Magnaat (oktoober 2023)

2 (11) / 2023

Väärtuslikud ettevõtted

EESTI TOP 101

Kullamüüja ennustab

INFLATSIOON TULEB

MARUNA TAGASI

Aeg rahaks

KUIDAS TIKSUVAD EESTI KELLATOOTJAD?

Priit

SÜGIS-TALV

Ukraina mega rma

ETTEVÕTJA RAJAS EESTISSE GASELLI

Elutööde müüjad

EESTLASTE SAJANDI SUURTEHINGUD

Investor

murrab pead

KUHU RAHA PANNA?

KODU SISUSTAMINE ALGAB PÜHENDUMISEST

Atelieri asutaja Piret Sillo põhimõtteks on „mida vähem sa esindad, seda rohkem sa esindad“.

Seepärast on sisustussalongis Atelier Eestis eksklusiivselt esindatud just sellised armastatud mööblibrändid nagu Baxter, Molteni&C ning Vispring, mis väärtustavad traditsioone, pühendumust ja põlvest põlve edasi antud meisterlikkust.

Ootame teid külla aadressil Staapli 10, Noblessneris

/ +372 641 9119

EESTI ETTEVÕTJATE LOOD

8

Swedbank näeb, kuidas ettevõtetel läheb

TANEL RAIG

12

Rootsi ökonomist kuulutab muutust

TANEL

17

Ukraina ettevõtja megaäri Eestis

TANEL

Eldoraadost ja roosadest prillidest

KAAREL OTS 27

Tulevane must hobune Infortar

ILLAR KAASIK

29

Puidusektori esindajad siunavad riiki

TANEL

Projektijuht ja toimetaja Tanel Saarmann tanel.saarmann@arileht.ee

Reklaamimüügi projektijuht

Jaana Rüütel jaana.ruutel@ekspressmeedia.ee

Ekstsentrilise

Luksuslikud

Kaarel Kotkas: järsku käis lauda taga kõva litakas...

KADRI

106

Minister müüs krõpse ja sammast

KADRI

Keeletoimetaja Katrin Hallas Esikaane foto Vallo Kruuser

Esikaane kujundus Tarmo Rajamets

Kujundajad Tarmo Rajamets, Tuuli Prees

Väljaande Magnaat autoriõigused kuuluvad Delfi Meediale. Väljaandes sisalduvate materjalide kasutamine ilma nõusolekuta ei ole lubatud.

TÄIUSTUB KOOS SINUGA.

Uuenduslik

tõstab digitaalsuse ja individuaalsuse täiesti uuele tasemele. Auto õpib tundma Sinu harjumusi ning vajadusi, võimaldades nautida just Sinule kohandatud sõidumugavust.

Vaata rohkem www.mercedes-benz.ee/e-klass

Raskel ajal on rahulolematus valitsusega kõrvulukustav

Viimastel aastatel ei ole olnud kerget aega. Majanduses on kogu aeg midagi, mis pitsitab. Õnneks ei ole ükski suur ja tähtis tegelane siiani alla andnud. Siiski tundub, et teatud ettevõtjate kannatus hakkab katkema.

Oli 2020. aasta, ilus veebruarikuu päev, kui tegin Magnaadi ajakirja jaoks lugu Eesti väärtuslikemast ettevõttest. See oli esimest korda, kui Delfi Meedia, Prudentia ja Nasdaqi koostöös selline tabel ja sellega seotud artiklid ilmusid. Intervjueeritav oli Tallinki juht Paavo Nõgene. Rääkisime muu hulgas sellest, kuidas Läänemere valitseja soovib saada kaks korda suuremaks. Koos Tallinnaga oli just hakatud planeerima Linnahalli tulevikku. Sinna pidi kerkima Tallinki oma sadam ning palju meelelahutust, majutust ja muud. Tundus, et Tallink on laineharjal. Mäletan, et puudutasime korra ka kuskil kaugel möllavat koroonaviirust. Tundus tõsine asi, millest veel midagi rohkemat arvata ei osanud.

Keerame aega edasi. 23. märtsil ehk vaid mõned nädalad hiljem kirjutas Äripäev sellest, et Tallinki võib ähvardada pankrot. Käinud oli selline pauk, mis ülieduka ettevõtte vaid mõne nädalaga põlvili oli surunud. Koroonakriis oli täies hoos. Samal ajal ilmus Magnaat, kus sees oli Tallinki lugu. Kaalusime, kas see lugu peaks sellisel kujul ilmuma. Lugu ilmus. Tallinki juht oli valmis ka „TOP101-ga“ kaasnevat auhinda vastu võtma. Tallink ei läinud pankrotti. Nad on taas tõusuteel ning nende emafirma Infortar plaanib suurt börsiletulekut. Viirus ehmatas toona paljusid, kuid hädad ei ole läbi. Priit Kallas ütleb selles ajakirjas, et ei mäleta pingelisemat aega kui viimased poolteist aastat.

mane. Isegi seda ei ole suudetud ära otsustada, kas õige kriis on käes või alles ees. Kas oleme põhjas, sinna jõudmas või sealt tõusmas. Ettevõtjad naeravad juba, et kas keegi mäletab veel aega, kui ühtegi kriisi ei olnud. Varasemate aastate pidu on selgelt läbi saanud ning paljud on pidanud sirutama käe neil aastail kogutud varude järele. On juba ka esimesi suuremaid kollektiivseid koondamisi. Eriti ränk tundub seis olevat transiidisektoris ning metsa- ja puiduvaldkonnas. Kaubanduspartnerid on hädas, intressid on kõrged, rahal on hind ja see on kallis. Tehnoloogiasektor läbib suuremat muutust, millest räägib selles ajakirjas Tõnu Runnel.

Sel ajal tahaks ettevõtja tunda valitsuse tuge ja kuulda sõnumeid, mis rahustavad. Sõnumeid tulebki, aga need tekitavad stressi kamaluga juurde. Puidusektori suurimad tegijad ütlevad ühes käesoleva Magnaadi loos selge sõnaga –riigist on saanud üks nende suuremaid äririske. Valitsusse ei usuta enam. Öeldakse, et teistes riikides on olukord vastupidine ja seega meie konkurentsivõime kaotab.

Ajakirjas saab sõna ka SEB Rootsi haru peaökonomist, kes loodab, et keskpangad on õppust võtnud ja saabub uus ajastu. Ettevõtjad peaks sellega arvestama. Eks nad arvestagi. Kohanetakse, orienteerutakse ümber uutele turgudele. Ettevõtjad valdavad ellujäämise kunsti päris hästi.

Majanduse olukord on kriisist kriisi liikudes justkui kogu aeg udune ja äh-

Vägisi tundub, et just valitsuse julgustavad sõnad ja teod on need, mida ettevõtlusringkonnad praegu vajavad. Küll muuga hakkama saadakse. Selle asemel, et päevade kaupa tegeleda riigikogus obstruktsiooniga ja kuluhüvitiste üle arutlemisega, peaks päris kiiresti mõtlema, kuidas majandus kasvule saada. On aeg saata ettevõtjatele, töökohtade loojatele, sõnumeid, mis annaks neile kindlust, et valitsejad on nendega.

Tanel Saarmann

Foto Anu Hammer

väärtuslik

1. koht

Majanduslanguses oleme alles poolel teel, kuid ettevõtetel on esimesed head uudised

Eesti väärtuslikema ettevõtte ettevõtete panganduse juht ütleb, et nende Skandinaavia turgudel raskustesse sattunud klientidelt on kuulda esimesi häid uudiseid, et ettevõtted suudavad seal kaotatud äri asendada.

TANEL RAIG

Eesti väärtuslikemaks ettevõtteks hinnatud Swedbank ASi väärtus ei ole aastaga tegelikult kasvanud. 1,5 miljardit eurot ületav väärtus on piisav, et ka seda kasvatamata olla teist aastat järjest Eestis number üks.

Swedbanki teavad tõenäoliselt kõik eestimaalased, väikese liialdusega imikust kuni raugani. Jah, mõni vanem inimene nimetab neid ehk tänaseni Hansapangaks, kuid sellest hoolimata pole mõtet kirjutada järjekordset lugu sellest, kes nad on ja kust tulevad. Panga juhatuse liige ja ettevõtete panganduse juht Eero Treumann rääkis Magnaadile hoopis sellest, kuidas ülejäänud Eesti ettevõtlus praeguses majandusseisus oma väärtuse hoidmisega hakkama saab.

Milline on olnud majanduslanguse mõju ettevõtete väärtusele?

Arvan, et oleme majanduslanguse mõju selgumisel alles poolel teel. Majanduslanguse tegelik mõju ettevõtetele selgub tavaliselt mõnevõrra hiljem, pärast kriisi, kui majandus taas tõusule pöördub.

Täna on investoritel (omanikel, võlausaldajatel) väga erinev vaade, mida toovad näiteks järgmised 12

NÄEB POSITIIVSEID MÄRKE: Eero Treumann näeb, et tunneli lõpus on valgus, kuid Skandinaavia turgu tuleb hakata asendama. Foto Swedbank Eesti

kuud. Erinevused on raha hinna (intressimäärade, inflatsiooni), majandusaktiivsuse (nõudluse taastumise) ja teiste oluliste arengute osas. Mulle tundub, et nii suuri erinevusi arvamustes ei ole olnud 15 aasta jooksul.

Kas ettevõtete jaoks on rasked ajad juba kulmineerunud?

Eesti majanduse käekäik sõltub sellest, mis toimub meie peamistel eks-

porditurgudel Skandinaavias – millal Rootsi ja Norra ehitussektori nõudlus taastub, kas meie tööstused suudavad asendada Skandinaavia turul raskustes olevad kliendid uute klientidega uutel turgudel. Meie klientidelt on kuulda esimesi häid uudiseid, aga raske aeg pole siiski veel läbi.

Kas on sektoreid, mille raskustesse sattumine vallandab n-ö

doominoefekti – nende raskuste tõttu satuvad keerulisse olukorda järgmised ja järgmised ettevõtted? Tööhõive on tänaseni väga tugev olenemata asjaolust, et Eesti majandus on languses juba viiendat kvartalit järjest. Töötuse kasvades laieneb mõju kohe majandusele laiemalt ja siin ei ole paraku häid uudiseid –septembris vähenes aastases võrdluses tööhõive kõige enam just töötlevas tööstuses ja ehitussektoris. Samas, nii kaua kui tööpuuduse määr püsib alla kümne protsendi, on raske näha mingit doominoefekti. Me ei näe, et oleks niisuguseid riske, mis viiks majanduse sellise maksejõuetuse tasemeni, mis põhjustaks üle 10protsendise tööpuuduse. Rõhutan siiski, et väikses majandusaktiivsuses on languse sügavus vähemoluline kui nõrkusperioodi pikkus. Iga kuu, kus nõrkus püsib, suurendab riski, et puhvrid on jäänud õhemaks ja tuleb mingi ootamatu valearvestus, mis põhjustab ettevõtte maksejõuetuse.

Kas on sektoreid, mille kohta võib eeldada, et need püsivad kriisis tugevana?

Tänane olukord erineb suuresti 2009. aasta majanduslangusest. Ettevõtetel ja kodumajapidamistel on suuremad

MOODNE KONTOR: Arteri kvartali kõige kõrgemasse majja kolib peagi Swedbank. Tegemist on Tallinna kõrgeima, 28korruselise büroohoonega.

Me ei näe, et oleks niisuguseid riske, mis viiks majanduse sellise maksejõuetuse tasemeni, mis põhjustaks üle 10protsendise tööpuuduse.

rahalised varud ja võlakoormus väiksem. Seega ei imestaks, kui näeksime kohaliku kapitali algatatud konsolideerumisi.

Sektoritena on eelisseisus need, millest tarbija ei ole valmis loobuma – kommunaalettevõtted, telekomid, kaubanduses eelkõige supermarketid, apteegid. Nõrgeneva nõudluse korral on igas sektoris eelisseisus need, kellel on hea likviidsus, mitte maksimaalne võlakoormus. Ettevõtteid võibki jagada selle järgi, kui palju võib rahavoog nõrgeneda, et kõik kohustused saaksid ikkagi tasutud.

Kui esitada majanduse ja ettevõtete edasise käekäigu kohta kaks stsenaariumi – negatiivne ja positiivne –, siis millised need oleksid, millisesse seisu need meid viivad?

Kõige positiivsema stsenaariumi järgi hakkab kiirete intressitõusude mõjul inflatsioon kahanema, töötuse määr ei tõuse või väheneb tööhõive marginaalselt. See eeldab, et Eesti ettevõtted peavad nõrga nõudluse keskkonnas paremini vastu kui ettevõtted mujal Euroopas ja Eesti inimene peab küll püksirihma pingutama, aga saab hak-

kama. Kui probleemid teistes Euroopa riikides tekivad varem, siis võib oodata rahapoliitika leevenemist, s.t intressimäärade tõusu pidurdumist või isegi langust ning Euroopa riikide valitsused hakkavad stimuleerima nõudlust. Paraku on paljud eksperdid sellise positiivse stsenaariumi suhtes väga skeptilised ja on arvamusel, et inflatsiooniline keskkond koos kõrgete intressimääradega on meiega märksa pikemat aega.

Eesti majanduse jaoks negatiivse stsenaariumi puhul on meie majanduse nõrkus suurem kui mujal Euroopa riikides. Ettevõtete jaoks on nõudlus nõrk, rahavood nõrgad, tööpuudus kasvab, aga intressimäärad püsivad kõrgel, sest muu Euroopa majanduse aktiivsus püsib ning nende riikide ettevõtted ja kodumajapidamised suudavad kõrgeid intressimäärasid paremini taluda.

Kui eraisikute kohta öeldakse, et vaatamata tõusnud intressidele suudetakse laene teenindada ikkagi väga hästi, siis milline on olukord ettevõtetega?

Täpselt sama võib täna väita ka ettevõtete kohta – võlgnevuste tase on väga madal. Võib eeldada, et nõrgemas seisus ettevõtete puhul on isegi korrektsete laenumaksete taustal pinged siiski kasvanud. Kasutatakse mingil määral varasemate aastate kasumitest kogutud sääste/puhvreid, võib-olla ollakse hankijatele rohkem võlgu jms.

Millal tuleb ettevõtete käekäigus pööre?

Eesti on siiski maailma mastaabis nii väike riik ja avatud majandusega, et on raske uskuda pööret majandusaktiivsuse kasvule Eesti-sisestest teguritest. Kindlasti on ettevõtete endi investeerimisaktiivsusel, avalikul sektoril, finantssektoril suur roll, et madalseisust võimalikult hästi läbi tulla, kuid kokkuvõttes on Eesti majandus väga väike osa suuremast pildist. Olulisel määral vastuvoolu liikuda on üsna võimatu. Kui eksportööride toodangu järele püsib nõudlus mujal riikides väike, siis seda ei ole võimalik siit kuidagi muuta. Skandinaavia kinnisvaraturul ei ole nõudluse muutust oodata lähiaastatel – seega on küsimus, kas suudetakse seal kaotatud kliendid asendada.

UHKE LEEDU PEAKONTOR: Pank on Leedus juba ammu paiknenud väga moodsas kõrghoones. 2025. aastal juhtub sama ka Eestis.

Kuidas peaksid ettevõtted seda pööret oodates käituma?

Eesti ettevõtted on korduvalt tõestanud oma võimet kiirelt reageerida muutunud keskkonnale, ei ole mingit kahtlust, et ka seekord leitakse lahendus. Mida rohkem on ettevõtteid, kes on võimelised tsükli madalseisus käituma vastu tsüklit, seda leebem tuleb langus kogu riigi majandusele. Vastu tsüklit käitumine tähendab investeerimist uutesse seadmetesse, ehituste alustamist, uute töötajate palkamist, et liikuda uutele turgudele või suurendada tegevusmahte jne.

Kui ettevõttel aga sellist ressurssi ei ole, siis tuleks fokuseeruda tegevustele, mis kindlustavad vähemalt ellujäämise, ja proovida akumuleerida neid vahendeid, millega suuremaks saada. Alati on muidugi keeruline küsimus, et kui uue majandusaktiivsuse tõusu ootuses investeerida, siis millal see tõus tegelikult tuleb. Ootamise aeg võib kujuneda ka arvatust pikemaks. Iga ettevõte peab ise kraadima oma temperatuuri ja tegutsema vastavalt.

Finantsettevõtete väärtust arvestatakse omakapitali väärtuse järgi. Swedbank ASi omakapitali väärtus püsis 2022. aastal varasemaga samal tasemel.

Millised olid suuremad väljakutsed omakapitali väärtuse hoidmisel?

Swedbank ASi omakapitali säilitamise oluliseks eelduseks on jooksev kasum majandustegevusest. Me näeme, et 2022. aasta ei olnud kogu Eesti majandusele nominaalkasvu vaates halb aasta. Eesti nominaalne SKP kasvas 15%.

2022. aastat iseloomustasid eelkõige Ukraina sõda, kõrged energiahinnad, süvenev inflatsioon – kas need tugevalt majandust ja ettevõtteid mõjutavad arengud Swedbank ASile mõju ei avaldanud? Ühe aasta tulemuste põhjal on riskantne kaugeleulatuvaid järeldusi teha. 2022. aasta tulemuste põhjal on väga vara hinnata, milline on kõrgete intressimäärade, madala majandusaktiivsuse ja administratiivsete piirangute mõju majandusele pikemal perioodil. 2022. aasta sündmuste tegelik mõju majandustulemustele on alles selgumas. Kui 2022. aastal tõusis 6 kuu euribor –0,5 protsendilt 2,7 protsendini, siis tänaseks on see tõusnud 4,1 protsendini. Tõusnud on intressimäärad nii laenudele kui ka hoiustele. Võimalik, et 2022. aastal alguse saanud muutuste peamine mõju ei avaldu isegi mitte 2023. aastal, vaid veel hiljem.

Foto Pro Kapital / Swedbank

Rootsi ökonomist: odava raha aeg ei tule tõenäoliselt kunagi tagasi

Rootsi suurpanga vanemökonomist Johan Javeus loodab, et raha enam kunagi tasuta külvama ei hakata. „Raha maksab midagi ja see on hea,“ on tema selge sõnum.

TANEL SAARMANN

Alates 2004. aastast Rootsi SEB pangas töötanud Javeus on hinnatud esineja ning käib ka Baltikumis panga klientidele rääkimas globaalse majanduse olukorrast. Peamiselt on teda näha Leedu kontoris, kuid aeg-ajalt ka Eestis. Magnaat tabas ta Baltikumi tuurilt. „Ma ei tule siia rääkima teie majanduse olukorrast, te teate sellest ise rohkem kui mina,“ ütleb Javeus.

Kuid milline on Rootsi majanduse seis – väga häid sõnumeid ei tundu sealt tulevat. Javeus on nõus, et tema koduriigi majandusele on hetkel tuul pigem vastu ning väljakutseid on omajagu. Suurima surve all on intressitõusude tõttu kehva seisu jäänud kinnisvara- ja ehitussektorid.

„Samas need tõsised probleemid ei kandu sektoritest välja, näiteks pangandusse, mis oli suureks probleemiks suure finantskriisi ajal,“ näeb Javeus. Niisiis üldine finantsstabiilsus ei ole ohus. Ökonomist lisab, et Rootsi majapidamised on intressitõusude suhtes tundlikumad kui paljude teiste Euroopa riikide elanikud, sest seal on majapidamistel suurem laenukoormus. Lisaks on neil ajalooliselt populaarsed olnud n-ö ujuva intressiga laenulepingud. „Oleme siin haavatavamad,“ nendib ekspert.

Liialt muret tundma ei peaks

Hädas on ka Rootsi kroon, kuid see ei ole värske uudis – valuuta on juba aastakümne jagu vaikselt oma sädet

ÜKS SUUR OHT: Johan Javeus kardab, et intressitõusude mõju alles hakkab kohale jõudma.

Foto Priit Simson

kaotanud. Nii on mõnda aega juba räägitud ka sellest, et krooni hädad on üllatavad – see peaks olema tugevam, kui ta on.

„Rootsi majandusel ei lähe ju teistega võrreldes halvemini. Me ekspordime rohkem, kui impordime. Meie riigi rahanduse seis on üks Euroopa paremaid. Fundamentaale vaadates peaks kroon olema tugevam,“ ütleb Javeus. Aga ei ole. Rootsi keskpank plaanib astuda samme, et trend muutuks.

SEB vanemökonomist ei arva, et Eestis peaks inimesed Rootsi pankade pärast muret tundma. Need on tema sõnul isegi väga heas seisus –sealseid finantsasutusi peetakse koguni Euroopa ühtedeks paremateks. Üldiselt ei ole Euroopa pangandussektoris suuremaid probleeme välja tulnud. „Siingi ei ole ühtegi sarnast märki nagu suure finantskriisi ajal,“ võib mees öelda.

Sõnum meie

puitmajatootjatele

Rootsi majandus on küll languses, aga taas ei näe ökonomist selles midagi traagilist. Suurt kriisi silmapiiril ei paista ning seega ei tohiks olla ka karme tagajärgi teistele riikidele, kes Rootsiga seotud on.

„Tõsi, ehitussektoris on teine lugu. Just vaatasin, et eelmisel aastal töötas Rootsis 30 000 Baltikumist pärit töölist, kõik muidugi mitte ehituses, kuid mingil määral on neid seal küll. Üldse on selles sektoris palju välistöötajaid. Olukord kindlasti mõjutab neid,“ ütleb Javeus ja nendib, et Eesti puitmajatootjad on samuti väga tihedalt Rootsi käekäiguga seotud ning neilgi ei ole seetõttu kerged ajad. „Läheb aega, enne kui mingi pööre tuleb,“ on tema sõnum neile.

On üks ja selge õppetund

Küsin kogenud eksperdilt, mida me peaksime tänasest õppima. Mida peaks edaspidi vältima? Johan Javeus loodab esmalt, et tõesti õppust võetakse. Eelkõige keskpankades. Rootsi on tema sõnul eriti heaks näiteks. Sealne Riksbank muutis intressid negatiivseks ja hoidis neid nii pikalt, ehkki majandusel ei olnud midagi viga. Majanduskasv oli suurel osal ajast kena. Eesmärk oli lihtsalt inflatsiooni suurendada, sest see oli – uskuge või mitte – liiga väike. Seda sooviti suunata Euroopa ühe kuumima eesmärgini, kahe protsendini. Selleks kasutati ära rahapoliitika täit potentsiaali ja pandi veel juurdegi. Riigile endale, majapidamistele ja ettevõtetele oli see hea aeg.

„See on suur osa tänasest probleemist. On limiit, mida rahapoliitikaga teha saab ja kui agressiivne see olla tohib, et mingit maagilist piiri tabada. Ma loodan, et nad on õppinud ja isegi kui inflatsioon on soovitud kohta jõudnud, siis me ei näe enam miinusmärgiga intresse, isegi mitte nullintresse. See oli suur viga, mida paljud keskpangad maailma eri paigus tegid.“

Tal on sõnum ka tehnoloogiasektorile – tõenäoliselt ei tule kunagi tagasi ajad, kus raha on väga odav ja seda on lihtne saada. „Kõik ettevõtted peavad olema valmis uueks keskkonnaks. Raha maksab midagi ja see on hea.“

Javeus ei ole enda sõnul kinnisvarafirmade hindamise ekspert, aga selge on see, et paljud neist on tänases olukorras pihta saanud. Seda näitavad kas või aktsiahinnad, mis on alla läinud. Tema enda nägemus on aga, et kõige hullem aeg on möödas või kohe möödumas. Siin on tähtis vaadata inflatsiooni ja intressimäärasid.

„Inflatsiooninäitajad on globaalselt, sealhulgas Euroopas, olnud julgustavad. Langustrend jätkub. See omakorda tähendab, et keskpangad lõpetavad intresside tõstmise. Selle asjaga oleme tipus või sellele väga lähedal,“ selgitab Jeveus.

Seejärel on küsimus, millal hakkavad intressid allapoole tulema. Vaatama peab siin nii inflatsiooni kui ka üldist majanduste seisu. Javeuse sõnul on keskpangad, teiste seas ka rootslaste Sveriges Riksbank, andnud turule indikatsiooni, et intressid jää-

vad suhteliselt kaua kõrgeks. „Keskpangad peavad veenduma, et inflatsioon ei tule tagasi. Läheb aega, enne kui saame uuesti madalamat intressi nautida.“

Positiivsed toonid ja märkimisväärne oht

Johan Javeus näeb positiivseid tegureid, mis viitavad, et majanduses seis hullemaks ei lähe. Samas on aga ka negatiivseid märke, mis viitavad risti vastupidisele. Positiivne on see, et inflatsioon tuleb alla ja ka mitmetel turgudel on vastupidavus olnud hea. Ka aktsiaturgudel läheb suhteliselt hästi. „Eriti hea märk on siiski inflatsiooni alla tulemine,“ tõdeb ta. Ta toob nii Rootsi kui Baltikumi kontekstis positiivsena esile ka selle, et tööturud on endiselt tugevad. Töötuse kiire kasv tekitaks väga suuri probleeme.

Keskpangad peavad veenduma, et inflatsioon ei tule tagasi. Läheb aega, enne kui saame uuesti madalamat intressi nautida.

Kuid on ka suur oht, et me näeme veel intressitõusude mõju hilinenud lainetust. Javeus palub meenutada, et me tulime rekordmadalatelt intressitasemetelt ajaloo kõrgeimateni vaid 14 kuuga. Normaalsel ajal tõstavad keskpangad intresse väikeste sammudega ja siis ootavad ning vaatavad, kuidas majandused reageerivad. „Seekord on need tõsted olnud väga agressiivsed ja järsud. Globaalselt on suur risk, et me ei ole näinud veel selle kogu efekti. Keegi ei tea, kas see risk realiseerub või mitte,“ toob Javeus välja.

Elegantne välimus. Muretu sõit.

Uus Bentayga EWB Azure.

Pikendatud teljevahega Bentayga EWB Azure tõstab sõidumugavuse ennenägematusse kõrgusesse. Ootame teid Bentley Tallinna salongi autoga tutvuma.

Bentayga Extended Wheelbase (V8): kombineeritud kütusekulu l/100 km – 13 (WLTP). Kombineeritud CO₂-heitkogus – 294 g/km (WLTP).

Nimi “Bentley” ja täht “B” tiibade vahel on registreeritud kaubamärgid.

© 2023 Bentley Motors Limited.

Eesti väärtuslikumad ettevõtted

15. koht

Ukraina ettevõtja tõi kiirelt kasvava megaäri Eestisse

Ukraina sõda tõi Eesti väärtuslikemate ettevõtete sekka nime, millest aasta varem ei olnud keegi kuulnud.

Õigupoolest ei olnud eelmisel aastal üle poole miljardi käivet teinud Multimodalhdil varem majandustegevustki.

Multimodalhd on Eestis registreeritud ettevõte. Ilmselt jätab ta meile üsna kopsaka maksutulu, kuid tema tegevusel Eestiga suurt pistmist ei ole.

Uustulnuk kuulub nimekale Ukraina ettevõtjale Volodõmõr Petrenkole. Mehel on sõjas oleval kodumaal UPG tanklakett. Kuni Vene-Ukraina sõja alguseni varustati tanklaketti kütusega Valgevene kaudu. Õhtuleht kirjutab, et Petrenkot seostati varem koguni Valgevene oligarhi Nikolai Vorobeiga ja diktaator Aljaksandr Lukašenka vanima poja Viktoriga. Sõja algusega tarned Valgevenest lõppesid. Pärast seda ei ole olnud kahtlustki, et Petrenko on olnud Vene agressiooni vastu.

Ukraina tanklaketile tuli leida uued tarnekanalid. Selleks äratati ellu Eestis tegevusetult oma võimalust oodanud ettevõte. 2022. aasta aprillis alustas Multimodalhd naftatoodete tarnimist Ukrainasse, kirjutavad nad oma majandusaasta aruandes. Kesk-Euroopa riikidest osteti diislikütust, bensiini ja LPGd ning müüdi ja transporditi Ukrainasse. Alates juunist veeti kütus meretan-

KASVAV ÄRI: UPG käes on muu hulgas üks Ukraina kahest suurest tanklaketist. UKRPALETSYSTEM ehk UPG

keritega Rumeenia ja Poola sadamatesse, kust edasi jõudis kaup Ukrainasse raudteetranspordi või kütuseveokitega. Multimodalhd keeldus ja keeldub ka edaspidi ostmast tooteid, mis on seotud Venemaa ja Valgevenega, deklareerib ettevõte. Ükski Ukrainasse eksporditav toode ei pärine Venemaalt ega Valgevenest, kinnitab juhtkond, igal kaubapartiil on kaasas päritolu tõendavad sertifikaadid.

Kütust müüdi Ukrainasse eelmisel aastal 557,61 miljoni euro eest. Selline vahendustegevus oli üsna kasumlik – ettevõtte kasum oli 89,17 miljonit eurot. Juhatus võttis 3 miljonit eurot dividende kohe ka välja. Sellegi pealt laekus Eesti riigikassasse korralik rahahunnik – 600 000 eurot.

Kasvab veelgi suuremaks Multimodalhd kavatseb oma tegevust edasi laiendada ja muuta veelgi kasumlikumaks. Plaani elluviimiseks hakati teenitud kasumit juba eelmise aasta sügisel investeerima vajalikesse põhivaradesse ja omandama äritegevusi tarneahelas osalevates riikides. Vähemusosalus omandati Poola suurettevõttes Baltchem S.A. Ettevõte omab mitut naftatermi-

nali Läänemere rannikul. Selle aasta alguses viidi lõpuni enamusosaluse omandamine Poola raudtee-ettevõttes Railtrans Logistics Sp. z.o.o. (RTL). Sellega saadi tegevusload ja lepingud raudteeveoteenuste osutamiseks Poolas. Ettevõttele on ostetud opereerimiseks ka üle poolesaja raudteetsisterni. Lisaks anti raudteefirmale laenu, et see soetaks iseliikuvad naftapraamid. Nendega transporditakse Multimodalhdi kütust mööda Poola jõgesid. Aasta alguses tegi Multimodalhd veel ühe ostu Poola-Ukraina piiri lähedal, kus sai enda omandisse Trios Sp. z.o.o. naftabaasi. Kõik need ostud peaksid vähendama naftatoodete ümberlaadimis- ja transpordikulusid.

Teatmik.ee andmetel on seitsme töötajaga ettevõttes korralik töötasu. Keskmine brutokuupalk on 4281 eurot, millelt laekub kvartalis ligikaudu 50 000 eurot tööjõumakse.

Ettevõte ise lubab majandusaruandes, et käesolev aasta tuleb veelgi võimsam. Analüüs ja prognoos turuolukorra arengu kohta lubavad äritegevuse laienemist nii tänavu kui järgmisel aastal. Ettevõte usub, et Vene agressiooni ohjeldamine toob inime-

TANEL RAIG

si Ukrainasse tagasi ja see suurendab majandusaktiivsust ning omakorda ka nõudlust kütuste järele. See tõstab Multimodalhdi müügikäibe juba miljardi euro ligi. Täpsemalt prognoosib ettevõtte tänavuseks müügiks 842,6 miljonit eurot.

Järgmistel aastatel laiendatakse raudteeparki 400 vagunini, soetatakse veel mõned vedurid ja naftapraamid. See võimaldab lisaks intensiivsete -

Meil ei olnud midagi alles jäänud.

Pereäri suudeti kuristikku kukkumisest päästa

Volodõmõr Petrenko pereäri oli väga keerulises seisus, kuid täna on neil suur hoog sees.

Magnaat soovis teha intervjuu ka Ukraina ärimehe endaga. Pikk diskussioon tema assistendiga jõudis algsest nõusolekust siiski selleni, et Petrenko otsustas veel mitte vastuseid anda. Ta ei soovi avalikkuse ees end avada. „Võib-olla pärast sõja lõppu. Loodan, et mõistate,“ kõlas vastus. Nii ei saagi me teada, kas tal ka Eestis ärilisi plaane on või on ta siin loonud vaid juriidilise keha, et mujal suuri tegusid teha.

2003. aastal otsustas varem puidutööstuses toimetanud Petrenko hakata ka kütuseärimeheks. Varem oli ta puitu kütuse vastu vahetanud, kuid leidis, et kütusega äritsemine ja suuremas mahus selle soetamine oleks mõistlikum.

Viis aastat hiljem renditi esimene tankla Žõtomõri lähedal ja siis hakkas neid kerkima järjest.

Petrenko on aga oma ettevõttest ja mõtetest rääkinud ühes käesoleva aasta veebruaris antud intervjuus. Kogu Ukraina kütusesektor oli 2022. aasta suve hakul väga keerulises seisus. Aasta alguses oli Petrenkol aga hoog sees ning ta rääkis sellest, kuidas võidu järel puhkeb Ukraina õitsele.

Suur sõltuvus

Enne sõja eskaleerumist sai Ukraina 45% kütustest Venemaalt ja 35% Valgevenest. Petrenkole ei meeldi, et

teda ja tema firmat on ikka seostatud Valgevenega. „Peaaegu kogu riik oli sõltuvuses Venemaa ja Valgevene impordist,“ ütles ta kriitikutele. Petrenko firma loobus Vene kütuse ostmisest juba pärast 2014. aasta koletuid sündmusi. Kogu kütus tuli nüüd Valgevenest.

