Magnaat (kevad/suvi 2021)

E S I T L E B

L O O D E D U K A T E S T E T T E V Õ T J A T E S T

1 (6)/2021

KEVAD-SUVI

Hillar Teder

Lumi Capital

SUURÄRIMEHE TÕUSUD JA MÕÕNAD

ÜÜRIMAJADE TURU KUJUNDAJAD

Igor Mölder

Perekond Pärnitsad MAINOR SAAB 50

KIVIÕLI POISS EHITAS KAPITALIVESKI

Isiklik auto

Meditsiiniäri

MUUTUB LUKSUSKAUBAKS

UUED STAARID

Ragnar Sass LÄBI RASKUSTE TÄHTEDE POOLE

Hind 4.99€

Julged joovad šampanjat

A

asta tagasi kevade esimesel päeval särasid Tallinnas Tornide väljakul puudel esimesed roosakasvalged õied. Niivõrd soe ja päikeseline oli tookord ilm.

Aga ühiskonnas võimutses segadus, sest koroonaviiruse tõttu kuulutas Jüri Ratase valitsus välja eriolukorra.

Suur osa kauplustest oli kinni, koolid samuti, lennukeid ja laevu liikus üha vähem, Tallinna vanalinn Eesti suurima turismimagnetina jäi täiesti tühjaks.

Saaremaa ja Muhumaa pandi lukku.

Aktsiaturgudel valitses paanika. Tallinna börsi indeks kukkus ühe kuuga 24 protsenti ja New Yorgi oma (Dow Jones) 34 protsenti. Ettevõtjad rääkisid riiklike abipakettide vajadusest ja keskpangad rahatrükkimisest.

Tunneli lõpust ei paistnud valgust.

Tulevik tundus tume.

Tänavu saabus kevad Eestisse lumetuisuga. Tuulekülm oli kohati üle kümne kraadi. Endiselt mõjutab meid koroonaviirus. Taudi teine laine laastab Eestit eriti rängalt. Kaja Kallase valitsus ei kuulutanud välja eriolukorda, kuid suur osa poodidest on jälle kinni, koolid samuti, lennukeid ja laevu liigub endiselt vähe, Tallinna vanalinn on inimestest tühi.

Kuid need julged, kes tegutsesid õigel ajal, joovad šampust.

OMX indeks tõusis aastaga 48 protsendi võrra, Dow Jones lausa 70 protsenti. Õnnelikud kinnisvaraarendajad ei pannud pare4

Foto Jaanus Lensment

maid aegu oodates oma tegevust seisma. Magnaadi selles numbris räägib Igor Mölder, kuidas Capital Mill rajab keset ränka tervisekriisi oma pilvelõhkujat. Pangad lõikasid Hillar Tederil läbi Porto Francole lubatud krediidiliinid, kuid ta leidis uue abistaja riigi kujul. Muidugi lõppes see talle suuremat sorti jamaga, kuid Teder on visa, niisama ei alistu.

Teine sitke ettevõtja Ragnar Sass tegi keset kriisi oma elu tehingu, müües osaluse Pipedrive’is. Sellele eelnenud äris oli ta täielikult läbi kukkunud.

Kriis pani meid nutikamalt käituma. Maxime Trijoli konjakimaja saadik Kaido Laanet räägib, et ta võitis endale juurde neli uut turgu Eestist lahkumata.

Ja muidugi meditsiin. Eestlased (ega ka teised rahvad) pole eales varem tundnud oma tervise vastu rohkem huvi kui praegu, kui koroona möllab. See huvi annab meditsiiniärile täiesti uued võimalused.

Tulevik ei tundugi enam nii tume.

Tunneli lõpust paistab valgust ja suur osa vaatajaid usub, et see pole mitte läheneva rongi latern, vaid päike.

Suurimad lootused on seotud vaktsiinidega. Kevade saabudes oli Eestis vähemalt ühe vaktsiinisüsti saanud juba 164 000 inimest.

Kas vaktsiinid aitavad ka uute tüvede vastu, pole selge. Kui ei aita, siis võib tänavuse aasta „vahele jätta“ ja majanduse suurem taastumine ning ühiskondade laiem avanemine algab alles tuleval aastal. Aga see avanemine ei jää ära.

Esimese eduka vaktsiini turule toonud BioNTechi looja Ugur Sahin räägib, et suve lõpuks saadakse koroonakriis kontrolli alla.

See annab lootust. Kena kevadet!

Sulev Vedler

sisukord

EDUKATE ETTEVÕTJATE LOOD

8

64

90

Eesti võimsaim kapitaliveski.

Igor Mölder räägib, kuidas töötab Tallinna uue pilvelõhkuja ehitanud Capital Mill.

Lumi Capital kujundab Eesti üürimajade turgu.

Miljardäride uueks võitlustandriks saab kosmos.

ANN-MARII NERGI

J A S P E R J O L LY

PIRET REILJAN

70

92

Pärnitsate dünastia.

Mainor saab sel aastal 50!

Karjääri algus.

Oma esimestest töökohadest räägivad Ülle Madise, Alar Karis ja Sven Sester.

26 Aasta investoriks valitud Ragnar Sass meenutab, et kümmekond aastat tagasi kirjutati, et ta ei tohiks üldse ettevõtlusega tegeleda.

TO I V O TÄ N AV S U U

HELEN URBANIK

78 Isiklik auto muutub luksuskaubaks.

TO O M A S VA B A M Ä E

40 Arstidest sõbrad lootsid teha butiik-kliiniku. Confido kasv ületas nende ootused.

GREETE LEHEPUU

82 Armastus konjaki vastu. Kaido Laaneti hobist sai ka töö

86

Hitleri „majandusime“.

Natsid võtsid üle majanduse, mis oli kriisist juba väljumas.

Fondijuht, kelle päevapalk on miljon eurot.

50

89 Millistest riikidest tulevad Euroopa miljardärid?

Projektijuht Sulev Vedler Sulev.Vedler@ekspress.ee Reklaam Maksim Hrustaljov Maksim.Hrustaljov@ekspressmeedia.ee

6

ALO LÕHMUS

106

R U P E R T N E AT E

Kahtlusalune nr 1. Hillar Tederi kirju elukäik ja eriti kuum kriminaalasi.

E. A. JAMESON

100

Kes on kes koroonavaktsiinide äris.

KÜLLI-RIIN TIGASSON

96 Lihunikupoiss, kes oli näljastreikija seepärast, et ta ei julgenud magada ilma emata, ja kes lõi Hollywoodi.

SULEV VEDLER

46

SULEV VEDLER

GREETE LEHEPUU

Õnne valem.

Kuidas tänutunnet arendada ja selle abil maailma paremaks muuta?

TIINA JÕGEDA

Keeletoimetaja Katrin Hallas Esikaane foto Priit Simson Esikaane kujundus Tarmo Rajamets Kujundajad Tuuli Prees, Ivi Lipp

Väljaande Magnaat autoriõigused kuuluvad Ekspress Meediale.

Väljaandes sisalduvate materjalide kasutamine ilma nõusolekuta ei ole lubatud.

kinnisvara

Kiviõli poiss ehitas võimsa kapitaliveski 8

Foto Vallo Kruuser

Igor Mölderi (43) juhitav Capital Mill arendab Tallinna südalinna uhket värvilist pilvelõhkujat.

Igorile on see ettevõtte ellujäämise sümbol.

P IRE T RE ILJAN

K

KAPITALI KASVATAJA: Igor Mölder Skyoni pilvelõhkuja mudeliga.

iviõlis üles kasvanud Igor Mölder võis lapsena vaid unistada oma toast, mille seinale kleepida tollase staari Sylvester Stallone’i plakat. Nüüd rajab ta maja, mis ulatub pilvedesse.

Esimest korda kohtusin Mölderi ja tema äripartneri, Capital Milli kaasomaniku Marko Kulliga märtsis 2011. Mehed olid majanduskriisi eel asutanud ettevõtte, mis ostis oma jõukatele Vene kundedele ärikinnisvara, arendas ja haldas seda ning torkas silma turu julgeimate tehingutega. „Me käitusime vastupidiselt üldisele meelsusele, et tuleks kuhugi ära põgeneda, näiteks Hispaaniasse elama kolida,“ rääkis Marko Kull toona.

Nüüd on Capital Milli (inglise keeles kapitaliveski) juhitava ja arendatava kinnisvara maht muljet avaldavalt kerkinud, ületades 500 miljoni euro piiri. Siht on veel sel kümnendil miljardit püüda. „Kas sa selle mehe tunned veel ära?“ küsib Igor, kui Navigatori ärimajas kontorituuri teeb ja Markole läheneme (pikema usutluse andis seekord Igor üksi ja nii jutustame Capital Milli lugu peamiselt tema teekonna kaudu). Marko naerab ja ütleb, et nad on tõesti natuke muutunud: „Näitasin naisele kodus fotot, mille kümme aastat tagasi loo jaoks tegite, siis olime ikka täitsa teised inimesed.“ Toonasel fotol mõjuvad mehed tõesti kui poisikesed, küll aga paistab äritandem nüüdki olevat vähemalt sama heas vormis.

9

Foto Timo Müürsepp

TÄNAVU SAAB VALMIS! Skyoni ehitus on saavutanud juba planeeritud kõrguse. Selle fotoga sai Timo Müürsepp kolmanda koha fotokonkursil „Südalinna kõrgustes“, mille korraldas muidugi Capital Mill.

Veidi hiljem istume Igoriga moodsas koosolekuruumis, mida ilmestab muu hulgas pilvelõhkuja Skyoni makett. Küsimuse peale, kuidas päev läinud on (kohtume kell 14), lööb Igor särama. „Tänane päev on väga ilus olnud. Tegime hommikul kell kaheksa kolleegidega trenni.

Tundub, et treening oli liiga intensiivne, väike rammestus on peal.“ Selgub, et Capital Milli tiim tegi ühiselt poksitrenni.

Igor räägib, et ettevõte üritab oma inimesi hoida ja motiveerida mitmete ühistegevustega. Lisaks suve- ja talvepäevadele käiakse näiteks koos suusatamas, talisuplemas, Soome kelkudega sõitmas. „Meil on kaadri voolavus väga väike, inimesed tulevad aastateks tööle ja üritame hoida vaimu kõrgel, et suhe oleks vahetu.“ Igor muigab, et tema ise on kõige keerulisem inimene selles tiimis. „Kui võtame kellegi tööle, siis ta on meie inimene, me hoiame teda. Oleme siin kõik väga head tuttavad ja sõbrad.“ Capital Milli kontor on üllatavalt pisike. Sadu miljoneid väärt kinnis-

vara majandatakse ja arendatakse Tallinnas kõigest veerandsaja inimesega. Lisanduvad Läti tiim kahe inimese ja Leedu tiim kolme inimesega. „Me oleme tõesti päris võimekad, kõik protsessid on üpris trimmis,“ ütleb Igor ja mainib, et efektiivsuse lihvimine käib üha edasi. Näiteks läbib ettevõte parasjagu IT-auditit ja uurib, millega tööd veelgi automatiseerida.

Koroona riivas õige leebelt Igor ütleb, et aasta aega kestnud koroonakriis tekitas alguses üpris palju määramatust ja hirmu. „Paanikaks seda päris ei saa nimetada, aga mure oli suur. Ma ei saanud aru, mis nüüd hakkab toimuma, tundus, et läheb suuremaks andmiseks. Aga ei.“ Capital Milli tiim mobiliseerus ülikiiresti: kaardistati kõik probleemid; suheldi pankade ja klientidega; analüüsiti, kes klientidest võib potentsiaalselt pihta saada, jne. Igori sõnul on kriis väga hea lakmuspaber tiimile. „Ma siiralt ütlen, et meie tiim sai väga hästi hakkama, olen õnnelik selle üle.“ Majanduslikus mõttes oli ko-

roonakriisi mõju Capital Millile üpris marginaalne. „Teises kvartalis nägime 6–7 protsendi suurust langust oma tuludes, kolmandas olime juba nullis, neljandas plussis, kõik oli väga okei. Meie portfell on hästi hajutatud, õnneks ei ole meil väga palju restorane, pole üldse hotelle. Oleme märgatavalt paremas olukorras kui mõni meie konkurent.“ Kasumiaruandest rohkem sai mõjutatud igapäevane töö- ja seltsi­ elu. „Eelmise aasta märtsis pidime minema kõik koos Šveitsi suusatama, aga kui olukord hakkas eskaleeruma, siis lõpuks hääletasime, mida teha. Õnneks otsustasime mitte minna.“ Massilist kodus istumist Igor aga ei poolda ja nii on suurem osa töötajaid ikka kontoris käinud. Kontor pole täielikult avatud, kuid ühes ruumis töötab siiski mitu inimest.

Igor lisab, et kokkuvõttes on peamine, et töö oleks tehtud, muu on kokkulepete küsimus. Nii ei loeta Capital Millis ka tagumikutunde, kuid eeldatakse, et töö tehakse ära kella vaatamata.

11

Foto Andras Kralla / Äripäev /Scanpix

KÜMME AASTAT TAGASI: Marko Kull (vasakul) ja Igor Mölder märtsis 2011, kui neil esimest korda külas käisin.

Lapsepõlv alkohoolikute pesamunana „Lapsepõlvest mul väga palju mälestusi pole, lihtsalt see oli nii kirju,“ ütleb Igor. Ta lisab, et ei ole oma lugu avalikult kunagi kõnelenud, sest see on pikk ja masendav. „On olnud rajusid asju, mida laps ei tohiks mitte kunagi näha, aga avalikult pole mõtet sellest rääkida.“ Igor oli lühidalt öeldes joodikutest vanemate pesamuna. Ta sündis ja kasvas Kiviõlis. Oma kodu tal sisuliselt polnud. „Ma olen oma õdede, venna ja vanaema võlglane, nemad on mind üles kasvatanud, kogu külaga.“ Igor oli pere noorim laps ja tema vanusevahe teiste lastega suur.

Kui Igor teismeliseks hakkas saama, olid ta õdedel ja vennal juba oma pered ning nii ta liikus „nagu beduiin“ nende perede vahel. „Ikka unistasin, et kunagi on mul oma tuba ja Stallone’i plakat seinal ning võib-olla tühjade õllepurkide kollektsioon riiulil – tavalise nõukogude lapse soovid.“ Igor käis Kiviõli vene koolis, oli enda sõnul „selline keskmik, talendiga ei hiilanud“. „Sporti tegin päris palju, et mitte elu hammasrataste vahele sattuda.

12

Kiviõlis oli ikkagi väga suur risk selleks.“ Igor mõtiskleb, et eks pahandusi ikka oli, ka kaklusi. „Mind on hoitud, et ma ei läinud ei oma vanemate ega kaaslaste teed. Kes on mind hoidnud, see on uskumuste küsimus.“ Igor on praegu tänulik, et sai üpris varakult aru, et peab end lapsepõlve keskkonnast välja rebima. „Ma olen alati unistanud, et ma

saan ettevõtjaks, et ma saavutan midagi ja muudan elu kulgu.“ Nii nagu paljud tänased ettevõtjad, oli ka Igoril juba lapsena see miski – ettevõtja hing. Juba poisikesena sai ta esimesed kauplemise kogemused: küll müüs ta oma korjatud seeni ja marju, küll metalli, aga ka suitsu ja viina.

Ta töötas suviti, et osta kooliks vajalikke asju.

Marko Kull: Igor ei jäta omasid hätta Minu aktiivne koostöö Igoriga on kestnud 13 aastat.

Igoril on haruldane omadus unistada väga suurelt. Alguses tundusid tema mõtted ja unistused hirmutavad. Nende mastaap paistis enesepettuse ja püüdmatuna. Aga aeg on näidanud, et kui võtta end kokku ja pühenduda, siis ühel hetkel need alguses ebamaised tundunud ideed hakkavad muutuma käegakatsutavaks. Ja niimoodi aastate jooksul olen ka mina muutunud enda unistuste defineerimisel ja eesmärkide seadmisel julgemaks.

Igori teine tugev külg on see, et ta ei jäta omasid hätta. Elus on meil ette tulnud erinevaid olukordi – ka selliseid, kust ise väljapääsu ei leia. Siis on Igor olnud olemas ja aidanud nendest rasketest hetkedest läbi. Seda ma hindan temas väga. Meile mõlemale annab see täiendava kindlustunde, et keegi valvab seljatagust. See aitab meil rühkida järjest suuremate unistuste poole ja võtta ette esmapilgul ulmelisena näivaid projekte.

Oma kõige suuremaks õpetajaks peab Igor emapoolset vanaema. „Ta pidevalt sebis ja ma olin imestunud, et ta suudab end pensionärina ülal pidada, mind ülal pidada, ja tal ei olnud kunagi puudust. Selline väga unikaalne inimene oli.“

Unistas Kiviõli muutmisest Tüürides lähemale Igori lapsepõlve valusamatele seikadele, jääb mees enesele kindlaks: ei ole mõtet kõike avalikult rääkida. „Neid lugusid on palju, mõned on väga koledad.“ Kas ta nägi vägivalda? See on pehmelt öeldud. Aga ta ei avalda detaile ajakirjanikule. „Kui olen vahel kolleegidele oma lugusid rääkinud, siis nii mõnigi imestab, et kuidas see üldse võimalik on. Aga saatused on lihtsalt erinevad.“ Igori vanemad surid ammu, siis, kui ta oli käimas alles 20. eluaastate algust. Nad võttis viinakurat ja võttis kiiresti.

Igorit kuulates tabab mind üks suuremaid üllatusi siis, kui ta teatab, et on tänulik esiteks kõigi raskuste eest, sest need on teda kujundanud, ning teiseks, et tema vanemad olid väga toredad inimesed. „Ma olen alati mõelnud, et sinu saatus on sinu valikute summa. Keegi teine selles süüdi ei ole. Lõpuks on nad sinu vanemad …“ Õdede-vendadega käib Igor tihedalt läbi ja üritab neid aidata, nii palju kui saab. Nemad jäid Kiviõlisse. „Nad on väga väärikad, isegi kui üritad neid aidata, siis niisama lihtsalt nad abi vastu ei võta. Kuigi nende sissetulekud on nii häbiväärselt väiksed, et vahel imestad, kuidas inimesed hakkama saavad. Nad on rõõmsameelsed, teevad tööd ja tunnevad elust rõõmu. Kui vaatad nende elu, siis enda mured muutuvad väga väikeseks. Kõik on suhteline. Aga see on tervendav, üldse Kiviõlis käimine on tervendav.“ Esiotsa unistas Igor, et ta suudab Kiviõli muuta ja jääb sinna elama. „Kui ülikooli tulin, siis Tallinna kolimine oli minu jaoks väga valulik protsess. Kõik oli teistmoodi: suur linn, trollid, bussid, meeletult palju autosid. Mul läks kuskil pool aastat, enne kui harjusin.“ Kõlab nagu paljude väikelinna noorte teekond. Ülikooli jõudis Igor enda sõnul 14

Capital Milli arendused Üüritav pind, m2

Jõe keskus* Tänassilma tee 31 Mehhatroonikum* Viimsi Maxima Paepargi 57 Laeva 2 (Navigator)* Kai 1 (Explorer)* Tööstuse 1 Lasnamäe tervisemaja** Jeruzales Rimi Peterburi tee 47 Peterburi tee 49b Erma tee 32 UNUM Meteliu 10 Meteliu 8 Zariju 4b Skyon Madara 25 ja 25a

Valmis Tartu Saku Tallinn Viimsi Tallinn Tallinn Tallinn Lagedi Tallinn Vilnius Tallinn Tallinn Liivamäe Töös Vilnius Vilnius Vilnius Vilnius Tallinn Tallinn

tänu sellele, et põhikooli lõpus sai ta aru, et peab keskenduma kas spordile või õppimisele. Kuna tema toonases meelisspordis suusatamises ei tulnud tulemused tahtele järele, otsustas ta õppimise kasuks. Nii sai kolmepoisist neljade-viite poiss. Head hinded tulid pingutusega, sest lahtise peaga Igor tol ajal polnud, nagu ta ise meenutab.

