Kestlik Eesti (kevad 2024)

Millistele äridele antakse tulevikus laenu?

Kuidas toota elektrit, kui unustame põlevkivi?

Kas elektriautod päästavad maailma?

Ozempicu efekt: planeedi uusim kaalujälgija lubab

kättesaamatut imet?

Kaugjahutuse säästlik revolutsioon

Kestlik Eesti Jäätmed pole

Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond Kevad 2024

Kas tulemas on uus jääaeg? SISUKORD

Hoiate käes esimest ajakirja Rohering, mille ambitsioon on vaadata sisse erinevatesse valdkondadesse ja teada saada, mida tähendab neile rohe- ja ringmajandus ning jätkusuutlikkus ja kuidas nad oma rohelise jalajälje vähendamisega tegelevad. Püüame seda vihmavarjuna kõike katvat ideed pisut konkreetsemalt lahti kirjutada, sellest mingeid propagandaloosungeid loomata ja kellegi agendat promomata. Ilmselgelt pole keskkonnateemadest võimalik enam mööda vaadata üheski valdkonnas: ei ravimitööstuses ega põllumajanduses, ei demograafiaaruteludes ega toidusektoris.

2023. aasta läks kirja kui mõõdetud ajaloo kõige soojem aasta. Nii kõrget keskmist temperatuuri pole varem aasta lõikes veel kogetud ja juba on ka selle tagajärjed ilmsed. Suvi oli kordades kuumem ja talv kordades külmem, põud ning pakane kestsid samuti pikemat aega. Lisaks on looduse loomulik ringkäik lainetama löödud: soe on ajal, kui peaks olema külm, külm tuleb aga siis, kui valitsema peaks juba soojus. See rikub eluslooduse toimet, vähendab liigirikkust ja liigisisest arvukust. Juba räägitakse ka peaaegu kindlas toonis Golfi hoovuse aeglustumisest, mis võib kaasa tuua uue jääaja. Olukord, millest koolis jutustati kui millestki igiammusest, võib veel meie eluajal alguse saada.

Fakt on see, et asjad on täbarad, kuid selge on ka see, et olukorda annab alati parandada – kui selleks on soov ja huvi, vajadus ning (mis seal salata) kohustus. Põhjala eesrindlikud pangad on võtnud suuna, et uute äritegevuste jaoks laenu andmiseks peab ettevõttel olema roheraport, äri peab olema keskkonda säästev ja nii edasi. Erasfäär on võrreldes riigiga palju kiiremini liikumas kogu oma tegevusega keskkonnateadlikumaks. Seda mitte seetõttu, et on kohustus, vaid seepärast, et see on normaalne: kui sinu partnerid teevad seda, siis see motiveerib ka teisi.

Ja kõige olulisem kõige viimasena: jätkusuutlik tegevus on osutunud ka ootamatult kasumlikuks tegevuseks. Niisiis on ikkagi raha see, mis paneb rattad käima. Rohemõtlemise ehk suurimaks eduks saabki märkida käitumismustrite muutuse, milles otsitakse uusi võimalusi teha asju paremini, hoida kokku, koorida ühelt asjalt mitu nahka. Mõtteviisi muutust aga oligi ju vaja, et asjad hakkaksid liikuma. Ajakirjas Rohering püüamegi näidata neid muutusi või vähemalt neid ideid muutusteks, mis võiksid teha maailma paremaks.

Marin Hanson

VÄLJAANDJA DELFI MEEDIA AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: MARTIN HANSON martin.hanson@delfi.ee

Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja: JOLANA ARU

TRÜKK PRINTALL

REKLAAM JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee

MERIT SARIBEKJAN merit.saribekjan@delfi.ee

KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee

HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee

RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee

MARIA SOOTLA maria.sootla@delfi.ee

KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee

64 Rõivatööstus ja -tarbimine: uus suund – jätkusuutlikkus

72 Ozempicu efekt: kas planeedi uusim kaalujälgija lubab kättesaamatut imet?

77 Andres Kull: trükindus on vaid osa suuremast väärtusahelast

81 Ökoloogiline jalajälg, jätkusuutlikkus ja teised mõisted. Mida need tegelikult tähendavad?

Kliimamuutused jõuavad hinnatõusuna poelettidele

Ettevõtjate hinnangul jõuavad kliimamuutused eelkõige hinnatõusuna poelettidele. Olgu algpõhjuseks siis tooraine või energiahinna kallinemine, tarneahelate muutus või regulatsioonide kasv.

„Kui me vaatame praegu, mis meil apelsinimahla hinnaga toimub, siis see sõltub toorainest ehk seda on mõjutanud liiga kuumad suved ja üleujutused. Või kakaosortide puudujäägid kasvatuspinna kokkukuivamisega,“ tõi näiteid Prisma Peremarketi sortimendi- ja hankedirektor Kaimo Niitaru.

„Äärmuslike ilmastikuolude sagenemine – põud, tormid, ekstreemsed sajud jne – mõjutab juba praegu toidutootmist väga otseselt. Kliimamuutustega kaasnevad uued taimekahjurid ja -haigused pole ilmselt veel väga selgelt avaldunud, kuid tõenäoliselt muutuvad sagedasemaks tulevikus,“ lisas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi maakasutuspoliitika nõunik Sandra Salom. Tema sõnul on seega ka toidutootmise sektor

ise huvitatud, et tegevuste kliimamõju oleks võimalikult väike.

Teravalt tunneb seda enda nahal globaalse haardega Coca-Cola Company, keda vahetult puudutab näiteks suhkru ja puuviljade kasvatamine, mida kasutatakse nende toodete valmistamisel. „Piirkonnad, kus neid põllukultuure kasvatatakse, võivad olla kliimamuutuste mõjude suhtes haavatavamad, kui ilmastikutingimused muutuvad äärmuslikumaks või ebasoodsamaks. Näiteks võivad LõunaAmeerika, Kagu-Aasia ja Aafrika osad olla selliste mõjude all, kuna need on olulised põllumajandustoodete tootmispiirkonnad,“ rääkis The Coca-Cola Company Baltikumi kommunikatsioonijuht Liis Lepik.

Kasvavad regulatsioonid

Lihatootja Maag Food tunnetab kliimasurvet eelkõige energiahindade ja riiklike regulatsioonide kasvu kaudu. „Tööstuse poolelt on kõik seotud soojatootmisega –nii toodete töötlemiseks kui ka ruumi temperatuuri mõttes. Selle jaoks põletame fossiilseid kütuseid ja sellele pole head alternatiivi,“ selgitas ettevõtte juhatuse liige Martin Küüsmaa.

Tema sõnul saaks teoorias kõik üle viia elektrile, kuid see tähendaks paljude seadmete väljavahetamist ehk megasuuri investeeringuid, mille tagajärjel suureneksid kulud tarbijale.

Küüsmaa sõnul tunnetab ettevõte kliimamuutuste mõju põllumajanduse, mitte nii väga tootmise poolel. „Tunneta-

Tööstuse poolelt on kõik seotud soojatootmisega. Selle jaoks põletame fossiilseid kütuseid ja sellele pole head alternatiivi.

me survet eelkõige riigi käitumise kaudu, mitte nii väga tarbijate või turu poolel. Erinevad nõuded, kasvavad maksud ja tasud – need on teemad, millega meie keskkonnajuhtimise pool igapäevaselt kokku puutub,“ ütles Küüsmaa.

Salom nõustub, et peamiseks proovikiviks toidutööstusele keskkonna vaatest on rakenduvad kestlikkusaruande esitamise kohustused. „Aina rohkem tuleb

Kaimo Niitaru

Ekseko – Eesti suurim seafarm.

Tekst: Gerly Mägi

tegeleda taastuvenergiale ülemineku, energiatõhususe suurendamise, ringmajanduse ja ressursside väärindamisega,“ loetles ta.

„Kestlikkusaruande täitmisel võib vaja olla andmeid ka esmatootjatelt, mis tähendab, et tarneahela kaudu mõjutab see ka põllumajandustootjaid. Väljakutseks on ka leida viisid, kuidas vähendada tootmises kasvuhoonegaaside heidet ja ettevõtte süsinikujalajälge ning samal ajal olla konkurentsivõimeline tootmises,“ rääkis Salom.

Karmidest regulatsioonidest on ka võitjaid. Nii on Coca-Cola Eestis juba praegu peaaegu täitnud oma 2030. aastaks seatud eesmärgi koguda ja taaskasutada iga pudeli või purgi, mille nad on müünud. „Tänu hästi toimivale pandipakendisüsteemile Eestis jõuavad kõik meie joogipakendid taaskasutusse, näiteks plastpudelite tagastus on

90% ringis. See on valitsuse, tööstuste ja keskkonnaorganisatsioonide rohkem kui kümneaastase hea koostöö tulemus,“ tõi Lepik välja.

Ta lisas, et Coca-Colat mõjutavad kliimamuutused mitme erineva nurga alt. Näiteks on ettevõte veenõudlik, vajades suures koguses vett tootmisprotsesside jaoks. Kliimamuutused on suurendanud veepuuduse ja põua esinemist paljudes piirkondades, kus firma tegutseb. „Me investeerime tugevalt veesäästlik-

Inimesed käivad poes harvemini, tehakse vähem emotsioonioste, jälgitakse koostisosi ja ühikuhinda.

kuse meetmetesse ja haldame veevarusid jätkusuutlikult, sealhulgas puhastame tootmisest väljuvat vett,“ ütles Lepik. Selle kõrval põhjustavad kliimamuutused ka tarneahela häireid, olgu selleks transporditee katkestus, ja mõjutavad suhkru ning tsitrusviljade saadavust ja kvaliteeti.

Kasv pidurdus

Prisma Peremarketi sortimendi- ja hanke direktori Kaimo Niitaru sõnul on tarbijate käitumine viimase viie aasta jooksul oluliselt muutunud. Selle aja sisse mahub ridamisi erinevaid sündmusi alates pandeemiast ja sõjast, lõpetades energiakriisi ning inflatsiooniga. „Inimesed käivad poes harvemini, tehakse vähem emotsioonioste, jälgitakse koostisosi ja ühikuhinda. Tarbija on vähem emotsionaalne ja käitub teadlikumalt kui näiteks 2000. aastate alguses ning keskpaigas,“ selgitas ta.

Foto: Ekseko

ÜKS KÜSIMUS: Mida olete Eesti suurima

lihatootjana teinud oma keskkonnamõju vähendamiseks?

Martin Küüsmaa, Maag Food OÜ juhatuse liige

Oleme näinud vaeva, et saaksime oma tehastes energiat taaskasutada: võtame näiteks korstnasuitsust, reoveest soojuse välja, et seda uuesti kasutada ja seeläbi primaarenergia tarbimist vähendada. Kuna peame oma Rakvere tehast näiteks jahutama, siis selle jääksoojusega kütame tegelikult kontorit. Kus vähegi võimalik, ei lase me energiat raisku.

Teiselt poolt plasti vähendamine. Alates 2017. aastast oleme kümnete tonnide kaupa aastas oma plastikasutust vähendanud, peamiselt pakendi õhemaks tegemise kaudu. Eelmisel aastal investeerisime hakklihapakendi liini, mis kasutab 75% vähem plasti kui eelmine liin. Muu hulgas kasutame selles monoplasti, mida on siis võimalik taas ringlusesse võtta. Aga ka mittemonoplastist pakendite puhul oleme vähendanud pakendite kaalu selleks, et vähendada plasti kasutust.

Mehe sõnul soovivad tarbijad olla kursis säilitus- ja e-ainete, transrasvade ning muuga. „Tootjad on ka ise hakanud selgemalt pakenditel koostist välja tooma. Näiteks joogitootjad on ise praegu ka suhkrumaksu taustal suhkrukogust jookides vähendanud. See on osaliselt tarbija ootustele vastutulek ja ka vastutustundlikkuse näitamine tootjana,“ ütles Niitaru.

Kui varem oldi rahul sellega, et turule tulid vegantooted, siis praeguseks on hakatud tooteid rohkem valima.

Plahvatuslik kasv liha- ja piimatoodete taimsetel alternatiividel oli Eestis 5–6 aastat tagasi. „Kui varem oldi rahul sellega, et turule tulid vegantooted, siis praeguseks on hakatud tooteid rohkem valima. Ehk mida rohkem on tulnud turule pakkumist, seda pirtsakamad on tarbijad toodete suhtes,“ rääkis Niitaru. Nüüd ongi tekkinud sisemine konkurents ja suurt vegantoodete müügi kasvu enam ei ole. „Müügimahud on väikesed, paari protsendi ligi,“ nentis ta.

Sama möönab ka Küüsmaa. „Kui vaatame, kuidas on lihatarbimine Eestis pikemaajaliselt muutunud, siis tarbimine on kasvanud. Viimasel ajal on kasv küll ehk aeglustunud,“ ütles Maag Foodi juhatuse liige. Ta selgitas, et põhjuseks on kahe efekti koosmõju: lihatarbimine on kasvanud pikas perspektiivis seetõttu, et eestlaste sissetulekud on tõusnud. Teisest küljest on kasvanud ka keskkonnateadlikkus, mis mõjutab eelkõige suurema sissetulekuga inimesi. „Aga need inimesed, kes sissetuleku tõusuga kasvatavad lihatarbimist, ja need, kes vähendavad keskkonnamurede tõttu tarbimist, pole üldse samad inimesed,“ rääkis Küüsmaa.

Temagi sõnul on alternatiivsed tooted turul olemas, aga masstootmisesse need läinud ei ole. „Me oleme suur tööstus, mille roll on toita riiki. Me ei tooda nii väikeseid partiisid, mis oleksid relevantsed nende alternatiivsete toodete kontekstis,“ ütles Küüsmaa.

Foto: Kadri Purje

Foto: Shutterstock

Valus hinnatõus

Tugev mõju tarbimisele on olnud ülikiirel hinnatõusul. „Enne, kui tuli inflatsioon, mängisid suuremat osakaalu sortimendist lisandväärtustooted – fair trade , taaskasutatavatest pakenditest tooted –, mille hinnad on keskmisest kõrgemad, aga neil on oma kindel klientuur. Seal me nägime müügikasvu. Aga nii oma müüginumbrite kui ka kliendikäitumisuuringute põhjal näeme, et loodus- ja keskkonnasäästlikkuse olulisus toodete valimisel on langenud,“ nentis Niitaru.

Sama trendi on märganud ka Küüsmaa. „Majanduslangus on pannud inimesi rohkem eurosid lugema ja eelistama odavama hinna klassi või kampaaniatooteid. Pigem on tarbimist vähendatud. Otsitakse odavamat,“ sõnas ta.

Seevastu Coca-Cola näeb, et globaalselt tarbijate seas kasvav teadlikkus kliima muutustest on viinud jätkusuutlike ja keskkonnasäästlike toodete eelistuste muutumiseni. Nii on ettevõte tutvustanud keskkonnahoidlikumaid pakendeid, investeerides taastuvenergiasse ja propageerinud ringlussevõtu algatusi, et vastata tarbijate ootustele ning vähendada oma süsinikujalajälge. Lepiku sõnul on see oluline ka maine ja brändi kuvandile. „Proaktiivsete sammude astumine süsinikujalajälje vähendamiseks ja jätkusuutlikkuse edendamiseks on oluline nii keskkonnateadlikele tarbijatele kui ka investoritele,“ sõnas Lepik.

INFOKAST

Eesti koguheide 2021. aastal oli ligikaudu 15,6 miljonit tonni CO2 ekvivalenti koos maakasutuse ja metsanduse sektoriga. Ilma maakasutuse ja metsanduse sektorita oli Eesti KHG netoheide ligi 12,7 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud umbes 68,5% võrra. 2021. aastal tulenes suurem osa kasvuhoonegaaside heitmest/heitkogusest energeetikasektorist, kusjuures energiatööstus ja -tootmine moodustasid 52% koguheitmest ning transport 15%. Põllumajanduse heide moodustas 2021. aastal koguheitmest 10%.

Põllumajandussektori heitkogused vähenesid 2021. aastaks võrreldes baasaastaga (1990) 41,8%. Vähenemine on tingitud peamiselt kariloomade arvu kahanemisest ja sünteetiliste (lämmastik) väetiste ning loomasõnniku kasutamise vähendamisest põldudel Nõukogude Liidu turgude kokkuvarisemise tõttu. Suurema osa põllumajanduse heitmest moodustavad otsesed heitkogused põllumajandusmaalt (u 43%), mis on muude tegurite hulgas seotud ka põldude väetamisega, ja heitkogused loomade soolesisesest fermentatsioonist (eelkõige suu kaudu, aga vähesemal määral ka kõhugaasidena eralduv metaan, u 39%). Sõnnikukäitlus moodustas 2021. aastal u 16% ja lupjamine u 2%. Arvestades soolesisese fermentatsiooni ja sõnnikukäitluse heitkoguseid loomarühmapõhiselt, oli loomade heitkoguse jaotus 2021. aastal protsentuaalselt kogu põllumajanduse heitkogusest loomarühmade kaupa järgmine: piimalehmad 30%, lihaveised 10%, vasikad 9%, sead 4%, lambad 1%, kitsed 0,1% ja kodulinnud 0,3%.

Haritavaid turvasmuldi on riikliku inventuuri järgi veidi üle 30 000 ha ja nende heide moodustas 2021. aastal 31,8% kogu põllumajandusest pärit heitmest. Kõige suurema osa kestliku toidusüsteemi KHG heitmest moodustas 2021. aastal loomakasvatus (38%), sellele järgnes maaharimine (29%), maakasutuse muutusest tulenev heide (24%) ja kütuste tarbimisest tulenev heide (9%). Kestliku toidusüsteemi KHG heide on viimastel aastatel kasvanud ja prognooside järgi suureneb 2030. aastaks 5% võrreldes 2021. aastaga. Et panustada kliimaeesmärkidesse, tuleb leida lisameetmeid, mis aitaks KHG heidet vähendada, kuid ei kahjustaks sektori konkurentsivõimet, toidujulgeolekut ega teisi keskkonnaeesmärke.

Allikas: regionaal- ja põllumajandusministeerium

Foto: Shutterstock

Paulig sammub teenäitajana teiste ees

Toiduainetööstus võib olla osa üleilmsest lahendusest pakilistele väljakutsetele nii kliima- kui ka tervisevaldkonnas. Pauligi ambitsioonikas eesmärk ongi olla toiduainetööstuses jätkusuutliku tegevuse oluline eestvedaja. Nad soovivad edendada kestlikke lahendusi tuleviku toidumaailmas, innustada tarbijaid tegema jätkusuutlikke valikuid, samas maitses ja mugavuses järeleandmisi tegemata.

Pauligi kestlike muutuste juht Salla Sulasuo ütleb, et aina enam ettevõtteid on mõistmas, et surnud planeedil ei ole võimalik äri ajada. „Oleme Pauligis aastaid töötanud selle nimel, et oma tegevusi aina täiustada, kuid põllumajanduses mõne taastava tegevuse reaalse mõju nägemine võib võtta väga kaua aega. Oluline on omada mõju seal, kus see annab kõige suurema efekti. Nii toetame näiteks oma partnerlusprogrammide kaudu kohvifarmerite toimetulekut päritoluriikides, koolitame neid kestlike põllumajandustavade osas ja aitame arendada sealse kogukonna toimetulekut ning heaolu,“ selgitab Sulasuo.

Rahvusvahelise toidu- ja joogiettevõtte Paulig eesmärk on, et aastaks 2030

tuleb 70% ettevõtte müügikäibest toodetest ja teenustest, mis toetavad inimeste ning planeedi tervist ja heaolu. Pauligi eesmärk on vähendada 2030. aastaks ettevõtte tegevusest tingitud kasvuhoonegaaside hulka 80% ja väärtusahelast tingitud kasvuhoonegaaside hulka 50% võrra.

Eesmärk on ka, et aastaks 2030 hangiks kogu Paulig Grupp 100% suurema ohutasemega piirkondadest pärit toorainest tõendatud jätkusuutlikest allikatest. Pauligi kohv pärineb juba praegu 100% tõendatult jätkusuutlikest allikatest. See kõik eeldab aga süsteemsemat nõuetele vastavuse protsessi ja terviklikumat koostööd tarnijate ning teiste partneritega kogu väärtusahela ulatuses. Kõik need eesmärgid on kirjas Pauligi

põhistrateegias ja 2030. aasta jätkusuutlikkuse tegevuskavas.

Eestvedaja, mitte sabassörkija

„Jätkusuutlikkuse juures on muidugi oluline vaadata pilti ka laiemalt kui vaid kliimaprobleemid. Olgugi et need on avalikus ruumis hetkel peamiseks vestlusteemaks. Mulle tundub, et me liigume nüüd selles suunas, et vaatleme jätkusuutlikkust palju laiema pilguga. Iseäranis toiduainetööstuses on loodus ja sotsiaalsed teemad, nagu tootjate kindlad elatusvahendid, omavahel väga tihedalt seotud. Kui kunagi vaadati rohelisele maailmavaatele või jätkusuutlikkusele kui millelegi, mis muutis töö, tegevuse ja tooted kallimaks, siis praeguseks on

sellest saanud pigem edu võti. Meil on võimalik ühelt poolt saada parem side oma klientidega, kuid teisalt on võimalik targemalt talitades saavutada ka kokkuhoid ja selle kaudu kasumlikkus,“ mainib kestlike muutuste juht.

Sulasuo ütleb, et kogu Pauligi organisatsioonikultuur on ehitatud üles mõtlema tulevikule, planeedi ja inimese tervisele: sellele, kuidas pakkuda oma klientidele parimat, kuid teha seda võimalikult jätkusuutlikult.

„Kui me Pauligis võtame ette mõne uuenduse – nt püüame muuta oma tooteid paremaks nii loodusele kui ka inimeste tervisele, raputame mingeid toimimise alustalasid, praktikaid –, siis tihti pole neile muutustele veel isegi turgu või nende järele nõudlust. Kuid meie arvamus on, et kui pakkuda midagi uudset, siis küll tulevad sellele järele ka kliendid ja tihti ka regulatsioonid. Iga ettevaatava organisatsiooni eesmärk olekski liikuda neist ees, suunanäitajaks olemine on kindlasti eelis. Eriti pikas plaanis,“ mainib Sulasuo.

Uuendusmeelne kliimafond ja investeerimisharu

Paulig elab reegli järgi, et iga tonn CO2, mida praegu õhku ei paisata, seda ei ole vaja tulevikus ka kokku koguda või millegagi tasakaalustada. „Nii on meil mitmeid projekte põllumajanduses, kus meil pole veel lõplikult selge, kuidas meie tulevikku vaatavad ideed ja katsetused meile kasuks tulevad. Aga kui me neid ei tee, siis oleme mingil hetkel maailmast maha jäänud. Alati on vajalik alustada kiirelt, kuid väikeselt, sest

suuremaks on võimalik vajaduse tekkimisel alati minna,“ räägib kestlike muutus te juht ja lisab, et nad toetavad nende üsna unikaalsest fondist paljusid projekte, mis on seotud nende praeguste ja tulevaste partneritega. Ikka selleks, et saada tootmisahelad oma tervikus „puhtamaks“.

Sulasuo lisab, et suurim osa Pauligiga seotud keskkonnamõjudest tuleb ikkagi farmidest, kes tarnivad toiduaineid. „Hetkel olemegi töötamas sellega, et meie toodetud toidud oleksid tervislikumad, et meie tooted pakuksid inimestele tervislikku asendust. Tahame anda oma klientidele valiku ja teadmised, et milline on nende valikute mõju iseendale ning keskkonnale. Selleks peame alustama algusest ehk farmidest, kus kasvab nisu meie tortiljade jaoks, kus kasvab

kohv meie brändide tarbeks. Keskendume hetkel projektidele, kus saame meie kahe suurema toormaterjali – kohvi ja nisu süsinikujalajälge vähendada. Püüame mõlema puhul saada süsinikuemissioonid langema. Viime läbi mitmesuguseid tegevusi, näiteks vaatame, millised on kasutatud väetised ja kattekultuurid. Vaatame otsa neile probleemidele väga konkreetselt, asukohapõhiselt,“ mainib kestlike muutuste juht.

Eesti kohta ütleb Sulasuo, et hetkel vähendatakse Pauligi siinse Saue maitseainete tehasehoone süsinikujalajälge ja valmistatakse ette CO2-neutraalse sertifikaadi hankimist. Koostöös heade partneritega, nagu Neste, alandatakse jällegi logistikast tulevat CO2 heidet kohvitranspordis. Olulise töövõiduna mainib Sulasuo mõni aasta tagasi toimunud kohvipuru kampaaniat: see pani inimesed väga konkreetselt mõtlema sellele, et biojäätmed ei kuulu olmeprügi hulka, vaid et kohvipurul on ka väärtus, mida saab kasutada näiteks roheenergia tootmiseks. Ta julgeb öelda, et see muutis paljude Eesti tarbijate mõtteviisi ja käitumisharjumisi jäätmete sorteerimisel.

Vaata lisaks: www.pauliggroup.com/et/jatkusuutlikkus

Jätkusuutlik tulevik

tehnoloogias

vajab uute arusaamade kinnistumist

Kuigi digitaalsed lahendused on kindlasti edasikandev jõud, tuleb välja, et vaid digitaliseerimise kui nähtuse peale lootma jääda ei tasu. Olukorras, kus IKT-st tulenevad kasvuhoonegaasid suurenevad 2040. aastaks maailmas 14%-ni, muutub tehnoloogias kriitiliseks jätkusuutlikkuse edendamine. Mida selle all täpselt mõeldakse ja kuidas peaksid erinevad ettevõtted rakendama keskkonnasäästlikke tehnoloogiad, selgitavad Eesti oma ala asjatundjad.

Tekst: Georg-Marten Meumers / Fotod: Freepik, OpenAI

Tarkvaraarendusteenuseid pakkuva Helmese arendusjuht Meelis Lang sõnab, et esmane keskkonnasääst tuleb äriprotsesside digitaliseerimisest. „See võimaldab märkimisväärselt efektiivsemaks muuta näiteks tarneahela logistikat, vähendada ebavajalikku tööd, tootmisjääke ja energiakulu,“ ütleb ta ja toonitab, et see kehtib nii tootmisettevõtetes, kaubanduses kui ka raviteenuseid pakkuvas haiglas.

Teise taseme keskkonnasääst tekib Langi sõnul siis, kui tarkvaralahen-

dus oskab targalt andmeid koguda ja analüüsida, mille põhjal saab ülevaate selle kohta, kuidas saaks ettevõte oma erinevate tegevuste puhul keskkonnajälge vähendada. „See on tase, kuhu tihti ka pidama jäädakse, kuid tegelikult on mõistlik vaadata veel üks samm edasi,“ räägib ekspert. Tema sõnul on oluline, et ka tarkvaralahendus ise oleks ehitatud kestlikel põhimõtetel. „Tuleb vaadata, milline digilahendus on võimalikult energiaefektiivne ega toodaks elektroonilist prügi,“ lisab Lang.

Digiprügi ja rohelised serveripargid

Just digiprügi juurde tekkimist proovivad tarkvaraarendajad enda pakutavate lahenduste kaudu vähendada. Juba praegu olemasoleva elektroonilise prügi hulk on kolossaalne – näiteks Telia raporteeris, et nende jaanuaris korraldatud digikoristuspäeval osalenud organisatsioonid ja eraisikud kustutasid oma seadmetest ning süsteemidest ühe päeva jooksul kümnete terabaitide ulatuses kasutuna seisvat materjali.

Võrdluseks: uuringute järgi on näiteks keskmise e-kirja failimaht 75 kilo baiti, miljard kilobaiti kokku annavad ühe terabaidi. Digikoristuspäeval osales aga väike osa Eestist ja ka kogu Eesti numbrid annavad vaid marginaalse osa kogu maailma digiprügist.

IT- ja ärinõustamisteenuse pakkuja CGI Eesti tegevdirektor Andres Birnbaum ütleb, et digiprügi on väga kerge tekkima ning sellele tuleks eraldi tähelepanu pöörata. „Ettevõttes tuleks teha regulaarselt teavitustööd ja näiteks digikoristuse talguid,“ ütleb Birnbaum. Ta tõdeb, et ka eratarbimises ei anna inimesed endale tihti aru, kui suur hulk pilte ja videoid nende seadmesse satub, mis hiljem salvestuvad pilves. „Need tohutud gigabaidid võtavad meeletult energiat ja paljudel juhtudel neid pilte ennast enam keegi kunagi ei vaatagi,“ räägib ta.

Birnbaumi sõnul on äritegevuse digitaalsetele platvormidele kolimine keskkonna vaates jätkusuutlik siis, kui seda tehakse läbimõeldult. Ühe hea praktikana ettevõtete jaoks toob ta välja rohelise IT. „Esiteks võiks kaaluda energiatõhusaid ja taastuvenergiat kasutavaid serveriparke või teenusepakkujaid. Eestis on olemas näiteks Greenergy DataCenter, mis on Põhja- ja Baltimaade suurim,“

märgib ta. Samuti toob ta välja rohelise kodeerimise. „Ühe serveripäringu tegemine võib kulutada väga erineval määral energiat olenevalt sellest, mil viisil seda teha,“ sõnab Birnbaum.

Tarkvara abil tuleb lahendada õiget probleemi

Millistel valdkondadel on praegu suurim potentsiaal IT-lahenduste abil keskkonda säästa? Birnbaum toob välja mitmeid sektoreid. „Kindlasti tööstuses, sest nemad on suurimad energia- ja materjalide kasutajad,“ lausub ta. Roheline IT omaks märgatavat mõju aga mujalgi.

