Edasiõppija (kevad 2024)

EDASIÕPPIJA 2024

ANDREAS MELTS: tasub õppida keeli ja ennast uutes olukordades proovile panna

VÄLJAANDJA

DELFI MEEDIA AS

Projektijuht: KEVIN PÕLD, kevin.pold@delfi.ee

Kujundaja: MARJU VILIBERG, marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja: JOLANA ARU, jolana.aru@delfi.ee

TRÜKK

Hea koolilõpetaja!

Sind ootab teekond täis avastusi ja võimalusi, mis viivad sind läbi elu. Eesti haridusmaastikul toimuvad praegu mitmed suured muutused ja põnevaid õpivalikuid tekib üha juurde. Tee esimene valik targalt, kuid ära kaota huvi ega uudishimu edasi või ümber õppida.

Paneme üha suuremat rõhku noorte toetamisele õpingute jätkamisel, pakkudes rohkem paindlikke õppevorme ja individuaalset lähenemist. Tõhustatud on karjäärinõustamist ja lisandunud stipendiume, et iga noor leiaks oma tee haridus- ning tööelus.

Käivitunud kutsehariduse reform rõhutab praktilise töökogemuse ja akadeemiliste teadmiste sünteesi. Soovime, et saaksid vajaliku ettevalmistuse nii tööturu vahetuteks väljakutseteks kui ka edasisteks õpinguteks. Tahame anda sulle kõik vajalikud tööriistad, et oleksid konkurentsivõimeline ja edukas, olenemata sellest, kas tulevik viib sind tööle tehnika- või humanitaarvaldkonda või hoopis ettevõtlusesse.

Sul on lõputult valikuvõimalusi – alates kutseõppest, mis pakub kohest oskuste arendamist, kuni ülikoolihariduseni, mis süvendab teaduslikku mõtlemist ja spetsialiseerumist. Loodame, et leiad oma kire, õpid rõõmuga ja kasutad saadud teadmisi hiljem nii enda tarbeks kui ka Eesti elu arendamiseks.

Kutsun sind üles kujundama oma tulevikku teadlikult, järgima oma unistusi ja kasutama haridust kui vahendit, mis avab ukse maailma. Leia oma rada ja astu esimene samm oma unistuste poole.

Kristi Vinter-Nemvalts Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler

Foto: Raimo Roht

Sisulooja

ANDREAS MELTS: tasub õppida keeli ja ennast uutes olukordades proovile panna

TikToki klippidega tuntuks saanud Andreas Melts (26) tegutseb sisulooja ja õhtujuhina, lisaks on tema suureks kireks muusika. „Kas tal siis „päris“ eriala polegi?“ võib siinkohal ehmunult küsida nii mõnigi lapsevanem, kelle järeltulija vaatab innukamalt sisuloomise kui õppimise suunas.

Aga üks ei välista teist. Andreas on ülikoolis õppinud nii Saksamaal kui ka Hiinas ja peab seda eluetappi väga oluliseks. TikTokis humoorikate videote tegemine on aga tõepoolest tema päris töö ja sissetulek.

Andrease koolitee on olnud maailmapilti avardav ja põnev, aga lõpuks läks ikka nii, et see oli tema hobi, millest on praeguseks saanud põhikohaga töö. Ehkki päevad on enda planeerida ja kellelegi oma tegemistest aru andma ei pea, ei tähenda see, et sisuloojana oleks võimalik lõputult niisama vahtida ning raha muudkui tiksub. „Vaatasin hiljuti videot, kus üks poiss rääkis, kuidas talle meeldib, et ta pole pidanud viimased kaks kuud mitte midagi tegema, sest tal on nüüd passiivne sissetulek. Kurb on, kui inimese eesmärgiks ongi mitte midagi teha. Sõnapaar „passiivne sissetulek“ sai minu jaoks kohe uue tähenduse – sa oled lihtsalt kõige suhtes nii passiivne. No mis sõnumi see noortele annab? Et eesmärk on mitte midagi teha?“ And -

Tekst: Eve Kallaste / Fotod: erakogu

reas vaatab elule pigem selle pilguga, et inimese eesmärk võiks olla enda pidev arendamine ja kui hobi või töö seda toetab, on suurepärane. Siis pole põhjust ka elu suhtes passiivne olla, isegi kui sissetulek ongi ühel hetkel passiivne.

Sisuloojana Andreas passiivne olla ei saakski. Kogu aeg tuleb uut materjali juurde toota, aga et see õnnestuks, peab asi eelkõige endale huvitav olema, muidu pole inspiratsiooni, tahtmist ega tulemust. „Olen kehv ajaplaneerija ja on hea, et saan ise enda asjade üle otsustada. Ärkan hommikul üles, vaatan, mis ilmas toimub, ja kui mõni asi tundub eriti kõnekas, mõtlen selle kohta klipid, kirjutan laule, postitan.“ Ta teab, et ei positiivne ega negatiivne hinnang pole see, mille järgi ennast defineerida, aga ikka

on teinekord raske kriitikat vastu võtta ja kui see tundub ebaõiglane, siis kohe eriti. „Ma olen kriitika suhtes väga tundlik, nii klippe tehes kui ka stand-up’iga laval olles, ikka täitsa õrna hingega kohe.“ Kiitus on aga hoopis teine asi, see toob sooja tunde ja teeb hingele pai.

Täielik nohik

„Põhikoolis käisin Rocca al Mare koolis ja minu fookus oli ainult õppimisel. Olin ikka täielik nohik. Ilmselt mängis rolli ka see, et mu ema oli õpetaja. Tõesti ei mäleta, et mul oleks olnud tõmme mingi konkreetse elukutse poole. Aga mingid valdkonnad olid teistest olulisemad küll. Muusika tõmbas, kuid nii, et see võiks kuidagi tööga seotud olla, ma seda vaadata ei osanud. Õppisin 12 aastat viiulit

ja see tegelikult ei meeldinud mulle, kitarr tuli hoopis hiljem.“

Pere suunamisel läks Andreas õpikeskkonna rikastamiseks keskkooli Tallinna Saksa gümnaasiumisse. „See oli väljakutse, sest eelmises koolis oli saksa keel mul alles kolmas keel. Tegin seal katsetel saksa keeles mingeid matemaatikaülesandeid ja arvasin, et ei saa sinna sisse oma kehva keeleoskuse pärast, aga sain küll. Proovisin olla tubli õpilane, aga läks lausa pool aastat aega, et keeleliselt teiste tasemele jõuda. Saksa keele õpe-

taja pani mulle ikka väga halbu hindeid vahepeal. Kuni selleni välja, et ta ei uskunud minusse ka siis, kui ma õnnestusin. Nimelt meeldis mulle kõik, mis oli seotud loominguga, ja kui meil tuli kodus kirjutada saksakeelse luuletuse analüüs, tundsin juba kirjutamise ajal, kuidas ma seda nautisin, ja kuidas mul kõik õnnestub – sõnad olid nii õiged, grammatika oli paigas, olin väga rahul oma analüüsiga. Läksin järgmisel päeval tundi ja see õpetaja oli niisugune, et mitte keegi ei julgenud kätt tõsta, mina ka mitte kunagi julgenud, aga tol päeval, ise hirmul, tõstsin käe. Ta ütleski, et Andreas, loe sina ette. Lugesin ette. Kõrvalt teised vaatasid, et päris lahe tekst, ja õpetaja kuulas ka, lõpetasin ära ja esimene asi, mida õpetaja küsis, oli: Andreas, kust sa selle teksti võtsid?

Ma ei saanud alguses aru, et mis mõttes? Siis ta küsis uuesti, et kas ma võtsin selle internetist. Saada oma kõige paremini õnnestunud kodutööle selline tagasi side koos hilisema loenguga sellest, kui halb on plagiaat ... kaotasin selle õpetaja suhtes igasuguse respekti. Kõik tahavad ju olla kiidetud ja hoitud, kui miski õnnestub, aga mina sain hoopis vastupidise kogemuse. Ja ma sain aru, kui suure jälje võivad õpetajad õpilasesse jätta. Mis aga lõpueksamitesse puutub, siis noored võiksid eksamistressi keerises rohkem sellele mõelda, et see lõpueksami hinne ei defineeri inimest. Mina olin

ka kogu aeg tubli õpilane olnud, aga eksamil ei saanud ikka selliseid punkte, kui oleks tahtnud, murdusin pinge all. Tol hetkel pani see põntsu, aga praegu vaatan sellele teise pilguga.“ Andreas arvab, et eksamihinne on oluline juhtudel, kui sellest sõltub ülikooli sissesaamine, aga laia silmaringiga õpilane, kes ei saanud millegipärast eksamil parimat tulemust, ei peaks hakkama ennast sellepärast ebaõnnestunuks pidama.

Olen kehv

ajaplaneerija ja on hea, et saan ise enda asjade üle otsustada.

Iseseisvumise kool Berliinis

Pärast kolmeaastast saksa keelega pusimist gümnaasiumis läks Andreas ka Saksamaale ülikooli. „Kaalukausil olid Tartu Ülikoolis norra keele ja kultuuri õppimine või siis Saksamaa ülikoolis Freie Universität Berlin hiina keele ja kultuuri õppimine. Mulle näib, et olen üleüldse uute kogemuste otsija ja elu ongi minu jaoks üks otsimine.“

Berliinis õppides tekkis noormehel aga üsna ruttu tunne, et mida ta sealt

Tol päeval kollast kaarti ei saanud. (Podcast „Puhka Jalga” Mihkel Rauaga.)

Esinemine noorte elektroonikavaldkonna konverentsil Positron.

üldse otsib – kõik oli nii võõras ja ka mingit tugivõrgustikku tal igapäevaseks hakkamasaamiseks polnud. „Perest ja sõpradest eemal olemine oli meeletult raske. Eestis elasin Tallinnast väljas külas, kus oli ehk sada inimest, ja sealt miljonilinna minek polnud lihtne. Lisaks lähedaste puudumisele tegi olukorra keeruliseks ka lõputuna näiv bürokraatia. Kohati tundus, et ma polegi inimene, olen nagu mingi mutrike. Tekkis täielik kriis, et mida ma üldse teen siin ja mida ma õpin sellest hiina keelest, mis ma sellega üldse peale hakkan? Mõtlesin, et tuleks tagasi koju, aga ei julgenud, sest oli ju nii suur otsus tehtud selle välismaal õppimisega.“ Esimesel aastal oli kriis kriisi otsa ja raha oli ka väga kriitiline teema – ta ei tahtnud seda ju kogu aeg ka vanematelt küsida. „Läksin siis Berliini filharmooniasse külaliste vastuvõtjana tööle. Ja need hetked, kui sai saalis olla ja klassikalist muusikat kuulata – need olid megahetked!“

Veel ütleb Andreas, et kui välismaale õppima minna, tuleb alati ka see läbi mõelda, kuidas kohapeal rahaliselt hakkama saada, vajadusel tööle minna ja igal võimalusel teenitud raha selle riigi avastamiseks kasutada.

Sellest, kui multikultuurses keskkonnas Andreas Berliinis oli, sai ta päriselt aru siis, kui pärast pooleaastast ühikas elamist taipas, et oli enda korrusel ainus eurooplane. Pole ka ime, sest selles Saksamaa vabaülikoolis on õpilasi 150 riigist. „Kultuurišokk oli mastaapne,“ võtab ta kogemuse kokku. Kolm koolikaaslast olid aga sellised, kellega Andreas rohkem suhtlema hakkas ja kellest tal rasketel hetkedel palju tuge oli. „Väga tore oli, et kohtasin seal ühte Indiast pärit poissi, kellel ma pärast kooli isegi Mumbais külas käisin.“

Imelik ja põnev Hiina

Kuna erialal, mida Andreas Saksamaal õppis, saab bakalaureusekraadi nelja aastaga, siis esimesed kaks aastat oli ta Berliinis, kolmanda aasta Hiinas Shanghai lähedal ja viimase aasta taas Saksamaal. Võiks arvata, et Saksamaaga võrreldes on Hiinas veelgi keerulisem kohaneda ja õppida, kuid Andrease jaoks oli seal kõik palju mõnusam. Selleks ajaks oli ta ka palju iseseisvam ja igasugu asjaajamistes karastunud. „Kurvaks teeb, et Hiina inimesed peavad ela-

ma nii autoritaarsel maal, kus tänavatel on propaganda ja muu selline, aga igapäevaelus seda riigikorda siiski nii väga ei tunne. Aga eks olin Hiinas jah alguses nagu imik, kes peab kõike nullist õppima hakkama. Üldiselt on aga nii, et kui natuke hiina keeles rääkida oskad, on nad väga sõbralikud.“

Lõpueksami hinne ei defineeri inimest.

Kooli kõrvalt tuli tal ka tööl käia, sest raha oli vaja selleks ajaks, kui ta Pekingis Eesti saatkonnas praktikal oli. Andreas pani tähele, et hiinlaste ja eestlaste puhul on sarnane, kui töökad ollakse ning kui hästi pinget talutakse. „Sellel on ka negatiivseid aspekte, on ju Hiinas üle -

töötanud kontoritöötajate enesetapud küllaltki tavaline asi. Et konkurents on meeletu juba lasteaiast saati, nägin siis, kui käisin mitmes peres lastele saksa ja inglise keelt õpetamas. Tundus, et nad pole oma lastega väga soojad ega lähedased, pigem käib kogu aeg üks laste treenimine igas mõttes. Ja see pidevas konkurentsis elamine mõjutab ilmselt ka peresuhteid. Üks laps joonistas mulle õppetöö käigus pildi, kus tema ema nuttis ja isa oli väga vihane, nuga käes. Väga kurb oli seda näha.“

Kuna Andreas oli stipendiumiga eurooplasest vahetusõpilane, siis tema seda Hiina haridussüsteemi konkurentsi hakklihamasinas olemist isiklikult ei kogenud, küll aga oli hiinlastest koolikaaslaste jaoks kooli püsima jäämine eluküsimus, sest vastasel juhul muututakse suguvõsa häbiplekiks.

„Välismaal õppimise ja elamise aeg tõi minu jaoks kaasa selle, et õppisin

Eesti kuulsaim koer, neli lammast ja Andreas. (Podcast „Puhka Jalga” nubluga.)

olema töökas, räägin mitut keelt, olen saanud iseseisvaks ja olen teiste kultuuride kohta palju teada saanud. Iga uus väljakutset pakkuv kogemus ja eriti uute keelte omandamine on see, mis arendab,“ vaatab Andreas kooliaastatele tagasi.

Julgus valida enda tee sisuloojana

Eestisse naastes läks Andreas esmalt Southwesterniga ukselt uksele müügitööd tegema. Koroona tõttu Ameerikasse reisida ei saanud, kuid vinge kogemuse sai ta kätte ka Eesti inimeste ustele koputades. Müügitöös oli noormees tulemuste mõttes tol suvel üks paremaid, kuid see töö talle ikkagi ei meeldinud. Tagasi vaadates ütleb Andreas, et sai tol suvel aru sellest, et

sa võid oma töös olla edukas ja teenida kõrget palka, aga kui see sulle sisimas ikkagi ei meeldi, siis pikalt seda tööd teha on jube raske. Ennast petta ei ole mõtet.

Sotsiaalmeedias sisu tootmine nõuab samasugust pingutust nagu teisedki tööd.

Pärast müügisuve läks noormees tööle Bolti, kontorisse klienditoe osakonda. Aasta ja mõni kuu hiljem tuli kaitseväe kutse ja sammud tuli seada Paldiski poole. Kaitseväes oli tal tunne,

et on äsja keskkoolist tulnud poistele nagu vanaisa, sest need ei teinud vabal ajal muud, kui vaatasid TikTokist klippe. „10. juuni 2022 oli see päev, kui ma sain kaitseväest välja ja siis ma tegingi esimese video,“ meenutab Andreas. „Esialgu oli see siiski vaid hobi, sest ega neid vaatamisi kohe tulnud ka. Oli päevi ja õhtuid, kus ma vaatasin mingit teist sisuloojat ja mõtlesin, et ma olen luuser. Et nagu mida ma teen.“

TikToki klippide tegemine köitis Andreast nii, et sellest saigi tema elukutse. „Aga enne sellise sammu tegemist tuleb endale mingi rahapuhver koguda, sest vabakutselisena ju kohe teenima ei hakka. Olen ka kolm klippi päevas teinud, sest eriti alguses tuli kõvasti pingutada. Aga kokkuvõttes: mis on inimese jaoks olulisem? Kas õnn ja rahulolu enda eluga või rahasumma, millega saad teistele tõestada, et sa oled õnnelik? Minu esimene sada eurot koostöö eest tundus igatahes suure asjana. Jah, mul on palju stressi, aga see stress erineb sellest, mida tundsin näiteks siis, kui olin palgatööl. Olen nõus minema oma stressiskaalal päris kaugele, sest mulle annab jõudu teadmine peatsest lõpp-produktist, olgu selleks siis mõni video, laul või õhtujuhtimine. Teen praegu tõesti seda, mis mulle meeldib, ja hea on, et sellega saab ka teenida“

Ta ei pea seda sugugi imelikuks, et tegutseb teises valdkonnas kui see, milleks kooliõpingud teda ette valmistasid. „Ma ei tea ju midagi mingitest sotsiaalmeedia strateegiatest, olen täiesti põlve- otsas-mees, kes oma sassis toas köögilaua taga klippe teeb. Tänapäeval on see pigem tavaline, et inimene võtab ülikoolist mingid laiemad teadmised ja toimetab siis hiljem hoopis teisel alal. On õnn, kui saadki enda eriala juurde jääda, aga ei maksa karta ka kannapööret teha. Andreas ei taha anda noortele sõnumit, et jätke aga õppimine või töö pooleli, hakake sotsmeedias midagi tegema ja päevapealt hakkab raha sisse voolama. „Päris nii see siiski pole ja sotsiaalmeedias sisu tootmine nõuab samasugust pingutust nagu teisedki tööd.“

Eriti tore on Andrease jaoks aga see, et kui vahepeal oli tal õppimises kindel paus, siis nüüd leiab ta end üha tihemini mõtlemas sellest, et oleks aeg magistrit tegema minna. „Ja praegu, veidi vanema ning targemana, saaks täiesti teistmoodi ja küpsema koolikogemuse.“

Raivo näitab näppude peal, mitu kopterit tal on. (Podcast „Puhka Jalga” Raivo Heinaga.)

Otsusta oma tulevik TalTechis

Sinu teekond inseneeria, IT, merenduse, loodusvõi majandusteaduste tipptegijaks algab Tallinna Tehnikaülikoolist. Siin saad teadmised ja oskused, mis aitavad vastu võtta keerulisi väljakutseid ja luua uusi lahendusi meile kõigile elutähtsates valdkondades.

TalTechis õpid praktika ja päriselu murede lahendamise kaudu ning tihedas koostöös ettevõtetega. Tööandjad hindavad TalTechi diplomit kõrgelt – see tagab sulle väga hea palga ja arvestatava konkurentsieelise tööturul. TalTechis saad tipptegijaks!

Toome välja 10 põhjust, miks tulla TalTechi:

1. See on Eesti kõige uuendusmeelsem ülikool ja jätkusuutliku digituleviku teerajaja, kuuludes 3% maailma parimate ülikoolide hulka. Inseneri teadustes, tehnoloogia ja ärijuhtimise valdkonnas oleme koguni maailma 2% parimate seas (QS World University Rankings).

2. TalTechi lõpetajatel on Eesti ülikoolide võrdluses kõrgeimad palgad (Haridussilma statistikaportaal).

3. TalTech on tõeliselt rahvusvaheline: pea kümnendik meie ligi 9000 üliõpilasest on välistudengid, pärit 85 riigist. Rahvusvaheline ülikooli-

pere, tihe koostöö välisülikoolidega ja kuulumine Euroopa tippülikoolide võrgustikku EuroTeQ loovad võimaluse õppida ka välisülikoolides kodust lahkumata ning olla atraktiivne rahvusvahelisel turul.

4. TalTech on Eesti majanduse kasvumootor ja ettevõtluse suurim partner. TalTechi hariduse abil lahendad olulisi probleeme, mis m õ jutavad meie k õ igi elu ja tulevikku. Siin s ü nnib innovatsioon. Ettevõtted usaldavad ja väärtustavad TalTechi nii palju, et panevad aastas meie tudengitele välja kokku ligi poole miljoni euro ulatuses stipendiume.

5. TalTechi õpe on tugevalt seotud praktika ja ettevõtluskoost öö ga, et omandatav haridus oleks maksimaalselt rakenduslik ja vastaks tööturu vajadusele.

6. Oleme võtnud eesmärgi saada 2035. aastaks kliimaneutraalseks ülikooliks ja olla seeläbi ühiskonna rohepöörde eestvedaja. Ka meie

õppekavadesse on integreeritud jätku suutlikkuse ja ringmajanduse teemalised õppeained.

7. Tehnikaülikoolis õppides kujunev nii kohalik kui ka rahvusvaheline võrgustik on karjääri loomisel hindamatu väärtusega. Meie üle 70 000-liikmeline vilistlaskond on tõeliselt vägev ressurss, mis on kättesaadav ka tudengitele.

8. TalTechis on Eesti kõige aktiivsem tudengielu: meil on üle 30 tudengiorganisatsiooni ja üheksa kultuurikollektiivi. Ühiselt tegutsedes ja koos õppides leiad sõbrad kogu eluks, kellega koos suuri ideid ellu viia ja maailma paremaks muuta.

9. TalTechis on toetav õpikeskkond –sõbralikud õppejõud, tuutorid ja õppenõustamine, mis toetavad sind ülikoolis startides, aga eriti siis, kui on keerulisemad ajad, pakkudes vajadusel tuge ka stressiga toimetulekul.

10. TalTechis on tipptasemel sportimisvõimalused ja professionaalsed võistkonnad, kelle seas on nii praegused kui ka tulevased Eesti meistrid. Siin saad alustada ja ka jätkata oma sportlaskarjääri.

Otsusta oma tulevik TalTechis: taltech.ee/tulevik

Roheeksperdiks Eesti Maaülikoolis

Eestimaa põllud, metsad ja veekogud pakuvad rohkelt kõrge kvaliteediga bioressursse. Kuidas neid ressursse ja tekkinud kõrvalsaadusi tõhusamalt kasutada nii, et keskkond säiliks? Selleks on vaja häid teadmisi nii taimede, metsa, loomade, kalade jt veeorganismide kestlikust kasvatamisest ning kasutamisest kui ka uuenduslikest tehnoloogiatest.

Tekst: Katrin Kaldre, ringbiomajanduse õppekava juht, vesiviljelusbioloogia nooremprofessor

Eesti Maaülikool avab 2024. aasta septembris uue ringbiomajanduse bakalaureuseõppekava, mis võimaldab keskkonnateadlikel inimestel omandada teadmisi ja oskusi, et aidata saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke ning kujundada Eesti ringbiomajanduse tulevikku. Ringbiomajandus aitab vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest ja edendada kestlikke tooteid, mis kasutavad taastuvaid bioloogilisi ressursse, et toota toitu, materjale ning energiat. Biomajandus viitabki just looduslike ressursside kasutamisele ja ringbiomajandus kokku tähendab seda, et neid ressursse kasutatakse korduvalt, viies jäätmete tekke miinimumini.

Ringbiomajanduse õppekaval saab teadmised ringbiomajanduse rollist kestliku arengu tagamisel ja kliimaneutraalsuse saavutamisel. Õppeainete valikmoodulite kaudu omandatakse süvendatud teadmisi viies valdkonnas. Sinibiomajandus viib vees kasvavate organismide ja nende väärindamise võimalusteni. Metsanduse moodul annab arusaama ja oskused metsakasvatusest ning puidutöötlemise erinevatest võimalustest. Põllumajanduse ja toiduvaldkond annab teadmisi loomakasvatusest, nii taimsest kui ka loomsest toidust. Samuti räägitakse toidutootmise kõrvalsaaduste väärindamisest. Tehnika, robootika ja tehnotroonika raames õpitakse tundma materjale, tööstuses kasutatavaid roboteid ja automatiseerimise protsesse. Arvestuse ja juhtimise mooduli raames käsitletakse ettevõtlust ning juhtimise põhimõtteid.

Õppetöös on oluline rõhk praktikal, mida läbitakse ringbiomajanduse põhimõtteid järgivates ettevõtetes ja asutustes. Õppekava läbinuna avaneb palju töö- ja edasiõppimisvõimalusi. Töövõimalused nõustaja või projektijuhina on nii ettevõtetes, valitsusasutustes kui ka konsultatsioonifirmades, aidates neil arendada ja rakendada ringbiomajanduse strateegiaid ning lahendusi. Ettevõtjana annab see ekspertiis lõpetajale piiramatud võimalused uute keskkonnasäästlike toodete ja teenuste arendamisel. Õppimise käigus omandatakse teadmised, et rääkida kaasa keskkonnapoliitika kujundamisel, keskkonnamõju hindamisel, ressursside haldamisel ja jäätmete käitlemisel ning taaskasutamise strateegiate väljatöötamisel. Koos keskkonnateadlikkuse tõusuga suureneb vajadus keskkonnasäästlike töökohtade järele ka

tegevusaladel, mis ei ole seni olnud rohemajanduse keskmes, näiteks kaubanduses, ehituses, kinnisvaras, transpordis. Ringbiomajanduse bakalaureuseõppe läbinuil on edasiõppimise võimalusi paljude valdkondade magistriõppekavadel nii Eestis kui ka välismaal.

Kui soovid olla osa jätkusuutliku tuleviku kujundamisest ja panustada keskkonnahoidlike lahenduste arendamisse, tule õppima ringbiomajandust Eesti Maaülikooli!

Vastuvõtuga seonduv lisainfo: 731 3048

vastuv@emu.ee www.emu.ee

Loodus kutsub?

Tule õpi Maaülikoolis ja kujunda Eesti tulevikku!

KUHU EDASI? Õppimine kõrgkoolis

Kuidas toimub kõrgkooli sisseastumine, millistel juhtudel peab õpingute eest maksma, millistel mitte? Mida tähendab akadeemiline puhkus ja kes on ekstern? Kõrgkooli sisse astudes kummitavad need küsimused ilmselt paljusid tulevasi tudengeid. Siit leiad nendele küsimustele vastused.

Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock

Sisseastumine

Kõrgharidusõppesse vastuvõtu üldtingimuseks on keskharidus. Sisseastumine hakkab aga pihta eriala valikust. See ongi paljudele noortele üks keerulisemaid samme kogu sisseastumisprotsessi juures. Kõrgkoolide erialavalikutega tutvudes võid märgata, et erinevates koolides õpetatakse sarnase nimetusega erialasid. Kui sa ei ole päris kindel, mida üks või teine eriala endast kujutab, tasub kindlasti õppekava ja -ainetega lähemalt tutvust teha. Koolide kodulehtedelt leiad kõikide õppekavade kirjeldused koos õpetatavate ainete ja õpiväljunditega. Just sellest peakski lõpliku otsuse tegemisel lähtuma, mitte ainult eriala nimetusest.

Sisseastumisavalduse võid esitada nii mitmesse kõrgkooli, kui soovid, kuid ühes kõrgkoolis on võimalik kandideerida vaid kahele erialale. See tähendab, et saad kandideerida näiteks nii Maaülikooli, TalTechi kui ka Tartu Ülikooli, kuid igas koolis saad välja valida maksimaalselt kaks eriala. Kandideerimine toimub sisseastumise infosüsteemis SAIS (www.sais.ee).

Pärast avalduste esitamist järgnevad sisseastumiskatsed. Täpsed sisseastumistingimused on iga kooli enda otsustada ja need leiab kooli kodulehelt. Osale õppekavadele kandideerimiseks tuleb sooritada sisseastumiseksam, kuid mõnel õppekaval on üheks vastuvõtutingimuseks gümnaasiumi lõputunnistuse keskmine hinne. Üldjuhul moodustavad kõrgkoolid eksamite tulemuste põhjal pingerea, mille alusel kavandatud õppe kohad täidetakse. Mõnikord kehtestatakse sisseastumiseks aga lävend, mille ületajad arvatakse üliõpilaste nimekirja. Mitmele õppekavale kandideerides on oluline jälgida, et sisseastumiskatsed ajaliselt ei kattuks.

Õppekoormus

Täiskoormusega õppimine tähendab, et igal õppeaastal tuleb õppekava arvestuslikust mahust täita vähemalt 75% (22,5 EAP-d semestri kohta), osakoormuse puhul jääb õppemaht 50–75% vahele (15–22,5 EAP-d semestri kohta). Nominaalajaga (määratud õppeaeg õppeaastates) lõpetamiseks peab igal semestril läbima oma õppekava aineid 30 ainepunkti mahus.

Õppekoormuse arvutamise alus on õppekava täitmisel läbitud õppeainete maht ainepunktides (EAP). Ühele EAP-Ie vastab 26 akadeemilist tundi üliõpilase tööd, sh loengud, seminarid, praktikumid ja iseseisev töö. Kohustuslik läbitavate ainepunktide hulk on ära toodud õppekavas, mis on õpingute alusdokument.

nina. Ekstern ei ole üliõpilane, kuid tal on lubatud täita õppekava, sh sooritada eksameid ja arvestusi, teha praktikat ja kaitsta lõputöö või sooritada lõpueksam. Ekstern maksab õppemaksu.

Õppevormid

Kõrgkoolid kasutavad erinevate õppevormide nimetusi erinevas tähenduses. Näiteks võivad päevane õpe, statsionaarõpe, kaugõpe, tsükliõpe ja sessioonõpe ühes kõrgkoolis tähendada üht, teises aga hoopis teisi võimalusi õppekava läbimiseks.

Kõrgharidusõppesse vastuvõtu üldtingimuseks on keskharidus.

Osakoormus sobib tudengitele, kes teavad juba ette, et nad ei suuda mingil põhjusel täita täiskoormusel õppimisel nõutud mahtu, näiteks kooliskäimine pere või töö kõrvalt. Osakoormuse puhul peab aga arvestama sellega, et üldjuhul on osakoormusega õppimine tasuline. Alla osakoormuse piiri õppijad eksmatrikuleeritakse, st arvatakse õpilaste nimekirjast välja, kuid neil on võimalik õppeaineid läbida eksternina.

Kui on soov täita õppekava alla 50% semestris, on võimalik seda teha ekster-

Kui ühes ülikoolis mõistetakse sessioonõppe all õppevormi, mis eeldab suures osas üliõpilaste iseseisvat tööd ja õpe toimub 1–2 korda kuus 3–4-päevaste õppesessioonidena, siis teises ülikoolis nimetatakse sarnases vormis õpet hoopis kaugõppeks. Seetõttu tasub enne õppima asumist kõrgkooli kodulehega kindlasti lähemat tutvust teha.

Akadeemiline puhkus ja õppepuhkus

Akadeemiline puhkus on mõeldud üliõpilastele, kes soovivad oma kõrgkooliõpingud ajutiselt katkestada. Akadeemilist puhkust saab taotleda järgmistel asjaoludel: tervislikel põhjustel, kaitseväeteenistusse asumisel, seoses lapsehoolduspuhkusega või omal

soovil / muudel põhjustel. Akadeemilisel puhkusel olles ei saa taotleda õppelaenu, samuti ei maksta sel ajal õppetoetusi ning ei kehti ravikindlustus (v.a tervislikud põhjused, lapsehooldus, kaitsevägi). Akadeemilise puhkuse ajal ei viida üliõpilast üle järgmisele kursusele ja õppe lõppkuupäev lükkub puhkusel oldud aja võrra edasi. Samaaegselt koolis ja tööl käies on võimalik võtta ka õppepuhkust. Õppepuhkust saab võtta kuni 30 kalendripäeva aastas.

Kas tasuta või tasuline õpe? 2024/2025. õppeaastast jõustuvad kõrgharidusseaduse muudatused, mis puudutavad mitmeid üliõpilaste rahaliste kohustustega seotud teemasid. Tasuta saab endiselt õppida üliõpilane, kes õpib eestikeelsel õppekaval, on alustanud õpinguid täiskoormusega õppes ja täidab iga semestri lõpuks kumulatiivselt nõutud mahus õppe kava, kuid rangemaks muutuvad reeglid, mis lubavad teist ja enamat korda samal kõrgharidusastmel tasuta õppida. Esimeseks õppeastmeks loetakse bakalaureuseõpe ja rakenduskõrg -

haridusõpe ning teiseks õppeastmeks integreeritud õpe ja magistriõpe. See tähendab, et tasuta õpingud bakalaureuseõppes mõjutavad tasuta õppimise õigust rakenduskõrgharidusõppes ja vastupidi. Kolmandaks õppeastmeks on doktoriõpe.

Need, kes on juba kõrghariduse omandanud, saavad samal tasemel uuesti tasuta haridust omandada kümne aasta möödudes eelnevate õpingute lõpetamisest. Varem saab samal astmel õppida tasulisel õppekohal. Järgneval õppeastmel, näiteks bakalaureusekraadi omandamise järel magistriõppes, saab tasuta õppima asuda kohe pärast lõpetamist.

Pärast õpingute katkestamist saab tasuta õppesse astuda üliõpilane, kes on varasemalt samal kõrgharidusastmel õppinud ühe korra ja vähem kui ühe aasta ehk vähem kui 365 kalendripäeva, kusjuures päevade hulka ei arvestata akadeemilisel puhkusel viibitud päevi. Alates 2024/2025. õppeaastast peab üliõpilane, kes on kahel korral samal kõrgharidusastmel tasuta õppesse immatrikuleeritud ja viimasest eksmatrikuleerimisest on möö-

das lühem aeg kui kümme aastat, maksma õppetasu. Korrana lähevad arvesse kõik tasuta õpingud, sh juhtumid, kui üliõpilane eksmatrikuleeritakse vahetult pärast õppeaasta algust.

See kõik tähendab, et enne ülikooli sisse astumist tuleb oma otsuses ja tahtes õppida olla kindel. Kui aga saad pärast õppetöö algust siiski aru, et oled teinud vale valiku, siis tuleks oma õpingud katkestada pigem varem kui hiljem. Nimelt kehtestatakse seaduse muudatusega kõrgkoolidele ka õigus nõuda üliõpilaselt, kes katkestab õpingud omal soovil hiljem kui 70 päeva semestri algusest, sooritamata ainepunktide eest õppekulude hüvitamist deklareeritud õppeainete mahus.

Oluline on aga meeles pidada, et varasematest õpingutest tingitud tasuta õppimise piirang ei takista kandideerimist ega uuesti õppima asumist tasulisel õppe kohal. Sisseastumisel hinnatakse kandidaate võrdselt, olenemata sellest, kas isikul on õigus tasuta õppima asuda või mitte.

Allikas: hm.ee, teeviit.ee

Millised on teie kõige põnevamad erialad?

Maaülikoolis saab põhjalikud teadmised bioressursside kasutamise, kaitse ja väärindamise alal, mis on koondatud uude erialasse – ringbiomajandus. Metsanduses on ühendatud loodus ja kaasaegne, pidevalt arenev tehnoloogia – kaugseire, droonid, IT­lahendused, nutirakendused või ka puidu töötlemise juures kasutatav robootika ja mehaanika. Puidu keemiline väärindamine avab täiesti uued võimalused puidu kasutusele, olgu see siis toidu, rõivaste, kosmeetika või ravimite valmistamiseks.

Miks on teie juures hea õppida?

Eesti Maaülikool on kompaktne ja roheline ülikoolilinnak, kus kõik vajalik asub üheskoos: elupinnad, õppehooned ja sportimisvõimalused. Selline looduslähedane keskkond asub kesklinnast vaid mõne sammu kaugusel.

Kust leida lisainfot?

Lisainfot kooli ja õppimisvõimaluste kohta leiab meie kodulehelt emu.ee ja igapäevategevusi näeb meie sotsiaalmeediakanalites.

Millised on teie kõige põnevamad erialad?

TalTechis saab õppida IT­, inseneri­, majandus­ ja loodusteaduskonnas, aga ka Mereakadeemias ning kolledžites Tartus, Kohtla­Järvel ja Kuressaares. Kuigi kõik TalTechi õppekavad on põnevad, siis mõned huvitavamad ja innovatiivsemad on näiteks rakenduskeemia ning geenitehnoloogia, materjalitehnoloogia, jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus, laevajuhtimine, riistvaraarendus ja programmeerimine ning ingliskeelne õigusteadus.

Miks on teie juures hea õppida?

TalTechis õppides saad professionaaliks valdkondades, mida tööturul kõige enam vajatakse. Meie lõpetajatel on teiste Eesti kõrgkoolidega võrreldes kõige kõrgemad palgad (haridussilm.ee). TalTechis õpitakse praktika ja eluliste väljakutsete lahendamise kaudu ning tihedas koostöös ettevõtetega. Siin on toetav keskkond, aktiivne tudengielu ja suurepärased sportimisvõimalused – TalTechis saad olla sina ise!

Kust leida lisainfot?

Oma tuleviku üle saad otsustada: taltech.ee/tulevik

Millised on teie kõige põnevamad erialad?

Kõik Tartu Ülikooli õppekavad on väärtuslikud, ühiskonnas olulised ja aitavad luua paremat homset. Ühele sobib eriala, mis on põnevate tulevikutehnoloogiate teenistuses, teisele jälle õppekava, kus püütakse selgitada minevikku ja säilitada kultuurilist identiteeti.

Miks on teie juures hea õppida?

Lähimas tippülikoolis saad valida rohkem kui 140 õppekava vahel. Siinne arendav ja rahvusvaheline õpikeskkond, tippteadlaste juhendatud kraadiõpe ning paindlikud õppimisvõimalused loovad tingimused parima hariduse ja tulevikuoskuste omandamiseks. Õppetöös väärtustame praktilist lähenemist ja loomingulist mõtlemist ning soodustame uute tehnoloogiate kasutamist. Tartusse tulles leiad eest tõelise tudengilinna!

Kust leida lisainfot?

Parima ülevaate saab meie veebilehelt ut.ee/sisseastumine.

Gümnaasiumist ülikooli, ülikoolist unistusteni

Hele-Mai Viltrop ja Joonas Asumets on Tartu Ülikooli tudengid, kes said pärast gümnaasiumi lõpetamist kutse osaleda Tartu Ülikooli teaduskooli programmis „Talendid Tartusse!“. Seal oli võimalik valida kas teadus- või ettevõtlussuund või osaleda noore õpetaja projektis. Just viimase kasuks noored otsustasidki.

Eripedagoogika ja logopeedia õppekava teise aasta üliõpilane Hele-Mai on maast madalast Tartus õppinud ning siin üles kasvanud – põhikoolis käis Luunja kandist pärit neiu Tartu Karlova Kooli muusikaklassis ja edasi valis Hugo Treffneri Gümnaasiumi reaalsuuna. Joonase koolitee algas pisikeses maakohas. Praegu bioloogia- ja füüsikaõpetajaks õppiv noormees käis Vana-Vigala Põhikoolis ja hiljem Pärnu Ühisgümnaasiumis, kus läbis juba valikainetena mitmesuguseid bioloogiaga seotud kursusi.

Hele-Mai oli kooliajal tubli õppur, tegi kodutööd alati ära ja pingutas tundides. Aktiivne neiu leidis aega ka klaveriõpinguteks, rahvatantsutrenniks, koorilauluks ja tegevuseks Kodutütarde organisatsioonis. Mitmekülgselt andekas oli ka Joonas, kes käis paljudel aineolümpiaadidel ja tegeles seitse aastat võistlustantsuga.

Südamega tehtud erialavalik Kui kool lõppes ja ees terendas eriala valimine, tahtis Hele-Mai kindlasti Tartusse jääda. Tartu Ülikoolis olid käinud tema ema ja õed, kellelt neiu oli alma mater’i kohta palju kiidusõnu kuulnud. Joonas plaanis algul minna hoopis Tallinna, aga kuna Tartu tundus põhjaliku kaalumise järel märksa tudengisõbralikum, otsustas ta Emajõe Ateena kasuks.

Õpetajaks on Joonas alati tahtnud saada. Poiss kasvas koolikeskkonnas üles, sest tema ema töötab õpetajana. Huvi bioloogiagi vastu oli olemas juba lapsepõlves – põhikooli loovtöös koostas ta ise õppematerjale, gümnaasiumis uuris õppevara kasutust. Nii oli asjade loomulik käik valida ülikooliski just loodussuund. Bioloogia- ja füüsikaõpetaja amet on tema arvates oluline seetõttu,

et inimesed on jäänud looduskaugeks, aga bioloogia annab võimaluse seletada maailmas toimuvat. Lisaks on bioloogiaja füüsikaõpetajaid väga vaja, kuna selle ameti õppijaid on vähe.

