Logistika (detsember 2022)

LOGISTIKA Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Kaup Soome ja Soomest juba järgmiseks tööpäevaks www.navaka.ee

VEEBRUAR 2022

RAHVUSVAHELISED LENNU-, MERE- JA RAUDTEEVEOD KÜSI HINNAPAKKUMIST!

www.flamekofr.com

DELIVERING EXPERTISE. WORLDWIDE.

FLAMEKO FORWARDING

Flameko Forwarding OÜ Seemne tänav 4, Tallinn forwarding@flameko.ee Tel +372 535 000 10

logistika

Logistikas annavad tooni rohelised teemad Logistikaettevõtete jaoks muutuvad rohelised lahendused aina olulisemaks. Põhjusi selleks on mitmeid: alates vahel veidi ebakindlalt idealistlikust maailmapäästmisest ja lõpetades kõige pragmaatilisematega.

Nimelt on nii koostööpartneritega suhtlemine kui ka lõpptarbijale müümine märksa kergem, saab toetuda ka keskkonda säästvate lahenduste argumentidele.

Ilmselge on, et ettevõtete juhtkondades ja nõukogudes pole viimastel aastatel keskkonnainnovatsiooni teemalise haridusega inimeste osakaal märkimisväärselt suurenenud. Seda enam läheb aga hinda koostöö teemat valdavate teadlaste ja kõrgkoolidega. Õnneks toetavad rohelist ja arenevat

ettevõtlust üha enam ka nii Eesti riik kui ka Euroopa Liit.

Ta s a p i s i , väike s te s am m u de haaval, muutub rohepööre vastuvõetavamaks ja omasemaks ka üksikisikute tasemel. On ju tegelikult meeldiv töötada ettevõttes, kus juhtkonnale läheb korda meie kõigi jaoks oluline keskkond. Samuti on kliendina tore tõdeda, et ettevõtted teevad pingutusi ka kliendi aja, raha ja keskkonnajälje säästmiseks – olgu siin toreda näitena toodud kasvõi asjaolu, et pakid tulevad üha lähemale ning nende kättesaamine võtab vähem aega ja kütuseraha.

Sama meelt on Eesti riik ka postiteenuse osas, mille nõudeid aasta algul kaasajastati, et tagada teenuse

parem kättesaadavus sõltumata sellest, millises maanurgas elatakse ja postiteenust vajatakse.

Kas tavatarbija hakkab eelistama ka näiteks rohelisemaid sõidulahendusi, näitab aeg.

Anne-Mari Alver Toimetaja

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Janelle Koel janelle.koel@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Valentin Motšalov Keeletoimetaja: Sven Saun Trükk: AS Printall

Cargobus

Cargobus keskendub 2022. aastal infotehnoloogilistele arendustele Planeeritavad lahendused aitavad Cargobusi teenuse kasutajatel parandada tarnevigu ja luua veelgi paremaid kliendisuhteid.

Erich Keler Cargobus äriarenduse juht

Cargobus OÜ logistiline süsteem baseerub bussiliinide võrgustikul.

See tähendab seda, et pakisaadetiste vedu vastuvõtu ja väljastuspunktide vahel toimub kindlate graafikute alusel väljuvate reisibusside pagasi4 • VEEBRUAR 2022

ruumis. Kokku on ettevõtte kasutada ligikaudu 600 erinevat bussiliini.

Tegu on väga stabiilse ja äärmiselt tiheda võrgustikuga, mis võimaldab pakkuda klientidele operatiivseid ja kiireid lahendusi erinevatele pakisaatmise vajadustele. Meie klientideks on enamjaolt ettevõtted ja organisatsioonid, kes hindavad lühikesi tarneaegu, usaldusväärsust, kliendikeskset lähenemist ja paindlikust. Cargobusiga veetav kaup ootab teelepanekut keskmiselt alla ühe tunni. Selline kiirus võimaldab teenuse kasutajatel sageli parandada ka ettevõtte tarnevigu ja säilitada häid kliendisuhteid.

Käesoleval aastal plaanime minna üle uuele infotehnoloogilisele platvormile, mis võimaldab pakkuda klientidele veelgi paindlikumat ja usaldusväärsemat pakiveoteenust.

Tegu on pilve tehnoloogial baseeruva lahendusega, mille arendamine käib hetkel täie hooga. Olulisemate kavandatavate muutuste seas on meie esinduste pakisaadetiste vastuvõtmise ja väljastamise protsessi lihtsustamine, millega plaanime vähendada kõrgema nõudlusega kellaaegadel ootejärjekordi ning muuta kliendikogemuse positiivsemaks.

Logistikute ja veokorraldajate töölõigus muutub materjalivoogude

Cargobus Fotod: Cargubus

juhtimine proaktiivsemaks ja struktuursemaks. Kullerite ja veokorraldajate töökeskkond on väga dünaamiline. Need funktsioonid puutuvad kokku mitmete pakisaadetistega seotud parameetritega, mis muudavad töökäskude järjestamise, piirkondade määramise ja kellaajaliste lubaduste andmise väga keeruliseks. Inimese jaoks on sellise detailide hulga paralleelne tulemuslik käsitlemine praktiliselt võimatu ning see on see koht, kus kaasaegsed pilvepõhised optimeerimislahendused tulevad inimesele appi. Näiteks saavad edaspidi meie veokorraldajad kullerite töö planeerimisel valida automaatselt koostatud lahenduste vahel, kus on arvestatud erinevate kitsendustega nagu kliendi saadavusest tingitud kellaajalised piirangud, veoruumi mahutavus, tööpiirkonnad, töökäskude prioriteetsus ja paljude muude asjaoludega. Tulemusena on selgem ja lihtsam protsess ja parem klienditeenindus.

Võrgustiku üleselt paraneb jälgitavus ja infovoo sidusus materjali-

vooga. Saadetiste liikumisega seotud sündmused registreeritakse võimalikult täpselt. Kogutud andmed analüüsitakse ja kuvatakse kasutajatele reaalajas. Parem jälgitavus tagab, et süsteemis esinevad kitsaskohad on aegsasti tuvastatud ja likvideeritud.

Iseteeninduslik veebikeskkond aitab meil muuta paki saatmise kogemuse kliendi jaoks mugavamaks ja kiiremaks. Sealt saavad meie kliendid edaspidi luua tellimusi, jälgida saadetiste staatuseid, hallata aadressiandmeid ja palju muud. Kuna taustal on mitmed olulised protsessid nagu veolahenduse koostamine ja kullerite määramine automatiseeritud, saavad kliendid iseteeninduse kaudu parema ülevaate saadetiste oletatavate tarneaegade kohta.

