Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Veebruar 2024
Lai valik tööriideid!
Grolls Lasnamäe Grolls Mustamäe
Peterburi tee 75, Tallinn 60 70 160 info@grolls.ee Laki 30, Tallinn 60 70 155 mustamae@grolls.ee
www.grolls.ee
SISSEJUHATUS
Logistika kui majanduse tugisammas
L
ogistikasektor seisab silmitsi mitme väljakutsega, kuid samal ajal pakub see ka unikaalseid võimalusi tulevikule suunatud in novatsiooniks. Sektori dünaamili ne olemus, mis hõlmab tarneahelate, transpordi ja ladustamise keerukust, on muutunud majanduse üheks kõi ge olulisemaks tugisambaks, ent tihti jääb tähelepanuta fakt, et ka sekto ris tegutsevad ettevõtted ise vajavad tuge. Millised on siis logistikaettevõtete endi nõudmised ja vajadused ning kas nendega ka arvestatakse? 1. jaanua rist rakendus näiteks liiklusseaduse muudatus, millega hakkasid kehtima uued veoauto teekasutustasu mää rad. Uurisime autovedajatelt ja neid esindavalt katusorganisatsioonilt, kas nende ettepanekuid seoses muudatu sega võeti üldse arvesse ning millisena näevad sektoris tegutsevad inimesed
ise uute tasumäärade mõju. „Ma ei saa aru, miks peavad Eestis tasud olema maailma kõrgeimad ja nende tõstmise protsent on enamasti 100% kanti?“ – see on vaid üks mõte, mis ettevõtjate ga vesteldes kõlama jäi. Paratamatult tekib tunne, et ise gi kui sektori asjatundjaid neid otse selt puudutavate otsuste tegemise protsessi kaasatakse, ei tähenda see veel tingimata nende huvidega ar vestamist. Koostööst jääb vajaka, aga just tõhusam koostöö võimaldaks töötada välja projekte ja võtta vastu otsuseid, mis vastavad nii logistika firmade kui ka infrastruktuuri aren dajate o otustele. See on oluline, sest vaid nii saab kujundada tulevikku, kus majanduse tugisammas on tõhus, tänapäevane ja vastupidav, ent samas jätkuvalt dünaamiline. Loodame ikka headele arengutele logistikamaailmas!
Foto: Shutterstock
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee Toimetaja: Sigrid Aunap Reklaam: Rain Prisk, rain.prisk@delfi.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: AS Printall
VEOAUTOD PIAGGIO JA OTOKAR NING KÕIKVÕIMALIK ERITEHNIKA
ITÜ Rebella www.rebella.ee info@rebella.ee
- konkslift - madelkast (tent) - kallur - kaubatõstuk - korvtõstuk
- teehooldus - furgoonid - treiler - paak (vesi, fekaal, kütus jne)
AUTOVEOD/TEEKASUTUSTASU
Autovedajad: teekasutustasu tõusu mõju on vägagi tuntav! 2024. aasta 1. jaanuarist rakendus liiklusseaduse muudatus, millega hakkasid kehtima uued veoauto teekasutustasu määrad. Samuti muudeti maksimaalseid karistusmäärasid teekasutustasu maksmata jätmisel. Uurisime autovedajatelt, mida toovad muudatused kaasa neile ja nende klientidele. Tekst: Sigrid Aunap / Foto: Transpordiamet
T
eekasutustasu määrad on di ferentseeritud viisil, kus saas tavamad ja raskemad veokid maksavad proportsionaalselt rohkem kui vähem saastavamad sõidukid. Uus päevane teekasutustasu määr jääb vahemikku 13–40 eurot ning aasta ne teekasutustasu määr vahemikku 200–2000 eurot sõltuvalt veoauto heitgaasiklassist, täismassist ja telge de arvust. He i t m e t a v e o a u t o d s a a v a d 2025. aasta lõpuni sõita tasuta ning alates 2026. aastast rakenduvad nei le tasumäärad, mis moodustavad ligi 25% kõige saastavama veoauto tasu määrast. Alates 1. jaanuarist 2024 muutu sid ka sätestatud maksimaalsed karis tusmäärad isikutele, kes lubavad teisi
4
sõitma või juhivad ise veoautot teeka sutustasu tasumata või kui teekasu tustasu on tasutud väiksemas määras.
