Uued tehased nõuavad mitmekülgset koostööd
Kuidas läheb Eesti toidutööstusel?
Fibenol annab madalakvaliteedilisele puidule kõrgema lisandväärtuse
Eesti ravimitööstus laieneb!
Kas inimene astub roboti teelt?
Tööstussektor on mitmekülgne ja dünaamiline, koosnedes erinevatest tahkudest ning fragmentidest, mis kokku moodustavad justkui suure kirka mosaiigi. See mosaiik ilmestab tervet keskkonda, kujundades meie igapäevaelu ja majandust kõikjal – siin kohtuvad innovatsioon, parimad teadmised, tehnoloogia ja inimese koostöö ning püüd muuta tulevikku paremaks.
Alates traditsioonilisest tootmisest kuni kõrgtehnoloogilise innovatsioonini, hõlmab tööstus endas paljusid ja täiesti seinast seina valdkondi. Säärane mitmekesisus pakub pidevalt uusi väljakutseid, aga ka võimalusi, sundides ettevõtteid ja spetsialiste arenema ning kohanema.
Siinses ajakirjas püüamegi edasi anda seda, kuhu on tööstus praegusel ajal liikumas, ja leiame vastused küsimustele, kas tööstussektor püüdleb aina efektiivsuse ning tootlikkuse suurendamise poole või avatakse üha enam uksi ka jätkusuutlikkuse, keskkonnahoiu ja uute lähenemiste suunas.
Samuti arutleme, kes peaks tööstussektorile abikäe ulatama või kas sektor üldse tahab ja vajab abi – ehk on teinekord seda abi liiga palju või on otsused vastu võetud suisa uisapäisa? Paratamatult tekib sektori käekäiku jälgides mõte, et võib-olla oleks parim lahendus tugi kindla plaani ja visiooni olemasolu näol, mis aitaks ettevõtetel sirge seljaga oma rada astuda.
Samas on siiski hea meel tõdeda, et vaatamata pidevas muutumises maailmale ning keerulisele majanduskeskkonnale jätkub veel ettevõtteid, kes leiavad täiesti uusi lahendusi, julgevad teha suuri investeeringuid ning seisavad oma tegevusega hea ka parema tuleviku ja jätkusuutliku keskkonna eest.
Mitmetest sellistest innovaatilistest tegutsemismudelitest saate ajakirjast lähemalt lugeda ning kaasa mõelda, kas tööstussektor vajab tõepoolest päästmist või paistab tulevik tänu tublidele südamega tegijatele siiski kenades värvitoonides.
Sigrid Aunap
5 Uued tehased nõuavad mitmekülgset koostööd ja korralikku läbimõtlemist
11 Valitsus kiitis heaks magusa joogi maksu seaduse – milline on tootjate seisukoht?
22 APF Holdings tegi kõva kasvu, kuidas läheb aga Eesti munatööstusel?
27 Liha tootmine ja tarbimine on vähenenud, kalatooted aga enim kallinenud
31 Kas inimene astub roboti teelt või peitub tulevik koostöös?
37 EL sihib juhtpositsiooni kõrgtehnoloogiliste materjalide tootmises
43 Akude taaskasutamine ja ringlussevõtt annab neile uue elu
46 Milline oli energiaettevõtete möödunud aasta?
55 Eestisse plaanitakse rajada rohelise metanooli ja vesiniku tootmisüksus
59 Energiasalv sai riigilt vesisalvesti tehnoloogia arendustegevusteks toetust
VÄLJAANDJA DELFI MEEDIA AS
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: SIGRID AUNAP
Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@delfi.ee
Keeletoimetaja: JOLANA ARU jolana.aru@delfi.ee
TRÜKK PRINTALL
REKLAAM
MERIT SARIBEKJAN merit.saribekjan@delfi.ee
KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee
MARIA SOOTLA maria.sootla@delfi.ee
HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee
JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee
RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee
KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee
61 Eesti ravimitööstus laieneb –TBD Pharmatech pani nurgakivi uuele arendus- ja tootmishoonele
65 Tehnoloogia ja koostöö nutikate paatide nimel
73 Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes aastaga 3,9%
77 Fibenol: madalakvaliteedilisele puidule kõrgem lisandväärtus biotehnoloogia abil
82 Kas tööstussektoril jalad põhjas või alles otsitakse languse põhja?
- ALUMIINIUM
- VASK ja MESSING
- ROOSTEVABA TERAS
- TSINGITUD LEHED ja -RULLID
- METALLVÕRGUD
- PERFOREERITUD METALL
- JAKOB ROPE SYSTEMS
- ARHITEKTUURSED LAHENDUSED
- STANDARDSED ja ERIMÕÕDUS LEHED
- STANDARD ja ERIPROFIILID
- LAOSEIS
- TRANSPORT
- TEHNILINE TUGI
- METALLSÜSTEEMIDE PAIGALDUS
TEL.: +372 5385 4385 SEBACOM@SEBACOM.ee www.SEBACOM.ee SEBACOM OÜ KESK TEE 21 75301 JÜRI
Statistikaameti andmetel ehitasid ehitusettevõtted 2023. aastal Eestis ja välisriikides püsivhindades kokku 6% vähem kui aasta varem. Ainult kohalikku ehitusturgu arvestades vähenes ehitusmaht 7%, kuid vaatamata säärastele numbritele on Eestisse kerkimas mitmeid uusi tehaseid, katsejaamu ja teisi tööstushooneid.
Eelmisel aastal lubati kasutusse 1036 mitteelamut, kus on kasulikku pinda 818 600 ruutmeetrit. Enim lisandus seejuures tööstus-, lao- ja büroohoonete pinda. Võrreldes aasta varasemaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.
Koostöö kõigi osapoolte vahel
Tänapäevaste tööstushoonete ehitus on valdkond, kus on oluline eelkõige hoone funktsionaalsus, aga ka energiasäästlikkus ja paindlikkus. Selle saavutamiseks on oluline mõista tellija vajadusi ja tootmisprotsessi. Siinkohal on oluline rõhu-
tada head koostööd tellija, projekteerija ja peatöövõtja vahel. Tellija selgitab võimalikult täpselt ja üksikasjalikult välja oma vajadused. Projekteerija leiab tellija soovidele kõige paremini sobivad tehnilised lahendused. Peatöövõtja roll on olla nõuandja rollis nii tellijale kui ka projekteerijale, eelkõige projekteeritud tehniliste lahenduste teostatavuse ja ehituskulude osas. See eeldab ehituse peatöövõtjalt ettenägelikkust ehituslike aspektide arvestamisel ja oskust olla kliendile asjatundlik partner ning nõuandja.
Tööstushoonete puhul on sageli kõige olulisemateks faktoriteks paindlik-
kus ja hoone kohandamise võimalused kiiresti muutuvate tootmistehnoloogiate ning kliendi vajadustega. Sealhulgas on tootmishoone planeerimise käigus oluline arvestada ka võimalike tulevaste juurdeehituste ja laiendustega. Teatud ettenägelikkus võib tulevikus tähendada märkimisväärset kulude kokkuhoidu, kui ei pea maha lammutama või ümber ehitama varem püstitatud rajatisi, vaid need sobivad kasutamiseks ka pärast juurdeehituse valmimist. Samamoodi on tööstusehituse puhul suur roll energiasäästlikkusel, näiteks leiavad järjest rohkem kasutust päikesepaneelid, mida saab rakendada hoone küttesüsteemi osana või müües omatarbeks mittevajalik kogus energiat elektrivõrku tagasi. Peamised trendid tööstushoonete ehitusel: Säästlikkus ja jätkusuutlikkus: üha suurem rõhk on keskkonnasäästlikel ehituslahendustel, mis hõlmavad päikeseenergia, taaskasutatavate materjalide ja energiatõhusate süsteemide kasutamist.
Tehnoloogia integreerimine: tööstuslikud hooned muutuvad üha nutikamaks tänu tehnoloogia integreerimisele. See hõlmab asjade interneti (IoT) rakendamist, mis võimaldab jälgida ja optimeerida hoonete toimimist ning energiatarbimist.
Modulaarne ehitus: modulaarne ehitus on muutumas populaarseks, kuna see võimaldab kiiremat ehitamist ja paindlikkust tulevaste muudatuste tegemisel. Samuti võimaldab see kiiret reageerimist muutuvatele nõudmistele.
Töötajate heaolu ja tervis: tööstushoonete kavandamisel ja ehitamisel
pööratakse üha suuremat tähelepanu töötajate heaolule ning tervisele. Selleks võidakse kasutada looduslikku valgust, paremat ventilatsiooni ja tervislikke sisekliimalahendusi.
Adaptiivsus ja mitmekesisus: tööstushooned peavad olema võimelised kohanema muutuvate vajaduste ja tööstusharude ning nende eripäradega. Seetõttu on oluline, et uued hooned oleksid ehitatud tulevikku vaatavalt, mis võimaldaks hooneid vajadusel kiiresti ümber kohandada.
Järgnevalt toome välja mõningad Eestis valminud, valmivad või kavanda-
tavad tööstushooned, mis kõik on moel või teisel omas valdkonnas ainulaadsed.
Aasta pärast valmib Elcogeni uus tehas
Euroopa tehnoloogiatootja Elcogen rajab Tallinna külje all asuvasse Loovälja tehnoparki tehase, mis suurendab märkimisväärselt ettevõtte senist tahkeoksiid-kütuseelementide tootmisvõimsust ning rahuldab kasvavat globaalset nõudlust heitmevaba energiat ja rohevesinikku tootvate kütuseelementide järele. 14 000-ruutmeetrise hoone ehitustööd algasid 2024. aasta jaanuaris ning
tootmise alguseks on planeeritud 2025. aasta keskpaik. Tehas ehitatakse koostöös Maru Ehitus AS-iga ning Elcogeni tootmisvõimsus kasvab uue tehase ehituse järel 10 megavatilt 360 megavatile.
Elcogeni tegevjuht Enn Õunpuu väljendas heameelt selle üle, et ettevõttel on võimalik Elcogeni tootmisvõimsust jõuliselt kasvatada ning varustada tehas uusima saadaoleva tehnoloogiaga. „See kõik vähendab oluliselt keskkonnamõju ja minimeerib õhusaastet, sest võtame kasutusse ringmajanduse põhimõtted, ja lisaks kasutame uues tehases efektiivsemalt nii jääkenergiat kui ka ise toodetud taastuvenergiat,“ sõnas Õunpuu. Elcogeni operatsioonide juht Stefano Piscitelli lisas, et tipptasemel tehas suurendab ettevõtte tootmisvõimsust ja toob kaasa lausa 60-protsendilise kulude vähenemise.
„Maru Ehituse missiooniks on ehitada sellist homset, milles soovime ka ise elada, ning seetõttu on meil väga hea meel olla partneriks Elcogenile, kes annab olulise panuse rohelisemasse tulevikku. Kuna meie peamiseks tugevuseks on tööstuskinnisvara, siis annab Elcogeni uus hoone meile ühest küljest võimaluse kasutada oma seniseid kogemusi, kuid teisest küljest esitab ka suure väljakutse: hoone on väga kompleksne, tootmistehnoloogia seab ehitustegevusele väga kõrged nõuded ja lisaks kasutatakse mitmeid moodsaid lahendusi, nagu näiteks tehnoloogia jääksoojuse ärakasutamine,“ sõnas Maru Ehituse tegevjuht Margo Dengo.
Valmiv hoone asub Loovälja tee 7, Liivamäe küla, Jõelähtme vald, Harjumaa. Elcogeni praeguse hoone Valukoja tänaval on samuti projekteerinud ja ehitanud Maru Ehitus 12 aastat tagasi.
Tallinnas valmis maapõuest energiat saav katsejaam 3. mail avati Tallinnas Tiskre asumis maapõueenergia katsejaam, mis ammutab energiat rohkem kui 500 meetri sügavusel maapõuest. Kortermaja küttevõrku soojust andev keskkonnasäästlik katsejaam on esimene omataoline Eestis ja Baltimaades.
„Meie energeetikasüsteem on jätkusuutlikkuse võtmes maailmas esirinnas, seda kinnitab Eesti seitsmes koht värske Maailma Energeetikanõukogu rahvusvahelises raportis. Puhta tuleviku
Kliimaminister Kristen Michal (vasakul) ja Eesti Geoloogiateenistuse maapõueenergia osakonna juhataja Aivar Auväärt katsejaama avamisel.
nimel peame otsima ja katsetama uusi keskkonnasäästlikke lahendusi ning head eeskuju saab naaberriikidest,“ ütles kliimaminister Kristen Michal ja lisas, et ka kohaliku tähtsusega projektid aitavad Eestit kokkuvõttes lähemale 2030. aasta eesmärgile üleminekul taastuvenergiale.
Eesti Geoloogiateenistuse maapõueenergia osakonna juhataja Aivar Auväärti sõnul valiti katsejaama asukoht eelkõige geoloogilisi tingimusi silmas pidades, kuid oluline oli ka sobiva suurusega kaugküttevõrgu olemasolu piirkonnas. „500 meetri sügavusse puurauku paigaldati Eesti pikim u-toru ning samuti Eestis unikaalne jaotatud temperatuurimõõtmise andur. Süsteem koosneb laseriga varustatud mõõteseadmest ning fiiberoptilisest kaablist, millel on võimekus mõõta temperatuuri kord minutis vähemalt iga meetri tagant,“ selgitas Aivar Auväärt. Selline süsteem võimaldab vastavalt tarbimise muutumisele optimeerida süsteemi parameetreid ning pikemas perspektiivis anda teadmisi Eesti maapõue energeetilise potentsiaali kohta.
Käesoleva projekti käigus on plaanis rajada katsejaam ka Roosna-Allikule Järvamaal, puurimistööd seal juba käivad. Roosna-Allikul hakkab uus lahendus varustama varem põlevkiviõlil töötanud kaugküttevõrku. Tiskre maapõueenergia katsejaama rajamisel olid Eesti Geoloogiateenistuse koostööpartneriteks Inseneribüroo Steiger OÜ, TJ Hooldus OÜ, Balrock OÜ ja HeatConsult OÜ.
Narva rajatakse tööstusinkubaator
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL-i õiglase ülemineku fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva. Inkubaator on mõeldud tööstusettevõtetele, kes soovivad oma tooteid ja teenuseid hakata arendama Ida-Virumaal ning vajavad selleks tänapäevast rendipinda. Inkubaatori arendajaks saab Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA), kellel on Ida-Virumaal pikaajaline tööstusalade arendamise kogemus.
Toetusega on kavas nii hoone projekteerimine, ehitamine kui ka sisustamine. Inkubatsiooniteenuste pakkumine ettevõtjatest rentnikele aitab kaasa Ida-Virumaa majandusstruktuuri muutumisele. Kavakohaselt peaks tööstusinkubaator valmima 2026. aasta augustiks.
Narva tööstusinkubaatori kontseptsioon näeb ette, et ettevõtted saavad tegutseda rendipindadel kuni viis aastat. Seda reguleerib vastav hinnapoliitika. Viies aasta on ettevõtte jaoks oma tootmisüksuse rajamise ja inkubaatorist väljumise aasta. Kogu selle perioodi vältel pakutakse ettevõtjale inkubatsiooniteenuseid, st nn pehme maandumise tugiteenuseid turutingimustel kiiremaks integreerumiseks majanduskeskkonda ja tegevuse alustamiseks. Ettevõtetel on võimalik inkubatsiooniperioodi jooksul käivitada tootmine, mehitada meeskonnad, kohaneda Eesti majanduskeskkonnaga ja käivitada tegevus.
Rajatava hoone üldpind on ligi 7000 m², mahutades korraga kuni kümme tootmisüksust ja kuni viis äriteenindusettevõtet. Hoone struktuur võimaldab muuta sisemist ruumide jaotust tänud teisaldatavatele siseseintele, vastavalt konkreetse rentniku vajadustele. Samuti on investori toodangu kasvu korral võimalik rendipinda laiendada.
Eesti Energia käivitas ettevalmistused plastikeemiatehase ehitamiseks
Eesti Energia astus keemiatööstuse arendamisel järgmise olulise sammu, käivitades esimese Auveresse rajatava plastikeemiatehase põhiprojekteerimi-
se, mille viivad läbi valdkonna rahvusvahelised suurnimed Technip Energies ja Honeywell. Ida-Virumaale soovitakse rajada ringmajandusel põhinev keemiatööstuskompleks, mille toodang oleks tooraineks rahvusvahelistele plastitööstustele.
Eesti Energia juhatuse liikme Andres Vainola sõnul tagab valitud suund sujuva ning keskkonnaeesmärkidega sammu pidava ülemineku põlevkivipõhiselt energiatootmiselt nutikale ja suuremat väärtust loovale väheste heitmetega keemiatööstusele.
„Üleminek keemiatööstusele ja ringmajanduslike lahenduste juurutamine tähendab Eesti kontekstis täiesti uue tööstusharu loomist, mis laob vundamendi meie pikaajalisele konku-
rentsivõimele ja aitab leida lahendusi süsinikuneutraalsuseni jõudmiseks,“ ütles Vainola. „Maailma nõudlus naftal põhinevate plastikeemiatoodete järele kasvab järgmistel kümnenditel hoogsalt ja samal ajal suureneb vajadus neid tooteid elukaare lõpus ringlusse võtta. Meie eesmärk on luua ringmajanduslik protsess, kus plastijäätmed töödeldakse Enefiti pürolüüsitehnoloogia ja järeltöötlemise käigus plastikeemiatööstuse jaoks vajalikuks tooraineks, mida kasutatakse näiteks polüetüleeni tootmiseks.“
Projekteeritav tehas võimaldaks plastikeemiaks väärindada kogu tekkiva kergema pürolüüsiõli, mida praegu turustatakse bensiinina, ning osa uttegaasi. Nii ei paisku süsinik toote kasutamisel atmosfääri, vaid suletakse toodetesse. Kavandatav tehas loob võimaluse arendada Eestis ka vesinikutootmist, sest õli väärindamiseks keemiatooteks on vesinik oluline tooraine.
Väärindamistehase kompleksi põhiprojekteerimise viib läbi Technip ja tehnoloogilise põhiprojekteerimise Honeywell UOP. Kava järgi 2025. aastal lõppeva projekteerimise käigus täpsustub tehase maksumus ja olulised parameetrid. Investeerimisotsuseni on kavas jõuda 2026. aastal ja positiivse otsuse korral hakkaks tehas toodangut andma 2030. aasta alguses. Paralleelselt jätkab Eesti Energia teiste keemiatööstusega seotud arendustega, mille seas on süsinikdioksiidi püüdmine ja ümbertöötlemine keemiatööstuse tooraineks.
Valitsus kiitis 11. aprilli istungil heaks terviseminister
Riina Sikkuti esitatud magusa joogi maksu eelnõu, mille eesmärk on vähendada liigset suhkru tarbimist ning suunata inimesi eelistama vähem magusaid ja magustamata jooke. Seaduseelnõu saadeti arutamiseks riigikogule.
Ühtlasi on magusa joogi maksu eesmärgina välja toodud vajadus motiveerida tootjaid vähendama joogiretseptides suhkrukogust ja magusainete kasutamist. Koos teiste tegevustega toetab magusa joogi maks rahvastiku tervisenäitajate parandamist ja tervislikke valikuid soodustava keskkonna loomist.
Sotsiaalministeerium tänab eelnõule saadetud tagasiside eest, on seda
analüüsinud ja teinud vajalikud muudatused, sealhulgas on näiteks edasi lükatud seaduse jõustumise tähtaega ja seadus on nimetatud ümber magusa joogi maksu seaduseks.
Uus maks peab olema hästi sihitud ja selle maksmine välditav
Terviseminister selgitas, et limonaadid ja magusad joogid paistavad kõrge suhkrusisaldusega toodete hulgast hästi silma. „Me ei soovi praeguste hinnatõusude
juures muuta kallimaks põhitoiduaineid, nagu leib või jogurt – uus maks peab olema hästi sihitud ja selle maksmine välditav. Magusad joogid ei ole vajalik osa toidulauast, nende joomine ei tekita täiskõhutunnet. Magusate jookide tarbimist seostatakse mitmete tõsiste tervisemuredega, nagu teist tüüpi diabeet, südame-veresoonkonna ja maksahaigused, samuti mõjutab see suutervist ning soodustab ülekaalu teket. Igaühel oleks kasulik nende tarbimist vähendada,“ selgitas Sikkut.
Ta lisas, et tervisenäitajate paranemiseks on vaja mitut üksteist täiendavat meedet, mis aitavad luua tervislikke valikuid soodustavat keskkonda: kulutõhus magusate jookide maks, küllastunud rasvhapete, soola- ja suhkrusisalduse vähendamine toitude koostises, samuti kõrge rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega
toodete turunduse piiramine, tarbijale kergesti arusaadava toidumärgistuse rakendamine, teadlikkuse tõstmine. „Selle kõigega sotsiaalministeerium koostöös partneritega ka pühendunult tegeleb,“ lisas terviseminister.
Ka magusainete kasutamine maksustatakse
Eelnõu järgi maksustatakse ka magusainete kasutamine jookides. Magusainete pikaajaline tarbimine võib samuti tõsta näiteks südame-veresoonkonna haiguste ja teist tüüpi diabeedi riski, ühtlasi ei soovita WHO magusaineid kasutada kehakaalu kontrolli all hoidmiseks.
„Et tootjad ei asendaks suhkrut sünteetiliste magusainetega, mille pikaajaline mõju ei ole meile teada, tuleb ka need maksustada,“ selgitas Sikkut.
Tervisekäitumist mõjutavad maksud on kasvav trend ja toitumise osas on kõige enam levinud just magusate jookide maksud – selline maks on praegu-
seks kehtestatud enam kui sajas riigis, näiteks Soomes, Lätis, Belgias, Prantsusmaal, Suurbritannias, Itaalias, Poolas, Hollandis ja Portugalis.
Maailma Terviseorganisatsioon ja Maailmapank leiavad, et rahvatervise vaatest on magusate jookide maksustamine prioriteetne meede, mida kasutada võitlusel ülekaalu ja toitumisega seotud krooniliste mittenakkushaiguste ennetuses. Samuti on Rahvusvaheline Vähiuuringute Fond, UNICEF, Ameerika Pediaatria ja Südame Assotsiatsioon jt organisatsioonid kinnitanud, et magusate jookide maksustamine on rahva tervise eesmärkidel põhjendatud.
Tootjad on jookide suhkrusisaldust juba vähendanud
Toidu- ja joogitööstused on viimase kaheksa aasta jooksul vähendanud jookide suhkrusisaldust 10–50%, sõltuvalt kategooriast, mida on tagant tõuganud
2019. aastal sõlmitud hea tahte lepe lisatud suhkrute vähendamiseks toodetes ja ettevõtete endi jätkusuutlikkuse tegevuskavad.