Kui sõda algas, siis tundis Petrenko, justkui oleks ta tagasi 2003. aastas, kui ettevõte alustas. Ta pidi kiiresti firma uuesti üles ehitama. Ta tunnistab ka ise, et nad olid jäänud Valgevene kütusest sõltuvusse, ehkki Euroopast oleks saanud paremaidki tehinguid. Nüüd ta saab sellest aru.

„Kui teised suured kütuseketid tõid kütust üle mere, Leedust, Poolast ja Ungarist, siis meil oli vaid üks tarnija. Meil ei olnud midagi alles jäänud,“ kirjeldas ta. Miljonid eurod jäädi valgevenelaste poolt ka võlgu. „Ma usun, et järgmised kaks või kolm põlvkonda ukrainlasi ei taha teha valgevenelastega mingit äri,“ lisas ta.

Edukas päästeoperatsioon

Ta istus koos pojaga autosse ja sõitis Euroopasse otsima uusi partnereid. Nad hakkasid kütust ostma Rumeeniast ja Kreekast. Esimene saadetis tuli Constanta sadama kaudu. Neid aitas see, et neil oli võtta 400 enda kütuseveokit (täna juba 450 – Toim.). Lisaks tehti väga riskantne otsus ja osteti Poolas suur kütuseterminal. Kogu logistika on nüüd nende endi käes ja see aitab neil aina kasvada. UPG oli intervjuu toimumise ajal veel riigi suuruselt teine kütusemüüja, kuid

le tarnetele Ukraina piirile oma kontserni kuuluva tanklaketi jaoks pakkuda transporditeenust ka teistele ettevõtetele. Kuna naftatoodete hoiustamiseks ja ümberlaadimiseks ostetakse juurde ka hoidlaid, siis kavandatakse tanklakettidega laieneda ka Poola ja Rumeeniasse. Nende varustamist kütustega korraldaks aga Eesti ettevõte, kellest võib peatselt saada käibelt meie uus miljardifirma.

Petrenko avaldas lootust, et peagi on nad esikohal.

Pereettevõttes usutakse

Ukraina võitu

UPG Group on pereettevõte. Seotud on veel tema poeg, abikaasa, ema ja õde. Kokku on töötajaid üle 4000. 26aastane vanim poeg tegutseb juba isa kõrval, kaks nooremat poega loodab ta samuti ettevõtte juurde meelitada. „See on midagi, mida ehitan neile, nende tuleviku hüvanguks,“ ütles Petrenko oma ettevõtte kohta. Tema abikaasa tegeleb ettevõttes finantsteemadega. Petrenko sõnul on nad sõjast hoolimata jäänud Ukrainasse, sest seal on tema äri ja inimesed. „Me usume võitu. Ehitame uusi tanklaid ja näeme riigile säravat tulevikku. Me jätkame tööd.“

Volodõmõr Petrenko avaldas intervjuus tänu Ukraina valitsusele, et nad tegid strateegilisi otsuseid, mis aitasid kogu kütuse- ja naftatööstust. Nad said head tuge ka pankadelt. „Me täname kõiki, kes tegid tööd selle nimel, et see ülioluline tööstusharu ei kukuks kokku.“

Olulisim on võit ja elud

Petrenko on õnnelik ka selle üle, et paanika on tänaseks kadunud. „Tunneme oma vaenlast väga hästi. Eelkõige on tegemist energiaterroristiga ja on hea, et ka Euroopa ning kogu tsiviliseeritud maailm on sellest aru saanud,“ ütles ta.

Tema sõnul on praegu kütuseturul tunda stabiilsust ja šokke ta enam ei näe. Kui senine on üle elatud, siis ei ole ka tulevikus probleeme.

„Nüüd ootame majandusolukorra üldist paranemist. Kõige olulisem on vastane võita nii kiiresti kui võimalik. Et meie inimesed ei saaks surma, et meie kaitsjad tuleks elusalt koju.“

Inimesele, kes väärib vaid parimat. Silversea luksuskruiis.

Näidispakkumine:

Laev: Silver Nova (UUS laev!)

Väljumine: 05.03.2024 (10 päeva)

Silversea Cruises - Crème de la Crème

Üks maailma tuntumaid ja luksuslikumaid kruiisifirmasid on vaid 25 aastaga rajanud endale tee reisijate südametesse. Öeldakse, et kui oled juba kord Silversea kruiisil käinud, siis ei vaata Sa eales enam ühegi teise kruiisifirma poole.

Väikesed, intiimsed ja luksuslikud laevad on Silversea kaubamärgiks. Laevadega käsikäes käivad maailmaklassiline teenindus, eksootilised marsruudid ja ülim mugavus. Nende märksõnade vastu ei eksi Silversea mitte kunagi!

Silversea laevade sviidid on eranditult avarad, mugavad ja tulevad koos personaalse ülemteenri teenindusega. Voodite kõrvalt leiab alati padjamenüü, minibaarist just Sinu eelistatud joogid ja vannitoas on standardiks Bvlgari tooted.

Marsruut: Bridgetown, Barbados - Bequia - Castries (St. Lucia) - Roseau - St. John’s - St. Kitts (Basseterre) - Spanish Town - San Juan - Fort Lauderdale, Florida

Hind: al 4995 € (koos sadamamaksudega)

Eripakkumine: kruiisi ostjale Estraveli eksklusiivne Platinum Club kaart

Estravel on Silversea ametlik esindaja Eestis. Hinnad alati samad kui otse kruiisifirma käest, sh kõik sooduspakkumised/ kampaaniad. Teenus- ja vahendustasusid ei kasseeri.

Pakkumises toodud hind kehtib seisuga 02.11 ja eeldusel, et samas sviidis reisib koos kaks täiskasvanut.

Küsi lisa: kruiis@estravel.ee 626 6266

Eesti suurim ja soodsaim kruiisiagentuur: estravel.ee/kruiisima

Uus kodu Sinule, käibemaksu tõus meile!

Reterra võtab uue kodu ostmisel 2% maksutõusu enda kanda!

Kehtib võlaõigusliku lepingu sõlmimisel 1.11-31.12.23

reterra.ee

Kas oleme sattunud

Eldoraadost kõrbesse või lihtsalt loobunud roosadest prillidest?

Kui aastaid oli eufoorilises kasvutsüklis oluline peamiselt ettevõtte ilus narratiiv ja kasv iga hinna eest, siis täna ollakse kasumi otsingutel, leiab

Kaarel Ots.

KAAREL OTS , NASDAQ BALTI BÖRSIDE JUHT

Sattusin suvel vaatama suurepärast ser iaali „ WeCr ashed“, kus peaosades Jared Leto ja Anne Hathaway. See paeluv ja kuuldavasti aus USA ettevõttest WeWork rääkiv lugu lõpeb seal, kus firma börsile mineku plaan 2019. aastal ebaõnnestub. Ettevõte hindas prospektis oma väärtuseks siis 47 miljardit dollarit. Vaatamata sellele, et WeWork oli New Yorgi suurim ärikinnisvara rentnik, nimetas ettevõtte asutaja Adam Neumann seda hoopis tehnoloogiaettevõtteks, kuna nägi software as a service’i ettevõtete kiirelt kasvavaid hinnasilte. Ta asendas sõna „software“ „real estate’iga“ ja WeWork asuski tegutsema tehnoloogia sektoris – real estate as a service. Ettevõte jõudis lõpuks ka börsile, kuid esialgu loodetud taseme asemel 9miljardilise väärtusega, millest oli käesoleva aasta oktoobri seisuga alles jäänud 100 miljonit.

See lugu iseloomustab minu arvates hästi aastatepikkust trendi, kus „kasv iga hinna eest“ kaalus üles kasumlikkuse ja investorite fookus liikus väärtusaktsiatelt kasvurakettidele. Seejuures suutsid kiireimat kasvu näidata peamiselt tehnoloogiaettevõtted, mis peaaegu et lõputuna näi-

va riskikapitali toel said aastaid oma väärtust pidevalt kasvatada, pannes nii ka aluse start-up -ökosüsteemi tekkele paljudes riikides.

Õunad ja apelsinid

Lugedes sel aastal Prudentia koostatud „TOP101“ ja „TopTechi“ (tehnoloo gia firmade) ettevõtete väärtuse edetabeleid, tabasin end mõttelt, et mis oleks, kui need kaks edetabelit kokku panna. Õigemini, millal võiks selleks õige aeg olla. Kui õigesti mäletan, siis sai eraldi tehnoloogiaettevõtete edetabel ellu kutsutud põhjusel, et õunu ei peaks apelsinidega võrdlema ühe metoodika järgi. Iduettevõtete kasv on väga kiire, sageli positiivset rahavoogu omamata, nad kaasavad arenguks palju raha, sh rahvusvahe-

liselt, ja mitme ettevõtte peakontorid on seetõttu ka Eestist välja viidud. Need ettevõtted on sageli globaalse haardega ja mitmed neist kindlasti väärikad börsiettevõtte kandidaadid.

Kuulsin ühel konverentsil start-up-ettevõtte definitsiooni, mis oma lihtsuses meelde jäi: start-up-ettevõtte eesmärk on leida ebakindlates tingimustes, piiratud ressurssidega eskaleeruv ärimudel. Nn tavaettevõttest eristuvaks teguriks on ilmselt just viimane, s.t eskaleeruv ärimudel, mistõttu on nende teenustest olulisel kohal tarkvara, millega saab kergema vaevaga maailma vallutada kui näiteks kapitalimahukaid investeeringuid tehes ja tehaseid ehitades.

Nende ettevõtete väärtuseid määratakse ka mõnevõrra erinevalt: kui

BÖRSIJUHT NÄEB OODATUD MUUTUST: Kaarel Ots leiab, et kasum on taas see, mis on ettevõtete puhul au sisse tõusnud.

Foto Tiit Blaat

turuväärtus tekib sõna otseses mõttes turul, s.t siis börsil, või kui ettevõte maha müüakse, siis riskikapitalifondidelt (VC) raha kaasava ettevõtte väärtus on sisuliselt ristkorrutis sellest, millise hinnatasemega tuli sisse viimane investor. Olenemata sellest, kus ettevõte edetabelis asetseb.

Tootlused, millega harjuti Ray Dalio kirjutas 2019. aastal, et maailm on hulluks läinud ja süsteem on katki. Et ettevõtted müüvad investoritele unistusi ning neil puudub isegi mis tahes teekond kasumisse jõudmiseks. Selleks ajaks oli keskpankade rahatrükk käinud täistuuridel juba mitu aastat, intressid olid nullis ja riskifondide raha liikus tootlust otsides aina riskantsematesse ettevõtetesse, mille väärtused nii börsil kui paberil jõudsalt kosusid. Maailma suurimad indeksfondid näitasid tootlusi, mis esialgu tekitasid imestust, kuid millega investorid kiiresti kohanesid ja mida hakati pidama „normaalseks“. Toonaseid 30–40protsendilisi aastatootlusi aitab hästi konteksti panna maailma väärtpaberite keskmine aastatootlus alates aastast 1800, mis jääb pisut alla 7%. Kuigi leidus ka arvajaid, kes olid selleks ajaks juba aastaid karuturgu mananud, siis üldine meeleolu toetas pigem eufoorilist kasvuettevõtetesse investeerides rikkaks saamist ja senised teadmised makromajandusest ja inflatsioonist olid kui just mitte prügikasti visatud, siis vähemalt silma alt ära pandud.

Peaaegu igal majandusteemalisel konverentsil rääkis toona vähemalt üks inimene sellest, kuidas see, mida me näeme, ei ole mitte niivõrd geniaalsed investorite rahapaigutused kui pigem inflatsioon varahindades (lisaks aktsiahindadele paisusid ka kinnisvara hinnad). Minu teada oli see isegi keskpankade rahatrüki alustamise üks eesmärk – vältida iga hinna eest deflatsiooni ja majandussurutist ning varahindade tõusu kaudu tekitada inimestes kasvanud jõukuse tunne, mis aitaks rahal majandusse voolata ja endaga kaasa tuua umbes 2% inflatsiooni määra. Kuidas see plaan õnnestus?

Hapniku kinni keeramine

Läks hoopis nii, et 2020–2021 kadu­

Loomulikult leiti ja leitakse siiani, et inflatsioonis on süüdi kõik muu peale raha trükkimise.

sid pidurid sootuks ja poliitikute viirusesõja rahastamiseks trükkisid nii Euroopa Keskpank kui USA föderaalreserv kahe aastaga rohkem raha, kui oli olnud kogu nende bilansimaht veel paari aasta eest. Samal ajal ilmus kõige selle juures arvamuslugusid majandusekspertidelt, kes püüdsid selgitada, et seekord on kõik teisiti ja tühja koha pealt triljonite juurde trükkimine endaga inflatsiooni kaasa ei too. Viimast ei pidanud siiski kaua ootama.

2022. aastal avastasidki keskpangad, et seletamatul põhjusel möllab Euroopas inflatsioon ja Eesti oli päris pikalt selle edetabeli eesotsas lausa 20protsendilise elukalliduse tõusuga. Loomulikult leiti ja leitakse siiani, et inflatsioonis on süüdi kõik muu peale raha trükkimise – Putin, kliimamuutused jms –, kuid olenemata süüdlasest hakkasid keskpangad loodud probleeme lahendama ja kiiresti intresse tõstma. Sellele eelnesid keskpankurite kindlas kõneviisis väljendatud seisukohad, kuidas inflatsiooni tegelikult ei tule. Siis, et inflatsioon on ajutise loomuga, ning siis, et inflatsioon taandub kiiresti. Tänaseks on intressid tõstetud ilmselt ajaloo kiireimas tempos pisut vähem kui 5 protsendi peale. Majandusele mõjub see koos energiahindade tõusuga, nagu keeraks keegi hapniku kinni.

Ühest äärmusest teise

Seda näeme ka turureaktsioonis – arvamusliidrid ja eksperdid selgitavad kui ühest suust, et investorid soovivad näha ettevõtte teekonda kasu ­

misse. Mõistetav, kuna tuleviku rahavooge tänasesse päeva diskonteerides piisab vaid diskontomäära mõne protsendi võrra muutmisest, et saada hoopis teistsugused (s.t väiksemad) ettevõtte väärtused. Iseküsimus on muidugi selles, et kui pidu oleks jätkunud, muusika mänginud ja šampanja edasi voolanud, kas ka siis räägiks me sama veendunult, et kasvu asemel on targem kasumile keskenduda. Kahtlen selles.

Leian, et olenemata valdkonnast või sellest, kas tegemist on börsil noteeritud ettevõttega, tuleb ebaõnnestumisi ette – äriplaan lihtsalt ei tööta. Inflatsioon, energiahinnad, rahale justkui üleöö tekkinud hind, ettevaatlikumad investorid – põhjuseid, miks ettevõtte tulemused prognoosidele alla jäävad, on ilmselt veel. Leian, et seda ei ole tarvis häbeneda. Vanemad inimesed (nagu ma isegi) veel mäletavad, et EURIBOR ei ole alati olnud null, et ainult ilusa jutu peale ei ole alati olnud võimalik miljoneid kapitali kaasata ning et mitte alati ei ole olnud enesestmõistetav, et äsja alustanud ettevõte hindab oma väärtuseks miljoneid eurosid. Samas, kui püüda panna end noore ja ambitsioonika ettevõtja kingadesse, kes sündinud juba vabas Eestis ning asutas oma ettevõtte(d) näiteks 2014.–2015. aastal, siis võib täiesti mõista, kui lihtne võib olla ära harjuda majanduskeskkonnaga, mida iseloomustab külluslik kapital, madalad intressid ja olematu inflatsioon.

Mulle tundub, et emotsioonide pendel liigub suure hooga ühest äärmusest teise – kui aastaid oli eufoorilises kasvutsüklis oluline peamiselt ettevõtte ilus narratiiv ja kasv iga hinna eest, siis täna ollakse kasumi otsingutel. Olenemata sellest, mida teevad intressid või mis otsuseid teevad või ei tee poliitikud, viivad ka tulevikus elu edasi ettevõtlike inimeste ambitsioonikad ideed ja riskijulgus. Sellega tihti kaasnevast kasvust osa saamiseks on peamiselt kaks varianti – alustada ise ettevõtlusega või ettevõtetesse investeerida. Mida varasemas arengufaasis on ettevõte, seda riskantsem on investeering, kuid samas suurem ka võimalik tulu. Vihjeid, näpunäiteid ja moodsas keeles öeldes roadmap’i leiate nii „TOP101“ kui „TopTechi“ edetabelitest.

12. koht

Järgmise aasta edetabeli must hobune on Infortar

2022. aasta tulemuste põhjal koostatud tänavuse „TOP101“ võitja on teist aastat järjest Swedbank ja seda napilt Enefit Greeni ees. Swedbanki ja ka Enefit Greeni edu oleks võinud tegelikult ainsana ohustada seni veel edetabelis 12. kohale platseerunud valdusfirma Infortar.

Seda juhul, kui tabeli lukkumineku ajaks oleks neil jõudnud ära toimuda kavandatav IPO ning selle käigus oleks firma väärtuseks kujunenud rohkem kui 1,... miljardit eurot.

Swedbanki juht Olavi Lepp rääkis eelmise aasta sügisel võitjatega tehtud podcast’is, et tal oleks hea meel, kui järgmise aasta võitja oleks taastuvenergia ettevõte, mis annaks kinnitust Eestis toimuvast energiasektori reformist. Napilt jäigi Enefit Green selle aasta tabelis Swedbanki järel ja Luminori ees teiseks ja see on ettevõttele väga hea tulemus.

Kahe kõrvale kerkimas kolmas

AS Infortar on Eesti suurim investeerimisettevõte, mille portfellis on kontrollosalused mitmes tuntud ettevõttes, nagu Tallink, Eesti Gaas, Gaso, Gaasivõrk, ning mitmed kinnisvara- ja sidusettevõtted. 2022. aasta „TOP101“ tabelis on AS Infortari väärtus meie metoodika põhjal 0,8 miljardit eurot, millega jõuti edetabelis 13. kohale. Siinkohal tuleb aga märkida, et „TOP101“ edetabeli metoodika põhineb kordajate meetodil, mis tähendab, et grupi varade võimalik börsiväärtus võiks olla oluliselt suurem. Kuna praeguse arvutuse aluseks on konsolideeritud EBITDA määr, siis jääb Infortari väärtuse arvestusest välja näiteks sidusettevõtte AS Tallink väärtus. Samuti ei kajastu äritegevuse väärtuses mõned muud varad – näiteks kinnisvara arendusprojektid, mis ei genereeri veel rahavoogu, samuti pole arvestatud AS Gaso äritegevuse

mõju, kuna Läti ettevõte omandamine viidi lõpule alles 2023. aastal. 2022. aasta oli Infortari jaoks väga edukas, seda nii energeetika kui ka laevanduse sektoris. Eesti Gaasi müügitulu ületas 2022. aastal 1 miljardi piiri ning ettevõtte puhaskasum oli 190 miljonit eurot, mis oli ettevõtte ajaloos rekordiline. 2023. aastal sõlmis Eesti Gaas ka lepingu Latvijas Gaze tütarettevõttele Gaso kuuluva Läti gaasijaotusvõrgu omandamiseks 120 miljoni euro eest. Läti gaasivõrk on neli korda suurem kui Eesti oma, teenindades peaaegu 400 000 klienti, ning tõenäoliselt suudab Infortar realiseerida sünergiad, mis tekivad kahe naaberriigi gaasivõrkude omamisest. Läti infrastruktuuri ettevõtte käive on suurusjärgus 50 miljonit eurot. 2021. aastal teenis Gaso 11,5 miljonit eurot puhaskasumit ja EBITDA oli 24 miljonit eurot. 2022. aastal jäädi küll väiksesse kahjumisse.

IPO väärtus tõotab tulla tugev Paranesid ka Infortari traditsioonilise kroonijuveeli Tallinki majandustulemused. Viimase aasta jooksul on AS Tallinki aktsia hind tõusnud ligi 40%. Kontserni 2023. aasta teise kvartali auditeerimata konsolideeritud müügitulu suurenes 11,5% võrra 229,7 miljoni euroni (206,0 miljonit eurot 2022. aasta teises kvartalis). Auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 68,5 miljonit eurot (28,7 miljonit eurot 2022. aasta teises kvartalis) ja auditeerimata puhaskasum 33,4 miljonit eurot (2022. aasta teises kvartalis oli puhaskahjum 0,7 miljonit eurot).

AIN HANSCHMIDT: Üks Infortari omanikke, kes viib suurfirmat börsile.

Milline võiks siis olla Infortari IPO väärtus, kui seda analüüsida põhitegevuste kaupa? Ettevõte ise hindas Tallinki aktsia hinnaks kapitaliosaluse meetodil 2022. aasta lõpus 283 miljonit eurot. Energiasektori ettevõtete EV/EBITDA kordaja on jätkuvalt kõrge, olles 10 juures, ja ärikinnisvara sektor on atraktiivne. Infortari aktsia turuhinna prognoosi andmiseks on praegu veel vara, aga konstateerida saab fakte, et Infortari väärtus viimases „TOP101s“ on 800 miljonit eurot, millele lisandub veel ca 41,66% AS Tallinki turuväärtusest. 2023. aastal lisandub ettevõtte väärtusele samuti AS Gaso ostust tekkiv tulude kasv.

Juhul kui AS Infortar jõuab lähiaasta jooksul IPO korraldamiseni, siis tulemus ettevõtte väärtusena võib meeldivalt üllatada. Seega järgmisel sügisel avaldatavas 2023. aasta „TOP101s“ peaks tulema tihe rebimine pangandussektori, taastuvenergia ettevõtete ning börsile tulevate uute tegijate kujul.

ILLAR KAASIK, PRUDENTIA ADVISORY JUHTIVPARTNER

Foto Rauno Volmar

Puidusektori esindajad:

suurimaks äririskiks on kuri naaber ja Eesti riik

Puidusektori ettevõtjad ei saa aru, miks väike Eesti käitub muu maailmaga võrreldes nii kardinaalselt teistmoodi. Sektorile tähendab see aga hävingut.

Eesti puidutööstuse väärtuslikumate ettevõtete juhid on hämmingus –puit on igal pool kuulutatud rohepöörde oluliseks osaks, aga Eestis satub selle raiumine aina enam põlu alla.

Edetabelis täpselt 50. kohta hoidva Toftani tegevjuht Martin Arula ei varjagi, et nende 2023. aasta on olnud väga keeruline. Tuletame meelde, et edetabel ise kajastab majandusaastaid 2020 kuni 2022. Arula on selgelt väga pessimistlik ja ütleb Magnaadile, et isegi EKRE avaldused hakkavad tänase valitsuse omade kõrval tunduma kohati mõistlikutena.

„Kuulasin hiljuti rahandusministri heietust, et peaks Eesti Energia õlitehase projekti seisma panema, kuna sel on pöörane keskkonnamõju. Selliseid väljendeid ei saa valitsuse liikmed endale lubada. Sul on miljardite suurune auk eelarves ja sa jätad sajad miljonid üles korjamata. See on nii pöörane. EKRE räuskamine tundub selle kõrval isegi mõistlikum.“

Puidusektoril on samal ajal kallal mitu šaakalit, nende endi sõnul paraku üks neist riik ise. Nõudlus on vähenenud, oluline Skandinaavia turg halvatud. Samal ajal on meie energiahinnad naabritest kordades kõrgemad. Toftan pidi hiljuti koondama 30 protsenti töötajatest.

Kaks peamist vaenlast

Lemeks Grupp on väärtuslikumate tabelis veel kõrgemal, 30. kohal. Nende väikest tõusu ei maksa taas võtta kui märki sellest, et valdkonnal läheb hästi. Tõsi, grupi juhatuse esimees Jüri Külvik nendib, et puiduturul on Euroopa Liidus pärituul taga. Liit ja kliimateadlased näevad puidus ühte olulist lahendust kliimaprobleemide leevendamisele. Ehitustegevuse süsinikujalajälg on väga suur – puidust tooted ladustavad endas süsinikku, betooni ja terase tootmine vastupidi emiteerivad seda to-

hututes kogustes. Ka ÜRO teadusartiklitel põhinev IPCC raport soovitab puidu laialdasemat kasutamist hoonetes.

Külvik räägib sellest, kuidas Eesti on aastatega saavutanud Euroopas esikoha puitmajade ekspordis ja meile on kogunenud väga palju puidu väärindamise teadmust. Maarjamaal asuvad ühed Euroopa kõige kaasaegsemad ja automatiseeritumad puiduväärindamise tehased.

„Vaatamata sellele on Eesti puidusektor suures languses. See on olnud Eesti välismajanduse bilansi peamine tasakaalustaja. Kui naabrid on püüdnud kriisis oma ettevõtjaid aidata, siis Eestis on riik ja ametnikud ettevõtjate muredele pigem vinti peale keeranud,“ ütleb Külvik otse. See tähendab meie ettevõtetele halvemaid konkurentsitingimusi. Läti RMK suurendas pärast Venemaa sanktsioonide kehtestamist oma raiemahte, siin ei tuleks see täna kõne allagi. Lemeks Grupi ettevõtted on Külviku sõnul praegu kiire reageerimise tõttu paremas seisus kui paljud teised valdkonna tegijad.

„Täna on Eesti ettevõtjate kõige suurem äririsk kuri naaber ja Eesti riik,“ on Külviku selge nägemus. Meil on tema sõnul terved majatäied ametnikke, kes mõtlevad välja igasuguseid piiranguid, mida naaberriikidel ei ole. Kuid sellega, kuidas Eesti tööstust globaalses kontekstis toetada, ei tegele peaaegu keegi. „Täna on

TANEL SAARMANN

NUTIKAS SEKTOR HÄDAS: Toftani saekaater Võrumaal. Sektor on innovatsiooni panustanud väga palju.

Foto Aldo Luud / Õhtuleht

selle tulemused meie majanduses ja riigieelarves näha,“ ütleb Külvik.

Ühe ministri otsus

Väärtuslikumate esisaja sisse mahub napilt ka Barrus AS (97. koht). Nende tegevjuht Martti Kork rõhutab samuti, et meie puidutööstus ei suuda enam globaalselt konkureerida.

Ta meenutab, et mõni nädal tagasi oli Soomes energiahind 0, meil 100. Aasta keskmist vaadates on vahe umbes 35 eurot megavatt-tunni kohta.

„Veel üks väljakutse on logistika. Eesti asukoht on järjest rohkem n-ö poolsaare tipp, kust transport mujale maailma on üha kallim.“

Kork ütleb, et majanduse tsüklilisusega saab sektor veel hakkama, aga lühinägelike poliitiliste otsustega nad toime ei tule. „Kui Eesti üks enim eksportivaid sektoreid sõltub sellest, kas üks minister oma viimase tööpäeva lõpus otsustab raiemahte vähendada või mitte, siis see ei ole keskkond, kus ettevõtted tahaksid investeerida ja saaksid oma äritegevusele keskenduda.“

Barrus on Eesti riigi vaates justkui musterettevõte. Nad tasuvad tööjõumakse 5,6 miljonit eurot aastas ja maksavad Lõuna-Eestis maakonna keskmisest kolmandiku võrra kõrgemat palka. Viimase paari aastaga on Võrumaale loodud 150 uut töökohta. Nad spondeerivad kohalikku kultuuri ja sporti. Lisaks veel kulukas digitaliseerimine ja automatiseerimine. Barrus nagu ka teised selle loo tegijad väärindavad kohalikku ressurssi, mis seob süsinikku. „Nüüd aga ütleb riik, et teie ei sobi, pange ennast kinni...“

60 000 töökohta

Kork meenutab, et ettevõtlusorganisatsioonid saatsid peale sõja algust valitsusele ja ministritele kirja, mida teha, et sõjast tingitud majanduslangust leevendada. Toonastest ettepanekutest ei viidud ellu mitte ühtegi. Täna oleme olukorras, kus majandus kukub ja Eesti üks olulisemaid sektoreid järjest koondab.

„Kui tööstuse töökohad ära kaovad, ega nad uuesti ei teki. Tööstust ei saa hoida globaalses konkurentsis nii, et las pool töötab ja pool seisab. Või paneme linnurahu ajal tootmise kolmeks-neljaks kuuks kinni, ajal, kui ükski teine Euroopa riik taolisi piiranguid oma ettevõtetele ei sea,“ räägib Kork.

Tal on üks soov – valitsus peaks kuulama ettevõtjaid. Ernst & Youngi andmetel oli sektoriga 2022. aastal otseselt ja kaudselt seotud ligi 60 000 töökohta ehk iga kümnes tööealine inimene. Kogu Eesti loodavast lisandväärtusest moodustab metsa- ja puidusektor 14%. „Kui vaatame Lõuna-Eestit, on need osakaalud veel suuremad. Lõuna-Eestis elab küll vähem inimesi kui Kalamajas, aga ka siin on meie oma Eesti inimesed,“ toob Barruse juht välja. Martti Kork näeb, et tänast riigivalitsemist iseloomustavad lühinägelikkus ja suure plaani puudumine. Löögi all on kogu tööstussektor. Samas on just tööstus Eesti SKTd ja tööhõivet vaadates kõige olulisem panustaja. „Kes ajab Eesti riigis tööstuse asja? Viimastel aastatel on välispoliitika väga populaarne valdkond, kuid riigi majanduse korrashoidmine on minu hinnangul samuti riigikaitse üks osa.“

Naabrid tõesti lollimad?

Toftani juht Martin Arula näitab näpuga ka „trükkalite“ ja „intressipainutajate“ peale, kes rahatrüki, negatiivsete intresside ja koroonalaenudega sunniviisiliselt rikutud majandust nüüd teise äärmusesse kisuvad.

Lisaks viitab ta kliimaaktivistidele, kes on eriti häälekad just Eestis. Lähiriikides nendega selliseid probleeme ei ole. „Kui ütled meil „kliima“, siis tasalülitad kõik, ka majandusteemad. Täna ei ole enam ilus küsida, kas Eesti suudab oma majandust surmates planeeti päästa.“ Talle tundub tänane olukord juba justkui religioonide kokkupõrkena.

Juba enne valimisi oli näha, et

kolme lõpuks koalitsiooni moodustanud erakonna lubadustes oli majandust puudutavat väga vähe sees. „Päeva lõpuks on kõik ikkagi sotsialistid,“ on Arula nõutu, viidates eelkõige Reformierakonnale. „Eks see ole esindusdemokraatia üldine valukoht, et pead igasugu sousti kokku lubama,“ lisab ta.

Puiduettevõtte juht vaatab Soome, Rootsi ja Läti poole – nemad saavad tema sõnul oma metsad ilma valu ja vaevata majandatud. Ühiskond ei kaeble. Vastupidi, seal mõeldakse, mida saaks puidust veel teha.

Eesti eripära on ka see, et meie metsateemad on olnud keskkonnaministeeriumi all. Nüüd vastloodud kliimaministeeriumi haldusalas. Enamikus riikides kureerib seda valdkonda majandusega tegelev minister, Lätis põllumajandusministeerium. „Keskkonnaministeerium oli ajast-aega tööstusele halvaks partneriks. Kliimaministeeriumiga tõotab minna samamoodi. Kui sealseid nõunikke vaadata, siis on väga keeruline.“

Elatustase hakkab langema

Kui loo alguses oli juttu sellest, et Euroopas puhub puidusektorile pärituul, siis Arula toob välja erinevad Euroopa roheinitsiatiivid, mis võtaksid eurooplastel käest ära võimaluse kasvatada metsi inimeste hüvanguks. Need sulgevad erinevate kliimaettekäänetega metsade mõistliku kasutuse. Otsuseid tehakse ülepeakaela ja mõjuanalüüsideta.

„Kriisi lõppu ei ole näha, absoluutselt pime on, seetõttu on lähiaastate arenguid võimatu ennustada,“ maalib Arula pildi.

Niisiis peab metsa- ja puidutööstus ilmselt mõneks ajaks kohanema vähenevate mahtudega, kuivõrd metsade majandamise piiramine on kokku lepitud seaduste ja määruste tasandil. Veel ei ole teadmisi nõudluse kohta, aga Arula sõnul on tõenäoline, et selle taastudes on Eesti tegijad juba veel kehvema konkurentsivõimega, kuna meie sisendite hinnad on kõrgemad kui paljudes teistes tootjariikides.

„Kui see jõuab elatustaseme languse kaudu kohale Eestis ja ka Euroopas, siis ehk oskame paremini valida otsustajaid riigitüüride juurde,“ leiab Toftani juht.

TÖÖSTUR IMESTAB: Lähiriigid käituvad hoopis teisiti kui meie valitsus ja ametnikud.

Foto Sven Arbet

Hea konjaki eelduseks on traditsiooniline retsept ja kvaliteetne pinnas koos sobiliku kliimaga, kus kasvatatud joogiks vajalikud viinamarjad. Neist aga ainuüksi siiski ei piisa. Selleks, et tuua konjakist välja parim, on vaja ka pühendumist ja kirge selle joogi vastu.

