Seisev masin ei too raha sisse. Teie tehnika tõrgeteta töös hoidmine on on meie äri eesmärgiks. Texaco® Delo® põllutöömasinate kõikide tagavad määrdeained ja id õ valiteediga k kõrge ja seadmete töökindluse, kõrge tootlikkuse ning pika eluea. Delo® tootevalikust leiab nii spetsiaalselt suure võimsusega diiselmootorites kasutamiseks mõeldud mootoriõlid kui ka käigukasti- ja reduk toriõlid, hüdrovedelikud ning erinevates sõlmedes kasutatavad määrded. Võtke meiega ühendust ja räägime lähemalt!
l
Enne suure kriisi puhkemist pigistasid põllumajandustootjaid tagasihoidlikud kokkuostuhinnad. Majanduskriis on järk-jär gult kergitanud nõudlust põllumajandussaaduste järele ja sel lega seoses ka nende hindu. Jõudsalt on tõusnud nii vilja-, pii ma- kui ka lihahinnad.
Tänavune saagiaasta oli üle keskmise ja veel eelmisel aastal madalate hindadega soetatud väetiste, söötade jm sisendite tõttu kasvas tootjate ka sumlikkus korralikult.
Teravilja, rapsi ja piima hinnad ei ole kunagi olnud nii kõrged kui praegu.
Kõik oleks hästi, kui me ei oleks sisenenud tundmatusse maailma, kus ebameeldivad üllatused, mis meist kuidagi ei sõltu, võivad oodata meid igal hetkel.
Õnneks on viimane aasta andnud kriisi ilmingutega toimetulekuks tu geva positsiooni.
Samas muudab kõiki ärevaks asjaolu, et kõik sisendhinnad on oluli selt kallinenud ja kasvav euribor hakkab mõjutama kasumlikkust. Euribori kuue kuu tase pöördus selle aasta juunis positiivseks, oktoobris ületas juba 2 protsenti ja uueks aastaks ennustatakse selle jõudmist 3–3,5 protsendi ta semele. See toob kaasa ülisuure intressikulu.
Paljud põllumehed peavad võtmekohaks seda, mis hakkab saama 2024. aastal ehk et kui kaua kriis kestab. Et kõigeks valmis olla, võib olla vajalik tootmise ümberstruktureerimine. Kulusid tuleb alla saada igas sektoris. See tähendab efektiivsust, mida tänapäeval pakuvad innovaa tilised lahendused.
Oskus raha lugeda ja õigeid otsuseid langetada on praegu ülioluline.
Jana RandErilahenduste ja sisuturunduse
osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee
Toimetas ja lood kirjutas: JANA RAND
Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@delfi.ee
Keeletoimetaja: HELINA KOLDEK helina.koldek@delfi.ee TRÜKK PRINTALL
MERIT SARIBEKJAN merit.saribekjan@delfi.ee
KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee KRISTIANNE MELANIE LIIT melanie.liit@delfi.ee
HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee
KERLY VAHUR kerly.vahur@delfi.ee
JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee
RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee
MATILDA KANARBIK matilda.kanarbik@delfi.ee
4–6 Euroopast tulev toetusraha puudutab meid kõiki
10–14 Tipptasemel lüpsilehmad vajavad parimaid elutingimusi
16–17 Arvud kõnelevad: põllumeeste tulu sel aastal vähenes
20–24 Tehnoloogia võimaldab targalt väetada
26–28 Süsinikukaubandus võtab vaikselt tuure
30–37 Köögivilja kasvatamine on meil geenides
39–40 Metsa pindala on jäänud samaks, kuid metsa tagavara väheneb
42–46 Rekordaasta metsaistutuses –kokku 40 miljonit uut puud
48–54 Andrus Niit: noore metsa sirgumist on tore vaadata
57–58 Metsaistutusmasin teeb tööd kiiresti ja korralikult
61–70 Toiduainetega varustatus on riigi julgeoleku küsimus
73–76 Väärtusetu puit on väärt energiaallikas
79–82 Miks on pärandniidud olulised?
Euroopa Komisjon andis novembri algul heakskiidu Eesti ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavale aastateks 2023–2027. Eesti põllumees saab sellest ühtekokku 1,6 miljardit eurot.
Sellest üpris kopsakast sum mast 456 miljonit eurot (28%) on mõeldud keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutami seks, 35 miljonit eurot noorte põllumajandustootjate toetuseks. Ees ti territooriumist 82% on maapiirkon nad, kus elab pisut alla poole rahvasti kust (44,5%). Seega mõjutab maaelu hea käekäik meid kõiki.
1. jaanuaril 2023 rakenduv Euroopa Liidu uus põllumajanduspoliitika aitab muuta Euroopa põllumajandussektori kestlikumaks, vastupidavamaks ja kaas aegseks. Uus kava näeb ette rahaliste va hendite õiglasema jaotamise põlluma jandustootjate vahel, kusjuures rõhuase tus on väikestel ja keskmise suurusega et tevõtjatel ning noortootjatel. Lisaks toeta takse innovaatilisi ettevõtmisi – alates täp pispõllumajandusest kuni agroökoloogi liste tootmismeetoditeni. Selliste meet mete toetamisega aitab ÜPP oluliselt kaa sa toidujulgeoleku tagamisele ja tugevate kogukondade arengule Euroopa Liidus.
Rahalised vahendid on ette nähtud sissetulekutoetuse, maaelu arengu ja tu rumeetmete jaoks. Kava välja töötades va lis iga liikmesriik suure hulga erinevate ELi pakutavate meetmete hulgast enda jaoks välja sobivad vahendid vastavalt oma va
Uue eelarvega toetatakse rohkem väiksemaid põllumehi ja kohaliku toidu tootmist.
jadustele ja oludele. Oluline on aga see, et peetaks silmas keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte. Nii näiteks ergutatakse toodangu otseturustust („Talust taldrikule“) ja ka elu rikkuse säilitamise eesmärke. Olulisel ko hal on ka innovatsiooni toetamine.
Põllumajandustootjate sissetulekud
Eesti eraldab sihtotstarbeliselt ligikaudu 45% ÜPP strateegiakava jaoks ette näh tud vahenditest põllumajandustootjate ja maapiirkondade ettevõtete sissetule kute stabiliseerimiseks.
Keskkonna- ja kliimaeesmärkide saa vutamiseks suunatud 456 miljoni euro kasutamise keskmes on CO 2 sidumi se, elurikkuse ja väärtuslike rohumaa de ning kestliku tootmise teemad. Ma hepõllumajanduse viljelemise eest saab toetust üle 23% põllumajandusmaast.
ÜPP toetatavate projektide abiga luuakse Eesti maapiirkondades eeldata vasti 1250 uut töökohta. Noorte tootjate
toetamisega püütakse hoida elu maapiir kondades ja tuua noori maaettevõtluses se ja põllumajandussektorisse.
Selleks et Euroopa Liidult tulev pool teist miljardit kätte saada, peab jälgima, et oleksid täidetud kindlad tingimused.
• 25% otsetoetustest tuleb ümber jaga da üheaastaste ökokavade jaoks;
• 10% tuleb ümber jaotada põlluma janduse liigse kontsentreerumise väl timiseks ehk siis väiksematele tootja tele rohkem raha anda;
• kuni 3% tuleb anda noortalunikele, et soodustada põlvkondade vahetust põllumajanduses;
• 15% võib jaotada tootmisega seotud toetusteks loomakasvatusse;
• maaelu arengurahast tuleb 35% kasu tada keskkonna- ja kliimaprobleemi de vähendamiseks;
• 11% kohalikele algatustele ehk LEA DERile.
Fotod: Shutterstock
Läbiv teema on keskkond Oluliselt on kasvanud ÜPP keskkonna ambitsioon läbi kõrgemate keskkonna nõuete, mis tähendab senisest suuremas mahus vahendite suunamist keskkonnaja kliimameetmetele ning uut keskkon naarhitektuuri, mille raames lisanduvad keskkonnameetmed (ökokavad) ka otse toetustesse.
Senisest enam pööratakse ÜPP-s tä helepanu ka sotsiaalsele mõõtmele, mil le eesmärk on pidurdada põllumajan dustootmise ja toetuste kontsentreeru mist. Liikmesriikidele on kohustuslik teatud mahus otsetoetusi väikestele ja keskmistele ettevõtetele ümber jagada.
Tootlikke investeeringuid plaanitakse senisest suuremas mahus rahastada fi nantsinstrumentide kaudu. Jätkuvalt on oluline ühistegevus põllumajandussek toris, et toetada põllumeeste positsiooni tarneahelas. Muudatusena on uuel pe rioodil kavas ühistegevust toetada toot jaorganisatsioonide kaudu.
Terviklikuma käsitluse saab ka nõuan deteenistuse ja innovatsiooni toetamine. Et maal oleks hea elada Põllumajanduse, toidutootmise ja maa piirkondade arengusuunad oleme kokku leppinud põllumajanduse ja kalanduse valdkondlikus arengukavas aastani 2030. Arengukava visioon on, et Eesti toit oleks hinnatud ja maal oleks hea elada. ÜPP ai tab selle visiooni poole kiiremini liikuda.
ÜPP-l on uuel perioodil kolm suurt eesmärki: tõhustada arukat, vastupida vat ja mitmekesist põllumajandussek
torit, mis tagab toiduga kindlustatuse; edendada keskkonnahoidu ja kliima meetmeid ning panustada liidu keskkon na- ja kliimaeesmärkidesse ja parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda. Seda toetab sektori kaasajasta mine põllumajanduses ning maapiirkon dades teadmiste edendamise ja jagami se, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning nende kasutuselevõtu ergutamine.
vad ainult põllumajandusest või tegele vad sellega muude tegevuste kõrvalt, on täita oluline roll maapiirkondade elujõu lisuse hoidmisel.
2020. aasta põllumajandusloendu se andmeil on põllumajanduslike ma japidamiste arv viimase 10 aasta jook sul vähenenud ligi 4000 majapidami se võrra peamiselt alla 100 ha suurus te majapidamiste arvelt, samal ajal kui suuremaid on lisandunud ja nende ka sutuses on 80% kasutatavast põlluma jandusmaast.
Konkurentsivõimelised võivad olla nii väikesed kui ka suured. Mastaabi efektil on omad eelised ja suurem turu jõud, kuid olukord on väga erinev olene valt tootmisstruktuurist, spetsialiseeru misest ja koostöövõimest.
Toetusmeetmeid kujundades on ar vestatud, et normaalne ettevõtte areng ja laienemine ei oleks toetustest sõltu vuse tõttu pärsitud ning olenevalt aren gust toetus järk-järgult väheneb.
Selleks et mitmekesist põllumajan dusstruktuuri säilitada, jagatakse uuel perioodil otsetoetusi osaliselt ümber väi kese ja keskmise suurusega ettevõtjatele. See tähendab, et otsetoetuste taotlejad, kelle kasutuses on 10 ja enam ha maad, saavad täiendavat toetust nende kasutu ses oleva 1–130 ha eest.
Nii nagu praegu, toetatakse ka uuel perioodil väikeseid põllumajandustoot jaid investeeringute elluviimisel.
Toetust saavad taotleda juba tegutse vad väikesed põllumajandustootjad, et tevõtjad, kes soovivad alustada põlluma jandustootmisega, kui ka noored põllu majandustootjad täiendavate investee ringute tegemiseks.
Uuel perioodil on kavas rakendada üle 40 erineva meetme. Iga meede on oma spetsiifikaga ja samuti on sihtgru pid erinevad, toetatakse nii põlluma jandustootjaid, tootjaorganisatsioone, toiduainetööstust, erametsaomanikke, maaettevõtjaid kui ka kohalikke kogu kondasid.
Väikestele suuremad toetused Nii nagu mujal maailmas ja Euroopas, kontsentreerub põllumajandustootmine ka Eestis. Põllumajanduslikud äriühin gud toodavad peamise osa saadustest, aga väiksematel peretaludel, kes elatu
Innovatsioon aitab põllumajandustootmist efektiivsemaks muuta.
Põllumajandustootmine peab käima loodusega kooskõlas.
Uus kava näeb ette rahaliste vahendite õiglasema jaotamise põllumajandustootjate vahel, kusjuures rõhuasetus on väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel.
Seda, kas lehmade heaolu ja elutingimused mõjutavad piimatoodangut ja karjas püsimist, on viimastel aastatel hoolega uurinud Eesti Maaülikooli erinevate teadussuundade teadlased.
On ju viimaste aastaküm nete jooksul toimunud piimakarja pidamises to hutud muutused. Eesti Maaülikooli nooremtea dur Dagni-Alice Viidu kirjutab oma uu rimuses, et praeguseks on loomapidajaid jäänud väheks, aga karjad on muutunud väga suureks. Varem laialt levinud väike sed perefarmid, kus kõik tööd tegid suu re hoole ja pühendumusega ära omani kud ise, on asendunud suurte tööstusli ke farmidega, kus kasutatakse palgatöö jõudu ja automaatikat. Loomi on võima lik masinate abil sööta, joota, lüpsta, pes ta või ka sügada.
On üpriski paratamatu, et kui hoo litsema peab juba saja, tuhande või ise gi mitme tuhande lehma eest, ei jõua enam igaühele personaalset hoolt ja tä helepanu pühendada. Tõsi, automaatika ja nutikad lahendused suudavad mitmes valdkonnas loomade vajadusi paremini rahuldada. Individuaalse lähenemise vä henemine on aga kaasa toonud haigus te hilisema avastamise ja see omakorda lehmade suremuse suurenemise.
Tehtud uuringuga tahetigi teada saa da, millised karja tasemel tegevused või tegurid mõjutavad tänapäevastes suur farmides kõige rohkem lüpsilehmade ja vasikate suremust.
Kas selleks on näiteks lüpsirutiin ter vikuna või ainult see, millises järjekorras me lehmi lüpsame? Kas vasikaid sureb vähem, kui hoiame neid ema läheduses pikemat või lühemat aega, või on oluli ne hoopis see, kui lähedal nad emale või üksteisele on? Ei tasu imestada, kui ka näiliselt väga erinevates valdkondades tehtud valikute ja otsuste vahel on min gi seos, mis hukkumist mõjutab.
Lüpsilehmade eluiga on drastiliselt vähenenud
Viie aastaga on Eesti lehmade keskmine eluiga kahanenud 107 päeva, olles 2018. aastal 5 aastat ja 1 kuu.
EMÜ teadlased David Arney ja Mar ko Kass korraldasid 2020. aastal uurimu se, kus jälgiti 21 erineva suuruse ja pida mistingimustega veisekarja ü le Eesti, hinnates piimaveiste heaolu kord kvar talis eelnevalt koostatud heaolu hinda
Mangeni PM OÜ uus laudakompleks on kaasaegseim.Robotlüpsisüsteem ASTRONAUT A5
Vaatasime lehmi, kuulasime kliente, jäime truuks tõestatud tavadele, kuid samas kujundasime ümber süsteemi kõik osad.
vaba liikumine ja I- ow kontseptsioon
Linery OÜ, Kaare tee 4, Imavere, Järva vald, Järvamaa
Toomas Rüütel, tel. 52 16 455
www.lely.com • www.linery.ee
Individuaalse lähenemise vähenemine on aga kaasa toonud haiguste hilisema avastamise ja see omakorda lehmade suremuse suurenemise.
mise protokolli jä rgi. Lisaks heaolu alasele k ü sitlusele ja farmide hin damistele koguti iga kuu uuringus se kaasatud farmidest tankipiima proovid m ää ramaks p õ hin ä itajad ning piima rasvhappeline profiil ja laapumisnäitajad.
Iga uuritud heaolu näitaja põhjal leitud skoori alusel pandi kokku pin geread, mille alusel koostati farmide heaolu paremusjä rjestus perioodide lõikes.
Selle p õ hjal selgus, et farmi hea olu hinnangu ja l ü psilehmade arvu
vahel olulist seost ei olnud. Samuti ei leitud tugevat seost keskmise piima toodangu ning farmi heaolu koond hinde vahel. Vaadates farmide hea olu koondhinnete tulemust, selgus, et heaolu paremusjä rjestust m õ jutasid oluliselt sellised nä itajad nagu vasi kate suremus, kartlikkusse hinne (ini mese ja looma vaheline suhe), kvali tatiivne käitumine (kehakeel), lehma kokkupuude piiretega tõusmisel, lon ke skoor, looma puhtus ja tagakeha vi gastused. Kehva heaoluga farmides oli ligi 30% rohkem antibiootikumide ra vijuhtusid võ rreldes hea looma hea oluga farmides.
Robotlüpsilaudas eluiga lühem Lehmade eluiga ehk karjaspüsivust uuris oma EMÜ veterinaarmeditsiini lõputööga ka Eneli Leis. Tema järeldas, et lehmade karjasp ü sivust m õ jutas ka l ü psis ü steem. Robotl ü psiga kar jades oli lehmade keskmine eluiga 0,66 aastat lühem võrreldes torusse-/
kannul ü psiga lautades. „Antud seos võib tuleneda sellest, et robotlüpsiga karjades on väga oluline udara kon formatsioon ja nisade kuju ning neil p õhjustel praagitakse lehmi enam ja tõ enäoliselt ka nooremas eas. Antud vä ite kinnitamiseks oleks aga vajalik anal üü sida praakimise p õ hjusi eri neva l ü psisü steemiga lautades,“ kir jutas Leis.
Lehmade karjatamine seostus praagitud lehmade kõrgema keskmi se elueaga (keskmiselt 0,42 aastat pi kem võrreldes karjadega, kus lehmi ei karjatata).
Võrreldes lõas peetavate lehmade ga oli aga vabapidamislautades praa gitud lehmade eluiga keskmiselt 0,61 aastat kõrgem.
Robotl ü psiga lautade praagitud lehmade eluiga oli v õ rreldes torus se/kannu l ü psvate lehmade elueaga lühem (keskmiselt 0,66 aastat).
Potentsiaalselt kaalukatel tegu ritel, nagu karja suurus ja piimatoo dangu suurus, ei olnud Eesti karjades
statistiliselt olulist seost lehmade elu ea pikkusega karja tasemel.
Uurimistöös leitakse, et v õ rreldes Eesti ja enamiku maail ma praakimismää rasid ning lehma de keskmisi vanuseid, tuleks kindlas ti selle probleemiga t õ sisemalt tege leda, sest jätkusuutlik majandamine ja majanduslikult p õ hjendatud pii matootmine on igati ootusp ä rane. Lehmade pikem eluiga on ka tarbi jate ootus.
Kaasaegne laut peab olema efektiivne ja loomasõbralik
Eesti kõige uuema ja innovaatilise ma piimafarmi, Kõo PÜ Koksveres asuva Mangeni farmikompleksi loo misel peeti silmas loomade heaolu tagamist.
Tegemist on sellises mastaabis uuendusliku lähenemisega looma pidamisele, kus loomad liiguvad eri nevates elutsüklites samas komp leksis laudast lauta. Mangeni farmi kompleks on koduks ligi 4000 looma
le, kellest ligi pooled on lüpsilehmad. 2021. aastal toodeti 19 079 tonni piima.
„Uudse lahendusega laudakomplek sis liiguvad loomad eri elutsüklites lau dast lauta, mis asetsevad samas farmis üksteise kõrval ning on ühendatud kori doridega. Laudad on ehitatud loomade vanuselisi vajadusi arvestavalt,“ tutvustas Kõo põllumajandusettevõtete grupi juht Maarika Susi. „Täiendavad ärevust tekita vad olukorrad, näiteks kaugete vahemaa dega pikk sõit mõnda teise hoonesse, jää vad nüüd ära. Tulemuseks on tervemad loomad, loomade väiksem stress, suurem toodang ja väiksemad majandamiskulud. Me ei kuluta liigset energiat ega tööjõudu loomade liigutamiseks,“ lisas Susi.
Vasikalaudas on oluline hügieen Mangeni farmi vasikalaudad on mitme te uudsete lahendustega. Kompleksis on kaheksa koridoriga ühendatud eral di laudakest, igaühes 40 looma – nii on töötajatel võimalik kiiresti oma igapäeva seid toiminguid teha ja ka võimalike vii rushaiguste korral saab haiguspuhangu lihtsamini lokaliseerida.
Olulisel kohal on hügieen, mis oma korda tähendab seda, et terve laut pes takse ja puhastatakse nii, et laudas loomi pole ning lisastressi see kellelegi ei tekita.
Uus laudakompleks on mitmes mõt tes suunanäitaja. Lisaks loomade hea olule ja produktiivsuse suurendamisele on võtmesõnaks efektiivsus.
