Maamajandus (detsember 2023)

Viljelusvõistlus 2023

tutvustati põllutehnika rohepööret

Foto: Lii Sammler

Uued tulijad võitsid mitmel rindel

HANNOVERI MESSIL

14. detsember 2023 ♦ Nr 6 (111)

Rõõmsaid jõule ja meeleolukat uut aastat!

Lely Center Estonia, Linery OÜ Kaare tee 4, Imavere, 72401 Järva vald, Järvamaa Tel.: 687 1277, e-post: telli@linery.ee www.linery.ee • www.lely.com

2 viljelusvõistlus

Maamajandus nr 6 (111) 14. detsember 2023

Viljelusvõistluse saakide kvaliteet oli ilmast olenemata Eesti on teraviljamaa keskmine

JUHTKIRI

D

etsember on traditsiooniliselt kokkuvõtete aeg. Nii pühendame meiegi osa käesolevast Maamajanduse erilehest lõppenud hooaja viljelusvõistlusele tagasivaatamisele.

Eestis kasvatatakse teravilja suurtel pindadel. Kuigi meie saagid klimaatiliste tingimuste ja asukoha tõttu ei küündi Euroopa edetabeli tippudele kandadele astuma, on tublidel põllumeestel õnnestunud aastast aastasse kasvatada rohkem, kui ise vajame.

Tänavune aasta jääb ajalukku kui üks viimase aja ekstreemsemaid: põud ja hiliskevadine külm rikkusid mitmed saagid. Kelle põllud puutumata jäid, pidid võitlema sügisese lakkamatu sajuga, et üldse midagi salve saada. Kannatas nii saagikus kui vilja kvaliteet.

Siiski leidus neidki, kel läks sedavõrd hästi, et kasvatati rekordinumbreid.

Tutvustame lähemalt tänavust nisuvõistluse võitjat Karl-Gustav Petersoni ja rapsivõistluse kinni pannud Karel Tossi. Mõlemad noored põllumehed on astunud otsustava sammu kodumaa toiduvarudesse panustamiseks.

Viljelusvõistlus annab võimaluse analüüsida teraviljakasvatajate pingutusi ja selle tulemust.

Osalejate saakide suurus ja kvaliteet oli kokkuvõttes keskmine.

Ometi ei tohi vaid nende andmete põhjal teha järeldust, et polnud sel vilja-aastal häda midagi ja põllumehed on asjatult kurtnud. Viimased kokkuvõtted on tegemata, kuid juba on selge, et Põhjamaades ja Lõuna-Euroopas on varasemate aastatega võrreldes olnud ikaldus. Maailmas üldiselt annab aga tooni pidev nõudluse kasv.

Rohepööre muutub üha suuremaks murepilveks toidutootjate pea kohal. Vähemalt üks talu Eestis ütleb aga, et neil on nõutud muudatused juba suuresti tehtud.

Tänavu novembris peetud mahepõllumajanduse aastakonverentsil anti Metsavenna talu peremeestele Meelis ja Max Mõttusele üle kõrge autasu – parima mahetootja tiitel. Talu piimakari on 140pealine ja annab 8000 kg piima lehma kohta aastas. Oma piima väärindamine isiklikus meiereis aitab roheliselt majandada ja seejuures mõistlikult ära elada.

Keskkonnasõbralikkus on saanud ka põllutehnika tootjate peamiseks eesmärgiks. Teeme tiiru Hannoveri messil, kus meiegi talunikud viimase malli järgi valmistatud töömasinaid soetamas käivad – innovatsiooni jagub!

MARJU REITSAK

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja Delfi Meedia AS Trükk AS Printall

KOKKUVÕTE ♦ Ilmastikutingimused muutsid tänavuse viljelusvõistluse tavapärasest keerukamaks.

Saagi kvaliteedinäitajad olid ilmale vastavad, kuid jäid kokkuvõttes siiski keskmiseks.

EILI RAJAPUU

taimekasvatuse nõustaja

K

evadine vegetatsiooniperiood algas tänavu 10. mail, mis on aastate keskmisega võrreldes hiline.

Juunis jõudis kätte põud, mis tekitas taimedes stressi. Kuna selliste ilmanähtustega ollakse Eestimaal harjutud, siis taimestressi vältimiseks lisati juba maikuus pritsimissegudesse ennetavalt aminohappeid ja leheväetisi.

Põuailmingud juunis tegid põllumehe ettevaatlikuks nii taimekaitsevahendite kasutamisel kui ka lisaväetamisel. Kohati jäeti talinisupõllud viimase fungitsiidita, mis on vajalik eeskätt fusarioosi ennetavaks tõrjeks.

Samuti ei antud mõnes piirkonnas talinisu terasaagi proteiini tõstmiseks viimast lämmastikku, mis kajastus ka saagi kvaliteedinäitajates.

Talinisu kasvas saiaviljaks Talinisu koristati üheksalt võistluspõllult, millel kasvas viis sorti. Kaheksa neist andsid 2.–5. kategooria toidunisu.

Ainult ühe põllu saak, mis juulikuisel ülevaatusel oli paljulubav haigustevaba rohelise kasvujõulise lehemassiga, läks söödaviljaks, kuna valmimise ajal alanud sajuperiood põhjustas kvaliteedi languse.

Nisu kvaliteedi arvestuse aluseks on mahukaal, langemisarv, proteiin kuivaines ja kleepvalgu sisaldus. Küpsetusomadused määrab eelkõige sort. Hea valge leivavilja küpsetusomaduste üks määrav näitaja on märja kleepvalgu osakaal ehk gluteeniindeks, mis iseloomustab taina elastsust ja kergitusomadusi.

Näitaja ei tohiks olla madal ega ka 100%. Eri allikate keskmisena 65–90% on hea.

Parima kvaliteediga saagi koristas Antsla kandi põllumees Gert Neeve, kes võistles sama põllumassiiviga eri kultuuridega vastavalt külvikorrale viiendat aastat järjest. Talinisu ’Infor-

mer’ kasvas neljal, ’KWS Emil’ kolmel, ’RGT Reform’, ’Skagen’ ja ’Bright’ ühel põllul. Saagikuse ja kvaliteedi mõned näitajad kipuvad reeglipäraselt olema pöördvõrdes, nii ka tänavu – mida kõrgem saagikus, seda madalam proteiin, ja vastupidi.

Raps rekordeid ei toonud Talirapsiga võistles seitse põllumeest. Neist kolm kasvatasid aastaid nime teinud sorti ’Atora’. ’INV 1266 CL’, ’INV 1170’, ’DK Expansion’ ja ’SY Annabella’ olid esindatud ühe põlluga. Kvaliteet sõltus kahjuks eelkõige ilmast, sest kui on veepuudus, ei omasta ka vastupidav raps oma sügavale arenenud juurestikuga toitu vajalikul määral.

