Kroonika Kooli (august2019)

AUGUST 2019

K ooli!

Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

lenne.ee

Oh kooliaeg, oh kooliaeg ...

U

us kooliaasta on taas ukse ees – kes õhkab rõõmust, et saab oma esimese aabitsa järele minna, kellele põhjustab lõppev suvevaheaeg ainult mureohkeid. Olgu aga koolilaste meel varajasele ärkamisele või lõputuna näivatele koolitöödele mõeldes nii mõru kui tahes, uue kooliaasta algust saadab ikkagi mõningane ootusärevus ja uudishimu. Teab ju iga koolijüts omast käest, et kõige huvitavam osa uue kooliaasta valguses – olgu või ainus – on ikkagi koolitarvete ja ranitsa valimine. Seekordses ajakirjas vaatame järele, mida koolikaupa valides ilusa välimuse kõrval veel tähele panna. Juttu tuleb ka silmade tervisest, huviringidest, laste toitumisest ning koolivaheaja plaanidest.

Puudutame ka teemasid, milles lastevanemate arvamused kipuvad tihtipeale lahku minema: koolivorm, taskuraha ja esimene telefon. Taskuraha teemal annab nõu investor Jaak Roosaare, esimese telefoni ja nutimaailma kohta avaldab arvamust projekti "Targalt internetis" eestvedaja Kalev Pihl. Koolivormi poolt või vastu hääletavad Eesti tuntud inimesed – kellel on sellega ainult halvad mälestused, kelle sõnul on tänavapildis palju sümpaatsem vaadata vormis koolilapsi kui kirjudes hilpudes tegelasi.

Milline õpilane oli aga omal ajal Berit Sal-Saller ja mis meenub talle enda kooliajast? Loe edasi ja saa teada!

AUGUST 2019

Kooli!

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: RIINA PALMISTE Kujundaja: MARJU VILIBERG

Keeletoimetaja: TRIINU MÖLDER, HELINA KOLDEK REKLAAM

SISUKORD 5

PERSOON Berit Sal-Saller – isiklikust vajadusest toiduettevõtjaks

12

NUTIMAAILM Esimene telefon – millal ja milline?

19

TASKURAHA Lapsed ja raha

22 KOOLIRIIDED Ise valitud kooliriietes tunneb laps end mugavalt 29 KOOLIVORM Koolivormi poolt ja vastu 33 KOOLIKOTT Hea koolikott säästab lapse tervist ning on praktiline 36 KOOLITARBED Kuidas lapsele koolitarbeid valida?

39 KOOLILAPSE TUBA Sisusta tuba lapse hobide järgi 42 SILMAD Koolilaste silmi kimbutab lühinägelikkus 46 UNI Hea une saladus 51

TOITUMINE Toeta lapse õpinguid õige toiduga

IRIS ÖPIK, 5303 6499, iris.opik@ekspressmeedia.ee MARIANNE PEEP, 5309 0677, marianne.peep@ekspressmeedia.ee HELEN SILTS, 5647 6754, helen.silts@ekspressmeedia.ee HELDIN JEGIS, 504 7929, heldin.jegis@ekspressmeedia.ee KAJA COLPAN, 5621 9322, kaja.colpan@ekspressmeedia.ee KERLY VAHUR, 516 2283, kerly.vahur@ekspressmeedia.ee MAKSIM HRUSTALJOV, 5837 3916, maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee KELLY SAAREPERA, 5816 9050 kelly.saarepera@ekspressmeedia.ee TRÜKK PRINTALL VÄLJAANDJA AS EKSPRESS MEEDIA

56 HUVIHARIDUS Kuidas leida huviala, mis päriselt huvitab?

61

PEREPUHKUS Muretu perepuhkuse alustala on hoolikas planeerimine

Ajakiri Kroonika Kooli! on autorikaitse objekt.

Toimetus ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest. Toimetusel on õigus kaastöid toimetades lühendada.

PERSOON

Berit

Sal-Saller – isiklikust vajadusest toiduettevõtjaks Kuigi kooliajal ei teadnud Berit Sal-Saller, kelleks ta täpselt saada tahab, on tema elus olnud palju põnevaid projekte. Viimasel ajal tegutseb ta hoopis toiduvaldkonnas.

TEKST: TEELE TEDER

M

is sulle enda kooliajast meenub?

Käisin Viljandi C. R. Jakobsoni nimelises keskkoolis, millest on vaid ägedad mälestused. Mulle enamjaolt ikkagi meeldis koolis käia – suurim miinus asja juures oli liiga varajane koolipäeva algus, kell 7.45.

Kippusin seetõttu ka hommikuti sisse magama ja tundidesse hilinema ning aeg-ajalt kasutama vanemate ees vabandust, et "esimene tund on vaba". Minu poja 2 01 9 K R OON I KA KO O LI !

5

PERSOON

hommikuti lihtsam, kui ei pea hakkama riideid valima. Kujutan ette, et eriti tüdrukutel ja teatud vanuses on see suhteliselt aeganõudev tegevus. Teiseks tekib selle pinnalt vähem uhkeldamist. Mina oleks ka selle poolt, et telefonid oleks koolis keelatud.

Muidugi on koolivormi eelduseks see, et oleks erinevaid valikuid ja et see oleks ägedalt disainitud, et noored oleksid nõus seda kandma ning see tunduks tänapäevane ja stiilne. Miks mitte kaasata noori disainereid ja kooli enda õpilasi?

Näiteks teha koolisisene konkurss kavandite osas.

Foto: Anu Hammer / ajakiri Estraveller

koolipäev algab näiteks kell 9, mis on väga inimlik – kindlasti suudab laps sellel kellaajal juba tegusam olla. Lahe oli ka see, et sain koolis käia jala. Pärast tunde võis kojujõudmine muidugi teinekord pikaks venida, sest tee peal juhtus igasugu huvitavaid asju ja tihti oli vaja kellegi juurest läbi minna ja midagi "põnevat" korraldada.

Milline õpilane sa olid?

Hinnete poolest oli tunnistusel kõvasti rohkem viisi kui neljasid. Küll aga jätsid hoolsus ja käitumine mingil perioodil soovida. Mul oli seal kooli keskastmes selline natuke mässumeelsem aeg ja väljendasin seda õpetajatega targutades ja neile vastandudes. Ega ma liiga rahulik

6

KRO O NIKA KOO L I ! 2 019

Mis olid su lemmikained?

Millistes ainetes ei läinud nii hästi?

Kunstiõpetuses meeldis väga joonestamine ja kuigi ma seda tol ajal avalikult ei tunnistanud, siis matemaatika ka. Inglise keel meeldis ja kirjandus, aga näiteks eesti keele grammatika mitte. Kodundus ei meeldinud kohe üldse, samuti laulmine – see oli tegelikult ikkagi väga julm, kui lastel kästi klassi ees üksinda laulda ja pandi selle eest hindeid. Mäletan, et protesteerisin, et ma ei laula, sest ma ei pea viisi. Kuidagi see igal juhul lahenes, nii Küll aga jätsid et direktori juurde päris ei saadetud, aga hoolsus ja käitumine ma olin valmis enda mingil perioodil eest ka lõpuni seisma. soovida.

Sama asi oli kehalise ja reeglitele alluv kasvatusega, kus kõipole kunagi olki mõõdeti ühe puuga. nud, pigem natuke Mina olin trennitüdruk ja isepäine ja oma teed mul ei olnud sellega probleeotsiv. Eks mõne puname, aga see ei olnud normaalne, et meelsema ajupestud õpetajaga tekCooperi testi ja üle kitse hüppamise kis konflikt ka riietuse ja välimuse eest hindeid pandi ning kõiki ühe teemal: kui ma ei pannud klassipilmõõdupuu järgi võeti. di jaoks selga seda õiget sinist koolivormipluusi või lasin teha kõrvaKas käisid ka kuskil huviringis? augud või kandsin teksapükse selle Käisin terve kooliaja kergejõusjubeda ruudulise seeliku asemel. tikutrennis ja sellega seoses ka laagrites ja võistlustel. Minu rutiin Kas oled rohkem koolivormi poolt oligi selline, et pärast kooli koju, või vastu? siis kodune õppimine ja siis trenni.

Kui minu kooliajal oli koolivormi Mul on väga hea meel, et sain hea vastu võitlemine pigem üks väljenfüüsilise põhja kogu eluks – hiljem dusviis punavõimu vastu, siis praeproovitud spordialad on tänu sellegu sellist probleemi pole. Kindlasti le kergemini tulnud. Tänapäeva lasolen koolivormi poolt. Esiteks on

PERSOON

te trennide suur probleem on see, et tihtipeale ei tehta soojendusharjutusi, venitusi ega korralikku füüsilist põhja, ei arendata keha koordinatsiooni ega liikuvust-kiirust. Sellised üldfüüsilised kergejõustiku põhjaga või akrobaatikalaadsed treeningud võiksid olla iga spordiala alustalaks ja toetavaks tegevuseks.

Kelleks tahtsid kooli ajal saada?

Mul ei ole kunagi olnud selliseid konkreetseid soove, et tahan kellekski saada või et tahan mingiks konkreetseks ajaks meest-majalapsi-koera. Kõik on kulgenud kuidagi orgaaniliselt ja tulnud siis, kui on olnud õige aeg ja õige tunne.

Mulle ei ole meeldinud ka viisaastakuplaane teha, et kus ma ennast siis-ja-siis näen ja mida ma selleks ajaks saavutanud olen. Loomulikult

8

K ROO NIKA KOO L I ! 2 019

lühiajalisemad plaanid ikka on, päris suvaliselt ei kulge, aga mingeid tohutuid pingeid pole ma endale peale pannud.

male põrandale kukkunud vorstiviil pühiti vastu põlle puhtaks ja pandi tagasi saia peale jne. Ühel hetkel, kui kooli keldrisse tekkis kohvik, käisid paljud õpilased hoopis seal purukooki ja muid maitsvaid pagaritooteid tarbimas.

Millised on mälestused koolitoidust?

See on nüüd küll miski, millest häid Oled ka täna toiduga tihedalt mälestusi pole – pigem jubedad seotud. Räägi sellest lähemalt! lood sellest ajast, kui pidi aeg-ajalt Olen kaks aastat vedanud toitlustuskoolisöökla toimkonnas olema ja ettevõtet SmartFOOD, mis pakub mida seal siis näha sai ... Kuidas ligaskliendile just talle sobiva kaloraate ja halliks võidunud marlilappidežiga, tasakaalustatud ja tervislikku ga tõmmati söögilaudu ja köögi tööpindu üle, kuidas kokad määrisid toitu ning viib valmis tehtud kogu päeva toidu igal hommikul leivaviiludele palja käega kliendile koju või tööle. munamääret (see käsi Meie toidud tehakse oli just enne hoidkvaliteetsest toornud seda ligast ainest, kasutame marlilappi), kuiSee on küll miski, võimalikult palju das mitte just millest häid mälestusi Eesti talutooteid. kõige puhtapole – pigem jubedad Näiteks rohumaa veise liha, antilood sellest ajast, kui pidi biootikumivaba aeg-ajalt koolisöökla kana, mahekanatoimkonnas olema. munasid, mahelammast jne. Tatar tuleb Eesti mahetatratalust, mesi Lahemaalt, smuutimarjad Tartumaalt ja Põlvamaalt otse taludest. Oleme otsinud ja leidnud mõned partnerid ka väljastpoolt Eestit. Pasta tellime näiteks Itaaliast Varese piirkonnast ja see on tehtud erinevate kaunviljade jahust ning on seega gluteenivaba, aga samas ülimaitsev ja tavalise pastaga vahet ei tee. Buffalo mozzarella tuleb Napoli piirkonnast otse väiketootjalt ja õli Kreekast. Oleme meeskonnaga ka paljudes nendes kohtades ise kohal käinud ja taludtootmised üle vaadanud.

Oleme nii mitmegi kliendi jaoks kummutanud müüdi, et tervislik toit tähendab vaid juurikaid ja smuutit. Tegelikult pakume praktiliselt kõiki toite – põhimõte on lihtsalt selles, et need on tehtud kvaliteetsest toorainest ega sisalda säilitus- ega muid ebavajalikke lisaaineid. Loomulikult tähendab tervislik toit ka seda, et see on tasakaalustatud: valkude, rasvade ja süsivesikute osakaal on paigas.

Mõte selline ettevõtmine teha tuli täitsa isiklikust vajadusest. Mul olid kohati sellised väga tihedad

Silver Plus 3 Zones

TÄIELIK MUGAVUS, POOLE HINNAGA! Kattemadrats, mis pakub lisamugavust ja tuge diivanil, voodil või reisides!

• Kvaliteetne Ecocell® vahust sisu • Silver PLUS töötlus kaitseb bakterite, tolmulestade ja halbade lõhnade eest • AirX võrkkangas tagab kuiva ja tervisliku magamisaseme

3

2 kõrgus

-50%€ alates

4 cm 1

Kolm individuaalset mugavustsooni:

99 49 9 € 9

1 Pea & kael – õrn massaaž

99

2 Puusad – pehme kuid toetav 3 Jalad – parem hingavus

www.dormeo.ee

Dormeo & Top Shop

6 511 076

PERSOON

Kusjuures ei pea olema üldse Rocca al Mare kooli õpilane, et Hispaania õppekeskuses õppida – väga suur osa õpilasi käib seal mujalt koolidest.

Foto: Anu Hammer/ Ajakiri Estraveller

tööperioodid, kui toit oli viimane asi, millest jõudsin mõelda. Ühel hetkel sain aru, et saiakese ja šokolaadiga kaugele ei sõua, energia sai otsa ja keha andis märku, et midagi on nüüd küll väga valesti. Unistasin sellest, et keegi teeks mulle nendeks kiireteks päevadeks toidud valmis ja ma saaksin neid siis järjest tarbida. Kuna ma olin selleks hetkeks ühe toitlustusettevõtte omanikuga mitme projekti raames edukat koostööd teinud, siis kutsusingi ta kampa ja lükkasime veel paberil olevale mõttele elu sisse.

Nüüd saavad sellest teenusest kasu nii need, kellel on periooditi liiga kiire, et korraliku toidu tegemisele mõelda, kui ka need, kes soovivad kaalu kontrolli alla saada.

Mis on su poja Sebastiani lemmiktoidud?

Lihtsad toidud, näiteks kotletid ja pannkoogid moosiga. Ta ei ole kahjuks väga agar uusi maitseid proovima ja kaldub hetkel pigem traditsioonilisemate toitude poole.

Mis koolis ta käib ja kuidas seal koolitoiduga lood on?

Sebastian käib Rocca al Mare kooli Roostiku koolis, mida toitlustab catering, mille omanikku ja toimetamisi ma hästi tunnen. Menüü tehti laste soovide järgi, toorained on kvaliteetsed ja lapsed kiidavad. Osa aastast veedame perega ka Hispaanias, kus Sebastian periooditi õpib.

Seal käib lastele toitu valmistamas

10

KRO O NIKA KO OL I! 2 019

Eesti juurtega kokk Andrei, kelle roogasid lapsed samuti armastavad. Ühed populaarsemad valikud pidid olema pelmeenid ja lasanje.

Millised on teie pere lemmiktoidud? Ja su isiklikud lemmikud?