Lauda ehitas Mapri Ehitus OÜ, mil le müügijuht Margus Väärsi tundis hea meelt, et firmal oli võimalus sammuda loomakasvatushoonete ehitamisel uuen dustega esirinnas: „Eestis on see esime ne nii suure mastaabiga farm, kus kogu loomade elutsükkel on ühte farmi koon datud ning kõik hooned on rajatud vas
tavalt kõige kaasaegsemale tehnoloogia le ja pidamistingimustele.“
Mangeni PM on Viljandimaa suurim ja üks viiest Eesti suurimast piimatootjast. Mangeni PMi juures asuv Biometaan OÜ tegeleb loomade lägast ja sõnnikust bio metaani tootmisega ning käivitunud on 105 kW päikeseelektrijaam.
Uude farmikompleksi on investeeri tud 10 miljonit eurot.
Mangeni PM OÜ kuulub Silikaat Gruppi, moodustades koos Kõo Agro OÜ, Navesti Agro OÜ ja Õnne Piimakar jatalu OÜga Kõo põllumajandusettevõ tete grupi.
Suure tegija investeerimisplaanid pole sellega veel läbi. Järgnevatel aas tatel on Silikaat Grupil kavas investeeri da Viljandi- ja Jõgevamaal tegutsevates se põllumajandusettevõtetesse veel 20 miljonit eurot. Töös on sarnase komp leksi projekteerimine Põltsamaa valda Eskusse, kuhu peaks tulema ligemale 3000 loomale farmikompleks ja biome taanijaam.
Tulemuseks on tervemad loomad, loomade väiksem stress, suurem toodang ja väiksemad majandamiskulud.Vasikalautades peaks olema võimalik vältida haiguspuhanguid.
Eesti põllumajandustoodangu väärtus tõusis 2021. aastal 13% ja jõudis esmakordselt miljardi euroni, kuid kasvavate kulude tõttu vähenes põllumeeste teenitud tulu veerandi võrra.
Viimastel aastatel on Eesti põllumajandustoodangu väärtus jäänud veidi alla miljardi euro, kuid 2021. aastal oli see esmakord selt 1,1 miljardit eurot. Kogu toodangu väärtus suurenes hindade kasvust 19%, põllumajandustoodangu kogus aga hoo pis vähenes 5%.
Kui veel 2018. aastal oli põllumajan dustoodangu väärtusest tavapäraselt suu rima kaaluga loomakasvatustoodang, siis viimasel kolmel aastal on taimekasvatus toodangu osatähtsus olnud suurem. Eel misel aastal moodustas taimekasvatus toodangu väärtus 51% ja loomakasvatus toodang panustas 40 protsendiga. Üle jäänud 9% tuli põllumajandusteenuste ja muude lahutamatute tegevuste arvelt.
Taimekasvatustoodangu väärtus suu renes varasema aastaga võrreldes 18%, põhjuseks märkimisväärne hinna tõus – 33%. Taimekasvatustoodangu ko gus hoopis vähenes viimase rekordaas taga võrreldes 12%. Taimekasvatustoo dangu väärtusest 68% moodustas tera- ja kaunvilja ning rapsi-rüpsi toodang. Kõi ge rohkem tõusid kartuli hinnad.
Loomakasvatustoodangu väärtus suu renes aastaga 9%. Loomakasvatustoodan gu hindade tõus oli 7%, kogus suurenes 1%. Eesti loomakasvatustoodangu väärtu sest üle poole ehk 57% moodustab piima toodang, mille väärtus suurenes samuti hin natõusu tõttu. Enim kasvas veisekasvatuse toodangu väärtus ja kahanes seakasvatuse toodangu väärtus. Seakasvatuse väärtus vä
Tänavu rekordilisi viljasaake ei tulnud.PRIA-le laekunud taotluste järgi otsustades on huvi noortalunike toetuse vastu suur. Taotluseid esitati 177, kuid potentsiaalseid taotlejaid, kes osalesid toetuse taotlemiseks mõeldud kohus tuslikel infopäevadel, oli üle 400.
Kõige rohkem taotlejaid oli Tartumaalt (24), Võrumaalt (18) ja Pärnumaalt (17). Populaarsed tegevusvaldkonnad on köögi-, puuvilja- ja teravil jakasvatus, loomakasvatus ja mesindus.
Noortele põllumajandusettevõtjatele mõeldud toetust said taotleda noored mikro- ja väikeette võtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllu majandusliku tegevusega, või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Sel aastal on toetuse maksimaalne suurus 60 000 eurot. Eelarves on toetuseks ette nähtud 4,14 miljonit eurot.
Põllumajanduse majandusharu toodang, tuhat eurot
Ettevõtjatulu, tuhat eurot
henes nii hinna kui ka koguse arvel. Põllumajandusteenuste ja lahutama tute mittepõllumajanduslike tegevus alade toodangu väärtus kasvas 11%.
Kuna võrreldes eelmise aasta ga kasvasid ka kulud, siis hoolima ta toodangu väärtuse tõusust vähe nes põllumajandustootmisest saa dud ettevõtjatulu tunamullusega võrreldes veerandi võrra. Vahetar bimise kulud kasvasid kokku 16%, sealhulgas energia kulud 27%.
Teraviljasaak jäi tänavu 1,5 miljonit tonni juurde Statistikaameti esialgsete saagiand mete ja maaeluministeeriumi hin nangu kohaselt kujuneb selle aas ta teraviljasaak 18% suuremaks kui möödunud aastal, kuid jääb mär gatavalt väiksemaks 2019. ja 2020. aastate rekordsaakidest.
Teravilja tänavune kasvupind on 362 000 hektarit, mida on protsendi võrra vähem kui mullu. Talivilja kas vatatakse 207 000 ja suvivilja 155 000 hektaril. Taliteravilja kasvupind on juba mitmeid aastaid kasvutrendis ja on seekord suurenenud võrreldes mullusega veel 15%. Nii nagu vara semalt kasvatatakse taliteraviljadest kõige enam talinisu ja suviviljadest suviotra.
Teravilja keskmiseks saagiku seks prognooside järgi tuleb 4200
Allikas: statistikaamet
kg, seejuures on taliteraviljade saagikus traditsiooniliselt suvivil jade omast suurem – taliteravilja del Eesti keskmisena 4800 kg ja su viteraviljadel 3400 kg hektarilt. Saa gikused on keskmisest väiksemad mahepõllumajanduslikul tootmi sel ja neid vähendavad ka ikaldu nud ning võimalikud koristamata jäävad pinnad.
Kaunvilja kasvatatakse 49 000 hektaril ja Eesti keskmiseks saagi kuseks kasvupinnalt võib kujune da 2400 kg hektari kohta. Rapsi ja rüpsi on erinevalt tera- ja kaunvil jadest saadud kokku hektari koh ta küll mullusest vähem, kuid kas vupind on suurenenud ja saak jääb seega prognoositavalt mullusega sarnasele tasemele.
Kartuli kasvupind oli 2022. aas tal 3400 hektarit ja see on kümne aastaga vähenenud peaaegu kaks korda. Pinna hulgas on ka arvestus lik oma tarbeks tootmine kodumaja pidamistes. Kartuli hektarisaagiku seks kasvupinna kohta on prognoo si kohaselt 20 tonni, saagikus variee rub oluliselt ja keskmist mõjutavad väikestel pindadel oma tarbeks kas vatajad. Kartuli kogusaagiks prog noositakse 66 000 tonni. See oleks 7% vähem kui möödunud aastal.
Allikas: statistikaamet
Tabelis on välja toodud taotlejate arv ja taotletud summad maakondade lõikes:
Maakond Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuse sum ma (€)
HARJUMAA 10 600 000 HIIUMAA 1 60 000 IDA-VIRUMAA 3 180 000 JÕGEVAMAA 13 780 000 JÄRVAMAA 12 719 999 LÄÄNEMAA 10 599 820 LÄÄNE-VIRUMAA 11 659 436 PÕLVAMAA 13 771 168 PÄRNUMAA 17 1 020 000 RAPLAMAA 15 900 000 SAAREMAA 11 660 000 TARTUMAA 24 1 440 000 VALGAMAA 5 300 000 VILJANDIMAA 14 840 000 VÕRUMAA 18 1 077 132
Kokku: 177 10 607 555
Otsused toetuse määramise või mittemäära mise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 11. jaanuaril 2023. Toetuse esimese osa (kuni 75% määra tud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse te gemist. Teine osa makstakse kliendile kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste do kumentide esitamisest.
Allikas: PRIA
Vaid mõni hetk tagasi elasid inimesed ajas, mil põldu hariti härgade või hobustega. Põlluharimise tõdesid ja põllutööriistu pärandati isalt pojale. Tänapäeval elame pöörase kiirusega muutuvates oludes, millega kohanemine on võimalik ainult tehnoloogiliste muudatustega kaasa minnes. Ühe inimese eluea jooksul oleme tehnoloogiliselt jõudnud raadiolampidest autonoomsete droonideni. Teisalt oleme jõudnud rahulikult kulgevast igapäevast kriisideni: COVID-19, kliimakriis, sõda Ukrainas ja sellest tulenev energiakriis, inflatsioon ja väetisekriis.
tamise toimet, lokaliseerida umbrohu levikut, tuvastada kiirelt taimekahjus tusi, planeerida äravoolu ja saagikoris tust ja veel palju muud. Sealhulgas ka näiteks dokumenteerida kindlustus juhtumi korral kahjustuse ulatust.
Droonide kasutuselevõtu abil on võimalik saavutada põllumajandusteh noloogia tase, mida nimetatakse ülitäp seks põllumajanduseks või siis täppisvil jeluseks. Täppisviljeluse üks osa on täp pisväetamine. Väetiste hind on aastaga tõusnud ligi 150%. Iga põllumees teab, et ühe põllu ulatuses ei kasva taimed sama väärselt. Erinevad põllu piirkonnad eri nevad taimekahjurite hulga, päikeseval guse, mullaniiskuse ja ka mulla mine raalse koostise poolest. Väetiste kokku hoiuks tuleks seega kasutada optimee ritud kasvukohapõhist väetamist. Teabe olemasolul suudab täppisväetamisega toime tulla ka traktor, mis on varustatud droonide abil kogutud informatsiooni ja asukohta lokaliseeriva GPS-seadme ga. Tulevikku vaadates on isegi võimalik osades taimekasvatuse etappides loobu da traktoritest, asendades need kaugju hitavate droonidega. Peale info kogumi se ja seire saavad spetsialiseeritud droo nid hakkama ka autonoomse külvi ning täppisväetamisega.
Paketi „Eesmärk 55“ raames lepiti vaid mõni nädal tagasi kokku uutes kliimaeesmär kides. Nendest kokkulepe test tulenevalt seisavad Ees ti põllumajandusel ees suured väljakut seid nii kasvuhoonegaaside vähenda mise osas (13 protsendilt 24 protsendi le) kui ka CO2 sidumise osas. Kliimaees märkide rakendamisega võivad kaasne da tõsised sotsiaalmajanduslikud mõ jud Eesti inimestele ja majandusele. Põllumajanduslikku tootmise tehno loogiat uuendamata võime ennast tu
levikus leida lisaks muudele kriisidele veel toidukriisist.
Kõrgtehnoloogilise droonitehno loogia kasutuselevõtt võimaldab põllu meestel juhuslike arvamuspõhiste ot suste asemel võtta vastu õigeid otsuseid, mis põhinevad reaalajas saadaval teabel. Õiged otsused omakorda võimaldavad maksimeerida saagikust või isegi opti meerida põllumajandusettevõtte juhti misstruktuuri. Põllukultuuride drooni seire abil on võimalik jälgida taimede üldist seisundit. Täpselt lokaliseerida alaväetatud piirkondi, tuvastada väe
Põllumajanduse droonide maksu mus on viimastel aastatel märkimisväär selt langenud, mis on omakorda suuren danud nõudlust ja muutnud droonid põllumajandustootjate jaoks atraktiiv seks investeerimisobjektiks.
Üks juhtivamaid põllumajanduslikku kasutusse sobivate droonide tootjaid Wingtra asub Šveitsis Zürichi südames. Ettevõttes töötab 1000 m 2 kontoris üle 100 töötaja, kellest enam kui 30 kesken duvad teadus- ja arendustegevusele. Ala tes turule tulekust 2017. aasta alguses on Wingtra teinud koostööd enam kui
70 suurima edasimüüjaga ja on sellest ajast alates müünud kaardistamisdroo ne kogu maailmas.
Ettevõtte lipulaevaks on hetkel Wingtra GEN 2 droon, mis suudab tunni jooksul koguda multispektraal seid andmeid 110 hektari suuruselt alalt. Seejuures on võimalik 60 m kõr guse lt lennates kaardistada olukord lausa 2 cm täpsusega. Fotogrammmeetrilist ja kõrguslikku infot on või malik koguda ühe lennu jooksul lau sa 400 hektarilt. Wingtra näol on tege mist VTOL-lahendusel (ing Vertical Ta ke-Off and Landing ) põhin eva lennukdrooniga, mis ei vaja lennurada, suutes vertikaalselt nii startida kui ka maandu da. Drooni tiibade siruulatus on 125 cm, kaal 3,7 kg.
Droon võib olla varustatud vasta valt vajadusele kas tavalise (Sony RGB) 24 MP või 42 MP kaamera või siis mul tispektraalse (MicaSense) 5-spektrili se kaameraga. Viimane võimaldab li saks inimsilmale tuttavale valgusspekt rile jäädvustada klorofülli fluorestsentsi lainepikkustel 680–730 nm ja infrapuna valgusspektrit 760–1400 nm. Just need aeromõõdistuse teel põllumaadelt jääd vustatud spektriosad avavad põllumees tele ja metsaomanikele uue maailma.
Neile, kes peale andmekogumise soovivad ka külvi ja väetamise usalda da droonide hooleks, tasuks uurida DJI uusima Agras T40 drooni võimalusi. Antud droon suudab autonoomselt katta tunnis 21 hektari suuruse maaala, pritsides seejuures 1,5 tonni väe tist. Droon on varustatud radari ja bi nokulaarse kaameraga, mis võimaldab avastada takistusi kuni 50 m kauguselt. Seega võib droon lennata ka keerulisel maastikul, näiteks viljapuudega kün gastel.
3Di kutsub Eesti innovaatilisi põllumehi koostööle uut tehnoloogiat rakendama
3Di on internetiavarustest hõlpsasti lei tav: otsinguks tuleb sisestada märksõna „3Di“. 3Di on bränd, mille nimetus tule neb mõistetest 3D, info ja innovatsioon. Bränd väljendab mitte ainuüksi teadmi si antud valdkonnas, vaid ka pikaajalist kogemuste pagasit. Samuti sõbralikku kokkutöötanud meeskonda ja koostöö valmidust.
Viimaste aastate jooksul on 3Di droonilaevastik kasvanud Eesti suu rimaks: 12 000 lennatud kilomeet rit, 1000 lennutundi ning investeeri tud 200 000 eurot väljendab meie pü hendumust sektori innovatsiooni. Ole me jõudnud arusaamale, et meie aren datav valdkond on vajalik ja huvipakkuv ka paljudele teistele peale ehitussektori. Droonid ning targad andmed võimalda vad rakendada innovatsioonilisi lahen dusi põllumajanduses, metsanduses ja loomakasvatuses. Kriisiperioodidel on ettevõtted sunnitud muutuma. Valikuid ei ole just palju. Tuleb kas vähendada ku lutusi, konsolideeruda või siis uueneda, kasvades välja vanadest tööviisidest ja harjumustest.
Tänase kriisi valguses soovime oma võimekusi ja oskusi põllumajandussektoriga jagada. Otsime koostööpartnereid uute tehnoloogiate testimiseks ja rakendamiseks. Kui tunned, et just Sina oled see õige, kes soovib olla uudsete ja põnevate lahenduste rakendamise esirinnas, siis võta meiega ühendust.
Uuri meie kohta lisaks: www.3di.ee. Kirjuta meile aadressil info@3di.ee või helista tel 5684 8480.
Tavapärane väetamine ühesuguse normiga on olnud väga pikka aega standard, kuid väetiste hinnad on tõusnud mitu korda ja põllumehed on hakanud aina rohkem mõtlema keskkonnale.
Lämmastikväetise vajaduse määramisel tuleb arvesta da kultuuri ja sordi iseärasu si, ilmastiku muutust (sade med, temperatuur), eelkul tuuri mõju ning mulla omadusi. See tä hendab, et igal aastal on optimaalne ehk majanduslikult efektiivne lämmastikväeti se norm erinev. Seda ei ole võimalik mää rata visuaalselt ja seetõttu kasutavad põl lumehed lihtsustatud bilansi meetodit, kus väetist antakse eeldatava saagi põh jal ühtlaselt kogu põllu ulatuses.
Sellise väetamise puhul on aga prob leem selles, et ühel osal põllust ei saa tai med optimaalset lämmastiku kogust ja kaotavad saagis ning teisel osal põllust
ületab väetise norm agronoomiliselt efektiivset väetisekogust, mis tähendab lamandumist ja saagilangust.
Väetisevajaduse digitaalne analüüs
Maailma suurim väetisetootja, Norra rah vusvaheline kontsern Yara on loonud At farmi programmi, mis on väga lihtne abi vahend põllumehele, aidates paremini oma sisendeid kasutada.
Töö Atfarmi kasutusele võtmiseks peaks põhiliselt olema tehtud sügisel ja talvel. Selleks tuleb programmi laadida oma põllud ja luua iga põllu lõikes pla neeritavad väetamise programmid.
Lämmastik on kõige kallim põhiline
toiteelement, aidates parandada üldist saagikust, suurendada proteiinisisaldust ja vähendada lamandumist ning ka läm mastiku kadusid. Taimede toiteelementi de vajadused muutuvad kogu hooaja väl tel ja lämmastikuga väetamine peaks ko handuma sellele vastavalt.
Põlde analüüsitakse Atfarmi program mis satelliitfotode põhjal ja neid pildista takse iga paari päeva tagant. Seejärel ana lüüsib N-sensoril põhinev indeks biomas si kasvu kultuuri lõikes.
Atfarmist saadavat infot saab kasuta da selleks, et ühtlustada taimekasvu tänu efektiivsele lämmastikväetamisele või teha proteiiniväetamist, et anda potent siaalsetele aladele veel täiendavat läm mastikku.
Kuna põllud on alati ebaühtlased, siis tuleks vastavalt sellele ka lämmastik ku anda. Ka allpool olev joonis näitab, et ühte moodi väetades saab mingi osa põl lust alati liiga palju väetist ja mingi osa lii ga vähe.
Uudne väetamisprogramm saab andmed põldude kohta satelliidi kaudu.Kas Sinu ettevõttes puudub infoturbejuht?
KPMG pakub infoturbejuhti teenusena. Pädev infoturbejuht on Sinu äri julgeoleku ning jätkusuutlikkuse aluseks. küberkaitse.ee
Yara Eesti viis sügisel läbi rapsikatse ja mõõtis, kui palju lämmastikku on taimed lehtede kaudu omastanud. Väga suure biomassiga põllualal on taim omastanud lehtede ja juurte kaudu isegi 243 kg N/ha ning samal põllul väiksema biomassiga aladel ainult 79 kg N/ha, mis tõestab, et taimede vajadus on põllu lõikes väga va rieeruv. Tumedamad alad Atfarmis näita vad ära, kus on taimede kasv olnud suu rem, ja heledad alad näitavad, kus on tai mede kasv väiksem.
Kolme põllu mõõtmiste tulemusel on sügisel keskmine lämmastiku omas tamine olnud 75 kg/ha ja soojad ilmasti kuolud on seda soodustanud. Sügiseste mõõtmiste abil saab planeerida kevadist väetamist ning kasutades Atfarmile lisaks ka N-sensorit, saab lämmastikuvajaduse osas eriti täpsed tulemused.
Yara N-sensor on optiline seade trak tori katusel, mis mõõdab taimede läm mastikuga varustatuse taset. Kui sügi
on kõige kallim põhiline toiteelement, aidates parandada üldist saagikust, suurendada proteiinisisaldust ja vähendada lamandumist ning ka lämmastiku kadusid.
sel on mõõdetud algpunkt, siis on keva del lihtne arvestada taimedele vajamine va lämmastiku kogusega. Kevadel tuleb Atfarmi sisestada keskmine lämmastiku kogus, mida soovite kasutada, ja Atfarm jaotab selle vastavalt taime biomassile. Programm ei võta vastu otsust, kui palju lämmastikku ühele või teisele kul tuurile konkreetsel põllul andma peab. Selle otsuse peaks põllumees ise tegema, tuginedes teadmistele ja abivahenditele.
Veel eelmisel aastal moodustasid Eu roopa Liidus Venemaalt imporditud väetised umbes 30% väetiste koguim pordist. Eestisse imporditi 2021. aas tal kokku üle 611 000 tonni mineraal väetiseid, millest 409 000 tonni ehk 67% pärines Venemaalt.
Venemaalt imporditud väetisest kõige suurema osa moodustas läm mastikväetis. 2021. aastal imporditi Eestisse kokku üle 357 000 tonni mine raalset lämmastikväetist, millest Vene maa osa moodustas ligi 240 000 tonni ehk 67%. Eestisse imporditud kaalium väetisest pärineb Venemaalt üle 90%.
