MÄRTS 2025
• ventilatsioon
• põrandaküte
• jahutus
• soojuspumba süsteemid
• soojuspuuraukude puurimine
Põrandakütte paigaldamine olemasolevasse betoonpõrandasse
Ehituses tegutsevate ettevõtjate mureks on ebastabiilne ärikeskkond, mille on põhjustanud nii turbulents maailmas, sõjaga seotud otsused, aga ka riigis toimuv. Sellises olukorras on pikaajaliste otsuste langetamine pehmelt öeldes väljakutse, nendib Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar. Ehitajad ootavad riigilt pikka plaani ja seda, et madalseisus riik ehitaks, hoides sektorit töös.
TEKST: MARTIN HANSON FOTO: TELLISKIVI KVARTAL
„Tööjõu ja selle kuluga seotud probleemid on ühed põletavamad. Palgasurve on see, mis sööb ettevõtja kasumit, ja inflatsioon on kindlasti ehitussektorisse kohale jõudnud. Palgad on tõusnud viimase viie aastaga ligi viiendiku ja varasema taseme juurde pole võimalik tagasi minna. Kuidas see Andrus Ansip ütleski, et 15 aastaga viie rikkama Euroopa riigi hulka. Poleks arvanud, et see teoks saab, kuid pisut teisest nurgast, kui idee mõeldud oli. Hinnad ja palgad on laes, sissetulekud aga mitte. Nii ei saagi korduda 2009. aasta stsenaarium, kus ehituses vähendati palku 25%, et valdkond saaks uuesti jalad
Väljaandja: Delfi Meedia AS Trükk: AS Printall
alla. Tänapäeval oleks see mõeldamatu,“ mainib Somelar.
Rääkides veel tööjõust, siis palgasurvele lisaks on mure ka sellega, kas tulevikus üldse töökäsi Eesti ehitussektorisse jätkub. Hetkel on riigis palju sõja tõttu siin tööd leidnud Ukraina ehitajaid. Mis saab aga siis, kui nad kõik kodumaale tagasi lähevad, Ukrainat üles ehitama sõidavad, küsib Somelar. See mure aga ei puuduta vaid ehitussektorit, sest enamik ukrainlasi on pigem tegemas lihtsamaid töid, mis kõik vajavad tulevikus uusi töökäsi.
Küsimusi tekitab ka riigi otsus erinevaid ehitusi tagasi tõmmata, olgugi et just raskel ajal, kui ka hinnad madalad,
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
on hea aeg ehitada. Ühelt poolt saaks riik mitmed projektid käima lükata, teisalt saaks ilma toetusteta toetada ehitussektori pinnal püsimist. Needki otsused ja pigem pika plaani puudumine on ehitajad murelikuks muutnud.
„Iga uus valitsus tuleb võimule, teatades, kuidas eelmine tegi kõike valesti, ja nii absoluutselt iga kord. Pole ühtegi korda eelmisi valitsejaid kiidetud,“ mainib ettevõtja.
„50 miljoni euroseid ja kolm aastat kestvaid ehitusi ei julge me enam ette võtta.“
Kaido Somelar, Ehitustrusti juhatuse esimees
Ukraina tulevik mõjutab ka meid
Väga suurt ebakindlust tekitab ka Ukraina sõjaga seonduv, eriti aga see, mis otsuseid Euroopas tehakse ja mis on selle sõja nii lähi- kui ka pikaajalisem tulemus. Somelar leiab, et need otsused, mida Ukrainaga seoses praegu tehakse, hakkavad mõjutama ka Eesti ehitussektorit: kaudselt, aga kindlasti mõjutavad.
„Hetkel oleme sellises olukorras, kus Ehitustrust ehitab pigem lühiajaliselt. Mõtlen sellega seda, et 50 miljoni euroseid ja kolm aastat kestvaid ehitusi ei julge me enam ette võtta – nii kaugele lihtsalt ei näe. 12 kuud ja pisut enam – selliste „sutsakatega“ saab hakkama, kuna aastaga liiga suuri kääre ehitus- ja materjalihindades tekkida ei saa,“ arutleb Somelar.
Kindel on ehk see, et mingi kokkulepe sõja lõpu osas Ukrainas tehakse, mis võib olla halb Eestile, kuna ülesehitusel tekkiv vaakum tõmbab töökäed meilt ära. Samas pakub see võimaluse ka Eesti ehitusettevõtetele: tõenäoliselt ei suuda Eesti ehitajad võistelda rahvusvaheliste konglomeraatidega, kuid alltöövõttu saab ikka teha. Kindlasti on aga Ukraina võimalus Eesti ehitusmaterjalitootjatele: aknaid, uksi, katusematerjale ja kõike muud on ülesehitamist vajavas riigis tarvis tohutus koguses.
„Üldiselt tehakse kõiki tehinguid Euroopas tagasiostu kohustusega ehk siis riigid, kes on Ukrainasse panustanud, on esireas, kes peaksid saama lepinguid,“ mõtiskleb ettevõtja.
Georg-Marten Meumers, georg-marten.meumers@delfi.ee
Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee
Kui raha on vähem, ehitatakse vähem
Somelar näeb, et tõenäoliselt on ehitussektoris – võtame seda laiemalt ja lisame siia ka ehitusmaterjalitootjad, masinamüüjad ja nii edasi – tulemas ka teine pankrottide laine. Põhjuseks turul toimuv alapakkumine või pakkumine, millel pole reaalkuludega palju pistmist. „Konkursid, mida ehitustele korraldatakse, on sellised, et nende hinnastamist pole läbi arvutatud – mäng käib vaid võidule. Peatöövõtjad soovivad saada lepinguid, saada neid iga hinnaga. See tähendab, et kuskil hakkab keegi kellelegi võlgu jääma, kuskil ehitatakse halvematest materjalidest ja ehitatakse täpselt nii palju, kui raha on. Enamasti jäävad siin kannatajaks aga allhankijad, kuid kahjumit kannavad ka peatöövõtjad ja sealt edasi kõikide osapoolte töötajad,“ selgitab Somelar. Kokkuvõttes ei saa ka tellija sellist toodet, nagu ehk oleks soovinud, kindlasti saab aga sellise, mille eest maksis.
Turul toimuv alapakkumine või pakkumine, millel pole reaalkuludega palju pistmist, võib kaasa tuua teise pankrotilaine.
Somelar selgitab veel, et halva aja märk on see, et kõik osapooled ajavad taga oma õigusi, seda, mis on lepingus kirjas. Kui heal ajal ollakse tolerantsemad ja vigu parandatakse, hoolimata sellest, kelle süül need tekkisid, siis praegu ei võta ükski ehitaja klattida näiteks projekteerimisel või ka tellimisel tehtud vigu.
„Hetkel oleme olukorras, kus näiteks kui minult tellitakse viis nõela, siis ka saab viis nõela – nööpauke lisaks hetkel makstava raha eest aga mitte. Konkursid on läinud nii
täpseks ja nii piirile aetud hindadega, et mänguruumi eksimusteks või vastu tulemisteks ei ole,“ lisab ekspert.
Kui raha ehitamiseks on vähem, ehitatakse ka odavamast või madalama klassiga materjalidest. See ei tähenda, et ehitatakse halvemini või ebakvaliteetsemalt, lihtsalt materjalid pole sellised, mille üle võiks uhkust tunda. Fassaadimaterjalid on siin heaks näiteks: kas kasutatakse 2 mm paksust plekki või 0,5 mm paksust, millel on juba installeerimise ajaks mõlgid sees. Somelar soovitab aga konkurssidel valida mitte hinda, vaid ikkagi seda, kes ehitab: mida suurem ja tuntum on ettevõte, seda suurem on kindlus, et ehitus ka algab, toimub ja õigel ajal lõpeb. „Isegi kui on probleemid, siis need lahendatakse ja ehitamine jätkub. Nõrgema partneriga võib lihtsalt tekkida olukord, kus peatöövõtja läheb pankrotti, astub projektist välja ja kõigil on asi halb,“ leiab ettevõtja. Tark tellija on see, mis aitaks paljuski probleeme vältida, sest tark tellija saab aru, et odavalt ei saa kvaliteetset toodet eeldada.
