KAS AS T L ID
KAS T LID
PSuvine pööripäev
ööripäeva näol on tegemist astronoomilise sündmusega, mil päike jõuab taevas oma kõrgeimasse punkti ja põhjapoolkeral algab suvi. Seda on põhjamaades aegade jooksul tähistatud viljakuse, päikese ja looduse austamisega. Paljudes kultuurides peetakse suvist pööripäeva ajahetkeks, mil loodusjõud on kõige võimsamad, ning seetõttu on see sobiv aeg mitmesugusteks rituaalideks ja ennustamiseks.
Pööripäeva tähistamine ulatub eestlaste jaoks tagasi paganlikesse aegadesse, mil see oli seotud looduse tsüklite pühitsemise ja viljakusrituaalide läbiviimisega. Jaanipäevaga seotud traditsioonid ja kombed on sajandite jooksul küll muutunud, kuid päris unustuse hõlma pole need veel vajunud.
Paneme oma suuremale või väiksemale oksakuhjale harjumuslikult tule otsa, aga miks me seda teeme? Jaanitule süütamine oli vanade eestlaste jaoks rituaalne tegevus, mis sümboliseeris päikese võitu pimeduse üle ja oli mõeldud kaitsma kurjade vaimude eest ning vajalik ka selleks, et oleks õnne ja viljakust.
Lisaks jaanitulele on meil levinud mitmed teisedki pööripäeva ja -ööga seotud kombed ning uskumused. Näiteks usutakse siiani, et jaaniöö on maagiline aeg, mil loodus on täis erilisi jõude. Sel ööl kogutud ravimtaimed on eriti tõhusad ja muidugi võib otsida ka sõnajalaõit, mille leidmine pidavat tooma õnne ning rikkust.
Paljud vanad uskumused ja rituaalid on kaotanud oma algse tähenduse, aga elavad muutunud kujul siiski meie praeguse aja suvistes pidustustes edasi. Jaanipäev on endiselt aeg, mil kogunevad pered ja sõbrad, et ühiselt nautida looduses viibimist, süüa traditsioonilisi roogi, mängida seltskonnamänge ja lihtsalt koos aega veeta. Meis on endiselt alles soov tähistada päeva, mis sümboliseerib valguse ja soojuse saabumist ning loodusjõudude vägevust. On tore, et püüame meeles hoida kombeid, mis annavad edasi esivanemate tarkusi ja eluviisi.
Kuidas sel aastal nii jaanipäeva kui ka kõiki teisi kauaoodatud suviseid päevi eriti mõnusalt veeta, selle kohta meie erinumbrist lugeda saadki.
Jaanid
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja EVE KALLASTE
Kujundaja: MARJU VILIBERG
Keeletoimetaja: JOLANA ARU
REKLAAM
HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee
MERIT SARIBEKJAN merit.saribekjan@delfi.ee
KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee
JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee
RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee
KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee
MARIA SOOTLA maria.sootla@delfi.ee
TRÜKK PRINTALL
VÄLJAANDJA
DELFI MEEDIA AS Ajakiri Kroonika Jaanid on autorikaitse objekt. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest. Toimetusel on õigus kaastöid toimetades lühendada.
Metsamoor: võtke jaanipäeval aega iseendaga aja veetmiseks
Herbaatik ja metsamoor Irje Karjus soovitab 23. juunil, kui kogu Eesti valmistub jaanipäevaks ehk veab lõkkeks halge kokku, marineerib liha ja sätib sauna külalistele kasutuseks valmis, võtta osa päevast iseendaga olemiseks. „Minge metsa jalutama, laadige ennast maha, nautige seda maagilist aega, mis vaid korra aastas meid külastab,“ mainib ta.
Karjus lisab, et loodusesse võiks minna kasvõi lühikeseks ajaks ja üksi: ennast pisut „ravida“, maha laadida kõik selle, mis koormab, ja võtta loodusest jõudu juurde. „Tehke üks värskendav endasisene poolaasta kokkuvõte – püüdke olla märkamises, kehatajus ja tehke analüüs, kuidas on läinud: kas mõtted on korras, kuidas keha toimib ja nii edasi. Tehke selline aruanne iseendast iseendale. Pööripäev on selleks kõige õigem aeg, sest sel hetkel on loodus tervikuna kõige elavam ja võimsam,“ räägib metsamoor. Eks see ole selline enesega taaskohtumine, mille järel on palju kergem olla, kui see kontakt on uuesti üles leitud.
Jaanipäeval juhtuvad imed! Kui sisekaemus on tehtud ja „patareid“ laetud, võiks sealt loodusest ka midagi õhtuseks olemiseks kaasa korjata: mõned taimed, mida lauale panna, mida punuda saunaviha sisse, mida leotada leilivees ja mis sobiks teekannu. Karjus ütleb, et kui aruanne tehtud, on aeg pidutseda: teha midagi head süüa, kutsuda sõbrad kokku, minna sauna, hiljem kuskile tantsima ja jaaniusse otsima.
„Kiikumine käib alati jaanipäeva juurde, see pendeldav liikumine hoiab meid vahetuvate aastatsüklite energias. Meil on tuttavatega traditsioon punuda igal jaanipäeval näiteks pärga. Veel tasuks korjata just sellel ööl taimi,
sest need on oma väelt sel hetkel kõige võimsamad, neil on salavägi. Neid taimi võib panna ka padjapüüri sisse –nii on uni palju parem kui muidu. Veel öeldakse, et selliselt magades on võimalik unes näha oma tulevast armastust,“ mainib naine.
Meil on tuttavatega traditsioon punuda igal jaanipäeval näiteks pärga. Veel tasuks korjata just sellel ööl taimi, sest need on oma väelt sel hetkel kõige võimsamad, neil on salavägi.
Kindlasti ei tohiks unustada ka neid vanu traditsioone, nagu üle lõkke hüppamine või ihu puhastav saunaskäik. „Loomulikult võiks jaanipäevaks teha ise ka kalja ja õlut, ka neisse saab panna erinevaid maitse- ja ravimtaimi sisse. Meile meeldib teha näiteks angervaksa-melissijooki mee ja pärmiga. See on kergelt kihisev limonaad, mis on väga mõnus ja suvekuumuses värskendav,“ räägib metsamoor. Kokkuvõttes pakub loodus ja Eesti jaanipäeva-
traditsioonid nii palju põnevat teha, et ei pea vaid grillima ja õlut jooma.
Loodusele lähemale
„Mul on küll tunne, et inimesed on pisut loodusele ligemale tulnud,“ arutleb Karjus, kes on aastaid huvilistele Võrumaal metsa-, taime- ja loodustarkusi jaganud. Inimesed tahavad aina enam osata ise looduses hakkama saada, et oleks erinevad loodusteadmised tavatarkusele lisaks.
„Looduse tundmine ei tähenda ju seda, et muust elust tuleks loobuda. Kõrgtehnoloogia ja loodus saavad meie elus eksisteerida rahulikult koos, küsimus ongi selles tasakaalus. Mina ka ju sõidan autoga ja kasutan mobiiltelefoni, suhtlen arvutis video kaudu inimestega. Kuid minu missioon ongi ehk see, et inimesed oskaksid oma probleemidele leida lahendusi ka ilma kõrvalise abita. Et ei peaks kohe jooksma näiteks apteeki või metsamoori juurde, vaid et osataks abi ka mujalt leida ja ise muresid silmata,“ ütleb taimetark.
Eks üks osa sellest eneseabist ole ka mõttemallide muutmine. Võtame näiteks meid ees ootava suve, mis on pigem puhkuste ja laadimiste aeg, aga kus on vaja ka tööd teha, tegus olla. Karjus õpetab, et puhata saab ka aktiivne olles, kuid muuta tuleb oma mõtlemist sellest, mida tehakse – ka maa kaevamine võib olla meeldiv ja põnev.
Tekst: Martin Hanson Foto: Sandra Ruudu„Asi on põhimõttes, et kõik tegevused saab teha endale meeldivaks. Selleks on vaja vaid pisut mõelda, leida need detailid, mis asja põnevaks muudavad. Kui inimene ei suuda asja endale meeldivaks mõelda, pole vaja ka seda teha. Maa kaevamist võib võtta kui jõusaalitrenni, mis mingeid lihaseid arendab. Samas võib mõelda ja uurida, et mis elu igas labidatäies peidus on. Üldiselt peaks nii suvel kui ka elus üldse tegema vaid neid asju, mis meeldivad,“ mainib Karjus.
Ka puhkama peaks nii, nagu igale inimesele meeldib: mõni sahmib ringi ja on aktiivne ning puhkab tänu sellele. Teisele meeldib jalad seinale visata, raamatut lugeda ja lihtsalt olla. Mõlemad on õiged viisid, kui inimene tunneb nii. Metsamoor mainib, et eks see suvepuhkuse veetmise viis sõltu palju ka vanusest ja sellest, millega me igapäevaselt tegeleme. Kui on palju suhtlemist ja sagimist, siis vahel on hea ka täiesti omaette olla.
Inimesed kardavad metsa minna
„Ma olen tähele pannud, et inimesed lähevad metsa hirmuga: sest seal on putukad, puugid, ussid ja kõiksugused muud ohud tervisele. Lapsi ei lasta ka enam näiteks aasale mängima. Mets on täiesti välistatud, kus lapsed võiksid käia. Kuid meile, eestlastele, on mets ja loodus ning seal olemine ju meditatsioon: seal on palju lõhnu, palju, mida katsuda, mida oma kõikide meeltega tajuda. Saab visata peast kõik mõtted, vahel saab visata iseennastki rohule pikali ja lihtsalt olla,“
Õpetus: lülita GPS välja, pane mobiiltelefon ära ja mine metsa, ole loodusega ühes. Nüüd lase kehal ja mõtetel end juhtida tegema asju, mida alateadvus teha tahab. Pikuta paljalt rabas, hüppa metsajärve ujuma või karju hingest välja kõik, mis on sinna kogunenud. Metsa saab alati oma negatiivse energia maha jätta ja laadida sealt endasse uut peale.
Mets ja loodus üldse on suurepärased entsüklopeediad, mis annavad vastuse inimese igale küsimusele.
peegeldaja, mis näitab inimesele kätte tema hädad: nii vaimsed kui ka füüsilised.
Metsad ja loodus üldse on suurepärased entsüklopeediad, mis annavad vastuse inimese igale küsimusele: metsas jalutades hakkame jälgima, mis seal toimub, mis seal on ja mets kuidagi iseenesest laseb probleemidele õigetel vastustel pähe ilmuda. Lisaks sellele on loodus suurepärane
„Ma teen oma õpilastega vahel ühte harjutust: ma viin nad ühele kohalikule järvesaarele ja palun neil otsida seal üles selline koht, mis kõige paremini iseloomustab seda pilti, mis nende peas hetkel valitseb. Seal saarel on nii kaunist rohumaad, ilusat rannaala, päikest, kände, sammalt, lilli kui ka täiesti kaootilist võsa, kõdu, kukkunud puid ja nii edasi. Mõni meie õpilane lähebki sinna võssa seda minapilti otsima ja see on hästi oluline viis, kuidas saada selgusele, mis inimese sees, peas tegelikult toimub. Nii on võima-
lik hakata seda kõike ka harutama ja lahendama,“ lisab Karjus.
(Ravim)taimede maailm „Mulle helistatakse tihti küsimusega, et kas ja millal tohib mõnda taime või juurikat korjata. Just enne meie vestlust helistas mees, kes uuris, kas hetkel võib võilillejuurt korjata. Inimesed tahavad teada ja soovivad loodust enda parendamiseks kasutada. Oskus loodust lugeda annab meile võimaluse saada teada, millises arenguetapis taimed hetkel on: taimedel on omad signatuurid, mis nende olekuetappi näitavad. Kui neil on tugevad rohelised lehed, on neis kogu vägi, kui hakkavad tekkima pungad või õied, on neist hetkel kõige enam kasu,“ mainib metsamoor.
Kõik taimed on mõeldud erinevate hädade ravimiseks: õied on mõeldud näiteks kesknärvisüsteemiga tegelemiseks, lehed jällegi kopsude ja hingamise edendamiseks, juured aitavad vanade ja krooniliste hädade vastu (eriti nende vastu, mis on seotud päritoluga), pungad aga on sellised ellu lükkamise energia kandjad.
