Eesti Mõjukad 2022 by Delfi Meedia

9 772228 226012

HIND 2.19

NR 47 (527) 25. november 2022

Kaja Kallas

Sõjaprintsess, aga mitte kriisikuninganna

JUHTKIRI

NÄDALA NÄGU

Tänavusel mõjukate edetabelil on terrorist Putini jälg

ga Delfi, LP ja Eesti Päevalehe mõjukate edetabel on lõppeva aasta nägu. Kahjuks vajutas selle aasta mõjukate valikule pitseri Vladimir Putin, kui lükkas 24. veebruaril uue käigu sisse 2014. aastal alustatud sõjale. Praegu on meie ajastu kõige kohutavam aasta ja selle mõju jääb ka paljude järgmiste aastate edetabelitesse. Miks valisid meie toimetused just Kaja Kallase selle aasta kõige mõjukamaks ja miks on esikümnes koguni seitse inimest, kelle mõju, rolli ja tähenduse saab kokku võtta ühe märksõnaga? Vastus on lihtne: Ukraina sõda. Natuke pikem vastus peitub nende inimeste igapäevatöös, käitumises, pühendumises, eeskujus ja vankumatus riigimehelikkuses. Valiku on teinud meie toimetuse juhid ja ajakirjanikud. Palju on vaieldud, hääletatud, veel vaieldud ja uuesti hääletatud. Otsisime mõju, mitte populaarsust, otsisime eeskujusid, mitte lühiajalisi õhunuusutajaid. Eesti ja eestlaste panus Ukraina toetamisse on suurem kui meie riigi suuruse põhjal võiks esmapilgul lubada. Ometi oleme panustanud raha, aega, poliitkapitali, sõjavarustust ja laskemoona rohkem kui väga paljud maailma suurriigid. Sest me tunneme, et Ukrainas toimuv on ka meie sõda ja meie põlvkonna missioon. Me kõik peame

Sõja suurest jäljest hoolimata on mõjukate esisada mitmekesine, peegeldades kõike, mis on alates kevadest taas virguma hakanud. panustama, et sõda ja venelased surutaks tagasi sinna, kus on nende riigipiir. Nii meie mõjukate esikümnes kui ka esisajas on palju selliseid inimesi, kelle elu muutus 24. veebruarist täielikult. See, et Kaja Kallas on keskendunud Ukraina toetamisele ja tõlkinud Venemaad tervele maailmale, polnud peaministri valik, vaid ta ainuke võimalik tee. Aastakümneid Lääne-Euroopat kimbutanud Vene-naivism ja tegelikkuse eiramine sai kiirema lõpu tänu Kaja Kallasele, teistele Baltimaade riigijuhtidele ja Poola peaministrile. Kui selle hind on kodumaiste sündmuste viletsam tajumine ja fookusest välja jäämine, siis ei ole see väga kõrge hind. Vähemalt seni ei ole. Sõjast hoolimata on mõjukate esisada kirju ja mitmekesine, peegeldades kõike, mis on alates kevadest taas virguma hakanud. Sõjašokk kestis ja kestab, aga muu elu pole õnneks välja surnud. Ka see on oluline, et sport ja meelelahutus, äri ja heategevus pole pildilt kadunud. Mõjukate edetabeli mitmekesisus näitab, et iga hinna eest püütakse elada edasi ka oma tavalist elu. Ettevõtja Viljar Arakas ütles novembri alguses ühel Ukraina sündmustele ja kommunikatsioonile pühendatud konverentsil, et me kõik saame panustada Ukraina toetamisse ja Eesti kaitsmisse, tehes oma igapäevatööd võimalikult hästi. Seda keelt mõjukate edetabel ka räägib.

Urmo Soonvald Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja

Justiitsminister ja Kiir

aunveres on kuulunud mõjukate esikolmikusse igal aastal ühed ja samad nimed: Joosep Toots, köster ja kellamees Lible. Mõjukaim kultuuritegelane on alati koolivend Pärt. Sel aastal juhtub aga midagi, mis paiskab kaardid sootuks segi. Kõik algab sellest, et Paunverre asub elama õbluke naisterahvas. Vanamoorid uurivad välja, et tegemist on neiu Leaga, kuid see nimi unustatakse kohe, sest neiu väärikas ja isegi pisut range olek annab küla naljahammastele põhjuse ristida ta tagaselja Justiitsministriks. Justiitsminister elab esialgu vaikselt ega tülita kedagi, kuid siis, täiesti ootamatult, hakkab Paunveres levima kumu, et ühel varahommikul olevat Justiitsminister läinud otsejoones vallakasaka juurde ja nõudnud, et rätsepmeister Jorh Aadniel Kiire punane pea tuleb likvideerida, sest see sümboliseerib Nõukogude võimu ja ohustab Paunvere julgeolekut. Paunvere lööb kihama. Lible sajab Ülesoole sisse, kui Tootside pere parajasti lõunat sööb, laseb ennastki lauda paluda, aga süüa ei malda, vaid võtab kohe jutuks Kiire pea. „Mis siis Ülesoo peremees ka sellest Justiitsministri algatusest arvab? Kas võtame rätsepal selle punase kaalika õlgadelt maha nagu maasika varre otsast?“ „Tont seda teab...“ kehitab Toots õlgu. „Eks ta, juudas, punane muidugi on – aga kas see nüüd kohe julgeolekut ohustab? Eks ta ole ju siin Paunveres aastaid elanud oma punase peaga, pole juhtunud hullu midagi.“ „Täpselt!“ toetab Teele oma meest. „Minu meelest on see isegi tore, et meil selline punase peaga rätsep elab. Kui vankriga Tartu poolt tulla, on juba kaugelt näha. Kuidagi kodune tunne poeb iga kord südamesse.“ „Jaa, aga Justiitsminister ütleb, et nii ikkagi ei saa,“ laiutab Lible kahetsevalt käsi. „Liiga punane. Arvestades rahvusvahelist olukorda, pole parata – tuleb maha võtta.“

NÄDALA ARV

„Kuidas maha?“ ärritub Teele. „Inimese pea ja maha? Kas me oleme siin Paunveres mingid röövmõrtsukad?“ „Ei, pead loomulikult maha ei võeta,“ ütleb Toots. „Mina olen aru saanud, et jutt käib ikka juustest. Neid ju saab maha ajada küll, see pole elukardetav.“ „Ah juustest?“ imestab Lible. „Mina mõtlesin, et ikka koos peaga... Sest eks neid punaseid karvu võib ju kasvada ka ninas ja kõrvades. Kuidas sa neid sealt välja urgitsed, lihtsam on ju kõik ühekorraga... Aga eks opmanihärra teab paremini. Kui juustest piisab, et julgeolekut tagada, siis miks mitte. Peaasi et pärast tulevad liigud ja pakutakse õlut.“ „Sa, Lible, parem söö, ära jaura!“ ütleb Toots pahaselt. „Ja ära jõlgu kogu aeg seal Justiitsministri juures, see ei mõju sulle hästi. Ma saan aru küll, et vallaline naisterahvas ja roosade põskedega, aga ikkagi.“ Lible jääbki vait ja hakkab süüdlaslikul ilmel sülti sööma, aga Paunveres lõhverdatakse edasi. Justiitsministri ettepanek kogub populaarsust, nii kõrtsis, kihelkonnakoolis kui ka kirikus tõdetakse, et midagi peab Kiire peaga ette võtma, sest nii ikka edasi elada ei või. Kiir ise keeldub kangekaelselt oma juustest loobumast, vaid pakub hoopis, et likvideerida võiks tema konnasilmad, aga sellega pole jälle ülejäänud Paunvere nõus, sest Justiitsministri sõnul ei kujuta konnasilmad julgeolekule ohtu. Aga Justiitsministri arvamus loeb, temast on saanud Paunvere mõjukaim inimene. Viimaks, kui terve Paunvere keeb ning Tõnisson on juba otsinud välja oma vanad lambarauad, saabub teade: Kiir ja Justiitsminister abielluvad. Punaste juuste mahaajamine jääb ära, selle asemel tulevad pulmad. „Säh sulle kooki moosiga!“ ütleb Lible. „Saa siis naisterahva südamest aru... Aga noh, pulmad siis pulmad, peaasi et pakutakse õlut.“

25,6%

oli EKRE toetus Eesti muudest rahvustest elanike seas MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti viimastel andmetel. 25,5% oli EKRE toetus eestlaste seas. Seega on Kremli seisukohtade esitamine vilja kandnud. Muukeelsete vana meeliserakonna – Keskerakonna – reitinguni (48%) on EKRE-l veel tükk maad minna, kuid Ida-Virumaal on EKRE Keskerakonnast juba ees (29,3% vs. 25,5%).

Andrus Kivirähk arvamustoimetaja

„Kui juustest piisab, et julgeolekut tagada, siis miks mitte. Peaasi et pärast tulevad korralikud liigud ja pakutakse õlut.“

NÄDALA TSITAAT Kiievis tuleb kõige raskem talv alates teisest maailmasõjast. Kõik, mida putinlased suudavad korda saata, on oma jõhkruses trumbata üle nende enda propagandas koletisteks maalitud natse. Igor Taro sõjavaatleja (EPL-i Arvamusveeb / Facebook)

Naine, kes kasvatas endale küüned ja hambad Vene-Ukraina sõja puhkedes jõudis kätte peaminister Kaja Kallase tähetund.

N Vilja Kiisler vilja.kiisler@delfi.ee

ii mõnigi Eesti poliitik annaks käe või jala, et olla Kaja Kallase (45) asemel. Aga ei saa. Sõja algus muutis maailma ja ajalugu kinkis selle võimaluse nimelt Kallasele. Nii nähtav kui Kallas ei ole ükski Eesti peaminister maailmas varem olnud. Ka sisepoliitilises vaates teeb Kallas ajalugu, olles esimene naissoost valitsusjuht. Mis aga veelgi tähtsam: ta on võimul ajal, millest raskemat ja ohtlikumat taasiseseisev Eesti ei mäleta, ainult okupatsioonist virguva riigi sünnivalud olid sama rängad. Pärast Porto Franco nimelise pommi lõhkemist oli ööl vastu 2021. aasta 13. jaanuari valitsusjuhi kohalt tagasi astumisest teatav Jüri Ratas kahtlaselt heas tujus. Hoolimata sellest, et tund oli hiline, mitu tundi pingelisi nõupidamisi seljataga ja nende pidamise ajend ülitõsine. Avalikkus ei teadnud siis veel, et Keskerakond oli otsustanud küll ohverdada peaministritooli, aga mitte kohta valitsuses. Jüri Ratas jällegi ei teadnud veel, et peaministrielust loobumise võõrutusnähud osutuvad hullemaks kui suitsetamise mahajätmise piinad. „Nojah, mis seal ikka.“ Eesti parlament käitus nagu peata kana. „Nojah, mis seal ikka,“ ohkas riigikogu esimees

Henn Põlluaas, kui EKRE-le nii armas abielureferendum järgmisel päeval riigikogus vastu taevast lendas. Referendumikarussell oli täispööretel tiirelnud ajal, kui Eesti oli sisenemas koroonaviiruse kõige mustematesse stsenaariumitesse. Märtsiks jõudis Eesti suhtelise nakatumisnäidu poolest maailmas esikohale. Jaanuari lõpus peaministriks saanud Kallas arvas, et sai valitsusjuhiks keset suurimat võimalikku kriisi. Mõtet, et aasta pärast alustab Venemaa Ukrainas täiemõõdulist sõda, siis veel ei mõeldud. Kaja Kallas pani esimese valitsuse kokku koos Mailis Repsiga, kes jookseb praegu samamoodi kohtumaja vahet nagu Porto Franco tegelased. Siis oli Reps aga veel hoos ja püüdis kaamerate ees silmi volksutades jätta muljet, et valitsuse moodustamise jõu õlg on Keskerakonna poolel, justkui saaks Kaja Kallas peaministriks Keskerakonna armust. Keskerakonna manööver oli küll kaval, aga nad alahindasid Kallast. Ja loomulikult ei näinud nad ette, et sõda vormistab lõplikult Eesti poliitkaardi muutuse, mis tõstab Keskerakonna suurte vastasseisude ehitamisest kõrvale. Umbes aastake kulub selleks, et aru saada, mida peaministriamet õieti tähendab ja kuidas seda peetakse. Kaja Kallasel ei olnud erinevalt Jüri Ratasest tarvis inglise keelt õppima hakata. Kuigi vaevalt leidusid tema telefonis ametisse astumise ajal kõigi maailma vägevate telefoninumbrid, oli tal europarlamendi

Sisepoliitilise sopaloopimise ja käteväänamise oskuste puudumine andis karjuvalt tunda.

Kaja Kallas tantsis aastaid rahvatantsuansamblis Sõleke, millega koos esines loendamatutel festivalidel ja muudel üritustel. FOTO: KIUR KAASIK

Kuidas sündis 2022. aasta edetabel? • Mõjukuse hindamiseks on hea ülevaade ajakirjanikel, kes puutuvad iga päev Eesti elu mõjutavate inimestega kokku ja teavad, kes juhib asju kulisside taga. • Mõjukate valimise töögruppe juhtisid Delfi Meedia väljaannete juhid: Eesti Ekspressist Merili Nikkolo, Maalehe töörühma juhtis Hindrek Riikoja ja ajakirjade mõtted kogus kokku Heidit Kaio. Žüriis osalesid Tanel Saarmann Ärilehest ja Holger Roonemaa uurivast toimetusest, Eesti Päevalehe uudistetoimetuse juht Henrik Ilves ja LP peatoimetaja Kerttu Pass. Lõplik järjekord valmis majasisese hääletuse tulemusel ja arutelude käigus. • Mõjukaid valitakse tänavu kaheksandat korda: 2015. aastal valiti Eesti mõjukaimaks inimeseks Marju Lauristin, 2016. aastal Kersti Kaljulaid, 2017.–2018. aastal Jüri Ratas ja 2019. aastal Margus Linnamäe. 2020. aastal nimetas Delfi Meedia Eesti kõige mõjukamaks inimeseks EKRE juhi, rahandusministri Martin Helme ning mullu Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti.

8 liikme ajast siiski euroopaliku poliitika tegemise kogemus. Välisvisiitidel tundis ta end kohe algusest peale hästi, riigisisesed ülesastumised seevastu olid kohati päris ebakindlad. Sisepoliitilise sopaloopimise ja käteväänamise oskuste puudumine andis karjuvalt tunda.

Ratase ja Kallase vahel pole kunagi isiklikku klappi olnud.

Kuidas karastus Kallas. Riigikogu infotundides andsid ja annavad EKRE liikmed siiani endast kõik, et peaministrit mõnitada ja alandada. Kibedat irooniat võib näha selles, et täiesti põhja on parlamendi töökultuur käinud just Kallase peaministriajal. Kümme aastat tagasi oli Kallas riigikogu liikme hea tava kokkupanemise algataja. Paber võetigi vastu, aga millal enne on kirjasõnaga matside vastu saadud. Esialgu paistsid kõik emotsioonid Kallase näost välja, kui Kalled, Helled ja Peetrid teda mõnitasid. Enam mitte. Samm-sammult on ta õppinud vastu andma. Oma osa Kallase karmikäelisse karastamisse andsid omad. Kõige kurjemalt nuhtles Kallast Reformierakonna endine esimees, praegune europarlamendi liige Andrus Ansip. Tema kriitika käis eelkõige Kaja Kallase esimese valitsuse koroona- ja vaktsineerimispoliitika kohta, mis oli tõepoolest katastroof. Eesti käis nakatumisnäitajate poolest kaks korda maailma tipus ära. Kallase terviseminister Tanel Kiik jooksis stuudiost stuudiosse ja patras katkematult, aga viirus seda kuulda ei võtnud. Kaitsesüstimisega läks valesti peaaegu kõik, mis minna sai. Takkapihta istus valitsuses Keskerakonna riigihalduse minister Anneli Ott, kes keeldus end vaktsineerimast. Vaktsiiniõnnetus tipnes terviseameti külmlao kobarkäkiga, mille kinnimaksmise kirjutas valitsus maksumaksja kraesse. Kuigi Ansipi iseka mõisapreili kujund läks lendu, ei tulnud esimehe vahetus Reformierakonnas tegelikult kõne alla. Haridusminister Liina Kersna, kelles Ansip nägi rohkem peaministrimaterjali kui Kallases, on praeguseks kriminaaluurimise all ja istub riigikogus. See on koolide lahtihoidmise hind. Kallase valitsus rakendas koroonapiiranguid kõige mustematel aegadel, kuid pingutas ühiskonna avatuna hoidmise nimel. Juba 2021. aasta lõpus saatis ta eesmärgiga lõpetada koroonasõnumite kakofoonia „puhkusele“ teadusnõukoja, mille liikmetest eesotsas Irja Lutsariga olid saanud avaliku arvamuse staarid, kes olid ühtelugu raksus nii omavahel kui ka valitsusega. Toivo Maimetsast ja tema nõukojast ei kuuldud peagi enam midagi. Ratast pole sallinud. Jüri Ratasele on Kaja Kallas alati ülevalt alla vaadanud. Napilt enne 2019. aasta valimisi ironiseeris Kallas, et kui ta peaks hakkama valitsust moodustama, siis seda ta küll ei teaks, mis portfelli Ratasele pakkuda – no ei tea Ratasel üldse mingeid kompetentse olevat. Muidugi ütlevad poliitikud enne

Saatuse eest ei põgene Võiks paista, et praeguseks peaministrirolliks on Kallas valmistunud terve elu, ent see pole nii. Et mitte Reformierakonna rajaja ja hilisema Eesti poliitikas üleelusuurused mõõtmed omandanud papa varju jääda, astus ta Tartu ülikooli õigusteaduskonda ja tegi pärast lõpetamist karjääri advokaadina. Enne kolmekümnendat sünnipäeva sai ta kahes advokaadibüroos partneriks ja võinuks valitud erialal teenida tunduvalt suuremat sissetulekut, kui poliitika seda eales võimaldab. 34-aastaselt sisenes Kallas isa ärgitusel poliitikasse ja lendas pärast 2011. aasta valimisi isikumandaadiga riigikokku. 2014. aastal valiti ta Euroopa Parlamenti. 2018. aastal valiti Kallas ainsa kandidaadi, 89% toetuse ja esimese naisena Reformierakonna juhiks. 2019. aasta valimised võitsid oravad ja Kallas isiklikult sai kaks korda rohkem hääli kui Jüri Ratas, ent valitsuse moodustasid Keskerakond, Isamaa ja EKRE. See valitsus lendas õhku kaitsepolitsei ja prokuratuuri kahtlustuste pärast, millest hiljem said süüdistused. Käimasolevas Porto Franco protsessis on kohtu all Keskerakond, Keskerakonna endine peasekretär Mihhail Korb ja suurärimees Hillar Teder.

Kaja Kallas 2022. aasta suvel riigikogu erakorralisel istungil FOTO: ILMAR SAABAS

Jüri Ratas ja Kaja Kallas erakondade esindajate debatil 29.08.2021 FOTO: HENRI-KRISTIAN KIRSIP

valimisi üksteisele palju hullemaid asju ja pärast panevad ikka parteileivad rõõmsalt koalitsioonikappi, kuid Ratase ja Kallase vahel pole kunagi isiklikku klappi olnud. Ratas ei läinudki Kallase valitsusse ministriks, kuigi Kallas muidugi kutsus, kutsus ka hiljem, korduvalt. Suhted kujunesid algusest peale jahedaks ja õige pea jäiseks. Ratas jätkas koroonaajal nii armsaks saanud „rahva poole“ pöördumisi ja õpetas isalikult valitsust, mille üks osaline oli tema enda juhitav partei. Kuid tänavu varakevadel maailm muutus. Äkki ja pöördumatult. Eesti taasiseseisvumispäeval alustas Venemaa Ukrainas täiemõõdulist sõda. Sisepoliitilises võitluses juba üksjagu karastunud Kallas leidis end ajaloolises hetkes, mis oli otsekui loodud tema parimate omaduste ja oskuste võimendamiseks. Sellal kui Keskerakonnas tekkis sõjaaja sõnumite seadmisel paras peataolek, paanika ja pudrutamine, mis hakkas kohemaid kajastuma ka kolinal kukkuvas reitingus, ei pidanud Kallas sõnu otsima. Ta puistas neid varrukast, justkui oleksid need tal alati valmis olnud. Brežnevi ajal sündinud Kallas mäletas lapsepõlvest liigagi hästi, mida tähendab sündimine ja kasvamine okupeeritud riigis. Ta oli 14-aastane, kui Eesti sai taas vabaks. Tema vanavanemad olid küüditatud, seda isiklikku lugu on ta korduvalt välismeedias rääkinud. Eestis ei olnud tarvis selgitada, mida tähendab Venemaa agressioon Ukrainas. Ühtäkki oli aga ka Euroopas ja maailmas tekkinud valmidus mõista, et Venemaa on eksistentsiaalne oht, ja Kallasest sai Eesti peaministrina selle ohu võimas teadvustaja. Gaas on kallis, kuid vabadus on hindamatu – see on üks neist paljudest lihtsatest, kuid mõjuvatest lausetest, mida maailma meedia on tiražeerinud loendamatu arvu kordi. Välisja julgeolekupoliitika oli äkki kõikide asjade algus ja ots ning Kallase täht lõi eredalt särama. Keskerakonnale kinga. Ent tasapisi kasvanud küüsi ja hambaid läks aina enam tarvis kodus. Õige pea ilmnes, et need on kasvanud teravamaks, kui teati arvata. Varasuveks olid

Reformierakonna ja Keskerakonna vastuolud kasvanud ületamatuks. Kuna Keskerakond ei suutnud end julgeolekuteemal leida, püüti tähelepanu saada muuga ning lapsetoetuste suurendamise nõudmisega puhuti pill lõhki. Riigikogus läks lahti häbenematu lollimängimine ning valitsus muutus koostöövõimetuks. Juuni alguses viskas Kaja Kallas Keskerakonna ministrid valitsusest välja ja teatas, et alustab uue valitsuse moodustamise läbirääkimisi sotsiaaldemokraatide ja Isamaaga. Nii jõuline enesekehtestamine pole Eesti poliitikas küll päris enneolematu, kuid on siiski väga harv. Sotsid, kelle uue esimehe nime olid suutnud meelde jätta vaid ajakirjanikud, olid kohe niksis-naksis, aga priskel pruudil Isamaal ei olnud kuhugi kiiret. End varemgi kingmaker’ina näidanud Helir-Valdor Seeder haistis suurepärast šanssi, lõi kannused kokku ja ajas suled kohevile ning võttis koalitsiooniläbirääkimistega venitamisest välja maksimumi. Keskerakonna väljaviskamisest uue koalitsioonilepingu sõlmimiseni läks poolteist kuud. Kõige pikema kõrre tõmbas Isamaa oma peretoetustega, Keskerakond jäi sorgus vurre lakkuma. Sotsid said rohkemgi, kui lootsid, kuid see pole neid seganud hiljem omavahel jagelemast. Reformierakonnale jäid võim ja peaministrikoht. Kallase tähelend sõjaprintsessina jätkus. Pruunsilla valitsus. Isamaa ministrid põhjustasid üksjagu furoori, sest väidetavasti pääsesid Lea Danilson-Järg ja Kristjan Järvan valitsusse Isamaa suurrahastaja Parvel Pruunsilla soovil. Kaja Kallas hoidus haakumast küsimusega, kas tõesti saab Eesti vabariigis ministrikohti osta. Koalitsioonilepingust sai a ja o ning riigi arengut hakkas suunama poliitiline tahe, mida ei huvita kuigivõrd ei valijate mandaat ega demokraatia toimemehhanismid. Eesti põhiseaduse ühe looja Liia Hänni esitatud küsimus, kuidas päästa Eesti demokraatia koalitsioonileppe köidikust, alles ootab vastamist. Ministrikohtade jaotus ja tööülesanded läksid sassi nagu Kört-Pärtli särk pühapäeva hommikul. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Kümneaastane Kaja tantsis Kremlis Kümneaastases Kaja Kallases ärkas feminist, kui teda sunniti Moskvas poiste särke pesema ja triikima. Mina seda ilma tasuta ei tee, otsustas ta. Ja ei teinudki. Pesi ja triikis küll, aga poisid pidid talle selle eest banaane tooma. Tõidki.

FOTO SIIM KALLASE ERAKOGUST

Triikimisega juhtus hullem lugu. Triikraud oli tulikuum, Kaja asetas selle keset särki ja märkas õudusega, et särgile tekkis sekundiga triikrauakujuline pruun plekk. „Ausalt, ma mõtlesin, et nüüd tapetakse mind ära,“ tunnistab Kallas. Pahandus tuli suur, aga enne esinemist saadeti õnneks kõigile Eestist uued särgid ja pastlad. Rahvatants oli üks väheseid võimalusi, kuidas Nõukogude Eestist välja pääseda. Võimalus tantsida Kremlis avanes 1987. aastal, kui NSVL tähistas oktoobrirevolutsiooni 70. aastapäeva. Kaja ema oli mures, sest kümneaastane on ju veel pisike. Kaja ei mõistnud, millest ema räägib. Nii tore ju! Vanemaid ei ole kaasas, koolis ei pea käima ja süüa saab restoranis. Oktoobrirevolutsiooni aastapäevaks välja mõeldud tantsu Kaja ei mäleta, hiljem ei tantsitud seda enam kunagi. Väidetavasti vaatas tulevase vaba Eesti peaministri tantsu esireast Nõukogude Liidu viimane liider ja lagundaja Mihhail Gorbatšov.

Järvani põhitööks kujunes elektriturureform, ehkki energiapoliitika on seni kuulunud majandusministri haldusalasse ning Eesti Energia üldkoosolek on hoopis rahandusminister. Justiitsminister Lea Danilson-Järg peab võitlust nõukaaegse arhitektuuriga, et võtta erakonnale enne valimisi välja maksimumpunktid. Kui Narva tanki eemaldamine õnnestus Kaja Kallasel veel enam-vähem enda arvele kirjutada, siis muudes teemades on Isamaa ministrid koalitsioonilepingule viidates edukalt soleerinud. Avalikkusele on täiesti arusaamatuks jäänud, miks on punamonumentide teisaldamise komisjoni koosseis ühes demokraatlikus riigis salastatud. Koalitsioonilepingus ei ole eriti midagi sellist, millele liberaalsete instinktidega peaminister isiklikult võiks alla kirjutada. See valitsus ja tema tegemised on sisepoliitilises plaanis suuresti raske aja paratamatus ja võimul püsimise hind. Eelarve on miinuses ja vastsed suuremahulised püsiva iseloomuga toetused pargivad eelarve kinni pikaks ajaks. Riigi võlakoormus kasvab. Toetustega rahul pole aga õieti keegi. Peretoetusi peetakse ülimalt ebaõiglaseks. Riigielekter ei ole sugugi odav ning börsiusku mikroettevõtjad ja eraisikud ootavad pikisilmi päeva, et isamaalisest elektrist lahti ütelda. Euroopas on alates eelmise aasta detsembrist kuni selle aasta oktoobrini jagatud energiakriisi ohjeldamiseks ning ettevõtete ja majapidamiste toetamiseks välja üle 670 miljardi euro. Eestis ei saa suured ettevõtted mitte sentigi. Toetamata jäänud suurettevõtjad on alustanud koondamisi ja kannavad peaministri vastu rusikat taskus. Tööstus pakib kohvreid, idusektor variseb omasoodu. Suurem pankrotilaine on alles ees. Jah, peaminister on pidevalt kuulutanud rasket talve, lubanud higi, verd ja pisaraid, aga ettevõtted ei taha surra selle pärast, et ühtäkki ei ole nad enam Euroopas konkurentsivõimelised. Kaks suurt ehmatust. Riigikogus mõjusaid poliitilisi avaldusi tegema õppinud Kallas pälvis massiivset kriitikat sügisese telepöördumisega,

Välis- ja julgeolekupoliitika oli äkki kõikide asjade algus ja ots ning Kallase täht lõi eredalt särama.

milles hoiatas selle eest, et Venemaa võib Eesti ühisest elektrisüsteemist lahti ühendada, ning soovitas valmis olla elektrikatkestusteks. Hiljem selgus, et lahtiühendamise oht oli kõne pidamise päevaks üle läinud, ning Kallas sai kommunikatsioonigurude käest halastamatult piki päid ja jalgu. Tõsiasjaks jääb siiski, et hirmsa ehmatusena mõjunud pöördumine tegi ära vajaliku töö: inimesed hakkasid sellele ohule, millest on pikka aega räägitud, esimest korda ka päriselt mõtlema. See ei ole halb, vastupidi. Veelgi hirmsama ehmatuse oli osaliselt Kallas lasknud inimestel saada suvel, kui ütles Financial Timesile, et NATO parasjagu kehtivate kaitsepaanide kohaselt häviks Eesti riik Venemaa rünnaku korral täielikult. Siinsed näod tõmbusid kaameks, südamed kukkusid kolinas saapasäärde ja halvav hirm tarretas liikmed. Niipalju siis NATO vihmavarjust, mille all arvasime end turvaliselt tundvat! Julgeolekuasjatundjad panid Kallase avalduse muidugi kohe läheneva NATO Madridi tippkohtumise konteksti ja kõiketeadjad kuulutasid, et niimoodi asju ei aeta. Võib-olla. Kuid ajalooline kogemus õpetab, et väikeriike ei kuulda sageli isegi mitte siis, kui nad kõigest kõrist appi karjuvad. Isegi kui kuuldaksegi, võidakse kõrvad kinni panna. Kui sügisel selgus, et kaua oodatud LNGlaev ei tulegi Eestisse ja läheb hoopis Soome, sai kõige valusamad vitsad Kallase teise valitsuse majandusminister sotsiaaldemokraat Riina Sikkut. Alexela mehed on esinenud küll vaoshoitult, kuid nende pettumust riigis ei ole raske ette kujutada. Sikkutit nad patuoinaks ei pea. Oli see eelmine majandusminister Taavi Aas või keeras asja nässu keegi teine, on alles rääkimata lugu. Faktiks jääb, et ka eelmise valitsuse peaminister oli Kaja Kallas. Kurjad kuud on alles ees. Äärmiselt halvasti lõhnab Kallase parteikaaslase, mõjuka reformierakondlase Keit Pentus-Rosimannuse lähetamine Euroopa kontrollikotta. Selles protsessis Pentus-Rosimannust kaitsnud Kallas demonstreeris esimest korda täie kindlusega, et oskab poliitilist demagoogiat ajada ega hooli enam

Naisele, kes teab oma väärtust ja ütleb kõigile uhkusega, et on EESTI NAINE

pusad nüüd müügil!

TALLINNAS Marat Tulika tn 9/11 Kauplus Sangar Ülemiste ja Kristiine keskustes Kauplus Levi Disain Solarise keskuses. TARTUS Kauplus Sangar Vabrikupood Sõpruse pst. 2 Kauplus Levi Disain Tartu Kaubamajas PÄRNUS Kauplus EST Disain keskuses Kaubamajakas

www.marat.ee

10 FOTO: PRIIT SIMSON

TOP 100 Kaja Kallas

Eesti vabariigi peaminister, Reformierakonna esimees

Martin Herem

kaitseväe juhataja, kindralleitnant

Elmar Vaher

politseija piirivalveameti peadirektor

Kusti Salm

kaitseministeeriumi kantsler

Taavi Veskimägi

Eleringi juht

Johanna-Maria Lehtme

MTÜ Slava Ukraini tegevjuht

Martin Helme

riigikogu liige, EKRE esimees

Arnold Sinisalu

kapo juht

Ott Tänak

rallisõitja

Jonatan Vseviov

välisministeeriumi kantsler, diplomaat

Kaja Kallas koos abikaasa Arvo Hallikuga. Kallas ja Hallik abiellusid 2018.

kuldsest põhimõttest, et asjad mitte ainult ei pea ausad olema, vaid nõnda ka näima. JOKKvärk ja inetu lugu. Reformierakondlase Marko Mihkelsoni nime ümber puhkenud ebasündsate piltide skandaalist kaotasid kõik, mitte ainult Reformierakond. Mihkelsoni tagasiastumine väliskomisjoni esimehe kohalt tõi oravkonna küll poliitilise turmtule alt välja, kuid sedasorti skandaalide mõjud kipuvad olema pikaajalised. Mihkelson on lubanud avalikust elust mitte lahkuda, kuid kas temast poliitilist elulooma või kunagi ministrit saab, on küsitav. Riigikogu valimiste kampaania avalöögi tegi Kaja Kallas oktoobris, kui teatas, et kevadel seisavad inimesed valiku ees, kas järgmise valitsuse moodustab Reformierakond või EKRE. EKRE viiks Eesti endassesulgunud väikese tigeda riigi koopasse, oravate juhitud Eesti seevastu toetab Ukrainat, väärtustab suhteid liitlastega ja hoiab riigi edulugu, kõneles Kallas. EKRE püüdis palli rõõmsalt kinni ja teatas, et nende koopas on vähemasti soe ja valge. Loomulikult on sedasorti vastandused suur lihtsustus ja õigus kipub eeldatavasti olema neil, kes usuvad alanud valimiskampaania kujunevat aegade väärituimaks. Tõsiasjaks jääb, et see vastandus on loogiline. Ja tõeline. Reformierakonna ja EKRE omavaheline mõõduvõtt valimisvõidu nimel on reaalsus ja sellest sõltub väga palju, kes kevadel valitsuse moodustab. Kurjaks ja raskeks kuulutatud talve pimedamad ja külmemad kuud on alles ees. Peadpööritav hinnatõus räsib inimeste rahakotti ja toidulauda, tuulutab tube ja muserdab meelt. Hiljuti Poolasse eksinud raketid puhusid taas pööraseks valla Venemaa ja NATO vahelise sõja hirmu ning pole kahtlust, et selliseid intsidente, mis südame alt õõnsaks võtavad, võib tulla veel. Hädine ja rahamuresid tulvil talv on vesi EKRE veskile. Sõda ja habras julgeoleku olukord soosib Kaja Kallast.

KAITSEVÄGI

Martin Heremist oleneb, kas Eesti võidab või kaotab

koht

Kindralleitnant Herem reformib kaitseväge täistuuridel.

ktoobris sai selgeks, et kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem jätkab sellel ametipostil veel kaks aastat. 2025. aasta detsembris saab temast koos Riho Terrasega kõige kauem järjestikku ametis olnud kaitseväe juhataja. Kokku seitse aastat. Ent see, et Herem jätkab, polnud sugugi klaar. Ta kaalus tõsiselt ametist lahkumist ja vajas kõvasti veenmist. Herem ei soovi endast rääkida. Ta on parajasti teisel pool Atlandi ookeani välislähetusel, kui kuuleb, et on mõjukaks valitud. „Ei soovi ennast upitada,“ on fraas, mille ta edastab kaitseväe pressiesindajale Taavi Laasikule, kui keeldub vestlusest. Ometi avalikkus, kolleegid ja lähikondlased sellist Heremit ei tunne. Häbelikkus on viimane, mida talle saaks ette heita. Üks Heremi kolleeg lausub, et kui kindralleitnant ruumi astub, on kohe aru saada, kes on liider. Heremi „imposantne“ iseloom on see, mis paneb teda kuulama ning teeb ta veenvaks ja mõjukaks.

Martin Heremi kohta arvatakse, et tulevikus läheb ta pigem kuskile õppejõuks ja teeb teadust – uurib metsavendade elu ja saatust. FOTO: PRIIT SIMSON

Joosep Tiks joosep.tiks@ekspress.ee

Kollaseima rebuga õrrekanade munad mõjuvad sulle hästi!

www.linnutalu.ee Kaupmees&Ko, PRISMA

Balmer OÜ meeskond teeb üldehituslikke töid!

BALMER OÜ on pikaaegsete kogemustega usaldusväärne ehitusettevõte, kelle eesmärgiks on pakkuda professionaalset ja kliendisõbralikku ehitusteenust. Firma tegeleb peamiselt ehitus-, renoveerimis- ja montaažitöödega. Teenuseid pakume peamiselt Tartus ja Lõuna-Eestis.

balmerehitus@gmail.com | tel 511 7570

13 Stenbocki majast kostetakse, et Herem on hea kompott huumorist ning tarkadest ja selgetest seisukohtadest. Kuigi kindralleitnandi julged sõnavõtud on nii mõndagi närvi ajanud: öeldakse, et ta räägib teinekord liiga lihtsalt ja suurustlevalt. Ometi tuuakse seda ka esile kui eelist. Herem räägib nii, et kõik jäävad kuulama ja saavad aru. Poliitikutega suhtleb ta kavalalt: ei ütle, mis on õige, vaid annab valiku. Kriitikud ütlevad, et nii on Heremil ka poliitikute üle suur mõju – ta ju mõõdab ja kaalub kõik antavad valikud enne peastaabis üle. Iseloom peab särama. Heremi iseloom peab pidevalt särama. Ta annab oma natuuriga inertsi kaitseväe reformimisele. Herem peab kriitikuid, ametnikke, poliitikuid, sõdureid, avalikkust ja keda kõike veel veenma, et tema visioon on õige. Orkester, laskemoon, ajateenijad õhtuks koju ja maakaitsevägi – poleemikat tekitanud teemade nimekiri on pikk. Sõda pole Eestile kunagi nii lähedal olnud ja Herem on valitsuse tähtsaim nõuandja. Temast oleneb, kas ja kui hästi Eesti kaitstud on, ning selleks on vaja kirurgi täpsust. Sõda võidetakse või kaotatakse. Kui kaitsevägi valib vale strateegia, vale varustuse, on tulemus katastroof ja vigu parandada ei saa. Eelarve on piiratud ja tuleb valida: kas osta suurtükke või tanke, kaug- või keskmaa õhutõrjet? Mis saab siis, kui Herem valesti valib? Näiteks eelistab strateegiat, kus on vaja palju tanke – aga juhtub kõige hullem, tuleb sõda ja tanke ei lähegi vaja, olnuks vaja hoopis suurtükke. Mis juhtub, kui Herem eksib? Suvel Eesti Ekspressile antud intervjuus ütles ta: „Siis ei maksa seda ametit võtta üldse. Kui me eksime, siis me tõenäoliselt saame pähe.“

Kas Herem läheb poliitikasse? Peaaegu kõik Eesti kaitseväe juhatajad on pärast sellest ametist lahkumist poliitikasse läinud. Johannes Kert, Tarmo Kõuts, Ants Laaneots ja Riho Terras – kindralid on jaotunud Reformierakonna ja Isamaa vahel. Mis saab kahe aasta pärast Martin Heremist?

Poliitikutega suhtleb Herem kavalalt: ei ütle, mis on õige, vaid annab valiku.

Ise ta seda ei kommenteeri. Ent kolleegide seast kostab järgmist: „Ma oleks väga imestunud,“ „Ei usu“ ja „Ta ei otsi isiklikku sära.“ Arvatakse, et pigem jätkab Herem kuskil õppejõuna ja teeb teadust – uurib edasi metsavendade elu ja saatust.

Heremil on visioon, milline peab olema Eesti kaitsevägi. Suvel võttis ta selle Postimehega rääkides kokku ühe lausega: „Suure tulejõuga motiveeritud Eesti riigi kodanikud.“ Teisisõnu tähendab see, et iga kaitseväele kulutatud sent peab minema kaitseväe löögijõudu. Ajateenistus pole kunagi olnud nii populaarne kui Heremi ajal. Üksused pole ainult paberil, vaid ka päriselt olemas. Juurde on ostetud ohtralt laskemoona ja uut varustust. Herem kuulutas lõpu tilulilule. Näiteks pani ta kinni spordiüksuse, sest kõik sõdurid on võrdsed ja raha saab ka mõistlikumalt kulutada. Orkestri saatis sõjamuuseumile. Sõjapidamiseks pole pasunaid vaja. Äärmuslik näide Heremi filosoofiast on presidendi palee valvurite mundrid, mis president Kersti Kaljulaidi ametiaja lõpus vahetati ajutiselt nii-öelda töötunkede ehk laigulise välivormi vastu. Avalikkus pahandas. Järgmine president Alar Karis pööras Heremi soovi ümber ja taastas paraadvormi. Herem arvab, et kaitseväelane peab välja nägema täpselt nii nagu oma päristööl – sõjas. Paraadmundri väljavahetamine andis eestlastele signaali, et harjugu ära: just selline näeb välja kaitseväelane.

„Mulle on Herem väga suur inspiratsioon,“ sõnab kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm. Kui olukord on raske, ei heida kindralleitnant tema sõnul meelt, vaid paneb „gaasi juurde“. Heremi lähikondsed ja kolleegid kirjeldavad, et kaitseväe juhataja töö röövib meeletult aega ja energiat. Tuleb hoida inimeste töötahet ja neid inspireerida ning kõige eest vastutada. Tagatipuks on Heremi tööpäevad 14–16 tunni pikkused. Kui Heremi juurde tuldi, et pärast viit aastat kaitseväe juhatajana võiks ta jätkata veel kaks aastat, ei olnud ta vaimustuses. Viie aastaga on ta oma visiooni kaitseväes ellu viinud. Milleks sama asja veel kahe aasta võrra venitada, kui etteotsa võiks lasta uue inimese – see oleks tõenäoliselt kaitseväe peastaabi juht VeikoVello Palm. Teiseks. „Herem elab üle seda – või õigem oleks öelda, et talle läheb korda –, et teatud parteide kriitika õõnestab kaitsetahet,“ ütleb Salm. Kindralleitnant on viimastel aastatel võtnud isiklikuks ülesandeks meedias ja internetis levitatavate valede ümberlükkamise. Peaasjalikult vaidleb ta EKRE esimehe Martin Helmega. Helme väidab midagi ja Herem peab siis Facebooki sõjateemalisse gruppi kirjutama pika jutu sellest, kuidas tegelikult on. Teisalt räägitakse, et Jüri Ratase (Keskerakond) valitsuses, kus Helme oli rahandusminister, Helme ja Herem ei nägelenud. Parlamendi riigikaitsekomisjonis kiitsid EKRE-sse kuuluvad eruohvitserid Alar Laneman ja Leo Kunnas heaks, et kaitseväe juhatajana jätkab Martin Herem. Miks? Sest isegi kui nad pole kõiges sama meelt, on Herem võimekas ja saab juhina kõik vajaliku tehtud. Mis siis lõpuks veenis Heremit kaitseväe juhatajana jätkama? „Eks ta saanud aru, et tuleb teha,“ ütleb Salm.

Hea spetsialist või

palju tegemata tööd? Ametnik tüürib Eesti riiki energiakriisi ajal Riiki ähvardav energiadefitsiit on teinud üheks mõjukamaks inimeseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametniku, kes suunab, kuhu riigis kriisi leevendamiseks joostakse.

ajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar on ministeeriumis juba pikalt vastutanud energeetikavaldkonna otsuste eest. Tänavune aasta on temast teinud ühtäkki riigi Tanel Raig esiametniku. tanel.raig@arileht.ee Teravama keelega energiaturu osalised ütlevad, et Eesti energeetikat suunavadki energeetikaminister Taavi Veskimägi ja tema alluv Timo Tatar. Kuna mõlemad on olnud juba pikalt ametis, siis aetakse juba aastaid n-ö mõnusat pereäri, kus ühes olukorras raporteerib üks teisele ja mõnes teises olukorras teine esimesele. Tänavune aasta on aga nad rambivalgusse tõstnud. Praegu maitseme osaliselt ka Veskimäe ja Tatari eelmiste aastate töö vilju, nendivad energiaturul keerulisse olukorda sattunud kibedalt. Timo Tatarit võidakse küll nimetada Taavi Veskimäe alluvaks, kuid need, kes on ise valitsuse istungitel viibinud, märgivad, et Tatar on üks tihedamini valitsuse koosolekutel osalevaid ametnikke. Ta on seal tihedamini kohal kui Taavi Veskimägi. Kuigi Veskimägi osaleb omajagu energiapoliitika kujundamises, siis on tema roll Tatarist kindlasti väiksem. Tatar ei kujunda ainult ministeeriumi energiapoliitikat, vaid valitsuse oma tervikuna. Teisiti oleks ka raske. Energeetika on keeruline valdkond, kus on palju tehnilist tausta. Ministril, kui ta just ei ole inseneri haridusega, on energeetikas keeruline pikaajalise sihiga otsuseid omapäi teha. Tuleb usaldada ametnikku. Valitsuses on praegu kolm poolt, kõigil on energeetikast erinev arusaam. Tatar peab suutma neid tasakaalustada – tooma esile iga variandi plussid ja miinused ideoloogilisse diskussiooni laskumata. Tatar on ministeeriumis töötanud eri ministrite ajal ehk ta on pidanud hakkama saama eri poliitiliste maailmavaadetega. Tema endise ülemuse Taavi Aasa arvates on ta sellega hakkama saanud. Tatari seisukohad ei ole ministrivahetusega muutunud. Aas lisab, et energeetika on valdkond, kus ei olegi võimalik hakata midagi teistmoodi tegema. Aas on väga rahul koostööga, mida ta on teinud nii Tatariga kui Timo Tatar ka kõigi ministeeriumi energeetiesines ka Eesti kavaldkonna spetsialistidega. See Päevalehe eneraitas teha mõjukaid poliitilisi otgeetikasuseid. konverentsil. Aas räägib, et tema ministriks FOTO: TIIT BLAAT oleku aja kaalukaim otsus oli põlevkivienergeetikast kiire väljumise

AMETNIK

22.

edasilükkamine. Tänu sellele on meil nüüd põlevkiviplokkidena reservis 1000 MW juhitavat elektritootmist. Enne otsuse tegemist sai koos Tatari ja teiste ministeeriumi spetsialistidega mõeldud, milliseks võib kujuneda otsuse tagajärg, kinnitab Aas. Tatari selle aasta suurima mõjuga tegevuseks nimetatakse ka universaalteenust. Kuna see oli seotud paljude turuosalistega, siis peeti seda väga keeruliseks protsessiks. Arvestades muutuste mõju elektriturule, mindi universaalteenusele üle märkimisväärselt edukalt. Arvesse ei suudetud võtta ainult mõnda väiksemat nüanssi, kuid Tatari töö hinnatakse siiski edukaks. Kriitikud pole rahul. Kriitilisem pool peab aga Tatari tegevust tema vastutusvaldkonnas puudulikuks. Tatar vastutab energiaturu uute õigusaktide eest. Gaasituruga seotud õigusaktid on aga väidetavalt läbimõtlemata ja toored. Kuna õigusakte tahetakse väga kiiresti teha, siis jäetakse need turuosalistega tihti kooskõlastamata, mistõttu ei ole poliitika kujundajal arusaama, mida tähendab õigusakt turuosaliste jaoks, suhtutakse Tatarisse kriitiliselt.

koht

Kuidas üldse hinnata energiakriisis esile tõusnud Taavi Veskimäe ja Timo Tatari tegevuse edukust, kui meie viimane energiamajanduse kava tehti üle kümne aasta tagasi? Meie naaberriikidel on pandud kirja, kus tahetakse olla kümmekonna aasta pärast. Turuosalised ütlevad, et sellise kava ettevalmistamine olekski olnud just Tatari ülesanne. Sealt saaks vaadata, kui kaugele oleme jõudnud, et anda hinnang, kas energeetika suunaandjad on olnud edukad. Praegu tuleks küsida, mis jäi meil tegemata, et oleme energiadefitsiidis, ütlevad Tatari kriitikud. Praegust siplemist nimetavad nad üksnes ilma pikema plaanita kriisijuhtimise tegevusteks. Me peaksime mõtlema, kuidas me ei oleks 2030. aastal samasuguses olukorras, oodatakse Tatarilt energiaturu jaoks pikemaajalist plaani.

16 Johanna-Maria sõnum on üheti mõistetav: andke ukrainlastele seda, mida nad küsivad, ja tehke seda kiiresti! FOTO: JAANUS LENSMENT

on Slava Ukraini peamine tugevus. Nagu kiirreageerimisüksus, ütleb JohannaMaria selle kohta ise. „Oleme selline organisatsioon, mis muutub vastavalt sellele, milline on sõjaolukord – alguses oli tarvis kiirabisid ja toetada haiglaid. Üsna pea saime aga aru, et tegelikult on vaja toetada rinnet,“ rääkis Johanna-Maria kesksuvel „Globaalsete eestlaste“ saates. Rinnet toetatakse praegugi.

TEGIJA

koht

Raudne naine teeb Ukraina sõdijate hääled kuuldavaks Johanna-Maria Lehtme on üheksa kuud Eesti ja Ukraina vahet sõitnud ning ukrainlaste vajadustest meie riigikogule ja annetajatele rääkinud. Pealtnäha kalgi ja otsekohese asjaajamise taga on tugev empaatiavõime ning missioonitaju.

J Elin Järvsaar elin.jarvsaar@perejakodu.ee

uuraharidusega Johanna-Maria Lehtme töötas enne tänavu 24. veebruarit PÖFF-i tiimis ning aitas kultuuri- ja filmifestivale korraldada. Sõja puhkedes pööras ta oma elus täiesti uue lehekülje – päevapealt hakkas ta sõdivatele ukrainlastele meditsiinivahendeid ja humanitaarabi toimetama. „Algul palusin tööandjalt kuupikkust pausi. Pärast seda ütlesin, et pean kahjuks töökohalt lahkuma ja panustama ainult abistamisele.“ Nii see kõik algas ja sündis MTÜ Slava Ukraini. Johanna-Mariast sai Eestis energilisemaid ja äkilisemaid Ukraina toetajaid ning ta jõudis kõikjale. Tema sõnum oli üheti mõistetav: andke ukrainlastele seda, mida nad küsivad, ja tehke seda kiiresti! Just kiirus ja operatiivsus

Rindel käimine on tekitanud selge arusaama, kust läheb vabaduse piir – ühel pool on Venemaa ja teisel pool Euroopa, ütleb Johanna-Maria Lehtme. FOTO: TIIU SUVI

Vaibumatu energia. Märtsi keskel kutsus Slava Ukraini eesotsas Johanna-Mariaga kokku vähemalt 30 armastatud Eesti muusikut. Eesmärk oli heategevuskontserdi abil koguda 300 000 eurot Ukrainale kiirabiautode ostmiseks. Kolm tundi hiljem oli Slava Ukraini kogunud üle 700 000 euro annetusi ja Ukrainasse alustas sõitu 23 kiirabiautot. Sügisel algatas Slava Ukraini heategevuskampaania „1000 kangelast“, et koguda annetusi rindel sõdivatele meestele tuhande talvevormi õmblemiseks. Raha laekus 2300 vormi jagu. „Helistasin siis kiirelt tehasesse, et kas meil on kangast rohkem, et teha rohkem talveriideid,“ kirjeldab Johanna-Maria ootamatut edu. Sedasi – ajab asju, telefon kõrva ääres – võibki teda kohata nii Tallinna staabis, restoranis intervjuud andmas kui ka autoga IdaUkrainasse rindejoonele sõitmas. Ta käib esinemas rahvusvahelistel konverentsidel ja riigikogu ees. Temast kirjutatakse suuri lugusid ja on tehtud dokumentaalsaade „Tagalas“. Tempo on terve üheksa kuu jooksul olnud metsik, ent raudnaise energia ei vaibu. 9. mail andis president Alar Karis Euroopa päeva seminaril Johanna-Mariale üle aasta eurooplase tiitli. 12. novembril seisis JohannaMaria president Kersti Kaljulaidi kõrval, kui Eesti ettevõtlikud naised kuulutasid ta 2022. aasta naiseks. 15. novembril pälvis ta välisministeeriumi III klassi teeneteristi Venemaa Ukraina-vastases sõjas kannatanutele humanitaarabi korraldamise eest.

Tempo on terve üheksa kuu jooksul olnud metsik, ent raudnaise energia ei vaibu. Selle kõige juures jääb ta tunnustust vastu võttes tagasihoidlikuks: „Minu tänu kuulub kõigile, kes MTÜ Slava Ukraini tegevusse panustavad – meie meeskonnale, annetajatele, vabatahtlikele ja koostööpartneritele. Ilma nendeta ei oleks meil võimalik teha seda, mida me teeme.“ Vabaduse piir on Ukrainas. Johanna-Maria ei teadnud enne 24. veebruarit midagi sõjast ega selles vaja minevast. Niisamuti ei teadnud ta enne midagi kiirabiautodest, enneaegsete hingamisaparaatidest ega kanüülidest. „Iga kord, kui tuleb tellimus, teeme asja endale selgeks,“ kirjeldab ta, kuidas sel aastal on tulnud tal end

„Johanna-Maria tõmbas selja sirgeks ja läks kindlal sammul jäätisemüüja juurde“ Emal-tütrel on lähedane suhe ning Riinal on heameel, et alati ei peagi nad teineteisele midagi seletama, vaid tunnetavad ja näevad, mida teine mõtleb või mis seisundis on. Ema aitab Johanna-Mariat sellegagi, et tema kolmeaastane tütar Sume on tema hoida, kui Johanna-Maria ise Ukrainas on. Riina Sildos kinnitab, et tütre otsus ukrainlasi toetama hakata ei tulnud talle vähimagi üllatusena, pigem oli see loomulik ja eeldatav reaktsioon. Nii nagu ei üllata teda see, et tütar suudab end vajaminevate teadmistega kiirelt kurssi viia. „Kui ta oli kolmeaastane, siis välisreisil olles tahtis ta kangesti jäätist. Pakkusin talle, et ta võiks minna ja ise küsida. Ta õppis vajalikud laused inglise keeles kiiresti selgeks, tõmbas selja sirgeks ja läks kindlal sammul ja naeratades jäätisemüüja juurde. Tuli tagasi rahuloleva ja õnnelikuna.“ Samamoodi sirge selja ja tohutu enesekindlusega ajab Johanna-Maria suuri asju praegugi. Ta on ka ise mitmel intervjuul öelnud, et just ema on teda pisikesest peale kangeks ja iseseisvaks vorminud. „Johanna-Marial on erakordne empaatiavõime, samas on ta väga intelligentne, sihikindel ja sirgjooneline inimene. Ta suudab säilitada rahu, hea huumorimeele ka kõige kriitilisemas olukorras ja ei satu paanikasse. Ma tõeliselt imetlen teda!“ Ema kinnitab, et pole püüdnud tütart ümber veenda – see on Johanna-Maria valitud teekond ja missioon.

Johanna-Maria ema on Eesti filmiprodutsent Riina Sildos, kes oli mullu ise mõjukate tabelis kõrgel 22. kohal.

Ole OMA ELU kaanestaar Võta aega endale, sest Sina oled kõige olulisem. Ajakiri Eesti Naine on Sulle sel teekonnal toeks.

FOTO: JAANUS LENSMENT

„On olnud ärevaid hetki, eriti kevadel, aga muretsemine ja hirm võtab liiga palju energiat ja ei aita kedagi edasi. On arusaadav, et tema praegune missioon on ohtlik, aga minu ohkimine ei aita teda ega ka mind edasi. Õppisin sellega toime tulema. Sõja alguspäevil ma ikka uurisin, mis varustusega ta Ukrainasse läheb – kuulivest, kiiver jne –, aga ta oli jõudnud juba nii põhjaliku kodutöö teha, et mul ei jäänud taas muud teha kui imestada,“ vastab Riina, kui uurin, kui ärevaks tütre ohtlik töö teda teeb. „Oleme väga tihedas suhtluses ja ta helistab Ukrainast pidevalt. Viimase pommitamislaine ajal ta helistas juba enne, kui uudised Eesti meediasse jõudsid, et ma ei muretseks – temaga on kõik korras.“

ka meie vabaduse eest. Kui Ukraina langeb, on ainult aja küsimus, millal Euroopas algab sõda, usub Johanna-Maria. Tema sõnul on Slava Ukraini praegune põhieesmärk, et Ukraina inimesed ei kaotaks lootust ja elaksid saabuva talve üle – ta teab, et talvel lähevad olud palju rängemaks, aga tänu abistajatele elatakse see külm aeg üle.

12. novembril kuulutasid Eesti ettevõtlikud naised Johanna-Maria Lehtme 2022. aasta naiseks. FOTO: EENA arendada teemadel, millega seotust varem ettegi poleks osanud kujutada. Ukrainas on Johanna-Maria üheksa kuu jooksul käinud palju kordi – iga paari nädala järel sõidab ta rindejoone lähedale ja naaseb koju kaks-kolm nädalat hiljem. Ta käib abivajadust kinnitamas ja abi isiklikult kohale toimetamas, aga nii hoiab ta ka end pidevalt sõjategevusega kursis ja elab sellega koos. „Rindel käimine on toonud selge arusaama, kust läheb vabaduse piir – ühel pool on Venemaa ja teisel pool Euroopa,“ ütles ta Euroopa päeval aasta eurooplase tiitlit vastu võttes. Ta viitab sellega oma mõttele, et nad ei võitle tegelikult ainult Ukraina vabaduse eest, vaid

Leidis iseenda. Kevadises ETV dokumentaalsaates ütles Johanna-Maria, et kohati on tunne, et kuigi Slava Ukraini kogu aeg pingutab, jõuavad nad selles suures süsteemis siiski ära teha vähe. Nüüd on ta suhtumine muutunud. Eelmisel nädalal Perele ja Kodule antud intervjuus kinnitas JohannaMaria, et ta ei pisenda enam nende tehtava töö tähtsust: „Me teeme palju ja väga tähtsat tööd. Kui meie ei tegutseks ja kaasaks oma partnereid rindejoone lähedal, siis osa neist inimestest saaks surma, nad sureksid külma kätte, nälga. Me teeme suuri asju!“ Siiski möönab ta, et nii inimesed nende ümber kui ka nad ise hakkavad selle töö hulka ja tähtsust päriselt hoomama hiljem, võib-olla alles aastate pärast. Johanna-Maria ütleb, et nii tema olemus kui ka maailmapilt on selle aastaga kardinaalselt muutunud – see, mis enne oli oluline, pole enam tähtis. Ning ta teab, et teeb õiget asja – ta on end inimesena justkui leidnud ja saab olla see, kes ta on alati soovinud olla. „Leidsin endas uuesti need iseloomuomadused, mis olid kadunud ja mida ma natuke häbenesin.“

Ene, juuksur, Harjumaa

Telli ajakiri 6 kuud 19 € (tavahind 38,94 €)

Tellimine: eestinaine.ee/kaanestaar 680 4444 või klienditugi@delfi.ee

Millised raamatud

peaksid olema kooliprogrammis? KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Mõjukad on inimesed nagu kõik teisedki – käivad poes, maksavad makse, loevad raamatuid. Millised teosed on nende arvates eriti olulised?

uu aega tagasi uurisime emakeeleõpetajatelt ja teistelt spetsialistidelt, millised raamatud peaksid koolis kindlasti kuuluma kohustusliku kirjanduse nimekirja. Nüüd küsime sedasama mõjukatelt.

Peeter Kormašov reporter

Kristi Helme toimetaja

Katri Raik

Kristjan Järvan

Meelis Oidsalu

Narva linnapea

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

julgeolekuekspert

• Lugeda tuleb olenevalt meeleolust ja vanusest.

• Lisada võiks kohustusliku filmikava.

• Raamat, mille kirjutamine nõudis julgust.

Arvan, et kohustusliku kirjanduse nimekirja tuleks kultuuriloolisel eesmärgil lisada mõni õpilase vabalt valitav religiooni alustekst, näiteks piibel. Kuna praegu toimub Pimedate Ööde filmifestival, oleks samuti paslik tõstatada küsimus, kas ei võiks meil koolides peale kohustusliku kirjanduse olla kohustuslikku filmikava. Eks kõnele meie ajaloost ja kultuurist ka filmikunst. Valik võiks olla „Noortest kotkatest“ (1927) „Viimse reliikviani“ (1969) ja edasi filmini „Päevad, mis ajasid segadusse“ (2016).

Kohustusliku kirjanduse seas peaks olema Tõnu Õnnepalu „Palk“. See on Orpheuse rännak allilma. Õnnepalu teeb väga rasket, ausat ja tänamatut tööd ning näitab meile kultuurieliidi ja kultuurielu selliseid uurdeid, millest ametlik kultuur ei oska ega taha rääkida. Isegi Hasso Krull põlastas avalikult kirjanikupalgast loobumist, mis oli „Palga“ teema. Selles raamatus Õnnepalu justkui petab nii eesti kirjandust kui ka valgusejumalat Apollot ennast, aga teeb seda valgustusliku toimega. See nõuab julgust.

34. koht

Lugemine on kohustuslik. Inimene peab suutma pikemaid tekste lugeda ja neid mõistma. Millist raamatut lugeda, see oleneb vanusest – kas loeb kooliealine või täiskasvanu – ja huvidest. Mul on voodi kõrval kuus raamatut, mida loen olenevalt meeleolust.

Urmas Viilma EELK peapiiskop • „Tõde ja õigust“ tuleks lugeda tervikuna.

64. koht

Jättes piibli praegu kõrvale, püüan esile tõsta muid raamatuid. Lugesin mõni aasta tagasi läbi Tammsaare „Tõe ja õiguse“ kõik viis köidet. Kuigi koolipõlves olin lugenud esimest ja teist osa, sain tervikust aru alles siis, kui olin need kaks esimest uuesti läbi lugenud ja lisaks ka ülejäänud. Raamatuid, mida armastan, on tegelikult palju, kuid minu lugemisvaliku vundament on olnud Mihhail Bulgakovi „Meister ja Margarita“ ning Lennart Meri „Hõbevalge“. Samuti on siin paljude teiste seas kõik Tove Janssoni Muumitrolli lood ja Antoine de Saint-Exupéry „Väike prints“. Luuletajatest võin nimetada Hendrik Visnapuud ja Hando Runnelit. Puudutas ja pani mõtlema Shusaku Endo „Vaikus“.

67. koht

33. koht

Mihhail Kõlvart Tallinna linnapea

• Kohustuslik kirjandus võiks hinge jälje jätta. Kohustusliku kirjanduse nimekiri võiks koosneda raamatutest, mis jätavad hinge jälje. Teostest, mis panevad mõtlema ja koos raamatuga läbi elama kogu teekonda. Kõnetava raamatu äratundmises mängib rolli nii autori isiksus kui ka eluetapp, millal ta teose kirjutas. Kui tunned lugedes, et see sinuga resoneerib, jääb see tõenäoliselt sinuga alatiseks. Minu jaoks kujunes selliseks teoseks „Meister ja Margarita“, mille lugesin läbi koolieas. „Meistris ja Margaritas“ on palju kihte ja kodeeritud sõnumeid. Olen kindel, et mingid sõnumid jäid isegi autorile endale lõpuni teadmata. Raamatud, mille ak-

23.

tuaalsus ei kao kunagi on Remarque’i teosed. Ma ei tea ühtegi teist autorit, kes suudaks nii emotsionaalselt näidata, et kõige hullem, mille inimesed välja mõtlesid, on sõda. Tema teosed tekitavad sügava arusaama, mida tähendavad tõeline sõprus ja armastus. Just selliste tunnetega inimesed soovivad siiralt maailma parandada. See ongi see, mida kohustuslik kirjandus võiks kanda.

koht

Kelly Sildaru koht

freestyle-suusataja

TOP 100

• Miski, mis pole ilukirjandus. Kui saaksin midagi valida, siis minu arvates võiks kohustusliku kirjanduse nimekirjas olla mõni psühholoogia- või eneseabiteemaline raamat, mis pole ilukirjandus.

Martin Villig ja Markus Villig Bolti kaasasutajad

Margus Linnamäe ja Ivar Vendelin ettevõtjad

Kai Realo

Urmas Reinsalu

välisminister (Isamaa)

Ragn-Sellsi juht Hando Sutter

• Olulisem on raamatuid analüüsida.

koht

Eesti Energia juht

Algkoolis peaks jääma kohustusliku kirjanduse hulka Astrid Lindgreni raamatud, sest need kätkevad endas headust, sõprust ja kaastunnet nende kõige ehedamal kujul. Põhikoolis võiksid kohustuslikud olla Eesti klassikud Oskar Luts, August Kitzberg, A. H. Tammsaare. Nüüdiskirjandusest võiksid kohustuslikud olla Sass Henno raamatud või muud, mis näitavad inimsuhete olulisust ja meie käitumise mõju teistele. Gümnaasiumis tuleks maailma kirjandusklassika suurteostele kindlasti lisada nüüdisaegsemat kirjandust. Mulle tundub, et loetelus võiks olla ka mõne edu saavutanud inimese elulugu – kasvõi õpilase enda valikul, kellel popstaari, kellel jalgpalluri, kellel Steve Jobsi, kellel Donald Trumpi oma. Ja üks kriminull – nt Jo Nesbø või mõni muu kvaliteetkrimka. Oma ea tõttu ei ole ma kunagi õppinud religiooniajalugu, aga maailmast aru saami-

Kaimo Kuusk

Eesti suursaadik Ukrainas

Rainer Saks

julgeolekuekspert

seks peaks see olema kohustusliku kirjanduse hulgas. Mitte usuõpetusena, vaid ajaloo ja kultuuride paremaks mõistmiseks. Olulisem kui kohustusliku kirjanduse raamatute arv on see, et neid jõutaks koos õpetajaga analüüsida. Raamatu lugemise ainus mõte noores eas on kujundada arusaama sellest, mis on hea, halb, õige, õiglane, paratamatu jne. Oluline on ühiste vestluste abil aru saada, kuidas keegi loetut mõtestab. Ei ole õiget ega valet vastust, vaid oluline on, et loetu tekitaks emotsiooni ja tooks esile erisugused vaated.

TERVE JA KOOLITATUD TÖÖTAJA ON INVESTEERING ETTEVÕTTE EDUSSE! Töökeskkonna Haldus OÜ (majandustegevusteade 221462) pakub töötervishoiu ja tööohutuse teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud. Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast.

Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID tehakse erinevaid tervisekontrolle:

• tervisekontroll ettevõtete ja asutuste töötajatele • mootorsõidukijuhi tervisetõend • toidukäitleja tervisetõend • haridustöötaja tervisetõend • hooldus- ja sotsiaaltöötaja tervisetõend • ilu- ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend • meremehe tervisetõend • väikelaevajuhi tervisetõend • töötervishoiuarsti otsus välismaal töötamiseks

• töökeskkonna riskianalüüs ja kirjalik

tegevuskava terviseriskide vähendamiseks

• tööohutus- ja töötervishoiualase dokumentatsiooni vormistamine

• töökeskkonnaspetsialisti teenus • töötajate tervisekontroll • töötervishoiu ja -ohutuse teenuse terviklahendus

• tervisekontroll tervisetõendi vormistamiseks

Alar Karis

vabariigi president

Indrek Kannik

rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse direktor

Kalev Stoicescu julgeolekuekspert

VÕLUVAD ON NEED RAAMATUD, MILLES LINNASID ELAVAKS KIRJUTATAKSE Jan Morris, „Veneetsia“ Tegemist ei ole reklaamteose ega isegi mitte reisiraamatuga. Jan Morrise „Veneetsia“ on reis ise.

Õismäe tee 179, 13517 Tallinn registratuur@tkhaldus.ee Tel 5693 1828; 661 6812

Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete koolitus 24 ak t, hind 160 € 05.–07.12.2022 vene keeles Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete täiendkoolitus 8 ak t, hind 95 € 05.12.2022 vene keeles

Korraldame ettevõtte- ja asutusesiseseid eesti-, vene- ja ingliskeelseid koolitusi, mille programm koostatakse vastavalt tellija vajadustele ja eesmärkidele. Töökeskkonna Haldus OÜ on võtnud suuna panustada ettevõtete sisekoolitustele, et • tuua koolitused ettevõtete töötajatele mugavalt kohale • viia läbi koolitusi vastavalt ettevõtete ja asutuste töövaldkonnale ja soovile • koolitada ettevõtete ja asutuste töötajaid konkreetsete ohutegurite toime osas tervisele (kemikaalid, erinevad infektsioonid, raskuste käsitsi teisaldamine, tootmisergonoomia, kontori- ja kaugtöö) • anda uut infot töötervishoidu ja -ohutust käsitlevate õigusaktide nõuete kohta Töökeskkonna Haldus OÜ on Eesti Töötukassa koostööpartner

sõjapäeviku ja sõjaraporti kirjutajad

Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst dr Annika Küüdorf.

(nt ehitaja, keevitaja, elektrik, asbestitöötaja, kõrgtööd)

TÖÖKESKKONNA HALDUS OÜ TEENUSED:

Teet Kalmus ja Igor Taro

Töökeskkonna Haldus OÜ Õismäe tee 179, 13517 Tallinn Tel 553 2238; 654 1050; info@tkhaldus.ee

Lisainfo:

www.tkhaldus.ee

Ferdinand Addis „Rooma. Igavene linn“ Borgiatest La Dolce Vitani – iidse pealinna pikk ja keeruline ajalugu on kirja pandud mõnu ja aukartusega.

Raamatud parima hinnaga: www.eestiraamat.ee

Tallinna Hoiulaenuühistu: sajandipikkuse traditsiooni hoidja Kui taasiseseisvumise järel ilmusid Eesti rahandusmaastikule esimesed hoiulaenuühistud, arvati, et tegemist on mingi uue aja nähtusega. Tegelikult on ühistulisel rahandusel nii Eestis kui ka mujal maailmas enam kui sajandipikkune ajalugu. 120 aastat tagasi kogunesid Tartus edumeelsed eestlastest ettevõtjad, haritlased ja põllumehed, et panna alus Eesti esimesele hoiulaenuühistule. Vajadus taolise ühistulise rahandusasutuse järele oli terav – teadupärast toimus Eestis möödunud sajandi alguses aktiivne talude päriseks ostmine, põllumajanduses oli toimunud tööstuslik revolutsioon, kus taludesse jõudsid aurumasinad jne. Kõige selle jaoks oli vaja laenuraha, kuid paraku kuulusid pangad Eestis baltisakslastele, kes polnud sageli nõus Eesti talunikele laenu andma. Kuna ühistuline liikumine oli aga põllumajanduses ennast suurepäraselt õigustanud ja üle riigi tegutses juba tollal tuhandeid piima-, masina- ja tarbijaühistuid, ei kahelnud keegi ka ühistulise rahaasutuse vajaduses.

peitub usalduses, mis kahjuks Eestis on viimasel paaril aastal saanud kannatada. Seetõttu on Tallinna HoiuLaenuühistu võtnud südameasjaks olla oma liikmete jaoks kogu aeg olemas ja oma tegemistes võimalikult läbipaistev. Meie poole võib kõikide küsimustega alati pöörduda. Vähe sellest – , me mitte ainult ei räägi, et ühistu omanikud on ühistuliikmed, vaid me näitame seda ka tegudes.

Tallinna Hoiu-laenuühistu on üks väheseid ühistuid Eestis, mis jagab oma liikmete vahel omanikutulu. Kuna eelmine aasta oli ühistu tegevusaja edukaim, maksis ühistu lisaks hoiuste intressile ka dividende liikmete osamaksudelt, kusjuures dividendimääraks kujunes intressiarvestusena üle 12 protsendi.

Hästi hoitud 1902. aastal sündis hoiutulevik — laenuühistu ja vaid veerand sajandit hiljem ehk täpsemalt 1938. maksihoiuse aastaks oli ühistuliste pankade (hoiu-laenuühistute, vastastikuste intressimäär krediidiühingute, ühispankade) turuosa Eesti üldisel pangandusturul kuni 7% hoiuste osas 52 protsenti. Paraku lõhuti see traditsioon Eesti aastas okupeerimisega 1940. aastal ja

uuesti loodi Eestis esimene hoiulaenuühistu alles pool sajandit hiljem – 1990. aastal. Kui taolist vägivaldset katkestust poleks olnud, näeks Eesti rahandusmaastik praegu võib-olla välja nagu Saksamaal, kus üle 80 protsendi maapiirkondade elanikest on hoiu-laenuühistute liikmed.

Edu võti – usaldus

Ühistulise rahanduse edu võti

Tallinna HLÜ on oma 12–aastase tegevusajaloo jooksul korraldanud pea igal aastal ühistu liikmetele suve lõpus peo (v.a Covidi aastal 2021), kus ühistu liikmed saavad nautida head muusikat, suhelda näost näkku nii ühistu juhtidega kui ka omavahel. THLÜ pole lihtsalt ühistu, vaid pigem üks kokkuhoidev kogukond ja seda on meie liikmed märganud. Kui Tallinna Hoiu-laenuühistu 2010. aastal alustas,

Martin ja Gerli aastal 2042

oli ühistus aasta lõpus 179 liiget, nüüd on liikmete arv kasvanud juba pea 2400 inimeseni. See on ilmselge märk usaldusest.

Astume in�latsioonile vastu

Tallinna Hoiu-laenuühistu pakub mituterinevathoiustamistoodet,nagu KOGUMISHOIUS ja TÄHTAJALINE HOIUS , kus hoiuse intressimäärad on kuni 6,5% aastas.Tallinna Hoiulaenuühistu üks põnevamaid tooteid on HOIUS24, mis võimaldab hoiuse igal ajal ennetähtaegselt lõpetada, säilitades sealjuures teenitud intressi. Ennetähtaegse lõpetamise korral kannab ühistu hoiusumma ja kogutud intressid Teie arvelduskontole 24 tunni jooksul alates lõpetamise teate esitamisest. Hoius24 intressimäär on 3,5% aastas.

Nüüd lisandus eelmainitud hoiustele veel MAKSIHOIUS, kus hoiuseperiood on 5 aastat ja minimaalne hoiusesumma on 2000 eurot. Maksihoiusel on igakuine intressimakse piisavalt suur, et kogudes sääste Maksihoiuses, saab sellelt tootelt tekitada endale igakuise täiesti arvestatava rahavoo. Seda enam, et Maksihoiuse intress on kuni 7 protsenti aastas!

Investeering põlvkondadeks

Eesti leibkondade hoiuste jääk oli Eesti Panga andmetel tänavu septembris 11,145 miljardit eurot. Teadupärast on pankade makstavad intressid viimastel aastatel olnud

väga madalad, samas kui in�latsioon Eestis on üle 20 protsendi aastas, mis tähendab, et sellise tempo jätkudes kahaneb pikas vaates selle hiiglasliku summa ostuvõime väga palju. Nõudmiseni hoiustele on samas praegu väga raske pakkuda ka muid investeerimise alternatiive, sest rahaturud on väga rahutud ja võtnud mingiks ajaks kindla suuna alla.

Kogu selles keerulises perioodis on säästude ja seeläbi oma tuleviku k i n d l u s t a m i n e p a ra s vä l j a k u t s e , Tallinna Hoiu-laenuühistu missioon ongi pakkuda selles ebastabiilses keskkonnas oma liikmetele majanduslikku turvatunnet . Hoiustades THLÜ-s tagate oma säästude ostuvõime ning kindlustate sellega oma tuleviku.

Võtke meiega ühendust ja uurige lähemalt! Tallinn, Narva mnt 2, E–R 8:00–18:00 E-post: info@erahoius.ee Telefon: 663 0118 Tartu, Küüni 7 E–R 9:00–18:00 E-post: tartu@erahoius.ee Telefon: 622 9022 www.erahoius.ee

Tegemist on �inantsteenuseid osutava ettevõttega. Tutvu Tallinna Hoiu-laenuühistu tegevusega ja �inantsteenuste tingimustega ning vajadusel pea nõu asjatundjaga.

PPA PEADIREKTOR

Politseijuht Vaher peab muskli ja mürgli asemel oluliseks dialoogi rahvaga Elmar Vaher ei karda eksida. Passiivsus, argus ja vastutuse võtmise kartus ajavad ta aga vihaseks.

koht

T Kärt Anvelt kart.anvelt@epl.ee

Üks kriis on järgnenud teisele ja kõigis neis on üks peamisi rolle olnud PPA-l ja Elmar Vaheril.

änavune aasta tõi rahva keelde uue sõna – dialoogipolitsei. Esimest korda tuldi suuremalt avalikkuse ette 24. veebruari tõrvikurongkäigul, mis möödus nii edukalt, et nagu Maaleht on meenutanud, kostitati dialoogipolitseinikke selle lõpus kallistusega. Mõni nädal varem oli miitingul korrakaitsjate poole lumepalle lennutatud. Dialoogipolitseinikud olid ka 9. mail kaitseväe kalmistul ja 16. augustil Narva tanki eemaldamisel. Dialoogipolitsei võtab hästi kokku politseija piirivalveameti (PPA) peadirektori Elmar Vaheri filosoofia politseis: suhelda, olla mõistlik, säilitada rahu, püüda kriisi lahendada jutuga. Muskel ja mürgel ei ole kõige tähtsam. Lõppev aasta on möödunud puhtalt siseja välisjulgeolekukriisides. Üks kriis on järgnenud teisele ja kõigis neis on üks peamisi rolle olnud ka PPA-l ja selle juhil Vaheril. Vaheri kohta öeldakse, et ta on juht ööpäev ringi. Talle helistades kuuleb lauset „Telefon, millele te helistate, ei ole sisse lülitatud või asub väljaspool võrgu teeninduspiirkonda“ vaid siis, kui ta on lennukis või telefoni oma kodus sellisesse nurka jätnud, kus levi pole. Jah, ka Tallinna lähedal elavate inimeste kodudes on mõni selline nurk. See on mõttekoht sidefirmadele, sest mis siis veel ääremaast rääkida. Seega on Vaheril ka kodus mõistlikum telefoni taskus kaasa tassida ja tõenäoliselt on see aparaat tänavu vaikinud ainult mõne tunni ööpäevas.

Olukord oli juba enne sõda ärev. Päris aasta alguses ei tulnud veel ametlikku sõjateadet, kuid julgeolekuasutuste juhtidel, sealhulgas Vaheril, oli teada, mis varsti toimuma võib hakata. Ent veel enne seda, kui Putin Ukrainale kallale tungis, tuli politseil korda hoida koroonapiirangute vastaste meeleavaldustel. Näiteks MÉM Cafes, kuid mäletame ju kõik ka demonstratsiooni „Vabaduse konvoi 2022“ või SAPTK korraldatud meeleavaldusi. Kord üritasid protestijad halvata Tallinna liiklust, vahel läks demonstrantide ja politseinike vahel ka rüseluseks. Kohati muutusid meeleavaldajad vägivaldseks ja loopisid korraloojaid lumepallidega, sõimust ja räuskamisest rääkimata. Politsei sai aga hästi hakkama. Peaminister Kaja Kallasel tuli riigikogus infotund infotunni järel kaitsta politseinikke ja Elmar Vaherit. Tänavu kevadel võttis Vaher jõuliselt üle põgenikekriisi lahendamise. Täpsemalt otsus-

Politseijuht Elmar Vaher võtab telefoni vastu peaaegu alati, olenemata kellaajast. Ja helistatakse palju. FOTO: SVEN ARBET

tati rakendada hädaolukorra plaani, mis tähendas, et kriisijuhtimine koos kõigi meeskondadega toodi PPA-sse. Sotsiaalministeerium ja sotsiaalkindlustusamet olid hädas mis hädas. Juhtimine anti PPA-le, kes kutsus kõik osalised politseimaja staapi ning asjad said korda piltlikult öeldes tundidega. Tagantjärele võib öelda, et Eesti tuli sai selles kriisis hakkama üsna hästi, kuid samamoodi tuleks sotsiaalministeeriumile või SKA-le mõeldes analüüsida, kas iga siinne amet on valmis kriisi juhtima. Ja muidugi Narva tanki teisaldamise operatsioon. PPA-l oli kogu plaan ammuilma valmis: kui valitsus otsustab, siis saab kohe tegutsema hakata. Keskööl saadeti politseinikele üle Eesti kutse Narva, lapsevanemad korraldasid keset ööd oma koduse asjaajamise – kuidas lapsed lasteaeda-kooli lähevad – ja varahommikuks oli mitusada politseinikku üle riigi Narva kohale tulnud. Plaan töötas laitmatult. Kõigil Eesti inimestel avanes võimalus otseülekandes tanki teisaldamist jälgida ja ajakirjanikel oli õigus sündmuspaigal olla. Midagi ei tehtud salaja ja ühtegi vahejuhtumit polnud. Peaministri lemmik. Peaministri büroo hindab Vaherit kõrgelt. „Elmar on peaministri jaoks tõesti üks lemmikuid,“ kõlab hinnang ka inimestelt, kes ei tööta Stenbocki majas.

Aga Stenbockist öeldakse, et Vaherit ei kiideta ilmaasjata. Koroonapiirangud, meeleavaldused, maskinõuded, põgenikelaviin, piirikontroll, Narva tank, vuristatakse Toompealt. Niisiis, peaministrile ja valitsusele on Vaher olnud väga tähtis partner ning keerulised olukorrad on lahendatud koos. Peaminister on korduvalt võtnud telefoni ja helistanud: Elmar, kuidas meil läheb? Ta usaldab PPA juhti ja on teda mitu korda ka rünnakute eest kaitsnud. Kui EKRE süüdistas riigikogu saalis Vaherit selles, et politsei läks meeleavalduste ajal koertega rahva vastu, siis Kallas astus tema kaitseks välja. Sest politsei ei ässitanud koeri rahva vastu. Seda tahtis lasta niiviisi paista teine pool. Arvestades n-ö sõjaaega on PPA ja selle peadirektor mõistetavalt pidanud tavapärasest rohkem koostööd tegema ka kaitseväe ja selle juhi Martin Heremiga. Kaitseväelasteltki kuuleb Vaheri kohta vaid kiitvaid sõnu. „Mõistlik inimene, arusaaja. Kõigis ühistes projektides on koostöö olnud väga hea. Pole vist olnud küll ühtegi probleemi või vääriti mõistmist,“ kostab Filtri teelt. Vaher ei karda initsiatiivi haarata ja ootab seda ka oma meeskonnalt. Tema loomuses on kogu aeg ette vaadata ja ette mõelda, mitte ootama jääda, et vaatame, mis toimub, ning las keegi tuleb ja ütleb, mida PPA peaks tegema.

24 FOTO: TIIT BLAAT

Kaitsevägi ja PPA koostöö on sõja tõttu märkimisväärselt tugevnenud. Ka „laigulistel“ jätkub Elmar Vaheri kohta ainult kiidusõnu.

Tööl karjumas pole Vaherit vist keegi näinud. Vihasena küll.

Kunagisele mõrvauurijale Vaherile on jäänud omaseks mõtteviis, et asjadest tuleb aru saada. Seetõttu teeb ta alati vahet, mida tegelikult teatakse ja mida arvatakse. Olenemata juba PPA-s tehtud tööst on Vaheril kuidagi päriselt veres mõtteviis ja küsimus, mis läheb sellest paremaks Eesti inimese jaoks, ning peadirektorina mõtleb ta ka sellele, mis läheb paremaks tänaval töötava politseiniku jaoks. Vaher küsib seda endalt ja teistelt kogu aeg. Seetõttu, viidatakse, ei karda ta ka eksida ja on alati nõus vastutama, kui katsetatakse õiget asja, ent millegipärast läheb valesti. See on Vaheri arvates igal juhul parem variandist, et üldse ei proovita. Kindralite korrus. Vaher on lobeda jutuga, kuid eks PPA-ski ole tema kohta erisuguseid arvamusi. Eelkõige just edutamiste tõttu. Teisalt tekivad juhil aja jooksul paratamatult oma lemmikud, keda ta rohkem toetab, ja suuresti kujuneb sellest välja ka sõpruskond.

SISUTURUNDUS

Kindralite korrus, nagu vahel irooniliselt PPA juhtkonna korruse kohta öeldakse. Kuid võib küsida, kui professionaalne see on ja kuidas see juhtimist mõjutab. Kui vaatame uue peadirektori otsinguid, siis oleks elementaarne, et nelja prefektuuri peale oleks vähemalt kandidaatide seas kaks prefekti. Põhja prefekti kohalt siseministriks ja sealt nüüd politseikolledži juhiks läinud Kristian Jaani olnuks muidugi ilmselge kandidaat, ent nende ridade kirjutamise ajaks pole ühegi teise prefekti nimi esile kerkinud. Kuid see on just eelkõige PPA juhtkonna mure, et oleks olemas juhtide järelkasv. Uued peavad tulema, aga kust? Nii mõnelegi inimesele tundus vahepeal ka, et Vaher ise otsustab, kes saab järgmiseks peadirektoriks, kui pakkus „oma inimesi“. Tööl karjumas pole Vaherit vist keegi näinud. Vihasena küll. Talle ei meeldi arad juhid, inimesed, kes ei julge otsustada. Talle ei meeldi rumalus, see ajab teda närvi. Teisalt leiab ta koridoris vastu tuleva inimese jaoks peaaegu alati aega ja küsib, kuidas tal läheb. Või astub sisse kellegi kabinetti ning uurib, kuidas üks või teine töö edeneb. Eelkõige läheb Vaherile tööl korda kõik, mis on seotud lastega, sealhulgas lähisuhtevägivald. Tema arusaam on, et see, mis toimub 20 aasta pärast, oleneb sellest, mida täiskasvanud praegu teevad. Samuti on ta kolleegidele nende eksimusi andestanud. Ehk tuleb mõne probleemide kütkes kolleegi karistamise asemel hoopis teda aidata? Vaheri teine ametiaeg saab läbi kevadel. Kas ta hakkab prokuröriks, nagu on pikalt plaaninud, või suundub juhtima hoopis politseist kaugel eemal seisvat riigi- või erafirmat, näitab aeg. Sobivaid omadusi on tal nii üheks kui ka teiseks variandiks.

TOP 100 Heiti Hääl ja Marti Hääl Alexela omanikud

Timo Tatar

MKM-i energeetika ja maavarade asekantsler

Mihhail Kõlvart

Tallinna linnapea (Keskerakond)

Helir-Valdor Seeder Isamaa esimees

Anett Kontaveit

Eesti naiste tennise esireket

Margo Grosberg

kaitseväe luurekeskuse ülem, kolonel

Jüri Ratas

riigikogu ja Keskerakonna esimees

Keit Pentus-Rosimannus

tulevane Eesti Euroopa kontrollikoja liige (Reformierakond)

Parvel Pruunsild suurärimees

Andrei Zevakin produtsent

MÕJUKAD PROJEKTID

Mis peitub toas

nr 101? MÕJUKATE FOOBIAD

„Pidasime eile abikaasaga pikalt aru ja leidsime, et mul pole ühtegi foobiat,“ nendib Teet Kalmus, üks meie tuntumaid sõjavaatlejaid. Ilmselt pole talle veel päriselus tuba nr 101 tutvustatud. Kõik me nimekirja jõudnud mõjukad on tublid ja tarmukad inimesed, kindlasti julged. Oskavad hirme oma tugevuseks muuta. Aga ikkagi, kas mitte igaüks ei karda midagi, ei karda midagi täiesti halvavalt?

„S Krister Paris krister.paris@delfi.ee

a küsisid kunagi, mis on toas 101,“ meenutab mõttepolitsei agent George Orwelli düstoopias „1984“. „Ma ütlesin, et sa tead juba vastust. Igaüks teab seda. Toas 101 on kõige kohutavam asi maailmas.“ „Kõige kohutavam asi erineb indiviiditi,“ jätkas O’Brien. „See võib olla elusalt matmine või tulesurm või uppumine või teibasseajamine või 50 muud eri laadi surma. On aga juhtumeid, kus tegemist on täiesti triviaalse, üldsegi mitte surmava nähtusega. Teie puhul näiteks on selleks rotid.“

Ja veidi hiljem nentis ta: „Julgusel ja argusel pole sellega midagi pistmist. Ei ole argus sügavast veest tõustes kopsud õhuga täita. See on vaid hävitamatu instinkt,“ kirjeldas julgeolekuagent. „On olemas survevorme, millele te ei suuda vastu panna. Te teete, mida teilt nõutakse.“ Mõni ime, kui tekib põnevus, mida kardavad meie mõjukad. Järgnevad paar stiilinäidet, autorid valisin südametunnistuse järgi. Tulevased O’Brienid teavad neid niigi.

Baltstar Grupp OÜ on pikaajaliste kogemustega ehitusettevõte.

TEEME ERINEVAID TÖID ÜLE EESTI JA KA SOOMES • Põllumajanduslik ehitus (karjalaudad, hoidlad vms) • Kaeve- ja planeerimistööd ekskavaatoriga Cat 315 • Pinnasevedu rasketes tingimustes suurte traktorite ja tehnikaga • Võsalõikus giljotiiniga, materjali väljavedu, hakkepuidu purustamine

• Metsakraavide kaevamine • Maapinna mätastamine • Metsamaast haritava maa rajamine, kändude juurimine jne • Betoonitööd

Baltstar Grupp OÜ | Kalda tn 5, Antsla, Antsla vald, Võru maakond Baltstar Grupp OÜ | Tel 5660 6675 (Kalmer, ehitus) | Tel 5674 9277 (Stevel, masinateenus)

www.baltstargrupp.ee

Johanna-Maria Lehtme vabatahtlik, MTÜ Slava Ukraini asutaja • Absurdne, aga haikala Eesti vetes

On täiesti absurdne, aga ma kardan lapsest saati seda, kui ma ei näe veekogu põhja. Ja millegipärast mul on hirm, et isegi kui see järv või jõgi asub Eestis, saab mind kätte haikala. See hirm valdab mind isegi basseinis, ehkki see on täiesti mõistusvastane. Ilmselt on siin teinud film „Lõuad“ oma töö. Täpselt samamoodi kartsin pärast „Dracula“ originaalfilmi vaatamist väga pikalt pimedust. Kui olime lapsepõlves Saaremaal sõprade juures, siis panin igale poole küüslauku, et jumala eest vampiirid sisse ei saaks. Täiesti absurd! Kõige rohkem mäletangi lapsepõlvest filme. Eks ema kasvatas mind filmide sees ja üritas mind kasvatada audiovisuaalse maailma sees. Kas võiksin näiteks ujuda Dnepris? Põlvili vees ehk. Samas võin minna paadiga aerutama, see on Pirita jõel mu lemmiktegevus. Aga usu mind, et kui paat ümber läheb, olen ainuke inimene, kes pääseb. Teen kõik mis võimalik, et sealt veest välja saada.

koht

TOP 100

Yana Toom

europarlamendi liige (Keskerakond) • Brüsseli metroosse ma enam ei lähe „Ta on naine, kes ei karda midagi, nagu teda iseloomustab koos Toomiga Süürias käinud Andrei Hvostov.“ Selle Vilja Kiisleri tsitaadiga on hea ennast aeg-ajalt meelitada, kuid tegelikult ei vasta see muidugi tõele. Aga ma oskan töötada oma hirmudega, kuni saan nendest jagu. Seal Süüria naabermaa Liibanoni pealinna Beiruti külje all asunud pimedas bensujaamas, kuhu umbkeelne habemega taksojuht meid Andreiga kell kaks öösel arusaamatul põhjusel tõi, säilitasin rahu, üritades meenutada Shakespeare’i 130. sonetti: „I have seen roses damask’d, red and white / But no such roses see I in her cheeks...“ Ja mis seal edasi tuleb. Nüüd oskan seda une pealt ette lugeda. Esimesel pressikonverentsil, kuhu mind saadeti esitama küsimusi tollasele kultuuriministrile Paul-Eerik Rummole (saate isegi aru, see oli eelmise sajandi lõpus), pidin istuma käte peale, et nad ei väriseks, kui ma räägin. Selleks et avaliku esinemise hirmust lahti saada, on eri nippe. Rummo puhul kasutasin päris vastuolulist, aga hästi tõhusat: kujutasin teda hommikumantlis pärast sauna. Lendamishirmust sain jagu pärast sisemisi läbirääkimisi, mille käigus jõudsin iseendaga kokkuleppele, et 10 minutit surmahirmu kukkuvas lennukis on parem, kui 10 aastat voodihaigena... Kuid on ka foobiaid, millest ma pole lahti saanud. 2016. aasta 22. märtsil olin Brüsseli lennujaamas, kui seal algas terrorirünnak. See lae alt aeglaselt langev auklik verine sulejope Starbucksi kohal – alles sain sealt oma kohvi ja olin 25 meetri kaugusel – jääb minuga ilmselt elu lõpuni. Pärast teist plahvatust, kükitades terminali pimedas nurgas, helistasin abikaasale, et anda teada: olen elus ja terve. Ta ütles: ära jumala eest hakka sealt ühistranspordiga minema, see on alles algus. Ja oligi. Metrooplahvatused võtsid kümneid inimelusid. Hirmust inimmassi ees suutsin lahti saada, paari aasta pärast isegi sundisin end ostma jooki sellestsamast Starbucksist (selleks tuli vahetada jooki: latte asemel joon enne lendu nüüd chai latte’t). Aga Brüsseli metroosse pole ma enam oma jalga tõstnud. Olen selle peale mõelnud ja jõudnud järeldusele, et tegemist on enam-vähem ohutu foobiaga, mis ei mõjuta minu elu kuidagi, nii et las olla.

koht

Kersti Kaljulaid endine president

Igor Taro sõjavaatleja • Rästikud ja kõrgus

Mikk Marran

välisluureameti ametist lahkuv peadirektor

Meelis Oidsalu julgeolekuekspert

Muidugi oleks ebameeldiv joosta metsas rästikule otsa, aga jooksmata ei saa ka sellepärast jätta. Kõrgustes turnimine on samuti tegevus, mille jätaksin parema meelega vahele, kui võimalik. Mõtlesin sellele hiljuti Rõuge Ööbikuoru vaatetornis, mis paistab osaliselt alla läbi ja kõigub tuule käes. Teisalt on soov tippu jõuda sellest hirmust alati üle olnud. Kes kõrgust ja pauku kardab, see mäe otsas šampanjat ei joo. Foobia on minu vaates selline hirm, mida sa pole suutnud lihtsalt piisavalt hästi läbi analüüsida.

koht

Katri Raik

Narva linnapea (SDE)

Urmas Sõõrumaa suurärimees

Hans H. Luik suurärimees

Taimar Peterkop riigisekretär

Ülle Madise õiguskantsler

Madis Müller

Eesti Panga president

Lauri Läänemets siseminister (SDE)

Kuno Tammearu päästeameti peadirektor

• Kaheksa miljardit inimest ja populistid

Katri Raik Narva linnapea (SDE) • Väikesed armsad hallid kohutavad hiired Mina kardan paljusid asju. Hiiri, kõrgeid merelaineid, vahel kõrgust. Ma saan aru, et ükski lennuk pole taevasse jäänud ja merele ei tasu väikeses paadis päästevestita olles tikkuda, kuid ikka kardad. Kõige segasem lugu on hiirtega. Nad on ju väikesed ja armsalt hallid. Aga vanaema kartis neid ja siis kartis ema ja korpulentne tädi ronis hiire eest söögilauale. Nüüd kiljun mina hiirt nähes nagu Ameerika mägedel. Õnneks pole ma vist kümme aastat hiirt näinud. Viimati nägin ühes peenes restoranis, aga õnneks läbi kardina. Hiir jalutas seal rahulikult oma teed, mõnda lõksuvaba juustutükki otsima ja mina suutsin end seekord talitseda. Ent see-eest ei karda ma pahast rahvahulka, erinevaid arvamusi ja elan üle kõik, mis nõutusest ja ebakindlusest öeldakse. Kuigi see jääb kauaks ajaks meelde.

34. koht

Hirm tekib üldiselt siis, kui inimene ei suuda kahju põhjustavat nähtust või toimuvat mõista; ei tea, kuidas seda vältida või selle kahjulikku mõju minimeerida; või siis ei suuda sellega leppida ja n-ö rahu sõlmida. Sel kuul sündis maailma kaheksa miljardes inimene. Mul on hirm, kuidas suudab planeet Maa floora ja fauna seda üha suurenevat inimkonda välja kannatada, sest inimesed ja valitsused üle maailma ei pinguta kaugeltki piisavalt, et loodust kaitsta ja säilitada. Ma tunnen hirmu selle ees, mis toimub Venemaal ja kuidas Venemaa püüab iga hinna eest meie arvelt viia ellu oma imperialistlikke soove, on teinud seda sajandeid ja pole mõtet arvata, et see soov tulevikus kuhugi kaoks. Enne valimisi tunnen hirmu selle ees, kui poliitiline populism võtab ühiskonnas maad ning üksikute inimeste ja gruppide huvid, olgu selleks siis ahnus või soov iga hinna eest võimul olla, saavad tähtsamaks kui meie riigi ees

49. koht

Kaimo Kuusk Eesti suursaadik Kiievis

• Sügav vesi, aga sain üle

seisvate päris probleemide lahendamine, tähtsamaks kui kodanike ja ettevõtete tegelikud vajadused. Ja me kaotame ära oma pikaajalise sihi olla demokraatlik ja kõigile häid võimalusi pakkuv arenenud riik. Need on minu hirmud, aga ma ei kavatse neil lasta mind üle võtta. Hirm väheneb, kui asud tegutsema. Ma kavatsengi tulevikus veel vähem loodust saastada ja käituda rohelisemalt. Vene hirmu vastu olen päästeameti juhina koos oma meeskonnaga algatanud elanikkonnakaitse, et kõik Eesti inimesed teaksid, kuidas kriisiks valmis olla. Ning viimase hirmu vähendamiseks lähen valima, teen seal läbimõeldud valiku ja soovitan seda ka teistele.

Mure lähedaste ja väga heade sõprade pärast. Et kas neil on kõik hästi, kuidas nad hakkama saavad, kas nende tervis on korras. See on minu viis hoolida ilmselt, eestlaslikult muretsedes. Üle saan nii, et helistan ja küsin ning lobisen. Vanasti püsis mure pikemalt, sest suhtlus käis tigupostiga. Sügav vesi. Mul oli 6–7-aastaselt tervisega probleeme ja ma ei tohtinud ujuda. Arst keelas. Seega ei osanudki ma peaaegu ujuda, kui pärast ülikooli Tallinna tööle tulin. Olin supleja, maksimaalselt rinnuni vees. Kuidas üle sain? Tallinnas võtsin kätte ja õppisin Kalevi ujulas ujuma. See oli siis pikkade radadega ja ühest otsast kuus meetrit sügav. Ukerdasin äärmisel rajal. Alguses puhkasin paar korda 50 m peal basseini servast kinni hoides ja vahtisin sügavust. Harjutasin, kuni läbitud meetrid muutusid kilomeetriks.

15. koht

Musta küüslaugu (90%) ja taruvaigu 10% kapslid on toidulisand eestimaisest loodusest, mis toetab immuunsust, tõstab füüsilist võimekust ja vitaalsust, aitab toime tulla stressiga. Musta küüslaugu tervist toetvad omadused: • aitab toime tulla stressiga; • aitab kaitsta keha kahjulike mikroorganismide, parasiitide ja seente eest; • aitab hoida soolestikus mikrobioloogilist tasakaalu; • aitab hoida kolesterooli kontrolli ja aitab kaitsta maksa; • aitab ennetada vähki ja toetab vähiravist taastumist; • aitab alandada kaalu ja vähendada rasva akumulatsioon; • must küüslauk on üks tugevaimaid antioksüdante

Musta küüslaugu ja taruvaigu kapslitesse ühendasime need imelised stimulaatorid Sinu tervise, vitaalsuse ja hea enesetunde nimel!

MUST KÜÜSLAUK TARUVAIGUGA ÄRATAB KIRELÕÕMA, TÕSTAB VÕIMEKUST, SUURENDAB VITAALSUST JA VASTUPANUVÕIMET.

100% LOODUSLIK 100% TAIMNE KAPSEL 100% EESTIMAINE

Taruvaigu tervist toetvad omadused: • toimib loodusliku antibiootikumina, toetades suu-, nina-, kurgu-, kõrva-, hingamisteede tervist; Väikest • kasutakse eesnäärmehaiguste ennetamiseks 0,5 g kapslit ja vaevuste leevendamiseks; on lihtne neelata! • aitab võidelda põletikega; Kapsli sisu on hea • üks parimaid biostimulaatoreid; maitsega, soovi • aitab stimuleerida kudede kasvu, korral tee kapsel regenereerimisprotsesse, vereloomet; lahti ja puista aitab ennetab vähi ning trombide tekkimist ja aitab sisu toidule. leevendada keemiaravis kasutatavate ravimite toksilisi kõrvalnähte. Must küüslauk on valmistatud eestimaisest küüslaugust, fermenteerides küüslauku madalal temperatuuril 3 nädalat. Fermenteerimisel tõuseb küüslaugu antioksüdantsus kuni 80 korda! Seetõttu on must küüslauk ehtne eestimaine supertoit ja isegi tervislikum kui tavaline küüslauk. Taruvaiku toodavad mesilased mesilastaru kaitseks viiruste, bakterite ja seente eest, samamoodi kaitseb ja tugevdab taruvaik ka inimkeha.

EE-ÖKO-03 Eesti põllumajandus

Saadaval parimates tervisepoodides ja apteekides. Vaata retsepte ja osta e-poes mustkuuslauk.ee

www.mustkuuslauk.ee

mustkuuslauk

RINDEAJAKIRJANIKUD UKRAINAS 62. koht

„Kõht karusselli ei kannata, kuid sõjas tunnen end elusalt“

Krister Paris • Väljaanne: Eesti Päevaleht • Ukrainas sõjakorrespondendina käidud kordi: 3 Krister Paris näeb, et sõjakorrespondendi amet võib muuta inimese iseloomult nurgelisemaks.

„Momente, kus olen siiralt aru saanud, et nüüd on täitsa pekkis ja tuleb loota, et veab – neid on olnud korduvalt,“ tõdeb üks korduvalt Ukrainas sõjarindelt uudiseid raporteerinud Eesti ajakirjanik.

A Grete Põlluste grete.polluste@epl.ee

FOTOD: ERAKOGU

jakirjanikud on mõjukate tabelis harv leid. Sedapuhku on neid tänavuses nimistus terve hulk: Rauno Volmar, Roman Starapopov, Krister Paris, Tuuli Jõesaar, Bianca Mikovitš, Anton Aleksejev, Kristjan Svirgsden, Jaanus Piirsalu, Margus Martin, Astrid Kannel, Dmitri Kotjuh, Andrei Titov, Ilmar Raag. Ja põhjusega. Kaasmaalastele Eesti vaatevinklist tähtsat informatsiooni edastades pannakse kaalukausile palju. Lõiv, mida maksta, ei piirdu kõigest tõigaga, et suuresti missioonitundest tööd tehes kõlgub neil pidevalt piltlikult öeldes kirves kaela kohal. Kehalisest valust on nad küll suuresti puutumata, kuid inimloomuse võikaimatele tahkudele tunnistajaks olemine, mis on tunginud vaimu kui mürsukild, võib ajakirjanike mõtteid pikemas vaates mürgitama hakata. Kuigi üldjoontes tõdesid rindel käinud ajakirjanikud, kellega LP rääkis, et sõjakoleduste ja eraelu vahele on suudetud seni barjäär tõmmata, tõi hea kolleeg Krister Paris siiski esile mõned sõjatandril kogetud episoodid, mis on end talle kummalistes vormides alateadvuse kaudu ilmutanud.

„Miski jääb ikka sisse. Kodus olles mõistad, et oled tegelikult mitu päeva pinges olnud. Kui kuuled lennukit, on kohe pilk taevas. Või siis käivad kõrvades fantoomõhuhäired. Kui tuli uudis, et Poola puhul on võimalik 5. artikli käivitumine, hakkasin järsku õhuhäiret kuulma – tegelikult sõitis kuskilt traktor mööda. Miski ärkas kohe sees ellu. Vaatasin taevasse ka, kas kõik on ikka korras,“ kirjeldab Paris. Ta meenutab aprillikuud, kui teda hoiatati: rindele suunduvad ajakirjanikud saavad vaimselt pihta niikuinii. Ja kui see ei avaldu kohe, siis millalgi ikka. Maalehe ajakirjanik Bianca Mikovitš just midagi sellist kogeski. „Käisin Ukrainas märtsi alguses, praegu on november. Ja umbes nüüd ongi hakanud tulema flashback’id hullematest hetkedest,“ räägib ta. „Võimalik, et enne ma ei tahtnud selle peale eriti mõelda. Kõik kodused muretsesid nii hullult, et tegin vaimse müüri vahele, ei lasknud muret ligi. Muidu poleks ju üldse saanud kuskile minna.“ Taak kodustele. Ehmatuseta ei pruugi pääseda kodusedki. Paris näitab ootamatut

Astrid Kannel • Väljaanne: ERR • Ukrainas sõjakorrespondendina käidud kordi: 5 Astrid Kannel on konfliktipiirkondi väisanud juba aastakümneid, tudengipõlvest saati. „Võib-olla aitab selliste asjade puhul see, et elus on varem juba nii mõndagi nähtud. Olen õppinud olema mingilgi määral rahulik, märksa rahulikum kui varem.“

Kristjan Svirgsden • Väljaanne: ERR • Ukrainas sõjakorrespondendina käidud kordi: 8–9 Svirgsden on teinud endale selgeks, et sõda tasub kajastada kahenädalaste perioodide kaupa. „Et ära ei väsiks. Kui väsid, siis teed vigu,“ viitab ta sellele, et teisiti kujuneks rinde lähedal viibimine veelgi ohtlikumaks.

Anton Aleksejev • Väljaanne: ERR • Ukrainas sõjakorrespondendina käidud kordi: 8–9 Aleksejev ja Svirgsden suhtlesid viimase lähetuse ajal Mõkolajivis olles meestega, kes aitasid inimestel üle rindejoone Ukraina kontrolli all olevale territooriumile põgeneda, ent kelle venelased vangi võtsid. „Piinamise kirjeldused olid šokeerivad,“ ütleb Aleksejev kuuldu kohta.

Rauno Volmar • Väljaanne: Delfi / Eesti Päevaleht • Ukrainas sõjakorrespondendina käidud kordi: 4 Pildil on eriüksus, kelle seas Rauno Volmar eikellegimaalt läbi kihutas, et mitte venelaste tule alla jääda. Vähemalt kaks pildile jäänut on Volmari sõnul nüüdseks surnud.

Jaanus Piirsalu • Väljaanne: Postimees • Ukrainas sõjakorrespondendina käidud kordi: 6 „Ma ei ole mingi sõjakorrespondent ega rindereporter. See oleks solvav päris rindereporteritele. Ma olen tavaline ajakirjanik, kes lihtsalt teeb Ukrainas oma tööd,“ ütleb Piirsalu.

Tuuli Jõesaar • Väljaanne: Delfi / Eesti Päevaleht • Ukrainas sõjakorrespondendina käidud kordi: 1 Tuuli Jõesaar arvab, et rindele sobib nähtut edastama spetsiifiliste isikuomaduste, külma kõhu ja ootamatutes oludes tugeva taluvusnärviga inimene.

Bianca Mikovitš • Väljaanne: Delfi/ Maaleht • Ukrainas sõjakorrespondendina käidud kordi: 1 Bianca Mikovitš läks sõja alguspäevil Ukrainas toimuvat kajastama ilma kindlustuseta, muretsedes kuulivesti ja kiivri PPA-st.

suveniiri, mille ta Kiievi alt lahinguväljalt kaasa vedas: verist Vene dessantniku särki. „Kandsin seda hoolikalt kaasas. Hakkas ikka vastikult vere järele lehkama. Tulin koju, pesin puhtaks. Abikaasa hakkas seda nähes lihtsalt karjuma ja käskis selle kohe kodust välja visata,“ meenutab ta. „Tõin tööle, näitasin kolleegidele: „Näe kui vahva asi mul on!“ Selle peale soovitati minna psühholoogilisele nõustamisele: normaalsed inimesed ei eputa surnud Vene soldatite särkidega…“ Särk on Parisel siiani alles. See lebab praegugi tema kontorilaua taga paikneval riiulil mürsukildudega kõrvuti. Krister Paris näitab Kiievi alt lahinguväljalt toodud „suveniiri“.

Sõjakoledustest saab kergesti normaalsus. Rindeajakirjanike jutust kumab läbi, kuivõrd lihtsalt võib inimene sõjaga harjutada. „Mingite asjadega harjub ära, näiteks õhuhäiretega. Vahepeal ei lase end sellest väga segada,“ ütleb Paris. „Esimene kõu ikka ehmatab, aga siis saad aru, et mis seal ikka. Võttis päeva-paar, et lahingumüraga harjuda.“ Ka Vene Delfi ajakirjanik Roman Starapopov meenutab ohutunnetuse kadumist. „Harkivis hakati pommitama. Ja ma mõtlesin: ahah, kümne kilomeetri kaugusel. Ja siis mõtlesin kohe, et ma tahan magama minna,“ sõnab ta. Kogenud rindeoperaator Kristjan Svirgsden toonitab, et sõjal ei tohi lasta normaalsuseks muutuda. „Kui nähakse õudseid asju ja lõpuks närv ei liigu enam inimlikust seisukohast, pole asi päris õige,“ lausub ERR-i ajakirjanik. „Tean rahvusvahelisi kolleege, kes ongi sõjahullud. Kes ei tee seda tööd mitte nende jaoks, kes kan-

natavad, vaid enda pärast. Seda ei tohiks juhtuda.“ Paris on kolleege jälgides täheldanud, et töö ja sõja segu toob esile sootuks ühe ootamatu muutuse. „Mis kipub korrespondentidel juhtuma: silmad lähevad peas põlema ja tekib võistlus, kes [olukorrale] lähemale saab,“ räägib ta. „Seetõttu tuleb rindel olles oma partnerit hoolikalt jälgida. Kui üks näeb, et teine hakkab ära keerama, siis tal on õigus öelda, et pöördume tagasi.“ ERR-i ajakirjaniku Astrid Kandle sõnul tuleb rindel tööd tehes säilitada igal juhul rahu ning asjad kümme korda enda jaoks läbi mõelda. „On põhimõte, et mäetipp läheb arvesse ainult siis, kui sealt ka elusalt alla tuled,“ toob ta paralleeli. „Tee, mis teed, aga lähedaste jaoks pead tulema nii vaimselt kui ka füüsiliselt tervena tagasi.“ Tarvis külma kõhtu. Skaala teises otsas on need, kelle magu ei suuda sõda oma jõhkruses ära seedida. Svirgsden toob näiteks Ukrainas kohatud Prantsusmaa ajakirjaniku. „Eelmine kord Ukrainas viibides nägin, et see töö ei sobi kõigile. Oli üks prantsuse kolleeg, kes oli unistanud rindereporteriks saamisest terve elu. Ta oli teoorias valmistunud. Ent õudused, mida ta Butšas nägi, tegid tal peas midagi katki,“ räägib ta. Noort meest jäi painama üks tänaval lebanud surnukeha. „Kui on laiaulatuslik sõda, siis surnukehi ei korjata tänavalt alati ära, mistõttu hakkavad neid sööma loomad ja linnud. Ja üks paljudest jäi talle pähe kinni.“ Prantsuse ajakirjanikul oli raskusi magama jäämisega, päevasel ajal tekkisid talle tahtmatult lõuakrambid. Psühhiaatriline abi teda

Tee, mis teed, aga lähedaste jaoks pead tulema nii vaimselt kui ka füüsiliselt tervena tagasi.

esimesel katsetusel ei aidanud. „Keegi ei tea enne, kuidas ta täpselt käitub, kui on selles [sõja]olukorras olnud. Seda ei saa kirjeldada. Lihtsalt proovimise teel leiad. Kui näed, tuled, oled, siis selgub,“ nendib Svirgsden. Eesti Päevalehe ajakirjanik Tuuli Jõesaar arvab, et rindele sobib nähtut edastama spetsiifiliste isikuomaduste, külma kõhu ja ootamatutes oludes tugeva taluvusnärviga inimene. Kuid nagu Svirgsden ei oska ka Jõesaar ennustada, kes kõlbab rindekorrespondendiks, kes mitte. „Kõht ei kannata karusselli, kuid sõjas tunnen end elusalt,“ iseloomustab ta ennast. Svirgsden, kes on Ukrainas käinud juba 8–9 korda, ütleb, et tema puhul mängib rolli see, et ta on operaator, mitte reporter. „Võib-olla mul on natuke lihtsam kui Antonil: saan vaadata neid õuduseid läbi kaamerasilma. Äkki see emotsionaalselt natuke distantseerib?“ Mis saab pärast sõda? Rindeajakirjanikud rõhutavad, et päeval nähtut tuleb õhtuti maandada. Igaühel on selleks oma lähenemine. Näiteks leidis Astrid Kannel pärast Izjumi massihaua ääres kogetut – olukord, mis pani teda enda sõnul esimest korda kahtlema, kas ta teeb ikka õiget asja – lohutust krimisarjast. Krister Paris avastas, et borši lürpimine ja elu helgemate külgede otsimine aitab tal terve mõistuse juurde jääda. Ning Bianca Mikovitši jaoks on võimas kaitsekilp teadmine, et ajakirjanik on sõjakoleduste keskel ainult selleks, et oma tööd teha. Jõesaar näeb aga rindeajakirjanike puhul üht sootuks omamoodi probleemi esile kerkimas: mis saab pärast sõda? „Oht, mida näen: pärast sõda pole mitte ükski lugu ajakirjaniku jaoks enam piisavalt

TOP 100 Kadri Simson

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik (Keskerakond)

Mart Helme

riigikogu liige (EKRE)

Kristjan Rahu

Utilitase kaasomanik

Riina Sikkut

majandus- ja taristuminister (SDE)

Kelly Sildaru

freestyle-suusataja

Veiko-Vello Palm

kaitseväe juhataja asetäitja, kindralmajor

Riho Ühtegi

kaitseliidu ülem

Roman Starapopov • Väljaanne: Vene Delfi • Ukrainas sõjakorrespondendina käidud kordi: 7–8

Taavi Pern

juhtiv riigiprokurör

Kuno Tammearu Et närv lähedaste murest mustaks ei läheks, on Roman Starapopov emale vahepeal tõe oma asukoha kohta rääkimata jätnud.