Kas ehitaja peab olema arendaja?
Eelmisel aastal samal teemal vesteldes leidis Ehitustrusti juht, et kellelegi teisele ehitamine, arendajale ehitamine on riskantne: arendaja müüb
korterid ja muud pinnad juba paberil kiirelt maha, sõlmib ehitajaga lepingu ning enamasti jäävad sellega kõik ehitushinna kallinemised ehitaja kanda. Tänapäeval tegeleb Ehitustrust juba vaikselt ka arendamisega, ehitades paralleelselt ka erinevaid äripindu.
„Ma leian, et ettevõtte ehitusest tekkinud kasumit on mõistlik enda arendustesse investeerida. Nii saab kontrollida hindu ja kulusid. Aga tulles tagasi eelmise jutu juurde, siis pigem võiks arendada ja ehitada väiksemaid, kiiremini valmivaid hooneid, mille puhul saab olla kindel, et ehituse ajal ei toimu täielikku hinna kokku kukkumist,“ mainib ehitaja.
Ehitama peaks kvaliteetselt, kuid kiiremini.
Somelar lisab, et tegelikult peaks üldse kiiremini ehitama – kvaliteetselt, aga kiiremini. Palju on neid objekte, mida saab 12 kuu asemel ehitada üheksa kuuga ja nii edasi. Kiirusest sõltub hind, kiirusest sõltub ka ettevõtte kasum. Iga ettevõte peabki oma prioriteedid paika sättima ja oma tugevused mängu panema: kiiresti ehitamine on kind -
lasti tugevus, sest üks kuu ehitust on meeletult kallis.
„Miks hiinlased Hiinas nii kiiresti ehitavad? Sest kallis on. Meil siin koroona andis meeletu ajalõtku, kus sai rahulikult planeerida ja sättida. Nüüd aga tuleks sellest mugavustsoonist välja tulla ja aega sarnaselt rahaga lugema hakata. Usun, et erinevate uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga on võimalik seda aega lühendada, eriti projekti alguses, projekteerimisel, planeerimisel ja nii edasi. Me oleme Eestis suhteliselt kiired uuenduste kasutusele võtjad, kuid saab kindlasti veel paremini,“ mainib ehitaja.
Raportid, raportid, raportid Isegi kui ehitaja ise optimeerib ja innoveerib, hoiab aega kokku, loeb raha, siis tuleb riik ja kägistab bürokraatiaga. Hiljuti sai lugeda, et Tallinki ESG-raport (Environmental, Social, Governance) maksis 300 000 eurot. Somelar ütleb, et nende ettevõttele maksab see raport 150 000 eurot ja sellise summa klattimiseks peab ehitaja tegema viie miljoni euro eest tööd. „Riik on teinud kohustuslikuks raporti, kus ma pean selgitama, kuidas ma olen kokkuhoidlik, keskkonda säästev ja jätkusuutlik. Pean raporteerima, kuidas ma teen tööd nii, et inimesed oleksid õnnelikud ja me säästaksime rohkem, kulutaksime vähem. See on absurdne paradigma kogu oma terviklikkuses,“ mainib Somelar.
Ehituses, nagu muudeski valdkondades, tegelevad ettevõtted ilma kohustuste ümbertöötlemise ja jäätmete taaskasutamisega. Kõik, mida saab uuesti kasutada, läheb uuesti kasutusse: metall liigub kokkuostu, vill ja kips ümbertöötlemisele, samasse kohta ka asfalt ja betoon. Seda on tehtud aastaid ja vägagi süsteemselt, sest see kõik säästab raha.
„Tundub, et tuleb pidevalt optimeerida ja siis raporteerida, kuni selle hetkeni, kus optimeerime kogu ettevõtte nulli, paneme „poe“ kinni ja raporteerime, et enam ei saasta üldse. Kokkuhoid missugune!“ ironiseerib Ehitustrusti juht.
Kuigi Eesti ehitussektori tootlikkus on viimasel kümnendil jõudsasti kasvanud, on sisemised ressursid kasvu jätkuks praeguseks ammendumas, märgib Indrek Peterson Eesti
Ehitusettevõtjate Liidust. Inseneeria valdkond seisab Harno Inseneriakadeemia programmijuhi Juta Asuja sõnul Eestis silmitsi tõsise tööjõupuudusega, mis mõjutab nii ehitust, energeetikat, tootmist kui ka tehnoloogilist arengut laiemalt.
TEKST: KADRI HURT FOTOD: SHUTTERSTOCK
Ehitusinseneride järelkasv ei ole piisav
Tööjõupuudus on Asuja sõnul eriti terav ehitussektoris, kus vajadus uute inseneride ja spetsialistide järele ületab märkimisväärselt tasemeõppe lõpetajate arvu. OSKA raporti andmetel vajab sektor igal aastal umbes 860 uut spetsialisti, kuid kõrg-
ja kutsehariduse lõpetajatest selle vajaduse katmiseks ei piisa.
Inseneeria ja ehituserialad ei ole noorte seas piisavalt populaarsed. Ligikaudu 50% põhikoolilõpetajatest välistab inseneriks õppimise, kuna valdkonda tajutakse vanamoodsa ja keerulisena. Lisaks konkureerivad inseneeria erialad IKT-valdkonnaga,
Koolitamine inseneeria erialadel on oluliselt kulukam kui pehmetel erialadel.
mis pakub noortele rohkem nähtavaid ja kaasaegseid karjäärivõimalusi. Asuja sõnul on vaja koostööd nii tööandjate, haridussüsteemi kui ka riigi vahel –noortele tuleb pakkuda rohkem elulähedasi õpikogemusi ja tõsta valdkonna nähtavust. Inseneriakadeemia on selleks loodud algatus, erinevate osapoolte koostööprogramm, et noori
Üle 40 000 rahuloleva kliendi Üle 5000 kolimise aastas aastat kogemust 27
inspireerida ja anda neile ettekujutus kaasaegsetest töövõimalustest.
Tööandjate hinnangul on põhjuseks kitsaskohad haridussüsteemis
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu hinnangul jääb lähiaastatel puudu enam kui tuhat inseneri ja ehitusinseneride järelkasvu probleem üha süveneb. Tööandjatena tunnetatakse aina teravamalt, et Eesti haridussüsteem ei suuda kvalifitseeritud tööjõudu taastoota. Põhjuseks kitsaskohad nii Eesti kõrgharidussüsteemis kui ka ehitusvaldkonna kutseõppes.
Võtmetähtsusega on suurendada ülikoolides inseneride vastuvõttu, tõsta riiklikku tellimust. Ja et õppekohtade arvu paremini tagada, võiks tööturule defitsiitsetel erialadel kaaluda õppekohtade rahastamisel (pearaha) täiendavat indekseerimist. Praegu otsustavad koolid Petersoni sõnul suures plaanis ise, keda ja kui palju koolitatakse, ning see on loonud olukorra, kus otsustamisel on tihti määrava tähtsusega kaks parameetrit: eriala populaarsus ja õppeprotsessi kulukus. Koolitamine inseneeria erialadel on aga oluliselt kulukam kui pehmete erialade puhul. Samas ühtki objekti vajaliku määra inseneride ja oskajate ehitajateta ehitada ei saa.
Ehitusettevõtjad kahtlevad ülemineku plaanis
EEEL on seisukohal, et haridus- ja teadusministeeriumi ootamatu plaan minna üle nelja-aastastele kutsekeskhariduse tasemeõppekavadele võib tööjõupuudust hoopis süvendada. Kavandatava reformi käigus on kahjuks jäetud suure osa ettevõtjatega läbi rääkimata. Liidu hinnangul ministeeriumi plaan ehitussektorile kvalifitseeritud tööjõu osas leevendust ei too, vaid pigem vastupidi. Kuna õppekohtade arv on piiratud, tooks selline üleminek kaasa pigem vastuvõtu vähendamise ja katkestajate osakaalu suurenemise,
mis ei tõhustaks kvalifitseeritud tööjõu taastootmist kuidagi. Lisaks vähendaks kutsehariduses täiskasvanute õppe piiramine suure tõenäosusega ka vastuvõttu gümnaasiumijärgsele üheaastasele tasemeõppele, mis on ehitusettevõtjate hinnangul üks tõhusamaid õppevorme ja tööturu sisend.