Meile Hendrikuga sobib hästi Aasia ja India toit, meeldib vürts ja tšilli.

Samas meeldib ka Vahemere toit, eriti Kreeka. Ja kui oleme pikalt kuskil ära olnud, siis pole paremat Eesti värskest kartulist ja tomati-kurgi-hapukoore salatist. SmartFOOD-i toitudest on kindlasti ühed lemmikud Big Green Eggi grillil küpsetatud pardifilee, lillkapsast tehtud riis ja banaaniSul maapähklivõi vrapid.

Millest üldse selline mõte tekkis, et elaks kuskil mujal riigis ka ja kus teie perele hetkel rohkem meeldib elada?

Mõtteid ja erinevaid variantegi on ammu õhus olnud, aga seoses Hispaania kooliga see realiseerus.

Meile hetkel päris aastaringne mujal viibimine ei sobiks, aga selline variant, kui saame ise valida, millisel perioodil ära olla, on ideaalne.

Nii saame alati kindla peale suve nautida, kui näiteks Eesti suvi kõige ilusam pole. Ja samas saame Eestis ka seda pimedamat aega, kui väljas on hall ja tormine ning saab mõnusalt soojas toas teki sees vaarika-mündi teed juua ja raamatut lugeda.

Kui nüüd temperatuur välja jätta, siis millised on peamised erinevused Eesti ja Hispaania vahel?

Esimesena tooks välja hispaanlaste avatuse ja sõbralikkuse, mis lõppkokkuvõttes on ilmselt ikkagi ilmast tingitud. Sul on lihtsalt nii palju parem tuju ja kõik tundub helgem, kui hommikul tõustes päike paistab.

Kui seal kaks vastutuon levat autot majade lihtsalt nii palju vahel kitsal tänaval Kui kaua aega kohakuti seisma parem tuju ja kõik teie pere Eestis jäävad ja juhid läbi tundub helgem, kui veedab ja kui palju akna jutustama hommikul tõustes mujal? Kuidas on hakkavad, siis kolpäike paistab. selline elukorraldus manda auto juht, kes siiamaani ennast soovib mööda saada, õigustanud? ootab rahulikult. Eestis Veedame periooditi aega lastakse leebemal variandil Hispaanias Marbella piirkonnas, tuutu, aga raskemal juhul lendab kus Sebastian õpib Rocca al Mare keegi kurikaga peale. Seal pikemalt kooli Hispaania õppekeskuses. viibides hakkab see zen ja mañana Meie pere jaoks tuli see võimalus ka endale külge, mis muidugi Eestis väga õigel ajal. Oleme nüüdseks tagasi olles suhteliselt ruttu jälle saanud seda neli aastat kasutada maha kulub. ja aasta-paar on veel jäänud, sest hetkel saab seal koolis õppida seitsKellesse Sebastian rohkem on? menda klassini. Enamik peresid Siin ei ole ühest vastust – meist mõkäibki seal periooditi, kuigi on ka lemast on midagi ja täitsa endasse aastaringselt seal elavaid õpilasi. on ta ka.

LOODUD

IGALE NAERATUSELE

NUTIMAAILM

Esimene telefon –

millal ja milline?

Kooliminek on lapse elus üks olulisemaid verstaposte, millega kaasneb palju uusi tähtsaid otsuseid – mitte ainult lapsele, vaid ka vanemale. Üks, millega lapsevanematel siis rinda tuleb pista, on küsimus, kas osta koolilapsele päris oma telefon või ei.

TEKST: RIINA PALMISTE FOTOD: SHUTTERSTOCK

K

ui veel päris esimesel kooliaastal või vähemasti esimestel kuudel on otsus rohkem perekeskne, siis aja möödudes hakkab survet avaldama ka ümbritsev keskkond. Mida uhkemad on klassikaaslaste nutitelefonid, seda enam õpib laps nõudmisi esitama.

Fraas "Aga teistel ju on" peaks olema tuttav igale lapsevanemale – puudutagu see siis mis tahes soove.

Uurisime Kalev Pihlalt, SK ID Solutionsi AS juhilt ning projekti "Targalt internetis" ühelt eestvedajalt ja koolitajalt, kuivõrd oluline on lapsele nutitelefon ning mida lapsevanemana enne telefoni ostu, aga ka hiljem tähele panna.

Olgugi et paljude arvates ei ole lastele üldse telefoni vaja, tahavad teised, et neil oleks võimalus lapsega alati kontakti saada. Kas telefon on koolilapsele oluline ja miks?

Telefoni omamine ei ole kuidagi

12

KR O O NIKA KO OL I! 2 019

garantiiks, et lapsega saab alati kontakti, ning laps, keda autoga kooli, trenni ja koju sõidutatakse, ei vaja ju vanemaga suhtlemiseks telefoni.

Ilmselt ei ole olemas kooli, kus koolipere ei aitaks lapsel vanemaga ühendust saada, kui seda on tõesti vaja. Teisalt on aga koole, kus telefoni kasutamine ei ole koolipäeva jooksul üldse lubatud, seal on lapsevanema kontaktisoov õpikeskkonna reeglitega vastuolus. Seega peab iga lapsevanem uurima, millised reeglid kehtivad koolis, kuhu laps läheb ning kindlasti ka oma põhjenduse telefoni ostuks ausalt läbi mõtlema – koolis vanemaga kontakti otsimine ei ole tavaliselt aus vastus.

Nutiseade on valdavalt siiski mängimiseks, meelelahutuseks ja sotsiaalmeedias toimetamiseks ning lapsevanemaga suhtlus on seal pealiskaudne ja lapse jaoks tihti ka välditav.

Sageli valdab vanemaid lapsele telefoni ostes hoopis soov tema sotsiaalsele staatusele tuge pakkuda või vältida vähemalt selle staatuse põrmustamist – sellele vaatele on ka võimatu vastu vaielda ning sõltuvalt lapsest ja klassist võib olla telefoni puudumine lapsele lihtsam kui nuppudega telefoni omamist tunnistada.

Hoopis olulisem kui koolis käimine on navigeerimine erinevate kohtade vahel. Nutiseadmest võib olla oluliselt rohkem abi lapsele, kes peab pärast kooli jõudma iseseisvalt huvikeskusesse, spordisaali ja muusikakooli. Sellisel juhul võib vajadus oma asukohast ja liikumisest kellelegi teada anda olla igapäevane ning leidub rakendusi, mis aitavad leida paremaid viise kohalejõudmiseks.

See kõik eeldab muidugi vanemalt lapsega läbirääkimist ja õpetussõnu ning lapselt küpsust seda vastutust võtta.

Millal siis ikkagi osta lapsele esimene telefon?

Siis, kui tundub, et ilma enam ei saa, kuid see sõltub Internetis ei ennekõike ikkagi lapsest, ole ohte – ohud tema arengust, vajadustest, vanemate võimaluson inimestes. test ja paljust muustki.

Mida esimese telefoni valikul silmas pidada? Millised funktsioonid on lapsele olulised, millised mitte?

Pisut juba enne kirjeldasin, et vajadused on kõik konkreetse lapse omad ja neid ei anta kuskilt universumist ette. Üldistatult on kõik telefonid praegu funktsioonilt samasugused ja vahe on nüanssides,

NUTIMAAILM

kas lapsele on tähtsam kaameraga tehtud pildi kvaliteet, ekraani suurus, tootja logo vms.

Kõige olulisem on valida telefoni platvorm, milles lapsevanem end ise koduselt tunneb (Android vs. iOS) ja esimese hooga ma kindlasti soovitaksin vältida lapsele e-poodides ostmise võimaluse seadistamist.

Teadupoolest ei pruugi väikelapsed oma telefoniga just kõige hoolsamalt ringi käia.

Millisesse hinnaklassi võiks esimene telefon jääda?

Taas ei ole olemas universaalset hinda, kuid nii enda kui ka lapse vaimse tervise huvides oleks hea, kui telefonile kulutatud summa ei oleks perele sedavõrd suur, et telefoni kadumine või katkiminek üks kord aastas tekitaks peretüli. Siinkohal on muidugi oluline meenutada, mis olid telefoni ostmise motiivid ja milline telefon sellest lähtuvalt üldse sobib – see kindlasti määrab ka hinna.

Kui palju lubada lapsel telefonis aega veeta?

Nii vähe kui võimalik, kuid seda on pea võimatu sisukalt piirata. Lapsevanem seisab vastamisi üsna hästi rahastatud tööstusharuga, mille eesmärk on võita lapse tähelepanu nii palju, kui seda on ja siis natuke

veel. Seega on kasutamisalased kokkulepped ja nende kontrollimine hädavajalik ning ei saa kuidagi eeldada, et laps suudab ise seda piiri pidada.

Hea on, kui see kokkulepe pannakse enne telefoni ostmist kuskile kirja, et oleks näha, milleks on seadet vaja ja kuidas seda kasutama hakatakse – siis on hiljem lihtsam reeglile viidata.

Kuidas laste telefoni- ja internetikasutust piirata?

Eelkõige rääkides lapsega, mis on aktsepteeritav, ning siis neid reegleid vanemana kehtestades.

Teine väga tähtis aspekt on eeskujuks olemine: lapsevanem, kes ei saa silmi telefonilt, televiisorilt või arvutilt eemale, ei ole kuigi usutav jutlustaja ekraaniaja kahjulikkuse kohta.

Veel on olemas ka tehnilisi võimalusi, kuid need tulevad lisaks ning nendest ei peaks alustama. Vanemliku kontrolli võimalused on olemas nii Androidil kui ka Apple’il ning need annavad piisavalt paindlikkust iga perekonna reeglite kirjeldamiseks.

Sõltuvalt lapsest ja klassist võib olla telefoni puudumine lapsele lihtsam kui nuppudega telefoni omamist tunnistada.

Sageli lapsevanemad ei teagi võibolla päris täpselt, mida nende lapsed internetis teevad. Kui palju ja kuidas sekkuda sellesse, mida laps telefonis teeb?

Valdavalt ei saagi ju lapsevanem pärast vanemapuhkuse lõppu teada, mida laps terve päeva teeb.

Kui ta jaksakski end sellega detailideni kursis hoida, siis jääks oma elu vist elamata. Seega ei peakski keegi püüdma täpselt teada, mida laps telefonis teeb, kuid mingi aimdus võiks olla. Veel peaks vanemal olema oskus lapsega sellel teemal vestelda. Vestlemise all ei pea ma silmas niivõrd sekkumist, vaid seda,

14

KR O O NIKA KO OL I ! 2 019

Uued MacBookid on kohal MacBook Pro 2019

13.3 “ ekraan, 2560 x 1600 pikslit

128GB

1399.-

Intel Core i5 8 GB mälu aku tööaeg kuni 10 tundi

256GB

1599.-

kaal 1.37 kg

MacBook Air 2019

13.3 “ ekraan, 2560 x 1600 pikslit | Intel Core i5 | 8 GB mälu | aku tööaeg kuni 13 tundi | kaal 1.25 kg 128GB

1199.-

256GB

1399.-

NUTIMAAILM

et on tarvis juhendada ning kaasas olla – kuulata ja tõlgendada.

Kuidas lapsevanemate teadlikkust tõsta?

Lapsevanemad ei ole kuidagi eriline tõug inimesi ja teadlikkuse tõstmine tehnoloogiast ning selle mõjudest on üleüldine mure. Ühest küljest on tehnoloogiaettevõtted teinud pingutusi kasutajaliideste parendamiseks, et klient saaks võimalikult vähese õppimisega hakata teenuseid tarbima, kuid seejuures ei ole kliendi teadlikkus fookuses.

Seega tuleb teadlikkus ettenähtud funktsionaalsuse selgeks saamiseks kiiresti praktika käigus. Paljud neist tehnilistest võimalustest, mida katsetatakse, tekivad ja kaovad kiiremini, kui akadeemiline maailm jõuab nende mõjude kohta hüpoteese püstitada ja neid katsegruppidel kontrollida. Seega peame leppima, et nii täiskasvanud kui ka lapsed on katseisikud.

Minu teada ei ole veel keegi universaalselt välja mõelnud, kuidas pakutavasse kriitiliselt suhtuda ning tunda ära endale ohtlikke või ka rohkem kasulikke funktsioone.

Inimestes äratavad huvi erinevad asjad ning väga palju on täiskasva-

nuid, kes kasutavad uut tehnoloo- teised inimesed. Internet on keskkond, kus inimene puutub giat üsna vastumeelselt, kuna kokku teise inimesega, nende arvates ei vaja kellel on omad egoistmaailm midagi sellist. likud tahtmised ja Samavõrra leidub hirmud. Muidugi neid, kes näevad Lapsevanem, tehnoloogilises tuleb mõista, et kes ei saa silmi progressis aiinternet on koht, telefonilt, televiisorilt nuvõimalikku kus võimalike või arvutilt eemale, tulevikku ja löökontakti otsijate ei ole kuigi usutav vad suure entuhulk on plahvajutlustaja ekraaniaja siasmiga kaasa tuslikult suurem avantüürides, kui mistahes füükahjulikkuse kohta. mida maailm pasilises keskkonnas, kub.

Kriitikameel kuid seda mõju ei peab tekkima kasvueas, maksa ka üle hinnata. kuid see ei tohi liialt kaugele areneda – kriitikameele arendami- Mida lapsevanemana veel tähele ne lapsevanemana nõuab aega ja panna? pühendumist, sest tehniline kesk- Lapsevanemana tuleb tähele panna kond on vaid üks nüanss paljudest, oma last. Tehnoloogia ei defineeri mida peab ikka ja jälle uuesti lahti last – seda teevad lapsevanemad.

Mured koolis, trennis või Fortnite'is mõtestama. peaksid olema lapsevanema jaoks kättesaadavad ning selleks on vaja Kuivõrd oluline on rääkida hoida head ja usalduslikku suhet interneti ohtudest?

Internetis ei ole ohte – ohud on ini- lapsega.

Selleks et selline suhe oleks võimestes. Mingis mõttes on selline animism meile kõigile kuskilt kau- malik, tulen tagasi alguse juurde: gest ajast omane, kuid tegelikult lapsevanemana tuleb tähele panna peame tunnistama, et meid ümbrit- enda käitumist, sest kui vanem on sev looduslik ja tehiskeskkond ei ole lapse jaoks autoriteet, siis jäljendab meist üldse niivõrd huvitatud kui laps tema käitumist.

KASULIKUD RAKENDUSED LAPSEVANEMALE Find My Kids – rakendus võimaldab jälgida lapse asukohta ja liikumist. Ühtlasi saab seadistada sätted nii, et lapsevanem saaks teate, kui laps lahkub kodust, saabub tagasi majja või jõuab kooli. Teavituse saab tellida ka selle kohta, kui lapse telefonil peaks hakkama aku tühjaks saama või kui ta vajutab SOS-nuppu.

Family Link – rakendusest saab näha, kui palju laps telefonis aega veedab ning ühtaegu seadmes veedetavat aega piirata. Lukustada saab nii konkreetseid rakendusi kui ka kogu lapse telefoni. Kusjuures rakenduste üle, mis laps internetist alla laadib, teeb lõpliku otsuse lapsevanem, kes saab need aktsepteerida või eemaldada.