TEENUSED: • Katusetööd • Voodrilaudade paigaldus ja renoveerimine

• Puitfassaadi soojustus • Epokatete paigaldus • Üldehitustööd

Tel 5392 3693 • info@eestiehitusgrupp.ee

päästeameti peadirektor

Andres Parmas riigi peaprokurör

34 huvitav, sest sõda oma tooruses ja teravuses ületab kõike,“ ütleb ta.„See võib viia igavlemise ja stagneerumiseni. Võibki muuta ükskõikseks muude teemade suhtes.“

Kristjan Svirgsden ja Anton Aleksejev ukrainlaste tankil

Surmast lahutas sprindidistants. Et rindekorrespondendid riskivad tööd tehes oma eluga, pole pelgalt sõnakõlks. „Momente, kus olen siiralt aru saanud, et nüüd on täitsa pekkis ja tuleb loota, et veab – neid on olnud korduvalt,“ tunnistab Kannel. „On olnud kord, kus tegin mõnele lähedasele sõnumid igaks juhuks ära: kui mind hommikul enam ei ole, siis vähemalt sõnumid on olemas. Aga varahommikul kustutasin ära.“ Anton Aleksejev kirjeldab eluohtlikku seika, kus ta oli koos Svirgsdeni, Jaanus Piirsalu ja Dmitri Kotjuhiga. „Maikuus käisime Donbassis, tahtsime Siverski linna alla minna. Sinnani oli umbes neli kilomeetrit, kui jäime kaugtule alla. Ümber polnud midagi, ainult külakalmistu ja suvilad. Viskusime pikali, juhuks kui midagi peaks kukkuma. Ja hakkaski kukkuma, aina lähemale ja lähemale. Lebasime maas umbes veerand tundi, misjärel lasime jalga. Hakkasime linnast eemale sõitma ja nägime tee peal, et miski kukkus 500–600 meetri kaugusele – just sinna, kus enne olime, sinna rohelisele saarekesele keset põldu. Ilmselt arvasid venelased, et me olime sõjaväelased. Meil vedas. Vaatasime, et olukord läheb ebameeldivamaks, lasime jalga ja õigesti tegime,“ kirjeldab ta. Roman Starapopov räägib sellest, kuidas ta Mõkolajivis, kus hakati ootamatult öötundidel pommitama, hiljuti pääses. „See oli väga tugev löök, kohe sain aru, et väga lähedal, nii umbes 90–100 meetrit,“

meenutab ta hetke, kui oli surmast kõigest sprindidistantsi kaugusel. Sõja alguses sai surmahirmu tunda ka ukrainlaste kontrollpunktides, ütleb Mikovitš. Elanikkonna üle pidasid valvet hiljuti külameeste positsioonilt ametikõrgendust saanud rahvuskaartlased, kellele pähe hakanud võim toimis ühes sõja algusele omase närvilise õhustikuga moel, mille korral oli edasise kulgu keeruline arvata. „Kohaliku hosteli koristaja rääkis, et oli võtnud lapselapse tööle kaasa. Too olla kõõlunud seal välisukse peal, kui lähedal kõlasid püssipaugud. Koristaja krabas lapse kohe sülle ja nägi, et 30–40 meetrit eemal oli kaks meest lapse silme all maha lastud. See oli kohaliku rahvuskaardi töö – spioonid,“ räägib Mikovitš kuuldut edasi. Säärase spioonijahi taustal mõjusid kontrollpunktid eriti rängalt, eriti välismaalastele. „Üks punktidest oli kohutav. Pidin olema kogu aeg kaitses, mis sest, et mul oli sõjaväe akrediteering – see ei lugenud midagi. Lõgistati relvadega, millel polnud kaitseriivi peal, karjuti.“ Mis muu kui missioonitunne. Kõike eelnevat arvesse võttes tuleb ajakirjanikelt küsida: miks niimoodi eluga riskides siiski rindele tagasi minnakse? Ja korduvalt? Peapõhjusena toovad nad vastuseks missioonitunde. „Kes see siis läheb? Keegi peab ju minema. See on minu kui pressifotograafi töö,“ ütleb Eesti Päevalehe fotograaf Rauno Volmar. „Tunnen, et saan omalt poolt teha rohkem: ma ei ole seal mitte püssi, vaid kaameraga. Mul on selline loll tunne, et saan aidata sellega, mõjutada sõja kulgu, teha seda lühemaks. Võib-olla naiivne lootus… Aga endal on kuidagi rahulik olla.“ Jaanus Piirsalu ütleb aga, et teda tõmbab Ukrainasse tagasi võiduootus: „Kõige rohkem tahan ma olla Ukrainas, kui ukrainlased sõja võidavad.“

Silmad peegeldavad läbielatut

motsionaalselt lõikavaid meenutusi jagades mainib enamik rindeajakirjanikke lapsi. Kristjan Svirgsdeni sõnul ei pruugi laibad olla sugugi nii õudsed kui ellujääjad. „Nägin juba sõja algul naiste ja laste silmadest, mida nemad on näinud. Silmades nähtu on see, mis võtab emotsionaalselt läbi,“ ütleb ta. Tuuli Jõesaar meenutab, et teda jäi kummitama perekond, mis koosnes ainult kahest liikmest: emast ja tõsise pilguga pruunisilmsest tütrest. Nad elasid kiiskavpuhtas nõukogudeaegse siseviimistlusega korteris. Hoolimata sellest, et toit oli laual ja ruumid liigagi korras, jälitab sellest korterist sisse pugenud kõhe tunne Jõesaart senini. Miks? Tundus, et pereema oli sõjakoledustest hulluks läinud, ta ajas täiesti seosetut juttu. Ja sellises olekus ema pidi hoolt kandma väikse tõsise tüdruku eest.„See üks väga puhas korter oli palju hirmsam kui mahapommitatud majad,“ ütleb ta. Postimehe ajakirjanik Jaanus Piirsalu räägib, et tal on siiani teravalt meeles sõja esimesel päeval Lõssõtšanskis nähtu: sealtkandi lastekodulaste evakueerimine. „Sinna toodi bussiga päris beebisid, noorimad olid mõnekuused. See, kuidas sõdurid neid rongile sõna otseses mõttes laadisid, pani pisara voolama küll,“ meenutab ta. Mikovitš räägib loo, mis jääb talle meelde elu lõpuni. „Kui ootasime vennaga Ukraina-Rumeenia piiri ääres, läks üle piiri 17 bussi, kus olid sees ainult lapsed. Kohapeal oli Eesti perearst Madis Tiik ühes meditsiiniõdedega. Kui buss tuli üle, siis õed jooksid võidu tee äärde neile vastu. Lapsed olid kaamed ja mornid, vahtisid aknast välja. Aga õed lehvitasid, viipasid ja naeratasid neile – täiesti vastandlik käitumine. Nad tahtsid näidata, et nad on nii rõõmsad laste tuleku üle, et lastel on siin turvaline olla. Ja see tekitas lastele peegli: nemadki hakkasid lehvitama ja naeratama, täielik laine levis üle bussi,“ kirjeldab Mikovitš. „See oli nii õige asi, mida teha. See annab rohkem lootust ja jõudu kui soe supp. Nende laste teekond ju alles algas sealt, mitte ei lõppenud.“

Fassaaditööd Tartus, Võrus ja mujal Lõuna-Eestis 25 AASTAT KOGEMUST!

Meie põhitegevuseks on * fassaadi soojustus ja viimistlustööd * soojustus puistevillaga. www.armorfassaad.ee

Lisaks teostame üldehitus- ja katusetöid.

KÜSI HINNAPAKKUMIST! armor@suhtlus.ee • tel 56 876 112 •

Armor Group OÜ-Fassaaditööd

Kantslerid

Salm ja Vseviov

KANTSLERID

näevad sõjaudus teistest selgemini Kaitse- ja välisministeeriumi kantsleriteta võinuks Eesti Kremli tegeliku sõjaplaani avastamisse ning Venemaa agressioonile otsustavasse vastu astumisse sisse magada.

Ü Raimo Poom raimo.poom@delfi.ee

hte kantslerit valides leidus toetajatest rohkem neid, kes saatsid ministrile sõnumeid: mitte mingil juhul ei sobi ta sellesse ametisse! Teise puhul oli oht, et majas puhkeb suurem mäsu, kui minister just teda käest läinud masinavärgile õiget kurssi leidma ei kutsu. Võib öelda, et kui kaitseministeeriumi ja välisministeeriumi poleks Venemaa Ukraina agressiooni eel ja ajal kantslerina juhtinud vastavalt Kusti Salm (38) ja Jonatan Vseviov (41), tulnuks nad vist kiirkorras välja mõelda või arvestada hoopis raskema seilamisega sõjaudust varjatud karidega julgeolekumerel. Mõlemal on suur roll selles, et Eesti pole saanud riigina Ukraina sõja ajal mitte ainult hakkama, vaid on muutunud suunaseadjaks. Läänemaailm pole üksnes tunnistanud esimest korda ja otsesõnu, et meil ja meie saatusekaaslastel, nagu Lätil, Leedul või Poolal, oli Venemaa suhtes õigus, vaid oleme suutnud ka oma liitlaste sündmustele reageerimist järjekindlalt enda arusaama järgi vormida. Aga sama hästi oleksime võinud sisse magada või köie lohisema lasta, kui nendel kohtadel poleks olnud Salmi ja Vseviovit. Iseloomult nurgeline, isegi autoritaarne. Eelmine kaitseminister Kalle Laanet jõudis ametis olla ainult mõni kuu, kui tal tuli hakata USA-sse suursaadikuks läinud kantsler Kristjan Priki asemele uut inimest otsima. Ministeeriumi sees leidus hulk kandidaate, kuid Laanetile oli silma jäänud ministeeriumile alluva kaitseinvesteeringute keskuse juht Kusti Salm. Salmiga käis aga kaasas tõsiasi, et tema kohta antud hinnangud olid mustvalged. Oli palju neid, kellele ta ei meeldinud mitte üks raas. Laanetit hoiatati palju, et ta Salmi ei valiks. Ja siis olid need, kellele ta sobis. Polnud

Riskimist ja asjade ära tegemist ootab Salm ka ametnikelt. Tööpostil magamine ei lõpe hästi.

koht

saladus, et Salm on juhina iseloomult nurgeline, isegi autoritaarne. Asjad on või ei ole nii, saavad tehtud ja teist varianti pole. Värskelt ametisse saanud Laanetile oli aga Salm ministeeriumide allasutuste tuuri tehes imponeerinud. Seda kahe asjaga: esiteks soovis kaitseminister, et kuidagi peab ühendama mereväe ja PPA laevastiku. Paljud ametnikud hakkasid seda vana kaitse- ja siseministeeriumi vahelist vägikaikavedu kuuldes teistel teemadel rääkima. Salm aga teatas Laanetile, et see on tehtav. Lisaks tundus Laanetile, et Salm mõtleb teemadest laiemalt, kui Laanet ootas. Laanet valis kantsleriks Salmi, kes ühendaski ministri soovil riigi kaks laevastikku. Aga selle otsuse ajaks vaevasid Salmi juba hoopis suuremad tumedad mõtted, mis olid seotud Venemaa kavatsustega. Valgevene diktaator Lukašenka alustas mullu suvel Leedu ja Poola vastu suunatud hübriidlahingut, vedades piirile Lähis-Ida inimesi, keda üle piiri lükata. Salmi jaoks polnud tegu lihtsa rändekriisiga, nagu seda võeti EL-is, vaid märgiga Kremli suuremast plaanist. Sooviti siinses regioonis lahkhelisid külvata, et varjata oma Ukrainaga seotud kurje plaane. Oldi ju Ukraina piiridele terve aasta jooksul vägesid viidud. Salmi tunnetus teda ei petnud, küll aga oli ta 2021. aasta suve lõpus sügavalt rahulolematu riigi silmadega. Nimelt ei pööranud riik ohupildile vajalikku tähelepanu. Välisluureameti peadirektor Mikk Marranile maksis tööpostil uinumine ameti ja temast sai hoopis riigimetsa eest vastutaja. Salm nõudis, et oldaks valmis hullemaks, ja oli ministeeriumi viinud juba õigele lainele, kui ameeriklased hakkasid aasta lõpu poole avalikult rääkima, et Putin on sõja alustamise ära otsustanud. Salmi konkreetne, sõjaväeline juhtimisstiil on teinud ta lähedaseks kaitse-

väe juhataja Martin Heremi ja tolle asetäitja Veiko-Vello Palmiga. Nemad koos valmistasid ette seda, et Eesti saaks anda aastavahetuse paiku Ukrainale relvastust. Seda tegid peale meie esialgu ainult vähesed. Kuid just need saadetised aitasid ukrainlastel Kiievi all peatada ja purustada Vene sõjakolonnid, kuni lääne relvaabi hakkas laiemalt nendeni jõudma. Kaitseministeeriumi kantsler ei löönud ka riskantsete sammude ees risti ette. Üpris teadlikult pandi piinlikku seisu Saksamaa sooviga Ukrainasse saata sealt pärit vanu haubitsaid. Sellega kaasnenud rahvusvaheline tähelepanu sundis Berliini hakkama mõtlema Ukraina relvadega abistamisele, mis oli Saksamaa jaoks täiesti uus olukord. Tallinnast tulnud survestamisele vaadati viltu niikaua, kuni sõda algas ja Saksamaa valitsusjuht Olaf Scholz tegi julgeolekuküsimustes täieliku kannapöörde. Riskimist ja asjade ära tegemist ootab Salm ka ametnikelt. Tööpostil magamine ei lõpe hästi. Kaitseministeeriumis viis ta ametnikele sisse tulemuspalga, mille teenib välja ametnik, kes täidab seatud mõõdikud. Kõigile ei sobi karmina näiv juhtimisstiil ja seetõttu on ka tööjõud voolanud. Mõnikord põhjustab Salmi iseloom, mille kohaselt tuleb ettevõetut teha hingega ja suurelt, ka tagasilööke. Ega kantsler ka peol mingi hall hiireke ole. Suvel muutus Pärnus üks lõõgastunud seltskond, kelle seas oli ka Salm, bravuurikaks, häirides kliente ja teenindajaid. Kantsler palus intsidendi eest vabandust. Palgareformaator. Ainult pisut enne Salmi välisministeeriumi kantsleriks saanud Jonatan Vseviovil oli vaja kõigepealt rinda pista teistmoodi probleemidega. Ministeerium, mille ta 2021. aasta veebruaris päris, oli väga katki ja demoraliseeritud.

TOP 100 Yana Toom

Euroopa Parlamendi liige (Keskerakond)

Paavo Nõgene

Tallinki juht

Matti Maasikas

Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas

10. koht

Brigitte Susanne Hunt meelelahutaja

Kristiina Ehin luuletaja

Kaia Kanepi tennisist

Aivar Pohlak

Eesti jalgpalli liidu president

Oleg Gross suurärimees

Liina Kersna

riigikogu liige (Reformierakond)

Ruslan Trochinskyi ILLUSTRATSIOON: ELISE CHRISTIN JÖRBERG

muusik

38 Vseviovi eelkäija Rainer Saks oli tulnud viis aastat tagasi majja suurte ootustega. Temalt loodeti palju: välisteenistuse tuulutamist, uute talentide leidmist, reforme. Kuid tema ametiaja lõpuks oli tekkinud palju vastuoksusi. Diplomaadid tundsid, et Saks ei usalda neid ja konsulteerib otsustes ainult lähiringiga, kelle ta ise oli majja toonud. Ministeeriumi folkloor pajatab isegi pastakatest, mis lendasid, kui koosolekul asi eriti närviliseks läks. Saksa ametiaja lõpul, kui välisminister Urmas Reinsalu pidi otsustama tema jätkamise või uue kantsleri leidmise, kirjutasid suursaadikud probleemide kohta lausa kollektiivse pöördumise. Meeleolu oli kole morn. Et Reinsalu Vseviovi kantsleriks kutsus, polnud üllatav: peale välisteenistuse kogemuse tegi ta kiire karjääri ka kaitseministeeriumis, tõustes enne USA suursaadikuks saamist ja diplomaatide ridadesse naasmist kantsleriks. Ministri valik läks täppi selle poolest, et Vseviov mõistis kõikide välisministeeriumi hädade ja vaevuste juurpõhjust: palgaanarhiat. Välisministeeriumi palgad olid pikalt naerunumber. Head palka teeniti välismaal lisa-

Kusti Salmil on suur roll selles, et Eesti pole saanud riigina Ukraina sõja ajal mitte ainult hakkama, vaid on muutunud suunaseadjaks. FOTO: KIUR KAASIK

tasudega või väga pika staažiga ja kõrgetel kohtadel või kui oldi kantsleri soosingus. See tekitas olukorra, kus mõni ekstsellents lausa keeldus peamajja roteerumast (siis kadusid lisatasud ehk palk). Noored tulid suure õhinaga tööle, kuid nähes, et sissetulek jääb alla igasugust arvestust, hakkasid paremaid töökohti otsima. Vseviov sai mandaadi teha põhjalik palgareform ja selle tegi ta ka esimese asjana ära. Palkade järele aitamine süstis süsteemi suure annuse uut entusiasmi ja energiat ning see valiti mullu välisministeeriumi aasta teoks. Kui ühest otsast läks asi paremaks, siis teisest otsast mitte. Vseviov astus ametisse, kui Reinsalu vabastas koha Keskerakonna ja Reformierakonna valitsuses välisministriks saanud Eva-Maria Liimetsale. Hoolimata diplomaadi taustast ei saanud Liimets ministriametis olles kunagi lahti avaliku esinemise krambist, esitades mehaaniliselt nahkseid, igavaid ja pähe õpitud seisukohti. Samuti ei näidanud ta üles suurt huvi Ukraina vastu. Ta jõudis sinna alles õhtul vastu sõja algust ja järgmisel hommikul evakueeriti ta juba tagasi Eestisse. See tekitas Liimetsa valitsemisaja lõpupoole, pärast sõja algust, olukorra, kus kantsler oli usutavam ja nõutum esineja kui minister. Taktitundelise inimesena pidi Vseviov leidma loomingulisi väljapääse, et mitte ministri rambivalgust varjutada. Ehkki ta esines harvem, kui sooviti, siis seda suuremat kaalu tema olukorra hinnangutele omistati. Põhjus, miks Vseviovit usutakse, peitub kahtlemata tema julgeolekupoliitikale keskendunud karjääris, väga suurest lugemusest ja rohketest isiklikest kontaktidest kujunenud pagasis. Aga ka selles, et Vseviov (nagu ka Salm) tunnetas enne sõja algust teravalt olukorra halvenemist ja käis ise Ukrainas otsekontakte loomas. Muu hulgas korraldas ta teiste ministeeriumide kantsleritele suhete loomiseks Ukraina visiidi, mis osutus ette-

Teeme kõiki elektritöid Kui teil on probleeme elektriga, siis leiame sellele lahenduse, omame selleks kõiki lube ja pädevusi.

Materjalid meie kaudu soodsa hinnaga

Põhjus, miks Jonatan Vseviovit usutakse, peitub tema julgeolekupoliitikale keskendunud karjääris, väga suurest lugemusest ja rohketest isiklikest kontaktidest kujunenud pagasis. FOTO: ILMAR SAABAS

Vseviov mõistis kõikide välisministeeriumi hädade ja vaevuste juurpõhjust: palgaanarhiat.

nägelikuks, sest kõigil neil tuli hakata pärast sõja algust tegelema ukrainlastesse puutuvaga. Ajaks, kui venelased lasid suurtükid Ukraina vastu käiku, oli ministeerium tänu Vseviovi tõukele heas toonuses. Diplomaatide töötundide arv kasvas peadpööritaval kiirusel, päevad ja ööd oli vaja mõelda, kuidas vastata Vene agressioonile sanktsioonidega, Moskvat rahvusvahelistes organisatsioonides pitsitada või mõjutada liitlasi astuma samme, mida soovime. Inimesed tunnistavad, et kui Vseviov poleks pinnast motivatsiooni suurendamise ja isikliku huviga ette valmistanud, siis ei tea, kas välisteenistus oleks sellise jõukoondamisega hakkama saanud. Ei ole liialdus öelda, et tänu Eesti diplomaatide ja meie lähimate naabrite koostööle pole Euroopa kunagi varem nii „Eesti nägu“ olnud. Kõik, mida Eesti on neis küsimustes soovinud või toetanud, on teoks saanud. Olgu nendeks Venemaa-vastased sanktsioonid või Ukraina toetamine näiteks selles, et ta saaks ilmvõimatuna näinud EL-i kandidaatriigi staatuse. Mitte alati nii kiiresti, kui Tallinnast soovitakse, aga tulemused vastavad Eesti huvidele ja soovidele.

Meilt on võimalik osta erinevaid elektrimaterjale soodsa hinnaga, aitame ka valimisel ja kohaletoomisel. Elektritööd Elektriprojektid Elektripaigaldiste hooldus Käidukontroll Avariitööd

www.teet.ee 502 4974

SISUTURUNDUS

Michelini restoranigiid soovitab:

Mantel ja Korsten

FOTOD: LAURI LAAN

Kadrioru pargi külje all olev punase katusega puumaja peidab endas fantaasiarikka Vahemere köögiga restorani Mantel ja Korsten.

„M

eie esimene ambitsioon oli luua kogukonnale mõeldud res to r a n, ku s tö ö päeva lõppakordina või ka nädalavahetuse eripalana nautida tippkoka valmistatud roogi. Ja tundub, et see on meil õnnestunud. Kadrioru rahvas armastab meid ja meie armastame siinsetele inimestele tõeliselt häid toite ning hoolikalt valitud väiketootjate veine pakkuda. Muidugi ootab teiste vahele pisut peitu pugenud roheline puumaja alati ka kaugemaid külalisi, kes soovivad nüansirohke maitsepaletiga autorikööki nautida,“ kutsub restorani juhataja ja sommeljee Rain Veskimäe l ahkes ti küll a . „ E smalt to ob inim esi meie juurde väga-väga hea menüü ja elamus erilisest paigast.“ Aga põhjuseid sel sügisel Kadrioru ainsa mantelkorstnaga maja külastamiseks on hea toidu armastajail veelgi.

Puhtast toorainest toidulooming „Vahemere köök, mida meie noor, ent juba kümneaastase köögikogemusega peakokk Märten Kadu lihtsas eestilikus võtmes tutvustab, on nüansirohkem, kui tavatsetakse arvata – on ju Vahemere ääres väga palju erinevate toidukultuuridega maid.“ Restorani Mantel ja Korsten menüü on tõesti mitmekesine. Merandidele ja variatsiooniderohketele pastaroogadele lisaks pakub restoran näiteks ka Iberico secreto’ t, merikuradit ja juba kuulsust kogunud lihaveise hanger-steiki. Peakoka loomingusse kuuluvad ka sellised toidud, mis võivad ke s k m i s e re s to r a n i k ül a s t aj a m u g a vu s t s o o n i s t p i sut kõ r vale n ihut ada . „Kõik põnevate uute maitsete otsijad on meile oodatud ning seda eriti pühapäeviti – siis on toidukunstnik Märtenile tõeliselt loominguline päev ja restoranis pakutakse mitmeid uudseid roogi, mis igapäevamenüüsse ei kuulu.“

Tippkvaliteet kõiges Mantel ja Korsten on just niisugune restoran, kuhu Rain ise kõige rohkem minna tahaks. Nii toit, suure hoolega valitud väiketootjate veinid, üha trend i k a m a k s m u u tu v a d a l ko h o l i v a b a d joogid, tähelepanelik teenindus kui ka atmosfäär hoitakse restorani inimeste poolt alati sellisel tasemel, et külaline naudib igat hetke, mille ta piirkonna ainsas mantelkorstnaga majas

Mantel ja Korsten – Bib Gourmand ehk hea hinna ja kvaliteediga restoran Michelini restoranigiid: Rohelise laudisega maja on ehtsa piltpostkaardi välimusega. Heledate ja julgete kujundustega sisustatud ruumis on kesksel kohal siniste plaatidega kamin. Vahemere maadest inspireeritud roogade kõrvale pakutakse hästi valitud biodünaamilisi ja orgaanilisi veine.

ve e da b. S e lle s ko l m e s aja-aa s t a s e s hoones kohtuvad lähedalasuva Kadrioru lossi ja pargi lugu, kaasaegne eeslinna atmosfäär ja maailmatasemel kokakunst. „Maja on väärikalt kõikvõimalikud kriisid üle elanud, see tekitab austust ja soovi enda asja võimalikult hästi teha.“ Rain tunnistab, et restorani meeskonna va s tutu s tu n n e ka sva s p ä r a s t s e lle kevadist Michelini eksper tide kiitvat hinnangut veelgi. Nii nagu kasvas ka külastajate huvi. Erksavärviliseks disainitud ruumides ja miks mitte lausa mantelkorstna sisemuses leiavad meeldiva istumiskoha paarid ja perekonnad, kuid ka suuremad seltskonnad tunnevad end restoranis igati mõnusalt. Rain räägib, et sügis ongi kogukonnarestorani jaoks külastajaterohke aeg, sest hubane Mantel ja Korsten pakub lisaks eriti heale toidule ka tunde, et oled alati väga oodatud. „Meil oled vihma ja külma eest hoitud ja puhastest toiduainetest valmistatud parimate roogadega poputatud. Meie inimesed teavad hästi, et hea toit ja tähelepanelik teenindus suudavad ka kõige kehvema päeva ilusaks õhtuks muuta.“

Mantel ja Korsten Jaan Poska 19a Teisipäev–reede 17–23 Laupäev 15–23 Pühapäev 15–22 Esmaspäev suletud Broneeringud: rain@mantel-korsten.ee Tel: +372 665 9555

LUULETAJA

Kristiina Ehin

parandab maailma luuletuste ja akordioniga Luuletaja Kristiina Ehin põimib oma kirjandusliku loomingu, muusika ja maailmavaate osavalt kokku ning kõnetab sellega suurt publikut.

55. koht

T Tiina Kruus tiina.kruus@epl.ee

undub, otsekui Kristiina Ehin oleks alati olemas olnud. Ta nagu polekski eales olnud noor ja ebakindel, oma teed otsiv luuleneidis, vaid tulnud kirjandusse ja ühiskonnaellu kohe küpse autorina. Teisalt tundub Ehin alati väga noor, ehkki läheneb oma 45 eluaastaga ju tegelikult keskeale. Võib-olla loob sellise mulje habras füüsis, võib-olla õrn hääl, võib-olla isegi boheemlik riietusstiil, mis passib suurepäraselt kokku tema luuletajaimagoga. „Haldjalik“ öeldakse ta kohta alailma. Kuidas ta on siis tänavuste mõjukate reas koha sisse võtnud? Muinasjutuhaldja kombel võlukepikesega kõrvitsat tõllaks ja hiiri hobusteks muutes? Võib-olla ongi Ehini nooruslik väljanägemine ehedas korrelatsioonis just eeskätt noortele omase sooviga maailma parandada? Ta võiks luuletaja ja pereinimesena ju kõike sündivat distantsilt, kirjaniku töölaua tagant aknast vaadata ja mõtted arvutisse klõbistada, aga ei. Ta teeb akna lahti ja hüüab sealt. Veel enam – ta on valmis tänavale minema, et oma seisukohtade eest võidelda. Väliselt mahe ja malbe, aga kui suu lahti teeb või kirjutama hakkab, siis hoia alt! Kriitik Vilja Kiisler on Ehini kohta tabavalt kirjutanud: „Kui otsida tänapäeva eesti luuletajate seast ideaalse naise kuju, ajastu vaimule vastavat naisluuletajat, siis jääb pilk kohemaid pidama Kristiina Ehini peale. Tuntud, lugupeetud, esindab õigeid väärtusi. Poliitiliselt tundlik ja tegusa loomuga, tark. Süda on õige koha peal. Ta võiks olla suurepärane poliitik, kui ainult tahaks.“ Ehin on noominud valitsust koroonarahu pidama, pidanud kõne arvamusliidrite lõunal, hoiatanud tervisekonverentsil pimedalt imeravimitesse uskumise eest ja algatanud Peeter Helme kirjanike liidust eemaldamise – kui vaid mõnedki tema sõnavõttudest esile tuua. 2015/16. õppeaastal kutsuti ta Tartu ülikooli vabade kunstide professoriks. 2017. aastal valis Tartu ta oma esimeseks linnakirjanikuks.

Kristiina Ehini kaubamärk, kvaliteedi garantii, toimib suurepäraselt.

Kristiina Ehin on väliselt mahe ja malbe, aga kui suu lahti teeb või kirjutama hakkab, siis hoia alt! FOTO: HENRI-KRISTIAN KIRSIP

Kriitik Priit Põldma on Ehinit nimetanud luuletajaks, sillaehitajaks, kraavisüvendajaks. Suurest osast tema raamatutest on saanud sündmus, neid on kiitnud kriitikud ja haaranud lugejad. See on lubanud tal oma raamatuid ise kirjastada ja üsna harukordsel moel aina fännide abiga välja anda. Ühisrahastusplatvormil Hooandja on ta oma viimaste raamatute jaoks suutnud koguda rohkemgi raha, kui eelarve ette nägi. Luulekogu „Janu on kõikidel üks“ väljaandmiseks vajas ta 5800 eurot, aga fännid soovisid annetada üle 10 000! Sellist usalduskrediiti pole vist kellelgi teisel ette näidata. Nagu ka mitte pealehakkamist oma raamatuid ise välja anda. Kristiina Ehini kaubamärk, kvaliteedi garantii, toimib suurepäraselt. Tänavune aasta pole olnud erand ei loomingu ega ka ühiskondliku aktiivsuse poolest. Vaevu sai sõda Ukrainas alata, kui Kristiinal oli valmis luuletus „Havi käsul“, mille ta luges ette ühes märtsikuises „OP!-i“ saates. Tavalised vene poisid arvutimängu tänavalahingute tallermaalt äkki päris sõjaväljale sadanud – vaenlast denatsifitseerima inimlikkust sõelapõhjaks laskma ---

Kuu hiljem ilmub Kristiina Facebooki seinale uus luuletus, inspireerituna Mariupoli sündmustest. --Tahaks lennata selsamal viivul kartmata kaugust ja kõrgust lennata inglitiivul ja päästa lapsed sealt põrgust Päästa naised ja mehed viia keldrisse soojust ja valgust säästa neid kõiki sellest arulagedast tapatalgust --Aprillis salvestas Kristiina bänd Naised Köögis uut plaati ja sündis ka päevakajaline laul „Sõjapäevik“. „Kogunesime mikrofoni ümber ja laulsime seto ja ukraina viisijuppe vaheldades loo sisse,“ kirjutas ansambel oma Facebooki kontol uue laulu tekkest. „Meis tekitab äratundmist ukrainlaste ütlus: kui asi on hull, siis nuta, kui asi on väga hull, siis laula!“ Kristiina on tunnistanud, et ansambliga koos on ajakajalised laulud kiired sündima. Ligi kümme aastat tagasi loodud bänd, kuhu kuuluvad ainult naised, on olnud Kristiinale teine oluline loominguline väljund peale kirjutamise. Nii mõnestki laulust, näiteks vaimukalt iroonilisest „Aasta emast“, on saanud tõeline hitt. „Aasta ema“ on nüüdseks YouTube’is vaadatud üle kahe miljoni korra. Laulu loomise ajend oli Eesti naisliidu esinaise Siiri Oviiri sõnavõtt aasta ema konkursi kohta, millega ta välistas osalemast lahutatud naised ja üksikemad. Viimastel aastatel on Kristiina Ehin sageli esinenud ka oma muusikust abikaasa Silver Sepaga, eriti oma raamatuesitlustuuridel. Kristiina Ehini kümnes, äsja ilmunud luulekogu „Janu on kõikidel kaks“ on järg eelmisele, peaaegu sama nimega luulekogule, mida eristab ainult number pealkirja lõpus. Uus kogu räägib hingerahu otsimisest ja armastuse hoidmisest keset viirusi ja sõjasõnumeid. Kultuur, religioon, psühholoogia ja mütoloogia ulatavad otsijale käe, kuid kelle poole hoida ja kellel üldse on võimu meid välja sikutada sellest korduma kippuvate ajamustrite keerisest? Uue luulekogu kaanel on taas Kristiina ise – kindel müügimagnet, mis haarab pilku pealkirja lugematagi. Raamatuesitlustuur on pikk ja põhjalik, tasuta ja piletiga üritustega, läbides nii väikeseid rahvamaju kui ka suuri saale ning päädides aastalõpukontserdiga Eesti Rahva Muuseumis. Kristiina kõige laiemalt tuntud teose nimi võiks olla ristsõnade traditsiooniline küsimus. Curly Stringsi ülimenuka laulu „Kauges külas“ teksti autorina on ta oma nime igaveseks rahva ühismällu vajutanud.

KÖÖGITÖÖPINDADE TOOTMINE GRANIIT

MARMOR

PRESSKIVI

KERAAMIKA

PAEKIVI

TERRAZZO

Stonetop OÜ Sauna tn 10, Riisipere alevik, Saue vald, Harju maakond 76202 +372 521 0160 | +372 553 7222 | info@stonetop.ee | www.stonetop.ee

46.

koht

Veiko-Vello Palm

Martin Herem

kaitseväe juhataja asetäitja, kindralmajor

kaitseväe juhataja, kindralleitnant „Ta ei ole inimene, vaid institutsioon,” öeldakse kaitseväe juhataja Martin Heremi kohta. Sõjamees, kelle hääl on sõjas kõige tähtsam ja kuuldavam. Ta töö on kaitsta Eestit ja selles on ka kindrali kõige suuremad kriitikud nõus teda toetama, sest Herem saab asjad tehtud. Ja Ukraina sõda tõestab, et õigesti.

FOTOD: TIIT BLAAT, TAAVI SEPP, RAUNO VOLMAR

RIIGIKAITSE

Eesti riigikaitse teine mees, kaitseväe juhataja asetäitja, on kulisside taga see, kelle käejälg jääb enamikule riigikaitseotsustele alates planeerimisest kuni poliitikani. Kui keegi ajakirjanikule laigulise maailma kohta midagi kaevata üritab, viivad niidid tavaliselt Palmini. On see märk tema apsudest või erakordsest tööviljakusest? Ei tea, aga mõjuvõimust kindlasti.

26. koht

Margo Grosberg kaitseväe luurekeskuse ülem, kolonel Kaitseväe luure läbis olude sunnil tänavu nii-öelda avaliku taassünni. Selle eestvedaja kolonel Margo Grosberg nimetati ka kaitseväe aasta ohvitseriks. „Kolonel Grosberg on suutnud avalikkust Ukrainas valitsevast informeerida selges ja tavakodanikule arusaadavas keeles, panustades seeläbi avalikkuse teadlikkusesse,“ ütles tiitli üle andnud Riigikaitse Edendamise SA nõukogu esimees kolonelleitnant Toomas Luman.

Seisavad E

koht

Kusti Salm kaitseministeeriumi kantsler Ukraina sõja puhkedes kujunes ministri asemel Eesti riigikaitse tegelikuks esikõnelejaks just Kusti Salm. Kaitseeelarve kõrval juhib ta ka poole miljardi eurose riigikaitse lisarahasüsti kulutamist. Suletud uste taga on Salm jõuline ja otsekohene.

32.

koht

Mikk Marran ametist lahkuv välisluureameti peadirektor Kunagi varem ei ole ükski luurejuht olnud läbivalt nii suure rambivalguse käes kui Marran tänavu. Venemaa-Ukraina sõda, Meelis Oidsalu agressiivne kriitika ja süüdistus „lojaalsuspaktide loomises“, otsus vahetada välisluureameti peadirektori ametikoht riigimetsa majandamise keskuse oma vastu. Aga just tema juhitud asutus varustab riigi tippjuhtkonda reaalajas eelinfoga, kas Venemaa plaanib meie vastu sõjalist käiku või mitte.

Eesti eest

Arnold Sinisalu kaitsepolitsei peadirektor Tuleval suvel, pärast kümmet aastat teenistust kaitspolitsei peadirektorina lahkub Sinisalu ametist. Selle ajaga on Eesti tabanud spioone per capita nii palju, et rahvusvaheline meedia on nimetanud tema juhitud mehi maailma parimateks spiooniküttideks. On selge, et praegusel tormilisel ajal püsivad härra peadirektoril käedjalad tööd täis tema ametiaja lõpuni.

44 24. veebruar 2022 – päev, mida me keegi ei unusta. Šokk sõja algamisest ei jõua veel päriselt kohale. Sellal kui enamik inimesi alles proovib Ukrainas toimuvat hoomata, on julgeolekuametite kõrgemad töötajad ja sõjaväelased juba koosolekutel.

siis nad lihtsalt väsivad ja hakkavad eksima,“ lausub Sinisalu. „Sõjaväelaste, riigikaitsejuhtkonnas olime tegelikult viimase aasta elanud selles rütmis, et kogu aeg valmistusime kõige halvemaks. Nii et mina suutsin ka 25. veebruaril raamatut lugeda ja televiisorit vaadata, loomulikult ma skrollisin uudiseid tihemini. Aga tavapärased tegevused olid minu jaoks olemas. Seda rutiini tuleb osata enda jaoks hoida,“ hoiatab kindralmajor Palm.

rinevalt tavainimestest ei ole keegi šokis: on loodetud, et sõda ei tule, kuigi kõik märgid seda ennustasid, ja seega on terve viimase aasta jooksul selleks valmistutud nii Eesti kaitseväes, kaitseministeeriumis, välisluureametis kui ka kaitsepolitseis.

Ester Vaitmaa ester.vaitmaa@epl.ee

Sõda ei alanud ootamatult. „Kell viis ärkasin üles, kell seitse oli esimene koosolek,“ ütleb kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm, kelle sõnul algas sõda palju varem. „Juba eelmise aasta lõpus langetasime päris radikaalseid otsuseid, et Eesti kaitsevõimet parandada. Jaanuaris tehti suured lisarahastused ja investeeringud Eesti riigikaitsesse, liitlastega koostöös juba esimesed Ukraina toetamise paketid,“ loetleb ta. Kusti Ka eelmisel välisluureameSalm ti juhil Mikk Marranil algas 24. veebruari hommik mõnevõrra rahulikumalt kui tavakodanikul, sest amet oli teadlik, et selline rünnak võib lähipäevadel tulla. „Päev algas telefonikõnede ja aruteludega, välisluureamet läks ööpäevaringsele töörežiimile, vaja oli koostada kokkuvõtted valitsusele. Töö läks kohe käima.“ meenutab ta. Kaitsepolitseiameti juht Arnold Sinisalu pidas 24. veebruaril Tartus vaba päeva.„Kui kõne tuli, jõudsin veel mõelda, et pagan, nüüd tuleb kohe Tallinnasse jõuda. See jääb nüüd elu lõpuni meelde, et iseseisvuspäev, mis muidu on meil tore päev, on nüüd sõja alguse kuupäev.“ Kaitsevägi oli samuti valmis. Kuigi rünnak algas Eesti iseseisvuspäeval, siis traditsiooniline kaitsejõudude paraad peeti plaanipäraselt. Arnold „Eesti riigikaitsele ja selle juhSinisalu tidele oli 24. veebruar tavapärane päev, olime kriisiolukorras olnud juba aasta,“ selgitab kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palm. Kaitseväe luurekeskuse ülema kolonel Margo Grosbergi sõnul tuli 24. veebruari hommik halva üllatusena. „Ega päris tagasi selle elu juurde, mis oli enne 24. veebruarit, ei olegi saanud. Mõnevõrra lihtsamaks läks pärast kaht esimest sõjakuud ja mida vähem intensiivsed on lahingud, seda kergem on ka meil,“ ütleb ta. Kuidas hoida pea selge, kui tööpäevad on pidevalt 16-tunnised? Kantsler Salm meenutab, et esimesed sõjanädalad suurendasid töötahet ja entusiasmi ning alguses ei tehtud nädalapäevadel vahet. „Arvan, et see oli ka teistel Eesti inimestel nii, kõik olid väga huvitatud, et teha kõik, mida saab. Kaitsevaldkonna inimeste õnn oli see, et saime seda teha oma tööajast. Hakkasime nädalapäevadel jälle vahet tegema aprilli teises pooles ja mais,“ meenutab Salm. Välisluureametis saadi märtsi lõpus aru, et vaja on töötajate vaimset tervist hoida. „Hakkasime sundima inimesi puhkusepäevi võtma, sest 16-tunnised tööpäevad ei ole mõistlikud. Hakkasin ka ennast sundima rohkem kontsertidel käima, raamatuid lugema,“ räägib Marran. Kaitsepolitseiametis olid väga kiired esimesed kolm nädalat, siis sai selgemaks sõja olemus ja see, et see ei kandu Ukrainast kohe edasi. „See on üks asi, et mitte lasta end kokku jooksutada sõjast, käituda normaalselt edasi. Meil ju sõda pole. Tuleb käia looduses, võtta see aeg. Kui sa ise ei puhka ja teistel ei lase,

Lääne ühtsus üllatas. Kõige parem üllatus on kaitsevaldkonna juhtide sõnul olnud lääne ühtne Venemaa-vastane reaktsioon. Oli ju osa riike seni Venemaad hoopis teise pilguga vaadanud kui Eesti. „Saksamaa on üks riik, mis on end 180 kraadi pööranud,“ märgib Salm. Marran nõustub: „Meil oli väike hirm, kas kõik lääneriigid hoiavad kokku nii sanktsioonide režiimi kui ka Ukraina abistamise osas, aga minu arvates on see väga hästi läinud, lääs on väga ühtne ja mitmesuguse relvastusega on Ukrainat väga tugevalt toetatud. Arvan, et selMikk le sõja otsustabki ühelt poolt Marran Ukraina rahva tahe, tugev moraal ja sõjaväe võimekus, aga teisalt ka lääne võime toetada nende relvajõude relvasüsteemide, laskemoona ja rahalise abiga.“ Salm toob esile ka selle, et eestlaste tugev kaitsetahe ja ühtehoidmistunne on kiiresti viinud selleni, kus oleme valmis Eesti sõjalisse kaitsesse panustama. „Ja oleme suunanud jõu sinna, et meie hääl kõlab rahvusvaheliselt palju tugevamini,“ ütleb ta. Palm: „Ma olen aastaid ja aastaid näinud, kuidas Eesti riik muutub tugevamaks, kuidas tekivad kogukonna ja rohujuuretasandi algatused, mis mõnikord lähevad äärmiselt suureks, nagu „Teeme ära!“ kampaania. Ja äärmiselt positiivne oli näha, kuidas need samad mehhanismid, inimesed ja tegevused mobiliseeVeikorisid ennast Ukraina abistamiVello seks, riiete ja raha korjamiseks Palm või lihtsalt solidaarsuse näitamiseks. See oli äärmiselt positiivne. Positiivne on ka see, et meil on järjest rohkem inimesi, kes mõtlevad: kuidas saan aidata iseennast, kuidas saan aidata oma riiki? Kõik muu selle sõja juures on negatiivne.“

Margo Grosberg

Halbu üllatusi võib veel tulla. Vara on millegi üle rõõmustada. Sõda jätkub.„Kõik alates sellest, et Euroopas on 21. sajandil suur sõda, tuhanded inimesed hukkuvad, ühte maad hävitatakse, lagastatakse – see kõik on äärmiselt negatiivne,“ rõhutab Veiko-Vello Palm. „See, et Venemaa otsustas sõja peale minna, näitab, kui vähe me tegelikult tunneme seda riiki ja selle toimemehhanisme.“ Palmi sõnul on eriti masendav see, kui kiirelt mindi välkkiirelt erioperatsioonilt üle lihtlabasele tsiviilühiskonna hävitamisele. „Aga ma arvan, et Eesti riik teeb sellest väga selged järeldused ja saab õppetunni, et see on meil kõige suurem oht, millega meie naaber saab negatiivses mõttes Eestit üllatada,“ ütleb ta.