Leppe eesmärk oli vähendada lisatud suhkrute hulka 2020. aastaks 10% ja 2025. aastaks 15% võrreldes 2015. aastaga. 11. aprillil toimunud pressikonverentsil esitlesid tootjad vahekokkuvõtet suhkrute vähendamise tulemustest ja selgitasid, millised on võimalused või takistused toodete koostise muutmisel.
Näiteks A. Le Coq on viimase kaheksa aastaga vähendanud kõikides mittealkohoolsetes jookides lisatud suhkru kogust 14%. Coca-Cola toodete suhkrusisaldus on vähenenud 20%. Saku Õlletehas on vahemikus 2015–2023 vähendanud energiajookide suhkrusisaldust 10,2%, karastusjookidel 13,9% ja vitamiinijookide, maitsevete suhkrusisaldust 46,2%. Orkla Eesti on lisatud suhkruga mahlajookides ja nektarites vähendanud lisatud suhkru sisaldust 15%,
Riina Sikkut
KUULUB JUBA 990 TÖÖSTUSETTEVÕTET
KOOS ARENDAME EESTI ETTEVÕTLUST NING
SEISAME HEA SINU ETTEVÕTTE ARENGU EEST!
MIKS LIITUDA KAUBANDUSKOJAGA?
• Seadusandlus ja bürokraatia: Hoiame Sind kursis ettevõtlusvaldkonna seadusandlusega ja võitleme bürokraatia vastu, et Sinu äri saaks sujuvalt edeneda.
• Rahvusvahelised suhted: Viime kokku Eesti ja välisriikide ettevõtjaid, avades uusi võimalusi ja turge.
• Koolitused: Toome Sinuni kasulikke koolitusi ja seminare, mis aitavad Sinu meeskonnal püsida konkurentsis.
• Järelkasv: Aitame kaasa ettevõtliku järelkasvu arengule Eestis, tagades tuleviku talendid Sinu sektorisse.
• Ekspordi arendamine: Toetame Sinu ekspordivõimekuse kasvu, aidates avardada haaret globaalsetel turgudel.
• Võrgustik: Laiendad oma suhtlusvõrgustikku ja kohtud uute äripartneritega.
Kuuludes kaubanduskotta, oled osa mõjusaimast ettevõtjate võrgustikust.
kogu joogiportfellis samal perioodil 23%.
Tere on vähendanud joodavates piimatoodetes keskmiselt 36% lisatud suhkrute sisaldust ja Farmi keskmiselt 20%.
Kas maksu nimetus on ekslik?
„Magusa joogi maksu õigustatakse aga väitega, et see motiveerib tootjaid vähendama suhkrute sisaldust jookides ja nii paraneks väidetavalt ka rahva tervis. Need numbrid näitavad ilmekalt, et tootjad ei vaja motiveerimist toodete koostise muutmisel, ja tõestavad, et suhkrute
vähendamine jookides, mis on tehtud viimase kaheksa aastaga, ei pane kedagi tasakaalustatult toituma,“ rõhutas Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
„Maksu on ekslikult nimetatud limonaadimaksuks – kava kohaselt lähevad maksu alla aga ka mahlajoogid, nektarid, maitseveed, smuutid. Limonaadid moodustavad maksustavatest toodetest vaid kolmandiku ja seetõttu on maksu nimetamine limonaadimaksuks ekslik. Samuti on hämmeldust tekitav sotsiaalministeeriumi seisukoht, et needsamad
smuutid, maitseveed ja nektarid on tervisele kahjulikud, sisaldades vaid tühje kaloreid,“ lisas Potisepp. Maksu vajalikkust põhjendades on eelnõu seletuskirjas toodud eeskujuks Suurbritanniat, kus magustatud jookide maksustamise tulemusel vähenes lisatud suhkrute kogus maksustatud jookides keskmiselt 30%. „Lisatud suhkrute kogus 100 ml kohta vähenes keskmiselt 15,5 grammilt 10,8 grammile. Eestis on aga juba praegu karastusjookide keskmine lisatud suhkrute kogus 7,6 g / 100 ml. Jääb üle vaid järeldada, et valitsus on võtnud eesmärgiks jõuda suhkrusisalduse pingereas Euroopa viie magedama riigi hulka,“ tõi Potisepp välja.
Euroopa kõrgeim maksumäär Eesti planeeritav maksumäär on Euroopa kõige kõrgem olukorras, kus Eesti elanike ostujõud on 87% EL-i keskmisest, kuid toiduainete hinnad on juba 108% EL-i keskmisest. Tuleb ka arvestada, et tooted ei kalline vaid maksu määra võrra, sest lisandub ka kaubanduse juurdehindlus ja käibemaks 22%. See tõstab toodete hinna naaberriikidest kõrgemale. Näiteks kui üks liiter Cido virsikunektarit maksab Lätis 2,25 eurot, siis Eestis hakkab see keskmiselt maksma 2,85 eurot. Frooshi smuuti maksab Rootsis praegu 2,25 eurot, Eestis hakkab sama toode maksma keskmiselt 2,89 eurot.
Tootjad tõid välja, et suhkur pole toodetes ainult magustaja, vaid sellest sõltub ka toote struktuur, säilivus ning maitse stabiilsus säilivusaja jooksul. Samuti tuleb muudatusi teha toodetes järk-järgult, et tarbija jõuaks uue maitsega harjuda.
Potisepp lisas, et kuna ühegi riigi kogemus ei näita magusate toodete maksustamise mõju ülekaalu vähenemisele ning Eesti tootjad on juba omal initsiatiivil suhkrute sisaldust toodetes vähendanud, on maksueelnõu argumentatsioon sisutühi ja selle eesmärk on vaid raha kogumine riigieelarvesse, arvestamata maksu kahjulikku mõju ettevõtetele. „Eelnõu on täis valeandmeid ja vigu, viidatakse uuringutele, mis tänaseks on juba tühistatud. Valede abil ühe maksu läbisurumine on häbiväärne ja tugevdab vaid usaldamatust valitsuse suhtes.“
Sirje Potisepp
Küsige pakkumist: services.exmet.ee
Maksuobjektiks on magus jook, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta ja/või millele on lisatud magusainet. Maksumäär sõltub sellest, kui palju suhkrut toode sisaldab ja kas kasutatakse magusaineid: alla 8 g / 100 ml suhkrut sisaldavatele
Mida toob tulevik?
jookidele kehtib maksumäär 15 senti liiter, üle 8 g / 100 ml suhkrut sisaldavatele jookidele kehtib maksumäär 45 senti liiter. Magusaine sisalduse korral kehtib joogile maksumäär 15 senti liiter.
Maksust on vabastatud puuvilja-, köögivilja- ja marjamahlad, millele ei ole
Kui uuendused jõustuvad planeeritud kujul, muutuvad nende toodete hinnad orienteeruvalt järgmiselt:
Toote nimetus
Keskmine jaehind praegu
Prognoositav keskmine jaehind maksu jõustudes
Doktor Active 0,5 l – 1,05 € 1,5 l – 1,69 € 0,5 l – 1,45 € (+38%) 1,5 l – 2,88 € (+71%)
Aura Supersmuuti 0,33 l – 1,59 € 0,33 l – 1,85 € (+17%)
Karboniseeritud mineraalvesi
Neptunas (mündi) 0,5 l – 0,91 € 0,5 l – 1,05 € (+15%)
Põltsamaa ploominektar 1 l – 1,55 € 1 l – 2,2 € (+42%)
Karl Friedrichi kali 0,5 l – 0,99 € 0,5 l – 1,39 € (+40%)
lisatud suhkrut ega magusainet. Samuti on vabastatud piim ja piimatooted ning piima asemel tarbitavad taimsed joogid. Selliseid tooteid ei maksustata, kuivõrd need on oluline osa täisväärtuslikust ja toitainete sisalduse poolest tasakaalustatud toidulauast.
Maks on astmeline, et motiveerida tootjaid suhkrukogust ja magusainete kasutamist joogis vähendama ning suunata inimesi kõrge suhkrusisaldusega jookide hinnatõusuga eelistama väiksema suhkrusisaldusega ja magusaineteta jooke. Tootjatel on võimalus joogiretseptide muutmisel vähendada enda maksukoormust.
Seadus on määratud jõustuma 1. jaanuaril 2026. Prognoosi kohaselt laekub maksust riigieelarvesse 2026. aastal umbes 25 miljonit eurot. Eelduste järgi maksu laekumine järgnevatel aastatel väheneb, sest magusate jookide maksustamine suunab inimesi tarbima vähem jooke.
Allikas: sotsiaalministeerium
üle 50-le rahulolevale kliendile kõikjal Eestis aastast 2018!
• Paindlik tööjõurent usaldusväärsest ettevõttest;
• Kvali tseeritud spetsialistid ja lihttöölised pikemaks ja lühemaks perioodiks;
• Keskendume kliendi vajadustele;
• Personaalne lähenemine igale tellimusele;
• Üle 5-aastane kogemus ja asjatundlik meeskond.
Magustatud joogi maksukava õiguslik analüüs: eelnõu on igas mõttes puudulik
Eesti Toiduainetööstuse Liit tutvustas riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil magustatud joogi seaduse eelnõule tellitud õiguslikku analüüsi, mis viitab väga tõsistele juriidilistele puudujääkidele ja mille järeldus on ühene – maksu kehtestamine oleks õigustatud vaid juhul, kui tootjad keelduksid vabatahtlikult jookide suhkrusisaldust vähendamast.
Sotsiaalministeeriumi välja töötatud magustatud joogi maksu seaduse eesmärk on „jookides sisalduva suhkru koguse ja magusainete kasutamise vähendamine, et toetada elanikkonna tasakaalustatud toitumist“.
Tähelepanuta jäetud vabatahtlikud kokkulepped Õigusliku analüüsi koostanud advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Allar Jõks selgitas, et riigi tasandil regulatiivne sekkumine on lubatav üksnes juhul, kui probleemi ei ole võimalik muude vahenditega lahendada. „Eelnõu seletuskirja kohaselt aitab maks kaasa sellele, et tootjad vähendavad suhkrusisaldust toodetes. Järelikult võib maksu kehtestamine olla vajalik meede ainult juhul, kui tootjad keelduvad vabatahtlikult toodetes suhkrusisaldust vähendama.“
Paraku on eelnõu koostajad jätnud tähelepanuta suhkru vähendamise vabatahtlikud kokkulepped ettevõtjate poolt. Lisaks on oluline teadvustada, et suhkrute osakaalu vähendamine toimub ka toodete reformuleerimise (koostise muutmise) kava raames, kus Eesti toidu ja joogitootjad osalevad sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel. Kokkulepete kujundamisel juhindutakse Euroopa Liidu soovituslikest reformuleerimise eesmärkidest suhkru osas, milleks on vähendamine viie aasta jooksul 10%. Soovitus hõlmab magusaid tooteid, aga ka valmistoitu, sh koolides.
„Kuivõrd tootjad on vabatahtlikult ja järjekindlalt suhkrusisaldust toodetes vähendanud, on regulatiivsete meetmete rakendamine ebaproportsionaalne ehk lubamatu,“ rõhutatakse seaduseelnõu õiguslikus analüüsis.
Kas selektiivne valik?
Ühtlasi on eelnõu autorid Maailma Terviseorganisatsiooni WHO uuringust valinud endale sobivaid lõike vaid selektiivselt. „Eelnõu autorite sõnul on WHO soovitanud magusamaksu kehtestamist. See ei ole korrektne. WHO uuringust järeldub, et tarbijate tervisekäitumise suunamiseks on palju erinevaid meetmeid, alustades teadlikkuse tõstmisega ja tootemärgistuste reguleerimisega ning lõpetades maksustamisega. Neid aga pole analüüsitud,“ rõhutatakse seaduseelnõule tehtud analüüsis.
Rahvusvaheline kogemus ja uuringud on näidanud, et maksustamine on meede, mis tervisekaitse eesmärgile oluliselt kaasa ei aita ning alternatiivsed abinõud on efektiivsemad. Just seetõttu otsustas Taani 2014. aastal loobuda magustatud jookide maksust, mis oli kehtinud alates 1930. aastatest. Taanis selgus maksustamise tulemusel, et maksustamise asemel tuleb pöörata rohkem tähelepanu tervisliku
elustiili õpetamisele koolides, aga ka liikumisharjumuse suurenemisele ja toiduainete koostise muutmisele. Ka lähiriikidest pole häid näiteid tuua. Nii pole näiteks Lätis kehtestatud suhkruga magustatud joogi maksu tulemusel laste rasvumine aastate jooksul üldse vähenenud.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon istungil osalesid terviseminister Riina Sikkut, maksu ja tolliameti peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp, joogitootjate esindajad ja advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Allar Jõks.
Tehnoloogiaettevõttena on Fujitsu eesmärk innovatsiooni abil ühiskonnas usalduse loomine. Küberturvalisus on sellega seotud igal sammul ja kõigis tegevusvaldkondades.
Küberturvalisus on ühiskonna turvalisus
Kuna inimeste igapäevaelu sõltub aina enam erinevate tehnoloogiate toimimisest, võivad häired neis olla väga suureks ohuks ühiskonnale, rääkimata kahjust konkreetsele ärile, mida intsident puudutab. Eriti suur vastutus lasub neil ettevõtetel ja organisatsioonidel, mille töö mõjutab paljusid inimesi – näiteks elutähtsate teenuste pakkumine, kaupade tootmine ja tarnimine ning avaliku sektori teenused.
Iga teenus tuleb ehitada turvalisena
Kõigi oma teenuste puhul lähtume põhimõttest, et turvalisus peab olema sisse ehitatud juba teenuse kavandamisel ja loomisel. See puudutab ärirakendusi, IT-halduse ja töökohateenuseid, hübriid-IT ja pilve-
teenuseid ning kliendi tellimusel arendatavat tarkvara.
Lisaks sellele on küberturvalisuse teenus Fujitsu portfellis iseseisva teenusena. See on mõeldud suurematele ettevõtetele ja organisatsioonidele, kus käsitletav andmete hulk ja riskide iseloom nõuab spetsiaalseid tööriistu ja oskusi.
Fujitsu Security Operations Center
Security Operations Center (SOC) on mitmeastmeline teenus, kus igal tasemel on erinev vastutus. Nii on ka kliendil võimalik valida oma vajadustele ja ressurssidele vastav lahendus.
1. tase
• töötleb IT-halduse süsteemis salvestatud sündmusi
• teeb sündmuste esmast analüüsi
• pakub esmaseid parandusmeetmeid
• käsitleb tehinguid vastavalt kokkulepitud protsessidele
2. tase
• käsitleb kriitilisi (prioriteet 1) ja kõrge ohutasemega (prioriteet 2) turvarikkumisi
• aitab lahendada madalama taseme intsidente ja juhendab 1. taseme teenuse pakkumist
• teeb ohtude seiret
3. tase
• vastutab ulatuslike turvarikkumiste (suurintsidentide) uurimise eest
• pakub intsidentide uurimise teenust
Ohtude seire kujutab endast tuntud ja tundmatute ohtude otsimist.
• Ohuinfot hangitakse erinevatest allikatest, mille põhjal otsitakse võimalikke ohte kliendi keskkonnast kliendi kasutatavate tööriistade abil (nt SIEM, EPP/EDR, haavatavuse skaneeringud, pordiskannerid).
• Logide abil leitakse keskkonnast kõrvalekaldeid.
Ohtude seiret tehakse regulaarselt, kliendiga kokkulepitud sagedusega.
Intsidendi uurimine on protsess, mis käivitatakse pärast turvarikkumist.
See hõlmab näiteks tõendite kogumist, pahavara analüüsi, logi analüüsi, andmerikkumise mõju ja ulatuse kindlaks määramist ning võimaliku kahju leevendamist.
Eristajaks on proaktiivsus ja reageerimiskiirus
Fujitsu SOC-teenuse eripära tuleneb meie pikaajalisest kogemusest IT-infrastruktuuri teenuste pakkujana:
• teenus on integreeritud IT-halduse teenusega ja kliendi protsessidega –see võimaldab riskide ärahoidmisel ja juhtumite käsitlemisel kiiresti tegutseda;
• proaktiivsus – juhendamine, konsulteerimine, kliendi poolel tegutseva turvaeksperdi pakkumine;
• põhjalikult läbi töötatud ja testitud protsessid, mis annavad kliendile suurema kindluse.
Küberturvalisust on kuni viimase ajani peetud vaid IT-valdkonna küsimuseks, kuid tootmise digitaliseerimine ja tootmise infosüsteemide ühendamine ettevõtte muude süsteemide ning võrkudega on toonud seal esile uued spetsiifilised ohud.
Turvaline OT ( Operations Technology ) nõuab tootmises samavõrd tähelepanu ja kaitset kui turvaline IT (Information Technology ). Tootmise digitaliseerimise käigus tuleb selle uue reaalsusega arvestada.
Ideaal ja tegelikkus tootmises
Kuigi toomis- ja võrguettevõtted on teinud digitaliseerimisel suuri samme, erineb tegelik olukord veel soovidest ja eesmärkidest.
Fujitsu viib kokku IT- ja OT-maailmad
IT- ja OT-tasandite ja mõtteviiside lähendamine ning üksteisele mõistetavaks muutmine aitab kummagi poole vajadustest ja väljakutsetest aru saada. Seeläbi paraneb kogu ettevõtte küberturvalisus.
Fujitsu tootmise küberturvalisuse lahendusega saab klient mitte ainult tehnoloogilised tööriistad, vaid ka nõustamise ja muutuste juhtimise teenuse – inimeste roll protsessis on suurem, kui arvatakse.
Kust alustada, kui märkate, et ülaltoodud skeem kujutab teie ettevõtte olukorda?
Siin on väike test tootmise varade turvalisuse hindamiseks:
Kontrollküsimustik
1. Kas teil on strateegia oma tootmisprotsessi digitaliseerimiseks?
2. Kas teate, millised OT-varad teil on olemas ja kus need asuvad?
3. Kas teate, kui palju OT-varasid teil on?
4. Kas teil on olemas tootmistehnoloogia konfiguratsioonide andmebaas (OT Configuration Management Database ehk CMDB)?
5. Kas teil on varade elutsükli haldussüsteem?
6. Kas teie tootmistöötajad on saanud küberturvalisuse baaskoolituse?
7. Kas teie IT- ja OT-võrgud on eraldatud?
8. Kas teil on võimalik hallata kaugligipääsu oma tootmiskeskkonnale?
9. Kas teil on tootmisseadmete konfiguratsioonide varukoopiaid?
10. Kas teil on OT jaoks küberintsidentidele reageerimise protsess?
Kui enamikule nendest küsimustest on vastus eitav, vajate strateegiat oma digitaalsete varade kaitsmiseks ja haldamiseks. Selle tulemusena saate luua turvalised, vastupidavad ja skaleeritavad tootmisprotsessid ja tarneahelad.
Näide ühe kliendi teenusest
Kliendi tegevusvaldkond: jae- ja tööstuslike toodete pakendamine, pakendite tootmine, sünteetilised materjalid
Asukoht: Peakontor Soomes, tootmisüksused 12 riigis
Kasutajaid: 1700
Teenuse maht: üle 1000 võrgus töötava lõppkasutajaseadme, üle 150 serveri, üle 30 võrguturvaseadme
Teenuse sisu:
24/7 Security Operations Center, sh ohtude seire
SIEM-teenus (Splunk)
Haavatavuste skaneerimine
Tööjaamade ja serverite kaitse (M365 E5 & WithSecure)
Tulemüüri haldus (Fortinet)
VPN-teenus
Information Security Management’i teenus
Fujitsu kasutajatugi lõppkasutajatele
Kui soovite nõu pidada oma ettevõtte või organisatsiooni küberturvalisuse parandamise üle, siis võtke ühendust!
Fujitsu Estonia: Tony Seene telefon 5550 5713, e-post tony.seene@fujitsu.com
Vaata teisi Fujitsu lugusid: fujitsu.ee/blogi
Nasdaq Balti alternatiivturul kaubeldava Baltimaade ühe suurema munatootja AS-i APF Holdings (edaspidi – APF) käive kasvas 2023. aastal 18% ja ulatus 13,3 miljoni euroni ning kasum kasvas 59%, ulatudes 527 108 euroni, selgub auditeerimata majandusaasta aruandest.
APF-i korrigeeritud EBITDA ehk kasum enne intresse, makse, kulumit ja amortisatsiooni kasvas eelmisel aastal 2,8 miljoni euroni, mis on 31% rohkem kui eelmisel aastal.
Ettevõtte EBITDA marginaal kasvas eelmisel aastal 20,7 protsendile aasta varasema 18,7 protsendiga võrreldes. Samal ajal kasvas APF-i puhaskasumi marginaal eelmisel aastal 4 protsendini, võrreldes 2,9 protsendiga 2022. aastal.
Ambitsioonikad plaanid
„Meie eesmärk on muuta APF üheks juhtivaks tänapäevaseks linnukasvatusettevõtteks kogu Baltimaade regioonis ja praegu oleme selle eesmärgi saavutamisel õigel teel. Edukate tegevustulemuste kõrval tegime eelmisel aastal otsuseid edasiste arengute ja investeeringute osas. Kasvu rahastamiseks viisime edukalt ellu APF-i aktsiate esmase avaliku pakkumise Nasdaq Riia börsil, kaasates 107% IPO eesmärgist ehk 5,624
miljonit eurot. Lisaks kaasasime 2024. aasta veebruaris eravõlakirjaemissiooni kaudu veel 7 miljonit eurot. Kogutud rahastusest piisab, et saaksime ellu viia planeeritud investeerimisprogrammi, mis hõlmab kahe uue munakanade hoone ehitamist, uute munatoodete töötlemise tootmis liinide kasutuselevõttu ja laohoonete ehitamist,“ rääkis APF Holdingsi tegevjuht Jurijs Adamovičs. 2024. aasta on APF-i jaoks arenguaasta, kuid arvestades investeerimisprojektide ulatust ja eeldatavat teostusperioodi, ootab ettevõte investeeringute suurimat mõju käibele ja majandustulemustele 2025. aastal.
Mitmemõõtmeline
jätkusuutlikkuse strateegia
„Ehitame APF-i kui ehtsat näidet ringmajandusest – meil on mitmemõõt -
Tekst: Sigrid Aunap Foto: APF Holdingsmeline jätkusuutlikkuse strateegia, mis hõlmab muu hulgas meie enda energiatootmist ja jäätmete ringlussevõttu. Tahame, et APF oleks eeskujuks, näidates, et põllumajanduslik esmatootmine võib olla jätkusuutlik mitte ainult Lätis, vaid kogu Euroopas,“ jätkas Adamovičs.