ERAA ettepanekut ei arvestatud
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) saatis kliima ministeeriumile seisukohad, hinnan gud ja ettepanekud teekasutustasu tõstmise seaduse kohta seaduseelnõu kaasamise ja arvamuste ning ettepa nekute kogumise etapis. Lisaks käisid ERAA esindajad selgitamas ja põh jendamas oma seisukohti riigikogu majanduskomisjonis, samuti kohtuti eraldi kõigi riigikogu fraktsioonidega. Kahjuks ei arvestanud riigikogu koalitsioon ettevõtjate seisukohta dega ja seda peamiselt juhterakonna
arusaamise ja suhtumise tõttu stii lis „maksutõusu kümme eurot päevas veoki kohta osakaal teie kuludes on nii väike, see ei mõjuta konkurentsi võimet ega kaupade lõpphindu tarbi jale“, selgitas ERAA peasekretär Ermo Perolainen. Ta lisas, et kui päevatasu suurema tõstmise eesmärgiks on ko guda välisriikide vedajatelt kokku roh kem raha, siis tegelikkuses langeb suurem osa täiendavast maksukoor musest Eesti vedajatele ning praegune mahajäämus naaberriikide konkuren tidest suureneb veelgi. Maksutõu sust täiendava tuluna p laneeritud12 miljonist eurost seitse miljonit tuleb maksta Eesti ettevõtjatel. ERAA toetas lähenemist maksus tada enam vanemaid ja saastavamaid Euro 0 – Euro V kategooria veokeid, kuid oli vastu kõige uuemate ja vä hem saastavate Euro VI veoautode maksutõusule. „Kui seaduse eesmär gina on seadusandja välja toonud ne gatiivse keskkonnamõju vähendamise, siis ERAA hinnangul vastuvõetud ku jul seadus oma eesmärki ei täida, sest ei motiveeri vanemate sõidukite, mis moodustavad 60% kõikidest veokitest, väljavahetamist uuemate vastu. Euro VI
MOBIILNE KLAASIVAHETUS AUTOKLAASIDE MÜÜK KIVITÄKETE PARANDUS KASKOKINDLUSTUSTE KAHJUKÄSITLUS – VAHETAME ÄRA TEIE KATKISE KLAASI!
SÕIDUKID VEOAUTOD BUSSID RASKETEHNIKA
LISAINFO : Tel 5341 5915 info@klaasigrupp.ee www.klaasigrupp.ee Allika tee 12, Peetri Harjumaa
AUTOVEOD/TEEKASUTUSTASU
veokite päevatasu tõus üle 80% ehk 12 eurolt 22 eurole tabab kõige valusamalt just rahvusvahelisi vedusid tegevaid Eesti ettevõtjaid, kelle veokid viibivad Eestis lühiajaliselt,“ rääkis Perolainen.
Konkurentsivõime saab kahjustada
Kahepoolseid vedusid teostavate Eesti rahvusvaheliste vedajate veokid käi vad kodus keskmiselt 2–4 korda kuus ja viibivad siin 2–3 päeva. Seaduseel nõu ettepanekus toodud maksutõusu puhul kasvaks maksukoormus kõi ge uuemate ja vähem saastavate Euro VI veokite puhul keskmiselt ühe veoki kohta üle 500 euro aastas. Planeeritav maksutõus Euro VI veokitele kahjustab ERAA hinnangul oluliselt Eesti ettevõtja konkurentsi võimet. „Niigi suurema maksukoor muse ning rangemate võõrtööjõu piirangute tõttu jääme praegu kon kurentsis alla teiste riikide vedajate le, rahvusvahelisel turul ellujäämiseks vajame võrdväärseid konkurentsi tingimusi. Maanteeveo näol on te gemist elutähtsa teenusega, millest sõltub kõigi teiste majandussektori te, sealhulgas kõigi toodete ja teenus te varustuskindlus. Seetõttu on oluline kohaliku ettevõtja toimetulek ja kon
kurentsivõime, et riigil oleks vajadusel, kellele loota ja kelle poole pöörduda, eriti kriisiolukordades,“ seisab ERAA pöördumises kliimaministeeriumile. Rohe-eesmärkide suunas liikumi seks ning keskkonnajalajälje vähen damiseks tuleks Perolaineni sõnul vedajaid rohkem motiveerida vane maid sõidukeid uuemate vastu välja vahetama. „Sellest tulenevalt nõustu sime uute väljapakutud teekasutustasu tariifidega Euro 0 – Euro V sõiduki tele. Nõustuda ei saanud aga maksu tõusuga Euro VI sõidukitele, sest see vähendaks märkimisväärselt stiimulit uuemaid sõidukeid soetada,“ selgitas Perolainen. ERAA hinnangul oleks ka diisli kütusel töötavate veokite kesk konnajalajälge juba praegu võimalik vähendada kuni 90%, mis oleks oluline samm rohe-eesmärkide poole liikumi sel ning kordades tõhusam teekasu tustasu määrade tõstmisest. „Räägime taastuvallikatest too detud diislikütusest (HVO), mille saa davus tanklates on tagatud ja mille kasutamise ainsaks takistuseks on kõrgem hind. Kui HVO heide on 90% väiksem fossiilkütuse heitmest, siis oleks rohepöörde läbiviimiseks vaja lähtuda riigi aktsiisipoliitika kujunda
misel heitmepõhisuse printsiibist ehk HVO aktsiisimäär peaks olema 90% madalam fossiildiisli aktsiisimäärast,“ tõi Perolainen välja ja lisas, et nii saaks sektor koheselt anda oma panuse saaste vähendamisse ja HVO-diisli kütust kasutama hakata.