„Ma vaatan, kuidas taim mulle märku annab, mis signatuure mulle näitab: mida korjata, millal korjata, mis on tema hetkevõime mind aidata – mis värvi on lehed, kui lopsakas on õis jne. Praegu ongi käimas lehekuu ja kõikjal on palju rohelist, miski veel suurelt ei õitse. Hetkel kasvatavad taimed ja puud endale lopsakaid lehti. Praegu võiks korjata kaselehti: need on diureetilised, puhastavad põit ja neere väga tõhusalt. Ka erinevaid puude osi võiks hetkel korjata, nende hulgas pungi, kui need on tekkinud. Männikasvud on väga C-vitamiinirikkad ja parimad looduslikud rahustajad – neist saab teha nii männivõrsetõmmist kui ka neid siirupis keeta. Männiõite tolm on meeletult hea ka hingamisteedele:
Praegu ongi käimas lehekuu ja kõikjal on palju rohelist, miski veel suurelt ei õitse.
kui praegu männimetsas jalutada, siis tegelikult ravid jalutades oma kopse. Kasulikud on ka noored kuusevõrsed, mida saab panna salatisse või niisama süüa,“ räägib Karjus. Suvesse vaadates mainib metsamoor veel mitut väga võimast ravimtaime: huulõielised, nagu meliss, rosmariin, käbihein, on näiteks aju ja närvisüsteemiga seotud taimed, samas on kollased õied seotud hoopis maksa, sapi ja maoga – nendeks on näiteks naistepuna, nurmenukk ja võilill. Karjus lisab, et tema meelest on must sõstar üldse Eesti suurim ja võimsaim ravimtaim: juured, lehed, õied, pungad, koor ja ka marjad on väga vägevad ravimtaimed.
Kuid mida praegu süüa?
Metsamoor hakkab selle küsimuse peale kohe energiliselt infot jagama: näiteks tasuks minna kohe korjama noori vahtralehti – need on mõnusalt magusad ja hõrgud. Ning siis loomulikult noored pihlaka- ja aroonialehed: need on kergelt martsipanimaitselised, mandel on igas ampsus kenasti tunda.
Õpetus on väga lihtne: neid võib vabalt korjamise järel salatitesse lõikuda või lihtsalt süüa.
„Pange ka seda tähele, kui erineva maitsega on näiteks vahtralehed, sõltuvalt sellest, kust need korjatud on. Asukoht loeb palju looduse maitsete puhul. Samuti võiks võtta sirelitelt õisi, et keeta teed, ja kui raatsite, siis ka kirsi- ja õunapuu on hetkel söömiseks suurepärased,“ selgitab Karjus.
Loodusterapeut ütleb, et on maailmas päris palju ringi reisinud ja nalja teeb see, kuidas kogu maailm sööb sedasama poest ostetavat salatisegu –kilesse pakendatud salatit. Kuid on nii palju paremaid võimalusi, kasvõi osaliselt tuua endale naati, putki, nõgest, ka mainitud puulehti salatisse juurde.
„Indias näiteks ei anta ju hotellides hommikuti midagi muud süüa kui leiba ja muna. Me olime oma seltskonnaga toonud kohalikult turult palju erinevat „rohelist“. Laotasime selle kõik hommikusöögil laiali ja sõime, kogu saal vaatas meid, suu vett jooksmas. Aga tundub, et väikene muutus on toimunud, sest ka restoranidel on huvi nende taimede vastu kasvanud. Minu üks õpilane korjab taimi ja viib restoranidele, seal võetakse need kõik vastu,“ mainib metsamoor.
Kas minna jaanikule sarviku või ufoga?
Söögitegu on suvise pööripäeva pidustuste lahutamatu osa, mille juurde kuulub kindlasti ka hea grill. Uurime neid pisut.
Toimetas: Sven Sula Fotod: Shutterstock
Mangal
Šašlõkirenn on ilmselt kõige arvukamalt esindatud jaanipäeva grillseade. Kesk-Aasia ja Kaukaasia piirkondades laialt levinud mangal on peamiselt mõeldudki šašlõki valmistamiseks.
Kasutamine hõlmab puusöe tegemist või valmis süte kasutamist. Küpseta-
mine toimub varraste otsas või restil otse tule kohal. Toitu tuleb regulaarselt pöörata, et tagada ühtlane küpsemine, ja vältida kõrbemist. Renni kasutamise eeliseks on lihtsus. Kõik, mis mangalilt läbi käib, saab intensiivse ja autentse suitsuse maitse, mida on raske saavutada muude
küpsetusmeetoditega. Kui ostmiseks läheb, peaks valima tugevast metallist mangali, sest kõrge kuumus põletab paberõhukesest plekist asjad läbi kiiremini kui ühe suvega.
Keraamiline grill
Keraamilised grillid saavad aastaaastalt üha populaarsemaks ja peetakse kõrgema klassi grillideks. Grillid on hermeetilised ja hästi soojust isoleerivad. Tänu neile omadustele on võimalik küpsetada liha väga ühtlaselt ja pikka aega (kuni 12 tundi) sama söega. Selline grill on ideaalne BBQ-entusiastidele, kes soovivad valmistada suurepärase suitsuse maitsega liha.
Keraamilise grilli kasutamine nõuab veidi harjutamist. Grillikaant ei tohi tugevalt kinni kolksutada, kuna see võib puruneda. Kaane avamisel tuleb olla ettevaatlik, et vältida ootamatut leekide puhkemist suure hapnikutulva tõttu.
Ufogrill
Universaalne kuppel- ehk ufogrill on suurepärane valik, kui soovid omada ainult ühte grilli, mis on võimeline tegema kõike. Kvaliteetsed ufod on varustatud muudetavate õhuaukude ja õigesti sulguva kaanega, mis võimaldavad kontrollida küpsetamise temperatuuri ja suitsu. Ufogrille on lihtne kasutada ja hooldada ning need sobivad nii algajatele kui ka kogenumatele grillijatele. Nendega saab grillida ja isegi BBQ-d valmistada, kui valdad vastavaid tehnikaid.
Gaasigrill
Gaasigrill on mugav. Ettevalmistamine võtab vaid mõne minuti ja puhastamine on lihtne. Sobib ideaalselt neile, kes grillivad harvemini või elavad tihedama asustusega elurajoonides või ridaelamus, kus söeving võib naabritega tüli tekitada. Gaasigrilli valimisel tuleks eelistada tuntumaid kaubamärke. Õige gaasigrill võimaldab saavutada suurepäraseid grillimistulemusi, ilma et liha lihtsalt hauduma hakkab.
Sarvik
Tead ju küll seda kahe korstnaga grillBBQ-masinat, mis aastaid tagasi oli maru popp ja nüüd roostetab paljude majapidamiste kuuritagustes. Kuna keraamiliste grillide turuletulek on teinud küpsetusprotsessi kontrollimise nii lihtsaks, ei viitsi kodumajapidamistes eriti keegi enam kahe korstnaga raudkolakal tuld all hoida ja pidevalt küpsetusruumi temperatuuri kontrol-
lida. Aga BBQ-entusiastid peavad just neid masinaid eheduse pärast siiani au sees ja on valmis istuma ahju ääres öö läbi. Ka sarvik on tegelikult väga toimiv masin, kuid vajab harjutamist. Esimest korda sellega jaanikul publiku ette astudes võib hätta jääda.
Mida teha, mida mitte? Olenemata sellest, millist grilli kasutad, on mõned üldised põhimõtted, mis aitavad sul saavutada parimaid tulemusi.
Kui kasutad söegrilli, vali kvaliteetne süsi. Võrreldes brikettidega on suure tükiga süsi etem, kuna põleb puhtamalt ja annab toidule parema maitse. Süsi osta valmis ammu enne jaane ja tee proovigrillimisi, et leida enda jaoks hea söemark. Kvaliteetne süsi süttib kiiremini ja põleb ühtlasemalt, mis aitab hoida grilli temperatuuri stabiilsena. Kahjuks müüakse hulgaliselt pahna, mis ei sütti ega küpseta, nii et tasub otsida hoolega head.
Oluline faktor grillimisel on temperatuuri kontrollimine. Keraamilised ja metallgrillid võimaldavad reguleerida temperatuuri õhuavade abil, samas kui gaasigrillidel saab temperatuuri timmida nuppude abil. Õige temperatuur tagab liha ühtlase küpsuse ja mahlakuse. Abiks on ka lihatermomeeter, mis aitab tagada, et liha on korralikult küpsenud. Sisetemperatuuri mõõtmine aitab vältida ala- või üleküpsetamist.
Allikad: Oma Maitse ja mitukümmend jaanipäeva
Lisaks lihale
proovi küpsetada ka muud.
Erinevad köögiviljad, nagu paprika, suvikõrvits, seened ja baklažaan, sobivad suurepäraselt grillimiseks. Maitsesta neid oliiviõli, soola, pipra ja värskete ürtidega ning grilli seni, kuni need on pehmed ja kergelt pruunid.
Grillitud kala, näiteks lõhe või forell, on tervislik ja maitsev valik. Maitsesta kala soola, pipra ja sidrunimahlaga ning grilli, kuni see on pehme ja mahlane.
Ja ära unusta magustoitu! Grillitud puuviljad, nagu ananass, virsikud või banaanid, on suurepärane vaheldus.
Juurviljad olgu (grilli)kuningannad
Eesti tuntuim ja hinnatuim BBQ-koolitaja Enn Tobreluts ütleb, et 2024. aasta suvine grillitrend ongi tervislik grillimine, millele lisandub ka kvaliteetse tooraine kasutamine. Järjest rohkem inimesi eelistab ka grillilt kvaliteetset suutäit.
Toimetas: Martin Hanson
„Tervislikkuse all pean ma silmas ka tervislikumaid grillivõtted, nagu näiteks slow & low: aeglaselt ja madalal temperatuuril küpsetamine. Lisaks tähendab see ka laiemalt mitmekesist tasakaalustatud toitumist, kus grillitud liha kõrvale süüakse ka salateid. Aina enam saadakse aru, et ka toidu söömise järjekord on oluline: esiteks ampsa midagi rohelist ja alles siis liha. Nii on ka kõhul kergem,“ mainib Tobreluts.
Suvel võiks tema sõnul katsetada ka otse süte sees liha, täpsemalt steigi grillimist. Seda kutsutakse dirty steak’iks: kergelt marineeritud liha läheb otse kuumadele sütele, vaid minutiteks. Lisaks võiks ette võtta ka plangul kalafilee grillimise.
Juurviljad laulavad grillil: absoluutselt igast juurikaletis olevast viljast saab grillilt läbi käies midagi ekstraordinaarset. Ning seda vaid ühe lisandiga, milleks on meresool. Lõigake grilli-
le värske peakapsas, baklažaan, õunad, pirnid, porrutorud, paprika, sibulad, seened, sparglid ja nii edasi. Sütekuumus, suits ja kerge sool voolib neist lihtsatest viljadest Michelini-väärilised ampsud. Kiirelt saate selgeks, et liha on kogu grillimaailma teine viiul, millel vaid maitseaine roll.
Kõige olulisemad on alati oskused ja kogemus, nii saab grillielamusi pakkuda ka kõige kiibakamal ja läbipõlenumal grillil. Kuid alati jääb
tulemus ja elamus parem, kui kasutada on väga hea varustus. Selge on see, et hea Kamado tüüpi keraamilise grilliga on võimalik teha imerooga peaaegu kõigest. Valik on lai ja igasse majapidamisse, isegi autosse, leiab sobiva grilli. Vastavalt vajadusele saab valida nii gaasigrillide, ufode, pitsaahjude, avatud leegiga grillide kui ka suitsuahjude
vahel. Tuleb vaid õigetelt inimestelt nõu küsida.
Suitsutamine ja pitsaahjud
Tundub, et selle suve trendiks kujuneb ka pitsade valmistamine keraamilistes grillahjudes, kuhu saab asetada selleks eraldi kiviplaadi, ja smash-burgerid, mis surutakse spetsiaalse vahendiga
võimalikult laiaks. Nii saavad burgeri servad krõbedad ja karamellised. Maitsete osas arvab Tobreluts, et aina enam eelistatakse puhtaid ja naturaalseid maitseid: vähem soola ja suhkrut. „Vähem ka igasugu moppimiskastmeid,“ lisab Tobreluts.