Kidslox – rakendus võimaldab seada päevalimiidi telefonis veedetud ajale, lukustada rakendusi, mis võtavad liiga palju lapse tähelepanu, piirata internetikasutust jne.

16

KR O O NIKA KO OL I ! 2 019

• Võimas

Komedoonide vaakumeemaldaja

-50%

• Sügav puhastus • Terve nahk

Tavahind 3999€

ainult www.topshop.ee

vaakumtehnoloogia

19 €

Top Shop

99

6 511 099

Kooli alguseks Kräsupea tort! Šokolaadine biskviittort hapukoorekreemi ja vaarikatega Tort on saadaval hästivarustatud kauplustes ja Gustavi kohvikutes üle Eesti.

Ettetellimusi võtame vastu kõikides Gustavi kohvikutes kolm tööpäeva ette. gustaveesti

www.gustav.ee

TA S K U R A H A

Taskuraha paistab lapsevanematele teinekord võrdlemisi keeruline teema olevat.

Kas ja kui palju seda lapsele anda? Kui sageli?

TEKST: RIINA PALMISTE FOTOD: SHUTTERSTOCK

Lapsed ja raha

K

uigivõrd lihtsamaks ei tee olukorda seegi, et kooli minnes on võrdlusmoment klassikaaslastega kerge tekkima.

Kellel kergitavad vanemad kukrut heldemalt, kelle peres ei ole taskuraha komme üldse sisse juurdunud.

Variante on palju ning tõenäoliselt ei olegi üht universaalset õiget või valet teguviisi. Küll aga nõuab rahateema kindlasti suurt selgitustööd. Sõltumata sellest, kui palju on kellelgi kombeks taskuraha anda, tahavad ju tõenäoliselt kõik, et lapsest sirguks rahaga hästi ümber käiv täiskasvanu. Kuidas siis selgitada juba varakult lapsele raha väärtust ning kasvatada temast rahatark inimene? Oma nõuandeid jagab investor Jaak Roosaare.

Kindel raha maksmise kord

Roosaare tõdeb, et eks see, kui palju lapsele taskuraha anda, sõltub paljudest asjaoludest. Tema sai omal ajal taskuraha korra nädalas – reedeti ja sularahas. "Selleks, et seda saada, pidin isale ette näitama täidetud arveraamatu ehk ruudulise kaustiku, kuhu olin kulud ja tulud kirja pannud," meenutab ta heldimusega möödunud aegu. Praegu usub ta, et just see kogemus mõjutas väga palju tema rahaharjumusi ning soovitab seda võtet teistelegi.

"Mina olin kümneaastane, kui see algas. Summa oli siis viis krooni nädalas. Ma ise arvakski, et selline vanus on hea aeg alustamiseks," nendib Roosaare.

Lapsevanematel on kerge tek-

kima kimbatus, kas nad annavad taskuraha ikka piisavalt, aga mitte ka liiga palju. On ju igale vanemale tuttav olukord, kus paari päeva eest antud raskuraha on laste käest kadunud kui võluväel. Seepärast ongi hea töötada pere sees välja kindel raha maksmise kord. Olgu selleks siis nädala või kuu süsteem. Selline tava sunnib last leppima, et kui taskuraha on otsas, siis nii ongi – tuleb oodata järgmist korda. See omakorda õpetab last rahaga õigesti majandama ja oma kulutusi planeerima.

Roosaare tõdeb samamoodi, et mõte töötada välja oma süsteem on kahtlemata hea, kuid mis seal salata, eks see ole teinekord pisut keeruline. "Kui laps tahab poes mingit väikest asja, mis tema eelarve juures ei pruugigi nii väike olla, 2 01 9 K R OON I KA KO O LI !

19

TA S K U R A H A

on vanemal lihtne murduda," tõdeb ta, et tõenäoliselt on sellest hoolimata igale lapsevanemale tuttav olukord, kus teinekord süda härdub ja tehakse erandeid. "Aga jah, pooldan seda, et taskuraha antaks korra nädalas ja seda ei tohiks kohe kõike ära kulutada, vaid lapsel peaksid ikka oma säästud tekkima." Antav summa sõltub Roosaare sõnul aga pigem pere üldisest eelarvest ja lapse sõpruskonnast: "Kui teised lapsed saavad 10 eurot nädalas, siis ei ole kohane anda oma lapsele 50 või 2 eurot nädalas."

Taskuraha tehtud töö või heade õpitulemuste eest

Arvamusi selle kohta, kas tehtud töö või heade õpitulemuste eest võib lapsele justkui palka maksta, on seinast seina. Ka Roosaare tõdeb, et see on vist peamine küsimus, kus inimeste arvamused lahku lähevad. "Mulle meeldib põhimõte, et on mingi nimekiri kodutöödest, mida pereliikmed teevad tasuta ja mis ongi igaühe kohus.

Ma ei võta ise ka ju hommikusöögi tegemise eest raha. Kui aga laps pakub välja, et peseb auto ära ja tahab selle eest viis eurot saada, siis miks mitte," selgitab ta. Eks kuigi palju sõltub ikkagi ülesannetest ja selgitustööst. Lapsevanema ülesanne on panna paika, mis on need kohustused, mis kindlasti tasustamisele ei kuulu – kui põhimõtted on lapsele algusest peale selged, mõistab ta, et enda tuba tuleb hoida korras ilma selle eest taskuraha saamata. "Õpitulemuste eest ma ka raha ei maksaks," on Roosaare veendunud, lisades, et kindlasti seletaks ta lapsele, et vahel võib tööd teha ka tasuta – lihtsalt selleks, et teist aidata.

Kui aga küsida Roosaarelt, kas pahandust teinud lapse võib taskurahast ilma jätta, tõdeb ta, et kui see on algusest peale nii välja reklaamitud, siis ehk küll, kuid lisab: "Samas on halb käitumine nii suhteline ja nädal piisavalt pikk periood. Selle jooksul jõuab päris palju halvasti, aga ka hästi käituda, et pigem ma seda ei soovitaks."

Esimene pangakaart ja koolilaste sünnipäevad

Kindlasti hakkavad lapsevanemad koolimineku eel murdma pead sellegi üle, millal peaks lapsele tema esimese pangakaardi tegema.

"Mina tegin üheksa-aastasele ja mõte oli, et sidusime pangakontoga ka investeerimiskonto ja lapsele hakkas kogunema raha LHV kasvukontole," räägib Roosaare oma kogemusest. "Samas päris iga päev laps pangakaarti ei kasuta. Ma usun jällegi, et 10+ on sobiv vanus, kuid taskuraha on alguses parem ikkagi sularahas anda."

Palju küsimusi tekitab ka raha kinkimise teema. Ometi oodatakse sageli, et kingitus mahuks ümbrikusse ning üha enam leiab sellise soovi ka laste sünnipäevakutsetelt.

Tundub, et see, kui palju raha ümbrikusse panna, sõltub paljuski piirkonnast ja muidugi muutuvad tavad aja jooksul. Otsust mõjutavad ka teiste kingitud summad. Kuidas siis lapsevanemana teada, kui palju raha lapse sõbrale või klassikaaslasele sünnipäevaks kinkida? "Siin on jällegi põhimõte see, et tuleks rääkida teiste vanematega ja jääda ootuspärastesse normidesse," usub Roosaare. "Minu meelest saavad alla kümneaastased reeglina kümme eurot ja vanemad 20 eurot, aga eks see sõltub seltskonnast," teab ta oma kogemusest soovitada.

Lapsevanem ise hea eeskuju

Kuidas siis lapsevanemana tagada, et lapsest kasvab raha väärtustav ja sellega hästi ümber käiv inimene? "Ma annaksin kaks nõuannet. Esiteks olla ise hea eeskuju ja käituda rahaasjades teadlikult," vastab Roosaare veendunult ja lisab: "Teiseks soovitan julgustada lapsi lugema rahateemalisi raamatuid, mudilastele sobib näiteks "Tom õpib rahamängu" (rahamang. ee) ja koolilastele "Kuidas saada rahatargaks?". Viimane raamat innustas ka minu vanemat poega enda rahalisi eesmärke ja eelarvet kirja panema."

20

KR O O NIKA KO OL I! 2 019

Tule karated õppima!

Ole esimene!

Üldkehaline ettevalmistus, alates 3-ndast eluaastast

Ujumine Karate

INFO: 525 8372, 637 3357 www.edu-do.ee

Kesklinn: Aia 20, Narva mnt. 25, Koidu 97 Põhja-Tallinn: Ehte 9, Ädala 3 Õismäe: Õismäe tee 50, Õismäe tee 132 Kristiine: Vindi 3 Mustamäe: Kiili 7, Tammsaare tee 145, Tammsaare tee 79, Sütiste tee 42, Lasnamäe: J. Koorti 23, Vormsi 3, Läänemere tee 31, Läänemere tee 46, Linnamäe tee 4, Linnamäe tee 6, Mahtra 19, Pae 51, Kärberi 29, Kihnu 1

KO O L I R I I D E D

Ise valitud

kooliriietes

tunneb laps end mugavalt Kui koolis ei ole kohustuslikku koolivormi, on päris keeruline leida tasakaal viisaka ja mugava riietuse vahel ning arvestada seejuures ka lapse soovidega.

K

TEKST: SIGNE KALBERG FOTOD: SHUTTERSTOCK

ui algklassilaps kannab üsna meelsasti lapsevanema valitud riideid, siis alates teatud vanusest ei ole emal ja isal selles osas enam sõnaõigust ning tuleb loota lapse heale maitsele.

22

KR O O NIKA KO OL I ! 2 019

Millist koolirõivast aga eelistatakse? Kindlasti mugavat ja sooja, kuid samas stiilset ja moodsat.

Veel olgu see kergesti pestev ja triikimist mittevajav. Vähetähtsad ei ole ka jalatsid.

"Käin koolis sellise riietusega,

nagu tahan. Talvel tavaliselt miniseelikut ei pane, aga on sedagi juhtunud. Meil riietuvad kõik suhteliselt vabalt. Mul ja paljudel teistel tüdrukutel on sisejalanõudeks kingad, mitte tikk-kontsade ja jubinatega, vaid ilusate 7–9 cm kiilkontsa-

KO O L I R I I D E D

Siserõivaste valikul võta arvesse l Teksastega hakkab talvel külm, kui nende all ei ole sooja aluspesu või pakse sukkpükse. l Tüdrukutel on seeliku või kleidi all mugav kanda retuuse või sukkpükse, külmal ajal peavad need olema piisavalt soojad. l Soojemate sügisilmadega on mugav kanda lühikeste varrukatega trikoosärke. l Külmemaks ajaks sobivad pikkade varrukatega pluusid ja džemprid. l Pluuside või T-särkide peal on hea kanda kampsuneid, sviitreid, kapuutsiga dressipluuse jms. l Selleks et villane kampsun või džemper ebamugavalt torkima ei hakkaks, on hea selle alla panna pehmest materjalist alusrõivas. Alternatiiv villasele kudumile on fliisjakk või -džemper. l Vahetusjalanõudeks on kõige paremad heleda tallaga lahtised sandaalid, mis ei määri kooli põrandaid ja lasevad jalal hingata. l Sporditunniks on parimad üldtreeninguks mõeldud jalanõud.

Allikas: Prisma koolikataloog

KALLITE BRÄNDIRIIETE SOODUSMÜÜK! Hugo Boss, Armani, MaxMara, Calvin Klein, Michael Kors

UUS JA VÄHEKASUTATUD KAUP SUPERSOODSALT!

VIRU KIRBUKAS

Estonia pst.1 sissepääs A (2.korrus, Viru Keskuse vastas) E–R 11–18 tel 5696 6186

MAGISTRALI KIRBUKAS Magistrali Kaubanduskeskuses E–L 10–21 P 10–19 tel 5858 3488

Iluhoolikud.ee Anu Saagimi ja Reet Härmati müügistange Viru Kirbukas!

VÕTAME KAUPA MÜÜGILE ERAISIKUTELT JA FIRMADELT! Pakkumine: Viru Kirbuka MÜÜGIBOKS 22 € (28 päeva)

www.kirbukastallinnas.ee

KO O L I R I I D E D

Jalanõud olgu ergonoomilised, mitte popid.

dega. Kevadel käivad kõik lühikeste pükste ja kergemate riietega, millega on mugav, kui klassis on väga soe," kirjutab Marianna kooliriiete teemalises foorumis.

16-aastane Kati juhib tähelepanu sellele, et kool on ikkagi avalik koht ja seal peaks keha üsna kaetud olema. Välja ei tohiks paista rinnahoidja ega stringid – üleüldse aluspesu.

"Riietus peaks olema korrektne ja viisakas, kuid samas mugav. Kool ei ole enda näitamise koht. Gümnaasiumis tunnen end vabamalt, põhikoolis tahetakse endast mingit muljet jätta ja seepärast pingutatakse üle. Teksased ja pusa on alati sobiv kooliriietus, sest loeb eelkõige enda heaolu."

Reeglid ahistavad

"Minu meelest kõlbab koolis igasugust värki kanda, aga riided peavad kindlasti puhtad olema. Minu igapäevased pluusid on eranditult kõik varrukateta, kevadel ja sügisel käin lühikeste pükste ja seelikuga.

Minu arvates on kooliriietuse reeglid mõttetud. Miks ei võiks kõik käia riides nii, nagu endal mugav

I klassi õpilasele vajalikud õppevahendid 2019/2020 õppeaastal* l pinal l värvipliiatsid (12 värvi) l keskmise tugevusega (HB) teritatud harilik pliiats (3 tk) l lühike joonlaud (~15 cm) l kustukumm (valge) l kogujaga pliiatsiteritaja l väike liimipulk l vildikad (12 värvi, võivad olla koolis kunstikarbis) l väikesed käärid (ümara otsaga) Spordiriided kehalise kasvatuse tunniks: l dressid (pikad ja lühikesed) l spordisärk l välispordijalanõud (soovitatavalt kummitallaga, mis ei libise) l sisespordijalanõud (heleda tallaga, mis ei tekita musti jutte) l riidest kott, mida saab pealt sulgeda (spordiriiete hoidmiseks) l väike rätik (pärast tundi pestakse vähemalt käsi ja nägu) Vahetusjalanõud: l mitte umbsed ega libedad l heleda tallaga, mis ei tekita jutte Allikas: Tallinna Südalinna kool (www.tallinn.ee/est/sydalinna) * Kooliti võivad nõudmised olla erinevad, soovitame nimekirja täpsustada konkreetse kooliga.

24

KRO O NIKA KO OL I! 2 019

LAPSED ON ON ASJADE ASJADE LAPSED KAOTAMISE KAOTAMISE MAAILMAMEISTRID. MAAILMAMEISTRID.

Kaotatud tennisereket, tennisereket, Kaotatud kindapaar või või koolikott koolikott kindapaar jõuab suurema suurema tõenäosusega tõenäosusega jõuab omanikuni tagasi, tagasi, kui kui sellele sellele on on kleebitud kleebitud nimekleeps. nimekleeps. omanikuni Kujundage koos koos lapsega lapsega just just talle talle Kujundage meeldiv nimekleeps! nimekleeps! meeldiv Valikus on on vahvad vahvad värvid, värvid, pildid pildid ja ja fondid. fondid.

