Magnaat (kevad-suvi 2020) by Delfi Meedia

E S I T L E B

Väärtuslikud ettevõtted TOP101

Börs Me oleme viirusega majandussõjas

Swedbank Kriisidest on palju õppida Kristel Kruustükk Hotellikoristaja töö on väga mõnus Heiti Hääl Sain võrrimootori ja see oli tähtis!

E T T E V Õ T J A T E S T

Tallinna Sadam Korruptsiooniskandaal ei kummita

E D U K A T E S T

Tiit Pruuli Homme pole miski nii, nagu eile

L O O D

Tallink Läänemere valitseja

1 (4) / 2020

Väärtuslikud ettevõtted TOP101

Tiit Pruuli HOMME POLE MISKI NII NAGU EILE

Heiti Hääl SAIN VÕRRIMOOTORI JA SEE OLI TÄHTIS!

KEVAD-SUVI

Cleveron ANNAME AEGA

Swedbank KRIISIDEST ON PALJU ÕPPIDA

Kristel Kruustükk HOTELLIKORISTAJA TÖÖ ON VÄGA MÕNUS!

Börs

Tallink LÄÄNEMERE VALITSEJA

ME OLEME VIIRUSEGA MAJANDUSSÕJAS

Hind 4,99 €

Ettevõtluspisik seljatab viiruse

Foto Vallo Kruuser

eekordne Magnaat valmis eriskummalisel ajal. Ehk seetõttu on ka selle ajakirja ilme pisut teistsugune. Kui alustasime, oli meil visioon ja soov kiita ja tänada Eesti ettevõtteid, kes loovad suure osa Eesti rikkusest ja edust. Ent siis tabas kogu maailma šokk, koroonaviiruse pandeemia. Paljud nendest ettevõtetest, keda kiidame, sattusid raskustesse, mis neid ehk tavalises majandusolukorras kunagi tabanud poleks. Majandus seiskus eri riikides üle maailma päevade, kui mitte tundidega. Ainus sektor, mis sellest ehk mingit kasu on saanud, on e-kaubandus. Kõik teised peavad tegema väga raskeid otsuseid. Parimal juhul vähendama oma töötajate palku, halvimal juhul koondama. Seiskama ehk suuri investeeringuid vajanud tootmise. Paljud on saanud keelu korraldada kontserte või võõrustada kohvikukülastajaid. Mitte keegi ei osanud aimata, et meid on ootamas selline pauk. Nii järsk kriis. Kuidas ja millal see olukord lõpeb, ei oska samuti mitte keegi ennustada. Kriisi esimesel nädalal rääkis Arto Aas „Terevisioonis“, et iga lisanduv päev eriolukorda pikendab kriisist väljumist nädala võrra. Arvutage igaüks käesolevas hetkes, kaua meil taastumisega läheb. Kui hakkasin tegema intervjuud ettevõtja Tiit Pruuliga, sain talt vastuseks: „Marta, homme pole enam ühtegi magnaati.“ Nii mõnigi teine, kes selles ajakirjas oma panuse andis, sai sarnase vastuse. Isegi

magnaadid olid šokis. Mõnda magnaati ei suutnudki me ümber veenda. Mõni otsustas, et juba varem antud intervjuu on kehtivuse kaotanud ja palus, et räägitu mitte kunagi ei ilmuks. Kuigi me kirjutame ettevõtetest, on nende ettevõtete taga inimesed, keda kriisid ei murra. See ongi põhjus, miks ka keset tormilist kriisi neid ettevõtjaid esile toome, neid väärtustame ja hindame. Selles ajakirjas on lugu firmast Cleveron, mille juhid on suutnud luua mitte ainult ühe või kaks edukat firmat, vaid mitu ja seda järjepanu. Ja ilmselt teevad nad seda ka edasi. Perekond Tederid on loonud murede ja eri riigikordade kiuste edukaid ettevõtmisi nii Eestis kui ka mujal. Tehes midagi teistmoodi, olles julge. Mälestusi oma esimestest katsumustest tööturul jagas Heiti Hääl, kelle firmade pagas on arvukam, kui on mõnel tavainimesel elu jooksul töökohti. Avaldame väärtuslike ettevõtete edetabeli, seal olev nimekiri on täis ettevõtjaid, kes loovad peamise osa tulust, mille najal terve Eesti seisab. Jah, olukord on praegu trööstitu. Viirusesse haigestunute statistika kõrval peame silma peal hoidma ka töötuks jäänute statistikal. Viirusest ajendatud töökohakaotusi oli kahel esimesel kriisinädalal tuhandeid. Kaheksa ettevõtet teatas, et peab COVID-19 tõttu koondama kogu kollektiivi. Just praegu vajame magnaate, nagu käesolevas ajakirjas on portreteeritud, rohkem kui kunagi varem. Nende nakatav ettevõtluspisik seljatab viiruspandeemia, mis halvas meie majanduse. Nendega koos ehitame Eesti uuesti üles. 3

sisukord

EDUKATE ETTEVÕTJATE LOOD

6 Tallink, Läänemere valitseja TA N E L S A A R M A N N

Tallinna Sadam. Korruptsiooniskandaal ei kummita

Rauno Teder: „Koroona on kaardid laual sassi löönud“

TA N E L S A A R M A N N

M A R TA T U U L

Tunnustus Eesti ettevõtjale ILLAR KAASIK

106

Autotööstus. Elu on kõike muud kui lihtne

Heiti Hääl: „Sain võrrimootori ja see oli tähtis“

TO O M A S VA B A M Ä E

TOP101: Eesti väärtuslikud ettevõtted

M A R TA T U U L

22 Ettevõtted on riigi majandusmootor

Eesti Energia. Energiaturu valitsejast on saanud rahvusvaheline kontsern

SULEV RAIK

TA N E L S A A R M A N N

GREETE LEHEPUU

26 Investor on see, kes usub paremasse, jõukamasse homsesse

Krüptoraha. Vaikus enne tormi MIKK SALU

77 Cleveron. Pakume aega

Me oleme viirusega majandussõjas

A I VA R PAU

GREETE LEHEPUU

114

M A R TA T U U L

37 Swedbank. Kriisidest on palju õppida

111 Piret Mürk-Dubout: „Unistasin ajakirjanikutööst juba 12 aasta vanuselt“

KAAREL OTS

109 Kristel Kruustük: „Hotellikoristaja töö on väga mõnus!“

Tiit Pruuli: „Homme ei ole enam midagi nii, nagu oli eile“

Väino Kaldoja: „Sain Gorki autotehases värviseks“ GREETE LEHEPUU

M A R TA T U U L

TA N E L S A A R M A N N

Projektijuht Marta Tuul Marta.Tuul@ekspress.ee

Keeletoimetaja Katrin Hallas

Reklaam Maksim Hrustaljov Maksim.Hrustaljov@ekspressmeedia.ee

Kujundaja Tarmo Rajamets

Väljaande Magnaat autoriõigused kuuluvad Ekspress Meediale. Väljaandes sisalduvate materjalide kasutamine ilma nõusolekuta ei ole lubatud.

Kui sina ei saa minna Porsche juurde, tuleb Porsche sinu juurde. Tutvu laoautode parimate pakkumistega ja telli oma uus auto koduukse ette! Vaata pakkumisi: kampaania.porsche.ee

Porsche Tallinna esindus Auto 100 AS Tel: +372 6837 000 MustamĂ¤e tee 12b, Tallinn www.porsche.ee

väärtuslik ettevõte

Tallink, Läänemere valitseja

Eestis ei ole teist sellist erafirmat, mis ütleks 300 miljoni eurose investeeringu kohta, et selliseid on nad teinud juba enam kui kümme. Tallinna Linnahalli arendus on neile köki-möki.

TA N E L SAAR M AN N FOTO D VAL LO K R UUS E R

allink koos suuromanik Infortari ja Tallinna linnaga tulid veebruari lõpus lagedale plaaniga arendada välja linnahalli territoorium. Sinna tuleb ka Tallinki kodusadam koos kolme kaiga. Tallinki viimased kaks aastat juhtinud Paavo Nõgene arvab teisiti. Tallink saab sadama ja kontserdining konverentsikeskusega oma pusle kokku. Praegu on imelik mõeldagi, et kõik oleks võinud minna ka teisiti. Tallinki algusajaks peetakse 1989. aastat, kui laevandusettevõte Hansatee sai Eesti Merelaevanduselt kätte samanimelise kaubamärgi. Alustati kahe laevaga – Georg Ots ja Tallink. Algusest alates kõrgetel kohtadel töötanud Peeter Kangro, kes toona oli teenindusdirektor, ütleb, et olid põnevad ajad. Klientideks olid tihti välismaalased, kes olid harjunud teistsuguse teeninduse ja suhtumisega. „Meeskonda tuli toona korralikult koolitada ja õpetada,“ meenutas Kangro. 6

Tallink oli kaugel olemast suur laevafirma. 1996. aastaks jõuti lausa trööstitusse seisu. Toimus ettevõtte saneerimine. Päästeingliks osutus Enn Pant, kes vahetas välja varasemad laevakapteni taustaga juhid. „Tallink sai õiged tuurid sisse ja hakkas täiskäigul arenema siis, kui juhiks tuli Pant,“ on Kangro veendunud. Oluline roll Pandi toomisel laevafirma etteotsa oli Toivo Ninnasel, kes oli toona Merelaevanduse peadirektor ja sai Pandi toomiseks loa peaminister Tiit Vähilt endalt. 1996. aasta lõpetas firma 122 miljoni kroonises kahjumis. Tallink oli nii räbalas seisus, et arved olid maksmata ning partnerid nõudsid kauba ostul ettemaksu. Nad olid kahtlane element.

Pandi tehing iseendaga See oli ka tõenäoliselt laevafirma kõige kriitilisem hetk. Hansatee päästeoperatsioon algas põnevalt. Pandist sai mõneks kuuks ka Merelaevandu-

ÄRATAJA: Paavo Nõgene toodi Tallinkisse äratajaks. Aega otsustamiseks anti 12 tundi. See oli „vaid kord elus“pakkumine.

se juhatuse esimees. Ta tegi sisuliselt iseendaga elumuutva tehingu. Hansateest sai Hansatee Grupp ja suuraktsionäriks 67 protsendiga AS Infortar. Toonase Ühispanga all olnud AS Ühis investeeringud jättis enda kätte 32% ning Merelaevandusele jäi esialgu alles protsent kogu ärist. Tasub meenutamist, et Ühispanga toonane juhtfiguur oli üks praeguseid Tallinki eestvedajaid Ain Hanschmidt ise. Miks siis Infortar ja Pant nii suure noosi said? Ikka seetõttu, et nad olid nõus võtma tõeliselt suure riski tõeliselt nirus seisus firmaga. Toona ei olnud just palju neid, kes tahtnuks Pandi ja Hanschmidti asemel olla. Pant tuli Tallinki etteotsa rahandusministeeriumist ning võttis sealt kaasa ka oma meeskonna. Kangro meenutab, et kaldapersonalis toimusid Pandi juhtimisel kohe suured muutused. Kangro ise jätkas teenindusdirektorina. Elu muutus kiiresti põnevamaks ja pingelisemaks. Liinile toodi uusi laevu, mis ei olnud sugugi alles ehitatud. Rendile võeti kruiisilaev Normandy, mida käidi toomas Norrast. Pandi unistus oli ehitada täiesti 8

Mitte ainult laevafirma Headel aegadel ehk enne suurt majanduskriisi oli Tallinkil tuul purjedes ka maismaal. Esmalt hakati üles ehitama oma hotelliketti, mille esimene pääsuke oli Tallink Hotel, mis avas uksed 2004. aastal. Nüüd haldab Tallink kolme hotelli Tallinnas ja üht Riias. 2007. aastal lõid Tallinki suuromanik Infortar ning laevafirma ühise ettevõtte Tallink Takso. Võimsalt siseneti taksonduse turule, kus püsitakse edukalt ka praegusel sõidujagamisajastul. Kui Tallinkil oleks õnnestunud 2003. aastal Vjatšeslav Leedo praaminduse eesotsast kõrvale puksida või kui oleks läbi läinud nende plaan võtta üle Estonian Airi lennuäri, oleks äri veel laiapõhjalisem. Laevade kõrval lennanuksid ehk ka Tallinki lennukid.

uus laev. Vanad rondid kippusid lihtsalt alalõpmata rikki minema. 1999. aastal algaski päris oma laeva ehituse projekti arutamine ja ehitus. 2002. aastal valmis Romantika. „See oli minu esimene lapsuke,“ ütleb Kangro. Sellest peale on Kangro olnud kõikide Tallinki uute laevade valmimise juures algusest lõpuni. Enn Pant on meenutanud, et tema teekonna algus oli elu ja surma küsimus, aga suure tahtmise ja hästi valitud meeskonnaga tuldi põhjast välja. Võib vaid ette kujutada, kui magus oli see hetk, kui Romantika kätte saadi. „Väga pingeline aeg oli. Aga kui toimus esimene reis, siis oli uhke tunne ja hing hõiskas rõõmust,“ meenutab Kangro heldinult. Pandi eredat talenti näitab muu hulgas ka see, et 2000. aasta lõpus tulid Hansateele üle ka Tallinna ja Stock holmi vahet sõitnud laevad. Ka see liin oli kehvas seisus ja tootis miinust. Pant kasutas oma maagiat ja muutis selle kasumlikuks. Järgmisel aastal sai Hansatee Grupp Tallink Grupiks.

Ülemvõim Läänemerel Kaks järgmist olulist tähist Tallinki

Tallinki kunagiste laineratsude saatus Tallinki all on alates 1992. aastast seilanud kümned laevad. Mis on tuntumatest saanud? Esmalt laev nimega Tallink, mis oli nende hingekirjas 1992. kuni 1998. aastani. Kahjuks lammutati see laev 2005. aastal Indias. Sama saatus tabas 2006. aastal ka teist algusaja veelindu ehk Transestoniat. Türgis lammutati kuus aastat tagasi ka Vana Tallinn, mis teenindas reisijaid 1994. kuni 2011. aastani. Pikemalt liinil olnud laevadest on tänaseks tükkideks võetud veel ka Normandy. Tegelikult on veel üks legend, mida enam ei ole. Selleks on samuti algaastate staar Georg Ots. Tema saatus on aga veider. 2012. aastal kasutati alust Russki saarel toimunud Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö (APEC) riikide tippkohtumisel ujuvhotellina. 2013. aastal pidi laev renoveeritama, kuid selle asemel see lammutati ja müüdi vanarauaks. Ootamatu lõpp. Veel üks nutuse saatusega laev on Tallink Autoexpress 2. Viimastel andmetel jõudis see ringiga Venezuela vetesse, aga kuna sealne majandus on kreenis, siis juhtus sama ka selle alusega. Viima-

ti oli alus Venezuelas osaliselt uppunud. Nüüd aga rõõmsamate lugude juurde. Siiani peaks Kanadas Montreali ja Cap-aux-Meulesi saare vahel seilama juba 1992. aastal Tallinki hingekirjas olnud Saint Patrick II. Tuneesias peaks nime all Ana liiklema endine Kapella, mis teenis Tallinki peaaegu 15 aastat. Tallink Express I võib kohata Kreeka vetes. Kümme aastat Tallinki teeninud Fantaasia kannab nüüd nime Rigel III ja liigub Bari ning Durresi sadamate vahel, ühendades Itaaliat ja Albaaniat. Veel hiljuti Tallinki nimekirja kuulunud Regina Baltica ei ole nime vahetanud ja sõidab Hispaania linna Valencia ja Alžeeria linna Mostaganemi vahel. Aafrikast peaks täna leidma ka Meloodia, mis nüüd kannab Blueforti nime. Silja Festival ja Superstar kuuluvad mõlemad Corsica Ferriese koosseisu. Superstari nimi on nüüd Pascal Lota. Nende teenindada on eri Korsika saare otsad. Teateid on veel ka Superfast VII ja Superfast VIII kohta, mis mõlemad kuuluvad Põhja-Iirimaal asuvale Stena Line’ile ning liiguvad Belfasti ja Šotimaal asuva Cairnryani vahel.

ärgmisel sügisel saab Lembit Uustulndil täis 50 aastat meresõitu, sellest viimased 34 kaptenina. Ta on Tallinkis laevakaptenina töötanud 14 aastat, kuid ütleb, et oleks pidanud firmasse jõudma juba varem. Talle meeldib see, kuidas Tallink töötab ja kuidas firmas töötajaid koheldakse. Varem maailmameredel ja isegi Aafrika rannikul seilanud Uustulnd mainib, et tollal tuli kuude kaupa kodust eemal viibida, sellisel puhul peab kodune tagala naise kujul väga tugev olema, kõik on ju tema õlgadel. „„Tallingis“ (mõtleb siin all Tallinna– Helsingi liini) töötades on asi ikka lihtsam, kaks nädalat oled tööl, kaks nädalat kodus ja paljud probleemid saab ka telefoni teel lahendada. Paavo Nõgene asumisega juhi tööpostile hakkasid firmas puhuma värsked tuuled, mis on ainult tervitatav. Näiteks võib tuua selle fakti, et juhatuse esimees on võtnud endale ülesandeks külastada vähemalt kaks korda aastas kõiki laevu, rääkida personaliga, tutvuda meie rõõmude ja muredega, samas kuuleme ka meie otseallikast kontoripoolseid uudiseid. Selline suhtumine väärtustab töötajat ja loob usaldusliku vahekorra. Kui rääkida reisijatest, siis ei puutu ma just sageli nendega kokku, kuid see ei tähenda, et kõik, mis laevas juhtub, ei jõuaks minu kõrvu.“ Talle meenub Silja Festivalil toimunud juhtum. Üks naine ei jõudnud mandrile sünnitama ja laps tuli ilmale pardal. Tallink andis perele vabapääsme, millega nad võisid tasuta Silja Festivalil sõita elu lõpuni. „Poisi nimi oli Alberto ja üsna mitmel korral järgnevatel aastatel sõitis ta meiega koos ema ja isaga. Alati uurisid nad varem, millal mina tööl olen, ja siis tegid meiega reisi Riiga. Need olid väga meeldejäävad sündmused kogu laevaperele,“ ütleb ta. Uustulnd meenutab tänaseni lõbusalt kaht juhtumit. „Silja Festival sõitis Riia ja Stockholmi liinil. Tihti vedasime ka Leedu rekasid. Laevas on ikka nii, et hommikuti suitsuandurid üürgavad, sest inimesed käivad duši all, jätavad ukse lahti ja aur paneb anduri tööle. Turvamees peab aga iga kord jooksma vaatama, sest iialgi ei tea, on tegu auru või tulekahjuga. Oli hommikuid, kus sillas, kus asub suitsuandurite kilp, võis korraga välja tulla mitukümmend signaali.

Kapten Uustulnd meenutab: luksreisija vabatahtlikult kartsa 50 aastat merd sõitnud kapten on laevas näinud nii mõndagi, olgu selleks siis laste sünd, naise eest põgenemine või priimusel kotlettide praadimine.

et Arb Sven o t Fo

Ükskord saabus turvamees lõõtsutades raportiga silda ja teadustas naeruga võideldes – mehed, te ei kujuta ette, mida mina nägin. Pakkusime paljutki, mida siin praegu mainima ei hakka, kuid tõelisus oli hoopis proosalisem. Turvamees avas kajuti ukse ja nägi kajuti põrandal kaht maas istuvat Leedu rekajuhti, bensiinipriimus kahe vahel, endale kotlette praadimas...“ naerab Uustulnd. Samal liinil juhtus teinegi humoorikas vahejuhtum. Tulnud infolaua juurde mees ja küsinud, kas laevas on vaba kajutit. Selgus, et tal oli broneeritud luksuskajut. Tema raius aga nagu rauda, et soovib vaba kajutit. Laev oli välja müüdud. Seda juhtus pealt nägema laeva turvaülem, kellel tekkis mõte, et teeks õige nalja. Ta näitas mehele ruume, kuhu tavaliselt viiakse need inimesed, kes muutuvad teistele reisijatele ohtlikuks. See on lage ruum, kus on koiku, tool ja koht, kus saab oma häda teha, ühe sõnaga karts. „Mees vaatas, mõtles, kaalutles ja arvas, et interjöör on siiski liiga kesine, mille peale turvaülem õlgu kehitas ja reisija minema saatis. Kümne minuti pärast oli aga sama mees tagasi ja ütles, et on siiski pakutuga päri. Kuna

reisija soovis ise vabatahtlikult kartsa minna, andis kaastundlik turvaülem reisijale padja ja teki. Hommikul ärgates säras mees kui päikesekiir ja oli südamest rahul eeskujuliku teenindusega ning tänas turvaülemat suisa kättpidi. Muidugi oli selline juhus ka turvaülema elus esimene ning uudishimuliku mehena tahtis ta teada, miks kallis külaline oma lukskajuti kartsa vastu vahetas. Mees oli minekul ja viskas üle õla: „Ma tahaks näha meest, kes suudaks minu virisevat ja vinguvat naist seal lukskajutis taluda,““ naerab Uustulnd taas. „Vanemtüürimees, kes juhtunust kuulis, oli nii šokeeritud, et tormas ummisjalu sillast alla vaatama, milline näeb välja naine, kelle pärast mees vabatahtlikult kartsa läheb. Mõne aja pärast naasis pettunult silda, see imeline paarike oli juba laevast lahkunud.“ Kui kapten Uustulnd räägib, siis ei teki kahtlustki, et tegu on laevakapteniga, mehe hääl on tugev ja diktsioon selge. Rääkides kapteni elukutsest, kinnitab ta, et see on amet, kus tööl peab olema 24/7 ja see kehtib ka uneaja kohta. Kapten peab valmis olema iga moment, sest sinu vastutada on laev, meeskond, kaup ja reisijad. „Seepärast olen alati oma tüürimeestele ka kinnitanud, et mulle võib helistada, ükskõik millal peaks vajadus tekkima, selle eest makstakse mulle palka. Merel ei ole pisiasju, sest kõik suuremad asjad neist koosnevadki ja selle pärast ei ole see töö ka igav. Meri ei ole täna see, kes ta oli eile, ega ole ka see, kes ta on homme, ja see kõik annabki mereelule värvi. Kuid üks on küll kindel, merd ei tohi alahinnata, respekt peab sul olema, muidu saad kiirelt ja karmilt karistada,“ ütleb vana merekaru. Praegu sõidab Uustulnd kaptenina Regal Stari liinil Paldiski–Kappelskär. Tallinkis oldud aja jooksul on tema juhtida olnud kaheksa alust. Uustulnd alustas Autoexpress 4-l, siis läks Meloodiale, millega seilas vahepeal ka Vahemerel Barcelona–Minorca liinil. Teiste seas on veel olnud Romantika ja Silja Festival. Tema isa Albert Uustulnd oli kirjanik ja laululooja ning kirjasulg on ka Lembitu sõber. Tänaseks on ta välja andnud nii mitmeid mereteemalisi raamatuid kui ka muud kirjandust. Muuseas on ta kirjutanud elulooraamatud kahest Tallinkile olulisest mehest – kapten Toivo Ninnasest ja kapten Ülo Kollost. 11

Soome palkmajatootjal sai jaks otsa

Kogu Tallinki loo algus ulatub 1989. aastasse, kui loodi Eesti-Soome ühisfirma. Soomlaste põhitegevusala oli muide palkmajade tootmine. Eesti Merelaevanduse laev Suurlaid hakkas sõitma Tallinna-Helsingi liini. Ühisettevõte ostis 1990. aasta jaanuaris parvlaeva Tallink ning see hakkas sõitma Soome lipu all. Nõukogude lipu all hakkas samal aastal Muuga ja Helsingi vahel sõitma ro-ro-laev Transestonia. Esimesel aastal veeti kokku 170 000 reisijat. Transestonia oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See juhtus 30. augustil 1991, enne kui ta suundus esimest korda uuele liinile Muuga-Helsingi-Rostock. 1992. aastaks oli Eesti pool ehk Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 7 protsendini. Samal aastal liideti Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma reisilaev Georg Ots. Ajalooline hetk oli 1993. aasta 1. jaanuaril, kui ühisfirmast lahkusid lõplikult soomlased. Tallink jäi riigiaktsiaselts Eesti Merelaevanduse kätte. Siis lõid ühisettevõtte Eesti Merelaevandus ja Inreko. Viimasest sai hiljem Lindaliini AS. Peagi tuldi koos välja uue kaubamärgiga Hansatee ja 1996. aastal muutus ka ettevõtte nimi Hansatee Grupiks. Renditi mitmeid laevu, kuid seis läks väga hapuks. Vaja oli väga olulist muutust, pankrot oli silme ees.

KULTUUR LAEVA! Paavo Nõgene oli enne laevafirma juhiks saamist kanda kinnitanud kultuurivaldkonnas, olles nii teatrijuht kui kantsler. Ehk just seetõttu soetas nüüd firma Linnahalli, millest lisaks sadamale saab ka kontserdining konverentsikeskus.

ajaloos jäid 2000ndate keskele, kui 2005. aasta lõpus noteeriti firma aktsiad Tallinna börsil. Suurimaks aktsionäriks jäi AS Infortar. Läbi aastate pole Tallinki aktsia olnud just suur rallija. Pant ise on öelnud, et Tallink on pikk investeering. Hanschmidti sõnul on see aga Ida-Euroopa ettevõtete taak. Aktsia väärtus hinnatakse madalamaks, kui see tegelikkuses olla võiks. 2006. aasta varasuvel tuli teade, et Tallink ostab toona brittidele kuulunud konkurendi Silja Line’i. Läbirääkimised olid pingelised. Londonis toimunud kõnelused oleks vabalt võinud ka tulemusteta lõppeda. Pant

olla ühel hetkel öelnud, et kui kella kolmeks öösel tehing paigas ei ole, siis ta lahkub ning enam britte jutule ei võta. Kõik lõppes edukalt. Põhjanaabritele oli see külmaks dušiks. Väikese Eesti ettevõte ostis nende kunagise uhkuse ja kinnitas sellega oma ülemvõimu Läänemerel. Suure majanduskriisi ajal, 2008– 2009. aastal sai pihta ka Tallink. Olid taas rasked ajad. Reisilaevadega sõideti vähem ning suuri rekasid sõitis samuti pardale tunduvalt harvemini. Tallinki käive kukkus. Tuli teha kärpeid, palgad vähenesid. „Suure pühendumusega, toredate kolleegide ja ühtse meeskonna-

na pidasime vastu,“ ütleb Kangro. Ta on Tallinkis töötanud algusest peale. Tegelikult juba enne selle sündi. „Seda, et Tallink on tänaseks nii suureks saanud ja nõnda kaugele jõudnud, ei oleks ma eales arvanud. Tallinki areng on olnud meeletu.“

Unisele firmale uus juht 2017. aastal hakati sahistama, et Tallinki juhid Pant, Hanschmidt ja Kalev Järvelill hauvad plaani Tallink maha müüa. Tegelikult otsisid nad võimalust tuua firmasse uusi tuuli. Tallink oli justkui unne suikunud ja vajas äratajat. Ettepanek tehti endisele Vanemuise teatri juhile ja toonase-

le kultuuriministeeriumi kantslerile Paavo Nõgenele. See tuli ootamatult kõigile, kaasa arvatud pigem kultuurivaldkonnas kanda kinnitanud Nõgene. Tal oli vähem kui 12 tundi otsustamiseks. Aga nagu ta ise ütleb, sellist võimalust, juhtida Eesti kõige suuremat ja vägevamat ettevõtet, pakutakse vaid kord elus. „Kohtusin Pandi, Hanschmidti ja Järvelillega ajal, kui toimus krüptiline protsess. Räägiti strateegiliste suundade otsimisest ja arvati, et Tallink võib müügis olla. Küsisin neilt, kui pikaks ajaks neil juhti vaja on. Selgus, et strateegiline protsess saigi lõpu minu ametisse nimetamisega,“ meenutab Nõgene. Suuromanike soov oli ettevõtet edasi arendada. Nõgene alustas kohe pauguga. Ettevõte viidi Helsingi börsile. Soome on Tallinki suurim turg ja soomlastel on keeruline Tallinna börsil investeerida. Lisaks oli sel ka emotsionaalne pool: „Soomlastel tekkis taas võimalus saada Silja Line’i omanikuks. See toonane tehing tekitas paljudes soomlastes meelehärmi,“ räägib Nõgene. Esimene täisaasta möödus väga edukalt, kuid mitmed napikad jäid hinge kriipima. Näiteks jäi 50miljonilisest puhaskasumist puudu vaid 300 000 eurot, ehkki kasv oli peaaegu 25 protsenti. Reisijate arv jäi napilt alla 10 miljoni piiri. Lisaks on endiselt veidi puudu ka miljardieurosest käibest. Pikki aastaid ei olnud Tallink enam millegi täiesti ootamatuga välja tulnud. Buumi ajal teatati nii hotelliketi loomisest kui ka taksondusse siirdumisest. 2019. aasta tõi aga teadmise, et sisenetakse kiirtoidumaailma, omandati Burger Kingi frantsiisi õigused Baltikumis. Esialgu oli plaanis rajada üle 50 toidukoha. „Kaks head konkurenti jagavad täna Baltikumis 200 miljonit eurot aastas. Meil on soov saada võimalikult suur tükk sellest hamburgerist. Kasumlikkus on seal isegi mõnevõrra parem kui meie põhiäril. Meile on räägitud, et kui saame selle Baltikumis edukalt tööle, siis on ka teisi riike, kus oleks võimalik mõne frantsiisipidaja roll üle võtta,“ avaldab Nõgene. Teine suur uudis tuli käesoleva aasta veebruari lõpus, kui tehti teatavaks, et koos Infortari ja Tallinna linnaga tehakse korda linnahalli ter-

ritoorium. Esialgne maksumus 300 miljonit eurot ning mis kõige olulisem – Tallink saab oma sadama ning kolib suures osas Tallinna Sadama D-terminalist ära. Kui vaadata vaid Tallinki eestimaist turismisuuna äri, siis olid neil olemas laevad, taksod ja hotellid. Oma sadam, konverentsi- ja kontserdikeskuse pool puudus. Juba ammu on Tallinki juhid sellest unistanud. Plaanidki on ammuaega valmis tehtud. Kui linn 2019. aasta viimases kvartalis nende poole pöördus, oli vaja vaid plaanid välja võtta ning need üle vaadata. „Paljudel laevandusettevõtetel on oma kodusadam, põhikeskus. Toome laevadega linnahalli juurde 6,5 miljonit reisijat, anname seega kohale kohese elu. Konverentsikeskus viib aga Eesti turismi järgmisele tasemele,“ on Nõgene kindel.

Vangerdus sadamatasudega Tallinki äriplaani exceli tabelis on ülioluline koht sadamatasudel. Soome suuna liikluse tasud lähevad nüüd edaspidi ühisele äriühingule. „Maksame neid edasi linnaga üheskoos loodavale äriühingule, mille arvelt maksame tagasi investeeringu, mida peame linnahalli tegema, ning opereerime kompleksi ilma avaliku sektori vahenditeta,“ selgitab Nõgene. „See oli võtmeküsimus, et nii suur investeering teha ja seda kõike ka edaspidi opereerida. Liiklus Rootsi vahel jääb Tallinna Sadama alale,“ lisab ta. Võtmeteemasid on veel. Sada-

ma ja sadamatasude kõrval oli oluline ka tunnel, mis peaks kogu liiklusvoo suunama maa alla ning siis Ahtri tänaval taas välja, et autod ja rekad jõuaksid Reidi teele. Nõgenet ei saa kindlasti süüdistada selles, et tal on vähe ambitsiooni. Ta räägib veenvalt sellest, kuidas tollivaba kaubanduse valdkonnas liigub globaalselt peagi 175 miljardit eurot. Turgu jagavad täna suured konglomeraadid. Ent on ka riike, mis on lukus. Nemad hoiavad äri endi käes. „Kui meil õnnestuks sellest 175 miljardist endale saada 0,5 või 1 protsent, siis on see üks või kaks tänast Tallinki,“ toob ta välja. Tihti on imestatud, et miks on Tallink püsima jäänud Läänemerele? Miks ei ole mindud välja? Nõgene on entusiastlik, uusi liine analüüsitakse pidevalt ja mitte ainult Läänemerel, vaid kuni Aasiani välja. „Ütlen otse, et ehitame veel ja veel uusi laevu ka selleks, et üsna uusi laevu, mis meil juba praegu on, suunata uutesse vetesse, teistele liinidele,“ avaldab Nõgene. Kõige tänapäevasemat laevastikku soovib Tallink hoida käigus Läänemerel. Juhi hääl muutub aga eriti kavalaks, kui jutt läheb taas frantsiiside peale. Burger King on neil käes, kuid isu on teistegi järele. „Vaatame. Erinevaid,“ ütleb ta, muie näol. „Eks mul on väike unistus, et Tallinki põhiäri kõrvale ehitada paralleelselt teine sama suure käibega ettevõtmine. Maakeeli öeldes, et hoida mune eri korvides. Selleks võib minna mitu, isegi mitukümmend aastat,“ ütleb ta.

KAUBAMÄRK: Tallinki algusajaks peetakse 1989. aastat, kui laevandusettevõte Hansatee sai Eesti Merelaevanduselt kätte samanimelise kaubamärgi. Alustati kahe laevaga – Georg Ots ja Tallink. 13

SISUTURUNDUS

Mazda –

sõna otseses mõttes tõus tuhast absoluutsesse tippu!

ui Mazda autotehase asutaja Jujiro Matsuda 1920. aastal Toyo Cork Kogyo Co., Ltd nimelise firmaga liitus ning vaatamata oma tõelisele kutsumusele – masinatööstusele – korkmaterjalide tootmisega alustas, ei oleks ta ilmselt ise ka uskunud, et täpselt sada aastat hiljem on ettevõttest saanud üks maailma populaarsemaid ning uuenduslikumaid autotootjaid.