Kutseharidus on alarahastatud Kavandatud üleminekuga kaasneb Petersoni sõnul ka kutseharidussüsteemi kulude arvestatav kasv ja seda olukorras, kus kutseharidussüsteem on juba niigi (eriti võrreldes üldharidusega) oluliselt alarahas -
tatud. Ja seejuures on oma erialaspetsiifiliste õppevahendite ja praktilise õppe korralduse tõttu kutseharidus niigi paratamatult kulukam.
Ehitusettevõtjate hinnangul peab igasugune hariduskorralduslik uuendus, sealhulgas kutseharidusreform, teenima üht selget eesmärki –tagada ärgas, motiveeritud ja elujõuline töömaailma järelkasv. Hariduspoliitilised otsused, mis tuginevad üksnes süsteemi sisemise loogika tõhustamisele, ehitusvaldkonna tööandjate seas mõistmist ei leia. Veel ühe tõsise probleemina nähakse ka suurenevat vajadust nii kutseõpetajate kui ka üldharidusainete õpetajate järele, keda napib haridussüsteemis juba praegu. Õpetajate keskmine vanus Eestis on 55–64 aastat, mistõttu võiks rohkem kui kolmandik Eesti õpetajatest lähema kümne aasta jooksul soovi korral pensionile jääda.
Peterson ütleb, et liiduna töötatakse jätkuvalt lahenduste leidmise suunas, et meil oleks nii insenere kui ka ehitajaid. Ehitusvaldkond on põnev ja nõudlus inseneride ning ehitajate järele aina kasvab. Haritud eksperdid on ehituse tööturule väga oodatud, mistõttu on kaasaegne töökeskkond ja hea töökoht neile garanteeritud.
Kevadine katusekontroll ei ole lihtsalt formaalsus, vaid hädavajalik hooldusmeede, mis ennetab ootamatuid kulutusi ja tagab kinnisvara pikaealise vastupidavuse.
TOIMETAS: SVEN SULA FOTO: SHUTTERSTOCK
Katus on hoone esimene kaitsekiht ja selle kahjustused võivad kiiresti levida, põhjustades veekahjustusi, hallitust ja konstruktsioonilisi probleeme. Kevadel, kui lumi on sulanud ja vihmaveed hakkavad katust koormama, on õige aeg hinnata katusekatte seisukorda, kontrollida äravoolusüsteeme ning parandada võimalikud kahjustused. Eriti oluline on see lamekatuste puhul, kus seisva vee kogunemine võib põhjustada suuri konstruktsiooni kahjustusi. Samuti peab tagama, et katus ei oleks prahist ummistunud ja et kõik turvavarustuse elemendid oleksid töökorras.
Ohutus katusehooldusel Lisaks tehnilisele seisukorrale tuleb hinnata ka katuse ohutust. „Turvalisuse tagamine ei ole valikuline – see on vastutus, mis aitab ennetada tõsiseid õnnetusi ja võimalikke õiguslikke tagajärgi,“ selgitab Kukkumiskaitse OÜ instruktor-projektijuht Anders Veetamm
Katustel liikumine on alati seotud riskidega, mistõttu peab veenduma, et turvaliinid ja ankrupunktid on töökorras. „Tootja soovitab turvaliinide seisukorda hinnata vähemalt kord aastas, kuid paljud tellijad eelistavad seda teha kaks korda aastas, et võimalikke ohte maksimaalselt ennetada,“ lisab Veetamm
Ohutusnõuete eiramine võib tuua kaasa tõsiseid tagajärgi. Veetamm toob näiteks juhtumi, kus riikliku hoone katusel oli ankrupunkt kinnitatud valede kinnitusvahenditega, mis olid mõeldud sisetingimustele. „See ankrupunkt pidi kandma inimese raskust, aga kuna tootja nõudeid oli täielikult eiratud, muutus see tegelikkuses kasutuskõlbmatuks,“ kirjeldab ta
Katuse tervis mõjutab hoone väärtust
Kinnisvaraomanikud peaksid vaatama katusehooldust kui pikaajalist investeeringut, mitte kui kuluartiklit. Hästi hooldatud hoone on atraktiivsem nii
üürnikele kui ka võimalikele ostjatele. Hooldamata katus võib aga muuta objekti riskantsemaks investeeringuks, mis peegeldub ka turuväärtuses.
Katuse tervis mõjutab ka kindlustusmakseid. Kui kindlustusandjad näevad, et hoone omanik või haldaja on süsteemselt hoolitsenud katuse korrashoiu eest, võivad nad pakkuda soodsamaid tingimusi. See on eriti oluline ärikinnisvara puhul, kus ettenägematud kulud võivad mõjutada üüritulu stabiilsust.
Energiatõhusus ja ohutus käivad käsikäes
Sageli nähakse katuse seisukorra mõju ainult hoone soojapidavuse kontekstis, kuid sama oluline on ka ohutus. Seega ei tohiks kevadist katusekontrolli käsitleda vaid materjalide ja tihenduste hindamisena –samavõrd oluline on ka turvalisuse tagamine.
Kevadine hooldus aitab ennetada probleeme, suurendada energiakasutuse efektiivsust ja tagada, et hoone vastab nii ohutusnõuetele kui ka turuootustele. Kinnisvarahaldurite ja -omanike jaoks on see võimalus hoida kulud kontrolli all ning vältida ootamatuid remondi töid ja õnnetusi.
Mida ise visuaalselt kontrollida?
Lamekatused
Äravoolud. Ummistused põhjustavad katusele kogunemist ja lekkekahjustusi.
Katusekate. Mikropraod ja lahtised ühenduskohad võivad muutuda tõsisteks lekkekohtadeks.
Viilkatused
Katusekatte kinnitused. Tuuled ja temperatuurikõikumine võivad kinnitusi lõdvendada. Harja ja ääreplekid. Tuul võib need lahti rebida, põhjustada veekahjustusi.
Redelid, käigusillad ja katuseluugid peavad olema kindlalt kinni.
Päikesepaneelidega katus
Paneelide kinnitusraamid. Veendu, et ei oleks kahjustanud katusekatet.
Kaablid. Vaata, et need oleksid terved ja oma kohal.
Ligipääsetavus. Paneelid ei tohiks takistada hooldustöid ega muuta liikumist ohtlikuks.
• KUKKUMISKAITSEVAHENDID – kõik vajalik ohutult katusele pääsemiseks ja katusel töötamiseks
• KÕRGTÖÖDE KOOLITUSED redelist kuni köielt päästmiseni
• AITAME TEIE MEESKONDA OBJEKTIL:
• ettevalmistuses
KÕRGTÖÖDE KESKUS telefon: +372 56 111 110 info@kukkumiskaitse.ee
• tööde läbiviimise julgestamisel
• või teeme tööd teie eest ära
Ilmselt mõistab iga inimene, et ehitustöö kujutab oma olemuselt tervisele suuremat ohtu kui kontoritöö. Meetritekõrgustel tellingutel askeldamine või ka maapinnal suure raskusjõuga esemete ümber paigutamine kujutavad endas erinevaid ohte, sest õnnetuse juhtumiseks võib piisata vaid pealtnäha väikesest hooletusest. Seepärast on ehitusobjektidel erinevate isikukaitsevahendite kasutamine ja ohutusnõuete järgimine a ja o. Või kas on?
TOIMETAS: GEORG-MARTEN MEUMERS FOTOD: SHUTTERSTOCK
Tuleb välja, et vaid 8% aastal 2024 tööinspektsiooni poolt kontrollitud ehitussektori ettevõtetest oli puudusteta. Peamised probleemid olid seotud just isikukaitsevahendite ja ohutusjuhenditega. „Kui tööinspektor avastab olukorra, mis on ohtlik töötaja elule või tervisele, kaasneb sellega alati töö peatamine – seda meetodit rakendati 2024. aastal 59 ettevõttes 74 korral,“ valgustab Janika Rõõmus, tööins -
pektsiooni tööõnnetuste rakkerühma juhtiv tööinspektor-uurija. Töö peatamise peamiseks põhjuseks ehitustel on tema sõnul jätkuvalt ohutusnõuete eiramine kõrgustes töötamisel. Tööõnnetuste peamisteks põhjusteks on Rõõmuse sõnul töövahendite mittevastavus tööohutusnõuetele, töötajate enda tööohutusnõuete rikkumine ning puudulik väljaõpe ja juhendamine. „Näiteks korraldamata
Töökeskkonna Haldus OÜ (majandustegevusteade 221462) teenuseid ja koolitusi teostavad töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas pädevad ja pikaaegse kogemusega praktikud.
Teeme oma arstikeskuses KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID erinevaid tervisekontrolle:
• tervisekontroll ettevõtete ja asutuste töötajatele mootorsõidukijuhi tervisetõend
• toidukäitleja tervisetõend haridustöötaja tervisetõend
• hooldus- ja sotsiaaltöötaja tervisetõend ilu- ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend
• meremehe tervisetõend väikelaevajuhi tervisetõend
• töötervishoiuarsti otsus välismaal töötamiseks (nt ehitaja, keevitaja, elektrik, asbestitöötaja, kõrgtööd)
Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst dr Annika Küüdorf
Õismäe tee 179, 13517 Tallinn registratuur@tkhaldus.ee Tel 5693 1828; 661 6812
TÖÖKESKKONNA HALDUS OÜ TEENUSED: PAKUME
• töökeskkonna riskianalüüs ja kirjalik tegevuskava terviseriskide vähendamiseks tööohutus- ja töötervishoiualase dokumentatsiooni vormistamine töökeskkonnaspetsialisti teenus
• töötervishoiu ja -ohutuse teenuse terviklahendus
Töökeskkonna Haldus OÜ
Õismäe tee 179, 13517 Tallinn Tel 553 2238; 654 1050; info@tkhaldus.ee
• tööstusergonoomia, 4 ak t
• kontori, kaugtöö ergonoomia, 3 ak t
• riskianalüüsi koostamine ja täiendamine, 4 ak t
• töötervishoiu ja tööohutuse täiendkoolitused
Lisainfo: www.tkhaldus.ee
või puuduliku väljaõppe ja juhendamise tõttu valivad töötajad tihti töömeetodeid, mis on tegelikult ohtlikumad, kui nad ette võivad kujutada,“ selgitab ekspert.
Just inimeste tõstmiseks mõeldud ehitustõstukitega on Eestis viimastel aastatel juhtunud mitu traagilise tagajärjega tööõnnetust. Oktoobris avaldas tööinspektsioon, et tervelt 11% selleks hetkeks möödunud aastal juhtunud tööõnnetustest oli toimunud tõstukitega töötamisel. Seepärast on amet asunud senisest põhjalikumalt kontrollima, kas tõstukiga töötamise ajal on alati läheduses teine töötaja, kes suudab ja oskab hädaolukorras tõstuki langetada ning abi osutada. Samuti pööratakse erilist tähelepanu sellele, kas tõstuki kasutajad on saanud vajaliku sisulise väljaõppe.
Kuidas tööohutuse kultuuri ehituses edendada?
Kui soovida, et iga ehitusplatsil töötav inimene jõuaks õhtul koju ja seda tervena, peavad varasemast suuremat rolli täitma peatöövõtjad ning nende poolt määratud töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatorid, leiab Asko Jõesma, tööinspektsiooni ehitus- ja taristusektori rakkerühma juhtiv tööinspektor. „Sisekontrollidel ja -regulatsioonidel on oluline roll. Selleks võib kasu-
tada nii pehmemat kui ka jõulisemat lähenemist, näiteks leppe trahvide määramist alltöövõtjale. Sama lugu on tööandjatega – töötervishoiu ja tööohutuse seadus võimaldab tööohutuse nõuete rikkumise eest määrata leppetrahvi ka töötajale,“ sõnab tööinspektor. Positiivsena on tema sõnul ehitusplatse kontrollides märgata, et mitmed peatöövõtjad on leppetrahvide süsteemi ka päriselt kasutusele võtnud.
Tööinspektsiooni üldiseks sõnumiks on Jõesma sõnul, et tööohutuse nõuete rikkumine on rahaliselt kallim kui nende täitmine, sest lisaks rahatrahviga lõppevale väärteomenetlusele toob nõuete rikkumine kaasa ka töövahendi või töö peatamise koos sunniraha hoiatusega. „Tellitud betooniautod tuleb tagasi saata või kallist tunnihinda maksev tornkraana seisab kuni puuduste kõrvaldamiseni,“ toob ta näiteid.
Kuigi tööinspektsioon teeb ka ennetustööd ja inspektorid nõustavad koostööalti suhtumisega ehitusettevõtjaid erinevate ohutute lahenduste osas, on Jõesma sõnul järelevalvel siiski oluline roll. „Nii nagu politsei ei saa pelgalt ennetustööga vähendada alkoholijoobes rooli istumist, ei saa ka ehitusplatsidel tööohutuse kultuuri parandada ainult selgitustööga,“ lausub ta.
Ehitusplatsil kiivri kandmine on üks hädavajalikke samme ohutuse tagamiseks, kuid ära ei tasu unustada ka teiste peakatete kasutamist – näiteks kõrgustes töötades tõuseb täiendava faktorina tuul, mille eest kiiver ei kaitse. Heaks valikuks võivad osutuda näiteks meriinovillasest kangast mütsid, mis villa looduslike omaduste tõttu hoiavad talvel külmaga sooja ja suvel palavaga jahedust. Suvel võib piisata ka klassikalise nokamütsi kandmisest, mis aitab vältida päikesepiste tekkimist.
Samuti tasub enne ehitusobjektil toimetama asumist tähelepanu pöörata särkide, pluuside, jakkide ja jopede valikule. Näiteks pimedal ajal või tee ääres töötades peaks kandma Hivissärki, et möödujate jaoks ennast võimalikult nähtavaks teha.
Objektil olles peab palju liikuma, kükitama ja kummardama. Seetõttu tuleb valida püksid, mis seda koormust taluksid ja vaba liikumist võimaldaksid, kusjuures eelistada tasub hingavast materjalist tööpükse.
Lisaks on turvalisuse tagamiseks oluline ehitusplatsil töötades kasutada korralikke paksu tallaga töösaapaid ning vigastuste vältimiseks kätte panna kvaliteetsed ehituskindad
Allikas: hange.ee
Tagame professionaalsed ja usaldusväärsed lahendused teie vee- ja kanalisatsioonisüsteemide jaoks.
Silame Ehitus on Tartus asuv ehitusettevõte, mis tegutseb alates 2007. aastast ning on spetsialiseerunud vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamisele ning hooldamisele.
Meie meeskond rajab professionaalseid vee- ja kanalisatsioonisüsteeme, tagades kvaliteedi ja töökindluse. Oleme spetsialiseerunud ka sademeveesüsteemidele ning avariitöödele, et lahendada kõik probleemid kiiresti ja efektiivselt.
Meie eesmärk on pakkuda parimaid kvaliteetseid ja usaldusväärseid ehituslahendusi, keskendudes innovatsioonile ja keskkonnasõbralikkusele. Pakume terviklikke lahendusi kliendi soovidest ja vajadustest lähtudes. Kiire reageerimisvõimega suudame tegutseda ja lahendada tekkinud probleeme koheselt. Tehtud töödele anname garantii.
Pakume põhjalikke remondi- ja hooldustöid, et tagada teie vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tõrgeteta töö. Meie kogenud spetsialistid teevad kõik vajalikud tööd, et vältida suuremaid probleeme ja pikendada süsteemide eluiga.
Projektijuhtimise teenused tagavad, et iga ehitusprojekt viiakse ellu vastavalt kliendi soovidele ja kvaliteedistandarditele. Koordineerime kõiki etappe algusest lõpuni, et saavutada parimad tulemused ja pöörame tähelepanu detailidele.