Hele-Mai mõtles nii arsti, õpetaja kui ka psühholoogi elukutse peale. Ta leidis tee eripedagoogika ja logopeediani, mis ühendavad meditsiini, psühholoogia, keeleteaduse ja pedagoogika – valdkonnad, mis teda väga huvitavad. Kodutütarde organisatsioonis oli Hele-Mai laste ja noortega palju kokku puutunud ning teadis, et soovib just nendega oma elu siduda. „Eripedagoogi- ja logopeedi-

amet on praegu väga hinnatud. Omaette väärtus on see, et saab töötada inimestega terve elukaare ulatuses, alates lastest kuni eakateni välja. Iga juhtum on erinev ja see teeb töö mitmekesiseks,“ arvab tulevane tugispetsialist.

Õpetamise võlu seisneb õpilastes

Programmi „Talendid Tartusse!“ noore õpetaja projektis avanes nii Hele-Mail kui ka Joonasel suurepärane võimalus ennast pedagoogina proovile panna. Hele-Mai kavandas ja korraldas seitsmendate ning kaheksandate klasside

Hele-Mai Viltrop

Foto: Marili Kirs

õpilastele kolme kuu vältel huviringi „Etiketist ja igapäevaelust“. Joonas aga juhendab teadushuviringi „Sinasõprus taimedega – sissejuhatus botaanikasse“. „Teen seda koos ühe bioloogiga, kellega käsitleme rohelist bioloogiat. Kuna üldine huvi on üsna väike, teeme tunde 6.–12. klasside õpilastele,“ kirjeldab noormees.

Hele-Mai on kuulnud õpilastelt palju komplimente. „Näiteks on öeldud, et olen särav ja inspireeriv õpetaja või et oli tore tund ja oodatakse juba järgmist korda. Sellised ütlused teevad südame soojaks, muud ei oskagi tahta,“ kirjeldab ta oma kogemusi.

Head tagasisidet on õpilastelt saanud ka Joonas, kes andis teadushuviringi juhendamise kõrval asendusõpetajana kuu aega Märjamaa gümnaasiumis matemaatikat. „Õpilased imestasid, miks ma ei karju. Aga see lihtsalt ei ole mulle omane ja ma leian, et seda pole ka vaja. Kui seitsmenda tunni lõpus õpilane küsib, et miks sa nii rõõmus oled ja kuidas sa jaksad, paneb see mõtlema, et võib-olla ma siis teen õiget asja,“ arutleb noormees, kelle meelest õpetamise võlu seisnebki eelkõige õpilastes.

Võimalused eneseteostuseks

Gümnaasiumiga võrreldes on Joonase arvates ülikoolis õppides rohkem vabadust. „Siin saab ise otsustada, mis järjekorras aineid läbida. Suhtlus on vahetu, õpin koos oma eriala inimestega, kellega mul on ühised huvid. Mind üllatas suurde ülikooli tulles, kuidas siin kõiki väärtustatakse. Nii palju on võimalusi, kuidas ennast teostada. Ma poleks oodanud, et see on nii äge! Ülikool on tohutult palju muud kui ainult loengus käimine ja eksamite tegemine,“ kirjeldab üliõpilaselu tulevane bioloogia- ja füüsikaõpetaja, kes aitab oma instituudis üritusi korraldada ning osales näiteks ka õpetajaametit tutvustaval bussituuril.

Hele-Mai on sel aastal Eripedagoogika ja Logopeedia Tudengite Seltsi esimees ning Naiskodukaitse Tartu ringkonna tegevliige. Tänu sellele on ta saanud juba hea juhtimiskogemuse ja on kirjutanud ka projekte. Aktiivselt tegutsemine on õpetanud teda oma aega paremini planeerima.

Pärast bakalaureuseastme lõpetamist kavatsevad mõlemad noored jätkata magistrantuuris. Hele-Mail tuleb

valida, kas õppida edasi logopeediat või eripedagoogikat. Kindlalt teab ta praegu seda, et soovib asuda tööle koolieelse lasteasutuse tugispetsialistina. Ka Joonasel on kindel siht silme ees. „Tõenäoliselt lähen juba magistriõpingute ajal osalise koormusega bioloogia- ja füüsikaõpetajaks. Kuigi mulle meeldib õppida, ei jõua ma ära oodata, mil klassi ette saab,“ ütleb esmakursuslane.

Nii Joonas kui ka Hele-Mai panevad gümnaasiumilõpetajatele südamele, et

eriala tuleks valida selle järgi, mis endale kõige rohkem meeldib, mitte kuulates seda, mida ütlevad teised. „Mind aitas palju oma õppekava kursustega tutvumine. Uurisin, milliseid aineid õpetatakse. Nii sain täpselt teada, mis mind ees ootab,“ meenutab Hele-Mai. Ta soovitab gümnasistidel minna tudengivarjuks, teha akadeemilist testi ja kindlasti õppida ka lõpueksamiteks.

Õpi sinule lähimas tippülikoolis! Joonas õpib loodus- ja reaalainete õpetajaks põhikoolis. Magistrantuuris kavatseb ta valida gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekava.

Hele-Mai õpib eripedagoogika ja logopeedia õppekava alusel. Tulevikus soovib ta töötada tugispetsialistina koolieelses lasteasutuses. Lisainfot õpetajaks õppimise kohta leiad veebilehelt ut.ee/opetaja.

Joonas Asumets Foto: Arko Kask

MIKS EKA?

Küsisime neljalt Eesti Kunstiakadeemia tudengilt, kuidas kujunes nende erialavalik ja miks nad just EKA kasuks otsustasid. Vastasid arhitektuuritudeng

Karmo, kunstiteaduse eriala valinud Sabina Liselle, moedisaini õppiv RonJonas ning stsenograafia eriala üliõpilane Rebeca.

Karmo Viherpuu

Gümnaasiumit lõpetades teadsin, et tahan tegeleda erialaga, mis panustaks otseselt ühiskonna ja keskkonna parendamisse. Kaalukausil olevate õigus- ja riigiteaduste asemel otsustasin aga hoopis EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise kasuks. Sain aru, et seda eriala õppides on mul tulevikus võimalik kaasa lüüa inimkeskkonna ja -ruumi arengus.

Valisin EKA just sõbraliku ja vaba atmosfääri, kogenud õppejõudude ning mitmekülgse õppekava tõttu. Kuna tudengite arv kursusel on väike, on võimalik alati saada personaalset tagasisidet praktiseerivatelt arhitektidelt. Oleme nagu omaette kogukond, kus nii kursusekaaslaste kui ka õppejõudude vahel pole mingisugust distantsi. Tavapärane on ka vähemalt korra enda õpingute ajal käia Erasmus+ programmiga vahetusaastal. Arhitektuuri on ju igal pool!

Sabina Liselle Ummelas Tundsin juba gümnaasiumis õppides, et kunstiajalugu, kirjandus ja filosoofia haarasid mind enda rüppe, rikastasid mu mõtlemisoskust ning tõmbasid mu tähelepanu. Olin ka tihedalt seotud loominguga, suhtlesin noorte kunstnike ja muusikutega ning leidsin tee kunstiteaduse erialani üsna kiiresti.

EKA-le mõeldes ilmusid silme ette kuuldud jutud kunstiakadeemia legendaarsetest vilistlastest, kes on Eesti kunstimaastikku vorminud. Tahtsin õppida esteetiliselt stimuleerivas EKA hoones koos tudengitega, kelle ellusuhtumine ja maailmavaade minu omaga ühtib. Praegu olen õpingutega jõudmas lõpusirgele ja tunnen suurt tänulikkust õppejõudude ning lennukaaslaste ees, kellega peetud diskussioonid on mu aju täistuuri -

del käima lükanud. Muidugi jäävad mind saatma ka mälestused õppereisidest ja sealt kaasa toodud kunstielamustest.

Ron-Jonas Verlin

Minu erialavaliku taga oli tugev kutsung. Põhikoolist saati oli mood mulle südamelähedane teema. Osalesin enda kollektsioonidega mitmetel koolinoorte moe- show ’del ja aastatega sai sellest minu elu lahutamatu osa. Kuna käisin nii pika aja moega käsikäes, tundus ainuõige minna ülikooli edasi õppima just moedisaini

Valisin EKA, sest välismaale minekuks tundsin end veel liiga toorelt. Samuti tundus hea idee omandada baasteadmised moe- ja disainimaastikust emakeeles. Positiivseimaks ja meeldejäävaimaks osaks õpingutest EKA-s on ja jäävad mu kursusekaaslased ning üleüldiselt inimesed, kes meid sel keerulisel, kuid põneval teekonnal toetavad.

Rebeca Parbus

Minu hing kuulub teatrile ja filmile, olen sellest maailmast võlutud. Teadsin, et Ene-Liis Semperilt on mul palju õppida ja just tema juhitavale stsenograafia erialale ma õppima asusingi.

Alatiseks jäävad mul EKA-s veedetud aastatest meelde nii värvikad õppejõud kui ka magamata ööd enne hindamisi. Teatrisemestri lõputööde hindamise eel olime terve kursusega kella seitsmeni hommikul koolis. Ustavateks kaaslasteks olid EKA kohvimasin ja diivan, kus loetud tunnid enne hindamist magada sai.

Iga õppejõud on mulle EKA-s veedetud aastate jooksul omal moel väga palju andnud. See on suurim kingitus, mille EKA-st kaasa saad, kui oled valmis seda vastu võtma.

Karmo Viherpuu

Sabina Liselle Ummelas

Ron-Jonas Verlin

Rebeca Parbus

EKA ARHITEKTUUR DISAIN KUNST TEADUS

Vastuvõtt on juba avatud! Tee oma valik enam kui kahekümne eriala seast ning esita avaldus SAISis

27. juuniks

artun.ee /erialad

Sisekaitseakadeemia sõbrapäevik

Kes on tulevased ja praegused politseinikud? Loe ja saad teada!

Grete Jeltsov

Ida-Harju jaoskonna patrullpolitseinik

Vanus: 33

Hüüdnimi: Grets ja Pisike

Lapsena soovisin saada ... kõigepealt näitlejaks ja siis loomaarstiks, politseinikuks, huvitaval kombel, mitte kunagi. Lemmikseriaal või -film, mida vaataksin aina uuesti: Mulle on alati meeldinud meditsiini ja politseitööga seotud seriaalid, ka psühholoogilised filmid. Kui peaksin valima, siis seriaalidest „The Black List“ ja filmidest „Split“.

Lemmiksöök/jook: Hästi küpsetatud pardifilee on kindlalt mu lemmiksöök ja külm värske apelsinimahl lemmikjook. Lemmikosa minu päevast: Töölt tervena koju jõudmine ja oma elukaaslase ning kahe politsei teenistuskoera tervituste vastuvõtmine uksel.

Kui ma oleksin loom, siis ... ilmselt oma tähtkuju kaljukits – sarved ees mäest üles.

Maailma parim politseinik on ... see, kes teeb oma tööd südame ja piisava empaatiavõimega ning erinevaid vaatenurki

arvesse võttes, sest ükski lugu pole kunagi mustvalge.

Lemmikomadus minu kolleegi puhul: Kannatab välja mu mitte nii hea lauluoskuse autos raadio saatel kaasa lauldes. Millist supervõimet tahaksin omada? Nähtamatus.

Üksikule saarele võtaksin kaasa ... tasku noa – tundub, et sellega saaks nii katuse pea kohale, kõhu täis kui ka ennast vajadusel kaitsta.

Ma ei ole kunagi ... langevarjuga hüpanud, sest ma kardan kõrgust ... aga hirmsasti tahaks.

Sander Issajev

politsei- ja piirivalvekolledži kadett

Vanus: 20

Hüüdnimi: Sants või Sannu

Lapsena soovisin saada: Erinevaid mõtteid liikus palju, kuid üks kindlamatest võis olla ettevõtjaks/juhiks saamine, sest tegin pidevalt n-ö mängupoode ja -kohvikuid, kuhu oma pereliikmed ostlema suunasin. Huvitav on see, et lapsena ei mõelnud ma kordagi politseiniku ametile.

Lemmikseriaal või -film, mida vaataksin aina uuesti: Eesti filmidest vaataksin aina uuesti kindlasti samanimelise raamatu ainetel põhinevat filmi „Tõde ja õigus“. See annab väga hästi edasi tollase eestlase igapäevaelu, kuid jagab ka sügavamat mõtet.

Lemmiksöök/jook: Lemmiksööki ei oska nimetada, kuid lemmikjoogiks on kindlasti sidrunimaitseline mulliga vesi. Just see sobib kõikjal – nii trennis kui ka õhtusöögil.

Lemmikosa minu päevast: Kindlasti aeg, mil kõik muud kohustused on täidetud ning saan keskenduda trennile ja iseendale. Kõige rohkem naudin jookse mere ääres.

Kui ma oleksin loom, siis ... oleksin kotkas, sest need linnud on suursugused, targad, kiired ja osavad.

Maailma parim politseinik on ... julge, tark, aus ja südamega oma töö juures. Lemmikomadus minu kolleegi puhul: Tähelepanelikkus – ta märkab ja aitab, sest me kõik vajame vahepeal ühte sõbralikku inimest oma murekoormast vabanemiseks.

Millist supervõimet tahaksin omada? Inimeste mõtete lugemine, sest see teeks elu palju kergemaks, ei peaks spekuleerima ning saaks oma küsimustele hõlpsasti vastused.

Üksikule saarele võtaksin kaasa ... toiduvaru ja paadi, sest kui peaks väga igav hakkama, saan mandrile tagasi sõuda.

Ma ei ole kunagi ... kahetsenud oma otsust tulla õppima Sisekaitseakadeemiasse politseiteenistuse erialale. Kuigi ma poleks kunagi uskunud, et minust saab politseinik, siis on see saanud mulle väga südamelähedaseks. Tõuke kõigeks selleks andis abipolitseinikuks olemine. Seega kutsun kõiki üles tulema Sisekaitseakadeemiasse või siis alguses hoopis abipolitseinikuna tööga tutvuma.

Füüsikaõpetaja:

Tallinna

Ülikooli õpingud andsid mulle alused, et jõuda sinna, kuhu oma sihi seadsin

Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetaja Reivo Maasik on Tallinna Ülikooli pedagoogika bakalaureuseõppe ja hariduse juhtimise magistriõppe vilistlane. Reivo räägib, miks ta valis just pedagoogika eriala ja miks ta soovitab noortel õpetajaks õppida.

Terve kooliaja olin kindel, et minust saab infotehnoloog või mingi IT-mees. Keskkooli lõpus kandideerisin erinevatesse ülikoolidesse ka nendele erialadele, mind võeti nii Tartus kui ka Tallinnas vastu. Mingil põhjusel, mida ma ei oska seletada, ilmselt väljakutsena, kandideerisin ka pedagoogika erialale loodusainete suunale.

Vahetult enne otsuse tegemise tähtaega hakkasin mõtlema, mis on täpsemalt infotehnoloogi või programmeerija põhiline töö sisu ja ülesanne. Tal on ekraan, tal on oma „kuubik“ ja sisuliselt mingid muutused on, aga suures osas on tema tegevus kogu aeg sama – mingisuguse koodiprobleemi lahendamine. Ja niimoodi 30–40 aastat järjest. Siis aga proovisin mõelda, mida teeb üks õpetaja. Tal on iga päev võimalik midagi uut ja huvitavat teha, ta on sellest „kuubikust“ alati väljas, tal on omad väljakutsed ning päeva lõpus on ta oma tegevuse peremees. Noored on kogu aeg erinevad, iga päev on midagi uut. Pärast sellist võrdlust oli valiku langetamine äärmiselt

lihtne. Tegelikult pole see kõik nii mustvalge, aga tol hetkel leidsin kindla suuna, mida pole siiani kahetsenud.

Ülikool pole vaid maja, ikka selles tegutsevad inimesed Oma õpingute ajal väärtustasin väga inimesi, kellega koos seda teekonda läbisin – nii kaastudengeid kui ka juhendajaid. Juba esimeses bakalaureuseloengus leidsin kaaslased, kellega ka loenguväliselt kohe haakusime ja kogemusi vahetasime. Nemad vedasid mind ülikooli rahvatantsurühma, kust leidsin oma tulevase abikaasa. Varakult avastasin tee ka üliõpilaskonda, kust sain sõbrad, kellega kümme aastat hiljemgi tihedalt kokku puutun.

Magistriõpingute ajal õppisin vähemalt sama palju kaastudengitelt kui ainekursustelt, aga eks see oligi planeeritud osa õppeprogrammist. Nagu turunduslikud laused väidavad: ülikool pole mitte see maja või õppekavad, vaid need inimesed, kes selle kultuuri loovad. Minu jaoks täpselt nii oligi.

Hariduse juhtimise eriala omandamise ajal asusin juba ka tööle – Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetajaks. Kuna õpetaja igapäev on piisavalt vahetu, siis positiivseid hetki jagub! Õpetamine on töö inimesega. Kui ma ütlen, et ma õpetan füüsikat, siis see on ainult pool tõde, sest tegelikult ma õpetan õpilasi. Kui mul ei ole võimalik õpilastega kontakti luua, siis on raske päriselt õppimiseni jõuda. Ma usun ka, et inimest ei ole võimalik tegelikult õpetada, kuna õppimine on puhtalt subjektiivne tegevus – isiklik ettevõtmine. Tundub nagu vastuolu, aga õpetamine ja õpetamine on väga erinevad. Mina saan õpetajana luua sobiva keskkonna, kus õpilasel on võimalik õppida. Selle keskkonna üheks suureks osaks on suhtlemine, rühmatasandi arutelud, aga ka mentorlus väiksemas grupis või individuaalselt.

On kolm põhjust, et õpetajaks õppida: juuni, juuli, august. Kui aga naljad kõrvale jätta, siis õpetajaametis on väljakutseid palju ja see tähendabki, et igav ei hakka mitte kunagi. Iga tund on midagi uut, iga klass on midagi uut. Kui leiad viisi, kuidas välja antud energiat oma õpilastelt tagasi saada, on see äärmiselt tänuväärne töö. Õpetajaamet hoiab sind värske ja noorena ning oma tegevusega lood sa tulevikumaailma. Mida enamat ühelt ametilt tahta?

Tutvu ajakavaga: www.tlu.ee/sisseastumine

KUHU EDASI? Õppimine kutsekoolis

Lisaks kõrgkoolile võib edasi õppima minna ka kutsekooli, kus omandatakse töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks vajalikud teadmised, oskused ning hoiakud. Kutseharidus on väga mitmekülgne ja seda võivad asuda omandama kõik soovijad, sõltumata varasemast hariduslikust taustast.

Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock

Õppevormid

Kutseõppes saab õppida statsionaarses või mittestatsionaarses õppe vormis, mida eristatakse iseseisva töömahu alusel. Statsionaarses õppevormis moo -

dustab iseseisev töö 15–50% õpingute kogumahust, mittestatsionaarses aga üle 50%.

Statsionaarne õpe jaguneb omakorda koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppe-

vormiks ehk õpipoisiõppeks. Õpipoisiõpe toimub kooli, õpilase ja tööandja koostöös, kus 1/3 õppest tuleb läbida koolis ning vähemalt 2/3 ettevõttes. Õpipoisiõppes õpitakse eelkõige praktika varal. Võrreldes statsionaarse õppega on eelis see, et õpipoisil tekib hinnatud töökogemus ja tal on võimalus pärast õppeperioodi lõppu jääda tööle samasse ettevõttesse.

Mittestatsionaarses õppevormis on iseseisva töö maht enam kui 50% õpingute kogumahust. Seda õpet nimetatakse ka sessioon- või tsükliõppeks, mis tähendab, et koolis tuleb käia mingi aja tagant kindlatel päevadel ja ülejäänud aeg on kaetud iseseisva tööga.

Õppekorraldus

Nagu teisteski koolides, nii õpetatakse ka kutsekoolis õppekavade alusel. Kutseõppe õppekavad koosnevad moodulitest ehk terviklikest sisuühikutest, mis sisaldavad üht õppeainet või koondavad mitmed õpingutes käsitletavad ained eesmärgistatud kogumiks. Moodulid jagunevad põhi-, valik- ja üldõpingute mooduliteks.

