Kroonika suvi (2021) by Delfi Meedia

SUVI 2021

Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

On aeg...

Vallanda endas kultuurikihk!

puhkaeestis.ee/suvi

Nüüd see algab, imeline Eestimaa suvi Juba kuid tagasi pikkadel pimedatel talveõhtutel tuli sageli jutuks nii kodudes kui ka meedias, et selle suve võiks Eesti elanikud veeta Eestis. Näib, et Eesti elanikel pole selle vastu midagi. Pooleaastase lukus oleku ja külma maikuu järel tundub võimalus Eesti vabasse loodusesse pääseda nii ahvatlev, et mida veel elult tahta. Kindlasti võiks suvel ette võta mõne lühema või pikema matka Eesti looduses ning nautida vaikust ja vabadust. Vaikust ja vabadust saab tegelikult nautida ka suvistas linnades. Ajakirjas tuleb lähemalt juttu Pärnu, Tartu ja Kuressaare vaatamisväärsustest ja suvetegemistest. Neil linnadel on kõigile midagi pakkuda, nagu ka Eestit läbivatel pikkadel vaheldusrikastel matkaradadel. Eestimaa suves saab õues süüa ja juua ja saab ka kokata. Kuna meie suvi on ikka suurgrillimise aeg, kordame üle ka grillimistarkused, millest peamisi on kolm. Esiteks, muretsege grillimiseks head vahendid ja õige süsi. Teiseks, ostke hooajalist toidukraami – see on parim, värskeim ja annab võimaluse katsetada uusi asju. Kolmandaks, ärge jääge oma vanade liistude juurde, vaid katsetage uusi ja põnevaid toite. Ja veel. Kui paar sajandit tagasi mõisteti kokteili all lihtsalt kanget alkoholi ja suhkruvett, siis praeguseks on erinevate jookide kokku sobitamisest saanud lausa kunstivorm. Sellest juttu tulebki, samuti veinidest, mida palaval või ka jahedamal suvel endale osta ja tarbida. Kuigi suvi on imeline aastaaeg, ärme unustame ka ettevaatust, nagu enda päikese eest kaitsmist ja koduseid esmaabivahendeid. Kas on nii, et mida suurema SPF-iga kreem osta, seda pikemalt ja muretumalt võib päikese käes lamada? Ei ole. Alates SPF 30-st pole päikesekaitsekreemide faktoritel enam suurt erinevust. Kindlasti tuleb suvi, kus ka kõik skeptikud veenduvad, et Eesti suvi ja loodus ja inimesed on imelised. Kaunist suve!

Suvi!

JUUNI 2021

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

Toimetaja: RIINA PALMISTE riina.palmiste@ekspressmeedia.ee Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@ekspressmeedia.ee Keeletoimetaja: HELINA KOLDEK helina.koldek@ekspressmeedia.ee REKLAAM MAKSIM HRUSTALJOV, 5837 3916, maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee HELEN SILTS, 5647 6754, helen.silts@ekspressmeedia.ee HELDIN JEGIS, 504 7929, heldin.jegis@ekspressmeedia.ee KERLY VAHUR, 516 2283, kerly.vahur@ekspressmeedia.ee KELLY SAAREPERA, 5816 9050, kelly.saarepera@ekspressmeedia.ee KRISTIANNE MELANIE LIIT, 515 1053, melanie.liit@ekspressmeedia.ee JAANA RÜÜTEL, 5656 6130, jaana.ruutel@ekspressmeedia.ee TRÜKK PRINTALL VÄLJAANDJA AS EKSPRESS MEEDIA

Ajakiri Kroonika Suvi! on autorikaitse objekt. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest. Toimetusel on õigus kaastöid toimetades lühendada. 2 02 1 K R OON I KA SUVI !

SUVEGRILL

Grill & Chill 2021 Suvi on taas käes ja kordame üle selle, mis on kõige olulisem: kuidas suvel paremini süüa, mida grillile panna, mida piknikule võtta, millega täita oma pokaali ja kokteiliklaasi. Lisaks võtame vaatluse alla need toidud, millega minna matkale, kuna usutavasti on Eesti ka sellel suvel enamiku eestlaste lemmikpuhkuseriik.

TEKST MARTIN HANSON FOTOD SHUTTERSTOCK

luline on lõbutseda, tunda ennast hästi ja nautida seda, et saab õues süüa, õues kokata. Kui anda kaks-kolm väga olulist nõu selleks suveks, siis need oleksid: esiteks, muretsege grillimiseks head vahendid ja õige süsi, nii saab olla alati kindel, et toit valmib just nii nagu vaja. Teiseks, ostke hooajalist toidukraami – see on

parim, värskeim ja annab võimaluse katsetada uusi asju. Kolmas soovitus oleks see, et ärge jääge oma nii-öelda vanade liistude juurde, vaid katsetage uusi ja põnevaid toite. Näiteks juurvilju põhitoiduna, grillil valmistatud suitse, pange üles suitsuahi. Aga miks mitte minge kalale või tooge koju mõned Beyond Burgeri pihvid ja nautige neid grillilt tulnuna koos grillitud baklažaaniga

lavašši keeratuna. Uskumatu kogemus ja grillikõrvane jutuvada garanteeritud.

Marinaad teeb liha, lisandid annavad emotsiooni

Peaaegu et alati, kui räägitakse grillist, fookustatakse üheülbaliselt alati liha või kala tähtsusse. Kõrvale jäävad tihti kaks komponenti, mis ideaalse 2 02 1 K R OON I KA SUVI !

SUVEGRILL

grillieine jaoks on möödapääsmatud: marinaadid ja juurviljad ehk lisandid. Keskendume selle aasta suvel ka sellele, mis on grillilt tulnud liha, kala, kana, seente või muu põhilise kõrvane söök. Marinaad teeb lihast grillilt tulles selle, mida oodatakse või mis paneb mõnust ruigama. Välja pakutud marinaadid sobivad igale lihale ja kalale, kuid jälgige nende koostisi: mõni võib liha maitset tappa rohkem kui mõni teine. Lisandid on samuti mõeldud nii liha kui ka kala juurde, aga on imelised ka eine peamise külalisena.

Nolo-joogid on selle suve hitid

Uuemate generatsioonide jaoks ei ole lõõgastumiseks enam vaja alkoholi, millega ranged ja tugevad sotsiaalsed seinad maha lammutada, pinged maandada ja endale rõõmu valmistada. Tänane põlvkond kogub jõudu täiesti teistel alustel ja tänu sellele on sündinud ka täiesti uus sektor nende inimeste maitsete järgi joogipoolise loomiseks: nolo-joogid. Nolo tähendab inglise keeles no/low-alcohol ja koondab enda alla kõik need joogid, mis on kas täiesti või "peaaegu" napsivabad. Hetkel valitseb mittealkohoolse (nimetame kogu seda turgu lihtsustuse mõttes nii) joogi turgu õlu, millele kuulub nii 90% kogu turust. Samas on suurima kasvuga hetkel erinevad napsivabad destillaadid, nagu Eesti enda Lahhentagge toodetav 0,0% alkoholiga "džinn" Flaneur. Mis veelgi põnevam, turule on tulnud džinni-, viina-, rummi- ja viskilaadsed destillaadid, kus pudelisse on pandud mõne konkreetse napsi 10 korda madalama alkoholisisaldusega variant, mis siis kokteiliks tehtuna annab sellise kerge, poole- kuni kraadise alkoholiga joogi. See on selle suve kindel suund: juua võib, kuid mitte palju, purju jäämata. Nüüd aga grillima, retsepte uudistama ja häid maitseid nautima. Head grillimist ja katsetamist!

KRO O NIKA SU V I! 2 02 1

MARINAAD Marinaadi retseptid koostas Tuuli Mathiesen

TŠILLI-VÜRTSKÖÖMNEMARINAAD • 2 peeneks hakitud tšillit • 5–6 hakitud küüslauguküünt • 3 sl mirinit ehk riisiveiniäädikat (võid kasutada ka valgeveiniäädikat, kuid lisa siis marinaadile 1 tl mett või suhkrut, kuna mirin on magusam) • 2 sl punaveiniäädikat • 2 tl meresoola • 1 kuhjaga teelusikatäis vürtsköömneid • 0,5 tl kuivatatud punet • 60 ml õli

ÕLIMARINAAD • 2 peotäit värskeid hakitud ürte: nt petersell, till, tüümian, basiilik, pune, rosmariin • 2 hakitud küüslauguküünt • 1 dl rapsiõli • 0,5 sidruni mahl • soovi korral värsket tšillit – hakituna

KÜÜSLAUGUMEEMARINAAD • • • • • • • •

3 purustatud küüslauguküünt 1 dl õli 1 sl mett 2 sl sojakastet 2 sl palsamiäädikat värskelt jahvatatud musta pipart värsket hakitud peterselli soola

ÕUNAMAHLAMARINAAD • 2–2,5 dl naturaalset hapukamat õunamahla • 0,5 dl õli • 1 sl vedelat mett • 1 sl soola • värskelt jahvatatud musta pipart • värsket hakitud peterselli

VÜRTSIKAS SUITSUPAPRIKAMARINAAD • 4–5 tšillit • 5 küüslauguküünt – lamedaks vajutatult • 70 ml oliivi- või päevalilleõli • 2 sl laimimahla • 3 sl tomatipastat • 2 tl suhkrut • 1 kuhjaga supilusikatäis suitsutatud paprika pulbrit • 2 tl soola Valmistamine: Sega iga marinaadi jaoks mainitud osised kokku (enda soovil võid noaga hakkida või kasutada blenderit), lase marinaadil tõmmata ja marineeri nendega endale sobilikku liha! Allikas: Oma Maitse

SUVEGRILL

GRILLILISANDID Grillilisandite retseptid koostas Martin Hanson

GRILLITUD PORRULAUK • • • • •

paar porrulauku oliiviõli meresoola küüslauku tüümiani

Lõika porrulaugud 15-sentimeetristeks lõikudeks ja uuesti pikkupidi pooleks. Grilli kuumade süte kohal porrulauk pehmeks – anna seestpoolt külge värv, seejärel keera porru ümber ja küpseta valmis. Samal ajal, kui porrulauk grillil valmib, haki kokku küüslauk ja tüümian. Võimalikult peeneks. Tõsta porrulauk grillilt taldrikule, maitsesta soolaga. Hõõru porrulaugule ka küüslaugu-tüümiani segu ja nirista peale oliiviõli. Serveri lihaga!

KR O O NIKA SU V I! 2 02 1

HAUTATUD HIINA KAPSAS • • • •

Hiina kapsast paprikat oliiviõli meresoola

Võta Hiina kapsas lehtedeks lahti. Lõika ära lehtede alumine viis sentimeetrit. Viiluta ära ka paprika: punane, kollane, oranž või roheline. Aseta 3–4 kapsalehte fooliumile, lisas paprika, nirista oliiviõli ja pane korralikult soola. Keera foolium kokku ja pane paun grillile. Lase rahus 25–30 minutit haududa. Serveeri kuumalt!

BALSAMICO-SIBUL • • • •

punaseid sibulaid tšillikaun palsamiäädikat meresoola

Koori punased sibulad ja lõika neisse lõiked peaaegu juureni. Haki peeneks või rõngasteks tšilli ja topi maitseaine sibula sisse, lõikude vahele. Keera sibulad fooliumisse ja küpseta 70% ulatuses grillil valmis. Võta sibulad grillilt ja lisa meresool ning nirista peale/vahele balsamicot. Keera foolium kokku ja pane uuesti grillile. Grilli valmis, pehmeks, magusaks. Serveeri koos liha ja vorstidega. Allikas: Oma Maitse

SUVEGRILL

MATKATOIT PILAFISALAT TZATZIKI JA HAPUSAIAKRUTOONIDEGA Vaja läheb • purk valmispilaffi • 200 grammi letšot • 200 grammi magusvürtsikat köögiviljasalatit • 100 grammi marineeritud kurke sibulaga • teravat tšillikastet (näiteks Sriracha) • musta pipart • meresoola • oliiviõli • värsket koriandrit Valmistamine Pane grillile või õuepliidile pann ja kuumuta pilaff kergelt läbi, kalla ära tekkinud rasv ning jahuta pilaff toatemperatuurile. Nüüd viiluta letšost nõrutatud paprika, nõruta korralikult ka marineeritud kurk ja köögiviljasalat. Sega suures serveerimiskausis kokku. Tulemuseks peaks olema hõrk ja sõmer salat.

