Õige väikestena meil palju kohustusi ei ole. Nagu öeldakse, on pisikese inimese töö mängimine ja selleks, et seda ka korralikult teha saaks, on vaja kvaliteetseid mänguasju, mis ühteaegu nii lahutaksid kui ka arendaksid värskete ilmakodanike meeli.
Mängimine on loomulik osa iga lapse elust, mis arendab nii kognitiivseid, füüsilisi kui ka sotsiaalseid võimeid. Uuringud on näidanud, et mängides õpivad lapsed tundma iseend, maailma nende ümber ja saavad selgeks iseseisvaks eluks vajalikke oskuseid. Just seetõttu on oluline leida mänguasjad, mis laste meeli tõeliselt stimuleeriksid ja neil areneda aitaksid.
Sõnad selgeks
Eesti oma kaubamärk bo. ongi enda eesmärgiks seadnud ühendada laste jaoks lõbusad tegevused hariva poolega. Nende mänguasjad aitavad kaasa laste kognitiivsele ja intellektuaalsele arengule ning mis kõige tähtsam: räägivad selges eesti keeles!
Lapse keelelise arengu jaoks on väga oluline kuulda emakeelset kõnet. Just kuulmise ja kordamise järgi saavadki imikud selgeks uusi sõnu ning mõisteid. Seepärast on tähtis hoolitseda selle eest, et ka iseseisva mängu käigus oleks keeleline element olemas.
bo. toodete puhul on veel erilist tähelepanu pööratud detailidele. Mänguasjad on erksavärvilised, selgete joonistustega ja neid ehivad toredad illustratsioonid, mis lapsel sõnade tähendust mõista aitavad.
Igale vanusele oma bo. valik küll täieneb pidevalt, kuid juba praegu leiab nende toodete seast midagi igas vanuses mänguhimulisele.
Kui aga peres on väiksemaid põnne, on väga vahva uudistoode bo. autorool – selle saab mugavalt kinnitada nii kärule kui ka lauale ning selle nuppudele vajutades kuuleb vahvaid
helisid ja lõbusaid meloodiaid. See on iga väikese rällifänni uus lemmik –garanteeritult!
Kõige pisemate jaoks sobib hästi näiteks vahva tähestiku- või numbripusle, kus tähti ja numbreid aitavad selgeks saada kõiksugu karvased ning sulelised loomariigi esindajad.
Kui paljud kooliminejad saavad esimesse klassi astumise puhul pihku oma esimese nutiseadme, siis bo. hoolitseb selle eest, et ka nooremad õed-vennad nukrutsema ei peaks. Väikelastele mõeldud bo. nutitelefon ja -tahvel küll internetiga ei ühendu, kuid need õpetavad lõbusate eestikeelsete laulude ja mängude
abil selgeks nii numbrid kui ka sõnad. Noorematele koolieelikutest liiklushuvilistele on kindlasti põnev bo. liiklustahvel, mis aitab selgeks õppida liiklusmärgid ja sõidukid. Vahva mängu abil saavad lapsed oma teadmisi ka kontrollida ja toredatest eestikeelsetest lauludest kujunevad raudselt laste lemmikud!
Empaatiavõime arendamiseks
Väiksematele lastele, kes koolimõtteid veel peas ei keeruta ja on hoopis lasteaialainel, on bo. tootevalikus kaks armsat nukku: eesti keeles laulev ja suhtlev Mia ning tema uhiuus väike õde Anna, kellega on kaasas tarvikud beebi eest hoolitsemiseks. Nukkudega mängimine aitab lastel läbi mängida erinevaid sotsiaalseid olukordi ja nukumäng arendab suhtlemiseks vajalikke oskusi ning empaatiavõimet.
Kui aga tähed, numbrid ja sõnad juba ammu selged ning koolitee õige pea jalge ees, tuleb lapsele päriselt iseseisvat liiklemist õpetama hakata. Koolide ümbrused püütakse küll võimalikult ohutuks muuta, kuid ohtude ja reeglitega kursis olemine muudab lapse teekonna kindlasti turvalisemaks. bo. „Liiklus“ on hariv mäng, mille käigus õpivad lapsed lõbusa tegevuse kaudu sõidu- ja kõnniteedel liiklemise põhireegleid. See on suureks abiks nii neile, kes ilma ema-isata kooli ja trenni seigelda tahavad, kui ka neile, kes jalgrattajuhilubade eksamiks valmistuvad.
bo. tootevalik täieneb pidevalt ja kindlasti leiab nii mudilastele, koolieelikutele kui ka nooremale koolieale bo. toodete seast arendavaid ning kvaliteetseid eestikeelseid tooteid.
Taas on aeg jätta hüvasti suvesoojaga ja tervitada sügist. September – muutuste kuu tähistab paljudele peredele uue ja põneva peatüki algust. See on aeg, mis võib tekitada palju emotsioone nii neis, kes oma kooliteed alustavad, kui ka neis, kes peavad oma põngerjad kooliteele saatma. Põnevus, rõõm, närvilisus, elevus ja ehk isegi tilk kibedat nostalgiat –need on tunded, millega paljud meist septembrile vastu astuvad.
Koolitee algus on ainulaadne verstapost. Lapsed, kes olid veel hiljuti nii pisikesed, sirutavad nüüd tasapisi oma tiibu ja astuvad kasvamise ning õppimise teele. On täiesti loomulik, et vanematel tekib sellega seoses vastakaid tundeid – uhkus lapse arengu üle ja samas kurbus aja kii-
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee
re lennu tõttu. Kindel võib olla aga selles, et see uus peatükk toob lastele kaasa lõputult uusi võimalusi ja imelisi kogemusi.
Nende muutuste juures on aga oluline meeles pidada, et suuremaks saamine ei tähenda seda, et laps enam tuge ei vajaks. Seega ärge unustage tähistada väikeseid võite, rõõmustada ka kõige pisemate saavutuste üle ja olla vankumatu tugi ebakindlatel hetkedel.
Ja mis kõige tähtsam: uuele seiklusele vastu astudes võtavad lapsed tihti eeskuju vanemate emotsioonidest. Just sellepärast on tähtis olla optimistlik ja positiivne ning saata nad teele naeratuse ning soojade kallistustega. Kindlustunne annab neile julgust astuda avatud meeltega laia maailma.
Toimetaja: Mariann Vilbre, mariannrenee.vilbre@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee
Keeletoimetaja: Jolana Aru, jolana.aru@delfi.ee
Trükk: AS Printall
„Selleks, et aidata noortel õppuritel keskenduda, oleks hea, kui õppimise, mängimise ja magamise jaoks oleks tuppa loodud erinevad tsoonid,“ soovitab sisearhitekt Brit Tamme. Sel eesmärgil võib kasutada näiteks sirme, ruumijagajaid või riiuleid.
Siin on sisearhitekti soovitused lapse toa kujundamiseks.
Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock
Mänguala
Kindlasti peab värske koolijütsi tuppa jääma ruumi mängimiseks. Koolitee algus ei tähenda veel, et lelud kohe kõrvale jäetakse. Näiteks saab mänguala määratleda, lisades sinna avatud riiulid või spetsiaalselt mänguasjade jaoks mõeldud hoiustamissüsteemi. Nii tekib mängimiseks spetsiaalne ala ja lelud ei valgu üle terve ruumi. Kui aga mängimisest välja kasvatakse, saab teismeline juba ise otsustada, mida mängunurgaga toas peale hakata.