Maanteede kvaliteet on kriitilise tähtsusega
ERAA jälgib murega riigi lühinägelik ku poliitikat ja rahastamise vähenda mist maanteetaristu korrashoiul ning arendamisel. „Maanteede kvaliteet on riigi majanduse, ettevõtluskeskkon na, regionaalarengu ja inimeste toime tuleku ning heaolu tagamisel kriitilise tähtsusega. Oleme seisukohal, et kü tuseaktsiisist, raskeveokimaksust ning teekasutustasust laekuv maksutulu tuleks 100% sihtotstarbeliselt suunata maanteetaristu korrashoidu ning aren damisse.“ Teekasutustasude võrdlusena tõi Perolainen välja, et Rootsis, Taanis, Hollandis ja Luksemburgis saab osta tasulist kõigis nimetatud riikides kehtivat eurovinjetti päevatasuga 12 eurot. „Eestis, Lätis ja Leedus mak savad autovedajad igas riigis eraldi tasu, vastavalt Eestis praegu 22 eu rot, Lätis 12 eurot ja Leedus 11 eurot.
Olejaanuarist Robert Reitan:muutusid „Eelistan cortado’ t, aga siinteekasutuse olles olen joonud cappuccino’t, mida siinsed baristad väga oskuslikult 1. veoauto tasu- ja trahvimäärad teevad.“ SÕIDUKITELE MASSIGA – 12 000 (hinnad eurodes) Mariette Kristenson: „Pean3501 tunnistama, et mulle meeldib must kohv ehk siis Americano.“ Heitgaasiklass
Telgede arv 1 päev 1 päev 7 päeva 7 päeva 30 päeva 30 päeva 90 päeva 90 päeva 365 päeva 365 päevana uus vana uus vana uus vana uus vana va uus
Kõik, v.a heitmeta
Kõik
9
13
25
34
50
68
125
170
500
680
Heitmeta veoauto
Kõik
N/A
4
N/A
10
N/A
20
N/A
50
N/A
200
SÕIDUKITELE MASSIGA ÜLE 12 000 (hinnad eurodes) Heitgaasiklass EURO 0 EURO I EURO II EURO III EURO IV EURO V EEV EURO VI ja vähem saastavad Heitmeta veoauto alates 01.01.2026
Telgede arv 1 päev 1 päev 7 päeva 7 päeva 30 päeva 30 päeva 90 päeva 90 päeva 365 päeva 365 päeuus uus uus uus va uus Kuni 3
12
24
45
60
90
120
225
300
900
1200
4 ja rohkem
12
40
65
100
130
200
325
500
1300
2000
Kuni 3
11
18
40
45
80
90
200
225
800
900
4 ja rohkem
12
30
60
75
120
150
300
375
1200
1500
Kuni 3
10
16
35
40
70
80
175
200
700
800
4 ja rohkem
12
26
55
65
110
130
275
325
1100
1300
Kuni 3
10
14
30
35
60
70
150
175
600
700
4 ja rohkem
12
22
50
55
100
110
250
275
1000
1100
Kuni 3
N/A
6
N/A
15
N/A
30
N/A
75
N/A
300
4 ja rohkem
N/A
10
N/A
25
N/A
50
N/A
125
N/A
500
Allikas: Transpordiamet 6
AUTOVEOD/TEEKASUTUSTASU
Foto: Shutterstock
kontrollinud üle saja veoki teekasu tustasu tasumist ja võin öelda, et sõl tumata tariifi tõusust on pilt hea ehk makstakse sõltumata päritolumaast,“ rääkis Laul oma tähelep anekutest abipolitseinikuna.
Mõju klientidele ja investeeringutele
Eesti päevatasu tõstmine kaks korda kõrgemaks lähiriikidest näitab ilme kalt, et tänasele valitsusele ja eriti sel le juhterakonnale ei lähe korda Eesti ettevõtluskeskkond ega konkurent sivõime,“ leidis Perolainen ja lisas, et maksukoormus Balti riikides oli juba enne 1. jaanuari maksutõusu Skandi naaviast ning Madalmaadest tundu valt kõrgem, kuid taristu seisukorra ja kvaliteedi võrdluses jääme neile kind lalt alla. „Pigem näeksime, et ka Bal ti riikides võiks tulevikus olla ühine maks, mis kehtib kõigis kolmes riigis.“
Kas röövimine päise päeva ajal?