Kaste • 100 grammi salatikurki • 350 grammi Kreeka jogurtit • teravat tšillikastet (näiteks Sriracha) • kaks küünt küüslauku • suurem sidrun • musta pipart • meresoola • oliiviõli

Blenderisse pane Kreeka jogurt, nõrutatud salatikurk, riivitud või pressitud küüslauk ja poole sidruni mahl, riivi masinasse ka sidrunikoort. Maitsesta soola, pipra ja natukese tšillikastmega ning oliiviõliga. Blenderda kaste ühtlaseks. NB! Kastme võib valmis teha ka varem, kui õues blendrile elektrit ei juhtu olema! Lõika sai kuubikuteks, kuumuta

Krutoonid • kaks suuremat hapusaiaviilu • näpuotsaga kuivatatud tüümiani • näpuotsaga kuivatatud oreganot • näpuotsaga kuivatatud koriandrit • musta pipart • meresoola • oliiviõli

pannil õli, pane õlisse tüümian, koriander ja oregano ning 5 sekundit hiljem ka saiakuubikud. Sega korralikult pannil olevaid saiu, et oliiviõli kataks neid ühtlaselt, maitsesta kergelt ka soolaga. Enne serveerimist sega krõbedad krutoonid salatisse ja tõsta salat pastakaussidesse, nirista peale tzatzikikaste ja lisa hakitud koriandrit.

SÜTEBURGER Burger • 500 grammi delikatess-veisehakkliha • 50 grammi maisihelbepuru • keskmine punane sibul • kaks küünt küüslauku • suurem muna • 50 grammi peedi-vaarikasmuutit • musta pipart • meresoola Valmistamine Alustame sellest, et oleks vaja teha lõke – kas siis lõkkekohale või grillile, teine variant on panna kuumama hea kvaliteediga grillsöed. Kui see on tehtud, siis läheme toidu juurde! Sega suuremas kausis kokku toatemperatuuril hakkliha, maisihelbepuru, ühe suurema muna kollane, riivitud küüslauk, peeneks hakitud keskmine sibul, peedivaarikasmuuti. Maitsesta segu meresoola ja pipraga ning jäta seisma, laagerduma. Samal ajal sega keskmise suurusega potis kokku seljankapõhi, salatikurk ja hakitud letšo ning tõsta sütele (süte kohale). Maitsesta tšillikastmega ja tõsta kuumutamise järel kõrvale. Nüüd pane samasse

KRO O NIKA SUV I! 2 02 1

Burgerisalat • purk suitsuribiga seljankat • 100 grammi salatikurki • 100 grammi letšot • teravat tšillikastet (näiteks Sriracha) • musta pipart • meresoola

Sibulasegu • keskmine punane sibul • palsamiäädikat • musta pipart • meresoola • oliiviõli

kohta pann, lisa oliiviõli ja viilutatud punane sibul, see teine. Prae sibul pehmeks, maitsesta ja lisa sellele palsamiäädikas – tulemuseks peaks olema mõnusalt kreemine ja kleepuv sibulasegu. Tõsta pann tulelt ära. Teisel pannil prae kolm muna, härjasilma. Kui kasutad kvaliteetset puitu või sütt, peaksid saama kaunid söed kokku roobitseda, nii et need moodustavad plaadi – siia lähevad burgerid küpsema, ole kindel, et söed on tulikuumad. Lisaks võta appi grillikaas! Nüüd jaga veiseliha kolme ossa, veereta neist pallid ja pressi kenad sentimeetripaksused burgerid. Nüüd pole muud, kui burger otse sütele visata – kata söed kaanega, nii valmib burger kiiremini. Samal

Lisandid • kolm suuremat muna • Cheddari juustu • 50 grammi veganimajoneesi • kolm suuremat burgerisaia (näiteks brioche’i) • musta pipart • meresoola

ajal lõika lahti burgerisaiad. Kuna lihas on suhkruid, mis kuumuses kristalliseeruvad, siis laseb burger mingil hetkel ise end süte küljest lahti ja saab liha teisele küljele keerata. Kui see tehtud, saad lisada burgerile viilu Cheddari juustu ja panna selle kaane alla sulama. Pane burgerite kõrvale korraks röstuma ka saiaviilud. Nüüd pole muud, kui paneme burgeri kokku: taldrikule esiteks kukli alumine pool, millele määri mõnuga seljankasegu ehk burgerisalatit, sellele tõsta sulanud juustuga burger, millele riputa peale sibulasegu ja praemuna. Nüüd on juba igaühe enda valik, kas katta burger ka teise kukliosaga. Kui valid selle tee, määri kuklile mõnus kiht veganimajoneesi ja lisa paar kurgiviilu.

SUVEGRILL

LIHA ENN TOBRELUTSU "DIRTY STEAK" • paksem antrekoodilõik • värsket musta pipart • soolalaaste Määri värske antrekoodilõik mõlemalt poolt värskelt purustatud pipra ja soolahelvestega. Aja grillil kallid söed tulikuumaks ja tõsta steik otse sütele. Grilli kahelt poolt kokku 2 minutit. Puhasta steik söetükkidest, tõsta lõikelauale ja lõika õhukesteks viiludeks. Serveeri medium-liha koos soolahelvestega.

SUITSUNE GRILL-LÕHE • • • •

EESTIPÄRANE GRILLRIBI

lõhefilee värsket pipart soolalaaste kirsipuulaaste

Kuumuta grill 100 kraadi juurde ja viska sütele märgi kirsipuulaaste. Maitsesta lõhe soola ja pipraga ning tõsta grillile. Lase vaikselt ja aeglaselt pool tundi suitsus seista

• • • • • • •

1,5-kilogrammine searibi mustasõstramoosi oliiviõli laimimahla tšillipastat värsket pipart soolalaaste

Sega kõik marinaadi osad blenderis kokku ja marineeri ribisid selles 24 tundi. Aja nüüd grill kuumaks ja grilli ribid madalal temperatuuril pehmeks. Allesjäänud marinaadiga pintselda liha iga 10 minuti tagant. Serveeri külma ale-tüüpi õllega.

LAHEMAA PÄRIMUSKOJA MUST PÄSSIKU TÕMMIS – NATURAALSELT ELUS! Lahemaa pärimuskoja musta pässiku tõmmis on puhas ja valmistatud vaid vee baasil. Müügil paljudes looduskauplustes üle Eesti. Võta meiega ühendust! 5566 1535, passik@passik.ee, www.passik.ee

NÜÜD KA EPOOD passik.ee/pood

Musta pässiku tõmmis aitab hoida kehas loomulikku tasakaalu ja tugevdab organismi.

ME EI LISA RAVIMTAIMI, METT, ALKOHOLI EGA TEISI MAITSEMÕJUTAJAID

SUVEGRILL

NOLO KOKTEILID PEAAEGU DŽINN & TOONIK • • • • •

4 cl Flaneuri alkoholivaba džinni pudel Fentimansi toonikut kadakamarju greibiviil jääd

Sega kõik kokteili osas kokku kupeeklaasi, kus on see jää. Sega.

KOKTEIL "KINO" • • • •

8 cl külmpruulitud kohvi 4 cl popkornimaitselist siirupit 2 cl selitatud võid jääd

Šeigi kohv, siirup ja või tugevalt jääga kokku. Vala vana kooli šampanjaklaasi … naudi!

VEGANI UNISTUS

RABARBERI TOM COLLINS

• • • • • • •

• 2 cl kuiva džinnidestillaati (4,8% alkoholiga jooki) • 2 cl rabarberisiirupit • 2 cl laimimahla • 20 cl mullivett • sidruniviil • jääd

4 cl värskelt pressitud kurgimahla 4 cl värskelt pressitud õunamahla 4 cl värskelt pressitud greibimahla 4 cl värskelt pressitud laimimahla 2 cl puhast suhkrusiirupit 4 cl mullivett peotäis jääd

Šeigi mahlad ja siirup tugevalt kokku ja vala jääga täidetud klaasi. Kalla peale mullivett, sega.

Šeigi kokku džinn, siirup ja mahl. Vala klaasis olevale jääle, lisa sidruniviil ja vala klaas täis mullivett.

ÕUNARIKAS MULLIVEIN • 8 cl õunamahla • 8 cl kuiva vahuveini Vala vedelikud jääga veiniklaasi, sega.

POHLA SPRITZ • • • • •

8 cl kuiva Mamm & Frukt Fuuriat 2 cl kuiva vermutit 2 cl mullivett apelsiniviil jääd

Vala kõik koostisosad jääga täidetud veiniklaasi, sega ja lisa apelsiniviil.

MULLFEST 2021 Eestimaa suvepealinnas Pärnus Café Grandi esisel alal kulgeb kuurortlinnale paslikult pealelõunast südaöösse.

2021

Kõigil festivali külalistel võimalik kohapeal nautida ja kaasa osta erinevaid mullijooke lihtsamatest vahuveinidest ehtsate šampanjadeni, ka alkoholivabad mullijoogid on esindatud. Hea muusika, meeleolukad esitlused, tänavatoit ja lihtsalt mõnus olemine kõigi pärnakate, suvepärnakate ja linna külaliste jaoks – see on Mullfesti peamine idee toidu- ja joogikultuuri edendamise kõrval. Festivalialale saab piletiga, mullipiknik on külastajatele tasuta.

mullfest.ee

10. juulil suvepealinnas Pärnus MULLFEST 2021! kl 16–20 Mullipiknik Koidula pargis Erinevad koguperetegevused, lastele Mullimutukas, õhuakrobaadid ja loomulikult pannkoogid!

kl 16–24 Mullfest Café Grandi esisel alal Piletid kohapeal ja eelmüügist Piletitaskust www.piletitasku.ee

HA AGE KINGIB HA AGE KINGIB SULLE SUVE SULLE SUVE

OSTA

Haage vesi

OSTA

REGISTREERI

oma ostutšekk veebis

REGISTREERI

VÕIDA

suviseid auhindu

VÕIDA

Kingime ära 3 x täispuhutavat SUP Balance 11’0”, Haage vesi oma ostutšekk veebis suviseid auhindu 45 x Bobby Urban funktsionaalset seljakotti ja Haage vett iga nädal. Kampaania periood 1.06-31.07.2021. Vaata lisaks haage.ee

Kingime ära 3 x täispuhutavat SUP Balance 11’0”, 45 x Bobby Urban funktsionaalset seljakotti ja Haage vett iga nädal.

SUVEJOOK

Kokteilid, VESI JA SUVI!

Taevas kumab varaõhtune päikeseloojang, kõik, mida hommikul ette võtta plaanisime, on nüüdseks tehtud. Pärast tegusat päeva ootab ees hetk iseendale ja me armastame seda hetke. See aeg toidab meie keha ja vaimu. See lõõgastab meid. Kuulsime tuttavalt kiidusõnu uue lokaali kohta — seal võiks ju korraks mõne hea sõbraga maha istuda küll. Või võtaks hoopis linnariided seljast, paneks selga midagi mugavat ja keeraks armsama kaisus diivanile? Hoolimata õhtustest plaanidest, meeleolust või ilmastikust — kõikide tujude ja olukordade jaoks on olemas sobiv kokteil! TOIMETAS: TAAVET KASE FOTOD: SHUTTERSTOCK

Kokteil on midagi enamat ...

Midagi enamat kui lihtsalt jook ... mida see siis täpsemalt tähendab? Kääritatud alkoholi on tarbitud kõikides ühiskondades aegade algusest peale, teated alkoholi joomisest ulatuvad lausa 7000 aasta taha enne Kristust. Vägijoogile on omistatud

erinevaid ravitoimeid, kuid peamiselt seostub naps ikka millegi pidulikuga, millegi tähistamisega. Alkoholi tarbitakse kõikides ühiskonnakihtides – kerjustest kuningateni – ja traditsioon ei näi lähemas tulevikus kuhugi kaduvat. Kui paar sajandit tagasi mõisteti kokteili all lihtsalt kanget alkoholi

ja suhkruvett, siis praeguseks on erinevate jookide kokku sobitamisest saanud lausa kunstivorm. Nagu juba eelnevalt mainitud – täpselt see õige kokteil on olemas iga tuju ja olukorra jaoks. Paljude arvates kõnetab just nimelt kokteil meie sügavamaid ihasid. Paljast viina on ju ka õiges kohas õigel hetkel tore juua, ent kokteil pa2 02 1 K R OON I KA SUVI !

SUVEJOOK

kub meie tunnetele, karakterile ja maitsemeeltele midagi enamat. Ja see maailm, kust seda enamat ammutada, on lõputult suur! Milliseid jooke millises vahekorras kokku segada? Tõepoolest – valik on lõputu. Erinevad alkohoolsed ja mittealkohoolsed joogid kombineeruvad omavahel ning moodustavad täiesti uue maitseelamuse. See on justkui fantaasia klaasis! Igal kokteilil on teatav iseloom, teatav eripära, mis sobitub selle jooja karakteri või vastava meeleoluga. Segatud joogid pakuvad midagi meie kujutlusvõimele ja justkui flirdivad täiesti teistsuguse meeleseisundiga.

