Magnaat (november 2020)

Aknad tänapäeva elu jaoks

Moodsad tehnoloogiad on muutunud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks. Miks mitte kasutada neid lahendusi ka oma akendel? REHAUga olete avatud kõikidele võimalustele – olenemata sellest, kas otsite erilisi disainilahendusi, jätkusuutlikke tooteid või nutikaid lahendusi.

AKNAD, MIS ON SAMA MOODSAD KUI MEIE ELU

REHAU on seadnud endale ülesandeks kujundada sellised aknad ja uksed, mis on sama ajakohased kui meie igapäevaelu. Need ei näita meile ainult maailma, vaid pakuvad värsket õhku ka suletuna. Need suudavad isegi sissemurdjat hirmutada, enne kui midagi juhtuda jõuab.

Alati on kuskil peidus VÕIMALUS!

Tere tulemast lugema Eesti Ekspressi väljaannet, kus rahast rääkimine ei ole häbiasi. Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing ütles tänavu aprillis, et vaid umbes pooltel Eesti elanikel on arvestatavaid sääste ja pooled elavad sisuliselt palgapäevast palgapäevani. Eks ole see märk meie palgatasemetest, aga sama palju on see ka märk keskmise inimese kehvast isiklikust finantskirjaoskusest.

likkust. Üks põhineb sellel, et suure kohusetundega ja end keskmisest paremini organiseerida suutvad ettevõtjad teevad asju, mis „tuleb ära teha“, kus käivitavaks jõuks on vajadus. Teine aga käivitub siis, kui haistetakse mingit unikaalset võimalust, mingit avangut kohas, kuhu teised pole silmi pööranud või kus seda võimalust näha ei osata.

Uuringud näitavad, et headel aegadel on edukam pigem esimest tüüpi ettevõtlus. Kõik toimib, töö käib süsteemselt, kivi käib kivi peale. Mis vaja, saab tehtud. Ja visadus ja kohusetunne toob enamasti edu.

nemaailmas, eestlased pole siin mingi ettevõtlike inimestega sellest, kui-

Üks selle põhjuseid on ka kultuuriline tabu, mille võtab kokku ütlus „rahast ei räägita“. See on üldlevinud kogu läänemaailmas, eestlased pole siin mingi erand. Muu hulgas just sellepärast teemegi kaks korda aastas Magnaati – et saada sellest valehäbist üle ja rääkida ettevõtlike inimestega sellest, kuidas neil läheb, ja jutustada majandusest huvitatud lugejatele nende lugu.

Rasketel, määramatusest pungil aegadel kipub aga olema vastupidi. Siis on nende kord, keda käivitab ootamatult avanenud võimalus, kes on loomult kohanejad, uuendajad ja uute võimaluste nägijad.

Ja määramatus on kahtlemata praeguse aja põhiline märksõna.

Lootus on ju lihtne – et nende lugudest saadaks innustust ja usku, et isegi midagi ära teha proovitaks. Kunagi pole see tähtsam kui kriisi ajal. On väga lihtsakoeline mõelda, et ettevõtjad teevad asju sellepärast, et nad armastavad raha. Või teisi inimesi käsutada. Liikumapanevaks jõuks on küllap ikkagi soov midagi ära teha, lahendada mõnd probleemi, haarata mõnest avanenud võimalusest või ilukõnelisemalt –muuta maailma.

vad raha. Või teisi inimeteha, lahendada mõnd muuta maailma.

On kahte sorti ettevõt-

Nii kirjutamegi selles Magnaadis mitmest ettevõtjast, kes on pidanud kohanema suurte muutustega ja ka kriise ületama. Mõnel on see läinud paremini, mõnel mõistagi vaevalisemalt. Või mida peakski ettevõtjad mõtlema või tegema, kui valitsuse käskudega kogu nende sektor lihtsalt kinni pannakse? Kuidas peaks tulevikku ennustama, kui tormilistel aegadel mingitegi sisukate prognooside tegemine on lootusetult keeruline? Kui täppi läheb vaid mõnel üksikul õnneseenel ja need ise ka ei tea, miks see õieti juhtus.

Ka sellistel ärevatel hetkedel on aga võimalusi, mille märkajad viivad meid kõiki, kogu ühiskonda edasi.

Head nina teile kõigile! Erik Moora

Tarmo Silla tõus, langus ja tõus

VEDLER

Pisipoest äriimpeeriumiks: Astri saaga TOIVO TÄNAVSUU

Karmen Pedaru. Koroonaaja uperpallid tippmodelliäris KIRSTI VAINKÜLA

Vjatšeslav Leedo võitlused pärast praamimonopoli kadumist TANEL SAARMANN 58 Miks me ei suuda ühtegi kriisi ette näha? MIKK SALU 67 Fintech kui pettumus: aga kuhu revolutsioon jäi? MIKK SALU

EDUKATE ETTEVÕTJATE LOOD

98

Kaidi Ruusalepp: poemüüjast börsijuhiks GREETE LEHEPUU 99

Tõnis Siigur: kokk kogu elu GREETE LEHEPUU 100

72 Suurkontsertide korraldajad: suuri emotsioone ei asenda miski SIIM NESTOR 87 Finantsinspektsiooni tippjuhi Kilvar Kessleri erakordne hobi SULEV VEDLER 96 Oleg Gross: esimene töökoht –männivaigu koguja GREETE LEHEPUU

Projektijuht Erik Moora Erik.Moora@ekspress.ee

Reklaam Maksim Hrustaljov Maksim.Hrustaljov@ekspressmeedia.ee

Tegevtoimetaja Kersti Trull

Janek Mäggi: peaaegu oleks saanud sõjaväelaseks GREETE LEHEPUU 102

Rahaõnne valem TIINA JÕGEDA 104

Paljastatud: Šeik Khalifa miljardeid väärt kinnisvaraimpeerium Londonis HARRY DAVIES 112 Teateid ärielust

Esikaane foto: Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

Toimetajad Toomas Vabamäe, Tiina Jõgeda Keeletoimetaja Katrin Hallas Kujundajad Tarmo Rajamets, Tuuli Prees, Evelin Somelar

Väljaande Magnaat autoriõigused kuuluvad Ekspress Meediale.

Väljaandes sisalduvate materjalide kasutamine ilma nõusolekuta ei ole lubatud.

Tarmo Silla tõus, langus ja tõus

Tarmo Sild (45) sai Eestis kuulsaks advokaadina. Seejärel mõisteti ta süüdi korruptsioonis. Ja nüüd vallutab ta eduka finantstehnoloogiafirma juhina maailma.

SULEV VEDLER

EDUKA INIMESE PORTREE: Krediidiäris tegutseva Tarmo Silla enda vara on kasvanud juba üle paari korra kopsakamaks kui tema juhitud Arco Vara turuväärtus.

Tänavu veebruaris saabus ootamatu uudis Moldova pealinnast Chișinăust umbes poolsada kilomeetrit põhja pool asuvast Orhei linnast.

Üks hiljuti türmist pääsenud mees jäi silma Eesti krediidifirma IuteCredit Europe Moldova haru töötajatele. Talle ei istunud sugugi laenutaotluse tagasi lükkamine. Kontori rahvas märkas ka kahtlast seltskonda, kes meest maja juures ootas.

Õhtul kell viis, kui viimane kunde oli läinud, kontori uksed ootasid sulgemist ja tööle oli jäänud vaid üks noor naine, tuli halli kapuutsiga pusa ja musti pükse kandnud mees tagasi ja nõudis raha.

Oma soovi tõsiduse rõhutamiseks vehkis ta noaga.

Vaene vennike ei teadnud, et IuteCrediti kontor on sularahavaba. Laenusid ei anta välja kupüürides, vaid kantakse kliendi pangakontole.

Näitsik leti taga ei löönud põnnama, vaid vajutas häirenuppu. Ta näitas ka kurjategijale, et kontoris toimuvat salvestavad kaamerad. Röövel laskus seepeale põlvili ja palus härdalt, et võmme kohale ei kutsutaks, sest ta ei taha tagasi vanglasse sattuda. Aga oli hilja. Mees pistis putku.

Politsei võttis noakangelase peagi kinni.

„Vähemalt esialgu pandi ta uuesti vangi. Edasi pole meil temaga kontakti olnud,“ muigab Tarmo Sild

Sild juhib IuteCreditit Tallinna downtown ’ist, Olav Millile kuuluva Maakri tänaval asuva kõrghoone kolmeteistkümnendalt korruselt. Samas majas paikneb ka kinnisvaraarenduse ettevõte Arco Vara, kus ta on nõukogu esimehe väärikal positsioonil.

IuteCrediti kontorisse sisse astujat tervitavad kaks asja.

Esiteks seisab seal veidi kulunud välimusega sularahaautomaat (ATM). See ongi pruugitud aparaat, millel jookseb ammu tavatarbimisest maha võetud Windows XP operatsioonisüsteem. Kuid idee seal sees on ülimoodne. IuteCredit kavatseb selle prototüübi abil revolutsiooni teha.

IuteCredit ei defineeri end nimelt tavapärase mikrokrediidiettevõttena, vaid finantstehnoloogia ettevõttena, nn fintech’ina.

VEEBRUARIKUINE RÖÖVIMISKATSE:

Saades aru, et kontor on sularahavaba, laskus pettunud röövel põlvili ja palus klienditeenindajalt andestust. Tema tegevus jäi turvakaamerasse.

Sularahaautomaatidel on selle ettevõtte arengus oluline roll. IuteCredit teeb koostööd MasterCardiga, annab välja tema krediitkaarte. Kuid nüüd kavatseb firma hakata sularaha automaatidest kätte andma ilma tavapärase pangakaardita. Piisab vaid koodist, mida automaati toksida.

„Miks pole keegi endalt küsinud, et mille kuradi pärast ma seda kaarti vajan?“ küsib Sild. „Miks on kõik maailma rahakotid sama formaadiga, et sinna mahuksid plastkaardid?“

Eestlased mäletavad hästi pankade koodikaarte. Nüüd on need minevik. Mobiil-ID töötab koodiga, pankade Smart-ID samuti. Miks siis sularahaautomaatide puhul kaarte vaja on?

Ükski Eesti finantsasutus sellist teenust praegu ei paku.

Sularahaga askeldamine tähendab sageli hoiuste kaasamist. Hoiustega võivad tegeleda vaid pangad. Tarmo Sild muigabki kavalalt, kui pangalitsentsi hankimine jutuks tuleb: see pole sugugi välistatud. „Kui hakkame traditsioonilist pangandust ümber pöörama, olles ise pank, on see palju ägedam.“

Teiseks paikneb sularahaautomaadi vastas seinal kaart, mis esitleb IuteCrediti haaret. Tüüpilise Eesti firma haardega sarnaneb see sama palju nagu nõelapadi Miki Hiirega.

Eestlastele tavapäraste Balti riikide ja Soome asemel tegutseb IuteCredit hoopis Balkani poolsaarel: Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Bulgaarias ning Põhja-Makedoonias pluss eespool mainitud Moldovas.

Seega riikides, mis pole veel Euroopa Liidus, kus valitseb vaesus ja määramatust on palju ehk riskid tavapärasest suuremad, kuid areng kiirem ja potentsiaal suurem kui paljudes vanades riikides.

Aga see on alles algus. Tarmo Sild valmistub ettevõtet järgmistele turgudele viima. Riike ta ei nimeta, kuid mainib, et Serbia pealinnas Belgradis seisavad autod parkimisjoonte vahel täpselt nagu Saksamaal või Austrias. „See, kuidas inimesed oma autod pargivad, ütleb midagi nende meelelaadi kohta,“ muigab ta ja lisab, et Moldovas või Albaanias pargitakse hoopis teisiti.

Serbia on suurim Balkani riik, seal elab seitse miljonit inimest ehk

„Meil on ambitsioon saada globaalseks ettevõtteks.“

laias laastus sama palju kui kolmes Balti riigis kokku.

Laienemiseks tegi IuteCredit ebahariliku sammu: andis välja 40 miljoni euro ulatuses võlakirju ja noteeris need kohe Saksamaal Frankfurdi börsil.

„Meil on ambitsioon saada globaalseks ettevõtteks. See tähendab, et tuleb kapitaliturgudel oma lugu üles ehitada varakult. Sel põhjusel on meil kogu aeg olnud ka audiitor nn suurest nelikust, et oleksime usaldusväärsed,“ räägib Tarmo Sild.

Viimastel aastatel on IuteCreditit auditeerinud EY.

Silla sõnul nägi algne plaan ette anda võlakirju välja hoopis Eestis. Asja ettevalmistamisega tegelenud Soraineni advokaadibüroo sai aga eitava vastuse. Võlakirjade väljaandmine olla sama nagu avalikkusest deposiitide kaasamine ja see vajab pangalitsentsi.

Seepeale pööras firma pilgu Saksamaale. Esialgu noteeriti võlakirjad lisanimekirjas, kuid alates selle aasta suvest juba põhinimekirjas. IuteCreditist sai esimene Eesti ettevõte, kelle väärtpaberid kuuluvad Frankfurdi börsi põhinimekirja.

Selliseid võlakirju soetavad ka suuremad fondid ja muud investorid ehk IuteCreditil on edaspidi lihtsam hankida laienemiseks tarvilikku raha.

Võlakirjade kurss on viimasele ajale iseloomulik: hind alustas 100 euro pealt ja kukkus tänavu aprillis 75 euro lähedale, sest sel ajal haaras turge koroonaviiruse paanika ja kursid kõikusid nagu reisilennukid äikesetormi käes. Mitu riiki andis võlgade maksmisele ajapikendust.

„Ma elasin üksvahe väga-väga päevast päeva,“ tunnistab Tarmo Sild. „Siis juba nädalast nädalasse. Halvim on nüüd pikalt selja taga. Oleme selgelt kasvulainel.“

Tabel rahavoogudega riikide kaupa ripub tal töölaua juures samba peal. Pragmaatilise inimesena huvitab teda väga, kui palju raha firmast välja läheb ja firmasse sisse tuleb.

Koroonakriisist tulevate võimalike kahjude korvamiseks pani firma kõrvale 12 miljoni euro suuruse tagavara. Silla sõnul jääb tänavune kasum mullusele ilmselt alla, kuid vara maht ja klientide arv kasvavad.

Oktoobris jõudis võlakirjade

hind

„Juuratöö on valdavalt klientide poolt ette antud töö. Selles mõttes, et sa oled derivaat, aga kui sa oled klient, siis sa oled originaal või algne sündmuste põhjustaja või algne sündmus ise.“

EESTI MEES BRÜSSELIS: 2003. aastal hoiatas Tarmo Sild, et Eestit ähvardavad pärast liitumist Euroopa Liiduga õigusaktide tingimusteta üle võtmise kujul mitmed pommid. Peagi hakkaski Lextal kaitsma kliente, kellelt nõuti trahve ülemääraste laovarade tõttu.

Foto Erik Prozes / Äripäev / Scanpix

Tarmo Silla krediidiäri

tagasi 95–99 euro vahemikku. Kes taipas kevadise mõõna ajal võlakirju osta, teenis hästi.

Tarmo Sild on Väike-Maarja poiss. Tema ema Irma töötas kohalikus koolis õpetajana, isa Jüri juhtis nõukaajal edukat Energia kolhoosi, taasiseseisvudes sai temast ettevõtja ja Äntu mõisa juht. „Ettevõtja geen on Tarmol juba väiksest peale sees, ta oli maast madalast ärimees,“ ütleb üks tema tuttav. „Juba koolis pidas ta puhvetit.“

Gümnaasiumi lõpetas Tarmo kuldmedaliga.

Oma töise saatuse määras ta ebaharilikult: ülikooli ettevalmistuskursusel viskas kulli ja kirja, kas anda paberid sisse õigusteaduskonda või majandusse. Münt andis võidu juurale.

Üks ülikoolikaaslane iseloomustab Silda kena, viisaka mehena, kes meeldis kõigile.

Ta oli aktiivne tudeng, valiti üliõpilasedustuse esimeheks.

Tarmo Sild lõpetas ülikooli 1998. aastal, täiendas end samal ajal Helsingi ülikoolis ning 1999. aastal lõpetas kiitusega magistriõppe Euroopa Liidu õiguse alal Brüsselis asuvas Vrije ülikoolis.

Brüsseli perioodi iseloomustab ta sõnadega „sõin seda, mida tapsin“ ehk ta pidi end ise üleval pidama ning osutama abi neile eestlastele, kes Euroopa Liidust abi otsisid. Eesti polnud siis veel ELi liige.

Sild tõusis advokaadina kii-

SUPERMAN: Tegelane ettevõtte 2014. aasta majandusaasta aruande kaanelt.

IUTECREDITI

PALUN VEEL ÜKS ALLKIRI:

Vandeadvokaat

Tarmo Sild juhendab majandusminister Edgar Savisaart (keskel), kes ostab parajasti riigile tagasi raudteed. Paremal müüja esindaja, nüüd juba taevastel radadel liikuv Guido Sammelselg.

resti kõrgliigasse. Ta alustas praktikandina mitte Eestis, vaid Soomes enesetäiendamise ajal ühes Helsingi advokaadibüroos. 1998. aastal sai ta tööle Eesti tippude sekka kuulunud HETAsse ning valiti 2003. aasta alguses seal juhatuse liikmeks.

Kui aasta hiljem toimus büroos pereheitmine, kuulus Sild uue büroo Lextal asutajate sekka.

Advokaadina oli tal häid sidemeid ja ta osales suurtes tehingutes – raha liigub ju peamiselt tsiviilasjades. Eesti Raudtee taasriigistamine, geenivaramu, suurfirmade aktsionäride lepingud, Euroopa Liidu õigus, väärtpaberiõigus jne – Silla nimi vupsas ikka ja jälle esile.

Advokaat Silla käes sujusid asjad mängleva kergusega. Ta on hea suhtleja, räägib lobedalt, naeratab omamehelikult, oskab olla piisavalt libe ja vajadusel asjadest buldogina kinni hoida.

Kord aastaid tagasi muigas ta Ekspressile, kui Lextali kundeks olnud Magnumil (suurärimees Margus Linnamäe kontsern) oli pooleli üks maatehing ja sellesse sekkus keskkonnaministeerium, et mis siis ikka, võtsin pudeli veini näppu, läksin ministri ( Villu Reiljan ) juurde ning klaarisin selle asja ära.

Meedias nimetati teda isegi Reiljani ihuadvokaadiks. „Minul on temast ainult head m älestused,“ ise -

loomustab Sild oma kunagist staarkundet. „Ta oli kliendina väga selge jutuga. Võin panna käe südamele ja öelda, et minu arvates oli tegemist otsustusvõimelise riigimehega, mis on kuldaväärt omadus. Selge on aga ka see, et kui hakkad poliitikat ajama, siis see on mäng, mida tuleb mängida viiel käel. Seal ei ole ühte või kahte tasandit, nagu tavaliselt inimesed kogevad.“

Kui Reiljan eelmise kümnendi keskel maadevahetuse afääris kaitsepolitsei luubi alla sattus ja korrupt-

sioonisüüdistuse sai, kaitses teda esmalt Tarmo Sild.

Kuid peagi selgus, et meeste suhted olid isegi liiga head. Sild sai süüdistuse altkäemaksu vahendamise eest kinnisvaratehingus, mille käigus keskkonnaministeerium müüs Tallinna südalinnas Rävala puiesteel asuva suure büroohoone.

Ekspress trükkis ära ka mõned jutuajamised, mida kaitsepolitsei pealt kuulas. Muuseas rääkis Sild neist ühes ettevõtja Aivo Pärnale, et tema

RÄVALA PUIESTEE BÜROOMAJA MÜÜK VIIS KOHTUPINKI: Vasakul lösutab endine keskkonnaminister Villu Reiljan, paremal ettevõtja Aivo Pärn. Süüdi mõistmine viis Tarmo Silla advokaadikutsest loobumiseni.

Foto Marko Mumm

Foto Andres Putting

Keskmine kütusekulu 4,5-10,9 l/100 km ja CO2-emissioon 120-249 g/km.

Võimsusele pühendunud.

Mercedes-Benzi maasturid.

GLA, GLB, GLC, GLE ja GLC Coupé on maasturid mitte ainult suure algustähega, vaid läbivalt suured - nii seest kui väljast. Tähed, mis kombineerivad endas võimsuse, innovatsiooni ja ülima sõidunaudingu. Tule nüüd Veho esindustesse, et valida oma uue mudeliaasta täht. Unistuste maasturi saad tellida soodsa varustuspaketiga, mille hinnavõit ulatub kuni 11 400 euroni. Tule valima – maasturite ihaldusväärseimad tähed ootavad!

Vaata kõiki maasturite pakkumisi: www.mercedes-benz.ee/pakkumised

Veho AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis Veho Baltics OÜ: Tallinn, Järvevana tee 11 • www.mercedes-benz.ee

„vahetu klient“ (loe: Reiljan) ootab „sooritust“.

Protsess käis läbi kolm kohtuastet ja lõppes Sillale kohustusega maksta riigile veidi üle 6500 euro.

Raha rahaks, see oli temasuguse juuratuusa tavapärase sissetuleku kõrval tühiasi, muud tagajärjed olid märksa hullemad. Kriminaalkaristus tõmbas tema advokaadikarjäärile kriipsu peale ja kriipis hinge. „Mul oli raske aeg. Seda solgutamist oli kaks aastat. See oli nagu laiba söömine. Tahtsin, et saaks edasi minna. Juurandus oli selleks ajaks minu jaoks end ammend anud ja Rävala juhtum andis (lahkumisele) veel eriti jõulise kiirenduse,“ kõneleb Sild. Ta esitas ise taotluse advokatuurist välja astumiseks.

Iroonilisel kombel sai temast Eesti ainus kriminaalkorras karistatu, kes on karistusseadustiku kommenteeritud variandi kaasautor.

Elu õpetas Sillale, et tihedatest sidemetest poliitikuga tasub edaspidi eemale hoida. „Esiteks poliitikud vahelduvad. Teiseks: sellest hetkest saadik, kui sind samastatakse ühe rühmitusega, muutud teiste jaoks sihtmärgiks. Ja sa tahad võimalikult vähe muutujaid oma ärimudelisse. Piisab sellest, kui muutujad on konkurendid ja kliendid.“

Kuid isegi halvad asjad on millekski head. Juba lapsena ettevõtlikkusega silma paistnud Tarmo Sillast sai täiskohaga ettevõtja.

„Juura puhul on miinuseks see, et

seal ei saa luua suuri protsesse ja organisatsioone, mis teenindavad korraga sadu tuhandeid ja miljoneid inimesi. Juuratöö on valdavalt klientide poolt ette antud töö. Selles mõttes, et sa oled derivaat, aga kui sa oled klient, siis sa oled originaal või algne sündmuste põhjustaja või algne sündmus ise,“ muigab ta.

Oma järgmise töökohaga tekitas ta furoori. Sügisel 2012 valiti Tarmo Sild Tallinna börsil noteeritud kinnisvaraettevõtte Arco Vara juhatuse esimeheks. Arco Vara oli parajasti näruses seisus. Seal oli suure aktsiapaki omandanud LHV grupp ning Sild soovis tolle juhile Rain L õhmusele, kes oli aastaid olnud Lextali büroo klient ning kellega ta toona päris palju suhtles, irooniliselt „palju õnne,

KUULSA KUNDEGA: Vandeadvokaadid Tarmo Sild ja Aivar Pilv keskkonnaminister Villu Reiljaniga (keskel) oktoobris 2007 teel kaitsepolitseisse ülekuulamisele.

Võidusõidus ei saa liiga kaua venitada

2005. aastal nõustas Tarmo Sild Tallinna Vee börsile viimist ning sellest teenitud tasuga ostis endale esimese Porsche. Ta on selle automargi fänn, kuulub Eesti Porsche Klubi juhatusse ning aastaid tagasi Äripäevale usutlust andes leppis ajakirjanikuga kohtumise kokku isegi selle margi esinduses.

Ilusad autod ja kiirus on Sillal selgelt hinges ja südames („Autod on mulle sama mis mõnele mehele hea vein, ma võin autodest rääkida nii kaua, et sellest saaks terve raamatu“). Tema kabinetiski seisab riiulil mitu automudelit. Nende seas on ka talle kuuluva tumerohelise Porsche GT3 klassi sportauto mudel (Silla sõnul käib pärisauto mootor nagu kreissaag ja aeg-ajalt saab ta liiklustrahve). Samuti hoiab ta seal taastamisel ülimalt stiilse vana Bentley oma („väga äge auto, kui konteinerist välja tõstsin, siis kere oli küll roostes, aga mootor käis endiselt nagu õmblusmasin“).

Klaasvitriinis hoiab ta karikaid – Sild on amatöörtasemel võidusõitja ning pälvinud karikaid Leedu, Saksamaa ja Belgia ringradadel toimunud kestvussõitudelt.

„See on enesedistsipliin, see on kiire mõtlemine, see on küllaltki binaarne tegevus,“ iseloomustab ta võidukihutamist. „Pole võimalik, et sa lõputult venitad enne kurvi või enne möödasõitu.“

Võidusõit on ohtlik. Sügisel 2009 sattus Sild uudistesse, kui laenas Pärnu külje all Audru ringrajal toimunud igamehevõidusõidul sõbra sportauto Dodge Viper GTS ja põrkas kokku ühe BMWga. Mõlemad autod paiskusid turvavalli, kusjuures bemm tegi ka õhulennu. Keegi viga ei saanud, aga autod muutusid vanarauaks.

Sild tunnistab, et enese alalhoiu instinkt on

tal ajaga läinud tugevamaks, aga raja peal domineerivad endiselt adrenaliin ja nauding.

Ka tema advokaadist abikaasa (nad olid kolleegid, Kristi Sild töötab seniajani Lextalis) ei takista võidu sõitmast. „Kristi on erakordselt mõistlik naine ja ta on saanud aru, mis on võimalik ja mis ei ole,“ ütleb mees.

Kristi Sild kaitseb praegu Tartu Ülikooli raamatukogu juhtinud Martin Hallikut, keda prokuratuur süüdistab seksuaalses ahistamises. Kaitseb seetõttu, et tema abikaasa ja Hallik on kursavennad. Tarmo Sild pälvis ka 2006. aastal raamatukogu teenetemärgi –„toetuse ning koostöö eest“.

Teiseks käib Tarmo jooksmas. „See on hea spordiala, sest seda saab harrastada igal pool.“

IuteCredit on olnud Chișinău ja Tirana maratonide ning Kosovo olümpiakomitee sponsor.

Tarmo Sild on luterliku kiriku liige ja Tallinnas ühe koguduse liige, kuid tunnistab, et käib kirikus harva. „Minu meditatsioon on ilmselt sport. Ja sõbrad.“

Ta usub, et talub riski hästi. „Uni on mul hea.“

ROHELISE PÕRGULISE ROOLIS:

Tarmo Sild suvel 2010 Audru ringrajal oma rohelise Porschega.

sul on võimalik olla pankrotistunud börsiettevõtte nõukogu liige“.

Lõhmus helistas mõne aja pärast tagasi ja kutsus Silla tööle.

Kõigile selline asi ei istunud. Näiteks finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler teatas avalikult, et kriminaalkorras karistatud inimene ei sobi börsifirma juhiks.

Vastumeelsust Sillale näitas üles

ka Arco Vara suuraktsionäri Toomas Tooli leer.

Aga peagi äriringkonnad ja meedia taltusid. Tarmo Sild pole sugugi erand – korruptsiooniafääridesse on end mässinud ka sellised tegelased Eesti ärieliidist nagu Oleg Ossinovski , Toomas Annus , Hillar Teder, Aivar Tuulberg, Vello Kunman ja Alexander Kofkin

Sild töötas Arco Vara peadirektorina üle seitsme aasta. Tema sõnul on kõige olulisem see, et ettevõte ei läinud pankrotti, vaid keerati kuristiku servalt tagasi. „Teiseks: ta hakkas uuesti arendama. Kolmandaks: teenis mõnel aastal kasumit, hakkas dividende maksma.“

Neljandana toob ta esile oma suurima puuduse: „Ma oleksin pida-

Foto Raul Mee / Äripäev / Scanpix Baltics

nud suutma mõned projektid kiiremini teha. Ja kuna seda ei suutnud, siis nende investeeringute tootlus kannatas.“

Üks konkurentidest ütleb sama: „Ta magas ju kogu tõusutsükli maha! Eks Arco Varas oli muidugi palju seda mineviku taaka, mida ta pidi ära sööma. Aga võib-olla oli tema tähelepanu mujal? Ta asutas ju eduka kiirlaenuäri!“

Tõepoolest: veel enne Arco Vara bossi toolile istumist alustas Sild mikrokrediitide andmisega.

Ta ütleb, et sai IuteCrediti loomise sädeme 2006. aasta lõpul – 2007. aasta alguses Rain Lõhmusega suheldes.

Lõhmus ja tema endised kolleegid investeerimispangast Gild olid käivitanud firma Luottotalo Fenno, mis tegeles samalaadse laenubisnisega Soomes. LHV suunas sinna isegi oma pensionifondide raha. Luottotalo töötas aastani 2012, kui LHV Pank Soome turule sisenemiseks tema bisnise üle võttis.

Teine märgiline sündmus oli novembris 2007 reis Moldovasse, kus Sild kuulus peaminister Andrus Ansipit saatnud äridelegatsiooni. Tol reisil mõistis ta Moldovas peituvat potentsiaali ja tutvus Allar Niinepuuga. 1992. aastal merehariduskeskuse lõpetanud ning laevade varustamise ja selvehallide äris jõukust kogunud Niinepuu on Silla äripartner seniajani, aga eelistab varju jääda. Niinepuu leidis Moldovast muuseas isegi naise – seejuures eestlanna.

Sild ja Niinepuu asutasid IuteCr editi 30. oktoobril 2008. Esimene neist esindas Lextalit (jah – advokaadibüroost sai laenukontori asutaja) ja teine firmat Moldova Aiad (too on praeguseks kustutatud).

