Iga eestlane peaks vähemalt korra nädalas võtma aja maha, istuma kas pargipingile, mugavasse kodutugitooli või seisma merekaldal ja mõtlema sellele, kui absurdne on kogu maailmas toimuva taustal meie olemasolu selles vaikses, rahulikus paigas. Meil ei torma meri, ei puhu ilmatuuled, maa ei värise ega põle. Muidugi on halvemal juhul aastast üheksa kuud kehva suusailma, aga kui fortuuna naeratab, vahetub päikeseline suvi paari nädalaga lumiseks talveks ja õigel ajal taas paari nädalaga pikaks suveks. Elame vabas Eestis, kus sätime oma asju ise, meil on oma keel, oma meel ja olgugi et vaid 1,3 miljonit inimest, on need ühtne tugi kõiges ning alati. Igasuguste argijamade sõelumise kõrval ununeb võtta see minut või kümme ja olla lihtsalt õnnelik, et meil on oma maalapp sel planeedil. Nüüd, kui pisarad on poetatud, jõuame selle unikaalse riigi teise absurdse aspektini: kuidas saab nööpnõelapeale ära mahtuv riik olla aga samal hetkel nii mitmekülgne? Meil on üks keel, kuid sõnad erinevad mitmeti sama asja kirjeldamiseks, seda eriti põhja ja lõunakantside kõrvutamisel. Kellele pang, kellele ämber, kes ütleb palitu, kes hoopis mantel. Ida ja lääne erisus tuleb välja sellest, millise kultuuri mõjusse on jäädud: mida on mõjutanud Rootsi või Taani valitsemine, kuhu jätnud jälje vanausuliste tulek. Tundub ehk kummaline, kuid ka toitude osas on erinevusi palju: veriseks sai vorst rikkamal Harjumaal, LõunaEesti sõi samal ajal kartulitanguvorsti. Seene, kurgi ja kõrvitsa marineerimise erisused on tõesti fundamentaalselt suured. Selle järgi, kas klas
sikalises kartulisalatis on sees herned või mitte, saab tuvastada, kust Eesti otsast inimene pärineb.
Kui hakata aga Eestit mööda ringi sõitma, on näha, kui palju erinevad omavahel Matsalu ja Vormsi näiteks Tuhamägedest ja Lüganusest või Karula Viljandist, heade mõtete linn ja suvepealinn. Kuid igaühel on pakkuda midagi unikaalset: pääsemist kadakatevahelisele rannaribale, jalutust alma mater’i hõngus või „metsikus“ idas, lammaste keskel lõunanaabrite piirile nii lähedal, et sinna saab kivi visata. Iga kant Eestis pakub midagi sellist, mis tundub võimatu, et mahub kõik sellele 45 000 ruutkilomeetrile, mis meile välja on „joonitud“.
Parima pildi saamiseks võtke ette üks retk, võiks pigem isegi öelda et ekspeditsioon: jalutage mööda RMK loodud matkarada Ahijärvelt Perakülla, tühised 830 kilomeetrit vaid. Seikluse jooksul vänderdate läbi Eestimaa selliselt, et kõik kihid sellest riigist saavad üle vaadatud: sood ja rabad, mäed ja järsakud, padrikud ja kenad parkmetsad, jõed ja järved, ning kui veab, siis ka mõned metsloomad. Kui autoga sõites saab neid Eesti erisusi nautida kiirelt ja järsema kontrastina, siis jalutades jäävad silma hõrgumad, aeglasemad muutused nii looduses kui ka selles, kuidas inimesed elavad, mis ümberringi kasvab ja nii edasi.
Hindame seda, mis meil on, sest absoluutselt kõik sellest on võrratult kaunis, mitmekesine ja absurdsena näivalt ... meile mõeldud ning loodud!
Martn Hanson
Ilmub Maalehe vahel
Erilahenduste
Väljaandja
Tallinn, Narva mnt
Reklaamiprojektijuht Margit Laasnurm
Kujundaja Marju Viliberg marju.viliberg@delfi.ee
Keeletoimetaja Jolana Aru jolana.aru@delfi.ee
LÜGANUSE VALD – Virumaa süda!
Lääne ja IdaVirumaa piiril paiknev Lüganuse vald on huvitav kombinatsioon eelmiste sajandite meenutustest ja tänapäevase inimese leidlikkusest. Tegemist on pindalalt võrdlemisi suure vallaga, mis pakub elamiseks ja tegutsemiseks väga erinevat keskkonda.
Taskukohane kinnisvara pakub erinevaid valikuid kodu rajamiseks
Mõni aasta tagasi läbi viidud küsitluste kohaselt otsivad pea pooled Eesti elanikest võimalust leida kodu maal, nii ka Lüganuse valla pered. Valla suuremad keskused Kiviõli ja Püssi on piisavalt rahvarohked, kuid samas vaiksed ning kompaktsed. Tihedamalt asustatud Kiviõli ja Püssi kõrval pakuvad häid ning rahulikke elamistingimusi alevikud ja külad. Eraldatust eelistav pere saab elukoha rajada metsatukka või hoopis Läänemere kaldale. Lüganuse valda ehib kilomeetreid pikk rannajoon. Ühtviisi populaarsed on rannaalad nii kohalike elanike kui ka turistide seas. Eriti ongi viimasel ajal hoogu saanud just mereäärne elamuarendus, kus aina uusi eramuid kerkib. Elamuarendusi algatavad ja viivad ellu eraettevõtjad või maaomanikud, kuid ka vallal endal on kavas 2025. aastal siin mõned arendused käima lükata. Ikka selleks, et soodustada elanike juurdekasvu ja pakkuda uutele töökohtadele liikuvatele spetsialistidele kohapealseid elamispindu.
Seiklusi on nii turistile kui ka elanikule
Lüganuse vald on ajaloo poolest rikas ja isegi mõnevõrra vastuoluline. Ühelt poolt ilmestavad valda mitu mõisa, kaunis loodus, mitmed veekogud, sood ja mereäär. Teisalt on vald seotud ka põneva energeetikaharuga, mis hõlmab nii kaevandusi, „mägesid“ kui ka tuule ja päikeseparke.
Valla maaalal märgitud mõisadest on taastatud kolm: Aa, Purtse ja Maidla. Viimase kompleks on tuntud nii Maarjamaal kui ka välisturistide seas. 15. sajandist on säilinud nii Maidla
mõisa härrastemaja, valitsejamaja kui ka kelder.
