Naised ja autod (mai 2024)

Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Põnev automaailm

Ole sa kas autoentusiast või kasuta autot üksnes vajaduse ja mugavuse tõttu –kutsume sind nüüd teekonnale, mis muudab iga kilomeetri avastamisväärseks.

Kui kuulud nende hulka, kes valivad oma puhkusesihtkoha võimaluse korral alati sellise, et saaks uut maad justnimelt autoga avastada, ei saa käesolevas numbris mööda vaadata Gerli Ramleri seiklusrikkast rännakust Mehhikos. Loo autor avastab lisaks Mehhiko vaatamisväärsustele ka kohalikku liikluskultuuri, mis paistab silma sõbralikkuse ja jalakäijatele suunatud tähelepanu poolest ka siis, kui jalgsi liikujatele teepervel eriti ruumi polegi.

Autoajakirjanik Esta Tatrik tutvustab maailma parimat autot, mille vasakul ukseklaasil on seespool kriimud. Aga kriime saab klaasile jätta ainult üks materjal – teemant. Kui ust avades puutub briljantsõrmus vastu klaasi ja vääriskivi on piisavalt suur, saab klaas kriimustada.

Juttu tuleb ka elektriautode arengust ja arutleme, kas elektri jõul liikuvad neljarattalised kipuvad veel nišitoodeteks jääma või on nad meie teedel juba püsiva koha leidnud.

Heidame pilgu naaberriikide ja Euroopa aasta autodele, kus Peugeot pälvis juba kolmandat korda Eesti aasta auto tiitli. Peugeot 408 jääb silma julge ja uuendusliku disaini poolest ning dünaamiline ja sportlik auto eristub linnapildis kindlasti.

Jagame autovidinad kolme kategooriasse, et teha sõit turvalisemaks, mugavamaks ja lõbusamaks. Enamikul uutel ja kallimatel premium- klassi autodel on kõik mainimisele tulevad abiseadmed juba kaasas, kuid neid saab ka lisada oma mõni aasta vanemale sõiduvahendile.

Seekordses numbris teeme põike Riia Mootorimuuseumisse, mis oma rikkaliku antiiksõidukite kollektsiooniga on tõeline autohuviliste pärl. See muuseum ei ole ainult autofännidele, vaid pakub interaktiivset ja harivat kogemust igaühele.

Lisaks jagame nõuandeid, kuidas leida usaldusväärne autoremonditöökoda, ning soovitame nippe säästlikuks sõiduks, mis aitavad nii keskkonda kui ka rahakotti hoida.

Lähme sõitma!

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: Eve Kallaste, eve.kallaste@delfi.ee

Reklaam: Artur Jurin, artur.jurin@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Jolana Aru

Trükk: AS Printall

• VEO- JA SÕIDUAUTODE, HAAGISTE VARUOSAD

• RAADIOSAATJAD JA TEHNOTURU KAUBAD

• KINNITUS- JA TÕSTEVAHENDID, TÖÖRIISTAD

• LAHTISED ÕLID JA TEHNILISED VEDELIKUD

• MÄÄRDEAINED JA KEEMIA

• TULEKUSTUTITE KONTROLL

• LED TÖÖ-, TAGA- JA KAUGTULED, VILKURID

• L. BRADORI JA BJÖRNKLÄDERI TÖÖRIIDED

• HELLY HANSENI TÖÖRIIDED

• SOOJUSPUMBAD

Kauplus Tallinna tn 58

VILJANDI

E–R 8.00–17.30 | L 10–14

Tel 433 3016, 433 8355, 523 8016

SOOJUSPUMBAD | PELLETIKÜTE | VEESÜSTEEMID

ERINEVAD KÜTTELAHENDUSED | MÜÜK, PAIGALDUS, HOOLDUS

Tel 518 5364

SOOJUSPUMBAD

Tel 5878 4838

• Autode ja mootorrataste plekitööd

• Erilahendused

• 3D skanneerimine

• 3D modelleerimine

• 3D suurte detailide printimine

Foto: Shutterstock

Säästlikult sõita on lihtsam, kui sa arvad

Säästlikust sõidust rääkides võib tekkida tunne, et see on mingi eriline sõidustiil, mis nõuab omajagu teadmisi ja pingutust. Tegelikult on kütuse kokku hoidmine sõidu ajal palju lihtsam, kui sa arvata oskad, ega nõua kuigi suuri muudatusi sõidustiilis. Tuleb lihtsalt olla veidi teadlikum ja tähelepanelikum.

