tegi samuti ilma

Läinud suvel võis Patarei merekindlusest, endisest vangimajast väljuda muhedas meeleolus, sest seal mängiti samuti üht tänavu menukaima suvelavastuse, Linnateatri peanäitejuhi Uku Uusbergi kirjutatud ja lavastatud „Kalaranna 28“ etendusi.

Uku Uusberg, kes ei leia mahti enda näidendil tagantjärele peatuda, kirjutas ja tõi selle vaatajate ette Patarei merekindlusele mõeldes ja see rääkis loo Eesti inimestest ühes tavalises Eesti korteriühistus, mis aga avastas end ebatavalisest olukorrast, kuna nende maja takistab üht riikliku tähtsusega arendust. Korteriühistu on nagu väike ühiskonnamudel, kus toimuvad samasugused protsessid, ja ühistus toimetavate inimeste vahele mahub nii armastust, konflikte, suhtekolmnurki kui ka palju muud. Lavastuses oli näitlejate käsutuses 80 meetri laiune lava ja etendust sai korraga vaadata 800 inimest. Kõik etendused olid suve lõpuni välja müüdud.

sioon teretulnud ning nii vaatajad kui ka meeskond lustivad sellistel hetkedel.

Mida tähendas teile tootmisprotsess kuni esietenduseni emotsionaalselt? Kui tiheda intervalliga tõuse ja langusi, kartusi ja kõhklusi tuli selle aja sees läbi elada?

Toomas: Võtsin kogu tootmisprotsessi tohutu põnevuse ja entusiasmiga. Ei jõudnud ära oodata, kuna on järgmine lugemisproov või stseenide läbimäng proovisaalis. Lugemisproovides hakkasin taipama, et see materjal, mida Otiga kirjutasime, selles on sees emotsiooni, mida on lavastajal ja näitlejatel võimalik veelgi võimendada. Minu enda enesekindlus proovisaalis ei olnud aga sellisel tasemel, mida oleksin tahtnud. Endiselt oli ka hirm, et äkki minu tegelane võib kusagil mõjuda kangelasena. Sellest murest rääkisin esimeses proovis ka näitlejatele. Egon ütles naljatades seepeale: „Sellele oleksid pidanud sa varem mõtlema.“ Jah, nüüd polnud enam tõesti tagasiteed. Aga lavastajal õnnestus need hirmud maandada ja me rääkisime ikkagi suuremat ja olulisemat lugu kui minu isik. Vähemalt mulle meeldib nii mõelda.

Tarmo: Loomeprotsess peabki emotsionaalne olema. Nii sünnib midagi...

Millises protsessi punktis sai selgeks, et tõenäoliselt läheb suvelavastusega õnneks?

Tarmo: Pärast kontrolletendust – nähes publiku reaktsioone, võisime rahul olla.

Toomas: Pärast lugemisi kolisime proovisaali ja kuskil teises või kolmandas proovis hakkas mulle tunduma, et siit võib tõesti midagi tulla. (Puhkeb naerma.) Helistasin seepeale korraldajale, kes muretses igapäevaselt piletimüügi pärast, ja teatasin rõõmsalt, et suur oht on õnnestuda. Aga samas andsin endale aru, et see kõik võib olla ka väga pet-

Maarek Toompere lik. See, mis tundub mulle lahe ja armas, ei pruugi nii tunduda publikule. Ise protsessis olles on oht alati „pimedaks“ jääda ja sellest ohust olin ma teadlik. Mulle tundub, et igasuguse teose, olgu see siis maali, filmi, laulu, raamatu või lavastuse loojatel ei saa olla kunagi lõplikku arusaama sellest, kas loodavat saadab edu või ebaedu. See selgub alles siis, kui looming publiku ette lahti laotatakse. Ja nii oli see ka selle lavastuse puhul. Pärast esietendust oli väike teatriime aga sündinud.

Arvestades tõusvaid hindu, mida põhjustavad kallis energia ja inflatsioon – mis käivitab eestimaalasi tegema üsna suurt väljaminekut, ostma suhteliselt kallist piletit lavastusele ja sõitma seda veel sadade kilomeetrite kaugusele vaatama?

Toomas: Eestlane on teatrirahvas ja viimasel kahel aastal on pandeemia tema janu teatri järele ainult suurendanud. Usun, et selles on kindlasti palju tõtt sees, miks inimesed leidsid tee ka Palmsesse. Aga muidugi on see väljaminek, eriti kui tegemist on perekondliku külastusega. Mul on aga siiralt hea meel, et inimesed ei pidanud paljuks tagasisidena mainida ka seda, et nad said elamuse kogu raha eest. Seda oli väga vabastav kuulda.

Tarmo: Kiidjärve mõisapark on imekaunis koht Põlvamaal Lõuna-Eesti looduse rüpes. Soovitame kindlasti see teekond ette võtta, nautida ilusat järve ning ümbritsevat loodust. Vaatajatel on suurepärane võimalus saada meie oma lemmiknäitlejate (Saara Nüganen, Anne Reemann, Sepo Seeman, Peeter Oja, Jan Uuspõld, Birgit Sarrap, Kalle Sepp, Liina Tennosaar, Priit Strandberg, Ott Raidmets), naistrio „The Swingin`Sisters“, Siim Aimla ansambli Vana Klaver ning kuueliikmelise tantsutrupi etenduses kindlasti meeldejääv elamus.

Millistest põhimõtetest või tõekspidamisest ettevõtluses olete lähtunud?

Toomas: Iga ettevõtlus on suuresti kollektiivne tegevus. Omanik loob küll idee ja eeldused, kuid plaani teostamiseks on vaja üldjuhul ka teisi inimesi, häid inimesi, ilma kelleta pole edu saavutamine võimalik. Seetõttu on mulle olnud alati oluline, et kõik tunneksid ettevõtmise edu korral seda ka isiklikult, et säiliks rõõm koos järgmist eesmärki täitma minna.

Maarek: Me oleme Tarmoga mõlemad sama meelt, et nii loomingus kui ka töösuhetes ei peaks inimeste suhtes isiklikuks minema ega haiget tegema. Eetiline piir on tänapäeval kadumas. Püüame vaatajates positiivset emotsiooni hoida. Oleme produtsentidena loomingulised, mitte pelgalt Exceli tabel.

Kuidas olete oma edukaks osutunud ettevõtmisi tähistanud, kuidas ennast premeerinud?

Tarmo: Kordaläinud etendused, projektid ja telesaated annavad indu uuteks ideedeks ning ettevõtmisteks. Toomas: Teatritegemisega rikkaks saamise ohtu pole, kui seda mõtled. Tunneme rõõmu, et kõik arved ja honorarid on inimestele makstud ja ettevõtmine läks ka selles mõttes hästi, mis on ülioluline. Premeerimiseni on veel tee minna, aga midagi eriskummalist ma sellistel puhkudel küll ei tee. Kõige suurem rõõm peitub alati õnnestumises endas, kui tunned, et oled inimestele pakkunud midagi, mida nad väga vajasid.