Ehitamise või renoveerimise aeg

16 500 2892 8365 1637 2855 2698 4997 3817 8953 3349 13 864 13 867 3847

2010 2011 2012 2013 2014 2014 2016 2017 2017 2017 2018 2018 2020

18 657 16 016 13 772 6 274

* Väljus portfellist 2018 ** Väljus portfellist 2019

2 000

Allikas: capitalmill.eu

Edu algas Hansapangast Ülikooli ajal algas ka eluülikool, nimeks Hansapank. „See oli parim kogemus mu elus.“ Igor võeti 22aastaselt tööle investeerimiskonsultandiks. Tema palk oli 4000 krooni kuus pluss tulemustasu. „Olin selleks hetkeks just abiellunud.

Tegelikult oli tunne, et ma ei saa hakkama. Ei tööga ega ka selle palgaga

„Me ei saa käsitleda kõiki inimesi kurjategijatena. Isegi kui ta on Vene investor, võib tal olla selge äri. Neid inimesi, kes on Venemaal päris ettevõtlusega raha teeninud, on väga palju. Mind häirib, et paneme kõik ühte patta, kui miski on nii-öelda Vene haisuga.“

Foto Ardo Kaljuvee

Pilvelõhkuja Skyon

PIDULIK LINDILÕIKAMINE: Vasakult Marko Kull, Tanel Samuel ja Igor Mölder 2014. aastal Navigatori ärimaja avamas. Neid juhendab näitleja .

enda ja naise ülalpidamisega. Aga jäin ellu, trotsisin raskusi.“ Ta lisab mõtlikult, et algus oli väga raske.

Igor töötas sisuliselt telefonimüüjana. „Helistasid inimesi läbi, kutsusid kohale ja üritasid neid aidata vara paigutamisel.“ Müügitööga on tema sõnul nii, et kui suudad kannatada ära valu mingi hetkeni, kui sul tekib piisavalt kogemusi, hakkavad asjad ülesmäge minema. „Aga probleem on selles, et väga paljud ei suuda seda valu ära kannatada!“ Igori sõnul ei läinud tal sellest valust läbi murdmiseks väga kaua aega, aga ta tegi selleks väga palju tööd. „Kuni selleni välja, et ma harjutasin tunde peegli ees oma esitlusi.“ Eredama näitena müügitööst meenutab Igor, kuidas ta käis töölissööklates teise samba pensionifonde müümas. „Palusin ettevõtete juhtidelt 12 minutit aega lõunapausi ajal, et nende töölistega rääkida. Kujuta nüüd ette, et töömehed lürbivad oma suppi, sul on 6 minutit ettekandeks, 3 minutit küsimustele vastamiseks ja 3 minutit lepingute sõlmimi16

seks. Ja ma suutsin vahel tulla 20 lepinguga tööle tagasi, samas kui mõni kolleeg polnud ühtegi sõlminud.“ Seejärel sattus Igor pangas varahaldusse. Ta töötas portfellihaldurina ehk paigutas inimeste vara. „Miks ma ütlen, et see oli eluülikool? Esiteks õppisin elama suurte arvude maailmas. Teiseks jälgisin inimeste saatusi ja elusid. Miks see klient, keda ma teenindan, on edukas? Midagi ta ju teeb teistmoodi.“ Teisi jälgides õppis Igor endale suuremaid eesmärke seadma. „See pani aluse ärile, mida praegu teeme.“ Igor iseloomustab ennast kui väga läbematut tüüpi – ta tahab, et tulemused tuleks homme. „Kolleegid tihtipeale kannatavad sellepärast,“ muigab ta. „Pangas oli nii, et ma tegin alati rohkem, kui mulle ette pandi. Siis mõne aja pärast hakkasin ise seadma endale ülemustest suuremaid eesmärke. Kolleegid ütlesid, et kuule, loll oled või, mis mõttes?!“ Ent Igori maailmas on küsimus selles, kuhu sa endale lati paned – kas põlvini, vööni või kõrgemale. „Ja üle saad sellest kõrgusest, mille ise sead ja milleks trenni hakkad tegema.“

„Skyoni projekt on meie ajaloo ja ellujäämise sümbol. See on järjekordne loogiline kulminatsioon meie tegevusele. Oleme alati nii kvaliteedis kui ambitsioonis vunki peale keeranud,“ ütleb Igor Mölder.

Tema sõnul unistab iga endast lugupidav arendaja, et teeb kunagi midagi nii suurt ja võimast. „Kitsamates ringkondades on selle üle väga palju nalja tehtud. Eks see on ju eneseteostuse üks osa.“ Igor ei hoia end Skyonist rääkides tagasi: see maja on julge, teistmoodi, sihvakas ja elegantne.

Võhik märkab Skyoni juures esimesena värve, mis võivad eestlastele mõjuda kaheti: närvi ajada või vaimustada. „Üldiselt ühiskonnale meeldib.

Muidugi on ka neid, kes meie arvamust ei jaga, aga eesmärk polegi kõikidele meeldida.“ Igor räägib, et kui sa pole piisavalt julge, siis teed nii, nagu ikka tehakse: „Klaaskuubikud ja ...“ Ta räägib, et Capital Mill pidas silmas energiatõhusust. „Kõrghoonel ei ole võimalik suurendada energiatõhusust, kui sa ei lähe klaaspinna kallale, sa pead klaaspinda vähendama. Ta on nagu kaleidoskoop.“ Skyoni rajamise otsus sündis meestel kiirelt. 2017. aastal müüsid iirlased detailplaneeringuga maatükki. „See ei olnud odav. Me kaalusime kõik riskid läbi ja mõtlesime, mida me tahame teha. Ja see otsus oli päris kiire ning üksmeelne, et teeme ära.“ Kopp löödi maasse 2018. aastal.

Capital Milli oluline naabrimees Maakri kvartalis on ettevõtja Olav Miil.

Igori sõnul on neil Miiliga olnud mõistlik ja konstruktiivne läbisaamine. „Oleme kõik asjad räägitud saanud.“ Ehitusel on asjad kulgenud üldjoontes sujuvalt. Peatöövõtja on Ehitustrust.

Kui midagi erakordset esile tuua,

Capital Mill

TULEVIKU­ NÄGEMUSED: Visioonid Skyonist.

siis nii-öelda maa all läks Igori sõnul kaua aega. „Ehitusalune pind on väike, vaiasid on väga palju ja piltlikult öeldes pidime supilusikaga sealt mulla välja saama. Me olime nii-öelda maa all päris pikka aega ja nii mõnigi küsis, mis teil seal toimub.“ Igori sõnul pidi ehitaja muutma vaiade surumise tehnoloogiat, et säästa naabermaju. „Ehitus on selline, et sa ei suuda kõiki asju ette näha, ikka tekivad mingid mured ja siis platsil lahendatakse need asjad ära.“ Skyon kuulub täielikult Capital Milli omanikele, kaasinvestoreid selles pole. „Sellepärast võib-olla ongi ta meie jaoks sümboolne projekt.“ Juba on 80–85 protsenti pilvelõhkujast Igori sõnul lepingutega kaetud. Ankurrentnikuks saab Coop Pank, mille üks suuremaid aktsionäre on muide Capital Mill. Igor ütleb, et näebki Skyoni eelkõige finantsvaldkonna majana. Samuti on sinna tekkinud oma IT-klaster.

Skyoni kolib ka Capital Mill ise. „Plaanime majas olla Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevaks. Verstapost on 1. august.“

17

Foto Argo Ingver

Capital Mill arvudes Capital Mill OÜ omanikud: 45 protsenti Igor Mölderi ettevõte Certus Invest OÜ, 45 protsenti Marko Kulli ettevõte Gamma Investeeringud OÜ, 10 protsenti Tanel ja Aleksandra Samueli ettevõte Tandra OÜ.

Rahavoo projektide mahtude jaotus Baltikumis: Eesti 69 protsenti, Leedu 26 protsenti ja Läti 5 protsenti.

Baltikumis kokku 50 rahavooprojekti ja 356 rentnikku.

Arendusprojekte on kokku 25, arenduste kogumaht kuni 275 000 ruutmeetrit.

Aastatel 2008–2020 on ostetud 102 ärikinnisvaraprojekti ja müüdud 39.

Kinnisvaraportfelli väärtus 514 miljonit eurot (koos pooleliolevate arendusprojektide potentsiaalse väärtusega). Eesmärk 2028. aastaks: miljard eurot.

Lisaks ärikinnisvara suunale omab Capital Milli grupp osalust Coop Pangas, olles kolme suurema aktsionäri seas, arendab elukondlikku kinnisvara (Avalonestates OÜ kaudu), tegeleb päikeseenergia tootmisega (Energiaturu Tootmine OÜ), nõustab ja vahendab elektrienergiat (Energiaturg OÜ).

2019. aastal oli Capital Mill OÜ müügitulu 6,4 miljonit eurot ja kasum 3,6 miljonit eurot. Grupi konsolideeritud tulemused olid kordades suuremad, sõnab Igor Mölder.

VENE INVESTEERING: Capital Milli portfelli kuulub näiteks Veeriku ostukeskus Tartus, mida kontrollivad Eesti ja Hollandi vahefirma kaudu venelased Andrey Butorin, Ruslan Maximenko ja Alexander Veligodskiy.

See on Igori veendumuse kohaselt ka põhjus, miks Capital Millis on selline kultuur, kus pole midagi sellist, mida tiim kardaks teha. „Suur eesmärk võib alguses olla hirmus, aga sa jagad selle tükkideks, mõtestad tükid lahti ja hakkad liikuma.“ „Meil on ka praegu väga suur arv ees, mida tahame saavutada. Mul pole probleemi seda välja öelda. Me unistame miljardi euro suurusest varade mahust aastaks 2028,“ räägib Igor justkui muuseas. „Kuidas me sinna jõuame, pole mul õrna aimugi, aga üritame seda juba lahti mõtestada. Teades oma meeskonda – kindlasti me jõuame sinna.“

Capital Milli saadavad müüdid Igori sõnul on Capital Milli kohta algusest peale ringelnud müüte.

Esiteks räägitakse, et „Igor tuli pangast ära ja võttis kliendid kaasa, mis tal viga“.

Neile inimestele soovib Igor öelda, et viga ei olegi midagi, aga tehke järele! „Ent tegelikult need inimesed ei tea asjaolusid. Muidugi kliendid tundsid huvi, et kuhu sa lähed ja mida tegema hakkad. Aga kui rääki18

da konkreetselt, siis sadadest klientidest ainult kolm inimest olid valmis proovima end erainvestorina.“ Teine müüt räägib, et Capital Milli mehed käivad mööda maailma ringi ja otsivad rikkaid kliente. „Jah, ma olen paar korda kusagil ­esinenud, aga mitte ühtegi klienti me ­s edasi saanud ei ole.“ Igori sõnul taipasid nad väga kiiresti, et ei müü saia. „Me müüme usaldust ja tänavalt me inimesi ei leia. Meie äri on kasvanud alati soovituste pealt. Summad on ju suured.“ Kolmandaks olla Capital Millil tohutult palju investoreid. „Meil on tegelikult väga väike partnerite ring, kellega koostööd teeme – paarkümmend. Aga need inimesed, kes meil on, nendega on juba pikaajaline suhe ja me ei pea selleks kuhugi sõitma. Meil on kõik protsessid paigas, aruandlus on paigas, inimesed teavad täpselt, mis toimub.“ Mis on Capital Mill, küsib Igor filosoofiliselt. „Me oleme väga palju muutunud. Alustasime teenuse osutajana, aga nüüd teenindame vaat et poole mahu ulatuses enda omanikke. Oleme muutunud teenuse osutajast arendusettevõtteks.“

Uus prioriteet: oma projektide arendamine Et iga ettevõtte taga on inimesed, rää­ gime ära ka Capital Milli põhioma­ nike, Igori ja Marko äritandemi al­ guse loo. 2008. aasta kevadel Hansa­ pangast lahkudes oli Igor 30 aastat vana. Ta taipas, et kui ta nüüd mida­ gi ise ei alusta, võib ta finantssekto­ risse „vegeteerima“ jäädagi. „Mõtle­ sin, et kui ma hakkama ei saa, siis lei­ va ikka lauale teenin, müün kas või reklaami.“ Markoga oli Igor kohtunud ühel privaatsel üritusel. Aastaid hiljem trehvasid mehed uuesti. „Mina olin siis Hansapangas ja juhtumisi olin Arco Vara kinnisvarafondi nõukogu liige koos Viljar Arakasega. Marko oli selle fondi investeeringute juht.

Nemad käisid oma projekte kaitsmas.

Jälgisin, kuidas nad tööd teevad, kui­ das arvutavad, kuidas lähenevad as­ jadele,“ meenutab Igor. Ühel päeval oma uuele ärile mõeldes helistaski ta Markole. „Me tulime mõlemad endiselt töölt ära mais 2008. Augustis algas fi­ nantskriis. Fenomenaalne ajastus!“ naerab Igor. Muidugi ei olnud see nii planeeritud. „Olukord majanduses oli väga keeruline. Esimese pooletei­ se aasta jooksul oli mul mingi hetk isegi tunne, et paneme selle ürituse kinni. Marko aitas mul asjale kainelt vaadata, et ostame, nui neljaks, asju üles ja siis liigume edasi.“ Igor kirjeldab Markot suurepä­ rase suhtleja ja uste avajana. „Talle meeldib tegeleda strateegia ja suure pildiga. Marko on terav ja paneb ala­ ti tähele ka detaile. Ma arvan, et Bal­

Konkurendid Hansapangast Kinnisvarasse raha paigutamise ja nende investeeringute haldamise teenust pakuvad ka Igor Mölderi endised kolleegid Hansapanga päevilt.

Neist tuntuim on privaatpanganduse osakonda juhtinud Kristel Meos. Tema firma Zenith Capital Management abiga investeerib Eestisse näiteks venelanna Galina Skvortsova, kes on Baltimaades ostnud rohkelt kinnisvara, sealhulgas mitu meditsiiniga seotud hoonet Tallinnas ning osaluse Riia ühes suuremas kaubanduskeskuses. Üldsuse tähelepanu alla sattus Meos nn elamislubade skandaali ajal, kui selle tegelasteks osutusid mitmed tema kliendid.

Mölderiga samalaadset äri proovis ka Mihhail Murnikov, kes pärast Hansapangast lahkumist töötas edasi Danskes ning sealt lahkudes asutas koos ­Jevgeni Agnevštšikovi ja Marko Tederiga ettevõtte NRD Advisory, mis pakub idapiiri tagant tulnud kundedele samuti võimalust investeerida kinnisvarasse.

Nende käsi pole käinud nii hästi, sest nad on kahtlustatavad nn Danske kriminaalasjas.

Aga nad mõlemad on Capital Milli kõrval väikesed tegelased.

SULEV VEDLER

tikumis ei leia ühtegi meie valdkon­ na inimest, kes teda ei tunne.“ Pool aastat pärast asutamist liitus tandemiga Capital Milli kolmas, väik­ sem omanik Tanel Samuel. Tema võttis enda peale haldusküsimused ja hiljem ka ehitus- ning arenduskü­ simused.

Taneli kohta ütleb Igor, et mees räägib vähe, kuid teeb palju. „Tema võimekus on fenomenaalne. Ta on ka väga siiras ja hea südamega ini­ mene. Inimestele meeldib temaga koos olla.“ Capital Milli omanikke ühendab ka heategevus. Tanel toetab maadlus­ liidu ühe eestvedajana maadlust, Igor kogudusi ja hättasattunud inimesi ning Marko lastesporti. „Ma arvan,

„Ikka unistasin, et kunagi saab mul olema oma tuba ja Stallone’i plakat seinal ning võib-olla tühjade õllepurkide kollektsioon riiulil – tavalise Nõukogude lapse soovid.“ 20

et teadlik otsus midagi ühiskonnale tagasi anda on väga oluline. See tu­ leb ka vanusega, aga kui sa seda tead­ likult ei õpi, siis sa ei pruugi säilitada seda, mis sul on,“ usub Igor.

Vene raha ei pea haisema Kui jõuame teemani, milleni Ida in­ vestorite ja suure raha puhul ikka jõutakse – rahapesu ja selle tõkes­ tamiseni –, ohkab Igor naeratades.

Ta ütleb, et ühiskond on muutunud ja asjad, mis olid mõnekümne aas­ ta jooksul normaalsed, ei ole seda enam mitte. „Ma arvan, et raske on neil, kes pole muutustega kaasa läi­ nud.“ Oluline muudatus toimus tema sõnul 2015. aasta paiku. Silmas peab ta mõistagi klientide tausta kontrol­ limist ja laiemalt kõiksugu compliance’i (vastavuskontroll) teemasid. „Meie alustasime sellega tõsise­ malt kunagi 2013. aastal, kui tegime päris suure auditi oma asjadele. Juba siis hakkasin ma aru saama, et olu­ kord ei lähe kergemaks, vaid järjest keerulisemaks.“ Praeguseks on Capital Mill koos­ töös audiitoritega paika pannud, kuidas klientide tausta tuvastami­ ne peab käima. Ettevõttes töötab ris­ kide maandamiseks Šveitsi noor­ mees, kes varem töötas Šveitsi pan­ gas – tema on compliance officer. „Ta kontrollib tausta, värskendab infot, raporteerib.“

Foto Vallo Kruuser

JUHTIMISKESKUS: Capital Milli kontor asub Tallinnas Laeva tänaval Navigatori ärimajas, mis oli esimene moodne büroohoone Admiraliteedi basseini ääres. Hoone omaniku, Capital Milli kaudu Eestisse investeerinud Vladislav Bobroviga tekkis firmal tõsine ärivaidlus, mis maandus kohtus.

Igori sõnul teevad nad heas usus kõik võimaliku, et mitte sattuda ebameeldivasse olukorda. „Oleme potentsiaalseid kliente ka välja praakinud, neid ei ole olnud palju, aga on.

Kui inimene ikka pole bankable või compliable, mis sa siis teed? Sul ei ole mõtet alustada koostööd, milles on potentsiaalsed riskid panga, enda ja kliendi jaoks.“ Siiski ütleb Igor, et oleks väga kahtlane väita, et nad välistavad kõik probleemid. „Aga ma arvan, et meie meeskond saab riskidest aru ja teeb maksimumi, et neist kaugele hoida.“ Rahapesu teema kokkuvõtteks nendib Igor, et tegelikult on rahal tihtipeale rahvus, kuigi armastatakse muud väita. „Aga me ei saa käsitleda kõiki inimesi kurjategijatena. Isegi kui ta on Vene investor, võib tal olla selge äri. Neid inimesi, kes on Venemaal päris ettevõtlusega raha teeninud, on väga palju. Mind häirib, et paneme kõik ühte patta, kui miski on nii-öelda Vene haisuga.“ Soovin Igoriga lahata Capital Milli äritülisid ja maksude optimeerimist, mis ikka ja jälle meediasse jõuavad.

Seepeale muutub Igor mõtlikuks. „Meie ettevõtte suhtes paistab kohati olevat ebaterve tähelepanu, see tundub isegi kuidagi süsteemne,“ nendib ta.

Samas möönab, et Capital Mill on kasvanud suureks ja sellega seo22

ses on kasvanud huvi firma tegemiste vastu. „Kui oleme maksuametiga mingid teemad läbi käinud ja meil on olemas isegi paber selle kohta, et kõik on okei, siis … Ma ei taha, et see kõlaks nagu etteheide, aga no kas me peame sellest suurt teemat tegema?“ küsib ta.

