Pidurda enneaegne vananemine
Suvel vajab lemmikloom erilist hoolt
Loo aiast sääsevaba tsoon
Jaan Aru: logelemine
pole laiskus
TEE ISE tipitelk
TOIT:
• suveroad värskete aiaandidega
• grillid kuumaks
• vrapime kergeid eineid
• mõnusad moosid
Üle tootesoovituse
Lisaks läheb iga nädal loosi Panasonic peokõlar ja iga kuu Panasonic 65” nutiteler. Kampaaniaperiood: 01.05 – 31.12.2024
28 14 56 68 31 42 22
5 Juhtkiri
6 Lugeja kirjutab
7 Coop käivitas ainulaadse personaalsete hinnasoodustuste pilootprogrammi
8 Helena Lotman igapäevase ime otsingul
12 Coop Pank
13 Uudised
14 100-kilomeetrine Lõuna-Eesti naerusuu
18 Kodu, kus armastatakse aja lugu
22 Tervist ja silmailu rõdule ning terrassile
24 Kuidas luua oma aiast sääsevaba tsoon?
26 Logelemine pole laiskus
28 Matkamine muudab meid paremaks inimeseks
31 Suvel vajab lemmikloom erilist hoolt
34 Säravalt suvesse
37 Kuidas palavatel päevadel värske püsida?
40 Milleks meile vesi?
42 Suvi kutsub suppama!
44 Kaire Piirimäe: inimesed on kõige tähtsamad
46 Proovi järele!
47 Erkroheliselt särav matcha
48 Pidurda enneaegne vananemine
50 Grillid kuumaks
56 Vrapime kergeid eineid
60 Mõnusad moosid
62 Suveroad värskete aiaandidega
68 Marjamaitselised maiused
74 Alkoholipakkumised
76 Kreemine crémant
78 Veinid
82 Ristsõna
84 Teeme lihtsa tipitelgi
86 Lastenurk
88 Hea klient: Marek Kahro
4.06.–31.08.2024
Ajakirjas näidatud
tooted on saadaval järgmistes kauplustes:
Laagri Maksimarket
Lasnamäe Maksimarket
Põlva Maksimarket
Pärnu Maksimarket
Rakvere Maksimarket
Paide Maksimarket
Sillamäe Maksimarket
Tartu Lõunakeskuse Maksimarket
Tartu Eedeni Maksimarket
Tartu Kvartali Maksimarket
Viljandi Maksimarket
Viljandi Männimäe Maksimarket
Võru Maksimarket
Narva Maksimarket
Jõhvi Maksimarket
Miiduranna Maksimarket
Elva Maksimarket
Raudalu Konsum
Jüri Konsum
Haapsalu Kaubamaja Konsum
Lembitu Konsum
Kivilinna Konsum
Mõisavahe Konsum
Kvissentali Konsum
Külitse Konsum
Ujula Konsum
Ja valikuliselt saadaval ka järgmistes Konsumi kauplustes:
Türi, Akadeemia, Sõpruse, Linnamäe, Aruküla, Kehra, Kuusalu, Loksa, Raasiku, Muraste, Pae, Tikste, Valga (Siili), Sindi, Hiiu, Tormi, Käina, Uuemõisa, Tammiste, Port Arturi Konsum.
Teostus: Delfi Meedia AS Peatoimetaja: Irmeli Karja
Projektijuht: Jaanika Kivvit
Kujundaja: Marju Viliberg
Väljaandja: Coop Eesti Keskühistu info@coop.ee, telefon 661 3014
Projekti meeskond:
Martin Miido, Kaili Kahl, Kaidi Nirgi
Reklaamimüük: kaidi.nirgi@coop.ee www.coop.ee
Esikaane foto: Kristiin Kõosalu
Trükk: Kroonpress
Toidukaubanduse arengus on viimase kümne aastaga toimunud rohkem kui sellele eelnenud mitmekümne aasta jooksul kokku. 2016. aastal avasime oma esimese Nutikassa, 2018. aastal hakkasime Coopi kaupluste kassadest väljastama sularaha ning 2019. aastast aitab Coopi kauplustel automaatselt kaupa tellida nutikas programm Relex. Kaks aastat tagasi muutsime kliendiprogrammi mängulisemaks, mille tulemusel saavad Coopi kliendid valida, kas koguvad boonusraha või Coop Loto pileteid.
Nii nagu täna meenutame olulisemaid hetki viimasest kümnest aastast, jääb tulevastele Coopi inimestele ja klientidele kindlasti meelde ka 2024. aasta. Juunist alates saavad Coopi kliendid esmakordselt Eestis ise valida, millistele toodetele nad soodustusi soovivad. Kehtima jäävad kõik senised nädala- ja kuupakkumised, kuid täiendavalt saab Coopi klient endale valida kaheksa personaalset soodustust, et igapäevane poeskäik oleks talle veelgi soodsam. Meie nutikas algoritm on kõigile klientidele ise välja arvutanud ja välja pakkunud esmased personaalsed soodustused, kuid kliendiportaalis on võimalik valikuid muuta. Seega kutsun kõiki kliente üles oma personaalsete pakkumistega tutvuma ja soovi korral neid uuendama.
Sellega meie kliendikogemuse arendus tänavu veel ei lõpe ning lähiajal tuleme välja teistegi põnevate uudistega. Seniks panen aga kõigile südamele, et suvel Eestimaal ringi sõites külastage ikka väikseid Coopi kaupluseid. See on aeg, mil kohalikest kauplustest leiab kõige rohkem kohalikku kaupa, ning mis seal salata, suvi on see aeg, kui väikepoed koguvad rammu ülejäänud aastaks. Külastades kohalikke väikepoode, aitate sõna otseses mõttes hoida ka kohalikku elu.
Ilusat suve algust soovides
Rainer Rohtla Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees
Meeldib, et alati on palju erinevaid põnevaid teemasid. Persoonilood on alati huvitavad, kuid lemmikteemad seonduvad kodu ja iluvaldkonnaga. Tegelikult meeldib kogu ajakiri just sellisena, nagu see on, igast valdkonnast midagi. Loen alati kogu ajakirja läbi. Tänan teid hea ajakirja eest! Annemai, 38
Väga meeldivad kodu ja aiandusega seotud teemad. Lisaks on alati mingeid minu jaoks uusi nippe, mida tahaks ka ise järele proovida. Ja toiduretsepte nähes läheb alati kõht tühjaks ja sooviks kohe ise ka katsetada. Mariana, 33
Ankeedi 20-eurose kinkekaardi võitjad: Triinu Õllek, Priit Oks, Valvo Sokka
Ankeedi 30-eurose kinkekaardi võitjad: Geido Neudorf, Märt Mere
Ankeedi 50-eurose kinkekaardi võitja: Elve Reedla
Palju õnne võitjatele ja aitäh kõigile vastajatele!
Enim meeldivad praktilised majapidamis- ja tervisenõuanded, aiandus, retseptid. Hea kliendi rubriik on tore (viimases numbris Kerli Dello saunaõllede juhtum), samuti silmi avardavad ajaloo- ja kunstiprojektid (viimases numbris graafikateose valmistamine).
Piret-Oliivia, 43
Enim püüavad pilku erinevad ilusate kodude artiklid, kuid seekord oli rõõm lugeda nii lihtsast, kuid olulisest teemast nagu lapse juhitud mäng. Nii mõnelegi kindlasti hoopis uus vaatenurk.
Mari-Liis, 33
Huvi pakuvad kõik retseptid ja eriti „Meisterkondiitri“ retseptid, katsetan pea kõiki retsepte, mida naudib kogu pere. Veinide tutvustuse järgi olen otsinud kauplusest üles maitseomadusi eelistades mõne uue veini, mida nautida, ja ei ole pidanud kunagi pettuma. Rubriik „Tee ise“ on väga kasulike nõuannetega. Kasulikke nõuandeid sain erinevate muldade ostuks ja väetiste kasutamise kohta. Ajakiri on mõnus lugemine ja tarkuste kogumine. Loen alati kaanest kaaneni läbi. Ingrit, 53
Väga meeldis artikkel “Las aed haljendab”. Sain uusi nippe aiapidamise ja väetamise kohta. Naudin ka lugemist tegusatest inimestest – Mika Ylinen ja Rasmus Mägi. Uued retseptid ja muud nipid on teretulnud. See on üks tore ajakiri ja meeldiv ajaviide. Soovin edu! Marje, 82
Meeldib, et siin on palju erinevaid huvitavaid artikleid. Selles ajakirjanumbris meeldis mulle kõige rohkem artikkel “Aitame vana mööblitüki uuele elule”. Kerli, 32
Tutvusin esimest korda ajakirjaga. Ainult suured kiitused: hea, mitmekülgne, sisukas, parem kui juturaamat õhtuteks. Retseptid, terviseteemad, uute toodete tutvustused, mitmesugused õpetused ja persooniartiklid on kõige meeldivamad. Õnneloos ka tore. Ellu, 88
Juunist alates saavad Coopi kliendid lisaks tavapärastele pakkumistele ise valida, milliseid kaupu nad Coopi toidupoodidest veel soodushinnaga osta soovivad. Esialgu aasta lõpuni planeeritud pilootprojekti raames saavad kliendid personaalse soodustuse 11 tootele, millest kaheksa on võimalik vahetada endale meelepäraste toodete vastu.
Coop Eesti Keskühistu turundusdirektor Ranno Pajuri sõnul on tehnoloogia kiire areng avanud toidukaubandusele uued võimalused. „Esmakordselt Eestis saavad sajad tuhanded kliendid omale personaalsed hinnasoodustused ise valida. Varem oleme näinud lahendusi, kus kliendid saavad aktiveerida neile määratud pakkumisi, sõltumata sellest, kas pakkumine neile sobib või mitte. Valikuvabadus eristabki meid kõigist varasematest sarnastest lahendustest,“ ütles Pajuri.
Eelvaliku teeb tehisintellekt
Esialgu valib Pajuri sõnul igale Coopi kliendile sobilikud soodustooted välja tehisintellekt. „Sõltuvalt kliendi ostuharjumustest valib algoritm välja need tooted, mida klient võiks süsteemi arvates kõige enam soovida soodushinnaga osta. Samas teame me, et keskmine klient teeb oma põhiostud 2–3 erinevas toidukaupluses, kuid tehisintellekt oskab arvesse võtta ainult Coopis tehtud ostude ajalugu, mistõttu ei pruugi tema soovitused kliendi tegelikele soovidele 100% vastata. Seepärast olemegi avanud kliendile võimaluse vahetada need tooted kliendiportaalis endale sobivamate vastu,“ selgitas Pajuri. Kokku saab Coopi klient valida kaheksa personaalset hinnasoodustust ning neid on võimalik hiljem ka vahe-
tada. Uute maitsete avastamiseks lisab algoritm omalt poolt veel kolm toodet, mis võiks kliendi ostukäitumise põhjal talle huvi pakkuda. „Seega saavad kliendid kokku 11 personaalse hinnasoodustusega toodet,“ ütles Pajuri. Hinnasoodustused on püsivad ning kehtivad, kuni toode on Coopi kauplustes müügil või kuni kliendile on personaalsed hinnasoodustused avatud.
Esialgu avatud kõigile „Oleme otsustanud avada uue lahenduse kolme kuu pikkuseks tutvumisperioodiks kõigile, kuid edaspidi hakkab kehtima lävend 150 eurot kuus, mille ületamisel saab klient personaalseid hinnasoodustusi kasutada. Ostulävendi määramisel võtsime aluseks põhimõtte, et personaalsed hinnasoodustused oleksid avatud kõikidele klientidele, kes teevad oma põhiostud Coopis. Meie andmetel ületab 150-eurose lävendi ka klient, kes elab üksinda, kuid teeb kõik oma põhiostud Coopis. Personaalsed hinnasoodustused ongi preemiaks kõigile püsiklientidele,“ lisas Pajuri.
Kehtib soodsam hind Personaalsed hinnasoodustused arvestatakse toote tavahinnast. Kui toode on samaaegselt Coopi iganädalases või -kuises pakkumises ning valitud kliendi poolt ka personaalsete soodustuste hulka, siis kehtib parima pakkumise põhimõte ehk klient saab soodsama hinna. „Lisaks on võimalik personaalne soodustus vahetada välja mõne muu toote vastu,“ täpsustas Pajuri.
Pajuri usub, et uus lahendus võetakse klientide poolt soojalt vastu. „Viimaste aastate hinnatõuse arvestades on täiendavad soodustused klientidele kindlasti meelepärased, eriti kui neid saab ise valida,“ ütles Pajuri. Sellegipoolest on tegu Eestis ainulaadse lahendusega, mistõttu on see esialgu nimetatud pilootprojektiks. „Kui näeme, et inimesed hakkavad aktiivselt uut lahendust kasutama ning tehnoloogiline pool toimib tõrgeteta, siis plaanime personaalsed hinnasoodustused muuta püsivalt kliendiprogrammi osaks,“ ütles Pajuri lõpetuseks.
Kohtume Helenaga (32) ühel kevadhommikul, mil kohviku maast laeni akende taga tundub kõik nii, nagu peab – kevadine. Veel päev varem maha sadanud koheva lumevaiba on päike suuresti juba minema peletanud. Tõeline ime – selle päeva esimene.
TEKST: Triin Tisler
FOTOD: Kristiin Kõosalu
JUMESTUS: Grete Lill
Helena päevi täidavad täna peamiselt teater, pere ja igapäevase ime otsimine ehk elamine nii, et miski poleks mugavusest omandatud harjumus, vaid oskus iga õnnehetke hinnata.
Rutiini ja üksluisust tema nädalates ei eksisteeri. „Ei ole identseid päevi, mis ühest küljest teeb planeerimised keerulisemaks, kuid teisalt jälle huvitavamaks.“ Tänanegi hommik oli Lotmanite peres eelmisest erinev.
Arstist abikaasa Eno-Martin oli ootamatult tööle kutsutud ja pojad Robert Aron (6) ja Hans Holger (4), kes sageli jõuavad lasteaeda lõunaks, on just seetõttu täna varakult kohal.
„Kui mul on etendus, ei saa me perega õhtuti kvaliteetaega veeta. Seega jäävad meile hommikud,“ selgitab Helena ja rõõmustab, et ülejäänud maailm loksub suures plaanis nende rütmiga mõnusalt kaasa. Eesootav õhtu on perel vaba ja see täidetakse heade sõprade võõrustamisega – aktiivne õhtuelu käib nädala sees, see on peres tavaline, sest nädalavahetusel tuleb naisel sageli särada hilisõhtuni laval.
Mul on, mille üle õnnelik olla.
Meie kohtume Helenaga loetud tunnid enne teatriproovi. Sel hooajal võib teda näha mitmeski draamateatri lavastuses, pikim neist vältab viis tundi järjest. Õue vaadates rändab Helena mõte paari nädala pärast algava rännaketenduse peale, mis viib publiku jalutuskäigule linnaruumi. „See tipneb ujuma minekuga, Kalarannas,“ ütleb ta lootes, et maha sadanud lumi oli selle kevade viimane...
On, mille üle õnnelik olla „Inimene harjub kõigega ja paratamatult võib tavaliseks saada ka see, mida oled igatsenud ja millest unistanud,“ tõdeb ta. Just sel põhjusel püüab Helena võimalikult sageli meelde tuletada seda väikest „imet“ ehk hetke, millest kõik alguse sai või saab. „Vahel mõtlen, et olen proovisaalis ja laval inimestega, kes on mind palju inspireerinud. Mul on, mille üle õnnelik olla.“
Õnn peitubki Helena jaoks väikestes asjades ja tabab sageli oma õndsuses
ootamatult. „See oli paar nädalat tagasi ühel pühapäevahommikul. Olin kodus. Sõbrad olid just läinud. Olime perega.“ Neil hetkedel, kui on vaja asjad perspektiivi panna, mõtlebki naine lähedaste peale. „Sellele, et nad on terved.“
Ka laval oskab ta neid õnnehetki leida ja hinnata. „Näiteks kui mõnel etendusel on mäng eriliselt käima läinud. See on väike ime, mida igal õhtul otsime,“ avaldab ta. „Või see, kui ühes keerulises lavastuses tuleb etenduse keskel kolleegiga kallistada, pärast mida kingime teineteisele julgustava pai, et edasi minna, sest selja taga on kolm ja ees veel kaks tundi etendust.“
Nii füüsiline kui ka vaimne ettevalmistus õhtuseks etenduseks algab juba hommikul sellega, mida Helena mõtleb või mida märkab ning kuidas end õhtuseks etenduseks säästab või häälestab. „Vähemalt tund enne etendust toimub mängumootori soojendamine moel või teisel teatrimajas.“
Ka etendusejärgsest kõrgendatud olekust „alla tulemine“ võtab omajagu aega. „Üks tuttav kirurg rääkis mulle, et ta vaatab pärast rasket valvet seriaali „Õnne 13“,“ naerab Helena. Ühel õhtul leidis naine end ka ise pärast viietunnist etendust „Wikmani poisse“ vaatamast. „Oma ülirahulikus tempos maandas see ära küll,“
naerab ta ja lisab, et kerge adrenaliinitulv vaibub paremini siiski kallima kaisus.
Puhkus kui kunst, mida õppida
„Tead, tabasin end ükspäev mõttelt, et arusaamine, mida sul praegu vaja on, on hästi suur kunst. Ka puhkamine on oskus, mida peaks õppima.“ Illustreeriva näitena toob ta arutelu arstide seltskonnas, kus jagati soovitusi aja maha võtmiseks ning iseenda eest paremini hoolitsemiseks. See pani Helena sügavamalt juurdlema, sest „panen pikali ja lihtsalt olen“ pole ju alati see, mis kõigile sobib. „Oluline on ära tunda, mida ma just praegu vajan. Kas mul on vaja üksi olla või see, mida ma praegu vajan, on hoopis pere või sõpradega koos olemine? Teinekord võivad just need anda uut energiat.“ Helena jaoks võib selleks olla ka lihtsalt hea muusika. „Viimati käisin Jazzkaa-
rel ja sellest ühest kontserdist piisas, et meelde tuua väga palju ilusaid asju,“ rõõmustab ta. Ka jalgsi liikumine on Helena jaoks justkui maast leitud aeg iseendale. „Mõtlen omi mõtteid ja ei pea neid kuidagi kellelegi esitama või vormistama.“
Arusaamine, mida sul praegu vaja on, on hästi suur kunst. Ka puhkamine on oskus, mida peaks õppima.
Naine tõdeb, et on alati olnud edasipüüdlik, aga seda mitte kuidagi väga teadlikult või sihipäraselt, eneseabiõpikute kulunud suuniste järgi, vaid pigem selle pärast, et väljakutsed on olnud talle alati käivitavaks jõuks. „Vahel on selline eneseületus see, et jõuaks voodist välja
ja peseks hambad ära, enne kui teised ärkavad,“ toob ta naerdes argise näite ning tunnistab sedagi, et on endale sageli seadnud liialt kõrgeid nõudmisi ja ootusi.
„Igapäevastest väikestest asjadest tuleks rohkem võiduelamusi saada, et ei tekiks tunnet, et asjad ei tulnud nii hästi välja, kui oleksid tahtnud, või sa ei saavutanud kõike, mida soovisid,“ arvab ta. Seepärast soovitab ta anda meil kõigil endale aru, et isegi kui me ei suuda seatud eesmärkidest täna veel üle hüpata, pole see läbikukkumine. „Selle asemel tuleks mõelda nii, et ma olen sinnapoole teel.“
Teistmoodi olemise kvaliteet
Teel ehk ühest sihtkohast teise liikumas on Helena olnud oma elus palju ja seda suuresti tänu maailmaränduritest vanematele Maris ja Tiit Pruulile. „Reisimine on olnud meie elu osa, aga ma üldse ei arva, et kõik peaksid seda tegema. Meil on väga palju sõpru ja pereliikmeid, kes üldse ei reisi, ja kui sa ei igatse seda, siis sa ei pea seda tegema, et mingi linnuke kirja saada.“
Samas teab Helena, et kodust eemal „on mingi teistmoodi olemise kvaliteet“. Sa ei pea tegelema tööga, su telefon ei helise ja sa oskad ka ise olla rohkem neis hetkedes.
Ta tunnistab, et lapsena pikki tunde autos veeta ja väsitavatel matkadel osaleda polnud alati lust ja lillepidu. „Jah, lapsena oli reisidel ka tüütuid hetki, kuid ma olin oma vanematega koos ja see oli oluline. Usun, et see kõik on meid lähendanud.“
Vanemate poolt tunneb Helena kindlat seljatagust. „Ütlesin just isale ükspäev, kui ta jälle muretses minu ja selle pärast, kas mul on ikka müts peas, et ta ei pea seda tegema,“ naerab naine. „Aga siis sain aru, et see on tema viis hoolida ja näidata, et olen tema mõtetes kogu aeg.“
Usaldus kaalub üles muretsemise
Muret maailmameredel seilavate vanemate pärast on tütrel olnud küll, kuid usaldust rohkem. Näiteks toob ta välja nende viimaste aastate laevareisid, mis on viinud looduslikult väga ekstreemsetesse kohtadesse nii põhja kui ka lõuna poole. „Mulle tundub, et ma tõesti ei muretsenud üleliia. Tunnen neid siiski nii palju ja tean, et nad ei võta rumalaid ris-
ke ja teevad enda poolt kõik, et meeskond oleks hoitud ja kõigil turvaline.“
Samasugust närvikõdi on 18-aastane Helena põhjustanud ka vanematele, kui suundus lavakunstikooli tudengina vallutama Euroopa kõrgeimat mäetippu. „Vanemad olid veel kindlasti kordi ja kordi rohkem närvis kui mina. Emme ohkas veel viimasel õhtul, et alles see oli, kui ma ei lasknud sul üksi isegi kooli minna ja nüüd...,“ on Helena kirjutanud reisikirjas. „Ilmselt oli ajendiks otsida mingisugust mõõdetavat tulemust, eirata subjektiivsust ja maitseküsimust,“ viitab ta oma toonasele igapäevaelule teatrikoolis. Mont Blanci otsa ronimine aitas argirutiinist välja murda. „Läksin sinna väga naiivsena. Olin ju trenni teinud siin, mitte kõrgmäestikus, ja ainuüksi see hapnikuvaegus oli juba nii harjumatu.“
Saadud kogemusele mõtiskleb Helena sageli. „Tippu jõudmine ei olnud üldse kangelaslik. Mul oli ikka keel täiesti vestil seal,“ naerab naine, kellel on tipus tehtud vaid üks foto ning sealgi on ta kinniste silmadega. Kuid seda peab ta siiski omamoodi märgiliseks.
Muret maailmameredel seilavate vanemate pärast on tütrel olnud küll, kuid usaldust rohkem.
„Kui sa millegi suurega hakkama saad, ei pruugigi sel hetkel konfetid lennata, käed püsti ja nägu täiega naerul olla,“ mõtiskleb ta. „Ka kõik teised suuremad asjad, mis hilisemas elus on juhtunud … neil hetkedel pole mul olnud jõudu, et väliselt rõõmustada,“ ütleb ta ja lisab naerdes, et need on hetked, mis Instagrami ei jõua.
Ema Marise viimases raamatus kõnetas Helenat eriliselt tsitaat „Yesterday is history, tomorrow is a mistery, today is a gift“ – mitte heietada mineviku üle ja muretseda tuleviku pärast, vaid näha seda, mis on praeguses hetkes võimalik või antud. „See on hea meeldetuletus, mida minu ema on oma elus suutnud üsna edukalt realiseerida. Tunnen, et pean seda ka endale viimasel ajal rohkem meelde tuletama.“
Kodumaine Coop Pank tahab koguda reservväelaste fondi üle poole miljoni euro ja lõi selleks uue Kaardiväe programmi, millega liitunud klientide igalt kaardimakselt laekub 1 sent Eesti riigikaitse toetamiseks. Pank lisab omalt poolt igale maksele veel 1 sendi.
Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink rõhutas, et eestimaise pangana on Coop Pangal missioonist tulenev kohustus anda oma panus Eesti vabaduse hoidmiseks ja meie kaitsevõime tugevdamiseks. „Eesti kaitsevõime rajaneb reservarmeel, kuhu kuulub 90 000 reservväelast. Ettevõtjate ja eraisikutena saame kõik anda oma panuse, et tugevdada meie kaitsetahet ning võimaldada reservväelastele vajalikku ettevalmistust ja valmisolekut.“
Rink tõi välja, et kui seni on Coop Pank panustanud kaitsevõime tugevdamisse sellega, et soodustab oma töötajate osalemist reservõppustel, säilitades õppuste perioodiks tavapärase palga, siis nüüd astutakse järgmine samm, kaasates kliente ja tehes annetusi reservväelaste fondi.
„Kaardiväe programmiga kutsume liituma kõiki oma kliente, kelle jaoks on Eesti ja meie vabadus kallis,“ lausus Rink. Kaardiväe programmiga liitunud klient panustab reservväelaste fondi igalt kaardimakselt 1 sendi, millele lisab Coop Pank omalt poolt 1 sendi.
Coop Pangal on üle 190 000 igapäevapanganduse kliendi. Eraisik, kes teeb ühes kuus näiteks 30 kaardimakset ehk iga päev ühe makse, annetab Kaardiväe programmiga liitudes Eesti riigikaitsesse
keskmiselt 30 senti kuus ehk 3,6 eurot aastas. Nii makstakse koos Coop Panga panusega reservväelaste fondi ühe programmiga liitunud kliendi eest 7,2 eurot aastas.
„Kuigi enamik kliente ei taju oma rahakotis igakuiselt tehtud 30-sendist panust, moodustub kõikide klientide kaardimaksetest koos panga panusega arvestatav summa. Näiteks kui Kaardiväega liituvad ligikaudu pooled meie kliendid ehk 90 000 inimest, siis annetame koostöös klientidega Eesti kaitsevõime tugevdamiseks üle poole miljoni euro ja see on juba märkimisväärne panus,“ tõi Margus Rink välja.
19. aprillil allkirjastasid kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman koostöömemorandumi, mille alusel loodi reservväelaste fond.
Kaitseväe juhataja kindral Martin Heremi sõnul on Coop Pank üks esimestest ettevõtetest, kes on toonud fondi annetuste kogumiseks turule spetsiaalse toote, mis võimaldab ettevõttel koos klientidega panustada Eesti kaitsevõime tugevdamisse. „Reservväelaste fondi eesmärk on toetada vabatahtlike annetustega Eesti riigikaitset ja reservväelasi ning
tõsta meie võitlusvõimet. Reservväelaste fondi kaudu toetatakse Eesti reservväelaste osalemist pikaajalises väljaõppes, erivarustuse hankimist ja reservväelaste ühtekuuluvuse arendamist ning tunnustatakse parimaid reservväelasi ja reservüksusi,“ selgitas Herem.
Nii Margus Rink kui ka Martin Herem kutsuvad Eesti ettevõtjaid üles mõtlema läbi oma teenuste ja toodete võimalusi, mis aitaksid koos klientidega panustada Eesti riigikaitse võimekuse tugevdamisse. „Reservväelaste fond on kaitseministeeriumil väga vajalik algatus, aga fondi ressursside kogumisse saavad panuse anda kõik Eesti inimesed ja ettevõtjad,“ lausus Rink.