Aga Lextal oli seal vaid vormi täiteks. Tegelikult ajas äri ikkagi advokaadibüroo tegevjuht Tarmo Sild. „Advokaadibürood võivad asutamistoiminguid teha kliendi eest, toona siis asutajate soovil. Ei olnud nii, et Lextal asutas IuteCrediti enda eest ja enda huvides,“ selgitab ta.

Nõukogusse valiti kohe IT-ärimees, hilisem Moldova aukonsul Tiit Vapper . Tema firmast Reaalsüsteemid sai asutajate ja Tarmo Silla osa-

Üha kiiremalt ülesmäge

ühingu Catsus kõrval IuteCrediti neljas aktsionär.

Tarbimislaenude andmine Moldovas algas samal aastal. Esialgu kamandas seda äri Soome jurist Antti Hirvi, kes oli ühtlasi eespool mainitud Luottotalo Fenno juht.

Teise juhatuse liikmena figureeris Lextali advokaat, aga mitte Tarmo Sild, vaid oma ala tõusev täht Oliver Nääs . Firma nõukokku kuulus veel üks staaradvokaat: Üllar Talviste , samuti Lextalist.

Ekspress märkis toona, et IuteCr edit Europe pakub laenu summas 3000–10 000 leud (umbes 225–770 eurot) „ilma tagatisi ja garantiisid nõudmata ning liigse bürokraatiata“. Nii lihtsalt polnud moldaavlased varem laenu saanud.

Kuid mikrokrediidid polnud ainus äri. Peagi lisandus järelmaksude pakkumine, kus IuteCrediti part-

neriteks said telekomid, elektroonikapoed ja muud kauplused. Ettevõte hakkas andma laene ka autode tagatisel.

Välismaal tegutsemine polnud lihtne. Algusaegadel tähendas Moldovas äri ajamine rohket ajakulu, sest otseühendus Eestiga puudus. Sild reisis sageli koos Niinepuuga. Lennujaamades ja lennukites arutasid nad firma arendamist. „Kui maandusime, siis olime laetud.“

Ettevõte sai kohe tunda ka valuutakursside mõju, sest Moldova leu kurss euro suhtes kord tõusis, kord langes. IuteCredit hankis aga rahastust ehk tema kulud olid eurodes, kuid andis laene ehk sai tulu leudes.

Rahastamiseks andis IuteCredit välja võlakirju, kuid tegi seda suunatult, mitte avalike pakkumiste käigus. Võimalikke investoreid otsis Aare Tammemäe juhitav Redgate Capital. Tammemäe kirjeldas IuteCrditit „eeskujuliku ettevõttena“, mille „too-

teportfell koosneb tagamata lühiajalistest laenudest ja järelmaksutoodetest“ ning mille „operatsioonid on väga efektiivsed tänu modernsetele IT-süsteemidele“.

Alguses finantseerisid laenuäri Rain Lõhmuse ja Oleg Ossinovski firmad.

Praegu on Ossinovski IuteCrediti väikeaktsionär – nagu ka Eesti üks paremaid finantsjuhte, kinnisvaraarendaja Jaanus Otsa (ta kuulub ka IuteCrediti nõukogusse) ning mänguasjade hulgiäriga tuntuks saanud Sven Karjahärm. Väikeaktsionäride sekka kuuluvad samuti firma juhtivtegelased.

„Tarmo on leidnud endale hästi lojaalsed investorid. Ta mõistis, et niivõrd suure riski juures – ikkagi võlakirju veel väga ei tuntud ja tegutses Moldovas – tuleb pakkuda ka vastavat tootlust. Tal oli vaja firma käima saada ja ta sai aru, et omakapitaliga seda ei suuda. Teiseks ei olnud selles segmendis veel

TOSIN AASTAT ÄRIPARTNERID: IuteCrediti asutajad Allar Niinepuu ja Tarmo Sild. Nende firmast on saanud ka Arco Vara suurim aktsionär.

HALLOO-HALLOO! Tarmo Sild töölaua taga telefonikõnet pidamas. Nagu näha, armastab ta kohati püsti tööd teha.

Foto Liis Treimann/ Äripäev / Scanpix Baltics

palju pakkujaid,“ märgib üks finantsist. „Tarmo pluss on ka see, et tema käes asjad ei veni. Ta annab kiiret tagasisidet ja ta teeb keerulise aruandluse hästi lihtsaks.“

Viimastel aastatel kaasas IuteCredit vajaminevat kapitali moodsale ajale iseloomulikult ühisrahastuse kaudu. Investorid said laenuärisse siseneda Läti ühisrahastusportaali Mintos kaudu.

Krediiti pakuvad IuteCrediti harudele ka kohalikud krediidiasutused. Näiteks Moldovast (Moldinconbank, Victoriabank) ja Albaaniast (Bank of Tirana, Banka Kombëtare Tregtare) ja ka offshore-piirkonnana

Foto Jaanus Lensment

tuntud Kaimanisaartelt (GFM Cossack Bond Co).

Korraga mitmes riigis tegutsedes püüab kontsern kasutada ära erinevate jurisdiktsioonide eeliseid. Pole ime, et näiteks mullu lisandunud 40 miljoni euro suuruse mahuga võlakirjaemissiooni tarbeks soetati ettevõte Luksemburgis.

Tarmo Sild ütleb, et ei tea neid investoreid, kes tulid Frankfurdi kaudu, küll aga Eesti omasid. „Laias laastus jagunevad nad kaheks. Mõned nimed leiad Äripäeva rikaste tabelist. Ja mitukümmend on sellised inimesed, kes on otsustanud, et endale kesklinna korteri või Tallinna börsilt mingi-

suguste aktsiate ostmise asemel investeerivad nad meile. Valdav osa meie rahast on aga juba läänest.“

Ka Sild ise on Äripäeva rikaste edetabeli liige. Tänavu sügisel hindas roosa ärileht tema ja Allar Niinepuu vara väärtuseks 24 miljonit eurot. Sellega jagasid nad kohti 166 ja 167, olles veidi eespool säärastest tuntud tegijatest nagu Hugo Osula, Tiit Pruuli ja Indrek Rahumaa.

Nende isiklik vara on nüüd kopsakam kui terve Arco Vara turuväärtus (selle loo kirjutamise ajal 19,3 miljonit eurot). Silla ja Niinepuu ühine investeerimisettevõte on ka Arco Vara suurim aktsionär (27 protsen -

Kosovo kogemuse tõttu võrdleb Sild oma firma tegevust vaala seljas ratsutamisega. „Läheb jube hästi, aga kui tal tekib ühel hetkel mõte sukelduda, siis peame selleks valmis olema. Tavaline ratsanik ilmselt sinna peale pidama ei jää.“

HOIAB OMASID: Tarmo Silda kiidetakse hea suhtlemise tõttu investoritega. Siin pälvibki Arco Vara teise koha kategoorias „Edukaim investorsuhete kvaliteedi tõstja 2015“. Diplomi annab üle Nasdaq Tallinna juht Rauno Klettenberg.

ti aktsiapakist) LHV pensionifondi L ning Rain Lõhmuse ja Toomas Tooli valdusfirmade ees.

IuteCreditis töötab üle 360 inimese. Töökeel on inglise keel. Kliente eri riikides kokku üle 680 000.

„Nad maksavad laene tagasi hästi, tunduvalt paremini kui meie siin,“ iseloomustab Tarmo Sild balkanlaste maksekäitumist.

Esimesel tegutsemisaastal (2009) tagastati tähtajal 87 protsenti laenudest. Samalaadne tase on kehtinud viimase ajani (mullu tagastasid kunded graafiku järgi või kuni kuu aja pikkuse hilinemisega 88 protsenti võlgadest). Klientide laenukäitumise indeks (customer performance index) on selles ettevõttes üks olulisemaid näitajaid.

Samas lisab Sild kohe, et peab

hinnangute andmisel ettevaatlik olema. „Aja jooksul tekib küll mingi tunnetus, aga see võib olla petlik,“ muigab ta kibedalt. „Mina olen ju see mees, kes ütles Kosovo kohta, et see on nii suurepärane riik, vaadake, kui kiiresti nad arenevad, teevad kiirtee valmis, ei takerdu. Ja kuu aega hiljem pandi meil seal 12 miljonit eurot pihta.“

Kosovos sai Silla ettevõte tõsise laksu. Firma tegi arenguhüppe just viimase kümnendi keskel, kui toimus laienemine Moldova kõrval Balkani maadesse. 2017. aastal sisenes firma Kosovosse. Kõik sujus kenasti kuni mullu detsembri alguseni, kui sealne keskpank täiesti ootamatult teatas, et võtab IuteCrediti tütarfirmalt litsentsi ning määrab ettevõttele likvideerija.

Ükski pöördumine ei aidanud.

Foto Egert Kamenik

Ka mitte see, et firma kasuks saatis Kosovosse kirja välisministeeriumi kantsler Rainer Saks.

Sild ütleb, et ta võib vaid oletada, mis juhtus. Kõlakaid liigub igasuguseid – selleni välja, et võimud puhastasid turgu uue tulija tarbeks. „Kosovos tuli turule üks makselahenduste pakkuja samal ajal, kui meil oli makselahenduste litsents menetluses,“ mainib ta. „Kui keskpank nimetas likvideerija ametisse, siis ütles ta meile, et kuni seitsme kuuga on kõik likvideeritud ja rahad käes. See tekitas meis nõutust, sest meie laenud olid antud kuni kaheks aastaks.“

Silla sõnul on tänaseks Kosovost laekunud natukene üle poole miljoni euro. Laenuportfelli maht oli aga 12 miljonit eurot.

Muu hulgas maksis IuteCredit toimunu tõttu tänavu suvel tagasi 3,5 miljonit eurot investoritele, kes olid rahastanud tegevust Kosovos Mintose platvormi kaudu. Sääraseid investoreid oli üle 32 000.

Ühtlasi viis IuteCredit oma pretensioonid Kosovo riigi vastu rahvusvahelise kaubanduskoja (International Chamber of Commerce ) Pariisis asuvasse vahekohtusse.

Kosovo kogemuse tõttu võrdleb Sild oma firma tegevust vaala seljas ratsutamisega. „Läheb jube hästi, aga kui tal tekib ühel hetkel mõte sukelduda, peame selleks valmis olema. Tavaline ratsanik ilmselt sinna peale pidama ei jää.“

Kosovos juhtunu andis kõva elukooli. „Kui sa teed äri Balkanil, siis suudad seda teha tõenäoliselt igal pool.“

Tarmo Sild ütleb, et valdavalt õpibki inimene kannatustest. See ei tähenda, et keegi peaks talle liiga tegema. Ei! „Võtad mingisuguse teema ja hakkad seda endale selgeks tegema. Isegi kui sa ei oska otsekohe öelda, milleks see päris kindlasti hea on. Näiteks loed mingit raamatut, millest alguses on raske aru saada. Aga kuidagi tundub, et autor teab midagi, mis võiks olla väga kasulik. Ja see nõuab pingutust.“

Pingutamine paistab välja ka IuteCrediti aruannetest. Need räägivad avameelselt eesmärkidest ja ka sellest, et mõned said täidetud ja mõned mitte.

Näiteks eelmist aastat nim etas Sild heaks, aga „kaugeltki mitte suurepäraseks“ – seda paljuski Kosovos toimunu tõttu. Sealse haru sulgemise pärast jäi laenuportfelli puhasväärtus oodatud 100 miljoni euro asemel 79 milj oni euro tasemele. Dividendide eesmärk oli 25 senti aktsia kohta, sellest suudeti täita 22 senti. Firma oli graafikust maas ka uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamisega (tänavu palgati uus operatsioonide juht, kes oli varem töötanud Swedbankis ja Telias). O odatud 500 000 kliendi eesmärgi täitis ettevõte aga üheksa kuuga.

Sel aastal soovib IuteCredit, et bilansimaht kasvaks juba 200 miljoni euroni, kusjuures kvaliteedis ei tohi järele anda.

Viimases aruandes rõhutas Sild sotsiaalse kapitali kogumise vajadust (keegi ei taha endale julma laenuhai silti): „Teame, et meie kontserni juhitakse kindlakäeliselt ja efektiivselt, kuid sellest üksi enam ei piisa. Ärimahtude kasvades peame hakkama paremini mõistma ka meie äritegevuse sotsiaal -

set mõju. Peame suurendama järelevalveorganite ja avalikkuse teadlikkust positiivsetest muutustest, mida meie tegevus alateenindatud ja alapangastatud ühiskondades esile kutsub. Positiivne muutus algab laenuteenuste kättesaadavaks tegemisest kõigile palka teenivatele inimestele. Sellega kasvatame digimajanduse osakaalu ja vähendame sularahal töötava ja maksude maksmisest kõrvale hiiliva varimajanduse võimu.“

Sild mainis ka, et „meie eesmärk on saavutada oma tegevuses maksimaalne kiirus ja mugavus, sealhulgas kohene reageerimine kõigile laenutaotlustele.“

Albaanias lubavad IuteCrediti reklaamid taotluse lahendamist vaid seitsme minuti jooksul.

Sild usub tehnoloogiasse. „IuteCredit on pühendunud tehnoloogiale ja tehnoloogia arendamisele. Digitaliseerimisele. Eesmärk ei ole minna lõpuks üle ainult masinale, vaid küsimus on, kuidas me suudame panna koos tööle masina ja inimese.“

PAKUME VÕIMALUST TEHA OMA ELU ILUSAMAKS: Laenureklaami näide Albaaniast.

Lõuna-Eesti

kaubanduskuningad

Astri Grupp on Eesti edukamaid kaubandus- ja meelelahutuskinnisvara omanikke. Tartu Lõunakeskus, suvepealinna Pärnu Keskus, Narvas Astri ja Fama keskused, Tallinnas Balti jaama turg ja keskturg. 190 000 ruutmeetrit pinda, 25 miljonit külastajat aastas ning ligi 100 miljonit eurot jaotamata kasumit, varade väärtus 300 miljonit eurot. Astri tegelased on väga edukad ja jõukad. Aga kuidas see sündis?

Kõik algas 1991. aastal, kui vanad sõbrad Väino Põllumäe ja Aleg Kirs asutasid AS Astri. 1993. aasta suvel taasavasid nad Tartus Veeriku tänaval asunud nõukaaegse pisikese toidupoe. Tänapäevaseid kauplusi ülikoolilinnas polnud, ka eeskuju ei olnud eriti kusagilt võtta. Oli vaid tunne, et on aeg tegutseda. Põllumäe abikaasal Heljul , Veeriku kaupluse müüjal, oli kogemusi kaubanduses. Mis meestele endale meeldis,

saama: me ei hoidnud eriti palju kaupa laos. Letil olid vorstivirnad kõriauguni. Nii tegime ka väikese poega suuri käibeid. Ostsime endale isegi S-klassi mersud selle raha eest.“

Astri meestel oli ses mõttes lihtsam tegutseda, et tõsised konkurendid puudusid. Tõmbasid kaardil sirkliga sajakilomeetrise ringi ümber Tartu ja seal ei olnud ühtegi konkurenti sellise premium-klassi poega nagu Stockmann. Marmorpõrandaga ja 24/7 avatud.

„Nad suutsid teha kaubandust tänapäeva standardi järgi, mis oli toona ulme. See oli kaubandus, kus ei olnud kaks sinist kanajalga ja kolm väsinud vorsti. Sealt sai süüa ja juua inimese moodi. Ja poe peal oli väga väärikas restoran Astri Grill,“ kiidab üks tartlane.

Juba varsti kuulus meestele kuus kauplust Tartus ja Narvas. Piirilinnas ilmusid ühel päeval kusagilt välja tursked pikakasvulised bandiidid

seda üritati pakkuda ka klientidele. Näiteks Kirsile meeldis hästi süüa. Seetõttu leidis Veeriku sortimendist laia valiku beseesid, salateid, pirukaid ja torte, mida kusagilt mujalt ei saanud. Poe juurde kuulus pagari- ja kondiitritsehh. Poehoonele lisatud teisel korrusel avati populaarseks kujunenud restoran Veeriku Grill.

Kirs ütleb, et Veeriku poe äri kujundas kompanjon Põllumäe usk Jumalasse. „Paradiis on teatavasti selline meeldiv koht, kus kõike on külluslikult. Ka meie pood pidi selliseks

ning teatasid Kirsile, et nemad hakkavad Narva poele „katust“ tegema.

Kirs, kes on lühike ja sugugi mitte kantpea kujuga, ütleb, et tal tuli endast sel hetkel tugev mulje jätta. Mees teatas musklihunnikutele, et neil ei ole katusepakkujate nägu, mille peale sõidutasid pätid ta oma ülemuse juurde. „Ruum oli hämar ja hirmutav, aga mul oli Walther taskus ja lukk maas. Mõtlesin, et kui tahavad mind ära võtta, siis proovin kellegi vähemalt endaga kaasa viia. Tegin peremehele ettepaneku, et läh-

Veeriku poe äri kujundas kompanjon Põllumäe usk Jumalasse. Paradiis on teatavasti selline meeldiv koht, kus kõike on külluslikult. Ka meie pood pidi selliseks saama: me ei hoidnud eriti palju kaupa laos. Letil olid vorstivirnad kõriauguni.

LINN LINNAS: 20 aasta jooksul 13 etapis laiendatud Lõunakeskus Tartus, Riia ringi ääres. Paik muudkui areneb edasi, järjest suuremat rõhku pannakse teenustele.

UUE AJASTU ALGUS: Ehitus algas 2001. aasta jaanuaris. Piduliku lindilõikamiseni Lõunakeskuse esimese etapi avamisel jõuti juba sama aasta suvel.

me vastakuti nii, et 20 meest on meie poolt ja 20 teie poolt, relvad võib ise vabalt valida. Siis ta leidis, et meiega ei ole mõtet jamada ja mind lasti tulema. Tagasiteel Tartusse käisin 20 korda metsas, sest intsident rikkus kõhu ära!“ meenutab Kirs.

Põllumäe ja tänane Mäksa mõisa peremees Kirs tegid juba nõukogude ajal koos äri. Üks tegeles metalli ja valuutaga, müüs autosid Ameerikast Venemaale. Teine äritses makkide, telerite ja kassettidega. Üheksa aastat pidas Kirs Tartus taksojuhiametit.

Kord sõitsid nad koos Tallinnast Tartusse, kaasas terve kohvritäis valuutat – kokku kuuekohaline summa väärtuses dollareid. Väljusid Tallin-

nas pangast tagaukse kaudu ning käisid enne teele asumist veel rahulikult söömaski. Keegi ei osanud aimata, et selline kogus sularaha liigub näpu otsas, ilma igasuguste turvameetmeteta. Tänapäevaseid panku toona polnud, raha veetigi nii.

Tartus vana ABC tüüpi Kivilinna poe erastamise ja tänapäevaseks üles vuntsimisega lisandusid Astri omanikeringi veemotosportlastest vennad Ülo ja Paul-Toomas Hage. Lisandus täiendav kapital ning kiiresti selgus, et meeste „veregrupid“ sobivad omavahel suurepäraselt.

Haged sukeldusid eraettevõtlusesse samuti 1990ndate alguses.

Nende nimed on läbi käinud mitme pangaga seoses. Ühel hetkel kuulus Astri omanikele 51 protsenti Rahvapangast, mis hiljem ühines mitme teise pangaga ning sai nimeks Maapank. Maapangaga seoses oli Hagedel pahandusi, kuid lõpuks ei teinud nad midagi seadusevastast.

Astri mehed keskendusid kaubandusele.

Nad hakkasid unistama kaubanduskeskusest, mille sarnast pole Tartus veel nähtud. Kirs oli töötanud mõne aasta Soomes ning näinud, kui hästi toimivad liikluse sõlmpunktides paiknevad kaubanduskeskused. Tartu ümbruses krunti otsides kaaluti mitmeid variante, kuni lihtne vaatlus

Fotod erakogu

ETTEVÕTLIKUD MEHED: Väino Põllumäe ja Aleg Kirs oma legendaarse Veeriku kaupluse juures. Aasta siis oli 1994.

ÜLO HAGE: Liitus koos vend Paul-Toomas Hagega Astri ringiga Kivilinna kaupluse renoveerimisel.

Foto Tiit Blaat

kallutas lõpliku otsuse praeguse Lõunakeskuse asukoha kasuks Riia tänava lõpus asuva ringtee ääres. Kirs sõitis vana taksojuhina Tartu ümbruses ringi, peatus ristmikel ning luges üle, kui palju kusagil tunni jooksul autosid sõidab. Riia ring osutus kõige tihedamaks liiklussõlmeks ning mehed ostsid seal esimese maatüki juba varakult. Kusjuures krunt napsati teise tuntud ettevõtja Urmas Pasti eest, kes tahtis samasse kohta tanklat ehitada. Past oli tasunud maatüki eest juba ettemaksu, kuid Kirs ja Põllumäe panid müüja ette lauale suurema rahapaki.

Ehitada lagedale põllule 16 000 ruutmeetri suurune „kast“ tundus paljudele kõrvaltvaatajatele hullumeelne mõte. „Ükskõik kellelt küsisid, kõik laitsid maha: ütlesid, et selline kuut ei lähe ealeski lendu,“ ütleb Põllumäe. „Meie sisetunne ütles, et läheb.“

Eesti esimeseks moodsaks ostumekaks sai 1998. aastal Tallinnas avatud Rocca al Mare keskus. Aasta hiljem avas uksed Kristiine keskus.

Tartus saigi number üheks 2001.

UUS PÕLVKOND: Astri nõukogu tänane raskekahurvägi: vasakult Silver Hage, Väino Põllumäe, Sander Hage ja Hannes Kirs – igal mehel oma kindel roll ja vastutusala.

aastal valminud Lõunakeskus. Enne seda oli Astri müünud oma väiksemad kauplused Eesti Tarbijate Keskühistule, nüüdsele Coopile.

Pangad ei tahtnud alguses Lõunakeskuse ehitamiseks raha anda. Pankurid ütlesid, et tehke poole väiksem keskus, siis saate laenu. Astri meeste laenutaotlus tolmus tükk aega Hansapanga Liivalaia kontoris. See oli Põllumäe hinnangul konkurentide „teene“, kes ei soovinud, et mingid mehed „maalt ja hobusega“ hakkaksid Tartus suuri plaane ellu viima.

Siis läksid Põllumäe ja Kirs Hansapanga peadirektori Indrek Neivelti jutule. „Rääkisime tund aega. Ühtegi paberit meil kaasas polnud, aga nii palju ta meid mõistis, et juba varsti tuli positiivne laenuotsus. Neivelt tõmbas meie paberid laenukomitee lauale. Ja tänu Hansapanga laenule saime finantseeringu ka Ühispangast,“ räägib Põllumäe.

Neivelt ütleb, et Hansapank tegeles toona nüüdisaegse Eesti ühiskonna ülesehitamisega. Nii pandi õlg alla Lõunakeskusele, kuid kerkisid ka paljud saeveskid, hotellid ja spaad, mil­

le ehitamine tundus toona esmapilgul ebamõistlik, kuid mis kõik toimivad tänaseni.

Lõunakeskus polnud õieti veel avatudki, kui juba asuti seda laiendama. Rentnike huvi kasvas ning Eesti inimestel läks elu järjest paremaks. Mõnedki rentnikud, näiteks Sportland ja Maksimarket, on tegutsenud Lõunakeskuses selle avamisest saadik.

19 aastaga on keskus laienenud 13 etapis. Kunagise väikese põllupealse „kasti“ asemel laiub multi -

funktsionaalne linnak, kus on kaks liuvälja, spordiklubi, kino, hotell ja palju muud. Isegi kool!

Kaubanduspinna osakaal väheneb aasta-aastalt ning tulevik on mitmesuguste muude teenuste päralt. Näiteks tahetakse hakata pakkuma meditsiiniteenuseid (keskuses avab kohe uksed esimene Confido kiirkliinik Lõuna-Eestis), varsti valmib veepark, kuid seda ei arenda Astri.

Põllumäe ütleb, et tagantjärele tarkusega võinuks kohe alguses Riia ringi äärde suuremad maavaldused soetada ning need järk-järgult

välja arendada. Välja kukkus aga nii, et Astri annab Lõunakeskusega kogu piirkonnale väärtust juurde ning on pidanud seetõttu ise maad jupikaupa juurde ostma palju kõrgema hinnaga, kui oleks varem saanud.

Tartu kunagine linnapea, ekspeaminister Andrus Ansip kiidab Astri omanikke selle eest, et nad on olnud oma ajast ees ning pole läinud alati maksimaalset võimalikku kasumit jahtima.

Koostöös linnaga rajati Lõunakeskusesse 2005. aastal liuväli. Selleks saadi inspiratsiooni Vilniuse Akropolise keskusest.

Ansip meenutab, et kui Astri mehed selle plaaniga linnavalitsusse tulid, polnud Tartu linnas ainsatki jäähalli, kuid oli palju uisutamishuvilisi. Oma jääd ei olnud isegi Eesti meistriks tulnud kohalikul hokimeeskonnal Välk 494. Linn leidis, et Lõunakeskusesse uisuplatsi rajamine on väga hea mõte ning hakkas sealt ostma uisutunde koolilastele.

Tollaseid investeeringuid vaadatakse Ansipi sõnul praegu hoopis teise pilguga. „Eelmise kriisi ajal hakkasime Aura veekeskust ehitama, ehitushinnad olid väga madalad. Oli neid, kes kahtlesid, kas keskus võiks end ära tasuda. Aga selle raha eest,

Foto Teet Malsroos / Õhtuleht

PÄRL KALAMAJA ÄÄRES: Kõrgelt hinnatud ja preemiaid pälvinud uue Balti jaama turu avas Astri 2017. aastal.

Foto Raul Mee / Scanpix

Astri omanikud

Aktsionäride ja osanike nimekiri, mis erineb üksuste lõikes:

Ülo Hage, Väino Põllumäe, Hannes Kirs, Eve Toots, Sander Hage, Silver Hage, Oleg Uglov, Pille Tüksammel, Egert Tüksammel, Egle Tüksammel, Elis Tüksammel, Karin Hage, Ilona Mening, Ilmar Hage, Jaan Lott, Eneli Kirs.

Mitmed Paul-Toomas Hage pärijad on aktiivselt grupi igapäevatööga seotud, näiteks Pille ja Egle Tüksammel ning Ilona ja Nele Mening.

mis toona veekeskuse ehitusse läks, saab täna võib-olla ainult mõned riietusruumid, basseini kindlasti mitte. Samas treenivad Auras maailmatasemel ujujad. Sama lugu oli Lõunakeskuse jääväljakuga.“

Vahepeal on Riia ringi äärne nii hoogsalt arenenud, et all-linnas peljatakse, et Lõunakeskus viib ka Raekoja platsi lõpuks linnast välja. Linnapea Urmas Klaas ütleb, et Lõunakeskuse edu on pannud linnavalitsust jõulisemalt ka kesklinna arendama.

Astris valitseb algusest peale põhimõte, et otsused tehakse konsensuslikult. See on hoidnud ettevõtet vee peal.

Eelmise suure majandusbuumi ajal valmistati usinalt ette teisegi suure kaubanduskeskuse rajamist Tartu

külje alla Raadile. Sinna pidi kerkima hiiglaslik, 70 000 ruutmeetri suurune Põhjakeskus – isegi Lõunakeskusest suurem.

Buumi laineharjal tundus, et peaaegu kõik, millele ettevõtjad käe külge panevad, muutub kullaks. Kuid Astri tõmbas keskuse ehitusele viimasel hetkel pidurit.

Sellele eelnesid mitmed omanike koosolekud, kus otsiti projekti suhtes „head sisemist veendumust“. Üks sellistest ajurünnakutest toimus Emajõel lodja peal. Teistsugune keskkond pidi stimuleerima värskemaid mõtteid. Ent kui lodi sadamasse naasis, polnud omanikel endiselt sajaprotsendilist veendumust, kas uue keskuse ehitamine ikka on päris õige mõte. „Oli selline 80protsendiline tunne,“ ütleb Põllumäe.

Projekt Koko arhitektid

Sellest piisas – projekt jäeti katki. Edasine näitas, et see oli väga mõistlik otsus. Põhjakeskus oleks valminud täpselt suure majanduskriisi alguseks ning oleks Põllumäe hinnangul Astri kivina pankrotti kukutanud.

Kirs räägib, et kui lõunaeestlane tuleb Võrust Tartusse autot ostma, on tal kogu raha kaasas. Aga kui Jõgeva või Kallaste poolt tullakse Tartusse kas või ainult külmkappi ostma, siis järelmaksuga. Tartust põhja pool elavad lihtsalt teistsugused kliendid kui lõunas.

Astri mehed on käinud Pihkvas, Lätis, Leedus ja mujalgi kaalumas ostukeskuste rajamist, kuid jäänud konservatiivselt oma liistude juurde – nemad tegutsevad Eestis.

Sama lugu on ka oma vara võimaliku müümisega. Astri omanikel pole

vajalikku kindlustunnet tekkinud ka siis, kui igasugused kinnisvarahaid ja fondijuhid on külas käinud ja oma pakkumisi esitanud. Põllumäe sõnul soovitakse üldiselt osta juveelina ainult Lõunakeskust.

Astri omanikud ütlevad, et tahavad rajada inimestele võimalikult mugavaid ja sisukaid ajaveetmise keskkondi. Inspiratsiooni, mida ja kuidas oma keskustesse ehitada, ammutatakse üheskoos laiast maailmast – Euroopast, Aasiast, Ameerikast – ning otsused sünnivad tunnetuse pealt, just nagu omal ajal Veeriku poes.

Hannes Kirs meenutab, kuidas Eve Tootsi (endise nimega Kirs) eestvedamisel käidi Balti jaama uue turu tarvis inspiratsiooni otsimas. Nad uurisid Helsingit ja Stockholmi,

kuid midagi sobilikku ja säravat silma ei hakanud. Kuni jõudsid Londonisse Camdeni ja Borough’ turgudele ning „kõik hakkas ühtäkki mängima“. Kontseptsioon 2017. aastal avatud Balti jaama turu jaoks oligi leitud.

Astri eestvedajad on istunud tunde ja päevi välismaa keskustes ning jälginud, kuidas inimesed liiguvad, mis neid köidab, kus nad peatuvad jne. Istunud seal ikka selleks, et noppida välja parimaid ideid ja need koju realiseerimiseks viia.