Eelpool loetletud planeeritud muutused ning plat vormi poolt pakutav funktsionaalsus on positiivsed, kuid see ei ole kaugeltki kõik pakiveoteenuse kõrge kvaliteedi tagamiseks. Teenuste puhul on oluline mõista, et kliendi poolt tajutav teenuse kvaliteet sõltub ka

muudest faktoritest ja hea infotehnoloogiline infrastruktuur ei tähenda automaatselt edu. Üks võimalus on teenuse kvaliteedi mõõtmisel läheneda teenustele kui soorituste jadale, mis tekitab igas lülis määramatuse kihi kavandatud ja tegeliku soorituse vahel. Eesmärk on mõista ja minimeerida seda inimfaktorist tingitud määramatust igas lülis ja kogu süsteemis tervikuna. Protsesside lihtsustamine, eesmärgistamine ja pidev täiustamine teevad selle võimalikuks. Kavandame ühtse ettevõtteülese tõeallika loomist ning sellel põhineva mõõdikute süsteemi kasutuselevõtmist. Sellega loodame anda juhtidele ja otsustajatele hea tagasisidestamise tööriista.

VEEBRUAR 2022 • 5

CF&S Estonia on Teie usaldusväärne partner rahvusvahelises transpordis, ladustamisel ja jaotuslogistikas AUTOTRANSPORT • ülegabariidilised autoveod • kohalikud jaotusveod Eestis

LOGISTIKAKESKUS • laopinda ca 12 500m2 • tavaterminal ja tavaladu, tolliterminal ja tolliladu • soodne asukoht Nehatu logistikapargis, Lool, Peterburi tee ääres • pick & pack teenus

TEENUSED • ladustamine- ja jaotuslogistika • rahvusvaheline maanteetransport • konteiner-ja lennutransport • raudteetransport • ülegabariidilised veosed maal ja merel • tolliagendi teenused

WWW.CFS.EE

CF&S Estonia AS Ahtri 12, 10151 Tallinn tel +372 666 4400 cfs@cfs.ee

logistika

Pakifirmad keskenduvad nii kliendile kui ka keskkonnale

Pakiäri tulevikuvisioonid pole pelgalt “tõhustamine” ja “parendamine”. Igapäevane töö käib kahel kohati vastandlikul suunal: teenus peaks olema võimalikult kättesaadav ning samal ajal koormama keskkonda võimalikult vähe.

TEKST: Anne-Mari Alver FOTOD: Shutterstock

Pakkide saamine ja saatmine muutub üha populaarsemaks nii Eestis kui ka üle maailma. Nii säästetakse aega, mis muidu kuluks poodlemisele, samuti ka tervist – kontaktivaba suhtlust eelistaval ajastul on e-poed ja kauba pakiga saamine märksa turvalisem.

Pakifirmad käivad muutuva maailmaga ühte jalga ning teevad muutusi ka oma tegevuses. Nii näiteks arutleb Itella Estonia tegevjuht Merike Paalberg, et pakiäri kasv kindlasti hoogustub lähiaastatel veelgi ja mahtude kasv jätkub.

“Oluliseks aspektiks saab tagastuste lihtsus, kiirus ja ennekõike raha tagasimakse kiirus. Piiratud vahendite juures on see sageli otsustav, kas saab järgmist saadetist tellida või mitte.

Tarne kiirus, läbipaistvus ja kättesaadavuse võimekus logistikaettevõtete poolt tõuseb,” hindab Paalberg.

Pakiautomaadid asendavad peatselt postkaste Ka Eesti Posti juhatuse liige Kristi Unt on veendunud, et lähitulevikus jätkub pakimahtude stabiilne kasv, kuna e-kaubandus on jätkuvas tõusutrendis. „E - k a u p m e h e d ü l e m a a i l m a panustavad rohkem efektiivsusesse ning kliendikogemusse. Siin-

kohal saab välja tuua, et selliseid Hiinast tulevaid mahte tükiliselt, nagu paari viimase aasta jooksul on olnud, enam ilmselt tulema ei hakka, sest suured kaupmehed on maksimaalse efektiivsuse ja kliendimugavuse kontekstis hakanud ise saadetisi konsolideerima ehk ühe kliendi mitu saadetist pannakse samasse pakki.

Samuti panustatakse nii tellimise kui ka deklareerimise protsessis kliendi mugavusse ja seetõttu jõuavad paljud saadetised Eestisse juba deklareerituna. Aina enam panustatakse kliendi teekonda koos viimase miili pakkujaga. Juba lähiajal saab AliExpressist tellides valida VEEBRUAR 2022 • 7

logistika endale paki kätte saamiseks mugavaima asukohaga Omniva pakiautomaadi.

Samuti panustavad kliendikogemusse viimase miili pakkujad ise.

Omniva võttis klientide mugavamaks teenindamiseks ja pakiautomaatide efektiivsuse tõstmiseks kasutusele nutika lahenduse, mis võimaldab meil ühe saaja mitu pakki ühte pakiautomaadi lahtrisse ladustada. Samuti panustab enamik ettevõtteid erinevatesse digilahendustesse ja seda ikka kliendi parema ja mugavama teenindamise nimel,” kirjeldab Kristi Unt Eesti Posti pakiäri korralduses toimuvat.

Merike Paalberg lisab, et kuna e-kaubanduse laoteenuse (e-fulfilment) sisseostu maht e-kaupmeeste poolt kasvab, võimaldab see komplekteerimise kiirust ja läbipaistvust lõpptarbijale parandada. „Täna on laoteenusena sisseostetavad mahud veel marginaalsed ja seetõttu tarnete kiirus erinevate kaupmeeste lõikes suure erinevusega. Sama päeva tarne siseriiklikule pakile saab juba lähiajal standardiks, kui komplekteerimise protsessi sisseostu maht kasvab. Pakiautomaadid tulevad tarbijale väga lähedale. Piltlikult öeldes asendavad pakiautomaadid postkaste, mis veel ca 10 aastat tagasi olid iga teise nurga peal,” räägib ta ning lisab, et pakiautomaat ise muutub lihtsamaks, sest funktsionaalsused liiguvad pakiautomaadist internetti. „Täna eelistab tarbija veel ekraaniga automaati, sest kogemus ekraanivabast seadmest on veel vähene. Kolme kuni viie aasta pärast vaevalt et keegi operaatoritest enam uut ekraani, makseterminali ja etiketiprinteritega uut tehnoloogiat turule tooma hakkab. Pakkide tänane pakikaartidega varustamine asendub pigem QR-koodiga.”

Uueks trendiks kujuneb rohelisus Kristi Unt selgitab, et üks kindel suunanäitaja tulevikus on veel keskkonnasõbralikkus. Kliendid on aina teadlikumad ning aina olulisemaks muutub nii logistika, pakendite, sorteerimise jms viimine üle rohetehnoloogiatele.

Baltikumis seda veel väga laialt ei ka8 • VEEBRUAR 2022

ANDRES SUTT: “POSTITEENUS ON OSA ELUKVALITEEDIST!” Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt allkirjastas universaalset postiteenust (UPT) ja postivõrku reguleeriva määruse, millega kaasajastatakse kehtivaid nõudeid, et tagada postiteenuse järjepidev üleriigiline kättesaadavus.