Ka kompleksväetiste osas oli Ve nemaa osatähtsus 64%. Samal ajal on toimunud Eestist ka aktiivne väetiste eksport – 2021. aastal veeti Eestist uuesti välja 368 600 tonni mineraal väetist.
Teadaolevalt pole Eestis täies ma hus selleks hooajaks vajalikku väetist olemas ning väetise kõrgete hindade ja raske kättesaadavuse tõttu prog noositakse sellel hooajal väetiste ka sutamise vähenemist, mis omakorda võib kaasa tuua saagilanguse.
Väga keeruline on aga prognoosi da, kuidas asendada sanktsioonide tõttu puudujääv väetisekogus ja milli seks kujuneb väetise hind ja kättesaa davus pikemas vaates.
4–5% suurem saak
4–5% säästetud lämmastikväetist
80–100% vähenenud lamandu mine
Ühtlane saagikus ja kvaliteet
Kombaini tootlikkus suureneb kuni 20% Efektiivne lämmastiku kasutus vähendab keskkonnariski
Paraneb lämmastiku bilanss mullas Optimaalne lämmastikunorm kogu põllu ulatuses
LämmastikFoto: Delfi Meedia
• Fumigeerimine ehk gaasitamine (teravili, kakao, puit, laod, silod, hoidlad, puistematerjal, laevatrümmid, merekonteinerid)
• Ladude ja hoidlate desinsektsioon
• Olmekahjurite tõrje
• Desinfektsioon – bakterite ja viiruste tõrje (COVID-19 tõrje)
• Deratisatsioon – näriliste tõrje
• Puidukaitse – puidukahjurite, majavammi- ja hallitusetõrje
• Mullamutitõrje
• Vilja töötlemine K-Obioliga
• Mahevilja töötlemine nõuetekohaste vahenditega
• Nõustamine
Täppisväetamine vastavalt taimede vajadusele
Atfarmi puhul on tegemist nõuandva ehk täppisväetamist toetava lahendusega. See tähendab, et kui põllumees otsustab näi teks kevadise lämmastikväetamise ringi ga anda 70 kg/N ha kohta, siis Atfarm kor rigeerib kasutatavat normi vastavalt põl lu vajadustele, andes mõnedele põllu piir kondadele näiteks 50 kg ja teistele 90 kg lämmastikku.
Kui sügisel on mõõdetud algpunkt, siis on kevadel lihtne arvestada taimedele vajamineva lämmastiku kogusega.
Valida saab kahe võimaluse vahel –kas anda väiksema biomassiga aladele rohkem ja suurema biomassiga alade le vähem lämmastikku (ehk siis tasan dada põllukultuuride kasvu ja ühtlusta da põldu) või siis vastupidi, anda suure ma biomassiga aladele rohkem ja väik sema biomassiga aladele vähem läm mastikku.
Viimast kasutatakse näiteks juhtudel, kui mingid piirkonnad on olnud näiteks talvekahjustuste tõttu pikka aega vee all või siis mullastiku või muude kasvutingi muste tõttu on taimede areng olnud nõr gem ning nendele põllu aladele lämmas tiku juurde andmine ei too enam loode tud tulemusi.
Ka proteiiniväetamiseks on see sobi lik võimalus. Atfarmi saab kasutada kõi kide lämmastikväetamiste ringide puhul, kuid täpsema info saab hilisema ehk tei se või kolmanda väetamisringi puhul. Siis on põllul biomassi rohkem ja satelliidifo tod täpsemad.
Atfarm ei anna vastust, mis konk reetsel põllupiirkonnal viga on, vaid pi gem näitab kätte alad, millega põllu mees tegelema peaks – näiteks mullaanalüüse võttes, et tegelikest põhjustest teada saada. Samas annab Atfarm ko hest abi väetiste otstarbekamaks kasu tamiseks, et saaksite võtta oma hekta rist maksimumi.
Kaart näitab taimekasvu erinevusi.
Kui palju vajab Eesti väetiseid?
Kui kriisiaegadel räägitakse rohkem isevarustatusest, siis tekib ka küsimus, kas Eesti ise ei suudaks väetiseid toota. Väetiste vajadus on Eestis suur, Baltic Agro andmetel oli põlluväetiste Eesti turu kogumaht 2020/2021. hooajal kokku 310 000 tonni. Suurem osa sellest aga imporditakse. Kõige suuremas koguses tuuakse sisse erinevaid mineraalväetisi: lämmastik- ja kaaliumväetisi ning mitut toiteelementi sisaldavaid väetisi.
Omal ajal tegelesid Eestis mineraalväetiste tootmisega NPM Silmet OÜ ja AS Nitrofert. Nitrofert tootis ammoniaaki ja karbamiidi, kuid tootmine lõppes 2013. aastal. Tööstustoodangu statistika andmetel toodetakse Eestis ammooniumklo riidi, mida kasutatakse väetisesegude tootmiseks. Kuigi mainimisväärses mahus toodetakse ka kasvuturbasegusid, siis puudutab see eelkõige kodumajapidamisi ja väiksemaid põlde.
Tasub silmas pidada, et suure osa põllumajandustootmise väetisevajadusest katab Eesti loomakasvatusest pärit orgaaniline väetis.
Eesti väetisetarve ühel hooajal on umbes 310 000 tonni.
Mis on Atfarm ning kuidas see toimib?
Atfarm on Yara patenteeritud satelliidi põhine programm, mis võimaldab läm mastikuga väetada vastavalt kultuuride vajadusele ning põllupõhiselt. Program mi abiga saab luua piiramatult vajadus põhiseid väetamise kaarte (VPV-kaar did), et laotada lämmastiku just sinna, kuhu ja kui palju seda on vaja. See nuti kas lahendus ei anna vastust, mis konk reetsel põllukultuuril viga on, vaid pigem näitab kätte alad, millega põllumees te gelema peaks.
Atfarmi puhul on tegemist nõuand va ehk täppisväetamist toetava lahendu sega. See tähendab, et kui põllumees ot sustab näiteks kevadise lämmastikväeta mise ringiga anda 70 kg N/ha, siis Atfarm korrigeerib kasutatavat normi vastavalt põllu vajadustele, andes mõnedele põl lu piirkondadel näiteks 50 kg ja teistele 90 kg lämmastikku.
Aluseks võetakse iga 2–3 päeva tagant põldudest tehtavad biomassi fotod, mida korrigeeritakse vastavalt Yara N-Sensori algoritmiga. Valida saab kahe võimalu se vahel – kas anda väiksema biomassiga aladele rohkem ja suurema biomassiga aladele vähem lämmastikku või siis vas tupidi anda suurema biomassiga alade le rohkem ja väiksemate biomassiga ala del vähem lämmastikku.
Atfarmi saab kasutada kõikide läm mastikväetamiste ringide puhul, kuid
täpsema info saab hilisemates ehk tei ses või kolmandas väetamisringis. Siis on põllul biomassi rohkem ning satellii difotod täpsemad.
1. Erinevate riikide kogemused on näi danud, et Atfarmiga on põllumehed kasutanud hektari kohta 2–6 kg vä hem väetist. Keskmise arvestuse alu sena näiteks 4 kg/ha, siis 250 ha põllu pinna peale teeb see kokku 1 tonn vä hem lämmastikväetist, mis praegus te hindade juures tähendab ligi 900–1000 € suurust kokkuhoidu.
2. Vastavalt taimede vajadusele teosta tud lämmastikväetise kasutamine on andnud põllumeestele keskmisena 2–3% saagi juurdekasvu. See aga tä hendab isegi 5-tonnise nisusaagi juu res lisasaaki umbes +100 kg/ha, mis praeguste viljahindade juures tähen dab umbes +25 €/ha lisatulu.
3. Kultuuri lamandumine on väiksem, millega omakorda on seotud koris tamise kiirus ja majanduslik tulu. Kui arvestuse aluseks võtta CV-koe fitsient ehk väetamise ühtlikkusest tulenevad saagi lamandumise kaod, siis mitmed katsed on näidanud, et kui lamandumine põllul on toimu nud 30% ulatuses, võib saagikadu te raviljadel olla umbes 15%, mis 5-ton nise nisusaagi puhul tähendab 750 kg.
Rahasse ümberarvestatuna oleks see 200 €/ha.
4. Väetamiskaarte on võimalik saata pil ve kaudu ehk põldude väetamist saab juhtida distantsilt. See aitab omakor da hoida aega kokku, mis mängib eri list rolli siis, kui põllud asuvad ükstei sest või talust kaugemal.
5. Atfarmi abil on võimalik säästa kesk konda, kuna tänu täpsemale väeta misele kasutavad taimed lämmas tikku just nii palju, kui palju on neile optimaalne.
2023. aastal on Atfarmi kasutamine Ees tis tasuta. Lisage oma ettevõtte põllud, mida saab mugavalt teha ka PRIA shape failide üleslaadimisega ning saate kasu tada biomassi kaarte kõikjalt ja igal ajal.
Tutvu lähemalt programmiga www.at.farm/et ning hoia uudistel silma peal www.yara.ee kodulehel ja sotsiaalmeedia kontodel.
Oleme harjunud, et lisaks reaalsusele on tänapäeval oluline virtuaalsus, mida ei saa küll käega katsuda, kuid mis ometi võib olla vajalik ja tulutoov. Üheks selliseks keeruliselt hoomatavaks äriks kujuneb lähitulevikus süsinikukaubandus põllumajanduses.
Süsinikukaubandus tõukub ot seselt Euroopa Komisjoni plaa nist liikuda kliimaneutraalsuse suunas, kuhu põllumajanduses ja metsanduses tuleks praegus te plaanide järgi jõuda aastaks 2035.
Mõiste süsinikupõllundus tähendab maa harimist ja kasutamist viisil, mis säi litab ja seob orgaanilist süsinikku mullas.
Põllumajanduse potentsiaal kliima muutustega võitlemisel ja kliimaeesmär kide saavutamisel on suur ja selleks, et põllumehi asjast rohkem huvituma pan na, on välja mõeldud süsinikukrediidiga kauplemise võimalus.
Kui aga tegu on kauplemisega, tekib kohe palju huvilisi, kes soovivad uutmoo di äris kätt proovida. Ehkki süsinikukau bandus juba toimib, on valdkond suhte liselt vähe reguleeritud ja enne lepingute tegemist tuleks uurida ostja tausta.
Süsinikukaubandus on käima läinud juba metsaomanike seas ja lühikese ajaga on tekkinud ettevõtteid, kes metsaomani kele raha või krüptovaluutat ja ettevõtete
le süsinikusertifikaate pakuvad. Keskkon naministeerium kaardistab neid ja teeb seiret, et välja selgitada ettevõtete tegut semise alused, kuid seadusandlust vald konna reguleerimiseks pole veel ei Eestis ega Euroopa Liidus, mistõttu järelevalvet neile teha ei saa.
Nii võib reguleerimata süsinikuturul tahes-tahtmata olla omajagu rohepesu. Kauplemine vabatahtlikul süsinikuturul põhineb suuresti ostjate ja müüjate va helisel usaldusel. See tähendab, et välis tatud pole ka võimalus, kus üks metsa omanik nii-öelda müüb oma metsa mit mele kvoodivahendajale.
Kui erasektor on juba alustanud sü sinikukaubanduse programmidega, mil
lega liitumisel saab põllumajandustoot ja teenida süsinikukrediite ja neid müüa, siis Euroopa Komisjon töötab alles väl ja õigusraamistikku, et paika panna üht sed süsinikukrediitide sertifitseerimis eeskirjad.
Tuntuim tegija eAgronom eAgronom on juba paar aastat tegele nud Eestis süsinikukaubanduse süs teemi väljatöötamisega ja põllume hed on leidnud selle firma näol kind la partneri. Lisaks põllumeestele on eAgronomi koostööpartnereiks pan gad. LHV pangaga alustati aasta tagasi koostööd , millega LHV ostab eAgrono mi välja töötatud lahenduse kaudu sü sinikukrediiti Eesti põllumeestelt, kes õhust süsinikdioksiidi mulda seovad ja sellega oma põldude mulla kvalitee ti parandavad.
Paljud põllumehed ei kasuta mulda parandavaid ja süsinikku siduvaid prak tikaid, kuna näevad selleks vajalikes töödes lisakulu, mis tasub end ära alles pika aja jooksul. eAgronomi uus süsini kuprogramm pakub põllumeestele toe tusmehhanismi, mis muudab mulda pa randavad praktikad, nagu vahekultuuri de kasvatamise või põhu põllule jätmise, kohe kasulikuks.
Teiselt poolt saavad ettevõtted eAgro nomi süsinikuprogrammi kaudu korvata
Orgaanilise väetisega saab kindlasti mulla seisukorda parandada.
Foto: Argo Ingver
Ehkki süsinikukaubandus juba toimib, on valdkond suhteliselt vähe reguleeritud.
oma süsiniku jalajälge, toetades lisaks kas vuhoonegaaside vähendamisele ka toidu tootmise jätksuutlikumaks muutmist.
Pankadel oluline roll Samuti teeb eAgronom koostööd Swed bankiga, andes põllumajandusettevõt jale sertifikaadi, mille olemasolu tagab põllumehele paremad laenutingimused, kui ta rakendab tootmises kliimasõbra likke põllumajanduspraktikaid.
Jätkusuutlikke laene ja liisinguid väl jastab Swedbank, kuid vajaminev ser tifikaat, mis kinnitab vastavate põllu majanduspraktikate järgimist või nen de kasutuselevõttu lähitulevikus, tuleb taotleda eAgronomilt.
Esimese sellise laenu sai novembri kuus Läänemaal tegutsev Aasa Agro ja edaspidi võivad sel moel laenu taotleda nii Eesti kui ka Läti ja Leedu põllumajan dustootjad.
eAgronomi hinnangul kannavad pan gad olulist vastutust, olles kahe kolmandi ku ulatuses Euroopa majanduse rahasta
damiseks välja reaalseid lahendusi. Swedbanki ja eAgronomi koostöö rohelaenu de ning -liisingute väljastamisel on tea daolevalt esimene sarnane koostööpro jekt maailmas.
võimalusi otsides. Ta lisas: „Maailm liigub paratamatult rohelisema mõtteviisi poole, kuid õnneks on sealjuures võimalik saada osa ka majanduslikest hüvedest.“ Seepä rast on Risto mahetalunik, kes on ühena mitmetest põllumeestest liitunud veel ka eAgronomi süsinikuprogrammiga.
Aasa Agro majandab põldusid Lää nemaal ja ettevõtte peamiseks tegevus valdkonnaks on teraviljakasvatus.
Põllumajandusest (v.a loomad) tuleb 15% kogu maailma kasvuhoonegaasi dest, aga seda on võimalik vähendada läbi taastavate põllumajanduspraktikate.
„Tegemist on vägagi olulise mõju ga keskkonnale, sest põllumajandus on üks võtmesektor kliimamuutuste vas tases võitluses – ookeanide järel on just mullad kõige suuremad süsinikdioksiidi sidujad maailmas,“ ütles eAgronomi te gevjuht Robin Saluoks.
Aasa Agro tegevjuht Risto Aasa arvab, et jätkusuutlikul lähenemisel on suur po tentsiaal ka teiste partneritega koostöö
Muld on suurim „süsinikupank“ peale ookeani. Seega on süsiniku sidumine olu lise tähtsusega kliimakatastroofi ja sellega kaasneva majanduskahju vältimiseks. Sü sinikuprogrammis osalemisega paraneb muldade viljakus. Mullas on rohkem toit aineid ja kulu väetistele on väiksem. Mul la viljakuse suurendamisega seotakse at mosfäärist CO2, peatades nii kliima soo
Maailm liigub paratamatult rohelisema mõtteviisi poole, kuid õnneks on sealjuures võimalik saada osa ka majanduslikest hüvedest.
Programm on loodud võimalikult paindlikuna, mis arvestab just teravilja tootjate vajadusi.
Pikaajaline võimalus ettevõtte tulude suurendamiseks tähendab mulla viljaku se suurendamist, materjalidele minevate kulutuste vähendamist ning selle kaudu lisasissetuleku teenimist.
Põllumehel on võimalus toodetud krediite müüa igal ajal. Vajadusel aitab eAgronom leida ostja. eAgronomi süsi nikuprogrammis osaledes antakse soovi korral terviklik audit ettevõtte hetkesei sust ja arenguvõimalustest.
Ettevõtte süsiniku jalajälje jälgimi ne toimub üpris lihtsa metoodika järgi, mida toetavad integreeritud satelliitkaar did. Tehisintellekti kaasabil toimiv külvi kordade planeerimine aitab luua kõige efektiivsema külvikorra.
Orgaanilise süsiniku sidumine Süsinikukrediite saab suurendada or gaanilise süsiniku mulda salvestamise ja emissioonide vähendamisega. Orgaa nilist süsinikku saab mulda siduda, kasu
tades optimaalseid külvikordi, allakülve ja vahekultuure. Samuti põhu ja sõnniku põllule jätmist, mullaerosiooni vähenda mist ja minimeeritud mullaharimist.
Mulla struktuuri parandab optimee ritud ja täppisväetamine, millega saab ka üldiseid kulusid vähendada. Paran datud struktuuriga mullas paraneb niis kuse salvestamise võime.
Süsteemiga liitumisega kaasneb põllumehele süsinikuauditi tasu ja talle koostatakse tegevusplaan. Plaani koosta misel võetakse arvesse põllumehe eelne
vaid tegevusi ja tulevikuvisiooni ning sel gitatakse talle kogu plaani agronoomilist ja finantsilist potentsiaali.
Järgnevate tegevuste kohta tuleb pi dada ülevaadet eAgronomi tarkvaras, mis fikseerib põllumehe loodavad süsi nikukrediidid ja jälgib automaatselt te gevuste elluviimist.
Krediidid saab kohe pärast loomist müüa eAgronomi partneritele. Alterna tiivina on võimalik krediidid ka eAgro nomi virtuaalses laos salvestada ja see läbi tulevasele hinnakasvule panustada.
Muld on suurim „süsinikupank“ peale ookeani.
Bioforce Production OÜ saab põllumeestelt sõnniku, et toota biometaani. Põllumehed saavad vastu haisuvaba digestaadi, mis on kvaliteetne väetis. Tänu koostööle muutub Eesti transport rohelisemaks, väheneb põllumajandussektori metaaniheide ja põllud saavad korralikult väetatud.
Kadarbiku köögivilja peal on üles kasvanud juba terve põlvkond inimesi. Kui 30 aastat tagasi alustati, siis tegeldi peamiselt kapsa-, tomati- ja kurgikasvatusega. Seejärel lisandusid porgandi- ja muud põllud, siis hakati oma saaduseid töötlema ning õpetati eestlased porgandimahla ja smuutit tarbima.
Nüüdseks on OÜ Kadarbiku Eesti üks suurimaid köö giviljatootjaid, kes on kes kendunud omakasvata tud toodangu töötlemise le ja väärindamisele. Kui aastakümneid tagasi müüdi üksnes töötlemata köögi vilju, siis nüüd läheb 80% omakasvatud saagist töötlemisele.
Kolmkümmend aastat tagasi pani Kadarbiku köögiviljatalule aluse Ants Pak, kes on osanud keerulise talutöö teha ahvatlevaks ka järgmisele põlv konnale. Tema pojad Ville ja Veiko Pak töötavad mõlemad talus, Ville peami selt köögiviljade kasvatamise, Veiko aga töötlemise suunal, olles ka OÜ Kadarbi ku Köögivili juhataja. Kolme aastaküm
ne pikkune tulemuslik ja efektiivne töö meie keerulises turuolukorras oli ilm selt ka selleks faktoriks, miks otsustati aasta põllumehe tiitel anda tänavu just Veiko Pakile. Kadarbiku on hea näide ka ühest traditsioonidega pereettevõt test, millesse on panustanud lausa kolm põlvkonda.
Saue vallas tegutseval ettevõttel on ha ritavat maad 773 ha, sellest 213 on köö givilja all, ülejäänul kasvatatakse vilja, mis on oluline viljavahelduse seisuko hast.
Köögivilja sortiment on väga lai. Kõi ge rohkem kasvatatakse porgandit, kap sast ja peeti, samuti kaalikat, nuikapsast, brokolit ja lillkapsast.
Vajadusel peab ka Kadarbiku juht porgandikotte tassima.RMH on iseliikuvaid söödamiksereid valmistanud aastast 1981, olles selles valdkonnas teerajaja ja omades kogemust üle 40 aasta. RMH söödamikserid on laialt levinud USA, Hiina, Venemaa ja Ida-Eu roopa suurfarmides, olles ehitatud vastu pidama 12+ tunniseid tööpäevi. Turuliidri positsioonil juba üle 15 aasta ollakse ka Prantsusmaal. Tellimisajad iseliikuvate mikserite osas ulatuvad 1 aastani, seega investeerimisotsused tuleb teha varakult. Käesoleva aasta kevadeks töötab Eestimaa farmides neli RMH iseliikuvat söödamikserit.