Coop Panga Kaardiväega liitumiseks saab klient liita oma pangakaardi programmiga mobiiliäpis või internetipangas. Liituda saavad ka uued kliendid, avades arvelduskonto Coop Pangas. Kui kaart on programmi liidetud, siis arvestatakse igalt makselt 1 sent reservväelaste fondi ja pank paneb omalt poolt 1 sendi juurde. Annetused on tulumaksuvabad, need kajastuvad automaatselt annetaja tuludeklaratsioonil ning neilt tagastatakse tulumaks. Klient saab Kaardiväe programmist soovi korral igal hetkel ka lahkuda.
Martin Herem saates „Poodkast“: ma ei ole väga valiv
Coopi saates „Poodkast“ käis külas kindral Martin Herem, kes on veel juuni lõpuni rakkes kaitseväe juhatajana. Kindral räägib saates oma järgmistest plaanidest, aga ka tarbimisharjumustest, toidujulgeolekust ja varustuskindlusest. Saadet kuula Delfi Taskust.
Coop Jõgeva uue juhina alustas tööd Georg Caius Kutsar
Aprillis alustas Jõgeva Majandusühistu uue juhina tööd Georg Caius Kutsar, kelle sõnul annab töö ühistu juhina suurepärase võimaluse panustada kohaliku elu arengusse. „Pean enda jaoks oluliseks, et suudaksime linnades pakkuda teistele kauplusekettidele tugevat konkurentsi, mis omakorda võimaldaks meil ka maapoodides jätkusuutlikult tegutseda,“ sõnas Kutsar.
Coop Hiiumaa avas Kõpus suvepoe
Hiiumaa Tarbijate Ühistu avas Kõpus suvepoe, mis pakub nii kohalikele elanikele kui ka suvitajatele toidu- ja esmatarbekaupu, sealhulgas soodsate hindadega kampaaniatooteid. Coopi 42-ruutmeetrine suvepood asub Kõpu rahvamajaga samas hoones ja jääb avatuks esialgu 31. augustini.
Coop Harju avas Aegviidus uue kaupluse
Harju Tarbijate Ühistu avas Aegviidu alevis uuesti ülesehitatud nüüdisaegse Coop Konsumi, mis pakub kohalikele inimestele senisest kaks korda suuremat sortimenti. Matkapealinnale kohaselt on valikus mitmeid Aegviidut läbivale matkajale sobivaid vahepalasid. Uue kaupluse ehitus läks maksma ligi kaks miljonit eurot, seda rahastati ühistu teiste suuremate asulate kaupluste kasumist.
Coop Saaremaa avas Nasvas renoveeritud kaupluse
Saaremaa Tarbijate Ühistu avas tänavu maikuus Nasva alevikus põhjalikult renoveeritud Coopi kaupluse, mille kaupade sortiment on kohandatud vastavalt asukohale rannatee ääres. Lisaks igapäevastele toidu- ja esmatarbekaupadele pakutakse poes küpsetatud pirukaid ja saiakesi, kohvi, sooja suppi, suvemänguasju. Jäätisevalikusse on lisatud pehme jäätis. Samuti on olemas kõik vajalik grillimiseks ja enim nõutud tarbed kodusteks remonditöödeks. „Tulge ja tutvuge uuenenud Nasva kauplusega – väike, aga mahutab palju,“ ütles avamisel Saaremaa Tarbijate Ühistu juhatuse liige Kalle Koov.
„Usume, et suvepood annab siinsele tugevale kogukonnale tuge ja elu juurde, ning kui kliente jätkub, siis kaalume kaupluse aasta ringi avatuks jätmist,“ ütles Hiiumaa Tarbijate Ühistu juhataja Kaja Antons.
Just sellise lõbusa juti joonistab Eesti kaardile teekond, mis algab Põlvast ja kulgeb läbi Antsla Tõrvani.
Öeldakse, et kohaliku elu tundmaõppimiseks pole paremat viisi, kui ise kohale minna. Just seetõttu võiks suvepuhkusel ette võtta retke, mis kulgeb läbi kolme maakonna, saatjaks maalähedane, ehtne ja ehe Eesti.
Sõites üle kuplite ja läbi postkaardivaadete Põlvast Tõrvasse, saad hiilgava võimaluse teha kõrvalepõikeid ja uurida piirkonna rikast ajalugu, teha kultuuripeatusi ja turgutada keha lugematute aktiivse puhkamise võimalustega. Mõned neist kohtadest, millest kohe räägime, on tuttavad isegi koolijütsidele, teised aga avastamist väärt ka siis, kui tööaastad juba turjalt maha saadud.
Põnev Põlva
Teekonna avavärav, pea kuue ja poole tuhande elanikuga Põlva, tekkis 15. sajandil kaubateede ristumiskohale ehitatud kiriku ümber. Kirik ise seisab
arvatavasti siiani oma vanal vundamendil ja valmis kohe kivist. Sellest väärikast kirikust paremini teatakse väljaspool Põlvat kindlasti Intsikurmut ja laululava, kuhu mahub 3500 lauljat. Laulupeotraditsiooniga on linn otseselt seotud, sest Eestimaa esimesed laulupühad aastatel 1855 ja 1857 toimusid just Põlvas.
Intsikurmu laululava on praegugi tuntud kontserdi- ja peopaik. Aastast aastasse toimub siin stiiliülene Intsikurmu Festival, kus kohtuvad head inimesed ja sama hea muusika. Külastajaid ei tunta festivalil nüüdseks mitte lihtsalt nägu-, vaid ka nimepidi, sest kes kord tulnud, ei see järgmist vahele jäta, ja stammkundedega Intsikurmu toimub juba aastaid. Ka sel suvel juulis.
Külastamisväärt on kindlasti ka Põlva järve rand, kus mõnus ujumiskoht, jalutusrajad ja rohkelt võimalusi aktiivse puhkuse veetmiseks. Järve äärest leiab
ka mänguväljakud, rula- ja rulluisuplatsi ning täismõõdus kaablipargi veelauatajatele. Põlva Wakeparki 519 meetrit pikk rada sobib nii algajatele kui ka kogenud sõitjatele.
Sealtsamast järve äärest on alguse saanud ka pika traditsiooniga Päikesetõusu matk, mis algab päikeseloojangul, teeb tiiru ümber järve ja jõuab samasse kohta tagasi just hetkel, kui uus päev koidab. Selle ja paljude teiste rahvamatkade taga seisab tänavu 45. sünnipäeva tähistav Põlva Matkaklubi. Kes öö läbi vantsida ei viitsi, võib teha mõne kergema otsa matkapühapäevakutel, mida põlvalased samuti korraldavad.
Aga ega siis Lõuna-Eesti kaunid kohad üksi Põlvasse jää.
Gabrieli kannul
Kui tegime juba autoga seiklemisest juttu, siis Põlvamaal on kauneid kohti, kuhu neljarattalisega ligi saab, küll ja
küll. Alustada võiks Eesti ühest tuntumast maamärgist Ahja jõe ürgorust ning Suurest ja Väiksest Taevaskojast. Igale eestlasele on see kant tuttav kui „Viimse reliikvia“ võttepaik. Kohti, kust Gabrieli jõkke saanuks heita, on Taevaskojas tunduvalt rohkem kui see, mis filmi jõudis. Väikese Taevaskoja liivakivipaljand on ligi 190 meetrit pikk ja 13 meetrit kõrge. Ahja jõe kõige kõrgemaks paljandiks on siiski Suure Taevaskoja liivakivipaljand, mille suurim kõrgus on 24 meetrit. Seigelda võib kuulsa filmi võttepaikades, usu või ära usu, tõukerattal. Aga mitte sellisel pisikeste kummiratastega krenkul, millega poisiklutid, küür seljas, asfalti mööda ringi uhavad ja oma põlvi puruks kukuvad, vaid suursugusel maastikutõukerattal – väärikal ja stabiilsel. Tõukerattamatku „Viimse reliikvia“ radadele korraldab Taevaskoja Puhkekeskus.
Kihvt koht Kiidjärve Ahja jõgi voolab läbi Kiidjärve külast, mille piiridesse jääb koguni kolm järve: Kiidjärv, Ahja jõe paisutamisest tekkinud 54 hektari suurune Saesaare paisjärv ja Kiidjärve veskijärv.
Saesaare järve elektrijaama paisu juures seisab lõbusõidulaev Lonny, mis viib ekskursioonidele Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealale. Aga kui vaja, saab Lonnyst romantiline restoran, kus pidada suveõhtul sünnipäeva. Kuuldavasti pole vihm neid üritusi veel kunagi kimbutanud. Kel pidu plaanis, võtku lahkesti lonnykatega ühendust.
Teekond Põlvast läbi
Antsla Tõrvasse veab kaardile naerusuu.
Ekraanitõmmis / Google Maps
Vee vahele mahuvad ära Kiidjärve mõisa hooned, mis ehitati 18. sajandi teisel poolel. Härrastemaja hävis küll 1950. aasta tulekahjus, kuid säilinud on osa kõrvalhooneid, näiteks ait-kuivati. Kiidjärve mõisa park on looduskaitse all ja sama staatus on ka raudtee poole suunduvat maanteed palistaval 250 meetri pikkusel pärnaalleel. Pargis asub Kiidjärve raamatukogu-seltsimaja, kus on tutvumiseks välja pandud Kalmer Tennosaare isiklik arhiiv.
Suveetenduste sõpradele teadmiseks, et Kiidjärvel toimuvad igal suvel just need kõige nostalgilisemad ja meeletult populaarsed muusikalised lavastused.
Postitee, Cantervilla lossi, Mooste mõisa ja ürglooduse sõpradel tasub uurida Roy Strideri hobumatkade kohta.
Vana-Antsla mõisas peetud laatu juba tsaariajal ja peetakse siiani. Nõuka ajal kippus see traditsioon küll ära vajuma, kuid tänu Antsla Tarbijate Kooperatiivile elustus traditsioon 1960ndate lõpus taas, võib lugeda Hauka laada kodulehelt ja selle nimega peetakse laata Antslas ka tuleval augustikuul. Suursündmus ei piirdu üksnes kauplemisega. Sel aastal on lubanud laadarahvast lustitama tulla Curly Strings, aga ka Kõrsikud. Muusikat
kus kohalikega laterdada
1. juuni Uma Pido – Põlva laat
1. juuni Tõrva kevadlaat
6. juuli Võõpsu kalameestepäev
13. juuli Jakob Hurda rahvustoidufestival Põlvas
10. august Hauka Laat Antslas
24. august Lüübnitsa sibula- ja kalalaat
ja muud mäsu jagub Eesti pikima traditsiooniga laadale alati ja sisse pääseb tasuta. Laatu peetakse aga muiski paigus.
Naerusuu teises otsas Kujuteldava naeratuse, millest loo alguses juttu tegime, ülemine nurk ulatub kuurortlinna Tõrvasse. Ilma naljata, Tõrva on Eesti väheseid ametlikke kuurortlinnu ja sai selle tiitli 1937. aastal Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega. Veemõnusid võib
Tõrvas nautida aasta ringi, suvel vahelduseks rannaliival peesitamisele Vanamõisa järves, talvel Veemõnulas.
Teel Antslast Tõrvasse tasub läbi põigata ka Pokumaalt. Soojalt soovitatav ka juhul, kui juba naksitrallide east väljas, sest sealses galeriis näeb väljapanekut väga emotsionaalsetest ja kõnekatest Edgar Valteri õlimaalidest, mida tuntakse paraku vähe. Nagu ka lihtsa tokisaia maitset – seda saab küpsetada Pokumaa püstkojas.
Tõrvas toimub suvel palju ja sel aastal ka üks eriline sündmus. Tartu 2024 auks ja ainult üheks õhtuks äratatakse ellu legendaarne Tõrva Loits – pärimusetendus rohke tule, vee ja valguse saatel. Infot asja kohta leiab festivali Tõrva TulePäevad kodulehelt.
Niisiis, et kohalikku elu tunda saada, tuleb lihtsalt minna seda kogema. Teha läbi kogu tiir Intsikurmust, Ahja jõe ürgorust ja Kiidjärvest supluseni Vanamõisas välja. Vahvat tutvumist!
Loo koostamisel olid abiks Puhka Eestis ja valdade kodulehed.
Pole aastat, kui Põlvamaa metsades ei leiduks kukeseeni, ja harvad pole needki aastad, kui pealinna turud ujutavad kuhjaga üle just sealsetest metsadest pärit kukeseened.
Koostis
• kukeseen: 500 grammi, puhastatud ja viilutatud
• kartul: 3 keskmist, kooritud ja kuubikuteks lõigatud
• sibul: 1 suur, peeneks hakitud
• porgand: 2 keskmist, kooritud ja viilutatud
• küüslauk: 2 küünekest, peeneks hakitud
• puljong: 1,5 liitrit, köögivilja või kanapuljong
• või: 2 supilusikatäit või suts rohkem
• tüümian: 1 teelusikatäis, värske või kuivatatud
• sool ja pipar
• vahukoor: 100 ml, serveerimiseks
• värske petersell: hakitud, kaunistamiseks
Valmistamine
Sulata või potis. Lisa hakitud sibul ja küüslauk ning kuumuta, kuni need on klaasjad. Lisa porgandid ja kartulid. Prae mõni minut, seejärel lisa kukeseened. Kuumuta segu, kuni seened on kuldpruunid.
Vala juurde puljong. Lisa tüümian ning maitsesta soola ja pipraga. Lase keema tõusta, seejärel alanda kuumust ja hauta kaane all 20–25 minutit, kuni kartulid ja porgandid on pehmed.
Püreesta osa supist. Soovi korral võta mõned lusikatäied seeni ja köögivilju potist välja ning püreesta ülejäänud supp saumikseriga kergelt kreemjaks.
Sega suppi ja kuumuta. Pane püreestamata seened ja köögiviljad tagasi potti, sega läbi. Kuumuta veel mõni minut.
Lisa vahukoor. Sega vahukoor ettevaatlikult supi hulka ja kuumuta, kuni supp on soe, kuid ei kee.
Serveeri. Kaunista peale hakitud peterselliga ja serveeri soojalt.
Taevaskoja
Nii mõnelegi võib see Kuressaare Kungla tänaval asuv kodu paista Pipi Pikksuka koduna. Tegelikult elavad selles romantikahõngulises linnamajas Kadri (34), Karl Gregor (31), Johann Gregor (8), Elli Johanna (1) ja kass Luna. Kuldsete ideede ja kätega noorte kujundatud elamine on saanud aastatega imelise ilme ning sisu.
TEKST: Irmeli Karja FOTOD: Valmar Voolaid
Ruumiplaneeringult on Skandinaavia stiilis kodu jaotatud nii, et alumisel korrusel asuvad esik, avatud köök-söögituba ja elutuba. Teisel korrusel on magamistoad: kaks lastetuba ja nn suur magamistuba koos sisse ehitatud garderoobiga. Teisele korrusele mahuvad ka vannituba, garderoob ja vahetuba, mis täidab raamatukogu-kontori rolli. Ruumi on selles kodus 160 ruutmeetrit.
Elutuba ja teine korrus on juurdeehitused 2000. aastate algusest. Esialgne maja sai valmis aastal 1914 ja oli vaevu 50 ruutmeetrit. Praegu on maja nn vanas osas köök-söögituba, esik ja tualett. Maja
renoveerima asudes muudeti küll planeering avatumaks, kuid ka praegu jäävad köök ja söögituba elutoast eraldatuks ning veidi nurga taha.
Kadrile on alati olnud südamelähedased Skandinaavia stiilis (maa)kodud ja Eesti linnakodud eelmise sajandi algusest. Kui mingil hetkel vallutas Eesti musta-valge-halli hullus ja kodud muundusid üksteise järel äravahetamiseni sarnaseks, siis Kadri on proovinud enda kodus tabada Skandinaavia hõngu pigem naturaalsete materjalide, valguse ja ajalooga. Kadri: „Olen Soome, Rootsi ja Norra kodudega noorusest peale palju kokku puutunud ning mind on alati
võlunud nende puhul see, kui kodused, valgusküllased ja isikupärased need on. Olen proovinud enda kodus sedasama tunnet tekitada ja ühendanud selle armastusega vanade asjade ning ajaloo vastu. Leian, et kodu peab olema oma inimeste nägu, ja seetõttu on meil nähtaval palju mälestusesemeid, pilte ja lugudega mööblitükke.“
Kodu loomine on Kadri ja Karl Gregori jaoks ajas kulgemise protsess. Kui esialgu sai kõik seinad tehtud valgeks, siis nüüd on nad hakanud lisama värve ja tapeete, et tuua ruumidesse rohkem soojust ning isikupära. Nende majas on palju rohelist värvi – noored naljatlevad ikka aeg-ajalt, et ju see on nende lemmikvärv.
Sisustusprotsessi alguses ütles Kadri, et ainus toon, mida nad kindlasti kasutada ei plaani, on hall: meie kliima on nagunii suurema osa aastast hall ja toas seda näha ei taha. Nii ongi saanud nende kodu peamisteks värvideks väga naturaalsed puidutoonid, valge, must ja rohelise erinevad varjundid.
Mööbli valikul on nad lähtunud põhimõttest, et õiged asjad jõuavad nendeni ühel või teisel viisil ja omal ajal. Kadri: „Kuna maja renoveerimine oli vägagi kulukas protsess, siis oleme läinud palju taaskasutuse teed ja proovinud
hakkama saada sellega, mis käepärane on. Kallist disainmööblit meie majast ei leia – loodetavasti on see hea näide sellest, et ilu saab luua ka väga piiratud vahenditega.“
Enamik mööblist on teiselt ringilt või leidnud sellesse koju tee tuttavate-pereliikmete kaudu. Isegi Ikea mööbel on peamiselt taaskasutusest (näiteks elutoa diivanid, kapid). Kadri: „Oleme valmis neid „õigeid asju“ ootama – parim näide ootame-seda-õiget-asjast on meie kontorilaud. Kujutasin alati ette, kuidas meil on hiigelsuur ja vana puidust laud kontorinurgas. Mida aga sisse kolides ei olnud, oli selline laud. Pidime esimesed kolm aastat leppima Ikea lauaga ja ühel ilusal sügisõhtul möödunud aastal leidsime selle õige oma laua Facebooki Marketplace’ist. Tegu on Valjala vallaarsti lauaga eelmise sajandi algusest ja ma teadsin kohe, et see on see meie laud. Suure vaevaga saime selle teisele korrusele (täispuidust laud kaalub väga palju) ja ilmselt sealt see kunagi enam ei lahku.“
Noored on palju ka ise mööblit teinud ja taasväärindanud. Elutoa laua tegi Karl Gregor vanast tammeplangust ja taaskasutusest leitud lauajalgadest, mille kuldse värviga üle spreitas. Üks vana nõukaaegne kummut sai uue värvikihi
selga ja veidi moodsama ilme Kadri käe all. Üheks lemmikuks leiuks aga on tütre toa voodi, mille Kadri vanemad tõid Põhja-Rootsist ja mis on ligikaudu sajand vana. See on pikendatav täispuidust voodi, mille laius on ligi meeter. Kaetud oli see mitme kihi kollase lakiga ja selle lihvimiseks kulus mitu nädalat.
Köögidiivan jõudis Kungla tänava majja Sõbralt Sõbrale poest ja selle renoveerimine oli paras ettevõtmine – istme seest tuli välja näiteks kolm vatitekki, patju ja hunnikutes heina. Uuesti katte peale panemine oli väljakutse ja teist korda tehes teeks ilmselt targemaid otsuseid, mõtiskleb Kadri tagantjärele. Samas julgustab ta teisigi selliseid projekte ette võtma ja katsetama – mis ikka juhtuda saab ja kui tehtud, siis on rahulolu garanteeritud ja lisaks oled päästnud eseme, mis muidu oleks ehk prügimäel lõpetanud.
„Kodu luues olengi aru saanud, et kui tahta omanäolist ja hingega kodu, siis sellega kaasneb palju ootamist. Ei saa kohe ja praegu, vaid tuleb otsida, oodata ja julgelt vahepeal Ikeat kasutada, kuniks õige asi sinuni jõuab,“ sõnab Kadri. Kui meenutada kõige lennukamat projekti, siis toob Kadri esile elutoa kaminaseina ehitamise. „Üle-eelmisel aastal, kuu enne jõule, naljatlesin, et
meil võiks elutoas kamin olla. Abikaasa haaras sellest ideest kinni ja nii oli meil nädal hiljem ehitatud väljaulatuv sein, kuhu paigutasime elektrikamina, vanast seinapalgist tegime kaminasimsi ja kõige selle kohale paigutasime televiisori. Ette toodud sein andis võimaluse kõik telekaga seotud juhtmed seina sisse ära peita,“ on Kadri rõõmus.
Kõige keerukamad olukorrad tulid ette vana majaosa renoveerimisel. Noored lootsid taaskasutada palju rohkem, kuid kiht kihi haaval vana eemaldades nägid nad, et kahjustusi on liiga palju (vee- ja putukakahjustused). Kadri: „Kui maja oli palkideni puhtaks tõmmatud, siis mõistsime, et peame kaks rida ülemisi palke ja peaaegu kõik laetalad välja vahetama, ning see lisas suure ajaja rahakulu. Üks koridorisein pudenes lihtsalt tolmuks, kui olime tapeedid eemaldanud. Ehk siis iga asi, mille eemaldasime, tekitas kolm uut probleemi, millega me alguses ei olnud arvestanud.“
Õueruum käib ikka majaga kokku. Kungla tänava maja juurde kuulub üpris eriskummalise kujuga hoov – 12,5 meetrit lai ja 110 meetrit pikk. Selline pikk ja kitsas soolikas. Ammustel aegadel olid piirkonnas hiigelsuured hoovid ja 19. sajandi lõpus jaotati üks nendest suurtest hoovidest kaheks ning Kadri esivanemad ostsid kitsama riba endale kodu rajamiseks. Seega on see plats ja maja olnud pere valdustes juba üle saja aasta. Kadri on maja ajaloo üle uhke ja õnnelik: „Meie aed on kujunenud saja aasta jooksul ja iga põlvkond on lisanud midagi juurde. Kõige märkimisväärsemaks võib ilmselt pidada kahte õunapuud, mille kohta mu 1923. aastal sündinud vanaisa meenutas, et ka tema lapsepõlves olid need juba suured täiskasvanud puud. Need õunapuud seisavad siiani
ja loodetavasti ka pikka aega edasi. Meie aed on jagunenud tsoonideks ja nii ei teki visuaalselt pika koridori muljet. Maja lähedal on muruplats ja lillepeenrad, siis tuleb tarbeaed ning laste mänguväljak. Seejärel muutub aed looduslikumaks: puude varjus on grillinurk ja kõige tagumises osas leidub vaarikaid ning puid-põõsaid, mis on seal olnud aegade algusest saati. Meie aed on paljuski ela-või-sure-põhimõttel loodud – see tähendab, et ühtegi liiga nõudlikku taime siin ei ole. Kuigi iga kevad ja suvi möödub meil pika to-do-nimekirja saatel, leiame õnneks ikka seda aia nautimise aega ka üha rohkem.“
Tehtud on palju ja ilmselt ei oska noored nüüdki oma kodus käed rüpes istuda. Kui mõelda tehtule, siis mis on siin eriti hästi välja tulnud? Noored on eriti rahul köögi ja söögitoaga – see on kodu süda ja koht, kuhu alati kõik kogunevad. Kadri: „Armastame kaasaga mõlemad süüa teha ja seetõttu naudime seda ruumi ning avarust eriti palju. Hetkel seisab korstnajalg uhkes üksinduses keset tuba, kuid lähiaastatel loodame jõuda ka sel-
leni, et uuesti puupliit ehitada ja sellega koos ka soojamüür. Olgugi et maja on õhk-vesi küttel, annab puupliit võimaluse vajadusel kütta ja teha ka maitsvaid ahjuroogasid, mis elektriahjus lihtsalt pole päris samad. Söögitoa olulisimaks detailiks on täispuidust laud, mille tislerist esivanem on ise teinud ja mis on vähemalt sama vana kui maja (kui mitte vanem).“
Kui nimetada kolm selle kodu märksõna, siis toovad noored esile valguse, ajaloo ja hubasuse. Kungla tänava kodus on palju valgust (eriti suvel!) ning palju pika ajalooga esemeid ja mööblit. Kõik see kokku loob hubase ja koduse tunde, ruumid ei ole liialt steriilsed ega uhked. Galeriiseinaltki vaatavad vastu maja, seal elanud inimeste ja Kuressaarega seotud pildid ning mälestused. See on nagu pilguheit minevikku – kust on tuldud ja kuhu on jõutud.
Lemmikkoht: köök, kui kevad- ja suveõhtutel sinna õhtupäike paistab. Köök on meie kodu süda ning eriti soe ja kutsuv on see sel perioodil, mil õhtupäike sinna paistab (seda juhtub maja asendi tõttu ainult kevad- ja suveõhtutel ehk umbes maist juulini).
Lemmikese: ühte kindlat eset on raske välja tuua, kuid kindlasti väärivad äramainimist meie söögilaud ja minu vanaisa tädilt päranduseks saadud suur seinamaal – kaks asja, mis on selle koduga kaasas käinud aegade algusest saadik. Teise ringi lemmikutest on kindlasti kontorilaud ja tütre toa voodi – mõlemad kaua unistatud ja siis meieni jõudnud esemed.
Suvel rõdul või terrassil maitsetaimede ja lillede kasvatamine pakub hulgaliselt rõõme alates toidu rikastamisest värskete maitsetega kuni eluruumi täitmiseni rohelusega. Räägime, miks on just need kohad suviseks taimekasvatuseks head, ja toome välja taimed, mis end nendes tingimustes hästi tunnevad.
TEKST: Eve Kallaste FOTOD: Shutterstock
Rõdul on ruumi enamasti piiratult, aga piirangud pakuvad ka inspireerivaid võimalusi. Taimede istutuskaste on näiteks hea paigutada just rõdupiirdele – jääb alles lõõgastumiseks mõeldud ala, ent lisandub hulganisti rohelust, lilleilu ja terviseturgutust.
Paljud maitsetaimed kasvavad terrassile ja rõdukeskkonnale iseloomulikes päikeseküllastes ja mõõduka veega tingimustes väga hästi. Näiteks rosmariin, tüümian ja pune nõuavad vähe hooldust ja taluvad ka veidi hooletusse jätmist. Basiilik ja koriander seevastu vajavad suuremat tähelepanu ja regulaarset kastmist, mistõttu sobivad neile, kes valdkonda rohkem süvitsi lähevad.
Rõdule või terrassile taimi planeerides tuleb mõelda ka sellele, et mõned taimed on tuuleõrnad ja need tuleb kastide või pottidega paigutada kas terrassi või rõdu nurkadesse või pisikestesse eemaldatavate seinte või avatavate ustega kasvulavadesse, et taimede heaolu saaks vastavalt ilmastikutingimustele reguleerida. Kui tegemist on mitmekorruselise kortermaja rõduga, tuleb kastmine korraldada selliselt, et vett naabrite rõdule ei voolaks.
f Tee kindlaks, kui palju päikesevalgust ja varju rõdule või terrassile langeb ning kui tuuline seal on, ja vali sobivad taimed.
f Vali hea drenaažiga konteinerid ja arvesta nende võimekusega säilitada mulla niiskust. Isekastvad konteinerid on suurepärane valik, et hooldusele kuluvat aega vähendada.
f Vali sellised maitsetaimed ja lilled, mis sinu rõdu või terrassi tingimustes hästi kasvavad. Kaalu, kas alustada ka taimede ettekasvatamist.
f Kasuta istutades sobivat mulda ja jälgi kastmisvajadust. Regulaarne hooldamine, sealhulgas kärpimine ja väetamine, hoiab taimed terved.