Ettevõtte tootmisvõimsust suurendati 2021. aasta lõpus praegusele tasemele, mistõttu 2022. ja 2023. aastal on APF-i tootmisvõimsused jäänud samaks, kuid seoses munakanakarja asendustsükliga on eelmisel aastal müüdud munade kogus veidi vähenenud: 113 miljonilt 2022. aastal 105 miljonile 2023. aastal. 2023. aastal oli APF-i munade otsemüügi osakaal Läti turul 8% suurem kui eelmisel aastal, näidates ettevõtte suutlikkust vastata kasvavale tarbijanõudlusele ja tugevdada oma positsiooni kohapeal. Lisaks edukale tegevusele Lätis edendas APF aktiivselt ka oma toodete kättesaadavust väljaspool riiki, tehes edukat koostööd partneritega Eestis ja Leedus. See strateegia mitte ainult ei laiendanud ettevõtte geograafilist haaret, vaid avas ka uusi võimalusi turuosa suurendamiseks Euroopas, näidates potentsiaali sellistel turgudel nagu Poola, Saksamaa, Prantsusmaa ja Skandinaavia riigid. Need saavutused näitavad APF-i pühendumust kvaliteetsete toodete kättesaadavuse edendamisele nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, tagades seeläbi jätkusuutliku kasvu ja arengu.
Nõudlus väljaspool puuri munetud munade järele saab järsu kasvu
Kui rääkida sellest, mis toimub Eesti muna tööstuses, on ilmestav näiteks tõsiasi, et järgmisel aastal lõpetab jaeketiettevõte Lidl mitte ainult puurikanade munade müügi, vaid ka nende kasutamise omakaubamärgi toodetes. See tähendab aga, et prognoosida võib puurivabalt munetud munade märkimisväärset puudust ning sellest tulenevat hinnatõusu, kuna juba praegu on Eesti munatootmise sektoris sellistest munadest vajaka.
Suuremahuline puurimunade turult kadumine tähendab, et nõudlus väljaspool puuri munetud munade järele kasvab alates 2025. aastast järsult.
„Koos eelpakendatud munadega, mida tarnivad meile kolmandad osapooled, saame öelda, et juba praegu tuleb ligi pool Lidli munavalikust puurivabadelt kanadelt,“ rõhutas Lidl Eesti ja Lidl Läti ettevõtte sotsiaalse vastutuse juht Antra Birzule, kelle sõnul on Lidl saanud viimaks arvestatava kindlustun-
de, et Baltimaade munatööstus suudab varustada piirkonda vähemalt teise kategooria ehk väljaspool puuri elavate kanade munetud munadega.
Ettevõtte esindaja sõnul on Eesti munatootmise sektoris teise kategooria munadest juba praegu puudus ning nii ei ole Birzule hinnangul samas veel täit kindlust, et vaid puurivabade kanade munade müügile üleminek järgmisel aastal on võimalik nii, et Lidli sortimendis saavad olema ainult Eesti tootjate munad.
„Siiski näeme selgelt, et suuremate munatootjate pühendumus ja investeeringud kanade heaolustandardite kasvatamisse, tootmisruumide tänapäevastamisse, samuti rahvusvaheliste nõuete järgimine on selgelt vilja kandmas,“ kinnitas Birzule ja lisas, et peale teise kategooria munade leidub nullkategooria ehk mahepõllumajanduslikult kasvatatud ja vastavalt sertifitseeritud mune, samuti vabapidamisel munetud, kuid kallimaid esimese kategooria mune.
Nõudluse kasv võib kaasa tuua hinnatõusu
Suuremahuline puurimunade turult kadumine tähendab, et nõudlus väljaspool puuri munetud munade järele kasvab alates 2025. aastast järsult. Seetõttu võib järgmisel aastal tekkida kohalikest puurivabalt munetud munadest märkimisväärne puudus, mis võib kaasa tuua
selliste munade hüppelise hinnatõusu.
„Suures plaanis oleme ikkagi optimistlikud ja usume, et Eestil õnnestub „vabade“ munade puudust vältida,“ võttis Birzule teema kokku.
Arvestada tuleb, et munatootjatel pole kerge kogu tootmist lühikese aja jooksul ümber korraldada – uutesse kana kuutidesse tuleb investeerida kümneid kuni sadu miljoneid eurosid; raha kogumine ja hoonete ehitamine võtavad aega; tootmis- ja munemisprotsess peab olema sertifitseeritud
vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedisertifikaatidele; vabalt sündinud tibu kasvab viie kuuga korralikuks munakanaks.
APF Holdings
AS APF Holdings on dünaamiline ette võtete grupp, mis tegeleb linnukasvatuse, kanamunade tootmise ja kauplemisega, samuti linnukasvatusprotsessidega seotud gaasi- ja orgaaniliste väetiste tootmisega.
Statistikaameti andmetel toodeti eelmisel aastal Eestis 178,7 miljonit muna, mida on 6% rohkem kui aasta varem. Kokku tarbiti mune 324,8 miljonit ehk 238 tükki iga elaniku kohta. Seega ületab tarbimine ligi kahekordselt toodangut ja umbes iga teine söödud muna on kodumaine.
Eestis oli 2023. aasta lõpu seisuga 2,2 miljonit kodulindu, kellest 96% olid kanad ja kuked, ülejäänud muud linnud. Linnud munesid kokku ligi 11 200 tonni mune.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul on munatoodang viimastel aastatel taas veidi kasvama hakanud, seda pärast viis aastat tagasi toimunud järsku vähenemist, mida põhjustasid salmonelloosipuhangud. „Põhilise osa munatoodangust annavad üksikud suurettevõtted, kes mõjutavad ka enim toodangu kasvu ja kahanemist. Väiksemates majapidamistes ja põllumajanduslikes kodumajapidamistes on munatootmine viimase kümnendi jooksul vähenenud,“ lisas Kirs.
APF-i portfelli kuuluvad SIA Al ū ksnes putnu ferma (linnukasvatus ja munatootmine), SIA APF Trading (kanamunade hulgimüük), SIA Oluksne (linnu kasvatuse ja munatootmise teenuste osutamine), SIA APF Energy (gaasi- ja orgaaniliste väetiste tootmine) ja SIA Preiļu putni (linnukasvatus ja noorkanade kasvatamine). 2017. aastal asutatud APF Holdingsist on saanud juhtiv turuosaline Balti regiooni linnuliha- ja munatööstuses.
Möödunud aastal tarbiti 20 300 tonni mune, mis on veidi rohkem kui aasta varem. Mõni aasta tagasi toimunud järsk tootmise vähenemine tõi kaasa munade impordi kasvu, kuid eelmisel aastal see veidi kahanes. Eestisse imporditi mullu 10 900 tonni munatooteid, millest 70% moodustasid tervel kujul munad. Koorega kanamunade impordist pärines ligi pool Lätist, lisaks tarbime veel Leedust ja Poolast pärit mune. Munade eksport oli 2023. aastal 1600 tonni. Toodangu, impordi ja ekspordi järgi arvestades on Eesti munadega isevarustatuse tase 55% ehk umbes iga teine söödud muna on kodumaine.
* Tarbimine on leitud, kasutades toodangu ning impordi ja ekspordi andmeid. Tarbitud koguses on lisaks munadele arvestatud veel mõnesid munatooteid kas pulbrilisel või vedelal kujul. Viimased on teisendatud arvestuslikult samuti ümber põhitooteks ehk munaks.
Allikas: statistikaamet
LAI TOOTEVALIK –TÕSTUKID JA
LAORIIULID
• Vastukaalutõstukid
• Virnastajad
• Aluseteisaldajad
• Komplekteerijad
• VNA tõstukid
• Vedukid
SAKSA KVALITEET
Toodetud Saksamaal
Kasutajamugavus Kõrge töökindlus Maksimaalne ohutus Efektiivsus
Statistikaameti andmetel
vähenes liha tootmine 2023. aastal võrreldes eelneva aastaga 5%.
Kahanenud on ka enamiku põllumajandusloomade, sh veiste, lammaste ja kitsede arv. Samuti on viimastel aastatel veidi vähenenud liha tarbimine.
Põllumajandusloomadest peeti eelmise aasta lõpu seisuga Eestis 241 000 veist, 275 000 siga, 59 000 lammast ja kitse ning 2,2 miljonit kodulindu. Aastases võrdluses on enim muutunud lammaste arv, mis vähenes 13%.
Viimase viie aasta väikseim kogus
Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul toodeti 2023. aastal viimase viie aasta väikseim kogus liha. „Liha toodeti Eestis kokku 75 600 tonni, sealhulgas 39 800 tonni sealiha, 22 900 tonni linnuliha ja 12 400 tonni veiseliha. Lihatoodang kokku vähenes 5%, sealhulgas sealihatoodang 10% ja linnulihatoodang 1%. Veiselihatoodang aga suurenes 3%,“ täpsustas Kirs.
Eestis söödi* mullu 100 600 tonni liha, mis on 3% vähem kui aasta varem. Kõige enam tarbiti sealiha – 37,9 kilogrammi inimese kohta aastas. Linnuliha söödi 27,6 kilogrammi, veiseliha 7,7 kilogrammi ning lamba- ja kitseliha aastane tarbimine jäi alla kilogrammi inimese kohta.
Import suurenes
Liha ja toodetes sisalduva liha sissevedu on veidi suurenenud. Liha imporditi möödunud aastal Eestisse 74 800 tonni, seega suurenes import peaaegu 2%.
Toodangu ja väliskaubanduse andmete alusel arvutatakse välja arvestuslik tarbimine. Jagades toodangu tarbimisega, võib ligikaudselt arvutada lihaga isevarustatust. Eelmisel aastal toodeti Eestis 75% tarbitavast lihast. Liigiti oli lihaga isevarustatuse tase erinev: sealihal 77%, lamba- ja kitselihal 83%, linnulihal 61% ning veiselihal 118%.
Eestlased peaksid sööma rohkem kala
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumis tutvustati värskelt valminud kala ja kalatoodete tarbimisuuringu tulemusi, millest selgusid Eesti inimeste viimaste aastate kalatarbimise harjumused võrreldes teiste toiduainetega, kala ja kalatoodete hinnamuutused ning kalatarbimine võrreldes teiste riikidega. Uuringust selgus, et Eesti elanike tarbitav kalakogus jääb endiselt alla Euroopa keskmisele, mis on 23,7 kg inimese kohta. Võimalikud ressursid tarbimiseks suurenesid 2023. aastal võrreldes aasta varasemaga 16,7 kilogrammilt 17,5 kilogrammile eluskaaluna arvestatult.
Kala ja kalatooted moodustavad olulise osa toidupüramiidist. Viimase leibkonnauuringu järgi tarbitakse Eestis endiselt liha ja lihatooteid lausa 5,6 korda rohkem kui kala ja kalatooteid. Eesti toitumis- ja liikumissoovituste kohaselt peaks tasakaalustatud toitumiseks olema meie toidulaual kalaroog vähemalt kolm korda nädalas. „Kala söömine on oluline osa tasakaalustatud toitumisest, kuna kala on mitmekesise toitainelise koostisega,“ sõnas Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Kristin Oja. „Kala on valgurikas ning rasvane kala sisaldab ka oomega3-rasvhappeid, mille piisavat tarbimist seostatakse südame- ja veresoonkonnahaiguste riski vähenemisega,“ selgitas Oja.
Tootjatel ja müüjatel tuleb pingutada
Kala ja kalatoodete tarbimisuuringu kohaselt on tarbija jaoks valiku tegemisel määravaks toote värskus, maitse, müügikoha puhtus ja hind. Aastatel 2022–2023 oli Eesti kala hinnatõusult Euroopa Liidus Ungari järel teisel kohal ning kalatoodete grupp kallines Eestis võrreldes teiste tootegruppi-
Meil on palju, mille üle oma toidutööstuses uhke olla
Kohalik tarbija usaldab Eestis valmistatud toitu, mis on väga maitsev ning maailma üks puhtamaid ja kvaliteetsemaid. Aga Eesti toit väärib edulugu ka piiri taga.
Simmo Kruustük, Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees
Riigil on Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse visiooni dokument aastateks 2022–2025. Eesmärk aastaks 2025: Eesti toit on hinnatud. Meie toit vääriks, et ka muu maailm Eestit rohkem teadvustaks. Meil ongi palju, mille üle oma toidutööstuses uhke olla. Turustame välismaal praegugi häid piimatooteid, karastavaid jooke ja muud, kuid suurt ning kõnetavat rahvusvahelist edulugu siiski veel pole. Muidugi oleme karmis konkurentsis. Mastaapsed ja pikaajalised toiduturundusprogrammid on kõikides lähiriikides: Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis, Taanis jne. Näiteks Soome lähiaastate toiduvaldkonna arenguid on lükkamas suurejooneline strateegia „Food 2030. Finland feeds us and the world“. See hõlmab muu hulgas riigi kuvandi edendamisse panustamist nii toidu ekspordi kui ka turismi võtmes, ekspordi edendamise tegevuste toetamist, Soome toidu populariseerimist üle ilma, toidusektori koostöö arendamist, jätkusuutlikkuse ja keskkonnahoiu eesmärkidesse panustamist ning toidutarneahela toimimise toetamist. Eesti toidukaupade väliskaubandus on aina suures defitsiidis ning ligi
dega kõige enam. „Tarbijate kulutused kalale ja kalatoodetele on suurenenud, kuid saadud kogused vähenenud, mis on osaliselt tingitud üldisest ostukorvi kallinemisest,“ rääkis Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp.
Lisaks kinnitavad tarbijaküsitluse vastused, et harjumustel on jätkuvalt suur jõud. Uuringu tulemused näitavad seost vastaja vanuse ja kalale tehtavate kulutuste vahel. Mida vanem on tarbija, seda suurem osa ostukorvi maksumusest kulub kalale ja kalatoodetele. Kalatootjate ja -müüjate ees seisab seetõttu küsimus, kuidas jõuda noorema põlvkonna klientideni ning müüa kala ja kalatooteid tarbija jaoks kättesaadava hinnaga.
* Statistikaamet arvutab Eestis tarbitud põllumajandussaaduste koguseid toodangu ning ekspordi ja impordi andmete põhjal. Liha hulka arvestatakse ka lihast tehtud tooted, seejuures arvestatakse töödeldud toodete kogus ümber töötlemata koguseks keskmiste koefitsientide alusel.
Allikad: statistikaamet, regionaal- ja põllumajandusministeerium
kolmandik põllumajandussaadustest eksporditakse toorainena. Mida rohkem toorainet kohapeal väärtustatakse ja eksporditakse, seda kasulikum kõigile. Siin on parasjagu pikk tee veel minna, aga maitsev toit on oluline komponent, kuidas riiki edukalt reklaamida.
Ka Eestil peab olema fookustoode, mis on riigi saadikuks. Julgen öelda, et selline kasutamata ekspordipotentsiaal on täissuitsuvorstil eestlastele juba tuttavas headuses, mida oleks sarnaselt koordineeritud alustel võimalik piiri taga turundada. Lisaks meie mitmekordselt kontrollitud, kvaliteetne ning puhas tooraine, millest on võimalik midagi erilist luua paljude inimeste ühisteks hetkedeks.
Nüüdisaegse ärikeskkonna kaks kõige olulisemat aspekti on puhtus ja efektiivsus – tegemist on ju ometigi klientide ja töötajate heaolu ning tervise kaitsmisega. Põrandapesurobotid Gausium Scrubber 50 Pro, 75P ja Phantas esindavad just neid põhimõtteid ning pakuvad lahendusi, mis ületavad traditsioonilisi puhastusmeetodeid nii tõhususe kui ka kvaliteedi osas.
Sügavpuhastustehnoloogia
Gausium Scrubber 50 Pro kasutab arenenud sensoritehnoloogiat ja süvaõppe algoritme, mis võimaldavad robotil tuvastada ja eemaldada mustuse, plekid ja mikroobid põrandapindadelt äärmise täpsusega. See robot on varustatud mitmesuguste puhastusrežiimidega, mis on mõeldud spetsiifiliste pindade ja mustuse tüüpide jaoks, tagades, et iga puhastusseanss on nii põhjalik kui võimalik.
75P mudeli pesulaius on suurem ning seega suunatud veelgi suuremate pindade kiirele ja tõhusale puhastamisele. See on eriti kasulik laiades koridorides, näitusesaalides ja muudes suurtes avatud ruumides, kus kiirus ja katvus on võtmetähtsusega. Kohandatavate puhastusrežiimide ja manööverdamisvõime abil suudab see masin hakkama saada erinevate põrandatüüpide ja mustusega. Igakülgne puhastus, mis vastab sinu ettevõtte konkreetsetele vajadustele – jah, palun.
Inimtööjõu vähendamine ja tõhususe suurendamine
Scrubber 50 Pro, 75P ja Phantas mudeli kasutuselevõtt võimaldab ettevõtetel vähendada inimtööjõu vajadust põrandate puhastamisel, see aga aitab oluliselt kokku hoida nii aega kui ka ressursse.
Autonoomsed robotid saavad töötada planeeritud aegadel, sealhulgas öösel või nädalavahetusel, tagades, et puhastustööd ei sega igapäevast äritegevust. See mitte ainult ei vabasta töötajaid teistele, palju olulisematele ja inimfaktorit nõudvatele ülesannetele, vaid tagab ka järjepideva puhastuskvaliteedi.
Robotid järgivad alati sama puhastusprogrammi, samas on aga muutusi teha väga lihtne. Soovid oma silmaga näha? Tule kohale ja Avera spetsialistid näitavad ja räägivad sulle kõigest lähemalt.
Kohandatavus ja mitmekülgsus
Nii Scrubber 50 Pro, 75P kui ka Phantas on loodud oma iseloomult paindlikeks, mis tähendab, et neid on võimalik kohandada vastavalt erinevatele ärivajadustele. Olgu tegemist tiheda liiklusega kaubanduskeskuse, haigla või tootmisettevõttega, need robotid pakuvad kohandatavaid lahendusi, et vastata igale puhastusväljakutsele. Erinevate lisaseadmete ja puhastusrežiimidega, mis on spetsiaalselt ette nähtud eri tüüpi pindade jaoks, on need robotid võimelised pakkuma tõhusat puhastust, mis ületab traditsioonilisi meetodeid.
Gausium Scrubber 50 Pro, Gausium robotpõrandapesumasin 75P ja Phantas on näited tehnoloogia edusammudest puhastussektoris, mis pakuvad ettevõtetele võimalust parandada oma puhastusprotsesse, suurendades samal ajal efektiivsust ja vähendades tegevuskulusid.
Avera kauplusladu ja veebipood on ideaalsed kohad, kus tutvuda nende innovaatiliste lahendustega lähemalt ja teha investeering tulevikku. Boonuseks see, et Averast saab lisaks ostmisele professionaalset puhastusvarustust rentida alates millestki nii lihtsast nagu koristuskäru kuni ekstsentriliste harjamasinate ja tööstuslike pesumasinateni välja.
IKindlasti juba teate, et tehisintellekt suudab luua tekste, muusikat ja isegi filme. Jutte, kuidas robotid võtavad inimestelt töö, on kuulda juba aastaid. Kuid milline on robotite ja inimeste suhe praegu ja tulevikus, selle üle tasub arutleda. Tekst: Sigrid Aunap Foto: Pixabay
nternational Federation of Roboticsi andmetel oli aastal 2021 tööstusrobotite tihedus 10 000 töötaja kohta keskmiselt 141. Juhtival kohal oli sealjuures Aasia. Eestis oli sama näitaja 34, Soomel seevastu 161. Aastatega on numbrid kasvutrendis ning vahe eelkõige naaberriikidega aina suurenemas. Nõudlusega kaasas käimine nõuab valmisolekut kasutada äriprotsesside täiustamiseks tipptasemel tehnoloogiat. Robootika leiab rakendust igas
sektoris, andes eeliseid, mida inimesed üksi ei suuda pakkuda.
Miks valida robotid?
Tööstusrobotid suurendavad tootmisprotsesside kiirust, olles võimelised töötama ööpäev ringi. Kiirus ja töökindlus vähendab tsükliaega ning maksimeerib seeläbi töövoogu. Robotite kasutamine korduvate ülesannete lahendamisel vähendab vigade teket ja kahandab ka töötaja vigastuste ohtu, eriti kui tootmine toimub rasketes tingimustes.
Lisaks on operaatoritel võimalus jälgida protsessi ohutus kauguses või koguni veebi vahendusel. Levinud on müüt, et robotiseerimine võtab inimestelt töökohti ära. Reaalsuses pole nii läinud ja eesmärk on hoopis kombineerida kahe osapoole tööd nõnda, et lihtsustada tootmisprotsessi vaheetappe.
Robotite kasutamine võib kohati küll töötajaid vabastada, kuid see tähendab, et tänu sellele saab nende võimekust ja teadmisi kasutada teistes valdkondades, nagu näiteks projekteerimine, programmeerimine või hooldus. Inimese ja masina koostöö tase määrabki selle, kui rakendatav on robootika konkreetses tööstuses. Lisaks mõjutab robotite kasutuselevõtt hinnakujunemise protsessi, sest tootmine muutub odavamaks ja ettevõte suudab pakkuda konkurentsivõimelisemat hinda.
Kui ettevõte jääb robotiseerimise vallas konkurentidest tagaplaanile just robotiseerimise tõttu, on oht hinnavõitluses alla jääda. Turg otsib alati soodsamat võimalust, mis
omakorda võib uuendustega viivitava ette võtte viia lagunemiseni ja kaovad töökohad.
Kes saab kasu robotiseerimisest?
Roboteid saab rakendada igas majandusharus, nii energeetika-, metallurgia, masina-, keemia-, toiduaine- kui ka puidutööstuses. Näiteks autotööstuses on roboteid kasutatud alates 1962. aastast, mil paigaldati esimene Unimate’i robot General Motorsi New Jersey tehasesse. Kuid muutuvate nõudmiste rahuldamiseks on vajalik arendada ka robotiautomaatikat.
Tänu oma suurele täpsusele ja paindlikkusele suudavad nad tagada vajalikku kvaliteeti keerukate komponentide kokkupanekul. Võrreldes teiste sektoritega kasutab toiduainetööstus automatiseerimist valikuliselt. Kuid see tööstus on väga kiires kasvamises ja võimalikud rakendused mitmekesistuvad, nagu tooraine või töödeldud toiduainete korjamine ja asetamine, viilutamine, lõikamine, sorteerimine, väljastamine ning
Tõenäoliselt ei kao tehisintellekt meie eludest enam kunagi. Vastupidi: et tööstusettevõte
saaks olla konkurentsivõimeline, on tehisintellekti kasutamine protsesside automatiseerimisel möödapääsmatu.
paljud muud tegevused. Seetõttu on robotiseerimine vajalik.
Eestile on robotite praktiline rakendamine tuttav näiteks kaitseväes. Mehitamata droonidest ja iseliikuvate sõidukite arendamisest oleme kuulnud kõik. Ka põllumajanduses võimaldab roboti kasutamine säästa aega külvamisel, viljakoristusel ja umbrohutõrjel, vähendades seeläbi kulusid tootmisele ning pakkudes suuremat tootlikkust.