Mazda esimene sõiduvahend

Pärast 1923. aastal Jaapanit tabanud suurt Kanto maavärinat oli ootamatult muutunud tarbesõidukite populaarsus. 1931. aastaks oli Matsuda motost parandada jaapanlaste elukvaliteeti ning toetada Jaapani arengut saanud käegakatsutav asi: kolmerattaline sõiduk (ehk rikša) Matsuda Go. Masin, mis erinevalt teistest tol ajal Jaapanis valmistatavatest sõidukitest oli täies mahus toodetud ning valmistatud Jaapanis, kuna huvitaval kombel kasutasid ülejäänud autotootjad suuresti veel osasid, mis valmistatud Jaapanist väljaspool. Masin oli müügi poolest edukas ning andis Matsudale märku, et valitud tee on õige.

Mazda esimene auto

Katastroof, mis viis autode tootmiseni

Enne kui jõuda esimese Mazda sõidukini, tuleks korraks veel vaadata ettevõtte algusaegadesse, kui firma tootis hoopiski pressitud korkplaate, mis leidsid turul hea vastuvõtu soojusisolatsioonimaterjalina. Nii oligi varem raskustes vaevelnud ettevõte hoopis vastupidises olukorras, kus nüüdseks ettevõtte juhi rolli asunud Matsuda innovaatiline idee korkplaatide tootmiseks oli aidanud seljatada majandusraskused. Kuid nagu igas muinasjutus, juhtus ka Maz-

duda ning keskendus kogu oma nõu ja jõuga sellele, mida ta tundis kõige paremini – masinatööstusele. Ettevõtte nimest kadus sõna „Cork“ ning Toyo Kogo Co., Ltd oli loodud.

da loos ootamatusi, ning täpselt nii põles 1925. aastal maha terve nende tehas ning hukkus suur osa ettevõtte töötajatest. Selle tagajärjel oli ettevõte ilma nii töötajatest kui ka tootmishoonest, ägades samal ajal ka suure võlakoorma all. Matsuda otsustas siiski mitte alla van-

Esimese autoni jõudis Mazda alles ligi 40 aastat pärast firma asutamist. Sinna perioodi jäi veel II maailmasõja tulemusena langenud otsus valmistada vintpüsse ning sõjast tulenev Jaapani üldine kiire majanduskasv ja -areng 1950ndatel. Tulemuseks oli 1960. aastal ilmavalgust näinud Mazda R360 Coupe. Oma konkurentidest eristus auto põhiliselt mootori tööpõhimõttelt, nimelt rakendati tavapärase ning levinuima silindermootori asemel vankelmootorit. Tänu teistsugusele mootorilahendusele pöörati Mazda autodele ehk pisut enam tähelepanu, mis andis Mazdale võimaluse teha suuremaid pingutusi välisturgudele sisenemiseks. Vankelmootoriga autodest said tõsiseltvõetavad konku-

SISUTURUNDUS rendid ning pisut isegi eeskäĳad tavalistele V6 ning V8 mootoritega autodele, kuivõrd mootori suhtelise kerguse tõttu olid Mazda sõidukidki kergemad ning lihtsalt võimsamad. Ometigi ei panustanud Mazda kogu oma tootmisvõimsust ainult vankelmootoritele, vaid valmistas siiski ka silindermootoriga autosid. Mazda üldist edulugu ülemaailmsetel turgudel vedasid sel etapil kõige enam R100 ning RX-seeria sõidukid.

Mazdat tabab järjekordne tagasilöök, mis loomulikult pöördub edulooks

Mazda sisenemine Põhja-Ameerika turgudele 1970ndate alguses oli esialgu väga edukas ja seda vedas ülipopulaarne Mazda Rotary Pickup. Ometigi ei lasknud järjekordne tagasilöök ennast kaua oodata ning 1973. aastal tekkis suur õlikriis, mis tabas erakordselt rängalt just Ameerikat. Kuna Mazda toodetavad autod olid suhteliselt kütusekulukad, lõi nafta vähene kättesaadavus neid just eriti rängalt, viies ettevõtte majanduskrahhi lävele, millest aitas neid välja Jaapani Sumitomo pank. Muutes kiiresti ettevõtte fookust, asus Mazda tootma kergeid silindermootoriga pereautosid, millest sai nende suur kordaminek rasketel aegadel. Sportli-

kule sihtrühmale pakuti aga endiselt populaarseid ning võimsaid RX-seeria autosid, mida me kõik ilmselt teame kui sportlikkuse, kiiruse ning suurepärase disaini etalone. Rasked ajad olid üle elatud ning edukas tegevus võis jätkuda!

Edasi saab minna ainult ülesmäge!

1979. aastal omandas osa Mazdast USA autotootja Ford. On teada, et kahe tugeva koostöö muudab mõlemat veelgi võimsamaks, ning just nii ka juhtus. Koostöös Fordiga toodi turule hulk populaarseid automudeleid nii Euroopas kui ka Ameerikas. Osa mudelite puhul jagati nii tootmisliine kui ka näiteks vastavalt turgudele brände – nii näiteks võis näha Ameerikas sõitmas Ford Explorerit, kui samal ajal sõitis ülejäänud maailmas ringi sarnane auto Mazda Navajo nime all. Nagu ka ülejäänud maailma autotööstust, on loomulikult omad mured kummitanud aeg-ajalt ka Mazdat – nii mõjutas nende tegevust näiteks 1997. aasta Aasia majanduskriis, mis sundis ettevõtet taas oma strateegiaid üle vaatama ning muutma nii tootmis- kui ka müügi- ning esinduste strateegiat. Kõik need tegevused olid aga ainult vundamendi ladumine 2000. aastatel ees oodanud tõelisele maailmavallutusele.

Mazda vallutab maailma 2002. aastal veeres tehasest välja esimene uue generatsiooni Mazda6, millele järgnesid Mazda3 ja Mazda5. Autodest said ülipopulaarsed sõidukid tänu oma silmapaistvale ning julgele disainile ning tunnustatud mootorisüsteemidele. Iga uue generatsiooniga on loomulikult toimunud edasiliikumine – nii disaini kui ka tehnoloogia puhul, ning näiteks Eestis on Mazda kindel rahvalemmik juba mitmeid aastaid. Vaadates tagasi, on sellel kõigel ka ilmselt täiesti kindlad põhjused, sest nagu näha, on Mazda ennast viimase saja aasta jooksul korduvalt tõestanud ettevõttena, kelle peale saab olla vaatamata ajutistele tagasilöökidele alati kindel. Ja just selline peakski üks autotootja olema!

MAZDA3 SKYACTIV-X

Aumehelikud ka kriisis Ka kõige väärtuslikum Eesti ettevõte Tallink pidi COVID-19 ees alla vanduma. MARTA T UUL FOTOD VALLO KRUUSE R

agu paljudel teistel ettevõtetel üle maailma tuli ka Tallink Grupil seisma panna suur osa oma tegevusest. Kui algul peatati vaid Stockholmi liin, siis üsna pea selgus, et sulgeda tuleb ka teisi liine. See omakorda tähendas mitmete laevade jagu tööta inimesi. Kui ettevõttel puudub võimalus tegutseda ja tulu teenida, puudub ka võimalus palka maksta. Varsti pärast eriolukorra kehtestamist riigis saatis Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing töötajatele teate, milles teavitati kavatsusest saata seis-

ma jäänud aluste meeskonnad alguses korralisele puhkusele, ning sellele pidi järgnema kolmeks kuuks tasude vähendamine. Pärast läbirääkimisi alandas Tallink 3900 mere- ja kaldatöölise palku alates aprillist kaheks kuuks 30 protsenti. On imetlusväärne, et samal ajal, kui kriisis oleva riigi riigijuhid majanduslanguse temaatikas ei pakkunud kordagi välja valitsuse liikmete palgatõusude ära jätmist, teatas Tallinki juht Paavo Nõgene, et tema palk langeb kriisis 50 protsenti. Ta oli solidaarne ettevõtte töötajatega. Olles ise kriisis, astus Tallink veel ridamisi aumehelikke samme.

Alustades sellest, et ulatas abikäe lausa mitmele riigile. Tallinki laev Romantika võttis Riias peale cargo-vedajate kaubad ja sinna lõksu jäänud sakslased, kes soovisid koju sõita. Saksamaalt aga sinna lõksu jäänud eestlased ja lätlased. Lisaks inimeste koju aitamisele annetas Tallink üle jäänud toiduvarud, 450 kilogrammi koduviinereid üheskoos muu hea ja paremaga Toidupanka. Tallink on pidevas kontaktis riigiga, leidmaks mõistlikke lahendusi tekkiva kahju tasandamiseks, et kohe peale eriolukordade lõppemist oleks võimalik taastada ja tagada Eesti turismivaldkonnale ülivajalikud laevaühendused.

edetabel

EESTI VÄÄRTUSLIKUMAD ETTEVÕTTED TOP 101 April 8th

www.top101.ee 17

EESTI VÄÄRTUSLIKUMAD ETTEVÕTTED TOP 101 TOP 2019*

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24

Ettevõtte nimi

Väärtus** 2019 mln €

Käive*** 2018 mln €

EBITDA*** 2018 mln €

Tallink Grupp AS Swedbank AS

1 743,06

949,7

142,7

1 283,86

11 196,0

1 753,0

1 261,15

875,3

271,2

756,98

6 558,2

1 033,6

Tallinna Sadam AS Telia Eesti AS

656,04

130,6

73,4

614,47

301,9

92,1

NG Investeeringud, OÜ Riigi Kinnisvara AS Riverito AS Graanul Invest AS Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Viru Keemia Grupp AS UP Invest, AS Luminor Bank AS Utilitas, OÜ Elering AS BLRT Grupp AS Baltic Maritime Logistics Group AS Nordmet AS Ericsson Eesti AS Elisa Eesti AS

608,99

822,5

53,2

90 Välisettevõte 85 Kohalik

504,22

106,5

38,7

94 Kohalik

Avalik

503,34 470,77

462,7 300,6

46,4 71,7

86 Kohalik 76 Kohalik

Era Era

458,39

209,1

92,1

82 Kohalik

Avalik

434,85

208,9

80,7

86 Kohalik

Era

429,91

615,8

35,9

76 Kohalik

Era

346,30

4 060,6

474,5

Era

333,69 320,08 309,35

132,7 143,0 425,8

45,9 65,5 33,6

96 Välisettevõte 70 Kohalik 90 Kohalik 66 Kohalik

Era Avalik Era

243,96

169,1

25,5

53 Kohalik

Era

242,32

441,4

39,1

31 Kohalik

Era

227,95

701,6

17,0

Era

211,99

109,8

30,8

Tallinna Vesi AS Circle K Eesti AS Fortum Tartu AS

196,48

62,8

34,4

68 Välisettevõte 74 Välisettevõte 95 Kohalik

187,94

318,5

19,2

181,97

34,3

23,8

Eesti Energia AS Seb Pank AS

Hinnang ettevõtte läbipaistvusele

Omanik

97 Kohalik

Sektor

Era

98 VälisEra ettevõte 100 Kohalik Avalik 98 VälisEra ettevõte 98 Kohalik Avalik

72 Välisettevõte 81 Välisettevõte

Era Era

Era Era Era Era

Börsil

Tegevusala

Jah Transport, transiit, logistika Ei Finantsteenused Ei Kommunaalteenused Ei Finantsteenused Jah Transport, transiit, logistika Ei IT ja telekommunikatsiooniteenused Ei Kaubandus: tarbekaubad Ei Kinnisvara Ei Kinnisvara Ei Tootmine: energiakandjad Ei Tootmine: tööstustooted Ei Tootmine: energiakandjad Ei Kaubandus: tarbekaubad Ei Finantsteenused Ei Kommunaalteenused Ei Kommunaalteenused Ei Tootmine: tööstustooted Ei Transport, transiit, logistika Ei Kaubandus: tööstustooted Ei Tootmine: tööstustooted Ei IT ja telekommunikatsooniteenused Jah Kommunaalteenused Ei Kaubandus: energiakandjad Ei Kommunaalteenused

SISUTURUNDUS

Eesti ja Läti M&A tehingute nõustajad hakkavad tegutsema ühise Prudentia kaubamärgi all

Üks Eesti vanimaid ettevõtete ostu- ja müügitehingute (M&A-tehingud) nõustamise ettevõtteid Investment Agency ning Läti sama ala üks juhtivaid ettevõtteid Prudentia on otsustanud hakata ühiselt tegutsema Prudentia kaubamärgi all eesmärgiga laiendada tegevust ka Leedus ning kindlustada oma positsioon valdkonna Baltikumi liidrite hulgas.

tsuseni alustada tegevust ühise kaubamärgi Prudentia all jõuti pärast mitut aastat viljakat koostööd. Prudentia ja Investment Agency vahelise strateegilise koostöö tulemusel on nüüdseks moodustatud üks Baltikumi suuremaid finantsnõustamise spetsialistide meeskondi, kellel on ühtne vaade Balti kapitaliturule. Prudential on Riias ja Tallinnas kontorid, mis pakuvad klientidele kohaliku finantstööstuse ja kapitalituru eksperditeadmisi. Mõlema ettevõtte eesmärk on lähitulevikus tugevdada Prudentia kohalolekut ka Leedu turul, muutes Prudentia kaubamärgi Baltikumi ühinemiste ja omandamiste turu tugevaimaks tegĳaks.

Mõlemad ettevõtted on turul tegutsenud juba rohkem kui 20 aastat ning senise tegevuse käigus on tehtud rohkem kui 140 ettevõtte ostu-müügi nõustamist koguväärtusega 2 miljardit eurot. Ettevõtete ostu-müügi nõustamise teenust pakutakse nüüd lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus koostöös Global M&A Partnersiga (tegutseb 30 riigis ja koondab üle 300 professionaalse nõustaja), esindades seda rahvusvahelist kaubamärki Balti riikides. Prudentia Eesti ja Läti kontorites töötab kokku 13 nõustajat ja analüütikut. Laienenud meeskonnana suudab ettevõte pakkuda teenuseid ka senini katmata valdkondades nagu näiteks lennundus, IT, raudteetransport. „Soovime

oma uue partneri kaudu tuua Eesti turule rohkem teadmisi ettevõtete väärtuse kujunemisest ja uusi kogemusi M&A protsesside alal. Seda nii oma klientidele kui ka ühiskonnale tervikuna,“ ütles Prudentia Eesti partner Indrek Uudeküll. Prudentia Läti juhtivpartner Kārlis Krastiņš kommenteeris ühistegevuse alustamise otsust nii: „Baltikumi on pikka aega peetud ühtseks turuks. Meie peamiseks põhjuseks jätkata tegevust ka Eestis ja Leedus Prudentia nime all on olnud Baltimaade ettevõtjate ulatuslik majanduskoostöö, aga ka mitme miljardi euro väärtuses vastastikusi investeeringuid. Seetõttu on Investment Agency liitumine Prudentia kaubamärgiga loogiline samm, et tagada meie klientidele juurdepääs Baltimaade parimale kohalike turgude oskusteabele.” Prudentia koos Nasdaq Tallinnaga on ka „TOP101 Eesti väärtuslikemate ettevõtete“ edetabeli koostaja. Uue äriedetabeli ja kogu projekti mõte on avaliku debati tekitamine ettevõtete väärtuse ja väärtuse loomise teemal laiemalt. On ju ettevõtted riigi majandusmootor ja rikkuse allikas, neil on kanda ühiskonnas oluline roll ning ettevõtte väärtus on oluline tagasiside tehtud tööle ka ettevõtjate ja juhtide jaoks.

Liivalaia 13, 10118 Tallinn e-post: prudentia@prudentia.ee www.prudentia.ee

Vasakult: Illar Kaasik, juhtivpartner, juhatuse liige; Juris Eizentāls, partner, juhatuse liige; Sulev Raik, partner, juhatuse liige (Tallinn, Eesti); Kārlis Krastiņš, juhtivpartner, juhatuse esimees; Jaan Paavel, assotsieerunud partner (Tallinn, Eesti); Indrek Uudeküll, partner, juhatuse liige (Tallinn, Eesti); Ģirts Rungainis, partner, juhatuse liige. 19

TOP 2019*

Ettevõtte nimi

Väärtus** 2019 mln €

Käive*** 2018 mln €

EBITDA*** 2018 mln €

Hinnang ettevõtte läbipaistvusele

Omanik

Sektor

Börsil

Tegevusala

Era Era

Ei Tootmine: tarbekaubad Ei Kinnisvara

A. Le Coq AS

181,29

70,4

17,3

Eften Kinnisvarafond II AS Eften Kinnisvarafond AS Glamox AS

179,54

29,2

16,0

70 Välisettevõte 86 Kohalik

178,50

15,6

13,0

86 Kohalik

Era

Ei Kinnisvara

176,40

49,9

15,8

Era

Infortar, AS Tallinna Lennujaam AS Rocca Al Mare Kaubanduskeskuse AS If P&C Insurance AS Alexela Logistics AS Tiigi Keskus AS Lennuliiklusteeninduse AS Ramirent Baltic AS Burfa Capital, OÜ Kaamos Holding, OÜ DBT AS

172,58

190,9

18,6

70 Välisettevõte 67 Kohalik

172,44

43,8

15,0

92 Kohalik

171,18

17,5

13,1

66 Välisettevõte

Era

Ei Tootmine: tööstustooted Ei Kommunaalteenused Ei Transport, transiit, logistika Ei Kinnisvara

165,88

344,8

160,6

Era

Ei Finantsteenused

147,65

51,7

14,4

Era

146,84

151,5

17,3

83 Välisettevõte 62 Välisettevõte 32 Kohalik

146,38

28,3

11,7

91 Kohalik

143,69

58,0

18,9

Era

142,33

37,5

28,0

68 Välisettevõte 46 Kohalik

136,67

62,9

17,5

67 Kohalik

Era

130,86

53,6

14,0

Era

Elisa Teleteenused AS Maxima Eesti, OÜ Technopolis Ülemiste AS Kawe AS

130,37

47,1

23,0

129,34

481,8

11,7

126,02

15,3

10,0

64 Välisettevõte 75 Välisettevõte 70 Välisettevõte 68 Kohalik

Era

Ei Kaubandus: energiakandjad Ei Tootmine: tarbekaubad Ei Transport, transiit, logistika Ei Kaubandus: tööstustooted Ei IT ja telekommunikatsooniteenused Ei Tootmine: tööstustooted Ei Transport, transiit, logistika Ei IT ja telekommunikatsooniteenused Ei Kaubandus: tarbekaubad Ei Kinnisvara

125,53

12,6

9,1

Era

Ei Kinnisvara

Estonian Cell AS Rimi Eesti Food AS Stora Enso Eesti AS Sillamäe Sadam AS Ülemiste Center, OÜ Silvano Fashion Group AS LHV Group AS

124,08

90,5

21,1

Era

123,76

374,3

10,0

120,03

223,5

13,3

117,75

23,4

14,5

72 Välisettevõte 80 Välisettevõte 74 Välisettevõte 63 Välisettevõte 53 Kohalik

117,15

11,2

6,3

Era

116,68

62,2

19,3

54 Välisettevõte 84 Kohalik

Ei Tootmine: tööstustooted Ei Kaubandus: tarbekaubad Ei Tootmine: tööstustooted Ei Transport, transiit, logistika Ei Kinnisvara

115,95

1 677,1

157,8

27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50

100 Kohalik

Era Avalik

Era

Era Era

Era Era Era

Era

Jah Tootmine: tarbekaubad

Era

Jah Finantsteenused

TOP 2019*

Väärtus** 2019 mln €

Käive*** 2018 mln €

EBITDA*** 2018 mln €

Raadiku Arendus OÜ Diarana OÜ

115,16

9,8

8,7

112,69

16,6

10,6

110,59 109,92

17,1 146,4

106,86

EKE AS Visional Invest OÜ Alexela Group, OÜ Tele2 Eesti AS

57 58

51 52 53 54 55

59 60 61 62 63 64 65 66 67 68

Ettevõtte nimi

Hinnang ettevõtte läbipaistvusele

Omanik

Sektor

Era

Ei Kinnisvara

Era

Ei Kinnisvara

8,9 17,8

71 Välisettevõte 37 Välisettevõte 68 Kohalik 48 Kohalik

Era Era

294,8

10,1

49 Kohalik

Era

105,43

76,1

14,3

Era

PKC Eesti AS

104,49

202,9

18,3

Aqua Marina AS Admiral Markets Group AS1 Rondam Grupp AS Manoir Energy OÜ Alfons Hakans AS „Hotell Viru“ AS Summus Capital, OÜ „Horizon“ Tselluloosi Ja Paberi AS Silberauto AS

103,93

8,8

8,3

71 Välisettevõte 65 Välisettevõte 53 Kohalik

Era

Ei Kinnisvara Ei Tootmine: tööstustooted Ei Kaubandus: energiakandjad Ei IT ja telekommunikatsooniteenused Ei Tootmine: tööstustooted Ei Kinnisvara

103,70

34,1

10,9

96 Kohalik

Era

Ei Finantsteenused

102,37

39,7

9,0

60 Kohalik

Era

Ei Kinnisvara

98,47

567,1

6,5

64 Kohalik

Era

97,26

40,3

11,8

Era

95,88

6,4

6,5

Era

95,38

14,0

9,5

65 Välisettevõte 72 Välisettevõte 53 Kohalik

Ei Kaubandus: energiakandjad Ei Transport, transiit, logistika Ei Kinnisvara

Era

Ei Kinnisvara

94,97

63,8

17,0

57 Välisettevõte

Era

Ei Tootmine: tööstustooted

93,93

386,8

11,0

69 Kohalik

Era Era Era

Avalik

Ei Kaubandus: tarbekaubad Ei Kinnisvara Ei Kommunaalteenused Ei Tootmine: tarbekaubad Ei Tarbijatele mõeldud teenused Ei Kinnisvara Ei Kaubandus: energiakandjad Ei Kinnisvara Ei Kaubandus: energiakandjad Ei Tootmine: tööstustooted Ei Finantsteenused Ei Tootmine: tarbekaubad Ei Tootmine: tarbekaubad Ei Kaubandus: tarbekaubad

Era

93,77 93,30

18,4 19,3

9,7 13,9

Mainor AS Fortum Eesti AS Wendre AS

91,46

109,6

8,2

Eesti Loto AS

90,93

55,6

9,0

68 Kohalik 54 Välisettevõte 79 Välisettevõte 80 Kohalik

71 72

90,49 90,02

20,3 493,1

7,8 7,9

58 Kohalik 34 Kohalik

Era Era

73 74

Esraven AS Baltic Sea Bunkering OÜ Astri AS Orlen Eesti OÜ

89,37 88,99

11,4 478,9

7,6 6,2

Era Era

Metaprint AS

88,88

59,7

12,4

56 Kohalik 82 Välisettevõte 62 Kohalik

Era

76 77

Bigbank AS Maag Grupp AS HKScan Estonia AS OG Elektra AS

88,12 87,46

528,5 222,6

121,2 11,5

94 Kohalik 48 Kohalik

Era Era

87,10

147,0

8,7

Era

86,95

140,7

8,9

71 Välisettevõte 64 Kohalik

78 79

Era

Börsil

Tegevusala

TOP 2019*

Väärtus** 2019 mln €

Käive*** 2018 mln €

EBITDA*** 2018 mln €

Omanik

Sektor

84,48

123,0

84,15

Sportland International Group AS UPM-Kymmene Otepää OÜ Saku Õlletehase AS LTH-Baas AS

16,0

54 Välisettevõte

Era

Ei Kaubandus: tarbekaubad

51,2

14,0

Era

83,51

61,7

8,3

83,25

51,1

18,1

96 Välisettevõte 81 Välisettevõte 34 Kohalik

Enics Eesti AS

82,23

107,9

7,4

Era

Orkla Eesti AS

81,77

79,6

10,0

Viru Väljaku Arenduse AS Eften Real Estate Fund III AS Ambient Sound Investments OÜ PremCoal Baltic OÜ Olerex AS

79,24

6,6

6,2

78,23

8,7

6,7

71 Välisettevõte 73 Välisettevõte 51 Välisettevõte 89 Kohalik

Ei Tootmine: tööstustooted Ei Tootmine: tarbekaubad Ei Tootmine: tööstustooted Ei Tootmine: tööstustooted Ei Tootmine: tarbekaubad Ei Kinnisvara

77,33

130,7

94,0

54 Kohalik

Era

Ei Finantsteenused

75,39

167,0

23,7

Era

75,15

384,1

5,2

34 Välisettevõte 58 Kohalik

73,99

48,6

9,1

Era

72,46

25,1

6,6

71,79

19,7

13,1

74 Välisettevõte 65 Välisettevõte 61 Kohalik

71,58

23,0

8,7

Kunda Nordic Tsement AS Eurobio Lab OÜ Vestman Energia AS Cramo Estonia AS Valio Eesti AS

71,50

122,5

8,1

Operail AS

69,67

71,3

14,2

Kolm Kivikest OÜ Harju Elekter AS Metro Holding OÜ Eesti Post AS

69,33

128,8

9,3

69,32

120,8

69,25

Ei Kaubandus: energiakandjad Ei Kaubandus: energiakandjad Ei Tootmine: tööstustooted Ei Tootmine: tarbekaubad Ei Tootmine: tööstustooted Ei Kaubandus: tööstustooted Ei Tootmine: tarbekaubad Ei Transport, transiit, logistika Ei Kaubandus: tööstustooted Jah Tootmine: tööstustooted Ei Kinnisvara

Saint-Gobain Glass Estonia SE

80 81 82

87 88 89 90 91 92 93 94

98 99 100 101

Ettevõtte nimi

Hinnang ettevõtte läbipaistvusele

Era Era

Era Era Era

Era

Era Era

73 VälisEra ettevõte 57 VälisEra ettevõte 93 Kohalik Avalik Era

5,0

59 Välisettevõte 83 Kohalik

42,6

6,4

62 Kohalik

Era

67,96

106,2

7,4

97 Kohalik

Avalik

67,10

67,3

7,8

66 Välisettevõte

Era

Börsil

Jah Kinnisvara

Ei Transport, transiit, logistika Ei Tootmine: tööstustooted

*2019. aasta TOP põhineb 2016.–2018. majandusaasta aruannetel **Ettevõtte väärtus, v.a finantsettevõtete puhul, kus on arvutatud omakapitali väärtus ***Finantsettevõtete puhul varade bilansiline väärtus 2018. aasta lõpu seisuga ***Finantsettevõtete puhul omakapitali bilansiline väärtus 2018. aasta lõpu seisuga 1 Admiral Markets Group ASi puhul on „Käive 2018“ all kajastatud netotulem 2018 ning „EBITDA 2018“ all EBT 2018

Tegevusala

metoodika Foto Gatis Orlickis

Ettevõtted on riigi majandusmootor Nasdaq ja Investment Agency ja Prudentia panid kokku Eesti väärtuslikumate ettevõtete TOP 101. See ei ole tavaline edetabel. S ULEV R A IK

rojekti mõte oli avaliku debati tekitamine ettevõtte väärtuse teemal. Ettevõtted on riigi majandusmootor ja rikkuse allikas. Neil on ühiskonnas kanda oluline roll. Ja see nõuab, et ettevõtetest ja nende väärtusest laiemalt räägitaks. Ettevõtte väärtus on oluline tagasiside eelkõige ettevõtja enda tehtud tööle. Aga see võib omakorda majandustegevust elavdada, tekitada ideid ettevõtte müügiks, konkurendi ülesostuks või ühinemisteks. Eestis on olnud ja on mitmeid edetabeleid, kus ettevõtteid järjestatakse eri näitajate põhjal nagu näiteks käive, ärikasum, kasv, rentaablus või nende kombinatsioon. Ettevõtteid saab hinnata nende varalise seisu, omakapitali väärtuse ehk aktsiapaki väärtuse järgi. Aga see ei olnud meie eesmärk. TOP 101 puhul ei hinda me ainult ettevõtte vara, vaid ettevõtte väärtust tervikuna. Tema olulisust Eesti majanduse jaoks sõltumata kapitali struktuurist. Omavahendid ja laenud moodustavad kapitali, mis on ettevõtja käsutuses lisandväärtuse loomiseks. Selle raha eest tehakse investeeringuid ettevõtte toimimiseks, panustatakse arendusse ja inimestesse, makstakse makse ja osaletakse muul moel riigi majanduses. Kui ettevõtja ehitab tehase, siis selle turuhind on ühesugune sõltumata sellest, kas ettevõtja ehi-

tas selle oma rahaga või võttis lisaks pangalaenu. Turuhind sõltub sellest, kui edukalt see tehas majandab ja kui palju lisandväärtust toodab. Erandiks on finantsteenuste pakkujad, näiteks pangad ning kindlustusseltsid, kelle puhul hinnatakse omakapitali väärtust. Seda põhjusel, et sektori eripärade tõttu ei ole võimalik objektiivselt hinnata kogu ettevõtte väärtust selliselt, et see oleks võrreldav teistes sektorites tegutsevate ettevõtetega. Ettevõtteid võib hinnata mitmesuguste meetoditega. Meie valisime võrreldavate suhtarvude meetodi ehk turupõhise lähenemise. Sellel on teiste meetodite ees mitmeid eeliseid. Olulisim neist on ehk see, et see põhineb turustatistikal ja ettevõtete avalikel aruannetel ehk faktidel. Me ei prognoosi ega tee mingeid omapoolseid täiendusi. Selles meetodis on subjektiiv-

Ettevõtte väärtus on oluline tagasiside eelkõige ettevõtja enda tehtud tööle.

sust minimaalselt. Sellelsamal põhjusel ei leia edetabelist idufirmasid, mille väärtus rahastusringide järgi põhineb eelkõige tulevikupotentsiaalil. Ning viimaks. See meetod on suhteliselt lihtne ning rakendatav ka siis, kui kasutada olev informatsioon on piiratud. Ettevõtted on järjestatud ärikasumi ja müügitulu põhjal. Erandiks on finantsteenuste pakkujad, kelle väärtust hinnatakse omakapitali väärtuse järgi. Juhul, kui nimekirjas olevad ettevõtted esitasid konsolideeritud majandusaasta aruande, kasutasime hindamiseks seda. Müügitulu ja ärikasumi suuruste põhjal koostasime esmase nimekirja, kus oli kokku ligi 300 ettevõtet.

Aruannete analüüs Analüüsisime nimekirjas olevate ettevõtete kolme viimase majandusaasta aruandeid. Tähtsamad näitajad olid müügitulu, EBITDA (kasum enne intresse, makse ja kulumit), omakapital ja varade maht. Esialgse EBITDA leidmiseks liideti ärikasumile põhivara kulum ja amortisatsioon, kust hiljem elimineeriti erakorralised, põhitegevusega mitteseotud tulud-kulud ja ka arvestuslikud tulud-kulud, millega ei kaasne reaalset rahavoogu. Nagu näiteks kasum, kahjum põhivara müügist ja ümber hindamised. 23

Eemaldasime nimekirjast need ettevõtted, kelle kohta oli algatatud pankroti- või saneerimismenetlus või mis olid registrist kustutatud; kelle majandusaasta aruanne ei olnud TOP101 edetabeli koostamise ajaks äriregistri elektroonilisest süsteemist kättesaadav; kellel on Eestis registreeritud ainult valdusettevõte ning äritegevuse maht Eestis väga väike võrreldes äritegevuse kogumahuga. Edetabeli koostamiseks kasutasime kolme kordajat. Finantsteenuste pakkujate puhul – turukapitalisatsiooni ja omakapitali suhet (P/B), teiste ettevõtete hindamisel – ettevõtte väärtuse ja müügikäibe suhet (EV/S) ning ettevõtte väärtuse ja EBITDA suhet (EV/EBITDA). Kordajad arvutati sektoripõhiselt ning sektorid määrati GICSi järgi – General Industry Classification Standard. Võrreldavateks ettevõteteks võeti Euroopa börsidel noteeritud ettevõtted. Vajalik info kordajate arvutamiseks leiti S&P Capital IQ andmebaasist.