„Ehituses aitavad IT-lahendused projekteerida energiatõhusamaid hooneid, energeetikas on IT-süsteemid kasulikud aga taastuvate energiaallikate ja mikrotootjate energiasüsteemidesse liitmisel. Samuti saab tarbimise prognoosimisel tarkvarasüsteemide abil energia tootmist optimeerida,“ selgitab Birnbaum. Ka põllumajanduse ja metsanduse toob ta välja kui olulise potentsiaaliga valdkonna, sest seal saab kasutusele võtta satelliitpilte kasutavaid IT-süsteeme, mis annavad võimaluse seirata suurte alade seisukorda kaugmeetodil ning vähendada kohapealset kontrolli.

Helmese arendusjuht Lang toob välja kaks gruppi organisatsioone, kellel on jätkusuutliku tarkvaraarenduse kohapealt veel enim arenguruumi. „Tüüpiliselt on rohkem potentsiaali vanematel organisatsioonidel, kellel on digitaliseerimise protsess pooleli, või uutel edukatel iduettevõtetel, kelle kiire kasv võib põhjustada digitaalse jalajälje märkimisväärse kasvu,“ ütleb ta.

Andmepõhises ühiskonnas, kus me praegu elame, peavad tarkvarade abil kogutud andmed ka kuskil talletuma. Erinevatel andmetel hinnatakse, et maailma mastaabis toodavad andmekeskused igal aastal kokku umbes 330 miljonit tonni süsihappegaasi. Kas see siis ikkagi on õige ja jätkusuutlik tee, mida pidi edasi minna? „Kõige olulisem on, et lahendame õiget probleemi. Tarkvara, mis tegelikult mingit väärtust ei loo, on alati raiskamine. Kui lahendame probleemi väärtust looval viisil, teeme seda energiaefektiivselt, väldime digiprügi tootmist ja kasutame puhast energiat, on tarkvaralahendus üldjuhul muu hulgas ka keskkonnasäästlik,“ lausub Lang.

Keskkonnakasuga ehitusmaterjalidest

Püüdes süsinikku, ehitame jätkusuutlikumalt. Looduslike ja uuenduslike ehitusmaterjalide toel saab keskkonnajälge vähendada. Puit on kõige tuntum CO2 siduv materjal. Milliseid on veel? Mis asi on iseparanev betoon?

Tekst: Kadri Hurt / Fotod: Alar Just

Raietoodetes seotud süsinik talletub inseneripuidust toodetes kauaks

„Raietoodetes salvestunud süsinikukogum on üha enam kõneaineks ja paneb inimesi mõistma puittoodete tootmise, kasutamise ja puidu kaskaadkasutuse eeliseid. Raietooted loovad süsinikuvaru, jätkavad süsiniku säilitamist puidus ja vabastavad selle alles siis, kui puittoode oma kasutusea lõpetab – laguneb või põleb,“ selgitavad TalTechi materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi puidutehnoloogia labori juhataja Jaan Kers ning TalTechi külalisõppejõud Laura Kaljula. Puitu seotud süsinik on

nende kinnitusel talletatud puidust valmistatavates lühiajalistes toodetes, nagu paber, keskmise kasutuseaga toodetes, nagu mööbel, ja pikaajalistes toodetes, nagu puitmajad ja hooned.

Hiljuti Itaalias läbi viidud uuringus analüüsiti näiteks kahetoalise korteri puitmööblis, ustes ja põrandates ladestunud süsiniku kogust. Hinnanguliselt oli korteris olevates puittoodetes talletunud CO2 koguhulk 3531 kg, mis on arvestuslikult võrreldav kolme auto poolt aastas 10 000 kilomeetri läbisõitmise tõttu õhku paisatud süsinikdioksiidi kogusega. „Asendades elamute ehitusel ja sisustuses fossiilsest toormest toode -

tud materjalid puidupõhistega, aitame asendusefekti abil vähendada süsinikujalajälge. Eeltoodud võrdlus näitab ilmekalt, kui suur mõju on puidu kasutamisel kliimaeesmärkide saavutamiseks,“ kommenteerivad puidutehnoloogid.

Puittooted on end ehitustööstuses tõestanud jätkusuutliku ja taastuva ehitusmaterjalina

Üldise trendina on puidust ehitusmaterjalidel TalTechi puidutehnoloogide kinnitusel väiksemad heitkogused, kuna loodus puitmaterjali tootmiseks fossiilset kütust ei kasuta, süsinikuheide

Puidu kasutamine ehituses.

lisandub transpordil ning puidu töötlemisel. Sellest tulenevalt on näiteks puidust toodetud ristkihtpaneelidel väiksem süsinikujälg kui nende alternatiividel (raudbetoon koosneb betoonist ja terasest). „Puittooted, võrreldes teiste materjalidega, säilitavad süsinikku. Hästi projekteeritud puithooned võivad vastu pidada kuni sada aastat või isegi kauem, mis tähendab, et vahepeal ladestub ka süsihappegaas,“ kommenteerib Kaljula.

Puittooteid on võimalik ringlusse võtta korduvkasutuse kaudu või taaskasutada, kui sellele on juba projekteerimisetapis mõeldud. Kers toob välja, et demonteerimiseks mõeldud projekteerimine on üha tähtsam teema. See tähendab hoone projekteerimist mõttega, et ühel päeval võetakse see lahti ning selle komponente ja materjale hakatakse jälle kasutama uues hoones. Nii võivad puidust kokkupandavad elemendid muutuda väga käepäraseks ja neid on n-ö järgmises elus suhteliselt lihtne rakendada.

Hübriidkonstruktsioonide süsteemne kasutamine on tõhus „Igal materjalil on oma tugevad ja nõrgad küljed. Sageli on ehituses hea mõte kombineerida mitme materjali tugevaid külgi, kompenseerides samas üksteise nõrkusi. Hea näide on spoonliimpuidust ja betoonist sandwich -paneelid ning nende vahele jääv isolatsioon. Nii vähendatakse suurema süsinikujalajäljega materjalide kasutamist, nagu betoon, ja tulemuseks on konstruktsioonielemendi üldiselt väiksem mass, mis on kasulik transportimisel ja kraanaga tõstmisel,“ selgitab Kers. Mõnel juhul aitab hübriidmaterjalide kasutamine täita ehitiste materjalikasutuse nõudeid, näiteks kui on vaja kasutada teatud kogust puitu. Koos puiduga saab väga kasulikult kasutada mitte ainult betooni, vaid ka terast. Populaarne ehitustoode on puidutehnoloogi kinnitusel puit-terassõrestik, kus puidu suurt surve tugevust kasutatakse koos terase suure tõmbetugevusega.

„Enamik kõrghooneid on ehitatud nii, et alumised korrused (sealhulgas vundament) ja südamik (liftišaht ja trepp) on valmistatud betoonist ning ülejäänud hoones on kasutatud inseneripuitu – spoonliim-, ristkiht- ja liimpuitu. Puidu suurem kasutamine vähendab

Puittooteid on võimalik ringlusse võtta korduvkasutuse kaudu või taaskasutada, kui sellele on juba projekteerimisetapis mõeldud.

enamikul juhtudel hoone süsinikujälge, kergem mass vähendab koormust vundamendile (pole vaja nii massiivset vundamenti, lihtsam transportida ja tõsta) ning see parandab elanike elukeskkonda,“ selgitab TalTechi puidutehnoloogia labori juhataja.

Iseparanev betoon

Iseparanev betoon on uuenduslik ehitusmaterjal, mis on välja töötatud pragude automaatseks tuvastamiseks ja

parandamiseks oma struktuuris, kasutades selleks sisseehitatud mehhanisme, nagu mikroorganismid või keemilised lisandid. Nii selgitab Marina Vaganova, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor.

Nimetatud materjal võib tema sõnul sisaldada baktereid, mis toodavad kaltsiiti (kaltsiumkarbonaati), või kasutatakse polümeere ja teisi keemilisi ühendeid, mis reageerivad niiskusega, et täita mikropraod enne, kui need muutuvad suuremaks ja potentsiaalselt struktuurseks probleemiks. See võime tagab konstruktsioonide pikema eluea, vähendab hooldusvajadust ja tõstab jätkusuutlikkust, muutes iseparaneva (või ise kokku kasvava) betooni ideaalseks lahenduseks nii uute hoonete ja rajatiste ehitamisel kui ka olemasolevate struktuuride renoveerimisel.

Iseparaneva betooni kasutamine ehituses aitab Vaganova väitel tõhusalt vastu seista aja ja keskkonna mõjude -

Puidu kasutamine ehituses. TÜ ja SKA õppehoone Narvas.

le, pakkudes samal ajal ökonoomsemat ning keskkonnasäästlikumat alternatiivi traditsioonilistele ehitusmaterjalidele. Tegevdirektor lisab, et kuigi tehnoloogia ise on paljutõotav, seisab selle laialdane kasutuselevõtt veel välja kutsete ees – sealhulgas kõrgemad esialgsed kulud ja vajadus täiendava uurimistöö järele, et optimeerida materjali toimimist erinevates keskkondades ning rakendustes.

Lauri Labe, AS-i Betoonimeister kvaliteedijuht kommenteerib, et praegu kasutatakse Eestis lisandeid, mis pragusid kinni peaksid kasvatama, valdavalt n-ö hüdrotehniliste lahenduste puhul. Hinna poolest teevad need tema kinnitusel betooni kuni kolmandiku võrra kallimaks, kuid on üsna laialt kasutusel.

Süsinikku siduvaid

lahendusi on veel

„CO 2 siduvad ehitusmaterjalid, lisaks puidule, hõlmavad erinevaid uuen -

Karboniseeritud betooni töödeldakse näiteks viisil, mis võimaldab betoonil atmosfäärist CO2 siduda.

duslikke lahendusi, mis aitavad ehitussektori keskkonnamõju vähendada, sidudes atmosfäärist süsinikdioksiidi või kasutades seda tootmisprotsessides,“ ütleb Marina Vaganova. Karboniseeritud betooni töödeldakse näiteks viisil, mis võimaldab betoonil atmosfäärist CO 2 siduda. See protsess muudab betooni tugevamaks ja suurendab selle vastupidavust, aidates samal ajal vähendada atmosfääri süsinikdioksiidi taset.

Labe kommenteerib täiendavalt, et kivistunud betoonisegu karbonisee -

Betoonpinna auk, mis oli foto tegemise ajaks juba kinni kasvanud.

Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

rumine võib osutuda kahjulikuks, mis puudutab betooni kaitsekihti ja terase korrosiooni. Kuid täiesti uus lähenemine on kvaliteedijuhi kinnitusel värske betoonisegu karboniseerimine, kus tööstuses kinni püütud CO2 lisatakse justkui betoonilisandina segamisprotsessi käigus ja selle tulemusel säilivad kõik betoonisegu ning ka kivistunud betooni omadused. Kirjeldatud tehnoloogia kasutamisel on võimalik siduda kinni püütud CO 2 ja teisalt ka optimeerida segu koostist ning tsemendikoguse vähendamise kaudu omakorda vähendada tootmise keskkonnajälge.

Lisaks on Vaganova ülevaate kohaselt olemas magneesium- ja kaltsiumsilikaadi baasil põhinevad materjalid (mineraalid), mis reageerivad süsinikdioksiidiga, et moodustada karbonaatkive, protsessis, mida nimetatakse mineraliseerumiseks. See mitte ainult ei seo CO2, vaid võib ka tugevdada materjali struktuuri. Näiteks tuhka ja teisi aluselisi tööstusjäätmeid saab kasutada betooni ning teiste ehitusmaterjalide tootmisel, mis reageerivad atmosfääri CO2-ga, aidates seeläbi süsinikdioksiidi siduda. Olemas on veel vetikatest toodetud ehitusmaterjalid, nagu vetikaplokid või -plaadid, mis võivad siduda süsinikdioksiidi vetikate kasvamise protsessis, muutes need traditsioonilistele ehitusmaterjalidele jätkusuutlikuks alternatiiviks. Süsinikdioksiidi kinni püüdmine ja kasutamine ehitusmaterjalides hõlmab tehnoloogiaid, mis püüavad CO2 kinni enne, kui see atmosfääri jõuab, ja seda kasutatakse ehitusmaterjalide, nagu süsinikuga rikastatud betooni või plastide tootmiseks.

Puidu kasutamine ehituses - Kuressaare gümnaasium.

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee

toode@toode.ee

Võtame päikese appi ning loome koos tulusa ja stabiilse investeerimisvõimaluse. Päikesepargi paigaldamine katuse ehitamise või renoveerimise käigus on soodsam ning tulemus tehniliselt korrektne. Päikesepaneelide siinid ning kinnituslahendused teras–, kivi– ja eterniitkatustele. 2024. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1–aastane lisagarantii!

Südalinna kerkiv

GOLDEN GATE

pöörab tähelepanu nii

keskkonnale kui ka inimestele

Kaasaegse linnaplaneerimise üks olulisemaid aspekte on rajada hooneid ümbritsevat ala nii, et esikohal on inimeste mugavus ja heaolu. Just seda põhimõtet jälgitakse Tallinna südames valmiva Golden Gate'i puhul – sellest hoonest ei tule lihtsalt büroohoone, vaid koht, kus inimesed tahavad olla ka niisama ja seal aega veeta, sest välialadele on integreeritud rohelus, istumisalad ja jalgrataste parkimisvõimalused.

Golden Gate’i ehitatakse vastavalt LEED Platinumi sertifikaadi nõuetele ja see näitab hoone jätkusuutlikkuse taset, mis on saavutatud mitmete keskkonnaalaste, energiatõhususe ja sotsiaalsete kriteeriumide täitmisega. „Hoone on projekteeritud ja ehitatud nii, et vähendada keskkonnakoormust, sealhulgas säästva materjalikasutuse, energiatõhususe, veekasutuse ja jäätmete vähendamise kaudu. LEED

Platinumi hoone tagab tervisliku sise õhu kvaliteedi loodusliku valgustuse, hea ventilatsioonisüsteemi ja madala emissiooniga ehitusmaterjalide kaudu. Samuti kasutab hoone vähem energiat nii oma ehituses kui ka igapäevases kasutuses, mis aitab vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja vähendab CO2 jalajälge,“ selgitab kinnisvaraarendaja US Real Estate arendusprojektide ärijuht Raido Talviste.

Ta toob konkreetse näite: Golden Gate ühineb Utilitase arendatava innovaatilise kaugjahutusvõrguga, mis on oluline samm nii hoone kui ka keskkonna seisukohalt, kuna kaugjahutusega tekib kuni 80% vähem CO2 heidet võrreldes lokaalsete jahutuslahendustega. Peale ehitusmaterjalide ja tehnosüsteemide on tähtsal kohal keskkonnasäästlikkuse aspekt jäätmete käitlemisel. Prügisorteerimise võimaluste tagamine nii

üürnikele kui ka külastajatele aitab vähendada jäätmete hulka ja suunata need taaskasutusse või ringlusse.

Ettevõtjad mõistavad, et töötajate heaolust sõltuvad organisatsiooni tulemused

LEED Platinumi hoones on mugav ja ergonoomiline keskkond, mis soodustab töötajate produktiivsust ning heaolu. Kaasaegsetes ettevõtetes on kontori valikul üha olulisemaks muutunud töökeskkonna kvaliteet ja selle mõju töötajate heaolule, näiteks peab saama sisekliima temperatuuri reguleerida vastavalt individuaalsetele eelistustele. Ruumides, kus on tagatud hea õhuvahetus ja paindlik temperatuur, tunnevad töötajad end mugavamalt ning suudavad paremini keskenduda.

Talviste sõnul on kasvav trend pakkuda kontoriruumides mitmekesiseid puhkealasid, koosviibimiskohti ning hästi varustatud kööginurki. Vastupidiselt varasematele aegadele näevad ettevõtted neid kohti pigem sotsiaalsete kogemuste ja koostöö soodustajatena, kus korraldatakse ühiseid söögipause ning valmistatakse koos toitu. Vähetähtis pole ka ümbritsev keskkond. „On oluline, et töötajatel oleks lai ja mitmekülgne valik toitlustuskohti, lähedal spordiklubi, head transpordiühendused. Rotermannis on õnneks kõik see ja enamgi veel olemas,“ lisas Talviste. Golden Gate’i ehitustööd algasid 2022. aasta aprillis ja maja valmib juba 2025. aasta kevadel. Hoone esimesele

GOLDEN GATE NUMBRITES

Valmimisaeg: 2025. aasta kevad

Üldpindala: 13 400 m²

Ühe korruse suurus: 2200 m²

Korruste arv: 6 + roheline

katuseterrass

Büroopinnad: 2.–6. korrusel

Kauplused ja terrassialaga

restoranid: 1. korrusel

Maa-alune parkla: 105-kohaline

Arhitektuurne lahendus:

Arhitekt11 meeskond ja arhitekt

Raivo Puusepp

Sisearhitekt: Meelis Press

korrusele on kavandatud kaubanduspinnad ja restoranid koos väliterrassidega, ülemistele korrustele A­klassi büroopinnad, kust avanevad erakordsed vaated vanalinnale, lauluväljakule, sadamapiirkonnale ja Rotermanni kvartalile. Parkimine on viidud maa alla ja hoone katusele luuakse roheterrass koos päikesepaneelidega. Ehitustegevus on kulgenud sujuvalt ja graafikut muutvaid üllatusi pole ette tulnud. Hetkel tegeleb ehituse peatöövõtja fassaadi paigaldamisega –esimesed aknad on juba paigas ja maja hakkab ilmet võtma. Hoone valmib 2025. aasta teises kvartalis.

www.usre.ee/goldengate

Kuidas toota elektrit, kui unustame põlevkivi?

Eesti põlevkivielektrijaamadele ennustatakse konkurentsivõimetust

juba mõne aasta pärast. Riigi ja inimeste julgeolekuna nähakse kiiret taastuvenergia arengut. Otsustama peab ka tuumaenergia kasutuselevõtu üle. Millised on pidurid?

Toimetas: Kadri Hurt / Fotod: Shutterstock

Kurss – taastuvenergia

„Riigikogu on seadnud Eestile eesmärgi saavutada aastaks 2030 taastuvelektri tootmine mahus, mis moodustab vähemalt 100% elektri summaarsest lõpptarbimisest,“ selgitab Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk. Tema hinnangul tuleb Eesti tarbija jaoks kõige soodsam taastuvelekter päikeseparkidest ja maismaatuuleelektrijaamadest, mida on võimsuse poolest vaja võrku ühendada kuni kolm korda rohkem, kui on võrgus tipptarbimist, sest päike ei paista ja tuul ei puhu kogu aeg.

Eleringi väitel võimaldab nende hallatav põhivõrk juba üsna pea liita taastuvelektri tootjaid mahus, et riigi taastuvenergia eesmärk oleks ajaliselt täidetud. Kui kogu võrguvõimekus ka reaalselt kasutusse võetakse, on Eesti varustuskindlus kliimaneutraalsel moel

tagatud. Näiteks SolarPower Europe’i Global Market Outlooki raporti järgi on Eestis juba praegu installeeritud päikeseelektri võimsusi ühe elaniku kohta rohkem kui Hispaanias, Kreekas ja Portugalis.

Eestil on võimalus jalajälge vähendada

„Kuigi praegu oleme tuntud oma suure süsinikujalajälje poolest, on meil võimalus olla esirinnas ka teisel pool, luues taastuvenergial põhineva majandusmudeli,“ on hiljuti öelnud Priit Koit, energiakontserni Utilitas juht, kelle sõnul peaksime leidma lahendusi, kuidas salvestada energiat võimalikult optimaalselt ja efektiivselt ning kuidas arendada nutikaid tarbimise juhtimise rakendusi. „Meil on siin ühelt poolt risk, kuid samas ka võimalus. Eesti on suhteliselt väike

majandus, mis annab meile võimaluse teha midagi sarnast digipöördega. Meil on võimalus olla esimeste seas ja eksportida juba õpitud kogemusi rahvusvahelisel tasandil. Kui me aga jääme maha, siis kaotame tõesti oma konkurentsivõime pikaks ajaks,“ väidab kontsernijuht. 2030. aastaks võiks Eestis tema arvates olla kombinatsioon olemasolevatest võimsustest ja uutest meretuule-, maismaatuule- ning päikeseparkidest. Tasakaalustavaid võimsusi on vaja reservi tagamiseks.

Energeetikas loeb mastaabiefekt

Et energeetikas riigina edu saavutada, peame Utilitase juhi hinnangul keskenduma sellele, mis on meie konkurentsieelised ja kus on eeldused saavutada mastaabiefekti. Näiteks soojus-, elektri-

ja transpordisektorit on mehe arvates kõige mõistlikum dekarboniseerida ühiselt. Samuti peame mõtlema, millistel tingimustel on üldse võimalik suuremahulisi investeeringuid finantseerida.

Koidu sõnul vajame talvel umbes kolm korda rohkem elektrit ja umbes kümme korda rohkem soojust kui suvel, seega esmalt peab mõtlema energiavarustusele aasta neljandas ja esimeses kvartalis. Kui nendel perioodidel on energiavajadus lahendatud, laheneb ka suvine. „Sellel ajal on meie laiuskraadil tuulepargid kõige tõhusamad taastuvenergiaallikad. Maismaatuulepargid mängivad olulist rolli, aga kuna tuul on merel oluliselt stabiilsem kui maismaal, panustavad neis kvartalites meretuulepargid kõige rohkem,“ selgitab Koit, kelle sõnul peame elektri hinda vaatama kogu tarbimise portfelli lõikes, mitte üksikute tehnoloogiate kaupa. „Eesti energiasüsteemi ülesehituse juures on oluline maksimeerida taastuvenergia tootmist ajal, kui energiat kõige rohkem tarbitakse, ja viia kompenseerimine muudest allikatest minimaalseks. See tagab kõige madalama energiahinna. Selline portfell, kus on nii maismaa- kui ka meretuul, on tarbijale prognooside järgi kõige soodsam,“ ütleb energiakontserni juht.

Tuul puhub aasta ringi

„Eesti tulevikuelekter tuleb kindlasti eri tootmisviiside kombinatsioonist. Riik ise on eesmärgina näinud ette, et 2030.

„Et energeetikas riigina edu saavutada, peame keskenduma sellele, mis on meie konkurentsieelised ja kus on eeldused saavutada mastaabiefekti,“ ütleb Priit Koit, energiakontserni Utilitas juht.

aasta eeldatavast 10 000 gigavatt-tunni suurusest kogutarbimisest annab ligi 70% tuuleenergia, ülejäänud jaguneb päikeseenergia ja biomassi vahel. Tuuleenergiast omakorda laias laastus pool peaks kavade kohaselt toodetama maismaa- ja pool meretuuleparkides,“ väidab hiljutise artikli põhjal Marko Viiding, Vindr Balticu juhatuse esimees.

Tema hinnangul on maismaatuulepargid praegu kõige odavamate elukaare kuludega elektritootmise tehnoloogia. Mehe sõnul on üle Eesti arenduses praegu kümneid, kui mitte sadu potentsiaalseid maismaatuuleparke, kuid arendus- ja planeerimistegevus ei suju loodetud tempos. Viiding tuletab meelde, et tuul puhub aasta ringi, ja väidab, et tegelikult toimub suisa 2/3 tootmisest oktoobrist aprillini ehk meie pimedaimal ja külmimal ajal, mil energiavajadus on kõige suurem. Maismaatuuleparkide rajamine üle Eesti annab Vindr Balticu esindaja kinnitusel varustuskindluse. Sõltuvalt muutuvast tuulesuunast on rohkem tootmist kord ühes, kord teises asupaigas.

Tuumaenergia kui üleminekutegevus

Euroopa Komisjon lisas 2022. aasta juulis tuumaenergia taksonoomia kategooriasse „Üleminekutegevused“ ja tuumaenergia sobivust nähakse Reelika Runneli, keskkonnaministeeriumi nõuniku ja valitsuse tuumaenergia töörühma koordinaatori kinnitusel osana energiatootmise mitmekesistamisest. Tema sõnul tuleb

taastuvenergia osakaalu suurendamisel tagada ka elektrisüsteemi tasakaal, milleks omakorda on vajalik juhitavate võimsuste osakaal süsteemis. „Kliimaneutraalse elektritootmise eesmärgi täitmisel ei ole Eestil võimalik ühtegi mõistlikku lahendust kõrvale heita,“ ütleb Runnel. Tuleviku energiatootmine on viimastel aastatel avaliku arutelu küsimuseks olnud suures osas Euroopast ning sõda Ukrainas ja Euroopa gaasikriis elavdasid debatti.

Küsimusele, kas ka meie süsteemi võiks sobituda tuumajaam, vastab näiteks Priit Koit, et Eesti energiasüsteemis tuumajaamad juba osalevad, sest välisühenduste kaudu oleme Põhjamaade energiasüsteemiga seotud. Teemal, kas Eestil on konkurentsieelist oma tuumajaama rajamiseks või võimalust saavutada selles mastaabiefekti, arvab Koit, et meil on tugev konkurentsieelis meretuule- ja maismaatuuleparkide rajamiseks, aga tuumajaama osas üht ega teist ta praegu ei näe. 2030. aasta eesmärkidest rääkides peaksime kontsernijuhi sõnul arutlema lahenduste üle, mis on reaalselt selleks ajaks kasutatavad.

„Kliimaneutraalse elektritootmise eesmärgi täitmisel ei ole Eestil võimalik ühtegi mõistlikku lahendust kõrvale heita,“ ütleb Reelika Runnel, keskkonnaministeeriumi nõunik ja valitsuse tuumaenergia töörühma koordinaator.

Tuumaenergiaprojekt on pika vinnaga

Runnel tuumaenergia töörühmast on avaldanud lootust, et riigikogu jõuab tuumaenergia kasutusele võtmises otsusele 2024. aasta esimeses pooles. Tuumaenergia kasutuselevõtuks on koordinaatori sõnul Eesti eeldused head – stabiilne majandus, digitaalne

ühiskond ning usaldusväärne õigus- ja haridussüsteem. Samuti on Eesti juba liitunud mitmete tuumaohutust reguleerivate konventsioonidega ja meil on pikaajaline hea koostöökogemus tuumaküsimustega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Hiljutise töörühma aruande põhjal oleks juba käitamisfaasis tuumajaamast tulenev aastane tulu 5,5 kuni 19 miljonit eurot. Tõenäoliselt kaasneksid energiamahuka tööstuse käima lükkamisega ka erinevad kaudsed tulud, millele on tähelepanu juhtinud kliimaminister Kristen Michal.

Tuumaenergia poleks aga Runneli väitel kiireks lahenduseks Eesti lähiaastate energiasektori väljakutsetele ja riigil on vaja tuumaenergia kasutuselevõtuks mitmeid eeltingimusi. ÜRO Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhendi kohaselt peab juba arenduse alguses olema selge tuumajäätmete käitlemise strateegia ja riiklik poliitika. Üheks olulisemaks eeltingimuseks on ka avalikkuse pooldav suhtumine. Kuigi 2023. aasta novembris Norstati läbi viidud meelsusuuringud näitavad tuumajaama rajamise osas siiski teatavat Eesti elanike

Tuumaenergia pakuks

Eestile stabiilset ja pidevat elektritootmist, mis aitaks tagada riigi energiasõltumatuse ning varustuskindluse ekstreemsete

ilmastikutingimuste korral (riikliku tuumaenergia töörühma raporti kohaselt).

poolehoidu, pole laiapõhjalisi uuringuid rahva seas praeguseni tehtud. Runneli väitel kaasatakse avalikkust arutellu rohkem siis, kui jaama asukoht on selgunud. Samas ütleb koordinaator, et kord juba rajatud tuumajaam jääks meiega mitmeteks põlvkondadeks, sest isegi jaama sulgemisel tuleb jätkutegevustega arvestada aastakümneteks. Lisaks võivad tuumaelektrijaama rajamisega kaasneda mitmed julgeoleku- ja poliitilised riskid.

Mida head tuumaenergia annab?

Tuumaenergia on tuntud oma suure energiatootlikkuse poolest ja kõige suuremaks positiivseks mõjuks on hinnatud elektrihinda tavatarbijale. Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets on hiljutises arvamusloos näiteks välja toonud, et ettevõtte sihitav 100% tuumaenergia elektrihind oleks 75–80 €/MWh, mis on praegustest elektrimüügihindadest oluliselt odavam. Praegune olukord, kus suure nõudlusega perioodidel pakutakse meie elanikele turul Soome tuumajaama toodetavat elektrit, ei anna Eestile aga pikaajalist hinnakindlust. Samuti näitab Kallemetsa sõnul viimase aja kogemus seda, et korraliku talvega on Soome ise Baltimaadest elektrit importimas. Sel ajal, kui Soomel on elektrit üle, on ka Eestis väiksem nõudlus ning oma energiavajaduse saame kaetud enda tuuleenergia toodangu toel.

Kuigi tuumkütuse ühe peamise koostisosa uraanimaagi kaevandamisel ja töötlemisel eraldub kasvuhoonegaase, toodab tuumaelektrijaam ise elektrit ilma otseste süsihappegaasi heitmeteta ning on seetõttu oluliselt

keskkonnasäästlikum energiaallikas kui fossiilkütustel põhinevad jaamad. Riiklik tuumaenergia töörühm tõi 2023. aasta lõpus avaldatud raportis universaalsete põhjuste kõrval välja, et tuumaenergia pakuks Eestile stabiilset ja pidevat elektri tootmist, mis aitaks tagada riigi energiasõltumatuse ning varustuskindluse ekstreemsete ilmastikutingimuste korral. Varustuskindlusest sai Eesti jaoks terav murekoht muu hulgas Ukraina sõja tõttu, kui Venemaa suuremahulise energiatoorme eksportijana ära kukkus.