Toimetas: Mariann Vilbre Fotod: Shutterstock

Mõtle võimalikult palju ette Üks lihtsamaid asju, mida roolis olles teha saad, et kütust kokku hoida, on tähelepanelikult enda ümber ringi vaatamine. Kõige rohkem kulutab kütust kiirendamine, mistõttu võiks seda võimalusel alati vältida. See tähendab omakorda seda, et tuleks hoiduda ka mõttetust pidurdamisest. Selleks, et tarbetuid kiirendamisi ja pidurdamisi vältida, peaksimegi alati kursis olema sellega, mis meid tee peal ees ootab. Näiteks ei ole mõtet kiirendada, kui näed, et eesolevas fooris põleb punane tuli. Parem lase masinal vaikselt foorini veereda, nii saad täielikku seismajäämist võib­olla üldse vältida. Üldine eesmärk peaks olema sõita võimalikult sujuvalt ja ühtlase kiirusega.

Hoia rehvid täis

Rehvirõhk on teine üsna lihtne asi, mida saad ise kontrollida, et kütusekulu vähendada. Madala rehvirõhuga rehvid suurendavad veeretakistust, mis omakorda tõstab kütusekulu. Madal rehvirõhk nõuab auto edasiliikumiseks

rohkem energiat ja seeläbi ka rohkem kütust. Veeretakistus võib moodustada koguni kuni 15% kogu kütusekulust. Sõiduki rehvirõhu kontrollimine säästab kütust ja autot ega maksa tanklas midagi. Kui hoiad tootja soovitatud rehvirõhku, on veeretakistus ja seega ka kütuse tarbimine väiksem.

Eemalda autost üleliigne Iga kilo pagasit maksab rohkem kütust, mis tähendab, et mida rohkem asju endaga kaasas vedada, seda kallimaks sõit läheb. Seepärast soovitatakse pagasiruumi sisu regulaarselt üle kontrollida, et sinna eelmistest reisidest ebavajalikke asju ei jääks. Näiteks ei ole tänapäeva tiheda tanklavõrgustikuga enam vaja hoida autos täis kütuse­

kanistrit. Samuti ei lähe kellelgi tõenäoliselt vaja keset talve piknikukorvi või rohkem kui ühte maanteeatlast.

Kasuta abiseadmeid vaid vajadusel

Alates roolisoojendusest kuni kliimaseadmeni kasutavad kõik autosisesed seadmed, mis töötavad elektriga, aku energiat. Akut laeb generaator, mida omakorda toidab mootor. Järelikult põletab mootor rohkem kütust, kui kasutatakse rohkem elektrit. Näiteks võib kuumal suvepäeval kliimaseade suurendada kütusekulu kuni 25%.

Temperatuuri (ja kütusekulu) vähendamiseks võiks proovida autot enne sõitu õhutada või sõita lühikest aega avatud akendega, et autosse kogunenud soojust välja tuulutada. Kui aga kiirus tõuseb üle

70 km/h, tuleks aknad kindlasti kinni panna ja kliimaseade sisse lülitada, sest sellisel kiirusel tekitavad lahtised aknad õhutakistuse, mille ületamiseks hakkab auto oluliselt rohkem kütust tarbima.

Kiirenda rahulikult

Mida tugevamalt kiirendada, seda rohkem kütust kulub. Just linnas sõites saab kütust kokku hoida sellega, et vajutad gaasipedaalile ettevaatlikult. Et olla võimalikult kütusesäästlik, võiks seisev auto jõuda 20 kilomeetrini tunnis umbes viie sekundiga. Kujuta ette, et hoiad armatuurlaual tassi kohviga, ja püüa kiirendada nii, et see ümber ei läheks.

Ära kiirusta liialt

Maanteel pikemaid sõite tehes ei tasu ülemäära kiirustada. Kui pead kinni kiirusepiirangust, säästad ka kütust. Enamik sõiduautosid on kõige kütusesäästlikumad siis, kui nende kiirus jääb vahemikku 50–80 km/h. Kui sõita sellest kiiremini, kulub sõidukitel seda rohkem kütust, mida kiiremini nad sõidavad. Näiteks kiiruse 120 km/h juures kulutab sõiduk umbes 20% rohkem kütust kui kiirusel 100 km/h. 25 km pikkusel sõidul vähendaks see kiiruse, aga ka kütusekulu tõus sõidule kuluvat aega vaid kaks minutit.