Grosbergi arvates on ebameeldiv üllatus kogu Venemaa ühiskonna suhtumine sellesse sõtta. „Ka praegu näeme, et protesteeritakse pigem selle pärast, kui halvasti on mobiliseeritud reservväelased relvastatud ja varustatud, aga mitte selle vastu, et see sõda üldse toimub,“ sõnab ta. Kaitsepolitsei juhi Arnold Sinisalu sõnul ei tohiks ajalugu tundvat inimest see küll üllatada, aga sõjakuritegude rohkus ja vägivaldsus – genotsiid – näitab, et maailmas ei ole midagi muutunud. „Ukrainas ei ole üksikud inimsusvastased kuriteod. Need, kes siin alguses rääkisid, et eristame Kremlit ja Putinit vene rahvast – kuidagi liiga palju on neid sõjakuritegusid. Me ei ole küll elanud teise maailmasõja ajal, kuid kõige loetu põhjal on näha, et vägivaldsus kordub kõige räigemal moel. “ Kantsler Salm nendib, et negatiivseid üllatusi on tulnud ka diplomaatiliselt rindelt, kus ei saa nõustuda kõigega, mis partnerid ütlevad. „Suures plaanis on meil läinud hästi. Seda öeldes – see asi ei ole veel kindlasti läbi ja pigem tõenäoliselt neid negatiivseid üllatusi hakkab rohkem tulema,“ arvab ta. Sõja lõppu tuleb tähistada. Mis saab aga edasi pärast sõja lõppu? Marran lubab sel puhul võtta klaasikese Ukraina terviseks, Grosberg langetada koduhoovis seal 24. veebruaril heisatud Ukraina lipu. Kantsler Salm arvab, et küllap töötab ta kaitsevaldkonnas edasi, kui ideid ja jaksu

Olime viimase aasta elanud selles rütmis, et kogu aeg valmistusime kõige halvemaks. peaks jätkuma. Ta lubab vaadata, et iga euro, iga töötund, mis kaitsevõimesse läheb, tagaks selle, et Eestis oleks turvaline elada. „Olgugi et see on olnud kõige ärevam aeg viimase 30 aasta jooksul – Eestis pole kindlasti olnud nii tugevat ebaturvalisustunnet –, oleme sellest välja tulnud tugevama ja ühtsemana ning kokkuvõttes, ma arvan, ka turvalisemana. See on hea märk ja nii tuleb hoida!“ ütleb ta. Arnold Sinisalu arvates sõda lähiajal veel ei lõpe. „Tuleb endale aru anda, et sõda algas 2014. aastal. Niikaua kui Kremlis on see Putini gäng, ei muutu midagi. Kui tuleb rahu, siis ajutine. Venemaa soovib Ukraina ikkagi täielikult allutada, ma ei näe, et see sõda lühiperspektiivis väga lõppeda saaks. Raev Ukraina riigi vastu on nii meeletu, et pigem tuleb olla valmis pikaks vastasseisuks ja selle tõttu ma ka ei mõtle sellele, millal see lõppeda saab. Sellele ootusi ja lootusi panna on enesepettus ja sellest võib kergesti väsida.“ Kindralmajor Veiko-Vello Palm lubab, et kui sõda läbi saab, siis ta pidutseb koos ukrainlastega. „Sest see sõda saab lõppeda ainult ühel viisil ja see on Ukraina võit.“ Aga muus mõttes jätkub tavapärane elu, uudiseid sirvib ta ehk vähem, lubab Palm. „Need väga väärt õppetunnid, mille saame Venemaa föderatsiooni tegemistest – õpitu elluviimine on pihta hakanud ja jätkab katkematult. Ma ei usu, et pärast Ukraina võitu saame panna asjad kõrvale, öelda, et nüüd on kõik läbi, ja hakata puhkama. Vähemalt sõjaväe juhtkond mitte.“

SPORT

põhjust,

miks Tänak lummab 5. vanaemasid ja paneb kümneid tuhandeid 6. rallirütmis elama

Kena heledapäine. Ilmselt vaatab iga vanaema Tänakut hella pilguga, et nii kena blond poiss, tahaks talle kohe pannkooke küpsetada. Emad sooviksid Tänakut väimeheks. Igati meheliku ala staar on suutnud ka õrnema soo ära võluda. Võibolla vaatab nii mõnigi naisterahvas oma teistpoolt üsna kriitilise pilguga, kui Tänak taas ekraanile ilmub.

koht

Šampanjapritsmed kuuluvad Ott Tänaku ellu.

Poliitiliselt ebakorrektne. Tihtipuhku on sportlased justkui suhtekorraldajate drillitud robotid, kes annavad alati poliitkorrektseid, kuid sisutühje kommentaare. Tänak, kes ütleb, mida mõtleb, ning teinekord ütleb ja siis mõtleb, mõjub inimlikuna. Kui asjad on nii, nagu on, siis vastupidise rääkimine teeb rääkija naeruväärseks. Ja kes pole mõelnud, et saadaks ülemuse sinnasamusesse... Tänak kord saatis ja nagu saadetu, M-Spordi boss Malcolm Wilson tunnistas, selle tulemusena suurenes tema austus Tänaku vastu.

FOTO: MARGUS PAHV

30.

FOTO: HYUNDAI MOTORSPORT

koht

Erinevalt Vargamäe Andresest ei ela Ott Tänak unistustes, vaid viib unistused tööd tehes ellu.

O Jaan Martinson jaan.martinson@epl.ee

tt Tänak on fenomen. Ilmselt pole praegu ega ole olnud varem ühtki teist, kes suudaks eestimaalasi sedavõrd mõjutada. Tuhandetes peredes käib elu Tänaku rütmis: ralli MM-etappide järgi tehakse puhkuseplaane, ja kui meite mees võidu kihutab, siis sel nädalavahetusel tavaelu seisab. Kuidas on üks autoga kiiresti sõitev mees eestlased ära tinistanud? Sest ta on nagu meie või see, kes igaüks tahaks olla: enesekindel ja sitke, vähese, kuid kõlava jutuga ning erinevalt Vargamäe Andresest ta pelgalt ei unista, vaid teeb unistused teoks. Siinkohal kümme märksõna, miks Tänak eestimaalastele hinge poeb.

Rallisõitja. Seletamatutel põhjustel on just ralli maarahva hinges. Jah, kümnendeid tagasi tuli 100 000 inimest Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringraja äärde tsiklimehi vaatama, aga see lumm on kadunud, ralli oma jäänud. Ja ühtäkki on just eestlane selle palavalt armastatud ala tipptegija, maailmameister, ning see kergitab iga fänni eneseja eestlaste rahvustunnet: me oleme vägevad!

Loomult võitja. Paljud eksperdid kinnitavad, et kõigest kolm-neli meest on võimelised istuma ralli tšempionitroonile, ülejäänud on lihtsalt kiired. Paraku pel-

paaril päeval kuus mööda metsateid ja teenib sellega miljoneid, samal ajal kui tema keerab päevad läbi mutreid, aga peab jooma kõige odavamat viina. Enamikule eestimaalastele teeb seevastu rõõmu, et Tänak teenib märkimisväärset palka ja oskab sissetulekut oskuslikult paigutada. Tippsportlased, kes ei suuda ära kasutada neid väheseid aastaid, mil raha saab teenida, ja lõpetavad tühjade taskutega, pälvivad kaastunnet, edukate üle ollakse uhked.

Jändrik ja sitke. Nagu Tänaku isa Ivar poja kohta ütleb: ta on nagu Saaremaa kadakas, võib painduda, aga ei murdu. Esimesel hooajal WRC autoga ajas Tänak oma asja, võtmata targemaid inimesi kuulda, maandus liiga tihti kraavis ja löödi M-Spordist minema. Võis arvata, et karjäär ongi lõppenud ja Tänakust saab Eestimaa kiireim automehaanik, aga ei ühti – ta lihtsalt paindus, aga ei murdunud, sai teise võimaluse ja kasutas selle ära. Sellist teekonda nagu Tänakul maailmameistriks võib enamasti lugeda muinasjutust või näha Hollywoodi kassahitis, aga see oli reaalsus.

galt kiirusest ei piisa, tarvis on vaimujõudu, enesekindlust, briljantset autotunnetust, suuri rauast mune ja mida kõike veel. Tänakul on vajalikud omadused olemas. Ta on perfektsust taga ajav maksimalist, loomult võitja.

Töö-, mitte jutumees. Tänak pole suurem asi sõnaseadja, kuid tööd võib rügada lõpmatuseni. Ta võib auto oma kätega viimase jupini lahti võtta ja siis kokku panna. Kehvalt tehtud tööga Tänak ei lepi, mistap nõuab tiimilt samavõrd palju kui endalt. Säärane nõudlikkus tekitab teinekord konflikte, kuid Tänak ei hooli – tema eesmärk on võita. Aga võit on võimalik ainult siis, kui igaüks annab endast maksimumi ja pisut rohkemgi.

Ott Tänak toob tuhandeid eestimaalasi värske õhu kätte.

Oma küla poiss. Kuigi Tänak pole liiga avatud tüüp ega lähe igal vabal hetkel rahvamehena publikule patsi lööma, on ta ometi justkui oma küla poiss. Rahulik maamees, kes räägib vähe, teeb palju ega pelga autoputitamisest õlise käega otsaesiselt higi pühkida. Saaremaalased ajavad rinna uhkusest kummi, et Tänak on just nende kandist pärit ja kuulutab pärast rallit nende keeli, et see kord „önnestus vöita“.

Edukas ja jõukas. On neidki, keda närib kadeduseuss ja kes ei seedi hinges seda, et Tänak lihtsalt kihutab autoga

Kui palju on Eestis sportlasi või mõne teise eluala inimesi, kes julgevad oma suuri eesmärke välja öelda ja peavad nende mittetäitumist läbikukkumiseks?

Enesekindlus. Kui palju on Eestis sportlasi või mõne teise eluala inimesi, kes julgevad oma suuri eesmärke välja öelda ja peavad nende mittetäitumist läbikukkumiseks? Tänak on algusest peale kuulutanud, et tema siht on maailmameistritiitel, teine koht ei paku talle lohutust. Paraku ütlevad paljud kõlava eesmärgi välja niisama jutuks, vähesed on seda välja kuulutades kindlad, et teevad asja ära, ja teevadki.

10.

Pidevalt pildis. Spordiajakirjanduses võib pidada viimast kümnendit Tänaku ajastuks. Iga temast tehtud uudisnupp toodab uskumatu arvu klikke, mistõttu neid nuppe toodetakse suurel kiirusel ja hulgakaupa. Tänak on aina pildis, nii otseses kui ka kaudses mõttes, sest tuhanded fännid seavad oma elu MM-rallide järgi. Kuraditosin nädalat aastas möödub arvuti taga võidukihutamist ja vaheaegu jälgides. Kes veel suudaks sedavõrd suure seltskonna tavaelust välja tuua?

Valik D-Neo vannitoasarja tooteid soodushindadega 419€

329€

772€

Taustavalgusega LM ümar LED peegel Ø 700 mm

Taustavalgusega LM ümar LED peegel

800 x 700 mm

Ø 900 mm

739€

1 249€

White Matt viimistlus (pildil) Graphite Matt ja Black Oak 650 x 480 mm

929€

LM LED peegel valgustiga

659€

D-Neo valamu ja sahtliboksi komplekt kahe sahtliga

489€

559€

829€

1 359€

1 531€

D-Neo valamu ja sahtliboksi komplekt kahe sahtliga

Graphit Matt viimistlus (pildil) White Matt ja Black Oak 800 x 480 mm

Black Oak viimistlus (pildil) White matt ja Graphite Matt 1000 x 480 mm

289€ 446€

D-Neo tualettpott koos sujuvalt sulguva istelauaga WC Duravit Rimless® 370 x 540 mm

NTY

DuraSystem® A1 loputusnupp

JAH

GARAN RE SOODUSHINNAD KEHTIVAD KUNI 31.12.2022 YE ARS WA

Valge plastik

DuraSystem® seinakinnitus komplekt

+ DuraSystem® WC paigalduselement Basic 115 cm

479€ 901€

Komplekt 4 toodet

Pakume valikut D-Neo seeria vannitoasisustust väga eriliste soodushindadega. viies mõõdus 500, 600, 650, 800 ja 1000 mm ning kolmes viimistlusvariandis valamu ja sahtlikomplektid, ümarad ja kandilised peeglid ning seina wc potid koos DuraSystem Basic WC paigaldusraamiga. Valikus ka kõrge kapp. Kõik tooted kiiresti saadaval. Kasuta head võimalust ning loo oma individuaalne stiil vannitoas koos uute D-Neo toodetega! Tutvu seeriaga lähemalt meie partnerite juures või Duraviti veebilehel www.duravit.com

Kohal pea pooltel valitsuse istungitel. Varienergiaministri tähetund

Tanel Raig tanel.raig@arileht.ee

Energeetikainimesed nimetavad Eleringi juhti Taavi Veskimäge Eesti vabariigi energiaministriks, kes on energiakriisis tõusnud tugevalt pildile. Põhjendatult, sest ühiskond peab tänavu energia eest maksma u 1,2 miljardit enam kui mullu. Energiaministri vastutusala.

FOTO: PRIIT SIMSON

koht

Ükski pirn ei vilkunudki. Mingit elektrikatkestust ei tulnud. Veskimäe ülesanne oligi järgmine nädal rahvast rahustada, et tõenäoliselt ei vilguks laes ka ükski pirn, kui Venemaa meie elektrivõrgu endast lahti ühendab. Halbade asjaolude kokku langedes võib mõnda meist oodata kuni kahetunnine elektrikatkestus. Tormist tingitud katkestused on sageli pikemad. Inimestel olid sahvrid täis varutud ja mõnelgi elektrigeneraator soetatud, et pimeduses hakkama saada. Veskimäel oli hea meel, et inimesed hakkasid tegutsema. Ta rääkis ERR-is, et on maapoiss, pärit Eidaperest. Ta teab, et sügistormidega tuleb ikka elektrikatkestusi. Kaja Kallas tegi aga oma telepöördumisega ära selle, mida päästeamet

VARIENERGIAMINISTER Taavi Veskimägi ei kavatse elu lõpuni Eleringi juhiks jääda.

TOP 100 Kristjan Jõekalda saatejuht

Anton Aleksejev, Jaanus Piirsalu, Kristjan Svirgsden, Rauno Volmar, Roman Starapopov, Krister Paris, Astrid Kannel, Tuuli Jõesaar, Bianca Mikovitš, Dmitri Kotjuh, Ilmar Raag

Rindeajakirjanikud Ukrainas Taavet Hinrikus

IT-ärimees, investor

Urmas Viilma

Eesti evangeelse luterliku kirku pea

Toomas Asser

Tartu ülikooli rektor

Marko Mihkelson

riigikogu liige (Reformierakond)

Kristjan Järvan

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (Isamaa)

Aavo Kärmas

Enefit Greeni juht

Urmo Aava

Rally Estonia korraldaja

Eero Epner dramaturg

eldakse, et Taavi Veskimägi on tänavu kohal pea pooltel valitsuse istungitel. Eleringi energiaturu kompetentsi peetakse tugevamaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi suutlikkusest. Nii usutaksegi, et ega ministeerium ei tee suurt midagi, mis Eleringile ei meeldi. Energiakriis on nõudnud palju olulisi otsuseid, mis on ka Taavi Veskimäe mõjukust kergitanud. Ei saa öelda, et varienergiaministri otsused kõigile meeldiksid. Pigem vastupidi. Alates Venemaa kallaletungist Ukrainale on Eestis õhus küsimus: kas meil jätkub gaasi, et hoida kodud soojad ja tööstused töös? Arutelusid on saatnud varustuskindlusse panustada sooviva Alexela ja Eesti gaasivarustuse eest vastutava Eleringi kraaklemine. Alexela juhid (Marti Hääl) loobusid Veskimäe otsuste mõju kommenteerimast ja delegeerisid selle ülesande edasi gaasiliidule. Liidu tegevjuht Heiko Heitur ei hoia end hinnanguid andes tagasi. „Käesolev aasta pakkus Taavi Veskimäele võimaluse end tõestada ja näidata end Eesti majanduse huvide eest seisjana. Sama suurelt kui see võimalus avanes, see ka maha mängiti,“ põrutab Heitur otsekoheselt. Tema sõnul oleme Eleringi juhtimisel jõudnud olukorda, kus meist ei sõltu enam midagi. Leedulastel ja soomlastel on LNG-terminal, lätlastel gaasihoidla, meil ainult kai, kus ükski gaasitanker gaasi maha tankida ei saa. „Varustuskindlus Eesti moodi – küll naaber tuleb, müüb ja läheb kasumiga,“ nendib Heitur. Pool aastat kestnud otsustamatusel ja terminali projekti soomlastele

kimägi rahvahulgad liikuma ka ühel septembrikuu nädalalõpul. Oli neljapäeva õhtu, kui peaminister esines televisioonis avaldusega, kus kutsus inimesi üles olema valmis võimalikeks elektrikatkestusteks – Venemaa võib üritada katset ühendada meid lahti oma elektrivõrgust. Inimesed tormasid poodi kuivaineid, vett ja küünlaid varuma. Kes sai, tellis veel samal õhtul e-poest elektrigeneraatori.„Meie informeerisime ainult valitsust, et riskid elektrisüsteemi talitusele on tavapärasest suuremad, valitsus valis ise avaliku kommunikatsiooni vormi,“ jääb Veskimägi tagasihoidlikuks. Seda kinnitavad inimesed, kes viibisid valitsuse kommunikatsiooni otsuse juures.

Lühike telepöördumine tegi ära selle, mida päästeamet on üritanud 10 aastat teha.

mahamängimisel on oma hind. Pool tööstust sõltub gaasist ja just kõrgete energiahindade tõttu on Heituri hinnangul Eesti tööstustoodangu maht vähenenud ja tööstused on alustanud koondamisi.

Energeetikale erinev vaade. Endise poliitiku ja päris ministrikoha karastusega Veskimägi säilitab külma närvi ka variministrina. Inimest ja tema seiskohti tuleb suuta näha lahus, ütleb Veskimägi. Enda kinnitusel on ta seda püüdnud teha ka vaidlustes Alexela juhtidega, kuigi tunnistab, et see ei ole alati lihtne. „Hääled ajavad oma äriasja, ja kui nad seda ei ajaks, oleks see imelik. Ilmselt oleks nad siis ärist juba ammu väljas,“ katsub ta mõista. Meil on ilmselt elule laiemalt ja ka energeetikale erinev vaade. Tahaks loota, et suudame hoolimata erinevustest inimlikul tasemel mitte minna isiklikuks ja riidu, nendib Veskimägi. Endine majandus- ja taristuminister Taavi Aas kogu mõjukate energeetika otsuste tegemist Taavi Veskimäele ära ei anna. Lõpuks täidab ta ikkagi poliitilisi otsuseid, väidab Aas. Teisalt tunnistab ta, et mõju nende otsuste kujunemises on suur. Kahtlemata on poliitikutel otsuseid kujundades mõistlik kuulata energeetika taustaga inimesi. Koostöös peaminister Kaja Kallasega pani Taavi Ves-

„Sama suurelt kui see võimalus avanes, see ka maha mängiti.“

on üritanud 10 aastat teha kampaaniaga „Ole valmis!“. Koostöö Kaja Kallasega Veskimäel klapib. Levinud arusaama kohaselt ongi ekselukaaslase kaitse hoidnud Veskimäge ametis. Vastupidiselt Eesti Energia juhile Hando Sutterile, kellelt viib ameti kehv läbisaamine peaministriga. Veskimäe ameti pikaealisuse au võtab Taavi Aas siiski endale. „Veskimäe ametiaega pikendati, kui mina olin minister,“ ütleb Aas. „Kahtlemata oli kaalumisel, mis me teeme,“ väidab ta. „Lõpuks oli otsus, et ikkagi pikendame ametiaega.“ Kuna juba tol ajal oli põhiteema Balti elektrivõrgu Venemaast desünkroniseerimine ja liitmine Mandri-Euroopa võrguga, siis otsustati, et Veskimäel lastakse see lõpuni viia. Aas ei taha öelda, et Eestis ei ole rohkem inimesi, kes seda teha suudaksid, aga Veskimäele ei olnud midagi ette heita. Eesti Energia juhiks ei kandideeri. Pärast teadet, et Hando Sutteri asemel valitakse Eesti Energia etteotsa uus juht, vallandus korra spekulatsioon, et seda kohta ihaldab ka Veskimägi. Selle võimaluse Veskimägi siiski praegu välistab. Veskimäe ametiaeg Eleringi eesotsas on kestnud juba 13 aastat. Ta lubab, et ei jää siiski igaveseks sellele positsioonile. „Minu plaan ei ole kindlasti olla Eleringi juht pärast seda, kui elektrisüsteemi Mandri-Euroopaga sünkroniseerimine saab ellu viidud,“ sõnab Veskimägi.

NÜÜD MÜÜGIL!

MÕJUKAD JA RAHA

Milline on mõjukate suhe sularahaga?

Dollaripakk

aastaraamat 2023

saatkonnast laenuks ja kviitung miilitsalt Ärge veel sularaha rahakotis või taskus hoidmise kommet maha kandke, manitsevad mõjukad.

FOTO: KIUR KAASIK

36. koht

Taavi Minnik taavi.minnik@delfi.ee

estlased ei kasuta tänapäeval enam kaupade ja teenuste eest tasumiseks eriti sularaha,vaid pangakaarte ja muid sularahata makseviise, näiteks nutitelefoni rakendust. Lääneriikide statistika järgi ei kanna enam pooled inimesed sularaha kaasas, ja kes kannavad, hoiavad tengelpungas väikest rahasummat. Sularaha nõudluse vähenemise dünaamikat on lihtne jälgida: praegu saab toidukullerile ja taksojuhile maksta mõne rakenduse või krediit- või deebetkaardiga ning isegi ühissõidukites, mille jaoks varem tuli taskusse münte koguda, ei pea tänapäeval Eestis sageli üldse maksma. Tegelikult on mitu head põhjust, miks rahakotis tasuks siiski piisavalt raha hoida, ja seda kinnitavad ka 2022. aasta mõjukad.

7,49€ + 1,99 € Maalehe eest

Säästunipid igaks elujuhtumiks: kodus, köögis, aias ja vabal ajal

Appi tuli... Eesti riik. Baltimaade suurima meediakontserni Ekspress Grupi asutaja ja omanik ning hingelt elupõline ajakirjanik Hans H. Luik sõnab, et sularaha kaasaskandmisest on tema meelest veel ennatlik loobuda. „Kannan peaaegu alati sularaha tagataskus – samas ei täpsusta, kummas. Sellest ajast, kui

Thuni külvikalender Lahtrid ilmavaatluse jaoks

Müügil 17.11-28.12.2022

Müügikohad ja tellimine maaleht.ee/aastaraamat2023, klienditugiklienditugi@delfi.ee või telefonil 680 4444

FOTO: MADIS VELTMAN

Coop Konsumi ja Maksimarketi, Prisma ja Selveri kauplustes üle Eesti

Kui kaardimakse ei lähe läbi, on hea, kui rahakotis on ka sularaha. FOTO: TIIT BLAAT

Hans H. Luik kannab peaaegu alati sularaha tagataskus – samas ei täpsusta, kummas. mu tütar suvel ettekandjana töötas, pean ka väga lugu jootraha jätmise kombest,“ räägib ta. Luik tunnistab, et on ka täbarasse olukorda jäänud, kui sularaha käepärast pole, õigemini kui suurlinnas kellegi „pikad näpud“ selle omastasid. „Jäime rahakotist ilma New Yorgi hotellis Marriott Marquis, sealses tiirlevas kohvikus. Turistide pilgud püsivad mõistagi suurlinna panoraamil. Vargad puistavad samal ajal toolileenile asetatud kompse. Valvekaamerad, nagu selgus, olid sobivalt mujale suunatud. Varastati neljakohaline summa dollareid,“ meenutab ta. Ootamatul täbaral olukorral oli õnneks samavõrd ootamatu lõpplahendus.„Eesti vabariigi New Yorgi konsulaadist oli võimalik järgmisel hommikul dollareid laenuks saada. Tallinnas tuli raha välisministeeriumile tagastada. Suurepärane teenus! Lahke konsul Peeter Reštšinski – rahu tema põrmule – pidas lisaks hoiatava loengu New Yorgi olmest,“ ütleb Luik. Altkäemaksule kategooriline „ei“! Luigega sama meelt, et sularahast on vara veel loobuda, on ka üks teine Eesti ajakirjanduse lähiajaloo legendaarne kuju – Toomas Sildam. „Ma pole ühe endise pangajuhi „usku“, kes ainult sularahas arveldab. Mõistlik kogus sularaha peab

52 FOTO: TAAVI SEPP

See, et kaardimaksed ei toimi, pole haruldane. FOTO: ANDRES PUTTING

ikka kaasas olema. Mulle näiteks meeldivad turud ja seal sageli kaarditerminale pole. Oled juba vorstirõnga välja valinud, seisad leti ees – ja mis edasi? Lähed tühjade kätega minema?“ lausub Sildam. „Samuti oli hiljuti mul selline olukord, kus mul oli paar eurot taskus ja sain need anda vahvale Ukraina neiule, kes tänaval ksülofoni mängis. Mul oli väga hea meel, et mul see raha juhtus sel hetkel kaasas olema,“ jätkab Sildam. Ajakirjanikuna oli Sildam tuntud kui mees, kes suudab kõrgetest ringkondadest kätte saada siseinfot, viimased paarkümmend aastat on ta ise valdavalt riigiametnikuna tegutsenud. Viimasel aastal on ta olnud president Alar Karise sisenõunik. Rahal on ikka omadus raskest olukorrast välja aidata, sõnab Sildam, kuid rõhutab, et tema pole isegi keerulisematel hetkedel põhimõtte pärast kellelegi altkäemaksu andnud. „Üks Pihkva miilits jalutas kunagi ümber minu auto, millel puudus naastrehvide märk. Jalutas ja jalutas ning rääkis mulle, kui halvad mu lood nüüd on. Küsisin, palju trahv on, ta nimetas mulle selle peale summa. Ma ütlesin, et vormistagu mulle selle kohta kviitung ka, ja selle peale jõllitas ta mind pikalt mitte just kuigi heatahtliku pilguga. Aga tema nimetatud trahvisumma vähenes selle peale kolinal neli korda. Andsin talle selle tühise summa rub-

TOP 100 Elmo Nüganen lavastaja

Raivo Suviste ja Kaupo Karelson teleprodutsendid

90. koht

Toomas Sildam andis paar eurot Ukraina tänavamuusikule.

Sten Tamkivi

IT-ärimees, investor

riigikogu liige

„Turul sageli kaarditerminale pole. Oled juba vorstirõnga välja valinud, seisad leti ees – ja mis edasi? Lähed minema?” lasid ja läksime laiali, ehkki ma sain algusest peale aru, mida ta tahtis,“ meenutab Sildam. Ajakirjaniku ja ametnikuna mõistagi palju mööda laia maailma reisinud Sildam möönab, et sularahapuuduse tõttu pole ta oma reisidel kunagi täbarasse olukorda sattunud. „Reisidel on ettenägelikkus alati aidanud ja näpud pole kunagi nii põhja ulatanud, et mitte midagi enam pole.“

* lihvimine * poleerimine Alati ei pea vana või uut betoonpõrandat kinni katma plaatide, epoksiidi või mõne muu materjaliga. Palju esteetilisem on betoon ära poleerida. Kui valid poleerimise, säästad ka ressursse, sest selline põrand ei vaja ruutmeetrite kaupa ehitusmaterjale, mis tuleb valmistada, kohale tuua ja mitmekümne aasta pärast utiliseerida. Peeneks lihvitud põrand lisab su ruumidesse rohkem valgust ja avarust ning annab sulle võimaluse pesta ja koristada põrandaid mugavamalt ja kiiremini. Keemiline tihendamine muudab põranda vastupidavaks ja mitteimavaks – maha tilkunud hea ja parem ei jäta sisseimanud plekke. Pakume lisateenusena plaatimissegu jääkide lihvimist ja põrandakatete eemaldust (liimitud vaibad ja linoleum, plaadid, parkett jne) @hustec.p6randad

rahatarkuse edendajad

Jaanus Karilaid

Betoonpõrandate

@hustec.p6randad

Kristi Saare ja Jaak Roosaare

info.hustec@gmail.com

www.hustec.ee

Kai Realo

Ragn-Sellsi juht

Jüri Pihel

Duo Media juht

Anna-Kaisa Oidermaa kliiniline psühholoog

Karmen Maikalu koolipsühholoog

Andreas Kaju

META Advisory kaasomanik

SISUTURUNDUS

Küünetehnikust kahe ettevõtte juhiks:

„Teadsin juba 15-aastaselt, mida elult ootan“ Gerli Lonskaja on üks Eesti ilumaailma edukamaid ettevõtjaid. Tema käe all tegutsevad küünehooldustoodete bränd My Magic ja Trendnails Küünestuudio. Ilumaailmas ei ole ilmselt ühtegi inimest, kellele Gerli või tema ettevõtete nimed tundmatud oleksid. Need, kes aga ilust veidi kaugemal on, ei pruugi suurest eduloost midagi teada. Uurime järele, millega Gerli tegeleb ja kuidas ta nii kaugele jõudnud on. Kirjelda alustuseks lühidalt, millega tegeled ja kuidas nii kaugele jõudnud oled? Juhin kahte erinevat, kuid üksteisest sõltuvat brändi: My Magic ja Trendnails Küünestuudio. Küünestuudio asub Tallinna kesklinnas ja seal töötab igapäevaselt üheksa tehnikut. Stuudio pakub erinevaid küünetehniku teenuseid: maniküüri, pediküüri, geelküüsi, geellakkimist jms. My Magic müüb aga küünehooldusvahendeid Eestis ja erinevates Euroopa riikides. Tegelen ka küünetehniku kursuste läbiviimisega nii algajale kui ka edasijõudnud küünetehnikule. Populaarseimad on kindlasti maniküüri-, pediküüri- ja geellakkimise kursused, kus ei ole vajalik eelnev kogemus. Aga põhiliselt tegelen ikkagi küünetehniku alg- ja täiendõppega, kus saab õppida geelküünte, polügeelide, geellaki paigaldamist ja hooldamist. Mulle meeldib teha asja, mida ma oskan. Parim tunne on, kui su tööst on saanud sinu kirg. Ma armastan seda, mida ma teen, ja ilmselt just sellepärast olengi ma see, kes ma täna olen, ja jõudnud nii kaugele. Olid vaid 20-aastane, kui oma esimese küünestuudio avasid. Kuidas leidsid nii noorelt sellise julguse? Sain oma karjäärile väga tugeva alguse. Sellel ajal, kui mina Tartus oma karjääri alustasin, ei olnud tehnikuid väga palju. Kiiresti oli mul meeletu klientuur, kliendid pidid broneerima aasta aega aegasid ette, et minu juurde iga kolme nädala järel aja saaksid. Ma teadsin tegelikult juba 15-aastaselt, mida ma oma elult ootan. Kindlasti ei olnud mu eluunistuseks küünetehnikuks saamine, see juhtus tegelikult kogemata läbi ettemää-

Hingega asja juures: „Ma armastan seda, mida ma teen, ja ilmselt just sellepärast olengi ma see, kes ma täna olen.“

ratud juhuse, aga kindlalt teadsin, et tahan saada ettevõtjaks. Ma pole kunagi mõelnud, et ei saa millegagi hakkama. Ma viin alati kõik alustatu lõpuni. Tänaseks ei tööta ma enam küünetehnikuna, küll aga juhin mõlemat brändi ja teen koolitusi. Iga ettevõtte teele jääb tõuse ja mõõnu. Kas sul on ette tulnud hetki, kus oled olnud allaandmisele lähedal? Just nimelt, igal ettevõtte juhil on hetki, kus tahaks kõik nurka visata ja loobuda. Enim on mu töö kõrvalt kannatanud mu eraelu. Varem pidasin tööd partnerist tähtsamaks, tänaseks on mu prioriteedid paigas ja teen oma tööd veelgi suurema rõõmuga. Parim edu võti on taustajõud. Olen leidnud enda kõrvale inimesed, kes tööl nii nõu kui ka jõuga aitavad, ja tänu sellele on mul tunduvalt rohkem vaba aega, et töö kõrvalt ka elu nautida. Vahel tulebki kukkuda, et jälle püsti tõusta ja veelgi tugevamana edasi minna. Minu enda suurimaks motivaatoriks on maailmas rändamine, erinevate messide, tehaste, koolituste külastamine ja seal igasuguste uute toodete otsimine, mida turule müüki tuua.

Millised on teie kõige populaarsemad tooted? My Magicu tootevalikust leiab tegelikult väga palju erinevaid tooteid nii töötavale tehnikule kui ka kodutegijale. Kliendid on vaimustuses meie meeletust geellakkide värvivalikust, hetkel on saadaval üle 700 tooni ja igal hooajal tuleb värve ainult juurde. Kliendid armastavad ka meie suurt küünekleebiste valikut, sest neid on lihtne iseendale kodus küüntele panna. Väga populaarne klientide seas on veel Luxury sari, kust ka tavakasutaja leiab tooteid kogu kehale pealaest jalatallani. Nüüd on müüki tulnud ka erinevad kinkekomplektid jõuludeks. Millised on tulevikuplaanid My Magicu jaoks? Millest unistad? Plaan on kindlasti avada erinevates riikides esindusi. Praegu käivad läbirääkimised USA ja Hispaania turule minemiseks. Minu isiklik unistus oleks mõnes soojemas riigis kui Eesti (näiteks Hispaanias) avada mitu esindust, siis oleks põhjust pidevalt seda riiki külastada ja nautida päikesepaistet, mida siin nii harva näeb.

MEELELAHUTUS

i s s sa Sisulooja, kes lõi Eesti telemaastiku

Mõjuka meelelahutaja Andrei Zevakini fenomeni taga on robustsus, otsekohesus ja sihikindlus. FOTO: TIIT BLAAT

Veel mõne aasta eest proovis Andrei Zevakin täiesti Harju keskmise sisuloojana igal viisil kuidagi püünele pääseda. Nüüd on temast mõjukamat meelelahutajat raske leida.

O Merilin Mölder merilin.molder@kroonika.ee

n 2019. aasta algus. Andrei osaleb Eesti Laulul kooslusega xtra Basic & Emily J. Tartus toimunud esimesest poolfinaalist saavad nad väga napilt alles teises voorus edasi. Nendele inimestele, kes on Youtube’i postitajatega tuttavad, on Andrei tuntud. Paar kuud varem oli ta pärjatud ka aasta youtuber’i auhinnaga hingusele läinud MyHitsi auhinnagalal. Kuid üldsusele pole tema nägu kuidagi tuttav. Ka suurem osa Eesti Laulu intervjuudest algasid küsimusega: „Ja kes teie siis olete? Tutvustage end!“ Kui üldse mõni reporter suvatses neid piiramisrõngasse võtta. Finaalis tuli Andreil leppida viimase kohaga. Kuid lumepall hakkas veerema. Iga väikse sammuga hakkas ambitsioonikas Jõgeva noormees meie elutubadesse hiilima. Küll kompas ta võimalust pääseda püünele tänu koostööle Artjom Savitskiga, mis ei saavutanud kuidagi suuremat edu. Jäi kuidagi väheks. Siis proovis ta läbi lüüa Eesti Laulul. Küll mitte veel enda nimega – 2020. aastal hoidis ta endiselt tagaplaanile ja tegi loo Uudo Sepale. Ja siis saabus koroona. Samal ajal kui teistel meelelahutajatel seoti käed piltlikult kinni, siis Andrei kasutas sülle kukkunud võimalust sada protsenti ära. Kogu Eesti istus kodus ja otsis värsket meelelahutust. Andrei esimene raketina taevasse läinud reaktsioonivideo ilmus 2020. aasta 1. mail. Youtube’ist kinoekraanidele. Sellest videost on nüüdseks välja kasvanud väiksemat sorti meelelahutusimpeerium. Youtube’i videod on jäänud küll tagaplaanile, aga loodud on taskuhäälingusaade „Mis siin toimub?“. Välja on antud mitu fänninänni versiooni, Eesti Laulu võit on tulnud kahel korral käega katsutavasse kaugusesse. Teda on pärjatud mitme tiitliga, sel aastal valisid Kroonika lugejad ta aasta meelelahutajaks. Kuid Andrei karjääris on viimase aastaga juhtunud kolm muutust ja just need on taganud talle koha siin mõjukate edetabelis. Esiteks murdis ta väiksest Youtube’i formaadist iganädalaseks telenäoks. Detektiivi koht ühes Eesti vaadatuimas telesõus „Ma näen su häält“ on teinud temast

30. koht

Andrei esimesed sammud tähesäras. xtra Basic & Emily J võistlesid 2019. aasta Eesti Laulu finaalis. FOTO: TAAVI SEPP

Telesõu „Ma näen su häält“ on teinud Andreist tuntud nime igas vanuses vaataja jaoks.

tuntud nime igas vanuses vaataja jaoks. Internetis levivad videod ja pseudoskandaalid ei jõuaks kunagi nii laia publikumini. Mõne nädala eest sai temast ka saate „Noor meister“ uus juht. Teiseks ei saa üle ega ümber sellest, et Andrei võttis kätte ja tegi ära oma tõsielusaate „Villa“. Kui mõne aasta eest kirtsutati avalikult selle peale nina, et Eestis tuli kas uudissisu või mõne voogedastusplatvormi eest tasuda, siis nüüd pandi vaatajad esimest korda pay-perview (iga osa eest tuleb eraldi maksta – toim) kohustuse ette. Ja asi töötas. Kuigi selle reality-saate taga on pea 50-liikmeline meeskond, siis ilma tema nime ja näota poleks see projekt pooltki nii suurt edu ja kajastust saavutanud. Ühtlasi võib seda pidada Andrei suurtele kinoekraanidele murdmiseks, sest „Villa“ esimesi osasid saatis suur edu. Kolmandaks on temast saanud nooremate arvamusliider. Kui varem võis ta oma reaktsioonivideotega suunata seda, kuidas me mõnda kuulsust või tõsielustaari näeme, siis nüüd võtab ta avalikult sõna palju argisematel teemadel. Andrei ei karda välja öelda seda, mida teised mõtlevad. Isegi kui sellele järgneb järjekordne skandaal. Olgu tema vastaseks Brigitte Susanne Hunt või hoopis Eestis vohav koolikiusamine.