Tuumaenergia töörühma raport sai kriitikat

Tallinna Tehnikaülikooli professor ja füüsik Jaan Kalda on kommenteerinud valitsuse tuumaenergia töörüh -

Üheks olulisemaks

tuumaenergia kasutuselevõtu eeltingimuseks on avalikkuse pooldav suhtumine (IAEA juhend).

ma raportit, öeldes, et selles puudub energeetika laiem tulevikuvaade. Tema sõnul on võimalik, et 20 aasta pärast on energia salvestamistehnoloogiad arenenud tasemele, et Eesti saab oma elektrivajaduse kaetud ka tuumaenergiata. Tuumajaamad on riigi jaoks pikaajaline kohustus ja lisaks vajamineva riikliku regulaatori loomisele, pädeva tööjõu väljaõppele ning teiste jaama käitamisega seotud tegevuste elluviimisele tuleb investeerida ka märkimisväärne rahaline summa jaama rajamisse. Raporti kohaselt läheks tuumajaama rajamine Eestile maksma kuni 127 miljonit eurot.

Kui Eestile sobiksid raporti järgi kõige paremini vesijahutusega väikesed moodulreaktorid, mille võimsus on kuni 300 megavatti, siis Kalda tõi ühe ohuna välja, et sellise katsetamata tehnoloogia reaalne kasutusele võtmine ja sellest tulenev tasuvus võivad võtta oodatust kauem aega. Praegu ei ole väljaspool Venemaad ja Hiinat moodulreaktoreid veel kommertskasutusse võetud ning esimene selliseid reaktoreid sisaldav lääneriikide projekt peaks valmima Kanadas alles 2028. aasta lõpus.

Artikkel on koostatud eriväljaande erilehe Energeetika põhjal.

Kaugjahutuse

keskkonnasäästlik

revolutsioon

„Vaatamata sellele, et kütet vajame Eestis palju rohkem kui jahutust, muutuvad meie suved aina soojemaks ning lahendus selle väljakutsega toimetulekuks on kaugjahutusvõrgu arendamine. Sel teel on Eestis astutud juba suur samm,“ ütlevad Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor Anna Volkova ja vanemlektor Igor Krupenski.

Tekst: Kadri Hurt / Foto: Igor Krupenski

Tallinnas, Tartus ja Pärnus on kaugjahutuse võrk juba olemas ning Läänemere vee kasutamisel kaugjahutuses on TalTechi teadlaste kinnitusel suur potentsiaal.

Kaugjahutuse toimimist selgitab energiakontserni Utilitas kaugjahutuse osakonna juht Tanel Kirs: „Kaugjahutusjaamas energiakandja ehk töödeldud vesi jahutatakse ning suunatakse torustiku kaudu kliendi hoone jahutussõlme. Seal jahutab külm energiakandja soojusvaheti abil hoone ventilatsiooniõhku ja

Foto: ArnoMikkor / Energiatehnoloogi a i nsti t u u t

jahutussüsteemis ringlevat vett. Jahutusprotsessis külma loovutanud vesi suunatakse tagasi kaugjahutusjaama, kus see uuesti jahutatakse.“

Kaugjahutus toimib kaugküttega sarnaselt

Kuigi jahutuse teema on oluline n-ö soojade riikide jaoks, on kaugjahutus tehnilise lahendusena professor Volkova ja vanemlektor Krupenski kinnitusel alguse saanud Põhjamaadest:

Foto:Arbo Rae / Utilitas

Utilitase kaugjahutuse osakonna juht Tanel Kirs Utilitase Ülemiste kaugjahutusjaamas.

Foto:ArnoMikkor / Energiatehnoloo

gi a i n s t i t u u t

„Kaugjahutusvaldkonna juhtivad riigid on Taani ja Rootsi ning põhjus peitub selles, et Põhjamaades on pikaaegne positiivne kogemus kaugkütet kasutada ning sellealane teadus- ja arendustegevus on kõrgelt arenenud. Lõuna-Euroopas, kus jahutust tarbitakse isegi enam, ei ole kaugküte nii levinud ja arenenud ning seetõttu ei olda ka kaugjahutuse kontseptsiooniga niivõrd tuttavad.“ Helsingi ja Stockholm on Kirsi kinnitusel viimase kümne aasta jooksul suurendanud oma kaugjahutusvõrke 4–5 korda ning Stockholmi 400 MW kaugjahutusvõrk on üks maailma suuremaid.

Märkimisväärselt väiksem

keskkonnamõju, tõhusam energiakasutus

„Kaugjahutus on lokaalsest jahutusest energiatõhusam ja keskkonnahoidlikum. Võimaldab kasutada taastuvaid energiaallikaid – näiteks mere- ja jõevett või päikeseenergiat. Mõne tehnilise lahenduse

Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi vanemlektor Igor Krupenski.

Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor Anna Volkova.

Foto: Igor Krupenski

Foto: Igor Krupenski

puhul eraldub kaugjahutusel jääksoojus, mida saab kasutada suvel ka vee soojendamiseks,“ selgitavad TalTechi teadlased. Kaugjahutuseks pole Utilitase esindaja sõnul vaja hoones eraldi jahutusseadmeid, millega hoitakse kokku ruumi nii hoone sees kui ka selle välispinnal. Kaovad liigse müra ja vibratsiooni allikad. „Tõhusa kaugjahutuse primaarenergia kaalumistegur on 0,2, mis on teistest jahutuslahendustest oluliselt väiksem. Kokkuvõttes on kaugjahutus suurema varustuskindlusega, turvaline ning selle kasutamisel pole keskkonda ohustava külmaaine lekkeohtu. Lokaalse jahutuslahenduse puhul ei ole samaväärset tõhusust võimalik saavutada ruumipuuduse, investeeringu suuruse või elektrilise võimsuse puudujäägi tõttu,“ väidab Kirs.

Läänemere väljavaade jahutusallikana

Mereäärsel linnal on Volkova ja Krupenski kinnitusel võimalus merd kasutada tasuta jahutusallikana: „Kui meri pole piisavalt külm, lisatakse süsteemi elektriliste jahutite või soojuspumpade võimsus. Kaugjahutuse tarbimine sõltub õues valitsevast temperatuurist – soojal suvepäeval võib tarbimine märgatavalt suureneda. Valdavalt kasutatakse kaugjahutuses külma tootmiseks heitsoojust, näiteks koostootmisjaamade soojust, mida kasutatakse absorptsioonjahutite abil, samuti kasutatakse kompressorjahuteid või vabajahutust.“ Viimane nimetatuist on teadlaste sõnul kõige

„Kaugjahutus on suurema varustuskindlusega, turvaline ning selle kasutamisel pole keskkonda ohustava külmaaine lekkeohtu.“

Tanel Kirs, Utilitas

keskkonnasäästlikum lahendus – sellisel juhul ammutatakse külma lähedal asuvast veekogust ja lisanduvat energiat on vaja vaid vee pumpamiseks. Tartus kasutatakse vabajahutuseks vaja mineva vee ammutamiseks Emajõge. „Kaugjahutuse tarbijad peavad olema jahutusallikatele lähemal kui kaugkütte puhul, mis tõstatab küsimused infrastruktuurist ja logistikast,“ ütleb Krupenski.

Kaugjahutuse revolutsioon Tallinnas

Pealinnas arendab Utilitas kaugjahutusvõrku alates 2019. aastast ja hetkel on neil kaks jahutusjaama. Praeguseks on kaugjahutusteenusega Tallinnas liitunud üle 20 MW jahutuskoormusega hooneid ja pikemaajalisem eesmärk on Utilitasel 100 MW tarbijate hulk. Selleks ehitatakse südalinna ja Ülemistele kaugjahutusvõrk.

Eelmisel suvel valmis kilomeetrine lõik Jõe-Pronksi ja Liivalaia tänaval. Suure kaugjahutuse tarbijana lisandub valmiv Arteri kvartal. Lisaks kasutab kaugjahutust ka Fahle maja, osa Ülemiste piirkonna ärihooneid, hiljuti renoveeritud Radisson Blu hotell Rävala puiesteel jt kesklinna hooned. Kaugjahutus on suunatud pigem ärikliendile ja suurtele hoonetele, kes suvisel perioodil jahutust tahes-tahtmata vajavad: büroohooned, haiglad, kaubanduskeskused. Tarbijate elutingimuste ja mugavuse tase aga kasvab ning Utilitasel on üha suurem huvi ka elamuarenduste vastu.

Tulevikus plaanib energiakontsern enamiku jahutusenergiast toota mereveesoojuspumpjaamast, mis kasutab vabajahutuseks Tallinna lahe vett ja tõstab veelgi jahutussüsteemi tõhusust ning vähendab primaarenergia kasutamist. „Merevesi pumbatakse läbi soojusvahetite, mille läbimisel ei välju merevesi torudest, ei segune muude vedelikega ega toimu ka mis tahes muud merevee keemilist töötlemist. Keskkonnamõju eelhinnangust on selgunud, et merevee pumpamisel puudub oluline mõju Tallinna lahe olukorrale ja pumpa läbiva merevee näitajatele, omadustele ning ümbritsevale keskkonnale,“ selgitab kaugjahutuse osakonna juht.

Lumeenergia kaugjahutuse võrkudes

TalTechi teadlaste sõnul on ka lumel kaugjahutuses kasutamiseks potentsiaal. Talvel kogutud lumi ladustatakse ja isoleeritakse – kasutades selleks näiteks puiduhaket, et suvel hooneid jahutada. Kevade jooksul sulab ligikaudu pool kogutud lumest, kuid allesjäänud osa saab suunata hoonete jahutamiseks, muutes selle tõhusaks energiaallikaks. Norra uuringud on avanud lumele uue turuvõimaluse – lumi võib muutuda kaubaks, mille tonn võib maksta kuni 25 eurot. Tallinnas kogutakse talve jooksul umbes 400 000 kuupmeetrit lund, mis võib tähendada kuni kolm miljonit eurot potentsiaalset tulu. Konkreetse teema kohta on Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudis värskelt kaitstud ka magistritöö, mis pälvis Tallinna Raestipendiumi.

TULEVIK ALGAS JUBA EILE

• Tartumaal Saadjärve ääres asuv Jääaja Keskus on elamuskeskus jääajast tänapäevani

• Uus näitus Saadjärve elustikust

• Särtsutuba- elektriarvest tuuleenergia tootmiseni

• Peeter Lauritsa näitus koos audiogiidiga “Miski on kõigega seotud”

• Näitus polaaraladest “Miks jääkarud pingviine ei söö”

• Keskonnateemaline näitused tulevikukorrusel “Kas ehitame rehvitorni Kuule?”

• Virtuaalne külastuskaaslane QR koodidega

• Lemming Lempsi rada, otsimismäng lastele

• Avatud on mõnus Jääkaru kohvik

Ettevõtte jäätmemajandus jätkusuutlikuks

Ragn-Sells on juhtiv keskkonna- ja ringmajandusettevõte Põhjamaades.

Meie eesmärk on olla 2023. aastaks kliimapositiivne ettevõte ja juhtida ühiskonna üleminekut ringmajandusele. Seda eesmärki silmas pidades oleme korraldanud kogu oma tänase äritegevuse.

5. jaanuaril 2023 jõustus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu vastu võetud äriüh ingute kestlikkusaruandluse direktiiv ehk Corporate Sustainability Reporting Directive (CSRD), mis nõuab ettevõtetelt sotsiaalse, keskkonna- ja juhtimisalase (ESG) teabe esitamist. Laiem hulk suurettevõtteid ja ka börsil noteeritud VKE-sid peavad nüüd hakkama jätkusuutlikkusteavet avalikustama.

Kestlikkusaruanne on majandusaasta aruandes esitatud eelneva aasta kokkuvõte, mis näitab, kuidas ettevõtte ärimudel mõjutab selle kestlikkust ja kuidas välised kestlikkustegurid ettevõtte tegevust mõjutavad. Aruande koostamise aluseks on kestlikkusaruandluse standardid (ESRS), mida kokku on 12: nendest 2 üldist, 5 keskkonna, 4 sotsiaalset ja 1 juhtimise standard.

2023. aasta märtsi algul lansseeris keskkonnaettevõte Ragn-Sells ettevõtetele suunatud uue teenuse re ink, mis aitab teha lihtsaid samme ettevõtte jätkusuutlikuma äritegevuse suunas.

Ragn-Sells kui juhtiv jäätmekäitlus- ja ringmajandusettevõte on partneriks ja tahab kaasa aidata ettevõtete kestlikkusaruannete koostamisele ning olla valmis jagama vajalikke jäätmete kogumis- ja käitlusalaseid andmeid raporti tarbeks.

Ragn-Sells peab kõigi vastuvõetud ja käitlusesse suunatud jäätmete üle kliendipõhist arvestust ning usaldusväärse partnerina väljastab klientidele jäätmearuandeid. Kliendid saavad neid ka ise mugavalt Ragn-Sellsi iseteenindusest endale sobival ajal tasuta tellida. Jäätmearuanne sisaldab infot kliendi objekti(de)lt aadressipõhiselt kogutud jäätmete koguste üle, annab ülevaate jäätmekoodide ja -liikide lõikes kliendi soovitud perioodil. Vajadusel ja koostöös kliendiga on võimalik leida

lahendusi erisoovidele jäätmearuande sisu osas, millest enim on küsitud täiendavalt infot, mis on saanud kliendi jäätmetest ehk eelnevalt välja toodud infole lisaks toome välja (käitlus)toimingu.

2023. aasta märtsi algul lansseeris keskkonnaettevõte Ragn-Sells ettevõtetele suunatud uue teenuse reThink, mis aitab teha lihtsaid samme ettevõtte jätkusuutlikuma äritegevuse suunas. Erinevate keskkonnasertifikaatide taotlemine on keeruline ja kallis. reThink teenus on kliendi jaoks aga lihtsaim ja soodsaim viis alustada ettevõtte jätkusuutlikkuse tõstmisega.

Protsess näeb ette, et Ragn-Sellsi esindaja käib koos kliendiga läbi kogu nende jäätmeahela ning annab

põhjaliku ja personaalse tagasiside vajadusel koos parendusettepanekutega, kuidas jäätmekäitlust tõhusamaks ja säästlikumaks muuta, et kergemini ringlahendustele üle liikuda.

reThink sertifikaadil on kolm taset: kuld, hõbe ja pronks. Kuldtase näitab, et ettevõttes on kasutusel parimad võimalikud kogumis- ja käitluslahendused. Hõbetasemega ettevõte on juba pööranud tähelepanu jätkusuutlike käitluslahenduste rakendamisele ja töötab pideva parendamise nimel. Pronkstasemega ettevõte näeb selget vajadust jätkusuutlikumate lahenduste järgi ja on valmis esimesi samme astuma.

ragnsells.ee/arikliendid/rethink ragnsells.ee

Jäätmed pole prügi

Põhjalas tegutsevate jäätmekäitlejate hinnangul oleme Eestis neist umbes 30 aastat maas, seda peamiselt ringmajandust silmas pidavate mõtteviiside osas. Jäätmemaailmas tähendab see olulisel määral seda, et eestlased ikka lõpuni ei mõista, et jäätmed ei ole prügi. Jäätmed on paljuski äärmiselt väärtuslik tooraine, mida saab saata ringiga erinevatesse valdkondadesse tagasi.

Tekst: Martin Hanson / Fotod: Shutterstock

Jäätmekäitleja Ragn-Sells on põhjamaades ja mujal võtnud jäätmetest toorainete loomise tugevalt fookusse. Ettevõtte Eesti haru juht Kai Realo ütleb, et lisaks loodussäästule ja jäätmekäitlusele on selles ka selge äriline aspekt. Aga lisaks jäätmekäitlusele, mis tähendab kas nende ladustamist, nende toasoojaks kütmist või neist gaasi valmistamist, on nüüd fookuses jäätmete ringmajanduslik käitlemine.

kogutud vanad rehvid, millest siis Enefit pürolüüsib õli, täpsemalt kütteõli. Lisaks võetakse rehvi purust välja ka kogu metall, mis samuti saadetakse uuele ringile. VKG projektis valmib kütteõli aga plastijäätmest. Realo sõnul on ringluses palju sellist komposiitplastpakendit, mida ei saa kasutada näiteks uue plasti valmistamiseks, kuid millest saab teha kütteõli.

„Kütmine ja gaasitootmine pole seotud ringlusega – jäätmeid saab kasutada veel vaid ühe korra. Ringlust siin ei toimu. Ringmajanduseks peetakse jäätmete valdkonnas aga sellist töötlust, kus jäätmetest saadakse uut toormaterjali. Eestis oleme hetkel rohepöörde ja ringmajanduse ideedega ikka väga arengu algusjärgus ja seda just selles vaates, kuidas jäätmetesse suhtutakse, kuidas neid käideldakse ja ka hinnatakse. Väga palju tekib tootmistes just selliseid jäätmeid, mida ei saa ringmajanduses enam kasutada, kuna tootja ise on need jäätmed ära rikkunud ja prügiks muutnud,“ leiab Realo.

Aga konkreetsed näited on lähedalt võtta. Ragn-Sellsil on kaks koostööprojekti: esimene Enefiti ja teine VKG-ga. Enefitiga koostöös purustab jäätmekoguja kindlas fraktsioonis kõik kokku

Ringmajanduseks peetakse jäätmete valdkonnas aga sellist töötlust, kus jäätmetest saadakse uut toormaterjali.

„Kuid meil on ka vahendid, millega see kütteõli puhastada veelgi puhtamaks õliks, mida saab kas valada otse diislina auto kütusepaaki või saata edasi keemiatööstusse. Keemiatööstuses saab valmistada veelgi peenemaid tooteid, mida omakorda kasutab näiteks kosmeetikatööstus. Piltlikult saavad vanad plastpudelid elada uut elu naiste vananemisvastases kreemis,“ selgitab Realo.

Foto:

TallinnaTehnikaül

Ragn-Sellsi juht Kai Realo.

Elemendid prügist välja

Lisaks füüsikalisele ja käega katsutava tooraine ringlusele on olemas ka uus valdkond, mis keskendub keemilistele ühenditele. Euroopa Liidus on avastatud, et kriitiliste toormaterjalidega on asjad väga halvad, kuna 90% neist pärineb Hiinast või Aafrikast ning viimase kümne aastaga on kriitiliste toorainete arv kasvanud 16-lt 34-le. Fookus on nüüd pandud sellele, et saada need kriitilised keemilised ühendid kätte tekkinud jäätmetest.

„Ragn-Sellsil on taas mitu projekti käimas. Võtame näiteks reoveemudast ühe projekti raames välja fosforit, mis

on puhtam kui see, mida saame loodusest. See läheb uuesti väetiste tootmiseks, kuid töötame ka selle nimel, et seda saaks kasutada näiteks loomasöödas. Samast reoveemudast võtame välja ka lämmastikku, mis on samuti hea materjal väetistes. Jäätmepõletuse lendtuhast eraldame kolmanda projekti raames erinevaid sooli. Osa neist saab kasutada väetistes ja suurem osa läheb talviseks tänavahoolduseks, täpsemalt jäitetõrjeks. Sellest tuhast saab kätte aga ka palju muid elemente – tsinki, rauda, räni, alumiiniumi, kulda ja nii edasi –, mis kõik on väärtuslik toore,“ mainib Realo.

Fookus on nüüd pandud sellele, et saada kriitilised keemilised ühendid kätte tekkinud jäätmetest.

Tähelepanu peab tõmbama ka sellele, millest me jäätmete teemal üldse räägime: 80% meil tekkinud jäätmetest on põlevkivitööstuse tekitatud, 8% tuleb tööstusest, 8% ehitusest ja vaid 3% kogu probleemist on olmejäätmete tekitatud. „Aga kisa on selle mõne protsendi tõttu meeletult, samas kui midagi pole tehtud, et nii tööstus- kui ka ehitusjääde läheks suuremal määral ringlusse,“ kommenteerib Ragn-Sellsi juht.

Olmeelektroonika

läheb teisele ringile

Elektroonikat ja plasti ümber töötleva WeeReci juht Hans Talgre ütleb, et neil toimub kogu demonteerimine käsitsi, tehnikat ei visata purustisse ja seetõttu saadakse elektroonikast kätte 12–16 erinevat materjaliliiki. Peamiselt on need metallid, nagu alumiinium, vask, teras, vase-terasesegud, aga ka erinevad juhtmed, plast ja nii edasi.

„Näiteks kineskoopteleviisorid, täpsemalt nende pealmine klaas muutub

WeeRecis uueks tooteks. Puhastame selle klaasi, teeme graanuliteks ja seda kasutatakse betoonitööstuses paekivi asemel. Nii jääb umbes tuhat tonni paekivi kaevandamata, sest meilt saadud klaas asendab selle. Hetkel töötame välja ka viisi, kuidas lamineeritud klaasi uuesti ringlusse lasta: need pärinevad LED-telekatest ja turult tagasi tulevatest eelmise generatsiooni päikesepaneelidest,“ mainib Talgre, kes lisab, et ligi 60% Euroopas ringlevast mustast metallist on juba teisel ringil, osa sellest pärineb ka elektroonikast.

Elektroonika lammutamisel eraldatav plast – polükarbonaat, ABS ehk akrüülnitriilbutadieenstüreen ja nen -

de segud – läheb graanulitena tagasi plastitootmisse: neist tehakse nii terrassilaudu, uuesti elektroonikas kasutatavaid plastdetaile kui ka ehitusmaterjale. WeeRecis ümber töödeldud plastist graanulid liiguvad näiteks

Sander Veskimeister, lambavillast graanulite tootja Mää juht

Kui palju Mää lambavilla praegu ümber töötleb ja kellele oma toodangut müüb?

Võib öelda, et eelmisel aastal (2023) varus Mää juba endale hinnanguliselt 15% Eesti lammaste villast. See on päris suur edenemine, kui mõelda, et alustasime ilma ühegi tehnoloogiata 2021. aasta sügisel täiesti nullist. Praegu meid juba tuntakse ja teatakse. Tekkinud on püsikliendid nii kodu- kui ka välismaal.

Kui suur probleem on lambavill kui jääde Eestis ja maailmas?

Lambavill iseenesest probleem ei ole. Probleem on pigem selles, et see materjal on jäänud natuke unarusse ja võrreldes paari dekaadi taguse ajaga kasutavad inimesed seda vähem. Uued tekstiilid ja materjalid tõrjuvad lambavilla traditsioonilistest kasutusaladest välja ja villa jääb järjest rohkem üle. Mää proovib olla selles vallas abiks ja seda kasutusalade ringi laiendada. Kui see riieteks enam ei sobi, siis paneme selle sobima aiandusse. Lambavillal on palju häid omadusi ja see on osa loomulikust looduse süsiniku ringlusest.

Kui head on lambavillast graanulid/tekid taimekasvatuses? Alustasime lambavillast väetisegraanulite tootmisega. Suhteliselt kiiresti lisandusid tootevalikusse ka villast valmistatud geotekstiilid. Kasutusala on aiandus. Ja see on meie praegune põhiline suund. Villaga saab väetada, hoida pinnases niiskust, tõrjuda tigusid, teha katmikalasid, luua erosioonitõkkeid. Erinevad kogemused laiendavad meie teadmisi igal hooajal ja peab ütlema, et kasutajad on väga rahul. Oleme alati olnud

kaablikaitsetorude valmistamisse, mis omakorda on kasutusel tuuleparkides, alajaamades.

„Mul on endal ka väikene hobiprojekt: toodame kasutatud plastkanistritest uusi plastkanistreid. Paljuski ei saa neid küll enam toiduainetööstuses kasutada, kuid tööstuses laiemalt on need väga edukalt läbi löönud,“ selgitab Talgre, kes lisab, et nende majast läheb 80% sisse tulnud jäätmetest uue toorainena taas ringlusse. Ta rõhutab, et nemad töötlevad aastas ringi 3000 tonni elektroonikat ja 4000 tonni plasti. „Tegemist on kindlasti äriga, sest me tegeleme uute toorainete loomisega. See, millest me seda teeme, pole ju oluline,“ mainib ettevõtte juht.

väga avatud tagasiside suhtes ja innustame igati Mää toodete kasutajaid kogemust meiega jagama.

Millest muidu samaväärset tooret valmistataks ja mis oleks selle roheline jalajälg?

Mää tooted täiendavad väetiste ja geotekstiilide nimekirja. See on kliendi valik, kas eelistada rohelist ja looduslikku toodet või mitte. Ehk see ole kasutajate teadlikkuse küsimus. Kindlasti on Mää üks ülesandeid selgitada ka seda, mis toodet on pikas perspektiivis jätkusuutlikum kasutada ja millist mitte. On selgelt näha, et inimesi see teema kõnetab ning väljendid „ringmajandus“ ja „rohemajandus“ ei ole inimestele enam võõrad.

Milline on Mää järgmise viie aasta kasvuplaan?

Mää eesmärk on pakkuda klientidele jätkusuutlikke lahendusi aianduseks ja omalt poolt loodame, et Mää kasvab just selliseks, nagu on meie klientide ootused.

Mää

lambavillast graanulid.

Foto: Maakodu

Bokashi köögikompostris valmib kompost kiirelt ja ebameeldiva lõhnata

Koduwärk on oma tootevaliku üles ehitanud jätkusuutlikkusele ja orgaanilisele tervislikule aiandusele mõeldes ning teeb Eestis kättesaadavaks kompostimistooted, mis põhinevad efektiivsetel mikroorganismidel. Need tulevad loodusest ja on looduse jaoks parimad, kuid muu hulgas muudavad biojäätmetega seonduva meeldivamaks ka sinu jaoks.

Bokashi kompostimisega hoiad toidujäätmed ringluses, mis on säästva eluviisi tuum. Kaevates keskkonnasõbralikus kompostris kääritatud biomassi maasse, oled süsinikusiduja ja õhku ei levi kahjulikke kasvuhoonegaase. Käärimisprotsessi tulemusena tekkiv vedelik on toa- ja aiataimedele looduslik väetis ning lahjendamata kujul vannitoa äravoolu orgaaniline puhastaja. Keskkonnateadlikum oled juba siis, kui kavatsed kompostrisse kogutud biojäätmeid hiljem vaid prügi kasti tühjendada.

Bokashi kompostimine toimub õhukindlalt suletud anumas Ainuüksi mõte päevadeks või nädalateks tuppa sooja kätte vedelema jäetud toidujääkidest võtaks igaühe õlgu väristama, aga kööki või sahvrisse paigutatud Bokashi kompostrid lubavad toota taimedele looduslikku väge ebameel -

diva lõhna ja tüütute kärbesteta. Kui oled rohenäpp ja toidad kompostri abil oma peenramulda või rõdukaste, saad komposti valmistada aasta ringi ja juba paari kuuga lood Bokashi kompostimismeetodi abil isemajandava kasvatamise tsükli näiteks tervislike köögiviljade tarbeks.

Kompost on mulla kvaliteedi kiireks parandamiseks väga hea allikas, klassikalise kompostimise käigus aga kaob osa kasulikke aineid. Bokashi puhul ei kaota jäätmed oma energiat, toitaineid ega mineraale. Mulda viiakse tagasi kõik taimede kasvuks vajalik, mis Bokashi mikroobide toel saab taimejuurtele paremini omastavaks. Bokashi tähendab jaapani keeles orgaanilise aine fermenteerimist ehk kääritamist hapnikuvabas happelises keskkonnas. Selle tarbeks lisatakse kompostrisse jäätmekihtide vahele efektiivsete mikroorganismidega rikastatud Bokashi kliid. Neil on oluline roll takista-

da jäätmete mädanemist, hoida ära ebameeldivad lõhnad, lisada komposti elu ja kiirendada selle valmimist.

Efektiivsete mikroorganismide kasutusvõimalused ulatuvad

Bokashi kompostimisest kaugemalegi

Koduwärki e-poe valikus on erinevad kodu- ja aiatooted alates biojäätmete kompostritest ning taimetugevdajatest probiootiliste puhastusvahenditeni välja. Kõik need põhinevad headel bakteritel, mida saad enda kasuks tööle panna nii kodus, kontoris kui ka aias – seda jätkusuutlikult, ohutult ja väga kerge vaevaga.

Aprill on Koduwärki sünnipäevakuu ja kõik pakid liiguvad pakiautomaati saatmiskuluta! Tutvu toote valikuga koduwark.ee  ja otsi meid märksõnaga „ KODUWÄRK “ Facebookist ja Instagramist.

Bokashi meetod lubab kompostida ka palju sellist, mida traditsioonilisel viisil kompostida ei soovitata. Allikas: Koduwärk

Rail Baltica projekt panustab jätkusuutlikku mõtteviisi

Rail Baltica projek t on nii Eestis kui Baltimaades ter vikuna ainulaadne taristuprojek t , mis annab võimaluse rakendada jätkusuutlikku ja sääst vat mõtteviisi läbi infrastruk tuuri arendamise. Rail Baltica projek ti põhifookuseks on ehitada 100% taastuvenergial toimiv ja kestlikkuse printsiipe ar vestav raudtee. Ühtlasi suunata kauba- ja reisijatevedu maanteelt raudteele, vähendades seeläbi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja toetada üleminekut keskkonnasäästlikumale transpordile.

Võ r r e l de s R ail B a lt i c a a r e n d ami s e a lg u s aa s t at e ga on k e s t l i k ku s e t e e mad ja k e s k k on na te adl i k kus üleüldi s elt s u ur e s am m u e d a s i a s t u n u d Tä n a s e k s o l eme k e s k k on n amõ j u de hi nd ami s e protsessist liikunud edasi etappi, kus algab raudte e põhitrassi ehitus ning loomisel on nn jätkusuutlikkuse strateegia. Kestlikkuse vaatest panustame ehituses säästvate tavade edendamisele ja oleme selleks teinud hulgaliselt erinevaid ettevalmistustöid, et koordineerida tõhusalt protsesse ehituse perioodil ja pärast ehitustööde lõppu. Ehituse vaatest on oluli s el k o ha l k e sk k o n na k o r ra l d us k av a d e loomine, mille eesmärk on ehitusobjekti de l j u h t i d a k e s k k on n a g a s e o t ud t egevusi nii enne ehitust, selle ajal kui ka ehituse lõpetamise järel. Rail Baltica projekt on ainulaadne seetõttu, et see pole klassikaline ettevõtmine, kus on kasutusel ainult juba väljakujunenud praktikad ja protsessid See annab meile võimaluse läheneda keskkonda ja jätkusuutlikkust puudutavatele küsimustele innovaatilisemalt.