Selgituse peale, et ­ajakirjandus kajastab alati küsitavusi ja mida põhjalikumad vastused sellisel puhul anda, seda parem, teatab Igor, et Capital Mill on alati valmis küsimustele vastama, kuid mingil hetkel hak-

kad paratamatult sellest väsima. „Ja vahel tundub, et suhtumine on juba enne küsimist paigas.“ Capital Milli puhul on juttu olnud maksutrikkidest Hollandi ja laenude andmise kaudu, aga ka äritülidest Timofey Sukonkini ja ­Vladislav Bobroviga. Igor jääb napisõnaliseks ja ütleb, et las kohtuveskid jahvatavad. „Meil pole skandaale, meil on korporatiivsed konfliktid. Oleme teinud tööd ja loonud väärtust, seega me ei küsi võõra oma. Küsime seda, mis kuulub meile.“ Maksude kohta sõnab Igor, et igal otsusel on majanduslik sisu. „Sa ikka küsid audiitorite käest, erinevate nõustajate käest, teed otsused mingi info baasilt, mitte nii, et läheme lihtsalt teeme midagi, mis võib-olla ei ole ilus. Me ei hakka sellega riskima. Meil on liiga palju, mida löögi alla panna.“

Igor iseloomustab ennast kui väga läbematut tüüpi – ta tahab, et tulemused tuleks homme.

Siberis akusid laadimas Igori sõnul on inimene nagu kolme jalaga taburet, mille kõik jalad peavad kandma: tööelu, pereelu ja vaimne elu.

Tööelust juba rääkisime.

Vaimse poole toitmiseks Igor mediteerib, spordib ja kalastab. Et Igor on usklik, loeb ta näiteks piiblit. Aga loeb ka äri- ja enesearengu raamatuid. Sporti teeb ta tavaliselt iga päev, enamasti hommikuti, tõustes kas kell

6 või 6.30. Ta sõidab rattaga, teeb üld­füüsilist trenni ja poksib.

Igor on kirglik kalamees. Ja ta ei kalasta kaugeltki mitte ainult kodumaal, vaid ka nii-öelda pärapõrgus. „Olen käinud kohtades, kus inimese jalg pole varem sammunud. Olen käinud Kamtšatkal, Sahhalinil, Siberis. Mul on inimesed, kellega koos käin. Vahel elame keset ürgset taigat, kus 300 km raadiuses pole ühtegi inimest. Sellistes kohtades pole sul telefoni ega muid häirivaid asju.

Sa tead, et oled meestega koos, ja lülitad end täielikult muust elust välja.

Sellistes kohtades ei suuda ma tööle üldse mõelda.“ „Kas oled karusid ka näinud?“ küsin õhinal. „Muidugi, palju. Ikka on hirm olnud. Imelik kui poleks. On olemas reeglid, mida teha. Tavaliselt tasub laulda, valjusti rääkida, tasub end kõvasti lõhnastada, pipraballoon või jahipüss kaasas hoida,“ räägib Igor. Ta ütleb, et ei ole õnneks karudega päris vastakuti sattunud, aga on näinud emakarusid koos poegadega eemalt.“ Muidugi kalastab ta ka Eestis. „Just hiljuti ostsin endale kalastuspaadi, nagu väike laps panin seda kokku ja uurisin. Nüüd saan iga kell autosse hüpata ja minna.“ Tabureti kolmas jalg on perekond. Igor on abielus teist korda.

Oma esimeselt abikaasalt sai Igor perekonnanime Mölder. Sündis ta vene perekonnanimega. Oma isikliku elu kõige ärevamaks hetkeks peab Igor aga pisipoja sündi. „Minu eraelu kõige ärevam hetk oli just hiljuti. Mul sündis poeg (märtsis 2018 – Toim.).

Tegelikult see oli kõige õnnelikum ja ärevam hetk. Ma ei oleks uskunud, et see nii eriline on. Ma ootasin last 20 aastat ja see hetk on midagi sellist, mis on kirjeldamatu.“ Igor ütleb, et olles 43 aastat vana, tajub ta lapsevanemaks olemist iga keharakuga. „Ma arvan, et ma ei tajuks seda nii, kui ma oleks noorem. Praegu ma naudin iga hetke, mida lastega veedan.“ Igor kasvatab ka ühte kasulast ja nende perekonda on varsti sündimas kolmaski laps.

24

Capital Milli kinnisvara­ portfell Üüritav pind, ruutmeetrit Allikas: capitalmill.eu

PORTFELLIS: Capital Mill haldab muu hulgas Vilniuses asuvat Grand Office’i nimelist kõrghoonet.

Äri ja büroohooned Peterburi tee 47 Tallinn Grand Office Vilnius Valdemara Centrs Riia Rävala pst 5 Tallinn Mustamäe tee 24 Tallinn Sevcenkos Vilnius Hermanni 8a Tallinn Kaubandushooned Barona keskus Riia Väo Rimi Tallinn Jeruzales Rimi Vilnius Veeriku Selver Tartu Medeions Rimi Vilnius Paepargi 57 Tallinn Jaamamõisa Selver Tartu Ülemiste Loft Office Tallinn Viimsi Maxima Viimsi Vilja 6 Võru Lao- ja tootmishooned Zariju laohoone Vilnius Meteliu Logistics Vilnius Aruküla tee 51 Jüri Peterburi tee 49 Tallinn Vedru 6 ja 8 Tallinn Värvi 14 Tallinn Vana-Narva mnt 5f Maardu Tööstuse 1 Lagedi Saeveski 10 Tallinn Tänassilma tee 31 Saku Saeveski 10a Tallinn Kalevi tee 2 Lehmja Ringtee 63a Tartu Mõigu 3 Tallinn

13 864 10270 8309 7345 4271 1930 747 4728 3871 3349 3053 2934 2855 2664 2276 1637 1550 20 643 17 051 13 100 11 741 6472 5088 5000 3817 3528 2892 2568 2530 1361 1187

Foto Žygimantas Gedvila / Scanpix

aasta investor

Visadus viib sihile.

Ragnar Sassi juhtum

Miljardi dollari firma Pipedrive kaasasutaja, idufirmade seas aasta investoriks valitud Ragnar Sass meenutab, et kümmekond aastat tagasi kirjutati, et ta on kriminaal ja ei tohiks üldse ettevõtlusega tegeleda.

TOIVO TÄNAVSUU 26

Foto Priit Simson

Ettevõtlus on väga ebamugav. Oled firmajuhina valmis kõigega riskima. Ma vist ei tea ühtegi inimest, kes on edukas ettevõtja ja kellel samas on ka pereelu tasakaalus.

Aga maailmal on ju vaja ka stabiilseid inimesi.

Nägin Nõukogude Liidu viimaseid hingetõmbeid. Ainus mõeldav ettevõtluse vorm oli rentida põllumaa, rohida seda ja sügisel müüa toodang kolhoosile tagasi. Arvati, et ma võiksin poisikesena sellega tegeleda. Kell 6 hommikul ärkasin, kell 6.50 läks buss põllule.

Olen tegelikult maakas. Kasvasin vanaema ja vanaisa juures Põltsamaal. Lasteaias ei ole ma kunagi käinud.

Poiss saadeti siis põllule.

Pigem oli see iseenesestmõistetav.

Ema kasvatas üksi kolme last ja oli pikalt tööl. Õppisime, et midagi pole niisama antud, vaeva tuleb näha.

Keegi mind põllule ei sundinud.

Kõige vastikum töö oli rohimine.

Suhteliselt üksluine oli ka siis, kui pidid muudkui rappa ja rabast välja kõndima, et mingeid marju välja tuua.

Aga ma ei osanud elu üle kurta, sest muid variante lihtsalt ei olnud.

Kelleks unistasid saada?

Kirjanikuks. Olen isegi ühe raamatu kirjutanud. Olin pikemalt kopsupõletikuga haiglas ja kirjutasin terve kaustiku mingit sõjanovelli täis. Huvitav, kuidas propaganda suudab lapse ajju tungida.

TIPUS: Ragnar Sass talvel 2021.

Miks sinust kirjanikku ei saanud?

E

elmise aasta lõpus jõudis eestlaste loodud müügijuhtimise tarkvaraettevõte Pipedrive uue verstapostini – senised omanikud müüsid enamusosaluse ning firma väärtus kerkis 1,5 miljardi dollarini. Ükssarviku ehk vähemalt miljard dollarit väärt ettevõtte staatusesse tõusnud firma üks asutajatest, kogenud start-up-guru Ragnar Sass räägib oma elu õppetundidest ja Pipedrive’i silmipimestavast edust.

Pipedrive’i müügist korraliku teenistuse saanud Ragnar Sassi teab start-­up’ide-maailm hästi. Umbes 15 aastat on ta olnud üks Eesti idufirmade kogukonna juhtivtegelasi. Tema meeletu energia aitas tuule purjedesse saada paljudel idufirmadel nii Eestis kui mujal. Koos teiste Eesti IT-ettevõtjatega lükkas Sass käima häka-

tonide sarja Garage48, mille üritused toimusid peagi mitmel pool üle terve maakera.

Sassi ning tema nelja sõbra asutatud Pipedrive on Eesti suurimaid ärilisi edulugusid. Firma müügitarkvara kasutab ligi 100 000 klienti rohkem kui 170 maailma riigis.

Pipedrive sai Skype’i, Bolti, ­Wise’i (endine Transferwise) ja ­Playtechi kõrval viiendaks Eesti ükssarvikuks ehk IT-ettevõtteks, mille väärtus küündib üle miljardi dollari. Sass müüs kogu oma osaluse ettevõttes.

Kuid ettevõtjana on Sassil ka kibedamaid kogemusi – need seonduvad kurikuulsa „kasside ja koerte Facebookiga“ United Dogs & Cats.

Minu esimene töökoht oli ajakirjaniku oma Postimehes. Aga suhteliselt ruttu lõi välja ettevõtjapisik, ise otsustamine tundus huvitavam ja praktilisem.

Puutusin varakult kokku arvutitega. Mind köitsid ettevõtlus ja arvutid. Kirjutamine ei pakkunud piisavalt väljakutset.

Klikk ettevõtluse poole käis ära Päevalehes, kui tegid populaarse Weekend.ee portaali?

Ammu enne. Klikk käis ära Tartus Postimehe päevil. Olin siis 20aastane.

Uue hooga tuli klikk Päevalehe ajal. Olen väga halb alluv. Aavo Kokk (sel ajal Päevalehe peatoimetaja) oli aga üks huvitavamaid ja inspireerivamaid ülemusi, kes mul kunagi on olnud.

Milline oli sinu lapsepõlv?

See oli ilus. Õpetas, kui palju peab tööd tegema, et midagi saavutada.

Miks olid halb alluv?

Ettevõtliku inimesena tahad ise roh27

Foto Arno Mikkor

TÄIELIK PETTUMUS: Ragnar Sass 2009. aastal nn koerte ja kasside Facebooki ehk osaühingu United Dogs and Cats juhina. See äri läks lörri ja painas Sassi veel aastaid.

kem otsustada. Küsid, miks nii, tahaks teha teistmoodi.

Vaba aja portaal Weekend.ee oli omas ajas hitt. Mis tähenduse see sinu jaoks sai?

Päevalehe periood oli üks huvitavamaid eksperimentide perioode.

Martin Tajur tegi kujundust, Martin Henki palkasin müügimeheks (mõlemad on ka Pipedrive’i asutajate ringis). Tegime juba toona asju, mida tehakse tänagi, 15 aastat hiljem. Näiteks tegime Eesti esimese videoblogi.

Olite ajast ees?

Jah, sest lugesime toona tuntud meediaportaali Digg.com ning ammutasime sealt tohutult inspiratsiooni.

Weekend sai ühel hetkel nii populaarseks, et aastasadu eksisteerinud konservatiivsele ja traditsioonilisele Päevalehele hakkas tunduma, et see on liiga revolutsiooniline ja ei sobi pilti. Kuigi Weekend töötas hästi ja tõi reklaamiraha sisse, oli see kriitika kohaselt siiski liiga teistsugune, ei läinud Päevalehe väärtustega kokku, oli kollane. Mõistsime, et meil kõigil on aeg edasi liikuda.

Siis alustasite lemmikloomaportaali United Dogs & Cats?

28

Vahepeal käivitasin veel Starmani telekanalit Neljas, kus mõistsin, et see on tõenäoliselt viimane palgatöö, mida teen.

United Dogs & Cats ehk UDC sai alguse 2007. aastal, kasvas kiiresti väga populaarseks, kuid lõpetas krahhiga. Mis läks valesti?

Tegime kõik vead, mis teha annab.

Välja arvatud ühe – saime kokku väga tugeva tiimi, kus inimesed pärast liikusid paljudesse start-up’idesse: Pipedrive’i, Bolti, Linqvisti jm. Üks viga oli see, et rääkisime vähem kui viie investoriga. Ehitada Eestist globaalset meediabrändi ei ole sel moel võimalik. See ärimudel ei tööta nii, nagu töötas näiteks Bolti ärimudel, et saad kõigepealt Eestist ja Baltikumist head vastukaja, siis hakkad üle maailma laienema.

UDC puhul tekitas vale lähenemine rahulolematust. Start-up-maailm oli toona Eestis lapsekingades: investorid ka ilmselgelt ei saanud aru, mida tähendab olla investor.

Raivo Hein oli UDC investoritest kõige kurjem.

Hein saatis ka legendaarse kirja, kus ütles, et ma ei peaks enam mitte kunagi äriga tegelema. See nõuanne ei ole ehk tänases kontekstis õige.

UDCsse investeerinud Ambient Sound Investmentsi (Skype’i eestlastest asutajate investeerimisfirma – TT) juht Margus Uudam kaitses mind viimase veretilgani.

Kui asjad firmas ei edene, tekitab see paratamatult emotsioone. Aga kui täna keegi investor üritab jõuga tegevjuhti välja vahetada, siis ma ei vaata sellele hea pilguga.

Oled midagi nii valulist veel kogenud?

Mitte midagi võrreldavat. See oli Eesti esimene avalik kräššimine. Tänu Ekspressi artiklile. (Juulis 2010 ilmus Ekspressis artikkel „Loomade Facebook mängiti pankrotti“, mis rääkis, et IT-entusiast Ragnar Sass juhtis pankrotti kiisude ja kutsude internetisaidi, kuhu riiklik Arengufond ja ­Skype’i asutajad olid paigutanud üle 10 miljoni krooni. Loomaomanikud üle ilma on šokeeritud.)

Pidin helistama emale ja paluma, et ta seda lehenumbrit ei ostaks.

Lendasin samal suvel kaheks nädalaks Lõuna-Ameerikasse, et kõigest eemal olla. Sõitsin mototaksoga 3000 kilomeetrit Peruust Para­ guaysse.

Mentaalselt oli tohutult raske, aga tundsin heameelt sellest, et mul

Foto Vallo Kruuser

PIPEDRIVE’I MEESKOND AASTAL 2012: (Vasakult) Urmas Purde aka Hulio, Martin Tajur aka Juhan, Timo Rein aka Ignassio ja Ragnar Sass aka Juss.

on tervis korras. Mul on üldse elus paljude asjadega väga vedanud.

Kaua sul UDCst üle saamine aega võttis?

Viis-kuus aastat praadisin seda endas. Meid käsitleti mitteametlikult kurjategijatena. EAS ja riigiametnikud panid meid musta nimekirja: me ei saanud mingeid toetusi, ei tasunud küsidagi. Üritasime UDC platvormile veel elu sisse puhuda, kuid olime jooksnud rahast tühjaks ega suutnud välja mõelda, kust jätkamiseks raha otsida. Pankrotti firma lõpuks ei läinudki.

Kui UDCga asjad muudkui murenesid, siis ühel hetkel tekkisid U ­ rmas Purde ja Timo Reiniga jutud, et nad tahaksid midagi teha müügitarkvara vallas.

Samal ajal tekkis ka Garage48 häkatonide sari (üritus, kus tehnoloogiaala eksperdid vorbivad 48 tunniga äriideedest toimivaid prototüüpe).

See aitas parandada vanad haavad ja liikuda edasi. Sain tohutu energia, kui 30

kogesin, kuidas Garage48 ürituse järel hakkavad asjad inimeste jaoks liikuma. Markantseim näide on ­Garage48 Minski üritusel sündinud Valgevene start-up Masquerade, mille ostis Facebook.

küsisid, kas mina, Tajur [Martin Tajur] ja Henk [Martin Henk] oskame seda teha.

Vastasin, et oskame, kuid ei teeks seda mitte tellimustööna, vaid partneritena. Urmase e-kiri ütlebki, et jah, teeme.

Kuidas sündis Pipedrive?

See sai alguse Urmase [Urmas Purde] e-kirjast mulle. Urmas ja Timo [Timo Rein] olid müügimeestena tellinud 60-leheküljelise ülevaate tööriistast, mida nad tahaksid saada, ja

Sellest on möödas üle kümne aasta ja nüüd on Pipedrive väga edukas.

Kuidas ükssarvikut ehitada?

Meie lähenemine oli algusest peale nii erinev teiste müügitarkvara

Unistan ja mõtlen sellest, kuidas Eesti oleks tervenisti tore riik, mitte selline, kus 5–10 protsendil läheb hästi, aga teises otsas on raskustes inimesed, kes elavad teises või kolmandas Eestis.

Erakogu

Sass ostab maid ja metsi sajaks aastaks Ragnar Sass on ingelinvestor ja ettevõtja, kes investeerib igal ­aastal 10-15 ettevõttesse 20 000100 000 euro kaupa. Valdkondadest paeluvad teda cleantech, agritech, kliima ja toit.

Ta juhib start-up’ide käivitamisele ja arendamisele suunatud ettevõtmisi Salto Network ja LIFT99.

Sass valiti mullu Eesti Start-up Awardsi konkursil aasta investoriks 2020.

Sass on kaasasutaja investeerimisfirmas Metsik Loodus, mis soetab metsi ja maad saja-aastase investeerimishorisondiga.

Samuti on Sass uuendamas Maidla mõisa, mis rajas populaarse Looduse Villa.

ÕNNELIK REISIMEES: Ragnar Sass Rwanda vihmametsas.

(CRM) pakkujatega võrreldes. Kui ehitasime omal ajal UDCd, oli see mõeldud lõppkasutajale ehk loomaomanikule. Ka äritarkvara turule minnes panime kohe paika, kellele ja milleks me seda ehitame. Ehitame müügimehele tööriista, mis on maailma parima kasutusmugavusega ja peab kasutaja õnnelikuks tegema.

Lihtsus ja disain eristasid meid konkurentidest. Esimesed 5–6 aastat põhines Pipedrive’i edu ainult tootel: inimesed kasutasid seda ja soovitasid teistelegi. Kui võrreldi eri CRMe, siis funktsionaalsuselt olime alati viimaste hulgas. Aga Pipedrive’i funktsioonid olid maailma parimad. Müügidiili sai teha ühe klikiga.

Hea tarkvara ei pea lahendama kõiki probleeme. Ta peab lahendama mõne probleemi filigraanselt.

Mida UDC kogemusest Pipedrive’i kaasa võtsid?

Seadsime selge fookuse: meie edu 32

määrab käibenumber ja ei midagi muud. On tore, kui meil on palju kasutajaid, kuid lõpuks loeb see, kui palju nad meile maksavad. UDC-l oli 350 000 kasutajat, kuid see arv ei konverteerunud rahaks. Lihtsalt nime peale on keeruline investoritelt raha juurde tõsta. Kui sul on natukenegi juba käivet, siis on jutt hoopis teine.