Linnas või maal
Teel või kraavis
Libedal või karmil
Ehitusel või laohallis
Toimivate tehnosüsteemideta pole ükski hoone kasutuskõlblik ega ohutu – kaalul on inimeste tervis ja elu. Tehnosüsteemide õigeaegne ja nõuetekohane hooldus tähendab mitte ainult seaduskuulekust ning meelerahu, vaid ka energiasäästu, paremat sisekliimat ja seadmete pikemat eluiga.
TEKST: KADRI HURT FOTOD: ANDRES RAUDJALG
Kinnisvara tehnohooldus on eriti oluline enne suve- või talveperioodi –nii tagatakse seadmete ja paigaldiste tõhus töö ning ka majaomaniku arved ei paisu ootamatult. Põhjalikku ja regulaarset kontrolli vajavad tehnosüsteemid nii eluhoonetes kui ka avalikes hoonetes ja äripinnal –olgu viimasteks tervishoiuasutused, koolid, bürood, tööstus- ja laohooned, kaubanduspinnad või majutusasutused. Kuigi kütte- ja jahutussüsteemi saab hoolduspartner teatud piirini hallata ka eemalt, vaatavad pädevad tehnikud korralise hoolduskava järgi need kohapeal üle koos ventilatsiooni, elektrisüsteemide ning turvaja ohutussüsteemidega. Viimaste hulka kuuluvad ka tuleohutuspaigaldised.
Uuenduslikumad ettevõtted on Eestis kasutusele võtnud spetsiaalse QR-koodi, mille abil leiab hooldustehnik kiiresti üles vajalikud seadmed ja näeb nende hooldusajalugu. Digitaalne hoolduspäevik annab tehtust alati värske ülevaate.
Hädaolukorras on kasu ainult töökorras tuleohutussüsteemidest Ohutuseks mõeldud tehnosüsteeme ei tohiks ükski majaomanik ega üürnik võtta tüütu kohustusena ega nende hooldust eirata – tagajärjed võivad olla traagilised. Tuleohutussüsteemidele kehtivad seadusega väga ranged reeglid. Näiteks on automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) hooldus omanikule kohustuslik vähemalt kord kvartalis. Tulekustutit peab aga kontrollima kord aastas, kui seda mõjutab niiskus, vibratsioon ja temperatuurikõikumine; kord kahe aasta tagant, kui kustuti on sisetingimustes ja kuivas asukohas. Omanik peab kustutid üle vaatama kord kvartalis ja iga paari aasta tagant kontrollib nende siserõhku kvalifitseeritud taatleja. Lisaks kontrollivad ja hooldavad tehnikud näiteks hoonete suitsutõrje- ning suitsueemaldussüsteeme: tuletõkkeuksi ja -sektsioone, tuletõrje-
vooliku kappe, märgtõusutorusid ning tuletõrjehüdrante. Tuletõkketsoonide terviklikkust ja ventilatsioonitorustiku puhtust vaadatakse sealjuures igal aastal.
Sprinklersüsteemil pestakse hoolduse käigus süsteemi torustik läbi ja eemaldatakse sinna kogunenud mustus ning sete. Samuti testitakse, kas pumbad käivituvad automaatselt. Vajadusel peab see automaatne tulekustutussüsteem ju tingimusteta tööle rakenduma ja kõik vajalikud signaalid selleks kätte saama.
Hädaolukorras, ja eriti siis, kui tavalised lambid laes kustuvad, peavad kõik saama suurtest majadest ka turvaliselt välja. Väliselt tuleb hoone valdajal selleks mõeldud turvavalgustussüsteemid ise üle vaadata igal
nädalal. Kuna tegu on tuleohutuspaigaldisega, peab tehnik näiteks nende akumahtuvust kontrollima igal kuul. Sõltumata sellest, kas tegu on evakuatsiooni-, paanikavältimis- või riskialavalgustusega, peab see inimeste ohutuseks olema alati töökorras.
Elektrisüsteemidele ei saa teha järeleandmisi
Käidukorraldus on hoone omaniku või valdaja seadusest tulenev nõue, kui hoone elektrisüsteemi peakaitse on suurem kui sada amprit. Elektrisüsteemid peavad olema korras mitte ainult rikete ennetamiseks, vaid ennekõike inimeste ohutuseks. Kurb statistika räägib, et ligikaudu veerand Eesti tulekahjudest on põhjustatud just elektripaigaldistest. Nende audit
ja elektrikäit tuleb lasta teha ainult pädeval tehnikul, kes puhastab regulaarselt elektrikilbid ja -juhtmed, vaatab, kas neis on oksüdeerumist või jälgi ülekuumenemisest, ja keerab üle kontaktühendused. Samuti vahetab ta vananenud või katkised seadmed ja juhtmed õigel ajal ka välja.
Hooldatud kütte- ja jahutussüsteemid tähendavad väiksemaid kommunaalarveid Tehnosüsteeme tuleks alati vaadata tervikuna. Hoonesse paigaldatud kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad olema omavahel integreeritud ning küttehooajal on väga oluline need õigesti seadistada. Vastasel juhul võivad need töötada üksteise vastu ja põhjustada palju muret, kaasa arvatud suuri arveid. Veega toimivate küttesüsteemide puhul on oluline torustike läbilaskevõime. Kui see pole tagatud, pestakse süsteem läbi. Ventilatsiooniseadmetel tuleb aga regulaarselt vahetada filtreid, sest aja jooksul kogunevad sinna erinevad saasteained, teiste hulgas bakterid, peenosakesed ja ehitus- ning õietolm. Halb õhukvaliteet mõjutab inimeste tervist ja töövõimet. Parema sisekliimaga majas on inimesed motiveeritumad ja õnnelikumad.
(Artikkel põhineb turvalise ja jätkusuutliku keskkonna loomisele keskendunud Eesti ettevõtte Forus kodulehe infol.)
Klaasime ka avatud terrasse
Kui unistad kaunist ja praktilisest talveaiast, siis võta ühendust.
Kõik tooted valmivad kliendile tema soovide ja võimaluste järgi.
töid üle Eesti!
• Talveaiad koosnevad alumiiniumprofiilidest, mis on pulbervärvitud vastavalt kliendi soovile.
• Seina ja katuse kattematerjalideks on 6–10 mm karastatud klaasid.
• Võimalik valida kirka, pronksi ja halli klaasitooni vahel.
• Talveaedade külgi on võimalik lahendada lükand- ja voldikustega või fikseeritud klaasidega, et neid soojemal ajal lahti tõmmata, tehes talveaiast mõnusa väliterrassi.
Talveaed ja kinniehitatud terrass on ehitised, mis toovad sõbrad kokku, ja kohad, kus sügis- või talveõhtutel mõelda.
Aastal 2025 on pliiatsi ja joonestuspaberiga ehituses innovatsiooni ellu viia kaunis keeruline, kui mitte öelda võimatu. Seetõttu otsivad valdkonna asjaosalised pidevalt võimalusi, et just tehnoloogia abil ehitusprotsesse lihtsustada ja tõhusamaks muuta. Piilume nende otsingute koore alla ja vaatame, millised uuenduslikumad digiehituse võimalused on kasutusele võetud Eestis ning mujal maailmas.
TOIMETAS: GEORG-MARTEN MEUMERS FOTOD: SHUTTERSTOCK
Eesti kontekstis on ehituse digitaliseerimise seisu üheks lakmuspaberiks aasta innovatsiooniprojekti nominendid ja võitja, mille valib välja digitaalehituse klaster. Aasta 2024 auhinnale osutusid nominentidena valituks kolm projekti, mis ei piirdunud vaid ehitusprotsessiliste lahendustega, vaid tõid lauale uudse
lähenemise ka ehitustöödejärgse halduse vaates.