Kuum teema
Robotite tulevik, tööstus 4.0 ja automatiseerimine on praegu kujunemas tänu sellistele tehnoloogiatele nagu AI, 5G ja täiustatud automatiseerimine, kus keskendutakse tõhususele ning optimeerimisele, vähendades samal ajal oluliselt vigade tekkimise võimalust. Eeldatavasti kasvab automatiseerimine lähiaastatel hüppeliselt globaalses mastaabis, mis annab kiire tõuke robootika kasvule ja arengule tööstusdivisjonis.
Juba on ka stardipauk antud 5.0 tööstusele, kus viiakse tootmine uuele tasemele AI abiga, mis võimaldab seadmetel tootmise käigus protsessi iseseisvalt optimeerida. 5.0 rõhub kohesele klienditeenindusele, isikupärastamisele ning inimese ja robotite (koostöörobotite) integreerimisele, et olla uues tööstusautomaatika mudelis ennetav ning võtta omaks uusi tehnoloogilisi edusamme. Et olla kursis kliendibaasi vajadustega ja tagada konkurentsieelist, on tehisintellekt ning masinõpe lahutamatu osa äritegevusest.
Allikas: Eesti Maaülikool
Ekspert: tehisintellekti kasutamine tööstusettevõttes on elu ja surma küsimus
Tööstusettevõttes võib
tehisintellekti kasutuselevõtt määrata jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime ning pikas plaanis ka ellujäämise.
„Kohati ettevõtteid hirmutab, et mis tehisintellekt, meil pole siin sellega küll midagi teha, oleme alles baastaseme ettevõte. Tegelikult on igal tööstusettevõttel võimalik tehisintellekti või selle eeldustehnoloogiaid edukalt rakendada,“ selgitab Lauri Antalainen, digi ja AI nõustamise konsultant. Antalainen usub, et isegi kui ettevõte pole veel küps tehisintellekti kasutusele võtma, on võimalik katsetada eeldustehnoloogiaid ning muuta nende abil oma ettevõtte töö tõhusamaks ja kasumlikumaks.
Milleks üldse AI-nõustamine?
Tehisintellekti kasutuselevõtu võimekuse hindamine annab ettevõtjale kasuliku teadmise oma võimaluste ja piirangute kohta. On olnud olukordi, kus ettevõte on soovinud teatud tüüpi tehisintellekti kasutama hakata, kuid olemasolev infrastruktuur või digitaliseeritus pole seda lubanud. Näiteks on ka kõige lihtsama autonoomse tõstuki tegevuseks vaja ruumide detailset kaardistust ja digitaliseeritud töökäske, et AGV (automated guided vehicle ehk iseliikuv robottõstuk) teaks, kust alus peale võtta ja kuhu viia. Samuti peavad tootmispõrandad olema heas korras, piisavalt laiad ja asuma samal tasapinnal. Just sellised olulised eeldused on need, mida AInõustaja saab oma hinnangus välja tuua, et ettevõte saaks planeerida tulevikus näiteks AGVde kasutusele võtmist.
RPAlahendusele antav sisend on kvaliteetne, mis võimaldab neid päringuid infosüsteemidesse teha. Tihti on sedalaadi lahenduste eeldus protsesside üldine digitaliseeritus ja kindlasti standardiseeritus. Sellised eeldusnõuded toovad eksperdid hindamisel ka välja.
„Hindamisel vaadatakse ka tulevikku. Kui teatud AIlahendused on ettevõttes kasumlikult rakendatavad juba praegu, siis teatud lahenduste edukas kasutamine eeldab suuremaid tootmismahte või loob hoopis eeldused tootmismahtude tõusuks ja näiteks uutele turusegmentidele sisenemiseks,“ selgitas Antalainen.
Tööstusettevõtte tehisintellektivalmiduse hindamine algab ettevõtte tootmise külastuse ja juhtkonna intervjueerimisega. Kuna iga tööstusettevõte on erinev, ei hinda konsultant ainult seda, kas üht või teist tehnoloogiat on võimalik ettevõttes teoreetiliselt rakendada, vaid toob välja ka praktilised eeldused ja peamised tegevused, mida on vaja tehisintellekti või teiste tänapäevaste tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Samuti toob ekspert välja võimalikud kasud, mida konkreetne tehnoloogia ettevõttele pakub.
Pilguheit tulevikku
AI lahenduse õnnestumise oluline eeldus on Antalaineni hinnangul selle integreerimine ettevõtte igapäevategevustesse. Ta tõi näiteks RPA (robotic process automation –tarkvaraline protsesside automatiseerimine), mis arvutab hinnapakkumist tehes automaatselt materjalikulu, kasutades majandustarkvara hinnakalkulatsiooni ja küsides raamatupidamisest materjali hinda. Tarkvara kasutamine eeldab, et
Kas on oht, et tehisintellekti kasutuselevõtt nõuab tööstusettevõttelt suuri investeeringuid ja toob kaasa inimeste koondamise? Ka sellele annab nõustamine vastuse. Igas projektis annab ekspert tasuvusele eelhinnangu, mille alusel saab ettevõte arvutada juba välja projekti ligikaudse tasuvuse.
Oht, et lihttöölised tehisintellektilahenduste tõttu töö kaotavad, on mõistagi olemas. Samas on enamiku tehisintellektiprojektide peamine mõju rutiinsete ja korduvate tegevuste vähendamises või välistamises. See laseb töötajatel keskenduda keerukamatele töödele. Üldjuhul võimaldavad sellised lahendused suurendada ettevõtte tootmismahtu ja lisandväärtust töötaja kohta ning kasvatada ettevõtet ilma oluliste lisavärbamisteta.
Ütleb vanasõnagi, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika, ja mis puudutab AI rakendamist, siis saab mõõtmise teha ära eksperdist nõustaja.
Allikas: Delfi Ärileht
AI- ja diginõustaja Lauri Antalainen.
Hydro Extrusion Baltics www.hydro.com/et-EE/ info.proles.ee@hydro.com
Euroopa Komisjon esitas tervikliku strateegia, mille abil saavutada EL-i juhtpositsioon kõrgtehnoloogiliste materjalide tootmises, mis on peamine progressi võimaldav tehnoloogia ning ülioluline ka rohe- ja digipöörde seisukohast.
Teatises, mis käsitleb kõrgtehnoloogilisi materjale juhtpositsiooni saavutamiseks tööstuses, esitatakse konkreetsed sammud, mis võimaldavad ühtlustada teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteete ning investeeringuid EL-is, tagades Euroopa juhtpositsiooni selles olulises tehnoloogias. See algatus, mida liikmesriigid ja tööstus on pikisilmi oodanud, on esimene samm kõrgtehnoloogilisi materjale käsitleva Euroopa ühise lähenemisviisi poole ja sellega sillutatakse teed edasistele meetmetele.
Konkurentsivõime sõltub tehnoloogilisest edumaast Euroopa digiajastule vastavaks muutmise valdkonna juhtiv asepresident Margrethe Vestager ütles, et EL-i konkurentsivõime sõltub liidu tehnoloogilisest edumaast ning rohe- ja digipöördeks vajalike kõrgtehnoloogiliste materjalide tarnekindlusest. „Peame toetama nende materjalide väljatöötamist ja kasutama neid tulemuslikult ning kestlikult. Olles ära kuulanud ettevõtjate ja riiklike ametiasutuste arvamused, pakume välja edasised sammud meie pikaajalise majandusliku vastupanuvõime tagamiseks,“ sõnas Vestager.
„Peame toetama nende materjalide väljatöötamist ja kasutama neid tulemuslikult ja kestlikult. Olles ära kuulanud ettevõtjate ja riiklike ametiasutuste arvamused, pakume välja edasised
sammud meie pikaajalise majandusliku vastupanuvõime tagamiseks.“
Kõrgtehnoloogilisi materjale arendatakse ja valmistatakse meetoditel, mis annavad neile suurema jõudluse või erifunktsioonid, ning neid saab tänu teaduse arengule ja andmetöötlusvõimsusele välja töötada enneolematu kiirusega. Need materjalid on olulised näiteks energia-, elektroonika-, ehitus- ja liikuvusvaldkonna innovatsiooni jaoks ning on seetõttu võtmetähtsusega kogu roheja digipöörde seisukohalt. Praeguste uurimisvaldkondade loetelu laiendatakse aja jooksul dialoogis loodava tehnoloogianõukoguga.
Nõudlus kõrgtehnoloogiliste materjalide järele suureneb lähiaastatel tõenäoliselt märkimisväärselt, sest neid kasutatakse näiteks taastuvenergia, patareide ja akude, heitmevabade hoonete, pooljuhtide, ravimite ning meditsiiniseadmete, satelliitide, kanderakettide, lennukite ja muude kahesuguse kasu -
Euroopas tehtud uuringud näitavad, et koguni 90% eurooplastest hindab tehnoloogia ja teaduse mõju positiivsena, toetades keskkonnasäästlike ning innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõttu.
tusega rakenduste ning kaitsevarustuse tootmisel.
Komisjoni esitatud strateegia eesmärk on suurendada EL-i pikaajalist konkurentsivõimet, et EL püsiks uute materjalitehnoloogiate esirinnas, toetades arendus-, testimis- ja kasutuselevõtusuutlikkust. Meetmetega tugevdatakse ka EL-i avatud strateegilist autonoomiat ja majanduslikku julgeolekut, vähen -
dades sõltuvust kriitilise tähtsusega toorainetest neid kas asendades või toetades nende ringlussevõttu ning korduskasutamist.
Teatises pakutakse välja meetmed, mis põhinevad viiel peamisel sambal, mida kavatsetakse rakendada koos EL-i liikmesriikide, ettevõtjate ja muude peamiste partneritega, et:
• tugevdada Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi kõrgtehnoloogiliste materjalide valdkonnas;
• kiirendada uuenduslike materjalide jõudmist turule. See hõlmab materjalitehnoloogia ühisvara arendamist ehk Euroopa digitaristut kõrgtehnoloogiliste materjalidega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks. Sellega saaks märkimisväärselt kiirendada uute materjalide väljatöötamist, arendamist ja katsetamist kontrollitud keskkonnas, kasutades muu hulgas tehisintellekti võimalusi;
• suurendada kapitaliinvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahasta-
misele. EL loob programmi „Euroopa horisont“ raames ettevõtjatega uue partnerluse, mille eesmärk on investeerida aastatel 2025–2027 ligikaudu 500 miljonit eurot, millest vähemalt 250 miljonit eurot tuleks erasektori allikatest;
• edendada kõrgtehnoloogiliste materjalide tootmist ja kasutamist. See hõlmab innovatsioonialaseid hankeid, standardite kehtestamist ja kõrgtehnoloogiliste materjalide ühisuuringute käivitamist koos Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga, et tagada Euroopa tööjõule vajalikud oskused;
• luua kõrgtehnoloogiliste materjalide tehnoloogianõukogu, et anda liikmesriikidele, programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikidele ja ettevõtjatele nõu algatuse juhtimisega seotud küsimustes.
Euroopal on tugev positsioon kõrgtehnoloogiliste materjalide arendamisel, kuid pidev innovatsioon on keskse tähtsusega tehnoloogilise suveräänsu -
se ja strateegilise autonoomia tagamiseks kõrgtehnoloogiliste materjalide kogu olelusringi jooksul. Aastate jooksul on EL-i teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammidega aktiivselt toetatud kõrgtehnoloogiliste materjalidega seotud teaduskoostööd, sealhulgas näiteks grafeeni juhtalgatust ning mitmeid Euroopa tehnoloogiaplatvorme ja Euroopa teadusruumi võrgustikke.
Kõrgtehnoloogilised materjalid on materjalid, mis on kavandatud ja valmistatud nii, et neil on tavalisest parem toimivus või eriomadused, ning mida saab välja töötada enneolematu kiirusega tänu tänapäevasele teaduslikule arusaamisele ja andmetöötlusvõimsusele. Need on olulised näiteks energia-, elektroonika-, ehitus- ja liikuvusvaldkonna innovatsiooni jaoks ning seeläbi ka rohe- ja digipöörde jaoks. Eeldatakse, et esimest teadusvaldkondade loetelu laiendatakse aja jooksul dialoogi raames, mida peetakse loodava tehnoloogianõukoguga.
Nõudlikud regulatsioonid annavad hoogu süvatehnoloogiate arengule
Süva- ja rohetehnoloogiate arendamisele annavad Euroopas hoogu järjest karmimad regulatsioonid ning inimeste ootused keskkonnasäästlike ja innovaatiliste tehnoloogiate kiiremaks kasutuselevõtuks.
Eesti rohetehnoloogia ettevõtteid koondav Cleantech Estonia juht Kädi Ristkok rõhutas innovatsiooni ja uute tehnoloogiate olulisust globaalsete kliimaprobleemide lahendamisel. „Rohetehnoloogiate nõudluse kasv globaalsel turul on äriline võimalus, mida ei saa kasutamata jätta. Cleantech Estonia toetab juba aastaid rohetehnoloogia ettevõtteid ja näeme, et Eestis on ettevõtted ning lahendused, tänu millele on järgmiste aastate jooksul võimalik Eestil saavutada oluline konkurentsivõime ja ekspordimahtude kasv ning olla rohetehnoloogia lahenduste arendamise teerajajaks Euroopas,“ ütles Ristkok.
Euroopas tehtud uuringud näitavad, et koguni 90% eurooplastest hindab tehnoloogia ja teaduse mõju positiivsena, toetades keskkonnasäästlike ning uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõttu. Eesti start-upökosüsteemi andmebaasi andmetel on Eesti süvatehnoloogia ettevõtetes hõivatud ligi viiendik idusektori töötajatest ja umbes 150 ettevõtte kogukäive kasvas Startup Estonia andmetel mullu 14% ehk 227 miljoni euroni.
„Euroopa on hakanud süvatehnoloogiatest selgelt rohkem rääkima, ja seda just üha konkreetsemalt sõnastatud väljakutsete lahendamise ootuses,“ märkis majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ning tehnoloogia osakonna juhataja Sigrid Rajalo.
Eesti iduettevõtted süvatehnoloogia messil Pariisis toimunud Euroopa suurimal süvatehnoloogia messil Hello Tomorrow esitlesid sajad kõrgtehnoloogilised iduettevõtted Euroopas ja maailmas arendatavat innovatsiooni. Startup Estonia ja Eesti suursaatkonna kaasabil tutvustasid Pariisis oma tooteid ning teenuseid ka Eesti iduettevõtted.
Eesti rohetehnoloogiaettevõte Myceen sihib globaalset ehitusmaterjalide turgu süsiniknegatiivse seeneniidistikul põhineva materjaliga, mis seob tootmise käigus rohkem süsinikku, kui tootmise käigus eraldab. „Euroopa regulatsioonid toetavad jätkusuutlike materjalide kasutuselevõttu ning ka
inimesed saavad rohetehnoloogiate vajalikkusest hästi aru,“ ütles iduettevõtte Myceen kaasasutaja Siim Karro ja lisas, et selle aasta suvel alustatakse piloottootmisega ja plaanides on ka esimese seenesoojustusmaterjalidega soojustatud maja ehitamine.
Uut tüüpi elektrolüüsi elemente arendav H2Electro on praeguseks investeeringute ja toetustena kaasanud kokku üle nelja miljoni euro. H2Electro tegevjuht ja asutaja Henrik Hal tõi välja, et investorite huvi innovatsiooni vastu on kasvamas. „Kui Eestis vaadatakse jätkuvalt pigem finantstehnoloogiate valdkonda, siis rahvusvahelised investorid kiikavad süvatehnoloogia ja innovatsiooni poole. Näiteks Korea suured vesinikutehnoloogia ettevõtted on valmis koos meiega panustama ja investeerima tootearendusse, et saaksime jõuda suuremahulise tootmiseni,“ ütles Hal.
Loodusliku pakkematerjali tootja RAIKU Packaging näeb oma põhiturgu aga Euroopas. „Prantsusmaast võib kujuneda meie põhiturg, sest luksuskaupade sektor on siin väga tugevalt esindatud ja luksusbrändid otsivad traditsioonilistele pakenditele jätkusuutlikke alternatiive,“ ütles ettevõtte RAIKU Packaging kaasasutaja Karl Pärtel ja lisas, et huvi Eestis toodetud pakkematerjali vastu on ülisuur. „Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis pärast Eestit tuleb meie järgmine tehas just Prantsusmaale,“ lisas ta.
Eesti delegatsiooniga olid Prantsusmaal kaasas tervisetehnoloogia ettevõtted Antegenes ja Gelatex Technologies, meditsiinivaldkonnas tegutsev iduettevõte Nanordica Medical, energiasektori süvatehnoloogia ettevõtted Efenco, GaltTec ja UP Catalyst, uudsete seeneniidistikul põhinevate materjalide arendaja Myceen, looduslikul kiirgusel põhinevaid 3Dturva ja veoseskannereid tootev GScan, teaduspõhist põllumajandusplatvormi arendav Paul Tech ning mullikilet asendavat looduslikku materjali tootev RAIKU Packaging.
Startup Estonia on riiklik programm Eesti start-upökosüsteemi arendamiseks, andes tõuke iduettevõtete tekkimiseks ning rahvusvahelisteks edulugudeks saamiseks. Startup Estonia programmi viib ellu EASi ja KredExi ühendasutus. Startup Estonia programmi (projekti number 20212027.1.03.230212) rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest.
Kolbkompressorid, Kruvikompressorid
Võimsused: 2,2 - 355 kW
Õlivabad Spiraalkompressorid,kompressoridveega töötavad kruvikompressorid
Võimsused: 1,5 – 120 kW
Kasutusvaldkonnad: Meditsiin, toiduaine tööstus, veetöötlusjaamad, elektroonika tööstus, valdkonnad kus on vaja garanteerida 100% õlivaba suruõhk.
Sihiga liikuda transporditööstuse laiemate jätkusuutlikkuse eesmärkideni suunab
TRATON Group, sealhulgas selle oluline liige Scania, oma jõupingutusi ringmajandava mudeli poole, et vähendada oma süsinikujalajälge.
Strateegia keskendub vanemate veoautode ja busside akude eluea pikendamisele. Selleks võetakse akusid uuesti ringlusesse ja taaskasutatakse väärtuslikke tooraineid.
Keskkonnavastutus ja EL-i uued akusid käsitlevad õigusaktid
Ringmajanduse kontseptsioonist on saanud säästva majandamise keskne komponent. See lähenemine keskendub ressursside säilitamisele, kasutades tooraineid ja tooteid nii kaua kui võimalik enne nende esimese eluea lõpus ringlusesse võtmist. See toob endaga kaasa
Alates
2027. aastast peavad akude ja raskeveokite tootjad ringlusse võtma 90% nende kasutatavast niklist ja koobaltist.
mitmeid ökoloogilisi ja majanduslikke eeliseid. Tänapäeva kõrgepingeakud sisaldavad arvukalt taaskasutatavaid ja väärtuslikke tooraineid, nagu näiteks koobalt, nikkel, liitium, vask ja alumiinium. Oluline on märkida, et ka poliitilised jõud nõuavad jätkusuutlike meetmete kasutamist. EL-i akumääruse muudatus, mis jõustus 17. augustil 2023 Euroopa rohelise kokkuleppe raames, seab eesmärgiks anda elektrisõidukitele veelgi suurem ökoloogiline eelis sisepõlemismootoritega sõidukite ees. Eesmärgiga edendada ringmajandust, otsitakse terviklikku ülevaadet akude keskkonnamõjust kogu nende elutsükli jooksul. Näiteks alates 2027. aastast peavad akude ja raskeveokite tootjad ringlusse võtma 90% nende kasutatavast niklist ning koobaltist, 2031. aastaks tõuseb see protsent 95-ni. Liitiumi ringlussevõtu eesmärk on 2027. aastaks 50% ja 2031. aastaks 80%.
Elektriveoki või -bussi aku eluea hindamine
Akude kogu elutsükkel hõlmab aku esimest ja teist eluiga ning ringlussevõtuprotsessi. Esimest eluiga iseloomustab
Scania akutehas Tekst: Sigrid Aunap Fotod: Scania
aku tavapärane kasutamine sõidukis. Olenevalt aku seisukorrast ja esmase kasutamise järel säilinud mahust, on võimalik akut remontida ja uuesti kasutada mõnes teises sõidukis ning seejärel saab seda kasutada veel ka teisel otstarbel, näiteks energiasalvestina. Pärast neid etappe liiguvad kõrgepingeakud ringlussevõtufaasi.
Terviklik lähenemine ringmajandusele peab algama aku esimeses elueas, kui see on kasutusel peamiselt tarbesõidukites, nagu veoautod, bussid või kaubikud.
Terviklik lähenemine ringmajandusele peab algama aku esimeses elueas, kui see on kasutusel peamiselt tarbesõidukites, nagu veoautod, bussid või kaubikud. Selles etapis peavad ettevõtted tagama, et nad sõidavad, laadivad ja kasutavad oma sõidukit akusõbralikul viisil. Nii saab aku kasutusiga oluliselt pikendada. Kui akuplokk muutub defektseks või selle üksikud moodulid lakkavad töötamast, saab seda pärast remonti või taastamist mõnes teises sõidukis uuesti kasutada. Pärast oma teenistuse lõppu sõidukis saab akule anda uue elu näiteks energiasalvestussüsteemis. Pärast teist
elu suunatakse aku ringlussevõtufaasi, et tooraineid saaks kasutada uute akude tootmiseks.
Nii saavutab TRATON koostöös Volkswagen Groupiga konkurentsieelise, sest loodusvarade säästlik ja tõhus kasutamine on kontserni üldise jätkusuutlikkuse strateegia alustala. „Iga aku, mida ei toodeta üksnes bussi või veoki varuosaks, säästab ressursse ning vähendab süsinikdioksiidi heitkoguseid,“ ütles Scania akude ringlussevõtu äriarendusjuht Christer Killgren.
„Kasvav nõudlus ringlussevõetud toormaterjalide (tuntud kui sekundaarsed materjalid) järele näitab, et ringmajanduse ja taaskasutuse strateegiate tähtsus suureneb,“ ütleb Nicole Rostock, MAN-i äritransformatsiooni eMobility HV-akude ringlussevõtu ekspert.
Aku testimine, parandamine ja taaskasutus
Enne taaskasutamist peavad kvalifitseeritud tehnikud ja insenerid akusid põhjalikult kontrollima, et määrata nende tervislik seisund. Hindamise käigus selgub, kas aku vastab sõiduki nõuetele või mitte.
Kahjustatud või vanemate akude hindamine on vajalik enne taaskasutusprotsessi algust, et teha kindlaks, kas neid saab parandada või asendada. Arvatakse, et kuni 85% TRATON-i valduses olevatest akudest saab pärast remonti otsekohe uuesti kasutusele võtta või anda neile teine elu. Kui akud jõuavad ringlussevõtustaadiumisse, püütakse ringlusesse võtta toorelemendid, nagu nikkel, koobalt või liitium.
Töötades kuue ringlussevõtupartneriga Euroopas, viib TRATON Group koos teiste kaubamärkidega läbi mehaanilise ringlussevõtuprotsessi, millega kaasneb hüdrometallurgiline töötlemine.