Kõikide oluliste arengute juures on firmas oma võtmeinimesed. Teatud isikuomadused on toonud inimesi juhtivatesse rollidesse. Näiteks Balti jaama turu tõmbas käima aasta alguses ootamatult surnud Andres R jabov. Astri omanikele avaldas ta muljet sellega, et kaitses turujuhina

JÄRGMINE ETAPP: 2019. aastal Astri omandatud Tallinna keskturg saab eelolevatel aastatel läbi ja lõhki uue näo ja sisu.

Astri impeerium

oma tööandja huve, suhtudes samas soojalt ka rentnikesse.

Lõunakeskuse „hing“ on aga olnud juba 20 aastat arendusjuht Jaan Lott. Tema on Astri omanike arvates keskne kuju Lõunakeskuse eduloos.

Lotiga tutvuti kunagi juhuslikult. Mehel oli firma, mis varustas kauplusi sisseseadega. Oma poode sisustades sattusid Põllumäe ja Kirs Lotiga kord ühe laua taha.

„Panin tähele, kuidas ta seisis oma firma heaolu ja äri eest, samal ajal austades ka teisel pool lauda olevat partnerit. Ta jättis nii sümpaatse mulje, et kui Lott enda firmast oli lahkunud, mõtlesin ma vaid 20 sekundit, enne kui talle tööpakkumise tegin,“ räägib Põllumäe.

Raskused isiklikes eludes on liitnud Astri pere veelgi rohkem kokku. 2015. aastal suri Paul-Toomas Hage, kes oli aastaid varem saanud paadiõnnetuses üliraskeid vigastusi. Mõnda aega võitles vähihaigusega Põllumäe, kes tunnistab, et oli ühe jalaga teispoolsuses. „See pani mõtlema, kui habras on elu. Ei ole mõtet elada homses või ülehomses. Tuleb ela-

da tänases päevas.“ Arstide, perekonna, sõprade ja kiriku toel seljatas Põllumäe vähi.

Astri omanikud on aktiivsed Tartu kogukonda panustajad. Nad toetavad noorte rattameeskonda Tartu Cycling Team, on aidanud taastada Maarja kirikut, täiendanud Raekoja kellamängu jne.

„Nende meeste ees võtan mütsi maha,“ ütleb üks Tartu ettevõtja. „Nad on ühed vähesed vennad, kes on suutnud iseendaks jäädes nii eduka asja üles ehitada. Vähe on inimesi, kes suudavad reaalajas tajuda, mida nad tegema peavad. Enamik on ufod, kes arvavad, et kõik raketid lendavad.“

Praegu kuuluvad Astri nõukogusse nii vanemad olijad kui ka noorema põlvkonna esindajad. Vanade elukogemus ja noorte julgus ning energia tasakaalustavad teineteist suurepäraselt. Äriosalused ühiste ettevõtmiste raames jagunevad ebaühtlaselt – see on Astrit eristav nähtus. Näiteks suuresti Eve Tootsi entusiasmi pealt soetati Balti jaama turg ja tema osalus on seal ka veidi suurem.

Kui aga Astri laienes Pärnusse,

võttes üle Pärnu Keskuse, otsustas Aleg Kirs investeeringuga mitte kaasa minna. „Ütlesin, et ei taha. Nägin, et Pärnu on sügisel igasuguseid müügikuulutusi täis, talv on seal suhteliselt nigel. Ostsin selle asemel hoopis ohtralt põllumaad, mis on tänaseks kordades kallinenud.“

2017. aastal sai Astri palju kiita verivärske Balti jaama turu eest. Mullu osteti Vadim Polištšuki poja Andrei ettevõtetelt Tallinna keskturg, mis on Astri grupi järgmine suurem projekt.

Laual on ka nn rohepööre, millega tahetakse panna keskused energiat tootma ning vähendada nende ökoloogilist jalajälge. Maailm muutub ja muutuvad ka inimeste põhjused tulla suurtesse ostukeskustesse. Astri eesmärk on lihtne: käia muutustega kaasas, et keskused ja turud Tartus, Pärnus, Narvas ja Tallinnas oleksid inimestele edaspidigi vajalikud.

Arendusjuht Jaan Lott ütlebki: „Meil on heas mõttes sõgedad omanikud, kes teevad julgelt asju, mis otsest tulu kohe ei too. Küll aga hakkavad tooma kaudselt. See mulle siin eelkõige meeldibki.“

Tallinn

Tartu

Narva Pärnu

FAMA keskus Balti jaama turg

Pärnu Keskus

Astri keskus

Lõunakeskus Astri Arena

Fotod Sven Začek, Argo Ingver, Aldo Luud

Astri kaubanduskeskused Eesti linnades

REMY MARTIN KUI FINE CHAMPAGNE COGNAC

Konjakite maailm võib esialgu äärmiselt keeruline tunduda, kuid kõik taandub ikka ja alati sellele põhilisele – maitsele. Konjakite maitse sõltub aga sellest, millisest veinist on jook destilleeritud ning millises vaadis ja kui kaua on naps aega veetnud. Need kaks detaili – vein ja vaat – muudavadki konjaki jumalikuks või vastupidi.

Konjakimaailmas tähistatakse kvaliteediklasse kahel moel. Esiteks tähekombinatsioonidega, mis märgivad konkreetses konjakis olevate destillaatide noorimat vanust: VS tähistab, et noorim konjak selles segus on seisnud vaadis kaks aastat, VSOP konjakite noorim koostis on jällegi neli aastat vaati näinud

ja XO tähisega konjakite noorim juba kümme aastat.

Konjakiseaduse teine kvaliteediklass märgib aga, millisest piirkonnast on pärit viinamarjad ja vein, millest konjak ehk eau de vie (eluvesi) destilleeritud on – vastavalt siis Grande ja Petite Champagne Cognac. Need nimetused saab konjakisildile lisada ainult juhul,

kui valmistamisel on täidetud konkreetsed tingimused.

Tippkonjakeid hoitakse vaadis vahel sada aastat Ainult kahel kangetele alkohoolsetele jookidele spetsialiseerunud Prantsusmaa piirkonnal on oma ametlik piirkondlik kvaliteediliigitus AOC (appellation d’origine contrôlée). Cognac sai oma tähise 1905. aastal, teine tähise omanik on Bordeaux’st lõuna pool asuv Armagnaci piirkond. 1938. aasta Prantsusmaa konjakiseadus tunnustab ametlikult Cognaci piirkonna kordumatuid omadusi, mille tulemusena on võimalik valmistada ainulaadse kvaliteediga konjakeid. Kaks põhilist piirkonda parimate konjakite valmistamisel on aga Cognacis asuvad Grande Champagne (sellel piirkonnal on ka tippu tähistav märge – Premier Cru du Cognac) ja Petite Champagne. Nende segu kannab nimetust Fine Champagne Cognac.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.

Petite ja Grande Champagne’i piirkonnad Cognaci maakonnas

Remy Martini konjakimaja asutati 1724. aastal

REMY MARTINI KONJAKITE TÄHAISTUS PUDELI ETIKETIL

REMY MARTIN VS SUPRIEUR

PETITE CHAMPAGNE COGNAC 100% Petite Champagne’i piirkonna viinamarjad

REMY MARTIN VSOP, XO, 1738 CENTAURE DE DIAMANT FINE CHAMPAGNE COGNAC Grande Champagne + Petite Champagne (vähemalt 50% Grande Champagne’i alalt). Saavutavad tipptaseme, olles 35–50 aastat tammevaatides.

LOUIS XIII

GRANDE CHAMPAGNE COGNAC 100% Grande Champagne. Saavutavad tipptaseme, olles 50–60 aastat tammevaatides.

Nendele kahele Cognaci piirkonnale on väga omane kriidine pinnas ja mikrokliima. Poorne kriidine pinnas pakub viinapuudele täiuslikku veevarustust. Valge kriidine pinnas peegeldab tagasi päikesevalgust, mis loob viinapuudele optimaalse mikrokliima marjade parimaks küpsemiseks. Nendest viinamarjadest valmivadki Petite ja Grande Champagne’i viinamarjaveinid ning neist destilleeritakse omakorda parimad n-ö eluveed, mis vaati vananema lähevad. Vanimad konjakid, mida valmis jookide segamisel kasutatakse, on saja aasta vanused.

Remy Martin on suurim Fine Champagne Cognaci tootja

Nimest hoolimata pole neil piirkondadel aga midagi pistmist šampanjat tootva ning samuti lubjarikka Champagne’i piirkonnaga. Või omamoodi siiski on – brän-

dit destilleeritakse kõikjal veini tootvas maailmas, kuid konjakit tehakse üksnes Cognacis. Sama käib šampanja ja muude vahuveinide kohta.

Nüüd siis lähemalt. Petit Champagne Cognac on ainult selle piirkonna konjakitest kokku segatud jook, Grand Champagne Cognac – konjakite cream de la cream – on 100% ainult selle piirkonna destillaatidest kokku segatud konjak. Fine Champagne Cognaci sildiga konjakid on toodetud aga Grande Champagne’i ja Petite Champagne’i piirkondade viinamarjaveinide destillaatide segamisel, valmis konjakis peab Grande Champagne’i osakaal olema vähemalt 50%.

Ainult umbes 17% kogu konjakitoodangust, mis tarnitakse Cognaci maakonnast, kannab nimetust Fine Champagne Cognac. 80% kogu Cognaci maakonna Fine Champagne’i konjakist kannab aga omakorda Rémy Martini silti.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.

Petite ja Grande Champagne’i piirkonna viinapuud

Petite ja Grande Champagne’i kriidine ning lubjakivine pinnas

Koroonaaja võitlused ja muutused supermodell

Karmen Pedaru elus

Uus Bvlgari juveelikampaania lennutab mõne nädala pärast üle maailma Eesti supermodelli Karmen Pedaru (30) kauni näo. Kuidas mõjutas koroonaaeg ja maailma lukku keeramine Eesti ühe enim teeniva modelli elu?

KIRSTI VAINKÜLA

Kõige pikem naine (178 cm pluss kontsad) sellel Tallinna vanalinna munakivitänaval on Karmen Pedaru. Tema nõtke kõnnak on viimase 15 aastaga täiuslikkuseni lihvitud New Yorgi, Rooma, Barcelona, Londoni ja paljude teiste suurlinnade tänavatel ning moesõude hästivalgustatud catwalk ’idel. Aga need vähesed inimesed, kes sel kellaajal vanalinnas liiguvad, Karmenit, moelooja Michael Korsi muusat, ära ei tunne! Karmen, kes on teinud kampaaniaid Fendile, Guccile, Jimmy Choole, Elie Saabile ja paljudele teistele maailmakuulsatele moeloojatele; kelle pildiga

moeajakirju, nagu Numéro, Harper’s Bazaar, Elle, V Magazine, W Magazine, Dazed & Confused ja eri riikide Vogue’id, on müüdud miljoneid eksemplare. Aga võib-olla ei tunta seepärast, et olgu päike või vihm, kannab Karmen alati päikeseprille. Kui töötad alal, mis su keha eredas valguses keskpunkti tõstab, püüad eraelus võimalikult vähe silma paista.

„Prillid annavad kaitstuse tunde,“ ütleb Karmen.

15aastaselt jättis Karmen väikelinnaelu ja kolis Kehrast, vanaema kaitse alt ühte moemaailma keskpunkti, Milanosse, sealt edasi New Yor-

ki. Sellest ajast on tema karjäär liikunud püstloodis ja temast on saanud moeagentuuride lemmik. Miks? Sest ta on kohusetundlik. Hea iseloomuga. Ei ole ülbe ega kuri.

„Kui sa oled väga bitch, kellele sa ikka meeldid?“ nendib Karmen. „Kui sa muidugi agentuurile suurt raha sisse tood, siis nad neelavad su kehva iseloomu ehk alla – sest raha on tippmodellinduses siiski esimene asi –, aga keegi ei taha töötada halbade inimestega.

Olen töötanud selliste stilistidega, et näed, ta on ülbe ja võlts, naeratab silme all, kuid selja taga räägib sinust halba. See on igal erialal nii. Aga üldiselt on tipus siiski toredad inimesed, näiteks mene! Teeb 12 tundi järjest tööd, tal on külm, kuid ta ei vingu ja on inimeste vastu kena. Ta on inspiratsiooniks paljudele, just tööalaselt. Mulle ka. Oleme koos töötanud. Paljud oskavad fake smile sellega, aga kaua vast ei püsi nii...“ * * *

„Aga ma teen seda! Mu sõbrannad küsivad, kas minuga on kõik korras. Et ma olen teine inimene,“ naerab Karmen. Seljas lihtsa lõikega kõrge kaelusega hall kampsun ja jalas teksapüksid. Ja üllatusena – lühikeste, õlgadeni juustega.

Kuu aega tagasi maandus Karmen Tallinna lennuväljal ja sõitis sealt otse juuksurisse.

„Lõigake maha!“ oli jutt juuksurile lühike.

Karmeniga oli juhtunud see mis üle maailma miljonite naistega: koroonaajal värviti juukseid kodus, julgemad lõikasid ise või jätsid sootuks lõikamata. Tulemuseks olid väikesed „tulekahjud“, mis janunesid professionaali kääride järele.

Möödunud aasta novembris kolis Karmen New Yorgist tagasi Euroopasse. See, algajatele modellidele vältimatu ja vajalik alguspunkt, tundus talle ühtäkki liiga rahutu ja kiire.

Karmen kolis kõik oma asjad Tallinna vanalinnas asuvasse korterisse, kuigi päriselt ei kavatsenud ta siia paikselt elama jääda. Pigem mõlgutas mõtteid, kas kolida Barcelonasse või Londonisse.

„Mul pole plaanis peret luua, mõned aastad elaksin veel mujal,“ mõtiskles ta siis.

Ent sellele dilemmale pani punkti koroonaviirus, mis tänavu märtsis maailma kinni keeras. Miljonid jätkasid tööd kodukontorites. Aga mitte supermodellid.

Päevapealt lõppesid Karmenil töölennud. Ootamatult kadus kõik see, millega ta aastaid oli harjunud: magamata ööd, valusad jalad, viimse piirini krutitud närvid, allaandmismõtted.

üldiselt on tipus siiski toredad inimeKate Moss, väga äge inimeste vastu kena. Ta on inspiratsioo’i teha ja löövad läbi Päevapealt lõppesid Karmenil tööni krutitud närvid, allaandmismõtted. terites ja hotellides peatunud Karmen või ostab korvitäie kukeseeni, praeb

Karmen peitus oma Tallinna koju. Esimest korda üle viieteist aasta tajus ta, et tal on kodutunne. Varem üürikorterites ja hotellides peatunud Karmen poleks ennast iialgi kujutanud ette olukorras, et läheb kohalikule turule ja laseb kaasa pakkida ilusaima lihatüki; või ostab korvitäie kukeseeni, praeb need läbi ja paneb sügavkülma.

„Mu juuksed olid nagu hein, ei suutnud vaadata neid,“ naerab ta.

lõikamata. Tulemuseks olid väikesed „tulekahjud“, mis janunesid prosuutnud vaadata neid,“ naerab ta.

Esimesena saatis ta üllatuse pildi modelliagentuuri MJ-Models juMargit Jõggerile, kes reageeriski kohe: oot, sa ütlesid, et sa võtad NATUKE maha, aga et nii lühikeseks?

Karmen on saanud lühikese soengu eest kõigilt komplimente, kaasa arvatud moeagentuuride esindajad, kellele fotod uue soenguga Karmenist teele läksid.

„Kõigile meeldis. Just käisin Zarale pildistamas ja öeldi, et võiksin veel lühemaks teha, et kas ma olen selle-

hile Margit Jõggerile ki kohe: oot, sa ütlesid, et sa võtad Karmen on saanud lühikete, kaasa arvatud moeagentuuride le pildistamas ja öeldi, et võiksin veel lühemaks teha, et kas ma olen sellele mõelnud...“

Aga Karmen ei ole. Tal pole kunagi lühikesi juukseid olnud, ta ei oska nendega midagi peale hakata. „Nüüd on mul närvid läbi – panen patsi, aga see pole ka ilus. Aga ma pole hetkel

gi lühikesi juukseid olnud, ta ei oska nendega midagi peale hakata. „Nüüd on õnnelik selle üle.“ enam. teha. und,

Sa eelistad pigem ajakirjadele pildistamisi, mitte moesõusid. Miks? „Olen neid nii palju teinud, ei taha Fashion week, olgu siis New Yorgis, Milanos, Pariisis või Londonis, on nii hull, nii stressirikas, et mu keha põhimõtteliselt kuu aega ei maga, ma ei suuda kehale seda koormust enam panna. Näiteks lendasin pärast pildistamist Euroopast tagasi Ameerikasse, kuid ajavahe ei lubanud kohe magama minna, vaid läksin otse pildistama – enam ma ei suuda neid asju teha. Nüüd tahan ikka päev varem kohale jõuda, puhata välja, magada. Magamine on number üks, keha väsib muidu ära. Nooremana olin väsimatu, ei vajanud nii palju und, ei pidanud nii palju vett joo-

Koroonajaks peitus Karmen oma Tallinna koju. Esimest korda üle viieteist aasta tajus ta, et tal on kodutunne.

ma, ei pidanud nii palju trennis käima, kõik oli palju lihtsam. (Karmen naerab.) Nüüd on kõik muutunud. Nüüd on nii, et kui kaheksa tundi magada ei saa, on närvid läbi järgmine päev.“

Tervis kehvaks

Karmen kannatas kümme aastat haigete mandlite all. See tähendas elamist ja reisimist sallides. Suveriietega külmas pildistamine või lennusõit jättis oma jälje alati ka kurgule. Immuunsüsteem muutus lõpuks nii nõrgaks, et kui tänavu jaanuaris lõppes tugevas tuules järjekordse ajakirja jaoks pildistamine, jäi Karmen haigeks. Antibiootikumid enam ei aidanud. Haigena töötegemisest ei tulnud midagi välja ja Karmen sõitis end ravima Eestisse. Lasi end arstil üle vaadata ja sai diagnoosi, millega määra-

ti märtsi lõppu mandlioperatsioon. „Jätsin kõik pooleli, jõudu enam polnud, nii nõrk olin,“ räägib Karmen.

Kaks päeva enne lõikust operatsiooniaeg tühistati, sest kõik haiglad valmistusid koroonaepideemiaks. Ja Karmen kannatas. Õues püüdis vähe käia, sõbrad tõid toidukotid ukse taha. Kuni ühel päeval olid hingamisraskused ja ta kutsus endale kiirabi. „Läksin ust avama ja kiirabi töötajad kohe nähvasid, et sul pole midagi viga, sa ju kõnnid, saad hingata.“

Karmen jäi meedikuid arusaamatult vaatama. „Aga ma elan ju üksi, kes mu ukse peaks siis avama? Pean ju iseenda eest hoolitsema. Ja mul oli tõsiselt halb, ma ei saanud hingata... Ja veel õiendasid, et mul pole ju palavikku, ja mindigi minema.“

Järgmisel päeval läks enesetun -

ne veelgi halvemaks, ta kutsus taas kiirabi.

„Ja jälle tänitati, et sa oled liiga noor, me ei tee midagi, sul pole ju palavikku. Aga mul oli nohu, kurk valus, hingamishäired. Kedagi ei huvitanud see.“

Karmen ei tea tänini, kas ta võis olla koroonaviirusega nakatunud, kuid jäi sellisest suhtumisest veelgi haigemaks. Kui ilmad paranesid, siis põgenes oma kallima, Eesti käsipallikoondislase D ener Jaanimäega Lahemaale mere äärde, kus on Deneri perekonna suvila.

„Grillisime, nautisime merd, käisin iga päev rattaga sõitmas, matkamas... Ma ei olnud teinud seda 15 aastat! Ja töömõtteid ei mõelnud, ma ei tahtnud kuhugi sõita!“ naerab Karmen.

Dener sõitis aprillis Moskvasse, sest hooaega alustas Moskva CSKA, ja Karmen jäi taas üksi. Viimase viie kuu jooksul on nad kohtunud vaid korra, septembris Taanis, kus Deneril oli mäng. Karmen kasutas võimalust ja lendas sinna. Moskvasse ta koroonapiirangute tõttu ei pääse.

Taas tööle!

Mandlioperatsioon juunis läks küll hästi, kuid keeruline oli taastumine –meeletud valud, mida ei vaigistanud ka tabletid. „Võtsin palju alla, söögiisu polnudki,“ kirjeldab Karmen. Ja just siis tuli esimene tööpakkumine pärast seitset kuud vaikust. Alguses, tunnistab ta, töötegemise tahtmist väga ei olnud.

Esimene pildistamine oli Karmenil juuni lõpus Šveitsis, 3000 meetri kõrgusel lumes Alpi mäestikus. Karmen külmetas ja kartis, et jääb taas haigeks.

Kas sa oleksid võinud tööst ära öelda?

„Oleksin väga hästi võinud. Oleksin võinud öelda, et paranen, mis oli tõsi, sest ma ei saanud sel ajal tahket toitu süüa, jõin vaid puljongit.“

Nii et ainult kutsumus?

„Raha ka kindlasti. Püüan ikka alati oma tööasjad ära teha, surivoodilt küll vist ei läheks.“

Kui üks kord loobud, pärast ei pakutagi enam?

„Olen enne loobunud. Mõned aastad tagasi, põhjused on personaalsed. Aga ise olin loll, mõtlesin endast võib-olla

UUS SOENG: Karmen pole küll ise rahul oma lühikeste juustega, aga tööandjatelt saab aina komplimente.

liiga palju ja valed inimesed olid need, keda kuulasin. Aga õnneks antakse inimesele teine võimalus. Ma õpin.“

Karmeni jaoks Eestis tööd pole. Enne karjääri välismaal sai teda korra näha Viru keskuse plakatil, kuid enam teda Eestis ei näe.

Miks?

„Raha lihtsalt. Teen tööd samadel tingimustel nagu välismaal.“ * * *

Tööreisid tulevad sageli lühikese etteteatamisajaga – agentuur võib tööst teatada vaid päev varem. See tähendab, et Karmen ei saa kunagi planeerida puhkust ning peab alati vormis ja valmis olema.

Keerulisemaks teeb tema töö Eesti valitsuse otsus keelata otselennud, see teeb tööreisid väga pikaks – näiteks Hispaaniasse saab ühe asemel kolme lennuga. Karmenil on agendid New Yorgis, Londonis, Milanos, Pariisis, Barcelonas, Zürichis, Montrealis, Hamburgis, Kopenhaagenis.

„Olen juba reisinud kaks korda nädalas. Olen paar päeva ära ja kohe tagasi,“ kirjeldab ta oma töögraafikut.

Hispaanias ollakse ranged: tööpäeva alguses, kell 6 varahommikul käib ta tegemas koroonatesti, mis võetakse nii verest kui kurgu ja nina limaskestadelt. Enne stuudiosse ei lasta, kui negatiivsed testitulemused käes. Karmen on teinud kümme korda teste ja tõenäoliselt jääbki see nii. Aga alati ei taga negatiivne test ligipääsu stuudiosse – paar nädalat tagasi tuli Karmen Pariisist ja pidi kohe edasi lendama Londonisse. Kui kuuldi, et ta oli Pariisis, siis Londonisse teda enam ei tahetud. Kuigi tal olid ette näidata negatiivsed testid, jäi see sõit ära.

Mis on oluline sellel alal?

„Vastupidavus. Sa pead olema olukordades, mis pole normaalsed – kuristiku peal, külmas. Meie maailmas ei saa võtta haiguslehte, sa pead tegema kogu aeg tööd.“

Kui tuttavad on sulle vaimsed raskused?

„Mul on olnud aastaid paanika- ja ärevushäired. See on mul pigem enda lapsepõlvetraumadest, arvan. Ma ei joo kohvi, sest ma ei saa, süda hakkab

puperdama. Aga sel aastal on ärevushäired leevenenud, ja nii, et saan isegi cappuccino’t juua. Minu tähtsaim ülesanne ongi vaimselt tasakaalus püsida, ma pean endale leidma selle võimaluse. Ärevushäire vastu aitab väga hästi trenn, hommikul käid ja terve päev on hea olla, see annab alati energiat. Ja muidugi head inimesed – aastaid hängisin ma ringi igasugu inimestega, kuid nüüd ei taha enam nii. Tahan, et mu kõrval oleksid ainult head inimesed ja just väike seltskond. Olen pigem üksi kodus, kui lähen niisama kuhugi seltskonda.“

Kuidas säilitada tipus olles head suhted agentuuriga?

„Äri on äri. Aga olen minagi vahel saatnud meile, mida pärast kahetsen... Kindlasti on mul olnud aegu, kui olen mõelnud, miks ma teen seda tööd, küllap see on igas ametis nii. Aga viimasel ajal pigem naudin seda tööd rohkem. Kui ma alustasin, öeldi mulle, et 30. eluaastaks on sul kõik – aga veel pole lõppu näha. Nüüd on palju just eri vanuses inimesi.“

Koroonaajal oli plusse pigem rohkem, leiab Karmen. Ta sooviks teha juhilube ja lõpetada keskkooli. Seda pani talle hingele juba õpetajast vanaema, öeldes, et ära New Yorki minemata jäta, kooli saab iga kell lõpetada!

„Ma olen ise ka kuidagi rahulikum praegu. Olen aru saanud, millist mõnusat elu ma pool aastat elasin, vahepeal oli meelest ära läinud, kui mõnus on Eestis atmosfäär.“

Mais sai Karmen 30 ja kutsus sel puhul Viirelaiule kokku oma sõbrannad, kellega koos ta Kehras kasvas. Grilliti, tehti sauna. Kõik võtsid kaasa lapsepõlvepilte. Karmen teab, et paljudel modellidel pole alles lapsepõlvesõbrannasid, kuid talle on tähtis, et temal nad on.

„Me küll ei näe tihti, aga me suhtleme – kohtudes meil ei teki hetke, et pole millestki rääkida. See on nii tähtis mu jaoks, et saan kellegagi mälestusi jagada, kellega mängisin kolmeaastaselt. On nii tähtis, et ei kaotaks oma lapselikkust. Praegu olen aru saanud, kui väga on mul elus vedanud.“

Koroonaviirus muutis modellimaailma täielikult

KIRSTI VAINKÜLA

Need nimed on moemaailmas tuntud –K armen Pedaru , Alexan dra Elizabeth Ljadov , H arleth Kuusik , Adele Taska , Ave Rohtla . Koroonaviirus lõi nende elud ja tööd lukku ning kõige enam oli mures neid esindava modelliagentuuri omanik Margit Jõgger.

Margit, kuidas koroonaviirus on modellimaailma muutnud?

Päris palju on muutnud. Ja muudatused on head. Kui ma nüüd tagantjärele mõtlen ja vaatan tagasi möödunud või isegi ülemöödunud aastale, siis kogu see moemaailma tempo oli muutunud hüsteeriliseks.

Kirjelda, milline see oli. Modelle tarniti peale meeletutes kogustes ja see muutis pildi niivõrd kirjuks, et ma ütlesin juba ammu: nii see edasi kesta ei saa, muutus peab tulema. Casting director ’id kogu

aeg nõudsid uusi nägusid, muudkui uued, uued, uued... Ja igas sõus olidki alati uued näod, sa ei tundnud kedagi. Nad tegid ühe sõu ja kadusid. Minu meelest just selline kiirtarbimine ja hullumeelne tormamine viiski selle pandeemiani – üle maailma käis tohutu tormamine. Tundub, kuidas ülevalt poolt pandi paika, et see üleliigne tormamine peab lõppema. Inimesele anti võimalus korraks maha istuda ja mõelda, mis on elus õiged ja olulised asjad.

Eesti kõige edukamate supermodellide taga seisev MJ-Modelsi omanik Margit Jõgger loodab, et lennufirmad peavad koroonaviiruse kiuste vastu. Muidu on selle tegevusalaga lõpp.

Foto

On sul meeles, kuidas viirus teie ärisse jõudis?

Aasta algus oli meil täitsa ilus, olid toredad tööd ja tegemised. Ja kui hakkas levima kuuldus mingist viirusest, siis me ei võtnud seda tõsiselt, keegi ei võtnud. Aasia tundus nii kauge. Harleth töötas meil samal ajal Zarale Hispaanias ja kuna ta kliendile väga meeldis, pikendati tema lepingut kahe nädala võrra. See oli teisipäeval, aga kolmapäeval selgus, et Ameerika paneb reedel uksed lukku – kes sees, see sees, ja kes väljas, see väljas. Helistasin konsulaati: millist südaööd arvestatakse, kas vastu neljapäeva või reedet? Nad ei teadnud. Keegi midagi ei teadnud. Õnneks saime Harlethile viimase lennukikoha reede hommikul ja ta jõudis reede päeval ikkagi Ameerikasse, südaööl pandi piir kinni.

Samal ajal oli meil Saksamaale töö kinnitatud Tuulile – tema on meie uus tegija, keda veel ei teata. Iga päev uurisime, kuidas olukord on, kuid kaks päeva enne reisi otsustasin siiski selle töö ära jätta. Ei tahtnud riski võtta. See oli aeg, kus piiride sulgemine võis tulla päevapealt. Ma ei saanud ju lubada, et ta jääb Saksamaale lõksu. Ja siis tuli vaikus. Lennukid ei lennanud. Kõik said tegeleda oma asjadega. Mõnda aega oli see tore, aga siis tuli hirm: mis edasi saab? Kaua see vaikus kestab? Ja mis kõige hullem – keegi ei tea. See näitab, kuidas maailm ei ole valmis kriisiolukorraks, ei suudeta teha otsuseid, mis aitaksid inimestel orienteeruda ja plaane teha, kuidas muutunud olukorras käituma peaks. Kõige lihtsam on kõik kinni keerata. See oli hirmus.

Kriisiolukord pole mulle midagi uut. Ma olengi selleks, et modellide jaoks olukordi lahendada. Olgu sõjaline seisukord Türgis või mässud Hongkongis, siis on lihtne – sa väldid seda maad. Aga mida teha siis, kui maailm lukku keeratakse? Teises kvartalis seisis meie töö täielikult.

