PAADI, KANUU või PURJEKAGA mõnusalt mööda Eesti veeteid

Matkates kanuu, paadi või purjekaga mööda Eesti veekogusid, on võimalik piiluda sügavatesse laantesse, liivakivikanjonitesse ja ligipääsmatutesse rabadesse.

Adrenaliini lisavad väikesed kärestikud. Korraldajad aitavad algajaid, tagavad varustuse ja tutvustavad vaatamisväärsusi, mis muidu võivad jääda varjatuks.

Tekst: Puhka Eestis / Fotod: Shutterstock

Erilist kogemust pakub nn viies aastaaeg Soomaa rahvuspargis, kui saad kanuutada metsas ja teedel ning pääsed mõne maja uksestki sisse. Soomaal saad moodsa plastikkanuu kõrval proovida ka iidset ühest haavapuust õõnestatud lootsikut haabjat. Samas toimuvad haabjaehituse laagrid. Proovi suurveel sõitmist ka mujal – see on võimalik enamikul Eesti suurematest jõgedest.

Lume sulamise ajal moodustavad mitmed jõed kärestikke, kus saad nautida raftingu -elevust.Võhandu, Ahja ja Piusa jõel kõrguvad kuni mitmekümnemeetrised ja üle 300 miljoni aastased liivakivipaljandid.

Soovitusi kanuu- ja paadimatkajale Tõsta mõla paati ja vaiki – ehk näed peale põnevate lindude ka metskitse, põtra või koguni karu. Proovi õhtusöögiks ise kala püüda!

Paki veekindlasse kotti varuriided. Peaaegu igal Eesti jõel on ületamist vajavaid takistusi, murdunud puid või kobraste kokku kuhjatud tamme – turvalisuse tagamiseks kasuta kindlasti päästevesti!

Küsi matkakorraldajalt öise retke võimalust – saad kuulata öiseid loodushää- li ning ära ehmata, kui mõni kobras su paadi lähedal vette sukeldub!

Milliseid võimalusi leidub Eestimaal mööda veeteid paadi, kanuu või purjekaga seiklemiseks? Alljärgnevad on vaid mõned näited kõigist võimalustest.

Võrtsjärve purjetamiskeskus

Kullisoo, Vaibla küla, Viljandi vald, Viljandi maakond Võrtsjärv on ideaalne paik purjetamisega esmatutvuse tegemiseks ning veemõnude nautimiseks. Meie purjekate kodusadam asub Võrtsjärve põhjakaldal Vaibla külas Veldemani puhkemaja juures. Laevastikku kuuluvad RS Questid ja Terad, Mariner 19 ning Jeanneau Sun 2000. Purjekaid saab rentida nii iseseisvalt kasutamiseks kui ka koos kipperiga. Korraldame firmade suvepäevi, meeskonnaüritusi, sünnipäevi, purjetamiskoolitusi jne. Teenuse hind kujuneb vastavalt kliendi soovidele.

Parvematkad Peipsiveerel

Parve tee 12, Kavastu küla, Luunja vald, Tartu maakond Võimalus osaleda 24 tundi kestval parvematkal, mis on nauditav, sind mitme- ti proovile panev seiklus! Retk sobib nii ettevõttele suvepäevadeks kui ka sõpruskonnale mõnusaks ajaveetmiseks.Pärast kerget einet ja parvesõidukoolitust seiklus algabki! Seltskond läbib parvedel 18–24 kilomeetri pikkuse teekonna, kuni jõutakse Kalli jõel asuvasse Parvemajja. Seal valmib toekas õhtusöök ning saab nautida sauna, et järgmisel hommikul algavaks tagasiteeks energiat koguda. Parvematk algab ja lõpeb Kavastu küla sadamas Kavastu üleveoparve kõrval.

Kanuumatk Võhandu ülemjooksul ehk Pühajõel

Jõgehara küla, Kanepi vald, Põlva maakond

Pühajõgi sobib kanuuga matkamiseks siis, kui veetase on kesksuvisest tasemest natuke kõrgem. Loodus on huvitav ja vaheldusrikas: kohati avarad vaated, kohati okasmets mõlemal jõekaldal. Leidub kiiremaid ja kivisemaid jõelõike, mis meenutavad natuke Ahja jõge. Kohata võib kobrast ja jäälindu.