Läänemere põhjarannikut kaunistab Liimala külas asuv Tulivee peo ja puhkekeskus, mis pakub maitseelamusi, kauneid vaateid ning ka salapiirituse huvitavat ajalugu. Mõnekümne meetri kaugusel paikneb Purtse sadam, tagades merele pääsu nii jahtidele kui ka kaluritele. Purtse küla, mis on Eestimaa põhjarannikust kiviviske kaugusel, peidab endas veel mitmeid aardeid. Suurimaks silmailuks ja avastamisväärsuseks on Purtse kindluselamu. Purtse hiiemäel asub kurjuse ohvrite leinapark, mis jagab külastajatele mälestusi küüditamise ohvrite kohta. Kindlusest mõne meetri kaugusel asub Purtse pruulikoda, mis toodab erakordset käsitööõlut ja tutvustab ka piirkonna ajalugu. Veelgi enam, ettevõtlikud vallaelanikud on loonud Purtse metalli ja vineeritöökojad, mida piirkonnas tuntakse juba kui Purtse ettevõtlusküla, näidates, et elu maal on vägagi võimalik, kui ollakse julge ja ettevõtlik! Lisaks mereäärsele loodusilule pakub palju avastamisrõõmu ka valla territooriumi floora ja fauna. Naabervalla piirimail laiub kaunis ja kohalike poolt armastatud Uljaste järv. Tegevusi sel järvel leiab nii suvel veemõnusid nautides kui ka talvel kalastades. Kinnisvarahinnad on Lüganuse vallas taskukohased ja nii ongi mitmed pered rajanud oma kodud veekogude kaldale, nautides kiirele elutempole vahelduseks rahustavat veesulinat. Vallast läbi lookleva Purtse jõe ümbrus on lemmikpaik eramute rajamiseks, samuti kalastamiseks, supluseks ja parvesõiduks. Looduslike vaadete taustal pakub avastamist ja seiklust ajaloojäänuk – kaevandus ning
tuhamäed. „Mägesid“ on vallas lausa mitu. Püssis on päris ehtne tuhamägi ja Kiviõlis poolkoksimägi, millest on tänapäeval kujunenud seiklushimuliste pärusmaa. Kiviõli Seikluskeskus on tuntud nii Eestis kui ka välismaal, pakkudes erinevaid atraktsioone: suvel trosslaskumist, kardirada ja mäkketõusu, talvel suusamõnusid. Kunagisel Aidu kaevandusmaastikul laiub nüüd Aidu Veeseikluskeskus. Seiklusi otsiv inimhing leiab siit kõike, mida ihaldab: seiklusi maismaal ja vees alates safarist ning lõpetades wakepark’iga. Rääkimata maagilistest vaadetest! Sest kus mujal saab näha, kuidas justkui eluta kaevandusmaastik täitub looduse ja seiklusega. Endisel kaevandusalal leidub palju põnevat ka omal käel avastajale. Kaevandusmaastik on juskui lõputu matkarada, mida võiks igal aastaajal uuesti avastada: Sipelgamägi, RMK matkarada, tuulikud ning vee alla mattunud kanalid. Vana kaevandusmaastiku on tasapisi oma võimusesse võtnud nii loodus kui ka inimene.
Ettevõtted ja töökohad Olemasolevatest ja uutest ettevõtetest ning sealsetest töökohtadest rääkides tasub IdaVirumaad vaadelda tervikuna, sest meie maakond on piisavalt kompaktne, et sujuvalt liikuda töö ja elukoha vahel üle kohalike omavalitsuste piiride. Vähe sellest, just Lüganuse vald on väga soodsas olukorras, sest siit on nii maakonnakeskusesse Jõhvi kui ka naabermaakonda Rakverre pea sama palju maad ehk umbes pool tundi autosõitu. Uusi töökohti on siinkandis tekkimas nii IdaVirumaa õiglase ülemineku fondi toega kui ka uute tuule ja päikeseparkide või tootmisettevõtete arendustega. Õiglase ülemineku fondi rahapott on teatavasti umbes 340 miljonit ja fondi edenemist saab igapäevaselt jälgida veebilehel idavirufond.ee/kuidasmeillaheb. Juba praegu on teada, et toetust on otsustatud anda 13le Lüganuse valla projektile kogumahuga 16,1 miljonit eurot. Lõppjärgus on eriplaneering Viru Keemia Grupi kavandatava biotoodete tootmiskomp
leksi rajamiseks. Sel projektil on oluline roll regionaalse ärikeskkonna mitmekesistamisel. IdaVirumaa jaoks tähendaks uus keskkonnasäästlik tootmine kuni 250 otsest hästi tasustatud töökohta ja vähemalt tuhandet töökohta tootmist teenindavas väärtusahelas. Kohalikule omavalitsusele annab see maksude näol aga panuse kohalikku eelarvesse, mõjutades positiivselt ka tööhõivet ning sisserännet.
Avalikud teenused
Lüganuse vald asub suuremate keskuste ehk Jõhvi, KohtlaJärve ja Rakvere vahel. Nii liigub Lüganuse valla elanik tööle suurematesse keskustesse, kasutades selleks isiklikku või ühistransporti. Valda läbib raudtee, tänu millele saab nii Narva kui ka Tallinna suunas liikuda üsna kiiresti ja vähese vaevaga. Samuti on tagatud bussiliiklus mitu korda päevas. Lastega perele on vallas mitmeid teenuseid: tegutseb mitu lasteaeda, üldharidust pakub Kiviõli riigikool ja väike Maidla mõisas tegutsev mõisakool, kus on head õppimisvõimalused nii
kõige pisematele kui ka kooliealistele. Mõisakompleks pakub häid sportimistingimusi nii avara spordikompleksi kui ka kaasaegse jõusaali näol. Noortele annab tegevust noortekeskus. Huviharidust saab Kiviõli Kunstide Koolist, mille valikust leiab huvipakkuvat nii laps, noor kui ka täiskasvanu. Igapäevaseid teenuseid pakuvad poed, raamatukogud, tervisekeskus, vallamaja jt asutused. Viimase kümne aasta jooksul on palju panustatud taristute arendamisse ja uudsete lahenduste väljatöötamisse. Nii on peagi teostumas Kiviõli linnasüdame rekonstrueerimise projekti teine etapp ja lisaks mõni aasta varem ehitatud linnaväljakule saab väljakult edasi liikuda rohealale, õunapuuaeda. Kiviõli linnasüdame paremaks ruumiliseks lahendamiseks korraldati 2021. aastal koostöös Eesti Arhitektide Liiduga arhitektuurivõistlus EV 100 jätkuprogrammi „Hea avalik ruum“ raames. Ajaloolisi õunapuuaedu säilitades, neid noorendades ja erinevaid atraktsioone lisades peaks Kiviõli linnakeskus tulevikus pakkuma ajaveetmisvõimalusi kõigile kasutajarühmadele alates kõige noorematest ja lõpetades väärikate eakatega. Kogukonnamajad saavad samuti tasapisi hoo sisse. Sonda kogukonnamaja on kõige kaugemale arendatud, siin asub uus kaasaegne rahvamaja koos suure saali ja abiruumidega. Kevadel alustame energiatõhususe parandamise programmi toetuse abil energiatõhususe töid ning nende lõppedes saab Sonda kogukonnamajast vähemalt 90% pinna ulatuses avalikke teenuseid pakkuv KOVhoone. Väiksemad külades asuvad hooned leiavad uued rentnikud külaseltside hulgast, kes hoiavad hooneid töös ning täidavad just sellise sisuga, nagu kogukond ise soovib ja õigeks peab. Lähiajal vormub kogukonnamajade kontseptsioon ja sisu ka suuremates kohtades, nagu Püssi ja Kiviõli, sest sealsed amortiseerunud rahvamajad vajavad suuri investeeringuid. Otsustamisel tuleks enne korra aeg maha võtta, arutada kogukonnaga ja pakkuda paremaid ning nutikamaid lahendusi.
Elu Virumaa südames pakub nii väljakutseid, avastamisrõõmu kui ka mitmekülgset elukeskkonda. Ettevõtlikud ja tegusad inimesed on igal pool kulla hinnaga, kuid Lüganuse valla „menüü“ on nii mitmekesine, et meelepärast peaks leiduma igaühele!
Ristsõnaajakirja uus number nüüd müügil!
2,49 €
Ilmub 1 kord kuus Lahenda ja võida
Müügil suuremates kauplustes üle Eesti Lisainfo: 680 4444 / klienditugi@delfi.ee
Kihnus liiguvad asjad omas rütmis, ent alati loodusega kooskõlas
Vaid kümme kilomeetrit mandrist eemal asuv Kihnu saar tekitab tunde, nagu asuks see pisikene maalapp – siiski Eesti suuruselt seitsmes saar – justkui maakera kuklapoolel. See on kärast, kiirustamisest ja saginast võimalikult kaugel ning seal elatakse loodusega kooskõlas ja täiesti omas rütmis. Kuid see ei tähenda, et elu Kihnus poleks või et inimesi mandrilt ei võetaks vastu avasüli.
