Uue peatüki algus
On lausa kummaline, kuidas sügise saabumine suudab esile kutsuda kaht nii vastakat tunnet: kurbust suve ärasaatmise pärast ja samas liblikaid ning närvikõdi uute alguste tõttu. Just viimased emotsioonid pulbitsevad pisikestes koolijütsides, kes sel aastal esimest korda koolivormi selga saavad, ja ka nende vanemates, kes, õnnepisar silmis, neile aknal lehvitavad.
Kõige esimene 1. september, mis lapse koolitee sisse juhatab, on eriline päev: kuigi kõik on justkui sama, on kõik ka täielikult muutunud. Enam ei ravi pahurat tuju pehmes lasteaiavoodis veedetud lõunauni ning päeval ei saagi ainult puhata ja mängida. Teisalt toob kooliminek endaga kaa
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee
sa kuhjaga uusi sõpru, kamaluga teadmisi ja paneb alguse elukestvale eneseotsingu teekonnale.
Kuigi uued algused tõotavad tavaliselt elevust, põnevust ja motivatsioonipuhangut, võivad võõrad olukorrad tekitada ka stressi, hirmu ning emotsioonide üleküllust. Seetõttu on lapsevanemana oluline olemas olla mõlemal juhul – kui laps on õnnelik, siis rõõmusta koos temaga, kui laps on kurb, siis toeta ja kuula teda. Kannatlik ja toetav tasub aga olla ka iseenda suhtes. Hoia endas väärtusi, mida oluliseks pead, ning hoolitse ka enese eest. Nii saab ka laps õppida, kuidas oma tervist ning heaolu väärtustada ja kaitsta.
Uued algused on põnevad ja väljakutsuvad, kui neisse suhtuda optimistlikult ning avatud meelega. Ole oma lapse jaoks olemas ja naudi kogu protsessi koos temaga. Soovin teile ilusat koos kasvamist ja arenemist!
Toimetaja: Liisbet Estra, liisbet.estra@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee
Keeletoimetaja: Jolana Aru, jolana.aru@delfi.ee
Trükk: AS Printall
MITU POODI ON IKKA MITU POODI
Ikka väga palju sügiskaupa!
Kogu kama kooliks
PAAVLI KALTSUKA SUUR POOD Uuemad ja isegi täitsa uued asjad!
PAAVLI KALTSUKA SUUR POOD
Paavli 6, teine korrus.
1000 m2, suurim kaltsukas
Palju väga häid riideid Inglismaalt
E-L 10-19; P 10-18
Iga R ja L naisteriided 0.30 €
Augusti lõpuni Angaaris iga T ja K lasteriided 0.30 € ning neljapäeviti TASUTA
KÕIGE ÄGEDAM LASTEPOOD
Kõik vajalik pere pisematele!
KÕIGE ÄGEDAM LASTEPOOD
Paavli 6, esimene korrus
E-L 10-19, P 10-18
PAAVLI ANGAAR Odav ja hoogne!
Vaheta stiili kasvõi iga päev.
PAAVLI ANGAAR Paavli 6 hoovis
Palju väga odavat kaupa
E-P 10-18
Lapse huviharidus ja trennid: kuidas valida ja motiveerida?
Koolipäevad võivad olla üsna intensiivsed, täis õppimist, kodutöid ja muid kohustusi. Et aidata lapsel hoida oma vaimset ja füüsilist tervist tasakaalus, on oluline leida tegevusi, mis pakuks talle rõõmu ning võimalust lõõgastuda. Üks suurepärane viis selleks on osaleda huviringides või trennides. Millega tuleks aga arvestada, et leida lapsele just see õige huviring?
Tekst: Heidi Tammsalu
Fotod: Shutterstock
Miks panna laps huviringi?
Huviringid annavad lapsele võimaluse avastada ja arendada oma andeid ning huvisid. Kui laps tegeleb millegagi, mis teda tõeliselt köidab, suurendab see tema enesekindlust ja pakub positiivseid elamusi. Lisaks on huviringid suurepärane koht uute sõprade leidmiseks ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks.
Kuidas leida sobiv huviring? Esmalt tuleb märgata, millised tegevused last tõeliselt huvitavad. Kas ta räägib pidevalt jalgpallist või veedab tunde joonistades? Need on head
vihjed, millised huviringid võiksid talle sobida. Siinkohal on oluline lapsega ka rääkida. Isegi kui jalgpall talle väga meeldib, võib hirm teadmatu ees panna teda ütlema, et ta ei soovi trenni minna. Aruta, mida uus huviring endaga kaasa toob ja mida laps seal tegema hakkab. Selgituste andmine aitab lapsel end ette valmistada ja vähendada hirmu tundmatu ees.
Kui sobiv huviring on välja valitud, tasub minna proovitundi. See annab lapsele ja vanemale võimaluse näha, kas tegevus vastab ootustele ning kas huviringi juhendaja on lapsele sobiv. Lapse eelnev ettekujutus huviringist ei
pruugi sageli kokku minna reaalsusega. Proovitunnis saab laps kogeda, milline on tegelik õhkkond ja tegevused, kohtuda juhendajaga ning näha, mida juba vanemad lapsed seal teevad. See annab talle aimu, kas see tegevus sobib talle, ning näitab, kuhu huviringis osalemine võib teda välja viia, olgu selleks siis võistlused, etendused või näitused.
Tegevused huviringis peaksid vastama lapse vanusele ja arengutasemele. Kui laps ei tunne end proovitrennis mugavalt, ei tohiks teda survestada ega võrrelda teiste lastega. Oluline on leida tegevus, mis pakub talle rõõmu ja turvatunnet.
Samuti on oluline valida huviring, mille aeg ja asukoht sobivad nii lapsele kui ka perele, et vältida logistilisi raskusi. Algklasside õpilastele võiks eelistada huviringe koolimajas või selle lähedal, et laps saaks pärast tunde iseseisvalt kohale minna. Samuti tuleks arvestada pere eelarvet, kuna huviringid võivad nõuda osalustasusid ja spetsiifilist varustust.
Millised võimalused on olemas?
Huviharidust ja tegevust pakkuvaid asutusi on mitmeid, nii et lastele ja noortele on kohti, kus oma andeid ja huve arendada, üsna palju. Siin on mõned levinumad võimalused, mida kaaluda:
• Huvikoolid. Huvikoolides on võimalik õppida mängima erinevaid pille, valdama kunstitehnikaid, ehitama roboteid või süvendada teadmisi keskkonnateemadel. Muusika , kunsti, teadus ja programmeerimiskoolid on vaid mõned näited, kus lapsed saavad oma huvisid arendada.