Soetasime Eesti Agritehnikalt 2017. aastal iseliikuva ja iselaadiva söödamik seri RMH TurboMix. Iseliikuvaid ja -laadivaid söödamiksereid on turul palju ja eelmise söödamikseriga oli meil päris palju probleeme. See tikkus rikki minema ja keevitustest rebenema.
Agritehnika söödamikseri kasuks otsustasime nende poolt korraldatud demo päeval sel põhjusel, et see tundus hästi tugev ja kompaktne. Meil aga on üsna karmid tingimused, sest masinal tuleb liigelda ebatasasel pinnal.
Nüüdseks oleme masinat kasutanud 5 aastat ega ole pidanud pettuma. See on käigus olnud igal aastal 365 päeva, teinud nüüdseks ligi 12 000 töötundi ning söötnud igapäevaselt 900 lehma.
Söödamikseri kasutamine on samuti väga mugav. Töötaja istub kabiinis, kus juhipaneelil on ettenähtud koostisosade kaalud. Mikserit juhtides laadib ope raator sellesse kaalu järgi silo, teravilja, maisijahu, rapsi- ja sojakooki, mine raalaineid ja muid komponente, mis eelnevalt arvutiprogrammi abil on välja arvestatud.
Söödamikser pole meid selle aja jooksul alt vedanud ja see on ülioluline. Sõltub ju täpsest ja õigeaegsest söötmisest piima hulk. Kuna tegutseme saarel, siis tuleks avariiolukordades abi õige kaua oodata, kuid siiamaani pole selleks vajadust olnud, samuti on hästi laabunud ka järelhooldus. Nüüd peale viieaastast kasutamist vahetasime senise 20 m 3 mahuga RMH 22 m 3 mahuga RMH mudeli vastu kuna loomade arv sisuliselt kahekordistunud vahepeal ja meie senine kogemus on olnud positiivne ja meie vajadusi täielikult rahuldav.
Otsustasime Agrone grupis suuremas mahus hakata kasvatama hernest. Miks her nes? Soovime kasutada piimakarja söötmisel rohkem kohapeal kasvatatud sööta ja osta vähem sisse proteiinirikkaid lisasöötasid. Tervikkoristatud herne silo sobib söödaks hästi koos maisisiloga, mida on järjest rohkem hakatud Eestis ka kasvata ma. Hernes on ka väga hea eelvili taliviljadele ning saab ka varem koristatud. Liblikõieliste osakaalu tõstmine külvikorras on oluline mulla viljakusele ja tervisele. Hea kvaliteediga silo saamise eelduseks on korralik selle koristuse tehnika. Otsus tasime Agrone grupi siseselt investeerida Talleres Tort otseniiduheedritesse, mis kinnituvad traktorite esirippu ning lintvaaluti moodustab ka niidetud massist vaalu. Meie kasutame Talleres Tort otseniiduheedreid herne koristamisel siloks.
Küsimusele, kas poleks lihtsam kes kenduda vaid paarile kultuurile, vastab Veiko Pak, et ettevõte peab lähtuma sel lest teadmisest, et tegutseda tuleb väiksel turul. „Meie Exceli tabeli põhiselt toime tada ei saa, vaid peame pidevalt jälgima, kuidas turg muutub. Samuti oleme väga suures sõltuvuses ilmast. Mõnel aastal edeneb mõni kultuur väga hästi, mõnel aastal võib saak ilmastiku tõttu väga ke siseks jääda. Seetõttu on hea, kui varian te on rohkem kui üks,“ selgitab Pak. Ta li sab, et töödeldud toodete müük annab võimaluse eelarvet planeerida. Toorköö givilja müügil seda võimalust ei ole, sest seal kujuneb hind selle järgi, milline on pakkumine. „Meie köögivilja hinnad tu rumajanduse tingimustes on tõmbetuul te käes ja vaid üks kaubanduskett pakub tootjale stabiilsemaid hindu. Teiste pu hul on hinnad nädalapõhised ja sõltu vad sellest, millised on importköögivil jade pakkumised,“ kirjeldab Pak.
Töömahukas töötlemine Köögiviljade töötlemine aga nõuab li satööd ja investeeringuid masinatesse
ning seadmetesse. Samuti eeldab see tootearendust, turustus- ja müügitööd. Samas on just selline lähenemine pikas perspektiivis pannud aluse Kadarbiku edukale tegevusele.
Kadarbiku põldudelt koristatakse aastas umbes 8500 tonni köögivilja ja ilmselt iga tarbija Eestis teab Kadarbiku porgandimahla, mida on toodetud juba aastakümneid. Lisaks sellele tehakse mahla ka peetidest ja kapsast, valmista takse toorsalateid, supikogusid, hapen datakse kapsast, aurutatakse peete ja val mistatakse smuutisid.
Veiko Paki sõnul ei ole investeerin
guid töötlemiseks vajalikesse masina tesse ja seadmetesse tehtud korraga, vaid neid on vähehaaval soetatud juba ettevõtte algusaastatest peale. Paki sõ nul ongi mõned seadmed juba 20–25 aastat vanad, kuid teenivad veel vap ralt edasi.
Siiski on igal aastal tehtud tehno loogiaparki pidevalt investeeringuid. Keskmiselt on igal aastal masinatesse, seadmetesse ja hoonetesse investeeri tud 300–400 tuhat eurot. „Ega käiku ei saa välja võtta, masinapargi täiustamine peab olema pidev, et aja ja tarbijate oo tustega kaasas käia,“ lisab Veiko.
Paki sõnul peab ettevõtja olema jät kusuutlik ja seetõttu tuleb toota seda, mida ka ostetakse. Seega ongi toote arenduse võtmeküsimuseks jälgida tar bija soove ja eelistusi ning selle järgi pla neerida seda, mida kasvatada ja mida sellest toota.
Kuid tootearenduseks ei ole väikesel firmal võimalik ülal pidada eraldi osa kondi või tehnolooge, vaid kõik tuleb
Meie köögivilja hinnad turumajanduse tingimustes on tõmbetuulte käes ja vaid üks kaubanduskett pakub tootjale stabiilsemaid hindu.Kadarbiku talus kasvatatakse paljusid köögiviljasorte, kuid kõige rohkem siiski porgandit.
teha võimalikult väikse meeskonnaga. „Tootearendusega tegelemine on meil maja peal ära jaotatud ja sellega tegele vad need, kellel on selleks eeldusi. Meie oma perestki on näiteks minu abikaasa Anneli see, kes on selles osas palju tei nud. Isa Ants aga töötas omal ajal väl ja juba porgandimahla ja kapsaste ha pendamise tehnoloogia. Praegu iga päevased, kuid paarkümmend aastat tagasi kauplustesse ilmunud uudisli kud smuutidki kandsid Kadarbiku fir mamärki,“ selgitab ta.
Paki sõnul on Eesti tarbijal vägagi ve danud, sest valik köögiviljamahlade ja -smuutide letis võtab silmade eest kir juks. „Kui me 2005. aastal arvasime, et maailm on valmis, poeletid kaupa täis ja enam suurt midagi juurde pole vajagi, siis tegelikult oli see alles algus ja kõik on pidevas muutumises. Sellega tuleb leppi da, et konkurents on edasiviiv jõud, mis ei lase hetkekski peatuda, vaid tuleb pi devalt muutuda, uueneda ja uusi võima lusi leida, et efektiivsem olla,“ sõnastab Pak olukorra turul.
Kadarbiku eeliseks võib pidada seda,
et aastakümnetega on nende talu kau bamärk end tarbijate teadvuses kinnis tanud ja kes on kord harjunud neid too teid tarbima ega ole pidanud pettuma, ostab neid ka edaspidi.
Tootearenduseks ei ole väikesel firmal võimalik ülal pidada eraldi osakondi või tehnolooge, vaid kõik tuleb teha võimalikult väikse meeskonnaga.
Kuna eestimaist köögivilja jääb meie turul vähemaks, võib kindel olla, et Ka darbiku köögiviljamahlad on kodumai se päritoluga. Seda kinnitab ka näiteks eelmisel aastal saadud pääsukesemärk porgandimahlal. Samas möönab Pak, et smuutisid, mille koostises on eksootilisi puuvilju, ei saa jällegi kodumaistest toor ainetest valmistatuiks nimetada.
Ehkki tervislikust toitumisest räägitak se pidevalt ja seda peetakse trendikaks, siis Veiko Paki sõnul ei ole eriti märgata, et köögivilju või tervislikke mahlu-smuu tisid oleks viimastel aastatel oluliselt roh kem tarbima hakatud. „Müüdud kogused on enam-vähem samad, seega ka tarbija te hulk pole oluliselt suurenenud, aasta tel 2004–2006 olid müüdud kogused ise gi suuremad,“ märgib ta.
Tänapäeval on inimestel poes palju valikuvõimalusi ja Paki sõnul ongi poed selleks lakmuspaberiks, mis näitavad, mida tasub toota ja mida mitte. „Toot ja proovib pidevalt tabada märki tarbija maitse äraarvamisega, eriti just uute too dete turuletoomisel. Näiteks proovisime müüa lisaks porgandimahlale ka kapsa mahla, kuid seda reaalselt ei ostetud, jä relikult ei ole seda mõtet toota,“ lausub Pak kokkuvõtteks.
Väikese turu džungliseadused Paki arvates peab enamik eestlasi ene sestmõistetavaks, et köögivili peab ole ma odav. Siiamaani ongi see nii olnud, sest meie väiksel turul on väga lihtne
Köögivilja töötlemine ja sellest toodete tegemine on töömahukas ning nõuab nii masin- kui ka inimtööjõudu.pakkuda dumpinguhindadega tooteid. Vanades Euroopa Liidu maades on pai ka pandud turuhinnad ja tootjad on seo tud kindlate tarnelepingutega, kus hin nad on fikseeritud. Kui tarnelepingud on täidetud ja raha selle eest kätte saa dud, kuid toodangut veel üle, on vaja ka see kuidagi maha müüa. Seda õnnes tub teha sellistel turgudel nagu Eesti, kus hinnad kujundatakse kaupluseket tides. Nii on võimalik, et näiteks porgan di kilohind on 30 senti.
„Eestis saab õiglase hinnaga köögi vilja müüa mitte hulgi, vaid väikestes ko gustes, näiteks restoranidele, haridus- või terviseasutustele. Jaeturu suurde möllu eestimaisel köögiviljal asja ei ole. Kadar biku eeliseks on siiski olnud see, et paik neme kõige rohkemaarvulisele tarbi jaskonnale ehk Tallinnale lähedal ja nii saame kokku hoida transpordikuludelt,“ möönab Pak.
Et köögiviljakasvatus ja -töötlemine on üpriski töömahukas ettevõtmine, on ka kvaliteetse tööjõu leidmine suur väljakut se. Paki sõnul tuleb kõigepealt väga palju
panustada selleks, et inimeste töötingimu si maksimaalselt parandada. Et töö on üs nagi füüsiline, tuleb taluda nii niiskust kui ka külma, tuleb tööprotsesse pidevalt aja kohastada ja mehhaniseerida.
Inimese kätt läheb mehhaniseeri misest hoolimata taimekasvatuses ik kagi vaja ja näiteks rohimisel ja saa gikoristusel on viimastel aastatel tõ hus abi olnud Ukraina tööjõud. „Meil on oma ukrainlastega juba pikaajaline koostöö. Nad on pärit Lääne-Ukrainast ja sõda pole nendega koostöösse min geid muutusi toonud.
Et köögiviljakasvatus ja -töötlemine on üpriski töömahukas ettevõtmine, on ka kvaliteetse tööjõu leidmine suur väljakutse.
Köögiviljade kasvatamine on eestlas tel geenides. Veel paar põlve tagasi oli kartulimaa ja porgandi-kapsapeenrad igas majapidamises, isegi väiksema tes linnades. Osalt odavate köögivilja hindade, teisalt linnaliku eluviisi levi mise tõttu on aiamaapidajaid vähem. Samas jääb järjest vähemaks ka suu remaid köögiviljakasvatajaid. Sel aas tal lõpetas oma tegevuse Eesti suurim köögiviljatootja Sagro, mille omani kud põhjendasid seda otsust sellega, et ei jõudnud enam konkureerida vä lismaiste toodetega, mille tootmist on riiklikult toetatud.
Veiko Pak tunnistab naljatamisi, et köögiviljandus on ala, millega targad inimesed ei tegele: „Meie võrrand alates seemne külvist kuni toodangu müümi seni on väga pikk. See algab maa etteval mistamisest, taimede hooldamisest, ko ristamisest, töötlemise ja müügini väl ja. Aga kui on olemas maa, teadmised ja oskused, siis proovid seda tööd võimali kult hästi ja tulusalt teha. Pilt Eesti köögi
Kadarbiku üks kuulsamaid tooteid – porgandimahl.
viljakasvatuses on üpris nukker, aga ega ma ülemäära selle pärast ei pabista ka. Ega siin jõuga või riiklike meetmetega nagunii midagi ei muuda. Mingil mää ral köögiviljade kasvatamine siinmail jät kub, nii et mingi väikese protsendi kodu maiseid köögivilju ikka turult leiab. Põhi line, et säiliksid oskused ja teadmised, et kui vaja, saab jälle need käiku lasta ja va jadusel ka ise jälle rohkem kodumaiseid aiavilju kasvatama hakata.“
Pak lisab veel, et köögiviljakasva tajadki on saanud kümme aastat otse toetusi, mistõttu pole ka hinnad tarbi ja jaoks oluliselt tõusnud. Nüüd, üldise hinnatõusu lainel, ei saa ka köögivilja hinnad paigale jääda ja küllap on seda poes ka märgata.
Kui 2021. aastal oli põllumajandussektoris kogutoodangu väärtus ligikaudu 1 miljard eurot, siis taimekasvatustoodang moodustas sellest 556 miljonit ja aiandustoodangu osa oli ligikaudu 75 miljonit eurot.
Aianduse kogutoodangust suurima osa, 35 miljonit eurot, andis köögiviljakas vatus. Võrdluseks – kui aiandussektor annab kogutoodangust 70–75 miljonit, siis see on sama suur väärtus, kui saadakse seakasvatussektorist.
Eestlane sööb puuvilju aastas 88 kilo inimese kohta ja see on Euroopa vaates hea tulemus. Näiteks naabermaa Läti tarbib inimese kohta pea poole vähem puu vilju. Köögivilja tarbimise osas on meil aga kasvuruumi, keskmine eestlane tarbib aastas 106 kilo erinevaid köögivilju. Suurim tarbija on Horvaatia, kus süüakse köögivilju pea 300 kilo. Samas on üheks suurimaks aiasaaduste tootjaks Hol land, aga hollandlased on Euroopas ühed kehvemad köögiviljade sööjad, tarbi des statistika järgi aastas vaid 58 kilo.
Eestis kasvatatakse avamaal köögivilja 1800 hektaril, sellest 237 hektarit on mahetootmise all ja saaki saadi 2021. aastal kokku pea 44 000 tonni. Avamaa köögivilja all olevaid pindu oli 2021. aastal 432 hektari võrra vähem kui 2020. aastal.
1989. aastal, kui Ants Pak Kadarbiku talu asutas, keskendus see köögivilja kasvatamisele. Alustati paarilt hekta rilt ja laiendati tegevust tasapisi, peale köögiviljakasvatuse on Kadarbikus kätt proovitud ka muudel aladel, näi teks broilerikasvatuses.
Kogu aianduseks vajalik maa on aja jooksul ostetud või renditud. Prae guseks on firmal kasutada 250 ha oma maad ja 700 ha ringis maad on võetud rendile.
Tegevuse algusaegadel oli kogu te gevus koondunud Tuula külasse talu ümbrusesse, nüüd asub kogu toot mis- ja laokompleks Ääsmäel. Firma on tootnud salateid kogu Baltikumi McDonald’si restoranidele; alustanud pakendatud köögiviljasegude toot mist (erinevad supisegud, ühepajatoi dud); 2004. aastal loodi OÜ Kadarbiku Köögivili ja turule tuli esimene mahl: porgandimahl, mida alguses valmis tati täiesti käsitsi.
Porgandimahlast sai kiiresti hitttoode, sellele järgnesid kapsa-, peedija õunamahlad ning erinevad mahla segud.
2005. aastal tõi Kadarbiku turule uut tüüpi mahlajoogi – smuuti, esime ne neist oli mangosmuuti. Aja jooksul on mõned neist kadunud, aga igal aastal tuleb mõni ka juurde.
Ka saagikus nende kahe viimase aasta võrdluses veidi langes, siin oli teguriks eelkõige ilm – jahe kevad ja kuum, põuane suvi ning vihmane ja keskmisest jahe dam august, mis ei soosinud aianduskultuuride kasvatamist ja koristust. 2021. aastal oli viljapuu- ja marjaaedade kogupinda kokku 4705 hektarit, mil lest maheda osakaal oli 53%. Aastale oli iseloomulik õuna- ja ploomipuudele mit te kõige soodsam õitsemisperiood, oli jahe, tuuline ning väga tugev lehetäide rünnak ja kuumalaine tõttu jäi marjasaak, sealhulgas maasikasaak, väikeseks.
Kogusaagiks kujunes 5218 tonni puuvilju ja marju, mis on 6% enam võrreldes aastatagusega, samas aga viiendiku võrra väiksem viimase kümne aasta kesk misest saagist. 2021. aasta puuviljade ja marjade, sh maasikate kogusaagist moodustas mahetoodang 25%.
Eelmisel aastal eksportisime köögivilju 3,5 miljoni euro väärtuses, siin andsid suurema osa aedsalat ja kurk. Peamiselt toimus eksport lähiriikidesse – Soome, Rootsi, Lätti.
Kasvanud on värskete marjade ja taimede eksport. Kokku eksportisime neid 420 000 euro väärtuses ja kõige enam Soome ning Bulgaariasse. Marjadest oli ekspordi osas suurima osaga mustika müük ja taimede osas jõulukuused, ok sad-samblad.
Köögivilju tõime sisse 60 miljoni väärtuses, enam tomatit ja kurki. Enamasti tu leb tomat Hispaaniast ja kurk Hollandist. Puuviljade osas oli impordi väärtuseks üle 100 miljoni euro ja enam importisime värskeid marju, banaane ja tsitrusvilju.
Eestisse importivate riikide hulgast leiame ka Ukraina, kust me eelmisel aastal importisime köögivilju enam kui kahe miljoni euro väärtuses.
Kui võrrelda aastaid 2020 ja 2021, siis kulud energiale on kasvanud 21%, väe tistele 13%, seemned on läinud kallimaks 5%, tööjõule on kulukasv olnud 5%. Väetiste hinnatõusu mõju avaldub kõige enam aianduses avamaa tootmises. Energia, nii mootorikütused kui ka elekter, on olulised mõjutajad kõikides aiandu se tootmistüüpides, siin on mõju kogukulude suurenemiselt 25–79%. Lepinguli sed tööd ja tööjõukulu moodustavad 26–30% kogukuludest.
Eelmise aasta viimane kvartal tõi võrreldes 2020. aasta viimase kvartaliga energiakulude kasvu 46% ja väetistele 33% ning karta on, et samasuguse kas vutrendiga see paraku ka jätkub. Ka surve tööjõukuludele jätkub.
Kadarbiku toodete ajalugutaotlusvoor tõi taotlema üle poole kõigist toetusõiguslikest metsaomanikest ning loodetavasti näeme järgmisel kevadel toetust taotlemas ka ülejäänud metsa omanikke, keda sellised piirangud puudutavad. Samuti on uuest aastast oodata ka looduskaitsepiirangute kompensatsiooni tõusu.
Oleme jälginud terve aasta, kuidas puiduhinnad on olnud pidevas tõusutrendis. Sealhul gas on küttepuidu hinnad püstitanud aina uusi rekordeid. Nõnda on turul muutunud väärtuslikuks ka selline puit, mille metsast välja toomisele on seni tulnud metsaomanikul endal peale maksta. Samuti oleme tänavu näinud, kuidas on õiglasemaks muutumas looduskaitseliste piirangute kompensat sioonid ning metsade hooldamise toetusmäärad.
Nii näiteks oli tänavu kevadel erametsa omanikel esmakordselt võimalik taotleda toetust looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäänud tulu eest. Esimene
Suurenesid ka hooldusraie toetuse ühikuhind ja metsameetme eelarve, küündides kokku üle 2,3 mln euro. Kui aga varasematel aastatel on metsameet me raames taotletavad hooldusraie mahud jäänud 10 000 hektari piiresse, siis tänavu küsiti toetust kõigi aegade suurimale pinnale ehk peaaegu 14 000 hektarile. Nii tõstetigi taotlejate suure huvi tõttu eelarvet veel lisaks 314 700 euro võrra. Selline suur taotlejate huvi näitab selgelt, et üha enam metsaomanik ke on hakanud pöörama tähelepanu sellele, et Eesti metsad oleksid majanda tud pika vaatega ja loodusega kooskõlas. Kokku said tänavu Erametsakeskuse kaudu erametsaomanikud ja metsaühis tud metsandustoetusi ligi 12 miljoni euro ulatuses.
Meile Erametsakeskuses tegigi tänavu kõige enam heameelt see, et järjest rohkem näeme neid metsaomanikke, kes hooldavad oma metsi targalt ja pika vaatega. Vastutustundlikud metsaomani kud on üha enam hakanud tunnetama oma olulist rolli tulevikumetsade kujundamisel, et ka tulevastel põlvedel oleks ilusat ja väärtuslikku metsa, mida majandada ja mille üle uhkust tunda.
Erametsanduse eestvedajatena tunneme rõõmu, et metsaomanikud näitavad järjest suuremat huvi oma metsade kordategemise vastu, üritades samal ajal leida tasakaalu majanduslike ja keskkon nakaitseliste väärtuste vahel. Lisaks hooldusraie mahtude suurenemisele nägime ka seda, et kevadisel istutusperioodil istutati Eesti erametsadesse ca 16,3 mln metsataime. Koos sügisistutusega võib see number tõusta esmakordselt üle 17 mln.
Oma oluline roll on selles olnud ka kohalikel metsaühistutel, kes meie heade koostööpartneritena on metsaomanikele sageli esimeseks ühenduslüliks kogu metsanduse tugisüsteemis. Metsade hooldamine ja uuendamine võib väike metsaomaniku jaoks olla üsnagi kulukas ning sageli jääb puudu ka ajast või spetsii filistest oskustest. Kohaliku metsaühistu poole tasub pöörduda nii oma metsa puudutavates küsimustes, metsatööde korraldamisel kui ka metsandustoetuste taotlemiseks, et koos leida parim lahendus.
Meie aga tervitame uuel aastal ja uue hooga kõiki tänaseid ja homseid metsa omanikke ning koostööpartnereid juba KIKi metsaosakonnana. Metsaomanike ja metsaühistute jaoks ei muutu liitumise järel midagi ning erametsatoetuste taotlemine jätkub endisel viisil. Ka KIKi koosseisu kuuludes jätkame oma senist tööd erametsanduse arendamisel ja metsandustoetuste jagamisel, et erametsaomanikel oleks jätkuvalt võimalik oma metsade eest targalt hoolt kanda!
Hoitud ja hästi hooldatud mets on väärtus, mis pakub rõõmu mitmele inimpõlvele.
Rahulikke jõule, meeleolukat aastavahetust ja toimekat uut aastat soovib Erametsakeskuse tööpere!
Keskkonnaagentuuri 2021. aasta metsavarude andmed näitavad, et Eestis on jätkuvalt metsa üle poole riigi pindalast ja kaitsealuste metsade osakaal on kasvanud 30,3 protsendini.
Statistilise metsainven teerimise (SMI) and mete kohaselt on Ees tis metsaga kaetud 51,3 protsenti pindalast. Kõige metsarikkamad maakon nad on Hiiumaa, Valgamaa ja Ida-Virumaa, kus metsasus ula tub vastavalt 68, 64 ja 63 protsen dini.
Seega on Eesti endiselt met sarikas maa ja märkimisväärseid muudatusi pindalas ega koos seisus aastaga toimunud ei ole. Metsamaa pindala on viimastel aastatel jäänud samaks, kuid vii mase viie aasta trend näitab met sa tagavara kerget vähenemist. Eesti raiemaht on jäänud eelmise aastaga samale tasemele. Eksper dihinnangu kohaselt ulatus 2021.
aasta raiemaht 10,6 miljoni tihu meetrini.
Kaitsealuste metsade pind ala on kasvanud 30,3 protsen dini. Keskkonnaagentuuri met sastatistika näitab, et Eestis on rangelt kaitstava metsa osakaal 17,5 protsenti ja majanduspii ranguga metsade osakaal 12,8 protsenti.
Keskkonnaagentuuri juhtivspet sialisti Madis Raudsaare sõnul on viimastel aastatel kasvanud meie metsades just kaasikute osakaal: „Okaspuumetsade vähenemine on üldine trend, kuid siiski on näha, et riigimetsas on okaspuu osakaal oluliselt suurem, ulatu
des 62 protsendini.“ Nii okaspuu- kui ka lehtpuumetsa osakaal Eesti metsast on 49 protsenti, enim on meie metsa des mändi ja kaske, mõlemat 30 prot senti.
2021. aasta raiemaht on eksperdi hinnangu kohaselt 10,6 miljonit tihu meetrit, samas suurusjärgus oli see ka varem. Viimastel aastatel on raiemaht stabiliseerunud u 11 miljoni tihumeet ri juurde. Metsa juurdekasv ulatus eel misel aastal aga 15,9 miljoni tihumeet rini, mis näitab eelmise aastaga võrrel des kerget langustrendi.
Metsa tagavara aastane juurdekasv ja raiemaht (kõik raieliigid kokku, tihumeetrites)
Vanad metsad kaitse all Enam kui kolmandik Eesti metsast on üle 60 aasta vana. Sealjuures on range kait se all olevast metsast üle 60 aasta vana 60 protsenti ja majandusmetsast 30 prot senti. Kasvanud on ka noorte metsade osakaal.
Statistilise metsainventuuri alu seks on mõõtmisandmed, mis saadak se üle-eestiliselt ühtlaselt kaetud proo vitükkide võrgustikult, mille välitöid
viiakse läbi maist novembrini. Igal tü kil on kindlad koordinaadid, kuhu väli töömeeskond mõõtma suundub. Inven tuuri alusel pannakse kokku metsasta tistika.
Kuna andmestik hõlmab kõiki maa kategooriaid, kasutatakse seda ka LU LUCFi (maakasutus, maakasutuse muu tus ja metsandus) sektori aruandluses, mis on üks osa rahvusvahelisest kasvu hoonegaaside raportist.
Eksperdihinnang koostatakse, ka sutades kaugseire andmeid, SMI and meid, metsateatisi ja RMK tegelikke raieandmeid. See tähendab, et võrrel dakse konkreetsetele aladele esitatud metsateatiste andmeid satelliidipilti dega, et näha, kas ala on tegelikult ka raiutud.
Allikas: Keskkonnaportaal
Sel aastal istutati Eesti erametsadesse kevadisel ja sügisesel istutusperioodil kokku üle 17 miljoni metsataime. Nii suures mahus pole erametsi seni veel uuendatud. Riigi metsadesse istutati tänavu koguni 24 miljonit puud.
Kevadiseks istutusperioodiks loetakse perioodi alates ke vade algusest, mil olenevalt piirkonnast on maa sulanud ja saab juba metsas istutus töödega pihta hakata, kuni juuni lõpuni.
Suurem osa taimi istutataksegi Eesti metsadesse kevadel, kuid potitaimi saab tegelikult olenevalt ilmastikuoludest ja piisava niiskuse korral istutada läbi suve. Teine aktiivsem istutusperiood on sep tembris ja oktoobris. Sügiseste istutuste
korral on taimedel niiskust piisavalt, kuid arvestama peab, et taimedele jääks enne püsivate külmade tulekut piisavalt aega juurdumiseks.
Uute metsataimede istutamine on erametsades aasta-aastalt järjest kasvanud, kinnitas Erametsakesku se arendusnõunik Allar Luik. „Eelmi sel aastal istutati Eestis erametsades se kokku 16,8 mln taime ning loodeta vasti sel aastal see taas kord ületatakse. Täpsed istutusmahud saab teada järg
Aasta Erametsadesse istutatud taimede kogus
2021 16,8 mln taime
2020 16,6 mln taime
2019 16,5 mln taime
2018 12,0 mln taime
2017 9,9 mln taime
2016 8,7 mln taime
2015 10 mln taime
2014 9 mln taime
2013 6 mln taime
2007 4 mln taime
mise aasta alguses, mil saame siia lii ta ka sügisese istutusperioodi mahud,“ lisas Luik.Erametsakeskuse juhatuse esime he Gunnar Reinapu hinnangul on met saomanike teadlikkus aina kasvanud. „Metsade uuendamine ja sellele järgnev hooldus on väga oluline, kui soovitakse kujundada liigirikast tulevikumetsa. Istu tamine on hea viis, kuidas uue metsapõl ve kvaliteeti parandada ja kasvu kiiren dada,“ lisas Reinapu.
Kõige rohkem istutatakse jätkuvalt kuuske ehk umbes pooled Eesti metsa desse jõudvatest istikutest on kuusetai med. Kuid samas on kuuskede istutami se juures näha kerget langust. Kuna met sa istutatakse pika vaatega ja pidades sil mas umbes 80-aastast perspektiivi, siis on metsaomanike seas tõstatunud küsi mus, kas ja kuidas tuleb kuusk toime klii mamuutustega. Samuti tekitavad muret
viimastel aastatel üha enam sagenenud üraskirüüsted kuusikutes.
tasub oma piirkondliku metsaühistuga juba praegu ühendust võtta, et taimed aegsasti broneerida.
Kodu-
liigid Jätkuvalt on Eesti metsades populaarne harilik mänd, mida on kõigist metsa istu tatavatest taimedest rohkem kui kolman dik. Samas on vaikselt tõusnud arukase istutamise osakaal (u 12%).
Näha on ka trendi, et otsitakse uusi puuliike, mis võiksid hästi Eesti oludes se sobida. Nii näiteks jõuabki varasemast enam metsadesse sangleppa ja lehiseid (nt eurojaapani lehis). Siiski jääb kuuse, kase ja männi kõrval teiste istutatavate puuliikide osakaal kõigest paari protsen di juurde.
Kui metsaomanikul on plaan järg misel aastal oma metsa puid istutada,
Kuni 1. detsembrini said metsaühis tu liikmed metsataimede istutamise ja hooldamisega seotud tegevuste eest kü sida metsa uuendamise toetust.
Keskkonnaameti andmetel turusta ti Eestis kevadisel istutusperioodil kok ku 37,2 mln metsataime, millest RMK is tutas riigimetsadesse kuni juuni lõpuni 20,9 mln taime ning erametsadesse istu tati 16,3 mln taime.
Hinnanguliselt on erametsades se jõudvate taimede arv aga isegi pisut suurem. Metsa uuendatakse ka näiteks seemnete külviga otse ettevalmistatud metsapinnasele. Samuti kasvatab osa metsaomanikke mõningal määral taimi
ka ise ette. Sellisel viisil metsadesse jõud nud taimebeebid aga sellesse statistikas se jõuda ei pruugi.
Riigimetsa istutati tänavu ligi 24 miljonit puud
Enim istutas RMK mändi ja kuuske (vas tavalt 10,62 ja 10,55 miljonit taime), li saks veidi kaske ja sangleppa (kokku 2,5 miljonit). Kõik taimed on kasvatatud RMK taimlates.
Lisaks metsastas RMK neid alasid, kus metsa varem ei olnud – väheväär tuslikke rohumaid ja põõsastikke kokku 430 hektaril.
Kuna tänavune kevad oli hiline ja is tutushooaja algus venis, tuli töid teha eriti intensiivselt. Istutamiseks kaasati eraettevõtjaid ja vabatahtlikke, keda kut suti metsaistutuspäevadel kaasa lööma.
Metsaistutamise hooajal pakuti lisaks RMK töötajatele tööd veel 1700 inimese le. Kolmandik neist on RMK raietöölised ja ülejäänud riigihankega leitud lepingu
Kõige rohkem istutatakse jätkuvalt kuuske ehk umbes pooled Eesti metsadesse jõudvatest istikutest on kuusetaimed.
partnerid, keda kokku üle 120. Käsitsi is tutajaid abistas sel aastal ka neli istutus masinat.
Nagu erametsas, jätkas RMK istuta misega ka sügisel, mil pandi riigimetsa kasvama 1,37 miljonit kuuske ja 780 000 mändi. Sügisistutus annab häid tulemu si ja vähendab töökoormust kevadel. Sü gisel istutatud potimänd liivastel kasvu kohtadel annab eelise, et taim on keva del kohe stardivalmis ja istutamisega hi linemise risk on minimeeritud, sest pin nases on veel niiskust. Lisaks pritsitakse
mändi enne istutamist ulukitõrjevahen diga, mis aitab ressursse oluliselt kokku hoida.
Uuendatavast alast enamikule ehk 9500 hektarile istutatakse taimed. Loo duslikule uuenemisele jääb ligikaudu 1800 hektarit ehk 20 protsenti kõikidest aladest, kus on eeldused ala looduslikuks uuenemiseks sobilike puuliikidega, val davalt lehtpuudega.
RMK investeerib metsakasvatus se 2022. aastal kokku 22 miljonit eurot, millest 11,7 miljonit kulub metsauuen dustöödele ning ülejäänud metsakasva tuslikeks töödeks, nagu metsauuendu se hooldamine, valgustusraied ja met sakaitsetööd.
Euroopa Komisjon näeb noores metsas süsinikusidujat
Eesti Erametsaliit sai Euroopa Komisjo nilt suunise Eesti metsad taasmetsasta da, et sel moel saaks rohkem süsinikku siduda ja elurikkust suurendada.
Enamik puutaimi pannakse maha kevadel, kuid neid saab istutada veel suvel ja sügiselgi.
Jätkuvalt on Eestis kõige populaarsem metsataim mänd.
Euroopa Komisjon kinnitas Eesti Erametsaliidule saadetud kirjas, et Eu roopa roheleppe eesmärkide saavuta misel on metsaomanikel kandev roll ja pikaajalise süsinikusidumise ning elurik kuse maksimeerimiseks tuleb neid ergu tada raielanke õigel ajal uuendama.
„Komisjon julgustab raiutud metsade õigeaegset uuendamist kliimamuutus tega kohanevate puuliikidega, et maksi meerida pikaajaline süsiniku sidumine ja looduslik mitmekesisus,“ märgib Euroo pa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi looduskapitali direktor Humberto Delga do Rosa saadetud kirjas.
Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Jaa nus Auna sõnul on tegu olulise sõnu miga, et metsa uuendamise toetamine peab jätkuma. „Kui riigikontroll leidis kevadel oma keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevate majandusmeetmete
Muutuva keskkonna tingimustes võiks metsamaale istutatavate puude nimekirja arvata ka näiteks pöögid ja teised adapteeruvad puuliigid.
ülevaates, et riigi poolt makstav metsa uuendamise toetus on keskkonnaees märkidega vastuolus, siis Euroopa Ko misjon annab meile selge suunise, et metsade raiejärgne uuendamine peab olema prioriteet ning on üks lahendus test kliimaeesmärkidega võitlemisel,“ kommenteeris Aun.
Tähelepanuta ei saa jätta ka Delga
do Rosa välja toodud vajadust kasutada uuendamiseks puuliike, mis suudavad kliimamuutustega kohaneda. Eramet saliit leiab, et muutuva keskkonna tin gimustes võiks metsamaale istutatavate puude nimekirja arvata ka näiteks pöö gid ja teised adapteeruvad puuliigid.
Toetuse abil on eramaadel uuenda tud metsade pindala aasta-aastalt kas vanud, ent toetuse eelarve on ajale jalgu jäänud ja sellest ei jätku taotluste maksi maalses määras rahuldamiseks. Kliima eesmärkide täitmiseks on oluline suu rendada nii metsa uuendamise toetuse eelarvet kui ka käivitada toetus muuks maakasutuseks mittesobivate maade metsastamiseks, sest metsastamisega te gelemine vähendab tulevikus ka elurik kuse võimalikku kadu.
Allikad: Erametsaliit, RMK
Otepää küngaste vahel asuva Piiri-Kitse põlistalu ümber on Andrus Niidu 70 hektari suurune mets. Tegu pole ühtlase müürina kasvavate männikute või kuusikutega, eriliseks teeb selle just liigirikkus.
Liigirikkus oli üks põhjus, miks Andrus Niit võitis Erametsa liidu igal aastal korraldata va konkursi parima metsa majandaja tiitlile. Võluv on
metsaomaniku loominguline suhtumi ne oma metsa. Seda majandatakse mitte iga hinna eest tulu saamise eesmärgil, vaid et see oleks eriline oma kooslus te poolest. Seetõttu on peremehe jaoks
oluline metsade liigirikkus, ilu ja säästev majandamine.
Talu sai Andrus Niit vanaisalt ja tema kõrval on metsameesteks saanud ka järgmine talu põlvkond. Andrus ise on
Foto: Mari Kartau 2022. aasta parima metsamajandaja tiitli võitja Andrus Niit.
Luua metsanduskooli haridusega, see ga oskused ja teadmised on omast käest võtta.
Siiski peab mees ise metsatööd ho biks, mis tema sõnul võtab peaaegu kogu vaba aja. Tööpäevadel on Andrus ame tis Otepää lihatööstuses Edgar, mis on samuti pereettevõte. Nimelt pani selle le juba eelmise sajandi üheksakümnen datel aastatel aluse Andruse ema Maie. Juba kolmkümmend aastat edukalt te gutsenud ettevõttes on nüüdseks juhi rollis Andruse abikaasa Maire, Andruse ülesandeks on mehaanikal ja masinatel silm peal hoida.
Kui suvel ja sügisel on metsas vähem te gemist, siis sügis- ja talvekuudel on tööd rohkem. „Just praegu, hilissügisel on kä sil sanitaarraie. Viime metsast välja tor mimurru, haiged ja üraskikahjustustega puud. Seda tööd teeme peamiselt omade jõududega, poeg ja õepojad käivad abiks. Peamiseks tööriistaks mootorsaag, väl javeoks on kasutada kaks traktorit, üks suurem, teine väiksem,“ selgitab Andrus.
Talvel on plaanis harvendusraie, see
Vajadusel palkan ka harvendusraieks saemehi. Kuid kuusikutes teen kõik raied ise, sest kuusk on väga habras ja talle ei tohi koorevigastusi tekitada.
ti kuusemetsad kannatanud ulatuslike üraskirünnakute tõttu ja on kuulda ise gi selliseid arutlusi, et kuusemetsad või vad sajandi pärast meie maalt hoopis ka dunud olla. Niit seda arvamust ei jaga, tema arvates võib tegu olla perioodiga, kus üraskite arvukus mingil põhjusel on hüppeliselt kasvanud, ja mingil ajal võib see lõppeda.
gi on puhtalt käsitöö. Metsa pindala on suur ja jalgsi käia tuleb päris palju. Siis ki kinnitab Andrus, et oma metsa ta har vesteri ei lase, isegi mitte neid väikse maid mudeleid, mis ümbritsevat vähem lõhuvad: „Vajadusel palkan ka harven dusraieks saemehi. Kuid kuusikutes teen kõik raied ise, sest kuusk on väga hab ras ja talle ei tohi koorevigastusi tekitada. Kuusikusse lähen vaid talvel, kui puude mahlad on kinni.“
Niidu metsadest moodustavad 12% kuusikud. Viimastel aastatel on Ees
Puude kaitseks kasutab Niit fero moonpüüniseid ja kinnitab, et putuka saak on päris muljetavaldav. Samas ar vab ta, et üraskitõrjega ei peaks tegelema iga metsaomanik omaette, vaid komp leksselt, tervet piirkonda ja riiki haarava na. „Pole suuremat mõtet tõrjuda üras keid ühes metsas, kui samal ajal kõrval metsas elavad nad rõõmsalt edasi ja õige pea on nad minu metsas tagasi. Üraskeid peaks tõrjuma riiklikult koordineerituna, umbes nagu seda on tehtud karuputke ga,“ arvab Niit.
Rohkem kui kuuskede tuleviku pärast muretseb metsamees saarte pärast: „Pä ris hirmus on vaadata, kuidas täies elu jõus saared äkki saaresurmaga haiges tuvad ja õige varsti jala pealt maha ku kuvad.“
Kuuske peab metsamees heaks tugi kultuuriks, mille keskel on hea kasvata da nii kaski kui ka tammesid. „Kui tamm kasvab noorena kuuskede varjus, võib tal küljeoksad maha võtta ja nii kasvab te mast sirge puu. Hiljem võib kuused üm bert ära võtta, nii saab tamm sirgumiseks rohkem valgust,“ õpetab Niit.
Üldiselt ongi Piiri-Kitse talu metsad pi gem segametsad, kus leidub nii okas- kui ka lehtpuid. „Vanaisa maadel oli enne sõda metsa vaid 20%. Nõukogude ajal kasvatasid põllud ja heinamaad paju- ja lepavõsa. Lepikutes on palju looduslikku mitmekesisust, taimi ja linde. Nii lepakui ka pajuvõsast olen püüdnud järkjärgult lahti saada ja selle sangleppade ga asendada,“ toob Andrus näite oma te gemistest metsakorraldamisel.