Valikus

Telli nimekleepsud juba Telli nimekleepsud jubatäna, täna, saad need kätte kolme päeva saad need kätte kolme päeva pärast! pärast!

Sooduskoodiga „Kroonika“ saad soodustust Sooduskoodiga “Kroonika” saad25% 15% soodustust Sooduskoodiga “Kroonika” saad 15% soodustust kuni31.oktoobrini 31.oktoobrini 2019 kuni 2018 kuni 31.oktoobrini 2018

www.nimekleeps.ee www.nimekleeps.ee

Mida panna tähele lapse kooligarderoobi valikul?

1. Hoidu kitsastest teksastest, sest laps peab enamiku päevast veetma istuvas asendis. Eelista pigem kõrgema vöökoha ja elastse vööosaga teksaspükse, tüdrukutel on mugavam isegi sukkpükste ja seelikuga või retuuside ja pikema tuunika või pluusiga.

2. Jalanõud olgu ergonoomilised, mitte popid. Parim valik on nahksandaalid, mille painduv tald annab lapse jalale ruumi liikuda ja areneda. Väldi kinniseid susse ja baleriinasid, milles on lapse varbad kokkusurutud ja jalg ei saa korralikult hingata.

3. Eelista kvaliteetseid materjale, nagu puhas puuvill ja vill. Need on vastupidavad, hingavad ja hoiavad sooja, kuid samas ei aja rahmivat last higistama.

4. Anna lapsele alati kaasa üks kergesti eemaldatav soe kiht. Kõige paremini sobib selleks eest lukuga või nööpidega kampsun või pusa. Seda on kerge vajadusel ära võtta või selga panna.

5. Püüa vältida suurte logodega riideid. See, et teie perel on raha maksta lapse T-särgi eest 100 eurot, ei tähenda, et ta peaks seda koolis reklaamima.

Koolikeskkonnas võiks jõukuse- ja rahateemasid võimalusel vältida ning vanemate rahakotiga hooplev laps ei ole kunagi tore kaaslane.

6. Ära hoia kehalise kasvatuse varustuse pealt üleliia kokku. Ehkki lapse jalg kasvab ruttu ja seetõttu võib tekkida tahtmine osta odavamad botased, ei tee nendes hüppamine ja jooksmine talle kuidagi head: jalad ei ole õigesti toestatud ning see mõjutab kindlasti tulemusi ja lapse tervist.

7. Mis peamine: hoolitse selle eest, et laps läheks kooli alati puhaste ja tervete riietega (laste seas on näpuga näitamine kerge tulema) ning ta koju jõudes need kohe koduriiete vastu vahetaks. Nii püsivad kenad kooliriided kauem korras.

Allikas: naistekas.delfi.ee

on? Aeg on nii palju edasi läinud ja see on ju lihtsalt ahistamine, kui tänapäeval igapäevase riietuse juurde karmid reeglid kehtestatakse," arvab põhikooli lõpetanud Marta.

Gümnaasiumis õppiv Hetlin kirjutab, et kannab koolis riideid, milles tunneb ennast hästi. Koolis on tal kahed jalanõud – tennised ja ba-

leriinikingad – ning vastavalt riietusele valib, milliseid kanda. "Tavaliselt eelistan teksaseid, mul on mustad ja hallikad, ning pusa, mille all on varrukateta särk või T-särk."

Seitsmenda klassi lõpetanud Karmeni ema Heli on igati koolivormi poolt, seda eriti algklassides.

"Oi kui palju sekeldamist hommi-

kuti ära jääb. Vaatan, et minu tütar armastab praegu mugavaid retuuse ja nende peal tuunikaid või minikleite, millele saab veel kampsiku või pikkade varrukatega pluusi peale tõmmata. Juba veidi jahedamal aastaajal muutuvad mütsid ka väga populaarseks," märgib Heli.

Pagar Võtaks kui hea vaarikatort !

PAGAR VÕTAKS PAGARIKODA KÜPSETAB IMEMAITSVAID PAGARI- JA KONDIITRITOOTEID. Suur valik Eesti parimaid maheküpsetisi valmib ökosertifikaadiga toorainest – see tähendab, et kogu toodang on puhas keemiast ja lisaainetest.

Tootevalikust leiate erinevaid küpsiseid, kooke ja torte, mis sobivad imehästi kooliaasta alguse tähistamiseks kui ka muudeks tähtpäevadeks või lihtsalt ise maiustamiseks.

ÖKO VAARIKAVAHUBROWNIETORT

www.pagarvotaks.ee KONTAKT/TELLIMINE: info@pagarvotaks.ee või 600 5502

PagarVotaks

Pagar Võtaks

PAGAR VÕTAKS TOOTEID MÜÜVAD: pagarikoja pood Tallinnas (Vana-Lõuna 17), kõik Biomarketid, suuremad Selverid, Solarise toidupood, Viimsi ja Pärnu Delice, Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailm, Rimide “Talu toidab” osakonnad ja mahepoed

MINI PAKETT

“TERVIS”

b a d l a h i g n i h Kui uid aega puhkust, kapib n

Puhkuse teeb eriti mõnusaks protseduuride valik oma meele järgi Ühes puhkusepäevas on 4 erinevat protseduuri ja valikus on: • käsimassaaž (20 min) • lõõgastav massaaživann arteesiavee ja ürdiõliga • lokaalne mudaravi Haapsalu mudaga • vesimassaaž jugadušš ehk Chargot’ dušš • osokeriit-parafiin • soolakamber • ja palju muud...

Lisaks protseduuridele tõstab tuju: • soojendusega välibassein • saunakeskuse, basseini ja jõusaali piiramatu kasutus • mõnus terrass laste mänguväljakuga • Eesti pikim liIvarand • toitlustus rootsi lauas • hommikumantlid, tasuta parkimine, tasuta WIFI

Hind:

73 €

alates inimese kohta/ 1 ööpäev

LISAINFO:  +372 35 99 529  +372 53 44 7779 e-mail: info@narvajoesuu.ee www.ravispa.ee

KO O L I VO R M

Koolivormi poolt ja vastu

Koolid jagunevad laias laastus kaheks: need, kus koolivorm on kohustuslik, ja need, kus laps võib selga panna, mida ise soovib. Küsisime tuntud staaridelt, mida nemad asjast arvavad, ning tundub, et ka arvamused sel teemal jagunevad kaheks.

TEKST: TEELE TEDER FOTOD: SHUTTERSTOCK

Foto: Kers ti N i

as gl

Triin Tulev, jurist

Olen koolivormi suhtes positiivselt meelestatud.

Koolivormi kandmisel on mitmeid häid aspekte. Näiteks kaob ära riietuse alusel narrimine, koolikiusamine aga on laiaulatuslik probleem üle maailma. Koolivormi kandmine tekitab lastele hea pinnase loomaks ehtsaid sõprussuhteid, mis ei baseeru materiaalsust rõhutaval võltsil populaarsusel. Koolivormi kandmine distsiplineerib õpilasi: nad on automaatselt rohkem õpingutele keskendunud ega pühenda nii palju energiat kõrvalistele asjadele.

Ka minu koolis oli koolivorm. Õppisin VHK-s (Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium) ning meil tuli kanda kooli logoga musta jakki või džemprit. Koolivormikohustus saabus meie kooli kas 6. või 7. klassis käies. Mäletan selgelt, et olime pinginaabriga viimased rebel’id, kes selle endale soetasid.

Alguses olime väga selle vastu, kuid ajapikku muutus see väga

mugavaks just seetõttu, et hommikul polnud enam mingit vajadust mõelda sellele, mida selga panna.

Minu meelest on traditsioonilised koolivormid väga viisakad.

Kogu komplekt ei pea ilmtingimata kohustuslik olema ehk lapsed ei pea olema pealaest jalatallani täpselt ühtmoodi rõivais. Kuid mingi element, näiteks džemper või jakk, võiks ju küll samasugune olla. See ei võta minu enda kogemuse järgi tegelikult lastelt individuaalsust ära – seda saab ka muud moodi väljendada, näiteks hobide ja andekuse kaudu mingil alal. Kool on siiski õppeasutus ning teatud eas tekib riietumise viisakusastmega probleeme. Mäletan, et meilgi käisid mõned tüdrukud enne koolivormi kohustuslikuks muutumist õppetundides mikrominiseelikute ja kõrgete platvormkingadega – seda juba viiendas-kuuendas klassis. Ma ei leia, et see oleks vajalik. Koolivorm elimineerib sellise käitumise.

Kui materjalidest rääkida, siis võiks koolivorm kindlasti olla hingav, võimalikult vähekortsuv ja loomulikult vastupidav.

Koolivormil on ka taaskasutuse aspektist suur pluss: kas2 01 9 K R OON I KA KO O LI !

29

KO O L I VO R M

vuküsimuse puhul saab seda ju aja jooksul alati teise lapsega vahetada!

30

KRO O NIKA KO OL I! 2 019

tS im

seda meelt, et vorm häälestab inimest sellele tegevusele, mis vormi ta selga paneb. Kaitseväelane ei saa olla tööl teksapükstes või pangateller lahtises topis. Vormiriietus ei peaks segama, n o vaid aitama keskenduda vastava- s le tööle. Sama peaks olema ka koolis. Koolivorm peaks olema mugav, samas korrektne, hingavast materjalist. Tänapäeval ei tohiks vorm oma lõigetelt ja tegumoelt päris ühesugune olla, sest see ei pruugi kõikidele kehatüüpidele sobida. Samuti peaks lastel olema võimalus ja vabadus veidi ka oma isiklikku stiili koolivormiga siduda.

Seega võiks pigem mängida kindlate värvidega ja mõningate lisadega, nagu vestid, kampsunid, kaelarätid, lipsud, sallid, sokid jne. Nii klassiruumis kui ka tänavapildis on palju sümpaatsem vaadata vormis koolilapsi kui kirjutes hilpudes tegelasi.

Foto: Prii

Sel ajal, kui mina koolis käisin, oli koolivorm kõik üksteist aastat kohustuslik. Sellele lisandus põhikooli ajal ka punane pioneeri kaelarätt, mille poisid küll pigem taskusse pistsid ja alles õpetajate nõudmisel välja koukisid. Minu gümnaasiumiajal hakati müüma ka koolivormi kangast ja kuna mul ema õmbles, siis olid minul valdavalt küll koolivormi meenutavad, kuid omade lõigetega kleidid ja seelikud.

Koolivormipluus oli kohustuslik.

Algklassides suhtusime koolivormi pigem positiivselt. Vorm andis teatud staatuse ehk siis suure lapse – koolilapse – tunde. Suuremaks kasvades tuli rohkem päevakorda soov näidata oma isikupära ja sellega kaasnes ka väike protest vormi vastu, mis piirnes vaid pisidetailide muutmisega. Kohustustesse suhtuti tol ajal teisiti. Kui pidi kandma, siis pidi. Väga suurt protesti ei olnud.

Minu enda kolm last on käinud koolides, kus oli ja on koolivorm. Mina lapsevanemana pooldasin seda.

Koolivormiga on elu palju lihtsam.

Hoiab kokku aega, raha ja on vähem vaeva. Jääb ära pidevalt uute riiete ostmine. Olen seda meelt, et koolivorm distsiplineerib ja häälestab last koolitööle keskenduma. Pannes hommikul vormi selga, oled u juba kooli ning õppimise lainel.

Samuti tekitab vorm kuuluvuse tunde, millega kaasneb nii vastutus kui turvatunne.

Koolides, kus ei ole koolivormi, on lastel pidev stress, mida selga panna, kuidas teised riietesse suhtuvad, kas oled piisavalt trendikas jne. Kuulen oma töös tihti neid jutte ja probleeme, mis kaasnevad riiete valikuga. Lapsed hindavad üksteist ja iseenda staatust riietel olevate firmamärkide kaudu. Sellega kaasnevad hinnangute andmised ning koolikiusamised. Olen Foto: e rak og

Foto: Tiit Bla

at

Rita Rätsepp, psühholoog, näitleja

Merit Boeijkens, stilist

Kõik, mida vägisi peale surutakse, tekitab vastumeelsust. Minu kooliajal oli vorm kohustuslik. Tänapäeval võiks kooli sümboolikat kanda edasi mütsi või rinnamärgiga. Vajadust ühtse vormi järele ma ei näe. Kooliriietuseks sobivad hästi naturaalsest hingavast materjalist mugavad esemed, mida on kerge hooldada ja omavahel kombineerida. Soovitan eelistada tumedaid toone ja ühevärvilisi kangaid. Kaasajal on koolilaste mood õpilaste, õpetajate ja lastevane-

mate ühine otsus. Seni kuni jõutakse kokkuleppele, on kõik suurepärane.

Silja Luide, toidublogija

Minu arvates on koolivorm eilne päev ja iga inimene (ka väike) võiks käia riides nii, nagu tema tahab. Loomulikult peavad koolis olema teatud elementaarsed viisakusreeglid (nt dressid võiksid jääda ikka kehalise kasvatuse tundidesse), kuid range vormiga ei peaks tänapäeval enam inimesi ahistama.

Kui mina koolis käisin, siis pidin kandma koolivormi. Siis oli kasutusel nõukogudeaegne üle-eestiline kohustuslik koolivorm, mille puhul kõik kõrvalekalded olid lubamatud. Juba kampsuni kandmine riiete peal, et soojem oleks, võis õpetaja halva tuju korral kaasa tuua märkuse päevikus, teksadest jms rääkimata. Koolivormiga ja sellega kaasnenud rangete reeglitega on mul ainult halvad mälestused. Kuigi olen koolivormi vastu, arvan, et juhul, kui vorm oleks, võiks see võimaldada loomingulist lähenemist ning lapse enda isikupära ja maitse rõhutamist, mitte olla liialt range. Kindlasti ei tohiks selle vormi kandmise osas olla karistusi. Ma leian, et on oluline, et lapsed tunneksid end oma riietes hästi ega pööraks riietusele liigset tähelepanu.

EESTI kvaliteetrõivaste disain ja tootmine EESTI kvaliteetrõivaste disain ja tootmine

Kooli kultuurikeskkonna loomisel on oluline tegur akadeemiline riietus. Koolivormiga ära Kooli kultuurikeskkonna loomisel onhoitakse oluline tegur visuaalne müra jariietus. soodustatakse keskendumist, millest akadeemiline Koolivormiga hoitakse ära koolides ühamüra rohkem puudust tuntakse. visuaalne ja soodustatakse keskendumist, millest koolides üha puudust tuntakse.

Koolivorm onrohkem ka kõige käegakatsutavam tee piiride Koolivorm onVäliste ka kõige käegakatsutavam tee piiride tunnetamiseks. erinevuste vähendamine aitab tunnetamiseks.

Väliste erinevuste aitab seesmised erinevused paremini esilevähendamine tuua – nähtumus erinevused paremini esile tuua – nähtumus ei seesmised sega olemuseni jõudmist.

Koolivormi selga pannes ei ei sega Koolivormi selga näidakse, pannes ei pea oma olemuseni vaimujõudujõudmist. kulutama sellele, kellena peasellele, oma vaimujõudu sellele, kellena näidakse, vaid kes ollaksekulutama ja kuhu suundutakse. vaid sellele, kes ollakse ja kuhu suundutakse.