• Spordikoolid ja trennid. Kuigi spordikoolid ei liigitu ametlikult huvikoolide alla, on need suure pärane valik lapse huvitegevuseks. Füüsiline tegevus toetab vaimset tervist ja spordiga tegelemine arendab lapse kehalisi oskusi, distsipliini, samuti meeskonnatöö oskusi. Tantsukoolid võivad olla registreeritud kas huvikoolide või spordiasutustena, pakkudes samuti võimalust arendada lapse füüsilisi ja loovaid oskusi.
• Noortekeskused . Kodu kandi noortekeskustes korraldatakse mitme suguseid töötube ja tegevusi, kus noorsootöötajad aitavad lastel ning noortel oma oskusi arendada
ja aega sisukalt veeta. Noortekeskustesse on oodatud kõik vanuses 7–26. Seal saab osaleda erinevates tegevustes, alates käsitööst kuni muusikani, ning leida uusi sõpru ja huvitavaid tegevusi.
• Üldhariduskoolide huviringid
Paljud üldhariduskoolid pakuvad oma õpilastele mitmesuguseid huviringe, mis võivad olla tasuta või tasulised. Kooli huvijuht oskab kindlasti soovitada sobivaid huviringe, mis toimuvad kooli juures. Need huviringid on sageli kergesti ligipääsetavad ja võimaldavad lapsel koolipäeva lõppedes kohe osaleda lisategevustes.
Mida teha, kui lapsel kaob huvi huviringi vastu?
Kui laps soovib huviringist lahkuda, on oluline mõista põhjuseid. Vestle lapsega ja kuula ära ta mured. Sageli võivad huvipuuduse taga olla ajutised probleemid, nagu sõbra lahkumine ringist, ebaõnnestumine võistlustel või liht
salt väsimus. Lapsele tuleks selgitada, et algusraskused on osa õppimisprotsessist ja et need on ületatavad. Kui laps tunneb, et ta vajab puhkust, võib lühike paus aidata huvi taastada. Samuti on oluline pakkuda lapsele täiendavat tuge ja julgustust, mis võib tulla nii vanematelt kui ka juhendajatelt. Mõnikord võib motiveeriv vestlus juhendajaga või lapse saavutuste tunnustamine anda talle vajalikku enesekindlust ja motivatsiooni jätkamiseks.
Samuti on täiesti normaalne, et laps alles otsib oma huve ja kasvades võivad need muutuda. Paindlikkus on oluline – kui laps soovib huviringist loobuda, ei maksa teda sundida seal edasi käima. Selle asemel võiks lapsele pakkuda võimalust proovida teisi huviringe või tegevusi, mis võiksid talle rohkem huvi pakkuda. Lapsele valikuvõimaluste andmine suurendab tema iseseisvust ja motivatsiooni leida sobiv tegevus.
Miks panna laps korvpallitrenni?
Korvpall on väga mitmekülge spordiala, arendades lapses meeskonnatööd, mõtlemist ja otsuse tegemist, tegevusse on haaratud kogu keha ehk käed ja jalad ning võrdselt keha parem ja vasak pool. Korvpall arendab lapses mitmesuguseid oskusi ja füüsiliselt parandab see vastupidavust, jõudu, kiirust ja koordinatsiooni. Kognitiivselt tugevdab mäng kiiret mõtlemist ja strateegilist planeerimist. Meeskonnamänguna õpetab korvpall koostööd ja suhtlemist, aidates lapsel arendada sotsiaalseid oskusi. Lisaks suurendab korvpall enesekindlust ja distsipliini, pakkudes lõbusat vaheldust igapäevasest koolirutiinist.
Korvpalliklubi Viimsi tuleb vanemale ja lapsele vastu kogu teekonna vältel, toetades neid alates jalatsite valikust kuni näpunäideteni, kuidas last treeningutel toetada. Klubi võtab treeningutesse poisse ja tüdrukuid alates 6. eluaastast ja lasteia pallimänguringidesse alates 4. eluaastast. Klubi pakub mitmekesist treeningkava ja korraldab suvel erinevaid laagreid, et anda lastele võimalus arendada oma sportlikke ja iseseisvaid elulisi oskusi ning spordist rõõmu tunda.
Korvpalliklubi Viimsi treeningutega saab liituda kõikjal Viimsis, Tallinna kesklinnas ja Kuusalus.
Robokaru Robootikakool
Huvikool väikestele ja suurtele
Robokaru Robootikakool on õpetanud robootikat üheksa aastat, meie esimesed lõpetajad on saanud lõputunnistuse. Selle aja jooksul on tehtud järjepidevat ja süstemaatilist tööd, et õpilased omandaksid algklassidest saati oskusi ja teadmisi, mis aitavad neil saavutada üldhariduskoolis paremaid tulemusi ja teha teadlikumaid karjäärivalikuid.
Tuleviku töökohad nõuavad laiapõhjalist haridust, mitmeid oskusi ning uute teadmiste kiiret omaksvõttu.
Selleks, et praegused noored oskaksid oma plaane põhikooli ja gümnaasiumi lõpus selgemalt seada ning suudaksid valitud valdkonnas läbi lüüa, tuleb neile anda võimalus tutvuda laia spektri erinevate valikutega.
Nagu muusika ja spordiga, annab ka robootikaga tegelemine lapsele aastate jooksul aega katsetada mitmete aladega ja võimaluse oma tugevusi avastadaarendada.
Põhikooli lõpuks on robootikatundides omandatud algtasemel teadmised ja arusaamine nii ettevõtlus, inseneeria kui ka IT valdkonna tööst, arenenud on enesejuhtimisoskus, julgus esineda, rutiini talumine, eesmärkide seadmise võime, kriitiline mõtlemine ja arusaamine loodusainetest, programmeerimisest, mehhaanikast. Robootika õppimine annab sügavust matemaatikale ning loob seoseid füüsika ja päriselu vahel. Erinevate võistluslike robootikaprojektide kaudu õpivad noored
finantskirjaoskust ja majanduslike otsuste langetamist, samuti oma mõtteid selgelt väljendama – viimane on olnud neile suureks abiks gümnaasiumi sisseastumiskatsetel.
Miks valida Robokaru Robootikakool?
Oleme alates 2015. aastast pühendunud oma õpilastele nüüdisaegse ja mitmekülgse õppe pakkumisele. Meie õpetajad on informaatikaalase või pedagoogilise kõrgharidusega, tegelevad ettevõtlusega, õpetavad ülikoolis või osalevad robootikaõppe valdkonna arendamisel.