Eestist me algul toetust ei leidnudki. Ka Ambient Sound Investments ei julgenud investeerida Pipe­ drive’i. Peep Vain riskis oma rahaga esimesest päevast alates ning täna võib tõdeda, et ta tegi väga hea investeeringu. Samas, millise riskiga!

Mõistsime, et kui tahame kusagile jõuda, peame Eestist nii ruttu kui võimalik välja saama. Seadsime fookuse USA-le.

Kes veel Eestis ei uskunud Pipedrive’i edusse?

Oleme väga paljude investoritega rääkinud. Pipedrive oli halb investo-

rite otsija. Viiest asutajast olen mina kõige elavam. Mina, Henk ja Tajur olime suured äpardujad UDC ajast.

Urmas ja Timo on lihtsalt väga toredad eestlased. Timo näiteks on tohutult tark, aga liiga põhjamaine.

Kui minna Silicon Valleysse, siis seal on kõik nagu Duracelli jänesed.

Põhjamaisus ei tööta. Me ei suutnud alguses investoreid veenda. Nad vaatasid, et mingid arvud meil on, aga enesekindlust napib.

Eestis loeti Urmasele ja Timole sõnad peale, et ärge kriminaalidega ehk meiega koostööd tehke.

Liikusime arvudega stabiilselt ülespoole. Aga üks Taani riskikapitalist kirjutas meile, et see, mida ehitame, ei ole riskikapitaliga rahastatav.

Rääkisime vähemalt saja investoriga, aga saime eitava vastuse Seedcampilt, YCombinatorilt, TechStars New Yorgilt ja teistelt. See oli karm, sest meie tahtsime hooga edasi liikuda.

Kuidas kännu tagant välja saite?

Lendasin Silicon Valleysse ja olin seal pool aastat. Pääsesime Angelpadi ärikiirendisse. Angelpad investeeris meisse natuke ja enne seda saime kahelt Inglismaa ja Saksamaa äriinglilt veel natuke raha. Aga pärast An-

gelpadi ei suutnud me enam raha juurde tõsta.

Tulime koju ja mõtlesime, mida nüüd teha: meil on ainult natuke raha. Tõmbasime kõik kulud nii koomale kui võimalik ja saime kuue kuuga kulud ja tulud tasakaalu.

Esimest korda teenis Pipedrive kasumit 2012. aasta aprillis. Hakkasime valitud investoritele saatma igakuiseid raporteid, kuidas meil on läinud. Varsti tulidki esimesed investeeringud. Siis oli meil juba tuhat maksvat klienti.

Kas kriitilisi momente oli veel?

Aastatel 2013–2014 oli samuti raske.

Rahavarud vähenesid jälle. Silicon Valley investorid vaatasid, et me ei suuda raha juurde tõsta, ja pakkusid oma tingimusi, mis tundusid ebaõiglased. Kuid siis tuli paati üks Brasiilia investor (Monashees). Lendasin Brasiiliasse ja rääkisin temaga. Selgus, et tal on terve ports ettevõtteid, kuhu ta on investeerinud, ja kõik nad kasutavad Pipedrive’i tarkvara. Nii otsustas ta teha oma esimese investeeringu väljapoole Brasiiliat. Ka tema jaoks võis see olla elu parim investeering.

Edaspidi oli raha tõstmine natuke lihtsam. Õõnsaid momente oli veel. Näiteks, kui läksime Timoga investorite jutule, teades samas, et Urmas on operatsioonil. Ühe firma saatus on hoopis teise järgu küsimus võrreldes sellega, et firma kaasasutajal on ajuoperatsioon, millest ta ei pruugi välja tulla.

Aga häid õnnestumisi?

Suurimad õnnestumised on seotud õigeaegse õigete inimeste palkamisega. Näiteks Sergei Anitin. Startup’ide puhul räägitakse palju asutajatest, kuid Sergei panus Pipedrive’i

Pipedrive kevadel 2021 Pipedrive’i kasutab üle 95 000 ettevõtte rohkem kui 150 riigis. Kõige suuremad turud on USA, Suurbritannia ja Brasiilia. 2021. aastast keskendume senisest rohkem Saksamaale, mis on meie kõige kiiremini kasvav turg.

Valdav osa kasutajatest on väikesed või keskmise suurusega ettevõtted.

Pipedrive’i enamusinvestor on alates 2020. aasta lõpust USA investeerimishiid Vista Equity Partners. Selle tehinguga sai Pipedrive’ist Eesti viies ükssarvik.

Vähemusosalus kuulub investeerimisfondidele Bessemer Venture Partners, Insight Partners, Atomico, DTCP ja Rembrandt Venture Partners.

Pipedrive’il on üle 720 töötaja 53 rahvusest. Eestis on 428 töötajat. Suurim kontor asub Tallinnas (374 inimest), suuruselt teine Lissabonis. Käimas on üle 60 värbamiskonkursi, neist ligikaudu pooled ametikohad asuvad Tallinnas või Tartus.

Tänavu paneb firma suurt rõhku juunior-taseme arendajate palkamisele.

Pipedrive’il on kümme kontorit kaheksas riigis: Arenduskeskused: Tallinn, Tartu, Riia, Praha, Lissabon; New York; St. Petersburg, Florida (peamiselt kliendihaldus ja -tugi); London (peamiselt turundus- ja tooteinimesed); Dublin (lepingute ja maksuvaldkonna eksperdid); Berliin (loomisel, hetkel käib aktiivne turundusinimeste värbamine).

edusse on suuremgi kui asutajatel. Ta on veetnud suure osa oma elust Pipe­ drive’s. Tema lõi meil korra majja.

Aavo Kokk on öelnud, et oled ideemees ja käivitaja. Aga kui uus asi tööle hakkab, kaotad huvi.

Aavol on õigus. Ma ei ole hea inimene juhtima igapäevaseid operatsioone. Pipedrive’ist tulin ära siis, kui tööle asus uus, väljastpoolt tulnud tegevjuht. Ükski asutaja ei tööta enam firmas. Mõtlesin, et minu panus saab olla suurem seal, kus praegu olen, aidates teistel start-up’idel teha esimesi samme ja liikuda edasi.

Aga Pipedrive ei ole veel kaugeltki valmis. Meil oli metsik unistus ehitada tarkvara, mis ei ole lihtsalt kasutajasõbralik, vaid ka ütleb müügimehele igal hetkel, mis on see üks asi, mil-

lega ta peaks parasjagu tegelema. Selle funktsioonini me ei jõudnud.

Aga ükssarviku ehitamise valem siis ikkagi...

Meile tagas edu tugev tiim. Kõik viis oleme väga erinevad. Mina käisin ja kohtusin üle ilma klientidega, Urmasel ja Timol oli väga täpne arusaam, mida müügimees vajab, ning kaks geeniust, Henk ja Tajur, oskasid selle valmis ehitada.

Milline on kõige lõbusam juhtum seoses Pipedrive’iga?

Olime kord San Franciscos. Üks investor rääkis oma naisele, et on nii uhke, kuna investeeris Pipedrive’i.

Naine küsis, kas Pipedrive on mingi pornoleht. Inglise keeles tähendab pipe driving hoopis midagi muud.

Millega praegu tegeled?

Üks investor rääkis oma naisele, et on nii uhke, kuna investeeris Pipedrive’i. Naine küsis, kas Pipedrive on mingi pornoleht.

34

Suuremas osas sellega, kuidas ühendada start-up’e inimestega, kellel on õige kogemuste pagas, mis aitaks need start-up’id järgmisele tasemele viia. Et tekiks maagiline mix. Olgu eksperdid siis Boltist, Pipedrive’ist, Silicon Valleyst või mujalt (Sassi asutatud firma Salto Network viib eksperdid sellistest tehnoloogiafirmadest nagu Skype, Amazon, Bolt, Pipedrive, Google jt kokku start-up-ettevõtjatega. Eksperdilt saab osta

Foto Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

nõustamist tunnitasu arvestusel või osaluse eest. Näiteks Zoomi-sessioon Sassiga maksab 295 eurot).

Lisaks sellele olen investeerinud, eelmisel aastal viieteistkümnesse firmasse, tänavu juba nelja. Nädalavahetused veedan looduses.

TALLINNA KONTORI EES: Pipedrive’i kaasasutaja Martin Henk sügisel 2020, kui firma senised omanikud müüsid aktsiate kontrollpaki.

Kui käid looduses, siis kus?

Eestis on tohutult ilusad rabad, kus saab kuulata vaikuses lindude hääli.

See on parim viis patareisid laadida.

Eesti elamine on muu maailmaga võrreldes tõeline luksus. Meil siin on veel natuke kohti, kus ei mütta harvesterid. Näiteks Alutaguse või Soomaa.

Välismaistest reisielamustest on enim meelde jäänud Galapagose saared Ecuadoris. Seal ei karda loomad inimesi, sest neil puudub kogemus, et inimene tuleb ja tapab. Järgmisena tahaksin minna Mongooliasse või Siberisse.

Oled võtnud sõna Ukraina ja Valgevene iduettevõtjate Eestisse kolimise poolt. Kui palju neid võiks Eestisse tulla, kui uksed oleksid lahti?

Sadu, kui mitte tuhandeid. Nendes riikides on tohutu inimkapital.

Näiteks Ukraina videoteenuse start-up Restream, kes kaasas hiljuti investoritelt 50 miljonit dollarit, avab oma kontori Eestis, selle asemel, et teha see Londonisse või Berliini.

Nad tahavad kasutada Eesti inimesi ja nende kogemusi, et liikuda edasi.

Kogu arendus jääb Ukrainasse, kuid siia tehakse juhtimise üksus, kuhu otsitakse spetsiifilisi kogemusi. Šveits on teatavasti pangandusmeka. Kui me oma võimalusi nässu ei keera, võib Eestist saada startup’ide Šveits. Iga uus edulugu genereerib järgmist edu. Praegu ongi küsimus selles, kuidas Pipedrive’i edu tekitaks uusi edulugusid.

Mida oleks vaja, et Eestist kujuneks idufirmade Šveits?

Asjad osaliselt toimivad juba. Muidugi oleks parem, kui poliitiline olukord püsiks stabiilsemana. Idufirmade keskkond on heitlik.

Kui siin muudetakse seadust nii, et välismaalase võib põhimõtteliselt deporteerida, kui tal töö ühes firmas otsa saab, siis inimene ei tunne end 36

hästi ja läheb Eestist ära. Või kui tullakse tänaval juurde ja öeldakse halvasti.

Kas seda juhtub sageli?

On juhtunud. Ka Pipedrive’ist läks paar inimest ära, sest nad ei tundnud end Eestis hästi.

Peame mõistma, et start-up’ide maailmas on riigid tugevas konkurentsis. Paljudes riikides on juba kehtestatud start-up-viisad. Paigalseis on tagasiminek.

Milliseid muudatusi soovitaksid Eestil teha?

Viimastel aastatel oleme sattunud maailma meediasse peamiselt solvangutega. See tähendab mainekahju. Olime varem edukas IT-riik, mis ei kaldunud äärmustesse. Nüüd on küll uus valitsus, kuid paljudele tundub, et vana retoorika võib naasta.

Vaja oleks mõned asjad tagasi keerata, mis viimase 12 kuu jooksul tehtud: näiteks välistööjõu keerulisem sissetoomine. Kui spetsialist tahab Eestisse tulla koos perega, siis peaks see olema võimalik.

Ma ei poolda pärani uksi kõikidele. Jutt käib vaid tippspetsialistide, mitte miinimumpalgaga inimeste Eestisse toomisest. Neid ei saa panna ühte patta. Eesti on rahvusriik. Me peame panustama haridusse, et inimesed räägiksid eesti keelt. Mu abikaasa on ukrainlanna, ta õpib eesti keelt.

Kuhu investeerid?

Viimastel aegadel paelub mind clean­tech’i valdkond – asjad, millega parandatakse inimeste elukvaliteeti, kuid seda mitte looduse arvelt.

Näiteks firma Woola võtab lambavilla, millest 90 protsenti saadetakse prügisse, ja asendab sellega praeguse sünteetilise mullikile ehk pakkekile. Lahendatakse kaks probleemi korraga.

Woola eesotsas on väga hea energiaga inimene, firma ehitab Paldiskisse tehast.

Lisaks olen investeerinud Starshipi (pakirobotid), Comoduleisse (kergliiklusvahendid), Poolas ühte ettevõttesse, mis tegeleb õhukvaliteedi analüüsidega, ja mujale.

Foto erakogu

Päästad omal moel planeeti.

Üritan investorina asju mõjutada nii palju kui võimalik. Peaksime suutma ühiskonnas teha kokkuleppe, et loodus ei ole asi omaette. Näiteks kui räägitakse metsast, siis käib kogu diskussioon selle ümber, et metsa tuleb majandada ja see tähendab metsa maha võtmist.

Aga mets ei ole ainult puud. Eksisteerib ka veel muld, vesi, kogu ökosüsteem – sellest ei räägita. Võtad puud ja paned Marsile – ega nad seal kasvama ei lähe.

Mets ei ole koht, kus kasvavad puud. Mets on keskkond, mida tuleks käsitleda suuremalt kui lihtsalt puud ja nende raiumisest saadav raha.

Saan aidata otsida ja leida mudeleid, mis tõestaksid nii harvesterimeestele kui ka metsakaitsjatele, et looduses on võimalik toimetada nii, et seda ei kahjustata. Saab ehitada loodusesse maju, jättes kõik puud alles.

Kas igaühest võib saada iduettevõtja või investor?

Ei. Investor olla on väga keeruline ja ebamugav. See tähendab, et sa usaldad oma raha kellelegi ja ükskõik mida see inimene teeb, sul ei ole võimalik hakata tema käsi väänama.

Sest sa lihtsalt usaldad teda. Investeering lahkub sinu arvelt ja 90protsendise tõenäosusega sa seda enam kunagi ei näe.

Ettevõtlus on ka väga ebamugav.

Oled firmajuhina valmis kõigega riskima. Ma vist ei tea ühtegi inimest, kes on edukas ettevõtja ja kellel samas on ka pereelu tasakaalus. Aga maailmal on ju vaja ka stabiilseid inimesi.

Mida soovitad inimestele, kes teevad palgatööd, kuid unistavad oma ärist?

Oleneb, kui palju nad on nõus ohverdama. Et asi ei jääks kripeldama, tuleb ta ära proovida. Garage48 on parim lühikursus, kus äriideid proovile panna. Kel natuke varusid, see võib kas või kuueks kuuks ärile pühenduda ja kui see ei õnnestu, siis palgatööle naasta.

Start-up’id ise palkavad hea meelega ebaõnnestunud founder’eid (firmade asutajaid – TT). Näiteks Boldis on 10–12 endist founder’it tööl väga headel kohtadel.

PIPEDRIVE: Patjadel pikutab Ragnar Sassi lemmik, tema eesti hagijas Riki.

Kuidas koroonaviirus on sinu ettevõtmisi mõjutanud?

Alguses oli suur ehmatus, kuid siis läksid asjad hooga käima. Möödunud aastal korraldasime interneti vahendusel kaks ettevõtluskiirendit, suhtlemise aktiivsus kasvas kaks korda.

Veidral kombel on koroona hästi mõjunud: ettevõtted on suutnud teha nii palju õigeid muudatusi. Näiteks Lift99 (Sassi osalusega loomelinnakud Tallinnas ja Kiievis) mõlemad linnakud toimivad ja on kasumis.

Saltos oleme saanud sisse uue hoo. Kuigi koroona ajal on vähenenud reisimine, on suhtlemist isegi rohkem ja sellega luuakse palju uusi võimalusi.

Maidla mõis (kus Sass on investor – TT) tegi loodusvilla, kus käiakse tähtpäevi tähistamas. Ajal, kui teised hotellid kiratsevad, on villa püsivalt 80 protsendi ulatuses täis.

30 firmast, kuhu olen investeerinud, ei ole ükski pannud kriisi tõttu uksi kinni ega kogenud tõsiseid raskusi. Lööke on saadud, aga kõik on tulnud nendest uuel moel välja.

Millest puudust tunned?

Ajast. Mida aeg edasi, seda keerulisemaks ajajuhtimine läheb. On suur oskus öelda tihedamini eri pakkumistele ei – ma alles õpin seda. Viimastel aegadel on kõik kommunikatsioonikanalid sõnumitest ja kirjadest plahvatanud.

Millest unistad?

Mets ei ole koht, kus kasvavad puud. Mets on keskkond, mida tuleks käsitleda suuremalt kui lihtsalt puud ja nende raiumisest saadav raha.

Sellest, et Eestis läheks hästi mitte ainult IT-kogukonnal, vaid ka näiteks põllumehel, kes elab Kanepi vallas.

Unistan ja mõtlen sellest, kuidas Eesti oleks tervenisti tore riik, mitte selline, kus 5–10 protsendil läheb hästi, aga teises otsas on raskustes inimesed, kes elavad teises või kolmandas Eestis. Kui kihistumist vähendada ei suuda, siis võiks küsida, milleks seda Pipedrive’i edu üldse vaja oli.

Mind veab edasi ambitsioon muuta inimeste elusid, eriti riikides, kus võimalusi on vähem. Kui korraldasime Garage48 üritusi, siis ei tahtnud ma kunagi minna nendega Inglismaale, Saksamaale või USAsse, vaid alati hoopis Aafrikasse, Tadžikistani, Usbekistani, Valgevenesse.

Tundsin, et seal on minu mõju suurem.

37

meditsiin

Confido muudab meditsiinimaastikku Nelja aastaga 25 korda kasvanud Confido Meditsiinikeskus käivitab peagi üleriigilise arutelu ravikindlustuse uutest võimalustest.

GRE E T E LE HE P UU

P

erearst Iris Koort läks Kristi Otsmaa ja Eret Jaanson. Tal2012. aasta sügisel raavik ja Ölluk on kursusekaaslased matupoodi ja ostis ladiTartu Ülikooli arstiõppest, ülejäänuna-eesti sõnaraamatu. tega olid nad kokku puutunud töö­ Luid-liigeseid-lihaseid alaselt. Klapp oli hea. Siin-seal veeoskas ta ladina keeles nimetada niigi. retati vestlustes mõtteid, mida arstinNüüd otsis ta üht erilist sõna. Nime etduses parandada, aina enam kogus tevõttele, mis lükkaks käima aastaid tuure plaan oma ettevõttest. sõpruskonnas mõlkunud mõtte: rajaButiik-kliinik, iseloomustab Ölda päris oma eraarstipraksis. luk „tüdrukute“ ideed luua patsienKoort lehitses sõna- Fotod Vallo Kruuser raamatut, et leida midagi, mis ühtaegu kõlaks hästi ja oleks hea tähendusega... C juures jäi ta pidama.

Confido – usun, usaldan.

Kuigi hääletusele läksid veel mõned nimed, hääletasid kolleegid ülekaalukalt just Confido poolt.

Kaheksa aastat hiljem kolib Confido Meditsiinikeskus uude kaheksakorruselisse majja Veerenni piirkonnas. Firma omanikud on juba ammu vahetunud, aga iva, et nüüdisaegne erakeskus võiks pakkuda eksklusiivsemat ja kiirustamata meditsiiniteenust, on ikka alles.

Alguses oli õhtune vahetus „Põhituumiku moodustasid ikkagi tüdrukud, kes kontseptsiooni juurikast alates välja mõtlesid,“ ütleb doktor Marko Ölluk tagasihoidlikult, kui meenutab kümne aasta tagust aega. „Tüdrukud“ olid juba toona tunnustatud perearstid Iris Koort, Anneli ­Talvik, 40

dikeskne ja väga hea kvaliteediga kliinik. Koht, kus arstil on võimalik patsiendile keskenduda enam kui tavalised, haigekassa kompenseeritud süsteemis ette nähtud 20 minutit.