Eestlastele meeldib džinn

Millised kokteilid meile esimesena pähe tulevad? On see džinn toonikuga, rumm koolaga või hoopis kruvikeeraja – viin apelsinimahlaga? Lihtsaid kokteile on meist igaüks joonud ja ilmselt ka ise teha proovinud. Praegune suurim trend on kindlasti see, et inimesed tahavad üldjuhul hästi palju naturaalseid asju saada. Kõik võiks olla värske ja kodumaine – värskelt pressitud mahlad, värsked marjad, isetehtud siirupid. Värskus, naturaalsus ja isetegemine on praeguse aja märksõnad. Alkohoolsetest jookidest meeldib paljudele eestlastele džinn, kuid mujal maailmas hakkavad uuesti moodi minema näiteks viski ja konjak, tekiilalaadsed tooted. Klassikalised kokteilid – näiteks Old Fashioned ja Manhattan – toimivad niikuinii alati. Allikad: wine4food.com; eriväljaanne Joogikultuur

KASULIKUD NÄPUNÄITED, MIS AITAVAD SUL END KOKTEILI VALMISTAMISEL KINDLAMALT TUNDA  Hea joogi tagab õige tasakaal magusa ja hapu/mõrkja vahel. Püüdke teha nii, et üks koostisosa ei lämmataks teist.  Maitske oma jooke enne serveerimist, et veenduda nende imelisuses.  Kui serveerite jääga, siis täitke klaas ääreni jääga.  Veenduge, et kaunistused on värsked ja paigutatud kõrte lähedusse.  Ärge unustage, et juuakse kolmes järgus: kõigepealt silmadega, seejärel ninaga ja lõpuks suuga.

KR O O NIKA SUV I! 2 02 1

DŽINN SOBIB SUVISESSE AEGA NAGU VALATULT Kas teadsid, et džinni lähteaineks on neutraalne piiritus, mille redestilleerimisel saadud kuiva, puhast ja spetsiifilise lõhnabuketiga jooki lahjendatakse destilleeritud veega sobiva kanguseni, s.o 40–47º. Kõigepealt valmistatakse maisi-, rukki- või odrameski, mille fermenteerimise tulemuseks on 6–7% alkoholisisaldusega virre. Järgneb kas ühe- või kahekordne destillatsiooniprotsess kolonnmeetodil. Saadud 70–90% alkoholisisaldusega baaspiiritust lahjendatakse destilleeritud veega ja siiratakse seejärel padadestillaatorisse, kuhu vastavalt retseptile lisatakse ka marjad, puuviljad, tsitruseliste koored, ürdid ning vürtsid. Taimi matsereeritakse ehk leotatakse toatemperatuuril mõnest kuni 24 tunnini, seejärel redestilleeritakse jook lõplikult. Peale kadakamarjade, mis on möödapääsmatud, kasutatakse džinni maitsestamiseks koriandrit, aniisi, angeelika- ja iirisejuurt, mandleid, nelki, kaneeli jms. Tootmise algusaegadel lisati palju erinevaid taimseid komponente, tänapäeval piirdutakse enamasti 4–15 erineva maitseandjaga. Laias laastus võib rääkida kaht tüüpi — Inglise ja Hollandi — džinnidest. Esimene on valdav Suurbritannia ja selle endiste asumaade, USA ning Hispaania toodangus. Teist armastatakse rohkem Hollandis, Belgias ja Saksamaal. Allikas: bbcgoodfood.com

Käsitööna valminud. Hoole ja armastusega.

craftersgin

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Sinu tervist.

SUVEJOOK

JOO VETT VAHELE! ERITI SUVEL! Kokteilide joomine võib olla äärmiselt nauditav tegevus, ent liiale ei saa ühegi hea asjaga minna. Kindlasti tasub alkoholi tarbimise vahele juua ka vett. Vee joomine on tegelikult oluline kogu aeg — nii suvel kui ka talvel, nii kokteili taga kui ka sellest kaugel. Kordame üle tervislikud kasutegurid, millele veetarbimine kaasa aitab.

ALKOHOLIVABAD KOKTEILID Kokteilidest ei pea loobuma ka need, kes ei soovi alkoholi tarbida. Alkoholivabade kokteilide puhul töötab (peaaegu alati) reegel, et enamik asju sobib omavahel kokku. Muidugi peab koostisosade doseerimine olema täpne, et üks maitse teisest üle käima ei hakkaks. Ka alkoholivabades kokteilides oleks mõistlik kasutada oma aia saadusi. Meeles tuleks siiski pidada, et päris kõike ei tasu blenderisse panna ja mõistlik oleks alati lisada joogile veidi hapet — näiteks sidrunit või rabarberit.

TERAV NAUTLEJA • • • •

4 maasikat 2 basiilikulehte 8 cl jõhvikamahla ca 2 sl kodust maasikamoosi või maasikasiirupit • 1 cl värskelt pressitud laimimahla

1. Vesi aitab kehal toksiinidest vabaneda Nii kui sa jood vett, algab sinu soontes liikumine. Vesi aitab toota uusi rakke ja su keha uuendada. 2. Paraneb ainevahetus Juues tühja kõhu peale vett, paraneb su ainevahetus vähemalt 24%. Ainevahetuse kiirenemine tähendab nobedamat seedesüsteemi. 3. Vesi võimendab tervislikku kaalulangust Vett juues tunned end vähem näljasena, kuna vesi täidab kõhtu. 4. Leevenevad kõrvetised ja seedehäired Seedehäireid ja kõrvetisi põhjustab sageli mao liighappesus (või liiga palju kokteile eelneval õhtul). Kui jood vett tühjale kõhule, vajuvad maomahlad allapoole ja lahustuvad. 5. Parandab jumet ja naha sära Dehüdratsioon põhjustab enneaegseid kortse ja sügavaid nahapoore. 6. Säravad ja terved juuksed Veepuudus mõjutab tõsiselt juuksekasvu. Vesi toidab juukseid juurtest otsteni. Vesi moodustab koguni pea ¼ juuksekarvast. 7. Hoiab ära dehüdratsiooni See on eriti oluline suveperioodil. Kuumusest ja higistamisest võib tekkida dehüdratsioon ehk veepuudus ja selle vältimiseks võiks veepudel alati käepärast olla. 8. Vesi tugevdab immuunsüsteemi Vesi puhastab ja tasakaalustab lümfisüsteemi, mis omakorda tõstab keha immuunsustaset. Tugev immuunsüsteem kaitseb sind erinevate viiruste ja haiguste eest. Allikas: lifehack.org

Valmistamine: Blenderda kõik ära, vala klaasi. Kaunistuseks basiilik ja maasikas.

METSAPIIGA 12 cl värskelt pressitud apelsinimahla 2 cl kuusesiirupit (nt Tervix) väike tükk banaani 6 vaarikat natuke piparmünti

S j r

Valmistamine: Blenderda kõik läbi, vala klaasi, kaunista värske piparmündiga. Allikas: eriväljaanne Parim Jaanipäev

KR O O NIKA SU V I! 2 02 1

Hara sadam

Müstiline paik põhjarannikul

Foto: Erkki Vananurm

Foto: Oleg Koltun Foto: OLeg Koltun

Seiklused ja ringkäigud retkejuhiga

Fotonäitus „Saladuslik sadam“

KONTAKT: SALES@HARASADAM.EE ·

Väikelaevasadam

HARAHAVEN · WWW.HARASADAM.EE

Majutus Hara Glampingus

Parimad käsitöösiidrid Suurbritanniast! Proovige uut alkoholivaba siidrit “Low Alcohol Classic”.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

SUVEVEIN

RÕÕMSAD

suveveinid Suvi on käes ja kui me meile osaks saavaid väheseid päikeselisi päevi täiega nautida tahame, on meil kindlasti vaja midagi värskendavat ja sobivat nii suvekodu terrassile kui ka mereranda, aga ka jaanitulel ja grillipeol nautimiseks. Seepärast räägimegi seekord suveveinidest. FOTOD: SHUTTERSTOCK

VÄRSKENDAVAD MULLIJOOGID

Pole midagi mõnusamat kui rüübata kuumal suvepäeval palavuse leevendamiseks jääkülmast pudelist valatud klaasike vahuveini, olgu see siis ehtne šampanja Champagne’i maakonnast, mis valmistatud Chardonnay, Pinot Noiri ja Pinot Meunier’ viinamarjadest, või Prantsusmaa muudest piirkondadest, näiteks Burgundiast, Alsace’ist või Loire’i orust pärit crémant. Hea on ka Hispaania cava, mis on tehtud viinamarjadest Macabeo, Xarel·lo ja Parellada, või Rieslingust toodetud Saksa sekt.

PROSECCO RUULIB

Heas seltskonnas ajab aga asja loomulikult kenasti ära ka viimase aja populaarseim mullijook, Itaaliast

pärit Prosecco, mis on eelmistest odavam, aga hea tootja puhul igati nauditav märjuke, sobides hästi nii noortele kui ka vanadele, naistele ja meestele, nii tähistamiseks, aperitiiviks, seltskonnajoogiks kui ka kergemate, aga ka vürtsikamate, sealhulgas Aasia roogade kõrvale. Hea Prosecco pakub teile mõistagi vähem mulle kui ehtne šampanja, aga aroomibuketis adute lisaks värskusele nii troopiliste puuviljade, banaanijäätise, sarapuupähkli, vanilli kui ka meekärje aroomi. Kõik Proseccod on tehtud Glera viinamarjast, aga kuivõrd selle mullijoogi järele suureneb nõudmine iga aastaga, lubatakse nüüd Glerale 15% ulatuses lisada ka teisi viinamarju. Selle suve trend on kindlasti Prosecco rosé , millele annab värvi ja lisab mõnusat

marjast maitset Glerale lisatav Pinot Noiri viinamari. Kõiki vahuveine tuleb serveerida jahutatult temperatuuril 6–8 °C.

VÄRSKED VALGED VEINID

Küllap olete kuulnud ütlust, et mida vanem vein, seda parem, aga paraku on see poolik tõde, sest näiteks värsked valged veinid, mis on valmistatud näiteks viinamarjasortidest Sauvignon Blanc, Viura, Viognier, Pinot Grigio, Chenin Blanc, Pinot Blanc, on nauditavad üksnes siis, kui nende pudeldamisest on möödas aasta või paar. Edasi kaotavad nad oma lillelisuse ja värskuse, muutuvad tuimaks ja mõttetuks. Seepärast on selliste veinide ostmisel alati vajalik otsida uuemaid aastakäike. Häid värskeid valgeid veine osatakse toota pea igal veinimaal. Kui teil on viitsimist ja 2 02 1 K R OON I KA SUVI !

SUVEVEIN

IGA KUUES VEIN ON ROSÉ

tahtmist otsida, leiate meie kauplustest aga ka selliseid põnevaid valgeid veine, mis on toodetud näiteks Itaalias kasvanud viinamarjadest Catarratto, Pignoletto, Albana või Garganega või siis Hispaanias kasvanud viinamarjadest Albariño, Verdejo või Godello ja põnevatest Prantsumaal kasvanud viinamarjadest Gros Manseng, Colombard või Ugni Blanc. Valgete veinide serveerimistemperatuur jääb vahemikku 7–12 °C.

KR O O NIKA SU V I! 2 02 1

Eestlaste veinivalikus satub rosé lauale umbkaudu igal kuuendal juhul, mis annab tunnistust sellest, et vaatamata kunagistele eelarvamustele seda värvi veini suhtes on rosé meil oma koha leidnud. Miks on aga hea rosé-veini just suvisel ajal nautida? Lihtne tõde — suvekuumuses sobib meile paremini kergem rõivas ning kergem, värskem ja rõõmsam vein. Rosé-veinide tootmistehnoloogia seletab lahti ka nende värvi — punaste viinamarjade kestad eraldatakse mahlast üsna käärimise algstaadiumis. Mida varem seda tehakse, seda kahvatumaks vein jääb. Tõsi küll, mõne rosé tootmisel kasutatakse siiski ka punase ja valge veini segamist. Nii nagu valget veini, kääritatakse ka rosé’d värskema buketi ja kergema maitse saamiseks madalamal temperatuuril ehk jahutatult 15–20 °C juures.

KUST TULEVAD ROSÈ-VEINID?