“Inimeste elukvaliteet peab olema tagatud igas Eestimaa nurgas ja postiteenuse kättesaadavus on kindlasti selle oluline osa. Samas ei ole täna enam nii oluline postkontorite füüsiline asukoht, vaid see, et postiteenus kui selline oleks inimesele kättesaadav ja mugav kasutada – olgu see postkontori, pakiautomaadi või kulleri vahendusel. Kui 10 aastat tagasi saadeti kaks miljonit pakki aastas, siis täna on see number juba üle 25 miljoni ja inimesed eelistavad üha enam 24/7 toimivaid pakiautomaate postkontorisse mineku asemel,” selgitas minister Andres Sutt muudatuste tagamaid. “Postiteenus peab ja jääb kõigile inimestele senisest veelgi paremini kät-

tesaadavaks, kuid Eesti Post saab uute nõuete raames paindlikumalt valida, kus ja milliste kanalite vahendusel ta inimesele kõige paremini postiteenust pakub,” lisab Sutt.

Uue määrusega kaotati senised nõuded otseselt postkontorite ja kirjakastide paiknemisele ning asendati need nõudega tagada juurdepääs UPT-le erinevate juurdepääsupunktide kaudu.

Eesmärk on minna üle nn teenusepõhisele lähenemisele ja parandada teenuse kättesaadavust, et inimesel oleks parem juurdepääs teenusele kas siis postkontori, liikuva juurdepääsupunkti (nt buss), pakiautomaadi, kirjakasti või tellitava juurdepääsupunkti vahendusel. Tellitava juurdepääsupunkti (nn motokanne) saab inimene koju tellida tasuta, kui postkontor või pakiautomaat asub postiteenuse kasutajast kaugemal kui 5 km (nii linnas kui ka maal), või ei ole postkontor avatud soovitud tööpäeval või ei osutata seal soovitud, UPT hulka kuuluvat teenust.

sutata, kuid mujal e-poodides kuvatakse kliendi valitud tarneviisi mõju keskkonnale, et klient teaks, milline on tema valitud pakendi- ja transpordiliigi jalajälje suurus ning saaks soovi korral teha keskkonnasõbralikkusest lähtuvaid valikuid. „Juba täna on Omniva pakid sorteeritud päikese jõul (Rukki logistikakeskuse katusel on päikesepaneelid), kohe-kohe hakkavad suuremates linnades ringi vurama VOK-elektrijalgrattad ja elektrikaubikud,” märgib ta ning lisab, et tarbija valib tarnija, lähtudes lähedusest ja mugavusest, mitte hinnast, ja seetõttu tulevad pakiautomaadid kliendile aina lähemale. Mõne aasta pärast on turule lisandunud neljas ja võib-olla ka viies pakkuja ning tehakse ka koostööd viimase miili pakkujate vahel. „Omniva fookus on samuti kliendile lähedal olla ning seetõttu käib tihe koostöö kohalike omavalitsustega, et kohalikele elanikele parimad lahendused välja töötada. Kliendi ootus on tarbida teenuseid mugavalt ja lihtsalt oma koduuksel, mistõttu tuleb ka teenused nii disainida, et klient saaks paki saamiseks ja saatmiseks kasutada endale lähimat pakiautomaati, eramaja pakikappi või muud lahendust.

Trendina on näha ka kaupmeeste liikumist uutele turgudele. Eesti kaupmees ei piirdu enam ainult Eestiga ja seni Baltikumi turul tegutsenud kaupmees seab sihte Baltikumist välja.

Kaugemas tulevikus nähakse pakilogistikas nii automatiseeritud, kuid samas ka iseliikuvaid pakiroboteid ja droone,” räägib Unt. Ka Merike Paalberg rõhutab, et kõik pakiäris tegutsejad püüavad järjest enam liikuda keskkonnajalajälje vähendamise ja süsinikdioksiidi nullemissiooni suunas: järjest rohkem võetaks kasutusele elektrikaubikuid, tähtsal kohal on veoringide pidev optimeerimine, et vähendada kilometraaži ja võimaliku müra teket, samuti digitaalsete teenuste pidev arendamine ja juurutamine. „Järjest enam rõhku pannakse taastuvenergia kasutamisele kontori-, tootmis- ja jaotushoonetes.

Trend on kasvav pakendite ja pakkematerjali taaskasutus. Kindlasti tegeldakse järjest rohkem ka töötajate ja klientide keskkonnateadlikkuse kasvatamisega,” räägib ta. Itella kollektiiv on käinud metsa istutamas, samuti vähendab ettevõtte keskkonnajälge pakendite taaskasutuskast Peetri Selveris.

logistika KOMMENTAAR

Pakiäri on ringmajanduse oluline osa

Kristina Laaneots DHL Express Estonia AS juhatuse liige ja tegevjuht Pakiäri tulevikku Eestis mõjutavad nii globaalne kliimakriis kui kui ka muud keskkonnaprobleemid, nagu veetarbimine ja jäätmeteke, ja siinkohal saab ringmajandus nende probleemide puhul kasulik olla.

Kliimamuutuste ja keskkonnakahjude märgid muutuvad üha nähtavamaks. Kasvav jäätmete hulk ohustab veelgi enam looduslike ökosüsteemide ning neis elavate ja töötavate inimeste tervist. Ühiskondi ja ettevõtteid innustatakse panustama säästvamasse tulevikku, kusjuures jätkusuutlikkuse eesmärk on tagada, et ülemaailmne tootmis- ja tarbimiskäitumine on keskkonnaeesmärkidega kooskõlas.

Olulised põhimõtted Ringmajanduses on viis olulist põhimõtet: vähendamine, parandamine, edasimüümine, uuendamine ja taaskasutamine. Ringmajandusele üle minnes tuleb tarneahelad ümber kujundada ja uuenduslikud logistikalahendused saavad ringmajandusele kaasa aidata; need on vajalikud nii füüsiliste voogude kui ka andmevoogude hõlbustamiseks. Eriti puudutab see tootmismahtude ja materjalide optimeerimist, toodete elutsükli pikendamist, uudsete kasutusmudelite turule toomist või uute lahendus-

Loo Autokeskus OÜ on pühendunud juba 2008. aastast autode eest hoolitsemisele. Kvaliteet on alati olnud meie prioriteet ja väärtuste kattuvuse tõttu ühinesime 2015. aastal Bosch Car Service võrgustikuga, et pakkuda ikka ja alati oma klientidele kõige paremat.

MIKS VALIDA MEID?

Oma valdkonna kogenuimad spetsialistid

Kaasaegsed töövahendid, mis võimaldab tööd ka kõige moodsamate tehnoloogiatega

Garanteerime teenuste turvalisuse ja kõrgeima kvaliteedi

OOTAME TEID IGAL TÖÖPÄEVAL KELL 9-18 AADRESSIL KAEVU 2A, PILDIKÜLA, JÜRI BRONEERI AEG JUBA TÄNA +372 600 0140, +372 5850 1188 TEIE AUTO PARIM KOOSTÖÖPARTNER LOO AUTOKESKUS OÜ

te väljatöötamist, et elutsükli lõppu jõudnud esemeid taaskasutada.