Meie tunnid on üles ehitatud kui miniuurimislaborid – esmalt tutvume
probleemiga, siis ehitame seda lahendava roboti ning lõpus analüüsitakse tulemust. Samal ajal uurime probleemi mõju muudele valdkondadele. Seda kõike tehakse meeskonnatöö võtmes.
Kõik Robokaru õpilased osalevad näitustel ja võistlustel. Nooremad proovivad kätt Robotexi Roboliigas ja First Lego League’i ettevõtlus , teadus ja robootikanäitustel. Vanemad õpilased liiguvad edasi start-up ’ide leiutamise ja robootika võistlustele.
Käesoleval õppeaastal saavutas Robokaru meeskond esikoha ülemaailmse First Lego League’i robootikavõistluse Eesti voorus ning esines edukalt Euroopa lahtistel meistrivõistlustel Norras, tulles tagasi kolmanda koha karikaga. Tänu omandatud oskustele on need noored valitud Eestit esindama järgmise taseme üleilmsele robootikavõistlusele First Global Competition, kuhu kutsutakse igast riigist vaid üks meeskond.
Läbides Robokaru Robootikakooli õppe, omandavad noored teadmised ning oskused, millega tulevikus saada tehnoloogia tarbijatest selle loojateks.
Mida lapsele uueks kooliaastaks soetada?
Esimesse klassi minek on suur samm nii lapsele kui ka lapsevanemale. Kooliaasta eel võib vanemal aga tekkida nii mõnigi küsimus. Mida täpselt osta? Mis kogustes osta? Kas kõike on kohe 1. septembril vaja? Selleks, et kooliaasta kulgeks võimalikult sujuvalt ja stressivabalt, on allpool koostatud nimekiri vajaminevatest koolitarvetest.
Tekst: Heidi Tammsalu / Foto: Shutterstock
Koolikoti valimine
Esimese koolitarbena tuleb valida sobiv koolikott. Tugevama seljaosaga ranits, mis toetab lapse selga ja on võimalikult kerge, on parim valik. Tähelepanu tuleb pöörata ka selle mahukusele ja taskute arvule, et kõik vajalikud asjad mahuksid muga
valt sisse. Soovitavalt võiks kott olla ka vastupidavast materjalist, et ei peaks igal aastal uut soetama.
Pinal ja selle sisu
Järgmine oluline osa koolitarvetest on pinal ja selle sisu. Esimene pinal võiks olla selline, kus iga asi on
omal kohal, et lapsel oleks lihtsam asju üles leida. Pinalis peaksid kindlasti olema: harilikud pliiatsid; värvipliiatsid; joonlaud; kustutuskumm; teritaja.
Vihikud
Kuna esimeses klassis on kirjutamist vähem kui tulevastel aastatel, on mõistlik valida õhemad vihikud, mis on kergemad ning mida on mugavam kaasas kanda. Tavaliselt kulub esimestel aastatel kaks kuni neli joonelist ja ruudulist vihikut, olenevalt lapse käekirja suurusest. Esialgu on hea osta 16 joonega vihik, abijoonega vihik ja suure ruuduga vihik, et lapsel oleks mugav kirjutama õppida. Lisaks tuleb soetada kattepaberid ja/ või plastümbrised õpikute ja töövihikute kaitsmiseks.
võib olla erinevusi selles, mida kool juba pakub ja mida peab lapsevanem ise soetama. Soovitav on oodata koolipoolset infot selle kohta, millised tarbed on juba olemas ja mida peab lapsevanem ise soetama. Siiski on mõned peamised asjad, mida üldjuhul vanem peab võsukesele ise ostma:
joonistusplokk A4 ja A3suuruses;
värviline A4paber;
käärid (lapse käele sobivad ja hästi lõikavad);
viltpliiatsid (vähemalt 12 värvi).
Vahetusjalatsid ja riided
Vaja läheb ka õpilaspäevikut, mis aitab lapsel oma koolitöid ja koduseid ülesandeid jälgida.
Kunsti- ja tööõpetuse vahendid
Algklassides on õppekavas palju loovaid aineid, mistõttu läheb vaja erinevaid kunstitarbeid. Koolide vahel
Koolis sees käimiseks on vaja vahetusjalanõusid. Need peaksid olema võimalikult hingavad, et lapsel oleks nendega mugav terve päev olla. Samuti peaksid papud olema heleda tallaga, et need ei tekitaks kooli põrandale tumedaid triipe. Mis puutub riietesse, siis see võib sõltuda kooli reeglitest. Paljudes koolides on kas koolivorm või kokku
Osta Taluturult eestimaist toitu
lepe kindlate värvidega riiete kandmise kohta. Võtmesõnaks jääb siiski mugavus, kuid päris dressides last kooli saata ei ole viisakas.
Võimlemisriided
Kehalise kasvatuse tundideks on samuti vajalikud heleda tallaga spordijalanõud. Kuna koolides toimub kehaline kasvatus üldjuhul nii siseruumides kui ka väljas, on vaja eraldi riideid ja jalanõusid välistingimustes sportimiseks. Spordiriiete kaasas kandmiseks läheb lapsel tarvis ka eraldi kotti, soovitavalt riidest või muust hingavast materjalist. Dresside ja tossude ostmisel on oluline meeles pidada, et laps kasvab kiiresti ja kasvutempo on iga lapse puhul erinev.
Nimi peale!
Et asjad ei läheks rändama ja laps enda uued koolitarvikud ära tunneks, on soovituslik kõikidele koolitarvetele ja riietele lapse nimi peale kirjutada. Nii on lihtsam kaotatud asjad kiiresti üles leida ja tagada, et järgmisel aastal ei pea kõike vajalikku uuesti ostma hakkama.
Taluturg on nüüd avatud ka Solarises
Müügikohad:
•Bio Life’i e-pood: biolife.ee
•Tartu Lõunakeskuse Taluturg
•Tallinna Solarise Keskuse Taluturg
•Pärnu Keskuse Taluturg
•Tartu Kaubamaja Taluturg
Kaupa saab koju tellida Taluturu e-poest, Bolt Foodi ning Wolti platvormilt.
Fotod: Andres Paomees
Kuidas last tema kooliteekonnal toetada?
Lapse kooli minek on terve pere jaoks suur muutus, mis puudutab nii pere elukorraldust kui ka omavahelisi suhteid. Kõige olulisem on selles muutuste protsessis jääda aga üksteise suhtes hoolivaks ja kokkuhoidvaks perekonnaks. Laps vajab mõistmist, toetamist ja juhendamist oma uuel eluetapil, lapsevanem aga kannatust, rahulikku meelt ning kaasaegsest õpikäsitlusest arusaamist.
Autor: Olga Luptova, psühholoog ja mänguterapeut
Toimetas: Liisbet Estra / Foto: Shutterstock
Tee endale selgeks, milleks me õpime
Selleks, et lapsele seletada, milleks ta üldse kooli läheb, võiks iga lapsevanem jõuda kõigepealt iseendas arusaamisele, mida õppimine tema jaoks tähendab ja missugust väärtust kannab. Mina näen, et kooli eesmärk on arendada lapse oskuseid ja teadmisi selleks, et lapsest saaks tulevikus enda ja oma eluga hästi toime tulev täiskasvanu. Lihtsas keeles seletan seda lastele nii: „Sa käid koolis selleks, et õppida uusi asju, mida eluks vajad. Need on nii teadmised ümbritsevast maailmast kui ka eluks vajalikud oskused. Õppimise käigus areneb
su aju, seega muutud ka sina targemaks ja osavamaks.“
Õppimise eesmärk ei ole hinnete saamine
Kui lähtuda niisugusest õpikäsitlusest, siis on selge, et laps ei õpi koolis hinnete pärast. Hinne ei saa olla õppimise eesmärk. Eesmärgiks on teadmiste ja oskuste omandamine ning kasutamine, hinne võib olla ainult indikaator ehk näitaja sellest, kuivõrd hästi laps uue teadmise omandas. Laps peab aru saama, milles ta eksis ning kuidas on võimalik seda parandada. Hinne ei tähenda midagi ilma lahti seletatud tagasiside ja tehtud vigade analüüsita.
Hinne ei tähenda midagi ilma lahti seletatud tagasiside ja tehtud vigade analüüsita.
Toeta oma last!
Lapse jaoks on kooliminek stress (see võib olla ka positiivne stress, kuid ikkagi stress). Lapse ja lapsevanema omavahelised suhted ning kontakt on see, mis toetab teda nii kodus kui ka koolis. Laps, kes tunneb end turvaliselt ja teab, et teda armastatakse ning temast
Olga Luptova
Foto: Elina Malleus
Toetava lapsevanema ABC
Aktsepteeri last ja tema tundeid. Igal lapsel on oma tugevused ja nõrkused, oma meeldivad ja ebameeldivad tunded. Arvesta nendega.
Leia lapse jaoks aega ja ole avatud vastama tema küsimustele. Tunnista lapsele, et ka sinul on mõnikord raske, räägi, kuidas sina oma raskuste ja tunnetega toime tuled.
Kuula last. Ole vestluse juures keskendunud, peegelda tema öeldut, küsi avatud küsimusi ja ära anna hinnanguid. See, mis sulle täiskasvanuna võib tunduda ebaoluline, võib olla lapse jaoks väga tähtis.
Anna hinnanguid lapse käitumisele, mitte isiksusele. Väldi fraase nagu „oled halb/rumal/võimatu jms“. Asenda need lausetega „su käitumine on sobimatu / sa ei saanud sellest aru jms“.
Veeda lapsega kvaliteetaega: mängi, suhtle, joonista, meisterda, loe raamatuid. Loo lapsega kontakti iga päev, mitte ainult siis, kui sul või tal on mure.
Ole lapsele eeskujuks oma tunnete väljendamisel ja tõlgendamisel. Väljenda enda tundeid minasõnumite abil (nt „olen mures“, „olen pettunud“, „olen väsinud“ jms).
Väljenda oma ootuseid lapse suhtes selgelt. Selged kokkulepped ja piirid annavad lapsele turvatunde.
Anna lapsele võimalus ise lahendusi pakkuda. Nii näeb laps, et teda usaldatakse ja temasse usutakse, ning ta õpib ka ise oma küsimustele vastuseid otsima.
hoolitakse, kohaneb palju kiiremini ja õpib paremini. Kui tema emotsionaalsed põhivajadused on rahuldatud, on laps õnnelikum nii kodus kui ka koolis. Märka last ja tema tundeid, leia tema jaoks aega ning paku talle emotsionaalset ja füüsilist lähedust. Tehke koos õhtuti meeldivaid asju, mängi temaga, suhtle ja uuri, kuidas tal läheb. Ära koorma last esimesest päevast suurte nõudmiste ega kõrgete oo
tustega. Anna nii temale kui ka endale kohanemiseks aega ja paku lapsele positiivset tagasisidet ning tunnustust selle eest, mis tal hästi välja tuleb.
Õppimiseks vajalikud oskused
Lasteaialapsest kooliõpilase ikka jõudes kipuvad täiskasvanute ootused lapse suhtes kiiresti kasvama. Paljud lapsevanemad ootavad, et juba esimesest koolipäevast muutub laps
iseseisvaks: oskab ise korraldada oma õpikeskkonda, teab, milleks ta õpib, motiveerib ennast hästi õppima, teeb ise koduseid ülesandeid jne. Reaalsuses on need oskused, mida lapsevanemad ja mõnikord ka õpetajad ootavad, lapsel alles arenemas ning ta vajab esimestes klassides veel palju juhendamist ja suunamist.
Paku lapsele
positiivset tagasisidet ja tunnustust selle eest, mis tal hästi välja tuleb.
Pane tähele! Ma ei räägi lapse eest ülesannete ära tegemisest, vaid lapsele oskuste õpetamisest. Kuidas panna koolikott valmis? Kuidas turvaliselt koolini jõuda? Millest kodutöö tegemist alustada? Kuidas luuletust pähe õppida? Mida öelda õpetajale siis, kui kehalise kasvatuse riided koju jäid? Õpeta lapsele neid oskusi: räägi, seleta, joonista või näita ette.
Raskused ja ebaõnnestumised Õppimine on protsess ja areng, ent areneda pole võimalik ilma ebaõnnestumiste ega raskusteta. Seepärast ei ole lapse karistamine, juhul kui tal midagi välja ei tule, mõistlik. Laps vajab suunamist: mida on tarvis teistmoodi teha? Selleks on tal vaja täiskasvanu tagasisidet ja juhendamist, mitte karistust. Ebaõnnestumise korral on oluline lapsele selgitada, et ta alles õpib ning eksimine on lubatud.
Eelkirjeldatud toetav ja avatud suhtlemine on oluline selleks, et laps julgeks lapsevanemaga oma muredest ja raskustest rääkida. Siiras huvi ja mõistmine võimaldavad koolis ning ka eraelus esinevate olukordadega toime tulla. Ära unusta, et koolis on ka pädevad õpetajad ja tugispetsialistid, kes on valmis aitama, suunama ning toetama nii last kui ka tema perekonda. Üldistades eespool kirjutatut, tahan rõhutada, et lapse jaoks on uuel eluetapil kõige olulisem vanemate armastus ja toetus. Õppimine on küll oluline, kuid lapsel on palju lihtsam ja toredam õppida siis, kui tal kodus on lapsevanemate näol tugi olemas.