Nutikas tooteinfosüsteem
Aasta innovatsiooniprojekti tiitli pälvis eelmise aasta novembris Wenture, kes arendas välja nüüdisaegse tooteinfosüsteemi ehk PIM-süsteemi. PIM ehk Product Information Management
Aasta innovatsiooniprojekti nominendid tõid lauale mitu uut lähenemist.
koondab ühte kohta kogu vajaliku teabe toodete kohta – mõõtmed, kogused, sertifikaadid, joonised, hinnad, visuaalid ja muu olulise, sedastab Wenture ise oma kodulehel. Selliselt on ehitusmaterjalide tootjatel võimalik lihtsasti ja täpselt oma tootevalikut hallata ning parema ülevaate valikus olevatest ja kasutusele võeta-
vatest toodetest saavad ka ehitusprojektide osalised.
Kuigi hetkel on tehnoloogia suunatud vaid ehitusettevõtetele, on Wenture’i tegevjuhi Kaur Tulli sõnul võimalik see kasutusele võtta kõigis tootmisettevõtetes. „Paljud ettevõtted haldavad toodete infot mõne äritarkvara abil, kuid sagedane kaebus on, et need lahendused on keerulised, töömahukad ja nõuavad eraldi personali. Seepärast võtsime oma eesmärgiks luua süsteem, mis on lihtne ja taskukohane,“ rääkis Tull ettevõtte kodulehel.
Teised nominendid
Üheks innovatsiooniprojekti tiitlile nomineeritud tööks oli ka Embach Ehituse algatus, mille raames viidi läbi kodumaise tehisintellektipõhise platvormi DoBu pilootprojekt oma Mõisavahe arenduse kortermajas, vahendab portaal Ehitusest.
DoBu tehisarul töötav tarkvara aitab koduomanikel lahendada erinevaid koduga seotud probleeme, tuues täitedokumentatsioonist välja vajalikud suunised. Ehitajale ja arendajale tekib koduomanike küsimustest ning probleemidest jooksev ülevaade, mis tähendab, et korduvatele probleemidele saab ennetavalt ja kiiremini reageerida võrreldes vaid garantiijuhtumite pikema analüüsimisega.
Kolmas auhinnale nomineeritud projekt oli Merko Ehituse poolt iPad LiDAR-i kasutuselevõtt mudelprojekteerimises, mis hõlmab endas iPad LiDAR-i skanneriga tehnoruumidest ja teistest keerulisematest kohtadest punktipilvede loomist. Punktipilve lahendus vähendab mõõdistamise tarbeks minevat ajakulu ning suurendab andmete täpsust – nimelt ei pea ehitusinsener enam joonistelt toru segmentide pikkusi mõõtma, kuna punktipilve saab integreerida Reviti ja AutoCAD-i tarkvarasse, tuuakse välja portaalis Ehitusest.
Alice’i platvormilt leiab nutika simulatsiooni- ja ajastamistööriista, mis genereerib projekti ajakava jaoks erinevaid võimalikke stsenaariume, kohandades ajakava muu hulgas automaatselt ettenägematute ilmastikuolude tekkimisel ning tarne aegade pikenemise korral. Platvormile on lisatud ka masinõppe funktsioon, mis tähendab, et ajakavas kohanduste ja muudatuste tegemisel võtab see arvesse ka eelnevate projektide kulgu ning andmeid.
AI, VR ja AR
Maailma mastaabis on ehitusinnovatsiooni vaates käsile võetud aga veelgi suurejoonelisemaid projekte, millest nii mitmedki juba reaalses ehitustegevuses kasutust leiavad. Tehisintellektile on laialdaselt leitud tarvilik funktsioon näiteks projektide ajakava ja eelarve haldamisel ning üks sellise otstarbega tarkvarasid on Alice Technologies.
Ent sellega tehisaru võimekus ehitusvaldkonnas ei piirdu. Mitmed arendajad on välja töötanud spetsiaalsed AI-põhised droonid, mis võimaldavad kogu ehitusobjekti ülima täpsusega kaardistada ning jälgida tööde kulgu. Droonide külge kinnitatud sensorid teevad detailsed ülesvõtted ja loovad nende põhjal kogu objekti territooriumist 3D-mudeli, mida saab kasutada tööde kontrollimiseks ning analüüsimiseks. Selliseid droone toodavad näiteks USA ettevõte Skydio ja Šveitsi droonitootja Wingtra.
Ehitustegevuse jaoks sobivaid VR- ja AR-lahendusi arendavad tänapäeval näiteks Trimble ning Varjo, aga ka paljud teised ettevõtted.
Allikad: wenture.io, ehitusest.ee, construction-today.com
Olulise ehituse digitaliseerimise arengusuunana tasub välja tuua ka virtuaal- ja liitreaalsuse võimalused (VR ja AR), mis võimaldavad 3D-mudeli kaudu viia ehitajad ja arendajad virtuaalselt ehitustandrile ka näiteks peakontoris koosolekul viibides. VRja AR-lahendused võimaldavad tänapäeval 3D-mudeleid teha nii juba ehituses olevatest objektidest kui ka alles kavandatavatest projektidest, et luua detailne ja autentne ülevaade projektist selle igas etapis.
Kodule
ventilatsioonisüsteemi
valima hakates tuleb esmalt paika panna ootused ja kriteeriumid, millele süsteem peab vastama.
On palju tehnilisi detaile ja eripärasid, mis üht süsteemi või konkreetset ventilatsiooniseadmete tootjat teisest eristavad, aga esmatähtis on vaadata peamisi näitajaid, nagu efektiivsus, energiatarve, kasutusmugavus, lisafunktsioonid ja maksumus.
Uue kodu ehitamisel on lahenduse valimine ja planeerimine lihtsam, sest juba projekteerimise faasis saab võtta arvesse hoone mahtu, ruumide planeeringut, ehitusmaterjalide valikut ja muid aspekte, mis mõjutavad optimaalsemate ventilatsiooniseadmete valikut konkreetsele hoonele.
Üldjuhul ei teki uue hoone rajamisel ka ehituslikke ega tehnilisi takistusi, miks üht või teist süsteemi koju paigaldada ei saa. Juba olemasoleva kodu puhul tuleb spetsialistidega põhjalikult nõu pidada, milliseid tehni-
lisi lahendusi konkreetsed eluruumid võimaldavad.
Tõhusus tagab kvaliteedi
Ventilatsioonisüsteemi efektiivsuse all mõeldakse seda, kas süsteem suudab tagada piisava õhuvahetuse ja seeläbi kvaliteetse õhu kõigis ruumides. Ühtlane ja pidev õhuvahetus terve kodu ulatuses on tähtsaim kriteerium, mida ventilatsioonisüsteemi valides silmas pidada. Seejuures tuleb arvesse võtta nii hoone küttesüsteeme, niiskete ruumide hulka, avatäidete soojapidavust kui ka muid väiksemaid nüansse.
Energiatarve, mida samuti tasub jälgida, ei tähenda pelgalt ventilatsiooni süsteemi enda otsest elektrienergia tarbimist, vaid pigem seda, kuidas ventilatsioon mõjutab elamu energia-, kütte- ja jahutamise kulusid. Näiteks külmal talvepäeval otse toru kaudu jaheda välisõhu tuppa puhumine pole just kõige arukam teguviis. Peale selle, et ruumi temperatuur muutub ebaühtlaseks – sissepuhke lähedal jahe ja küttekeha kõrval liiga palav –, mõjutab see oluliselt ka küttekulusid. On ju selge, et kui pidevalt peale jooksev jahe õhk viib toatemperatuuri alla, siis selle kompenseerimiseks tuleb intensiivsemalt kütta.
Soe õhk tuppa tagasi Tänapäevased komplekssed ventilatsioonisüsteemid on soojustagastusega, mis tähendab, et soojaks köetud siseõhk suunatakse soojusvahetisse, kus see enne hoonest väljumist soojendab õuest tuppa liikuva värske õhu üles ja tubadesse jõudev õhk on ligilähedaselt sama temperatuuriga kui ülejäänud siseruumides ringlev õhk. See tagab ühtlasema temperatuuri kõigis ruumides ja vähendab võrreldes soojustagastuseta ventilatsiooniga märkimisväärselt kütteenergia tarbimist. Üks efektiivne soojustagastusega ventilatsioon suudab kinni püüda ja tuppa tagasi suunata koguni üle 80% soojusest.