Grilliteekonna alguses soovitab ta minna ikkagi kohe keraamiliste grillide juurde. „Kamado Joe grillahjud on andestavad ja õpetavad kiiresti grillimist nautima,“ mainib BBQ-koolitaja.
Neile, kellel lihtne grillimine enam algset särtsu sisse ei aja, võib soovitada kaht uut masinat, millega seiklust jätkata. Esiteks juba levinud, kuid ehk kardetud pitsaahjud: parimad on halgudega, kuid aina enam levivad ka gaasi- ja elektriahjud. Lisaks klassikalisele pitsale ja calzone’le saab valmistada kümneid muid roogi: plaadiroogi, kooke, padasid ja nii edasi.
Täiesti uus maailm avaneb aga suitsuahjudele silma peale visates: uued masinad on kompaktsed, äpist juhitavad ja mahutavad palju kraami, mida suitsuga vormida. See on järjekordne uus võimalus maitsetega katsetada: suitsutage erinevaid lihasid,
Suures valikus grill-lihatooteid, grillvorstid, šašlõkid ja kulinaaria.
Lisaks suur valik kodumaist sealiha (siga, veis, maheveis, lammas, jänes, angerjas)
kalu, aga ka juurvilju. Mängige erinevate temperatuuride, aja ja suitsuga –mis meki annab pöök, mida kirss, kuidas mõjutab maitset õunapuu?
Söed, põlled, head tangid
Palju on räägitud ahjudest, lihadest, kuid unustatud on paar detaili, ilma milleta see kõik hästi kokku kõlama ei hakka. Süsi on a ja o, sest sellest sõltub kuumus, grillimise tasakaal ning kvaliteet. Ostke alati kvaliteetset sütt, et oleks teada, mis puidust ja kuidas see on valmistatud. Lisaks investeerige heasse, taskute ja sahtlitega põlle ning tugevatesse tangidesse. Pole midagi jubedamat, kui ebakvaliteetsete töövahendite tõttu kaotada maitses või kukutada lihad lihtsalt sütele.
Grillihooaeg on aastaringne, kuid võtab tõelised tuurid üles siis, kui õhtud terrassil olemiseks piisavalt soojaks muutunud. Iga aasta toob uusi trende ka suvises toiduloomes, samuti selles, millel seda toitu valmistatakse. Olge valmis ja võtke head nõu kuulda!
GRILLITUD PORRU-OASALAT KITSEJUUSTUGA
Autor: Britt Paju
Koostisosad:
4 porrut
200 g Türgi ube
30 g pehmet kitsejuustu
1 sidrun
2 sl oliiviõli
till
sool
pipar
Valmistamine:
Tee porrud veega märjaks ja lõika ubadelt varreosa. Määri oad kergelt õliga ja tõsta kinnitatavale grillrestile, et need paremini paigal püsiksid ja neid mugavam keerata oleks. Tõsta porrud ettevalmistatud grillile ja kuumuta neid vahepeal keerates umbes 10 minutit. Küpseta ube mõlemalt poolt, kuni need on veidi pehmenenud ja grillijälgedega, umbes 5 minuti jooksul. Koori porrudelt pealmine tumedaks küpsenud osa ja lõika pehme sisu suupärasteks kangideks. Tõsta vaagnale koos ubadega, pudista peale kitsejuustu ning nirista üle oliiviõli ja sidrunimahlaga. Lisa hakitud till, sool-pipar ja serveeri.
GRILLITUD KAPSASTEIGID ROHELISE PARMESANIKASTMEGA
Autor: Lia Virkus
Koostisosad:
1 kg kapsast
50 g basiilikut
1 dl oliiviõli
1 sl valge veini äädikat
sool
must pipar
1 dl riivitud parmesani
GRILLITUD
Valmistamine:
Surista kokku kastmeained. Lõika kapsas sektoriteks, nii et igale tükile jääks ka juurikat, mis hoiab viilu koos. Grilli mõlemalt poolt u 1–2 minutit, olenevalt suurusest ja paksusest.
Laota kuumadele steikidele kaste ja lase hea maitsta.
VEISELIHALÕIK EHK
CHUCK EYE ROLL ROHELISE SALSAGA
Autor: Rita Osa
Koostisosad:
oliiviõli
1 lillkapsas
700 g lihaveiselõik
Roheline salsa:
2 soolakurki
3 küüslauguküünt
2 rohelist tšillit
3 sl hakitud tilli
6 sl hakitud peterselli
3 sl külmpressitud oliiviõli
1 laim
soolahelbed
must pipar
GRILLITUD VIRSIKUD KREEKA JOGURTIGA
Autor: Mari-Liis Ilover
Koostisosad:
3 virsikut
6 sl Kreeka jogurtit
6 sl mett
hakitud metspähklid
münt
Valmistamine:
Lõika virsikud pooleks ja eemalda kivi. Grilli mõlemalt poolt paar minutit, kuni virsikud on saanud grillitriibud ja seest läbi kuumenenud. Tõsta igale sööjale taldrikusse üks virsikupoolik, selle kõrvale törtsuke
Kreeka jogurtit. Nirista nii virsikule kui ka jogurtile mett ja puista peale hakitud pähkleid. Kaunista mündiga.
Valmistamine:
Tõsta liha tund enne grillimist toatemperatuurile. Salsa jaoks haki soolakurk, küüslauk ja tšillid hästi peeneks. Sega tilli, peterselli, oliiviõli ja laimimahlaga, kata toidukilega ning suska serveerimiseni külmikusse maitsestuma. Kuumuta grill. Lõika lillkapsas pikuti pooleks ja mõlemad pooled neljaks sektoriks nii, et kapsajuurikas sektoreid koos hoiaks. Määri oliiviõliga ja tõsta kuumale grillile kaane alla 15–20 minutiks küpsema. Keera kord-kaks ka külge. Pane lihatükk kuumale grillile lillkapsa kõrvale ja pruunista mõlemalt poolt kiiresti. Edasi grilli keskmisel kuumusel kaane all 7 minutit kummaltki poolt. Liha peab näpuga katsudes veel vetruma. Tõsta eelsoojendatud taldrikule, raputa peale soola-pipart ja jäta 5 minutiks puhkama. Lõika liha ristikiudu õhukesteks viiludeks ja serveeri kohe soolahelvestega maitsestatud lillkapsa ning salsaga.
Selle suve Hitid!
Kõik tooted olid imelised. Meie väikese grillipeo seltskond proovis ürdimarinaadis kana, vürtsikat kalkunit ja roasted garlic kana. Grillmeistri nipp: kiire kärsatus ühelt poolt, kiire kärsatus teiselt poolt ja lased kaane all pehmemal tulel silma järgi küpseda! Naiste, ka minu, lemmikuks osutus Vahemere ürdimarinaadis kana, meestele meeldis enim aga kalkun. Meenutavat kõige rohkem vana head sealiha. Meeldiv üllatus oli ka see, et sõbranna kaheaastane poeg vitsutas seda liha kahe suupoolega nagu suur mees. Ta pole ühtegi liha enne niimoodi nõudnud! Maitsev kikkalik õhtusöök oli.
Proovisin kalkunikintsuliha thai-kokos ja nime järgi mõtlesin, et järsku on see liiga vürtsine, aga ei olnud üldse. Väga-väga hea aasiapärane marinaad oli, lõhnad olid imelised ja väga hea tekstuuriga ning tõesti väga maitsev liha. Ma ei ole tegelikult üldse kunagi kaalunud oma toitudes kalkuniliha kasutamist, aga nüüd see küll muutub. Soovitan soojalt!
Kalkuniliha paprikamarinaadis on suurepärane maitsekombinatsioon, mis toob esile paprika magususe ja vürtsikuse. Sõin seda salatiga, mis täiendas liha kerge ja värske maitsega. Liha oli väga mahlane ja õrn. Kuna tegu oli kalkunilihaga, siis tekkinud ka raskustunnet nagu näiteks sealiha söömisel.
Eile sai kalkunikintsuliha grillitud ja 6 isiku poolt maitstud. Mis märksõnad kirja said? Pehme, teistest grill-lihadest eristuv, maitsekas, küüslauku oli selgelt tunda, mõni tükk oli pigem soolane.
Valmistasin aasiapärast broilerikintsuliha kuumaõhufritüüris, kuna eelnevalt oli erinevate lihade ja
köögiviljade küpsetamisel olnud tulemus ideaalne. Ka seekord ei pidanud pettuma. Kintsuliha jäi pealt mõnusalt krõbe ja seest mahlane. Maitselt mõnusalt magushapu nagu aasia köökides ikka. Peab tunnistama, et olin meeldivalt üllatunud. Kuna olen suur tulise maitse austaja, siis võibolla minu jaoks oleks võinud ehk veel veidi vürtsisem olla, aga pereliikmed seevastu tunnistasid, et vürtsi oli täpselt parajalt. Meie külmkapis leiab broilerikintsuliha kindlasti edaspidi oma koha.
Kikase uued maitsed on kindlasti hetkel minu lemmikud! Tegin kana kuumaõhufritüüris 15 minutit ja see oli hõrk, mahlane ja hästi maitsestatud. Mis mulle eriti meeldis, oli see, et marinaad oli väga hea ega pidanud ise midagi lisama. Tegin kana koos riisi ja paprika-, baklažaani-, šampinjoni-wok’iga. Imeline kombo suvisteks õhtuteks!
Kikase tooted said kõigilt kolleegidelt ainult kiidusõnu ja maitsete valik on rikkalik – kindlasti nende jaanide tõeline hitt!
Kikase Grillitooted!
Käsitsi lõigatud suuretükilised lihad, mille maitsed ei unune.
Suvi ja jaanipäev on saabumas ja selle puhul proovisime Kikase broilerikintsuliha aasiapärases marinaadis, roasted garlic broilerit, roasted garlic kana, itaaliapärases marinaadis kana, röstitud paprikaga smoked honey broilerikintsuliha, thai-kokos kalkunit, Vahemere ürdimarinaadis kana.
Kõige mõnusam piknik Läänemerel
Rootsi laua klassikaliste roogade kõrval leiad
Tallinki uue bufeemenüü valikust ahvatlevad, kerged ja värskusest pakatavad hooajalised maitsed suvepikniku teemalaualt.
Kõige mõnusam suvepiknik
Läänemerel, iga ilmaga
Tallinki uue bufeemenüü loomises osalesid seekord ka laevareisijad, kes avaldasid oma lemmikroad merereisil nautimiseks.
Parimad palad
Kõige sagedamini mainisid külalised mereande – lõhet, rannakarpe, kalamarja ja krevette. Küllap ongi rikkalik mereanni- ja kalavalik mõnusa merereisi olemuslik koostisosa. „Bufees süües on minugi tipphetkedeks kala ja mereannid,“ kinnitab laeva Silja
Kata jaanilaud nagu proff!
Serenade peakokk Sami Leino, uue bufeemenüü suvepikniku teemalaua autor.
„Minu lemmikud teemalaualt on BBQ-lihapallid, hot dog ’id ja maasikasalat ,“ tunnistab ta. Vabal ajal meeldib Samile kalal käia ja mõistagi kuulub kalastamise juurde ka piknik. „Piknikutoitu peab olema lihtne süüa igal pool, nii väikeses kalapaadis kui ka suurel kruiisilaeval,“ lisab kokk.
Teemalaua valikut iseloomustades ei pea ta pikalt mõtlema: „Värvikas, isuäratav ja maitsev!“
Silja Serenade’i peakokk, suvepikniku teemalaua autor Sami Leino soovitab:
Tallinki uue bufeemenüü suvepikniku teemalaualt leiab ühe väga mõnusa salati, mille kaaslaseks sobib imehästi elegantne ja mineraalne Riesling, näiteks Tallink Silja Li ne'i uude laevaveinide kollektsiooni kuuluv vein Weingut Frey Grenzhügel Riesling Organic.