Kestlikkuse strateegiate kujundamis el l ä ht ume s e kto r i p õhi st e s t E L i re g ul a t s i o oni de s t ja p a n u s tame ro h e l e p p e e e s mä rk i s aav u t a d a 2050. aa s t a k s kli imaneutraalsus ja vähendada kasvuhoon e ga a s ide heit k o g u s eid 2030. a a s ta k s vä h e ma l t 55 % võ r re ld es 1990. aa s t aga L i s a ks ene r g i a tõ h u s u s e e d e nd am i s el e ja k a s v uh o on e ga a s i d e v ä h e nd ami s e l e on Rail Baltical mitmeid muid jätkusuutlikkust toetavaid tegevusi. Väga oluliseks teemaks on keskkonnasõbralike ehitus-

tavade rakendamine Selleks oleme loonud ehitusperioodil keskkonnaga seotud teemade juhtimiseks vastava kava, millesse on kokku koondatud objekti spets ii l i s e d a s p e k t i d , m ill e g a e hi t a j a d p e ava d e h i tu sp rot s e ss i kä igus a r ve stama (bioloogiline mitmekesisus, veekaits e, r i ng majan du s, mü ra jne) Pö ö ram e väga suur t tähelepanu elur ikkus e säilitamisele projekti vältel. Siinkohal oleme k in dl a s t i s u u n a n ä it a j ad j a l o o me ehitusmaastikul uut tava ja kvalite eti, kuidas juhtida keskkonnaprotsesse ehituse eel ja selle ajal.

Tänas eks on paljud ettevõtte d sarnas el kestlikkuse strateegiate loomise teekonn a l j a h ä s ti k e r g e o n k õ i g e s s e ll e s p e a kaotada, sest keskenduda tuleks justkui kõigele. Minu soovitus on alustada kestlikkus e teemadega kaardistades esmalt o m a e t t e v õ t t e p õ h ili s e d k e s k k o n na a spektid ja liikuda samm-sammult edasi

Tekst: Kati Saarem, Rail Baltic Estonia keskkonnaeksper t

Millistele äridele antakse tulevikus laenu?

Eelmisel aastal investeeriti Eestis rohetehnoloogia sektorisse umbes 250 miljonit eurot ja käesoleval aastal nõudluse langust ette näha ei ole, pigem vastupidi. Kui üldiselt on majandusolukord Eestis pigem keeruline, siis rohemajandusest on kasvanud valdkond, mis ujub vastuvoolu.

Ühelt poolt soodustavad seda kõikvõimalikud regulatsioonid, mis teenindavad aina ambitsioonikamaid kliimaeesmärke. Teisest küljest aga nõuavad jätkusuutlikke ja keskkonnamõjudega arvestavaid tooteid ning teenuseid aina enam ka tarbijad ise. Kus on nõudlust, olgu see lähtuvalt regulatsioonidest või tarbija eelistustest, on ka pakkumist.

Finantssektoril, nii pankadel kui ka erainvestoritel, on selles aina kasvavas majandusharus kanda väga oluline roll. Ilma nendeta suuri asju ära ei tee.

Finantseerimisotsuseid ei tehta aga pelgalt selle pealt, kas ettevõte tegutseb rohemajanduse valdkonnas. Laiemalt lähtutakse neid otsuseid tehes jätkusuutlikkuse ehk ESG põhimõtetest. ESG on lühend ingliskeelsetest sõnadest environmental, social ja governance, mis sisuliselt tähendavadki ettevõtte tegevuse ja juhtimispraktikate mõju keskkonnale ning sotsiaalset mõju ühiskonnale.

Pangad on juba mitu aastat olnud kohustatud esitama jätkusuutlikkuse aruandeid. „See tähendab, et me oleme juba loonud hulga jätkusuutlikkuse põhimõtteid, millest me krediidiotsuste tegemisel

Tekst: Agneta Liivamäe / Foto: Shutterstock

lähtume, kuid me jätkame nende põhimõtete täiendamist pidevalt. Seda nõuab meilt ka Euroopa Keskpank,“ ütleb Swedbanki jätkusuutlikkuse juht Maris Riim.

Eelmisest aastast on jätkusuutlikkuse hindamine krediidiotsuste, eriti suurte laenude puhul veelgi olulisem kriteerium. „Praegu vaatame suurte laenude puhul põhjalikumalt sisse, kuidas nad oma kestlikkust juhtinud on. Peamine ongi see, kuidas nad seda tervikuna juhivad, mitte ainult see, kas nad on oma jalajälje ära mõõtnud. See on ainult üks osa valemist,“ lisab Riim.

Väga lihtsustatult öeldes ei tähenda pelgalt rohemajanduse valdkonnas tegutsemine, näiteks mõne rohetehnoloogilise seadme tootmine, et sellele ettevõttele on laenu saamine garanteeritud.

„Loomulikult on meil huvi finantseerida üleminekut madala süsinikuheitmega majandusele. Aga laenuotsuse tegemisel vaatame ikkagi klienti ja tema projekti tervikuna. Kas see projekt veab välja? Kas see

projekt on kasumlik? Kuidas on tal (keskkonna)riskid juhitud? Kuidas ta plaanib projekti ellu viia?“ räägib Riim.

Rahastamisotsuste alustala on endiselt olemasolev rahavoog. Aga ka siin mängivad kliimaneutraalsuse aspektid olulist rolli.

„See on jällegi riskijuhtimisega seotud – kui me näeme, et teatud äridel või tegevustel ei ole tulevikku, siis ei saa me neid projekte ka rahastada. Ja praeguses majanduskeskkonnas ei saa ettevõte ühel hetkel edukalt tegutseda, kui ta ei ole kestlikkusele üleminekut ära teinud või ta pole võimalike füüsiliste kliimariskidega (tulenevalt ekstreemsetest ilmaoludest, üleujutustest vm) arvestanud. Me peame pikkade laenude puhul vaatama, et ka mitmekümne aasta pärast oleks sellel projektil tagatis olemas,“ räägib Riim.

Kadri Lindpere, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) tegevjuht

Nii nagu panganduses, on ka era- ja riskikapitali fondide jaoks viimastel aastatel tõusetunud keskseks teemaks mõju. Riskikapitalifondid, kes investeerivad idufirmadesse, ja erakapitalifondid, kelle investeerimisfookus on küpsemad ettevõtted, peavad iga investeerimisotsuse juures põhjalikult analüüsima, milline on antud ettevõtte mõju keskkonnale, kas juhtimispõhimõtted ja ettevõtte struktuur vastavad uusimale praktikale ning kas tiimi ehitamisel on fookuses võimalikult mitmekesine vaade.

Eestis on tänapäeval ligi 20 aktiivset era- ja riskikapitalifondi, kelle portfelli-

des on kokku enam kui 750 ettevõtet, mille töötajate arv ületab 23 000 inimest. Seega on hea tõdeda, et investorite teadlikkus ESG-teemadest omab üsna märkimisväärset mõju innovaatiliste äride edendamisele.

Märtsi alguses ilmus Euroopa era- ja riskikapitali liidu Invest Europe’i ESGraport, mis uuris, kuidas seda teemat nii fondides kui ka nende portfelliettevõtetes mõõdetakse ja millised on tulemused. Kokku osales uuringus rohkem kui 2200 fondi ja 6500 portfelliettevõtet.

Sealt ilmnes, et kõige sagedasemad mõõdikud, mida fondid kõigis kolmes ESG-kategoorias investorina portfelliettevõttes vaatavad, on järgmised:

Jätkusuutlikkus ehk keskkond

Kas ettevõttes on paigas keskkonnamõõdikute süsteem.

Süsinikujalajälje mõõtmine ja igaaastane plaan selle vähendamiseks. Taastuvenergia kasutamine oma äritegevuses ja iga-aastane plaan selle suurendamiseks.

Kas ettevõtte strateegias on paigas „Net Zero Target“ ehk ettevõtte tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2030.

Sotsiaalne aspekt

Kesksena vaadeldakse fondides soolist tasakaalu portfellides ja oluliseks peetakse, et see oleks paigas ka juhtivatel/otsustavatel töökohtadel.

Invest Europe’i uuringu kohaselt oli Euroopas keskmine naiste osakaal fondide portfelliettevõtetes 2023. aastal tõusnud 38 protsendini ja parimaid tulemusi näitasid tervisetehnoloogiate ning tarbijatoodete-teenuste valdkonnad. Eraldi vaadeldi naisi juhatuse liikme rollis ja kahe aastaga toodi selles kategoorias välja 11-protsendiline kasv.

Juhtimine

Selged ja mõõdetavad eesmärgid, ettevõttesiseste protsesside kirjeldused, tulemuste analüüs ning struktureeritud otsustamisprotsessid on vaid mõned näited juhtimisteemadest, mida ESG vaatest mõõdetakse. Peamised juhtimist puudutavad valdkonnad ja mõõdikud on järgmised: korruptsioonivastased meetmed ja nende rakendamine ettevõttes; küberkaitsemeetmed ja nende pidev täiustamine;

töötajate ja klientide privaatsuse ning andmekaitse küsimused; sõltumatute juhatuse liikmete olemasolu. Antud mõõdik oli, muide, kõrgeim Põhjala riikides (43%), kuid soovitatav tasakaal jääb uuringu järgi u 30% juurde.

Kuigi mahukad regulatsioonid ja juhised võivad esialgu olla üsna koormavad, on ESG nüüd, mil neid on fonditurul juurutatud 3–5 aastat, saanud väga kasulikuks tööriistaks ning abiliseks.

Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) tegevjuht Kadri Lindpere.

Foto: ESTVCA

Nutiseadmete rentimine aitab reaalselt vähendada elektroonikajäätmete tekkimist

Euroopa Liidus toodab iga inimene aastas 16 kg e-prügi, millest ümbertöötlusesse jõuab vaid 20%. See number pole kaugeltki kooskõlas elektroonikatootjatele ja -müüjatele suunatud regulatsiooniga, et vähemalt 75% elektroonikast peab jõudma ringlusse või taaskasutusse. Inbank tuli välja uue, mitmes mõttes säästliku teenusega, mis võimaldab koostöös kaupmeestega rentida klientidele tehnikat.

Inbanki äriarenduse juht Piret Paulus nendib, et trend omamise asemel rentida tõuseb iga aastaga ja seda kinnitavad kolm tugevat suunda. Esiteks toimib tootjate suunal regulatsioon, mis ütleb, et elektroonikat tuleb rohkem väärindada, mitte muuta seadmed pärast esimest kasutuskorda prügiks. Teiseks on kasvanud uus kliendirühm, kes püüab teha keskkonnasäästlikumaid tarbijaotsuseid, ning kolmanda grupi moodustavad mugavust hindavad inimesed, kes vahetavad niikuinii iga kahe aasta tagant telefoni või arvutit ja mõistavad, et soodsam ning lihtsam on neid rentida, kui osta välja ja tekitada digiprügi.

Kui tavapäraselt seostavad kliendid kuumaksetega toote eest tasumist laenu või järelmaksuga ja Inbanki renditeenus näib esmapilgul sarnane, ei ole tegemist krediiditootega. Kliendi jaoks tähendab renditeenus, et ta saab kokkulepitud ajaks seadme kasutada ja kui see periood läbi saab, võib klient ise valida edasise sammu: võib pikendada sama seadme rendilepingut, tellida uue mudeli või tagastada selle. Meelerahu annab rentijale seadmega kaasnev kindlustus, mis tagab ootamatuste korral lahenduse, kui seade vajab remonti või asendust.

Kaupmees saab aga olla kindel, et Inbank Rendi poolt on olemas koostööleping seadmete kokkukorjamiseks ja väärindamiseks või uuele ringile saatmiseks. „Sellises mudelis võiksid seadmed teha jätkusuutlikult 5–6 eluringi,“ selgitab Paulus. „Meie garanteerime nii kauplejale kui ka kliendile, et seadmed saavad uue elu, mitte ei muutu prügiks.“

„Renditeenuse kuutasu on kindlasti soodsam kui seadme väljaostmine. Euroopas on renditurg praegu kasvamas keskmiselt 15% aastas, mis tähendab, et tarbijad on jõudnud arusaamisele, et asju on ostmise asemel muretum rentida. Ja rentida saab väga laia valikut tehnikat alates telefonidest, arvutitest ja fototehnikast kuni e-jalgrataste ja e-tõukerataste, mururobotite ning elektriautode laadijateni,“ räägib Paulus.

Skandinaavias on näiteks ülipopulaarne rentida prille, mille püsitellimuse sees on võimalus käia regulaarselt nägemist kontrollimas ja saada aasta või

paari tagant uued klaasid või prillid. Samuti on trendikas rentida pikaajaliselt mugavat ja head e-tõukeratast, eriti pärast seda, kui mõned suurlinnad, nagu Pariis, on keelustanud lühiajalise tõukerattarendi.

Keskkonna mõistes on vastutustundlik mõelda, mis saab meie kasutatud seadmetest edasi. Sahtlis hoidmise asemel tasub need viia ringlusettevõttesse, aga ka enamik elektroonikamüüjaid on valmis ostma kasutatud seadmeid tagasi. Renditeenuse puhul on selle eest juba hoolt kantud ja ei pea muretsema, mis saab seadmest pärast kasutusaega.

Piret Paulus

Miljonites investeeringuid ja prestiižsed tunnustused: Viru Keskuse rohepingutused on eeskujuks paljudele

Eesti suurima külastatavusega koht Viru Keskus on aastaid pannud rõhku jätkusuutlikkusele ja keskkonnasõbralikkusele. Tänu silmapaistvatele rohesaavutustele on keskus pärjatud maailmas tunnustatuima kinnisvara jätkusuutlikkuse sertifitseerimissüsteemi LEED O&M kõige kõrgema, Plaatinumi tasemega, mis teeb Viru Keskusest Baltikumi kõige jätkusuutlikuma kaubanduskeskuse.

Auhinna taga on suur töö selle nimel, et hoone keskkonnamõju oleks võimalikult väike – tähelepanu on pööratud nii ressursikasutusele, innovatsioonile, logistikale kui ka siseruumide heaolule. Esimesest tunnustusest möödub peagi juba 10 aastat – mitmed teised kaubanduskeskused alles hakkasid sel ajal jätkusuutlikkusele mõtlema. „Meie majas formeerus juba ammu kindel arusaam, et tahame end kindlustada potentsiaalsete riskide vastu, et meie kliendid ja külalised oleksid paremini hoitud. See nõudis suuri investeeringuid, ent tänased arengud on tõestanud, et need väljaminekud olid vajalikud,“ kirjeldas Viru Keskuse tegevjuht Gertti Kogermann.

Suured investeeringud energeetika valdkonnas

Üks aja- ja rahamahukamaid valdkondi on energeetika ning Viru Keskus on selles osas võtnud vastu julgeid otsuseid – viimase kolme aasta jooksul on keskus energiatõhususse investeerinud ligikaudu 3,5 miljonit eurot. Keskuse tervikliku uuenemise käigus uuendati ka silmale nähtamatu, kuid seda olulisem – kohati pea poole sajandi vanusesse hoonesse paigaldati innovatiivsed tehnosüsteemid, sh soojusvahetuspumbad, mis kasutavad ära keskuses ülejäävat soojust või jahutust, aidates nii kokku hoida kütte ja jahutuse kuludelt. Samuti hindab Viru Keskus oma CO2 jalajälge ning panustab igal aastal selle vähendamisesse. Jalajälje analüüsimine

keskendub peamiselt Viru Keskusega otseselt seotud heitmetele ning kaudsetele emissioonidele, mis tulenevad sisseostetud elektri- ja soojusenergia tootmisest.

Ühekordsed investeeringud nagu tehnosüsteemide ülevaatamine ei anna aga sageli lõplikku tulemust ja projekte tuleb järjepidevalt arendada ka süsteemi ülalpidamiseks. „Teeme juba aastaid koostööd tehisintellektipõhise süsteemiga R8 Technologies, mis on Viru Keskusest alguse saanud ning tänaseks kasvanud tugevaks rahvusvaheliseks ettevõtteks,“ märkis Kogermann. „Nad pakuvad lahendust, mis juhib meie maja automaatselt ja targemalt ehk siis üürniku jaoks kuluefektiivsemalt ja külastaja jaoks kvaliteetsemalt.“

Silmaga nähtavad uuendused Lisaks energiatõhususe parandamisele on Viru Keskuses pandud suurt rõhku silmaga nähtavatele uuendustele, mis on seotud liikuvuse, üldise teadlikkuse ja siseinterjööriga. Nt on Viru Keskuse nüüdses sisedisainis olulisel kohal rohelisus – 2023. aastal istutati keskusesse ligi 2000 taime, mis lisavad sisekujundusele värvi ja värskust.

„Viru Keskus läbis hiljuti suure uuenduskuuri, ent alles jäi ka side minevikuga. Uues põrandas kasutati vanu marmortahvlite tükke, mis on omalaadne ja säästlik nipp. Teisel korrusel paigaldasime kliendimugavuse ja ruumikogemuse parandamiseks naturaalse tammeparketi, kus materjaliks valiti võimalikult väikese jalajäljega toode, mis on toodetud sisuliselt protsessi jääkidest ning millel on madal hoolduse jalajälg,“ selgitas Kogermann. Uuenemise käigus innustati ka üürnikke, kellega tehti sisulist koostööd võimalikult jätkusuutlike lahenduste loomiseks. Nt sai adidas Originalsi butiigist esimene siinse piirkonna kauplus, kus poe müügisaalis on kasutatud vana võimla põrandat, ning The Body Shop pakub oma klientidele pakendite täitejaama kasutamise võimalust. Keskuse vanale mööblile anti aga uus elu Jüri Gümnaasiumis. Lisaks korraldatakse Viru Keskuses tihti kliimateadlikkust ja jätkusuutlikku tarbimist innustavaid sündmusi ja näitusi (nt Eksperimentaalvormi näitus koostöös EKAga, „Homme tahan hingata“ teavituspäev jne). Samuti on keskuses rakendatud jäätmete liigiti kogumise

süsteem ja seda nii ettevõttele endale, üürnikele kui ka klientidele. „Kuna Viru Keskus on Eesti suurima külastatavusega ostukeskus, tõuseb tänu säärastele algatustele klientide keskkonnateadlikkus. Suur külastajate arv tähendab sedagi, et peame pöörama tähelepanu liikuvusele. Meie külastajatest tuleb täna üle 90% keskusesse jala või ühistranspordiga, mistõttu ei tekita me linnaruumi täiendavat koormust,“ sõnas Kogermann.

2024. aasta alguses on Viru Keskuse ümbruses 115 parkimiskohta jalgratastele

ja tõukeratastele, sh 12 kohta koos laadimise võimalusega elektrilistele sõidukitele. Lähiajal on plaanis laiendada nii rattaparklat kui ka isiklike tõukerataste parkimis- ja laadimisvõimekust ning rajada rattahoolduspunktid. Soovi korral pääseb keskusesse autoga – Viru Keskuses asub üks Eesti suurimatest elektriautode tanklatest, kus on 21 kohta. „Seda arvu plaanime lähiajal mitmekordistada. 2024. aasta lõpuks on 10% parkimiskohtadest elektriauto laadimisvõimekusega,“ ütles Kogermann.

Tulevik on roheline

Ka tulevikuplaanid on ambitsioonikad. Viru Keskusel on kavas võtta sel aastal kasutusele päikesepark, et ise elektrit toota. Prognooside kohaselt võib loodav park anda kuni 5% tarbitava üldelektri mahust ning vähendada märkimisväärselt keskuse CO 2 emissiooni. Samuti hakatakse ellu viima kestlikkuse strateegia dokumendis sõnastatut, kus käsitletakse ESG-teemadega seonduvaid tegevusi ja eesmärke. Koostamisel on kestliku sündmuse korraldamise juhend, mille järgimine tagab keskuse tegevuste kooskõla ja vastavuse keskkonnasõbraliku korraldusega.

„Roheteemad on Viru Keskusele väga südamelähedased ning me kindlasti ei plaani jääda praeguste saavutuste loorberitele puhkama, vaid otsime aktiivselt uusi lahendusi, kuidas nii oma üürnikele kui ka külastajatele veelgi jätkusuutlikumaid lahendusi pakkuda,“ ütles Kogermann.

Kaubandusmaailma tunneli teises otsas

TERENDAB ROHELUS

Kaubanduse tulevikus terendab rohelisem ja jätkusuutlikum ärimudel, mis kajastub mitte ainult toodetes, vaid ka poekettide igapäevastes operatsioonides ning tarneahelates. Kliimamuutuse ja keskkonnasäästlikkusega seotud teemade tõus ühiskondlikus diskussioonis on suunamas ka suuri poekette oma tegevustes rohelisematele radadele.

Ei ole enam haruldane, et poeketid pööravad aktiivselt tähelepanu pakendite jätkusuutlikkusele – mõni siirast huvist looduse ja keskkonna hoidmise vastu, teine selleks, et eelmistega konkurentsis püsida. Ühekordselt kasutatavad plastpakendid on jäänud minevikku ja asendatud biolagunevate või taaskasutatavate alternatiividega. Samuti on populaarsust kogumas lahtiselt müüdavad

Toimetas: Liisbet Estra / Fotod: Shutterstock

tooted, mis võimaldavad vähendada pakendamise üldist ulatust.

Jätkusuutlikkus ei ole aga ainult pakendamise küsimus – toidupoodides ja restoranides vähendatakse transpordist tulenevat süsinikujalajälge kohalikult toodetud toiduainete osakaalu tõusuga ja orgaaniliselt kasvatatud toodetega. Lisaks on mitmed kaubandusketid hakanud kasutusele võtma jäätmete sor-

teerimise ja ringlussevõtu programme, et vähendada prügilatesse suunatavate jäätmete hulka. Mõned on isegi loonud tagatisrahasüsteemid, et ergutada tarbijaid pakendeid tagastama ja taaskasutama.

Ka energiaefektiivsus on muutumas üha olulisemaks teemaks. Aina enam investeeritakse taastuvenergialahendustesse, nagu päikesepaneelid katustel, ja

täiustatakse hoonete isoleeritust energia tarbimise vähendamise eesmärgil.

Kaubanduse tulevikku silmas pidades on oluline märkida, et tarbijate teadlikkus ja nõudlus rohelisemate toodete ning praktikate järele on kasvamas. Seega on suurte poekettide sammud rohelisema kaubanduse suunas mitte ainult keskkonnateadliku valiku tulemus, vaid ka strateegiline äriotsus, mis võib aidata neil säilitada konkurentsivõimet ja vastata tarbijate ootustele.

Rohepööre Rimis

Rimis algas nn rohepööre juba aastaid tagasi. „Oleme aastate jooksul ettevõttes näinud seda, et ilma selgete eesmärkideta on tulemusteni jõuda väga keeruline. See on ka üks raporteerimiskohustuse mõte – panna ettevõtted peeglisse vaatama ja enda tegevuse mõju hindama, et seeläbi tegutseda vastutustundlikumalt,“ jagab Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats.

Rimi vastutustundliku ettevõtluse raporti kohaselt annetas Rimi Baltic 2023. aastal abivajajatele 2668 tonni toitu ning uuendusena alustati ka külmutatud toidu annetamist. Poekett seisab selle eest, et aina rohkem maha kan -

tud toidust jõuaks abivajajateni ja koostöös Toidupangaga toetatakse teiste abi vajajate hulgas ka sõjapõgenikke. Ukraina sõja puhkedes peatati koheselt Venemaa ja Valgevene kaupade müük ning müügilt korjatud toit jõudis Toidupanga annetusena abivajajateni. Annetused Ukrainale on Rimis aktuaalsed ka praegu, samuti võimaldatakse klientidel oma kontole kogunenud Rimi raha Ukraina heaks annetada.

maade 20%. See tähendab, et Rimi kaubast oli 2023. aastal toidukao osakaal 1,56%.

Oluliselt nähakse vaeva ka taaskasutatavate pakendilahenduste ja CO2 heit koguste minimeerimisega. Paberi raiskamist pärsivad digitaalsed ostutšekid ja mobiilse skaneerimise lahendused. Lisaks kasvab iga aastaga Rimi talupoodide arv kauplustes – 2023. aasta lõpuks oli kohalik väike- ja mahetootjate toidukaup saadaval 37 Rimi Eesti poes.

Rohelisem Selver

2668 tonni toitu.

Toiduraiskamise peatamisele ja toidu annetamisele aitab kaasa ka tehisintellektil põhinev allahindluskleebiste lahendus, mis automatiseerib ning lühendab märgatavalt aeguma hakkavate toodete müüki. Peagi aeguva kauba pakkumisi näeb ka Rimi äpist. Rimi 2023. aasta vastutustundliku ettevõtluse raporti kohaselt vähendati mullu aastataguse ajaga võrreldes toidujäätmeid üle Balti-

„Oleme kauplused üle viinud energiasäästlikumale valguslahendusele. Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS-ile kuuluvates hoonetes jätkame 100% rohelise elektrienergia kasutamist. Kaupluste külmasüsteemides jätkame külmaainete väljavahetamist väiksema jalajäljega gaasi vastu. Üks meie selge eesmärk on toetada jäätmehierarhial põhinevat jäätmekäitlust ja soovime suurendada jäätmete ringlusse võtmist,“ jagab Selveri kommunikatsioonijuht Mariann Järvela.

Selver võimaldab nii töötajatel kui ka klientidel kasutada sorteerimisvõimalusega prügikaste ning Selveri

puu- ja juurvilja osakonnas, uuemates kauplustes ka pagariosakonnas on kasutusel elektroonilised hinnasildid. Iseteeninduspuldi ja mobiiltelefoniga saab skaneerida toote triipkoodi otse kaalu ekraanilt ning iseteeninduses ei trükita kliendile vaikimisi ostutšekke, vaid need leiab oma Partnerkaardi kontolt/äpist.

Ühekordsetest pakenditest tekkiva prügi vähendamiseks saab Selveri klient paluda panna toidu enda pakendisse või lasta kohvijaamas jook enda topsi. Samuti ei pakendata enam kassas tekstiiltooteid, tööstuskaupu või plastist toidukarpe õhukesse kilekotti ja e-poest ostes komplekteeritakse tooted kliendi soovil korduskasutatavatesse kartongkastidesse või Bauni pandisüsteemil põhinevasse ringluskotti.

Toiduraiskamise vähendamiseks püütakse kauba ostutellimused automatiseeritud tellimissüsteemi abil väga täpselt prognoosida ning suurendada inimtoiduks ja loomasöödaks annetatud toidu osakaalu müümata jäänud toidust. „Tegeleme toidu annetamise ja ümber jagamisega partnerluskoostöö kaudu. Kokku annetame aastas ligikaudu 700 tonni kaupa,“ täpsustab Järvela. „Hindame Selveri kauplustes tooted, mille säilivuskuupäev hakkab lõppema, kuni 50%

Kaubanduse tulevik on tihedalt seotud jätkusuutlikkuse ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtetega.

soodsamaks ja tund-kaks enne kaupluse sulgemist saavad sama suure allahindluse lahtise leti pagaritooted ning valmistoit,“ täpsustab Järvela.

Kaubanduse tulevik on tihedalt seotud jätkusuutlikkuse ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtetega. Suured poeketid, tunnistades nii keskkonnaga seotud kui ka majanduslikke survetegureid, püüavad uuenduslike lahendustega minna üha rohelisemaks, et tagada parem tulevik nii planeedile kui ka oma äritegevusele.

Kaubanduse tulevik – kas AI võtab üle?

„Usun, et teenindus jääb kaubanduses alati oluliseks osaks. Isegi praegu näeme, mil pea pooled klientidest kasutavad iseteeninduse võimalusi, et ilma teenindajateta siiski ei saa. Kuigi paljusid töölõike on juba võimalik asendada tehnoloogiaga, peaksime seda vaatama selliselt, et katsuks kõik tüütud ülesanded tehnoloogia kaela lükata, et ise saaksime tegeleda meeldivamate töölõikudega. Rimiski on hetkel pea poolsada robotit, kes nii poes kui ka kontoris varem inimtööjõul tehtut asendavad. Meil on sellest pigem võita kui kaotada.“

Katrin Bats, Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht

„Inimtööjõu täielikku asendamist AI-ga pole lähitulevikus näha. Tõsi, iseteeninduslahendused võimaldavad personali kokkuhoidu ja aitavad leevendada tööjõupuuduse muret. Samas ei too IT- ja iseteeninduslahendused kaupmehele kaasa rahalist kokkuhoidu, sest investeering ja hoolduskulud on väga kõrged. Kindlasti on kaubanduses ka tulevikus oluline koht inimtööjõul.“

Mariann Järvela, Selveri kommunikatsioonijuht

Plastist korduskasutatavate kaubaaluste ringlusteenuse kasutus kasvab enneolematu kiirusega!

Bepco koos innovatiivsete ettevõtetega on jälle suutnud teha Baltikumis revolutsiooni.

Kvaliteetne, kuid kallis plastist kaubaalus on tänu Bepco ringlusteenusele muutunud soodsaks ja laialt kasutatavaks veopakendiks, mis asendab hoogsalt seni kasutatud puidust toodet.