Üldõpingute moodulid on kohustuslikud kõigis kutsekeskhariduse õppekavades ja need annavad baasteadmised ühes kindlas teemavaldkonnas. Põhiõpingute moodulites on kirjeldatud eriala põhisisu ehk need õpiväljundid ja kohustuslikud spetsialiseerumisvalikud, mis on sel kutse- või erialal tegutsemiseks vajalikud. Valikõpingute moodulid toetavad ja laiendavad kutseoskusi. Valikmoodulid moodustavad üldjuhul 15–30% õppekava mahust ja õpilasel on õigus valida valikmooduleid kooli teistest õppekavadest või ka teiste õppeasutuste õppekavadest.

Õppemahtu arvestatakse Eesti kutsehariduse arvestuspunktides ehk EKAP-

des. EKAP on arvestusühik, mis näitab õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks kuluvat hinnangulist õpilase töö mahtu. Üks EKAP vastab 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel. Ühe õppeaasta maht kutseõppes on 60 EKAP-d.

Esma- ja jätkuõpe

Eriala valides on kutseõppes võimalik õppida esma- ja jätkuõppe õppekavadel. Esmaõppe õppekaval õppimine ei

Kutsekoolid pakuvad

laia erialavalikut, kust leiavad endale sobiva õppekava erinevas vanuses ja erineva tasemega õppijad.

eelda sisseastujalt eelnevat erialast ettevalmistust. Jätkuõppe õppekaval õppimise eeldus on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu. Kutsehariduses korraldatakse õpet neljal õppetasemel, mis lähtuvad Eesti kvalifikatsiooniraamistikust. Kutseõppe aluseks olevad kutse standardid paiknevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel. Jätkuõpe toimub ainult neljanda ja viienda taseme kutseõppes.

Kas tasuta või tasuline õpe? Üldjuhul on kutsekoolis õppimine tasuta, kuid pakutakse ka tasulist õpet. Seda erialadel, mis on väga populaarsed või kus ei jagu soovijatele piisavalt õppekohti. Samuti tegutsevad Eestis erakutse õppeasutused, mis pakuvad nii tasuta kui ka tasulise õppe võimalusi. Rohkem infot erakoolide kohta leiad koolide kodulehtedelt. Erakoolide puhul tuleks kindlasti enne veenduda, et koolil on olemas kehtiv koolitusluba.

Kas teadsid, et mitmes kutseõpet pakkuvas õppeasutuses on võimalik amet omandada tööandja juures praktilisi oskusi ja koolis teoreetilisi teadmisi kogudes? Sellist paindlikku ja praktilist õppeviisi pakub töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe.

Praktika ja kutsemeistrivõistlused Praktika on kutseõppe õppekavade kohustuslik osa, mille käigus rakendatakse õppe jooksul omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töösituatsioonis. Praktilise õppe osakaal õppekavas olenevalt kutse õppe liigist on 35–70%. Üldjuhul jaguneb see võrdselt koolikeskkonnas läbi viidava praktilise õppe ja ettevõtetes toimuva praktika vahel. Praktikakoht leitakse kooli eestvedamisel õpilase,

kooli ja praktikakoha koostöös. Sageli on kutseõppeasutustel aga välja kujunenud kindlad partnerid, kelle juurde lähevad õpilased praktikale igal aastal.

Igal aastal korraldatakse Eestis ka kutsemeistrivõistlusi, kus parimad noored kutseõppurid saavad üksteiselt mõõtu võtta. Parimatest parimatel on seejärel võimalik esindada Eestit rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel EuroSkills ja WorldSkills.

Sisseastumine

Vastuvõtt kutsekoolidesse toimub nii kevad-suvel (märtsist septembrini) kui ka talveperioodil (jaanuar-veebruar), töökohapõhises õppes aasta ringi. Sisseastumistingimused määrab iga kool ise. Enamasti on sisseastumise osaks vestlus, osal erialadel on vajalik ka erialatesti tegemine või töönäidiste esitamine. Kõige täpsema info konkreetsesse kutse kooli astumise kohta leiab kooli veebilehelt –sellega tasub aegsasti tutvuda. Lisaks õpetatavate erialade kirjeldustele leiad sealt ka vajalikud dokumendivormid.

Lõpetamine

Õpingute lõpetamiseks tuleb saavutada kõik õppekavas kirjeldatud õpiväljundid. Alates 1. septembrist 2017 on õpinguid alustavatele õpilastele kutseeksami sooritamine kohustuslik, kui see on võimalik. Kui õpitud erialal kutseeksami tegemise võimalus puudub, lõpetatakse õpingud kooli lõpueksamiga.

Edasised võimalused

Pärast kutsekooli lõpetamist võib minna kohe tööle või alustada ettevõtlusega, aga saab ka õpinguid kõrgkoolis jätkata. Paljud kõrgkoolid eelistavad vastu võtta just selliseid noori, kel on juba tulevasest erialast ettekujutus.

Allikad: hm.ee, kutseharidus.ee

Millised on teie kõige põnevamad või eripärasemad erialad?

Kõige põnevamad erialad on ehk loomaarsti abiline, IT­süsteemide nooremspetsialist, autotehnik ja põllumajandustöötaja erialad. Eripärasemad on hobuhooldaja, teedeehitaja, biogaasijaama operaatori ning veekäitlusoperaatori eriala.

Miks on teie juures hea õppida?

Me asume Eesti keskel, mistõttu on meie juurde igalt poolt hea tulla ja me tagame kaugelt tulnud õpilastele ühiselamukoha. Lisaks pakume mitmeid erialasid, mida õpetatakse ainult meie koolis, ning meil on pädevad erialaspetsialistidest õpetajad.

Kust leida lisainfot?

Kooli kodulehelt www.jkhk.ee ja Facebookist. Kõige parem on aga otsene suhtlus/kirjavahetus erialade juhtõpetajatega. Lisaks toimub meil 21. juulil 2024 koos üleriigilise avatud talude päevaga avatud uste päev.

Millised on teie kõige populaarsemad erialad?

Põnevus on vaataja silmades. Ühiskonnale olulisemate erialadena näeme telekommunikatsiooni nooremspetsialisti, elektroonikaseadmete tehniku, automaatiku ja sisetööde elektriku eriala. Tänapäeval kõnetavad väga paljusid noori ka nelja­aastase õppeajaga IT­akadeemia erialad – IT­süsteemide spetsialist ja tarkvaraarendaja. Loomingulisematele noortele pakuvad huvi meie meediaosakonna erialad – printmeedia spetsialist (trükitehnoloogia), visuaalmeedia spetsialist ja multimeedia spetsialist.

Miks on teie juures hea õppida?

Me usume õppimisse! Kuid lisaks igapäevasele õppetööle peab koolis ka väljaspool klassitunde huvitav olema. Meil on tegus õpilasomavalitsus ja kümmekond õpilastele tasuta huviringi, lisaks pakume võimalusi ühisteks kino­ ja teatrikülastusteks ning projektitegevusteks, ka välismaal.

Kust leida lisainfot?

Kõige täpsemat lisainfot leiavad soovijad kooli veebilehelt tptlive.ee, aga ka meie sotsiaalmeediakanalitest. Kindlasti on kõik huvilised oodatud meile külla 9. mail 2024 toimuval infopäeval, mil on võimalik lisaks koolis ringi vaatamisele proovida kätt ka erinevates töötubades.

Tallinna Majanduskool –trennisaal sinu ajule!

2024. aastal tähistab Tallinna Majanduskool juba oma 118. sünnipäeva, olles vanim kutseõppeasutus Eestis. Pika ja väärika tegutsemise tulemusena on koolil enam kui 30 000 vilistlast, valdkonna tipptegijaist koosnev õpetajaskond ja usaldusväärne maine tööandjate seas.

Tallinna Majanduskoolist leiad laia valiku erinevaid õppekavu. Tule õppima ja anna endale võimalus teha oma elus just neid karjäärivalikuid, mida ise soovid!

Kooli erialade valik uueneb pidevalt, et vilistlastel ja praegustel õppijatel oleks

alati põhjust enesetäiendamiseks tagasi pöörduda Tallinna Majanduskooli.

Kuni kaks aastat kestval esmaõppe erialal õppima asumise tingimus on omandatud keskharidus . Majanduskooli lõpetamisel omandad kutseeri -

hariduse ehk 5. taseme kutsehariduse. Meie kooli lõpetajad on hinnatud keskastmespetsialistid ja ametnikud, kes täidavad keerulisemaid tööülesandeid ning juhivad oma vastutusalas tööprotsesse. Näiteks võid tööle asuda raamatupidaja,

personalispetsialisti, turundus- või sotsiaalmeediaspetsialisti, kvaliteedispetsialistina jne.

Gümnaasiumilõpetajale on oma haridustaseme tõstmiseks võimalik valida Tallinna Majandus koolis kümne esmaõppekava vahel. Ühe- kahe aastaga omandatakse vajalikud kompetentsid järgmistel taseme õppe esmaõppekavadel:

• Kvaliteedispetsialist

• Nooremprojektijuht

• Personalispetsialist

• Raamatupidaja

• Sekretär

• Sotsiaalmeediaspetsialist

• Turundusspetsialist

• Väikeettevõtja

• Õigusassistent

• Ärikorralduse spetsialist

Aasta kestvasse jätkuõppesse asumise eeldus on vähemalt keskharidus ja valdkondlikud eelteadmised, mis võivad olla omandatud kas kutseõppes või töökogemuse kaudu.

• Andmekaitsespetsialist

• Maksuspetsialist

• Meeskonnajuht

• Ostu- ja hankespetsialist

Väiksemate õpiampsudena on võimalik valida tasuta erialaste täienduskoolituste seast just endale sobivaim:

• Digiturundusspetsialist

• Ekspordispetsialist

• Järelevalveametnik

• Jätkusuutlikkuse spetsialist

• Kategooriaspetsialist

• Kinnisvaramaakler

• Kommunikatsioonispetsialist

• Müügijuht

• Sündmusturunduse projektijuht

• Virtuaalassistent

• Õigusalane täienduskoolitus ettevõtjatele

• Õigusalane täienduskoolitus kohaliku omavalitsuse teenistujatele

Miks tulla õppima Tallinna Majanduskooli?

1. Tallinna Majanduskool on riigikool ja kõik kutsehariduse kõrgeima, 5. taseme õppekavad on läbinud kutseõppe kvaliteedihindamise.

2. Tasuta õpe! Kõikidel erialadel toimub vastuvõtt riigieelarvest finant-

seeritavatele ja õpilase jaoks tasuta õppekohtadele vastuvõtuarvu piires. Seoses kohustusliku õpiea pikenemisega 18. eluaastani on riigil vaja suunata ressursse ennekõike just noorte haridustee jätkamisse pärast põhikooli lõpetamist. Seetõttu vaadatakse kutsehariduse reformi raames ümber ka täiskasvanute tasuta tasemeõppes õppimise õigus. Nii muutub ka kutsehariduses tasuliseks eelkõige korduvõppimine. Alates 2025. aasta sügisest saab Tallinna Majanduskoolis tasuta õppida juhul, kui eelmisest õppimisest on möödas vähemalt viis aastat kutseõppe puhul ja kümme aastat kõrghariduse puhul. Gümnaasiumilõpetajale jääb jätkuvalt õppimine majanduskoolis tasuta.

3. Kasuta võimalust, sest tasuta õppimise tingimused muutuvad alates 2025. õppeaastast. Seega on sel sügisel tõenäoliselt sinu viimane võimalus omandada tasuta asendamatu haridus Tallinna Majanduskoolist!

4. Mitmekülgsed erialavalikud paindlikus õppevormis. Õpe toimub sessioon- või õhtuõppes, mis võimaldab õpinguid töö- ja pereeluga mugavalt kombineerida.

5. Lõpetajate kõrge tööhõive ja keskmisest kõrgem palk. Uuringutest on selgunud, et ligikaudu 80% majanduskooli lõpetanutest teeb erialaga seotud tööd ning majanduskooli lõpetajate töötasu on üks kõrgemaid kutsekoolide lõpetajate töötasude võrdluses. Meie lõpetajate kõrget konkurentsivõimet toetab eelkõige majanduskooli väga praktiline õpe, mida koolis veab oma valdkonna tipptegijatest koosnev õpetajaskond ja ettevõttepraktika raames kogenud praktikajuhendajad. Erialasid arendatakse pidevalt ja viiakse vastavusse päris töömaailma vajadustega. Meie õppijad ei maksa omandatava hariduse eest, ent meie õppijatele makstakse majanduskoolis omandanud hariduse eest!

6. Üheksal erialal lõppevad õpingud kutseeksamiga, mille sooritamisel

saad kutsetunnistuse. Kvaliteedispetsialisti, personalispetsialisti, nooremprojektijuhi, väikeettevõtja, ärikorralduse spetsialisti, raamatupidaja, sekretäri, õigusassistendi ning ostu- ja hankespetsialisti erialadel lõpetad kooli 5. taseme kutseeksamiga. Kutseeksami kulud katab kool.

7. Majanduskoolil on väga ulatuslik koostöövõrgustik , mis koosneb nii kutseliitudest, tööandjatest, praktika ettevõtetest kui ka teistest kutse- ja kõrgkoolidest. Tänu suurele koostöövõrgustikule toimub pidev erialade arendus ja vastavusse viimine päriseluliste töömaailma vajadustega. Ehk õpetame seda, mida päris töömaailmas vaja on.

8. Majanduskooli õppijatel on võimalik läbida Erasmus+ programmi raames erialane praktika osaliselt teistes Euroopa riikides. See pakub võimalusi täiendada oma erialast pädevust, kinnistada juba omandatud teadmisi ja oskusi rahvusvahelises töökeskkonnas. Lisaks erialasele praktikale on õpirändes osalemine suurepärane viis võõrkeelte praktiseerimiseks, oma silmaringi laiendamiseks, teiste maade (töö)kultuuriga tutvumiseks ning uute tutvuste leidmiseks.

Kui sinu edasiõppimise eesmärgid seonduvad enesearengu või koguni karjääripöördega, ootame sind õppima Tallinna Majanduskooli.

Muutused algavad valikutest ja eesmärkide saavutamiseks on tark asuda nutikaid ja hästi kaalutletud valikuid tegema juba täna!

Vastuvõtt kutsehariduse erialadele toimub infosüsteemi SAIS kaudu ajavahemikul 01.05.–18.06.2024 aadressil www.sais.ee.

Kui on soov oma kompetentsi tõsta mõnel täienduskoolituse kursusel, saad seda viimast aastat teha tasuta! Esita avaldus perioodil 01.05.–18.06.2024, täpsema info leiad kooli kodulehelt.

Kui soovid olla oma valdkonna asendamatu spetsialist, tule kindlasti õppima Tallinna Majanduskooli!

Tallinna Majanduskool –trennisaal sinu ajule!

Tallinna Polütehnikum –ajaloolise hoone kaasaegne sisu

Kollane torniga maja Tallinnas Liivalaia ja Pärnu maantee ristmikul on olnud tehnikahariduse koduks ning järjepidevuse hoidjaks läbi põlvkondade. Siinsetest treppidest on jooksnud üles-alla vanaisad-vanaemad, isad-emad ja nüüd on järjekord uue põlvkonna käes. Koolihoone ajalooliste seinte vahel tärkavad uuenduslikud ideed ja meie uksed on iga päev avatud kõigele uuele ning progressiivsele.

Peame oluliseks kvaliteeti, seda nii õppimisel, õpetamisel, majandamisel kui ka eestvedamisel. Seda näitab ka muljetavaldav vilistlaste arv, keda on läbi aegade juba üle 17 000. Kuid selleks, et koolipere end igapäevaselt turvaliselt tunneks, peab igaüks hoolima teda ümbritsevast – kaasõpilastest, õpetajatest, töötajatest kuni meie ajaloolise koolimajani välja. Nii tunnemegi rõõmu selle üle, et koolimeeskonnas on tööl enam kui paarkümmend vilistlast – praktikaõpetajatest direktorini.

Oleme oma kooli õppekesk konna loonud otstarbekuse ja eesmärgistatuse põhimõttel, sest vaid nii saame muuta koolipäevad ja õppetöö efektiiv-

Rahvasuu räägib, et Eestis ei ole kedagi, kes tunneks kedagi, kes poleks mingil eluetapil olnud seotud

Tallinna

Polütehnikumiga – kas olnud meie õpilane, vilistlane, kaasamõtlev lapsevanem või koostöine tööandja.

semaks. Rahvasuu räägib, et Eestis ei ole kedagi, kes tunneks kedagi, kes poleks mingil eluetapil olnud seotud Tallinna Polütehnikumiga – kas olnud meie õpilane, vilistlane, kaasamõtlev lapsevanem või koostöine tööandja. Meie hariduspartnerid aitavad meil õpetada professionaalseid ja laia silmaringiga noori tehnikahuvilisi, kelle jaoks pole võõrsõnadeks ka „kultuur“, „kirjandus“ ega „teater“.

Praegune tööturg eeldab konkurentsivõimelisust, nii näeme igapäevast vajadust hoida kätt pulsil ja olla igale koolipere liikmele abiks elukestva õpining töövõime kujundamisel.

Kui sind huvitab infotehnoloogia, kaalu nelja eriala: IT-süsteemide spetsialist, tarkvaraarendaja, telekommunikatsiooni nooremspetsialist või elektroonikaseadmete tehnik. Need on erialad, kus saab tulevikus panustada nii IT-mugavuste loomisesse kui ka riigi kaitsevõimesse.

Kui oled veendunud, et „kui seinast särtsu ei tule, siis netti ei ole“, vali oma tulevaseks erialaks kas sisetööde elektrik

Foto: Merle Juhanson

või automaatik. Ilma energeetika-automaatikata ei saa kasutada ühtegi oma lemmiktehnikavidinat, seega neid erialasid huvi ja põnevusega õppides oled ühel päeval spetsialist, keda „otsitakse taga tikutulega“.

Kui sinu peas on üheks liitunud sõnad „tehnika“ ja „kunst“, võid oma tulevikueriala leida trükitehnoloogias (moodsamalt printmeedia) või valida visuaalmeedia- või multimeediaspetsialisti (veebikujundaja) eriala. Juba varasemalt keskhariduse omandanud õppuritele on valikus veel ka fotograaf, lavavalgustehnik ja teleoperaator. Kui -

Otsime ka võimalusi, et ettevõtted märkaksid meie andekaid ja tarku noori ning premeeriks neid omalt poolt stipendiumitega, lisaks riiklikele toetustele kutseõppe õpilastele.

gi nende tehnilist taiplikkust ja püsivust nõudvate erialadega ei kaasne õpingute ajal palju kuulsusesära, võivad nad eluteel viia maailma, mis on täis kuulsusi ning glamuuri. Kuid koolielu tuleb endal huvitavaks elada – meil on nutikatest noortest koosnev õpilasesindus, arvukalt huviringe, võimalus koos õpingukaaslastega panustada nii sporti kui ka kultuuri.

Otsime ka võimalusi, et ettevõtted märkaksid meie andekaid ja tarku noori ning premeeriks neid omalt poolt stipendiumitega, lisaks riiklikele toetustele kutseõppe õpilastele. Matkime õppetöös reaalset tööelu, sest nii on töömaailma sulandumine palju kergem. Neile, kes näevad endas tahet jätkata õpinguid kõrgkoolis, on ka see võimalik, sest meie edukad lõpetajad on hinnatud tudengitena kõigis ülikoolides. Ka meie sõbrad üle terve Euroopa pakuvad võimalusi õppida või teha praktikat välisriigis. Edukas õppimine ja tore sõpruskond on sinu valik ning võimalus!

Tallinna Polütehnikum on tehnikakool selle kõige paremas tähenduses. Hindame infotehnoloogiat ja inseneri teadusi, oleme kaasatud nii IT Akadeemia kui ka Inseneriakadeemia programmidesse, näeme, et laia silma ringi ja mitmekülgse tehnikaharidusega inimesi vajab maailm nii täna, homme kui ka ülehomme. Tehnikaalasid õppides on võimalus teha tulevikus midagi, mis muudab maa ilma paremaks.

Me usume õppimisse!