SUVEPIKNIKU MAASIKASALAT
Vaja läheb:
500 g salatisegu vabalt valitud erinevatest salatilehtedest
100 g värskeid maasikaid
100 g rukolat
50 g pekaanipähkleid
Tee nii:
Lõika maasikad viiludeks, avokaado ja kitsejuust kuubikuteks.
Loputa salatilehed ja aseta serveerimisalusele.
Salatipõhjale laota avokaado, kitsejuust, värsked maasikad, rukola ja pekaanipähklid.
Maitsesta soola, oliiviõli ja palsamiveiniäädikaga, kaunista vesikressivõrsetega, serveeri kohe.
60 g puhastatud avokaadot
60 g kitsejuustu
soola ja pipart maitse järgi
sorts oliiviõli
sorts palsamiveiniäädikat
vesikressivõrseid
Foto: Ken Oja
Jaaniõhtu pidulaua tervikmenüü:
Värsked ja kerged salatid
Värske keedukartul tilli ja võiga
Erinevates marinaadides heeringas (sibula-, kalamarja- või sinepikastmes)
Gubbröra (rootsipärane leivakate marineeritud heeringast koos keedumuna, murulaugu, tilli, hapukoore ja sibulaga)
Graavilõhe sinepikastmes
Västerbotteni juustu lahtine pirukas
Searibid coleslaw-salatiga
Kanavardad köögiviljadega
Kodune suitsulõhe külma hapukoore ja maitserohelise kastmega
Värsked maasikad vahukoorega
Pavlova ja Brita kook
Uus bufeemenüü on saadaval ettevõtte laevadel kuni 15. aprillini 2025.
Suvepikniku teemalauda saab erinevas mahus proovida kõigil Tallink Silja Line’i laevadel 6. augustini 2024.
Foto: Remo Tõnismäe / Õhtuleht Sami LeinoJaanipäev on veinipäev
Eestlased armastavad aina rohkem veini ja see tähendab seda, et ka jaanipäeval ei pea tingimata õlut rüüpama – täitsa lubatud on otsustada hoopis veini kasuks. Kuid millised veinid jaaniroogade juurde sobivad? Uurisime diplomeeritud sommeljeelt ja Tallinki & Silja Line’i laevade veinikategooria juhilt Annamari Nikkelilt, kuidas jaanipäeva tähistamiseks veini valida.
Tekst: Kairi Prints Foto: Tallink Grupp
Kui levinud on jaanipäeval õlle asemel veini joomine? Mis on su enda eelistatud jaanipäevajook?
Enda töös näen küll suureks rõõmuks, et vein on kahtlemata nii jaanipäeva kui ka tegelikult terve suviste grillipidude ja terrassil tšillimiste jook – kõige popimad on paki- ning vahuveinid. Kuigi eks
õllede-siidrite-longerote armastus püsib samuti kindlalt soomlaste ja ka eestlaste südames edasi.
Ma ise olen puhtatõuline veinijooja ehk muud alkohoolsed joogid kohe kuidagi ei jõua minu klaasi. Alati on nii palju toredaid veine, mida niisama janu kustutamiseks juua või erinevate toitude peale rüübata. Suur osa minu perest-
sõpradest, kellega jaane veedan, on samuti pigem veinitajad, eriti kui saabun taas jaanipidustustele kasti erinevate veinidega, mida tavaliste veinijoojate peal testida soovin. Kõige sagedamini on minu jaanipäeval klaasis mõnus mulli- või rosé -vein, külmema ilmaga meeldib mulle õhtul lõkke ääres tegelikult ka kergemat punast veini mekutada.
Tallink Silja Line'i laevaveinid ja -õlled on saadaval alates 2. maist 2024 kuni maini 2026.Glutamax
Milliseid veine soovitad traditsiooniliste jaanipäevaroogade juurde?
Huvitaval kombel igatsevad kõik need grillitud lihad, vorstikesed ja köögiviljad enda kõrvale pigem punaseid veine – magusad tummised marinaadid ja söestunud triibud muudavad toidu maitse nii jõuliseks, et valged ja roosad kerged veinid jäävad lahjaks. Vältida võiks parkaineterikkaid veine, sest söestunud grillitriibud võimendavad ka veini mõrudust, kui see on tanniinine. Grill-liha, grillitud köögiviljade ja vorstikeste peale on hea rüübata mahlaseid, marjaseid punaveine, näiteks Zinfandel, Lõuna-Itaalia Primitivo, Uue Maailma (Austraalia, Uus-Meremaa, Tšiili, Argentina) Shiraz, Argentina Malbec ja Prantsusmaa Rhône oru Syrah ja Côtes du Rhône.
Kas jaaniroogade kõrvale soovitadki pigem kuivi veine?
See sõltub väga palju inimese enda maitse-eelistustest – kui meeldivadki pigem poolmagusad või -kuivad veinid, siis jaanipäeva tõttu ei peaks küll kuidagi seda muutma. Veini ja toidu üks kõige olulisemaid reegleid on, et tuleb juua ja süüa täpselt neid asju, mis kõige rohkem meeldivad, ja mitte piinliku täpsusega järgima tippsommeljeede kirja pandud reegleid.
toorainest teeb ülimõnusat mulli ka Habaja Viinavabrik. Üks ütlemata äge rosé on Järiste Veinitalul – valmistatud päris veiniviinamarjadest 'Regent' ja 'Rondo'. Järiste Veinitalust leiab tegelikult ka toredaid punaveine grill-liha kõrvale.
Kas on erilisi serveerimisnõuandeid, mida jaanipäeval veini pakkudes peaks järgima? Plasttopsist veini juua vist ei sobi?
Plasttopsist pole ilus tegelikult mistahes päeval veini juua. Eks seda juhtub tõenäoliselt vahel ka sommeljeedel, aga parima elamuse saad ikka korralikust veiniklaasist ja veinitamise eesmärk on ju selle aroome ning maitseid nautida. Palava ilma korral on oluline, et vein oleks jahutatud, ka punane, sest soe vein on veini ja selle jooja solvamine. Ideaalis võiks kuumal suvepäeval hoida veiniklaase külmikus ja veini jäänõus, kuid jääd mitte veini sisse panna. Üks trikk on jää asemel panna jääkuubiku nõudesse sama veini, mida plaanid päikese käes nautima hakata.
GLUTAMAX sisaldab glutatiooni ja vitamiine, mis peale alkoholi tarvitamist neutraliseerivad alkoholist tekkinud toksilised jäägid. Seetõttu vähenevad alkoholi tarbimise järelmõjud (peavalu, iiveldus, halb enesetunne). MÜÜGIL APTEEKIDES, supermarketite tervisetoodete osakondades, TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn ja www.tervis24.ee
Kas oskad jaanipäevaks soovitada ka Eesti kohalikke veine?
Eesti veinimeistrid teevad täitsa vingeid vahuveine, näiteks Allikukivi rohelise sõstra vahuvein, Tori Siidritalu rabarberi vahuvein ja samast
Kas oskad välja tuua mingeid uusi või vähem tuntud veine, mis võiksid jaaniroogadega eriti hästi sobida? Portugali punaveinid – super hea hinna ja kvaliteedi suhtega ning nende kergelt tammised veinid on mõnusad kaaslased grillitud liha juurde. Veel on imeline jaanipäeva või jaanipäevajärgse päeva brantšijook Pét-Nat: kerge, värske, hästi särtsaka happesusega ja mahlane vahuvein, millel pehmed mullid.
Meie seltskond Tallinki laevaveine degusteerimas.Ja lõpuks kõigi eestlaste murekoht – jaanipäeval võib ilmaga vedada või siis... üldse mitte vedada. Kas veini valikut mõjutab ka ilm?
Absoluutselt kõik oleneb veinisõbra enda maitseeelistustest! Kui talle ikka väga meeldib Uus-Meremaa
Sauvignon Blanc, siis ta joob seda, kui sajab vihma, lörtsi, kõrvetab päike ning kui on kas jaanipäev või esmaspäev.
Idee jaanipäevaks: tähista seda
Helsingis ja naudi laevaveine
Kes on palju Helsingis käinud, võiks seda linna korra külastada ka jaanipäeval, et kogeda hoopis teistsugust Helsingit ja muidugi ka teistsugust laevasõitu.
Ka Tallinn on jaanipäeval üsna tühi, aga seda ei anna võrreldagi Helsingiga, kus oled jaanide ajal kui Palle üksinda maailmas. Soomlastel lihtsalt „ei ole võimalik“ jaanipäevaks linna jääda. Suur boonus on see, et lisaks saad ka Helsingisse sõita tühjas laevas ja nautida suurepäraseid Tallinki laevaveine. Meie seda just tegimegi (küll enne jaanipäeva) ja soovitame soojalt neid veine maitsta – elamus on garanteeritud.
Tallink Silja Line’i uued laevaveinid valiti 130 veini hulgast, mis esitati kontserni korraldatud rahvusvahe lisele konkursile kuuest erinevast Euroopa riigist viies kategoorias: šampanja, vahuvein, valge vein, punane vein ja roosa vein.
Tallink Silja Line’i laevaveinid 2024–2026
Laeva vahuvein – Palau Brut Organic Cava & Palau
Rose Organic Cava
Laeva šampanja – A&J Demiére Blanc de Noirs Brut
Laeva valge vein – Weingut Frey Grenzhügel Riesling Organic
Laeva roosa vein – Terre di Chieti Rosato Organic
Laeva punane vein – Villa Paradiso Chianti Organic
Tallink Silja Line’i laevaveinid ja -õlled on saadaval alates 2. maist 2024 kuni maini 2026. Foto: Senya TaylorSärtsakad suvejoogid
Suvine aeg kutsub meeli jahutama ja värskendavaid jooke nautima. Eriti populaarsed on sel hooajal kokteilid, milles domineerivad erksad puuviljad, värsked maitsetaimed ja põnevad kastmed, pakkudes iga lonksuga puhkust argipäevast. Vaata lähemalt, kuidas kombineerida särtsakates suvejookides klassikalisi ja uuenduslikke maitseid.
Toimetas: Eve Kallaste Foto: Shutterstock
ARBUUSI-MÜNDI-COOLER
Koostisosad:
3 tassi värske arbuusi tükke (eemalda seemned)
1 suure laimi mahl
1/4 tassi värsket münti, lisaks kaunistuseks
1–2 sl mett või agaavisiirupit (vastavalt maitsele)
gaseeritud vesi või seltzer, jahutatud jääkuubikud
Valmistamine:
Pane arbuusitükid, mündilehed ja laimimahl kannmikserisse. Lisa maitse järgi mett või agaavisiirupit. Püreesta, kuni segu on ühtlane. Kurna segu läbi sõela, et eemaldada jämedamad tükid ja münt. See samm on valikuline, kuid aitab luua ühtlasema tekstuuriga jooki. Täida klaasid jääkuubikutega.
Vala igasse klaasi umbes pool klaasi arbuusi-mündisegu. Täida klaasid ülejäänud osas gaseeritud veega. Sega õrnalt kokku, et maitsed ühtlustuksid. Kaunista iga klaas värske mündioksa ja arbuusitükiga. Võid lisada servale laimiviilu. Serveeri kohe, kuna värskus on selle joogi võtmesõna. See kokteil on ideaalne valik nii pidulikeks suveüritusteks kui ka lihtsalt aias või rõdul nautimiseks.
SELGE SILM
Koostisosad:
500 ml lemmiktoonikut
jääkuubikud
1 sidrun
2 laimi
1 värske rosmariinioksake
mündilehed (valikuline)
värsked marjad kaunistuseks (näiteks vaarikad või mustikad, valikuline)
Valmistamine:
Pese laimid ja sidrun hoolikalt. Lõika tsitrustest õhukesed viilud. Mõne viilu võid ka pooleks või neljaks lõigata, et neist oleks kergem mahla pigistada. Täida suur klaas või kann jääkuubikutega peaaegu ääreni. Lisa jääkuubikutele vaheldumisi sidruni- ja laimiviilud. Pigista mõnest viilust ka mahla jääkuubikute peale, et jook saaks rohkem tsitruselist maitset. Vala toonik jää ja tsitrusviljade peale. Täida klaas või kann peaaegu ääreni. Lisa rosmariin ja mõned mündilehed ning sega õrnalt. Mündilehed annavad joogile värskendava maitse. Serveeri kohe, kaunista värskete marjadega.