Ettevõtete hindamine Ettevõtteid hinnati kordajate EV/S ning EV/EBITDA baasil. Finantsnäitajad (müügitulu ning EBITDA) korrutati läbi vastavate kordajatega ning arvutati kaalutud keskmine. Kordaja kaal sõltub sellest, kui stabiilne see on sektori lõikes. Näiteks, mida ebastabiilsem on EV/EBITDA kordaja selles sektoris, seda väiksem on kordaja kaal. Seejärel leidsime viimase kolme aasta tulemuste põhjal kaalutud keskmise ettevõtte väärtuse. Osakaalud: eelmine aasta 50%, –2 aastat 30% ning –3 aastat 20%. Finantsteenuste pakkujate omakapitali turuväärtuse määrasime, korrutades P/B kordaja omakapitali bilansilise väärtusega. Ettevõtte lõpliku väärtuse saamiseks korrigeerisime finantsnäitajate põhjal arvutatud väärtust kvalitatiivse hinnanguga ettevõttele. Antud hinnang võib mõjutada ettevõtte lõplikku väärtust 20% ulatuses vastavalt 100punktilisel skaalal väljendatud koefitsiendile. Kvalitatiivse hinnangu ettevõtte tegevusele annab Nasdaq. Hinnatakse järgmisi tegureid: omanikestruktuuri läbipaistvus, finantsaruannetes avaldatud informatsiooni põhjalikkus, kommunikatsioon finantstulemuste avaldamisel ning ettevõtte veebilehelt kättesaadav info. 24

TOP101 missioon on innustus ja tunnustus Eesti ettevõtlusele Tunnustades soovime esile tuua Eesti ettevõtete olulisust Eesti ühiskonna jaoks. Eesti 2018. aasta SKT oli 27,8 miljardit eurot, 101 Eesti väärtuslikuma ettevõtte koguväärtus sama aasta lõpul oli 20,4 miljardit eurot ehk 73% Eesti SKTst. Lätis oli sama suhtarv kõigest 59%. Kui suureneb Eesti kallimate ettevõtete väärtus, siis kasvavad nii riigi maksutulud kui ka keskmised palgad. Kiireks kasvuks on mitu teed. See võib toimuda kas orgaanilise kasvu teel eesmärgiga olla turust eespool või ülevõtmistehingute kaudu. Eelmise aasta lõpus oli Tallinna börsilt raha kaasanud 16 ettevõtet. Seda on ilmselgelt vähe. Võrdluses Läti ja Leeduga oleme küll edukad, ent see number on väga väike. Eriti võrreldes pankades hoiustajate kontodel investeerimist ootava 8 miljardi euroga. Teen üleskutse. Ettevõtjad, minge börsile ja küsige turult raha selleks, et laieneda Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa turule. Olge julgemad, miks mitte laieneda ka Ukrainasse, Valgevenesse või Venemaale, kui investeerimiskliima nendes riikides seda võimaldab. Sageli diskuteeritakse, kui suur potentsiaal on Eesti ükssarvikutel: Bolt, TransferWise, Pipedrive OÜ, Veriff. Neid pole meie tabelis. Põhjus on lihtne. TOP101 metoodika hindas Eesti residente ja ettevõtte väärtuse kujunemisel oli peamiseks näitajaks ettevõtte äritulusid väljendav EBITDA. Eespool nimetatud kasvuettevõtted on kas registreeritud Prudentia Advisors OÜ partner Illar Kaasik soovitab Eesti ettevõtjatel olla julgemad raha kaasamisel börsilt. See avardab ettevõtjate võimalusi laienemiseks lähiturgudele.

väljaspool Eestit või ei tooda veel kasumit. Loodame, et mõlemas teguris toovad lähiaastad positiivseid arenguid ning ka Eesti ükssarvikud on tulevikus TOP101s. Mitmed ettevõtted nagu näiteks Cleveron, Skeleton Tehnologies, Magnetic MRO tõestavad, et ka keerulistes, tehnoloogiamahukates valdkondades suudetakse rahvusvaheliselt väga edukad olla. Loodame neidki varsti näha TOP101 nimekirjas. Võrreldes Lätiga võime olla uhked. TOP101 Eesti väärtuslikumate ettevõtete seas on vähe riigiomandis olevaid firmasid. Eesti väärtuslikumatest ettevõtetest lausa 90 protsenti on eraettevõtted. Soovime, et TOP101 oleks pikaajaline projekt. Koostame samalaadset edetabelit ka Läti kohta, siis on tulevikus huvitav analüüsida, mis toimub Läti ja Eesti ettevõtluses majanduskeskkonna muutumisel ja ka riikide erinevaist majanduspoliitikaist lähtuvalt. Ettevõtete jätkusuutlik areng, julge innovatsioon, laienemine uutele turgudele, tarkade inimeste kaasamine avatud maailma tööjõuturul Eesti ettevõtete kasvuks – need on meie ettevõtjate peamised teemad. Kutsun üles ka majandusajakirjanikke – kuulutame järgmise aasta naabrite aastaks! Kirjutame nende ettevõtjate kogemustest, kes on lähiturgudele sisenenud. Tänan partnereid: Nasdaq Eestit, Prudentia Riiat ja Ekspress Meediat, kellega koostöös TOP101 Eesti avalikkuse ette tõime. Soovin jätkuvat edu ning jõudu kõigile Eesti ettevõtjaile, et nad edukalt kasvataks nii oma ettevõtete väärtust kui Eesti rahvuslikku rikkust! ILLAR KAASIK, PRUDENTIA ADVISORS OÜ PARTNER

Foto Gatis Orlickis

SINU ÄRIKLASSI LEND MAANTEEDEL

LAOS ÜLE 80 SÕIDUKI.

Vaata lisaks: www.carcom.ee | tel 5660 6062 | info@carcom.ee

börs

Investor on see, kes usub paremasse, jõukamasse homsesse! Igal eestlasel on võimalus börsi kaudu saada osa majanduslikust edust.

KA A R EL OTS, N AS DAQ TA L L I N N A BÖ R SI J U H T

iissada aastat tagasi elas Maal 500 miljonit inimest, 1800. aastal 1 miljard. Alates tööstusrevolutsioonist on ambitsioonikad, ettevõtlikud ja uudishimulikud inimesed kasvatanud teaduse ja kapitalismi toel üleüldist jõukust, tehes võimalikuks kõik selle, millega täna harjunud oleme. Sellest kasvust osa saamiseks on kaks varianti: kas tegeleda ise ettevõtlusega või investeerida kasvumootoritesse. Börsid on üle 400 aasta aidanud kapitali ja ideid kokku viia ehk am-

Fot oP riit M ürk

bitsioonikaid ettevõtteid rahastada. Maailma esimene börsifirma Dutch East India Company tegi Amsterdamist maailma kaubanduskeskuse. See ettevõte oli hoomamatult suur ja edukas – 7 korda suurem kui Microsoft või Apple. Ettevõte valitses Indoneesiat 200 aastat – pannes aluse paljude hollandlaste jõukusele ja ühtlasi esimesele suurele mullile, mida teatakse tulbimaania nime all. Praegu on inimesi Maal peaaegu 8 miljardit, maailm avatum ning infot ja raha rohkem kui kunagi varem. Investeerimismaastik nii meil kui mujal on tohutult arenenud, luues nii investoritele kui ettevõtetele uusi võimalusi. Peaaegu kõik selle arengu puhul on tore. Rääkides Eestist, on ikka vaid üks koht, kus saab investeerida ettevõtetesse, mis: 1. on enamasti kasumis, 2. maksavad regulaarselt dividende, 3. hoiavad sind pidevalt kursis kogu nende äritegevust mõjutava olulise infoga, 4. on Eesti suurimate ja tuntumate hulgas. See koht on börs. Börsi tutvustades tuletame tihti meelde kunagist „Ööülikooli“ saadet, kus lahkunud akadeemik Peeter Tulviste jutustas, kuidas eestlased nõukogude ajal imestasid, mida nende välismaalt külla tulnud tuttavad raha kohta rääkisid. Et raha saab investeerida, panna teenima dividenditulu, raha eest saab osta riigi võlakirju ja teenida intressi. Kuidas neile tehti selgeks, et rubla ei ole raha, sest rublaga ei saa teha asju, mida päris rahaga teha saab. Eesti investorkond ja investeerimiskultuur on areneda saanud küll vähem kui kolmkümmend aastat, kuid see areng on olnud märkimisväärne. Tallinna börs on praegu oma parimas toonuses. Möödunud nelja aastaga on nii uued kui varasemad börsiettevõtted kaasanud üle 500 miljoni euro. Alates 2015. aastast oleme näinud vähemalt ühte IPOt (aktsiate avalikku esmapakkumist) igal aastal, üks nähtavam ja huvipakkuvam kui teine – Baltic Horizon Fund, LHV, EfTEN, Tallinna Sadam, Coop Pank. Eestis on praeguseks ligi 40 000 jaeinvestorit, kelle väärtpaberikontol on vähe-

Riskidest arusaamine ja nendega arvestamine on olulisemaid eeltingimusi vara kasvatamiseks.

teerida. Küll aga saame kohaliku börsi 25aastasele ajaloole tagasi vaadates öelda, et keskeltläbi on meie börsiettevõtted pakkunud väga soliidset tootlust. Täpsemalt on aktsiahindu koondav indeks alates börsi avamisest 1996. aastal kasvanud keskmiselt 11,6% aastas. See tähendab, et toona Eesti börsifirmadesse paigutatud 10 000 eurot oleks täna väärt 140 000 eurot. On tõsi, et ükski investeering ei ole riskivaba. See tähendab, et raha ei saa kasvatada nii, et ei oleks ohtu see osaliselt või täielikult kaotada. Riskidest arusaamine ja nendega arvestamine on üks olulisemaid eeltingimusi ja nõudeid vara kasvatamiseks. Investor on see, kes usub paremasse, jõukamasse homsesse! Ettevõtete jaoks oli, on ja jääb kapitali hankimine peamiseks börsile tuleku põhjuseks. Aastasadade pikkused kogemused ja paikaloksutatud reeglid on teinud börsidest lisaks ka kõige läbipaistvama koha ambitsioonikatele ettevõtetele. Ükskõik kus maailma nurgas ei viibiks – börsiettevõtteid iseloomustab sarnane kvaliteet.

Panus paremale tulevikule

malt ühe Tallinna börsil noteeritud ettevõtte väärtpaber. See arv on peaaegu kaks korda suurem kui viis aastat tagasi. Ettevõtteid on börsil rohkem, nad on rahvusvahelisemad ja kvaliteetse juhtimisega. Investorsuhtluse tase on aastatega korraliku arengu teinud, tehingutasud on madalamad, investorkultuur laiapõhjalisem, teadlikum, professionaalsem. Oleme astunud suure sammu edasi ajast, kui pidime imestunult kuulama välismaalt külla saabunud sugulaste juttu sellest, mida saab rahaga teha. Meie kindel veendumus on, et igal eestlasel peab olema tahtmise korral võimalik saada otseselt osa Eesti majanduse edust. Seda, kas iga viimne kui börsiettevõte oma tegevuses edukas on, ei saa keegi garan-

Niisiis, ambitsioon loob eelduse kasvuks ja kasv on see, mida investorid otsivad. Miks? Sest aktsia hind saab tõusta siis, kui ettevõte suuremaks ja edukamaks saab. Mida selleks vaja on? Investeeringuid ja innovatsiooni – ning 21. sajand läheb ilmselt ajalukku sellega, et näeme paljusid megakahjumites, kuid kiire kasvuga ettevõtteid, mis on suuresti tänu tohutule raha hulgale saavutanud väga kõrged valuation’id ja mille peamine fookus tundub olevat pigem raha kaasamisel kui selle teenimisel. Igal juhul raha otsib kohta. Otsib uut Amazoni, uut Google’it ja uut Tallinna Kaubamaja Gruppi. President Lennart Meri ütles 1996. aastal Tallinna börsi avades ja esimest börsitehingut tehes: „Börsi avamine toodab lisaväärtusena Eestile julgeolekut ja stabiilsust. Oskus enda vastu nõudlik olla ongi viinud edasi meie majandust ja riiki. Eesti on teinud panuse avatusele ja see on olnud õige panus.“ See võiks olla kõigi ambitsioonikate ja ärksate ettevõtete ja investorite deviisiks. 27

REKLAAMT EKST

Uue põlvkonna täielikult võrku ühendatud LINDE vastukaalutõstukid on valmis tulevikuks!

Uue mudeli väljatöötamist alustati puhtalt lehelt. Tehti põhjalik klientide ja kasutajate küsitlus, testsõidud ja töötoad, peaaegu tuhat tõstukĳuhti ja 26 ettevõtet osales mudeli arendustöös.

Tööstus 4.0 valmidusega

Oluline uuenduslik omadus on see, et tõstukid on standardvarustuses täielikult võrku ühendatud: võttes arvesse kõige rangemaid turvanõudeid, edastatakse asjakohased andmed pilveserverisse, millele saavad juurdepääsu kliendid ja müügipartnerid. Andmeid saavad kõik hallata ja analüüsida. Edaspidi on võimalik läbi viia tarkvaravärskendusi ja aktiveerida funktsioone nagu kauba kaalu näit on-line-programmi kaudu. Tulevikus saame kohandada kahveltõstukeid muutuvate klientide vajadustega kogu elutsükli vältel – isegi vajadustega, millest me täna veel midagi ei tea. Juba on kättesaadav kaugdiagnostika, hoolduste meeldetuletus ja ennetav hooldus, mis vähendavad tõstukite seisuaegu ja aitavad kulusid vähendada.

Suurenenud turvalisus ja tootlikkus tänu paremale nähtavusele

Piiramatu nähtavus kõikjal on kahveltõstukite kasutamisel kiire, täpse ja ohutu töötamise oluline tingimus. Ainuüksi tõstemastipoolset nähtavust on vana mudeliga võrreldes suurendatud 20 protsenti. Õhukesed A-piilarid ja asümmeetrilised mastiprofiilid suurendavad vaatevälja, mis hõlbustavad koorma paigutamist millimeetri täpsusega.

Lamedam vastukaal võimaldab paremat tahavaadet, tugevdatud klaasist katus tagab maksimaalse nähtavuse ja parima võimaliku kaitse. Uute Linde mudelite ilmastikukindel kabiin tagab optimaalse nähtavuse külgedele tänu täielikult klaasitud ustele. Lisaks tagab kallutussilindrite ja kandekarkassiga «Protector Frame» kontseptsioon masti stabiilsuse ja maksimaalse jääktõstevõime. Ohutuse osas järgib Linde Material Handling nägemust nullist: pikas perspektiivis tuleb õnnetuste arv vähendada nullini. Püüdlusele aitavad kaasa valgustusvõimalused nagu LED-tulede ribad ja VertiLight mittepimestava valgustuse jaoks, lisaks hoiatus- ja abisüsteemid Linde Safety Pilot ja Linde Safety Guard, mis pakuvad juhile lisateavet teiste tõstukite ja inimeste asukohast, aidates ära hoida õnnetusi. Linde laadimisabi on standardvarustuses, sekkudes aktiivselt kohe, kui koormus läheneb tõstevõime piirile.

Maksimaalselt jätkusuutlik

Diisel- ja gaasitõstukid jäävad lähitulevikus paljude klientide esimeseks

valikuks tänu suurele jõudlustele ja laialdasele kasutusvõimalusele. Seetõttu pingutati energiatarbimise optimeerimiseks ja produktiivsuse suurendamiseks, vähendades samal ajal heitkoguseid. Linde Material Handling on selle saavutanud, kasutades kaasaegset hooldussõbralikku tööstusmootorit, integreerides DPF filtri standardvarustusse ja optimeerides Linde hüdrostaatilist ajamit. Testmõõtmised näitavad, et Linde tõstukid on kuni 30 protsenti ökonoomsemad kui konkurendid, olles ka produktiivsuselt selgelt paremad. See muudab Linde tõstukid kasutusea jooksul veel kuluefektiivsemaks. Samal ajal on nad ressursisäästvamad ja tekitavad vähem ohtlikke kasvuhoonegaase tänu Euro V heitkoguste standardile vastavale Deutzi mootorile.

Willenbrock Baltic OÜ Aadress: Uus-Ringi tee 11, Jüri alevik, Rae vald, 75301 Harjumaa, Eesti tel 622 8950 | e-kiri: wb@willenbrock.ee | www.willenbrock.ee

majandus Foto Shutterstock

Me oleme

viirusega majandussõjas

Sellist majanduskriisi, nii üllatavat ja ootamatut, ei osanud ükski majandusanalüütik ennustada. MARTA T UUL

30 000

2015

2016

2017

Nii Tallinna börsiindeks kui ka USA tuntuim börsiindeks Dow Jones langesid märtsis lühikese ajaga mitme aasta tagusele tasemele (graafikul indeksite väärtused sulgumisel) 22 500

2. jaanuar 2015

Dow Jones

17 832,99

11. veebruar 2016

15 660,18

15 000

astaid rääkisid analüütikud, et jah, kriis tõenäoliselt millalgi tuleb. Kuid seda, kust pauk pidi tulema, ei osanud keegi ennustada. Nüüd on see siis käes. Wuhanist alguse saanud koroonaviiruse COVID-19 puhang muutus kiiresti globaalseks tervisekriisiks, millel on tõsised mõjud kõikide riikide majandusele. „Me oleme sõjas, viirusega. See on majanduslik sõda,“ kirjutas Reuters märtsi keskel, ajal kui viirus oli jõudnud enamikku Euroopa riikidesse. Siin toimus ka mitme kümnendi suurim ühepäevane langus börsidel. Viimane suurim selline kukkumine oli aastal 1987. Nagu koroonapaani-

1400

1050

ka, sai ka too kriis alguse Aasiast ja läks ajalukku kui must esmaspäev. Kokku kukkusid aktsiabörsid veebruari tippudest ligi kolmandiku, mis omakorda on ajaloo kiireim kukkumine. Sellele aitas muidugi kaasa koroonaviiruse levik ja kaasnevad jõhkrad meetmed. Lisaks ka Venemaa ja Saudi Araabia vahel puhkenud terav naftahinnasõda. „Päris korralikud Ameerika mäed börsil üle hulga aja ja enne, kui uus tõus saab alata, on paraku ruumi languseks,“ ütles Luminori panga peaökonomist Tõnu Palm. Viirus on halvanud börsid ning selle levides on oodata aina suuremat langust. Langusele punkti saab panna siis, kui viiruse levik pidurdub või saabub posi-

tiivne info vaktsiinide kohta. Majanduse tervise seisukohast on olulisem inimeste tervis, töökohad ja siis sissetulekud. „Raha tuleb ja läheb finantsturgudel iga päev,“ tõdes Palm. LHV privaatpanganduse portfellihaldur Kaius Kiivramees selgitas, et langusturgudel, kuhu oleme jõudnud, on üldiselt kolm faasi. Esimene, kus arvatakse, et see kõik on ajutine, turud lähevad kohe üles tagasi. Teine, kus tõdetakse, et majandusega on ikkagi kehvemini, kui alguses arvati. Ning kolmas, kus igasugune optimism on kadunud, paranemist keegi enam ei looda ja igasugu positiivseid

1. jaanuar 2015

755,05

Tallinna börsiindeks 700

2015 30

2016

2017

12. veebruar 2020

2018

2019

29 551,42

30 000

26. jaanuar 2018

26 616,71

2020

24. detsember 2018

22 500

21 792,20 arenguid ignoreeritakse. Ta tõdeb, et kui varem oleme liikunud neist tsüklitest läbi aasta-pooleteisega, siis seekord on koroonaviiruse šokk toonud turuosalised järsult teise faasi, ning selgelt on näha ka kolmanda faasi elemente. Kõik on toimunud märksa kiiremini kui ühegi teise kriisi ajal. Hea uudis on aga see, et araablaste ja venelaste kemplus naftahinna üle on jäänud tagaplaanile. Nafta müügi vallandas OPECi istung, kus Saudi Araabia ja teiste riikide püüdlustest hoolimata otsustas Venemaa oma toodangu vähendamisest keelduda. Teades, et koroonaviiruse levik oli juba tunduvalt vähen-

17. märts 2020

danud nõudlust nafta järele. Venelased soovisid seeläbi haavata USA kildagaasitootjaid, kelle tasuvuslävi on suhteliselt kõrge. Näib aga, et Venemaa lõikas näppu, sest naftakartelli OPEC mõjuvõimsaim liige Saudi Araabia otsustas anda vastulöögi, ujutada turg musta kullaga üle ning alustas nii hinnasõda, mille tulemusel langesid hinnad ainuüksi pärast turu avamist 30 protsenti. Toornafta hind langes ühtekokku viimase nelja aasta madalaimale tasemele. Arvatakse, et sellise käiguga soovib Saudi Araabia Venemaa uuesti läbirääkimiste laua taha meelitada. Kumbki riikidest ei saa endale praeguse ma-

21 237,38

15 000

veebruar 2018

1374,35

veebruar 2018

1319,04

1400

detsember 2018

1155,41

1050

Aktsiaturud on üks väheseid poode, kus inimesed jooksevad kauba üleshindamisel kaubale tormi ja kauba allahindluse korral joostakse poest välja. 2018

2019

17. märts 2020

986,34

2020 31

700

20aastase kogemusega Ă&#x201E;ri- ning laokinnisvara TĂ¤ishaldusteenus TĂ¤ishaldusteenus haldus- ja hooldusettevĂľte 20aastase

kogemusega Ă&#x201E;ri- ning laokinnisvara haldus- ja hooldusettevĂľte TĂ¤ishaldusteenus

TĂ¤ishaldusteenus on kogu haldusstandardi piires kirjeldatud kinnisvara sĂ¤ilimise ja korrashoiu teostamine

}

TĂ¤ishaldusteenus on kogu haldusstandardi piires kirjeldatud kinnisvara sĂ¤ilimise ja TĂ¤ishaldusteenus on kogu korrashoiu teostamine

}

haldusstandardi piires kirjeldatud kinnisvara sĂ¤ilimise ja korrashoiu KOGU HARJUMAA PIIRES teostamine

TASUTA KONSULTATSIOON

Korrashoiu korraldamine } TEHNILISE HALDURI TEENUSED }

ĚŞ

Korrashoiu korraldamine Korrashoiu korraldamisel tagatakse kinnisvara omanikule hoone vĂ¤line ja

Korrashoiu korraldamisel tagatakse sisene heakord, kokkulepitud puhtustase ja kinnisvara omanikule hoone vĂ¤line koristuse sagedus ja sisene heakord, kokkulepitud puhtustase ja koristuse sagedus ELEKTROONILISE HOOLDUSPĂ&#x201E;EVIKU KOOSTAMINE OBJEKTILE }

} TEHNILISE HALDURI TEENUSED } PROBLEEMIDE ESMAREAGEERINGUD } Korrashoiu korraldamine Tehnohoolde korraldamine Korrashoiu korraldamisel tagatakse kinnisvara omanikule hoone vĂ¤line ja sisene heakord, kokkulepitud puhtustase ja KOGU HARJUMAA PIIRES koristuse sagedus

Tehnohoolde Tegevused ja tĂśĂśd selleks, et fĂźĂźsiliselt sĂ¤ilitada korraldamine kinnistu osaks olevaid ehitisi, tagades nende

LAO HnendeAĂźksikute L Dselleks, UjaS .EE ning tehnosĂźsteemide Tegevused ja tĂśĂśd osade et seisundi vastavuse ettenĂ¤htud nĂľuetele

fĂźĂźsiliselt sĂ¤ilitada kinnistu osaks olevaid ehitisi, tagades nende TASUTA KONSULTATSIOON } ELEKTROONILISE HOOLDUSRAAMATU ning nendeKOOSTAMINE Ăźksikute osadeOBJEKTILE ja tehnosĂźsteemide } PROBLEEMIDE ESMAREAGEERINGUD } Ă&#x153;Ă&#x153;RIKLIENTIDE IGAPĂ&#x201E;EVANE TEHNILINEseisundi TEENINDAMINE vastavuse ettenĂ¤htud nĂľuetele

Ń?

LAOHALDUS. EE

} ELEKTROONILISE HOOLDUSPĂ&#x201E;EVIKU KOOSTAMINE OBJEKTILE } ELEKTROONILISE HOOLDUSRAAMATU KOOSTAMINE OBJEKTILE } TEHNILISE HALDURI TEENUSED } PROBLEEMIDE ESMAREAGEERINGUD } Ă&#x153;Ă&#x153;RIKLIENTIDE IGAPĂ&#x201E;EVANE TEHNILINE TEENINDAMINE

LAOHALDUS. EE

Foto Andres Putting

Foto Tiit Blaat

Foto Jaanus Lensment

Vasakult: Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas, Luminori peaökonomist Tõnu Palm ja siseminister Mart Helme.

Loodame, et inimeste tervise küsimused saavad lahendatud, muu on vähem oluline. jandusseisu juures madalat naftahinda lubada.

Uus reaalsus Kokkuvõttes on šokk sedavõrd suur, et riigid otsivad võimalusi, kuidas oma majandust toetada. Kaasa arvatud Eesti. USA president Donald Trump valmistab meetmeid majanduse toetamiseks ja selle isoleerimiseks leviva koroonaviiruse puhangu vastu. Euroopa Keskpank on teavitanud, et suunab 40 miljardit eurot Euroopa Liidu riikide valitsustele, et võidelda koroonaviiruse tekitatud kahjude vastu. „Euroopa on koroonaviirusega võideldes olukorras – ükskõik mis vaja,“ ütles Euroopa Investeerimispanga president Werner Hoyer. Märtsikuus on

juba 20 Euroopa Liidu riiki esitanud laenusoovi, et leevendada koroonaviirusest põhjustatud majandusolukorda. Suletud piirid ja koju saadetud töötajad tähendavad, et sisuliselt on paljud majandused seisatud. Rahandusminister Martin Helme on hinnanud, et koroonaviirusega seotud kulu majandusele on sel ja järgmisel aastal 1,5 kuni 2 miljardit eurot. Samas endine peaminister Siim Kallas pakkus, et majanduslanguse hinnaks võib kujuneda Eestile isegi kuni 9 miljardit eurot aastas. Eesti riigijuhid loodavad, et majanduskasv langeb nulli, kuid halvimal juhul võib juhtuda kuni viieprotsendiline kahanemine. Paljudel ettevõtetel on tulnud uksed sulgeda, heal juhul, töötajad saa-

ta sundpuhkusele. Seda, kuidas ettevõtted sellisest olukorrast taastuvad, ei tea keegi. Küll aga plaanib riik teha ettevõtetele maksuvabastusi ja -langetusi. Ka Eesti on teatanud plaanist võtta laenu. Esialgu miljardi. Kui varem olid analüütikud ning ka Eesti Pank seisukohal, et Eesti ei peaks laenu võtma, see oleks rumalus, siis nüüd on ka nende seisukohad muutunud. Nimelt on Euroopa Keskpank juba aastaid tegelenud, küll tulutult, rahatrükiga, et suurendada inflatsiooni. Selle tulemusel on aga raha hind sisuliselt nullis. Laenuraha on odav ja seda on juba enne koroonakriisi kasutanud mitmed Euroopa riigid. Kiivramehe hinnangul olemegi globaalselt ühe kõigi aegade suurima eelarvedefitsiitide ajastu alguses. 33

See tähendab, et majanduse elavdamiseks suunatakse süsteemi enneolematus koguses raha, mis on keskpankade poolt värskelt trükitud. Kui varem trükiti, et osta finantsvarasid, siis siit edasi trükitakse, et stimuleerida majandust riiklike eelarvekulutuste abil. Ajalooliselt on defitsiidikulutustel olnud majanduste elavdamisel märkimisväärne mõju.

Investorid kolivad mujale Investori jaoks on aga olukord uus. Kui varem oli inflatsioon väike ja vähenev, siis nüüd liigume ajastusse, kus inflatsioon on küll väike, aga kiirenev. Kiivramees ennustab, et investorid hülgavad nüüd viimase kümne aasta kõige populaarsemad varaklassid ja hakkavad eelistama neid, mida varem välditi. „Investor peaks avama end rohkem varadele, mis töötavad hästi, kui reaalintresse hoitakse tahtlikult madalal. Selleks on väärtusaktsiad, arenguriigid, toormed, nagu kuld ja vask. Kõigi siin mainitud varadega kaubeldakse praegu madalatel hinnatasemetel, kuna turud usuvad, et inflatsioon on igaveseks kadunud. Inflatsioon aga ei ole kadunud, inflatsioon on protsess,“ ütles ta. „Finantsturule piirangud ega teadmatus ei meeldi,“ ütles Admiral Markets ASi Eesti müügiüksuse juht Sander Lõhmus. Paljud ettevõtted on juba börsile teatanud, et planeeritud tulueesmärke ei suudeta täita, ja see on halb näitaja. Lõhmus nentis, et oodatust negatiivsemad tulemused toovad kindlasti kaasa täiendava müügilaine. Pulliturg ehk tõusvate hindadega turg on kestnud juba viimased 11 aastat. Rahatrükk on soosinud raha liikumist aktsiaturgudele. Seega on seal piisavalt neid, kes börsilt väljuda võivad. Enamasti on aga Lõhmuse sõnul nii – mida suurem paanika, seda rohkem väljujaid. Paanikaga kukuvad praktiliselt kõik varaklassid. Seda, kui kaua läheb aega optimismi naasmiseks, ei tea keegi.

Majandussurmad Lõhmus juhib tähelepanu aga ka asjaolule, et hetkel näeme koroonaepideemiat, aga selle taustal kiputakse ära unustama, et tulla võib ka muid ootamatuid negatiivseid uudiseid. Igasugune eskaleerumine, kas või sõjalised konfliktid, rahutused või34

Soovitusi investoritele! Veri on tänavatel, ole ettevaatlik, aga osta. 18. sajandi Briti aadlik parun Rothschild on öelnud: „Osta, kui veri on tänavatel, isegi kui veri on sinu enda oma.“ Nii kipuvad soovitama ka tänapäeva analüütikud. Kiivramees õpetab, et iga suurem börsilangus tundub tagantjärele vaadatuna võimalusena, ettepoole vaadates aga hirmutav. Turge peab vaatama emotsioonivabalt. Tuleb olla ettevaatlik siis, kui kõik teised optimismis turule tormi jooksevad, ja vastupidi, olla julgem siis, kui teised jooksevad börsilt minema. Nagu maakeral on kindla mustriga aastaajad, nii on turgudel kindla mustriga tsüklilisus, või nagu madrusesärk, kus pärast musta triipu tuleb alati valge triip ja vastupidi. Ka kõige mustemast olukorrast tullakse alati välja. „Aktsiaturud on üks väheseid poode, kus inimesed jooksevad kauba üleshindamisel kaubale tormi ja kauba allahindlusel joostakse poest välja. Võrdlus hullumaja puhvetiga teeks sealsele puhvetile liiga,“ ütleb LHV privaatpanganduse portfellihaldur Kaius Kiivramees. Pärast langust tuleb ikka tõus. Eeldatakse, et taastumine võib tulla sama järsk kui kukkumine, ent esimese tõusu peale ei maksa veel pikaajalisi järeldusi tegema hakata. Analüütikud kiidavad pikaajalisi investoreid. Elu ja analüütika on näidanud, et stabiilne ja pikaajaline investor ei kanna suuremat kahju, vaid saab ikka rahulikku stabiilset tulu. Kainet, rahulikku meelt!

vad kaasa tuua täiendava pessimismi. Sellised määramatused võivad positiivse perioodi veelgi kaugemasse tulevikku lükata. Enne seda, kui turg hakkab uuesti stabiilsemaid jooni näitama, kõigub ta ilmselt veel kordi üles-alla. Seega ei soovita analüütikud esimese tõusu peale kohe varaklasse vahetama asuda. Investoritel tasub emotsioonid kõrvale heita. Luua endale mustaks stsenaariumiks kindel plaan. Ning analüüsida iseenda jaoks, milline on see langus ja hind, kust edasi enam närvid minna ei luba. Kui on varasid, mis võivad reaalselt hapuks minna, siis tuleb teha korrektiive. Stressiolukorras müües tuleb arvestada, et head hinda alati ei saa. Kui portfelli kvaliteet on hea pikemas perspektiivis, siis võib tragöödiat pealt vaadata ja mitte sellele müügilainega ise kaasa aidata. Enamik aktsiaturge tulevad viiruse leevenemise järel tagasi, ootamise pikkus sõltub paljudest teguritest. Küll aga nentis Palm, et on valdkondi, kus endisi tasemeid ei näe niipea. „Loodame, et inimeste tervise küsimused saavad lahendatud, muu on vähem oluline. Kui makromajandu-

se pilt aga riikide lõikes väga tugevasti muutub, on sellel kahtlemata pikaajaline mõju ka kehvema kvaliteediga varadele. Tuleb pankrotte. Seega kvaliteet ennekõike, siis võib vabamalt võtta ja virtuaalseid miinuseid soovi korral vaadata,“ soovitas ta. Tähtis on omada strateegiat ja riskide hajutamiseks võiks finantsturgudele sisenemise ja väljumise jagada etappidesse. Sõltumata varaklassist toimub praegu järsk kukkumine. Kui varem arvati, et krüptoraha on stabiilne ja kindel, on nüüdseks ilmnenud, et see ei vasta tõele. Lõhmus soovitab tegeleda finantsinstrumentidega, mille liikumisest ja toimimisest investor aru saab. Eri analüütikud on viimastel päevadel avaldanud arvamust, et turg võib langeda 20–30%. Tegelikkuses näitavad andmed minevikust (tipust põhjani), et turg võib langeda tipust kuni 50%, kui võrrelda näiteks SP 500 tippu 2007. aastal madalpunktiga 2009. aastal. Analüütikud lähiajal turgudelt stabiilsust ei oota. Esimesi rahunemise märke võib oodata siis, kui koroonaviirus saab seljatatud või laheneb naftatüli. Hiinas, kus koroonaviirus on kontrolli all ja uusi haigestunuid vähe, on juba näha ka majanduse elavnemist.

pank

Swedbank:

Foto Tiit Tamme / Õhtuleht

kriisidest on palju õppida

Swedbank Eesti on viimase paarikümne aasta jooksul elanud läbi kaks suurt raputust, mõlemast on tehtud omad järeldused. TAN EL SA A R MAN N

agnaat vestles Sven Jürgens oniga, kes on Swedbankis töötanud kokku üle 20 aasta. Ta on praegu Swedbanki ühe olulisema haru – privaatpanganduse juht. Jürgenson näeb väga selgelt, kuidas mitmesugused regulatsioonid on elu panganduses muutnud. Pärast 20 aastat on endiselt põnev. Jürgenson, nagu ta ise armastab öelda, on veregrupilt jurist. Ta alustas oma karjääri pangas 1999. aastal tollase Hansa Liisingu juristina. Sisuliselt tuli ta panka otse ülikoolipingist. Veidi hiljem sai temast juba liisinguäri juriidilise osakonna juht. Sealt edasi oli ta liisinguettevõtte juhatuse liige ja esimees. Alates 2017. aastast juhib ta privaatpanganduse Eesti üksust, mis on nii varade mahult kui ka klientide arvult Eesti suurim. „On ajastu märk, et juriidikat on praegu panganduses vaja rohkem kui kunagi varem,“ tõdeb ta. Meie õigusakte ja eeskirju täis maailmas on juriidika finantssektoris üks nõutumaid kompetentse. Pangandusest on saanud üks enim reguleeritud valdkon36

di ja uute normide kehtestamine kogub aina hoogu. Jürgenson tuli panka ajal, kui Vene kriis oli just lõppenud ja majandusse hakkas taas elu sisse tulema. Ees ootas kümmekond aastat korralikku sõitu. Igal aastal tulid müüginumbrites uued rekordid. Oli ootus, et kui eelmisest perioodist paremat tulemust ei tee, siis ei vasta tulemus ootustele. Me teame, mis juhtus 2008. aastal. Majanduskriis, mis raputas kogu maailma. „Öeldakse, et kui sa kahte kriisi pole läbi elanud, siis ennast pankuriks nimetada pole sobilik. Selles mõttes saab öelda, et kriis oli arenguks hea ja vajalik. See õpetas ja puhastas. Tegemist oli kogemusega, mida ülikoolis ei õpetata ja mida saadki praktilise töö kaudu. Nägime, kuidas lugupeetud ettevõtjad ühel hetkel enam nii lugupeetud ei olnud. Kellele ei meenunud oma allkiri lepingul ja kes kolis Eestist ära,“ meenutab Jürgenson. Siiski oli väga palju tublisid ja südikaid kliente, kes raskustele vaatamata tegid pangaga koostööd ja tulid madalseisust kenasti välja.