Kõige rohkem võib ringmajanduse edenemist mõjutada moe- ja tarbeelektroonikatööstusest. Ringmajandus võib nendes kahes tööstusharus olla märkimisväärselt kasulik. Umbes 20 protsenti toodetud rõivastest ei kasutata kunagi ja nutitelefonid vahetatakse sageli juba kaks või kolm aastast pärast ostmist välja. Mõlemad sektorid toodavad rohkem kui kuus protsenti ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest.

Elektroonikaseadmete tootmiseks on vaja palju taastumatuid loodusvarasid, näiteks haruldasi muldmetalle ja metalle. Lisaks vastutavad tööstused suure maakasutuse (suurem kui Saksamaa ja Šveitsi maa-ala kokku), veetarbimise (40 protsenti USA kodanike aastasest veetarbimisest) ja jäätmetekke (50 protsenti eurooplaste aastasest jäätmetekkest) eest. Kuna 80 protsenti keskmise moe- või tarbeelektroonikakauba heitkogustest tekib tootmise käigus, peab toote eluiga võimalikult pikk olema.

logistika

Pakiäri aitab suunata tarbijakäitumist Selleks, et ringmajandus Eestis toimima saada, tuleb eelkõige arendada jätkusuutlikku tarbijakäitumist. Lisaks tuleb ringluse teostamiseks ümber kujundada tarneahelad ning tagada läbipaistvus ja tõhus korraldus. Kõikide osaliste ühised jõupingutused võivad muuta ringmajandusele ülemineku edukaks ja tasuvaks.

Ringmajandus on võrdlemisi mugav ja mõjus viis heitkoguste vähendamiseks.

50-protsendilise ringluse saavutamine säästaks sama palju kasvuhoonegaaside heitkoguseid kui olukord, kus kõikide voogesituse kasutajad üle maailma lõpetaksid videosisu vaatamise viieks aastaks.

Kui kõik sidusrühmad on kohusetundlikud ja kiirendavad üksteist tugevdavat ahelat, võib ringlus reaalsuseks saada. Kuigi edukas üleminek ringmajandusele on kahtlemata jagatud vastutus ja pingutus, on pakiäriga seotud osaliste panus võtmetähtsusega. Ringlus muudab materjalide ja toodete liikumist ning ka pakiäri eesmärk ongi kaubavoogude tõhus haldamine.

logistika

Tallinn saab

rohevesinikul töötava taksopargi Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) toetavad ettevõtte Utilitas rohevesiniku tervikahela rajamist 5 miljoni euroga. Rohevesinik võetakse kasutusele taksonduses ning projekt peab olema valmis 2024. aasta novembri lõpuks.

Kadri Põlm Foto: Shutterstock

Vesiniku tootmiseks kavandab Utilitas tootmiskompleksi Utilitase koostootmisjaama läheduses, mida varustatakse elektrienergiaga otseliini kaudu. Projekt sisaldab ka kahe avaliku vesinikutankla rajamist Tallinnasse, millest üks paikneb vesiniku tootmiskompleksis. Sõidukipargi soetamise eest kannab hoolt UGI, sõidukite opereerimiseks on kavas leida aga partner.

Utilitase juhatuse esimehe Priit Koidu sõnul oli Utilitase projekti eelisteks kõrge kulutõhusus, suurim positiivne keskkonnamõju ja vesiniku kasutuselevõtmise määr. Utilitase koostootmisjaama juurde rajatav vesiniku tootmiskompleks kasutab 100 protsenti taastuvelektrit ja võimaldab rakendada kõrge kasuteguriga tootmisseadmeid, ent hoiab samal ajal vesiniku hinna kõikide tulevaste tarbijate jaoks soodsaimal võimalikul tasemel.

“Oleme rõõmsad võimaluse eest projekt partnerluses riigiga ellu viia.

Näeme vesinikus olulist lüli taastuv­ energiale täielikul üleminekul,” kinnitab 12 • VEEBRUAR 2022

Priit Koit. “Näeme vesiniktehnoloogial suurt potentsiaali ühistranspordis laiemalt – näiteks raudteevedude või linnaliinibusside puhul, aga ka energiasalvestuses. Tootmise rajamine ja taristu arendamine loob vesiniku laiemaks kasutuselevõtuks väga head eeldused.”

Majandusminister Taavi Aas lisab, et kliimaneutraalse majandusmudeli loomiseks tulebki kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid: “Vesiniku tootmine ja kasutamine on Eesti tingimustes veel üsna uus suund, kuid näeme potentsiaali selle kasutamisel energiakandja ja -salvestina sektorites, mille puhul on kasvuhoonegaaside heidet keerulisem vähendada.”

Transpordisektor muutub rohelisemaks KIK-i juhataja Andrus Treieri sõnul on vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtt üheks lahenduseks, mis võimaldab parandada nii meie elu- ja looduskeskkonda kui ka tugevdada majanduse

konkurentsivõimet. “Praegu on puhta vesiniku tootmine veel vähe levinud ning oluliselt kallim, kui me seda sooviks, sest vastavaid seadmeid toodavad vähesed ettevõtted. Just seetõttu tegi riik esmalt pilootprojekti taotlusvooru, et saaks täpsemalt mõtestada, kus ja millist toetust on vaja.”

Roheline vesinik saab transpordisektori üheks oluliseks märksõnaks ka tulevikus ja selle toetamist on plaanis jätkata ka riiklikul tasandil.

KIK-i projektikoordinaatori Tiiu Noormaa sõnul tunnistati teised taotlused samuti toetuse andmise tingimustele vastavaks, kuid vooru eelarvest sai rahastada vaid enim hindepunkte saanud taotluse. “Hetkel valmistame koos MKM-iga ette uut rohelise vesiniku tervikahelate toetusmeedet.

Seekord on toetatavateks valdkondadeks transpordisektor laiemalt ja rohevesiniku kasutamine keemiatööstuse lähteainena. Taotlusvoor avaneb 2023. aasta alguses ning eelarve on 50 miljonit eurot,” lisab ta.

logistika

Roheline Tallinn:

diiselbusside osakaal langeb alla kolmandiku Foto: Shutterstock

AS Tallinna Linnatransport kuulutas välja riigihanke 15 elektrisõiduki soetamiseks, täiendava võimalusega soetada veel 15 bussi.

Anne-Mari Alver

Hanke eesmärk on minna edasi ettevõtte plaaniga ja jätkata keskkonnasõbralikele sõidukitele üleminekut.

Plaanide järgi peaksid esimesed elektribussid jõudma Tallinna 2023. aasta suveks. Tallinna abilinnapea Andrei Novikov rõhutab pealinna soovi muutuda veelgi keskkonnahoidlikumaks: “Kindlasti saab elektrisõidukite soetamine olla väärikas kingitus pealinna elanikele sel erilisel aastal, mil Tallinn saab Euroopa roheliseks pealinnaks.

Oleme paari aastaga teinud hüppelise arengu, et ühistransport muutuks rohelisemaks. Nii oleme paralleelselt surugaasibusside kasutuselevõtuga testinud ka uuemaid tehnoloogiaid, nagu

elektribusse, et viia kogu pealinna ühistransport hiljemalt aastaks 2035 üle heitmevabadele ühistranspordi lahendustele,” kommenteerib Novikov.