Milliseid maitsetaimi kasvatada?
Suvisel rõdul või terrassil kasvatamiseks sobivad mitmed üheaastased maitsetaimed.
Basiilik (Ocimum basilicum). Basiilik on üks levinumaid maitsetaimi ja seda on lihtne kasvatada. See taim armastab soojust ja päikest, mistõttu sobib suurepäraselt suviseks rõdukasvatuseks. Ürt lisab toidule värsket maitset ja sobib eriti hästi tomatiroogade, pesto ning salatitega.
Till (Anethum graveolens). Tilli tunneme me kõik ja see on kodurõdul väga edukalt kasvatatav maitsetaim. Till sobib suurepäraselt kala, salatite ja purki pandud kurkide maitsestamiseks.
Petersell (Petroselinum crispum). Sama populaarne nagu till on ka petersell, mis vajab rõdul või terrassil kasvades korrapärast kastmist ja võib edukalt hakkama saada nii päikese käes kui ka poolvarjus. Seda universaalset maitsetaime kasutatakse laialdaselt erinevates köökides üle kogu maailma.
Koriander (Coriandrum sativum). Koriander on jahedamat kliimat eelistav maitsetaim ja on tuntud oma intensiivse maitse poolest, mis sobib suurepäraselt Aasia, Ladina-Ameerika ja Lähis-Ida roogadega.
Rukola (Eruca sativa). Rukola on pigem lehtköögivili, kuid seda kasutatakse tihti maitsetaimena tänu selle vürtsikale, kergelt teravale maitsele. Rukola kasvab kiiresti ja vajab regulaarset kastmist ning päikeselist kasvukohta.
Aedsalvei (Salvia officinalis). Kuigi salvei on mitmeaastane taim, võib seda ka üheaastasena kasvatada. See vajab kuivemat mulda ja palju päikest. Salvei sobib hästi liharoogade, pastade ja suppide maitsestamiseks.
Tüümian (Thymus vulgaris). Nagu salvei, nii on ka tüümian tegelikult mitmeaastane. Tüümian armastab päikest ja kuiva mulda. Seda kasutatakse laialdaselt Vahemere köögis.
Toataimed rõdule
Kui viid toataimed suveks õue, alusta nende harjutamist väliskeskkonnaga järk-järgult, et vältida taimede päikesepõletust. Alusta varjulisematest kohtadest ja liigu aegamisi päikselisematele aladele, sõltuvalt taime eriomastest vajadustest. Samuti ole valmis viima taimed vajadusel vihma, tugeva tuule või ööjaheduse eest siseruumidesse.
Fuksia (Fuchsia). Armastab poolvarjulist asukohta ja jahedamat keskkonda, sobib hästi suveks rõdule.
Hortensia (Hydrangea). Eelistab poolvarjulist või varjulist asukohta, eriti kaitstuna kuuma keskpäevapäikese eest. Suurepärane valik rõdule või terrassile.
Varjulembesed toataimed nagu tõlvlehik (Spathiphyllum), difenbahhia (Dieffenbachia) ja rahapuu (Pilea peperomioides). Need taimed eelistavad kaudset valgust ja võivad suvel õues hästi hakkama saada, kui on paigutatud varjulisse või poolvarjulisse kohta.
Võrk-lehvikpalm (Chamaedorea elegans). Väike palm, mis talub hästi sise- ja välistingimusi, eelistab kaudset valgust ja kaitset kõrvetava päikese eest.
Sidrunipuu ja teised tsitruspuud (Citrus spp.). Tsitruspuud naudivad suvel välistingimusi, kus neil on piisavalt päikest. Nad vajavad regulaarset kastmist ja kaitset liiga intensiivse päikese eest.
Sukulendid ja kaktused. Enamik sukulentidest ja kaktustest armastab päikest ja talub hästi kuiva õhku, mis teeb neist suurepärased kandidaadid suveks rõdule või terrassile viimiseks.
Uhked ja vastupidavad rõdu- ja terrassililled
Rõdule või terrassile pandud suvelilled rõõmustavad lopsakuse ja värvivalikuga kogu suve. Tasub meeles pidada, et taimed tuleb valida nende päikese- ja kastmisvajaduse järgi. Need lilled ei vaja mitte ainult minimaalset hooldust, vaid lisavad rõdule või terrassile ka rohkelt ilu ja värvi.
Petuunia (Petunia spp.). Värviküllane rõdutaim, mis õitseb ohtralt ja kaua. Petuuniad taluvad hästi päikest ja vajavad regulaarset kastmist.
Pelargoon (Pelargonium spp.). Tuntud oma vastupidavuse ja rikkaliku õitsemise poolest. Pelargoonid on saadaval paljudes värvides ja nad eelistavad päikeselist asukohta.
Päevaliilia (Hemerocallis spp.). Kuigi iga üksik õis õitseb vaid lühikest aega, kasvatab taim neid suure hulga, pakkudes järjepidevat õiteilu. Päevaliiliad on vastupidavad ja eelistavad päikesepaistelist kuni poolvarjulist kasvukohta.
Begoonia (Begonia spp.). Ideaalne valik varjulistele rõdudele, kuid mõned sordid taluvad ka päikeselist kasvukohta. Begooniad õitsevad kogu suve.
Lobeelia (Lobelia erinus). Väikesed, ent väga erksavärvilised õied muudavad lobeeliad suurepärasteks rõdukastide kaunistajateks. Lobeeliad eelistavad päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta ja vajavad regulaarset kastmist.
Saialill (Calendula officinalis). Väga vastupidavad saialilled kingivad vaatajale erksat oranžides ja kollastes toonides silmailu. Nad eelistavad päikeselist kasvukohta ja vajavad mõõdukat kastmist.
Me kõik teame seda tunnet: on mõnus soe suveõhtu ja üle kõige tahaksid istuda terrassil või rõdul, et nautida niigi lühikest suve.
Naudinguhetke rikuvad aga väiksed pinisevad nuhtlused, kes sinust tüki välja haugata tahavad. Uurime, kuidas peletada aias või rõdul sääski ja päästa oma järgmine grillipidu.
Kuidas sääsed meid leiavad?
Kuigi teadlased ei ole veel suutnud täpselt kindlaks teha, miks sääsed mõnesid meist parvena ründavad ja teistest pea alati ükskõikselt mööda lendavad, arvatakse, et tõenäoliselt mängib suurimat rolli meie lõhn. Lõhn, mida meie kehad eritavad, sõltub aga nii toidulauast, geneetikast kui ka füsioloogiast, mistõttu on äärmiselt keeruline
kindlaks teha, mis täpselt sääski meie poole tõmbab.
Siiski on teadlased välja selgitanud, et üks peamisi lõhnaaineid, mis sääski kaugelt ligi meelitab, on süsihappegaas, mida välja hingame. On tehtud palju uuringuid, mis näitavad, et just CO₂ meie hingeõhus võib olla sääsemagnet, eriti kui saab kokku suur grupp inimesi. Ka kehasoojus ja higi näivad mängivat rolli.
Aed sääsevabaks
Muidugi on parim viis sääskede vastu võitlemiseks spetsiaalsete sääsetõrjevahendite kasutamine, kuid selleks, et end sääskede eest veel paremini peita, võib appi võtta ka kavala loodusliku nipi. Nimelt on emake loodus peitnud tõhusa sääsetõrje teatud taimedesse, mille tugev aroom mitte ainult ei peleta vereimejaid, vaid varjab ka inimestest eralduvat lõhna.
TEKST: Mariann Vilbre FOTOD: ShutterstockSiin on mõned taimed, mis lisaks sääskede tõrjumisele toovad aeda ka silmailu. Istuta need istumisalade lähedusse või pane potiga aknalaudadele ja terrassi ümber ning naudi oma suve täiel rinnal.
Lavendel on küll tuntud oma rahustavate omaduste ja kauni välimuse poolest, kuid see on ka tõhus sääsepeletaja.
Lavendli lõhn on inimestele meeldiv, kuid sääski peletab. Istuta lavendlit näiteks aia äärtesse või aknalaudadele.
Sidrunmeliss aitab sääski eemal hoida, sest selle sidrunilõhnaline aroom ei meeldi neile. Taim on aga kiire kasvuga ja võib muutuda invasiivseks, seega tasub seda kasvatada pottides.
Sidrunhein on üks tuntumaid sääski peletavaid taimi ja selle õlist valmistatakse sageli isegi sääsetõrjevahendeid. Sidrunheinal on samuti tugev tsitruseline lõhn, mis on sääskedele vastumeelne. Kõige parem on sidrunheina kasvatada potis, sest nii saab taime vajadusel liigutada sinna, kus parasjagu istud või toimetad.
Basiilik ei aita mitte ainult sääski eemale hoida, vaid on ka suurepärane maitsetaim, mida saab kasutada erinevates roogades. Seega tasub basiilik kasvama panna näiteks köögi aknalauale. Piparmünt on veel üks taim, mis võib aidata sääski eemale peletada. Selle värsket mentoolist lõhna peetakse sääskedele ebameeldivaks. Samas võib piparmünt sarnaselt sidrunmelissile muutuda invasiivseks, seega on hea mõte kasvatada seda potis.
Allikad: cnn.com, gardendesign.com
Festa putukavõrk aknale hall 150x190 cm + teip 4,8 m 3,89 hall 150x130 cm + teip 5,6 m 4,25 valge 150x180 cm + teip 6,6 m 5,69
Festa putukavõrgu kinnitusteip 9 mm x 7 m 2,29
Work
Biolit L kärbse aerosool lendavatele putukatele 400 ml 4,35
Artevasi Luna keraamiline ümbrispott Ø15 cm 1,32 l* 4,99 heleroosa
Ehkki logelemine ja molutamine on pisut laisa kõlaga sõnad, ei ole tegemist laiskusega. Laiskus tähendab, et me ei viitsi midagi teha, laiskus võib väljenduda selles, et haarame oma tööülesande asemel nutiseadme ja kondame sotsiaalmeedias. Logelemine on midagi hoopis sisukamat: logelemise ajal oleme teadlikult tööülesannetest vaimselt eemal, et anda ajule võimalus uute lahenduste peale tulla.
TEKST: Jaan Aru, Tartu Ülikooli arvutiteaduse
instituudi kaasprofessor, raamatute „Ajust ja arust“ ja „Loovusest ja logelemisest“ autor
FOTOD: Shutterstock, Martin Ahven
Tõsi, kui hakata vaatama, kuidas logeleda, siis ei jää esmamulje just eriti asjalik. Inglise keeles tähistatakse logelemist soodustavaid tegevusi kolme B-ga: bed, bath ja bus. Eesti keel on siinkohal rikkam. Saame väljendada neid kolme B-d V-de abil – voodi, vann ja vagun –, aga saame lisada ka väga olulise puudujäägi B-de nimekirjas: vantsimine. Kui pean ettekandeid ettevõtetele, siis hüüab keegi vahel tagantreast ka „vets“. Need on kohad või tegevused, kus mõte on tavaliselt tööülesannetest eemal.
Aga need kolm B-d või neli-viis V-d on lihtsalt märksõnad – logelemine ei ole seotud kindla koha ega tegevusega. Logelemine on eriline vaimuseisund, kus mõte liigub vabalt. Mõte ei ole keskendunud ühele probleemile, teda ei sega muud mured, ta liigub justkui puhkeseisundis, vabakäigul. Mozart on seda seisundit kirjeldanud nii: „Kui ma olen heas vormis ja hea tervise juures, olgu siis reisitõllas või jalutuskäigul pärast mõnusat söömaaega, või kui mul ei tule öösel und, siis tulevad mõtted kõige sagedamini lausa valingutena. Kustkohast? Kuidas? Ma ei tea ja ei saa sinna midagi parata.“
Ma saan aru, kui lugeja on endiselt segaduses – see kõlab ikka veel väga laisklemise moodi! Aga logelemisest saab laisklemisest erinev kasulik protsess tänu eelnevale tööle. Kui oleme eelnevalt mingi probleemiga pusinud, siis võib logelemine tuua mõne hea idee. Kui vaatame uuesti Mozarti kirjeldust, siis temagi kirjeldab mõtete tulekut – tema puhul oli muidugi tegu mõtetega heliloomingu kohta.
Just seda kinnitab ka uurimistöö: kui pärast probleemiga maadlemist ennast vabaks lasta, logeleda, tuleme tõenäolisemalt uute ideede peale. Põhjus on selles, et kui me (näiteks arvuti taga) tööle keskendume, siis keerutame teatud teadmisetükke edasi-tagasi. Me keskendume neile ja vahel (eriti lihtsamate ülesannete puhul) tulevad lahendused tõesti nii. Aga osa väljakutseid vajab teistmoodi ja uut lahendust. Näiteks kui teil on käsil uus keerukas tööülesanne või olete isiklikus elus vastamisi olukorraga, kus te varem pole olnud, siis on ajul vaja võimalust ise lahenduse peale tulla. Uute lahenduste peale ei saa tulla, kui žongleerime vanade tükkidega. Uute lahenduste jaoks on tarvis uut vaatenurka ja see võib tulla just logelemise ajal – siis saab aju
proovida uusi kombinatsioone. See on seisund, kus me ei keskendu ühele probleemile, vaid laseme mõtte täiesti vabaks. Tegu võib olla (tööalase või eraelulise) probleemiga, mis meid painab, kuid lahendus saabub ehk alles siis, kui me tast lahti laseme, jõuame seisundisse, mis justkui ei sobigi probleemiga, sest tundub allaandmisena. Aga vahel just seda vaja ongi: mõttesähvatus käib siis, kui oleme lahti lasknud, vantsime või vaatame pilvi. Parafraseerides Tammsaaret: tee tööd, näe vaeva, logele, siis tulevad ka head ideed.
Tänapäeval peab juurde lisama ka ühe täpsustuse. Kui otsustate logeleda pikutades, siis tasub logelemise kohta teada, et logeleda ei saa sotsiaalmeedias ringi rullides. Logeleda ei saa nii, et jalutate samal ajal podcast’i kuulates. Sotsiaalmeedia ja podcast’id hoiavad meie aju tegevuses, kuid me soovime, et välised faktorid ei piiraks mõtteid. Logelemise ajal toimub ajusisene teadmisetükkide kombineerimine. Aju teeb tööd, me ei tohiks seda muu vadinaga segada. Logelemine käib nii, et mõte liigub omasoodu ja teda ei liigutata välise stimulatsiooniga.
Niisiis kõlab logelemine küll laisklemise moodi ja hea logelemine võib ka välja paista laisklemise moodi, aga logelemine on produktiivne tegevus. Kui tahame oma elust maksimumi võtta, tuleb otsida neid hetki, kus mõte liigub vabalt. Kui tunnete, et teil pole päeva jooksul sellist seisundit, siis tasub oma päeva natuke ümber teha, et sinna mahutada kas üks jalutuskäik, rahulik lebamine või midagi muud, mis just teie jaoks mõtted vabastab. Head logelemist!
Teele Koppel on matkamisega tegelenud kolm aastat ja korraldab matku
ka ise – viimati toimus tema juhtimisel Hiiumaa Loodusmatk, mis viis neljakümne kilomeetri pikkusele teekonnale ümber Kõpu poolsaare. Uurime
Teelelt, mida on tarvis teada, kui soovid ka ise matkaselliks saada.
Oled matkamisega tegelenud juba mitu aastat. Mida soovitad inimesele, kes tahab samuti matkamisega algust teha – mis on kõige olulisemad asjad, mida kaasa võtta?
Iga matk algab planeerimisest ehk eelnevalt tuleks tutvuda matkateega, panna paika ööbimiskohad ja nende vahele jäävad distantsid, sest nendest sõltub paljuski ka matkavarustus. Võiks üle vaadata, kus asuvad veevõtukohad ning kas lähiümbrusesse jääb ka mõni külapood, kust toidupoolist varuda. Neil, kes pole varem metsas ööbinud, soovitan alustada rahulikult, minna esialgu metsa telkima, seejärel kahepäevasele matkale ja kui meeldima hakkab, siis miks mitte juba nädalavahetuseks või nädalaks. Ettevaatus on siiski vajalik – matkamine on hobi, mis võib tekitada sõltuvust! Enne oma esimest matka pidasin nõu kogenud matkajatega ja nende teadmistele tuginedes sündis mul strateegiline dokument, matka-Excel, millele vaatan otsa iga kord, kui jälle matkale lähen. Selle koostamisel mõtlesin läbi oma kõige olulisemad vajadused, kaardistasin selleks vajaminevad asjad ja jaotasin need viieks kategooriaks: põhivarustus (seljakott, telk ja magamiseks vajalik), riietus, matkaköök ja toidumoon, hügieen-esmaabi ning tehnika. Sõltuvalt aastaajast, matka olemusest ja pikkusest saab see list täiendust, kuid annab üldiselt meelerahu, et kõik oluline on alati kaasas.
Kuidas pakkida, et seljakott ei oleks liiga raske?
Matkamine on aidanud mul mõista, kui vähe meil eluks tegelikult vaja on.
TEKST: Kairi Prints Teele Koppel matkamas Pikakaril Foto: Sandra SüsiTavapärast igapäevamugavust pole mõtet seljas tassida. Ellujäämiseks on tarvis vaid süüa, juua, magada ja lõpppunkti jõuda. Asjad, mis matkale kaasa võtad, peavad seda toetama. Kui midagi maha jääbki, tuleb läheneda probleemile nutikalt ja loovalt. Metsas pole vaja kahvlit, lusikat ega nuga, piisab lusikast ja kui seegi maha jääb, saab söönuks näppude või puuokstest pulkadega. Mõned asjad on mitmeti kasutatavad, näiteks matkakepid aitavad ületada jõge, aga töötavad ka telgivaiadena. Ja on muidugi asju, mille eest on loodus juba ise hoolt kandnud — samblast saab metsas nõudepesusvamm ja meretuulest looduslik käterätik.
Mis on oluline jalanõude ja riietuse puhul?
Matkariietus võiks olla kihiline. See annab võimaluse vastavalt enesetundele loobuda mõnest kihist, kui läheb liiga palavaks, ning lisada midagi juurde, kui hakkab külm. Suvisel ajal eelistan kanda matkaretuuse või õhukesest materjalist matkapükse, mis lasevad kehal mõnusalt hingata. Nutikaks lahenduseks on ka zip-off-matkapüksid, mida saab tõmbluku abil lühikeseks teha. Ülemise osana
ja sõltumata ilmast on mul matkakotis alati kaasas kolm kihti riideid – pluus, fliis ning vihma- ja tuulekindel koorikjope. Suvisel ajal tulevad kasuks õhuavadega matkariided, mida saan palavuse korral lisatuulutuseks avada. Samuti eelistan suvel heledat värvi, pigem pikki ja õhku läbilaskvaid riideid, et kaitsta nahka päikese ja putukate eest. Matkajalanõude puhul kehtib üks oluline reegel: kanna need enne pikemat matka sisse ja veendu, et need sobivad sinu jala kuju ja suurusega. Raskete matkasaabaste asemel eelistan pigem hea haardevõimega kergemapoolseid matkajalatseid, mis aitavad vihmase ilma korral ka libisemise vastu.
Mida teha, kui oled eksinud? Millised märgid aitavad looduses orienteeruda? Algajale matkajale soovitan esialgu matkata markeeritud matkaradadel, mida on meil Eestis hulgaliselt! Endale sobiva pikkuse ja asukohaga raja leidmiseks võib laadida telefoni RMK rakenduse www.loodusegakoos.ee, samuti matkatee offline-kaardi, mis on asendamatu, kui metsas internetiühendust pole. Kui telefoni aku on tühjaks saanud, proovi minna tuldud
teed tagasi ja otsi puudele või kividele lisatud RMK matkatee märgistusi, mis sind lõpuks alguspunkti juhatavad. Looduslikest märkidest otsi ka metsasihte, kraave, ojasid või jõgesid ning
Teele ja tema matkaseltskond Hiiumaal
Teele matkaks pakkimas Foto: erakogu
Foto: erakogu
liigu mööda neid – suure tõenäosusega jõuad peagi mõne asumi või suurema veekoguni.
Suvel ei saa üle ega ümber putukatest. Kuidas sa neid peletad? Võluvitsa putukate vastu mul ei ole. Ise pakin putukate peletamiseks matkakotti kaasa putukatõrje ning kannan pikki pükse ja pika käisega riideid.
Mida teha, kui kohtad matkates metslooma?
Ootamatu kohtumine metsloomaga on üks peamisi hirme, mida inimesed matkamise juures pelgavad. Mina ka. Enese rahustuseks ütlen endale alati, et metsloomad kardavad inimesi rohkem, kui meie neid. Kuna pelgan siiani tohutult karuga kohtumist, siis vestlesin sel teemal kunagi zooloog Aleksei Turovskiga, kes soovitas metsas mesikäppa nähes jääda seisma ja vaikselt taganeda ning samal ajal monotoonsel ja rahulikul häälel mõnda tuttavat luuletust lugeda. Mitte mingil juhul ei tohiks karule selga keerata, karjuda ega sosistada, sest sosin mõjub igale loomale provokatiivselt. Samal põhjusel võiks vältida mesikäpale otse silma sisse vaatamist. Kui karu on väga lähedal, tuleks Turovski soovitusel heita pikali ja käed kukla peale kokku panna. Reeglina nuusutab karu kokku põimitud käsi ja jätab sind loodetavasti rahule. Kõigist kõige ohtlikum loom elab Turovski sõnul aga hoopis rohu sees ja
Retki automaatselt avanev 2-inimese telk 210x140x95 cm 45,90
Kaal 2,6 kg
Retki matkapliit gaasiballoonile 17,99
Kaal 0,7 kg
Retki sääsevõrguga ripptelk max kaalule 150 kg 24,90
Kaal 0,7 kg
Retki Outdoor 1100 magamiskott 24,90
Kaal 1,15 kg
Retki padjaga isetäituv matkamatt 193x65x3 cm 29,50 Kaal 1,48 kg
see on puuk. Puugivaktsiin mööda külgi maha ei jookse, samuti tasuks oma keha hoolikalt iga matkapäeva lõpus üle kontrollida.
Millised esmaabitarbed tuleb mitmepäevasele matkale kindlasti kaasa võtta?
Minu esmaabikotist leiab villiplaastrid, kinesioteibi, mida kasutan ka tavalise teibina, peavalutabletid ja söetabletid kõhulahtisuse vastu. Siiski võiks iga matkaja lähtuda esmaabikotti pakkides enda tervisest. Tasub ka meeles pidada, et esmaabikott ei asenda kunagi puuduvaid esmaabioskusi – kui mure on tõsine, tuleb ka metsas olles helistada hädaabinumbrile.
Mis on matkamise suurimad võlud?
Matkamine on suurepärane võimalus jätta kasvõi mõneks päevaks argielu kohustused selja taha ja lasta ajul kõigest ebavajalikust puhata. Kõige rohkem armastan ma soolomatkamist ehk matkata üksinda, sest siis saan olla rajal isekas, mida ma inimeste keskel olla ei oska ega taha. Lisaks ei saa üle ega ümber looduse tervendavatest mõjudest, matkamine on hea nii füüsisele kui ka vaimule. Looduses viibimise positiivset mõju vaimsele tervisele kinnitavad juba paljud üleilmsed uuringud. Loodusesse läheme välja lülituma, kogema ja kohtuma ning tagasi tuleme sealt alati parema inimesena.
Roheline võrkkiik 200x100 cm max kaalule 120 kg 13,99
Scatch õuemäng lendav taldrik 11,55
Tuulelohe 120x60 cm 5,99
Pärast metsaskäiku tuleb koer puukide osas üle vaadata.
Suvi on suurepärane aeg lemmikloomaga looduses ajaveetmiseks, kuid soojad kuud kätkevad looma tervisele ka mitmeid ohtusid. Toome esile peamised põhjused, miks lemmikloom suvel rohkem hoolt ja tähelepanu vajab.
TEKST: Eve Kallaste FOTOD: Shutterstock
Puugid
Puukidega edasikanduvaid haigusi on lemmikloomal küllalt raske diagnoosida ja seetõttu on puugihammustuse ennetamine loomale kõige parem kaitse.
Koertele võib borrelioos, mille tunnusteks on punane laik nahal, lonkamine ja loidus, põhjustada neeru-, südame- ja maksakahjustusi. Puukentsefaliiti nakatuvad koerad
harvemini. Selle haiguse tunnusteks on palavik, loidus, isutus ja koordinatsioonihäired.
Üldiselt on erinevad puugihaigused koerte puhul palju tõsisemate tagajärgedega kui kasside puhul.
Kuidas lemmiklooma puukide eest kaitsta?
Lemmikloomadele on spetsiaalseid puugitõrjevahendeid.
Kaelarihm kaitseb lemmiklooma mitu kuud, sest ei lase puukidel nahale kinnituda. Selle mõju aga väheneb, kui rihma ei eemaldata või koera pestakse.
Täpilahused kantakse looma turjale, abaluule või selgroole. Lahus surmab nahal olevad puugid ja toimib keskmiselt ühe kuu.
Loodusesse minnes saab koerale selga panna tõrjevahendiga töödeldud riietuse.
Tabletid valitakse koerale enamasti siis, kui ta käib tihti ujumas, peres on väikesed lapsed, kellele võib looma nahale kantav puugivahend ohtlik olla, või muud kaitsevahendid loomale ei sobi.
Pärast lemmikloomaga kõrge rohu ja põõsaste läheduses jalutamist tuleb tema nahk üle kontrollida. Kindlasti on vaja vaadata saba- ja kõhualust, käppade sisekülgi ja kaela ning kõrvade piirkonda. Koduõue muru võiks hoida madalana.
Kuidas puuki eemaldada?
Loomalt tuleb puuk eemaldada esimesel võimalusel ja selleks on müügil puugieemaldustangid. Kui puuki ei õnnestu tervelt eemaldada, pole vaja hakata puugi pead välja koukima, looma keha lükkab selle hiljem välja. Pärast puugi eemaldamist tuleb kasuks hammustuskoha desinfitseerimine.
Kui lemmikloom on puugist vabastatud, võiks teda mõne aja jooksul jälgida, et veenduda puukide levitatavate haiguste sümptomite puudumises.
Parasiidid
Soe kliima soodustab ka erinevate parasiitide levikut. Lemmikloomad võivad nakatuda saastunud vett juues või nakatunud loomadega kokku puutudes.
Et parasiitide levikut ennetada, tuleb koostöös loomaarstiga anda lemmikloomale vastavalt tema vanusele ja kaalule regulaarselt ussirohtu – ka toas elavatele loomadele, sest nakkus võib tuppa jõuda näiteks inimeste jalanõudega.
Loomal esinevad ussid võivad talle põhjustada kõhulahtisust, kõhuvalu,
kaalulangust ja üldist nõrkust. Väga noortele või nõrgenenud immuunsüsteemiga loomadele võivad siseparasiidid olla eluohtlikud. Mitmed parasiidid (paeluss, solkmed) võivad kanduda ka inimestele, põhjustades tõsiseid haigusseisundeid.
Looma elukeskkond tuleb hoida puhas, lemmiklooma nõusid ja magamiskohti peab regulaarselt pesema ja kassi liivakasti hoidma korras.
Hammustada või nõelata saamine
Rästikuhammustus Rahusta lemmiklooma. Mida vähem ta liigub, seda aeglasemalt mürk organismis levib. Rästik võib hammustada ka mürki levitamata, aga kui mürk on siiski organismis, tekib poole tunni jooksul turse, loom on loid, väriseb ja oksendab, tema hingamine on raskendatud.
