Põrandakütte paigaldamine olemasolevasse betoonpõrandasse
Makita uue avara hoone koolituskeskuses on õppesaal ja testruumid puidu- , metalli- ja betoonitööriistade proovimiseks ning lisaks välitestala, kus saab katsetada aia- ja metsatehnikat. 500 m² näidistesaalis saab tutvuda enamiku Baltikumis müüdava Makita tootevalikuga.
Siin on mõned põhjused, miks osaleda Makita tööriistade koolitusel:
Põhjalik tooteinfo:
Koolitus annab ülevaate Makita tööriistade tehnilistest aspektidest, funktsioonidest ja võimalustest.
Lisaks ehitus- ja aiatööriistadele saab näidistesaalis proovida laia valikut tolmuimejaid, võrrelda raadioid, lampe ja teisi tooteid, mis on liigitatud mugavustoodete alla.
Praktilised näpunäited:
Osalejad saavad praktilisi teadmisi, mis võimaldavad neil efektiivsemalt kasutada Makita tööriistu ning saavutada paremaid tulemusi.
Koolitusel leitakse sobivaim tööriist vastavalt töö- või töödeldava materjali iseloomule.
Funktsioonide ja tehnoloogiate mõistmine:
Makita tööriistu täiustatakse pidevalt uute funktsioonide ja tehnoloogiatega. Koolitus annab osalejatele ülevaate uutest täiendustest, võimaldades olla kursis tööriistade viimaste arengutega.
Eelregistreerimine:
Makita tootetugi:
Koolitusel osalejad saavad otsest tuge ja selgitusi Makita tootespetsialistilt, kes pakub lisateavet ja vastab küsimustele. Tootespetsialist annab nõu tööriistadele tarvikute valimisel vastavalt tehtava töö iseloomule. Samuti antakse soovitusi millist tööriista valida kodukasutuseks ja mis sobib professionaalseks tööks.
Koolitusele on oodatud ettevõtete, koolide ja teised grupid, kelle töös on vajadus kasutada akutööriistu. Koolitus on tasuta kuid vajalik on eelregistreerimine demo@makita.ee
Lisa kirjale tegeusvaldkond, millise tootekatooria osas on koolituse huvi, inimeste arv ja kontaktandmed.
Me ei pöördu ju esimese asjana kirurgi poole, kui kuskilt valutab. Enne skalpelli ja kunstliku vereringe voolikuid on vaja läbivaatust, uuringuid ja diagnoosi. Diagnoosimisega tegelevad põhjaliku väljaõppe saanud arstid. Kandes selle mudeli üle kinnisvarale, võib küsida: kes diagnoosib ravi vajavaid hooneid ja millised tingimused on tarvilikud, et operatsioon õnnestuks?
JUHAN KANGILASKI, kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja, juhtiv tehniline konsultant
„Hoonedoktori“ teenus on turul täpselt defineerimata Vananenud hooneid tuleb aina juurde. Ning kuigi pragu seinas võib näha ja kirjeldada igaüks, vajab sellest järelduste tegemine professionaalseid pädevusi. Omanik võib teada, et tehnosüsteemid ei toimi, nagu peaks, kuskil on praod või vesi tilgub, kuid andmeid on vähe, uuringud on poolikud ning järeldusi ja otsuseid vajaliku ravi ning operatsioonide järjekorra kohta on keeruline teha.
Diagnoosiva „hoonedoktori“ teenus on praegu turul täpselt defineerimata ja seetõttu on selliste „patsientide“ omanikud üsna keerulises seisus. Nad kas ei tegutsegi, teevad planeerimisvea või avastavad ehitusetapis ühe üllatuse teise otsa. Kuidas neid olukordi
Reklaam:
vältida? Mis tuleb ära teha diagnoosimise, projekteerimise ja ehituse etapis, et projekt õnnestuks?
Diagnostika: kas vaja on tervist parandavat, eluiga pikendavat või iluoperatsiooni? Vanus on hoone üks peamisi omadusi, mis – nagu inimestegi puhul – kujundab selle iseloomu. Aga kas kortsud on taunitavad või midagi austusväärset, on subjektiivse hinnangu küsimus. See, mis ühele inimesele või põlvkonnale tundub auväärne, võib teise jaoks olla aegunud. Rekonstrueerimisprojektide puhul võib küll eristada ilu- ja ravioperatsioone, kuid euroremondi küprokibuumist ning Potjomkini küla mentaliteedist oleme praeguseks õnneks välja kasvanud. Keerulised kohad renoveerimisprojektides on seotud ikkagi hoone „elu ja surma“ küsimustega. Ja nendele vastamiseks on vaja pääseda organitele ligi.
Kõige suurem on diagnostika väljakutse aktiivses kasutuses olevate hoonete puhul. Kui tühjana seisvas hoones saab uljalt minna haamrite ja puuridega kallale, et vaadata, mis seinte ja lagede sees peidus on, siis kalli üürihinnaga juveelipoes tuleb
mõelda muudele taktikatele. Näiteks andmete kogumisele olemasolevatelt joonistelt, mudelitelt ja seletuskirjadelt. Kui neid ei ole, tuleks pingutada kokkuleppe nimel, et teha vajalikud mõõdistused sulgemisaegadel.
Vananenud hooneid tuleb aina juurde.
Pädevaid otsuseid raviks ehk mida ja kuidas ringi võiks teha, saab langetada vaid andmete põhjal. Analüüsi teenust, mille käigus selgitatakse välja hoone ja selle tehniliste süsteemide seisukord, tasub otsida turult märksõnade „tehniline ülevaatus“ või „tehniline due diligence“ järgi. Ehitusajalooliselt olulisemate hoonete puhul võib olla lisaks vaja kaasata arhitektuuriajaloo teadmistega „detektiiv“ ja restauraator. Diagnostikat tellides tuleks võimalikult täpselt kirjeldada soovitud ja saavutatavat tulemust, mitte meetodit, mille pakkuja peab nimetama. Muidu võib lepingu käigus selguda, et tulemust ei ole võimalik saavutada, kuna tellija alahindas nõudeid.
Keeletoimetaja:
Operatsiooni ettevalmistus ehk projekteerimine
Sageli eeldab projekteerija, et kõik tööalad objektil on samaaegselt ehitaja päralt ning mürarikkaid ja robustseid töid saab ette võtta korraga ning kiires tempos. Renoveerimisprojektide puhul see aga sageli nii ei ole.
Tühjalt seisvad ajahambast puretud hooned vajavad enamasti põhjalikke alusuuringuid ja totaalset rekonstrueerimist. Nende puhul on hea, kui hoone on kasutajatest tühi, kõiki lahendusi on võimalik kohapeal kontrollida ning ehituse ajal on vabad käed objektil tegutsemiseks. Kui rekonst-
Keerulised kohad renoveerimisprojektides on seotud hoone „elu ja surma“ küsimustega.
rueeritav hoone aga veel „elab“, tuleb operatsioon toimivale hoonele läbi viia nii, et kasutajad, külalised, abipersonal ja kaubavedu kogu protsessi vältel toimiksid ning operatsiooni lõpuks „ellu jääksid“. Selleks on vaja projekti etapid ja tööalad detailselt läbi mõelda. Millises järjekorras alad suletakse,
kuidas on tagatud liikumisteed, külaliste ligipääs ja kauba logistika?
Mis aegadel võib teha mürarikkaid töid? Sageli välistavad hoone kasutajad osa tööde tegemise tööajal.
Kuidas on määratletud töömaa servaalad ehk millise jooneni värvitakse, milline lagi ja millised uksed vahetatakse?