Loodus ongi aga see põhiline atraktsioon, mis inimesi saarele tõmbab: suviti maaliliselt paradiislik, talvel kogu maailmast tihti ära lõikav. See väike maakild on merega niivõrd seotud, et kogu Kihnu loodus ongi mere kujundatud, otsustatud, määratud. See ei ole ainult atraktiivne merekallas ja arvukad laiud seal pesitsevate lindudega –meri mõjutab ka kõike seda, mis maismaal elab ja kasvab: puud, taimed, maastik, loomad. Muidugi sõltuvad ka inimesed merest ja tema kujundatud loodusest.
Tahe on see, mis inimese Kihnu toob – tahe elada looduskaunis keskkonnas, tahe kasvatada oma järeltulijaid kohas, kus nad saavad kogemuse iseseisvalt hakkama saamiseks.
kus asjad liiguvad omas rütmis, ent loodusega kooskõlas. „Oma mõningase eraldatusega mandrist oleme sihtkohaks nii inimestele, kes otsivad rahu ning looduse rüpes tasa kulgemist, kui ka inimestele, kes näevad Kihnut kui vanajumala seljatagust paika,“ ütleb ta. „Kui küsida, et miks peaks näiteks tulema Kihnu elama, siis vastus on lihtne: ei peagi. Kuid tahe on see, mis inimese Kihnu toob – tahe elada looduskaunis keskkonnas, tahe kasvatada oma järeltulijaid kohas, kus nad saavad kogemuse iseseisvalt hakkama saamiseks, tahe anda panus kogukonna ning selle traditsioonide edasiandmisse ehk säilimisse ja tahe kogukonnas midagi ära teha. Siin elamist toetab lasteaia ja üheksaklassilise kooli olemasolu, mis muide rekonstrueeritakse 2025. aasta sügiseks. Ühendus mandriga on hea. Turvalisust tagavad nii päästeamet, esmaabibrigaad kui ka vajadusel politsei ja piirivalveamet,“ loetleb vallavanem.
Võimalus maitsta teistsugust elu Kuid kas Kihnu on võimalik üldse elama tulla? Tegemist on heas mõttes kohaga, kus just liiga palju kinnisvara ei müüda, liiga palju uusarendusi ei tehta. Vohu vastab, et Kihnus kehtib ütlus „kes tahab, see saab“. „Kõik sõltub tahtest ja valikutest. Ütlen nii saladuskatte all: varasemalt pole kunagi nii palju kinnisvara saarel müügis olnud kui viimasel ajal. Oleme küll saaromavalitsus, ent näeme, et inimesi meelitab siia siiski saar, selle loodus, kogukond ning siinsed kombed. Kui aga rääkida, millega vald peibutab, siis püüame järjest enam inimesi valitsemisse kaasata – avalikult valitseda –, et kogukonna igal liikmel oleks tunnetus: „See on minu elukoht, see on meie saar ja elukeskkond, mida me ise kujundame“,“ selgitab vallavanem. Lisaks on Kihnu vald lahendustele orienteeritud ja pakub igakülgset tuge, et siia elama asujal oleks võimalikult lihtne end sisse seada ning iga siia elama asuda soovija üle on alati hea meel, mainib Vohu. „Meie administratsioon on küll õhuke ja igapäevased põhiülesanded võtavad suure osa ajamahust,
ent kohalike inimeste aitamine on prioriteet number üks,“ lisab Vohu.
Kihnu vald on lahendustele orienteeritud ja pakub igakülgset tuge, et siia elama asujal oleks võimalikult lihtne end sisse seada.
Millega saab aga Kihnus tööalaselt tegeleda, sest kolimine on ju väga hea mõte, kuid ennast peab ka kuidagi ära elatama? Kihnus on väga paljuga tegeleda, ole vaid pealehakkaja. Kelle töö seda võimaldab, saab ennast ja oma peret ära elatada ka kaugtööd tehes. Samuti pole probleem sisustada oma vaba aega, sest kuigi saar on väike, saareelanikke pole palju, siis seda aktiivsem ja ka kokkuhoidvam on kohalik elu. Nagu Vohu ütleb, siis tööst vabal ajal saab tegeleda, millega hing ihkab: alates joogast, tantsimisest ja laulmisest kuni võrkpallini välja. Ka jõusaal on saarel olemas. „Lisaks on meil ilusad metsarajad, kus joosta, jalutada, jalgrattaga sõita. Tihedama liiklusega ja pinnatud teedel, mida meil on kilomeetreid, saab maanteerat
tagagi sõita. Liiklus on küll tihedam kui metsateedel, ent võrreldes maesõmual asuvate sarnaste teedega kordades väiksem. Meil on hakkajad ettevõtjad ja vabaühendused, kes sisustavad kultuurikalendrit. Meil on ka rahvamaja, kus saab kino nautida, oma teadmisi mälumängudes proovile panna ning kohalikest pidudest osa võtta ja sporti teha. Kihnu muuseumi roll on kohaliku pärimuse propageerimisel, hoidmisel ning säilitamisel ülioluline. Muuseumis toimuvad nii erinevad õpitoad kui ka koosviibimised. Vaba aega on võimalik sisustada ka ise tegevusi luues: mis meeldib sulle, võib huvi pakkuda ka kohalikele,“ räägib vallavanem ja lisab, et kõik uued inimesed võetakse alati avasüli vastu – ole vaid ise sõbralik ja lahke.
Meil on rahvamaja, kus saab kino nautida, oma teadmisi mälumängudes proovile panna ning kohalikest pidudest osa võtta ja sporti teha.
Noored kolivad aina enam saarele „Kahjuks oleme kahaneva rahvastikuga omavalitsus. Meil on palju vanemaealisi ja statis
Hülgeküttide leitud saar
Kihnu on Liivi lahe suurim saar ja suuruselt seitsmes Eestis. Kihnu saare esmamainimine nime Kyne all leidis aset 1386. aastal ja selle elanike mainimine 1518. aastal. Ajalooline tõendusmaterjal viitab aga sellele, et kalamehed ja hülgekütid on Kihnus käinud juba 3000 aasta eest. Tänapäeva kiire elutempo juures on Kihnu säilitanud oma näo ja omapära, olles endiselt väga eriline paik. Tänu kihnlaste julgusele, oskusele ja tahtmisele olla teistmoodi on see väike saarerahvas säilitanud oma identiteedi ning traditsioonilise elulaadi. Mitte ainult minevikus ei erinenud Kihnu muust maailmast, ka tänapäeval on seda selgelt näha. Kihnu kultuuri kandjad ja hoidjad on läbi aegade olnud naised, aga esimene, kes pärandi väärtusest aru sai ja seda teadlikult koguma hakkas, oli kihnu mees Theodor Saar. Seda ajal, mil Kihnut peeti mahajäänud perifeeriaks, Kihnu kombeid ja teistmoodi keelt halvustati, ei häbenenud see mees olla kihnlane, ta lõi pea püsti ja rõhutas Kihnu unikaalsust ning vajadust kultuuri ja keelt säilitada.
tikast jookseb numbrina välja vaid kahanemine. Ent meil on ka edulugusid: äsja soetati siin koht, mida juba korrastatakse, et siin aasta ringi elada – hakkaja neljaliikmeline noor pere. 1. septembril tervitasime teist neljaliikmelist peret, kes hetkel elab munitsipaalelamispinnal, kuid otsib võimalusi kohaliku kinnisvara soetamiseks. Viimane on hea näide sellest, et otsitakse tööd rahulikus keskkonnas. Naljatledes: häid lambaid mahub ühte lauta palju. „Esimese Eesti“ ajal elas Kihnus 1200 inimest ja kurdeti muret, et lambaid on liiga vähe. Piiri me ette ei sea, küll see ise välja kujuneb,“ räägib Vohu. Saarele ongi vaja aktiivseid inimesi oskustöölistest kuni teadlasteni välja. „Kui sa soovid maaelu toetada ja näed, et maksumaksjate raha liigub ebaõiglaselt palju linnadesse ning kuldsesse ringi, on üks võimalus end 1. jaanuariks Kihnu sisse kirjutada, et saaksime sinu panusega Kihnu elukeskkonda veel paremaks muuta,“ mainib vallavanem.