Matka annab pikendada, kui alustada Vidrike külast ja läbida Kooraste aheljärvistu 11 järve. Sel juhul võib matka planeerida kahepäevasena ning telkida Kooraste Suurjärve kaldal.

Kanuu-, parve, SUP-laua ja raftimatkad Rummu karjääris

Paekalda, Rummu alevik, Lääne-Harju vald, Harju maakond

Järve kaldal asuv Paekalda veespordi- ja seikluskeskus korraldab põnevaid veematkasid Rummu karjääris. Matkal saab

Tuhamäge, veealuseid varemeid ja vanu vanglamüüre.

Sõiduvahenditeks on meil kanuud, raftid, SUP-lauad ja suur ning väike parv, korraga saame veele viia kuni 150 külalist. Pakume plaanilisi matku, kuhu saab kohti broneerida, ja privaatseid matku, le. Samuti saab rentida varustuse ja minna matkama iseseisvalt.

Veematk on ideaalne aktiivne tegevus ka näiteks firma suvepäevadel ja seminaridel.

Kanuumatkad Vigala jõel Meieri, Kabala küla, Rapla vald, Rapla maakond

Kanuumatkad Vigala jõel võimaldavad ühendada lõõgastava puhkuse mõõduka füüsilise tegevusega. Korraldame nii ühe- kui ka mitmepäevalisi matkasid, vastavalt sinu soovile. Matkad on erineva raskusastmega ja sobivad ka algajale kanuutajale. Vigala jõel on palju veskipaise, mis pakuvad veidi ekstreemsust ja lisaks ilusaid vaatamisväärsusi. Kanuud on kahe- ja kolmekohalised ning kergete plastik-alumiiniummõladega.

Samliku kanuuparvematkad

Pärnu jõel

Samliku kool, Samliku küla, PõhjaPärnumaa vald, Pärnu maakond

Kanuuparv on kahest või kolmest kanuust kokku pandud ja puidust platvormiga kaetud veesõiduk. Sellise parvega saab koos matkata koguni kuni 12-liik- repäraselt ühiseks veematkaks peredele, sõpruskondadele ja suurematele gruppidele.

Valida saab lühema ja pikema distantsi vahel: kolme kilomeetri pikkune matk algusega Samlikult kestusega umbes tund või 13 kilomeetri pikkune matk algusega Kurgjalt kestusega kuni viis tundi.Soovi korral saadab seltskonda lisatasu eest matkajuht, kes tunneb jõge ja piirkonda.

Suvine kummiparvematk (rafting) Võhandu jõel

Kalatrepi, Leevi küla, Räpina vald, Põlva maakond

Suvine kummiparvematk on mugav ja turvaline ning sobib ka neile, kes veematku muidu pisut pelgavad. See on lõbus tegevus kõigile, kes soovivad veematka suurema seltskonnaga nautida. Sobib hästi ka lastega peredele.

Parvele mahub kuus või seitse inimest, suuremasse üheksa, lisaks saavad keskel istuda lapsed. Vette kukkumist ei ole karta. Matka vältel saab teha peatusi, et kaldal keha kinnitada.

Gruppi peaks kuuluma vähemalt kuus inimest, väiksemad grupid saavad liituda plaaniliste matkadega.

Seikluspartneri kanuumatk ja süstamatk Matsalu rahvuspargis Võeka, Kirbla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond Kasari jõel on vastavalt aastaajale ja matka eesmärgile võimalik planeerida erineva pikkusega matku.

1. Kasari sillast Kloostri linnuvaatlustornini (11 km)2. Kloostri linnuvaatlus- tornist Suitsu jõe sillani (8 km) 3. Kasari sillast Penijõe lõkkekohani (17 km)

Matkal näed kobraste tegevusjälgi ja hea õnne korral võid kohata kopraid, merikotkaid, metskitsi, põtru ja erinevaid linde. Kasutame uusi kolme-, nelja- ja kaheksakohalisi kanuusid ja ka-