Allikad: energypedia.info, navirec.com, natural-resources.canada.ca

Auto kaitsekile – parim vahend murevabaks autokasutuseks

PPF­kaitsekile on autoomanike seas üha populaarsemaks muutuv meetod, mis aitab kaitsta sõiduki värvipinda erinevate kahjustuste eest. Viimastel aastatel on toode saanud kõvasti heakskiitu ka Baltimaades, sest keraamiline kerekaitse ei ole siinses kliimas nii hea kestvusega kui kaitsekile. Sagedane pesemine ja kemikaalid kulutavad keraamilise kaitse kiiresti maha, kile seevastu kestab aastaid. Vaatame lähemalt, mis see kaitsekile on, miks see on vajalik ning kuidas seda paigaldatakse.

Mis on PPF-kaitsekile?

PPF­kaitsekile on spetsiaalne isetaastuv kile, mis paigaldatakse auto välispinnale. Selle eesmärk on kaitsta autokeret kriimustuste, kivitäkete, putukate ja muude väliskahjustuste eest. Tavaline PPF­kaitsekile on läbipaistev, kuid viimastel aastatel on turule tulnud ka mattvärvi autod, mille jaoks on saadaval ka matt kaitsekile. Mattidele autodele on kaitsekile paigaldamine eriti oluline, sest väikeseid vigastusi ei saa poleerida. Ainus võimalus kriimustusi parandada on ülevärvimine. Parim aeg kaitsekile paigaldamiseks on otse autosalongis, kui auto on uus. Kaitsekilet on võimalik paigaldada ka teistele auto osadele, näiteks tuledele.

PPF-kile ajalugu PPF­ kaitsekilet hakkas 1960. aastatel tootma ettevõte 3M. Eesmärgiga kaitsta USA õhujõudude hävituslennuki F ­ 4 Phantom esiservi liiva ja prahi põhjustatud kulumise ning kahjustuste eest, arendas 3M tehnoloogiat edasi. 1970. aastateks oli toode valmis kommertskasutuseks.

Esialgne PPF ­ kaitsekile oli läbipaistev liimikihiga polüuretaankile, mis kaitseb auto värvipinda kriimustuste ja muude kahjustuste eest. 1980. aastatel hakati PPF­ kilet kasutama laialdaselt erinevatel pindadel, sealhulgas autodel, paatidel, mootorratastel ja lennukitel. Autoentusiastide seas oli see eriti popu­

laarne, kuna see aitas kaitsta sõidukite värvkatet.

1990. aastatel arenes PPF ­ kile tehnoloogia edasi ja lisandus uusi omadusi, nagu isetaastuvus – kilel olevad kriimustused ning kahjustused paranesid soojuse mõjul ise ära. See tõi kaasa veelgi suurema populaarsuse. Nüüdseks kasutatakse PPF­kilet laialdaselt erinevatel pindadel.

Miks on PPF-kile vajalik? PPF­ kile paigaldatakse autokerele, et luua kaitsebarjäär kahjulike keskkonnatingimuste vastu, nagu teel lendlevad kivid või kruus, linnu väljaheited, puuvaik, harjapesu jne.

Kaitse tuhmumise eest: UV­kiirguse põhjustatud pleekimine ja tuhmumine on tavaline probleem. PPF­ kaitsekile kaitseb värvipinda nende kahjustuste eest.

Kriimustuste ennetamine: Kile moodustab füüsilise barjääri, mis kaitseb autot kriimustuste ja hõõrdumise eest.

Kivitäkete kaitse: Kile neelab osa löögijõust, hoides ära pinnale tekkivad kahjustused.

Autotulede kaitse: Kile säilitab ka auto esitulede selgust ja värvi.

Pikem eluiga: Kaitsekile pikendab auto eluiga, hoides seda uueväärsena.

Säilitab auto välimust: Selged ja kahjustusteta esituled on oluline osa auto atraktiivsusest.

PPF-kile paigaldamine

PPF ­ kaitsekilega võib katta terve auto või kiletada kõige enam kahjustusi saavad detailid (kapott, esistange, esitiivad, esituled, ukselävepakud, lingitagused jne).