Seetõttu pandi rõhku lehekaudsele täiendväetamisele, mis meie üha kuivemaks muutuvas kliimas leevendab olukorda. Juulikuise võistluspõldude ülevaatuse käigus tegi ekspertgrupp mullakaeveid ning oli juhtumeid, kui kaeve ei õnnestunud, kuna mullapind oli kivikõva ja kuiv. Juuli teises pooles, pärast sajuperioode, oli niiskus kogu huumuskihis, kuid selleks ajaks oli põllul juba kõik otsustatud. Rapsiseemne õlisisaldus kuivaines võistluspõldude kontrollsaagis oli 45,4–49,8% (õlisisaldus proovis 42,3–45,9%).

Puudusid rekordid, milleks on mõnel aastal olnud üle 50 numbrid. Senine rekord 2020. aastast, õlisisaldus kuivaines 52,4% (proovis 48,9%), püsib Vinimexi OÜ arvel.

Olulised rapsiseemne kvaliteedinäitajad on eruukhapete ja glükosinolaatide sisaldus, mis olid nõutavatele piirnormidele vastavad. Eruukhappeid ja glükosinolaate sisaldavad ristõieliste õlikultuuride seemned. Eruukhapete sisaldus võib seemnes olla maksimaalselt 2%, võetud proovides oli see näit 0,1–0,3%. Glükosinolaate leidus normi piires, mis on maksimaalselt 25 µmol/g. Alates 1974. aastast on tegeldud maa-

ilmas 00-sortide aretusega, mis annavad vähese eruukhappe (2% rapsiõlis) ja glükosinolaatide (alla 25 µmol/g rapsiseemnetes) sisaldusega saagi. Eestis kasvatatakse ainult 00-sorte.

Talirukki, taliodra ja põldherne osalus viljelusvõistlusel on väikesearvuline ja kvaliteedi kokkuvõte ei kajasta läbilõiget Eesti eri piirkondadest. Nende kultuuride kasvatajad aga üllatavad tihti ka paljunäinud eksperte oma oskuste, kogemuste ja saavutatuga.

Nõnda ka tänavu, kui esmakordselt kohtusime viljelusvõistlusel osalenud pikaajaliste ja kogenud rukkikasvatajatega Saaremaal – Õnne Söödi ja Kristin Tärniga, kes esindasid Pöide AG OÜd talirukki hübriidsordiga ’Bagoo’, mis andis väga hea kvaliteediga leivavilja.

Kokkuvõtteks peab tõdema, et teraviljade ja rapsi võistluspõldude kontrollsaakide analüüsid näitasid lõppenud hooajal viimase viie aasta keskmise lähedal olevaid tulemusi.

2023

Pliiatsijämedune nisupea pole mingi ime. Foto: Lii Sammler

SAAGI KVALITEET VÕISTLUSPÕLDUDEL 2023. AASTAL

Talinisu

Osaleja

Sort

Gert Neeve – Neeve OÜ ’RGT Reform’ Udo Jüriado ja Jaan Loos – Lehevälja talu ’KWS Emil’ Mark-Hubert Heil – Järva PM OÜ ’Informer’ Madis Pruus ja Anu Riisalu – Väätsa Agro AS ’Informer’ Karl-Gustav Peterson – Kõivu Agro OÜ ’Informer’ Mark-Hubert Heil – Järva PM OÜ ’KWS Emil’ Ahti Nurm – Puide talu ’Bright’ Mark-Hubert Heil – Järva PM OÜ ’KWS Emil’ Erki Plamus – FIE ’Informer’ Aivar Võime – Nisutera OÜ ’Skagen’ Keskmine Toidunisu kokkuostu standardnäitajad, 1.–5. kategooria

MahuProteiin LangemisMärja kleepvalgu kaal, g/l kuivaines, % arv, sek sisaldus, % kvaliteet, % 78,57 81,49 82,04 80,48 82,68 80,24 81,53 80,24 80,60 68,71 79,66

13,8 13,6 12,9 12,9 12,2 12,7 11,5 12,7 11,8 13,6 12,8

349 218 232 301 297 245 251 245 291 257 269

27,3 31,8 29,5 25,7 22,4 29,5 25,9 29,5 22,7 31,4 27,6

74–78

9–14

190–275

18–28

Taliraps

96,2 51,4 69,3 94,0 97,0 69,3 62,3 69,3 96,8 76,0 84,2

Õlisisaldus, % Õli saak Proteiin Klorofüll, proovis kuivaines kuivaines, t/ha proovis, % ppm õlis Taniel Eensalu – Mällikvere PÜ ’Atora’ 45,2 49,1 2,2586 17,9 13 Karel Toss – Peri PM AS ’Atora’ 45,0 48,6 2,7216 18,7 20 Madis Pruus ja Anu Riisalu – Väätsa Agro AS ’Atora’ 45,2 48,9 2,2005 18,0 18 Kuldar Kutsar – Voore Farm OÜ ’INV 1170’ 45,9 49,8 1,9422 17,4 17 Keio Karu – Saarevälja OÜ ’DK Expansion’ 43,6 47,9 1,9160 17,9 17 Anneli Tihu – Virika Farm OÜ ’INV 1266 CL’ 45,1 48,9 1,9071 18,6 16 Karel Toss – Põlva Agro OÜ ’SY Annabella’ 42,3 45,4 1,7706 20,7 32 Keskmine 44,6 48,4 2,1024 18,5 19 Osaleja

Vastutav toimetaja Marju Reitsak, marju.reitsak@maaleht.ee, 661 3300 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee, 5666 1049

Sort

Maamajandus ilmub Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@delfi.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

Maamajandus nr 6 (111) 14. detsember 2023

Täienda oma masinaparki võimeka tööriistaga, millega saad hooajal hinnata põllul taimede lämmastikuvajadust ning planeerida õigeaegne ja õiges koguses väetamine!

Kui sa veel ei ole Atfarmi kasutaja, siis nüüd tasub kiirustada - kõik kasutajad saavad tellida TASUTA kasutamiseks uue N-Tester BT (väärtus 395€)!

Seadme tellijalt eeldatakse 2024 aastal selle eesmärgipärast kasutamist, mis tähendab nädalas vähemalt ühte mõõtmist vahemikus mai algusest juuli keskpaigani. Mõõtmistest salvestub digitaalne jälg ning juhul, kui N-Tester BT-d aktiivselt ei kasutata, küsib Yara selle hooaja lõpus tagasi.

Kui mõõtmine on korrapärane, jääb seade sulle päriseks. Ära jäta head võimalust kasutamata!

Mine oma Atfarmi kontole või registreeru kasutajaks ning telli seade selle kaudu omale mugavalt koju.

Kiirusta, sest seadmeid on saadaval piiratud koguses!

Pakkumine kehtib kuni 31. detsember 2023.