Uude kliinikusse kutsuti ka mõned sõbrad eriarstide seast. „Tahtsime, et kambas oleks need, keda ise usaldame,“ meenutab Ölluk. „Üllataval kombel tulid mitmedki kaasa.“ 20. novembril 2012 s ü n d i s A R S T I K E S KU S CONFIDO OÜ. Selle registreeris Ölluk, kes võttis keskuse juhtimise enda õlule. Viimased 15 aastat oligi ta tegutsenud ettevõtjana.

Läks veel aasta enne, kui keskus uksed avas. Lisaks „tüdrukutele“ seisis töötajate nimekirjas seitse arsti-eksperti.

Nad alustasid tagasihoidlikult. Ei mingeid uhkeid uusi ruume või kallist tehnikat täis kabinette – esimesed aastad tegutses Confido Anneli Talviku arstikeskuse Sinu Arst nii-öelda õhtuses vahetuses. Talviku praksis sobis hästi, sest asus Tallinna kesklinnas, Narva maanteel.

ENDA SUURIM KONKURENT: Confido üks omanikke ja juht Kadi Lambot ütleb, et koroonakriisis jagub tööd kõigile meditsiinis tegutsejatele. Ka kriisita ta konkurentsile liialt ei mõtle, tuleb lihtsalt oma vagu ajada.

Fotod erakogu

„Takkajärgi tundubki see hullumeelne,“ naerab Iris Koort, kui temalt küsida, kuidas nad toona tööd tegid. Erakliinikut ei asutanud nad endale töökohtade loomiseks. Kaugel sellest. Kõik juba töötasid täiskohaga ehk erakliiniku kliente said nad teenindada vaid õhtuti. Vastuvõtuajad jaotati omavahel ära ja tööd jätkus kahe-kolme kabineti peale. Õhtune vahetus oli teadlik valik, et arsti juurde saaks tulla ka need, kes ei saa seda päeval tööajal teha.

See saigi „butiigi“ tugevuseks. „Et ka eriarstid soostusid jagama ja pikendama oma tööpäevi, oli maru äge ja andis tunde, et teeme midagi õigesti,“ meenutab Ölluk. Juurde tuli patsiente, arste, ruume.

Siis läks Ölluk residentuuri. Ja tuli otsida keegi, kes keskuse majandamise üle võtaks. Õnneks otsis toona Ekspress Meediat juhtinud a­ rstiharidusega Kadi Lambot (taas ülalmainitud seltskonna hea tuttav) teed tagasi meditsiinivaldkonda. „Tüdrukud“ ja Ölluk ei kahelnud, et Lambot jaksab asja edasi vedada.

Tühermaale kerkis 21. sajandi meditsiinikeskus 2017. aastal kolis Confido – taas laienenuna – Veerenni Synlabi ja teiste meditsiiniettevõtetega ühte majja.

Iris Koortile tundus esialgu, nagu kolinuks Confido pärapõrgusse. Keset tühermaad ei olnud suurt midagi peale ühe suure moodsa maja. „Aga Kadi nägi kaugemale!“ Praegu kõrgub ümbruskonnas mitu ärimaja, lähedal käib elumajade suurarendus. Hoone asub liiklussõlme juures ehk ühendus on hea.

Confido kasv osutus nii kiireks, et varsti vaevles keskus jälle ruumikitsikuses. „Polnud arste kuhugi panna!“ ütleb Kadi Lambot oma uues kabinetis, ääri-veeri justkui toa suurust välja vabandades. Nõnda suurt kabinetti polegi tal veel elu jooksul olnud, ei Tere piimatööstust juhtides ega ammugi mitte haigekassas või 1990ndate alguses käima tõmmatud ravimifirmas. Esimest korda on plaanitud Confido maja kasvuvaruga.

On veel vara rääkida, millal ­Tarmo Laanetu ja Kadi Lambot omanikena enam kui 20 miljoni euro suuruse investeeringu tagasi teenivad.

CONFIDO GURMEE: Sellise nimega Confido avapidu toimus alles 2014. aasta kevadel, pildil on õde Hille Alamaa, dr Tatjana Toomsoo, õde Betty-Maria Märk, dr Iris Koort, dr Marko Ölluk, dr Edward Laane, dr Tiina Uuetoa, dr Eret Jaanson, dr Anneli Talvik, õde Inga Kulm.

KAASOMANIK: Tarmo Laanetu juhib koos Kadi Lambotiga Confido kiiret laienemist.

Lambot ütleb, et noore ja kiire arengu läbi teinud ettevõttena on võetud laenu, pilk perspektiivil. „Usume oma plaani,“ ütleb ta üllatavalt rahulikult, isegi muretult.

Seni on plaan vett pidanud.

Erameditsiinikeskusi ja suuri tegijaid oli turul olemas juba Confido asutamise hetkel. „Lootsime teha teistest paremini,“ ütleb Ölluk.

Confido võttis üle osa perearstide teenustest, kuid tõsisema suunana keskendus töötervishoiule. „See on ala, millel sageli piirdutakse linnukeste tegemisega – seadus nõuab, tööandja peab,“ selgitab ta.

Aina rohkem on ka töötajatele hingeabi teenust pakkuvat partnerit otsivaid ettevõtteid.

2017. aastal oli Confido palgal vaid üks kliiniline psühholoog. Uues Veerenni majas avas uksed vaimse tervise keskus, kus lisaks psühholoogidele ja kliinilistele nõustajatele on ka sõltuvusravi kabinetid. Lambot tunnistab, et nelja aasta eest ei osanud ta selles vallas nii hoogsat arengut ette näha.

Confidol on ka kolm kiirkliinikut (kohe juba neli), päevakirurgia plokk uue maja kaheksandal korrusel, iluravi, lastearstid ja liikumisnõustajad.

Viimati alustas keskus tegevust tervisekindlustuse alal.

Nagu hiiglaslik butiik või hotell Hämaras vaibaga kaetud koridoris mängib mahe, rahustav muusika. Kahel pool paistavad nummerdatud uksed. Sisekujunduses domineerivad ümarad nurgad ja pehme mööbel, administraatorite lauda kaunistavad värsked lilled. Tunne on õdus, pigem nagu spaas või hotellis, mitte arsti juures. Õigemini ei peakski need kaks – arsti juurde minek ja õdusus – teineteist välistama, on Confido tegijate mõte. Isegi kui arstiga räägitakse tõsistel, muret tekitavatel teemadel.

Ustel ei ole tohtrite või kabinettide nimesid. Kui ei näeks mõnda üksikut inimest liikumas, ei usukski, et siin tööd tehakse või et majast käib läbi tuhandeid inimesi kuus. Selline asjade korraldus on teadlik valik ja 41

läbi mõeldud juba maja arhitektuurseid plaane joonistades.

Confido kliendid eelistavad diskreetsust. Võõrad inimesed ei pea teadma, kas keegi läheb parasjagu uroloogi või ortopeedi vastuvõtule.

Majas on läbi mõeldud nii töötajate kui patsientide teekonnad nõnda, et teiste klientidega kokku ei põrgata.

Erakliinik saab ka protseduuridest toibumiseks pakkuda ruumi, mis sarnaneb rohkem hotellitoaga kui haiglapalatiga. Ölluki kirjeldus butiigist peab selles mõttes endiselt paika. „Kui küsitakse, kes on meie konkurent, vastan: mina ei tea! Me oleme ise endale konkurent,“ ütleb Kadi Lambot. Küllap konkurendid siinkohal muigavad. Lamboti mõte oli aga: leia oma nišš, tegutse selles hästi ja kui võimalik, leia võimalusi koostööks.

Oktoobrist peaks Confidost saama ka haigekassa partner. See lubab tagada arstidele mitmekesisema praktika.

Confido operatsioonijärgse toibumise tuba täidab helge päikesevalgus, avar vaade avaneb eemalt paistvale Tallinna kesklinnale. Seinal seisab tekst: meil on aega aidata.

Uue maja valmimise ajale ajastas Confido reklaamikampaania, et seda hüüdlauset tutvustada, kuid koroonakriisi tõttu lükati kampaania edasi.

Esiteks poleks see paslik sõnum hetkel, kui kogu meditsiinisektor on viidud võimete piirile. Teiseks ei suuda Confido erakorralise aja tõttu praegu seda lubadust täita.

Confido läks Saaremaale appi Möödunud aasta kevadel sai Lambot oma telefonioperaatorilt SMSi: teie kõneminutid hakkavad täis saama. Ta vaatas sõnumit hämminguga, sest ärikliendina poleks ta osanud kartagi, et paketil on piirangud, mis juba kuu alguses täituvad.

Confido uus maja oli juba peaaegu valmis, aga korraldamist oli veel kõvasti. Samal ajal tuli pandeemia tõttu keskuse töö peatada ja ümber korraldada. Infot oli vähe, küsimusi ja helistamist palju.

Ta pöördus operaatori poole. „Nad vaatasid järele ja ütlesid, et ei ole kunagi näinud, et keegi nii palju räägiks!“ See oli põgusalt kestnud 42

UUS JA UHKE: Confido kaheksakorruseline maja mahutab meditsiinikeskuse kõigi tema harudega alates iluteenustest, lõpetades operatsiooniplokiga, ruumi on ka teistele meditsiiniettevõtetele.

etapp, kus inimestega kohtuda enam ei võinud, aga videokõnede tava veel polnud.

Kui koroonapatsiendid Saaremaa haigla üle koormasid, moodustus esimene abimeeskond Confido töötajatest. Saaremaa haigla juht Edward Laane on üks Confido arstidest. Doktorid Hasso Uuetoa, Erve Sõõru (kelle eriala on kopsuhaigused) jt kuulasid kolleegi lugusid saa-

Confido kliendid eelistavad diskreetsust.

Võõrad inimesed ei pea teadma, kas keegi läheb parasjagu uroloogi või ortopeedi vastuvõtule.

relt ning ütlesid Lambotile, et nüüd tuleb appi minna. „Endal oli ka hirm, aga muidugi läksime appi,“ meenutab Lambot aega, mille märksõna oli teadmatus.

Saaremaale läks Confidost veel teisigi arste ja õdesid.

Need, kes haigetega ei tegelenud füüsiliselt, tegid seda telefoni teel.

Poolteist aastat enne kriisi oli Confido ostnud ettevõtte, mis haldab perearsti nõuandeliini 1220. Kõik, kes vähegi said, läksid nüüd telefoninõustamisele appi.

Seejärel tuli korraldada testimist. „Üks punkt, teine punkt, kõik tuli kahe-kolme päevaga püsti panna,“ loetleb Lambot. Praegu on Confidol kuus testimiskohta.

Ja nüüd on ukse ees vaktsineerimine. „Üks asi on sprinti teha, aga praegu on olukord muutunud maratoniks, mis aina kestab ja me ei tea, kui pikk see on,“ räägib Lambot.

Ta viib ringkäigul Confido majas jälle uuele korrusele. Kõik kabinetid ja toad ei ole veel saanud kasutajat, trennisaal on suletud piirangute tõttu. „Siin, siin, siin saab oodata,“ viipab Lambot tubadele, kus saaks kohustusliku 15 minutit vaktsiinijärgset ooteaega võtta. Confido kandideeris saamaks üheks massvaktsineerimise keskuseks. Firma ootab vastust.

KÕRGTEHNOLOOGIA: Päevakirurgia teenuste juht Kadri Suislep näitab, kuidas liigub õhk operatsioonitoas. Tugevad õhuvoolud suunavad õhus ringlevad mikroobid patsiendist eemale. Confidos on praegu Eesti kõige uuemad operatsioonitoad.

Lambot ütleb, et riik ei peaks pelgama kutsuda erakeskusi appi olukorda lahendama. Kui Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht Urmas Sule helistaks ja küsiks, kas Confido saaks mõned plaanilise ravi patsiendid enda juurde võtta, püüaks Lambot abikäe anda. Sama kehtib vaktsineerimise puhul.

Iga vaktsineeritud inimene tähendab ühte inimest vähem, kes võiks sattuda igapäevase 1000+ haigestunu hulka (selline oli olukord märtsi keskel). Veel kriitilisemaks muutub asi siis, kui Eestisse hakkab saabuma 100 000 vaktsiinidoosi nädalas. Sellises olukorras ei tohiks minutitki maha magada. „Massvaktsineerimise tulekuga on korraga palju haigeid, keda testida; patsiente haiglas, keda ravida, ja veel kõik, keda vaktsineerida. Kogu matemaatika viitab küsimusele: kus on need meditsiinitöötajad, kes seda kõike teevad?“ räägib Lambot.

Erasektoril on lihtsam olla paindlik – masinavärk, mida uuele kursile pöörata, on väiksem.

Algusaegadel töötas riik nagu idufirma Lambot meenutab aega, kui ka avalikus sektoris tegutseti praeguste arusaamade järgi idufirmalikus rütmis.

44

Sajandivahetuse järel töötas ta haigekassas, tervisekindlustuses käisid suured reformid. Lambot oli digiretsepti sünni juures. „Alguses tundus see ulme. Meist keegi polnud IT-haridusega, aga võtsime eesmärgi välja mõelda, kuidas üleminek toimub.“ Lambot läks oma kabinetti, keeras ukse lukku ja võttis suure valge paberi. „Joonista plokk­ skeem!“ oli ta saanud juhise. „Ma ei teadnud, mis see plokkskeem täpselt on, aga hakkasin pihta.“ Paberile said nooled ja kastid.

Teekond, kuidas digiretsept arsti, apteegi, patsiendi ja keskserverite vahel liigub.

Skeemi rakendamist nägi ta juba eemalt, sest vahetas töökohta.

Kord aastaid hiljem sai ta enda kätte kogu digiretsepti puudutava paberite kaustiku. See oli kasvanud peaaegu 10 cm paksuseks. Ta lõi kausta lahti, keeras tiitellehte ja ajas silmad suureks: „Minu plokkskeem!“ Järgmine mõte, mis peast läbi jooksis: miks nad ometi seda paremaks ei teinud?!

Aastaid hiljem on ta sattunud ka tema, Alar Irsi ja Balti kolleegidega kunagi kokku pandud juhendile, kuidas hinnata, milliseid ravimeid haigekassa raha eest kompenseerida ja milliseid mitte. Juba juhendi avalda-

mise järel jäi üles palju suundi, mida arendada. Aga suures plaanis ei ole mitte midagi muutunud.

Lambot tahab hoiduda tagantjärele targutamisest. See ei vii edasi, eriti kriisis. Ta mõistab, et meditsiin on konservatiivne valdkond. Küll aga meenuvad need lood, kui palutakse võtta kokku, mida on kriis meie meditsiinisüsteemi kohta paljastanud.

On näha, et oleme ehk liiga tublid, kramplikud kõiksugu protokolle järgima. Aastatepikkune bürokraatia­ raja tallamine on kaotanud inimestes julguse võtta taas ette suur valge paber ja joonistada piltlikult öeldes plokkskeeme, juhindudes fantaasiast ja mõistuslikkusest, mitte määrustest. „Sõja ajal saadetakse poisse ka lahingusse. Praegu ei peaks mõtlema, kas kõik tunnid koolitusi on läbitud, peaasi, et töö saaks tehtud,“ pakub Lambot. Ta toob näite, et kuigi protokoll näeb ette, kes vaktsineerimiskoolitusi võib korraldada, võiks kriisis selle rolli anda asutustele. „Vastutuse saame võtta meie, asutuse juhtidena.“ Üks asi on kriisis ka hiilgavalt esile tulnud: kogu sektori ülene missioonitundest tegutsemine. Sellist konservatiivsust, sihikindlust tasub jällegi iga hinna eest hoida!

Muutusi tehes „Kui uue maja katusele tõsteti Confido silt, siis oli uhke tunne küll!“ sõnab Iris Koort. Ta töötab firmas nüüd vaid arstina ega oskagi enam peast nimetada kõiki tegevusharusid ega ka inimesi, kes majas toimetavad.

Kas Confido muudab kogu meie ravikindlustust? „Ma loodaks küll,“ ütleb Koort, „näiteks erakindlustuse poolelt. Haigekassa ei peaks olema ainuke kindlustuspakkuja. Monopol ei ole ühelgi alal soodne, ainuvõimu tunne tekitab ka mugavust.“ Confido töötajad on juba oma firma lisatervisekindlustusega kaitstud. Ölluk arutleb, et ehk tulekski ravikindlustamisel anda vabamad käed eraisikutele ja töövõtjatele. „Küsimus on, kas oleme nii jõukad, et tervishoiu rahastussüsteem sotsiaalselt arenenud riigile kohaselt välja kanda.

Siin valdkonnas on palju teha ja selles perspektiivis on Confido kindlasti võtmemängija.“

meditsiin

Koroonapandeemia pööras vaktsiinituru pea peale Koroonakriisis pidid suured ja vanad ravimifirmad alla vanduma väikestele biotehnoloogia iduettevõtetele.

KÜLLI-RIIN T IGASSON

E

nne koroonapandeemiat jagunes 90 protsenti maailma vaktsiiniturust nelja suure tegija vahel. Ligi poole turust haarasid 2017. aastal enam-vähem võrdselt brittide GlaxoSmithKline ning ameeriklaste Merck & Co ning ülejäänud 40 protsenti jagunes samuti enam-vähem pooleks prantslaste Sanofi ja USA Pfizeri vahel.

Koroonakriisis pidid aga suured ja vanad ravimifirmad väikestele biotehnoloogia start-up’idele alla vanduma.

Kõige kiiremaid ja tõhusamaid tulemusi andsid vaktsiinirallis mRNA vaktsiinid, mille arendajad BioNTech, Moderna ja Curevac on selles äris uustulnukad ehk suhteliselt väikesed ja noored biotehnoloogiafirmad. Kuid suuremahuliste, kolmanda faasi ravimiuuringute korraldamiseks ning tootmise käivitamiseks nap­pis väikestel biotech-ettevõtetel ressursse ning nii pidid nad pöörduma suurte partnerite poole.

BioNTechi partner koroonavaktsiini tootmisel on USA ravimihiid Pfizer. Moderna teeb tootmisel koos-

tööd saja-aastase ja Modernast palju suurema töötajate arvuga Šveitsi ravimifirmaga Lonza. Curevac on sõlminud oma koroonavaktsiini tootmiseks koostööleppe 150 aasta vanuse ravimifirmaga Bayer, kes varem vaktsiine ei tootnud.

Teisisõnu – olukord on pea peale pööratud.

Koroonavaktsiini arvelt hakkavad teenima firmad, kes polnud varem vaktsiiniturul tegevad. Väikesed biotehnoloogiaettevõtted teevad endale nime ja kasvatavad turuväärtust.

Vana ja auväärne vaktsiinituru tegi-

Foto Stefan F. Sommer via www.imago-images.de/Scanpix

Kes on kes vaktsiiniturul

MAAILMAPÄÄSTJAD: BioNtechi loonud abielupaar Ugur Sahin ja Özlem Türeci. See pilt on maist 2018, kui maailm ei kujutanud praegust pandeemiat ettegi.

BioNTech ja Pfizer BioNtech on noor (2008. aastal loodud) ja suhteliselt väike (2020. aastal oli seal 1300 töötajat) firma, kes töötas koos USA ravimihiiu Pfizeriga välja koroonavaktsiini Comirnaty. See oli esimene Euroopa Liidus müügiloa saanud koroonavaktsiin.

BioNtechi asutasid kaks saksatürklastest arsti, abielupaar Ugur Sahin ja Özlem Türeci.