Ettevalmistus: Autolakk peab olema ideaalses seisukorras. Kõige parem on paigaldada kilet uuele autole, millel pole veel kahjustusi. Kile tagab uuele autole maksimaalse kaitse. Kui tegemist on kasutatud autoga, tuleb pinnad eelnevalt ette valmistada põhjaliku poleerimise näol.

Kile paigaldamine: Kile paigaldatakse auto välispinnale, kas terve auto ulatuses või ainult kriitilisemad piirkonnad (kapott, esistange, esitiivad, ukselävepakud, lingitagused jne). Võimalik on kiletada ka autotulesid, et säilitada nende hea läbipaistvus pikaks ajaks.

Viimistlus: Kile servad lõigatakse täpselt sobivaks ja seejärel kuumutatakse, et need ideaalselt kere külge sobituksid.

PPF-kaitsekile garantii , sõltuvalt tootjast, on 5–10 aastat. Kilesid on saadaval läikiva, mati, mustrilise ja toonituna ning erinevate omadustega, nagu hüdrofoobsus, isetaastuvus jne. Värviline kile võimaldab luua autole ka erinevaid disaine, kui kiletada vaid teatud detailid (nt kapott).

Kiletatud auto üks suur eelis on see, et ei ole enam vaja täiendavaid kerekaitsmeid, nagu vahatamine või

keraamiline kate, ja ka auto pesemine on oluliselt lihtsam. Autoomanik võib nautida murevaba autokasutust kuni kümme aastat, sest just nii kaua kestavad parimad PPF­kaitsekiled. PPF­kaitsekile on suurepärane investeering, mis aitab hoida auto välimust ja väärtust pikka aega. Kui soovite oma autot kauem heas seisukorras hoida, kaaluge kindlasti PPF­kile paigaldamist! SmartService’i auto iluravikeskus on XPEL ja CarPro Immortal PPF kaitsekile autoriseeritud paigaldaja Eestis. Lisaks on valikus ka teiste tuntud ja kvaliteetsete tootjate kiled, nagu UPPF, Lumar, Hexis. Saadaval on erinevate omaduste (isetaasutuv, hüdrofoobne, matt, läikiv, värviline jne) ja erineva paksusega kilesid, mis valitakse sõltuvalt kliendi soovidest ning võimalustest.

Kui soovite hoida oma autokere seisukorda ideaalsena kuni kümme aastat, tellige kaitsekiletamine oma autole meie kodulehel või töökojas aadressil Tähnase tee 1, Peetri või helistage +372 680 3500.

Agne Vaher, räägime autodest!

„Oluline pole sihtkoht, vaid viis, kuidas

Kui tavaliselt räägib tippmodell Agne Vaher intervjuudes moe­ ja iluteemadel, siis seekord avame noore naise mõtteid hoopis teisest vaatenurgast –autod. Ja tuleb välja, et autod ning autondus mängivad tema elus pea sama tähtsat rolli kui mood ja ilugi.

Fotod: Taavi Luhamaa

Esiteks on ta kindlasti keskmisest naisest suurem motospordifänn, kes käinud pool oma elust rallidel nii siinkui ka sealpool piire, üks neist Mehhiko WRC. Tõsi, tema elukaaslane on tuntud Eesti rallisõitja, aga rallipisikuga nakatus Agne juba ammu enne Raineriga tutvumist. Auto ei oma vähem tähtsat rolli ka nende kohtumises – nimelt oli just Rainer see, kes tema esimese auto ostu vormistas. Ning kõige lõpuks – väikese poja emana – on ta kursis viimsegi automängu ja ­multikaga, rääkimata sadadest automudelitest, mis kodus iga päev näituseks üles rivistatakse.

Unistuste auto otsingul

Kuigi peres on auto olemas, on Agnel siiski soov saada ükskord päris oma isiklik auto. Selles osas on tal juba ammu oma nägemus paigas. „Load tegin kohe 18­aastaselt, misjärel sain hakata oma unistuste autot realiseerima,“ räägib ta. Kas see tuleneb just suurest autospordihuvist, aga kindel on see, et talle on alati meeldinud võimsad ja sportlikud autod. Agne esimene ja seni ainus neljarattaline on olnud valge Subaru Impreza WRX STI. „Ostuprotsessi mäletan hästi. Kestis päris pikalt ja lisaks autole sain ka automüüja ehk oma kihlatuga tuttavaks,“ muigab ta.