Vaata lisaks: www.visitkihnu.ee
Kihnu vallavanem Egon Vohu ütleb, et Kihnu on saar, mida selle külastajad näevad kui kohta,
FOTO: KORSTEN FILMS
FOTO: PRIIDU SAART
FOTO: PRIIDU SAART
FOTO: SILVIA SOIDE
FOTO: SILVIA SOIDE
FOTO: SILVIA SOIDE
Muru on rohelisem seal, kus seda kastetakse
Kas ma elan heas kohas? Kas mul on siin hea olevik ja on ka tulevikku? Kas ma olen parasjagu seal, kus pean olema? Kas ma päriselt tahan siin olla? Kahtlemata on iga inimese pead kunagi väisanud mõte oma elukoha sobivuse kohta ja need küsimused sisemusest mulinaga välja keenud.
Kui veidi süveneda, siis ei ole need küsimused tegelikult nii filosoofilised, nagu esmapilgul tunduda võib. Enamik meist on kindlasti kuulnud ka fraasi, et hea on seal, kus meid ei ole. Loodetavasti on paljud meist suutnud seda sõnastust kriitiliselt hinnata ja siiski tasapisi jõudnud selle klaasvastupidise tõlgenduseni, mis vabastab meid takjatena külge klammerdunud eelarvamustest – seal, kus meid ei ole, on hea, ent selleks, et heast saaks parim, peame ise seal ka olema. Tegemist on meeldejääva tõestusega, et nii lihtne see ongi. Loogilise mõttekäiguna tekib küsimus, kus on siis hea, aga minuga muutub veel paremaks? See on sama loomulik kui parmesan pastaroa peal. Tere tulemast kiiresti arenevasse KohtlaJärve linna!
Elu ei kee vaid Eesti suurimates linnades
Vaatamata sellele, et elu Eesti suurimates linnades, eriti pealinnas, on sündmusrohke ja kirev, ei tähenda see veel seda, et mujal Eestis on elu justkui vaevumärgatava leegiga hingitsev kirikuküünal.
KohtlaJärve investeerib perioodil 2025–2029 linna aren
gusse mitukümmend miljonit eurot. Lähitulevik toob muudatusi alates koolivõrgu ja koolieelsete asutuste võrgu korrastamisest, lõpetades vabaaja, kultuuri ja spordiasutuste korda tegemise ning ehitamisega. Oodata on nii kohaliku omavalitsuse osutatavate teenuste kvaliteedi tõusu kui ka kogu elamiskeskkonna parenemist. Eesmärk on, et KohtlaJärve linn oleks veel parem koht töötamiseks, elamiseks, perekonna loomiseks, arenguks ja ka väärika pensioni veetmiseks. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on võimaldada vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamist, toetada perekondi, lapsi ja eakaid ning luua eeldusi ettevõtete linna tulekuks. Linn omalt poolt ootab ettevõtjatelt enda töötajate väärtustamist, õiglase töötasu maksmist ja parimate töötingimuste loomist. Järgmise viie aasta jooksul plaanib linn investeerida kergliiklusteede arengusse ning teede taastamisse, remontimisse ja ehitamisse. Lisaks investeeritakse spordi ja kultuurivaldkonna ning vabaajavõimaluste arendamisse, sh Kurtna noortelaagri taastamisse. Kurtna noorte
laager on linnaelanike jaoks südamelähedane ja erilise väärtusega koht, seega on tegemist prioriteetse investeeringuga. Pärast laagri taastamist saab ta vastu võtta kuni 300 last ning koolivaheajal pakkuda majutus ja konverentsiteenuseid ka eraisikutele ning ettevõtetele. Ülejäänud kultuuriinvesteeringute plaan näeb ette spordilinnaku ja spordikeskuse asutuste arendamist, ei unustata ka rahvapargi uuendamist. Kõige suurem investeering tehakse haridusse, millest mahukaim investeering on põhikooli ehitus Ahtme linnaosas. Samuti ehitatakse Järve kooli uus hoone, mille ehitamise võtab enda peale riik. Samuti on plaanis nelja lasteaia renoveerimine või korda tegemine ning Ahtme Kunstide Kooli amortiseerunud õppimistingimuste kaasajastamine. Linnamajanduse, elamu ja kommunaalmajanduse valdkonnas tegeletakse ühistranspordi infrastruktuuri kaasajastamisega (ootepaviljonide asendamine ja elektrooniliste infotabloode paigaldamine), tänavavalgustite uuendamise ning kalmistu ruumipuuduse probleemistiku lahendamisega. Sotsiaalvaldkond kaetakse ka investeeringutega: nüüdisajastatakse asenduskoduteenuse ja laste turvakodu ruume ning sotsiaalmaja.
Suur rõhk tervishoiu valdkonnal – Ida-Viru Keskhaigla on läbinud uuenduskuuri
Ida Viru Keskhaigla on üks kaasaegsemaid haiglaid Eestis ja ühtlasi on see üks suuremaid tööandjaid IdaVirumaal, kus töötab üle 1300 inimese. Haiglal on olnud võimalus oma
töökeskkonda oluliselt paremaks muuta, tänu Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusele on saadud remontida olemasolevaid ruume ja ehitada uusi hooneid koos nüüdisaegse tehnoloogiaga.
Hiljuti ellu viidud projektidest väärib erilist tähelepanu unikaalse lapsesõbraliku kontseptsiooni loomine pediaatriaosakonnas, mis muudab laste viibimise haiglas palju mõnusamaks. IdaViru Keskhaigla teeb koostööd kohalike keskkoolidega, sh KohtlaJärve Gümnaasiumiga, kus on meditsiiniõppe moodul, mille eesmärk on populariseerida tervishoiu valdkonda ja tekitada õpilastes huvi selle valdkonna erialade omandamise vastu kõrgkoolides. Koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga oli IdaViru Keskhaigla baasil avatud kaks õppekava – haiglas saab õppida radioloogiatehnikuks ja bioanalüütikuks. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli KohtlaJärve struktuuriüksuses on võimalik õppida õeks ja terviseedendajaks. Paljud lõpetajad leiavad tee IdaViru Keskhaiglasse.