1990. aastate lõpus töötasid Sahin ja Türeci Saksamaal Saarlandi ülikooli kliinikumi onkoloogiaosakonnas. Nende tollane kolleeg, immunoloogiaprofessor Martina Sester rääkis Saksa uudistesaates „Tagesschau“, kuidas ta osales koos Sahini ja Türeciga projektides, kus uuriti kopsukasvajaid, ja ilmselt just see kogemus aitas Türecil ja Sahinil välja arendada uudse mRNA meetodi.

Sahini ja Türecit huvitas juba toona see, kuidas inimese organismi enda

46

immuunsüsteem ründab ja tõrjub vähirakke.

Aastatuhande vahetusel läksid Türeci ja Sahin üle Tübingeni ülikooli kliinikumi, mida peetakse üheks maailma tugevaimaks immunoloogia vallas ehk siis selle uurimisel, kuidas keha haigustekitajaid tõrjub. Türeci ja Sahin tahtsid enda välja töötatut võimalikult kiiresti patsientide ravimiseks rakendada. Selleks asutasid oma esimese firma, Ganymed. Neli aastat tagasi müüdi Ganymed 400 miljoni dollari eest jaapanlastele.

Aastal 2008 lõid Türeci ja Sahin BioNTechi. Selles tulid neile appi nii ­Mainzi ülikool, pakkudes käendust

BioNTechi üürilepingule, kui ka „ingelinvestor“ Michael Motschmann, kes juhib tehnoloogiasektori idufirmadesse investeerivat ettevõtet MIG. Too investeeris BioNTechi 15 miljonit eurot.

BioNTechi loomisel oli eesmärgiks välja töötada ja rakendada ravimeetodeid, mis aitaks vähihaige organismil endal võidelda vähirakkudega (kemoteraapia või kiiritusravi asemel). See viis uudse mRNA tehnoloogia arendamisele, mis leidis nüüd kasutust koroonavaktsiini loomisel.

Aastal 2018 sõlmis BioNTech koostöölepingu Ameerika ravimihiiu Pfizeriga mRNA-põhise gripivaktsiini arenda-

ja Merck andis aga tänavu jaanua­ ris teada, et katkestab koroonavakt­ siini arendamise sootuks (ja kesken­ dub selle asemel koroonaravimitele).

Aeglaselt on edenenud asjad ka GlaxoSmithKline’il ja Sanofil.

GlaxoSmithKline ja Sanofi arendavad ühiselt valgupõhist koroonavaktsiini ja loodavad sellega turule tulla alles 2021. aasta lõpus.

Uute vaktsiinide tootmiseks moo­ dustatakse alliansse (GlaxoSmith­ Kline töötab välja vaktsiini koos Sa­ nofiga, aga teeb „uue põlvkonna“ ko­ roonavaktsiini arendamiseks koos­ tööd ka Curevaciga, kes teeb oma­ korda koostööd Bayeriga), suurt rol­ li mängivad varasemad koostööko­ gemused ning varasemad vaenlased (nagu Pfizer ja AstraZeneca) hoiavad ka koroonakriisis üksteisest eemale.

Elu tehing Mängus on suur raha.

AstraZeneca juht Pascal Soriot lubas, et tema firma müüb koroona­ Foto DIRK WAEM / Belga / AFP / Scanpix

NÕUDLUS ÜLETAB PAKKUMIST: Euroopa Liidu siseturuvolinik Thierry Breton (paremalt teine) vaatab, kuidas töötab pakkimisliini tööline Belgias Puursis asuvas Pfizeri vaktsiinitootmises. 2021. aasta alguses on suurim mure, et vaktsiini ei jätku kõigile soovijatele.

miseks: BioNTech pidi vaktsiini välja töötama, Pfizer aga aitama suuremahuliste ravimiuuringute korraldamises ja turunduses.

Erinevalt BioNTechist on Pfizer ravimiturul vana ja hiiglaslik tegija – Pfizer asutati aastal 1849 ja firmas töötab 88 300 inimest. Pfizeri tooteportfell on

vaktsiini kuni pandeemia lõpuni ilma vaheltkasu teenimata. Teised looda­ vad, et koroonavaktsiinist saab nen­ de elu äri.

Belgia riigisekretär Eva De ­Bleeker tviitis mõni kuu tagasi, et Moderna vaktsiini doos maksab um­ bes 15 eurot, BioNTechi oma 12 eu­ rot ning AstraZeneca oma 1,78 eurot (see säuts on nüüdseks kustutatud, kuid ümber seda lükatud pole).

Vaid kümme aastat tagasi loodud Moderna, mille käive oli 2019. aastal 60 miljonit USA dollarit, börsiväär­ tus on kasvanud praeguseks peaae­ gu sama suureks nagu Bayeri kont­ sernil. Mullu kolmekordistus BioN­ Techi turuväärtus.

Meediakära teeb ettevaatlikuks Proviisoriharidusega Kristjan Krass on biotehnoloogiaärisse investeeri­ nud juba seitse aastat. Aastal 2018 võitis ta aktsiamängu „Börsihai“.

Krass ütleb, et tema suhtub prae­ gu koroonavaktsiine arendavate bio­ tehnoloogiafirmade aktsiate ostu et­ tevaatlikult: „Mina ei julge panusta­ da aktsiatesse, mille ümber käib suur

lai: vähiravimid, südame- ja veresoonkonna ravimid, vaktsiinid, antibiootikumid ja erektsioonihäirete ravim Viagra.

New Yorgi kontsern Pfizer loodab tänavu 15 miljardit USA dollarit lisatulu vaktsiinist ja 47 protsendi suurust käibe kasvu.

Ugur Sahin ja Özlem Türeci, BioNTechi asutajad, rääkisid ajakirjale Spiegel, et nende elustiil ei ole oluliselt muutunud. Sahin jätkab tööd BioNTechi tegevjuhi ja samal ajal ka ülikooliprofessorina, Türeci BioNTechi peaarstina.

Abielupaar elab firma peakorteri lähedal Mainzis silmatorkamatus korteris koos tütrega ja käib tööl jalgratastega.

AstraZeneca Pfizer ja AstraZeneca on vanad vaenlased. Aastal 2014 üritas Pfizer AstraZenecat üle võtta – meedias kutsuti seda „vaenulikuks ülevõtupakkumiseks“ –, mille vastu AstraZeneca juhid ettevõtteid kogu väest kaitsesid.

Aeg, kui Pfizer üritas AstraZenecat oma käpa alla, oli AstraZeneca jaoks raske. Kaks aastat varem, aastal 2012,

meediakära. Analüüsides tundub, et kõige rohkem ongi koroonavaktsiin mõjutanud väikeste kiiresti arenevate firmade aktsiahindu, nagu Moderna, Novavax ja BioNTech. Suurte ravimi­ tootjate, nagu Pfizer, Johnson & John­ son või AstraZeneca, tooteportfell on nii suur, et vaktsiin nende aktsiahin­ dade käekäiku väga palju ei mõjuta.

Näiteks Moderna turuväärtus on praegu väga suur, ligi kolmandik AstraZeneca omast ja üks neljandik Pfizeri omast, aga nende tooteport­ fellis on praktiliselt vaid üksainu­ ke toode – COVIDi vaktsiin. Mina ei kauple iga päev, pigem ostan pike­ maks ajaks, ja ma püüan mitte tu­ rul spekuleerida. Eks praegu ole sel­ line olukord, et ühe asja ümber käib suur melu, inimesed hüppavad ron­ gi peale ja kardavad maha jääda, ja kui reaalsus tuleb majja, siis püüa­ vad maha hüpata. Mina näen prae­ gu, et COVIDi vaktsiini turul hakka­ vad tekkima küllastumise märgid.“ Foto DADO RUVIC / Scanpix

SELLEST PIDI TULEMA RAHVAVAKTSIIN: Paljud riigid, sealhulgas Eesti, panustasid AstraZeneca vaktsiinile, sest see ei vaja eriti sügavat külma ja on odavam kui esimeste konkurentide omad. Kuid märtsi keskpaigas kerkis üle Euroopa küsimus, kas AstraZeneca vaktsiin on piisavalt turvaline.

oli AstraZeneca uueks juhiks saanud prantslane Pascal Soriot (kes juhib ettevõtet senini), mitme olulise ravimi patentide aeg oli läbi saamas, uusi tooteid polnud aga loodetud tempos peale tulnud. Soriot muutis firma kurssi.

Koroonapandeemias on AstraZeneca saanud üheks tähtsamaks vaktsiini­ tootjaks, aga ajalooliselt polnud ettevõte selles vallas kunagi oluline tegija.

AstraZeneca on olnud hoopis vähiravimite, südame-veresoonkonna ja depressiooni ravimite, hingamiselundkon-

47

na haiguste (sh astma ja kopsuvähi) ravimite tootja. AstraZeneca eksisteerib selle nime all alates aastast 1999, kui liitusid aastal 1913 Rootsis loodud Astra ning brittide Zeneca.

Pascal Soriot on korduvalt rõhuta­ nud, et ettevõte ei soovi kuni „koroona­ pandeemia lõpuni“ koroonavaktsiini arvelt kasu lõigata. Kuid see, mis ajani see lubadus kehtib ning kas tulevikus AstraZeneca koroonavaktsiini hind võib tõusta, on lahtine.

AstraZeneca töötas koroonavaktsii­ ni välja koostöös Oxfordi ülikooliga.

AstraZenecal on üle maailma 50 000 töötajat, eelmisel aastal kasvas kasum kümnendiku võrra.

Tänavu veebruaris sõlmis AstraZe­ neca koostöölepingu Saksa ettevõtte­ ga IDT Biologika, et ehitada Saksamaa idaosas paiknevasse Dessau linna Euroopa suurimad tootmisvõimsused vaktsiinide tootmiseks – ühtekokku viis 2000-liitrist bioreaktorit. Uued toot­ misvõimsused võetaks kasutusse 2022. aasta lõpus.

IDT Biologika arendab ka ise koroo­ navaktsiini, mis selle loo kirjutamise ajal oli esimeses testfaasis. IDT Biologika on Saksa perefirma, mis kuulub perekond Klockedele. Algul asus IDT Biologika praeguses peakorteris Dessaus veteri­ naarmeditsiini instituut, mis töötas välja ja tootis vaktsiine loomadele.

Johnson & Johnson Johnson & Johnson töötas – nagu ka AstraZeneca – välja vektoripõhise ko­ roonavaktsiini. Et patsiendi keha saaks käivitada immuunreaktsiooni, tuleb organismi viia koroonaviiruse osakesi, mida omakorda kannab edasi muidu tavalisi külmetushaigusi tekitav adeno­ viirus, mida on nõrgestatud selliselt, et ta haigestumist kaasa ei too.

Johnson & Johnson on suur firma, mis loodi Ameerika Ühendriikides aastal 1886. Tema tooteportfell on lai – tarbekosmeetika, kontaktläätsed, bee­ bikaubad. Ettevõtte farmaatsiaharu kannab Janssen Pharmaceutica nime.

Ettevõttele pani aluse Robert Wood Johnson, kes läks 16aastaselt tööle sugulase apteeki ning otsustas seejärel hakata tootma plaastreid.

1944. aastal läks firma börsile. Tuna­ mullu oli ettevõttel 132 200 töötajat.

48

TÖÖTAME NII KIIRESTI KUI VÕIMALIK! Kaader videost, kus Ameerika firma Moderna juht Stéphane Bancel hoiatas AFP küsimustele vastates, et Brüsseli venitamise tõttu ostukõnelusel võib vaktsineerimine Euroopa Liidus hilineda.

Moderna sai üleliidulise müügiloa jaanuari alguses.

Moderna Moderna on noor ja suhteliselt väike fir­ ma – loodud 2010. aastal, 830 töötajat (2019. aasta seisuga).

Moderna prantslasest juht ­Stéphane Bancel ütles mullu märtsis Prantsuse ajalehele Liberation, et ko­ roonavaktsiini väljatöötamiseks läheb 12–18 kuud ja „laiema elanikkonnani“ jõuab see 2021/2022 talvel. Tegelikult läksid asjad kiiremini: vaktsiin sai Euroo­ pa Liidus müügiloa tänavu jaanuaris.

Moderna trump: ettevõte oli juba ammu hakanud tegema kliinilisi uuringuid, et luua vaktsiin ühe teise, praegusest SARS-CoV-2st surmavama koroonaviiruse – MERSi vastu. MERS ehk Lähis-Ida respiratoorne sündroom tu­ vastati esimest korda aprillis 2012 Saudi Araabias. MERSi suremus oli SARS-CoV2st palju suurem, Maailma Terviseorga­ nisatsiooni andmetel suri ligikaudu 35 protsenti MERSi haigestunutest. Kuid erinevalt praegusest koroonaviirusest ei kandunud MERS inimeselt inimesele nii kergesti edasi. Teada on vaid üksi­ kud inimeselt inimesele edasikandu­ mise juhtumid. Enamasti said inimesed nakkuse loomadelt.

Moderna tugines MERSi vaktsiini väljatöötamisel mRNA tehnoloogiale.

Erinevalt BioNTechist, mida juhivad arstid, juhib Modernat alates 2011. aastast majandusharidusega Bancel.

Meditsiini- ja biotehnoloogiauudistele spetsialiseerunud portaal Stat on mi­

nevikus nimetanud Moderna firmakul­ tuuri „salatsevaks“ ja ettearvamatuks.

Pärast ebaõnnestunud eksperimente on töötajaid vallandatud, ning tööta­ jaskonna voolavus on olnud suur.

Veel möödunud aastani kuulus Mo­ derna osanikeringi ka AstraZeneca, kes investeeris aastatel 2013–2016 Moderna mRNA tehnoloogiasse 240 miljonit USA dollarit, saades selle eest 9 protsendi suuruse osaluse. Mullu müüs AstraZe­ neca oma osaluse.

Curevac Curevac loodi 2000. aastal Saksamaal Tübingenis koostöös Tübingeni ülikooli arstiteaduskonna immunoloogia osa­ konna juhi Hans-Georg Rammensee ja sama ülikooli biokeemia professori Günther Jungiga. Üheks kaasasutajaks oli bioloog Ingmar Hoerr, kes kirjeldas 1999. aastal oma doktoriväitekirjas seda, kuidas saab kasutada mRNA tehnoloogiat ravimite ja vaktsiinide arendamisel.

Tübingenis kasutati vähipatsiendi ravis mRNA tehnoloogiat esimest korda juba aastatuhande vahetusel.

Tänavu jaanuaris sõlmis Curevac koostöölepingu, mille alusel hakkab tema koroonavaktsiini tootma Bayer.

Samalaadne leping on tal ka Glaxo­ SmithKline’iga.

Novavax USA ravimifirmat Novavax, kes jaa­ nuaris teatas ligi 90 protsendi suuruse tõhususega koroonavaktsiini väljatöö­ tamisest, on Financial Timesis nimeta­ tud „tuhkatriinuks“ ja „langenud ingliks“, keda on saatnud ebaõnnestumised juba 33 aastat ehk alates asutamisest.

Novavax on kulutanud vaktsiini­ de väljatöötamisele sadu miljoneid dollareid, kuid oli Financial Timesi sõnul „lähenemas keskeale ilma ühegi heaks kiidetud uue vaktsiinita“.

Enne SARS-CoV-2 põhjustatud koroonapandeemia algust oli Novavax üritanud arendada vaktsiine teistele koroonaviirustele, nagu MERS ja SARS, samuti RSV-viirusele, mis on ohtlik bee­ bidele ja eakatele inimestele.

Novavax kavatseb edaspidi alus­ tada uurimistööd, kas ja kuidas saaks inimesi ühtaegu vaktsineerida nii gripi kui koroona vastu.

suur äri Foto Vallo Kruuser

OTSE VANGIST: Hillar Teder osales 2. veebruaril toimud kohtuistungil videosilla kaudu.

Kahtlusalune nr 1 Hillar Teder (59) ei tunnista end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse.

Ta harjus pideva salajase jälitamisega juba siis, kui Venemaal äri ajas.

Ukrainas toimunud suurvarguse tõttu otsib Teder abi Washingtoni vahekohtust.

Tema arvates põhjustas praeguse jama aasta tagasi puhkenud ärivõitlus, mida vedasid Viljar Arakas ja LHV. SULE V V E DLE R

O

h seda nalja ja n ­ aeru, mis puhkes mullu 13. oktoobril. Tol päeval selgitas Keskerakonna ­p easekretär ­M ihhail Korb ETV „Aktuaalsele kaamerale“, et Hillar Teder annetas parteile 60 000 eurot, sest „ta toetab Keskerakonna poliitikat ja et ta on ra50

hul sellega, mis valitsus teeb. Ja eraldi ta tõi välja Rally Estonia korraldust ja ütles, et ta on väga rahul sellega.“ Märkimisväärne osa Eesti rahvast uskus rohkem põhimõttesse „käsi peseb kätt“. Jüri Ratase valitsus laenas ju suvel Tederi käivitatud Porto Franco keskuse ehitamiseks 39 miljonit eurot.

Kui tänavu 12. jaanuaril t­ eatasid

kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur, et nad pidasid Keskerakonna saladiili ja rahandusministri nõunikule Kersti Krachtile altkäemaksu lubamise eest Tederi kinni, tuletati meelde Korbi juttu ning kõiki neid sügisesi nalju. No mida me ütlesime!

Isegi Porto Franco logo meenutavat käeraudu.

Universal History Archive / UIG / Shutterstock / Vida Press

siiski. Ta on tüdinud igavesest raamatute taga istumisest.

Ja nii saab temast müüja Oshkoshist. Siin saab ta näidata, mis temas peitub. Äri hakkab õitsema. Igal õhtul kaunistab ta aknaid uudselt ja originaalselt, igal hommikul teatavad julged plakatid uutest soodsatest ostuvõimalustest. Keegi kuulutuste-agent Robert H. Cochrane saab tema parimaks abiliseks. Viimane on tulvil häid ideid.

Carli šeff Chicagos kutsub oma eduka osakonnajuhataja pühiks enda juurde külla. Seal kohtab Carl selle härra vennatütart. Ka tütarlaps on pärit Saksamaalt, Fliedeni linnakesest, tema nimi on Recha. Nädal aega hiljem nad kihluvad, abielluvad ja sõidavad koos Oshkoshi. Kakskümmend üks aastat elavad nad koos harmoonilises abielus.

Esimese tütre nimeks pannakse Rosabella. Selle järel tuleb poeg: Carl juunior. Kogu Oshkosh imetleb nende suurt õnne.

Isa Laemmle arutab oma naisega tulevikuküsimusi. Ta peaks kord siiski sõitma Chicagosse naise onule külla. Võibolla müüb viimane talle siinse osakonna. See oleks jumalik olla kord omaette peremees.

Carl Laemmle teeb selle ettepaneku oma šefile. See naerab ta välja ja saadab tagasi. „Olen ma tõesti narr?“ küsib ­Laemmle oma sõbralt Cochrane’ilt, jõudes taas koju. „Jah,“ nõustub see, „ja isegi suur… kui sa endale sellist tooni ja keeldumist meeldida lased! Oled nüüd peaaegu 39aastane ning ikka veel edukas väike ärisell!“ „Aga mul on kohustusi oma naise ja laste vastu! Kui ta mu välja viskab, mis siis?“ „Ära mängi draamat, Carl!“ naerab teda Cochrane. „See polekski kõige halvem,“ vastas Laemmle. „Mis oleks, kui riputaksime püksid varna ja katsuksime kord selle alaga?“ Laemmle ja Cochrane lõpetavad oma tegevuse Wisconsini osariigis ja siirduvad Chicagosse. Siin tahavad nad avada moodsa kinoteatri, millist maailm polnud veel näinud. Seni on seal vaid pimedaid aastalaada put98

kasid liiga karedate puupinkidega.