Ringlusteenuse kaudu suudame kontrollida aluste ringlust kogu ahela lõikes. Nii ei teki kardetud kadusid, musta turgu ega ebaõiglast kasutust, mis siiani on olnud suurimad väljakutsed kvaliteetsete korduskasutatavate veopakendite kasutuselevõtus, selgitab Bepco juht Margus Ärm.

Oleme teinud kokkulepped üle Baltikumi enamiku jaekettidega, kes kõik on teenuse arengule õla alla pannud. Siiani ollakse tulemusega rahul. Ei ole vajadust kontrollida, kas alus vastab kvaliteedile

või mitte – kogu kaup saab vastu võetud. Jääb ära hulk reklamatsioone ja vaidlusi.

Tootjatele on lisaks oluline vastupidavus, kerge kaal, hügieen, toodete purunemise vältimine ja stabiilsus automaatliinidel. See on hoomamatu kulu, mis tarneahelates ja tootmises siiani tekkis, kui kasutati puidust alternatiivi.

Bepco teenus võimaldab tarnida aluseid ka eksporditurgudele. Töötame kogu Baltikumis, Skandinaavias ja mujal Euroopas. Liigume klientidega koos, kuhu vaja.

12 kuuga on Bepco alused teinud Baltikumis juba ca 500 000 ringi. Üha suuremat tähelepanu pööratakse jätkusuutlikkusele ja töötajate ohutusele. Plastist kaubaaluse eluiga on keskmiselt 10 aastat. Seejärel töödel -

dakse katkine alus jälle samaks tooteks ehk sama materjal elab kümneid aastaid. See hoiab ära väärtuslike metsade üha suurema raievajaduse, CO2 tekke ja pakendijäätmete tekke meie keskkonda

Bepco järgmine väljakutse on tarneahelate digiteerimine.

Kõik meie veopakendid sisaldvad RFID-antenne. See loob eelduse paberivabade tarneahelate tekkeks ja kaubavoogude täpseks automaatseks jälgimiseks.

Milliseid muutusi toovad kaubavedudesse suured kliimaeesmärgid?

Euroopa Liidu eestvedamisel peab transpordisektor

lähiaastakümnetel Eestis oluliselt muutuma. Kui Rail Baltica puhul on praegu rohkem tähelepanu saanud reisijate vedu, siis suure tüki haaramist oodatakse sellelt ka kaubaveo osas. Milliseid muutusi võib kaubaveos veel lähiajal oodata ja kuidas mõjutavad kogu sektorit suuremahulised kliimaeesmärgid, vaatleme järgnevalt lähemalt.

Tekst: Georg-Marten Meumers / Fotod: Shutterstock

Kullervedusid pakkuv Smartpost Itella teab, et kuigi transport on siiani olnud väga suure keskkonnajäljega valdkond, loob see suurepärase võimaluse mahukateks ja suure mõjuga muutusteks. „Keskkonda hoiab kõige rohkem sõit, mis jääb tegemata. Sellest lähtuvalt on üheks suureks eesmärgiks veoringide optimeerimine,“ sõnab ettevõtte Baltimaade turunduse- ja kliendikogemuse juht Annika Parm. Ta lisab, et nemad kasutavad ka näiteks taastuvatest toorainetest toodetud diiselkütust, elektrisõidukeid ja erinevaid keskkonnasäästlikke lahendusi oma ladudes ning sorteerimiskeskustes.

Millised on Smartpost Itella tulevikuplaanid ja -eesmärgid? „Me väldime katteta lubadusi ja hoidume rohepesust.

Selle asemel on meil konkreetsed keskkonnaalased eesmärgid, millest olulisim on 2040. aastaks saada nullsüsinikujalajäljega ettevõtteks ja juba 2030. aastaks fossiilkütustevabaks,“ sõnab Parm. Kuigi praegu on pea kõikidel suurematel logistikaettevõtetel olemas oma keskkonnaprogramm, ütleb ta, et võrreldes konkurentidega on neil ambitsioonikad eesmärgid, millele on loodud ka konkreetne tegevusplaan ja tähtajad.

Üheks suureks väljakutseks kaubavedudega seonduvalt on nihutada praegusest rohkem kaupa maanteedelt raudteedele. Riiklik transpordi ja liikuvuse arengukava näeb ette, et kui 2020. aasta seisuga oli raudteekaubaveo osakaal tonnkilomeetrites võrreldes maantee -

transpordiga 26%, siis 2035. aastaks peaks see kasvama 40%-ni. Arengukavas nähakse selle eesmärgi abinõuna eelkõige Rail Balticat ja lisatakse, et uue raudteeühendusega varajases staadiumis konkurentsieelise saavutamiseks tuleks eelnevatel aastatel luua põhja-lõunasuunaline raudtee kaubaveokoridor ja leida kaubaveost huvitatud kliente. Seega on paslik aeg küsida, kuidas meil nende klientide ja üldise raudteedel kauba vedamisega praegu on?

Transpordiekspert Hannes Luts sõnab, et tegelikult võiks juba praegusel 1520 mm rööpmelaiusega raudteel liikuda oluliselt suurem osa kaupu lisaks Rail Balticale planeeritavatele vedudele. Ta leiab, et pikemas perspektiivis võiks lisaks pikamaavedudele raudteele kolida

ka Eesti-sisene mahukaupade vedu. „Sellel on mitmeid põhjuseid, millest üks on ilmselgelt keskkonnasääst – raudteevedu on energiasäästlikum ja põhjustab vähem saastet nii otsese emissiooni kui ka kaudsete keskkonnamõjude osas,“ selgitab Luts.

Põhjuseid leiab ta aga teisigi. „Ilma odava tööjõu sissevooluta kolmandatest riikidest ei ole senine autoveosektori ärimudel jätkusuutlik, kuna inimesi, kes oleks valmis kohati nädalaid teises Euroopa otsas koormaid ootama või suhteliselt madala palga eest sellist tööd tegema, lihtsalt ei leidu piisavalt,“ avaldab Luts enda nägemuse. Ta lisab, et raudteetranspordis on tööjõuvajadus veetava kauba koguse kohta kordi madalam, võimaldades maksta töötajatele ka kõrgemat palka. Samuti märgib ekspert, et raudteeveonduses ei viibi tavapäraselt vedurijuht kodust eemal kunagi rohkem kui kaks ööd.

Kolmandaks kaubavedude raudteele kolimise tõukeks on tema sõnul taristu säästmine. „Raskeveokid põhjustavad oma kõrge teljekoormuse tõttu ebaproportsionaalselt suurt teekatte kulumist, mida ei kompenseeri piisavas mahus praegu mitte ükski maksumeede,“ lausub Luts.

See, miks ei ole juba praegu ikkagi suurem osa kaubast raudteele

liikunud, seisab suuresti raudteetaristu kasutustasu taga.

See, miks ei ole juba praegu ikkagi suurem osa kaubast raudteele liikunud, seisab suuresti raudteetaristu kasutustasu taga. Ka endine Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu ütles eelmise aasta oktoobris ERR-ile, et kliendid lähevad oma kaupa üha enam vedama maanteedele, sest seal on hinnad Eestis alla tulnud, raudteeveo hinnad on püsinud aga samal tasemel või isegi tõusnud. Ka Luts nõustub, et riikliku taristu kasutamise tasu peaks allapoole tooma. „Praeguste hindade juures on raudteeveo tariifid konkurentsivõimetult kõrged,“ nendib ta.

Autovedusid pole kaugemas tulevikus siiski vaja päris ära kaotada, kuid nende puhul võiks Lutsu sõnul kes -

kenduda lühematele vahemaadele, kus need on oma paindlikkuse ja kiiruse tõttu asendamatud. Annika Parm Smartpost Itellast leiab, et kuigi kaubavedude liigutamine raudteedele on keskkonna vaatest teretulnud, on praegused pakiveo tarneahelad Euroopas niivõrd hästi korraldatud just maanteetranspordi tõttu. „Kliendid on harjunud oma saadetisi kätte saama paari päevaga. Eesti klient on veelgi kärsitum: täna oma kaupa teele saates ta eeldab, et see on homseks kohale jõudnud igasse Mandri-Eesti punkti,“ ütleb ta. Naine leiab aga, et Rail Baltic peaks pakkuma ka raudteevedudes vajalikku infrastruktuuri, et suurendada kauba tarnimise kiirust ja paindlikkust.

Milline on seis teiste transpordiliikide puhul? Hannes Lutsu hinnangul lähevad tulevikus keskkonnanõuete täitmise tõttu kallimaks nii õhu- kui ka mereveod, millest viimane võiks kandva rolli võtta just pikematel vahemaadel. „Arvestades merevedude tihedussäästu, võimaldab see ilmselt keskkonnatasudest hoolimata üpris hõlpsasti konkurentsis püsida,“ leiab ta. Samuti usub ekspert, et kuigi esialgu ei suudeta emissioone merevedudes nulli viia, leitakse siiski viise nende oluliseks vähendamiseks.

Kas sinu ettevõte vastab järjest enam muutuvatele tarbija ootustele?

Uuringud näitavad, et ettevõtte ökoloogiline jalajälg on tarbija ostuotsuse tegemisel järjest olulisem. 50% ostjatest väidavad, et keskkonnaprobleemid mõjutavad nende tarbimisvalikuid. Lisaks on kliendid lojaalsemad ettevõtetele, kes toetavad keskkonnaküsimusi ja suur hulk tarbijaid on nõus keskkonnasäästlike toodete eest rohkem maksma. Mida sellest järeldada? Ettevõtted peavad seadma esikohale jätkusuutlikkuse, et rahuldada kasvavat nõudlust keskkonnasõbralike toodete ja teenuste järele.

Pidades sammu tungiva vajadusega kliimamuutuste vastu võitlemisel, tõi DHL Express hiljuti turule uue teenuse nimega GoGreen Plus. See pakub ettevõtetele võimaluse vähendada oma saadetistega seotud CO2 heitkoguseid säästva lennukikütuse kaudu.

Vajadus alternatiivsete lahenduste järele transpordisektoris

Kuna transpordisektor on üks saastavamaid sektoreid, on nõudlus alternatiivsete kütuste ja lahenduste järele väga suur. Säästev lennukütus (SAF) on kujunenud roheliseks alternatiiviks traditsioonilisele lennukikütusele. Kui petrooleumi ehk tüüpilist lennukikütust saadakse naftast, siis SAFi toodetakse alternatiivsest lähteainest, mis võib võrreldes tavapärase lennukikütusega vähendada CO2 heitkoguseid kuni 80%.

Säästvat lennukikütust kasutades saavad ettevõtted vähendada märkimisväärselt oma kaudseid heitkoguseid (Scope 3 heitmed), mis tekivad just tarneahelas. See teeb GoGreen Plusist tõhusa lahenduse ettevõtetele, kes on pühendunud oma keskkonnamõju vähendamisele ja jätkusuutlikuma tarneahela saavutamisele. Lisaks on tegemist teaduspõhise eesmärgiga, mis toetab rahvusvahelisi kokkuleppeid kliimamuutuste vastu võitlemisel.

Investeerides GoGreen Plus programmi, saab ettevõte lihtsa vaevaga ta-

DHL GOGREEN PLUS

Säästvad kütused on logistika-tööstuse tulevik. Taastuvatest ressurssidest valmistatud kütused pakuvad alternatiivi traditsioonilistele fossiilkütustele. Nii saab ettevõte oluliselt vähendada CO2 heitkoguseid ja aidata kaasa säästvama tuleviku loomisele. Uus GoGreen Plus teenus sai võimalikuks tänu DHLi hiljutisele koostööle bp ja Nestega.

gada, et tema Scope 3 jalajälg väheneb. Seda toetab „Book and Claim“ metoodika. Kuna peamine viis, kuidas lennunduses CO2 heitkoguseid vähendada, on investeerida säästvasse lennukikütusesse, saab organisatsioon osta selle krediiti ja taotleda sellega oma kaudsete heitkoguste vähendamist. Vähendatud heitgaaside kogust saab ettevõtte oma aruandluses kasutada.

DHL Expressis mõistame, et jätkusuutlikkus ei ole enam kõigest ilus lisa, mida tarbijatele eksponeerida. Organisatsioonidel on ka laienevate regulatsioonide kaudu üha suurem surve oma majandustulemuste kõrval esitada aruanne ka heitkoguste kohta.

Tarbijate nõudlus selle järele, et ettevõtted võtaksid vastutuse oma keskkonnamõjude eest, kasvab igapäevaselt. Ettevõtte edu kasvatamiseks on esmatähtis luua protsessid, mis käivad tarbijanõudlusega kaasas.

Kas elektriautod päästavad maailma?

Euroopa Liit on võtnud sihiks, et uusi sisepõlemismootoriga autosid alates 2035. aastast enam turule ei lubata. See ei tähenda kindlasti, et bensiini- ja diiselautod veel niipea meie teedelt kaoks. Seda, kas pikemas perspektiivis näeme tänavapildis ainult elektri- või vesinikuautosid või sootuks midagi kolmandat, on ekspertide hinnangul praegu veel keeruline prognoosida.

Tekst: Gerly Mägi / Fotod: Shutterstock

Foto:TalTech

Möödunud aastal müüdi Euroopa Liidus üle kümne miljoni uue auto. Neist ligi 15 protsenti moodustasid elektriautod – sealjuures kasvas nende müük aastaga rohkem kui kolmandiku võrra. Ehkki sisepõlemismootori alternatiivina on kõige jõulisemalt masskasutusse murdnud elektriautod, ei maksa Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori ja vanemteaduri Jakob Kübarsepa hinnangul alahinnata ka vesinikuautosid ega üleminekutehnoloogiaid.

sõltumata on siht sama: vähendada autotööstuse keskkonnajälge.

„Euroopa autotööstus investeerib innovatsiooni igal aastal mitukümmend miljardit eurot. Ehkki elektriautode valdkond praegu õitseb, ei ole sugugi välistatud, et vesinikutehnoloogia veel sel kümnendil suure hüppe teeb. Ega suured tootjad asjata sellega tegele,“ märkis Kübarsepp. Ta lisas, et tehnoloogiast

„Autotootjaid on juba aastakümneid survestatud süsinikuheidet vähendama. Ammu enne seda, kui hakati üldse rääkima rohepöördest. Üks võimalus dekarboniseerimiseks on sisepõlemismootori asendamine näiteks akutoitel sõitvate ehk elektriautodega –see, mida tänapäeval näeme. Samavõrd oluline on aga sõltumata tehnoloogiast ka kere massi vähendamine ja muu materjaliarendus,“ selgitas professor.

Kübarsepa sõnul tuleks auto keskkonna mõju vaadata kogu elutsükli ulatuses, alates autoehitu -

ses vaja mineva toorme kaevandamisest, sõiduki tootmisest ja kasutamisest kuni selle utiliseerimiseni välja. „Täielik elektriautodele üleminek küll vähendaks märgatavalt transpordisektori süsinikujalajälge kasutuse ehk sõitmise käigus, ent mõju teistes elutsükli etappides jääb parimal juhul samaks või isegi halveneb.“

Nõudlus puhta energia järele kasvab hüppeliselt

„Igal tehnoloogial on oma head ja vead,“ tõdes ka ettevõtte Skeleton Technologies inseneeriajuht Ardo Kõiv. Eesti rohetehnoloogia lipulaeva superkondensaatorid ja -akud mängivad olulist rolli puhtale energiale üleminekul transpordisektoris.

Superkondensaatorid on tavalistest akudest oluliselt

Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor ja vanemteadur Jakob Kübarsepp.

Autotootjaid on juba aastakümneid survestatud süsinikuheidet vähendama.

suurema võimsustiheduse ja pikema elutsüklite arvuga. „Skeletoni tehnoloogiat kasutatakse protsessides, kus on tarvis hetkelist suurt võimsust, näiteks sõidukite käivitamisel. Täiselektriliste sõiduautode peaakuks see siiski ei sobi, selleks on vaja suuremat energiatihedust. Pigem tasub kõrgvõimsusega energiasalvesteid kasutada näiteks kineetilise energia salvestamiseks ja kasutamiseks pidurdamisel ning kiirendamisel. Superkondensaatoreid kasutatakse näiteks sõiduautode aktiivvedrustuses ja superakude vastu on suur huvi hübriidautodes,“ selgitas Kõiv.

Skeletoni tooted on hinnas veoautotootjate seas. „Superkondensaatorid aitavad lahendada käivitusprobleeme rasketes ilmastikutingimustes, näiteks käredas külmas. Samuti on superkondensaatoritel põhineval käivitusmoodulil pliiakust kordades pikem eluiga,“ märkis ta.

Kõiv lisas, et Skeletoni tehnoloogiat kasutatakse ka busside KERS-süsteemides. „Bussitranspordis oleme saanud jala tugevalt ukse vahele, näiteks

kasutatakse meie superkondensaatoreid juba pikemat aega hübriidbussides. Ka rööbastranspordis oleme kineetilise energia salvestamiseks juba aastaid erinevate trammi- ja rongitootjatega koostööd teinud. Järgmist transpordisektori arenguhüpet ootame merendusest, kus kõrgvõimsusega energiasalvesteid on vaja vesinikutehnoloogia toetamiseks,“ loetles ekspert superkondensaatorite ja -akude erinevaid rakendusvaldkondi.

Kõiv usub, et lähitulevikus arendatakse transpordisektoris, sh sõiduautode puhul, edasi nii elektri-, vesiniku- kui ka hübriidautosid. „Keeruline ennustada, kas näeme ühte tulevikulahendust või jäävadki erinevad tehnoloogiad koos eksisteerima. Kindel on see, et elektrifitseerimine toob kaasa elektrienergia vajaduse tõusu ja kui tahame seda nõudluse kasvu katta kestlikult taastuvenergiaga, tuleb paralleelselt tegeleda ka elektrivõrgu arendamisega.“

Foto: Eleport

Eesti laadimistaristu on Baltimaade parim Puhta energia kättesaadavust peab oluliseks ka Baltimaade suurima elektriautode laadimistaristu arendaja Eleporti Eesti juht Kaupo Eerme. „On selge, et ainuüksi elektriauto omamine ei taga keskkonnasäästlikkust. Oluline on, kust tuleb elekter selle laadimiseks,“ märkis ta. Avalikes laadimisvõrkudes tõendatakse särtsu „puhtust“ rohesertifikaatidega.

Eestis pole elektriautod veel nii populaarsed kui Euroopas keskmiselt, ent kasvutrendi on näha siingi. Kui 2022. aastal Eestis müüdud uutest autodest moodustasid elektriautod 3,4 protsenti, siis eelmisel aastal juba 6,3 protsenti. Hinnanguliselt sõidab meie teedel üle 6000 elektriauto. „Eestis on elektriautode laadimisjaamu umbes üle 600, mis tähendab ühte jaama kümne auto kohta –see on väga hea tulemus,“ nentis Eerme.

„Võrreldes Läti ja Leeduga oleme praegu paremas seisus. Meie hästi arenenud laadimisvõrgustikule pani kindlasti omal ajal tugeva aluse ELMO võrgustik. Samas on lõunanaabrid viimastel aastatel meile muidugi tublisti järele võtnud.“ Ka Leedus on elektriautode taristu arendamises kiired ajad. Eleport sisenes Leedu turule 2022. aastal ja on Kaunase kesklinna rajamas Baltimaade suurimat autode laadimisparki.

Eerme sõidab ka ise igapäevaselt elektriautoga ja kummutab müüdi, justkui elektriautot on võimalik omada vaid siis, kui saad seda kodus laadida. „Ma ise laen autot enamasti näiteks tööl või avalikus laadimisvõrgus, ühildades laadimisprotsessi oma muude tegemistega. Näeme Eleportis, et elektriautode laadimisjaamade rajamine ärihoonete juurde ja kaubanduskeskustesse on arendajate vaatest üha populaarsem,“ märkis ta.

Eleporti Eesti juht Kaupo Eerme.

Alati ei ole uus parem: miks on mõistlik

viia auto kahjustada saanud plastdetailid taastamisse?

Me kõik tahame enda neljarattalise sõbra eest võimalikult heaperemehelikult hoolt kanda, ent kahjuks kipuvad ootamatud õnnetused ja väikesed eksimused tekitama sõidukitele mõningaid kahjustusi, mille tagajärjel vajab viimane iluravi. Autode detailid koosnevad erinevatest materjalidest, mille hulka kuulub ka plast, mis teatavasti pole just kõige tugevam materjal.

Kas teadsid, et vigastada saanud plastdetaili ei pea ilmtingimata uue vastu välja vahetama, vaid seda saab ka taastada? Väiksemate kahjustuste korral on see tihtipeale isegi mõistlikum.

Plastdetailide taastamisega tegeleva ettevõtte Reval Groupi juhatuse liige Andrei Gudim selgitab, milliseid detaile on võimalik taastada ning miks see kasulik on.

NÜÜDISAEGNE TEHNOLOOGIA

Kuna autodes kasutatakse erinevaid plaste, rakendatakse seetõttu ka taastamisprotsessis vastavalt plasti liigile eritehnoloogiaid. Kõige nüüdisaegsemad on keevitamisja liimimistehnoloogia, tänu millele on taastamine kiire ja tulemus vastupidav.

Taastamisse saab viia näiteks kaitseraua, mis on saanud mõne kriimu, prao või augu. Samuti parandatakse plastist logarid, põhjakatted ja vajaduse korral isegi tulede kinnitused, kui on olemas katkise detaili ulatuslik osa või täpne näidis. Miks ikkagi eelistada taastamist uue ostmisele? Esiteks on taastamisprotsess

märgatavalt kiirem. Võib juhtuda, et soovitud varuosa lihtsalt ei ole poodides, mistõttu kulub välismaalt selle tarnimiseks nädalaid. Taastamine võtab see-eest – sõltuvalt detailist – tavaliselt aega 1–2 päeva.

Samuti on detailide taastamine keskkonnasäästlikum. Nii vähendatakse utiliseerimist vajavaid plastijääke ning ühtlasi hoitakse kokku maavarasid, materjale ja energiat, mis kuluks uute plastdetailide valmistamiseks.

Vähetähtis pole ka majanduslik aspekt. PZU Kindlustuse sõidukikahjude ekspert Madis Hallimäe räägib, et detaili taastamine on üldiselt palju odavam kui selle asendamine uuega. Lisaks aitab uute remonditehnoloogiate arendamine luua Eestisse töökohti ja nii vähendatakse importi.

„Enamik sõiduautode plastdetaile, mis parandamist vajavad, on kaitserauad. Kui vaadata näiteks populaarsemate sõidukimarkide plastist kaitseraudadel sagedamini esinevaid kahjustusi, on nende taastamine detaili vahetusest ligikaudu kaks korda soodsam. Kallimate kaitseraudade puhul on see hinnaerinevus veelgi suurem,“ selgitab Hallimäe.

Samuti toob PZU Kindlustuse sõidukikahjude ekspert välja, et kõiki plastdetaile pole siiski võimalik taastada: „Remondiettevõte hindab alati kahjustatud detailil vigastuste ulatust, iseloomu, asukohta ja plastmassi tüüpi. Seejärel tehakse otsus

detaili kvaliteetse taastamise võimalikkuse kohta ja pannakse paika remonditehnoloogia meetod.“

Näiteks ei tohi remonditud piirkond takistada kaitseraua taha paigaldatud andurite tööd. Lisaks on turvalisuse kaalutlustel mõeldamatu plastist kütusepaakide parandamine.

KIIRE JA KVALITEETNE

TAASTAMISTEENUS

Gudimi sõnul on viimastel aastatel Eestis tekkinud võrdlemisi suur nõudlus plastdetailide parandamisele järele. „Eeskätt on suurenenud inimeste keskkonnateadlikkus,“ lisas ta, „sellest tulenevalt otsustasime koostöös Benefit ASiga luua töökoha, kus taastame sõidukite plastdetaile, kasutades selleks spetsiaalseid seadmeid ja väljakoolitatud tehnikuid.“

„Peale parandamise pakume transporditeenust ehk tuleme parandust vajavatele detailidele järele ja viime parandatud detailid Tallinna piires ka laiali, vedu toimub kahel korral päevas –hommikul ja õhtul.“

Lisainfo plastdetailide taastamise kohta leiad Reval Groupi kodulehelt www.revalgroup.ee ja täiendavate küsimustega seoses võib ühendust võtta telefonil 518 5000. Pakilisemate tellimuste korral on võimalusel soovitatav viia detail ise töökotta aadressil Mäealuse 1, Tallinn.

Ära vaheta autot, vaheta kütust!

Uue sõiduki ostuga ei pea kiirustama, kui olemasolev on töökorras. See ei ole ka majanduslikult otstarbekas. Isegi kui uuemal autol on väiksem süsinikuheide, on uue auto tootmise jalajälg siiski märkimisväärselt suur. Seetõttu panustab Neste Eesti kütuseturul keskkonnasäästlike võimaluste laiendamisse, pakkudes naftavaba taastuvtoorainest diislikütust Neste MY Renewable Diesel™. See sobib kõigile diiselautodele ning selle kasutuselevõtuks ei pea autot vahetama.

Mitte ainult transpordis

Soov loodust hoida on Eestis suurürituste korraldamisel järjest tähtsam argument, miks tegijad otsustavad oma tehnikas fossiilsest diislist loobuda ja minna üle taastuvdiislile – Neste MY süsinikuheide on keskmiselt 90 protsenti väiksem kui fossiilsel diislil.*

Selle aasta Otepää kahevõistluse MK-etapi ja 50. Tartu maratoni suusarajad sõideti sisse ning telgid köeti soojaks Neste MY taastuvdiisliga. Valmisolek pakaseks ja muutlikeks ilmadeks käib Neste MY-ga kaasas, sest selle kütuse säilivus ja külmakindlus on võrreldav tavalise diislikütusega, isegi parem.

Suvine I Land Sound elamusfestival on juba viimased kaks aastat transportinud saarele Neste MY kütust, et toota sellest kohapeal elektrit kolmele lavale, toidualale ja kõigeks muuks, mis on vajalik ühe hea suvise festivali õnnestumiseks. Võrreldes fossiilse diisliga on Neste MY tsetaanarv kõrgem, tuleb mootorile kasuks ja muudab selle töötamise sujuvamaks.

Lahendus koheseks süsinikuheite vähendamiseks

Ettevõtted Selver, SEBE, Hansa Bussiliinid, Hesburger, Paulig, Tallinna Lennujaam, Itella Logistics, Jazz Pesulad, Linford ja paljud teised tegid

esimese kütusevahetuse fossiilselt diislilt taastuvdiislile rohkem kui aasta tagasi.

Ühed oma sõidukites kütust vahetanud ettevõtted ütlesid, et soovivad konkurentide ees madalama süsinikuheitega suuremaid eeliseid saavutada. Teised nimetasid põhjuseks riigi ja tarbijate kasvavat huvi keskkonnasõbralikuma transpordi ja toodete järele. Ettevõtjad nõustusid, et olemasolevatest alternatiivkütustest on HVO-põhine Neste MY diiselmootoritele odavaim ja kõige kättesaadavam alternatiiv, kui on vaja kohe hakata oma transpordiheiteid vähendama.

Samuti pidasid kütusevahetajad positiivseks, et taastuvdiislit kasutades jääb alles võimalus minna tagasi fossiilse diisli kasutamise juurde. Mitmed pidasid siiski tõenäoliseks, et jätkavad Neste MY kasutamist senikaua, kuni nende garaažis on diiselmootoriga busse või autosid.

Võimalik kasutada ka siis, kui paagis on järel fossiilset diislit Neste MY taastuvdiisel on mõeldud kasutamiseks tavalistes diiselautodes puhtal kujul, kuid seda võib kütusepaaki tankida ka siis, kui paaki on eelnevalt tangitud fossiilset diislit. Lisaks võib Neste MY-d fossiilsesse diislisse segada mis tahes mahulises vahekorras, kui otsustatakse vähendada sõiduki süsini-

kuheidet poole võrra, veerandi võrra või mis tahes muus osakaalus.

Tulles vastu Euroopa järjest suurenevale nõudmisele transpordi heitmete vähendamise osas, avas Neste 2007. aastal Helsingi lähedal Porvoo kütusetehases esimese patenteeritud NEXBTL-tehnoloogial põhineva HVO-tootmise, mille üks eritooteid on Neste MY. Täna on Neste üks suurimaid HVO tootjaid maailmas. Eestis müüdavat Neste MY taastuvkütust toodetakse Neste Rotterdami tehases.

2030. aasta stsenaarium: lennundus ja merendus näitavad tulevikku, ka maanteetransport tuleb järgi

Arvestades globaalseid arenguid jätkusuutlikumate kütuste tarbimise suunas, on Neste hinnangul pigem

tõenäoline stsenaarium, et 2030. aastaks muutuvad lennundus ja meretransport taastuvkütuste põhiseks, sest ettevõtted ja kütusetootjad maailmas teevad selle eesmärgi nimel kahepoolselt koostööd. Maanteetranspordis, kus on palju osapooli ja oodatakse olulist tehnoloogilist läbimurret (elektriautode, vesiniksõidukite, e-kütuste vallas), kulgeb areng aeglasemalt, sõltudes paljuski inimeste ja ettevõtete ostuotsustest.

Seda kõike võib öelda Eestigi kohta: elektriautode müük kasvab ja vesinik kütusena teeb esimesi samme. Autod teedel vahetuvad, kuid enamik sõidukeid, eriti raskeveokid, sõidavad suure tõenäosusega sisepõlemismootoriga ka 2030. aastal. See tähendab, et üleminek maanteetranspordis vajab tarbijatega koostöö tegemiseks korraga kõiki alternatiive fossiilsele kütusele – nii taastuvdiislit, taastuvelektrit kui ka biogaasi.