Allando Trailways AS-i tegevdirektor Vahur O ja väljendas pettumust, et nii suur muudatus võeti vastu nii lühike se etteteatamisajaga. „See näitab riigi poolset suhtumist. Hollandis maksab nädal aega teemaksu endiselt 33 eurot, ühe päeva tasu 12 eurot. Soomes pole teemaksu. Saksamaa tasud on kallimad, kuid Saksamaa kasutab tasu kasutatud tee pikkuse eest. L eedu tõstis teemak su Euro VI veoautodel kahe euro võrra, 13 euroni päeva eest. Läti jättis samaks nagu varasemalt – 11 eurot päevas,“ tõi Oja näiteid teistest riikidest. „Ma ei saa aru, miks peavad Eestis tasud olema maailma kõrgeimad ja nende tõstmise protsent on enamasti 100% kanti?“ tõs tatas Oja küsimuse. Tema hinnangul mõjutavad uued tasumäärad siseriiklikult sõitvaid ma sinaid vähem, kuna teetasu saab teha perioodi, näiteks kuu peale. „Kui nad reaalselt sõidavad, on päevatasu talu tav. Aga kui auto läheb ootamatult kat ki või juht jääb haigeks, seda makstud tasu tagasi ei saa – see on väga vae nulik poliitika,“ ütles O ja ja näitlikus tas, et rahvusvahelistel vedudel päeva 8
eest 22 või 26 euro (Euro V) maksmi ne on kui röövimine päise päeva ajal. A. Karuse OÜ juhatuse liige A llain Karuse sõnas, et teekasutustasu tõusu mõju on neile vägagi tuntav. „Tegele me rahvusvaheliste vedudega ja meie autod on enamasti Euroopa teedel. Eestis sõidame maha ja peale laadi ma just päevapiletiga, mis kallines ligi sada protsenti ehk 12 eurolt 22 euro le. Kaudselt mõjutab teekasutustasu just Valga linnas asuvaid autoremon difirmasid. Läti poolelt Valka enam re monti ja rehve vahetama ei tulda,“ tõi Karuse näiteid ja lisas, et omavahel ti hedalt läbipõimunud kaksiklinna Val ga–Valka puhul peaks teekasutustasu algama linna-, mitte riigipiirilt. „Väga huvitav on asjaolu, et Valga linnas tee kasutustasu soetada ei saa – seda saab teha ainult interneti kaudu. Mujal Eu roopas saab teekasutustasu osta esi mesest tanklast.“ Stonewolf OÜ juhatuse liige A ndrus Laul nentis samuti, et iga kululiigi tõus on ettevõtjale selgelt halb ja ebameeldiv. „Samas, meie os tame üldjuhul kvartaalselt ehk tõus meile on pigem marginaalne,“ nentis Laul ja lisas, et siiski mõjutavad tee kasutustasu määrad kõiki võrdselt, mitte ainult Eesti vedajaid. Tõusnud trahvimäärasid silmas pidades tõi ta välja, et trahv on välditav, mistõttu ei peaks selle suurus olema oluline ega tohiks mõjutada kedagi. „Ees ti trahvid on olnud läbi aegade väi kesed võrreldes sellega, mida teised liikmesriigid Eesti vedajatele välis maal kohandavad. Siinkohal pean vajalikuks märkida, et olen abipolit seinik Pärnu politseijaoskonnas ehk Via Baltica on pidevas vaatluses – 2024. aasta jaanuaris olen isiklikult
Teemaksu tõttu tõusevad kulud Vahur O ja hinnangul umbes 30–40%, millest klientidele ei anna praegu mi dagi edasi delegeerida, kuna nõudlus transporditeenuste järele on kehv. „Investeerima ei kutsu viimaste aas tate riigijuhtimise juures üldse, sest kõik on nii ettearvamatu. Samuti on rohepööre suur küsimärk. Pikamaa vedude teostamiseks, välja arvatud sisepõlemismootorid, tehnoloogia puudub, kuid vana on juba saatanast. Kindlasti mõjutab see välistranspor di konkurentsivõimet, kuid siseriikli ke vedude puhul võiks isegi täheldada positiivset mõju, sest välisvedajad, kes Eesti-siseseid vedusid teevad, peak sid nüüd hinda tõstma,“ mõtiskles Oja ja nentis, et rohkem mõjutab Eesti transpordifirmade konkurentsivõimet 1. mail tõusev diisliaktsiis. „Minu ar vutuste järgi umbes 13 senti liitri koh ta, mis on väga ränk tõus,“ sõnas ta. Andrus Laul ja Allain Karuse nen tisid investeeringutele mõeldes, et usutavasti ei tee keegi investeeringut tulenevalt teekasutustasu hinnatõu sust, sest maksumäär uute ja vane mate masinate vahel on minimaalne. „Kui keegi kasutab isegi Euro 0 veo kit, on maksimaalne võit 900 eurot aastas, aga uue sadulauto hinnad al gavad 120 000 eurost,“ tõi Laul välja. „Meie oleme pidanud seoses ku lude suurenemisega klientidega läbi rääkimisi. Mõned koostööpartnerid on kujunenud olukorda mõistvalt suhtu nud ja oleme saanud lisada hinnatõusu arvetele. Paljud pole sellega kaasa tul nud ja kulud on jäänud meie kui trans pordiettevõtte kanda,“ rääkis Allain Karuse ja lisas, et konkurentsivõime vähenemist tunnetavad nad selgelt. „Suurt pilti vaadates on tegureid loo mulikult rohkem ja paraku ei ole näha olukorra paranemist. Maist suureneb kütuseaktsiis seitse protsenti, maa gaasiaktsiis 20 protsenti ja elektri aktsiis 45 protsenti. Need hinnatõusud liidetakse kaupade ja teenuste mak sumusele, mis jäävad tarbijate kanda,“ sõnas Karuse lõpetuseks.