Kohtla-Järvel saab omandada ka tehnikaalast kõrgharidust
Lisaks õendusalasele rakenduskõrgharidusele saab KohtlaJärvel omandada kõrgharidust TalTechi Virumaa kolledžis, kus on võimalik õppida ühel bakalaureuseõppe, kolmel rakenduskõrgharidusõppe ja kolmel magistriõppe erialal päeva ja sessioonõppe vormis. Kolledž pakub täienduskoolitusi ning tegeleb teadus ja arendustegevusega. Virumaa kolledži lõpetajad töötavad ka Viru Keemia
Grupis – KohtlaJärve suurima tööandja juures. Vaba aja veetmise võimaluste seas prevaleerib sport KohtlaJärve spordielu meka on Järve linnaosas asuv Wiru spordikeskus, kus on suur siseujula, lastebassein, pallimängude saal, kaks aeroobikasaali, sisejooksurada ja konverentsisaal. Ujulas on kümme 25meetrist rada, mis on varustatud reguleeritavate hüppepukkidega, rahvusvahelistele nõuetele vastava Omega ajavõtusüsteemi ning veealuse videosalvestussüsteemiga. Et ujumine oleks kättesaadav kõikidele soovijatele, on ujula varustatud invatõstukiga. Ujulas toimuvad laste ja noorte ujumistreeningud, vesiaeroobika. Treeningute ajal on alati kaks rada avatud linlastele. Pealtvaatajatele on ujulas kaasaegne ja mugav 338 kohaga tribüün.
Keskuses on avar ja nüüdisaegne pallimängude saal, kus saab mängida korvpalli, võrkpalli, sulgpalli ja tennist.
Kergejõustiku treeninguteks on võimalik kasutada 60 meetri pikkust libisemiskindla põrandakattega jooksurada.
KohtlaJärve spordikeskuses saab rentida ka konverentsisaali. See mahutab sada inimest ja on varustatud kaasaegse tehnika, helisüsteemi, laudade ning toolidega. Koolituste või ürituste korraldamiseks on võimalik kasutada ka teise korruse fua
jeed, kuhu saab paigaldada laudu, toole ja ka projektori. Spordikeskuse hallatavas jäähallis saab uisutada ja spordiklubide koosseisus tegeleda jäähoki ning iluuisutamisega. Territooriumil asub ka murukattega staadion, kus on võimalik osaleda jalgpallitreeningutes. Lisaks saavad värske õhu nautijad teha tervistavaid jalutuskäike linnapargis. Jalgrattaga sõitjate käsutuses on KohtlaJärve ja Jõhvi linna ühendav tee. Hea hinnaga kinnisvara –võimalus osta kiiremini oma esimene eluase või siseneda üüriturule Kinnisvara soetamine on suur investeering, kus on üsna kõrge sisenemislävi, mistõttu on paljudel inimestel, eriti noortel, üsna piiratud võimalused osta endale oma esimene kodu. KohtlaJärve linnas on atraktiivsed kinnisvarahinnad, mis paotavad inimestele ust kinnisvaramaailma. Samuti pakub kohaliku kinnisvara hinnatase huvi üüriinvestoritele. Tallinnast ja Tartust väiksemates kohtades on reeglina lisaks madalamatele kinnisvarahindadele ka väiksem konkurents ja ahvatlevam tootlus. Hea on ka see, et kui inimene töötab ja elab KohtlaJärvel, ei võta sõit marsruudil kodutöökodu üldjuhul palju aega. Arvestades seda, et aeg on meie kalleim vara, annavad lühikesed vahemaad ja hõredad ummikud KohtlaJärvele tõesti suure eelise.
Narva-Jõesuu võlub põnevate
väljakutsete ja kauni loodusega
NarvaJõesuu on õdus ja maaliline paik elamiseks eriti neile, kes hindavad looduslähedust ning vaiksemat elutempot. Linna piiridesse jääv Eesti pikim valge liivaga mererand ja männimetsad pakuvad suurepäraseid võimalusi tihedast päevatööst puhkamiseks ning perega vaba aja veetmiseks.
NarvaJõesuu tuntus kuurortlinnana sai alguse 1874. aastast, mil kalurikülast hakati looma suvituskeskust. Narva ja Peterburi kaupmehed ning töösturid ehitasid omanäolise arhitektuuriga maju, millest kujunes erilaadne NarvaJõesuu stiil. Endise nimega Hungerburgist („näljalinn“) sai peagi Läänemere pärl! Sõdade tõttu mitu korda oma hiilguse minetanud NarvaJõesuu areng kaasaegseks kuurortlinnaks on taas tõusuteel. Linna on ehitatud uusi hotelle, tänapäevase sisu saanud spaad pakuvad hulgaliselt erinevaid tervisepakette. Korrastatud pargid ja valgustatud rajad võimaldavad tegevusi ka hilistel õhtutundidel.
Spaa- ja toidunaudingud Piki mereranda kulgevad spaad ja tervisekeskused pakuvad veening saunamõnusid aasta ringi. Vähe on väikelinnu, kus on nii palju erinevaid võimalusi ujumist harrastada, mullivannides sulistada, liugtorudes kiirust arendada ja rohketes saunades tervist turgutada.
Hea tervisekeskuse ja tervise taastamise protseduuride juurde kuulub kindlasti ka tervislik toit ning seda pakkuvad toidukohad. Vaevalt et igal õhtul jaksatakse restoranis süüa, kuid võimalikuks töökohaks sobivad NarvaJõesuu head restoranid tublile kokale ja teenindajale kindlasti.
Ideaalne elupaik peredele
Lastega pered on NarvaJõesuusse alati oodatud! Peagi saavad linna lasteaed ja kool uued hooned, tegutseb muusika ning kunstikool. Spordihoone pakub treenimisvõimalusi nii lastele kui ka täiskasvanutele. Oma purjespordikooli üle saavad uhked olla vähesed omavalitsused. Kui kodulinnast endale tõesti meelepärast ringi ei leia, pakub täiendavaid huvitegevusi vaid veerandtunnise autosõidu kaugusele jääv Narva. Suvel on võimalik kahe naabri – Narva ja NarvaJõesuu vahel liigelda ka veeteed pidi, mugavat kruiisilaeva kasutades. Tore on ju külla tulnud sõpradele tutvustada linna erilisel moel – jõe pealt.
Oma vaba aega veedab korteris elav narvajõesuulane ikka looduse keskel kas metsas, kalavetel või oma datšas askeldades. Aiaga kodumajas jagub tegevust tervele perele. Nägusad ja hoolitsetud eesaiad räägivad tubli pererahva eest ise.
Mitmekülgne valik kodusid Narva Jõesuu teeb eriliseks veel tõik, et linna piiridesse jääb ka päris „maa“ – endine Vaivara vald oma kahe aleviku ja 18 külaga. Nii on võimalus rajada oma kodu kas hajusama asustusega piirkonda või hoopis keskuslinna. Uute elurajoonide arendamiseks on välja valitud paar piirkonda – tule vaid kohale ja leia endale meelepäraseim!
Liikumist keskuslinna ja suuremate alevike Olgina ning Sinimägede vahel toetab bussitransport. NarvaJõesuu omavalitsust läbivad TallinnaNarva maantee ja TallinnaNarva raudtee poolitavad linna kaheks erineva kasutusotstarbega piirkonnaks. Põhja ehk merepoolsesse ossa jääb suurem osa
asustusest, lõunapoolne osa on tööstusettevõtete pärusmaa. Kindlasti on üllatav, et NarvaJõesuu piiridesse jääb ka Eesti idapoolseim lennuväli. Narva külje all paiknevat murukattega Olgina lennuvälja kasutavad praegu peamiselt hobilendurid ja langevarjurid. Planeeringu kohaselt peaksid sinna mõne aasta pärast maanduma ka suuremad lennukid, sest Narva tööstuspargi ettevõtted vajavad maanteest kiiremaid ühendusteid. Kaalumisel on ka Narva ja KaguSoome vahelise lennuliini käivitamine.