* Neste MY aitab vähendada kasvuhoonegaaside (GHG) heitkoguseid keskmiselt 90%, kui võrrelda kütusetarbimise elutsüklit fossiilse diisli tarbimisega. Kalkulatsiooni aluseks on Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv II (2018/2001/EU). Loe lähemalt Neste MY vähendatud emissiooni kohta: neste.com/products/all-products/renewable-road-transport/reduced-emissions.

Lühidalt Neste MY Renewable Diesel taastuvdiislist

1. Neste MY Renewable Diesel on 100% HVO- (hydrotreated vegetable oil) põhine uue põlvkonna vedelkütus, mida toodetakse biomassi kuumutamise ja vesinikuga töötlemise teel, kuni on saavutatud fossiilse diisliga sama keemiline valem – CnH2n+2.

2. Neste MY tootmiseks kasutatakse 10 erinevat taastuvat toorainet, valdavalt teiste tööstuste jäätmeid. Kõige tüüpilisem Neste MY tooraine on toiduainetööstuse jäätmed, kasutatud toiduõli, kalarasvad ja loomse rasva jäätmed.

3. Neste MY tooraineks on jäätmed ja jäägid, mistõttu on selle kütuse tootmise keskkonnaheide väiksem kui fossiilsel diislil. Omakorda tänu sellele on Neste MY kütuse kasutamisel kasvuhoonegaaside heide keskmiselt 90% väiksem kui fossiilsel diislil.*

Kestlikkus pole enam lihtsalt valik, vaid äri tuleviku võti. See on sügavam mõistmine, et tõeline konkurentsieelis ei peitu mitte üksnes nähtavates saavutustes, vaid võimes luua positiivseid muutusi – riskide maandamine, kulude optimeerimine, uute tuluallikate leidmine ja klientide lojaalsuse võitmine. Kestlikud ettevõtted paistavad silma uuenduslike ärimudelite ja tugeva brändiga, mis rõhutab vastutust, läbipaistvust ja eesmärkide saavutamist. Sinu ettevõtte edu aluseks on mõistmine, et igaüks on osa suuremast tervikust – iga äripartner ja allhankija on oluline lüli kestlikkuse ahelas. Ka sind hakkab see puudutama – olgu see otsene nõue tarnijalt, riigihanke tingimus või hoopis mõjur laenuintressi määra otsustamisel. Oluline on olla nende aspektidega kursis ning teha oma teadlik valik.

Meie töötoa eesmärk on teadvustada kestliku mõtlemise olulisust ja aegkriitilisust. Peale töötuba on sul selge arusaam, kuidas need põhimõtted sinu ettevõttele kasuks tulevad. Eksperdid Raivo Videvik ja Ragmar Saksing juhendavad sinu tiimi personaalselt sinu ettevõttele kohandatud sisu, interaktiivsete arutelude ja praktiliste harjutuste abil. Töötoas kasutame ainulaadset koolitusmeetodit, mis toetub kolmele põhiväärtusele: seotus, kompetentsus ja autonoomia. Selline lähenemine tagab, et õppimine on maksimaalselt efektiivne.

Töötuba on võimalus investeerida meeskonna teadmistesse ja ettevõtte tulevikku. Ole ettevõttena esirinnas, näita, et oled valmis liikuma kestliku ja kaasava tuleviku suunas. Broneeri töötuba meiliaadressil info@vvt.ee ja hakkame koos astuma kestlikuma ärimaailma poole.

Kahel päeval Juhtumi analüüs

tundi

RAIVO VIDEVIK JA RAGMAR SAKSING

Puidutööstuses on palju rakendamata potentsiaali

Vähemalt sõnades on maailma poliitika- ja majandusliidrid mõistnud – selleks, et kliimasoojenemise tempo ei saaks inimkonnale hukatuslikuks, on vaja fossiiltoormele rajatud tootmisja tarneahelad viia üle jätkusuutlikele lahendustele. Üks vastus paljude seas on biomassi suurem väärindamine, kui me oleme seda seni teinud. Eestis on mitmeid ettevõtteid, kes on selle innovatsiooni eesrinnas, ometi on seal veel palju rakendamata potentsiaali.

Tekst: Elo Ellermaa / Fotod: Shutterstock

Puidutööstusel on Eesti majanduses suur roll

Konsultatsioonifirma Ernst & Young Baltic (EY) koostatud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs toob välja, et sektori hinnanguline kogulisandväärtus oli 2021. aastal 2,8 miljardit eurot, mis moodustab 14,7% kogu Eesti majanduses loodavast lisandväärtusest. Kogu sektori panusel loodi 787 miljoni euro väärtuses maksutulu, mis oli kogu riigi maksutulust 8,8%.

Eesti suurima metsaomaniku, riigile kuuluvat metsa majandava RMK uus arengukava seab konkreetse eesmärgi, mille juhatuse esimees Mikk Marran võtab kokku nii: „Lisaks loodushoiule on fookuses ka see, kuidas Eesti riigimetsast tulev materjal saaks maksimaalselt väärindatud – kas siis Eesti mööblitööstuses või mõnes tuleviku puidukeemiaettevõttes.“

2021. aasta majandusaasta aruannete järgi tegutseb Eestis kokku 3847 valdkonna ettevõtet, neist 1965 metsamajandusega. Toorainele annavad lisandväärtust peamiselt kolmes valdkonnas tegutsevad ettevõtted: 1062 tegelevad puidu mehaanilise töötlemisega, mööblitootmisega tegeleb 771 firmat ja puidu keemilise töötlemisega kõigest 49 ettevõtet.

Seejuures on oluline teada, et kõige kõrgemat lisandväärtust töötaja kohta luuakse just puidu keemilise töötlemise käigus – ligi 66 000 eurot. Mööblitootjad suudavad samas ajaraamis panna kokku 25 000 euro mahus lisandväärtust.

Põhjanaabrite poole vaadates on pilt veelgi trööstitum.

Kaupo Reede, Metroserdi biorafineerimise valdkonna juht, muutub teemast rääkides emotsionaalseks: „Mind isiklikult teeb väga kurvaks asjaolu, et kui meie saetööstuses loodav lisandväärtus on

u 35 000 eurot töötaja kohta aastas, siis Soomes võetakse sünteetilise bioloogia (biorafineerimisega seotud) tehastes välja lisandväärtust 240 000 eurot töötaja kohta aastas. Ja meie tarnime neile toorainet!“

Kuidas me oma metsast saadavat puitu kasutame

Lisandväärtuse kõrval on oluline vaadata, kuidas me oma ja imporditud puitu kasutame. Feliks Sirkas Keskkonnaagentuuri metsaosakonnast toob näite 2021. aastast. Peamise osa puidust kasutasime siis puitkütustena, kokku 38% ulatuses, tarbijatena järgnesid saetööstus 27 protsendiga, tselluloosi ja paberitööstus 10 protsendiga, plaaditööstus kasutas 8% ja mööblitööstus kõigest 1%. Kõik muud tootmisviisid tarbisid koguportfellist u 15% puidust.

Nende mahtude juures on oluline fakt, et suur osa meie enda raiutud puidust leiab tee toorainena välismaale – EY

toob välja, et kui me väärindaks 2,7 mln tihumeetrit, mis aastas keemiliseks töötlemiseks Eestist välja liigub, kohapeal, Eesti ettevõtete poolt, tooks see lisandväärtuse kasvu arvestuslikult 124 miljoni euro ehk 4,4% võrra. Samuti kasvaks töökohtade arv sektoris 3,7% võrra.

Ka RMK on hinnanud, et tal on potentsiaal pakkuda kohapeal väärindamiseks kuni 0,7 miljonit kuupmeetrit väheväärtuslikku puitu aastas ehk u 20% kogu varutud puidust – see puit on seni läinud Eestist välja. Milline saab olema väheväärtusliku toorme pakkumise võimekus nelja aasta pärast, sõltub raiemahust, mida otsustab riigimetsa omanik.

Raiemahtude võimalik vähenemine võib seejuures mängida olulist rolli ka tööstuse enda ümber profileerumise osas. Kaupo Reede: „Seni, kuni ümarpalk metsaomanikul ukse tagant ära veetakse ja järjekord on ootamas, pole mõtet teha suuri investeeringuid targema tööstuse rajamiseks. Isegi 2022. aastal koosnes meie puidusektori eksport üle 50% ümarpalgist ja saematerjalidest. Kui toorainet on palju, ei mõelda väärindamisele. Kui ressursid hakkavad vähenema, peab hakkama mõtlema ka suurema väärtuse andmisele.“

Mõnevõrra takistab üleminekut kõrgema lisandväärtusega (bio)toodetele ka kehtivad regulatsioonid või siis nende puudumine. Fibenoli jätkusuutlikkuse juht Katrin Jõgi toob selle osas näiteid turul toimuvast: „Peamine probleem seisneb selles, et puudub piisav regulatiivne surve, mis soodustaks üleminekut fossiilsest toormest biopõhistele lahendustele kiiremini, eriti keemia- ja materjalitööstuses. Olemasolevad regulatsioonid ei toeta piisavalt innovatsiooni ega võimalda uute toodete ja lahenduste kiiret turule toomist. Turule sisenemise barjäärid on kõrged, hõlmates erinevaid standardeid ja piiranguid, mille ületamiseks on praegu valmis eelkõige uuendusmeel -

sed ettevõtted. Selleks, et sammu pidada 2030. ja 2050. aastaks seatud kliimaeesmärkidega, tuleb seda üleminekut tõhusamalt toetava õigusruumi kujundamise kaudu suunata.“

Ehk teisisõnu: meil on pikaaegne toode, mille tehniline kirjeldus põhineb fossiilse tooraine kasutamisel ja seadusetähte järgides ei ole selles fossiilse toorme asendamine võimalik nii, et toode normidele vastaks. Toote omadused on samad või paremad, aga seadus tema kasutamist ei luba.

See dilemma ei pruugi olla üldse kõige teravam Eesti õigusruumi kontekstis. Sageli on küsimus just sisulisel tasandil vastuoluline. Näiteks ringbiomajandusele ülemineku aluseks on (bio)ressursside maksimaalne väärindamine (sh jäägid ja kõrvalsaadused), samas on EL-is väga konkreetselt reguleeritud, millest võib toota energiat, toitu, materjale jms.

Eestis tegutsevad globaalses mõistes tippteadlased, keda on ka tunnustatud rahvusvahelisel tasandil.

Liisa Rohila Fibenolist laiendab keerulisi teemasid veelgi: „Samuti on toodete ja teenuste keskkonnamõjude hindamine (LCA) paljude sektorite näitel metoodiliselt reguleerimata, mis teeb toodete ja teenuste samadel alustel võrdlemise väga keeruliseks. Arusaadavalt on see ka põhjus, miks väärtuspõhiste rohehangete rakendamine erinevates sektorites tundub esmalt keeruline. Küll aga on maailma praktikas erinevaid näiteid selle kohta, kuidas seda lahendatakse, näiteks üle lahe Soomes, kus ehitussektoris nõutakse osaliselt too-

te keskkonnadeklaratsiooni (EPD) esitamist. Fibenol taotles oma toodetele EPD esmajärjekorras, kuna see on üks põhiargumente, kuidas tõendada oma biomaterjalide jätkusuutlikkust ja läbipaistvust.“

Biorafineerimisel suur tulevik, riigil selles oma roll

Kuigi probleemide loetelu on pikk, näevad osapooled biorafineerimises Eesti jaoks olulisi võimalusi. Kaupo Reede hinnangul võiks 15 aasta perspektiivis kuni pool kodumaisest raiemahust leida kasutamist biotöötluses. Ka seetõttu, et meie teadustööd on valdkonnas maailma tipus. „Eestis tegutsevad globaalses mõistes tippteadlased, keda on ka tunnustatud rahvusvahelisel tasandil, näiteks Mart Loog või Raivo Vilu. Väga sisulist tööd tehakse Tartu Ülikooli (Kaspar Valgepea), TalTechi (PetriJaan Lahtvee, Andres Krumme), Eesti Maaülikooli (Timo Kikas) teadusrühmades. Paljud ei tea, et meil on inimesi, kes pakuvad tervele maailmale uusi lahendusi ja kelle tööd on kõrgelt hinnatud. Ka paljud ettevõtted arendavad täiesti unikaalseid tehnoloogiaid,“ ütleb Kaupo Reede.

Sama kinnitab ka Fibenoli kommunikatsioonijuht Liisa Rohila: „Üks aspekt, millest räägitakse vähem, on oskusteabe ja tehnoloogia eksport. Fibenol on praegu peamiselt biomaterjalide tootja, kuid meil on võimalus olla ka tehnoloogia eksportija. Eestis on pikaajaline kogemus nii metsa- kui ka puidutööstuse valdkonnas. Lisaks on meil pidevalt arenev haridussüsteem, mis on võimeline koolitama valdkonna eksperte, ning tugev start-upsektor ka CleanTechi valdkonnas, mille toel võimestada hargettevõtlust. See erinevate tegurite kombinatsioon annab meile tugeva eelise biomajanduse arendamisel välisturgude jaoks, juhul kui suudame seda võimalust oskuslikult ära kasutada ning riik suudab seda toetada selge ja tõhusa kommunikatsiooniga.”

Agiilne väikepõllupidaja või tööstust

meenutav farm?

Kumb on põllumajanduses jätkusuutlikum, kas agiilne ja spetsialiseerunud väikepõllupidaja või suur, tööstust meenutav farm? Millised on jätkusuutliku arengu ja kestliku põllumajanduse lähtekohad?

Tekst: Christman Roos / Fotod: Shutterstock

Rooma Klubi nime all tegutsev rahvusvaheline mõttekoda avaldas 1972. aastal palju kõneainet tekitanud raamatu „Kasvu piirid“ („The Limits to Growth“). Ka raportina tuntud uurimus käsitles erinevaid tulevikustsenaariume aastatel 1900–2100. See lähtus faktipõhisest loogikast, et inimkonna käekäiku enim mõjutavad viis tegurit – rahvastik, põllumajandustoodang, tööstustoodang, loodusressursside kasutus ja keskkonnasaaste – on inimajaloo lõikes eksponentsiaalselt kasvanud. Lihtsustatult tähendab see vaadeldava ühiku, näiteks inimeste koguarvu kahekordistumist üha lühema aja jooksul võrreldes eelmisega.

Kuigi see raamat ja seal käsitlust leidnud stsenaariumid leidsid nii vahetult pärast avaldamist kui ka aastaid hiljem palju kriitikat, on suur osa nendest projektsioonidest osutunud tõeks. Seda kinnitavad ka jätkuteosed, mida on avaldatud iga järgneva kümnendi möödumise tähistamiseks alates kõmulise tüviteksti ilmumisest. Uuringusse pa -

nustanud analüütikute läbiv järeldus oli ja on, et põhimõtteliste ning tehnoloogiliste muudatusteta saavutab peamiselt kasvule orienteeritud areng piiratud ressursside lõppemise ja üha kasvava elukeskkonna saastumisega murdepunkti, millele järgneb taandareng ehk puudus kõigest sellest, mis on olnud senise arengu aluseks.

Maa kui piiratud ressursi paratamatus

Sõna „maa“ on eesti keeles huvitaval moel mitmetähenduslik. See tähistab meie koduplaneeti, samuti maapinda, mis kannab vilja, aga ka elukeskkonda väljaspool linnaruumi. Kõigi kolme ühisosaks on piiratus – arvel olek. Maa ise, planeedina, on suletud süsteem, tervikuna oma ressurssides piiratud. Osa neist taastuvad ja osa mitte. Elanikkonna ja linnastumise kasvamise kontekstis ning kliimamuutuste mõju tõttu võib ka maatulundusmaad – põllumaad – käsitleda piiratud ressursina.

On paratamatu, et selliste suletud süsteemide puhul tuleb ressursside mõttes mängida nullsumma mängu. Ühe edu ja jätkusuutlikkus tuleb sageli millegi muu arvelt või kompromissina. Miks see on oluline? Näiteks käesoleva artikli pealkirja silmas pidades tähendaks see jätkusuutlikkusest lähtuvat valikut: kas põllumaa kui piiratud ressursi harimine on väikeste ja hästi kohanevate põllupidajate käe all kestlikum, kui usaldada see tööstuslikele farmidele, mis on tootlikkuselt ehk tõhusamad ja seeläbi ka soodsamad, panustades suuremalt üleüldisesse toidujulgeolekusse.

Toetav kooseksisteerimine

Riukalike probleemide ees on küllaltki lihtne sattuda dihhotoomiate või vastandumiste kütkeisse. Näib, et üks valik välistab teise, sest lahenduslikult on nende oleluspõhimõtted ja toimimise printsiibid erisuunalised: väike versus suur, agiilne versus stabiilne, spetsialiseerunud versus universaalne. Põllumajandus

aga pakub kohta mõlemale, isegi kui pretendeeritakse piiratud ressursile.

Juba mitmenda põlve põlluharimiskogemusega Aru Põllumajanduse OÜ juhatuse liige Karl Lindam on veendunud, et suurtel ja väikestel farmidel on mõlemal oma koht: „Üks ei tohiks välistada teist, kuna nad täidavad eri eesmärke. Väike, kohalik ja kindla kvaliteediga farm on tarbijale lähedane ja hea suhestuda. Suur toodab massidele, kellest enamikul ei olegi tänapäeval oluline, kus toit toodetakse, peaasi et see oleks võimalikult odav ja kättesaadav. Suured saavad lihtsamini teha investeeringuid nii jätkusuutlikkusse kui ka keskkonnahoidu, ja Eestis nad seda ka teevad, kuid väikesed on sageli mahetootjad, kelle toodang on puhtam ja tervislikum.“

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht Ragnar Viikoja kinnitab, et siinsed põllumajandussaadused on käsitletavad puhta ja tervislikuna, sest isegi tööstusliku toodangu puhul on väetiste ja taimekaitsevahendite kasutus üks Euroopa madalamaid: „Kui Eestis kasutatakse keskmiselt kuni 0,8 liitrit taimekaitsevahendeid hektari kohta, siis mujal Euroopas ja maailmas küündib see kümnetesse liitritesse.“ See on praegu luksus, mida varjutavad kliimasoojenemisest tulenevad muutused.

Taime- ja mullatervis –toidujulgeoleku alustalad

Et panna eelnev arutelu mõistetavamasse perspektiivi, siis mida aeg edasi, seda rohkem inimesi tuleb toita ühelt hektarilt saadava saagiga. Praeguseks on

see number kasvanud kahelt inimeselt viiele. Seejuures seisame silmitsi kliimamuutuste ja geopoliitiliste kõrvalmõjudega, mis avaldavad survet kohalikule maaelule ja toidujulgeolekule. Vastandsuunalisi arenguid silmas pidades on sisuliselt kaks valikut: kas suurendada saagikust või võtta kasutusele uusi toidutehnoloogiaid. Üks ei välista siiski teist.

Põllumajandusettevõtete suurusest sõltumata on oluline, et taimekasvatuses oldaks kestlik ja tagatud oleks taimede tervis, sest vaid terved taimed annavad saaki. Teise poole valemist moodustab mulla viljakus ja elustik ehk mullatervis. Et aidata põllukultuuridel olla terve ja püsida ka konkurentsis teiste piirkondade põllumajandustootjatega, on taime- ja mullakaitselahenduste kasutus möödapääsmatu. Mida heitlikum on kliima, seda suurem on vajadus taimetervist ja mulda toetada. Valikuid selleks ei ole palju.

Eesti Taimekaitse Assotsiatsiooni tegevjuht Evelin Hillep leiab, et tootmise säilitamiseks ja mullatervise tagamiseks peab põllumajandustootjatel olema ligipääs erinevatele taimekaitselahendustele. Vaid nii on võimalik tagada ka tarneahelatest sõltumatut kohalikku toidujulgeolekut. „Taimekaitsevahendite kasutamine on üks tõhusamaid lahendusi põllukultuuride kaitseks. ÜRO Toiduja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ning OECD andmetel kaob 26–40% maailma potentsiaalsest põllukultuuride toodangust igal aastal umbrohu, kahjurite ja haiguste tõttu ning need kaod võivad kahekordistuda ilma taimekaitsevahendeid kasutamata,“ toob Hillep esile. See

on kadunud ressurss, mis võinuks panustada globaalsesse toidujulgeolekusse.

Kindlal ja teaduspõhisel sammul edasi

Kestliku põllumajanduse ja toidujulgeoleku kitsaskohtadele rohepöörde kontekstis oli pühendatud terve arutelupaneel eelmise aasta Arvamusfestivalil. Sealt jäid kõlama mitmed vastuolulised rohepüüdlused, mis mõjutavad ka toidujulgeolekut ja põllumajandust tervikuna. Inimlikult on loomulik soov tahta võimalikult mahedat toitu, kuid mahepõllundus ei tähenda tingimata keskkonnasäästlikkust, sest sageli on need (traditsioonilised) põlluharimise meetodid CO 2 -intensiivsed. Ühest küljest mahe, kuid teisest küljest suure jalajäljega saak on nii põuale kui ka liigsele niiskusele palju vastuvõtlikum. See on risk toidujulgeolekule.

Seisame raskete valikute ees, mille puhul tuleb lähtuda faktidest ja teadusest, mitte tundmusest või soovidest, aga ka vajadusest, inimkonna enda jätkusuutlikkuse nimel, keda hoiab elus igapäevane kvaliteetne toit. Selle raske valiku langetab praegu põllupidaja, keda survestavad vastanduvad jõud ja turg, mis dikteerib hinna. Seega pole tingimata oluline, kas põllupidamine on suur või väike, vaid see, kas jätkusuutlikkuse valemisse on arvestatud suur pilt –möödapääsmatud kliimamuutused ja geopoliitilised riskid. Selles valemis tagab erimoeliste farmide kooseksisteerimine meile parima agrokerksuse. Kuid üks on kindel: Eesti põldudelt saadud toit on üks maailma puhtamaid.

Estonian Fashion Festivalkestliku moe lipulaev Eestis.

Estonian Fashion Festival on Lõuna-Eestis juba seitsmendat aastat toimuv suursündmus, mis on tuntuks saanud eriilmeliste moeetenduste ja disainereid toetava tugiprogrammi poolest. Tänavu toimub festival 6.-9. juunini ning kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu põhiprogrammi, mis jutustab ellujäämise kunstide lugu. Viimastel aastatel on festivali identiteediks saanud jätkusuutlikkus, olles laiemalt Eesti kestliku moekultuuri eestvedaja.

Festivali juhi Key Külaotsa sõnul on moesündmused üle Euroopa mõistnud oma vastutust ja suurepärast võimalust kujundada ja edastada kestliku moe sõnumeid väga laiale publikule. Levinud praktika kohaselt saavad moelavadel üles astuda vaid disainerid kes tegutsevad jätkusuutlike printsiipide järgi. Eestis on disaineritele sellise formaadi välja töötanud ainult Estonian Fashion Festival.

Festivalile pääsevad vaid need disainerid, kes jätkusuutlikkuse ankeedile vastates tõendavad et on vastavuses jätkusuutlikkuse nõuetega sellistes valdkondades nagu näiteks tootmine, pakendamine, disain ja sotsiaalne vastutus. Küsimustiku täitmine annab disainerile endale tagasisidet tema tänase jätkusuutlikkuse taseme ja arenguvõimaluste kohta.

Estonian Fashion Festivali korraldamine kannab endas suuremat eesmärki just läbi teadlikkuse tõstmise ning selles suunas on festivali programm

Ärni Blum

ka aasta-aastalt laienenud. Teist aastat toimub festivali programmis jätkusuutliku moe seminar Greenery, mis toob Tartusse kokku rahvusvahelised ja kohalikud eksperdid et tarbijate teadmisi tõsta ning lahendusi pakkuda. Festivalil on laiema publiku silmaringi avardav mitmekesine lisaprogramm töötubade, näituste ja MoeKunstiKinoga

Estonian Fashion Festival pole mitte ainult moesündmus, vaid tegu on platvormiga, mis propageerib jätkusuutlikku moodi ning julgustab tarbijaid ja disainereid tegema teadlikumaid valikuid. Selle lähenemisviisi abil luuakse keskkonnasõbralikumat tulevikku nii Eesti kui lähipiirkonna moetööstuses.

Tere tulemast Rohelise moe pealinna, Tartusse!

Maria Kristiin Peterson / Fashion Festivali jätkusuutlikkuse juht

Rõivatööstus ja -tarbimine: uus suund – jätkusuutlikkus

Rõivatööstus on ajast aega keskkonda palju kurnanud. Tänapäeva tekstiilitehnoloogias püütakse leida viise, kuidas tekstiili tootmist jätkusuutlikumaks muuta. Samuti on aina populaarsem taaskasutus. Uurisime oma ala ekspertidelt, kuidas keskkonnasäästlikkuse nimel tööd tehakse.

Tekst: Kairi Prints

KUHU LIIGUB

TEKSTIILMATERJALIDE ARENDUS?

Millised on uued suunad tekstiilmaterjalide tehnoloogias ja kui olulisel kohal on jätkusuutlikkus? Küsimustele vastab Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi tekstiilitehnoloogia labori vanemlektor, labori juhataja ja materjalitehnoloogia

bakalaureuseõppekava programmijuht

Tiia Plamus

Millised on uued suunad tekstiilmaterjali arenduses maailmas? Kas liigutakse keskkonnasäästlikumate materjalide suunas?

Tekstiilmaterjalide arendamine on väga kiiresti arenev valdkond. Väga ruttu areneb erinevate funktsionaalsete ja intelligentsete materjalide arendamise sektor. Samuti kasutatakse tekstiilmaterjale järjest enam n-ö ebatraditsioonilistes valdkondades, näiteks ehitusmaterjalide ja geotekstiilidena.

Tiia Plamus Foto: Cia-Helena Meldo

Aina enam aga pööratakse tähelepanu tekstiilmaterjalide jätkusuutlikkusele. Oluline on juba materjali loomise etapis läbi mõelda ka see, mis saab materjalist edasi pärast selle eluea lõppu. Väga aktuaalne on tänapäeval ka erinevatest jääkidest materjalide valmistamine. Tekstiilivaldkonnas tekib suures koguses nii tootmis- kui ka tarbimisjärgseid jääke, mis võivad ümbertöötlemisel osutuda väärtuslikuks tooraineks nii tekstiilitööstusele kui ka muudele tööstusharudele.

Millised on viimased tehnoloogilised uuendused tekstiilitööstuses?

Uuendusi on väga palju, neid on eraldi raske välja tuua. Järjest enam peab iga ettevõte läbi analüüsima oma tegevuse iga etapi keskkonnajälje. See ehk ongi kõige suurem muudatus, mis lähiajal ees ootab. Samuti tuleb järjest enam pöörata tähelepanu ohtlike kemikaalide kasutamise piirnormidele, mis teisisõnu tähendab seda, et meie kantavad rõivad ei tohiks olla meile ohtlikud. Samuti peab tootmine ise muutuma aina efektiivsemaks ja kindlasti tuleb lähiajal ka selles tööstusharus kasutusele üha enam roboteid.

Järjest enam pööratakse tähelepanu tekstiilmaterjalide jätkusuutlikkusele.

Kui keskkonnasäästlikult on üldse võimalik materjale arendada? Ühe või teise materjali jätkusuutlikkuse üle otsustamisel ei saa piirduda ainult mõne üksiku fakti kaalumisega. Kindlasti tuleb arvesse võtta kõiki aspekte ja asjaolusid. Näiteks kui ressursimahukas on kiu tootmine, kas tegemist on taastuvast või taastumatust toorainest saadud tekstiilkiuga, kui ressursimahukas on konkreetsete kiudude töötlemine. Vähem olulised ei ole ka hooldamisega seotud aspektid. Näiteks polüester ühest küljest vajab madalamat pesemistemperatuuri ja on pigem kortsumiskindel (ei vaja triikimist), kuid samas eraldub sünteetilis -

te kiudude pesemise käigus pesuvette suur kogus mikrokiude (mikroplastiosakesi).

Üha rohkem peab iga ettevõte läbi analüüsima oma tegevuse iga etapi keskkonnajälje.

Olen lugenud, et uued materjalid kasutavad ära orgaanilist biomassi, banaanikoori, ananassi- ja suhkruroomassi jms. Kui jätkusuutlik on selliste materjalide arendamine ja tootmine? Tõesti suureneb hoogsalt erinevate muude valdkondade jääkide ära kasutamine uute tekstiilmaterjalide valmistamisel. Nii mõnigi ettevõte, kes neist uusi materjale toodab, on aastatepikkuse arendustöö tulemusel suutnud ka need materjalid ehk veidi jätkusuutlikumaks muuta. Väga sageli siiski ei pruugi loodud materjal olla 100% jätkusuutlik.

Mõningal juhul kasutatakse lisaks ka mitmeid fossiilseid tooraineid, et saavutada materjalile soovitud omadused. Palju tegeletakse ka looduslikule nahale alternatiivide otsimisega. Kahjuks sageli on nende materjalide vastupidavus võrreldes loodusliku nahaga küllaltki tagasihoidlik.

Kas on olemas mingeid tekstiilmaterjale, mille tootmine on n-ö tulevikulootus, midagi sellist, mis keskkonda märgatavalt vähem saastaks kui senised levinumad tekstiilmaterjalid? Jah, kindlasti on. Samas ei saa me siin välja tuua ühte n-ö imematerjali, vaid peame lähtuma kõikidest juba eelpool välja toodud aspektidest. Esmalt tuleks targalt valida tooraine ja miks mitte kasutada ära juba sama tööstusharu või ka mõne muu tööstusharu jääke. Kaaluda tuleks materjalide tootmise iga etapi keskkonnasäästlikkust. Läbi tuleb mõelda ka hooldamisega seotud aspektid, samuti see, mis saab materjalist pärast selle eluea lõppu. Oluline on ka see, et materjal oleks kauakestev ja seda oleks võimalik hoida pikalt ringluses.