Kuidas tagatakse lukustuse ja läbipääsusüsteemide ühilduvus? Kes teostab mida? Mis lahendused teeb üürnik ise, mida teeb hoone omanik? Oluline on vältida nii ülekattuvust kui ka „pallide maha kukkumist“, kui mõlemad eeldavad, et piiril olev uks polnud nende projekti osa.
Kas on kohti, kus tööalad ei kattu süsteemide ja rajatiste asukohaga? Näiteks vanemate hoonete ehituse ajal kehtisid teised tuleohutuse normid. Uute nõuete tööala ei pruugi ühilduda planeeritud ala piiride või isegi korrustega. Samamoodi ei pruugi arhitektuursete muudatuste tööala ühtida tehnosüsteemide tööalaga. Sageli tuleb hoone teises otsas vahetada välja ventilatsiooniseade, rajada uus kilbiruum, vedada uued torud läbi teiste pindade.
Tuleb tagada ka elektri-, nõrkvoolu- ja automaatikasüsteemide ühilduvus. Mõnikord on vaja vanad lahendused välja vahetada suuremas mahus kui plaanitud, sest ajaloolised süsteemid ei ühti või pole saada sobivaid komponente.
Valmisolek operatsiooni käigus välja tulevateks üllatusteks Ka väga põhjaliku eeltöö korral võib ehituse ajal ootamatusi ette tulla. Kui inimest opereerides võib pihta saada oluline närv või soon, siis ehituse puhul võib põhjustada kaose kogu süsteemis näiteks see, kui lõigatakse kogemata läbi videokaamerate ühenduskaabel või tööde käigus tilgub vesi tööalast väljas olevatele pindadele. Siin aitab täpse vastutusmaatriksi kokku leppimine ja aktiivne kommunikatsioon: mis töid teeb ehitaja, mida aitab lahendada hoone haldusmeeskond, kes suhtleb üürnikega. Ka õnnetusjuhtumi kindlustuse skoopi tasub põhjalikult hinnata.
Ka väga põhjaliku eeltöö korral võib ehituse ajal ootamatusi ette tulla.
Valmis tuleb olla ka projekteerimistöödeks „platsil“. Lagede või seinte tagant võib ilmneda ootamatuid torusid, mida joonistel polnud. Või siis torud lihtsalt pole seal, kus nad pidid olema. Operatiivne lahenduste muutmine ja eelarve korrigeerimine võib põhjustada muutusi ka kokku lepitud plaanilahendustes ning arhitektuuris. See omakorda vajab aktiivset kommunikatsiooni uute lahenduste kasutajatega, millele tasub määrata eraldi vastutajad. Kui suur osa on ainult ühe inimese kanda, võivad üks hetk teemad õnnetult ära kukkuda, venima hakata või hoopis tähelepanuta jääda.
Millised on 2024. aastal klientide ootused kinnisvarale?
Kas eelistatakse suuremaid pindu, kinnist kööki, väiksemaid kortereid, uhkeid aatriume vm? Uurimegi 1Partner Kinnisvara juhilt Martin Vahterilt, kuidas praegu kohalik kinnisvaraturg tema toolilt paistab.
TEKST: MARTIN HANSON FOTOD: SHUTTERSTOCK
Küsimused põhinevad ka tõdemusel, et turule on tulemas nõudjatena uued generatsioonid, kes ehk mõtlevad elamispindadele ja ruumile enda ümber teisiti kui praegused. Nende mõjutada on see, kuidas maju ehitatakse, millised on nende disain, ruumilahendused ja nõuded. Kööke enam justkui ei vajata, elustiilid nõuavad erinevaid panipaiku, linn ei ole enam ainuke koht, kuhu soovitakse end elama sättida.
„Kinnisvaraturul on hetkel selgelt vaiksem periood: kui 2014. aastal tehti keskmiselt 930 tehingut ühes kuus, siis eelmisel aastal oli see number umbes 900. Tehinguid on vähem,
kuid see ei tähenda, et oleks täielik vaikelu. Turu aktiivsus tõusis pidevalt kuni koroonani ja sõja alguseni. Kõik olid harjunud 2022. aasta buumiga, siis aga tõusis euribor ja sellega muutus laenamine mitu korda kallimaks ning loomulikult hakkas turg vaibuma. Samas on ka pankade vahel konkurents, alandatakse marginaale, et laenamist turgutada. Seda veavad eest just kohalikud väikepangad,“ mainib Vahter.
2024. aasta on aga juba praegu võrreldes aasta varasemaga ligi 20% aktiivsem. Hetkel aga tegeletakse nii-öelda laojääkide realiseerimisega ja uusi arendusi on vähem. Kindlasti
OLUKORD KINNISVARATURUL: ega kodu ostmata jää
Ostetakse vaid seda, mida vaja. Tehingud on väga vajaduspõhised – kui praegune elukoht jääb kas väikeseks või liiga suureks, otsitakse uut ja sobilikku. Lapsed sünnivad, suuremad kolivad kodunt välja, paarid kolivad kokku, teised lahku. Vajadus kodude järele on pidevas muutumises olenemata sellest, mis ümbritsevas maailmas toimub. Hinnas on A-energiaklassi eramud ja ka kortermajad – energiatõhusus ning madalad ülalpidamiskulud on oluliseks argumendiks nii kallima kui ka soodsama hinnaklassi kinnis vara puhul.
Endiselt pole turult kadunud ka need, kes otsivad „pärleid“. Need on suuremad penthouse’id mereäärsetes piirkondades; vanalinn, mis on taaskord huviorbiiti tõusnud, ning Kadriorg, mis on endiselt kuum piirkond. Lisaks on „pärlid“ ka suuremad merelähedased kinnistud Pirital, Viimsis ja Kakumäel. Lühidalt kõik see, mida on vähe ja mida juurde ei tule. Investeerimiskorteri ostuks laenamine on raugenud. Euribori liikumine on ebaselge ja riskid kõrged. Valjuhäälsed väikeinvestorid, kes julgustasid võimendama, on vaiksed. Enam langeb järelturu korteri hind. Kas uute korterite hinnad kukuvad? Tõenäoliselt mitte. Seni, kuni ehitushind ei lange ning töötuse määr oluliselt ei tõuse, ei lange ka hinnad. Lisaks on arendajad võtnud ka uue suuna ning panevad müümata korterid pigem üürile. Korrektsioonid toimuvad pigem järelturu korterite osas, eeskätt omanike puhul, kellel on tehinguga kiire. Kvaliteetsete objektide osas, kus aeg müüjat tagant ei torgi, läbirääkimisruumi praktiliselt pole.
Allikas: Ärileht
mõjutab seda kõike ebakindlus turul: arendused võtavad aega 1,5 aastat valmimiseni ja kuidagi ei või teada, mis meid ees ootab.
Väiksem pind, rohkem tube
„Ühelt poolt dikteerivad seda, milliseid maju ehitatakse, kohalikud pangad, mis soovivad hoonetele aina kõrgemat energiamärgist. See tuleneb erinevatest regulatsioonidest ja projekteerimistingimustes peavad kõik uued majad olema A-klassi tasemel.