Magamisala
Kuna tegu on siiski magamistoaga, peab sinna ära mahtuma hubane voodi, kus laps saaks end pärast pikka päeva välja puhata. Eriti oluline on mõnus magamisnurk juhul, kui tuba jagatakse õdede-vendadega. Voodi ja selle ümbrus võiks sellisel juhul funktsioneerida eraldi ruumina, mis on lapse enda oma. Privaatse ala tekitamiseks saab kasutada näiteks kardinaid või sirme, mis jagavad toa mitmeks osaks.
Kindla õppimiskoha olemasolu on väga tähtis. Ideaalis võiks see asetseda akna lähedal või kohas, kus on palju loomulikku valgust. Oluline on ka see, et nii tool kui ka laud vastaksid lapse suurusele ja oleksid mugavad. Kui laua taga istumine on ebamugav, on tõenäoline, et kuigi kaua seal koolitööga tegeleda ei taheta. Samuti on oluline paigutada keskendumiseks mõeldud tsoon eemale kärast ja sagimisest.
Jäta ruumi kasvamiseks
Lisaks tuleb alati arvestada sellega, et lapsed kasvad ja arenevad väga kiiresti. Lastetubade kujundamisel ei tasu seetõttu kasutada toone ega mööblit, mis aasta-paari pärast võsukestele enam meeldida ei pruugi ja siis ümbertegemist vajavad. Näiteks ei ole mõtet investeerida multikategelaste teemalisse mööblisse või tapeeti, samuti väsitakse kiiresti erksatest seinavärvidest.
Selle asemel võiks valida ruumi põhielementide, näiteks seinte, põ -
Vale istumisasend võib kaasa tuua terviseprobleeme, mõjuda halvasti lapse rühile ja põhjustada keskendumisvõime kaotust. Seetõttu on õige kõrgusega laua ja tooli valimine väga oluline. Kõige parem oleks lapsele hankida ergonoomiline mööbel, mille kõrgust saab lapse kasvades muuta.
Tooli soovitatav kõrgus vastavalt vanusele:
6–9-aastastele lastele peab tooli istme kõrgus põrandast olema 35 cm.
9–12-aastastele lastele peab tooli istme kõrgus põrandast olema 40 cm.
Lastele alates vanusest 12 peab tooli istme kõrgus põrandast olema vähemalt 45 cm.
Kirjutuslaua soovitatav kõrgus vastavalt vanusele:
6–9-aastastele lastele peab lauapinna kõrgus olema 55 cm.
9–12-aastastele lastele peab lauapinna kõrgus olema 63 cm.
Lastele alates vanusest 12 peab lauapinna kõrgus olema umbes 71 cm.
Allikas: qualityclassrooms.ca
randa ja suuremate mööbliesemete puhul neutraalsed või mitmekülgsed värvilahendused. Lisades temaatilisi elemente näiteks vaipade, kardinate, patjade või voodipesu näol, saab lapse lemmikvärvid ja -teemad sisse tuua nii, et neid on võimalik kergesti muuta, kui toa omaniku eelistused muutuvad.
Lapse nägemisteravuse regulaarne kontrollimine mängib olulist osa tema hakkamasaamises.
Toimetas: Sven Sula / Fotod: Shutterstock
Lapse hea silmanägemine on oluline tegur ka akadeemilises edus, sest õppetöö hõlmab suurt hulka visuaalset teavet, sealhulgas lugemist, kirjutamist, tahvlile vaatamist ja ekraanide kasutamist. Kui täiskasvanud märkavad muutuseid nägemises üsna ruttu, siis lapsed ei oska tihtipeale enda nägemise üle kurta või selle halvenemist hinnata. Seetõttu on oluline, et vanematele, aga
ka õpetajatele jääksid silma pisiasjad, mis viitavad sellele, et koolilaps võib vajada prille.
Kui märkad järgnevaid märke või kahtlustad, et koolilapsel võivad olla nägemisprobleemid, peaksid võtma ühendust silmaarstiga. Varajane diagnoosimine ja ravi ei too mitte üksnes tunnistusele paremaid hindeid, vaid aitavad hõlpsamini toime tulla ka täiskasvanueas.
Kui lapsel on raskusi lugemisega või ta kaotab lugemise ajal ruttu huvi, võib see viidata nägemisprobleemidele. Halvenenud nägemise korral võivad sassi minna nii sõnad kui ka laused ja kuna tähendust ei teki, on see lapsele igav tohuvabohu. Väike lugeja võib sageli küsida, mida tekst tähendab. Sassi kipuvad minema sarnase kujuga tähed, nagu näiteks b ja d.
Peavalu ja silmade hõõrumine
Peavalu üle kurtmine võib tekkida pärast pikemat lugemist või mõnd muud tegevust, mis nõuab silmade pingutamist. Samuti kipub laps sageli hõõruma silmi või neid pilgutama, üritades leevendada ebamugavustunnet, mis võib tuleneda nägemisprobleemidest.
3. Lähedalt vaatamine
Kui märkad, et laps hoiab lugemisel raamatut või telefoni väga lähedal või surub oma näo suisa ekraani vastu, võib see olla nägemisprobleemide tunnus. Selline suumimine aitab vaegnägijal parandada kujutise teravust. Vahel tehakse seda ka lihtsalt nalja pärast. Oluline ongi aru saada, millal liiga lähedalt vaatamisest saab harjumus.
4. Silmade punetus või ärritus
Pidevalt punetavad silmavalged ja vesised või ärritunud silmad on selge märk silmaprobleemidest. Need sümptomid võivad tekkida pingutusest, et paremini näha.
5. Halvad hinded Akadeemiliste tulemuste langus või mahajäämus õppimises võib viidata sellele, et info hankimine nägemismeele kaudu on pärsitud. Kui lapsel on raskusi tahvlilt lugemise või märkmete tegemisega, jääb ta olulisest teabest ilma ja tema tulemused võivad kannatada.
6. Silmade pidev kokkusurumine või mittepilgutamine
Kui paned tähele, et laps pigistab silmi kokku või ta ei pilguta neid üldse, ole valvas. Selline käitumine võib olla katse parandada nägemisteravust ja vajab korrigeerimist.
7. Raskused kaugel olevate asjade nägemisel
Raskusi võib olla isegi tähemärkide eristamisega joonistest. Kaugele nägemist võib aeg-ajalt kontrollida küsimustega, nagu „Mis numbriga buss sealt kaugelt tuleb?“, „Kas see on veoauto, mis seal kaugel sõidab; mitu
haagist sel on?“. Kui lapsel on probleeme kaugemal asuvate tahvlite, tahvelarvutite või ekraanide lugemisega, ei jää üle muud, kui minna silmakontrolli. Nägemisteravuse muutumine pole alati tingitud silmahaigustest – enamasti on tegemist terve silma eripäraga, millega peab arvestama ja mida saab korrigeerida prillide või läätsedega. Silmanägemist saab kontrollida igas optikapoes.