Eri situatsioonides (kool, vaba aeg jne) sobivalt riietuErivalmistab situatsioonides (kool, aeg jne) sobivalt riietumine inimest ettevaba sotsiaalsetesse rollidesse mine valmistab inimest ette sotsiaalsetesse rollidesse

sisenemiseks ja neist väljatulemiseks ning rollikohase käitumise leidmiseks. sisenemiseks ja neist väljatulemiseks ning rollikohase käitumise leidmiseks.

Koolivorm täidab ka sotsiaalset funktsiooni, rõhutades kuuluvust osalust.

Koolivormifunktsiooni, kandes näitab õpilane, Koolivormjatäidab ka sotsiaalset rõhutades et ta ei pea kaaslastest paremaks ja aktsepteerib kuuluvust ja end osalust.

Koolivormi kandes näitab õpilane, et ta endaga ei pea end kaaslastest paremaks vähendav ja aktsepteerib neid võrdsena (koolikiusamist tegur). neid endagariietus võrdsena (koolikiusamist vähendav tegur).

Nii kujuneb üheks akadeemilise keskkonna teguNii riietus üheks akadeemilise teguriks,kujuneb mis ühendab nii õpilased kui ka keskkonna õpetajad ühtseks riks, mis ühendab nii õpilased kui ka õpetajad ühtseks akadeemiliseks ringkonnaks. akadeemiliseks ringkonnaks. norrison@norrison.ee, tel 655 2911 norrison@norrison.ee, tel 655 2911 www.norrison.ee www.norrison.ee

Täname koole ja lapsevanemaid, kes jagavad meiega samu väärtusi.

Täname koole ja lapsevanemaid, kes jagavad meiega samu väärtusi.

KO O L I KO T T

Hea koolikott säästab lapse tervist ning on praktiline

Algklassilapsele koolikotti valides tasuks eelistada kindla vormiga ranitsat, mis toetub seljale ja aitab rasket koormat paremini kanda.

Lapse jaoks võib mõistagi olla esmapilgul oluline vaid koolikoti välimus, kuid pikemas plaanis on ka olulisemaid tegureid.

K

TEKST: SIGNE KALBERG FOTOD: SHUTTERSTOCK

ui koolis ei ole rasket aabitsat ega mahukaid töövihikuid vaja, võib laps minna kooli ka hea ja sissekantud seljakotiga ning sel juhul ei olegi tarvis alati uut koolikotti osta.

Kui aga ühel päeval on lapsele uut koolikotti ikkagi vaja, peaks see olema mahukas ja lapse seljale hästi mõjuma. Õlarihmad olgu toetavad ja kindlalt paigas ning neid peaks saama veel eest pandlaga kokku panna, on õpetaja kindel. "Koolikott peaks

olema nagu hea matkaseljakott, millega on mugav matkarännakule minna. Laps peaks uut kotti juba poes ise tunnetama. Hea, kui saaks ka mõned asjad enne ostmist kotti panna ning proovida sellega joosta ja kõndida. Muidugi peaks kott vastama lapse kasvule," kommenteerib Türi Gaia kooli klassiõpetaja.

Kott olgu lapsele paras

Kui laps ise valiks koolikotti pigem selle värvi või piltide ja muude kaunistuste järgi, siis lapsevanem peaks

lapse tervist silmas pidades jälgima, et kott oleks lapsele eelkõige paras.

See tähendab, et kindlasti tuleks kotte poes selga proovida, et teada saada, milline neist õigesti õlgadel istub.

Kui vanemad koolijütsid eelistavad koolikotina ka õlakotte ja pehmeid seljakotte, siis algklassilapsele tuleks osta kindla vormiga ranits, mis ei vaju lössi ning kus vihikud-raamatud ei lähe kortsu. Kott peab olema nii suur, et mahutaks vabalt A4-suuruses raamatuid ja vihikuid.

Väga tähtis on koti seljaosa, mis 2 01 9 K R OON I KA KO O LI !

33

KO O L I KO T T

peaks olema tugev ja polsterdatud.

Rihmad olgu laiad, siis ei sooni need õlgu. Hea, kui õlarihmad on samuti polstriga, sest algklassides tuleb lapsel päris palju asju kaasas kanda.

Koolikotti tasub põhjalikult uurida nii seest kui ka väljast: mis materjalist see on, kui hästi puhastatav, kas kotil on sees taskud ja sahtlid. Ranitsa kõikidel külgedel peaks olema helkurid, mis teevad lapse pimedal ajal liikluses hästi märgatavaks.

15% lapse kaalust

Uuringud on näidanud, et ergonoomilised ranitsad aitavad vähendada koormust lapse seljale isegi kuni 30% rohkem kui tavalised seljakotid. Milline aga on ergonoomiline seljakott?

Kvaliteetsete kottide seljatoe ergonoomiline kuju on vormitud inimese selgroo järgi, toetades nii kandja ala- kui ka ülaselga. Neil on polsterdatud ja õhku läbi laskvast materjalist seljaosa ning laiad pehmendustega õlarihmad. Parimatel mudelitel järgib tugevduse reljeef-

ne pind selja kuju, toetades nii lapse selga. Kindla kujuga ranits säilitab oma vormi nii tühjalt kui ka raamatuid täis topituna ning seega on seda kergem kanda kui pehmet seljakotti, mis jääb alaseljale rippuma.

Koolikotti ostes võib lapsevanemal tekkida raha kokkuhoiu nimel tahtmine osta suurem ranits, mida laps saaks kanda mitu aastat. See ei ole kuigi mõistlik otsus, sest liiga suur seljakott vajub raskuse tõttu alla ning mõjub halvasti lapse seljale ja kehahoiakule. Jälgida tuleks ka ranitsa kaalu: tühi kott ei tohiks kaaluda üle 1,3 kilogrammi. Täidetuna ei tohiks koolikoti kaal ületada 15% lapse kaalust.

"Rasked ning suured seljakotid võivad tekitada selja-, õla- ja kaelavalusid. Rühile mõjuvad laastavalt õlakotid," kommenteerib kogenud masseerija. "Risk päeva jooksul kukkuda ja ennast vigastada on selle võrra suurem, mida raskem ja ebakvaliteetsem on kott. Samuti võib raske koti kandmine õlanärvi kinni pitsitada ning pea- ja kätevalu ei ole sellele sugugi harv tagajärg."

Piusas kesta b suvi.

LOODUSTUNNID LASTEAIALASTELE JA KOOLILASTELE PIUSAS

Tule perega!

INFO LEIAD: tel. 5304 4120 või e-post piusainfo@gmail.com

www.piusa.ee

KO O L I KO T T

LAPSELE TULEB OSTA EAKOHANE JA KAALU POOLEST SOBIV KOOLIKOTT. Algklassilapsele sobiv koolikott on ranits.

Veenduge, et ranitsa suurus vastab lapse kasvule.

Ranits peab hästi vormi hoidma ja stabiilne olema.

Ranits ei tohiks olla lapse õlgadest laiem. Õlarihmad peaksid olema reguleeritavad ja ranitsa tagaosa tugevdatud polstriga. l Selleks et lapsel oleks kooliasju mugavam kaasa pakkida, võiks seljakotis olla vähemalt paar eraldi vahet. l Ratastega ranitsaid ei soovitata, sest need on raskemad. l l l l

KOOLISKÄIMIST REGULEERIVAD TERVISEKAITSENÕUDED, mille põhjal on ranitsa lubatud raskus koos sisuga: l 1.–3. klassi õpilastel maksimaalselt 3 kg; l 4.–6. klassi õpilastel 3,5 kg; l 7.–9. klassi õpilastel 4,5 kg.

Mõni aasta tagasi korraldatud terviseameti uuringu tulemustest selgus, et kui esimeses klassis ületas koti kaal lubatut 30% juhtudest, siis alates teisest klassist ei vastanud juba 72% õpilaste ranitsate raskus lubatud kaalule.

60 AASTANE KOGEMUS KOOLIKOTTIDE ERGONOOMIKA JA FUNKTSIONAALSUSE TAGAMISEL Helgi tee 2, Mõigu Maja A-sissepääs, 75312 Peetri tel. +372 537 75277 WWW.JEVA.EE

KO O L I TA R B E D

Kuidas lapsele

koolitarbeid valida?

Järjekordse õppeaasta alguses juurdlevad vanemad taas nõutult poeriiuli ees: milliseid värvipliiatseid või mitme joonega vihikut küll osta? Enne poodi ruttamist tasub lapse klassijuhatajalt kindlasti üle küsida, kas ja millised koolitarbed hangib kool ning mida tuleb perel endal juurde muretseda.

Küsige klassijuhatajalt täpne nimekiri

Põhikooli- või gümnaasiuminoore vanema elu on üldjuhul juba lihtsam, sest nende võsukesed soetavad meelepärased koolitarbed enamasti ise. Nad teavad täpselt, millises tunnis on parem õhuke ja millises paks kaustik ning kas mugavam on kirjutada pastaka või tindipliiatsiga, kuid algkooliõpilase vanemad on sootuks täbaramas seisus.

Kui lapsevanemad peavad koolitarbed ise ostma, on soovitatav klassijuhatajalt enne lisainfot küsida, et ostukorvi rändaksid ikka tegelikule vajadusele ning kogusele vastavad vahendid.

Vihiku puhul on oluline nii sisu kui ka kaas

Üldjuhul kehtib reegel, et mida noorem on laps, seda väiksema joonte arvuga vihikut kasutatakse. Näiteks esimeses klassis on kirjutamist hea harjutada 16-joonelises abijoontega vihikus. Sama loogika kehtib ka ruudulise vihiku puhul, sest suuremate ruutude sisse on lapsel märksa Foto: Shutterstock

36

KR O O NIKA KO OL I ! 2 019

kergem numbreid joonistada. Kõige mõistlikum on osta joonitud vihikud, sest muidu tuleb lapsevanemal endal usinalt joonlaua ja hariliku pliiatsiga jooni vedama hakata.

Kui kool vihikuid ei osta ja õpetaja soovitusi ei jaga, tasub laps nende valimisse kaasata. Seejuures tasub olla valvas, sest lapsega vihikuleti ees seistes ei tohi unustada, et teie valikukriteeriumid ei pruugi sugugi kattuda.

Kipuvad ju lapsed oma lemmikuid eelkõige kaanepildi, mitte sisu põhjal valima. Kuigi meelepärase pildiga vihik tekitab lapses häid emotsioone ja suurendab ehk õpihuvigi, ei tasu siiski oma talupojamõistust minetada.

Milline on õige pliiats?

Kuna hariliku pliiatsiga on märksa kergem käekirja harjutada ja kirjutatut vajadusel kustutada, siis kasutatakse esimeses klassis palju just seda kirjutusvahendit. Sellest liigutakse edasi tindipliiatsi ning hiljem pastapliiatsi juurde. Üleminek tindipliiatsile oleneb lapse käelisest arengust ning on ka kooliti erinev. Pastapliiatsi ostmisega algklassides enamasti kiirustama ei pea.

Pliiatsit valides tasub eelistada keskmise tugevusega (HB) ning tavapikkusega tooteid, sest lühikest pliiatsit on raskem käes hoida. Paljud õpetajad soovitavad kolmnurkse kujuga kirjutusvahendit, sest see lihtsustab õige pliiatsihoiu kujunemist, mis on omakorda ilusa käekirja eelduseks.

Värvipliiatsi ümbris võiks teraga ühte värvi olla, sest sama tooni ümbriste hulgast on lapsel keeruline seda õiget kohe leida.

Igavene häda kilekaantega

Sügiseti on raamatupoed pungil murelike pilkudega ostlejaid, kellel on kaenla all erinevas formaadis õpikud ja vihikud, et neile sobivas suuruses kilekaasi leida. Säärane tegevus nõuab aga aega ning on tihti tüütu ega pruugi esimesel katsel õnnestuda. Just sel põhjusel kutsuvad nii mõnedki õppeasutused septembri alguses koolimajja kilekaanemüüja, kes on tihti igale klassile sobiva kaantekomplekti juba kokkugi pannud.

Allikas: perejakodu.ee

UUDISTOO

DE!

KOOLIT ARVETE PAKETI 1.–9. kl D assini OTSE M AAL ETOOJA

LT! Koolitee a lg us on iga ja pakum le perele e oma a täht bi vajalik et kokku e koolita is sündmus hoida lap rvete soe sevanem tamisel, ning hõlb a t e väärtusli ustada k Oleme k k k u lassijuha aega omplekt tajate tö ee maaleto öd. ojana sa rinud koolitarve ame pak te paket jaehinda id, mida kuda ku dest. Pa n i 4 0% sood ketis on samalt kaubamä tooted k 1. klass valiteets rkidelt C i e A t elt RIOCA, M KOH-I-N komple ILAN, OOR, M k t A S, WIG. HIND

27 €

Telli e-poest www.epp.ee

KO O L I L A P S E T U B A

Sisusta tuba lapse hobide järgi

Lastetoa sisustamisel tuleks lähtuda põhimõttest, et tuba kasvab koos lapsega ning toa sisustust tuleb lapse kasvades muuta. Ruumi kujundamisel peaks arvestama lapse isikuomadustega ning sellega, millised on tema hobid ja harrastused.

TEKST: EVE KRUUSE FOTOD: SHUTTERSTOCK

S

eda, millist tuba laps omale tegelikult tahab, võiksid täiskasvanud arutada koos lapsega. Lapse soovide ja hobide järgi sisustatud tuba aitab paremini kaasa ka toa korrashoidmisele. Teisaldatav ja kergelt muudetav mööbel on nooremas koolieas lapsele mõistlik ja praktiline. Algklassilapse vajadused erinevad hilisemas koolieas oleva lapse omadest.

Koolilapse töökoha alustala on töötool

Töötooli kvaliteedis ei tohiks mingil juhul järeleandmisi teha. Hea rüht ja mugavus sõltuvad sellest, kui ergonoomiline on tool. Vähetähtsad

ei ole ka hea valgustus ja kvaliteetne töölaud.

Loomuliku valgusega arvestamine on väga oluline osa ruumi planeerimisest, kuid meie kliimas jääb ainult loomulikust valgusest väheks.

Lastetoa valgustuse planeerimisel peaks lähtuma interjöörist, otstarbest ning ruumi suurusest ja kõrgusest. Valgus mõjutab lapse õppimisvõimet ja heaolu. Ebapiisav valgustus võib tekitada silmade ülepingutust või peavalusid. Lapse silmade tervise seisukohalt on oluline, et valgust oleks piisavalt, kuid see ei tohi ka pimestada. Valgusti ostmisel tuleb arvestada, et lapsed näevad valgust palju madalamalt kui täiskasvanud – kui pirn paistab valgus-

tist liiga palju välja, siis see pimestab ja rikub lapse silmi.

Läbi peaks mõtlema valgustuslahenduse toa erinevates osades ning sellegi, kas soovitakse kasutada ka meeleolu valgusteid. Omavahel võiks kombineerida lae-, seina-, põranda- ja laualampe. Valgusteid saab sobitada vastavalt sellele, kas need annavad kaudset, suunavat või üldvalgust. Tavaliselt paikneb üldvalgusti keset toa lage ja kui töölaud on akna all või seina lähedal, langeb laelambi valgus laua ääres istujale selja tagant ning tekitab tööpinnale varju. Nii ongi laualambi ülesanne valgustada konkreetset töölaua osa.