Bussid peavad sobima Eesti kliimasse TLT juhatuse esimees Deniss Boroditš selgitab, et seni on linnaliikluses testitud viie erineva tootja pakutavat elektribussi ning hanke loomisel lähtutigi seni Tallinnas testitud elektrisõidukite toimimisest ja sellest, et bussid vastaksid Eesti ilmastiku tingitud nõuetele. “Uued elektribussid ja laadimistaristud peavad olema sobilikud põhjamaistes keskkonnatingimustes ja teeoludes kasutamiseks. Sama oluline on, et bussid oleksid konstrueeritud ja ehitatud linnaliinide teenindamiseks ning et sõidukitel oleks ka valmisolek kombineeritud laadimiseks,” avab Boroditš hanke sisu ja lisab, et erinevate tootjate elektribusside testperioodid on Tallinnas olnud edukad ning ühis­ transpordi hiljutise rahulolu-uuringu tulemused on kinnitanud, et ka linna-

elanikud eelistavad keskkonnasõbralikumaid sõidukeid ning ootavad liinile elektribusse. “Uuring näitas, et linnatranspordi uuendustest kerkisid esile elektribussid ja nende kasutuselevõttu pooldab 70% ning surugaasil sõitvaid busse toetab 67% ühistranspordi kasutajatest.”

Diislile on häid alternatiive Deniss Boroditši sõnul saab Tallinn juba sellel aastal asendada 350 diiselbussi surugaasibusside vastu ja järgmistel aastatel langeb diiselbusside osakaal vähem kui 30%-le. See näitab, et Eestis on diislikütusele häid alternatiive. Täna saame öelda, et elektril sõitev ühistransport on teine etapp liikumaks säästlikuma liikuvuse poole,” ütles Boroditš, lisades, et juba praegu sõidavad ainuüksi kõik Tallinna trammid ja trollid 100% taastuvelektril ning ka soetatavad elektribussid hakkavad kasutama puhast elektrit.

TLT juhatuse esimees lisas, et hanke võitja peab lepingu raames tarnitavad bussid üle andma hiljemalt 2023. aasta suveks. Sama tähtaeg kehtib ka laadimistaristutele, mis peavad selleks ajaks olema välja ehitatud, testitud, töökorras ja tellijale üle antud. Riigihanke raames soetatud busside eeldatav kasutusaeg on minimaalselt 15 aastat ning kõikide busside aastane läbisõit on orienteerivalt kuni 90 000 km.

VEEBRUAR 2022 • 13

logistika

Eesti Raudtee

pürib COVID-i-eelsele tasemele tagasi Eesti Raudtee areneb nii pealinnas kui ka kaugemal ja vähemalt kaubavedude sektoris muutuvad majandusnäitajad paremaks.

Anne-Mari Alver Kui AS-i Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann eelmise aasta kevadel Logistikale intervjuu andis, rõhutas ta kaht olulist eesmärki – uute klientide leidmine kaubaveo mahtude suurendamiseks ja ettevõtte investeerimisprogramm.

Lõppenud raudteeaastale tagasi vaadates saab nentida, et see oli Eesti Raudtee jaoks väljakutseterohke, kuid aasta lõpetati siiski positiivselt: veomahud ettevõtte taristul näitasid väikest tõusu ning ka investeerimine toimub järjepidevalt.

Enim kasvasid kohaliku veo maht – võrreldes eelmise aastaga 33% –, mille tõusu tingis põlevkivivedude taastumine Eesti Raudtee taristul, ning eksportveod, mis tõusid 2020. aastaga võrreldes 41%,” komment ee r i b j u h at u s e e s i m ee s K a i d o Zimmermann eelmise aasta kokkuvõtteid tehes.

Suure osa kaubaveost moodustab transiit Kaubaveomaht Eesti Raudtee taristul moodustas 2021. aastal kokku peaaegu 12,8 miljonit tonni, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligikaudu 11% rohkem. Kõige enam veetavateks kaubagruppideks Eesti Raudtee taristul on väetised, mineraalsed kütused ja keemiakaubad.

Transiitveod moodustasid eelmise aasta jooksul Eesti Raudteel liikunud vedudest ligi 9,5 mln tonni, mis on 14 • VEEBRUAR 2022

Foto: Shutterstock

9% rohkem kui 2020. aastal. Konteinerveod moodustasid Eesti Raudtee taristul aastaga kokku 56 400 TEU-d, mis on võrreldes 2020. aastaga peaaegu 26% rohkem. 1 TEU tähistab üht standardset merekonteinerit, mille pikkus on 20 jalga, laius 8 jalga ja kõrgus 4,25–9,5 jalga (tavaliselt on kõrgus 8,5 jalga ehk 2,6 m – toim.)

Reisijateveo kasv jäi siiski tagasihoidlikuks ja COVID-19 eelseid numbreid kahjuks ei saavutatud.

Kohalikus ühenduses sõitis 2021. aastal rong idega kokku lig i 6,1 miljonit reisijat, mis on võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 2% rohkem.

Suurte investeeringute aastad 2021. aastal ulatus investeeringute kogumaht peaaegu 32 miljoni euroni ning suurimad projektid, mis said sel aastal tehtud, olid Paldiski mnt viadukti laiendus, Emajõe sild ja õgvendustööd, Balti jaama laiendustööd

ning turvangusüsteemide ajakohastamine ja Veerenni ülekäigu ohutuslahenduse paigaldus.

2022. aastal investeerib AS Eesti Raudtee raudteetaristu arendusse juba 63,6 miljonit eurot. “Suurimad fookuses olevad projektid on sel aastal elektrif itseerimine Tartu suunal, teise peatee ehitusega edasiminek Keila-Paldiski suunal, liiklusjuhtimissüsteemide uuendamine, Haapsalu raudtee ehituse teise etapi projekteerimistega lõpetamine ning ehitamisega alustamine, ülekäikude ja ülesõitude ohutustaseme tõstmine, Tartu jaama teedevahelise platvormi ehitus ning raudtee kapitaalremont ja kurvide õgvendamine Aegviidu-Tapa jaamade vahel raudteel kiiruste tõstmiseks. Samuti alustatakse sorteerimismäe üle viimist Ülemistelt Tapale, et valmistuda Ülemiste terminali ehituseks,” jagab ettevõtte edasist tegutsemisplaani Kaido Zimmermann.

logistika

OPTIMAALSED LAHENDUSED PLASTIDE TÖÖTLEMISEKS

VEEBRUAR 2022 • 15

logistika

Euroopa maanteedel tuleb eristada ohutuid ja ohtlikke piirkondi

Värske CE-kategooria loa omanik Reinika Tatter heidab pilgu Euroopa maanteedele Soomest Hispaaniani – autojuhte ootavad pikal teekonnal nii tasuta jõusaalid kui ka reaalne oht lagedaks varastatud saada.

Anne-Mari Alver Reinika Tatter jõudis rekarooli tänu karjääripöördele – olles varem juhtinud nii noorteorganisatsiooni, rahvamaja kui ka bensiinijaama, otsustas naine täita ka oma lapsepõlveunistuse ja õppida veoautojuhiks. Põhitöökohalt on daam praegu logistik, kuid kinnitab, et ei välista tulevikuski rooli jäämist.