Carl Laemmle üürib kogutud rahaga Milwaukee Avenuel maja, värvib selle valgeks, ehitab ümber ilusa ekraaniga teatriks ja paneb nimeks Valge front. Cochrane tegeleb reklaamišefina. Tagajärg: väljamüüdud maja ja kaks kuud hiljem uue kino avamine.

Asutatakse Laemmle Film Service, esimene suurettevõte sel alal, sest teised pole veel jõudnud taibata konjunktuuri. Fox müütab riideid, Goldwyn kindaid, Lasky mängib mingis kapellis, Zuckor kuskil sõnalavastuses. Parajasti kerkivad esile ka vennad Warnerid.

Kolm aastat hiljem omab Carl ­Laemmle kümmet kino, kavatsedes neid asutada ka teistesse linnadesse.

HITTIDE HITT: Carl Laemmle ja Irving Thalbergi produtseeritud „Pariisi Jumalaema kiriku kellalööjast“ sai Universali suurim menuk tummfilmide ajastul. Selle kassa ületas 1923. aastal uskumatud 3 miljonit dollarit.

Lõpuks leiab Carl koha ühes rohukaupluses nelja dollariga nädalas. See pole tegevus, mis täidaks elu, ei, aga ometi on parem rotimürki müüa kui seda ise neelata.

Siis juhtub midagi, mis juhib tema elu teistele rööbastele: tema puldile lendab üks trükitud leht. See on kutse kõigile Ameerika kinoomanikele tulla läbirääkimistele äsja asutatud filmivabrikantide trustiga. Ühinenud filmitootjad teatavad sel nõupidamisel oma „kaubatarvitajatele“, kinoomanikele, et edaspidi nad saavad filme vaid trusti poolt kindlaks määratud tingimusil. Peale selle peavad kõik kinod igal nädalal maksma 2 dollarit filmipatentide kasutamise eest.

Carl Laemmlet ärritab selline diktaatorlik toon nende monopolikasutajate poolt. Tema arvates on see ebaõiglane, et trust oma heaksarvamise järgi ja ilma ühegi kontrollita võib valitseda kogu filmitoodangut. Cochrane’i, oma vana sõbraga, kaalub ta võimalusi selle trusti lõhkumiseks.

Praegu on tal umbes 5000 naela kõrvale pandud, kuid vastane omab miljoneid.

Sellest hoolimata näitab Carl ­Laemmle oma julgust: ta asutab aprillis 1909 kõigi asjatundjate poolt väljanaerduna iseseisva filmiühingu. Üürib 50 dollari eest nädalas New Yorgis 14. Streetil stuudio. Sõlmib prantslaste Lumière’iga lepingu tselluloidfilmide tootmise kohta, sest Kodak on seotud juba trustiga. Yankee Film Company peab ühingule nimeks saama. Ei, ka nimes peab peituma piste trusti pihta. Kakskümmend viis dollarit kuulutab ta välja preemiana parema nime leidmiseks firmale. Selle võidab härra Maples nimega The Independent Moving Pictures

Foto Glasshouse Images/Shutterstock/Vida Press

ärivõtted „ebaseaduslikeks“ ja annab Laemmlele õiguse. President Taft kirjutab 1914 seadusele alla: Trust oli…

See on Carl Laemmle elu kõrgpunkt.

VÄIKEST KASVU MEES: Carl Laemmle seisab 1930. aastatel filminäitlemist proovinud tippsportlase, indiaani verd Jim Thorpe’i ja superstaar Lucille Browne’i vahel.

Company of America. Või lühendatult I.M.P.. Kolm tähte, mis peagi vallutasid maailma. „Hiawatha“ on esimene I.M.P. film, 998 jalga pikk ja filmitud Minnehaha koskedel. Cochrane vannub veerupikkustel kuulutustel kinopublikule, et Laemmle ei produtseeri enam ühtki filmi, kui sellest ei saa terve maailma haaravaim tragöödia.

Esmaspäeval, 25. oktoobril 1909, kadunud isa sünnipäeval, leiab aset esimene I.M.P. filmi esietendus. Veel nädalaid hiljem räägitakse selle filmi fantastilisest edust.

1909. aasta lõpuni, niisiis kolme kuu kestel, valmistab ühing veel üksteist filmi. Järgmisel aastal vändatakse kolmes grupis kokku sada filmi.

1911. aastal isegi 120 – järelikult kahe ja poole päeva jooksul uus film!

Florence Lawrence’ist saab täht, avastatakse Mary Pickford ja King Baggott saavutab kuulsuse.

Ka h e aa s t a p ä ra s t o n Ca r l ­Laem­­m­le käes 50 protsenti ­Ameerika produktsioonist. Nüüd muudab ta oma firma nime Universaliks, kuigi ta ka nüüd paneb trustist sõltumatusele suurt rõhku. Ikka veel on ta selle suurim vastane. Inglise luuletaja John Drinkwater kirjeldab oma raamatus Laemmle üle seda vihast võitlust üksikasjaliselt. Cochrane leiutab koomilise kuju – kindral Flimco, kes tuhandeil kuulutusil häbematult pilkab monopoli.

1912. aasta augustis segab ka riik end sellesse võitlusse, tunnistab trusti

Kohe võlub teda aga uus siht: ta tahab asutada filmilinna.

Los Angelesse, kus on 5000 elanikku, on 1911 Nestor Film Company ehitanud stuudio, kuid mõned kuud hiljem pakub seda müüa. Laemmle, otsides sobivat kohta stuudiote ehitamiseks, sõidab Hollywoodi. Üle hulga aja on kõik mattunud uttu, hall ja ebasõbralik hellitatud ja tujukale objektiivile. Kuid talle meeldib see siiski ja ta ostab stuudio. Järgmisel aastal ostab ta veel teise juurde. Nüüd elab siin juba 12 000 inimest. (Praegu 200 000!)

Saavutanud võidu trusti üle, ostab ta 200 000 dollariga hiiglasuure maatüki Los Angeleses. Siin võlub ta liivast universaallinna kõigega, mida võib kujutella filmipoeedi aju – tänavate, ehitiste, tubade, koobaste, mägede, onnikeste, koskede, ahvide, madude, maalijate, cowboy’de, indiaanlaste, pöialpoiste, hiiglaste ja tehnikutega.

Nüüd on Laemmle asunud puhkusele. Tema poeg töötab edasi Universalis. Väsinult istub rauk oma luksuslikus kodus. See „puhkus“ näeb välja selline: täna joob ta Marienbadi allika vett, homme vaidleb vana harjumuse põhjal Viini kirjastajatega, siis koostab ta autoriga Salzburgis uusi filmikäsikirju, saadab telegrammi juba Californiast, saabub Türgimaale, sõlmib lepinguid Balkanil, korjab Ungari noortelt talentidelt optsioone nende 1940. aasta töödele.

Kui temalt 70. sünnipäeval küsitakse, miks ei naudi ta tõeliselt oma muretut vanadust, vastab ta: „Seepärast, et ka tahan leida uut tööala oma järgnevaiks seitsmekümneks aastaks!“ Tegemist on peatükiga E. A. Jamesoni raamatust „Miljonid ei m ­ illestki“, mis ilmus esimest korda eesti keeles aastal 1940.

Carl Laemmle suri 24. septembril 1939. Ta oli siis 72 aastat vana. Universal on üks maailma suuremaid filmitootmise ja -levi ettevõtteid, omal alal Ühendriikide vanim. Los Angeleses elab umbes neli miljonit inimest.

99

ajalugu

Hitler rikkus majandusime ära Natsid võtsid suure depressiooni järel üle Saksa majanduse, mis oli kriisist juba väljumas. Mahukad riiklikud investeeringud ja tööhõiveprogrammid tõid Saksamaal kaasa kiire majanduskasvu, ent selle lämmatasid peagi totaalne kontroll majanduse üle ja ettevalmistused sõjaks.

A LO LÕ H MUS

100

Fotod Vida Press

E

nne esimest maailmasõda oli Saksamaa olnud õitsva majandusega riik, millel oli konkurentsivõimeline tööstus ning kiiresti arenev väliskaubandus. Rahvamajanduse kogutoodang kahekordistus perioodil 1890–1913.

Sõda muutis kõik. Esiteks jäi Saksamaa ilma Alsace-Lorraine’ist, Sileesiast ja Saarimaast – neis piirkondades asus aga kolmveerand Saksamaa rauamaagist ja kolmandik kivisöest. Saksamaa kaotas ka kolooniad ning talt konfiskeeriti suur osa kaubalaevastikust, lisaks pidi riik maksma reparatsioone esialgse arvestuse järgi kokku 132 miljardi kuldmarga ulatuses. 1919. aastal sõlmitud Versailles’ rahuleping püüdis Saksamaa sõjalise taassünni ärahoidmise kõrval selgelt pidurdada ka riigi majanduslikku taastumist. Tagatipuks hävitas sõjajärgne hüperinflatsioon sakslaste poole sajandi säästud ning pani põdema kodumaise kapitalituru.

Seetõttu kujuneski Saksamaa majanduse taastumine 1920. aastatel vaevarikkaks. Kui enne sõda andis eksport 22 protsenti Saksamaa rahvuslikust koguproduktist, siis 1928. aastal vaid 16 protsenti. Saksamaa osakaal kogu maailma ekspor-

ADOLF HITLER: Saksa rahva lunastajaks peetu, kes osutus hoopis hukatuse toojaks.

Tema tuhandeaastane Reich lõppes hävitava kaotusega juba 1945. aastal.

dis vähenes samal ajal 31 protsendi mine eelarvedefitsiidi abil või marga suhteline. Ehkki tööliste palgatase võrra, põhjuseks nii eksportturgude devalveerimine. oli majanduse üldise stagnatsiooni halb olukord kui ka riikidevahelised Sellel olid nii psühholoogilised taustal kõrge, sai enamik neist reaaltollibarjäärid. Vastukaaluks sõlmisid kui ka poliitilised põhjused: Saksa tuluna arvestades siiski vähem palka, Saksa ettevõtted omavahel kartelliavalikkus kartis inflatsiooni nagu kui oli saanud enne sõda 1913. aastal. kokkuleppeid, et kaitsta väheefektiivtuld. Teiseks aitas ülehinnatud mark Uus kriis semaid tootjaid, mis mõjus halvasti tasuda reparatsioone ning muutis Kõige selle tagajärjel ei alanud Saksainnovatsioonile. Saksa ekspordi odavamaks toorainete impordi. Seemaa majanduskriis 1929. aasta sügikokkukuivamine muutis reparatsiooga valis valitsus hoopis deflatsiooni sel äkilise börsikrahhiga nagu USAs, nide tasumise veelgi keerulisemaks. tee, mis oli kooskõlas konservatiivse vaid märksa varem. TööstusettevõteKuna kodumaine kapitaliturg oli arusaamaga majanduslikust säästlikte aktsiate hinnad hakkasid langema kokku kukkunud, sattus riik sõltukusest ja eelarvetasakaalu tähtsusest. juba 1927. aastal ja investeeringute vusse välislaenudest ja -investeerinEelarvelisi kulutusi kärbiti 13 protmaht 1928. aastal. Samal ajal hakkas gutest. Hiljutise inflatsiooni tõttu olid sendi võrra, palku ja hindu 10 protsuurenema töötus. laenuintressid kõrged ning väiketootsendi võrra. Ainsad poliitilised jõud, jad ei suutnud krediiti kakes pooldasid majanduse sutada, et oma ettevõtteid elustamist suurte riiklike kuuuendada. lutuste kaudu, olid äärmusKa Saksa põllumehed lased: kommunistid ja natsattusid raskustesse, sest sionaalsotsialistid. toidu hinnad langesid Majandus hakkas selning sakslased ei jõudnud geid kriisi lõppemise märke võistelda muu Euroo pa näitama 1932. aastal. Lisaks talunikega. Põllumajanvabanes Saksamaa just siis duse mehhaniseerimise Lausanne’i konverentsil retempo oli aeglane ning paratsioonide edasise makspaljud maaelanikud elamise kohustusest. Kuid töösid suhtelises vaesuses. tute armee oli 1928. aasta Weimari vabariigi va1,4 miljonilt kasvanud sellitsus püüdis majandust leks ajaks juba 5,6 miljonini. stimuleerida, algatades Brüningi valitsuse vahemaanteede ehitamise, tas välja Franz von Papeni SIIT ALGAB AUTOBAHN! Adolf Hitler aprillis 1938 Salzburgi maa elektrifitseerimise lühiajaline kabinet. 1933. lähedal, kus alustati Reichsautobahni ehitamisega. Sakslastele ja munitsipaalteenuste aastal tuli võimule Adolf teatati, et esimese mätta tõstis labidaga füürer isiklikult. arendamise projekte.

Hitleri valitsus.

1928. aastal moodustasid Hitleri „majandusime“ USA krahhi järel kutsuti Ameerika riigi tellimused 47 protsenti kõigist Natside valitsusperioodi esimestel laenud Saksamaalt tagasi ning AustSaksamaa ehitustöödest. Ent seda aastatel toimunud majanduslik taasriast alguse saanud panganduskriisi tehti paljuski välislaenude abil, mis tumine on üks väheseid asju, mis tõttu põgenesid riigist ka investeerinsuurendas Saksamaa haavatavust võimaldab neid käsitleda positiivses gud, tekitades 1931. aastal suure likvälisturgudel toimuvast. valguses. Ka Eesti avalikkuses on kõviidsusprobleemi. Tavalise majanÜks väheseid elanikkonnagruplanud argumente stiilis, et tegid need dustsükli põhja asemel tabas Saksape, kellel läks 1920. aastate Saksa manatsid mis nad tegid, vähemalt ehitamaad nüüd majanduslik katastroof. janduses suhteliselt hästi, olid ametisid nad korralikke teid ning said maDepressiooniaastaid 1929–1932 ühingutesse ühinenud tööstustöölijanduse korda. Saksa rahvamajaniseloomustas hindade langus, eriti sed, kirjutab Briti majandusajalooduse koguprodukt pööras pärast põllumajandussaaduste puhul, suur lane Richard Overy oma uurimuses languseaastaid tõesti kiirele tõusule. töötuse määr, pankrotid, investee„The Nazi economic recovery 1932– Kuid esiteks sai Hitler päranduringute vähenemine ning riiklike 1938“. Palgakokkulepped tagasid seks majanduse, mis oli languse põhkulutuste kokkukuivamine. Kui töölistele suurema sissetuleku, kui jast loomulikul moel välja tulemas, 1928. aastal oli Saksa rahvuslik koguproduktiivsuse kasv tegelikult lubaning teiseks jätkas ta juba Weimari produkt 89,5 miljardit marka, siis nuks, ja see pidurdas firmade kasuvabariigi aegset tava ergutada ma1932. aastal vaid 57,6 miljardit marmeid ning seega ka investeerimisjandust suurte riiklike ehitusprojekka. Ekspordi maht vähenes samal ajal võimalusi. tide kaudu. Ajavahemikus 1933–1938 12,3 miljardilt margalt 5,7-le. Üks põhjusi, miks tööliste palgad pärines 45 protsenti kõigist investeeKantsler Heinrich Brüningi valitolid suhteliselt head, võis olla kapiringutest valitsuselt, näiteks hoogussus püüdis kriisi leevendada pangantalistide hirm nende revolutsioonitati kuulsate Autobahn’ide ehitust. duse riikliku kontrolli alla võtmisega, lise meelsuse ees ning soov rahustaKuna valitsus nende investeerinkuid ei astunud jõulisemaid samme, da töölised maha, võimaldades neile gute finantseerimiseks välispankadelt nagu riigi kulutuste järsk suurendaisiklikku heaolu. Viimane oli aga 101

laenu võtta enam ei saanud ega tahtnudki, emiteeris riik poolfiktiivsete riigiettevõtete, nagu Metallurgische Forschungsgesellschaft (MeFo), võlakirju, millega tasuti ettevõtetele riiklike tellimuste eest. Need väärtpaberid käibisid justkui paralleelse valuutana, kajastumata ametlikus eelarves.

Hitleri lubadus tagada inimestele tööd ja leiba kõlas seega realistlikult, kuid selle täpsed meetodid tulid töölistele üllatusena. Juba 1933. aasta mais likvideeris valitsus ametiühingud ja külmutas palgad. ­Igasugune streigivõitlus keelati. Ettenähtust suuremat palka oli töölistel nüüdsest võimalik teenida vaid ­ületunde tehes. Töötasu jäigi kogu järgnevaks kümnendiks 1929.–1930. aasta tasemele või alla selle, hakates uuesti tõusma alles 1941. aastal sõjatööstuse vajaduste rahuldamise tõttu tekkinud palgasurve tõttu.

Natside poolt külmutatud palgad võimaldasid firmadel suurendada kasumeid ning teha investeeringuid.

Ent teisalt saavutati tänu valitsuse poolt spetsiaalselt töökohtade loomiseks ette võetud projektidele peagi täistööhõive ning 30protsendilise tööpuuduse košmaar jäi minevikku.

Lisaks suunati sadu tuhandeid noori sakslasi tööturult kohustuslikku tööteenistusse, kus nad pidid teatud aja tasuta või väikese tasu eest töötama.

Peale reparatsioonide keeldus Hitleri valitsus tagasi maksmast ka suurt osa senisest välisvõlast. Kapitali väljavool riigist võeti valitsuse kontrolli alla. Välisfirmad pidid Saksamaal teenitud kasumeid hoidma Saksa pangakontodel, kus neid võis

RAHAGA ON KITSAS, ADOLF? Aprillis 1940 Briti ajakirjanduses ilmunud karikatuur.

102

KURJA ÄRI PESA: Euroopa suurima ettevõtte, keemiakontserni IG Farben kunagine peakorter Maini-äärses Frankfurdis. Pärast sõda läksid firma direktorid kohtu alla, ettevõte ise aga lammutati. Tema osadest tekkisid säärased tuntud firmad nagu Agfa, BASF, Bayer ja Sanofi.

1933. aasta mais likvideeris valitsus ametiühingud ja külmutas palgad.

Igasugune streigivõitlus keelati.

Ettenähtust suuremat palka oli töölistel nüüdsest võimalik teenida vaid ületunde tehes.

kulutada ainult Saksa kaupade ja teenuste ostmiseks. Kaupade impordiks tuli riigilt saada litsents.

Ka Saksa eksport kuivas kokku, kriisiaastal 1932 eksportis riik suurema summa eest kui 1938. aastal.

Täielik sõltumatus 1936. aastal välja kuulutatud nelja aasta plaan seadis eesmärgiks tagada Saksamaa sõltumatus raua, kütte­õli, kummi ja tekstiili tootmises, asendades need vajadusel sünteetiliste materjalidega. Kava oli selgelt seotud sõjaks ettevalmistumisega, kuid see klappis hästi kokku ka natside ettekujutusega riigi täielikust majanduslikust iseseisvusest. Lisaks esines tõesti ka reaalseid raskusi toormaterjalide välistarnetega.

Just rasketööstuse ­arendamine saigi sealtpeale Saksa majanduse ­veduriks. Näiteks keemiakontsern IG Farben asus valitsuse toel tootma sünteetilist õli ja kummi. Perioodil 1932–1938 kasvas rasketööstuse toodang 200 protsenti, tarbekaupade tööstus aga vaid 38 protsenti.

Sellest hoolimata proovis valitsus esialgu ergutada ka sisetarbimist.

Põllumeestele, kes olid 1920. aastatel näguripäevi näinud ja kes moodustasid olulise osa natsionaal­sotsialistide

Fotod Vida Press

Majandus püsis orjatööjõul

valijaskonnast, garanteeriti miinimumhinnad ning tehti maksu- ja intressisoodustusi. Vabanenud raha eest ostsid põllumehed traktoreid ja väetisi, stimuleerides tööstussektori kasvu. Väikefirmade turgutamiseks pakkus valitsus neile soodsaid sisseseade uuendamise võimalusi.