TAASKASUTUS SÄÄSTAB KESKKONDA

Maailma aitab rohelisemaks muuta ka taaskasutuse populaarsus. Eestis on suure töö selles vallas ära teinud Uuskasutuskeskus. Küsimustele, mis on tehtud ja mis on veel plaanis, vastab Uuskasutuskeskus MTÜ turundus- ja kommunikatsioonijuht Esme Kassak.

Kuidas taaskasutus aitab maailma rohelisemaks muuta?

Iga läbimõeldud samm, kuitahes väike, aitab maailma paremaks muuta. Elame maailmas, kus elanikkond aina kasvab, kuid ressursse jääb üha vähemaks. Taaskasutades tegutseme mõistlikult nii oma kulusid plaanides kui ka ressursse säästes. Juba toodetud rõiva taas ja taas kasutamine kurnab keskkonda oluliselt vähem kui uute asjade valmistamine, liiatigi kipume me üle tarbima ja paljusid asju mitte lõpuni tarbima. Uusja taaskasutades saab endale süümepiinadeta lubada keskkonnast hoolivaid emotsioonioste, säästes seejuures raha näiteks elamusteks ja üksteisega aja veetmiseks, mis omakorda võib olla keskkonnahoidlikum.

Millist rolli mängib Uuskasutuskeskus jätkusuutlikkuse edendamisel Eestis? Võtame inimestelt vastu korralikke asju, mida on võimalik uuele ringile saata. Nii pakume igapäevaselt „ravimit“ ületarbimisele ja -tootmisele. Tegutsedes valdkonnas juba 20 aastat, hinnatakse

Pakume igapäevaselt „ravimit“ ületarbimisele ja -tootmisele.

meie kogemusi ja teadmisi ning kaasatakse erisugustesse projektidesse veelgi paremaid lahendusi leidma. Ühe näitena võib tuua Tallinna linna ja Tallinna Tehnikakõrgkooli koostöös aprilli lõpuni KIK-i toetatud pilootprojekti raames tegutseva õmblustoa meie Sõpruse

poes. Oleme seal korraldanud ka parandusvõtteid jagavat õmblustöötuba. Sageli pöörduvad meie poole õpilasfirmad ja teised loovühendused, kelle jaoks on loomulik, et kui midagi uut valmistada, siis võib seda teha olemasolevatest materjalidest. Loome iga päev oma üle Eesti asuvate kauplustega võimalust kõigile uus- ja taaskasutada – anda asju uuele ringile ning ostelda keskkonnasäästlikult.

Milliseid jätkusuutlikkuse praktikaid teie poekett rakendab?

Peame jätkusuutlikkust oluliseks nii keskkonna seisukohast kui ka tarku, jätkusuutlikke finantsotsuseid tehes. Eelmisel aastal andsime välja oma esimese kestlikkuse aruande, et enda tegevusi veelgi täpsemalt mõõta ja läbi mõelda. Renoveerides olemasolevaid kaupluseid või avades uusi, püüame hästi läbi mõelda sealse materjalikasutuse. Eelistame sisekujunduses puitu ja tekstiile taaskasutame, näiteks töörõivasteks olevate põllede ning riietuskabiinide kardinate valmistamisel.

Eelmisel aastal meisterdas uuenenud Mustamäe kaupluse hakkaja tiim suurepärase eeskujuna puidujääkidest omakorda praktilised kastid raamatute, plaatide, postkaartide ja aksessuaaride hoiustamiseks. Töörõivaks saame kasutada annetatud rõivaid, kui need ühtivad meie seatud nõuetega ning sobivad töötajale. Kaupluste tagaruumides on kasutusel teise ringi nõud ja valdavalt ka teise

Uuskasutuskeskus MTÜ turundus- ja kommunikatsioonijuht Esme Kassak. Foto: Cia-Helena Meldo

Sortimine Uuskasutuskeskuses.

Uuskasutuskeskus

MITU POODI ON IKKA MITU POODI

Paavli kauplustes nüüd müügil väga palju kevad-suvist kaupa

Palju uusi spordija vabaaja riideid ning jalatseid

PAAVLI KALTSUKA SUUR POOD

Uuemad ja isegi täitsa uued asjad!

KÕIGE ÄGEDAM LASTEPOOD

Kõik vajalik pere pisematele!

Paavli 6

... ja Lastepoes on niiiii palju mänguasju!

PAAVLI ANGAAR

Odav ja hoogne! Vaheta stiili kasvõi iga päev.

PAAVLI KAUPLUSED TALLINNAS:

PAAVLI KALTSUKA SUUR POOD

Paavli 6, teine korrus. 1000 m2, suurim kaltsukas

Palju väga häid riideid Inglismaalt

E-L 10-19; P 10-18

KÕIGE ÄGEDAM LASTEPOOD

Paavli 6, esimene korrus

E-L 10-19, P 10-18

PAAVLI ANGAAR Paavli 6 hoovis

Palju väga odavat kaupa

E-P 10-18

E-POOD www.paavlikaltsukas.ee Täiesti eraldi kaubavalikuga

ringi kodutehnika. Sellest aastast on kohustuslik biojäätmete eraldi sortimine ja seda oleme enamikus meie poodides teinud juba enne selle nõude tulekut.

Kas teete koostööd teiste organisatsioonide või ettevõtetega, et edendada jätkusuutlikkust ja vähendada jäätmete hulka?

Teeme koostööd kohalike omavalitsuste ja ka välisettevõtetega, et leida häid lahendusi materjalidele, mida ei saa uuskasutada. Oleme juba praegu valmis hulgi pakkuma erisuguseid asju ma-

terjalina huvilistele, olgu siis ruumide kaunistamiseks, käsitööprojektideks või tooraineks. Pisiprojektidepõhiselt leiame rakendust eri tüüpi materjalidele, näiteks froteematerjalid pajakinnasteks, klaasijäägid eheteks, raamatud avalikesse raamaturiiulitesse ja palju muud.

Tihe koostöö on Tallinna linnaga, lisaks on meid aeg-ajalt erinevatesse töögruppidesse kaasatud. Samuti suhtleme aktiivselt Skandinaavias asuvate taaskasutusorganisatsioonidega ning jagame häid praktikaid.

Kuidas teavitate ja harite tarbijaid taaskasutuse ning jätkusuutlikkuse tähtsuse teemal oma tegevuse kaudu?

Jagame head nõu ja inspireerivaid lugusid Uuskasutuskeskuse sotsiaalmeedias, näitame trende taaskasutuse võtmes ning oleme avatud põnevateks projektideks. Võtame vastavalt võimalusele vastu meie kauplustes haridusasutuste gruppe, et jagada teadmisi juba maast madalast. Vahel on päris rõõmus üllatus, kuidas algklasside lapsed saavad sellest süsteemist paremini aru kui nende vanemad või vanavanemad. Meilt võib laenutada mitmesugusteks kultuuriprojektideks rõivaid, kodukohvikute ja ürituste jaoks nõusid – ka selliste võimaluste kaudu oleme muutnud mõttemalle ning pakkunud uusi lahendusi.

Korraldame teavituskampaaniaid ja viime läbi kogumisringe asjade uuele ringile andmiseks. Sel kevadel, 18. mail korraldame esmakordselt suure taaskasutusfestivali UK Fest, kus saab iga huviline tulla oma asju uuele ringile andma. Saateks räägime taaskasutusmaailmast ja viime läbi erinevaid töötube. Üks hea „kanal“ on koostöö ettevõtetega, kust käib meil vabatahtlikke, kus korraldatakse töötajaile asjade kogumist ja Uuskasutuskeskusele annetamist ning kellele vahel teeme ka töötube-vestlusringe.

Kuidas taaskasutuse populaarsuse kasv mõjutab rõivatööstust?

Loodame, et järk-järgult väheneb suures mahus kiirmoe tootmine ja et hakatakse üha enam võtma üle taaskasutuse häid praktikaid. Juba mõnda aega võib massimoes märgata erinevaid pilkupüüdvaid ökomärgistusi, mis viitavad eri materjalide korduskasutamisele. On veel siiski pikk maa minna, kuna need sildid pole alati kõige informatiivsemad ja jätkusuutlik tootmine on küsitav – vahel on taakasutusmaterjalide protsent tegelikkuses väga väike, mõnikord tekitab küsimusi, kas neid pudeleid ja olemasolevat polüestrit on üldse vaja rõivaks ringi teha ning mis laiemalt võttes võiks lahenduseks olla.

Ideaalses maailmas oleksid kasutusel vaid naturaalsed, ihusõbralikud materjalid ja neist valmistataks ainult kvaliteetseid rõivaid, mida saab pikalt kanda ning korduskasutusse suunata ja me igaüks tarbijana mõtleksime läbi, mida meil tegelikult tarvis on.

Sortimine Uuskasutuskeskuses.

Foto: Uuskasutuskeskus

Moesuundade mõttes on toonud taaskasutus massimoodi jäljendavaid trende – taotluslikult hargnevad kampsunid, paigad rõivastel, augud, eri värvi sokid, hargnevad servad. Ringiga tagasi võib see jällegi avaldada tarbijale mõju, et hakataks taas austama paranduskultuuri ja julgetaks katsetada erinevaid tehnikaid, kuidas asjadele uut võimalust andes ühtlasi eristuda. Järjest suurem soov olla isikupärane pakub rõivatööstusele uusi väljakutseid. Kõik on omavahel seotud.

Kuidas Uuskasutuskeskuse töö aitab meil siin Eestis vähendada nii kiirmoe tarbimist kui ka aitab kaasa prügi vähendamisele?

Anname igal aastal uuele ringile sadu tonne tekstiile ehk et väga paljud rõivad, mida enam ei vajata, saavad meie juures uue võimaluse. Korralikud asjad ei peaks lõpetama prügis, vaid saama uue võimaluse. Meil on üle Eesti 16 poodi, lisaks neli 24/7 iseteeninduslikku kogumismaja ning kogumiskapid ja -kastid suurimates keskustes ning kaubamajades, kuhu on inimestel mugav asju ära viia. Mida mugavam on annetamine, seda pa-

rema meelega seda ka tehakse ning jäetakse olmeprügi hulka viskamata. Lisaks teeme kaubikuga üle Eesti kogumisretki, et jõuda ka kohtadesse, kus pole meie kauplust või muud võimalust asju uuele ringile anda.

Uuskasutus on üks mugavamaid ja lihtsamini praktiseeritavaid elustiile, millest võidab mitut moodi.

Millist nõu annate inimestele, kes soovivad oma tarbimisharjumusi keskkonnasäästlikumaks muuta?

Peamine nõuanne on endale teadvustada, et ka iga väike samm loeb. Sageli arvame, et minust ei sõltu midagi, aga kui igaüks teeb neid pisikesi muudatusi, siis näeb ka tulemust. Isiklikult ütlen ikka, et uuskasutus on üks mugavamaid ja lihtsamini praktiseeritavaid elustiile, sest ei ole vaja mitte peale maksta, vaid sellest võidab mitut moodi. Eelarve on nutikalt

majandatud ja eristud ka. Viimase aastakahega on uuskasutamises näha hüppelist tõusu – kui veel kümmegi aastat tagasi oli see kellelegi piinlik, siis nüüd on popp ja moekas.

Tarbimisharjumuste keskkonnahoidlikumaks muutmiseks soovitame oma ostud läbi mõelda ja eelistada head kvaliteeti. Teise ringi poed on omakorda hea koht, kus sõbraliku eelarvega saab katsetada uusi asju, uut stiili, ja kui miski ei sobi, saab südamerahuga tagasi annetada. Kuna tavapoodides võimutseb kunstmaterjal, siis teise ringi pood võib üllatada kõrgelt hinnatud naturaalsete materjalidega.

Hästi huvitav on lapsevanemate peal näha harjumuste muutust. Kui esimese lapse jaoks ostetakse kõik uued asjad, siis lapse riietest välja kasvamise kiiret tempot nähes hakatakse lõpuks korrektuure tegema ja otsima teistsuguseid lahendusi, isegi nutikalt ringi tegema ja parandama! On ju üks asi täiskasvanul osta endale mitme aasta nii-öelda investeeringuna korralik talvejope ja teine lugu iga aasta lapsel terve komplekt riideid välja vahetada, kuna ta on eelmistest lihtsalt välja kasvanud.

Miks on vahariie parem valik kui toidukile?

M is asi see vahariie üldse on?

E i, s e e p ole v a k s t u! Va h a r iie o n l o odud as endama toidukilet, olles s eejuures üdini keskkonnasõbralik Esiteks on v a h a r iidel j u s t ku i me s i l a s v a h a s t t ulenev võluvõime, mis kõik söödava võrreldes toidukilega või lahtiselt külmikusse jäetuga nii palju kauem värskena hoiab. Tei s e k s saab va ha r iide ku l u t a d a täie st i n u lli k s j a p e ale k a u b a o n s e e k o r d u vkasutatav ning pestav. Loomulikult ka nii palju ilusam toidukilest

Kõlab tõesti kui imeasi! Kuid tegelikult on vahariide koostis ääretult lihtne ja looduslähedane Tavaline puuvillane kangas, mis on immutatud korraliku kvali t e et s e m e s i l a s va ha, mä nn i va ig u ni ng jojoobiõliga. Rahustuseks võin ütelda, et kõik LapaDuu kasutatud kangad on kas ÖKO-TE X 100 või G OTSi ser ti kaadiga, mis näitab just seda, et kasutatud vär vid

neis on o hu t ud. Me s i l a s v a hale li s at u d m änn i v ai k ja j oj o ob i õl i m ä n g iv a d a g a r o l li v a h a r iid e v a s t u p i d a v u s e s uu

rendamises Lisaks

annavad mesilasv a h a j a m än n ivaik vahar iidele vormuvad omad u s e d , m i s j u s t k ä t e s o o j u s e g a a k tivi s e e r u v a d

N ii sii s s a a d k ä t e vahel emmates vahariidega õhukindlalt k kausid, puuviljad, mmed, leivakesed jne. Mesilasvaha reageerib temperatuurimuutustele väga kiiresti, kuid männivaik ja jojoobiõli stabiliseerivad veidi äkilist ja pragunemisaltit mesilasvaha Ni is ii s on Su l t ä nu ne nd e ko lm e

ko mb ol e id e aa l ne t o i du s ä il it aja, mi ll e eluiga on koguni kuni kaks aastat ja hea hoolduse korral võib kesta kauemgi P õ h j u s , mi k s k õik s öö d a v us t va ha r i i d e s n i i p a l j u p ar e mini vä r s ke n a p üsi b, o n a s ja o l u , et me si l a s va ha l ja m än ni v a i g ul o n a n t i b a kter iaals e d omadus e d ning hi n gav u s. Me s i l a s va ha o n pärit otse loodusest ja seega hi n g av v ii s i l , n a g u n äi t e k s õ u n a- v õ i s i d r u ni k o o r, mi s aitseb toitu ärakuivamise eest, õ h u k i n d el , k u i d s a m al a j a l n i õu na l on ko or ü mb e r, p ol e t e m a s äi li v u s e g a j u m u re t . P ü si b m ur e t ult k a s v õ i n ä d a l a i d. Ku i d po o le k s lõigatuna kipub õun juba poole päevag a h u k k a s a a m a Nii s iis o n gi v a h a r i i e selleks, et anda Sinu poolikule puuviljale

sa ma su gu ne ka i t s e, nagu su u d ab s e d a t e m a e n e s e k o o r. S a m a l v iisi l p üsi b v a h a r i id e s us k u ma t u lt k a u a n ä it e k s po o lik s i b u l , k a p s a s , m ait s etai m e d , avokaado, sidrun ja kõik elav ning taimne. Kasvõi salatikausside katmis eks on vahariie lihtsalt imeline, hoides lehelised selles virge ja elusana, mis tähendab, et vahariidega kaetud salat on peale paari päeva endiselt nauditav ja maitsev, mitte löts ja äravajunud. Suurepärane näide on juust, mis on ju ise elusorganism ja kile siss e panduna kipub s e e hallitama minema, sest tema jaoks on kile liiga umbne, ning paberisse panduna või lahtiselt jäetuna ära kuivama Mesilasvahaga kaet ud k a n g as o n j u u s t u le id e a al n e k e s kkond Kaitstes juustu ärakuivamise eest, kuid lastes sel hingata, et vältida hallitama minemi s t. Ju u s t p ü s ib t õ e s t i va har i i des u s ku mat ul t k au a. Sa ma lu g u o n ma i t s e t a i m e d e, l i ll k a p s a ja p a p r i k a ga, mis kile sees väga ruttu, vähem kui nädalaga hukka saavad Kuid vahariie suudab neid elus hoida kuni kuu või kauemgi.

Kuidas hooldada?

Kui kaua vas tu peab?

r iides ol n ud po olik s i b ul ei jä ta v a h ak a ngale mi t t e mi n gi t lõ h na. Nii s a mut i s ui t s u v o r s t mi t t e . L o o m u l i k u l t , k u i v a h a k a n g as o n mä ä r du n ud, T U L E B seda pesta Tänu männivaigu sisaldusele talub vahariie pesu täitsa kenasti Pesta kindlasti jaheda veega (ca 30 kraadi). S e l l i s e g a , mi s on k ä e l e m u g a v . Vajadusel võid kasutada leebetoimelist nõudepesuvahendit ja svammiga pisut hõõruda. Enamasti piisab siiski vaid kergest pühkimisest lapi või veega. Vahariide vastupidavus oleneb selle kasutamise i n t e n s ii v s u s e s t Ku i d k e s km i s e l t s a a b sellega hakkama kuni 2 aastat

teerima, kui unustasid sellesse kogemata miskit liiga kauaks ja see läks hallitama. Proovi see lihtsalt nõudepesuvahendi ja s vamm i ga h õ õ r u d es ma ha p e s t a. Jä l g i vaid, et vesi ei saaks liialt kuum

Mõni näide, kui kaua

suudab L apaD uu elus hoida järgnevaid toite

N äi t e k s po ol ik t o o r e s si b u l p üsi b L a p a D uus v ä r k e n a k o g uni k uu a e g a . J u u s t v e e l gi k a ue m . S a m u t i p ü si v a d k õ i k k a p s a li s e d L a p a D uus e l u s a n a k e n a s ti k u u a e g a S i d r un mi t u n ä d al at Po o l i ku av o k a a d o s äi l iv u s s uu d a b

M is s aab vahariides t peale kasutusea lõppu?

Kuna vahariie on väga naturaalse ja loodu sl i ku k o o s t i s e ga, si i s v aja b s e e õr na hooldust. Soovitan sellesse suhtuda kui elu s olendi s s e M i d a h o ol s a m alt S i n a seda hoiad, seda kauem see Sinu toidupalukeste mitte hukka saamise eest hoolt kannab Reegel on, et kui vahar iie p ol e mä ä r d u n u d , e i o l e s e d a ta r vis p e s t a . Nimelt on mesilasvahal naturaalne omadu s a l a t i m u s t u s t ene s e s t e e m ale eh k p in n ale l ü k a t a . Ti h ti p ii s a b k i v a h a r iide hooldusel vaid kergest pühkimisest, ja h e d a ve e võ i l ap iga ü l e t õ mb am i s e s t Me s i l a s va ha l o n ime li ne o ma du s m i t t e lõh n a sid a bs o r b e e r i d a e h k siis kuu ae ga v a h a -

Saa d a nd a va ha r iidele uue el u . Es mal t võ id p ro ov i d a l i ht s alt s e d a vä rs ken d ad a : p a n e d ko r ra 1 00 - k raadi s e s s e a hju , ot a d ku n i s e e ü les s ul a b n i n g S u a h a r i ie o n g i n a g u uu s Ku s e ll e s t aga e i p ii s a, s aab s e luuesti üle vahatada. Veel ks suurepärane viis on see b ade k s l õ i ga t a j a n ee d okku keer utada ning tänu me s i l a s v a h a s i s al d u s el e aavad neist suurepärased tualustuspulgad, millega süüdata ami n as v õ i a hj us t ul d v õ i s i i s met s a s lõket Ribasid saab kasutada kasvuhooe s t a im e d e s i d u m i s e l . Või m a lu s o n upäevade lõppu jõudnud lapike maamulda matta ja aastaga saab sellest osake oodus est. Või siis lõika s ee pisikesteks ükkideks ja viska komposti hulka Muide, ahariiet ei pea kohe hakkama kompos-

LapaDuus Sind kindlasti üllatada Kattes LapaDuuga kurgi või tomati, ei lähe see Sul eales raisku, mitte viilugi. Kausside katmiseks on LapaDuu lihtsalt imeline, lastes toidul kenasti hingata ja värske püsida Salatid ei vaju selles lötsiks ja LapaDuusse mässitud leivale ei teki isegi m i t t e k o o r i k u t Nä d al h il je m o n le ib sa ma mõ nu salt p ehme, nagu oleks see just teht u d. C i a b a t ta j a h ap u s a i p ü s i v ad L a p a D uus n i i-n i i pehmena lausa nädala. Ni is i is on va h a r i i e t õ ei s e l t s u u r e p ä r a n e a l t e r n at i iv k õi k s u g u s e le p l asti k ul e . L a p a D u u o n i g a s mõ t t es k a un e i m v i i s t o i du s ä il i t am i s e k s L a p a D uu o n i mei lus s õ n a ot s e s e s m õ t t e s , ä ä r e t u l t kena meie emakese maa vastu, hea Sinu t e r v i s e l e n i n g t oit t unn e b en d s e ll e s suurepäraselt ja tänu sellele elab kauem.

kas planeedi uusim kaalujälgija lubab kättesaamatut imet?

Tavapäraselt üsna radari all lendava ravimitööstuse on seekord buumima ajanud taaskord üks ootamatu leid – teise tüübi diabeediravim Ozempic, mis langetab ka kaalu. Juba oodatakse sellelt imeravimilt tulemusi, mis lükkaksid maailma kasvava kaaluprobleemi liikuma vastupidises suunas. Kuidas on semaglutiidi toimel võimalik päästa inimkond ja ka planeet?

Tekst: Martin Hanson

Kaalukirurgia

Kolmandik maailma elanikest on kas ülekaalulised või rasvunud (ülekaal jääb tapjana veel napilt alla sõdadele ja suitsetamisele). Ainuüksi see fakt mõjutab kogu planeedi tervist: meid on rohkem ja me ise oleme suuremad, mis tähendab, et kõike kulub rohkem. Me sööme rohkem, mis tähendab, et on vaja toota rohkem toitu. Me oleme suuremad, mis tähendab, et on vaja suuremaid autosid, busse, lennukeid ja nende liikuma ajamiseks on tarvis enam kütust. Meie ihude katmiseks kulub rohkem riiet, mis on vaja kuskil kasvatada ja toota. Ja nii edasi ja nii edasi.

Olgugi et indiviidide puhul on Ozempicul nähtavad tulemused, on ehk liiga agar panna pisikese tableti või süsti õlgadele kogu maailma päästmine. Näiteks lennufirmad on öelnud, et kui reisijad kaotaksid kaalu 10%, säästaksid nemad aastas ühe lendaja kohta umbes sada miljonit eurot. Samas väheneks kogu lennunduses õhku tõstetav mass sellest vaid 0,6%, mis pole piisav, et oluliselt vähendada tekkivat saastet.

Instrument tööriistakastis

Kaalukirurgia Keskuse ülemarst Ilmar Kaur nimetab Ozempicut üheks vahendiks nii arstide kui ka inimeste tööriistakastis, millega oma kaalu vähendada ja tervist parandada. „Semaglutiidi puhul näeme seda, et mingi patsientide rühm saab sellest head abi, kuid teiste puhul jääb toime väheseks. See näitab mulle kui arstile seda, kui mitmekesine probleem on rasvumine. Kuid meditsiin areneb pi-

Keskuse ülemarst Ilmar Kaur.

Foto: TerviseGeenius

devalt ja ka Ozempic on üks samm suuremal kaaluravitrepil,“ mainib ülemarst.

Dr Kaur ise enda patsientide ravis semaglutiidiga ravimeid ei kasuta. Mitte et tohter ei usuks nende mõjusse, vaid hetkel on küsimus moraalis: kuna see arstim on hädavajalik diabeetikutele ja pidevas defitsiidis, siis ei taha seda diabeetikutelt ära võtta.

„Aga kui küsid, et kas uued nii-öelda kaaluravimid on mõjutanud kaalukirurgia nõudlust, siis pigem on uue ravimi turule tulek võimendanud huvi kogu kaaluvaldkonna vastu. Kui 2021. aastal tehti Eestis ligi 900 maovähendusoperatsiooni, siis 2023. aasta lõpuks tõusis see number 1200 peale. Ütleme nii, et uus ravim normaliseerib rasvumise ravi. Kui varem peeti rasvumist „laiskuse“ ja „iseloomu“ veaks, siis nüüd vaadatakse seda teisiti – ikkagi kui haigust. Ozempic on toonud rasvumise probleemile tähelepanu,“ mainib arst.

Selge on see, et rasvumine on haigus: geneetika määrab meie kaalust u 50–60%, sealt üle jääv on aga keskkonnamõjude arvele pandav ja inimese toimimise tagajärjed. Dr Kaur leiab, et kui 10% kaalulangus võib olla oluline kasutegur näiteks transpordis või mujal majandusvaldkonnas, siis meditsiinis ja inimese enda tervise seisukohalt on see

Mis on toimeaine semaglutiid?

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et semaglutiid, mida seni on kasutatud pigem diabeedi ravimiseks, töötab teistsuguses koguses tõhusalt ka söögiisu vähendajana. Uuringusse oli hõlmatud üle 2000 ülekaalulise 16 riigist ja keskmiselt võtsid nad alla 15 protsenti oma kehakaalust. Üle 30 protsendi grupist kaotas aga koguni 20 protsenti kehakaalust, mida teadlased peavad tähelepanuväärseks – ükski teine ravim pole seni isegi ligilähedast efektiivsust näidanud.

Ühendriikide toidu- ja ravimiamet on Taani farmaatsiaettevõtte Novo Nordisk loodud kaalulangetuspreparaadi nimega Wegovy juba heaks kiitnud. Diabeediravimina on sama mõjuaine tuntud ka Ozempicuna – sellisena on see ravim end surunud juba sisse ka folkloori ja popkultuuri. Eestis on sama mõjuaine saadaval ravimina, millel nimeks Rybelsus. See on näidustatud täiskasvanutele, kes on ülekaalulised ja kellel on vähemalt üks kaaluga seotud tervisehäire, näiteks kõrge vererõhk, teise tüübi diabeet või suur vere kolesteroolisisaldus.

Semaglutiid on sünteetiline orgaaniline aine, mis käitub glükagoonitaolise peptiidi 1 (GLP-1) retseptori agonisti ehk aktivaatorina. GLP-1 retseptori agonistid suurendavad insuliini eritumist (sekretsiooni), aidates nii langetada veresuhkrutaset. Suuremas koguses aga vähendab GLP-1 söögiisu ja aeglustab samal ajal seedeprotsessi, mille tulemusel püsib kõht kauem täis. Koos trenni ja dieetidega on GLP-1 abil võimalik langetada kaalu, mis omakorda vähendab riski kõrgest kaalust tulenevatele haigustele.

hoomamatu edasiminek. Nii saaks võtta ka väiksema kaalulangusega meditsiinisüsteemi kaelast ära väga palju patsiente.

„Vähe teatakse seda, et meditsiin on maailmas 4.–5. saastaja, CO2 tekitaja. Mida väiksema kaaluga on inimesed,

seda vähem on haigeid ja seda väiksem on jalajälg planeedile. Kuid siiski on nii tabletid kui ka kirurgia väiksema mõjuga kui preventsioon. Võti on ikkagi selles, et kuidas muuta ühiskonda, kogu meie süsteemi, et rasvumist ei tekiks,“ lisab kirurg.

Foto: Shutterstock

Kristjan

Milline on Ozempicu ja samalaadsete ravimite mõju inimkonna tervisele?

Ülekaal on tervist kahjustav ja igasugune individuaalne kaalu langetamine on soovitatav. Inimkonna kui terviku jaoks on vaja valida selle saavutamise hind. Kõige tervislikum alternatiiv on osutunud kahjuks vastuvõetamatuks. Mitmekülgse toitumise ja keha liikumisvõimelisena hoidmise asemel jäävadki siis alles vaid isu vähendamine ravimitega ning maovähendusoperatsioon. Rahas ja tervises mõõdetuna on viimased valikud aga kindlasti palju kallimad. Sisuliselt asendatakse üks probleem teisega.

Ozempicu abil langeb kehakaal aastaga umbes 15% ja saavutab siis platoo. Tulemuse hoidmiseks peab ravimit pidevalt edasi kasutama ja seda ilma, et kaal edasi langeks. Ravimivõtmise katkestamisel tulevad aga kilod tagasi. Veelgi suuremaks pikaajaliseks probleemiks on Ozempicu kasutamisega kaasneva lihasmassi kadumise poolt põhjustatud üldine tervise langus. Vähenenud lihaste tõttu langeb kehaline võimekus ja kuhjuvad erinevad sellest kehalise aktiivsuse langusest tingitud riskid.

Isu langetamise kõrval aeglustab Ozempicu toimeaine ka toidumassi liikumist inimese maos, tänu millele tundub, et kõht püsib kauem täis. See võib aga lõppeda pikaajalise seedekulgla paralüüsi ja tõsise tervisekahjustusega. Antud kombinatsioonis meenutab olukord ülekaalu probleemi muutmist ravipõhiseks ja lükkamist tulevikku, kus sellega kohtumine on valusam. Ja ka jälle kallim. Kui meelevaldne on tõmmata jooni selle vahel, et inimkonna kaalu alanemine on otseses seoses planeedi tervisega?