Lisainfo ja Atfarmi kasutajaks registreerimine www.yara.ee

REKLAAM 3

4 viljelusvõistlus

Maamajandus nr 6 (111) 14. detsember 2023

Moto- ja suusasportlane

2023

KAREL TOSS sekkus jõuliselt viljelussporti

EDULUGU ♦ Talirapsi kõrgeim saak – 5,6 t/ha – kasvas tänavu Peri põllumajandusühistus Põlvamaal. Agronoom Karel Toss on küll talunikuna korra osalenud, kuid mitme ettevõtte taimekasvatusjuhina oli tänavune talle esimene võistlus.

LII SAMMLER

lii.sammler@maaleht.ee

K

ui päris mitmel noorel põllumehel, kes viljelusvõistlusest osa võtnud, on maaülikool pooleli, siis Karel Toss on lõpetanud nii bakalaureuse- kui magistriõppe. Juba tema lõputöö käsitles viljakasvatust. „Olen läbi ja lõhki maapoiss. Kuigi minu vanemad polnud põllumehed, oli kodus ikka

maalapp, kus kasvatasime endale vajalikku,“ räägib Sultsi külast pärit noor põllumees. „Sai tehtud kõike, mis vähegi jõukohane oli, ning kui ei olnud, siis punnitasid kuidagi ikka asjad tehtuks.“ Tõsisem kokkupuude tuli lähedal asuvast suurtootmisest, Saimre Viljakasvatuse OÜst, kus isa töötas veoautojuhina. Samas ettevõttes töötas traktori peal ka peretuttav, kellega Karel pikki päevi kaasas loksus.

Tänavu läks rapsiga õnneks Põlvamaa põllumehel Karel Tossil. Foto: Lii Sammler

RAPSIVÕISTLUS 2024

Võitja oli teistest tonniga üle

1. Karel Toss 2. Taniel Eensalu 3. Madis Pruus

Peri PM OÜ Mällikvere PÜ Väätsa Agro AS

Põlvamaa Jõgevamaa Järvamaa

’Atora’ ’Atora’ ’Atora’

5,6 t/ha 4,6 t/ha 4,5 t/ha

Poisipõlves oli ta sageli platsis ka naabertalus, kus peeti 3–4 lehma. „Päris nii ei saa väita, et kolmeaastaselt traktoriroolis olin, aga naabertalus olin ma tihti kuskil traktori või käru peal. Maatöid tegin väiksest peale.

Põhipingutus suvel oli muidugi heinategu.

Ma ei mäleta, kas ja kui palju ma tegin, või olin ma enamiku ajast kellelgi jalus,“ muheleb noormees.

5

Maamajandus nr 6 (111) 14. detsember 2023

„Otsustasin, et võiks ennast proovile panna tõsiselt suures ettevõttes. Seal ma nüüd olen ning ei kahetse minekut.“

2023

KAREL TOSS

Spordipoisina käis Karel Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaalis, aga siis tuli otsustamise koht, mida päris ametiks õppida. „Sportlaskarjääriga tuli lõpparve teha ning seisin valiku ees, kas minna õppima ehitust või põllumajandust. Teadsin, et kui ehitasin või remontisin, tuli päeva lõpuks välja kõver käkk, kuid kartulivaod ma suutsin sirged teha. Otsustavaks faktoriks sai see, et olen põldude vahel üles kasvanud ja kogu aeg taimekasvatusega seotud olnud,“ selgitab Karel maaülikooli valimist.

Maaülikoolis õppides kohtus ta elukaaslase Diana Salfiga. „Õppisime Dianaga põllumajandust samal kursusel. 2014. aastal küsisin Dianalt, kas võin nende juurde suveks praktikale tulla. Diana isa võttis mind vastu ning õppisin kõigepealt ära selle, et teooria põllumajanduses ei lähe kokku praktikaga. Lisaks omandasin põhilised teadmised masinatest,“ meenutab Karel. Kooli kõrvalt hakkas ta juba koos elukaaslase perega talu pidama.

Tunneb end suurmajandis hästi 2021. aasta sügisel sai Karel kõne Põlva Agro juhatuse liikmelt Indrek Nõmmelt, kes pakkus tööd. Teisel kursusel oli Toss olnud praktikal Estonia osaühingus, nii et suur­ ettevõtte kogemus oli tal ka olemas. „Otsustasin, et võiks ennast proovile panna tõsiselt suures ettevõttes. Seal ma nüüd olen ning ei kahetse minekut,“ kinnitab noormees.

Agrone grupi Põlva ettevõtete agronoomina läks Karel Toss viljelusvõistlusel täispanga peale välja ja pani võistlema kaks rapsipõldu. Ühel, mis kuulub Põlva Agro OÜ-le, kasvas sort ’Anabella’. Teine oli Peri PM OÜ põld, kus kasvas ’Atora’.

Tossil on põhimõte külvata vähemalt pool rapsipõldudest rohumaa järel. See aitab ennetada haigusi ning kokku hoida väetist. Võistluspõlludki rajati rohumaa järel ning lämmastikufoon jäi 220 kg ümbrusse hektari kohta. ’Anabella’ eelviljaks oli lutsern ning ’Atoral’ kõrrelise ja ristiku segu. Põllud valmistati ette pärast esimest niidet. ’Anabella’ põld sai künni alla ka tahesõnnikut. Külviaeg oli augusti algul. Esiti paistis ’Anabella’ ilusam – algareng oli kiire ja taimik võimas. Mõlemad põllud olid aga nii hea välimusega, et mees ei osanud otsustada, kumba eelistada. Nii ta kahe põlluga registreeruski. Õitsemisega läks samuti hästi, sest see kestis pea viis nädalat. Nimelt on rapsi puhul oluline, kui pikalt ta õitseb – seda rohkem tuleb kõtru ja seemneid.

Põlvamaal õnneks öökülma juuni algul polnud. „Insektitsiidiga jõudsin ka õigel ajal kohale,“ lisab Toss, et sai kahjurid tõrjutud.

Kuigi ’Anabella’ põld oli kevadel lootustandvam, kasvatas tänavuse rapsi võidu­saagi – 5,6 t/ha – siiski ’Atora’. Muide, see on sort, millega viimastel aastatel saavutatud kõik viljelusvõistluse rapsivõidud.

Rapsikevad oli nutune Rapsiga oli seis üle Eesti algul kahtlane, kuna mullune külvi- või tärkamisaeg jäi pea kogu Eestis selle kultuuri kohta liiga hiliseks. Lisandus veel sügisene põud, nii et hilisemate külvide seemned passisid kuu aega mullas, oodates vihma.