Aga mis on Andrei fenomen? Arvatavasti on selleks kolm märksõna, mis on eri moel teda mõjukaks muutnud: robustsus, otsekohesus ja sihikindlus. Inimestele meeldibki see, et ta ei proovi kellelegi meeldida. Kuhu edasi? Andrei on juba vihjanud oma edasistele plaanidele. Tänavu kevadel paljastas ta Kroonikale, et sooviks mõneks ajaks juhtme seinast tõmmata ja välismaale kolida. Esialgu oli tal soov seda teha juba sel sügisel, aga „Villa“ ja muud projektid takistasid hoogu maha võtmast. Kuid hiljuti tunnistas ta koos sõbra Robin Valtinguga, et plaan tehakse arvatavasti teoks järgmise aasta alguses. Märk, et just nemad võivad olla praeguse generatsiooni Teet Margna ja Kristjan Jõekalda, sai aina enam kinnitust, sest noormeestel on plaan seiklustest ka reisisaade kokku panna. Eks aeg näitab, kas Andrei ja Robini suudavad suuri saapaid täita või ei. Samuti on sahistatud „Villa“ teise hooaja kohta. Andrei on avaldanud, et tema loogika järgi peaks uus hooaeg tulema kohe järgmisel aastal. Täpset ostude ja vaatajate statistikat pole siiani veel avalikustatud, kuid kui esimene hooaeg toob nii palju raha sisse, et tasub ka järg teha, siis tundub, et Eesti rahvale läheb „Villa“ küll korda.

SISUTURUNDUS

Tükike Ladina-Ameerikat

siinsamas koduõuel „Jahedas kliimas võikski vürtsikat toitu süüa!“ ütleb restorani Salt perenaine Tiina Kõresoo. Eelmisel sügisel võttiski ta oma südameasjaks Ladina-Ameerika kööki võimalikult autentselt ka siin pakkuda. Sündis restoran Stereo Street Food.

Reisides tekkinud entusiasm Kolm aastat tagasi sattus Tiina esimest korda Ladina-Ameerikasse reisima. Kauge sihtkoht üllatas tohutult põneva toidumaailmaga – maitsemeeled lõid eriliselt särama just Peruus. Kuskil 150 aastat tagasi toimus sinna suur ränne Aasiast, misjärel segunesid nii inimesed kui ka erinevate kultuuride köögid. Segunemise suurepäraseks näiteks on Korea BBQ. Ja nii see rong vaikselt veerema hakkas ... Aasta tagasi tuli pakkumine Viru Toidutänavalt ja Tiina haaras võimalusest kinni. Sündis legendaarse baari järgi nime saanud Stereo, mille menüüst võib leida maitseid Mehhikost, Argentinast, Tšiilist, Kuubalt ja Peruust.

Eriline jõuluüritus tiimiga Kariibi mere päikese all Planeerid meeskonna jõuluüritust? Tahaksid seekord midagi erilist ja teistsugust? Ladina-Ameerika restoran Stereo viib su reisima Kariibi mere päikese alla ja õpetab 10–30-liikmelist meeskonda valmistama just selle maailmajao parimaid palasid. Lisaks saavad külalised vapustava õhtuvõi lõunasöögi koos veinisobitusega ja sinna juurde ka natuke toidujuttu. Üritus algab kogunemisega Stereo restoranis Viru Toiduhallis, millele järgneb tervitusjook ja sissejuhatav toidujutt. Siirdume suurde avatud baariga kööki ja valmistame koos peakokk Andres Allasega esimese käigu. Serveerime selle lauda, kus ootavad ka teised suupisted, ning naudime seda koos toidu ja veinijutuga, millele järgnevad pearoog ja magustoit. Üritus tagab laia silmaringi ja pikalt kestvad mälestused.

Eestlane ei armasta teravat toitu! „Ma arvan, et paljuski seostatakse terava toiduga kaasnevat efekti sünteetiliste kastmetega, mida poelettidelt leida võib. Puhas tšilli ei tee tervele kõhule tegelikult mitte midagi, indiaanlased kasutasid vürtse ravieesmärgil,“ lükkab Tiina stereotüüpse arvamuse kodumaisest vürtsivaenulikkusest ümber. Kui toit on värskelt ja kvaliteetselt valmistatud, armastab eestlane teravat toitu küll. Stereos kasutatakse üheksat erinevat piprasorti, sealhulgas nii värskeid kui ka kuivatatud. 80 protsenti Stereo menüüst on gluteenivaba ja sobitub kenasti tervist jälgivate inimeste raamistikku. Valikut jagub ka veganitele. Palju kasutatakse köögi- ja puuvilju, mis tulevad võimalusel kohalikult turult. Kas te olete proovinud yucca-puu juurest valmistatud friikaid? Aga birria-takosid? Või hoopis vasikaajusid? Peast sabani, juurest lehtedeni – Saltist Stereosse tulnud Kanada juurtega peakokk Andres Allas on üllatusi täis! Iga paari kuu tagant menüü vahetub, kuid selle koostamisel proovitakse maitsed võimalikult autentselt Ladina-Ameerikast Viru Toidutänavale tuua.

Menüü (võimalik ka veganlik versioon) Eelroogade valik • Mereanni-ceviche (seda õpime ka tegema) • Röstitud Patagoonia kalmaarid • Kana-taquito’d guacamole’ga • Yucca-friikad piima-šerriaioliga

Tutvustame tänavatoitu Nüüdseks juba korduvalt Ladina-Ameerikas reisinud Tiina kirjeldab sealset toidukultuuri kui tänavakultuuri. „Ka kõige peenemad restoranid pakuvad tänavatoitu, olgu selleks quesadilla’d või värskusega lööv ceviche.“ Seal lihtsalt on nii. Kui Aasia mõjutustega söögikohad on eestlastele ammu tuttavad, siis kvaliteetset Ladina-Ameerika toitu tuleb tegelikult tikutulega taga otsida. Sedasama tühimikku Stereo täidabki. „Õige restoraniomanik peab tegelikult kogu aeg ise kohal olema,“ kirjeldab Tiina oma tööjaotust. Paar korda nädalas proovib ta Stereos või Saltis käed külge panna ja teenindajana

kohal olla. Nii tekib arusaam sellest, mida kliendid ootavad ja milline on kollektiivis valitsev meeleolu. Kes teravama maitseelamuse vastu rohkem huvi tunneb, sellel on võimalik ka ise katsetada – 15–20-liikmelisele sõpruskonnale või töökollektiivile pakub Stereo võimalust ise Ladina-Ameerika toite valmistama õppida. Äärmiselt populaarseks kujunenud kokkamisõhtu on suurepärane võimalus midagi täiesti uut proovida! Vaata lisa Stereo Street Food Broneeri kambale unustamatu õhtu: tel 5444 0855

Pearoad laual • Rebitud kitse birria takod Oaxaca juustu ja consommé’ga • Adobo’s marineeritud ahvenatakod sikil pak’i ja pico de gallo’ga (seda õpime ka tegema) Dessert • Kaneelised õuna-empanada’d kookosjäätisega (seda õpime ka valmistama) Paketi hind koos koolituse, suupistelaua ja veinisobitusega on 75 eurot inimese kohta. Soovid korraldada ürituse hoopis oma ruumides? Toome selle kõik sulle kohale ja soovitame ka lisa! Alati sinu, Tiina ja Stereo tiim

VENE PILK

Poleks harjumuse jõudu, näeksime venekeelseid mõjukate seas veelgi vähem

Mõjukate kõige

mittevenelikum aasta

• „Vene pilk“ on rubriik, kus venekeelse Delfi ajakirjanikud kirjeldavad ja hindavad Eesti elu nii, nagu nemad seda näevad.

Erisugused infoväljad. Mõistagi pole venekeelsed siin juba algusest saadik just kõige paremal positsioonil. Oleme harjunud sellega, et infoväljal on nii eesti- kui ka venekeelsed inimesed. Ning ehkki me RusDelfis püüame tõlkida ära suurema osa materjali, mida toodavad meie kolleegid Eesti Päevalehes, Maalehes, Eesti Ekspressis ning teistes korporatsiooni väljaannetes, pole ühist infovälja ikkagi tekkinud. Vaevalt see lähiajal ka tekib. Veelgi enam – konkurents on eesti infoväljal uskumatult tihe. Kohe niivõrd, et näiteks poliitikutel Eduard Odinetsil ja Maria Jufereva-Skuratovskil (kumbki esisaja hulka ei pääsenud, kuigi mõlemad olid meie nimekirjas) on erakordselt raske oma parteikaaslaste, vastavalt sotsiaaldemokraatide ja keskerakondlaste keskelt läbi murda. Ent venekeelsel infoväljal neil konkurente peaaegu pole. Ja küsimus pole siin keeles: nii Eduard kui ka Maria valdavad eesti keelt suurepäraselt. Küsimus on pigem sidemetes, parteide sisemistes mõjusfäärides. Aga võib-olla ka lihtsalt harjumuses. Ning harjumused peegelduvadki uskumatul kombel meie reitingutes. Kahtlane, kas Yana Toomi mõjuvõim on praegu ikka nii suur, et ta oleks peaaegu pääsenud 50 kõige

mõjukama inimese hulka (lõplik koht 51.). Eurosaadikule olulises Narva linnas võeti sel aastal maha tank-mälestusmärk. Kusjuures võeti mitte kõigile eesti poliitikutele ja sealhulgas Keskerakonna mainele optimaalseimal viisil. Kas õnnestus Yana Igorevnal seda olukorda mõjutada? Kuid tõsi on see, et tema nägu on tuntud ka meie eesti kolleegidele, kes osalevad edetabeli koostamises, niisamuti kui meie lugejatele olenemata nende emakeelest. Kas siis on tuntus mõju sünonüüm?

RusDelfi peatoimetaja

Vaevalt meeldiks praegu Ida-Ukrainast saabunutele, kelle emakeel on samuti vene keel, kui neid hakataks venelasteks nimetama.

Tõusvaid tähti ei märgata. Niisamuti tugineb ilmselt harjumusele Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti reiting. Ning sama reitingu alusel pole nimekirjas Vadim Belobrovtsevit ja Vladimir Sveti. Ilmselt pole me kolleegid märganud, et mõlemast venekeelsest aselinnapeast hakkab kujunema iseseisev poliitik ning üks neist oleks minu allikate sõnul viimases keskerakondlaste valitsuses peaaegu ministriks saanud. Küll aga kulgeb edetabelist edetabelisse ärimees Oleg Ossinovski. Seegi tuleb harjumusest ja ka sellest, et üks riigi rikkamaid inimesi annab ohtralt intervjuusid. Sealhulgas Krooni-

FOTO: MARGUS PAHV

agu alati aasta lõpul valisime kolleegidega välja sada Eesti kõige mõjukamat inimest. Leppisime kokku, et portaal RusDelfi valib neist sajast kümme mõjukaimat venekeelset isikut. Paraku osutus selle ülesande täitmine võimatuks. Põhjus on proosaline. Eesti saja mõjukaima inimese seast ei suutnud me leida isegi kümmet, kelle emakeel oleks vene keel. Neid oli kaks korda vähem: viis. On see õiglane? Aga arutlegem. Esiteks on meie edetabel mõistagi subjektiivne. Ilmselt pole saladus, kuidas nimekiri moodustatakse. Kõigepealt koostab meie suure toimetuse iga osakond oma nimistu. RusDelfi pole siin erand, saatsime ausalt 20 venekeelset ees- ja perekonnanime. Pärast sai iga Delfi Meedia töötaja anda hinde. Null tähendab, et inimesel pole mingit mõju, aga kümme, et inimene võib hommepäev Eesti elu pea peale pöörata. Pärast lüüakse summad kokku.

Andrei Šumakov

Andrei Zevakini tähelend näitab, et tippu võib jõuda emakeelest olenemata.

kale, mis sest et tema eesti keele tase pole selleks piisav. Kuid see pole mitte ärimehe, vaid teda intervjueeriva ajakirjaniku probleem. Eesti ärimaailmas on teisigi tähtsaid vene emakeelega inimesi: Fjodor Berman (BLRT), Boriss Skvortsov (Summus Capital). Mõlemad on Äripäeva andmetel Eesti 20 rikkaima inimese seas. Kuid meie mõjukate edetabelisse nad jõudnud. Tähendab, et raha ja mõjuvõim pole sünonüümid. Üks uus nägu meie edetabelis siiski on. Laulja, helilooja ja sõumees Andrei Zevakin kuulub 30 kõige mõjukama inimese sekka. Isegi meie toimetuse koosolekul paljud imestasid, kui tuli välja, et Andrei emakeel on vene keel ja ta on juba andnud intervjuu RusDelfile. Tema laule esitatakse Eesti Laulu finaalis ning tema juhitud saatesarja „Villa“ reitingud löövad rekordeid. Tartus sündinud Zevakin on suurepärane eeskuju igale Eesti venekeelsele noorele. Võib jõuda kui tahes kõrgele – vaja ainult leida endas talent ja piisavalt visadust. Sõda mõjutas. Ühe aspekti poolest erineb praegune edetabel eelmistest veel. 2022. aasta veebruaris alustas Venemaa Ukrainas sõda. Nagu kõiki Eesti elu valdkondi mõjutas see ka meie tabeleid. Nendest langesid välja inimesed, kes tegid või teevad mingil moel Venemaaga koostööd. Praegu pole sobiv aeg esitada edetabelisse näiteks Venemaa jalgpallikoondist treenivat Valeri Karpinit. Ometi on ta Eesti kodanik. Seejuures oleme Delfis pannud tähele suundumust, et üha rohkem Eestis elavaid vene perekonnanimega elanikke vahetab selle eesti nime vastu. Hoidusin ka ise oma artiklis teadlikult väljendist „venelased“. Oleme harjunud rahvusest olenemata nimetama nii kõiki, kelle emakeel on vene keel. Iga Venemaalt saabunu, olgu ta mordvalane, tatarlane või juut, on venelane. Isegi sama Kõlvart, eestlase ja korealanna poeg, on venelane. Kuid vaevalt meeldiks praegu Ida-Ukrainast saabunutele, kelle emakeel on samuti vene keel, kui neid hakataks venelasteks nimetama. Vahest muudaks seda kommet, eks?

ALKOHOL

Pitsike tsuikat ja must viin. Milliseid jooke eelistavad mõjukad? Mitu 2022. aasta mõjukat pole sündinud Eestis, vaid hoopis maades, kus tuntakse traditsiooniliselt uhkust toidu-, aga eriti joogivalmistamiskultuuri üle.

E Taavi Minnik taavi.minnik@delfi.ee

uroopat on harjutud jagama n-ö alkovöönditeks selle alusel, milliseid jooke seal tarbitakse. Vahemeremaades eelistatakse tavaliselt veini, Kesk-Euroopas õlut ning Idaja Põhja-Euroopas justkui etanoolil põhinevat alkoholi. Kuigi, mis puudutab Põhja-Euroopat, sealhulgas Eestit, pole asi nii ühene, sest mõnedel Euroopa alkovööndi kaartidel märgitakse meie piirkond õllevööndi ja viinavööndi vaheliseks üleminekupiirkonnaks. Nimelt on

siin ajalooliselt nii pikad õllepruulimis- kui ka viinapõletamistraditsioonid. Kuid 2022. aasta Eesti Mõjukate pingereas on sedapuhku mitu inimest, kes on üles kasvanud piirkonnas, mille alkoholi tootmise ja tarvitamise harjumused erinevad Eesti omadest palju. Näiteks kogenud Eesti diplomaadi ja hinnatud välispoliitika asjatundja Kalev Stoicescu juured on Rumeenias, kus möödus ka tema lapsepõlv. Musta mere ääres Constanţa lin-

20. koht

„Ma pole eriline Rumeenia veinide fänn,“ sõnab julgeolekuekspert Kalev Stoicescu. FOTO: JAANUS LENSMENT

nas sündinud Stoicescu on 15. eluaastast elanud küll Eestis, kuid sealsest alkoholikultuurist on tal jäänud oma mälestus. „Minu lapsepõlvemälestus on selline, et suviti joodi seal valget veini, mida segati mineraalveega. See on nagu sakslaste-austerlaste Schorle. Väga head veini niimoodi ei rikutud, aga tulemuseks oli

MUNA LIISA MUNAD TULEVAD PUHTA LOODUSEGA LÕUNAEESTIST PÕLVAMAALT Meie eripära seisneb selles, et meie kanad saavad kogu oma põhilise toidu siitsamast, ümberkaudsetelt põldudelt, kohalike põllumeeste kasvatatud viljast. Hea toit on põhjus, miks Muna Liisa kanad munevad nii häid mune

59 koht

(keskmiselt 40–55%) alkohoolne jook, mida tarvitatakse kas omaette joogina või lisatakse kohvi sisse. Ka Stoicescu tunnistab, et rumeenlaste n-ö rahvusbrändi mekib talle rohkem kui näiteks Rumeenia vein. „Toidu kõrvale on hea pitsike paalinkat, mida rumeenlased nimetavad tsuikaks [rum ţuică]. See on neil põhiline jook veini kõrval. Seda tehakse Rumeenias eri puuviljadest, näiteks aprikoosist, aga isegi melonist,“ räägib ta. Rumeenlased on oma veiniteo traditsioonide üle väga uhked, neile meeldib rääkida sellest, et muistsesse Daakiasse tõid selle oskuse kreeklased 3000 aastat tagasi. Muide, Rumeenia viinamarjakasvatused hävinesid täielikult 19. sajandil Põhja-Ameerikast tulnud viinamarjatäi tõttu ja need taastati uuesti tänu Prantsusmaalt toodud viinamarjasortidele. Ehkki rumeenlased ise on enamasti veendunud, et nende vein on maailma parim, tunnistab isa poolt rumeenia verd Stoicescu, et hindab Rumeenia veinidest palju kõrgemalt Prantsuse veine. „Murfatlari viinamäed asuvad minu sünnipaigast mõnekümne kilomeetri kaugusel. Murfatlar on hea veinipiirkond, sealsed veinid olid Eestis tuntud juba nõukogude ajal. Teine Rumeenia hea veinipiirkond on Cotnari. Aga ma pole eriline Rumeenia veinide fänn,“ sõnab ta.

TOP 100 Raul Kirjanen suurärimees

Oleg Ossinovski suurärimees

Eesti korvpallikoondis

Olavi Lepp, Madis Toomsalu, Margus Rink ja Martin Länts

Swedbanki, LHV, Coop Panga ja Bigbanki juhid

Oliver Nääs

vandeadvokaat

Paul Keres

vandeadvokaat

Pille Lehis

mõnus ja kerge jook,“ meenutab ta. Schorlesarnane jook jõudis Rumeeniasse ungarlaste vahendusel, kes on ajalooliselt praeguse Rumeenia territooriumil elav suurim vähemusrahvus. Ungarlastega jagavad rumeenlased ka teist jooki, tsuikat, mida ungarlased tunnevad kui paalinkat. See on kange, 24–65%

„Samagonni joodi väikses koguses, lihtsalt tsipake tervise jaoks,“ meenutab Trochynskyi oma Ukraina noorusaega. FOTO: JAANUS LENSMENT

Vanaema samagonn. Sel sügisel sai suur osa eestlasi teada, et Ukrainas sündinud muusikul Ruslan Trochynskyil on peale musikaalsuse ka suurepärased tantsuoskused. „Tantsud tähtedega“ kuuenda hooaja täheks pidi saama Eesti ekspeaminister Jüri Ratas, kes on näidanud end saates küll distsiplineeritud ja püüdliku mehena, kuid eesti mehel Ratasel pole ukraina mehe Trochynskyi plastilisust ega artistlikkust. Kuid neile, kes teavad Trochynskyit

andmekaitse inspektsiooni peadirektor

Eero Janson ja Anu Viltrop MTÜ Pagulasabi eestvedajad

Ove Musting, Mait Malmsten ja Priit Võigemast

filmi „Kalev” režissöör ja osatäitjad

Toomas Sildam

presidendi sisenõunik

FOTO. HANDMADE PICTURES / ALAMY STOCK PHOTO

60 lähemalt, ei saanud tema tantsuanne üllatusena tulla. Needsamad inimesed teavad ehk ka seda, et armastatud muusikul ja tantsusaate staaril on veel üks avalikkuse eest varjul olev kirg: toidutegemine. Pärast Ukraina sõja algust Eestisse saabunud ukrainlastele meeldib mõnikord oma sotsiaalmeediagruppides hädaldada, et Eesti toiduained pole maitsvad ja kohalikud inimesed ei oska korralikku toitu valmistada ega toiduks vajalikku kasvatada. Ent Trochynskyi lükkab oma kaasmaalaste väited otsustavalt ümber: „See pole tõsi! Eesti toit on väga maitsev ja toiduained head!“ Trochynskyi elab 2005. aastast Eestis, kuid sündinud on ta hoopis Ukraina kaevurite kantsis Donbassis. Ehkki hiljem elas ta põhiliselt Kiievis, on tema juured Ukraina idaosas. Nagu rumeenlased nii oskavad ka ukrainlased katta suurepärast pidulauda, millel Trochynskyit köidavad ka joogid, mis ei ole seotud tema sünnimaaga, näiteks amaretto.

„Musta viina mõtlesid kunagi välja Ukraina kõrtsmikud, et ei peaks viinale pandud riigimaksu maksma.“ on tähtis koht ka alkoholil. „Vanaema ajas samagonni. Ta valmistas seda põhiliselt leivast ja pärmi baasil, aga ka aprikoosidest ja ploomidest. Vanaema destilleeris seda kaks korda ja eriti sellel, mille ta aprikoosidest tegi, oli väga hõrk aroom. Seda ei joodud suures koguses, lihtsalt tsipake tervise jaoks,“ meenutab Trochynskyi. Millist Ukraina rahvuslikku alkohoolset jooki Trochynskyi ise enim hindab? „Ma tegin sellestsamast samagonnist sellist jooki nagu

Paalinkat ehk tsuikat tehakse Rumeenias eri puuviljadest, näiteks aprikoosist. FOTO: ALAMY STOCK PHOTO

must viin. Selle joogi mõtlesid kunagi välja Ukraina kõrtsmikud, et ei peaks viinale pandud riigimaksu maksma. Nad panid viina sisse Kreeka pähkli südamikud, see muutis värvi ja maitset. Kui see juba kuu aega seisab, siis hakkab selle maitse konjakit meenutama. Peale selle on sellel ka teatavad raviomadused,“ räägib ta. Ukraina traditsioonilisest alkoholist on Trochynskyite peolaual pertsivka ehk eestipäraselt pipraviin, mille juurde käib loomulikult samavõrd traditsiooniline Ukraina pekk. Trochynskyi nagu Stoicescugi tunnistab, et teda köidavad siiski pigem joogid, mis ei ole seotud tema sünnimaaga. „Mulle meeldib amaretto, aga ka ploomi- ja kirsiliköör,“ sõnab ta lõpetuseks.

15kogemust AASTAT

Meie põhitegevuseks on erinevad puhastustööd alates kodu hoolduskoristusest kuni ehituskoristuseni välja.

Kohale tuleme Tallinna ning selle ümbruse piires. Klientideks ootame kõiki, kes vajavad professionaalset puhastusteenust.

Vajad korteris suurpuhastust, kontoris hoolduskoristust, sauna süvapesu või abi akende pesul –

VÕTA JULGELT ÜHENDUST! Heinrichen OÜ | Tel 5331 1616

SISUTURUNDUS

Koht, mis paneb aja peatuma – lossispaa Wagenküll

Mõttelend looduse keskel Ajal, mil paljud töökollektiivid otsivad võimalusi, et pidada koosolekuid ja kohtumisi väljaspool büroohooneid, on Wagenkülli lossispaa saanud ka hinnatud seminaride pidamise paigaks. Põhjus selleks on lihtne – mõttelendu soodustavad sealne imekaunis loodus ja ajalooline miljöö ning keha ja vaimu aitavad ergutada maitsev lõuna- ja õhtusöök, kohvipausid ning õhtune lõõgastus luksuslikus spaa- ja saunakeskuses. Seminaride ja sündmuste korraldamiseks renditakse välja lossis asuvat Anna Sofia seminariruumi, mis mahutab kuni 70 inimest .

Maitsenaudingud, mis ei unune

Juugendstiilis lossis asuv restoran Wagenküll võib olla juba ainuüksi põhjus tee Lõuna-Eestisse ette võtta. Kauni ajaloolise atmosfääriga restoran pakub tänapäevast mugavust ja imelist vaadet kaunile lossipargile. Kogu restorani menüü on moodsalt tänapäevane, kuid samas ei puudu ka ajalooliselt lossile omased road.

„Sa ei pea planeerima, vaid võid teha seda, mis tundub hea – puhata ja lugeda või sportida ja tegutseda” – tundub nagu aeg, mida sa just hetkel vajaksid? Uuenenud Taagepera lossikompleksis asuv lossispaa Wagenküll pakub just seda ja rohkemgi veel! On toetav teada, et praeguses kiires maailmas leidub veel kohti, kus aeg käib sinu järgi.

sauna, soola-aurusauna, suitsusauna, Soome sauna, merevaigusauna, õdusad v e e s i l m a d n i n g m i t m e d p r i va a t s e d lõõgastus- ja puhkealad.

Pealinnast 210 kilomeetri kaugusel asuvas Wagenkülli lossispaas ootab külastajaid puhkus looduse keskel, kõigi mugavustega ajaloolises lossikompleksis, milles kohtuvad hedonistlikud hooldused, maitsev toit, meeliköitvad tegevused ja kaunis loodus. Külastajaid ootab aeglaselt kulgev aeg, milles toidu, meelelahutuse ning sauna- ja veemõnude nautimine kulgeb kiirustamata.

Väärika ajalooga uhke kompleks Juugendstiilis lossi koos võimsa 40-meetrise peatorniga rajas mõisnik Hugo von Stryk 1907. aastal. Lossi arhitekt oli Otto Wildau. Hotellitoad asuvad ka peahoonega ühendatud ja arhitekt Alar Kotli projekteeritud, 1930ndate lõpus valminud funktsionalistlikus kolmekorruselises hoones ehk Pargimajas. Lossipargis asub silmapaistva puitarhitektuuriga kahekorruseline historitsistlikus võtmes Valitsejamaja, milles asuvad viis ühe- kuni kahetoalist külaliskorterit.

Lisaks sellele saab üksi või kaaslasega imetleda kaunist vaadet nii päikeseterrassil kui ka soojas välibasseinis, mis on aasta ringi kaetud kauni klaaskupliga. Lossispaa Wagenküll pakub luksuslikku ja romantilist majutust kolmes erinevas ajaloolises hoones, kokku 75 numbritoas ja sviidis, millest igaüks on eriline tänu oma võrratule ajaloole ja pilku köitvale arhitektuurile. Kõikides numbritubades on ühendatud elegantne ajalooline miljöö ja kaasaegsed mugavused.

Koht, kus aeg peatub Lossikeldris asuvast 1000 m 2 suurusest hubasest spaa- ja saunakeskusest leiavad külastajad hulgaliselt saunu ja basseine: karastava külmaveeoaasi, veemassaažiga basseini, Jaapani vanni, auru- ja aroomi-

Lisaks sellele võid kogeda ainulaadset šampanjavanni, eksklusiivset näohoolitsust ja pingetest vabastavat tšakramassaaži või lihtsalt võtta aega iseenda jaoks ning puhata argirutiinist – kiirustamata!

Avatud köögis ja külastajate silme all valmivate roogade eripäraks on täiuslikud maitsenaudingud – kõik road säilitavad oma mahlasuse ja tekstuuri ning kordumatu hõrgu maitse tänu puusöeahjule. Restoranis Wagenküll kasutatakse aasta ringi võimalikult palju Lõuna-Eesti metsadest ja taludest pärit kohalikku toorainet ning toitude maitsestamiseks kasutatakse kohalikust ürdiaiast pärit ürte. Võta endale aega väljaspool aega … www.wagenkull.ee

TOIT

Kristjan Jõekaldast 61. koht

sai infarkti tõttu suunamudija Kristjan Jõekalda (51) on tänapäevases polariseerunud maailmas oma sooja sõbralikkuse, heatahtlikkuse ja positiivsusega nagu sõõm värsket õhku. See sügis tõi aga tema jaoks koos raske haigusega kaasa kaks suurt muutust: rahvusringhäälingu telesaate ja sotsiaalmeediakonto, mille vahendusel saavad fännid tema tegemistega kursis olla.

H Silja Luide toiduajakirjanik

iljuti sai tuntud telemehest Instagrami staar, kelle vast avatud konto pakkus kõneainet nii meedias kui ka valitsuse pressikonverentsil. Kristjan Jõekalda, kelle jälgijate hulka kuulub ka Eesti vabariigi peaminister, otsustas luua populaarsele sotsiaalmeedia platvormile konto pärast infarkti. „Instagramiga käidi mulle juba ammu peale ja mõtlesin pärast haiglas olekut, et mis see siis ära ei ole. Lõin endale konto ja kellelegi midagi selle kohta ei maininud. Kui konto oli mul nädal aega olnud ja oli umbes 60 jälgijat tekkinud, helistas Jaagup Kreem ja uuris, kas see olen ikka mina Instas, ja ütles, et kuulutab ka oma profiilil suurt uudist. Pärast seda tekkis ühe ööga üle tuhande jälgija.“ Eelmisel nädalal oli Kristjanil jälgijaid üle 10 000, sel nädalal aga ületas nende arv juba 15 000 piiri. Kristjanile omaselt on ka tema sotsiaalmeedia profiil täis nalja, eelkõige püstijalakomöödialikke lühikesi videosketše. Instagramis esimest korda elus luusides sattus ta ka kontole, kus poolpaljad naised tegid igasuguseid majapidamistöid. Ja sai kohe oma vitsad kätte. „Olin siiani arvanud, et inimesed postitavad Instasse peamiselt toidupilte. Muidugi hakkasin kohe nende nappides riietes naiste piltide postitaja jälgijaks, ilus ju vaadata. Ja läks mööda päev, kui tuli mulle kiri, et pereisal ei ole viisakas niisuguseid lehekülgi jälgida. Siis mõtlesin, et jumala eest, no kui ei ole viisakas, siis

ei ole. Arvasin, et kui need pildid seal juba on, siis kõik on seaduse piires, aga tuli välja, et ei ole mitte. Peab ikka teadma, mida Instas teha – oleks veel noorem mees, siis jälgi mida tahad, aga üle 50-ne ikka ei saa. Olen nüüd õppust võtnud ja enam ei jälgi seda kontot, mis muidugi ei tähenda, et ma neid fotosid enam vaadata ei saaks, kui tahan. Pean tunnistama, et olen suisa korduvalt vaadanud,“ muigab ta. Nende pereisale justkui sobimatute kontode vaatamisest tekkis Kristjanil aga uus mõte. „Enamik neist naistest teeb fotodel aia- või kodutöid, aga ma ei leidnud kuskilt ühtegi meest neid tegemas, samas kõik räägivad võrdsusest. Miks pole meestega selliseid pilte? Seega otsustasin, et hakkan ise tegema pilte kodutöid tegevatest meestest. Küll mitte napis riietuses, sest see oleks kole vaatepilt, aga mehiseid videoid näiteks sellest, kuidas aiamööblit parandan ja puuoksi kärbin. Panin selga punaseruudulise meheliku pluusi ja traksid, mis peaksid samuti väga mehelikud olema, nii et üritan nüüd teha mehelikke asju. Kuigi ma eriti tööd teha ei oska, siis saan vähemalt imiteerida selle tegemist. Loodan, et see on vastukaaluks sellele, mida seal muidu näidatakse, aga mida nii väga vaadata ei tohi. Abikaasa küll küsis, kas särk hakkab ka lendama, aga selleni me ei jõua, sest kriitikameel on mul ikka säilinud,“ naerab Kristjan. Nüüdseks on telestaari kontole

„Pärast suitsetamisest loobumist söön paraku üha enam ja enam magusat. Nüüd tahan isegi kohvi ja teed suhkruga,“ sõnab Kristjan Jõekalda. FOTOD: RAUNO VOLMAR

Ma ei teadnudki varem, et kõndimine aitab kolesterooli alla saada.

ilmunud esimene foto, kus ta on aluspükstes, nii et kes teab, äkki on varsti suisa suuremaid paljastusi oodata. Värskele mõjuisikule ja suunamudijale on Eesti mõjukate seltskonnas olemine siiski üllatus. „See on muidugi suur au, aga mis mõjukas ma olen: ma ei suuda oma abikaasat ega lapsigi mõjutada. Kellel üle mul mingi mõju on? Äkki on selles asi, et pärast mu infarkti läheb rohkem mehi arsti juurde?“ Ärevushäire või infarkt? Kui Kristjanil algasid kõrvetavad valud, ei käitunud ta mitte nagu keskmine eesti mees, vaid teades, et selline asi on kahtlane, läks kohe oma murega arsti juurde. Arst lasi proovid anda, aga kõik näidud olid korras. Kaasa sai ta peale heade proovitulemuste tavapärase mantra: liigu rohkem, söö vähem, võta alla, jäta suitsetamine maha jne. Kuna aga valud jätkusid, pöördus ta abi saamiseks dr Google’i poole. Selgus, et kõik sümptomid viitavad ärevushäirele. „Kõrvetav valu, poomistunne kõris, kiirelt tekkiv väsimus… Mõtlesin, et äkki siis ongi mulle kuklasse imbunud mingi ärevus. Ise küll ei tunne, et eriti stressis oleksin, aga samas ju koroona, sõda, tööteemad, elektri- ja gaasihinnad – äkki olen kuidagi enda teadmata ikkagi ärevaks muutunud. Ise arvasin, et olen vaimselt korras, aga kuidas neid valusid siis muidu seletada, kui arst ütleb, et tervisega on kõik hästi.“

Õnneks sattus ta lugema artiklit infarkti kohta ja sai aru, et tal ongi täpselt samad sümptomid. Ülakehas olid kuu aja vältel korduvad valud, aga ei kestnud korraga üle kümne minuti, seega uuesti arsti poole pöörduma ta enam ei kiirustanud. Kuni ühel esmaspäeva hommikul tuli rinda kõrvetustunne ega läinud ära. Siis mõtles Kristjan esimest korda kiirabi peale, kuid otsustas ikkagi abikaasa koju oodata, et temaga enne helistamist nõu pidada. Kui aga vasak käsi hakkas tuimaks minema, sai ta aru, et asi on halb. Ta ise arvas, et küllap piirdub kiirabi valuvaigistava süstiga, aga tegelikult viidi telemees kohe operatsioonile. Kõik käis ülikiirelt: kodust Viimsist startimise ja Mustamäel haiglas intensiivpalatisse paigutamise vahele jäi alla tunni, mille sees oli ka operatsioon. Operatsiooni käigus lükati käelaba juurest sisse peenikene metalltoru, millega tehti veresoones olev tromb lahti.„Selle trombi tõttu oli 30–40% südame ühest poolest töö lõpetanud, mis oligi valud tekitanud. Veresoon funktsioneerib pärast avamist jälle, aga see osa südamest enam tööle ei hakanud. Seega veerand südamest on läinud,“ selgitab Kristjan. Haiglast lasti ta koju juba nelja päeva pärast. Pärast seda on tema elus toimunud suured muutused, mis ei ole aga sugugi kergelt tulnud. Kõige olulisem ja raskem oli suitsetamisest loobumine. „Kaks asja, mis on samuti rasked, on pärast infarkti veel juurde tulnud, kuigi need pole nii rasked kui suitsetamise maha jätmine. Üks on see, et kõnnin kaks korda päevas 30 minutit. Jalutamine peaks tegelikult saama lahutamatuks ja loomulikuks elu osaks, aga pean end ikka siiani sundima. Olen terve elu olnud mitteliikuja ja nüüd on jube raske olnud end liigutama hakata. Ma ei teadnudki varem, et kõndimine aitab kolesterooli alla saada.“ Teine oluline muutus on aga igapäevane tablettide võtmine. „Mul on nagu vanematel inimestel selline tabletikarp, kus päevade ja kellaaegade kaupa on kogu info kirjas. Selle juures on kõige suurem häda, et pean rohtusid võtma ka enne ja pärast hommikusööki, aga ma ei ole kunagi hommikust söönud. Hommikul mulle lihtsalt ei lähe toit sisse ja kõik. Nüüd pean endale hommikul võileibu või putrusid sisse kägistama ja sellega on ülikeeruline harjuda,“ ohkab Kristjan. Magusaisu tuli tagasi. Tervislikult on Kristjan proovinud toituda viimased 15 aastat, katsetades eri dieete. Selle ajaga on kadunud üle 15 kilo, sest tema algne kaal oli peaaegu sada kilo. Suurest magusasööjast on ajapikku saanud inimene, kes võtab pigem soolase ampsu. „Viimastel aastatel olen magusat tarbinud üldiselt vähe, kuigi jäätisele ja kohupiimale ei suuda ma kunagi „ei“ öelda. Ilmselt tänu kõikvõimalikele dieetidele, mida olen aastate jooksul pidanud, oli magusaisu enne infarkti täitsa ära kadunud. Pärast suitsetamisest loobumist söön paraku üha enam ja enam magusat. Nüüd tahan isegi kohvi ja teed suhkruga.“ Põhiline, mida inimesed kaalust alla võtmise puhul valesti teevad, on Kristjani arvates see, et tervislikku toitu süüakse liiga palju. „Võid ju kõhu triiki kala täis süüa ja mõelda, et sõin tervislikult, aga tegelikult loeb iga toidu puhul selle kogus. Alguses on raske – vaatad taldrikul 120-grammist lõhetükki, siis teda nagu ei olegi seal õieti. Hiljem aga hakkad harjuma. Infarkt on mu eelnevad pingutused kaalu kaotada ära nullinud, aga küll ma hakkan jälle otsast peale.“ Ülekaal, mida Kristjan sageli enda puhul mainib, küll välja ei paista, kuid ta ise naerab, et see on sellepärast, et ta hoiab kõhtu kogu aeg sees. Tegelikult oleks ta rahul, kui kaaluks kümme kilo vähem. Telemehe jaoks on oluline, et ta toituks vaheldusrikkalt. „Ma ei taha süüa ühtesid

Kristjani lemmikud KOLM LEMMIKTOITU Eks need lemmikud vahelduvad vastavalt tujule ja aastaajale, aga praegu tuleb kokku selline komplektlõuna: frikadellisupp, hakklihakaste keedukartuliga ja leivasupp.

