3 minute read

SUVISED SEIKLUSED viigu põnevatesse restoranidesse

Restoranikriitik Heidi Vihma kirjutab portaalis Puhka Eestis

Lõuna-Eesti toidu piirkondlikest eripäradest ja sellest, kuidas Tartu on tõeline värav LõunaEestisse.

Advertisement

Lõuna-Eesti maitsetega tutvumist alusta Tartu turuhoonest või soojal ajal tegutsevalt avaturult, kuhu toovad oma kauba nii Lõuna-Eesti talud kui ka väiketootjad. Ka linna söögikohad väärtustavad kohalikku toorainet. Mitmed neist on traditsioone elustades asunud otsima oma gastronoomilisi juuri, kaasajastades traditsioonilisi roogasid tänapäevaste tehnoloogiatega.

Olgu neist siinkohal nimetatud kaks: fine dining'u restoran Hõlm, mille menüü on inspireeritud vanavanaemade retseptidest, kuid teostatud modernses võtmes, ja lihakauplus-toidubaar Lihuni- ku äri, kus pakutakse oma talus kasvatatud rohumaaveiste laagerdatud liha ja sellest valmistatud roogasid.

Saunasuitsusink, sõir ja kama

Lõuna-Eestist on pärit saunasuitsusink, sõir ja mitmest viljast kokku segatud kamajahu ehk kama. Saunas liha suitsutamine on Võromaa suitsusaunakombestiku osana arvatud UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Suitsusinki tehakse kõikjal Eestis, kuid kaasaegsema tehnoloogiaga. Saunas suitsutavad liha tänapäeval veel vaid entusiastid, kellest kuulsaim on Mooska talu.

Võro- ja Setomaal on läbi aegade valmistatud sõira ehk laagerdamata kohupiimajuustu, millesse pannakse ka mune, võid, köömneid ja soola. Igal tegijal maitseb see isemoodi, selles võid veenduda Setomaa Kuningriigi päeva sõiravõistlusel. Mitmest viljast kokku segatud kamajahust tehti varem ka toekaid roogasid, nagu käkid ja pudrud, nüüd on see jäänud enamasti magustoidu maitsestajaks.

Ära mine mööda: Kamajahuga maitsestatud magusat koore- või kohupiimakreemi ehk kamavahtu pakuvad paljud söögikohad üle Eesti. Koos hooajaliste marjade või koduse moosiga on see erakordselt maitsev.

Tatar ja kanep

Nagu naabrite juures Lätis ja Venemaal, nii kasvatati ka Lõuna-Eestis kanepit ja tatart. Tatart hakati nõukogude ajal sööma kõikjal Eestis, aga kanepiroad olid vahepeal unustuses. Nüüd avastatakse neid tasapisi taas: purustatud kanepiseemnetest tehakse kanepitempi, mida määritakse leivale.

Ära mine mööda: põnevat „uuskasutust“ tatrale pakub Pühajärve GMP restoran, mille menüü tervikuna on uue Eesti köögi suurepäraseks esindajaks Lõuna-Eestis.

Mulgi puder ja Mulgi kapsad

Lõuna-Eestist, täpsemalt Viljandimaalt on pärit tangudega kartulipuder ehk Mulgi puder ja tangudega hapukapsad ehk Mulgi kapsad. Neid nostalgilisi koduroogasid süüakse ka mujal Eestis, kuid kindlasti võib neid leida Lõuna-Eesti lihtsamate söögikohtade menüüst.

Kagunurga kirju lapitekk

Lõuna-Eesti kagunurk on Eesti kõige eripärasem piirkond, sajandeid kõrvuti elanud setod ja muud eestlased, venelased ja vene vanausulised on kujundanud selle kandi toidulaua kirjuks kui lapiteki. Nii setodel kui ka Peipsiveere vene rahvusest vanausulistel on hulganisti roogasid ja toiduvalmistamisviise, mida mujal Eestis ei tuntud. Setodel ja vanausulistel valmisid supid, pudrud, liha- ja kalaroad hiiglasuures Vene tüüpi ahjus, ahju peal kuivatati seeni, marju, õunu. Isegi eelnevalt keedetud toidud lükati poti või kausiga ahju, et need saaksid krõbeda kooriku. Kiirelt küpsevad road, näiteks pannkoogid, tehti valmis ahju ees koldetule paistel.

Sibul, seened ja kala

Vene õigeusu kiriku ranged paastureeglid on üks põhjus, miks sealkandis on köögivilja ja seeni söödud rohkem kui mujal Eestis. Pirukatesse pandi paastu ajal seeni, sibulat ja muud köögi- vilja, paastutoidud olid hapukapsasupp seente või Peipsi tindiga, kaerakiisel, mustrõika- ja teised lihtsad köögiviljasalatid. Peipsiveere sibulad on kuulsad üle Eesti, sibulat on sealkandis kasvatatud üle paarisaja aasta. Peipsi järv on kalarikas: tinti, kiiska, särge ja latikat kuivatatakse, rääbiseid soolatakse, marineeritakse või küpsetatakse pannil väheses vees koos sibulaga (veega praetud kala), suuremaid kalu valmistatakse ahjus või hautatakse.