Hammustatud kehaosale ei tohi panna külma ega kuuma ja seda tuleb südamest
madalamal hoida, et aeglustada mürgi levikut. Looma peab koheselt arsti juurde viima, sest rästikuhammustus võib olla lemmikloomale eluohtlik.
Mesilase või herilase nõelamine
Mesilase nõel tuleb ettevaatlikult eemaldada, herilane nõela sisse ei jäta.
Piirkonda võib külma kompressi või jääpakiga jahutada, et vähendada turset ja valu. Jää mähkida eelnevalt riidesse.
Võib tekkida allergiline reaktsioon, mis omakorda võib põhjustada hingamisraskusi või anafülaksiat, eriti kui nõelamine toimub suu või kurgu lähedal. Sellisel juhul tuleb kindlasti pöörduda loomaarsti poole. Kui on teada, et loom on ülitundlik, peaks kodus olema esmaabiravimid.
Kuumus
Kõrge temperatuur võib põhjustada lemmiklooma eluohtlikku ülekuumenemist. Eriti ohustatud on lühikese ninaga tõud ning vanad ja ülekaalulised loomad.
Lemmikloomal peab kuumal ajal olema juurdepääs puhtale veele, varjulisele kohale ja jahedale pinnale. Looma ei tohi jätta üksi autosse. Looma aitab jahutada ka spetsiaalne geeliga täidetud jahutusmatt.
Ka lemmikloom võib saada päikesepõletuse, eriti kui tal on lühike karv. Iseäranis tundlikud on päikese suhtes kõrvad ja nina. Asfalt ja liiv võivad suvekuumuses muutuda väga tuliseks, põhjustades lemmiklooma käppade põletusi.
Ka kodumurul võivad lemmikut varitseda puugid ja mesilased.
Muud suvised ohud
Mürgistus
Suvel võivad loomad süüa mürgiseid taimi. Samuti võivad ohtlikud olla väetised, herbitsiidid ja putukamürgid. Mürgistuse kahtluse korral tuleb helistada mürgistusteabekeskusesse või loomaarstile.
Allergiad
Suvi võib süvendada allergiaid (näiteks õietolmuallergiat), mis mõjutavad lemmiklooma nahka ja hinga-
Mikrofiiber kuivatusrätik lemmikloomale 40x60 cm 0,99
misteid. Mõnikord on sümptomid, nagu aevastamine või nahapunetus ja sügelemine, mis näivad allergiana, siiski tingitud muudest terviseprobleemidest.
Ujumisõnnetused
Kõik loomad ei oska ujuda või võivad vees kergesti väsida. Veekogude läheduses on oluline lemmiklooma jälgida ja vajadusel kasutada ujumisvesti. Ära viska loomale mänguasja kiirevoolulisse veekogusse.
Joogipudel kausiga lemmikloomale 450 ml 1,49
Auto istmekate lemmikloomale 125x43x38 cm 8,99
Lendav taldrik lemmikloomale Ø15cm 0,99
* Toode on saadaval ainult Maksimarketites.
Dogman Eco väljaheite kotid 60 tk* 4,09 taaskasutatud plastist
Mänguasi rõngas koerale Ø18 cm 2,29
Lemmiklooma haavad
Kui oled vigastatud koha veega või lahja antiseptilise lahusega puhastanud, suru sellele puhas lapp ja seo haav kinni. (Pulseeriva verejooksu korral ära kasuta tugevat survet). Seejärel mine loomaarsti juurde, et saada juhiseid haava hooldamiseks ja vajadusel ka antibiootikume või teha haavale õmblused.
Lemmiklooma heaolu jälgimine ja ohtude ennetamisega tegelemine on suvel oluline, siis on suvi ka tema jaoks üks väga tore aastaaeg.
Jahutusmatt lemmikloomale 50x40 cm 5,99
Happybet palliviskaja 3,39
Best Friend Gear puugieemaldaja 7,99
Dogman Mini väljaheite kotid 22x32 cm 20 tk 0,79 erinevad värvid
Sportsbet tennisepall koerale 3 tk 6,39
Lõpuks on käes kauaoodatud suvi! Õues on soe, loodus lokkab, päike paitab palgeid - pole paremat aega lasta oma loomulikul ilul särada. Suvel vajavad meie nahk ja juuksed aga erilist hoolt, et tagada kauakestev niisutus ja kaitse. Vali siit välja enda lemmikud ja lase oma kaunitel kiharatel ning säraval nahal peegeldada hooaja rõõmu ning elujõudu!
Face Facts näomask* 1,99 jumet parandav 2 tk, kortsudevastane 2 tk, geelmask silmadele 4 paari, geelmask tumedatele silmaalustele 4 paari, geelmask väsinud silmadele 4 paari
Jumet parandav eelniisutatud kangasmask sisaldab granaatõunaseemne ekstrakti, roosiõli ja hüaluroonhapet, mis üheskoos annavad näole klaari jume ja siluvad naha ebatasasusi. Sobib kõigile nahatüüpidele.
Kortsudevastane eelniisutatud kangasmask sisaldab E-vitamiini, patšuliekstrakti ja hüaluroonhapet, mis üheskoos taastavad nahastruktuuri ja vähendavad kortsude sügavust samas ka niisutades ja pehmendades nahka.
Geelmask silmadele sisaldab hüaluroonhapet, kollageeni ja glütseriini, mis tulemuslikult niisutavad ja pinguldavad nahka ning annavad sellele noorusliku helge jume.
Geelmask tumedatele silmaalustele sisaldab kollageeni, kummeli ja ženšenni ekstrakte, mis niisutavad, rahustavad ja aitavad taastada naha sära.
Geelmask väsinud silmadele sisaldab kollageeni ja kurgiekstrakti, mis niisutavad ja rahustavad nahka.
Le Petit Olivier pusapalsam kuivadele, kahjustatud juustele 150 ml* 4,59
Naturaalsete õlidega, 98% loodusliku koostisega. Kergendab juuste kammimist, niisutab ja toidab kuivasid ja/või kahjustunud juukseid, taastab nende läike.
Face Facts puhatusplaastrid
6 tk* 1,99
Avavad ummistunud nahapoorid, eemaldavad mustpead ning ahendavad nahapoore.
Face Facts
kehakoorija
50 g* 1,99 meresoola, kohvi
Nahka värskendava ja elustava toimega koorija eemaldab tõhusalt surnud naharakud ning puhastab ja pehmendab nahka.
Nurme Sidrunheina
duši- ja kätepesugeel
300 ml 6,89
Tagab puhta ja terve naha ilma seda kuivatamata.
Nurme palsam 250 ml 7,25 rosmariini, sidrunheina
Sisaldab rohkelt kasulikke rasvhappeid ning omab niisutavat ja silendavat toimet. Rosmariini eeterlik
õli soodustab juuksekasvu, aitab leevendada kuiva peanaha probleeme, on kõõma ja sügelevat peanahka pärssiva toimega.
Sisaldab ainult taimedel põhinevaid komponente.
Nurme ProVitamin B5
šampoon 250 ml 6,35 rosmariini, sidrunheina
100% looduslik, soodustab juuksekasvu ning aitab leevendada kuiva peanaha probleeme.
100% looduslik, lisab juustele kauni läike ning sobib suurepäraselt kergesti rasuseks muutuvatele juustele.
Nurme Sidrunheina käte- ja ihupiim 300 ml 9,35
Sidrunheina lõhnaga, jätab nahale siidise tunde.
Ecolatier Organic Aloe Vera niisutav kehageel 200 ml* 2,85
Muudab naha pikaks ajaks niisutatuks ja siledaks, imendub kiiresti, kuid samal ajal loob nähtamatu barjääri, mis kaitseb kogu päeva vältel suurepäraselt dehüdratsiooni eest. Vegan-sertifitseeritud.
Ecolatier kehavõi* 5,59
Organic Cannabis 200 ml, Urban Words Golden Oils 380 ml
Looduslike ja orgaaniliste koostisosadega. Kerge mitterasvane koostis imendub kiiresti, ei ummista poore, küllastab rakke kasulike elementidega, toetab naha kaitsefunktsiooni.
Looduslikud õlid niisutavad tugevalt ja toidavad sügavaid nahakihte, stimuleerides kollageeni tootmist, hoides ära vananemisega seotud nahamuudatusi ja tõstes naha kaitsefunktsiooni. Vegan-sertifitseeritud.
Ecolatier Urban käte- ja kehakreem pantenooliga
400 ml* 6,29
Looduslikest ekstraktidest ja õlidest kooslus, aitab niisutada ja toita naha sügavamaid kihte.
Pantenool rahustab ja eemaldab väga kuivalt nahalt ärrituse ja ketenduse. Vegan-sertifitseeritud.
* Toode on saadaval ainult Maksimarketites.
BioVegane Super orgaaniline punavetika seerum 15 ml* 7,75 hüalurooniga, füto-retinooliga
Tagab sügavalt niisutatud, täidlasena tunduva ja värskendatud naha.
Vananemisvastane punase vetika kompleks silub märgatavalt peeneid jooni ja kortse.
Silub ja vähendab pigmendilaike. Ühtlustab ja pinguldab nahka, toimides tõhusalt ja aeglustades naha vananemisprotsesse. Kaitseb nahka niiskuskao eest ja takistab naha enda rasvade oksüdeerumist.
BioVegane 24h Super Hydro orgaaniline punavetika kreem 50 ml* 13,55
Õrn, mõjub nähtavalt esimeste naha vananemisilmingute vastu, suurendab kollageeni tihedust ja ühtlustab naha välimust. Jätab naha imeliselt pehmeks ja elastseks.
BioVegane Super hüdrogeeli punavetika silmapadjad
2 tk* 2,25
Värskendavad ja jahutavad õrna silmaümbruspiirkonda. Vähendavad märgatavalt peeneid jooni ja kortse.
Luuv rulldeodorant 50 ml* 7,99
Citrus, Soothing, Unisex
24-tunnine tõestatud kaitse ebameeldiva lõhna vastu. Ei sisalda alumiiniumi, alkoholi ega soodat ning on 100% vegan.
Hoiab ära higilõhna tekke, imab endasse liigse higi, on antibakteriaalsete omadustega, hooldab ja rahustab kaenlaaluste nahka.
Kuivab kiiresti, ei ummista poore, ei jäta riietele plekke. Värske eeterlike õlide lõhnasegu sobib nii meestele kui ka naistele.
Luuv porgandi kuivõli 100 ml* 14,99 aaloega, sädelusega pronks
Niisutab nahka sügavuti ning taastab selle sära ja elastsuse. Imendub kiiresti ega jäta nahka rasvaseks või kleepuvaks.
Rikkalikult niisutav kehaõli, mis annab nahale pilkupüüdvalt kauni sillerduse. Rohkesti A-vitamiini ja beetakaroteeni sisaldav porgandiõli muudab naha kaunilt jumekaks, kuid ei oma isepruunistavat efekti.
Keskkonnasõbralik kolmekihiline majapidamispaber.
Väga hea ja kiire imavusega.
Ideaalne puhastamiseks ja kuivatamiseks koduses majapidamises.
Keskkonnasõbralik Ecolabel ja FSC sertifitseeritud.
Nüüd, mil ilmad aina soojemaks lähevad, tõuseb taas päevakorda paljude jaoks ebameeldiv ja piinlik teema – higistamine.
Piinlikkuse tundmiseks ei ole aga mingit põhjust, sest tahame seda või ei, higistame me kõik. Kuidas üleliigset higistamist vältida ja milliseid tooteid selleks kasutada?
TOIMETAS: Mariann Vilbre FOTOD: Shutterstock
Kes kui palju higistab?
Higistamine on loomulik funktsioon, mis on meie kehatemperatuuri reguleerimiseks hädavajalik. Kui kehatemperatuur tõuseb, olgu põhjuseks väline soojus, trenni tegemine või vürtsikas toit, käivitab närvisüsteem higinäärmed, et need vabastaksid higi. Tekkiv niiskus aurustub nahalt, põhjustades jahutava efekti. Kui meie organism nii ei reageeriks, kuumeneksime lihtsalt üle.
Seda aga, kui palju keegi higistab, mõjutab hulk tegureid, näiteks geneetiline eelsoodumus, keskkond, füüsiline vorm ja isegi emotsionaalne seisund. Samuti võivad suuremat higistamist põhjustada mõned haigused (diabeet, kilpnäärme ületalitlus, podagra, paanikahäired, liighigistamine ehk hüperhidroos).
Kumb valida, kas antiperspirant või deodorant?
Higistamisvastased tooted jagunevad kaheks: deodorandid ja antiperspirandid. Kuigi neid sõnu kasutatakse sageli sünonüümidena, on tegelikult tegemist kahe
erineva tootega, kummalgi oma funktsioon.
Deodorandid neutraliseerivad higilõhna tekitavad bakterid, aidates vähendada ebameeldivat lõhna, kuid ei vähenda higistamist ennast. Antiperspirandid sisaldavad ühendeid, mis blokeerivad ajutiselt higinäärmed, vähendades seeläbi higistamist. Kumba neist eelistada, sõltub täielikult inimesest. Ei saa öelda, et üks on parem kui teine, sest mõlemal on omad head ja vead.
Antiperspirandid sobivad üldiselt paremini aktiivse eluviisiga inimestele ja neile, kes higistavad rohkem, sest suudavad vähendada märgatavate higiplekkide tekkimist. Kui näiteks soovid tööle jalutada või rattaga sõita ega taha, et kohale jõudes oleksid pluusil märjad laigud, tasub kasutada just antiperspiranti.
Deodorantide kasuks räägib aga see, et tavaliselt ei sisalda need alumiiniumiühendeid, mis võivad tundliku nahaga inimestel põhjustada nahaärritusi. Nende ühendite puudumine tähendab ka seda, et riietele ei teki kollaseid plekke, sest neis on süüdi just alumiiniumsoolad.
Samas võib soovi ja vajaduse korral kasutada ka mõlemat korraga. Sellisel juhul on soovitatav kõigepealt kanda peale antiperspirant ja paar tundi hiljem deodorant.
Terviseriskid puuduvad
Juba üsna pikka aega on internetiavarustes keerelnud kuulujutud antiperspirantide potentsiaalsest negatiivsest mõjust. Nende juttude keskmes on antiperspirantides kasutatavad alumiiniumiühendid, mida on kahtlustatud rinnavähiriski tõstmises. Siiski ei ole teadlased leidnud selliste väidete toetuseks veenvaid tõendeid. Ameerika vähiliidu andmetel ei leidnud hoolikalt kavandatud uuring, milles võrreldi umbes 800 rinnavähiga naist sama paljude naistega, kellel ei olnud seda haigust, mingit seost rinnavähiriski ja antiperspirantide, deodorantide või kaenlaaluste raseerimise vahel. Niisiis, seni kuni toode ei põhjusta nahaärritusi, võib seda julgelt edasi kasutada.
Allikad: cancer.org, webmd.com, virtuaalkliinik.ee
Ecolatier Urban palsam
400 ml* 5,99
Restoring for Damaged Hair, Volume for Thin Hair
Toidab ja taastab kahjustatud juukseid, tugevdab juuksefolliikuleid, stimuleerib juuste kasvu. Vegan-sertifitseeritud.
Parandab juuksestruktuuri, lisades tugevust ja mahtu. Tulemuseks on tihedamad, volüümikamad, tugevamad juuksed. Vegan-sertifitseeritud.
Ecolatier Urban šampoon 600 ml* 5,99
Volume for Thin Hair, Restoring for Damaged Hair
Puhastab õrnalt, stimuleerib juuste kasvu ja ennetab juuste väljalangemist. Vegan-sertifitseeritud.
Looduslikud ja hoolikalt valitud koostisosad toidavad ja hoolitsevad juuste eest, taastavad kahjustatud juukseid, tugevdavad juuksefolliikuleid, stimuleerides juuste kasvu. Vegan-sertifitseeritud.
Adidas Pro Invisible deodorant 50-150 ml* 3,25 erinevad
Kaitseb niiskuse ja ebameeldiva lõhna eest 48 tundi. Ennetab valgeid ja kollaseid laike, kaitstes isegi musti ja valgeid riideid. Värske ja samas soe lõhn. Dermatoloogiliselt testitud, vegan, ei sisalda alkoholi.
Ziaja rulldeodorant 60 ml*
Active Protection 2,79
Blocker 3,25
Kontrollib tõhusalt higieritust. Peamised toimeained on allantoiin, provitamiin B5 (D-pantenool) ja alumiiniumsoolad.
Dermatoloogiliselt testitud.
Piisab kasutamisest 1–2 korda nädalas, et vähendada tõhusalt liigset higistamist terveks nädalaks. Neutraliseerib ebameeldiva lõhna ja tagab kauakestva värskustunde. Ei jäta riietele plekke. Dermatoloogiliselt testitud.
Kanna antiperspiranti peale õhtuti. Antiperspirandi koostisained vajavad higinäärmete blokeerimiseks aega, mistõttu on seda efektiivsem peale kanda enne magamaminekut.
Kanna hingavaid kangaid. Parim viis vähendada higistamist riietuse valikuga on kanda kergeid, hingavaid ja hästi ventileerivaid kangaid, nagu puuvill, lina või bambus.
Väldi vürtsikat toitu. Keha reageerib vürtsikale toidule samamoodi nagu mis tahes muule kuumusele – ta püüab jahtuda, mis viib higistamiseni.
Yolyn kehalõhnastaja 200 ml* 4,99 erinevad
Meeldiva lõhnaga, niisutav. Võib kanda nii näole, kehale kui ka juustele. Ei sisalda alkoholi.
So…? kehaparfüüm 100 ml 3,55 erinevad
Naiselik parfüüm, mis on hõrk ja tagasihoidlik.
Silkia depileerimisplaastrid Aloe Vera kreemiga*
kehale 16 tk 4,35 näole 20 tk 3,35 bikiinipiirkonnale 20 tk 3,99
Tulemus püsib kuni 6 nädalat. Kiire, lihtne ja tõhus meetod soovimatu karvakasvu eemaldamiseks.
Kauakestev tulemus. Efektiivne ka lühikeste, vähemalt 2 mm pikkuste karvade puhul.
Garnier Mineral Action Control rulldeodorant 50 ml 3,39
Garnier Mineral Action Control deodorant 150 ml 3,69
Kaitseb nahka niiskuse ja ebameeldiva lõhna eest 48 h. Tagab värskuse isegi äärmuslikel temperatuuridel (45 °C).
Garnier Mineral Deo Extreme deodorant 150 ml 3,39
Tagab tänu mineraliidile 72-tunnise pideva kaitse ebameeldivate lõhnade eest isegi äärmuslikes olukordades.
Garnier Skin
Naturals
Hyaluronic Aloe geel 50 ml 5,45
Loodusliku päritoluga hüaluroonhappe ja orgaanilise aaloeekstrakti ainulaadne kombinatsioon naha intensiivseks niisutamiseks ja rahustamiseks. Kerge konsistentsiga geel imendub kiirelt ja sobib ideaalselt normaalse naha hooldamiseks.
Garnier Hyaluronic Aloe näoseerum 30 ml 10,99
Lisab täidlust, niisutab intensiivselt ja muudab naha elastsemaks juba ühe kasutuskorraga. Vegan.
Garnier Skin Naturals
Micellar näovesi 100 ml 2,79
Puhastab tõhusalt ja kiirelt, eemaldab jumestuse jäägid ning rahustab. Sobib kõikidele nahatüüpidele.
Cracked Heel jalakreem lõhenenud kandadele 35 ml* 2,99
Aitab aktiveerida keha loomulikku taastavat protsessi, mis kiirendab naha paranemist ja kaitse tekkimist. Sobib kasutamiseks ka põlvedel ja küünarnukkidel.
Cracked Heal Roll-on lõhenenud kandadele 50 ml* 3,25
Emulsioon parandab kuivasid lõhenenud kandasid. Sobib kasutamiseks ka põlvedel ja küünarnukkidel. Silmaga nähtav tulemus 2 päeva pärast.
Petitfee Dry Essence jalamask 1 paar* 2,59
Leevendab väsimust, tagab õrna hoolduse, niisutab, toidab ja taastab rakke ning omab jalanahka desodoreerivat toimet.
Petitfee Black Pearl & Gold Hydrogel näomask* 2,99
Küllastab nahka intensiivselt niiskusega, taastab loomuliku hüdrolipiidse kihi, kõrvaldab vanusega seotud muutused ja stimuleerib kudede uuenemist.
Petitfee Agave Cooling Hydrogel näomask* 3,35
Tuleb tõhusalt toime turse, punetuse ja sügelusega, niisutab suurepäraselt ja normaliseerib epidermise vee-rasva tasakaalu. Muudab naha elastseks, toonuseliseks, terveks.
Nivea SUN Intense Bronze päevitusõli sprei SPF6 200 ml 11,99
Karoteeniekstrakti ja E-vitamiiniga. Aitab nahal kiirelt saavutada kauni kuldse ja kauapüsiva päevituse. Kaitseb UVA- ja UVB-kiirguse eest. Veekindel.
Nivea SUN Protect & Moisture päevituspiim SPF50+ 200 ml 13,99
Kaitseb UVA- ja UVB-kiirguse eest. Niisutab nahka 48 tundi. Veekindel.
Nivea SUN Intense Bronze päevituspiim SPF6 200 ml 9,99
Aitab nahal kiirelt saavutada kauni kuldse ja kauapüsiva päevituse. Kaitseb UVA- ja UVB-kiirguse eest. Veekindel. Mitterasvane.
Colgate Keep Slim Soft Charcoal hambahari + 2 hambaharja otsikut* 7,59
Colgate Keep Slim Soft Charcoal hambaharja varuotsikud 2 tk* 4,49
Harja metallist käepide seisab püsti ilma toeta ja on vastupidav. Harjapead on loodud spetsiaalselt selleks, et puhastada toidujääke ja hambakattu igemepiirilt ning kitsastest hambavahedest, saavutades hiilgava puhastustulemuse. Antibakteriaalsed harjased aitavad takistada hambaharja asenduspeade harjastel bakterite vohamist.
Vesi on elu alus. Toitumisnõustaja Teele Teder selgitab, kuidas ja millist vett juua, et sellega enda organismi maksimaalselt toetada.
TEKST: Teele Teder FOTOD: Shutterstock
Isegi unepealt osatakse öelda, et päevane vee joomise norm on 2 liitrit. Aga täpselt samamoodi, nagu me kõik ei mahu kleiti suuruses 36, ei peaks laskma end ka sellest arvust häirida. Võime reegli „2 liitrit päevas“ vabalt unustada, sest tegelikult vajab normaalolekus keha iga kilogrammi kohta 30 ml vett (pingutuse ja higistamise korral rohkem). Kui kaalud 57 kilogrammi, vajab sinu keha iga päev 1,7 liitrit vett. Ja ka see ei tähenda, et
peaksid hakkama seda kõike endale sisse kaanima. Vett on igas toidus, kõige kuivemas rosinaski leidub 16% vett. Mida rohkem sööd vedelikke sisaldavaid toitusid, seda vähem tuleb vett juua.
Joogid, mis panevad rohkem jooma
Vett võivad asendada taimeteed ning vähesel määral ka naturaalsed mahlad, kuid mitte karastusjoogid, siirupiveed ja magustatud mahlad. Ka isetehtud
smuuti või joogijogurt sobib pigem vahepalaks kui janu kustutamiseks. Piima tuleb samuti käsitleda pigem toidu kui joogina. Kofeiini sisaldavad kohv, tee ja koolajoogid ning alkohoolsed joogid aga suurendavad vedeliku väljutamist organismist, kuna kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus ning siis tuleb vett jälle rohkem juua. Näiteks tuleks tassile kohvile juurde arvestada kaks sama suurt tassi vett.
Janu tekib siis, kui oleme kehale juba liiga teinud, nii et ta on oma veesisaldusest kaotanud rohkem kui 1%. Seda tunnet peaks proovima ennetada. Meie kehas on kuni 70% vett (beebidel kuni 80%) ja seepärast ongi veel tervise ja enesetunde seisukohalt väga suur roll. Paljud haigused ja häired on kroonilise veepuuduse tagajärg – näiteks ka suur vere kolesteroolisisaldus. Kui veest on puudus, hakkab keha võtma vett rakkudest. Sellele reageerib maks ning hakkab rakkude elutegevuse kindlustamiseks tootma kolesterooli, et rakumembraane sulgeda ja vett kinni hoida. Niisugune kolesteroolitaseme tõus on organismi kaitsereaktsioon. Aga loomulikult pole see suure kolesteroolisisalduse ainuke põhjustaja. Seda suurendavad ka meie ebatervislikud toitumisharjumused.
Hea indikaator
Pigem on meil siiski veest puudu kui üleküllus. Veevaegusega saab seostada ka pea- ja liigesevalusid, trombe, turseid, põletikke, astmat, diabeeti, kõrgvererõhktõbe, podagrat, maohaavandeid, neeru- ja sapikive. Isegi kerge veepuudus häirib keha füsioloogiat ja elulisi funktsioone. Vett on vaja ainevahetusprotsessideks. Vesi on oluline vere koostisosa ja iga meie rakk kümbleb selles. Veega viiakse jääkained kehast välja ning see aitab säilitada kehatemperatuuri, aidates naharakkudel higistades keha jahutada. Kui meil on millestki puudus, siis see annab tunda. Sama lugu on üleküllusega. Liigne veetarbimine võib viia näiteks maksakahjustusteni. Inimorganismi kõige lihtsamaks indikaatoriks on uriin: kui see on ka päeval tumekollane, jood sa ilmselt liiga vähe vett.
Kui oled vett pigem vähe joonud ning otsustad ühel hetkel selle kogust suurendada, võib keha olla esimesel nädalal turses. Organism võib hakata vett igaks juhuks jäsemetesse talletama, sest kunagi ju ei tea, millal veel sellise koguse saada võib.
Milline vesi on kõige parem?
Poodidest on võimalik osta mitut liiki vett. Kõige paremini sobib organismile mullita vesi. Kui oled tundlikuma
seedimisega, siis võivad mullid tekitada kõhus valu või ebamugavustunnet. Kui aga mull on n-ö looduslik, peaks see ka kõhule leebem olema.
Mineraalvesi on väga hea, sest varustab organismi iga päev vajalike vitamiinide ja mineraalidega. Siiski ei soovitata seda pidevalt tarbida, sest ka mikrotoitainete üleküllus on võimalik ning see on tavaliselt sama halb kui nende defitsiit.
Aluseline vesi sobib hästi neile, kes soovivad oma organismi aluselisemaks muuta. On koolkondi, kus arvatakse, et peaaegu kõikide haiguste põhjustajaks on liialt happeline organism. Aluselist vett võiks juua toidukordade vahel, sest selline vesi võib maomahlu lahjendada ja seepärast raskendada seedeprotsessi. Ka sidrunivesi on aluseline. Seda ei tohiks samuti terve päeva juua, sest selle pidev manustamine mõjub halvasti hambaemailile. Sidrunivesi sisaldab C-vitamiini ja teisi antioksüdante ning mineraalaineid, parandab seedimist, puhastab organismi, aitab ka liigset vett kehast väljutada. Kõige parem aeg seda juua on hommikuti tühja kõhuga ning vähemalt pool tundi enne hommikusööki.
Maitseveed pakuvad küll suurepäraseid maitsenaudinguid, kuid nende puhul tuleks vaadata üle suhkrusisaldus. Kui suhkrut on palju, võiks nende tarbimisega piiri pidada, mitte neid iga päev tarbida. Samas, võrreldes karastusjookidega on need jälle parem variant.