See jook on suurepärane janukustutaja ja sobib hästi suvistele koosviibimistele. Tervislik, värskendav ja kaunilt serveeritud!
MANGONADA MARGARITA
Koostisosad:
150 ml külmutatud mangokuubikuid
60 ml tequila’t
30 ml apelsinilikööri
30 ml laimimahla
2 sl chamoy-kastet
1 tl tšillipulbrit
jääkuubikud
laimiviil kaunistuseks
Chamoy-kaste:
Chamoy-kaste on magus-vürtsikas kaste, mida saab valmistada kuivatatud puuviljadest (nagu aprikoosid või ploomid), tšillipulbrist, laimimahlast ja soolast. Seda saab osta valmiskujul või teha ise kodus.
Valmistamine:
Sega väikeses taldrikus natuke tšillipulbrit ja soola. Niisuta
Margarita klaasi äärt laimiviiluga ja kasta seejärel tšillisoolasegusse, et serv oleks maitsestatud.
Pane kannmikserisse külmutatud mangokuubikud, tequila, Triple Sec, laimimahl ja jääkuubikud. Blenderda, kuni segu on ühtlane.
Vala Margarita klaasi põhja umbes 1 sl chamoy-kastet.
Kalla mikserdatud mango-Margarita ettevaatlikult chamoykastme peale klaasi.
Pane klaasi äärele tamarindikõrs või kaunista laimiviiluga.
JÄINE MATCHA-LATE SOJAJOOGIGA
Koostisosad:
1–2 tl matcha-teepulbrit (kvaliteetne ja peene tekstuuriga)
30 ml kuuma vett (umbes 80 °C)
200 ml külma sojajooki
jääkuubikud
magusaine, maitse järgi (nt agaavisiirup, steevia või mesi, valikuline)
väike näputäis vanilliekstrakti (valikuline)
Valmistamine:
Alusta matcha-pulbri sõelumisest peene sõela abil, et vältida joogis tükke. Seejärel lisa sõelutud pulbrile kuuma vett. Kasuta bambusest visplit (chasen) või väikest elektrilist piimavahustajat, et segada matcha ühtlaseks, ilma tükkideta pastaks. Kui matcha-pasta on ühtlane, lisa veel natuke kuuma vett ja sega, kuni jook on ühtlane ja ilma tükkideta. See peaks olema pigem vedelik kui pasta. Kui soovid, lisa magusainet ja natuke vanilliekstrakti. Sega hästi, et kõik koostisosad ühtlustuksid.
Täida suur klaas jääkuubikutega. Vala nende peale jahutatud sojajook. Kalla ettevaatlikult matcha-segu sojajoogi peale klaasi. Matcha jääb ilusti sojajoogikihtide vahele, luues kauni kihilise efekti. Serveeri kohe pärast valmistamist, et nautida jahutavat ja värskendavat maitseelamust. Enne joomist sega jooki kergelt, et matcha ja sojajook ühtlustuksid, või naudi kihtide erinevaid maitseid.
Matcha-late on suurepärane ergutav jook, mis sobib hästi nii hommikuseks äratajaks kui ka pärastlõunaseks kosutuseks.
Võid veel natuke chamoy-kastet peale tilgutada või joogi sisse segada, et lisada rohkem vürtsi ja sügavust.
Serveeri kohe, et nautida külma ja värskendavat Mangonada Margaritat.
See kokteil ühendab mango magususe, chamoy-kastme vürtsikuse ja laimi hapususe, luues tõeliselt meeldejääva maitseelamuse. Head nautimist!
POHMELLIVABA SUVI?
Jah, palun!
Kui sina oled üks neist, kes peale lõbusamat peoõhtut peab kogu järgmise päeva tugeva peavalu ja pohmaka tõttu korstnasse kirjutama, siis pane nüüd hoolega tähele. Nordaid Blue Morning pohmakaplaastrid on spetsiaalselt pohmelli ennetamiseks ning peojärgsete pohmellisümptomite leevendamiseks välja töötatud plaastrid, mille abil ka kõige rajum peoloom saab järgmisel päeval reipa sammuga igapäevatoimetuste juurde naasda.
BLUE MORNING POHMAKA
PLAASTER LEEVENDAB
POHMELLI RÄNKI SÜMPTOMEID
Mida pohmakaplaaster õigupoolest teeb?
Plaastrid aitavad kehal taastada vajalike vitamiinide ja toitainete taset, mis on alkoholi tarvitades kehast kaduma läinud, eraldades vitamiine ja teisi toimeaineid järk-järgult 12 tunni jooksul.
Teadlased on välja töötanud B-vitamiini ja ürtide segu, mis võimaldab ka peojärgsel hommikul värske ja puhanud enesetundega ärgata:
» Plaastrites sisalduvad B-vitamiinid soodustavad ainevahetust ja aitavad seeläbi maksa mürkidest puhastada. Samuti ergutab B-vitamiin pikale veninud õhtu järgselt aeglustunud ajutegevust.
» C-vitamiin annab omakorda täiendava jõu B9-vitamiini toimele ning aitab kaasa kiirele taastumisele.
» Rohelise tee ekstrakt ergutab keha ja meelt ning soodustab organismi detoksikatsiooniprotsessi.
» Piimohakas kaitseb samuti maksa toksiinide eest ja soodustab kahjustatud maksakoe taastumist.
» Artišok aitab kehal alkoholist tekkinud mürke väljutada ning ergutab maksa tegevust.
» Kroom tasakaalustab pohmelli ajal kõikuvat veresuhkrutaset ja aitab seeläbi vältida soolasemagusa isu nõiaringi sattumist.
KUIDAS POHMELLIPLAASTREID KASUTADA?
Ürte ja vitamiine sisaldav plaaster kleebitakse enne peo algust õlale ning eemaldatakse minimaalselt 12 ning maksimaalselt 24 tundi pärast paigaldamist. Plaastri toimemehhanism sarnaneb nikotiiniplaastrile – peale nahale kleepimist vabanevad toimeained plaastrist 12-16 tunni jooksul vähehaaval organismi. Plaastri toime algab 30 minuti jooksul peale selle kinnitamist.
Blue Morning pohmakaplaastrid leiad Nordaid.eu e-poest ja apteekidest kuni 30-protsendilise soodushinnaga.
Päevitus ilma päikeseta
Kuigi kaunid ilmad kutsuvad kõigis esile soovi nautida päikesepaitusi, on oluline meeles pidada, et päikese
ultraviolettkiirgus võib nahale pikemas perspektiivis kahjulik olla. Õnneks pakub tänapäeva ilutööstus ohtralt võimalusi, et saavutada kaunis ja ühtlane jume ka ilma päikeseta.
Milline pruunistustoode valida? Kuigi isepruunistavaid tooteid on poodides väga lai valik (kreemid, vahud, õlid), on kõige lihtsam kasutada isepruunistavat vahtu. See kuivab kiiresti ja seda on lihtne peale kanda. Õlide ja kreemidega võib ühtlase tulemuse saavutamine olla keerulisem. Kui aga tunned, et sinu nahk on kuiv, on ka õli päris hea valik. Õlidega saab tavaliselt veidi tagasihoidlikuma ja loomulikuma päevituse, kuid need kuivavad kaua, mistõttu on oht oma riided või voodipesu ära määrida.
Nõuandeid kauni jume saavutamiseks
Isepruunistavad tooted on solaariumile ja päikesekiirgusele küll väga head alternatiivid, kuid enne nende kasutamist peab selgeks saama mõned nipid. Esimestel kordadel on suurt oht, et tulemus jääb laiguline ja ebaühtlane. Neid nõuandeid järgides peaks aga jume jääma ühtlane ja kuldpruun. Koori. Enne pruunistustoote kasutamist tasub kindlasti keha korralikult koorida. Nii eemaldad surnud naharakud ja muudad naha siledamaks ning ühtlasemaks. Kuna surnud naharakud kehal võivad isepruunistavat toodet kiiremini endasse imada, võib koorimata kehale jääda tumedamaid laike. Niisuta. Samal põhjusel on pärast koorimist keha kindlasti vaja ka niisutada. Kuiv nahk põhjustab tumedamaid laike ja nii jääb päevitus ebaühtlane. Eriti suurt tähelepanu tuleb niisutamisel pöörata küünarnukkidele ja põlvedele, sest seal on nahk loomulikult kuivem.
Soeta spetsiaalne kinnas. Kui tahad, et tulemus isepruunistava tootega jääks tõeliselt ühtlane, tasub koos kreemi või vahuga hankida endale ka spetsiaalne vahendi pealekandmiseks mõeldud kinnas. Nii jaotub toode kehal ühtlasemalt ega teki laike.
Alusta jalgadest. Toote pealekandmist alusta alati jalgadest ja liigu sealt edasi ülespoole. Käed jäta kõige viimaseks. Seda seepärast, et jalgadele ja kõhule kreemi kandmiseks peab kummardama ning see võib jätta juba peale kantud kreemi sisse triipe.
Särav jume
Muidugi tahame me kõik, et käte ja jalgade kõrval oleks särav ning jumekas ka meie nägu. Kehale mõeldud tooteid aga näol kasutada ei soovitata. Kuidas siis käituda?
Soeta spetsiaalselt näole mõeldud toode. Näole mõeldud isepruunistuvate toodete koostis on selline, mis ei ummista poore ja laseb nahal rohkem hingata. See on eriti oluline, kui sul on rasusem nahk.
Vali veidi heledam toon. Näonahk on õhem kui ülejäänud kehal, mistõttu imendub isepruunistuv toode näol paremini kui kehal. Kui kasutad näol sedasama tooni, mida kasutasid kehal, võib juhtuda, et nägu jääb palju tumedam.
Vali õige näokreem. Nii nagu ülejäänud keha puhul, on ka enne näole päevituse kandmist oluline nägu niisutada. Siinkohal tuleb aga jälgida, et sinu näokreem poleks õlibaasil, sest õli jätab nahale kihi, millest isepruunistuv toode läbi ei pääse.
Tekst: Mariann Vilbre Foto: ShutterstockB.TAN "FOREVER + EVER" isepruunistav vaht
Sinu loomuliku päikeselise jume heaks!
B.Tan isepruunistavad tooted sobivad kõigile, kes usuvad, et päevitamine peaks olema lihtne. Isepruunistavad vahud on 100% vegan, sisaldavad looduslikku isepruunistavat komponenti, mis on saadud suhkruroost ning naturaalseid õlisid ja puuviljaekstrakte. Isepruunistav vaht annab tumedama jume, mis kestab kuni 11 päeva. Sisaldab argaania-, makadaamia- ja kookosõli, E- ja C-vitamiine. 100% vegan, 100% looduslik isepruunistav komponent, mis on saadud suhkruroost, ei sisalda parabeene, meeldiva lõhnaga. Tibrette Trading OÜ, tibret.ee
LUUVi isepruunistavad tooted!
LUUVi isepruunistavaid tooteid iseloomustab suurepärane loomulik tulemus, puhtad koostisosad ja kõrge kvaliteet. Kõik tooted on looduslikud ECOCERT/COSMOS ökosertifikaadiga ja vegansõbralikud.
Isepruunistav vaht sobib ka kõige tundlikumale nahale tänu looduslikele isepruunistavatele toimeainetele. Unusta kollakad alatoonid ning ära muretse ebameeldiva lõhna või plekkide pärast – LUUVi vaht on lõhnatu ega sisalda värvaineid, nii et võid kanda oma lemmikriideid igal ajal! Päevitus ilmneb 4–6 tunni möödudes. Vaht sisaldab ainult nahasõbralikke koostisosi, nagu aaloe ja taimne glütseriin, mis muudavad su naha elastseks ja siidpehmeks. Saadaval on kaks tooni: keskmine ja tume. Keskmise tooniga saavutad loomuliku kuldpruuni päevituse, samas kui tumeda tooniga saad ilusa rannapäevituse. Aastate jooksul on tulnud palju tagasisidet, et päevitus on loomulik ega jäta oranžikat varjundit. Vahtu kantakse peale kindaga ning see sobib ka algajale kasutajale.