SAKSA KVALITEET Toodetud Saksamaal
LAI TOOTEVALIK – TÕSTUKID JA LAORIIULID
• Vastukaalutõstukid • Virnastajad • Aluseteisaldajad • Komplekteerijad • VNA tõstukid • Vedukid
• Kasutajamugavus • Kõrge töökindlus • Maksimaalne ohutus • Efektiivsus RENT MÜÜK HOOLDUS REMONT
Maailma parimad tõstukid! Iga tõstukijuhi unistus! Ametlik Jungheinrich esindus Eestis Esindused Tallinnas ja Tartus, teenindus üle Eesti www.agrovaru.ee | info@agrovaru.ee | Tel 633 9290
ALONEWOLF
Foto: Shutterstock
Tõhusamad veokid võimaldavad
tasakaalu konkurentsivõime kasvu ja keskkonnaeesmärkide saavutamise vahel Kersten Kattai, Autoettevõtete Liidu tegevjuht
Eesti majandus on juba kaks aastat languses. Ettevõtete konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel väheneb. Maanteekaubaveo sektoris on järsult kahanenud veomahud, müügitulu ja ka transporditeenuste eksport. Lisaks süvendab Eesti Euroopas ääremaalise asukoha ja kõrgete transpordikulude kombinatsioon tööstusettevõtete toodete hinna konkurentsivõimetust, viies sügavamale konkurentsivõime languse spiraali.
M
aanteevedude konkurentsi võimet mõjutavad sektori le rakenduvad maksud, sh kütuseaktsiis, tööjõumaksud, raske veokimaks ja teekasutustasu. Käes oleval kevadel suurenev kütuseaktsiis, lisaks eesootav CO2 kvoodikaubandus ja biokütuse nõuded tõstavad lähi aastatel diiselkütuse hinda ligikaudu 35 senti liitri kohta, mis tähendab si sendkulude kasvu ligikaudu veeran di võrra. See tekitab küsimuse, kuidas tugevdada Eesti maanteevedajate kon kurentsivõimet. Transpordisektori heite vähendami se poliitikatega tuleb sektoril kohaneda, kuid see ei tohi toimuda konkurentsi võime vähendamise arvelt. Tõhusamate ehk pikemate ja raksemate veokite luba mine Eestimaa teedele on meede, mis suurendab nii vedude efektiivsust kui ka panustab heite vähendamisse. Skandinaavias on juba enam kui paarkümmend aastat ja Lätis alates 10
käesolevast aastast lubatud kasuta da 25,25-meetriseid autoronge täis massiga kuni 60 tonni. Oleme teinud riigiesindajatele ettepaneku lubada samasugused veokid ka Eesti TEN-T teedele ja kõikidele teedele kaheksa teljelised paarisratastega kuni 20,75 m ja 60 t täismassiga veokid. Nende ettepanekute mõju tee dele, samuti majanduslikku mõju ja panust kasvuhoonegaaside vähenda misse analüüsiti hiljuti Transpordi ameti tellitud uuringus (vt täpsemalt t-konsult.ee/artiklid/60-tonni-2/). Uuringus pakuti välja veokikoos seisude mudel teljebaasi täismassi suhtena, mida Eesti teede projektee rimisnormid suudavad taluda. Sar nast mudelit kasutatakse Rootsis ja Soomes – tõsi, seal on tugevamate teede tõttu lubatud oluliselt suure mad tonnaažid. Uuringus jõuti järeldusele, et vä hemalt kaheksateljeliste autoron
gide täismassi tõstmine 60 tonnini võimaldab tõsta efektiivsust, sest parem kauba-täismassi suhe ja jao tatud koormus tagab sama kauba koguse juures väiksema arvutusliku koormuse teedele ehk tasakaalustab võimaliku majanduskasvu mõju trans pordile lähemaks 20 aastaks. Ehk siis koormuste tõstmine võimaldab kon kurentsivõimelisemat vedu, mõju tee dele kasvatamata. Arvutuste kohaselt tasakaalustavad vähenev CO2 emis sioon ja transpordisektori säästud vajalikud investeeringud viie aastaga, andes võimaluse investeerida veoki pargi uuendamisse. Teedeinvesteeringute kokkukui vamine on riigieelarve koostajate va lik, kuid vastutust teede remondivõla ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime piiramise eest ei saa kanda ette võtetele. Valitsuse ülesanne on luua ettevõtluskeskkond, mis võimaldab tagada Eesti majanduse konkurentsi võime. Maanteevedajad maksavad transpordimakse (kütuseaktsiis, tee kasutustasu, raskeveokimaks, eri vedude lõivud) aastas ligikaudu 130 miljonit eurot, kuid nende läbisõit Eestimaa teedel on vaid umbes 5% kogu sõidukipargi läbisõidust. Sel lest rahast jagub piisavalt mitte ai nult maanteevedajate, vaid ka teiste liiklejate huvides teetaristu aren damisse investeerimiseks ning 25,25/20,75-meetriste ja 60-tonnis te veokite teedele lubamiseks.
RUBRIIK LOGISTIKAKESKUS
Baltimaade suurim kinnisvaratehing: Rimi Baltic müüs logistikakeskuse Rimi Baltic müüs oma keskse logistika- ja kontoripinna Lätis East Capital Real Estate Fund IV-le. Kahe osapoole vahel sõlmiti müügitagasirendileping, mille raames sõlmiti 15-aastane rendileping. Kinnistu pindala ulatub 94 000 ruutmeetrini ja selle ostuhind oli 83 miljonit eurot. Tegemist on möödunud aasta suurima kinnisvaratehinguga Balti riikide logistikasektoris. Toimetaja: Sigrid Aunap Foto: Rimi Baltic
R
imi Riias asuva kompleksi näol on tegemist ettevõtte pea kontori ja peamise logistikakes kusega Baltimaades. Logistikakeskus asub ligi 17 hektari suurusel maa-alal, mille suurepärane asukoht tagab väga hea ligipääsu põhimagistraalidelt. Rimi Baltic jääb edasi hoone ainurentnikuks.