See paneb omakorda paika reeglid, mis majades olema peavad: jahutus, ventilatsioon, kindlad materjalid ja nii edasi. Eks see kajastub omakorda ka hindades. Inimesed aga vaatavad väga tõsiselt hoonete esteetilist poolt: nagu ikka, et maja oleks ilus, ümbrus meeldiv ja olemas kõik eluks vajalik. Loomulikult on aga kõige olulisem siiski asukoht ja hind. Meie praegu ainukene arendus kesklinnas Juhkentali tänaval on osutunud õigeks otsuseks, sest inimestel on raha selleks, et linnasüdamesse kolida. Lisaks pole kesklinnas palju konkurentsi, kuna enamik uusi elamupidu pakkuvaid arendusi kerkib Haaberstis ja mujal linna äärealadel,“ selgitab 1Partner Kinnisvara juht.
Siiski saab tuua välja ühe arengu: kuna hinnad on üldiselt kasvanud, soovitakse kortereid, kus vähemate ruutmeetrite peale on projekteeritud rohkem tube – lastetoad ei pea olema suured, kuid nad peavad olema eraldi. Vahter ütleb, et kui vanasti oli Õismäel kolmetoaline korter ligi 70 ruutmeetrit, siis nüüd on sellise korteri suurus 50 ruutu või on samal pinnal neli tuba.
„Vajadused on samad, kuid raha, et osta suurem korter, pole. Trend oli vahepeal vähendada ka panipaiku ja parkimiskohti, kuid see areng on nüüd tagasi keeratud: inimesed vajavad ruumi, kuhu asju panna – seda on mõistetud. Kui aga on raha, siis on projekteerimisjärgus võimalik teha hoonetesse ka erilahendusi. Juhkentali tänava arenduses tegime viimasele korrusele eritellimusena viietoalise korteri. Ühes meie teises projektis sooviti korterit läbi kahe korruse. See kõik on võimalik – maksab muidugi rohkem, kuid on võimalik. Inimesed ka kasutavad seda võimalust,“ lisab Vahter.
Erilahendus maksab
Vahter ütleb, et kortermajade puhul eksperimenteeritakse ka praegu igasuguste lahendustega – suuremad aatriumid, ühisruumid ja nii edasi –, aga kõik taandub ikkagi hinnale: kas inimesed on nõus need lisad kinni maksma?
„Üldiselt siiski pole ja kliendid ootavad esmalt ikka korterit, mitte erinevaid lisasid. Hoone olemus on ülioluline, disain, modernsus, õhulisus ja ka aatriumi olemasolu, kuid need asjad pole ostuotsuses prevaleerivad. Lisaks peab arvestama, et kõik erilised lahendused nõuavad lisakulusid halduselt: koristus, küte. See kõik on ka kulu, mille elanikud peavad kinni maksma. Igasugused ühissaunad ja peoruumid ka ei toimi nii, nagu loodetakse –lõpuks neid ikkagi ei kasutata. Samuti pole karta, et hakataks otsima kortereid, kus pole kööki: üksikul inimesel pole seda ehk vaja, kuid lastega pole köögist pääsu,“ leiab 1Partner Kinnisvara juht.
Kuigi piirkonniti on inimeste sissetulekud erinevad, saab vanuserühmade järgi näha ikkagi ühist joont, millise korteri keskmine tallinlane ostab. Tavaliselt alustab eestlane iseseisvat elu üürikorterist, üüritakse kas õpingute tõttu teises linnas või töö tõttu. Esimene korter soetatakse enamasti soodsam ja lisatagatiseks seatakse vanemate maja.
Vanuse, kogemuse ja sissetuleku kasvades vaadatakse kas suuremat korterit või juba maja, kuid valik sõltub ikkagi sissetulekust ja pereliikmete arvust. Kui lapsed on pesast välja lennanud, siis enamasti hakkavad ka vanemad otsima väiksemat ning odavamate igakuiste kuludega ja väiksemat enda ressurssi nõudvat kinnisvara. Inimene vahetab keskmiselt oma elu jooksul kodu kuni viis korda.
Keskkooli lõpetanud noored ja üliõpilased vanuses 18–22 peaasjalikult kas üürivad või siis vanemate toel ka ostavad esimese elamispinna, mis on valdavalt 1–2-toaline korter. Korteri hinnaklass üürimisel on umbes 200–400 eurot + kommunaalkulud ja ostu korral 50 000 – 100 000, sõltuvalt loomulikult asukohast. Sissetulekud sellistel noortel, kes üürivad ja õpivad ning teevad ka ülikooli kõrvalt tööd, on ilmselt vahemikus 600–900 eurot. Nende hulka kuuluvad ka noored koos elavad paarid.
22–28-aastastel noortel, kes on lõpetanud ülikooli või loonud pere, on sissetulekud vahemikus 1200–2500 eurot. Otsitakse endale kas väiksem uuem või siis suurem korralik „mägede“ korter ja alustatakse oma elu, omaenda esimeses kodus. Enamasti finantseeritakse ostu laenuga, seatakse lisatagatisi. Sama vanad noored, kelle sissetulekud jäävad 2500 euro kanti ja edasi, soovivad esialgu soetada endale kallima üürikorteri või siis osta korteri kesklinna uuselamute rajoonis. On ka selliseid noori ja iseteadlikke, kes austavad ja hindavad ka meie vanemate elamupiirkondade võlu.
Pered vanuses 28–50 otsivad peaasjalikult vastavalt pere juurdekasvule ja ka finantsilistele võimalustele 3–5-toalisi kortereid äärelinnas, sissetulekute vahemik on 1200–2500. Sissetulekute kasvades 2500 ja edasi vaatavad pered parema asukohaga ja suuremaid elamisi, võimalusel ka ridaelamuid ning vanemaid maju.
Vanuses 50 ja edasi vahetatakse välja oma senine suurem elamine vähe käepärasema ja väiksema vastu, seda siis pärast seda, kui lapsed on perest välja kasvanud ja oma elu peale suundunud.
Allikas: Lehe Kinnisvara
Iga ehitusettevõtja peaks olema huvitatud, et teenusepakkujal on ka päriselt tõsi taga. Hea järelevalvekoostöö tunnuseid ja arenguid selgitab Bonava Eesti ehitusvaldkonna juht Klaus Treimann.
TEKST: KADRI HURT FOTOD: BONAVA EESTI, SHUTTERSTOCK
„Järelevalvevaldkonna tulevikku võiksid iseloomustada juba sellised märksõnad nagu digitaliseeritud lahendused süsteemseks kvaliteedikontrolliks, nutikad kvaliteedikontrolli seadmed ning ehitusmaterjalide peamiste parameetrite automatiseeritud kontroll,“ märgib Klaus Treimann.
Hea omanikujärelevalve peab olema põhjalik, tehtud piisavate inseneriteadmiste ja kogemustega ning alati silmas pidama kvaliteetset lõpptulemust. Kui tingimused viimase täitmiseks ei ole vastavad (näiteks projektdokumentatsioon on puudulik, tähtajad ebarealistlikud, puuduvad
nõuetekohased keskkonnatingimused või vajaminevaid meetmeid ei rakendata ning ehitajatel ei ole vajalikke oskusi), peaks teenusepakkuja nendest asjaoludest tellijat teavitama ja koostöös temaga puudulikud tingimused kõrvaldama. Ja kui mõni tellija ei ole sellest huvitatud või ei ole muudel asjaoludel võimalik kvaliteeti tagada, tuleks sedasorti ühistöö – austusest iseenda ja oma kutse vastu – lõpetada.
Järelevalveteenuse hinnad võivad sama ehitusobjekti puhul varieeruda väga palju
„Juba enne omanikujärelevalve hanget tuleks enda jaoks lahti mõtestada, mis eesmärgil seda tahetakse – kas soov on täita elementaarne miinimum või hoopis maksimaalne kontroll kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks. Või midagi vahepealset, kus fookus on suunatud eelkõige spetsiifilisematele ehitusetappidele või töölõikudele,“ arutleb Treimann.