Kokkuvõtteks võib öelda, et pole kahtlustki, et TRATON Group toetab aktiivselt ringmajandust, seda keskkonnateadlikul ja majanduslikult läbimõeldud viisil. TRATON ja selle kaubamärgid teevad tihedalt koostööd, et kõikehõlmava protsessi kaudu eesmärgid saavutada. Vanu ja defektseid akusid võimalusel taaskasutatakse ning vastutatakse iga aku eest, mida kasutatakse sõidukites pärast selle esimest eluiga. See on võimalik tänu mitmetele investeeringutele, mille eesmärk on edendada BEV-akudele keskenduvat ringmajandust.
Vask
Koobalt
Liitiumioonaku elemendid
Foto: Shutterstock
Foto: Shutterstock
Eesti energiavaldkonnas tegutsevate ettevõtete teekond oli möödunud aastal tähelepanuväärne ja mitmekesine, sisaldades nii väljakutseid kui ka võimalusi. Sektor on dünaamiline, muutused pidevad ning konkurents tihe. Vaatame lähemalt, kuidas möödus siinsete tegijate 2023. aasta ja mida oodatakse tulevikult.
Eleringi elektrivõrk oli 99,99 protsenti töökindel
Eleringi eelmise aasta majandustulemuste põhjal lähenes Eesti elektri ülekandevõrgu töökindlus maksimumile. Kogu aasta jooksul kandis Eleringi ülekandevõrk üle 8,1 miljonit megavatt-tundi elektrienergiat. „2023. aastal suutsime põhivõrgu kümne aasta keskmise tarnimata energia taseme hoida jätkuvalt ajalooliselt madalal,“ sõnas Eleringi ju-
hatuse esimees Kalle Kilk ja lisas, et metoodiline lähenemine elektrivõrgu töökindluse kasvatamisel on olnud igati tulemuslik.
Gaasivõrgus jõudis klientideni kogu gaas, mida nad soovisid võrgust võtta, ja tarnimata gaasi kogus oli null megavatt-tundi. Varustuskindlus oli 2023. aastal tagatud, vaatamata asjaolule, et 8. oktoobril 2023 toimunud Balticconnectori gaasitoru vigastus katkestas
ühenduse Eesti ja Soome vahel. Eesti tarbijate gaasivarustus on jätkuvalt olnud tagatud Eesti ja Läti vahelise ühenduse kaudu. „Taristu võimalike kahjustumiste ja riketega arvestame kogu aeg ja energiasüsteem ongi üles ehitatud selliselt, et mõne olulisema elemendi ootamatu kaotuse korral ei oleks varustuskindlus sellest häiritud,“ selgitas Kilk.
Viimase 30 aasta olulisim areng
Eeloleva aasta vaates on üheks olulisemaks ülesandeks Balti riikide elektrisüsteemide lahtiühendamine Venemaa elektrisüsteemist ja Mandri- Euroopa võrguga sünkroniseerimine, mis on energiajulgeoleku seisukohast vaadatuna viimase 30 aasta olulisim areng.
„2023. aasta jooksul valmisid mitmed väga olulised liiniehitused ja kaks sünkroonkompensaatorit kolmest, mistõttu on meil suur kindlus, et jõuame ka
Tekst: Sigrid Aunap Foto: Utilitas
Utilitase grupi ettevõtetes on kokku 122 MW tuuleparke. Mullu sügisel alustas tööd Eesti seni suurima toodanguga moodne Saarde tuulepark.
ülejäänud projektid 2025. aasta alguseks ilusasti valmis, samuti on meil vahepealsel ajal piisav meelerahu ootamatu Venemaa ühepoolse Balti riikide eraldamise riski vastu,“ sõnas Kalle Kilk. Viimane, Viru sünkroonkompensaator võetakse ehitajalt vastu tänavu kevadel, millega on Eesti nende oluliste võrguelementide valmimisel teistest Balti riikidest oluliselt eespool. Sünkroniseerimine toimub Balti riikide kokkuleppel 2025. aasta veebruaris.
Vajalikud sammud
Riigi seatud eesmärgi kohaselt peab 2030. aastaks olema Eestis juba sellises koguses taastuvelektrit, mis suudab kohaliku tarbimise aasta lõikes katta. Kliimaneutraalse ja taskukohase varustuskindluse tagamiseks on Elering kokku pannud plaani, mis tagab, et soodsamatest taastuvatest allikatest elektrit tootvad jaamad ühendatakse õigeaegselt ülekandevõrguga ja taskukohane energia jõuab igal ajahetkel tarbijani. Selleks on Elering välja töötanud elektrivõrgu eelarendamise kontseptsiooni, mille raken-
damine muudab uute tootmisvõimsuste liitmise võrguga lihtsamaks ja kiiremaks ning võimaldab 2030. aasta taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks vajalikud uued tootmisvõimsused õigeaegselt elektrivõrku liita.
Eleringi juht kinnitas, et Elering on valmis elektrivõrgu eelarendamise investeeringuid alustama juba 2025. aastal, eeldusel, et riigikogu võtab Eleringi elektrivõrgu eelarenduse kontseptsiooni rakendamiseks vajalikud seadusemuudatused vastu 2024. aasta jooksul. „Et suuremas mahus elektrijaamu liita selle kümnendi viimastel aastatel, tuleb vajalike tugevduste rajamisega ülekandevõrgus pihta hakata hiljemalt 2025. aastal. Selleks tuleb elektrivõrguga liitumise loogikat muuta ja võrku hakata ette ehitama juba aastaid enne seda, kui mõni konkreetne liituja oma liitumistaotlusega Eleringini jõuab,“ selgitas Kilk.
Vajalike elektrijaamade võrku liitmiseks tuleb võrguinvesteeringuid teha hinnanguliselt 300 miljoni euro ulatuses. Põhiosa tugevdusest puudutab olemasolevat 110-kilovoldise pingega võrku, mil-
lega liitub suurem osa kuni 2030. aastani lisanduvatest tootmisvõimsustest. „Kuigi uue kontseptsiooni rakendamine tõstab keskmise elektri eratarbija võrguteenuse kulusid suurusjärgus viie euro võrra aastas, alandab soodsama hinnaga taastuvenergia suurem osakaal kokkuvõttes tarbija kulusid elektrile,“ kinnitas Kilk.
Riigi seatud eesmärgi kohaselt peab 2030. aastaks olema Eestis juba sellises koguses taastuvelektrit, mis suudab kohaliku tarbimise aasta lõikes katta.
Auditeeritud majandustulemuste andmetel langesid Eleringi tulud eelneva aastaga võrreldes 36 protsenti ehk 254,8 miljoni euroni ja kulud 40 protsenti ehk 226,5 miljoni euroni. Aruandeaasta ärikasumiks kujunes 28,3 miljonit eurot. Aasta jooksul investeeris Elering
põhivarasse 183,8 miljonit eurot, sellest elektri- ja gaasivõrgu töökindluse säilitamisse investeeriti 42,3 miljoni eurot.
Eesti Energia äritulemus tugev, kuid põlevkivijaamade allahindlus viis kahjumisse
Eesti Energia normaliseeritud kulumieelne ärikasum oli 2023. aastal 483 miljonit eurot. Ettevõtte jooksva äritegevuse puhaskasum oli 253 miljonit eurot, kuid põlevkivi kasutavate elektrijaamade väärtuse raamatupidamislik allahindamine 628 miljoni euro ulatuses tõi kontsernile 376 miljoni eurose puhaskahjumi. Kontserni juhatuse liikme ja finantsjuhi Marlen Tamme sõnul astus Eesti Energia 2023. aastal roheteekonnal edasi suurte sammudega, investeerides peamiselt puhtamasse energiatootmisse, töökindla ja tänapäevase elektrivõrgu arendamisse ning jätkusuutliku keemiatööstuse loomisse kokku 779 miljonit eurot. Aasta jooksul suurenes oluliselt Eestist väljastpoolt teenitud tulu osakaal ja taastuvenergiatoodangu osakaal suurenes kontserni elektritoodangus 45 protsendini.
„Energeetika on valdkond, mis nõuab pikaajalist vaadet ja plaani. Taastuvenergia tootmine, sellel põhinevad mõistliku hinnaga targad energialahendused, tugev elektrivõrk ja jätkusuutlik keemiatööstus on valdkonnad, millele Eesti Energia ehitab oma tuleviku. Samal ajal vähendas 2023. aasta jooksul järsult muutunud energiaturu olukord oluliselt meie põlevkivil põhinevate elektrijaamade konkurentsivõimet ja nende võimalusi tulevikus tulu teenida. See tingis vajaduse need varad raamatupidamislikult alla hinnata ning hoolimata asjaolust, et tegime tugeva äritulemuse, lõpetasime aasta 376-miljonilise normaliseeritud puhaskahjumiga,“ ütles Tamm. Gaasi- ja elektrihinna languse ning CO 2 kõrge hinna tõttu ei ole põlev kivil põhinev elektritootmine enam turul konkurentsivõimeline. See tähendab, et põlevkivi kasutavad elektrijaamad pääsevad senisest märgatavalt vähem turule ja jaamadel puudub suures osas võimekus turult tulu teenida. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid nõuavad, et ettevõtte varade väärtust tuleb hinnata vastavalt turuolukorrale, mistõttu hin -
das Eesti Energia põlevkivi kasutavate elektrijaamade väärtuse 628 miljoni euro võrra alla.
Ligi kaks kolmandikku müügitulust teenitakse välismaalt
Klientidele suunatud äris tegutseb Eesti Energia nüüdsest kõikidel turgudel Enefiti kaubamärgi all. „Baltimaades, Poolas ja Soomes pakub Enefit kasulikke energialahendusi enam kui 600 000 kliendile. Praeguseks tuleb suurem osa, 62%, meie müügitulust Eestist väljastpoolt,“ täpsustas Tamm. Kusjuures suurim kasv saavutati Poola turul, kus ettevõte on hulganisti uusi kliente leidnud ning turuosa haaranud. Kui 2022. aastal moodustas Poola osakaal kontserni müügitulust 13%, siis möödunud aastal ületas see juba viiendiku (21%).
Eesti Energia müügitulu kahanes 2023. aastal 14% võrra, 1,9 miljardi euroni. Müügitulude vähenemine oli tingitud eelkõige langenud elektri turuhindadest ja äriklientide tarbimismahtude langusest.
Konkurentsivõime
taastamiseks vajavad suuremat hulka rohelist energiat hädasti ka Eesti ettevõtted: eelkõige tööstused, aga ka teised sektorid.
Investeeringud kasvasid
Võrreldes 2022. aastaga kasvas kontserni investeeringute maht 2023. aastal 334 miljoni euro võrra ehk 75%, jõudes rekordilise 779 miljoni euroni. Suurima osa investeeringutest, ligi 339 miljonit eurot, moodustasid kontserni taastuvenergia ettevõtte Enefit Green investeeringud uute tuule- ja päikeseparkide rajamisse. Sealhulgas investeeriti näiteks 84 miljonit eurot Sopi-Tootsi tuulepargi rajamisse. 2023. aasta lõpu seisuga oli Enefit Greenil ehituses kokku kuus tuule parki koguvõimsusega 612 megavatti ja neli päikeseparki koguvõimsusega 97 megavatti.
Lisaks investeeris kontsern 105 miljonit eurot, et arendada Ida-Virumaa põlevkivitööstust jätkusuutlikuks ning ringmajandusel põhinevaks keemiatööstuseks.
Võrguteenuse kvaliteedi parandamisse ja mikrotootjate liitumisvõimaluste arendamisse investeeris grupi võrguettevõte Elektrilevi 2023. aastal 168 miljonit eurot, mis on 43 miljoni võrra enam kui 2022. aastal.
Pea pool elektritoodangust tuli taastuvatest allikatest 2023. aastal tootis Eesti Energia kokku 3614 gigavatt-tundi elektrit, mis on 42% ning 2647 gigavatt-tundi vähem kui aasta varem. „Kuigi elektritoodang tervikuna kahanes, siis taastuvenergia osakaal kasvas kontserni elektritoodangust 45%-ni,“ selgitas Tamm, kelle sõnul mõjutas toodangu vähenemist ja taastuvenergia osakaalu suurenemist eelkõige elektrihinna enam kui kahekordne langus ning Enefit Poweri juhitavate elektrijaamade vähenenud konkurentsivõime.
2023. aastal maksis Eesti Energia riigile makse ja keskkonnatasusid kokku 391 miljonit eurot. Sellest erinevate otseste maksude ja aktsiisidena 99 miljonit ja CO2 emissioonikuluna turuhinnas 292 miljonit eurot.
Utilitas suurendas rohelise elektri toodangut 11% võrra
Eesti suurim taastuvenergia tootja Utilitas tootis 2023. aastal 2,4 TWh energiat, millest 69% taastuvatest allikatest. Rohelise elektri toodang kasvas aastaga 11% võrra, kusjuures tuuleelektri toodang suurenes grupi ettevõtetes 2,5 korda, ulatudes 203 000 MWh-ni.
Utilitase grupi ettevõtetes on kokku 122 MW tuuleparke. Mullu sügisel alustas tööd Eesti seni suurima toodanguga moodne Saarde tuulepark ja valmimas on kahe tuulikuga tuulepark Aseris.
„Oleme lisanud regiooni elektrivõrku olulisel määral uusi võimsusi, mis panustavad nii mõistliku hinna, varustuskindluse kui ka puhtama keskkonna tagamisse. Kaugküttes saime tänu meie põhikütuse ehk puiduhakke odavnemisele soojuse hinda langetada juba kevadel üle kogu Eesti. Konkurentsivõime taastamiseks vajavad suuremat hulka rohelist energiat hädasti ka Eesti ette -
võtted: eelkõige tööstused, aga ka teised sektorid,“ kirjeldas Utilitase kontserni juht Priit Koit.
Mullu jätkus aktiivne liitumine Utilitase tõhusa kaugküttega: kokku liideti erinevates linnades aasta jooksul 133 hoonet, mille seas oli nii uusi hooneid kui ka teiselt kütteviisilt üle tulnud hooneid. Näiteks liitusid eelmisel aastal Utilitase kaugküttega Leiburi leivatööstus, Arteri kvartal ja Omniva peakontor.
Konkurentsivõime
Prioriteediks teenuse
varustuskindlus
Euroopa kliimaseireteenistus
Copernicus teatas, et 2023. aasta oli globaalselt mõõtmisajaloo kuumim. Euroopas oli pikaajalisest keskmisest kõrgem temperatuur 11 kuul 12-st. Eesti paistis silma eriliselt pika suvega, mis tähendab, et maikuu oli väga
soe ja päikseline ning septembrikuu purustas siinse mõõtmisajaloo soojusrekordi. Utilitase klientide soojuse tarbimine jäi aasta lõikes eelnevaga võrreldes siiski samale tasemele, sest sügiskuud ja detsember olid omakorda keskmisest külmemad.
Utilitasel kui elutähtsa teenuse osutajal on üks prioriteete teenuse varustuskindlus, mis hõlmab endas lisaks kütuste varude tagamisele ka soojusvõrkude tänapäevastamist. 2023. aastal ehitas ja rekonstrueeris Utilitas ligi 26 kilomeetrit soojustorustikku. Suurimad tööd toimusid Tallinnas kesklinna ja Kristiine linnaosas ning Maardu linnas. Praeguse seisuga on Utilitas välja vahetanud ligi 70% kogu soojustorustikust, aastaks 2035 on eesmärk jõuda 100%-ni. Lisaks paigaldati Tallinna kesklinna ligi kaks kilomeetrit kaug jahutuse magistraalvõrku.
Utilitas on Eesti suurim taastuvenergia tootja ja kaugkütteettevõte ning suurim tuuleenergia tootja Lätis. Utilitas liigub süsinikneutraalsuse poole, rajades piirkonnas uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi, investeerides päikese- ja tuuleenergiasse ning viies ellu esimest rohelise vesiniku pilootprojekti.
Saarde tuulepargi avamine. Foto: UtilitasKeskkonnateadlikkuse suurenedes ning rohelise energia nõudluse kasvades on paljud Eesti taastuvenergia tootjad avastanud end positsioonist, kus neil on võimalik saada lisatulu päritolutunnistuste müügist. Siiski jääb suur osa tootjatest sellest võimalusest ilma, kasutamata turul pakutavaid lahendusi nagu Soldera, mis lihtsustavad protsessi.
Mis on päritolutunnistus?
Päritolutunnistus on dokument, mis kinnitab, et elekter on toodetud taastuvatest allikatest. See võimaldab tootjatel osaleda rohelise energia turul, mis on kiiresti kasvav. Näiteks, kui ostad kodusele tarbimisele rohelise energia paketi, ei pruugi sa teada, kuidas see elekter just sinu koju jõuab. Kuna elektrone ei saa füüsiliselt eristada, tagavad päritolutunnistused, et saadav energia on taastuvatest allikatest. Eestis annab Elering tootjatele päritolutunnistusi, mida saab eraldi müüa, et teenida lisaraha. Süsteem on reguleeritud Euroopa tasemel ning ühendab liikmesriikide registrid AIB kaudu.
Päritolutunnistused on loodud taastuvenergia tootmise soodustamiseks ja tarbimise läbipaistvuse tagamiseks.
See aitab tarbijatel, ettevõtetel ja organisatsioonidel olla kindlad, et nende kasutatav energia on pärit taastuvatest allikatest, mis omakorda toetab investeeringuid taastuvenergia projektidesse.
Kes tarbib päritolutunnistusi ja miks?
Päritolutunnistusi kasutavad peamiselt ettevõtted ja organisatsioonid, kes soovivad näidata oma pühendumust keskkonnasäästlikkusele ja täita ESG (Environmental, Social, and Governance) eesmärke. Lisaks aitavad mitmesugused toetusprogrammid, nagu elektriautode ostutoetused, edendada taastuvenergiat, nõudes taastuvenergiast pärit elektri kasutamist.
Tarkvarapõhine lahendus nagu Soldera pakub lihtsat viisi päritolutunnistuste haldamiseks ja müümiseks. Soldera korraldab tihedaid enampakkumisi kõikide liitunud tootmispunktide üleselt, mis tagab suuremad kogused, värskemad tunnistused ning head hinnad tänu Soldera ostjate võrgustikule. Solderat kasutab juba üle 350 tootmispunkti üle Eesti. Lisaks tegelevad päritolutunnistustega bilansihaldurid, kuid nad ei pruugi väiketootjatega tegeleda, põhjendades seda liigse paberimajandusega.
Kokkuvõte
Eesti taastuvenergia tootjad on leidnud unikaalse võimaluse mitte ainult toetada rohelist üleminekut, vaid ka sellest majanduslikult kasu lõigata. Päritolutunnistused mängivad selles protsessis keskset rolli, tagades taastuvenergia kasutamise usaldusväärsuse. Soldera pakub efektiivset viisi nende haldamiseks, avades tootjatele uusi võimalusi.
Eesti Tööstuse lugejad saavad
Solderas esimese müügi ilma teenustasudeta, kui liituvad meie URLilt soldera.org/toostus
FINEST STEEL AS on Eesti vanim, nüüdisaegseim ja suurim metallilõikusele spetsialiseerunud metallitöötlusettevõte. Meie põhitegevuseks on metallilõikusteenuse osutamine erinevatele metalli-, ehitus- ja masinaehitusettevõtetele. Erilist rõhku oleme sealjuures pannud laserlõikusteenusele. Laserlõikus on jätkuvalt valdkonna tootlikuim ja täpseim metallilõikamise tehnoloogia. Täna pakume nii lehtmaterjali kui ka profi ilmaterjalide laser-, plasma- ja gaasilõikamise teenust. Lisategevustena pakume lehtmaterjali painutamist, avade keermestamist ning pinnakatte eelset lõikeservade ümardamist. Suur osa meie toodangust on metallkomponendid, mis on kliendini jõudes valmis koostamiseks.
Meie kõige suuremaks turuks on Eestis tegutsevad metallitööstusettevõtted. Eesti metallitööstuse edu võti on eksport. Eksporditakse eelkõige suurema lisandväärtusega masinaid ja seadmeid, mille tootmisprotsessis on väga sageli ka
meil oma oluline osa. Meil on hea meel, et enamik suuremate masinaehitusega tegelevate korporatsioonide kohalikest tootmisüksustest on olnud meie kliendid juba 20+ aastat.
Sama olulised kui suured korporatsioonid on meile alles alustavad tootmisettevõtted, kelle entusiasm ja usk oma
asja ehitamisse tõmbab kaasa ning nakatab meidki. Täna on meil mitmeid kliente, kelle toote arendamise juures oleme algusest peale kaasa teinud kogu teekonna prototüübist kuni valmistoote ja selle seeriatootmiseni. Sellistest edulugudest, kus kellegi nutika inseneri ideest sünnib midagi vägevat, mis müüb ka välisturul, saame oma tegevuseski indu juurde.
Metallilõikusest
Metallilõikus on konkurentsitihe ning seetõttu võrdlemisi madala lisandväärtusega tegevus, mis paradoksaalsel kombel vajab suurel hulgal kapitali. Selleks, et kulu tooteühiku kohta püsiks madalal, on vaja väga häid tootmisseadmeid, väga head kvaliteeti, suurt tootmismahtu ja sihipärast ning jätkusuutlikku tegevuskava. Laserlõikustehnoloogia on viimased 5–6 aastat olnud väga kiires arengus. Laseri resonaatori ehk siis laserkiire tootmisseadme võimsust kasvatatakse keskeltläbi 25% aastas. Kui veel 3–4 aastat tagasi oli 12 kW võimsusega laser metallilõikustehnoloogia tipp,
siis tänaseks on turul juba 24–30 kW võimsusega laserlõikusseadmed.
Võimsam seade tähendab reeglina suuremat tootlikkust. Suurem tootlikkus annab eelduse kulude vähendamiseks.
Samas kui laserlõikustehnoloogia muutub võimsamaks, muutub see ka ressursitõhusamaks. Energiakulu tooteühiku kohta on tänapäevasel tootmisseadmel kordades väiksem kui nii-öelda 10 aasta vanusel uunikumil. Selle arenguga kaasas käimine on meile hädavajalik. Tööpink, mis täna on tehnoloogia viimane sõna, võib mõne aasta pärast olla juba vanavara. Seega investeerime teadlikult ja järjepidevalt pea iga aasta uutesse seadmetesse ja teeme seda ka edaspidi. Rahalises väärtuses ületavad meie viimase 5 aasta investeeringud 5 miljonit eurot. Kuna nüüdisaegse laserlõikusseadme kasulik iga on piiratud, siis töötavad seadmed reeglina 24 h töögraafikus.