Vaata lisaks: www.tptlive.ee

Foto: Kersti Sammal Foto: Kersti Sammal

Foto: Kersti Sammal Roheenergia Automaatika

Energeetika

Tuleviku

tööstusliidrite kasvulava

Kätte jõudnud igakevadisel otsustamisajal peavad kõik põhikoolilõpetajad langetama äärmiselt kaaluka ja enda tulevikku märkimisväärselt mõjutava otsuse. Küsimus on iseenesest aga lihtne: kas suunduda õppima gümnaasiumisse või sukelduda kutsehariduse põnevasse maailma, kust leida enda jaoks see „ainus“ õige eriala?

Tallinna Tööstushariduskeskuse (TTHK) tehnoloogiadirektor Eduard Brindfeldt näeb selles valikus võimalust noortele, kes soovivad end proovile panna tehnikaaladel, nagu mehhatroonika, robootika ja tööstusinformaatika. Ta rõhutab, et spetsialiseerumine nendele erialadele võib kindlustada põneva ja tasuva tuleviku.

Brindfeldt tuletab meelde, et traditsioonilised valikud nagu IT võivad mõnikord osutuda oodatust vähem rahuldustpakkuvaks, kuna ei pruugi anda õppijale piisavalt konkreetseid oskusi. Seetõttu julgustab tehnoloogiadirektor noori mõtlema laiemalt ja kaaluma karjääri muudel tehnoloogiaaladel, kus nõudlus spetsialistide järele on jätkuvalt kõrge. TTHK-st leiavad õpilased endale nõutud ja huvitava eriala, mis viib sageli töökoha leidmiseni juba õpingute ajal.

Lisaks pakub TTHK ainulaadset võimalust osaleda Inseneriakadeemia projektis, mis toetab rohepööret ja kestlikke tehnoloogiaid. See projekt on suunatud tulevastele inseneridele, kes soovivad panustada jätkusuutlikku arengusse ja olla osa globaalsetest lahendustest keskkonnaprobleemidele. TTHK püüab õpetada oma õpilastele, kuidas tehnoloogia võib aidata luua rohelisemat tulevikku.

Haridus pole kohustus

Igast õpilasest võib saada oma ala meister, kuid edu võti peitub pühendumises ja aktiivselt õppeprotsessis osalemises. Klassiruumi seinte vahel toimuv ei ole lihtsalt akadeemiline kohustus – see

on tee, mis viib isikliku arengu ja erialase meisterlikkuseni. See on sõnum, mida Tallinna Tööstushariduskeskuse (TTHK) tehnoloogiadirektor Eduard Brindfeldt soovib kõigile õpilastele südamele panna.

„Kes tundidest viilib, sel läheb igas koolis raskeks,“ tõdeb ta. Kuid TTHK ei näe haridust pelgalt kohustusena; nad näevad seda kirena, mis vormib tulevikuspetsialiste. Edu saavutamiseks on oluline tundides kohal käia ja õppetöös aktiivselt osaleda. TTHK usub, et õppimine peaks olema sama nauditav, kui see on kasulik. See tähendab, et õppetöö peab olema mitte ainult informatiivne, vaid ka kaasahaarav ja lõbus.

Brindfeldt rõhutab, et õpetajate rolli õpilaste edukuses ei saa alahinnata. Õpetajad on need, kes suunavad, inspireerivad ja innustavad õpilasi pürgima kõrgemale, andes neile vajalikud teadmised ning oskused. TTHK-s on õpetajad, kes ei piirdu vaid traditsiooniliste õppemeetoditega. Nad püüavad muuta õppimise elavaks ja huvitavaks, kasutades selleks uuenduslikke lähenemisi ning tehnikaid, mis muudavad keerulised teemad kergesti mõistetavaks ja meeldejäävaks.

Just selline õpikeskkond ootab noori TTHK-s, kus iga tund on võimalus kasvada ja iga projekt on samm lähemale oma unistuste karjäärile. TTHK on koht, kus ei valmistata ette ainult tulevasi spetsialiste, vaid ka tulevasi innovaatoreid ja tööstuse liidreid. Kooli pühendumus praktilisele ja kaasahaaravale õppele tähendab, et õpilased ei omanda mitte

ainult teadmisi, vaid ka väärtuslikke kogemusi, mis aitavad neil tööturul silma paista.

Kutsehariduse

pöördeline ajajärk

Tähtis on märkida, et kutseharidus on pöördelisel ajajärgul, kuna toimub ulatuslik kutseharidusreform. Üleminek kolmeaastaselt õppelt nelja-aastasele õppekavale on oluline samm, mis peegeldab püüdlusi tõsta kutsehariduse kvaliteeti ja vastavust tööturu vajadustele. See muudatus võimaldab õpilastel veeta rohkem aega praktilise kogemuse omandamisel ja süvendada oma erialaseid teadmisi.

Tallinna Tööstushariduskeskus ei ole lihtsalt kool; see on tuleviku tööstusliidrite kasvulava. Siin saab iga õpilane areneda, katsetada ja õppida vigadest, saades samal ajal tuge ning juhendamist kogenud õpetajatelt. TTHK-s on iga õpilane oluline ja iga unistus väärtuslik. See on koht, kus tulevik algab.

TTHK asub Tallinnas Sõpruse puiestee 182 ja on tuntud kui regiooni üks suuremaid kutsehariduskeskusi, pakkudes tipptasemel haridust erinevates valdkondades. Kooli lai valik erialasid, alates iluteenindusest ja infotehnoloogiast kuni logistika, mehaanika, rõiva- ja transporditehnikani, tagab, et iga õpilane leiab enda jaoks sobiva suuna.

Suvine vastuvõtt algab 17. juunil 2024, andes noortele võimaluse astuda samm oma unistuste eriala poole.

Vaata lähemalt: www.tthk.ee

Nais

Kuidas noorena oma

rahaga targalt ümber käia?

Kuigi elus on palju rõõme ja põnevust ka ilma rahata, tuleb tõdeda, et rahaga oskusliku majandamise tulemusel tekib arvukalt võimalusi juurde. Aga kuidas raha koguda ja investeerida siis, kui varasemat kogemust napib? Vaatame, milliseid soovitusi tasub selles osas kõrva taha panna.

Tekst: Georg-Marten Meumers / Fotod: Freepik

Millest tuleks noore inimesena raha kogumisel alustada? LHV noortesegmendi valdkonnajuht Laura Raudsepp ütleb, et alustuseks on oluline saada ülevaade oma kulutustest ehk koostada kuueelarve. „Väljaminekute ülesmärkimine võtab küll veidi aega, kuid annab lõpuks rahaasjadest selge ülevaate. Võid märgata, et üsna suure osa väljaminekutest moodustavad väiksemad ostud, näiteks

kohv või taksosõit, aga kuu lõpuks võivad need kokku moodustada väga suure summa,“ sõnab Raudsepp. Raha kogumist soovitab ta alustada just mugavuskulutuste arvelt.

Kui kogumine tundub esmapilgul raske, julgustab Raudsepp siiski mitte kohe alla andma. „Näiteks võib aidata see, kui kuueelarve nädala- või päevarahadeks tükeldada. Igaühele toimib

Mida tasub jälgida tööotsingutel?

Enne raha kogumist ja investeerimist tuleb leida aga viis, kuidas üldse raha teenida. Olles kas suvise ajutise lisatöö või esimese täiskohaga töökoha otsingul, võib tekkida mitmeid küsimusi selle kohta, kuidas töömaailmas oma esimesed sammud astuda.

Järgnevalt leiad mõned soovitused, mida tasub enne tööle asumist meeles pidada:

1. Vali töö, mis sulle meeldib ja sobib. Enne tööle asumist mõtle korralikult läbi, milline töö ja töötingimused sulle paremini sobivad.

2. Veendu, et tööandja on usaldusväärne. Enne, kui otsustad kindla tööandja kasuks, uuri kindlasti selle organisatsiooni tausta.

3. Enne tööle asumist on hea nõu pidada ka kogenumatega. Suurema kogemuste pagasiga inimesed oskavad kindlasti jagada väärt näpunäiteid.

4. Julge küsida ja läbirääkimisi pidada. Olgu küsimus kas töösuhet määratleva lepingu, õigete töövõtete või vajaliku väljaõppe kohta, tuleb enda jaoks oluliste asjade kohta vajadusel selgitusi küsida.

5. Eelista töölepingut ja sõlmi kõik kokkulepped kirjalikult. Ainult kirjalikult sõlmitud tööleping aitab tagada sinu õigusi juba esimesest tööpäevast.

6. Alaealised peavad tööle minekuks saama vanema loa. Kui oled 7–17­aastane, on töölepingu sõlmimiseks vaja seaduslike esindajate (ema või isa) nõusolekut.

7. Ära jäta õppimist unarusse. Kui õpingud on pooleli või oled lähiajal õpinguid jätkamas ja otsid samal ajal ka pikemaajalist tööd, tasub siiski õppimist hoida kõige olulisema prioriteedina.

Allikas: noorteinfoportaal Teeviit

erinev meetod, aga kõige olulisem on soov säästa,“ ütleb ta. Kui kulud on juba miinimumini viinud, aga raha kogumine tundub endiselt keeruline, soovitab ta mõelda, kuidas mõne oskuse abil töö või kooli kõrvalt lisaraha teenida.

SEB eraklientide segmendi projektijuht Victoria Tkatš leiab, et lisaks rahalise hetkeolukorra analüüsile on oluline alustada kohe eesmärkide seadmisega. „Oluline on koostada eelarve ja mõelda läbi, millised on prioriteedid ja millal soovitakse saavutada konkreetseid finantsilisi eesmärke, olgu selleks siis erialase hariduse omandamine, reisimine või esimese kinnisvara soetamine,“ lausub Tkatš. Ta lisab, et mida konkreetsem eesmärk seada, seda parem.

Kas ja millal võiks alustada raha investeerimisega?

Hiljutine rahandusministeeriumi uuring näitab, et suur osa 18–19-aastaseid peab erinevaid finantsteemasid keeruliseks – investeerimisvõimalustega seotud teemasid peavad segaseks 54% vastanutest. Investeerimisega alustamisel on sage nähtus, et mõned teemad on veel keerulised. „Investeerimisteekond saab alguse kogumisest, säästmisest ja enda harimisest. Investeerimisega alustamine nõuab julgust – öeldakse, et investor ei ole kunagi valmis, seega tuleb väikeste summadega katsetamist alustada,“ lausub Raudsepp LHV-st. LHV poolt toob ta välja Kasvukonto lahenduse kui võimaluse märkamatult säästa ja investeerida.

Samuti lisab ta, et investeerimises suuremat eelist kui varakult alustamine ei ole. „Saladus peitub matemaatikast tuttavas liitintressis ehk sinu varem teenitud tootlus lisandub investeeringutele ja genereerib seeläbi uuesti tootlust,“ selgitab Raudsepp.

Tkatš SEB pangast märgib, et investeerimisega võiks alustada siis, kui on loodud piisav meelerahufond ehk 3–6 kuu jagu sääste ja olemas kindel sissetulek. „Oluline on teha põhjalik eeltöö erinevate investeerimisvõimaluste kohta, sealhulgas aktsiad, fondid ja kinnisvara, ning mõista riskide ja tasuvuse suhet,“ ütleb ta. Alustades soovitab ekspert keskenduda kergesti mõistetavatele ja madala riskitasemega investeerimisvõimalustele ning hajutada riske mitme investeeringu vahel.

Viis nippi

oma rahaasjade korda seadmiseks ja säästude kogumiseks:

SEB eraklientide segmendi projektijuht Victoria Tkatš

1. Pane paika eelarve. Jälgi, kui palju kulutad näiteks toidule, transpordile ja meelelahutusele. Endalegi üllatuseks võid leida mitmeid kokkuhoiukohti.

2. Mõtle oma ostud läbi. Kas midagi on tingimata vaja, lisab see ellu mingit väärtust või on tegemist emotsiooniostuga? Ära osta asju ühiskondliku surve tõttu.

3. Alusta investeerimisega. Investeerimisvõimalusi on mitmeid: aktsiad, fondid ja miks mitte investeerida hoopis iseendasse.

4. Pane raha kõrvale. Kasvõi mõni euro kuus säästa on rahatark otsus. Ehkki soovituslik oleks säästa igal kuul 20% oma sissetulekust, võib seda numbrit kohandada vastavalt oma võimalustele.

5. Otsi lisavõimalusi tulu teenimiseks. Ehk on sul mõni oskus, millega lisaraha teenida?

Täna mängi, homme tööta –Jobpics aitab leida sobivad ametid

Maailmas on tuhandeid erinevaid ameteid ja proovimata on raske teada, kas huvipakkuv kutseala võiks üldse sobida. Kõiki professioone omal nahal katsetada pole aga võimalik ega mõistlik. Selle asemel et ameti valimisel katse ja eksituse meetodit rakendada, on võimalik head nõu saada märksa lihtsamal kujul: ametikaartide meetod Jobpics aitab inimesel leida tema huvide põhjal sobivad ametid.

Norras välja töötatud metoodika Jobpics tõi 2012. aastal Eestisse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. Töötu kassa kasutab Jobpicsi kaarte juba aastaid. Praeguseks on see laialt kasutatav ja seetõttu otsustas töötukassa luua interaktiivse testi, et iga inimene saaks ka ise ja endale sobival ajal uurida, milliseid karjäärivalikuid tasuks tal kaaluda. Tuleb vaid minna lehele minukarjäär.ee.

Test ei ole keeruline ega aeganõudev, pigem mänguline ja tulemus annab vastuse, millist tüüpi ameteid eelistada. Test koosneb kutsealade piltidest ja vastaja

peab valima kahe ekraanile ilmuva pildi vahel, kumba tööd ta eelistaks. Pildid kujutavad inimesi reaalsetes töökeskkondades ja seetõttu juba pilt ise annab ilmekalt edasi selles ametis töötava inimese töiseid tegevusi. Kokku on veebitestis 18 pildipaari, seega 36 ametipilti.

Pildil lisainfo nupu vajutamisel saab lugeda lähemalt ameti kohta, mida sel alal töötavad inimesed igapäevaselt tööl teevad ja millised on pildil oleva ametiga sarnased ametid.

Kui test tehtud, saab inimene teada, milline kuuest huvitüübist tema on – kas

realistlik, uuriv, loominguline, sotsiaalne, ettevõtlik ja harjumuspärane. Lisatud on ka pikem kirjeldus selle huvitüübi omaduste ja tugevuste kohta ning juures on loetelu ametitest, mis sellisele huvitüübile enim sobivad. Samuti on võimalik testi tulemused saata endale e-posti aadressile.

Muidugi ei saa ametivalikut ainult testi põhjal otsustada, kindlasti on vaja veel kutsealade kohta infot juurde lugeda ja alati võib võtta ühendust töötukassa karjäärispetsialistiga –karjaar@tootukassa.ee.

Järvamaa Kutsehariduskeskus –uus seiklus algab Eesti südamest!

Kujuta ette kohta keset Eestit, kus saab õppida peaaegu kõike – alates IT-st ja elektritöödest kuni kokanduse, sotsiaaltöö, kaubanduse ja logistikani, ehitamisest põllumajanduse ning isegi biogaasi tootmiseni. See pole ulme, see on Järvamaa Kutsehariduskeskus – põnevate võimaluste koht, kust leiab igaüks endale midagi.

Meil on kaks lahedat asukohta: Paide, kus ajalugu kohtub tänapäevaga, ja Särevere, mis on justkui roheluse ning loomade paradiis. Üle 1300 õpilase ja lisaks 1500 inimest, kes käivad täiendkoolitustel – kõik nad teevad sellest kireva ja elava kogukonna. Siin õpetavad oma ala gurud, kes jagavad oma teadmisi ja kogemusi, et sind päriseluks ette valmistada.

Mis teeb Järvamaa Kutsehariduskeskuse eriliseks? Meil saad õppida just

nii, nagu sulle meeldib – kas igapäevaselt koolis, sessioonõppes või töökohapõhiselt. Lisaks on siin võimalus õppida koos tippjalgpalluritega, sest kool on koostöös Paide Linnameeskonnaga käima lükanud Jalgpalliakadeemia. Nii saad ühendada oma lemmikspordiala koolitööga.

Kas mõtled, mida pärast põhikooli edasi teha? Järvamaa Kutsehariduskeskus pakub võimalust saada nii kutse- kui ka keskharidus ühes paketis. Või kui ta-

had keskenduda ainult erialale, olgu selleks siis midagi traditsioonilist või täiesti uudset, siis kõik võimalused on avatud. Kui oled aga täiskasvanu ja soovid üldharidust jätkata, on ka see võimalik.

Kui armastad maaelu, siis tea, et kool osaleb avatud talude päeval 21. juulil –see on suurepärane võimalus näha, kuidas teooria praktikas ellu ärkab. Saad külastada Särevere õppekohta, uudistada lautu, talli, töökodasid ja isegi kalamaja, kus kasvatatakse kalu. Paide õppekoha eluolu tutvustatakse Särevere mõisas.

Järvamaa Kutsehariduskeskus ei ole lihtsalt kool – see on koht, kus panna ennast proovile, avastada oma kirgi, arendada oskusi ja saada uusi teadmisi. Tee, mida armastad, ja loo endale parem tulevik!

20-aastasena palk 2000?

Tartus saab nüüd kandideerida uudsele

IT- ja rohekeskhariduse õppekavale

Eesti majandust vaevava IT- ja targa tööstuse spetsialistide põua

leevendamiseks avavad Tartu Rakenduslik Kolledž (VOCO) ja Tartu Kunstikool uudse kestlike tehnoloogiate keskhariduse õppekava, kus õpe toimub tööeluga sarnastes tiimides ning mille lõpetajaid oodatakse juba praegu tööle 2000-eurose palgaga.

Tartu Rakendusliku Kolledži VOCO õppe direktori Liivi Raudsepa sõnul sündis uus õppekava prognoosidest, mille kohaselt on Eesti tööturult puudu tuhandeid IT-, targa tööstuse ja rohemajanduse spetsialiste. „OSKA uuringute järgi jääb Eestis igal aastal puudu vähemalt 1500 IT- ja inseneeria tippspetsialisti. LinkedIni mastaapse rahvusvahelise uuringu kohaselt jääb lähiaastatel sellistes riikides nagu Eesti puudu ligi 25% rohepöördeks vajalikest spetsialistidest. Seega õpetame oskusi, mille järele on kriitiline vajadus,“ selgitas Raudsepp.

Miks valida just see õppekava ja mis saab pärast õpinguid?

VOCO ja Tartu Kunstikooli koostöö tähendab, et ei õpita üksnes tulevikutehnoloogiaid, targa töö oskusi ja gümnaasiumiharidusele omaseid üldhariduslikke asju, vaid ka äriliselt loovat ja disainmõtlemist, mida on vaja nii ettevõtjana kui ka kasvava idufirma töötajana. „Noored peavad valmis olema muutuvaks tööturuks ja suutma täita töökohti, mida pole veel olemaski. Selliste oskuste tuuma kestlike tehnoloogiate õppekava annabki,“ rääkis Tartu Kunstikooli direktor Kadi Kreis.

Tegu on uutmoodi keskhariduse õppekavaga, kuhu on oodatud põhikooli lõpetanud või sel kevadel lõpetavad kandidaadid. Õpe toimub ühiselt juhendatud ja kootsitud tiimides, suures osas projektõppe vormis ning kestab neli aastat. „Õppe lahutamatu osa on üsna pikk reaalne töökogemus IT-, targa tööstuse või rohemajanduse ettevõtetes. Samuti on koolides toimuv õpe

pandud kokku tihedas koostöös tööandjatega. Eesmärk on, et lõpetajal oleks kolm reaalset valikut. Esiteks: õppida kohe edasi kõrgkoolis, kus saadud praktiliste oskuste ja üldhariduse ühine baas annab eelise. Teiseks: töötada esmalt mõnda aega oma ala spetsialistina ja aidata kaasa ettevõtte kestlikule arengule. Või kolmandaks: hakata ettevõtjaks ja kujundada ise homset maailma,“ selgitas Raudsepp.