Näole on LUUVil isepruunistav näoseerum – see on kui puhkus tuubis! Ei mingit ebaloomulikku alatooni, lihtsalt täiuslikult tasakaalus päevitus aasta ringi!
Sellesse looduslikku seerumisse ei ole lisatud ühtegi lõhnaainet ning see on vegan kuni viimase koostisaineni välja. Seerum on kerge koostisega ning sügavalt niisutav, sisaldades hüaluroonhapet ja skvalaani. Need aitavad hoida naha niisutatuna, et päevitus kestaks kauem.
Seega, kui soovid loomulikku päevitust, on LUUVi isepruunistajad kindlasti parim valik sinu nahale! Kui soovid rohkem teada saada, külasta LUUVi looduskosmeetika e-poodi: luuvcosmetics.com.
JOIK aprikoosi ja freesia kehakreem on maheda magusvärske lõhnaga. See niisutab ja pehmendab nahka ning annab õrna kuldse kuma. Kreemis sisalduvad päevalilleõli, shea-või ja kookosõli muudavad naha siidiselt pehmeks, looduslikud mineraalid ühtlustavad nahatooni ja toovad esile päevituse. JOIK OÜ, joik.ee
Testis teleajakirjanik
Romi Hasa: „Küll see on alles hea lõhnaga kehakreem! Lõhnab nagu suvi ja imendub väga kiiresti, mida kehakreemide puhul alati hindan. Nahk jääb pärast kreemi pealekandmist sile ja siidine ning lisaks veel kuldselt kumav. Kui nahk suvel rohkem päikest saab, tuleb kuma kindlasti veelgi paremini esile.“
JOIK Organic isepruunistavad tilgad näole tagavad järkjärgulise, loomuliku ja ühtlase päevituse ning toimivad koos sulle sobiva näohooldustootega – tilgad segatakse päeva- või öökreemi sisse ning nii saab nahk kena päevitunud jume samaaegselt kreemi pakutava toimega. Tilgad sisaldavad marjadel ja suhkrurool baseeruvaid looduslikku päritolu isepruunistavaid toimeaineid ning nahka rahustavat mahe-aaloemahla. Päevitus areneb 4–6 tunni jooksul ja püsib kuni nädala, kuludes nahalt maha samuti järkjärgult ning loomulikult. JOIK OÜ, joik.ee
Testis Kroonika reklaamijuht Heldin Jegis: „Väga tänuväärne toode loomuliku jume saavutamiseks päikese kätte minemata. Eriti mugav, et tilkadega saab ise oma päevituse intensiivsust reguleerida. Minu heledale nahale piisas kahest tilgast öökreemile ja sain nädala jooksul üle päeva kasutades endale ilusa ja tagasihoidliku päikeselise sära. Soovitan kõigile, kellel ei ole päikesega väga häid suhteid.“
Suvi kutsub matkama
Eesti looduses on tore matkata igal aastaajal, kuid just suvel kisub „metsa poole“ kõige rohkem. Pikk pime aeg on lõppenud ning hing ihkab valgust ja liikumist. Jaanipäeva paiku on päevad kõige pikemad, nii et matkata saab soovi korral lausa varahommikust hilisõhtuni! Suvine lopsakas loodus pakub rõõmu nii suurtele kui ka väikestele.
Tekst: Kairi Prints Foto: Shutterstock
Matka maa peal
Matkateid on üle Eesti väga palju, nii et igaüks leiab endale sobiva raja –näiteks veebilehelt puhkaeestis.ee leiab palju infot uute ja vanade matkaradade kohta, millega meie väike maa kaetud on.
Matkama ei pea ainult jala, suvel on väga mõnus matkata ka jalg-
rattaga. Spetsiaalselt selle jaoks on loodud Eurovelo marsruut, mis algab Läti piiri äärest ja kulgeb mööda rannikuserva läbi saarte, Tallinna ning Ida-Eesti Peterburini kogupikkusega 980 kilomeetrit. See tähendab, et pika valge aja ja hea ilmaga saad Eestile rattaga tiiru peale teha ainult paari nädalaga.
Matka vee peal
Muidugi ei tasu matkates piirduda ainult maismaaga, meil on ju meri ja jõed ning järved, kus võib ringi uudistada aerulaua, kanuu või süstaga. Veematkad on emotsioonirikas ja loodushoidlik viis tutvuda Eesti käänulise ranniku ning veekogudega. Selleks, et minna vee peale loodust
nautima, ei pea olema enda isiklikku süsta või kanuud – vajaliku varustuse ja juhendamise tagavad matkakorraldajad. Matkaspordi veebilehelt leiad veematkade kohta kogu vajaliku info.
Millist varustust on tarvis, et matka tõeliselt nautida?
Et matka tõeliselt nautida, on kõige olulisem valida õiged riided ja jalanõud. Tähtis on riietuda kihiliselt ja võtta kaasa ka vihmajope, sest Eesti ilmad on heitlikud. Kuna matkateed võivad olla märjad ja mudased, on väga olulised ka korralikud veekindlad matkajalanõud.
Matkal võiks alati olla kaasas ka esmaabivarustus, sest keegi meist ei ole kaitstud näiteks kukkumise eest. Kindlasti peaks olema kaasas plaastrid juhuks, kui hõõrud jalad villi. Kohustuslik on ka putukatõrjevahend, et puuke ja sääski eemal hoida.
Mitmepäevase matka puhul on varustust rohkem vaja. Tarvis läheb telki, madratsit ja magamiskotti. Kui matkad pere või sõpradega, kulub ära ka matkapliit, kokkupandavad matka-
toolid ja -laud ning toidunõud, sest mis saab olla mõnusam, kui pärast väsitavat matkapäeva valmistada mõnus eine, istuda matkatoolidele ja nautida kaunist vaadet metsale, merele või järvele.
TOP 10 MATKARADA EESTIS
Soovid minna matkama Eesti pikimale rajale või teha mõne lihtsama matka? Tahad matkata omapäi või organiseeritult? Millist Eesti kanti avastama kisub? Siit leiad just endale sobiva matkatee.
Mille järgi panna paika, millised on Eesti parimad matkarajad?
Puhka Eestis on koostanud pingerea selle järgi, milliseid matkateid on nende veebist enim otsitud, samas ei jäeta rõhutamata, et kõik rajad on millegi poolest erilised ja ainulaadsed.
Viru raba õpperada
Harju maakond, Kolga alevik
Viru raba on üks parema ligipääsuga sooradu Eestis, läbides Lahemaale omast metsa- ja rabamaastikku. Rada on 3,5 kilomeetrit pikk. Õpperada tutvustab rabataimestikku, endiseid liivaluiteid, vallseljakut ja nõmmemetsa. Läbi raba kulgeb laudtee, mille keskel on vaatetorn. Rada on tähistatud ja viidastatud. Hea teada: kuni vaatetornini rajatud laudtee sobib kasutamiseks ka ratastooli või lapsevankriga liikujatele.
Pääsküla raba loodusõpperada
Harju maakond, Tallinn
Nelja kilomeetri pikkune rada kulgeb mööda pinnase- ja laudradu läbi erinevate metsatüüpide, üle kanalite ning allikate. Männikupoolses osas asub kümne meetri kõrgune vaatlustorn, kus saab jalgu puhata. Rada on kuiva jalaga läbitav igal aastaajal. Kahe kilomeetri pikkune laste- ja invarada kulgeb suures osas mööda pinnatud teed ning
Matkamine on jõukohane igale inimesele – tuleb lihtsalt valida jõukohane distants ja komplekteerida korralik varustus. Elamused, mis matkalt saad, on kogu pingutust kuhjaga väärt!
on tervenisti koos platvormidega läbitav lapsevankri ja ratastooliga. Mõlemale rajaosale on paigaldatud kohalikku loodust tutvustavad infostendid.
RMK Mukri raba loodusrada
Rapla maakond, Reonda küla
Eidapere lähedal asuv Mukri raba on tekkinud järve soostumisel umbes 9000 – 10 000 aastat tagasi ja seda peetakse Eesti üheks vanemaks sooks. Rabasse viib laudtee, matkaraja pikkus on suurepärane ka lastega läbimiseks. Rabas asuv Mukri järv on saarekeste ja vesiroosidega 2,2 hektari suurune veesilm. Kes tumedat vett ei pelga, see saab siin ka ujuda. Raja peal asub ka 18 meetri kõrgune vaatetorn, kust avaneb imeline vaade kogu rabale. Kui laudtee liiga mugav tundub, saab soovi korral ka räätsamatkale minna.
Meenikunno raba matkarada
Põlva maakond, Nohipalo küla
Matkamajad, vaatetorn ja laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni puhkealaga. Laudteel jalutades võib silmata tavalisemaid sootaimi: haneits, küüvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, raba servas kasvab ka vaevakaske. Kõige arvukamalt on mitmevärvilisi turbasamblaid. Sooserva lähedal tugevasti kinni kasvanud kraavist võivad julgemad proovida omapärase maitsega rabavett. Päikeseloojangu metsamajast kuni Suur Suujärveni on ehitatud uus laudtee, mida mööda on võimalik sõita ka lapsevankri või ratastooliga.
KUNI JAANIPÄEVANI HÕBESÕLG OÜ
Kakerdaja raba matkarada
Järva maakond, Vetepere küla
See raba on Kõrvemaa üks suuremaid. Rabamassiivi suurus on kuskil tuhande hektari kanti. Rohkete laugastega maalilise kõrgraba omapäraks on raba kaheastmelisus ehk kahel erineval kõrgusel paiknev laukavöö. Kevadel ja sügisel peatub raba laugastikul tuhandeid veelinde. Keset raba on Kakerdaja järv. Kakerdaja järvest kolmveerand kilomeetrit ida pool asub 2,6 hektari liigirikka puistuga Hiiesaare soosaar, arvatavalt muistne pelgu- ja ohvripaik. Loodusraja kogupikkusest on laudteega kaetud 4 km.
Marimetsa raba matkarada
Lääne maakond, Rõuma küla Raja esimene osa on pinnasetee, mis kulgeb algul mööda kõrgepingeliini alust, seejärel üle heinamaa Marimetsa ojani ning edasi piki ojakallast teabetahvliga varustatud puhkekohani. Sealt viib laudtee Marimetsa rabasse. Raja lõpus, puitplatvormil asub 7,6 meetri kõrgune vaatetorn. Marimetsa rabas näed nii madalsood, siirde- kui ka kõrgsood, ka linnustik ja taimestik on rikkalik. Raja pikkus edasi-tagasi kokku on 9 km, sellest laudtee 2 × 2 kilomeetrit, aega varu 4–5 tundi. Rada on kohati märg – ära unusta kummikuid.
Tuhu soo ja RMK matkarada
Pärnu maakond, Kiska küla
Väätsa looduskaitseala matkarada
Oidrema-Tuhu soostik on Lääne-Eesti üks suuremaid, aga ka nooremaid soostikke, paiknedes vaid kümne kilomeetri kaugusel merest. Idapoolset osa nimetatakse Tuhu madalsooks, läänepoolset Tuudi rabaks. Sõjajärgselt püüti küll sood kuivendada, kuid õnneks jäi siiski suurem osa inimtegevusest puutumatuks. Raja alguses asub unikaalne vaatetorn Trepp, mis valmis koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga. Matkarada on 950 meetrit pikk ja liikuda saab laudteel, mis võib märja ilmaga libe olla.
Hüpassaare õpperada
Viljandi maakond, Karjasoo küla
Hüpassaare viie kilomeetri pikkune matkarada viib läbi rabastuva metsa Kuresoo rabasse. Rada algab lõkkekohas, kus on võimalik grillida ja lubatud ka telkida. Laudtee möödub omapärastest piklikest laugastest, mille kaldale on ehitatud jalapuhkamiseks ja rabavaikuse nautimiseks platvorm. Laudtee möödub peale laugaste ja maaliliste rabavaadete ka rabasaarest, kus on võimalik jälgida varesepere töid ja tegemisi, ning väikesest puisniidust. Raja lõpus asub helilooja Mart Saare majamuuseum.