Samal põhjusel – et taimik jäi sügisel nõrgaks ja väikeseks – oli palju ka talvekahjusid, nõnda et kevadeks jäi raps alles 73 000 hektarile, mis on seitse tuhat hektarit vähem kui aasta varem. Kahju tegid nii kevadine põud kui ka hiline öökülm, nii et jaanipäevaks, kui vihma sadama hakkas, oli mitme põllu saagilootus juba hävinud.

Vaatamata raskustele kujunes tänavuste võistluspõldude keskmiseks saagikuseks 4,4 tonni hektari kohta. See on täpselt sama mis mullu. Pehmete talvedega aastatel 2018–2020 oli keskmine siiski mõnevõrra kõrgem, 4,9 t/ha.

„See traktor on nii uus, et pole veel põllule jõudnudki. Saan lumevaalude vahel teda alles tundma õppida,“ muigas Karl-Gustav Peterson. Foto: Said Urtabajev

KARL-GUSTAV PETERSON:

minu viljast tehakse eestlastele saia OOTAMATU VÕIT ♦ Karl-Gustav Peterson Tartumaalt Kõivu Agrost võttis sel aastal viljelusvõistlusest osa esimest korda. Ta ei osanud ette näha, et tema mammutmõõtme­ tega 111-hektarine nisu­ põld võidu koju toob.

MARJU REITSAK

marju.reitsak@maaleht.ee

„V

arem pole ma julgenudki end nõnda tähelepanu alla tuua. Nüüd vaatasin, et koolivend Erki Plamus on saanud nii häid tulemusi ja põld nägi kevadel kena välja, otsustasin ka proovida,“ rääkis viljelusvõistluse nisu­ kategooria võitja.

Ilm ähvardas võistluse rikkuda Karl-Gustav on enda sõnul olnud taluniku hingega lapsest saati. Kümmekond aastat tagasi võttis isatalus ohjad üle. Nii majandab ta Kõivu-Andrese talus 700 hektarit, kus 650 on rapsi ja teravilja all ning 50 ristiku ja ro-

humaade all. Enamik nimetatud maast on talul omanduses, vaid väike osa renditakse sugulastelt-tuttavatelt. „Suvel mõtlesin, et võtan oma põllu võistluselt maha. Nii kuivaks ja kuumaks läks, et tekkis ebakindlus. Ma ei tahtnud nalja tegema minna,“ meenutas Peterson. Olenemata kehvadest oludest pidas vili kenasti vastu ja põld jäi võistlusele.

Esialgsele hirmule vaatamata oli tulemus üllatav. Põllumees ise ütles, et sellist saaginumbrit pole ta talinisul varem näinud. Eriti veel, kuna tegelikult ei saa öelda, et tegi midagi tavapärasest teistmoodi või oleks võistluspõldu kuidagi eriliselt poputanud. Isegi viimane ring planeeritud taimekaitset jäi ilmastikuolude tõttu tegemata. Põllu eri osad on viljakasvataja sõnul ikka varemgi sarnaselt välja andnud, aga keskmine 11,4 tonni hektarilt oli üle igasuguste ootuste. „Super tulemus sellisel aastal, nii suurel põllul ja nii efektiivse lämmastikukasutusega – sügis pluss kevad kokku 180 kg/ha. See näitab väga head täiendväetiste programmi ja

taimekaitset,“ hindas uue tulija tegemisi viljelusvõistluse eestvedaja Margus Ameerikas.

Karl-Gustav Peterson põllumeeste tuleviku pärast ei karda. Ta usub, et südamega tegijaid jagub toidutootmise igas sektoris.

Saak kätte ei jää

Karl-Gustav Peterson põllumeeste tuleviku pärast ei karda.

NISUVÕISTLUS 2023

Parimad nisukasvatajad

1. Karl-Gustav Peterson Kõivu Agro OÜ Tartumaa ’Informer’ 11,4 t/ha 2. Erki Plamus FIE Raplamaa ’Informer’ 12,8 t/ha 3. Madis Pruus Väätsa Agro AS Järvamaa ’Informer’ 10,2 t/ha

„Võistluspõllult koristatud vili on juba müüdud, selle ostis enamuses ära AS Tartu Mill.

Kvaliteet oli meie nisul hea: II ja III kategooria. See on toiduvili, ma usun, et sellest tehakse saia,“ rõõmustas ta. Lisades, et siiani pole veel ükski saak kätte jäänud ja turu jahenemise tõttu ta küll ei näe põhjust talupidamisest loobumiseks. „Kui vähegi on, mida näidata, siis kindlasti tulen järgmisel aastal jälle viljelusvõistlusele.

See oli huvitav kogemus ja annab põllumehele teadmisi juurde. Eks väike konkurentsimoment on ka innustav,“ lubas Peterson.

Nisukasvatajatest oli enamik esitanud võistlema põllu, kus kasvas sort ’Informer’, nii ka võitja. Tulemused näitavad, et see on Eestis kasvatamiseks üks parimaid, sest 1.–3 ja ka 5. koht saavutati just selle sordiga.

Nüüd kui saak realiseeritud, ei saa jõude istuda. Maaleht tabas Karl-Gustavi varahommikusest Tartust oma uhiuue John Deere’i traktoriga lumevallidega võitlemast. „Enam me lepingulist lumelükkamisteenust oma masinatega ei paku, aga kui häda on käes, siis loomulikult tuleme appi!“ ütles talunik ja suundus lakkamatus lumesajus teede turvalisusse panustama.

6 teraviljakasvatus

Maamajandus nr 6 (111) 14. detsember 2023

Teraviljasektorit ootavad nii koh kui ka globaalsed väljakutsed TOIDUTOOTMINE ♦ Teravilja tarbimine on viimase viie aasta lõikes kogu maailmas tõusnud. Kasvatajad püüavad nõudlusega sammu pidada. Energia hindade tõus ja sõda Ukrainas lõid teravilja hinnad rekordkõrgele, nüüdseks on olukord muutunud.

2018

2019

2021

405 185 229

342

2020

149 181

218 246

n Nisu n Rukis n Oder

386

Kõige enam teravilja kasvatatakse Eestis Tartumaal ja Lääne-Virumaal. Tootmismahud on viimastel aastatel olnud stabiilsed, veidi vähem on hakatud kasvatama rapsi. Kümne aasta trendina saab öelda, et järjest rohkem külvatakse nisu ja üha vähem otra. Kaera ja rukki kasvupinnad püsivad aastate lõikes sarnased.

Madis Pärteli ettekandest selgus, et taliteravilja osakaal Eesti põldudel kasvab. Ta tõi välja, et need kultuurid on meil ilmastikukindlamad ja saagikamad. Nii moodustavadki taliviljad kogu kasvupinnast ligi 60%.

Enim kasvatatakse talinisu – kogu nisutoodangust ligi 85%.