Haridusega kaasneb vääriline töötasu

Õppekava loomist nõustanud Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimehe ja tehnoloogiafirma Radius Machining asutaja Veljo Konnimoisi sõnul oli selline õppekava Eesti haridusest ammu puudu. „Nelja aastaga jõuab saada hea vun-

damendi ülikooliks ja õppida ka IT- või rohemajanduse spetsialistiks. Samal ajal oleks neid lõpetajaid juba praegu vaja, mõne suuna omi võtaksin kasvõi homme tööle,“ nentis Konnimois ja lisas, et sedalaadi alustava spetsialisti palgatase on umbes 2000 eurot.

Tahan! Mis nüüd edasi?

Õppekava spetsialiseerumise suunad on nutikad seadmed, materjaliringlus, multimeedia ja digitehnoloogia. Kõrghariduse kõrval ainsa keskhariduse õppekavana kuuluvad kestlikud tehnoloogiad ka riiklikku Inseneriakadeemia programmi. Avaldusi saab esitada 1. aprillist 13. juunini sisseastumise infosüsteemi (SAIS) kaudu. Igale õppesuunale võetakse vastu kuni 15 kandidaati, kokku maksimaalselt 60 õppijat.

TALLINNA EHITUSKOOL

Pärnu mnt 162, Tallinn

www.ehituskool.ee

kool@ehituskool.ee

651 9044

SUVINE VASTUVÕTT

ÕPPEAASTAKS 2024/25

2. APRILL kuni 26. JUULI 2024

Vastuvõtuvestlused 30.-31. juuli.

Avaldus esitada elektroonselt www.sais.ee või vajadusel koolis kohapeal.

TUTVU ERIALADEGA: ehituskool.ee/et/sisseastumine/erialad-ja-vastuvott

PÕHIHARIDUSE BAASIL

õppeaeg 3 aastat , 180 EKAP, kutsekeskharidusõpe

• EHITUSVIIMISTLUS 4. tase, päevane õpe

• KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE

EHITUS 4. tase, päevane õpe

• PUITKONSTRUKTSIOONIDEEHITUS

4. tase, päevane õpe

• SISETÖÖDEELEKTRIK – 4. tase, päevane õpe

• TISLER 4. tase, päevane õpe

õppeaeg 2 aastat , 120 EKAP

• EHITUSPUUSEPP 4. tase, koolipõhine õhtune õpe ja töökohapõhine õpe

• MÖÖBLIRESTAURAATOR 4. tase, päevane õpe

• SISETÖÖDEELEKTRIK 4. tase, õhtune õpe

õppeaeg 1 aasta, 60 EKAP

• KÜTTE- ja JAHUTUSSÜSTEEMIDE

LUKKSEPP 4. tase, õhtune õpe

• LAMEKATUSEEHITAJA 4. tase, töökohapõhine õpe

• MAALER 4. tase, päevane ja õhtune õpe

• PEHMEMÖÖBLIVALMISTAJA 4. tase, päevane õpe

õppeaeg 6 kuud, 30 EKAP

• CNCPUIDUTÖÖTLEMISKESKUSE OPERAATOR 4. tase, õhtune õpe

• PLAATIJA 4. tase, päevane õpe

KESKHARIDUSE BAASIL

õppeaeg 2 aastat, 120 EKAP

• EHITUSPUUSEPP 4. tase, koolipõhine õhtune õpe ja töökohapõhine õpe

• MÖÖBLIRESTAURAATOR 4. tase, päevane õpe

• SISETÖÖDEELEKTRIK 4. tase, õhtune õpe

õppeaeg 1 aasta, 60 EKAP

• KÜTTE- JA JAHUTUSSÜSTEEMIDE LUKKSEPP 4. tase, õhtune õpe

• LAMEKATUSEEHITAJA 4. tase, töökohapõhine õpe

• MAALER 4. tase, päevane õpe eesti keeles ja õhtune õpe vene keeles

• MÖÖBLIRESTAURAATOR 5. tase, töökohapõhine õpe

• PEHMEMÖÖBLIVALMISTAJA 4. tase, päevane õpe

• RESTAURAATOR-VIIMISTLEJA 5. tase, õhtune õpe

õppeaeg 6kuud, 30EKAP

• CNC PUIDUTÖÖTLEMISKESKUSE OPERAATOR 4. tase, õhtune õpe

• PLAATIJA 4. tase, päevane õpe

• SISETÖÖDEELEKTRIK 5. tase, õhtune õpe

PÕHIHARIDUSE NÕUDETA

õppeaeg 1,5 aastat, 90 EKAP

• MAASTIKUEHITAJA 3. tase, päevane õpe

PRAKTIKAD, mis aitavad hoida fookust

Kuidas hoida fookust pärast seda, kui ülesanne muutub igavaks? Kuidas suurendada fookust ja produktiivsust igapäevaselt? Kuidas saada asjad tehtud, et edasiminek oleks silmaga näha? Fookus, nii nagu kõik meie vaimsed võimed, on nagu füüsilised lihased. Meil on võimalik neid treenida. Küsimus aga ongi: kuidas fookust treenida?

Toimetas: Martin Hanson / Fotod: Shutterstock

Mõtteliider Tom Bilyeu räägib, et on uurinud seda teemat viimased kakskümmend aastat ja jõudnud nii mõnegi järelduseni. Tom on filmitegija ja ettevõtja, kes ajas peaaegu kümme aastat raskel viisil taga suurt raha, mis viis ta emotsionaalsesse madalseisu. Ta jõudis järeldusele, et

väljakutsed ja pingutus on garanteeritud, kuid edu mitte, nii et ainus viis, kuidas elada täisväärtuslikku elu, on õppida armastama väljakutseid ja pingutust. Ta on üles ehitanud miljardidollarise äri Quest Nutrition ning tegeleb praegu veelgi suurema ettevõtmisega Impact Theory.

#1: Alusta kirega

Mitte tahtejõud ei muuda elu kurssi, seda teeb motivatsioon. Ehk kui sul on tunne, et tahtejõudu napib, on üsna suure tõenäosusega puudu hoopis motivatsioonist. Motivatsioonipuudus tähendab, et oma mõtetes ei püüdle sa millegi sellise poole, mis tähendaks sulle piisavalt palju. Kuna sinu mõtetes pole sellel tegevusel suurt väärtust, ei suuda sa luua iseendas energiat selle ülesande tegemiseks. Ideaalis peaksime me liikuma suunas, mis annab meile rohkem energiat kui võtab. Me ei sünni sisemise kirega: kirg ja ihaldus on midagi sellist, mille me iseendas loome. Me kasvatame endas kirge aja jooksul.

Samuti ei usu Tom, et kirg on midagi sellist, mida me leiame. Fakt on pigem see, et me leiame midagi, millest me oleme huvitatud. Siis me suuname sellest huvist tekkinud energia tegevusse, muutes selle tegevuse enda jaoks kütkestavaks. Meile hakkab see meeldima. Ja pärast seda, kui me oleme saavutanud selles valdkonnas meisterlikkuse, muudame me selle kütkestavuse või meeldivuse tõeliseks kireks. Aegadel, mil on raske või igav või fookus kaob, on sinus olemas see ressurss, mida sa vajad, et tulla tagasi selle tegevuse juurde, mis viib sind edasi. Siis tuled sa sellega toime.

#2: Kasuta meditatsiooni, et praktiseerida südikust

Viis, kuidas sa südikust õpid, eeldab, et sa õpid mediteerima. Võib-olla ei tundu see soovitus just kõige loogilisem tee südikuse õppimiseks, kuid tegelikkuses tähendab mediteerimine pidevalt oma fookuse tagasi toomist hingamisele. Iga kord, kui su mõtted lähevad jalutama, tood sa oma fookuse hingamise juurde tagasi. See on praktika, mis nõuab sinult üha uuesti ja uuesti fookuse tagasitoomist hingamisele. See on praktika, mis nõuab sinult tähelepanu kõrvalejuhtijate kõrvale heitmist ja üha uuesti ning

uuesti tagasi tulemist ülesande juurde, mis sul on parajasti käsil, antud juhul hingamine. Seda tehes kasvatad sa niiöelda fookuselihast.

Mediteerimisel on loomulikult veel teisi massiivset muutust toovaid kasutegureid, nagu teadvusse selguse loomine, kuid selline tegevus, mis nõuab pidevalt õige ülesande juurde naasmist, ehitab lihast, mida sa fookuse hoidmiseks vajad. Sest just see ongi fookus. Millele ma peaksin mõtlema? Mida ma peaksin tegema just praegu? Ja iga kord, kui sinu teadvus läheb jalutama, ja usu mind, see juhtub kindlasti, soovid sa, et sul oleks suurepärane oskus juhtida oma teadvus käsil oleva ülesande juurde tagasi.

#3: Tunnete optimeerimine (Cognitive Optimization)

Veel üks mediteerimise kõrvalmõjusid on „keskkonna radiaktsiooni“ vähendamine. See tähendab, et praktiseerides meditatsiooni, vähendad sa stressi ja ärevust. Sisemine ärevus kaob, kui praktiseerida mediteerimist. Kusjuures stressi ja ärevuse taseme vähendamine on väga kriitilise tähtsusega. Kui sa tahad olla efektiivne, tuleb sul optimeerida oma tundeid (nt vajadusel elimineerida oma tunnetest stress ja ärevus).

Tunnete optimeerimiseks on kolm viisi: Maga nii palju, kui sul tegelikult vaja on. Ükskõik, kui palju seda on. Maga. Mine trenni . Trenni tegemine sunnib sind hoidma rutiini ja õpetab sooritama raskeid ülesandeid. Kuid mis kõige olulisem – uuringud näitavad, et see on parim viis, kuidas oma tundeid optimeerida. Sul tuleb pingutada oma keha, sest see aitab sul reguleerida mõtteid.

Toitumine. Sinu toitumine peab sind toetama. Kui sa tahad, et tegevused, mida sa pead tegema, saaksid tehtud ja eesmärgid, mida sa soovid saavutada, muutuksid reaalsuseks, ja sa tõepoolest soovid keskenduda, tuleb sul oma toidulaud korda teha. Muutes oma toitumist tervislikumaks, elimineerid sa sellega oma elust vaimse väsimuse ja udus olemise tunde (oled kogenud?). Toitumine võimaldab sul anda endast parim ja mõelda selgelt

#4: Kasuta südikust ( grit) oma töös

Kasuta oma uusi kogemuspõhiseid teadmisi, mida sa oled saanud mediteerides ja trenni tehes, oma töös. See toimib samamoodi nagu trennis ja mediteerides.

Sa sunnid end minema trenni, kui sa eriti ei taha, või sa sunnid end istuma ja mediteerima ning tooma oma mõtted hingamise juurde isegi juhul, kui sul on soov teha midagi muud.

See ongi see tegevus, mida sa teed, et liikuda oma eesmärkidele lähemale versus reageerimine ükskõik millisele suvalisele ideele, mida teadvus sulle ette viskab. Selle tegevuse praktiseerimine loob sinus distsipliini, et viia asi lõpuni. See arendab sinus võimet tulla üha uuesti ja uuesti oma olulise tegevuse juurde tagasi. Kui sa hakkad kasutama seda teadmist oma ülesannete elluviimi-

seks, märkad sa, kuidas sinu tegevuste nimekiri saab tehtud ja sa oled loonud endale tõelise edasimineku.

#5: Muuda oma identiteeti

Sul tuleb muuta oma identiteeti – arusaamist iseendast. Mitte miski, millest juttu on olnud, ei tule kergelt. Oma tagumiku toolil hoidmine ja ettevõetud ülesande ära tegemine ei ole kerge. Ja paljudel juhtudel on see väga igav. See ei ole grammigi lõbus ja sind kutsub vastupandamatu jõuga tegema midagi muud, mis sind sellest ülesandest vabastaks. Just nendel hetkedel on sinu identi-

teet see, mis sind päästab. Sest need on hetked, mil sa võtad aega ja kordad ennast. Sa kordad tegevust, mis kinnitab, et sa oled just selline inimene, kes viib asja lõpuni. Ja see lugu, mida sa räägid iseendale iseendast, määrab selle, mida sa oma elus saavutad. Sinu tegevus järgneb sõnadele.

#6: Aseta latt kõrgele

Elus on vaid üks tee eduni: aseta latt naeruväärselt kõrgele ja ületa kõik ootused. Aga tõde on, et sa ei taha mängida, et sa saavutad oma eesmärke, sa ei taha vaid rääkida eesmärkide saavutamisest. Sa tahad seda ka tegelikult teha. Ja selleks on sul vaja nõuda endalt progressiivset edasiliikumist, asjade ära tegemist ja eesmärgi kursil olemist. Kui sa nõuad endalt asjade ära tegemist, kui sa sead endale kõrgeid ootusi, kui sinu identiteet on selle kõigega seotud, siis ootamatult hakkad sa otsima tõelisi mõõdikuid, mille alusel saad sa oma edasiminekut mõõta. Sa ei karda ka vajadusel kurssi muuta, kui sa tegelikult ei liigu vajalikus suunas, sest see, kes sa oled, ja see, milliseid tundeid sa enda vastu tunned, on edasi liikumisega tihedalt seotud.

#7: Ole efektiivne

Ole surmavalt efektiivne oma ajakasutuses. Eesmärk on olla proaktiivne, mitte reaktiivne. Enamik inimesi tegeleb ainult reageerimisega. Nad veedavad suure osa ajast oma e-kirju vaadates või vastates telefonile või osaledes koosolekutel või lihtsalt lobisedes ettetulevate inimestega, selle asemel et öelda, see on minu eesmärk, see on mu plaan selle eesmärgi elluviimiseks. Soovitus on luua väga tähtsate tegevuste nimekiri, mida sa saaksid teha ükskõik millisel ajal, et saavutada oma eesmärke.

#8: Tea, mida MITTE teha

80% igast tegevusest on teadmine, mida mitte teha. Enamik inimesi upub võimalustesse. Inimesed arvavad, et kõige raskem on leida võimalusi, midagi sellist, mis tuleb nende ellu ja aitab luua momentumit. Probleem seisneb aga valikutes. Teadmises, mida valida ja millele öelda ei. Ja just seetõttu on vaja seda väga tähtsate tegevuste nimekirja, mille juured on sinu eesmärkides. Sul on vaja ülimat selgust, mis sinu eesmärk on ja mida sa pead selle saavutamiseks tegema.

My Magicu koolituskeskus

My Magicu koolituskeskus pakub erinevaid koolitusi nii alustavale kui ka edasijõudnud küünetehnikule. Meie koolitusprogrammi juhivad kvalifitseeritud ja pikaajalise kogemusega küünetehnikud. Õpilased võivad olla kindlad, et õpivad asjatundjate käe all.

Kõige populaarsemad koolitused on alustavale tehnikule mõeldud geelküünte ja aparaadimaniküüriga geellakkimise kursused, samuti pediküürikoolitus. Kuna pediküüri hooaeg on kohe algamas, tasub pediküürikoolitusele kirjapanemisega kiirustada!

Koolituskeskuse ja My Magicu brändi juht Gerli Lonskaja ütleb: „Minu missioon on anda edasi 20-aastase küünetehnikukarjääri jooksul omandatud oskused ja teadmised. Selleks et kõikide trendide ja uute tehnikatega kursis olla, käin iseend pidevalt üle maailma teiste juures täiendamas ning toon kõik uued trendid ja tooted üle maailma ka Eestisse. Terve meie My Magicu tiim töötab iga päev selle nimel, et tuua küünetehnikuteni parima kvaliteediga tooteid võimalikult laias valikus.“

Pärast edukat koolituse lõppu väljastatakse õpilasele rahvusvaheline ingliskeelne sertifikaat, mis võimaldab küünetehnikuna tööle asuda kõikjal maailmas.

„Õpilaste ja klientide suurepärane tagasiside annab meile jõudu jätkata oma missiooni – hoida küünetehnikute kõrgeid standardeid ning lihtsustada küünetehnikute tööd,“ tõdeb Gerli. Kohe on käes kevad ja see on aeg, mil moemaailm hakkab talvevärvidelt ja -stiilidelt üle minema kevadele iseloomulikumatele toonidele ning disainidele. Selle kevade toonid on kindlasti kõik pastelsed heledad toonid, näiteks heleroosa, -lilla, -sinine.

Disaini joonistamise asemel on üha populaarsemaks saanud küünekleebised. My Magicu tootevalikus on suur valik küünekleebiseid, mida saab ka tavalise küünelakiga väikesele printsessile küüntele panna. Bränd on tuntud juba paljudes riikides ja seda eelkõige oma eksklusiivse geellakivaliku poolest, kuhu kuulub üle 700 eri tooni.

My Magicu koolituskeskus ja esinduspood asub Tallinna kesklinnas aadressil Rävala pst 19, kust leiab kõik vajaminevad tooted küünetehnikule ja ka kogu geellakivaliku. Samuti saab kohapeal läbida tasuta tootekoolituse. www.mymagic.ee

Kutseharidus ei ole tupik,

vaid võimalus saada oma ala spetsialistiks

Igast õpilasest võib saada oma ala spetsialist, kuid selleks on oluline tundides kohal käia ja õppetööd kaasa teha. Kes tundidest viilib, sel läheb igas koolis raskeks. Tallinna Tööstushariduskeskuse (TTHK) tehnoloogiadirektor Eduard Brindfeldt nendib, et oma osa õpilaste edukuses on loomulikult õpetajatel, kes peavad muutma õppimise huvitavaks ja fun'iks. Just sellised õpetajad ootavad noori TTHK-s!

Käes on kevad, mil põhikoolilõpetajad peavad tegema tähtsa otsuse: kas minna edasi õppima gümnaasiumisse või valida kutsekool sobiva erialaga. Brindfeldt kutsub noori üles vaatama ringi avatud meelega ning vaagima julgemalt ka muid valdkondi populaarsete IT-, logistikaja juuksurieriala kõrval. „Meie ootame tipptehnoloogia-kutseõppeasutusena õpilasi just tehnikaaladele, omandama teadmisi mehhatroonika, robootika, robotitehnika ning tööstusinformaatika põnevatel erialadel. Selliste spetsiifiliselt tehniliste ametite omandamine on oma tuleviku kindlustamine huvitava, areneva ja hästi tasustatud tööga,“ räägib ta. Paljud noored on IT-eriala valides hiljem pettunud, sest tegemist on majanduse või keeleoskusega sarnase tugialaga, millega üksi ei tee midagi ära. Seega tasub Brindfeldti sõnul mõelda, et ehk oleks parem spetsialiseeruda kohe mingile konkreetsemale erialale. TTHK mehhatroonika ja teiste tehniliste alade lõpetajate vastu tunnevad ettevõtjad alati nii suurt huvi, et enamik lõpetajatest leiab töökoha juba praktika käigus.

Kutseõpilasi võiks olla julgelt rohkem!

„Tehnoloogiaerialade õpilasi võiks olla alati rohkem, sest tööturul on pidev puudus inseneridest, seadmete operaatoritest, tehnikutest,“ ütleb Brindfeldt. „Ja kindlasti ei ole tänane kutseharidus kergema tee valimine, sest õppija peab saama hariduse ja eriala sama ajaga, kui gümnaasiumiõpilane omandab pelgalt üldhariduse. Samas riigieksamiteks peavad mõlemad olema ühtmoodi valmistu-

nud ning paljud kutsekoolide lõpetajad leiavad oma eriala olevat nii põneva, et suunduvad pärast lõpetamist edasi ülikooli.“

Elektroonika ja automaatika õppekavas saab sel aastal õppida külmamehaanikuks, külmatehnika paigaldusjuhiks, mehhatroonikuks, roboti operaatoriks ja robotitehnikuks. Mehaanika ja metallitöötluse õppekavas on avatud vastuvõtt roboti operaatori, robotitehniku, arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide operaatori ning CNC lehtmetalli töötlemispinkide operaatori erialadele.

Mehhatroonika tähendab mehaanika, elektroonika ja arvuti koostoimet, mehhatrooniku peamine tööülesanne on mehhatrooniliste seadmete, süsteemide ja alamsüsteemide koostamine, kasutamine ja testimine. Roboti operaatori tööülesandeks on tööstus- ja liikurrobotite alamsüsteemide koostamine, kasutamine ja testimine, kindlustamaks nende tõrgeteta toimimise. Iga päev lisandub turule tootmis- ja tööstusettevõtteid, mis kasutavad erinevat tüüpi roboteid. Robotitehniku ülesanne on tööstus- ja olmerobotite hooldus ning remont. Lisaks saab TTHK-s õppida tööstusinformaatikuks, kelle töö on luua, arendada ja hallata arvuti- ning tööstusvõrke, telekommunikatsioonisüsteeme, andmebaase, tootmissüsteemide seadistamist ja programmeerimist, kasutusele võtmist ja testimist jms.