Kooli algus võib lapsele olla stressirohke. Tegevusterapeut Ande Etti selgitab, kuidas lapse emotsionaalset tervist toetada.
Emotsioonide õppimine
Vanem saab lapse emotsionaalset küpsemist toetada koos lapsega raskete (aga ka meeldivate) tunnete läbielamist harjutades. Oluline on selle juures see, et lapse raskeid tundeid (viha, kurbus, ahastus, pettumus jne) ei püütaks maha suruda, vaid neid tundeid tuleb tunnistada ning anda neile ruumi olla.
Selleks, et oma reaktsioonidega toime tulla, on vaja mõista tunnet, mis selle põhjustas. Kuidas saaksimegi oma reaktsioone valida, mõistmata selle tekkimise põhjuseid? Selleks on oluline õpetada lapsele, kuidas enda emotsioone ära tunda ja neile nime anda – milline meeleolu kaasneb erinevate emotsioonidega, aga ka kuidas erinevad emotsioonid kehas tunda annavad (nt tugeva erutuse korral hakkab süda kiiresti lööma, elevuse korral oleks nagu liblikad kõhus, ärevusest võivad minna peopesad niiskeks, hirm võib teha jalad nõrgaks jne).
Lapsed õpivad eeskuju kaudu, seega on igati hea mõte kirjeldada lapsele ka oma emotsioone ja seda, kuidas
sina nendega hakkama saad. Näiteks
„Ma tunnen, et kui me praegu edasi vaidleme, siis mu ärritus kasvab väga suureks. Ma istun rahunemiseks hetkeks diivanile ja hingan sügavalt, siis räägime edasi“ või „See ehmatas mind päris korralikult, joon klaasi vett, et rahuneda“.
Kui lapse emotsioonid kipuvad olema
väga intensiivsed, tuleks kindlasti kaaluda, kas selle taga võib olla veel mõni rahuldamata vajadus. Kas laps magab piisavalt? Kas ta on päeval väsinud?
Ega ta ole kohustuste koorma all nõrkemas? Kas lapsel jääb igasse päeva ka struktureerimata aega vabaks mänguks? Kuidas on tema üldine tervis?
Milline on menüü? Kas laps saab päeva jooksul piisavalt liikuda?
emotsioone – viha
Kõige olulisem, mida vihast kõneldes rõhutada tahan, on, et see, mis väliselt väljendub vihana, peidab sageli enda all hulka keerulisemaid tun-
deid ja tundmusi – seda nii lastel kui ka täiskasvanutel. Selleks, et lapse viha mõista, võiks juurelda, mis teised tunded selle vihaga kaasnevad või selle alt väljapääsu otsivad. Lisan siia ühe versiooni tuntud „viha jäämäe“ metafoorist, mis kujutleb viha jää mäena, millest vee peal on vaid väike osa. Suurem osa, see, mis viha toidab, on peidus veepiiri all.
Suhe vanematega
Kõige olulisem, mida vanem saab lapsele pakkuda, on lähedus ja turvaline suhe. Lapsele on kõige vajalikum koosveedetud aeg oma lähedastega. Peretraditsioonid, ühised jalutuskäigud, sportimised, koos söömine, lauamänguõhtud, harjumus omavahel oma päevast vestelda – kõik see toidab lapse emotsionaalset arengut ning loob tugeva vundamendi heaks eneseregulatsiooniks.
Rohkem infot laste emotsionaalse tervise toetamise kohta ja veel palju muudki kasulikku lugemist laste ning täiskasvanute psühholoogiliste probleemide teemal leiad veebilehelt www.tegevusterapeut.ee
Koodiga KOOLI kogu kaup -10%
Dr Maie Matšenas on hambaarstina tegutsenud 30 aastat. Ta rõõmustab, et ajaga on nii hambaravivõimalused kui ka inimeste suhtumine hammaste eest hoolitsemise tähtsusesse tunduvalt paremaks muutunud. Aga igapäevatarkusi, mida peaks ka koolilaps teadma, tuleb igal juhul meelde tuletada.
Tekst: Eve Kallaste / Foto: Shutterstock
Mis seisus on meie koolilaste hambad hambaarsti pilgu läbi?
Viimase natuke enama kui 15 aastaga on toimunud nihe paremuse poole. Mentaliteet, et hambaarst teeb haiget, on õnneks vahetumas suhtumisega, et arstid on toredad ja püüavad aidata.
Mida võiksid koolilapse vanemad lastele hammaste eest hoolitsemise ja suuhügieeni kohta meelde tuletada?
Et see on normaalne osa elust, nagu hommikune näopesu, kord nädalas küünte lõikamine, söömine ja puhtad riided. Hammaste eest hoolitsemine on ka osa suhtlusest sõpradega – kui suust tuleb ebameeldivat lõhna, võib ka suhtlusringkond kitseneda. Tihti teised lapsed ei ütle, et probleemiks on halb hingeõhk, nad lihtsalt tõrjuvad või ei taha enam suhelda. Laps võib olla segaduses, kuna ei saa aru tõrjumise põhjusest.
Hommikul tuleb hambaid pesta vähemalt pool tundi pärast sööki. Kohe pärast söömist on hambaemail happerünnaku tõttu nõrgestatud ja kui hambaid ka nühkida, eriti veel, kui kasutada abrasiivset hambapastat (selle RDA ehk abrasiivsusnäitaja on rohkem kui 100), eemaldab see hammastelt emaili. Hambaid ei maksa pesta kiiruga ega kõvasti –pigem teha ringjaid liigutusi. Pesemise ajaks võib käima panna ka taimeri või kaheminutilise muusikapala.
Taimerid on tänapäeval ka elektroonsetes hambaharjades, aga väga edukalt võib kasutada ka spetsiaalseid liivakelli, kasvõi muna keetmise kella.
Koolist tulles tuleb süüa, kui kõht on tühi, ja vältida pidevat näksimist. Kuna suu keskkond suudab hambakude taastavaks muutuda kahe ja poole kuni kolme tunni jooksul, siis ka tunni pärast võetud vahepala või suhkruid sisaldav maitsevesi rikub selle tasakaalu pea kolmeks tunniks.
Seega sobib söömise vahepealseks joogiks vesi.
Ja õhtul pärast hambapesu ei mingit sööki, ainult vesi!
vähemalt pool tundi pärast sööki.
Kuna öösel on suu kinni tunde ja kehatemperatuur on 36–37 kraadi, on see bakteritele eriti hea keskkond massiliselt paljunemiseks. Õhtune hambapesu on samuti ülioluline, et toiduosakesed hammaste vahelt välja saada – siis ei ole karta tulevikus hammast ümbritsevate kudede põletikke.
Tänapäeval on väga vahvaid lahendusi hammaste hooldamiseks: hambapesutabletid, irrigaatorid, mis puhastavad veesurvega hambavahesid, ioontehnoloogiaga hambaharjad.
Koolilastel vahetuvad hambad – mida selle kohta teadma peaks?