Teraviljaga isevarustatus Eestis, % 314

Olukorrast Eesti põldudel

2018–2022

240

ogu maailma teraviljakaubandust juhib nisu. Selle tarbimine on suurenenud, eelkõige Aasia ja Aafrika riikide kasvava nõudluse tõttu. Eelmisel aastal oli nisutootmise absoluutne tipp.

Maailmas kasvatati seda üle 800 miljoni tonni,“ tutvustas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi asekantsler Madis Pärtel Teraviljafoorumil. Ta lisas, et ka mais on maailmas nii tarbimise kui tootmise mõttes rekordtasemel. Seda kasvatatakse aga peamiselt loomasöödaks ja biokütuse tegemiseks. „Maailma mõistes võib veel öelda, et odrasaak on juba mitu aastat olnud oodatust kehvem, seetõttu on ka odra tarbimine langustrendis,“ tõi Pärtel esile. Üleüldine teraviljatoodang oli sel hooajal Kesk-Euroopas pigem tavapärane, Põhja­

390

maades ja Lõuna-Euroopas tabas aga tootjaid saagi langus üle 10%.

Põhiliseks mõjutavaks teguriks hinnati ekstreemseid ilmastikuolusid, mis mitmel pool väljendusid põuas, teisal jällegi üleujutustes.

Pä rt el

158

is ad

85

„K

M

marju.reitsak@maaleht.ee

211

MARJU REITSAK

„Statistika näitab, et igal aastal suureneb silomaisi kasvupind. See tuleneb asjatundlikust sordivalikust ja oma osa mängib siin ka üha soojenev kliima,“ märkis Pärtel.

Viie aasta keskmisena paikneme teravilja saagikusega – 4,01 tonni hektarilt – Euroopa riikide pingerea lõpupoolel. Asekantsler rõhutas aga, et see on tubli tulemus, sest me ei saa võrrelda end riikidega, kus on palju paremad olud. Näiteks Prantsusmaal ja Un-

2022

Allikas: põllumajandusministeerium

garis on nii klimaatilised tingimused kui ka mullad meie omadest sedavõrd erinevad, et nende suuremad saagid on enesestmõistetavad. „Balti riikide arvestuses oleme kenasti pildis, tahaks muidugi olla esikohal, aga sinna on veel veidi maad minna,“ tõdes ta.

Nisu toodame kolm korda rohkem, kui ise tarbime; rukist ja otra tuleb meie põldudelt kaks korda rohkem, kui Eestis vajatakse – see annab võimaluse ekspordiks ja maailma toidutootmisse panustamiseks.

Mahevilja kasvupind suureneb Maheteravilja kasvupindade osakaal on meil 10 aasta võrdluses kahekordistunud ja jõudnud umbes 50 000 hektarini. Kui tavaviljeluses valitseb Eesti viljakasvatust nisu, siis maheviljeluses on pilt teistsugune. Vaid 7% nisust toodetakse mahedalt. Rõhk on asetunud hoopis väiksema kasvupinnaga kultuuridele, näiteks 80% meil kasvatatud tatrast on mahe. Rukkist ja kaerast umbes pool.

Rapsi kasvupind on küllaltki ühetaoline – umbes 80 000 hektarit. „Sel aastal kukkus nii saagikus kui ka üldine saak oluliselt. Selle põhjuseks võib otseselt arvestada ilmastikutingimusi,“ märkis Pärtel.

Põldherne ja põldoa kasvupind on aastate jooksul stabiilselt kasvanud – need kultuurid on leidnud endale kindla koha külvi-

WWW.VINTS.EE MOBIILSED VINTSID JA LISAVARUSTUS Tel 50 83 731, 53 33 0641

Ekskavaatorite kopad ja kinnitused Laadurite kopad ja kinnitused Lumesahad ja -kopad

a m o e m Soovi eritele valgeid n t t r u a u p t ö e ö t k s h koo ja tegudero jõule aastat!

Tel 50 83 731, 53 33 0641

Tel 50 83 731, 53 33 0641

Kännujuurijad ja rehad

7

Maamajandus nr 6 (111) 14. detsember 2023

alikud Enim kasvatatakse meil talinisu – kogu nisu­toodangust ligi 85%. korras. Nii uba kui ka hernes said sellel keerulisel aastal väga hästi hakkama. Saagikuse langust polnud näha.

Maailmaturu ja rohepöörde proovikivi Üldiselt saab statistikast välja lugeda, et globaalsel tasemel teraviljade järele nõudluse kasv veidi aeglustub. Üldine toodangu kasv hakkab aga tulenema mitte kasvupinna suurenemisest, vaid üha asjatundlikumast maakasutusest ja saagikuse tõusust. „Hinnad rahunevad ja jäävad alla viimaste aastate tippude. Aasia riigid juhivad nõudluse kasvu. Täiustatud tehnoloogiad toetavad saagikuse ja tootmise kasvu. Oluline on leida kohalikud lahendused just meid puudutavatele ülesannetele. Teraviljasektori peamine roll on toitu toota, mitte täita kõiki kliimaeesmärke,“ rõhutas Madis Pärtel.

Ta lisas, et peab siiski ka mõtlema, kuidas just põllumajandustootmine saab kliimaseaduse eesmärkidele võimaluste piires vastu tulla. „Selge on see, et peame püüdma toitu toota jätkusuutlikumalt, aga selleks tuleb leida meetodid, mis meie põldudel töötavad ja kus on majanduslik mõttekus sees.“

Nisukasvatus juhib kogu maailma teraviljasektorit. Foto: Argo ingver

Hea koostööpartner!

Ilusat jõuluaega, edukat uut aastat!

8 mahetootmine

Maamajandus nr 6 (111) 14. detsember 2023

Mahepiimatootja

MEELIS MÕTTUS:

meil on rohepööre juba lõpusirgel SILJA LÄTTEMÄE

silja.lattemae@maaleht.ee

M

õttuste pere on juba paar aastakümmet Vastse-Roosa ja Mõniste küla ümbruses Võrumaal pidanud punast tõugu lehmi ja tootnud mahepiima.

Kui 2019. aastal valmis Metsavenna meierei, laienes ka mahejuustude ja muude piimatoodete valik. Pere viib mahepiima ja -keefiri kohalikele koolidele ning mitut sorti ökomärgiga juustusid Tartu ja Võru poodidesse.

Tänavu novembris peetud mahepõllumajanduse aastakonverentsil anti Meelis ja Max Mõttusele üle kõrge autasu – parima mahetootja tiitel. Samal konkursil tunnistati parimaks mahejoogiks Metsavenna meierei keefir.

Metsavenna talu tegemisi iseloomustavad roheline mõtteviis, innovaatilised lahendused nii farmis kui meiereis ja maitsvate mahetoodete kõrge kvaliteet.

Meelis Mõttus, teie juustude ja piimatoodete pakenditel uhkeldavad kaubamärgina punast tõugu veised. Kas teete tooteid ainult oma karja piimast?