Nüüd juba vaikselt hakkab tiksuma tagasi töö poole.

Millal oli esimene tööasi?

Kuna Ave jäi kinni Pariisi, siis mais sai ta juba vaikselt tegutseda. Aga uus oli see, et stuudios tohtis korraga olla kaks inimest ja modell pidi ise tegema endale meigi ja soengu.

Meik veel, aga kuidas sa ise juukseid sätid? Õnneks on olukord nüüdseks normaliseerunud, kuid kaitsevahendeid nõutakse endiselt rangelt.

Mida agentuurid nüüd tahavad? Endiselt uusi nägusid? Tänavu on olnud uutele nägudele nullaasta, ei tehta casting’uid ega käida neid vaatamas. Töötavad need, keda teatakse kas rahvusvahelisel või kohalikul turul. Välismaal on hetkel Alexandra, Harleth, Karmen, Adele, Ave, Getriin. Minu esimene casting sel aastal oli oktoobris toimunud Tallinn Fashion Weeki jaoks, kui Roberta Einer valis minu agentuurist modelle.

Mis on nüüd töös konkreetselt muutunud?

Igal pool tehakse Covidi teste, mis on loomulik. Mind paneb imestama, et kästakse käsi pesta. Sellest ei saa aru, see on ju elementaarne! Asjad pole tegelikult hetkel veel hästi – mõni riik teeb välismaalt tulnud modellidega tööd, mõni ei tee. Iga maa seab omale piirangud nii, nagu neile just meeldib. Näiteks Inglismaa ütles, et Eesti on tema jaoks viiruse mõttes punane riik, sealt nad kedagi vastu ei võta, kuid Hispaania modelle nad võtavad vastu... Kus on see asutus, kes seda koordineerib? Näiteks Adele pidi sõitma tööle Londonisse, kuid Eesti oli Inglismaa jaoks punases tsoonis, kuigi meie nakatumise protsent oli kolm.

Võid sa ennustada, mis edasi saab? Aasiat planeerin alles järgmisse su­

vesse, eeldatavasti saab sinna minna siis lühema karantiiniajaga. Praegu peaks Tokyosse sõitma ja siis kaks nädalat toas olema, enne kui saad hakata lepingut täitma. Ma ei suuda saata oma modelli tundideks lennukisse ja siis kaheks nädalaks tuppa jätta. Euroopas saab veel hakkama, aga ka siin on reisimine keerukas, näiteks pakutakse lendu Roomasse 30 tunniga! Jääb mulje, et kui muidu viirust kätte ei saa, siis mõnes lennujaamas ehk õnnestub see niimoodi ikka hankida. Hoian pöialt, et lennufirmad vastu peaksid. Kui nemad ära kaovad, ei saa ka meie tööd teha. Igaüks jääb siis oma mätta otsa. Mis siis saab, ei kujuta ette. Kui ma 1993. aastal alustasin, siis oli meil ainult Eesti turg, ja see on üks äraütlemata kurb turg.

Et tahetakse alla nn turuhinna ega taheta maksta?

Jah. Ei saa ju lähtuda sellest, et las modell tuleb tasuta lavale, me anname pärast tasuta süüa... Kui me suudame maailmas oma modellidega nii hästi läbi lüüa, miks ei hinnata kodus seda valdkonda?

Kuidas meie modellide reitingud on maailmakuulsate moemajade silmis?

Normaalsed, kuid muudatused on selles valdkonnas suured, hästi palju etnilisi rühmi on tulnud ja konkurents on väga suur. Sa pead olema neli korda tugevam, et läbi lüüa, võrreldes kümne aasta taguse ajaga. Samuti on vanusepiirangud, paljud ei töötagi enam alla 18aastaste modellidega. See on õige, sest miks tuua 13–14aastane laps täiskasvanute maailma?

Eesti tööturumeetmed teie valdkonda ei laiene?

Seda antakse ainult eluliselt vajalikele firmadele... Itaalias ja Hispaanias valitsus näiteks toetas modelliagentuure. Ma pole sellega ka tegelenud, sest aiman, mis sealt öeldakse. Meil Eestis ei vaadelda modellindust kui tööd. Üldine arusaam modellindusest on, et see on edevuse laat. Kui see mõttelaad ei muutu, et see on töö nagu iga teine ja selle pealt makstakse korralikke makse, siis ei muutu ka modellinduse olukord Eestis.

Kui ma 1993. aastal alustasin, siis oli meil ainult Eesti turg, ja see on üks äraütlemata kurb turg.

Neli aastat Praami-Leedota.

Saaremaa suurärimehe elu täis võitlusi ja vaidlusi

Mida teeb Vjatšeslav Leedo, kel magus monopol sõrmede vahelt libises? Laevandus polnud kaugeltki tema ainus tegevusala.

TANEL SAARMANN

Enam kui neli aastat tagasi, 2016. aastal kaotas Vjatšeslav Leedo lõplikult mesimagusa praamiäri. Nii riigi kui ka endiste äripartnerite arvates läks ta liiga ahneks. Praegu saadavad teda kohtuasjad, millest üks ähvardab päevavalgele tuua legendaarse Saaremaa Laevakompanii telgitagused. Leedo impeerium on aga endiselt võimas.

Slavik, nagu sõbrad Leedot kut-

suvad, on paljude äripartnerite ja endiste võitluskaaslastega tülli pööranud. Magnaat võttis vaatluse alla mehe äritegevuse, sest ta toimetab väsimatult mitmel rindel. Praamisaaga ei taha teda aga kuidagi maha jätta. Miks nii?

Taasiseseisvunud vabariik oli veel noor, kui marja- ja ristsõnaäriga suurt raha teeninud Leedo saartevaheliste liinide konkursile kutsuti ja ta selle ka võitis. Aasta oli siis 1994. Järgnes

enam kui 20 aastat pudrumägesid ja piimajõgesid. Leedol tekkis tunne, et nii jääbki. Väga tugeva sõnumi andis 2006. aasta, kui toonane majandusminister Edgar Savisaar lasi pikendada Leedo firma Saaremaa Laevakompanii lepingut riigiga veel kümneks aastaks.

Sellele eelnes võitlus, mis maksis ministrikoha Meelis Atonenile Just tema asemel tõusis pukki Savisaar. Ühest küljest sai Slavik vihje, et LAHKUS LAEVALT: Leedo pidi pärast aastakümneid tegutsemist praamidele selja keerama.

monopoli lõpp

Foto Rauno Volmar

Täishaldusteenus

Äri- ning laokinnisvara haldus- ja hooldusettevõte

Täishaldusteenus

Täishaldusteenus

Täishaldusteenus on kogu haldusstandardi piires kirjeldatud kinnisvara säilimise ja korrashoiu teostamine

Täishaldusteenus on kogu haldusstandardi piires kirjeldatud kinnisvara säilimise ja korrashoiu teostamine

Korrashoiu korraldamine

KOGU HARJUMAA PIIRES TASUTA KONSULTATSIOON

TEHNILISE HALDURI TEENUSED

20aastase kogemusega Äri- ning laokinnisvara haldus- ja hooldusettevõte

Täishaldusteenus on kogu haldusstandardi piires kirjeldatud kinnisvara säilimise ja korrashoiu teostamine

Korrashoiu korraldamine

KOGU HARJUMAA PIIRES

Korrashoiu korraldamisel tagatakse kinnisvara omanikule hoone väline ja sisene heakord, kokkulepitud puhtustase ja koristuse sagedus

Korrashoiu korraldamine

Korrashoiu korraldamisel tagatakse kinnisvara omanikule hoone väline ja sisene heakord, kokkulepitud puhtustase ja koristuse sagedus

Korrashoiu korraldamisel tagatakse kinnisvara omanikule hoone väline ja sisene heakord, kokkulepitud puhtustase ja koristuse sagedus ELEKTROONILISE HOOLDUSPÄEVIKU KOOSTAMINE OBJEKTILE

ESMAREAGEERINGUD

Tehnohoolde korraldamine

Tehnohoolde korraldamine

Tegevused ja tööd selleks, et füüsiliselt säilitada kinnistu osaks olevaid ehitisi, tagades nende ning nende üksikute osade ja tehnosüsteemide seisundi vastavuse ettenähtud nõuetele

Tegevused ja tööd selleks, et füüsiliselt säilitada kinnistu osaks olevaid ehitisi, tagades nende ning nende üksikute osade ja tehnosüsteemide seisundi vastavuse ettenähtud nõuetele

TEENINDAMINE

TASUTA KONSULTATSIOON

SÕPRUST SOBITAMAS?

poliitikud võivad kakelda ja võidelda, aga lõpuks võidab ikka tema ja monopol jätkub. Teisalt pidi see aga olema märguandeks, et parvlaevandus on poliitilise võitluse karm tanner ning midagi kaljukindlat selles äris ei ole.

Sõbrad Miil ja Tomingas 2006. aasta lepinguga kaasnes aga kohustus tuua liinile kolm uut parvlaeva. Leedol selleks raha polnud, aga tal oli 10aastane leping ja enda sõnul ka vankumatu sõprus poliitikutega. Ettevõtjad Richard Tomingas ja Olav Miil nägid potentsiaali ja panid mängu kokku enam kui 240 miljonit Eesti krooni (15,3 miljonit eurot). Ent algamas oli globaalne majanduskriis ning parvlaevade tellimisega oli tuli takus. Uued alused ehi-

tati Norras ja seetõttu saadi Norra riigi käendusel ka pangalaenu – enam kui 76 miljoni euro ulatuses. Seejuures pandi paika keerulisena tunduv skeem, mida poliitikud ja avalikkus asusid karmilt kritiseerima. Raha liikumist oli peaaegu võimatu jälgida ning nii arvati, et Leedo, Miil ja Tomingas muudkui rikastuvad riigi dotatsioonide toel. Praamiäri aga tundus lollikindla bisnisena ning panused olid suured. Kolme laeva pangalaenu tagasimakse tähtaeg seati aastale 2026. Seega oli ärimeestel olemas kindlus, et pideva rahavooga suurprojekt vältab ka kehtiva lepingu lõppedes veel kümme aastat, kuni 2026. aastani.

Leedo mängib end auti Jõuame aastasse 2014. Kolm „uut“ parvlaeva – Hiiumaa, Muhumaa ja Saaremaa – on aastaid liinil olnud. Valitsus-

koalitsiooni moodustasid Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid, Taavi Rõivas sai peaministriks. Praamileping hakkas lõppema ja valitsus pidi tegema otsuse edasise kohta. Leedo oli kümne aasta taguses hankes karastunud, aga nüüdki lõi tema paat tugevalt kõikuma. Aga seekord näitas riik monopoli nautinud Leedole koha kätte.

Konkursile, mille käigus sooviti leida laevaliikluse korraldaja, pidi nüüd tulema ka riigifirma Tallinna Sadam. Algusest peale oli teada, et kui selline käik juba tehakse, siis riigifirma sinna kaotama ei lähe. Leedo püüdis kõigest väest. Käima läks meediasõda ning kumbki pool soovis tõestada, et tema variant oleks riigile parim.

Ometi oli palju neid, kes arvasid, et kordub aastatetagune stsenaarium, kust lõpuks väljub võitjana ikka Saaremaa Laevakompanii ja ehk lendab postilt mõni ministergi. Näiteks majandusminister Urve Palo . Esimesele hankele tuligi vaid Leedo firma pakkumine. Riigifirma ei jõud-

Richard Tomingas

Olav Miil

SUURE TEENISTUSE ALGUS: Vjatšeslav Leedo praamiaja alguses. Peaminister oli Mart Siimann.

Leedo ja värske majandusminister Andrus Ansip 2004. aasta suvel.

SAVISAARE ALLKIRI: Ansipi valitsuse majandusminister andis praamiparunile taas rohelise tule.

RASKEKAHURVÄGI: Leedot esindasid Saaremaa Laevakompanii pankrotiasjas isa-poeg Pilved.

Foto

Foto Raigo Pajula

Foto Ilmar Saabas

Foto Ilmar Saabas

Foto Ilmar Saabas

Foto Sven Arbet

nud oma pakkumust valmis. Draama missugune!

Siis aga tuli ootamatu käik. Minister Palo lennutas Saaremaa Laevakompanii tütarettevõtte Väinamere Liinid pakkumise nõtke liigutusega prügikasti. Nüüd võis pihta hakata väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, sisuliselt otsesuhtlus tulevase vedajaga. Selleks oli loomulikult riigifirma. Valitsus 1, Leedo 0. Leedo tegi oma pakkumises ühe vea – sealt puudus tõestus valmisoleku kohta lepingu lõppedes laevad riigile müüa. Hanke üks peamisi nõudmisi oli, et riigil on võimalus – aga mitte kohustus – laevad 2026. aastaks välja osta.

Magnaadiga vestelnud ja toona asja juures olnud inimeste sõnul muutus Leedo ahneks, nõudes riikliku dotatsiooni olulist suurendamist. Olukorda sekkus ka Olav Miil, kes püüdis talle kuuluvaid parvlaevu riigile müüa. Lepingudki olid juba valmis, vaja panna vaid allkirjad, kuid viimasel hetkel jäi tehing katki. Tallinna Sadam pidi kiirkorras tellima uued parvlaevad ning me teame, mida see endaga kaasa tõi.

Viimases hädas Saksamaale Vjatšeslav Leedole jäi toimunust okas hinge. Ta püüdis hanget vaidlustada, aga jäi kohtus kaotajaks. Väidetavalt soovib ta õigust saada tänaseni ega ole maha matnud plaani riigilt kahjutasu nõuda. Pikalt on ta vaielnud ka riigifirmaga Saarte Liinid, mis pakub tänaseni sadamates teenuseid. Saaremaa Laevakompanii jäi neile võlgu enam kui miljon eurot. Ka see vaidlus pole päris lõpuni peetud, sest Leedo ei anna alla.

Kindlana tundunud teenistus oli läbi lõigatud ning langenud praamikuningas jäi Olav Miilile ja Richard Tomingale lõpuks väidetavalt 4,3 miljonit eurot võlgu. Kohtutes vaieldakse ka selle üle.

Peagi selgus, et parvlaevu omanud firmad Paxton Assets, Reyna Trade ja Dagenhart võlgnevad riigile ligi 700 000 eurot käibemaksu. Ka siin on äripartnerid eri meelt – ühed ütlevad, et süüdi on Leedo, teine pool kinnitab, et solidaarselt vastutavad kõik. Ühesõnaga, varem üksteist sõpradeks nimetanud kolmik on lootusetult tülli läinud.

2015. aastal võtsid Miil ja Leedo siiski ette päästeplaani. Ehkki mehed

Ühest küljest sai Leedo 2006. aastal vihje, et poliitikud võivad kakelda ja võidelda, aga lõpuks võidab ikka tema ja monopol jätkub. Teisalt pidi see aga olema märguandeks, et parvlaevandus on poliitilise võitluse karm tanner ning midagi kaljukindlat selles äris ei ole.

olid juba tülis, otsustati siiski proovida parvlaevadele rakendust leida. Saksamaale Elbe jõele suunati parvlaevad Muhumaa ja Saaremaa. Edu ei suudetud aga saavutada ning Magnaadile teadaolevalt lõpetas parvlaevade omanik Miil seal kokkvõttes veel suurema miinusega, kui on Leedo väidetav võlg. Saatuslik garantiikiri Ehkki Leedo on avalikult püüdnud parvlaevateemast taanduda ning räägib endast kui kinnisvara- ja põllumajandusärimehest, siis tegelikult ei anna teema talle rahu ka aastal 2020. Eelnevale lisaks toimub veel üks põhimõtteline vaidlus ja uurimine ka tema varasema kroonijuveeli asjus.

Jutt käib Saaremaa Laevakompaniist, mis läks 2018. aastal pankrotti. Suurimaks võlausaldajaks ja pankrotiavalduse esitajaks oli Leedo enda teine ettevõte Holostovi Kinnisvarahaldus. Nimelt leidis Leedo ootamatult üles ühe vana, krooniajal tehtud 300 miljoni kroonise (ligi 20 miljonit eurot) garantiikirja. Alla olid kirjutanud kaks Leedo ettevõtet.

Miili ja Tominga sõnul on see 2006. aastal tehtud garantiikiri „väga kahtlane“, sest keegi polnud sellest varem teadlik. Leedo raiub vastu, et tegemist on igati ausa paberiga.

Kuid just selle suure nõude tõttu rahuldati Holostovi Kinnisvarahalduse soov ning 19. novembril 2018 kuulutati välja kuulsusrikka laevafirma pank-

rot. Kohustuste kogusummaks kujunes 20 miljonit eurot, millest ligi 19 miljonit moodustas Holostovi nõue.

Käis sõna sõna vastu heitlus, kus teineteise pihta pilluti hagisid ja pretensioone. Ühel hetkel oli neid kohtutes 30 ringis. Miil ja Tomingas soovisid näiteks pankrotihaldur Veli Kraavi taandamist pankrotiasjast, Leedo pool süüdistas Tomingat kolme parvlaevu omanud firma aruannete võltsimises.

Prokuratuur asus uurima Oli 2019. aasta varasuvi, 8. mai ning keskkriminaalpolitsei töötajad suundusid Saaremaa Laevakompanii ja Holostovi Kinnisvarahalduse kasutuses olnud ruumidesse. Need otsiti läbi. Oli algatatud kriminaalmenetlus, mille raames kontrolliti, kas Saaremaa Laevakompanii pankrot võib olla tahtlikult põhjustatud. Uurimise keskmes on toosama kurikuulus garantiikiri.

Vjatšeslav Leedot kahtlustatakse pankroti põhjustamises ja võltsitud dokumentide kasutamises ning Saaremaa Laevakompanii endist tegevjuhti Tõnis Rihvki dokumendi võltsimises ja maksejõuetuse põhjustamises. Kahtlustatavate seas on veel kaks ettevõttega seotud inimest, üks võltsimisele ja teine pankroti põhjustamisele kaasaaitamises.

Kriminaaluurimist teeb keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude

Leedo teise valdusfirma VL Investeeringud oluliseks osaks on Saaremaa Lihatööstus OÜ. Mõnes mõttes on lihatööstus monopol, sest selle valduses on saare ainuke tapamaja.

büroo ning juhib Lääne ringkonnaprokuratuur.

Magnaadile teadaolevalt on uurimine lõppenud ning Leedo, Rihvk ning teised peavad astuma kohtupinki. Prokuratuur seda veel ei kinnitanud. Selge aga on, et uudiseid peaks tulema varsti.

Rihvk püüab nüüd üksi

Leedo truu võitluskaaslane parvlaevade päevilt Tõnis R ihvk ostis koos poegadega sel suvel ära Tuule Liinid, samuti ühe endise Leedo parvlaevaimpeeriumi osa. Uus omanikfirma T.R. Merendus kuulub võrdsetes osades Tõnis,

Artur, Mattias ja Taavi Rihvkile ning see asutati tänavu aprillis. „Tehingu toimumisele aitas suuresti kaasa endise omaniku tõdemus, et tema isik ja seosed on takistuseks ettevõtte eesmärkide täitmisel ning läbirääkimiste tulemusena jõuti kokkuleppele ettevõtte müümises,“ lausus Tõnis Rihvk juulikuus Maalehele. Rihvk loodab ettevõttega tulevikus os aleda parvlaevahangetel. Esimene suur tagasilöök juba saadi. Maanteeamet valis teenusepakkujat Kihnu–Munalaiu, Munalaiu–Manilaiu, Sõru–Triigi ja Rohuküla–Sviby marsruutidele kuni aastani 2026. Võitjaks osutus Tuule Liinide ees AS Kihnu Vee­

teed. Rihvk ei ole tulemusega rahul ja leiab, et teda koheldi ebaõiglaselt. Saarte Liinide juhatuse esimees Villu Vatsfeld ei hoidnud end Maalehele kommentaari andes tagasi. Tema sõnul on Saarte Liinid küsinud varasematel konkurssidel Vjatšeslav Leedo omanduses olevatelt Tuule Grupiga seotud ettevõtetelt – kuhu kuni selle aasta kevadeni kuulus ka Tuule Liinid – sadamateenuste osutamise eeltingimusena rangemaid lisagarantiisid.

„Tegemist on olnud kroonilistest võlglastest probleemsete ettevõtetega, millest tuntuimad on 2016. aastal kokku üle ühe miljoni euro suuruse sadamatasude võlgnevusega avalikult liiniveolt lahkunud Väinamere Liinide OÜ, selle üks omanikke Saaremaa Laevakompanii AS ja liine teenindanud parvlaeva omanikettevõte St. Ola Maritime OÜ, mida kõiki esindas ASi Saarte Liinid ees tegevjuhina Tõnis Rihvk,“ ütles Vatsfeld.

Ehk aastatega korjatud taagast pole vabanenud ei Leedo ega Rihvk.

Leedo pakkis bussifirma mitu korda kokku

Kahtlemata on Vjatšeslav Leedo suurärimees. Tema impeeriumi teine osa oli pikka aega logistikaäri ehk reisijatevedu bussidega ja kaubavedu maanteel.

Sarbuss ASi nimetati veel mõned aastad tagasi Saaremaa edukaimaks transpordiettevõtteks. Sel suvel läks firma vaikselt pankrotti, kuid võlausal­

Tõnis Rihvk

PEREÄRI: Kristjan Leedo juhib isa lihatööstust.

TAAS SUURIM LAUT! Veised on Leedode uus suur kirg.

Foto Rauno Volmar

Foto Tanel Meos

Foto Rauno Volmar

dajad koos pankrotihalduriga hakkavad seda protsessi lähemalt uurima.

„See on sügavalt tühi ja varatu,“ ütles Sarbussi kohta hiljuti Ärilehes ilmunud loos LEXTALi advokaadibüroo vandeadvokaat ja partner Urmas Ustav, kes täidab protsessis pankrotihalduri kohuseid. 2016. aastal, kui esitati firma viimane majandusaasta aruanne, oli vara veel ligi 4,8 miljoni euro eest. Toona oli Sarbussi omanik Vjatšeslav Leedo ettevõte Holostovi Kinnisvarahaldus AS. Seejuures ületas müügitulu kuue miljoni euro piiri ja aktsiaselts oli kasumlik, jaotamata kasumit oli pisut alla 600 000 euro.

Sarbuss kadus ootamatult

Sarbussi kaasuses tekitab küsimusi muu hulgas see, et ettevõtte nimel on liiklusregistri andmetel umbes 15 sõidukit ja kerghaagist, aga Urmas Ustav, toona veel ajutise halduri ametis, ei suutnud tuvastada nende asukohta.

Holostovi Kinnisvarahalduse majandusaasta aruandes oli Sarbuss 2017. aastal veel nimetatud, kuid aasta hiljem polnud sellest enam sõnagi. Nagu ei oleks firmat kunagi olnudki. Bussid vurasid aga teedel edasi, sest reisijatevedu tõsteti üle Sarbuss Logisticsi nime kandva firma alla, mille omanik oli – üllatus-üllatus – Holostovi Kinnisvarahaldus. Leedo sai nii reisijateveo endale tagasi.

Sarbussi kaubavedude osa rändas aga OON Logisticsi nimelise ettevõtte alla. Selle eesotsas figureeris Leedo väimees Taavi Tuisk . Tema oli aastaid ka Sarbussi juht. Ja just ajal, kui ettevõtte majandusaasta aruannete esitamine katkes. Ka OON Logistics läks sel aastal pankrotti ning nii pankrotihaldur kui ka võlausaldajad näevad sealgi veidrat pilti, mida peab lähemalt uurima.

Leidsid kange vastase

Kui parvlaevade puhul ei saa Leedo lahti Olav Miilist ja Richard Tomingast, kes, nui neljaks, soovivad Slavikult väidetavad võlad kätte saada ja ta vastutama panna, siis OON Logisticsi puhul on tal vastas kütuseärimees Teet Järvekülg . Tema sai omal ajal tuntuks Autorollo ehk Pentuste-Rosi-

MEGAPROJEKT: Leedol on oluline roll selles, kui Vabaduse väljaku serv muutub täielikult. UUS KULTUURIHÄLL? ERSO visioon enda kontserdimajast.

mannuste kohtusse viimisega. Nüüd soovib ta teada saada, mis on toimunud Sarbussi ja OON Logisticsiga.

Kui jälgida Sarbussi, OON Logisticsi ja Sarbuss Logisticsi viimase aja ajajoont ja majandusaasta aruandeid, joonistub välja selge pilt, kuidas firmad on liikunud või neid on liigutatud pankroti poole. Kuidas juhtus nii, et mõlemad pealtnäha toimivad ettevõtted lõpetasid varatult pankrotis?

„Hakkame sisuliselt tegelema. Tööpõld on lai. Tahame aru saada, mis tehinguid on tehtud. Kas need on olnud S arbussi enda ja võlausaldajate huvides. Üks võtmeküsimusi on seosed OON Logisticsiga,“ selgitas Urmas Ustav. See tähendab, et ta hakkab koostööd tegema teise protsessi pankrotihalduri Kalev Mägiga.

Ustav kinnitas, et kaevamistöid on nüüd vaja teha omajagu, aga raugemist praegu karta ei ole. SEB ja Swedbanki esin -

dajad on samuti pankrotitoimkonnas ning see tähendab võlausaldajate tuge, et toimunust aru saada.

Sarbuss jättis endast maha üle kolme miljoni euro suuruse võla, OON Logistics umbes 600 000eurose.

Leedo jättis ka uue firma Pärast Eesti Päevalehe Ärilehes 24. septembril ilmunud artiklit on toimunud veel üks oluline sündmus. Sarbuss Logistics rändas neli päeva pärast loo ilmumist APW Varahaldus OÜ kätte, mille omanikuks on Tõnu Põder. Juhatuses on aga üks mees –skandaalne äritegelane Aivo Pärn . Põder ja Pärn on ennegi koostööd teinud. Nii et vähemalt praegu Leedo enam bussiäris ei osale. Saarlasi veavad mandrile ja sealt tagasi teised.

Üks monopol Leedol veel on – lihatööstus koos tapamajaga Vjatšeslav Leedo on suurelt ette võtnud ka põllumajanduses. Saaremaal on teatud majandusvaldkonnad, mis kõvasti kao-

Teet Järvekülg

Aivo Pärn

Foto Madis Veltman

Foto Sven Arbet

taksid, kui mandriga tekiks püsiühendus. Näiteks loomapidajad ja piimatootjad. Ei ole neil mõistlik oma kaupa mandrile vedada. Hiljuti kurtis Leedo üks firma Pöide AG oma majandusaasta aruandes, et on sunnitud piimatootmise lõpetama, sest kohalik suurnimi Saaremaa Piimatööstus maksvat liiga vähe. Lihaga on aga lugu tunduvalt parem, sest selle lõppjaam on Leedo enda käes.

Leedo teine valdusfirma VL Investeeringud on Holostovi Kinnisvarahaldusest märksa väiksem, ent selle oluliseks osaks on just Saaremaa Lihatööstus OÜ, mida juhib üks Leedo poegadest, Kristjan . Põllumajandust, mille keskmes on veisekasvatus ja lõppjaam lihatööstus, on Leedo nimetanud lisaks kinnisvarale üheks oma n-ö uue aja äriks. Eri ettevõtete alt tehakse saarel suuri investeeringuid ja kaasatakse miljonite eest euroraha. Ei ole harv juhus, kui Leedo perekonnale kuuluva firma üks loomalaut teeb oma suurusega saare uue rekordi ja napsab tiitli tema teise pereliikme firma eest. Olgu omanikuks poeg või pojanaine.

Mõnes mõttes on lihatööstus monopol, sest selle valduses on saare ainuke tapamaja. Pealegi on tegemist Eesti viie suurema sekka kuuluva lihatoodete valmistajaga. Neist sõltub saarel palju.

2019. aasta lõpetas lihatootja oota m atult suure kahjumiga. Ettevõte ise põhjendab seda oma aruandes toorainehindade tõusuga, selle mõju oli veidi alla miljoni euro. Kokku tuligi kahjumiks 969 200 eurot. Tegemist on aga tugeva ettevõttega, millel omakapitali kokku üle 7 miljoni ja varade maht ületab 19 miljoni euro piiri.

2019. aasta lõpust tekkis firmal riigi ees ka maksuvõlg, mis vahepeal kasvas juba üle 300 000 euro, kuid on nüüd ajatatuna 105 544 euro peal.

Tütarde seis kehvem Lihatööstusel on aga ka kolm tütarfirmat. Esimene neist, Muhu Farmid OÜ tegeleb alates 2019. aastast liha-

KOKKU-LAHKU-KOKKU-LAHKU: Sarbussi bussidega Leedo praegu ametlikult ei tegele.

veiste nuumamisega, enne seda oli tegevuseks mahesööda tootmine. Ettevõtte maad anti rendilepinguga üle lihatööstuse teisele tütrele Audla OÜ-le. Loomad on plaanis osta Tuule Grupi teistelt põllumajandusettevõtetelt. Muhu Farmidel on üleval mõni tuhat eurot maksuvõlga ja kaks maksehäiret loomasööda hulgimüüjatele. Suurem võlg on Scandagra Eesti ASi ees, jäädes 3200 ja 12 800 euro vahele. 2019. aasta lõpetati ligi 250 000eurose kahjumiga, ehkki käive oli varasemast tunduvalt kopsakam, 840 000 eurot.

Söödakasvatusega tegeleva Audla OÜ maksehäirete arv on kolm, väikseim neist taas Scandagra Eesti ees, suurim mootorikütuste müüja Jetoil ASi ees. Ettevõte tegutseb pidevalt väikeses kasumis.

Saneerimine seisab Kolmandas tütarettevõttes aga käib saneerimisprotsess. Pöide AG OÜ läbib seda, olles kokku võlgu enam kui

miljon eurot. Suurim võlgnevus on Leedo enda ja tema lähedastega seotud ettevõtete ees. Emafirma Saaremaa Lihatööstus soovib näiteks tagasi saada ligi 490 000 eurot. Lisaks on nõudjate seas ka Folia Agro OÜ ja Vet Agro OÜ. Saneerimine ei tee just rõõmsaks neid võlausaldajaid, kes Leedo sõpruskonda ei kuulu. Nimelt on Slavik saneerimisprotsessis endale saanud 67,06 protsenti häältest, mis on väga oluline – 2/3 häältega saab protsessi kenasti kontrollida. Nii ongi teised pandud fakti ette, et võlgade tagasimaksmine toimub kuue ja poole aastaga. Ka siin on suurimaks väliseks võlausaldajaks Scandagra Eesti.

Ettevõtte saneerimisnõustajaks on advokaadibüroo Kaevando & Partnerid vandeadvokaat Marko Kaevando . Magnaadile ütleb ta, et 1. septembril kinnitas Pärnu maakohus ettevõtte saneerimiskava. Samas on üks võlausaldaja, tulundusühistu Farm In esitanud selle peale määruskaebuse, mis on Tallinna ringkon-

TAANDUNUD SAARELE: Meediahuvi keskmes olnud Leedo hoiab täna madalamat profiili.

Foto Eero Vabamägi

Foto Tanel Meos

nakohtu menetluses. „Ei oska öelda, millal ringkonnakohus võiks määruskaebuse kohta lahendi teha,“ ütles Kaevando.

Magnaadi andmetel leidis hiljuti aset vahejuhtum, kus SEB Liising konfiskeeris Pöide AG töötajate sõidukeid. Pank ei soovi kliendisuhtlust kommenteerida.

Puitmajaäri eduloost Hiinas pole veel kuulda Leedo impeeriumi järgmine sammas ulatub Hiinani välja. Selleks on kokkupandavaid puitehitisi tootev ning elamuid ja mitteeluhooneid ehitav Saare Erek AS. Firma, mis pakub saarel tööd enam kui 50 inimesele.

2020. aasta septembris teatas Julianus Inkasso juba mitmekümnendat korda Postimehe vahendusel, et Saare Erek on probleemne võlglane. Sama teadet on edastatud 2018. aastast saadik. Riigile on ettevõte võlgu 127 000 eurot, kuid maksehäireid on kokku kaheksa. Suurim võlg on Kunda Nordic Tsemendi ees, jäädes 12 800 ja 64 000 euro vahele.

Saare Ereki läinud aasta majandus s eis ei ole veel teada. 2018. aastal teeniti 6miljonilise käibe juures 214 000 eurot kasumit.

Baltikumi suurim tööandja Hiinas Saare Ereki oskusi ja teadmisi on hakatud ka eksportima. 2018. aasta suve lõpul avas Leedo Hiinas Hubei provintsis Jingmeni linnas freespalk­ ja elementmajade tehase. Leedo omab sellest Saaremaa Holding OÜ kaudu 70 protsenti ja sai sellega Baltimaade suurimaks tööandjaks Hiinas.

Töötajaid oli seal viimati 130, tehas ise 15 000 ruutmeetrit suur. EAS pani protsessile õla alla poole miljoni euroga. Hiina on välisinvestorite jaoks unelmate riik – Saare Erek ei pea seal kolm aastat makse maksma. Koroonakriisi puhkedes pidi aga Leedo firma kõik 130 töölist koju saatma ja neile palka edasi maksma. Leedo ütles siis, et kiire kasv, mis neil just käsil oli, pidurdus järsult. Märtsi teises pooles tootmine jätkus. Infot sealse ettevõtte majandustulemuste kohta paraku saada ei ole. Nõukogu liige Kristjan Leedo Magnaadi küsimustele ei vasta. Nii ei olegi veel selge, kui lennukalt on alustatud.

Magusad krundid saarel ja mandril

Vjatšeslav Leedo impeeriumi kinnisvaraportfell on k adestamisväärne, eriti muidugi kodusel Saaremaal. Eri firmade bilansis on kümnete miljonite eurode eest vara. Näiteks Compakt Maadehaldus OÜ ­ le kuulub 265 kinnistut Saaremaal. See on sadu, kui mitte tuhandeid hektareid maad üle saare. Kõige selle pealt teenis firma 2019. aastal vaid 265 025 eurot ja kahjumiks jäi ligi 77 500 eurot. Jaotamata kasumit on aga 1,7 miljoni jagu.

Kallimad saare kinnistud asuvad loomulikult Kuressaare kesklinnas ja vanalinnas. Sealsed olulisemad krundid on kokku kogutud Holostovi Kinnisvarahalduse alla. Paljudel neist kruntidest asuvad Leedo muude ettevõtete kontorid või tootmishooned, aga enamikus siiski teiste ettevõtete poed ja söögikohad.

Harjumaa väikearendaja Leedo on pisitasa tegutsenud ka Harjumaal ja Tallinnas. Näiteks on valminud Rae valda Peetri alevisse Peetri kogukonnakeskus, kust kohalikud leiavad mitmeid kauplusi ja teenusepakkujaid. Samas alevis on tal rohkem kui 4000ruutmeetrine krunt ka Uusmaa tee ääres. Tallinnas on tehtud hulk väiksemaid arendusi, nagu Tihase tänav 17, 23 ja 25 hooned. Kaks korterit on sealt veel siiani Compakt Kinnisvara käes. Leedo oma on ka eelmise buumi ajal valminud Tedre 35 maja.

Pärnu mnt 271 ja 273 majad Coffe ja Cognac on samuti Leedo firma arendatud. Firma bilansis on siiani alles nende majade parkimiskohti, garaaže ja kaks korterit. Vanalinnas, aadressil Rüütli 16/18 asuvad kaks Compakt Varahaldusele kuuluvat korterit. 18 013 ruutmeetrit maad on Leedol Paljassaare poolsaarel, otse n­ö Sultsi tehissaarte kõrval.

Osa megaprojektist

Tuntuim Leedole kuuluv maatükk Tallinnas on kindlasti kahte ossa jaotatud Kaarli pst 2 / Kaarli pst 4a. Esimest mäletatakse nn Laari kohvikuna. Kui see kuulub Varamaad Kinnisvarale, siis Kaarli pst 4a omanikuks on Saaremaa Lihatööstus. Ei, neil pole plaanis sinna luua pealin­

na filiaali. Viis aastat tagasi räägiti veel aktiivselt, kuidas Kaarli puiesteele tuleb Leedo megaprojekt, kaheksa maa­aluse korrusega Põhjala Kompetentsikeskus. Siis oli lootus, et piirkond saab hoopis uue näo ja antakse autodelt üle inimestele. Sooviti rajada innovatsiooni, loome­, kultuuri­, vaba aja, meelelahutuse­ ning konverentsikeskust.

12. märtsist 2020 on Tallinna planeeringute registris aga märge, et seitsme aasta jooksul ei ole kr undi kohta jõutud lahenduseni ja 2012. aastal alustatud detailpl aneeringu menetlus katkestati. Kui taotlejad soovivad uuesti detailplaneeringut algatada, tuleb taotlus ja lahendusettepanek esitada uuesti. See ei tähenda siiski, et idee oleks maha maetud.

Praegu ajab asja MTÜ Harjuoru 2030. Lisaks Leedo ettevõtete kruntidele kätkeb projekt kogu ala. Seda vedav Peeter-Eerik Ots ütleb, et lähteülesanne oli lihtsalt aegunud ja vajab värskendust. Tema sõnul on MTÜ koostöös Eesti Arhitektuurikeskusega ette valmistamas Linnafoorumit, mis keskendub vanalinna eraldavale bastionivööndile.

ERSO leiabki endale viimaks koha?

Tegemist on huvitava projektiga. Eesti Riiklikule Sümfooniaorkestrile (ERSO), kes kontserdimajale sobiva asukoha otsingul ka Harjuoru võimalusi uuris, tegi arhitekt Villem Tomiste mahulise eskiisprojekti, millest nähtus, et puhtalt mahtudelt võiks Harjuorg olla uuele esinduskontserdihoonele sobiv asukoht.

„Selle teadmise põhjalt on ERSO, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tuule Grupp ja MTÜ Harjuoru 2030 sõlminud koostöömemorandumi, et kinnitada vastastikku huvi kontserdimaja projektiga üheskoos edasi liikuda. Kogu protsess võtab oma aja ning enne ei ole kavas ei kontserdimaja arhitektuurikonkursi ega uue detailplaneeringu algatamisega edasi liikuda kui eelmised sammud on astutud ja vajalik selgus käes,“ ütles Ots.

Varamaad Kinnisvara rendib samal ajal välja kohvikut ning haldab selle juures asuvat parklat. Kaks aastat tagasi teeniti ligi 300 000eurose käibe juures 100 000 eurot kasumit.

Miks me ei suuda ühtegi

kriisi ette näha?

Keegi ei näinud ette koroonakriisi. Keegi ei tabanud aastail 2008–2009 ära majanduskriisi saabumist. Kas tuleviku ennustamine ongi lootusetu üritus?

Kaksteist aastat tagasi sõlmis USAs Virginia osariigis asuva George Masoni ülikooli majandusprofessor Bryan Caplan kihlveo konservatiivse poliitikakommentaatori Mark Steyniga. Steyn on kõva euroskeptik ja korduvalt ennustanud Euroopa Liidu lagunemist. Lõpuks sõlmiti kihlvedu järgmistel tingimustel: kui enne 1. jaanuari 2020 lahkub Euroopa Liidust mõni riik, mille rahvaarv on suurem kui 10 miljonit, maksab Caplan Steynile 100 dollarit. Kui ei lahku, on võitja Caplan ning hoopiski Steyn peab tasuma 100 dollarit.

2016. aastal Brexiti referendumi järel tundus, et Caplan on kaotamas. Kuid lahkumine ikkagi venis ja toimus lõpuks alles 31. jaanuaril 2020. Caplan võitis.

Praegu on Caplani kihlvedude skoor 21 : 0. Ta on sõlminud palju pikaajalisi kihlvedusid eri valdkondade kohta ja siiani perfektselt tulevikku ennustanud. Muidugi tunnistab Caplan isegi, et varem või hiljem ta mõne kihlveo kaotab, see on statistiline paratamatus. Paaril korral on tal

ka vedanud, kas või sellesama Euroopa Liidust lahkumisega.

Aga 21 : 0 on siiski nii muljetavaldav, et seda ei saa ainult juhuse kaela ajada. Üks Ameerika tuntumaid tehisintellekti uurijaid Eliezer Yudkowsky sõlmis sellepärast Caplaniga isegi kihlveo, kas tehisintellekt hävitab inimkonna 2030. aastaks või mitte. Kuna Yudkowsky on mures, et kui tehismõistus ühel hetkel tekib, ei pruugi see inimeste vastu sugugi sõbralik olla, siis tahtis ta, et Caplan väidaks kihlveos vastupidist (Caplanil on ju alati õigus, ta ju võidab kõik kihlveod). Nii läkski – Caplan panustas sellele, et tehismõistus ei hävita aastaks 2030. inimkonda, ja Yudkowsky võis veidi kergemalt hingata. Muidugi on Caplanil teatud eelised. Ta ei pea kogu aeg ja iga asja peale kihla vedama, vaid saab valida. Näiteks ei ennusta Caplan katastroofe, neid pole tema arvates võimalik ette näha. Küll on ta aga varmas kihla vedama katastroofi detailide, ulatuse, toimumisaja ja muu spetsiifika peale. Mõte on selles, et kui katastroofe pole võima­

MIKK SALU

lik ette näha, siis selle detaile ammugi mitte ja just selle peale on Caplan valmis ka panustama. Paar ebola-teemalist kihlvedu on Caplan ka võitnud.

Enamikul professionaalsetel prognoosijatel muidugi sellist luksust pole, et ise valida, mida ja millal ennustada. Ilmaennustajad peavad iga päev rääkima, mis toimub homme, ega saa lihtsalt öelda, et kuna andmeid pole, siis ennustada ei saa. Samamoodi peavad igal aastal tegema majandusprognoose rahandusministeerium ja Eesti Pank: mis toimub Eesti majanduses, kui palju majandus kasvab ja milline on hinnatõus.

Eesti Pank eksis kolm korda

Ja siis juhtuvad ootamatused. 2020. aastaks tehtud majandusprognoosid läksid kõik mööda. Keegi ei näinud ette koroonakriisi ja selle järel majandusraskusi. Samamoodi läks 2008.–2009. aasta kriiside ennustamisega.

Näiteks 2007. aasta sügisel ennustas Eesti Pank, et 2008. aastal kasvab Eesti majandus 4,3 ja 2009. aastal 5,7 protsenti. 2008. aasta aprillis vähendas keskpank sama aasta majanduskasvu prognoosi 2 protsendi peale ja oktoobris ennustas juba langust – 2008. aastaks pakuti 1,8 ja 2009. aastaks 2,1 protsenti miinust.

Tegelikult kukkus Eesti majandus 2008. aastal 5,1 ja 2009. aastal 14,4 protsenti.

Mis on siin tähelepanuväärset? Mitte ainult see, et pandi mööda, vaid ka see, kui suurelt ja ootamatult eksiti. Oktoobris 2008 – suurem osa aastast on

samamoodi eksisid teiste riikide prognoosijad. Suurt kriisi ette ei nähtud, eksiti lausa kordades ja veel isegi siis, kui tegelikult juba kõik mühinal langes.

Muidugi leiab üksikuid vastupidiseid näiteid. Kuulsaim neist on majandusteadlane Nouriel Roubini, kes 2006. aastal hakkas rääkima võimalikust suurest majanduslangusest. Ja mitte lihtsalt langusest, vaid seostas seda konkreetselt USA kinnisvaraturul toimuvaga. Paar aastat hiljem, kui kriis kätte jõudis, selgus, et Roubinil oli õigus nii kriisi kui ka põhjuste osas.

Mõned asjad räägivad aga Roubini oraaklivõimetele vastu. Nimelt, pärast edukat kriisiennustust on Roubini teinud ridamisi uusi prognoose ja alati mööda pannud. Tihti lausa kolossaalselt. Kas ta ikkagi nägi toimuvat ette või on pigem tegu juhtumiga „pime kana leidis tera“?

Andres Võrk Tartu Ülikoolist (Võrk tegeleb statistika, prognoosimise ja nendega seotud teemadega) võtab suurte kriiside suhtes, nagu 2008. aasta majanduskriis või 2020. aasta koroonakriis, pragmaatilise hoiaku: tuleb tunnistada, et mingeid asju ei suudetagi ette näha. „Me ehitame mudeleid minevikuseoste peale ja kui tuleb midagi uut, mida mudelis pole, siis prognoos ei täitugi.“

See pole allaandmine. Lihtsalt tõsiasja nentimine.

majandusekspert Indrek Seppo. Seppo polnud ise sellega seotud, aga statistika, mudelid ja prognoosimine on ka tema eriala. „Eksponentsiaalse kasvu mudelite puhul tähendavadki väikesed erinevused algandmetes väga suuri erinevusi lõpptulemustes,“ räägib Seppo.

Koroona prognoosimine on üldse üks väga õpetlik lugu, kus endiselt pole lõplikke ja väga häid vastuseid. Märtsi keskel tegi Imperial College prognoosi, kus ennustas kolme kuu jooksul Suurbritanniale 510 000 ja USA-le 2,2 miljonit koroonasurma juhul, kui midagi ei tehta.

See oli väga mõjukas prognoos. Levis kulutulena üle maailma ning sundis Boris Johnsonit ja Donald Trumpi oma poliitikat muutma. Trump on üritanud valimiskampaania ajal isegi kasutada seda argumenti: „Päästsin 2,2 miljoni ameeriklase elu!“

Tagantjärele on muidugi selge, et ka Imperial College’i prognoos eksis rängalt. Vabanduseks ei saa tuua isegi eeldust „juhul, kui midagi ei tehta“, nii ajaraami kui ka viiruse leviku osas pannakse mitmes kohas mööda. Näiteks samas prognoosis väideti, et avalikke kogunemisi pole mõtet keelata, sest sealtkaudu viirus ei levi. Nüüd teame, et teatud tüüpi kogunemised on just olulised viiruse leviku kolded.

juba möödas, sa ei ennusta isegi tulevikku, vaid vaatad olevikku – paned arvudes ikkagi kolm korda mööda! Mis toimub? Me ei suuda ette näha tulevikku, see on veel mõistetav. Aga kas me ei saa isegi aru hetkel toimuvast? Ülaltoodu pole mõeldud Eesmamoodi eksis rahandusministeerium,

Tänavu kevadel esitasid Krista Fischer ja Mario Kadastik valitsusele koroonaprognoosi. Intensiivravisse sattumist ja koroonasurmasid prognoositi umbes kümme korda valesti ehk hinnati tulevikku hullemaks, kui tegelikult läks. Fischer möönab prognoosieksimust ja lisab, et eks seda tuletatakse talle ülikooliski siiani meelde. Aga viitab ka, et see oli väga alguses, kus täpset infot oli vähe.

ti Panga kritiseerimiseks. Sa-

„Lähtusime põhiliselt Hiina andmetest, tagantjärele vaadates olid need andmed tõenäoli-

Eesti esimest koroonaprognoosi, mis siis, et väga-väga ekslikku, kaitseb ka

letatakse talle ülikooliski siiani meelguses, kus täpset infot oli vähe. „Lähtusime põhiliselt Hiina tes olid need andmed tõenäoliselt valed,“ räägib Fischer. Eesti esimest koroonaprognoosi, mis siis, et väga-väga kaitseb ka

Sama laadi probleem on ka mõne teise koroonaprognoosiga, kus ennustatud arvud on küll märksa täpsemad. Hakkad aga peenemat kirja lugema –kuidas viirus levib ja millised meetmed töötavad –, on nendeski valed sees. Mis sunnib jälle küsima: kui arvudes paned täppi, aga põhjuse-tagajärje puhul eksid, siis kas oli ikka tegu hea prognoosiga?

Ka Andres Võrk, üldsegi mitte koroonast rääkides, toob sisse sama teema. Mõnikord on nii, et ennustame küll tulemusi, aga ei tea põhjuseid.

Mark Steyn

Bryan Caplan

Krista Fischer

Mario Kadastik

Eliezer Yudkowski

Indrek Seppo

Fotod Vida Press, Wikimedia Commons, Argo Ingver, Tiit Tamme, Centar

Võrk toob näite, kuidas mõned laenuasutused (täpsemalt nende arvutid) on märganud, et eksisteerib seos laenutaotluse täitmise kiiruse ja laenu tagasimaksmise tõenäosuse vahel, ning selle põhjal prognoosivad arvutid inimeste maksekäitumist. Prognoosid on täitsa täpsed, aga põhjus ega sisuline seos pole teada. Ent kui alati pole võimalik täppiminevaid prognoose teha, siis ehk on võimalik parandada prognooside esitamist? Et oleks võimalik aru saada, mida prognoosid suudavad ja mida ei suuda, mis on üldse prognooside usaldusväärsus, kui kaugele on võimalik nendega minna.

Kuidas öelda: kas majandus kasvab 3,73 protsenti või 2 kuni 4 protsenti?

Üks võimalus oleks loobumine punktprognoosidest. Tavaline on see, et avalikkusele öeldakse ja meedia vahendusel levitatakse ennustusi stiilis, kuidas järgmisel aastal kasvab majandus 3,73 protsenti või et koroonasse sureb 207 inimest. Konkreetsed arvud, konkreetsed punktid graafikul. Nii-öelda punktprognoosid.

Tegelikult tehakse prognoose teistmoodi. Mudelitesse jooksevad andmed sisse ja teisest otsast tulevad andmed välja teatud usalduspiirides. Ehk ei prognoosita majanduskasvu täpselt 3,73% ja kooronasurmi täpselt 207. Vaid et majanduskasv jääb näiteks vahemikku 2,27 kuni 4,91 protsenti ja koroonasurmade arv näiteks vahemikku 72 kuni 470. Alles prognooside esitamisel minnakse konkreetse keskmise punktväärtuse peale.

Geniaalsed ennustused

Nii Fischer kui ka Seppo räägivadki, et prognooside puhul võiks vaadata rohkem usalduspiire ja vähem „keskmist punkti“. Ka Eesti Panga endine president Ardo Hansson kasutab prognoosimisele viidates tihti sõna „tõenäosus“. Rahandusministeerium proovib prognoose esitledes viidatata eeldustele, et kui kehtivad ühed eeldused, on tulemused sellised, ja kui kehtivad teised eeldused, on tulemusedki teistsugused.

See pole täiuslik lahendus, aga annaks võimaluse näidata, et prognoosimine ei ole noolemäng, kus tabamus on täpselt kümnesse, vaid pigem piirkond, kuhu sihitakse.

Loomulikult on siingi paar vastuväidet. Näiteks mõnikord lähevad käärid nii laiale, et tekib küsimus, mida selle infoga üldse teha. Kui koroonaprognoos ütleb, et surra võib

Fotod Shutterstock

5000 kuni 500 000 inimest, siis mida sellise teadmisega peale hakata? Ühel juhul tunduvalt leebem kui gripp, teisel juhul teine maailmasõda.

Ent kui see ongi parim pakkumine (mis ei tähenda, et täpne pakkumine) ja usalduspiirid ongi väga laiad, siis lihtsalt ongi nii, midagi pole teha. See võib olla ebamugav, sest kes ei tahaks täpselt teada, aga puudliku info korral on suured käärid paratamatud.

On aga kohti, kus niimoodi ei saa. Ardo Hansson toob näite, et rahandusministeerium paneb kokku riigieelarvet ja kuigi nii sisuliselt kui ka tehniliselt on täpsem prognoos stiilis „majanduskasv tuleb ühe ja kolme protsendi vahel“, siis eelarve jaoks tähendaks see stiili „teede ehitusse paneme 100 miljonit, aga võib-olla ka 500 miljonit“.

„Tegelikult võiks ka küsida, mis

on alternatiiv,“ mõtiskleb Hansson. Ta räägib, et prognoosimistel on ka teistsugune funktsioon – need aitavad infot ja teadmisi koguda, süstematiseerida mõtlemist. Nii Seppo kui ka Võrk toovad sisse veel termini „intuitsioon“. Seppo ütleb, et statistikat ja mudeldamist (prognoosimise aluseid) õpetatakse liiga matemaatiliselt, oleks vaja paremat intuitiivset taju. Võrk mainib, et mõnikord teed mudeli, mis annab teatud tulemuse, aga tulemus on intuitiivselt vale.

Konkreetne näide. Üks Ameerika tuntumaid statistikagurusid on Columbia ülikooli professor Andrew Gelman . Gelmani tehtud Ameerika valimiste ennustusmudelit publitseerib The Economist ja praegu näitab mudel, et 99protsendise tõenäosusega võidab Biden presidendivali-

mistel Trumpi. Gelman ise aga ütleb, et see on vale. Biden on küll favoriit, aga tõenäosus 99 protsenti on lihtsalt liiga suur. Gelman on mudeli autor, temast paremaid statistikuid on maailmas vähe, aga ta tunnistab isegi, et kui mudelist tuleb selline tulemus, siis ütleb intuitsioon, et midagi on valesti.

Loomulikult võib ka intuitsioon petta, aga kui mingist mudelist tulevad vastused ja tulemused on liiga ilusad, liiga suured või liiga efektsed, tasub vähemalt küsida – kas kuskil võib olla mingi kala?

Kui aga infot pole üldse või pole piisavalt, siis kas on mingeid teisi võimalusi, kuidas vastuseid leida? Nassim Talebile kuulub umbes selline mõte, et kui sul on vaja Berliinis üles leida raudteejaam, siis Londoni linnakaart ei aita. Taleb kritiseerib sellega lä-

Margaret Thatcher, 1974.

rt ei aita. Taleb kritiseerib sellega lä,

Thomas Edison, 1889 (Praktiliselt kogu tänapäevane elektrikasutus on vahelduvvoolupõhine)

Ken Olson, Digital Equipment Corpi asutaja ja juht, 1977

Robert Metcalfe, 3M-i asutaja, 1995

Steve Ballmer, Microsofti juht, 2007

Decca Recording The Beatlesi lepingust keeldumist põhjendades, 1962

„Pole mingit põhjust, et keegi peaks endale koju arvutit tahtma.“

„Internet sähvatab varsti efektselt ja aastal 1996 vajub katastroo liselt kokku.“

„Meile ei meeldi nende kõla ja kitarrimuusika on niigi kaduv nähtus.“

„Kulub aastaid ja mitte minu eluajal, enne kui naine saab peaministriks.“

„Vahelduvvooluga mässamine on ajaraisk. Keegi ei hakka seda kunagi kasutama.“

„Pole vähimatki võimalust, et iPhone saab kunagi märkimisväärse turuosa.“

henemist, kus kaitstakse mingeid mudeleid, prognoose või andmeid stiilis „meil pole küll piisavalt infot ja siin on puudusi, aga see on ikkagi parem kui mitte midagi“. Taleb väidab, et vahel pole halb info parem kui info puudumine. Vahel võib olla mõistlik info üldse kõrvale jätta ja leida vastus teisiti. Näiteks koroonakriisi algusest peale on Taleb agiteerinud maskide kandmise kasuks. See ei tähenda, et tal oleks mingid eriti head uuringud, mis tõestavad maskide kasulikkust. Taleb lähenes küsimusele teistmoodi: mis on maskide kandmise pahupool? Ta järeldas, et maskid on odav ja lihtne vahend ehk kui nad isegi ei mõju, siis kaotus, näiteks rahaline kulu riigile või inimestele on niivõrd väike, et ikka tasub proovida. Lühidalt öeldes, Taleb ei proovinud teemat mingisse mudelisse või prognoosi suruda, vaid lähenes hoopis teistmoodi, temale tüüpiliselt riskihindamise nurga alt.

Võime mõelda tõenäosuslikult

Professor Philip Tetlock on 40 aastat uurinud, kes, kuidas ja kui hästi teevad prognoose. Alates 1984. aastast on Tetlock korraldanud „ennustusvõistlusi“, kus on osalenud väga erinevate poliitiliste vaadetega eksperdid, teadlased, riigiametnikud, ajakirjanikud. Tulemused on kokku võe-

tud teadusartiklites ja kergemal viisil 2005. aastal ilmunud ning bestselleriks saanud raamatus „Expert Political Judgement“. Lühikokkuvõte: ekspertide ennustused on ainult õhkõrnalt paremad kui tavainimeste omad ning keskmine ekspert toimetab 50 : 50 tasemel ehk umbes sama hästi kui kulli ja kirja viskamine.

Järgmises faasis hakkas Tetlock uurima neid väheseid, kes suutsid täpsemalt ennustada. Täpsemalt ei tähenda sajaprotsendiliselt õigesti ennustamist, vaid näiteks 70–80 protsenti, mis on aga oluline hüpe kulli-kirja tasemelt. Järeldused võeti kokku 2015. aastal ilmunud raamatus „Superforcasting“. Superennustajatel on mitmeid omadusi, aga kõige tähtsamad on võime mõelda probablistlikult ja võime oma uskumusi värskendada. Probablistlikkusele ehk tõenäosusele viitamine on sarnane sellega, millest eespool rääkisid ka Võrk, Fischer ja Hansson.

Bryan Caplan, kes on ka ise suur Tetlocki austaja, pakub veel paar seletust, sealhulgas oma kihlveovõitudele. Caplan ütleb, et ta võtab välisvaatleja pilgu ja et teda ei huvita detailid. Näiteks kui Caplanilt küsitakse, kui suur on

tõenäosus, et Johnil ja Jane’il on koduloomaks koer, ei hakka Caplan uurima Johni ja Jane’i iseloomu ega eelistusi, aretama teooriaid koeraja kassiinimestest, vaid vaatab, et 62 protsendil ameeriklastest on kodus koer. Seega on parim ennustus järgmine: 62protsendise tõenäosusega on Johni-Jane’i peres koer.

Detailid sellisel juhul segavad, sunnivad sind jutustama lugusid, jätavad sind uskumuste küüsi. Kui aga peaks lisanduma uusi detaile ja uut infot, siis tuleb värskendada oma ennustust ja suurendada või vähendada tõenäosust. Halvasti prognoosivatel ekspertidel on aga komme just oma uskumustesse, detailidesse ja lugudesse kinni jääda. Nad otsivad pigem kinnitust oma loole, aga ei mõtle tõenäosuslikult.

Kui aga keegi tahab tulevikku ette näha nagu Bryan Caplan ja võita kihlvedusid, siis kehtivad mõned lihtsad reeglid. Väldi katastroofide ennustamist, need juhtuvad, aga neid pole võimalik ette näha. Vaata väljastpoolt, väldi detaile ja väldi lugusid. Pikaajaliste prognooside puhul on mõttetu vaadata tänaseid uudiseid, jälgima peab ainult pikka pilti.

„Kuidas

Philip Tetlock

Shutterstock

Fintech kui suur pettumus: aga kuhu revolutsioon jäi?

Mõned aastad tagasi räägiti, et fintech-sektor pöörab traditsioonilise panganduse pea peale. Seda pole juhtunud. Traditsioonilise panganduse ja kogu finantssektori kasumid on suuremad kui kunagi varem. Fintech kasvab jõudsalt, ent kogu finantssektorist moodustab ta endiselt mikroskoopilise osa.

MIKK SALU

Et mitte valesti aru saada – siin käsitletakse fintech’i kitsamas tähenduses. See tähendab idufirmasid, kes püüavad uute tehnoloogiate abil muuta finantsteenuste sisu ja pakkumist. Kui mõelda fintech ’ile laiemalt (finants+tehnoloogia), siis käib selle alla ka näiteks Swedbanki tüüpi asutus, kes arendab oma internetipanka ja kasutab uusi

tehnoloogiaid – aga nemad jäävad siinsest loost kõrvale.

Väga käepärane näide fintech-ettevõttest on Transferwise. Nad lähenesid uuel viisil ja uue tehnoloogia abil ühele konkreetsele finantsteenusele ja suutsid seda muuta, leida endale kliendid ja kasvatada firma suureks.

Tervikpilt on aga endine: fintech pole traditsioonilist finantsturgu murdnud ega suurt revolutsiooni teinud. Võtame Swedbanki. Nad tegutsevad Eestis 50–60protsendise marginaaliga. Igalt teenitud eurolt võtavad nad 50–60 senti puhaskasumina endale. See on räme. Google on omas valdkonnas monopol, aga isegi nemad ei suuda teenitud rahast nii palju kasumit välja pigistada.

Mis iganes teises sektoris Eestis tähendaks 50–60 protsenti marginaali, et kümned konkurendid ründaksid seda valdkonda – seal on meeletu teenimisvõimalus, seal on turg, millest omale tükk kahmata. Panganduses (eriti Eesti omas) ei toimu midagi sellist. Omamoodi naljakas, et avalikus arutelus kütavad vahel kirgi teemad, kas naftahinna langus kajastub ka Eesti tanklates, kas Margus Linnamägi teenib liiga palju, kas Tallink küsib transpordifirmadelt liiga kõrget hinda. Aga et meil on üks sektor, kus tegijad ujuvad puhtalt sulavõi sees –ei midagi!

Swedbank on selles kontekstis eriti hea näide, aga mitte ainulaadne. Aastaid tagasi selgitas Austraalia investeerimispankur John Hempton artikli autorile, kuidas tavaline jaepangandus on maailma kõige parem äri üldse. Jah, väga igav äri, üldse mitte seksikas, aga kui sul on turuosa, kus ühest otsast tulevad säästud ja klientide raha sisse ning teisest lähevad laenud koos intressidega välja, siis lihtsalt roobitsedki raha kokku.

Miks pole suutnud fintech selles segmendis pööret tuua?

On mitu spetsiifilist ja üks fundamentaalne seletus. Sten Tamkivi, kellel on kokkupuude nii fintech -maailma kui ka tavalise pangandusega (Tamkivi on LHV nõukogu liige), ütleb, et kui tahad pangaks saada, pead kaks aastat pabereid täitma ja kulutama miljoneid. See tähendab, et enne kui üldse saad hakata äri tegema, pead meeletult pingutama.

„Startup-kultuurile ei ole see loomuomane,“ ütleb Tamkivi.

Enamgi veel, edukate idufirmade võtmesõna on skaleerimine. Tegu võib olla nišiteenusega ja marginaal võib olla väike, aga kui suudad mastaabid suureks venitada, teenid ikka piisavalt. Pangandus on aga lokaalne. Skandinaavia pangad võivad laieneda Balti riikidesse ja Hispaania pangad võivad olla tegusad ka mõnel Lõuna-Ameerika turul, aga Coca-Cola või Google’i taolisi näiteid, kus toode on kohal igas maailmanurgas, pangandusest ei leia.

See on ka üks põhjus Transferw ise’i edu taga. Transferwise ei ole pank ja rahvusvahelised makselahendused on nišitoode, mille puhul regulatsioonide koorem on märksa kergem. Tänu sellele võib Transferw ise olla ühtviisi edukas nii Suurbr itannias kui ka Indias. Panganduse tuumaks on aga telg säästud-hoiused-laenud, mis igas riigis rangelt – ja erinevalt – reguleeritud. Mis, kui kasutada Sten Tamkivi ülaltoodud mõtet, tähendab, et eri riikidesse laienev pank peab tsüklit „kaks aastat täidad pabereid“ igas riigis uuesti üle kordama. Fintech-idufirmade jaoks on see liigne koorem.

TUNNEB LÄBI JA LÕHKI: Sten Tamkivi ütleb, et selleks, et üldse pangaks saada, peab meeletult pingutama, aga startup-kultuurile ei ole see loomuomane.

Conference, Collaborate, Click!

Conference, Collaborate,

Click!

Conference, Collaborate, Click!

Discover the new ClickShare Conference

Discover the new ClickShare Conference

Discover the new ClickShare Conference

Let the new ClickShare Conference transform your remote meetings. Gone are the frictions when you host a conference from your laptop, or the struggle trying to use cameras and other meeting room equipment. Simply launch the ClickShare Collaboration App or plug in the ClickShare Wireless Conferencing Button. In less than 7 seconds you are ready to go.

Let the new ClickShare Conference transform your remote meetings. Gone are the frictions when you host a conference from your laptop, or the struggle trying to use cameras and other meeting room equipment. Simply launch the ClickShare Collaboration App or plug in the ClickShare Wireless Conferencing Button. In less than 7 seconds you are ready to go.

Let the new ClickShare Conference transform your remote meetings. Gone are the frictions when you host a conference from your laptop, or the struggle trying to use cameras and other meeting room equipment. Simply launch the ClickShare Collaboration App or plug in the ClickShare Wireless Conferencing Button. In less than 7 seconds you are ready to go.

Vaata lähemalt: proscreen.eu/clickshare-conference

Vaata lähemalt: proscreen.eu/clickshare-conference

Kõige kohal hõljub aga üks fundamentaalne põhjus. Kathryn Petralia on selle sõnastanud järgmiselt: „Panganduse tuum on lõppkokkuvõttes raha ja raha tuum on riigivõim.“ Ehk riik ütleb, et raha (ja sellega seotud pangandus) on süsteemselt oluline. See pole lihtsalt äri, vaid avaliku süsteemi osa. Isegi need valitsused, kes muidu räägivad vabast turust, turu avamisest ja konkurentsist, tõmbavad pidurit, kui jutt läheb pangandusele. Võib ka mõelda, et riik on valmis taluma Swedbanki meeletuid kasumeid, sest Swedbank on süsteemselt oluline.

Eesti Panga endine president Ardo Hansson mõtleb sama liini mööda. „Kui teadlikud in vestorid kaotavad palju raha, pole probleemi. Kui mitteteadlikud investorid kaotavad vähe raha, pole probleemi,“ räägib Hansson. Aga moraal, kuhu Hansson jõuab, on lihtne: kui fintech- firmad muutuvad pankade sarnaseks, kui hakkab tekkima risk, et tavainimesed võivad kaotada raha, peavad ka fintech’ile laienema pangandusest tuntud regulatsioonid.

Hetkeseis on selline, et fintech’ile jäävad eraldiseisvad tooted. Olgu see siis Transferwise oma makselahendustega. Või üks uuem Eesti startup Salv, mis aitab pankadel paremini üles leida kahtlasi tehinguid ja paremini võidelda rahapesu vastu. Salve asutaja Taavi Tamkivi (Sten Tamkivi onupoeg) viitab samuti, et fintech’i ja traditsioonilise panganduse suhtetsüklis on jõutud algsetest eitamise ja vaenamise faasidest koostööni. Seda tüüpi koostööd ja spetsiifilisi teenuseid on üha rohkem, fintech­maailm kasvab jõudsalt. Prognoosid pakuvad

lähitulevikuks 20–25 protsenti aastakasvu.

Kuid säästude ­ laenude maailmas näeb fintech ’e vähe ja niikaua kui pole poliitilist lahendust (riik ei mõtle seda teemat enda jaoks ümber), on raske ka ette näha, kuidas läbimurre saaks toimuda. See tähendab, et tavainimese valikud on napid. Säästude poolel valikuvõimalusi pole, pank midagi ei paku ja laenude poolel on ka turg kinni. Swedbanki kottimist jätkates: nende eelmise aasta aruanne ütles, et hoiused kasvasid ligi poole miljardi euro võrra. Kuna pangahoiuste intressid on sisuliselt null, siis järelikult sai pank põhimõtteliselt tasuta enda kätte

järjekordsed pool miljardit eurot. Tehke järele!

Ühe võimaluse pakub Taavi Tamkivi. Ta viitab krüptorahale ja plokiahelatehnoloogiale. Vahepeal lõhkes selles valdkonnas mull, kuid paljud tõsisemad tegijad jäid alles. Seal toimetatakse ja leiutatakse aktiivselt. Võib­olla just sealt võib tulla muutus, mis tabab tavapanganduse hoiuste­laenude tuuma, pakub Tamkivi.Aga see pole ennustus, pigem mõttekäik, et nendel arengutel tasub silm peal hoida.

Ardo Hansson jääb skeptiliseks. „Ma ei näe krüptorahal võitvat eelist,“ ütleb Hansson ja lisab taas, et kui asi muutub oluliseks, hakkab teemaga tegelema riik.

Transferwise ei ole pank ja rahvusvahelised makselahendused on nišitoode, mille puhul regulatsioonide koorem on märksa kergem. Tänu sellele võib Transferwise olla ühtviisi edukas nii Suurbritannias kui ka Indias.

ENESEREKLAAM: Transferwise Londoni Halloweeni rongkäigus, et kuulutada kadu varjatud pangatasudele.

Suurkontsertide korraldajad: suuri emotsioone ei asenda miski

Superstaarid, glamuur, megapeod, eriefektid, valgusshow’d, rahvamassid – selline on suurkontsertide väline nägu. Kuidas selline äri toimib? Eriti koroonaajal.

SIIM NESTOR

Foto Jüri Kartul

EVA PALM, LIVE NATION

ESTONIA: Korraldavad kontserte ka Lätis ja Leedus, nii suuri vabaõhu- ja arena-kontserte kui ka klubi-live’e. Muu hulgas on Eestisse ja Baltikumi toodud Sting, Red Hot Chili Peppers, Foo Fighters, Robbie Williams, Bryan Ferry, Roger Waters, Bon Jovi, Guns N’ Roses, Metallica, Depeche Mode, Rammstein.

LAURI LAUBRE, BALTIC MUSIC

GROUP: Lisaks Eestile on korraldanud ja vahendanud kontserte artistidele Lätis, Leedus, Georgias, Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas. Üle 2000 kontserdi hulgas näiteks sellised nimed nagu Michael Jackson, The Rolling Stones, Christina Aguilera, A-ha, Lenny Kravitz, Robert Plant, Tina Turner, Scorpions, Toto jt.

GINTS PUTNINS, L TIPS AGENCY: Tegutsevad samuti nii Eestis, Lätis kui Leedus, aga ka mujal. Valik artiste, kelle live’idega on askeldatud: James Arthur, Ed Sheeran, Bullet For My Valentine, GusGus, Bryan Adams, Biffy Clyro, Jessie Ware, Woodkid, Scissor Sisters, Kraftwerk, Tokio Hotel, Mika.

Et üldse avaneks võimalus korraldada Eesti ja Baltikumi turul tõeliselt suuri kontserte, peab olema täidetud hulk tingimusi.

Sa pead olema artisti mänedžerile ning teda esindavale live-agentuurile usaldusväärne. Management ja agentuur peavad siinse tillukese turu vastu huvi tundma. Kui huvi on olemas, siis sa pead esitama sellise rahalise pakkumise – mis ei saa meie publiku rahakotte arvestades loomulikult olla nii hea kui suurte turgude ja metropolide oma –, mis oleks siiski piisav, et korraks tärganud huvi kasvaks lausa ahvatluseks. Selliseks, et ühe megastaari kontsertturnee marsruudil vaevutaks tegema põiget Tallinna, Tartusse või Riiga. Iga tingimuse täitmiseks tuleb teha roppu moodi tööd.

Kui see pikk ja vaevaline protsess joonde saab ja tingimused on kokku lepitud, võib hakata plakateid kujundama ja meeleheitlikult lootma, et kontserdipäeval ilm ikka natukegi peaks.

Kogu protsess võib väga kaua aega võtta. Promootor Eva Palm tõi aastal 2018 lauluväljakule rokihiiglase Guns N’ Rosesi. Esimesed läbirääkimiste alged bändi Eestisse mee-

litamiseks algasid aastal 2007. Bänd jõudis vahepeal mitu korda koosseisu vahetada ja peaaegu laiali minna. Tõsisem ja pingelisem töö ning esimesed reaalsemad lootusehetked jõudsid kätte aastaks 2015. Mõelda vaid, kui nii pika töö peale lööb aga sisse näiteks üks viirusevälk...

Sellesse ärisektorisse on koroonapauk sisse löönud väga laastavalt. Oma tegevuse toetamiseks on promootorid nüüd seljad kokku pannud – äsja asutati MTÜ Eesti Suurkontsertide Korraldajate Liit. Suurema kui 1000pealise publikuga kontserte korraldavaid promootoreid oli asutamisel kaheksa, liituda soovijaid on hiljem lisandunud.

Kontserdiäri vaevadest ja ootustest kõnelevad Live Nation Eesti juht Eva Palm, Lauri Laubre Baltic Musicust ning Gints Putnins aktiivselt Eesti meelelahutusturul tegutsevast Läti firmast L Tips Agency.

Kui palju jääb tänavu suurte kontsertide korraldajatel raha teenimata?

Eva Palm : Me saime sellel aastal tööd teha veidi üle kahe kuu ning seda kõige nõrgemal hooajal – aasta alguses. Pärast märtsikuud ei ole

me korraldanud Eestis ühtegi üritust ning tänaseks on selge, et 2020 jooksul me enam ühtegi üritust ei tee. Seega, sisuliselt on meil ära jäänud terve aasta ja millegi teenimise asemel tegeleme vaid püsikulude ning ürituste ära jäämise või edasi lükkamisega seotud kulude maksmisega.

Lauri Laubre : Mida teenistuseks pidada? Kui käivet, siis hinnanguliselt on see umbes 15–20 miljonit perioodil 1. jaanuar kuni 31. august, 2020. Aasta lõpuks see summa suureneb kõvasti, sest tavaliselt on aasta viimane kvartal üks kõige tihedamaid ja sel aastal on kõik suurüritused olnud keelatud.

Gints Putnins : Sel aastal on kasumist kui sellisest võimatu rääkida. Alates märtsist on meie tulud olnud nullilähedased ja selle kõrval veel suured kaotused, sest pidime piirangute tõttu mitu kontserti ära jätma.

Millised kontserdid teie ettevõttel tänavu ja järgmises poolaastas ära on jäänud?

Eva Palm : Viimane kontserdimõõdu välja kandnud kontsert oli Bryan Adams 6. märtsil Saku Suurhallis, kuid viimaseks väiksemaks ürituseks, mille tegime, oli DJ Krush Fotografis-

kas, kui koroona oli juba Eesti kohal hõljumas.

Meil oleks tänavu olnud rekordaasta – väga palju kontserte, umbes 19–20 kontserti oleks kokku tulnud. Seitse neist sai ka korraldatud. Paljud müüsid väga hästi, nii et mega aasta oleks tulnud. Aga kõik läks nässu.

Lauri Laubre: Ma nimesid ei nimetaks, kuid kolm suurt sisehalli kontserti, üks viieteist kontserdiga tuur, millest Eestis oli plaanis kaks kontserti. Pluss kaks festivali.

Aga ma ei ole ka väga hea näide, sest mu põhifookus on viimastel aastatel olnud artistide vahendami­

sel ja päris palju tegevust on väljaspool Eestit.

Gints Putnins : Kõik meie selle aasta show ’d on kas tühistatud või edasi lükatud.

Kui paljud ärajäänud kontserdid jäävadki igaveseks ära, kui paljud on edasi lükatud?

Eva Palm : Enamasti on edasi lükatud. Osal edasi lükatud live ’idel on uus kindel kuupäev olemas, teistel mitte, sest kõik võib veel muutuda. Kuid Al Di Meola jääb kindlasti ära, Laura Fabianil ja Oh Wonderil on uus kuupäev juba jällegi olemas.

Ja on ka juba mõned uued asjad

plaanis – Opeth näiteks, ka Schönbrunn Palace Orchestra Vienna. On ka mitmeid kinnitatud show ’sid, mida me ei saa välja kuulutada, kuna ka artist on kahe vahel – millal ja kas üldse. Väga segased ajad.

Lauri Laubre : Olukord on väga keeruline, sest kui kevadel üritusi ümber tõstma asuti, siis enamjaolt üritati neid lükata sügisesse, lootuses, et see õudus on siis möödas või vähemalt taandumas. Nüüd on peal ümber tõstmiste teine laine, osa üritusi ka tühistub, sest paljud artistid ei riski teha plaane enne, kui on täiesti selge, millal midagi teha saab. Täpset statistikat pole, sest olukord

AINA SUUREMAKS LÄHEB: Rammsteini kontserti lauluväljakul aastal 2017 vaatas 45 000 inimest (pilet keskmiselt 56 eurot).

Ansambli järgmisele lauluväljaku kontserdile, mis lükati juulist 2020 juulisse 2021, on müüdud 62 000 piletit.

Foto Karli Saul

ärajäänud või edasi lükatud kontsertide puhul olla kulutusi, mida me olime juba teinud. Näiteks, kui olime teinud juba reklaamikampaania ja artist ikkagi otsustas, et ta ei tule ega tee. Enamikule kontsertidest on meil muidugi kindlustus. Seega maksame oma publikule alati kogu raha tagasi. Kuid osa kindlustusi oli tehtud pärast teatud kuupäeva, mil kindlustused koroonat enam ei katnud, ja need kulud tuli meil endal kanda.

histatud täielikult ja uus läbirääkimine – kui see üldse enam artisti huvitab – algab nullist, nii kohtade, aja kui ka tasu osas. Seepärast võib see olla korraldajale raske otsus – pikalt on ju vaeva nähtud, et artist nii-öelda kätte saada ja nõusse saada kõigi nende tingimustega. Artisti tasu on vaid osa probleemist. Tehtud kulutusi, nagu reklaam või muud allhangete ettemaksud, ei tagastata enamasti üldse. Need on mitmekümned tuhanded eurod iga ürituse kohta.

Gints Putnins : Tänu sellele, et artistid on keerukat olukorda mõistnud, ei ole me pidanud midagi maksma. Aga igatahes on tühistatud kontserdid tootnud suuri kahjumeid tagastamatute kulude pealt, näiteks reklaamikuludelt.

Rahvusvaheliselt – millal suured kontserdi- ja artistiagentuurid loodavad, et saab uuesti tööle hakata?

Eva Palm: Ega industry väga hästi ei tea. Keegi ei tea. Kuid tegelikult tehakse praegu plaane tuleva kevade teiseks pooleks ja suveks. Suurem osa festivalidest ja kontsertidest on ümber bukitud, tänavusest aastast järgmisse. Suhteliselt optimistlikult arvatakse, et siis võib juba hakata midagi toimuma.

ka muutub pidevalt, praktiliselt iga päev.

Gints Putnins : Näiteks pidime täiesti loobuma James Arthuri kontserdist Haapsalus ja Hauseri omast Saku Suurhallis. Edasi on lükatud Nick Mason, Tarja, Yes, OneRepublic ja veel mõned.

Kavas oli veel mitmeid artiste, kelle kontserdid tulnuks eelseisval kevadel välja kuulutada, kuid nüüd pole mingit aimu, millal need võivad toimuda...

Kas ärajäänud kontsertide eest tuli artistile siiski midagi maksta?

Eva Palm : Ei tulnud. Küll aga võis

Lauri Laubre : Minul ei tulnud, kuid paljudel – jah. Sõltuvalt sellest, mis kontserdist edasi peaks saama, sõltub ka tasuga seonduv. Siin on vaja juhtida tähelepanu sellele, et korraldaja ei saa alati nõuda artistilt tasu tagasi kontserdi eest, mis on edasi lükatud. Ärajääva show ’ tasu puhul on stsenaariume alati vähemalt kaks ja sõltub artisti agendist, management ’ist. Lepingus on alati artist kaitstud igasuguse force majeure’i vastu, sealhulgas eriolukordade, streikide ja muu, ja ta ei pea automaatselt midagi tagasi maksma. Seda käsitletakse alati korraldaja riskina.

Siiski komplitseerib seda olukord, kus ka artist ise ei taha või ei saa piirangute tõttu reisida, seepärast otsitakse ikka kompromisse ja üldiselt tasud tagastatakse. Aga siis tähendab see ka seda, et kõik on tü -

Lauri Laubre : No päris suured tegijad räägivad aastast 2022, mitte enne. Mis on muidugi üsna kohutav – kujutage ette elu kaks aastat täiesti ilma tööta. Aga eks see sõltub ka sellest, millal tuleb vaktsiin, millal ja kus piirangud vähenevad jne.

Gints Putnins : Noh, prognoose on erinevaid – optimistid leiavad, et normaalsus taastub kuskil järgmise kevade-suve alguses, pessimistid, et alles 2022. aastal.

Nii et mul on tunne, et üksikute eranditega kevadel ja suvel peaks üldisem naasmine tööle toimuma 2021. aasta sügisel.

Selleks hoidke pöialt!

Kas pärast koroonakriisi võib kontsertide korraldamine muutuda kallimaks või odavamaks? Kas piletihinnad tõusevad või pigem langevad?

Eva Palm: Ei näe, et artistitasudes või piletihindades midagi odavamaks läheks. Selle võime küll ära unustada.

Balti riikide turud on siiski väikesed ja mitte kõige võimekamad ning seetõttu on ühe konkreetse kontserdi edu sageli nagu loterii.

Pigem läheb kallimaks. Selles industrys on üldse raske öelda, mis siis võib kallimaks minna, sest iga päeva toob üllatusi. Kõik sõltub sellest, kuidas sa endale diili välja kaupled, aga odavamaks ei lähe midagi.

Lauri Laubre : Väga keeruline ennustada. Suvi näitas, et rahvas on meelelahutuse näljas ja vajadus elava esituse järgi väga suur. Ja seda ei asenda miski, ükskõik mis trikke või nippe me välja ei mõtleks. Isegi kinod ei ole kuhugi kadunud, hoolimata sellest, et praegu on kõigil kodus suured teleekraanid ja kõik muu vajalik olemas – ikka soovitakse minna kinno.

Kontserdile aga pole üldse ligilähedast aseainet – seda emotsiooni ei ole võimalik ühegi videostriimi ega platsi serval autos istumisega asendada. Nii et positiivne on teadmine, et live-esitus ei kao kuhugi. Inimene on intellektuaalne olend ja vajab emotsioone, et elul oleks üldse mõtet, kas või et oma rakukeemia korras hoida.

Võib juhtuda et artistide hinnad tõusevad taevastesse kõrgustesse, sest nõudlus on suur pärast pikka vaakumiperioodi. Võib minna ka vastupidi: promootorid on väga ettevaatlikud ja ei võta liigseid riske. Siis võivad hinnad ka langeda. Mõlemad stsenaariumid on võimalikud. Tänaseks on ligi pooled agendid paljudest suurtest agentuuridest koondatud, seega on ka teisel pool lauda nii-öelda tööjõudu vähem, mis võib muidugi ka tähendada, et me ei pääse enam lihtsalt löögile, sest vähese tööjõuga üritatakse eelisjärjekorras tegelda vaid suurte ja rahakate turgudega, et taastada nii artistide kui agentuuride majandusolukord, meiesuguste väiketurgude jaoks pole lihtsalt aega.

Gints Putnins: Ma arvan, et keskmine tase jääb samaks, sest publikul pole majanduslikku võimekust kallimate piletite ostmiseks. Kuid kindlasti on ka erandeid – piletid suurtele tippartistide live’idele võivad kallineda, samal ajal kui klubitaseme artistide või ka veidike neist kõrgema taseme artistide kontserdipiletite hinnad võivad langeda.

Millised kontserdid on olnud teie ettevõte suurimad õnnestumised majanduslikult?

Eva Palm: Metallica, Guns N Roses, kõik Rammsteini show ’d, kõik De -

TÖÖTAB ALATI: Depeche Mode’i kontserdid Eestis ja Lätis on alati hästi läinud. Pildil publik Saku Suurhallis bändi laulja Dave Gahani haardes. Ansambel on Eestis esinenud kolm korda.

peche Mode’i show ’d. 2019 oli meil väga edukas aasta, kõik läks kenasti. 2020 näis ka väga kenasti minevat.

Lauri Laubre: Ega mulle ei meeldi eriti rääkida äriedust ja ebaedust. On kõike olnud. Kui just mõnda nimetada, siis ehk neid, mis ka välja paistsid – Michael Jackson, Tina Turner, Queen Riias, aga ka näiteks Jalutuskäik Dinosaurustega, millele müüsime kokku umbkaudu 60 000 piletit Eestis ja Lätis kokku.

On ka olnud üllatusi, näiteks Deep Purple Saku Suurhallis, vist oli 2003, kus tol ajal pakkisime Saku halli nii täis, et seal pole vist kunagi nii palju rahvast olnud ei enne ega pärast.

Gints Putnins : Kõik Ed Sheerani kontserdid, kaasa arvatud Tallinna oma, kui nimetada vaid see kõige edukam.

Aga läbikukkumised?

Eva Palm: Disney On Ice. Läks kehvasti, viimane kohe väga. Kõik pere- show d – Disney On Ice, jääshow ’d, tsirkused, nagu Cirque du Soleil – on väga keerulised. Inimesed eeldavad, et kui nad on korra näinud, siis nad on seda juba näinud ja rohkem ei tulda. Sinna põrkume tihtipeale.

Teistpidi – piletid neile etendustele peavad olema võimalikult odavad, sest kui terve pere tahab tulla vaatama, siis perede eelarved on

Estonia ball

Särav ja glamuurne aastavahetus Rahvusooperis Estonia!

Dirigent: Arvo Volmer

Liikumine ja koreograafia: Hedi Pundonen Kunstnik: Reili Evart

Valguskunstnik: Rasmus Rembel Rahvusooper Estonia solistid, orkester ja koor Õhtul mängivad tantsuks live-muusikat Rahvusooper Estonia orkester ning Mart Sander koos Bel-Etage Swingorkestriga Õhtujuht René Soom Maske on võimalik osta ka kohapealt.

Külaliste päralt on teatrisaal, kontserdisaal, Estonia restoran, Valge saal ja kohvik Colombina!

Balli eeskava ja tantsupilet 45–76 €, eraldi tantsupilet 30 € Tantsupilet ja rikkalik toidulaud koos jookidega terveks õhtuks Estonia restoranis 150 €

Balli eeskava, tantsupilet ja rikkalik toidulaud koos jookidega terveks õhtuks Estonia restoranis 165–196 €

Soovituslik vanus 16+

teatavasti piiratud. Show’d on kallid, produktsioon uhke, mujal maailmas müüvad tohutult pileteid ja meie regioonis jäävad virelema. Ja kui odavana ka piletit ei hoia – hindade üle oleme kaubelnud aastaid ja aastaid, see on tohutu suur töö, kordades suurem töö kui kontsertide korraldamine –, alati on tabanud meid mõnus miinus. Ei saa vajalikku kogust inimesi turult kätte. Show’d on toredad, inimestele meeldib, aga metsikult raske publikut saada.

Ja eks arvutatakse – mis ma ikka kallist Disneyt vaatan, pigem mõni palju odavam tsirkus või siis lähen lapsega üldse tervishoiumuuseumisse ja laps saab ikka oma rõõmu kätte.

Ja meie Placido Domingo polnud ka kiita.

Lauri Laubre : No valus oli The Rolling Stones lauluväljakul. See juhtus tohutu majandus- crash ’i suvel 1998, mida keegi ei osanud ette näha. Kuna olime aasta enne seda juba müügis, siis ei olnud võimalik midagi muuta, majandamiskogemusi ei olnud ka veel piisavalt. Samas seda ei osanud prognoosida isegi targad pangad ega suured analüütikute armeed. See oligi suurim ebaõnnestumine. On olnud ka muid kaotusi, masu ajal läks mitu suurt kontserti järjest ära... tihedasse metsa.

Gints Putnins: Eestis ilmselt The xx kontsert. Esialgu plaanisime seda vabaõhukontserdina, umbes 4000–5000 inimesele, kuid lõpuks ei müünud me isegi Rock Caféd välja.

Sama bänd tegi väga edukaid laive nii Lätis kui ka Leedus ning üleüldse oli The xx sel suvel paljude suurte festivalide peaesinejate seas. Aga miskipärast ei köitnud eestlasi.

Kas on artiste, kelle kontserdid õnnestuvad kindlasti? Millistele parameetritele selline artist peaks vastama?

Eva Palm : Jah, Depeche Mode ja Rammstein. Kõik. Kaks väga erinevat asja, aga töötavad kindla peale. Ja mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis.

Aga mida suurem artist, seda tõenäolisem, et läheb hästi.

Lauri Laubre : Täna võiks selliseid juba, jah, ennustada ja ilmselt on võimalik 90% pihta panna. Aga asi ei ole ainult artistis, vaid selles,

TÕMBENUMBER: Rokikangelane

Jon Bon Jovi koos oma bändiga meelitas laululava ette 45 000 pealtvaatajat. Inimesed käisid pääsme eest välja keskeltläbi 77 eurot.

et meie kontserditurg on hästi arenenud, stabiilne, inimesed reageerivad adekvaatselt ehk järjest enam samal moel kui arenenud lääne turgudel. Tänu sellele saamegi paremini prognoosida.

Meil on 90ndate algusest siiani läinud väga hästi – mujal vähem arenenud turgudel on pettused siiani igapäevane asi, meil seda praktiliselt pole. See on paljuski heade ja korralike korraldajate töö tulemus. Kõik turuosalised on kohusetundlikud, välditakse ja lahendatakse probleeme. Ka meie inimesed elavad järjest paremini –kõik on olnud rahulikus ja tõusvas arengus. See on taganud selle, et piletiostjal on usaldus korraldajate vastu, sest ilma etteostetud piletiteta ei ole võimalik suuri asju kunagi korraldada. Nii et pilt on keerulisem, kõik ei sõltu ainult artisti nimest, eeldused suure asja korraldamiseks peavad ka olema.

Gints Putnins : Oh, kui ma vaid teaks vastuseid neile küsimustele, siis oleksin juba ammu miljonär!

Balti riikide turud on siiski väikesed ja mitte kõige võimekamad ning seetõttu on ühe konkreetse kontserdi edu sageli nagu loterii.

Äsja asutasite MTÜ Eesti Suurkontsertide Korraldajate Liit – miks just nüüd ja mida liit korraldajatele võib anda?

Eva Palm : MTÜ Eesti Suurkontsertide Korraldajate Liit koondab korraldajaid, kes korraldavad valda -

Ühe

Foto Jüri Kartul

SUURIM SUVEL

2018: Guns N’ Rosest kuulas ja vaatas lauluväljakul 57 000 inimest, keskmine piletihind 75 eurot.

valt suuremaid üritusi, kui käesoleval aastal ühelgi ajahetkel lubatud on olnud.

Samuti on tegemist praktiliselt ainult välisartistide Eestisse toomisega tegelevate ettevõtetega, mis tähendab, et lisaks ürituste publikupiirangutega arvestamisele tuleb meil arvesse võtta ka piiranguid reisimisel. Just nende huvide kaitsmiseks ja reeglite loomisel kaasarääkimiseks liit loodigi.

Lauri Laubre : Meie kitsas, aga väga oluline sektor on totaalses hädas. Märtsist alates on käive enamikul praktiliselt null ja asi ei parane mõningatel hinnangutel enne 2022. aastat.

Siin tuleb aru saada, et ühe välisartisti kontserdi ettevalmistamine võtab aega vähemalt kuus kuud kuni üks aasta. Seega, kui me saaks täna hakata midagi korraldama, siis enne järgmise aasta kevadet kindlasti midagi ei juhtuks, pigem sügisel. Ühe märtsikuise valitsuse määrusega võeti meilt kogu töö vähemalt aastaks, aga lahendust ei pakutud mitte mingit. See ei ole okei.

Nüüd peame kuidagi ennast ka kuuldavaks tegema. Meie üritused

on suured, nähtavad ja mõju vägagi suur, kuid probleemid siiski kohati erinevad, võrreldes ürituskorraldajate valdkonnaga. Liit sai loodud just sellepärast, et me saaks tegelda oma kõige valusamate probleemidega, mis teisi korraldajaid ehk nii palju ei häiri või puudutagi. Kuna meie äri on vist kogu riigis peaaegu ainuke, mis on täielikult keelatud, siis nii ­ öelda küüditamise tingimustes ellujäämise eest seismine on meie ühine hädavajadus. Oleme kohtunud peaministriga, mitmeid kordi kultuuriministriga. Mõistmist on, aga peame nüüd ka tegudeni jõudma. Ühiselt saame pare­

mini kaasata ka juriidilisi tipptegijaid ja teisi spetsialiste, et leida lahendused ja nendeni ka reaalselt jõuda.

Millised on suurkontsertide korraldajate ühised huvid?

Eva Palm: Peamine ühine huvi on, et saaks võimalikult kiiresti taas võimaluse tegeleda suuremate ürituste korraldamisega.

Püüame leida ühiselt viise, kuidas hästi lihtsad ja ühetaolised arvulised piirangud saaksid asendatud meetmetega, mis annaksid viiruse leviku takistamisel sama või isegi parema efekti ning lubaks samal ajal organi­

Inimene on intellektuaalne olend ja vajab emotsioone, et elul oleks üldse mõtet, kasvõi et oma rakukeemia korras hoida.

Foto Katarina Benzova

seerida praegustest piirarvudest suuremaid kontserte.

Üks näide: suurte saalide omavahel mitte kokkupuutuvateks osadeks jagamine. Ilmselt on kõige lihtsam ette kujutada Saku Suurhalli, kus inimesed tulevad majja saali eri tasanditele eri sissepääsudest, liiguvad majas nii, et eri osade grupid omavahel kokku ei puutu. Ehk siis – inimesed viibivad küll ühel üritusel, kuid erinevatel aladel, seega saaks kehtestada teistsuguseid reegleid kui lihtsalt kogu külastajate arvu piiramine 750 inimeseni.

Samuti saavad suurkontsertide korraldajad ühiselt suhelda riigiga selles, kuidas riik saab aidata neil korraldajatel üle elada aega, kui tegevus on seisma pandud.

Lauri Laubr e: Hoida turg toimivana, vältida piletiostjate usalduse kadumist ürituste vastu. See oleks nagu börsikrahh, kui ühel päeval järsku keegi enam ühtegi piletit osta ei julgeks, seepärast peame tegutsema avatult ja korrektselt ning organiseeritult.

Peame suutma kontserdikorralduse turu kunstlikult tekitatud moonutuse pingeid maandada ja samas

leidma lahendusi. Kuna iga meie üritus annab tööd sadadele inimestele, kümnetele abitegevuste firmadele, loob emotsioone kümnetele tuhandetele inimestele, toob riiki kümneid tuhandeid turiste kogu Euroopast, kes kõik ööbivad ja kulutavad siin ja annavad tööd veel rohkematele inimestele, siis see pole lihtsalt niisama – seda kõrget taset on loodud ja ehitatud 30 aastat, ja nüüd on väga reaalne oht, et see võib kaduda väga järsku ja kiiresti.

Kas teie firma plaanib ka ühineda hiljuti loodud Eesti Suurkontsertide Korraldajate Liiduga? Millist kasu liitumisest näete?

Gints Putnins: Jah, kindlasti liitume.

Lätis on meil selline ühendus juba pikalt tegutsenud, oleme selle liige ja see on osutunud väga tõhusaks vahendiks ametiasutustega suhtlemisel juba kriisi algusest, märtsi keskpaigast saadik.

Eesti ja Läti vaheliste kontserdipiletite maksustamise erinevuste tõttu eelistavad Eesti ettevõtted (aeg­ajalt) kontserte Lätis korraldada. Kuid samal ajal teeb teie

ettevõte Eestis palju üritusi? Miks nii? Kas see on tõesti seda väärt? Gints Putnins: Ma pole päris kindel, et Eesti ettevõtted eelistavad Lätis kontserte teha ... Ma pole seda vähemalt märganud. On olnud üksikuid erandeid, kuid ainult neil lihtsatel põhjustel, et Arena Riga on suurema mahutavusega kui Saku Suurhall, ja võib-olla mõnikord seetõttu, et Riia on keset Baltikumi.

Teisalt on inimeste ostuvõime Eestis suurem ja Eestisse tuleb suur hulk Soome turiste, mis on kaks kõva boonust.

Lõpuks, kui kõik kulud on üle loetud, ei saa ma öelda, et kontsertide korraldamisel oleks otsustavaks punktiks maksud. Hoolimata asjaolust, et Lätis on mitteresidentide tulumaks 23%, Eestis vaid 10%, ning et Eestis on piletitel käibemaks, Lätis aga mitte.

Samas, kui eeldada, et Lätis kehtestatakse piletitele käibemaks alates 2022. aastast, ning Eesti valitsus toetab meelelahutustööstust käibemaksu vähendamisega, on see oluline samm kogu tööstusele ja võib juhtuda, et seejärel on tasuvam korraldada kontserte Eestis.

TVO kontorilahendus toob murrangu jäätmete sorteerimises

Pakend on üldjuhul tehtud materjalist, mida on võimalik ümber töödelda ja uuesti materjalina ringlusse saata. Statistika näitab, et üldine olukord jäätmete sorteerimisel on Eestis üpris halb, seega tuleb leida lahendusi, mis muudaksid sorteerimise lihtsaks.

Täna jõuab Eestis taaskasutusse vaid kolmandik olmejäätmetest ja see ei ole viimastel aastatel muutunud. Samas peab Eestis 2025. aastaks taaskasutusse suunama 55% ja 2030. aastaks juba 60% olmejäätmetest. Seda eesmärki on võimalik täita ainult ühel viisil – tuleb luua

mugavad lahendused, et inimesed saaksid jäätmeid sorteerida.

Süsteem peab muutuma Hiljuti Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna keskuse läbiviidud sortimisuuringu kohaselt ei ole Eestis viimasel kümnel aastal toimunud olulist

arengut jäätmete, sh pakendijäätmete liigiti kogumises. Veelgi enam – võrreldes 2012. aasta uuringuga on pakendijäätmete osakaal segaolmejäätmetes suurenenud varasemalt 29%-lt 32%-le. Pakendite kogumine olmeprügist eraldi on ainuke viis tagada materjalide ringlusesse suunamine. Seniloodud võimalused ei ole suutnud Eesti elanikke piisavalt kaasata jäätmeid liigiti koguma. On viimane aeg üle minna parematele lahendustele, mis tõhusamalt motiveeriks inimesi jäätmeid sorteerima. Kõige lihtsam viis on luua võimalused jäätmeid liigiti üle anda seal, kus need tekivad – kodudest, kontoritest, avalikus ruumis.

Terviklahendus ettevõtetele

Kontoris viibivad paljud inimesed suurema osa oma päevast. Nii on kontor parim koht, kus luua võimalus jäätmete sorteerimiseks ja harjumuse tekitamiseks. TVO on kontoritele loonud uue pilkupüüdva kogumislahenduse. Eestis disainitud ja toodetud vineerist konteinerid eri liiki jäätmete jaoks muudavad sorteerimise lihtsaks. Erinevat liiki jäätmetele mõeldud kogumisvahendid on eristatud graveeritud sümboliga. Lisaks on kasti kaanel värviline kleebis koos jäätmeliigi nimetusega ja kasti kaane siseküljel detailsem info vastava jäätmeliigi kogumise põhimõtetega. Alati kehtib reegel – kui ei tea, mis liiki jäätmega on tegu, aseta see olmejäätmete konteinerisse.

KASUTAJA KOMMENTAAR:

ASi PERI krediidijuht Merle Zimmer: “Elementaarne ja vastutustundlik on sorteerida prügi, kui me ise oleme selle tekitajad. Siit tekkiski vajadus kontorilahenduse järele. Valisime TVO, sest nemad pakuvad terviklikku sorteerimislahendust ettevõtetele. Tänaseks on uus sorteerimislahendus töötajate poolt väga hästi vastu võetud. Tegime töötajatele ka põhjaliku koolituse prügi sorteerimisest ja üldisest keskkonnahoiu vajalikkusest. Kõik on läinud väga ladusalt, töötajad ei kujuta enam ettegi, et ei sorteeri prügi, ka kodus. Prügi sorteerimine on nüüd harjumus ja see ei võta lisaaega.”

KASUTAJA KOMMENTAAR: Paide linnamajandusosakonna keskkonna peaspetsialist Tiina Kivila: “Olime töökaaslastega juba mõnda aega arutanud, et meie jäätmekäitlus vajab kaas-

ajastamist. Üsna kummaline oli olukord, kui kutsusime elanikke, ühistuid ja asutusi üles jäätmeid sorteerima, kuid ise seda ei teinud. Niisiis otsisime ettevõtjat, kes pakuks meie ametiasutusele sobivat kontorisortimise lahendust. Meile oli oluline nii pakutava lahenduse otstarbekus, kasutajasõbralikkus kui ka esteetiline välimus ja sellele vastas TVO sorteerimislahendus väga hästi. Aprillis paigaldasime uued kastid linnavalitsuse mõlema kontorihoone enamkäidavatesse kohtadesse ning kogusime kabinettides olnud prügikastid kokku. Loomulikult tekitas uus olukord parajat elevust, kuna nüüd tuli ju näiteks iga kommi- või märkmepaberi äraviskamiseks püsti tõusta ja koridori jalutada. Lisaks pani see töötajad ka analüüsima, kuidas on õige sorteerida ja mis kuhu prügikasti tuleb panna. Tänaseks on sortimine kenasti käivitunud ja kuna tulemus on positiivne, siis plaanime ka linna allasutuste sortimisharjumused üle vaadata.”

KASUTAJA KOMMENTAAR:

ASi Helmes turundusjuht Katariina Roosipuu: “Keskkonnasõbralikkus ja seega ka kontoritöö ökoloogilise jalajälje vähendamine on Helmese inimeste jaoks oluline. Prügi sorteerimine on lihtsalt väga loogiline samm. Loodame, et see on kõikjal üsna varsti lihtsalt üks kaasaegse kontori elementaarne osa.

Puidust prügikastid jõudsid meieni eelmise aasta septembris, kuid TVOga võtsime ühendust juba mitu kuud varem, et töötada koos välja mõlema jaoks parim lahendus.

Kuna meie töötajad on keskkonnateadlikud ja prügi sorteerimisega nagunii üsna hästi kursis, siis mingit radikaalset muutust siin tegelikult ei olnud, kõik toimis väga ladusalt. Sorteerimine ise oli ja on

lihtne, sest iga prügikast on märgistatud vastava kleebise ja juhendiga. Ainuke asi, mida tuleb meeles pidada, on pakendite eriline käsitlemine ja sellest räägime kõikidele uutele kolleegidele eraldi. Meie inimesed hoolivad keskkonnast ja on prügi sorteerimises väga korralikud. See on lihtsalt üks nendest väikestest asjadest, mida igaüks saab teha, et meie ökoloogilist jalajälge vähendada ning mõttetut raiskamist vältida.”

3 nõuannet, kuidas kontoris lihtsamalt sorteerimisele üle minna:

1. kaardista oma ettevõttes need kohad, kus jäätmed tekivad;

2. kaota kontoris ära kõik alternatiivid jäätmetest vabanemiseks, eriti lauaalused prügikastid;

3. kui otsus on vastu võetud, anna sellest oma töötajatele teada, selgita ja põhjenda. Nii on inimestel muutustega kergem kohaneda. Vajadusel kutsu meid appi – teeme töötajatele põhjaliku koolituse, kuidas kõige õigemini jäätmeid sorteerida.

Sorteerimine on lihtne! Tutvu kontorilahendusega: www.tvo.ee

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Kilvar Kessleri

erakordne saak

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees võtab hommikuti fotoaparaadi ja käib mererannas vereta jahil.

SULEV VEDLER

„Tiivamuksud.“ Tavaliselt tehakse roohabekatest pilte külmadel talvepäevadel. Siis on linnud nähtavamad ja toitu otsides ka julgemad, kaaludes energia säästmiseks iga täiendavat liigutust. Siinne foto on tehtud oktoobri keskpaigas. Nooremapoolne lind toitub talle tavapärases keskkonnas roostikus, millele annavad linnu sulestiku tooni võimendava kena värvi loojuva päikse kiired.

Eesti rahvas teab juristiks õppinud ja varem vandeadvokaadina töötanud Kilvar Kesslerit (47) eeskätt Finantsinspektsiooni juhina. Selle asutuse eesmärk on tagada, et Eesti finantssüsteem toimiks tõrgeteta.

See pole ainult pai tegemise ja näpu viibutamise töö. Kessler ja tema meeskond on „küttinud“ rohkelt tegelasi, kes eirasid rahapesu tõkestamise reegleid. Selle tulemusel sulgesid uksed Danske Banki filiaal ja Versobank ning sai häbistava trahvi Swedbank, rääkimata väiksematest ja vähem tuntud asutustest. O ffshore­firmadega askeldamine on Eestis vajumas ajalukku.

Tegemist on märkimisväärsete saavutustega maailma mastaabis, rääkimata Eestist. Isegi need poliitikud, kes varem Finantsinspektsiooni siunasid, on viimasel ajal oma suu koomal hoidnud.

Vähem teab rahvas, et Kessler tegeleb veel ühe jahiga. See jaht on ve­

Foto meil haruldasest männileevikesest, tehtud koduaias, kus lind toitus kadakal.

retu ja tema relvaks on fotoaparaat. Ta läheb varahommikuti, kui päike on alles tõusnud, oma Rohuneeme kodust mererannale ning püüab oma fotokaga tabada peamiselt linde, kuid ka loomi, kui neid parajasti ette juhtub. Tavaliselt läbib ta oma jahiretkedel kolme kilomeetri ringis ning selleks kulub sõltuvalt saagist tund kui poolteist. „Hommikuti on linnud näljased ja nad on julgemad, sest inimesi on vähem väljas,“ ütleb Kessler.

Eeltingimuseks on hea ilm – vih­

ma ja kehva ilmaga pole suurt mõtet pildistamas käia.

Eriti head ajad on pildistamiseks kevadine ja sügisene koolivaheaeg –siis käib pere reisidel ja loomulikult võtab isa fotovarustuse kaasa. Tõsi, viimasel paaril korral on pere koroonaviiruse tõttu koolivaheajad kodus veetnud, kuid Kilvarit see ei sega. Ta ütleb: „Tegelikult lindude rände ajal ongi Eestis kõige võimsam!“

Kilvari nooruspõlv möödus Tallinna kesklinnas. Ta sündis Sakala tänava sünnitusmajas, mis asub sa­

mas majade kompleksis, kus ta praegu töötab. Elas lapsepõlves Kentmanni tänaval ja käis koolis Liivalaia tänaval. Ka advokaadina töötas ta südalinnas.

„Ma ei olnud looduseinimene. Nõukaajal oli kesklinnas ikka väga kõle mängida ja sain aru, et ma ei taha seda keskkonda oma lastele pakkuda,“ ütleb ta. Esimese tütre sünni eel 15 aastat tagasi kolis pere Rohuneeme. Tütart vankriga jalutades pani värske papa tähele, kui palju linde seal kandis elab. Ta soetas

fotoaparaadi ja hakkas pildistama. Siis ostis parema aparaadi, siis veel parema. Ühtlasi ostis endale linnumääramise raamatu, et aru saada, kellega tegemist. „Enne seda tundusid kõik linnud mingid pardid,“ naerab ta. Nüüd eristab ta linde juba hääle järgi.

„Enne seda oli minu hobi minu töö – mu töö meeldib mulle väga,“ ütleb Kessler. „Pildistamine annab vunki juurde. See tegevus aitab mõtteid puhastada, sel ajal juba tööasjadele ei mõtle.“

„Tegelikult lindude rände ajal ongi Eestis kõige võimsam!“

Luksuslik ja esinduslik.

Luksuslik, mugav ja stiilne. Uus Kia Sorento. Uus 7-kohaline Kia Sorento armastab karme teeolusid kuid pakub ka mugavat kulgemist pikkadel maanteesõitudel ning linnamaastikul. Kvaliteetne ja kaasaaegne salong on loodud luksusliku sõidunaudingu rõhutamiseks: meeleoluvalgus, musta värvi Nappa nahast istmed, satiinefektiga ja kõrgläikelised elemendid, ruumikus ja ergonoomilisus. Istu sisse ja naudi sõitu!

Lisaks rikkalikule varustusele annab Kia kaasa kindlustatud kvaliteedi, autotööstuse juhtiva 7-aastase garantii, mis on välja teenitud karmile kontrollile alluvate usaldusväärsuse ja vastupidavuse testide tulemusena. Auto Bild küsitluste järgi on mitmel aastal järjest Kia olnud nii kliendirahulolu, usaldusväärsuse kui pikaajalise kvaliteeditaseme osas kõrgeimail positsioonil Euroopa turu 20 juhtiva autotootja seas. 7-aastane tehasegarantii hoiab hinda ja annab kindla konkurentsieelise ka järelturul.

Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele.

PÄRNU:

TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 2; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Ringtee 82.

* Reval Auto Esindused, Tallinna mnt 87E. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. JÕHVI: * Autoesindus, Lääne 1B.

NARVA: Sirtaki, P.Kerese 25. VALGA: Salome, Valga, Pihlaka 2. VÕRU: Automaailm, Räpina mnt 18a.

Mesilasenäpp on väga kaunis värvikirev lind. Rändel on nad aeg-ajalt eksinud ka Eestisse. See pilt on tehtud Portugalis, mis on eri põhjustel üks mu lemmiksihtkohti Euroopas.

Noor väiketüll talle omases merekalda-keskkonnas.

„Mõjus värv“. Mõne isase sinirinna rind on ultravioletses alas mõjusam. See avardab võimalusi kaasa leidmisel. Foto leidis žürii tunnustuse looduse aasta foto 2012 konkursil.

Selle aasta juunis koduaias tehtud fotol „Leevike ja võilill“ maiustab isaslind valminud seemnetega. Tavaliselt kohatakse tulipunaseid leevikesi talvel, kuid nad viibivad siin ka südasuvel.

Jõgitiir pole küll nii võimas rändur kui randtiir, kes saabub meile Antarktikast (NB! Mitte Arktikast!). Mõlemad on väga osavad lendajad ja kalurid. Fotol puhastab jõgitiir nokka, mis on pärast rammusat söömaaega rasvaseks jäänud.

Fotol „Mööda!“ püüab tuttpütt toita oma järelkasvu, kuid protsess kipub tugeva lainetuse tõttu ebaõnnestuma. Foto leidis žürii tunnustuse looduse aasta foto 2011 konkursil.

Kaldal tegutsev kahlaja heletilder on sellel pildil uhkes kevadises pulmaaegses valges kuues.

„Lõuatäis värsket“ kujutab äsja merest hahatibu püüdnud rebast. Kavalpea kaevas pärast „märga tööd“ saagi rannal kiviklibu sisse ja tuli varjevõrgu all lamavat piltnikku uudistama. Jõudis isegi inimese jalga nuusutada, kuid ohtu haistes kiirustas tagasi maetud tibu juurde, kaevas selle välja ja läinud ta oligi.

Põder ujub juuli alguses päiksetõusus, taustal Keri tuletorn. Alguses vaatasin, et mingi palk hulbib vaikses meres, alles täpsem uurimine fotoka ekraanilt viis järelduseni, et tegu on põdraga.

Michael Anast as si ades Coordinates by

Minu esimene töökoht

Oleg Gross: kogusin metsas tonne männivaiku

sa üksi. Kodus Rakveres käisin ainult korra nädalas. Autodest polnud ju toona juttugi, mina sõitsin isetehtud võrriga. Olin eelmistel suvedel teenitud palga eest ostnud endale Ereliukase jalgratta, panin sellele abimootori peale ja nii sõitsin metsa ja kodu vahet. Muidugi, minu vanuses poleks tohtinud sellega sõita...

Metsas magasin suure koormakattest tehtud telgi all, süüa tegin lõkkel. Päeval polnud metsas sugugi hirmus, aga öösel üksi metsas on väikesele poisile paras katsumus. Öised metsahääled olid päris kõhedad. Tarisin ratta ka telgi alla, et julgem oleks. Tehku aga 12aastased poisid järele tänapäeval!

Kaubandusärimehe Oleg Grossi meeldejäävaim amet lapsepõlvest on vaigutaja.

GREETE LEHEPUU

Lapsepõlvest ei meenugi mulle ühtki töövaba suve. Töötamine oli tava nii mulle kui ka mu kahele vennale. Juba pärast esimese klassi lõppu läksin põllule tööle: ikka kõplama. Kartuleid, peete, muid köögivilju. Pikad vaod olid tüütud. Loorehaga hobuse järel käimine – vot see oli mõnus! Riisud rahulikult, teed jalaga nõksti ühe liigutuse, et looreha tõsta, ja vaal saigi ümber keeratud.

Aga paremini on meeles, kui kümneaastaselt isaga koos turbarabasse tööle läksime. Seal tuli turvast aunadesse panna.

Isaga koos alustasin ka uues ametis 12aastaselt – olin vaigutaja. See töö käis Rakverest 30 kilomeetri kaugusel Loobu metsades. Esimese nädala olime koos isaga, aga siis sai tal puhkus läbi ning jäin metsa täit-

Vaigutamine on vaigu korjamine, enamasti tehakse seda männipuudelt ja 10–15 aastat enne, kui need raieküpseks saavad. Puukoorde tõmmatakse sisse sälgud, pannakse alla topsik ja nii hakkab vaiku topsikusse voolama. Hiljem pandi kogutud vaik metsamajandi kokkuostus suurtesse, 200-liitristesse tünnidesse. Vaik muidugi aja jooksul kuivab, enne tünni „valamist“ tuli see spetsiaalse noaga topsist välja lõigata.

Töö oli üsna tasuv, palka maksti kogutud tükkide alusel, mis lõpuks kaalule pandi. Suvega sai korjatud kokku lausa mitu tonni vaiku! Nii käisin metsas elamas ja töötamas mitu suve järjest. Enamiku ajast ikka üksi.

Suuremana tegin juba raskemaid töid – vedasin piima ja muud.

Tol ajal ei olnud muud variantigi, kui suviti tööl käia. Esimese asjana ostsin käekella Pobeda ja see oli 1960. aastatel ju kõva sõna! Ostsin ka riideid ja varem mainitud jalgratta. Muist rahast läks ka pere eelarvesse.

On raske kuulata, kui tänapäeval räägitakse laste tööga ülekoormamisest. Töökasvatus peaks olema normaalne osa lapsepõlvest.

SÄLGUD SEES: Männikoorde lõigati sisse sälgud, nii et vaik saaks valguda all olevasse topsi.

Foto Sven Arbet

Foto Saaremaa Muuseum F721Fn_1_

OLEG GROSS: Usub töökasvatusse juba varasest east.

Kaidi Ruusalepp –poemüüjast börsijuhiks

Start-up-ettevõtja Kaidi Ruusalepp alustas tööelu kauplemise köögipoolelt.

Minu kõige esimene tasustatud töö oli viieaastaselt, kui ma astusin Põlva laadal lavale modellina.

Näitasin Kommunaari lastekingi. Mäletan, et mul oli seljas oranž ruuduline villane kleit, millel paelad olid suurte tuttidega. Ja selgelt mäletan ka, milline uhke tunne oli laval astuda. Hiljem laadal ringi käies olin nagu staar, kui ema sõbrannadele naeratasin. Töötasuks sain 10 rubla ning Kommunaari toodangust punase nahkse punutud vöö, mis on mul alles senimaani.

Tõsisem palgaline töö algas pärast 9. klassi suvedel. Siis töötasin Põlva kaubamajas ja kohalikus toidupoes müüjana. Andsin nii suviti põhimüüjatele puhkust.

Mu ema on enamiku mu teadlikust elust olnud müüja ja tema kaudu suvised töökohad leidsingi. Tööpäev oli klassikaline: hommikul kell 9 tööle (kuna ma ei pidanud kauplust avama ega valvet maha võtma, ei pidanud varem alustama) ja lõpetasin kell 18. Nädala sees tööl, nädalavahe-

tused vaba. See sobis mulle hästi, sest tegelesin aktiivselt orienteerumisega ja nädalavahetustel käisin võistlustel.

Krooniaja saabudes olid ostjad väga hinnatundlikud: kui meie poes piim kas või ühe sendi rohkem maksis kui mujal, ostetigi mujalt.

Mäletan ühte suve, kui kõrvalosakonnas müüdi naistele poolkõrgeid nahksaapaid (hind 79 rubla) ja käisin iga päev vaatamas, ega minu paari keegi ära ei ole ostnud. Kui kassast palgapäeval raha kätte sain, siis läksin ja ostsin saapad kohe ära. Kui palju palka sain, see täpselt meeles polegi.

Keskkooli lõpetamise suve teenistuse, samuti müüjana, investeerisin oma ülikooliõpingutesse, kui läksin juurat õppima tasulisse kooli. Õppisin müüjaametist igapäevast rutiini, distsipliini, haldama keerulisi olukordi (mida poes ikka ette tuleb), suhtlema, vastutama kassas raha eest ja eelkõige seda, et tuleb olla julge.

Minu meelest peaks iga noor korra käima teenindavas sektoris tööl –see kogemus on hilisemaks tööeluks hea karastus.

Kord müüdi suvel kõrvalosakonnas poolkõrgeid nahksaapaid, käisin iga päev vaatamas, kas minu paari ikka on veel. Palgapäeval ostsin saapad kohe ära.

GREETE LEHEPUU

Foto Tiit Blaat

KAIDI RUUSALEPP: Esimene suurem oma raha investeering läks kõrgharidusse.

Tõnis Siigur: kokatöö ajal, kui jääsalat oli Eestis tundmatu kraam

Eesti taassünni järel oli kokandusmaailm kõike muud kui inspireeriv. Ometi ei kustunud sellest praeguse restoraniärimehe ja peakoka Tõnis Siigur kokanduskirg.

Minu esimene töökoht oligi loogiline jätk mu kooliteele – asusin tööle kokana. Seda Tartus, kunagises hotellis Taru. Tööle sain tuttavate soovitusega, aga see polnud koht, kuhu muul moel kui tutvuste kaudu poleks tööle võetud. Kokaamet ei olnud toona ehk 1992. aastal absoluutselt moes! Koka võrdkuju oli endiselt nõukogude ajast tuttav sööklatädi. Sellele ametile ei olnud tunglemist koolis (kokaks mindi sageli seetõtu, et mujale sisse ei saadud) ega tööturul. See tähendas ka, et palgad polnud sugugi suured.

Taru hotelli restoranis käisid peamiselt hotellikülastajad ja need linnaelanikud, kellel oli raha. Raha oli Tallinna mõistes nn Viru ärikatel, hangeldajatel, inimestel, kes püüd -

sid ei millestki midagi tekitada ja seda siis maha müüa. Selliseid inimesi oli mõistagi ka Tartus. Aeg oli ka selline, et üsna sageli läks restoranis kakluseks.

Köögipoolel aga oli elu tunduvalt rahulikum. Esiteks polnud toona restoranid lahti nii pikki päevi nagu praegu – lõunast peaaegu keskööni. Uksed olid avatud aegadel, kui inimesed süüa tahtsid – lõunal ja õhtul. Või vaid kindlatel nädalapäevadel. Muidugi, kui kliendid tulid, oli töö kiire. Aga üldiselt võiks toonast suhtumist iseloomustada tänapäevase sõnaga chill. Töötajad leidsid aega, et teha miljoneid kohvipause! Ja muidugi tegi 90 protsenti ka suitsu, mina kaasa arvatud. Seega olid pidevalt ka suitsupausid. Praegu mõeldes on sellised pausid ikka imelikud asjad.

Kuigi nüüd liigub tendents jälle

SÖÖKLATÄDIDE LÕPP: Tõnis Siigur asus kokaametisse ajal, kui peamiselt askeldasid peakokkade rollis veel sööklatädid. See hakkas kiiresti muutuma.

sinnapoole, et restoranid on avatud vaid lõunal ja õhtul. Tööjõud on kallis ja klientideta pole äri mõtet pidada.

See on aga enam-vähem ainus, mis toonasest restoranikultuurist tänapäeva üle kanda. Tõsi, ka hapukoor oli tollal oma maitse ja tekstuuri poolest tänapäevasest parem (kuigi pastöriseerimata ja lühikese säilivusajaga). 1992. aasta Taru hotelli restorani menüü oli nagu paljudes teistes. Kindlasti pidi olema firmaroa-nimeline toit. Aga ülejäänu käis ikka sama rada: kokteilsalatid, tomati-kurgi salat, šnitsel, kapsas. Kana ja siga. Kui ka harva veiseliha sai, tuli seda pikalt hautada, et ta söögikõlbulikuks saaks. Kui me täna sellesse keskkonda satuksime, ei motiveeriks see meid kulinaarselt kuidagi.

Ligipääs välismaistele kokaraamatutele tekkis alles 1990ndate teises pooles. See oli aeg, kui ka kaubavalik hakkas tasapisi laienema (tuli erinevaid köögivilju!), kuni sajandivahetusel turg juba täitsa lahti läks. Mäletan, kui 1996. aastal Hispaanias käisin ja esimest korda jääsalatit nägin. Kui see 1998. aastal ka Eestisse jõudis, oli see praegu mõeldes täiesti absurdne asi, mille üle siirast rõõmu tunda.

GREETE LEHEPUU

BAARIS: Kliendid kunagise Taru hotelli baaris aega veetmas.

Foto Priit Simson

Janek Mäggist oleks peaaegu saanud sõjaväelane

PR-firma juht ja lobist Janek Mäggi loobus karjäärist kaitseväes abikaasa palvel. Õnneks elu sellest kehvemaks ei läinud.

GREETE LEHEPUU

Sattusin 1993. aastal kaitsejõudude ajateenijaks. Mul oli suur huvi ajakirjanduse vastu ja hakkasingi omal algatusel tegema autokompanii ajalehte. Lõikasime ja kleepisime, paigutasime pilte ja kopeerisime – nagu toona tehti. Jõudsime välja anda 4–5 numbrit. Leht sattus ka Tallinna kaitsejõudude peastaabi nn kindralite korrusele. Seal korrusel töötasid toonane kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln, kaitseväe peastaabi ülem Ants Laaneots , lisaks juhataja nõunik Jüri Kork ja kapten Harri Rent

Rent vaatas lehte, leidis, et see on tore initsiatiiv, ja nii kui ma kaitseväeteenistuse lõpetasin, sain kutse Sõdurilehe toimetusse tööle minna. Sõdurilehte oli siis alles üks number välja antud.

Niisiis oli napikas, et minust oleks saanud hoopis elukutseline kaitseväelane, võib-olla oleksin praeguseks juba kolonel, äkki isegi major. Seda teed ka alustasin – olin pool aastat üleajateenija. Samal perioodil ka abiellusin. Aga minu värskele abikaasale ei meeldinud mõte mu sõjaväelisest karjäärist, seega jäi plaan pooleli. Kuigi palka sain kaitseväes hirmus hästi – 2400 krooni! Aasta oli 1994, see oli toona minu jaoks meeletu raha. Võrdluseks: ajateenijana sain palka 60 krooni kuus. Olin oma tööst ka täiesti sillas: kohtusin tähtsate inimestega, kirjutasin Sõdurilehe äärest ääreni täis. Minu ametinimi oli infoosakonna spetsialist ja nalja-

kas kokkusattumus – tänases mõistes olin ju PR-tegelane.

Samal suvel kandideerisin ka Tartu Ülikooli ajakirjandusõppesse. Loominguline töö läks hästi, aga eksamitulemustega napilt sisse ei pääsenud. Ülikooli seinal märkasin kuulutust:

kes sisse ei saa, tulge Äripäeva tööle! Selge. Pakkusin end Igor Rõtovile, kes andis rohelise tule: tule aga tööle! Katseaja palk: 1500 krooni. Nojah, selle üle ma õnnelik polnud, et töötasu kaitseväega võrreldes peaaegu kaks korda kukkus.

Kolme nädalaga sain Äripäeva kõige produktiivsemaks kirjutajaks. Minult oodati üht lugu päevas, aga ma kirjutasin vahel ikka kaks. Varsti hakkasin teenima 2800 krooni kuus. Tuju läks märkimisväärselt paremaks: polnudki nii õudne see karjäärivahetus!

Olin lapsepõlves müntide ja markidega hangeldanud ning rahapuudust polnud kunagi tundnud. Raha mulle meeldib. Enne tööle minekut aitasid ka vanemad rahaga. Kuid nii kaitseväe kui ka Äripäeva puhul mäletan palga kätte saamisel tunnet, mida on isegi raske kirjeldada: see oli vaimustav! Enda teenitud raha on ju see kõige magusam.

Muide. Armastus kaitseväe vastu on siiani suur.

REAMEES MÄGGI ANNO 1994: Kuna ohvitserikooli jäi minemata, siis reamehest kõrgemat auastet Janek Mäggi ei saanudki.

Foto erakogu

www.siigur.ee

www.noaresto.ee

www.okoresto.ee Kesk tee 27, Tallinn oko@okoresto.ee tel 5300 4440

www.pajuvilla.ee Vabaduse pst 88, Tallinn paju@pajuvilla.ee tel 507 6242

www.tuljak.ee Pirita tee 26E, Tallinn tuljak@tuljak.ee tel 5302 2020

Sir Anthony Hopkins (tema tuntuim filmiroll on ilmselt Hannibal Lecter „Voonakeste vaikimises“) ütles ühes intervjuus, et tal on elus kohutavalt vedanud, kuna talle makstakse – ja mitte vähe – selle tegemise eest, mida ta teeks ka ilma rahata, sest talle nii väga meeldib tema elukutse. Hopkinsi sissetulekuteks hinnatakse 158 miljonit dollarit.

Eneseabitööstuse kaks tootlikumat teemat (raamatud- podcast ’id, kursused-koolitused jms) on: kuidas saada rikkaks ja kuidas leida oma tee, olla see, kes sa oled. Eneseleidmise õpikud pakuvad nippe oma sisemise minani jõudmiseks, rahaõnne valemid aga keskenduvad õigele käitumisele ja õigetele hoiakutele (suhtlemiskunst, säästuskeemid jms). Kuidas aga panna need kaks unistust kokku ja kas pole liiast loota sellist kahesajaprotsendilist vedamist nagu Hopkinsil? Kas jätta selline lahendus saatuse hooleks – kannatada kuskil leivaraha nimel, aga kui veab, siis potsatan kuhugi, kus mulle meeldib – või riskida ikkagi ise midagi rahaõnne leidmiseks ette võtta? Oht on muidugi põruda mõlemas sektoris ja avastada end väikesepalgalisel töökohal mõrult mõtteid mõlgutamas: see kõik pole sugugi minu jaoks.

Niisiis piilume mõne sellise inimese skeemi sisse, kes on tuntud mitte lihtsalt selle poolest, et ta on osanud raha kokku ajada, vaid kes kinnitab, et on teeninud Hopkinsi meetodil: tehes seda, mida ta armastab niivõrd, et teeks seda ka tasuta, kas või peale makstes (nii mõnigi kord seda ju tehaksegi).

„Töö täidab suure osa elust ja ainuke viis elust rahuldust tunda on teha tööd tundega, et sa ajad olulist asja. Ainuke viis niiviisi tunda on teha seda, mida sa armastad.“

Nii on öelnud Steve Jobs ja igaüks teab, mil viisil tema oma töö ja armastuse ühendas (surres 2011 hinnati tema varanduseks üle 11 miljardi dollari). Paljud ilmselt loevad sedagi teksti siin seadeldisest, mis sündis Jobsi armastusest. Aga noor Steve astus kõigepealt kallisse, tema vanemate rahakotti vaevavasse vabade kunstide kolledžisse. Seal talle ei meeldinud, juba järgmisel semestril ta lah-

Kumb tuleb enne, raha

Kuidas teha seda, mida sa armastad, ja sellega ka rikkaks saada.

TIINA JÕGEDA

Warren Buffett

kus, deklareerides, et teda huvitab hoopis rohkem ida filosoofia. Kunstikoolile järgnes füüsiline töö õunaaias. Pettunult Indiast valgustusreisilt naastes sattus ta Steve Wozniaki garaaži, tagasihoidliku plaaniga endale arvuti ehitada...

„Ma arvan, et te olete arust ära, kui jätkate töö tegemist, mis teile ei meeldi, aga mille kohta arvate, et see kaunistab teie CVd. Kas see pole sama nagu säästa seksi pensionipõlveks?“

Nii on öelnud Warren Buffet (varade väärtus 70 miljardit dollarit, temast on kirjutatud 47 raamatut), mees, kes on kuulutatud 20. sajandi parimaks investoriks. Buffet tegi oma esimese investeeringu 11aastaselt, kuid see 38dollariline aktsia langes kohe 27 dollari peale. Jah, Buffeti eluloost me kannapöördeid ei leia, investeerimine oli tal geenides.

„Ma ei ole kunagi ainsatki sõna paberile pannud mõttega, et selle eest makstakse. Ma kirjutan sellepärast, et see pakub mulle rahulolu. Võib-olla sain sellest majalaenu makstud ja lapsed koolitatud, aga see oli kõrvaline. Ma kirjutasin puhtalt tegemise rõõmust ja kui sa saad seda, mis muudab sind õnnelikuks, siis teed sa seda igavesti.“

See on Stephen King (tema raamatute kogutiraaž on 350 miljonit, varanduse väärtus 400 miljonit dollarit). Noorena treis ta lookesi kohalikku lehekesse, honorari asemel ulatati talle lihtsalt mõned ajakirjad, äraelamiseks tegi juhutöid pesumajas ja inglise keele õpetajana, laialt on teada tema alkoholismi- ja narkomaaniaperiood. Aga lapsepõlves alustatud kirjutamist ta ei jätnud...

„Tööseadusandlus tundub ebaõiglane, kuid muuta me seda ei saa – mida rohkem naudingut sa oma tööst leiad, seda rohkem raha teenid.“

Nii ütles üks kõigi aegade vaimukamaid kirjanikke Mark Twain, kes püüdis end elatada jõelaeva juhina, hõbedakaevanduses, trükitöölisena ja masinakirjutajana, aga alati leidis ta ka mõne ajalehetoimetuse, kellele sõnumeid kirjutada.

„Kõik meie unistused võivad täituda, kui meil on julgust nende elluviimiseks.“

See tsitaat kuulub Walt Disneyle, kes alustas 9aastaselt ajalehepoisina, kuid selle teenistuse võttis poisi isa endale. Disney leidis lahenduse veel rohkem tööd tehes. Vaese kuti päevad algasid kottpimedas põlvini lumes sumbates. Juba väikesest saati oli tal suur huvi teatri, kino ja näitlemise vastu, kohalikes teatritükkides teenis ta mõne dollari. Pärast esimest maailmasõda õppis ta kunstiinstituudis, kuid erialast tööd ei leidnud. Kuni ühel päeval otsustas vennaga kahasse luua oma animatsioonistuudio...

Need elulood peaksid kinnitama, kumb kahest armastusest – raha või kutsumus – esikohale tõsta.

Juba 2500 aastat tagasi elanud Hiina filosoof Confucius teadis, et „vali töö, mida sa armastad, ja sa ei pea päevagi tööl käima“. Võib-olla nõustuks sellega isegi Tammsaare, sest ka tema tegi tööd ja nägi päevast päeva vaeva selle kallal, mida üle kõige armastas.

Kui sa saad teha seda, mis muudab sind õnnelikuks, siis teed sa seda igavesti. Stephen King

Illustratsioon Shutterstock

Paljastatud: Šeik Khalifa miljardeid väärt Londoni kinnisvaraimpeerium

Dokumendid paljastavad, kuidas Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir Khalifa bin Zayed AlNahyan omab varjatult Londonis mitme miljardi eurost kinnisvaraportfelli, mis laotub üle linna kalleimate elurajoonide.

HARRY DAVIES, THE GUARDIAN

Majadel, mis 1960n da tel Richmond upon Thamesi linnaosa vaiksele umbtänavale ehitatud, näib olevat vähe ühist punastest telliskividest Ecuadori saatkonnahoonega Harrodsi kaubamaja vastas, mis sai kuulsaks sellega, et Julian Assange seal seitse aastat redus istus.

Nendel eeslinnas asuvatel üsna tagasihoidlikel eluruumidel on väliselt väga vähe ühist ka Inglise kuninganna sünnipaigaga Londoni kesklinnas või kõrgklassi mereannirestoraniga Sexy Fish, kus einestajad istuvad Damien Hirsti merineitsiskulptuuride ja teiste kunstiteoste keskel. Ometigi moodustavad kõik loetletud kinnistud väikese osa salajasest

6,06 miljardi euro suurusest kinnisvaraimpeeriumist, mis kuulub, nagu nüüd on selgunud, ühele maailma jõukaimale riigipeale, šeik Khalifa bin Zayed Al-Nahyanile. Šeik Khalifa on Araabia Ühendemiraatide (AÜE) president ja Abu Dhabi emiraadi emiir. Vaatamata väga silmapaistvatele asukohtadele on selle kinnisvaraportfelli omandus olnud kümneid aastaid kaetud saladuselooriga. „Kogu see vara koguti kokku suure saladuskatte all, kasutades avalikkuse eest varjatud tehinguid. Kõik see toimus äärmiselt tasa ja targu ning paljude aastate vältel,“ rääkis Khalifa äritegevuse köögipoolega tuttav allikas. Nüüd aga võimaldavad lekkinud dokumendid, kohtupaberid ja avalike andmete analüüs esimest korda kaardistada araabia šeigi Khalifa val-

dusi Suurbritannias ja avalikkusele näidata, mil moel on naftariigi presidendist saanud Londoni väga oluliste osade peremees. Khalifale kuuluv Londoni kinnisvaraimpeerium näib edestavat isegi Westminsteri hertsogit, 29aastast miljardärist aristokraati, kellele kuulub suur osa Londoni südalinnast.

Khalifa isiklik kinnisvaraportfell, mis ulatub Londoni kõige kallimatesse elurajoonidesse, koosneb valdavalt kõige väärtuslikumast äri- ja elamukinnisvarast. Näiteks ühes portfelli kuuluvas luksuslikus elamuarenduses küsitakse korterite eest hinda 22 miljonit eurot tükk.

Dokumendid näitavad, kuidas Khalifa-sugusel ülisügavate taskutega investoril on Londonis võimalik suuresti varjatuks jääda, kuigi samal

TEMA EKSTSELLENTS: Šeik Khalifa bin Zayed Al Nahyan on Araabia Ühendemiraatide president, relvajõudude ülemjuhataja ning Abu Dhabi Investeerimisvalitsuse juht. Seal on tema juhtida ligi triljoni dollari eest vara. Vilets tervis on ta sisuliselt siiski tagaplaanile jätnud.

ajal on ta soetanud endale tohutu kinnisvaraportfelli, millel on umbes tuhat rentnikku. Kogu tegevus toimub tänu ääretult keerukale maksuparadiisidesse peidetud riiuli- ja varifirmade võrgustikule. Kõike seda haldavad Londoni parimad õigusbürood.

Khalifa kinnisvarahuvid Ühendkuningriigis tulid esimest korda ilmsiks alles aastal 2016, kui Guardiani Panama paberite kajastus näitas põgusalt, kuidas AÜE president oli omandanud salaja kümneid Londoni kesklinnas asuvaid kinnistuid. Sel hetkel teadaoleva info põhjal oli tema varade koguväärtuse enam kui 1,32 miljardit eurot.

Paraku osutavad Guardiani nähtud uued dokumendid nüüd, et tegelikult on šeik Khalifale kuuluva kinnisvara väärtus toonasest ligi viis korda suurem. Kohtupaberite järgi kulutas šeik ainuüksi 2005. aastal viie kinnistu ostmiseks lausa 1,45 miljardit eurot. Aastaks 2015 oli tema portfelli väärtus paisunud 7,7 miljardi euroni ja ta teenis aastas 232 miljonit eurot renditulu.

Kinnisvararegistri andmete analüüs viitab, et Khalifa äri- ja elamukinnisvara portfelli kuulub kokku umbes 170 kinnistut. Nende seas eksklusiivne ja muust maailmast eraldatud mõis Londoni südalinnas olevas ajaloolises Richmond Parkis ning mitmed Londoni tippklassi ärihooned, mille asukateks tuntud riskikapitalifondid ja investeerimispangad.

Tegemist pole millegi kuritegelikuga – Suurbritannias on kinnisvara omamine offshore -firmade kaudu täiesti seaduslik. Siiski ponnistab Briti valitsus registri loomisega, mis näitaks, millistele välisfirmadele Ühend kuningriigis kinnisvara kuulub. See aitaks Briti kinnisvaraturgu läbipaistvamaks muuta ja korruptsiooniga võidelda.

Khalifa ei vastanud Guardiani korduvale kommentaaripalvele.

Nüüd on šeigi valdused sattunud aga ühe ülemkohtus peetava vaidluse keskmesse, mis on tõmmanud kogu tema tegevusele ja tema huvidele Ühendkuningriigis suure avaliku tähelepanu. Näiteks selle aasta alguses selgus kohtuprotsessil, et ÜAE president oli oma Windsori lähedal asuva 18. sajandi mõisa veepaagid täitnud

Ärikinnisvara huvid Circle Holding Comany LLC Šeišellide firma

Ascot Gate Suur mõis ja 400 aakrit (162 hektarit) haljasala Berkshire’is

Tilney House

Seitsmekorruseline hoone vaatega Dorchesteri hotellile Mayfairis

Isiklik kinnisvaraportfell

Umbes 20 kinnistut, mille hulgas mõis Richmond Parki lähistel ja kinnisvara Windsoris, Mayfairis, Knightsbridge`is, Kensingtonis

Holbein Anstalt Liechtensteini ettevõte 6,05 miljardi euro väärtuses kinnisvara 150 objekti Mayfairis, Knightsbridge’is, Kensingtonis ja Marylebonis

ekstra selle jaoks Prantsusmaa algallikast kohale veetud Eviani mineraalveega. Neid ja teisigi šeigi elulaadi värvikaid detaile on samas varjutanud ütlused, nagu oleks Khalifa, kes alles eelmisel aastal uuesti AÜE presidendiks valiti, 2014. aastal saadud insuldi tõttu „vaimselt teovõimetuks“ jäänud – väide, mida tema advokaadid on siiski eitanud.

Tema endise kinnisvarahalduri, firma Lancer advokaadid väidavad siiski, et pereliikmed konkureerivad Khalifa varade kontrollimise nimel ning seetõttu on mõnede tehtud maksete vaidlustamiseks algatatud ka kohtuasi. Lanceri advokaadid viitasid dokumendile, mis nende hinnangul näitab, et varade kontroll anti juba aastal 2015 üle selleks loodud erikomiteele.

Šeik Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān AÜE president

Erikomitee Kontrollib Khalifa vara. Komiteed juhib šeik Mansour

23 Briti Neitsisaarte firmat

Erakinnisvara huvid

Donford Limited Mani saare firma

Stephanus Properties Limited Briti Neitsisaarte

Seda dokumenti on näinud ka Guardian ning selle järgi paistab, et komitee esimeheks on kinnitatud tema kuulus poolvend šeik Mansour bin Zayed Al Nahyani. Sellest võib järeldada, et suur osa Londoni kõige esmajärgulisemast kinnisvarast on mehe käes, kes omab muuhulgas ka Manchester City jalgpalliklubi. Khalifa advokaadid eitavad, nagu oleks nende klient „kontrolli oma varade üle loovutanud“.

Ehkki dokument on kinnitatud notari poolt ja sellel on Khalifa allkiri, paistab, et tegelik allkirjastaja on hoopis tema vend šeik Mohammed bin Zayed Al Nahyani, kes on Abu Dhabi kroonprints, AÜE tegelik juht ja üks Lähis-Ida mõjukamaid tegelasi.

„Klient“

Alates 1990ndatest on Khalifa isiklike kinnisvarahuvide eest hoolitsetud seitsmekorruselisest ridamajast, kust avaneb vaade Dorchesteri hotellile Londoni Mayfairi piirkonnas. Šeigi tegevusega kursis oleva isiku sõnul on hoone „taotluslikult veidi räämas väljanägemisega“, kuid tegelikult on tegu „varjatud pühapaigaga“, mis majutab salapärast Liechtensteini ettevõtet Holbein Anstalt. Viimasest juhitakse kuningliku perekonna eraasju.

Ettevõte alustas Suurbritannias kinnisvara soetamist 1970. aastatel Khalifa ja tema isa, AÜE esimese presidendi nimel, aga ka selleks, et rahuldada perekonna elustiilist tulenevaid erivajadusi. Endise töötaja sõnul nägi see näiteks ette Harrodsist ostetud kauba toimetamist Abu Dhabisse. „Neil oli selleks terve eralennuk kaupa täis, mida iganes nad siis ka ei ostnud,“ kirjeldasid nad.

1990ndatel asus toonane AÜE kroonprints Khalifa üles ehitama eraldi ärikinnisvara portfelli, alustades ärihoonetega Ida-Londonis ja Readingis. Lanceri soovitusel sooritas Khalifa sajandivahetusel mitu väga suurt ostu, teiste hulgas 450 miljoni naela väärtuses kinnisvara naftafirma BP pensionifondilt.

Soetatud kinnisvara seas oli ka Khalifa kroonijuveel: Berkeley väljak Mayfairis ja seda ümbritsevad valdused ehk tervelt 95 hoonet. See tehing tegi Khalifast terve Bruton Place’i nimelise tänava omaniku ja lisas tema

portfelli veelgi uhket Mayfairi kinnisvara, nagu näiteks maailma vanima Bentley edasimüüja ja ööklubi Annabel.

Järgnenud tehingud tehti teistes priimades asukohtades, näiteks osteti rahvusvahelise toorainete tootja Glencor kontor ja ja Time Life’i hoone New Bond Streetil, kus nüüd asub Hermési luksuskaupade kauplus. Khalifa ostis ka kõrgklassile mõeldud residentsid Knightsbridge´is, Westminsteris ja Kensingtonis. 2015. aastaks konkureeris tema

KÕIGE GLAMUURSEM

ŠEIK VAATAB VUTTI: Šeik Mansour on Khalifa poolvend ja tuntud ennekõike kui jalgpalliklubi Manchester City omanik. Koos Richard Bransoniga omab ta kosmoseturismifirmat Virgin Galactic.

BURJ KHALIFA: Maailma kõrgeim hoone sai endale šeik Khalifa nime, kuna ta nõustus rahahädas Dubaile keset selle finantskriisi raha laenama. Enne kandis torn Burj Dubai nime.

kinnisvaraimpeerium Londonis suurte valdustega, mis olid juba sajandeid aristokraatide perekondadele kuulunud. Ühe dokumendi järgi jäi Khalifa kinnisvara tol aastal oma väärtuselt alla vaid Briti krooni käes olevatele varadele Londonis, ületades samas Grosvenor Estate’i Londoni kinnisvara koguväärtust.

Ettevõtte esitatud dokumendid näitavad, et Khalifa kinnisvarast laekus aastal 2015 talle rohkem renditulu kui Briti kinnisvarahiidude Grosvenori, Cadogani või De Waldeni omast.

Šeigi elulaadi värvikaid detaile on varjutanud ütlused, nagu oleks Khalifa 2014. aastal insuldi tõttu „vaimselt teovõimetuks“ jäänud.

KURIKUULUS KINNISVARAOBJEKT LONDONI SÜDAMES: Siin asub Ecuadori saatkond, kus redutas aastaid lekitaja Julian Assange. Seegi maja kuulub šeik Khalifale.

siis tuli Covid-19 ja keeras kõrgklassi kinnisvaraturu pea peale. Koroonaviiruse mõju on nüüdseks hakanud toimet avaldama ka Khalifa kinnisvarale, mida praegu haldab Abu Dhabis tegutsev investeerimisfond ADFG.

Bruton Place’is asuv pitsarestoran on uksed sulgenud ja arvatavasti neid enam ei ava. Nurga taga tegutsenud luksuskaubanduskeskus William & Son, kust kümnete aastate vältel võis osta kõike alates jahipüssist kuni lauahõbedani, on sattunud restruktureerimisprotsessi.

Hoolimata portfelli suurusest oli selle omaniku identiteet kümnete aastate vältel kiivalt varjatud saladus. Äri aeti salamisi kümnete Briti Neitsisaarte firmade kaudu, mida haldas diskreetsete vahemeeste armee, kelle hulgas olid ka advokaadid Briti tippbüroodest, nagu Eversheds ja Fox Williams.

Nõunikud ja advokaadid olid üliettevaatlikud ega maininud isegi omavahelises suhtluses kunagi AÜE presidendi nime, viidates talle alati lihtsalt sõnaga „Klient“.

Lanceri kõneisik ütles kommen-

taariks vaid seda, et kõik kinnistud on „seaduslikult ostetud“.

Evershedsi sõnul tegutses ettevõte rangelt kooskõlas seadusega, järgides pidevalt oma õiguslikke ja regulatoorseid kohustusi, samas kui Fox Williams ütles, et hoiab au sees „kõige kõrgemaid professionaalseid standardeid, mida järelevalvaja ja kliendid meilt ootavad“.

Nõrga naela tõttu on Abu Dhabi raha viimastel aastatel Londoni kõrgeima väärtusega kinnisvaraturule muudkui juurde voolanud. Kuid

Kuid Berkeley väljakul elav ja tänaval lehti müüv Maria (42) ütleb, et ümbruskonnas on endiselt küllaldaselt jõukaid inimesi, kelle tähelepanu ta püüda üritab. Koos mitme teise kodutuga magab ta pappkastide tükkidest valmistatud asemel Berkeley väljaku pargis. Töötades ja elades rajoonis, kus võib osta lennupileti hinnaga Wagyu veisesteigi, tunneb Maria enese sõnul tihti nälga ja üha rohkem ka külma. Teda huvitab vähe, kellele väljak kuulub. „Mul on hoopis kingi vaja,“ osutab ta kulunud plätudele oma jalas.

Foto Ben Stansall / Scanpix

Foto Freddy Kriisa

Maailma kalleim eramu pole mitte mingi hiiglaslik loss või mõis, vaid Indias Mumbais paiknev 27korruseline kõrghoone. 173 meetri kõrguses Antilia nime kandvas hoones on 3 helikopterite maandusplatsi, 9 kiirlifti, garaaž 168 autole, 50 kohaga teatri- ja kinosaal, rääkimata spaast ja ujulast. Miljardär Mukesh Ambanile kuuluv hoone peab vastu pidama kaheksapallisele maavärinale.

Maja ülapidamiseks läheb vaja 600 töötajat.

Hoone väärtuseks hinnati tänavu kevadel 2,2 miljardit USA dollarit. Veelgi kallim on Buckinghami palee Londonis, kuid too kuulub Briti kuningakoja trustile ehk seal puudub kindel peremees.

Ambani on India suurima börsifirma Reliance Industries Limited suuromanik. Tema ärid ulatuvad energiast ja tekstiili tootmisest telekommunikatsioonini.

Ambani kodul on mõju isegi filmitööstusele: tänavuses kinohitis „Tenet“ elas India relvaärikas Priya Singh samuti sarnases luksuslikus kõrghoones.

ILUS VÕI KOLE?

Igatahes on Antilia väga kallis.

bA i d i

Maailma kalleim eraelamu nandAotoF

PILVELÕHKUJA PEREMEES:

Mukesh Ambani, kelle vara väärtuseks hinnatakse 81 miljardit dollarit.

Foto Indranil Mukherjee / AFP / ScanpixBaltics

Kas osta börsilt terve ettevõte või hoopis auto?

Maailmas kasvab luksusejanu pidevalt ning mullu tõi Prantsuse tootja Bugatti Genfi autonäitusel välja kõigi aegade kõige kallima sõiduauto. Mudel La Voiture Noire ehk eesti keeles Must Auto maksab „vaid“ 11 miljonit eurot ehk peaaegu sama palju kui näiteks Tallinna börsil noteeritud firmad Baltika või Arco Vara. 1936. aasta mudelilt 57 Atlantic eeskuju saanud uue superauto mootori võimsus on ligikaudu 1500 hobujõudu.

MAAILMA KALLEIM

AUTO: Bugatti La Voiture Noire.

Foto Xinhua / Scanpix Baltics

Baltimaade rikkaim inimene vahetas nime

Baltimaade jõukaimaks inimeseks peetav Nerijus Numavičius (53) vahetas tänavu nime: nüüd on ta ametlikult Nerijus Numa . Seda põhjusel, et uus nimi on rahvusvaheliselt lihtsam hääldada ja kirjutada. Algne nimi tekitas probleeme eeskätt Londonis, kus Leedu päritolu miljardär elab. Pisikesest Šilalė linnakesest pärit Numale kuulub suurosalus Vilniaus Prekyba grupis, mis omab muu hulgas Eestiski hästi tuntud Maxima kauplusi ja Euroapteegi ravimipoode. 2004. aastal pälvis ta Eesti riigipealt Valgetähe III klassi teenetemärgi.

Forbes nimetas Numa esimese Baltimaade ettevõtjana oma kuulsasse miljardäride pingeritta viis aastat tagasi. Tänavuses edetabelis Numa ei esinenud.

Seakatk mitmekordistas multimiljardäri varanduse

Forbesi tänavuse miljardäride nimekirja suurim tõusja oli hiinlane Qin Yinglin. Maailma suurim seakasvataja tõusis 18,5 miljardi dollari suuruse varaga 43. kohale. Aastaga kasvas tema vara väärtus 14,2 miljardi võrra – tema ettevõtte väärtus Shenzeni börsil kasvas peaaegu kolm korda ning kiirenduse sellele andis ei miski muu kui Eestiski laastamistööd teinud sigade aafrika katk. See taud kahandas sealiha pakkumist ja tõstis liha hinda.

Qin Yinglin alustas oma äri 1992. aastal koos oma naisega 22 sea kasvatamisest. Mullu kasvatas tema Muyuan Foods Co üle kümne miljoni sea.

Pankurite maja müügis. Ruutmeeter maksab 4071 eurot

Kinnisvaraportaalides küsitakse Magnaadi tegemise ajal kõige krõbedamat hinda Tallinna vanalinnas asuva seitsme toaga korteri eest.

Kiek in de Köki torni vahetus läheduses vaikses sisehoovis asuva ning Domus Kinnisvara kaudu müüdava äärmiselt romantilise elupaiga hind on 1,6 miljonit eurot. Tegelikultei müüda küll mitte ainult korterit, vaid 393 ruutmeetri suurust kinnis -

tut. Ehk ruutmeetri hinnaks tuleb 4071 eurot.

Kinnistut koormavad kaks hüpoteeki TBB panga (endise Tallinna Äripanga) kasuks kogusummas 860 000 eurot.

Kinnistusraamatu kohaselt omab toda maja osaühing Rüütli Invest, mis kustutati äriregistrist tänavu mais. Rüütli Invest oli Äripanga enda bosside Andrei Žukovi ja Sergei Elošvili kontrolli all.

Foto

Leedu

Delfi

Fotod kinnisvara24.delfi.ee / Domus Kinnisvara