Meie viimane tehnoloogiainvesteering, milleks on uue põlvkonna torulaser, alustas tootmistegevust märtsis käesoleval aastal. Tegemist on Itaalia tootja BLM profiilmaterjali laserlõikuspingiga, mis lisaks tavapärasele lõikusele suudab lõigata nurga all ning teha lõikusprotsessi ajal keermestamise ning kuumpuurimise ( flowdrill ) operatsioone. Kuna viimased masintöötlusoperatsioonid olid meil seniajani tootmisele lisaoperatsiooniks ja eraldi töökohaks, siis aitab uus tehnoloogia meil tootmisvoogu oluliselt tõhustada. Uus lõikuspink töötleb kuni 12 meetri pikkust toru- ja profiilmaterjali ning eristub turul oma võimsa 5 kW resonaatoriga.
Samal ajal kui meie uus torulõikuse tööpink on tootmises käivitamisfaasis, käib töö juba uue investeeringu hankega. Uus hange lisab meie tootmisele veelgi lehelõikuse võimekust. See tähendab, et lähiajal on tulemas lisatootmisvõimekust meie kolmele lehelaserile. Uue tööpingi konkurentsivõimet tõstab selle täisautomaatne laadimissüsteem.
Väga oluline konkurentsivõime koha pealt on toormaterjali kvaliteet ja hind.
Suurem osa meie kasutatavast toormaterjalist tuleb otse suuremate Skandinaavia ja Euroopa terasetootjate tehastest. Nii saame tagada kohalikust turuhinnast sageli soodsama toormehinna. Tehasetarned on aidanud meil kõvasti tasakaalustada viimaste aastate toormehindade volatiilsust.
Kõige suuremaks konkurentsieeliseks on meie hinnangul meie teenuse kvaliteet. Oleme veendunud, et kui asju teha, siis teha neid õigesti. Kvaliteetne toodang on meile auasi ning 20+ aastat valdkonna liidrina tegutsemise tõttu on see meile ka kohustus. Kõige olulisem meie tegevuse juures on selle tegevuse tulemus. Tagame kvaliteedi pidevate protsessiarendus-
te, 5S-i ja töötajate tegevusse kaasamisega. Loomulikult on nii meie kvaliteedi kui ka juhtimisealased tegevused sertifitseeritud vastavalt ISO9001, ISO14001 ja AQAP2110 sertifikaadiga. Lisaks on meie lõikusteenused sertifitseeritud vastavalt standardile ISO EN 1090.
Keskkonda säästev tootmine
Selleks, et meie järeltulevatel põlvedel oleks kodumaal mõnus elada, pöörame olulist tähelepanu keskkonda säästvale tootmistegevusele. Tegutseme iga päev selle nimel, et oma tootmisjäätmete hulka vähendada ning tõhustada teiste tootmissisendite, nagu elektrienergia ja gaasid, kasutust. Kõik meie viimase 5 aasta jooksul hangitud tootmisseadmed on valitud muu hulgas just ressursisäästlikkust silmas pidades. Metallitööstus on teistest vanadest tööstusharudest selle poolest mõnevõrra ees, et sisuliselt kõik tootmisjäägid on taaskasutatavad uue toormaterjali valmistamisel. Samas ei ole täielikult roheline metallitöötlus meie turu iseärasusi arvestades veel võimalik. Seda eelkõike kõrgete kulude tõttu –roheline energia nii elektri kui ka gaasi näol on täna veel võrdlemisi kallis. Rohelise metalli toore on veel suhteliselt lapsekingades. Roheline metall on materjal, mille tootmine on alates toorainete kaevandamisest süsinikukvoodivaba. Turul on esimesi tarnijaid, kes on sellise materjali masstootmiseni jõudmas. Oleme veendunud, et aja jooksul muutub see kättesaadavamaks ja oluline on olla siis muudatusteks valmis.
Täna oleme võimelised oma toodangu CO 2 jalajälge arvutama ja soovi korral seda infot kliendile väljastama. Pikem siht on jõuda toomistegevuseni, kus kõik tootmissisendid ja lõpptoodang on 100% süsinikneutraalsed.
Tule tn 22/1, Saue linn, Saue vald 76505 Harjumaa, Eesti Vabariik tel +372 5055 517 kristjan@fi neststeel.ee www.fi neststeel.ee
Power2X-i projektidirektor Peter Daemen Pärnus Niidu tänaval võimaliku roheenergiakeskuse asukoha juures.
Hollandi päritolu energiavaldkonna üleminekuprojektide arendaja Power2X on planeerimas Eestisse üle ühe miljardi euro suurust investeeringut roheenergiakeskuse rajamiseks. Kavandatav tootmisüksus hakkab täieliku väljaarendamise järel tootma kuni 500 000 tonni rohelist metanooli aastas.
Tootmine põhineb kohapealt hangitud kestliku metsandustoodangu jääkidel ja paindlikul rohelisel vesinikul, mille valmistamiseks kasutatakse Eesti tulevaste meretuuleenergia-alade toodangut. Power2X plaanib roheenergiakeskuse rajada Pärnusse Niidu tööstuspiirkonda.
Tipptasemel tehnoloogia
Tegu on strateegilise investeeringuga, mis toetab Eestis paindliku vesinikumajanduse loomist, leevendades meretuuleenergia tootmise katkendlikkust, võimaldades laiendada meretuuleenergia kasutamist ja suurendades seeläbi piirkondlikku energiajulgeolekut. Toodetud roheline metanool võib vähen -
dada keemiliste materjalide tootmise, merekütuste, lennukikütuste, Eesti parvlaevade ja muude raskesti dekarboniseeritavate tööstusharude süsinikuheitmeid nii siseturul kui ka välismaal. Tootmisel on potentsiaal säästa üks miljon tonni CO2 aastas.
Projekt plaanib kasutada maailma tipptasemel gaasistamise ja metanooli sünteesi tehnoloogiat, tagades põhiväärtustena ohutuse ning töökindluse. Rajatis kasutab peamise sisendina jätkusuutlikult hangitud biomassi ja Eesti metsatööstuse jääkmaterjale, mis on kooskõlas Power2X-i tugeva pühendumusega energia- ja materjalitööstuste jätkusuutlikkusele ning dekarboniseerimisele. Suur osa sellest biomassist eks-
Projekt kasutab maailmas tuntud tehnoloogiat, mille põhiväärtusteks on ohutuse ja töökindluse tagamine.
Lisaks hakkab tehas tegutsema ringmudeli järgi, kasutades kõiki jäätmevooge keemiatööstuse jaoks väärtuslike kõrvalsaaduste loomiseks.
Esmase sisendina kasutab rajatis Eestist jätkusuutlikult raiutud biomassi ja metsanduse jääkmaterjale, mis on kooskõlas Power2Xi tugeva pühendumusega energia ja materjalitööstuse kestlikkusele ning süsinikdioksiidi vähendamisele. Suur osa sellest biomassist eksporditakse praegu tselluloosipuidu, graanulite ja puiduhakkena, andes vähe väärtust riigisiseselt.
Rajatis kasutab peamise sisendina jätkusuutlikult hangitud biomassi ja Eesti metsatööstuse jääkmaterjale.
Power2X on planeerimas Pärnusse innovaatilist roheenergiakeskust, mis hakkab täieliku väljaarendamise järel tootma 500 000 tonni rohelist metanooli aastas. Keskus on plaanis käivitada 2028. aastal.
porditakse praegu tselluloosipuidu, graanulite ja puiduhakkena, andes riigisiseselt vähe väärtust.
Arenduse, ehituse ja pikaajalise tegevuse käigus peaks projekt suurendama oluliselt Eesti SKP-d, luues üle 2000 ehitustöökoha ning üle 200 pikaajalise stabiilse töökoha tarneahelas ja kohapeal. Projekt, mis on praegu teostatavuse hindamise etapis ja asub läbima lubade menetlust, püüab samal ajal tagada piisava biomassi varustuskindluse. Tootmine on plaanis käivitada 2028. aastal ja projektil võib olla keskne roll Euroopa üleminekul tooraine
ning energiaallikate kestlikule kasutamisele keemiatööstuses ja lennunduse ning laevanduse dekarboniseerimisel. Power2X tunnustab nende tööstusharude olulist rolli Eesti ja kogu Euroopa Liidu energiavaldkonna üleminekul ning soovib oluliselt kaasa aidata nende dekarboniseerimisele.
Unikaalne võimalus juhtiva tootmisüksuse rajamiseks
Power2X-i projektidirektor Peter Daemen sõnas, et tegemist on unikaalse võimalusega rajada Euroopas juhtiv rohelise metanooli tootmisüksus ning tõsta Pärnu ja Eesti jätkusuutlike tööstusharude keskuseks, andes seeläbi olulise panuse riigi energiavaldkonna üleminekule. „Me tunneme uhkust oma rolli üle koos kohalike elanike ja ekspertidega teha oluline hüpe rohelisema tuleviku suunas,“ rääkis Daemen. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius lisas, et igati tervitatav on asjaolu, et mere tuuleparkide ja biomassi väärindamise potentsiaali tõttu on Pärnu linnale avanenud täiesti uued arenguvõimalused roheenergia valdkonnas. „Power2X-i pakutava plaani kohaselt kombineeritakse tulevased uued Pärnumaa logistikavõimalused, sealhulgas Rail
Balticu kaubajaam, meie traditsioonide ga tööstuste optimeerimisel. Tänapäeva ne rohekütuse tootmine omab mitmeid positiivseid mõjusid regiooni ja kogu Eesti majandusarengule ning kinnitab taastuvelektri suuremate mahtude olu lisust,“ tõi Kosenkranius välja.
Power2X arendab suuremahulisi dekarboniseerimisprojekte, keskendudes puhtale vesinikule, ammoniaagile ja metanoolile ning omades mitmekesist projektiportfelli üle kogu Euroopa (sealhulgas MadoquaPower2X, u 500 MW rohelise ammoniaagi tootmisüksus Portugalis ja ErasmoPower2X, gigavatt skaalal päikeseenergia ja rohelise vesiniku tootmise projekt Hispaanias). Power2X i peakorter asub Amsterdamis Hollandis. Ettevõttel on kasvav 70 spetsialistist koosnev meeskond. Power2X i tegevust toetab rahaliselt CPP Investments, globaalne investeerimisühing, mis investeerib Kanada pensionifondi (CPP) kapitali.
Energiasalv sai EAS-i ja KredExi ühendasutuse rakendusuuringute programmi kaudu 1,98 miljonit eurot toetust Paldiskisse rajatava vesisalvesti Zero Terraini tehnoloogia arendus- ja rakendustegevusteks.
Energiasalve maaalune Paldiskisse rajatav 500 MW vesisalvesti on lahendus, mis võimaldab Eestil minna üle 100% sõltumatule taastuvenergiale ja tagab tulevikus tarbijatele praegusest madalama elektrihinna. Energiasalve Paldiski vesisalvesti on Euroopa Liidu ühishuviprojektide hulka kuuluv ainuke salvestuse projekt Põhja-Balti piirkonnas.
Energiasalve tegevjuht Peep Siitam.
Eesti esimese suuremahulise vesisalvesti ehitamiseks on Energiasalv välja töötanud Zero Terraini tehnoloogia, mis võimaldab maailmas enim rakendust leidnud suuremahulist vesisalvestit ehitada piirkondadesse, kus see varasemalt tasase maapinna tõttu võimalik polnud.
Riigi poolt eraldatud 1,98 miljonit eurot läheb Paldiskisse loodava vesisalvesti ja Zero Terraini tehnoloogia arendus- ja rakendustegevusteks, keskkonnajälje minimaalseks viimiseks, ehituse käigus uue maavara gneisi tooteks muutmiseks BAT-i (best available technology) meetodil ning tehnoloogia ekspordiks riikidesse, kus siiani pole olnud võimalik rajada suuremahulist salvestit geograafiliste piirangute tõttu.
Pikaajaline salvestusvõimekus Energiasalve tegevjuhi Peep Siitami sõnul saab taastuvenergia tootmise kiire areng kogu maailmas varustuskindlust ohtu seadmata majanduslikult kasulikult toimuda vaid tasakaalustava pikaajalise salvestusvõimekuse olemasolul. „Lühi-
ajaline salvestus ja eri tüüpi akud üksi elektrisüsteemi ilmastikust tingitud volatiilsust tasandada ei suuda. Riigi panus Paldiski vesisalvesti ja Zero Terraini tehnoloogia arendusse on meie jaoks oluline, sest ilma pikaajalise salvestuseta ei ole taastuvenergia jätkusuutlik,“ selgitas Peep Siitam. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse energeetika-ala taastuvenergia eksperdi Arbo Reino sõnul arendab Energiasalv suuremahulist energia salvestustehnoloogiat, mis võimaldab Eestil laialdasemalt taastuvenergiale üle minna. „Sisuliselt on tegemist sügavale veekogu alla rajatava veemahutiga hüdroelektrijaamaga, mida saab kasutada ka pumplana. Vett maa-
alusest mahutist üles pumbates talletatakse tuule- ja päikeseenergia ülejääk päevadeks või isegi nädalateks ning kui tuul ei puhu, töötab see elektrijaamana, kasutades tootmiseks varem üles pumbatud vett. Sellist tehnoloogilist lahendust on võimalik ka teistele riikidele eksportida,“ selgitas Reino.
„Vajadus pikaajalise salvestuse järele on kogu maailmas suur, 2040. aastaks on maailmas hinnanguliselt vaja 85–120 teravatt-tundi (McKinsey, 2021) pikaajalist salvestusmahtu. Seetõttu on just nende riikide huvi, kus pole siiani traditsioonilist vesisalvestust olnud geograafilistel põhjustel võimalik rajada, meie tehnoloogia ja projekti vastu üsna suur,“ selgitas Siitam.
Paldiski vesisalvesti projekt on Euroopa Liidu ühishuviprojekt (PCI-projekt). Strateegilise taristuprojektina on Energiasalve ettevalmistamist toetanud Euroopa Liidu Euroopa ühendamise rahastu. Energiasalve investorid on AS Alexela, Sunly AS, Vool OÜ, Combiwood OÜ, Warmeston OÜ ja Ronnivara OÜ.
Toimetas: Sigrid Aunap
Hansabi automaatsete lahenduste valdkonnajuht Kristo Kaljuvee ütleb, et tööstusettevõtete, aga ka logistikakeskuste ja sadamate territooriumile ligipääsu ja sealset liiklust juhtiv Entringo Traffi cu digitaliseeritud andmed näitavad hoobilt ära, milliseid muudatusi on vaja teha, et pudelikaeltest jagu saada, sest tekib detailne ülevaade, mis ettevõtte õuel tegelikult toimub.
Kristo Kaljuvee, mida Entringo Traffic endast kujutab?
Tööstusettevõtete territooriumil võib olla päris tihe liiklus. Kaubaautod toovad toorainet ja kaupa, lisaks sõidavad seal ringi koostööpartnerid, teenusepakkujad ja töötajad. Kui nüüd Entringo Trafficu olemus ühe lausega kokku võtta, siis on tegemist liikluskorralduse lahendusega, mis reguleerib kõigi nende sõidukite liiklust alates territooriumile ligipääsust kuni sealt lahkumiseni välja. Teisisõnu: loob kaosest korra.
Miks on vaja seda protsessi juhtida, millist probleemi see ettevõttele lahendab?
Tihti näeb näiteks tootmis- või logistikaettevõtetes see protsess välja nii: kui veok saabub väravasse, tuleb juht kabiinist välja ja selgitab turvamehele, kes ta on ning mis kauba ta tõi või millele ta järgi tuli. Seejärel helistab turvamees lattu ja edastab info sinna.
Entringo Traffic muudab kogu protsessi automaatseks ja digitaalseks. Tee-
kond algab sellest, et logistika korraldaja eelregistreerib iseteeninduskeskkonnas sõiduki ja kauba ning valib sobiva aja, millal tulla, seejärel kinnitab ettevõte broneeringu. Nii on ettevõttel juba eelnevalt teada, millised kaubad, millistes kogustes ning kuna saabuvad, võimaldades seeläbi oma ressursse märksa paremini planeerida ja juhtida. Kuid see lahendus on selgelt kasulik ka koostööpartneritele: nad võivad olla kindlad, et nende autod saavad kauba laadida maha kiiresti ja seda ette määratud ajal, mis tähendab muu hulgas sedagi, et masinatel ei teki seisutunde ning nad ei hiline järgmistele laadimistele.
Kui sõidukil on broneering olemas, mis siis edasi saab?
Sissepääsuväravas tuvastab automaatne numbrituvastuskaamera masina registrinumbri ning kui broneering on olemas lubatakse sõiduk territooriumi ootealale. Seejärel teavitab süsteem
ladu, et sõiduk on saabunud, ladu omakorda juhti – seda nii ooteala suure ekraani kui ka SMS-teavituse teel – kus ja kuna toimub laadimine. Teisisõnu: süsteemi on integreeritud ka järjekorra korralduse funktsionaalsus.
Ilmselt tõstab selline automaatselt juhitud ja digitaalselt talletatud protsess ka turvalisust?
Paljud tööstused, eriti just väiksemad, opereerivad tänini nii, et territoorium on suletud vaid öösel, päeval võib igaüks sisse ja välja sõita. Tulemuseks on see, et tegelikult puudub ettevõttel igasugune ülevaade ja kontroll, mis tema õuel toimub.
Turvalisust ja damage control´i silmas pidades oleme paigaldanud ka sissepääsu juurde kaameraid, et teha sõiduki mõlemast küljest fotod, mis seotakse süsteemis selle sõiduki sündmusega. Nii tekib detailne ülevaade, millises seisus masin saabus ja millises lahkus, sest eks intsidente tuleb ikka ette.
Igal tööstusel on oma spetsiifika. Kuivõrd paindlik see süsteem on?
Oleme Entringo Trafficu paigaldanud Läti Orkla tehasesse, Eestis sellistele ettevõtetele, nagu Kohila Vineer, Leibur, Via 3L logistikakeskus, Muuga Sadama PK Terminal ja Thermory. Ja kuigi võib tunduda: mis siin ikka, põhimõte ju sama, kinnitab meie kogemus, et äri spetsiifika mõjutab paljuski seda, millised on tellija ootused.
Kuna tegemist pole mitte välispartnerilt sisse ostetud, vaid meie endi arendatud terviklahendusega, suudame Entringo Trafficut tellija vajaduste ja protsessidega paindlikult kohandada. Trafficut saab liidestada ettevõttesiseste ja -väliste infosüsteemide ja seadmetega, näiteks kaalusüsteemiga, et arvepidamise lihtsustamise nimel veoki täis- ja tühikaalu fikseerida. Oleme paigaldanud ka tehase töötajate läbipääsuväravasse algoritmil põhineva alkokontrolli ning teinud liidestusi valve- ja läbipääsusüsteemidega. Kõi-
ke seda eesmärgiga muuta liikluskorraldusega seotud protsessid võimalikult efektiivseks ja automatiseerituks.
Miks see siiski nii oluline on, et olete nii tark- kui ka riistvara ise arendanud?
Sest nii tekib võimekus need kaks – riist- ja tarkvara – omavahel tõrgeteta tööle panna. Tänu sellele oleme tellijale üks partner, mis teeb kliendi vaates süsteemi juurutamise efektiivseks ja lihtsaks. Vähe tähtis pole seegi, et pakume tellijale võtmed-kätte-tüüpi lahendust: projektijuhtimine, arendamine, juurutamine, infrastruktuuri väljaehitamine, süsteemi kasutuselevõtt –kõik see tuleb meilt.
Rohkem infot Entringo Trafficu lahenduse kohta leiab Hansab kodulehelt www.hansab.ee ning kõik küsimused on oodatud minu meilile kristo.kaljuvee@hansab.ee ja telefonile 5918 9198
TBD Pharmatech pani nurgakivi uuele arendus- ja tootmishoonele, mis on üks osa TBD Pharmatechi ning Eesti teadmusmahuka ettevõtluse arengust. Praegused ruumid
Tiigi tänaval on TBD Pharmatechile ajaga kitsaks jäänud ja nüüd rajatakse Tartu külje alla Soinastesse Välja 4a aadressile uus arendus- ja tootmiskompleks, et oluliselt laiendada tegevusvõimekust.
Laienemise eesmärk on suurendada nii projektide tööpinda kui ka projektide sisemisi mahte. 2024. aasta jooksul on investeeringute maht enam kui kuus miljonit eurot. Uus hoone valmib 2024. aasta lõpuks ja see võetakse täielikult kasutusele 2025. aasta jooksul.
Ekspordile orienteeritud
„TBD Pharmatechi teenused ja toodang on alati tugevalt ekspordile orienteeritud. Meie suurimad turud on praegu Holland ja Saksamaa. Töötame partneritega kogu maailmast. Euroopa Liit on seadnud prioriteetseteks suun -
dadeks ravimitööstuses tarneahelate turvalisuse ja tootmise tagasitoomise Euroopasse. Ka TBD Pharmatechi tootmisvõimekuse laienemine on väike panus Euroopa strateegiliste väljakutsete lahendamisse,“ sõnas TBD Pharmatechi partner ja juhatuse esimees dr Andrus Tasa.
TBD Pharmatech toodab nii inimkui ka veterinaarravimites kasutatavaid toimeaineid. „Laiendusega kasvab klientidele pakutavate arendus- ja tootmislahenduste paindlikkus ning saame minna edasi ka enda toimeainete portfelli kasvatamisega,“ rääkis Tasa ja lisas, et TBD Pharmatechi seob pikaajaline
koostöö nii ravimiettevõtete kui ka teadusasutustega, nagu näiteks Rotterdami ülikooliga Hollandis, Göttingeni ülikooliga Saksamaal, samuti Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga.
Ranged reeglid, täpsed analüüsimeetodid
Ravimite tootmisel on äärmiselt ranged reeglid tootmistehnoloogiale, puhtusele ja kvaliteedikontrollile. TBD Pharmatechil on rahvusvaheliselt tunnustatud luba (GMP sertifikaat) toota ravimite toimeaineid nii kliiniliste katsete jaoks kui ka rahvusvahelistel turgudel müügiks.
„Lisaks ravimite tootmise tehnoloogia väljatöötamisele on meie üheks suuremaks tegevusvaldkonnaks nendesamade ravimite analüüsimine tuvastamaks, et ühtegi lisandit pole sisse jäänud rohkem, kui rahvusvaheliste normidega lubatud. See nõuab tipptasemel analüütilist aparatuuri ja tugeva väljaõppe saanud analüüsikeemikute meeskonda, kes suudavad välja arendada väga täpsed analüüsimeetodid,“ täiendas Andrus Tasa.
Valmiva arendus- ja tootmiskompleksi suurus on ligi 3000 m 2 , millest pool on planeeritud piloottootmiseks. Hoone ehitatakse nii, et seal toimuv tegevus vastaks ravimitööstuse kõrgematele nõuetele ja saaks nii Euroopa kui ka USA ravimitööstuste (FDA) regulaatorite tunnustuse.