ÕPPETUNNID: Eesti suurim pank areneneb koos ühiskonnaga.

Pangad tegid vigu Pankurid on praegu ühel nõul, et kui vaadata tagasi majanduskriisi eelsesse aega, siis jääb sealt silma hoiatav pilt. Pankade hoiuste ja laenude suhted olid paigast ära ja väga suured riskid asusid kinnisvarasektoris. Börsile ja kinnisvaraarendusse olid ennast sisse seadnud taksojuhid. Lumepall muudkui veeres. Jürgenson meenutab, et analüütikud hoiatasid juba 3–4 aastat ette. Olu-

kord ei ole jätkusuutlik ja midagi koledat on kohe-kohe tulemas. Järgmisel ega ka ülejärgmisel aastal ei tulnud midagi. Ja siis see juhtus. Nagu ikka, üllatusena. „Tagantjärele peab tunnistama, et pankadel oli oma selge roll majanduse ülekuumenemisel ja kinnisvaramulli lõhkemisel. Mitmed tolleaegsed pangajuhid on seda tagantjärele ka ise tunnistanud. Eirati selgeid ohumärke ja kohati oldi ka naiivsed.

Olime noor ühiskond, vastav ajalugu ja kogemus puudus. Kogu sektor tegi vigu. Tegime ka meie. Nii enne kriisi kui ka sellest väljudes.“

Palju õppida Pärast 2008. aasta kriisi sai majandus mõne aasta möödudes taas hoo sisse ning normaalsus hakkas tasapisi taastuma. Jürgenson vaatab praegust pilti majanduses ja ütleb, et kuigi viimased kümme aastat on olnud 37

püsiv kasv, sii detailidesse minemata on majanduse tervis üldpildis üllatavalt hea. Me ei suuda mõjutada laias maailmas toimuvat ega sealt alguse saavaid kriise kuidagi ära hoida. Küll saame aga väga palju teha selleks, kas ja kuidas me siin Eestis võimalike kriiside tulekuks valmis oleme. 2008. aastal me valmis ei olnud, arvab ta. „Olime USAst alguse saanud finantskriisi puhkemise hetkeks paraja tasakaalustamatuse mulli oma majandusse kokku keetnud. Praegu on meie majandus palju paremini tasakaalus, kindlasti mõjutavad väljastpoolt tulevad kriisid, sealhulgas koroonaviirus, ka meid, kuid meie haavatavus nendele on hulga väiksem kui 12 aasta eest,“ usub Jürgenson. Pärast finantskriisi muutis pank oma krediidiriski poliitikat olulisel määral konservatiivsemaks. Jürgenson ütleb, et kriis oli teatud mõttes nagu eksam, kus pank nägi oma varasemate aastate töö ja ettevalmistuste vilju. Selle pinnalt tehti tõsiseid järeldusi, mis omakorda on taganud selle, et kriisijärgse perioodi krediidiportfellide kvaliteet on läbi aegade kõrgeimal tasemel. „Kriisijärgne periood ei olnud paljudele klientidele lihtne. Kuna riskipoliitika karmistus, jäid hulgal klientidel laenud pikendamata ja liisingud saamata. See oli keeruline, aga vajalik periood, kus me paljude klientide silmis just plusspunkte ei kogunud,“ nendib ta.

Suurim automüüja Swedbanki liising on läbi aastate olnud Eesti juhtiv liisinguettevõte, mis on Swedbanki üldist turuosa arvestades igati loogiline. Kuid masu ajal avaldus see kõik eriti omapärases vaates. Nimelt sai panga liisingufirmast ühel hetkel üks Eesti suuremaid, kui mitte kõige suurem automüüja. Klientide tagastatud liisinguautode arv kasvas pidevalt ja ühel hetkel oli müügis rohkem sõidukeid kui ühelgi teisel automüüjal. Õnneks ei kestnud see periood kaua. Jürgenson toob klassikalise näite, kuidas möödunud perioodi vigadest on võimalik õppida. Aastatel 2002–2007 sõlmiti liisingulepinguid 38

Kui sa kahte kriisi pole läbi elanud, siis ennast pankuriks nimetada pole sobilik.

Foto Jake Farra

RAHA TURULE: Sven Jürgenson soovib, et me julgemalt investeeriks.

Alusta lendu mugavalt ja privaatselt Personaalne teenindus Privaatne ja järjekorrata julgestuskontroll Piletite ja pagasi registreerimine Hubane VIP ruum suupistete ja jookidega Mugav transport VIP ruumist lennukisse Tasuta parkimine VIP parklas Teenus mõeldud nii regulaar- kui eralendude reisijatele nii saabumisel kui väljalennul. Võimalus kasutada üht nõupidamisruumidest.

Broneerimine: vip@tll.aero (+372) 605 8541

üle turu kampaania korras 0 sissemaksega. Läksid salongi, said võtme ja sõitsid. Seda pank enam ei praktiseeri. Liisingus on esimene sissemakse oluline krediidiriski maandamise meede. Eriti puudutab see uute autode finantseerimist.

Rahapesu Järjekordne uus etapp Eesti pangandussektoris saabus 2014. aastal seoses Krimmi annekteerimisega Venemaa poolt ja sellega seotud sanktsioonide kehtestamisega. Pangas on rahapesuvastase võitlusega tegeletud küll kogu aeg, aga Krimmi sündmuste järel sai see valdkond ja sellega seotud reeglistik rahvusvaheliselt tunduvalt karmima tõlgenduse. Varem aktsepteeritud praktikad ei olnud enam piisavad ja kliendi tausta uurimisel tuli piltlikult öeldes kolme kliki asemel teha nüüd kümme. Sellele järgnesid erinevad off-shore-ettevõtete kasutamisega seotud paljastused ja skandaalid, nagu n-ö Panama paberid ja Paradise’i paberid. Oli teisigi. Need viisid välja selleni, et pankade riskiisu seda tüüpi ettevõtetega koostööd teha muutus olematuks. Nende arengute taustal muutis Swedbank ametlikult ka oma riskiisu ja määratles ennast kui madala riskiisuga pank, mille fookuses on kohalike klientide teenindamine. See kõik tõi kaasa portfellide ülevaatamise ja paljude kliendisuhete lõpetamise. Valdavalt puudutas see mitteresidentidest kliente ja kliente, kellel puudus seos Eestiga. Aga ka kliente, kelle tausta ja tegevust pank ei mõistnud. „See on olnud pangale keeruline ja emotsionaalselt kurnav periood, kuna tegemist on olnud pikaajaliste ja sageli ka kasumlike klientidega. Samas on selge, et panga jätkusuutlikkust silmas pidades ei sa me endale sellised riskiisuga vastuolus olevaid kliendisuhteid lubada. Ja just jätkusuutlikkus on see, millele me oma tuleviku tegevusi planeerides tugineme,“ räägib Jürgenson nüüd.

Teadlikkust tuleb tõsta Üha rohkem on kuulda nurinat, et pangad on muutunud liiga karmiks. Kiusavad kliente ja lämmatavad ettevõtlust. Esitatakse ebamugavaid küsi40

musi ja ei selgitata piisavalt, miks see kõik on vajalik. Mõeldakse, et see on praeguse aja märk ning peagi tõmbavad pangad tagasi. Jürgenson soovitab seda võtta kui uut reaalsust ja koostöös pangaga asjad siiski selgeks rääkida. Ta toob sisse teise poole, millest on vähe räägitud. „On esinenud juhtumeid, kus meie kliendid on pahatahtmatult osalenud skeemides, kus nad ei ole

Praegu on meie majandus palju paremini tasakaalus, meie haavatavus on hulga väiksem kui 12 aasta eest.

tahtnud ega oleks tohtinud osaleda. Nad on teinud koostööd kahtlase taustaga vastaspoolega,“ ütleb ta. „Oleks meie ettevõtjad kas või vastaspoolt guugeldanud, oleks aru saadud, et asi on hapu.“ Ta toob lihtsa näite: Eesti ehitusmaterjalide tootja, lugupeetud ettevõtja, sai Venemaalt tellimuse, küsis ettemaksu ja kui see laekus, pani kaubad teele. Hiljem selgus, et tellija taust ja seosed olid pehmelt öeldes sobimatud. Lisaks maksis selle arve veel kolmas firma, keda seostatakse otseselt mitmes rahapesuskeemis osalemises. Lihtsustatult – klient oli sattunud kuritegeliku tulu legaliseerimise skeemi. „See tähendab, et kuritegelik raha laekus reaalselt Eesti ettevõtja kontole ja see võeti käibesse. Nüüd on meie klient panga peale pahane, miks me heidame talle ette

mineviku tehinguid ja seda, et ta oma kliendi tausta ei kontrollinud. Tegeleme pidevalt klientide teadlikkuse tõstmisega neil teemadel,“ kinnitab Jürgenson. Swedbank peab ka aina lammutama müüti, et klientide taustakontrolli teostamine on vaid nende ülesanne. Päris nii see ei ole. Oma kliendi ja vastaspoole tausta kontrollimise kohustus lasub eelkõige igal kliendil endal.

Suvel uus reeglistik Mitmesugused kriisid on meid viinud selleni, et pankadele on peale pandud üha uusi ja karmimaid nõudmisi, mis lõppastmes jõuavad ka klientideni. See käib nii lisategevuste kui ka reaalse rahalise kulu kohta. Näitena mainib ta, et 2020. aasta suvel jõustub meil uus Euroopa Liidu ülene maksualaste tegevuste raporteerimise reeglistik. See paneb pangale täiendava kohustuse raporteerida maksualastest rikkumistest, mida pank oma klientide tegevuses märkab. Siin-seal on räägitud juba ka keskkonnaalastest rikkumistest, mille märkamisel oleks pangal samuti kohustus reageerida. Ilmselt see loetelu veel täieneb. Jürgenson ütleb, et võib ju ühelt poolt vaadates öelda, et kogu pangandus on aastatega suures osas muutunud, aga kui vaadata suurt pilti, n-ö helikopteri vaadet, siis oma sisult on pangad jäänud samaks, nagu oldi sada aastat tagasi. „Sisuliselt lahendame me kahte probleemi. Anname raha neile, kellel seda hetkel puudu, ja võtame raha hoida neilt, kellel seda hetkel üle on. Neilt, kellele raha anname, ootame seda tagasi, ja need, kelle raha me hoiame – nende ees peame täitma oma kohust vastutustundliku varahoidja ja -kasvatajana. Oma olemuselt on Swedbank klassikaline universaalpank, mille ärist üle poole moodustab kodulaenuäri. Seda on tegelikult tore tõdeda. Vaatad aknast välja ja näed, et linna peal on kraanad püsti. Eesti elu edeneb, inimesed saavad endale uued kodud. Või viskad pilgu kümnendalt korruselt alla Liivalaia tänava liiklusvoole ja mõtled, et näe – iga neljas auto on finantseeritud Swedbanki abil. Meil läheb tegelikult hästi,“ ütleb Jürgenson.

TĂ¤helepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol vĂľib kahjustada Sinu tervist.

Swedbanki elav legend,

Gren Pent Pank on majanduselu keskus, kus kõik sõltuvad panga pakutavatest digiteenustest. Keegi vastutab selle eest, et jamad laheneksid. TA N EL SA A R MA N N 42

wedbanki digijamade lahendaja on Gren Pent. Ta on Swedbanki IT-osakonnas töötanud alates 2016. aastast ja võib öelda, et ta on elav legend. Ta alustas pangas telefonimüüjana, pakkudes klientidele pensionisammast, elukindlustust, krediitkaarti ja muud. Ta ütleb ise, et teeb oma tööd alati „põhjendamatult haiglase kirega“ ja läheb asjasse sisse. Oma tõelise kire leidis ta aga siis, kui toonane seenior-spetsialist kutsus teda liituma IT-toe meeskonnaga. Pent on hariduselt psühholoog ning õppis IT-d omal käel. Ta võttis väljakutse vastu ja nüüd on ta juba ise seenior-spetsialist ehk inimene, kes lahendab ära panga kõige suuremad ja olulisemad IT-probleemid. „Kui paljudele meeldib IT-valdkonnas spetsialiseeruda, siis IT-toes

Mobiili- ja netipank ei saa kunagi valmis. Mõtleme tihti, mis võiks olla järgmine kirss tordil.

KÕIGE TÄHTSAM: Gren Pent on Swedbanki sees väga nõutud mees. Ei ole muret, mida Pent lahendada ei oskaks.

pead sa oskama kõike. Peame muutma selle tavainimese jaoks keerulise ja süsteemse maailma inimsõbralikuks ja ägedaks,“ ütleb Pent. Sealse osakonna 12 töötajat peavad olema osavad nii IT-maailmas, tundma panganduse protsesse kui olema ka head suhtlejad. Seenior-spetsialisti amet nõuab juuniorist suuremat analüüsivõimet ja läbirääkimisoskusi, sest inimesed on erinevad ja probleemid laiemad. Gren koolitab välja ka nooremaid kolleege. IT-tugi üldiselt ei saa väga palju rääkida oma töö detailidest, sest paljuski on see seotud turvalisusega. Eesti suurima panga IT-tugi tegeleb kõigi probleemidega, mis ükskõik kellel tekkida võivad – olgu need kliendid või oma töötajad. „Mured on muutunud ajas muidugi üha enam digitaalseks. Me töötame iga päev palavikuliselt, et iseenesest mõistetavad funktsionaalsused jõuaks üha paremini ja kiiremini klientideni.“ See töö ei ole meelakkumine. Seenior-spetsialist peab vahel kehastuma ka psühholoogiks, millega Grenil muidugi probleeme ei ole. Selleks, et kolleegide pingeid maandada. Samas peab ise selles segasumma suvilas selget pead hoidma. Greni sõnul on päevi, kus ta ei taju üldse, mis kell parasjagu on. Juhtub sedagi, et isegi 15tunnisest tööpäevast ei piisa probleemide lahendamiseks. „Mobiili- ja netipank ei saa kunagi valmis. Ei tohigi saada. Mõtleme tihti kastist välja, et mis võiks olla järgmine kirss tordil, mida era- või äripoolel vaja võiks minna,“ räägib ta. IT-tugi saab väga head tagasisidet ja on seega sellistes projektides tuge-

valt sees. Grenile pangas meeldib. Ta ütleb, et siin austatakse üksteist ja ollakse võrdsed. „Ma olen ratastoolis olnud juba üle 25 aasta, algusajal ei olnud Eestis toole lihtsalt saada. Olen kogu aeg olnud istuvas positsioonis, vaadanud kõigile sõna otseses mõttes alt üles. Aga ma ei ole siin kunagi end väikesena tundnud. Tunnen, et mu sõnal on väärtus ja tähendus,“ ütleb Gren.

„Kas teil on aega?“ Naljakaid ja veidraid seiku tuleb ITtoes ikka ette ning eluterve huumor on siin ka vajalik, sest töö on vastutusrikas ja pingeline. Gren meenutab aga juhtumit hoopis varasemast ajast, kui ta telefonimüügiga tegeles. See jääb talle elu lõpuni meelde. „Helistasin ühele kliendile ja küsisin, kas tal on aega rääkida. Tema sosistas, et väga ei ole, aga lühidalt võib. Rääkisin siis, kust helistan ja miks. Oli väike vaikusehetk ja siis ta ütles, et muidu on kõik tore, aga kuna ta on sünnituslaual, siis äkki võiks nädala pärast uuesti proovida,“ naerab Gren. Meil klientidena Greniga otse suhelda võimalik ei ole, kuid kui mure on piisavalt suur, siis jõuab see kindlasti ka tema kõrvu. Peamiselt võtavad temaga ühendust kolleegid Tallinnast, Võrust, Valgast ja mujalt. Ta on nõutud mees – millegipärast tahavad kõik alati just temale enda või mõne panga kliendi muret kurta. „See on saanud kummaliseks nähtuseks jah. Ma pean hästi oluliseks armastust oma töö vastu. Annan endast 200 protsenti. Ma ei taha teha lihtsalt asju ära, vaid pakun ka lisaväärtust,“ avaldab Gren. 43

Sajad miljonid eurod on kaitsetud Privaatpanganduse juhina teeb Jürgensonile muret eestlaste konservatiivsus investeerimisega seotud teemades. Väga suur osa nende klientide varadest istub praegu nõudmiseni hoiustel ja on inflatsiooni ees kaitsetu. Sajad miljonid eurod. Jürgenson ütleb otse, et see on meil selge arengukoht ja ta kavatseb selles asjas panustada. Soovitakse jõuda Skandinaavia tasemele, kus klientide säästudest on valdav osa teadlikult investeeritud. „See on ka see, kuhu me teekonna lõpus jõuda soovime. Julgustame inimesi investeerima. Teeme ka sel aastal pingutusi ja muudatusi, mis sellele kaasa aitavad,“ lubab ta. Swedbank Eesti privaatpanganduse keskmine klient on üle 50 aasta vanune meesterahvas. Sealt tuleb ka konservatiivsus. Neil on suhteliselt värskelt meeles ka viimane majanduskriis ja sellega kogetud valusad õppetunnid. Samas on positiivne, et iga päeva ja kuuga nende kliendibaas nooreneb ja noorema põlvkonna valmi-

dus investeerimisega tegeleda on märksa suurem. Aga ka investeerimisvaldkond pole reguleerimise mõttes erand ja võrreldes varasema perioodiga on ka siin pangal tunduvalt keerulisem kliendile investeerimisalaseid soovitusi anda. MIFID2 on lühend, mille sisu iga privaatpankur peab teadma une pealt. Selle eesmärk on üllas – tuua panga tegevusse rohkem läbipaistvust ja kaitsta kliente agressiivsete investeerimistoodete müüjate eest. „Minu hinnangul on nii mõneski kohas eeskiri selle tegelikust eesmärgist mööda jooksnud ja klientide olukord on hoopis halvenenud. Kliendihalduritel pole enam võimalik sellel tasemel kliente nõustada, nagu kliendid tegelikult sooviksid. Aga tõe kriteerium on praktika ja loodame, et elulised arengud viivad meid ühel hetkel jälle selleni, et on klientide huvides, kui litsentseeritud kliendinõustajad võivad neid investeeringute valikul igakülgselt aidata.“

sadam

o Fot

Korruptsiooniskandaal sadamat ei kummita Poliitikute maiuspala, Tallinna Sadam, sai korruptsiooniskandaali toel pildi klaariks ja võttis kursi tulevikule. TAN EL SA A R MAN N

sula rik O d n He

li aeg, kui parteid pidasid sadamaid nii oluliseks, et need piltlikult öeldes jagati omavahel ära. Sina tegeled Vanasadama teemadega, meie Muugal ja teie Paldiskis. Tallinna linn tegi aga ühel hetkel riigifirmale ettepaneku, et need võiks maksta kümnist selle eest, et neid neetud turiste linna toovad. Neid on vaja ohjeldada, lisaks käivad nad kemmergus. Turismimaks on ka praegu päevakorral, aga toona taheti raha saada otse sadamalt. Pikki aastaid käis kemplus ja jant Tallinna sadama nõukogus, kus eriti paistis silma Reformierakonna ja Isamaa (toona IRL) vägikaikavedu. Milline oli sadam enne seda? Milline oli elu sadamas aastakümneid tagasi? Sellest teab kõige paremini rääkida 1967. aastal Tallinna Merekaubasadamasse laadimisrajooni stividorina tööle asunud Lembit Visna-

TĂ¤helepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol vĂľib kahjustada teie tervist.

Uut tulu on sadamal vaja, sest Tallinki lahkumine tähendab olulist käibekadu.

puu. Sadama legend, kes läks pensionile alles tänavu. Visnapuu karjäär laevanduses algas traagiliselt, kui ta kalalaeval praktikal viibides koos heeringatünniga laevatrümmi kukkus ja trauma sai. Nägemine halvenes ning laeva juhtima ta enam ei sobinud. Tema esimene amet oli sisuliselt töödejuhataja, kes korraldas sadama territooriumil lossivate ja lastivate tööliste tööd. Ta meenutab, et toona töötasid sadamas väga erinevad inimesed, paljudel vaid mõni klass haridust. „Oli üks brigadir seal, kes iga kord vahetuse lõpus ütles mulle, Lembit, ma olen nii väsinud ja ei näe enam hästi, pane viljavagunite numbrid ise kirja. Varsti tuli välja, et ta ei osanud ei lugeda ega kirjutada. Ise oli brigadir,“ naerab Visnapuu. Sadam oli siis peamiselt kaupade vastu võtmiseks ja saatmiseks. Nõukogude ajal kuulus sadam laevanduse koosseisu, mis kuulus mereministeeriumi alla, ning kogu asjaajamine käis vene keeles. Eesti keelt kuulis sadamas Visnapuu sõnul vähe, mõne üksikuga sai seda rääkida. Tööliste töö oli raske ja tegutseti kolmes vahetuses, ka öösel. Visnapuu võrdleb seda vangilaagriga, kus tuli teha rasket füüsilist tööd. Hiljem sadam arenes ning tekkisid õppekombinaadid. Sai ise endale kaadrit koolitada ja koolitati teistelegi. Kirjaoskamatuid peagi enam ei leidunud. „Seejuures võisid tööliste palgad olla kõrgemadki kui sadama pealikul. Viimasel oli palk 250 rubla, tü48

POLE IMESTADA, KUI SADAMA JUHI VALDO KALMU NÄGU KIPRA KISUB: Üleöö jäi Tallinna Sadam suuresti ilma oma kuldkliendist. Tallinkist võib koguni saada konkurent.

Foto Mana Kaasik

kitööd tegeval töölisel võis see olla 300–350 rubla,“ meenutab Visnapuu ja lisab, et näiteks inglise keele oskuse eest võis 10 protsenti lisaks saada. Heldelt jagati ka preemiaid, kui plaan täidetud sai. Visnapuu tegi sadamas karjääri. Nõukaajal oli nii, et kui liidulises ettevõttes oli pealik Venemaalt tulnud, siis pidi asetäitja olema kohalik. Merekaubasadamasse toodi juht Kaug-

Idast ja Visnapuust sai tema parem käsi kaadri alal. Ta arvas, et see on igav töö, aga kaugel sellest. Selgus, et ligi 2200-l sadama töötajal on igasuguseid probleeme, mida tuli lahendama asuda. „Perekonnad, tülid, kainestusmajad. Rahvas elas ju sadamale kuuluvates majades ja nii jutud levisid. Töötaja võis küll rääkida üht juttu, aga mina juba teadsin, et ta oli joo-

Kliendist saab konkurent Tallinki otsus teha linnahalli juurde oma sadam paneb küsima, kui suur on selle otsuse mõju sadamale rahaliselt. On ju näha, et reisijate äri toob neile kõige suurema vorstitüki leivale. Võtame aluseks 2018. aasta majandusaasta aruande. Kogukäive oli firmal 130,6 miljonit eurot. Sellest suurema osa moodustasid laevatasud (48,5 miljonit eurot). See on tasu, mida võetakse kõigilt laevadelt. See jaguneb kolmeks: tonnaažitasu iga külastuse eest, jäätmetasu iga sadama külastuse eest, reisilaevadel aga ühe külastuse eest ööpäevas. Viimane tasu osa on sildumistasu. Suuruselt teiseks tuluallikaks on üleveoteenus ehk mandri ja saarte vaheline laevaliiklus (29,5 miljonit eurot). Edasi tulevad reisijatasud (17,1 miljonit eurot), mida võetakse sadama kaudu laevale minevatele ja laevalt tulevatele reisi-

nud ja kakelnud,“ maalib ta pildi toonasest ajast. Naljakas oli see, et sadama territooriumil olid toona valvekoerad. Vahel tuli Majaka kandist kaebusi, et koerad uluvad ja see on kuulda. Koerte haukuminegi ulatus sinnani, kui ilm oli soodus. Kuna muud võimalust ei olnud, siis aeg-ajalt kõlasid üle sadama töötajate hõiked, ka neid oli linna eri paigus kuulda. Tu-

jatele teenuste osutamise eest. Hinna sees on reisiterminalide, ühendusgaleriide, liiiklusalade ja muu sellise kasutamine. Reisilaeva operaator maksab selle tegeliku reisijate arvu alusel. Muide, alla 12aastased reisijad on sellest vabastatud. Kui reisijatasud on ajas tugevasti kasvanud, siis kaubatasud on läinud väiksemaks. 2018. aastal teenis sadam kaubatasude pealt 7,2 miljonit eurot. Kaubasadamate infrastruktuuri kasutamise eest võetakse tasu kaubakoguste pealt. Suurematest tasudest võib veel mainida laeva prahitasu, mida Tallinna Sadam teenib jäämurdja Botnica pealt (8,9 miljonit eurot). Seda, kui suur on Tallinki osa Tallinna Sadamale, on keeruline arvutada, kuid julgelt võib öelda, et nad on suurimad reisilaevaoperaatorid ja viivad minema miljoneid eurosid.

leb meenutada, et sadamat ümbritses toona okastraataed, tegemist oli piiritsooniga. Kui praegu nimetab sadam end landlord’iks ehk tema arendab vaid infrastruktuuri ja võtab selle kasutamise eest operaatoritelt tasu, siis nõukogude ajal tegi sadam kõik ise. Võttis vastu laevu, tegeles lootsimisega, võttis kauba maha ja pani peale, vormistas dokumente. Sadama-

kapten andis välja meremeeste passe. Oli autobaas, laevastik ja relvastatud turvateenus. Sadamapunktid asusid Virtsus, Kuivastus, Roomassaares, Heltermaal ja Rohukülas. Tänase Vanasadama territooriumi loodeosas paiknes kuni 1967. aastani sõjaväebaas. Siis sai vabaks loodekai ja sinna hakati vedama punast puitu, sütt ja metalli. Siis avati sadam ka välislaevadele. 49

SISUTURUNDUS

eremõisa külas mere ja Keila-Joa lossipargi lähedal valminud elamukompleks koosneb peamajast, suveköögi ning saunaga suvemajast ja abihoonest. Seda kõike ümbritseb ligikaudu 50 000 m2 suuruse aiaga piiratud hooviala koos saaki andva viljapuuaiaga, mis tagab suure privaatsuse ja annab palju vabadust ka kõige väiksematele, sest kõik see asub omakorda umbes 20hektarisel kinnistul. Konstruktsioonilt küll kivimaja, aga välimusele annavad ilmet loodusega harmoneeruv puitlaudisega fassaad ning 19. saj näidiste järgi käsitööna valminud autentsed fassaadidetailid. Hooviala murupinda hooldavad usinad robotniidukid ja kogu aiakujunduse on teostanud maastikuarhitektid. Maja asetus krundil, ruumiplaneering ja sisekujundus on kõik kooskõlas feng shui põhimõtete ja parimate arusaamadega ning hea energia pääseb voo-

Tallinna lähedal ootab omanikku pilkupüüdev elamukompleks gama viimasesse kui ühte tuppa ja aianurka. Siseviimistluses on kasutatud ainult naturaalseid ja kvaliteetseid materjale ning kvaliteetset Siemensi köögitehnikat ja Boschi kodutehnikat.

Ainulaadse, ent samas õdusa meeleolu loob vintage- ja antiikstiilis mööbli ning erinevate detailide koosmõju. Elegantsi on täpselt parasjagu, et saaksid end oma uues kodus hubaselt tunda.

SISUTURUNDUS

Vannitoa üldmulje on ühtaegu lihtne ja puhas, samal ajal luksuslik. Suured aknad lasevad sisse heledat päevavalgust ning teevad ruumi visuaalselt veelgi avaramaks. Klassikalist joont hoiab ruumis ovaalne valge vann, romantilise noodi lisab laes rippuv kristallist lühter. Majal on oma puurkaev, biopuhasti ja soojustagastusega sundventilatsioon ning kogu maja vesipõrandaküte koos tarbevee soojendamisega on maakütte baasil. Sellest tulenevalt on maja väga ökonoomne. Samuti on hoones kasutatud kõiki moodsaid nutilahendusi, mis muudavad maja kasutamise mugavaks.

Tuulevahtra elamukompleksiga saad lähemalt tutvuda aadressil www.city24.ee, kui kirjutad otsingusse Meremõisa küla.

Pingeline taasiseseisvumine 1987. aastal asus Visnapuu Eesti Veetransporditöötajate Ametiühingu Föderatsiooni esimehe kohale. Sel kuumal ajal kardeti ametiühingus, et merenduse valdkonnas võib jama tekkida, sest palju oli venekeelseid inimesi. Otsustati, et poliitilises protsessis ei osaleta, ehkki näiteks Isamaa inimesed käisid ametiühingut veenmas, et kõik ühingu liikmetest töötajad võiks kui üks mees erakonda astuda. „No kuidas nii, see peaks ikka vaba valik olema, ei ole nii, et füürer ütleb,“ kostab Visnapuu nüüd. Taasiseseisvunud Eesti tõi kaasa ka solvumisi, sest varem jagas sadam kortereid, autosid, televiisoreid ja lastele lasteaiakohti. Enam ei olnud midagi jagada. Samas muutusid töötingimused hoopis teiseks. Merelaevandus oli üks esimesi siinmail, mis läks üle 40tunnisele töönädalale. Olid ta-

Varsti tuli välja, et ta ei osanud ei lugeda ega kirjutada. Ise oli brigadir.

sulised puhkepäevad ja muud läänepärased hüved. Visnapuu rõhutab, et mingit kahtlast tegevust toona ei olnud, aga tõsi on see, et sadama inimesed said endale lubada seda, mida lihtsurelik ei saanud. Sadam teenis ka valuutat, välislaevad ei maksnud rublades. Siis anti sadamale võimalus osta teatud summa eest tarbekaupa. Visnapuu meenutuste järgi toodi autosid, televiisoreid ning isegi ehitustööriistu.

„Arutati läbi, vaadati summad üle ja kaasati ametiühing. Kui kraam oli ostetud, siis jagati see ettevõtete vahel. 80ndatel ja 90ndatel maksti mõnedele inimestele ka palka dollarites. Mu oma poeg sai sadama töökojas 60 dollarit kuus, rohkem kui mina ametiühingu juhina,“ naerab Visnapuu. Väga pikka aega see siiski ei kestnud ning töö sadamas oli väga raske. „Ei sahkerdatud. Kõik oli välja teenitud ja tegutseti ministeeriumi nõusolekul.“

Foto Man a Ka asik

90ndate alguses käis sadamas võimujagamine ja Visnapuu ei tahtnud tagasi tööle minna. Siiski suudeti ta tagasi meelitada. Direktor Peeter Palu isiklikult keelitas. Visnapuu meenutab, et Palu oli hakkaja juht. Ta rääkis sadamale välja laevaremonditehase ja Vanasadamale maad juurde. Kui Visnapuu küsis, et miks neid vaja on, siis Palu vastas, et küll pärast vaadatakse. Sadamas vaadati palju Soome poole ja võeti sealt paremaid praktikaid üle. Näiteks kehtestati 7päevane talvepuhkus. Sõideti läbi Euroopa sadamaid, paarkümmend inimest pundis. „Hamburgi sadamas liigutati konteinerterminalis kaupu juba ilma

Lennart Meri tõttu vahetati tuulelipud välja Meile on teada juhtum putši ajast 1991. aastal, kui Lennart Meri keeldus punalipu tõttu Soomest Tallinna sõites laevalt maha tulemast. Lembit Visnapuu meenutab aga ka teist seika, toona juba presidendi ametit pidanud Meriga. „See oli naljakas lugu. Mina olin siis kesklinna sadama (Vanasadam) direktor. Mulle helistati, et Lembit, mis toimub, sul punane lipp mastis. Mina ei suutnud seda uskuda. President olla öelnud, et ta enne sadamasse ei tule, kui lipp on maha võetud. Mõtlesin, et see on võimatu. Võõrad ei saa ju territooriumile minna. Pärast tuli välja, et 17. kai oranži värvi tuulelipp tundus päikese käes nagu punalipp. Võtsime selle maha,“ meenutab Visnapuu. Pärast seda võeti sadamates kasutusele sinised valge triibuga tuulelipud.

Foto Tallinna Sadam / erakogu

RAUDVARA LAHKUS: Sadamast töölt lahkus Lembit Visnapuu alles mullu. Ta on kange mees. Kui koroona Eestisse jõudis, oli tema juba oma suvilas ning isegi oma lastele olla ta saatnud sõna – palun mitte tülitada!

juhita. Arvasin, et nad petavad meid seal,“ naerab Visnapuu.