Ühed suurimad rosé-veinide tootjad ja ka tarbijad on prantslased. Prantsuse kuulsamad rosé’ d pärinevad kahest piirkonnast: Lõuna-Prantsusmaalt Rhône’i orust ja Provence’ist ning Loire’i jõe orust. Lõuna-Prantsusmaal kasutatakse eelistatult viinamarjasorte Grenache, Mourvèdre, Cinsault ja Carignan. Loire’i orus on tavaliselt kasutusel Pinot Noiri ja Cabernet Sauvignoni marjad. Rhône’i oru ja kogu Prantsusmaa üks kuulsamaid rosé-veine tuleb Taveli piirkonnast. Itaalias on rosé-veinide lemmikmarjaks nende kõige levinum viinamarjasort, happeline ja värske Sangiovese, Hispaanias aromaatne ja mahlane Tempranillo või üha enam kasutatav Cabernet Sauvignon, Ameerika Ühendriikides nende kultusmari Zinfandel, millest toodetud rosé’d iseloomustab eessõna "valge" ehk vein on seega White Zinfandel. Sarnaselt eelnevaga on neil ka näiteks Grenache’i viinamarjadest toodetud sama karva vein White Grenache. Veel on hea teada, et üldnimena kasutatakse sealkandis rosé kohta terminit blush wine. Rosé kvaliteet ei sõltu niivõrd

Eesti en

üdud v mü ei n im

Delicious

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

SUVEVEIN

selle veini tootmiseks kasutatud viinamarjadest, kuivõrd nende küpsusastmest. Mida soojem on kasvupiirkond ja küpsemad viinamajad, seda täidlasem tuleb ka vein. Nii on Provence’ist pärit rosé- veinid enamasti kuivemad ja täidlasemad kui kerged ja sageli magusa nüansiga põhjapoolsemast Loire’i orust pärit veinid, mille tuntuimaks esindajaks on meilgi eri variatsioonides laialt levinud Rosé d’Anjou, mille tootmiseks kasutatakse mitmeid erinevaid viinamarju. Ekslikult arvatakse, et mida kahvatumat värvi on rosé, seda "vähem tõsine" ta on. See ei vasta alati tegelikkusele. Vein on eeskätt mõeldud ikkagi joomiseks, mitte vaatamiseks! Värvile vaatamata võib rosé olla kas tsitruseline, nagu näiteks Sancerre’i piirkonnas, või moosine, nii nagu Austraaliast pärit rosé-veinid seda on. See, kas vein on kerge või täidlane, kuiv või magus, mineraalne või mitte, sõltub paljuski viinamarja kasvukandist ja tootjast. Külmemas kliimas on veinidele iseloomulik kõrgem hap-

pelisus ja väiksem suhkrusisaldus, mistõttu on pärmil vähem tööd ja tagajärjeks on väiksema alkoholisisaldusega vein.

EELISTA NOORT JA JAHEDAT

Nii nagu värskete valgete veinide puhul, on ka rosé-veini valides alati mõistlik otsida uuemaid aastakäike, need on värskemad, puuviljasemad ja rõõmsamad. Rosé serveerimistemperatuur jääb vahemikku 8–12 °C.

MILLEGA JA MILLAL JUUA?

Rosé-veinid ja värsked valged veinid sobivad mõnusaks aperitiiviks ja klapivad oivaliselt värske salati, linnuliha, külmade suupistete, mereandide ja idamaiste roogadega. Magusama nüansiga rosé’d riimuvad suurepäraselt dessertidega. Loomulikult on klaasike jahutatud rosé’d või värsket valget veini omal kohal siis, kui suvi juhtub üllatama lõunamaise leitsakuga ning teil on lihtsalt soov end pisut turgutada hea, värske ja naudingut pakkuva joogiga.

SUVEVEIN

GRILLIVEIN ON BIB-VEIN

Varsti juba paarkümmend aastat on ka Eestis üha suuremat tarvitamist leidnud BIB-veinid. Kui tõsisemad veinisõbrad algul pelgasid karpi pakitud kotist veini juua, siis ajapikku on nemadki aru saanud, et pakend ei riku veini, kui see on mõeldud kiireks tarvitamiseks. BIB-vein sobib suurepäraselt tarvitamiseks heas seltskonnas aia- ja grillipeol. Näiteks Rootsis juuakse juba aastaid enam kui pool veinist just BIB-ist ja veini juuakse seal inimese kohta poole enam kui meil Eestis. BIB on mugav pakend ja tal on mitmeid eeliseid pudeli ees: kerge kaasa võtta, ei vaja korgitseri, sama raha eest saab rohkem, sest mahub ju BIBi neli pudelit veini, aga hind on tal kolme pudeli oma. Peale selle säilib BIBi vaakumpakendis olev vein nädalaid pärast veini esmatarbimist, samal ajal kui pudelivein läheb pärast avamist käest ära juba mõne päevaga.

MILLIST BIBi VALIDA?

Rusikareeglina selle kohta, millist BIBveini millise toidu kõrvale valida, soovitan salatite, linnuliha, mereandide ja val-

gest kalast roogade kõrvale valida valge vein, mis on valmistatud Viura, Chenin Blanci, Viognieri, Pinot Grigio, Grüner Veltlineri või Rieslingu viinamarjadest, lihtsalt seltskonnaveiniks sobib aga ka Weissburgunder või Moseli Riesling. Grillitud punase kala juurde sobib vaieldamatult kõige paremini Chardonnay viinamarjadest tehtud vein. Grillitud liharoogade kõrvale tuleb valida mõistagi tõsisem ja tummisem punane vein, olgu see siis kas Cabernet Sauvignoni, Shirazi, Tempranillo, Primitivo, Malbeci, Sangiovese või Zinfandeli viinamarjadest toodetud BIBvein. Kui tegemist on sealihaga, sobib kenasti Merlot’, kui aga lambalihaga, siis on parim Carménère’i viinamarjadest valmistatud vein. Igal juhul tuleb arvestada sellega, et veini maitsele annab olulist lisa sobiv seltskond. Üksi ja kehvas seltskonnas muutub ka parim jook jõuetuks, kui aga laua ümber on sõbrad ja tuju on hea, maitseb vein oivaliselt. Naudinguterikast suve soovides Kalev Vapper

ESMAABI

NEED ASJAD PEAVAD IGA LAPSE JAOKS ESMAABIKAPIS OLEMAS OLEMA

MILLISED

esmaabivahendid VÕIKS ALATI KAASAS OLLA?

Suvel veedame suure osa ajast koduseinte vahelt väljas, sageli ka kodust kaugel, ja võtame looduses ette tegevusi, mille järel võib vaja minna väikest esmaabi. TOIMETAS EINAR ELLERMAA FOTO: SHUTTERSTOCK

ui liigute autoga, siis võib olla kaasas suurem esmaabikotike enamate vahenditega. Jalgsimatkal peab jälgima, et pakk liiga suureks ei läheks. RMK kodulehel näiteks soovitatakse kaasas kanda niisuguseid esmaabivahendeid. Erineva suuruse ja kujuga plaastrid. Geelplaastrid on head villide ja muidu hõõrumiste puhul. Alkoholiga immutatud puhastuslapikesed või väike spreipudel desinfitseerimisvahendiga. Salv põletuste leevendamiseks, näiteks BurnShield, sobib ka päikesepõletuse puhuks. Valuvaigistav ja põletikku alandav geel (näiteks Olfen või Fastum). Söetabletid igasuguste kõhuhädade puhuks. Valuvaigisti, näiteks ibuprofeen või paratsetamool. Vajadusel antihistamiinikum ehk allergiaravim – näiteks Claritine vms, mis aitab erinevate allergiate puhul ning leevendab ka putukahammustustest

tekkivat sügelust ja paistetust. Nohurohi — matkadel juhtub päris tihti, et nina läheb kinni, seda peamiselt harjumatu kliima, õhuniiskuse või -kuivuse ja stressi tõttu. See on üsna ebamugav ja magades põhjustab norskamist. Seetõttu on hea kanda kaasas mingisugust kiirelt nina avavat spreid (Xymelin, Otrivin vms). Toniseerivad vahendid. Soovi korral võid kaasa võtta näiteks ženšenni, guaraanat, kofeiini vms vahendeid, mis aitavad rasketel päevadel motivatsioonitaset tõsta. Magneesium ja vesi. Pärast rasket pingutust võivad tekkida lihasekrambid ja valu, selle vastu aitab magneesium ning piisav kogus vett. Müügil on hästi komplekteeritud esmaabipakid. Näiteks Taivosteri esmaabipakk Lifesystems Adventurer First Aid Kit, TAMREXi spordi- ja matkakomplekt ja ProSafe’i matkaja esmaabikomplekt on kompaktsed ning varustatud peamiste esmaabitarvikutega.

Kui teie endaga matkal ka midagi ei juhtu, siis võib juhtuda lastega — kas kukutakse põlv kriimuliseks või kerkib keset ööd palavik. Sellisteks puhkudeks peaks esmaabikapis teatud asjad varuks olema. 1. Palavikualandaja ja valuvaigisti Vastavalt sellele, kui vana on laps, võiksid olemas olla kas palavikku alandavad ja valu vaigistavad küünlad, siirup või tabletid. 2. Antiseptik Väikesed kriimud ja haavad pihusta antiseptikuga üle ning puhasta vatipadjaga. 3. Plaastrid ja sidemed Igas suuruses ja mõõdus, nii tavalised kui ka veekindlad. 4. Päikesekreem Sobib näiteks pihustatav kehale ja pulgaga peale kantav näole. 5. Põletusgeel Olgu tegemist kas päikesepõletusega või puudutas laps kuuma pliiti, teepuuõli või aaloed sisaldav põletusgeel olgu olemas. 6. Kriimusalv Põletike ärahoidmiseks ja haava paranemise kiirendamiseks vali apteegist sobiv salv, mida kanna kriimustatud nahale pärast selle antiseptikumiga või veega puhastamist. 7. Vatitikud, vatipadjad Vatipatjadega puhastad nahka ja vatitikkudega kõrvu. Kõrvavaha eemalda ainult sealt, kust näed, sügavamalt pole vaja. 8. Köhasiirup Looduslik köhasiirup võiks alati olemas olla, kuid kui sellest abi pole, siis tuleb perearsti poole pöörduda. 9. Allergiarohi Lapse allergia võib tulla väga ootamatult ja on hea, kui rohi on käepärast. 10. Hüdrokortisooni kreem Hüdrokortisooni üheprotsendiline kreem sobib putukahammustuste ja kerge ekseemi leevendamiseks. 11. Merevesi nina loputamiseks Kui on nohu või lihtsalt nina kinni, siis pihusta lapsele ninna merevett. 12. Kõhulahtisust ja kõhukinnisust leevendavad käsimüügiravimid Leia sobiv pulber, mida lahustatult anda lapsele siis, kui tal on kõht lahti. Lisaks võiks olemas olla kapslid, mis soolestiku mikrofloora taastavad. Kõhukinnisuse korral on hea kasutada spetsiaalselt disainitud tuubis geele. Konsulteeri kindlasti perearstiga, kui nähud kiiresti ei möödu. 13. Kraadiklaas ja briljantroheline Allikas: perejakodu.ee 2 02 1 K R OON I KA SUVI !

INDREK HARGLA

Suvelavastus Ohtu mõisas

Etendused alates 14. juulist kokku vaid 12 korral

MERLE PALMISTE (Eesti Draamateater) • LIIS HAAB • TARVO KRALL KATRIN VALKNA • MEELIS PÕDERSOO (VAT Teater) Lavastaja ANNE VELT / Kunstnik KARMO MENDE / Muusika MICK PEDAJA Piletid müügil Fientas ja Piletilevis

14. AUGUST 2021

SMILERS SHANON HELLAD VELLED UUDO SEPP

LAADAALA JA VINGE KULTUURIPROGRAMM! MAITSEV SÖÖK JA JOOK! LASTEALA JA ÕNNELOOS! VÄRAVAD KELL 18.00

SUVEÜRITUS

Teatavasti plaanitakse piirangute jätkuvat eemaldamist, kuid minevik on meile õpetanud, et pandeemia puhul ei saa milleski sada protsenti kindel olla. Küll aga on suvesse plaanitud hulgaliselt huvitavaid üritusi ja lavastusi, mida tasub kindlasti külastada. Toome mõned näited, kust suvel elamusi otsida! TOIMETAS TAAVET KASE

Viljandi pärimusmuusika festival on 1990. aastate algul levima hakanud mõtteviisi tugevaim väljendus.

FOTO: MAREK METSLAID, PUHKA EESTIS

SIIA-SINNA!