“Kasvasin 90-ndatel, kus raha ja võimalusi oli vähe. Naabrimees oli 16 • VEEBRUAR 2022

rekajuht ja minu arvates oli tal imeline töö – kord tuli Hispaaniast, siis Itaaliast... Unistasin, et kui kord suur olen, siis õpin ka rekajuhiks ning hakkan niimoodi mööda Euroopat sõitma. Kui ma olin 39-aastaselt korraks töötu, siis otsustasin oma unistuse täita ning läksingi veoautojuhtide kursusele.”

Oma esimesele Hispaania-sõidule läks Reinika nii, et oli just-just kõik paberid korda saanud ja verivärske juhtimisõigusega. “Mu esimesed mured olid seotud sellega, kuidas auto uks lahti käib,” meenutab ta huumoriga.

Poolast alates on teed rekajuhisõbralikud Reinika Tatter kiidab, et ettevõttes, kus algajale praktilist kogemust pakuti, on hea süsteem – sõideti oma autoga kogenuma juhi seljataga. Nii on oluliselt

lihtsam, selgeks saavad nii maksulised teed kui ka erinevad parklad, samuti on koos kogenud kolleegiga lihtsam töö- ja puhkeaegu arvutada.

“Eesti ja Läti teed tunduvad suure autoga sõites väga kitsad. Kaherealisest teest saab tänu möödasõitjatele kergesti isetekkeline kolmerealine ning eriti siis, kui teine reka vastu tuleb, tundub, et teele mahtumine on tõeline väljakutse,” märgib Reinika.

Lisaks koges ta, et teed on kõike muud kui siledad – auto hüppas ning eriti oli seda tunda pimedas sõites. Algaja juhina ja liiga palju rekaõnnetuste videoid vaadanuna kujutas ta endale kogu aeg ette, et teed “viskavad” auto kraavi või kukub see suurema tuuleiiliga kummuli. Esimesed kolm päeva olid käed kogu aeg higised ja selg märg.

logistika

VEEBRUAR 2022 • 17

logistika Ka Leedu alguses olid maanteed veel kitsad, kuid Kirde-Poolas asuvast Augustowist alates muutuvad teed veoautojuhi jaoks märksa mugavamaks.

“Mulle meeldib väga ka see, et teed on märgistatud numbritega – AP7, E15 viib Hispaaniasse välja. Kui seda järgida, on lihtne sõita,” kinnitab Reinika. “Eksida on Poolast alates väga raske, samuti on mugav sõitu planeerida – ilusti on näiteks kirjas, et järgmise tankla ja söögikohani on 40 kilomeetrit.”

Reinika Tatter kiidab sedagi, et Poola tanklaketid on väga rekajuhisõbralikud. “Ostad näiteks kolmsada liitrit kütust ja saad tasuta terve suure lõuna – supi, prae ja magustoidu. Eestis saaksid sama ostu korral hot dog’i!”

Rekakaugema uudishimuliku jaoks selgitab Reinika, et 300 liitrit pole tegelikult suur kogus kütust, sest maanteel sõites kulub seda veoauto jaoks ca 32 l / 100 km.

18 • VEEBRUAR 2022

Rahvusvahelises veoautojuhtide seltskonnas tunneb Reinika end parklates mugavalt – kuna ta on tihti ainus naine, kogeb ta ka täiesti võõraste ametikaaslaste poolt palju sõbralikkust ja abivalmidust.

Teed muutusid taas veidi keerulisemaks Hispaanias, kus tuleb hakkama saada nii tõusude, languste kui ka sildadega, millel puhub tugev tuul.

Oluline on valida turvaline parkla Alates Saksamaast sai Reinika oma kogenumalt kolleegilt ka hulga soovitusi, kus magamiseks peatuda ja kus mitte.

Lühidalt – arukas ja turvaline on valida peatumiseks tasulised ja valvega parklad, sest n-ö metsaparklates võib kergesti sattuda röövkallaletungi ohvriks. Üllatusena sai Reinika teada, et Euroopa ühed kõige ohtlikumad piirkonnad jäävad Lõuna-Prantsusmaale.

“Kuulsin päris jahmatavaid lugusid,

logistika kuidas on kabiinid juhi une ajal tühjaks tehtud ning isegi auto esilaternad kaasa viidud,” meenutab ta.

Kurikaelte tegutsemisstrateegia on hästi läbi mõeldud ja rekajuhi jaoks väga ohtlik. Kui valveta parklas on reka koos magava juhiga, sõidetakse sõiduautoga sinna kõrvale, lastakse autosse unegaasi ning murtakse siis kabiini sisse. Kuna juht sügavast gaasiunest ei ärka, on röövlitel rahumeeli aega kabiinist kõik väärtuslik kaasa viia ja sündmuskohalt põgeneda.

Tasulistes parklates on lisaks valvele muidki häid võimalusi – korralikud tualetid, võimalus duši all käia, toidukohad ja jõusaal. Taas rakendub ka erinevate soodustuste süsteem: tankides võid saada süüa, tasuta jõusaalikasutust ja/või soodsamat parklatasu.

Kõigil autoga rändajatel soovitab Reinika lugeda Google Mapsist arvustusi, mis ühe või teise parkla kohta jäetud on – neist saab kätte kasutajate vahetu kogemuse.

Eri riikides erinevad nõuded “Erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides ei saa eeldada, et ühed liiklusreeglid igal pool kehtiksid,” on Reinika kogenud.

Saksamaal sõites tuleb näiteks ülima täpsusega jälgida, et ühegi kohaliku liiklusreegli vastu ei eksitaks – ning neid on seal palju.

“Väga tähtis teema on pikivahe – kui sõidad teisele autole liiga lähedal, võid kohe trahvi saada,” märg ib Reinika ja lisab, et mõnel pool on triibud maas, mis näitavad, kui pikka vahet hoida tuleb, sageli aga tuleb ise suuta hinnata, kui kaugel eessõitvast autost ollakse.

Kui Eestis tohib rekat juhtida 90 km/h, siis Saksamaal on see piirkiirus kümne jagu väiksem.

Omad kindlad reeg lid on ka Hispaanias – kindlasti ei tohi rekajuht roolis olles süüa ega ka sigaretikoni välja visata. Vett tohib juua, aga pudel ei tohi olla suurem kui 0,7 liitrit, sest suurem võib varjata juhi vaate-

välja. Hispaanias aga võib näiteks sõita 0,5-promillises joobes.

Soome kõrge liikluskultuur ja libedad teed Põhjanaabrite juures on Reinika Tatter käinud kaupa vedamas märksa enam kordi, kuid mitte reka, vaid kaubikuga.

Ta kiidab kogu südamest soomlaste liikluskultuuri, kus märguandest piisab, et sind lahkesti ette lastaks.

Erinevalt näiteks Lõuna-Euroopa teedest, kus rea vahetamiseks tuleb pisut agressiivsemalt käituda ning lihtsalt vahele kalduda.