Kaubakogused kukkusid kolinal Järgmise sammuna sai Visnapuust Muuga sadama direktor. Toona sadama juhtfiguuriks olnud Jaan Toots leidis, et inimesi tuleb liigutada, et neile juured alla ei kasvaks. Kaubasadamates oli kõrgaeg. Muugal käideldi kümneid miljoneid tonne kaupa, millest suure osa moodustas nafta. Firmad võistlesid omavahel, kes jõuab enne miljonilise kuukäibeni. Oli naftabuum. Veeti ka sütt. Hästi käis ka väetiseärikate käsi. 2007. aastal toimus pronksiöö ja hoobilt oli seis hapu. Visnapuu ei seosta seda vaid nende sündmustega. „See oleks varem või hiljem toimunud. Iga riigi eesmärk on oma sadam, mille kaudu kaupa välja viia. Miks raha lihtsalt ära anda? Kui võimalik, siis viia ka oma laevadega. Need sündmused kiirendasid seda protsessi,“ arvab ta. Parimatel aegadel läbis Muuga terminale 1000 vagunit päevas, praegu jääb see 120–130 ringi. „See pole peaaegu midagi,“ ütleb Visnapuu. 54

Just sel ajal hakkas sadamas muutuma olulisemaks reisijavedudega seonduv, Tallink aina kasvas ning kaubaäri taandus. Kaks aastat enne pronksiööd hakkas sadamas tegutsema duo Ain Kaljurand ja Allan Kiil. Kiil oli juhatuses veidi enne. Kahekesi saadi tegutseda peaaegu kümme aastat. Juba enne oli sadamat seostatud peamiselt Reformierakonnaga, sest eri nõukogudes olid juhtivatel positsioonidel just nemad. Allan Kiil oli samuti selle partei mees. Nende valitsemisaega iseloomustab see, et nad võtsid ise ja andsid teistele vabad käed tegutsemiseks. „Võta võimu täpselt nii palju, kui võtad.“ Vastutuse jaotust otseselt

Sadat päeva mulle alguses ei antud, anti kümme.

ei olnud, ütlevad eri allikad. Oli neid, kes arvasid, et kaheliikmeline juhatus ei ole ühele riigiettevõttele hea. Valitsus tegi 2014. aastal olulise otsuse. Senise praamiparuni Vjatšeslav Leedo aeg sai otsa ning mandri ja saarte vaheline praamiliiklus anti Tallinna Sadama kanda. Nii sai sadam reisijate- ja kaubaveo kõrvale ka kolmanda ärisuuna. Tallinna sadama alla loodi ettevõte TS Laevad. Sadama juhtkond pidi kiirkorras tellima uued parvlaevad. Peamiselt just see oli põhjus, miks Kiil ja Kaljurand 2015. aastal altkäemaksu süüdistusega kinni peeti. Tänaseks on nad kohtu alla antud ning protsess liigub teosammul.

Sadam sai uue juhi Korruptsiooniskandaalist räsitud sadam tõi uue juhi telekomisektorist. Valdo Kalm pidi tegema restardi ja andma ettevõttele uue hingamise. Otsus asuda juhiks tuli tal teha kiiresti. Nüüd ütleb ta, et kahtlusi neli aastat tagasi oli. „Pean tunnistama, et kohe ma jah ei öelnud. Pidasime täiendavaid vestlusi ja nägin siis, et tegu on väga suure potentsiaaliga ettevõttega. Lisaks olen ise merehuviline, väikelaevnik,“ räägib Kalm. Kaa-

lumisel oli ka pakkumine Eesti Telekomilt, kust ta ära tuli. Kalm tahtis aga kindlasti jääda Eestisse. „Mõtlemist ja arutamist oli, aga ka abikaasa toetas minu lõplikku otsust, temaga olen ikka läbi rääkinud neid asju.“ Lihtne tal ei olnud. Vaid mõne kuu pärast pidi sadam hakkama korraldama parvlaevaliiklust. Tähelepanu vajasid ka reisijate- ja kaubaäri. Et tööd veel rohkem oleks, käivitas sadam ka Vanasadama ümbruse alade arendamise suurplaani ehk Masterplani. „Sadat päeva mulle alguses ei antud, anti kümme,“ naerab mees. Insenerina meeldib Kalmule asju defineerida ning tema eestvedamisel pandi konkreetselt paika sadama ärivaldkonnad. Palju aega ja ressurssi kulus riiklikult tähtsa küsimuse ehk parvlaevaliikluse korraldamise peale. Surve sadamale oli suur, aga Kalm ise arvab, et nad said väga hästi hakkama. Kaubaäris oli toimunud mitmeid aastaid langus, eriti just 2015. aastal. Kalmu ülesanne oli see valdkond stabiliseerida, otsida uusi kaupu ja operaatoreid. Reisijate valdkonnas oli aga näha kasvu. Otsustati teha investeeringuid. Laiendati D-terminali, kruiisiterminali tegemise otsus sündis 2017. aasta alguses. „Startisime ka Masterplaniga. Nägime, et meil on vaba maad. Pidime paika panema, mida meil endal vaja on ja mida võiks rentida kinnisvaraäriks.“

Korruptsiooniskandaali plussid 2016. aastal läbis sadam seoses altkäemaksulooga mitu auditit. See kurnas küll ettevõtte administratiivset poolt, aga Kalm ütleb, et riigifirma sai ka hea pildistuse. Tekkis korralik ülevaade. Saadi ka aru, et edaspidi on vaja selgemalt ära jagada vastutusalad. Tuli muuta visiooni ja väärtussüsteemi. „Tänapäeva sadam vajab teistsugust väärtussüsteemi. Lõime juhtimismudeli koos vastutusaladega,“ ütleb Kalm. Juhatus sai kolmeliikmeline ja kõik on tänapäevani pardal. Sadama juhtkonnas on 12 liiget. Küsimuse peale, kas korruptsiooniprotsess sadamas endiselt kummitab, ütleb Kalm, et praegu tegeletakse tulevikuga. Siiani annab protsess

Anatoli Kanajevi oluline roll Muuga sadam ehitati omal ajal viljaveoks ja importimiseks. Seal liikus ka apelsine, mandariine ja liha. Toonane Muuga sadama direktor Anatoli Kanajev koputas ustele ning üritas inimesi veenda, et peaks ka nafta sadamasse tooma. Ta saadeti piltlikult öeldes kuu peale, sest sadam ei olnud selle jaoks ehitatud. Sealt algas Kanajevi Pakterminali ja Transiidikeskuse kuulsusrikas teekond. „Tihti öeldakse, et peab õigel ajal õiges kohas olema. Aga siis peab ka midagi tegema, et asjad toimuksid. Tema tegi,“ kiidab Lembit Visnapuu, kes sai Kanajeviga hästi läbi. Pakterminalist sai suur rahamasin.

aga juriidilist koormust. Hea on see, et investoreid see mõjutanud ei ole. „Börsile minek näitas, et see ei ole teema. Kõik saavad sellest aru ja vaatavad tulevikku.“ Kalm soovis muuta sadama avatumaks ning 2017. aastal hakkas idanema idee viia riigifirma börsile. Veidi enam kui aasta aega ränka tööd ning 2018. aasta juunis sai Kalm börsikella lüüa. Ta ütleb, et helistamise ajal võis ehk olla pingelangus, aga rõõmutunne tuli siis, kui oli näha, milliseks kujuneb aktsia hind. Hinnastus oli olnud õige. „Igapäevase äri juhtimise kõrvalt tegi väike meeskond väga suurt tööd. Lõpus tegime road-show’, kus kümme päeva järjest rääkisime ühtelugu sama juttu. Kokku oli potentsiaalsete investoritega kohtumisi 110. Väsimus oli suur, pingelangus ka. Aga aktsia märgiti neljakordselt üle. Õnnestus,“ on Kalm siiralt rõõmus ka aastal 2020. Börsile minek tõi rahvusvahelist tuntust, mis on ühele sadamale ülioluline. Börsil olemine on ka usalduse küsimus, kvaliteedi märk. Ehkki sadam toimis juba enne paljuski nagu aktsiaselts. Nüüd pandi veel suurem fookus ärile ja läbipaistvusele. Praegu on Tallinna sadam Euroopa neljas reisisadam 11 miljoni reisijaga. Veebruari lõpu uudis, et Tallink kolib mõne aasta pärast oma Tallin-

na-Helsingi liini rajatavasse linnahalli sadamasse, mõjutab seda valdkonda kindlasti. Reisijaäri on olnud sadama suurim sissetulekuallikas. Kaubaäris tehakse tänapäeval aastas vaid 20 miljonit tonni. See on palju vähem kui kõrgajal. Kalm tunnistab, et konkurents on läinud piirkonna sadamate vahel väga tihedaks. Kui varem olid pikaajalised lepingud, siis nüüd on palju projektipõhist tegutsemist. Käib hinna, kvaliteedi ja kiiruse konkurents. Kaubaveo asjus loodab Kalm järjest enam Soomele ja Rootsile. Oluline on Rail Balticu valmimine, mille kaubaterminal tuleb Muugale. Kalm ütleb, et tulemata Rail Baltic ei jää. „Töötame kaubaveo alal praegu kümmekonna projektiga, aga neist on veel vara rääkida,“ jääb Kalm saladuslikuks. Uut tulu on sadamal vaja, sest Tallinki lahkumine tähendab olulist käibekadu. Aga igas muutuses on kindlasti ka positiivset ning leidub uusi võimalusi. „Me ei karda, et meie kaid ja terminalid Vanasadamas tühjaks jäävad,“ on Valdo Kalm optimistlik. Vanasadama ala on suur ja lai. Siin on ka palju endisi sadamahooneid ja tühja maad. Just seetõttu soovib sadam selle lõpuks kasutusele võtta. Ise nad ilmselt arendajaks ei hakka, vaid kavatsevad maa pikaks ajaks välja rentida. Kalm usub, et need käibed tekivad mõne aasta pärast ja ta näeb seda hea ärina. Detailplaneeringud on linnas koostamisel. „Me ei tee seda endale, me ei ole egoistid. Teeme linnale. Mitte ainult külalistele, vaid ka linna elanikele. Meie väike ambitsioon on see, et sellest saaks üks linna keskusi. On Raekoja plats, on Vabaduse plats ja siis Admiraliteedi basseini ümbrus,“ avaldab Kalm ja lisab, et kuna arendus toimub mere ääres, siis on see lollikindel äri. „Ei tohi lihtsalt palju mahtu korraga turule paisata, peab targalt arendama,“ ütleb sadama juht. Kalmul saab järgmisel aastal täis esimesed viis aastat. Ta ei kiirusta veel mõtlema, kas ta valitakse ka edasi sadamat juhtima. „Sadama- ja infrastruktuuriäris üldiselt lühikese ajaga midagi suurt ära ei tee. Kui tahad midagi mõjutada ja ka tulemusi näha, siis läheb vaja pikemat aega,“ ütleb ta. 55

autod

RIKASTEL OMA SEADUSED: Hoolimata karmistuvatest heitmenormidest tuleb uusi hüperautosid juurde kui seeni pärast vihma. Näiteks Czinger 21C saab 1250hobujõulise mootori – mitme tavaauto jagu ta saastab?

Autotootjate elu on kõike muud kui lihtne

ui keeruline on autotöösturite elu 21. sajandi kolmandal aastakümnel, näitab ilmekalt Volkswageni kontserni hiljutine otsus loobuda maagaasiautode edasiarendamisest. Alles 2018. aasta märtsis otsustas seesama kontsern tõsiselt pühenduda gaasiautode arendamisele ning tõi välja „tuleviku gaasimootori“. Nüüd teame, et see tulevik kestis pelgalt kaks aastat. Volkswageni kannapööre ainult kinnitab üldist peataolekut. Keegi ei tea, mis suunas liikuda, aga vaja on liikuda, ja kiiresti. Tänavu peab Eu-

Lisaks sellele, et koroonaviirus on majandusele korraliku obaduse andnud, näitavad kõik märgid, et Euroopas kallinevad kõik autod lähiajal hüppeliselt ning turu langus on sisuliselt vältimatu.

TOOMAS VABAMÄE FOTOD NE WSP RE SS

roopas müüdavate uute sõiduautode keskmine CO2-heide olema 95 g/km. Volkswageni gaasiautodel on see umbes 115 g/km ja need kisuvad kontserni keskmist näitajat üles, ehkki maagaasi põletamine on palju puhtam kui bensiini või diislikütuse puhul. Samas on akuga elektriautode CO2-heide mõistagi null ja see oleks justkui taevast saadetud päästerõngas. Millest paistab selgelt, et kalleid, väikese sõiduulatusega ja pikka laadimist nõudvaid elektriautosid pole vaja klientidel, vaid firmal endal. See kehtib ühtmoodi peaaegu kõigi masstootjate kohta. Trahvid CO2 normi ületamise eest

TULEVIKUKÜTUS: Kuigi vesiniku autokütusena kasutamisel on palju takistusi, tõotavad selle põhimõttelised eelised ennenägematuid hüvesid.

on karmid – suurusjärgus 100 eurot iga grammi ja auto kohta. See paneb autotootjaid ülihoolikalt arvet pidama. Müügiesindustelt nõutakse andmeid peaaegu et reaalajas, utsitatakse müüma võimalikult väikese kütusekuluga sõidukeid ning janusemate (võimsamate, nelikveoliste jne) autode hinnale keevitatakse silmagi pilgutamata tuhandeid eurosid otsa. Sellest hoolimata, juba kümmekond aastat nõuab rahvas linnamaastureid. Nende turuosa on Euroopas jõudnud 40 protsendi ligidusse. Ent linnamaasturid on tavaliste, „madalate“ sõiduautodega võrreldes raskemad ja suurema õhutakistusega, see muudab nad tunduvalt janusemaks. Kuid nüüd on tarvis kütusekulu (ja sellega üksüheselt seotud CO2-heitmehulka) ju hoopis vähendada! Linnamaastureid tootmisest maha võtta ei saa, sest just need toovad raha sisse. Ja tootjad loodavad nüüd oma kundesid ümber kasvatada, et need hakkaksid elektriautosid eelistama. Ka Volkswageni enda käivitatud diiselmootorite väljasuretamine mõjub CO2 näitajatele halvasti. Diisel tekitab nimelt oluliselt vähem süsihappegaasi kui bensiinimootor, selle turuosa aga väheneb kiiresti. Põhimõtteliselt pole moodsatel diiselmootoritel ühtegi ob58

Bentley ja Lamborghini, Ferrari ja Rolls-Royce elavad kui sulavõi sees. Mis siis, et nende sõidukite CO2 heitmehulk paneks Greta Thunbergi minestama. jektiivset puudust bensiinimootoriga võrreldes, kui kõrgem hind välja arvata. Viimane on tingitud heitgaaside järeltöötlemise vajadusest. Kuid potentsiaalsed ostjad on diisliskandaalist ära hirmutatud ja poliitikud annavad paanikale muudkui hoogu. Poliitikute ettearvamatu käitumine ongi veel üks mure. Nagu ikka, ei mõtle keegi järgmistest valimistest kaugemale. Poliitikud ju CO2 normi kehtestasid ja selle ebareaalselt karmiks ajasid. Samas võtsid ka autotootjad asja esiti ilmselt liiga lõdvalt ja jäid meetmetega hiljaks. Diisliskandaal ja linnamaasturite menu

olid „plaanivälised“ tegurid, ning siis veel see Rootsi plikatirts… Greta Thunberg ajab tegelikult õiget asja, kliimasoojenemine – olgu inimtekkeline või mitte – on tõsiasi. Et ta on oma asja ajades lastele iseloomulikult lihtsameelne ja kompromissitu, on igati mõistetav. Palju hullem, kui täielikku lollust hakkavad suust välja ajama poliitikud. Briti peaministri Boris Johnsoni soov, et aastal 2035 ei tohi saareriigis müüa enam ühtki sisepõlemismootoriga autot, sealhulgas ka mitte hübriide, on vastutustundetu lahmimise musternäide.

Kas oled mõelnud, kui lihtne võiks olla hallata ﬁrma trükiseid ühes kohas 24/7

Võta ühendust!

Saada meile oma CVI (logo ja toodete disain), et saaksime ettavalistada ja üles seada trükifailid

Trükikeskkond ongi valmis 1-3 tööpäeva jooksul

KÜSIMUSTE KORRAL VÕTA ÜHENDUST

+372 601 00 81 VÕI KIRJUTA

info@wabrix.ee

wabrix.ee

HEA VALIK MÖÖBLIT KOJU JA KONTORISSE!

PALJUD TOOTED KOHE LAOS, HINNAD ALL KUNI 30%

Suur valik tammepuidust elutoamööblit, lisaks diivanid, riidekapid, kummutid, kontorimööbel ja madratsid

KAS ME SELLIST ELEKTRIAUTOT TAHTSIMEGI? Citroën AMI 100% ËLECTRIC on kahekohaline, 2,41 meetrit pikk ja sõidab vaid 70 kilomeetri kaugusele. Kuid juhiluba pole vaja ja pikaajaline rent maksab vaid 20 eurot kuus.

Aasta 2035 näib kaugel, ent autotööstus on oma mastaapide tõttu tohutu inertsiga ja mõjutab viimseni kõike. Hüva, paneme autotehased kinni ja keelame sisepõlemismootoriga autod ära. Keskkonnaaktivistid kiljuvad vaimustusest. Aga alles see oli, kui Margaret Thatcher suure osa Briti rasketööstusest likvideeris. Sellele järgnenud sotsiaalsed vapustused on mõnel pool Inglismaal senini tuntavad. Kui nüüd juhtuks sama kogu Euroopas… Kiljumine muutuks arusaamatuks pominaks. Juba tekivad probleemid. Volkswagen ise on hädas oma esimese massilise elektriauto ID3 tootmise alustamisega. Audi pidi elektriautode tootmise peatama, sest akusid ei jätku. Lisaks põhimõttelised hädad, nagu kõrge hind, lühike sõiduulatus, pikk laadimisaeg ja laadimisvõimaluste vähesus. Õnneks tehnika evolutsioon leevendab kolme esimest muret, laadimisvõrgu väljaehitamine võtab lihtsalt aega. Ent helget tulevikku ikka ei paista. Autotootjad isegi kahtlevad elektrisõidukites tugevalt, ehkki retoorikast võib jääda vastupidine mulje. Keegi ei taha neid toota rohkem kui heitmenormide täitmiseks tarvis.

Juba kümmekond aastat nõuab rahvas linnamaastureid.

Sest räägitagu mida tahes, aga turg pole valmis. Kui suur on eduvõimalus, kui püüda ostjatele pähe määrida autosid, mida neil vaja pole? Hinnaga, mida nad maksta ei jõua. Rahastamisega, mida pangad pakkuda ei taha. Laadimisvõimalustega, mis on lootusetult üle koormatud. Või mis juhtub, kui kolme aasta pärast peaks leiutatama uus, senisest tõhusam akutehnoloogia? Visatakse vanad autod minema? Jagatakse tasuta laiali? Ja mis paneb arvama, et poliitikutel ei teki vastupandamatut soovi elektrile aktsiis otsa keevitada? Jäävad veel niisugused „pisiküsimused“, nagu akude tootmiseks vajalike väärismetallide kättesaadavus või pruugitud akude töötlemine. Ent tegelikult need ongi kõrvalised. Peaküsimus on hoopis muu: miks peaks just akuga elektrisõidukid olema see üks ja ainus tee, kuhu autondus liigub? Äkki pole see midagi muud kui hädaabinõu, kiireim meede heitmenormidega toimetulekuks? Autonduse senises arengus on pidevalt kasutatud erisuguseid jõuallikad paralleelselt. Alguses võistles bensiinimootor aurumasinaga, 20. sajandi algul – uskuge või mitte – elektrimootoriga. Sõiduautodiisel 61

SUUR LÄBIMURRE? Volkswagen tahab oma esimese massielektriauto ID3 veel sel suvel müüki lasta, aga kõigile muudele muredele lisandus nüüd ka koroonapandeemia.

sai tootmisküpseks juba teise maailmasõja eel, massiliselt hakati seda pruukima pärast 1970. aastate kütusekriise. Eelmise sajandi lõpuaastatel jõudsid seeriatootmisse hübriidautod. Pole mingit põhjust arvata, et nüüd haaravad akudega elektriautod 100 protsenti turust. Alternatiivid on ammu olemas. Vaatame ajas tagasi. Kui Toyota hakkas rohkem kui 20 aasta eest hübriidautosid müüma, oli näpuga näitajaid palju. Milleks autole kaks mootorit? See on ju nii kallis! Nad ei hakka kunagi kasumit teenima! Võit kütusekulus on naeruväärne! Ja nii edasi. Ent praegu toodavad hübriide kõik enesest lugupidavad autofirmad. Paljuski tänu hübriididele on Toyotal CO2 normidesse mahtuda lihtsam. Paljuski tänu hübriididele sai Toyota turule tuua sellised mudelid nagu GT86 või Supra. Kui kaks aastat tagasi Toyota teatas, et hakkab seeriaviisiliselt tootma vesiniku-kütuseelemente ja astub muidki samme vesinikukütusel autode arendamiseks, jäi uudis suurema tähelepanuta. Aga kui vedada paralleele hübriidide ajalooga… Vesiniku-kütuseelement pole uus asi, seda on autodel katsetatud aastakümneid, kuid seni pole seeriatootmisest asja saanud. Kütuseelement on põhimõtteliselt seade, kus elektrolüüs 62

ALGUL KÕIK NAERSID, NÜÜD TEEVAD JÄRELE: Esimese põlvkonna Prius polnud just üleliia praktiline, kuid nüüd teame, et 20 aastat tagasi pani Toyota sellega aluse hübriidautode buumile.

pannakse tagurpidi käima: hapniku ja vesiniku ühinemisel tekib vesi ning „kõrvalsaadusena“ elekter. Sellist vesinikuautot liigutavad tegelikult elektrimootorid ja tal on ka väike aku, ent energia saadakse vesiniku tankimisel, mitte aku laadimisel välisest allikast. Ilus, ent probleeme jagub. Selliste autode massiline juurutamine tähendaks veel ühe infrastruktuuri – vesinikutanklate väljaehitamist. Samuti on praegused vesiniku masstootmise viisid kas ebatõhusad või keskkonnavaenulikud. Ent kütuseelemendi põhimõttelised eelised on nii peibu-

tavad, et üritatakse ikka ja jälle. Võib olla üsna kindel, et enamik suuri autofirmasid jätkab vaikselt, suure saladuskatte alla kütuseelemendiga autode arendamist. Autotootjate elu 21. sajandi kolmandal kümnendil on kõike muud kui lihtne. On suuri probleeme, ja palju. Ent Bentley ja Lamborghini, Ferrari ja Rolls-Royce, rääkimata kõikvõimalikest eksootilistest väiketootjatest, elavad kui sulavõi sees. Mis siis, et nende sõidukite CO2 heitmehulk paneks Greta Thunbergi minestama.

energia Foto Karin Kaljuläte

LIPULAEV: Loodetakse, et Enefit Greenist saab Eesti Energia uue tuleviku lipulaev.

Eesti energiaturu valitsejast on saanud rahvusvaheline kontsern Eesti Energia on läbinud pika teekonna kohalikust elektriettevõttest kuues riigis tegutsevaks rahvusvaheliseks suurfirmaks.

TA NE L SA A R MA N N

isaks Eestile tegutseb riigifirma Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Poola elektri- ja gaasiturul ning ka rahvusvahelisel vedelkü-

tuste turul. 2019. aasta oli Eesti Energiale märgiline mitmes mõttes. Ettevõtet nii kaua toitnud põlevkivi otsepõletamine elektriks vähenes lausa poole võrra. Ettevõte ise prognoosib, et seoses vanemate tootmisvõimsuste sul-

gemisega ning CO2 hinnatõusuga kahaneb see veelgi. „Kuna globaalne nõudlus naftatoodete järele kasvab, siis jääb põlevkivist õlitootmine tõenäoliselt konkurentsivõimeliseks veel lähema paarikümne aasta jooksul,“ ütleb energiahiiu juht Hando Sutter. Just õli tootmine on üks suundi, mida riigifirma on jõudsalt arendanud. Tänu sellele Ida-Virumaa nägu muutub. Erilist tähelepanu on aga Eesti 63

Energia pööranud taastuvenergeetikale. Nelja Energia ost 2018. aastal oli väga selge märk ning hoobilt sai ettevõte regiooni suurimaks tuuleenergiatootjaks.16 aastat varem oli Eesti Energia avanud Virtsus Eesti esimese nüüdisaegse tuulepargi. Enefit Green loodi 2016. aastal. Nüüdseks on viimasest saanud üks riigifirma olulisemaid harusid. Niisiis ei ole ime, et taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri osakaal kontserni kogutoodangus suurenes 2019. aastal 36 protsendini, aasta varem oli see olnud vaid 13 protsenti. Eesmärk on jõuda 2023. aastaks 45protsendise osakaaluni. Eesti Energia on sunnitud ajaga kaasas käima. Nad näevad, et elektriautod on osa tulevikutranspordist ja seega arendavad nad elektriautode laadimisvõrgustikku ja uusi teeFoto Ago Tammik

VÄGA KALLIS MAATÜKK: Tootsi tuulepargi maalapi ostis Eesti Energia hirmkallilt, ükski konkurent ei arvanud, et see oleks majanduslikult kasumlik tehing.

Neli peamist rahalehma Eesti Energia tütarettevõtetest tõi 2018. aastal enim kasumit Enefit Energiatootmine AS ehk elektri ja põlevkiviõli tootmisega tegelev ettevõte, mis ligi 530 miljoni eurose käibe juures tõi kasumit veidi enam kui 57 miljonit eurot. Selles firmas töötas eelmise aasta lõpu seisuga 864 inimest. Teine tubli tütar oli jaotusvõrk ehk Elektrilevi OÜ, mis panustas riigifirma tulemusse ligi 48,3 miljoni eurose kasumiga, seejuures käive oli 244,4 miljonit eurot. Töötajate arv oli seal veel hiljuti 723. Kolmas suur tegija on endiselt Enefit Kaevandused AS, mille tegevusalaks on aina taanduv nähtus ehk põlevkivi kaevandamine. Veidi üle

191 miljoni eurose käibe juures tõi see äriliin sisse 16,5 miljonit eurot kasumit. Seejuures on töötajate arv selles ettevõttes kahe aastaga kahanenud peaaegu 1000 võrra. Toome välja ka auväärse neljanda koha, sest just sellesse valdkonda panustab Eesti Energia praegu enim. Börsikursil Enefit Greeni käive oli 2018. aastal ligi 46 miljonit eurot, kasum aga 11,3 miljonit. Võrreldes vana kooli põlevkiviga on marginaal tunduvalt suurem. 2018. aastal ostis Enefit Green 281,3 miljoni euro eest Nelja Energia äri ning tänavu saadi endale 51,5 miljoniga Tootsi tuulepargi krunt. Selle väljaarendamine võtab aga ligi 150 miljonit eurot juurde.

nuseid autode omanikele. Nad loodavad, et Eestis võetakse nende abil kasutusele kordades rohkem elektriautosid. „Nii muutuksid elektriautod salvestina oluliseks osaks ka Eesti elektrisüsteemist,“ selgitab Sutter. Maailmas teatakse meie riigifirmat aga kui põlevkiviõlitehnoloogia oskusteabe valdajat. Selle on Eesti Energia võtnud ka üheks oma tuleviku tegevussuunaks – viia Enefit riikidesse, mis soovivad oma põlevkivivarusid lähemalt uurida ja neid kasutusele võtta. „Kuivõrd meil on maailmas kõige pikaajalisem kogemus põlevkivi väärindamisel ja selles valdkonnas tegutsejaid kuigi palju pole, on Eesti Energia see, kelle poole sageli esimesena pöördutakse,“ uhkustab Sutter. Ja see ei olegi vaid jutt. 2019. aastal sõlmis firma Iisraeli ettevõttega Enefit280 õlitehase litsentsi- ja kon-

sultatsioonilepingu. Türgis aga teostab Eesti Energia sealsete riigiettevõtete palvel põlevkivi geoloogilisi uuringuid ja analüüse. „Selle lõpptulemus võib olla Enefit-tehnoloogia litsentsi müük,“ loodab Sutter.

Riik saab selle pealt teenida kenakese kopika.

Enefit Green ja Tootsi tuulepark Tuleme aga tagasi taastuvenergia juurde. Põlevkivi valdkonnas on viimastel aastatel Ida-Virumaal kadunud aina kiirenevas tempos sajad töökohad ning see tendents jätkub. Ei ole välistatud, et juba õige pea hakkavad kaevandustes tegutsema hoopis robotid. See tähendabki, et Enefit Green muutub energiafirma jaoks aina tähtsamaks. Valitsus on andnud mandaadi viia firma vähemusosalus börsile. Riik saab selle pealt teenida kenakese kopika. Uudiseid sel-

Foto Rauno Volmar

KINDLAKÄELINE JUHT: Hando Sutteri käe all läbib firma revolutsiooni.

le kohta on oodata varsti. Et pruuti enne seda veel ahvatlevamasse kleiti saada, pidi Eesti Energia, kas või nui neljaks, ostma Tootsi tuulepargi aluse maatüki. Kolm aastat tagasi sai alguse tuline vaidlus selle üle, kellele ikkagi Tootsi tuulikuplatsid peavad minema. Seni oli neid arendanud Eesti Energia. Ehk just seetõttu, et riigifirma juba arendustegevusi oli teostanud, otsustas valitsus kinnistud mitterahalise sissemaksena ka firmale anda. Konkurendid ei olnud sellega rahul. Eestis teist sellist kinnistut pole ega suure tõenäosusega ka tule. Alustati kohtuteed. Sel suvel saabus riigikohtu otsus, mis ütles, et kinnistud tuleb panna enampakkumisele. Maatüki alghinnaks sai 12,3 miljonit eurot. Kosilasi oli meilt ja mujalt, ent teravaimaks sai soojatootja Utilitas, kes jäi pakkumisega 51,45 miljonit eurot teisele kohale. Võit tuli napilt. „Kui Eestis on tuuleparkide tootmisvõimsust natuke üle 300 MW, siis Tootsi park suurendab seda umbes 50%. Kui kõik läheb planeeritult, alustab park täisvõimsusel tööd 2023. aastal,“ ütleb Sutter. Suurimaks muutuseks energiahiiu juures on aga ikkagi see, et nad on suutnud end murda ka lähiturgudele. „Peame oma koduturuks Läänemere-äärset regiooni,“ selgitab Sutter. Kuues riigis müüakse era66

Konkurentidele pinnuks silmas Aja jooksul on Eesti Energia korduvalt jäänud hambusse konkurentidele, sest nad tunnevad, et riigifirma kõrval tegutseda on keeruline, kui mitte võimatu. Võtame või hiljutise Tootsi tuulepargi krundi näite. Juba enne avalikku enampakkumist, millest uudisteportaalid tegid sportireportaaži-sarnaseid otsekajastusi, oli aimata, et kogu üritus on näitemäng. Et riigifirma rahakott on täpselt nii paks kui vaja ning tegemist on „riigi rahaga“, mitte mõne ettevõtja raskelt teenitud mammonaga. Nii läkski ja Eesti magusaima tuulepargi krundi sai riigifirma hirmkalli raha eest endale. Samasugune seis on elektriturul, mis Eestis on alates 2003. aastast avatud. Ometi on 60% osakaal Eesti Energia käes. Väiksemad tegijad kurdavad, et müüja vahetamine on tehtud selliseks, et vana müüja juurest lahkumine võtab liiga kaua aega. Riigifirmal on nii võimalik kliente n-ö tagasi meelitada. Nii mõtlevad pisemad tegijad tõsiselt, kas ikka oma turuosa kasvatada või mitte. Need on vaid kaks viimast näidet selle kohta, kuidas suurfirma turul laiutab ning selgeid eeliseid naudib.

ja äriklientidele nii elektrit, soojust, gaasi kui ka energialahendusi. Lätis on neil elektrimüügi turuosa 14 ja Leedus 8 protsenti. Tasahilju on kasvatud ka võimsaks IT-ettevõtteks, mis arendab kuue riigi klientidele digiteenuseid. Hando Sutter on öelnud, et kaevurid asenduvadki neil aegamisi IT-spetsialistidega. Käelise tegevuse asemel tulevad majja ajud. „Teisisõnu, Eesti Energia ei ole enam ammu vaid elektri tootja ja müüja. Ettevõtte senine klassikaline äri ehk energiatootmisüksused Ida-Virumaal pidid 2019. aastal kiiresti kohanema uute turuoludega,

millega kaasnes ka töökohtade vähenemine. Kontserni töötajate arv vähenes ühe aastaga rohkem kui 700 võrra tasemele 5000 töötajat. Uutele energialahendustele keskendudes kaasab ettevõte tööturult oma ala tipptegijad. Valdkondades nagu infotehnoloogia, taastuvenergia ja klienditeenused on töötajate arv kasvutrendis,“ räägib Sutter. Mis edasi? Eesti Energia tunnetab, et lähiaastate märksõnad energialahenduste osas on päikeseelekter, valgustuslahendused, kütte- ja jahutuslahendused ning elektromobiilsus. Suundumuseks on nutikuse ja efektiivsuse kasv.

Keskmine kütusekulu 4,8-7,6 l/100 km ja CO2-emissioon 125-173 g/km.

Uuele avatud. Nagu sinagi. Uus Mercedes-Benz GLB on kõige mitmekülgsem maastur, mis ei väsi positiivselt üllatamast! Ka Sinu sõpru, kelle jaoks on selles maasturis lausa kuni 7 istekohta. Või Sind ennastki, kui naudid GLB esindusliku varustuse hellitavat mugavust.