Kuhu suvel minna? Tallinna vanalinna päevad

Tallinna vanalinna päevad on suurim vanalinnas siinsele kultuuripärandile ja kogukonnale pühendatud festival. Viie päeva jooksul toimuvad linnarahvale ja külalistele mitmesugused tasuta muusika-, teatri-, kunsti- ja spordisündmused. Nii väikesed kui ka suured saavad põigata vanalinna hoovidesse, tutvuda pidustuste kaudu Tallinna pika ja muljet avaldava ajalooga ja võtta osa erinevatest tegevustest. Tänavused vanalinna päevad jätkavad 2020. aastaks juba välja kuulutatud põhiteemat "Lood ja legendid". Toimub: 12.–15. august 2021

American Beauty Car Show

American Beauty Car Show on Baltimaade suurim Ameerika autode näitus. Kolmepäevase ürituse raames toimuvad autonäitus, kokkutulek,

kiirendusvõistlus ja cruising’ud. Lisaks saab nautida head muusikat nii Eesti kui ka välismaiste artistide esituses. American Beauty Car Show toimub Haapsalu piiskopilinnuses, selle ümbruses ja Kiltsi lennuväljal. Toimub: 15.–17. juuli 2021

Saaremaa ooperipäevad

Saaremaa ooperipäevad on Baltimaade populaarseim ooperifestival, mis leiab aset südasuvel Kuressaare ajaloolises lossihoovis, kuhu selle tarvis püstitatakse 2000 istekohaga ooperimaja. Saaremaa ooperipäevad on aastate jooksul võõrustanud tuntud ja tunnustatud teatreid, teiste seas Moskva Helikon Opera, Black American Opera Broadwaylt, Ungari Rahvusooper, Shanghai ooperiteater Hiinast jpt. Asukoha ja esmaklassilise programmi tõttu on Saaremaa ooperipäevad eksootiline festival

ning pääs ooperisse on muutunud suureks privileegiks. Toimub: 20.–25. juuli 2021

Viljandi pärimusmuusika festival

Iga aasta juulis Viljandi lossimägedes ja südalinnas peetav pärimusmuusika festival on ühe erilise, 1990. aastate algul levima hakanud mõtteviisi tugevaim väljendus. See mõtteviis väärtustab tavasid, pärimust ja paikkondlikku identiteeti, püüdes kohandada aastasadade ja -tuhandete vältel kogunenud vaimseid väärtusi kaasaegse elukorraldusega — ikka selleks, et traditsioonid elaksid ja seeläbi tugevneks meie rahvuslik eripära. Viljandi pärimusmuusika festivalist on aastatega kujunenud omasuguste seas üks Balti- ja Põhjamaade suuremaid. Toimub: 22.–25. juuli 2021 Allikas: Puhka Eestis 2 02 1 K R OON I KA SUVI !

SUVEÜRITUS

MIDA SUVEL VAATAMA MINNA? Kahtlemata kuulub suvelavastus eestlase suvemenüüsse ja vabas õhus toimuvaid etendusi me armastame. Vaatame, milliseid suvelavastusi võiks sel aastal külastada.

TALUPOJAD TANTSIVAD PRILLID EES

(Eesti Draamateater)

Autor: Andrus Kivirähk. Lavastaja: Hendrik Toompere. Osades: Tiit Sukk, Jüri Tiidus, Ivo Uukkivi, Taavi Teplenkov, Markus Luik, Kersti Heinloo, Marta Laan, Liisa Pulk. Lauluridu "Mõisad põlevad, saksad surevad, mets ja maa saavad meitele" teavad kõik, aga rahvasuust on üles kirjutatud ka pisut teistsugune ja mitmetähenduslikum variant — "Mõisad põlevad, saksad surevad, talupojad tantsivad prillid ees". Esietendus 11. juunil 2021 Viinistu katlamajas.

1984 (Vanemuine) Autor: George Orwell. Lavastaja: Karl Laumets. Osades: Robert Annus, Gert Raudsep, Maria Annus, Hannes Kaljujärv, Marika Barabanštšikova, Ott Sepp, Maarja Johanna Mägi, Kaarel Pogga, Ken Rüütel. Loo sündmused leiavad aset tulevikuühiskonnas, totalitaarses riigis nimega Okeaania, kus valitseb Suure Venna kultus, iseseisev mõtlemine on keelatud ning inimesi kontrollitakse ja jälitatakse igal võimalikul moel. Ajalugu on ümber kirjutatud ja olevik salastatud, Armastuse-, Külluse-, Rahu- ning Tõeministeeriumi meelevallas on inimesed kui tillukesed putukad, kelle isiklikud mõtted ja tunded on täiesti ebaolulised. Loo peategelane Winston Smith avastab endas ühel päeval teisitimõtleja ja hakkab märkama end ümbritsevaid valesid. Esietendus 26. juunil 2021 Kammivabriku sündmuskeskuses (Teguri 28a, Tartu).

ARMASTUS MÄLUKAOTUSENI

(Vana Baskini Teater)

Autor: Valentin Krasnogorov. Lavastaja: Eero Spriit. Osades: Eero Spriit, Madis Milling, Kaili Närep, Mairi Tikerpalu, Riho Rosberg. Hoolimata romantilisest pealkirjast on tegemist ühe tõeliselt hullumeelse komöödiaga, sest tegevus toimubki psühhiaatri kabinetis.

KRO O NIKA SUV I! 2 02 1

Mälukaotuse käes vaevlev mees tuleb abi saamiseks arsti juurde. Arst püüab välja selgitada haiguse sümptomeid ja põhjuseid, kuid tulutult — patsiendi vastused on nii vasturääkivad, et võimatu on mingit selgust saada. Õnneks on võimalik välja kutsuda patsiendi naine, kes vastab kõigile küsimustele selgelt ja enesekindlalt. Esietendus 1. juulil 2021 Padisel Kallaste talu Kalju Laval.

VANA KLAVER EHK SUUSABAASIS ON TANTSUPIDU (muusikal Kalmer Tennosaarest) Autor: Ott Kilusk. Lavastaja: Ain Mäeots. Osades: Sepo Seeman, Kalle Sepp, Peeter Oja, Inga Lunge, Ingrid Margus, Liina Tennosaar jt. Kalmer Tennosaar oli üks Eesti esimesi poptähti, kelle sametine hääl viis une tuhandetelt naistelt. Pärast seda, kui Kalmerist sai Eesti Televisiooni esimene meesdiktor, vallutas ta peagi kõik suuremad estraadilavad nii siin- kui sealpool Nõukogude Liidu riigipiiri. Tema välimus püüdis pilku: Elvise maneeridega, naeratav härrasmees, kena ja alati hästi riides. Etendused juulis ja augustis Põlvamaal Taevaskoja lähedal.

KATKUHAUD (Ugala Teater) Autor: Ene Mihkelson. Lavastaja: Priit Pedajas. Osades: Luule Komissarov, Kadri Lepp, Aarne Soro, Vilma Luik, Marika Palm, Tarvo Vridolin, Garmen Tabor ja Merle Liinsoo. Kui lavastuse peategelane oli 6-aastane, võttis tädi Kaata ta enda juurde elama. Nüüd, aastakümneid hiljem asub ta 80-aastase tädi ja seejärel oma ema Sanna mälestuste jahile. Iga uus külaskäik erakuna elava Kaata juurde avab kiht kihi haaval kunagi toimunud sündmusi, keerulise aja pinevaid suhteid ja põhjuseid, miks minevikus toimunust siiani rangelt vaikitud on. Kuidas leida vastuseid ja anda hinnanguid ajale, mil iga sammu pidi põhjalikult kaaluma? Ajale, mis nüüd sõrmede vahelt laiali pudeneb, kuna sellest pole senini tahetud rääkida. Etendused toimuvad augustikuus Ugala Teatris.

SISUTURUNDUS

Miks on läbipäevituvad riided üha populaarsemad? Läbipäevituv jätab mulje, et see peaks ka läbipaistev olema. Kas on ja kui, siis miks neid kantakse? Kui bikiinid 1946. aastal rahva ette toodi, oli skandaal suur. Moeloojad aga jätkasid mõtisklemist, kuidas saaks ka järele jäänud lapid kehal ära päevitada. 90-ndatel leiutati esimesed läbipäevituvad kangad. Moodsad, 4. põlvkonna läbipäevituvad riided on valdavalt kaetud erksavärvilise trükiga, et silm ära petta ja peita „peenemad” kohad. Paljud kannavad läbipäevituvaid riideid kenade mustrite tõttu või seepärast, et need on kerged, õhulised ja kuivavad kordades kiiremini kui muud ujumisriided. Miks eelistada läbipäevituvaid riideid? Läbipäevituvad kangad kaitsevad nahka ja aitavad tervislikult päevitada. Selline kangas on toimelt nagu

KR O O NIKA SUV I! 2 02 1

LÄBIPÄEVITUV KANGAS • • • • •

Laseb läbi kuni 80% UVA-kiirgusest Hästi hingav Kuivab kiiresti Kaitseb päikesepõletuse eest Aitab saavutada ühtlasemat jumet

päikesekaitsekreem, mis laseb läbi osa D-vitamiini tekitavast UVA-kiirgusest. Vähestegi päikesepaisteliste ilmadega on vaja ka muud elu elada. Ei saa ainult rannas peesitada. Nii ongi siis hea läbipäevituvate kleitide, särkide või pükstega aktiivselt puhata või sportida.

Miks on läbipäevituvad riided soodsamad, ohutumad ja mugavamad kui päikesekaitsekreem? Läbipäevituvate riietega säästad raha. Päikesekaitsekreemi pakendil oleva SPF-i saamiseks tuleb seda nahale kanda iga kord vähemalt 40 ml iga 1,5–2 tunni järel. Rahaliselt 3–15 eurot kord. Kreemide komponendid imenduvad verre. Tihti rohkem kui FDA määratud normkogused. Mitmeid varasemaid komponente on juba ära keelatud, mh vähki tekitava toime tõttu. Mitmed on praegu jälgimise all. Ehkki mõned kreemid on n-ö veekindlad, siis tegelikult tuleb enamik päevituskaitsest vee ja higistamisega ikkagi maha. Läbipäevituvaid riideid saad hetkega selga panna või ära võtta. Kusjuures riided on nii sulgkerged ja õhulised, et mahuvad vabalt ka käekotti. www.smarttan.ee

HOIA END

Kas teadsid, et ...?

põnevat fakti päikesekaitsest

On juba tavaks saanud, et siinkandi üürike suvi meelitab eestlasi kohe esimeste soojade ilmade saabudes päikese kätte. Enne veel kui ummisjalu siruli visata, tasuks kõrva taha panna mõned huvitavad infokillud päikesekaitse kohta. Nii mõnigi neist võib tulla suure üllatusena ka juba kogenud päevitajale. TOIMETAS: RIINA PALMISTE FOTOD: SHUTTERSTOCK

SPF 30 ja SPF 50 ei ole tegelikult nii suurt vahet, kui arvatakse

Sageli arvatakse ekslikult, et mida suurema SPF-iga kreem poeriiulilt kaasa haarata, seda pikemalt ja muretumalt võib päikese käes vedeleda. Tegelikkuses päris nii ikka ei ole. Nimelt pole alates SPF 30 päikesekaitsekreemide faktoritel enam suurt erinevust. Näiteks kui SPF 30 kaitseb 97% kiirte eest, siis SPF 50 kuskil 98% — vahe on üksainus protsent. Selge on aga see, et ükski kreem ei taga 100% kaitset — olgu või SPF 100 – ning kõik need numbrid 30 edasi on üks suur turundustrikk.

Päikesekaitsekreemi tuleks peale kanda vähemalt ühe pitsi või kuue teelusika jagu

Üks, millega päevitajad veel eksima kipuvad, on päikesekaitsekreemi kogus. Enamik ei kanna seda nahale piisavalt. Nahaarstid on soovitanud meelde jätta nii, et keskmiselt peaks kogu keha katmiseks kuluma ühe pitsi või kuue kuhjaga teelusikatäie jagu kaitsekreemi.

2 02 1 K R OON I KA SUVI !

HOIA END

Kreem peaks kaitsma nii UVA- kui ka UVB-kiirte eest

Oluline on jälgida, et kreem kaitseks mõlema — nii UVA- kui ka UVB-kiirte eest. Mis vahe neil õigupoolest on? Vihje annab lühendi viimane täht. Lihtne on meelde jätta nii, et UVA põhjustab vananemist nagu aging ja UVB põletust nagu burning. Teadupärast moodustavad UVA-kiired umbes 95% maale jõudvast UV-kiirgusest ja tungivad sügavamale naha alla. Need võivad kahju teha isegi läbi aknaklaasi.