TBD Pharmatech on Tartus paiknev ainus omalaadne eluteaduste ettevõte Eestis. Firma on spetsialiseerunud ravimite toimeainete ja nende vaheühendite arendamisele ning tootmisele. Teadmusintensiivse ja süvatehnoloogilise ettevõttena on TBD Pharmatech näide, kus teaduspõhisest iduettevõtlusest on jõutud aastast 2006 turupositsioonidele spetsiifilistes tootesegmentides.
Euroopa Parlament sõnastas ootused ravimitööstuse reformile
Täiskogu võttis vastu seisukoha EL-i ravimitööstuse reformi asjus, mille eesmärk on soodustada innovatsiooni ning tagada ravimite kättesaadavus, varustuskindlus ja taskukohasus.
Kavandatav reform puudutab ainult inimeste ravis kasutatavaid arstimeid.
Innovatsioon
Parlament tahab näha teadusuuringute ergutamiseks ja firmades uuendushuvi äratamiseks ette uute ravimite 7,5 aasta pikkuse andmekaitseperioodi, mille jooksul ei saaks teised ettevõtted toote andmeid kasutada. Lisaks sellele kehtiks igale müügiloa saanud tootele kaks aastat turu kaitse, mille jooksul ei tohi müüa geneerilisi ravimeid, sarnaseid bioloogilisi ravimeid ega hübriid või bio hübriidravimeid.
Kui toode katab täitmata ravivajadust, võiks andmekaitseperioodi pikendada 12 kuu võrra, võrdlevate kliiniliste uuringute läbiviimise korral kuue kuu võrra ning veel kuue kuu võrra, kui märkimisväärne osa teadusuuringutest ja tootearendusest toimub ELis ning vähemalt osaliselt koostöös ELi teadusasutustega. Kokku ei tohiks andmekaitseperiood siiski kesta kauem kui 8,5 aastat.
Kaheaastast turukaitseperioodi peaks parlamendi meelest saama pikendada ühe korra kuni 12 kuuks, kui tootele antakse kasutusluba täiendavate näidustuste vastu ning ravim annab võrreldes olemasolevate ravimeetoditega lisaväärtust.
Harva esinevate haiguste vastu välja töötatud nn harvikravimite puhul, mis katavad suurt täitmata ravivajadust, annaks parlament ravimiettevõttele toote turustamise ainuõiguse kuni 11 aastaks.
Võitlus ravimresistentsuse vastu
Parlament tahab soodustada ka uute antimikroobikumide väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Seda tehtaks turule sisenemise tasude ja vahesaavutuste eest tasu maksmisega, näiteks rahalise toetusega teadus ja arendustegevuse eesmärkide saavutamise eest juba enne, kui uus ravim on turule lubatud. Investeeringuid hoogustataks ka vabataht
like ühishankelepingute kaudu kasutatava „investor maksab“ mudeliga.
Parlament toetab prioriteetsete antimikroobikumide puhul veel ülekantava andmete ainuõiguse garantiikirja lahendust. See pikendaks toote andmekaitseperioodi kuni 12 kuu võrra ja seda saaks ühe korra üle anda teisele müügiloa hoidjale. Samm lähemale meditsiiniprobleemide lahendamisele Direktiivi raportöör Pernille Weiss ütles, et ravimitööstuse reform on oluline nii patsientidele, tööstusele kui ka kogu ühiskonnale. „Astusime sammukese lähemale suurte meditsiiniprobleemide lahendamisele. Meie lähenemisviis aitaks muuta ELi turu atraktiivsemaks ja ravimid kättesaadavamaks. Loodetavasti toetab ka nõukogu meie soovi luua töökindel õigusraamistik, nii et eesootavad läbirääkimised kulgevad sujuvalt,“ avaldas Weiss lootust.
Määruse raportöör Tiemo Wölken tõi samuti välja soovi lahendada suuri probleeme ravimite kättesaadavuse ja ravimresistentsusega. „Meie ettepanek tugevdaks tervishoiutaristut ja suurendaks suutlikkust tulla toime järgmiste võimalike tervishoiukriisidega. Laiemas plaanis soovime tagada kõigile eurooplastele ravimite ja tervishoiuteenuste õiglase ning hõlpsa kättesaadavuse ja kõrvaldada meditsiinilised lüngad,“ rääkis Wölken.
Järgmised sammud
Direktiivi poolt hääletas täiskogul 495 ja vastu 57 parlamendiliiget, erapooletuid oli 45. Määruse poolt hääletas 488 ja vastu 67 parlamendiliiget, erapooletuid oli 33.
Lõplikud seadusetekstid lepib nõukoguga kokku ja võtab seejärel vastu uus, 2024. aasta juunis ametisse valitav parlamendikoosseis.
TASUB TEADA
Euroopa Komisjon esitas ELi farmaatsiasektori reformi ettepaneku 26. aprillil 2023. Reform koosneb kahest õigusaktist, direktiivist ja määrusest, mille eesmärk on muuta ravimid Euroopas kättesaadavamaks ja taskukohasemaks, toetada ELi ravimitööstuse konkurentsivõimet ning kohustada farmaatsiasektorit täitma kõrgemaid keskkonnakaitsenorme.
Allikas: Euroopa Parlament
2000. aastate alguses St. Bartsis puidust purjekatega sõites teadis hiljem Siren Marine’i asutanud visionäär Dan Harper, et peab olema võimalus tagada, et tema tulevased laevad oleksid alati ka dokkidest eemal olles heas seisukorras ehk kaldalt kontrollitavad.
Harperi mõttekäigu keskmes oli teadmine, et enamik veesõidukite suurematest probleemidest saavad alguse väikestest ja kasvavad edasi, kui nendega koheselt ei tegeleta. Seetõttu otsis ta viisi, kuidas saada teada võimalikest probleemidest juba paadi kaldal viibimise ajal.
Teades, et puidust paadid lekivad, pani Harper kokku plaani ühendada pilsipump ja aku nii, et tema telefonile tuleks sõnum siis, kui need töötavad –seda kõike proovis ta saavutada tol ajal olemasoleva 2G-võrgu abil. 2011. aastal, mitmeid edukaid prototüüpe hiljem, tutvustas Harper maailmale Siren Marine’i.
Ühendatusest võidavad kõik
„Kokkuvõttes seisneb see kõik lõppkasutajale meelerahu tagamises,“ ütles Siren Marine’i president Jeffrey Poole Boating Tekst: Adam Quandt
Industryle. „Kasutajal peab alati olema kindlustunne, et kui ta paadiga sõitma tahab minna, läheb see ka käima ja kõik toimib korralikult,“ selgitas Poole. Üha areneva tehnoloogiaga, näiteks tänu asjade internetile, muutuvad kõikvõimalikud probleemid paadisõidul täiesti välditavaks. „IoT ehk asjade internet on arusaam, et kõik, mida me kasutame, on ühendatud,“ ütles Poole. „Näiteks nutikodud ja seadmed, nagu Alexa või autode nutikad võimalused –kõik on omavahel seotud ja omavahel
Enamik
suhtluses. Nüüd saavad säärased lahendused võimalikuks ka veesõidukite puhul.“
Pidevalt arenev asjade internet ja potentsiaalsed rakendused paaditööstuses ning ettenägelikkus tehnoloogiamaailmas olid põhjused, miks Harper võttis kasutusele termini „ühendatud paat“ (ingl connected boat) ja muutis selle oma ettevõtte kaubamärgiks.
„Ühendatud paat on erinevate inimeste jaoks erineva tähendusega, olenevalt sellest, keda te selles valdkonnas vaatate – olgu selleks tootja, edasimüüja või lõppkasutaja –, kuid igaüks võib leida eri viise, kuidas sellest ühendusest kasu saada,“ selgitas Poole.
Edasimüüjate ja lõppkasutajate puhul võib ühendatud paat pakkuda täiendavat kontaktpunkti nii garantii ajal kui ka pärast seda. Tootjatele võib see anda hulgaliselt andmeid selle kohta, kuidas inimesed oma paate kasutavad, ja teadmisi uute paremate sõidukite ehitamiseks. „Sellise tänapäevase tehnoloogia pakkumine võimaldab kõigil valdkonna huvirühmadel paremat äri teha,“ ütles Poole. „Me kõik võistleme oma alal tunnustuse eest, mistõttu võimaldab tehnoloogia meile kahtlemata paremat valmisolekut, kui on aeg edasi liikuda.“
Siren Marine pakub oma klientidele ja koostööpartneritele täiustatud paatide jälgimissüsteeme, laevastiku haldamissüsteeme jpm. Foto: Siren Marine
Võtmetähtsusega partnerlussuhted
Kuna Siren Marine’i tehnoloogia pakub jätkuvalt uusi kogemusi paadisõidul, loob ettevõte kiiresti partnerlussuhteid kõigi erinevate paadiehitajate ja originaalseadmete tootjatega.
„Iga originaalseadmete tootja ja ehitaja, kellega me räägime, on huvitatud millestki erinevast ja kuigi me ei ole kohandatud tarkvarapood, mõistame, et kõigil on veidi erinevad nõuded,“ ütles Poole. „Enamik neist seisab silmitsi sarnaste väljakutsetega ja meie oleme siin, et pakkuda lahendusi.“
Viimaste uuenduste seas käivitas Siren Marine hiljuti uue ettevõtmise Yamaha Marine’iga. Osana lepingust omandas Yamaha osaluse Siren Marine’is, võimaldades meeskonnal töötada koos, et näha,
kuidas on tõukejõu ja mootori andmed seotud originaalseadmete tootjatega. „Meie suhe Siren Marine’iga aitab meil juhtida digitaaltehnoloogia võidukäiku merenduses,“ ütles Yamaha Marine’i president Ben Speciale. „Siren Marine’i seadmed, tarkvara ja kahesuunaline side ühendatakse praeguste ning tulevaste integreeritud juhtimissüsteemidega, mille on välja töötanud meie USA-s asuva Yamaha Boat Power Systemi divisjoni insenerid – meeskond, mille moodustasime 2018. aastal ja kelle ülesandeks on mõelda, kuidas paadisõitjad Yamaha toodetega suhtlevad. Ettevõtmise eesmärk on juhtida tootearendust kliendi vaatenurgast ning lõpuks tahame turule tuua integreeritud Yamaha süsteemidega paadid, mida saab jälgida ja juhtida käes hoitava seadmega,“ rääkis
Veesõidukid muutuvad targemaks ja see on trend, mis ei kao kuhugi. Viimase viie aasta jooksul on üha enam kuulda olnud terminit „ühendatud paat“. Aga mis on ühendatud paat ja mida see tähendab tööstuse ning paadinduse kui terviku tuleviku jaoks?
„Mulle meeldib sellest terminist mõelda kui paatidest, mis on digitaalselt ühendatud ja nutikad,“ sõnas Brunswicki tehnoloogiate ase president John Reid. „Lihtsalt öeldes on see kahepoolne side erinevate paadisüsteemide vahel.“
Ühendatud paat ei ole ainult üks asi. Tegemist on mitmesuguste süsteemidega, mis kõik töötavad koos ja suhtlevad üksteisega, et luua lõppkasutajale sujuv kogemus. Nii sisaldabki ühendatud paat elemente, mis seovad kokku mootori, kuvarid, heli, turvasüsteemid, pilsid ja palju muud ning võimaldavad neil erinevatel eesmärkidel omavahel suhelda.
Reid märkis, et paaditehnoloogiate arendamisel on eriliseks suunanäitajaks olnud just autotööstus, sest kliendid ootavad, et samad nutikad lahendused, nagu nende autodel, saaksid võimalikuks ka nende paatides.
„Lõpuks on kõik seotud paadisõidu ja paadi omamise lihtsamaks muutmisega, mis muudab ka selle valdkonna toimimise lihtsamaks,“ ütles Reid. „Need süsteemid ei aita ainult lõpptarbijat, vaid võimaldavad tööstusel tarbijatelt õppida, et ehitada algusest peale paremaid paate või diagnoosida neid hooldustöökotta jõudes kiiremini,“ sõnas Reid.
Allikas: Boating Industry
Enamik veesõidukite suuremaid probleeme saavad alguse väikestest ja kasvavad edasi, kui nendega koheselt ei tegeleta.Foto: Unsplash
Tartu tehas (Sõbra 43, Tartu, 51013): Hanna: +372 5191 9078 | hanna@qth.ee Võru tehas (Põllu 4a, Võru, 65606): Kadi: +372 5399 2528 | kadi@qth.ee
Speciale ja täpsustas, et selline süsteem tooks paadisõitjatele veelgi kõrgema teenindustaseme, madalamad kulud, lisaks rohkem mugavust ning meelerahu.
Samas ei piirdu Siren Marine’i võimalused siiski ainult edasimüüjate või tootjate toetamisega. 2018. aasta sügisel teatas Siren partnerlusest Rhode Islandi paadiklubiga Freedom Boat Club, et pakkuda laevapargi täiustatud jälgimissüsteemi kolmes asukohas.
„Meie eesmärk Freedom Boat Clubis on pakkuda liikmetele lõbusat ja muretut paadisõidukogemust,“ ütles Freedom
Boat Club Rhode Islandi omanik Dick Cromwell. „Oleme oma masinapargi varustanud Siren Marine’i süsteemiga, mille eeliseks on meie liikmete turvalisuse tagamine hädaolukordade või halva ilma korral. Me teame alati, kus nad on. Samuti saavad doki töötajad oma aega hästi hallata ja olla väga vastutulelikud. Teadmine, et paat on saabumas, võimaldab pakkuda kvaliteetset klienditeenindust,“ tõi Cromwell välja ja lisas, et lõpuks võimaldab paadi jälgimise funktsioon neil teada saada, kui pardal on probleeme, et need saaksid kiire ja tõhusa lahenduse.
Esile kerkivad suundumused laevatööstuses
Tulevikku purjetades on laevatööstus valmis muutusteks – tehnoloogia areng, keskkonnateadlikkus ja elustiili eelistuste muutumine juhivad kurssi, mis on ühtaegu põnev ning jätkusuutlik.
Keskkonnasäästlikkus
Paatide tulevik seisneb säästvates meetodites, vähendades tööstuse süsinikujalajälge ja minimeerides mõju mere ökosüsteemidele. Elektrilised ja hübriidajamid muutuvad üha levinumaks, pakkudes traditsioonilistele sisepõlemismootoritele vaiksemaid ja puhtamaid alternatiive. Akutehnoloogia ja päikeseenergia integreerimise edusammud võimaldavad paatidel kasutada taastuvenergiat, pakkudes tõhusamat ning keskkonnasäästlikumat jõuallikat.
Autonoomsus
Nii nagu autonoomne sõit hakkab maismaatranspordiga reaalsuseks saama, on tõenäoliselt üsna pea veeteid muutmas autonoomsed laevad. Täiustatud andurid, tehisintellekt ja keerukad navigatsioonisüsteemid võimaldavad laevadel töötada ilma inimese pideva järelevalveta.
Digitaalne ühendus
TASUB TEADA
Paadisõitjatelt paadisõitjatele Siren Marine pakub oma klientidele ja koostööpartneritele täiustatud paatide jälgimissüsteeme, laevastiku haldamissüsteeme jpm, kuid peamine eesmärk on pakkuda paadisõitjatele parimat võimalikku veepealset kogemust. Pidevalt suheldakse paadisõitjate, ehitajate ja edasimüüjatega ning õpitakse, millised on suurimad väljakutsed ning kuidas neid tehnoloogia kaudu lahendada.
Nii nagu targad kodud, muutuvad ka laevad „nutikateks“ ehk on varustatud täiustatud sidesüsteemide ja asjade interneti (IoT) tehnoloogiaga. Integreerimine mobiilirakenduste ja hääljuhitavate liidestega võimaldab intuitiivset paadi juhtimist ning muudab paadisõidukogemuse sujuvamaks. Täiustatud navigeerimisfunktsioonid, reaalajas ilmastikutingimused, digitaalne ümberlülitus, juhtmeta ühenduvus ja mobiilirakendused – kõiki neid vajalikke infokilde ning kaugjuhtimisvõimalusi saab paadis edaspidi kasutada lihtsalt ja mugavalt, vajaduseta olla füüsiliselt konkreetse ekraani või lüliti läheduses.
Jagamisplatvormid
Tulevikus näeme tõenäoliselt paadijagamisplatvormide võidukäiku, mis sarnaneb autojagamisteenustega. Paadiomanikud saavad oma laevu rentida, kui nad neid ei kasuta, avades sellega uusi majanduslikke võimalusi ja edendades säästvamat lähenemist paadiomandile. Selline jagamismajanduse mudel võimaldab rohkematel inimestel paadisõitu kogeda ilma paadi omamise märkimisväärse rahalise investeeringuta.
Allikas: Hegadone Marine Group
Tehke terase valik tuginedes terase omadustele, tööstusvaldkonnale või toote kasutusalale, õige terasemark on leitav endisest kiiremini.
Mitmekülgse kasutusvaldkonnaga konstruktsiooniteras suurepäraste külmvormimise omadustega.
SSAB Boron on karastatav teras mis on mõeldud kulumiskindlate toodete valmistamiseks.
SSAB Form – hea külmvormitavusega teras. Eriti sobilik suurtele seeriatele mehaaniliste omaduste ühtluse poolest.
SSAB Laser Plus on madalate jääkpingetega ning suurepärase pinnakvaliteediga materjal kasutamiseks laserlõikusel. Ainulaadne garantii tasapinnalisusele ka pärast laserlõikust.
Lai valik ilmastikukindlaid teraseid. Corten teras võimaldab hoida madalaid kulusid läbi toote kasutusea.
Keskkonnahoidlik laevandus: BLRT Grupp ehitab Klaipėdas täiselektrilist parvlaeva
BLRT Grupp osaleb projektides, mis soodustavad keskkonnahoidliku laevanduse arengut. Eesti kontserni kuuluv laevaehitustehas Western Baltija Shipbuilding sõlmis Norra suurima parvlaevafirmaga Torghatten Nord AS lepingu võtmevalmis täiselektrilise parvlaeva ehitamiseks.
Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni andmetel moodustab meretranspordi CO2 heitme maht kogu maailma kasvuhoonegaaside heitkogusest ligi 2–3% ja fossiilkütuste põletamisel tekkiv vääveloksiidi heitkogus SOx koguheitmest kuni 15%. Kõik see aitab oluliselt kaasa ülemaailmsele soojenemisele ja keskkonna saastumisele. Laevaomanike tähelepanu keskmes on jätkuvalt alternatiivsete kütuste ja rohetehnoloogiate areng ning nende rakendamine.
Uus akutoitel töötav täiselektriline laev on ette nähtud reisijate, autode ja lasti veoks. Norra saarte vahel kurseerima hakkava parvlaeva pikkus on 73,3 meetrit ja laius 14,3 meetrit. Ehitus peaks kavakohaselt lõppema 2026. aasta esimeses kvartalis.
Koostöös projekteerimisfirmaga Norwegian Ship Design töötatakse välja parvlaeva põhiprojekt, tööprojekti
Koostöös projekteerimisfirmaga Norwegian Ship Design töötatakse välja parvlaeva põhiprojekt, tööprojekti koostab
BLRT Grupi insenerifirma Western Baltic Engineering. Foto: Norwegian Ship Design
koostab BLRT Grupi insenerifirma Western Baltic Engineering.
„Elektrilaevade ehitusturule sisenemine on hea võimalus jääda konkurentsivõimeliseks ning pidada sammu mitte ainult laevanduse oleviku , vaid ka tulevikutrendide ja suundumustega, mida dikteerivad kliimamuutused ning vajadus järgida Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) nõudeid, võttes laevaehituses kasutusele uusi tehnoloogiaid ja rakendades parimaid lahendusi, nagu näiteks keskkonnasäästlikke kütuseid, digitaliseerimist, nutikat projekteerimist, hübriidajameid ja palju muud,“ rõhutas BLRT Grupi juhatuse esimees Fjodor Berman, lisades, et sellise parvlaeva võtmevalmis ehitamine on järjekordne samm kontserni laevaehitusstrateegia elluviimise suunas.
Ehitatav parvlaev mahutab 50 sõiduautot ja 199 reisijat ning see hakkab iga päev sõitma Svolværi linna ja Lofootide saarestikku kuuluva Skrova väikesaare vahel, suvel aga üle Vestfjordi Skutviki. Polaarjoonest põhja pool valitsevate karmide ilmastikuolude tõttu saab parvlaev endale kinnise autoteki. Samuti on projektis tehtud rõhuasetus laeva väikesele energiatarbimisele.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2024. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%.
Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas indeksit veebruariga võrreldes eelkõige hinnalangus elektrienergiaga varustamises ja metalltoodete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas indeksile hinnatõus kütteõlide, elektriseadmete ja kemikaalide tootmises,“ täpsustas Šokman.
Võrreldes 2023. aasta märtsiga mõjutas tootjahinnaindeksit enim hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, puidutöötlemises ja puit-
ning metalltoodete tootmises. Veel avaldas mõju elektroonikaseadmete tootmise ja masinate ning seadmete remondi teenuse hinnatõus. Töötlevas tööstuses kokku oli hinnalangus 2,0% ja toiduainete tootmises 3,6%.
Ekspordihinnaindeks kasvas märtsis võrreldes veebruariga 0,4%. Kõige rohkem tõusid hinnad mäetööstuses, nafta- ja põllumajandussaadustel. Enim langesid hinnad elektrienergial, muudel mittemetalsetest mineraalidest toodetel ning kummi- ja plasttoodetel. Võrreldes
2023. aasta märtsiga vähenes ekspordihinnaindeks 4,1%.
Impordihinnaindeks langes märtsis võrreldes veebruariga 0,4%. Enim kahanesid hinnad elektrienergial, mäetööstuses ning kemikaalidel ja keemiatoodetel. Kõige rohkem tõusid hinnad rõivastel, põllumajandussaadustel ning puittoodetel. Võrreldes 2023. aasta märtsiga langes impordihinnaindeks 2,3%.
Tööstustoodang kasvas mäetööstuses ja energeetikas, kahanes töötlevas tööstuses
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta veebruaris püsivhindades 5,7% vähem toodangut kui aasta varem samas kuus. Tööstustoodang kasvas mäetööstuses 19,3% ja energeetikas 2,6%, töötlevas tööstuses aga kahanes 7%.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul suurenes veebruaris tööstustoodangu maht pisut rohkem kui kolmandikus töötleva tööstuse tegevusalades. „Suurema osatähtsusega tegevusaladest kasvas veebruaris keemiatoodete tootmine (2,9%), metalltoodete tootmine (0,9%), kummi- ja plasttoodete tootmine (0,8%) ning masinate ja seadmete remont ning paigaldus (26,8%),“ selgitas Bunder.
Pea samale tasemele jäi ehitusmaterjalide tootmine, kahanedes vaid 0,5%, ning väike langus oli täheldatav ka toiduainete tootmises (1%).
Olulisematest töötleva tööstuse tegevusaladest vähenes veebruaris puidutöötlemine (16,9%), elektriseadmete (5,6%) ning arvutite ja elektroonikaseadmete tootmine (10,4%).
Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2024. aasta veebruaris 66,1% välisturule.