Ta lisab, et kui üraskirünnak hakkas Euroopast meie poole tulema, otsustas ta hakata kuuskede asemel kasvatama le hiseid. Lehiseid, aga ka ebatsuugasid ja
sitka kuuski istutas ta kuivanud kuuske de asemele. Nüüd on ühel hektaril paik nev lehisemets juba kümneaastane ja sirgub kiiresti, lausa poole kiiremini kui kõrval kasvav kuusenoorendik. Kuna le hist ürask ei himusta, võiks ju seda laie maltki kasvatada, kuid Niit seda ei plaa ni: „Tahan, et siin maal kasvaksid ikka
kodumaised liigid.“
Otepää mail puupõlde ei ole, sest maastik seda ei võimaldakski. „Puupõl lud on istutatud kunagiste põllumaa de peale, meil aga on siin küngaste va hel liivikuid ja saviseguseid künkaid, kus sirges rivis kasvavaid monokultuure kas vatada polegi võimalik. Ma olen siin üri tanud tekitada sellist metsapargi moo di metsa ehk rajada puudegruppe, mis
Tahan, et siin maal kasvaksid ikka kodumaised liigid.Foto: Shutterstock
moodustavad ühte tüüpi metsa. Sellise metsa kasvamist on väga huvitav jälgida,“ kinnitab Niit.
Päris omanäoline dendropark on ra jatud 170 meetri kõrgusele künkale, kust avaneb vaade isegi Võrtsjärvele. Lisaks ilusale vaatele on siin ka lõkkekoht ja üsna haruldastest puuliikidest koosnev dendropark.
Andruse sõnul algas kõik kingitusteks saadud puuistikutest: „Kui neid võõra maa puid sai juba mitu, hakkaski asi il met võtma. Ka abikaasa on huvitavatest puuliikidest innustunud ja nii on dend roparki kasvama pandud punaseid pöö ke, kivitamm, suhkruvaher ja teisigi ha ruldusi.
Ehkki Andrus Niit kuulutati selle aasta parimaks metsamajandajaks, tunnistab ta, et ideaali ei ole ta oma metsades siis ki veel saavutanud. Hinge peal on veel lepavõsaga kaetud alad, mida sooviks metsastada, samas on tal ka piirkondi, mida katavad vanad metsad ja mida ta üldse ei plaani puutuda. „Vanad puud
on põnevad, see on nagu muinasju tumets. Seal on mul üks uhke mägra linnak ja tahan kindlasti, et nad saak sid seal rahulikult tegutseda ja oma elu edasi elada.“
Metsaomanik unistab, et tulevikus on tal ka üks 300–400 laialehisest pärnast koosnev hiis. Paraku pole vajalikku istu tusmaterjali saadaval, loodusestki leiab laialehelise pärna taimekesi harva.
Üldiselt käibki uue metsa kujunda mine gruppide kaupa: „Kui ühest ko hast on maha võetud grupp kuuski, is tutan selle täis näiteks kaski. Mändi dega aga olen võrdlemisi ettevaatlik, sest need maad männile väga ei sobi. Üritasin kord männikut rajada, istuta sin 2000 taime, millest vast 50 läks kas vama.“
Andrus ütleb, et ta on see metsa mees, kes arvab, et igal aastal võiks metsast 1 protsendi ära raiuda. „See ga minu metsa puhul 0,7 hektarit aas tas. Igal aastal ma seda ei tee, aga see järel teen mitme aasta jao. Kui mets on raiutud, on vaja kevadel uued taimed istutada. Olen seda teinud alates esi mestest aastatest, kui metsaomanikuks sain, ja üheksakümnendatel aastatel oli istutusmaterjaliga vägagi kitsas. Seetõt tu käisin kevadiseks istutuseks puutai mi näiteks liinide alt kogumas. Põhili selt sain niiviisi kuuse- ja männitaimi, kuid leidsin ka lehiseid ja teisigi. Hil jem sain puutaimi Taageperast ja nüüd varustab mind taimedega firma nime ga Systemseparation, kes ostab taimi Euroopast ja vahendab neid soovijai le,“ selgitab Niit.
Ehkki puidu hinnad on viimastel aas tatel kerkinud ulmelistesse kõrgustes
Head hinnad ei ole senimaani veel suutnud tema raieotsuseid mõjutada, selleks pole lihtsalt vajadust.Andrus Niidu metsad on valdavalt puudegruppe moodustavad segametsad.
se ja pidevalt tehakse metsaomanikule ostuettepanekuid, kinnitab Andrus, et head hinnad ei ole senimaani veel suut nud tema raieotsuseid mõjutada, selleks pole lihtsalt vajadust.
Kuid üks kindel vajadus raiumiseks on küll. Nimelt vajab Otepää lihatöös tus liha suitsutamiseks lepapuud ja see tuleb kõik Piiri-Kitse talu metsast. „Kui metsaomanikuks sain, oli mul hinnan guliselt 5000 tihumeetrit lepapuu taga vara. Nüüdseks on alles jäänud umbes 1500, sest igal aastal olen umbes 100 ti humeetrit viinud lihatööstusesse. Leppa dest puhastatud ala olen aga asendanud kultuurpuistuga.
Ka küttepuude hind on ennenägema tu, kuid Andrus vaatab iga puud ka sel le pilguga, mis sellest lisaks küttele veel saada võib. Näiteks metsakuivast kuusest või männist, mis pole pikemat aega maas olnud, saab veel head palki.
Kui talus ringi vaadata, siis ei jää kahtlust, et tegu on metsa ja puid tund va meistriga. Nimelt on Andrus oma kodu erinevate hoonete ehitamiseks
kasutanud oma metsa palke, mis ko hati tunduvad uskumatult jämedad ja võimsad.
Erilise hoole all on metsas kasvavad väärislehtpuud – jalakad, tammed, saa red, mis annavad ehitamiseks ja puu tööks sobivat puitu.
Lisaks puidu hindadele on viimasel ajal metsandusest rääkides kõneaineks ka ro hepööre ja süsinikukaubandus. Ehk et metsaomanikud saavad tulevikus haka ta süsinikukvooti müüma ja niiviisi raha teenima. Andrus tunnistab, et ka sellist äri ta väga tõsiseks ei pea, sest tegu on ju virtuaalse tehinguga, millest reaalsuses
Eriliste okaste ja käbidega sitka kuusk on maailma kõrgeim kuuseliik.
midagi ei muutu ja loodus sellest roh kem kaitstud ei saa.
Loodusemehena on ta veendunud, et loodusesse tuleb suhtuda respekti ga, aga seadustega kehtestatud käsku de-keeldudega üksi ei ole võimalik loo dust kaitsta. „Inimene oma elu ja tege mistega jätab tahes-tahtmata looduses se jälje. Maal elades paned tähele loo
duse märke ja teed omi järeldusi,“ mõ tiskleb Niit.
Näiteks kurdetakse, et meie metsa des on linde vähemaks jäänud. Võib-ol la on see sellest, et varem oli lindudel suurem toidulaud, sest koduloomi peeti rohkem. Samuti oli pisikiskjaid vähem, sest neid kütiti naha saamise eesmär gil. Ka on tohutult suurenenud suurte kiskjate, nagu karude hulk. Selle põhju
seks võiks olla asjaolu, et kütitud loo made nahad ja sisikonnad jäävad met sa, kiskjate toidulaud on hea ja nad pal junevad hoogsalt.
„Seega on just inimene loodusli ke anomaaliate põhjustaja ja loodus ise sekkub, kui asi käest ära kipub minema. Loodusega on vaja ühte jalga käia ja mit te püüda teda pidevalt kujundada,“ on metsamees veendunud.
Mitte kaugel Andrus Niidu kodutalust asub Sangaste los sipark, mille rajamist krahv von Berg alustas 1808. aastal. Pargi rajamisel osales krahv isiklikult, soovides sinna rajada inglise vabakujulise pargi. Lisaks sellele soovis ta erinevaid uusi puuliike parki tuues teada saada, kas kusagil maailmas on puid, mis kasvaksid siin paremini kui meie kodumaised puud.
Selle eesmärgi poole püüdles krahv Berg aastakümneid ja tõi sel otstarbel oma reisidelt Ameerikasse, Euroopasse ja Kaug-Itta erinevate puude seemneid ja taimi. Metsapar gi puukoolis kasvas tuhandeid taimi ja esmane valik, mida kasvama panna, tehtigi juba seal.
Sangaste parki istutati kuus liiki nulge, samuti katsetas ta kanada, sitka, torkava ja musta kuusega. Lehistest katse tati ameerika ja läänelehisega ning okaspuudest veel kana da tsuuga ja hariliku ebatsuugaga.
Andrus Niit on Sangaste lossipargist saanud palju inspi ratsiooni ja teeb sarnaseid katsetusi ka oma metsas. Tema sõnul on krahvi aegadega võrreldes kliima palju soojemaks muutunud ja seetõttu võivad katsetulemused hoopis teist sugused olla. Üheks tõestuseks ongi ebatsuugad, mis kas vavad meie kodumaisest kuusest isegi kiiremini.
Punasel tammel on tõeliselt kaunis sügisvärv.
Ka lehistele sobib meie kliima hästi, kuid noored lehised meeldivad kahjuks ka hirvedele. Peale okaspuude eksperi menteerib Niit ka lehtpuudega. Neid on ta viimasel ajal kas vama pannud seemnetest.
Huvitav eksperiment on käsil punaste tammedega, mis on kenasti kasvama hakanud. „Eks tulevikus näe, mis sel lest saab. Õigemini küll näevad seda minu järgmised põlv konnad,“ on metsamees lootusrikas.
Krahv Bergi katsetuste jälgedes Foto: Shutterstock Foto: Shutterstock
Meie Syngentas ei suuna teid ostma kallemaid lahendusi. Oluline on vaid see, et ostaksite Syngenta tooteid, mida teie põllule tõesti vaja on - on selleks siis taimekaitsevahendid või seemned. Kampaaniaga täname teid lojaalsuse eest ning saame ühtlasi parema võimaluse pakkuda omalt poolt rohkem nõustamistuge ja infot, kuidas Syngenta tooteid õigesti, ohutult ja efektiivselt kasutada. Kampaania kestab kuni 31.12.2022.
Peaauhindade seast ehk 3500 punkti väärtuses saate muuhulgas auhinnaks valida:
Reisibüroo kinkekaart - uurige, kuidas käib viljakasvatus teistes riikides.
215-osaline tööriistakäru Apple iPhone 13 Pro Käivitusabi www.scandagra.ee www.balticagro.ee www.kevili.ee www.linasagro.ee
Uuri lähemalt www.syngenta.ee/motivatsioonikampaania ning küsi Syngenta tooteid meie edasimüüjatelt Eestis:
Efektiivne ja kiire töö
Metsade uuendamine on senimaani olnud valdavalt aja- ja töömahukas käsitsi tehtav töö. Kui sel aastal sai rääkida rekordilisest metsataimede istutamisest, siis paljuski tänu sellele, et kasutusele on võetud võimsad metsaistutusmasinad.
Juba aastaid tagasi hakati suure mate pindalade metsastamisel kasutama mätastamise masinaid ehk et kõigepealt tegi masin mät ta, mis jäeti kuni aastaks seisma, ja kui mätas oli maapinnaga liitunud, oli sellesse lihtsam käsitsi taim kasva ma panna.
Mõned aastad tagasi aga ilmusid metsamasinate turule uudsed metsaistu tusmasinad, mis automatiseerisid kogu protsessi. See tähendab, et istutatavad taimed pistetakse spetsiaalsesse kasset ti ja masin pistab need maha. Nüüdseks aga teeb tööd juba metsaistutusmasinate järgmine põlvkond, mille arvutisüsteem
kaardistab istutamisala, annab ülevaate seal valitsevast olukorrast ja puude asu kohtadest ning arvutab välja vajaliku is tikute arvu. Samuti hoolitseb see noor te taimede väetamise ja kastmisvajadus te eest.
Soome metsamasinaid tootva firma Risutec istutusmasinaid edasimüüva firma Autra esindaja Raivo Parve sõnul on istutusmasinad hakanud kiiresti kä sitööd asendama. Põhjuseks ikka see, et istutusmasinaga tehtava töö kvaliteet on käsitsi istutusest ühtlasem, taim on ala ti kinni, tööde juhtimine ja logistika on lihtsam. Samal ajal pikeneb ka puude is tutamiseks sobiv periood.
Risuteci toodangus on erineva jõudlu sega mudeleid, kuid kõik töötavad eks kavaatori poomi külge ühendatult. Risu teci PM-seeria masinatel on ümmargu ne trummel, kuhu saab panna 120–160 taimekassetti, kokku kuni 720 taime ühe laadimise kohta. Esimese operatsiooni na kultiveerib masin istutatava pinna ja tõmbab välja mätta. Seejärel tekitab mät tasse augu taime jaoks, surub selle koha le ja tihendab istutuskoha ümbruse spet siaalsete käppade abil.
Vastavalt vajadusele saab reguleerida nii istutusaugu sügavust kui ka tihendus käppade survet. Masina lisavarustusena saab integreerida kastmissüsteemi, mille abil saab taime pärast istutamist vajadu sel kasta ning anda seemikule stardiväe tist, mis parandab taimede juurdumist ja ellujäämist. Samuti saab juba istutamise käigus anda spetsiaalse laotusseadme ga seemikule boorväetist, teha TRICOga hirvetõrjet ja männikärsaka tõrjet.
Dokumentatsioonisüsteem ASTA pindade ja taimede tiheduse jälgimi
Võimsad metsaistutusmasinad võimaldavad istutada kõiki puuliike.seks töötab Androidi toega mobiilsead mes. Pärast istutamist koostab masin ka istutuskaardi, kust on täpselt näha istutatud taimede arv, asukoht ja kuu päev.
Istutamiseks sobiv aeg pikeneb Masinad on metsaistutuses murdnud palju vanu tõekspidamisi. Üldiselt on ar vatud, et metsaistutuseks on sobiv vaid kevad, mil pinnases on veel piisavalt niiskust noorte taimede juurdumiseks. Masinaga saab aga edukalt metsa istu tada veel sügiselgi. Eriti just kergema tel turbastel muldadel polnud sügisene istutamine tulemuslik, sest külm kergi tab taime välja. Masinistutusel aga suru takse taim tihedalt maasse, seetõttu pole ka kerkimist karta. Kastmisvõimalus aga võimaldab kevadist istutusaega pikenda da, sest pole tarvis peljata, et põud võiks taimedele liiga teha.
Kuna taim istutatakse mättasse, lük kab see ka hooldustööde aega edasi, sest umbrohi ei pääse kohe taime lämmata ma.
Masin suudab istutada ühes vahetu ses kuni 2200 taime hektari kohta ja istu tada võib ühtviisi kõiki meil kasvatatavaid
puuliike. Sama masinaga saab taimed ka langile viia, nii saab tõesti vaid üks mees ja üks masin kogu suure töö tehtud.
Mainaga saab edukalt istutada ka raskes ti uuendatavatel märgadel lankidel, sa muti aladel, kus enne istutamist on võsa maha võetud.
Samuti märgivad metsamehed, kel masinaga istutamisel juba kogemusi, et masinistutuse kvaliteet on ühtlasem ja ka logistika pealt saab olulise kokku hoiu, sest vaja on vaid ühte operaatorit, kes täidab kasseti taimedega ja istutab taimed maha.
Ekskavaatorikabiinis istuv operaator ei pea ka muretsema ilma pärast ega vih masaju ajaks tööd katkestama.
Ka näitab nüüdseks kogemus juba paar aastat tagasi masinaga istutatud lankidel, et mets on ühtlaselt kasvama läinud.
Et tegu on küll efektiivse, kuid võrd lemisi kalli masinaga, siis kindlasti iga metsaomanik sellist soetama ei kipu. Küll aga ostavad Raivo Purde sõnul neid masinaid metsatöid teenusena pakku vad firmad, näiteks kui on võitnud mõne hanke ja metsastamistöid on vaja teha suurtel pindaladel. Samuti on metsais tutusmasinaid hakanud ostma ka metsa ühistud ja metsaomanikud on märgata valt sagedamini hakanud ühistult ka is tutamistööde korraldamist tellima.
Muidugi jääb alati alles ka käsitsi is tutamine, eriti väiksematel pindadel, kus istutada on vaja sadu, mitte tuhan deid taimi.
Moodne metsaistutusmasin töötamas.
Metsaistutusmasina tööd koordineerib arvuti.
Kuna taim istutatakse mättasse, lükkab see ka hooldustööde aega edasi, sest umbrohi ei pääse kohe taime lämmatama.
Uuest aastast hakkab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) pindalapõhiste toetuste kontrollimisel kasutama pinnaseiret. Pinnaseire kasutuselevõtt tuleneb Euroopa Liidu nõuetest ning on läbi aegade suurim muudatus pindalatoetuste kontrolliprotsessis.
buda – sellisel juhul täiendavaid sankt sioone ei rakendata.
arendusnõunikPinnaseiresüsteemi kasutu sele võtmisega kaovad sisu liselt pindalapõhiste toetus te kohapealsed kontrollid, neid tehakse edaspidi vaid juhtudel, kui muude andmete alusel ei ole nõuete täitmist võimalik hinnata. Kii rel suvisel perioodil ei ole enam vajadust taotlejaid nii palju oma põhitööst eema le viia. Oluline on ennetavate tegevuste võimaldamine toetuse vähendamise ase mel. Selles ongi peamine erinevus pin naseire ja senise süsteemi vahel. Pinna seirega tuvastatud potentsiaalse rikku mise tuvastamise järel antakse sellest taotlejale teada, et ta saaks võimalusel vajalikud tööd ära teha nii, et toetus(t)e tingimused oleksid täidetud. Samuti on võimalik rikkumisega põllu puhul taot lust vastavalt tegelikule olukorrale muu ta või sellele toetus(t)e taotlemisest loo
Pinnaseire aluseks on peamiselt SENTINEL satelliidipildid või muud vähemalt samaväärse väärtusega and med. Samaväärsete andmete all pee takse silmas eelkõige teistelt satellii tidelt saadavaid andmeid, aga ka asu kohamärgisega fotosid. Asukohamärgi sega fotode edastamiseks on PRIA loo mas mobiilirakendust, mille kasutuse le võtmine on samuti üks programm perioodi 2023–2027 toetuste rakenda mise muudatus.
Pinnaseiresse on kaasatud 100% taot lustel olevast põllumajandusmaast. See tähendab, et varasem 5% kontrollvalim asendatakse kõikide põldude kontrolli misega. Põldudel läbi viidavaid põlluma jandustegevusi ning tavasid vaadeldak se, jälgitakse ja hinnatakse regulaarselt terve kontrollperioodi jooksul. Kogu as jakohase põllumajandusmaa seire tõttu saab olla kindlam, et Euroopa Liidu fon dide raha kasutatakse sihipäraselt ja sea tud eesmärgid saavad paremini täidetud. Pinnaseiresüsteem tervikuna on ennetav ja taotlejat kaasav. Süsteemi toimivust
hinnatakse täiendava kvaliteedihinda mise kaudu.
Kontrollprotsessi muutmiseks on paigas ka seadusandlusest tulenev aja kava ning uuel aastal hakatakse pinna seiret kasutama eelkõige ühtse pindala toetuse asemel rakenduva põhisissetule kutoetuse puhul, aasta hiljem on olemas valmisolek seirata juba kõiki pindalaga seotud toetusi.
Loomisel on mobiilirakendus fotode
Nagu eelnevalt sai märgitud, on PRIA arendamas mobiilirakendust, mis käivi tub 2023. aasta suvel. Loodava äpi esime ne teenus loob võimalused just pinnasei re info vahetamiseks PRIA ja klientide va hel. Äpi vahendusel antakse põllumehe le teada, millisel põllul on nõude täitma ta jätmine tuvastatud või mille osas soo vitakse täpsustavat infot. Samas rakendu ses saab põllumees teha asukohamärgise ga foto ning selle PRIA-le edastada. Ka see on üks pinnaseire meetoditest, mis asen dab kohapealseid külastusi ning võimal dab põllumehel kontrolliprotsessis PRIA ga suhelda talle sobival ajal.
A rc G I S pl at vo rm
• A rc G I S P ro – unive r s aaln e d e sk to p G I S ta r k va r a
• A rc G I S O nlin e – pilvep õ hin e G I S la hen d us
• A rc G I S Ente r p rise – se r ve r la hen d us en da või p a r tne ri IT ta ris tus
• A rc G I S A p ps – ka sutus valmis r a ken d use d välitö ö d e k s , ko da nike kaa s a mise k s jm
• A rc G I S fo r D evelo pe r s – mitm e k ülgse d a ren d us va hen did D rooni d mõõdistamise k s j a
Kriisiajad on meid taas pannud arutlema selle üle, kas suu dame ise end toiduainetega varustada. Kui kala, teravilja ja piimatoodete osas väga muretsema ei pea, vajaksid ülejäänud valdkonnad riigi tuge ja tururegulatsioone.
Aastatel 2020–2021 viidi Ees tis läbi ulatuslik uuring, mille käigus analüüsiti toi du, esmatarbekaupade, isi kukaitsevahendite ja vee tarneahelaid ja varustuskindlust Eestis
ning varustustõrgete vähendamise või malusi. Uuringu viisid läbi EMÜ teadla sed Jüri Lillemets, Rando Värnik, Anne Põder ja Tõnu Pärn.
Uuringu toimumise ajal oli olukord majanduses veel üpris rahulik. Kuid sõda
Ukrainas tõi kaasa terve laviini problee me, mis on kogu Euroopa majanduse kriisiseisu viinud ja küsimus riigi varus tuskindlusest on muutunud palju ak tuaalsemaks.
Küsimusele, kas põllumees suudaks oma rahva ära toita, saab kindlasti vasta ta jaatavalt. Paljudes sektorites see juba nii ongi ja kus see nii ei ole, seal on põh jus peamiselt turusituatsioonis.
Riigi seisukohalt on väga oluline võime kus ennast ise tähtsamate toiduainete ga varustada. Seega on põllumajandu
Foto: Argo Ingver
sel toidujulgeoleku seisukohalt äärmi selt oluline roll. Eestis toodetakse piima, teravilja ja kala oluliselt rohkem kui tar bitakse, teiste põhitoorainete vajadust täielikult ära ei kaeta. Kõige madalamal tasemel on kodumaise puu- ja köögivil jaga varustatus, kuna puu- ja köögivilja sektoril on väga raske konkureerida oda va importtoodanguga.
Põllumajandusmaa ja põllumullad on taastumatu loodusressurss, mida tu leb kasutada säästlikult ja mille säilimine tuleb tagada. Esialgsete arvestuste koha selt on Eestis väärtuslikku põllumajan dusmaad umbes 700 000 hektarit. Põllu majandusmaad tuleb hoida võimalikult suures ulatuses põllumajanduslikus ka sutuses ja tagada selle kaudu riigi toidu julgeolek ning võimalus nendel maa-ala del põllumeestel toimetada. Põllumajan duskeskkonna hea seisundi säilitamisse ja parendamisse panustab põllumeeste kasvanud keskkonnateadlikkus ja vaba
tahtlikud täiendavad tegevused. Samuti on kasvanud ühiskonna üldine teadlik kus ja ootus keskkonnaküsimustes. Hea keskkonnaseisund panustab samuti Ees ti kui kvaliteetse toidu tootja mainesse, mis võimaldab eksportida kaugematele turgudele.
EMÜ teadlaste uuringus kirjutatakse, et toiduainete varustuskindlust saab ise loomustada toodangu, väliskaubanduse, tarbimise ja varude kaudu. Nende
n ä itajate v õ rdlus v õ imaldab hinnata, millises ulatuses on toiduainete varud sõltuvad sisseveost ja varasema perioo di jää kidest ning kui suur kogus l ä heb väljaveoks. Võrreldes varasemaga ei esi nenud 2020. a nimetatud näitajate osas märkimisväärseid erinevusi, välja arva tud köögivili, mille puhul erinevalt eel nevatest aastatest ületas sissevedu too dangut.
Lihatoodetest on koguseliselt suuri mad siseriiklikud tootmismahud sea- ja linnulihal. Mõlema puhul ületab samu ti sisseveetav kogus väljavedu. Sealjuu res on erinevalt teistest lihatoodetest lin nuliha puhul sisseveo kogus suurem kui kogu siseriiklik tootmine.
Munad pärinevad peamiselt mujalt ja kasutatakse peaaegu t ä ielikult tarbi miseks ehk muna v ä ljavedu peaaegu puudub.
Olulisimate piimatoodete (joogipiim, juust, koor, või) puhul on sissevedu väi
ke ja suur osa toodangust veetakse välja, kuna toodangu mahud ü letavad tarbi mist.
Kui kartuli toodang ületab sissevedu, siis suurem osa tarbitavast köö giviljast ning peaaegu kogu puuvili ja mari tuuak se sisse mujalt. Nende toiduainete puhul väljavedu peaaegu puudub.
K õ ikide teraviljakultuuride puhul ületab toodang tarbimist mitmekordselt. Suurem osa teraviljatoodangust viiakse välja.
Piisavalt vaid teravilja ja piima
Kui vaadelda, millised on olnud Eestis põhilised trendid, siis Eestis on isevarus tatus tagatud ainult teravilja ja piimatoo dete puhul.
Viimase kümne aasta jooksul on oluliselt kasvanud teraviljade kasvupin nad ja isevarustatuse määr. Näiteks üle tas aastatel 2019–2020 teraviljatootmi ne Eesti-sisest tarbimist kolmekordselt, 2021. aastal 2,5-kordselt.
Hoopis teine lugu on liha, munade ja köögiviljadega. Kartulitootmine on
viimasel kümnel aastal vähenenud ligi kolmandiku võrra ja isevarustatuse määr langes 2021. aastal kõige madalamale ta semele: 59%.
osaliselt tootmise vähenemise põhjus ja peamine probleem on kartuli tootmise majanduslik tasuvus.
Ka suurem osa tarbitavast köögivil jast ning puuviljad ja marjad tuuakse sisse mujalt ning nende väljavedu pea aegu puudub.
Lihaga isevarustatus kokku oli 2021. aastal 78%. Hea on seis veiseliha ning lamba- ja kitselihaga, esimeses toodame veidi enam, kui ise tarbime, ehk 102%, lamba- ja kitseliha isevarustatus on 100%. Jätkuvalt on aga probleemne sea liha isevarustatus, olles 81%, ja linnuliha osa, kus meie isevarustatus on vaid 61%.
Kuigi kartulitarbimine elaniku koh ta on olnud langustrendis ( ca 10% võr ra aastatel 2010–2020), on tarbimise lan gus olnud aeglasem kui tootmise vähe nemise määr viimasel kümnendil. See ga tarbijaeelistuste muutumine on ainult
Kuna oleme sisenenud kriisi keskmesse, on põllumajandustootjatel muresid kül laga, et ots otsaga kokku tulla, ja just heit likud ajad tuletavad taas meelde, kui olu line on meie inimestele vajaliku toiduva ru olemasolu.
Novembri algul toimunud lihafooru mil oli toiduga kindlustatuse problemaa tika keskseks arutlusteemaks.
Kõige madalamal tasemel on kodumaise puu- ja köögiviljaga varustatus, kuna puu- ja köögiviljasektoril on väga raske konkureerida odava importtoodanguga.
Eesti Põllumajandus-Kaubandusko ja juhatuse liige Meeli Lindsaar kõneles foorumil, et ÜRO põllumajandusorgani satsiooni FAO andmetel suureneb kogu maailmas nende inimeste hulk, kes kan natavad ebapiisava toiduga varustatuse või alatoitumuse all.
„On alusetu arvata, et need numbrid Eestit ei puuduta. Ka meil on statistika ameti andmetel tõusnud 22 protsendile nende inimeste arv, kes elavad suhtelises vaesuses. Pea veerand Eesti elanikkon nast peab igapäevaselt tegema kompro misse toidu mitmekesisuse ja kvantitee
Ka suurem osa tarbitavast köögiviljast ning puuviljad ja marjad tuuakse sisse mujalt ning nende väljavedu peaaegu puudub.
di osas ning see on tõsine ohu number,“ tõdes Lindsaar.
Lihafoorumil nenditi tõsiasja, et Ees tis ei ole ikka veel riiklikul tasandil mää ratletud, mida tähendab toidujulgeolek, kas esmaste toodete tootmiseks vajalike sisendite kättesaadavuse tagamist, toot misprotsessi töös hoidmist, toidu varus tuskindlust kohaliku toidu või hoopis importtoiduga või mõeldakse selle ter mini all hoopis toidu varu või mõnda muud tegevust.
Koja juhatuse liige ütles, et looma kasvatussektoril on toidujulgeoleku taga misel tähtis roll, sest loomakasvatus vää rindab kohalikku taimset tooret ja loob meile püsiva baasi toiduga kindlustatu se tagamisel. Seetõttu vajab loomakasva tussektor riiklikke toetusmeetmeid, sest nii energia, loomasööda, pakendite kui ka seadmete varuosade erakordselt kõr ged kulud on kogu sektori toimetulekut kärpinud kriitilise piirini. Toetades ahe la ühte osa, saame olla kindlad, et kogu toidutootmise protsess on jätkusuutlik ja varustab meid kodumaise toiduga ka
Loomakasvatus väärindab kohalikku taimset tooret ja loob meile püsiva baasi toiduga kindlustatuse
edaspidi, vaatamata maailmas valitseva tele kriisidele.
Riskide maandamise seisukohalt on ülioluline mitte eirata asjaolu, et meil ei ole tagatud värske liha ja lihatoodete isevarustatus, seega me tarbime rohkem, kui toodame.
Vajalikud suuremad tururegulatsioonid
COVID-19 pandeemia ajal alanud hinna tõusu ning Vene-Ukraina sõja tekitatud toidu, energia ja põllumajandussisen dite pakkumisšoki mõjul on isevarusta tuse tagamine uuesti tähelepanu kesk
mes, kuid kiireid lahendusi isevarusta tuse suurendamiseks ei ole.
Rahvusvahelise kaubanduse toimi mine aitab just väikeriikidel hajutada looduslikke riske ning kohalikke hinnaja pakkumisriske.
Eestis on nii kartuli, köögivilja kui ka puuviljade tootmise puhul peamine probleem selles, et kohalik toodang ei suuda välismaisega konkureerida ja tar bijad on väga hinnatundlikud.
Otsesed poliitilised meetmed, mil lega saab isevarustatust mõjutada, on toetused, ekspordipiirangud, tariifid ja sanktsioonid. Sanktsioonid tekitavad sa mas tarbijatele hinnašoki. Toetused saa vad kaasa aidata ettevõtete efektiivsuse suurendamisele, uutele investeeringute le, riskide hindamisele ja maandamisele.
Allikad: Maablogi, EPPK, „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis (VARUST)“, Jüri Lillemets, Rando Värnik, Anne Põder, Tõnu Pärn
Eesti Toiduainetetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp: toidujulgeolek ei tohi jääda sõjalise julgeoleku varju
NATO soovitab hoida toidujulgeoleku säilimiseks põllumajandusinvesteeringute suuruse samal tasemel riigikaitsekuludega ja selles osas on Eesti eeskujulik. Sa mas moodustub suur osa põllumajanduskuludest Euroopa Liidu otsetoetustest ning seetõttu on vaja senisest enam keskenduda paremini sihitud meetmetele, mis tõstavad põllumajanduse saagikust, parandavad toidusektori investeeri miskliimat, piiravad toidukadusid ja hoogustavad nii sisenemist uutele turgudele kui ka kohaliku toodangu tarbimist kodumaal.
Eestil on hea isevarustatus strateegilistes toiduvaldkondades, nagu piima-, liha-, kala- ja teraviljasektoris. Aga peame tagama selle, et ka ikalduste või sõja liste ja majanduspoliitiliste kriiside käigus toiduga varustatus ja ekspordivõime kus säiliks. Lootmine toiduimpordile on nõrkus, sest ka Kesk-Euroopa viljakaid piirkondi võivad tabada sõjalised kriisid, üleujutused ja põud, misjärel keskendu vad need riigid oma rahva äratoitmisele.
Toidujulgeoleku säilimise seisukohalt on oluline, et kohalik tarbija tajuks oma ostuotsusega kaasnevat panust Eesti toidutööstusesse ja eelistaks kodumaist toidutoodangut.
Toiduliidu eesmärk on tõsta lähiaastatel kodumaise toidu osakaal ostukorvis 80% tasemele. Teeme seetõttu üleskutse haarata poes ostukorvi just lipumärgi ga tähistatud maitsvaid Eesti toidutooteid, sest nii toetab tarbija toidusektoris tegutsevaid inimesi ja ettevõtteid ning nii võime olla kindlad toiduga varustatuse säilimises.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
Eesti seakasvatajate aastakonverents, mis toi mus 23. novembril Pärnus, käsitles muude tee made hulgas riigikaitse teemat, sest on ju Eesti toiduga varustamine samuti riigikaitse osa. Sea kasvatajate eestkõneleja ja Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse liikme Anu Hellenurme sõnul on sealihaga isevarustatuse tase 80 prot sendi ligi ja need numbrid vähenevad lähitulevi kus veelgi.
Hellenurme sõnul pole Eestis toidujulgeoleku tagamiseks piisavalt ära tehtud: „Meil on olemas riiklikud varud kuni üheks nädalaks ja see pole kindlasti piisav, et riik suudaks kriisi ajal oma rah va pikema perioodi jooksul ära toita. Eesmärk ini mesi toiduga varustada üha kaugeneb. Lisaks on vaja kõige kõrgemal tasandil lõpuks ometi paika saada ka Eesti toidu strateegia.
Ta kinnitas, et toiduga isevarustatus peab ole ma osa julgeolekustrateegiast, sest olukorras, kus me peame rakendama oma julgeolekuproto kolle, ei ole enam aega selle peale mõelda.
Pea iga nädal tuleb signaale, et seakasvatajatest keegi plaanib tootmist lõpetada. „Kuu aega tagasi saime teate, et üks ees kujulik, heade tõunäitajatega aretaja loobub oma farmis emis test ja lõpetab tegevuse. Näeme seda, kuidas jookseb tühja tõuaretuse keeruline töö, millega on tegeletud aastaid. Arvan, et me ei tohi paljude inimpõlvede jooksul saavutatut niisama käest lasta. Puhta toidu kasvatamise ja tootmise oskust tuleb hoida ja arendada,“ lausus Hellenurme.
„Meie kõigi rikkus saab alguse esmatootmisest, mitte va hendite ümberjagamisest. Mida tugevam on meil esmatoot mine, seda tugevam on toidusektor kogu tarneahelas. Vaa dakem kasvõi seakasvatust – kui eelmise aasta detsembri lõpuga oli Eesti Tõusigade Aretusühistus 11 064 siga põhi karjas, siis tänavu novembrikuu seisuga oli alles jäänud vaid 9096. Vaid kümne kuuga oli 1968 emist põhikarjast välja lan genud. Ja need loobumised ei ole tulnud kergekäeliselt,“ rää kis Hellenurme energia ja sööda hinnatõusude drastilisest mõjust sektorile.
Ta toonitas, et põllumajandus on tähtis ka rahuajal, sest pu has toit on meie tervise üks alustaladest. Eesti toit on ja peab jääma Eesti inimese esimeseks valikuks ja oluliseks ekspordi artikliks. See saab juhtuda ainult tingimusel, kui me lõpetame tooraine väljaveo ja anname oma toidule juba Eestis lisaväär tuse. Kui me väärtustame Eesti riigi unikaalsust, puhast loo dust ja kvaliteetset toitu ning õpetame ka ülejäänud maailma meie toitu hindama.
Toidujulgeolek olgu riigikaitse osa Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roo met Sõrmus lisas eelkõnelejale, et põllumajandus- ja toidu tootmine peaksid kuuluma nende elutähtsate tegevusalade
hulka, mille puhul tagatakse kriisi puhul katkematu toimepi devus. Sel aastal Ukrainas puhkenud sõda on toidujulgeoleku tagamise tähtsust veelgi rõhutanud. Seetõttu peaks Eestis toidujulgeoleku tagamine olema iseenesestmõistetav osa riigi üldisest julgeolekust.
Näeme, et kasutamata võimalusi toidujulgeoleku integree rimiseks riigikaitsesse on terve rida, alustades kohaliku toidu eelistamisest nii kaitseväe kui ka laiemalt avalikus toitlustuses kuni põllumeeste ja kaitseväe vastastikku kasuliku koostöö süvendamiseni (nt varugeneraatorite ressursi või ka nii kaitsekui ka põllumajandusotstarbeks sobiliku masinapargi loomise soodustamine ja koordineerimine).
Hetkel on varude keskus loomas teravilja delegeeritud varu, et tagada ulatusliku ikalduse või varustusraskuste korral Ees ti toiduainetööstusele tootmiseks vajalik põhitooraine u ühe kuu inimtoiduks vajalikus mahus. Delegeeritud varu omanik ja hoiustaja on küll tootja või kauba hulgimüüja, kuid varude keskusel on nende toodete suhtes eelisostuõigus kokkulepi tud tingimustel.
Jätkuvalt vajavad mitmed olulised teemad siiski lahendust. Vaja on luua mehhanismid, et elektrikatkestuste ja gaasipuu duse korral oleks energiaga varustatus tagatud põllumajan dustootjatele ja toiduainetööstustele, kus töö ei saa katkeda. Näiteks kui on vaja rakendada roteeritavat elektrikatkestust, siis kuuluvad loomafarmid hetkel vähemprioriteetsete tarbija te hulka. Samas on näiteks linnu- ja seafarmides loomade elu ja heaolu tagamiseks vaja pidevalt töös hoida ventilatsiooni süsteemid.
Rahul ei saa olla ka valitsuse lähenemisega, mis on jätnud suuremad toidutootmise ettevõtted praeguses energiakriisis üsna üksi. Energiakulude hüppeline tõus seab tõsiselt ohtu Eesti toidutööstuse majandusliku jätkusuutlikkuse, mis on omakorda ohuks riigi toidujulgeolekule.
Minu kogemus loomadele separeeritud ja komposteeritud sõnniku allapanuks kasutamisel on juba mitu aastat ja kui oli võimalus osta separaator ja komposter, siis me ei mõelnud kaua ja tegime ostu ära. Joonas Eesti Agritehnikast tuli oma meeskonnaga ja ehitas masinale aluse, pani masina paika, ehitas katuse peale ja seda kõike lühikese ajaga. Eks alguses oli farmi töötajatel kartus, et kuidas sõnniku allapanu töötab aga tänaseks on Vändras seade töötanud ligi aasta ja kõik on rahul. Praegu paigaldatakse teist seadet Põlva farmi juurde. Miks me oleme neid seadmeid ostnud: allapanu on täna 2 korda
kallim kui eelmisel aastal, saadavus on väga kehv, sõnniku allapanu kasutades ei ummistu sõnniku kanalid ja pumbad, lauta ei pea juurde vedama lisa tonne allapanu ja seda sõnnikuga kevadel põldudele laotama – siit tuleb väga korralik kokkuhoid ja sellise seadme tagasiteenimise aeg on ca 4 – 5 aastat, elame-näeme.
Energiahindade pöörase tõusu ajal annab kindlustunnet teadmine, et meil on rohkelt metsa, mille oskuslikul kasutamisel saame leevendust energiaprobleemile.
Juba 2022. aasta alguses tegi Eesti Erametsaliit valitsusele ettepaneku suurendada väheväärtusliku pui du kasutamist energia saamiseks. Kirjas väideti, et kaugküttes kasu tatava maagaasi asendamiseks peaksime täiendavalt turule tooma 0,5 miljonit tihu meetrit puitu. Sellise lisakoguse varumine oleks lihtne, sest näiteks on ju Eestis halllepikuid 200 000 hektaril, kogutagavaraga 31 miljonit tihumeetrit.
Erametsaliidu pöördumises leitakse, et varem on gaasi hakkepuidule eelista tud, sest hakkepuiduga „jändamine“ on keerulisem kui toru kaudu saabuva gaa siga majandada.
Metsaomanike ettepanekule leidus
vastaseid, kes arvasid, et raiemahtude suurendamisel satub hakkepuidu hulka ka väärtuslikumat puitu. Metsaomani ke sõnul ei tuleks aga palkide põletami ne mingil juhul kõne alla, kuna saetöös tus tagab saepalgile energiapuidust kolm kuni neli korda kõrgema hinnataseme. Küttepuit elektri- ja soojusenergia tootmiseks on hetkeseisus eluliselt vaja lik ning selle kasutamine teatud mahus ka mõistlik. Taastuva puitressursiga fos siilse põlevkivi (ning kütte puhul ka küt teõli) asendamine kodumaise elektri- ja soojusenergia tootmisel panustab ühest küljest Eesti energiajulgeolekusse ning teisalt võimaldab kliimakaitseliselt fos siilsed kütused kasutamata jätta.
Hakkepuidul on suur energiapotentsiaal
Hakkepuidu kasutamise võimalusi uu riti ka Tallinna Ülikooli 2021. aastal kor raldatud Eesti ringmajanduse tuleviku potentsiaali ja vajalike meetmete uurin gus. Seal märgiti, et ühes puistekuup meetri energiasisaldus on keskmiselt 0,77 MWh. Näiteks 50 000 MWh pri maarenergia vajadusega väikelinn ( ca 15 000 inimest) tarbib aastas 21 600 tm hakkepuitu.
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühin gu ning Tallinna Tehnikaülikooli uurin gust selgus, et 2020. aastal kasutati 99 Eesti suurimas kaugküttevõrgus, mis katavad hinnanguliselt 95% Eesti kaug kütte turumahust, soojus- ja elektriener gia tootmiseks 58% juhtudel just hakke puitu.