„Masinatööstus vajab tänapäeval palju oma ala spetsialiste, olgu tegemist tehnikute, keevitajate, koostajate või metallilõikepingi operaatoritega,“ ütleb Brindfeldt.

Tallinnas Sõpruse puiestee 182 asuv TTHK on regiooni suurim kutsehariduskool, kus on võimalik omandada tipptasemel kutseharidust iluteeninduse, infotehnoloogia, kaubanduse, logistika, mehaanika, rõiva- ja transporditehnika valdkonnas. Valikus on enam kui 30 huvitavat eriala, mis kõik on kaasaegselt rakendatavad ja tööturul tõelise nõudlusega. Siit leiad kindlasti valdkonna, mis sind tõeliselt huvitab! Koolis on kasutusel kaks õppevormi: statsionaarne ehk päevane õpe tähendab, et õppetöö toimub vastavalt tunniplaanile igapäevaselt. Mittestatsionaarne õpe tähendab seda, et õppetöö toimub vastavalt tunniplaanile sessioonidena, iga päev õpet ei toimu.

17. aprillil 2024 toimub TTHK-s avatud uste päev! Suvine vastuvõtt algab 17. juunil 2024. Vastuvõtu ja SAIS-iga seotud küsimuste kohta saab informatsiooni, saates e-kirja: vastuvott@tthk.ee või helistades: 654 5026.

Rohkem infot: www.tthk.ee

Foto: Tallinna Tööstushariduskeskus

ERASMUSE KOGEMUS

ületab kõik ülikooliaastad

Ülikooli juures on minu jaoks alati to-do-listis olnud üks element: vahetusaasta välismaal. Mäletan, kui ülikooli esimesel aastal käisin karjäärinõustaja juures, kes ütles, et kahetseb tudengielu juures vaid seda, et Erasmuse projektis ei osalenud.

Teadsin juba siis, et mina sama viga teha ei kavatse.

Tekst ja fotod: Liisbet Estra

Pusletükid justkui

sulasid ise kokku

Olin ühel sombusel sügispäeval Tallinna Ülikoolis anatoomiaklassi ukse taga – äsja töölt ära tulnud ja üürikorteri lepingu üles öelnud. Juhuslikult jalutas vastu sõbranna, kes küsis, kuidas läheb, ja viskas nii muuseas nalja, et kui sa töötu ja kodutu oled, kasuta Erasmuse programmi – siin ju miski enam kinni ei hoia. Selsamal hetkel sain aru, et enam õigemat hetke selleks ei tule – otsus oli langetatud. Olin parasjagu bakalaureuse teisel kursusel.

Ma teadsin kohe, et lähen Hispaaniasse – hinges lihtsalt oli niisugune kutse. Kuna aasta varem olid Tallinna Ülikoolis vahetusaastal olnud mitmed hispaanlased, kellega heaks sõbraks sain, teadsin ka kohe, missugusesse linna soovin kolida. Seega kandideerisingi ainult ühte ülikooli Andaluusias Lõuna-Hispaanias –panin kõik panused Granada peale.

Õige korteri leidmine ei olnud lihtsamate killast Õnneks saatus hoidis mind ja üsna pea saabus positiivne vastus. Kui bürokraatiaga ühele poole sain, kirjutasin mööda-

Mõistsin,

et olles ise avatud ja vastuvõtlik, viib vool sind täpselt sinna, kuhu kuulud.

minnes ka postituse veebilehele nimega Erasmusu. See leht on mõnes mõttes nagu Facebooki grupp – sinna saab postitada lühikese teksti iseendast ning teised vahetusõpilased saavad postitajaga ühendust võtta ja tutvusi luua. Erilist usku mul sellesse ei olnud, kuid õige pea sain kirja ühelt Itaalia neiult, kes oli kolimas minuga täpselt samasse linna ja sama pikaks perioodiks. Uskumatul kombel oli meil kohe tugev klapp ja otsustasime korteriotsingut jätkata ühiselt.

Kuigi see kulges pisut üle kivide ja kändude, sest meie eelarved ja soovid olid veidi erinevad, leidsime lõpuks sobiva variandi ning allkirjastasime lepingud. Peale minu ja mu itaalia sõbranna (kellest sai üks minu paremaid sõpru ja kellega suhtlen tihedalt siiani) elas selles korteris veel neli välismaa tudengit: üks itaallane ja kolm mehhiklast. Nii aga oligi kõige põnevam – kuigi eestlasena mõtlesin esialgu, et soovin privaatsust ja vajan seetõttu stuudiokorterit vaid iseendale, said korterikaaslastest lõpuks minu parimad sõbrad, kelle seltskonnast ei tahtnud oma magamistuppa lahkudagi.

Seiklus algas

Välismaale kolisin täiesti üksi. Kui jalad Málaga lennujaamas maad puudutasid, oli sees nii õige tunne. Sõitsin kohe bussiga Granadasse ja jõudsin oma uude koju. Esimesed päevad suutsin olla

Hispaania ongi nautimiseks mõeldud.

ülitervislik ja motiveeritud kõike tegema – matkasin läbi kogu linna, tegin palju sporti ja toitusin tervislikult nagu muistne spartalane. Niisugune elustiil jäi aga üürikeseks. Nagu Erasmusel ikka, leidsin paari päevaga juba trobikonna sõpru ja läbi sai käidud kõik põnevad paigad ning tudengibaarid. Päeval nautisime varakevadist päikest, jalutasime linna vahel, lobisesime pargis või tegime mägedes pikniku. Õhtuid veetsime kohalikes tapasebaarides või tudengitele tasuta sissepääsu pakkunud klubides.

Ülikoolis null keeleoskusega

Kuigi esialgu olin oma õpingukavale otsa vaadates valinud välisülikoolis sooritamiseks trobikonna keerulisi aineid, otsustasin kohapeal üsna kiirelt ümber –füsioloogia ja spordipsühholoogia asemel läksin tantsutundi, matkamisse ja näitlemiskursusele. Miskipärast olin täiesti kindel, et saan valitud koolis õppida inglise keeles. Hispaania kee -

Nipp

korterivalikul

Välismaale korterit otsides ja maakleritega interneti kaudu suheldes on alati oht, et teed ettemaksu ära, aga kohale minnes sellist korterit ei eksisteerigi. Seetõttu tasub küsida korterist äsja tehtud videoid ja võimalusel isegi maakleriga videokõne teha. Nii on suurem tõenäosus, et petta ei saa. Meil õnneks vedas.

le oskus oli mul selleks hetkeks põhimõtteliselt null – oskasin öelda ainult „hola“ ja „una cerveza por favor“. Sellest koolis aga ei piisanud. Seetõttu tuli kiiresti ka esialgu valitud õppeained ümber mängida.

Kuigi ma koolis keelt ei osanud ja kohalikud ei rääkinud pea üldse inglise keelt, sain ma imekombel sealtki mitmeid huvitavaid sõpru ja tutvusi. Kõige rohkem meeldiski mulle näitlemise aine, sest seal ei olnud kunagi keelt vaja – kõik asjad sai kehakeelega aetud. Tegime eri-

nevates tundides etüüde ja improviseerisime ning õhkkond oli nii sõbralik ja kerge. Hispaanlased on vabad hinged –kellelgi polnud mingeid komplekse, kui pidi mugavustsoonist välja tulema ja kõigi ees näitlema ning improviseerima. Toetavas keskkonnas oli kõigil lihtsalt lõbus. Mul õnnestus isegi üks etüüdivõistlus seal võita ja pidin terve kursuse ees oma näitetüki ette kandma.

Erasmus on eluülikool.

Imelised mälestused kogu eluks

Olen endale väga tänulik, et suutsin oma Erasmuse muuta võimalikult lihtsaks ja lõbusaks ega kuhjanud end üle tohutute koolikohustustega. Jah – kool oli muidugi välisõppe oluline (ametlikult muidugi kõige olulisem) osa, aga olen õnnelik, et jätsin endale ka piisavalt aega ja ruumi sealse elu, kultuuri, looduse ning kõige muu nautimiseks.

Välisõppe puhul ongi tegelikult kõige olulisem välja mõelda oma eesmärk.

Kui eesmärk on minna väga prestiižikasse ülikooli, tuleb teha valikud sellele vastavalt ja võib-olla koolivälise sotsiaalse elu arvelt mööndusi teha. Kui hing tõmbab aga mingi konkreetse riigi, keele või kultuuri poole, tuleb prioriteete vastavalt sättida.

Jah, loomulikult sooritatakse välisõppeski oma valitud õppeaineid ja käiakse koolis, ent välismaal elamise kogemus ja pea ees tundmatus kohas vette hüppamine õpetavad rohkem. Tegelikult oleneb see väga palju ka erialast, mida õpitakse. Minul kui rekreatsioonikorralduse tudengil ongi ülikoolielus palju aktiivsust ja praktilisi aineid. Need, kes õppisid juurat või ettevõtlust, pidid märksa rohkem õpikute taga pead murdma.

Tudengielu tuumik –pidevalt toimus midagi

Granadas oli ka kaks suuremat tudengitele suunatud ettevõtet, mis korraldasid tohutult erinevaid reise, väljasõite, pidusid ja koosviibimisi. Selles piirkonnas on tudengivõrgustik tohutult arenenud, sest tegemist ongi põhimõtteliselt tudengilinnaga. Koolis käisin vist umbes kolm korda nädalas ja iga kord vaid paar tundi. Ülejäänud aeg oli vaba ja seda sai kasutada nii, nagu hing ihaldas. Minu hing ihaldas loomulikult seigelda, ringi sõita,

Erasmusel kehtib üks reegel: mitte kunagi ei ole igav.

ilusaid kohti avastada ning uute inimestega tutvuda. Nii me siis väisasimegi sõprade seltskonnaga ümberkaudseid linnu ja avastasime randu, leidsime privaatsed loodusallikad keset metsa, osalesime ookeani ääres surfilaagris ja vaatasime päikeseloojanguid kodulinna vaateplatvormidel.

Välisõppe variant on igal juhul üks paremaid võimalusi välismaa elu katsetamiseks. Enamik kuludest katab Euroopa Liit ja ise tuleb maksta vaid meelelahutuse eest. Muidugi oleneb, missuguse programmiga minna, kui kauaks ja missuguseid lisatoetusi taotleda. Minu puhul kattis EL-i toetus tõenäoliselt 85–90% minu igakuistest kuludest ja pidin oma rahast juurde maksma üsna vähe. Muidugi olid mul korteri ettemaks ja niisugused asjad enne olemas, aga kohapeal viibides sain kõike nautida täiel rinnal. Küll aga on Andaluusia ka üks odavamaid piirkondi Euroopas, seega tegin ka majanduslikult õige valiku.

Erasmuse kogemus on minu senise elu üks positiivsemaid mälestusi ja parimaid aastaid. Seda võõra keele ja kultuuriruumi kogemust ei suuda pakkuda ükski raamat ega koduse ülikooli aine – omal nahal kogetu on kõige hinnalisem.

Paindlik õpe

Eesti Iluteeninduse Erakoolis

Eesti Iluteeninduse Erakool

Asukoht: KADAKA ÕPPEKESKUS, Kadaka tee 56a (Kadaka

Eesti Iluteeninduse Erakoolis on sügisel taas algamas erinevates õppevormides kosmeetikute ja juuksurite ametiõpe. Väga populaarne on kaugõpe. See sobib oma paindlikkuse tõttu enamikule, näiteks neile, kes tulevad õppima teise kooli, töökoha ja/või pere kõrvalt. Õppevormist olenemata omandatakse 1,5 aasta jooksul põhjalikud teadmised.

Kui kuni poolteist aastat ametiõpet tundub liiga pikk aeg, saab iluteeninduse alal vajalikku täiendõpet ka lühemate kursuste raames, kus õpetatakse maniküüri, pediküüri, depilatsiooni, jumestust ning ripsme- ja küünetehniku oskusi ning palju muud huvitavat. Sellise nn põhioskuste teemantkursuse läbimine annab võimaluse kiiresti mõnes ilusalongis tööd saada või iseseisvalt kliente otsida ning neile teenust pakkuda.

HUULEPULK NANNIC 3D MIRACLE LIPS

Huulehooldustoode täidlasemate ja tervemate huulte jaoks. Meie huulte õhuke nahk on väga tundlik väliste agressorite suhtes (nagu tuul, külm, päike, saaste jne).

Eriti kahvatu nahatüübi puhul on huuled väga tundlikud, kuna huuled ei sisalda siin mingeid pigmendirakke (mis kaitsevad päikese eest) ega higi- ega rasunäärmeid (mis kaitsevad kuivamise eest).

Nannic 3D Miracle Lips pakub täielikku huulehooldustoodet:

• kaitse UVA, UVB ja vabade radikaalide eest,

• äärmiselt niisutavad omadused,

• suurendab veidi huulte mahtu, pleegitab kortse ja pinguldab huulekontuuri,

• parandab kollageenivarustust,

• hoiab ära enneaegse vananemise.

MIS TEEB UUE NANNIC STRATUM

SYMBIOSUM®-I PREBIOOTIKU SARJA ERILISEKS?

Nannic Stratum Symbiosum® kasutab terve mikrobioomi stimuleerimiseks prebiootilist alust. Peale selle on lisatud kõrgeimas kontsentratsioonis erakordseid ja tipptasemel nahka parandavaid aktiivseid komponente.

Nii keskendume üheaegselt kõikidele nahahoolduse aspektidele, et tagada terve, pingul ja särav nahk.

Kõik Nannici tooted on saadaval Eesti Iluteeninduse Erakooli e-poes www.iluteeninduskool.ee.

Kontakttelefon

+372 641 2214

Info kursuste kohta

+372 506 6520

www.iluteeninduskool.ee

Paljudel kursustel soodushind! Kõik, kes sõlmivad juuksuri- või kosmeetikukoolituse õppelepingu hiljemalt 19.10.24, SAAVAD TASUTA esimese instrumetide komplekti.

MILLAL SIIS VEEL KUI MITTE NÜÜD?

Kui Anne & Stiili tegevtoimetaja Riina Palmiste Tallinna Ülikoolis eesti filoloogiat

õppis, veetis ta ühe semestri Ungaris Budapestis Loránd Eötvösi ülikoolis.

Välismaal õppimise kogemust julgeb Riina soovitada küll.

Tekst: Eve Kallaste / Foto: Krõõt Tarkmeel

Riina Palmiste praegune tööelu on seotud Tallinnaga.

Kuidas sündis sinu otsus välismaale õppima minna?

Kuna olen paljulapselisest perest, teadsin, et kraadiõpe välismaal olnuks vanemate rahakotile korralik põnts ja sestap ei mäleta, et oleksin seda varianti kordagi tõsiselt kaalunud. Ju ei olnud siis ka tahtmine piisavalt suur! Aga tahtmine kasvõi korraks ehk üheks vahetussemestriks ära minna lõpuks ikkagi tuli ... ja nagu ikka kipub olema, muidugi siis, kui oli juba natuke hilja. Nimelt oli mul parasjagu käsil bakalaureuse viimane aasta, mis tähendas, et nominaalajaga lõpetamise pidin oma plaanidest sellega maha tõmbama. Peale selle, et lõputöö kirjutamine distantsilt ei tundunud eriti nauditav, oli kevadsemestriks ette nähtud mitmeid kohustuslikke aineid, mida ei oleks õnnestunud ka parema tahtmise juures välisülikoolist üle kanda. Aga kuna selleks ajaks oli soov minna juba nii suur, siis ega see mind pidurdanud! Ainus mõte oli, et „Millal siis veel kui mitte nüüd?“.

loogiat. Õnneks sain oma punktid hiljem vabaainetesse üle kanda.

Mis oli sinu peamine eesmärk välismaale õppima minnes?

Ühel korral täitsa juhtuski, et istusin vales loengus.

Miks just see koht ja see kool?

Hästi populaarne valik välisüliõpilaste seas on ikka olnud Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Ühendkuningriik... Tundsin, et tahaks minna pisut ebatraditsioonilisemat teed.

Valikul sai kuigi palju määravaks riigi elukallidus, millele soovitan mõelda ka kõigil teistel vahetussemestrile või -aastale minejail. Odavamas riigis pole ohtu, et kogu stipendium läheks pelgalt elamiskulude katteks. Mina tahtsin võimalikult suurel määral iseseisvalt hakkama saada ja nii tundus Ungari hea turvaline valik.

Eks mingid piirid seab paraku ka eriala. Kuna õppisin eesti filoloogiat, ei olnud mul enesest mõista võimalike koolide loetelu just liiga suursugune. Sugulasrahva juurde minek tundus selles mõttes igati turvaline valik. Irooniline on aga see, et kui kooliga ühendust võtsin, selgus, et isegi neil ei olnud mulle minu enda erialal ühtegi ainet pakkuda, mistõttu õppisin lõpuks hoopis inglise filo-

Ilus oleks muidugi öelda, et läksin sinna akadeemiliste teadmiste pärast, aga olgem ausad, ma valetaksin. Pigem läksin otsima ikkagi teises riigis elamise kogemust, mõnetist keskkonnavahetust... Selleks ajaks oli ju käsil juba 15. aasta suhteliselt sarnase koolipingi nühkimist. Sama rutiin. Tekkis kange tahtmine teha midagi teistmoodi...

Kuidas välismaale õppima minekuks ette valmistusid?

Paberimajandus! Siinsest e-riigist Ungarisse kolides oli see muidugi paras tragi komöödia. Kõiki asju, alates ajutisest elamisloast, õpilaspiletist kuni ainetesse registreerimiseni, tuli käia tegemas kohapeal. Tihtilugu oli ühe korda ajamine teise saamise eelduseks. Nii möödusid esimesed nädalad Ungaris suuresti erinevate asutuste uksi kraapides ja järjekordades passides.

Vähemalt oli mul selleks ajaks elamine olemas. Selle leidsin endale viis päeva enne lendu mingisugusest suvalisest Facebooki grupist. Postitajaks hispaanlannast neiu, kes otsis endale korterikaaslast. Tegime lühikese Skype’i kõne, kus ta näitas mulle põgusalt elamist, ja kuna hind oli magus, asukoht veel magusam, siis ega suurt vaagimist järgnenudki. Juba suhtlesingi landlord’iga ja panin

tagatisraha teele. Mõnevõrra hirmutav –rohkem küll mu emale kui mulle endale –oli see, et landlord’iks oli üks keskealine mees, kellel oli Facebookis igasugu huvitavaid pilte, näiteks selfi karvase mõmmikuga. Samuti ei pidanud ta paljuks saata mulle mõni päev enne lendu silma pilgutava emotikoniga sõnumeid, nagu „Don’t forget to pack your tanning oil !“. Ja kuigi tegelikult läks mul, uljaspeal, kõik hästi – Tamas oli täiesti suurepärane inimene, kes oleks ilmselt valmis praegugi majutuse leidmisega aitama, kui peaksin Budapesti sattuma –, saan nüüd tagantjärele ise ka aru, et see oli päris hulljulge viis elukohta otsimiseks. Minul läks hästi, aga kas ma teistele sedasama strateegiat soovitaksin? Igaks juhuks vist mitte.

Tahtsin võimalikult

suurel määral iseseisvalt hakkama saada.

Kas kaalusid ka mõne stipendiumi kasutamist ja kas lõpuks tegid seda? Erasmuses on minu mäletamist mööda stipendium ette nähtud kõigile kandidatuuri läbinud üliõpilastele ehk kui sul on programm välja valitud, on sulle automaatselt ka stipendium tagatud. Lihtne, mugav!

Budapestis asuv Loránd Eötvösi ülikool. Foto: Shutterstock

Millise koolikogemuse sa said?

Sealne koolisüsteem, loengute ja eksamite kord ei erinenud tegelikult kuigi kardinaalselt Eesti omast. Mäletan, et üks huvitav komme oli küll: loengu lõppedes üliõpilased plaksutasid õppejõule tänutäheks. Ma ikka vahtisin esimestel kordadel, suu ammuli, ringi, et mis siis nüüd...

Mind vabastas see kogemus nii mõnestki kammitsast.