Majanduslikult tõhusa, kuid ühekülgse toidutööstuse kujundatud ebatervisliku toitumiskäitumise kõrval on selle valdkonna teenuseks ka mulla huumuse hävingu põhjustatud põllumajandusliku pinna kadumine. Mõlemad teemad on seotud planeedi tervisega. Inimeste kaalulanguse kasuliku efekti jaoks peab vaatama kilogrammidest kaugemale. Mõned suured kaubamajad on Ozempicu kasutuse leviku järel märganud toidukäibe langust. Loodetakse, et lennukid hoiavad õhku tõusmisel kütust kokku jne. Ravimi hinda arvestades ei

saavuta efekt lähiajal piisavat levikut, et kaalulangus kajastuks transpordi säästuna. Päris kindlasti ei jää tulemata toidutööstuse vastusamm, sest päeva lõpuks loetakse tänapäeva ühiskondlikus kokkuleppes raha, mitte kilosid.

Kas on numbreid või selgeid andmeid selle kohta, kuidas sootsiumite kaalunumbrite räige kasv on looduse jätkusuutlikkust mõjutanud? Ülekaal on seotud ületarbimisega. Selle eelduseks on toidu ületootmisega kaasnev üleväetamine, umbrohu- ja putukatõrjeks kasutatavate mürkide jõudmine keskkonda ning kaduva põllumaa asendamiseks metsade hävitamine.

Eraldi tegurina väärib tähelepanu, et märgatav osa üleliigsest ja ühekülgsest toidust tarbitakse selle pakendi tõttu. Isu kujundav reklaam, mugavad väikepakendid ja pikema säilivusega kaasnev efekt ilmutab end ärevust tekitava mikroplasti ja niinimetatud igaveste kemikaalide tõttu (forever chemicals) loodusreostuse ja potentsiaalse kahjuna. Pakendite efekti tõttu visatakse tarbimata jäänud toit minema ja ostetakse uus. Kasvavad toiduja pakendijäätmete koormused.

Pikemat aega on räägitud ülekaaluliste inimeste transpordiga kaasnevast saastekoormast. Lõpuks kajastub ülekaal ka tervishoiusüsteemile tehtavate kulutuste kasvus alates energiatarbimisest kuni ravimite jõudmiseni keskkonda. Ühtlasi vähenevad ühiskonna heaoluks kasutatavad ressursid, kuna need suunatakse ravisse.

Kas võib karta ka negatiivset mõju inimeste suhtumisele, kuna nüüd on olemas ravim, mis nii lihtsalt võiks iga kaaluprobleemi lahendada?

Antud juhul tegeletakse kaaluprobleemi tagajärgede rutaka lahendamisega, nähes juba ette reaalseid uusi probleeme. Peale nimetamise ei tegele keegi kaaluprobleemi tekkepõhjustega. Need on põimunud majanduse korralduse, poliitika ja sotsiaalse arenguga, mille osas pole aga praegu ega kardetavalt lähiajal tõsiseid algatusi loota.

Port, Tallinna Ülikooli tervisekäitumise ja spordibioloogia professor

Spordibioloog Kristjan Port.

Foto: Priit Simson

Üdini looduslikud ja kauakestvad aroomid

Sinu koju ja autosse

Telli www.ruthterras.eu

Roheaudit aitas Ecoprindi meeskonnal leida tee väiksema jalajälje suunas

Põhjalik pooleaastane roheaudit andis objektiivse pildi ettevõtte tegelikust keskkonnajäljest ja pakkus mitmeid võimalusi seda vähendada. Esimeste seas hakati selle aasta algusest kasutama ainult taastuvenergiat.

Audit hindas Ecoprindi rohevõimekust, keskkonnamõ jusid ja ä rimudeli ringsust tarneahela vaates, analüüsis kestliku arengu potentsiaali ning võimalikke äritegevuse jätkusuutlikumaid alternatiive. Lisaks taastuvenergiale üleminekule plaanitakse rakendada mitmeid teisi meetmeid: harida kliente, kasutada keskkonnasäästlikumaid materjale ja digitaliseerida protsesse, et vähendada oma keskkonnamõ ju ning arendada jä tkusuutlikumat tootmist. Vaatleme neid plaane pisut lähemalt.

Disainiprotsessi jalajälje vähendamiseks on kavas luua klientidele suunatud juhendmaterjal, et aidata neil teha säästvamaid valikuid.

Trü kkimiseks sisse ostetud tooted moodustavad 70% Ecoprindi sü sinikujalajä ljest. Kliimamõ ju vähendamiseks kavatsetakse eelistada näiteks taastöödeldud materjale ja taastuvener-

gia abil toodetud paberit ning kartongi. Heaks lahenduseks on ka keskkonnadeklaratsiooniga tootmissisendite kasutamine. Lisaks plaanitakse luua ühtsed alused partnerite ja toorme valimiseks, et iga projekt oleks võimalikult väikese süsinikujäljega.

Ecoprint kasutab 100% taastuvenergiat.

Tarneahelaga seotud keskkonnamõ jude vähendamiseks kavatseb Ecoprint luua roheliste trükialternatiivide checklist ’i, nügida transporditeenuste pakkujaid rohelisemate alternatiivide poole ja vähendada transpordipakendite jalajälge. Samuti on plaan seada toote

pakendile ühtsed ringdisaini põhimõtteid järgivad nõudmised ja leida levinumatele ühekordsetele plastpakenditele kestlikum alternatiiv.

Auditi käigus jõuti ka järeldusele, et ü heks prioriteetsemaks arendustegevuseks keskkonnajä lje vä hendamisel on digitaliseerimine, mida plaanitakse omavahendite kõrval teha osaliselt ka riiklike toetuste abil.

2023. aasta maist detsembrini Ecoprindis toimunud roheauditi viis läbi Civitta ja seda rahastati Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.

Ecoprint AS on omamaine keskkonnateadlik ettevõte, mille fookus on lainepapist ja kartongist pakendite tootmisel. Lisaks trükitakse Ecoprindis raamatuid, ajakirju ja erinevaid reklaamikandjaid. Ettevõtte suurimad eksporditurud on Rootsi, Soome, Saksamaa ja Norra. Ecoprint on esimene FSC® sertifitseeritud trükikoda Eestis, mille portfelli kuulub Põhjamaade kvaliteedimärgis „The Nordic Ecolabel“. 2024. aasta märtsis väljastati Ecoprindile rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaadid ISO 9001 ja ISO 14001. Lisaks sertifikaatidele kuulub ettevõttele Rohelise Trükise™ kaubamärk, mis on loodud 2003. aastal koos Eestimaa Looduse Fondiga.

Foto: Külli Kalmus

ANDRES KULL:

trükindus on vaid osa

suuremast väärtusahelast

Ajalehtede, ajakirjade ja raamatute trükiarvud vähenevad, kuigi nähtavas tulevikus pabertooted ei kao. Kuidas trükikojad olukorraga kohanevad ja kuidas liiguvad jätkusuutliku ning rohelise tuleviku poole?

Trükikoja Kroonpress tegevjuht Andres Kull ütleb, et trükindus on vaid osa suuremast väärtusahelast, mis algab kirjastamisest ja lõpeb sellega, mida tarbija ootab ja on nõus kinni maksma. Trükikojad ise ei otsusta, mida ja kui palju trükkida. Kahanemine on tingitud digitaalse meedia pealetulekust ja see protsess käib juba vähemalt 20 aastat.

„Kui vaadata, kui palju terve tarneahela lõikes on mahud langenud, alates paberitootmisest kuni kojukandeni, siis

kahanemine on olnud ligi kaks korda ja seda pigem viimase kümne aastaga,“ selgitab Kull.

Ta lisab, et uute oludega kohanemiseks on nad teinud suhteliselt drastilisi otsuseid ja aasta algusest lõpetasid ajakirjade trükkimise, mille põhiline turg oli siiani Skandinaavia. Nad teevad ainult reklaamtrükiseid, mis ei ole mahukumad kui üks poogen. Suured kaubandusketid ja postikaubanduse ettevõtted peavad paberreklaame endiselt vajalikuks.

Kroonpress kindlustas oma lähituleviku paar aastat tagasi pakendite tootmisega, mis valmivad eraldi kaubamärgi alt. „Pakenditootmise kaudu tahame ettevõtet säilitada,“ ütleb Kull. Ta lisab, et mitmed trükikojad on suundunud suurte reklaamplagude peale, nii et seal on juba liiga tihe konkurents ja turule sisenemise lävend üsna madal.

Moodne sõna „taaskasutus“ on trüki kojas vägagi teema. „Oma tootmisjääkide taaskasutusse andmine

Tekst: Einar Ellermaa / Foto: Kroonpress

Kroonpressi trükikoda.

on ka majanduslikult otstarbekas, sest vastavad ettevõtted ostavad need ära,“ ütleb trükikoja juht. „Iga paberitükk, mis siin majas üle jääb, taaskasutusse ka jõuab. Ja ka osa meile tulevast paberist toodetakse taaskasutatavast kiust.“

Kui trükivärvidest rääkida, siis need on juba niigi üsna loodussäästlikud ja mingit tõsist keemiat seal ei ole. Andres Kull selgitab, et elektrikulu vähendamiseks nad väga midagi enam ära teha ei saa. „Silindrid, millest üks kaalub võibolla paar tonni, vajavad ringiajamiseks ikka voolu ja kaasaegsed masinad on juba niigi ökonoomsed. Kuivatid nüüdisajastasime ja gaasikulu langes päris korralikult, ühel seadmel kuni 40%. Lisaks on meil soojusvahetid, mis pannakse masinate peale, et kasutada tehnoloogilise protsessi jääksoojust maja kütteks,“ räägib ta.

„Minul ei ole midagi digimeedia ja -raamatute vastu, küll aga selle hoiaku vastu, et kui me paberile ei tüki, siis jääb metsa rohkem alles,“ tahab Kull ümber lükata ühe vale. „Kui me vaatame paberi tootmise mahu sügavat langust, näeme samal perioodil raiemahtude kasvu. Paberipuit ei ole kunagi olnud metsa raiumise eestvedaja. Pigem on see aidanud metsa majandamist efektiivistada, sest sealt tuleb metsaomanikule mingi lisatulu.“

Eraldi teema on veel see, et digitaalsete teenuste sügavamast jalajäljest kiputakse tavaliselt mööda vaatama. Andres Kull toob näite, et kui Soome-Rootsi kontsern Stora Enso sulges ühe oma suurema paberitehase aastavõimsusega 800 000 tonni, siis selle tehase hoone ostis Google oma serverikeskuse rajamiseks. Energiakulu nende serverite käigus hoidmiseks ja jahutuseks võime kõik ette kujutada.

Ja teine näide. Meta ehk Facebooki omanik tahtis teha Hollandisse ühte Euroopa andmekeskustest, aga see oleks kasutatud viis protsenti Hollandi kogu elektrienergiast. Kolmas näide. Norra kaitsetööstusettevõte tahtis ühte piirkonda ehitada mürsutehast, aga piirkonna elektrivõimsuse oli hõivanud TikToki keskus. Ka kõigi telefoniäppide toimimist ja bitcoin ’ide kaevandamist toetavad serveripargid. Aga meie imestame, miks energia kallineb ja miks seda napib.

Eesti Trüki- ja

Pakenditööstuse Liidu

juhatuse liige Katre Savi: üha rohkem

analüüsitakse kogu tarneahela kestlikkust

Trüki- ja pakenditööstus pakub teenust väga paljudele majandusharudele ning sektorit suunavad trendid tulenevad klientide ootustest, vajadustest ja nõudmistest.

Erinevatel aegadel vajatakse erinevaid tooteid, mõned tootesegmendid kahanevad, teised kasvavad. Perioodika trükk on selgelt kahanenud, uudised on kiiremini tarbitavates kanalites. Raamatute trükk on püsinud stabiilsena, tiraažid on küll väiksemad, kuid see-eest on kasvanud väljaantavate teoste arv.

Trükised turundusmaterjalidena on läbimas muutust ja valik trükise kasuks tähendab põhjalikult läbimõeldud kanali valikut ning sõnumeid. Paljud brändiomanikud on pöördunud julgemalt digiturunduse kõrval taas trükiste kui tugevama ja isiklikuma sõnumikandja poole. Pakendite tootmine ja etikettide trükk on kasvava e-kaubanduse ning üldise tarbimise tõusu tulemusel selges kasvus.

Ühise trendina saab välja tuua keskkonnasäästlike lahenduste pakkumise ja ressursitõhusa tootmise, mis on sektori arengut suunanud juba aastaid. Sektoris on kasutusel mitmed rohesertifikaadid (näiteks FSC ja PEFC), samuti keskkonnaja kvaliteedistandardid. Olemas on tööriistad süsinikujalajälje arvutamiseks nii kogu ettevõtte kui ka iga konkreetse trükise kohta.

Kogu sektorit mõjutavad ka uued rohereformi regulatsioonid, millega kohanemiseks vajavad ettevõtted täiendavat ressurssi. Erialaliiduna pakume liikmetele tuge, näiteks saavad meie liikmed kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud Climate Calci paberipõhiste toodete süsinikujalajälje arvutamise metoodikat ja tööriista oluliselt soodsama aastatasuga. Samuti on värskelt valminud ESG-juhendmaterjal liidu liikmetele, mis toetab just väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid.

Järgnevatel aastatel kasvab kindlasti vajadus kestlike lahenduste järele nii trükiste kui ka pakendite osas. Üha rohkem analüüsitakse kogu tarneahela kestlikkust ja sellest lähtuvalt valitakse ka partnerid. Eesti trüki- ja pakenditööstuse ettevõtete valmisolek pakkuda kestlikke tooteid, tagada ressursitõhus tootmisprotsess, esitada vastavaid andmeid veenvalt ja läbipaistvalt tagab konkurentsivõime ning kindlustab ettevõtetele jätkusuutliku tuleviku.

Foto: Andres Laanem

maailma juhtiv trükitööstuse mess Düsseldorfis

Maailma suurim trükitööstuse mess drupa toimub taas – juba 28. maist kuni 7. juunini toob drupa Düsseldorfi kokku trükitööstuse valdkonna eksperdid kogu maailmast. drupa on ainus mess maailmas, kus on võimalik tutvuda kõigi trükitööstuse protsessiahela lülidega ühes kohas – trükimasinate tootjatest kuni IT-spetsialistideni.

Olge Teiegi kohal, kui kogu rahvusvaheline trükitööstus kohtub maailma juhtival trükitööstuse messil, mille peamisteks teemadeks on seekord kaks kõige olulisemat tänapäeva trendi –jätkusuutlikkus ja digitaliseerimine. Mõlemad on globaalsete muutuste peamisteks tõukejõududeks. Messil saate teada, kuidas uuendused muudavad trükitööstust. Mess drupa on suurepärane võimalus uute teadmiste hankimiseks ning rahvusvaheliste suhete loomiseks kõige kõrgemal tasemel.

drupale on oodatud nii trükikodade esindajad, pakendieksperdid, trüki- ja printimismasinate tootjad, IT-spetsialistid, turundusagentuurid, insenerid, trüki- ja printteenuste ostjad kui ka brändiloojad.

drupal arutatakse pakendite tuleviku üle, tutvustatakse ühiseid projekte ja pakutakse brändiomanikele ülevaadet pakendite trükkimise võimalustest ning tipptehnoloogiatest. Keskendutakse tarbijate vajadustele, tehnilistele arengutele, õiguslikele raamtingimustele ja pakendite potentsiaalile turunduses. Külastajad saavad lahendusi ja inspiratsiooni oma toidu-, tarbe-, farmaatsia- ja kosmeetikabrändide jaoks.

drupa fookusteemad : jätkusuutlikkus, ringmajandus, energiatõhusus, taaskasutus, digitaliseerimine, tehisintellekt, trükkimine ja viimistlus 4.0.

Eelmise, 2016. aasta drupa statistika

Külastajaid: 260 165, 189 erinevast riigist

Eksponente: 1823, 54 erinevast riigist

Messihallide pind: 156 552 ruutmeetrit

Ostke messipilet messi kodulehelt: drupa.com

Messipiletite hinnad

drupa toimub iga nelja aasta tagant ning eelmine mess toimus aastal 2016. Seda suurem on tükitööstuse ootus taas kohtuda Düsseldorfis.

Külastage drupa messi ja kasutage võimalust

- kohtuda professionaalidega üle kogu maailma ning tutvuda uusimate trendide, tehnikate ja tehnoloogiatega;

- saada osa vaheldusrikkast programmist. Lisaks toimuvad drupal mitmed erifoorumid, kus arutatakse põhjalikult trükkimis- ja graafikatööstuse spetsiifilisi teemasid. Kui soovite oma teadmisi laiendada, uusi lahendusi leida või väärtuslikke kontakte luua, pakuvad drupa erifoorumid selleks ainulaadset ja väga head võimalust.

Täpsem informatsioon: drupa.com

1 päeva pilet: 60 € (kohapeal 85 €)

3 päeva pilet: 165 € (kohapeal 220 €)

5 päeva pilet: 255 € (kohapeal 350 €)

Messe Düsseldorf GmbH esindus Eestis, kontakt: Elo Saari, Saksa-Balti Kaubanduskoda / AHK Service OÜ, elo.saari@ahk-balt.org, tel 627 6946, 5441 0483

Toimumise aeg: 28.05.–07.06.2024

TalTechi doktorant toob igapäevaellu teadusega pikitud arusaamad

Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Andrus Paat valis oma doktoritöö tegemiseks valdkonna, mis võimaldab tal tulevikus nii ühiskonda kui keskkonda olulise panuse anda.

Ida-Virumaal sündinud Andrus Paat on üles kasvanud sõna otseses mõttes kaevandusmaastikul, näinud põlevkivi kaevandamist nii maa all kui maa peal ning suurepäraselt teadlik sellega kaasnevast keskkonnamõjust. Kui varajases nooruses see ehk veel kuigi selgepiiriliselt ei väljendunud, siis pärast maastikukaitse bakalaureusekraadi omandamist oli tema peas küpsenud soov pühendada oma edasine karjäär maavarade kaevandamise ja kasutamise ning keskkonna säästmise vahelise tasakaalu otsimisele.

Nii asus ta edasi õppima TalTechi Tartu kolledžisse tööstusökoloogiat, siirdus keskkonnaspetsialisti ning hiljem projektijuhina tööle Eesti Energiasse ning pärast magistrikraadi omandamist töötas Tehnikaülikooli geoloogia instituudis.

Kui selgus, et riiklikul tasemel asutakse taas süvendatud tähelepanu pöörama fosforiidi ja sellega kaasnevate maavarade kasutuselevõtu võimaluste uurimisele, mõistis Paat, et tegemist on tulevikuvaldkonnaga, kus juba lähitulevikus ootab ees avar tööpõld.

2021. aastal TalTechi geoloogia instituuti doktorantuuri astudes valis ta oma uurimistöö teemaks fosforiidi kaevandamisega kaasnevate keskkonna-, sotsiaalsfääri- ja juhtimisalaste riskide –nn ESG-riskide – hindamise. Ta mõistis, et ükski ettevõte, kes mingil moel fosforiiti peaks tulevikus Eestis kaevandama või kasutama hakkama, ei pääse üle ega ümber ESG kestlikkuse aruandlusest, mistõttu vajab see valdkond kõrgtasemel spetsialiste. Selliseid, kes oskavad erinevaid

huvigruppe puudutavaid riske kaardistada, analüüsida ja arvesse võtta.

„Doktorantuur võimaldab nende teemadega süvitsi minna,” kinnitab Paat. „Minu eesmärk on doktoritöö lõpuks välja töötada n-ö ideeline juhis, tööriistakast poliitikakujundajatele, mis aitaks neil teha ratsionaalseid otsuseid nii, et fosforiidi kasutuselevõtu planeerimisel arvestatakse selle majandusliku mõttekusega, samuti, et kogukond oleks kaasatud ja keskkond hoitud.”

Ta ütleb, et doktoriõpe on TalTechis paindlik, doktorant saab oma uurimisvaldkonnas siduda teaduse praktilise igapäevaeluga, pakkudes sel moel nii Eesti majandusele kui ka meie teadusele uusi olulisi väärtusi. Paat lähtub põhimõttest, et doktorantuuris saab õppida lahendama elulisi probleeme teaduslike viisidega, mis kahtlemata on hinnatud

lisandväärtus kõikjal, kus töötad või kuhu edaspidi tööle lähed.

Praegu töötab Andrus Paat OÜ-s Rail Baltic Estonia juhtiva keskkonnaeksperdina ja nendib, et tema töövaldkond haakub hästi ka doktorantuuri temaatikaga, kuna riikliku taristuprojekti puhul on vaja samuti arvestada keskkonnaja sotsiaalsete küsimuste ning juhtimisalaste riskidega. Ühtlasi annab ta endale aru, et Rail Balticu rajamise näol on tegemist Eesti jaoks läbi ajaloo ühe suurema projektiga, mis kestab küll kaua, ent millel on ikkagi oma konkreetne lõpp. Võib-olla järgmiseks sarnase mastaabiga ettevõtmiseks saab kunagi fosforiidi ja haruldaste muldmetallide kaevandamine ja väärindamine. Seda muidugi juhul kui ESG-riskide maandamine osutub võimalikuks ning kogu ettevõtmine riigile majanduslikult kasulikuks. Esmalt tuleb meil enne otsuste langetamist ära teha suur töö maavarade koguste ja kvaliteedi ning kaevandamise keskkonnamõju väljaselgitamisel.

„Kuigi mul tuleb praegu elada n-ö kahte elu paralleelselt, ei kahetse ma doktorantuuri astumist. Pärast kraadikaitsmist on valikud enda kätes. Kõlab klišeena, aga tõesti kõik teed on valla,” arutleb Paat. „Püüan igatahes omandatud teadmisi edaspidi kasutada meie ühiskonna paremaks muutmisel. Et doktoriõppes tehtud teadustööl oleks väljund igapäevaellu ning kokkuvõttes sünniksid paremad ning teaduslikult põhjendatud otsused.”

Otsusta ka Sina oma tulevik TalTechis: taltech.ee/tulevik

Andrus Paat / Foto: erakogu

Ökoloogiline jalajälg,

jätkusuutlikkus ja teised mõisted. Mida need tegelikult tähendavad?

Jätkusuutlikkus, kliimaneutraalsus, rohepööre või -pesu. Neid mõisteid leiab ajakirjandusest aina sagedamini, aga nende tähendus ei pruugi kõigile üheselt arusaadav olla.

Tekst: Helen Sooväli Sepping / Fotod: Shutterstock

Jätkusuutlikkus (sustainability)

Kõiki eluvaldkondi hõlmava mõiste „jätkusuutlik“ sünonüümid on eesti keeles „säästev“ ja „kestlik“. Neid kolme kasutatakse läbisegi nii ametlikes dokumentides, ajakirjanduses kui ka igapäevaselt. Jätkusuutlikkuse all mõistame eesmärki luua pikaajalist väärtust nii, et säiliks tasakaalus ökoloogiline, sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik keskkond. Selleks, et jätkusuutlikkust mõõta, on ÜRO koos teadlastega koostanud sääst-

va arengu eesmärkide raamistiku. Need eesmärgid leiavad üha enam kasutust riiklike arengusihtide seadmisel, aga ka eraettevõtete strateegiates.

Kliimaneutraalsus (climate-neutral)

Kliimaneutraalsus tähendab, et inimkonna õhku paisatud kasvuhoonegaaside maht on põhimõtteliselt sama nagu looduse või tehnoloogia võime neid siduda. Selle saavutamine peab peatama

inimtekkeliste kasvuhoonegaaside kasvu atmosfääris. Kõik kasvuhoonegaasid arvutatakse ümber CO2 ekvivalendiks ja seetõttu räägitaksegi kliimamuutuse pidurdamisel peamiselt CO 2-heitme vähendamisest.

Ringmajandus (circular economy)

Ressursitõhus majandusmudel, mis rajaneb materjalide ja toodete korduskasutusel, parandamisel, uuesti ringlusse

võtmisel. Sedalaadi lähenemine tähendab muutusi toote väärtusahelas. Muutuste keskmes on toote disain, uued ärimudelid ja tarbimisharjumused. See omakorda tähendab muutusi kultuuris, väärtushinnangutes ja elustiilis. Ringmajandus põhineb interdistsiplinaarsel arusaamal, et vaid valdkondade koostöös on võimalik saavutada üleminek kliimaneutraalsusele.

Rohepööre

(green transformation)

Üleminek kestlikumale tulevikule on otseselt seotud Euroopa Liidu riike ühendava Euroopa rohelise kokkuleppega. Eesmärk on saavutada 2050. aastaks õiglase ülemineku abil CO2-neutraalne ja kestlik majandus ning luua säilenõtke ühiskond, mis põhineb solidaarsusel ja tagab kõigile tervisliku elukeskkonna.

Rohepööre eeldab muutusi praegustes majandusmudelites, ressursitõhusamaid poliitikaid kõikides valdkondades, aga ka igaühe vastutust muuta oma käitumisharjumusi nii, et keskkonnajälg oleks väiksem. Näiteks Tallinna Tehnikaülikooli mõttes tähendab rohepööre kliimaneutraalsust aastaks 2035. TalTech koostab jätkusuutliku ülikooli strateegia ja tegevuskava, seab mõõdikud, määratleb nende alus- ja sihttasemed. Väljatöötamisel on ülikooli ringmajanduse strateegia ja rakenduskava ning Mustamäe linnaku kliimakava. Ülikooli ambitsioon on lõimida jätkusuutlik areng ja ringmajandus ka õppekavadesse.

Rohepesu (greenwash)

Inimeste eksitamine kommunikatsiooniga, nagu miski oleks „roheline“ ehk jätkusuutlik või lausa kliimaneutraalne. Teenuste ja toodete pakkujad teavad, et tarbijate ootused keskkonnatõhusate

toodete ja teenuste osas üha kasvavad. Nii luuaksegi neile turundusnippide abil maine, justkui need oleksid keskkonnamõju mõttes loodussäästlikud. Sedalaadi eksitamine võib olla tahtlik või mittetahtlik, seda viimast siis, kui pakkuja ise negatiivsetest keskkonnamõjudest teadlik ei ole.

Küsimus on, kas nn korvamist ehk süsinikujalajälje tasakaalustamist mingi teise tegevuse kaudu saab ja võib käsitleda rohepesuna. Olgu siin näitena pakutud olukord, kui kullerfirma, kes meie linnaruumi saastab, toetab Aafrikas keskkonnaprojekte siinse süsinikuheitme hinna mahus.

Säästva arengu eesmärgid (sustainable development goals – SDGs)

Maailma riigipeade ja valitsusjuhtide vahel kokku lepitud säästva arengu eesmärgid on vastu võetud 15 aastaks (2015–2030). Kokku on loetelus 17 kategooriat. Kuna Eestis järgitakse ka kultuuriruumi elujõulisuse eesmärki, on meil 18 kategooriat. Eesti säästva arengu põhimõtted on paika pandud riikliku strateegiaga „Säästev Eesti 21“. Selle alused tulenevad säästva arengu seadusest, mille riigikogu võttis vastu 1995. aastal. Eraldi rakendusplaani ei ole koostatud, plaani rakendatakse valdkondlike strateegiate ja arengukavade kaudu. Riiklik strateegia „Eesti 2035“ annab näiteks suuna ÜRO üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis. Näiteks Tallinna Tehnikaülikooli arengukavast lähtuvalt keskendutakse eelkõige eesmärgile nr 4: tagada kõikidele kaasav ja kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused. Samuti on ülikooli südameasi ka eesmärk number 13: rakendada kiiresti meetmeid kliimamuu-

tuse ja selle mõjuga võitlemiseks ning ka eesmärk 5: saavutada sooline võrdõiguslikkus.

Süsinikuneutraalsus (carbon neutrality)

CO 2 -neutraalsus tähendab tasakaalu CO 2 -heitme ja atmosfäärist süsinikdioksiidi sidumise vahel. Netonullheitme saavutamiseks peavad kõik kasvuhoonegaaside heitmed üle maailma olema tasa kaalustatud süsiniku sidumisega. Põhilised looduslikud süsinikusidujad on muld, metsad ja ookeanid. Praegu ei suuda veel ükski tehislik CO2-siduja eemaldada atmosfäärist kliima soojenemisega võitlemiseks vajalikus koguses süsinikku. Looduslikes süsinikusidujates, näiteks metsas talletatud süsinik vabaneb atmosfääri metsatulekahjude, maakasutuse muutuste või metsaraie tagajärjel. Seepärast on kliimaneutraalsuse saavutamiseks hädavajalik vähendada CO₂-heitkoguseid.

Ökoloogiline jalajälg (ecological footprint)

Üks tarbimise näitajaid. Ökoloogiline jalajälg on meetod, millega suudetakse ligikaudselt arvutada maa-ala suurus, mida on vaja igaühe ühes aastas kasutatavate ressursside (soojusenergia, mootorikütus, toiduained) tootmiseks ning tekkinud jäätmete ja saaste ümbertöötlemiseks, ladustamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökoloogilist jalajälge saab arvutada kas inimese, leibkonna, toote, mõne organisatsiooni või siis territoriaalse üksuse, näiteks riigi või linna tasemel.

Artikkel ilmus esmakordselt RoheGeeniuse portaalis 16. detsembril 2021.

Uued ja vähekasutatud loodussõbralikud sõidukid leiad meilt!

Kindla ajalooga ja tehniliselt kontrollitud autod K õ igil autodel garantii

Carcom Lifetime Support

Meie jaoks on klient tähtis ning me ei jäta Teid hädas kunagi üksinda!

www.carcom.ee tel 5660 6062 info@carcom.ee