Sellist asja nagu veekindel päikesekaitsekreem ei ole olemas

Kindlasti olete kuulnud vee- või higistamiskindlatest päikesekaitsekreemidest, mida soovitatakse näiteks sportlastele. Kahjuks on kreemi veekindlus kui selline ilmselge liialdus. Ameerika toidu- ja ravimiamet on koguni keelanud selle sõna kasutamise päikesekaitsekreemi pudelitel. Põhjus lihtne. Ükski päikesekaitsekreem ei saa olla 100% veekindel. Kuigi see püsib märjaks saades ilmselt tükkmaad paremini peal kui tavaline kaitsekreem, tuleks ka nn veekindla kaitsekreemi kasutajatel siiski pärast vees käimist uus kiht kreemi peale kanda.

Päikesekaitsekreemil on samuti säilivusaeg

Suur osa inimesi eksib sellega, et kasutab sama päikesekaitsekreemi aastast aastasse. Tegelikkuses on ka päikesekaitsekreemil — nii nagu mis tahes kosmeetikatootel — oma säilivusaeg. Nahaarstid soovitavad eelmise suve kreemi mitte kasutada, vaid muretseda igal aastal uus. Aegunud kaitsekreem ei pruugi lihtsalt tagada enam piisavalt tõhusat kaitset.

Ühest pealekandmisest ei piisa

Sageli mõeldakse, et kui hommikul õue minnes üks kiht peale kanda, piisab sellest kogu eesootavaks päevaks. Kindlasti mitte! Peale selle, et kreemi tuleks peale kanda juba 30 minutit enne päikese kätte minemist, tuleks seda iga kahe tunni tagant värskendada. Juhul kui sporti teha või vahepeal ujumas käia, isegi sagedamini.

KRO O NIKA SUV I! 2 02 1

Meigis sisalduv SPF ei ole piisav

Teinekord arvatakse, et kui näiteks jumestuskreemis endas on juba SPF sees, siis sellest on rohkem kui küll. Nahaarstide sõnul ei vasta see tõele — SPF-i kogus ei ole meigitoodetes lihtsalt reeglina piisav. Seega kuigi päikesekaitsefaktoriga jumestuskreem meigikotis ei ole halb idee, tuleks kasutada sellele lisaks ka tavalist päikesekaitsekreemi.

Päike ei diskrimineeri nahavärvi järgi

On selge, et heledanahalisemad on päikese suhtes tundlikumad kui tumedanahalisemad. Teinekord piisab neile päris vähesest, et ära põleda. Arvamus, justkui oleksid tumedanahalisemad aga päikese eest kuidagi paremini kaitstud, on sulaselge müüt. Paraku on nahavähk üks levinumaid vähivorme ega küsi nahavärvi. Seega isegi kui silmanähtavad päikesekahjustused kimbutavad tumedamanahalisi vähem, ei ole sellist nahatüüpi, mis ei vajaks päikesekaitset, olemas.

Päikesekaitsekreemi on oluline kanda ka pilvisel päeval

Nii mõnigi arvab, et päikesekaitsekreemi on oluline kanda ainult nappide riietega otse päikese käes lesides. Paraku ei vaata ultraviolettkiirgus, kas oled bikiinides või minikleidis — ohtlik on see igal juhul. Samuti arvatakse teinekord ekslikult, justkui poleks pilvisel suvepäeval kaitsekreemi vaja. Isegi kui päikest pole näha ja see nahka ei kõrveta, ei tähenda see jällegi, et UV-kiired sinuni ei jõuaks. Allikas: buzzfeed.com, health.usnews.com

ÄRA UNUSTA KREEMITADA NEID KOHTI! Kas tuleb tuttav ette? Kreemitad justkui kogu keha sisse, aga mõne aja pärast annab mingi täiesti ootamatu koht endast kõrvetava valuga märku. Kipume tõepoolest kreemitades mõnesid kohti kehal unustama. Pea meeles päikese eest kaitsta ka: • kõrvalesti, • tagakaela, • käe- ja jalalabasid, • juuksepiiri, • huuli. Viimaseks sobib hästi tsinki ja titaandioksiidi sisaldav huulepalsam. Pea meeles palsamit iga mõne aja pärast uuesti peale kanda. Iseäranis pärast söömistjoomist.

Turvalist

päevitamist!

Eucerin on sinu jaoks kokku pannud suvised päevitamisjuhised. Neid soovitusi järgides kaitsed ennast ja oma peret UV-kiirguse kahjuliku toime eest ning annad panuse sellesse, et nahk püsiks kaua terve ja kaunina.

NÕUDMISED

EUCERINI PÄIKESEKAITSETOOTED: TÄIUSLIK PÄIKESEKAITSE, MIS LOODUD NAHA ERINEVATELE VAJADUSTELE

RASUNE JA/VÕI AKNELE KALDUV NAHK

PÄIKESEKAITSEVAHENDILE änu kvaliteetsetele päikesekaitsetoodetele on võimalik muuta päevitamine turvalisemaks. Tee kindlaks, kas sinu päikesekaitsetooted vastavad järgmistele tingimustele.

Päikesekaitsekreem peab olema:

• laia kaitsespektriga, kaitstes peaaegu täielikult nii UVBkui ka UVA-kiirguse eest; • kõrge SPF-faktoriga (30 ja rohkem); • fotostabiilne. See tähendab, et päikesekaitsevahend ei lagune päikese toimel ega reageeri teiste ainetega; • toksiinidevaba, mitteärritav ja mittekomedogeensete omadustega; • kliiniliselt ja teaduslikult tõestatud toimega ning farmakoloogilise ohutusprofiiliga.

Kuidas päikesekaitsetooteid korrektselt kasutada?

Kui oled leidnud endale sobiva päikesekaitsetoote, siis tasub meeles pidada, et turvalise ja tõhusa kaitse saamiseks on oluline järgida mõningaid näpunäiteid. • Päikesekaitset tuleb kasutada iga ilmaga, sest ka pilvise ilmaga jõuab maapinnani kuni 80 protsenti UV-kiirtest. • Päikesekaitset vajavad kõik inimesed, sealhulgas lapsed alates 6. elukuust. • Päikesekaitsetoodet tuleb nahale kanda umbes 15–30 minutit enne päikese kätte minekut ja toodet tuleks korduvalt nahale kanda iga 2–3 tunni järel. Ühe kasutuskorra kohta tuleks kanda nahale umbes 2–3 supilusikatäit päikesekaitsevahendit. Dr Kaisa Viljar Arst-resident dermatoloogia erialal

Oil Control geeljas päikesekaitsekreem näole SPF 50+ Tänu rasueritust pärssivale tehnoloogiale, L-karnitiinile ja lipiide imavatele mikroosakestele imendub kiiresti ning tagab kohe läikevastase toime kuni kaheksaks tunniks. Eucerin SENSITIVE PROTECT eriti kerge ja värvitu päikesekaitsepihus kehale SPF 30 Sobib tundlikule, sh aknele kalduvale nahale. Ei jää rasvane, rahustab, värskendab ja on veekindel.

FOTOVANANEMISE ENNETAMISEKS Fotovananemisvastane tooniv hele päikesekaitsekreem näole SPF 50+ Koostisesse kuuluvad hüaluroonhape ja mineraalpigmendid, mis annavad vaid hetkega ühtlase jume ning vähendavad silmnähtavalt vananemismärke, näiteks peeneid kurde ja ebaühtlast nahatooni.

TUNDLIK NAHK Eucerin SENSITIVE PROTECT päikesekaitsepihus LASTELE SPF 50+ Rahustab laste tundlikku nahka ja vähendab pikaajaliste nahakahjustuste ohtu. Eucerin After Sun Sensitive päevitusjärgne rahustav geel-kreem Niisutab kohe ja kauakestvalt nahka. Värske ja jahutav. Ei ole rasvane, ei kleepu. Meeldiva lõhnaga, sobib lastele.

AKTIINILISE KERATOOSI ENNETAMINE JA TÄIENDAV RAVI Eucerin Actinic Control SPF 100 Meditsiinitoode aktiinilise keratoosi ja mittemelanoomse nahavähi ennetamiseks

Eucerini päikesekaitsesarjast leiab veel palju erinevaid tooteid. Eucerini päiksesekaitsetooted on korallisõbralikud ega sisalda oksübensooni ega oktinoksaati, mis võivad koralle kahjustada ja sellega nende kadumist kiirendada.

LINNAPUHKUS

Eesti suurlinnad pakuvad uusi kogemusi ka kohalikele

Eesti väiksusest hoolimata pole ka kohalike jaoks sugugi ebatavaline, et suurlinnadest enda jaoks uut ja huvitavat (taas) avastatakse. Loeb muidugi kogu komplekt — nii koht, inimesed kui ka seal ees ootavad konkreetsed võimalused. Eesti ametlik turismiinfot koondav leht Puhka Eestis tuletab ikka ja jälle meelde seda, kui ilus ja lihtne on puhata siinsamas Eestis. TEKST PUHKA EESTIS FOTOD Shutterstock

MIDA TEHA SUVEL TARTUS, PÄRNUS JA KURESSAARES?

TARTU Ülikoolilinnas Tartus leidub igaühele midagi: lastega peredele, intellektuaalidele, seljakotiränduritele, armunud

KRO O NIKA SU V I! 2 02 1

paaridele, kunsti- ja kultuurihuvilistele. Alati on põhjust tagasi tulla, kas või lihtsalt selleks, et oma suhteid Tartu vaimuga soojana hoida. Kus elab Tartu vaim? Seda ei tea täpselt keegi, kuid tema lähedust võib tunda mujalgi kui ülikoolis — Supilinnas, Toomemäel, mõnusates väikestes kohvikutes, muidugi ka Eesti Rahva Muuseumis. Tartu on ala-

ti olnud Eesti vaimne pealinn: laulupeo häll, Eesti teatri ja riigi sünnikoht. Oma vaimse ja boheemlasliku õhkkonna on linn säilitanud siiani. Aeg voolab Tartus kiirustamata. Rahvuslikust ärkamisajast peale Emajõe Ateenaks hüütav linn on kultuurikeskus: Emajõe suveteatri, hansapäevade, tudengite kevadpäevade, festivalide, kontsertide ja kon-

LINNAPUHKUS

keskuse liuvälja kohal paiknevas siseseikluspargis. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi elamusnäitusel "Kõik mängu!" saavad mitmesugustes pallimängudes kätt proovida lisaks spordihuvilistele noortele ka mudilased.

Tartu Mänguasjamuuseum

verentside virvarris on võimatu igavust tunda. Lisaks on Tartu koduks rohkem kui 20 muuseumile. Kui "Suudlevate tudengite" purskkaevu juures Raekoja platsil pilt tehtud ja Toomemäel jalutatud, lodjaga Emajõel seilatud ja lastega AHHAA keskuses ring tehtud, naudi kindlasti külluslikke kooke pikkade traditsioonidega Werneri kohvikus Põhja-Euroopa ühe vanema ülikooli peahoone vahetus läheduses. Või astu sisse mõnda boheemlikku, tudengielust ja melust mõjutatud kohta, näiteks Genklubisse. Tartus on piiramatult võimalusi veeta tegevusterohke, meelelahutuslik või hoopis hariv perepuhkus. Vahemaad on väikesed ning lühikese ajaga jõuad avastada ja kogeda väga palju. Tartu pakub lastega peredele palju võimalusi ühiselt aega veeta, aktiivselt puhata ja ühtlasi ka teadmistejanu kustutada. Linnas on hulganisti muuseume ja atraktsioone, kus pakutakse just lastele suunatud näitusi ja töötube.

seadused arusaadavaks ka kõige pisematele lastele. Kui füüsikast küll saab, keerab aga Tagurpidi Maja kõik su varasemad teadmised pea peale. Koos kooliealiste ja vanemate lastega tasub kindlasti külastada ka Eesti Rahva Muuseumit, mis tutvustab Eesti ajalugu ja kultuuri nii esemelise kui ka virtuaalse maailma kaudu.

Lõbusad seiklused

Kui oled aktiivne ning tahad oma vastupidavuse ja julguse proovile panna, siis vägevad rajad ja õhusõidud ootavad nii koolieelikuid kui ka vanemaid lapsi suveperioodil Tartu Seikluspargis ning aasta ringi Lõuna-

Tartu vanalinnas asuv mänguasjamuuseum viib täiskasvanud tagasi lapsepõlve helgetesse päevadesse ning pakub lastele palju põnevat vaatamist ja tegutsemist. Püsiekspositsioonis on väljas mänguasjad, millega lapsed on siinmail läbi aegade mänginud, näha saab kunstnikunukke, eri rahvaste suveniirnukke ja soomeugri traditsioonilisi mänguasju. Avatud on mängu- ja meisterdamistuba. Õuemajas saab näha unikaalseid Eesti nukufilmide nukke ja korraldatakse ajutisi näitusi. Mänguasjamuuseumi juurde kuulub teatrimaja Teatri Kodu, kus on teatrisaal, teatrinukkude muuseum ja lastestuudio.