Atraktiivne piirkond
„Logistikakeskus asub piirkonnas, mis on viimastel aastatel eriti kiiresti are nenud. Sinna on rajatud palju uusi ela muid, piirkonna atraktiivsusele andis olulist täiendust ka IKEA kaubamaja ja Saga keskuse rajamine. Logistikakes kus on nii asu- kui ka töökohalt suure pärane ning sobitub ideaalselt East Capital Real Estate’i portfelli. Meie jaoks on ka oluline, et Rimi Baltic ja ICA grupp jätkab hoone ainurentni kuna,“ kommenteeris East Capital Real Estate Läti juht Maris Smiltenieks. „Sõlmitud tehing ja 15-aastane rendileping tähendab meile tihedat koostööd East Capitaliga, sest Rimi Balticu ulatuslik logistikategevus ja keskkontor paikneb ka edaspidi Deg lava keskuses. Oluline on, et tehing vabastab vahendeid ka Rimi Balticu
Keskus läbis 2020. aastal ulatusliku renoveerimise ja olulise laienduse. Samuti parandati energiatõhusust ja hoonestuse katusele paigaldatakse 2 MW suurune päikesepark.
omaniku ICA Gruppeni netovõla vä hendamiseks,“ ütles Rimi Balticu te gevjuht Giedrius Bandzevičius. Rimi logistikakeskuse omandami ne on East Capital Real Estate’i seni suurim tehing. „Meie kvaliteetne kin nisvaraportfell keskendub jätkusuut likkusele, pakkudes konkurentsieelist üürnikele ja suuremat tulu meie fondi
TASUB TEADA Ole EastRobert Capital Reitan: Real Estate „Eelistan oncorBalti tado’ riikidet,juhtiv aga siin kinnisvara olles olen varahaldus joonud cappuccino’t, ettevõte. Ettevõte mida juhib siinsed kinnis baris tad varafonde väga oskuslikult koguväärtusega teevad.“580 miljonit Mariette eurot,Kristenson: hõlmates „Pean üüripindu tun nistama, 450 000 ruutmeetri et mulle meeldib ulatusesmust kokku kohv 23 kinnistul. ehk siisPortfelli Americano.“ kuuluvad Balti riikide suurimad logistikakeskused, tuntumad hotellid ja ärihooned. ICA Gruppen AB on üks juhtivaid jaemüügiettevõtteid Põhjamaades. 2022. aastal oli ICA Gruppeni käive ligikaudu 136 mil jardit Rootsi krooni. Tehingu neto mõju ICA Gruppeni rahavoogude le 2023. aasta neljandas kvartalis on umbes 83 miljonit eurot.
investoritele,“ märkis East Capital Groupi partner ja kinnisvara vald konna juht Albin Rosengren.
Pikaajaline tugi Baltimaade kauplustele
Tehingut rahastas Swedbank ja prot sessi nõustasid ostja poolel Vilgertsi advokaadibüroo, Ernst & Young ning Industry Service Partner ja müüja poolel advokaadibüroo Sorainen. „Rõõm on olla partneriks East Capital Real Estate’ile, kes jätkab in vesteerimist Lätti. Meie ühine mure keskkonna pärast ja eesmärk saada ka antud hoonele ESG-sertifikaat kinnitab, et jätkusuutlike ja energiatõhusate la henduste kasutuselevõtt on muutumas standardiks. Sellest on kasu mitte ainult keskkonnale, vaid ka rentnikele,“ sõnas Swedbank Läti juhatuse liige ja äriklien tide divisjoni juht Jevgenijs Ivanovs. Rimi Balticu logistika ja tarneahela direktori Kristīne Pojasņikova sõ nul on suurepärane, et ettevõte saab jätkata efektiivset logistikategevust tänap äevases ja jätkusuutlikus töökeskkonnas. „See tagab pikaajalise toe meie kauplustele kogu Baltikumis,“ toonitas Pojasņikova. 11
Omniva ehitab Leetu uue sorteerimiskeskuse Eesti Post AS-i tütarettevõte Omniva LT Sorting avab 2024. aasta teises pooles Kaunases uue automatiseeritud sorteerimiskeskuse. Keskuse ehitust finantseerib 27 miljoni euro suuruse rohelaenuga SEB Pank AS. Toimetaja: Sigrid Aunap
S
orteerimiskeskus hõlmab üle 21 000 m2 pin da ning paikneb Kaunase lennujaama ja pla neeritava Rail Baltica raudteetrassi läheduses. Keskuse energiavajaduse katmiseks kasutatakse päikesepaneele.