Perekonnad said soodustusi auto ostmiseks (Saksa autotoodang kolmekordistus aastatel 1933–1938) või kodu sisustamiseks. Värskelt abiellu­ nud võisid arvestada 1000 marga suuruse laenuga, mille eest võis osta mööblit ja kodumasinaid. Tuleb aga arvestada, et Saksa perekonnad olid ilma jäänud võimalusest soetada soodsa hinnaga importkaupu. Saksa kaupade tegelikku väärtust hakkasid aja jooksul vähendama kvaliteediprobleemid, mis olid tingitud sünteetiliste aseainete eelistamisest imporditud kvaliteettoorainele.

Kui mõnigi majandusajaloolane on väitnud, et natsid rakendasid John Maynard Keynesi makroökonoomilisi põhimõtteid juba enne keinsistliku majandusteooria tunnustatuks saamist, siis Overy kahtleb selles. Natsid küll kulutasid palju majanduse stimuleerimiseks, kuid vähendasid selle efekti kõikvõimalike piirangute ja range kontrolli kehtestamisega majanduse, sh ka eraettevõtete üle. Kui ­Keynesi kohaselt pidanuks valitsuse kulutused tooma 2,5–3kordse võimenduse majanduse kogutuludes, siis Saksamaal jäi selleks efektiks vaid 1,5kordne võimendus.

Majandusele kehtestatud poliitilised piirangud jätsid selle ilma paljudest loomulikest tuludest, mistõttu

Hitleri valitsus tegi koonduslaagrite asutamise ja nendesse saadetud inimeste tööjõu kasutamisega ­algust väga ruttu pärast võimule saamist.

Teise maailmasõja ajal oli Saksamaa kasuks sunnitööle määratud kokku ligi 14 miljonit inimest. Neist 8,4 miljonit olid tööle sunnitud põllumajanduses ja tööstuses, 4,6 miljonit olid tööle rakendatud sõjavangid ning 1,7 miljonit koonduslaagrivangid, kelle tööjõudu SS ka soovijatele välja rentis. „Ilma nende miljonite sunnitöölisteta oleks Saksa sõjamajandus, Saksa riigi ja okupeeritud alade infra­ struktuur ja saksa rahva toiduainetega varustamine juba varakult kokku varisenud,“ nenditakse kogumikus „Hitler’s Slaves: Life Stories of Forced Labourers in Nazi-Occupied Europe“. „Paljud sunnitööliste ehitatud hooned, kanalid ja vabrikud eksisteerivad tänaseni. Sõja edenedes kasvas ka sunnitööliste osakaal Reich’i üldises töötajaskonnas.“ Suur osa sunnitöölistest leidis rakendust põllumajanduses, kus nad moodustasid peeaegu poole töötajatest. Kaevandustes, ehituses, keemiaja metallitööstuses langes nende arvele neljandik ja transpordis kolmandik tööjõust. 1944. aasta augustiks oli rohkem kui veerand Reichi tööjõust välismaalased, kes olid Saksa riigi heaks tööle sunnitud.

Ka Eestisse Saksa võimu poolt rajatud koonduslaagrid olid nn tööja kasvatuslaagrid, kelle asukaid rakendati turbarabades ja metsatöödel või ajutistes töökomandodes, samuti laagrisisestes töökodades. Üle kogu vallutatud Ostlandi territooriumi kokku veetud vangide orjatööl rajanes suuresti Kirde-Eesti põlevkivitööstus, mille Saksa sõjamajanduse juht Hermann Göring oli kuulutanud sõjamajanduslikult oluliseks tööstusharuks. „Vahialuseid kasutati põlevkivitööstuses, kaitseehitustel, metsatöödel, kivimurdudes, pigi ajamisel, ehitustöödel organisatsiooni Todt alluvuses olevates firmades, teede ja raudtee ehitusel jne,“ nendib ajaloolane Peeter Kaasik ajakirja Imeline Ajalugu eriväljaandes „1944. Sõja-aasta Eestis“.

TÖÖ TEEB VABAKS: Kurikuulus kiri Auschwitzi koonduslaagri väraval.

Auschwitzis oli ellujäämise võimalused küllaltki head, erinevalt lähedal asunud Birkenaust, mis töötas surmavabrikuna.

Vange oli Kirde-Eestis asunud nn Vaivara laagrisüsteemis 1943. aasta novembriks üle 9000. Hiljem nende arv kahanes.

Kuid Saksa riigi heaks ei teinud sunnitööd ainult „alamrassist“ välismaalased. Saksa kohustuslikust tööteenistusest pidi osa võtma ka ­umbes 23 miljonit sakslast. Juba enne ­Hitleri võimuletulekut oli asutatud vabatahtlik tööteenistus, kuid alates 1935. aastast pidid 18-25 aasta vanused noored pühendama kuus kuud oma elust kohustuslikule tööteenistusele, mis oli üles ehitatud sõjaväeteenistuse sarnaselt.

Soome esseist ja reiskirjanik ­Olavi Paavolainen külastas 1936. aastal Saksamaad. Talle näidati ka tööteenistust ehk Arbeitsdiensti argipäeva. „Kraavitatakse ja kuivendatakse suuri soiseid piirkondi; lagedatele nõmmedele istutatakse metsa, kuivad maa-alad muudetakse niisutuskraavide abil viljakandvaks; maa kõrvalisematesse piirkondadesse ehitatakse tänapäevaseid teid,“ kirjeldas Paavolainen oma reisikirjas „Külalisena Kolmandas Reich’is“. „On välja arvutatud, et Arbeitsdiensti abil muudetakse tulevikus tootlikuks umbes viis miljonit hektarit maad, et metsaistutamiste abil vabaneb Saksamaa välis­ maise puidu vajadusest sootuks, ja et raadatud maa-aladele saab rajada 400 000 uut talumajapidamist!“ Hoolimata sunnitöö ja sunnitud töö laialdasest kasutamisest ei suutnud Saksa majandus saavutada sellist õitsengut nagu Teise maailmasõja järgne Saksamaa Liitvabariigi majandus.

103

riiklikud kulutused osalt lihtsalt kom­ penseerisid saamata jäänud tulusid.

Erafirmade riiklik suunamine nii tellimuste, soodustuste kui ka otsese käsumajanduse teel vähendas nen­ de motiivi tootmist efektiivsemaks muuta. Isegi õitsvas Saksa autotöös­ tuses jäi tööviljakus neli korda väik­ semaks kui Ameerikas. Teise maa­ ilma­sõja ajal ja järel hämmastas USA ja Suur­britannia luureanalüütikuid, kui ebaefektiivne Saksa majandus tegelikult oli.

Sageli seostatakse Saksa majan­ duse taastumist ka Hitleri poolt ette võetud taasrelvastumisprogrammiga.

Ent natside võimu esimestel aastatel polnud selle roll märkimisväärne.

Aastatel 1933–1936 oli natside eesmärgiks majanduse taaskäivita­ mine. Hitler püüdis esialgu teadlikult vältida liiga suure sõjaliste kulutuste koorma asetamist tsiviilühiskonna­ le. Ka tema isiklikes plaanides kon­ kureerisid unistused Saksa linnade­ ümberehitamisest ja maanteede ra­ jamisest Euroopa vallutamise ahvat­ lusega. 1936. aastal kulutas Saksa ­a rmee vaid 8,6 protsenti oma eel­ arvest relvastusele, 5 protsenti aga hobustele ja loomasöödale.

UNISTUSTE ELU: Saksa klantspilt, milles peaosa on rahvaautol, Volkswageni Põrnikal.

Toidulaud kuivas kokku Saksa töölispere tarbimine 1937. aastal võrrelduna 1927. aastaga

Suund sõjamajandusele Kuid 1936. aastal alustas Saksamaa tõsisemalt sõjaks valmistumist ning Hermann Göringist sai sisuliselt ma­ jandusdiktaator. Riik hakkas nüüd juba täistööhõivega majandust kind­ lalt suunama sõjavajaduste rahulda­ mise rajale: sünteetiliste toor­ainete valmistamine, relvastumine, era­ tarbimise pii­ ramine. Kahel järgneval aastal kasvasid sõjali­ sed kulutused 10 miljardi mar­ gani, 1938.– 1939. aastal juba 17 miljardi mar­ gani, mis moo­ dustas 17 prot­ FÜÜRER: Populaarse selgituse kohaselt trükiti Hitleri pilte küll postmarkidel (kirja saatmine ja saamine oli enamasti positiivne tegevus), aga mitte rahatähel, sest raha väärtuse kahanemine võinuks mõjuda halvasti tema mainele.

104

Allikas: R. J. Overy, „The Nazi economic recovery 1932 – 1938“

Suhkur -4,7% Kala -6,4% Juurviljad -6,5% Peekon -10,5% Piim -14,2% Liha ja lihatooted -18,3% Troopilised puuviljad -37,1% Munad -41,3% Sa -44,2% Õlu -58,7%

senti rahvamajanduse koguproduk­ tist.

Lisaks otsestele sõjalistele kulu­ tustele suunati ka suur osa avalikest investeeringutest sõja ettevalmistus­ teks, näiteks sünteetiliste toorainete tööstuses.

Tarbekaupade tootmine jäi üha rohkem vaeslapse ossa. Ehkki pro­ paganda maalis pildi moodsalt riie­ tatud sakslastest, kes oma Volks­ wageniga mere äärde puhkusele sõi­ davad, said sellist elatustaset endale lubada väga vähesed.

Overy viitab, et natside majandus­ saavutused ei olnud kokkuvõttes kui­ gi muljetavaldavad. Aastaks 1937 oli saavutatud vaid napilt parem tase

Rukkileib +20,2% Juust +11,5% Kartulid +4,1%

kui 25 aastat varem ja edasi hakkas kasv aeglustuma. Riik pumpas üha ­rohkem raha sõja ettevalmistustes­ se, samal ajal oli puudu toorainetest.

Tekkis omalaadne varjatud inflat­ sioon, mida riik surus maha palka­ de ja hindade üle kehtestatud range kontrolli abil. Selle asemel, et ergu­ tada majandust uuele tõusule era­ tarbimise soodustamise kaudu, va­ litsus hoopis lämmatas seda ning nuumas olemuselt üsna ebaproduk­ tiivset sõjatööstust, mille muutis veel kohmakamaks riigivõimu bürokraat­ lik järelevalve.

On oletatud, et Saksa majandus jõudis 1930. aastate lõpus nii suur­ de kriisi, et selle leevendamiseks

Fotod Vida Press

NOORED TÖÖLE! Hitlerjugendi liige Siemens​& Halske AG tehases sõdurite lastele mängukahureid valmistamas.

SÕJATÖÖSTUSE HÜVANGUKS: Naised pommitamise eest kaitsvaid õhupalle valmistamas. Natside propagandafoto aprillist 1943.

Natsid küll kulutasid palju majanduse stimuleerimiseks, kuid vähendasid selle efekti kõikvõimalike piirangute ja range kontrolli kehtestamisega majanduse, sh ka eraettevõtete üle.

päästiski Hitler valla sõja. Kui Hitler tutvustas 1939. aasta 23. mail kõrgetele sõjaväelastele Poola ründamise plaane, teataski ta neile, et Saksamaa majanduslike probleemide lahendamine ei olevat võimalik ilma võõrastesse riikidesse tungimata ja võõrast omandit ründamata.

Saksa riigiga olid juba liidetud Austria ja Tšehhoslovakkia, mille ressursid läksid samuti sõjamajanduse teenistusse. Ka Nõukogude Liidust lähtunud nafta, teravilja ja metalli tarned olid Saksamaale üliolulised.

Saksa eluruumi laiendamine ja sisuliselt Euroopa impeeriumi loomine oli siiski eelkõige ideoloogiline eesmärk, mitte vältimatu majanduslik vajadus, usub Overy. ­E hkki Saksa kapitalism elas Hitleri „majandusime“ üle, sarnanes natside loodud majanduskeskkond rohkem Stalini-aegse Nõukogude Liidu ­range plaanimajanduse kui lääne vabaturukapitalismiga. Sõda hävitas kesisevõitugi majanduslikud saavutused.

Loo autor töötab toimetajana ajakirjas Imeline Ajalugu.

105

õnne valem

Aitäh!

TIIN A J Õ G EDA

V

ihma sajab. Aitäh sel­ le eest!

Kogu maailm on lukku pandud. Ma olen selle eest väga tänulik!

Mu firma käive on 60 protsenti kukkunud – aitäh, aitäh, aitäh!

Ma pole hulluks läinud ega kirju­ ta ka irooniavõtmes, ma tõesti väljen­ dan tänulikkust nii kehva ilma kui ka kesiste ühiskonnaolude eest.

Tänulikkuse väljendamine kui metoodika kuulub positiivse psüh­ holoogia varasalve.

1990. aastate lõpupoole sai tuule tiibadesse uus uurimissuund psüh­ holoogias, mida hakati kutsuma po­ sitiivseks psühholoogiaks. Senimaa­ ni tegelesid psühholoogid vaid nega­ tiivse poolega inimloomuses, haigus­ te ja nõrkustega.

Positiivse psühholoogia eesmärk on ennetustöö: negatiivsuse elimi­ neerimine positiivsuse – inimese tu­ gevate külgede, võimete, loovuse, hea­ südamlikkuse jms kaudu, lootuses, et siis negatiivsed tagajärjed vaimse ter­ vise häiretena ei ilmnegi.

Positivistid ütlevad, et õnn ei teki mitte positiivse sündmuse tagajärjel, vaid head asjad elus juhtuvad just õn­ nelike inimestega!

Vaimne tervis ja psühholoogiline heaolu on nagu ühe vorsti kaks otsa, üksteisest otseses sõltuvuses – see „vorst“ koosneks siis heast enesetun­ dest ja heast toimetulekust. Hea ene­ setunne ei tähenda ainult positiiv­ seid emotsioone, nagu õnnetunne ja rahulolu, vaid ka niisuguseid omadu­ si nagu huvi, pühendumus, usaldus, kindlustunne ja kiindumus.

Hea toimetulek aga tähendab enda võimete arendamist ja rakenda­ mist, kontrolli oma elu üle, eesmärgi­ pärast tegevust ja vastastikust rahul­ olu pakkuvaid suhteid.

Juhtimiskonsultant ja Harward Business Review üks populaarsemaid 106

Foto Rauno Volmar

Kuidas tänutunnet arendada ja selle abil maailma paremaks muuta?

autoreid Umair Haque, kes kuulub maailma 50 tippjuhtimisguru hulka, ütleb, et uut postkapitalistlikku ma­ jandusmudelit saab luua iga inimene.

Kuidas siis uut positiivset ärimu­ delit rohujuuretasandilt juurutada?

Iga inimene – mitte ainult juhid ja ettevõtjad – peaks tegema mõtes­ tatud valikuid. Näiteks kui kokteili­ baaris pistetakse su Margaritasse plastist kõrreke, kas nõuad selle ase­ mel pilliroost joogikõrt? Kas sa hak­ kad tüli tegema ja baarimehega vaiel­ des oma mõnusat õhtut rikkuma, see on ju kõigest üks kõrs, samal ajal kui pelgalt Euroopaski visatakse igal aas­ tal ära üle 36 miljardi kasutatud kõrre?

Vabadus peaks olema midagi ena­ mat kui valimine erineva kräpi vahel, mis on ühtviisi mürgine, kuigi eri vär­ vitoonides, manitseb Haque.

Kui tahad endast kasvatada pa­ remat ja empaatilisemat inimest, siis tõenäoliselt nõuad endale uut kõrt.

Muutudes paremaks inimeseks saab õõnestada rumalalt maailma hävita­ vat kapitalismi seestpoolt nagu hiir saia sees. Haque pani oma sellesisu­ lise manifesti peakirjaks „Betterness“ (eesti keeles parendamine või ede­ mus).

Teine võimalus saada paremaks inimeseks on arendada endas tänu­ tunnet. Tänulikkus on võimas emot­ sioon. Sekulaarses maailmas on selle tähtsus ja tähendus kippunud kadu­ ma, võib vist isegi öelda, et kapitalist­ likus süsteemis on seda hoolega väl­ ja roogitud, jättes selle – koos aland­ likkusega – vaid kiriku tööriistaks. 21. sajandil on jälle aru saadud, et tänu­ tunnet vajavad mittekristlased sama­ võrra kui usklikud.

Tänades iseennast ja teisi, ema­ kest loodust või jumalat või ükskõik keda, kes parasjagu tundub selle ära

teeninud olevat, tunned end veidi parema inimesena. Sellel on raviv toime. Tänutunde kultiveerimisest tõuseb kasu õige mitmel moel.

Esiteks: psühholoogiline kasu.

Sinu positiivsed mõtted ja tunded, suurem teadlikkus ja rahulolutunne teevad sinust õnnelikuma inimese.

Teiseks: füüsiline kasu. Õnnelikul inimesel on tugevam immuunsüs­ teem, ta kogeb vähem valusid, ve­ rerõhk normaliseerub, uni paraneb (kõiki neid väiteid kinnitavad medit­ siiniuuringud).

Kolmandaks: sotsiaalne kasu. Õnnelik ja terve inimene on parem sõber, kolleeg, lapsevanem, armu­ ke jne.

Tänulikkus ei ole kaasasündinud isikuomadus, seda võimet tuleb en­ das teadlikult arendada ja treenida nagu kõhulihaseid või mälu.

Annan siinkohal mõned trenni­ ideed. Nimeta endale igal hommikul enne voodist välja kargamist (või õh­ tul enne uinumist) viis asja, mille eest oled tänulik.

Pea tänupäevikut. Kui sa ei oska enam pastakaga märkmikku kirjuta­ da, siis salvesta telefoni toredaid pilte oma eluseikadest ja neid sirvides ütle endale iga kord, kui tänulik sa nende hetkede eest oled.

Tee teistele komplimente – sa oled ju neile tänulik, et nad sinu­ ga koos olles sulle oma väärtuslikku aega on pühendanud?

Jälgi oma mõtteid. Sa ei jõua ära imestada, kui palju mõttetult nega­ tiivset võib olla su sisekõnes. Sõnasta need asjad ümber. Vihmasadu teeb taimedele head, lockdown annab aega raamatute lugemiseks ja uute ideede sünnitamiseks, 60protsendine käibelangus aga näitab, et ehk ongi aeg firma ümber profileerida.

Igapäevane tänulikkuse prakti­ seerimine toimib antidepressandina!

Tänulikkuse väljendamisel para­ neb meeleolu, sest aju vabastab do­ pamiini ja serotoniini – need neu­ rotransmitterid aga vastutavad meie emotsioonide eest ja panevad end hästi tundma. On leitud, et inime­ sed, kes praktiseerivad tänulikkust, on kaastundlikumad, optimistliku­ mad, rõõmsamad ja rohkem rahul nii iseendaga kui ka eluga tervikuna.

Aitäh, et vaevusid selle loo läbi lu­ gema!

E S I T L E B

L O O D E D U K A T E S T E T T E V Õ T J A T E S T

1 (6)/2021

KEVAD-SUVI

Hillar Teder

Lumi Capital

SUURÄRIMEHE TÕUSUD JA MÕÕNAD

ÜÜRIMAJADE TURU KUJUNDAJAD

Igor Mölder

Perekond Pärnitsad MAINOR SAAB 50

KIVIÕLI POISS EHITAS KAPITALIVESKI

Isiklik auto

Meditsiiniäri

MUUTUB LUKSUSKAUBAKS

UUED STAARID

Ragnar Sass LÄBI RASKUSTE TÄHTEDE POOLE

Hind 4.99€