Mitmekesine tööpõld
Linna väiksuse tõttu pole töökohtade valik eriti suur, kuid sobiv bussigraafik naabrite Narva ja Sillamäe vahel laiendab töökohtade leidmise võimalusi. Ka uusarendused annavad lootust tööturu laienemisele linnas. Praegu on suurim tööandja Eesti Energia. Keskuslinnas ootab töökäsi turismi ja teenindussektor. Külastajate seas üha populaarsemaks muutunud spaad ja hotellid vajavad oma tegevu
Kuurortlinna rikas pärand
Linna kuurortlinnaks kujunemisest ja põnevast pitsarhitektuurist saab hea ülevaate NarvaJõesuu koduloomuuseumis. Mitmekesised haridus ja elamusprogrammid pakuvad lisaks teadmistele ka rohkelt isetegemisrõõmu.
Teist laadi ajalugu saab tundma õppida Vaivara Sinimägede muuseumis. Projekti „Militaarpärandi tutvustamine IdaVirumaal ja Viimsis“ eesmärk on parandada meie inimeste teadmisi teise maailmasõja sündmustest Eestis ning 1944. aastal Narva jõel ja Sinimägedes toimunud rasketest lahingutest. Laiendatud ja uued ruumid saanud muuseumis eksponeeritakse relvi, mundreid, sõdurite isiklikke esemeid, sõjaaegseid fotosid, vaenupoolte propagandaplakateid jms. Vaatamata raskele sõjateemale on väljapanekuid koostades arvestatud erinevate vanusegruppidega. Muuseumi naabrusest leiab linna teise kõrgustesse pürgiva ehitise – Sinimägede vaatetorni. Vaivara maastikukaitsealale Pargimäele rajatud torni kõrgeimalt platvormilt avaneb suurepärane vaade ümbrusele. Seda, üsna ainulaadne pinnavormiga kohta tasub külastada korduvalt, sest tore on jälgida meie nelja aastaaja vaheldumist kaitsealal. Torni juurest saab alguse RMK pikk matkatee.
Oodatakse põnevate ideedega tegijaid
se laiendamiseks pidevalt lisajõudu. Tööd leiab ka haridus ja tervishoiuvaldkonnas ning kaubanduses. Miks mitte leida oma nišš ja alustada ettevõtlusega. Ehk paneb 2026. aastal avamist ootav Kultuurikvartal mõtted liikuma? Kultuurikvartalisse on kavandatud spordi ja mänguväljakud, jalutusrajad ja lavad. Piki jõe kallast kulgema hakkav promenaad ühendab mereranda ja linna väikesadamaid. Ühtlasi avab see juurdepääsu linna uueks turismimagnetiks pürgiva tuletorni juurde. NarvaJõesuu tuletorn on Eesti idapoolseim ja ainus, mis Põhja ja Kirde Eesti rannikualal külastajatele avatuks jääb. Ainulaadne on juba majaka asukoht ja muidugi vaade – samal ajal saab nautida nii merd kui ka jõge, jälgida linnas toimuvat ning heita pilgu Narva jõe vastaskaldale jäävale Venemaale. Tuletorni teenused ootavad arendajat. Ehk käivitub mõne lehelugeja Narva Jõesuusse kodu rajamise mõtte just soov olla see äge ideede generaator ja tuletornile uue elu andja?
Kohalik kultuurielu on talvekuudel rahulik. Ilmade soojenedes saab linnaelu uue hinguse –pargid ja loodusrajad täituvad taas inimestega. Suvel toimuvad erinevad festivalid ja rannapeod. Lisa on oodata traditsioonilistele üritustele, nagu ÖÖBazaar ja Silmufestival. Siin on linn taas ootamas põnevate ideedega tegijaid, kes aitaksid talvisel ajal kultuurilist tegevust hoogustada.
NarvaJõesuu on hinnatud koht ärikonverentside pidamiseks. Pärast tihedat mõttetööd on tähtis end maandada ja seda teenust pakuvad kõik linna tervisekeskused.
IdaVirumaa peale mõeldes tekib mõneti õigustatud küsimus igapäevase keelekasutuse kohta. Jah, selles piirkonnas on palju kuulda vene keelt. Positiivne on see, et kõik NarvaJõesuu koolid on läinud edukalt üle eestikeelsele õppele. Oma teenindajaid koolitavad ka hotellid ja spaad. Aktiivselt harjutavad riigikeelset klienditeenindust nii kauplused kui ka kohvikud –jaguks vaid kliente, kellega eesti keeles suhelda. Tulge aga külla ja ulatage julgelt ka oma abikäsi stiilis „Olen su keelesõber!“! Nii võime olla kindlad, et IdaVirumaal eesti keel järjest rohkem kõlama hakkab.
Pärnus saab kogeda kaht elustiili: kihavat suve ja rahulikku talve
Pärnakas Marten Martšenkov, kes tegutseb igapäevaselt MartenJaan Photography nime all piltnikuna, ütleb, et Pärnu on ilus rahulik koht, kus on nii kaunis loodus (sealhulgas meri, jõgi, mets) kui ka ilus linnaarhitektuur (nii vanalinn kui ka uus ja arenev kesklinn).
Pärnus saab tema sõnul kogeda kaht väga erinevat elustiili: suvel linn kihab –on palju turiste ja sündmusi –, samas talvisel ajal on selles vaikuses meeldivalt mõnus kulgeda.
„See ei tähenda aga, et linn talvel välja sureb: siin on kino, teater, söögikohad, koolid, huviringid ja erinevad teenusepakkujad igaks eluvajaduseks,“ lisab fotograaf. Laiemalt tunneme Pärnut peamiselt suvepealinnana, kuhu igal eestlasel on nende kolme kuu jooksul vähemalt paaril korral asja. Kuid päikselise Pärnu pealispinna all tuksub veel märksa suurem ja põnevam linn. Uurimegi lähemalt seda mehelt, kes, kaamera pihus, on linna iga nurgataguse ja tänava läbi uurinud.
Marten, mis on sinu arust Pärnu suurimad võlud, miks pead seda linna parimaks kohaks, kus elada?
Olen Pärnus sündinud ja üles kasvanud, mu pere on siin. Mind väga kõnetab meri läbi erinevate hooaegade – see pakub mõtteainet ja ilusaid hetki iga ilmaga. Pärnu on parajalt väike, aga piisavalt suur, et siin ei hakka igav. Ka asukoht on väga hea: reisimiseks on Riia ja Tallinna lennujaam sisuliselt sama kaugel. Tervislikuks eluviisiks on siin loodud samuti head eeldused: on palju jalg ja kergliiklusteid ning on meeldiv näha, et kohalikud naudivad liikumist aasta läbi. Ummikuid siin ei ole, välja arvatud vahel harva suvel.
Pärnut peetakse ikka peamiselt suviseks linnaks, kuhu kokku tulla. Mida tehakse Pärnus teistel aastaaegadel?
Elu käib siin kogu aeg, aga talvisel ajal teises tempos. Lisaks su
vepealinnale on Pärnul oluline roll ka talvel: siia tulevad kokku kalapüügifännid nii Eestist kui ka mujalt, jäätunud meri (ja jäärüsi) pakub samuti silmailu. Kindlasti on Pärnu tuntud ka spaade poolest – neid on siin mitmeid. Endla teater ja Pärnu kontserdimaja on samuti populaarsed kohad, kus suvevälisel ajal kohtuda. Ja miks mitte ka õppida: on siin ju ka Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, Pärnu kutsehariduskeskus ja teisi täiendõppe võimalusi.
