiitri abi (2 a)

KUTSEÕPE

Abikokk (1 a)

Puiduettevõtte abitööline (1 a)

Puidutöötleja (2 a)

IT­süsteemide nooremspetsialist (3 a)

2023/2024. õa avalduste vastuvõtt toimub kuni 2. juunini.

KÕRGEM KUNSTIKOOL PALLAS

Tähe 38b, Tartu, tel 730 9822; www.pallasart.ee; pallasart@pallasart.ee

Fotograafia

Maal ja restaureerimine

Meedia­ ja reklaamidisain

Mööblidisain ja restaureerimine

Nahadisain ja restaureerimine

Skulptuur

Tekstiil

EESTI ILUTEENINDUSE ERAKOOL

Kadaka Õppekeskus, Kadaka tee 56a (Kadaka Selver, 2. korrus); üldinfo tel 622 2066, info kursuste kohta tel 506 6520; www.moekool.ee

Kosmeetiku algõpe

Juuksuri algõpe

Käehooldus

Jalahooldus

Epilatsioon

Jumestaja algõpe

Ripsmetehnik

Küünetehnik

Barber/meestejuuksur

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS

Ehitajate tee 3, Uuemõisa, 90401 Haapsalu, tel 666 1740; www.hkhk.edu.ee; kool@hkhk.edu.ee

NOORELE PÄRAST PÕHIKOOLI

Tisler

Ehitusviimistlus

Kokk

Abikokk

Bürooassistent

Turismiteenindaja

IT­süsteemide nooremspetsialist

Kutsevaliku õpe

PÕHIHARIDUSE BAASIL TÄISKASVANULE

Pagar

Hooldustöötaja

Plaatija

Maaler

Ehitusplekksepp

Tisler

Pehme mööbli valmistaja

CNC­puidutöötlemiskeskuse operaator

Bürooassistent

Tekstiilikäsitöö

Kokk

Mööblirestauraator

Puhastusteenindaja

KESKHARIDUSE BAASIL

Raamatupidaja

Tegevusjuhendaja

Lapsehoidja

Loodusgiid

ÜLDHARIDUSÕPINGUD TÄISKASVANULE

Põhikool 8.–9. klass

Gümnaasium 10.–12. klass

KURESSAARE AMETIKOOL

Kohtu 22, Kuressaare, 93812 Saaremaa, tel 452 4600; www.ametikool.ee; info@ametikool.ee

KUTSEKESKHARIDUSE ERIALAD PÄEVAÕPPES

Kujundaja (kujundusgraafik)

Nooremtarkvaraarendaja

Juuksur

Ehitusviimistlus

Ehitaja

Mootorsõidukitehnik

Väikelaevaehitaja

Kokk

Majutusteenindaja

KUTSEHARIDUS PÄEVAÕPPES

Kutsevaliku õpe

Abikokk

KUTSEÕPE TÄISKASVANUTELE TSÜKLI­ VÕI ÕHTUÕPPES

Kujundaja (liikuva graafika kujundaja)

Nooremtarkvaraarendaja

Spaateenindaja

Juuksur

Hooldustöötaja

Lapsehoidja

Tegevusjuhendaja

Väikelaevaehitaja

Bussijuht

Veoautojuht

CNC­puidutöötlemiskeskuse operaator

Mööblirestauraator

Kondiiter

Kokk

Raamatupidaja

Ärikorralduse spetsialist

Giid (loodusgiid)

RÄPINA AIANDUSKOOL

5336 3600, Aianduse 6, Räpina www.aianduskool.ee; kool@aianduskool.ee

ÕPPETÖÖ PÄEVA­ JA KAUGÕPPES

Aednik

Florist

Maastikuehitaja

Keskkonnaspetsialist Tekstiilkäsitööline

Vastuvõtt 23/24. õppeaastaks 3. aprillist kuni 2. juulini!

VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS

Loode 3/1, Valga 68206 +372 766 8575 info@vkok.ee www.vkok.ee

ÕPPIMISVÕIMALUSED

Tehnika, tootmine ja ehitus

Tervis ja heaolu

Teenindus

Mittestatsionaarne üldharidusõpe

ÕPI, EDENE JA ÕNNESTU

TALTECHI MAJANDUSTEADUSKONNAGA

MAGISTRIÕPPEKAVAD:

ÄRIRAHANDUS JA MAJANDUSARVESTUS (EST)

MAJANDUSANALÜÜS (EST)

JUHTIMINE JA TURUNDUS (EST)

AVALIKU SEKTORI JUHTIMINE JA INNOVATSIOON (EST)

PERSONALIJUHTIMINE (EST)

ETTEVÕTLIK JUHTIMINE MBA (ENG)

RAHVUSVAHELINE ÄRIKORRALDUS (ENG)

AVALIKU SEKTORI INNOVATSIOON JA

E-VALITSEMINE (ENG)

TEHNOLOOGIA VALITSEMINE JA

KESTLIK ARENG (ENG)

ÕIGUSTEADUS (ENG)

taltech.ee/majandus/magistriprogrammid