![](https://assets.isu.pub/document-structure/220729074533-ad7aad589b1f4f690d9e099deccb92d1/v1/28e31ac5753d7dd28e9fab6c3ca7cffa.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
7 minute read
Vaimne tervis
from Kooli! (sügis 2022)
by Delfi Meedia
Koolilaste peamised mured ja hirmud
| TOIMETAS: TEELE TEDER |
Advertisement
Millised on koolilapse peamised mured ja hirmud ning kuidas lapsevanemad saavad teda sel teekonnal toetada, selgitab City Tervisekliiniku psühholoog Kertu Leesmaa.
FOTO: ERAKOGU
Kertu Leesmaa
Levinumad koolilapse mured Kooliikka jõudes seisab laps mitmete arenguliste eesmärkide ees. Ühelt poolt algab kiire teadusliku mõtlemise areng: haridust omandades õpitakse uusi sõnu ja luuakse nendevahelisi seoseid, mis aitavad ümbritsevat elu üha enam ratsionaalselt mõtestada. Enam pole lapse jaoks ainus teadmiste allikas puhas kogemus, vaid uusi teadmisi on võimalik omandada ka teiste lugusid kuulates, järeldusi tehes. Aju muutub suuteliseks mõistma mitte ainult seda, mida tajub käesolevas hetkes, vaid ka seda, mis leiab aset väljaspool tajukogemust. Mõttelisele ajajoonele tekib samm-sammult tulevikku vaatav perspektiiv, mis võimaldab planeerida edasisi samme mineviku kogemuste baasil.
Paralleelselt kognitiivse arenguga on haridustee alustamine lapse jaoks tohutu hüpe sotsiaalses pildis: laps hakkab suhestuma erinevate sotsiaalsete süsteemidega väljaspool oma perekonda. Õpib ära uusi rolle, kaasnevaid piiranguid ja võimalusi. Nüüd ei vastuta ainult vanemad tema heaolu eest, vaid tasapisi saab ta üha enam selle jaoks ka ise midagi teha. Murdeikka jõudes on põhiküsimuseks identiteet – kes ma olen ja kuhu sobitun, mis on mulle omane; kuidas teised mind näevad; missugused on minu tugevused ja nõrkused. Nii tekib murdeea lõppedes vaimne küpsus, mis võimaldab alustada iseseisvat elu.
Eelkirjeldatu oli vajalik selleks, et mõista koolilaste peamisi probleeme. Mured on ju eelkõige seotud sellega, kui miski häirib eesmärkide saavutamist. Seega on need seotud nii õppimise ja uute teadmiste hankimisega kui ka tõrgetega inimsuhete maastikul. Meil on inimestena palju ühist, kuid kõik me ei ole siia ilma sündinud sarnase portfelliga. Õppimise puhul võib mõni laps vajada ülesannete täitmiseks rohkem tuge ja aega, sealjuures kui teine laps täidab tublisti kõik koolikohustused, kuid vajab mõnd julgustavat sõna esimeste sõprussuhete loomisel ja enda enesekindlana tundmisel.
Eakohaste väljakutsete täitmist takistavad suuresti lisanduvad raskused. Tavapärasest rohkem tuge ja märkamist vajab laps siis, kui lisaks normipärastele eesmärkidele tuleb toime tulla näiteks koolikiusamisega või kohaneda muutustega peresüsteemis. Eriti keerulises olukorras on need lapsed, kel juhtub ühte ajaperioodi sattuma stressoreid kõikjal: kui kaos valitseb nii koolis kui ka kodus. Arenev aju on nagu svamm, mis imeb sisse kõik, mis ümbritsevast keskkonnast võtta on. Kasvueas lapsel on väga raske seada piire, mis ütleksid talle, et va-
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220729074533-ad7aad589b1f4f690d9e099deccb92d1/v1/7a3477a8e6676ea41fd5e820fe07ee12.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
SHUTTERSTOCK
nematevahelistes pingetes ei vastuta tema ning et tema peaks keskenduma kooliülesannete täitmisele. Samuti ei oska ta veel nii selgelt eristada teiste arvamust iseenda omast – kui koolikaaslased suhtuvad temasse mingil moel halvustavalt (nt süstemaatilise koolikiusamise korral) ja ta jääb oma mõtetega üksi, ei suuda ta näha end paremas valguses kui see, mis keskkond talle ütleb.
Millal saab murest probleem ehk kuidas ohumärke märgata Eakohastest argielu muredest võib saada probleemne käitumine siis, kui on märgata märkimisväärset muutust lapse meeleolus, õpitulemustes või suhetes. Näiteks kui varem viieline laps jätkab uuel kooliaastal kolmelise staatuses või kui tiheda suhtlusvõrgustikuga teismeline eelistab üha enam üksiolekut ning hoidub ka tegemistest perekonnaringis. Piiride katsetamine ja kiire meeleolude vaheldumine on kiires kasvueas loomulik, kuid püsiva protestivaimu korral võiks leida viisi noorega lähedasema kontakti ja põhjuste otsimiseks. Arenev laps seisab korraga silmitsi paljude väljakutsetega ning negatiivsete mõtetega üksi jäämine võib viia destruktiivsete mõtlemis- ja käitumismustriteni.