PÄRNU Kui soovid näha sõpru, kellega see pole õnnestunud terve aasta, kohtad neid suvel Pärnus. Sügisel ja talvel on linnas mõnus veeta spaanädalavahetus. Pärnu on aasta läbi ka rahvusvahelisel tasemel konverentsilinn, kus saad edukalt korraldada oma firmaüritusi.

Põnevad avastused

Sündmusterohkesse Tartusse mahuvad ära paljud muuseumid ja teaduskeskused, mis pakuvad lisaks väärtuslikele teadmistele ka põnevaid käed-külge-tüüpi näitusi. Laste lemmikuteks on kujunenud Tartu Mänguasjamuuseum, kus saad mängida ja tutvuda erinevate ajastute mänguasjadega, ning teaduskeskus AHHAA, mis teeb mänguliste eksponaatide kaudu teaduse ja loodus2 02 1 K R OON I KA SUVI !

LINNAPUHKUS

Nagu teisedki Eesti kuurortlinnad, sai ka 1996. aastast suvepealinna tiitlit kandev Pärnu linn tuntud kuurordiks juba 19. sajandil. Nüüdki pakuvad ajalooline rannapark purskkaevudega ja mänguväljakud mõnusat puhkust igas vanuses külastajatele ning kaunis rannapromenaad sobib nii jalutamiseks kui ka rulluisutamiseks. Pärnu keskuslinnas on üle 85 kilomeetri kergliiklusteid, mida mööda jalutada või kus tervisesporti teha. Tuntuim neist on Pärnu linna kahte silda ühendav Jüri Jaansoni tervisespordirada. Proovi ka veesporti – purjetamist ja veesuusatamist. Kajakiga pääsed lähedal asuvatele laidudele. Kultuuri-Pärnus toimuvad festivalid: dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival, Järvi Akadeemia, orelifestival, bluusi- ja hansapäevad, kunstide öö Augustiunetus. Samuti on kuurortlinn maiuspala arhitektuurihuvilisele, pakkudes eri aastakümnete funktsionalismi kõrvuti romantiliste villade ja modernsete klaashoonetega. Pärnus asub suurim puitvillade rajoon Eestis! Pärnu on tuntud oma võluva ranna poolest, kuid siin on lisaks sellele veel palju põnevaid kohti, kuhu peredel vaadata tasuks.

Mini Zoo eksootiline terraarium

Pärnu kesklinnas asuvast Mini Zoo terraariumist võid leida mitmesuguseid põnevaid roomajaid — näha saab nii sõrmepikkuseid maobeebisid kui ka suuri võrkpüütoneid ja tiigerpüütoneid. Lisaks uudistavad külastajaid mitmed sisalikud, näiteks tokeed ja roheleeguanid. Võta oma pere kaasa ja veendu Mini Zoo võluvas maailmas ise, sest julgematel on võimalus loomi lähemalt vaadelda ja katsuda.

Maarja-Magdaleena Gild

Pärnu südalinnas asuvas MaarjaMagdaleena Gildis väärtustatakse isetegemise kunsti. Gildis toimuvad erinevad teematöötoad ja kursused, kus saab end proovile panna nii laps kui ka täiskasvanu. Põnevaid tegevusi töötubades jagub kõigile: võtmehoidja meisterdamisest kuni tekstiilitrükini T-särgile välja.

Tervise Paradiisi veekeskus

Tule ja naudi koos perega veemõnusid Eesti ühes suurimas veekeskuses — Tervise Paradiisis. Veekeskuses on eri suurusega basseinid, eri kiirusega veetorud, lõõgastumiseks mullivannid ja saunakeskus ning väljas asub karastav välibassein. Adrenaliinisüs-

ti pakub nelja meetri kõrgusel asuv hüppeplatvorm.

Valgeranna Seikluspark

Kauni merevaatega Valgeranna Seikluspark sobib kõigile, kes otsivad põnevust ja armastavad uusi väljakutseid. Seikluspargis on kuus kõrgseiklusrada, kus võid puude otsas ronida ja takistusi ületada. Uudisena pakub Valgeranna Seikluspark ka vabalangemishüpet 10 meetri kõrguselt platvormilt. Lisaks sellele saad end proovile panna 18-korvilisel kettagolfirajal, mille kasutamine on mänguhuvilistele tasuta. Pärast aktiivseid tegevusi saab kohapeal ka näiteks piknikku pidada.

RMK Rae järve matkarada ja telkimisala

Kui Soomaa rahvuspargi rajad on juba tuttavad, siis Rae järve matkarada on järgmine koht, kuhu suunduda. Rae järve matkarajal kõndides näeb vaheldusrikast loodust, seal on olemas ujumis- ja kalastamisvõimalused ning ka telkimisala kõige vajalikuga — kolm lõkkekohta, lõkkepuud, külakiik jm. Matkaraja läbimise teeb huvitavaks see, et 5 meetri kõrguse vaatetornini jõudmiseks tuleb ületada purre, läbida laudtee ja minna üle rippsilla. Kindlasti väärt elamus puhtas looduses! 2 02 1 K R OON I KA SUVI !

LINNAPUHKUS

KURESSAARE Kuressaarel on kõigile midagi pakkuda — ja polegi väga suurt vahet, millisel aastaajal siia tulla. Linnas leiab igaüks sobiva võimaluse puhkamiseks ja kultuuriga tutvumiseks, sest siin saad nautida kunsti erinevates galeriides, jalutada ajaloolises piiskopilinnuses või hoopis tervisepargis. Loodusehuvilistele on kergliiklusteed ja põnevad linnuvaatlustornid.

Kuressaare supelrand

Kuressaare supelrand on üks soojema mereveega liivarandasid Eestis. Tänu madalaveelisele ning kiiresti soojenevale lahele on see väga sobilik lastega peredele. Randa on paigutatud välitualetid ja riietuskabiinid. Lastele on rajatud atraktsioonidega mänguväljak, kus on nii ronimist, kiikumist kui ka liivas hullamist, lapsevanemad saavad aga kõike mugavalt jälgida. Ametlik rannahooaeg on 1. juunist 31. augustini ja rannavalve töötab iga päev kell 11–20.

Kuressaare raekoda

Kuressaare raekoda on ehitatud aastatel 1654–1670. Raekoja ehitamise initsiaator oli krahv Magnus Gabriel De la Gardie. Raekoda on lihtne ja range, kuid suursugusena mõjuv nn põhjamaade barokki esindav hoone, mille ehteks on raidportaal dateeringuga 1670. Huvitav teada: raekoja teise korruse saali lage kaunistab Eesti seni kõigi aegade suurim laemaal, mis

jõudis restaureerimistööde käigus sinna Narvast, enne seda Peterburist. Raekoja esimesel korrusel tegutsevad raegalerii ja turismiinfokeskus, teisel korrusel Saaremaa vallavolikogu.

Kuressaare loss

Kuressaare linnus-kindlus, rahvasuus tuntud kui Kuressaare loss, on Eesti üks huvitavamaid ja paremini säilinud kindlusrajatisi. Kindlusest on kujunenud 14.–19. sajandi ehituste käigus Põhja-Euroopa üks tähelepanuväärsemaid ehitisi. Lossis on ajaloomuuseum, mis toob püsiekspositsioonide ja rändnäituste kaudu külastajateni lood Saaremaast ja saarlastest nii kaugest minevikust kui ka lähiajaloost ning pakub tegevusi nii

lastele kui ka täiskasvanutele aaretejahist vibutiiruni!

Kuressaare linnapark

Hoonestuse ja haljastuse rajamine kindluse piirkonda hoogustus 19. saj teisel poolel, mil Kuressaare tõusis seoses ravimuda avastamisega Eesti kuurortlinnade hulka. Pargi rajamiseks ja haldamiseks moodustati 1861. aastal pargikomitee. Mitmekülgset abi osutasid linnakodanikud, annetades raha ja istikuid ning andes rajamistöödeks hobuseid ja veokeid. 1930. aastal istutati linnaparki uusi haruldasi puuliike, mis telliti Tartu Ülikoolist. Linnapargi taimestik on rikas, siin leidub ligi 80 puu- ja põõsaliiki. Hea teada: linnapark on endine kalmistu.

Kuressaare kuursaal

Kuursaali rajamise idee autoriks peetakse kohalikku apteekrit. Hoone ehitus kestis 8 kuud ja see avati pidulikult 1889. aastal. Keskosas, nn valges saalis oli restoran, paremas tiivas suveteater, kus esinesid hooajal peamiselt Saksamaalt saabunud trupid. Pärast I maailmasõda esinesid seal juba Eesti näitlejad. Kuursaalis on nüüdseks avatud kalarestoran Ku-Kuu, toimuvad kontserdid ja suviti töötab vabaõhukino. Teisel korrusel on hubased külalistetoad. 2019. aastal avati kuursaalis lounge-bar LAB, mis töötab aasta ringi, pakkudes laialdast kokteilivalikut ja mitmekesist grillimenüüd. Allikas: Puhka Eestis 2 02 1 K R OON I KA SUVI !

HEA REISIJUHIGA NÄED ROHKEM! „Läti reisijuht” tutvustab parimat,

„Matkame Eestis“ sisaldab infot 450

mida Lätil on külastajatele pakkuda: lossid, looduspaigad, lastepargid, muuseumid jpm.

Eesti matkaraja kohta ning palju asjalikke nõuandeid kogenud matkajatelt.

UUS!

Kaartidega voodipesu reisisõbrale! Valmistatud pehmest puuvillasatiinist, värvid peavad pesule väga hästi vastu! www.regio.ee/voodipesu

MÜÜGIL:

pood.regio.ee

Apollo ja Rahva Raamatu kauplustes

S U V E M AT K

Matkame ilusal Eestimaal – pika tee võib teha ka mitmeks lühemaks

Eesti inimesed sõidavad suvel palju autodega kodumaal ringi, teevad lühemaid või pikemaid peatusi ja avastavad enda jaoks uusi paiku. Kindlasti tuleks aga imelise suvise loodusega tutvust teha ka jalgsi matkates. Ei pea kohe ette võtma 100 kilomeetrit, elamuse pakub ka 10 kilomeetrit või väiksemgi maa, sest Eesti loodus on imeline, rikkalik ja vahelduv.

elleks et matk viperusteta mööduks, tuleb teha põhjalik ettevalmistus. Alustada tasuks matkatee üksikasjalikust planeerimisest. Algaja võiks proovida kõigepealt ühepäevaseid matku ja piirduda umbes kümnekilomeetrise rajaga, aga kogenud matkasõber mõtleb kindlasti ka looduses ööbimisele. Teadjamad matkahuvilised on loomulikult kursis, et RMK on rajanud kolm matkateed risti läbi Eesti. Nende matkaradade pikkus ei tohiks kogenematut matkahuvilist kohutada. Ei pea alustama matkatee alguspunktist — võimalusi, mis kodule lähemal, on palju. Võib ju lasta pereliikmel või sõbral end koos väiksema seltskonnaga autoga alguspunkti sõidutada, läbida kümmekond kilomeetrit ja seejärel koju sõita. Järg-

TOIMETAS EINAR ELLERMAA

misel päeval saab jätkata sealt, kus matk pooleli jäi. Niimoodi matkaelu alustades saab ka veenduda, kui suurepärased ööbimisvõimalused on RMK suurte matkateede ääres ja kui tihedalt neid on. Lehel loodusegakoos.ee/kuhuminna/matkatee on kõik kolm matkateed kenasti kaardil ja kui klõpsata konkreetse matkatee peale, näeb seal ka lugematul arvul ööbimisvõimalusi.