Lapsed ja raamatud: kuidas kujundada
Tänapäeva nutimaailmas
loevad lapsed vähem kui vanasti. Mida teha, et su järglane hakkaks huvituma raamatutest, ja kuidas teda sel teel toetada, räägib Eesti Lastekirjanduse Keskuse teabeosakonna juhataja Helena Kostenok.
Tekst: Kairi Prints
Fotod: Annela Samuel
Kuidas saavad lapsevanemad toetada oma laste lugemisharjumuse kujunemist?
Lapses raamatu huvi tekitamisel on kõige olulisem kasvukeskkond. Raamatud peaksid kodus olema nähtaval kohal, kohe käeulatuses ja algus ongi tehtud. Tänapäeva kiires maailmas ihkab laps tegelikult oma vanema tähelepanu, vahel tuleb hoopis emme või issi nutiseadme tagant välja meelitada! Ärge unustage ettelugemise ja kooslugemise võlusid, lasteraamatutes jagub seiklusi, elutarkust ning häid mõtteid igas vanuses lugejale.
lugemishuvi?
Miks on üldse oluline, et laps hakkaks lugemist armastama?
Lugemine avardab maailma ja aitab seda mõista. Samuti toetub lugemisoskusele kogu hilisem õppimine koolis. Lugedes täieneb lapse sõnavara ja paraneb kirjaoskus, suurenevad teadmised ning enesekindlus. Lapsepõlves kujunenud lugemisharjumus kestab kogu elu ja toetab täiskasvanueas enesearengut.
Millised on teie arvates kõige tõhusamad meetodid, et tekitada lapses huvi raamatute lugemise vastu? Alustada tuleb varakult ja muuta unejutu lugemine toredaks peretraditsiooniks. Minge koos lapsega
raamatukokku ja tehke talle oma lugejapilet. See õpetab vastutust ja pakub vabadust ise otsustada. Oluline on last usaldada ja pöörata tähelepanu sellele, mis talle huvi pakub. Lugemiseks sobivad nii juturaamatud, koomiksid, aimekirjandus kui ka lasteajakirjad. Pole vaja lapsele oma maitset peale suruda ega tema tehtud valikuid kuidagi alavääristada, oluline on säilitada lapses lugemisrõõm ja huvi.
Kui laps läheb kooli, siis kuidas võib sealne keskkond mõjutada lapse huvi lugemise vastu?
Kool mõjutab oluliselt lapse lugemishuvi, küsimus on, kas positiivselt või negatiivselt. Kui lugemine muutub „kohustuseks“, võib huvi kaduda. Palju oleneb õpetaja hoiakust, kas koolis on raamatukogu, milline on klassikaaslaste huvi raamatute vastu jne.
Kuidas saavad õpetajad toetada lapse lugemishuvi?
Õpetajatel on lapsevanema kõrval mõistagi oluline roll laste lugemis
huvi arendamisel ja toetamisel. Tuge saab õpetaja pakkuda läbi erinevate tegevuste, nagu raamatute üle arutlemine, ettelugemised, raamatukogude külastamine jne. Ennekõike peab laps saama oma õpetajalt positiivset tagasisidet ja innustust.
Kas oskate ehk soovitada konkreetseid raamatuid või raamatusarju, mis on algklassilaste seas eriti populaarsed ja innustavad neid lugema? Mis teeb need raamatud eriliseks?
Lastekirjandus on praegu heas seisus, igal aastal ilmub sadu lasteraamatuid, on palju häid kirjanikke ning lasteraamatute illustratsioon on kõrgel tasemel. Küsimus on pigem selles, kuidas sellest rikkalikust valikust leida üles need kõigekõigemad. Alustada võiks Aino Perviku „Paula“ sarjaga, mis kirjeldab algklassilapse elu. Juttu tuleb lihtsatest tõsielulistest asjadest ja Paula õpetab lugejale suhtlemist ning erinevates olukordades hakkamasaamist. Spordisõpradele sobib Mika Keräneni „Armando“ sari. Kel
Helena Kostenok Foto: Piia Ruber
lel lugemine juba selgem, julgeks soovitada Ilmar Tomuski „Matemaatilise sõbra“ sarja, kus leidub hulgaliselt põnevaid teadmisi ja lisaks saab nalja. Väga rikkalik on pildiraamatute valik, mis on just sobilik algajale lugejale.
Kuidas aitab Eesti Lastekirjanduse Keskus kaasa laste lugemisharjumuse edendamisele? Kas teete ka näiteks koolidega koostööd? Teeme koolidega tihedat koostööd. Mõeldes õpetajatele, oleme koostanud teemanimekirju, lisaks ka lihtsas keeles lasteraamatute nimekirja ning suvelugemise soovitused. Pakume mitmeid haridusprogramme, õpetajad on väga oodatud meie teabe ja õpipäevadele, kus tutvustame uuemat lastekirjandust ja illustratsiooni ning tegevusi, mis aitavad tuua lapsi lugemise juurde. Usume, et lapse töö on mäng ja mängides tekib ka raamatuhuvi.
Meie kodulehel ilmuvad regulaarselt lasteraamatute tutvustused. Samuti korraldame mitmeid loo
mekonkursse, võistlusi ja kirjandusüritusi lastele. Tulge koos lastega keskusesse külla või leidke tee lähimasse raamatukokku. Oleme tänulikud, et õpetajad ja lapsevanemad lapsi suunavad ning juhendavad.
Kuidas saaks motiveerida last, kes ei ole lugemisest huvitatud? Oleneb lapse vanusest. Eelkooliealise lapse puhul aitab mänguline
tegevus, nagu sõnamängud, kooslugemine, lugude jutustamine. Mõnel lapsel võtabki rohkem aega, et lugemisoskus omandada. Last ei tohi lugema sundida ja lugema õppides tuleb hoiduda liigsest kriitikast ning parandamisest. Väikelastes on lugemishuvi üldiselt kergem tekitada, ka algklassilapsed peavad raamatute lugemist veel pigem meelepäraseks tegevuseks. Keeruliseks lähevad lood varateismelistega, kelle jaoks muutub lugemine pigem koolikohustuseks ja kahjuks on ka lugemisvara valik väiksem. Ajutine lugemispaus on normaalne nähtus, sest laste huvid ja võimalused laienevad. Kui aga „paus“ läheb pikaks või lugemine sootuks ununeb, võib proovida nt preemiasüsteemi, olgu preemiaks siis lisa arvutiaeg, taskuraha vm. Teismelistele soovitame tutvustada graafilisi romaane, eriti kui neile on varasemalt koomiksid meeldinud. Oluline on järjepidevus, kannatlikkus ja kübeke huumorit, aga kõige olulisem ikka enda eeskuju!
Eesti Lastekirjanduse Keskuse huviringid
LOOVKIRJUTAMINE 3.–6. klassi õpilastele, mida juhendab lastekirjanik ja stsenarist Liis Sein, või 6.–9. klassi õpilastele, mida juhendab lastekirjanik ja ajakirja Hea Laps peatoimetaja Kätlin Vainola
Kuutasu: 26 €
E-LOOVKIRJUTAMINE 3.–6. klassi õpilastele, mida juhendavad lastekirjanik ja ajakirja Hea Laps peatoimetaja Kätlin Vainola, lastekirjanik ja stsenarist Liis Sein ning autor ja illustraator Kertu Sillaste
Kuutasu: 26 €
ILLUSTRATSIOONIRING 1.–3. klassi õpilastele, mida juhendab autor ja illustraator Kertu Sillaste, ja 4.–9. klassi õpilastele, mida juhendab autor ja illustraator Tuulike Kivestu-Rotella.
Kuutasu: 26 €
ILLUSTRATSIOONISTUUDIO noortele vanuses 16–26 aastat, mida juhendavad autor ja illustraator Kertu Sillaste ja külalisjuhendajad.
Kuutasu: 40 €
Ringid alustavad septembri teisest nädalast. Info ja registreerimine e-postil liina@elk.ee või tel 617 7661
hooajal 2024/2025
Et uus algus poleks kole, vaid hoopis tore
Kuidas saavad vanemad ja kool toetada last, kes alles alustab kooliteed või vahetab kooli ja on uue olukorra suhtes ebakindel? Soovitusi jagab algklasside õpetaja Helen Viira.
Tekst: Eve Kallaste / Fotod: Shutterstock
Kuidas toetada last, kes on kooli alguse pärast ärevil?
Kui laps on kooli pärast ärevil, võib küsida, mis teda ärevaks teeb. Leian, et kui laps ütleb, et ta ei tea, ei ole vanemal vaja ärevuse põhjusi (kuri õpetaja, ei saa hakkama, pahad klassikaaslased jne) ka pakkuda. Julgustage, et hakkame aga päev päeva haaval käima ja kui mured tulevad, siis lahendame. Lapsele ei ole vaja lapsevanema hirme.
Üldiselt tulevad 1. klassi minevad lapsed kooli koos vanemaga ja see loob lapse jaoks turvalise keskkonna. Mina olen näiteks esimesel paaril nädalal lastel garderoobis vastas, et sealt kõik koos klassi suunduda.
Oluline on lastele selgitada, et koolis on kindel päevakava, et lapsed teaks, mida oodata. Lastele on tähtis õpetada ka oma tunnete väljendamist. Õpetaja võiks näidata, et kõik tunded on lubatud. Nt jagab õpetaja oma emotsioone:
täna ärkasin rõõmsas tujus ja tunnen, kui tore päev on tulemas; olin täna hommikul unine, aga teie nägemine annab mulle energiat; olen täna hirmunud, kuna üks auto käitus liikluses valesti ja see ehmatas mind;
olen täna enda peale pahane, sest ma ei pannud eile õhtul oma asju kokku ja seetõttu ei leidnud vajalikke asju hommikul üles jne.
Kooliaasta alguses võiks korraldada tutvumisringe ja meeskonnatöö tegevusi, et lapsed saaksid üksteisega tuttavaks. Mina alustan tööpäeva alati lühikese hommikuringiga, kus räägime, kuidas me end täna tunneme ning kuidas hommik läinud on. See on suurepärane viis ka kaardistamaks, kes on vaja pärast esimest tundi putru sööma saata, keda on vaja natuke rohkem kiita või on ehk tarvis lisada päeva väike üllatus (põnev mäng, laul, muinasjutt või mõni vahva video).
Kui on näha, et ühistegevustel laps end mugavalt tunda ei suuda, tuleb rääkida lapsega individuaalselt.
Regulaarne suhtlemine lapsevanematega aitab tagada, et kõik osapooled on ühel lainel. Kindlasti on vaja õpetajat informeerida ka sellest, kui peres toimub muutusi. Näiteks lemmiklooma surm võib lapse endast väga välja viia ja on oluline, et õpetaja seda teaks. Hea oleks, kui koolil oleks pakkuda ärevale lapsele psühholoogi ja erinevaid töötube, mis võiks sisaldada ka sotsiaalsete oskuste arendamist.
Kuidas tagada, et lapse kooliminek oleks miski, mida laps ootab? Koolieelseid rutiine tasub alustada varakult, näiteks varajase magamamineku ja ärkamise ajakava. Kui laps on magamata ja söömata, ei suuda ta koolis keskenduda ning paha tuju on
tehnika õpetamine (hingamine, väike lemmikmänguasi jne).
Millele pöörata tähelepanu, kui lapsel on hirm uude keskkonda mineku pärast?
kiire tulema. Kaasake last ka koolitarvete ja riiete valimisse. Rääkige koolist positiivselt. Jutustage omaenda kooliaja meeldivatest kogemustest ja sellest, mis lapsele võiks koolis põnevust pakkuda. Kuulake lapse muresid ja kinnitage talle, et tema tunded on normaalsed. Olge kannatlik ja toetav, vältides lapse tunnete vähendamist või ignoreerimist. Oluline on olla olemas!
Abiks võivad olla ka kooli alustamisest rääkivad raamatud ja kooli mängimine rollimänguna.
Lisaks on abiks igasugune liikumine ja miks mitte ka mõni rahunemis
Kui laps vahetab kooli ja tal on hirm uue keskkonna ees, on oluline enne kooliaasta algust kooli külastada ja õpetajaga tuttavaks saada. Lapsele tuleb anda võimalikult palju teavet uue kooli kohta. Kui võimalik, korraldage kohtumine mõne uue klassikaaslasega. Esimestel koolipäevadel jõudke kooli varakult, et laps saaks rahulikult uue keskkonnaga harjuda.
Tunnustage last väikeste edusammude eest. Julgustage teda osalema kooli tegevustes ja huviringides, kus ta saab uusi sõpru leida. Aidake lapsel arendada iseseisvust ja probleemide lahendamise oskusi – see suurendab lapse enesekindlust. Kindlasti tasub vähemalt esialgu aidata last ka koolitarvete ja kodutööde organiseerimisel, et vähendada stressi ning segadust. Oluline on olla kannatlik ja mõistev ning pakkuda pidevat toetust ja julgustust.
TELEFON KOOLIKOTIS –kasud ja karid
Nutiseadmete ja digitaalsete tööriistade roll koolitöös võtab võimu, pakkudes kiiret juurdepääsu infole ning õpikeskkondadele. Kuid nagu igasugune tehnoloogia, toovad ka need kaasa parasjagu väljakutseid.
Toimetas: Sven Sula / Fotod: Shutterstock
Kui ühelt poolt saavad nutiseadmed olla võimsad tööriistad õppeprotsessi toetamiseks, siis teisalt peidavad need endas hulgaliselt lõkse, kuhu on lihtne kinni jääda. Koos keskendumisvõimega kipub kaduma ka õpiedu. Kuidas leida tasakaal kasuliku ja kahjuliku vahel?
Üks suuremaid komistuskive nutiseadme kasutamisel õppetöös on selle
potentsiaal hajutada tähelepanu. Mida ma siin telefonis nüüd tegema pidingi – see mõte on tuttav ilmselt enamikule täiskasvanutest. Internet pakub lõputult meelelahutusvõimalusi, alates somest kuni videomängudeni, mis viivad igasuguse fookuse lahendamist vajavalt ülesandelt.
Isegi lühiajaline kõrvalekalle võib mõjutada keskendumisvõimet. Mit
med õpiedu käsitlevad uuringud on tõestanud, et näiteks pidev teavituste saamine pärsib keskendumist, mis on eriti oluline keeruliste ja kontsentratsiooni nõudvate tööde puhul.
Kuigi tehnoloogia soodustab koostööd ja suhtlemist, võib see samas viia ka sotsiaalse isolatsioonini. Kokkusaamiseks pole nagu enam põhjust, väheneb näost näkku suhtlemine, ühes
sellega ka sotsiaalsed oskused, aga ka emotsionaalne heaolu. Sõpradega koos õue minek ei tule kõne allagi ja tundub pigem karistusena.
Valeinfo ja andmete turvalisus Kahjuks ei ole kogu elektrooniline teave usaldusväärne, eksivad nii autorid kui ka tehisaru. Koolinoored, kellel puuduvad sageli vajalikud kriitilise mõtlemise oskused, võivad kergesti langeda valeinfo või eksitavate allikate lõksu.
Omaette jutt on andmete turvalisusega. Paljud õpilased ei ole teadlikud, milliseid andmeid nad veebis jagavad. Paraku pole paljudel täiskas
vanutelgi aimu privaatsuse rikkumise ohtudest või identiteedivarguse riskist, mida internetis eraeluga lahmimine kaasa võib tuua.
Kuidas telefoni mõistlikumalt kasutada?
Esmalt vajab määretlemist, millal ja milleks seda kasutada. Seada võiks kindlad ajad õppimiseks, kus keskenduda ainult õppimisele, kõrvaldades kõik muud tegevused. Ajapiirangute seadmine on oluline osa ekraaniaja haldamisest. Nutiseadmed võimaldavad seada automaatseid piiranguid, mis aitavad tagada, et ekraaniaeg ei muutuks liiga pikaks.
Kuidas teha lapsega juttu ekraaniajast?
Valmista ette rahulik keskkond. Leia aeg ja koht, kus saate segamatult vestelda.
Alusta positiivselt, tunnustades tema oskusi ja teadmisi tehnoloogia kasutamisel.
Selgita oma muret ekraaniaja keskendumisvõimele ausalt.
Kuula! Lase tal väljendada oma arvamust ja tundeid.
Paku alternatiive. Arutage koos ekraanivabade tegevuste üle – väljas käimine või sport.
Leppige kokku realistlikes ekraaniaja piirangutes ja ole ise eeskujuks.
Tähistage õnnestumisi sel teel!
Digitaalset väsimust ja keskendumisvõime langust aitavad vähendada ennekõike pausid ja ekraanipaast. Näiteks võib pärast iga 45–60minutilist õppimisseanssi teha 10–15minutilise pausi, et puhata silmi ja korrastada mõtteid. Soovitusena muidugi hea, kuid eelkõige võiks vanem ise jõuda selleni, et telefoni korra kinni paneb. Kas või sellekski, et oma lapsega rääkida. Ja et eeskuju on nakkav, võib sellest teost mõnigi targalt nutiseadme kasutamise seeme idanema hakata.
Allikad: Journal of Educational Psychology, Frontier
Eesti Loodusmuuseum kutsub loodusringidesse!
Ekspert annab nõu:
kuidas on koolilastel kõige tõhusam õppida?
Varasemast rohkem pööratakse praegusel haridusmaastikul tähelepanu sellele, kuidas tuleks lapsi ja noori õpetada ning kuidas nad võiksid iseseisvalt teadmisi omandada selliselt, et uued tarkused ka kinnistuksid ja neist reaalselt õppuritele kasu sünniks. Millised on parimad viisid õpiprotsesside lihtsustamiseks ja kuidas saavad lapsevanemad oma lapse õppimisele kaasa aidata, vaatamegi siinkohal lähemalt.
Rajaleidja teadmustiimi arenduse peaspetsialist ja psühholoog Tiina Talussaar toob välja neli peamist meetodit, mida lapsed võiksid õppimisel rakendada. „Esmalt on oluline pausidega õppimine – näiteks 20 minutit õppimist ja siis 5 minutit muud aktiivset tegevust,“ ütleb ta. Samuti nimetab ta kasulike praktikatena töömälu treenimist, vaba meenutamist (hõlmab info oma mälust ammutamist ja enesetestimist) ning seoste loomist. „Materjali korduva läbilugemise ja kordamise asemel tuleks see enda jaoks läbi mõelda ning proovida kõikide meelte abil struktuuri ja seoseid luua,“ sõnab Talussaar.
Seoste loomisele aitavad tema sõnul kaasa erinevad visuaalsed abivahendid ja õppeviisid. Nende hulka kuuluvad näiteks pildid, skeemid ja mõistekaardid, mida on hea uurida ning veel parem ise luua. „Need soodustavad seoste loomist varasemate teadmiste ja uue info vahel, mis on sügava õppimise alus. Erinevad seosed loovad püsimällu tegeliku mõistmise ja arusaamise, ning just seoste abil saame varasemad teadmised oma püsimälu tuhandetest „sahtlitest“ hiljem üles leida,“ kirjeldab ekspert.