Järva maakond, Vissuvere küla Kolme kilomeetri pikkune Väätsa matkarada asub Väätsa looduskaitsealal Järvamaal. Kaitseala eesmärk on rabade, siirdesoode ja rabametsade kaitse. Laudteel on igal sammul näha raja valmimise toetajate ja ehitajate nimesilte. Väätsa matkarajal liikudes saab näha lõiku iidsest Paide-Tallinna taliteest. 1,2 kilomeetri pikkusel rabalõigul on talitee hästi säilinud. Mõisa ajal ühendati raba keskosas olevad laukad kraavidega, mis on nähtavad siiani, et niisutada Lokuta jõe ülemjooksul olevaid loodheinamaid. Muudetud veerežiimiga laugastevahelist ala katab harva esinev saja-aastane rabamännik.
Linnutee matkaraja linnuvaatlustorn
Tartu maakond, Ilmatsalu alevik
Linnutee matkaraja linnuvaatlustorn asub Kärevere looduskaitsealal, mis kuulub linnuhuviliste seas enim külastatud paikade hulka. Siin on kohatud enam kui 200 linnuliiki. Kuue meetri kõrgusest linnuvaatlustornist saab jälgida linde, nende rännet ja pesitsust, samuti kevadist suurvett ning mitmekesist jõe-, luha- ja metsaelustikku. Siinse ala eesmärgiks on haruldaste linnu-, looma- ja taimeliikide ning nende elupaikade, metsa- ja luhakoosluste ning siseveekogude kaitse. Kaitstavateks liikideks on must-toonekurg, väike-konnakotkas, merikotkas, mitmed nahkhiireliigid, tõugjas, võldas jpt.
Allikas: Puhka Eestis
Kõndimine vedrukeppidega kui
tõhusaim ja tervislikem liikumisviis
Käimistreening on hea liikumisviis kõigile, kes ei saa või ei armasta joosta, sest käimine ei põruta jalgu. See on suurepärane treening, mida saab teha igas vanuses ja iga ilmaga.
Miks on kepikõnd hea? See on ideaalne liikumisviis, kuna sobib absoluutselt kõikidele. On teaduslikult tõestatud, et parim stressimaandaja ja õnnehormooni tekitaja on liikumine värskes õhus. Kepikõnd kui aeroobne tegevus tugevdab märgatavalt südant ja seeläbi kogu meie immuunsüsteemi.
Kepikõnnitreening on lisaks kõigele muule väga hea sotsiaalne tegevus, kuna selle harrastamise ajal on võimalik suhelda kaastreenijatega.
Erilised vedrukepid!
Efektiivsemaks treeninguks kasuta BungyPumpi vedrukeppe, millega treenid ka oma ülakeha ning paned tööle 90% lihastest. Kuni 77% suurem kaloripõletus võrreldes tavakõnniga. Vedrukepid ei ole tavalised käimiskepid. BungyPumpi vedrukeppidesse sisse ehitatud suspensiooni tõttu on need Sinu õlgadele ja küünarnukkidele oluliselt leebemad kui tavalised kõnnikepid. Lisaks sellele on neis 4- kuni 10-kilone vasturaskus, mis kõndimise ajal treenib Sinu ülakeha, parendades lihaste tugevust ja vastupidavust. Samamoodi nagu klassikaline kepikõnd sobivad BungyPumpi vedrukepid kõikidele spordiharrastajatele.
• Treenid samal ajal keha vormi ja tugevust.
• Õrn Su õlgade ja küünarnukkide suhtes.
• Heaks kiidetud meditsiiniekspertide poolt – kasutatakse taastusravis.
• Sul on rohkem energiat.
• Su enesekindlus tõuseb ja stressitase väheneb, mis tähendab, et Sa ka magad paremini.
• Sa parandad oma südame tervist tänu langenud kolesteroolitasemele ja vererõhule.
• Hoiad kergesti oma ideaalkaalu, langetad ülekaalu või võtad juurde, kui Sul seda vaja.
• Tugevdad oma lihaseid ning luid nii üla- kui ka alakehas.
• Vähendad südamega seotud probleemide esinemise riski.
• Vähendad depressiooni ja ärevuse riski.
• Vähendad infarkti riski.
Mida silmas pidada?
Esimestel kasutuskordadel oleks hea harrastada kepikõndi koos treeneriga. Kepikõnnil on oma tehnika ning kõndides tavakeppide või BungyPumpi vedrukeppidega on tehnika veidi erinev. BungyPumpi vedrukeppidega kõndimise tehnikat saab igal kolmapäeval ja pühapäeval harjutada Tallinnas Nõmmel. Kodulehel on olemas ka juhendamise video. Õige tehnika on oluline, et vältida vigastusi.
Vedrukeppidega
kõndimine on mõeldud
• nii tipp-, harrastus- kui ka tervisesportlastele –ideaalne aeroobne treening, mis koormab neidki lihaseid, mis sportlase tavapärase treeningu raames kasutust ei leia;
• kontoritöötajale – aitab lahti saada pingetest kaelas ja õlavöötmes;
• kaalulangetajatele – parim liikumisviis, kuna on madala pulsiga tegevus, mis aitab lõhustada rasvu ega lõhu ülekaalu korral liigeseid;
• lastele ja noortele – aitab parandada rühti ja tekitada liikumisharjumust;
• eakamatele inimestele – parim viis enda vitaalsena hoidmiseks, ühtlasi annavad kõnnikepid tuge liikumisel libedamate ilmade korral.
Vedrukeppidega kõnnid märkamatult vormi!
Rohke värske liha, kala, köögiviljadega POLARIS
Vajadusepõhine kvaliteetne lemmikloomatoit
Ehk hoopis veganvõi putukaproteiiniga GREEN PETFOOD
Külmpressitud Magnum Iberico koeratoidud, mis sobivad ka toortoidul olevatele koertele, ei paisu maos
Suures valikus ka kvaliteetseid konserve, maiuseid sinu lemmikule www.kuivtoit.ee, Horteses, Tartu Gardestis, lemmikloomapoodides
KKoerte suvised ohud
Suvel liigume rohkem ringi ja ka pere lemmikud on meiega kaasas ning lemmiklooma ohutus on tema omaniku vastutus.
Tekst: Aivo Org, veterinaar, Anneli Matsi, koeratreener, Fotod: Shutterstock
ui võtad koera kaasa, kontrolli alati, et ühes oleks ka koera vesi ja joogikauss ning igaks juhuks suur käterätik. Usinamad panevad kokku koera esmaabipakikese, sest iial ei tea, millal seda vaja võib minna. Ringi liikudes jälgi oma koera ja tema toimetusi. Ohtude korral on kuldreegel: parem karta kui kahetseda!
Putukad
Sääsed, kirbud ja puugid võivad olla suvel tõeliseks nuhtluseks. Kirbud levitavad siseparasiitide mune ja kirbuhammustusest võib alguse saada ebameeldiv nahapõletik – hot spot. Puugid levitavad borrelioosi, millesse ka koerad võivad haigestuda. Pidevad sääse- ja puugihammustused võivad soodustada aneemia teket. Lisaks võivad kirbud ja puugid levida koeralt inimesele.
Soovitus: tee oma lemmikule regulaarselt välisparasiitide tõrjet. Nõu saad küsida veterinaarkliinikust.
Kärntõbi
Et rebasest on saanud juba ka linnaloom, võib see ebameeldiv nakkuslik nahahaigus ohustada kõiki koeri, kes liiguvad värskes õhus. Koer, kes on nakatunud parasiitlestaga, hakkab ennast pidevalt mõnest kehapiirkonnast nakitsema ja kratsima. Nakatunud loom vajab ravi.
Soovitus: tee ennetavat tõrjet. Jälgi oma looma ja kui märkad pidevat kratsimist, pöördu veterinaari poole. Veterinaarkliinikutes on olemas nii ennetavad kui ka ravipreparaadid.
Rästikuhammustus, mesilas- või vapsikupiste Kui koer saab salvata-nõelata jalgadesse või kehasse, siis erilist ohtu ei ole. See oleneb ka looma suurusest: mida väiksem on koer, seda suuremad on riskid. Oht on suur, kui hammustus või nõelamine juhtub pea- või kaelapiirkonnas või satub suhu, sest siis võib tekkida hingamisteede turse ja koera ähvardab lämbumine.
Soovitus: looma tuleb jälgida – kui tekib apaatia, süljevool, hingeldus või kõhulahtisus, on kohe vaja pöörduda veterinaari poole. Kui tegu on peapiirkonna juhtumiga, tuleb kiiresti veterinaari juurde minna, vahepeal oleks hea proovida hingamisteed lahti hoida. Võimalik on ennast ennetavalt varustada hormoontabletiga, kuid seda saab ainult veterinaari käest.
Hot spot
Nahapõletik võib tekkida putukahammustuse või kriimustuse tagajärjel, aga ka siis, kui karv on soojal ajal märjaks jäänud, näiteks pärast ujumist. Hot spot tekib rohkem pikakarvalistel koertel.
Soovitus: hot spot’i teket saab vältida, kui pärast märjaks saamist koer kuivatada. Parim on muidugi kasutada fööni, kuid abiks on ka suure käterätikuga kuivatamine, et karv tuulduks. Kui on tekkinud põletik, siis koduste vahenditega sellest jagu ei saa.
Ülekuumenemine, vedelikupuudus
Tundemärgid: rahutus, värin, nõrkus, tasakaaluhäired, oksendamine, kõhulahtisus, limaskestad muutuvad erkroosaks, keel muutub pirnikujuliseks, kehatemperatuur tõuseb, tekib hingamisraskus. Kõik see võib viia südamepuudulikkuseni, mille tagajärjel koer sureb.
Soovitus: ära jäta koera päikese kätte ega autosse. Lemmik peab saama varjuda jahedasse ja tal peab kogu aeg olema saadaval värske joogivesi.
Kui märkad ülal loetletud tunnuseid, tuleb koer toimetada varju, teha märjaks käpad, kõhualune, reite siseküljed ja peapealne. Looma jalgu on vaja masseerida ja koer kiiresti veterinaari juurde toimetada.
Sinivetikad
Kuum suvi paneb veekogudes vohama sinivetikad. Tegu võib olla sinivetikatega, kui vesi on värvunud kollakasroheliseks; vesi ja kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga; värviandja on nii väikeste mõõtmetega, et ei püsi näiteks vette pistetud oksal; veel on kopituse lõhn. Sinivetikatega kokkupuude või sellise vee joomine on koerale väga ohtlik ja võib lõppeda koera hukkumisega. Mürgistuse saamiseks piisab karva lakkumisest pärast sinivetikaid sisaldavas vees ujumist.
Mürgistuse tunnused on apaatsus, süljevool, oksendamine, kõhulahtisus.
Soovitus: jälgi infot, mida antakse veekogude seisundi kohta. Kui ikkagi on kahtlus, et koer puutus sinivetikatega kokku või jõi saastunud vett, loputa puhta veega koera suu ja karvastik ning toimeta koer kiiremas korras veterinaari juurde.
Kuum asfalt
Koer peab saama varjuda jahedasse ja tal peab kogu aeg olema saadaval värske joogivesi.
Kui päike kütab asfaldi kuumaks, siis koera jaoks on tänaval liikumine ebameeldiv. Asfaldiaurud on mürgised ja koera nina on madalal nende aurude sees. Kuumus võib liiga teha ka käpapadjanditele.
Soovitus: vältida pikemaajalist linnatänavatel jalutamist. Kui vaja, võiks liikuda selliselt, et koer saaks käia tee ääres mururibal. Võib kasutada padjandeid kaitsvat käpavaha, kuid ka see kaitseb ainult lühiajaliselt. Jalutamiseks on parem valida pargid või sõita linnast välja.
Ohtlikud jäätmed
Inimestest jääb maha prügi, mis võib koera ohustada: klaasikillud, plastitükid, roiskunud või hallitanud toit vms. Autodest võib tilkuda õli ja tosooli. Eriti
ohtlik on tosool, mis on magus ja ahvatleb koera seda lakkuma. Teine selline on poest ostetud tapeediliim. Need ained põhjustavad neerupuudulikkust, mille tagajärjel koer sureb. Soovitus: kui liigud õues, hoia oma lemmiku tegemistel silma peal. Ära lase tal suhu ahmata või lakkuda tundmatut. Ole tähelepanelik ka siis, kui kodus remonti teed. Ka kodune prügikast tasuks selliselt ära panna, et koer sinna ligi ei pääseks.