Valgus peaks tulema paremakäelise jaoks vasakult poolt ja vastupidi.

2 01 9 K R OON I KA KO O LI !

39

KO O L I L A P S E T U B A

Hea sGbert

Kui oled 7-11 aastane muusikahuviline, tule Arsise kellade kooli!

www.arsis.ee

Info I vastuvotule registreerimine: Tallinnas t I 66 �>8 55 info@arsis.ee

Tartus tel 348 366 tartu@arsis.ee

)J

I

·· ii�

Turnimispuud, lugemispesad, grafitisein ...

Sisearhitekt Merle Kiiskman AAA-Studiost soovitab toa kujundamisel arvestada lapse isikuomaduste ning tema hobide ja harrastustega. Lapse hobist lähtuvalt võiks võtta mingi detaili, mis on sobiv aksessuaar kogu toale.

Liikuvale ja sportlikule lapsele võiks püstitada ronimispuu ning kunstihuvilisele luua võimaluse teha grafitit või maalilisi seinu. Tahvelvärv on trendikas ja asjakohane lapsele, kellele meeldib joonistada. Kui lapsele pakuvad huvi reisimine ja geograafia, võib seintele lisada maakaarte. Kui tema suur kirg on lugemine, võiks lapsel olla lugemisnurgad – hästi sisustatud lugemispesad soodustavad lugemisharjumise kujunemist.

Lastetoa sisustamisel on olnud pikalt trend teha sinna pesa või maja moodi siseehitus, mille abil saab luua poolkorruseid. Tänu sellele tekib juurde lisapindu mängimiseks, lugemiseks, panipaigaks või magamiseks.

Lastele on alati meeldinud seintele paigaldatud turnimispuud, redelid ja rõngad – need loovad lapsele võimaluse end toas rohkem liigutada, näiteks rippuda ja turnida. Mõistagi on see kasulikum kui nutiseadme taga istuda. Veel võiks kasutada kiikesid ja ripptoole. Lapsed käivad tihti üksteisel külas ja vahel jäävad ka ööseks sõbra juurde. Seega on mõistlik soetada kokkuvolditav madrats.

Asjade grupeerimine tagab alati korras toa

Ruumi võiks jagada tsoonideks – ühes ruumi osas on hobiga seonduvad asjad, teises koolitarbed jne.

"Tuba saab kergesti jagada osadeks kappide, riiulite, lükandseinte või kardinatega," selgitab Kiiskman.

"Kui kasutada toa osadeks jagamisel suurt kinnist riiulit, jääb teine osa toast paraku pimedaks, aga loomulik valgus on ruumis väga oluline."

Et tuba oleks kerge korras hoida, on vaja piisavalt säilitusruumi asjade hoidmiseks. Praktilisuse ja hubasuse loob asjade võimalikult süsteemne paigutamine – igal asjal olgu oma koht. Mida rohkem on väikseid detaile uste taha peidetud, seda puhtam ja korrektsem paistab tuba. Ükskõik kui korrektselt on asjad paigutatud avatud riiulitesse, näib tuba paraku ikkagi segamini ega tekita hubast tunnet. Kinnised riiulid, sahtlid, kapid ja muud panipaigad on väga praktilised.

Sisustuselemendid, aksessuaarid, värvilised padjad ja kardinad pääsevad korras toas paremini esile.

40

KR O O NIKA KO OL I! 2 019

KO O L I L A P S E T U B A

Asjade süsteemseks paigutamiseks sobivad ideaalselt sahtlid, kummutid, riiulid ja kapid, siis on iga asi kindlas kohas ning tuba ei lähe nii kergelt segamini. Väiksemad sahtlid ja riiulid aitavad paremini luua süsteemi kui suured, sest neid peaks omakorda veel lahterdama.

Tapeet või värv?

Tapeet annab rohkem hubasust ja efektsust, kuid värv on praktilisem. Toa üldmulje ei tohiks olla koormav. Kindlasti ei tasu tuba üle koormata liigse tapeediga, eriti kui tegemist on tugevate värvide ja suurte mustritega. Mustrite puhul peab arvestama, et laps kasvab neist välja ning ta vajab erinevates kasvufaasides erinevaid kujundeid. Esimese klassi lapse jaoks sobinud muster ei passi enam viiendas klassis õppijale ehk lastetoa tapeeti võiks vahetada iga kolmenelja aasta tagant. Selles mõttes on värvidega lihtsam. "Mulle meeldib pigem variant, et ühes seinas on

tapeet ja teistes värv – see annab rohkem mänguruumi ja edaspidi, kui on soov muuta toa ilmet, ei pea tervet tuba üle värvima, vaid piisab tapeedi vahetamisest," räägib sisearhitekt Kiiskman. Tapeeti on võimalik katta ka spetsiaalse lakiga, mis annab võimaluse selle peale markeriga joonistada ja soovi korral seda kustutada.

Koolilapse toas võib kasutada trendikaid koolitahvlivärve, neid saab värvikaardi alusel lasta toonida just endale sobivaks. Värvi vahetamine on kõige lihtsam viis, kuidas muuta toa disaini ja meeleolu. Kiirelt saab toa ilmet uuendada, muutes toas olevate tekstiilide värvi, näiteks uute patjadega. Hea, kui lapsed osalevad oma toa värvide valimisel, aga kuna lapsed valivad tihti väga julgeid ja kirevaid toone, on mõistlik anda lapsele võimalus valida paar tooni ja ise valida kirgaste toonide kõrvale näiteks halli ja beeži segu – see on hea alus kõikidele teistele lapse lemmikvärvidele.

TOOLI OSTMA MINNES VÕTA LAPS KAASA "Võta laps poodi kaasa, kui lähed ostma tooli, millel istudes peab ta päevast päeva oma koduseid ülesandeid tegema," soovitab Tallinna lastehaigla pediaater dr Lagle Suurorg.

Tool peab olema kohane lapse pikkusele, aga siin sentimeetriga mõõtmine ei aita, sest kõik inimesed on erinevad: mõnel on jalad pikad ja keha lühike, teisel vastupidi.

"Lapse vanuse järgi ei saa tooli sobivust hinnata. Ainult toolile istudes saab selgeks, milline tool lapsele sobib. Istudes peavad jalad korralikult maha ulatuma ja selg peab olema sirgelt vastu seljatuge. Laps kasvab 2–10 cm aastas, kõige rohkem 7.–8. ja 10.–12. eluaasta vahel," räägib dr Suurorg. Sellepärast peab aegajalt vaatama, kas pärast suvevaheaega vana tool veel sobib või peab uue tooma.

Tool ei pea kindlasti pehmendusega olema, vaid võib olla ka tavaline puutool. Plasttooli dr Suurorg ei soovita.

SILMAD

Koolilaste silmi kimbutab

lühinägelikkus

Üha rohkem lapsi vajab kooliikka jõudes prille ning suur osa neist just lühinägelikkuse tõttu. Ehkki oma osa võib olla geneetikal, tasub kindlasti hoida silma peal laste vaba aja veetmisel ekraanide ees ning osta kirjutuslauale korralik lamp. Samuti tuleb last koostöös kooliga prillikandmise juures julgustada, sest paljud lapsed häbenevad seda.

FOTOD: Shutterstock

I

da-Tallinna keskhaigla silmakliinikus töötava dr Kadi Palumaa sõnul esineb lastel mitmeid silmaprobleeme: "Kui lapsele on prillid välja kirjutatud, tuleks neid kindlasti ka kanda," rõhutab ta. "Väide, et silm peab prillidest puhkama ja ise tööd tegema, sest muidu jääb see laisaks, ei ole õige.

Vastupidi, prille kandes lapse silmad puhkavad ning ilma prillideta on tema silmad pinges, põhjustades kaebusi, näiteks peavalu. Kui laps ei soovi prille kanda, tuleb pigem kontrollida prillide sobivust."

Plussprillid peab laps saama õigel ajal

"Kindlasti soovitan teha esimese nägemiskontrolli lapse kolmandal või neljandal eluaastal, nii saab osa kõrvalekaldeid tuvastada juba varakult. Lapse silm areneb kuni üheksanda eluaastani, nii et mida varem jaole saame ja mida varem laps vajadusel prillid saab, seda parem," ütleb dr Palumaa.

"Suurem probleem on hüpermetroopia ehk plussprillide vajadus. Kui seda õigel

42

KRO O NIKA KO OL I! 2 019

Abivajavate suurperede laste nägemist toetab PereOptika fond SILMAD ON SÜDAME AKEN

UUT MOODI

KOOLI

Raamid või klaasid

50 %

Täpsem info kaupluses.

SILMAD

ajal ei diagnoosita ja prille välja ei kirjutata, on oht, et lapse silm (või silmad) jääb amblüoopseks ehk laisaks ning seda ei ole hilisemas elus võimalik korrigeerida laseri ega teiste operatsioonidega," hoiatab dr Palumaa.

Lühinägelikkus – sagedane mure

"Koolilaste seas on kõige sagedasem nägemishäire lühinägevus ehk müoopia," kinnitab Silmalaseri ja Tallinna lastehaigla silmaarst dr Maria Malva. "Silmamuna pikitelg kasvab ja silma optilises ehituses ehk refraktsioonis tekib nihe miinuse suunas, mille tagajärjel halveneb kaugele nägemine. Laps ei näe hästi koolis tahvlile ning hakkab kissitama. Väikese müoopia korral läheb kaugele vaatamiseks vaja miinusprille, lähedale nägemine on selge ka ilma prillideta," selgitab dr Malva.

"Müoopia kasvu ja nägemisteravuse jätkuva languse korral on prille tarvis kanda pidevalt ning kasutada neid nii lähedale kui ka kaugele vaatamisel. Müoopia tekib igas vanuses, kuid koolieas enamasti 10–12-aastaselt, ja võib progresseeruda 18.–20. eluaastani. Hiljem silma kasv peatub ja müoopia stabiliseerub," lisab dr Malva.

Silmade pingutamist saab piirata

Millised meetmed kasutusele võtta, kui on kartus, et lapsel võib tekkida lühinägelikkus?

"Kindlasti peaks üle vaatama koolilapse toa valgustuse.

Korralik laualamp võiks igal lapsel kodus olla.

Hämaras ruumis lugemine või pimedas arvuti

ja teleri vaatamine väsitab silmi mitu korda rohkem kui õige valguse puhul," toob dr Malva välja tähtsaima. "Nutiseadmete tarbimist ei pea ära keelama, küll aga piirama.

Liigne ekraani vaatamine võib ka tervete silmadega lastel põhjustada kaebusi: silmade väsimist, punetust ja kipitust," lisab ta.

Dr Palumaa sõnul lapsed ise sil-

manägemise halvenemist enamasti ei tunneta, seepärast tuleks vanematel olla tähelepanelik ja esmaste märkide ilmnemisel – kissitamine, teleri vaatamine lähemalt kui varem – laps silmakontrolli suunata," paneb arst täiskasvanutele südamele.

Esmase kontrolli saab teha ka perearst või optometrist, seega ei tohiks pikad vastuvõtujärjekorrad mureks olla.

Kui tihti peab silmaarsti juures käima?

Dr Malva sõnul ei pea koolilapsed, kel nägemine korras ja kaebused puuduvad, igaks juhuks kontrollis käima. Nägemishäiretega ja prillikandjad õpilased võiksid käia silmaarsti juures üks kuni kaks korda aastas.

"Koolilapsed, kel on tekkinud subjektiivsed silmakaebused või kel on avastatud nägemisteravuse langus, peaksid kindlasti esmalt silmaarsti vastuvõtule minema," täpsustab dr Malva. "Lisauuringute käigus on võimalik nägemist ja refraktsiooni täpsemalt hinnata, silmapõhju kontrollida ning täpne diagnoos panna."

Allikas: Terve Pere

PROFÜLAKTILINE NÄGEMISKONTROLL l Optometristi vastuvõtule profülaktilisse nägemiskontrolli on oodatud koolieelikud enne esimesse klassi minekut, et teha koolieelne nägemiskontroll, ja kõik kooliealised lapsed. l Optometrist teeb vajalikud nägemisfunktsioonide uuringud, väljastab vajadusel prilliretsepti või suunab silmaarsti vastuvõtule. l Prillikandjad lapsed on alates 12. eluaastast oodatud optometristi vastuvõtule regulaarsesse prillikontrolli.

Allikas: www.lastehaigla.ee 2 01 9 K R OON I KA KO O LI !

45

UNI

Hea une saladus Igas vanuses koolilapse elu üheks kõige olulisemaks osaks on magamine. Öösel rahulikult magades talletab aju päeval loetud ja õpitud teadmised, unustades samal ajal tähtsusetu. Väärtusliku une tingivad aga nii hea madrats, padi ja tekk, värske õhk kui ka magamaminekueelne toit ja sport.

F

TEKST: Martin Hanson FOTOD: Shutterstock

akt on see, et enamik inimesi maailmas ei maga nii palju, kui tegelikult vaja oleks. Sealhulgas koolilapsed, kelle une pikkust lühendavad nii tihedalt tegevusi täis topitud kalendrid kui meelemürgina ligitõmbavad nutiseadmed. Uni aga on see, mis toidu ja spordi kõrval hoiab meid kõiki värske ja toimivana, et saakime õppida, töötada ja lõbutse-

da. Ei liikumise, toidu ega ka une arvelt ei tohiks minna kinno, vaadata telekat või lugeda raamatuid.

Kui palju lapsed und vajavad?

Erinevad viimasel ajal tehtud uuringud laste ja kooliealiste une kohta leiavad, et igasugused unereeglid on vaid soovituslikud. Igat last tuleb vaadata eraldiseisvana ja hinnata tema unevajadust individuaalselt.

UNI

UNERÜTMID ENNE ELEKTRIT

uuring "Mitte kunagi Kui laps on päeval unine, keskendumisvõime piisavalt und: laste on nõrk ja tuju närb, unesoovituste lüKõige olulisem tuleks ööund pikenhiajalugu" ("Never on laste une juures Enough Sleep: A dada või lisada taas see, et see oleks Brief History of plaani lõunauinak. regulaarne.

Sleep RecommenKui varasemalt olid laialt levinud soovidations for Childtused, et kolme- kuni ren") leidis, et viimase saja aasta jooksul on viieaastased lapsed võiksid laste une pikkus igal aastal ööpäevas magada 11–13 tundi, 0,73 minutit lühenenud. Praegu kuni kümneaastased lapsed umbes erineb laste uneaeg soovituslikust 11 tundi ja teismelised kuni täisea37 minuti võrra. liseks saamiseni 9,5 tundi, siis nüüd on kolm erinevat uuringut pannud Kõige olulisem on laste une juuneed ideed kahtluse alla. res see, et see oleks regulaarne, oleAjakirjas Pediatrics avaldatud nemata iga lapse individuaalsest

Virginia tehnoloogiaülikooli ajalooprofessor Roger Ekirch avaldas uuringu, milles leidis, et enne kui leiutati elekter, millega me päeva pikendame, magasid inimesed ööpäevas kaks korda. Nii ajaloomärkmetes kui ka kirjanduses on tähistatud esimene uni ja teine uni.