Teismeeas tasub tähelepanu pöörata sellele, kui laps viibib lisaks kooliajale enamiku aja kodust eemal ja satub pahandustesse kas koolis või väljaspool. Eriti kiiret sekkumist vajab olukord, mil on märke ennastkahjustavast käitumisest: vägivaldsus iseenda või teiste suhtes (sh lõikumine, löömine), alkoholi või muude mõnuainete tarvitamine, mitteeakohane ja/ või ülemäärane seksuaalne käitumine.
Igaüks on oma lapse jaoks lapsevanem esimest korda elus. Kui vanemana on tunda iseendas ärevust olukorraga tegelemise ees, tasub nõu küsimiseks alati ka üksi psühholoogi juurde pöörduda. Peresüsteem on üks väärtuslikumaid ressursse, kust laps muutustega kohanemiseks ja uute teadmiste omandamiseks jõudu ammutab. l
Viis soovitust,
Lapsed on küll avatud ja siirad, kuid seda mitte alati oma muredest rääkimisel. Põhjuseid, miks nad oma muresid ei jaga, võib olla mitmeid – neil võib olla kartus saada hukkamõistu osaliseks, soov enda pärast mitte muretsema panna või puudub neil oskus enda mõtteid ja muresid sõnadega väljendada.
Kuna probleem on laste hulgas üsna sage, kutsub lasteabitelefon 116 111 sotsiaalkampaaniaga „Soovin, et sa mind kuulad – mul on hääl“ lapsi üles oma häält kasutama ja lapsevanemaid lastele rohkem tähelepanu pöörama. Kuidas julgustada lapsi end rohkem avama, selgitab kasulike soovituste näitel lasteabitelefoni projektijuht Mari-Liis Mänd.
1Ärge alahinnake oma lapse muret
Mured võivad olla sisult erinevad, kuid neid ei ole võimalik suuruse järgi ritta seada. Isegi kui lapse mure tundub pealtnäha tühisena, tuleb arvestada, et lapse jaoks võib olla tegu vaimselt väga raske olukorraga. Püüdke mõista igat lapse muret, kuulake tähelepanelikult, mõelge kaa-
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220729074533-ad7aad589b1f4f690d9e099deccb92d1/v1/773ac045cf6ea1ef03266113fb26ff9f.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
REKLAAM
TEE AKNELE TUUL ALLA
Babé STOP AKN puhastav ja
matistav näosprei täiustab rasusele, probleemsele ja aknele kalduvale nahale mõeldud STOP AKN sarja. Aktiivse sidrunivee, prebiootikumide ja rasutootmist reguleeriva kompleksiga rikastatud näosprei reguleerib liigset rasutootmist ja matistab, takistab vistrike teket, tugevdab ja kaitseb naha kaitsefunktsiooni, tasakaalustab ja rahustab nahka ning on värskendava toimega. Võib pihustada meigile. Praktiline 75 ml pudel mahub nii kotti kui ka taskusse. Dermatoloogiliselt ja oftalmoloogiliselt testitud. Müügil apteekides, Apotheka Beauty e-poes, Tradehouse’is, mylook.ee, loverte.com ja mactabeauty.com.
MUUTI lastesmuutide perekonda lisandus uus toode – Ökoloogiline Pirni-maasikapüree kookose ja küpsistega 110 g ehk lihtsalt MUUTI PANDA
Kreemja konsistentsiga smuuti sobib mõnusaks vahepalaks nii beebidele (peale 6. elukuud) kui ka väikelastele. Uus MUUTI on põnev maitsekooslus marja- ja puuviljapüreedest, küpsistest ning eksootilisest kookosest. MUUTI sobib suurepäraselt tervislikuks vahepalaks või trennieelseks snäkiks. Tänu mugavale ning alumiiniumivabale pakendile on lapsel seda hea lasteaeda, kooli või trenni kaasa võtta.
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220729074533-ad7aad589b1f4f690d9e099deccb92d1/v1/0715fe3838a69c9602c8dac820f0531c.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
kuidas julgustada last oma muredest rääkima
sa ning andke mõista, et hoolite ja soovite abiks olla.