Seevastu teede korrashoiuga on Reinika Soomes kogenud aga seda, et väiksemad teed on päris-päris libedad, nii et käiku läheb killustik, mille ettenägelik juht on enne teekonna algust kaubikusse varunud. Lisaks on killus­ tikku paigutatud ka keerulisemate metsatee lõikude juurde, kust igaüks seda ise oma teekonna turvalisemaks muutmiseks kaasa saab võtta.

PROFESSIONAALNE PUHASTUS ILMA PIIRANGUTETA!

Innovaatilisus, jätkusuutlikkus ja lihtsus – need on omadused, mis iseloomustavad meie poolt pakutavaid puhastusmasinaid, puhastusaineid ja -tarvkuid. Sinu uus ja tubli abiline koristamisel ootab Sind: www.puhastusmasinad.ee

Puhastusmasinate müük, rent ja hooldus.

Lai valik uusi ja ka kasutatud masinaid!

Kulumaterjalid ja varuosad.

OLEME KOLINUD UUELE AADRESSILE Betooni tn. 14/boks 17, Tallinn

VEEBRUAR 2022 • 19 Lumeranta OÜ | Telefon: +372 5667 4345 | info@ouhastusmasinad.ee | www.puhastusmasinad.ee

logistika

Olümpia logistika: parimad mängud pandeemia kiuste

Foto: Shutterstock

Kui seitse aastat tagasi valiti 2022. aasta taliolümpialinna, saatis Xi Jinping Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele (ROK) lühikese video, mis sai kaalukeeleks teiste konkurentidest linnade kõrval.

Eimar Rahumaa Polnud Hiinas ei kogemusi talialade viljelemisel ega ka kohast taristut, rääkimata taliolümpia korraldamisest. Küll oli aga riigi pealinn tuntud oma saastatud õhu poolest.

President Xi, märkinud puudused ära, pani oma isikliku prestiiži mängu ja ütles Malaisia pealinna kogunenud Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) delegaatidele juulis 2015: “Me täidame iga oma lubaduse. Hiina rahvas annab maailmale

imelise, erakordse ja tähelepanuväärse taliolümpia.”

Hiina võitis Kasahstani pealinna Almatõ ees napi häälteenamusega 44 : 40.

Rõõmu jätkus Hiina delegatsioonile nii Kuala Lumpuris kui ka rahvale kodumaal. Inimesed tegid Suure Hiina müüri äärde pika inimketi, hõiskasid ja laulsid. Lainetati lippudega ja korraldati ilutulestikke.

Puudu oli nii kaadrist kui ka kogemustest Juba järgmisel nädalal ilmusid Hiina meedias juhtkirjad ja toimetuse artiklid, kus latt seati kõrgele. Tuletati meelde, et Pekingist saab senini ainuke linn maailmas, kus on korraldatud mõlemad olümpiamängud. Toodi välja ka olukord, mida võiks kokku võtta jutuga: oleks piip, teeks suitsu,

kui keegi tubaka ja tikud laenaks...

Ent hiinlased on mihklid nägema suurt pilti ja sealjuures pöörama vajakajäämised endale eeliseks. “Et meil pole kogemusi, saame endale hankida maailmast selle ala kõige paremad, ilma et vanad takistaksid uute omandamist,” lohutati ja ergutati. Eesmärgiks seati, et taliolümpia saab selleks vahendiks, et aastal 2025 tegeleb nende spordialadega juba 300 miljonit (!) harrastussportlast. Peeti silmas, et osaval suunamisel buum selles valdkonnas jätkub veel mitu aastat. Öeldi otsesõnu välja, et kõige suurem puudus on kaadrist ja kogemustest, ent raha taha asi ei jää. Mis kulutustesse puutub, siis see number ongi jäänud varjatuks, hinnanguliselt räägitakse 4 miljardist otsekuludest USA dollarites. See jääb kõvasti alla Sotši taliolümpiale 2014, kus kulus 51

logistika miljardit, mis on senine rekord. Teatavasti Venemaa opositsioon eesotsas kadunud Boriss Nemtsoviga pidas säherduse arvu põhjuseks “endeemilist varastamist”.

Hiina pealinn on 14 aastaga, mis lahutavad suve- ja taliolümpiat, teinud läbi vast kõikidest pealinnadest kõige suuremad muutused. Kui 2008 oli seal neli metrooliini, neist kaks avati vahetult enne suveolümpiat, siis praeguseks on 22 liini ja jaamu 459!

Olümpiamänge saadab ülitäpne dokumentatsioon. Kolm poolt: ROK, kohalik olümpiakomitee ja linn sõlmivad külalislinna lepingu koos paljude lisadega. Selles on uskumatu detailsusega kirjas kõik: alates võistluspaikade valgustugevusest, et operaatoritel oleks võimalik tabada laitmatu pilt, kuni olümpiakülade menüüni ja varustuseni tubades.

Söögisaalis on soe toit tagatud ööpäev läbi.

Sportlased ja korraldajad pingutavad aastaid Kõigepealt käisid hiinlased kõikides neis linnades, kus taliolümpiaid olid viimasel paaril aastakümnel korraldatud. Iseäranis põhjalikult tutvuti Skandinaavia rahvaste tegemistega.

Edasi pandi paika mängude paberimajandus ja organisatsiooniline struktuur. Moodustati olümpia organiseerimiskomitee koos 28 osakonnaga.

Va l i t s u s e t a s a n d i l v a s t u t a b m ä n g u d e e e s t a s e p e a m i n i s t e r, Poliitbüroo liige Sun Chunlan, keda peetakse riigis kindlakäeliseks organisaatoriks, nende Margaret Thatcheriks. Korraldustöid inspekteerib president Xi Jinping ise. Hiinlased naljatavad, et sportlane ja olümpia korraldaja on sarnases seisus: mõlemal kulub vähemalt 6–7 aastat igapäevast pühendumist, et üritusel võistelda või et see üldse toimuks.

Kolm aastat kestnud pandeemia tähendas, et 2020. aastal korraldati palju ümber. Kehtestati “kinnise mulli” põhimõte, mis tähendab, et võistlejad ei puutu kokku välisilmaga.

See võimaldas loobuda Hiinas kehtivast kolmenädalasest kohustuslikust karantiinist riiki sisenemisel.

Foto: Shutterstock

Eraldatus kehtib eranditevabalt.

Kui võistleja satub liiklusõnnetusse, on keelatud tavainimestel läheneda. Kohale tulevad mullis olevad töötajad oma eriautodega, neid on 120. Kõiki testitakse kord päevas. Kui osutud positiivseks, siis praktiliselt on olümpiamängudega ühel pool, sest need kestavad üksnes 19 päeva.

Mis üldse transporti puutub, siis võistluste kolmas, kõige kaugem paik Zhangjiaukou asub 179 km Pekingist ja sinna viib olümpiaks valminud 5G-ga varustatud nn kuulrong. Sõidab kiirusega 350 km tunnis ja jõuab pealinnast kohale 56 minutiga. Rongis on TV-stuudio, kust saab teha otsesaateid, sest 400 5G jaama teel tagavad pideva ühenduse ka tunnelites ja sildadel. 364 reisijat mahutav rong teenindab jällegi vaid olümpiast osavõtjaid.