Hea omanikujärelevalve peab olema põhjalik, tehtud piisavate inseneriteadmiste ja kogemustega ning
alati silmas pidama kvaliteetset lõpptulemust.
Tellija rollis on oluline ka aru saada, mis on pakutavate teenuste täpne sisu ja ulatus: „Kui lähtuda ainult hindade võrdlemisest, võib juhtuda, et võrreldakse õunu apelsinidega. Mida teadlikum on ehitaja ehk tellija, seda ootuspärasem on tulemus ka omanikujärelevalvest.“ Kõnealuse teenuse hind kujuneb Eestis paljuski selle põhjal, kui palju teostatakse ajaliselt ehitustööde ülevaatusi, KOGEMUST AASTAST
palju on kaasatud erinevaid spetsialiste (üldehituse ja erinevate tehnosüsteemide kutseoskustega). Kindlasti ei ole väiksem osakaal ka projektdokumentatsiooni analüüsil või ehitusaegse dokumentatsiooni kontrollil.
Kvaliteetne omanikujärelevalve maandab ehitaja riske
„Nõudliku järelevalve juhiste kaudu saame koos alltöövõtjatega oma varasemaid oskusi ja teadmisi täiendada. Infojagamine oma projekteerimismeeskondadele, garantiiosakonnale ja ehitusmeeskondadele on üks osa ehitusettevõtte sisemisest kvaliteedi-
juhtimise protsessist,“ kinnitab Bonava ehitusvaldkonna juht.
Ühe peamise kitsaskohana näeb Treimann seda, et järelevalvehanke käigus lähtutakse teenusepakkuja valikul valdavalt madalaimast hinnast. Nii saadakse tööle pakkumisi, mis juba eos ei võimalda ootuspärase kvaliteediga teenust. Teisalt on paraku ka ettevõtteid, kelle töötajail pole piisavat teadmiste ega kogemuste pagasit, mis võimaldaks tööde kontrolli käigus hilisemate kvaliteediprobleemide teket ennetada.
„Nende kahe asjaolu kokkuvõttes võib puuduliku ehitustööga
tekkinud kahju ning ümberehitustöö olla kordades kulukam, kui seda oleks olnud kallima või pädevama järelevalve valik,“ selgitab Bonava esindaja. Kuna ehitusmahud on Eestis tema kinnitusel vähenenud, võib eeldada, et lähiaastatel peavad ka järelevalveteenust osutavad ettevõtted ellujäämise nimel tegema muudatusi. Paraku ei pruugi see tähendada efektiivsuse kasvu, vaid pigem töötajate arvu vähendamist ning hinnavõitlust objektide saamiseks.
Omanikujärelevalve tuleks kaasata ehitustegevusse õigeaegselt
Sõltuvalt ehitusobjekti keerukusest ja tellija taustast ning kompetentsidest tuleks otsustada, millises etapis on omanikujärelevalve kaasamine vajalik. Eesti ehitusturul on kõige tavapärasem kaasata omanikujärelevalve ehitusaegse kvaliteedikontrolli faasis. Sealhulgas kontrollitakse kasutatavate materjalide vastavust projektile, ehitustööde kvaliteeti (vastavalt tellijaga kokkuleppele viiakse läbi ka erinevaid mõõdistusi ja katsetusi) ning teostatakse täitedokumentatsiooni kontrolli.
Nii selgitab Treimann, lisades, et kui tellija ei ole ehitussektoris igapäevaselt tegev, tuleks leida asjatundja
Järelevalvekonsultandi võib kaasata ehitushangete ja -lepingute sõlmimise etapis, kui tellijal ei ole küll varasemat ehituskogemust, aga projektid on vajaminevas koosseisus olemas.
juba võimalikult vara. Projekteerimise algusfaasis saab järelevalve juhtida tähelepanu asjaoludele, mis võivad ehitustegevuse muuta keerulisemaks, aeganõudvamaks või kulukamaks. Kui omanikujärelevalve liitub hiljem, võib see tähendada vajadust ümber projekteerida, mis omakorda on tellijale täiendav aja- ning rahakulu. Järelevalvekonsultandi võib kaasata ehitushangete ja -lepingute sõlmimise etapis, kui tellijal ei ole küll varasemat ehituskogemust, aga projektid on vajaminevas koosseisus olemas. Seeläbi saab tagada, et ehitusettevõtjate leidmisel on töövõtuulatus täpselt piiritletud ning tööde sisu üheselt mõistetav ja arusaadav nii sõnas kui ka kirjas.
Ehitusvaldkonda iseloomustavad sageli muutuvad töötamiskohad ja ohtlikud tööd. Kuigi tööõnnetuste arv on ehitussektoris langenud juba viiendat aastat järjest, on Tööinspektsiooni hinnangul endiselt probleeme isikukaitsevahendite kasutamisega.
TEKST: GERLI RAMLER FOTOD: SHUTTERSTOCK
„Ehituses toimub kõige rohkem raske kehavigastusega lõppenud tööõnnetusi, millest esikohal on töötaja kontrolli kaotamine töövahendi üle. Kolmandik juhtumitest on seotud töötaja kukkumisega, seda nii kõrgelt kui ka samal tasapinnal. Samuti on tööõnnetused seotud suurte ja raskete ehitusmaterjalidega, mis kukuvad ebastabiilse paigaldamise tõttu,“ loetleb Tööinspektsiooni kommunikatsioonispetsialist Carolin Liis Tamm. Kui aastal 2013 oli ehitussektoris toimunud õnnetuste arv umbes 350, siis 2023. aastal 281. „Ehituses on tööõnnetuste arv langenud juba
viiendat aastat järjest, kuid õnnetuste põhjused on endiselt sarnased,“ nendib Tamm. Selle aasta 7. veebruari seisuga on toimunud ehituses juba 19 tööõnnetust.
Kuna ehitussektoris esineb tööõnnetusi palju, pöörab Tööinspektsioon sellele valdkonnale suurt tähelepanu. „Tööinspektorid külastavad ehitusobjekte iga päev ja igal aastal viiakse kaks korda ehitussektoris läbi sihtkontroll, mille raames kontrollitakse ligikaudu 200 ettevõtte töökeskkonda ja pööratakse just ehituses olevatele probleemidele suuremat tähelepanu,“ kirjeldab Tamm. „Mis on viimaste
aastatega muutunud? Võib öelda, et töökeskkonnas on ehitussektoris muutunud liikumisteed puhtamaks, küll aga on endiselt mure isikukaitsevahendite kasutamisega. Tihti on isikukaitsevahendid töötajatele väljastatud, aga neid ei kanta. Võimalik seos võib olla ka võõrtööjõuga, kelle töökultuur on Eesti nõuetest erinev.“
Ta kiidab, et enamik tööandjaid teeb Tööinspektsiooniga meelsasti koostööd ja peavad objekti ohutust prioriteediks. Kui tööinspektorid avastavad puuduseid, siis enamik nii peakui ka alltöövõtjaid need puudused ka kõrvaldavad. Soovimatud tagajärjed võivad ette tulla ka siis, kui erinevate tööandjate töötajate samaaegne tegutsemine ühisel töökohal on koordineerimata. Igalt tööandjalt ja peatöövõtjalt nõuab ohutuse tagamine ehitusplatsil läbimõeldud tegevusi ning ohutusabinõude rakendamist.