Allikas: statistikaamet
Töötleva tööstuse vastupidavust parandaks eksporditurgude suurem mitmekesisus
Aasta esimestel kuudel oli Eesti tööstussektori tootmismaht aastases võrdluses jätkuvalt tugevas languses. Selle taga oli töötleva tööstuse tootmismahtude vähenemine, samas kui energiasektoris (energiatootmises ja mäetööstuses) tootmismahud suurenesid.
Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
Veebruaris vähenes töötleva tööstuse tootmismaht 7%, energiatootmises suurenes see aga ligi 3%.
Nõudlus on madalseisust üle saanud, kuid jätkuvalt nõrk Kuigi tööstuse tootmismahu langus on jätkuvalt suur, on see eelmise aasta kevadesse jäänud põhjast tasapisi taandumas. Töötlevas tööstuses on nõudlus madalseisust üle saanud, kuid see on jätkuvalt väga nõrk ehitusega seotud tegevusaladel. Ligi pool töötleva tööstuse tootmismahu vähenemisest veebruaris tuli puidutööstusest, mis on kukkunud järjest juba alates 2022. aasta keskpaigast. Kuigi veebruaris puidutööstuse tootmismaht kuises võrdluses vähenes, jäi selle põhi eelmisesse aastasse. Puidutööstus on töötleva tööstuse suurim tootmisharu, moodustades sellest ligi viiendiku. Selle tegevusala nõudlus on küll veel nõrk, kuid languse põhi peaks olema läbitud ja oodata on aeglast paranemist. Konkurents puidutööstuses on aga tihe ja ettevõtetel tuleb üha rohkem tõsta oma konkurentsivõimet. Nii investeeritaksegi mahtude kasvatamise asemel rohkem efektiivsuse parandamisse.
Puidutööstuse kõrval oli suurema negatiivse mõjuga veel elektroonika ja mööblitööstuse ning masinate ja seadmete tootmismahtude vähenemine. Need neli tegevusala andsid enam kui kolmveerandi töötleva tööstuse tootmismahu langusest. Kõige halvemini on neist läinud aga mööblitööstusel, mille tootmismaht on langenud (kui jätta välja lühiajaline kukkumine 2020. aastal) 2010. aasta tasemele ehk 14 aastat tagasi. Põhjuseks on koos ehitus ja kinnisvaraturuga vähenenud nõudlus ning hinnapõhise konkurentsivõime vähenemine (sealhulgas IKEA mõju).
Tootmisvõimsuste rakendatus on langenud alla pikaajalise keskmise
Euroala töötleva tööstuse ostujuhtide indeks (PMI) näitab küll veel majandusaktiivsuse langust, kuid selle põhi on jäänud juba kaugele ja väljavaade tasapisi paraneb. Kuigi Eesti tööstuse kindlustunde langus on pidurdunud, halveneb ettevõtete hinnang oma tootmise ja ekspordi lähiaja väljavaate kohta jätkuvalt. Ligi kolmandik kaupade ekspordist on suunatud vaid kahte riiki – Soome ja Rootsi –, mille majandus on nõrk ja kus hooneehitus ka veel sel aastal väheneb. Lisades juurde Saksamaa, mille majandusel ei lähe samuti hästi, tõuseb see osakaal juba 40 protsendini. Töötleva tööstuse vastupidavust parandaks eksporditurgude suurem mitmekesisus.
Töötleva tööstuse tootmisvõimsuste rakendatus on langenud tublisti allapoole pikaajalist keskmist. Seega peaksid ettevõtted saama kiiremini alakoormatud kapitali uutele turgudele sisenedes ja nõudluse paranedes kasutusele võtta. Samas tuleb töötleva tööstuse ettevõtetel investeerida jätkuvalt rohkem oma konkurentsivõime parandamisse.
„Üritame ehitada üles uut tööstusmudelit, pakkudes lahendusi kõikvõimalikele tööstustele – kosmeetikast ja asfalditööstusest kuni bioplastide ning söödatootmiseni. Võimalusi erinevate tööstusharude jätkusuutlikumaks muutmiseks on palju – meie pakume lihtsaid lahendusi,“ rääkis biotehnoloogiaettevõtte Fibenol jätkusuutlikkuse juht Katrin Jõgi 17. aprillil toimunud Metsanduse visioonikonverentsil.
Kontseptuaalne mõte Fibenolist sai alguse juba kümme aastat tagasi, kuid aastatel 2016–2017 leiti tehnoloogia, mida tootmises kasutusele võtta. Nüüd on Fibenolil Imaveres puidufraktsioneerimise demotehas. „Läks piisavalt hästi, 2018. aastal saime EL-i vahenditest rahastuse, et see demotehas Imaverre püsti panna. 2020. aastast, kui
pilootliin püsti sai, oleme tegelikult olnud juba võimekad tonniskaalal tootma, ja praegu käivad arendustegevused ka pilootliinil. See on see koht, kus me uusi tooteid ja lahendusi katsetame,“ selgitas Katrin Jõgi ja lisas, et eelmine aasta oli nende jaoks väga märgiline, sest tehas sai põhimõtteliselt valmis.
„Oleme eelmise aasta teisest poolest tegelenud sellega, et kõik need erinevad
etapid – eeltöötlus, hüdrolüüs, kuivatamine, jahvatamine – ühtse protsessina tööle saada,“ ütles Jõgi ja nentis, et väikeseid tagasilööke on ikka olnud, kuid arvestades, et tegemist on tööstusega, mida varem ei ole eksisteerinud ehk mistõttu ei ole ka kellegi pealt kopeerida või üle võtta olnud, on tegelikult kõik väga hästi läinud. „Käesolev aasta on pühendatud sellele, et saaksime täismahus tootma hakata. Mis saab aga edasi? Kindlasti on meil ambitsiooni ühel hetkel rajada tööstuslik tehas, olgu see siis Eestis, Lätis või kuskil mujal,“ rääkis ta plaanidest.
Tehnoloogiline läbimurre
Tehnoloogia valiku puhul lähtuti Fibenolis sellest, et traditsioonilised puidu keemilise väärindamise ja fraktsioneerimise tehnoloogiad keskenduvad tihti ühele komponendile. „Kui võtame puidu koostise, koosneb see suuresti kolmest komponendist: tselluloos, hemitselluloos
„Tahame
olla need
juhid,
kes rohepöörde ellu viivad. Loodetavasti tuleb ka avalik sektor meile lõpuks taha ja aitab rohepöörde ka päriselt ära teha. Loodame, et rohepööre ei jää lihtsalt sõnakõlksuks.“
ja ligniin. Traditsioonilised tehnoloogiad keskenduvad just sellele, et tselluloos kätte saada. Meie üritasime leida tehnoloogia, mis võimaldab meil kätte saada kõik need komponendid ja neid maksimaalselt ka väärindada, mistõttu suudame sellest sekundaarsest puidu biomassist väärindada üle 90%, võrreldes näiteks tselluloosi tootmise tehnoloogiatega,“ selgitas Jõgi.
Fibenoli demotehasesse tuleb puit hakke kujul. „Selleks, et tahkest puidust saada justkui šokolaadimass, on meil hästi suur ekstruuder. See on üks üsna tavaline tootmisseade, aga peale mehaanilise purustamise kombineerime enda
ekstruuderi sees lisaks ka temperatuuri, rõhku ja natuke lahjendatud happeid, mis suudavad selle hakke muuta šokolaadimassitaoliseks. Kui puit on juba kreemiks pööratud, on sellest massist tegelikult üsna lihtne need puidukomponendid kätte saada,“ rääkis Jõgi tootmisprotsessi olemusest.
Lahendus – uued väärtusahelad „Ideaalses maailmas kasutaksime oma tootmises loomulikult ainult vineeritööstuse jääki, aga paratamatult oleme laiendanud praegu enda sisendmaterjali madala kvaliteediga puidusisendiks. Mis puudutab meie tootmise kontseptuaalset ülesehitust, on meie toodangu põhiline müügiargument see, et oleme võimalikult keskkonnasäästlikud ja meie tooted on võimalikult madala keskkonnajalajäljega,“ sõnas jätkusuutlikkuse juht. Ta tõi välja ka asjaolu, et kui tihti seostatakse puidutööstust suure veekasutusega, on Fibenolil enda tootmisega integreeritud veekäitlusjaam, kus ideaalsetel tingimustel suudetakse kuni 95% veest taaskasutada. „Paratamatult, eriti Eestis paiknedes ja suurkorporatsioonidega koostööd tehes, on esimene küsimus see, et ega me ometi enda
elektrienergia segajääki kasuta. Tõesti, seda me endale lubada ei saa. Õnneks aitab siinkohal välja Graanul Invest, kelle CHP-st me enda tootmisse taastuvenergiat saame,“ nentis Jõgi.
Tooteportfell pakub mitmesuguseid võimalusi
Fibenoli tooteportfelli kuuluvad ligniin, C5/C6-suhkrud ja ka tselluloos, mis on praegu pilootliini toode. Mida nende toodetega siis aga peale saab hakata? „Kui räägime ligniinist, siis biokomposiidid – näiteks on võimalik erinevaid liime toota,“ tõi Jõgi välja, kuid lisas, et erinevatel ligniinidel on väga erinevad omadused. „Meie ligniini katsetatakse praegu näiteks vineeritööstuse liimide asenduseks, aga potentsiaali on väga erinevates sektorites. Ligniinil on looduslikult ka UV-kaitsefaktor, mistõttu on see ideaalne komponent näiteks kosmeetikatööstusele. Samuti saab kasutada ligniini näiteks söödatootmisel, farmaatsias ja bituumeni asendusena,“ rääkis ta ligniini erinevatest kasutusvõimalustest.
„Suhkrute puhul räägime fermentatsiooni substraadist. Mikroorganismid on võimelised praktiliselt ükskõik mida tootma, aga neil on selleks vaja
Tooraineks on saematerjal, vineer, OSB-plaat, lainepapp, kärgpapp ja lisaks see, mis vaja.
Tooraineks on saematerjal, vineer, OSB-plaat, lainepapp, kärgpapp ja lisaks see, mis vaja.
Tooraineks on saematerjal, vineer, OSB-plaat, lainepapp, kärgpapp ja lisaks see, mis vaja.
Transpordime pakendid sinna kuhu vaja ja siis kui on vaja.
Transpordime pakendid sinna kuhu vaja ja siis kui on vaja.
Transpordime pakendid sinna kuhu vaja ja siis kui on vaja.
Kuumtöödeldud saematerjaliga (HT) ISPM-15 standardile vastavad lahendused teeme nii nagu vaja.
Kuumtöödeldud saematerjaliga (HT) ISPM-15 standardile vastavad lahendused teeme nii nagu vaja.
Kuumtöödeldud saematerjaliga (HT) ISPM-15 standardile vastavad lahendused teeme nii nagu vaja.
KAUBAALUSE hind al 1,99 €
Lainepapist ja kärgpapist valmistatud kaubaalused
Lainepapist ja kärgpapist valmistatud kaubaalused
Lainepapist ja kärgpapist valmistatud kaubaalused
toitu. Suhkrud sobivad selleks väga hästi, aga kas on ka eetiliselt korrektne kasutada söödaks või toiduks vajaminevaid suhkruid selleks, et toota näiteks plasti või ehitusmaterjale? See on see koht, kus puidusuhkrud oleks eetiliselt mõistlik alternatiiv,“ ütles Jõgi ja lisas, et samuti saab suhkruid kasutada etanooli, valkude, rasvade, materjalide jpm puhul.
MCC ( mikrokristalne tselluloos –toim ) võiks Jõgi sõnul kasutust leida aga farmaatsias, paberi-, pakendi-, kosmeetikatööstuses, samuti liimides ja värvides. „Näiteks paljudes valuvaigistites on üks põhikomponent mikrokristalne tselluloos, mida ka meie oleme võimelised tootma. Samuti on potentsiaalikas toidutööstus, näiteks erinevad vegantooted. Tselluloos suudab käituda emulgaatori või massi andva ainena,“ rääkis Jõgi.
Uus tööstusmudel
„Mida me üldse teha üritame? Üritame ehitada üles uut tööstusmudelit, pakkudes lahendusi kõikvõimalikele tööstustele. Kosmeetikast ja asfalditööstusest kuni bioplastide ning söödatootmiseni. Võimalusi erinevate tööstusharude jätkusuutlikumaks muutmiseks on palju – meie pakume lihtsaid lahendu -
si. Katsetage, proovige, asendage!“ kutsus Katrin Jõgi tööstureid üles. Ta lisas, et Euroopa turg on tugevalt jätkusuutlikkuse poole liikumas ning juba praegu on teatud sektoritest tulnud piiranguid materjalide osas, näiteks võeti eelmisel aastal vastu mikroplasti direktiiv, mis seab piirangud teatud valdkondades plasti kasutamisele. „See puudutab tulevikus paljusid sektoreid ja meil on pakkuda lahendused.“
Fibenoli uuenduslik tehnoloogia võimaldab fraktsioneerida jääkpuitu, et toota suhkruid, ligniini ja tselluloosi. „Mõningates piirkondades pole see võib-olla nii aktuaalne, aga meie vastu on väga palju huvi tuntud näiteks Kanadast. Seda puhtalt seepärast, et biotööstus vajab suhkruid. Meie piirkonnas pole ehk maisi ja peedi kasvatamine põllumajanduslikult kõige mõistlikum, aga suhkruid on endiselt vaja, seega tuleb leida alternatiivsed kohad, kust oleks võimalik neid suhkruid saada. Puit saab teatud piirkondadele olla ideaalne lahendus,“ ütles Jõgi ja täpsustas, et kogu biotööstuse väljakutse ongi just tõsiasi, et üks lahendus ei sobi siiski kõigile ehk pole universaalseid lahendusi. „Tuleb leida õiged kohad, õiged lahendused ning õiged koostööpartnerid.“
Veel ühe olulise aspektina tõi Jõgi välja väärtuspakkumise, mida ettevõttena tahetakse edasi anda. „Mis puudutab keskkonnamõjusid, tahame olla võimalikult läbipaistvad ja ausad. Mis puudutab meie tehtud kalkulatsioone, andmete kogumist ja kõike seda, on audiitorid kõik asjad üle vaadanud ning see kõik on ka avalikult üleval. Hea meelega jagame ja anname seda infot ka oma partneritele edasi. See on üks asi, mis tööstussektorites laiemalt võiks muutuda – et oleksime natuke avatumad informatsiooni jagama!“ tegi Jõgi üleskutse.
Ambitsioone on Fibenolil tulevikuks palju, näiteks soovitakse ühel hetkel rajada teadus-arenduskompleks kõigil erinevatel tooterakenduste suundadel, suurendada oluliselt tootmisvõimsust ning ideaalses maailmas panna 2030. aastaks püsti ka esimene tööstuslik tehas, mis oleks kuni kümme korda suurem praegusest Imavere demotehasest. „Tahame olla need juhid, kes rohepöörde ellu viivad. Näeme, et oleme tublit tööd teinud, aga natukene on vaja veel tagant utsitada ning loodetavasti tuleb ka avalik sektor meile lõpuks taha ja aitab rohepöörde ka päriselt ära teha. Loodame, et rohepööre ei jää lihtsalt sõnakõlksuks,“ mõtiskles Jõgi.
Tänu headele füüsikalistele ja mehaanilistele omadustele on puitu kasutatud sajandeid erinevates valdkondades alates ehitusest ja mööblist kuni transpordisektorini. Kahjuks kipub aga puidu värvus ja kvaliteet aja jooksul muutuma, eriti väliskeskkonnas. Soome värvitootja Teknos pakub veepõhist pinnakattelahendust Teknoclad Silver, mis annab puitfassaadile kaitse ja eheda vananenud välimuse.
„Puit ei ole lihtsalt materjal, vaid päris organism, mis koosneb rakkudest. Erinevalt loomsetest rakkudest ümbritseb taimerakke pooljäik struktuur ehk rakusein, mille ülesandeks on kaitsta rakku ja pakkuda mehaanilist tuge,“ selgitab OÜ Teknos tööstusvärvide tehniline tugi Marek Reppo. „Värske puidu värvus sõltub rakuseinte kollakasvalgest värvusest ning ekstraktide värvusest, mis võib sõltuvalt taime füsioloogiast või keskkonnast olla värvitu või erinevates toonides alates kasepuu valgest kuni padouki punase või eebenipuu musta värvuseni.“
Küsimuste korral võtke ühendust!
Marek Reppo
OÜ Teknos tööstusvärvide tehniline tugi
Puidu pinna lagunemisprotsessid algavad kohe pärast selle kokkupuudet ilmastikumuutusega. Vananemine avaldub värvimuutuse, pragunemise ja pinna kareduse kaudu ning peamine lagundustegur on ultraviolettkiirgus. Värvus ja selle muutumise aeg sõltub puuliigist, kliimatingimustest, kahjuritest ja puidunakkustest. Kaitsmata puitmaterjali pind muutub niiskuse ja vihma käes üsna kiirelt halliks ja vaesub ning aja möödudes see protsess süveneb.
„On selge, et sobiva eeltöötluseta muutub puitfassaadi välimus aja jooksul märkimisväärselt ning olenevalt ilmastikuoludest ja konstruktsiooni seisukorrast
toob see lisaks puidu kvaliteedi langusele kaasa inetuid värvierinevusi. Seega tuleks puitu vananemise eest kaitsta. Paljudel juhtudel piisab spetsiaalsest puhastusvahendist nagu Rensa Facade, ent eriti tõhus ja efektne vahend puidu kaitseks ja sellele samas vananenud välimuse andmiseks on Teknoclad Silver,“ tutvustab Reppo.
Teknoclad Silveri toimel omandavad puitpinnad aja jooksul ühtlase, loomulikult halli tooni. Üleminek on sujuv ja rõhutab puidu omapärast võlu. Tänu pinnakattevahendile püsib fassaadi esteetiline välimus kaua ning lisaks elegantsele välimusele aeglustab Teknoclad Silveri kasutamine puidu vananemist.
„Erinevalt puidu struktuuri muutvast kuumtöötlusest ja keemilisest töötlemisest toimib Teknoclad Silver pinnal, mis on kaitsekilbiks atmosfääri mõjurite vastu. Lihtsamalt öeldes tekib pinnale elastne kaitsekiht, mis on silmale kaunis ja kaitseb puitu, järgides puidu kahanemis- ja paisumisliikumisi. Kasutades jäiku vahendeid, on puidu „mängimisel“ oht pragude tekkimiseks ning toote kaitsefunktsioon kaob,“ selgitab Reppo.
Teknoclad Silverit on tehase valmistoonis saadaval 10 tooni. Pinnakattevahend tungib väga hästi puidu sisse ja süvakaitse suurendab puidu vastupidavust, teeb selle ilmastikukindlamaks ja vähendab sagedase hoolduse vajadust. Toodet kantakse alusmaterjalile vaid üks kiht ja sellega kaetud puit püsib kaunis palju aastaid. Teknoclad Silver sobib kuuse-, nulu-, lehise- ja ebatsuugapindadele.
E-post: marek.reppo@teknos.com Tel 524 8462 teknos.ee
Tekst: Raul Eamets, Bigbanki peaökonomist
6. mail avaldatud kuised tööstustoodangu andmed tekitavad kahetisi tundeid. Kui vaadata mahuindeksit, millega püütakse hinnata tööstuse reaalsete näitajate muutust, siis mahuindeks eelmise kuuga võrreldes natuke kasvas. Kui veebruaris oli mahuindeks 85, siis märtsis 85,7. Need numbrid näitavad trendi ehk sesoonsed kõikumised on maha arvatud.
Võrdlus käib 2021. aastaga, mis on võrdsustatud 100ga. Seega toodame praegu 15% vähem kui kolm aastat tagasi ja kui jätta vahele koroonakriisist põhjustatud kukkumine, siis on meie tööstustoodangu maht sama suur, kui oli oktoobris 2018 ehk rohkem kui viis aastat tagasi.
Kui vaadata töötleva tööstuse võrdlust eelmise aastaga, on langus –6,8%. Kusjuures, ka aasta tagasi oli meil päris suur langus, märtsis tervelt 13,1%. Võibolla vastab tõele, et languse põhi on tööstuses käes, sest kui eelmise aasta languse numbreid vaadata, oligi kõige suurem langus aprillis: –16,3%, edasi hakkas langus vähenema. Statistikast kaugemal seisvatele inimestele selgituseks, et alates eelmise aasta aprillist hakkas langus vähenema, aga jätkuvalt oleme iga kuu olnud miinustes ehk tegelikult toimub jätkuv tööstuse olukorra halvenemine, lihtsalt natuke aeglasemas tempos kui varem. Kasvust oleme me ikka veel kaugel. Mahuindeks näitab, et ehk oleme jõudnud faasi, kust edasi on võimalik tõus. Aeg näitab.
Kõige keerulisemad on ajad jätkuvalt metallitööstuses, elektroonikatööstuses, elektriseadmete tootmises ning puidutööstuses, eriti kolm viimast on tihedalt seotud Rootsi majandusega, kus selle aasta alguse majandusnäitajad erilist optimismi ei süsti. Rootsi SKP kiirhinnang esimese kvartali tulemustele näitas –1,1% langust. Soome oma SKP kiirhinnangut enam ei avalda, SKP esimese kvartali tulemused tulevad kuu lõpus. Saksamaa majandus on samuti surutises: esimese kvartali SKP langus –0,2%.
Kui nüüd natuke ironiseerida, siis Eesti ettevõtjatel tuleks rohkem panustada Läti ja Leedu majandusse, kus nii aastaprognoosid kui ka esimese kvartali tulemused näitavad majanduskasvu. Eriti hästi tundub minevat Leedul.
Kui tulla tagasi Eesti tööstuse juurde, siis positiivsed uudised tulevad toiduainete tööstusest, kus esimene kvartal näitas 4,3% kasvu. Positiivsed trendid on
ka põlevkiviõli tootmises ja ehitusmaterjalide tootmises. Eriti võiks rõõmustada viimane, sest see võiks eeldada ka teatud elavnemist ehitusturul, mis pikka aega on vindunud tellimuste vähesuse käes. Ehk on nüüd hakanud jää liikuma ja ehitusturul hakkab olukord paranema. Loodetavasti on trend muutumas. Teisalt võib olla tegemist ka sesoonse efektiga, sest eks hakatakse ilmade soojenedes ka natuke rohkem ehitama ja varem pooleli jäänud objekte lõpetama.
Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta märtsis tööstustoodangu maht võrreldes mulluse märtsiga 5,7%. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang pisut mäetööstuses (0,4%), kuid kahanes 6,5% töötlevas tööstuses ja 4,4% energeetikas.
Rohkem infot meie tööde ja teenuste kohta leiad www.danival.ee
TORUDE LASERLÕIKUS
TORUDE PAINUTAMINE
LEHTMETALLI LASERLÕIKUS
LEHTMETALLI PAINUTAMINE
SEERIATOOTMINE