Oandu–Aegviidu–Ikla

See 2012. aastal avatud matkatee on esimene tervet Eestit läbiv matkarada. 372 kilomeetri pikkune tee algab Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist, kulgeb läbi paksude Kõrvemaa metsade ja ühe Euroopa võimsaima soomaastiku — Soomaa rahvuspargi. Seejärel läheb tee läbi Pärnumaa metsade mereäärsetesse rannaküladesse

ja Liivi lahe liivarandadele ning lõpeb Läti piiri ääres Iklas. Rada on tähistatud kilomeetripostide, valge-punase-valge värvimärgistusega ja suunavate viitadega, mis aitavad rajal püsida. Rajaäärsed infotahvlid pajatavad metsamajandusest ja -pärandist, kultuurist ning metsas puhkamisest. Teed võib läbida ka pikemate etappide kaupa ja mitte kõiki ühe suvega. See matkatee on jagatud seitsmeks lõiguks: • I lõik Oandu–Kalmeoja (40 km) • II lõik Kalmeoja–Aegviidu (38 km) • III lõik Aegviidu–Hirvelaane (62 km) • IV lõik Hirvelaane–Kellissaare (72 km) • V lõik Kellissaare–Hüpassaare (28 km) • VI lõik Hüpassaare–Kopra (56 km) • VII lõik Kopra–Ikla (74 km)

Imeline päikeseloojang läänemaal Peraküla rannas. FOTO: SERGEY MOISEEV/SHUTTERSTOCK

2 02 1 K R OON I KA SUVI !

S U V E M AT K

Tellingumäe vaatetorn Peraküla-Ähijärve matkateel. FOTO: KYLLI TEDRE-GAVRILOV/RMK

Peraküla–Aegviidu– Ähijärve

See 820 kilomeetri pikkune matkarada läbib üheksat maakonda, hulga kaitstavaid alasid ja näha saab rohkesti imelisi maastikke — ilusaid liiva- ja kliburandu Läänemaal, süngeid metsalaasi Harjumaal, kauneid viljavälju Järvamaal, märgalasid Endlas ja Emajõe Suursoos, künklikke heledaid männikuid Põlvamaal ning imelisi paiku Võrumaal. Matkatee valmis nii, et 2013. aastal lisandus Oandu–Aegviidu–Ikla teele uus haru Aegviidult Ähijärvele. 2015. aastal lisandus harule veel 192 kilomeetri pikkune tee Perakülast Aegviiduni, mis koos Aegviidu–Ähijärve lõiguga moodustavad nüüd Peraküla–Aegviidu–Ähijärve matkatee.

Kalmeoja lõkkekoht Oandu-Ikla matkateel FOTO: RMK

KRO O NIKA SU V I! 2 02 1

Rada on looduses tähistatud valgerohelise-valge värvimärgistusega ja suunavate viitadega. See matkatee on jagatud 11 lõiguks: • I lõik Peraküla–Vihterpalu (27 km) • II lõik Vihterpalu–Ohtu (46 km) • III lõik Ohtu–Alavere (83 km) • IV lõik Alavere–Aegviidu (32 km) • V lõik Aegviidu–Oostriku (107 km) • VI lõik Oostriku–Elistvere (76 km) • VII lõik Elistvere–Kantsi (80 km) • VIII lõik Kantsi–Kiidjärve (44 km) • IX lõik Kiidjärve–Piusa (121 km) • X lõik Piusa–Pähni (103 km) • XI lõik Pähni–Ähijärve (105 km)

Penijõe–Aegviidu–Kauksi

615 kilomeetri pikkune RMK matkatee Penijõe–Aegviidu–Kauksi algab Penijõe mõisa juurest Matsalu rah-

vuspargist ja kulgeb läbi avarate Kasari jõeluhtade Raplamaa poole, kus loogeldes läbi rabade, sügavate metsade, muinaslinnuste ning põlluservade viib Harjumaa, Paunküla mägede ja viimaks matkapealinna Aegviidu poole. Uue haru pikem osa jääb Aegviidust itta. Lääne-Virumaal kulgeb rada piki kõrgeid ning kitsaid oose üle Neeruti mägede, jõudes läbi unustusehõlma vajunud sõjaväebaaside lõpuks IdaVirumaa servale Tudu soostikusse. Ida-Virumaal muutub aga raja ilme — teele jäävad tööstusmaastikud Kiviõli ning Püssi poolkoksija tuhamägede, Aidu karjääri ning Kohtla-Nõmme kaevanduspargi näol, teele paistavad kätte ka Kohtla-Järve kõrged poolkoksiplatood.

MUST KÜÜSLAUK TARUVAIGUGA – LOODUSE VÄEGA BAKTERITE JA VIIRUSTE VASTU! Musta küüslaugu (90%) ja taruvaigu 10% kapslid on toidulisand eestimaisest loodusest, mis toetab immuunsust, aitab kaitsta hingamisteid, aitab võidelda kahjulike mikroorganismide ja seentega ning aitab toime tulla stressiga. Pakendis 120 kapslit ehk 40 päeva soovitav kogus.

Must Küüslauk on pärimuse järgi nooruslikkuse ja igavese elu allikas, taruvaiguga saab aga kinni pitseerida isegi põrguväravad.

Iidsed tarkused ja võimsad loodusannid nüüd Sinu tervise teenistuses! Küüslauk on teada ja tuntud väetaim ning immuunsuse turgutaja. Taruvaik on võimas antiseptik, mis hävitab bakterid, viirused ja seene.

•

aitab alandada kaalu ja vähendada rasva akumulatsioon, vähendades söögiisu, toetab rasvade metabolismi regulatsiooni termogeneesi kaudu; antioksüdatiivsed ühendid neelavad organismis vabu radikaale ning lisaks aktiveerivad ka antioksüdantseid ensüüme, mistõttu vähendab oksüdatiivset stressi ja aktiveerib antioksüdantse immuunsüsteemi.

Must küüslauk on valmistatud eestimaisest küüslaugust, fermenteerides küüslauku madalal temperatuuril 3 nädalat. Fermenteerimisel tõuseb küüslaugu antioksüdantsus kuni 80 korda! Seetõttu on must küüslauk ehtne eestimaine supertoit ja isegi tervislikum kui tavaline küüslauk. Taruvaiku toodavad mesilased mesilastaru kaitseks viiruste, bakterite ja seente eest, samamoodi kaitseb taruvaik ka inimkeha.

Taruvaigu tervist toetavad omadused:

Musta küüslaugu tervist toetavad omadused

• •

• • • • •

aitab toime tulla stressiga; aitab kaitsta keha kahjulike mikroorganismide ja seente eest, antiparasiitne; aitab hoida soolestikus mikrobioloogilist tasakaalu; aitab hoida kolesterooli kontrolli ja aitab kaitsta maksa; aitab ennetada vähki ja toetab vähiravist taastumist, aitab stimuleerida vähirakkude apoptoosi, rakutsükli peatumist ning aitab pidurdada kasvaja levimist;

• •

toimib loodusliku antibiootikumina, toetades suu-, nina-, kurgu-, kõrva-, hingamisteede tervist; kasutatakse eesnäärmehaiguste ennetamiseks ja vaevuste leevendamiseks; aitab võidelda põletikega; on üks parimaid biostimulaatoreid, aitab aktiveerida rakkude arengut (takistades samal ajal patogeensete rakkude arengut); aitab stimuleerida kudede kasvu, regenereerimisprotsesse, vereloomet; ennetab vähi ning trombide tekkimist ja aitab leevendada keemiaravis kasutatavate ravimite toksilisi kõrvalnähte.

Musta küüslaugu ja taruvaigu kapslitesse ühendasime need looduse abiväed Sinu tervise nimel!

Suurepärane antioksüdantide

Väikest 0,5g kapslit on lihtne neelata! Kapsli sisu on hea maitsega, soovi korral tee kapsel lahti ja puista sisu toidule.

100% looduslik 100% eestimaine 100% taimne kapsel

allikas

90% must küüslauk + 10% taruvaik Ei ole lisatud säilitus-, maitse-, värv- ega mahuaineid

Saadaval parimates tervisepoodides ja apteekides ning e-poes

www.mustkuuslauk.ee

RUBRIIK

VEEL NELI ERI PIKKUSEGA PÕNEVAT MATKARADA Hiiumaa tõusud ja langused Leemeti matkarada Hiiumaal on läbitav kahe- ja kolmekilomeetrise ringina ning kuigi Hiiumaa tundub justkui üks lame saar, siis sealsed tõusud ja langused pakuvad mõnusat koormust, sobides autoga ringreisi tehes suurepäraselt natukene pikemaks jalgade sirutamiseks. Sealne metsaloodus pakub palju silmailu, imetleda võib jääajajärgseid luitenõlvu ja nendevahelisi soiseid nõgusid. Kui hooaeg õige, saab nautida mustikaid, pohlasid ja seeni. Rada on korralikult tähistatud ja pärast matka saab pidada pikniku Leemeti metsaonnis, kust rada ka alguse saab. Hiiumaal väärivad avastamist ka paljud teised matkarajad, näiteks neljakilomeetrine Kärdla matkarada või jalutuskäik Heltermaa sadamast RMK Sarve telkimisalale ja ringiga tagasi. Kesklinna läheduses Matkamiseks ei pea tegelikult alati võtma ette pikka autosõitu, vaid piisab täitsa ka trammi või bussi peale hüppamisest või lühikesest rattasõidust pealinnas — näiteks Paljassaare poolsaarele. Sealsest parklast saab alguse ligi 8 kilomeetri pikkune ring, kust peegeldub Paljassaare ajalugu ja loodus ning mööda laudteed (kogupikkus 550 meetrit) kõndides jõuab mere äärde, kus õnnestub näha ka šoti mägiveiseid ja põnevaid linde, näiteks roo-loorkulli. Kuigi lindude pesitsuse ajal ei tohi suurelt teelt kõrvale kalduda, siis talvel saab lausa jäämatku ette võtta. Suvel, kui ilmad on soojad ja päikeselised, võib matka lõpetada suplusega Pikakari rannas. Kauksi rand Peipsi ääres FOTO: MARINA VASSILJEVA/SHUTTERSTOCK

Põhjarannikul kulgeb matkatee kõrge klindiserva peal ja all, läbib Eesti kõrgeima rannaastangu Ontika ja kõrgeima joa Valaste ning pakub vaateid nii merele kui ka pangametsale ja Sillamäele. Siis pöördub rada lõunasse ning suundub läbi Sinimägede sõjatandri ja unustusse vajuvate kaevandusasulate Kurtna järvedest mööda, läbi Agusalu ning Alutaguse metsade Peipsi järve põhjarannikule Kauksis. See tee avati 2018. aastal. Rada on looduses tähistatud valge-kollase-valge värvimärgistusega ja suunavate viitadega. Tee on jagatud viieks lõiguks: • I lõik Penijõe–Varbola (84 km) • II lõik Varbola–Aegviidu (134 km) • III lõik Aegviidu–Roela (106 km) • IV lõik Roela–Mummassaare (158 km) • V lõik Mummassaare–Kauksi (133 km)

KRO O NIKA SU V I! 2 02 1

Armastatud matkarajad ühes Ühed kaunimad Eesti matkarajad asuvad Lahemaa ja Kõrvemaa kandis ning selleks, et mitmed neist ühe matka jooksul üle kaeda, tasub alustada teekonda Järvilt ja võtta suund Aegviidu poole. Kokku 27 kilomeetri pikkune matkarada kattub osaliselt Paukjärve ja Jussi loodusradadega, sellest 2,5 kilomeetrit on laudteed ning teele jäävad mitmed telkimisalad ja lõkkekohad, mis võimaldavad matkata kaks-kolm päeva. Rada algab Järvi Pikkjärve telkimisalalt ning kulgeb Lahemaa rahvuspargis ja Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal, mistõttu tuleb jalutuskäigu ajal järgida seadustest tulenevaid piiranguid. Vahelduv ja kaunis maastik on kindlasti väärt kogemist. Metsade ja küngaste keskel Lõuna-Eestis matkates tasub ette võtta metsade ja küngaste keskel asuv kevadine Karula rahvuspark. Seiklust alusta näiteks Ähijärvelt, kus asub rahvuspargi külastuskeskus ja saavad alguse mitmed matkarajad. Jaluta Ähijärve-äärsel puisniidul, piilu lasterajale jäävatesse pesakastidesse, suundu Suuremäele ja naudi õhtupäikeses kauneid vaateid järvele. Neljakilomeetrine Ähijärve teerada on siiski kõigest põgus tutvus sealse looduse ja ajalooga. Karula pikk jalgsimatkarada on kokku tegelikult 36 kilomeetrit pikk, see kulgeb ringikujuliselt ja on viidastatud nii, et võib liikuda mõlemas suunas. Näiteks keskusest edasi liikudes jääb nelja kilomeetri kaugusele ka Peräjärve metsarada, mis juhatab matkaja läbi eri metsatüüpide. Sealne loodus, rõkkav linnulaul ja raja ääri palistavad kevadõied on kindlasti uudistamist väärt. Raja äärde jäävad ka mitmed telkimis- ja lõkkekohad, näiteks Veski, Plaagi ja Suuremäe.