Konjaki ajaloo üks silmapaistvamaid ja töökamaid mehi oli

Montifaud’ konjakimaja rajaja Augustin-Pierre Vallet, kes oma esimese viinamarjapõllu istutas juba 1837. aastal. 186 aastat hiljem valmib

Chateau de Montifaud’ konjak ikka veel Vallet’de perekonna käe all, kasutades selleks põlvest põlve pärandatud teadmisi ja peensusteni lihvitud meetodeid.

Chateau de Montifaud’ istandused paiknevad 150 hektaril kahes

Cognaci maakonna väärtuslikumas piirkonnas – Grande ja Petite Champagne’is. Selle maa muudab väärtuslikuks kõrge paekivi ja kriidi sisaldus, mis annab konjakile õrnust, elegantsi ja kergeid lillenoote.

Konjaki aroomi ja maitse avaldumiseks võiks Chateau de Montifaud’ konjakit serveerida toatemperatuuril ja konjakiklaasis. Kuid vajadusel võib klaasi lisada ka jääkuubiku või kaks.

Chateau de Montifaud

XO Silver Cognac

Chateau de Montifaud on läbi kuue põlve ühe pere omanduses olev konjakimõis. Nende valmistatud X.O konjak on destilleeritud kaks korda ja vanimad konjakid selles segus on kuni 30 aastat vanad. Värvuselt on konjak merevaigu tooni, lõhnas on tunda vaniljet, kohvi ja kuivatatud aprikoosi. Maitse on X.O konjakil täidlane ja vürtsikas, pakub samas pikka järelmaitset.

www.avallone.ee

Avallone esinduspood: Remmelga 6-1, Tallinn

E-R 10:00 - 17:00

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Tja teised sealsed kõneisikud on sama juttu rääkinud aastaid –

maailmas viljeldav rahapoliitika viib meid lõpuks rappa ning haiget saavad väga paljud.

mad ajad. 2022. aasta oli neile to-

Juhatuse liige Jüri Martin räägib esmalt sellest, kuidas nende väärismetallide müügimaht ja kasum kukuvad sel aastal tagasi 2018. aasta tasemele. See tähendab, et ka nende jaoks on saabunud keerulisemad ajad. 2022. aasta oli neile tohutult edukas. Kuid metallide tulu oli eelmisel aastal peaaegu kaks korda suurem kui sel aastal, valuutavahetus, mis moodustab nende ärist pisku, oli samal tasemel.

vahetus, mis moodustab nende ärist

„Koroonakriisi puhkemisele järgnenud aastad olid väga tugevad, seega on tulemuste võrdlusbaas kõrge,“ selgitab ta.

Martin lisab, et eelnevaid aastaid iseloomustavad suur inflatsioon, sellest tulenenud väikesed reaalintressid, geopoliitilised pinged ja koroonakriis – inimesed on soovinud ebakindlatel aegadel kulda investeerides oma varasid kaitsta. Kasvu taga on tema sõnul järjest rohkemate inimeste teadlikkus maailmas valitsevatest trendidest rahandus- ja majandusvaldkonnas ning sellega kaasnev kainest mõistusest lähtuv tegutsemine ehk reaalvarade suurendamine.

on tema sõnul järjest rohkemate ini-

„Vastu töötab aga rahva üldine vaesumine, mille tingib see, et olemasoleva majandusmudeli toimimine muutub järjest ebaefektiivsemaks. Läbi ajaloo on ühiskondi purgatooriumi poole tirinud ikka ühed ja samad pahed: võimuiha, enesekesksus, ahnus, ülbus, ignorantsus, lühinägelikkus, hoolimatus ja muu selline. Ei ole inimkonnal enne olnud võimu loodusseaduste üle, ei ole ka seekord,“ räägib kullaärimees.

Ees ootab suurem kriis

Jaekaubanduses on Eestis käive langenud juba 12 kuud järjest, kampaaniatooteid ostetakse rohkem ja hindu vaadatakse enam. Kuigi Tavid müüb investeerimistooteid, mõjutab inimeste rahakoti paksus ka neid. Inimesi, kes tulid ostma 15 000–20 000

Suurim tõusja Tavid kuulutab kurjade aastate algust ja karmi pohmelli

Kullamüüja Tavidi käesolev aasta on üle pika aja keeruline, kuid möödunud aastate peost on nemadki osa saanud.

euro suuruste säästudega, on sel aasta olnud tunduvalt vähem. Kui ikka pole, mille eest osta, siis osutuvad kõik muud tegurid juba tähtsusetuks.

Milliseks kujuneb tulevik? Martin leiab, et keskpangad hoiavad intressimäärasid kõrgel seni, kuni midagi juhtub. USAs ja ka Euroopas on ilmnenud selged märgid, et majandus jaheneb ning on pööranud juba lan-

gusele. Uue kriisi korral ei jää keskpankadel ja valitsustel muud üle, kui lappida probleeme jälle rahatrüki ning uute võlgadega. See tähendaks mõne aasta perspektiivis arvatavasti ka uut inflatsioonilainet, mis suure tõenäosusega osutub kullaturul taas tugevaks katalüsaatoriks ja aktiveerib kulla kui finantsinstrumendi paljude inimeste peas.

TANEL SAARMANN

„Kullaturg on kasvavas faasis seni, kuni majanduses ja rahanduses valitsevad fundamentaalsed ebakõlad on likvideeritud. Senini pole seda suudetud saavutada ja inimkond on ise valmis seda operatsiooni ette võtma ainult sügava kriisi ning valu tingimustes, mis tähendab, et ühiskond peab lihtsalt arenema sellisesse punkti, kus kõigepealt satutakse sügavasse kriisi ja siis tullakse sealt jälle arenenumana välja. Kui loodusseadusi järgiv vaade enda jaoks avastada, muutub võime maailma tajuda märksa rikkalikumaks,“ sõnab ta.

Peagi lõhkise küna ees

Martin näeb seega, et käesoleval kümnendil on ilmselt oodata veelgi suurema inflatsiooniga perioodi, kui me viimase aasta jooksul näinud oleme. „Ees ootavad tormilised ajad,“ nendib ta. Miks? Lihtsustatult öeldes oleme me end nurka mänginud. Inflatsiooni alandamiseks on vaja intresse kõrgel hoida, aga kõrged intressid viivad meid lõpuks pankrotti. „Skeem, kus riigid on saanud madalate intresside keskkonnas vanu laene uutega tasuda ja veel juurde võtta, variseb kokku. Sama kehtib ka paljude ettevõtete puhul, kes rahastasid oma plaane, toetudes arusaamale, et raha ei maksa ju suurt midagi.“

Niisiis on maailm Martini sõnul peagi valiku ees – kas püksirihma koomale tõmmata ja rahatrüki peo mitmeaastane tuumapohmell vastu võtta või edasi pidutseda. Empiirilisel teel on korduvalt selgeks saanud, et juhtkangide juures olevad inimesed kalduvad otsustama viimase võimaluse kasuks. „Klaasid täidetakse taas, et pidu saaks jätkuda.“

Soovitused ettevõtjatele

Siis on intresside tõstmiseks hulga vähem ruumi, sest ei taheta ju, et ennast lõhki laenanud riigid või ettevõtted pankrotti läheks.

„Suutmatuse korral oma võlgu teenindada jääb lauale kaks varianti: pankrot või inflatsioon. Nagu ajalugu on korduvalt tõestanud, otsustavad sellise valiku puhul poliitikud peaaegu eranditult inflatsiooni kasuks,“ tõdeb Tavidi juhatuse liige.

Oma jõukust saab tema sõnul sellises keskkonnas kaitsta reaalvarade

Kulla populaarsuse vähenemine ja seisev raha

Miks on kullaturg täna aga jahtunud? Jüri Martin toob esiteks välja selle, et inflatsioon on väga kõrgelt tasemelt taandunud ja intressimäärad kasvanud. See tähendab, et hoiuste ja võlakirjade pealt teenib varasemast paremat reaaltootlust. Suur inflatsioon on aga keskklassi kulusid märgatavalt kasvatanud ja inimestel pole enam nii palju vaba raha kulda ja hõbedasse paigutamiseks. Kuna majanduses on praegu langus, ollakse raha paigutamisel ka tavapärasest pikema reageerimisajaga, arvab Tavidi juhatuse liige.

„Samal ajal riikide keskpankade varud pidevalt suurenevad. Mind paneb see mõtlema, kuidas saab olla nii, et riik on piisavalt rikas, et oma varusid suurendada, aga selle sees elavad inimesed mitte...“ mõtiskleb Martin.

Jüri Martinile valmistab muret see, et Eesti inimestel on kontodel üle 13 miljardi euro vaba raha, mis kaotab seal inflatsiooni tõttu väärtust. Tema sõnul on kahetsusväärne, et oma töö ja vaeva vilju ametlikus valuutas hoides oled kaotajate hulgas.

kaudu. Nendeks on kinnisvara, maa, toorained või kuld. Nii ettevõtet juhtides kui ka muidu majanduslikke otsuseid langetades soovitaks ta kriitiliselt mõelda, kuidas suhtuda laialt levinud juttudesse inflatsiooni lõplikust taandumisest.

„Minu hinnangul on siiski suur tõenäosus, et hinnad tõusevad tulevikus edasi ja 2010ndate väikese inflatsiooni kuldperiood enam sellisel kujul tagasi ei tule. Kirjeldatud stsenaariumi korral tuleb kulude planeerimisel sellega kindlasti arvestada, aga vaadata üle ka oma varade allokatsioon. Hoida oma vara mis tahes üldtuntud valuutas on ilmselt üks riskantsemaid valikuid, sest ükski suurematest valuutadest ei vasta enam ühele raha kõige olulisemale kriteeriumile – nappusele,“ hoiatab Martin. Loodud on olukord, kus poliitikutel on võimalik trükkida raha juurde nii palju, kui seda parasjagu vaja on. See münchhausenlik nüke aitab

NÄEVAD ÜHISKONNA

VAESUMIST: Sel aastal ostetakse kulda oluliselt vähem, sest keskklassil on raske.

Martini sõnul küll korraldajaid kividega surnukspildumise eest kaitsta, aga raha tervisele mõjub see kahjuks laastavalt.

Reaalsuseks saab stagflatsioon

„Järgnevatel aastatel võime hakata ka kuulma sõna „stagflatsioon“ –olukord, kus majandus kahaneb või ei kasva, aga inflatsioon on suur. Sellisesse keskkonda oleme me praegu sisenenud. Stagflatsioon loob rasked valikud ka ettevõtete jaoks – majanduslanguse keskkonnas raha investeerimine tootmise suurendamiseks võib olla halb mõte, aga samamoodi on halb ka inflatsiooni poolt näritud raha kontol hoida. Kolmas variant on paigutada vabad vahendid nõnda, et nad läbi aja oma väärtust säilitaks. Siinkohal olekski paslik igaühel veidi mõtiskleda ja leida see instrument, mis selleks tegevuseks kõige paremini sobib.“

Vallo Kruuser

2023.

*

OmanikSektorBörsilTegevusala

põhineb 2020.–2022. majandusaasta aruannetel ning hindamiseks kasutatakse võrreldavate suhtarvude meetodit. Börsiettevõtete puhul on ettevõtte väärtus leitud börsiväärtuse baasil seisuga 30.06.2023.

101s on toodud ettevõtete väärtused, v.a finantsettevõtete puhul, kus on arvutatud omakapitali väärtus

** Finantsettevõtete puhul näitab veerg „Käive 2022“ varade bilansilist väärtust 2022. aasta lõpu seisuga

*** Finantsettevõtete puhul näitab veerg „EBITDA 2022“ omakapitali bilansilist väärtust 2022. aasta lõpu seisuga

1 Eesti Energia väärtus ei sisalda Enefit Greeni väärtust

Käive** 2022, mln € 36

2 Admirals Group AS puhul on „Käive 2022“ all kajastatud netotulem ning teenustasutulu 2022 ning „EBITDA 2022“ all EBT 2022

KUIDAS OLLA VALMIS KÜBERINTSIDENDI SELJATAMISEKS

Küberintsidentide puhul pole ammu enam küsimus selles, kas need toimuvad, vaid millal need toimuvad. KPMG rahvusvaheliste uuringute põhjal on 90 protsenti ettevõtetest läbi elanud vähemalt ühe küberrünnaku ning 26 protsenti neist juhtumitest pani firma tegevuse ajutiselt seisma. Intsidendi mõju võib olla ettevõtte tegutsemisele väga ränk. Näiteks e-posti toppamine on küll tülikas, kuid siiski väike mure võrreldes sellega, kui küberkurikaelad suudavad peatada ettevõtte tootmis- või müügitegevuse.

juba IT-juhi ülesanne, millal ja mis kanaleid pidi informeerib ta juhtkonda, ametivõime jne.

KPMG küberturvalisuse teenuste juht

Mihkel Kukk

Valmisoleku huvides peab vaatama mitut aspekti. Esiteks tuleb küberkaitse puhul tunda oma partnereid, eriti kui need käitlevad teie organisatsiooni infot. Näiteks veenduda, et ühises pilvedokumentide keskkonnas on juurdepääsu volitused selgelt paigas. Samuti, et partnerite kaudu ei jõuaks teie võrku lunavara või teised kutsumata külalised.

Teiseks inimesed. Enda kaitsmisel on võtmeroll töötajate teadlikkusel, et nad oleksid informeeritud ja oskaksid küberintsidentide puhul käituda. IT-turbel peab olema kriisijuhtumiteks enda „112“ ehk kuum liin, kuhu personal saab oma kahtlustest teatada. Ükskõik kui õhkõrn on see

kahtlus, tuleb sellest kohe märku anda, sest viivitatud päevade või nädalate hind võib olla väga kõrge. Tuleb mainida, et isegi organisatsioonides, kus IT-turvakoolitusi toimub regulaarselt, unustab end ikkagi ca 10 protsenti töötajatest ja klikib sinna, kuhu pole vaja.

Neljandaks tehnoloogia, mis on oluline osa ettevalmistusest ja peab olema võimeline koguma informatsiooni juhtunu kohta ning aitama kaasa olukorra kiirele lahendamisele. Ütlematagi on selge, et tehnoloogia ei tohi olla organisatsiooni Achilleuse kand, mis hõlbustaks rünnakuid. Tavaliselt vahetavad e evõ ed 3–5-aasta tagant välja sülearvutid ja muud kontoriseadmed. Sama intervalliga peaks värske pilguga üle vaatama ka kõik infoturbelahendused, sest nende elutsükkel on erinev ning mõned neist võivad lootusetult ajale jalgu jääda.

Lisaks andmete kaotamisele või manipuleerimisele võib rünne tuua kaasa mainekahju, mille tagajärgedega tuleb e evõ el tegeleda veel omajagu aega.

Kolmandaks protsessid. Kriitilisteks olukordadeks peavad valmis olema juhendid, kes mida täpselt tegema peab. Näiteks elektrijaamas peab olema väga põhjalik manuaal, mis nupule mis ajal vajutada, sest vastasel juhul lendab kõik vastu taevast. Protsessid ja juhendid on mõeldud intsidendi haldamiseks organisatsiooni sees ja vajadusel koordineerimiseks väliste partneritega. Et IT-turvaahela iga lüli teaks, mida ta peab tegema. Tavatöötaja vaates piisab sellest, et ta teaks kontakti, kellega intsidendi korral ühendust võtta. Edasine on

Intsidendi korral tuleb igal juhul olla valmis läbimõeldud kommunikatsiooniks nii organisatsiooni sees kui ka oma klientide ja teiste väliste sihtrühmadega.

Loe lähemalt: küberkaitse.ee

Iglumaailma valitseja

Priit Kallas:

me ei taha kunagi kasvada liiga suureks

Eesti aasta ettevõtja tiitliga pärjatud Priit Kallas (42) räägib sellest, kuidas ta oleks iglumajade asemel võinud olla hoopis ükssarviku kaasasutaja ning miks ta oma ettevõtet üle teatud piiri kasvatada ei soovi. Kallasega on palju juttu emotsioonidest, kuid ka ühest tema järgmisest suurest unistusest.

Aastal 2021 sai EY aasta ettevõtja tiitli Iglucrafti looja Priit Kallas, Viljandi mees, kes juba

Paalalinna gümnaasiumis käies võttis aktiivselt osa pea kõigest, mida korraldada andis. Ta ütleb ausalt, et nii keerulist aega kui praegu ei ole tema silmad veel näinud, kuid samas mängis üks hiljutistest kriisidest neile ka trumpe kätte.

Milline su elu noorena Viljandimaal oli? Puutusid juba toona mingit pidi ettevõtlusega kokku?

Meil oli kodus selline kord, et tööd pidi päris palju tegema. Ühtpidi maal vanaema-vanaisa juures, kus talvel tegutsesime metsas, suvel tegime heina. See ei olnud raske, pigem tore. Viljan-

dis oma majas tuli teha koduseid töid ning sama ka Viljandi vanaema juures. Ühe töö eest sai raha ka – isal oli vanasti aiand ning minu esimene töö oli kasvuhoonetes tomatite pakkimine ja muu selline aiatöö. Isal on ka lillepood, kus abis sai käidud. 6.–7. klassist müüsime naabripoisiga suviti tomateid ja sealt võis müügipisik sisse tulla küll. Klientuur koosnes peamiselt vanematest prouadest. Koduste tööde eest raha ei saanud, need tuli lihtsalt ära teha.

Proovid sa seda ka edasi kanda oma lastele?

Poiss on 11 praegu ning peale ei saa midagi suruda, huvi tuleb, kui tuleb. Sel aastal korjas poiss enne emadepäeva maal hunniku nartsisse ja müüs neid linnas koduvärava taga. Nüüd, 1.

TANEL SAARMANN

ÜKSSARVIK VS. IGLUMAJAD: Kallasest võinuks saada tuntud tehnoloogiaärimees, kuid läks teisiti. Ta ei kahetse aga midagi.

Fotod Vallo Kruuser

septembri puhul, müüs ta astreid. Mu isalt kauples teatud hinnaga välja ja müüs edasi. Aitasin tal tulusid ja kulusid rehkendada ning on näha, et mingi pisik tal sees on. Kui on õige hetk suunata, siis olen suunanud. Laps peab teadma, kust raha tuleb ja et see päris puu otsas ei kasva.

Mis su Viljandi-elus edasi juhtuma hakkas?

Arvan, et minu jaoks oli elumuutev see, kui käisin peale 11. klassi USAs vahetusõpilaseks. See oli aastatel 1999 ja 2000. Toona väga palju seal ei käidud, aga eks minus lõi jälle välja see loll organiseerija hing.

Pärast keskkooli viisin paberid kahte kohta. TPIs oli transpordiehitus ning Pedagoogikaülikoolis reklaam ja meedia. Kaks äärmust ning läksin õppima viimast. 1. kursuse ajal elasin koos kuttidega, kes õppisid tipis. Meil oli reklaami seltskonnaga olnud just jälle lõbus koosviibimine ja tulin koju ning nägin, kuidas seal tüübid jooni tõmbasid ja kõrgusmärke märkisid. Mõtlesin, et sai ikka õige otsus tehtud.

Nii et sind tõmbas reklaami poole?

Ei teagi, kust see mõte lõpuks tuli. Mingi tõuge oli ehk USAs kogetul, kus ringi kõndides vilkuvad reklaamtahvlid kogu aeg silma torkasid. Olen alati öelnud, et hingelt olen turundusinimene. Kui võtta puitmajasektor, siis ma ei sobitu hästi üldisesse must­

risse – enne turundasin ja siis hakkasin tootma, tavaliselt on vastupidi. Pedas lõime sõpradega alguses ühe nänniettevõtte – pastakad ja T­särgid. Olen omal ajal Eestis teinud tuhandeid müügikõnesid. Sellest kasvas välja tänases mõistes start-up. Siis ei teatud veel, mida see sõna tähendab, Facebookigi ei olnud veel.

Meil tekkis uus idee bronn.ee –miks võtta broneeringuid paberile, kui seda saab teha veebis? Häda oli selles, et olime ajast ees. Läksime juuksurisalongidesse ja bowling’u­saalidesse

ning pidime esmalt ütlema, et need ostaks arvuti ja ühendaks selle internetiga. Alles siis sai meie broneeringusüsteemi kasutada. See tegi müügitöö keeruliseks (naerab). Üks toonane äripartner oli kursavend Martin Henk, kellest hiljem sai üks Pipedrive’i asutajatest. Pundis olid veel Kaius Kiivramees, kes täna on LHVs, ja Kaidi Laur, kes on tuntud kirjanik ja blogija.

Kui võtta puitmajasektor, siis ma ei sobitu hästi üldisesse mustrisse – enne turundasin ja siis hakkasin tootma, tavaliselt on vastupidi.

Oleksite pidanud klientidele hakkama ka arvuteid müüma. USAst tuli üks tüüp ja tahtis meisse raha investeerida. Me mõtlesime toona, et mis asja, saame ise hakkama ja lisaks võtab ta suure tüki meie väga perspektiivikast ettevõttest ära. Kui oleksime toona teistsuguse otsuse teinud, oleks elu ehk hoopis teisiti läinud. Teeksin Henkiga bronn.ee­d ja võib­olla ei oleks ka Pipedrive’i täna. Oli tore ja õpetlik aeg, keeruline ka.

Ometi ei saanud sinust IT-maailma uut suurt nime. Mis juhtus?

Tekkis lihtne probleem, raha oli vaja. Et seda saada, olime sunnitud ettevõtetele kodulehekülgi tegema. Suur osa ajast läks selle peale, mitte bronn. ee­ga tegelemisele. Umbes 2–3 aastat jätkasime sellega ja siis tõmbasime joone alla. Siis olin Elisas ja Hansabussis turunduse peal ning tegin üht­teist veel, aga mu eluaegne hobi on olnud kalapüük.

Mingil hetkel hakkasin mõtlema,

LUKSUST TÄIS: Kallase sõnul on oluline, et maja pakuks sees viie tärni elamust.

Fotod Vallo Kruuser

DE

Auru ja traditsioonilist küpsetamist kombineerides aitab De Dietrich teid äärmise täpsusega profitasemel roogade valmistamisel.

www.greentek.ee

LAHENDASID MITU PROBLEEMI: Ümarate vormide ehitamine on väljakutse, mille Iglucraft suutis ära lahendada. Nüüd saavad nad teha ka väga suuri iglumaju.

et peaks olema võimalik hobi ja ettevõtlus kokku panna. Tuli idee hakata kalapüügist telesaadet tegema, sellest sündis „Kalamehejutud“. Tutvusin seltskonnaga, kes tegid kalale.ee portaali, ja siis hakkasime välja andma ajakirja Kalale ning koos Ajakirjade Kirjastusega raamatuid. Viljandis korraldasime Kuldkala püügivõistlust ning oli ka telesaade „Kalailm“. Viljandi järvel korraldasime spinningupüügi MMi – suutsime Eestist 60 paati kokku ajada. Meil olid ka kalastustarvete poed. Siis aga tundus, et hobi ja tööd kokku pannes ei tundu hobi enam nii tore, lisaks sai selgeks, et Eesti on liiga väike turg. Sel ajal hakkaski kõrval arenema iglusaunade tootmine. Esimene iglusaun oli eksponeeritud ka Kuldkala võistlusel. Üsna ruttu oli näha, et uuel tegemisel on potentsiaali.

Tuntud oled sa tõesti väga erilise disainiga iglumajade tootjana. Üksi sa seda teinud ei ole.

Päris esimese disaini eest ei saa ma ainuisikuliselt krediiti võtta. Mul on maakodu Võrtsjärve kandis, kus on täna ka iglumajade tootmine. Kaks naab-

rimeest, kellest üht ma toona veel ei tundnud, käisid seal välja mõtte, et hakkaks moodulmajasid tootma. See oli aeg, kus kõigil pidi oma moodulmajatehas olema. Mõtlesin omakasupüüdlikult, et kui midagi muud välja ei tule, siis leian vähemalt kellegi, kellega maal kalal käia ja mõni õlu juua. Saime kokku ja arutasime ning seal ühe tootmisettevõtte nurgas seisis kumera

kujuga saunake. Nemad surusid moodulmajade tootmise ideed, mina ütlesin, et see on jube keeruline ja kapitalimahukas suund. Nii hakkasime mõtlema nendesamade kumerate saunade suunas. Toona oli naabrimees Siim ka pundis ja tema oligi selle ümara hoone loonud. Tuli mõelda, kuidas seda katta ja milline ta seest ning väljast võiks olla. Päris esimene iglusaun on mul maako-

Fotod Vallo Kruuser

TÖÖSTUS LAPSEPÕLVEKODU ÕUE ALL: Iglumaju valmistatakse Priit Kallase maakodu lähedal Oiul.

du hoovis pärnapuu all, lapsed mängivad seal ja tore on vaatamas käia, kuidas toode on arenenud. Kõik algas isiklikust emotsionaalsest ambitsioonist, et ehk saab hakata kellegagi koos kalal käima.

Suhteliselt kiiresti selgus, et sel võib olla suur tulevik.

Kui see meil Viljandis Kuldkala festivalil väljas oli, siis hakkas kõnesid tulema. Niisama huvilised, aga ka need, kes ütlesid, et müüme maailma neid täis. Seda ei ole siiani juhtunud, et keegi meie eest müüki teeks, ning müüme ise kõik tooted otse lõppkliendile ilma vahendajate abita. Sealt hakkas kerima ja tulid järgmised mudelid. Alguses väike saun, siis eesruumiga ja siis juba pesuruumiga versioon. Eestis oleme rohkem tuntud saunatootjana, aga ise loeme end ikka väikemajatootjaks. Suurem osa käibest tuleb väikemajadest. Mõtlesin, et kui äri Eestis hakkab minema, siis võiks eeldada, et see meeldib ka välismaalastele. Peagi tulidki esimesed välismüügid.

Naabrimees ei jätkanud.

Mingi aja oli kaasas, aga väljus 2018. aastal. Oleme siiani heades suhetes ja käime koos kalal.

Siis aga tundus, et hobi ja tööd kokku pannes ei tundu hobi enam nii tore, lisaks sai selgeks, et Eesti on liiga väike turg.

Sul on ikkagi partner, pool firmat on tema käes. Aasta ettevõtjaks said siiski sina.

Ma olen aastaid suhteliselt üksi vedanud seda, aga taustal on kogu aeg kaasa mõelnud Tarvo. Äripartner Tarvo Kuusk juhtis Trev-2 ja oli vaikiv partner. Eelmise aasta augustis-septembris tegi ta elumuutuse ja lahkus Trev2st. Sellest ajast oleme igapäevaselt kahekesi ajanud iglumajade tootmist. Praegu on ta väga aktiivselt kaasas. Ta on iglu arengusse kindlasti andnud

Eestlaste poolt avastamata pärl

Priit Kallase sotsiaalmeedias annavad viimasel ajal kalastamispostituste kõrval tooni ka pildikesed Oiust ja sealsest restoranist. Ei saanud jätta küsimata, mis huvid tal seal täpsemalt on.

„Enne rääkisime emotsioonidest. Mu enda maakodu ja lapsepõlv on seal olnud. Seal on sadamakoht. Kui mingil hetkel äripartner Tarvo sealt läbi käis, siis armus ka ära. Seal on omaette vibe. Ühel hetkel tuli see müüki ja mingi emotsiooni ajel ostsime selle ära,“ kirjeldab Kallas.

Kuid selle ostu taga on palju suurem plaan ja unistus. Esiteks elustada seal lähedal meierei ning kauplusehoone. Oiul võiks olla ka iglupark. Kallas räägib entusiastlikult, et paljud eestlased ei saagi aru, kui suur on tegelikult Võrtsjärv ning et sealt on võimalik paadiga 300 kilomeetrit vabalt sõita mööda siseveekogusid Emajõel ja Peipsil.

„Me tahaks kuidagi hakata siseveekogude liikumiskultuuri arendama. Seda saab teha, kui sul on sihtpunktid, täna neid sisuliselt ei ole. Rannikumere ääres juba on, aga sisevetel mitte. Kui mingil hetkel elus kõik hästi läheb, siis tahaks Oiul vanas eas veisekarja pidada, puid lõhkuda ja

märkimisväärse panuse ja ausalt öelda ma ei usu, et ilma meie teinekord tuliste aruteludeta samas kohas oleksime.

Olete arenenud klientide soovide ja tagasiside teel.

Nii ja naa. See koosneb kolmest komponendist. Üks on tõesti tagasiside. Teine on see, et majad oleks tehniliselt hästi tehtud. Kolmas on kõige suurem faktor – see, mida teeme, peab meile endale meeldima. Seetõttu sai üles ehitatud ka bränd koos sõnumiga Take Time (võta aega – Toim.). Bränd on emotsionaalne tegelane ning üldiselt seostatakse sauna sotsiaalsete tegevustega – saame kokku, võtame õlled, on sõbrad ja pidu. Mulle tundus, et selle kaudu on väga keeruline toodet müüa. Siis otsustasime võtta individuaalsema lähenemise. Võta aeg maha, istu üksi või parima sõbraga. See on mu enda seest tulnud. Kui mul oleks vabalt aega käes, siis oleks kas kalal või istuks parima sõbraga öösel maal maja ees, vaataks lõket ja paneks maailma asju paika. Oleme püüdnud seda ideed toodetesse panna. Brändifilosoofia baasil oleme ka müügi käima pannud. Me ei ole teinud SWOT-analüüse, müük baseerub lihtsal tõdemusel, et maailmas elab ligi 9 miljardit inimest ning julge-

vaadata, kuidas inimestel on tore olla. See on vanaduspõlve nägemus ega ole meeletu äriprojekt.“

Kallas arvab, et ka kohalikud külad võiks tihedamalt omavahel läbi käia. Muinastulede öö ajal tegid nad suure lõkke ja arvasid, et 20–30 kohalikku tuleb kohale – tuli 200–300. Oiul on nüüd ka väike restoran ning on juba neid, kes on Tartust paadiga Oiule sööma tulnud. Tulevikus võiks nad seal ka iglus ööbida.

„See on emotsiooni mõttes tore, kui saab Emajõge pidi sõita Võrtsjärveni ja seal peatuda väikeses sadamas. Ükskõik kas meil või mujal. On veel jupike Eestimaad, mida avastada. Võrtsjärve ühest otsast teise on ju 35 kilomeetrit, see on täiesti avastamata pärl,“ räägib Iglucrafti omanik.

Niisiis on Kallase lootus, et nende eeskujul äratatakse ellu ka teisi siseveekogude väikesadamaid, mille ümber tekib elu. Terve Võrtsjärve peal on täna vaid üks paaditankla ja see asub Oiul. Järgmine on Tartus.

„Kuidas see kultuur muidu üldse tekkida saab, kui ei ole sadamaid. Rootsis Göta kanalis on suvine liiklus väga tihe. Miks ei võiks meil selline kultuur tekkida? Südamest loodan, et see tekib.“

me oletada, et nende seas on piisavalt meiesarnaseid, kes väärtustavad samu asju. Meie ülesanne on nad üles leida. Meil on ka oma arhetüüp, kelleks on mõttetark. Kõik, mida teeme, peab vastama mõttetarga arhetüübile. Kui hästi ratsionaalselt läheneda, siis mis asi on saun? Ruum, mille sees on küttekeha, mis läheb soojaks. See võib olla milline iganes. Piltlikult öeldes on küsimus, mille kuradi pärast peaks ma maksma selle ruumi eest 4–5 korda rohkem raha. Sealt jookseb emotsionaalne pool sisse –disain ja väärtused, mida proovime brändilooga edasi anda.

Kuulsin, et teil on nüüd tulemas lausa kahekordne iglumaja. Kõik, kes ehitusega on kokku puutu-

Iglumaailm arvudes

Creative Woodworks OÜ (emafirma)

Omanikud: Priit Kallas, Tarvo Kuusk

Töötajate arv: 5

Müügitulu 2020: 3 miljonit eurot

Müügitulu 2021: 5,24 miljonit eurot

Müügitulu 2022: 4,69 miljonit eurot

Puhaskasum 2020: 568 800 eurot

Puhaskasum 2021: 1 188 422 eurot

Puhaskasum 2022: 543 373 eurot

nud, teavad, kui keeruline on ehitada midagi ümarat. Me oleme selle probleemi ära lahendanud. Huvitav on see, et kui kõik sai omal ajal alguse mõttest ehitada moodulmaju, siis täna saamegi neid ka igludest teha. Kahekordse majaga lahendasime mitmed probleemsed sõlmed ära ja nüüd saame minna kõrgustesse või mööda maad pikkusesse. Saame liita kümneid maju kokku. Olemegi jõudnud mooduliteni. Nad on vaid kumera kujuga, väljast rustikaalsed.

Varem oli niisiis tootearendusel piir ees.

Maja suurusele pani piirangu ka see, et seda pidi tavalise rekaga mööda maad liigutama. Oleme tänaseks juba kõrgemaid ja laiemaid maju teinud ka. Suure tõenäosusega aasta lõpus toome päris suure maja mõõtmetes iglu turule. Paberil näeb see äge välja, aga kui see ka päriselus valmis saab, siis vaatame, kas julgeme avalikult näidata.

Kujutan ette, et teie klientuuriks on majutusteenuse pakkujad ja pigem jõukamad eraisikud.