Meie karjas ongi ainult eesti punast tõugu lehmad, suvel on nad vabalt mahekarjamaadel ja me ei aja taga kõrget toodangut.

Meie piimakari on 140pealine ja annab 8000 kg piima lehma kohta aastas. Ja tõepoolest – kõik tooted valmivad vaid oma punast tõugu lehmade piimast.

Aastalüps 8000 kg lehma kohta ongi selle tõu lagi, rohkem siit ei saa. Piima kvaliteedi nimel tahame juba lähitulevikus oma loomadele silo söötmise ära lõpetada. Praegu on meil ratsioonis ikkagi silo veel sees, sest me ei suuda nii palju kuiva heina toota.

Lõunapiima OÜ järgmine suurem investeering on heinaküüni ehitus. Projekt on olemas, ehitusluba ka, aga pole veel saanud investeeringutoetust oma taotlusele.

Miks te tahate silo tootmisest ja söötmisest loobuda?

Silost ei ole võimalik kvaliteetjuustu teha.

Ka Šveitsis on juustulehmad ainult heina peal. Kui tahad kõige madalamas liigas män-

gida, siis võid tavalist silopiima toota. Aga kui tahad kindla kvaliteediga juustu saada, siis on see välistatud. Kahjuks ei saa silopiimast teha kallist juustu, see on võimatu.

Olete tuntud ökomeestena rohelise mõtteviisi pooldajad. Kogu Eesti maa­ majanduses liigutakse nüüd rohepöörde suunas, samas nii mitmedki tootjad on nende uute nõuete täitmisega hädas.

Kas teil on rohepööre juba tehtud?

Me oleme juba seitse aastat rohepööret teinud ja mul on väga hea meel, et sellest ollakse ka laiemalt aru saadud. Nüüd tundub, et Eestis tõmmatakse rohepöördele millegipärast pidurit, aga meie siin Võrumaal anname hoopis hoogu juurde. Oleme ökomehed olnud juba aastakümneid, aga nüüd tahame järgmise viie aasta jooksul täielikult vabaneda fossiilsetest kütustest. Plaanime üle minna päikese- ja hüdroenergiale, soov on ka puiduja biojäätmetest elektrit tootma hakata.

Meil on juba ehitatud kaks päikeseparki, oleme ostnud elektribussi ja elektriauto. Et olla oma kaubaringidega veelgi konkurentsivõimelisemad kuni Riiani välja, ootame suuremat elektribussi, mis saabub järgmise aasta algul.

Akupank on siiani tegemata ja elektri­ traktorit ei ole ka veel kuskilt osta.

Teil on mahetootmine, turismitalu, Metsavenna meiereis valmivad hõrgud juustud. Milline on peres tööjaotus?

Poeg Max tegeleb OÜs Lõunapiim piimatootmisega. Meil on robotlaut ja tootmine läbinisti mahe. Maad kasutame umbes 400 hektarit – nii karjamaadeks kui söödatootmiseks. Mina juhin praegu Metsavenna meiereid, kus töötleme oma mahepiima. Koos abikaasa Mariannega tegeleme taluturismiga, lisaks panustame veel ka saekaatris. Kokku

„Eestis tõmmatakse rohepöördele millegipärast pidurit, aga meie siin Võrumaal anname hoopis hoogu juurde.“

Foto: Argo Ingver

SAMMU VÕRRA EES ♦ „Mina juhin meierei tööd ja poeg Max vastutab punase karja piimatoodangu eest,“ tutvustab Metsavenna meierei ja turismitalu peremees Meelis Mõttus. Koos poeg Max Mõttusega pälvis ta tänavu parima mahetootja tiitli. on kõik üks pereettevõte, mis annab tööd ka meie piirkonna inimestele.

Kui kaua olete olnud mahetootjad?

Meil ongi kogu aeg ainult mahetootmine olnud. Juba Eesti Vabariigi algusaegadest saadik on meie piim olnud mahe, aga oleme selle mahepiima kogu aeg viinud Valio Eesti

„Oleme ökomehed olnud juba aastakümneid ja nüüd saavad meie kandi lapsed juua parimat mahejooki – Metsavenna keefirit,“ teatab Meelis Mõttus.

MAHEKONKURSS 2023

Parimad mahetootjad ja -tooted PARIM MAHETOOTJA 2023 ♦ I koht – Max Mõttus ja Meelis Mõttus (OÜ Lõunapiim, OÜ Metsavenna Turismitalu). ♦ II koht – Kalmer Visnapuu (OÜ Piira Mahe, OÜ Pariismar, FIE Kalmer Visnapuu). ♦ III koht – Priidu Veersalu (Iisaka lambakasvatustalu, FIE Priidu Veersalu).

ERIPREEMIAD ♦ Riin ja Allan Liht, mahemesindus (MÖM Organic Honey OÜ). ♦ Madis Kängsep, noortaluniku teraviljakasvatus (Haavistu talu OÜ). ♦ Tanel Aru, lihaveise- ja teraviljakasvatus (Kritanto OÜ). ♦ Elen Põdra, kalkunikasvatus (Karusaare Mahetalu OÜ).

PARIM MAHETOIT 2023 ♦ I koht – fermenteeritud küüslauk (OÜ Vinkymon). ♦ II koht – praejuust (Metsavenna Turismitalu OÜ). ♦ III koht – kuivatatud küüslauk (Piirimäe OÜ).

PARIM MAHEJOOK 2023 ♦ I koht – keefir (Metsavenna Turismitalu OÜ). ♦ II koht – valge sõstra mahlajook (Ostrova Mari OÜ). ♦ III koht – sinikuslapuu mahl (HoneyBerry OÜ).

ERIPREEMIAD ♦ Rohumaaveise antrekoodi steik (AS Linnamäe Lihatööstus). ♦ Kohuke ja hapukoor (OÜ Saaremaa DeliFood). ♦ Mahlajääde tootesari Popsik (La Muu AS). ♦ Metsapähkli-šokolaadikreem ja vaarika-tooršokolaad (Roosiku OÜ).

Allikas: mahekonkursi korraldajad, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja Mahepõllumajanduse Koostöökogu

tööstusesse. Nii oleme Valiole juba 30 aastat müünud mahepiima tavapiima hinnaga. Alles siis, kui 2019. aasta 24. veebruaril avasime oma rajatud Metsavenna meierei, hakkasime piima ise väärindama ja turustama, ent osa toorpiima viime jätkuvalt Valiosse.

Müüme ümberkaudsetele koolidele pastöriseeritud täispiima ja keefirit. Meie kandi lapsed saavad juua sedasama keefirit, mis kannab nüüd parima mahejoogi tiitlit.

Teie tootevalikus on veel mitmesugused juustud, tuntuim neist on Tuhatriip.

Kuidas teie tooted tarbijateni jõuavad?