Magneesiumiga rikastatud vesi sobib hästi inimestele, kelle menüüs ei ole seda mineraalainet piisavalt ning kes ei võta seda toidulisandina juurde. See võib tuua leevendust ka magneesiumipuuduse esmaste sümptomite puhul, nagu näiteks jalakrambid. Loomulikult mõjub magneesium hästi ka meie meeleoludele.
Kõige enam võidad ilmselt siis, kui tarbid erinevaid vesi ega jää ühele kindlale sordile või brändile truuks.
Soojad suvised ilmad lihtsalt kutsuvad välja liikuma ja rohelusest pakatavat loodust imetlema. Miks mitte aga teha seda vee peal supilauaga mõnusalt kruiisides? Suppamine on lihtne, ent elamusterikas spordiala, mida sel suvel tasub kindlasti proovida!
TEKST: Liisbet Estra FOTOD: Shutterstock
Milles seisneb suppamise võlu?
Janek spordiklubist Suppama usub, et spordiala võlu ja populaarsus tuleneb sellest, et aerutamisoskust aerulaual on lihtne ja kiire omandada ning seetõttu sobib supitamine väga laiale kasutajaskonnale. SUP-laua peal ei ole rutiinist ega sundasendist juttugi – supitada saab nii püsti, põlvili, istuli kui ka selili – täpselt nii, nagu ise mugavaks pead. Mõnele mudelile saab lausa seljatoe kinnitada, et oleks mõnusam kruiisida.
„Inimesed tulevad tihti supimatkadele täitsa esimest korda suppamist proovima ning on seadnud endale madalad ootused, et „täna ma ainult proovin ja aerutan vaid istudes“. Kui nad aga instruktorite juhendamisel 15 minuti pärast püsti seisavad ja aerutavad „nii, nagu peab“, siis tunnevad nad oma saavutusest erakordset rõõmu ning nii sellesse supipisikusse nakatuvad,“ selgitab Janek.
Kas mulle võiks suppamine sobida?
Tom Aloha Surfist soovitab esmakogemuse saamiseks pöörduda mõne teenusepakkuja juurde, et saada olulised õpetussõnad ja viia end kurssi supitamise võlude ja ohtudega. „Suppamine sobib nii sportimiseks ja harrastuseks kui ka elustiili osaks, et toetada sotsiaalset läbikäimist,“ lisab Tom.
Janek leiab, et suppamine sobib kõigile, kel veidi tasakaalutunnetust ja kes vett ei karda. „Kui tasakaal peaks alt vedama, tuleb kasuks ka ujumisoskus, kuid laua peale tagasi saamine on tegelikult üsna lihtne,“ lisab Janek ning julgustab kasutama ka korralikku varustust ja turvavarustust.
Lõbu sisse on peidetud ka töö
Kuigi suppamine on mõnus tegevus, mis võib pealtnäha lihtsana näida, saavad lihased selle spordialaga korralikult vatti. Kati Pirita Surfiklubist kinnitab, et
suppamine tuleb tegelikult lisaks füüsisele kasuks ka vaimsele tervisele.
Mitmekülgne kehaline koormus
Supitamine on suurepärane viis kogu keha treenimiseks – see nõuab tasakaalu, tugevdab süvalihaseid ning käte ja jalgade lihaseid, mida kasutatakse püsti püsimiseks ja laua edasiviimiseks.
Vaimse tervise
edendamine
Vee peal ja looduse keskel viibimine on rahustav ja lõõgastav, sest veel olles kaob ajataju ja mõtted puhastuvad ning tuju muutub alati heaks ja rõõmsaks. Supitamine aitab aega maha võtta ja lihtsalt hetkes olla. „Üksi supitama minek on parim vitamiin enda turgutamiseks ja iseendaga aja veetmiseks,“ leiab Kati.
Paindlikkus ja kättesaadavus
Supitamist saab harrastada erinevatel veekogudel rahulikest järvedest ookeani-
„Hea väike amps algajatele ja ka edasi- jõudnutele, just parajal ajal, et jõuab pärast tööd lõõgastuda. Kõige meel- dejäävam osa oli tol korral vihma- valang, mille saatel oli eriti meeleolukas seilata.“
laineteni – SUP-lauda saab täna rentida juba pea iga veekogu ääres. Samuti on laud suhteliselt taskukohane ka iseendale soetamiseks.
Sotsiaalne aspekt
SUP on ka suurepärane viis sõprade ja perega koos aja veetmiseks või uute inimestega tutvumiseks, eriti kui liituda mõne surfiklubi või -grupiga, kus sarnaste huvidega inimesed juba ees ootavad.
Millest alustada ja kuhu edasi?
Kati usub, et supitamine on üks lihtsamaid veespordialasid, millega alustada, ning soovitab kõigepealt algust teha algkoolitusega, et õppida õigeid tehnikaid ja turvalisust. Janeki kogemusel on tegu suhteliselt ohutu liikumisviisiga, kui ohutusnõuded on täidetud: kasutaja kannab ohutusvesti ning on jalarihma abil laua külge kinnitatud, et see vette kukkumise olukorras liiga kaugele minema ei ujuks.
Algajatele soovitatakse laiemat ja stabiilsemat lauda, mis aitab paremini tasakaalu hoida. Täispuhutavate laudade juures on tähtis, et laud oleks vähemalt 15 cm paks – siis ei hakka see keskelt läbi painduma ja vajadusel on mugav ka kahekesi laua peal olla. „Kui
Kui supitamine on juba käpas, võib huvi tekkida uute väljakutsete vastu...
Võistlussupitamine
Osalemine võistlustel võib tuua uut elevust ja aidata seada kõrgemaid eesmärke. „Eestis korraldatakse mitmeid võistluseid erineva oskustasemega võistlejatele,“ soovitab Kati huvilistel võistluskalendril silma peal hoida.
Purjelaud ja lainesurf
Kui tasakaal ja jõud on juba heas seisus, võib olla põnev proovida purjelauasporti, mis on Eestiski tuule suure hooga tiibadesse saanud.
soovid areneda ja ja kiiremini sõitma hakata, siis tasub valida endale kitsam laud, sest see liigub vees kiiremini edasi,“ soovitab Kati.
Supitamine pakub laia valikut võimalusi alates stressi maandamisest ja füüsilisest treeningust kuni adrenaliinirohkete seiklusteni. Alustamine on jõukohane pea igale huvilisele ning uusi veetegevusi avastades ja oma oskusi arendades võib supisport sulle terve elu rõõmu ja elamusi pakkuda.
Matkasupitamine
Pikemad distantsid ja avastusretked vees võivad olla samuti väga põnevad. See võimaldab kombineerida supitamist matkamisega, et avastada uusi kohti ja veekogusid.
Jooga supilauaga
See põnev spordiala ühendab supitamise ja jooga, seega pakub nii füüsilist kui ka vaimset väljakutset.
Bali aerulaua komplekt algajale 330 cm 135,50
Väike-Maarja Konsumi juhataja Kaire Piirimäe on naine nagu päike. Ta särab ja annab teistelegi energiat. Kust see positiivsus tuleb?
TEKST: Teele Teder FOTOD: Daniel Leevik
„Mulle väga meeldib müüa,“ ütleb ta kohe alustuseks. Kõik algas juba lapsena poe mängimisest. „No kellele see mäng poleks meeldinud.“ Küll aga ei meenu Kairele, et ta oleks lapsena kunagi öelnud, et soovib suureks saades poemüüjaks hakata. „Olin väga energiline ja liikuv laps. Mäletan, et korra ütlesin, et tahan juuksuriks saada, ja siis soovisin jälle õpetajaks hakata. Tõenäoliselt oli neid ameteid veel.“ Müügitöö on tal aga hästi selge,
sest päris sageli müüb ta asjad kogemata maha veel enne, kui need poeletile jõuavad. Viimati näiteks juhtus nii pleedidega. „Tellisin mõned pleedid poodi müüki ja kui need kohale jõudsid, olin nii elevil, et neid oma silmaga päriselt näha. Need olid nii ilusad ja pehmed. Näitasin teistele ka ning müüdud nad olidki,“ naerab ta. Selliseid näiteid on muidugi veel. Kaire teeb kõike suure rõõmu ja naudinguga. „Töö on meil siin raske, ükskõik millist tööd teed, aga nalja saab palju!“ Naeru kuuleb Väike-Maarja poes
Kairel on Konsumis käimas ka koostööprojekt, mis talle eriti südamesse läheb. Kolmapäeviti käivad koos juhendajaga Väike-Maarja Konsumis ametit õppimas Porkuni kooli erivajadustega noored. „Näiteks panevad kaupa riiulile,“ selgitab Kaire ning lisab, et see koostöö on tänaseks kestnud kolm aastat. „Nad on nii armsad. Alati tulevad ja kallistavad, jõulude ajal teeme üksteisele kingitusi ka. Koostöö nendega on minu jaoks olnud tohutult silmiavav kogemus ja olen selle eest väga tänulik.“
tõesti sageli. „Muidugi, nali ja naer on ju nakkav,“ ütleb Kaire, kes on Coopis töötanud tänaseks üle 16 aasta. Ta alustas Rakvere Maksimarketis müüjana ning tema karjäär sellel ametikohal kestis neli päeva. „Pärast seda sain vanemmüüjaks.“ Kaire ütleb, et selle aja jooksul, mis ta on Coopis töötanud, on töö väga palju muutunud. „Mäletan, kuidas tellisin kesklaost kaupa.
VAATA VIDEOTSkännerid ei näidanud ei laoseisu ega tellitavaid koguseid. Relexi süsteem on täielik unelm,“ ütleb ta ning lisab, et omal ajal sai sellisest lahendusest unistatud, aga ei arvatud, et ühel päeval need süsteemid päriselt olemas on.
Olen
pigem see tehtud-mõeldudinimene.
Saanud pakkumise asuda Väike-Maarja Konsumi juhatajaks, oli Kairel aega otsustada vaid 24 tundi. „Kuna mul ei olnud eelnevat juhtimiskogemust, siis läksin koju ja panin plussid-miinused kirja. Kahtlema pani mind eelneva juhtimiskogemuse puudumine.“ Kaire ütleb, et ta pole muidu selline plusside-miinuste kokkulugeja. „Olen pigem see tehtud-mõeldud-, mitte mõeldud-tehtud-inimene,“ ütleb ta naerdes. Ühe miinusena sai too hetk kirja ka 25 kilomeetri pikkune igapäevane edasi-tagasi autosõit, sest Kaire elab Rakveres. „Aga sellest on tänaseks küll hoopis pluss saanud,“ naerab ta ja räägib, kuidas armastab autosõite. Hommikuti aitab see tal end töölainele viia ning õhtuti jälle keskenduda kodustele asjadele.
Ta pole selline juht, kes istuks oma laua taga ja jagaks käske. „Mul on inimestega siin väga vedanud. Meil on nii lahe punt koos. Kõik on nii töökad, abivalmid ja armsad.“ Kaire tahab ikka igal pool ise käe külge panna. Sellepärast on tal ka juba umbes 15 aastat roklaga sõit selge. Samuti leidis ta end koroona ajal põll ees kokaametit pidamast. „See juhtus, kui kõik meie neli köögitöötajat haigestusid. Panime siis teiste töötajatega põlled ette ja hakkasime aga pihta. Letid ei tohi ju tühjaks jääda.“
Tuntud firmaroad
Kokkamine on Kaire üks hobi. Eriti armastab ta valmistada magusaid küpsetisi ning tema firmaroogasid tuntakse Väike-Maarja Konsumi töötajate hulgas hästi. „Brita kook, šokolaadikook, pisarakook, banaani-kirsikook,“ loetleb ta. Coopi valikust on tema lemmikuks oa-singisalat. „See on nii hea!“ Erilise lemmikuna tõstab ta esile veel Hüva kaubamärgi rosinajäätise. „Aeg-ajalt ikka
1. Peloponnesose poolsaar Kreekas
Mulle väga meeldivad Kreeka ja erinevad Kreeka saared, sealne kultuur (vaatamisväärsustest tooks siinkohal välja Epidaurose amfiteatri ning päikesetõusu Monemvasias), nende köök, lahked ja rõõmsad inimesed, imeline loodus, metsikud rannad.
2. Gruusia ringreis
Selleks reisiks oli broneeritud vaid üks ööbimiskoht ja hinkaalide töötuba, kõik ülejäänu sai otsustatud käigupealt – täiesti pingevaba puhkus. Kanjonid, koopad, kosed – imeilus riik. Kohalikud on väga lahked ja nende köök on suurepärane.
3. Põhja-Norra
Mulle väga meeldib sealne metsik loodus (näiteks suured mäed ja trollimetsad) ja polaarpäev, kus taevas on korraga nii kuu kui ka päike.
Puhkasin nii, nagu eestlased ikka –remontides.
ütleme siin teineteisele, et teeme ühe jäätisepausi, siis ma naudingi just seda jäätist.“ Kindlasti soovitab Kaire proovida ka Coopi mahlasid. Tomatimahl, ploomimahl ja apelsinimahl on need, mis väga sageli tema ostukorvi tee leiavad. Kaire peab elus kõige tähtsamaks inimesi enda ümber. „Ma mõtlen siin tõesti kõiki inimesi enda ümber. Nii oma peret, kaugeid sugulasi kui ka töökaaslasi. Tunnen, et kõik saab alguse neist, nad on mulle kallid ja ma tunnen, et saan nendega suheldes energiat.“ Kaire peabki ennast ekstraverdiks, sest inimsuhted ja suhtlemine on talle kõige tähtsamad. Lisaks kallite inimeste piltidele leiab Kaire telefonist aga Sassi pilte. See on tema kass. „Olgem ausad, tema pilte on mul telefonis kõige rohkem. Sass on meil
nagu koera eest ka. Ta käib meil järel ja on väga seltskondlik.“
Viimased viis aastat on Kaire suureks hobiks olnud ka reisimine. Selle peale kulub enamik tema puhkuseid. „Vanasti ma ei osanud üldse puhata. Puhkasin nii, nagu eestlased ikka – remontides. Ühel hetkel aga mu vend ütles, et Kaire suudaks puhata alles siis, kui kogu raha temalt ära võtta, et ta ei saaks remonti teha. See pani mind mõtlema ning nüüd panengi kogu raha hoopis reisimise alla.“ Ta on viimase aasta jooksul käinud nii Kanaaridel, Gruusias, Inglismaal kui ka Türgis. Selle asemel et võtta kindel pakettreis, eelistab Kaire reise ise organiseerida. „Tunnen, et reisides ma tõesti puhkan. Eriti kui kõik räägivad keeles, millest ma midagi aru ei saa. See on kohe selline tõeline restart siis.“
Aga kuidas siis ikkagi nii saab, et Kaire on kogu aeg nii särav ja energiline? „Ma usun, et kõik asjad on lahendatavad. Kui ongi mingi mure, siis soovitan see ära jagada – mure on kohe palju väiksem.“
Chef Lunden Vegan šašlõkk 500 g* 3,99 piri-piri marinaadis, rukola-sidruni marinaadis
Thormi taimsed kanamaitselised grillvorstid 300 g* 5,19
Pastiri grilljuust 200 g 2,59
Thormi taimne kebab 200 g* 4,69
San Michele Prosciutto Crudo toorsuitsusink 90 g* 3,59 musta pipraga, rosmariini
Friendly Viking’s kreekapärane kaerasuupiste 350 g 2,39 mango, vanilli
Paysan Breton La Baguette pehme juust 200 g 4,29
Mashie lahustuv teepüree 4x40 ml* 2,49 erinevad
Thormi taimevalgu grillvorstid päikesekuivatatud tomatiga 300 g* 5,19
Linnamäe äkis 110 g* 3,99 põdraliha, hirveliha metsaseentega, veiseliha
Gorgonzola Dolce sinihallitusjuust 200 g 2,99
Cabrifini kitsepiima valgehallitusjuust 180 g 3,79
Roundooze röstitud kikerherned 150 g 3,69 moka, puuvilja-šokolaadi
Laita Paysan Breton Brie valgehallitusjuust 180 g 3,19
Friendly Viking’s fermenteeritud maitsestamata kaerakreem 200 g 1,69
Oatly vitamiinidega suhkruvaba kaerajook 1,5% 1 l 2,49
Paulig Frezza kohvijook 250 ml 1,65 + pant 0,10 erinevad
Olete kindlasti näinud kohvikus istudes, kuidas naaberlauda serveeritakse kruus vahutavat erkrohelist vedelikku või ebaloomuliku rohelise tooniga kooke, keekse või torte. Tegemist on järjekordse supertoiduks nimetatud toiduaine ehk matcha-teega. Matcha on kasulik igas elemendis, näiteks alandab see roheline tee neli korda kiiremini kaalu ja tugevdab kümme korda paremini immuunsust.
TEKST: Martin Hanson FOTO: Shutterstock
Matcha-tee on rohelise tee pulber, mida kindlasti ei tohi segamini ajada mate- või tavalise rohelise teega. Matcha’t on selle kasulike omaduste tõttu tarvitatud sajandeid. Tee teevad eriliseks kasvatamise ja töötlemise protsessid: matcha rohelise tee taimed kasvavad vilus, neid korjatakse käsitsi, kuivatatakse päikese käes, väädid ja varred eemaldatakse enne töötlemist ning teelehed jahvatatakse kiviveskites peeneks pulbriks.
Matcha-tee annab kehale energiat, parandab mälu ja tuju, tugevdab immuunsüsteemi, alandab kolesterooli ja veresuhkrut, soodustab ainevahetust. See on kiudainerikas, lisaks on selles C-vitamiini, kroomi, tsinki, magneesiumi. Matcha sisaldab rohkem kofeiini kui tavaline must purutee ja kordi rohkem kui tavaline roheline lehetee, kuid vähem kui must kohv. Südant puperdama see ei pane, ent annab hommiku alguseks hea energialaengu. Matcha rohelises tees on ühtlasi väga rohkelt antioksüdante.
Matcha’t võib juua nii energia saamiseks kui ka rahustaval eesmärgil. Üle tuhande aasta on Hiina taoistid ja Jaapani buda mungad kasutanud matchateed meditatsiooniks ning puhkamiseks samal ajal virgel olles.
Kõige määravam on matcha kvaliteedi puhul tõenäoliselt hind – mida kvaliteetsem, seda kallim. Odavalt matcha’lt ei tasu oodata erksat värvust ja peent maitsenüanssi, pigem murumaitset ning samblarohelisust. 30-grammine purk kvaliteetset Jaapani matcha’t igapäevaseks joomiseks maksab vähemalt kümme eurot, kõige kallimad on Eestis aga üle 30–40 euro. Võrdluseks võib tuua Hiina matcha, mille hind on ca 6 eurot 80 grammi eest.
Kuidas aga teega küpsetada?
Teel vedelikuna on maitse ja värv, aroom ning terve nimekiri kasulikke ühendeid. Ehk teed saab köögis kasutada igal pool vee, puljongi, mahla jm aseainena. Loomulikult tuleks teada, milline tee millega kokku sobib ja millise maitse lõpptulemusele annab. Kõige lihtsam on teed kasutada hommikuste putrude hautamiseks, smuutides vedelikuna või miks mitte ka suppides-kastmetes.
Kui aga rääkida küpsetamisest – kookidest, keeksidest, tortidest ja pirukatest –, siis annab selgelt kõige imelisemaid tulemusi juba tuttavaks saanud matcha. Seekord siis kulinaarklassi matcha, mida kasutataksegi peamiselt toitude valmistamiseks ja küpsetistes. Kulinaarne matcha peaks
*Toode on saadaval ainult Maksimarketites.
lõhnama värskelt ning natuke muruselt. Värvilt on see vähem roheline kui tseremoniaal-matcha. See ei ole ilmtingimata madalama klassi toode, lihtsalt valmistusmeetodid on erinevad ja tee omadused teised.
Kulinaarne matcha on mõeldud kasutamiseks koos muude toiduainetega ning sellest saab edukalt valmistada mitmesuguseid toite ja jooke. Selle maitse on tugevam ja konkreetsem, natuke mõrkjam, ning see sobib suurepäraselt rohelise tee latedesse, matcha-smuutidesse ja rohelise teega maitsestatud küpsetistesse. Kõige paremini maitseb see koos magusaine või piimaga. Viimasel ajal on äärmiselt populaarne valmistada matcha’st kauneid erkrohelisi kooke, esiteks on need ilusad silmale ja teiseks maitsvad suus. Matcha’t soovitatakse kasutada ka smuutides ja salativinegrettides. Viimasel ajal on populaarne valmistada matcha-latet, kus espresso asemel on maitse-, mõju- ja värvaineks kange matcha-tee. Matcha annab sarnaselt kohvile energiat, äratab ja pakub joogielamust. Vahune piim annab joogile mõnusa kreemisuse ja loa panna joogi nimetusele juurde täiendsõna „late“.
Polegi muud soovitada, kui asendage vedelikud oma toitudes teega – nii muudate toidu, eriti küpsetiste maitseid jäädavalt!
Selleks et enneaegset vananemist pidurdada, ei pea ilmtingimata iluopile minema. Ka toitumisest võib päris suur abi olla.
TOIMETAS: Teele Teder FOTO: Shutterstock
Kõige kiiremini lisab aastaid alkohol, mis viib muu hulgas meie kehast vedelikku välja ning häirib tugevalt und. Uni aga on otseselt seotud kortsude tekke ja naha vähenenud elastsusega. See koormab ka maksa ja kui maks ei suuda liigse alkoholi tõttu toksiine lagundada, tekib akne ning ajapikku lisanduvad tuhm jume ja kortsud.
Kindlasti ei tasuks tunni aja jooksul pärast veini (aga ka energia- ja tsitrusjookide) joomist hambaid pesta, sest see soodustab emaili lagundamist –hambavaap on happerünnakust pehme ning saab harjates tugevalt kahjustada. Säravad ja terved hambad on aga üks nooruse märke.
Üks detail, mis meile salakavalalt visuaalselt aastaid juurde lisab, on paistes silmaalused. Kui mõnel hommikul on silmaalused eriti kottis, võib see olla tingitud liigsest soola tarbimisest eelmisel õhtul (seda võib põhjustada ka vee joomine vahetult enne magamaminekut). Päevane soolakogus võiks jääda vaid ühe teelusika piiresse (6 grammi), enamjaolt (Tervise Arengu Instituudi andmetel) kipub see siiski olema kuni 300% suurem.
Vabade radikaalide rünnak
Meie sees käib igapäevane sõda hea ja halva vahel. Mida ebatervislikumalt toitume ja mida rohkem viibime mürkide keskel ning stressame erinevate asjade pärast, seda rohkem tekib meie kehasse vabu radikaale. Need tekitavad raku- ja DNA kahjustusi, mis omakorda muudavad meid enneaegselt vanaks, aga põhjustavad ka erinevaid haigusi (näiteks vähki, südamehaigusi ja erinevaid põletikke). Vastumürgiks neile on antioksüdandid, mida leiame peamiselt puu-, köögi- ja aedviljadest ning marjadest, kuid mitte ainult. Neid sisaldavad üha rohkem ka erinevad kreemid ja seerumid, mille pealemäärimise eest nahk väga tänulik on. Tihti juhtub nii, et mõiste „antioksüdant“ taga peidab ennast juba tuttav vitamiin või muu organismis leiduv ühend, millest oleme harjunud kuulma, aga seoses tema hoopis teiste ülesannetega. Tegelikult ongi õigem öelda, et ühel või teisel ainel on antioksüdantsed omadused, sest tegelikult on neil tihti ka muid ülesandeid täita. Antioksüdantideks peetakse mineraalainetest tsinki, seleeni ja mangaani, C-, A-, E- ja Q-vitamiini ning paljusid fütotoitaineid ja karotenoide. Fütotoitainete sisalduse toidus tunneb ära värvi järgi: punane, oranž, kollane ja sinakaslilla värvitoon viitavad kõik fütotoitainete olemasolule. Hulgaliselt karotenoide sisaldavad tumerohelised, kollased, oranžid ja punased viljad ning marjad. Mida värvilisem on puu- ja köögiviljade valik meie menüüs, seda tervislikumalt me toitume. Loomulikult saab antioksüdante juurde tarbida ka toidulisanditena, kuid sellisel juhul võiks enamikku neist tarbida nn kuurina, mitte aastaringselt.
Kui enneaegse vananemise pidurdamisega on kiire, siis soovitan menüüsse lülitada ka nn supertoiduained, kus on antioksüdante rohkem. Näiteks goji-marjad. Neis on antioksüdante 20 korda rohkem kui jõhvikates. Väga hästi sobib ka nisuorase pulber, mille ühes supilusikatäies on rohkem antioksüdante, vitamiine, mineraalaineid ja klorofülli kui ühes kilogrammis köögiviljades. Samas tuleb meeles pidada, et vaid ühte toiduainet süües ime ei saabu. Vaja on kõiki antioksü-
dante ning mida rohkem tarbime rafineeritud tooteid, suhkruid ja rasvu, seda vähem on ka tulemusi.
Kasvuhormooni eest tuleb hoolitseda
Ükskõik millist eesmärki me seoses oma organismiga saavutada soovime, peame arvestama hormoonidega. Märksõna anti-aging puhul on väga oluline kasvuhormoon, mis väheneb juba 20-ndates eluaastates umbes 10%. Iga järgnev kümnend viib veel 10% selle võimekusest. Selleks et kasvuhormooni tootmist kehas toetada, on väga oluline piisav ja kvaliteetne ehk sügav ja segamatu uni. Samuti tuleb siinkohal vaadata, et poleks stressihormooni greliini asjatut tootmist, sest kui greliini tase on kõrge, ei saa kasvuhormoon samal ajal oma ülesannet täita. Seepärast ei tasu ka hommikuti tühja kõhu peale kohvi juua, sest see võib paljudel inimestel stressihormooni taset liigselt tõsta.
Valgud – igal ajal olulised Valgud pole vajalikud mitte ainult fitness-inimestele, vaid meile kõigile, eriti siis, kui soovime pidurdada enneaegset vananemist, sest valgud on vajalik ehitusmaterjal moodustamaks uusi ja taastamaks kahjustatud või vanu kudesid. Selle üle, kui palju valke inimene vajab, on arutletud üle 150 aasta. Midagi kindlat on siiani raske väita. Ametlikult on kokku lepitud vaid see, et rohkem kui 2,4 grammi keha kilogrammi kohta pikema aja jooksul (umbes aasta) on liiga palju. Tarbida võiks nii loomseid kui ka taimseid valke. Heade valguallikatena võib siinkohal välja tuua kana- ja veiseliha, munavalge, tuunikala, kaunviljad, teraviljad, seemned ja soja. Kollageen on samuti valk, mis annab nahale paksuse ja vastupidavuse, ning seepärast võiks ka kollageeni toidulisandina juurde tarbida. Samas ei tasu oma suutäisi ka liiga hüsteeriliselt lugeda, sest rõõmus meel ja säravad silmad mõjuvad alati eatult.
Grillimine kuulub lahutamatult suveõhtute juurde. Lihad, vorstid, juustud, köögiviljad, seened – grillile saab panna kõike. Vahelduseks võib neid ka varrastel küpsetada, see on mugav ja lihtne. Vardale lükitud erinevad palad toovad lauale mitmekesisust ja värvi. Kindlasti peaks lisandiks olema üks suur salat, mille saab ka grillil valmistada.