Kasutusmugavuse kriteeriumiks võiks olla see, et ventilatsioonisüsteemi igapäevase juhtimisega saab hakkama ka kooli jõudnud laps. Parimad süsteemid on need, mis juhivad ennast ise, reageerivad muutustele väliskeskkonnas ja suudavad monitoorida õhuniiskust, CO2 sisaldust ning kohanduvad vastavalt sellele. Mõned lahendused suudavad tuvastada, kas inimesed on kodus, ja kui neid pole, siis häälestavad süsteemi madalamale koormusele, et säästa energiakulusid. Samuti võib mõningatel juhtudel osutuda kliendi jaoks tähtsaks võimalus kaugjuhtida ventilatsioonisüsteemi arvuti või äpi teel.
Väikesed vajalikud lisad
Ventilatsioonil võib olla teisigi lisafunktsioone. Näiteks allergikud võiks vaadata, milliseid filtreid süsteemis kasutatakse ja kuivõrd efektiivne on seade peenosakeste ning allergeenide kinni püüdmisel. Niiskustagastus on äärmiselt kasulik ja vajalik lisafunktsioon, mis tagab, et lisaks puhtale õhule oleks toas ringlev õhk ka sobiva niiskustasemega. Eriti tähtis on see talveperioodil, kui kütmine kuivatab õhku ja samal ajal on väline õhuniiskus külma ilmaga väga madal. Ilma niiskustagastuseta süsteemide puhul võib see tähendada madalast õhuniiskusest tulenevaid vaevusi, nagu kuivad silmad või kinnine nina.
Loomulikult ei saa ventilatsioonisüsteemi valides üle ega ümber rahast. Ventilatsioon on pikaajaline investeering ja selle valikul tuleb arvestada, et hilisem ümberehitus või täiustamine võib osutuda kordi kulukamaks, kui kohe alguses kogu süsteemi kompleksne väljaehitamine.
info@knwood.ee +372 5657 1294
www.knwood.ee
Äripindade kütmisel ja jahutamisel on soojuspumbad ühed kuluefektiivsemad ning keskkonnasäästlikumad lahendused.
TEKST: EVE KALLASTE
FOTOD: MAASOOJUSPUMP OÜ
Sobiva süsteemi valik sõltub hoone suurusest, asukohast, soojusvajadusest ja eelarvest. Kuidas teha õige otsus ja millised vead võivad vähendada seadme efektiivsust? Soojuspumpade energiatõhususe ja sobivuse üle arutleb Maasoojuspump OÜ juhatuse liige Tarmo Stahhov.
Soojuspumba valik sõltub äripinna vajadustest Äripindade jaoks on kolm peamist soojuspumbatüüpi: Õhk-vesisoojuspump – võtab soojuse välisõhust ja kannab selle veeküttesüsteemi. Sobib keskmise suurusega kontorite ja äripindade jaoks.
Maasoojuspump – kasutab maapinda või põhjavetest saadavat soojust. Kõige energiatõhusam, kuid vajab suuremat alginvesteeringut ja vaba maapinda. Õhk-õhksoojuspump – soojendab või jahutab siseõhku otse, sobib väiksematele äripindadele, näiteks poodidele ja ladudele.
„Kõige energiatõhusam valik on maasoojuspump , kuna maapinna temperatuur püsib talvekuudel plussis, tagades stabiilse kasuteguri,“
selgitab Tarmo Stahhov . „Kui aga vaba maapinda pole, on õhk-vesisoojuspump hea alternatiiv. Väiksemate pindade puhul võib olla piisav ka õhk-õhksüsteem, mis on soodsam ja kiiremini paigaldatav.“
Temperatuurikõikumiste mõju soojuspumba kasutegurile Erinevad soojuspumbad reageerivad välistemperatuuridele erinevalt: Maasoojuspumbad – kasutegur püsib stabiilsena, kuna maapinna temperatuur on ühtlane.
Õhk-vesisoojuspumbad – kasutegur sõltub otseselt välistemperatuurist. Mida külmem ilm, seda rohkem energiat kulub soojuse tootmiseks. Õhk-õhksoojuspumbad – sarnane õhk-vesisüsteemiga, kuid külmematel päevadel võib kasutada rohkem elektrit lisakütteks.
„Kaasaegsed õhk-vesisoojuspumbad suudavad –20 °C juures toota +55 °C küttevett, aga kui temperatuur langeb alla –20 °C, tuleb sageli abiks elektriline lisaküte,“ selgitab Stahhov.
VALIKUKS
1. Arvuta hoone küttevajadus –enne ostu selgita välja, kui palju küttevõimsust (kw) on vaja, et vältida ala või üledimensioneeritud süsteemi.
2. Vali õige süsteem – kui võimalik, eelista maasoojuspumpa, hea alternatiiv on õhkvesisoojuspump, väiksematele pindadele sobib õhkõhksoojuspumba lahendus.
3. Kontrolli küttesüsteemi sobivust – vesipõranda küte annab parima kasuteguri, kõrge temperatuuriga radiaatorid suurendavad energiakulu.
4. Jälgi seadme tehnilisi näitajaid – ära vali vaid hinna järgi, vaid uur i COP ja SCOP näitajaid , mis näitavad süsteemi efektiivsust.
5. Kaasa spetsialistid – kogenud partner/töövõtja teostab kütteprojekti, valib sobivad seadmed, aitab vältida levinumaid vigu ja tagab süsteemi tõhusa töö aastateks.
Jahutamine soojuspumbaga –kas see tasub end ära?
Kui äripind vajab lisaks küttele ka jahutust, on maasoojuspumpade ja õhk-vesisüsteemide puhul võimalik lisada jahutusfunktsioon.
Maasoojuspumbad – eriti efektiivsed, kui kasutatakse puuraugu süsteemi.
Õhk-vesisoojuspumbad – võimaldavad jahutada, kuid suurtel aknapindadel võib vaja minna eraldi lahendust.
Õhk-õhksoojuspumbad – lihtsaim ja soodsaim viis ruume jahutada.
„Kui kontoris on suured klaaspinnad, tasub juba alguses planeerida eraldi jahutussüsteem või täiendada soojuspumba lahendust,“ soovitab Stahhov.
Tallin ja Harjumaal nas
Küttekulude vähendamine: radiaatorid vs. põrandaküte Soojuspumba kasutegur sõltub ka küttesüsteemist.
Vesipõrandaküte (+35 °C küttevesi) – kõige efektiivsem lahendus. Madala temperatuuriga radiaatorid (+45 °C küttevesi) – hea alternatiiv, kui põrandaküte pole võimalik.
Tavalised radiaatorid (+55 °C või rohkem) – soojuspumba efektiivsus langeb ja küttekulud suurenevad.
Peamised vead soojuspumba valimisel
Vale seadme või paigalduse tõttu võivad soojuspumba eelised kaduda. Levinumad vead: Ebapiisav eeltöö – enne ostu tuleks analüüsida, mis on hoone soojuskaod ja vastavalt sellele hoone küttevõimsuse vajadus.
Valesti dimensioneeritud süsteem – liiga madala või liiga suure küttevõimsusega seade ei tööta optimaalselt.
Paigaldusvead – ebaõige küttesüsteemi torustik, ebapiisav ventileeritus või kehv jahutussüsteemi lahendus.
Hoolduse unustamine – filtrite puhastamine ja küttesüsteemi
Puhasta filtreid vähemalt kord kvartalis, et tagada sujuv läbivool ja õhuvool.
Kontrolli soojuspumba töörežiime, tsirkulatsioonipumpi ja küttesüsteemi rõhke kord aastas. Monitoori soojuspumba tööd –nüüdisaegsed süsteemid võimaldavad kaugseiret ja automaatseid hoiatusi.
Telli regulaarne hooldus spetsialistilt kord aastas – see pikendab seadme eluiga ja hoiab kasuteguri kõrgel tasemel.
regulaarne hooldus pikendab seadme eluiga ning hoiab kulud kontrolli all.