Sihtkontroll keskendus mullu tööandjate läbi viidud tööõnnetuste uurimisele
Tööinspektor-uurijad viisid 2023. aastal läbi sihtkontrolle, milles keskenduti toimunud tööõnnetustele, mida Tööinspektsioon ei uurinud. Kontrolliti, kuidas tööandjad ise on tööõnnetuse uurimist läbi viinud, kas tööõnnetuse asjaolud ja põhjused on
objektiivselt välja selgitatud ning tulemusi analüüsitud, millised abinõud on samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks määratud või juba rakendatud. Kontrolliti 99 erineva tegevusalaga ettevõtet ja hinnati kokku 102 tööandja tehtud tööõnnetuse uurimist.
Sihtkontrollimise tulemustega ei saanud inspektorite hinnangul paraku rahule jääda. Rikkumisi registreeriti 41 ettevõttes kokku 107, millest 26 rikkumise kohta koostati ettekirjutus. Ettekirjutusi koostati üheksale ettevõttele. Konkreetselt sihtkontrolliga kontrollitud tööõnnetuse uurimise teemade
osas oli rikkumisi 52 ehk 49% rikkumiste koguarvust. Tööinspektoruurijate ja tööandjate arvamused läksid põhjuste osas lahku 28 (27%) tööõnnetuse puhul. Eelmisel aastal esines nimetatud vastuolu raporti ja tegelikkuse vahel 19 korral.
Tööõnnetuse raportites oli kõige enam märgitud tööõnnetuse põhjuseks just tööohutuse rikkumist töötaja poolt ja seda 47 korral, millest 37 korral on tööinspektor-uurija olnud tööandjaga ka nõus. Kahel juhul oli tegelikuks põhjuseks siiski töövahendi mittevastavus ohutusnõuetele, kahel
2020 – 394, surmaga lõppenud 2 2021 – 374, surmaga lõppenud 1 2022 – 366, surmaga lõppenud 3 2023 – 281, surmaga lõppenud 3 2024 – 19 (seisuga 07.02.2024)
juhul oli põhjuseks puudulik väljaõpe või juhendamine ning kahel juhul ei vastanud ehitis, tööruum või liikumisteed nõuetele. Isikukaitsevahendite puudumist tuvastati ühel, tööohutusnõuete rikkumist teise töötaja poolt kahel ja ohtlike kemikaalide kasutusnõuete rikkumist ühel juhul. Selgus, et tööandja plaan ehk kavandatavad meetmed selleks, et edaspidi sarnaseid tööõnnetusi ei juhtuks, olid tööinspektor-uurijate hinnangul ainult 70 (68%) tööõnnetuse puhul asjakohased. Esile tõstmist väärib aga asjaolu, et 67 juhul olid tööandjad meetmeid kontrolli ajaks rakendanud. Tööinspektsiooni hinnangul tuleb esinenud puudujääkide tõttu kontrolli tööõnnetuse uurimise läbiviimise ja selle järgselt ennetusmeetmete rakendamise üle kindlasti jätkata, pöörates tähelepanu ka tööandjate teadlikkuse tõstmisele tööõnnetuste menetlemisel.
Juurdeehitus muutub aktuaalseks, kui hoone hakkab väikeseks
jääma või tekivad uued vajadused ja eesmärgid. Samas olukorras on ka need, kes soovivad osta välja arendatud linnaosas kinnistut, mis ei vasta nende vajadustele.
TEKST: ERT SOASEPP, Conberg Ehituse tegevjuht
Kõige keerulisem on juurdeehituse osas olukord Tallinnas, kus krõbeda hinnaga krundil asuv hoone võib olla räämas ning mõistlikum oleks see lammutada kui rekonstrueerida. Kui aga liita kokku soetatud krundi, vana hoone lammutamise ja uue hoone ehitamise hind, tuleb sageli välja, et rekonstrueerimine koos laiendamisega on hoopis soodsam ettevõtmine.
Kõik saab alguse ehitusseadustikust Hoone juurdeehitusega seotud nüansse reguleerib Eestis ehitusseadustik, millest hakkab pihta kogu hoone planeering. Kõige õigem oleks kogu asjaajamine koos projekteerimisega tellida projekteerijalt või väiksemate laienduste korral ehitusettevõttelt. Asjatundmatu isetegevus võib viia trahvide, kohtuvaidluste või
21 aastat tagasi asutatud Mivo Ehitus OÜ pakub laias valikus üldehituse, restaureerimise ning sise- ja välisviimistlusega seotud teenuseid.
Peale nüüdisaegsete üksikelamute ja kortermajade rajamise on meil pikaajaline kogemus muinsuskaitseobjektide restaureerimises ja konserveerimises. Mivo Ehituse meeskonda kuuluvad pika tööstaažiga projekti- ja objektijuhid ning ehitustöölised, kelle eesmärgiks on usaldusväärse koostööga saavutada kliendi rahulolu iga valminud ehitusobjektiga.
Lisaks pakume peatöövõttu kortermajade rekonstrueerimisega, hoonete ja tööstushoonete ehitamisel.
Mivo Ehitus OÜ
Tallinna maantee 3b, Rapla • tel 514 0952 info@mivoehitus.ee • mivoehitus.ee
Fotd: erakogu
raskemate rikkumiste korral ehitise omavolilise likvideerimiseni omavalitsuse poolt.
Enne tööde planeerimist on võimalik ise lihtsa vaevaga hoone juurdeehitusega seotud eeltingimusi ja tõkkeid kontrollida. Hoone omanikul tasub tutvuda ehitusseadustiku lisa 1 tabeliga, mis on internetis kättesaadav ja mille alusel saab kontrollida, millised tegevused on nõutud soovitud muudatuste ehitamiseks. Tabel toob välja, millistel juhtudel on vaja esitada ehitusteatis, ehitusprojekt või taotleda ehitusluba. Ühtlasi on soovitav vaadata ehitisregistrist (www.ehr.ee) andmeid ehitusalase pindala ning hoone lubatud kõrguse kohta ning võrrelda neid olemasoleva hoone andmetega.
Probleeme võib tekkida juhul, kui hoonele on tehtud juurdeehitus, kuid muudatusi ei ole ehitisregistrisse sisse viidud. Ehitise uued omanikud võivad eeldada, et hoonele ei ole juurdeehitust tehtud, aga ehitisregistris on hoopis teised andmed. Kui esialgne ehitisealune pind ei ületa 60 m2 ja kõrgust 5 m, on lubatud hoonet laiendada 33% mahust ilma ehitusloata. Kui aga
lubatud 33%-list juurdeehitust tõlgendatakse valesti ning mahtu arvutatakse valede algandmete põhjal, püstitatakse omavoliline, ilma loata juurdeehitus, millega pannakse toime õigusrikkumine.
Ehitusluba on vaja kindlasti taotleda, kui hoonel on otsene ehitusloa kohustus või kui see asub alal, kus puudub detailplaneeringu kohustus, samuti nende hoonete puhul, mis asuvad miljööväärtusega, muinsusvõi muudel kaitsealadel. Segasem lugu on avalike huvide määratlemisega, mis ei ole seaduses üheselt sätestatud ja mida käsitletakse üksikjuhtumite põhiselt projekteerimistingimuste taotlemisel. Projekteerimistingimustega määratletakse kõik krundi ja ehitisega seotud tingimused ning piirangud, mis on põhialuseks juurdeehituse kavandamisel.
Naabritega peab arvestama
Arvestada tuleks ka naaberkinnistute omanikega. Hilisemate probleemide vältimiseks võiks oma juurdeehituse plaane naabritega arutada. Kui juurdeehituse plaan on valmis, kuid naabrid ei ole sellega nõus, on reeglina
Töökeskkonna Haldus OÜ (majandustegevusteade 221462) pakub töötervishoiu ja tööohutuse teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud. Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast.
Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID tehakse erinevaid tervisekontrolle:
• tervisekontroll ettevõtete ja asutuste töötajatele
• mootorsõidukijuhi tervisetõend
• toidukäitleja tervisetõend haridustöötaja tervisetõend hooldus- ja sotsiaaltöötaja tervisetõend ilu- ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend
• meremehe tervisetõend
• väikelaevajuhi tervisetõend
• töötervishoiuarsti otsus välismaal töötamiseks (nt ehitaja, keevitaja, elektrik, asbestitöötaja, kõrgtööd)
TÖÖKESKKONNA HALDUS OÜ TEENUSED:
töökeskkonna riskianalüüs ja kirjalik tegevuskava terviseriskide vähendamiseks tööohutus- ja töötervishoiualase dokumentatsiooni vormistamine
• töökeskkonnaspetsialisti teenus
• töötajate tervisekontroll töötervishoiu ja -ohutuse teenuse terviklahendus
• tervisekontroll tervisetõendi vormistamiseks
KOOLITUSI SAAB TELLIDA KA ETTEVÕTTESSE KOHAPEALE.
Korraldame ettevõtte- ja asutusesiseseid eesti-, vene- ja ingliskeelseid koolitusi, mille programm koostatakse vastavalt tellija vajadustele ja eesmärkidele.
Töökeskkonna Haldus OÜ on võtnud suuna panustada ettevõtete sisekoolitustele.
Töökeskkonna Haldus OÜ on Eesti Töötukassa koostööpartner
Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst dr Annika Küüdorf.
Õismäe tee 179, 13517 Tallinn registratuur@tkhaldus.ee Tel 5693 1828; 661 6812
Esmaabikoolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus, 16 ak t, hind 85 € 14.–15.05.2024 eesti keeles
Esmaabiandjate täiendkoolitus, 8 ak t, hind 65 € 15.05.2024 eesti keeles
Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete koolitus, 24 ak t, hind 170 € 20.–22.03.2024 eesti keeles
22.–24.04.2024 vene keeles
Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete täiendkoolitus, 8 ak t, hind 95 € 20.03.2024 eesti keeles
22.04.2024 vene keeles
Täiendkoolitused: - tööstusergonoomia, 4 ak t - kontori, kaugtöö ergonoomia, 3 ak t - ohutus ja terviseriskid kemikaalide käitlemisel, 3 ak t - riskianalüüsi koostamine ja täiendamine, 4 ak t
Töökeskkonna Haldus OÜ Õismäe tee 179, 13517 Tallinn Tel 553 2238; 654 1050; info@tkhaldus.ee
Lisainfo: www.tkhaldus.ee
kolm võimalust: vaielda kohtus, projekt kooskõlas naabrite tingimustega ümber projekteerida või juurdeehitusest loobuda. Kohalik omavalitsus arvestab naaberkinnistute omanike asjakohaste õiguste ja huvidega, näiteks vaate varjamine, valgustingimused, privaatsus, parkimisprobleemid vm. Selliseid olukordi võidakse käsitleda omandiõiguse õigusvastase kahjustamisena. Tingimusi, millega naaber saab planeeritavat juurdeehitust takistada, on üsna palju.
Projekt peab olema põhjalik ja töövõtja kogenud
Juurdeehituse projekti tellimisel on oluline, et konstruktsioonide lahendeid projekteeritaks põhjaliku ehitusekspertiisi alusel, millega kaardistatakse olemasoleva hoone võimalikult reaalne seisukord. Hoone kvaliteedi hindamisel saab selgeks, milliseid hooneosi tasub renoveerida, mida lammutada, mida säilitada ning kuidas oleks mõistlik planeerida juurdeehitus. See on ainus
viis, et tagada ajas kestev ja kõrge ehituskvaliteet.
Tavapraktikas püütakse raha kokku hoida ja tellitakse pealiskaudne projekt, mis võib jätta olulised sõlmed ja lahendid lahendatama. Sellistel tingimustel saab tellija loota vaid ehitaja kompetentsusele, aga kui sellest jääb vajaka, on probleemid kindlasti tulemas. Eriti juhul, kui töövõtja valikul on kõige olulisemaks kriteeriumiks hind. Uurimata jäetakse, mis tasemel toimub ette -
võttes projektijuhtimine ja kui kompetentne on projektijuht. Oluline oleks teada, kas objekti ehitustööde juhtimiseks on plaan, ajakava, kvaliteedijuhised ja süsteemne kvaliteedi kontroll. Olulised on ka reaalsust kajastav dokumentatsioon ja kogemustega ehitajad, sh võiks ehitajal olla eelnev hoonete ehitamise kogemus.
Oma pikkade tööaastate käigus oleme aga kohanud ka sootuks teist äärmust, kus projekteerija tegi väga detailse projekti, kuid ei tutvunud eelnevalt hoone olukorraga. Tellija maksis projekti eest üle 4000 euro, millest lõpuks kasutati vaid arhitektuurseid vaateid ning kogu konstruktsioonide osa projekteeriti ümber. Olgugi et tellija pidi konstruktiivse projekteerimise eest uuesti tasuma, kiirendasid õiged muudatused ehitusprotsessi, tõstsid tööde kvaliteeti ja hoidsid lõpptulemusena tellijale üle 20 000 euro raha kokku.
Juurdeehitusega on ehitustehniliselt võimalik kasvada igas suunas ja mahus. Juurdeehitamisel tuleks alati mõelda, kas konkreetne tegevus on mõistlik ning kas see mahub eelarvesse. Kogemus on näidanud, et korralikult planeeritud juurdeehitus võib aeg-ajalt tulla odavam kui vana hoone lammutamine ja uue ehitamine.
Küsimusele, kas vana maja tasub hakata renoveerima või oleks mõistlikum see lammutada ja selle asemele uus ehitada, on vastust otsinud paljud, kes on ostnud või pärinud ajahambast puretud hoone. Arco Vara jagab esmast infot, mis võiks otsuse tegemisel aidata.
TOIMETAS: EVE KALLASTE FOTOD: SHUTTERSTOCK
Küsimusele, kas renoveerida vana või osta uus, on ühest vastust keeruline anda, sest iga vana maja on erinev ja enne otsustamist on vaja saada selle seisukorrast võimalikult hea ülevaade.
Võib tunduda, et igal juhul oleks mõistlikum vana maja lammutada ja uus ehitada, aga see ei pruugi alati olla parim valik.
Millisel juhul renoveerida?
Kui vana hoone on omal ajal kvaliteetselt ehitatud ja selle põhikonstruktsioonid on tugevad, katus peab vett ning niiskus pole pääsenud hoonet kahjustama, vundament on terve ja tugev, siis võib renoveerimine olla uue ehitamisest odavam.
Renoveerida saab ka vähehaaval ja see aitab väljaminekuid pikemale ajavahemikule hajutada. Näiteks välisvoodrit või katusekatet saab vahetada ka juba majas sees elades.
Renoveerimist tasub tõsiselt kaaluda ajalooliste hoonete või emotsionaalselt väärtuslike hoonete, näiteks esivanemate kodu korral. Miljööväärtuslikus piirkonnas võib renoveerimine olla ainus lubatud valik. Renoveerimise
poole kalduvad ka need värsked majaomanikud, kes hindavad ajaloo hõngu ja vanade majade iseloomu ning kel on oskusi ja aega ise ehitus- ning renoveerimistöid teha.