Eks ülikoolihoone oli ka esialgu paras labürint. Kui olid Eestis harjunud igati loogiliste ruumitähistega, nagu S-240 ja A-135, siis auditooriumide nimed, nagu „B ep nagyelõado“ või „Golyavar B“, jooksutasid ikka alguses, keelt oskamata, juhtme päris kokku. Ühel korral täitsa juhtuski, et istusin vales loengus. Sain sellest aru alles siis, kui õppejõud ungari keeles rääkima hakkas...

Tagantjärele tarkusena, millega oleksid võinud paremini kursis olla? Mõtlen ja mõtlen, midagi pähe ei torka! Need äpardused, mis ka ette tulid ... oleks jube igav olnud, kui oleksin neiks kuidagiviisi valmis olnud. Juba esimestel nädalatel sain näiteks valusalt vas -

tu näppe sellega, et kippusin inimesi liiga kergelt usaldama. Minu hispaanlannast korterikaaslane maalis endast pildi kui suurepärasest juuksurist, kellel olid lausa isiklikud juuksurikäärid kaasas ja puha. Kuna mu kiharad polnud tükk aega frisööri näinud ja vaese vahetusüliõpilasena oli iga forint arvel, lasin kogenud spetsialisti otsi nüsima. Kui me pärast lõikust peegli ees keerutasime, meister kõrval õhinal seletamas, kuidas „Look! How beautiful!“, oleks tahtnud muidugi aega natuke tagasi kerida. Aga lõppkokkuvõttes oli see halenaljakas kogemus, mis tuletas meelde, et neid „lollilt enesekindlaid“ on meie seas ikkagi päris palju.

Mis oli sinu kõige olulisem õppetund seoses välismaal õppimisega? Ma võiksin ju rääkida sellest, kuivõrd see parandas mu inglise keele oskust või kui rikastav oli teisi kultuure õppida –mis kahtlemata on ka täiesti omal kohal –, aga arvan, et parimaks ilmestajaks on hoopis üks lause minu tolleaegse töökaaslase suust.

Olin äsja tagasi tööle tulnud, kui ta mind äkki keset vestlust peatas: „Riina, sa oled nagu täiesti teine inimene, kuidagi hoopis vabam suhtleja!“ Ma tõesti arvan, et mind, loomult tagasihoidlikku introverti, vabastas see kogemus nii mõnestki kammitsast. See, et mul ei olnud oma traditsioonilist turvavõrku ümber, olin täiesti omapäi, sunnitud looma uusi tutvusi ... tundub, et minule oli igatahes seda tundmatus kohas vettehüpet hädasti vaja! Ja et seda arengut märkasin mitte ainult mina üksi, vaid ka inimesed minu ümber... Vägev!

Budapesti linnas on väga palju avastada.

Mõnus Budapesti õhtupoolik õppematarjali ja kohviga. Foto:Erakogu

Riina: „Tahtsin võimalikult suurel määral iseseisvalt hakkama saada ja nii tundus Ungari hea turvaline valik.“ Foto:Erakogu

Praktikakoht valdkonna parimate seas

Nendes koolides saad edasi õppida!

RÄPINA AIANDUSKOOL

5336 3600, Aianduse 6, Räpina www.aianduskool.ee; kool@aianduskool.ee

ÕPPETÖÖ PÄEVA­ JA KAUGÕPPES

Aednik

Florist

Maastikuehitaja

Keskkonnaspetsialist

Tekstiilikäsitööline

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

Niidupargi 12, 80047 Pärnu www.hariduskeskus.ee

KUTSEÕPE KESKHARIDUSE BAASIL

Elektrituuliku tehnik

Hooldustöötaja

IT­süsteemide nooremspetsialist

IT­turvaspetsialist (jätkuõpe)

Juuksur

Kergete rõivaste rätsep

Kondiiter

Kosmeetik

Laojuht (jätkuõpe)

Majutusettevõtte juhtimine (jätkuõpe)

Müügikorraldaja

Raamatupidaja (tasuline)

Sekretär (juhi assistent)

Spaateenindaja (sh massööriõpe)

Tegevusjuhendaja

Väikeettevõtja (ettevõtlusega alustaja)

Ärikorralduse spetsialist

Avalduste esitamine

OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL

www.olustvere.edu.ee

Tel 437 4244; vastuvott@olustvere.edu.ee

ERIALAD PÄEVAÕPPES

Põhihariduse baasil kutsekeskharidus

Põllumajandustöötaja

Turismiteenindus

Kokk

ERIALAD SESSIOONÕPPES

Põhihariduse baasil kutseharidus

Lihatoodete tehnoloogia

Pagar

Kondiiter

Jookide tehnoloogia

Kokk

Kangakudumine

Põllumajandustöötaja

Mesinik

Keskhariduse baasil kutseharidus

Keraamika

Raamatupidaja

Sekretär

Põllumajandustootja

Turismikorraldaja

Tekstiilkäsitöö

Vanemkokk

EESTI MAAÜLIKOOL

Kreutzwaldi 1, Tartu

Tel 731 3048; www.emu.ee; vastuv@emu.ee

BAKALAUREUSEÕPE

Geodeesia, kinnisvara­ ja maakorraldus

Maaehitus

Metsandus

Puidutöötlemise tehnoloogia

Vesiehitus ja veekaitse

Tehnika ja tehnoloogia

Tehnotroonika

Aiandus

Kalandus ja rakendusökoloogia

Keskkonnakaitse

Keskkonnaplaneerimine ja maastikukujundus

Loodusturism

Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine

Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine

Loomakasvatus

Toiduainete tehnoloogia

Veterinaarmeditsiin

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

Tallinna 46, Paide

Tel 525 3736; www.jkhk.ee; kool@jkhk.ee

EESTI KUNSTIAKADEEMIA (EKA)

Põhja pst 7, Tallinn

Tel 626 7301; www.artun.ee/sisseastumine; vastuvott@artun.ee

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Ehitajate tee 5, Tallinn

Tel 620 3504; teejuht.taltech.ee; vastuvott@taltech.ee

INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND

Informaatika IT­süsteemide administreerimine

IT­süsteemide arendus

Küberturbe tehnoloogiad (inglise keeles)

Riistvara arendus ja programmeerimine Äriinfotehnoloogia

INSENERITEADUSKOND

Arhitektuur

Ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine (Tallinn, Tartu)

Elektroenergeetika ja mehhatroonika

Hoonete sisekliima ja veetehnika

Integreeritud tehnoloogiad (inglise keeles)

Keemiatehnoloogia (Virumaa)

Keskkonna­, energia­ ja keemiatehnoloogia

Masinaehitus­ ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine (Virumaa)

Materjalitehnoloogia

Meretehnika ja väikelaevaehitus (Kuressaare)

Teedeehitus ja geodeesia

Telemaatika ja arukad süsteemid (Virumaa, Tartu)

Tootearendus ja robootika

LOODUSTEADUSKOND

Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad

Rakendusfüüsika

Rakenduskeemia ja geenitehnoloogia

Toidu­ ja biotehnoloogia

MAJANDUSTEADUSKOND

Avalik haldus ja riigiteadused Rahvusvaheline ärikorraldus (inglise keeles)

Rakenduslik majandusteadus Õigusteadus (inglise keeles)

Ärindus

TALLINNA EHITUSKOOL

Pärnu mnt 162, Tallinn

Tel 651 9040; www.ehituskool.ee; ehituskool@ehituskool.ee

PÕHIHARIDUSE NÕUDETA

Maastikuehitaja

Kutsevaliku õpe

PÕHIHARIDUSE BAASIL

Ehitusviimistlus

Kivi­ ja betoonkonstruktsioonide ehitus

Puitkonstruktsioonide ehitus

Sisetööde elektrik

Tisler, 4. tase

Ehituspuusepp

Mööblirestauraator

Sisetööde elektrik

Kütte­ ja jahutussüsteemide lukksepp

Lamekatuseehitaja

Maaler

Maastikuehitaja

Pehme mööbli valmistaja

CNC­puidutöötlemiskeskuse operaator

Plaatija

KESKHARIDUSE BAASIL

Ehituspuusepp

Mööblirestauraator

Sisetööde elektrik

Kütte­ ja jahutussüsteemide lukksepp

Lamekatuseehitaja

Maaler

Maastikuehitaja

Mööblirestauraator

Pehme mööbli valmistaja

Restauraator­viimistleja

CNC­puidutöötlemiskeskuse operaator

Plaatija

Sisetööde elektrik

TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE

Lamekatuseehitaja

Ehituspuusepp

TALLINNA POLÜTEHNIKUM

Pärnu mnt 57, Tallinn

Tel 610 3601; www.tptlive.ee; info@tptlive.ee

PÕHIKOOLI LÕPETANULE

Printmeedia: trükiettevalmistaja

Printmeedia: trükkal

Multimeediaspetsialist (veebiarendaja)

Visuaalmeediaspetsialist

Sisetööde elektrik

Automaatik

Elektroonikaseadmete tehnik

Telekommunikatsiooni nooremspetsialist

IT­süsteemide spetsialist

Tarkvaraarendaja

GÜMNAASIUMI LÕPETANULE

Printmeedia: trükiettevalmistaja

Printmeedia: trükkal

Multimeediaspetsialist (veebiarendaja)

Fotograaf

IT­süsteemide spetsialist

Tarkvaraarendaja

Sisetööde elektrik

5. TASEME KUTSEÕPE

Jaotusvõrgu elektrik

Sisetööde elektrik

TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE KOOSTÖÖS ETTEVÕTJATEGA

Teleoperaator

Trükiste järeltöötlusseadmete operaator

Elektriseadmete koostaja

Jaotusvõrgu elektrik

Tootmisautomaatik

TALLINNA ÜLIKOOL

Narva mnt 25, Tallinn

Tel 640 9135; www.tlu.ee/bakalaureuseope

BAKALAUREUSE­ JA RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE

BALTI FILMI, MEEDIA JA KUNSTIDE INSTITUUT

Ajakirjandus

Audiovisuaalne meedia

Filmikunst

Integreeritud kunst, muusika ja multimeedia

Koreograafia

Reklaam ja suhtekorraldus

Ristmeedia

DIGITEHNOLOOGIATE INSTITUUT Informaatika

Infoteadus

Matemaatika, majandusmatemaatika ja andmeanalüüs

HARIDUSTEADUSTE INSTITUUT

Alushariduse pedagoog

Andragoogika

Eripedagoogika

Klassiõpetaja

Kutsepedagoogika

Noorsootöö

Pedagoogika

Sotsiaalpedagoogika

HUMANITAARTEADUSTE INSTITUUT

Ajalugu

Antropoloogia

Eesti keel ja kirjandus

Filosoofia

Hiina uuringud

Hispaania keel ja kultuur

Inglise keel ja kultuur

Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused

Itaalia keel ja kultuur

Jaapani uuringud

Kultuuriteadus

Lähis­Ida uuringud

Prantsuse keel ja kultuur

Referent­toimetaja

Saksa keel ja kultuur

Vene filoloogia

LOODUS­ JA TERVISETEADUSTE INSTITUUT

Bioloogia

Integreeritud loodusteadused

Integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö

Kehakultuur

Keskkonnakorraldus

Psühholoogia

Rekreatsioonikorraldus

ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT

Haldus­ ja ärikorraldus

Interdistsiplinaarsed sotsiaalteadused

Õigusteadus

Poliitika ja valitsemine

Riigiteadused

Sotsiaaltöö

Sotsioloogia

TALLINNA MAJANDUSKOOL

A.H.Tammsaare tee 147, Tallinn

Tel 650 7850; www.tmk.edu.ee; info@tmk.edu.ee

KUTSEÕPE KESKHARIDUSE BAASIL

Kinnisvaramaakler

Kvaliteedispetsialist

Nooremprojektijuht

Personalispetsialist

Raamatupidaja

Maksuspetsialist

Sekretär

Sotsiaalmeediaspetsialist

Turundusspetsialist

E­turundusspetsialist

Õigusassistent

Ärikorralduse spetsialist

Väikeettevõtja

Meeskonnajuht

Ostu­ ja hankespetsialist

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS

Sõpruse pst 182, 13424, Tallinn info@tthk.ee; www.tthk.ee

TARTU ÜLIKOOL

Ülikooli 18, Tartu

Tel 737 5625; www.ut.ee; sisseastumine@ut.ee; www.ut.ee/ sisseastumine

HUMANITAARTEADUSED JA KUNSTID

Ajalugu

Ajalugu (kunstiajaloo eriala)

Antiikkeeled ja kultuurid

Eesti ja soome­ugri keeleteadus

Filosoofia

Inglise keel ja kirjandus

Kirjandus ja kultuuriteadused

Religiooniuuringud ja teoloogia

Romanistika (hispaania keele ja kirjanduse eriala)

Romanistika (prantsuse keele ja kirjanduse eriala)

Saksa keel ja kirjandus

Skandinaavia keeled ja kultuurid (norra keele ja kirjanduse eriala)

Semiootika ja kultuuriteooria

Vene ja slaavi filoloogia

SOTSIAALTEADUSED

Ajakirjandus ja kommunikatsioon

Eripedagoogika

Ettevõttemajandus (inglise keeles)

Humanitaar­ ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis

Infokorraldus

Infoühiskond ja sotsiaalne heaolu

Klassiõpetaja

Koolieelse lasteasutuse õpetaja

Kutseõpetaja

Loodus­ ja reaalainete õpetamine põhikoolis

Majandusteadus

Psühholoogia

Riigiteadused Õigusteadus

MEDITSIINITEADUSED

Arstiteadus

Arstiteadus (inglise keeles)

Hambaarstiteadus

Füsioteraapia

Kehaline kasvatus ja sport

Proviisor

LOODUS­ JA TÄPPISTEADUSED

Arvutitehnika

Bioloogia ja elustiku kaitse

Füüsika, keemia ja materjaliteadus

Geenitehnoloogia

Geograafia

Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia

Informaatika

Loodusteadused ja tehnoloogia (inglise keeles)

Matemaatika

Matemaatiline statistika

KÕRGEM KUNSTIKOOL PALLAS

Tähe 38b, Tartu

Tel 730 9822; www.pallasart.ee; pallasart@pallasart.ee www.facebook.com/KorgemKunstikoolPallas

www.instagram.com/korgem_kunstikool_pallas

Fotograafia

Konserveerimine ja restaureerimine

Maal

Meedia­ ja reklaamidisain

Nahktoote disain ja tehnoloogia

Sisustustoote disain

Skulptuur

Tekstiil

SISEKAITSEAKADEEMIA

Kase 61, Tallinn, tel 696 5403, 513 8295 www.sisekaitse.ee; vastuvott@sisekaitse.ee www.facebook.com/sisekaitseakadeemia

www.instagram.com/sisekaitseakadeemia

KUTSEÕPE

Politseiametnik, sh piirivalvur

Päästekorraldaja

Vanglaametnik

KÕRGHARIDUSÕPE

Korrektsioon

Toll ja maksundus

Politseiteenistus

Päästeteenistus

Maksundus ja toll (osakoormusega õpe)

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS

Sõpruse pst 182, 13424, Tallinn info@tthk.ee, www.tthk.ee

EESTI ILUTEENINDUSE ERAKOOL

Kadaka Õppekeskus, Kadaka tee 56a (Kadaka Selver, 2. korrus)

Üldinfo +372 622 2066

Info kursuste kohta +372 506 6520 www.moekool.ee

Kosmeetiku algõpe

Juuksuri algõpe

Käehooldus

Jalahooldus

Epilatisoon

Jumestaja algõpe

Ripsmetehnik

Küünetehnik

Barber/meestejuuksur

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL

Pärnu mnt 62, Tallinn

Tel 666 4569; www.tktk.ee/sisseastujale; vastuvott@tktk.ee

ARHITEKTUURIINSTITUUT

Rakendusarhitektuur

EHITUSINSTITUUT

Hoonete ehitus

Teedeehitus

Rakendusgeodeesia

Kinnisvara korrashoid

LOGISTIKAINSTITUUT

Transport ja logistika

Transpordi­ ja liikluskorraldus

Ostu­ ja hankekorraldus

TEHNOLOOGIA JA RINGMAJANDUSE INSTITUUT

Keskkonnatehnoloogia ja ­juhtimine

Tootmine ja tootmiskorraldus Moetööstus

TEHNIKAINSTITUUT

Autotehnika

Elektritehnika

Masinaehitus

Robotitehnika

TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT

Ärijuhtimine

Majandusarvestus

Sotsiaaltöö

Teabehalduse ja infosüsteemide korraldamine

KURESSAARE AMETIKOOL

Tel 452 4600; www.ametikool.ee; info@ametikool.ee

KUTSEKESKHARIDUSE ERIALAD PÄEVAÕPPES

Kujundaja (liikuva graafika kujundaja)

Kujundaja (stilist)

Noorem tarkvaraarendaja

Kivi­ ja betoonkonstruktsioonide ehitus (üldehitus)

Mootorsõidukitehnik

Väikelaevaehitaja

Kokk

Turismiteenindus

KUTSEHARIDUS PÄEVAÕPPES

Kutsevaliku õpe

Kinnisvarahooldaja

Abikokk

KUTSEÕPE TÄISKASVANUTELE

TSÜKLI­ VÕI ÕHTUÕPPES

Kujundaja (interaktiivse graafika kujundaja)

Nahkkäsitöö valmistaja

Kergete rõivaste rätsep

Keraamik

Tekstiilkäsitöö

Noorem tarkvaraarendaja

Spaateenindaja

Hooldustöötaja

Lapsehoidja

Tegevusjuhendaja

Bussijuht

Veoautojuht

CNC­puidutöötlemiskeskuse operaator

Tisler

Kondiiter

Kokk

Raamatupidaja

Giid (kultuurigiid)

Väikeettevõtja

PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS

Ehitajate tee 3, Uuemõisa, 90401 Haapsalu

Tel 666 1740; www.hkhk.edu.ee; kool@hkhk.edu.ee

NOORELE PÄRAST PÕHIKOOLI

Tisler

Ehitusviimistlus

Kokk

Abikokk

Bürooassistent

Turismiteenindaja

IT­süsteemide nooremspetsialist

Kutsevaliku õpe

PÕHIHARIDUSE BAASIL TÄISKASVANULE

Pagar

Hooldustöötaja

Plaatija

Maaler

Ehitusplekksepp

Tisler

Pehme mööbli valmistaja

CNC­puidutöötlemiskeskuse operaator

Bürooassistent

Tekstiilkäsitöö

Kokk

Mööblirestauraator

Puhastusteenindaja

KESKHARIDUSE BAASIL

Raamatupidaja

Tegevusjuhendaja

Lapsehoidja

Loodusgiid

ÜLDHARIDUSÕPINGUD TÄISKASVANULE

Põhikool, 8.–9. klass

Gümnaasium, 10.–12. klass

TARTU RAKENDUSLIK KOLLEDŽ ehk VOCO

Põllu 11, 50303 Tartu Kopli 1, 50115 Tartu

Kutsekool, kus: õppida saavad nii noored kui ka täiskasvanud; valikus on üle 80 eriala, mis jaotuvad seitsmeks teemakooliks: Ilukool

Ärikool

Tehnikakool

Ehituskool

IT­kool

Toidukool

Turismikool

2024. aasta kevadsuvine vastuvõtt põhihariduse baasil õppijale on avatud 13. juunini ja keskhariduse baasil õppijatele ning täiskasvanutele 2. augustini.

EESTI TÖÖTUKASSA

Lasnamäe 2, 11412 Tallinn

info@tootukassa.ee, www.tootukassa.ee

Nutikale õppurile

Head hinnad. Kaup kohe olemas. E-poest kaup kätte 2 päevaga.

www.klick.ee

Klick Eesti

Klick Eesti AS

TALLINN: Viru keskus, Kristiine keskus, Rocca Al Mare keskus, Ülemiste keskus, Järve keskus, Lasnamäe Centrum; TARTU: Tasku keskus, Lõunakeskus, kaubanduskeskus Eeden; HAAPSALU: Haapsalu Kaubamaja; JÕHVI: Pargi keskus; KURESSAARE: Auriga keskus; NARVA: Fama keskus; PAIDE: Paide Selver; PÄRNU: Kaubamajakas; RAKVERE: Põhjakeskus; RAPLA: Rappeli keskus; VALGA: Valga Maxima; VILJANDI: Viljandi Centrum; VÕRU: Kagukeskus.