Silberauto Eesti esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis Veho Baltics OÜ: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee

Põlevkivituhk kasvatab Sitsiilias tomateid Maaülikooli teadustöö ütleb, et põlevkivituhk on üks parimaid põldude lupjamise materjale, mida on võimalik Läänemere regioonis kasutada.

raegune elektrituru olukord hoiab Eesti Energia vanemaid tolmpõletuskateldega energiaplokke reservis. Siiski ei saa sama öelda nendest kateldest tulnud põlevkivituha kohta – viimaste kuude jooksul on nõudlus toote järele kordades kasvanud ning hind 20–25% kerkinud. Lisaks on firma põlevkivituhk edukalt Sitsiilia tomati- ja kurgikasvatusse jõudnud ning tõestust on leidnud fakt, et seda saab ka Rail Balticu väljaehitamisel kasutada. Eesti Energia müüb praegu põlevkivituhka ehitus- ja põllumajandussektorile. „Koostöö Maaülikooliga päädis sellega, et üks magistrant tegi katseid meie keevkihtkatelde tuha ja konkureerivate lubiväetistega. Saime kinnitust, et meie põlevkivituhk on üks parimaid põldude lupjamise materjale,

mida on võimalik Läänemere regioonis kasutada,“ räägib Lauri Laanemäe. Ta ütleb, et just enne kevadist põldude lupjamise hooaja algust olid neil olemas magistrandi 135päevase mullakatsetuse tulemused. „Klientide jaoks oli kolmanda osapoole erapooletu hinnang argumendiks, et tolmpõletustuhalt võib julgesti keevkihttuhale üle minna.“ „Põlevkivituhk on omapärane ja ainulaadne materjal, kuna seda toodetakse üksnes Eestis. Seega käib kliendibaasi kasvatamine käsikäes müütide murdmisega. Oleme võtnud kasutusele mõiste „põletatud põlevkivi“ ehk „burnt shale“, et vältida seda infomüra, mis „õli“ ümber tekib (põlevkivituhk on ingl k oil shale fly ash),“ kõneleb Lauri Laanemäe ja avaldab lootust, et nii nagu müügiks pakutav põlevkivituhk on toode,

saab kogu põlevkivituhk ükskord ohtliku jäätme staatusest välja. On ju kõnekas asjaolu seegi, et ka mahetootjad kasutavad põlevkivituhka mullaparandajana.

Suur kogus Rail Balticule Uusi kliente on tekkinud eelkõige Eestis, aga ka Lätis ja Leedus. „Alustasime koostööd Eesti suurima viljakasvatajaga Estonia OÜ, kelle põldudele sügisel ligikaudu 2500 tonni tuhka maha laadisime. Sügisel läheb veel sama palju. Leedus teeme alates eelmise aasta sügisest koostööd väetisetootjaga Cignera UAB,“ toob Lauri näiteid viimastest laienemissuundadest. Samuti on tal hea meel, et TalTechilt ja Tallinna Tehnikakõrgkoolilt tellitud uuring kinnitas: põlevkivituhka saab edukalt kasutada suurte turbaalade stabiliseerimiseks, mida Rail Baltic läbima hakkab. Projekti maht oleks võrreldav kogu müüdava põlevkivituha aastase mahu ehk 175 000 tonniga. Samuti saab teede ja raudteede rajamisel kasutada ka teist põlevkivitööstuse kõrvalsaadust – lubjakivi. Nii saaks avamata jätta palju uusi karjääre. Eelmisel aastal saadeti Sitsiilia ühte suuremasse tomati- ja kurgikasvatusse (Societa Cooperativa Agricola San Tommaso) ligikaudu 35 tonni põlevkivituhka. „Esimesed tulemused olid üllatavalt head ning veel paremad on need siis, kui meie tuhka ühe kohaliku väetisega segada,“ räägib Laanemäe. Sitsiilias tehtud katsetused andsid omakorda tõuke järgmisele projektile, milleks on põllumajanduslike tuhagraanulite tootmine. „Selline oli Sitsiilia partneri ettepanek, et meiega pikaajalisemat koostööd alustada,“ sõnab Lauri Laanemäe. Praegu lävitakse tihedalt nii võimalike graanulitootjate kui ka Enefit-tööstusparkidega, et tehase jaoks sobivaim asukoht välja selgitada. TANEL SAARMANN

Foto Shutterstock

SISUTURUNDUS Keskendunud spetsialistide ja juhtide värbamisele

M-Partner HR on 2002. aastal asutatud ettevõte, mis keskendub professionaalse värbamisteenuse pakkumisele spetsialistide ja keskastme- ning tippjuhtide tasandil. Suure osa tegevusest moodustavad personaliotsingu projektid müügi, turunduse, tootmise, projekteerimise, finantsi, ostu ja juhtimise valdkondades. Viimasel ajal on valdavaks töö osaks saanud sihtotsingute korraldamine. Just spetsialiseerumine oma põhitegevusele ongi M-Partneri tugevus. Lisaks suudab ettevõte oma pika ja laiahaardelise kogemuse baasilt konsulteerida kliendiettevõtteid erinevates tööturgu, värbamisprotsessi ja töötaja tööle asumist puudutavates küsimustes. Ettevõtte värbamisalast tugevust näitavad ka tulemused. Aastas toimub edukalt üle saja värbamisprotsessi. Seejuures 2/3 nende värbamisprotsesside tulemusena tööle asunutest on saanud kandideerimiskutse just M-Partneri värbajatelt. Sellised kandidaadid tuleb sihtotsingu käigus tööturult üles leida ja neile kandideerimisvõimalusi tutvustada. Head spetsialisti on raske leida, seda teavad kõik. Tihti võib võimalike sobivate kandidaatide otsimine neelata kümneid ja kümneid, kui mitte sadu töötunde. Lisaks veel intervjuud, kohtumised, hindamised. Seetõttu on mõistlik keskenduda tööandjal oma põhitegevusele ja usaldada värbamine M-Partneri kätte, kelle pikaajaline kogemus ja

Sobivaima spetsialisti värbamine on keeruline protsess Õige spetsialisti või juhi leidmine ettevõttesse võib osutuda tööturul väga keeruliseks. Üldjuhul on asjatundlikud töötajad juba tööga hõivatud ning aktiivselt töökuulutusi ei vaata ega kandideeri. Sellises olukorras saab abi professionaalselt värbamisettevõttelt M-Partner HR. lai kontaktidevõrgustik muudab värbamise märgatavalt efektiivsemaks.

Värbamisprotsess on tõhus ja paindlik

Kogenud spetsialistid on valdavalt tööga hõivatud ja aktiivselt tööpakkumistele ei kandideeri. Seega on klassikalise avaliku konkursiga õiget inimest ametikohale keeruline leida. Tihti on juhid ja spetsialistid oma töökohaga üldjoontes rahul.

Ka samaväärne või isegi mõnevõrra suurem töötasupakett ei ole sel juhul töökohavahetuseks piisav motivaator. Seetõttu on väga oluline kandidaatidele välja tuua täiendavaid argumente, näiteks võimalust tõusuks karjääriredelil, professionaalseks enesearenguks või teinekord rõhutada ka lihtsalt tööandja stabiilsust, teadlikult juhitud kasvuvisiooni või pakutavaid pehmeid väärtuseid. Just need asjaolud on praegu töötajatele üha olulisemaks muutunud. Lai ülevaade turust ja erinevatest sektoritest annab siin M-Partnerile eelise ja võimaluse ka keeruliste värbamisprojektide edukaks läbiviimiseks. M-Partneri värbamisprotsess on lisaks tõhususele ka paindlik. Kuna iga värbamine on erinev, tuleb seetõttu eriti hoolikalt läbi mõelda protsessi kulg. Protsessi etapid, mis konkreetse värbamise õnnestumiseks lisaväärtust ei anna, tuleb värbamisest välja jätta. Kogenud ja tugeva portfoolioga kandidaatidega ei ole mõtet korraldada mitmeid ja mitmeid voore lihtsalt seetõttu, et nii justkui peaks. Igal hindamisetapil peab olema mõte ja see ei tohi muutuda kandidaadi, eriti sihtotsingu kandidaadi jaoks liiga koormavaks. Vastasel juhul võib tööandja lihtsalt väärt töötajast ilma jääda ja mõni teine tööandja jälle oma kiirema ja paindlikuma lähenemisega edukas olla. M-Partner HR-i eelis personaliotsingul on pikk kogemus just spetsialistide ja juhtide värbamisel. Seetõttu on ettevõttel väga hea ülevaade tööturust ning värbamisprotsesse teostatakse läbimõeldult, põhjalikult ja efektiivselt. Õige inimese leidmiseks tuleb õigetelt inimestelt abi küsida.

valuuta

Vaikus enne tormi

krüptoturul Krüptorahade meeletu tõus ja seejärel meeletu langus kaks aastat tagasi ehamatas „taksojuhid“ krüptorahadest eemale. Entusiastid on aga jäänud ning „krüptoärid“ ootavad uut tõusu. MIKK SALU FOTOD SHUT T E RSTOC K

üüd, kui maailma börsid koroonaviiruse kriisis muudkui langevad, langevad ka Bitcoin ja muud krüptorahad. See on hea uudis. Tähendab see ju seda, et krüptorahad polegi pärit planeedilt Zorg, vaid alluvad ühis70

kondlikele ja majanduslikele seaduspäradele nagu teisedki. See on aga halb uudis. Sest tähendab see ka seda, et krüptorahad polegi mingid ennekuulmatud imeasjad, mis päästavad planeedi finantssüsteemi, ravivad vähi ja peatavad globaalse soojenemise.

Kui rääkida „krüptomajandusest“ – terminit tuleb kasutada jutumärkides, sest tegu on veel üsna defineerimatu asjaga –, siis enamasti langeb kajastus kahte kasti. Esimeses kastis on üüratu optimism. Siia kuuluvad lood sellest, kuidas keegi suvaline tüüp sai bitcoin’ide abil miljonäriks, kuidas mingi krüptoraha kurss on aastaga kasvanud kaks (kolm, neli, viis) korda. Lood sellest, kuidas „krüptoäri“ (jälle üks termin, millel palju tähendusi) on meie kõigi tulevik. Krüptoteema teise kasti kuuluvad jälle lood ja artiklid sellest, kuidas keegi krüptorahaga lohku tõmmati. Kuidas bitcoin’i kurss aastaga kaks (kolm, neli, viis) korda kukkus ja kuidas see kõik kokku on üks suur püramiidskeem. Mõlemal kajastusviisil on oma tõde. On ju sõit krüptorahadel ja sel-

Siis tuli uus tõus ja 2019. aasta suvel jõuti 12 000dollarilise hinna juurde. Sealt edasi sinka-vonka käesoleva aasta alguse 9000dollarilise hinna juurde ning nüüd viimaste nädalate kiire kukkumine 5500 dollarit ühe bitcoin’i eest. Tõusud ja kukkumised ei ole iseenesest halb. Kui langusele järgneb tõus, siis see näitab teatavat jätkusuutlikkust. Kindel on see, et krüptoteema mesinädalad on läbi. Tegu pole imerohuga, mis saab ainult kasvada. Aga tegu pole ka väeti lillekesega, mille esimene külmem ilm ära võtab. „Vaikus enne tormi,“ iseloomustab Eesti tuntuim krüptoevangelist Asse Sauga hetkeseisu. Kui proovida üldse anda terminitele „krüptoäri“ ja „krüptoturg“ mingit sisu – jätame spetsialistid hetkel kõrvale, nende jaoks on iga tavakeelne seletus lootusetult lihtsustatud –,

Börsid koroonaviiruse kriisis muudkui langevad, langevad ka Bitcoin ja muud krüptorahad. lega seotud äridel tõesti olnudki parajad Ameerika mäed. Vaatame näiteks bitcoin’i. Kuigi praegu on krüptorahasid maailmas juba üle viie tuhande, on bitcoin endiselt see üks ja ainus. Kõige esimene. Konkurentsitult suurima mahuga. Ja kuigi „krüptoäri“ on palju-palju enamat kui bitcoin, on bitcoin’i kursi liikumine siiski hea indikaator, mis annab edasi kogu selle sektori meeleolusid. 2017. aasta alguses oli bitcoin’i hind alla tuhande dollari. 2017. aasta lõpus oli bitcoin’i hind tõusnud 20 000 dollari juurde. 2018. aasta alguseks langenud 8000 dollari juurde. 2018. aasta lõpus kukkunud edasi 3000 dollari peale. 72

siis esimese asjana võiks ikkagi alustada krüptorahast. Bitcoin, eks ole. Ethereum, Litecoin, Ripple, kui mainida tuntumaid. Esimeses faasis saab neid vaadata maksevahendina ehk lihtsalt rahana. Neid ei anna küll välja keskpangad, aga nende eest on võimalik osta asju. Maailmas on tuhandeid ja tuhandeid ärisid, teenuseid ja tooteid, mille eest saab krüptorahadega maksta. Isegi kui mõned neist (à la juuksur Madridis) võtavad seda lihtsalt turundusnipina tähelepanu võitmiseks („Meie juures saad bitcoin’ides maksta!“), siis paljudes kohtades on see juba tõsine käibevahend. Nii nagu iga teist raha, saad teha ka krüptoraha ülekandeid. Jutt käib

siin eelkõige ülalnimetatud tuntumatest krüptorahadest. Näiteks mina olen praegu Eestis. Mul on sõber Brasiilias. Võin talle hetkega bitcoin’e saata. Vähemalt teoreetiliselt on see kõige kiirem ja odavam raha saatmise viis. Kindlasti kiirem ja odavam kui pangad. Kindlasti kiirem ja odavam ka kui alternatiivsed rahasaatjad nagu näiteks Transferwise. Enamikus riikides on üsna lihtne bitcoin’e ka riiklikusse rahavääringusse konverteerida. Isegi Tallinnas on pangaautomaadid, kus on võimalik bitcoin’e „päris“ rahaks vahetada. Tõsi, see hetk, kui bitcoin’id muutuvad dollariteks või eurodeks, on tihti ka koht, kus kasutajad kaotavad oma anonüümsuse. Paljudele meeldivad

krüptorahad just seetõttu, et tegu on anonüümse, detsentraliseeritud, krüpteeritud ja riikliku järelevalve alt väljas süsteemiga. Rahavahetuse ajal osa neist eelistest kaob. Suurem probleem bitcoin’i või teiste krüptorahade kasutamisel maksevahendi ehk rahana on pigem aga selle meeletu volatiilsus. Hetkeotsuseid polegi ehk probleem teha, aga suurema süsteemi jaoks, kus maksetähtajad nädalates või kuudes, on krüptorahade järsud kursi kõikumised talumatult negatiivne kõrvalnähe. Rahalt sa ootad stabiilsust, krüptorahad vähemalt praegu veel seda ei paku. Teine võimalus krüptorahasid vaadelda on võtta neid kui väärtpa-

bereid. Mitte lihtsalt raha, vaid nagu investeeringut. Suuremate krüptorahade jaoks on hästi toimivad turud täiesti olemas. Ja ülalviidatud tõusud ning langused on ka see taustsüsteem, kuidas krüptorahadesse investeerimisel on nii võidetud kui kaotatud. Muidugi, nagu iga investeeringuga, aga krüptorahade puhul lausa erakordselt, kui sa asja ei jaga, siis pole mõtet sellele turule ronida. Ausalt ka, ärge ostke krüptorahasid, kui teil just nii palju raha pole, et võite mõningal määral riskida. Vähemalt ajalooliselt oli üheks võimaluseks krüptoturul teenida krüptorahade „kaevandamine“. Ma ei üritagi teeselda, et saan aru selle aluseks olevast tehnoloogiast, plokiahe-

last ja põhimõtetest, aga lihtsustatult öeldes tähendas see seda, et arvuti ja vastava tarkvara abil oli sul võimalik lahendada teatud arvutusi, mille eest said lõpuks bitcoin’e. Nii see raha tekkiski. Tänaseks on ka see tegevusvaldkond niivõrd professionaliseerunud, et unistused, kuidas kodus lauaarvutis bitcoin’e „kaevandes“ rikkaks saan, on ammu unustatud. Nüüd on ikka serveripargid, meeletud arvutusvõimsused ja elektritarve, nii et kes tahab „kaevandada“, peab seda võtma kui hästi läbi mõeldud äriprojekti. Kas tasub või ei tasu? Kuna viimased aasta-kaks on bitcoin’i ja teiste krüptorahade kursid alla tulnud. Üks kindel grupp, kes kaevan73

damise teemadel suutnud päriselt raha teha, mõnedki rikkaks saada, on „labida müüjad“. Nii nagu kunagi kullabuumide ajal said kaevuritest rikkamakski need, kes kaevuritele varustust müüsid, nii ka krüptoraha kaevajate puhul need, kes neile teenuseid, arvutustehnoloogiaid ja muud pakuvad.

ICO buum ja krahh Paar aastat tagasi leiti krüptoteemas järjekordne kullaauk. Initial Coin Offering ehk ICO. Eesti sai rahvusvaheliseks ICO keskuseks, kirjutas Äripäev veebruaris 2018. Eesti on üks kuumimaid ICO riike, kiitis Digigeenius. Isegi Riigikogus toimusid tollal esimesed arutelud ICO teemadel. Ernst&Young hindas tollal, et Eestiga seotud ICOde kogumaht on 65 miljonit dollarit. Advokaadibüroo Njord aga mõõtis Eestiga seotud ICOde mahuks lausa 178 miljonit dollarit. Nende arvude puhul tasub aga arvestada seda, et ICOd ei toimunud riiklikus rahas, vaid krüptorahas. Summad on tekkinud nii, et kui näiteks keegi osales krüptorahaga (kasutati peamiselt bitcoin’e või Ethereu-

mi), siis vastava krüptoraha vahetuskursi põhiselt saab ka selle mahu välja arvutada. Taas, võtame lihtsustatud skeemi ICO kirjeldamiseks. On mingi alustav nutiettevõte. Tal pole kas võimalust või soovi osaleda tavapärases rahakogumise viisis (riskikapitalistid, ingelinvestorid), selle asemel kuulutas ta välja ICO, kus sai osaleda bitcoin’idega. Mina, kellel on ports bitcoin’e (tegelt mitte, aga kujutame ette, et on), nüüd tema saab minult bitcoin’id ja mina saan temalt vastu tokeneid. Põhimõtteliselt on tegu uue krüptorahaga ehk mina oma etableerunud bitcoin’idega aitasin luua uut krüptoraha. (Ja samas sain just nagu ka osaluse moodi asja tema uues ettevõttes. Kogu selle teema juriidiline pool on absoluutselt segane ja reguleerimata, nii et sada protsenti ei saa kindel olla milleski.)

Kas see kõlab nagu püramiidskeem? Igatahes on ICOdega tänaseks lugu selline, et see turg on surnud. Varises kokku. Just massiivne ICO buum surus kaks aastat tagasi üles bitcoin’i ja teiste krüptorahade kursid. Ja kui ICOd või

nende taga olnud ettevõtted-projektid kokku varisesid, varises kokku ka bitcoin’i väärtus. Üks osa ICOdes tekkinud ettevõtteid on muidugi edukad ja tegutsevad kenasti. Teine osa oli selliseid, et kavatsused olid küll ausad ja eesmärgid toredad, kuid tegelikult asi käima ei läinud. Aga oli ka ilmselgelt terve ports lihtlabaseid pettureid, kes läksid tünga tegema ja tegidki. Tavainimesel on võimatu krüptoteemast, krüptorahast, plokiahela tehnoloogiatest sotti saada. Terve hulk väga tarku inimesi on väga erinevatel seisukohtadel. Eesti Panga president Ardo Hansson peab krüptoraha mõttetuseks, mis sureb peatselt välja. Warren Buffet on öelnud, et krüptorahal pole mingit väärtust ja tema seda omada ei taha. Aga on ka terve rida samuti nutikaid inimesi, kes näevad „krüptoäris“ tähtsat arengut. Facebook teeb oma krüptoraha. Eestiski mitmed tuntud advokaadid, ettevõtjad ja audiitorid tegelevad krüptoraha teemadega. Toomas Hendrik Ilves on teinud toetavaid häälitsusi plokiahelatehnoloogia kohta. Elame-näeme, kellel lõpuks õigus on.

tehnika

Cleveron pakub inimestele aega

Koroonapandeemia kiuste jĂľuab veel sel suvel tĂ¤navatele Cleveroni isejuhtiv pakiveoauto. AIVAR PAU

Foto Argo Ingver

KAHEKESI VALLUTAMAS: Arno Kütt ja Peep Kulla on loonud järgemisi üliedukaid ettevõtteid, mis vallutavad maailma.

leveron on üks Eesti innovatiivsemaid ja suurima maailmahaardega ettevõtteid. Selle filosoofia on algusest peale olnud pakkuda inimestele seda, mida nad mitte kuidagi osta ei saa. Lühidalt öeldes, aega. Räägime ettevõte asutaja ja juhi Arno Kütiga inimkonna jaoks raskel ajal, kui me oleme viiruspandeemia tõttu kodudesse surutud. Paljud ettevõtted seisavad ja tulevikus terendab ebamäärasus. Nii mõtleb ka Kütt, et maailmas surevad parasjagu inimesed, miks ometi kirjutada üliedukast Cleveronist. Pärast mõningast mõttevahetust jõuame siiski üksmeelele, et rohkem kui kunagi varem peame kõik mõtlema sellele, kuidas olla oma tegude ja sõnadega üksteisele

abiks. Majanduselu parimaks päästjaks saab püüd olla ise tegevuses. Olgugi et Cleveroni tootmine Viljandis on tema töötajate tervise kaitseks töö seisanud, ei ole seda Cleveron firmana. Cleveron ja tema eelkäijad on juba 20 aastat pakkunud inimestele võimalust tellida kaupu interneti teel kas oma koju või kodulähedasse pakiautomaati. Paljuski on just tema põhjuseks, miks Eestis on ühe elaniku kohta rohkem pakiautomaate kui kusagil mujal maailmas. Millel siis Cleveroni tegevuse edu on põhinenud? Kas tõesti sellel, et inimesed muutuvad järjest mugavamaks ja nad lihtsalt ei taha minna poodi? „Aegade jooksul on ju olnud nii, et seda, mida algul ostavad rikkad,

ostavad varsti kõik – nii on see olnud nii autode kui ka mobiiltelefonidega. Aga nii on see olnud ka ajaga. Kunagi olid rikastel teenijad, kes käisid nende eest poes ja koristasid nende kodu. Nüüd oleme juba kõik valmis maksma selle eest, et oma aega kokku hoida,“ rääkis Kütt. Pärast pakiautomaatide kasutuselevõttu ei pea inimesed enam postkontoris järjekorras seisma ega ka kodus kullerit ootama. Enne veel, kui Cleveron Ameerikasse jõudis, tellisid ameeriklased kaubad küll internetist, ent siis tuli neil pakkidele järele minna ikkagi supermarketi infoletti. Muide, keskmine ooteaeg seal oli 17 minutit. Nüüd, kui Cleveron on olemas, kulub neil paki kättesaamiseks vaid mõni sekund. See on hea näide ka sellest, mil-

Cleveroni sünnilugu Aegade jooksul on ju olnud nii, et seda, mida algul ostavad rikkad, ostavad varsti kõik.

lega inimesed seda silmale nähtamatut, ent ometi nii olulist asja, aega, tänu Cleveronile säästavad. „Just ajavõit on see, mida inimesed meilt enim saavad,“ ütleb Kütt. Selle asemel, et mõnes järjekorras passida, saavad inimesed tegeleda neile meelepärasega. Käia kinos, teatris, veeta aega lastega või midagi muud. See põhimõte on Arno Kütti saatnud alates sellest, kui ta aastal 2000 asutas veebikaubamaja ON24, millest hiljem kasvas välja nüüdseks soomlastele edasi müüdud Smartpost.

Suured muutused Selle artikli kirjutamise ajal mõtlevad inimesed terves maailmas peamiselt sellele, kuidas hoida enda ja oma lähedaste tervist. Ettevõtjad mõtlevad sellele, kuidas mitte pankrotti minna, kuidas hoida oma inimesi ilma neile liiga tegemata ja kuidas see kriis seljatada kõige väiksema valuga. Cleveron on samuti kogu tegevuse nii Viljandi tehases kui Tallinna kontoris seisma pannud. Loomulikult on distantsõppele üle läinud ka 20 tudengit Cleveroni Akadeemias. Mis saab edasi? „Ma olen kindel, et me elame selle kriisi üle. Aga kui keegi praegu ütleb, et ta teab, mismoodi asi edasi läheb, siis ta valetab. See on unikaalne olukord. Me saame rääkida varsti kahest maailmast: ühest, mis oli enne pandeemiat, ja teisest, mis tuli pärast,“ arvab Kütt.

Ta võrdles praegu toimuvat viimase riigikorra muutusega Eestis – mitte keegi ei teadnud ega tea, milliseks olukord kujuneb. Jah. Kütt tõdeb, et inimesed tahavad süüa ja meelelahutust ka praegu. Kõik taastub ühel hetkel, see, millisel moel, on iseküsimus. Pärast esimesi karantiinipäevi oli näha, et inimesed eelistasid e-teenuseid rohkem kui kunagi varem. Ka need, kes kunagi e-poest tellinud ei olnud, said oma käe ruttu valgeks. Seda isegi sedavõrd, et ühel hetkel tuli Eesti suurimal e-poe kauplusel Selveril teatada, et kõik tööta jäänud abikäed on neile tööle oodatud, sest olemasoleva meeskonnaga ei jõua lihtsalt tellimusi piisavalt kiiresti täita. Selveri üleskutsele järgnes üsna ruttu teisigi e-poode, kes teatasid, et ootavad kõiki, kellel on tulnud koju jääda. E-poodide kanalid ei ole veel kunagi Eestis sellist liikumist ja turbulentsi näinud. Kütt arvab, et sellega sai alguse üsna suur muutus. „Võib-olla inimesed, kes seda varem ei olnud proovinud, nüüd katsetavad ja jäävadki seda kasutama,“ rääkis Kütt. Suure tõenäosusega muutub e-kaubanduse arengu tõttu tavapoodide elu veel raskemaks. Kõik suuremad messid ja tootetutvustused kolivad internetti. Kõik me peame leidma oma tee, kuidas edasi minna. Ta ennustas, et paljud asjad kolivad praegusega võrreldes palju enam

Arno Kütt on sündinud Viljandis 29. mail 1970. Ta alustas väikeettevõtjana ning valmistas ja müüs puidutooteid ja täispuidust kodumööblit. 2000. aastal lõi ta veebipoe ON24. Rahulolematus veebipoe pakkide kättetoimetamisega sundis Kütti ja tema äripartnerit Peep Kullat looma pakiautomaate tootva ja opereeriva firma SmartPOST. 2009. aastal sai ON24st Eesti suurim mööblimüüja ja SmartPost sai logistikateo auhinna. Aasta hiljem oli SmartPost hõivanud juba 20 protsenti kogu pakkide kättetoimetamise turust. 2011. aastal müüsid Kütt ja Kulla SmartPosti Soome firmale Itella ja loobusid ka kaubamärgi nimest. Edaspidi sooviti keskenduda peamiselt pakiautomaatide ja -robotite arendamisele. Ettevõtte nimeks sai Cleveron ja see hakkas pakkuma pakiautomaatide tarkvara ja tehnoloogia arendamist ning müüki. Aastal 2016 lõi Cleveroni tarkvara- ja teenuseplatvorm CollectNet Eestis avatud pakiautomaatide võrgustiku, mis kasutas pakkide väljastamise lahendusena pakirobotit Cleveron 401. Maailma suurim jaekett Walmart paigaldas Cleveroni pakirobotid 401 viide kauplusesse USAs, et katsetada, kuidas selle abil oma klientidele e-poest tehtud oste väljastada. Aastal 2017 nimetati Cleveroni ning ON24 asutajad Arno Kütt ja Peep Kuld Eesti aasta ettevõtjateks. Aastal 2018 kuulutati Cleveron Ettevõtluse auhindadel Eesti aasta ettevõtteks. Lisaks pälvis ta aasta disainirakendaja ja aasta uuendaja tiitlid ning jõudis aasta eksportööri kategoorias parima kolme ettevõtte sekka. Aastal 2019 pälvis Cleveron Aasta eksportööri tiitli. Sel sügisel lõi Cleveron IT-kolledži Cleveroni Akadeemia.

Foto Cleveron

ROBOTID: Arno Kütt on veendunud, et tulevikus ei saadeta enam pakke ainult pakirobotitega, vaid juba ka suurte kaugjuhitavate robotautode ja droonidega.

internetti – olgu see siis kas või tavapärane õppetöö koolis. Ent uudiseid ka. Ükski ettevõte, kes tahab ka pärast koroonaviirust tubli olla, ei saa praegu loorberitele puhkama jääda. Cleveroni peamine arengusuund on luua seisvate pakirobotite kõrvale liikuvaid. Lennaku need siis droonide kujul õhus või olgu mööda sõiduteid liikuvad isejuhtivad kaubaautod. Peamine küsimus tehnoloogia kõrval on selles, kuidas hakkavad välja nägema eeskirjad. „Cleveroni fookus on praegu sellel, et maismaal mööda sõiduteed sõidaksid kaugjuhitavad sõidukid – need on lahendused, mida me praegu välja töötame,“ kinnitas ettevõtte juht. Jutt käib suurtest autodest, millel on peal kümnete klientide kaubad. Projekt kannab nime Lotte ning sõlmküsimus on, kas riik lubab sellised autod tänavatele. 78

„Oleme kohtunud nii majandusministeeriumiga kui maanteeametiga ja me töötame selle nimel, et veel sel aastal oma masinaga tänavale sõitma saada,“ rääkis Kütt. Kõige tähtsam iga selliseid autosid arendava ettevõtte jaoks on turvalisus – peab olema sada protsenti garanteeritud, et ei juhtuks õnnetusi.

Ka need, kes kunagi e-poest tellinud ei olnud, said oma käe ruttu valgeks.

230 töötajat, tuhanded robotid Cleveronis töötab juba 230 inimest, viimase kahe aastaga on töötajate arv kahekordistunud. Küti sõnul tegeleb neist vaid 50 tootmisega, arendustööga üle 100 inimese. „Me oleme küll robotite tootjad, aga arendus on siiski meie põhitegevus,“ ütles ta. Cleveronil on hetkeseisuga ainuüksi Ameerikas püsti ligi kaks tuhat pakirobotit, Eestis on CollectNeti võrgus kaheksa robotit ja lisaks kümneid

Foto Anni Õnneleid

SAATSID AMAZONI PIKALT: Aastaid väldanud läbirääkimised e-kaubandushiiu Amazoniga lõppesid negatiivselt. Amazon tahtis endale saada kogu Cleveroni tootmist ja õigusi. Otse loomulikult selline ülevõtt Cleveronile ei sobinud.

pakiautomaate. Kõige värskem toode on toidurobot 501, mille aktiivsed testid käivad mitmes riigis nii Euroopas kui Ameerikas. Tellid internetist toidukaubad – kas või sügavkülmutatud –, kuller viib need robotisse ja inimene saab need sealt kätte. Cleveron on juba välja töötanud tehnoloogia, mida saab kasutada nii üksikutes poekettides kui ka universaalse teenuse osutamiseks paljudele. Kütt arvab, et ka logistikafirmad saaksid nii hakata lihtsamalt oma tooteid supermarketitele pakkuma. Cleveron pakub praegu nii riistkui tarkvara peamiselt jaekettidele. Tõsi, Eesti on koht, kus ettevõte saab testida paljusid uuendusi, mida alles seejärel mujal maailmas pakkuma asuda. Selles mõttes on Eesti unikaalne paik. Üheks selliseks tooteks on kodused pakiautomaadid, kuhu inimesed saavad tellida tooteid kust iganes. Innovatsiooni järelkasvu toetamiseks lõi ettevõte sügisel Viljan80

Foto Argo Ingver

TOIDUROBOT: Cleveron valmistas esimesena maailmas toiduroboti, mis hakkab pakkide asemel toitu hoiustama ning suudab seda teha kahel temperatuuril.

disse õppeprogrammi nimega Cleveroni Akadeemia, kus õpib 20 tudengit. „Kõik, kelle me sügisel vastu võtsime, tegutsevad praegu väga tublilt. Motivatsioon on noortel kõrge ja nad kõik on väga õhinas,“ ütles Kütt. „Mina olen küll arvamusel, et see on väga hästi käima läinud.“ Kuhu edasi? Praegu on maailmas sularahaautomaate neli miljonit, pakiautomaate on võib-olla 100 000.

Cleveron ennustab, et varsti jõuab pakiautomaatide arv järele. „Me tahame olla selles arengus tipptegija,“ sõnas Kütt. „Tahame olla pioneerid nii pakiautomaatide turul kui liikuvate autonoomsete masinate arengus.“ Cleveron on 100 protsenti Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Kogu tootmine ja arendus toimub Eestis. Praegu luuakse globaalset hooldus- ja müügivõrgustikku kõigile kontinentidele.

intervjuu Foto Kristjan Lepp / Kroonika

Tiit Pruuli:

Homme ei ole enam m idagi nii, nagu oli eile Kuidas teha distantsilt kriisi kiuste nii, et töö tehtud saaks ja kolleegid oleksid hoitud? Nõu annab suure kogemusega Tiit Pruuli, kes on äri ajanud ka maailma servalt. MARTA T UUL

Foto Hendrik Osula

SINILINNUD: Rahvas ristis Go Busi uued sinised bussid sinilindudeks.