Hammaste vahetumisel peab suuhügieeni eest eriti hoolitsema, sest lahustuvad piimahambad võivad kergesti murduda ja olla hambakatu kogunemise kohaks. Oleme regulaarse kontrolli käigus alati vaadanud, kas jäävhammas on ennast juba igemest välja lükanud või ei. Kui ei ole, anname lapsele võimaluse piimahammast loksutada, et see ise välja tuleks. Vägisi kellegi hambaid tõmbama ei hakata. Arstikabinetis eemaldame ainult need hambad, mis on hambumusele probleemiks või kui jäävhammas on igemest väljunud, kuid piimahammas ei taha mingil põhjusel eest ära tulla.
Kindlasti tõstab enne und õuna söömine kaarieseriski.
Sel perioodil oleks kindlasti hea käia hambaarsti toolis vähemalt kaks korda aastas.
Kui tulemas on mõni suur tagumine purihammas, võib olla ka ige turses ja lapsel valulik süüa. Siis võib kasutada apteegis müügil olevaid limaskesta rahustavaid geele. Reeglina saab organism hamba kasvatamisega kenasti hakkama. Kui on aga tugev turse või veritsus, tasub ikka arstile näidata.
Missugused müüdid või valeuskumused siiani seoses hambahooldusega levivad?
Usutakse, et kui õhtul enne magamaminekut õuna süüa, puhastavat see hambaid. Tegelikkuses sisaldab õun
nii happeid kui ka süsivesikuid, mis on hambavaabale kahjulikud. Kindlasti tõstab enne und õuna söömine kaarieseriski.
Mõni inimene on veendunud, et hea, kui ühe korra päevas hambaid peseb. Aga pestes ainult hommikul, on järgmiseks ööks suus hambakatu osakaal nii suur, et pannakse ohtu hambapind ja igemed.
Kui pesta ainult õhtul, on hommikuks suus siiski mingi osa kattu, samuti on suure tõenäosusega ka hinge õhk halb ja päeva jooksul suu mikrobiaalne koostis halveneb kiiresti.
Söega pesemine – kindlasti on enda koldest võetud süsi abrasiivne.
Sidrunimahla ja soodaga – tugevalt happeline või abrasiivne ja aluseline. Kindlasti kahjulik.
Kuidas on õige hambaid pesta? Õige hambapesu soovitused ja võtted on suuhügienistide igapäevatöö. Iga inimese suu on erinev, ka lastel. Vastavalt hammaskonna arengu staadiumile tuleb hankida ka hooldusvahendid – hambahari, mille pea on õige suurusega, arvestades hambakaart, vanusele vastav hambapasta. See, et tuleb pesta kaks korda päevas, sai juba eelnevalt selgeks.
Kui hammaste vahele hakkavad 4–5-aastaselt tekkima lõualuu kasvu pärast hambavahed, vajavad paljud lapsed ka hambaniiti või hambavahede puhastamist irrigaatoriga. Korra nädalas võiks kasutada hambakatuindikaatoreid. Neid on apteegis müüa lahuste või tablettidena. Pärast hambapesu tuleks suud kas loputada indikaatorvedelikuga või närida tablett suus katki, alla ei tohi neelata, ja lo-
KUI JÄÄVHAMMAS MURDUB
Helista hambaarstile.
Korja kokku kõik hambatükid, võib-olla saab hambaarst neid hamba taastamisel kasutada.
Vajadusel loputa suud sooja veega.
Murdunud hammas võib olla väga tundlik, hoia suud kinni.
KUI JÄÄVHAMMAS TULEB KOOS
JUUREGA VÄLJA
Otsi hammas üles.
Ära puutu hammast juureosast.
Kui hammas on must, loputa seda korraks veega.
Kui õnnetus on juhtunud suurema lapsega, aseta hammas juurt katsumata suhu oma kohale tagasi ja lase lapsel hambad kokku suruda, et hammas püsiks õiges kohas.
Kui see pole võimalik, pane hammas piima või füsioloogilise lahuse sisse.
Kui eelmised variandid ei toimi, siis hoia hammas põses, sülje sees.
Pöördu hambaarsti poole järgneva kahe tunni jooksul, sest kiire tegutsemine aitab hammast päästa.
putada veega. Kogu hambakatt värvub indikaatori värvi. Siis peab hambaharjaga värvi maha pesema ja meelde jätma, millise nurga alt katt kätte saadi.
Kui indikaatoritega paar nädalat harjutada, tekivad uued harjumused. Kindlasti peaks harjaga ära puhastama suu limaskesta: suulae, põskede siseküljed, keele. Suud võiks loputada meeldiva maitsega suuveega.
Eriti oluline on hügieen ortodontiliste aparaatide kandjatel. Neile laieneb ka kogu eelnev jutt, aga need lapsed ja noored võiksid lisaks ortodondile külastada kolm kuni neli korda aastas ka terapeuti või kaks korda hügienisti ja kaks korda terapeuti.
Samuti tuleks valgete plekkide korral hambal kasutada pärast hambapesu mineraliseerivaid kreeme. Kokkuvõttes võib öelda, et lapseeas hammaste eest hoolitsemine tasub edaspidi kordades ära.
55€ tagasi
55€ tagasi
55€ tagasi
EcoTank L3251/ L3256
EcoTank L3251/ L3256
EcoTank L3251/ L3256
Kolmefunktsiooniline Wi-Fi ühendusega värviprinter.
Kolmefunktsiooniline Wi-Fi ühendusega värviprinter.
Kolmefunktsiooniline Wi-Fi ühendusega värviprinter.
15,6’’
15,6’’
15,6’’
15,6’’
15,6’’
15,6’’
Pärnu: Papiniidu 42
Pärnu: Papiniidu 42
Pärnu: Papiniidu 42
Rakvere: Lai 22
Rakvere: Lai 22
Rakvere: Lai 22
Viljandi: Männimäe
Viljandi: Männimäe
Viljandi: Männimäe
Saaremaa: Auriga
Saaremaa: Auriga
Saaremaa: Auriga
L3210 Kolmefunktsiooniline värviprinter
L3210 Kolmefunktsiooniline värviprinter
L3210
Kolmefunktsiooniline värviprinter
44-55€ tagasi
44-55€ tagasi
44-55€ tagasi
219 189
Printeri ostjale osa raha tagasi!
Printeri ostjale osa raha tagasi!
Printeri ostjale osa raha tagasi!
Tingimused: www.epson.ee/ecotankcashback
Tingimused: www.epson.ee/ecotankcashback
Tingimused: www.epson.ee/ecotankcashback
TUF Gaming FX506LHB
TUF Gaming FX506LHB
TUF Gaming FX506LHB
3-aastane lisagarantii
3-aastane lisagarantii
• 15,6” FHD matt IPS 144 Hz
• 15,6” FHD matt IPS 144 Hz
• i5-10300H
• i5-10300H
• i5-10300H
219
189
219 189
45€ tagasi
45€ tagasi
45€ tagasi
3-aastane lisagarantii tasuta!
3-aastane lisagarantii tasuta!
3-aastane lisagarantii
Tingimused: epson.eu/printerwarranty
Tingimused: epson.eu/printerwarranty
3-aastane lisagarantii tasuta! Tingimused: epson.eu/printerwarranty
• 15,6” FHD matt IPS 144 Hz
• graafika: NVIDIA GeForce GTX 1650 4GB
• graafika: NVIDIA GeForce GTX 1650 4GB
• graafika: NVIDIA GeForce GTX 1650 4GB
• RAM 8 GB
• RAM 8 GB
• RAM 8 GB
• kõvaketas 512 GB SSD
• kõvaketas 512 GB SSD
• kõvaketas 512 GB SSD
• Windows 11 Home
• Windows 11 Home
• Windows 11 Home
659
659
659
TAVAHIND 899
TAVAHIND 899
TAVAHIND 899
619
619
619
TAVAHIND 699
TAVAHIND 699
TAVAHIND 699
839
839
839
TAVAHIND 899
TAVAHIND 899
TAVAHIND 899
VivoBook M1502IA
hõbedane/sinine
VivoBook M1502IA hõbedane/sinine
VivoBook M1502IA
hõbedane/sinine
• Ryzen 5 4600H
• Ryzen 5 4600H
• Ryzen 5 4600H
• AMD Radeon Graphics
• AMD Radeon Graphics
• AMD Radeon Graphics
• RAM 8 GB, DDR4
• RAM 8 GB, DDR4
• RAM 8 GB, DDR4
• kõvaketas 512GB SSD
• kõvaketas 512GB SSD
• kõvaketas 512GB SSD
• Windows 11 Home
• Windows 11 Home
• Windows 11 Home
VivoBook M1502IA sinine
VivoBook M1502IA sinine
VivoBook M1502IA sinine
• Ryzen 7 4800H
• Ryzen 7 4800H
• Ryzen 7 4800H
• AMD Radeon Graphics
• AMD Radeon Graphics
• AMD Radeon Graphics
• RAM 16 GB
• RAM 16 GB
• RAM 16 GB
• kõvaketas 1TB SSD
• kõvaketas 1TB SSD
• kõvaketas 1TB SSD
• Windows 11 Home
• Windows 11 Home
• Windows 11 Home
Õues liikumine ei edenda mitte ainult füüsilist tervist, vaid suurendab ka vaimset heaolu ja soodustab sügavamat sidet loodusega.
Tihtipeale võib aga keeruline olla lapsi nutitelefonist ja televiisorist eemale meelitada. Kuidas käituda, et lapsed õue ja liikuma saada?
Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock
Kõige parem viis, kuidas lastele uusi harjumusi õpetada, on hea eeskuju näitamine. Kui nad näevad, et vanemad on füüsiliselt aktiivsed, veedavad looduses aega ja naudivad liikumist, võib see ka neile külge hakata. Selle soodustamiseks võtke näiteks perega ette väike matk, külastage kodulähedasi metsaradu või rabasid, veetke võimalusel aega aias või käige jalgratastega sõitmas. Õues olles väljendage julgelt oma rõõmu värskest õhust, ümbritseva keskkonna ilust ja vabaduse tundest, mida väljas viibimine kaasa toob. Teie siiras vaimustus ja rõõm on nakkav ning köidab laste tähelepanu ja tekitab uudishimu.
Pidage meeles, et lapsed on tähelepanelikud vaatlejad ja kipuvad jäljendama käitumist, millega kokku puutuvad. Kui nad näevad, et te tõesti naudite õues tegutsemist ja liikumist, tekib neil suurema tõenäosusega positiivne seos füüsilise aktiivsusega. Teie eeskuju ei innusta neid mitte ainult rohkem aega õues veetma, vaid
Igale lapsele jõukohane treening!
paneb aluse ka tervislike harjumuste tekkele.
Selleks, et innustada lapsi õues aega veetma, oleks hea, kui neil oleks oma ala, kus õuemänge mängida. Aiaga majapidamistes võiks hoovinurka sisse seada õueala, mis vastaks lapse vanusele ja soovidele. Väiksematele võiksid seal kindlasti olla liivakast, ronimispuu ja kiiged. Veidi suurematele võiks anda kätte oma pisikese peenrakas ti, kuhu nad saaks ise oma äranägemi se järgi taimi kasvama panna. Nii õpib laps selle kogemuse kaudu aiandust ja näeb oma töö vilju. Linnakorteris saab peenrakasti asendada väikese potiga aknalaual ja õueala pargiga. Selleks, et õues olemist veel põnevamaks muuta, võiks välja mõelda ka vahvaid mänge, nagu näiteks aardejaht, putukate tuvastamine või puulehtede aabitsa koostamine. Sellised tegevused lisa vad põnevust, muutes looduse uuri mise veelgi ahvatlevamaks.
Lisaks õues liikumisele oleks ka hea leida lapsele trenn, mis talle huvi pakub. Tihti tehakse lapsi trenni pannes see viga, et valitakse tegevus, mis lapsevanemale meeldib või lapsevanema meelest lapsele meeldida võiks. Selleks aga, et lapsel liikumise ja füüsilise aktiivsusega
positiivne suhe tekiks, peab olema kindel, et laps tõesti naudib trennis käimist. Mõnikord võib sobiva spordiala leidmine veidi aega võtta ja sellest ei ole midagi, kui laps paari ala proovida soovib. Samuti oleks hea lapse käest aeg-ajalt uurida, kas talle endiselt meeldib see, millega tegeleb, ja jälgida, kas ta läheb sinna rõõmsa meelega.
Kui sobiv spordiala leitud, saavad parimateks motivaatoriteks realistlikud eesmärgid ja vanemate tunnustus. Selleks, et ka pärast aastat või kahte trennis tore oleks, võiks lapsel aidata seada spordialaga seonduvaid eesmärke ja teda tunnustada, kui tal hästi läheb. See võib olla midagi lihtsat, näiteks parandada teatud oskust või saavutada konkreetne tulemus. Kui laps näeb, et tema pingutused kannavad vilja, tunneb ta end motiveerituna.
Allikad: greenkidcrafts.com, onlypassionatecuriosity.com
Pea iga koolinoor on silmitsi seisnud õppeainete või teemadega, mis ka parima tahtmise juures kuidagi ei köida ja tahaks mööda külge maha voolata. Alati pole aga võimalik neist loobuda. Teemade vahele jätmine tekitab ajus lünki, mille pealt edasi õppida on palju raskem. See võib kaasa tuua suure motivatsioonilanguse.
Kuidas siis muuta õppimine enda jaoks huvitavamaks ja kaasahaaravamaks?
Tekst: Hedvig Kaing / Foto: Shutterstock
Motiveeritud olemine muudab meid vastuvõtlikumaks uutele teadmistele ja toetab ka õpivõimekust. Kahjuks ei piisa igavesti vaid motivatsioonist, peab olema ka järjepidevust, mis viib tulemusteni. Et selle hoidmine lihtsam oleks, leidub mitmeid õppimismeetodeid, mida saab appi võtta hetkedel, mil õppimine on eriti vaevaline.
Feynmani tehnika
Feynmani tehnika seisneb keeruliste terminite ja selgituste lahti kirjutamises lihtsamaks ning kergemini mõistetavaks. Kui kirjutame enda jaoks esialgu mõistmatud teemad lahti oma sõnadega, omandame neid palju kiiremini ja oleme seejuures motiveeritumad.
Alusta paberil teema lahti kirjutamisest iseseisvalt, seejärel ava õppematerjalid ja tee faktikontroll. Paranda kohad, mis ei läinud täppi või vajaks täiendust. Lõpetuseks: kui kasutasid eelnevalt tekstis keerulisi termineid või komplekslauseid, kirjuta need enda jaoks uuesti oma sõnadega lahti. Valminud lehte saad kasutada ka edaspidiseks kordamiseks.
Värviga esile tõstetud märkmed
Nii koolitunnis kui ka kodus õppides on hea, kui on käepärast kirju -
tusvahendist erinevat värvi pliiats või marker, millega tekstis olulisem informatsioon esile tõsta. Värvid aitavad tekstis oleva sisu siduda ajus üksikute välja toodud märksõnadega. Sedasi saab materjali omandada palju kiiremini.
Sealjuures tuleb jälgida, et markeeritud teksti liialt ei saaks, sest nii kaob esiletõstu efekt ära, mille tõttu ei seosta aju enam märksõnu ülejäänud selgitava tekstiga sedavõrd lihtsalt, kui võiks. Teadlased märgivad ka, et kollased ja punased värvid aitavad kaasa positiivse õpikeskkonna loomisele.
Testi ennast
Kui tead, et ees ootab kontrolltööde sadu, tasub selleks aegsasti valmistuma hakata. Teemasid õppides märgi ära küsimused, millele vastamine vajab rohkem kordamist, ning kirjuta need endale näiteks sedelitena välja –ühel pool küsimus, teisel vastus – ning korda nende abil iga päev. Mõtle ka ise välja küsimusi, mis arvad, et võivad kontrolltöös ette tulla.
Pikema aja jooksul järjepidevalt korratud teemad jõuavad kenasti ajju talletuda ning jäävad meelde pikemaks ajaks. Kindlustundega tööle vas-
tu minnes on järgmine kord õppimine juba lihtsam.
Nii mõnelgi on lihtsam õppida ja hoida fookust keskkonnas, kus valitseb õppimise õhkkond. Sellise ruumi saab tekitada koos sõpradega ühiselt maha istudes ja teemasid läbi arutades. Üheskoos võib teil tekkida küsimusi, mille peale ise poleks tullagi osanud, kuid mille vastustest edaspidi kasu on. Sõpra on ka tihti lihtsam õppima motiveerida kui iseennast, mistõttu saate teineteisele toeks olla. Kui tead aga, et seltskonnas õppides on su tähelepanu häiritud või see muudab pigem ärevaks, tasub enese heaolu nimel valida iseseisvalt keskendumine.
Puhke- ja liikumispausid
Kui oled pikalt juba laua taga istunud ja õppinud, on hea võtta hetk liigutamiseks ning lasta pea korraks tühjaks. See aitab tõmmata fookuse õppimiselt eemale ja tekitab ajus suurest õppimispingest pausi. Nii nooremas kui ka hilisemas eas on sedasi lihtsam pärast pikki tunde uuesti keskenduma hakata. Puhkepauside eesmärk on muuta aeg, mille õppides veedad, võimalikult efektiivseks.
PE LI KAN COM BI N O loomapiltidega viltpliiatsid, jäme ots, 9 värvi
PE LI KAN COLORE LLA viltpliiatsid, pintselots, 10 värvi
PE LI KAN COLORE LLA STAR viltpliiatsid, 24 värvi (sealhulgas 6 pastelset)
Kooliskäimise üheks ajamahukamaks osaks on kodus kodutööde tegemine, ja nende vajalikkust on aastakümneid küsimuse alla seatud. Kodus õppimise eesmärk on arendada lapses iseseisvalt informatsiooni omandamise võimet, et ise õppimise oskus kogu eluks külge jääks. Kuid oskus ise õppida ei tule üleöö. Et noore jaoks muutuks õppimine tema oma vastutuseks ja iseseisvaks tegevuseks, on algul vaja teda sel teel toetada ning suunata. Seejuures on suur roll lapsevanemal, kes saab aidata oma lapsel õppima õppida.
Tekst: Hedvig Kaing / Foto: Shutterstock
Selgita lapsele kodutööde kasu
Viimane asi, mille peale algkoolilaps pärast kooli mõelda tahab, on kodus edasi õppimine ja veel laua taga istumine, kui hing ihkab hoopis sõpradega mängida või multikaid vaadata. Selle mõttega kohanemine võib olla raske ja tekitada omajagu trotsi. Siiski tuleb kodutööd enne järgmist koolipäeva ära teha. Lapse laua taha õppima saamiseks selgita talle koduste ülesannete kasu:
Milleski väga heaks saamiseks tuleb õppida ja vahepeal ka raskemaid ülesandeid teha ning selleks kulubki aega. Täna harjutades valdab ta homme teemat juba palju paremini.
Tunnis õpitud teemade kodus üle kordamine aitab kinnistada saadud teadmisi. Kui kodused tööd ära teha, on järgmises tunnis palju lihtsam vastata õpetaja küsimustele.
Lastele meeldib tunda end vanemana, kui nad on, seetõttu tasub avardada seost koduste tööde ja tulevikutöökoha vahel – aja planeerimine ja enesedistsipliin, mida koduseid töid tehes õpib, on vajalikud oskused kogu eluks.
Kui lapsel on siiski raskusi, et leida motivatsiooni oma koduste tööde tegemiseks, vali ka endale „kodutöö“ ja tehke neid samal ajal, istudes näiteks vastakuti nii, et laps sinu tegevusest häiritud poleks. Sedasi saad lapsega koos aega veeta ja mõlemad jõuate vajalikud asjad tehtud.
Loo lapsele õpikeskkond
Pärast koolipäeva lõppu on hea anda lapsele aega puhata ja lubada teha muid asju, kuid seda kokku lepitud ajani, kui tuleb kodutöid tegema hakata. Kellaaeg selleks võiks olla igal õhtul enam-vähem sama – see kasvatab lapses rutiinitunnetust.
Kergemaks ümberlülitumiseks mängult õppimisele on hea, kui need tegevused toimuvad erinevates tubades või asukohtades. Lihtsam on keskenduda olulisemale, kui kõik häirivad faktorid on eemal ega haara tähelepanu. Õppimisnurk võiks olla vaikne ja inspireeriv, et laps oleks motiveeritud toimetama ning
suudaks seda teha järjest mõnda aega.
Võtke üks ülesanne korraga
Laste fookus on kerge kaduma ja selle pikemalt hoidmist ühel tegevusel saabki harjutada koduste töödega. Esialgu tasub eesmärke seada ühe ülesande-ampsu kaupa, et lapsel ei tekiks ülekoormatud tunnet –ühe ülesande ära tegemisel võtke ette järgmine ning kui tähelepanu juba totaalselt hajuma hakkab, tehke kokkuleppeline välja teenitud puhkepaus, et hiljem jätkata. Puhkepausi tasub lapsele serveerida preemiana tubli töö eest, et ta tunneks end uhkelt oma suure töö üle.
Eelkõige võikski koduste tööde rutiini kasvatades lapsele selgitada, et ta teeb seda enda arendamiseks ning suureks ja targaks saamiseks, mitte kellegi teise pärast. Sedasi annad talle mõista, et usaldad teda, ja ta saab isikliku vastutuse veendumusega, et võib alati nõu ning abi küsida.