RETSEPTID: Pille Enden
FOTOD: Jaan Heinmaa
Kuuele 20 minutit + 20–30 minutit maitsestumiseks
0,5 dl palsamiäädikat
2 sl heledat sojakastet
2 sl õli
2 küüslauguküünt
0,5 tl purustatud musta pipart
400 g šampinjone hakitud peterselli serveerimiseks
Acetum klassikaline palsamiäädika glasuur 150 ml 1,99
Sega palsamiäädikas, sojakaste, õli, purustatud küüslauk ja pipar. Suuremad seened poolita. Tõsta seened marinaadi ja lase 20–30 minutit maitsestuda. Lüki varrastele ja grilli 3–4 minutit, kuni need pehmenevad. Võta grillilt ja puista peale hakitud peterselli.
Kuuele 30 minutit + 1 tund maitsestumiseks
4 broilerifileed
3 eri värvi paprikat
1 punane sibul
0,5 ananassi
punt rohelist sibulat
MARINAAD:
0,75 dl pruuni suhkrut
2 dl sojakastet
1 dl ananassimahla
4 küüslauguküünt soola, musta pipart
1 sl maisitärklist
Lõika kanafileed umbes 2 cm kuubikuteks. Sega väikeses kastrulis pruun suhkur, sojakaste, ananassimahl ja purustatud küüslauk, lisa maitse järgi pipart ja soola. Kuumuta keemiseni. Lahusta maisitärklis 1 sl vees ja klopi vähehaaval segu hulka. Keeda 2–3 minutit, kuni segu hakkab paksenema. Tõsta 0,5 dl kõrvale. Lase jahtuda.
Tõsta kanatükid jahtunud marinaadi ja lase külmikus vähemalt 1 tund maitsestuda. Poolita paprikad, eemalda seemned. Lõika paprikad ruutudeks, sibul sektoriteks, ananass kuubikuteks. Lükka kanatükid vaheldumisi paprika, punase sibula ja ananassiga varrastele. Grilli 8–10 minutit aeg-ajalt keerates. Võta grillilt, pintselda kõrvaletõstetud kastmega ja puista peale rohelist sibulat.
Umami rafineerimata pruun roosuhkur 1 kg 2,95
Pearl River Bridge hele sojakaste
500 ml 2,09
Kuuele 30 minutit
3 küüslauguküünt
0,75 dl oliiviõli
0,5 hapusaia
400 g halloumi’t või grilljuustu
8 dl kirsstomateid soola, musta pipart peotäis basiilikulehti palsamiäädikat peale niristamiseks
Hello ananassimahl 100% 1 l 1,89
Koori küüslauguküüned ja lõika õhukesteks viiludeks. Kuumuta kastrulis õli koos küüslauguga 2–3 minutit. Lase jahtuda ja võta küüslauk välja. Lõika sai ja juust 1,5 cm kuubikuteks. Lüki igale vardale 2–3 saiakuubikut, 3–4 juustukuubikut ja 3–4 tomatit. Pintselda küüslauguõliga ja grilli 2–3 minutit kummaltki poolt. Võta grillilt, torka varrastele basiilikulehed ja nirista peale palsamiäädikat.
Granarolo Provolone
Valpadana Dolce
KPN grilljuust 150 g* 2,59 klassikaline, oreganoga
Eesti Pagar Pagari haputaina röst 430 g 1,25
Santa Maria sool 92 g 1,19
Kuuele 25–30 minutit
600 g seasise- või välisfileed
1 ananass
õli pintseldamiseks
soola, musta pipart väike punt rohelist sibulat
MAGUSHAPU KASTE:
1 dl ananassimahla
0,5 dl riisiäädikat
2 sl ketšupit
1 tl sriracha-kastet
1 sl sojakastet
1 küüslauguküüs
3 sl suhkrut
2 tl maisitärklist
Sega väikeses potis ananassimahl riisiäädika, ketšupi, sriracha ja sojakastme ning hakitud küüslauguga. Lase segu keema tõusta. Sega suhkur maisitärklisega. Kalla potti suhkrusegu, sega korralikult läbi ja lase podiseda 3–4 minutit, kuni kaste pakseneb. Lõika sealiha ja ananass 2 cm kuubikuteks, lüki vaheldumisi varrastele. Pintselda vardaid mõlemalt poolt õliga ning maitsesta soola ja pipraga. Grilli sisefileed 3–4 minutit ja välisfileed 5–7 minutit mõlemalt poolt. Pintselda rohkelt magushapu kastmega ja grilli veel 1–2 minutit. Puista peale hakitud rohelist sibulat ja serveeri.
Rakvere maitsestatud seasisefilee,
Flying Goose Sriracha terav tšillikaste
200 ml 2,99
Heinz Original ketšup
460 g 2,39
Kuuele 30 minutit
2 Rooma salati pead või
4 Rooma minisalatit
150 g rediseid
2 paprikat
2 punast sibulat
2 sl oliiviõli
250 g kirsstomateid
75 g kõva juustu (nt parmesani)
Goccia D’oro rafineeritud ekstra väärisoliiviõli 0,5 l 7,99
KASTE:
4 sl oliiviõli
2 sl valge veini
äädikat või sidrunimahla
2 tl Dijoni sinepit
2 hakitud küüslauguküünt soola, musta pipart
Lõika Rooma salatid pikuti pooleks, suuremad neljaks. Lõika redistelt juure- ja varreots. Poolita paprikad, eemalda seemned. Koori ja poolita sibulad. Pintselda köögiviljad õliga. Klopi kõik kastme koostisained omavahel läbi ja tõsta kõrvale. Aseta Rooma salat, lõikepool all, grillile ja küpseta 3–5 minutit või kuni see on pehmenenud ja pealt isegi veidike söestunud. Pööra ümber ja küpseta veel 1–2 minutit.
Grilli redised, paprikad ja sibulad ning viimasena ka tomatid pehmeks.
Võta grillilt ja puista peale veidi soola. Serveeri köögivilju tervelt või tükeldatuna, peale nirista kaste ja puista juurde parmesani laaste.
Linnamäe klassikaline lambakarree 400 g* 13,49
Pezzana Tomino peekoniga mini juust 125 g* 4,39 peekoniga, Speck singiga
Felix kartulikaste 220 g 1,09
Fritz limonaad 0,33 l 1,55+pant 0,10 erinevad maitsed
Fritz-Spritz Sparkling Rabarber limonaad 0,33 l 1,69+pant 0,10
Kuppelgrill 47x80 cm 18,5 tolli 36,90
Tramontina Traditional söögiriistad 2x6 eset 17,99 noad, kahvlid
Premium grillsüsi kookospähkli koortest 2,5 kg 3,99
Linnamäe Yakitori broileri rinnafileevardad 320 g 3,59
Saare Kala forellivardad köögiviljadega 500 g* 12,99 punases marinaadis, rohelises küüslaugu- ja mündimarinaadis
Guinness Draught alkoholivaba tume õlu 0,44 l 2,19
Baltika Originaal kange sinep 120 g 0,85
BBQ Quality roostevabad šaslõkivardad 44 cm 4 tk 4,19
Kylie Minogue Rose alkoholivaba vahuvein 0,75 l* 8,79+pant 0,10
BBQ Quality roostevaba grillirest 28x22,5 cm 7,99 32x28 cm 9,99
Tramontina BBQ grillitarvikute 3-osaline komplekt 15,59
Protex BBQ ülipaks foolium 44cmx30 m 8,99 dispenserkarp
*Toode on saadaval ainult Maksimarketites.
Linnamäe pardifilee marinaadis, kg* 24,90
Nopri grilljuustude nelipakk 800 g 10,99
Stokes Bloody Mary tomatiketšup 300 g*, Originaal BBQ kaste 315 g* 4,99
B&G Nectarose alkoholivaba vahuvein 0,25 l* 3,59+pant 0,10
BBQ Effect must grillikorv 58x31x6 cm 4,99
Grillhari 2 tk 3,29
Pajakinnas 18x23 cm 3,29
Külmakott 8 l 1,79 erinevad värvid
Safe Mate tulekustutustekk 100x120 cm 6,69
Grillep NaturGrill ühekordne loodussõbralik söegrill 9,99
Grillep grillsüsi 30 l 7,99 keskmisetükiline lepp
Lõhekauss 270 g 3. Kanakauss 270 g
4
Vrappi on üsna lihtne kokku keerata ja selleks ei kulu ka teab kui palju aega.
Nii sobib see suurepäraselt suviseks eineks. Vrapitäidisesse saab panna nii liha, kala kui ka kana, mida täiendada meelepärase värske kraami ja kastmega.
Toitvaid vrappe võib valmistada ka taimsena, kui köögiviljadele lisada täidisesse taimne kotlet.
RETSEPTID: Pille Enden
FOTOD: Jaan Heinmaa
Neljale 25 minutit
300 g maisikattega kanafileed või krõbedaid kanapulki
150 g kapsast
1 suurem porgand
3 sl majoneesi
1 dl magusat tšillikastet
2 rohelist sibulat
2 sl hakitud koriandrilehti
2 tl sojakastet
4 keskmist tortilla’t 1dl röstitud hakitud maapähkleid
Küpseta kanaliha vastavalt pakendil olevale juhisele. Samal ajal lõika kapsas ribadeks ja riivi porgand jämeda riiviga. Kastmeks sega majoneesi hulka tšillikaste, hakitud roheline sibul ja koriander ning sojakaste. Sega kaste kapsa ja porgandiga. Lõika kanafileed ribadeks. Aseta iga tortilla keskele salatit, pane sellele kanaribad ja puista peale maapähkleid. Keera tortilla’d tihedalt rulli ja lõika diagonaalselt pooleks.
Nõo krõbedad kanapulgad 250 g, kanafileepalad 240 g 2,19
Pähklinäpp kooritud maapähklid 200 g 0,95
Kahele 20 minutit
VEISEBURGERID:
200 g veisehakkliha
2 sl sojakastet
2 tl Worcesteri kastet
1 küüslauguküüs
1 väike sibul soola, musta pipart õli praadimiseks
VRAPID:
3 sl paksemat majoneesi
2 tl sriracha-kastet
2 ümmargust lavašši või tortilla’t
1 lehtsalat ’Frillice’ või muud meelepärast salatit
1 tomat
1 lühike kurk
1 väike punane sibul
0,5 keskmist melonit serveerimiseks salsakastet
Sega veisehakkliha hulka sojakaste, Worcesteri kaste ja nii palju vett, et saad pehme kotletitaina. Lisa riivitud sibul ja küüslauk, maitsesta soola ja pipraga. Vormi väikesed kotletid ja prae pannil küpseks.
Sega majonees ja sriracha ning määri tortilla’dele või lavaššidele. Pane peale ribadeks rebitud salatilehed, kangideks lõigatud kurk, sektoriteks lõigatud tomat, õhukesteks viiludeks lõigatud sibul, suupärasteks tükkideks lõigatud melon ja poolitatud kotlet. Nirista peale salsat. Keera alumine äär täidise peale ja siis rulli. Serveeri kohe.
Old El Paso tortilla nisu 8 tk 326 g 2,09 gluteenivaba 6 tk 216 g 2,89
Tere laktoosivaba majonees 410 g 1,99
Santa Maria magus tšillikaste 500 ml 2,69
Liivimaa Lihaveis mahe rohumaaveise hakkliha 300 g 3,19
Santa Maria nisutortilla 6 tk 240 g 2,19 peediga, porgandiga
Santa Maria ananassi salsa 230 g 2,39
Heinz Worcestershire kaste 150 ml 1,99
Krõmpsud tuunikalavrapid
Neljale 15 minutit
1 karp (180 g) tuunikala (suured tükid vees)
1 sellerivars
1 roheline sibul
0,5 punast paprikat
2 sl majoneesi
2 tl Dijoni sinepit
2 keskmist või 4 mini-tortilla’ t
2 dl jää- või lehtsalatiribasid soola
Nõruta tuunikala ja haki peenemaks. Haki sellerivars, roheline sibul ja paprika. Sega hakitud ained ja tuunikala. Lisa majonees ja sinep, maitsesta soolaga. Jaga segu tortilla’dele, puista peale salatiribad ja keera rulli. Enne serveerimist lõika rullid pooleks.
Pirate Barbarossas
Gold tuunikala suured tükid õlis
185 g 2,19
Reine De Dijon Dijon sinep
200 g 2,49
Kahele 15 minutit
2 lihavaba pihvi
1 sl õli
2 ümmargust tortilla’t või lavašši
4 sl toorjuustu
75 g kapsast
0,25 paprikat
8 kirsstomatit
4 rohelist salatilehte
4 sl veganimajoneesi
Prae pihve pannil õlis 3–4 minutit kummaltki poolt. Määri tortilla’dele toorjuustu. Lõika kapsas ja paprika ribadeks, poolita kirsstomatid. Pane tortilla’dele salatilehed, köögiviljad ja pooleks lõigatud kotlet ning nirista peale majoneesi. Keera tortilla alumised servad täidise peale ja siis rulli. Kuumuta grillil või pannil kergelt läbi.
Thormi taimsest valgust pihv 200 g 3,75
MySoya sojakotlet 125 g 1,29 Philadelphia Classic toorjuust 2x200 g 4,79
Kapten Grant lõhe lõigud 150 g 4,39 külmsuitsu, soolatud
Eesti Pagar tortilla 6 tk 360 g 1,69 klassikaline nisu, mitmevilja
*Toode on saadaval ainult Maksimarketites.
Gourmet Club hummus 200 g 2,19 erinevad Felix kaste 220 g wrapi 1,05 burgeri 0,99 Kitchen Masters originaal majonees 420 g 1,99
Suvise päikese paistel küpsenud viljad tasub talveks purki talletada. Magusad marjad ja puuviljad meenutavad jahedal ajal sooja suve. Moosikeetmisse tasub suhtuda loominguliselt. Moosile võib lisada erinevaid maitseaineid ja vürtse, mis lisavad särtsu.
RETSEPTID: Pille Enden
FOTOD: Jaan Heinmaa
Rabarberi-maasikamoos kardemoni ja vanilliga
1 liiter 30 minutit
500 g rabarberit
300 g maasikaid
400 g moosisuhkrut
2 tl jahvatatud kardemoni
1 vanillikaun
Tükelda rabarber ja maasikad, sega potis moosisuhkru ja kardemoniga. Poolita vanillikaun, kaabi seemned ja pane potti nii kaun kui ka seemned. Kuumuta keemiseni ja keeda mõõdukal kuumusel 15 minutit. Eemalda vanillikaun ja tõsta moos purkidesse.
800 ml 45 minutit
1 kg küpseid õunu
1 sl riivitud ingverit
2 dl vett
0,5–1 sidruni mahl ja koor
350–400 g moosisuhkrut
Koori õunad, eemalda südamikud ja viiluta õhukeselt. Sega potis õunad ingveri, vee, sidrunimahla ja -koore ning suhkruga ja keeda pidevalt segades madalal kuumusel 20 minutit, kuni õunad on täiesti pehmed. Kui vaja, püreesta saumikseriga ja lisa vett, kui moos on liiga paks. Lisa suhkur ja keeda veel 10 minutit. Tõsta purkidesse ja sule.
1,5 l 50–60 minutit
1,5 kg ploome
500–550 g suhkrut
2–3 sl sidrunimahla
2 tähtaniisi
0,5 tl jahvatatud kardemoni
0,5 tl jahvatatud nelki
2 haput õuna
800 ml 25 minutit
1 kg vaarikaid
2 laimi riivitud koor
1 laimi mahl
1 pakk (330 g) marmelaadisuhkrut
Sega kastrulis vaarikad, laimikoor ja suhkur. Keeda 15 minutit aeg-ajalt segades. Lisa laimimahl ja kuumuta läbi. Kalla purkidesse ja sule.
Meira kardemon
8 g 0,65
Poolita ploomid, eemalda kivid. Lõika poolikud marjad veelkord pooleks. Pane kastrulisse, lisa veidi vett, suhkur, sidrunimahl, vürtsid ja kooritud ning tükeldatud õunad. Keeda, kuni ploomid on pehmed, 20–25 minutit. Püreesta saumikseriga. Pane tagasi pliidile ja keeda, kuni moos pakseneb, 10–15 minutit. Tõsta purkidesse ja sule.
Dansukker marmelaadisuhkur
330 g 1,09
Värske toit on üks pikisilmi oodatud suvenaudingutest. Nüüd saab mekkida aia- ja metsaandide hõrke ja puhtaid maitseid nende parimas värskuses. Kerged suvised road valmivad grillil või pliidil, aga igal juhul üsna lihtsalt ja suurema sahmimiseta.
RETSEPTID: Pille Enden
FOTOD: Jaan Heinmaa
Suvised küpsed viljad on nii mahlased, et annavad supile leeme. Vedelikku polegi vaja lisada, kui üldse, siis ainult veidike.
Neljale
30–35 minutit + 20–25 minutit ahjus
900 g hästi küpseid tomateid
2 punast paprikat
1 sibul
5 küüslauguküünt
1,5 sl õli
2 sl oliiviõli
2 tl punase veini äädikat
0,5 tl suitsust paprikat
0,5–1 dl köögi- või hapukoort või puljongit soola, musta pipart basiilikulehti serveerimiseks
Kuumuta ahi 220 kraadini. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Lõika suuremad tomatid pooleks – väiksemad võivad terveks jääda – ja lao ahjuplaadile. Poolita paprikad, eemalda seemned ja pane samuti ahjuplaadile, lõikepool all. Lisa plaadile kooritud ja sektoriteks lõigatud sibul. Nirista peale õli ja maitsesta soolaga. Mässi kooritud küüslauguküüned küpsetuspaberisse või fooliumisse ja aseta plaadile. Pane ahju ja rösti 20–25 minutit, kuni kõik ained on pehmed ja paprikatel kestad söestunud.
Võta plaadilt tomatid ja paprikad ning pane kaussi. Kata kauss toidukilega ja lase 15–20 minutit seista. Eemalda kestad. Töötle tomatid, paprikad, nendest küpsemisel eraldunud mahlad, sibul ja küüslauk kannmikseris või saumikseriga kreemiseks püreeks.
Sega hulka oliiviõli, maitsesta veiniäädika, paprika, soola ja pipraga. Kalla potti ja kui vaja, lisa koort, vett või puljongit, et supp oleks vedelam. Kuumuta läbi ja timmi maitse parajaks. Serveeri basiilikulehtedega.
Saare laktoosivaba hapukoor 20% 300 g 1,25
Alma toidukoor 20% 400 ml 1,49
Santa Maria suitsutatud paprika 37 g 1,75
A.Vogel Herbamare ürdipuljong soolaga 250 g 6,25
Esimesed värske kartuli mugulad mekivad salatis koos aedubade ja vürtsika vorstiga imehead. Suitsutatud chorizo jääb mõnusalt krõbe ja parajalt krehvtine, aga salatisse võib panna ka muud suitsutatud vorsti.
Neljale 30 minutit
700 g värskeid kartuleid
400 g rohelisi ja/või kollaseid aedube
200 g chorizo’t või muud meelepärast vürtsikat (suitsu)vorsti
4–5 peotäit rukolalehti
60 g parmesani juustu
KASTE:
1 dl oliiviõli
3 sl valge veini äädikat
2 sl Dijoni sinepit
2 küüslauguküünt soola, musta pipart
Chorizo Embutidos Gaula vorst 200 g 2,49
Fiordimaso
Parmigiano Reggiano 24 kuud juust 200 g* 5,49
Parmigiano
Reggiano DOP riivjuust 100 g 1,99
Härmavili aeduba 400 g 1,09
Acetum šampanja veiniäädikas 7% 250 ml 2,89
Sega kastmeks oliiviõli, äädikas, sinep ja purustatud küüslauk, maitsesta soola ning pipraga. Jäta maitsestuma.
Lõika kartulid pooleks, suuremad viiludeks või sektoriteks. Pane soolakasse vette keema ja keeda pehmeks. Oad lõika lühemateks juppideks ja pane samuti kartulite juurde viimaseks 7–8 minutiks keema. Kurna.
Kalla ubadele ja kartulitele peale kaste ning sega läbi. Lõika vorst viiludeks või väikesteks tükkideks ja prae pannil vähese õliga krõbedaks. Lisa vorstiviilud salatikaussi, sega läbi ja puista peale rukolalehed ning juustulaastud. Serveeri kohe.
Paneeritud suvikõrvitsašnitslid valmivad pannil ja vajavad seejärel koos tomatite ja mozzarella’ga vaid mõni minut ahjus grillrežiimil või grillil küpsetamist.
Neljale Valmistusaeg 25 minutit
2 dl pankot või riivsaia
1 dl (40 g) riivitud kõva juustu (näiteks parmesani)
1 dl nisujahu
2 suurt muna
3–4 suvikõrvitsat (700–750 g)
2 sl võid
2 sl oliiviõli
300 g kirsstomateid
125 g mozzarella’t soola, musta pipart basiilikulehti serveerimiseks
Sega panko ja riivjuust ning kalla suurele taldrikule. Pane teisele taldrikule jahu ja maitsesta see soola ning pipraga. Löö kolmandale, sügavamale taldrikule munad ja klopi lahti.
Lõika suvikõrvitsad umbes 7–8 mm paksusteks viiludeks. Kasta viilud mõlemalt poolt kõigepealt jahusse, siis munasse ja lõpuks riivsaia. Sulata pannil või ja 1 sl õli. Prae suvikõrvitsaviilud kummaltki poolt kuldpruuniks ja krõbedaks. Seda võiks teha kahes-kolmes jaos. Tõsta majapidamispaberiga kaetud taldrikule veidikeseks nõrguma. Kuumuta ahi grillrežiimil 230 kraadini. Sega tomatid 1 sl õliga. Lao ahjuvormi suvikõrvitsaviilud, tõsta peale tomatid ja tükkideks rebitud mozzarella. Küpseta grilli all 2–3 minutit, kuni juust sulab ja tomatid pehmenevad. Serveeri basiilikulehtedega.
Vürtsikas ja põneva maitsega jerk-marinaad on pärit Jamaika köögist. Valmistusega peaks algust tegema juba eelmisel päeval, et maitsed jõuaksid korralikult lihasse imbuda. Koibi võib küpsetada ka 225-kraadises ahjus 40–45 minutit.
Neljale Valmistusaeg 35–40 minutit + 24 h marinaadis
800 g broileri poolkoibi
JERK-MAITSEAINESEGU:
1 sibul
3 küüslauguküünt
2 punast tšillit
1,5 cm jupp ingverit
3 laimi mahl
2 sl pruuni suhkrut
2 sl rapsiõli
1 tl kuivatatud tüümiani
1,5 tl soola
0,5 tl purustatud musta pipart
0,25 tl jahvatatud nelki
0,25 tl jahvatatud kaneeli
Santa Maria purustatud must pipar 36 g 2,19
Koori sibul ja küüslauguküüned ning haki jämedalt. Poolita tšillid, eemalda seemned ja haki samuti jämedalt. Koori ja tükelda ingver. Töötle sibul, küüslauk, tšilli, ingver, laimimahl, suhkur ja õli kombainis või saumikseriga pastaks. Sega hulka tüümian, nelk ja kaneel, maitsesta soola ning pipraga. Kalla marinaad suurde kilekotti, karpi või kaussi. Tõsta sinna kanakoivad ja sega hästi läbi. Sule kott, karp või kauss ja pane ööpäevaks külmkappi. Loksuta aeg-ajalt või keera koivad ümber. Võta koivad marinaadist ja tupsuta majapidamispaberiga kuivaks. Grilli aeg-ajalt pöörates mõõdukal kuumusel 25–30 minutit.
Natco jahvatatud nelk 50 g* 2,49
Santa Maria jahvatatud kaneel 40 g 1,59
Balti Veski riivsai
300 g 0,79
Lähis-Idast pärit salatis on tavapärane teravili asendatud lillkapsaga, mis annab salatile veelgi värskema noodi. Lillkapsast ei pea ilmtingimata pehmemaks keetma, vaid võib salatisse lisada ka toorena.
Kuuele Valmistusaeg 25 minutit
800 g lillkapsast
3 tomatit
200 g kurki
1 punane sibul
3 sl oliiviõli
3 sl sidrunimahla
2 tl jahvatatud juustuköömneid suur punt lehtpeterselli suur punt mündilehti soola, musta pipart
Meira vürtsköömned 25 g* 0,75
Eemalda lillkapsalt lehed. Aja vesi suuremas potis keema ja maitsesta soolaga. Tõsta ettevaatlikult potti lillkapsas ja keeda 5–7 minutit. Võta potist ja lase jahtuda.
Riivi lillkapsas jämeda riiviga, haki või töötle kombainis peeneks. Lõika tomatid esmalt sektoriteks, eemalda seemned ja siis tükelda väikesteks kuubikuteks. Lõika kurk väikesteks kuubikuteks. Haki sibul, petersell ja münt. Sega lillkapsas, tomat, kurk ja sibul kausis. Lisa õli ja sidrunimahl, maitsesta soola, pipra ning juustuköömnetega. Lõpuks sega hulka hakitud ürdid.
Õrn valge kala ja kukeseened moodustavad eriliselt hõrgu koosluse. Lisandiks sobib suurepäraselt kas keedetud kartul või riis.
Neljale Valmistusaeg 15 minutit
600–700 g nahata ahvena-, koha- või muu valge kala fileed
1 dl nisujahu
4 sl võid
300 g kukeseeni punt tilli ja murulauku
1 sidrun soola, pipart
KOORENE KASTE:
2 dl vahukoort
1 dl valget veini
2 tl Dijoni sinepit
Sega väikeses kastrulis koor, vein ja sinep. Maitsesta soola ja pipraga. Maitsesta kalafileed soola ja pipraga. Kasta kala mõlemad küljed jahusse ja prae pannil võis 1–2 minutit kummaltki poolt.
Tõsta pannilt ära. Pane pannile puhastatud kukeseened ja prae, kuni vedelik on eraldunud ning aurustunud. Lisa 1 sl võid ja prae läbi.
Pane kala pannile tagasi. Kalla peale kaste ja kuumuta läbi. Puista üle tilli ja murulauguga ning serveeri kohe sidrunisektoritega.
* Toode
Takod grillitud veisesteigi, ananassi, avokaado ja vürstika salsaga valmivad lihtsalt, aga maitsevad hästi. Steigi võiks marinaadi panna juba eelmisel päeval, siis jääb see eriti maitsekas.
Kahele 30 minutit + 2 tundi marinaadis
240-grammine veisesteik
1 värske või marineeritud jalapeno
1 punane sibul
2 ananassiviilu
1 avokaado
4 väikest tortilla’t
4 sl salsakastet
LAIMIMARINAAD:
2 sl laimimahla
2 sl õli
1 sl tšillipulbrit
2 küüslauguküünt
0,5 dl hakitud koriandrit soola, musta pipart
Liivimaa Lihaveis
veise grillsteik
255 g* 6,39
Santa Maria
tšillipulber
41 g* 1,75
Casa de Mexico
jalapeno viilud
340 g / 200 g 1,89
Sega marinaadiks laimimahl, õli, tšillipulber, riivitud küüslauk, koriander, sool ja pipar. Kalla marinaad kilekotti või karpi ning pane steik sellesse vähemalt 2 tunniks või veel parem, kuni järgmise päevani marineeruma.
Lõika jalapeno viiludeks. Koori sibul ja lõika õhukesteks ratasteks. Võta steik külmkapist ja lase soojeneda, enne kui grillile paned.
Võta marinaadist ja patsuta majapidamispaberiga kuivaks. Grilli kummaltki poolt 3–4 minutit. Võta grillilt, kata fooliumiga ja lase 5 minutit seista. Grilli ananassiviile 2 minutit kummaltki poolt.