„M

arta, homme pole enam ühtegi magnaat i ,“ k i r ju t ab mulle Tiit Pruuli, Go Groupi suuromanik. Ajakirja Magnaat koostamise ajal saab alguse koroonapuhang. Piirid on kinni, inimesed peavad kodus olema. Hoidma nii sõprade kui kolleegide, ent ka vanavanematega nende enda kaitseks sotsiaalset distantsi. Ent ilus ilm kisub suure hulga eestimaalasi justkui laulupeolised rappa matkama. Eestlane on ikka olnud loodusrahvas. Ühest küljest valdab inimesi hirm nii tervise kui ka majanduse pärast, ent teisalt on märke, et see kõik saab ühel hetkel läbi ja positiivset meelt hoides tuleme raskustega paremini toime. Kes teine võiks anda etemalt nõu ja jagada kogemusi, kuidas ajada äri ja teha tööd distantsilt, kui mees, kes enam kui viimase dekaadi on ajanud edukat äri, olles mõnes mõttes ühel ja teisel maailma serval.

Läheb katastroofiliselt. Samamoodi nagu kõigil Eesti ja suuremal osal maailma reisifirmadest.

mata asukohast ning kellaajast. Tõhusa töö tegemiseks ei pea tingimata kontoris istuma. Tähtis on seejuures leida väga hea tegevjuht, kes töid-tegemisi kohapeal rööpas hoiab, ning teda siis ka sada protsenti usaldada. Go Groupi kontsernil on selline juht olemas. Noor ja andekas kolleeg Jüri Etverk, kellele müüsime mõne aja eest ka 10% osaluse meie grupis. Ka mu kaasosanik Marcel Vichmann liigub väga palju maailmas ringi, tal on ärihuve Odessast Hongkongini. Ma arvan, et meie tugevus on see, et katame omanikena eri kompetentse – Jüri on hea operatiivjuht, Marcel on üks Eesti parimaid peastarvutajaid ja mina oskan ehk näha inimeste sisse, saada aru nende motiividest ja neid innustada. Aga meie ettevõte ei ole ju ainult kolm omanikku-tippjuhti. On eri ärivaldkondade tippjuhid, on kümneid keskastmejuhte, kellel kõigil on väga oluline roll selles, kas ma saan või ei saa maailma teises otsas olla.

Kuidas olete suutnud juhtida firmat kas või teisest maailma otsast?

Millised on tavalised juhtide eksimused?

Tänapäeva tehnilised vahendid võimaldavad teha paljusid töid olene-

Sellest on kirjutatud tuhandeid raamatuid. Aga kui nüüd lühikeses in-

Foto Toomas Volmer

junenud ja osatakse ilma omanikuta teha asju küll. Kolmandaks võib juhtuda, et mingites küsimustes kaob tagumikutunnetus ära – kui rahulolevad või rahulolematud töötajad ja kliendid parasjagu on ja millised otsused sellest tulenevalt on õiged. Neljandaks ohuks on pisiasjad. Kaugel olija või omanik ei pea avaldama arvamust WC-paberi kareduse ja ostukoguste osas. Olen ise täheldanud, et kui tuleb töö- ja kodust aega ühes kohas jagada pereliikmetega, võib olla üsna keeruline neile selgeks teha, et praegu on töö ja hiljem lõbu. Kuidas teil see kodus käib? Kas lapselapsed ei kipu oma mängudega kaasa kiskuma? Ehk lühidalt, kuidas fookust säilitada?

Mul on endal lapsepõlvekogemus, et kui kasuisa, kirjandusprofessor Harald Peep kodus loenguid ette valmistas või artikleid kirjutas, siis valitses majas ikka eriolukord. Harald tagus ennastunustavalt kirjutusmasinat Erika või kõndis autopiloodil raamaturiiulite vahel või jooksis kööki uue kohvi järele, nii et kedagi tähele ei pannud. Ta suutis end maailmast ikka täielikult välja lülitada ja eks mu ema lõi talle selleks ka kõik võimalused. Peab olema tõesti hea keskendumisvõime, et teha tööd, kui 10aastane poeg kitarri harjutab, naine köögis Uusbergi laulab või külla tulnud lapselapsed elutoas kilkavad. Mõnikord aitab see, kui panen klapid mingi taustamuusikaga pähe. Aga eks pere juba teab ka, millisel hetkel ei tasu mu töötuppa tulla, et midagi mõistlikku peale mõmina või torina sealt ei kuule.

LAARI NÕUNIK: Tiit Pruuli oli peaminister Mart Laari nõunik, oma meenutustes on ta öelnud, et Laari toonast valitsust iseloomustas kirglikkus.

tervjuuvormis midagi esile tuua, siis esimene fataalne eksimus on see, kui juhid hakkavad end eksimatuks pidama. Ei kuula, mida räägivad kolleegid ja teised asjatundjad. Kui võtad omaks, et keegi pole eksimatu, on ülejäänud eksimusi juba kergem vältida. Kui rääkida kaugjuhtide tüüpilistest eksimustest, siis tooksin välja sellised: esiteks, kui sa pole kättesaadav ja teised õhinaga midagi teevad, siis ei tohi pärast ütlema hakata, et oleksid ise teisiti teinud. Oma valik, kas oled otsustamise juures või reisid – puhkad – tegeled perega. Teiseks, kui oled ära olnud ja tuled tagasi, siis ei tohi ära oldud aega hakata tagasi tegema. Teistel meeskonnas on juba oma rütm välja ku84

Kui see viirus saab seljatatud, seisame kõik uuesti stardijoonel.

Olete öelnud, et firma edu või edutuse taga on ikka inimesed. Kui oluline on vahetu, n-ö mittetehislik suhtlemine?

Ülioluline. Ja väga tähtis on inimeste usaldamine. Ma mäletan, kui me juba aastate eest, ühtede esimestena Eestis hakkasime juurutama kodukontori võimalust, kuidas ma siis pabistasin. Kas nad teevad ikka kodus tööd? Kas Epp ei lähe šoppama? Kas Maiu ei mängi lastega? Ega Raivo koduse töölaua taga õlut ei joo? Olen mõttes vabandanud kõigi oma kol-

ERILINE VARUSTUS ERILISTEKS OLUKORDADEKS!

www.reorg.ee

Te olete hõivatud väga paljude ettevõtmistega? Mitu tundi on teie päevas?

Ohoo, kas ööpäeva tundide arv on limiteeritud? Ma ei teadnudki. Viimasel ajal, võib-olla seoses ealiste iseärasustega, on aega eriti lahedalt 86

Viis nippi kuidas distantsilt edukalt äri ja inimesi juhtida, tööd teha Enne kaugjuhtimisele asumist sõnasta väga täpselt ettevõtte väärtused ja eesmärgid. Ja need ei pea olema mitte ainult sõnastatud, vaid töötajatele peavad need omased olema, et nad teaksid, mida teha, kui sa ära oled. Inimesi ei võta sa ju tööle ilma neid nägemata. Inimest ei tohi ka töölt lahti lasta distantsilt. Tulekustutite ja alarmsüsteemide paigaldamist saab juhtida kaugelt, tule kustutamiseks pead kohal olema. See tähendab – ära püüa kriisi kaugelt juhtida. Kuigi juht on kaugel, ei tohi töötajal tekkida üksijäämise, mahajäetuse tunnet. Ole päriselt olemas ka kaugel olles! Hoia meeles, et kaugtöö vajab juhilt tegelikult rohkem pingutust kui kontoritöö. Kaugtöö pole mugavustöö!

käes, sest ärkan hommikuti varem ja unele kulub vähem aega. Muidugi tahaks palju rohkem jõuda. Nii palju põnevaid mõtteid on peas, aga hakkan aru saama, et kõiki asju ikka meie ajalike päevade jooksul ära teha ei ole võimalik. Ei jõua ära kahetseda, et ma nooruses mitu tundi ühe arvutimängu mängimisele ära raiskasin. Kas ja kuidas te oma aega planeerite?

Kunagi ammu kirjutas Peeter Olesk, et Pruuli viga on see, et ta ei oska ei öelda. See on mul raske olnud jah, olen jaganud end saja asja vahel, millest võib-olla pooltega poleks üldse pidanud mina tegelema. Aga olen nüüd ära õppinud, et selge ja kiire ei on aus ja aktsepteeritav vastus. Ma tean küll Hippokratese soovitust, et sööki, jooki, und, armastust, kõike olgu mõõdukalt ja päevakava tuleks koostada sellest lähtudes. Aga ma olen selle mõõdukuse jaoks natuke liiga kirglik. Kui söön, siis mõnuga ja kui pidutsen, siis kogu raha eest. Nii et kui mul poleks mõnd head abilist, võiksin olla üsna organiseerimatu. Ma pean tunnistama, et ikka on juhtunud ka selliseid apse, et olen mõne kohtumise ära unustanud. Kui tähtis on juhtidele reisimine? Kas keskkonna vahetus aitab paremini lõõgastuda, välja lülituda? Või saab internet ja telefon meid igalt poolt kätte?

Go Groupi tegevjuht Jüri Etverk, keda ma olen valmis iga kell kiitma, on sihuke mees, et nädalavahetusel ta e-kirjadele ei vasta. Suuromanikud Pruuli ja Vichmann võivad vahetada pühapäeva pärastlõunal kümneid olulisi kirju, aga tegevjuht ei reageeri. Oi, ma olin algul närvis. Nüüd olen aru saanud, et ta, sinder, jälgib neid meilivahetusi küll, aga põhimõtteliselt ei vasta puhkuse ajal enne, kui tõesti suur jama majas on. Reisimine kui lõõgastusvahend on oluline neile juhtidele, kellele see meeldib, kellel see tõesti aitab lõõgastuda, uut energiat või uusi kogemusi hankida. Paljudele see ei sobi, tekitab hoopis stressi, ja pole mõtet sundida. Nii nagu olen kuulnud, et paljud juhid ei loe ilukirjanduslikke teoseid… No mis siin siis ikka sundida. Kuidas Go Travelil läheb?

Vastan küsimusele reedel, 13. märtsil 2020. Läheb katastroofiliselt. Samamoodi nagu kõigil Eesti ja suuremal osal maailma reisifirmadest. Go Travelil läks enne koroonaviiruse puhangut paremini kui kunagi varem – erakliendi reisimüük oli haripunktis, ärikliendimüük stabiilselt hea, sissetulek kasvas mühinal ning elamusreiside osa hakkas just uut hingamist sisse saama. Meie tiim on väike, aga piisavalt suur ja viimseni paika lihvitud, kellega vägevaid tegusid korda saata ja turismiturul veidi konkurente nügida. Koroonapuhang pani kõik aga hetkega pausile.

Foto Assar Jõepera

leegide ees selle eelarvamuse pärast ja teen seda siinkohal ka avalikult. Inimesed suhtusid kodukontori töösse väga vastutustundlikult. Nad hindasid ja väärtustasid ettevõttepoolset usaldust ja kokkuvõttes töötulemused paranesid märgatavalt. On oluline, et saan usaldada igapäevaseid juhte nii, et ise detailides olema ei pea. On oluline, et saan omanikuna olla kursis peamiste punktidega, mis ettevõttes toimub, et saaksin vajadusel õla alla panna nõu ja jõuga, kui selleks peaks tekkima vajadus. Meil on väga ühtehoidev kollektiiv. Ükskõik millisesse oma büroosse ma üle Eesti suvalisel hetkel sisse astun, igal pool olen oma inimene. See on väga tähtis, et suhted saaksid püsida vahetud ja soojad. Olen uhke oma inimeste üle! Kaugtööjuhina on üks väga tähtis asi. Tagasisidestamine peab olema intensiivsem kui tavaolukorras. Kõndides läbi kontori või tsehhi, saad juba üsna lihtsa vaevaga tagasisidet. Et tagasisidestamine oleks võimalikult efektiivne, peab ta olema võimalikult isiklik. Jutuajamisi, mis puudutavad töötajate tundeid, omavahelisi suhteid ja enesehinnanguid, on ääretult raske pidada, kui sa ei näe inimese silmi ja ei tunne õhuvõngetest tema reaktsioone. Kaugelt juhtides on häiritud sellised hädavajalikud asjad nagu eesmärgistamine ja arenguvestlused. Minu üldmulje: mida rohkem on sinus visionääri tüüpi juhti, seda edukam sa võid kaugelt juhtimises olla. Esiteks inimesed vajavad, et nende juht, kes ise on kaugel, annaks neile selle suure idee, mille poole liikuda. Teiseks, kui sa ei saa tegeleda nii palju igapäevaste asjadega, siis kuidagi peab see olema kompenseeritud – siis anna visioon ja jaga igapäevane juhtimine meeskonna vahel laiali. Väga oluline märksõna on meeskonnatöö. Ma usun, et ma polegi loomult juht, vaid just meeskonnamängija.

WENNAGA REISUL: See pilt on tehtud Antarktika reisil, kui oldi Bellingshauseniga merel.

Kas tänapäeva inimene tahab veel korraldatud reisi? Millise profiiliga reise reisibüroodest otsima tullakse?

Reisibüroosse tullakse otsima peamiselt kahte sorti reise: esiteks mugavaid pakettreise päikselistesse maadesse, kuhu viib lühike lennusõit: Kreekasse, Egiptusesse, Türgisse, Küprosesse jne. Teiseks spetsiifilisi elamusreise eksootilisemat sorti kohtadesse, mis pannakse kokku, toetudes reisibüroo ekspertiisile just selle inimese või seltskonna soove silmas pidades. Klassikaline pakettreis müüb küll massidele ja on pigem lihtne ning turvaline valik, aga on väga suur hulk neid reisihimulisi, kellel on raha veidi rohkem ja uudishimu suurem vaadata ringi just neis paigus, kuhu lihtsam reis võib-olla ei vii. Just nemad on see sihtgrupp, kes hea meelega ootavad, et sa neile mõnusa veidi kastist väljas reisi kokku paned. See on veidi nišitoode, aga Eesti inimene on tänaseks vägagi teadlik eri maailmapaigust ja kultuuridest, ole vaid mees ja

nopi nad kokku. See reis ei pea olema ilmtingimata seljakottidega seikluslik matkamine mägedes, nagu minu puhul tihti ehk eeldatakse, võib võtta ka palju rahulikumalt ja vähem riskijanuselt, maailm on täis mõnusaid külasid ja erinevaid kultuurisoppe, milleni massiturismiga kindlasti ei jõua. Just sellisel puhul on hea meel pakkuda midagi enda kogemusest või otsida mõne vana reisisellist sõbra telefoninumber ja paluda temal midagi ägedat meie klientidele kokku panna. Mina ei taha pidada reisibürood, mis oleks nagu Selver, et müün kolme sorti leiba ja kaht sorti õunu ja kassapidaja asemel võib olla ka robot. Ju on see ärina tulus, aga vaimset väljakutset mina enda jaoks selles ei oska leida. Mis ei tähenda, et seal ei oleks logistilisi ja muid peensusi, mida tuleb tunda, et edukas olla. Aga vaata, Enn Kunilal on ka ainult Selveris igav, tegeleb esmaklassilise kunstikogu loomisega. Seepärast tahangi Go Travelis elus hoida sellise armsa oma kvartali nurgapoe hõngu, kus klienditeenindajad tunnevad klienti ja tema

vajadusi, kus lisaks müügis olevatele kümnetele Baltika kindlalt töötavatele ülikondadele osatakse ka ise mõni värvikirev pintsak või pull pükskostüüm õmmelda. Olete öelnud, et tegelete viimasel ajal pigem sõpradele reiside korraldamisega. Millised need reisid on olnud?

Eks need on sellised natuke kiuksuga asjad, et läheme otsime üles kohad, kus maailmas maiparaade korraldatakse. Tellime bussi ja ei lase viia ennast muuseumisse, vaid tehasesse või külapoe taha meestega õlut jooma ja maailma asju arutama. Ühena vähestest, kui mitte ainukesena Eestis oleme korraldanud enda kokku pandud ümbermaailmareise. Just hiljuti sain ühelt sõbralt palve – siin on raha (suur summa), vii mind selle raha eest kuhugi. „Ma ei taha teada, kuhu me läheme. Kohtume lennujaamas,“ ütles ta. Vaat see on usaldus reisikorraldaja vastu – klient on valmis ostma põrsast kotis. See teeb kohe uhkeks. 87

Peab olema tõesti hea keskendumisvõime, et teha tööd, kui 10aastane poeg kitarri harjutab, naine köögis Uusbergi laulab või külla tulnud lapselapsed elutoas kilkavad. Ajad on keerulised ja koroona mõjub reisimisele ilmselt sama drastiliselt kui inimestele endile. Millised raskused praegu reisikorraldajaid enim kimbutavad?

Meenutan veel, millal me seda juttu räägime. Homme ei ole enam midagi nii, nagu oli eile. Võib-olla pole Aivo Takise suurt Estraveli ega minu väikest Go Travelit järgmisel aastal enam olemas. Keegi ei tea, millised haavad ja hirmud see kriis inimeste reisisoovidele jätab. Ma siiski arvan, et eestlane peab igal aastal oma D-vitamiini koguse mõnel lõunamaal kätte saama. Praegu me ei räägi enam sellistest raskusest, et kas Tallinn kehtestab turismimaksu või millised pisikesed protsendikesed muutuvad restoranide ja hotellide käibemaksumäärades. Kui me tahame praegu Eesti turismi- ja transpordisektorit ellu jätta, on lähiajal vaja suurt riiklikku abimehhanismi. Lugesin üleeile ühest meediaportaalist lugu sellest, kuidas ühe sektori ettevõtted on pöördunud valitsuse poole, juhtinud tähelepanu sellele, mis toimub, ja küsinud abi. Artikli esimeses lõigus oli kohe abipalujate kohta halvakspaneva tooniga lause, et „lähevad abi paluma, käsi pikalt ees“. Järgmisel päeval tegid sama meediakontserni (Ekspress Meedia – Toim.) juhid pöördumise valitsusasutuste poole, et kuna ettevõtted enam reklaamiraha meediasse ei too, siis soovitakse, et riigiasutused suunaks sotsiaalmeedia jaoks mõeldud summad n-ö suurde meediasse. Loodan, et 24 tunniga sai see ajakirjanik aru, et me kõik oleme hädas, suures hädas. 88

Kui see viirus saab seljatatud, seisame kõik uuesti stardijoonel. Me teame ajaloost, kui palju suuri korporatsioone on sündinud majanduskriiside varemeilt. Aga see ei lohuta hetkel ühtegi tööandjat, kes lisaks endale ja oma perele vastutab ka oma töötajate ja nende perede eest. Mina tunnen tööandjana vastutust umbes 800 inimese eest. Uskuge, see on suur koorem. See on minu suurim lähiaja proovikivi. Ma olin plaaninud selle kevade kuni aprilli lõpuni olla koos abikaasa ja pojaga Hispaanias. Poeg käib Hannes Tamjärve loodud imelises koolis, meie naisega kirjutame raamatuks oma Antarktika reisi lugusid. Üleeile otsustasin, et me sõidame selle nädala lõpus tagasi Eestisse. Ma ei saa olla Hispaanias samal päeval, kui saadan töötajatele välja ettepaneku vähendada ajutiselt palka või minna puhkusele. Kui oleks võimalik uuesti alustada, nullist. Mida siis teisiti teeksite?

Sõltub, kui nullist. Kui nullpunkt oleks 5000 aastat tagasi, siis jätnuks selle Kunda kultuuri kus seda ja teist, juhtinuks soome-ugri hõimud Lõuna-Euroopasse, löönuks sealt foiniiklased välja ja hakanuks ise heas kliimas kuulsaks meresõidurahva pealikuks Hannoks, kellest ühe kauge rahva luuletaja Uku Masing aastatuhandete pärast poeemi teeb. Kui saaks alustada uuesti 50 aastat tagasi, siis fokuseeriksin ennast rohkem reaalainetele, et olla valmis Skype’i välja nuputamiseks. Kui aasta tagasi, siis võib-olla müünuksin Go Traveli Aivo Takisele. Saate aru, need on sellised teoreetilised konstruktsioonid, mis ku-

hugi ei vii. Muidugi tuleb analüüsida, mida võiks teistmoodi teha, näiteks kas kolm aastat tagasi Go Tracki ja Eesti Raudtee vahel sõlmitud raudteerenoveerimise leping oli meile igas punktis mõistlik või ei. Aga isiksuslikke nullpunkte teha ja elu uuesti elama hakata pole üldjuhul tark. See ajab lõpuks peast lolliks nagu suured rahanumbrid mõne mehe. Mis on Eestis valesti? Mis vajaks muutmist?

Mulle ei meeldi, olemuslikult ei meeldi, kuidas me ei saa aru, et inimesed võivadki olla erisugused. See võib olla esmahetkel koomiline, kui vegan karjub omnivoori peale ja lihasööja põlastab taimetoitlast. Aga tegelikult on see kurb, väikese rahFoto Hendrik Osula

GO GO BUSS! 2016. aastal sai Tiit Pruulist Go Busi suuromanik, toona kommenteeris Pruuli ostuotsust Äripäevale napisõnaliselt. Osaluse hind olevat traditsiooniline küsimus, millele ei vastata, ning raha saamine ostuks polevat mingi mure. Maailm olevat seda täis.

Tiit Pruuli Ettevõtja, ajakirjanik ja endine poliitik. Sündinud 28. aprillil 1965. On töötanud Lennart Meri pressiesindaja ja peaminister Mart Laari nõunikuna. Alates 2004. aastast on AS Go Traveli nõukogu liige ja suuromanik, koos Marcel Vichmanniga. On kirjutanud mitu reisiteemalist raamatut. On teinud viis ümbermaailmareisi. Viimane tuntuim ettevõtmine oli seiklus purjelaevaga Admiral Bellingshausen, millest võttis osa palju tuntud ja tublisid ettevõtjaid ja avaliku elu tegelasi. Näiteks „Aktuaalse kaamera“ ankur Priit Kuusk, laulja ja näitleja Marko Matvere ja ajaloolane David Vseviov ning isegi Eesti president Kersti Kaljulaid. On Eesti Üliõpilaste Seltsi taastajaliige ja vilistlaskogu liige.

va puhul lausa ohtlik. Ma ei räägi lõhedest, mille on toonud kaasa küsimused seksuaalse orientatsiooni või kliimatundlikkuse kohta. Veebikommentaarid ja sotsiaalmeedia ainult võimendavad seda vastasseisu. Mõlemal poolel on omad tulised ja teravad eestkõnelejad. Sõnad nagu „tolerast“ ja „ekreiit“ tuleks eesti keelest maha tõmmata. Inimesed, kes neid kasutavad, tuleks oma seltskonnalistilt maha tõmmata. Nojah, tõsi, ma ka hoian paari koloriitset tegelast oma FB sõbralistis, lihtsalt selleks, et teada, kuidas inimesed mõelda võivad. Üks sai hiljuti administraatori poolt esinemiskeelu. Ma olin kohe solvunud, aga paraku mitte sõnavabaduse piiramise pärast, vaid mul jäi kuu aega teadmata,

Foto Jaanus Lensment

KULTUURI EDENDAJA: Mullu andis president Kersti Kaljulaid Tiit Pruulile Valgetähe III klassi teenetemärgi kultuurielu edendamise eest.

mida EKRE-toetaja maailma asjadest arvab. Selline sotsiaalne baromeeter. Aga tõsisemalt – vaidleme, aga inimest halvustamata. Mina ka ei taha kuuluda Varro Vooglaiu, Mart Helme või Lauri Vahtre maailma, aga ma möönan, et nende jutus on palju olulist ja huvitavat, mida tuleks kuulata, et tänapäeva maailma toimimisest aru saada. Muidugi, ma loodan ka, et see tänapäev muutub peagi minevikuks. Kui mõistlik konservatiivsus muutub tagurluseks – ei mõista ja võitleb paratamatult toimuvate ja paratamatult vajaminevate muutuste vastu –, on see minu arvates kõige hullem, mis ühiskonnaga juhtuda saab. Ja Eesti riik vajab muutusi. Sellele juhtisid mõne aja eest väga selgelt tähelepanu need, kes osalesid riigireformi debatis, ma ei mõtle ainult Jüri Raidla meeskonda. Reform, mis oli ka selle valitsuse koalitsioonilepingus, haihtus valitsemistuhinas sisuliselt olematusse. Meil on „riiki“ liiga palju Ma loodan, et ehk annab praegune viirusekriis mõned tõuked kivistunud arusaamade muutmiseks. Aga on ka teoreetiline oht, et kriisist saavad jõudu just ksenofoobid ja kõva käe ihalejad. Üks tõuge, mille siit siiski saame, usun, on oma lähedaste väärtustamine ja hoidmine. Aga need, kes aru ei 90

saa, et Eesti ongi üks väike pere, on sisuliselt perekonnalõhkujad, inimesed, kes on valmis oma perekonnast välja viskama tütre, kui see abiellub hinduga, või poja, kui see abiellub mehega. Samavõrd keeruline on distantsilt pere hoidmine? Kui te nii sageli kodust ära olete, kas abikaasa ei kurda? Mis aitab igatsuse vastu?

Oot-oot! Purjelaeval Admiral Bellingshausen oli mu abikaasa Maris pootsmanina märksa rohkem kui mina ekspeditsiooni juhina. Kuulge, me oleme üle 30 aasta abielus olnud, ei pea kogu aeg käest kinni füüsiliselt teineteise kõrval olema. Igatsuse vastu aitab meenutamine, kui magus on pärast lahusolekut kokkusaamine. Kas olete ka mõelnud, et tegelekski rohkem reisimisega ja annaks äri üle? Kes teie firmad ühel päeval üle võtab?

Ettevõtlus ei ole minu jaoks väärtus iseeneses, ehkki tublimad meist suudavad endile ka tänu oma ettevõtetele monumendi püstitada. Aga need on tõelised ärikunstnikud. Medici perekond polnud vähem visionäärid kui nende toetatud Leonardo da Vinci või vähem ajalukku jäävad

kui nende toetatud Michelangelo. Vaatamata meie ajaloolise järjepidevuse katkendlikkusele on Eestiski häid näited ettevõtjatest, kelle elutöö ei ole väiksem kui meie kuulsatel heliloojatel, headel kirjanikel või kunstnikel. Mu meelest oli mu lapsepõlveaegne hea naabrimees Tartu Tähtverest – Evald Rooma ehk Eskimo onu – ilusaks näiteks, kuidas ka väike äri omandab sümboolse väärtuse ja jääb elama ka pärast selle loojat. Pandi ja Co Tallink on juba teinud Läänemere merendusajalugu, Sõõrumaad ei jää õnneks meenutama mitte pimeruum, vaid Rotermanni kvartal. Ei ole vahet, et Skype on nüüd võõra suurkorporatsiooni omand, eestlaste panus kommunikatsioonitehnoloogia arengusse jääb maailmaruumi ringlema igaveseks. Mul tõesti ei ole vahet, kas mõnda mu ettevõtet juhib tulevikus mu poeg või mõni tatarlane. Tähtis on see, et ma suudan tööd teha nii, et täna ütleks võimalikult palju inimesi: „Tore oli reisida Go Traveli ja Go Busiga.“ Kui on midagi, mille puhul ma loodan, et see võiks jätkuda ka pärast mind, siis on see eesti reisikirjanduse aastaauhind, mida nüüd juba üle kümne aasta välja olen andnud. Muid asju aeg paratamatult muudab.

Rauno Teder: koroona on kaardid laual sassi löönud

prilli alguseks on Porto Franco esimene hoone valmis, see on hotell, mida haldab Norra firma Citybox. Ajal, kui teeme intervjuud, käivad parasjagu siseviimistluse viimased tööd. Suuresti on aga kõik külastajate jaoks valmis. Kui ainult piirid oleksid tulijatele avatud. Ja kuigi ehituse mõttes pole Tallinna lahe ääres asuvas suurimas ärija kaubanduskeskuse tagasilööke toi-

Aprilli alguses pidi Porto Franco avama ehituse esimese etapi. Hotelli, mis on küll valmis ja ilmselt linna parimate vaadetega, ent koroonaviirus ajas plaanid pisut sassi. MARTA T UUL

Foto Vallo Kruuser

ehitus

munud, sai sealse hotelli avamine planeeritud koroonaviiruse pandeemia ajale. „Aasta tagasi ei osanud ju keegi seda koroonaviiruse epideemiat ette näha. Natuke selline force majeure olukord,“ ütleb Rauno Teder, firma Porto Franco juht ja omanik, napisõnaliselt. Mis saab hotelli avamisest, otsustatakse lähiajal. Piirid on suletud ja inimesed on sunnitud oma kodudes justkui lõksus olema. Isegi tuntud hotellid ja turismiga tegelevad 91

Foto Hendrik Osula

UHKUSEGA: Kuigi Hillar Teder on Porto Franco asjaajamistest kõrval, on ta selle üle uhke ja ootusärev. Sellest saab Eesti esimene jahisadama äärne keskus.

Linnakodanikul on siiski õigustatud ootus, et talle linnapea kabinetis ebaseaduslikke ettepanekuid ei tehta.

ettevõtted on oma tegevuse pausile pannud ja ootavad endise olukorra kiiret taastumist. Suure tõenäosusega tuleb avamine pisut edasi lükata. „Eks kõik peavad mõtlema, kuidas kehvast olukorrast parim välja võtta,“ nendib Teder. Ehitust aga koroona ei sega, vähemasti pole seal töid tegev ehitusfirma Nordecon Tederi sõnul sellest teada andnud. Aga alustame algusest. Veel enne seda, kui keegi üldse Porto Francost 92

mõtles, olid selle koha peal kunagise Tallinna Admiraliteedi hooned. Suured tehased ja laevaremonditöökoda. Kinnistud kuulusid Tallinna linnale. 2001. aastal ostsid ehitusfirma Skanska ja Hillar Teder linnalt kinnistu. Hooned lammutati ja plats seisis tühjalt aastaid. Seda kasutati parklana ja Tivoli tuuri majutamiseks. 2002 kuni 2006 hakati tegelema detailplaneeringuga. Mõeldi ja joonistati, mis kinnistul olla võiks. Joo-

nistati kuni majanduskriisini, mis algas 2008. aastal. Siis jäid asjad soiku. Pärast kriisi tuli uuesti hakata joonistama, vanad ideed ja mõtted ei sobinud enam. 2013 otsustas Skanska Eesti turult lahkuda ja omand tuli ära jagada. Tederile kuulus 75 protsenti, Skanskale ülejäänu. Kui kinnistud jagatud, tuli uuesti hakata mõtlema ja joonistama. Teadmine, mida naabrid kavatsevad teha, puudus täielikult. Otsustati, et luuakse täiesti uus kontseptsioon. Tegemist on ju ikkagi suurepärase kinnistuga, otse jahisadama ja vanalinna vahel. Lõuna-Euroopas on sellised jahisadama äärsed restorane, kauplusi ja meelelahutust täis. Eestil oli parkla. Ülesanne kogu kontseptsioon välja mõelda ja joonistada anti tuntud Suurbritannia arhitektuuribüroole Chapman Taylor. Töö võeti tõsiselt ette ja kontseptsioon mõeldi välja lisaks Admiraliteedi basseini äärsele alale lausa tervele poolsaarele, kuni Russalkani välja. Joonistati pilt, mis nüüd seisab Porto Franco kontori seinal.

2015. aastal löödi ideed ja visioonid lukku, algas investorite kaasamine. Loodi firma Porto Franco OÜ, mille etteotsa sai Hillar Tederi poeg Rauno Teder. Firma ainsaks varaks seesama kinnistu. „Sellel hetkel puudusid meil igasugused planeeringud või load, mis lubaksid brittide kontseptsiooni realiseerida,“ meenutas Teder. Arhitektuurivõistluse tulemusena sai arhitektideks firma Kadarik ja Tüür. „Nemad on väga tublid mehed,“ kordab Rauno Teder mitmeid kordi intervjuu jooksul. 2015. aastal oldi veendunud, et tulevik on multifunktsionaalne hoone. Eri funktsioonid peavad üksteist toetama. „Kui panna kokku büroo ja kaubandus, siis näiteks parkimise mõttes on see geniaalne. Hommikul sõidavad bürootöötajad parklasse, on seal kella viieni ja siis sõidavad sisse kliendid,“ selgitab Teder. Kokku tuleb ligi 1200 parkimiskohta. Kohtade arv on natuke muutunud kogu aeg. Viimasel päeval tulevat aga vahetult enne avamist üle kontrollida, et mõni parkimiskoht pole ukse ette või mõnda muusse lubamatusse kohta saanud. Siis tuleb see koht ruttu kollaseks värvida.

Aasta tagasi ei osanud keegi seda koroonaviiruse epideemiat ette näha. Porto Teder Tõsi ta on, et väga tuntud ja, mis seal salata, ka edukas isa, Hillar Teder, on justkui Porto Franco ristiisa. Ja olgugi et nii tema ise kui ka poeg Rauno on aastaid kui ühest suust väitnud, et Hillar Teder enam Porto Franco tegemistest osa ei võta, siis päris nii see pole olnud. Isa on poega toetanud nii nõu kui jõuga. Äripäev on kirjutanud, et Hillar Teder sekkus uude ehitusseadustikku ning soovis, et eelnõus täiendataks 27. paragrahvi, mis lubab kohalikul omavalitsusel kehtestada projekteerimis-

tingimused, mis erinevad detailplaneeringus ette nähtust. Seda juhul, kui detailplaneering on üle viie aasta vana. Olgugi et tegu on väga uhke kinnisvaraga, on investorite leidmine läinud vaevaliselt. Projekt on Eesti turuolukorras lausa hiiglaslik. Savisaare kohtuprotsessil sai avalikuks, et 2015. aasta alguses käis ettevõtja Hillar Teder linnapea kabinetis kohtumas Edgar Savisaarega. Kohtumine lindistati. Selle raames kurtis Teder muret Porto Francole investorite leidmisega. Teder olevat mõelnud Tallinki omanike Ain Hanschmidti ja Enn Pandi peale. Neist muide saavad nüüd naabrid, kuna Tallink hakkab arendama ja ehitama Porto Franco kõrval asuvat Linnahalli. Nimetatud sai veel Vjatšeslav Leedot ja ka ärimees Anatoli Kanajevit, kes siiski langesid ära. Rauno tunnistab, et mida aeg edasi, seda rohkem on Porto Francole ise kosilasi tulnud. Kes täpselt ja kust, sellest ei taha ta lähemalt rääkida.