Kui veel 2016. aastal läksid hakke puidu tegemiseks käiku raidmed, täis tüvi võsa, saetööstuse pinnud ja ümar
Võsa ja muu väheväärtuslik puit on oluline energiaallikas.Kodumaine ettevõte Forstman Baltic OÜ toodab erinevat metsatehnikat väiketraktoritele - metsatõstukid, haagised halumasinad, kopad, kastid, hüdrojaamad jne. Metsatõstukid traktoritele 16-40 hp, tõstukite noole ulatus 3,5 - 5 m. Kandevõime 2,5-4 t. Hüdrokäitus traktori oma pumbalt, pto pumbalt või siis hüdrojaamalt. Lisadena saadaval hüdraulilised raadio juhtimisega vintsid, hüdroväljavõtted,kastid, kopad haaratsid. Tootmine asub Pahklas, Kohila vallas, Raplamaal.
puit, siis nüüd on lisandunud ka kän nud, võsa ladvad, puidutööstuse jäät med ja puidujäätmed. Ümarpuitu enam aga hakkehunnikutes ei näe.
Energeetiliseks kasutamiseks sobib ka biomass, mis pärineb elektriliinide trassidelt. Eesti Maaülikooli hinnangul on suurima potentsiaaliga maakonnad selles osas Ida-Virumaa ja Harjumaa, kus mõlemas jääb trasside alla üle 4000 hektari maad. Metsamaad läbivate liini koridoride pindala on hinnatud umbes 30 500 hektarile.
Ka eramaadel on palju võsastunud alasid, mis varem olid põllumaad, kuid on nüüdseks võsastunud. Et hakkepuidu hinnad on kõvasti tõusnud, on just nüüd selliste võsastunud paikadega tegelemi seks sobivaim hetk. Kui võsa veelgi kas vab, hakkab pealetungiva metsa arvelt haritava ja seega ka toetuskõlbliku maa pindala vähenema.
Samas peaks iga maa- ja metsaoma nik silmas pidama ikka seda, et vähe väärtusliku puidu alla ei läheks maastik ku ilmestavad ja erilised puud, mis või vad olla koduks lindudele ja putukatele. Säilitama peaks ka haruldasemaid leht puuliike, nagu saared, tammed, jalakad, vahtrad.
Hooldusraie ja võsa eemaldamise käi gus toimub ka metsade hooldus. Praegu biokütusena ära kasutatud madalakvali teetse puidu välja raiumise arvelt kasva vad tulevikus kvaliteetsemad metsad.
Oluline motivaator on ka küttepui du hind, sest metsaomanikul on pare mad võimalused oma metsa korrasta mise eest ka tulu teenida.
Võsa müük kasvavana või virnastatult
Enamik hakkepuidu varujaid pakuvad metsaomanikule võimalust müüa võsa kas kasvavana või virnastatuna. Kasvava võsa ost toimib sarnaselt raieõiguse os tuga väljatuleku alusel. Kasvava võsa kõr gus võiks olla vähemalt 5 meetrit ja so bilikud kohad on metsasihid, kraaviper ved, teeääred jne.
Enne võsa lõikamist määratakse hak kepuidu orienteeruv kogus ja ostuhind ning tehakse leping. Seejärel lõigatakse võsa giljotiiniga ja koondatakse lattu.
Virnastatud võsa ostu puhul selgub puidu täpne kogus pärast hakkimist, misjärel toimub ka arveldamine.
Raiejäätmetena ostetakse langile jää nud puuladvad, võrad ja oksad. Raiejäät mete koristamisele tuleks mõelda juba enne raie algust ja raiejäätmed tuleb ko
guda eraldi hunnikutesse, et nende peal ei saaks tehnikaga sõita.
Kui endal on tehnika olemas, on ka sulik ise võsa lõigata. Puud võib maha saagida mootorsaega, aga üldjoontes on lihtsam giljotiini kasutamine ekska vaatoril. Giljotiiniga lõikamiseks peaks võsa olema vähemalt kümmekond aas tat vana ja lõigatava materjali diameeter viis või rohkem sentimeetrit.
Tuleb jälgida, et ladustatavasse ma terjali ei satuks midagi ebavajalikku, mis võib vähendada hakke kvaliteeti, aga kahjustada ka hakkurit. Materjalis ei tohi olla mulda, metalli, kive vmt.
Oluline on pöörata tähelepanu laoplatsi valikule, sest ruumi on seal vaja nii materjalile kui ka hakkurile ja veoauto le. Ideaalis võiks virna kõrval olla vaba pinda 6–7 meetrit, teisalt ei tohiks ka tee kaugele jääda (2–3 meetrit). Võsa hakki mise teenust pakkuvad ettevõtted hin davad minimaalseks koguseks umbes ühte autokoormatäit ehk u 90 m3 (32 ti humeetrit). Väiksema koguse müümise ga võib raskeks minna.
Koos paberi- ja küttepuu hinna tõusuga on ka hakke hind tänavu pide valt kasvanud. Kui eelnenud aastatel on metsaomanikule virnastatud võsa hak ke puisteruumi eest makstud umbes 7–8 eurot, siis praegu küündivad puiduhakke puisteruumi kokkuostuhinnad 15–16 eu roni. Siiski sõltub täpne hind asukohast, kogusest ja kuivuse astmest.
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuhi Siim Umbleja sõnul on piirkon nad, kus kasutatakse kaugküttesoojuse tootmiseks kohalikku hakkepuitu, suut
Hakkepuitu võib müüa nii virnastatult kui ka kasvavana. Rohkelt võsa kasvab elektriliinide all. Foto: Sven Arbetnud hoida soojusenergia hinna soodsa na. Kui biokütusega varustatus on kütte hooaja jooksul piisav, on võimalik ära hoi da ka kodukulude edasine suurenemine.
Eestis tekib ohtralt puidujäätmeid
Eestis tekib ohtralt puidujäätmeid, mis on kas täiesti puhas puit või ainult vähe
sel määral töödeldud. Novembris aval datud keskkonnaministri määrusega loodi tingimused, mille täitmisel saa vad kaugküttekatlamajad need jäätmed edaspidi lihtsamini kasutusele võtta.
„Lahendame praktilist probleemi, sest puiduhaket on meil Eesti kodu de kütteks vaja ja selle tootmiseks ku lub looduslikku puitu. Edaspidi saavad
kaugkütjad puidujäätmest tehtud haket hõlpsamini kasutada,“ ütles keskkonna minister Madis Kallas. „Selline mater jal, mis hakkeks sobib, on näiteks tööt lemata puit, mis vanade majade lammu tamisel üle jääb, aga ka vanad alused või lauamaterjal ja plaadid. Nii jääb ka hak kepuidu tootmiseks vajalikku materjali metsa rohkem alles.“
Puidujäätmete üheks mõistlikuks ka sutusotstarbeks on nende põletamine sooja saamiseks. Seni on see olnud aga väga rangelt reguleeritud ja kaugkütte katlamajad pole saanud puidujäätmeid kasutada. Puidujäätmete kasutamine küttematerjalina eeldab aga, et tagatud on puiduhakke kvaliteet ning see ei si salda ohtlikke või saasteaineid. Hakke valmistaja on kohustatud nõudeid täit ma nii puiduhakke müümise kui ka ta suta ära andmise korral.
Tulevikku vaadates on oluline lei da puidujäätmetele ka teisi kasutusvii se, mis arvestaks paremini ringmajan duse põhimõtet. Kuni aga puidujäätme test veel suures mahus uusi tooteid ei tehta, on nende kasutamine energiaal likana parem kui lihtsalt käitlemata jät mine.
Uus tehnika hakkepuidu töötlemiseks
Kui kõikvõimalikud puidujäätmed kasutusele võetakse, leidub selle hulgas ka selliseid jäätmeid, mida varem kasutada ei saanud. Need olid näiteks ebastandardsetes mõõ tudes, sisaldasid mulda, kive või metallosi, mis masina hakketerasid kahjustasid või lõhkusid. Vajadus te muutumisega on turule tulnud ka uus põlvkond puiduhakkureid ja -sorteerijaid. Metsamasinaid müüva firma Autra esindaja Raivo Purre sõ nul on näiteks firma Robust purustid mõeldud selleks, et hakkida puitu, puitlaastplaate, vineeri, aluseid koos naeltega, MDF-plaate, pappkarpe ja isegi erinevaid plastmaterjale.
Metallosadega puidujäätmete sorteerimiseks on puiduhakkurid varustatud magnetiga, mis eraldab suuremate metallosadega puidu jäätmed.
58% toodetavast soojusest saadakse hakkepuidust.
Junkkari puiduhakkur suudab tunnis hakkida üle 100 kuupmeetri puitu.
Foto: Ilmar Saabas
Foto: Ilmar Saabas
Ikka premium-klassi tooteid, mis teevad töö tõhusamaks.
Balmaxi eesmärk on olnud 14 aasta jooksul leida oma too tevalikusse tippkvaliteetseid professionaalidele suunatud tooteid, mis tõestavad end metsas ja ka põllul töötades. Valikus on näiteks Rootsis toodetavad HSP Gripen haaratsid ja TYRI Lights töötuled. Lõp peva 2022. aasta müüduimaks haarat siks osutus DUO mudel. Ka TYRI Lights on oma kanda jõuliselt kinnitamas. Mille poolest need tooted erilised on?
DUO – ainus 2in1 haarats turul HSP Gripen DUO haarats on patentee ritud toode, mida peale disainiparan dusi on klientidel taas võimalik tellida. DUO on kombineeritud BIO oksahaarats ja Standard palgihaarats. Seega saab ühe toote ostmisel sisuliselt kaks erinevat too det. Minutitega on võimalik BIO haaratsi otsad (kahvlid) vahetada palgi haarami se otsteks. Kogu haaratsit enam erineva te tööde tegemiseks vahetada pole vaja. Kokku saab hoida sel viisil nii aega kui ka raha, sest DUO on soodsam kui kahe eral diseisva haaratsi ostmine. 2022 osutus see Balmaxi müüduimaks haaratsiks ning lei dis tee nii mõnegi suurettevõtja masina parki. Tagasiside on hea ning haarats on oma koostekvaliteedilt end igati tõesta nud. Saadaval mudelid 028, 035 ja 055. Lisaks on olemas edasimüüja laos pide valt kõikide HSP haaratsite varuosad, see ga ootama ei pea, kui töö tahab tegemist.
TYRI Lights – vajad valgust, mitte lihtsalt valgustit Töötulede turul on tihe konkurents ning valikut palju. TYRI eristub oma kvali teedi ja võimsuse poolest. Tuled on väl ja töötatud ja testitud Rootsi laboris, mis tähendab, et luumenid on reaalsed. Töö tuli peab valgustama tööd, kuid ei tohi
pimestada seejuures töötajat. Samuti on oluline talvisel perioodil, et klaas tõrjuks sademeid ning valgus ei peegelduks lu melt liigselt tagasi. Tulede korpus peab olema kvaliteetne ja vastupidav, iga oks, mis tööl ette jääb, ei tohiks seda purusta da. Kõik need omadused iseloomustavad TYRI töötulesid ning annavad selge eeli se odavamate analoogide ees.
Kes kord TYRI töötuld proovinud, saab enamasti selle püsikasutajaks ning mõistab investeeringu vajalikkust üp ris kiiresti. Hea nähtavus muudab töö te gemise kiiremaks ja aitab vältida kalleid vigu. Talveperioodil soovitame TYRI tule sid lumelükkajatele, metsatöödel, aga ka kaevandustesse, teedeehitusel jne. Mit med rasketehnika tootjad kasutavad TYRI töötulesid nagu näiteks John Deere’i met satehnika, Valtra traktorid jpm.
Kogu tootevaliku leiad Balmaxi kodulehelt. Detsembris TYRi tuledele eriti head tutvumishinnad. www.balmax.ee info@balmax.ee 5592 1928
Miks on pärandniidud tähtsad ja mis saab nendest tulevikus, sellest kirjutab maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika valdkonna peaspetsialist Rufus Trepp.
Inimesest mahajäetud poolloo duslik niit on määratud hävimise le, sest see võsastub kiiresti. 20. sa jandi alguses laius Eestis 1,8 miljo nit hektarit pärandniite – 40% riigi maismaast. Kuid 2020. aasta seisuga oli pärandniite Eestis vaid 130 000 hektarit.
Peamine pärandniitude hävimise põhjus on nende hooldamise lõpetami ne. Niitmata või karjatamata rannanii dul võtab võimust pilliroog; hooldama ta puisniit võsastub ja lõpuks kasvab seal mets. Kuigi selline muutus on looduslik, hävitab see jäädavalt taime- ja loomalii gid, kellele sobib vaid avatud elupaik.
Teiseks probleemiks on kultuurrohu
maad, mille eesmärk on suur tootlikkus ja tulu. Kultuurrohumaadel kontrollib tootja taimeliikide koosseisu ja väetami se režiimi. Rohumaal võib kasvada roosa ristik või aasnurmikas, aga seal puudub ruum pärandniitu eelistavatele liikidele, nagu näiteks tundlikele käpalistele. Kul tuurrohumaadel jäävad niiduliigid kon kurentsis kultuurliikidele alla. Intensiiv selt majandatud niidule omased häirin gud – kündmine, väetamine, intensiivne karjatamine ja niitmine – ei sobi pärand niidule üldse.
Pärandniitudest on kõige tootlikum ja lopsakama taimestikuga jõeäärne lam miniit, mida väetab looduslikult suur
veeaegne jõesete. Ajalooliselt ei ole pä randniitudel erinevalt kultuurrohumaa dest tehtud silo. Neid hooldati vikatiga niites või karjatades, mis on tänapäeva kiires maailmas ajakulukas.
Tõsi, võrreldes kultuurrohumaaga on pärandniite keerulisem hooldada. Pä randniidud esinevad maastikus tihti kil lustatuna, kuna nende arv ja suurus on aina vähenenud. Probleem on ka ligipää setavusega; näiteks ei saa suurte niidu kitega ligi puisniidule, mille nõlvasid ja puudealuseid tuleks hooldada vikati või trimmeriga. Haruldane soostunud niit pakub aga väljakutset liigniiskuse tõttu ja sobib ajutiselt lammastega karjatami seks. Selline aja- ja rahakulu, transpor di tülikus, piisava toe ning motivatsioo ni puudumine võivad viia niidu hülga miseni.
Puisniit on nagu Eesti enda väikesel skaa lal vihmamets, seda vähemalt liigirikku se poolest – 2001. aastal loendati Laela tu puisniidul ühel ruutmeetril 76 soontai meliiki. Kõik pärandniidud on väga liigi rikkad ja iga erinev pärandniidu tüüp pa kub elupaika unikaalsele elustikule.
Soontaimede puhul on liigirikkai mad puisniidud (83 liiki) ja alvarid ehk loopealsed (103 liiki). Loopealsed paku vad iseloomulikku elupaika taimeliiki dele, kes vajavad kuiva lubjarikast mul da, ning puisniitude mitmekesine val
Pärandniite aitavad korras hoida kariloomad. Foto: Irina Mägigusrežiim laiuvate tammede keskel on hea kasvukoht paljudele erinevatele tai medele.
Selgroogsete liigirikkuse poolest saa vad uhkustada rannaniidud (40 liiki) ja lamminiidud (31 liiki).
Putukaliigid, keda pärandniitudel kohtab, hõlmavad ka tolmeldajaid, kes põllumaal tasustamata tööd rügavad –Euroopa Liidus on põllumajanduslike taimede tolmeldamise „teenuse“ väärtus 15 miljardit eurot. Pärandniit on koht, kus mesilased, liblikad ja teised tolmel dajad saavad peituda põllumajanduses levinud häiringute eest, mis on pärand niidu majandamisel keelatud või piira tud: kündmine, väetamine, taimekaitse vahendite kasutamine.
Lisaks sellele, et pärandniit toimib lii kide jaoks nagu turvapaik, hoiavad pä randniidud Eesti kultuuri.
Eestlasi on nimetatud metsarahvaks ja ligi pool elanikkonnast käib marjulseenel. Samas oleme maaelust järjest kaugenemas, sest vikatit seostame roh kem vikatimehe ehk surmaga. Järjest vähem mäletatakse vikatit, mis vastu maamaja seisis ja ootas niitma mine mist.
Hästi hooldatud või taastatud loo pealsel võib ära tunda sama kütkestava maastiku.
Lisaks saab pärandniitudest kasu iga taimetark ja korilane.
Pärandniitudest
puud talletavad lõviosa süsinikku oma biomassis, siis pikaajaliselt hooldatav niit säilitab süsiniku stabiilselt mullas. Näiteks on ekstensiivselt majandatav ja häirimata mullaga niit stabiilsem süsi niku siduja kui intensiivselt majanda tav mets.
on
Pärandniidud osalevad aineringes, millest inimkond täielikult sõltub, si dudes mullas süsinikku suuremal mää ral kui muu põllumaa või kultuurrohu maa. See tuleneb sellest, et mulda ei ha rita üles ning juurtekamar kaitseb mul lasüsinikku ja taimede toitaineid leostu mise ja erosiooni eest.
Ka taastatav pärandniit hakkab sü sinikku siduma, isegi kui eemaldatak se võsa või harvendatakse puid. Kui
Et sellist unikaalset elupaika ja ma jandamisviisi säilitada, on alust sekku da isegi 60 aastat pärast majandamise lõppemist, et edukalt taastada ainu laadne niiduelustik. Projekti „Loodus rikas Eesti“ õppepäevadel on kõlanud lood, kuidas praegused esinduslikud pärandniidud olid vaid kümme aas tat tagasi silmapiirini täis angervaksa või võsa. Kohe lähemalt kuuest üldi sest meelespeast, mida pärandniidul rakendada.
Tulevatel aastatel muutuvad poolloo dusliku niidu hooldamise toetuse tingi mused paindlikumaks, näiteks kui kesk konnaamet pole määranud piiranguid, saab hooldaja valida niitmiseks sobiva aja ise. Igal aastal saab lisaks pärand niidu niitmisele ja karjatamisele taotle da juurde lisategevuste toetusi, näiteks projekti „Loodusrikas Eesti“ raames.
Pärandniidul tuleb ÜPP aastate 2023–2027 kava järgi jätta 5–30% niidust niit mata. Seda võiks teha igal aastal erine vas kohas. Näiteks puisniidul võiks lisaks puudealustele jätta niitmata ühe valgus küllase lapikese keset niitu. Puisniidult ei tasuks eemaldada kive ja kuivanud puid, mis on väärtuslikud maastikuelemendid ja mikroelupaigad.
Karjatamisel on abiks niidu optimaalse teks kopliteks jaotamine elektrikarjuse ga. Kui võimalik, tasub kasutada maatõu gu loomi ja erinevaid loomaliike, kes ee listavad süüa erinevaid taimi. Optimaal seks saab karjatamise silma järgi hinna ta, kui ligi pool niidust on söödud ma dalmuruseks.
Lisaks sellele, et pärandniit toimib liikide jaoks nagu turvapaik, hoiavad pärandniidud Eesti kultuuri.
arvesta lindude ja
Kindlasti peab niidetud heina kokku ko guma ja niidult ära vedama. Niitmise va rieerumine ajas väga tugevalt liigirikkust ei mõjuta, kuid arvesse võiks võtta, kas parasjagu pesitseb maapinnal linde või kas tolmeldajatel on ligipääs õistaimede le. Üle kogu niidu ala võib niitmise aegu ka kombineerida, näiteks niita kahes jaos. Pärandniit on osa suurest ökosüsteemist
Looduses ei ole olemas inimese kehtes tatud piire – pärandniitu mõjutavad seda ümbritsevad alad ja vastupidi. Pärand niidult, mis on muu põllumaa lähedu ses, liiguvad põllumaale tolmeldajad ja kahjuritest toituvad linnuliigid. Väga olu line on hooldada ka väikseid pärandnii te, sest need suurendavad üleüldist nii dukoosluste sidusust maastikus. Ka väi ke niit on oluline peatuspaik liikide levi misel ja püsimajäämisel!
Suhelgem oma naabrite ja kohaliku kogukonnaga, sest parim viis poolloo duslikke kooslusi taastada ja hooldada on teha seda koos. Samuti saab nõu küsida nii keskkonnaametist, keskkonnaminis teeriumist kui ka maaeluministeeriumist.
Allikas: Maablogi Pärandniit on parim paik mesilastele ja teistele tolmeldajatele. Pärandniitudele sobivad eriti hästi maatõugu loomad. Foto: Shutterstock
Ole teistest targem ja taga oma äri jätkusuutlikkus.
KPMG pakub infoturbejuhti teenusena. Pädev infoturbejuht on Sinu äri julgeoleku ning jätkusuutlikkuse aluseks.
küberkaitse.ee