Mis paelub sind Pärnu juures talvel? Mis kevadel ja sügisel? Fotograafina olen harjunud märkama detaile, mida võibolla igaüks tähele ei pane. Ka kõledas sügises, külmas talves ja tärkavas kevades on oma võlu ning mul on hea meel näha, et seda märkamist on linlaste seas üha enam. Minu loodud fotokogukond „Imeline Pärnu linn“ on praeguseks koondanud kokku juba üle 13 000 inimese, keda kõiki ühendab armastus ja austus Pärnu linna vastu. Grupp on loodud eesmärgiga tuua igapäevaellu rohkem positiivsust ja see on üks väheseid kohti sotsiaalmeedias, kus tõesti pole üksteisele ärapanemist, näpuga näitamist ega vihakõnet (selline sisu kustutatakse ja liige eemaldatakse).
On nii tore näha, et kui on näiteks ilus päikesetõus, on sellest kohe mitu erinevat postitust grupis linna erinevatest nurkadest. Sama lugu on olnud näiteks vir
maliste jt oluliste loodusnähtustega. Olen ka korduvalt saanud tagasisidet, et inimesed, kelle liikumine on vanuse või haiguse tõttu piiratud, saavad selle grupi kaudu nautida jätkuvalt Pärnu ilu läbi aastaaegade ja nad on väga tänulikud.
Võrdle Pärnut ka mõne teise linnaga, näiteks Tallinna või Tartuga. Mis on parem ja mis on teistmoodi? Olen elanud ka Tallinnas seitse aastat ja kuna olen loomult rahulik, siis Tallinna elutempo ei sobi minu olemusega nii hästi kokku. Ummikud, suured magistraalid, mürarikkam keskkond (lennukid, trammid, rohkem sõidukeid üldiselt) minu hinnangul pigem soosivad närvilisust ja tunnet, et oled alati kuhugi hiljaks jäämas. Muidugi on Tallinnal ka eeliseid: võimalusi on rohkem nii töökui ka eraelu sisustamiseks. Aga õnneks olen valinud elukutse, mida saan teha vastavalt kliendi asukohale ja vajadusele kus tahes üle Eesti ning kuigi Pärnu looduskaunid kohad on fotosessioonideks juba väga selgeks saanud, leiab ka Tallinnast, Tartust ja igalt poolt mujalt Eestist ägedaid asukohti – võtmesõnaks on taas märkamine.
Kas oskad ka öelda, milliseid inimesi Pärnu vajaks: mis eriala, mis haridusega, mis elukutse, mis plaanidega?
Usun, et siin on nii nagu igal pool: häid eksperte ja oskustöölisi on ikka juurde vaja. Kahjuks spetsiifilisemalt ma kursis pole, kuid oma kaamera ees olen kohanud inimesi igast eluvaldkonnast: mõndadel läheb väga hästi, mõndadel on veidi kitsam. Aga taaskord kordan eelnevalt öeldud mõtet, et kes tahab, see leiab võimaluse eneseteostuseks Pärnus kohapeal või siis võimaluse oma teadmisi ja oskusi rakendada kaugtööna.
Millega saab Pärnus tööalaselt tegeleda, sest kolimine on ju väga hea mõte, kuid ennast peab ka kuidagi ära elatama? Siin on mitmeid valdkondi, kus end teostada: on suuri tootmisettevõtteid (nt Wendre ja Scanfil), metsatööstus, kalandus, turismi ja teenindussektor, kultuur, haridus, tervis jne. Paljud teevad ka kaugtööd ettevõtetele, kes asuvad nt Tallinnas või välismaal. Siin on ka nö koostöötamise kontoreid (nt Forwardspace), kus kaugtöötajad või üksi toimetajad üksteist toetada saavad. Õnneks on Pärnu Tallinnaga hästi ühendatud (tihe bussiliik
lus ja maantee, mida loodetavasti ajas üha enam laiendatakse, et see oleks turvalisem) ja tean mitmeid inimesi, kes töötavadki enamiku nädalast kodus (kaugtöö) ja käivad kord nädalas või mõne korra kuus Tallinnas kontoris. Seega ma usun, et töökad ja tublid inimesed leiavad kindlasti siin endale töö.
Millega saab Pärnus tegeleda vaba aja sisustamiseks? Millega ise tegeled?
Vaba aja sisustamiseks on siin palju võimalusi: erinevad trennid ja huviringid nii noortele kui ka täiskasvanutele. Söögikohti ja kaubanduskeskuseid on mitmeid, lisaks eelmainitud teater, kontserdimaja, kino, muuseumid, peohuvilistele ka öölokaalid. Pärnus ja selle ümbruses on ka mitmeid kettagolfiradu (nt Valgerand, Jõulumäe tervisespordikeskus). Kiirete autode huvilistele ja motosõpradele on siin Porsche Ring. Pärnust saab sõita laevaga ka Ruhnu ja lähedal on Munalaiu ning Virtsu sadam. Kaugel pole ka rabad, nt väga looduskaunis ja uuenduskuuri läbinud Tolkuse raba, Riisa raba. Oma vaba aega sisustangi ennekõike looduses koos kaameraga, lisaks on olulisel kohal discgolf ja elukaasla
sega erinevate maitseelamuste jahtimine restoranides.
Kas tead, millega meelitab linn inimesi Pärnusse kolima? Mida pakutakse uutele linlastele?
Kindlasti on erinevad toetused, millega selle otsuse tegemist soositakse. Pidevalt edendatakse kohalikku elu: on võimalik esitada stipendiumitaotlust ideede teostuseks ja toimub ka erinevaid teisi konkursse. Usun, et ennekõike on meelitav tegur see, kui linn on loonud hea, ilusa ja turvalise keskkonna ning vajalikud teenused on kättesaadavad.
Kuidas pärnakad ise uutesse elanikesse suhtuvad? Kas võtate nad avasüli vastu?
Võtame ikka avasüli vastu: enda elukaaslasegi tõin mõni aasta tagasi Tallinnast Pärnusse elama. Oleme Pärnus seda meelt, et mida rohkem tegusaid ja tublisid inimesi, seda rohkem võimalusi tekib meile kõigile. Minu hinnangul saab iga uus algatus siin pigem positiivse vastuvõtu ja kohalikud lähevad hea meelega uudistama.
Vaata lähemalt ka: www.parnu.ee
Romantiline Rannatee –
meil on hea elada!
Olgu see suvekuumaks köetud rannaniidud või talvemaru painutamas kaldapealseid kadakaid, elab elu ilu igal aastaajal rannakülades ehedalt ja kirkalt omasoodu edasi. Romantiline Rannatee kulgeb Iklast Virtsuni Liivi lahe kaldal ning viib teid igal aastaajal eheda loodusega mitmekesistele maastikele Pärnumaa ranniku ja metsade vahel. Köidab teid oma rahulike rannakülade ja väikeste kogukondadega, kelle lood ja kultuur on kujunenud Läänemere soojade suvede ning lihvitud tormiste tuulte keskel. Kus lapsed saavad joosta vabalt, kus kõik külastajad on hoitud rannarahvale omasel muhedal ning kokkuhoidval moel. See idüll on siin aasta ringi eriline. Pahvakas meresoolast hommikust õhku või selg vastu tormituules õõtsuvat kadakat, maitsed, mis ei unune ja meie loodus, mis pakub romantikat ning meeliülendavat elamust igal sammul. See 300 km rannajoont metsade ja rabadega on meie uhkus ja kodu, mida hoiame, ja meie lood, mida loome.