Lõika liha õhukesteks viiludeks ja ananass ribadeks. Koori avokaado, eemalda kivi ja lõika viiludeks. Soojenda tortilla’d grillil, 1 minut kummaltki poolt. Pane igale tortilla’le ananassi-, avokaado-, liha-, sibula- ja jalapenoviile. Nirista peale salsa ja serveeri kohe.
* Toode
Värske salat sobib isutekitajaks või grillitud liha-kala kõrvale. Grillitud juust annab värskele salatile parajalt tõhusust.
Neljale 25 minutit
1 Rooma salat
300 g tomateid
1 kurk
100 g rediseid
1 punane või oranž paprika
0,5 punast sibulat
punt peterselli
200 g halloumi-juustu
1 sl oliiviõli
KASTE:
2 küüslauguküünt
3 sl sidrunimahla
3 sl oliiviõli
1 sl granaatõunakastet soola, musta pipart
Sabirabad Narsharab granaatõunakaste
430 g / 330 g 4,79
Sega kastme ained. Lõika Rooma salat ribadeks, tomatid, kurk ja redised viiludeks. Poolita paprika, eemalda seemned, lõika peeneteks ribadeks. Koori sibul ja lõika õhukesteks viiludeks. Haki petersell. Sega kõik tükeldatud ained kausis ja lisa hulka pool salatikastmest.
Lõika juust 7–8 mm viiludeks ja sega õliga. Grilli või prae pannil mõlemalt poolt kuldpruuniks. Tõsta salat vaagnale, kata juustuviiludega ja nirista peale ülejäänud kaste.
Suvine pasta värskelt kokku suristatud pestoga pakub tõelise maitsenaudingu. Burrata-juust, millest voolab välja koorest sisu, teeb roa kreemiseks. Aga selle asemel võib kasutada ka mozzarella’t.
Neljale 25 minutit + 15 minutit ahjus
350 g pastat, näiteks spagette
400 g kirsstomateid
1 sl oliiviõli
0,5 sl palsamiäädikat
1 tl soola
1 küüslauguküüs
PESTO:
1,5 potti basiilikut
2 küüslauguküünt
Granarolo Burrata juust 125 g* 2,49
ZiSalvatore pühvlimozzarella 250 g* 3,99
2 dl kooritud pistaatsiavõi muid meelepäraseid pähkleid
50 g parmesani
2 dl oliiviõli
soola, musta pipart
100 g burrata’t või mozzarella’t
25 g riivitud parmesani basiilikulehti
Barilla Spaghetti pasta 500 g 1,65
Germund kooritud pistaatsiapähklid 150 g 4,89
Kuumuta ahi 225 kraadini. Poolita tomatid ja lao ahjuplaadile, lõikepool üleval. Nirista peale õli ja äädikat ning maitsesta soolaga. Pressi küüslauguküüned ja sega tomatitega. Rösti ahjus 15 minutit. Valmista pesto. Pane saumikseri kannu või kannmikserisse väiksemaks rebitud basiilikulehed, tükeldatud küüslauk, pähklid, juust, õli ja veidike soola ning pipart. Töötle peeneks ja maitsesta veel, kui vaja. Keeda pasta vastavalt pakendil olevale õpetusele. Kurna, kuid jäta 1–2 dl keeduvett kastme tarvis alles. Sega pesto pastaga ja lisa nii palju keeduvett, et kaste oleks kreemine. Tõsta pasta taldrikutesse, pane peale küpsetatud tomatid ja tükkideks rebitud juust. Puista üle riivjuustu ja basiilikulehtedega.
* Toode on saadaval ainult Maksimarketites.
Lihtsast kahte juustu sisaldavast pirukast saab põnevate lisanditega lausa piduliku roa. Lisandid käivad sellel küpsetisel eraldi peale. Kalamari on pirukal efektne, aga selle võib ka ära jätta.
8 tk 25 minutit + 30 minutit külmkapis + 35–40 minutit ahjus
PÕHI:
3 dl nisujahu
125 g võid
2 sl külma vett
2 tl kuivatatud tüümiani
1 sl tomatipüreed
TÄIDIS:
punt tilli
400 g sulatatud juustu
3 muna
200 g riivitud juustu soola, musta pipart
PEALE:
150 g kukeseeni
1 sl võid
1 punane sibul
1 dl hapukoort
50 g kalamarja hakitud tilli
Tere Merevaik sulatatud juust krevettidega
200 g 1,99
Haki taina ained käsitsi või töötle kombainis ühtlaseks. Suru 20 x 25 cm vormi põhja ja pane 30 minutiks külmkappi.
Kuumuta ahi 175 kraadini. Hõõru sulatatud juust pehmeks, klopi ükshaaval hulka munad. Kui vaja, siis surista saumikseriga ühtlaseks. Sega hulka riivjuust ja hakitud till. Maitsesta natukese soola ja pipraga. Laota segu ühtlaselt põhjale. Küpseta ahju allosas 35–40 minutit.
Kuumuta puhastatud kukeseeni, kuni neist on vedelik aurustunud, lisa või ja prae läbi. Maitsesta soola ja pipraga. Koori sibul ja lõika hästi õhukesteks viiludeks. Tõsta hapukoor törtsudena pirukale ja pane peale kalamarja, laota pirukale seened, sibul ja till.
Santa Maria tüümian 10 g 0,75
Pomi tomatipasta 8% 200 g 0,75
Võrratud suvised marjad on küpsed ja ootel, et neid kookidesse ja magustoitudesse pista. Olgu ahjus küpsetatud või ahjuta valminud hõrgutised, igal moel mekivad need imeliselt. Erinevate marjade kombinatsioonid pakuvad varieerimisvõimalusi ja kombineerimislusti suvi läbi.
RETSEPTID: Pille Enden
FOTOD:
Jaan HeinmaaValmis biskviitpõhjaga saab koogi imelihtsalt ja -kiiresti tehtud. Vaja vaid täidise ained kokku suristada ja koos marjadega tort kokku panna.
10–12 tk
25 minutit + 2 tundi külmkapis
1 (u 300 g) biskviittordipõhi
IMMUTAMISEKS:
1,5 dl piima
KARAMELLINE
KOHUPIIMAKREEM:
2 dl vahukoort
250 g kohupiima
1 purk (190 g) kondenspiima karamelli
500–600 g värskeid marju (vaarikaid, mustikaid, maasikaid, põldmarju, sõstraid vm)
Lõika tordipõhi horisontaalselt kolmeks kihiks. Vahusta koor pehmeks vahuks ning mikserda hulka kondenspiim ja kohupiim.
Pane üks tordipõhja osa vormi või alusele ja immuta piimaga. Määri 1/3 kreemist põhjale, pane peale erinevaid marju. Tõsta sellele teine biskviidikiht, immuta piimaga, kata kreemi ja marjadega.
Tõsta peale kolmas biskviidikiht ja immuta.
Pane ülejäänud kreem kaanega karpi või kata toidukilega ning aseta külmkappi. Kata kook toidukilega ja pane vähemalt 2 tunniks külmkappi. Määri kook pealt ja külgedelt ülejäänud kreemiga ning kaunista marjadega.
Baltika klassikaline karamell 370 g 1,99
Kuchenmeister 3-kihiline hele tordipõhi 400 g 3,99
Suvistest marjadest saab laheda kisselli, mis koos õhulise saiapudinguga on kerge ja mõnus magustoit.
SAIAPUDING:
6 saiaviilu
2 dl piima
3 muna
75 g pehmet võid + vormi määrimiseks
1,25 dl suhkrut veidi soola
MARJAKISSELL:
200 g kivideta kirsse
200 g puhastatud punaseid sõstraid
1,25 l vett
2,5 dl suhkrut
1 kaneelikoor
2–3 nelki
3–4 sl kartulitärklist
150 g vaarikaid
150 g maasikaid
Kotanyi kaneelipulgad 12 g 1,19
Kotanyi nelk 14 g 0,89
Pane saiaviilud piima sisse likku 30–60 minutiks, sõltuvalt sellest, kui tahke on sai. Kuumuta ahi 180 kraadini. Eralda munavalged ja -kollased. Hõõru või pehmeks, lisa suhkur, pisut soola ja ükshaaval munakollased ning hõõru vahuseks. Sega saiamassi hulka. Vahusta munavalged kergeks vahuks ja sega teiste ainetega. Määri ahjuvorm võiga ja tõsta mass vormi. Küpseta 25–30 minutit. Mõõda kirsid, sõstrad, vesi ja suhkur potti. Lisa kaneelikoor ja nelk. Kuumuta poti sisu keemiseni, alanda kuumust ja keeda keskmisel tulel 5 minutit. Võta maitseained välja. Sega kartulitärklis vähese külma veega ja vala kisselli hulka, samal ajal pidevalt segades. Kuumuta, kuni kissell pakseneb, kuid ära keema lase. Sega hulka vaarikad ja tükeldatud maasikad. Võta pliidilt ja jahuta. Serveeri saiapudinguga.
Alojas kartulitärklis 400 g 1,09
Greenhouse kirsikompott kivideta 680 g / 370 g 2,59
Kuuele 25 minutit + 30–60 minutit leos + 25–30 minutit ahjus
Pehme põhja ja mahlase jogurtikattega koogile annavad sõstrad parajalt hapukust. Kooki võib valmistada ka mustade sõstardega või erinevate marjade seguga.
16 tk 20 minutit + 40–45 minutit
PÕHI:
150 g võid
2 dl suhkrut
4 dl nisujahu
1 sl vanillisuhkrut
2 tl küpsetuspulbrit
1 dl maitsestamata
jogurtit
2 muna
TÄIDIS:
200–250 g puhastatud
punaseid sõstraid
2 muna
3 dl maitsestamata
jogurtit
1 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
Kuumuta ahi 175 kraadini. Sulata või ja lase jahtuda. Sega suhkur, jahu, vanillisuhkur ja küpsetuspulber omavahel. Lisa jogurt ja munad ning klopi hästi läbi. Sega tainasse sulavõi. Kalla tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuvormi (20 x 30 cm) või kõrgemate äärtega ahjuplaadile ja silu ühtlaseks. Puista peale sõstrad. Klopi täidiseks munad, jogurt ja suhkrud. Kalla põhjale. Küpseta 40–45 minutit. Lase jahtuda, enne kui lahti lõikad.
Valio Gefilus laktoosivaba maitsestamata
jogurt 1 kg 1,59
Kuulus koorene Itaalia maius saab särtsu maitseks lisatud kohvist. Koos suviste hapukate marjadega on see mõnusalt lahe magustoit.
Kuuele 20 minutit + 6 tundi tarretumiseks
2 želatiinilehte
3,5 dl vahukoort
1,25 dl suhkrut
1,5 tl vanillisuhkrut
1,25 dl kanget kohvi soola
Santa Maria naturaalne vanillisuhkur 20 g 0,99
SERVEERIMISEKS:
1,5 dl vahukoort
1,5 sl kohvilikööri
1 dl murakamoosi
1,5 dl küpsisepuru
Pane želatiinilehed 5 minutiks külma vette likku. Kuumuta vahukoor, suhkur ja vanillisuhkur kastrulis peaaegu keemiseni. Tõsta pliidilt. Pigista želatiinilehed hästi kuivaks ja sulata kuumas koores. Kalla hulka kohv ja lisa näpuotsaga soola. Kalla segu pokaalidesse või väikestesse purkidesse. Lase külmkapis 6 tundi tarretuda. Serveerimiseks vahusta koor ja liköör. Tõsta panna cotta’le, lisa moos ja küpsisepuru.
Gullon Digestive küpsised 400 g 1,69
Meie Mari murakamoos 310 g 5,99
Meira lehtželatiin 20 g 1,45
Lavazza Qualita Oro kohvioad 1 kg 14,99 Gran Riserva, Mountain Grown
Lihtsalt valmivasse plaadikooki võib panna erinevaid marju või nende kombinatsioone. Selle koogi taina segamine ja ahju panek võtab vaid veerand tundi.
16 tk 15 minutit + 25–30 minutit ahjus
100 g võid
3 muna
3 dl suhkrut
3 dl nisujahu
0,5 tl küpsetuspulbrit näpuotsaga soola
250 g marju: vaarikaid, mustikaid, maasikaid
5 sl pärlsuhkrut serveerimiseks marju ja vanillijäätist
Kuumuta ahi 175 kraadini. Sulata või kastrulis ja lase jahtuda. Vahusta munad suhkruga tugevaks vahuks. Lisa jahule küpsetuspulber ja sool, sõelu munavahule ja sega õrnalt läbi. Sega hulka sulavõi.
Kalla tainas küpsetuspaberiga kaetud 25 x 30 cm ahjuplaadile või vormi ja silu. Puista peale marjad ja pärlsuhkur. Küpseta ahju keskosas 25–30 minutit, kuni kook on pealt kuldpruun. Proovi küpsust tikuga: torka tikk koogi keskossa, kui see on välja võttes puhas, on kook küps. Võta ahjust ja lase jahtuda. Lõika ruutudeks. Serveeri marjade ja soovi korral jäätisega.
Lihtsatest ja vähestest ainetest saab küpsetada maitsva pehme põhja ja krõbeda puruse kattega marjakoogi.
10 tk 20 minutit + 30–40 minutit ahjus
3 muna
2,5 dl suhkrut
5,5 dl nisujahu näpuotsaga soola
2 tl küpsetuspulbrit
250 g mustikaid
Veski Mati nisujahu
T550 2 kg 1,59
90 g võid + vormi määrimiseks serveerimiseks vahukoort või vanillijäätist
Kuumuta ahi 175 kraadini. Klopi munad suhkruga lahti, sega hulka 4,5 dl jahu, veidike soola ja küpsetuspulber. Kata 23–24 cm lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga ja määri ääred võiga.
Tõsta pool tainast koogivormi põhja ja puista peale mustikad. Näpi ülejäänud taina hulka 1 dl jahu. Puista saadud puru koogile. Pane ahju ja küpseta 15 minutit. Seejärel suurenda ahju kuumus 200 kraadile. Lao koogile õhukesed võilaastud ja küpseta veel 15–20 minutit, kuni kook on kuldpruun ja pealt krõbe.
Serveeri vahukoore või jäätisega.
Dansukker pärlsuhkur 500 g 1,35 Anatols küpsetuspulber 15 g 0,15
Suvisel ajal tasub varuks hoida üht beseepõhja, sest siis saab kiirelt õhulise marjase maiuse valmistada. Marju ja ka puuvilju võib koogile panna aga kohe ohtralt ja igasuguseid.
Kaheksale 15 minutit
1 beseepõhi
2 dl vahukoort
200 g maitsestamata toorjuustu
3 sl suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
300 g maasikaid
200 g vaarikaid
150 g mustikaid
300 g aprikoose
100 g kirsse või mureleid
300 g vanillijäätist
Aseta beseepõhi alusele. Vahusta koor toorjuustu, 1 sl suhkru ja vanillisuhkruga. Tambi 150 g maasikaid 2 sl suhkruga püreeks.
Kata besee toorjuustuvahuga. Laota sellele marjad ja tükeldatud aprikoosid. Tõsta lusika või jäätisekulbiga marjadele jäätist. Lõpuks nirista peale maasikapüreed. Serveeri kohe.
Reval Kondiiter Pavlova koogipõhi besee 250 g 3,79
Purtse Classic Series
Brown Ale tume õlu 5,5% 0,44 l* 1,99+ pant 0,10 (4,52/l)
Esimene õlu Purtse uuest sarjast “Purtse pruulitud klassikalised maitsed” – american brown ale on keskmisest kõrgema linnasemaitsega, mida tasakaalustab humala kerge mõrudus.
Taako Sõstrasadu hele õlu 4,5% 0,33 l
2,39+ pant 0,10 (7,24/l)
Suure koguse punaste ja mustade sõstardega pruulitud nisuõlu.
Hapukas ja mahlane Berliner Weisse, IBU6.
Purtse Classic Series
Pilsner hele õlu 4,5% 0,44 l* 1,99+ pant 0,10 (4,52/l)
Teine õlu Purtse uuest sarjast “Purtse pruulitud klassikalised maitsed” –
Tšehhi stiilis pilsner, mis pruulitud Saazi humalatega. Mõnus karge janukustutaja.
Taako Viljapuna punane õlu 5,8% 0,33 l 2,39+ pant 0,10 (7,24/l)
Viljaselt magus ja karamelline punane õlu.
IBU 29. Suurepärane õlu toidu kõrvale nautimiseks. Naiste lemmik.
Pihtla Väike Saaremaa hele õlu 4,1% 0,33 l 2,39+ pant 0,10 (7,24/l)
Hooajaline janukustutaja, kerge, mahlane ja värskendav – just nagu puhkus Saaremaal. Citra humalatest plahvatav kergelt mõrkjas Pale Ale. IBU21.
Põhjala Pirniraks hele õlu 4,7% 0,33 l* 2,29+ pant 0,10 (6,94/l)
Baltimaade pirnimahlaga pruulitud pehme ja hapu nisuõlu, mille magusat ja ülevoolavalt mahlast pirni karakterit tasakaalustavad pomelipuu viljade ja sidrunheina tsitruselised nüansid. Kergelt mineraalsest lõppmaitsest leiab veel pirnisiidrilikku tanniinsust ja ahjuvärske saiakooriku noote.
Braastad VSOP konjak 40% 0,7 l 36,90 (52,71/l)
Valmistatakse hoolikalt valitud konjakitest, mis pärinevad peamiselt Fins Bois’ piirkonnast. Tegemist on konjakiga, mis on äärmiselt rikkaliku ja harmoonilise maitsega. Kvaliteet on saavutatud tänu väga kõrgele eaux de vie keskmisele vanusele, mida konjakis kasutatakse.
Põhjala Laine hele õlu 4,5% 0,33 l* 2,19+ pant 0,10 (6,64/l)
Karge ja värskendav hele õlu, mille humalakarakter sõidab tsitruselise lainena üle maitsemeelte, jättes keelele erksa mõruduse, mis meenutab noori kuusevõrseid. IBU 50. Serveerimistemperatuur 6-10 °C.
Cooler Passion Fruit muu alkohoolne jook 4% 0,275 l 1,19+ pant 0,10 4,33/l)
Troopiline grenadillimaitseline kokteil. Küpselt mahlane ja magushapu passionivili teeb kokteilist tõelise troopilise maitseelamuse.
Diplomatico Mantuano rumm 40% 0,7 l* 32,90 47,00
Diplomático Mantuano on pehme ja mitmekülgne Venetsueelas toodetud rumm, sobib suurepäraselt maitsvate longdrinkide ja klassikaliste kokteilide koostisosaks. Omanäoline rummide segu on küpsenud tammevaatides kuni 8 aastat.
Diplomatico Reserva Exclusiva rumm 40% 0,7 l* 41,90 (59,86/l)
Diplomático Reserva Exclusiva on elegantne ja mitmetahuline Venetsueelas toodetud rumm puhtalt nautimiseks. Valmistatud parimast suhkruroo meest ja melassist, küpsenud tammevaatides kuni 12 aastat. Ideaalne puhtalt nautimiseks, ent sobilik koostisosa ka nõudlikes kokteilides.
Flor de Cana 4yo Extra Seco rumm
40% 0,7 l 14,99 (21,41/l)
Nicaraguast pärit esimene täiesti suhkruvaba rumm ning maailma kõige jätkusuutlikum rumm. Väiksema kalorsusega kui viin või viski. 4 aastat küpsenud burbooni vaatides, kuumas ja vulkaanilises kliimas. Maitses tõuseb esile valge šokolaad koos apelsiniessentsiga. Järelmaitse on kuiv ning mõnusalt kestev.
Hõbe Mild viin
39,2% 0,7 l 14,99 (21,41/l)
Erakordselt maheda maitsega Eesti kvaliteetviin, mille peent maitset kujundab uudne ja pehmendav taimse destillaadi töötlus. Kreemjalt ümaras järelmaitses on tunda kerget, veidi soolakat mineraalsust koos kuivatatud ürtide ja soolakaramelliga.
Junimperium Summer
Edition džinn
43% 0,7 l* 38,90 (55,57/l)
Klassikalises apteekripudelis on unikaalse aroomi ja maitsega džinn, mis on kokku segatud maailma parimate kadakamarjade, seitsme erineva maitsetaime ning värske pohla destillaatidest. Tulemuseks erakordselt omanäoline, värske ja tsitruselise iseloomuga suvine džinn.
Hogart Pink džinn
37,5% 0,7 l 12,99 (18,56/l)
Grants Summer Orange piiritusjook
35% 0,7 l 14,99 (21,41/l)
Kolmes eri vaadis küpsenud väärikale Šoti seguviskile on lisatud naturaalset Sitsiilia apelsinide ekstrakti. Tulemuseks on särtsaka puuviljamaitsega jook, mis sobib nautimiseks puhtalt ja jahutatuna või toonikuga segatult.
Morosha Sinevir Premium viin
40% 0,5 l 10,49 (20,98/l)
Koostises puhas Karpaatide mineraalvesi, kõrgeima kvaliteediga teraviljapiiritus, eukalüpti ja valge akaatsia naturaalne aromaatne alkohol. See kombinatsioon loob õrna ja kerge maitse, sidrunalkohol lisab värskendava järelmaitse. Juua jahutatult.
Marjase ja kergelt magusa alatooniga džinni maitses on tunda puuviljade värskust ning greibi mõrumagusat maitset. Maitset iseloomustab värskete punaste puuviljade värskus, mida tasakaalustab kadakamarjade kargus, toode on eristuvalt vähem magus ning sobib ideaalselt erinevatesse kokteilidesse.
Ballantines 10YO viski
40% 0,7 l 24.90 (35,57/l)
Selle meekarva kuldse tooniga joogi aroom on magus ja mesine, tunda on tamme ja vanilli noote. Maitse on kompleksselt mesine ja lilleline, pehmust lisab tammevaadist pärinev magusus.
Nordic Spirits Lab Mediterranean džinn 41% 0,5 l 14,49 (28,98/l)
Käsitööna valmistatud unikaalne džinn, mis ühendab endas klassikalise džinni traditsiooni ning Vahemere piirkonna värskete maitsete rikkaliku paleti. Valmistatud kvaliteetsest toorainest, sealhulgas kadakamarjadest, koriandrist, bergamotist ja rosmariinist, pakub see džinn elamusrikast maitset ja aroomi. Džinnile lisavad värvi tsitrusenoodid ja pikaajaline apelsinikoorega järelmaitse.
Buffalo Trace Kentucky Straight Bourbon viski 40% 0,7 l 22,90 (32,71/l)
Valmistatud parimatest maisi-, rukki- ja odralinnastest ning laagerdunud aastaid uutes tammevaatides, pakub see viski rikkalikku ja kompleksset maitset, kus vanilje, iiris ja karamelliseeritud puuviljad moodustavad harmoonilise koosluse. Pika ja siidise järelmaitsega
Buffalo Trace jääb meelde oma peene tasakaalu ning elegantse karakteriga.
* Toode on saadaval ainult Maksimarketites. Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist!
Crémant on vahuvein, mida valmistatakse traditsioonilise meetodiga ehk sama tehnikaga kui Champagne’i vahuveini, kuid mis on pärit väljastpoolt seda maailmakuulsat veinipiirkonda. Crémant on tuntud oma peente mullide ja elegantse rafineeritud maitse poolest, milles on peidus mitmesugused puuviljaaroomid, sealhulgas õun, pirn ja tsitrused ning laagerdumisprotsessist tulenevad lille- ja pähklinoodid.
TEKST: Riina Lilles, Coop Eesti Keskühistu ostujuht FOTO: Shutterstock
Kuni 1994. aastani tähistas termin crémant väiksema süsinikdioksiidi sisaldusega vahuveini, mida iseloomustas pehmem ja õrnem mullide sisaldus: crémant ’ rõhk on madalam, 3,6 kuni 4,0 atmosfääri – šampanjal on see tavaliselt 5,0–6,0 atmosfääri. Samuti on crémant ’ valmistamise eeskirjad veidi leebemad kui champagne’i omad. Erinevus champagne’i ja crémant ’ vahel seisneb ka lubatud viinamarjasortides: kui esimest toodetakse kolmest peamisest sordist, milleks on Chardonnay, Pinot Noir ja Meunier, siis crémant võib sisaldada nii Chenin Blanci, Rieslingut, Pinot Blanci, Pinot Gris’d kui ka mitmeid teisi valgeid ja punaseid viinamarju. Kõik
sõltub sellest, millises piirkonnas vahuveini valmistatakse ning mis marjad ja stiil seal levinud on.
Kuigi nimetus crémant on reeglitega kinnitatud alles alates 1975. aastast, on seda vahuveini Prantsusmaal toodetud juba sajandeid. Vanim registreeritud vahuvein Blanquette de Limoux on teada aastast 1531. Crémant ’d valmistatakse kaheksas erinevas Prantsusmaa piirkonnas (samuti naaberriigis Luksemburgis).
Crémant d’Alsace
Elsassi viinamarjaistandused on ühed vanimad Prantsusmaal. Crémant d’Alsace on alates 1976. aastast kaitstud päritolunimetus ja tänaseks
toodetakse Crémant d’Alsace’i üle 32,9 miljoni pudeli aastas. Vahuveinid on üldiselt mitme viinamarjasordi (Pinot Blanc, Riesling, Pinot Gris, Chardonnay, Auxerrois ja Pinot Noir) harmooniline kombinatsioon, kuid on ka vaid ühest viinamarjasordist veine. Veinidel on kahvatukuldne värvus, peened ja ühtlased mullid ning tõeliselt värske aroom, milles on tunda valge lihaga puuviljade (pirn, õun), virsikute või aprikooside, mõnikord ka kuivade puuviljade, valgete lehtede ja brioche’i lõhna. Oma puuviljase värskuse tõttu sobivad need kõige erinevamate roogade juurde külmadest või kuumadest eelroogadest, mereandidest ja valgest lihast juustude (Brie, Camembert) ja magustoitudeni.
Crémant de Bourgogne
Esimest korda valmistati vahuveini 19. sajandi alguses Chablis’s ning sellest ajast alates ei ole see vein lakanud sädelemast. Crémant de Bourgogne läks ajalukku 1830. aastal, kui luuletaja Alfred de Musset (1820–1857) kiitis seda oma teoses „Secrètes pensées de Raphaël“. Piirkonna kliima on kontinentaalne, talved on külmad ja karmid, sageli esineb hiliseid külmasid, kuid suved on soojad ja päikesepaistelised. Crémant de Bourgogne’i toodetakse traditsioonilistest Burgundia viinamarjasortidest. Kuigi
Crémant de Bourgogne’i veinid sobivad suurepäraselt aperitiiviks, on need väga head ka söögi juurde.
Crémant de Bordeaux
Vahuveini on Bordeaux’ piirkonnas valmistatud juba 19. sajandist, päritolunimetuse sai Crémant de Bordeaux 1990. aastal. Valge Crémant de Bordeaux’ valmistamiseks kasutatakse kahte peamist viinamarjasorti: Sémilloni, mis moodustab umbes 60% veinist, ja Sauvignoni. Roosa Crémant de Bordeaux on peen segu sellistest viinamarjasortidest nagu Cabernet (70%) ja Merlot (30%). Oma kergete mullide poolest tuntud Crémant de Bordeaux on särava sädelusega vein, millel on pikk ja puuviljane järelmaitse. See on suurepärane aperitiiv, kuid tänu oma temperamendile sobib ideaalselt ka söögi juurde.