Müüme eraklientidele väga vähe ning peamine on majutusteenusega tegelev äriklient. Ideaalne klient ostab vähemalt viis ühikut sarnast toodet. Koroonakriis tõi kogu majutusturul kaasa kannapöörde ning ka suurte hotellikettide esindajatega rääkides ütlevad nad, et inimesed ei taha enam väga ööbida suurtes kandilistes kuubikutes, kus on sada tuba. Nad eelistavad privaatsust. Looduses olles ei taheta aga anda järgi mugavustes. Meie filosoofia on, et väljast näeb toode välja rustikaalne, aga sees on viie tärni elamus. Koroonaaeg mängis meile kaardid kätte.

Kui palju te tänaseks maju müünud olete? Airbnb lehel võib teie maju leida päris palju.

Mingil hetkel oli vau-efektiga kohtade nimistus esimesest 60 kohast 27

Iglupark OÜ (majutus-show-room)

Omanikud: Creative Woodworks OÜ

Töötajate arv: 18

Müügitulu 2021: 196 260 eurot

Müügitulu 2022: 906 524 eurot

Puhaskasum 2021: –292 960 eurot

Puhaskasum 2022: –57 545 eurot

Iglucraft OÜ (müük ja turundus)

Omanikud: Creative Woodworks OÜ

Töötajate arv: 8

Müügitulu 2020: 3,88 miljonit eurot

Müügitulu 2021: 6,52 miljonit eurot

Müügitulu 2022: 6,3 miljonit eurot

Puhaskasum 2020: 65 600 eurot

Puhaskasum 2021: 84 103 eurot

Puhaskasum 2022: –50 207 eurot

ARENEB KOOS

KLIENTIDEGA: Iglucraft alustas väikeste saunadega, aga on tänaseks jõudnud mooduligludeni.

Foto Vallo Kruuser

Iglufactory OÜ (tootmine)

Omanikud: Creative Woodwork Töötajate arv: 22

Majandustulemusi veel ei ole, sest ettevõte on vaid veidi üle aasta vana.

Inspiratsioon elutuppa

VAATA IDEID

meie majad. Majatooteid on üle maailma suurusjärgus 300–400, saunasid tuhatkond. Meil on kindel ärifilosoofia, et me ei taha kunagi kasvada liiga suureks. Eestis oleva tootmise absoluutne maksimum on kõiki tooteid arvestades 500 ühikut aastas. Probleem on selles, et kui skaleerime tootmise üles näiteks 2000 majani aastas, siis need ei ole peagi enam erilised. Meil on kliendid, kes väärtustavad erilisust. Ta saab öö eest seetõttu kõrgemat hinda küsida. Kui neid maju oleks igal pool, siis osapoolte huvi kaoks. Täna toodame 100–150 majatoodet aastas, ütleme klientidele, et see on unikaalne – sa kas oled osa sellest või ei ole. See on ka müügiargument. Tahame seda joont hoida ning meil ei ole ambitsiooni, et müüks aastas tuhandeid maju.

Mingil hetkel tuleb võib-olla hakata müüki kinni hoidma, ära ütlema. See on unistus. Täna on ajad paraku teised. Ühel päeval ehk jõuame selleni. Oleme siiski ka ära öelnud, kui oleme projekti sisse vaadanud. Meil ei ole huvi, et meie toode asub kuskil kaubanduskeskuse või poe parkimisplatsil. Samuti on meilt küsitud, kas saame oma toote võimalikult odavaks keerata – et me viskaks kõik hea välja. Seda me teha ei taha. Oleme istunud laua taga ning jutuks on olnud saja maja tegemine ja me oleme öelnud, et me ei taha seda teha. Kui tahame pakkuda kõrgemat lisandväärtust oma lõppkliendile ja lörtsime mõne projektiga teiste jaoks selle ära, siis me ei tee seda.

Teil otseselt ei ole sihtturge, kuhu fookuse olete sättinud?

Meil ei ole vahet, sest toode ise peab klienti kõnetama. Euroopas saame müüa igale poole, kuid mulle endale tundub, et kõige lihtsam on müüa sinna, kuhu on akumuleerunud vana kapital. Inglismaale, Saksamaale, Prantsusmaale jne. Me oleme siin sektorist veidi erinevad, sest olen ka puitmajatootjate liidu juhatuses ning kui seal teisi kuulad, siis kõigi ambitsioon on olnud Skandinaavia. Ma ütleks, et see on kõige keerukam turg. Võib-olla me oleme ise seal midagi valesti teinud.

Meediasse jõuate sellega, kui välismaa suurnimed on teie maja või sauna ostnud. Olgu selleks David Beckham või Matthew McConaughey. Turunduse mõttes täielik jackpot. Esimene oli muide Guy Richie. Beckham oli kõige hullem asi, mis meiega juhtuda sai (naerab). See taak saadab meid elu lõpuni, et oleme need, kes Beckhamile sauna müüsid. Me oleme paljudele müünud ja meil on olnud oluliselt põnevamaid kliente. Temaga oli see, et kirjutasin talle kirja, et kui sul ühel päeval saun kohale jõuab ja kui see sulle meeldib, siis me oleme selline pisike Eesti butiik ja tahame, et inimesed end hästi tunneks. Võib-olla paned ühe foto üles sotsiaalmeediasse. Ma olen ka varem öelnud, et mis mulle kõige enam korda läks selle juures – kui jätame kõrvale selle, kes ta on –, on see, millise pildi ta lõpuks tegi ja postitas. Oleks võinud olla ükskõik milline pilt – hoone ise, saun ja jalgpall vms. Ta lavastas selle aga nii, et ta istub sauna ees teatud poosis. Vaid natuke erinevalt Auguste Rodini „Mõtlejast“. Kui nüüd mõelda, et meie arhetüüp on mõttetark, siis ta alateadlikult ostis ära meie brändi loo. Tal ei ole Instagramis ühtegi sarnast pilti, kus ta istuks sonimütsis, flanellsärgis ja paljajalu. Meie jaoks oli see suurim töövõit.

Ükskõik milline ettevõte oleks sellise turunduse üle üliõnnelik. Sina oled siiski öelnud, et see ei ole mingi suur õnnistus.

Meil oli alles hiljuti ühe ettevõttevälise koolitajaga sellest ka juttu. Ta ütles, et see on kummaline, et teil on trumbid käes, aga ettevõtte sees te justkui ei taha sellest üldse rääkida. Ei teagi, kust see skepsis on tulnud. Kui me igal pool sellest leierdaks, siis kliendid ei

SISEVEETURISM KÄIMA: Priit unistab sellest, milline on tema maakodu siis, kui ta ise juba vanahärra on.

Fotod Vallo Kruuser

Salong avatud:

E-R 9-18, L 10-15

Järve tn 2,Tallinn, 11314 www.alexanto.ee

Igale kodule oma terviklahendus

pöörduks meie poole. Me oleks nende privaatsust rikkunud. Meil on olnud ka väga suured dilemmad kodulehe puhul, minu teada ei ole meil seal ühtegi viidet, et oleme üle ilma tuntud inimestele müünud. Ka ettevõtte presentatsioonides neid sees ei ole. Oleme püüdnud hoida puhast joont. Kui meedia ise üles korjab, siis on okei. Eks sealt ole ka müüke tulnud.

USA ja Briti meediakanalid on aerofotodelt ja joonistelt tuvastanud, kui kuulsustel on selline erilise kujuga maja krundile tekkinud. Suurem osa jääb aga saladuseks. Oleneb, keda huvitavaks kliendiks peetakse... (muigab).

Istume praegu Iglupargis. Kas eksin, kui ütlen, et tegu ei ole teil rahamasinaga?

See on päris kallis hobi ( naerab ). Sel on kaks funktsiooni – majutus ja showroom. Oleme rahul, kui see end enam-vähem ära majandab. Oleme siin lasknud fantaasial lennata ning ehitajad olid meiega hädas, sest jooniseid meil ei olnud. Tõmbasime kannaga lumele jooni ja järgmisel hommikul otsustasime, et see ikka ei sobi ja tuleb uuesti ehitada.

Ühel hetkel tuleb kinnisvaraarenduse front teile selga. Peate lahkuma? Kahjuks küll. Mõned aastad saame veel olla. Ma loodan siiralt, et klientidel on veel enam kahju. Mõtteid on samas Tallinna osas palju läbi jooksnud. Kui kellelgi on ideid, siis andke teada.

Tootmise juurde tagasi tulles, siis puitmajasektoris kostab üldiselt kurbi noote. Majanduse üldine seis on ka sant.

Ega me ei erine turust tegelikult – on olnud paremaid aegu. Nii intensiivset aega, nagu on olnud viimased aasta-poolteist, ei mäletagi oma elust. Igal juhul on raske olnud, samas on siin ka see, et sektor paisutas end koroonakriisi ajal üles ja kui keegi ütleb, et on kolme vahetuse pealt kukkunud ühe peale, siis enne koroonat oli paljudel vahetusi kaks. Tagantjärgi tarkusena peab nentima, et ka meie paisutasime ennast ja läksime haibiga kaasa. Ei olnud kõige targem otsus. Oleksime vaiksemalt edasi nohisenud, siis ilmselt oleks kapitaliseeritus täna pa-

rem ja oleksime tänasele kriisile palju rahulikumalt vastu läinud.

On tulnud teha ka raskeid otsuseid? Lõpuks on igasugune kriis, mida ikka elus ette tuleb, mingil määral turgu korrastav. Kui siit välja ronida, on see heaks õppetunniks. Emotsionaalselt rasked ajad on ka vastutuse mõttes. Jah, oleme ka koondanud. Veeretame igat senti ja kogu aeg mõtled, kuidas tarnijate ees kohustusi täita. Mingil hetkel see aeg lõppeb ja võiks heaks pöörduda. Inimesed tahavad emotsioone ikka osta.

Järgmine aasta, tundub, tuleb okei. Meil on õnnestunud paar väga suurt töövõitu kätte saada, mis annab kindlust. Seda nii majutussektorist kui eraklientidelt. Meile on oluline müüa just maju, sest saunade müügiga meil muret ei ole. Peamine küsimus on, kuidas turundada väikemaju, need toovad peamise käibe ja kasumi.

Karastus on sellest kobarkriisist välja tulnutele tõesti kõva. Kindlasti. 2008. aastal ma ei tunnetanud seda nii, sest ma ei olnud ka otseselt ettevõtja. Nooruse uljus oli ka teine siis. Mäletan üht Äriplaani konverentsi, kus istusid kogemustega Eesti suurettevõtjad laua taga ja ütlesid, et kui kriis tuleb, siis on lihtne – peab olema likviidsust ja plaan. Mõtlesin, et meil ei ole otseselt kumbagi (naerab).

Mida öelda neile, kel samuti valusad ajad käes.

Vale samm oleks püss nurka visata, peab tegema nii palju kui võimalik. Peab otsima valemeid, mis hoiaks ettevõtet käigus. Teistpidi peab teadvustama, et ettevõtlus on nagu malemäng – teed ühe käigu, teise ja kolmanda. Mõnikord võidad, teinekord kaotad. Päeva lõpuks ei tohi lasta muud elu ettevõtlusel ära hävitada. Ei ole hea tunne istuda koosolekul, kus lahendad üht kriisi teise otsa, need on väga närvilised koosistumised.

Kuidas närve puhkad? Või aitabki sinu kalastamiskirg?

Kalapüügiga on tõesti nii, et kui paadi kaldast lahti saad, siis kõik muu kaob. See on nagu narkootikum, mida muudkui soovid tarbida. Kui nüüd mõelda, et vahepeal Tallinnast välja ei saa, siis mulle hullult meeldib steiki grillida. Seega on mul kaks hobi.

Kahetsed sa ka elus midagi?

Professionaalses mõttes. Oled üldse põdeja tüüp?

Ei ole. Oleks omal ajal laiema silmaringiga olnud ja USA investorit kuulanud, siis täna oleks võib-olla ükssarviku omanik. Ja mis siis? Võib-olla sooviks osata vähem jah öelda. Fookus võiks tihti paremini paigas olla. Aga kõik, mis on tehtud, on olnud toredad asjad. Vahel võiks ka kiiremini otsustada ja olla ratsionaalsem, vaatad ikka kedagi, kes on ratsionaalne, ja mõtled, et võiks ka selline olla.

Milline on sinu unistus või eesmärk seoses Iglucraftiga?

Beckham oli kõige hullem asi, mis meiega juhtuda sai. See taak saadab meid elu lõpuni, et oleme need, kes Beckhamile sauna müüsid.

Numbrilist eesmärki ei ole, rahalist ambitsiooni ei oska ka panna. Pigem oleks eesmärk täna sellega seotud, et tekiks mõnus töörahu, et üks kriis ei ajaks teist taga. Olen kunagi mõelnud, mis mind õnnelikuks teeks – kui saaks kaks päeva niimoodi kalal olla, et keegi ei helista. See võiks olla eesmärk. Kui tootmine ja müük nii toimiks, et saaks mõned päevad endale võtta.

Sa siis puhanud ei olegi?

Viimase viie-kuue aasta jooksul olen proovinud, aga ei ole õnnestunud. See on tasakaal, mis on totaalselt paigast ära.

AEG ON RAHA.

Eesti rikkaid kõnetavad kellatootjad loodavad läbimurdele

Maailma kellatootjate kaardile soovib end asetada ka väikeriik Eesti. Meie tuntuim tootja oli juba välisturge ründamas, kui tuli koroonaaeg ja lõi plaanid sassi. Nüüd on tegijaid rohkem.

KADRI SILDMETS REELIKA SOMMER

Eesti ei ole just tuntud kellariik, kuid viimastel aastatel on siin pead tõstnud mitmed tegijad, kes on suutnud tekitada kohalikes kollektsionäärides huvi. Nende kelli ostavad nii jõukad ja tuntud inimesed kui ka need, kel mammonat nii palju ette näidata ei ole. Äsja on turule tulnud uus tegija, mis tegutseb veel väikses mastaabis, kuid nende unistused on palju suuremad. Kuidas meie kellatootjatel läheb ja millised on nende tulevikuväljavaated?

ESIMENE EESTI TOOTJA: AEGAONi käekellad on eestimaalaste seas populaarsed, kuid koroonaaeg oleks nad võinud vee alla jätta.

Endale nikerdatud esemest sai esimene Eesti käekell Firma AEGAON kellade tootmise seemne pani mulda ettevõtte asutaja ja disainer Janno Roodi päeval, mil tema silmi pimestas Elvis Presley „Always On My Mindi“ videos muusiku randmel olev ülisuur kell. Soov päris oma kella teha muudkui kas-

vas ja nii hakkaski ta iseendale esimest kella nikerdama, kuna kuskilt ei olnud võtta just sellist, nagu tema soovis.

Esimese kella valmistamiseks tuli Roodi sõnul läbi lugeda terve internet, vaadata sadu tunde Youtube’i

videoid ning teha läbi sadu tunde katsetusi. Valmis see aga sai. „Juhtus see, et lõpuks hakkasid võõrad inimesed poes ja tänaval varrukast kinni, et küsida, kust ma sellise kella sain. Tundus, et inimestel huvi on, ja seega kutsusin teised asutajad kam-

KELL SUKELDUJATELE:

„Lembitu“ on üks neid kellasid, milliseid kellaarmastajad aina enam tahavad.

SÜÜDISTUSED EI PEA PAIKA: Dmitri Aleksandrov näitab, milline on tema töölaud. Ta lükkab tagasi väite, et kellad ostetakse odavalt ja müüakse siis kallimalt maha.

Koolitatud kellassepad

pa. Kuna Eestis polnud varem käekellasid tehtud, siis tundus see põnev asi, millega esimene olla ja vähemalt proovida läbi lüüa,“ jutustab Roodi nüüd.

Kellade tootmisega polnud varem kokku puutunud neist keegi. Roodil

Juhtus see, et lõpuks hakkasid võõrad inimesed poes ja tänaval varrukast kinni, et küsida, kust ma sellise kella sain.

oli üksnes varasem kokkupuude tootmisega, Veljo Viikantil omakorda kogemust metallitööga. Vaid Kristjan Rabi oli täielikult pea ees vette hüppaja. „See oli ropp ja raske töö. Ma pidin kõike käigupealt õppima, et teisi aidata. Nii lõikasingi freesiga messingilehtedest sihvreid, värvisin, puhastasin, komplekteerisin. Ei saanud ainult turundusega tegeleda,“ meenutab AEGAONi asutaja ja turundusjuht Rabi algusaegu.

Ligi üheteistkümneaastase tegutsemise jooksul on kellade tootmine ettevõttes oluliselt muutunud. „Ise me enam rasket metallitööd õnneks ei tee,“ tõdeb Rabi. Kuid kuidas kellad siis valmivad?

Lühidalt näeb protsess välja nii: kõigepealt visandab Janno idee paberile, mis läheb siis ühele graafikavõlurile, kes selle 3D-s realistlikuks joonistab. Seejärel valmib prototüüp, paranduste ring ja alles siis hakkavad nad tootmist planeerima. „Eestis on meil oma kellassepad, kelle oleme ise välja koolitanud ja kes need komponendid siis lõpuks kelladeks kokku panevad,“ sõnab Rabi, lisades, et vajalikke komponente tellivad nad üle kogu maailma.

Aastate jooksul on neidki tabanud kriisid. Peamine ja kõige karmim oli koroonaaeg. „Kindlasti polnud see nii hea aasta, kui oleks võinud olla,“ tõdeb Roodi ning lisab, et tollased plaanid olid suunatud eelkõige ekspordile ning need tuli siis kiirelt lokaalseks ümber mängida. Nii mõnigi koostööpartner seda aega üle ei elanudki. Eestis ei saa hinda küsida Koroonaaeg muutis olukorra tarnete maailmas väga kriitiliseks. Kui ku-

Fotod Anni Õnneleid, Stanislav Moshkov, Virgo Haan / AEGAON; Põhjala, erakogu

nagi tundusid mehhanismi tootjate laod põhjatud, siis enam päris nii ei olnud. Tegid tellimuse ja siis hakati sulle seda alles tootma. Kõik ülejäänud komponendid valmivad täielikult eritellimusel.

„Kui kusagil nendes protsessides midagi venima jääb või valesti läheb, siis me kannatame,“ selgitab Roodi. Kuigi täna on seis parem, ei ole olukord tema sõnul enam see, mis ta oli enne pandeemiat.

Tänane hinnasurve pitsitab neidki. Septembris otsustasid nad, et esialgu veel hindu ei tõsta. Katsusid tõusnud kulude katteks müüki suurendada. Senise tasuta kellade saatmise pidid nad siiski tasuliseks muutma. „Logistika hinnad on väga

kiire ja suure tõusu teinud,“ nendib Roodi.

Rabi lisab, et hinnastust tuleb üldse väga hoolega kaaluda. „Kui Rolex tõstaks mõnel mudelil hinda 10 000 euro võrra, siis ei juhtuks nende jaoks suurt midagi. Kui AEGAON kirjutaks oma hindadele nulli lõppu, siis võiksime kuu aja pärast uksed sulgeda,“ toob ta näiteks ning lisab, et nende kellasid ei saa maailma mõistes kuidagi kalliteks pidada.

„Kindlasti saaksime hakkama tuhandeid eurosid maksvate kelladega, aga paraku ei saa me endale ühegi summa eest osta selleks vaja minevat saja aasta pikkust ajalugu ega Eestile traditsioonilise kellatootjamaa kuvandit nagu Šveitsil või Saksamaal.“

Esimesed mudelid panime veel ise kokku, aga kui sa seda väga ei oska, siis võtab ühe kella kokku panek aega kaks kuni kolm tundi. Kellassepad saavad hakkama vähem kui tunniga.

Nii tulebki neil ekstra pingutada, et kvaliteet oleks premium -hinnaklassi brändidega võrdväärne. Tulevikusuunana soovivad nad Eestist ka rohkem välja liikuda.

Estonia1918 kell on rikaste ja kuulsate kätel

Kellaäri on Eestis siiski laiem kui vaid AEGAON. Tartlane Tõnis Leissoo on Estonia1918 kaubamärgi all kellasid valmistanud kümmekond aastat. Huvi kellade vastu sai Leissool alguse juba lapsepõlves. „Olin siis kuue- või seitsmeaastane. Mu vanaisal oli terve sahtlitäis kellasid ja neid oli väga huvitav vaadata,“ meenutab Leissoo. Tema vanaisa ja isa olid hariduselt insenerid ja neile meeldis asju ise teha. Oma rolli mängis aga ka see, et tol ajal – nõukogude ajal ja Eesti taasiseseisvumise alguses – ei olnud midagi saada.

Leissoo esimene kell oli Casio, mis on tänaseni populaarne. „Patarei kestis kaheksa aastat ja seda toodetakse siiamaani,“ sõnab Leissoo. Tal on see kell ka praegu alles. „Rihma pidin vist vahetama, aga muidu katki ei läinudki,“ ütleb ta.

Kellasid valmistas Leissoo varem hobi korras. Alguses modifitseeris olemasolevaid ajanäitajaid. Näiteks tekkis tal tunne, et vahetaks näiteks sihverplaadi ära. Kuna ta töötas va -

RIKKAD JOOKSEVAD TORMI: Kellameister Tõnis Leissoo klientide seas on Eesti ärimeeste koorekiht.

rem IT-valdkonnas, sai kellasid lahti võetud ja kokku pandud ka Zoomi-koosolekute ajal. Kui hakkas lähenema Eesti Vabariigi 100. aastapäev, mõtles Leissoo, et võiks päris kella teha. „Ja siis ma tegin Wõitleja,“ ütleb ta.

Kellad läbivad porganditesti

Ta pani kella üles keskkonda, kus inimesed said teha kingitusi Eesti Vabariigile. Wõitleja kell sai sealt tuule tiibadesse. „Inimestel tekkis huvi ja ma hakkasin tellimusi vastu võtma. Otsustasin, et ma teen Wõitlejat ainult sada tükki,“ meenutab Leissoo. Eeltellimused tulid täis kuu ajaga. Tellimuste täitmisele kulus umbes aasta. Pärast Wõitlejat tulid Maestro (oli plaanis teha 99 kella, kuid valmis sai vaid 35), Tasuja (sest Wõitleja järele oli suur nõudlus), Diplomaat, Aviaator, Insener (vaid 25 tk), Arhitekt ja President, mis on seni ka viimane avalik kellasari.

Leissoo teeb kõik Estonia1918 kellad tellimuse peale, ladu kui sellist ei eksisteeri. „Kui keegi tellib, peab arvestama, et ooteaeg on kuni kuu aega,“ ütleb ta. Töökoda asub Leissool Kesk-Eestis Oisus, sümboolselt Estonia puiesteel. Põhimeeskonna moodustavad Tõnis ise ja graveerija Viljo Marrandi.

Kõik kellad katsetab Leissoo ise järele ja igapäevaselt kannabki ta tavaliselt kõige viimast prototüüpi. „Mugavus on minu jaoks väga oluline – et kell istuks hästi käe peal, ei torgiks kuskilt, ei pigistaks,“ toob ta välja. „Mulle meeldib teha nn porganditesti. Võtad porgandi ja proovid seda mööda kella riivida. Kui porgandit saab kellaga riivida, siis järelikult see kell ei ole veel päris valmis,“ jutustab Leissoo.

Presidendist rikaste edetabelini

Aja jooksul on tekkinud ka püsikliendid, kuigi kellad on pigem maksejõulisele kliendile – kõige odavam neist, Diplomaat, maksab 1100 eurot, kõige kallim, Arhitekt, 2500 eurot. „Kõige esimese minu tehtud kella sai Hendrik Sal Saller. Minu kell on ka Taavi Rõivasel, Erki Noolel, Alar Karisel,“ nimetab Leissoo. Mees lisab, et kui „Äripäeva TOPis“ on viissada ettevõtjat, siis tema kliendid on neist

umbes sada, põhiliselt ärimehed ja pangategelased.

Kui vahepeal olid hästi populaarsed aktiivsusmonitorid ja nutikellad, siis see trend on praeguseks veidi vaibunud. „iWatch on suurel osal kollektsionääridest siiski olemas. Nad võib-olla ei räägi sellest, aga see on olemas,“ ütleb Leissoo. Aina rohkem kohtab aga seda, et ühel käel kantakse nutikella ja teisel „päris“ kella.

Suurem osa Estonia1918 kelladest on mehelikud, kuid Inseneri kell sobib nii naistele kui meestele. „Mul on sahtlisse päris palju disainikavandeid tehtud, aga ma tahan ikkagi seeriat teha, kuna sel on mingi mõte. Naistel on aga nii erinev maitse – neile ei meeldi, et samal peol on

kellelgi samasugune kleit,“ räägib ta. „Naised eelistavad personaalset lähenemist ja kellasid on seeriana raske toota.“ Leissoo naistele mõeldud seeriat aga ei välista – ühel päeval saab see siiski teoks.

Tuntud investor pani aluse uusimale tegijale

Suurärimehe ning investori Raivo Heina ja mehaanikainsener Dmitri Aleksandrovi tutvus sai alguse virtuaalmaailmas, kui neli aastat tagasi hakkas Aleksandrov jälgima Instagramis Raivo Heina. „Ma ei teadnud tollal üldse, kes ta on. Ta ei olnud siis veel ka sotsiaalmeedias nii aktiivne, aga mulle meeldis, et ta postitas kelladest pilte ja pani neid ka ise kokku,“ jutustas Aleksandrov. Ka esimesed ühised kellad müüdi maha just Heina Instagrami kaudu.

Kõige esimese minu tehtud kella sai Hendrik Sal Saller. Minu kell on ka Taavi Rõivasel, Erki Noolel, Alar Karisel.

Aleksandrovi huvi kellade vastu tärkas juba esimeses klassis. „Ma olen selline inimene, et ma pean teadma, mis kell on. Alates esimesest klassist on mul kell kogu aeg käe peal,“ ütleb ta. Kuid ajataju ei ole siiski ainus, mis ta kellamaailma sügavustesse viis. Täna on tal ka TTÜ mehaanika doktorikraad, seega sisemine kirg mehaanika vastu on ta viinud kõrgeima tasemeni.

Kirglikust soovist ise kellasid luua jõudis ta olukorrani, kus ta otsustas kirjutada endale täiesti tundmatule inimesele Raivo Heinale. Tavaliselt saab Hein selliseid kirju um-

KAKS ENTUSIASTI LEIDSID TEINETEIST: Ärimees Raivo Hein ja Dmitri Aleksandrov helikopteris häid ideid kogumas.

bes kümme tükki päevas, kõigil mingi idee, mille jaoks oleks investorilt raha vaja, et siis koos rikkaks saada. Aleksandrovil ei olnud seda mõtet. „Mina soovisin, et kui saame midagi suuremat tehtud, siis on äge ja kui ei saa, siis võtame seda kui hobi,“ meenutab ta.

Kriitikud ei tea, mida räägivad Kui Aleksandrovi algne idee oli hakata looma 3D-prinditud metallist kellasid, siis tänane tulem on hoopis klassikalisem – nahast rihm, metallist kellaümbris ja läbipaistev pealisklaas. Loomulikult ka enda disain. Üheskoos töötasid Aleksandrov ja Hein välja kaks põhilist disaini: Lembit ja Pilot. Mehaanik Aleksandrov selgitab, et kell Lembit on Diver ehk sukeldujate kell, mis on tehtud 1930. aasta allveelaeva stiilis. Kella ümbritseb suures osas pronks. „Ka allveelaev Lembitut ehitades kasutati suuresti just seda materjali.“

Diveri tüüpi kellad on maailmas väga populaarsed. Kui vaatad kellapoes ringi, siis iga tootja toodab kindlasti diver-mudelit ja kuigi mudel ise on väga universaalne, loob igaüks siiski omanäolisi kelli. See võib tema sõnul olla ka põhjus, miks nende kellasid avalikus veebiruumis nimetatakse teinekord „ülehinnatud ja kopeeritud Aasia prahiks“.

Niisiis on nendeni jõudnud jutt, et nende kellad meenutavad teiste tegijate toodangut.

„Kui vaatad näiteks Rolexit või Tudorit, siis nende seierid ja sihverplaatide kujud on ka väga sarnased. Diver-tüüpi kellade kuju on aga tekkinud juba 50ndatel ehk sa võid tõesti leida sarnase disainiga tooteid 300 euro eest, aga ka 4000 või 5000 eest. Detailid ja mehaanika on aga erinevad ja see mõjutab ka hinda,“ selgitab ta.

Kohalike meistrite töö

Teine kell ehk Pilot on pühendatud lenduritele. Raivo Hein on ise lendur ja sealt tuli ka idee. Selle kella omapäraks on see, et kui sa lendad ja päike on ere, siis peab see kell olema väga hästi loetav. Sel on veidi suuremad seierid ja numbrid ning need on sarnased lennukites kasutatavatega.

Kuidas üks Põhjala kell sünnib? Kõigepealt ostavad mehed üle maa-

ilma kokku erinevaid numbrilaudu ja kellamehhanisme. Kui vajalikud detailid on olemas, tuleb hakata kella näputööna kokku panema. Kui esialgsed visioonid nokitsevad Hein ja Aleksandrov ise kokku, siis müügis olevaid lasevad nad kokku panna siiski Eesti kellameistritel. „Esimesed mudelid panime veel ise kokku, aga kui sa seda väga ei oska, siis võtab ühe kella kokku panek aega kaks kuni kolm tundi. Kellassepad saavad hakkama vähem kui tunniga,“ ütleb Aleksandrov. Ka rihmad nende kelladele õmbleb üks Saaremaal tegutsev inimene.

Äriks veel kasvanud ei ole Aleksandrov peab kella kokkupanemist täppistööks. Kui nokitsemise osa on tehtud, siis tuleb kellad ka õigeks sättida ja see sõltub juba liikurist. On olemas seade, mis näitab, kui palju kell plussis või miinuses käib, ja sa pead ta võimalikult täpseks sättima. Kuna tegemist on mehaaniliste kelladega, siis töötavad need ka eri asendites veidi erinevalt. „Mehaaniline kell pole kunagi sama täpne kui elektrooniline kell. Päevas võib see anda 5–10 sekundit erinevust.“

Kellad nende jaoks suur äri ei ole. Ise peavad nad seda pigem hobiprojektiks ning tegelevad sellega eelkõige siis, kui inspiratsioon peale tuleb. „Masstootmist me ei tee, kvartalis

KUULSUSED

KANNAVAD: Tõnis Leissoo koos president Alar Karisega.

ehk 10–15 kella müüme. Samuti pole me sellega endale kunagi raha teeninud. Kõik raha, mis me müügilt oleme seni saanud, on läinud uute mudelite loomiseks,“ rääkis ta.

Täna on jätkuvalt nende siht just Eesti klient. Aleksandrovi ja Heina absoluutne unistus oleks aga luua päris oma disain. „Alates eelmisest aastast oleme otsinud konkreetselt kelladisainereid. Oleme aru saanud, et kui tahta teha midagi päris unikaalset ja oma, siis on meil vaja kogemustega inimest. Ma võin ise ka disaini välja mõelda, aga siis saan kiiresti aru, et seda on kas võimatu toota või on see lihtsalt liiga kallis,“ räägib kellatootja ning toob näite, kus nad lõid oma sihverplaadi idee. Siis öeldi neile aga, et sellise sihverplaadi omahind kellale oleks umbes 2000 eurot. „Me ei suudaks sellist kunagi maha müüa,“ nendib ta.

Maailmas on kelladisainereid omajagu. Aleksandrov on nendega ka rääkinud, kuid saanud vastuseks, et „unustage ära“. Nad pole isegi öelnud, kui palju koostöö maksaks. Disainerid on lihtsalt öelnud, et nad ei saa võtta uusi tooteid töösse.

Unistuse elluviimine läheks väga kalliks. Alginvesteering oleks 150 000 euro kanti ning kelli peab tellima sadades või isegi kuni tuhat korraga. „Unistus meil siiski on,“ ütleb Aleksandrov lõpetuseks.

Elamusi täis firmapidu

Elamusi täis firmapidu

Uued võimalused LaitseRallyPark’is

Uued võimalused LaitseRallyPark’is

Firmapidu kontserdisaalis, sportlik mõõduvõtt rajal või hoopis hubane saunaõhtuLaitseRallyPark’is leiame sobiva lahenduse ka sinu ettevõttele! Meil on nii palju erinevaid teenuseid, et sisustame sinu töötajate aja meeldivalt terveks päevaks või kauemakski.

Firmapidu kontserdisaalis, sportlik mõõduvõtt rajal või hoopis hubane saunaõhtuLaitseRallyPark’is leiame sobiva lahenduse ka sinu ettevõttele! Meil on nii palju erinevaid teenuseid, et sisustame sinu töötajate aja meeldivalt terveks päevaks või kauemakski.

www.laitserallypark.ee

www.laitserallypark.ee

www.laitserallypark.ee

www.laitserallypark.ee

LaitseRallyPark asub poole sõidutunni kaugusel Tallinnast

LaitseRallyPark asub poole sõidutunni kaugusel Tallinnast

LaitseRallyPark asub poole sõidutunni kaugusel Tallinnast

LaitseRallyPark asub poole sõidutunni kaugusel Tallinnast.