Nõuandeajakiri

LEMMIKHOMMIKUSÖÖK Hommikul ei suuda ma endale suurt midagi sisse pressida. Kuna aga pean enne tablettide võtmist midagi ikkagi sööma, siis kõige valutumalt läheb sisse praetud leib muna ja vorstiga. (OOTAMATUTELE) KÜLALISTELE PAKUN Ootamatutele külalistele võin pakkuda seda, mida parasjagu külmkapis on: alates külmutatud pelmeenidest, lõpetades marineeritud angerjaga. Aga kutsutud külalistele oleme pakkunud juba aastaid ühte ja sedasama: lambakotletti keedukartuli ja kukeseenekastmega. Ise me kotleti tegemisega ei jända, neid saab Viimsi lihapoest. Kukeseene praeme sügisel õrnalt võiga läbi ja kallame karpi, siis on järgmise sügiseni hooleta. No ja kartulikoorimisega saan ise hakkama. KÜLLA VÕTAN KAASA Kui külas käime, võtan tavaliselt kaasa pudeli. Sööki mõistab küllakutsuja tavaliselt ise teha. Ja järelikult pole ükski meil pakutud roogadest nii hea olnud, et seda oleks külakostiks tellitud. KÜLMKAPIS ON ALATI OLEMAS On hea, kui külmkapis on alati olemas munad, või ja piim. Neid läheb tavaliselt toitu valmistades kõige rohkem vaja ja need annavad ka end kõige valusamalt tunda, kui nad otsas on. LEMMIKRAHVUSKÖÖK Kui seda sööki, mida tavaliselt sööme, saab Eesti köögiks nimetada, ju siis see on. Aga eks ta üldiselt selline sakslaste ja slaavlaste köökide segu on, sest ühepalju maitsevad nii pelmeenid kui ka praekapsas viineriga. SOOLANE VÕI MAGUS Olen rohkem soolase sööja, kuigi kehakaalust võiks järeldada muud. Aga kuna elu jooksul peetud kõikvõimalike dieetide menüüst on tavaliselt magus sootuks välja jäetud, siis pole mul enam ka ülemäärast magusaisu tekkinud. Õnneks. Aga ilma jäätiseta ei kujutaks ma elu ette. LEMMIKSÖÖGIKOHAD Käime harva väljas söömas. Sõpradega tuleb aastas 4–5 korda ette, kui läheme kuhugi istuma, ja siis oleme valinud ka tavaliselt mõne uue koha. Arvatavasti seetõttu oleme sattunud päris põnevatesse kohtadesse ja kokku ka tõeliselt halbade maitseelamustega. Kõige rohkem olen külalisi vedanud Tuljakusse, ja kui perega käime väljas istumas, lähme ikka Viimsisse Black Rose’i pubisse. LEMMIKKOHVIK Kõige parem kohvik on Viimsis – kohvik Lyon. LAPSEPÕLVE LEMMIKSÖÖK Nagu ikka kõigile lastele maitses ka mulle kartulipuder viineriga. Keele viis alla ka kõige tavalisem vorstisai majoneesi ja lehtsalatiga. ESIMESED KÖÖGIS KATSETAMISED Eks kooli ajal, kui vanemaid kodus polnud ja kõht tühjaks läks, tuli ise midagi leiutada. Tavaliselt olid selleks makaronid või purgisupp, mis sai potti aetud. MITTE KUNAGI EI SÖÖKS Mulle ei meeldi putukad. Olen pidanud neid reisidel saate pärast proovima, aga pole neil tegu ega nägu, maitsest rääkimata. Senikaua, kuni saab ilma hakkama, püüan neid mitte suhu toppida. FIRMAROOG Teen rõõmuga pannkooke ja perekond arvestab sellega. Igal laupäeval või pühapäeval peab hommikul pannakaid saama, muidu tuleb torisevale perele vastust anda.

Vaid 3,19 € Loe värskest numbrist:

Aeg istutada liiliaid Mida teha kõrvitsast? Kultuurmustikas – tervislik maiuspala Nunnu küülik sobib nii tootmistallu kui lemmik- loomaks Kampsunist lõngaks ja tagasi kudumiks

68 lk sisukaid nõuandeid

Nüüd müügil! maaleht.ee/targu-talita Lisainfo: tel 680 4444 või klienditugi@delfi.ee

64 FOTO: ILMAR SAABAS

ma aga neil reisidel palju ei söö. Eriti palava ilmaga ei taha toitu, sest süües muutud laisaks ja raske on saadet teha. Pealegi kardan ma pisikuid, sest uue asja proovimine lõppeb tavaliselt poti peal istumisega.“

ja samu asju, sest need muutuvad tüütuks. Olen peres rohkem pannkookide ja pudrumeister, poistele kõik need tatra-, kaerahelbeja kartulipudrud väga meeldivad. Võid ja muid häid asju tuleb muidugi kõvasti sisse panna, et maitse hea oleks.“ Millalgi proovis Kristjan küpsetada marjadest ja õuntest kooke, kus koogipulber oli kasutusel üksnes selleks, et vilju omavahel koos hoida. Tekkis hasart, kui palju saab marju või õunu üldse ühte kooki lisada. „Ühel hetkel oli nii palju õunu, et tainast praktiliselt polnudki, ja kook jäi seest ka tooreks. Siis sain aru, et küpsetamisel on vaja ikka retsepti kasutada.“ Pokaalist saab pudel. Kui aga külas kooki pakutakse, siis jätab ta selle pigem naisele ja võtab selle asemel paar klaasi veini. Kange alkohol on minevik. „Praegu eelistan veini, sest see on hea mekutamiseks. Päris ühe pokaali peale ma jääda ei saa, sest mul ei ole nii nagu mõnedel, kes tulevad õhtul koju ja võtavad kas ühe õlle või klaasi veini. Mul ei ole see võimalik. Kui võtan ühe klaasi veini, siis võtan sinna otsa juba ka pudeli. Kuna ma seda ise hästi tean, siis ma lihtsalt ei võta seda ühte klaasi. Enamasti nädal või isegi kaks enne saate salvestust ei võta ma kindlasti tilkagi, sest sel juhul olen puhanud ja heas vormis. Siis ootan salvestusejärgset õhtut, mil saan lõpuks võtta selle klaasikese veini ja sinna otsa juba pudeli.“ Teet Margnaga reisisaate „Kaks kanget“ jaoks reisides Kristjani kaal enamasti langeb. „Neil reisidel on alati vähe aega normaalselt süüa ja väga palju kõndimist – need on kaks asja, mis aitavad mul kolme nädalaga keskmiselt 5 kg alla saada. Aga reeglina need kilod tulevad pärast kiiresti tagasi. Võib jääda mulje, et meil on reisil kogu aeg pidu, aga tegelikult on meil kellaajaliselt paika pandud kindel plaan, mis tuleb iga päev ära täita. 21 päeva jooksul peame valmis tegema 14 saadet. Tavaliselt reisilt

tulles puhkame ja magame ega suhtle Teeduga nädal aega üldse. Ühe korra tegime selle vea, et läksime pärast reisilt tulemist õhtul sõprade juurde peole, aga tegelikult nägime ära ainult esimesed külalised ja ülejäänud aja magasime mõlemad diivanil.“ Elu ja reisid tuntud produtsendiga on talle õpetanud, et alati tuleb restoranis toit enne Teetu ära tellida. „Tema tahab midagi rahvuslikku, midagi sellele kohale omast ja lõpuks, kui ta on veerand tundi valinud ja meie juba sööme, siis ta küsib ettekandja käest, kellega koos ta on jõudnud poole tunni jooksul arusaamisele, et just see toit talle sobib, viimase küsimuse: „Kas see on ikka hea?“ Ma alati küsin, kas ta tõesti usub, et keegi kunagi vastaks, et see on õudne ja ärge seda sööge, olles seda juba pikalt koos valinud,“ naerab Kristjan. Kõige parem toit on Kristjani sõnul olnud Jaapanis. See oli ka üks neid väheseid reise, kus ta kaalu ei kaotanud. „Jaapanis ma pistsin kahe suupoolega igal pool, kus sain. Toit oli hästi mitmekülgne ja maitsev. Reeglina

Teet Margna ja Kristjan Jõekalda on teinud naljasaateid, telemänge ja reisisarju. Detsembris näeme Kristjanit sootuks uues rollis.

Oma uues saates ma ei pane trussikuid pähe ega aja pliiatsit pudelisse, mingeid mänge ei ole.

Autorisaade „10 kaadrit“. Detsembrist alates võib Kristjanit näha ETV2 ekraanil. Ta juhib lõbusat ajaviitesaadet, kus tuntud inimesed tutvustavad kümmet fotot, mida avalikkus pole varem näinud. „Vaatame saates piltide taha ja kuuleme lugu ning saame inimese kohta hoopis uusi asju teada. Olen ise väga elevil ja hästi õnnelik selle võimaluse üle, see on ikkagi dream come true!“ Tõsiste saadete vahele sooviti pakkuda tavalisele vaatajale lihtsat ja head meelelahutussaadet. „See ei vaja aru saamiseks eelteadmisi ega kaht kõrgharidust. Jaak Jõerüüdiga, kes ei ole ju tegelikult naljamees, oli väga lustlik ja lõbus saade. Piltide vahele jääb loovuse minut, näiteks Jõerüüt luges katkendi oma raamatust, Maarja-Liis laulis. See on pigem intiimne saade, mis on senistest hoopis erinev. Ma ei pane trussikuid pähe ega aja pliiatsit pudelisse, mingeid mänge ei ole.“ Peale külaliste on stuudios ka pealtvaatajad. Kristjaniga juhtus pärast salvestust kaks asja, mida varem polnud juhtunud. „Esimest korda elus tuli mitu inimest publiku hulgast mu juurde ja öeldi: nüüd teed sa seda õiget saadet. See võttis täitsa tummaks, aga pani mind mõtlema, et ju siis olengi nüüd õiges kohas. Ja teiseks, nagu aamen kirikus, alati kui meil on esimesed saated valmis saanud, tahab Teet produtsendina hüpata kaevu, sest tema meelest on meil kõik halvasti. Nüüd lõppesid salvestused ära ja ta ütles, et ei olegi nagu millegi üle kurta. Läks paar päeva mööda ja ta helistas ja oli juba pabinas, et järelikult oli kõik väga halvasti. See, et kurta ei ole, on ikkagi halvasti, sest kõik ei saa ju nii hästi olla. Kuidas nii, et midagi ei ole valesti?“ naerab Kristjan.

Portfell teeb mehest mehe

67.

35.

koht

Minister Järvani nn kulleriportfell teenib teda juba aastaid. FOTOD: ERAKOGU

Tänapäeval on portfellides üha vähem pabereid, sest enamik dokumente on ju kõigil arvutites. Päris kindlasti on portfell staatuse näitaja, mis räägib isiku mõjukusest, haridusest ja võimalustest.

MOOD

Carine Jessica Kostla carinejessica.kostla@annestiil.ee

1826.

aastal nähti esimest korda portfelli, millel oli metallist raam. Seda kandis ettevõtja Godillot, kes on läinud ajalukku sellega, et disainis eraldi parema ja vasaku jala jalanõud. Varem olid jalavarjud identsed. 1850. aastaks oli loodud ristkülikukujuline kott, mida teame portfelli nime all ja mis muutus üle maailma populaarseks. 1750. aastal loodi firma Barrow Hepburn & Gale, mis on tuntud Red Briefcase’i (Punane Portfell) loomise poolest. Selles olid alates 1860. aastast Suurbritannia olulised dokumendid. Firma on tänapäevani tuntud oma ülima diskreetsuse poolest. 1960-ndatel ja 1970-ndatel muutus mood vabamaks. Noored hakkasid eelistama isikupärast stiili ega hoolinud traditsioonilise välimusega portfellist. 1980-ndatel sai aga alguse disainerite kultus. Prada ja Gucci tootsid musti nahast kotte. Järgnesid Louis Vuitton, Dolce & Gabbana, Hermès, Chanel ja paljud teised. Kotid olid populaarsemad kui kunagi varem. Kõik peale portfelli, mida omistati pereisadele.

Kristjan Järvani portfell

18. koht

Urmas Sõõrumaa peab lugu nii ülikonnast kui ka portfellist. FOTO: PRIIT SIMSON

President Alar Karis oma esimesel välisvisiidil vabariigi presidendina. Presidendi valik on pruun nahast portfell. FOTO: KIUR KAASIK

Olen tavaliselt väga praktiline inimene ja asjade esteetilisest ilust liialt ei hooli – käin teksades ja kasutan Androidi. Paar erandit on siiski ka. Ma arvan, et see võis olla 2016. aasta, kui pöördusin Anneli Kree poole, kes juba toona tegeles Altoni brändi all nahktoodete tarbekunstiga. Ma täpselt ei tea, kust see inspiratsioon tuli, tõenäoliselt mõnest ajaloolisest filmist. Käisin ka meie kaubanduskeskustes ringi, kuid pruuni nahast nn kulleriportfelli ei leidnud. Selle pärast saigi pöördutud Anneli poole. Jäin tulemusega väga rahule: sobib kandesüsteemiks nii iduettevõtte reklaammaterjali kui ka Eesti seisukohtade hoidmise jaoks Euroopa väliskaubanduse kohtumistel.

13.

Urmas Reinsalu iidne portfell Ülikooli alul soetasin endale uhke nahast portfelli. See portfell on mind vapralt saatnud läbi kõigi tööalaste katsumuste ja õnnestumiste. Nii Lennart Meri juures töötades, valitsuse istungeil, Euroopa Liidu ministrite nõukogudel kui ka ÜRO julgeolekunõukogus on portfell truu koerana mu jalgade juures lesinud. Kui kriitilisel hetkel sinna palju kraami toppida, siis läheb ta põrsataoliselt ümaraks. Mulle on öeldud, et soetagu ma endale moodsam kott. Aga kuidas ma ta maha jätan, kui nii palju aega on koos oldud? Ei tule mõttessegi! Lukud-õmblused on seni vastu pidanud, iseloomustades surematut teesi, et vanasti tehti vastupidavamaid asju, rääkis Reinsalu aasta tagasi LP-le.

TOP 100

koht

86.

Tõnu Tammer CERT.ee juht

Liis Lindmaa ja Liis Vares

meeleavalduse „Verised naised” korraldajad

Elina Pähklimägi näitleja

FOTO: ERAKOGU

EfTEN Capitali tegevjuht

Kristel Kruustük

koht

Viljar Arakas

IT-ettevõtja

Ain Mäeots

koht

lavastaja

Jaanus Murakas E-piima juht

Maria Mägi-Rohtmets vandeadvokaat

85. Paul Keres

Oliver Nääs

FOTO: RAUNO VOLMAR

FOTO: TIIT BLAAT

www.KL24.ee

koht

Reesi Kuslap räppiv õpetaja

Arnold Sinisalu

Arvo Pärt

FOTO: ANDRES PUTTING

helilooja

www.helmic.ee

MAAGILISED JÕULUMOTIIVID Piparkoogivormid, kangad, jõuluehete materjal, lõngad, pärlid, tööriistad, niidid, lukud, pandlad, paelad, pitsid, nööbid ... – kokku üle 120 000 toote OTSE MAALETOOJALT: Karnaluks OÜ laos Hermanni 1, C-trepikoda, Tallinn

Selle nädala Maalehes:

Lehe v ah METS el ka ALEHT

Edukas advokaat viskas kontsakingad nurka ja tõmbas jalga sõdurisaapad

Telli: maaleht.ee/telli Loe: maaleht.ee

SISUTURUNDUS

URIINIPIDAMATUS –

kuidas säilitada eneseväärikus ja täisväärtuslik elu! Pidamatus on justkui häbiasi. Sellest ei räägita. Seda ei tunnistata.

anusega tuleb juurde kehakaal, seedimine ei ole endine, kasutusele tuleb terve rida ravimeid ja ette tuleb operatsioone või terviserikkeid, mis muudavad elu. Sellest, et kõht on kinni, isegi hemorroididest, räägitakse avalikult. Sellest, et tilgad püksi tulevad või, veel hullem, tilgud kogu aeg, sellest ei räägita isegi oma kaaslasele. Ometigi on see probleem sage. Lausa iga 5. pensionär ja 10. täiskasvanu kannatab pidamatuse all. Rääkisime InkoPlusist oma probleemile nõu ja abi saanud pidamatusega elava 58aastase Kaiga.

Müüjagi kinnitas seda faktiga – uriiniside võtab korraga vastu sama palju vedelikku kui menstruatsiooni ajal terve perioodi jooksul. Tean ka, kui tähtis on hügieen. Kasutan seepärast spetsiaalseid kreeme ja pesuvahendeid.

järgnevalt avastasin end paanikas, paberitega pükse kuivatamas. Hakkasin kasutama menstruatsioonisidemeid. Neid oli hea kodupoestki kätte saada. Mingi hetk märkasin reklaame, et on olemas ka eraldi tooted. Teadsin küll mähkmepükstest vanainimestele, aga uurides selgus, et on olemas uriinipesukaitsmed. Ja isegi meestele on oma tooted olemas vastavalt nende kehadele. Kohe tegutsemiseni ma siiski ei jõudnud. Jätkasin menstruatsioonisidemetega.

Kas Sa oled ainuke oma tutvusringkonnas, kes on sellise probleemiga, või tead Sa teisigi? Kui ausalt ütlen, siis ei tea ja ega ma ole sellest ka ise väga rääkinud. See on kuidagi selline piinlik teema. Täna ma näen, kuidas noored räägivad väga avalikult sünnitamisest ja päevade vooluse suurusest, aga seda, et keegi räägiks, et mõnikord on tilgad püksis, seda ei ole ma kuulnud küll. Vanurina ehk võetakse seda kõike loomulikult. Ma ei usu, et olen ainuke, kel pärast sünnitust oli juba keeruline joosta ja sporti teha. Eriti hüppamist. Ja eks kõik läheb ju vananedes hullemaks. Eriti peale menopausi.

Aga miks menstruatsioonisidemed siis ei sobi? Oled Sa täna parema lahenduse leidnud ja läbi katsetanud? Oma probleemi tunnistasin lõplikult siis, astusin sisse InkoPlusi kauplusesse Mustamäe tervisekeskuses. Vaatasin poes ekslevalt ringi, kuniks müüja mind lahkelt kõnetas. Tunnistasin talle probleemi, aga lisasin, et see pole ilmselt suur. Seepeale rääkis ta, kuidas tooteid valida, kuidas neid kombineerida, mis on üldse valikus ja kuidas uriinitooted töötavad. Müüja lisas veel, et ma oleks võinud ju vabalt helistada ja ta oleks osanud telefoni teel mind aidata. Lõpuks ostsin kaasa erinevaid üksikuid tooteid, et neid katsetada. Rääkisime vaagnapõhjalihaste treeningute võimalikkusest ja arstiga suhtlemisest. Oh kui kerge mul sel hetkel hakkas.

Millal Sa tunnistasid endale, et tegelikult on asi rohkem kui mõned tilgad püksis ja et Sul on suurem probleem? Õnnetuste hulk aina kasvas ja tilkadest said juba väiksed lombid. Eks see suurem taipamine tuli siis, kui sain aru, et väldin pikemaid käike. Pelgasin midagi tõsta. Valisin riideid – vältisin pükse, sest õnnetuse korral ei jääks märjad püksid kellelegi märkamata. Oli momente, kui ma piisavalt kiiresti ei jõudnud vetsu ja sellele

„Müüja rääkis, kuidas tooteid valida, kuidas neid kombineerida, mis on valikus ja kuidas uriinitooted töötavad!“

„Olen leidnud endale sobivad tooted ning hea partneri oma probleemile. Küsimuste korral helistan julgelt ja tooteidki tellin mugavalt telefoni või e-poe kaudu.“

Said teada, miks pidamatus Sind vaevab ja leidsid siis omale sobilikud tooted? Ikka. Rääkisin perearstiga. Minu puhul ongi lahendus vaid vaagnapõhjalihaste pidev treenimine, et probleem ei süveneks. Täna ma enam ei põe oma olukorda. Ei istu kodus ja julgen taas väljas käia. Olen oma tootevalikus selgust saanud. Pesukaitsmeid kasutan kodus, et väiksed lekked ei määriks pesu. Suuremate käikude puhul kasutan sidemeid. Kapis on ka musta värvi tooted. Nüüd saan oma kogemusele tuginedes väga hästi aru, et imavus on menstruatsiooni- ja uriinisidemel väga erinev.

Mida Sa soovitad teistele n-ö omasugustele? Ennekõike soovitan probleemi endale tunnistada. Rääkida ka kaaslasega oma murest. Jagatud mure on ikkagi pool muret. Rääkige arstiga, kuid niikaua, kui ikka tilgad püksis, siis kasutada õigeid tooteid. Täna saab kõike ka väga delikaatselt osta. Telli e-poest kasvõi kell 4 öösel, teadmata, kust järgmine päev pakk teele saadetakse. Pakk on juba ülejärgmisel päeval kohal. Kuna elan linnast väljas ega satu poodide avamisaegadel liikuma, siis tellingi endale kauba enamasti pakiautomaati ja tihti paari kuu varu korraga. Oma delikaatse sisuga paki toon koju aga täitsa avalikult, sirge seljaga ja täpselt endale sobival ajal.

• Uriinipidamatuse tooted • Riiklikud soodustused • Soodustused vanaduspensionärile ilma tõendita • Toodete konsultatsioon • Kaup kätte paari tööpäevaga. Üle Eesti Esinduskauplus Tallinnas Mustamäe tervisekeskuses E–R 8–16, tel 600 9050

TENNIS

Ilus päev.

25. koht

Kaks Eesti tennisisti korraga maailma 30 parema seas on müstiline nähtus, mis ei pruugi pärast Kontaveiti ja Kanepi ajastut enam kunagi korduda.

A Gunnar Leheste gunnar.leheste@delfi.ee

asta spordihetked on veel valimata, kuid vaevalt saab miski vastu 1. oktoobril Anett Kontaveiti ja Kaia Kanepi peetud tennisematšile WTA turniiri Tallinn Openi poolfinaalis. Täitus Eesti tennisesõprade ja kirjatsurade unistus: elada tippturniiril eestlannade matšile kaasa nii, et vererõhk jääb normi piiresse ja küüned närimata. Justkui vaataks jõuluõhtul kaminakuma paistel ja kuuma glögi lürpides lemmikfilmi. Ammu on möödas aeg, kui internetist otsiti illegaalseid voogedastuskanaleid ja nagu läbi lukuaugu vaadati hakkivat ülekannet. Kaks Eesti spordi suurkuju toodi seekord justkui peopesale ja nad mängisid veel omavahel! Kui tuliseks kisub mäng või kes lõpuks võidab, polnudki sel päeval oluline. Turniir ja Eesti tennis olid juba niigi võitnud. Tennisehuviline ettevõtja Raimo Kägu teatas „Matšpalli“ taskuhäälingusaates, et ei

Kaia ja Anett Eesti publiku peopesal vaatagi Eesti naismängijate suurtel areenidel peetavaid heitlusi otseülekandes. Talle piisavat uudisportaalidest mobiili tulevast teavitusest „võitis“ või „kaotas“. Kui võitis, on päev kohe tehtud! Kontaveitil oli tänavu „tehtud päevi“ 29, Kanepil 27, kui lugeda ainult üksikmänguvõite. Üks eriti ilus päev oli ka 24. jaanuar, kui Kanepi alistas maailma toona teise reketi Arõna Sabalenka ja pääses karjääris seitsmendat korda suure slämmi turniiri veerandfinaali. Tervise poolest keerulise hooaja selja taha jätnud Kontaveiti säravamad tulemused jäid veebruarikuusse – Peterburi WTA 500 turniiri võit ja Doha WTA 1000 finaalikoht. Eeskujud lastele. Kaks Eesti tennisisti korraga maailma 30 parema seas on nähtus ja saavutus, mida ei tohiks mingil juhul võtta iseenesestmõistetavana. Kui palju Maarjamaa mängijaid on üritanud tippu jõuda ja kui paljudel olnud see käega katsutav... Kontaveit (parim koht 2.), Kanepi (15.), Maret Ani (39.), Jürgen Zopp (71.), Andres Võsand (81.) ja enne edetabelisüsteemi algust ehk 1970-ndaid Toomas Leius. Kõik. Võistlustennist on seejuures Eestis mängitud 1895. aastast. Kontaveiti ja Kanepi mõju Eesti tennisele on võimatu üle hinnata. Õigemini polegi seda võimalik praegu täielikult teha, sest kõik need lapsed, kes on haaranud reketi just nende eeskujul, pole veel piisavalt suureks kasvanud ja edukamad neist suurele pildile jõudnud, et oma lugu jutustada. Küll aga on nii mõnigi Eesti mõistes tippu jõudnud mängija heldimusega meenutanud, kuidas Kanepi tema trennis autogramme jagamas ja palli löömas käis. WTA Tallinn Openi pallilapsed, kes pääsesid turniiri eel Kontaveitiga peetud meeleolukale koosviibimisele – ürituse täiesti avatuks kuulutamise korral tulnuks Anetil tunni asemel arvestada ilmselt neljaga –, kuulasid siis maailma kolmanda reketi meenutusi oma lapsepõlvest ja teekonnast tippu ammuli sui ja säravi silmi. „Kui pool aastat tagasi oleks mulle seda öeldud, et nad omavahel poolfinaalis kohtuvad, poleks ise ka uskunud. Nüüd on see teoks saanud ja mul on väga hea meel,“ rõõmustas Anett Kontaveit kohtus WTA Tallinn Openi pallilastega FOTO: MARGUS PAHV

Anett Kontaveit lõpetas aasta WTA edetabelis 17., Kaia Kanepi 30. kohal, hooaja kõrghetkil olid nad 2. ja 29. real.

56. koht

enne nimetatud poolfinaalmatši Delfi stuudios Eesti tenniseliidu president Enn Pant. Mine tea, kas Kontaveit oleks nii kaugele jõudnud, kui temast 11 aastat vanem Kanepi poleks ette näidanud, et väikesest Eestist on võimalik nii suurelt läbi murda. „Palju on arutatud superkolmiku Roger Federeri, Novak Djokovići ja Rafael Nadali teemal, kes on võitnud ühel ajal 20 suure slämmi turniiri (vastavalt 20, 21 ja 22 – toim). Kõik on veendumusel, et kui neid oleks ainult üks, poleks ta seda suutnud. Tennises on ikka nii, et kui üks lööb läbi, innustab tema edulugu ka tagant tulijaid,“ arvas paar päeva varem samas stuudios istunud Eesti olümpiakomitee president, endine tennisejuht Urmas Sõõrumaa. Ainult Kontaveit ja Kanepi ise teavad, millist vett ja vilet nad tippu jõudmiseks on näinud, milliseid vaimseid ja füüsilisi barjääre ületanud. Kõrvaltvaatajad ja asjatundjad on ühel meelel, et kummagi edulugu poleks teoks saanud ilma Kaia isa Jaak Kanepi ega Aneti ema Ülle Milgita, kes on mängijate ümber loonud soodsa keskkonna ehk treenerite ja toetajate tiimi ning oma lastele teelahkmetel õige suuna kätte juhatanud. Tõrvatilk meepotis. Ilusas loos peitub ka üks pisike tõrvatilk. Nädalad tagasi tenniseliidu hooaja lõpupeol Tallinna WTA turniiri asjaosalistega, sealhulgas Kontaveitiga, tehtud fotolt puudus Kanepi, kes pole seda üritust juba aastaid väisanud. Põhjus on selles, et tal on tenniseliiduga suusad ristis, lõhe süvenes rohkem pärast 2018. aasta Fed Cupi rahaskandaali. Kuna tenniseliidu suursponsor Tallink enam Kanepit ei toetanud, küsis Kanepi Föderatsioonide karikaturniiril naiskonna esindamise eest väidetavasti 100 000 eurot. Kas summa oli just nii suur ja mille jaoks ta seda täpselt küsis – Kanepi mänedžeri Valdo Randpere sõnul küsiti raha treeneri palkamiseks –, jäi meedias lõpuni välja selgitamata. Mõningast suhete paranemist võis koduse WTA turniiri ajal näha, kuid lõplikku leppimist praegu veel ei paista.

FOTO: KARLI SAUL

KÕRVALPILK

Popov ja Lutsar, kuhu olete kadunud? Tänavune mõjukate tabel on suuresti sõja- ja energeetika-aasta nägu. Martin Šmutov Õhtulehe peatoimetaja

Mart Helme asemel võiks siin tabelis olla ehk hoopis Vladimir Solovjov.

inu üks lemmikraamatute sari, mida ma pole raatsinud raamaturiiulilt ära võtta ja mida mõnikord lehitsen, on Eesti pressifotograafide liidu koostatud aastaraamatud. Nende raamatute võlu on selles, et nad võtavad suurepäraselt kokku aasta Eestis, vaadates toimuvale erakordselt laialt, kuid unustamata ühtegi põnevuskõdi ja üllatust tekitanud hetke. Raamatus olevad pildid töötavad seda paremini, et nad annavad võimaluse sündmusi meenutada sellise nurga alt, nagu vaataja seda ise soovib, sest polariseerunud maailmas nähaksegi toimuvat erakordselt erinevalt. Delfi Meedia mõjukate edetabeliga on umbes samamoodi. Vaatad peale ja saad aru, mis aastaga oli tegemist või mis sündmused tollel aastal domineerisid. Lutsar (2020. aastal 10. koht, 2021. aastal 7. koht), Popov (2., 11.), Merits (53., 14.), Fischer (55., 20.) ja külmik, kuhu olete kadunud tänavu? Tõenäoliselt ei üllata kedagi, et äsja avaldatud edetabel on ääreni täis kõiki, kes teavad, mis on sõda, või vähemalt arvavad kõvahäälset, et nad teavad, kuidas aikidō käib, vahele üks mees, kes tagab elektri varustuskindlust ja kelle lihad on väiksema elektriarve nimel hoiul vanemate külmkapis. Selle valikuga ongi seetõttu keerukas vaielda, sest tegemist on sõja- ja energeetika-aastaga. Kuna sõda on 2022. aasta peateema, on silmatorkav Jüri Luige (Eesti alaline esindaja NATO-s), Kristjan Priki (Eesti suursaadik USA-s) ja Margus Laidre (Eesti suursaadik Venemaal) puudumine mõjukate nimekirjast. Talupojamõistus ütleks ka, et saja mõjukama seas peaks olema politseist ja

sotsiaalkindlustusametist üks või kaks inimest, kes võtsid vedada Ukraina põgenike saabumise haldamise. Tõsi, paljudele ei ütle need nimed ehk midagi ja guugeldades ei anna nad põnevaid vastuseid – siin on pisike etteheide teiste seas mulle endale –, kuid nende tegude ja otsuste mõju Eesti elule on olnud vaieldamatult suur. Kus jookseb piir? Mõjukate tabeli puhul tuleks loomulikult alati küsida sedagi, kuidas jookseb mõju hinnates riigi- või rahvusepiir. Kas need on Eestis püsivalt elavad mõjukad inimesed või ülemaailmsed eestlaste või Eesti elanike mõjutajad? Kui natuke ka viimast, siis Mart Helme asemel võiks siin tabelis olla ehk hoopis Vladimir Solovjov, kelle meditsiinilisi ja sõjatehnilisi teadmisi riigikogu liige hoogsalt levitab, või hoopis YouTube’is ja teistel platvormidel tegutsev MrBeast ehk Jimmy Donaldson, kelle mõju Eesti noortele on ehk sadu kordi võimsam kui mitmes telesaates osaleva Brigitte Susanne Hundi oma. Ehk peaks ka Ott Tänaku asemel tabelis olema hoopis Rookie või Faker (LoL) ja s1mple või ropz (CS:GO). Neist viimati nimetatu ehk ropz on kusjuures eestlane Robin Kool, kes mängib tulistamismängu CS:GO meeskonna Faze eest. Rääkimata Clement Ivanovist alias Puppeyst, kes domineerib endiselt Dota turniiridel ning kelle tõttu peavad paljud lapsevanemad oma maimukesi arvutiekraanide eest õhtu- ja öötundidel minema ajama, et nood hakkaks koolitöid tegema. Rallifännide rahustuseks – ma õrritan, teid on Eestis ikka rohkem ehk Tänaku mõju on suurem, kuid piirideta maailmas on need küsimused, mida tuleks hakata üha enam endalt küsima. Seega, kui oleme tõenäoliselt leppinud, et interneti ja eri keskkondade keerises oleme kogu maailma mõjusfääris, jääb kodumaise tabeli vaatamine kitsaks ja petlikuks.

Ja veelgi intrigeerivamalt: kas Eesti mõjukaim võib olla elutu? Asi? Ese? Firma? Toon kaks näidet: IKEA ja Lidl. Nende kaubamärkide taga on kindlasti väärikad juhid ehk inimesed, kuid mõju seisneb nende kahe firma kaubamärkides. See, mida nad on Eesti turgudele tänavu (tegelikult juba varemgi, kui levima hakkas kuuldus nende tulemisest) teinud, on erakordne ja mõlemad vääriks sellega kohta esikümnes. Sama loogikaga jätkates: kas mõjukad on Läänemets ja Raik või hoopis nüüdseks muuseumis olev punatank, mille vanas asukohas toimuvad ikka palverännakud?

Kas Eesti mõjukaim võib olla elutu? Asi? Ese? Firma? Neli lühikest märkust veel. – Nimekirjas pole ühtegi riigikogu liiget, kes oleks seal sisulise töö argumendiga, ja see on üks kurvemaid fakte. Kasvõi Leo Kunnas võinuks tänavu siia sisse murda. – Tabelist võib tuletada, et Eestis mõjukaid teadlasi nähtavasti peaaegu pole, ja need, kes isegi kuskil askeldavad, mingit mõjuga tööd ei tee. Ma ei usu, et see nii on. – Film „Kalev“ oli minu jaoks erakordne üllatus ja kogu selle filmi meeskond võiks nii jubeda aasta kontekstis päikesekiirena vähemalt esikümne seas olla. Iga rõõmuhetk, mida praegu leiame, vajab tunnustust – positiivsust pole kunagi liiga palju. – Mulle on alati natuke nalja teinud, et nimekirjas pole Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetajat Urmo Soonvalda, kelle käsul toimetused koostavad just seda mõjukate nimekirja ja kes iga päev võtab vastu otsuseid, kuidas toimetused peaksid suhtlema miljoni või enama eestimaalasega. Lihtsalt huvitav, et kus ta ise peaks siin tabelis asetuma.

Millist muusikat kuulavad mõjukad? laura-marleene.jefimov@epl.ee

54. koht

Meelelahutaja Brigitte Susanne Hunt

FOTO: TAAVI SEPP

Laura-Marleene Jefimov

LP uuris 2022. aasta mõjukate edetabelisse valitutelt, mida kuulavad nad trennis, metsarajal, autos või töötamise taustal.

ul on väga tugev side kõigega, mis on seotud kultuuri ja eneseväljendusega: olgu selleks raamatud, filmid, teater või muusika. Olen alati elanud läbi emotsioonide ja muusika toob minus tohutult palju emotsioone esile. Ka saates „Tantsud tähtedega“ oli mulle ja mu tantsupartnerile Robertile oluline kasutada lugusid, mis meid väga sügavalt kõnetaksid. Nähes, et kummalgi meist tekib mõnd lugu kuuldes siiras emotsioon, ei tekkinud kordagi kahtlust, et sooritus ei mõjuks usutavana, või küsimust, kas peaksime selle laulu taustal tantsima või mitte. Poes käies või sporti tehes kuulan ma kõrvaklappidest muusikat, ka autosõitudel mängib taustaks raadio või mõni playlist. Kodus hindan ma aga vaikust. Mul on nüüd elukaaslane, kes kuulab pidevalt muusikat, ja see on mulle nii harjumatu, sest mina eelistan kodus

2 Quick Start on publikut hullutanud juba kolm aastakümmet.

pigem televiisorimüra taustal kuulda. Sama lugu on ka sõbrannadega, kui nad külla tulevad. Ma armastan tohutult vaikust ja kodu on see koht, kus ma soovin pigem rahulikult olla. Muidugi on ka erandeid. Kui ma hakkan end mõneks projektiks või peoks valmis sättima, panen kohe muusika mängima. Minu muusikavalik sõltub paljuski sellest, mida ma parasjagu tunnen. Võttes aega iseendale, kuulub sinna hulka kindlasti muusika ja väga kõvahäälne muusika. Endise raadiohäälena leidub minu playlist’is muusikat

SELLE NÄDALA KROONIKAS

Imiku kõrvalt tööle Eda-Liis Kann: Tundsin, et muutun kodus tolmulapiks Telli: lehed.ee/kroonika Loe: kroonika.ee

seinast seina: 1960-ndatest 1990-ndateni ja TikTokis menukaks saanud lugudest kuni raadiotabeli hittideni välja. Minu lemmikute hulka kuuluvad kahtlemata ka Lady Gaga, Lana Del Rey ja Beyoncé. Brigitte ajatud lemmikud: 2 Quick Start, „Lõpuks leidsin sind“ ja „Ühega miljoneist“ Tanel Padar, „Unistus“ Ines, „Once In a Lifetime“ Loren Allred, „Never Enough“

75 Näitleja ja MTÜ Käsikäes Ukrainlastele asutaja Elina Pähklimägi

ulle on alati meeldinud vaikus. Vaikuses olen ma saanud koondada oma mõtteid, saanud olla hetkes kohal metsas jalutades, kulgeda linnas ühest punktist teise. Ma ei saanud kunagi lugeda, kui taustaks oli muusika. Jäin kuulama muusikat ja lugemisest ei tulnud midagi välja. Ma kuulasin väga palju ingliskeelseid audioraamatuid, „Ööülikooli“ loenguid, Audible’i konto on saanud kõvasti kasutamist ja kuulamist. Viimase aasta jooksul on see aga muutunud. Muusika saadab mind kõikjal: trennis, tööd tehes, last magama pannes. Spotify playlist’i on tekkinud kaustad „Tuju, tempo, diktsioon“, „Olemise talumatu kergus“, „Laine“, „Tramm ja buss“ jne. Varem olen olnud house’i ja indie-muusika kütkes, nüüd aga olen enda jaoks avastanud trennis ja remonditöid tehes hoopis drum and bass’i. Kuulake „Tripassioni“ taskuhäälingusaadet Priit Aildi juhatusel, Sigma lugu „Nobody To Love (Radio Edit)“, Conor Walshi „The Front’i“, Maris Pihlapi laulu „Carry the Weight“. Ideaalis kuulan ma muusikat headest kõlaritest ja üpris kõvasti, aga trenni tehes on klapid kõrvas.