2Tundke oma lapse tegemiste vastu huvi
Lisaks kodutööde kontrollimisele tundke huvi oma lapse kooliväliste tegevuste vastu. Näidake üles initsiatiivi ja küsige lapse sõpruskonna kohta või arutlege muudel päevakajalistel teemadel. Nii harjub laps suhtlemisega ning tunneb, et lisaks koolile huvitute te ka muudest asjadest. Oluline on tajuda, kas lapsel on tuju suhtluseks, ja vältida pealetükkivust. Tähtis on panna tähele lapse enda kutset vestlusele ja olla tema jaoks olemas just siis, kui tema seda parasjagu vajab. simusi ning tasub oodata lahenduste pakkumisega – lapsel peab olema võimalus oma mure ise lahendada.
4Ärge sundige last rääkima
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220729074533-ad7aad589b1f4f690d9e099deccb92d1/v1/d5af8044569503d28d5dee5e5f6e2470.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220729074533-ad7aad589b1f4f690d9e099deccb92d1/v1/13f7caef1d032be81ed4a9cbcbae8343.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
Iga lapsevanem soovib oma last nii palju aidata kui võimalik. Küll aga võib tekkida olukordi, kus liigne abistamine ei too olukorrale lahendust. Hoiduda tuleks pealekäimisest ja pärimisest. Kui laps annab märku, et ta ei soovi oma muret jagada, siis ei peaks teda sundima. Lapsele tuleb anda aega ja kinnitada talle nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt, et alati, kui ta soovib rääkida, ollakse valmis teda kuulama. 5 Jagage enda kogemusi
Suur osa abistamisest seisneb lapse pidevas julgustamises. Last tuleb julgustada oma tunnetest rääkima, kuid selle saavutamiseks tuleb vanemal ise eeskuju näidata. Jagades enda kogemusi ja sarnaselt raskeid olukordi ning kirjeldades oma tundeid, mida need kogemused tekitasid, aitavad vanemad lapsel ennast rohkem avada. Lisaks annate mõista, et probleemide ja murede olemasolu on igati normaalne ning et igast olukorrast on alati ka väljapääs.
3Ärge keskenduge vaid lahenduste otsimisele
Lapsevanemad mõtlevad murede puhul kohe nende lahendamisele – tegelikult aga ei tasu sellega kiirustada, sest ka kuulamisoskus mängib väga olulist rolli. Tihti piisabki vaid kuulamisest, sest see annab lapsele võimaluse end avada ja lihtsalt rääkida, ilma et keegi asuks kohe lahendusi pakkuma. Vältida tuleks tungivaid kümärku, et ta ei soovi oma muret jagada, siis ei peaks teda sundima. Lapsele tuleb anda aega ja kinnitada talle nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt, et alati, kui ta soovib rääkida, ollakse valmis teda kuulama. ja murede olemasolu on igati normaalne ning et igast olukorrast on alati ka väljapääs.
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220729074533-ad7aad589b1f4f690d9e099deccb92d1/v1/83172e583af3507c60114902664ac75a.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
pakub esmast sotsiaalset nõustamist nii lastele kui ka täiskasvanutele lastega seotud teemadel, tagades vajadusel saadud info edastamise spetsialistidele. Helistamine lasteabi nõuandetelefonil 116 111 on tasuta ja kõnedele vastavad ööpäevaringselt kogenud nõustajad nii eesti kui ka vene keeles. Samuti on võimalik pöörduda kirjalikult e-kirja
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220729074533-ad7aad589b1f4f690d9e099deccb92d1/v1/a8ebac9c72470e1ab886991b5bc82c5d.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220729074533-ad7aad589b1f4f690d9e099deccb92d1/v1/bc0af955c4a6f7e03c15402eb2142756.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
Lasteabitelefon 116 111 pakub esmast sotsiaalset nõustamist nii lastele kui ka täiskasvanutele lastega seotud teemadel, tagades vajadusel saadud info edastamise spetsialistidele. Helistamine lasteabi nõuandetelefonil 116 111 on tasuta ja kõnedele vastavad ööpäevaringselt kogenud nõustajad nii eesti kui ka vene keeles. Samuti on võimalik pöörduda kirjalikult e-kirja teel või online-vestluses.
Kiviõli pakub 6 päeva nädalas ägedaid tegevusi tervele perele, alates pesamunadest, kes astuvad alles oma esimesi samme, kuni vanavanavanemateni välja.
Tuubirajad, ronimispark, paadid, autod, “tulekahju” kustutamine, päris ehtsad miniekskavaatorid, tõukerattad, mäetipust algavad rattarajad ja palju muud. Vapramatele Eesti pikim trosslaskumine – 600 meetrit!
Kohvik, kust saab korraliku lõunasöögi või hoopis jahutava joogi või jäätise. Suvehooaeg kestab kuni 29. augustini teisipäevast pühapäevani 11.00–19.00
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220729074533-ad7aad589b1f4f690d9e099deccb92d1/v1/51b18c3bf90cc08de4863f3e7075a803.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220729074533-ad7aad589b1f4f690d9e099deccb92d1/v1/8b6cf8bf21e247663a5fa97ab57d59b9.jpeg?width=720&quality=85%2C50)