Tel +372 566 95819 e-mail

info@laitserallypark.ee

Unikaalne koolituspaik

Unikaalne koolituspaik

Uus Automaja LaitseRallyPark’is

Uus Automaja LaitseRallyPark’is

Suursündmuseks või väiksemaks seminariks, olgu tehnikahõngulise suunitlusega või mitte –uus Automaja LaitseRallyPark`is ootab sinu ettevõtet! Omanäolises hoones leidub lisaks koolitus- ja peopaigale ka unikaalsete autode kollektsioon.

Suursündmuseks või väiksemaks seminariks, olgu tehnikahõngulise suunitlusega või mitte –uus Automaja LaitseRallyPark`is ootab sinu ettevõtet! Omanäolises hoones leidub lisaks koolitus- ja peopaigale ka unikaalsete autode kollektsioon.

www.laitserallypark.ee

www.laitserallypark.ee

www.laitserallypark.ee

www.laitserallypark.ee

LaitseRallyPark asub poole sõidutunni kaugusel Tallinnast

LaitseRallyPark asub poole sõidutunni kaugusel Tallinnast

LaitseRallyPark asub poole sõidutunni kaugusel Tallinnast

LaitseRallyPark asub poole sõidutunni kaugusel Tallinnast.

Tel +372 566 95819 e-mail info@laitserallypark.ee

Magnaadile avas Runnel ühe aasta sees toimunud kahe exit ’i ehk ettevõtte müügi tagamaid, seda, milliste investeeringute poole ta vaatab, mis on talle ja tema kaas asutajatele edu toonud ning kuhu peaks Eesti riik edasi liikuma, ning märkis lõpuks, et äkki ei peagi enam uut äri ehitama. Veksleid ta välja jagada ei taha.

Esimene suurem exit ehk ettevõtte müük tuli Runneli jaoks 2022. aasta lõpus – 1,98 miljardi dollari eest ostis USA tehnohiid Trimble Saksamaa transpordihalduse tarkvaraplatvormi Transporeoni ja selle väikse õe Sixfoldi, millel Runnel oli üks kaasasutajatest ja kus ta töötas kuni tehinguni eri rollides. Sixfoldi teenust, kaubavedude reaalajas jälgimist ja sellel põhinevaid prognoose ning soovitusi, kasutasid sajad maailma suurimad tootjad, nagu Nestle, Coca-Cola, Saint-Gobain.

Kui palju ligi 2 miljardist dollarist jõudis lõpuks Runneli ning teiste Sixfoldi kaasasutajate kontodele, ta ei ütle ega tohigi öelda. Enda sõnul teenis ta piisavalt, et hästi ära elada ja vahelduseks oma huvidele keskenduda, kuid mitte nii palju, et raha haldamiseks endast targemaid inimesi palgata.

Lisaks temale olid asutajate ringis Märt Kelder, Magnus Hiie, Priit Haamer, Volkert Gasche ja Wolfgang Wörner.

Ajastusega läks hästi

Et Sixfoldi müük on tulemas, teadsid Runnel ja teised kaasasutajad juba ette. Exit’i tingimused olid kokku lepitud paar aastat varem, kui ettevõtte strateegia viidi Transporeoni omaga kokku. „Lõime nendega käed teadmisega, et mõne aasta pärast tuleb ühine exit ja meie osakute hind on otseselt sõltuv kogukäibest ja selle kasvust,“ ütleb Runnel. Teised asutajad lahkusid selle kokkuleppe paikasaamise järel, tema jäi Sixfoldi tootevaldkonda edasi vedama ja äri Transporeoniga integreerima.

Kõnelusi Transporeoni ja Trimble’i vahel hoiti Runneli sõnul saladuses ning nemadki said väikeosanikena sellest teada alles siis, kui tehing oli kokku lepitud. Märgid küll viita-

Ühe aastaga kaks exit’it teinud

Tõnu Runnel: alles otsin, kuhu raha panna

Kui varem on sariettevõtja, disainer ja fotograaf Tõnu Runnel pannud kapitali ainult enda ettevõtetesse, siis nüüd seisab ta silmitsi küsimusega, kuidas mitte lasta kapitalil ära põleda.

sid juba mitu kuud, et läbirääkimised võimalike ostjatega on käimas, ja uudiseid ei tulnud kaua oodata.

Ajastusega läks lõpuks väga hästi. Kogu idusektoris toimub nüüdseks jahtumine – rahastusvõimalused vähenevad ning ettevõtete väärtusi vaadatakse märksa kainema pilguga kui varem. Runneli sõnul on Sixfoldi valdkonnas – logistikasse läbipaistvuse toomises – sellele lisaks veel täiendav väike jääaeg. Suurimad konkurendid pole suutnud endise hooga ei kasvada ega ka rahastust kaasata. Enam ei ole toimunud konsolideerumisi ega muid arenguhüppeid nagu veel paar aastat tagasi.

„Nende märkide järgi arvan, et tõenäoliselt toimus tehing parimal võimalikul ajal. Juba kaasasutajate lahkumisel oli selge, et paremat exit’it kui see tulla ei saaks. Küll aga

olid võimalikud kehvemad stsenaariumid. Meil läks väga hästi,“ märkis Runnel.

Järgmiseks müüdi 16 aasta töö Järgmine väljumine tuli Runnelile ligikaudu pool aastat hiljem, tänavu juunis. Kohalik börsifirma, SMS-turundustarkvara arendav TextMagic ostis samade asutajate – Keldri, Haamri ja Runneli ning lisaks neile ka Toivo Annuse poolt 16 aastat tagasi asutatud veebilehtede ja e-poodide ehitamise platvormi Voog, mille algseks nimeks oli Edicy. Selle tehingu hind on teada: 1,1 miljonit eurot, millele lisandus Voo jaotamata kapital. Ettevõttest omas Runnel enne müüki ligi 24% suurust tükki. Teised suuremad omanikud olid kaasasutajad ning Tõnu vend Henn Runnel 9% osalusega.

KASPAR VIIRA

UUED VÕI VANAD

VÄLJAKUTSED? Tõnu Runnel tervitab uut elu, kus ei ole ühtegi iduettevõtet, aga ei välista, et naaseb veel vana armastuse juurde.

Juba 2009. aastal sattus Runnel ettevõttega Eesti Ekspressi veergudele, kus toonase nimega Edicyt nimetati Eesti üheks lootustandvaimaks idufirmaks. Eesmärk oli saada ükssarvikuks ning sihikule oli võetud USA turg.

Toonase kajastuse meenutamine paneb Runneli muigama, sest lehepinda sai ta enda sõnul seetõttu, et kõigepealt oli leht ennast lolliks teinud tema kunagise äripartneri sopakampaaniale platvormi andes. Nüüd tehti teistpidi ning tema asutatud ettevõte valati üle moosiga, mida nad polnud Runneli sõnul ära teeninud.

„Me olime saja tuhande kroonise käibega ettevõte. Jah, kõrval kõik teised põlesid finantskriisi taustal lihtsalt veel suurema leegiga ja nii mõnedki neist hukkusid,“ märkis Runnel ning lisas, et 2009. aasta oli tõeliselt raske aeg.

„Võib-olla see optimism oli meil silmades, lihtsalt kontrastiks ülejäänuga, aga numbriliselt me olime tol hetkel täiesti mõttetu külapood.“

Ekspressis jagas Runnel toona mitut ärimotot. Esiteks soovitab ta mõelda ambitsioonikamalt. Teiseks: müü!

Tagasi tavaliseks Eesti tarkvarafirmaks

USA turg jäi siiski vallutamata ning mõni aasta hiljem sai suure ambitsiooniga tehnoloogia-start-up’ist tavaline kasumlik väike tarkvarafirma. Kuna Runneli siht oli enda sõnul võtta suuri riske ning proovida ehitada suuri asju, jäi Voog aastateks lauale keeruliseks küsimuseks. Mõnda aega otsiti ettevõttele uut kodu, aga seda ei paistnud kuskilt.

2023. aasta alguses sai Runnel kõne inimeselt, kes aitas Priit Vaikmaal ( TextMagicu omanik ja juht –

Toim.) tuvastada ettevõtteid. Selliseid nagu Voog: äge toode, vahva tiim, ja mis võiksid olla elutsükli sellises järgus, kus osanikel võib olla huvi seda mõistliku hinna eest müüa.

Voo müümise tegi Runneli sõnul lihtsamaks see, et sinna pandud kapital oli aja jooksul tagasi teenitud ning omanikel polnud müümiseks psühholoogilist takistust. Juhul kui ettevõte oleks olnud halvas seisus, siis oleks ka nulliga selle ära andnud, sest nii on odavam kui kinni pannes, ütleb Runnel.

„Aga selle asemel on Voog jätkuvalt ägeda tiimiga päriselt toimiv ettevõte, laheda toote, päris kliendibaasiga,“ märkis ta. Oluline komponent oli seejuures, et tiimil ja tootel oleks uue omaniku juures tulevikku.

Kui enam kui kümnend tagasi jäi Vool USA turg vallutamata, siis TextMagicu mestis võetakse suund sinna uuesti. „See on esimene omandamise tehing, mis on osa TextMagicu grupi kasvustrateegiast, et tugevdada turupositsiooni eelkõige USAs,“ kommenteeris toona tehingut Priit Vaikmaa. TextMagicu põhituruks just USA ongi.

Ambitsioon peabki olema suur Nüüd märgib Runnel, et iga selline ettevõte tuleb teha ambitsiooniga jõuda ükssarvikuks. See aitab prioriteetsed tegevused õigesse ritta seada.

„Et sa teeksid kohe alguses õigeid otsuseid, valiksid toodet arendades kõige madalamal rippuvad õunad –lahendused, mis teevad kõige väiksema vaevaga kõige rohkemate klientide elu paremaks,“ märkis Runnel.

Voog on Runneli sõnul äge ettevõte ning inimestele meeldib seal töötada. Teenindada tuli tohutut hulka kliente ning oli ka uute klientide pealevool. Teisest küljest oli ettevõte õige väike ning manööverdamisruumi vähe. Meeskonna võtmeisikute lahkumisel oleks olnud neid keeruline sama headega asendada, sest ettevõtte käive ja väiksus oleks omad piirid saatnud.

Tööturul, kus põnevad uued start-up’id napsavad parima talendi, on rahulikult arenevatel ettevõtetel keeruline töötajate pärast konkureerida. Väga heade inimeste saamiseks on Runneli sõnul üks võimalus siiski olemas – osta selliseid start-up’e ja saada väärt tiim sel moel kaasa. Seda nägi ta Transporeonis, mis tõi laua taha nii Runneli kolleegid Sixfoldist

Foto Vallo Kruuser

kui liitis ka teisi tublisid inimesi, ostes ära mitu väikest idufirmat. „Tööturult Transporeon neid inimesi palgata poleks saanud. Nad oleksid pigem teinud oma start-up’i kui läinud suurfirmasse tööle,“ märgib Runnel.

Mõneti sarnane olukord on tema sõnul ümberpööratult ka Voos. Vägevad inimesed on samas ettevõttes ise üles kasvatatud ning tuli loota, et on miski, mille pärast nad veel ei lähe, vaid seovad ennast ettevõttega pikemalt.

TextMagicu ostuga tuli fundamentaalne muutus. Ühineti teise ettevõttega, kus tiim sai uue perspektiivi ja mis tõmbas Voogu veel mitu head inimest juurde. „Nüüd ei pea ma enam muretsema, et äkki pean Voogu ühel hetkel tagasi minema, kui praegused juhid lahkuksid,“ räägib Runnel. „Suurem tiim ja suurem kasvukiirus võtavad palkamisel varasemad takistused maha.“

„Nüüd on Vool uus kodu ja tugi seni katmata küsimustes,“ ütleb ta. Töötajate pärast pole muret, sest neil on veel põnevam kui enne. „Suurepärane. See oli see, mida me otsisime. Uus kodu tootele ja tiimile. Lisaks saime veel ka tasu senitehtud töö eest. Mis saaks paremini minna,“ ütleb Runnel mõni kuu hiljem.

Alati osa meeskonnast

Üks küsimus: kui lõpetaksid täna gümnaasiumi, siis mida edasi teeksid?

olemas programmeerija Priit, disainer Tõnu ning äri ennast vedas eest Märt. Igas järgmises ettevõttes alates Krabist meeskonna dünaamika paranes ning õpiti koos töötamist, märgib ta. See oli esimene kandev element kõigi ühiste ettevõtete juures.

Meeskonnana otsisid nad valdkonda, millega neil oleks endal kokkupuude ning mis oleks skaleeritav suureks äriks. „Väikeste ideede jaoks ei ole mahti, kui üritad globaalse ulatusega tehnoloogiaettevõtet ehitada,“ ütleb Runnel.

Äkki ei peagi rohkem midagi tegema?

Järgmise ambitsioonika idee ette võtmiseks võib samal tiimil naiivsust ja energiat hetkel nappida, nendib Runnel.

Aja jooksul on Runnel olnud kaasasutaja viies ettevõttes, neist neljas koos Märt Keldri ja Priit Haamriga. Enda isiklikku panust ta nende juures ei rõhutaks. Alati oli ta osa meeskonnast.

„Mitte, et ma kohutavalt tagasihoidlik oleksin. Lihtsalt Tiigrihüppe põlvkonna lapsena olen alati olnud osa tiimist, et töö tehtud ja vajalikud kompetentsid kaetud saaks. Isegi oma debüütraamatu tegin tiimiga,“ ütleb Runnel.

Priit Haamri ja Märt Keldriga alustas ta ühist teekonda juba oma esimeses, koolipoisina asutatud ettevõttes Krabi. Klassivend Märdi ja Priiduga asutati pärast Fraktal (2007), Voog (2007), Palleter (2015) ja Sixfold (2017) – viimaste juures lisandusid Magnus Hiie ja Wolfgang Wörner. Vajalikud komponendid olid Runneli sõnul meeskonnas olemas ning inimesed täiendasid üksteist.

Start-up’i klassikaline meeskond koosnebki n-ö häkkerist, disainerist ja hustler’ist ehk eestvedajast, müügimehest, märkis ta. Neil oli Palleteri näitel

„Ma olen generalist ning mul oli raske siis ja oleks raske ka täna valida seda ühte asja, millega edasi tegeleda. Läksin tookord õppima juurat, kuigi suurim huvi oli molekulaarbioloogia, ajaloo, disaini ja tehnoloogia vastu. Nüüd on suur huvi fotograafia ja kirjutamise vastu, aga ilmselt oleks minu jaoks endiselt õige valik õppida üht või teist baasala – juurat, mis annab teadmised ühiskonna toimimise kohta, või matemaatikat, mis annab teadmised universumi toimimise kohta. Aga mine tea – õnneks ei pea ma valima. Kindel on vaid, et läheksin ka täna ikkagi ülikooli – akadeemilist õhku hingama, uusi teadmisi omandama ja põnevate

inimestega tuttavaks saama.“

„Peab ikka sinisilmne olema, et teha start-up, ja see on öeldud kiitusena. See on päris raske töö ja vähesed ette võetud ärid õnnestuvad suurelt,“ lisab ta. Tõenäosus teha nii võimast asja nagu Bolt on Runneli sõnul peaaegu olematu. Võimalik on see ainult siis, kui sa oled korraga piisavalt naiivselt optimistlik, erakordselt nutikas ja terav ning täis pidurdamatut ambitsiooni. Siis vastu kõiki ootusi lähed, lammutad ja jõuadki kuhugi. Eestis on see vastu ootusi nüüd juba mitu korda juhtunud. Isegi kui on olemas suurepärane tiim ning imeline äriidee, siis ükssarviku-lootusega start-up’i tegemiseks vajaminev energia ja pühendumus on nii mastaapne, et siis jääks midagi muud elus tegemata. „Ilmselt on meil praegu liiga palju muid huvisid ja tegevusi ning ükski idee pole piisavalt magneetiliselt tõmmanud, et järgmist ühist äri ehitama hakata,“ märgib Runnel. „Ja kas ilmtingimata peabki. Nagu üks sõber ütles, tegelikult me kõik ju unistame, et saaks sellest järgmise tarkvaraettevõtte tegemise nõiarattast välja. Et saaks midagi muud ka teha. Mina teen praegu muud.“

matut ambitsiooni. Siis vastu kõiki ki kuhugi. Eestis on see vastu ootuku-lootusega meil

Runnelil ette otsustatud plaani. Prae-

Mida teha järgmiseks või järgmine aasta, selle jaoks pole Runnelil ette otsustatud plaani. Praegu kasvatab ta lapsi ja kirjutab. „And-

sin just raamatu välja ja see kogemus oli väga tore, mulle tõesti meeldis,“ ütleb ta.

„Vaatame, mis elu toob, kas hakkan järgmist tehnoloogiafirmat tegema või kirjutan veel. Kindlasti pildistan ja kirjutan, aga kas ka raamatuid – ei soovi veksleid välja anda,“ lisab Runnel.

Rahale on vaja koht leida Koos kahe exit’iga on Runneli lauale tulnud ülesanne saadud kapital investeerida. Kuna varem on ta paigutanud raha ainult iseenda ettevõtetesse, siis otsib ta tasakaalu, mitu ning millist otseinvesteeringut alustavatesse ettevõtetesse teha ning kui palju panna raha fondidesse.

Start-up’ide rahastamise turul on Runneli sõnul huvitavad ajad. Ettevõtete väärtused normaliseeruvad ning vaba raha on turul vähem. Tunne on, et äsja lõppenud pöörane pidu ei pruugi enam samal moel naasta, märgib Runnel. „Valitsused ja keskpangad on justkui piisavalt näinud, et vaba raha turule selliselt enam mitte paisata,“ lisab ta. Kui igapäevaelus on näha pöörast inflatsiooni ja raha väärtuse langust, siis investorina on seevastu tunda, et raha väärtus pigem tõuseb.

„Mina üritan alles oma esimesi samme teha. Leida viis, kuidas oma kapitali erinevates start-up’ides mitte ära põleda lasta. Mul ei ole nii palju vahendeid, et endast targemaid inimesi endale appi palgata. Seepärast vaatan muidugi osalt fondide poole, kus sellised targad inimesed töötavad,“ ütleb ta. „Seal on võimalik tootlus minusuguse väikeinvestori jaoks palju väiksem, aga ka võimalik kaotus on piiritletum.“

Näljaste põlvkond

Runneli põlvkonnale on tema sõnul edu toonud see, et tuldi 90ndate väga rasketest oludest, kus ei jäänud muud üle kui punnitada ja endale jalad alla saada. „Meie põlvkond oli näljane, kohati sõna otseses mõttes,“ lisab Runnel.

Praegu on olukord teistsugune. Palju enamatel inimestel on juba jalad all ja valikuvõimalusi rohkem. Ta vaatab huviga, mida see tähendab praegusele põlvkonnale: kas innovatsiooninälg vaibub või annab parem lävepakk noortele lihtsalt tugevama seljataguse järgmiste ükssarvikute te-

gemiseks. „Ma ei tea seda. See on põnev küsimus ja hoian silma peal.“

Ameerika Ühendriikide 500st suurima käibega ettevõttest on 44,8% asutatud esimese või teise põlve immigrantide poolt, leiab tänavu augustis uuendatud raport. Need on inimesed, kellel ongi suurem nälg ja vajadus endale jalad alla saada ja selle käigus nad kompenseerivad üle ja ehitavad võimsaid impeeriume, ütleb Runnel raportile viidates. Arvestades, et sisserändajad on ühiskonnas marginaalne osa, on nende esindatus edukate ettevõtete asutajate seas ebaproportsionaalselt suur.

Tuntuimad näited immigrantidest asutajatest on Apple’i asutaja Steve Jobs, kelle isa oli poliitiline emigrant Süüriast. Amazoni asutaja Jeff Bezos on Kuuba emigrandi poeg ning Tesla juht ja suuromanik Elon Musk on pärit Lõuna-Aafrikast.

„Ootan huviga, kas Eestis on sarnane tendents, et inimesed hakka -

vad hea elu peal rahulikumalt võtma, või mitte. Ja kas tuleviku asutajatest hakkab ka meil kunagi märgatav osa väljastpoolt Eestisse tulema. Ei tea,“ märgib Runnel.

Riigile on vaja uut rolli Riigi roll ettevõtete toetamisel on luua mugav, lihtne, arusaadav, stabiilne ning kutsuv regulatsioon ja keskkond. Aktiivselt sekkuda üldjuhul ei tasu, märgib Runnel. Seni on see hästi õnnestunud meie start-up’i-maastiku tekitamisel.

Kuid keerulisem on tema sõnul see, kuidas riigina toetada konkurentsivõimet kulukates riistvaralistes valdkondades. Selleks on Runneli arvates vaja õppida nii Taiwanilt, Singapurilt, Iisraelilt kui mingil määral ka Saksamaalt ja USA-lt – millist riigi rolli on vaja strateegiliste ning investeeringuintensiivsete valdkondade arendamisel.

Pahupoolena võib eraldi valdkondade doteerimisel juhtuda ka apsakaid, kus aidatakse eksisteerida ettevõtetel, kes tegelikult konkurentsivõimet ei saavuta.

Juba kaasasutajate lahkumisel oli selge, et paremat exit’it kui see tulla ei saaks.

„Tagantjärgi on tore vaadata, kuidas Taiwanist sai natuke juhuslikult riigi toel pooljuhtide maailma naba. Ma ei tea, mis tarkusi siit Eesti jaoks kaasa võtta,“ mõtiskleb Runnel.

See peaks olema aga Eesti järgmine eesmärk. Esimene pool ehk lihtne ja selge majandus- ning maksukeskkond on tema sõnul loodud, nüüd tuleb ühelt poolt vaadata, et seda ära ei rikutaks, ja teiselt poolt leida viis tarkvaraidudest kulukamate ja keerukamate kasvuvaldkondade inkubeerimiseks.

EDU SÜNNIB RASKETES OLUDES: Ootan huviga, kas Eestis on sarnane tendents, et inimesed hakkavad hea elu peal rahulikumalt võtma.

Foto Vallo Kruuser

Eesti ettevõtjate sajandi suurtehingud.

Suurimad tehingumiljonärid ehitavad

juba uusi superettevõtteid

Ärimaailma tipud ei piirdu ühe elutööga. Eesti ettevõtlusajaloo suurimate müügitehingute autorid ehitavad juba üles uusi ettevõtteid, millel on õnnestumise korral potentsiaal olla veelgi suurem rahamasin kui äsja müüdu.

TANEL RAIG

Eesti ettevõtjad on sellel sajandil müünud juba paarkümmend endale kuulunud ettevõtet, kus tehingu väärtus on küündinud vähemalt 50 miljoni euroni. Tehingunõustajad ütlevad, et pikema ajalooga hästitoimivate ettevõtete müügi põhjus on sageli isiklik – soov võtta välja elutöö tasu ja nautida vanaduspõlve. Viimase paari aasta jooksul on toimunud kaks tehingut, kus Eesti ettevõtjad on teeninud suurima tasu, kuid nende tehingute meisterdajad on kaugel teenitud rahaga rahuliku pensionipõlve nautimisest.

Eestlastest omanikud on saanud suurima raha Graanul Investi müügi eest. Jõukaks said Raul Kirjanen, Anders Anderson ja Andres Rätsep. Mehed ise oma teenitud rahast ja selle paigutamisest palju ei räägi, mistõttu täpseid müügist saadud summasid ei ole välja hõigatud, kuid mõned miljonid siia-sinna on eri allikate põhjal Kirjaneni teenitud raha suurusjärguks

Värske raha liikus nelja ettevõttesse

LightCode Photonics – Tartu Ülikooli fotoonikateadlaste loodud ettevõte, mis arendab maailmas ainulaadset tarkvarapõhist 3D-kaamerat, et asendada märksa kallimat lidaritehnoloogiat;

Gscan – arendab looduslikul kiirgusel põhinevaid 3D turva- ja veoseskannereid;

Powerup Fuel Cells – tegeleb vesinikkütuseelemendi väljaarendamisega;

Spacedrip – arendab olmereovee taaskasutust võimaldavaid veepuhastusroboteid.

nimetatud 371 miljonit eurot, Andersoni puhul 288 miljonit ja Rätsep olla kasseerinud 73 miljonit eurot.

Kuna raha on palju, siis palgatakse selle eest hoolitsema investeerimismeeskonnad, mille eesotsas üsna prominentsed juhid. Kirjaneni raha on OÜs Biofuel, mille etteotsa palkas ta Alexela endise juhi Andreas Laane. „Biofuel on eraettevõte ning meil pole tavaks oma siseseid otsuseid ja tegevusi kommenteerida,“ kordab Laane lauset, mida on ka varem meedias öelnud huvilistele, kes on Eestis enimteeninud ärimeeste edasiste investeeringute kohta küsinud.

Nii ei saagi me teada, miks soetas Biofuel eelmisel aastal konteinerite ja muu kauba vedamiseks laeva või miks oli just nüüd hea investeerida kinnisvarasse Ameerikas. Need investeeringud nimetati ära Biofueli majandusaruandes. Eestis on ettevõte omandanud 10 miljoni euroga osaluse päikesekatuseid tootvas firmas Solarstone. Eelmisel kuul avas Solarstone selle raha abil Euroopa võimsaima päikesepaneelide tehase. Sellel aastal viis Biofuel lõpule hemodialüüsi teenust pakkuva firma Renalis Kliinikud omandamise. Kindlasti ei saa öelda, et Kirjanen vaid puhkust nautida sooviks.

Ka Kirjaneni äripartnerite rahapaigutuste kohta on info üsna lakooniline. Andersonile kuuluv Neoinvesteeringud on Graanul Investi müügist laekunud raha eest soetanud mõned ärihooned. Rätsepale kuuluv Renergy paigutas eelmisel aastal 30 miljonit eurot fi-

nantsinstrumentidega kauplevasse investeeirmisfirmasse Sarto Capital.

Elutöö number kaks

Meeste kõige enam Eesti majandusse panustavaks investeeringuks võib pidada oma liistude juurde jäämist. Esiteks säilitasid nad endale 20% Graanul Investist. Osalust ettevõttes jagasid mehed omavahel samamoodi, nagu oli nende käes kogu Graanul Invest (Kirjanenil umbes pool, Andersonil 40% ja Rätsepal ligikaudu kümnendik). Kirjanen on öelnud, et kümne aasta pärast peab nende 20protsendiline osalus olema rohkem väärt, kui nad said praegu 80% Graanul Investi müügist.

Teiseks lõid mehed ettevõtte, millele nähakse ette väga suurt tulevikku. Tooraineks on endiselt puit. Selle väärindamisel minnakse Graanul Investi põhiäriks olnud pelletist palju kaugemale. Juba enne Graanul Investi müüki lahutasid nad pelletiärist ettevõtte nimega Fibenol. Eesmärk oli välja töötada tehnoloogia, millega eraldada puidust väga väikese keskkonnajäljega ja minimaalsete kemikaalide abil ligniin. Kui see õnnestuks, oleks selle äriline perspektiiv tohutu. Kõrge puhtusastmega ligniin sobib kasutamiseks alates ehitusmaterjalidest kuni kosmeetikani. Rahaliselt jätaks see pelletitootmise kaugele maha. Puidugraanulite hind on suurusjärgus 150–200 eurot tonn, puidusuhkrute või ligniini väärtus on vähemalt viis korda suurem.

Eestlaste sajandi suurtehingud

(Suurimad tehingud alates 2000. aastast)

733 miljonit eurot.

Graanul Invest

Aasta 2021

Graanul Investi senised omanikud Raul Kirjanen (ca 50%), Anders Anderson (ca 40%) ja Andres Rätsep (ligi 10%) müüsid enamusosaluse Euroopa suurimas puidugraanulite tootjas (12 tehast Euroopas ja Ameerika Ühendriikides) rahvusvahelise varahaldusettevõtte tütarfirmale Apollo Global Management. 733 miljonit eurot said mehed müügihetkel rahas, läbi erinevate optsioonide on tasu ilmselt veelgi suurem. 20% Graanul Investist jäeti siiski endale. Kirjanen on öelnud, et loodetavasti on see 20% kunagi rohkem väärt kui praegu müüdud 80%.

320 miljonit eurot. Utilitas

Aasta 2018

Graanul Investi üles ehitanud meeste uus äri jätaks graanulitootmise rahaliselt kaugele maha.

Tallinna soojakuningas Kristjan Rahu müüs 85% ettevõttest. Ostjaks infrastruktuurifond European Diversified Infrastructure Fund II. 15% osaluse säilitasid Utilitase senised omanikud ja juhtkonna liikmed. Rahu oli küll Utilitase suuromanik, kuid mitte ainus omanik. 2014. aastal oli Rahu energeetikakontserni kaasomanikeks teinud kontserni viis tegevjuhti loovutades neile 12,32protsendilise osaluse. Suurimaks kaasomanikuks oli Priit Koit, kellele kuulus Utilitasest kokku 6,2%.

300 miljonit eurot. Baltic Classifields Group

Aasta 2019

Margus Linnamäe enamusosalusega UP Invest viis lõpule kuulutusärisid (Autoplius.lt, Aruodas.lt, Skelbiu.lt, CVBankas.lt, KV.ee, City24.ee, City24. lv, Osta.ee ja Soov.ee – kuus koguvad kokku üle 50 miljoni külastuse) koondava Baltic Classifield Groupi müügi. Ostjaks oli fondihaldur Apax Partners, mis tegi kuulutusäri omanikuks endale kuuluva Leedus registreeritud Antler Group UAB. Hinda ei avalikustata, kuid tehingu väärtust on hinnatud suuremaks kui 300 miljonit eurot.

EESTLASTE AU JA UHKUS: Hansapank on tõeline Eesti edulugu, mis pani alguse nii mõnegi mehe ja naise jõukusele.

280 miljonit eurot. Hansapank

Aasta 2005

Swedbank omandas Hansapanga. See läks Rootsi pangale maksma küll

SUUR LADU PEALINNAS: Raul Kirjanen Graanul Investi 6000ruutmeetrises puisteainete laohoones Koplis.

Foto Karin Kaljuläte

Foto Sven Arbet

KOOSTÖÖS TÄHE RAAMATUPIDAMISBÜROOGA JÄÄB

TEIE ÜLESANDEKS VAID ALGDOKUMENTIDE KOKKU KOGUMINE JA ÜLEJÄÄNU EEST HOOLITSEME JUBA MEIE.

OLEME RAAMATUPIDAMISETTEVÕTE, KES KESKENDUB NII VÄIKESTE, KUI KESKMISTE ETTEVÕTETE ÄRIARENDAMISELE JA EESMÄRKIDE TÄITMISELE PAKKUDES RAAMATUPIDAMIST TEENUSENA.

10 PÕHJUST, MIKS VALIDA TÄHE RAAMATUPIDAMISBÜROO

USALDUSVÄÄRSUS – võite olla kindlad, et Teie raamatupidamisarvestus vastab seadustele, on korrektne ja õige. Tagame kon dentsiaalsuse.

KLIENDILE ORIENTEERITUD – seadused ja kliendi soovid on meie töö aluseks. Töö käigus lähtume just kliendi konkreetsetest vajadustest ning lähtuvalt sellest loome igale kliendile just neile sobiva lahenduse kõige paremaks informatsiooni vahendamiseks.

KÄTTESAADAVUS – meie kontor on avatud igal tööpäeval kell 8.30–16.30, mis tagab Teile alati ligipääsetavuse oma dokumentidele ning võimaluse suhelda raamatupidajaga.

EKSPERTNÕUANDED – tasuta saab nõu küsida raamatupidamis- ja ettevõtlusalastel teemadel.

ÕIGEAEGSUS – vajalike andmete edastamise järel võite olla kindlad, et Teie ettevõtte aruanded saavad tähtaegselt koostatud ja esitatud.

KOKKUHOID – Teil puuduvad kulutused raamatupidaja töövahenditele ja -koolitustele.

RATSIONAALSUS – maksate ainult selle eest, kui palju on tehtud tööd Teie dokumentidega.

PROFESSIONAALSUS – Teie paberitega tegelevad kogenud raamatupidamispro d.

TÄPSUS – midagi ei jää märkamata, raamatupidamine on alati korras!

SÕBRALIK TEENINDUS – lahked ja positiivsed raamatupidajad on büroos igal tööpäeval.

Hea uudis on, et tehnoloogia ongi toimima saadud ning kevadel käivitas Fibenol Imaveres katsetehase. Tehase juht Peep Pitk ütles toona, et üle 400 ettevõtte on nende toodangut juba testinud ning nad ootavad masstootmist. Selleni läheb küll veel aega. Aasta lõpuks loodetakse planeerimisprotsessi alustamiseks välja valida kuni miljard eurot maksva esimese tehase asukoht – Eesti või Läti. Tulevik ei ole muidugi vaid ühe tehase projekt, vaid laienemine üle kogu maailma.

Raha jagus kõigile

Legendaarse heldusega said tuntuks 320 miljoni euro eest Utilitase enamusosaluse müünud Kristjan Rahu ja väikeaktsionärid. Müügitehingust saadud rahasummast kingiti igale ettevõtte töötajale tänutäheks 50 000 eurot. Tõsi, 20 000 eurot võttis riik sellest endale. Kuid eduka müügitehingu teinud ärimehed andsid enda käest ära ikkagi 13 miljonit. Kristjan Rahu raha investeeriva valdusfirma UG Investments juht on taas tunnustatud mees – endine maksuameti juht Valdur Laid. Nende suurematest tehingutest on teada enamusosaluse omandamine puidufirmas Thermory. Tehingu üksikasjad jätavad osapooled muidugi enda teada. Lisaks võib ära märkida parkimisteenuseid osutava ASi Ühisteenused ostmise G4Silt. Tehingu hinnaks on nimetatud 6 miljonit eurot. Möödunud aastal saadi enda kätte ka suur osa Audide müügist ja hooldusteenustest, ostes 50% ettevõttest Fourings. Need kõik on aga rahulikud rahapaigutused juba toimivatesse äridesse.