Nii et kui tegemist on väärtusliku, vana aja meistrite ehitatud kvaliteetse hoonega, mis on hästi säilinud ning mille suurus ja ruumilahendused on sobivad, tasub mõelda renoveerimisele, eriti kui endal on oskusi ja huvi sellega tegeleda. Kui aga vana maja põhikonstruktsioonid on kehvas seisukorras ehk katusetalad ja sarikad on pehkinud, katus laseb läbi ning vesi on saanud hoonet aastaid kahjustada, vundament on vajunud ja palkseinad suures osas pehkinud, pole ilmselt mõtet hakata oma aega ja raha sinna matma. Eriti kui hoonel pole ei ajaloolist ega tugevat emotsionaalset väärtust.
Miljööväärtuslikus piirkonnas võib renoveerimine olla ainus lubatud valik.
Kallim, kui esialgu paistab Vana maja renoveerides on peaaegu reegel, et töö käigus ilmneb ebameeldivaid üllatusi ning algselt töödele planeeritud aeg ja rahasumma kasvavad palju suuremaks. Kõiki kahjustusi pole kuidagi võimalik esmapilgul märgata ja kui näiteks selgub, et konstruktsioonid tuleb osaliselt välja vahetada, võib renoveerimine osutuda lõpuks uue maja ehitamisest kulukamaks.
Vana maja miinuseks on ka selle mittevastavus tänapäeva nõuetele, näiteks ei ole välja ehitatud niiskeid ruume ning neile on raske sobivat kohta leida, sageli on kõik toad läbikäidavad. Millisel juhul ehitada uus?
Uue maja ehitust planeerides tuleb leida sobiv krunt, liituda elektrileviga, vee- ja kanalisatsiooniühendusega, taotleda projekteerimistingimused, tellida eskiis-, eel- ja põhiprojekt, taotleda ehitusluba. Seepärast eelistavad paljud osta krundi koos vana majaga ja viimase lammutada. Arves-
Vana maja miinuseks on selle mittevastavus tänapäeva nõuetele.
tama peab aga sellega, et ka vana maja lammutamisele kulub aega ja raha.
Uue hoone ehitamine võtab tänapäeval kindlasti vähem aega kui vana renoveerimine, pealegi võib see kokkuvõttes tulla odavam. Uue ehitamise suureks plussiks on see, et elamu saab lasta projekteerida täpselt oma pere vajaduste ja soovide järgi. Uue maja saab ehitada energiasäästliku, tänapäevaste ehitusnormide järgi, moodsaid materjale ja tehnilisi lahendusi kasutades ning hea ruumiplaneeringuga.
Nii et vastus küsimusele, kas ehitada või renoveerida, peab tulema konkreetset maja ja selle seisukorda ning omaniku soove silmas pidades.
Allikas: arcovara.ee
„Nagu turuanalüüsidest lugeda võime, ületab praegu ärikinnisvara pakkumine nõudlust. Ja kuigi 2023. aastal ärikinnisvara nõudlus üldiselt langes, püsib jätkuvalt nõudlus kvaliteetsete ja nüüdisaegsete äripindade järele,“ ütleb US Real Estate’i müügijuht Karoliina Ojanurm.
TEKST: EVE KALLASTE FOTOD: US REAL ESTATE
Millist tüüpi ärikinnisvara vastu kõige enam huvi tuntakse?
Nagu kinnitab ka üldine statistika, tuntakse huvi kaasaegsete äripindade vastu. US Real Estate’i portfelli näitel võib öelda, et enim tuntakse huvi pigem väiksemate büroopindade vastu – palju otsitakse 50–200 m 2 suuruseid kontoriruume. Siinjuures on olulised märksõnad kompaktsus ja praktilisus. Kliendid otsivad võimalikult optimaalse ruumiplaneeringuga bürood, kus on olemas kööginurk, nõupidamisruum(id) ning erinevas suuruses kabinetid. Sõltub kindlasti ettevõtte töö spetsiifikast, aga üldjuhul eelistatakse tsoneeritud planeeringut ehk eraldi tööalasid, mitte suurt avatud kontorit. Lisaks uuritakse kontoripinna puhul üha enam pesemisvõimaluse ja jalgrattaparkla olemasolu kohta, kuna ühistranspordi kõrval on kasvav trend ka jalgrattaga tööl käimine.
Millised on peamised tegurid, mis mõjutavad praegu ärikinnisvara väärtust?
Ärikinnisvara väärtust mõjutab kindlasti asukoht ja ligipääsetavus. Tallinna kesklinn ja südalinn on ärikinnisvara turul jätkuvalt kõrgelt hinnatud piirkonnad. Kuigi turuanalüüsid näitavad, et parkimiskohtade vajadus võib olla mõnevõrra vähenenud, leian siiski,
et mugav parkimine ja hea juurdepääs erinevate liikumisvahenditega (ühistransport, jalgratas ja kergliikur) tõstavad kinnisvara väärtust, seda nii kaubandus- ja teenindus- kui ka büroopindade puhul. Kaubanduspindade väärtust tõstab loomulikult ka hea nähtavus tänavalt ja büroopindade väärtust kõrgematelt korrustelt avanevad vaated. Oluliselt mõjutab ärikinnisvara väärtust energiatõhusus ja roheline mõtteviis ning seega on näha, et üha enam võetakse uute büroohoonete puhul kasutusele LEEDja BREAAM-sertifikaate.
Kuidas on ärikinnisvara turg reageerinud kaugtöö suurenemisele? Ehkki pandeemia järel muutus kaugtöö paljudes ettevõtetes üsna tavapäraseks ja ka praegu leidub hulganisti
ettevõtteid (näiteks idufirmad), kus enamik töötajaid töötab kodukontoris, ei ole see ekspertide sõnul endaga kaasa toonud nn kodukontoribuumi. Mõju ärikinnisvara turule seisneb eelkõige büroopindade ruumiplaneeringus. Ka meie ettevõtte praktika näitab, et tööandjad on valmis palju rohkem panustama meeldiva töökeskkonna loomisesse. Kontoritesse planeeritakse moodsaid lahendusi, erinevaid mugavusi, suuremaid puhkeruume jms, et töötajaid kohale meelitada. Samuti planeerib osa ettevõtteid ka hot-desking-töökohti, mille puhul kasutab üht töölauda kordamööda mitu erinevat töötajat, kombineerides kaugtööd osalise kontoris kohal viibimisega.
Kas klientide ootused on viimastel aastatel muutunud?
Ei ütleks, et klientide ootused muutunud oleks, aga mõningaid tähelepanekuid saab välja tuua küll, kuna tõenäoliselt on majanduslik ebakindlus iga sektorit mõjutanud. Ärikinnisvara üürilepingute puhul võib täheldada, et osa kliente küsib tavapärasest paindlikumaid tingimusi, näiteks lepingu lõpetamiseks. Riskide maandamiseks võidakse küsida lühemat lepinguperioodi, seda
Eerik Staškevitš, Ehitustrusti müügijuht
Tugev majanduskasv eelmisel kümnendil ja selle kümnendi alguses on äripindade ehituse viinud teisele tasemele. Enam ei piisa lihtsalt uuest majast, maast laeni klaasfassaadist ja 600 × 600 mm moodulripplaest. Suurt tähelepanu pööratakse hoonele kui tervikule, et oleks olemas kõik võimalikud mugavused: elektriautode laadijad, tark hooneautomaatika ja valguse juhtimine, lifti tellimissüsteem, keskkonnasertifikaadid jms. Lisaks projekteeritakse enamik ärihooneid nii, et lõppkliendil oleks võimalik kogu planeeringut ja siseviimistlust muuta, võtta endale sisearhitekt ning lasta teha endale rätsepaülikond. Täiesti tavapärane on see, et kui arendaja on projekteerinud hoone ja oma äranägemise järgi näinud ette standardlahendused igale korrusele, siis lõpuks ei realiseeru standardlahendusest mitte ükski korrus.