Meile kuulub Eesti kõige lõunapoolsem pood, see on Metsavenna pood otse Eesti–Läti piiri peal Vastse-Roosa külas. See on meie esindus, kus kogu tootevalik müügis, seal korraldame ka uute juustude pakkumist.

Viime oma kaupa Võru ja Tartu poodidesse ning hõrke juuste saab osta ka Metsavenna meierei kodulehelt e-poe kaudu.

Valmistate ka Šveitsi tüüpi juuste, näiteks rakletti, mis on gurmaanide seas hinnatud. Kus te juustumeistriks õppisite?

Raklett on meil juba ammu olnud, see on väga hea juust ja viimased partiid on tehtud vaskkatlas, mis on traditsiooniline Šveitsi juustu valmistamise viis. Juustutegu oleme korduvalt käinud Euroopas õppimas, viimati olime Šveitsis ja Prantsusmaal tänavu kevadel. Ka prantslasest nõustaja käis meil Võrumaal ja õpetas õigeid Šveitsi juustu valmistamise nippe.

Mida põnevat veel mahepiimast teete?

Me õpime kogu aeg juurde, areneme ja teeme uusi tooteid. Vabariigi aastapäevaks tuleb meie meiereist esimene Beauforti juust.

See on nii kvaliteetne ja hõrgu maitsega, et seda tüüpi juust on saanud nimeks Alpi kuningas ja laost seda alla 20 euro kilost kätte ei saa.

Beauforti juustu esimene partii on meil juba olemas, aga see peab veel laagerduma.

Vabariigi aastapäevaks saabki Beauforti juust kolm kuud vanaks ja siis võib Metsavenna poes seda maitsta.

REKLAAM 9

Maamajandus nr 6 (111) 14. detsember 2023

DeLaval Plus Käitumisanalüüs SIGIMISEGA SEOTUD KULUD

LEHMA ASUKOHA LEIDMINE

HAIGE LEHMA TUVASTAMINE

INDLEVA LEHMA TUVASTAMINE

DeLaval Plus Käitumisanalüüs on töövahend, mis sujuvalt lõimub Teie tegevusega ning võimaldab Teil ja Teie töötajatel jälgida lehmi ööpäevaringselt. www.delaval.ee on ettevõtte Tetra Laval Holdings & Finance S.A registreeritud kaubamärk ja “DeLaval” on ettevõtte DeLaval Holding AB registreeritud kaubamärk/teenusemärk. © 2023 DeLaval Inc. DeLaval, 11100 North Congress Avenue, Kansas City, Missouri 64153-1296. DeLaval, P.O. Box 4600 Peterborough, Ontario K9J 7B7. DeLaval ei väida, et siin kajastatud tulemused on tüüpilised ja see teave ei kujuta endast garantiid ega garantiid hoolduse või toimivuse kohta. Tegelik jõudlus ja paranemine sõltuvad paljudest teguritest, sealhulgas lüpsitavadest, lehmade tüübist, farmi ja karja hooldustavadest. Siin kirjeldatud teenused ei ole ette nähtud ega ole mõeldud asendama professionaalset veterinaarnõustamist, diagnoosimist, konsultatsiooni ega ravi. Ainult professionaalne veterinaararst saab haigust diagnoosida. Nende toodete ja teenuste kasutamisel kehtivad veebisaidil www.delaval.com/legal sätestatud tingimused ja tingimused.

10 tehnika

Maamajandus nr 6 (111) 14. detsember 2023

Hannoveri mess on koht, kust Eesti INNOVATSIOON ♦ Maailma juhtiv põllumajandus­ masinate mess Agritechnica peeti nelja-aastase vaheaja järel novembri keskel taas Hannoveris.

Seal olid eriti uhkete väljapanekutega esindatud Euroopa põllumeeste lemmikbrändid Claas, John Deere ning Fendt.

LII SAMMLER

lii.sammler@maaleht.ee

M

essi peateema oli roheline tootlikkus. Ehk siis – kuidas Euroopa Liidu kõrgeid rohe-eesmärke täites mitte kaotada toodangu hulgas ning maailma inimesed ikka ära toita.

Rohelisust kriipsutati alla ka piletimüügiga: kui kahe päeva tavapilet maksis 29 eurot, siis „roheline pilet“ maksis 32 eurot.

Nii kogutud lisaraha plaaniti kasutada puude istutamiseks.

Näitus ise andis pildi järjest süvenevatest uutest trendidest põllumajanduses: elektri jõul töötavad masinad, automaatjuhtimisega traktorid, põllurobotid.

Oluline osa oli igat sorti täppisviljelusel: robottehnikal, põllumajandusdroonidel, automatiseerimisel, GPSi kasutusvõimalustel, intelligentsetel masinatel ja anduritel jms.

Kui automaatjuhtimisel traktorite ümber sagis üsna vähe inimesi, siis väiksemate ja keskmiste elektrilaadurite vastu oli huvi suur. Need olid markeeritud e-tähega ning neid oli välja pannud

iga tõstukeid tootev firma: Schäfer, JCB, Weidemann jpt. Elektrilaadurite tõstejõud varieerub enamasti poole ja poolteise tonni vahel, akude laadimisaeg on 8–12 tundi ja need peavad vastu 6–10 tundi. Ühe neist, Weidemanni oma, pärjasid eksperdid ka messi kuldmedaliga.

Messi kuld- ja hõbeauhindade saajad otsustab komisjon, kuhu kuuluvad juhtivad tehnikateadlased üle Euroopa.

Üks šassii, kümme põllumasinat Üks oluline põhimõte on, et mida vähem ringe põllul, seda kasulikum mullale ja seda vähem paisatakse õhku ka CO2. Nõnda põhjendatakse järjest suurema töölaiusega masinate – nii kombainide, külvikute, lägalaoturite kui kõige muu – keskkonnasõbralikkust.

„Tehnikat on nelja aastaga palju juurde tulnud ja uudistamas on tore käia.“ AHTI NURM

Nexati süsteemi keskmes on võimas vahetuskandur, kuhu saab külge panna erinevad põllumasinad, näiteks kombaini. Foto: Nexat GmbH

Täiesti uus lähenemine on firmal Nexat (Next Generation Agriculture Technology), mis oli Hannoveri messil väljas esimest korda.

Kui tavaliselt on viljakasvatuse igaks tööetapiks vajalik eraldi masin, siis Nexat ühendab kõik tööetapid, mis varem nõudsid laia valikut põllumajandusmasinaid, ühte süsteemi. Keskmeks on lai võimas kandur, millega sõidetakse põllul põiki- ja maanteedel pikisuunas.

Tootmise igaks etapiks vajaliku tehnoloogia – kas külviku, taimekaitsepritsi, kombaini vms – saab paigaldada moodulina kanduri külge. Mooduli vahetamise saab üks inimene teha vähem kui

kümne minutiga. Kõiki vajalikke mooduleid ei tooda Nexati tehas ise, koostööd tehakse teiste tipptehnikat tootvate firmadega.