Tulevikuärile panustamiseks võib pidada konkureerimist ühele väiksena tunduvale riigipoolsele toetusele. UG Investments koos Utilitasega võitis Keskkonnainvesteeringute Keskuse konkursi vesiniku tarneahela pilootprojekti arendamiseks. Konkursi võiduga saadi 5 miljonit eurot, et panna Utilitase Tallinna elektrijaama juures püsti vesinikutootmise katsetehas, mille toodang peaks jõudma Tallinna taksodesse. Projekt võiks tulemuseni jõuda juba järgmisel aastal. Lõppeesmärk ei ole siiski vaid mõne Tallinna takso varustamine vesinikuga. Utilitasel on väga suured ambitsioonid meretuuleparkide rajamisel. Usutavasti saab mõni neist ambitsioo-

1,7 miljardit eurot, kuid eestlaste ja Hansapanga asutajate osaks sellest summast jäi 280 miljonit eurot. Vähemalt kroonimiljonäre tekkis meile sellest müügist tuhatkond.

191 miljonit eurot. Olympic

Aasta 2018

Kasiinoäri Olympic EG suuromanikud Armin Karu ja Jaan Korpusov müüsid aktsiad erakapitalifirmale Novalpina Capital. Raha said mehed oma müügist vastavalt 136 miljonit ja 55 miljonit eurot. Tol ajal olid need suurimad summad, mida Eesti ettevõtjad olid oma firmade osaluste müügist teeninud. Väikeaktsionärid ootavad aga tänaseni, sest tunnevad, et nemad said haleda tünga.

177 miljonit eurot. Sylvester

Aasta 2003

Sylvester müüdi kahes osas Stora Ensole. Tehingu summat ei ole avaldatud, kuid Äripäev on Sylvesteri kunagiste aktsionäride investeerimisfirmade majandusaasta aruannete põhjal välja arvutanud hinnaks 177 miljonit eurot. Kontserni rajaja Mati Polli on tehingut nimetanud unikaalseks ka maailma mastaabis, sest kunagi varem ei ole metsatööstuses korraga müüdud nii suurt tootmisvõimsust.

105 miljonit eurot. Skype

Aasta 2005

Skype ei olnud päris Eesti ettevõtjate ettevõte, kuid selle asutamisel lõid kaasa Toivo Annus, Ahti Heinla, Jaan Tallinn ja Priit Kasesalu. Kui Skype 2,6 miljardi euroga eBayle maha müüdi, sai tasu ka Eesti meeste investeerimiskeha Ambient Sound Investments. Majandusaruandest nähtub, et 46,4 miljonit eurot saadi rahas ja 58,6 miljoni eest anti neile internetioksjonifirma eBay aktsiaid.

100 miljonit eurot. CrabCad

Aasta 2014

Eesti üks esimesi ja siiamaani tõenäoliselt väljapaistvaim idufirma müügitehing. Ettevõte müüdi 100 miljoni euro eest 3D-printerite valmistajale Stratasys. CrabCadi olid asutanud noored insenerid Hardi Meybaum ja Indrek Narusk. Müügitehingu raha nad kõike endale siiski ei saanud. Üsna pea pärast ettevõtte

asutamist lisandusid omanike ringi elektroonika- ja kommunikatsiooniseadmete hulgimüüja Astrec ja Eesti Arengufond, kumbki 11,79 protsendiga. Enne ettevõtte müüki kaasati 13,6 miljonit dollarit ka riskiinvestoritelt.

72 miljonit eurot. Transiidikeskus

Aasta 2018

Saksamaa sadama- ja logistikakontsern Hamburger Hafen und Logistik (HHL) ostis Eesti transiidiärimehelt Anatoli Kanajevilt Muuga sadamas tegutseva konteineräri ettevõtte Transiidikeskus. Müügisummat osapooled välja ei hüüdnud. Kui kõrvalt vaatajad hindavad tavaliselt müügist saadud summasid tegelikust suuremaks, siis seekord olid analüütikud oma pakkumistes liiga tagasihoidlikud. Ostusummaks pakuti näiteks 50,4 miljonit eurot. Hiljem selgus HHLi majandusaruandest, et Kanajevi investeerimisfirmale maksti 72 miljonit eurot.

70 miljonit eurot. Milrem

Aasta 2023

Araabia Ühendemiraatide kõrgtehnoloogiaettevõte EDGE omandas Eesti kaitsetööstuse lipulaevast Milrem Robotics 51%. Milremist ligi veerandit omanud Saksamaa kaitsetööstusettevõte Krauss-Maffei Wegmann oma osalust müüa ei soovinud, mistõttu omandas EDGE osalusi Eesti investoritelt, kuni saavutas enamusosaluse. Milremi üks asutajaid ja suuremaid erainvestoreid Kuldar Väärsi kinnitas, et EDGE’i makstud summa ületas napilt 70 miljonit eurot. Lisaks Väärsile kuuluvad Milremi erainvestorite hulka teiste seas ka Jüri Käo, Heldur Meerits, Taavi Veskimägi, Urmas Past jt.

Foto Karin Kaljuläte

ANATOLI KANAJEV: On teinud suurima tehingu transiidiäris, müües Muugal asuva konteinerterminali Saksa logistikafirmale.

• Paindlik tööjõurent usaldusväärsest ettevõttest;

• Kvalifitseeritud spetsialistid ja lihttöölised pikemaks ja lühemaks perioodiks;

• Keskendume kliendi vajadustele;

• Personaalne lähenemine igale tellimusele;

• Üle 5-aastane kogemus ja asjatundlik meeskond.

KASUTA NORDSTAFF OÜ TEENUSEID OMA EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS KA SINA!

ESITA MEILE VÄLJAKUTSE :

+372 513 3522

INFO@NORDSTAFF.EE

WWW.NORDSTAFF.EE

MTR LUBA STR000866 (RENDITÖÖJÕU VAHENDAMINE)

nidest ka teoks. Ilmselt on meretuulepargist tulev energia vaja salvestada ka vesinikku ja seejärel toimetada see tarbijani. Sama ahel kehtib ka kõigi teiste meretuuleparkide kohta, mistõttu on suureks abiks kogemus vesiniku tarneahela opereerimisel, maksab olla selles valdkonnas esirinnas. Rahalised mahud vesiniku tarneahelas on tulevikus suuruses, mida seni ei ole Eesti energiamajandus näinud.

Müügid toidavad start-up’e Advokaadibüroo Cobalt tehingute töögrupi juhi Peeter Kutmani sõnul on kogu tänane edukas Eesti start-upkeskkond loodud suuresti raha ja kogemuste pinnalt, mida omal ajal Skype’i asutajad, esimesed töötajad ja optsioonide omanikud hilisema exit’i pealt teenisid. See vaib püsib Eesti ärimeestes tänaseni. Väljudes edukalt (suurte rahasummadega) mõnest oma ettevõtmisest, vaadatakse endiselt põnevamate start-up’ide poole.

Selle aasta üsna vaikse tehinguturu üks silmapaistvamaid müüke tehti kohe aasta alguses, kui Eesti kaitsetööstuse lipulaeva Milrem Robotics enamusosaluse ostis Araabia Ühendemiraatide tehnoloogiagrupp EDGE. Senised osanikud teenisid müügist kokku 70 miljonit eurot. Suurima osa sai Milremi asutaja Kuldar Väärsi. Ta ütles kohe, et vaatab kätte saadud raha paigutamisel uuesti start-up ’ide poole. Soovitavalt kaitsetööstusega seotud firmasid.

Augusti lõpus sai Väärsi oma lubadust kinnitada. Ta rääkis Delfi Ärilehele, et on viimaste kuude jooksul analüüsinud väga erinevaid Eesti iduettevõtteid, nende tehnoloogiaid ja tooteid. Investeeringute tegemisel lähtus ta tehnilisest innovatsioonist, mis annab tema sõnul tootele kõrgema lisandväärtuse ja sellega ka turueelise rahvusvahelises konkurentsis.

Lisaks oli tal plaanis liituda 2CVenturesi fondiga, mis on suunatud puhta majanduse tehnoloogiatele, et vähendada majanduse keskkonnajalajälge nii Eestis kui kogu maailmas. Kiiret teenistust ta investeeringutelt tänases majandusolukorras ei looda, vaid hindab tehnoloogiate pikaajalist väärtust. „Lühiajaliselt on majanduskeskkond kindlasti keeruline ja iduettevõtetel liiga kerge ei ole,“ nendib ta.

62,6 miljonit eurot.

Silmet

Aasta 2011

Valga Group müüs haruldaste muldmetallide tootja Silmeti Molycorpile. Valga Groupist kuulus 42,86% ekspeaminister Tiit Vähile. Paraku tehingu eest saadud tasuga väga ei vedanud. Raha sai Valga Group vaid 10% Silmeti aktsiate eest, 6,1 miljonit eurot. Ülejäänud 90% eest tasuti Molycorpi aktsiatega. Tehingu hetkel oli nende väärtus 56,5 miljonit eurot. Paraku hakkas Molycorpi aktsaite hind kiiresti langema. Juba aasta lõpuks oli nende väärtusest järel vaid 22,79 miljonit eurot.

56 miljonit eurot.

Starman

Aasta 2016

Starmani müügi saaga oli üsna keeruline ja ootamatute pööretega. Lõpuks maandus see 155 miljoni euroga Soome telekommunikatsiooniettevõtte Elisa omandusse. Eestlastest asutajad Indrek Keevallik ja teise asutaja Peeter Kerni pärijad said tehingust vastavalt 17 miljonit ja 39 miljonit eurot.

53 miljonit eurot. Silberauto

Aasta 2019

Silberauto müük Vehole oli üks tehingutest, kus arvati, et elutöö müünud Väino Kaldoja teenis palju enam. Tehingu hinda ei avaldatud, mistõttu spekuleeriti, et Veho maksis Mercedese sõidukeid müüva ettevõtte eest 120–150 miljonit eurot. Silberauto majandusaruandest selgus lõpuks, et ettevõtte eest maksti vaid 53,6 miljonit eurot.

50 miljonit eurot. Maksekeskus

Aasta 2022

Luminor ostis Eesti Postilt (55,65%), Inbankilt (29,79%) ning Olsson & Nielsen Nordicult (12,03%) Maksekeskuse. Riigifirma pääses tänu Maksekeskuse müügile 2022. aastal kindlana näinud 9 kuu kahjumist. Inbanki omanike hulgas on aga Eesti aktsionärid eesotsas Priit Põldojaga. Delfi Ärileht on Inbanki majandusaruandele tuginedes välja arvutanud, et ka Maksekeskuse müügihind ulatus üle 50 miljoni euro.

Tähelepanuväärsed müügitehingud

Selle sajandi 23 aasta jooksul on Eesti ärimehed teinud muidugi palju enam ettevõtete müüke. Suure osa tehingute hinda aga ei avalikustata ning ilmselt enamik neist ei küüni siiski ka 50 miljoni euroni. Tõstame esile siiski veel paar tähelepanuväärset tehingut.

2001. aastal ostis Soome kaubanduskontserni Kesko tütarfirma Ruokakesko OY Eestis tuntud odavmüügiketi. Lidlit meil toona veel ei olnud, kuid oli seda kopeeriv Säästumarket. Keti loonud Indrek Prants ja Sven Mansberg andsid Keskole üle 16 kauplust. Tänaseks on nendest kauplustest saanud Mini-Rimid, osa neist kauplustest on ka suletud.

2011. aastal omandas Alexela Energia poole Ida-Virumaa ühest suurimast tööandjast Kiviõli Keemiatööstusest. Põlevkivitööstusettevõte kuulus Toomas ja Raivo Tammele. Tehingu hinda ei avaldatud, kuid Alexela Energia aruandest võib lugeda, et ettvõtte 50protsendilise osaluse eest maksti 30,2 miljonit eurot.

CV-Online ja selle asutaja Raivo Hein on Eesti ärielus tuntud nimed. CV-Online’i müüki 2012. aastal Alma Mediale peetakse Raivo Heina rikkuse loojaks. Võrreldes mõne teise artiklis väljatoodud Eesti ettevõtja müügitehinguga CV-Online’i müügis väga suuri summasid siiski ei liikunud. Alma Media aruandest võib lugeda, et personaliotsingu platvormi eest maksti vaid 5,2 miljonit eurot.

Pipedrive’i müük aastal 2020. Eestlaste loodud ettevõte. Võimalik, et üks suuremaid Eesti ettevõtete müügitehinguid. Müügiväärtus on konfi dentsiaalne, kuid on pakutud, et hinnaks kujunes lõpuks 1,5 miljardit dollarit. Paraku pole keegi suutnud jälile saada, kui suur oli eestlaste osalus müügi hetkel. Ettevõttesse oli kaasatud mitmeid kordi riskiinvestoreid ja eestlaste enda osalused olid peidetud ettevõtete rägastikku.

Tulevikuärile panustamiseks võib pidada konkureerimist ühele väiksena tunduvale riigipoolsele toetusele.

Suuri tehinguid ei ole oodata

mastaabiga tehingu ettevalmistamisest,“ kinnitab Jesse.

Keeruline on tema sõnul ka öelda, millal Graanul Investi tehing ületatakse, ilmselt jääb see aega, kui majandus on jälle kasvutrendis. Müügiks küpseid ettevõtteid otsides tuleks tema meelest jälgida tehnoloogia, telekommunikatsiooni, tootmise, infrastruktuuri, energeetika, kaitsetööstuse ja meditsiini sektoreid.

Tänavune aasta ettevõtete müügitehingute turul on olnud loid. Advokaadibüroo Sorainen ühinemis- ja ülevõtmiste valdkonna juht Piret Jesse kinnitab, et tehinguturu aktiivsus on nii tehingute arvult kui väärtuselt eelmisest aastast väiksem. Globaalne majanduslangus, sõda Ukrainas, energiakriis, intressimäärade tõus – kõik on mõjunud ka tehingute turule. Kõige enam on Jesse sõnul mõjutanud finantsvahendite kallinemine ja selle mõjude käes ägavad eriti kinnisvara- ja startup-sektor.

Sama kinnitavad ka Cobalti tehingunõustajad. Peeter Kutmani sõnul on Graanul Investi mastaabiga ettevõtteid Eesti turul mitmeid. Hetkeolukord näitab aga, et tehingumaastikul ollakse praegu ettevaatlikud. Suurima potentsiaaliga ettevõtteks peab ta selles kontekstis Eesti turul Bolti. Lähituleviku suuremad tehingud võiksidki tulla energia- ja tehnoloogiasektorist.

Ettevõtete müügid tegid rikkaks

Eesti ettevõtjate teenistused ettevõtete osaluste müügist. Osa summade puhul on tegemist meedias esitatud hinnangutega, mida tehingu osapooled ei ole kinnitanud.

370 miljonit eurot

Raul Kirjanen, Graanul Invest

300 miljonit eurot

Kristjan Rahu, Utilitas

288 miljonit eurot

Anders Anderson, Graanul Invest

234 miljonit eurot

Margus Linnamäe, Baltic Classifieds Group

136 miljonit eurot

Armin Karu, Olympic EG

73 miljonit eurot

Suurenenud on majandusraskustes ettevõtete müük. See muudab ka tehingute ilmet. Jesse selgitab, et tavapärase osaluse müügi kõrval muutub sagedasemaks varade müügitehing. Enamusosaluste asemel omandatakse vähemusosalusi sisuliselt enamusosaluste õigustega. Start-up’idele antakse raha pigem konverteeritava laenuna kui investeeringuna omakapitali, räägib Jesse. Seetõttu ei ole meil lähiajal oodata ka ühtegi Graanul Investi müügi suurusjärgus tehingut. „Hetkel ei tea me kõneleda ühegi sellise

Andres Rätsep, Graanul Invest

72 miljonit eurot

Anatoli Kanajev, Transiidikeskus

55 miljonit eurot

Jaan Korpusov, Olympic EG 53,6 miljonit eurot

Väino Kaldoja, Silberauto

39 miljonit eurot

Peeter Kerni pärijad, Starman 35,2 miljonit eurot

Toomas Sildmäe, Hansapank

32,5 miljonit eurot

Heldur Meerits, Hansapank

31,1 miljonit eurot

Urmas Nimmerfeld, Sylvester 31,1 miljonit eurot

31,1 miljonit eurot

Kaido Jõeleht, Sylvester

31,1 miljonit eurot

Mati Polli, Sylvester

30,2 miljonit eurot

Toomas ja Raivo Tamm, Kiviõli Keemiatööstus

28,1 miljonit eurot

Tiina Mõis, Hansapank

26,8 miljonit eurot

Tiit Vähi, Silmet

26,25 miljonit eurot

Jaan Tallinn, Skype

Peeter Mänd, Sylvester

26,25 miljonit eurot

Priit Kasesalu, Skype

26,25 miljonit eurot

Toivo Annus, Skype

26,25 miljonit eurot

Ahti Heinla, Skype

17 miljonit eurot

Indrek Kuivallik, Starman

Nimekirja peaksid kindlasti kuuluma ka Kuldar Väärsi (Milrem), Hardi Meybaum ja Indrek Narusk (GrabCad) ning Pipedrive’i asutajad, kuid info vähesuse tõttu ei ole võimalik nende teenitud summade suurust hinnata.

Allikas: kodumaised meediakanalid

STEBBYST SAAB NÜÜD SOETADA JA SEAL

HALLATA KOGU ETTEVÕTTE TÖÖTAJATE

TERVISEKINDLUSTUSE PAKETTE

Baltimaade suurim heaoluteenuste keskkond Stebby on lisanud platvormile võimaluse soetada ja hallata tervisekindlustuse pakette, mille abil saavad ettevõtted nüüdsest sõlmida tervisekindlustuspoliisi, pakkuda ka tervisekompensatsiooni heaoluteenuste soetamiseks ning näha samas keskkonnas ülevaadet kõigist lepingutest. See on ainulaadne võimalus kogu Baltikumis.

Et töötajad oleksid terved ja rõõmsad

Uus tervisekindlustuse moodul pakub kõikidele ettevõtetele võimalust soetada 360° Tervisekaitse pakette, mille kolm suunda täiendavad töötajate tervist ja heaolu vastavalt inimese eelistustele. Pakettide põhisuundadeks on sportimise toetamine, ravivõimalused ja üldiselt tervena püsimine.

Kuna universaalne tervisekindlustus töötajatele on muutunud tervisekompensatsiooni pakkumise kõrval tööandjatele igapäevaseks praktikaks, on lepingute tegemine ja poliiside haldus erinevate pakkujate, kindlustusmaaklerite ning raamatupidamise vahel tihti segadust tekitav ja ajamahukas. Samuti ei anna selliselt toimimine kindlust, et töötaja oskab pakutavaid hüvesid kasutada või oleks neist teadlik, mistõttu võib kogu toetus minna tööandja ja töötaja teadmata kaotsi.

Stebby lahendab murekoha ja pakub ühtset keskkonda tervisekompensatsiooni võimaluste valimiseks ning haldamiseks, olenemata sellest, kas töötajale pakutakse terviseteenuseid või -kindlustust.

Tööandja valida on kompenseeritavad teenused, kindlustuspaketid, hüvitatav summa ja kõik muu. Ülejäänu teeb platvorm, mis hoiab silma peal kulutustel, maksuvabastustel, pakub võimalust erinevateks raportiteks ning nõustab ettevõtteid ja kasutajaid tegema parimaid valikuid tervise heaks. Nii saab tööandja ühes keskkonnas hoida silma

peal ettevõtte tervisekulu tustel ning töötaja teha valikuid vaid mõne hetkega.

Stebby tegevjuhi

Kristjan Novitski sõnul on tervisekindlustuse haldamine koos tervisekompensatsiooniga ühes keskkonnas samm edasi tervema tööjõu ja ühiskonna suunas ning 360° Tervisekaitse võimaldab lihtsate pakettidega kindlustusteenuseid mugavalt kasutada.

Novitski sõnab, et tänu Stebby platvormi sellistele uutele võimalustele, nagu on tervisekindlustuse moodul ja ühes sellega 360° Tervisekaitse, saavad tööandjad panustada töötaja tervisesse lihtsasti hallatavas ja turvalises keskkonnas, olenemata töötajate arvust. Töötaja aga saab teha vastavalt pakutud võimalustele enda tervist silmas pidades parima valiku. „Kaob kogu varasem raamatupidamisele või kasutamata teenustele läinud aja- ja ressursikulu, kuna tööandja maksab vaid selle eest, mida töötaja päriselt kasutab,“ selgitab ta.

Valikut jagub kõigile

360° Tervisekaitse pakette pakutakse koostöös IIZI Kindlustusmaakler AS-iga, kellega leiti kõige paremad võimalused ühiskonna heaolu eest hoolitsemiseks.

KAITSE KÜBEROHTUDE

Fotod: Stebby

Viimase ja kõige värskema küberohtude kohta on äärmiselt oluline. Miks? kaitsta tundlikke andmeid, võrgus tegutsevad kurikaelad mitmekihiline tehnoloogia maailma parima tuvastamise

ESET aitab kursis olla Küberturvalisuse maailmas on et e evõte oleks teadlik kõige uuematest (ja targematest) riskidest, millega vases äritegevuses kokku puututakse. Varitsevaid ohte tundes on võimalik ära hoida – lihtne ja loogiline.

ESET Threat Intelligence võrgustikule, mis sisaldab globaalselt miljonit nii-öelda sensorit. Lisaks pidev töö parimate analüütikutega, aitavad pahavara tuvastada. Olgu viiruslikud programmid või kasvõi leheküljed, mille kaudu pahavara tatakse – lühidalt öeldes saab

Pakettide nimed on Ela Tervelt, Ravi Kiirelt ja Ole Hoitud. Nende igakuine hind jääb tööandja jaoks maksuvaba terviseedenduse piiridesse ehk kuni 33 eurot kuus. See omakorda tähendab, et ettevõtetele on tervisekindlustuse paketid maksuvabad, aidates vältida lisakulusid ja erisoodustusmaksu. Eesti maksusüsteem toetab terviseja spordikompensatsiooni pakkumist tööandjalt töötajale kuni saja euro ulatuses ühes kvartalis. Vastav seadus võeti vastu 2018. aastal ja seda võimalust on Stebby vahendusel kasutanud tuhanded tööandjad.

Tutvuge teenustega

Algselt ettevõttelt ettevõttele tervise- ja spordikompensatsiooni platvormina alustanud Stebby on nüüdseks kättesaadav igale inimesele, kes on huvitatud erinevatest tervise- ja sporditeenustest. Stebby kasutajad saavad mobiilirakenduse abil kiiresti leida, avastada ja soetada enda ümbruskonnas asuvaid erinevaid heaoluteenuseid.

Uuri lisa Stebby kodulehelt business.stebby.eu

Investeerimisguru,

kelle vastu panustamisest sai meem

Käised üles, lips ette ja kaamerad tööle. „Minu missioon on lihtne: et sa raha teeniksid.“ Welcome to Cramerica ehk just sedasi algab investeerimisguru Jim Crameri kaost täis persoonisaade „Hull raha“.

PRIIT POKK

aastasest telestaarist on saanud ühtaegu armastatud ja vihatud isik, kelle üle nii visatakse nalja kui ka valatakse ta tänusõnadega üle. Põhjuseid selleks jagub. Alustuseks ei saa üle ega ümber Crameri iseloomust, mis võib paljudele vastukarva käia: Cramer on olemuselt otsekohene,

kirglik ja jultunud. „Vali“ selle sõna igas varjundis.

Eesmärk on spordikommentaatorliku turuanalüüsiga haarata su tähelepanu valdkonnas, kus paljude tähelepanu on lihtne hajuma. Numbrid peletavad. See tähendab aga paratamatult, et meelelahutus võtab teataval määral sisu üle võimust.

oleks teinud, kui tal oleks olnud vaid raha, mida investeerida. Huvi lapsepõlves ei tähendanud aga seda, et ta läinuks kohe täisealiseks saades pankade või investeerimisfirmade ustele koputama, otsimaks endale rakendust.

Cramer leidis end hoopis Harvardist, kus tudeeris algul politoloogiat, hiljem õigust. Samal ajal töötas ta ka Harvard Crimsoni nimelises ülikooli väljaandes esmalt reporterina, hiljem peatoimetajana, saades seeläbi innustust jätkata oma karjääri ajakirjanduses.

Kuigi saate pealkiri pole viide tema enda hullumeelsusele, siis iseloomustab see vägagi hästi ka Cramerit ennast ning seda sugugi mitte negatiivses võtmes: Cramer on hullumeelselt armunud aktsiaturgudesse, suutes esitada katkematuid tiraade obskuursete aktsiate kohta, korjates mälusopist ajaloolisi viiteid. Vahet ei ole, millist aktsiat saatesse helistavad vaatajad talle ette söödavad. Kuigi tõsi, kohtab ka juhtumeid, kus Crameril pole arvamust, kuna pole ettevõtte tegemistega suutnud end kursis hoida. Kõrgetel pööretel töötamine on tähendanud ka seda, et läbipõlemine pole talle võõras.

loomustab see vägagi hästi ka Crase, suutes esitada katkematuid tiraaajaloolisi listavad vaatajad talle ette söödavad.

„Ta oli väga hea reporter, üsna lähedane sellele, mis ta täna on. Ta lihtsalt töötas väga kõvasti. Ta töötas rohkem tunde kui keegi teine,“ meenutas 1999. aastal Vanity Fairile Columbia ajakirjanduskooli emeriitdekaan Nicholas Lemann. „Küsimus ei olnud selles, et tal oleks olnud rohkem elegantsi. Ka mitte tema proosas või tema ajakirjandusliku uurimistöö kvaliteedis. See tulenes puhtalt produktiivsusest.“

Kodutu ajakirjanik

James Joseph Crameri teekond investeerimismaailmas sai alguse enam kui pool sajandit tagasi. Philadelphia lähedalt pärit mehe jaoks said aktsiad südamelähedaseks juba varajases nooruses, kui algklassides hakkas ta järge pidama tehingutel, mida ta

Näiteks oli Cramer hiljem Tallahasse Democrati väljaande heaks töötades üks esimestest reporteritest, kes kajastas sarimõrvari Ted Bundy tegusid Florida ülikoolis. Huvist valdkonna vastu üksi jäi väheks: ajakirjanduses töötamine polnud just eriti tulus, millele andis veel täiendava löögi tema korteri paljaks röövimine, mis tähendas, et rahakotis puhus lõpuks vaid tuul. Nii pidi Cramer elama enam kui pool aastat oma autos.

Läbimurde tõi aktsiavihjete jagamine Tagasi finantsmaailma tõi Crameri õpingute jätkamine Harvardis 1981. aastal, kuigi õpingute jätkamise eesmärgiks oli kõigepealt saada proku-

röriks. Cramer on hiljem kirjeldanud, et tundis sellal, et börs on ühe suurema ralli lävel, hakates seetõttu investeerima igat viimast ülejäävat senti, võttes mh selle tarbeks maksimaalses ulatuses õppelaenu. Inflatsioon oli selleks hetkeks USAs õilmitsenud juba kümnendi, mistõttu toonane föderaalreservi juht Paul Volcker asus intressimäärade radikaalse tõstmisega rünnakule. Möödas oli kadunud kümnend ja rohkemgi veel: 1982. aasta suvel oli S&P 500 indeks vaid

matu. See oli 1982. aasta suvel ning me olimegi uskumatu pullituru lävel, mis kestis 14 aastat. Selgus, et mul läks sellega täiesti täppi,“ on Cramer meenutanud oma investeerimiskarjääri algust PBSile.

„Ma ei ole küll targem kui turg, aga ma tunnen ära, kui turg on hea ning kui turg on halb. See on mu tugevus. See teeb minust professio-

Cramer seejärel ka Goldman Sachsi tööle, kuid finantsmaailma mõjuisikuks jõudis ta riskihaldusfondi Cramer Berkowitz asutamise abil 1987. aasta veebruaris. Fond teenindas rikkaid kliente, kellel oli vähemalt miljon dollarit investeerimiseks anda, kogusumma ulatus peagi sadadesse miljonitesse dollaritesse.

kübeke kõrgemal kui 1968. aasta sügisel ning aktsiad seetõttu põlu all.

„Ma olin nii enesekindel, et ma hakkasin oma telefoni automaatvastajasse igal nädalal lisama selle nädala aktsiavihje, kuna ma uskusin, et turg on sedavõrd usku-

naali, aga turg ise on kogu selle aja olnud vapustav ning ma pean turgu tunnustama, enne kui ma ennast tunnustan.“

Telefoni automaatvastajale aktsiavihjete jätmine tasus peagi ära, kui üks vihjete jälgijatest, Harvardi professor ja väljaande The New Republic omanik Marty Peretz, andis Cramerile hallata pool miljonit dollarit oma raha. Koostöö osutus edukaks, kahe aastaga teenis Cramer Peretzile 150 000 dollarit. Korraks põikas

Tulevane abikaasa päästis krahhist

maks. Õigel ajal müük aitas ka aluse

Kaheksa kuud pärast fondi asutamist tabas USA börsi krahh, kus S&P 500 indeks kukkus ühe päevaga, niinimetatud mustal esmaspäeval, enam kui 20%, kuid millest õnnestus Crameri fondil õnneliku juhuse läbi pääseda sisuliselt kriimudeta. Nimelt müüs fond eelneval nädalal peaaegu kõik aktsiad maha. Õnneliku väljumise põhjuseks oli teiselt kauplejalt, tema tulevaselt abikaasalt Karenilt saadud hinnang, et on oht, et järgmisel nädalal muutub senine börsilangus tunduvalt koledamaks. Õigel ajal müük aitas ka aluse panna edasisele edule.

Eklektiline kauplemine tõi edu Väidetavalt teenis Cramer Berkowitzi fond järgmise 14 aasta jooksul keskmiselt 24% tootlust aastas ehk umbes kaks korda rohkem kui S&P 500 sel

Foto s_bukley / Shutterstock, Anastasiia Smirnova/ Shutterstock

SOOJAD SUHTED: Donald Trump ja Jim Cramer on koostööd teinud mitmes asjus, sh osales

Cramer Trumpi saates „Mantlipärija“ seitsmes episoodis. Uurides

Cramerilt pärast Trumpi presidendiks saamist, kas ta on Trumpi pooldaja või vastane, sõnas ta, et ei kumbagi. „Minu agenda?

See on alati olnud sama: kõrgemad aktsiate hinnad.“

perioodil. Tootlusest on juba maha arvestatud krõbedad tasud, 20% kasumist. Sedavõrd suure tootluse täpsuse kohta puudub siiski usaldusväärne kinnitus, kuid edukas oli fond kindlasti. Parimatel aastatel teenis Cramer tasude pealt umbkaudu 10 miljonit dollarit aastas.

„Meie eesmärk on iga päev raha teha. Sellepärast me kaupleme,“ sõnas Cramer 1989. aastal väljaandele Fortune, kus kajastati tema ja ta abikaasa Kareni tegemisi. „Ma ei taha kunagi oma investoritele kirjutada, et me ei võtnud selles kvartalis turust osa, kuna meie hinnangul on turg liiga kõrgel. See ei ole meie teema.“

Finantsportaali MarketWatch kolumnist ja Crameri saadete korduv külaline Herb Greenberg on võrrelnud, et nad on Crameriga täiesti vastandlikud inimesed. „Mina vaatan asjadele peale selliselt, et mis saab valesti minna. Jim vaatab, mis võiks hästi minna. Jim vaatab, kuidas raha teenida. Mina vaatan, kuidas raha mitte kaotada.“

GQ ajakirjanik Alan Deutschman on kirjeldanud Crameri persooniloos, et pole võimalik täpselt kinni haarata sellest, mis on Crameri investeerimisstiil. Pole selgeid reegleid ega põhimõtteid, mis suudaks tema vaadet turule seletada. Cramer ise ütles, et tema stiil ongi eklektiline ning kameeleonlik, eesmärgiga kohandada strateegiat, lähtudes muutuvast turuolukorrast. Kõige tähtsamaks pidas Deutcshman tema kogemust ja uskumatut mälu ning selle põhjal tekkinud kõhutunnetust, millal turg

oli üle reageerinud. Tüüpilisel päeval tegi Cramer 100 tehingut aktsiatega ja 50 optsioonidega.

Näide liiga negatiivsest turureaktsioonist puudutas sigaretitootja Philip Morrist. Cramer ostis 300 000 firma aktsiat pärast seda, kui ühe päevaga kadus ettevõtte turuväärtusest 10 miljardit dollarit, tingituna ebasoodsast kohtuotsusest. Pärast suurt kukkumist aktsia taastus kiirelt, teenides Crameri fondile kiire kasumina miljon dollarit. „Morris on väga emotsionaalne aktsia. Inimesed kauplevad sellega emotsioonidest lähtudes, mitte kasutades aju,“ sõnas Cramer intervjuus.