Oluline on õppimisel ja meeldejätmisel ka erinevate meelte kasutamine. Siiski tuleb Talussaare sõnul arvesta
da sellega, et inimesed kalduvad eelistama tavaliselt ühe kindla meele kaudu saadud infot. „Paljudele meist on oluline just visuaalne info, mis toetab kuulatavast infost arusaamist ja meeldejätmist. Näiteks võib olla tekst paremini mõistetav, kui me seda näeme ja saame olulised kohad alla joonida või muul viisil markeerida,“ ütleb psühholoog. Ta lisab, et sarnasel moel abistab õppijat matemaatika tekstülesannete lahendamisel ülesande kohta skeemi või joonise tegemine. Ära ei tohiks unustada ka teisi meeli, et oma õppimist tõhustada. „Näiteks võõrkeele sõnade õppimisel on kasulik sõnu kõva häälega lugeda,
Tekst: Georg-Marten Meumers / Fotod: Shutterstock
et neid samal ajal kuulda. Samuti aitab võõrsõnade läbi kirjutamine, neist mõttes või joonistades piltide loomine ning nende kordamisel ruumis füüsiliselt ringi liikumine,“ annab Talussaar nõu.
Millal ja kui palju peaks last õppimisel aitama?
Talussaar usub, et õppimine on lapse töö ja vastutus ning seda, kui palju laps õppimisel abi vajab, saavad kõige paremini hinnata tema vanemad.
„Mõlemad äärmused, nii see, et laps peab kõigega ise hakkama saama, kui ka see, et õppimine on peaasjalikult emaisa vastutus ja mure, ei aita lapsel kasvada ennast juhtivaks õppijaks ega isiksuseks. Kõik, mida laps saab ja oskab ise teha, peaks ta ise tegema,“ leiab ta.
Lisaks õppemeetoditele ja kõrvalisele abile omab lapse kooliteel ning õppeedukuses suurt rolli ka psühholoogiline pool. „Lapsevanema roll on vankumatult uskuda oma lapse hakkamasaamisesse – olla innustaja, toetaja, suunaja, turvalise keskkonna looja ja hoidja,“ rõhutab Talussaar. Vigade pärast ei tasu lapsega pahandada, vaid last tuleks tema sõnul suunata ise oma vigu leidma, parandama ja analüüsima.
Samuti on vanemana oluline säilitada rahu ja positiivsus. „Hirmutamine ja ähvardused tumeda tuleviku, halbade hinnete või elus läbikukkumisega ei aita paremini õppida, ei aita üldse õppida. Kui tekib ärevus, siis see kaaperdab töömälu ega jäta sinna ruumi käimasoleva ülesande jaoks vajaliku info haldamiseks. Seega on aju võimeline õppima vaid siis, kui on turvaline, pole hirmu ega ärevust,“ ütleb Talussaar.
Abiks tuleb töömälu treenimine
Õppimise, meeldejätmise ja igasuguste uute oskuste omandamise valguses on oluline eristada töömälu ning pikaajalist mälu. Just töömälu ja selle võimekuse arendamisel on oluline roll, et lapsel muutuks õppimine ning meeldejätmine lihtsamaks.
Omakorda eristatakse veel verbaalset töömälu (keeleline mälu) ja mitteverbaalset töömälu (visuaalne ja ruumiline mälu). Tiina Talussaar jagab soovitusi mõlema arendamiseks.
Soovitused, kuidas arendada lapse verbaalset töömälu:
Kordamine. Julgusta last kordama informatsiooni, mida sa talle ütled. See võib olla lihtne kordamine pärast sind või mäng, kus laps peab meelde jätma ja kordama ridu või sõnu.
Luuletused ja laulud. Rütm ja riim parandavad mälu ning teevad õppimise lõbusamaks.
Mälumängud. Näiteks mäng „Ma lähen reisile ja võtan kaasa...“, kus iga järgnev mängija peab meelde jätma eelnevalt öeldud esemed ja lisama oma eseme.
Jutustamine. Paluge lapsel jutustada oma päevast või loetud loost. See aitab arendada võimet mäletada ja taasesitada sündmusi ajalises järjekorras.
Küsimused ja arutelud. Pärast loo lugemist või ürituse külastamist arutlege lapsega, küsides temalt küsimusi selle kohta, mida ta mäletab.
Igapäevased tegevused. Näiteks paluge lapsel meenutada ostunimekirja või juhiseid mingi toimingu jaoks.
Järjepidevus ja kordus. Integreerige mälu arendavad tegevused lapse igapäevaellu.
Positiivne tagasiside. Andke lapsele positiivset tagasisidet ja julgustust, kui ta teeb edusamme.
Soovitused, kuidas saab laps arendada mitteverbaalset töömälu:
1. Õpi mängima pilli või laula kooris. Kuula muusikat.
2. Mängi kaardi, laua ja mälumänge (memoriin).
3. Pane kokku puslesid.
4. Lahenda ristsõnu või sudokuid.
5. Mängi malet.
6. Tee peas matemaatikaülesandeid. Keerulisem variant on samal ajal jalutada.
7. Õpi valmistama uut toitu. Kokandus kasutab lisaks mitmetele meeltele ka kognitiivseid oskusi, nagu planeerimine, probleemide lahendamine, toiduainete nimekirja koostamine, mitme ülesande täitmine.
8. Joonista mälu järgi kaart. Kui oled uuest kohast koju jõudnud, proovi joonistada piirkonna kaart.
9. Kasuta oma maitsemeeli. Kui sööd, proovi tuvastada toidu koostisosi, ka ürte ja maitseaineid.
10. Täiusta oma käesilma koordinatsiooni. Leia hobi, mis hõlmab peenmotoorikat, näiteks reketispordialad, kudumine, joonistamine või videomängude mängimine.
11. Proovi uut spordiala. Näiteks tennist või ujumist.
Kas sinu kodu
on kooliaastaks valmis?
Käes on sobiv aeg, et vaadata üle oma koduukse ja selle luku seisukord. Kui ukselukk on hooldatud ja lapsel oma võti olemas, saab ta pärast koolipäeva muretult koju tulla.
Teie koduvõtmed valmistab turvaliselt ABLOY volitatud edasimüüja.
abloy.ee
Võimas ja
Tippvõimsus alumiiniumkorpuses!
TALLINN: Viru keskus, Kristiine keskus, Rocca Al Mare keskus, Ülemiste keskus, Järve keskus, Lasnamäe Centrum; TARTU: Tasku keskus, Lõunakeskus, kaubanduskeskus Eeden; HAAPSALU: Haapsalu Kaubamaja; JÕHVI: Pargi keskus; KURESSAARE: Auriga keskus; NARVA: Fama keskus; PAIDE: Paide Selver; PÄRNU: Kaubamajakas; RAKVERE: Põhjakeskus; RAPLA: Rappeli keskus; VALGA: Valga Maxima; VILJANDI: Viljandi Centrum; VÕRU: Kagukeskus. E-pood: www.klick.ee
Vaata kõiki kampaaniapakkumisi klick.ee/nutikaltkooli