Nexat külvikuna. Foto: Nexat GmbH

Ettevõtte Nexat asutasid Felix ja Klemens Kalverkamp. Praeguseks on pühendutud uue tehase tootmisprotsessi arendamisele,

PÕLLUTEHNIKA NÄITUS

Agritechnica 2023

♦ Maailma üks suurim tehnikamess Agritechnica peeti Hannoveris 13.–19 novembrini 2023. ♦ Tänavusel Agritechnical osales 2812 eksponenti 52 riigist. ♦ Põllutehnika täitis 27 suurt messipaviljoni. ♦ Messil käis pea pool miljonit huvilist 149 riigist. ♦ „Rohelise tootlikkuse“ juhtteema all peeti üle 300 rahvusvahe­ lise ürituse ja konverentsi. ♦ Järgmine Agritechnica peetakse Hannoveris ülejärgmisel, 2025. aastal.

Häid pühi!

tootmisele ja oma tehnika levitamisele. Uus süsteem on katsefarmides tegelikes tingimustes kasutusel olnud juba mitu aastat, ja suure eduga.

Roheteemaga on eksponendid üritanud kaasa minna ka oma olemasolevaid masinaid (traktoreid, kombaine, taimekaitsepritse, väetisekülvikuid, lägatehnikat, mullaharimisriistu) arendades.

Keskkonnateemale kohaselt oli näitusel kõige enam väljas vedelsõnnikulaotureid – aeg-ajalt tundus, et tegu on lausa lägalaoturite paraadiga. Uuendused väljendusid järjest suurenevas töölaiuses, pumpade osas, kiiremas laadimisajas ja variantides, kuidas läga kohe mullaga siduda. Täius-

Maamajandus nr 6 (111) 14. detsember 2023

põllumees oma masinad ostab

Uus suund on põllurobotid.

Automaatjuhtimisega tulevikutraktor. Foto: Lii Sammler

tatud oli nii lohisvoolikuid kui injektorseadmeid. Mitmed tootjad olid lisanud lägapütile ka kultivaatori, rullid, randaali vms.

Küsimus võib olla sellise kombinatsiooni raskuses, aga seda võib mahendada see, et pea kogu ratastel liikuv põllutehnika oli varustatud ka rehvirõhu reguleerimise võimalusega.

Targad kombainid ja traktorid Näitusel kohatud ASi Tatoli meeskond tutvustas hea meelega oma esindatava kaubamärgi New Holland uut rootorkombaini. „2021. aasta mess jäi koroona tõttu vahele ja kõik masinatootjad on kasutanud seda aega suurteks

uuendusteks. Näituse eel oli hästi palju saladusi,“ hindas ettevõtte müügijuht Urmas Oja. Tema sõnul pälvis Agritechnical kuldmedali CR11 teraviljakombain.

CR11 arendusel oli Oja sõnul neli eesmärki: suurendada tootlikkust, vähendada kadusid, parandada põhukäitlust ning vähendada seisuaega kiirel koristusajal.

25% vähendati ülekandeid ning kaotati ära kettülekanded, selle tulemusena on vähem kuluosasid ning vähem jõukadu. Jõudu hoi-

Mida vähem ringe põllul, seda kasulikum mullale ja seda vähem paisatakse õhku ka CO2.

takse kokku ka uuendatud põhukäitlusega – põhk imetakse sisse.

Suurendati kõiki põhikomponente: kallak, pikemad ja laiemad rootorid, teraelevaator, punker, väljalaadimiskiirus, sõelapind ning heeder. Viimase maksimaalne töölaius on nüüd 18 meetrit.

Ummistuse korral saab rootoreid kiiresti reverseerida ning tööd jätkata; rõhuandurid sõelakastil tagavad materjali ühtlase jaotuse sõeltel ning kombain reguleerib ise kõiki vajalikke parameetreid. Purusti on varustatud radariga, mis näeb ka läbi peenikese tolmu ning saavutab ühtlase põhulaotuse isegi tuulistes ja mägistes tingimustes terve lõikelaiuse ulatuses. Kombain „oskab“

Iriscorp Transport OÜ on Combi grupi ettevõte

Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee | www.iriscorptrans.ee

Foto: Lii Sammler

Palju oli vedelsõnnikulaotureid. Foto: Lii Sammler

mõõta vilja kvaliteeti ning luua põllukaardi, mille põhjal saab hiljem teha täppisväetamist.

Karl Lindam Aru Põllumajandusühistust ütles, et nende põhihuvi olid otsekülvikud. „Silma jäi ka see, et peaaegu igas boksis olid välja pandud vaheltharijad, ning kõik arendasid täppispritse,“ lisas Lindam.

Põlva Agro fookuses oli sealse taimekasvatusjuhi Karel Tossi sõnul John Deere’i liikuv tehnika.

Lisaks oli teemaks vedelsõnniku laotamine ribaharimisena ning vaadati ka heinatehnikat, täpsemalt vaaluteisaldeid. „Väga palju variante oli seal. Meid just huvitab ribaharimine. Tahaks rohkem liikuda otsekülvi suunas,“ rääkis ta. „Uus NH kombain CR11 on vinge. Tehnikat on nelja aasta-

Hannoveri mess on Eesti põllumeeste Meka Kuigi meil on ka lähemaid põllumajandustehnika messe, teeb suur osa Eesti põllumehi oma ostuotsused just Hannoveris nähtu põhjal. Ka seekord oli eestlasi kohal palju.

Nii keskendus Sadala Agro agronoom Keit Uusen täppiskülvi seadmetele ning otsis uusi võimalusi lubi-, tahe- ja vedelväetiste laotamiseks. „Meie peamine mõte on, et põllulkäike oleks võimalikult vähe ja saaksime töö eesmärgipäraselt tehtud,“ märkis Uusen.

11

ga palju juurde tulnud ja uudistamas on tore käia,“ rääkis Puide talu juht Ahti Nurm. „Aga ostujõudu pole, kuna 2023. aasta andis meile valusa hoobi. Oli endalgi plaan kombain välja vahetada, aga see lükkub nüüd edasi.“ Jaanus Marrandi Estonia Osaühingust tõi välja enda meelest huvitavama: „Näiteks esmakordselt oli messil 270 hj CNG traktor New Hollandilt. Sellega saaks põllul miskit juba teha! Teine huvitav asi oli isesõitvate traktorite arendused. Claasil oli see kõige põhjalikumalt välja pakutud erinevates kombinatsioonides. Lisaks Fendti vesinikutraktor, Horschi taimekaitse ja väetisepritsid jne.“

12 REKLAAM

Maamajandus nr 6 (111) 14. detsember 2023