Investorite usk lahtus Üheks kõige keerulisemaks aastaks Crameri fondi ajaloos kujunes 1998, kui S&P 500 oli peaaegu 30% plussis, aga fond jäi omadega aasta lõikes miinusesse. Pärast rasket kolmandat kvartalit saatis ta investoritele sedavõrd enesekriitilise kirja fondi edutuse kohta, et üks investor kartis, et Cramer tapab end ära. „Ma helistasin talle ja tahtsin teda rahustada,“ meenutas investor olukorda Vanity Fairile.

Olukord kulmineerus Crameri jaoks 8. oktoobril turu korrektsiooni ajal, mil hakkas tunduma, et pikale veninud pulliturg oligi lõppu leidmas. Eelnevad kuud olid toonud arenevate turgude kriisi ning riskifondi Long-Term Capitali väljapäästmise. Paanika käigus langes S&P 500 indeks päevasiseselt koguni 4,5%, hiljem küll mõnevõrra taastudes.

See oli ka juhtumisi päev, kui fondi investoritel oli parasjagu õigus taotleda raha välja võtmist, ning esimest korda seda ka tehti. Ja mitte vähe, usaldus Crameri vastu oli mõranemas, kuna turule suurelt allajäämine oli olnud sel aastal selge tõsiasi. Investorite põgenemine viskas aga veelgi õli tulle, kuna Cramer oli sunnitud tegema sundmüüke, et vabastada 50 miljonit dollarit investorite raha. Turu põhjas müük ei tulnud aga fondile kuidagimoodi kasuks, nii et isegi kui enne seda päeva oli fond olnud napilt plussis, siis hiljem enam mitte. Cramer nägi süüdlasena tema senist partnerit ning ühte lähimat sõpra Martin Peretzi, kelle raha haldamine oli ta ärile aluse pannud. Nii viitas Cramer, et Peretz oli ässitanud inimesi raha välja võtma, Peretz aga eitas seda.

Iroonilisel kombel juhtus edasi just see, mis kipub investeerimismaailmas ikka korduma ja korduma. Rahvamass lahkus, misjärel suutis fond järgmisel kahel aastal teha pika puuga ära ka S&P 500 indeksile, teenides 1999. aastal 47% ning 2000. aastal 28% tootlust. Meenutuseks: 2000. aastal kukkus S&P 500 indeks 10%.

Isa Cramerile: kui nii jätkad, sured sa enne kui mina

Dot-comi mulli lõhkemise ajal otsustas Cramer 2000. aasta lõpus lahkuda oma fondist, kuid põhjus selleks oli midagi muud: puhtakujuline läbipõlemine. Üheks pöördepunktiks osutus vestlus isaga, kus isa oli Crame -

Foto Marion Curtis / Starpix / Vida Press / Shutterstock

rile öelnud, et vaadates tema käitumist, on selge, et Jimi eluküünal kustub enne kui temal.

Cramer kirjeldas olukorda oma kirjutatud raamatut „(Wall) Streeti sõltlase ülestunnistused“ („Confessions of a Street Addict“) üle lugedes.

„Kahekümne aasta pikkuse aktsiatega kauplemise ajaloo jooksul moondusin kellestki, kes oli korralik, töökas tüüp ning kel oli palju erinevaid huvisid, virtuaalseks multikategelaseks, kes ei suutnud näha, et elus on rohkematki kui võitmine, esimesena lõpetamine ning kõikidele teistele mängus ära tegemine,“ kirjutas Cramer 2002. aastal.

Cramer lisas, et ta oli alati tunnetanud, et on oma tööst sõltuvuses. Narkomaania vormiks olid börsiettevõtted ja nendega kaasnevad arvud. Sellega kaasnes uskumus, et kui ta piisavalt palju töötab, siis suudab ta ennustada aktsiate sulgemishindu, teisisõnu, palju raha teenida. Üks hetk siiski asendus see teadmisega, et see pole võimalik, sest süsteemi suudaks üle mängida keegi, kes on temast palju tugevam ja targem – Karen Backfisch, tema abikaasa, keda mees hüüdis „kauplemise jumalannaks“. Kuid isegi Kareni abiga osutus töö Jimi jaoks rõhuvaks, seda küll tema enda tööharjumuste tõttu. See tähendas, et nooremate ja kiirematega sammu pidamiseks ärkas Cramer öösel kell 2.45, et sukelduda börsimaailmas toimuvasse. Eesmärk oli teha teistele pähe. Vähese une komme kandus üle ka hilisemasse ellu.

„Kuid ma ei teadnud, kui piinatud ma tegelikult olin, kuni ma lõpetasin oma neetud raamatu ja mõistsin, et mina olen see *%%&% kaabakas.“ Cramer nägi, et peeglist vaatab vastu lurjus.

Sedavõrd intensiivne lähenemine tähendas ka seda, et Crameriga oli kohati võimatu koos töötada: tal oli kombeks karjuda, sõimata, kontoris telefone ja arvuteid loopida ning töötajaid terroriseerida. Cramer ise tõdes 2005. aastal antud intervjuus, et sellega lõi välja tema vägivaldne loomus. „Jah, nii oli. Ma ei vaidle sellele vastu. Mul oli väga halb iseloom.“

Crameri firma aktsia kukkus kildudeks

Sealjuures jäi Cramerile fondi tööst

Mis on „hull raha“?

Crameri definitsiooni kohaselt on „hull raha“ selline raha, mida inimene saab vabalt aktsiatesse investeerida. See ei sisalda pensioniraha (USA mõistes 401K pensionikonto ja muu selline), muid sääste, võlakirju ega konservatiivsemaid dividendiaktsiaid. Ehk see raha, millega saad riske võtta.

väheks ja ta pani 1996. aastal aluse finantsportaalile TheStreet. See oli ka üks põhjus, miks Peretz loobus Crameri fondist, nähes, et portaal mõjub tähelepanu hajutajana. Grafomaanist Cramer kirjutas TheStreeti seitse-kaheksa blogipostitust päevas, et jagada oma mõtteid kuumade aktsiate kohta. Portaali kolumnisti töö hülgas ta lõplikult alles 2021. aastal kokkuleppe tõttu põhitööandja CNBC-ga. TheStreeti ühe omanikuna oli Crameril ka personaalne sissevaade dot-comi mulli, kui TheStreet läks 1999. aastal börsile. Ettevõtte turuväärtus oli tipus korraks 1,7 miljardit dollarit, kuid sellele järgnes krahh ja äriline vindumine. Börsiteekond lõppes 2019. aastal, kui ettevõte müüdi lõpuks maha sada korda väiksema summa ehk 16,5 miljoni dollari eest.

Kubiseb vastuoludest

Kui Warren Buffett on justkui investeerimismaailma Ivo Linna, musternäide, kellega naljalt keegi konflikti ei satu, siis Jim Cramer on olnud selle vastand. Põhjuseid selleks on mitmeid, mille illustreerimiseks võib tuua kaks näidet.

Esiteks on pidevalt olnud küsimus erinevates rollides, mida Cramer täidab: ühtepidi on ta ise professionaalne investor (nüüdseks küll vaid juhtides eelkõige heategevuslikku fondi), kuid samal ajal aktiivse kommentaatorina on ta sõnadel võimu mõjutada turgu ennast. Seetõttu sattus ta ka USA väärtpaberi- ja börsikomisjoni (SEC) uurimise alla, kui 1995. aastal kirjutas Washington Postis kolumni neljast aktsiast, mida ta omas ja armastas. Pärast seda, kui ta oli kirjatüki üle andnud lehe toimetajale, aga enne selle ilmumist, ostis Cramer suures koguses neidsa -

mu aktsiaid. See lahtiütlus (full disclosure) jäi artiklist välja. Hiljem hakkasid kolm aktsiat neist märgatavalt tõusma.

Cramer ei näinud olukorras huvide konflikti ja viitas, et ta ei teeninud selle pealt, kuna hoidis neid aktsiaid edasi. „Ma tunnistan, et kannan kahte mütsi korraga. Ma olen kommentaator, mitte ajakirjanik, kes üritab selgitada, mida ma näen. Ma ei soovita aktsiaid. Ma üritan õpetada inimesi, kuidas ja miks investeerida. Lugedes mu kolumne on võimalik seda selgelt näha,“ sõnas ta vastusena. Uurimine tuvastas, et Cramer polnud reeglite vastu eksinud.

Sarnane intsident leidis aset 1998. aastal, mil ta juhtis CNBC „Squawk Boxi“ saadet ja kutsus külla tehnoloogiafirma WavePhore’i juhi. Enne seda viitas ta saates, et oli müünud WavePhore’i aktsiat lühikeseks (ehk panustanud langusele), kuna aktsia oli absurdselt kõrgelt hinnastatud. Seejärel hakkas ta firma juhti agressiivselt küsitlema, mis tingis selle, et WavePhore’i aktsia langes päevaga 38%. Tegemist oli justkui ilmselge turumanipulatsiooniga ning CNBC peatas seetõttu Crameri tegevuse kanalis. Hiljem selgus, et Cramer oli ennast ebaselgelt väljendanud ning tegelikult polnud ta ise aktsiat lühikeseks müünud, vaid uurinud teistelt maakleritelt, kui palju seda tehakse. Neli nädalat hiljem tõi CNBC Crameri tagasi eetrisse.

Seejuures on Cramer ise ka avalikult kirjeldanud, kuidas riskihaldusfondid suudavad aktsiatega manipuleerida, kasutades selleks eelturul futuuridega kauplemist, kus kauplemismahud on oluliselt väiksemad. „Kui ma omasin oma fondiga lühikest positsiooni, mis tähendas, et tahtsin aktsiat saada allapoole, siis ma tekitasin teatud aktiivsust, mis võiksid futuure mõjutada. Selleks pole vaja palju raha. Sarnaselt, kui mul oli pikk positsioon ja tahtsin näidata, et asjad on natuke roosilisemad, siis ma läksin ja lükkasin pundi aktsiaid üles. Võib-olla panustasin 5 miljonit dollarit kapitali, et seda teha. Nüüd on turg suurem, võib-olla on vaja 10 miljonit, et asjad liikuma saada. See oli lõbus ja tulus mäng,“ sõnas Cramer 2007. aastal antud intervjuus. Samuti kirjeldas ta, et SEC

ei saa lõpuni turumanipulatsioonidest aru.

Cramerist sai meem

Teine vastuolu Crameriga puudutab tema ek spertiisi ehk... kui palju tasuks teda ja tema nõu üleüldse tõsiselt võtta. Cramer vastab oma saates regulaarselt kuulajate küsimustele, kas üht või teist aktsiat osta või müüa. Ta on selle juures sedavõrd palju puusse pannud, et temast on saanud sotsiaalmeedias omaette meem, inimene, kelle vastu tasub igal juhul panustada. Nii on X-s CramerTrackeri (tuntud ka kui Inverse Cramer) nimeline naljakonto kogunud enam kui veerand miljonit jälgijat, tuues esile Crameri möödapanekud. „Jälgin Jim Crameri aktsiasoovitusi, et sa saaksid vastupidist teha,“ kuulutab konto. Selle looja põhjendas väljaandele The Spectator, et hakkas seda tegema, kuna teda on alati võlunud, kuidas Cramer võib minna iga päev tele-eetrisse ning sisuliselt öelda välja ükskõik mida, ilma et sellega kaasneks vastutust.

HULL RAHA: Cramer kasutab oma persoonisaates aktsiate analüüsimise illustreerimiseks kõikvõimalikke rekvisiite.

Crameri valikuid – kas osta või müüa konkreetset aktsiat – analüüsides avastas ta, et neid on lihtsalt tohutus koguses, aastas keskmiselt umbes 2500. Enda üllatuseks leidis ta, et kuigi Cramerit järgides jääd sa küll S&P 500 indeksile alla, siis ikkagi oled plussis. Lisaks võis täheldada, et nende aktsiate kauplemismaht, millest Cramer kõneleb, kasvab umbes veerandi võrra järgmise päeva jooksul, näidates tema mõju. Samas tõdes ta, et Cramerit ta ei vihka, vastupidi. „Ilma temata poleks mul enda asja olemas.“

Crameri möödapanekutest on lugematul hulgal näiteid, seda nii viimastest aastatest kui ka ammusest ajast, kõiki siinkohal ei jõua käsitleda. Finantsfoorumites leiab korduvaid pilkeid Crameri pihta enam kui kahekümne aasta tagusest ajast. Näiteks suutis ta dot-comi mulli lõhkemise eel välja valida kümme aktsiat, mis talle meeldisid – üheksa neist firmadest olid peagi pankroti äärel.

Üks kuulsaim Crameri möödapaneku näide on 2008. aasta keva -

Foto Marion Curtis / Starpix / Vida Press / Shutterstock

del öeldu, kui ta kuulutas vastaja küsimuse peale – kas peaks olema mures investeerimispanga Bear Stearnsi likviidsuse pärast ning kas peaks raha sealt välja võtma –, et kindlasti mitte, Bear Stearnsiga on kõik korras. Paar nädalat hiljem kukkus Bear Stearns kokku. Cramerile heideti seetõttu ette nii vastutustundetust teema puhul kui ka seda, et aktsia purunes seejärel kildudeks. Cramer kaitses ennast, et ta vastas vaid kuulaja küsimusele, kas peaks raha võtma sõna otseses mõttes pangast välja ehk kas tema hoiused on kaitstud. Ta viitas, et sõnas konkreetses saatesegmendis, et ilmselt võetakse Bear kellegi poolt üle ja sedasi pole ka raha pärast muret. Iseenesest nii ka juhtus, panga ostis lõpuks ära JPMorgan Chase.

Võimalik investeerida sooviga panustada Crameri vastu Veel võib Crameri kohta näitena tuua elektriautode tootja Tesla: 2010. aas-

tal IPOt tehes sõnas Cramer enesekindlalt, et peaks aktsiat vältima iga hinna eest ning mitte mingil juhul ei tasuks seda osta. Tesla aktsia on IPOst alates enam kui 200-kordistunud, mida on tagantjärele tarkusena hea välja tuua. Eelmise aasta augustis soovitas Cramer minna all-in Tesla aktsiasse, pärast mida kaotas aktsia nelja kuuga 60% oma väärtusest. Pärast seda on küll aktsia osaliselt taastunud, olles alates Crameri soovitusest 13% vee all.

Eelmise aasta sügisel tipnes Crameri pilkamine sellega, et investeerimisfirma Tuttle Capital lõi spetsiaalse ETFi ehk börsil kaubeldava fondi Short Jim (aktsiasümboliga SJIM), mille eesmärk on raha teenida, tegutsedes täpselt vastupidi Crameri soovitustele. Fond sai börsil hakata tegutsema tänavu märtsis.

Iroonia on kõige selle juures muidugi see, et Crameri vastu panustamine pole olnud praktikas seni kuigivõrd edukas, vähemalt sellise metoodika alusel: otse vastupidi. Need, kes panid oma raha Crameri tegutsemise vastu, on omadega miinuses. Esimese nelja kuu järel oli Crameri vastu panustav ETF ligi 16% miinuses, septembri lõpuks oli miinus mõnevõrra siiski vähenenud, 2 protsendini. Samal perioodil on S&P 500 olnud 8,5% plussis.

Riskihaldusfirma Quantbase on loonud analoogselt ka tagasivaatava Inverse Crameri indeksi, kust selgub, et indeksi edukus tipnes umbes sel ajal, kui sotsiaalmeedia läks suuremas osas uuesti kihama Cramerist kui meemiinvestorist, ehk 2021. aastal. Sel hetkel ületas tema vastu panustamise indeks kindlalt turgu. Taas on see aga näide sellest, kuidas börsil võib eufooria millegi üle valusalt kätte maksta. Quantbase’i arvutuste kohaselt oleks Crameri vastu panustamine toonud alates 2022. aasta algusest 35% miinust, kui samal perioodil on S&P 500 indeks olnud umbes 10% punases.

Parkimine ei pea olema peavalu.

Aitame parkimist kuluefektiivselt korraldada selliselt, et mahuvad ära nii töötajad, kliendid kui ka partnerid.

Võta ühendust ja peame aru. europark@europark.ee

Esineb ka häid ennustusi Crameri möödapanekud on selles mõttes ka arusaadavad, et need on saate formaati justkui sisse kodeeritud: Cramer üritab iga nädal kümnete aktsiate tulevikku ennustada, mis tähendab, et palju sellest paratamatult peabki mööda minema. Sealjuures vahetab ta pidevalt oma hoiakuid, olles sealjuures oma hektilisusega justkui aktsiaturu kehastus. Aegajalt tunnistades ka möödapanekuid, kuna turg ei valeta.

CNBC saatejuht on aja jooksul suutnud siiski ka põhimõtteliselt täppi panna mõningaid suuremaid trende. Näiteks oli ta pulline kiibitootjate AMD ja Nvidia puhul enne nende viimaste aastate rallit. Eduka ja vägagi põhimõttelise näite võib leida ka finantskriisi eelsest ajast.

„Ma arvan, et olukord kinnisvaraturul on väga sarnane sellega, mis toimus 2000. aastal dot-comidega. Kõik arvavad, et kinnisvaraga pole võimalik kaotada. Tegelikult ma ei tohiks seda öelda, aga viimase viie kuu jooksul on inimestele hakanud koitma, et kinnisvaraga võivad asjad ka valesti minna,“ sõnas Cramer 2005. aasta novembris. Osalt oli Crameril õigus, osalt mitte: kinnisvaraturul hakkaski olukord peagi hapuks muutuma, vallandades finantskriisi, aga laias avalikkuses ei usutud veel pikka aega, et kinnisvaraturg võiks langeda.

Rahvamehest telestaar räägib saladusi

Kõikidest vastuoludest hoolimata on Crameri saade jätkuvalt eetris ning seda alates 2005. aastast, isegi kui reitingutes on võrreldes tippaegadega toimunud tugev langus. Crameri edu pole iseenesest üllatav: tema lähenemine, kuidas inimestele lähedale jõuda, toimib. Ta räägib asjadest selges keeles, nii, et ka tädi Maali aru saaks. Otsekoheselt ütleb ta, kas aktsia meeldib talle või mitte. Ta selgitab lahti, miks tal on üks või teine arvamus. Rahvamehena on Cramer personaalne, väljendab armastust oma kuulajate vastu, kes vastavad saatesse helistades samaga.

Kommunikatsioonistrateegia on üles ehitatud sealjuures barjääride murdmisele: Cramer rõhutab erinevas võtmes, et ta räägib asjadest, mida teised ei taha sulle rääkida ning

Cramer vahetab pidevalt oma hoiakuid, olles sealjuures oma hektilisusega justkui aktsiaturu kehastus.

kümne jala pikkuse toikaga“, siis üllatus-üllatus – võlub ta välja kümne jala pikkuse toika. Kui juttu tuli alumiiniumitootjast Alcoa, mässis Cramer ennast fooliumisse. Selleks, et rääkida spordirõivaste tootjast Lululemon, hakkas Cramer stuudios joogat tegema. Kui turg pakkus põhjust paanitsemiseks, tuli mängu õudusfilmist „Reede 13“ pärit karakter Jason Voorhees maski ja saega.

„Väärtusaktsiast loobumine on patt“

Ekstsentrilise käitumise varjus on Crameri põhimõtted siiski üsnagi lähedased traditsiooniliste käibetõdedega. Cramer armastab küll üksikaktsiaid, aga soovitab, et ta ei investeeriks üksikaktsiatesse enne, kui on investeeritud 10 000 dollarit ETFidesse USA pensionilahenduste kaudu.

mida sa koolis ei õpi. „Miski pole tähtsam, kui aru saada jõududest, mis liigutavad aktsiate hindu. Siseringist ei taha keegi, et sa neid asju teaksid. Nad ei taha sind võimendada, kuna siis muutub nende jaoks süsteemi üle mängimine keerulisemaks,“ mängib Cramer oma manifestis eksklusiivsuse peale, paotades justkui ukse saladuste maailma. Eesmärk on murda sisse elitaarsesse klubisse ning näidata, et investeerimine on ka tavalistele inimestele.

Abiks on ka meelelahutuslik lähenemine aktsiaturgude analüüsimises: nagu juba eespool mainitud, on stuudiokujunduses võetud tugevalt malli spordist, koos kellade ja viledega ning skoori jälgimisega. Cramer kasutab oma teksti illustreerimiseks rohkesti heliefekte, et anda edasi oma emotsioone ühe või teise aktsia suhtes. Suurtele punastele nuppudele vajutades kõlavad kõllidena näiteks kuulipilduja valang, karu ja pulli möire, rongiõnnetus, elektrišokk, piinakamber, halleluuja või osta-osta-osta.

Kohati loob ta sketše, mis on ameerikalikult üdini üle võlli: näiteks, kui oli juttu restoraniaktsiatest, oli stuudiosse toodud köögivarustus, pannid toitu täis – ta kasutas neid rekvisiidina. Kui mainib tekstis, et ta ei „puutuks seda aktsiat isegi mitte

Cramer rõhutab, et kui aktsiad ei huvita sind või pole selleks aega, siis tasub kuulata Tõnu Pekki ja investeerida laiapõhjalisse ja võimalikult madalate kuludega indeksifondi (nt VFINX). Nii nagu Warren Buffetti äripartner Charlie Mungergi, soovitab Cramer vältida n-ö odavaid, soodsalt saadaval rämpsaktsiaid, andes nõu otsida kvaliteetseid ettevõtteid tugeva bilansiga, isegi kui selle eest tuleb rohkem välja käia. Kasutades Mungeri sõnu, parem on osta suurepärast ettevõtet õiglase hinnaga kui head ettevõtet suurepärase hinnaga. „Väärtusaktsiast loobumine on patt,“ lisab mõtte sekka Cramer. Kannatus ja hajutamine on investeerimises ülitähtis, sa pead ootama, et investeering välja mängiks. Tähtis on usk ettevõtte põhiärisse.

Argitarkuse „osta-ja-hoia“ vastu oponeerib ta siiski: selle asemel tuleks kasutada strateegiat „osta-ja-teekodutöö-ära“, et ei magaks maha, kui midagi hakkab äri juures fundamentaalselt valesti minema. Tähtis on, et inimesed ise mõtleksid ning teeksid analüüsi põhjal oma valikuid. Ja veelgi olulisem: mitte kaotada usku aktsiaturgu, sest sinna süüvides avaneb põnev maailm, kus on võimalik ennast proovile panna.

„Mõned inimesed tahavad leida sõpru, mina tahan vaid teenida sulle raha. Minu töö pole mitte vaid su meelt lahutada, vaid sind harida ja õpetada, nii et helista mulle!“

KAITSE OMA ETTEVÕTET KÜBEROHTUDE EEST

Viimase ja kõige värskema info kogumine küberohtude kohta on tänapäeva ettevõtluses äärmiselt oluline. Miks? Ikka selleks, et kaitsta tundlikke andmeid, mida erinevad võrgus tegutsevad kurikaelad jahivad. ESET-i mitmekihiline tehnoloogia keskendub ennetamisele maailma parima tuvastamise kaudu.

ESET aitab kursis olla Küberturvalisuse maailmas on oluline, et e evõte oleks teadlik kõige uuematest (ja targematest) riskidest, millega igapäevases äritegevuses kokku puututakse. Varitsevaid ohte tundes on võimalik neid ära hoida – lihtne ja loogiline.

ESET Threat Intelligence toetub võrgustikule, mis sisaldab globaalselt 110 miljonit nii-öelda sensorit. Lisaks käib pidev töö parimate analüütikutega, kes aitavad pahavara tuvastada. Olgu selleks viiruslikud programmid või kasvõi veebileheküljed, mille kaudu pahavara levitatakse – lühidalt öeldes saab ettevõte

ESET-iga liitudes teada, kuhu mi e klikkida ja kuidas oma andmeid kaitsta.

Ettevõttel on võimalik valida erinevaid turbepakette, näiteks pilveruumi kasutavatele äridele on soovitatav pake ESET PROTECT Complete. See on kombinatsioon rämpsposti filtreerimisest, pahavaravastasest skannimisest, andmepüügivastasest võitlusest ja pilve liivakastist, mis aitab kaitsta organisatsiooni nakkuste ning sihitud rünnakute eest ja blokeerida uusi, seninägematuid ohte, eriti lunavara.

Pake aitab mitmekihilise tehnoloogiaga kaitsta ka ettevõtte tööjaamu ja

KAITSE KÜBEROHTUDE

mobiiltelefone. Andmekaitse on mõeldud nii Windowsile kui ka Mac OS-ile ning andmeid saab krüpteerida ühe klikiga.

Keskendudes pilvemaailmale

ESET Cloud Office Security pakub täiustatud kaitset Microso 365 rakendustele pahavara, rämpsposti või andmepüügi rünnakute eest koos ülima nullpäeva ohukaitse ja hõlpsasti kasutatava pilvehalduskonsooliga. Mida see täpsemalt tähendab? Näiteks kõigile ettevõtetele tu ava rämpspostiga tegelemiseks kasutatakse nüüd täiustatud ja auhinnatud mootorit, millel on parem jõudlus. Mis põhiline – teie postkast on puhas!

Viimase ja kõige värskema küberohtude kohta on äärmiselt oluline. Miks? kaitsta tundlikke andmeid, võrgus tegutsevad kurikaelad mitmekihiline tehnoloogia maailma parima tuvastamise

ESET aitab kursis olla Küberturvalisuse maailmas on et e evõte oleks teadlik kõige uuematest (ja targematest) riskidest, millega vases äritegevuses kokku puututakse. Varitsevaid ohte tundes on võimalik ära hoida – lihtne ja loogiline.

ESET-i turbepakettidest on võimalik leida just selline, mida ettevõttel oma igapäevases tegevuses kõige enam tarvis läheb. Kui tegeletakse suuremahuliste failide teisaldamisega pilve kaudu või on murekohaks hoopis lunavara ja konkreetsemad küberrünnakud, tasub õige lahendus leida just ESET-i abil.

ESET Threat Intelligence võrgustikule, mis sisaldab globaalselt miljonit nii-öelda sensorit. Lisaks pidev töö parimate analüütikutega, aitavad pahavara tuvastada. Olgu viiruslikud programmid või kasvõi leheküljed, mille kaudu pahavara tatakse – lühidalt öeldes saab

Küberturvet pakutakse lisaks ettevõtetele ka suurkorporatsioonidele ja eraklientidele.

Tutvuge teenustega

Pikaaegne tippjuht soovitab kõigil mõelda oma tervisele:

„Vanasti oli see nõrkuse märk“

nõrkuse märk“

RACHEL KAARE JUUDAS

Rkaikaid

Halvim tegevjuhi elus on loomulikult stress, mis kogu selle tegevusega kaasneb, see jätab alati jälje, leiab Data Prindi juht.

ahvusvahelise osalusega pakenditootja Data Print annab Tartus tööd 75 inimesele ja innustab noori avastama, et tööstus ei pea olema tolmune ja räpane töökeskkond. Firmat juhtiva Triin Anette Kaasiku sõnul pole kunagi tegemist olnud väga seksika valdkonnaga, aga see ei tähenda, et sektorile peaks kaikaid kodarasse loopima.

kondliku elu just selle linnaga.

JUHI TÖÖ VARJUPOOL:

Triin Anette Kaasikul on täna peamiselt fookuses tervisega seotud teemad.

Fotod Argo Ingver

Kaasik on läbi ja lõhki Tartu inimene. Sündis siin, õppis ning sidus kogu oma töise ja ühiskondliku elu just selle linnaga. „Ei saa üle ega ümber, et olen viielapselise pere kõige vanem laps. Ma arvan, et see on minu elu ja töökäiku väga palju mõjutanud. Midagi pole teha, tol ajal vanemad käisid täisajaga tööl ja pere esiklastele jäi rohkem kantseldamist ja organiseerimist. Kuidagi see läks loomulikku rada pidi edasi, koolis sain ka klassivanemaks.“

see läks loomulikku rada pidi edasi,

Tema suguvõsa juurtes on etteisa oli matemaatikaprofessor, kes rakeskuse ehk tõi esimesena Eestis-

selle tehnika kohta rohkem õppima.

duse, õppima palju erinevaid asju,

Tema suguvõsa juurtes on ettevõtlikkus sügavalt sees. „Minu vanaisa oli matemaatikaprofessor, kes rajas Tartusse Tartu Ülikooli arvutuskeskuse ehk tõi esimesena Eestisse arvuti. Ta suunati ka Ameerikasse selle tehnika kohta rohkem õppima. Tõeline mõtleja ja mõjutaja, kelle põhisõnum oli, et lapsed ja lapselapsed peavad saama võimalikult hea hariduse, õppima palju erinevaid asju, et tollases sügavas nõukogude ajas

oleks mingigi valik oma elus – valida, millist tööd me teha tahame.“

Tol ajal ei olnud veel väga popp oma lastele inglise keelt õpetada. Kaasik mäletab, kuidas nad vendadega vaatasid, et teised lähevad õue mängima, aga nemad käivad muusikakoolis ja võtavad inglise keele tunde.

Ema ja isa suur mõju

Kaasik ei kirjelda kõike seda viha ega pettumusega, olles tänaseks sellise kasvukeskkonna eest väga tänulik.

„Ka minu isa oli ülikooli õppejõud matemaatikas, ta oli isepäine, ei sobitunud üldse süsteemi. Me naersime, et ta pidevalt koostas ja leiutas midagi. Pani ka meid tavapärasest erinevaid lahendusi otsima. Meie lapsepõlv oli äärmiselt hea keskkond, veetsime suved isaga maal, sest tal olid ülikoolist suvepuhkused. Minu ema on arst ja suviti väga töine. Isa pidi oma lapsekarjaga midagi ette võtma, neile midagi põnevat leidma, panema nad nuputama.“

80ndatel meisterdas isa nende korterile uksekella, mis helina asemel tema häälega teatas: „Külalised-külalised!“ Tihtipeale vajutas hämmeldunud külaline seepeale veel paar korda kellanuppu. Huu-

moriga meenutatakse ka köögisuuruse katamaraani ehitamist omaaegses Annelinna korteris või maakoju hüdrojaama rajamist. „Tunnen puudust tema telefonikõnedest, mis tihtipeale algasid sõnadega: „Tere, isa siin. Mul on üks fix-idee…“

Kaasiku ema on nende suguvõsa tugisammas, tema väga heal eeskujul oskavad ka lapsed ühildada tööja pereelu. Tema väärtuste ja tege -

vuste tulemina on nende peres väga tihe suhtlus ja pidevalt ühised ettevõtmised, kuigi neid on kokku päris palju – Kaasiku emal on juba seitseteist lapselast.

Noor Sangari müügidirektor

Tol ajal ei räägitud mentorlusest kui sellisest, aga Kaasiku esimeseks tõsisemaks töökohaks oli Sangar. Mart Altvee, olles ise veel noor juht, kutsus ta 22aastasena müügidirektoriks kohta, kus oli tööl üle 500 inimese.

„Tänapäeval ei juhtuks seda eales, et tegevjuht ja müügidirektor on mõlemad 20ndates. See oli täpselt see hetk, kui ühiskonnas toimusid suured muutused, õppisime töö käigus. Elu õpetas,“ meenutab Kaasik.

Tänapäeval ei juhtuks seda eales, et tegevjuht ja müügidirektor on mõlemad 20ndates.

Talle meenub ka tootmisjuht Jaan Kallas, kes oli parim lugude vestja, keda ta on juhina näinud. Kaasikul on siiani meeles, et minnes mõnda õmblejat nende tähtpäeva puhul õnnitlema, küsis ta tootmisjuhilt üle – mida see õmblejanna teeb? Kes ta on? Mis talle tähtis on? Ning siis pidas Jaan sünnipäevalisele pika ja sütitava, samas väga isikliku õnnitluskõne. See läks inimestele hinge ja oli väga suureks tunnustuseks. „Saame inimestena sõnadega nii palju ära teha. Olen sõnakasutuses sellisest os-

PALJUDE KODUDE RIIULITEL: Data Prindist tulevad tuntud toodete etiketid.

kusest kaugel, aga õppisin oma sõnu läbi mõtlema.“

Välja lülitamine aina olulisem Kaasik arvab, et on juhina sihikindel ja eesmärgipärane, aga julgeb ka arvata, et austab inimesi. Ta ei ole üle laipade mineja, aga on samas nõudlik – igaüks peab oma rolli välja kandma ja oma panuse andma ühise eesmärgi saavutamisse. Tegevjuhina armastab ta seda, et saab ise kõikides protsessides osaleda, näha võimalikke muutusi.

„Olen alati seda meelt, et kala mädaneb peast – kui ettevõte ei arene, siis piduriks on juht. Kui pidurid oleks mujal, on ju juhi roll seal muudatusi teha. Halvim tegevjuhi elus on loomulikult stress, mis kogu selle tegevusega kaasneb, see jätab alati jälje. Seda toob kaasa alatasa sellele mõtlemine, et asjad läheks hästi ja veel paremini,“ räägib kogenud juht.

Stressi maandamiseks mängib ta golfi. Ta on leidnud sellise hobi, mis võtab kogu tähelepanu, vähemalt selleks hetkeks, kui ta mängib. Lisaks jalutab ta seda tehes umbes 10 000 sammu värskes õhus, keskendub ja kirub ennast, kui teeb rumala löögi. Kõik muud mõtted on eemal.