Grillipeod
Inimestele mõeldud toit on tugevalt maitsestatud ega sobi koertele isegi mitte väikeseks maiustamiseks. Samuti ei sobi loomale keedetud ja grillitud lihast üle jäänud kondid. Kondimass põhjustab soolte ummistust. Linnukondid annavad purunemisel teravaid kilde, mis põhjustavad soolerebendeid ja tekitavad meeletut valu.
Soovitus: ka suvel võiks koer süüa oma tavapärast toitu.
Nautigem suve koos lemmikutega, pakkugem neile täisväärtuslikku elu ja hoidkem neid!
Artikkel ilmus esmakordselt Varjupaikade MTÜ ajakirjas Käpa All.
Suvine koduapteek
Suvi on suurepärane aeg, et pere ja sõpradega loodusesse minna. Mõnusaid suviseid ettevõtmisi võivad aga varjutada ootamatud pisikesed õnnetused või vaevused. Sellepärast on oluline, et igas koduapteegis oleks vajalikud esmaabivahendid. Siin on mõned soovitused, mida kindlasti käepärast hoida.
Tekst: Eve Kallaste Fotod: Shutterstock
Esmaabitarbed
Suvisel ajal on väiksemad haavad, kriimustused ja marrastused pigem tavalised. Seda eriti lastel, kes õues mängimist ja seiklemist naudivad. Seetõttu peaks koduapteegis kindlasti olema plaastreid, sidemeid, antiseptilisi salve ning puhastusvahendeid, nagu vesinikperoksiid või antiseptiline sprei, et haavainfektsioone vältida.
Et ootamatute olukordadega toime tulla, on igas koduapteegis vajalikud ka kraadiklaas, käärid ja pintsetid ning muidugi valuvaigistid.
Koduapteeki komplekteerides tuleb jälgida ka ravimite säilivustähtaegu ja vajadusel ravimeid uuendada. Veendu, et kõik pereliikmed, eriti
lapsed, teaksid, kuidas koduapteeki ohutult ja õigesti kasutada.
Päikesekaitse
Päikesepõletus on suvel sage probleem. Päikesekreemid koos kõrge UV-kaitsefaktoriga (vähemalt SPF 30) aitavad hoida naha tervist. Samuti on kasulik koju varuda nahka rahustavaid geele või kreeme, mida on hea peale kanda pärast päikese käes viibimist. Päikese liigset mõju leevendavad näiteks aaloed sisaldavad tooted.
Putukahammustused
Sääse- ja parmuhammustused võivad suurt sügelust ja ebamugavustunnet põhjustada. Tõhusad abimehed on putukahammustuste puhuks mõel-
dud salvid või geelid, mis sügelust ja turset leevendavad. Lisaks võib kasutada erinevaid pihustatavaid või peale kantavaid putukatõrjevahendeid, et hammustusi ja nõelamisi pigem vältida.
Allergiavastased ravimid Õietolmuallergiad võivad suvel tõeliseks probleemiks kujuneda. Antihistamiinikumid aitavad kontrolli all hoida allergiasümptomeid, nagu aevastamine, vesised silmad ja nohu.
Hüdratsioon ja kuumusega toimetulek
Kuumal suvepäeval on vedelikupuuduse oht suur, eriti laste ja vanurite puhul. Koduapteegis võiks hoida elektrolüütidega lahuseid, mis aitavad taastada keha vedeliku- ja elektrolüütide tasakaalu. Kuumarabanduse esmaabiks võiks koduses külmkapis hoida külmakotte või -geele.
Seedehäired
Suvised grillipeod ja piknikud võivad kaasa tuua erinevaid kõhuprobleeme. Probiootikumid, seedeensüümid ja antatsiidid võivad olla abiks, kui ilmnevad kõrvetised, raskustunne või seedehäired.
Kui oled oma pere esmaste ohtude puhuks vajalike vahenditega kindlustanud, saab pere muretumalt suve nautida.
Esmaabi looduse abiga!
Herbs, the whispers of nature’s wisdom
Bug Bite Relief Pen 15 ml –putukahammustuste leevendamise pliiats
Külm metallist roll-on-otsik jahutab punetavat putukahammustuse kuppu, tuimestab valu ja rahustab nahka, sobib kogu perele.
Huulepulga suurune pliiats mahub taskusse ja käekotti ning sobib ka lastele laagrisse või reisile.
Kuusevaigusalv Abilar 20 g
Lisa oma koduapteeki, see säilib kinnisena viis aastat ja avatuna ühe aasta. Sobib kriimustusele, pinnu peale, põletusele, katkisele ja punetavale ninaalusele, ka ninaõõnde, suunurkadesse, ketendavale küünenahale, kassikriimustusele, karedale põlvele ja sügelevale varbavahele.
Magneesiumiga hobusepalsam 250 ml
Küsi Apotheka apteekidest või e-butiigist axmer.ee
Magneesiumi ja ainulaadse taimeekstraktide (eukalüpt, mentool, kamper, palderjan, meliss jt) kombinatsiooniga rikastatud geelpalsam on ideaalne turgutus väsinud jalgadele. Sobib massaažiks pärast pikka kõndimist, matkamist või treeningut! Magneesium parandab naha elastsust ja niiskustaset, samuti varustab keha ühe olulisema mineraalainega. Geeli koostisosad mõjuvad kombineeritult nahale hästi, leevendades pingeid ja toetades väsinud lihaste ja valulike liigeste taastumist.
Kui kaugel majast võib jaanilõket teha ja grillida?
Kuna jaanipäev on lähenemas, siis tuletame meelde, kuidas ohutult lõket teha ja grillida. Mida ütleb selle kohta seadus?
Toimetas: Kairi Prints Foto: Shutterstock
Lõkke tegemisele ja grillimiskohale esitatavad nõuded on paika pandud määrusega, mis on kehtestatud tuleohutuse seaduse § 15 lõike 5 alusel. Määrusega kehtestatakse mis tahes maa-alal lõkke tegemise ja grillimiskoha, sealhulgas grillseadme kasutamise nõuded.
Nõuded lõkke tegemisele
Lõkkekoha valikul arvestab tuletegija tuleohutust mõjutavaid tegureid, eelkõige lõkkekoha kaugust mis tahes hoonest ja põlevmaterjalist, pinnase kuivust, tuleohtu metsale ja taimestikule, tuule suunda ja tugevust ning tulekustutusvahendite kasutamise võimalikkust. Lõkkekoht peab asuma hoonest ja muust põlevmaterjalist vähemalt 8 m kaugusel.
Lõkke tegemiseks tohib lõkkekohas kasutada üksnes looduslikku töötlemata puitu.
Tuleohu vältimiseks muudetakse lõkkekoht enne tule tegemist võimalikult ohutuks. Vajaduse korral kastetakse lõkkekohta ümbritsev süttimisohtlik kuiv maapind veega märjaks, piiratakse lõkkekoht kivide või pinnasevalliga ja rakendatakse muid asjakohaseid ohutuse tagamise meetmeid.
Nõuded grillimiskohale
Grillseadet peab kasutama kasutusjuhendi kohaselt. Kui kasutusjuhend puudub, peab grillseadme kasutaja arvestama määruse § 3 lõikes 1 nimetatud ohutu kaugusega ja muude tuleohutust mõjutavate teguritega. Ohutu kaugusega ei pea arvestama juhul, kui kasutatakse kattega grillseadet ja selle kasutaja tagab, et grillseadme kasutamine ei tekita grillimiskohas tuleohtu.
Rõdul või hoonega ühendatud terrassil tohib grillseadet kasutada kõiki ohutusnõudeid järgides ning vaid juhul, kui seadme kasutusjuhend seda lubab.
Järelevalve ja tulekustutusvahendid
Lõkke- ja grillimiskohas peab olema vähemalt üks tulekustutusvahend, mis tagab tule kustutamise ning selle leviku piiramise. Olenevalt tule suurusest kasutatakse vajaduse korral täiendavaid tulekustutusvahendeid.
Tulekustutusvahendi olemasolu tagab ning selle sobivuse ja koguse üle otsustab tuletegija või grillija.
Tulekustutusvahend paikneb lõkkekohas või grillimiskoha läheduses selliselt, et seda oleks vajaduse korral võimalik kiiresti kasutada.
Lõkke- ja grillimiskohas tagatakse tule üle pidev järelevalve. Pärast lõkke tegemist või grillseadme kasutamist veendutakse, et tuli ja põlemisjäägid on kustunud.
Allikas: Moodne Kodu
Et vältida lõkkest alguse saavaid tulekahjusid, on oluline meeles pidada järgmiseid lihtsaid reegleid:
lõkkekoht peab olema hoonetest ohutus kauguses, sest sädemed võivad tuulega lennata hoone peale;
alla meetrise läbimõõduga lõke peab olema hoonest ohutus kauguses – vähemalt 8 m;
lõke läbimõõduga üle 1 m peab olema hoonest 15 m kaugusel;
lõkkekoha ümbrus tuleb puhastada kuivanud taimedest, okstest ja muust põlevast materjalist;
lõke tuleb piirata kivide või pinnasevalliga;
koduaia lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit;
lõket tuleb valvata ja selle läheduses hoida kustutusvahendeid, näiteks ämbrit veega, 6 kg tulekustutit;
lõkkel tuleb inimese valvsa pilgu all lasta täielikult ära põleda või kustutada see veega.
= päästetud elud ja vara
SEE EI OLE KOKKUHOIU KOHT!
PREMIUM
Pikemad roostevabad kahvad
Innovaatiline ja ohutu E-Z kaitseriiv
Tugevast metallist kest
Kvaliteetsest EPDM kummisegust voolik
Ülerõhuklapp
Kontrollventiil
TAMREX Premium sarja pulberkustutid on paremate efektiivsusnäitajatega, töökindlamad ja tervikuna kvaliteetsemad kui mistahes teised. Kõik neis on pisut parem: voolik, kaitseriiv, ventiilikomplekt, manomeetri kontrollimise võimalus ja ülerõhuklapp, paks kest, tugevast plastist jalg ning pikk hooldusvälp (10 aastat), kui nimetada vaid mõned.
Kvaliteetsest EPDM kummisegust voolik on vastupidav ega pragune aja jooksul. Vooliku olemasolu 2 kg ja 3 kg pulberkustutitel on oluline lisa, sest tulekolde tabamine on täpsem ning kustutamine raskesti ligipääsetavates kohtades kergem.
Töökindel E-Z kaitseriiv on geniaalne uuendus, mis teeb tulekustuti kasutamise märgatavalt lihtsamaks ja kiiremaks. See lahendab levinud probleemi, kus kaitseriiv vajutatakse kahvade vahele kinni.
Eraldi kontrollventiilist saab mittestatsionaarse seadmega manomeetri näitu kontrollida. Roostevabast terasest ventiilikomplekt ja kahvad on vastupidavamad. Lisaks paigaldasime 2 kg ja 3 kg pulberkustutitele pikemad kahvad, millest saab kindlamalt kinni haarata ja mugavamalt seadet käsitseda.
Oma pere ja vara kaitsmiseks vajad parimaid vahendeid. See pole kokkuhoiu, vaid targalt kulutamise koht. Suhteliselt väikest investeeringut nõudva seadme eluiga on vähemalt 30 aastat.
Jaanitulele!
Jaanitulele!
Kohal on Ranna Rantšo farmiloomade loomaaed. Saab ratsutada hobuse ja poniga. Vankrisõit Voore Tallide hobustega. Skyjumping, batuudid, pallimeri ja ronisein. Tasuta meisterdamise töötoad suurtele ja väikestele. Saab teha näomaalinguid.
Kohal erinevad toitlustajad, kes pakuvad head ja paremat. Esinevad JJ-Street tantsukool, Vääna Mõisakooli rahvatantsijad ja PartnerAkro.
ROHKEM INFOT FACEBOOKIS: KUMNA KULTUURIAIT
2 4 . J U UNI L
Jaanitulele!
Proovi nüüd!