Suurim rohelaenule kvalifitseerunud keskus
„Uue sorteerimiskeskuse avamisega liigume strateegiliselt lähemale Euroopa ja Kesk-Aasia turgudele, kus järjepidevalt oma äri kasvatame,“ kommenteeris Kaunase keskuse rajamist Omniva juhatuse esimees Mart Mägi, lisades, et kindlasti tõhustab uus ja tänapäevane sorteerimiskeskus ka siinse regiooni logistikat ja vastab kiiresti kasvava pakituru ning tarbija nõudmistele. Mägi sõnul on Kaunase keskuse rajamisel silmas peetud kõiki ettevõtte kestlikkuse eesmärke. „See pärast on heameel tõdeda, et Omniva rajatav sorteerimiskeskus on seni Baltimaades suurim uusarendus, mis kvalifitseerus SEB rohelaenuks,“ ütles logistikaettevõtte juhatuse esimees.
Suur samm säästva arengu suunas
Omniva on seni kaasanud rohefinantseeringut ka autopargi dekarboniseerimiseks, aga uus sorteerimiskeskus on ettevõtte esimene rohelaenuprojekt. Investeeringu eesmärgiks on automatiseerida ja tsentraliseerida pakkide sorteerimine Leedu turul, luua regionaalne keskus ning olla atraktiivseks partneriks suurtele e-kaubanduse platvormidele. SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Peep Jalakas sõnas, et Leedus asuv Omniva uus sorteerimiskeskus on suurepärane näide sellest, kuidas ettevõtted saavad kaasa aidata keskkon nasäästlike lahenduste rakendamisele. „Hoone energiaklass on A++, mis on 38% madalam liginul lenergiahoonele Leedus kehtestatud piirmäärast. Projekt mitte ainult ei toeta ettevõtte kasvu ega automatiseeri tööprotsesse, vaid kujutab endast ka suurt sammu säästva arengu suunas.“
Foto: Rene Riisalu
SORTEERIMISKESKUS/INVESTEERING
Kapitel annab 2024. aasta suvel valmiva hoone Solinale 20 aastaks üürile.
Solina uus tootmiskompleks saavutas täiskõrguse Tuleval suvel Laagris valmiv maitseainesegude valmistaja Solina uus tootmiskompleks on saavutanud täiskõrguse, mis tähistab ühe olulisema ehitusetapi lõppu. Energiatõhus hoone kvalifitseerus esimese uue kinnisvaraarendusena Eestis SEB rohelaenule. Toimetaja: Sigrid Aunap
S
olina Estonia juht Veiko Soome tõdes, et vaatamata üsna karmile ja muutlikule talvele on ehitustöö kulgenud plaanipäraselt ning püsitakse ajagraafikus. „Ehitajad on teinud tublit tööd ja nüüd on juba võimalik ette kujutada, milline saab olema lõpptulemus,“ tunnustas Soome. Laagrisse Gate Tallinna tehnoparki kerkivas üle 15 000 ruutmeetri suuruses koos päikesepargiga A-energiaklassi hoones hakkab asuma maitseainesegude valmistaja Solina uus kontor, tootmisüksus, tootearenduslabor ja ladu. Solina uue tootmiskompleksi koguinvesteering ulatub 27 miljoni euroni ning seal hakkab igapäevaselt töötama 110 inimest. Kapitel arendab ja Eventus Ehitus rajab hoone vastavalt rahvusvahelise rohesertifikaadi BREEAM taseme „Very Good“ nõuetele.
TASUB TEADA Ole Solina Robert Estonia Reitan: kuulub „Eelistan rahvus cortado’ vahelisset, toiduainetööstuse aga siin olles olen joonud gruppi Solina cappuccino’t, Group. Grupil midaon siinsed äritegevus baristad 75 riigis väga jaoskuslikult maitse teevad.“ ainesegusid toodetakse 38 tehases üle maailma. 2023. aastal oli Solina Mariette Grupi Kristenson: käive ligikaudu „Pean 1,5 tunnistama, miljardit eurot. et mulle Solina meeldib Eestis must tegutseva kohvtootmisüksuse ehk siis Americano.“ peamisteks koostööpartneriteks on Põhjamaade suurimad toiduainetööstused, mistõttu enam kui 90% toodangust eksporditakse. OÜ Kapitel Logistics on AS-i Kapitel grupi ettevõte, mis arendab, omab ning haldab tööstus- ja logistikakinnisvara. Ettevõtte portfelli kuulub kaks kokku ligi 60 000 m2 üüritava pinnaga logistikakeskust Rae vallas Rukki tehnopargis ning ehitusõigusega kinnistud Rae vallas Rukki tehnopargis ja Gate Tallinna tehnopargis Saue vallas. Kapitel Logisticsi suu remate üürnike hulka kuuluvad Smarten Logistics, Eugesta Eesti, ON24 ja Itella Estonia. 13
TEATED
Airport City ja Maru Ehitus allkirjastasid lepingu kaubaterminali rajamiseks AS Airport City ja Maru Ehitus AS sõlmisid projekteerimis- ja ehituslepingu uuendusliku kauba terminali projekteerimiseks ning ehitamiseks Tallinna lennuvälja lõunapoolsele alale.