„Ma arvan, et see muutub meile kõigile iga aastaga järjest olulisemaks. Varem pidi igaüks ise vaikselt kuskil hakkama saama, see oli nõrkuse märk, kui ütlesid, et oled väsinud või läbi põlenud.“

Kõigile ei saagi meeldida

Kaasik on alati püüdnud oma tiimidele rõhutada, et kõik on võimalik –peame ise laiema pilguga vaatama, et nutikamaid lahendusi leida. Alati on väljapääs. Alati on lahendus. See ei pruugi alati ideaalne olla, aga ühel hetkel tuleb ennast kokku võtta

Näevad majanduse jahtumist

Data Print on Eesti suurim etiketitrükikoda, kus neid toodetakse väga erinevatele tootmisettevõtetele – valdavalt toidutööstusele, aga ka keemia- ja rõivatööstusele. Nad on osa Asteria Grupist ning üks nende kolmekümnest tootmisettevõttest Euroopas.

Pakendi- ja etiketiturg käib koos üldise majandusega. Kahjuks näevad ka nemad täna majanduse jahtumist. Kurvaks teeb Kaasikut see, et väga palju toimub langus just eksporditurgude arvelt.

„Konkurentsivõime mõjutab meid rohkem, kui üldiselt eeldatakse – mis see elektriarve maksmine siis ära pole? Aga olukorras, kui meie elekter on Soome omast kolm korda kallim? Ainuüksi selle pärast, et meie maksame sisendi eest rohkem, ei maksa keegi kallima toote eest,“ toob ta välja ja lisab, et eraettevõtjatelt oodatakse, et nad peavad ise hakkama saama. „Lõpuks saamegi, sest Eesti ettevõtjad on väga kohanemisvõimelised, aga see mõjutab meie majanduse heaolu.“

ja otsustada – nii on. Seda temalt juhina ka oodatakse. Ka nende meeskond on nagu väike läbilõige ühiskonnast: on neid, kellel paneb igasugune uus asi silmad põlema, aga mõnda teist peab kolm korda veenma. Kaasik arvab aga, et kui me kõik ühtemoodi mõtleksime – jumal teab, kuhu, kui kiiresti ja kui vales suunas siis joostaks.

„Kõige ootamatum õppetund on olnud muudatuste märkamine ja ära tabamine ning nende muutuste n-ö maha müümine. Nooremana oli tunne – mõeldud, tehtud. Tõenäoli-

Isa pidi oma lapsekarjaga midagi ette võtma, neile midagi põnevat leidma, panema nad nuputama.

selt muutus see aastate ja kogemusega. Kõigile ei saagi meelepärane olla, ühel hetkel tuleb otsustada ja otsus vastu võtta.“

Ta on kaugel sellest, et arvata, et juht on see, kes teab kõike kõige paremini. Talle on aastatega üha enam ka selgeks saanud, et lihtsalt ümmargust juttu ajades kaugele ei jõua. Kaks erinevat töökultuuri Tuleme nüüd aga korraks tagasi aega, mil Kaasiku karjäär algas. Peale ülikooli läks ta Tallinna, ühe aasta töötas majandusministeeriumis, aga talle tundus sealne elu liiga aeglane. Seejärel naasis ta Tartusse ning sattuski Sangari müügidirektoriks. Kaasiku unistus oli saada tootmisettevõtte juhiks ning avalikul konkursil kandideerides valiti ta Estiko-Plastari tegevjuhiks.

„Töötasin Estiko-Plastaris 14 aastat, siis võttis minuga ühendust personaliotsingufirma, kes selgitas, et Soome firma ostis Data Prindi Eesti omanikelt ning nad otsivad juhiks õiget inimest. Mul tekkis huvi tööta-

da rahvusvahelises firmas,“ meenutab Kaasik

Kusjuures koroonapandeemia ajal müüsid soomlased oma osaluse belglastele, nii et Kaasiku rahvusvaheline kogemus laienes veelgi. Kahel töökultuuril on tema sõnul suur vahe. Näiteks soomlaste jaoks on puhkus püha. Kui ta oli kontorist eemal, siis nii oligi. Keegi ei helistanud ega kirjutanud, kõik teadsid, et ta on puhkusel.

„Belgias on teisiti. Seal öeldakse:

„Ma tean, et sa oled puhkusel, aga kas sa õhtul koosolekul saad osaleda?“ Belglaste jaoks on inimene töine – kogu aeg. Seal on ka suurem arvulisele tulemusele orienteeritus,“ võrdleb Kaasik.

Kriisidest on kasu

Kaasiku kõige suuremad töövõidud jäid Estiko aegadesse, kus tal oli au olla n-ö ettevõtte ümberpööramise juures, kus tavaliste ehituskilede tootjast muudeti tehas toidupakendite tootjaks. Ta ütleb, et selles mõttes on kriisid alati kasulikud, et kui headel aegadel on tootmismaht pidevalt välja müüdud, siis isegi kui strateegianõupidamistel arutatakse vajadust veidi kurssi muuta, siis suhteliselt mugav on olemasolevaga jätkata.

Kui aga selg on vastu seina ehk

Kõigile ei saagi meelepärane olla, ühel hetkel tuleb otsustada ja otsus vastu võtta.

TEINE TÖÖKULTUUR: Kui belglased ettevõtte omanikuks said, muutus ka töökultuur oluliselt.

majanduskriisis on tellimuste maht miinimumini kukkunud, siis tuleb tegutseda. Sellistes olukordades on ka töötajaskonda lihtsam kaasa haarata muutustega kohanema.

„Headel aegadel kulub selleks ilmselgelt palju rohkem aega ja selgitusi. Majanduslanguse ajal, kui tööjõuturul on seis keerulisem, on töökoht rohkem hinnas ning valmisolek seniseid harjumusi ja ka töökohustusi muuta kergem tulema.“

Kuidas aga valmistuda suurteks tööstuse ja ettevõtte muutusteks? Kaasiku sõnul samm-sammult. Plaani pidades, läbi arutades, korrigeerides ja veel kord plaanides. Ilma arenguta aga ei saa ning seda teavad ja tunnistavad täna kõik ettevõtted.

Kaks murekohta

Kaasiku sõnul ei ole tootmissektor kunagi väga seksikas valdkond olnud. Suur tähelepanu iduettevõtlusele on tema meelest loomulikult tähtis, aga see ei tähenda, et tööstustele peaks kaikaid kodaratesse viskama.

„Tootmise laiendamiseks vajalik bürokraatia ajab hulluks, kui kogu asjaajamine ja kooskõlastused ning ustel kraapimine võtab aastaid. Tootmisettevõtted ei ole mingisugused tolmused ja räpased töökohad, see võiks olla ka noortele üks mõtlemiskoht. Üks võimalus karjääriks,“ ütleb Kaasik.

Noortele soovitab õppida ja katsetada

Triin Anette Kaasik on parimaid õpetussõnu saanud vanaisalt, kes innustas erinevaid asju õppima. Kui sul on erinevad oskused, siis on sul valikuvõimalusi rohkem. Ta soovitab noortel just sellele mõelda.

„Katsetage erinevaid asju, kuidas sa muidu tead, mida sulle päriselt teha meeldib.“

Millised on aga raamatud tema öökapil? Kaasiku sõnul täna paraku tervisealased – kuidas end tervena hoida. On ka lihtsalt ilukirjandust.

„Pean tunnistama, et mitte midagi sügavalt majandusalast. Hea meelega loen midagi head ja ilusat.“

Mida soovitaks Kaasik aga ärikooli lõpetajatele? Eelkõige palju katsetamisjulgust. „Küll siis tuleb raha ja kõik muu. Ja õppige – siis on teil võimalus valida, millist meelepärast tööd teha. Aga loomulikult ei saavuta ilma püsivuse ja sihipärase tööta midagi.“

Kes kolleegidest on kõige täpsem?

Saad teada, kui korraldad ettevõtte ürituse S-ARMSi LASKETIIRUS!

Lasketiir on avatud kõigile huvilistele. Laskepakett vali kodulehel!

Professionaalsed relva kasutamise kursused

• Relvaloa taotleja koolitus

Relvaseadus; ohutu relvakäsitluse teadmised ja oskused; täpse laskmise põhitõed ja oskused.

• Tulirelva ohutu käsitlemise koolitus

Ohutu relvakäsitluse teadmised ja oskused; täpse laskmise põhitõed ja oskused.

• Esmaabikoolitus

Töötervishoiu esmaabikoolitus (16 h); esmaabi teadmised ja oskused.

• Püstoli kursus algajatele

Inimestele, kellel puudub varasem kokkupuude tulirelvadega ja/või kes ei ole läbinud professionaalset relvade ohutu käsitlemise ja käitlemise õpet.

• Poolautomaatse vintraudse püssi kursus algajatele

Inimestele, kellel puudub varasem kokkupuude poolautomaatsete vintraudsete relvadega ja/või kes ei ole läbinud nimetatud relvade ohutu käsitlemise ja käitlemise kursust.

• Püstoli kursus edasijõudnutele

• Poolautomaatse vintraudse püssi kursus edasijõudnutele

Inimestele, kes on läbinud poolautomaatse vintraudse relva kursuse algajatele või kellel on eelnev kogemus ja kes oskavad relva professionaalselt ning ohutult kasutada.

• Taktikalise laskmise kursus

Inimestele, kes on läbinud püstoli kursuse edasijõudnutele ja poolautomaatse vintraudse relva kursuse edasijõudnutele.

Inimestele, kes on läbinud püstoli kursuse algajatele või kellel on eelnev kogemus ja kes oskavad püstolit professionaalselt ning ohutult kasutada.

• Tulirelva kasutamine piraatlike aktide ennetamiseks

Inimestele, kes kandideerivad või töötavad veetranspordi julgeoleku tagamisega seotud ettevõtetes.

• Lähikaitse operaatori kursus Kandidaatidele, kes soovivad töötada lähikaitse meeskonna liikmena kõrge riskiastmega maades.

• Püssi käsitlemise ja laskeoskuse test Inimestele, kes töötavad ametikohtadel, kus tuleb käsitleda tulirelvi.

• Enesekaitsekursus Enesekaitse – noarünnak.

Kõikide teenuste kohta leiad täpsemat informatsiooni: www.s-armsestonia.com S-Arms

LISAINFO: info@s-armsestonia.com tel 712 2035

Maailma rikaste ladvikul on olnud suurepärane aasta

Maailma rikaste esimese 20 seas on vaid 4, kelle vara maht on sel aastal kukkunud. Eriti võimas on olnud Elon Muski ja Mark Zuckerbergi minek. Üks uus täht on aga eredalt särama löönud.

Globaalselt koostatakse mitmeid ülirikaste nimekirju, kuid üks tuntumaid on Bloombergi miljardäride indeks. Oktoobri lõpu seisuga on seal esimese 20 seas 14 ameeriklast. Sooline tasakaal on veel enam paigast –esikümnes ei ole ühtki naist, kahekümne seas on neid kolm.

20 tipu vara väärtus on kollektiivselt kasvanud enam kui 310 miljardi euro võrra. Väga suure panuse sellesse annavad Tesla ja X-i omanik, ekstsentriline Elon Musk ja sama suure avalikkuse tähelepanu all olev Mark Zuckerberg, kes kahe peale toovad kolmandiku sellest võidust. 20 rikkama inimese vara koguväärtus on 1,89 triljonit eurot.

Tipus on vara kaotanud vaid Bernard Arnault, Mukesh Ambani, Julia Flesher ja Zhong Shanshan, kuid miinused on pigem väikesed, „vaid“ mõned miljardid.

Suurim kaotaja ilmselge

Selle aasta suurim kaotaja tundub olevat ilmselge, ehkki loo tegemise hetkel on veel kaks kuud aasta lõpuni minna. Kuid raske on näha, et keegi suudaks sellelt kohalt tõrjuda teist suurt India ärimeest Gautam Adanit. Ta on siiani üldarvestuses 22. kohal, kuid lühikeseks müüja Hindenburg Reasearchi poolt aasta alguses aval-

MEES NAHKTAGIS:

tuntud selle poolest, et talle meeldib esineda mustas nahktagis.

datud info Adani ettevõtte aktsiatega manipuleerimise ja raamatupidamispettuse kohta tõi kaasa tõelise kaose. Ühel hetkel oli tema vara väärtusest kadunud 69 miljardit dollarit ehk 60% kõigest, mis tal oli. Tänaseks on seis veidi parem, kuid mitte oluliselt. Suure edumaaga on ta enim kaota -

nud inimene planeedil Maa. Järgmised nimed selles seltskonnas jäävad Adanist maha kümnete miljarditega.

Uus täht ülirikaste taevas

Tabelit vaadates hakkab silma, et suurimad vara kasvatajad tulevadki esimese 20 seast ehk kõige rikkamad on vara kõige enam juurde lisanud. Kuid on ka kaks uut märkimisväärsemat tähte, neist üks särab eriti eredalt.

See on Jensen Huang, kes muide on USA kodanik. Tema on rikaste edetabelis 32. kohale katapulteerunud aasta suurim tehnoloogiasektori nimi Nvidia. Huangi vara väärtus on 36 miljardit dollarit ning aastaga on see suurenenud 22,2 miljardi võrra. Teine kõvema tõusu teinud mees on pärit Indoneesiast. Tema nimi on Prajogo Pangestu ning tema on suutnud vaid 10 kuuga oma vara kasvatada 10,1 miljardi dollari võrra ning on nüüd maailma rikaste edetabelis 14,6 miljardi dollariga 120. kohal.

TANEL SAARMANN

SUURIM KAOTAJA: Gautan Adani sai aasta alguses tõelise šoki osaliseks.

Jensen Huang on

Foto Rajanish Kakade / The Associated Press / Scanpix

Foto AFP / Scanpix

Üliluksuslikud pakettreisid paeluvad aina suuremat osa eestlastest

Luksuslikud pakettreisid viivad peamiselt Türki, kuid sealne kogemus on väga teistsugune kui tavalistel reisijatel.

SANNE-SIGRID TAVETER

Ehkki kindlasti on rikaste eestimaalaste seas omajagu selliseid, kes reisivad ilma büroode teenuseid kasutamata, on aina enam neid, kes valmis laskma endale kokku panna väga erilise reisikogemuse. Kuhu jõukad sel moel peamiselt satuvad?

Ei saa salata, et peaaegu iga eestlane on vähemalt korra elus käinud kõik-hinnas puhkusel. See on hea viis ennast igapäevaelust täielikult välja lülitada ja lihtsalt olla. Ja nautida. Kuid kuidas puhkavad Eesti kõige jõukamad – milliseid nüansse nad reisi valimisel jälgivad ja millised riigid on nende meelispaigad? Sellest rääkisime reisibüroode esindajatega. Reisikorraldaja Novatoursi turundus- ja suhtekorraldusjuhi Olev Riisbergi sõnul on selle aasta kõige kallimad reisid, mis on Novatoursist broneeritud, näiteks pakett neljale (kolm täiskasvanut ja üks laps) Türki, majutusega elitaarses Kemeri piirkon-

na viietärnises (kõik hinnas+) hotellis Maxx Royal. „Selle reisipaketi kestus on 12 ööd ja maksumuseks kujunes ligi 38 300 eurot,“ sõnas ta.

Hinnaklassilt teinegi pakett on Türki luksuslikku Regnum Caryasi hotelli Beleki piirkonnas, kus nädalane puhkusepakett kahele täiskasvanud reisijale koos kahe lapsega maksis veidi üle 33 000 euro. „Lõviosa Türgi eliitklassi hotelle jäävadki Beleki ja Kemeri piirkonda, mille üheks eeliseks on lisaks looduskaunile ümbruskonnale ka lennujaama lähedus, see jääb vähem kui 50 km kaugusele,“ selgitas Riisberg.

Jõukad inimesed valivad hotelli hoolikalt. „Igal hotellil on midagi kõige-kõigemat, millega püütakse kõrgklassi tähelepanu pälvida ning tippklassi teenust ja teenindust pakkuda,“ sõnas Riisberg. Nende seas on hotelle, kus esinevad aeg-ajalt maailmakuulsad artistid. Klientide hoolitsuse hulka kuulub ka luksusautoga privaattransfeer lennujaamast hotelli

KALLIS KOHT EI JÄTA KÜLMAKS: Maxx Royalis käinud inimesed ei jää maha jäetud raha taga nutma.

Fotod Tuusik, Novatours, Hasselblad H4D

VÄLJA TULEB KÄIA VÄIKE VARANDUS: Kallimad reisid maksavad kümneid tuhandeid eurosid.

ja puhkuse lõpus tagasi lennujaama. „Mõnel juhul on võimalik, et kliendid tuuakse lennujaamast hotelli isegi helikopteriga.“

Reisitakse ka kaugetesse sihtkohtadesse

Jõukad eestlased armastavad reisida loomulikult ka kaugemale kui Türgi või Egiptus. „Kallimaid puhkusepakette broneeritakse ka näiteks Mehhiko Cancuni piirkonda, kus paketi hinnad kahele, majutusega luksuslikumas hotellis, küündivad kohati üle 12 000 euro,“ ütles Riisberg. Reisipaketi hind sõltub paljudest teguritest, nagu näiteks sihtkoha lennu kaugus, hotellide hindade erinevus, hooajalisus, reisi kestus, toa

tüüp, toitlustus ja palju muud. Keskmiste hindade tase sõltub samuti sellest, mis ajaperioodil, millise kestuse ja hotellivalikuga paketi reisija on ostnud.

Reisikorraldaja Tuusiku turundusjuhi Liisi Holter-Tilki sõnul on nende valikus kalleim reis 7päevane Maldiivide pakett hinnaga 14 989 eurot. Kõige populaarsem jõukate lemmikpakett on aga Türgi hotell Maxx Royal Kemer. „See on hotell, mille on heaks kiitnud ka kõige nõudlikumad reisijad, mõned neist veedavad aastast aastasse seal näiteks koolivaheaja. 7päevase reisipaketi hind ühele on alates 3739 eurost,“ selgitas Holter-Tilk.

Ta jagab ühe väga nõudliku mait-

sega hotellikülastaja emotsioone sellest hotellist: „See hotell on ikka mega!“ Külastaja lisas, et Maxx Royal Kemeri hotelli on toodud puhas valge liiv otse Maldiividelt, seda ümbritseb imekaunis loodus ja kaljud. Samuti jalutavad hotellialal tihti vabalt ringi mägikitsed. Kõik toad selles hotellis on sviidid, suurusega 100–190 ruutmeetrit. „Kui sa oled käinud Maxx Royalis, siis ei tahagi enam teist hotelli,“ kommenteerib üks külastaja.

Sarnane hotell on Türgis ka Regnum Cayara, kus on mitmeid kordi esinenud ka Jennifer Lopez ning kus puhkavad pidevalt Hollywoodi näitlejad. „Nõudlikumatele klientidele on olulised väga paljud aspektid reiside juures, nii hotelli kõrge tase, lennu-

SIIA TAHAVAD TULLA KÕIK: Maxx Royal Kemeri hotell on üks neist, mille luksust väga hinnatakse.

Oiu Sadam: tel 5663 7684

Oiu Sadama restoran: tel 5594 4841

Päringud:

oiu@iglupark.com

oiusadam.ee

oiusadamapuhkemaja

oiusadam

firma, lennuajad, mugav ja privaatne transfeer lennujaamast hotelli ning samuti mugav reisi broneerimise protsess,“ kirjeldas Holter-Tilk jõuka inimese reisiharjumusi.

Ta lisas, et Tuusiku reisivalikus on palju kaugemaid sihtkohti, nagu Maldiivi saared, Dominikaani Vabariik, Tai, Kuuba, Seišellid, Sansibar, Dubai, Mauritius, Mehhiko ja Sri Lanka. „Seega pakume reise nii seikluste kui ka eksootika otsijatele, samuti lähemal asuvaid sihtkohti, kus saab mugavalt perega koolivaheaega veeta,“ sõnas ta.

Eelistatakse privaatset puhkust, teistest inimestest eemal

Eesti ühe juhtiva reisibüroo Tez Touri tegevjuhi Jelena Gavronski sõnul on jõukate klientide eelistuseks privaatne ja paindlik puhkus pigem eemal inimmassidest. „Seega nende puhul me räägime pigem eravilladest, basseinidest ja isegi privaatsest rannaosast, toidu serveerimisest eraldi villas ja sageli ka oma toateenindajast,“ selgitas ta. Kui rääkida reisipakettidest populaarsematesse sihtkohtadesse, siis sellist teenust paku-

vad mitmed Kreeka ja Türgi hotellid, näiteks Grecoteli hotellide kett, DAIOS COVE DELUXE, Domes Collection, Maxx Royal, Cullinan Golf Resort, Regnum Carya ja teised, lisas Gavronski.

Nagu teisedki reisikorraldajad on maininud, tunnevad ka Tez Touri kliendid huvi kaugemate paikade vastu, nagu Maldiivid, Seišellid, Indoneesia jt. Sinna reisides tuleb aga Gavronski sõnul koostada täiesti eraldi individuaalne reisipakett, vastavalt kliendi soovile.

„Sellise privaatse puhkusenädala maksumus ulatub mitmekümne tu-

hande euroni,“ sõnas Gavronski. Ta lisas, et kui võtta konkreetsed tänased reisipakettide hinnad, siis näiteks paketid nn seitsmetärnihotellidega Türgis maksavad kahele täiskasvanule kokku vastavalt umbes 6000 eurot – selle hinna sisse kuulub tavaline hotellituba. „Olenevalt hotellist, paketist ja väljumispäevast võib välja käia ka üle 40 000 euro privaatse villa eest. Pakett sisaldab lendu, transfeeri ja majutust,“ ütles Gavronski. Hinnad on arvestatud kahele täiskasvanule 7päevase puhkuse eest, oktoobrikuus. Mõistagi võivad hinnad varieeruda vastavalt reisi pikkusele ja ajale, mil reisitakse.

Mõnel juhul tuuakse kliendid lennujaamast hotelli isegi helikopteriga.

Inimesed, kes on valmis taolised summad oma reisi eest välja käima, saavad eratransfeeri, saavad kasutada ööpäev läbi autojuhi teenust ja reeglina on neil ka oma privaatne meelelahutusprogramm. Siit joonistub taas välja asjaolu, et rikaste inimeste reiside tunnusjooneks on personaliseeritus.

Gavronski sõnul on Eestis võrdlemisi palju niivõrd jõukaid inimesi, kes soovivad eksklusiivset puhkust ja saavad seda endale ka regulaarselt lubada.

OTSE PARADIISI: MVM Paradise’i resort on midagi üliluksuslikku.

Ühenda meeldiv kasulikuga –

Pakumeseminaride ja nõupidamiste

korraldamisekskahteerisuurusega

Seminariruum on kujundatud ümarlauastiilis ja mahutab kuni 18 inimest. Panoraamsaal võimaldab erinevaid ruumikujundusi: U-kuju (30 inimest), diplomaadi- (36 inimest), kohviku- (40 inimest), klassiruumi- (44 inimest) ja teatristiili (70 inimest).

Pärast seminari saab lõõgastuda Day Spa keskuses (6 sauna, jacuzzi , mereveebassein, välibassein ja lebola). Asume Haapsalu lahe ääres männimetsa veeres.

Majutuseksolemekokku

Küsi pakkumist sales@framare.eeRanna tee 2, Haapsaluwww.framare.ee

Seminari vahepeale proovi ka klassikalist joogat meie uues terendavas joogamajas!

TÄNAME KÕIKI UKRAINA TOETAJAID! ÜHISELT VÕIDUNI!

Riigikaitse Edendamise Sihtasutus koos Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Kaitseministeeriumi ja Eesti Reservohvitseride Koguga kogub annetusi, et toetada varustuse ning meditsiinivahendite ostmist ja saatmist sõjakoldesse. Sihtasutus ei maksa rahalisi toetusi ning teeb koostööd Ukraina poolelt ainult hinnatud usaldusväärsete partneritega.

Hetkel kogume annetusi Ukraina Rahvuskaardile esmaabikomplektide jaoks. Ühes taktikalises esmaabikomplektis on žgutt, rõhkside, 2 rulli sidet, haavaplaastrid,

Tegemist on esmaste abivahenditega, millega haavata saanul on võimalik lahinguväljal operatiivselt nii endale kui kaaslasele esmaabi osutada, olgu vigastuseks kuulitabamus, mürsukillust saadud vigastus või midagi muud.

Komplektide sisu ostame ja komplekteerime Eestis koos vabatahtlikega.

ANNETADA SAAD:

Pangaülekandega

Makse saaja:

RIIGIKAITSE EDENDAMISE SA

Swedbank: EE162200221078603616

Selgitus: Toetus Ukrainale

Helistades annetustelefonidele

900 1380 - 10 €

900 2380 - 25 €

900 3380 - 50 €

Juriidiliste isikute annetused on sõltumata summast läbi Riigikaitse EdendamiseSA annetades tulumaksust vabastatud. Füüsiliste isikute annetustelt tagastab riik järgmise aasta tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu, kui märgite ülekande selgitusse ka isikukoodi.

www.riigikaitse.ee

RIIGIKAITSE EDENDAMISE SA

esimene töökoht

Kaarel Kotkas ühest esimesest töökohast: järsku käis lauda taga kõva litakas...

Arstiks saama pidanud Veriffi asutaja ja tegevjuht Kaarel Kotkas on ettevõtlusega tegelenud kogu elu.

KADRI SILDMETS

Minu esimene kokkupuude ettevõtlusega oli 10aastaselt. Hiiumaal talus elades nägin, kuidas suvitajad tulid reedel saarele, niitsid suure osa nädalalõpust muru ja läksid siis pühapäeva pärastlõunal tagasi mandrile. Koputasin siis mitme majapidamise uksele ja pakkusin, et mis oleks, kui reedel nende saabumise ajaks oleks muru juba niidetud. Nii saingi endale viis majapidamist, kus käisin muru niitmas.

Arstiks saamise soov motiveeris mind väga palju õppima ja see on hiljem mulle kasuks tulnud.

puidust veinipudelihoidjaid meisterdada, aga neid ei tahetud 14aastaselt poisilt väga osta ning nii kinkis mu ema neid oma sõbrannadele veel aastaid. Lisaks tegin sadamas jahiga turistidele lõbusõite ja korraldasin surfilaagreid. Gümnaasiumi ajal Tallinna kolides tegin koolikaaslastega õpilasfirmat. Me ehitasime tööjõuvahenduse platvormi, et viia kokku tööotste pakkujad ja tegijad. Raha me eriti ei teeninud ja suure osa vahendatud töödest tegime lõpuks ise ära, aga samas saime hulga kogemusi. Kõige tulusam ettevõtmine sellest ajast oli mul siiski Hiinast akupankade toomine ja edasi müümine. Kui kõik need erinevad ettevõtmised kokku lugeda, siis Veriff on neist kaheteistkümnes.

Järgmise kogemusena mäletan, et mul olid breketid ja pidin neid Tallinnas pingutamas käima. Olin selle tulemusena valgustatud hiidlane, kes ka Hortese aianduspoes käinud ja kilekotis müüdavat multši näinud. Kotitäis maksis tol ajal 25 krooni. Kuna minu kodu lähedal oli saeveski, tekkis mul äriidee ise multši teha. Pidasin kohalike meestega nõu, kas võin hakata puukoort kokku korjama, ja nemad olid ideega igati päri. Nii paningi puukoored hoolikalt mustadesse kilekottidesse ja viisin lauda taha hoiule. Mõne päeva pärast käis kõva litakas, kuna õhukindlas kilekotis hakkasid käärimisprotsessid. Mulle sai pauguga selgeks „tunne oma toodet“ põhimõte. Ei ole päris nii, et paned puukoore kilekotti ja äri õitseb.Sellesse perioodi mahtus tegelikult veel mitmeid väiksemaid ja suuremaid ettevõtmisi. Näiteks meeldis mulle tööõpetuse ringis

Veriffi loomiseni jõudsin gümnaasiumi lõpus elulise probleemi tõttu – kogesin, kui lihtne on dokumendist tehtud pildil sünnikuupäeva muuta, ja mõistsin, kui suur probleem identiteedipettused tegelikult maailmas on. Uurisin seda teemat Wise’i palvel lähemalt ja sealt liikus kõik edasi kasvava lumepallina. Mulle meeldib suuri probleeme väiksemateks, lahendatavateks tükikesteks lammutada ja neid tükikesi vaadates nägin lahendust ja jõudsin Veriffi loomiseni.Nüüd tagasi vaadates võin öelda, et ettevõtluspisik on minu sees olnud juba varasest east, kuigi minu eesmärk kuni gümnaasiumi lõpuni oli hoopis arstiteadust õppima minna. Gümnaasiumis olin aasta vahetusõpilasena Saksamaal, kus mind võõrustanud pere isa oli anestesioloog ja kiirabi päästerühma arst ning sain temaga haiglas kaasas käia. Arstiks saamise soov motiveeris mind väga palju õppima ja see on hiljem mulle kasuks tulnud. Arstitudengit minust siiski ei saanud ja otsustasin hoopis ettevõtjaks hakata.

HUNT KRIIMSILM: Veriff on noorele Kaarel Kotkasele 12. töö. Muuseas on ta valmistanud veinipudelihoidjaid. Foto Priit Simson

Rahandusminister on müünud krõpse ja pensionisammast

Mart Võrklaeva esimesed töökohad olid seotud müügitööga, kas siis üritustel kartulikrõpsude või Ameerikas raamatute kujul.

esimene töökoht

SUURE VALLA NOOR JUHT: Juba enne 30aastaseks saamist sai tänane rahandusminister Rae vallavanemaks.

Mul on tegelikult raske seda esimest töökohta defineerida. Kõige esimene oli vast esimeses-teises klassis. Kuna mu vanemad töötasid ettevõttes, mis müüs kartulikrõpse, siis ma käisin, kast kaenlas, kodu lähedal rallil kartulikrõpse müümas. Seda tegin kogu kooliaja, kartulikrõpse sai müüdud eri kontsertidel ja suurüritustel ning nii pidevalt taskuraha teenitud. Kuigi taskuraha nime all, oli see ikkagi päris raha. Iga paki pealt sain osa rahast endale. Tol ajal üritusel ühe õhtuga 100–150 krooni teenida oli päris märkimisväärne raha ja see oli hea tunne. Pean tunnistama, et olen pigem kogu elu olnud selle suhtumisega, et liiga kergekäeliselt raha ära ei kuluta. Emotsioonioste ei mäleta, et oleks olnud, pigem kogusin raha just tulevikku vaadates. Keskkooli ajal sai alustatud juba ka investeerimisega.

Järgmine töökoht oligi keskkooli ajal. Kui tuli teine sammas ja pen-

sionireform, siis sai SEBs võrkturunduse raames neid lepinguid müüdud ja sellega raha teenitud. Keskkool oli selleks suurepärane koht, kus kogu sihtrühm oli käeulatuses, ja siis tegingi klassi- ja koolikaaslastele neid teise samba pensionilepinguid. Kuna see teise samba müük oli võrkturunduse põhimõttel üles ehitatud, siis kutsusin ka teisi seda tegema ja teenisin selle pealt täiendavat tulu.

Ühel suvel käisin ka Ameerikas raamatuid müümas. See oli üks raskemaid töid, mida teinud olen. Ministritöö nüüd on natuke raskem äkki. Raamatumüük oli väga huvitav. See õpetas mulle enesedistsipliini –seal sa töötad kuus päeva nädalas varahommikust hilisõhtuni, hästi tugevalt peab kogu aeg oma kuludel-tuludel silma peal hoidma. See on samas ka meeletult intensiivne, üle 80 tunni nädalas oli tööaeg, aga kohtusin väga erinevate inimestega ja sain erinevaid kogemusi.

Ameerikast tulin tagasi plussis. Sealt tuuakse ikka väga suuri ra-

hasummasid, kes rohkem käivad, mina käisin vaid ühe suve. Plussi on võimalik jääda siiski väga suure tööga, see tähendab, et müüdki suvi otsa kolm kuud ukselt uksele 6 päeva ja 80 tundi nädalas raamatuid. Ühe aasta kohta tegin soliidse tulemuse, mis kattis ära reisi- ja elamiskulud ning sain osta ülikooliõpinguteks arvuti ja teisi vajalikke asju. Jäin plussi nii kogemuste kui ka raha mõttes.

Kõik need töökohad õpetasid eelkõige seda, et raha ei tule niisama, vaid tuleb töö ja pingutusega. Ja kui sa teenid raha töö ja pingutusega, siis õpid seda ka hindama ja ei kuluta raha liiga kerge käega ära.

Esimene „päris“ töökoht oli ülikooli ajal geodeedina, kuna ma õppisin geodeesiat. Seda tegin küll lühikest aega, peagi asusin Rae valla maakorraldajaks. Sealt edasi tuli juba abivallavanema ja vallavanema töö, seejärel ka riigikogu liikme ning fraktsiooni esimehe ja praegu siis rahandusministri amet.

Foto Karl Artur Kangur

KADRI SILDMETS

Kaitse oma äri küberrünnakute eest!

Vali usaldusväärne partner küberturvalisuse tagamiseks.