93.

72. koht

koht

Teleprodutsent Kaupo Karelson

a olen alati kadedusega imetlenud neid inimesi, kes suudavad töö tegemise kõrval muusikat kuulata. Mina nii ei saa, muusika segab keskendumist. Seetõttu kuulan ma muusikat ja ka audioraamatuid autos. Loomulikult kuulan sõitudel raadiot, aga olen ka andunud muusika voogedastuse kasutaja ja raamatuid kuulan Amazoni Audible’i keskkonnas. Taskuhäälingute võlu on minust veel mööda läinud – info on seal liiga struktuuritu, aga võibolla pole ma lihtsalt heade peale sattunud.

Mul on mitu Spotify playlist’i, kuid sel aastal kolisin üle Tidalisse – kvaliteedi vahe pole suur, aga siiski tuntav. Minu kõige populaarsem playlist, millel on enim jälgijaid, on „Kaupo’s Christmas Party“. Seal on jõululaulude valik, kust puuduvad kurvad laulud. Väike nipp ka: eri tekstide ja parameetritega katsetades olen avastanud, et Audible’i kõige efektiivsem kiiruskordaja on 1.45. Mõne puhul võib seda veelgi suurendada, ilma et mõte ja emotsioon kaotsi läheks.

76 Muusikat kuulan pigem kontoris klappidest ja kodus kõlarist. Meeleolu järgi kuulan ma tegelikult kõike, kuid sageli leian ma ühe loo, mis mulle väga meeldib, ja siis leierdan seda, kuni lõpuks ära tüdinen. Kui mul on vaja teha loovaid ülesandeid, mängib tihti taustaks Hans Zimmer – tema muusika on väga meeliülendav ja inspireeriv. Spotifys on mul kaks playlist’i: üks põhineb eelnimetatud Hans Zimmeri lugudel ja teine on meeldimiste list, kuhu lisan pidevalt uusi lemmikuid juurde.

96.

Kristel Kruustüki jaoks on filmihelilooja Hans Zimmeri muusika meeliülendav ja inspireeriv.

koht

Lavastaja, näitleja ja filmirežissöör Ain Mäeots

esti koht, kust ma olen kõige rohkem läbi sõitnud, on Mäo. Tallinna ja Tartu vahet sõidan keskmiselt kaks korda nädalas. Ühte otsa sõites jõuan kuulata kaks saadet ja tavaliselt on rütm selline, et ühe saate „Müstilist Venemaad“ ja ühe „Ööülikooli“ saate. Olen „Müstilise Venemaa“ kõik osad läbi kuulanud ja Bütsantsi osa, mida on 110 saadet, kümneaastase vahega lausa kaks korda. See on metsikult huvitav kuulamine. Taskuhäälingusaadetest kuulan Raadio 2 „Kinovärgiga mandariini“ ja muusikasaadetest Peter Napoliello „Mindbenderit“. Muusikat ma niisama taustaks pigem ei kuula, aga kui ma kuulan, siis ikka dinosauruseid: Led Zeppelini, David Bowiet. Apple Music viskab vahel ka metoodiliselt playlist’e ette, seega olen viimasel ajal sattunud ka päris palju Laibachi kuulama. Aga ratta seljas ja trennis kuulan siiski podcast’e – mulle meeldib saada sisendit endast kümme korda targematelt inimestelt. Kui ma teen lavastust või tegelen mõne filmivõi teleprojektiga, lähenen ma taustauurin-

gule teadlikult ja kuulan muusikat selle kandi pealt, milline muusika ümbritseb parasjagu neid tegelasi või rolle. Seeläbi olen avastanud artiste, kelle kuulamise peale ise kunagi ei tuleks. Näiteks praegu tegelen ühe iiri tükiga ja lavastan taas üle 20 aasta ühe parima Briti nüüdisdramaturgia esindaja Martin McDonagh’ läbilööginäidendit. Tema tegelaste maailma uurides avastasin ühe jube kihvti bändi: Dropkick Murphys. Nad on justkui Iiri Metsatöll, aga märksa pungilikum. Väga raju ja võimsa energiaga bänd, soovitan kuulata.

David Vseviov ja Andrei Hvostov koos publikuga „Müstilise Venemaa“ 1000. saate salvestusel FOTO: ERR / SIIM LÕVI

FOTO: SHUTTERSTOCK

IT-ettevõtja ja Eesti noorim naismiljonär Kristel Kruustük

ihti üksinda autoga sõites olen vaikuses või kuulan hoopis audioraamatut või taskuhäälingusaateid, raadiot ma pigem ei kuula. Kunagi kuulasin kindlasti rohkem muusikat, aga nüüd eelistan pigem taskuhäälingusaateid (nt „Täitsa pekkis“, „Lex Fridman Podcast“, „Huberman Lab“) või Audible’ist mõnda teost taustal kuulata. Kuulasin hiljuti Kevin Harti audioraamatut ja see oli väga võimas lugu sellest, kuidas läbi raskuste ning korduvate läbikukkumiste siiski eduni jõuda.

95. koht

Uued trendid eestlaste kooseludes: kõrvalsuhted lubatud

(1719) 16. NOVEMBER 2022

Hind 2,89 €

6 kuud 19 €

MUSTA REEDE PAKKUMISED

3 kuud 15 €

3 kuud 8€

väitel virutati temalt ligi miljon eurot

101 kõige väärtuslikumat ettevõtet: võtavad meie rahakotist suure ampsu

2 kuud 14 €

Coop Panga aktsiate pakkumine 15.11-29.11.2022

Investeeri kiiresti kasvavasse Eesti panka Coop Panga viie aasta keskmine kasv: Laenuportfell

+44% aastas

Hoiused

Aktiivsed kliendid

aastas

+34%

+31%

Tutvu prospektiga cooppank.ee/pakkumine

delfi.ee/mustreede

KAUR KENDERI

Käesolev teade on reklaam ja ei ole prospekt määruse (EL) 2017/1129 tähenduses. Enne investeerimisotsuse tegemist peaksid investorid lugema Finantsinspektsiooni („FI“) poolt kinnitatud prospekti, et mõista täielikult Coop Pank AS-i („Emitent“) aktsiatesse investeerimisega seonduvaid riske ja hüvesid ning konsulteerima vajadusel asjatundjaga. Emitendi aktsiaid pakutakse avalikult üksnes Eestis. Prospektiga saab tutvuda FI ja Emitendi veebilehtedel vastavalt www.fi.ee ja www.cooppank.ee/pakkumine. FI poolt prospekti kinnitamine ei ole käsitletav Emitendi aktsiate soovitamisena.

3 kuud 15 €

Puhaskasum

+51% aastas

Selle nädala uued ideed ja magamistoa maitseained! FANTASTILINE 5'-5.'.7-1/2.'-6ǭ

SUNRAY SISESTATAV TOPELTÕHUIMPULSSVIBRAATOR

Valmistage selle armastust täis karbiga ette oma kõige erilisem õhtu. See sisaldab kõike, mida vajate magusa, romantilise, sensuaalse ja väga vürtsika õhtu nautimiseks.

Sellel õhuimpulsiga jänkuvibraatoril on painduv võll, mille sees on ketilüli. Pärast sisestamist saab võlli individuaalse naudingu saamiseks hõlpsasti kohandada vastavalt teie anatoomiale. Veidi õhema varrega, sügavamaks stimulatsiooniks, on Sunrayl ka üksikasjalik soonik. Bluetoothi kaudu ühendub Sunray tasuta rakendusega Satisfyer Connect, mis annab teile võimaluse juhtida kahte mootorit sõltumatult ning reguleerida õhuimpulsi rõhulaineid ja vibratsiooni. Sunray on valmistatud kehale ohutust silikoonist, on laetav ja IPX7 taseme veekindlusega. Sunrayga saate nautida säravat meeleolu iga päev!

6LVDOGDE M¦UJPLVL VHNVOHOXVLG b • kõditi eelmängudeks • vibraator • vibramuna • vibraatoriga peeniserõngas • PDVVDDŀLN¾¾QDO • libesti

Suurus: 12 cm

6CXCJKPF ǭż

ǭż

5QQFWUJKPF ǭż

HOT LIPS EROOTIKAMAAILM Vana Narva mnt 20b, Maardu E–P 10–21

◆

T1 Kaubanduskeskuse 2. korrus. E–R 11–20, L-P 10–20

Aastalõpu laotühjendusmüük! Veebipoes lisaks superpakkumised!

HC PRO KOMPAKTNE KANGIHOIDJA KOLMELE KANGILE Valmistatud kvaliteetsest terasest. 0··GXG [ [ FP 9¦UY PXVW

6CXCJKPF ǭż 5QQFWUJKPF ǭż

VÕIMLEMISRAAMID

HC PRO CROSSTRAINING KELK II

KELTONI REGULEERITAV SCOTTI PINK – HOME EDITION

6CXCJKPF ǭż

Selle pingiga saate oma koduses jõusaalis luua eraldi koha megabiitsepsite treenimiseks. 6XSHU YDVWXSLGDY [ [ PP SURͤ LOLVW MD PP SOHNLVW konstruktsioon. Kannatab 500 kilogrammi raskust. Tugevad ja kvaliteetsed keevisõmblused, mis peavad aastaid vastu. Tänu sellele tunnete end treeningu ajal turvaliselt. Võimas alus, mis tagab pingi stabiilsuse, annab teile 100% turvatunde. • kaheastmeline kõrguse reguleerimine • 5astmeline kangialuste kõrguse reguleerimine • kummiga kaetud konksud

5QQFWUJKPF ǭż

6CXCJKPF ǭż 5QQFWUJKPF ǭż

Paralleelsed võimlemisraamid erinevate harjutuste tegemiseks ja lihaste treenimiseks. Võimalus sooritada väga erinevaid harjutusi. Saab kasutada nii kodus treenimiseks kui ka jõusaalides. Maksimumraskus: 150 kg. Komplekti kuulub kaks raami. Värv: kollane. Kaasas kasutusjuhend.

• • • • •

N¦VLWVL YDOPLVWDWXGb Pikkus: 81 cm Laius: 51 cm Kõrgus: 60 cm Kaal: 22 kg

PRAEGU POLE ÕIGE AEG ENNAST VÕI LAPSI SIDUDA AASTASTE LEPINGUTEGA

/CMUC GPFC XȣK NCRUG GGUV XCKF UKKU MWK VGGF VTGPPK RȓTKUGNV -WPK CCUVCUVG ȨJGMQTFPG RKNGV ż LC VGKUVGNG CNCVGU ż

78 Kuulutuste tellimine lihtsamast lihtsam – kuulutus.lehed.ee. Vali rubriik, kirjuta tekst ja tasu – kõik ühest kohast! Info telefonil 680 4444.

Tallinna Kesklinna Valitsus ning Tallinna Linnaplaneerimise Amet

AVALIKUSTAVAD

ajavahemikul 14.12.2022–12.01.2023 Vanasadama põhjaosa detailplaneeringu, Admiraliteedi basseini ümbruse detailplaneeringu, A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneeringu ning D-terminali ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad ning eskiislahendused. Detailplaneeringute lähteseisukohtade ja eskiislahenduste avalik arutelu toimub 31.01.2023 kell 14.00 Tallinna Kesklinna Valitsuses. Vanasadama põhjaosa detailplaneeringu (DP043560) koostamine algatati Tallinna Linnavolikogu 31.10.2019. aasta otsusega nr 144. Detailplaneering algatati eesmärgil moodustada Logi tn 3 kinnistust ja Logi tn 2 // 4 // Lootsi tn 13 // 14 // Sadama tn 21 // 25 // Uus-Sadama tn 19 kinnistu osast ja Logi tn 6 kinnistu osast ärimaa, äri- ja elamumaa ning transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata kruntide kasutamise tingimused ja ehitusõigus maa-aluse ja kuni 5 maapealse korrusega hoonete ehitamiseks. Admiraliteedi basseini ümbruse detailplaneering (DP043610) algatati Tallinna Linnavolikogu 12.12.2019. aasta otsusega nr 162. Detailplaneering algatati eesmärgil kavandada Logi tn 2 // 4 // Lootsi tn 13 // 14 // Sadama tn 21 // 25 // Uus-Sadama tn 19 kinnistu osast ärimaa ning transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata moodustatavatele kruntidele kasutamise tingimused ja ehitusõigus ärihoonete ehitamiseks. A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering (DP043650) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tallinna Linnavolikogu 28.11.2019. aasta otsusega nr 148. Detailplaneering algatati eesmärgil moodustada Logi tn 2 //4 // Lootsi tn 13 // 14 // Sadama tn 21 // 25 // Uus-Sadama tn 19 ja Logi tn 6 kinnistutest ja mere territooriumi täitmisel üks ärimaa sihtotstarbega krunt, üks äri- ja/või tootmismaa sihtotstarbega krunt ning üks transpordimaa sihtotstarbega krunt ja määrata kruntide kasutamise tingimused ning ehitusõigus 1 maa-aluse ja kuni 4 maapealse korrusega hoonete ehitamiseks. D-terminali ja lähiala detailplaneering (DP043590) algatati Tallinna Linnavolikogu 28.11.2019. aasta otsusega nr 150. Detailplaneering algatati eesmärgil jagada Logi tn 2 // 4 // Lootsi tn 13 // 14 // Sadama tn 21 // 25 // Uus-Sadama tn 19 kinnistu ja moodustada krundid D-terminali teenindamiseks ja sadamat teenindava kuni 2korruselise hoone ning sadamarajatiste ehitamiseks, kuni 5korruseliste eluruumidega ärihoonete ehitamiseks, olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks kuni 5korruselisteks elu- ja ärihooneteks ning rannapromenaadi rajamiseks, muuta Uus-Sadama tn 21 // 23 // 25 kinnisasja ehitusõigust olemasoleva ärihoone laiendamiseks, määrata liikluskorralduse põhimõtted ja kõigi kruntide kasutamise tingimused. Detailplaneeringud sisaldavad ettepanekuid Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmiseks. Detailplaneeringute lähteseisukohtade ja eskiislahendustega saab tutvuda 14.12.2022–12.01.2023 tööpäeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses (Nunne tn 18) ja Tallinna Linnavalitsuse infosaalis (Vabaduse väljak 7). Samuti Tallinna planeeringute registris veebiaadressil tpr.tallinn.ee (detailplaneeringud nr DP043560, DP043610, DP043650, DP043590). Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada detailplaneeringute lähteseisukohtade ja eskiislahenduste osas arvamust e-posti aadressil kesklinn@tallinnlv.ee või posti teel. Arvamuste esitamise tähtaeg on 12.01.2023. Avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu toimub 31.01.2023 algusega kell 14.00 Tallinna Kesklinna Valitsuse saalis (Nunne tn 18). Veebiplatvormi MS Teamsi vahendusel arutelul osaleda soovijail tuleb eelnevalt registreeruda e-posti aadressil riina.parm@tallinnlv.ee.

Piletid müügil

piletitasku.ee

27.11 ENBL II päev: Zielona Gora vs BC Budivelnyk | BK Prishtina vs BC Kalev/Cramo RING Sport keskus

tallinn.ee

OST

TEENUS

1Ostame igas seisus autosid. Kustutame ARKist. Tallinn ja lähiümbrus. Tel  .

1Kaardid ennustavad. Vastused ja parimad lahendused kogenud ennustajatelt  h. Loe päeva tarokaarti, horoskoopi ja muid põnevaid postitusi, vaata, kes ennustajatest on hetkel liinil: ennustus.ee. Helista ja saa vastused oma küsimustele! Tel  .

MÜÜK 1Müüa lõhutud küttepuid igas mõõdus, kuivi ja märgi. Hind – €/rm. Transport tasuta alates  rm-st. Tel  .

TERVIS 1Parapsühholoog Ž. Stepanjan aitab alkoholi- ja nikotiinisõltuvuse, ülekaalulisuse, radikuliidi ja stressi korral. Konsultatsioon. Tel  .

1Nõuandeliin. Nõustame töö-, tervise- ja elumurede küsimustes. Kõne hind , €/min. Tel  .

Musta laega saalis Harju 1, Tallinn

30. novembril kell 18

6.-8.01 Kahevõistluse MK Otepääl2023 Otepää Tehvandi spordikeskus

26.07 ADA. Rääkimata lugu Kiidjärve Mõisapark

... JA TEISI JUTTE Loomingu Raamatukogu toimetus paotab köögiust ja tutvustab uut aastakäiku.

VEO- ja KOLIMISTEENUS

Räägivad peatoimetaja Triinu Tamm ning toimetajad Lauri Eesmaa ja Katrin Kern. Katkendeid loeb Maria Esko. Info telefonidel 6 276 410 ja 6 276 412 Pilet 2€, (üli)õpilastele ja pensionäridele 1€ Toetab Kultuurkapital

PILETID MÜÜGIL piletitasku.ee

Yasmyn, 23 Aasta naisartist 2022

23 on mõne jaoks kogu elu. Meie oleme just niipalju panustanud eestlaste silmaringi.

80 DELFI TV

TELEKAVA

FOTO: KIUR KAASIK

VILJA KÜSIB | Enn Veskimägi, kas viimane kustutab tule?

Standardis suurkoondamise algatanud ettevõtja Enn Veskimägi rääkis saates „Vilja küsib“, mida see Eestile tähendab, et riik energiakriisi ajal suuremaid ettevõtteid ei toeta. Kas viimane kustutab tule? Vaata saadet tv.delfi.ee

Delfi TV otseülekanded Laupäev 16.00 Korvpall Tallinna Kalev/Audentes – Läti Ülikool 17.00 Korvpall TalTech/Optibet – Riia VEF 17.00 Korvpall Pärnu Sadam – Avis Utilitas Rapla Pühapäev 17.00 Korvpall BC Tarvas – Viimsi/Sportland

Reede ETV

KANAL 2

TV3

06.55 Terevisioon (sª) 09.05 31. jaoskond, 111* 09.30 31. jaoskond, 112* 09.50 Terevisioon* 11.50 Jalgpalli MM 2022.Wales – Iraan. Mängu kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Norbert Hurt. Jalgpallistuudiot juhib Alvar Tiisler. 14.00 Meelte sagedus Amazonases, 5/6. Troopiline psühhedeelia 14.30 Pealtnägija tähed (ETV 2021) 14.50 Jalgpalli MM 2022.Katar – Senegal 17.00 Aktuaalne kaamera (sª) 17.05 Õnne 13 16(Eesti 2008) 17.35 31. jaoskond, 113 17.55 31. jaoskond, 114 18.20 Elu lugu. Tõnu Rebane 18.30 Aktuaalne kaamera (sª) 19.00 Ringvaade (sª) 20.00 Orkestri mängud, 4/7 21.00 Aktuaalne kaamera.Ilm(sª) 21.30 Sport 21.40 UUS! Krimireede:Midsomerimõrvad 23, 1/4.Blacktreesi prohvetid (Inglise 2022). Barnaby satub kokku karja veidrikega, kes on ehitanud endale tuumarünnaku puhuks maa-aluse punkri. 23.10 Head saated iga päev 23.15 Pealtnägija* 00.05 ETV Live:Jäääär (ETV 2016) 01.05 Marilyn Monroe.Ühe elu oksjon(Inglise 2017)*. Dokfilm 01.50 Teaduspalavik, 2/3. Liblikavõrguga Boliivias 02.20 Ringvaade* 03.15 Orkestri mängud, 4/7* 04.18 ERR.ee uudised

06.00 Reporter* 07.00 Vana silla saladus 7, 30* 08.00 Mägidoktor 2, 13. Tõehetk* 09.00 Õhtu!* 10.00 Kelgukoerad 13, 3* 11.00 Laura müsteeriumid 2, 12. Hommikujooksu müsteerium 12.00 Kolm naist karavanis, 10 13.05 Südamesoov 3, 9* 14.10 Meie aasta Hiinas hüvastijätt 14.55 Postimehe uudised 15.00 Vana silla saladus 7, 31 15.55 Postimehe uudised 16.00 Igavene armastus, 42 16.55 Postimehe uudised 17.00 Mägidoktor 3, 1. Kahe tooli vahel 17.55 Postimehe uudised 18.00 Kelgukoerad 13, 4. Eelmises osas alguse saanud sündmused aastas 1924 jätkuvad ja Pullerits ning Kõrs peavad tõestama, et nemad pole taluperemehe mõrvas süüdi. Samal ajal avaneb neil võimalus muuta ajalugu... 19.00 Reporter 20.00 Võsavinkel 2, 13 20.30 Reede ÕHTU! 22.00 Palliga allapoole vööd (Saksa/USA 2004). R: Rawson Marshall Thurber. O: Vince Vaughn, Ben Stiller, Christine Taylor. Komöödia 23.55 Armastuse malev 2, 8 00.45 Pohmakas 3 (USA 2013). Möllukomöödia 02.35 Meie aasta Hiinas. Hüvastijätt* 03.15 Võsavinkel 2, 13* 03.40 Postimees.ee 05.00 Reporter*

06.10 Lasteka hommik. Leo Da Vinci 1, 37. Trollide pidu 1, 12. Jänku Juss 1, 96. Saabastega kassi seiklused 3, 19 08.00 Suletud uste taga 12, 3. Iseseisvasse ellu* 09.00 Stuudio* 10.00 Kättemaksukontor 28, 10. Kontakt 2* 11.05 Läbi suve Taaviga 1, 20 11.50 Suveöö unenägu Hawaiil (USA 2016). R: Harry Cason. O: Sonya Balmores, Moani Aipia-Dolan, Brent Bailey. Romantikafilm 14.00 Kethi emmega Balkanil 1, 8* 15.05 Kiirabi 35, 13. Grace viib läbi ohtliku protseduuri pärast seda, kui Ollie lõpetab hingamise. Jade ja Tina on sunnitud tegema koostööd, kui selgub, et patsient on haigem, kui esmapilgul näis. Rash ravib peresõpra, kes näib olevat ta isa lähedane. 16.15 Kirgede torm, 3748 17.25 Suletud uste taga 12, 4. Teismeline isa 18.30 Seitsmesed uudised 19.00 Stuudio* 20.00 Vallaline kaunitar 1, 8. Maailma kõige tuntuma romantikaformaadi „The Bachelorette“ Eesti versioon. 21.35 KINO3: Kuum pirukas (USA 1999). R: Paul Weitz, Chris Weitz. O: Jason Biggs, Chris Klein, Thomas Ian Nicholas, Alyson Hannigan. Komöödia 23.40 Rannamaja 3, 7* 00.40 Tantsud tähtedega 1, 7* 02.55 Hea koht 1, 11. Mis mind motiveerib? 03.35 Hea koht 1, 12. Mindy St Claire 04.00 Võimalik vaid Venemaal 18, 12* 04.20 Seitsmesed uudised 04.50 Stuudio* 05.40 Kiirabi 35, 13*

Laupäev

HOROSKOOP JÄÄR Kasuta seda nädalavahetust selleks, et teha midagi tavatut ja vaimu värskendavat. Kellegagi võib tekkida põnev arutelu maailmavaadete või ideoloogia üle. SÕNN Hoia endast eemal kadedus ja armukadedus, sest need võivad rikkuda nii mõnegi suhte. Selle asemel keskendu oma mõtetele – viska peast välja kõik ebavajalik. KAKSIKUD Nüüd võib keegi sind üllatada-ehmatada või hoopis inspireerida. Võid kohtuda kellegagi, kes võib tunduda kuidagi ebatavaline. VÄHK Reede sobib kenasti oma majapidamise korrastamiseks. Laupäeval-pühapäeval võivad muutuda olulisemaks kõik üks ühele suhted. Samal ajal võid olla liiga kinnine. LÕVI Reedel võid kergesti mõõdutunde kaotada ja näiteks pidutsedes liiale minna. Reede on ideaalne pigem kallimaga aja veetmiseks. Laupäeval-pühapäeval võiksid koristada. NEITSI Sel nädalavahetusel võid kohtuda mõne vana sõbra või tuttavaga. Või siis lihtsalt mõtled sellisest võimalusest. Minevik tundub ilus ja ihaldusväärne. KAALUD Vajad praegu uusi muljeid, elamusi, mis pakuksid hallile argipäevale vaheldust. Võidki kohtuda mõne inspireeriva isikuga. SKORPION Eriti just reedel ja laupäeval võid suhetes olla liiga kontrolliv ja armukade. Või siis esitad oma kaaslasele mingeid nõudmisi või tingimusi. AMBUR Reedel liigub Kuu Amburis – võid olla impulsiivne ja tormakas ning millegagi üle pingutada. Laupäevalpühapäeval sobiks tegelda praktiliste asjadega. KALJUKITS Reedel kell 23.18 siseneb Kuu Kaljukitse märki. Pärast seda on soodne aeg isiklike asjadega tegelemiseks. Ka romantilises liinis võib midagi toimuda. VEEVALAJA Palju tekib olukordi, mis on raskesti tabatavad ja mille kohta võid vale otsuse langetada. Küsi sõbralt nõu! KALAD Kui viibid mõnes suuremas seltskonnas, siis võid kohtuda kellegagi, kellega areneb hiljem huvitav ja omapärane suhe – eelkõige vaimses plaanis.

Toimetus: lp@epl.ee, 680 4400, Narva mnt 13, 10151 Tallinn Peatoimetaja: Kerttu Pass, kerttu.pass@lehed.ee Tegevtoimetaja: e i l e , e i il e @epl.ee Väljaandja: Delfi Meedia AS A N EC SW O BEL

NOR DI

Telli: lehed.ee, 680 4444, klienditugi@delfi.ee Loe: epl.ee

Printall 4041 0820

ETV

KANAL 2

TV3

07.30 Kalale Koržetsiga, 5/6* 08.00 Ringvaade* 09.00 Töörööbikud, 1 (ETV 2017) 09.30 Õnne 13 30(s)* 10.00 Maahommik 10.40 Pealtnägija (s)* 11.30 Suurmeistrid.Paavo Kivine 11.50 Jalgpalli MM 2022.Tuneesia – Austraalia 14.00 Midsomeri mõrvad. 25 aastat kaost* 14.50 Jalgpalli MM 2022.Poola – Saudi Araabia. Kohtumist kommenteerivad Alvar Tiisler ja Markus Jürgenson. 17.00 Eesti lood.Kütt (Eesti 2018) 17.30 Loodusdokk: Eeden: metsik planeet, 6/6. Alaska (Inglise 2021). Kaugel põhjas on talved karmid, kuid kui pikk talv lõppeb, ärkavad ka grislid. Virgunud emakaru kiirustab koos poegadega süüa otsima, grislid on aga osavad kütid ja väga leidlikud, et nautida kõike, mida loodus pakub. 18.30 Aktuaalne kaamera (sª) 18.45 Kutsikate imeline maailm 3, 9 19.30 Kalale Koržetsiga, 6/6 20.00 Ühe maja lugu, 4/9. Tartu vana anatoomikum 20.30 Õnne 13 30(s) 21.00 Aktuaalne kaamera.Ilm(sª) 21.20 Sport.Sport 21.35 Emīlija. Läti ajakirjanduse kuninganna, 4/7. Kohus 22.25 Adidas vs. Puma – vendade duell (Saksa 2016) 00.25 Põud 1, 8/8 (Hispaania 2022)* 01.33 ERR.ee uudised

06.00 Katie Fforde – Osa sinust (Saksa 2012)* 08.00 Piip ja Tuut TV 1, 5 08.15 Toomas ja sõbrad 08.30 Rääkiv Tom ja sõbrad 1, 49 08.45 Rääkiv Tom ja sõbrad 1, 50 09.00 Dennis & Gnasher. Valla päästetud 1, 49 09.15 Dennis & Gnasher. Valla päästetud 1, 50 09.30 Zig ja Sharko 10.00 Eesti edulugu! 2, 10 10.30 Hooaeg. Saatejuht Ingird Margus 11.00 Kodustiil 8, 9 11.30 Rooli võim 12.00 Liikleja 1, 7. Väsimus autoroolis 12.30 Täistund* 13.30 Õhtu!* 14.30 Ma näen su häält 2, 10* 16.30 Ma nägin su häält! 1, 10* 17.00 Inga Lindström:Magus kirg (Saksa 2015) 19.00 Reporter+ 19.30 Minu emps on kõvem kokk kui sinu ema 3, 9 20.30 Roaldi retked 4, 12. Moodne muinasjutt 21.30 10 põhjust sind vihata (USA 1999). O: Heath Ledger, Julia Stiles. Romantiline komöödia 23.35 Õnn tuleb magades (Eesti 2016). Draama 01.30 Hawaii 5-0 1, 10. Heihei* 02.20 Roaldi retked 4, 12. Moodne muinasjutt* 03.10 Kodustiil 8, 9* 03.35 Südamesoov 3, 9* 04.25 Postimees.ee 05.35 Reporter+*

06.30 Head uudised 2, 9. Armastus on surnud 06.50 Simpsonid 29, 15. Ükski hea lugemine ei jää karistuseta 07.20 Kelguralli (Kanada 2018) 09.00 Saabastega kassi seiklused 1, 19 09.25 Simpsonid 29, 15* 09.55 Buduaar 8, 46 10.30 Nurgakivi 28, 13 11.30 Päästa mind 1, 2* 12.30 Eesti selgeltnägijate tuleproov 6, 10* 14.05 Laser 7, 12* 15.20 Märgatud Eestis 5, 10* 16.25 Midsomeri mõrvad 13, 5. Meistriklass 18.30 Sirjega külla 1, 5 19.00 Seitsmesed uudised 19.30 KINO3: Addamsite perekond (Kanada/USA 2019). Animakomöödia 21.30 KINO3: Ma ei tea, kuidas ta seda teeb (USA 2011). R: Douglas McGrath. O: Sarah Jessica Parker, Pierce Brosnan, Greg Kinnear, Christina Hendricks. Komöödia 23.30 Valekonto (Belgia/Prantsuse 2019). R: Safy Nebbou. O: Juliette Binoche, Nicole Garcia, François Civil. Romantiline draama 01.35 Midsomeri mõrvad 13, 5. Meistriklass* 03.35 Nurgakivi 28, 13* 04.20 Buduaar 8, 46* 04.50 Sirjega külla 1, 5* 05.15 Seitsmesed uudised 05.45 Kethi emmega Balkanil 1, 8*

Pühapäev ETV

KANAL 2

TV3

07.30 Loodusdokk: Eeden: metsik planeet, 6/6. Alaska (Inglise 2021)* 08.30 Osoon (s)* 09.00 Tähendamisi. Lohusuu kirik 09.05 Prillitoos (s) 10.00 Hommik Anuga. Saatejuht Anu Välba 11.20 Metslased 2 (Eesti 2021)* 11.50 Jalgpalli MM 2022.Jaapan – Costa Rica. Kohtumist kommenteerivad Alvar Tiisler ja Ingemar Teever. 14.00 Emīlija. Läti ajakirjanduse kuninganna, 4/7* 14.50 Jalgpalli MM 2022.Belgia – Maroko 17.00 Esimese advendi jumalateenistus Ukraina Kreeka-Katoliku kirikus 18.00 Siin me oleme, 12. Kodukaitsjad* 18.30 Aktuaalne kaamera (sª) 18.45 Ukraina stuudio (sª) 19.30 Metslased 2(Eesti 2021) 20.00 Kliimateadlikkus. Eesti kliima tulevikus, 1/6 20.05 Suured loomad, väiksed loomad 2, 4/7. Palju õnne sünnipäevaks! (Inglise 2021) 21.00 Aktuaalne kaamera.Ilm:nädal 21.40 Sport.Sport 22.00 Endine abikaasa, 1/4 (Inglise 2022). Põnevussari 22.50 Üks mu sõber (Eesti 2011). Režissöör Mart Kivastik. Osades Aarne Üksküla, Aleksander Eelmaa, Rita Raave, Harriet Toompere jt. 00.40 Meelte sagedus Amazonases, 5/6. Troopiline psühhedeelia 01.05 Hommik Anuga* 02.23 ERR.ee uudised

06.05 Alvin ja koopaoravad 4. Oravad rattas (USA 2015). R: Walt Becker. Animafilm 08.00 Piip ja Tuut TV 1, 6 08.15 Toomas ja sõbrad 08.30 Rääkiv Tom ja sõbrad 1, 51 08.45 Rääkiv Tom ja sõbrad 1, 52 09.00 Dennis & Gnasher. Valla päästetud 1, 51 09.15 Dennis & Gnasher. Valla päästetud 1, 52 09.30 Galileo. Saatejuhid Jaanus Koort ja Jürgen Fogel 10.30 Meie pere ja muud loomad 1, 13 11.00 Võsavinkel 2, 13* 11.30 Minu emps on kõvem kokk kui sinu ema 3, 9* 12.30 Naised vormis, 8* 13.30 Roaldi retked 4, 12. Moodne muinasjutt* 14.30 Žiguliga isamaal, 5 15.00 10 põhjust sind vihata (USA 1999)*. O: Heath Ledger, Julia Stiles. Romantiline komöödia 17.00 Katie Fforde – Armastus mägismaal (2010). Romantikafilm 19.00 Reporter+ 19.30 Kuldvillak. Saatejuht Eeva Esse-Sõõrumaa 20.05 Ma näen su häält 2, 11. Tippklassi meelelahutus võrratu saatejuhi Piret Laose juhtimisel 22.10 Ma nägin su häält! 1, 11 22.40 Naised vormis, 8* 23.40 Hawaii 5-0 1, 11. Palekaiko 00.40 Logani õnn (USA 2017). O: Channing Tatum, Adam Driver, Daniel Craig. Märulikomöödia 02.50 Viies võim (USA/India/Belgia 2013). Põnevik 05.00 Postimees.ee 05.35 Kodus ja võõrsil, 7793

06.30 Simpsonid 29, 16. Kuningas Põrnitseja 06.50 Lasteka hommik 09.00 Simpsonid 29, 16. Kuningas Põrnitseja* 09.30 Addamsite perekond (Kanada/USA 2019)* 11.30 Kättemaksukontor 28, 10. Kontakt, 2* 12.35 Kethi emmega Balkanil 1, 8* 13.35 Vallaline kaunitar 1, 8* 15.15 Stop! 31, 13 15.55 Midsomeri mõrvad 13, 6. Üllas kunst 18.00 Tallinna panoraam 19.00 Seitsmesed uudised 19.30 Stuudio. #vaatajatantsi 1, 8 20.00 Tantsud tähtedega 1, 8. Käes on finaal ja selgub, kellest saab karika ning „Tantsud tähtedega 2022“ võitja! 22.15 Stuudio. #vaatajatantsi 1, 8 22.30 KINO3: Preilid petised (USA 2019). Ülemeelikus kelmikomöödias saavad rongis juhuslikult kokku kaks noort daami – snoobi kehastav Anne Hathaway ja lihtrahva seast pärit matsiplikat kehastav Rebel Wilson. Neidusid ühendab nende kriminaalne eriala. Kui üks on ülikogenud vana kala, siis teine alles noor paljutõotav talent. Peened sulid panevad alguses teineteist proovile, kuid siis seavad seljad vastakuti, et tõmmata nahk üle kõrvade mehepoegadel, kellega nende teed ristuvad miljonäridest kubisevas luksuskuurordis. 00.35 Kuum pirukas (USA 1999)*. Komöödia 02.40 Midsomeri mõrvad 13, 6. Üllas kunst* 04.30 Võimalik vaid Venemaal 18, 12* 04.50 Seitsmesed uudised

ILMATEADE

SUDOKU

EESTI

Laupäev –5...–2 Idakaare tuul 3–9 m/s

3 6 Tallinn

Pühapäev –6...–3

Narva

Idakaare tuul on mõõdukas, sisemaal nõrk.

–1...0

–6...–3 Paide

Kärdla

Pärnu Kuressaare

Viljandi

–1...+1

Tartu –3...–1

–3...–1

8 7 8 9 3 8 2 9 5 7 4 6 2 5 4 1

9 7

Valga –3...–1

6 5

3 1 9

6 8 2

1 3 5 65

–3...+3

RISTSÕNA

–3...–1

+1...+2

4 7

Võru

2 9 9 4

1 5 –4...–2

MUJAL MAAILMAS Riia vahelduv

–1...0

London

päikeseline

+7...+10

Pariis

vahelduv

+8...+11

Helsingi

vahelduv

–1...+1

Viin

pilves

+3...+8

Tenerife

vahelduv

+21...+22

Stockholm

vahelduv

+3...+4

Moskva

pilves

–9...–6

Hurghada

päikeseline

+19...+25

Oslo

vahelduv

+2...+3

Varssavi

vahelduv

–1...0

Kreeta

vahelduv

+3...+8

6 8

Reeglid Täida tühjad kohad numbritega 1 kuni 9. Numbrid 1 kuni 9 peavad esinema igas 9 veerus, igas 9 reas, igas 3 × 3 ruudus. Igas reas, igas veerus ja igas 3 × 3 ruudus võib 8 3iga6num 1 2ber5esi4ne7da9ainult ühel korral. Lahendused ja vihjed: 1 9 4 7 www.sudoku.com 6 3 5 2 8 5 2 7 8 4 9 3 1 6 6 5 1 2 7 8 9 4 3 4 8 9 3 5 1 7 6 2 2 7 3 4 9 6 8 5 1 3 6 2 5 8 4 1 9 7 9 4 8 6 1 7 2 3 5 7 1 5 9 3 2 6 8 4

18. novembri mängu lahendus

6 5 1 9 8 2 7 4 3

4 8 9 3 1 7 5 6 2

2 7 3 4 5 6 8 1 9

1 2 8 5 9 3 6 7 4

3 6 5 1 7 4 2 9 8

9 4 7 6 2 8 1 3 5

7 1 4 2 3 5 9 8 6

8 3 2 7 6 9 4 5 1

5 9 6 8 4 1 3 2 7

Eelmise ristsõna õige vastus: LUULERAAMAT Võitja: Ülo Kikas

Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti Päevalehe ühe kuu tellimuse. Tellimuse vormistamiseks helista Delfi Meedia klienditeenindusse telefonil 680 4444. Loosimises osalemiseks saada vastus e-posti aadressile ristsona@gmail.com või saada kiri vastusega kolmapäevaks aadressile Narva mnt 13, 10151 Tallinn, märgusõna „LP Ristsõna“.

Käitleme ja toodame aastas üle 500 000 kaubaaluse.