Tavaliselt magati ka surmaunena tuntud esimest und neli-viis tundi, millele järgnesid mõned tunnid ärkvelolekut ja seejärel teine uni. Unede vahepeal tegeleti eri asjadega: loeti, kirjutati, seksiti ja käidi külas.

Ulmekirjanik ja eksperimenteerija J. D. Moyer tegi oma perega katse: kuuks ajaks mindi näiliselt tagasi 17. sajandisse ja kõik elektriline oli pärast päikeseloojangut keelatud.

Ei läinud kaua aega, enne kui kogu pere hakkas magama kaks korda: kõigepealt mindi magama õhtul kell 20.30 ja ärgati hommikul kell 2.30. Siis tegeleti eri asjadega ja magati jälle. Moyeri sõnul on see unede vahepealne aeg meditatiivne ja rahulik. Ta ütleb, et me ei tohiks alahinnata elektrivalguse, eriti halva kvaliteediga sinise valguse mõju tervisele. Ta toob isegi paralleeli tehisvalguse ja rämpstoidu vahel.

UNI

Reegel uneajast. Montrealis noortel hoopis nenpaikneva McGilli de muutuva keha on aga lihtne: ülikooli teadlased tõttu. Kasvav keha magama peab nii avastasid, et kui muutub "ööloopalju kui vaja, vahel lühendada lapse maks", mis tähenpeab uneaeg olema uneaega tunni võrdab, et uneaeg nihpikem, vahel võib ra, on sellel kohesed kub hilisematele mõjud lapse käitutundidele ja hommiolla lühem. misele: laps muutub kuse varase ärkamise ärrituvaks, vihastub kerajal on keha veel täieligesti ja kaotab keskendumiskult puhkerežiimis. Miks? ning õppimisvõime.

Sest kasvaval organismil algab me"Kõige halvem on see, et laste lotoniini "niristamine" ajusse palju uneaja pikkus on aastatega vähe- hiljem kui täiskasvanud inimestel. nenud, keha ei suuda aga nii lühiSee aga tähendab, et varane kooli kese aja jooksul nende muutustega algus – enamikus koolides algavad kohaneda. Lapsed peavad pikemalt tunnid juba kell 8 – on raske ja sobimagama," mainib laste une uurija matu kõikidele noortele. Küsimus Penny Corkum. ei olegi niivõrd une pikkuses konkreetsel ööl, vaid laste kehalises sobimatuses nii vara tööle hakata.

Hilisem kooli algus Reegel on aga lihtne: magama annab parema tulemuse Fakt on see, et kooliõpilased on üle peab nii palju kui vaja, vahel peab maailma silmitsi suure terviseprob- uneaeg olema pikem, vahel võib leemiga, milleks on unevõlg ja sel- olla lühem. See oleneb päevasest lest tulenevad komplikatsioonid. koormusest, ajutöö raskusest ja toiOlgu teismeliste lühikese uneaja dust. põhjuseks siis perekondlikud koAllikad: www.todaysparent.com, hustused, tihe kooli- või koolijärgwww.sleepfoundation.org, se tegevuse graafik või muud sotwww.studiosity.com siaalsed toimingud, unevõlg tekib

48

KR O O NIKA KO OL I ! 2 019

KINNINE RING Ameerika spordiarst Greg Wells on kirjutanud ja avaldanud äsja eesti keeleski ilmunud raamatu "Koosmõju efekt", mille põhiteesi järgi on kõik omavahel seotud: nii uni, söök, trenn kui ka vaimne selgus.

Näiteks vähene uni töötab konkreetselt vastu dieetidele ja soovile kaalu langetada. Samuti ei soodusta unetus sportlikke saavutusi. Samal ajal ei lase toitainevaene, ent kaloririkas toit ja spordist hoidumine normaalselt magada. See on kinnine ring.

Wellsi soovitused on nii loogilised, et me teame neid lapsest saati: maga pimedas ja vaikuses vähemalt 7,5 tundi (see tagab hea isu ja soovi sporti teha ning vähendab ärevust), söö teadlikult ja targalt kasulikke toiduaineid (see tagab aktiivse elu ja võime selgelt mõelda), tee sporti (liikumine pakub ajule dopamiini, mis teeb rõõmsaks, nii et õhtusest šokolaadist on lihtsam loobuda) ja hoolitse oma vaimse tervise eest.

TOITUMINE

Toeta lapse õpinguid

õige toiduga Miks on nii, et mõned lapsed suudavad päeva jooksul nii palju korda saata, kuid teised ei saa samal ajal end kuidagi käima? Põhjuseid ei pea kaugelt otsima.

Hoolikalt toitumist jälgides ja vajalikke muudatusi tehes saab lapse paremale enesetundele ja suuremale energiavarule oluliselt kaasa aidata.

TEKST: Teele Teder, toitumisnõustaja FOTOD: Shutterstock

T

ühi kott ei seisa püsti, seda teavad kõik.

Ka autot peame enne tankima, kui tahame sellega sõita. Ei ole ju mõeldav, et tangime alles õhtul, olles päev otsa ringi sõitnud. Inimorganism on aga nii võimas, et veab alati kuidagi välja. Tahtes päevast siiski maksimumi võtta, tuleks erilist tähelepanu pöörata just hommikusele toidule.

Eriti lapse puhul, kelle organism on nõrgem kui täiskasvanu oma.

2 01 9 K R OON I KA KO O LI !

51

Päeva tähtsaim toidukord

Hommikuks on organism süsivesikuvarud ära kasutanud ja vajab täiendust. Hommikusöögist saadud energia stabiliseerib vere glükoosisisalduse. Kui aga laps jätab hommikusöögi vahele, peab maks kasutama oma glükoosivarusid ning seetõttu langeb organismi efektiivsus tuntavalt. Selle tõttu tekivad ka keskendumishäired, näiteks võib olla raske õppimisele pühenduda.

Kõige ideaalsem on kujundada lapsele harjumus juua kohe pärast ärkamist klaasike vett ja süüa alles poole tunni möödudes. See tegevus aitab hästi magu äratada ning leevendab öö jooksul tekkinud vedelikupuudust. Kõik toidu kõrvale joodud vedelikud seevastu lahjendavad maomahla, mis teeb seedeprotsessi raskeks ning võib tekitada mõneks ajaks loidumust.

Värvilised krõbinad ei ole tervislik hommikusöök, nagu lapsed loodavad, küll on seda aga täisterapuder või müsli, millel on palju variatsioone ja maitsestusviise. Need on ka väga head kiudaineallikad, mille suures defitsiidis paljud meist (ka lapsed) iga päev elavad. Ka muna ja peekoni kombinatsioon on hea, sest niisugune hommikusöök hoiab kõhu kaua täis.

Võileivadki sobivad hästi hommikusöögiks, kuid sellisel juhul tuleb pöörata tähelepanu leiva koostisele.

Hommikusöögiks võib lapsele lubada ka pisut magusat, sest selle toidukorraga saadud süsivesikud kasutatakse Värvilised päeva jooksul kindlasti krõbinad ei ära ega ladestata rasvaole tervislik na. Mitmed uuringudki hommikusöök, tõestavad, et korralikku nagu lapsed hommikusööki söövad inimesed patustavad ebaloodavad. tervislike toitudega harvem ning suudavad paremini oma

kehakaalu kontrolli all hoida.

Nagu iga teisegi toidukorra puhul, ei tasu ka hommikuPiisava sööki tehes rutiini laskuda. veejoomisega Mida mitmekesisemalt loome hea lapsi toidame, seda erinepinnase ärksale vamaid eluks kasulikke ja ajutööle. vajalikke aineid nad saavad.

Ajule ka toitu

Päeva jooksul on oluline anda lapsele nn ajutoitu. Alustama ei peaks isegi toidust, vaid hoopis veest, mida on meie ajus koostiselt kõige enam. Piisava veejoomisega loome hea pinnase ärksale ajutööle. Uuringutest on selgunud, et veepuuduse vältimine ja sage veejoomine võib ka mäluprobleeme tõhusalt vähendada.

Aju toetava toidu puhul ei ole loodus fantaasiale just palju ruumi jätnud – Kreeka pähkel on kujult ajuga väga sarnane. Sel on olemas mõlemad ajupoolkerad, nii suuraju kui ka väikeaju ja isegi kurrud ajukoores. Ootuspäraselt sisaldab see ka aju tõhusalt toitvaid oomega-3-rasvhappeid. Viis pähklit päevas hoiab kooliealise lapse aju töökorras.

Teise suure osa ajust moodustavad rasvad, millest omakorda neljandik on rääsumisele eriti vastuvõtlikud oomega-3-rasvhapped. See tähendab vaid üht: tuleb süüa ohtralt mereande, aga ka tšiia- ja linaseemneid. Selleks et neid rääsumise eest kaitsta, tuleks menüüsse lisada ka E-vitamiini, mida saab palju päevalille- ja maapähkliõlist, päevalilleseemnetest, kaeratoitudest ning porgandist. Oomega-3-rasvhapetel on täita suur roll aju membraani funktsioneerimises – nende puudus soodustab psühhiaatriliste haiguste tekkimist. Oomega-3-rasvhapete puudust peetakse depressiooni, skisofreenia ning õppimis-, käitumisja tähelepanuhäirete üheks põhjuseks. Kui on selge, et lapsele ei ole võimalik neid toiduga piisavas kogu-

5€ 7 .

3 uus k

TOITUMINE

ses anda, võiks kaaluda ka toidulisandi manustamist.

Paljud uuringud kinnitavad, et Cvitamiini suurem sisaldus veres on otseselt seotud kõrgema IQ-ga. Seepärast tasuks lapsele anda näiteks astelpajumarju, tsitruselisi, musti sõstraid, aga ka kartulit, sest eestlased ammutavad enamiku oma Cvitamiinist just sealt.

Vajalikku hulka C-vitamiini on toiduga üha keerulisem kätte saada, sest tegemist on õhuga kokkupuutel hävineva vitamiiniga. Nii võib vabalt juhtuda, et külmkapis seisnud toorsalat või poe valmistoit ei sisalda üldse C-vitamiini, hoolimata pakendil olevast informatiivsest grammide ja kalorite sildist. Samuti tasub meeles pidada, et C-vitamiini sisaldus väheneb kuumutamisel oluliselt. See on ka üks põhjus, miks soovitatakse vähemalt pool tarbitavast köögi- ja puuviljakogusest süüa toorelt või juua mahla ja smuutina. Ka supp on hea valik, sest köögiviljade keeduvees leidub C-vitamiini rohkem kui samal ajal neis endis.

Uuringud näitavad, et C-vitamiini manustamine aitab alandada stressiga seotud hormoonide sisaldust veres ning vähendada teisi stressiga kaasnevaid sümptomeid.

Samuti seostatakse madalat C-vitamiini sisaldust väsimusega.

Populaarne ajuvitamiin

Letsitiin mängib tähtsat rolli ajurakkude toitmises. Seepärast peetakse seda ajuvitamiiniks ning eriti hea on seegi, et saame seda vitamiini isegi siis, kui me ei toitu tervislikult.

Kuidas nii? Seda lisatakse nii lastetoitudesse, saia- ja pagaritoodetesse, salatikastmetesse, majoneesi, margariini kui ka šokolaadi ja teistesse maiustustesse. Looduslikus toiduski leidub letsitiini. Näiteks munakollases, maksas, kalamarjas, ajus, veretoitudes, võis ja petis.

Taimedest on letsitiinirikkaim soja, millest toodetakse ka enamik letsitiini sisaldavaid toidulisandeid ja toidutööstuses kasutatavaid lisaaineid.

See ei tähenda siiski, justkui oleks laste maiustamisele vabandus leitud. Suhkrurikkad eined

54

KRO O NIKA KO OL I! 2 019

panevad aluse ebastabiilsele vere glükoosisisaldusele, mis põhjustab mäluprobleemide kõrval ka kehakaalu tõusu. Järjest paisuva vööümbermõõduga kaasneb heaks mäluks olulise ajuosa – hipokampuse – kahanemine.

Aju vajab efektiivseks toimimiseks peale vee ja rasva ka aeglaselt imenduvaid süsivesikuid ja valke.

Mida rohkem sarnaneb lapse toidulaud toitumispüramiidile – kuhu on märgitud õiges vahekorras kõik toidugrupid (köögi- ja puuviljad, täisteratooted, rasvad, kaunviljad,

kala, muna), seda tänulikum on nii aju kui ka organism tervikuna.

Koolilapsele on oluline, et regulaarseid toidukordi oleks päevas vähemalt viis – kolm põhitoidukorda ning kaks vahepala. Selline toidurutiin toetab lapse arengut kõige paremini. Õhtusöögiga ei tasuks aga liiga hilja peale jääda. See võiks toimuda vähemalt kaks ja pool tundi enne magamaminekut.

Vastasel juhul võib see segada lapse une kvaliteeti ning rikkuda seeläbi tema taastumise.

KUIDAS JÄÄB KOMMIGA? Tasub mõelda, millest lapsed kõhu täis söövad? Kas nad saavad sellest organismile vajalikke makrotoitaineid (süsivesikud, rasvad, valgud), vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja antioksüdante? Arenevale organismile on väga oluline, et ta saaks kätte kõik vajalikud ained.

Söögile lisatavast suhkrust saadud energia osatähtsus ei tohiks ületada kümmet protsenti päevasest toidust, kuid see on tõesti maksimummäär. Igasugustele maiustustele ja magustatud jookidele tuleks menüüs võimalikult vähe ruumi jätta. Tegelikult ei ole kehal kommi, šokolaadi ja jäätist üldse vaja. Eesti elanikud ostavad aga iga inimese kohta ligi 20 kilogrammi suhkrut aastas, millele omakorda lisandub toiduainetes sisalduv suhkur, mida on lastele mõeldud toodetes eriti palju.

Igasugused kommid ja muud maiustused suurendavad lapse vere glükoosisisaldust liialt kiiresti, kuid sellele järgneb täpselt sama kiire langus. Selline vere glükoosisisalduse kõikumine on tervisele väga halb.

Esiteks tekitab see isu uue maiustuse järele ning teiseks energiapuudust, väsimust ja uimasust, aga ka käitumishäireid ja ülekaalulisust. Vere glükoosisisalduse järsul kõikumisel on otsene seos ka II tüüpi diabeedi ning südame- ja veresoonkonnahaigustega.

Vähesed teavad, et on leitud tugevaid seoseid liigse suhkrutarbimise, liiga suure vere glükoosisisalduse ja immuunfunktsiooni languse vahel.

Tuleb välja, et peale muude kahjulike omaduste on liigne suhkur ka märkimisväärne immuunsuse kahjustaja. See võib olla põhjuseks, miks on lapsed tänapäeval nii tihti haiged.

HUVIHARIDUS

Kuidas leida

huviala, mis päriselt huvitab?

Erinevaid huviringe on nii palju, et tõenäoliselt leidub igale lapsele meelepärane. Mida kirjum valik, seda raskem on muidugi jõuda selle õigeni. Millest lähtuda huviala valikul ehk kuidas vanemana leida just oma lapsele sobivaim?

TEKST: Riina Palmiste FOTOD: Shutterstock

S

port, kunst, muusika, kultuur või hoopis teadushuviharidus? Isegi nende valdkondade allharusid avamata on valikut tõepoolest rohkemgi, kui jõuaks end kurssi viia. Lapse suunamist võiks alustada aga just laiemate valdkondade vahel valimisest, seejärel valikut järgemööda kitsendades.