Crémant de Die
Pärineb Drôme’i oru viinamarjaistandustest ja kannab registreeritud päritolumärki aastast 1993. Piirkonna suvi on kuiv, päevad on kuumad ja ööd jahedad, talveilma mõjutab Vercorsi mägikliima. Alguses toodeti seda valget vahuveini üksnes Clairette’i viinamarjasordist, tänapäeval on koostises ka Aligoté (10–40%) ja Muscat (5–10%). Crémant de Die laagerdub settel vähemalt 12 kuud. Peened ja kerged mullid muudavad veini elegantseks ja see on kauni kahvatukuldse värvusega. Veini võib nautida ka söögi kõrvale ning see sobib suurepäraselt koorikloomade ja mereandidega.
Crémant du Jura
1995. aastast tunnustatud nimetus, mis hõlmab Ida-Prantsusmaa mägises Jura piirkonnas valmistatud methode
traditionnelle’i vahuveine. Jura piirkonnas on vahuveini sellisel viisil valmistatud juba 18. sajandist, mil seda müüdi nimetuse vin mousseux all. Lubatud viinamarjasordid on Poulsard, Pinot Noir, Trousseau, Chardonnay ja Savagnin. Crémant du Jura on vein, mis on tuntud oma mullide peenuse ja kerguse poolest ning toob esile Chardonnay värskuse ja elegantsuse või Poulsardi aromaatse maitse.
Crémant du Limoux
Crémant de Limoux’ veinipiirkond asub 200–400 meetri kõrgusel, kus ookeani mõjud lähevad üle mõõdukaks vahemereliseks kliimaks. Crémant de Limoux’ valmistamisel kasutatakse kahte peamist viinamarjasorti, Chardonnayd ja Chinini, ning veini tunneb ära kuldsete peegeldustega kahvatu rüü, ülipeente mullide ja elegantse kihina järgi. Veini tuleks ideaalis tarvitada kahe aasta jooksul pärast valmimist, serveerituna 6–7 °C juures, tavaliselt aperitiivina väikeste soolaste suupistetega või kala ja valge liha kõrvale.
Viinamarjakasvatus sai piirkonnas hoo sisse 16. ja 17. sajandil tänu ohtrale kaubavahetusele Hollandiga, kui rikkad riidekaupmehed suundusid põhja poolt Loire’i, et osta Les Ponts-de-Cé’st, Saumurist ja Vouvrayst valgeid veine. Tollal peeti mullide tekkimist veinides aga defektiks. Pööre saabus 19. sajandil, kui avastati, et need veinid on võimelised teise käärimise teel arenema palju põnevamaks. Nii hakati tootma esimesi peeneid mulliveine ning raudteede saabumisega algas sealsete vahuveinide müügibuum. Loire’i vahuveinidel on peen aroom ja kuldne värv, iseloomulikud on valgete puuviljade, sidruni, valgete lillede, pähklite, mandli või koguni vanilli ja lagritsa nüansid.
Crémant de Savoie
Savoie maastike mineraalsus annab Crémant de Savoiele ainulaadse ja äratuntava värskuse. Alpide tsitruseliste ja lilleliste nootide aroomid moodustavad Crémant de Savoie elegantse aroomi raamistiku. Reeglid näevad ette, et 60% igast veinist peab sisaldama kohalikke viinamarjasorte, nagu Jacquère ja Altesse. Crémant de Savoie on ideaalne kaaslane kõigele seltskondlikule, jagatule ja gastronoomilisele aperitiivist söögini.
Paul Chambois
Champagne Premier
Cru Brut
Prantsusmaa KPN kvaliteetvahuvein
0,75 l 30,90 (41,2/l)
Kuldne ja särav värvus, peened ja elegantsed mullid. Maitses on tunda kollaseid puuvilju, aroom on mesine. Kerge, värske ja elegantne maitse päädib mõnusalt kestva järelmaitsega. Serveerimistemperatuur 10–12 °C.
Antech Eugenie
Cremant de Limoux
Extra Brut
Prantsusmaa KPN kvaliteetvahuvein
0,75 l 15,69 (20,92/l)
On valmistatud 70%
Chardonnay ja 30% Chenin Blanci viinamarjadest ning olnud settel keskmiselt 30 kuud. Vahuveini hõrgus aroomis on tunda valgeid õisi ja värskeid puuvilju. Maitses on tunda värskust, küpset sidrunit ja mõnusalt kreemiseid noote.
B&G
Cremant de Bordeaux
Prantsusmaa KPN kvaliteetvahuvein
0,75 l 9,99 (13,32 /l)
Maitselt puuviljane, kerge ja mahlakalt tsitruseline, balansseeritud ja pikalt kestev järelmaitse on puuviljaselt pehme.
Dulong
Cremant de Bordeaux Brut
Prantsusmaa KPN kvaliteetvahuvein
0,75 l 9,99 (13,32/l)
Värske ja peene mulliga, valmistatud 70% Semilloni ja 30% Cabernet Franci viinamarjadest. Puuviljase järelmaitsega, tunda on kerget röstisust ja võiseid noote.
Dulong
Cremant de Bordeaux
Brut Rose
Prantsusmaa KPN kvaliteetvahuvein
0,75 l 9,99 (13,32/l)
Kompleksne, elava happega, siidiselt kreemjas klassikalisel meetodil valmistatud värske ja aperitiivne kergelt joodav vahuvein. Heas tasakaalus maitses on tunda punaseid marju ja tsitruseid. Aromaatne, pikk ja kompleksne järelmaitse.
Wallbreck
Cremant de Loire Brut Rose
Prantsusmaa KPN kvaliteetvahuvein
0,75 l 9,99 (13,32/l)
Lõhnas on tunda maasikaid, kirsse, kannikesi ja iiriseid. Peene mulliga täidlane vahuvein on selgelt marjase karakteriga. Maitses võib leida vaarikat, maasikat ja mustsõstart, sekka pähkliseid nüansse.
Diamant
Cremant de Loire Cuvee
Regent Brut
Prantsusmaa KPN kvaliteetvahuveint
0,75 l 10,99 (14,65/l)
Elegantne crémant Loire’i orust Prantsusmaalt. Puuviljane, tsitruseline, on tunda rohelist õuna, mandlit, greipi, mineraalsust. Vahuvein on pika ja puuviljaselt värske järelmaitsega.
Tissot Maire
Cremant du Jura Brut Rose
Prantsusmaa KPN kvaliteetvahuvein
0,75 l 12,99 (17,32/l)
Lõheroosa crémant Jura piirkonnast Prantsusmaalt. Elegantselt marjane, keskmise täidluse ja puuviljase happesusega, on tunda vaarikat, maasikat, purustatud jõhvikaid. Järelmaitses kreemine ja värskendav mineraalsus koos kergete marjatanniinidega.
Tissot Maire
Cremant du Jura Brut Lapiaz
Prantsusmaa KPN kvaliteetvahuvein
0,75 l 12,99 (17,32/l)
Rikkalik crémant Jura piirkonnast Prantsusmaalt. Puuviljane ja marjane, tunda on küpset õuna, ananassi, nektariini, kooreseid noote. Järelmaitse on pikk ja meeldivalt happeline, kantud tsitruselistest puuviljadest.
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist!
Henri Ehrhart
Cremant d Alsace Brut
Prantsusmaa KPN kvaliteetvahuvein
0,75 l 10,99 (14,65/l)
Peened ja elegantselt ühtlased mullid, mis on omane kvaliteetsele vahuveinile. Lõhnas on tunda tsitruselisi, õunu ja viinamarjade värskust. Maitses tunneb sidrunit ja laimi, mis on kombineeritud virsiku, aprikoosi, õuna ja pirni nüanssidega.
Henri Ehrhart
Cremant d Alsace
Brut Rose
Prantsusmaa KPN
kvaliteetvahuvein
0,75 l 10,99 (14,65/l)
Ilusa õrnroosa tooniga, ühtlaselt peene ja püsiva mulliga. Lõhn on täidlane, milles võib leida punaste marjade, näiteks maasikate, vaarikate ja mustsõstarde aroome. Maitse on värske ja hõrk, milles domineerib meeldivalt marjane alatoon.
Henri Ehrhart
Alsace Pinot Blanc
Prantsusmaa KPN
valge vein
0,75 l 7,99 (10,65/l)
Lõhnas leiab veidi mandlit, tsitruselisi nüansse ja rohelisi õunu. Maitses on tunda siidise Pinot Blanci veini kergus ja värskus, mis on inspireeritud virsikust ja õunast. Maitsepalett on meeldivalt selge, kuiv, puuviljase ja mineraalse alatooniga.
Henri Ehrhart
Alsace Riesling
Prantsusmaa KPN valge vein
0,75 l 8,99 (11,99/l)
Lõhn on värske ja karge, lillelised noodid on kombinatsioonis tsitrustega. Maitses võib leida pirni, roheliste õunte, tsitruseliste, pärnaõite ja värske sambla noote. See on kassikaline riesling, hea happesusega, karge ja värskendav.
Philippe Bouchard Chablis
Prantsusmaa KPN valge vein
0,75 l 14,99 (19,99/l)
Ilusa helekuldse värvuse ja kergelt rohekate peegeldustega elegantne kuiv vein. Tsitrusviljade ja virsiku komplekssed aroomid, peene võise aktsendiga. Harmooniline, hea struktuuriga, selge puuviljase ja kergelt mineraalse lõppviimistlusega.
PB&G
Rose D Anjou
Prantsusmaa KPN roosa vein
0,75 l 7,49 (9,99/l)
Maitselt poolmagus, tasakaalus, väga marjane ja värske. Järelmaitses on tuntav kerge happesus ning meeldiv värskus. Aroomis on vihjeid valdavalt punastele sõstardele, kirssidele ning roosale greibile, samas tunda ka kerget vürtsi. Valmistatud kahte viinamarjasorti (Cabernet Franc, Grolleau) kombineerides.
Minuty M
Cotes de Provence
Prantsusmaa KPN roosa vein
0,75 l* 17,59 (23,45/l)
Kombinatsioon värskusest, austusest viinamarja vastu ja maitsete intensiivsusest. Tõeline stiilipuhas naudinguvein.
Domaine du Haut Fresne
Muscadet Coteaux
De La Loire
Prantsusmaa KPN valge vein
0,75 l 9,49 (12,65/l)
Mineraalne ja värske vein
Loire’i orust Prantsusmaalt.
Kuiv, värske, lopsakas, heas tasakaalus, keskmise kehandiga, maitses domineerivad tsitruselised viljad ja valge virsik, järelmaitse on keskmise pikkusega, selles on tunda sidrunit ning mineraalsust.
Domaine Des Oullieres
Plaisir
Prantsusmaa KPN valge vein
0,75 l* 12,29 (16,39/l)
Puuviljane Provence’i gurmeevein särtsaka sidrunheina aroomiga. Lõhnas tunneb veel roosivee ja granadilli noote. See briljantselt helevalge vein sobib hästi tsitruseliste salatitega, ingveritoitude ja juustudega. Mõnusaks aperitiiviks ja nautimiseks suupistete kõrvale.
Domaine Des Oullieres
Plaisir
Prantsusmaa KPN
punane vein
0,75 l* 12,29 (16,39/l)
Särava purpurpunase tooniga auhinnatud Provence’i veinis on tunda kirsi, maasika, granaatõuna ja basiiliku aroome. Mahlakas ja puuviljane vein, mis sobib vasikaliha, tuunikala ja teiste tumedate kalade, tomati- ja oliiviroogade, grillitud toidu ja tapase kõrvale.
Domaine Des Oullieres
Plaisir
Prantsusmaa KPN roosa vein
0,75 l* 12,29 (16,39/l)
Väljendusrikka aroomiga virsiku ja meloni varjundiga roosa Provence’i vein. Täidlane ja rikkalik, punaste marjade aroomiga, vaarika lõpunootidega. Sobib suurepäraselt suupistete, värske salati, koorese pasta ja grillroogadega.
47 Anno Domini
Prosecco Extra Dry Bio
Itaalia KPN vahuvein
0,75 l 10,49 (13,99/l)
Värvuselt õlgkollane, peenete püsivate mullidega. Puuviljaaroom koos lilleliste nootidega. Maitselt värske, tasakaalus happesuse ja magususega, kergelt tunda õuna. Sobib kala- ja pastaroogadega. Serveerimistemperatuur 6–8 °C.
Gilloria
Grand Cuvee Bio
Itaalia vahuvein
0,75 l 8,99 (11,99/l)
Õlgkollase värvusega. Aroomis on tunda puuvilju, õrna mesisust, küpset pirni. Maitselt värske, tasakaalus happesuse ja magususega, kergelt mesine. Sobib iseseisvaks nautimiseks, kala- ja pastaroogadega, aperatiiviks. Serveerimistemperatuur 6–8 °C.
Zonin
Limoneto Lemon Spritz
Itaalia aromatiseeritud
veinijook
0,75 l 7,99 (10,65/l)
Värske ja veetlev Itaalia sidrunitega täidetud aperitiiv. Värskendav tsitrustest pakatav maitse on kerge ning meeldiva sidrunikooreselt mõrkja nüansiga.
Cantina
Castelnuovo
Pinot Grigio
Itaalia valge vein
3 l 15,99 (5,33/l)
Vein on oma olemuselt värske, kuiv ja puuviljane, lisaks lillelised nüansid. Värv hele kuldkollane. Sobib valge liha ja kalaroogade kõrvale.
Cantina del Garda
Lugana
Itaalia KPN valge vein
0,75 l 9,99 (13,32/l)
Turbiana viinamari on teatud tüüpi Trebbiano kloon, mis on kultiveeritud eksklusiivselt Lugana piirkonnas. Veini toon on intensiivselt kirgas õlgkollane, kergelt roheka varjundiga, aroom on puuviljane (roheline õun, virsik), tsitruseline ja aromaatne. Maitse on intensiivne, keskmise täidlusega ja mineraalne. Sobib pastaroogade, mereandide, valge liha ja juustudega. Serveerimistemperatuur 12–15 °C.
Cantina del Garda
Valpolicella Ripasso
Itaalia KPN punane vein
0,75 l 7,99 (10,65/l)
Corvina Veronese, Corvinone, Rondinella ja Molinara viinamarjadest valmistatud vein, mis on kombineeritud Amarone veini tootmisest järele jäänud viinamarjakestadest. Veini toon on intensiivne rubiinpunane, aroom rikkalik, piprane ja intensiivne musta kirsi nootidega, maitse tugev, harmooniline ja sametine, kergelt šokolaadine. Sobib pastaroogade, kana, lambaliha, punase liha, ulukiliha ja juustudega. Serveerimistemperatuur 16–18 °C.
Feudo Arancio
Pinot Grigio Sicilia
Itaalia KPN valge vein
0,75 l* 7,99 (10,65/l)
Feudo Arancio Pinot Grigio on valminud kuuma Sitsiilia päikese all ning selle aroom on tulvil kollastest küpsetest viljadest, nagu virsik ja pirn. Maitselt on vein keskmise happesusega, õrnalt kreemine ja värskendavalt mineraalne.
Hans Baer
Riesling Trocken
Saksamaa KPN valge vein 3 l 15,99 (5,33/l)
Saksamaal Rheinessenis Rieslingu viinamarjadest toodetud kvaliteetvein, mille diskreetselt värskes lõhnabuketis eristuvad virsik ja Mirabelle’i ploom koos laimi ja värske kiivi noodiga. Veini värske ja hästi tasakaalustatud maitse on mahlane ja nõtke, tunda on virsikut, kollaseid õunu ja luuvilju. Mõõdukas mineraalsus ja kerge magus nüanss lisavad veinile põnevust. Sobib aperitiiviks, mereandide juurde. Serveerimistemperatuur 8–10 °C.
Crafted Collection
Riesling
Saksamaa KGT valge vein
1,5 l 11,99 (7,99/l)
Suurepärase happesuse ja poolmagusa stiiliga. Veini ökoloogiliselt teadlik kotipakend on keskkonnasõbralik alternatiiv klaaspudelile. Lilleline ja puuviljane aroom avaneb tsitrusviljade, õuna, virsiku, aprikoosi ja pirni nootidega, samal ajal kui maitse pakub rikkalikku puuviljasust, värskeid noote ning kergelt mineraalset tasakaalu. Serveerides temperatuuril 7 kraadi, sobib see vein suurepäraselt nii iseseisvalt nautimiseks kui ka aasiapäraste roogade, salatite ja mereandide kõrvale.
Nau Mai
Sauvignon Blanc Marlborough
Uus-Meremaa valge vein
1,5 l 14,99 (9,99/l)
Uus-Meremaa lipulaev, väga karge aromaatne vein, milles on tunda greipi, troopilisi puuvilju ja niidetud muru.
Tres Castas
Vinho Verde Branco
Portugali KPN valge vein
1 l 7,99
Suviselt kerge, kuiv, värske, troopiliselt puuviljane, keskmise täidlusega, keskmise happesusega, heas tasakaalus, mineraalne, tsitruse alatooniga. Järelmaitse on keskmise pikkusega, mida kannab mahlakas tsitrusviljade maitse.
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.
Saada õige vastus hiljemalt 31.07.2024 aadressil ajakiri@coop.ee Õigesti vastanute vahel loosime välja 20-eurose kinkekaardi.
Võitja teeme avalikuks järgmises ajakirjas!
Eelmise ristsõna õige vastus oli „Digitaalses kliendilehes“ Võitjaks osutus Inge Pohlak. Palju õnne!
Proovi nüüd!
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.
Vahva indiaanielamu, milles lastel on põnev mängida nii toas kui ka õues, saab püstitada ruttu ja väga lihtsatest materjalidest.
Ameerika põlisrahvaste kombed ja tipitelgid on praegustele vanavanematele tuttavad James Fenimore Cooperi kirjutatud „Nahksuka juttudest“, noorematele „Yakari“ multikatest. Indiaanlasi on eesti lapsed mänginud juba ammusest ajast ja sageli käib telk asja juurde. Miks teha see taas tugitoolidest ja tekkidest? Teeme nagu päris!
Vajalikud materjalid:
• 5–6 pikka ümarliistu või sarapuukeppi (u 180 cm)
• kangatükid või pleedid (suurusega vähemalt 130 x 170 cm)
• nöör
• väikesed klambrid või haaknõelad kanga kinnitamiseks
Tööriistad:
• saag keppide mõõtu lõikamiseks
• käärid nööri lõikamiseks
• mõõdulint või joonlaud
Lõika valmis paraja pikkusega kepid. Puuri umbes 20 cm kaugusele iga kepi otsast auk ja aja nöör aukudest läbi nii, et see ühendaks omavahel kõik kepid. Edasi seo kepid omavahel kokku, jättes nöörile piisava lõtku, et keppide maa poole jäävaid otsi oleks võimalik ringjalt laiali paigutada. Teine võimalus: tee umbes 1 meetri pikkuse nööri otsa sõlm, et see esimese kepi taha pidama jääks. Kui telki püstitama asud, mässi nöör ümber keppide ristumiskoha. Raam on valmis.
Tipi katmine
Kui õmblemine pole käpas ja õmblusmasinat olemaski, siis võib telgi luustiku katta lihtsalt käepäraste kangatükkide, kapis seisvate külgkardinate, kirjude linade või pleedidega. Pulkade külge kinnitamiseks võid kasutada näiteks haaknõelu või lasta tekstiili
keppide külge kinni klambritega. Kui tipitelk saab õue, võiks kate ulatuda maani, et mudilased tuult ei saaks.
Tipi kindlamaks tegemine Kui pulgad kipuvad libedal põrandal laiali vajuma, võib neile valmistada paraja pikkusega nöörijuppidest piirajad ja kinnitada need näiteks klambripüssiga keppide alumiste otsade külge. Seejärel võib dipi keskele põrandapinnale moodustunud nöörist ristile asetada pehme vaiba, mis nöörid ära peidab, et need mängides jalgu ei jääks.
1 2 3 4
Aita Jussikesel metsloomade nimetused ruutudesse paigutada. Kuidas veel öeldakse metslooma kohta? Kirjuta õiged tähed Jussikese käes olevate ruutude sisse ja saadki teada.
Mets pakub lahkesti Jussikesele marju. Ühenda iga mari tema nimetusega. Ühe marjakese pilt on puudu. Joonista puuduv mari ja ühenda see nimetusega.
Antslast pärit kirjanik Marek Kahro on Coop Antsla Konsumi klient, käib poes sageli, kiidab seda kui ilusat poodi ja ütleb, et toidupoes saab umbes sama palju nalja kui kirikus või kohtusaalis.
TEKST: Einar Ellermaa FOTO: erakogu
Marek Kahro on avaldanud seitse romaani ja pälvinud kirjanikuna rohkesti auhindu, mille seas on kirjastuse Tänapäev romaanivõistluse kolmas koht teose „Kaljud ja kameeleonid“ eest, kirjastuse Pilgrim kirjanduskonkursi BestSeller esikoht ja Bernard Kangro kirjanduspreemia põnevusromaani „Seal, kus näkid laulavad“ eest ning A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia põnevusromaani „Kuradil on lapse nägu“ eest.
Kui kaua on Antsla Konsum olnud sinu n-ö kodupood?
See uus suur Coopi pood avati Antslas alles kolm aastat tagasi ja seal ma olen peamiselt käinudki.
Mida sa Coopi poest eelkõige ostad?
Ma kavatsen elada vähemalt saja-aastaseks. Seetõttu ostan palju puu- ja juurvilju, pähkleid, täisteratooteid, kala, mett, tumedat šokolaadi ja igasugu piimatooteid, mille sees elavad kasulikud bakteripoisid.
Kas poodides näed ka tuttavaid, kellega juttu ajada?
Varem, kui poed olid väiksemad, sain pidevalt riiulite vahel mõne tuttavaga kokku. Suur pood on ju paras labürint, inimesi palju ja katsu seal tuttavat nägu näha. Aga kui õnnestub, siis on see nagu lotovõit.
Kas mõned teenindajad on tuttavad ka ja kas nendega on ka muud suhtlemist peale teretamise?
Teenindajad ju vahetuvad või püsivad varjus ja õiget püsivat kontakti nendega ei ole tekkinud. Tuleb aga märkida, et ka minu vennatütar peab Antsla lähistel väikest poodi. Tema on ainus poemüüja, keda hästi tunnen.
Kas vaatad ka seda, millised kaubad on soodushinnaga?
Ikka. Samas ei hakka ma üldjuhul ostma allahinnatud toodet, mida ma seni proovinud pole või mille sihtgruppi ma ei kuulu. Ükskord jäin küll üht kena kollast silti natuke liiga kauaks jõllitama, nii et keegi proua mu selja taga naerma puhkes. Selgus, et kogemata kombel köitsid mu tähelepanu naiste „hea hinnaga” hügieenisidemed.
Kas teed enne poodi minekut ka ostunimekirja?
Olen üldiselt väga süstemaatiline ja impulssoste ei tee. Nimekiri valmib kenasti peas. Pole mõistlik sellele paberit kulutada.
Kui kaubavalik välja jätta, mis neis poodides üldiselt meeldib?
Rohkelt ruumi ja õhku. Meeldib seegi, et Antsla Coop on väljastpoolt ka päris kobe. Arhitekt on tööd teinud ja pole lihtsalt mingit kasti linna püsti löönud. Ainult kõlaritest lastava muusika asemel eelistaks kuulata linnulaulu või veevulinat.
Kas kasutad ka nutikassat?
Olen kasutanud, aga kui kaupa on korvis rohkem, siis ei raatsi ma kassapidajalt tööd ära võtta.
Kas sa tead, et käimas on Coop Loto, ja kui tead, kas oled osalenud? Kas sa oled kuulnud, et Antslasse läks hiljuti üks peaauhind, auto?
Olen Coop Lotost kuulnud küll ja tean sedagi, et Antsla kanti on tulnud suuri auhindu. Ma ise ei ole aga aktiivne lotomängija. Las mängivad need, kellel on õnnejumalannaga paremad suhted.
Kas seoses poeskäikudega meenub midagi naljakat?
Toidupoes saab umbes sama palju nalja kui kirikus või kohtusaalis. Mõni väike äpardus võib tagantjärele siiski muhelema panna. Näiteks kui arbuus käitub lindile asetades jalgpallina või ostukäru hakkab kihutama, kuhu juhtub. Kõige naljakamad seigad seonduvad alkoholiostuga. Ma pole eriline napsivend, aga noil harvadel kordadel, kui oma lemmiklikööri ostan, küsitakse mult endiselt dokumenti. Paistab, et olen enda teadmata leiutanud igavese nooruse eliksiiri.
Kas kirjutad ka uut romaani?
Iga raamatu kirjutamine on nagu kordumatu teekond, mis pakub alati midagi teistsugust ja seninägematut. Võin öelda, et olen jälle teele asunud, aga mul pole praegu õrna aimugi, kuhu ma välja jõuan.
Algselt Tarwitajate Ühisus alustas tegevust 1902. aastal ja on Eesti esimene tarbijate ühistu. „Tartu Arhitektuuribüroo poolt kavandatud hoone on pilkupüüdev ja ehitatud kõiki tänapäevaseid energiasäästuvõimalusi kasutades,“ kirjutas Antsla Valla Leht pärast poe avamist.
Marek KahroTeeme üheskoos ajakirja veelgi paremaks! Selleks palume Sul täita allolev lühiankeet, milles küsime hinnangut sellele ajakirjale.
Kõikide kuni 31.07.2024 vastanute vahel loosime välja erinevas väärtuses Coopi kinkekaarte, auhindade lisainfo ankeedi tagumisel küljel.
Internetis on võimalik sama ankeeti täita aadressil www.coop.ee/hetk
Täname!
5 Juhtkiri
7 Coop käivitas ainulaadse personaalsete hinnasoodustuste pilootprogrammi
8 Helena Lotman igapäevase ime otsingul
12 Coop Pank
13 Uudised
14 100-kilomeetrine Lõuna-Eesti naerusuu
18 Kodu, kus armastatakse aja lugu
22 Tervist ja silmailu rõdule ning terrassile
24 Kuidas luua oma aiast sääsevaba tsoon?
26 Logelemine pole laiskus
28 Matkamine muudab meid paremaks inimeseks
31 Suvel vajab lemmikloom erilist hoolt
34 Säravalt suvesse
37 Kuidas palavatel päevadel värske püsida?
40 Milleks meile vesi?
42 Suvi kutsub suppama!
44 Kaire Piirimäe: inimesed on kõige tähtsamad
46 Proovi järele!
47 Erkroheliselt särav matcha
48 Pidurda enneaegne vananemine
50 Grillid kuumaks
56 Vrapime kergeid eineid
Alkoholipakkumised
2. Kas oled ajakirja Hetk tootepakkumistest endale juba midagi ostnud?
Jah Ei Plaanin osta
3. Mitu inimest Sinu peres käesolevat ajakirja loeb?
1 2–5
6–10 Üle 10
4. Mis Sulle ajakirja Hetk juures kõige rohkem meeldib ning millistel teemadel sooviksid ajakirjast rohkem lugeda?
5. Ristsõna vastus: 6. Palun märgi oma andmed:
Nimi E-post ja/või telefon
Vanus
Ankeedi saatmisega kinnitan, et võidu korral nõustun oma nime avaldamisega ajakirja Hetk järgmises numbris.
Coop Eesti Keskühistu
TASUB SAAJA
TASUB
POSTIKULU
Luba nr 2105
MAKSTUD VASTUS EESTI
Coop Eesti Keskühistu Suur-Sõjamäe tn 70, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa, 75322, Eesti