Lisaks pööratakse disainile ja custom-lahendustele üha rohkem tähelepanu. Enamik lõppkliente soovib ikkagi oma ettevõttele eristuvat ja omanäolist „kodu“. Büroopind on justkui peegeldus ettevõtte kultuurist ja isikupärast. Arvan, et selle nõudluse on toonud Eestisse eelkõige rahvusvahelised IT-ettevõtted ja start-up’id, kellel on rahvusvaheline kollektiiv ja kes konkureerivad rahvusvahelisel tööjõuturul. Üha rohkem on näha, et see kandub üle ka traditsioonilisematesse sektoritesse. Kindlasti on sellega loodud mingisugune standard, mis on tulnud, et jääda.
nii kaubandus- kui ka büroopindade puhul. Uue äripinna valimisel on kliendi otsused üha põhjalikumalt läbi mõeldud ja kaalutletud. Näiteks arendusobjektide puhul on klientidel äripinnale väga konkreetsed soovid ning viimse kui detailini läbimõeldud ruumiplaneering ja sisekujundus.
Jalakäijate sillad Viimsi Artiumis
Levinud arvamuse kohaselt tähendab sisearhitekti kasutamine suurt väljaminekut. Kodu sisustamisega kaasneb aga niigi omajagu kulusid, nii otsustataksegi sisustusvalikuid teha tihti pigem omal käel. Tegelikult aga võib sisearhitekt aidata hoopis kulusid kokku hoida ja kodu väärtustki suurendada.
FOTOD: PEXELS.COM
Elamuarendusettevõtte Bonava sisearhitekt Grete Martha Laan annab ülevaate, mis on kodukujundamisel spetsialisti kaasamise eelised ja kuidas koostööprotsess disaineriga täpsemalt välja näeb. Sisearhitekt on ekspert, kelles on ühendatud nii spetsiifilised tehnilised teadmised kui ka loovus. Nii suudab ta näha tervikpilti tehnosüsteemidest ruumipaigutuse ja värvilahendusteni.
„Internet on täis sisustusinspiratsiooni, mõnikord ongi minu roll luua selgus kliendi peas, kui seal on tekkinud soov kõiki Pinteresti ideid ühes väikeses ruumis rakendada,“ kirjeldab Laan.
Sisearhitekt aitab valida sobivad seinatoonid, et tuua ruumi rohkem elu. Vahel kipuvad inimesed kartma julgemaid värve ja piirduvad ainult valge, halli või beežiga. „Erksam seinatoon on aga üks lihtsamaid ja soodsamaid viise, kuidas oma kodu isikupärasemaks muuta ning luua just sinna ruumi sobiv meeleolu,“ annab spetsialist nõu.
Mööblivalik internetipoodides on meeletu ja võib kergesti pea sassi ajada. Sisearhitekt leiab paljude pakkujate seast just kodu stiili ja vajadustega sobivad esemed. Ainuüksi diivani kuju ja toon mõjutavad kogu korteri üldilmet. Loomulikult oleks mugav tellida kogu oma kodusisustus disainipoest, kuid see on väga kulukas. Sisearhitekt aitab teha
valikud, et tulemus jääks isikupärane, aga ei ajaks eelarvet lõhki. Mõistlik on valida mõned üksikud kallimad tooted ja sobitada need näiteks IKEA või mõne taaskasutatud mööblitükiga.
Materjalide otstarbekus
Mööbli stiil ja välimus valitud, aga milliseid materjale eelistada? Sisekujundaja oskab anda nõu, millal kasutada naturaalseid materjale, nagu puit ja kivi, ning millal otsustada laminaadi või mõne muu kunstmaterjali kasuks. Milline diivanikangas on pestav, lemmikloomasõbralik ja vastupidav?
Ta tunneb ka tekstiilide omadusi ja aitab neid ruumi valida.
„Näiteks linane kardin võib tunduda ilus ja naturaalne valik, aga samas on see kortsuv ning veniv materjal, mis ka määrdub kergesti. Hooldusvabam on valida kangas, kuhu on lisatud ka mõnda muud kangakiudu,“ toob Grete Martha Laan näite, kuidas spetsialisti kogemus aitab teha praktilisemaid valikuid.
Vastupidiselt levinud arvamusele võib sisekujundaja kaasamine olla pikas perspektiivis kulutõhus otsus.
Rahaline kokkuhoid ja suurem kodu väärtus
Vastupidiselt levinud arvamusele võib sisekujundaja kaasamine olla pikas perspektiivis kulutõhus otsus. Kõige otsesemalt tekib kokkuhoid näiteks sellest, et sageli kehtivad sisearhitektidele erinevates poodides soodustused. Olenevalt projekti suurusest ja tarnitavast mööblist võib esemetelt saadud hinnavõit kattagi sisearhitekti teenuse kulu. Sisearhitekt aitab ka vältida kulukaid vigu ja teha kohe alguses parimad valikud mööbliesemete, materjalide ning ruumipaigutuse osas, mida hiljem ei peaks hakkama ümber tegema.
„Pikemas perspektiivis suurendab sisearhitektiga koostöö sinu kodu väärtust, sest spetsialist aitab luua ruumid, mis on nii visuaalselt terviklikud kui ka hästi läbimõeldud ja praktilised. See on tulevikus lisaväärtus, kui peaks tekkima soov oma kodu müüa,“ lisab Laan.
Sisearhitekt toob ka ajalise kokkuhoiu ja vähendab üleüldist stressi, mis kodusisustamisega kaasneda võib. Ise kõigi valikute läbi vaatamine ja võrdlemine ning parima lahenduse välja valimine võtab palju aega ning lööb silme ees kirjuks. Suuremate projektide puhul tuleb suhelda ka töövõtjaga ja jälgida, et kõik vastaks ootustele. Sisekujundaja abiga saab seda stressi vältida.
Kuidas näeb välja töö sisearhitektiga?
Kui tulevane kodu on valmis või ehitusjärgus, toimub esimene kohtumine sisekujundajaga tavaliselt kohapeal. „Vaatame üle ruumid ja räägime läbi soovid. Selle vestluse käigus selgub, kas kliendil on soov julgelt värvidega katsetada või eelistatakse pigem mahedamaid toone. Arutame läbi ka pere elustiilist tulenevad valikud. Näiteks, kas kodus võõrustatakse tihti külalisi ja on vaja pikendatavat söögilauda ning rohkem toole. Samuti, kas on vajadus kodukontori ja raamaturiiulite järele ning kas on erisoove köögis,“ kirjeldab sisearhitekt protsessi.
Pärast esmakohtumist koostab sisearhitekt moodboard’ i, et näha, kas mõtted liiguvad kliendiga ühes suunas. Kui moodboard on koos üle vaadatud, saabki tööle asuda. Sisearhitekt pakub välja omapoolse lahenduse seinatoonidele, tapeedile või mõnele muule seinadekoorile, lisaks teeb eritellimusmööbli joonised ning lahtise mööbli, valgustite ja tekstiilide valiku.
„Mina võtan ka esimesed hinnapakkumised ja klient saab nende järgi tellida. Tihti panen kokku väljavalitud toodete nimekirja – nii saab klient jaotada oste pikema aja peale,“ selgitab Bonava sisearhitekt.