Kas lapsele meeldib rahulikum või agressiivsem sport? Kas teda köidab rohkem joonistamine või meisterdamine? Kui täpset valikut on veel raske teha, võiks alustada väikelastele mõeldud üldisematest huviringidest, näiteks spordi- või kunstiringist. Küll seda, kas temast kasvab maaler või skulptor, võimleja või maadleja, näitab juba aeg.

Mida huviringi valikul veel tähele panna, millal huvitegevusega üldse alustada ning kui palju aega peaks laps huvihariduse alla panema?

56

KR O O NIKA KO OL I ! 2 019

Vastab Kaire Soomets, Eesti Noorsootöö Keskuse suunajuht Millal alustada huvitegevusega?

Huvitegevusega alustamisel tuleb eelkõige lähtuda lapsest ja sellest, millal tal endal valmisolek ja huvi konkreetsete tegevuste või valdkondade vastu tekib. Huvitegevus ja -haridus on osa noorsootööst, mille alusväärtus on, et see põhineb noore vabal tahtel.

Kui siiski konkreetsetest eluaastatest rääkida, siis huviharidus ja huvitegevus on mõnevõrra eri-

HUVIHARIDUS

uurida. Vanematel on suur roll lapse arengu toetamisel ja suunamisel, kuid lähtekohaks tuleks siiski võtta lapse tahe.

Valiku tegemisel tuleb arvesse võtta nii piirkonnas asuvaid võimalusi kui ka tegevuseks vajalikke vahendeid.

Siin on riik omavalitsustele appi tulnud ja 2017. aastast on valdadele-linnadele eraldatud 34,2 miljonit eurot täiendavat toetust huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavuse parandamiseks ning mitmekesisemate osalemisvõimaluste pakkumiseks. Toetuse abiga saab ületada erinevaid takistusi, mis jäävad noore ja tema valitud huvialavaldkonna vahele, sealhulgas transporditoetus, võistlustel osalemise tasude kompenseerimine, isiklike õppevahendite soetamine ning uute huvihariduse ja -tegevuse võimaluste loomine. Huvihariduse ja huvitegevuse korraldamisel on omavalitsustel oluline roll: prioriteetide sätestamine ning eelarvevahendite planeerimine eesmärkide saavutamiseks.

Seega, kui noore huvi on tema

nevad. Nimelt seisneb huvihariduse ja huvitegevuse vahe lihtsustatult öeldes läbiviimise kohast. Huviharidust viiakse läbi huvikoolides õppekava alusel ning enamasti algab huvikoolide vastuvõtt seitsmendast eluaastast. Huvitegevust võib läbi viia aga ka teistes organisatsioonides (nt koolides, noortekeskustes, noorteühingutes jm), kus tegevus toimub samuti süsteemse juhendamise kaasabil. Huvitegevuste valik on laiem ning osalemisega saab ka noorsootöö kontekstis varem alustada. Kuid kindlasti tasub lapsevanematel tähelepanu pöörata siiski lapse enda valmisolekule ja huvile, samuti ringi või trenni sobivusele lapse vastavas arenguetapis.

Millest lähtuda huviala valikul?

Huviala valiku peab määrama noore enda huvi ja tahe, seega valiku tegemisel tuleb lapsega arutada ja koos olemasolevaid võimalusi

T oo oma laps tantsima!

Crause Tantsukool kutsub lapsi võistlustantsu kahekuulisele ettevalmistuskursusele!

TASUTA tunnid toimuvad 2 korda nädalas Tallinnas tantsukooli saalis Suur-Paala 1.

Oodatud on poisid ja tüdrukud alates 5. eluaastast.

ALUSTAME 10. SEPTEMBRIL

TULE ÕPI TANTSIMA! Täiendav info: +372 510 4464 crausetantsukool crause@crause.ee

Piruett

VÕIMLEMISKLUBI

ootab lapsi ilu-, rühm-, ja tantsulisse võimlemisse ning akrobaatikasse Daamidele pakume tervisevõimlemist

osalusel välja selgitatud, kuid lapsevanem ei tea, kust leida sobiv võimalus, tasub esmalt pöörduda omavalitsuse poole – noorsootööspetsialist peaks olema see esimene kontakt, kes oskab suunata õige huvikooli või -tegevuse poole kodukandis või kaugemal.

Sageli räägitakse, et iga laps peaks käima vähemalt ühes huviringis. Kas see võiks paika pidada?

Huviharidus ja -tegevus on osa noorsootööst ja mitteformaalsest õppest, millel on oluline positiivne mõju isiksuse mitmekülgsele arengule ning kujunemisele hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks.

Osalemine noorsootöös, sh huvihariduses ja -tegevuses, on seega kahtlemata kasulik, kuid mitte kohustuslik. Taas peaks lähtuma konkreetsest noorest ning tema tahtest, huvidest ja vajadustest.

MEIE TREENINGUD TOIMUVAD: KESKLINNAS, LASNAMÄEL, HAABERSTIS, PÄÄSKÜLAS, MUSTAMÄEL, PÜÜNSIS, JÜRIS JA SAKUS LISAINFO: www.piruett.ee tel. 64 63 659 piruett@piruett.ee

Olulised otsused, eriti sellised, mis puudutavad nii otseselt last ennast, tuleb teha lapsega koos.

Mõni laps aga jookseb tihti ühest trennist ja huviringist teise. Kui palju võiks laps tegelikult oma aega huvialade alla panna, et see ei kahjustaks koolitöid ning jätaks aega ka puhkamiseks ja vaba aja tegevusteks?

Tõepoolest, üks ei tohiks segada teist. Nii nagu ka koolitööde maht ei tohiks takistada noori huvialadega tegelemast ega puhkamast. Pigem peaksid formaal- ja mitteformaalõpe teineteist täiendama ning see on ka üheks haridus- ja noortevaldkonna väljakutseks. Kohalikul tasandil on ka palju häid näiteid, kuidas mitteformaalses õppes kogetut on arvestatud ka formaalõppes. Sellised praktikad on igati tervitatavad ning Eesti Noorsootöö Keskus jätkab nende toetamist ja juurutamist.

Sageli tekib mingis vanuses või etapis ka teatav vastumeelsus. On teil soovitusi, kuidas aru saada, kas hobi on lapsele päriselt vastumeelne või on see lihtsalt jonn, mida tuleb ikka aeg-ajalt ette? Üht kõigile sobivat lahendust ei ole. Iga laps on erinev ja teda tunneb kõige paremini tema vanem. Pigem olla alati oma lapsele toeks, kuulata teda ja tema põhjendusi, pakkuda lahendusi, aga ka usaldada tema valikuid. Olulised otsused, eriti sellised, mis puudutavad nii otseselt last ennast, tuleb teha lapsega koos.

Küll aga juhtub sageli ju ka nii, et vanema enda ootused on lapse omadest eespool. Kuidas seda ära hoida? Et iga laps ja noor tegeleks just sellega, mis talle endale päriselt meeldib, ning vanema ootused ja soovid jääksid rohkem tagaplaanile.

Lapse suunamisel ja toetamisel tuleb lähtekohaks võtta lapse enda huvi.

Huvi äratundmiseks võib pakkuda lapsele tegevusi, mis on erinevate huvialadega seotud. Seejärel arutada lapsega, mis laadi tegevused kõige rohkem meeldisid ja miks, millega tahaks ta veel edasi tegeleda ja millised võimalused selleks on. Suunamise eesmärk on tagada lapse turvaline areng, arvestades tema isiklikke huvisid ja vajadusi, suunamine ei tähenda lapse survestamist vastata vanemate isiklikele eelistustele ja ootustele.

KASVAV LAPS VAJAB MAGNEESIUMI

Zechstein Inside tooted on looduslik ja puhas magneesiumiallikas tervele kehale!

PEREPUHKUS

Muretu perepuhkuse alustala on hoolikas planeerimine Koolivaheaeg on väga kuum aeg, mil Eestist reisijate jaoks ei ole küsimus soodsas hinnas, vaid selles, kas üldse on võimalik reisi saada. Pingevabaks perepuhkuseks on soovitatav teha plaanid varakult ning soetada otselennuga reisipakett. Pikema lennuga reisi valimisel tuleb arvestada pere kõige noorema reisihuvilise jõuvarudega.

K

ui soovite minna reisile just endale sobival ajal ning soovitud kohta ja hotelli, mis vastab teie vajadustele ja tingimustele, ei tohiks reisi planeerimist jätta viimasele hetkele. "Seega, kui on soov minna koolivaheajal koos perega puhkama just kindlasse kohta, peaks reisi ostma vähemalt pool aastat või isegi rohkem ette," soovitab Tensi-Reiside omanik Sirje Kurrikoff.

Sihtkoha valik sõltub mõistagi sellest, mida pere oluliseks peab.

"Mõned armastavad ainult mere äärde puhkama sõita, teised soovivad lapsi natuke harida ning valivad reisi, kus on aega nii puhkamiseks kui ka kohaliku kultuuriga tutvumiseks," räägib Kurrikoff.

Lastele tuleb reis toredaks teha!

Põnevaks teevad reisi vanemate teadmised ja oskus lastele kõigest

TEKST: Eve Kruuse FOTOD: Shutterstock

eakohaselt rääkida. Juba reisi planeerimisel tuleks koos mõelda – kuhu minna ja mida teha. "Arvestama peab ka seda, et lastega koos on reisitempo oluliselt aeglasem kui üksi või kahekesi rännates," selgitab staažikas turismivaldkonna spetsialist Kurrikoff.

Kooliealised lapsed on juba nii asjalikud, et nendega võib ka mõnusa linnapuhkuse ette võtta.

Perega linnapuhkusele minnes on hea lõbustusparkide, loomaaedade ja vaatamisväärsuste piletid ette osta, et ei peaks lastega järjekorras seisma ning nii on ka hind soodsam.

Kurrikoff soovitab kindlasti teha tervise- ja reisitõrkekindlustuse, et haiguse korral saaks reisi rahulikult ära jätta ning kulud katab sel juhul kindlustus.

Lastega välisriiki reisimisel võib vaja minna lisadokumente, milliseid täpselt, sõltub eelkõige külas-

tatava riigi nõudmistest. Seetõttu soovitab reisifirma omanik kõigepealt küsida reisisihiks oleva riigi esindusest, milliseid dokumente vastava riigi piirivalve lastega reisijatelt nõuab.

Broneerimine

Novatoursi turundus- ja suhtekorraldusjuht Olev Riisberg rõhutab, et varakult broneerides on reisipakkumiste valik suurem ja broneerimistingimused soodsamad – seda nii reisi hinna osas kui ka reisi muutmisel.

Kui sihtkoht, soovitud kuurort ja hotell on valitud, võib reisi osta internetist otse Novatoursi lehelt või edasimüüjate kodulehelt. Selleks tuleb valida peale hotelli ja toatüübi ka sobiv kuupäev, reisijate arv ning soovitud toitlustustüüp. "Vajadusel saab valida ka lisateenuseid, näiteks eratransfeeri, mis viib pere lennujaamast otse hotelli ja vastupidi, 2 01 9 K R OON I KA KO O LI !

61

PEREPUHKUS

ti ei pruugi hinnatase vastata ootusele. Paraku on nii, et mida hiljem reis broneerida, seda rohkem tuleb teha järeleandmisi oma valikutes.

Populaarsed sihtkohad

LASTEGA PUHKUSEREISIL l Reisil tuleb lastega arvestada – nad ei ole lihtsalt kaasas, kui vanemad puhkama sõidavad. l Uuri, kas hotelli juures on korralik rand. l Tee kindlaks, kas sihtkohas on lõbustuskohad (veepark, loomaaed, teemapark vms). l Arvesta kohaliku kliimaga. l Uuri, kas on vaja millegi vastu vaktsineerida. l Võta kaasa peakate ja päevituskreem. l Haara kaasa ka mänguasjad ja raamatud – head kaaslased, kui ilm peaks vihmaseks minema.

Allikas: Tensi-Reisid

62

KR O O NIKA KO OL I ! 2 019

Aprillist novembrini toimuvatest Novatoursi perereisidest jagunevad Riisbergi kinnitusel pea 80 protsenti Türgi, Bulgaaria, Kreeta ja Rhodose vahel. Türgi kuurortidest, eelkõige Belekist, leiab suure valiku väga kvaliteetseid ja lastesõbralikke hotelle.

Seal on palju lõbusaid tegevusi ning meeleolukaid võistlusmänge, veel toimuvad miniklubides lastediskod.

Hotellidest on mõõdukas kauguses ka huvi- ja loomapargid. Sarnaseid hotelle ja piirkondi leidub ka Kreeka saartel ning Bulgaarias. Viimane on kõige lühema lennuaja kaugusel asuv sihtkoht – lend kestab vaid kolm tundi.

Oktoobrist aprillini kestva talvehooaja kõige populaarsemad sihtkohad on Novatoursil olnud läbi aastate Egiptus ja Kanaari saared.

Kaugematest sihtkohtadest ka Tai. Tenerife köidab peresid Arvestama peale hea ookeaniäärse kliima ja lastesõbralike peab ka seda, et hotellide ka suurte loolastega koos dus- ja veeparkidega. on reisitempo oluliselt Veidi vanemad lapsed aeglasem saavad Tenerifel kindet teekond kui üksi või kahekesi lasti suure elamuse Euoleks võimaliroopa ühest suuremast rännates. kult kiire ja muveepargist Siam Park. gav. "Samuti saab Tenerife kõige enam külaslisateenusena tellida tatav paik on aga juba mitulennukisse ette sooja kümmend aastat meelelahutus- ja toidu. Vahel kulub kohalejõudmilooduspark Loro Park. seks mitu tundi ja pisipere kõhud Tensi-Reisid pakub reise Lapikipuvad kiiresti tühjaks minema," maale – külla minnakse tõelisele soovitab Riisberg. jõuluvanale. Veel toimuvad lastele Kui pakettreisi detailid vajavad suunatud reisid Rootsi Pipimaale ja täpsustamist, tasub pöörduda reiTaani Legolandi. sikonsultandi poole, sest temal on "Hinnasoodustus oleneb reisist sihtkohtadega isiklikud kogemuja pere suurusest," tõdeb Kurrikoff. sed ning temalt saab kõige värskeKui pere on kolmeliikmeline (laps ma ja täpsema info. koos kahe täiskasvanuga), saab On ka neid, kes otsustavad puhlapsele lisavoodi arvelt veidi soodkusereisi kasuks viimasel minutil, sama hinna. Noorematele lastele olgu siis kohaliku kehva ilma või on mõnes hotellis ka hommiku- ja muude asjaolude tõttu. Riisbergi õhtusöögid soodsamad. sõnul on paljud reisihuvilised piNovatoursist perereisi ostes kehdanud sel juhul seisma silmitsi faktivad lastele pakettreiside puhul tiga, et soovitud hotell või ajaliselt ligi 40% hinnasoodustused, alla kasobiv lend on välja müüdud. Samuheaastased reisivad üldjuhul tasuta.

Kiirematele TASUTA tÜÜvahendite stardikomplekt!