See, et lapsel oleks koolis energiat ja piisav keskendumisvõime, sõltub paljuski tema unerutiinist ning toitumisharjumustest.
Seda, et tühi kott ei seisa püsti, teavad kõik. Ka autot peame tankima enne, kui tahame sellega sõita. Pole ju mõeldav, et tangime alles õhtul, olles päev otsa ringi sõitnud. Inimorganism on aga nii võimas, et veab kuidagi alati välja. Samas kui tahta päevast maksimumi võtta, tuleks erilist tähelepanu pöörata just hommikusele toidule.
Päeva tähtsaim toidukord
Hommikuks on organism ära kasutanud süsivesikute varud ja vajab täiendust. Hommikusöögist saadud energia stabiliseerib veresuhkrutaseme. Kui aga laps jätab hommikusöögi vahele, peab maks hakkama kasutama oma glükoosivarusid, mistõttu langeb tuntavalt organismi efektiivsus. Selle tõttu tekivad keskendumishäired, näiteks võib olla raske pühenduda õppimisele.
Kõige parem on tekitada lapsele harjumus kohe ärgates klaasike vett juua ja sööma hakata alles poole tunni möödudes. See tegevus aitab hästi magu äratada ja leevendab öö jooksul kaotatud vedelikukulu. Kõik toidu kõrvale joodud vedelikud seevastu lahjendavad maomahla, mis teeb
seedeprotsessi raskeks ja võib mõneks ajaks tekitada loidumust.
Üks tervislikumaid hommikusööke pole mitte värvilised krõbinad, nagu lapsed loodavad, vaid täisterapuder või müsli. Need on ka väga head kiudainete allikad, mille suures defitsiidis paljud (ka lapsed) igapäevaselt elavad. Ära ei tasuks aga unustada, et nii pudru kui ka müsli kõrvale tasuks tarbida kindlasti ka kvaliteetset valku ja rasva. Nii ei tõuse veresuhkrutase liiga kõrgele.
Ka muna ja peekoni kombinatsioon on hea, sest niisugune hommikusöök hoiab kõhu kaua täis. Võileivadki sobivad hommikusöögiks hästi. Sellisel juhul tuleb lihtsalt pöörata tähelepanu leiva koostisele. Hommikusöögiks võib lapsele lubada ka pisut magusat, sest selle toidukorraga saadud süsivesikud kasutatakse kindlasti päeva jooksul ära ega ladestata rasvana. Ka erinevad uuringud tõestavad, et korralikku hommikusööki söövad inimesed patustavad ebatervislike toitudega harvem ja suudavad paremini oma kehakaalu kontrolli all hoida. Aga nagu iga toidukorra puhul, tasuks ka hommikusöögi puhul mitte lasku -
da rutiini. Mida mitmekesisemalt me oma lapsi toidame, seda rohkem erinevaid eluks kasulikke ja vajalikke aineid nad ka saavad.
Ajule ka toitu
Päeva jooksul on oluline anda lapsele nn ajutoitu. Alustama peaks isegi mitte toidust, vaid hoopis veest, sest seda on meie aju koostises kõige enam. Piisava vee joomisega loome hea pinnase ärksale ajutööle. Uuringute käigus on selgunud, et dehüdratsiooni vältimine ja normaalne veejoomine võib ka mäluprobleeme tõhusalt vähendada.
Aju toetava toidu puhul pole loodus fantaasiale just palju ruumi jätnud –Kreeka pähkel on oma kujult ju ajuga väga sarnane. Olemas on mõlemad ajupoolkerad, nii suur- kui ka väikeaju ning isegi kurrud ajukoores. Ootuspäraselt sisaldab see ka aju tõhusalt toitvaid oomega-3-rasvhappeid.
Paljud uuringud kinnitavad, et Cvitamiini kõrgem tase veres on otseselt seotud kõrgema IQ-ga. Seepärast tasuks lapsele anda näiteks astelpajumarju, tsitruselisi, musti sõstraid, aga ka kartulit, sest eestlased ammutavad enamiku oma C-vitamiinist just sealt.
Vajalikku kogust toiduga kätte saada on aga üha keerulisem, sest tegemist on õhuga kokkupuutel hävineva vitamiiniga. Nii võib vabalt juhtuda, et seisnud toorsalat või poe valmistoit – hoolimata informatiivsest sildist grammide ja kalorite kohta – ei sisalda C-vitamiini siiski üldse. Samuti tasub meeles hoida, et
C-vitamiini sisaldus väheneb oluliselt kuumutamisel. See on ka üks põhjustest, miks kogu aeg soovitatakse vähemalt pool tarbitavatest köögi- ja puuviljadest süüa toorelt, mahlade või smuutidena. Ka supp on hea valik, sest köögiviljade keeduvees leidub C-vitamiini rohkem kui samal hetkel neis endis.
FRANK Fruitiese puuviljakommid on uuenduslikud tooted, millesarnaseid koostiselt praegu Eesti turul ei leidu. Uudne tehnoloogia võimaldab kokku segada puuvilju, säilitades nende loomuliku maitse, magususe ja pehme koostise. Seejärel rikastatakse puuvilju toitainete ja vitamiinidega, järgides parimaid toidu- ja ohutusstandardeid. Toodete koostisest on 95% ehtsad puuviljad, neile pole lisatud suhkruid, želatiini, säilitusaineid, värvaineid ega plasti ning tooteid ei ole katsetatud loomade peal. Valikus on seitse toodet, millest viis sobivad ka veganitele. See tootemark on loodud Šveitsis just inimestele, kes otsivad naturaalseid ning maitsvaid tervislikke toidulisandeid. Nii saab iga päev maitsva vahepalana või kommi asemel lihtsalt tarbida vitamiine ja mineraalaineid. Need on maailma parima maitsega vitamiinid, mis on võitnud tiitli „Great Taste Awards 2021“. Toidulisandid leiad veebilehelt www.yumtek.ee, hästi varustatud apteekidest ja edasi müüjate käest. Meie e-poes kasuta sooduskoodi „LOODUSLOEB“ ning kosuta enda ja oma lähedaste tervist 15% soodsamalt! Sooduskood kehtib kuni 31.12.2023.
www.yumtek.ee
@frank_fruities_estonia
Facebook FRANK Fruities Estonia
Uuringud näitavad, et C-vitamiini manustamine aitab alandada veres stressiga seotud hormoonide taset ja vähendada teisi stressiga kaasnevaid sümptomeid. Samuti seostatakse madalat C-vitamiini taset väsimusega.
Aju vajab lisaks veele ja rasvale ka aeglaselt imenduvaid süsivesikuid, samuti valke efektiivseks toimimiseks. Mida rohkem sarnaneb lapse toidulaud toitumispüramiidiga – kus on sees kõik toidugrupid (köögi- ja puuviljad, täistera, rasvad, kaunviljad ja kala ning muna) ja seda õiges vahekorras, seda tänulikum on nii aju kui ka organism tervikuna.
Koolilapsele on oluline, et regulaarseid toidukordi oleks päevas vähemalt viis: kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala. Selline toidurutiin toetab lapse arengut kõige paremini. Õhtusöögiga ei tasuks aga liiga hilja peale jääda. See võiks toimuda vähemalt kaks ja pool tundi enne magamaminekut. Vastasel juhul võib see hakata segama lapse unekvaliteeti ja rikkuda seeläbi tema taastumise.