ESIMENE VALMIS: Porto Franco esimene hoone, hotell on valmis, vähem kui aasta pärast valmib ka ülejäänu.

Foto Vallo Kruuser

HOOGNE EHITUS: Hoolimata viiruspandeemiast ning valitsuse kehtestatud piirangutest liikuda maksimaalselt kahe kaupa jätkuvad tööd ehitusel, kus loodetavasti värske õhk pisiku kaugele viib, nii et see mehi ei sega.

Fotod Vallo Kruuser

Peamised investorid on alates 2015. aastast Lembit Lump (OÜ Bonaares) ja Heldur Meerits (OÜ Amalfi), kellele on nüüd lisandunud ka Euroopa Rekonstruktsioonija Arengupank (EBRD), kes on andnud 65miljonilise laenu, ja Luminor 39 miljoni euroga. Tuleb tõdeda, et Hillar Teder on Porto Francot südameasjana võtnud ka hiljem. Aastal 2017 tegi Eesti Ekspress Hillar Tederiga tema kontoris intervjuu. Hillar arvas, et nn võitjate põlvkond on bullshit ja korruptsioon olevat Eestis ülepaisutatud teema. Ametnikud pidavat korruptsiooniks ka tänutäheks saadetud sussišokolaadi. Samal ajal kogus tuure endise Tallinna linnapea Edgar Savisaare kohtuasi. Süüdistuse kohaselt tahtis Hillar Teder kruntide vahetamise vastutasuna oma poja ettevõtte kaudu organiseerida 275 000 euro suuruse laenu andmise Paavo Pettai firmale OÜ Midfield, et seeläbi rahastada Keskerakonna valimiskampaaniat. Teder rääkis toona Ekspressile, et tõsi küll, ühe vestluse käigus ürita-

ti temalt annetusi küsida, kuid ta on ikka püüdnud inimesi nende muredes mõista, mitte hukka mõista. „Ma usun, et linnakodanikul on siiski õigustatud ootus, et talle linnapea kabinetis ebaseaduslikke ettepanekuid ei tehta,“ ütles Teder siis. Harju maakohus lõpetas Hillar

Porto Francol LEED Goldi sertifikaat LEEDi ehk Leadership in Energy and Environmental Designi sertifikaadi kujul on tegemist rahvusvaheliselt tuntud sertifikaadiga, mis antakse hoonetele, mille projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel on järgitud keskkonnasäästu ja säästva arengu põhimõtteid. Selline märgistus on kasutusel USAs, Euroopas ja Aasias ning on eriti oluline informatsioon potentsiaalsetele investoritele. Ehituse käigus hoitakse loodust ja ei kasutata lapstööjõudu. Näiteks tuleb ehitusmaterjal leida võimalikult lähedalt, et selle transport platsile jätaks minimaalse jälje. Sellise sertifikaadi omanik saab oma kinnisvara ka lihtsamalt müüa ükskõik kellele maailmas, sest ostja teab, mis nõuded mõne LEEDi taseme sertifikaadi omamiseks täita tuleb. LEEDi tasemeid on neli: Certified, Silver, Gold ning kõige kõrgem tase, Platinum.

Fotod Vallo Kruuser

OOTUSES: Cityboxi hotell oli täiesti valmis uksi avama, kui koroonaviirus Eesti majanduselu ja turismi pea peale pööras. Porto Franco aga ei muretse, tegemist on väga pikaajalise plaaniga ja seda juba koroona ei murra.

Tederi kriminaalasja oportuniteediga ning tal tuli riigi tuludesse tasuda sunniraha 200 000 eurot. Toonane intervjuu Eesti Ekspressiga lõppes aga üllatavalt. Audi maja 16. korruselt otseteed alla, autosse ja sõit sadamasse, Porto Francosse. Hillar Teder vaatas poeg Rauno kontoriaknast alla, tol hetkel üüratu augu poole, silmanähtava uhkustundega. Sellest üüratust august saab Tallinna linna kõige ihaldusväärsem ärija kaubakeskus. Viimaste aastate jooksul on see 96

ehitusauk saanud rekordkoguse betooni. Täpsemalt öeldes 2200 kuupmeetrit ehk ligikaudu 315 autokoormat. Rauno meenutab, et ehitaja sai pidevalt konkurentidelt kõnesid, et kuulge, mehed, jätke meile ka koormatäis või kaks. Sisuliselt tehti kogu Eesti betoonist tühjaks. Rauno ütleb, et isal on olnud väga oluline roll nii kontseptsiooni väljamõtlemisel kui ka äriplaani kokkupanemisel. Detailplaneeringu kehtestamise ajal oli Rauno ise pelgalt 15aastane koolipoiss.

Loota on, et majandus taastub, ja läheb samas tempos nagu Hiinas.

KÕIGE MOODSAM BÜROOKESKUS LINNASÜDAMES Valmib aastaks 2021

Tõstetud põrandad Kõrged laed - 3,4 m

Maast laeni avatavad aknad Bürood ühel tasandil kuni 2100 m Avarad vaated vanalinnale ja Admiraliteedi basseinile

55 545 323

portofranco.ee

info@portofranco.ee

Linna süda

Foto Vallo Kruuser

NOOR JUHT: Ajal, kui isa Hillar Teder Porto Franco detailplaneeringuga tegelema hakkas, oli Rauno Teder veel koolipoiss. Nüüd juhib ta ilmselt Eesti suurimat investeeringut.

Porto Franco ka Sevastopolis Muu hulgas on selle aasta lõpus Sevastopolis, Venemaa poolt hõivatud Krimmi poolsaarel valmimas samanimeline ehitis. Tõsi, tegemist on elumajaga, mis asub merest 300 meetri kaugusel. Pärast seda, kui Magnaat seda asjaolu Porto Franco juhile tutvustas, märkis Rauno Teder, et polnud isegi kuulnud sama nimega ehitusest. Konkurente neist kindlasti ei saa ning Eestisse ehitatava Porto Franco kaubamärk olevat kindlalt kaitstud. „Selles mõttes, et kaklema nendega me ei hakka. Vaevalt et keegi hakkab Tallinna ärikeskust ja elamupiirkonda Sevastopolis segi ajama,“ hindas Teder muigega.

Alates sellest ajast, kui Rauno sai 24aastaselt Porto Franco OÜ omanikuks ja juhiks, polevat aga isa enam aktiivsest tegevusest osa võtnud. Rauno on haruldaselt noor juhtima nii suurt investeeringut, 190 miljonit eurot. Pärast seda, kui isa kaasas ta oma ärisse, maandus noormees esimest korda ka Äripäeva rikaste edetabelis. Küsimusele, kui palju on noorel juhil tulnud ka ämbreid kolistada, saab kiire ja naerusuise vastuse: „Eks ikka tuleb ämbreid ka kolistada, muudmoodi ju ei saa. Kokkuvõttes ei sõltu see niivõrd inimese vanu98

sest, kuivõrd kogemusest. Kui korra oled seda ämbrit kolistanud, siis rohkem loodetavasti ei kolista.“ Rauno sõnul on tema meeskond täis väga pikaajalise kinnisvarakogemusega inimesi ning ehk on just nemad aidanud suurimaid äpardusi vältida. „Eks mingeid asju on arutatud ka isaga. Tal on väga pikaajaline ja hea kogemus,“ tõdeb Rauno. Kogu protsessi hindab ta sõnaga „pinev“. Viperusi on olnud igasuguseid. Alates bürokraatiast. Linnaga on ikka olnud eri arusaamu. Need ei ole aga saanud takistuseks, vaid pigem sundinud avatuma meelega mõtle-

ma. Leidma paremaid ja huvitavamaid lahendusi. Üks suurematest katsumustest oli tema jaoks see, kui planeeritud kolme maa-aluse korruse asemel tuli ühest loobuda. Nimelt tuli 10 meetrit merepinnast allpool lihtsalt põhjavesi vastu. Ehitis peab aga olema nii inimestele, keskkonnale kui ka veevarudele ohutu. Ehitusel tuleb ikka ette ootamatuid ja keerulisi olukordi. Rentnikke on juba lisaks esimesena välja öeldud Prismale ka hulk teisi. Näiteks IT-firma Markiti ja Sorainen. Parasjagu on aga koroona ka seal olukorra keeruliseks muutnud. „Kuu aega tagasi oleks vastus olnud teistsugune. Koroona on löönud laual kaardid natuke sassi ja hetkel tuleb vaadata, kuidas turg muutub. Loota on, et majandus taastub, ja läheb samas tempos nagu Hiinas,“ arutles Teder. Laias laastus valitakse üürnikke jooksvalt ja hoitakse ranget joont, et nad oma kontseptsioonilt oleks üksteist toetavad. Pärast hotelli avamist saab järgmiseks etapiks kogu hoone avamine. See tähendab kogu 150 000 ruutmeetri avamist. Seda on oodata juba aasta pärast. Sellist projekti ja sellist hoonet, nagu on Porto Franco, pole Eestis veel kunagi olnud.

SISUTURUNDUS

Suure-Jaani tööstuspark avab ettevõtetele Kesk-Eestis uued atraktiivsed võimalused Ettevõtjad on aina enam avatud mõttele viia tootmis-, tööstus- või laopind kallitest ja liiklustihedatest tõmbekeskustest välja paikadesse, kust oleks lihtne liikuda strateegilistesse kohtadesse üle Eesti. Põhja-Sakala valla Suure-Jaani tööstusala pakub ettevõtjatele selleks suurepäraseid võimalusi.

„Suure-Jaani tööstuspargi oluline eelis on logistiline asukoht, kus on tihe transpordiühendus keskuste ja elamupiirkondadega, heas korras tugiteede võrgustik ning vahetu lähedus suurematele maanteedele. Maakonnakeskusesse Viljandisse on vaid 24 kilomeetrit, Pärnusse 80, Tartusse 100 ja Tallinnasse 140,” räägib Põhja-Sakala valla arendusspetsialist Erki Heinaste. Suure-Jaani tööstuspark pakub vajaliku infrastruktuuriga 16 tootmis- ja 4 ärimaakrunti, kus on olemas kõik vajalik tootmise alustamiseks või laiendamiseks, sealhulgas liitumiste valmidus. Ajalooliselt tugeva piirkonna arengut ja seal soodsa ettevõtluskeskkonna loomist ning hoidmist väärtustab ka kohalik omavalitsus, tagades ettevõtjatele vallavalitsuselt kiire ja korrektse asjaajamise, tegevuslubade andmise ning igakülgse infovahetuse. Põhja-Sakala vallas elab pisut üle 8000 inimese. Vallas on kaks linna (Võhma ja Suure-Jaani), kaks alevikku (Olustvere ja Kõpu) ning 70 küla. „Inimeste arv meie vallas on piisav, et va2

rustada siin tegevust alustavaid ettevõtteid tööjõuga, samuti asuvad vahetus läheduses Olustvere teenindus- ja maamajanduskool ning Viljandi kutseõppekeskus, kust on potentsiaal leida noort kvalifitseeritud tööjõudu,” nendib Heinaste, lisades, et kava järgi tegutseb 2030. aastaks tööstuspargis vähemalt 15 ettevõtet, kes on loonud ligikaudu 200 töökohta. Projekti „Suure-Jaani tööstuspargi arendamine” eesmärk on suurendada ettevõtlusaktiivsust ja töökohtade arvu Põhja-Sakala vallas ning Viljandimaal laiemalt ja seda toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Suure-Jaani lähedal tegutsevad edukad ettevõtted Combimill Sakala OÜ, VinCom OÜ, OÜ Eesti Höövelliist jt. Piirkonda iseloomustab suurepärane looduskeskkond, heas korras taristu, tugevad kogukonnad ja head tingimused vaba aja veetmiseks. Suure-Jaanis asub 2019. aasta veebruaris valminud Tervi-sekoda, kuhu on koondatud veekeskus ja perearstikeskus, samuti politsei, kiirabi ning apteek.

SUURE-JAANI LÄBI KOHALIKU ETTEVÕTJA SILMADE Aimar Kreevald Combimill Sakala OÜ juhatuse liige: Kaheksa aastat tegutsemist on näidanud, et ettevõtluskeskkond ja tehniline infrastruktuur on aastaaastalt paranenud. Valla tegutsemine selles suunas sisendab usku, et Suure-Jaani ümbruses on ruumi mitmele heale ettevõtmisele. Miks mitte ka mõnele teenusele, mida praegu mõnest muust piirkonnast sisse ostame. Andrus Rooks Eesti Höövelliist OÜ juhataja: Olud ja elukeskkond on märgatavalt edenenud ning igati konkurents ivõimelised teiste Eesti piirkondadega. Kohaliku omavalitsuse toetus, asjaajamise tõhusus ja professionaalsus – need on siin 5+! Täpsem info: Erki Heinaste, erki@pohja-sakala.ee, tel 5190 0865 toostusala.suure-jaani.ee

karjääri algus

Minu esimene töökoht Heiti Hääl: sain võrrimootori ja see oli väga tähtis Alexela suuromanik Heiti Hääl oli kiviladuja Juminda poolsaarel. GREETE LEH EPU U

100

Foto Tiit Blaat

a arvan, et olin umbes 14 või 15, kui esimest korda palgalisele tööle läksin. Meie suved möödusid ikka Juminda poolsaarel, kus emal-isal oli suvekodu. Kimasime lastena mööda metsa ja külateid. Mul oli hädasti võrri mootorit vaja. Külapoistel olid võrrid ja minul oli ka vaja. Ja maal sõideti võrridega

ikka ilma lubadeta. Isa muretses mulle töökoha. Ma tean, et mootorrattalube mul veel ei olnud. Seega tööle sõitsin igal hommikul jalgrattaga. Igal hommikul kella seitsme paiku väntasin kodust ligi kuus-seitse kilomeetrit. Töötasin Juminda poolsaarel, Hara saarel asuvas Feodor Malahhovi kalasuitsutustsehhis. Seal suitsutati lesta ja sprotte. Saart ühendas Juminda poolsaarega puusild. Sel ajal, kui mina seal töötasin, käis parasjagu katlamajale korstna ehitamine. Seda laoti punastest tellistest. Isekallutajaga toodi hulk telliseid kohale ja kallati maha. Mina pidin katki läinud ja terved kivid ära sorteerima. Põhiline risk oligi, et terveid oleks rohkem kui katkiseid. Palka maksti tervete kivide ladumise eest. Kindel arv kive tuli laduda spetsiaalsele alusele, mille tõstuk ladujatele korstna otsa tõstis. Sellel ajal oli demokraatia rohkem arenenud, laste töötunde ei piiratud. Töötasin kella nelja-viieni, siis tõmbasin otsad kokku. Lõbusat ei olnud selles töös küll midagi. See oli tüütu ja raske. Ülesande täitmiseks olin ainult mina üksi ja korstnaladujad olid ainult venekeelsed müürimehed. Minu vene keel oli tollal oluliselt kehvem, kui see on täna. Seega kõva suhtlust seal ei toimunud.

Emal oli lapsest nii kahju, et istus sel hommikul ise ratta selga.

Mul oli võileib kaasas ja lõuna ajal viskasin end sinna kivialuste kõrvale muru peale pikali maha. Sõin oma võileiba. Ja siis läks kõik edasi. Mäletan, et selle aja jooksul, kui seal töötasin, juhtus ka üks huvitav seik. Nimelt seal töötamise ajal olin saanud toidumürgituse. Ma ei olnud nii vana, et mul oleks olnud pidutsemisega pahandusi. Ei olnud pohmell. Aga, kuidas seda nüüd viisakalt öelda? Olin öö otsa vetsus istunud ja hommikuks ei olnud enam inimese moodigi. Emal oli lapsest nii kahju, et istus sel hommikul ise ratta selga, väntas need seitse kilomeetrit, et töödejuhatajale öelda, et poiss on tervisega pahuksis. Ei viili. Töötasin seal pisut üle kuu aja, umbes viis nädalat. Ega ma seda ei mäletagi, kui palju täpselt selle töö eest palka sain. Mootori raha ma kokku ei saanud. Isal tuli natuke juurde panna. Seda mäletan aga küll, et võrri mootor maksis toona 45 rubla, ja seda summat ma kokku ei saanud. 45kuupsentimeetrise võrrimootori ostsin Tondil asuvast motopoest. Juurde tuli osta veel bensupaak. Ja siis sai kogu kaadervärgi paigutada suvalise jalgratta peale. Tööhimu seal töötades kindlasti ei kahanenud. Sain võrrimootori ja see oli väga tähtis. Külapoistel olid võrrid ja minul ei olnud. Eks see teadmine, et tööga saab midagi, kasvas ja arenes ka.

101

Kristel Kruustük: hotellikoristaja töö on väga mõnus! Korralik hotellikülastaja Kruustük jätaks täna toa korda ka siis, kui tal poleks kogemust koristaja-Kruustükina.

ee võis olla 2000. aastate keskel. Paljud klassikaaslased käisid suviti tööl, mina tahtsin ka. Tahtsin rohkem iseseisvust ja raha teenida. Tundus vale suvi lihtsalt niisama mööda saata, parem oleks teha midagi kasulikku ja õppida ka midagi uut. Küllap mõjutas mind ka vanema õe töökus. Tutvuste kaudu sain tööintervjuule Radissoni hotelli. Sõitsin hommikul mar-

saga kodust Koselt linna, pabistasin kõvasti. Vestlusel uuriti, kas ikka olen selliseks kohustuseks ja rolliks valmis. Olin küll ja õnneks võeti otsus ka kiiresti vastu. Esimese ametliku töölepingu sõlmisingi Radissonis, 16aastaselt. Amet: koristaja. Enda arvates sain ka väga head palka, kuigi summa ei meenu. Nautisin tööd väga. Kuna olin sportlikus vormis, töö füüsiliselt ei väsitanud. Pigem oli tore rahmeldada, joosta ühest toast teise, täita koristajakärusid seepide ja muude vahenditega, lipata kellelegi appi. Õppisin, kuidas kiiresti tuba korralikult

koristada. Huvitav oli näha erinevaid tube ja sviite. Kui koristasin pärast seda, kui inimesed toast lahkusid, jõudsin päevas teha kümmekond tuba. Aga kui tuli teha kiire koristus tubades, kus külastajad veel sees olid, siis jõudsin mõnikord isegi 18 tuba korda teha. Kuigi räägitakse legende väga räpastest hotellitubadest või sellistest, kus on laamendatud, siis mina selliseid ekstreemsusi ei näinud. Vaid üksikutel juhtudel oli tuba tõesti sassis. Voodipesu vahetades kasutan siiani just toona õpitud nippi, kuidas tekikott kiiresti vahetada. Nüüd ööbin sageli ise hotellides. Küllap oleksin ka ilma enda töökogemuseta korralik külaline, ema on mind korda hoidma õpetanud. Aga seda teen küll, et kui viibin hotellis paar päeva, siis jätan sildi, et minu tuba pole vaja vahepeal koristada. Pole vaja. Mis sai teenitud palgarahast? Mulle meeldis raha säästa, mitte kulutada see mõtlematult hilpudele, kottidele, jalanõudele. Kogusin ülikooli minekuks ja olukordadeks, kus oleks vaja suurem väljaminek teha. Aga emale meeldis mul kingitusi teha küll. Seda tahtsin ja sain endale lubada. GREETE LEHEPUU

Foto Liis Treimann / Postimees / Scanpix

Kristel Kruustük Kristel Kruustük on Eesti ettevõtja, kes võitis 2012. aastal koos abikaasa Marko Kruustükiga 25 000 dollarit AngelHacki ülemaailmsel võistlusel. Aasta hiljem asutas paar firma Testlio, nüüdseks üliedukaks saanud testimisplatvormi ja globaalse tarkvaratestijate võrgustiku ja tegevjuhtmobiili äppide testimise firma. Ta on sündinud 17. juunil 1989. 2011. aastal lõpetas Tallinna Infotehnoloogia Kolledži. 2018. aastal nimetas Äripäev Kruustüki Eesti kõige nooremaks miljonäriks.

102

Foto erakogu

Piret MürkDubout: unistasin ajakirjanikutööst juba 12 aasta vanuselt Mürk-Dubout koputas Sakala lehetoimetuse uksele pöördeliste aegade keskel, ja ta võeti vastu.

simese töökogemuse sain nagu vist peaaegu kõik tol ajal – kõplamistöid tehes. Nii sai Viljandi aiandi kasvuhoonetes rühmates suveks veidi taskuraha teenida. Tööraamatu esimene sissekanne on Viljandi Noortemaja ringijuhina, kui olin ise 16aastane. Nimelt oli mul selleks ajaks selja taga 9 aastat võistlustantsu kogemust ning suureks rõõmuks ka hulk võite ja tiitleid ning see andis innustust asuda treenerina ka ise tööle põhikooli ja muusikakooli õpingute kõrvalt. 1987. aastal, keskkooliõpilasena, koputasin Viljandi maakonnalehe toimetuse uksele. Toona oli lehe nimi veel Tee Kommunismile, kuid olid pöördelised ajad ja juba poole aasta pärast sai leht tagasi oma ajaloolise nime Sakala. Ajakirjaniku töö oli miski, mida olin igatsenud alates 12. eluaastast. See oli minu unistuste töö. Sakala oli minu suureks üllatuseks ja rõõmuks

avaldanud nii mõnegi mu koolilehe jaoks kirjutatud n-ö parima pala. See andis julguse nüüd ise ukse taha minna. Asusin korrespondendi ametikohale. See tähendas, et pidin kirjutama igapäevaseid reportaaže, intervjuusid, uudiseid. Veetsin pisut enam kui aasta selles äärmiselt harivas ja õpetlikus keskkonnas, professionaalsete ajakirjanike keskel. Eksperimenteerisin oma teadmiste ja julguse, ambitsioonide ja võimalustega. Sain iga päev tagasisidet selle kohta, mis oli hästi ja mis halvasti. Aga esimesed korrad, kui tuli helistada kohalikele kuulsustele, põlv värises. Seetõttu leppis paaril korral intervjuud kokku hoopis minu ema. Meil oli väga sarnane hääletämber, sestap sai nii teha. Esimese kontakti loomine oli noorele korrespondendile ikka omaette julgustükk. Olen oma emale abi ja toe eest südamest tänulik! Palganumber mulle ei meenu, aga lisasissetulek perekonnas kasvatas tublisti enesekindlust. Mäletan

Piret Mürk-Dubout Piret Mürk-Dubout vastutab Tallinki turunduse, müügi ja kaubanduse eest. Ta on töötanud Tallinna Lennujaamas ning enne seda Telia Eesti tippjuhina. Ta on sündinud 17. märtsil 1970 Viljandis. 1994. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja meedia eriala. 1986–1994 töötas ajakirjanduses: ajalehes Sakala, ETVs reporteri ja toimetajana, CNNi korrespondendina ja RTVs „Äriuudiste“ toimetajana.

veel, et kogusin raha ja ostsin kassettmagnetofoni. See on suurepärane tunne – soetada midagi päris oma raha eest. Mõned aastad hiljem alustasin ajakirjandusõpet Peeter Vihalemma kursusel. GREETE LEHEPUU

103

LIHARESTORANIDE KOOREKIHT EHK RESTORANID PULL JA HÄRG

Restoranide Pull ja Härg loojateks ning omanikeks on tuntud Eesti grillmeistrid Enn Tobreluts, Hanno Kuul ja Andres Tuule. Oma esimese ühise restorani nimega Pull asutasid nad 2016. aastal, kaks aastat hiljem avati teine restoran – Härg. Mõlema restorani eesmärk on pakkuda parima kvaliteediga liharoogasid, kõrget teenindustaset ja seeläbi meeldivaid elamusi oma klientidele. Restoranid Pull ja Härg kasutavad toitude valmistamisel ainult kvaliteetset toorainet maailma parimatest farmidest. Suur rõhk on ehtsal tulel: paljud road grillitakse otse süte kohal ja mõni ka süte sees. Restoranide üks ﬁrmaroogadest on Enn Tobrelutsu kuulus süte sees küpsetatud steik (dirty steak). Menüüst leiab erinevaid steike, madalal kuumusel küpsetatud liha, hõrgutavaid grillroogasid, tervislikke salateid ja lisandeid. Loomulikult on valikus kohal parimad veinid, restorani Härg veinikaart on sealjuures eriti lai. Restoranis Härg on ka eriti laiahaardeline džinnimenüü – igaüks saab valida omale sobiva 45 erineva džinni hulgast. Restoranis Pull on saadaval kokku 20 erinevat džinni. Mõlemas restoranis pakutake tervislikke kohapeal valmistatud mahlasid ja smuutisid. Lisaks parimale toidule loovad restoranides imelise meeleolu õdus miljöö, hea muusika ja tõeliselt stiilne kaasaegne interjöör ajaloolistes hoonetes. Restoran Pull asub Rotermanni jahulao Ahtri tänava poolses otsas ja mahutab 90 istekohta. Restoran Härg asub aga uuenenud Maakri kvartalis, siseruumides on 120 kohta ning suveti on avatud 50 kohaga suveterrass. Kvartali sisehoov mahutab ka suuremaid seltskondi, mis võimaldab korraldada üritusi ja kontserte kuni 500 inimesele. Nii restoran Pull kui Härg on saavutanud kõrgeid kohti erinevates nimekates toidukohtade edetabelites.

Rotermanni 2 (Ahtri ja Hobujaama tn nurk) +372 5382 5000 bookings@pull.ee www.pull.ee E–N 12.00–23.00 R–L 12.00–24.00 P suletud

Maakri 21 (sissepääs Tornimäe tänavalt) +372 5382 5003, bookings@harg.ee www.harg.ee E–N 11.00–23.00 R 11.00–24.00 L 13.00–24.00 P suletud

Kuidas Väino Kaldoja Gorki autotehases värviseks sai Hiljuti ameti maha pannud autoettevõtja teekond Eesti ühe edukaima automüügiettevõtte juhiks polnud sugugi juhuslik – autodega tahtis ta tegeleda juba noorest peast.

GRE E T E LE HE P UU

Foto Jarek Jõepera

inu esimene palgaline töökoht oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse autobaasis. Alustasin seal vaneminsenerina. Siis varsti sain peainseneriks ja sealt edasi juba direktoriks. Esimesest töökohast rohkemgi andis suhtlemisoskusele tugeva aluse Nõo keskkool. Elasime seal esialgu ühes toas üheksa poisiga. Magasime kõik, taguotsad vastu maad, reformvoodites. Kui seal, 16aastaste seas, ei oska õppida teistega arvestama ja ennast kehtestama, siis on raske seda ka kusagil mujal õppida.

Aga 16aastasena omaette elada ja olla eraldi ühiselamus oli tore. Nõost läksin edasi ülikooli, ikka autondust õppima. See oli juba varasemast ajast paika pandud, et sellega võiks tegeleda. 1970. aasta lõpus ei olnud võimalik ülikooli lõppedes ise valida, kuhu tööle lähed. Anti ette nimekiri ettevõtetest üle Eesti, viimased 15 kohta oli sõjaväkke minek. Kes oli tugevam, sai enne valida, ja kes oli nõrgem, pidi leppima sellega, mis alles jäi. Et mitte ripakile jääda, pani pingutama. Saingi esimeste seas valida. 1979. aastal alustasin vaneminsenerina ministrite nõukogu asjadeva-

105

Foto Tiit Blaat

MÜÜS ELUTÖÖ: Väino Kaldoja müüs alles hiljaaegu kogu oma elutöö soomlaste firmale Veho.

litsuse autobaasis, varustusosakonnas. See oli asutus, mis varustas ministreid, komiteede juhte, tähtsaid külalisi jt masinatega. Mida vaneminsener tegi? Hoolitses selle eest, et kõik vajalik olemas oleks – autod, varuosad, materjalid, kõik mõeldav. Kõlab lihtsalt, aga tellimine oli keeruline. Kõigepealt pidid taotlema fonde, siis said limiidi ning seejärel pidid limiidi ka realiseerima. See polnud ka nii lihtne, sest asju, mida realiseerida, lihtsalt ei olnud. Oli väga palju asjaajmist, et neid kätte saada. Defitsiidis tuli leida lahendusi, kombineerida, otsida ja korraldada. Kuna detaile polnud saada, tuli neid ise treida, töödelda – aeg, mis võinuks kuluda protsesside efektiivsemaks muutmisele, kulus asjaajamisele. Üks mu kolleeg käis väga sageli Gorki autotehases. Seal valmistati Volgasid, mis oli valitsuse autobaasi põhilisi mudeleid. Kord sattusin temaga kaasa. Mäletan, et mingi hämara kuuri alt pidime autode jaoks saama plekkdetaile. Kui need sealt siis kaasa haarasime, pimedusest välja saime ja teineteisele otsa vaatasime, nägime, et olime oma värskelt hangi106

Väino Kaldoja Väino Kaldoja oli viimased 30 aastat Silberauto, Baltikumi ühe suurima automüüja juht ja omanik. Sündinud 25. juunil 1956. Mullu müüs Kaldoja oma elutöö soomlastele kuuluvale Vehole.

Magasime kõik, taguotsad vastu maad, reformvoodites.

tud importmantlid täiesti ära määrinud. Need detailid olid värskelt pressi alt tulnud ja olid kaitsevärviga üle pihustatud. Kõik õõnsused olid vedelat värvi täis, nii et kui detaile kallutasime, saime värvi endale krae vahele. Šokk oli suur – kartsime, et nüüd lähevad mantlid mahakandmisele. Leidsime ühe tädikese, kellelt palusime puhastuseks lahustit. Tema vaatas meid ja ütles: kuulge, minge nüüd vetsu ja peske see värv maha. Meil vedas seekord, see oli vee baasil värv! Tolle töö momente on tänapäevastele inimestele raske selgitada, sest inimesed ei mõista, et oli aeg, kui kaugeltki kõike polnud saada, kui pidid asjade eest võitlema. Juba tehasesse sisse pääsemine oli omaette probleem, igale plekitükile olid kümned käed järjekorras. Arvan, et see palgaraha oli üsnagi keskmine või alla selle ning see kulus kõik pere ja igapäevakulutuste peale ära. Ministrite nõukogu asjadevalitsuse autobaasist kasvas välja hiljem Silberauto, selle juht ja enamusomanik oli Kaldoja eelmise aastani.

ALLHANKE ASJATUNDJA ALLHANKE ASJATUNDJA ALLHANKE ASJATUNDJA ALLHANKE ASJATUNDJA Kvaliteet • Tarnekindlus Kompetents• Paindlikkus • Paindlikkus Kvaliteet • Tarnekindlus •• Kompetents

E S I T L E B

Kvaliteet • Tarnekindlus • Kompetents• •Paindlikkus Paindlikkus Kvaliteet • Tarnekindlus • Kompetents Parim võimalik Usaldusväärsus Parim võimalikseadmepark seadmepark Usaldusväärsus Kvaliteet • Tarnekindlus • Kompetents • Paindlikkus Parim võimalik seadmepark •• •Usaldusväärsus Parim võimalik seadmepark • Usaldusväärsus Parim võimalik seadmepark • Usaldusväärsus

1 (4) / 2020

KEVAD-SUVI

ANNAME AEGA TOP 101

TEENUSED TEENUSED

•• Laserlõikus Laserlõikus •• Painutus Painutus •• Keermestus Keermestus •• Peagi uus tehnoloogia keevitamises TEENUSED TEENUSED Peagi uus tehnoloogia keevitamises TEENUSED

HOMME POLE MISKI NII, NAGU EILE

SAIN VÕRRIMOOTORI JA SEE OLI TÄHTIS!

Töötame ISO ••Laserlõikus • •Painutus • Keermestus ••nõuetele Keermestus Töötame vastavalt vastavalt ISO 9001:2015 9001:2015 nõuetele •Laserlõikus Laserlõikus •Painutus Painutus Keermestus ••Peagi uus tehnoloogia keevitamises Peagi uus tehnoloogia keevitamises Loovälja tee 5, Kiili, Harjumaa || Tel Loovälja tee 5, Kiili, Harjumaa Tel 517 517 9701, 9701, 510 510 6226 6226 • Peagi uus tehnoloogia keevitamises info@laserline.ee | www.laserline.ee

KRIISIDEST ON PALJU ÕPPIDA

HOTELLIKORISTAJA TÖÖ ON VÄGA MÕNUS!

ME OLEME VIIRUSEGA MAJANDUSSÕJAS

| www.laserline.ee Töötame vastavaltinfo@laserline.ee ISO 9001:2015 nõuetele Töötame vastavalt ISO 9001:2015 nõuetele Töötame vastavalt ISO 9001:2015 nõuetele

Loovälja tee 5, Kiili, Harjumaa | Tel 517 9701, 510 6226 Loovälja tee Tel 517 5179701, 9701,510 5106226 6226 Loovälja tee5, 5,Kiili, Kiili, Harjumaa Harjumaa || Tel info@laserline.ee | www.laserline.ee info@laserline.ee www.laserline.ee info@laserline.ee || www.laserline.ee

Hind 4,99 €

LÄÄNEMERE VALITSEJA