#loodusromantika
Päikeseloojangud, kuumaks köetud kadakased rannaniidud ja hingematvad tormituuled, rännakud rannikul ning rabas, suplused jääaugus, mõnulemine päikesepaistes, merejää praksumine varakevadel ja tormi sisse minek on meie moodi salajane muinasjutt. Me naudime kõiki neid väikeseid imesid päris mitmel moel. Toidunaut Merekülas viib igal aastal loojangueelsetele gurmeehõngulistele laternamatkadele. Seikle Vabaks matkad viib käidud ja käimata loodusradadele ning jalgsi üle külmunud merejää Manijale Ülle juurde turismitallu. Tähistaevast ja loojanguid naudime veel Rannametsa-Tolkuse looduse õpperajal asuvast 21,57 m kõrgusest vaatetornist, mis pakub hingematvaid vaateid nii rannaniidule, Pärnu lahele kui Tolkuse rabale. Mereäärseid vaatetorne on meil veel Valgerannas, Kabli rannas, Kavaru sadamas, Kastna poolsaarel ja RMK loodusradadel. Epp Surfhundist Varblas viib meid saaniga kõige romantilisemale talverännakule mööda mereäärt. Reega saab sõita ka Maria talus Tõstamaal mööda vanu metsateid. Ja kui merejää on päris külmunud, lähme merele matkama, suusatama, kõndima ja kalale. Kalal käime Reiu rannas, Paatsalu sadamas, Värati sadamas, Ermistu järve puhkekülas ja Sauga kalurikülas. Kui sellest jääb väheks, lähme talvel räätsadega raba peale, uisutame merejääl. Jõulumäe tervisespordikeskuses naudime sportlikemaid seiklusi aasta ringi. RMK Kabli külastuskeskus Häädemeestel annab näituste, matkade ja töötubadega ülevaate piirkonna looduse eripärast. Tõstamaal asuv väike Ristimarja loodusrada on looklev rada kadakate vahel, mis tutvustab Värati kandi rannaniite. Kõikjal üle Romantilise Rannatee saab nautida eredaid päikeseloojanguid, kirgast tähistaevast ja kõige isiklikumat vaikust. Me vajame seda veidi salapärast ja puutumatut loodust, sest meie soontes voolab teadmine, et loodusel ja ühiskonnal pole vahet.
#kultuuriromantika
Kuigi räimepüügi hooaja algus tähistab kevade algust ja jaanipäev lükkab lõplikult hoo sisse
Rannatee kirevale suvele, siis suitsukala hõng ei kao rannaküladest aasta ringi ja pea terve aasta saab suitsukala ja koduseid kalahoidiseid. Saunad köevad pea iga päev. Suvi on aeg olla põnevil väikestest asjadest, avastada uusi kohti ja maitseid ning nautida põhjamaist lühikest palavust. Olla öö läbi üleval ja käia alasti ujumas, kuulata ritsikaid ja eksida kadakate vahele. Häädemeeste kandis on terve suve kestev Häädemeeste Hää kultuurisuvi ja Kabli päikeseloojangu festival. Audru kandis on suvi läbi kultuurisündmuseid. Üle terve Rannatee on kodukohvikute päevi, jõululaatasid ja kontserte. Lisaks on põnevaid giidituure Tõstamaa mõisas, Kihnu muuseumis ja Häädemeeste muuseumis. Meie kaks giidi, Kaire Käära ja Annika Tamm viivad kõik soovijad põnevatele retkedele rannakülade kultuurikihtide vahel. Kihnus ootab Elly Karjam ja Tõstamaa Käsitöökeskus kõiki pärandkultuurihuvilisi meie moodi õpitubadesse „Ela, koos ja söö“.
SUUREMAD KULTUURISÜNDMUSED RANNATEEL:
Rannatee hooaja alguse pidu Kihnu Sitsisõit Kilingi-Nõmme suve avalöök Audru suvealguspidu Kihnu SaunaFest Meeletu Rock Häädemeestel
• Kihnu Mere Pidu • Tõstamaa Õhetus • Mihkli laat • Avatud talude päev
• Lihula Lillkirja Festival • Võiste suvefestival • Rannatee Romantikaöö elamused
• Rannatee sügisromantika
Rannakülade kultuuri osa on alati ka saun. On see siis vana suitsusaun Metsamaa talus Kihnus või Vango Imedemaal või hoopis tünnisaun rannaveerul, ikka koos sõprade või lähedastega lõputult põhjamaise tähistaeva all.
PARIMAD SAUNAD ROMANTILISEL RANNATEEL:
Metsamaa talu suitsusaun Vango Imedemaa suitsusaun Tuisuliiva puhkemaja saunakompleksi minipuhkus koos välibasseiniga
• Metsaluige puhkeküla saun koos välibasseiniga • Põnka puhketalu koos sauna ja tiigiga
• Maria talu maasaun koos talurahva spaapaketiga • Fishing Villages Estonia vana kalalaeva saun ja kümblustünn • Niida jahimaja ehe maasaun ja tiik
• Villa River Rose ehe maasaun Navesti jõe kaldal
Lastele ja lapsemeelsetele on meil Teispere talu, Liblikamaja, Küti-Uuetoa linnufarm, Aeglased hetked mesitalu ja Riida turismitalu Manija saarel, Valgeranna seikluspark pakub nii päris väikestele kui ka suurtele seiklejatele hoopis looduselamust puulatvade vahel. Talvisel ajal on üsna mitu jõulumaad, kus lust ja rõõm ei saa kunagi otsa.
• Lottemaa • Kabli rannapäkapike seiklusma • Metsamaa pärimustalu kultuuriprogrammid • Liblikamaja • Teispere talu • Jõuluvana Korstna talu Tõstamaal
• Eesti Muuseumraudtee Lavassaares
Lisaks kaunitele kohtadele on Rannateel veel luksuslikke hotelle ja ainulaadseid öömaju, käsitööpoode Tõstamaal ja Kihnus, mõisakompleks Tõstamaal ja Varblas, muuseume, õpitubasid ning suveteatreid. Meil on väikesaared nagu Manija, Sorgu ja Kihnu. Hea on elada, sest meil on lainete, metsade ja tuule rütmis hingamisvabadust, saab kuulata kohalike lugusid ja laule. See veidi müstiline ja mõõtmatu ilu kingib rahulolu, tänutunnet, inspiratsiooni ja võimalust olla lõputult õnnelik. Romantiline Rannatee on lühikese autosõidu kaugusel Pärnust ja Tallinnast, sest Eestimaa on väike.
#toiduromantika
Ikka ja endiselt keerleb kõik toidu ümber. Rannakülade köök on läbi aegade olnud inspireeritud ikka merest, sekka metsaande ja värsket kraami vastavalt aastaajale ning moodustab täna koos maailmakogemusega eheda toiduelamuse. Ja köök on ka see, mille kaudu me ennast teistele tutvustame.
VASTAVALT HOOAJALE PAKUVAD ERILISI KOHALIKKE MAITSEID:
• mereliste maitsetega suvekohvik Toidunaut Merekülas Häädemeestel • sadamarestoran Groot Rannakülas Varblas • Nurmeotsa talu kala ja leib Häädemeestel
• Metsaluige kohvik-resto Kabli külas Häädemeestel
• Sauga Fishing Village Estonia Sauga Kalurikülas kõik Kihnu saare kohvikud ja Kihnu Sadama turg Vana Kooli Kohvik Lindil Tõstamaa Meierei Resto Ermistu puhkeküla resto Võrgukuur Kabli pagari küpsetised Cotze Söögimaja Tõstamaal Toiduromantikat soovitame nautida ka Rannatee veinimajades, kes on tuntud kohalikust toorainest valmistatud jookide poolest:
• Allikukivi veinimõis ja Langemaa veinitalu Kilingi-Nõmmel Valgeranna veinitall Audrus • Kihnu Rüübe Kihnus
TOIDUFESTIVALID RANNATEEL: Kihnu räime retk Räimewest Võilillefestival
• Rabarberi päev Allikukivi veinimõisas • Tamme talu ürdiaia lahtiste uste päev • Pärnumaa meepäevad