Piletimüüki ei toimu, vaid neid jagatakse nimekirjade alusel, kusjuures pealtvaatajatel on lubatud vaid aplodeerida. Igasugune häälitsemine on keelatud, et takistada viiruse levikut.

Koostöö tehisintellektiga Logistikasõlmedes, transpordis, majutuses ja võistluste korralduses on palju esmakordsust. Kasutusel on mobiiliäpp My2022, mis tuleb kaks nädalat enne

kohalesõitu alla laadida. Turvaaukude hirmu on Apple’i ja Samsungi asjatundjad ümber lükanud, ent lääneriigid soovitavad siiski olla ettevaatlik selle kasutamisel ja hiljem see kas kustutada või koguni telefonist loobuda. Rakendatakse juhita autosid, droonid desinfitseerivad, populaarne on nn Väike Valge (Xiaobai) – inimese rinna kõrgune robot, mis (kes?) tunneb ära, kui sa oled maskita, ja teeb sulle märkuse ning ulatab maski. Oskab sind igale poole ka juhatada ja õpetada.

Kolmes olümpiakülaski jagavad toitu robotid, samuti suutvat need ka lausa omavahel suhelda. Palju rõhku on pööratud heitmete vältimisele. Hiinlased ise peavad mänge rohelisteks, sest jääd ja lund tehakse süsihappegaasi sidudes.

Loobutud on võitjatele lõikelillede kinkimisest, vaid neid asendavad peenlõngadest lillekimbud, mis on valmistatud Shanghaist pärit iidse käsitöötehnika järgi: 40 inimest tegid 1251 kimpu 50 000 tundi.

Hiinlaste pühendumine on tõepoolest imetlusväärne. Kümned tuhanded vabatahtlikud on käed külge pannud, et mängud õnnestuksid.

Ja tasu? Hiinlased naljatlevad: andke meile paarkümmend aastat aega ja me teeme taliolümpial Norrale pika puuga ära.

Reval Group

Alati ei ole uus parem:

miks on mõistlik viia auto kahjustada saanud plastdetailid taastamisse?

Me kõik tahame enda neljarattalise sõbra eest võimalikult heaperemehelikult hoolt kanda, ent kahjuks kipuvad ootamatud õnnetused ja väikesed eksimused tekitama sõidukitele mõningaid kahjustusi, mille tagajärjel vajab viimane iluravi. Autode detailid koosnevad erinevatest materjalidest, mille hulka kuulub ka plast, mis teatavasti pole just kõige tugevam materjal.

Kas teadsid, et vigastada saanud plastdetaili ei pea ilmtingimata uue vastu välja vahetama, vaid seda saab ka taastada? Väiksemate kahjustuste korral on see tihtipeale isegi mõistlikum.

22 • VEEBRUAR 2022

Plastdetailide taastamisega tegeleva ettevõtte Reval Group juhatuse liige Andrei Gudim selgitab, milliseid detaile on võimalik taastada ning miks see kasulik on.

Kaasaegne tehnoloogia Kuna autodes kasutatakse erinevaid plaste, rakendatakse seetõttu ka taastamisprotsessis vastavalt plasti liigile eritehnoloogiaid. Kõige kaasaegsemad on keevitamis- ja liimimistehnoloogia, tänu millele on taastamine kiire ja tulemus vastupidav.

Taastamisse saab viia näiteks kaitseraua, mis on saanud mõne kriimu, prao või augu. Samuti parandatakse plastist logarid, põhjakatted ja vajaduse korral isegi tulede kinni-

tused, kui on olemas katkise detaili ulatuslik osa või täpne näidis.

Miks ikkagi eelistada taastamist uue ostmisele? Esiteks on taastamisprotsess märgatavalt kiirem, sest võib juhtuda, et soovitud varuosa lihtsalt ei ole poodides, mistõttu kulub välismaalt selle tarnimiseks nädalaid. Taastamine võtab see-eest – sõltuvalt detailist – tavaliselt aega 1–2 päeva.

Samuti on detailide taastamine keskkonnasäästlikum. Nii vähendatakse utiliseerimist vajavaid plastijääke ning ühtlasi hoitakse kokku maavarasid, materjale ja energiat, mis kuluks uute plastdetailide valmistamiseks.

Vähetähtis pole ka majanduslik aspekt. PZU Kindlustuse sõidukikah-

Reval Group

jude ekspert Madis Hallimäe räägib, et detaili taastamine on üldiselt palju odavam kui selle asendamine uuega.

Lisaks aitab uute remonditehnoloogiate arendamine luua Eestisse töökohti ja nii vähendatakse ka importi. „Enamik sõiduautode plastdetaile, mis parandamist vajavad, on kaitserauad. Kui vaadata näiteks populaarsemate sõidukimarkide plastist kaitseraudadel sagedamini esinevaid kahjustusi, on nende taastamine detaili vahetusest ligikaudu kaks korda soodsam. Kallimate kaitseraudade puhul on see hinnaerinevus veelgi suurem,“ selgitab Hallimäe.

Samuti toob PZU Kindlustuse sõidukikahjude ekspert välja, et kõiki plastdetaile pole siiski võimalik

taastada. „Remondiettevõte hindab alati kahjustatud detailil vigastuste ulatust, iseloomu, asukohta ja plastmassi tüüpi. Seejärel tehakse otsus detaili kvaliteetse taastamise võimalikkuse kohta ja pannakse paika remonditehnoloogia meetod.“ Näiteks ei tohi remonditud piirkond takistada kaitseraua taha paigaldatud andurite tööd. Lisaks on turvalisuse kaalutlustel mõeldamatu ka plastist kütusepaakide parandamine.

Kiire ja kvaliteetne taastamisteenus Gudimi sõnul on viimastel aastatel Eestis tekkinud võrdlemisi suur nõudlus plastdetailide parandamisele järele. „Eeskätt on suurenenud inimeste keskkonnateadlikkus,“ lisas

ta. „Sellest tulenevalt otsustasime koostöös Benefit AS-iga luua töökoha, kus taastame sõidukite plastdetaile, kasutades selleks spetsiaalseid seadmeid ja väljakoolitatud tehnikuid.“ „Peale parandamise pakume me ka transporditeenust ehk tuleme parandust vajavatele detailidele järele ja viime parandatud detailid Tallinna piires ka laiali, vedu toimub kahel korral päevas (hommikul ja õhtul).“ Lisainfo plastdetailide taastamise kohta leiad Reval Groupi kodulehelt www.revalgroup.ee ja täiendavate küsimustega seoses võib ühendust võtta numbril +372 518 5000. Pakilisemate tellimuste korral on võimalusel soovitatav viia detail ise töökotta aadressil Mäealuse 1, Tallinn.

VEEBRUAR 2022 • 23

RINGTEE ÄRIPARK logistika tuiksoonel – ainulaadne asukoht ambitsioonikale ettevõttele! Üüripinnad Kinnistute müük Ärihoonete arendus

www.ringteearipark.ee