Ära mine mööda: Peipsiveere vanausuliste elust-olust ja toidulauast annab hea ettekujutuse Mesi Tare puhkemaja. Seto roogasid pakub Obinitsa Seto seltsimajas Taarka Tarõ Köögikõnõ.

Külasta Murimäe veinikeldrit ja viinamäge

Murimäe veinikelder avab külalistele oma uksed: veinikeldri perenaine viib kõiki jalutama ehtsale viinamäele, näitab tootmisruume ja räägib veinikeldris, kuidas valmistatakse kvaliteetset eestimaist käsitööveini. Väikese veinimaja tuuri lõpetab Murimäe veinide degustatsioon ning soovijad saavad tooteid endale ka kaasa osta. Hea veini saladus peitub Murimäel – kohalik tooraine, hästi valitud viinamarjasordid, Otepää päikseline mäenõlv, põhjamaine kliima, aga mis veel? Tule uuri ise järele.

Veinide degustatsioon Murimäe veinikeldris sobib ideaalselt sõpruskonna või kolleegidega ajaveetmiseks kauni Otepää looduse keskel. Pakutakse ehtsat veinielamust Lõuna-Eestis valmistatud veine nautides: degusteeritakse viit erinevat käsitööveini, samuti tutvutakse veini ja söögi sobitamise põhimõtetega.

Allikas: Puhka Eestis

Maalähedane ning merevaatega

Ranna Villa Cafe kohvik

Küdema külas Saaremaal, kus pakutakse

Lihatoite Kohalikust Toorainest

T–L 11–19, P 11–16 5667 8824 ranna.villa@hotmail.com highlandcattle.ee

Kõht täis Eesti moodi

Eestis on palju matkateid, aga kas tead, et Eestimaal ringi sõites leiad endale sobiva söögikoha Eesti Toiduteelt, kuhu kuulub nii tippklassi restorane kui ka lihtsamaid paiku koduste söökidega? Lisaks väiketootjaid, kes pakuvad degusteerimisi, ettevõtjaid, kes korraldavad toiduga seotud õpitube, ja talupoode.

Kohalik tooraine on Eesti Toidutee ettevõtetel olulisel kohal aasta läbi, arvestatakse ka aastaaegade ja kohaliku piirkonna omapäraga ning kõik see väljendub pakutava kvaliteedis. Kus iganes suvel oled, otsi üles mõni Eesti Toiduteele kuuluv ettevõte ja naudi pakutavat!

Kui soovid midagi erilist, siis tee oma valik siit:

Jõelaev Lonny on eestlaste ehitatud pontoonkatamaraan, mis kulgeb mööda Saesaare paisjärve ja Ahja jõge ning kus kokk valmistab mitmekäigulise õhtusöögi otse publiku silme all.

Väljumised toimuvad iga nädal.

Klaara-Manni puhke- ja seminarikeskus ning Männiku Metsatalu korraldavad temaatilisi õhtusööke – hoia pilk peal Eesti Toidutee Facebooki-lehel.

Ööbiku Gastronoomiatalus pakutakse kolmapäevast pühapäevani viiekäigulisi õhtusööke.

Männiku Metsatalus saad soovi korral ja ettetellimisel nautida rikkalikku taimetoidumenüüd. Ürdiaia külastused koos ürditoodete degusteerimisega on samuti põnevad – sind ootavad Energia talu, Tamme talu ürdiaed ja Karepa ravimtaimeaed.

Kui tahad ehtsat kohalikku toitu oma kätega valmistada, osale mõnes paljudest toiduvalmistamise töötubadest, mis pakuvad alati midagi erilist, maitsvat ja elamuslikku. Ühine kokkamiselamus aitab inimesi kokku liita ning paremini tundma õppida. Ka joogikultuur on osa toidukultuurist. Eestis tegutsevad veinija siidritalud ning õllekojad, mis korraldavad degusteerimisi ja on alati külastajate ootel. Eesti Toiduteel on Valgejõe Veinivilla, Tori siidri- ja veinitalu, Jaanihanso siidrivabrik, Hiiu Õlle Koda, Pihtla õlleköögi Mekituba, Mulgi pruulikoda ning pruulikoda Õllenaut. Otsi alati üles ka kohad, kus pakutakse piirkonnale omaseid toite. Näiteks Hiiumaa maitseid pakub kohvik Hõbekala, Setomaa maitseid Taarka Tarõ ja Seto Tsäimaja, Mulgimaa maitseid Mulgi kõrts, Peipsimaa maitseid Alatskivil asuv Kivi kõrts jne.

Allikas: Puhka Eestis

This article is from: