Magnaat (sügis/talv 2021)

E S I T L E B

L O O D E D U K A T E S T

2 (7)/2021

E T T E V Õ T J A T E S T

Ragnar Sass UKRAINA UUS TULEMINE

Kristi Saare LUGES AKENDETA TOAS SULARAHA

SÜGIS-TALV

Madis Toomsalu MILJARD ON MINEVIK!

Madis Müller TÕLKIS SEEBIKAID

Uus majanduseliit

Design Hata

EHITAB ÄRI ASEMEL EESTIT

ÜKSSARVIKUTE POOD JA KOKTEILIBAAR

Priit Vaikmaa SÕNUMID BÖRSILE

Hind 4.99€

sisukord

EDUKATE ETTEVÕTJATE LOOD

8

74

106

Priit Vaikmaa. SMSid börsile

Tuleviku väetis: miks uus majanduseliit tegelikult poliitikutele raha annab?

Raivo Hein: parim investeering tuli pankrotist

M A R TA T U U L

M A R TA T U U L

JOOSEP TIKS

22

82

108

Lauri Meidla. Luuletajast miljonäriks

Madis Müller: tõlkis seebikaid

Ragnar Sass. Ukraina uus tulemine M A R TA T U U L

32

M A R TA T U U L

MADIS MÜLLER

Vitalia Sass. Ragnar Sassi abikaasa toob Tallinna elamusi

90

M A R TA T U U L

Raevukas härg

110

RAUL MALMSTEIN, SHARPMINDER

40

96

Madis Toomsalu.

LHV: miljardid on minevik

GREETE LEHEPUU

Kui rikkad maksaks väiksema määraga tulumaksu

M A R TA T U U L

SULEV VEDLER

50

112 Aivar Pohlak: tegi patriootliku ostu

98

GREETE LEHEPUU

NyxAir. Edukas Eesti lennufirma

Enefit Green

JOOSEP TIKS

M A R TA T U U L

114 Kristi Saare: luges akendeta toas sularaha

66

104

Eero Pikat.

Eesti mehe edukas äri Ameerikas

BlondCast. Kui sa oled tropp, siis elu parimad võimalused sinuni ei jõua!

TO I V O TÄ N AV S U U

K AT R I T E L L E R

Projektijuht Marta Tuul marta.tuul@ekspress.ee Reklaam Maksim Hrustaljov Maksim.Hrustaljov@ekspressmeedia.ee

4

Karmen Turk: pani soomlased lumelauale

GREETE LEHEPUU

Keeletoimetaja Katrin Hallas Esikaane foto Kiur Kaasik Kujundajad Tarmo Rajamets, Tuuli Prees

Väljaande Magnaat autoriõigused kuuluvad Ekspress Meediale.

Väljaandes sisalduvate materjalide kasutamine ilma nõusolekuta ei ole lubatud.

URUS VALLUTAB IGA TEE. Supersportauto hing ja linnamaasturile tüüpiline funktsionaalsus – see ongi Lamborghini Urus.

Tugev iseloom ja erakordne sportlikkus teevad Urusest ainsa omasuguse – maailma esimese supersportmaasturi. Uruse edutegurid on vaieldamatult disain, sõidudünaamika ja suutlikkus. Äratuntav Lamborghini mootori hääl koos sportauto ja linnamaasturi iseloomulike tunnustega tagavad juhile ainulaadse emotsionaalse kogemuse. Uruse sisemuses saavad kokku itaalia käsitöömeistrite luksuslik looming ja moodsad tehnoloogiad, suurendades veelgi sõidunaudingut. www.lamborghini-tallinn.com

Lamborghini Tallinn Laeva 2, 10111 Tallinn, Eesti Telefon: +372 6 222 233 Email: info@lamborghini-tallinn.ee

Tule börsile: raha ajab üle ääre

E

ttevõtjad ei pea enam käima rahamägesid otsimas seitsme maa ja mere taga, vaid miljoneid ja isegi sadu miljoneid eurosid on võimalik kaasata ka siitsamast Eestist. Oled sa siis idu-, rohe- või vana kooli firma. Äsja tuli börsile Eesti Energia tütarfirma Enefit Green. See oli sündmus, mida paljud investorid aastaid pikisilmi ootasid. Piltlikult hoidis osa neist juba mitu aastat väikest puhvrit pangakontol puhuks, kui Enefit peaks börsile tulema, et siis oleks kohe raha aktsiate märkimiseks võtta. Vaatamata korduvatele lubadustele juhtus see aga nüüd. Paljudele järsku ja ootamatult. Sellest hoolimata see, kes sai, krabas endale, naisele, lastele, isegi ämmale, naabrinaisele ja -mehele ka.

Korraga püstitas roheenergiafirma ridamisi rekordeid. Enam kui 60 000 märkijaga on see Baltikumi IPOdest nüüd konkurentsitult suurim. Kokku kaasati 175 miljonit eurot, mis on Tallinna börsi selle sajandi rekord ja jääb alla vaid Eesti Telekomile, mis hakkab juba unustuse hõlma vajuma, sest oli kaubeldav aastatel 1999–2010.

Sisuliselt joosti ettevõttele tormi ning märgiti aktsiaid neli korda rohkem, kui esialgu pakuti. Nii jäi suur osa rahvast ka pika ninaga. Raha ongi Eestis nii palju, et ajab juba üle ääre. Ilmekas on ükssarvikute maailm. Näiteks mullu novembris Pipedrive’i ükssarvikuks purjetanud Ragnar Sass viib nüüd vähemalt osa firma müügist saadud nii enda kui ka teiste Eesti ingelinvestorite raha hoopis 6

Ukrainasse. Eestisse ei mahu kogu raha enam ära.

Raha, mis otsib sadamat, ja olgem ausad, kasvuvõimalusi, ringleb ka pärast pensionireformi aina rohkem. Eestlased on lõpuks jõukaks saanud. Säästmine, investeerimine ja ettevõtlus pole kunagi olnud nii populaarsed.

Raha pole enam tabuteema. Lisaks Kristi Saarele, kelle esimene töökoht muuseas hõlmas akendeta toas sularaha lugemist, on Eestisse lisandumas järjest rohkem investoreid, kes oma portfellist ja valikutest ausalt räägivad. Tavalised inimesed. Üheks selliseks näiteks on Blondcasti podcast’i pidav Katri Teller, kellel on Tallinnas juba üle kümne kinnisvaraobjekti.

Seekordse Magnaadi kaanel on TextMagicu omanik Priit Vaikmaa, kelle äri ei ole mõni uus tehnoloogia sõna, vaid tavalised sõnumid ehk SMSid. Jah, just needsamad, mis leiutati juba 1984. aastal. Esimene sõnum läks päriselt teele muidugi hiljem, aastal 1992. Ja uskuge või mitte, see eakas innovatsioon läheb nüüd börsile. Tallinna börsile. Oligi ka aeg. Vaikmaa teab, et Eestis otsib värskeid ideid ja tegijaid tohutu hulk raha.

Ja tundub, et tal on õigus.

Selliseid firmasid, nagu on Lauri Meidla toe saanud Saunum, mille aktsia hind tõusis vahepeal vähem kui aastaga lausa kümnekordseks, on veel. Kõik nad võiks oma tegevust laiendada ja kaasmaalastelt kapitali kaasata. Tõsi, ka laenuraha on praegu odav, kuid börsile minekul on omad eelised. Saunumi looja Andrus Vaher: „Börsile minek valideeris meid muu maailma jaoks ära. Pakkumisi hakkas sadama igalt poolt maailmas.“ Tuled ka?

Marta Tuul

Tehniliselt on see elektriauto.

Aga tegelikult on ta seiklusest laetud.

Uus Taycan Cross Turismo.

Soul, electrified.

Sõiduulatus, WLTP kombineeritud 388-456 km. Elektrikulu, WLTP kombineeritud 26,4-22,4 kWh/100 km.

CO2-emissioon 0 g/km. Hind alates 96 600 €

Porsche Tallinna esindus Auto 100 AS Tel: +372 683 7000 Mustamäe tee 12b, Tallinn www.porsche.ee

7

börsiidu

Priit Vaikmaa toob SMSid börsile

Eestis otsib värskeid ideid ja tegijaid tohutu hulk raha, arvab TextMagicu juht Priit Vaikmaa.

JO OSEP TIKS

M

itmekümne miljoni euro väärtusega IT-äri omanik, Saaremaalt pärit Priit Vaikmaa on veendunud, et hea elu tuleb tahes-tahtmata ettevõtlusega. Näide on tal iseenese najalt võtta: kaheksa aastat tagasi ostis ta pisikese SMSidega tegeleva idufirma TextMagic, murdis ideega Ameerikasse ja loeb tänaseks miljoneid. Vaikmaa sõnul on Eesti ideaalne kasvulava miljardiäridele.

Ideed on olemas, raha on olemas – oleks vaid inimest, kes teeks.

8

RIKKAKS? Eestis otsib tohutu hulk raha uut miljardi dollari ettevõtet – vaja on ainult inimest, kes selle teeks.

Fotod Kiur Kaasik

Kui rikas te olete?

Eile (24.9.2021) liigutasime TextMagicu grupi juriidilise peakorteri lõplikult Eestisse. TextMagic AS on nüüd kõikide grupi ettevõtete ja varade – tarkvaralahenduste, intellektuaalse omandi, brändide ja veebilehtede omanik. Praegu on ettevõtte väärtus hinnatud mitmekümne miljoni euro peale. Ja mulle kuulub sellest 90%.

Kuidas on võimalik, et SMSid ajavad sellist rikkust kokku? Need on ju kauem olemas olnud kui teie firma. Mida te nii erilist välja nuputasite?

Teenime USA turult ligi 70% oma puhaskasumist. Ameerikas on umbes 30 miljonit firmat. Meil on palju potentsiaalseid kliente, kes saavad kasutada SMSi oma ärikommunikatsioonis, müügitegevuses, turunduses. SMS toimib Ameerikas paremini kui helistamine. USAs on hästi suur probleem robotkõnedega, te-

hakse palju müügikõnesid. Kui sa oled kuskil tööl, koosolekul, siis see kõne segab väga palju. Aga kui tuleb SMS? Selle lugemine ei sega ja vastamine on ka kerge.

Ja algusest peale sai sellele ideele äri üles ehitatud?

Sellest ma olen nüüd viimasel ajal aru saanud, miks meil Ameerikas äri nii hästi kasvab. Aga ma ei ole ju selle firma asutaja. Sattusin siia

Kunagi oli mul väga suur unistus, et mu firma võiks teenida tuhat eurot päevas.

puhtjuhuslikult tööle. Martin Villig (Bolti kaasasutaja – Toim.) soovitas mind direktoriks ja sealt hakkas kerima. Steve Ballmer läks ka kunagi Microsofti palgatööle, sai optsioone, ja nüüd on vaata et rikkam mees kui Bill Gates.

Kas esialgne omanik siis ei näinud perspektiivi, aga teie nägite?

Ega ma ka ju kohe ei olnud nõus.

Mõtlesin, et kas ma ikka tahan minna. Firma oli tol hetkel väga pisike, käive oli kümme tuhat eurot kuus.

Rääkisin sellest Martiniga mitu korda ja lõpuks ma siis olin nõus, et räägime, mõtleme. Ja miks see inglane Dan Houghton, asutaja, hakkas TextMagicust loobuma? Tal tekkis uus äri – Mehhiko kiirtoidu kett. Ta püüdis TextMagicut maha müüa. Hinnaks oli seal sada seitsekümmend tuhat naela. Väga vähe, eks ju?

Mis see imeline retsept oli, et teie käe all läks äri lendu ja enne oli kehvem idee kui Mehhiko kiirtoit?

Ega see Dani all kosus ka natuke.

Asutades oli firma käive ju null. Sel-

9

PUUST JA PUNASEKS Mis on TextMagic? Lühidalt öeldes saadavad firmad korraga paljudele oma klientidele sõnumeid. Olgu need siis allahindluste pakkumised või näiteks teade automehaanikult tulla järele oma paranduses olevale autole. Seda teenust kasutavad riigid oma kodanike teavitamiseks. „Eelkõige kasutatakse SMSe teavituste saatmiseks, näiteks broneeritud arsti või autosalongi vastuvõtuaja meelde tuletamiseks, aga ka näiteks paki või kulleri saabumisest teatamiseks,“ ütleb Vaikmaa.

Ettevõttel on 25 000 äriklienti, kellel on lühisõnumiplatvormi kaudu ligipääs enam kui tuhandele mobiilsidevõrgule maailmas. Eelmisel aastal saadeti TextMagicu platvormi kaudu 172 miljonit lühisõnumit.

Augusti lõpus neli aastat tagasi tabas USAs Texase osariigis Houstoni linna orkaan Harvey, mis põhjustas hiiglaslikke üleujutusi. Tuhanded inimesed jäid oma majadesse lõksu. Suur osa päästemissioonist toimus just TextMagicu platvormi kaudu. Et päästjad ei raiskaks aega majades, kus kedagi enam polnud, uuriti inimestelt SMSi teel, kas nad on juba välja saanud või vajavad päästmist. Vaikmaa hinnangul õnnestus TextMagicu abil päästa üleujutustest nädala jooksul 25 000 inimest.

les mõttes on kümme tuhat eurot kuus idufirmale täiesti okei, kust hakata edasi arendama. Kui ma ise investeerin, olen valinud firmasid, kus on veel väiksemad käibed.

See nimi – TextMagic –, kas te seda ära pole mõelnud muuta?

Oleme küll, kui aus olla. Vahepeal mõtlesime, et teeme rebranding’ut.

Tahame suuremaks kasvada. Mõtlesime, et äkki nimi saab meie uutele toodetele takistuseks. Aga nüüd otsustasime, et jätame SMSi äri TextMagicuks ja uus toode tuleb täiesti uue nimega – Touchpoint. Sellel on juba e-mail’iga suhtluskanalid, kõnede kanalid, turunduskanalid ja muidugi SMS. Et turundusosakond, müük ja klienditugi saaksid koos töötada ühes tarkvaras. Kõik-ühes-kliendihaldus. Plaan on see turule tuua 2023. aastal.

Kas praegu oleks õige aeg ettevõttega börsile minna?

Praegu on ajaloo parim hetk börsile minna. Kui me räägime konkreetselt Eestist, siis siin on äsja pensioniraha välja võetud. Investeerimine on järjest populaarsem. Kasvavasse ettevõttesse on ka mõistlik panna oma raha varakult. Ja mis on meie puhul eriline – me ei ole varem suurt kapitali sisse võtnud. Saame kontrollida, kus me börsile läheme. Kui meil oleks näiteks Ameerika fondid 10

et see ei ole eriti suur summa. Seda oleks kergem kokku saada siin ingelja erainvestorite käest. Aga kuna me üldse esimest korda otsime investorite käest raha, siis arvan, et põnevam on seda teha börsi kaudu kui rikka investori käest. Börs annab meile rohkem väärtust kui erakapital.

Aga miks just Tallinna börs? Miks mitte minna USAsse või TextMagicu sünnimaale Inglismaale?

Kui aus olla, siis meie ettevõte on päris kasumlik. Marginaalid on päris head SMS-äris. Oleme kasumis ettevõte, see rahavajadus pole väga suur.

Pigem on need teised punktid seal olulisemad: optsiooniprogrammi juurutamine ja et meie aktsia oleks likviidselt kaubeldav. Inglise ja USA turu jaoks oleme väiksemad ja see asjaajamine ei tasu ära, et sinna minna.

Kui paljud teie arvates nendest uutest startup’i-tegijatest või krüptorahakuulutajatest on soolapuhujad?

Praegu on ajaloo parim hetk börsile minna. sees, siis nemad loomulikult ei lubaks meid praegu börsile. Kasvage veel kümme aastat ja siis lähete, eks ju. Aga kuna kontroll on meie käes, saame ise otsustada.

Ja nüüd ongi minek börsile?

Just nii. Börsile lähemegi selle pärast, et kaasata kapitali. Anda välja töötajatele optsioonid. Muuta ettevõte atraktiivsemaks ka tulevastele töötajatele. Lisaks ka tuntus. Mida tuntum on ettevõte, seda parem on värvata.

Võib-olla on teadmine TextMagicu olemasolust inspiratsiooniks ka mõnele teisele ettevõtjale, kes plaanib näiteks Ameerika turule minna.

Kui palju raha on plaanis börsilt kaasata?

Kuna me lähme First North Tallinna sektsiooni (alternatiivne börs, kus on põhituruga võrreldes pehmemad nõuded – Toim.), siis see IPO maht on kuni 2,5 miljonit eurot. Saan aru,

Kuulsin kuskilt raadiost sellist lauset, et blockchain on interneti järel järgmine suur leiutis. Aga kui internet leiutati, tahtsid väga paljud seda kasutama hakata. Reaalselt oma äris ja elus. Ma ei tunne ühtegi inimest, kes kasutab blockchain’i oma äris või elamise jaoks. Olen hetkel skeptiline. Krüptoskeptiline. Aga tean, et selle kauplemisega ja spekuleerimisega tehakse raha.

Kas on hoiatusmärke, mis ütlevad, et oi – sinna küll raha ei tasu panna?

Krüpto ei ole kindlasti valdkond, kuhu mina hakkan raha investeerima. Liiga vara veel. Ma ei saa sellest aru ka. Öeldakse, et ära investeeri sinna, millest sa aru ei saa. Ma investeerin tarkvarafirmadesse. Sellistesse, nagu mu enda ettevõte on.

Vaatasin Apollo raamatupoe kõige popimaid müügiartikleid.

Nende seas oli Kristi Saare „Kuidas alustada investeerimisega“, Jaak Roosaare „Aktsiatega rikkakssaamise õpik 2.0“, sama autori „Rikkakssaamise õpik“, ja oli ka klassika, Robert Kiyosaki „Rikas isa, vaene isa“. On teil ikka kõik need raamatud loetud?

„Rikka isa“ lugesin juba kaksküm-

Keskmine kütusekulu 4,9–7,9 l/100 km ja CO2-emissioon 130–180 g/km.

Mugavustsooni uus tähendus.

Uus C-klass.

Istu autosse. Tunneta. See ongi mugavuse sisu, nägu ja hääl. Uus C-klass on tulevikukindel mugavustsoon, millest väljuda ei olegi vaja. Sest see mugavus inspireerib ja viib edasi.

Uus C-klass on läbivalt digitaalne ja intelligentne. Ühendades Sind maailmaga intuitiivselt läbi järgmise generatsiooni MBUX-liidese. Näidates teed, mida valgustab LED-tulede revolutsiooniline DIGITAL LIGHT valgustehnoloogia. Igal hetkel aktiivselt kohal, et oma rikkalike juhiabisüsteemidega seista Sinu turvalisuse ja sõidumugavuse eest.

Sa ei pea mugavustsoonist väljuma. Aga vaid juhul, kui see on C-klassi mugavustsoon.

Uus Mercedes-Benz C-klass tervitab Sind ja elu mugavamat poolt Veho esindustes.

TEXTMAGIC Omanik Priit Vaikmaa Müügitulu (2020) 7,92 miljonit eurot Turud Eesti, USA, Austraalia Töötajaid 40

mend aastat tagasi läbi. Jaak Roosaare raamatut olen ka sirvinud, lugenud. Kristi raamatut pole jõudnud veel osta.

küsid tagasisidet inimeste käest, kes hakkavad esimese asjana su ideed materdama. Arvan, et see on väga suur takistus – et ei räägita õigete inimestega.

Kas nendel raamatutel on ka pointi?

Kui sa ikka mitte midagi ei tea aktsia investeerimisest või raha kasvatamisest, siis kõige esimese asjana võiks ühe nendest raamatutest ette võtta.

Pigem Eesti autorite raamatud, mis on kergemini arusaadavad ja tutvustavad ka Balti börsi ettevõtteid. Loed läbi ja oled juba palju targem, kuidas raha kasvatada.

Kas teil oli nii?

Mulle on jäänud mulje, et jube palju on neid eneseabi ja rikkakssaamise õpikuid. Samamoodi igasugu motivatsioonikoolitusi. Kas tõesti inimene, kes on need raamatud läbi lugenud, koolitused läbi käinud, saab siis rikkaks?

On teil mõni liiga uljas idee ka olnud, kas mõni skeptik on kasulikult ka tagasi hoidnud?

Ka mina olen lugenud selliseid raamatuid. Napoleon Hilli raamat „Think and grow rich“ oli 20–25 aastat tagasi üks mu lemmikraamatuid.

Mõtlemine ja unistamine on ettevõtluses ikkagi väga tähtis. Mul on küll elus niimoodi läinud, et kui ma midagi tahan... Mõtlen, unistan. Ja kuidagi need mõtted lähevad täide. Mõtlesin, et tahan börsile minna, ja nüüd see saab teoks. Kunagi oli mul väga suur unistus, et mu firma võiks teenida tuhat eurot päevas. Siis tuli kümme tuhat, kolmkümmend tuhat eurot päevas. Nüüd on miljon eurot kuus.

Sead mingid eesmärgid ja kuidagi läheb täide.

Aga kuidas? Usun, et 99% eestlastest istuvad ikka oma unistuste otsas. Kõik unistavad rikkaks saada, aga ei saada ju.

See esimene samm tuleb ära teha kuidagi. Küsida tagasisidet inimeste käest, kes juba on ettevõtjad. Mitte, et 12

Oli. Kui ma selle TextMagicu ära ostsin 2013, siis oli skeptikuid. Kas sa ikka pead seda tegema? Ega ma ju ei kuulanud. (Naerab.) Tegin ära selle ostu. Skeptikuid ei maksa ka liiga palju kuulata. Kui sul on tore idee, siis ära lase seda teistel maha materdada, vaid hakka tegema.

Jah! (Naerab.) Võib-olla abikaasa on mõnikord maa peale toonud mõne asja suhtes. Aga kui aus olla, siis ma ei ole kuulanud ühtegi skeptikut.

Olen kõik ära teinud, mis ma olen tahtnud.

Mis on järgmine suur siht?

Meie viie kuni kaheksa aasta suur eesmärk on jõuda 100 miljoni eurose käibeni. Kümnekordistada käivet. Kui me läheme börsile, on meie jaoks day one. Kõik hakkab nullist.

Oleme täiesti uus ettevõte ja hakkame tööle. Toome välja selle teise toote, Touchpoint. Ja siis jõuame selle käibeni. See on meie suur eesmärk.

Kas teil seda tunnet ei ole, et lööks käega?

Mitu korda olen mõelnud, et ah – ma lähen minema. Ei viitsi rohkem. Vahepeal oli isegi mõte, et ehitan TextMagicu kõrvale midagi uut ja hakkan teise meeskonnaga täitsa uut eraldi ettevõtet arendama. Aga eks need perioodid on üle läinud, on tekkinud jälle motivatsioon. Tegelikult see börsiprojekt on ka motivatsiooniprojekt mulle endale, et teha ettevõtlus jälle huvitavaks. Ja ka meie uue toote loomine on väga põnev.

Mis viib selle hetkeni, et ei viitsi enam?

Võib-olla see, kui ei saa tähelepanu.

Kui ettevõte on veel väga pisike, stagneerunud kasvuga, ei toimu midagi huvitavat. Siis tekib küsimus, et kas on ikka mõtet kogu oma elu siia panna. TextMagic on selles mõttes stabiilselt kasvanud umbes 40% aastas.

Ettevõtte kasv on motiveerinud mind nii kaua tegutsema. Näen, et töö kannab vilja, ettevõte kasvab, käive suureneb. Kuigi vahepeal tahtsin käega lüüa, et ongi aega palju pandud ettevõttesse. Samas on mul hea meeskond, mis suudab TextMagicut käigus hoida, arendada. Ja minul on palju vaba aega hobidega tegeleda, sportida, autodega sõita. Suvel olen pikalt puhanud ja tulen sügisel tööle, saan jälle värskelt alustada. Töö ja puhkus käsikäes, niimoodi ma olen end siin ettevõttes hoidnud.

Meeskond on nii hea, et kas teid on üldse vaja?

Kui lähme börsile, on meie jaoks day one. Kõik hakkab nullist.

Kui aus olla, siis praeguse äri jooksmiseks pole mind vaja. Kui meil olekski ainult üks toode-teenus, siis ma oleks täiesti ebavajalik inimene. Aga kuna meil on nüüd uus suur toode tulemas, uus suur eesmärk, siis ilma minuta seda ellu ei viida.

Mis teie roll on?

Minust sõltub lõplik toode. Meil on tootejuhtide-disainerite meeskond, kellega ma iga päev väga tihedalt koos töötan. Lõpuks olen mina see, kes otsustab. Teen panuseid, et kui-

20aastase kogemusega Äri- ning laokinnisvara Täishaldusteenus Täishaldusteenus haldus- ja hooldusettevõte 20aastase

kogemusega Äri- ning laokinnisvara haldus- ja hooldusettevõte Täishaldusteenus

Täishaldusteenus on kogu haldusstandardi piires kirjeldatud kinnisvara säilimise ja korrashoiu teostamine

}

Täishaldusteenus on kogu haldusstandardi piires kirjeldatud kinnisvara säilimise ja Täishaldusteenus on kogu korrashoiu teostamine

}

haldusstandardi piires kirjeldatud kinnisvara säilimise ja korrashoiu KOGU HARJUMAA PIIRES teostamine

TASUTA KONSULTATSIOON

Korrashoiu korraldamine } TEHNILISE HALDURI TEENUSED }

̪

Korrashoiu korraldamine Korrashoiu korraldamisel tagatakse kinnisvara omanikule hoone väline ja

Korrashoiu korraldamisel tagatakse sisene heakord, kokkulepitud puhtustase ja kinnisvara omanikule hoone väline koristuse sagedus ja sisene heakord, kokkulepitud puhtustase ja koristuse sagedus ELEKTROONILISE HOOLDUSPÄEVIKU KOOSTAMINE OBJEKTILE }

} TEHNILISE HALDURI TEENUSED } PROBLEEMIDE ESMAREAGEERINGUD } Korrashoiu korraldamine Tehnohoolde korraldamine Korrashoiu korraldamisel tagatakse kinnisvara omanikule hoone väline ja sisene heakord, kokkulepitud puhtustase ja KOGU HARJUMAA PIIRES koristuse sagedus

Tehnohoolde Tegevused ja tööd selleks, et füüsiliselt säilitada korraldamine kinnistu osaks olevaid ehitisi, tagades nende

LAO HnendeAüksikute L Dselleks, UjaS .EE ning tehnosüsteemide Tegevused ja tööd osade et seisundi vastavuse ettenähtud nõuetele

füüsiliselt säilitada kinnistu osaks olevaid ehitisi, tagades nende TASUTA KONSULTATSIOON } ELEKTROONILISE HOOLDUSRAAMATU ning nendeKOOSTAMINE üksikute osadeOBJEKTILE ja tehnosüsteemide } PROBLEEMIDE ESMAREAGEERINGUD } ÜÜRIKLIENTIDE IGAPÄEVANE TEHNILINEseisundi TEENINDAMINE vastavuse ettenähtud nõuetele

ѐ

LAOHALDUS. EE

} ELEKTROONILISE HOOLDUSPÄEVIKU KOOSTAMINE OBJEKTILE } ELEKTROONILISE HOOLDUSRAAMATU KOOSTAMINE OBJEKTILE } TEHNILISE HALDURI TEENUSED } PROBLEEMIDE ESMAREAGEERINGUD } ÜÜRIKLIENTIDE IGAPÄEVANE TEHNILINE TEENINDAMINE

LAOHALDUS. EE

Fotod erakogu

das meil läheb: kas uus asi saab miljoni või saja miljoni euro tooteks.

Ise te pole IT-mees, hoopis ärijuhtimist õppinud, aga sellises tehnoloogiaäris. Kas tunnete, et olete õiges kohas?

Sattusin internetist vaimustusse, kui õppisin Kuressaare gümnaasiumis. Puutusin esimest korda internetiga kokku 1995. või 1996. aastal.

Otsus internetiärisse minna sündis ehk 1998. aastal. Olin Kuressaare linnaraamatukogu arvutis ja sattusin Yahoo portaali peale. Vaatasin, et oo, äge portaal. Miks Eestis sellist ei ole? Lugesin siis, kuidas Yahoo asutati, kes need asutajad olid. See tundus väga ahvatlev. Tol hetkel oli USAs ka dotcomi boom. Mõtlesin, et teeme Eestisse ka portaali ja paneme nimeks XXL.ee.

Kas nagu extra extra large?

Heh. See nimepanemine oli päris keeruline. Oli vist lapsepõlvesõber Saaremalt, kes ütles, et pane xxl. Nii see IT-valdkonda sisenemine arenes.

Tegin selle esimese sammu. Ma ju ei olnud IT-haridusega inimene, aga kui tahad millegagi tegeleda – astu sinna sisse ja hakka tegema. Tänapäeval on see kõik veel lihtsam, kuna see tarkus on Youtube’is, Google’is või foorumites olemas.

Muidugi on 90ndate noored õnnistatud põlvkond – sai sattuda ajale, kui internet oli jumala uus.

Hea hüpata paadile.

Ajastuse mõttes oli huvitav aeg jah.

Kuigi praegu on täpselt sama põnev.

Eestis on tohutu puudus ettevõtete asutajatest. Eestis on tohutult palju kapitali, mis otsib kohta, kuhu min14

ÕNNISTATUD PÕLVKOND! Vaikmaa 1999. aastal Eesti esimeses arvutisaates „Võrk“.

Aga mis see idee oleks?

Vaikmaa kasvatas sõnumiäri sada korda Kui Priit Vaikmaa 2007. aastal hakkas tööle TextMagicu juhina, olles muuseas firma kõige esimene ametlik töötaja, oli ettevõtte väärtus umbes 200 000 eurot. 2013. aastal ostis ta kogu firma ära. Väärtus oli selleks hetkeks miljon eurot. Vaikmaa ütleb, et praeguseks on väärtus kasvanud mitmekümne miljonini. „Augustis oli meil käive tiba üle miljoni. Kui mina alguses tulin, siis oli see kümme tuhat eurot. Sajakordne kasv,“ lisab ta.

Kuidas see juhtus? Vaikmaa sõnul siis, kui firma läks 2014. aastal USA turule.

na. Kuhu seda investeerida. Aga juurde oleks vaja just ettevõtte asutajaid, kes tuleksid esile oma ideedega. See on suur probleem. Eestis on tohutud võimalused luua miljardi dollari ettevõtet. Ainult inimesi on vaja, kes hakkaks seda tegema. Raha taha ükski plaan ei jääks.

(Naerab.) Kui aus olla, siis idee ideeks. Aga võtmesõna on ka idee elluviimine, inglise keeles execution.

Kui ma tulin siia SMSi-firmasse tööle, tulin ka suure skeptilise suhtumisega. Et sellest nüüd küll mingit asja ei saa. Aga vaata, mis juhtus. Suutsime käivet ju sada korda kasvatada. Selles mõttes on pigem see ärategemine probleem. Paljud ettevõtted, mis on lõpuks suureks kasvanud, alustavad mingisuguse ideega, aga lõpuks jõuavad välja hoopis teise kohta ja saavad siis edukaks.

Muidugi, neid noori, kes ei õpi, ei tööta, on Eestis päris suur hulk.

Neid ei motiveerigi miski. Isegi inimesed, kes lähevad kõrgkooli – paljud lähevad selle pärast, et lihtsalt see paber ära teha. Ja siis on meh – mis edasi? Kust nad peaksid selle juhtme kätte võtma, et ettevõtlusse hüpata?

Seal on tegelikult lahendus olemas.

Kui sa täna ei ole valmis tegema oma ettevõtet, siis on võimalus ju tulla tööle mingisugusesse startup’i. Õppida seal. See on ka variant. Mina ise läksin kohe ettevõtjaks, aga jah – kui ei julge teha, siis vähemalt mine kuhugi tööle, kus sa näed potentsiaali suureks kasvuks.

Olen hetkel skeptiline.

Krüptoskeptiline.

16

Kes on Priit Vaikmaa?

Priit Vaikmaa (43) Sündinud 23. mail 1978 Kuressaares Haridus: Kärla põhikool Saaremaal 1993 Kuressaare gümnaasium 1996 Estonian Business School, ettevõtluse ja ärijuhtimise bakalaureus 2007 Töö: Netifirma XXL.ee asutaja ja juht 1998–2001 Kaitseväeteenistus 2001–2002 Turundus- ja PR-juht üritusturunduse ettevõtetes 2002–2005 Tarkvaraarendusfirma Modera turundusjuht 2005–2007 Äri-SMSide firma TextMagic tegevjuht 2007–2013, alates 2013 selle omanik Muu tegevus: Jõhvi tehnoloogiakooli asutajaid; iduettevõtete investor; SOS-lasteküla suurim eratoetaja; erakondi toetava IT-ettevõtjate grupi liige Pere: Abikaasa Kärtu, kaks last (6 ja 11)

Kuna te ise ka Kood/Jõhvi programmeerimiskoolis osaline olete: kas Eesti haridus vajab uut hüpet? Koolid on PISA-testides küll tublid, aga sealt edasi? Ma pole küll õige inimene kritiseerima, aga mulle tundub, et üha enam tõmbab miski noori inimesi välismaale õppima. Siin puudub ehk selline glamuur või mõttelend?

Täpselt sellel põhjusel tekkis ka Asutajate Seltsis (iduettevõtjate selts – Toim.) haridusfondi idee. Selle maht on miljon eurot. Ma panin ka koos abikaasaga sinna raha koos teiste toetajatega. Täpselt nendele küsimustele vastuse otsimiseks ongi Haridusfond loodud. Iga aasta otsib fond projekte, kuhu panna raha, et reformida või parandada mingit haridussüsteemi osa siin Eestis. Mina ei ole Eesti hariduse suhtes kriitiline, kuid iga süsteemi saab parandada.

Tulebki Parksepa keskkooli matemaatikaõpetaja väga hea ideega, kirjutab ja raha tuleb?

LAHINGUPLATS. Ja kust vallutab Priit Vaikmaa Ameerika SMSiturgu? Loomulikult otse Eestist, oma Rocca al Mare kontorist!

Jah. Kui see idee saab kuidagi üle-eestiliseks, siis see projekt on juba väga huvitav. Peab olema selline, mida saab teha kõikides koolides, mõjutada kogu Eestit. Siis on fond mõttest huvitatud.

17

ÜKSSARVIKUKS? Miljardifirmaks saab see, kes suudab oma toote teha globaalseks.

Imelik, et sellised algatused tulevad teilt. Muidu võiks ju ühiskonnas olla nii, et uute ideede leidmine oleks poliitiline ettevõtmine.

Ameerikas on filantroopia palju rohkem arenenud kui Eestis. Tegelikult ongi see filantroopia tegevus. Riik teeb oma tööd. Kritiseerimise asemel võib kodanik ju riigile appi tulla. Igaüks saab seda teha. Mitte käed rüpes oodata riigilt lahendust, vaid kui on võimalus, siis ise kaasa lüüa. Ei pea ainult lootma, et poliitikud ja ametnikud seda teeksid.

Kas Eesti riigi digitaalne võimekus on see, mis ta võiks olla?

Koroonaaegu juhtus siin mõnikord piinlikke asju küll. Terviseamet kandis andmeid Excelisse, mõni mees sai passipiltidele näpud taha, terve aasta jaotati lennujaamas pabereid täitmiseks, internetti ei suudetud ankeeti teha. Miks sellised asjad juhtuvad? Kas riik on kuskilt katki?

Ei ole riik katki. Kui tuleb mingi uus projekt, siis tavaliselt ongi esimene versioon katki. Ükskõik millise toote sa lansseerid, pole kindel, et see töötab üldse. Täpselt sama on terviseameti vaktsiiniprojekt. Loomulikult esimene beetaversioon ei toimi korralikult. Ettevõtluses, idu- ja digimaailmas on see täiesti tavaline, 18

et antakse mingi toode välja, mis on enam-vähem okei, aga siis tulevad välja vead ja probleemid, mida vaikselt siis parandatakse.

Kakskümmend aastat oleme mööda maailma käinud, öelnud, et Eesti on digiriik. Aga kas meil on ka õigus ennast digiriigiks nimetada?

Digiriigi bränding ja PR töötab väga hästi. See on Eestile palju head kuulsust toonud. Aga kõik need tarkvarad kirjutati väga ammu. Arvan, et oleks aeg välja mõelda midagi uut.

Mingi uus teema. Võib-olla see, millest me räägime praegu, on juba ajalugu.

Mis see järgmine asi olla võib?

Ükssarvikud. Eestis on juba päris mitu miljardi-väärtusega ettevõtet. Eestis on isegi kaks esimest miljardäri. See on see järgmine edulugu: kui neid miljardi-ettevõtteid tuleb juurde.

See kõik on ju ka digi.

Kui rääkida niimoodi, siis Wise tegeleb rahaülekannetega. Bolt on transpordiettevõte. Meie oleme kommunikatsiooniettevõte. Tänapäeval ju kõik ettevõtted müüvad ja toimetavad digi kaudu. Pank on digi. Mina loen Eesti Ekspressi digipaketti. Boltis ju muidugi tegutsevad taksoju-

hid, kullerid. Pole ainult digi, vaid on reaalne füüsiline tegevus ka.

Saan aru, et see edu tuleb ikkagi platvormist?

Jah. Miljardifirmaks saavad need ettevõtted, mida saab skaleerida, mis saavad järsult kasvada suureks. Kui toodad täna tuhat asja, siis homme on vaja kümme tuhat toota. Tehaseid nii kiirelt suuremaks ei jaksa ehitada. See ei kasva nii kiiresti. Kui oled äpp või nagu meie – SMS platvorm –, siis saab väga kiiresti kasvada. Meil ei ole piiri ees. Kui ettevõte on skaleeruv, on võimalus kasvada miljardiettevõtteks. Näiteks Pipedrive. Sellel võib olla sada tuhat kasutajat või sada miljon kasutajat. Nende tegevus ei muutu sellevõrra. Server ju suudab hallata väga suurt kasutajate hulka. Samas on muidugi platvormide haldamiseks vaja sadu, mõnes firmas lausa tuhandeid kõrgepalgalisi töötajaid.

Traditsiooniline äri, et toota jäätist või mööblit, on nagu eilne päev?

Ei ole. Aga seal ei ole tohutut kasvupotentsiaali. Head elu saab muidugi ükskõik millise ettevõtlusega tagada. Igasugune ettevõtlus on parem kui lihtsalt olla palgatööl. Kuigi – üha enam firmasid annab lisaks palgale töötajatele ka osalusoptsioone.

Laenutooted

Liisinguvõimalused

Toetame Sinu ettevõtet koostöös Euroopa Investeerimispangaga (EIP), tehes madalamate kuludega finantseerimise kättesaadavaks: laenusumma alates 10 000 eurot liising alates 8000 eurost investeeringuteks ja käibekapitali vajaduse finantseerimiseks sõidukite, masinate ja seadmete ostmiseks laenud ja liising tähtajaga alates kahest aastast kuni 25 miljoni euro suuruste projektide puhul arvestatakse EIP toetatud finantseerimist kuni 12,5 miljoni euro ulatuses * EIP on Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidele kuuluv pikaajalist laenu pakkuv finantsasutus, kes toetab väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, aidates sel olulisel sektoril saada võimalusi oma plaanide finantseerimisel. Põhjaliku info EIP Grupi toetusprogrammide kohta leiad EIP veebilehelt www.eib.org.

Pakkumised kehtivad 11.10.-21.11.21

E-poe makselahendused tasuta Luminori e-kaubanduse portaal on mugav, soodne ja lihtsalt seadistatav: e-kaubanduse portaali leping ja kõik tehingud kolm kuud tasuta 25 makset* ja üks deebetkaart kuus kuud tasuta. Pärast kuue kuu möödumist kohaldatakse paketi tavahinda (Eestis 7 eurot kuus) *Pakkumine kehtib uutele Luminori e-kaubanduse portaali teenuste lepingutele. E-kaubanduse portaali pakkumise tingimused kehtivad klientidele, kelle e-poe igakuine käive ei ületa 100 000 eurot. Pärast märgitud pakkumisperioodi lõppu kohaldatakse lepingus kokku lepitud tasusid.

Tööandja kogumislahendus töötajale Pakume igakülgset toetust kolmanda pensionisamba rakendamisel ja töötajate juhendamisel Sinu ettevõttes: lahenduse esitlemine juhtkonnale lahenduse esitlemine töötajatele töötajate avalduste allkirjastamise korraldamine (vajaduse korral) *Investeeringud Fondi võivad osakuomanikule tuua nii kasumit kui kahjumit ning Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ja kasv ei ole garanteeritud. Tutvu fondi põhiteabe dokumentide ja prospektiga. Vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Lisainfo Luminor Panga kontoritest või telefonil +372 628 3300. Fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet Fondi järgmiste perioodide tootluse kohta. Pensionifonde valitseb Luminor Pensions Estonia AS.

Täisteenusliising koostöös ALD-ga Eripakkumine uutele autodele koostöös meie partneriga ALD Automotive: 0% sissemakse igakuine liisingumakse alates 288 € + km leping kuni neljaks aastaks läbisõit 100 000 km lepingu allkirjastamise tasu 100 eurot kindel ja ettearvatav igakuine liisingumakse, mis hõlmab amortisatsiooni- ja finantskulusid, liiklus- ja kaskokindlustust, kindlustusjuhtumi haldamist, hooldust, kulunud rehvide asendamist ja hoiustamist, varuosi tavapärase kulumise ja parandustööde jaoks, makse, tasusid, iga-aastast tehnilist ülevaatust, 24-tunnist kliendituge, hooldus- ja parandustööde haldamist

Finantsteenust pakub Luminor Bank AS. Enne lepingu sõlmimist tutvu tingimustega ja vajadusel konsulteeri asjatundjatega.

ükssarvikud Foto Priit Simson

22

EI KARDA: Ragnar Sass ei karda nn Ukraina-riski. Uue aja tehnoloogiafirmad tegutsevad varasemaga võrreldes täiesti teistel põhimõtetel ja korruptsioonil seal kohta pole.

Ukraina uus tulemine.

Eesti ükssarvikud viivad miljoneid Ukrainasse Ukraina on varasematel aastatel olnud Eesti ettevõtjate jaoks riskantne piirkond, kus pigem nahk üle kõrvade tõmmatakse. Ükssarvikud aga Ukrainat ei karda.

M ARTA T UUL

H

iljutine Google’i tehtud uurimus „Coming of age: Central and Eastern European startups“ ütleb, et Eesti on ainulaadne idufirmade kasvulava, kus iga tuhande elaniku kohta on üks idufirma. Eesti idufirmad suudavad kaasata kõige rohkem investorite toetust. Ning juba edukatel idufirmadel on kombeks toota järgmisi edukaid idufirmasid.

Veidi nagu kesksuvine kerge vihm, mis paneb seened kasvama.

Ja paistab, et nüüd kasvatavad Eesti ükssarvikud uusi edukaid idufirmasid ka Ukrainas. Riigis, kus vana kooli ettevõtjad, nagu Hillar Teder,

Urmas Sõõrumaa ja Armin Karu, on oma vitsad saanud. (Loe neist ka lisalugu.) Näiteks jäi Teder ahne Ukraina äripartneri tõttu ilma tervest kaubanduskeskusest SkyMall. Sõõrumaad tabas äri laiendamise järel maksupolitsei haarang. Karul tuli üleöö sulgeda aga 24 kasiinot.

Pipedrive’i asutajat Ragnar Sassi see ei hirmuta. Tema sõnul idufirmade ärid vanade ettevõtete riski ei kanna ning Ukrainaga on tegelikult tutvust tehtud juba varem. Aastal 2012 käis Sass esimest korda Ukrainas ja sellest ajast peale on see riik teda paelunud. Nüüd, kui ettevõtjast endast on saanud ingelinvestor, hakkas ta ühes teiste Eesti investoritega 23

www.lift99.co/blog

SUUR PAKS JAH: Ragnar Sass on välja töötanud 16 küsimust, mille ta esitab endale enne investeeringule jah ütlemist.

Ja neid investeeringuid on olnud üle 40.

otsima uusi riike, kuhu ükssarvikute vabad miljonid viia. Sõelale jäi tuttavaks saanud Ukraina.

Kiievi kesklinna loodi samalaadne LIFT99, nagu seda on Tallinnas Telliskivi loomelinnakus asuv koostöötamise keskus. Eesti ingelinvestorite loodud startup-ettevõtjate kohtumispaik, kus käis elu ka siis, kui koroona kogu muu ühiskonna sulges.

Kiievi keskus on nende endi sõnul kohtumispaigaks andekatele inimes24

Väärtuste mõttes parim koht, kuhu oma raha panna.

tele, kes soovivad, et Ukraina oleks euroopalikum. Ja IT-sektor olevatki Ukrainas justkui paralleeluniversumis. Kui tänaval tavalise ukrainlase inglise keel on puine, siis startup’ide maailmas on see loomulik keel.

Mõtteviis, kuidas investorid kaasa löövad ja mil määral, erineb samuti.

Kui vanema generatsiooni ettevõtja investeerib idufirmasse, siis enamasti tahab ta olla saba ja karvadega sees.

Domineerida. Tehnoloogiamaailma

Foto Madis Veltman

Ukrainas kõrbenud Ukrainas on ebaedu saatnud mitmeid tuntud Eesti ettevõtjaid. Näiteks Hillar Tederi Arricano suurim ja kalleim kaubanduskeskus SkyMall sisuliselt kaaperdati 2013. aastal.

Finantskriisis kaasas Teder Ukrainas mõjuka investori Andrei Adamovski. See koostöö muutus aga õudusunenäoks, millega mitmed majanduslehed on aastate jooksul hulga leheruumi täitnud. Sisuliselt otsustas Ukraina äripartner Tederilt lihtsalt kaubanduskeskuse ära võtta.

Selle raames esitati Arricano töötajatele kahtlustusi, neid kutsuti ülekuulamistele, vahistati tema advokaat, seda kõike selleks, et Teder loobuks oma vara eest võitlemisest.

Ligilähedane lugu, kus Ukraina riik on Eesti ärimehe tegemised üleöö kinni pannud, juhtus ka Armin Karu Olympic Entertainment Groupiga (OEG). Sisuliselt Ukraina parlament lihtsalt keelustas kasiinode tegevuse ja tühistas juba tegutsevate kasiinode litsentsid. Sellel hetkel tegutses Ukrainas 24 OEG kasiinot. Ukraina tütaret-

tevõtete likvideerimisega kaasneva varade mahakandmise allahindluskahjumeid hindas kontsern juulis 187,1 miljonile kroonile ehk 12 miljonile eurole.

Ukraina moodi kohtlemisega on kokku puutunud ka turvaärimees Urmas Sõõrumaa, kes on varem Delfile öelnud, et Ukraina majanduskeskkond ei ole väga arenenud ning seal on palju lahtiseid ja reguleerimata otsi, mida on võimalik ära kasutada.

2011. aasta kevadel teatas Sõõrumaa meedias, et kavatseb hõivata viiendiku kogu Ukraina turvaturust. Nimelt noolis Sõõrumaa Ukraina firma USS Security Group Ukraina ühe toonase suurima kaubandusketi Furshet poodide valvamise võimalust. Vaid aasta hiljem jõudsid sekeldused kohale.

Maskistatud Ukraina maksupolitseinikud otsisid läbi Sõõrumaa Ukraina kontori. Nõudes kõiki koopiaid firma dokumentidest ning arvuteid. Toona kommenteeris Sõõrumaa ise, et maksupolitseiga tuli arveid klattida vana äripartneri probleemide pärast.

uue aja investorid, nagu Sass, annavad aga nõu ja abi sii,s kui seda küsitakse. Muul ajal firma tegemistesse ei sekkuta. Kui just pole väga vaja.

Ukraina eripära Urmas Sõõrumaa on meediale rääkinud, et ukrainlastel läheb 70 protsenti ärikuludest altkäemaksule. Digivaldkonnas sellist mentaliteeti ei harrastata. Ainus Ukraina riigi poolt seatud tingimus on kohalik juhatuse liige. Sama tuli teha ka ükssarvikutel. Esile ilmus palju kandidaate, ent sobivat ei leitud. LIFT99-t nõustas toona advokaadibüroo, kelle töötajast Tetiana Chaikovskast sai lõpuks ka tänase Ukraina esinduse juhatuse liige.

On märkimisväärne, et toona juriidilist nõu andnud Chaikovska oli juhiks saades vaid 21aastane ning endalegi ootamatult tuli tal pea ees sukelduda startup’ide maailma, millest tal enne aimugi polnud.

26

IT-sektor olevat justkui paralleelses Ukrainas.

Just Chaikovska energia najal Ukrainas Eesti ükssarvikute investeeringud ja õiged ideed nüüd kokku saavadki. Chaikovska juhib Ukraina Lift99 keskust, kus Ukraina idufirmad pinda üürivad ja end ka potentsiaalsetele investoritele nähtavaks teevad. Sass märgib, et Ukraina noored on väga IT poole kaldu, ja see on

ILMA: Hillar Teder jäi Ukrainas ilma tervest kaubanduskeskusest.

Foto Priit Simson

HAARANG: Äri laiendada soovinud Urmas Sõõrumaad tabas Ukrainas maksupolitsei haarang.

ka mõistetav. Õpetaja palk jääb Ukrainas paarisaja euro ligi. IT-arendajate palk aga paari tuhande kanti. Ka viimased kuus Eesti ükssarvikute investeeringut on tehtud firmadesse, mille juhtide vanus jääb alla 30 aasta.

Ukraina idufirmadesse investeerimine pole aga meelakkumine. Firmade dokumentatsioon peab olema korras. Ingelinvestorid eelistavad ärisid, kus varem investoreid sees pole.

Viimane ja ehk kõige suurem ja huvitavam investeering läks firmale Mate Academy. Tegemist on sedalaadi ettevõtmisega, nagu on Taavet Hinrikuse Jõhvi tehnoloogiakool.

See on tegutsev idufirma, mis on programmeerijaks koolitanud juba üle 1000 inimese. Pärast programmi lõppu garanteerib firma ka tasustatud töökoha. „Väärtuste mõttes parim koht, kuhu oma raha panna. See annab selge mõju ühiskonnale ja loob uue väärtusega töökohti,“ hindab Sass.

www.finebrands.ee

UUS ALGUS: Pipedrive’i asutaja Ragnar Sass jahib nüüd ükssarvikuid Ukrainas.

28

Foto Tiit Blaat

Paar investeeringut Mate Academy Sedalaadi ettevõtmine, nagu on Taavet Hinrikuse Jõhvi programmeerimise kool. Ainult selle vahega, et Mate Academy’s toimub õpe kuue kuu vältel ning lõpeb reaalse töökohaga. Investeeringute kogumaht 1 miljon dollarit.

Restream Loodi aastal 2014 Alexander Khuda ja Andrew Surzhynsky poolt. Pakub multistriimimise võimalust eri kanalitesse. korraga. Nii on võimalik näiteks teha kontserdiülekanne mitmes erinevas sotsiaalmeediakanalis korraga. Ettevõte on kasumis. Ning on ühtekokku ingelinvestoritelt kaasanud neli ja pool miljonit dollarit.

Startupmaailm korruptsiooni ei tolereeri.

29

Kolm küsimust Tetianale Iseloomusta oma riiki viie lausega.

See on kõigi võimaluste maa.

Siin on palju toorest materjali ja palju väga andekaid ja pühendunud inimesi. Segu radikaalsetest erinevustest.

24/7/365 nonstop mootor. Uue aja demokraatia etalon.

Kuidas Eesti ükssarvikud Ukrainat muudavad?

Ma usun, et Ragnar Sassist on saanud Ukraina kõige mõjukam inimene. Ta ei karda olla avalikult otsekohene ja rääkida pikaajalistest mõjudest.

Näiteks julgeb ta paljudele Ukraina riskikapitalistidele öelda, kuidas tuleks idufirmade asutajaid kohelda. Kiievi baasi liikmed konsulteerivad alati enne raha kaasamist temaga. On olnud juhtumeid, kus Ragnaril on tulnud idufirmade asutajaid ka päästa eelmiste investorite käest. Ta on üks usaldusväärsemaid ingelinvestoreid. Ma arvan, et paljudel juhtudel on LIFT99 põhjuseks, miks riskikapitalistid otsustavad idufirmadesse investeerida.

Kuvatõmmis

SAATUS: Ootamatult tuli Tetianal vahetada juura idufirmade vastu, ent ta pole seda kahetsenud.

Vastupidi. Edu on teda selles vallas saatnud isegi niivõrd, et Forbes on nimetanud teda üheks Ukraina mõjukaimaks naiseks startup’ide valdkonnas.

Äri ajamine Ukrainas on riskantne.

Kuidas teil õnnestub hoida uue aja Ukraina mentaliteeti investeerimisel? Äriajamine Ukrainas on alates 2013. aastast väga palju muutunud. Aina enam tuleb siia rahvusvahelisi ärisid, mis meie ärikeskkonda kujunda-

Ei karda Seda, kas ükssarvikud Ukrainas peksa ei karda saada, tuleb aga võtta Sassi hinnangul teisiti.

Investeeringud erinevad kardinaalselt neist, millega tegelesid Teder, Sõõrumaa ja Karu. Ingelinvestorite rahapaigutused on juba algusest peale väga suure riskiga investeeringud. Ja enamasti ei kaasne idufirmade investeeringutega reaalset vara, nagu betoon, kaubanduspinnad või 30

vad. Oleme alati oma Eesti päritolu rõhutanud ja kontrollinud kõiki oma partnereid. Turg räägib – isegi kui tegemist on väga suure ettevõttega, siis inimesed räägivad ja on teada, kellega ei tohiks äri ajada. Mis puutub idufirmadesse, siis 99% neist ajab äri rahvusvaheliselt ja neile rakendub üsna standardne lähenemisviis.

kasiinod, vaid inimesed. Ukraina idufirmade inimesed olevat oma maailmavaatelt täiesti teistsugused, kui on Ukraina korrumpeerunud vana kooli ettevõtjad, see olevat oluline komponent.

Ukraina startup-maailm väidetavalt korruptsiooni ei tolereeri. „Ei saa välistada, et midagi juhtub. Aga see kogukond on hoopis teistsugune.

Neil on teistsugused väärtused. Fakt on see, et suures riigis juhtub igasugu

asju. Alles augustis leiti üks valgevene kogukonna ettevõtte juht pargist ülespooduna,“ rääkis Sass. Ta rõhutab, et startup’ide põhiväärtus on ajud. Risk on kaotada kogu kogukonna toetus. Ta ei lõikaks mitte finantsi, vaid kogu oskusteabe läbi. Ja ilma selleta tehnoloogiasektoris idufirmana läbi ei löö.

Ukraina firmad pole ukrainlased. Enamasti on Ukraina idufirmade legaalsed kehad registreeritud mujal. Valdavalt eelistavad Ukraina startup’id registreerida firmad USAsse, ÜKsse, ent ka pisut kahtlase kuulsusega Küprosesse, kus asub muu hulgas ka väga palju Vene rahvusest isikute firmasid.

Ka viimase suurema rahasüsti saanud Mate Academy on Küprose firma.

Sass kinnitab aga, et midagi kahtlast pole. Enne investeerimist läbis Mate Academy pika otsustusprotsessi, kus tuli tõestada firma legitiimsust, ausust ja puhtust. Sealhulgas tuli firma investorite jaoks täiesti läbipaistvaks teha. „Eks Küprosel on tõesti teatud maik juures. Esimest korda puutusime sellise ettevõttega kokku ja see nõudis meilt täiesti uusi teadmisi. Kaalusime selle liigutamist, aga firma oli juba valmis.

Tegime siis väga põhjaliku uuringu.

Kõik on avalik, keegi midagi ära ei peida ja midagi ei varja. Kui selle firma asukoht saab mingil hetkel takistuseks, siis tuleb see firma sealt ära viia,“ arvas Sass. Mingeid erinevusi teiste firmadega aga otsustusprotsessis pole. Sass ütleb, et ühesuguse läbivaatuse saavad nii Küprose, Eesti kui ka Läti firmad.

Ukrainas käib Sass kord kvartalis. Artikli kirjutamise ajalgi väisas ta Ukrainat. „Õnneks on lennuühendus Ukrainaga väga hea. Lend Kiievisse on kiirem kui sõit autoga Tallinnast Tartusse. Lennukis saab töötada ka,“ ütleb Sass.

Lisaks Sassile on Ukrainas ingelinvestoritena Martin Tajur, Sergei Anikin, Martin Villig, Sten Tamkivi ja Taavet Hinrikus. Viimase aasta jooksul on lõpule viidud kuus investeeringut.

CYBERNETICA UUS TEENUS PAKUB KLIENTIDELE KÜBERTURVALISUSE OSAS SÜDAMERAHU Lunarahanõuetest ja andmete ning kontode vargustest on saanud meie igapäevaelu, millele lisanduvad ohud seoses suurenenud digitaliseerimise ja töötajate kodukontoritesse kolimisega. See tähendab, et peame olema valvsad ja hindama süsteemselt, mis olukorras meie küberrünnetele vastuvõtlikud varad on, mis on ohud ning kuidas end kaitsta. lise innovatsiooni eestvedaja nii Eestis kui ka mujal maailmas, töötades koos riikide ja ettevõtetega üle maailma.

Sander Valvas

„P

Cybernetica küberturvalisuse osakonna juht

õldudel sõidavad autono om s e d t r a k t or id , mil lel on keer ukad IT-süsteemid ja mis on ühendatud internetti – see kõik teeb inimeste töö mugavamaks, täpsemaks ning lihtsamaks, ent lisab ka ohtusid,” ütleb IT-ettevõtte Cybernetica kübertur valisuse osakonna juht Sander Valvas. Cybernetica tegeleb küberturvalisusega igapäevaselt, arendades missioonikriitilisi ehk eriti kõrgetele nõudmistele vastavaid süsteeme. Ettevõte on üks e-Eesti edulugude alustaladest ja neil on olnud oluline roll näiteks e-riigi selgroo X-tee andmevahetuskihi loomises või riiklike küberturbestandardite väljatöötamise juures.

Cybernetica on ka praegu tehnoloogi-

„Aina tihedamini on hakanud meie poole pöörduma nii riigiasutused kui ka erafirmad, soovides saada sõltumatut ülevaadet oma infotehnoloogiaseadmete ja -võrkude turvalisusest. Cybernetica pole seni selliseid teenuseid pakkunud, aga kuna turvalisus on alati olnud läbivaks jooneks kõiges, mida me teeme, oleme otsustanud nüüd oma kliente toetada konkreetselt küberturvalisusega, pakkudes erinevaid riskijuhtimise ja -hindamise teenuseid,” räägib Valvas. „Näeme, et organisatsioonide jaoks on küberturvalisusega tegelemine tülikas ja eba mugav – sel lega peab pideva lt tegelema, aga see ei too esmapilgul otsest kasu. Lisaks ei saa paljud ettevõtted endale IT-juhti lubadagi, sest tööjõupuudus ja IT-töötajate kerkiv palganumber seab ette finantsilised piirangud. Nii ongi mõttekam teatud teenused ja oskused sisse osta.”

Cybernetica aitab organisatsioonil luua tervikliku infoturbesüsteemi, kaardistades tööks vajalikud varad ja nende haavatavused, aga ka kaitse võimalike rünnakute eest. Selleks tehakse ettepanekuid, kuidas oleks kõige otstarbekam oma ettevõtte võrke ja süsteeme üles ehitada ning seadmeid

kaitsta. Vajaduse korral viiakse läbi ka kontrollitud oludes ründeid. „Vajadusel testime kliendi teenuste ja IT-taristu haavatavust ning teeme läbistustestimisi, et organisatsiooni vastupidavust kontrollida ja turvaauke leida. Teeme seda nii veebi- kui ka mobiilirakendustes, laua- ja sülearvutitele, telefonidele, võrkudele, serveritele, ruuteritele, nutikelladele ning vajadusel kasvõi targas võrgus olevatele muruniitjatele,” loetleb Valvas. „Väga oluline on seadmete turvalisus tootmis- ja tööstusettevõtetes, kus väiksemgi häire tööpinkides võib kaasa tuua kogu tootmise seisaku ja suure kahju. Sageli ei kujuta meie kliendid ettegi, kui lihtne on neid väljastpoolt r ü n nat a n i ng k u i vä hesega olek s saanud oma võrke ja seadmeid kaitsta!”

Ta lisab, et IT-inimeste puudus on praeguseks juba krooniline – head administraatorid on ülekoormatud ja sageli ei jää neil lihtsalt aega üle, et end küberturvalisuse arengutega kursis hoida ning süsteemide vastupidavust kontrollida. Cybernetica küberturvalisuse teenused on hea võimalus vähendada oma töötajate vastutuskoormat ja kaasata väline partner, kes on kogenud turvaliste teenuste tagamises ning kellelt saab head nõu ja abi!

Loe lähemalt: www.cyber.ee

mood

R

agnar Sassi abikaasa Vitalia Sass on rõõmsameelne ja kaunis ukrainlanna. Talle meeldib Tallinn, see on tema kodulinnaga sama suur linn. „Väga sarnane.“ Ta ütleb lihtsalt: „Ma tunnen end siin hästi!“ Neli aastat Indias modellina töötanud, otsustas ta ühel hetkel, et tahab koju puhkama minna. See amet ei olnud tema esimene valik. Aga palk oli hea ja reisimine modellina tundus tol hetkel hea mõte. Nelja aastaga sai sellest kogemusest aga kõrini. „Ma tundsin, et ma ei taha enam kohvrite otsas elada.“ Ta sõitis Kiievisse. See oli saatus.

Puhkusel olles kohtas ta oma tänast abikaasat Ragnar Sassi. Vitalia meenutab, et nad vestlesid. Ragnar oli humoorikas ja paar otsustas õhtut korrata. Aasta pärast oli ta Eestis. „See kõik oli nii ootamatu. Ma ei arvanud iial, et ma kolin siia, abiellun ja loon siin perekonna.“ Eelmisel aastal lõpetas ta Eestis Estonian Business Schooli.

Koroona oli sel ajal terve ühiskonna sulgenud. „Ma tundsin, et lukustatud ühiskond hakkab mõjutama mu vaimset tervist. Ma pidin midagi tegema. Kiiresti!“ Idee oli olemas.

Ja üllataval kombel ka hirmu polnud.

Vitalia ise ütleb kerge muigega, et ju oli naiivne, et selle ette võttis. Aga arvas, et kui see on hea koht, siis jõuvad ka inimesed igal juhul siia.

Ragnar Sassi abikaasa toob Tallinna elamusi

Vitalia Sass avas koroonatalvel Tallinna vanalinnas Ukraina disainile pühendatud kogemuspoe Design Hata.

M ARTA T UUL / FOTO D VALLO KRUUSE R

Elamuste kodu Mis see Design Hata siis on? See on palju erinevaid asju. Ühest küljest on tegu Ukraina, Läti ja Eesti unikaalsete väikedisainerite loomingu müügikohaga. Teisalt võib seal ka vabalt kokteili juua. Ja mõnevõrra on tegu ka ürituste korraldajaga. Nii on tänaseks Design Hatas toimunud nii veinidegusteerimisi kui ka ligi päeva kestvaid õppetunde moest ja disainist. „See on koht elamusteks,“ arvab Vitalia olevat kõige õigem iseloomustus.

Sellisest kohast tundis ta ise puudust ja samas meeldis talle üritusi korraldada. „See idee oli alati minu peas. Ostlemine on nii igav tegevus! Aga see on nii palju lahedam, kui saad tulla kleite proovima koos abikaasaga ja ta 32

ÜKSSARVIKUD BAARIS: Design Hata on ainulaadne koht, kus leti taga võivad kokteile segada ühed Eesti kõige rikkamad mehed ise.

Mis firma on Enefit Green?

Enefit Green AS on taastuvenergiale keskendunud energiafirma, mille senine ainuomanik on olnud riigifirma Eesti Energia. Eesti Energia jääb ka edaspidi Enefit Greeni suuraktsionäriks.

Enefit Greeni juht on Aavo Kärmas.

Nime Enefit Green sai firma aastal 2017. Varem kandis ta nime Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõte.

2018. aastal ostis Enefit 289 miljoni euroga eduka taastuvenergia tootja 4Energia, millest sai Enefiti tütarfirma. Sel ajal kuulus 4Energiale 17 tuulikuparki Eestis ja Leedus, puidugraanulitehas ja vähemusosalus kahes biogaasi elektri- ja soojuse koostootmisjaamas Eestis.

Firma tegutseb neljal turul – Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Kokku on neis 22 tuuleparki, 38 päikeseelektrijaama, 4 koostootmisjaama, puidugraanulitehas ja hüdroelektrijaam.

Enefit Greeni tulud ulatusid 2020. aastal 162,7 miljoni euroni ning kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 110,2 miljonit eurot.

100

Enefit Greeni Iru elektrijaam.

Kohe tehingu toimumisel hakkas Eesti Energia toonane ja praegune juht Hando Sutter valmistama ette Enefit Greeni IPOt ka avalikult. Toonastes intervjuudes ütles ta, et Eesti Energia tütarfirma Enefit Green muutub 4Energia suurtehinguga börsikõlblikuks ning riigifirma kavatseb selle võimaluse ka ära kasutada.

Agaramad investorid on sellest päevast saati teinud ettevalmistusi aktsiate ostuks. Näiteks hoidnud kontol väikest rahapuhvrit, et vajadusel tükike riiklikust rohefirmast endale napsata.

Möödus aasta, siis teine ja kolmaski. Vahetusid valitsused.

Näis juba, et võib minna nii nagu Andrus Ansipi ajal. Kuid siis järsku ja ootamatult tuuled pöördusid. Kas seetõttu, et börsidele voolas pensioniraha või et energiahinnad sööstsid kosmose poole või vajas valitsus koroonaajastu edulugu, pole teada. Kuid korraga läks väga kiireks.

Enamik huvilisi ei jõua 400-leheküljelist prospekti läbigi lugeda, kui juba joostakse ettevõtte aktsiaid märkima. Neli päeva pärast märkimise algust kirjutab Äripäev, et Eesti Energia ja Enefit Greeni juhtivad töötajad ning nõukogu liikmed ise osalevad aktiivselt Enefit Greeni aktsiapakkumises ning nende märkimised ulatuvad ligi 50 000 euroni. Kokku

Kogu Tallinna börs värvub mõneks ajaks punaseks.

märkis firma aktsiaid lõpuks iga neljas töötaja.

Samal ajal investorid, kel vaba raha puudu, müüvad olemasolevaid teiste firmade aktsiaid, mistõttu värvub kogu Tallinna börs mõneks ajaks punaseks. Tehinguid ja märkimisi on nii palju, et mitte ainult maaklerid vabandavad viivituste pärast, vaid ka muudele küsimustele ei jõua investorite seas menukad pangad varasema kiirusega vastata.

Kõigil on käed-jalad tööd täis. Avatakse uusi väärtpaberikontosid ning vormistatakse LEI koode. Viimaseid vajavad need, kes soovivad investeerida ettevõtte alt. Kui keskmiselt on 2021. aastal Eesti ettevõtetele väljastatud iga kuu 200–380 LEI koodi, siis Enefit Greeni IPO teate najal kasvab oktoobris välja antud LEI koodide arv tõenäoliselt üle 1500.

Enefiti aktsia jõuab peaaegu igale väärtpaberikontole, mis Eestis on.

Kiirustamine jätab oma jälje.

LHV blogis jõuavad investorid hoolimata aastate pikkusest ootamisest juba kahtlemagi hakata, et miks Eesti Energia ikkagi nii ruttu tütarfirma turule paiskas. Kahtlustatakse, et tegu on poliitilise aktsiooniga. Valimised toimuvad samal ajal kui märkimine.

Kahtlustatakse sedagi, et firma oli juba ammu valmis, aga sügisel teisest sambast lahkunute pöörased ostud tegid firma ettevaatlikuks. Oletatakse, et koroona on ka selle IPO tegemistesse jõudnud oma jälje jätta ja seda kinni hoidnud. Ja samas, sellises mahus raha (umbes 100 miljonit eurot) pole Tallinna börsil just sageli pakkumises olnud.

Mõni investor peab IPO hinda liiga kõrgeks, teine ettevõtte potentsiaalset kasvukõverat liiga lamedaks, kuid lõpuks märgivad aktsiaid nemadki. Enefiti aktsia jõuab peaaegu igale väärtpaberikontole, mis Eestis on. Kokku märgib rohelise riigifirma aktsiaid enam kui 60 000 aktsionäri ning sellega sai sellest Baltikumi IPOdest konkurentsitult suurim. Võrdluseks pole midagi lisada sest seni kõige rohkem märkijaid (17 114) ja aktsionäre (28 715) on Tallinkil.

Edu taga pole aga vaid suur huvi, vaid ka aktsiate jagamise süsteem.

Nimelt, tavalisele jaeinvestorile tagati 1000 aktsiat. Nii muutus kasulikuks märkida võimalikult paljude kontodega. Protsessi kaasati nii sugulased, hõimlased kui ka sõbrad. Kogenud investorid ja huvilised lausa õpetasid 102

22 TUULEPARKI: Enefitil on neljas riigis kokku kakskümmend kaks tuuleparki ja börsilt kaasatava raha toel plaanitakse lisa.

LHV blogis, kuidas võimalikult palju aktsiaid sõpradele, sugulastele ja lastele täis märkida ja hiljem endale tagasi kanda, et ikka võimalikult suur kogus korraga kätte saada, et sellega hiljem kauplema hakata.

Need, kes soovisid saada üle 1000 aktsia, kuid kasutasid märkimiseks vaid ühte kontot, said tagatud hulka ületavast mahust kätte ümmarguselt vaid 1 aktsia 200st.

Ka summa poolest kuulus Enefiti börsile tulemine Eesti tippu. Kokku kaasati 175 miljonit eurot, see on Tallinna börsi selle sajandi rekord ja

jääb alla vaid Eesti Telekomile, mis hakkab juba unustuse hõlma vajuma, sest oli kaubeldav aastatel 1999– 2010. Eesti Telekom kaasas toona 195,6 miljonit eurot ja seal osales veidi alla 8200 investori.

Seda, milliseks kujuneb Enefiti kauplemine, ei oska veel keegi ennustada. Aktsiatega kauplemine börsil algab eelduslikult 21. oktoobril.

Arvestades, et sisuliselt joosti ettevõttele tormi, märgiti aktsiaid neli korda rohkem, kui esialgu pakuti, pole langust põhjust oodata.

Aitame ettevõtetel kasvada Ettevõtte rahastamine

Kinnisvaratehingute nõustamine

Ühinemised ja omandamised

Aitame ettevõtetel saavutada ambitsioonikaid eesmärke, kaasates selleks avaliku ja suunatud pakkumisena võõr- ja omakapitali.

Nõustame ärikinnisvara ostuja müügitehinguid Baltikumi pealinnades ja tõmbekeskustes.

Aitame ettevõtetel kiirendada kasvu ühinemiste, ostu- ja müügitehingute kaudu.

redgatecapital.eu

redgate@redgatecapital.eu / tel 666 8200

investeeringud + ja –

Blondcast: Kui sa oled tropp, siis elu parimad võimalused sinuni ei jõua!

Katri Teller aka Blondcasti autor Kati on küll edukas kinnisvarainvestor, ent parimaks investeeringuks peab ta hoopis häid suhteid ja oma tervise eest hoolitsemist.

KATR I TELLER , B LO N D CAST

O

stsin aastal 2005 oma esimese korteri hinnaga miljon krooni.

Olin siis 23aastane, minu ametlik palk oli 2000 krooni ja korteri sain osta uusarendusse 0% sissemaksega ning laenu koguni 40 aasta peale – täielik ulme!

Aasta hiljem, 2006 müüsin korteri koguni kaks korda kallimalt ehk kahe miljoni krooniga ja tunne oligi täpselt nagu „million bucks“!

Seejärel ostsin muu hulgas 40 000 krooni (2556 eurot) eest Apple’i aktsiaid, kuna tänu reklaamiagentuuri taustale töötasin Apple’i arvutiga juba aastast 2003 ning olin ettevõtte suur fänn.

Siiski otsustasin need aktsiad sama aasta lõpul igaks juhuks maha müüa, sest aktsiaturg tundus mulle ettearvamatu ja mingist rahatarkusest ei kuulnud ma peale LHV foorumi kusagilt. Sellest jutust seal ei saanud ma ka suurt midagi aru, kuna kõik tundus nii keeruline ja pigem

104

edasijõudnutele. Praegu oleksid need aktsiad väärt peaaegu 60 korda rohkem ehk umbes 150 000 eurot.

Vahel mõtlen, et kus oleksin ma omadega siis, kui juba tollal oleks olemas olnud Kristi Saare, Rahakratt ja Jaak Roosaare, kes oleksid rääkinud pikaajalisest investeerimisest ja liitintressi imest!

Aga nagu öeldakse – oleks on paha poiss ja olen õnnelik noorte üle, kellel on nüüd käepärast nii palju kvaliteetset infot – hakka ainult pihta!

Halvim investeering

Minu elu halvim investeering oli siiski punane kabriolett Mercedes.

Kuid minu elu halvim investeering oli siiski punane kabriolett Mercedes aastal 2007, mille ma ostsin samuti pärast oma esimese korteri müüki.

Buumi ajal tundus mulle, nagu ka paljudele teistele, et elu ei saa kehvemaks minna ja „the only way is up!“.

Kirsiks tordil oli tollase poiss-sõbra „maksunõu“ järgimine, et auto kirjutada tema firma nimele.

Lõpuks jäin ilma nii rahast kui ka autost, mehest lahtisaamisega läks veel mõned aastad aega ja aastal 2010 polnud ma mitte ainult tagasi nullis, vaid miinuses.

Aga nagu öeldakse – loll pea on ihu nuhtluseks ja ju oli vaja see rahaline puberteet läbi teha!

Nüüd, kui minu netoväärtus on seitsmekohaline, ei ole mul isegi isiklikku autot, aga see-eest on mul jalgratas!

STEREOTÜÜPIDE MURDJA: Blondcasti juhi Katri Telleri podcast on mõeldud stereotüüpide murdmiseks. Ilusad ja ägedad naised võivad olla ja peavadki olema ka edukad investorid ning oma tuleviku juhid.

Foto Aivo Keller

Tunne oligi täpselt nagu million bucks!

Minu õnn, et elu andis mulle uue võimaluse rahvusvahelise karjääri kujul, kus mul oli võimalik hakata investeerima suuremaid summasid ja sain kiiremini tasa teha eelmise kriisi aegse kaotuse.

Minu portfell koosneb suures osas kinnisvarast ja muuhulgas on mul Tallinnas kümme üürikorterit.

Kinnisvara on mulle oluline ilmselt seetõttu, et lapsena ei olnud mul oma kodu ning olime sunnitud kolima iga paari aasta tagant.

Seega on minu jaoks tähtis, et korterid oleksid kenad ning üürnikel oleks seal hea olla – isegi kui see tähendab mulle väiksemat tootlust.

Minu elu parim investeering ei ole aga üldse rahaline, vaid see on hoopis investeering inimsuhetesse!

Kõik uued võimalused, pakkumised ja ideed on minuni jõudnud inimeste kaudu, kellega ma olen oma elus kokku puutunud ja kellele positiivses võtmes meelde jäänud.

Ka minu üürnikud soovitavad mulle pidevalt uusi üürnikke ja seda seetõttu, et ma olen nendega kenasti käitunud.

Sa võid ükskõik kui hea investor olla, aga kui sa oled tropp, siis võid olla kindel, et elu parimad võimalused lõpuks sinuni ikkagi ei jõua!

Seega parim investeering on head suhted ja oma tervise eest hoolitsemine – neid asju raha eest lihtsalt ei osta!

105

investeeringud + ja –

Raivo Heina

parim investeering tuli pankrotist Raivo Hein on kahtlemata edukas investor, ent tema enda hinnangul on luhta läinud ja hulga kohtumenetlusi läbinud kaasus saanud tema edukaimaks investeeringuks.

M A RTA TU U L

H

ein investeeris ligi 10 miljonit krooni Gild Arbitrage’i fondi, mis hiljem likvideeriti. Lisaks Heinale investeeris sinna ka hulk teisi tuntud ja edukaid eestlasi nagu näiteks Marcel Vichmann, Erko Kundla, Allan Martinson, Tiina Mõis, Tõnis Palts jt. Kokku investeeris fondi 300 investorit peamiselt Balti riikidest.

Fond pakkus hiigeltootlust, kuid 2008. aastal alanud majanduskriis ja riskantsed investeeringud hävitasid osakuomanike raha. Tuntuim fondi investeering oli Armeenia väärismetallide kaevanduste uurimise litsentsidesse.

Hein ütles, et see nukker lugu sai tema jaoks parimaks investeeringuks seetõttu, et tagatisraha, mis Hein likvideerimisprotsessi lõppedes sai, oli 20 korda suurem kui see summa, mille ta algul sisse pani.

Eduka investeeringu vundment algab Heina sõnul eesmärgist. „Kõik oleneb sellest, mida sa saada tahad.

Kas kindlat rahavoogu või kasvuaktsiat. Neid kumbagi arvestades on tänasel päeval kõige õigemad varaklassid kinnisvara ja pangandus. Kinnisvara annab jooksvat rahavoogu ja kuhu see raha ikka jõuab. Ikka panka,“ õpetab Hein. Kes muu hulgas on 106

Raivo Hein Äripäeva „Rikaste TOPi“ hinnangul on Raivo Heina vara suuruseks 16,2 miljonit eurot, millele Hein Äripäeva raadios ise vastu vaidles ning tõdes, et vara väärtus on ikka ligi 33 miljonit eurot, ent jagatud abikaasaga.

2000. aastal asutas Hein nördimusest CV Online’ist töökoha mittesaamise tõttu tööpakkumiste portaali CV Keskus. Ise samal ajal veel töötades Starmanis. 2007. aastal müüs Hein portaali ligi 140 miljoni krooni eest maha.

Eksperdid pidasid tehingut toona väga heaks.

Lisaks CV Keskusele on Heinale kuulunud mitmesugused Eesti ja Leedu portaalid, nagu kv.ee, osta.ee, edomus. lt, skelbiu.lt, autogidas.lt, tuktuk.lt jt.

Raivo Heina meelishobi on astroloogia. Muu hulgas sai Hein meedias palju kuulust, kui soetas pileti Sir Richard Bransoni loodud ettevõtte Virgin Galactic korraldatavale kosmosereisile.

Lisaks sellele on Hein tuntud kui kopteripiloot. Ja käekellade Põhjala tootja.

kodumaise panga LHV nõukogu liige ja aktsionär.

Kui nüüd pankrotistunud fond oli tema enda hinnangul parim investeering, siis untsu läinud investeeringuid esmapilgul justkui polegi. „Ei meenugi, et oleks midagi valesti läinud. Eks börsilt on kahjumeid ikka tulnud. Ja aeg-ajalt on tulnud ka

Foto Kiur Kaasik

Õige aeg investoriks hakata on Heina hinnangul juba eile.

miinusesse minevaid aktsiaid müüa, aga enam-vähem on kõik ikkagi õnnestunud,“ arvab Hein.

Rusikareegel investorile on Heina sõnul siiski teadmine, millist tulemust investor taga ajab. Agressiivsem investor võtab riske ja peab arvestama, et kõik tehinguid ei pruugi õnnestuda. Tagasihoidlik ja kindlama visiooniga investor rahuldub enamasti väiksema, ent stabiilse tulemiga. „Ise olen kuskil keskel. Hea kasvuaktsia toodab ligi 20% tulemit.

Teist poolt oma investeeringutest hoian aga indeksites, mille tootlus ligi 8–13%. Tuleb riskid paika panna ja nendega arvestada,“ annab Hein nõu.

Viimane aktsia, mida Hein märkis, oli loomulikult LHV. „Poole miljoni euro eest. Alates aastast 2010 on LHV ilusasti tõusnud,“ ütleb LHV nõukogu liige rahuliku südamega. „Eks minu jaoks on see virtuaalne raha. Olles ise siseinfo all, on need lihtsalt numbrid kontol ja ega neid aktsiaid nii lihtne liigutada polegi,“ võtab ta jutu kokku. Õige aeg investeerimisega alustamiseks on Heina sõnul – juba eile!

UHKED MASINAD: Heinale meeldib lennata helikopteriga ja vahel on ta ka Eesti taevalaotusesse oma lennuteega kujundeid joonistanud. Kord joonistas ärimees näiteks talumaja.

107

esimene töökoht Foto Tiit Blaat

ENNE PANKA MEEDIAMAJADES: Noor Madis Müller leidis tulusa tööotsa telenovela’de tekstide tõlkimises.

Kes on Madis Müller?

Madis Mülleri

esimene tulus töökoht: seebikate tõlkimine Praegune Eesti Panga president meenutab, kuidas tõlkimisega teenis rohkem raha kui raamatupidamisega.

M

inu esimesed mälestused palgalisest töötamisest pärinevad suvistest koolivaheaegadest, kui ma otsisin teismelisena võimalust taskuraha teenida. Arvan, et olin umbes 14aastane, kui käisin meie pere suvila lähedal Väänas koos sõpradega ühe kämpingu majakesi Pinotexiga värskelt üle võõpamas.

Mäletan, et putkasid oli päris palju ja töö tõsine. Ma ei suuda küll meenutada, kui palju meile raha maksti või isegi seda, kuidas ma täpselt sinna tööle sain. Ju suutsime kuidagi küla teiste poistega kämpinguperemeest veenda, et puhkemajade väljanägemine nõuab värskendamist. Küll on aga tollest ajast meeles suur soov saada kokku piisav hulk raha, et osta endale maanteel sõitmiseks jalgratas.

Kindlasti oli see kämpingutöö abiks, samuti teise suvise tööna mee108

nuv heinaniitmine ja muude abitööde tegemine Vabaõhumuuseumis.

Igatahes selle Start-Šossee maanteeratta ma lõpuks kuidagi sain ja olin selle üle väga uhke.

Esimene püsivam töökoht oli mul aga töö raamatupidaja-analüütiku-tõlgina Kanal2s. Sinna õnnestus mul juba üsna ülikooli alguses tööle

Tüütu oli vaid see, et ma pidin tõlgitavad seriaalid ka tegelikult läbi vaatama.

Sündinud 20. jaanuaril 1977 Abikaasa Kristi, kaks poega.

Alates 2019. aastat Eesti Panga president Enne seda Eesti Panga asepresident On olnud: IFC (International Finance Corporation) portfellijuht; Maailmapanga, Põhja- ja Baltimaade valijaskonna tegevdirektori nõunik; Siim Kallase nõunik majandusküsimustes; Rahandusminister Harri Õunpuu majandusnõunik; PricewaterhouseCoopers Tallinna ettevõtte rahanduse konsultant.

saada tänu emale, kes töötas samas pearaamatupidajana.

Nad vajasid natuke abi ja osalise koormusega seda tööd siis seal tegin.

Mäletan, et puhas raamatupidamine minus tugevat kirge ei tekitanud. Tagasisideks sain, et teen raamatupidamiskanded ära väga kiiresti, aga et nii kipub ka liiga palju vigu sisse tulema.

Lõpuks tegelesin ka aktsionäridele erinevate analüütiliste aruannete koostamisega ja see tundus natuke huvitavam.

Kõige parem rahateenimisviis oli aga seebiooperite tõlkimine. Nende tekst oli hästi lihtsakoeline ja raha maksti vastavalt tõlgitud lehekülgede arvule. Seriaalid olid originaalis hispaaniakeelsed, aga mina tõlkisin inglise keelest kirjalikku teksti eesti keelde. Tehtud pingutust tunnipõhiseks tööks ümber teisendades oli igatahes võimalik tõlkimisega rohkem teenida kui raamatupidamisega.

Tüütu oli vaid see, et ma pidin tõlgitavad seriaalid ka tegelikult läbi vaatama ja arvestama sellega, et oleks võimalik näitlejate eriti tempoka jutu taustal eestikeelseid subtiitreid mõistliku kiirusega näidata. Kõiki tõlgitud filme ja seriaale ma ei mäleta, aga kindlasti on 1990ndate keskpaiga arhiivist võimalik leida näiteks „Maria Celeste’i“ seebiooperi osasid, mille lõputiitrites on märge „tõlkinud Madis Müller“.

www.epiim.ee

ust ju a v õ k e n a r ä p Itaalia itseb Bresto light ma ab ld a is s g in n i t s ä imeh 5%. rasva kõigest 1

Advokaat

Karmen Turk

pani soomlased lumelauale Ärge kiirustage tööturule, vaid lihvige oma tugevaimat relva, haridust, jagab Karmen Turk vähepopulaarset, kuid talle olulist kreedot.

GRE E T E LE HE P UU

M

inu vanemad ei ajanud mind tööle. Isegi vastupidi. Neil oli filosoofia, et tuupimine trumpab andekuse üle vaid juhul, kui andekas ei viitsi tuupida. Kui on õppimise aeg, siis see tulebki kulutada õppimisele!

Olen oma vanematele selle eest väga tänulik ja nõus oma isaga, kes ütles, et aega pole kunagi liiga palju, ja sama on ka tööstaažiga. Pole vahet, mis hetkel sa tööle lähed – sellest hetkest alates on staaži alati piisavalt. Vanemad (ametilt matemaatikud-füüsikud) rabasid ise väga palju tööd teha.

Ometi teenisin esimese palga vist juba keskkooli ajal. Treffner alustas toona ülikooli süsteemiga: neli nädalat õppisid (tundides käimine oli vabatahtlik) ja viiendal nädalal oli iga päev ühes aines eksam. Kui eksamid ära tegid, oli nii palju vaba aega, kui seda ise tekitasid. Tänu sellele sain suure osa ajast talviti „elada“ Otepääl, mäe peal. Hakkasime sõpruskonnaga turistidele lumelauaga sõitmist õpetama.

Minu peale on kukkunud hulgim kergemaid ja raskemaid põhjanaabreid! Tegime seda tööd kõik südamega, ikka päris palju, ja ei mäleta, et oleks olnud inimest, keda poleks sõitma saanud. Kõik inimesed on võimalik panna lumelauda sõitma!

Sõitsime nii palju, et Eesti tiitlivõistlustel võitsime enamasti meie.

Muidugi toona, 2000ndate alguses oli 110

Foto erakogu

AUH! Karmen Turki esimene koer, kes sai soetatud esimese palga eest.

lumelaudureid Eestis veel üsna vähe ka. Vaid mõned üksikud veel Tallinnast ja Võrust.

See töö jätkus ka Tartu Ülikooli minnes ja sain nii täiesti arvestatavat teenistust, kui mõelda sellest kui taskurahast, millega nädalavahetuseti lustida.

Ma usun, et kõik me tegime seda südamega.

Üks lõbus lugu meenub ka esimeselt erialaliselt töökohalt. Lõbus on see muidugi vaid tagasivaates.

2007. aastal liitusid Eesti Raadio ja Eesti Televisioon ERRiks. Olin just juristina süvenenud konkurentsiõigusesse ning nägin, et sellises ühendatavas organisatsioonis oleks mul huvitav töötada. Tele poolel juhtis siis sporditoimetust Marko Kaljuveer. Ma ei olnud temaga tuttav, vaatasin küll palju sporti (olen ka korvpallikoondises mänginud), aga mingil põhjusel polnud ta mulle väga tuttav inimene.

Marko kirjutas, kas aitaksin tal vormistada üht lepingut EOKga. Et märgiksin tema üheks allkirjastajaks ja saadaks siis kohe dokumendi edasi teisele osapoolele. Tegingi seda, asjade üle liiga pikalt juurdlemata. Tunnike hiljem astub mu tuppa üsna kõvahäälne ja temperamentne sporditoimetuse juht, kes lausub: „Ma saan aru, et sa oled Tartust, teil on seal igasugu näitlejad Kaljujärved, aga mina ei ole KaljuJÄRV, ma olen KaljuVEER!“ Olin ta nime lepingu alla valesti kirjutanud. See oli üks esimestest tööpäevadest mu esimesel töökohal ja koju minnes mõtlesin, mis nüüd küll saab! Tegelikult ei saanud midagi – küllap teine osapool lihtsalt sai pisut itsitada ja see jõudis Markoni tagasi.

Nüüd ise praktikante ja uusi töötajaid värvates mõtlen sageli tööelu alustamisele. Viie aasta eest kandideeris meile esimesele töökohale magistri 1. ja 2. kursuse inimesi.

Nüüd näen, et magistrantuuris ei ole

Foto Tiit Blaat

Kes on Karmen Turk?

Sündinud 5. veebruaril 1982 Karmen lõpetas 2004. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.

Nõustajana tegutseb enamasti meediat ja intellektuaalomandit puudutavates kohtumenetlustes nii Eestis, Euroopa Liidu Kohtus kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtus.

Pühendab kogu oma vaba aja perele, sõpradele, sukeldumisele, lohesurfamisele ja lumelauasõidule.

ÕPPIDA-ÕPPIDA! See on Karmen Turki moto olnud juba lapsest peale.

enam mittetöötavaid tudengeid. Isiklikult arvan, et see on liigne kiirustamine. Suvel töötada? Muidugi, võtame teid hea meelega vastu! Seda ka soovitan. Aga kipun arvama, et paljudes sektorites võetakse tudengitelt ära aeg kasvada üliõpilasest töötavaks täiskasvanuks.

Ma mõistan, et see oli ja on väga suur privileeg, kui tudeng end ise ülal ei pea pidama. On ju palju peresid, kes saavad rahaliselt hakkama tänu sellele, et ka laps esimesel võimalusel tööle läheb. Ning see võib olla põhjus, miks tal ülikooli minna polegi võimalik. Õppimine pole ju sugugi odav lõbu.

Aga kui vähegi on võimalik, ei peaks tudengiajast tööle kiirustama.

Muidugi peab õppija ise mõistma, kui hinnaline investeering temasse nii tehakse, ta peab enda harimist oluliseks pidama ja tõesti ka õppimisele pühenduma. Niisama tähtis, kui on akadeemiline haridus, on aga seltsielu, mida ülikoolis käimine pakub. See ei tähenda lakkamatut pidutsemist. Akadeemiline kultuur ning olemine on midagi, mida mujal ja muud moodi ei õpi.

Sellal kujuneb välja, kuidas ja kellega ning miks tulevikus koos asju tehakse.

Näen selgelt, et akadeemilises maailmas küpsenud noore mõttemaailm töötab juba õiges rütmis, et advokaadiks saada. N-ö käsitööoskuste õppimine tuleb siis ka lihtsamalt.

Kõige tugevam relv on haridus ja see, milline inimene sa oled. Ja ei ole mingit vahet, kas oled büroos alustades 24, 27 või 31.

PS. Esimese ERRis teenitud palga eest ostsin koerakutsika!

111

esimene töökoht

Aivar Pohlak tegi esimese jalgpalluripalga eest väga patriootliku ostu Jalgpalliliidu president meenutab, kuidas sai esimese jalgpalluripalga hoopis eletriku ametikohal.

GREETE LEH EPU U

O

li aasta 1985. Olin teel tootmiskoondis Flora energeetikaosakonda, mis asus Tallinnas Paldiski maantee viadukti lähedal. Lõin tööraamatu letti ning elektrik Aivar Pohlakule, kes lõpetanud äsja Tallinna Polütehnilise Instituudis hoopis majandusteaduskonna, loeti kassast esimeseks palgaks välja 80 rubla. Elektriku tööst teadsin täpselt nii palju, et kui näeb, siis lööb ja kui lööb, siis enam ei näe. Ehk: suurt midagi!

Palka maksti mulle hoopis professionaalse jalgpalli mängimise eest.

Toona jalkaklubisid ei olnud ning profimeeskonnad tekkisid tehaste või muude ettevõtete juurde. Kui õigesti mäletan, siis Norma jalgpallurid olid kõik ametlikult laomehed või autojuhid. Meil siis enamikus elektrikud.

Tõtt-öelda ei olnud palgatööle saamine minu jaoks väga suur sündmus. Profimängijaks arenemine oli loogiline jätk ja raha teeninud olin varemgi: honorare ja preemiaid lastelugude, luuletuste ja muude tekstide eest. Mul oli ka õnne, et mu vanemad töötasid tippjuhtidena, mistõttu pidasid nad mind päris pikalt üleval.

See andiski võimaluse tegeleda oma 112

Foto erakogu

VÄÄRTUSLIK: Nahkköites „Kalevipoeg“ oli nõukogude ajal haruldus, mida jahtisid kõik antiigipoe püsikliendid.

hobidega ilma, et oleksin pidanud palga pärast muretsema. Kui aga tehasejuhid tulid ja tegid pakkumise, et võiksin nende Flora võistkonnas palga eest meeskonna tuumikus mängida, siis ju ära ei ütle!

Aga seda summat – 80 rubla – olin siiski oodanud. Raha taskus, võtsin

Paldiski maanteelt kohe suuna vanalinna.

Raekoja platsilt Pikale tänavale viib Kinga tänav. Seal asus toona Tallinna ainus raamatuantikvariaat. Olen alati olnud kirjanduse- ja raamatuhuviline, niisiis käisin sealt igal nädalal läbi.

Tol päeval ootas mind üks väga haruldane eksemplar: Wabariigi-aegne, Taska nahkköites „Kalevipoeg“. See maksis 40 rubla, pool mu kuupalgast! Ladusin raha silmagi pilgutamata letti.

Eestiaegsed raamatud olid kogujate seas väga hinnas, samas liikus neid ringi vähe. See „Kalevipoeg“ oli tõeline jackpot, juba tema hind viitab sellele. Arvutage ise: keskmine toonane kuupalk võis olla 250 rubla.

Raamat on siiani alles, meie Tuhala kodus, kus nüüd elab poeg Sii-

Foto Rauno volmar

mu pere. Laste suureks saades kolisin ise Tuhalast välja ja jätsin maja Siimule, koos sellega ka umbes 18 000 eksemplarist koosneva raamatukogu. Raamatuhuvi oli juba mu vanematel, aga see kogu on eriline – palju väärtuslikke eestiaegseid raamatuid nii sisu kui ka vormi poolest, näiteks toosama Taska „Kalevipoeg“, nahkköites Eesti entsüklopeedia, mis välja antud enne II maailmasõda, ja nii edasi. Samuti enam-vähem täielik väliseesti kirjanduse kogu, 960–980 ühikut. Siim on kogu jõudumööda täiendanud ka.

Minu praeguses Saaremaa kodus on umbes 2000 raamatuga kogu. Saaremaale soetasin Taska nahkköites „Kalevipoja“ paar aastat tagasi oksjonilt 300 euroga.

Kuidas minu 40 rublaga ostetud raamatu rahalist väärtust hinnata?

Kui püüda võrrelda seda tänase madalaima astme profijalgpalluriga, kes teenib kuus umbes 800 eurot, siis on raamatu väärtus enam-vähem samaks jäänud.

Jalgpalliga seotud ameteid ma tegelikult tööks ei pea. Kui nii võtta,

Kes on Aivar Pohlak?

Sündinud 19. oktoober 1962 Eesti Jalgpalli Liidu president Asutas 1990 jalgpalliklubi FC Flora.

Samal aastal alustas Lilleküla A. Le Coq Arena ehitamist.

olen oma elus töötanud vaid ühel kohal, aastatel 1987–1988 toonases Tuhala 8-klassilises koolis eesti keele, kirjanduse ja matemaatika õpetajana. Kui palju seal palk oli, ei meenu.

Nautisin õpetajatööd, aga süda tõmbas jalgpalli poole. Õige pea liikusin mängijast treeneri ja siis juba organisaatori ametitele.

Jalgpall ja kirjandus ei ole teineteisest sugugi kaugel, neid seob ühine nimetaja – kultuur. Võib öelda, et kui kultuuri vaimse poolega tegelevatele inimestele ei sobi sageli kultuuri füüsiline pool ja füüsilise poolega tegelejatele jällegi ei sobi vaimne pool, siis minule on mõlemad olulised ja omavahel tasakaalus. Naljaga pooleks öeldes – ei ole kummalgi pool puuet!

113

esimene töökoht

Kristi Saare

luges esimesel töökohal akendeta toas kilode viisi sularaha

Kui käte vahelt käib läbi sadades tuhandetes sularaha, muutub raha millestki müstilisest täitsa normaalseks töövahendiks, arutleb Saare.

GR EETE LEH EP UU

L

oen enda esimesteks töökogemusteks kaht eri kogemust. Esimene on aastast 2002. Olin 13aastane, kui mind kutsuti mõneks päevaks appi ema töökohta õmblustsehhi.

Ilmselt oli neil tellimusega tähtaeg kukil, oli suvi ja paljud töötajad suvepuhkusel.

Nii sattusingi esimesele töökohale, kus mu ülesandeks sai nööpide õmblemine. Need olid suured, 4sentimeetrise läbimõõduga, nelja auguga nööbid, mis tuli õmmelda umbes A4 suuruses taskute nurkadesse. Nööpide küljes omakorda olid sangad – nii sai tasku kööki üle pulga rippuma panna.

Suures tööstuses oli mõistagi ka välja mõõdetud, kuidas asja efektiivselt teha: teatud arv pisteid ja ei mingit niidi ülekulu.

Palka sai tükitöö eest, seega ilmselt õmblesin lühikese aja jooksul taskute külge sadu nööpe. Olin ikkagi väga usin nööbiõmbleja! Ei ole vist aga imestada, et sellest kolmest päevast piisas, et elus enam ühtki nööpi näha ei taha…

Töö ise traumat ei tekitanud, oli täitsa parasjagu suviseks taskuraha teenimiseks. Järele mõeldes on 13 eluaastat täpselt paras aeg, millal töö tegemist proovima hakata. ÕPETAJAST MILJONÄRIKS? Kristi Saare on pannud paljud inimesed säästma ja oma vara kasvatama. Suuresti on just tema see, kes on õpetanud eestlastele head finantsdistsipliini.

114

Kes on Kristi Saare?

Kristi Saare on sündinud 8.veebruaril 1989 (32).

Ta on tuntud investor ja koolitaja.

Võisin töötasuks saada mõnisada krooni. Millele selle kulutasin? Ilmselt ei millelegi mõistlikule...

Kirkamad mälestused on aga suvest, kui olin 17. Mu klassikaaslased rääkisid, kuhu kõik suvel tööle olid minemas. Kurtsin oma klassivennale, et mul ei olegi töökohta välja vaadatud.

Ta pakkus, et ehk sobiksin tema emale puhkuse asendajaks ühte hulgimüügi ettevõttesse, mis müüs kaupa väikestele poodidele. Kuna matemaatikat oskasin, numbreid ka kokku lugeda ja arvutid mulle võõrad polnud, siis tundus, et sobiksin küll arveid väljastama ja nende tasumise üle arvet pidama.

Minu töötoaks sai akendeta kabinet. Aknad puudusid, sest toas oli seif, kuhu raha hoiule panin.

Tollal maksid paljud poodnikud arveid sularahas. Ja et tegu oli pisikeste poodidega, oli palju just väikseid kupüüre. Võis ka juhtuda, et korraga toodi sularahas 10 000 või 20 000 krooni. See tuli kõik üle lugeda (õnneks oli selleks ka eraldi masin) ja arvutisüsteemi sisestada. Nii läkski, et suvest kuus nädalat veetsin akendeta toas sadades tuhandetes sularaha üle lugedes ja arveid sisse trükkides. Õnneks jooksid kõik numbrid alati kenasti kokku ja miskit puudu ei jäänud. Ühelt poolt oli kogemus sürreaalne, sest minu kätest käis läbi 17aastase inimese jaoks absurdsetes kogustes sularaha, otseses mõttes pakkidena. Juhtus ka nii, et mõnel päeval oli raha nii palju, et see ei mahtunud seifi ära. Siis ladusin kroonid lihtsalt pappkasti ja andsin kolleegile teada, kui selle võis panka ära viia. Teisest küljest õpetas see töö rahasse suhtuma kui vahendisse: kui ikka nii suuri summasid sõrmede vahelt läbi lased, siis ühel hetkel ei tundu raha kogus enam midagi nii müstilist.

No ja muidugi sain õppetunni sellest, kui räpane asi on raha! Käsi tuli pesta päevas viis korda. Isegi raha lugemise automaat läks rokase raha pärast korduvalt lihtsalt rikki.

Selle töö eest sain viisakat kuupalka, vast mõned tuhanded kroonid. Lubasin endale palga eest 500kroonise Metallica kontserdipileti.

Foto Priit Simson

E S I T L E B

L O O D E D U K A T E S T

2 (7)/2021

E T T E V Õ T J A T E S T

Ragnar Sass UKRAINA UUS TULEMINE

Kristi Saare LUGES AKENDETA TOAS SULARAHA

SÜGIS-TALV

Madis Toomsalu MILJARD ON MINEVIK!

Madis Müller TÕLKIS SEEBIKAID

Uus majanduseliit

Design Hata

EHITAB ÄRI ASEMEL EESTIT

ÜKSSARVIKUTE POOD JA KOKTEILIBAAR

Priit Vaikmaa SÕNUMID BÖRSILE

Hind 4.99€