1. Osta Rahva Raamatust püsikliendina vähemalt 30 € eest.
2. Osaled MacBook Air sülearvuti loosimisel.
Tasub mõelda, millest lapsed enda kõhu täis söövad? Kas millestki sellisest, millest nad saavad organismile vajalikke makrotoitaineid (süsivesikud, rasvad, valgud), vitamiine ja mineraalaineid, kiudaineid ja antioksüdante? Arenevale organismile on niivõrd oluline see, et ta saaks kätte kõik vajalikud ained.
Söögile lisatavast suhkrust saadud energia osatähtsus ei tohiks ületada kümmet protsenti päevasest toidust, kuid see on tõesti ka maksimummäär. Igasugustele maiustustele ja magustatud jookidele tuleks jätta menüüs nii vähe ruumi kui võimalik. Tegelikult pole kehal kommi, šokolaadi ja jäätist üldse vaja. Eesti elanikud ostavad aga ligi 20 kg suhkrut aastas, millele omakorda lisandub veel erinevates toiduainetes sisalduv suhkur, mida on lastele mõeldud toodetes eriti palju.
Igasugused kommid ja muud maiustused tõstavad lapse veresuhkrutaseme liiga kiiresti liiga kõrgele, aga kui veresuhkrutase on kõrgele lennanud, järgneb sellele täpselt sama kiire langus. Selline veresuhkrutaseme kõikumine on tervisele väga halb. Esiteks tekitab see isu uue maiustuse järele, teiseks tekitab energiapuudust, väsimust ja uimasust, aga ka käitumishäireid ja ülekaalu. Veresuhkrutaseme järsul kõikumisel on otsene seos ka II tüüpi diabeedi ning südame-veresoonkonnahaigustega.
Vähesed teavad, et on leitud tugevaid seoseid liigse suhkrutarbimise, veresuhkru kõrgenenud taseme ja immuunfunktsiooni languse vahel. Tuleb välja, et peale muude kahjulike omaduste on suhkur ka märkimisväärne immuunsuse langetaja. See võib olla ka põhjuseks, miks tänapäeva lapsed nii tihti haiged on.
On loomulik, et koolinoore enese ja maailma avastamisega käivad kaasas mitmesugused huvid ning trennisoovid. Huvitegevus lisab aga koolikoormusele palju hõivatud tunde, mis tuleks targalt nädala peale ära jagada. Noores inimeses maailma vastu huvi üleval hoidmise ja tema energia targa suunamise aluseks on läbimõeldud päevakava, mis toetaks ka tema heaolu ning produktiivsust.
Päevase aja optimaalseks kasutamiseks, et oma kohustuste ja suuremate projektidega toime tulla, on hea paar sammu ette mõelda. Koolis käimisega kaasneb niigi stress, mis väsitab, seega ka väikeste asjade korras hoidmine ja ette tegemine ennetab liigse stressi korraga peale langemist. Isegi eelneval õhtul ära tehtud kodutööd ja Tekst: Hedvig Kaing / Fotod: Shutterstock
pakitud koolikott vähendavad hommikul kooli jõudmise pingeid.
Päevakava planeerides on kõige olulisem silmas pidada, et laps on edukas, terve ja õppimisvõimeline, kui ta on puhanud ning tema aju ja keha toidetud. Et noor õpiks ja jaksaks uut informatsiooni omandada, on oluline, et ka tema baasvajadused oleksid täidetud ning mahuksid ajaliselt päevakavasse. Nii aju tegevust kui ka kehalist vastupidavust hoiavad kõrgel tasemel tervislikud harjumused, nagu liikumine, regulaarne toitumine ja magamine.
Tervislik toitumine
Pikematele koolipäevadele vastu vaadates tasuks planeerida endale kotti kaasa tervislikke snäkke, millega vajadusel oma veresuhkru- ja energiataset kiiresti tõsta. Head variandid on näiteks pähklid, puuviljad, smuuti või tume šokolaad. Toitvamatest variantidest sobivad ka võileib ja hakitud köögiviljad.
Samuti kipuvad söögivahetunnid pikkadel päevadel olema piisavalt vara, et koolipäeva ja trenni vaheliseks ajaks on kõht taas tühi. Kui enne trenni koju sööma minemiseks aega ei jää, on tasku- ja kehasõbralik kodust kaasa võtta valmistoit, millega organismi turgutada. Antud toidukord võiks olla kerge, kuid suurem kui lihtsalt snäkk.
Terves kehas terve vaim! Vanemates kooliastmetes on õppetöö sedavõrd intensiivne, et koolipingist koju laua taha otse õppima minnes ei pruugi aju
kohe efektiivselt kaasa töötada. Seepärast on targem koolist saabudes enne koduste tööde juurde asumist teha midagi täiesti muud, soovitatavalt mõnd füüsilist tegevust, näiteks käia jalutamas, jooksmas, jõusaalis, venitada – igasugune füüsiline tegevus aitab mõistusel puhata. Igapäevane liigutamine hoiab vaimu erksa ja keha tervena. Pea meeles, et ekraanide passimine koormab aju tohutult ega ole ajule puhkus!
Uni ja puhkus
Noore inimese arengule on ääretult oluline uni ja selle piisavus koolinädala jooksul, mistõttu võiks ka see päevakava osa olla. Alustades koolipäeva puhanult on rohkem energiat päevale vastu minna ja pealehakkamist kõik vajalik ära teha.
Optimaalne unetundide arv koolinoorele on päevas 9–10, kuid see on
inimesiti erinev. Selle aja jooksul jõuab inimene läbida unefaasi, mil päeval omandatud uus informatsioon ajju talletub. Unekvaliteet on sama oluline kui tundide arv. Selle tagamiseks võiks päeva lõpuks olla vaimne ja füüsiline väsimus tasakaalus. Õhtutundidel tasub vältida ka suhkruid sisaldavaid ampse.
Väikesest ajupuhkusest võib kasu olla ka keset koolipäeva. Kui tunned, et öösel jäi unetunde väheks või fookus hajub kiirelt, on pärast pikki tunde õppetööd päevane uinak mõistusele toetav ning äratab aju taas tööle. Samas ei tohiks uinak liiga pikaks venida, soovitatav on piirduda 15–25 minutiga.
Kanna päevaplaani kaasas Päeva- ja nädalakava järgimiseks on hea, kui see on noorel igal hetkel ligipääsetav ning endaga kaasas, olgu see siis digitaalsel kujul või päeviku formaadis. Sedasi saab noor kasvatada endas iseseisvust, pidades oma päevakavaga ise sammu.
Tervislikud harjumused ja nende sihikindel järgimine võiks iga noore päevakava kandvad lülid olla, sest need toetavad tema heaolu igal hetkel. Struktureeritud koolipäev arendab ühtlasi ka noore keskendumisvõimet, mis omakorda tõstab tema produktiivsust.
Mida varem õpib noor ise oma aega planeerima ja selle mõjust oma energiatasemele aru saama, seda lihtsam on tal hilisemas eas oma elu organiseerida, tundes oma piire ning enese hoidmise olulisuse rolli.