„Paljud ettevõtted teevad vea, valides kõige odavama süsteemi või jättes paigaldustööd vähese kogemusega tegijatele. Õige lahenduse leidmiseks tuleks teha koostööd spetsialistidega, kes suudavad pakkuda terviklikku lahendust – alates projekteerimisest kuni paigalduseni,“ rõhutab Tarmo Stahhov.
Korteriühistute hoovid • Avaliku ruumi objektid
Eramaja hoovid • Haljastus
Prügimajad • Piirdeaiad
• Segaehituspraht • Betoonijäätmed
• Kivid ja pinnas • Suurjäätmed (mööbel) • Lammutuspuit
• Majapidamispraht (koristustöödelt)
Õuemeister OÜ. Reti tee 21, Peetri alevik, Rae vald Helista meile tel 565 1979 või kirjuta: tarmo@ouemeister.ee
Tänapäeva ettevõtted seisavad silmitsi
väljakutsega muuta kontorid atraktiivseks ja funktsionaalseks, et innustada töötajaid kaugtöölt kontorisse naasma. Milline aga võiks olla kontor, kuhu töötajad hea meelega tulevad?
TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTO: SHUTTERSTOCK
Tänapäeva kontorid on paindlikud ja mugavad Kaasaegsed kontorid peaksid loobuma jäikadest lahendustest ja eelistama paindlikkust. Näiteks võiks loobuda kontseptsioonist, kus igal töötajal on kindlaks määratud laud, ja selle asemel kasutusele võtta free desking’u ehk süsteemi, kus töötajad kasutavad pigem ühist töölaudade ala kui isiklikku määratud lauda. Samuti on tõusuteel tööülesande põhised tsoonid, kus kontor jaguneb eri aladeks: vaiksed fookusalad süvenemiseks, avatud koostööruumid meeskonnatööks, puhkenurgad lõõgastumiseks ja loomingulised ruumid ideede genereerimiseks. Selline jaotus võimaldab töötajatel valida keskkond vastavalt ülesandele, mis suurendab mugavust ja tõstab tööviljakust.
Ergonoomikasse investeerimine tasub end ära.
Palju tegeletakse ka sellega, et muuta töökeskkond soojemaks ja kutsuvamaks, et see ei tunduks kui traditsiooniline steriilne kontor, vaid pigem koht, kus töötajad saavad end hästi tunda. Kodusema tunde loomiseks kasutatakse pehmeid mööbliesemeid, diivaneid, patju ja vaipu, mis pakuvad mugavust mitteametlikeks koosolekuteks või iseseisvaks tööks. See suundumus peegeldab arusaama, et töötajad hindavad kontorit, mis tundub nagu teine kodu – paik, kus on hea olla, mis toetab suhtlemist ja loomingulisust loomulikus õhkkonnas.
Rõhku pannakse ka kontorisse roheluse toomisele. Taimed, rohelised seinad, naturaalsed materjalid ja rohke päevavalgus aitavad vähendada stressi ning parandada meeleolu. Uuringud on näidanud, et biofiilne disain ehk looduslike elementide siseruumidesse toomine aitab alandada töötajate vererõhku ja stressitaset ning isegi tõsta lühiajalist mälu ja keskendumisvõimet. Selline keskkond loob visuaalselt meeldiva atmosfääri, mis suurendab töötajate kuuluvustunnet.
Tagada tuleb füüsiline heaolu Ergonoomika tähendab töökoha kohandamist inimese vajadustele ja see on otseselt seotud töötajate tervisega. Pikalt ebamugavas asendis istumine või seismine võib põhjustada pingeid, valu ja kroonilist väsimust. Ergonoomiline mööbel ehk reguleeritavad töölauad, kvaliteetsed toolid, õigesti paigutatud monitorid –see kõik aitab hoida head rühti ja vähendada kehale langevat koormust. Tulemuseks on vähem lihaspingeid ja seega ka väiksem stress ning ärevus.
Füüsiline mugavus toetab vaimset heaolu. Kui töötajal on mugav tool, sobiv temperatuur ja valgustus ning võimalus tööasendit muuta, on ta vähem hajevil füüsilise ebamugavuse tõttu. Ergonoomika mõju ulatub ka meeleolu ja energiataseme parandamiseni – sobivad töötingimused aitavad vältida olukorda, kus füüsilised hädad muudavad töötaja tusaseks või väsinuks. Tööandja vaatenurgastki tasub ergonoomikasse investeerimine end ära: töötajad on produktiivsemad, võtavad vähem haigus-
päevi ning tunnevad, et ettevõte väärtustab neid.
Hübriidtöö on tulnud, et jääda Paljud ettevõtted on omaks võtnud hübriidtöö, mis tähendab, et ka kontorikeskkond peab hakkama seda toetama. Üks võtmetrend on hübriidkoosolekuruumid (inglise keeles sageli ka zoom-rooms), mis on varustatud tipptehnoloogiaga virtuaalseteks kohtumisteks. Need on tavaliselt väikesed ruumid hea valgustuse, heliisolatsiooni ja kvaliteetsete kaameratega, mis võimaldavad kontoris olijatel pidada videokohtumisi sujuvalt, ilma et taustamüra segaks. Hübriidse töökorralduse juures on oluline, et ka need, kes ei viibi iga päev kontoris, tunneksid end tiimi võrdse osana. Kontoriruume planeerides võiks mõelda virtuaalsetele kogunemiskohtadele – näiteks suure ekraaniga puhkeala, kus kaugtiimiliikmed saavad virtuaalselt tiimiüritustel osaleda. Samuti võib kontoris luua projektialasid, kus seintele paigaldatud ekraanidel kuvatakse pidevalt meeskonna ühistööd, nii et ka kohapeal olijad näevad reaalajas, millega kaugemal töötavad kolleegid tegelevad. Hästi läbi mõeldud hübriidkontor ei sunni kedagi kohale tulema, vaid meelitab – tehnoloogia abil luuakse tunne, et kontor on tõepoolest meeskonna koostöökeskus, mitte pelgalt töökoht.
Inspireerivad ruumid soodustavad loovust
Kontori esteetika ja ülesehitus mõjutab töötajate meeleolu ning seeläbi ka nende loovust ja efektiivsust. Uuringud kinnitavad, et iga kontorikeskkonna
element – olgu see värvivalik, valgustus või mööbli paigutus – mõjutab töötajaid. Hea kontoridisain võimaldab mõlemat – koosolekuruumid elavaks ajurünnakuks ja rahulikud nurgakesed ideede settimiseks.
Hästi läbi mõeldud hübriidkontor ei sunni kedagi kohale tulema, vaid meelitab.
Töökeskkond võib tööviljakust märkimisväärselt parandada või pärssida. Näiteks vali müra on üks suuremaid segajaid avatud kontorites –töötajad kurdavad sageli, et jutuajamised ja telefonikõned häirivad keskendumist. Lahenduseks on helisummutuspaneelid seintel ja lagedel, vaipkatted kaja vähendamiseks, fookuskabiinid telefonikõnede jaoks. Uuringute kohaselt võib akustika parandamine tõsta produktiivsust kuni 75%, suurendada motivatsiooni 57% ja panna ligi pooled töötajatest end tööl õnnelikumana tundma. Lisaks praktilisele produktiivsusele tasub ruumiplaneeringus toetada innovatsiooni ja ideede vaba liikumist. Näiteks võiks kontoris olla eriilmelisi koosolekuruume: üks traditsiooniline laudadega, teine mugavate kott-toolide ja tahvelseintega „mõttetuba“. Selline valik võimaldab meeskonnal valida keskkond vastavalt kohtumise eesmärgile.
Allikad: corporatewellnessmagazine.com, techtarget.com, thinktanks.io
Bonn Studio on kompaktne, funktsionaalne ja modernne ruumilahendus nii individuaalseks kui ka meeskonnatööks!
Stiilne, looduslähedane, hästi valgustatud ja suurepäraselt ventileeritud vaikuseruum on väärtuslik investeering, mis pakub esmaklassilist müravaba töökeskkonda. Vaata lisaks: bonn.ee
Huvi korral võta ühendust bonn@bonn.ee • tel +372 5620 4104