Projekti eesmärk on luua tänapäevane logistikakeskus, mis vastab kõrgetele rahvusvahelistele standarditele, aitab meelitada siia uusi ettevõtteid ning edendab seeläbi lennujaama kaubamahtude kasvu. Ehitustööd algavad 2024. aasta kevadel ja uue kauba terminali planeeritud valmimise tähtaeg on suvel 2025. Kaubaterminali netopind on 5250 m 2 , mis koosneb 1450 m2 kontori- ja 3800 m2 laohoonest, sellele lisanduvad laadimisplatvormid 57 sõidukile ning 123 parkimiskohaga parkla. Projekti eeldatavaks maksumuseks on ligi 8 mil jonit eurot, mis sisaldab kaubaterminali rajamist ja tipp tasemel taristu loomist. Airport City ärilinnak pakub mitmekesiseid äriruume ja uusarendusi lennundusega seotud ettevõtetele, kelle le on oluline lennujaama või lennuraja lähedus. „Ärilinna ku erilisust toetab unikaalne asukoht Tallinna lennujaama lennuraja vahetus läheduses ning uue kaubaterminali ra jamine tugevdab meie positsiooni rahvusvahelisel turul,“ rääkis Airport City juhatuse esimees Teet Raudsep.
Kaubamaht jäi 2023. aastal kõigis kuudes väiksemaks kui aasta varem Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aastal kaubaveo maht sadamates 31%. Eesti sadamate kaudu veeti kokku 23 miljonit tonni veoseid, mis on 10 miljonit tonni vähem kui aasta varem. Eesti raudteedel veeti mullu kokku 10,1 miljonit tonni veoseid, mis on 43% vähem kui 2022. aastal. Statistikaameti tiimijuht Piret Pukk selgitas, et veel 2021. aastal kasvasid nii sadamate kui ka raudtee kaubaveo ma hud varasema aastaga võrreldes, järgnevatel aastatel aga hakkasid kahanema. „Vähenemise peamine põhjus on pä rast Venemaa sissetungi Ukrainasse Eestit läbinud idaläänesuunalise kaubaveo kokku kuivamine,“ täpsustas Pukk. Kaubamaht jäi 2023. aastal kõigis kuudes väiksemaks kui aasta varem. Kahanesid nii laevadele lastimise kui ka lossimise mahud. Lastitud veoste maht vähenes 30% ehk 19,9 miljonilt 13,9 miljonile tonnile. Laevadelt lossitud veos te maht kahanes 32% ehk 13,3 miljonilt 9,1 miljonile tonnile. Eesti raudteedel veeti 2023. aastal kokku 10,1 miljonit
Kaubavedu raudteel, 2019–2023
tonni veoseid, mis on 43% vähem kui aasta varem. Veose käive ulatus möödunud aastal 766,3 miljoni tonnkilomeetrini, aasta varem oli see 1,287 miljardit tonnkilomeetrit. Aastaga kahanes veoste liikumine raudteel 40%, nagu ka 2022. aastal. Riigisiseste kaubavedude maht aastatel 2021 ja 2022 kasvas ning ulatus üle 12 miljoni tonni, kuid vähenes 2023. aastal 7,2 miljoni tonnini. Riigi sees veeti peamiselt põlevkivi ja põlevkiviõli. Transiitkaupade veomaht hakkas raudteel kahanema juba 2021. aasta keskel, ent pärast Venemaa invasiooni al gust oli kukkumine järsem. Transiitkaupu veeti 2021. aas tal veel 9,5 miljonit tonni ja 2022. aastal 3,8 miljonit tonni, eelmisel aastal aga vaid 2,1 miljonit tonni. Transiitkaupa dena veetakse naftatoodete asemel nüüd enim metalli maake jm kaevandus- ja karjääritooteid ning toiduaineid. Muud rahvusvahelised veod annavad väikese osa kogu raudtee kaubamahust ja ka nende vedude maht mullu vähenes. Allikas: statistikaamet
Kaubavedu Eesti sadamate kaudu, 2019–2023
Ole Robert Reitan: „Eelistan cortado’ t, aga siin olles olen joonud cappuccino’t, mida siinsed baristad väga oskuslikult miljonit tonni miljonit tonni teevad.“ 30 25 Mariette Kristenson: „Pean tunnistama, et mulle meeldib must kohv ehk siis Americano.“ 25
20
20
15 15
10
10
5 0
5
2019
Riigisisene vedu
14
2020
2021
Transiitkauba vedu
2022
2023
Rahvusvaheline vedu
0
2019
2020
Lastimine
Lossimine
2021
2022
2023
Allikas: statistikaamet
Kui vajad abi konteinervedudega, siis pöördu Meie poole!
PL TRANS AS pakub järgnevaid logistikateenuseid: Konteinerveod
„Meie jaoks on väga oluline klientide rahulolu, sellepärast oleme varunud parima masina-pargi ja logistikalahenduse.“
Puisteaineteveod
„Teostame erinevate puiste-ainete vedusid nagu puidu-hake, puidugraanul, turvas, vili, killustik jne.“
Konteinerterminali teenused
„Kaupade ümberlaadimine ja hoiustamine. Pakume võimalust hoiustada konteinereid meie konteinerterminalis, Maardus Vana-Narva mnt 2.“
.com
KINDEL ALUS TEIE KAUBALE
Tel: 50 28 643
•
E-post: kastoram@kastoram.com