Praeguseks on toona soetatud auto uue omaniku käes ja Agne juba pikemat aega unistuste auto otsingutel. Sellest tulenevalt õnnestuski tal esimesena proovida uut Porsche Panamerat. „Nii nagu mulle meeldib moemaailmas kvaliteet ja, olgem ausad, ka luksus, on mul ka autode osas sama eelistus. Porsche on autobränd, mis mind kõnetab ja paelub juba ammu. Selles on seletamatu tunne ja emotsioon,“ kirjeldab ta ja hellitab lootust, et see õige auto ehk ongi nüüdseks leitud.

Ei taha „poolikut“ autot Põhjus, miks Agnel praegu päris oma autot pole, on tema põhjalikkus ja järjepidevus oma unistust järgida. „Ma ei taha osta enda jaoks poolikut autot, olen päriselt ka oma dream car ’i otsingul ning sellepärast valin pikalt ja kaua. Auto juures number üks on sportlikkus, number kaks on mugavus. Number kolm on välimus, mis võiks olla heledates toonides, aga kindlasti hele nahksisu eri värvi stitching’uga,“ kirjeldab ta väga täpselt.

Selles suhtes ongi Porsche Panamera tema jaoks üks unistuste auto:

selles on nii sportlikku jõulisust, enesekindlat disaini, kiiret ja täpset liikuvust ning loomulikult kõrvu paitavat mootori häält. Rääkimata tohututest värvi ­ ja lisavarustuse võimalustest, mida täpselt oma maitse ja soovide järgi kokku saab panna. Ka Porsche konfiguraatoris on Agne nii mõnedki 911­ d ja Panamerad enda soovide järgi kokku pannud.

Emotsiooniandja

Teisalt pole auto pelgalt liikumisvahend punktist A punkti B, vaid see peab andma emotsiooni ka teel olles. „Selle kriteeriumi järgi oleks 911 parim valik, sest emotsionaalsemat autot ma ei tea. Kuna aga arvestada tuleb ka pere vajadustega, siis neljaukseline ja viiekohaline 911 ongi

Porsche Panamera!“ Uues Panameras on palju stiilselt peidetud panipaiku ja lisaks mahutab n ­ ö luukpärataoline pagasiruum nii väiksemad rattad/tõuksid kui ka suuremad kohvrid.

„Ma elan põhimõtte järgi, et tähtis pole ainult sihtkoht, vaid ka viis, kuidas sinna jõuda. Elu on elamiseks ja nautimiseks ning selle juures peab ka ise end hästi tundma – kui sul on unistus, tuleb see teoks teha ning sinnapoole ka pürgin.“

Sportlik autojuht

Agne sportlikkus on juba tema välimusest näha. Sama märksõnaga saab kirjeldada teda ka autojuhina. „Ma pole hulljulge juht, aga pean oluliseks, et auto liiguks, oleks täpne, hästi juhitav ja Porsche on

sinna jõuda.“

nende omaduste poolest kindlasti turu parim valik. Mulle meeldib sõitu nautida, mitte lihtsalt kulgeda,“ ütleb naine. „Proovisõidu ajal sain sõita Panamera 4 ­ ga, kuid tean, et hübriidmootoriga variandid on sõidudünaamika poolest veelgi sujuvamad. Hübriidmudelitel lisavarustuses olev Active Ride’i funktsioon reageerib väga kiiresti kõikidele teekonarustele, mis loob tunde pigem lendamisest kui maanteel sõitmisest. Samamoodi reguleerib auto automaatselt oma kõrgust, et tagada sujuvam autosse sisenemine ja väljumine. Maatriksesituled tagavad hea ja laia nähtavuse ka meie talveperioodile omases pimedas, niiskes ja uduses kliimas,“ kirjeldab Agne sõidukogemust.

Moegurmee, mitte mainstream Moemaailmas igapäevaselt töötav naine liigitab ka Porsche pigem nišiautoks kui laiatarbekaubaks. „Panamera on nagu moemaailma Chanel – luksuslik, kvaliteetne, vastupidav ja ajatu, erimudelid aga kindlasti tippluksusbränd Hermès. Nii nagu Chaneli Classic Flap Bag on ikoon moemaailmas, on ka Porsche totaalne ikoon automaailmas.“

Ikoonilisi moesuundi näeb ka Porsche disainis. „Näiteks on moemaailmas tuntud Houndstoothi muster (autotööstuses tuntud kui pepita) ka Porsche teatud mudelitel istmekanga valikus.“

Tegelikult on aga sadu, kui mitte tuhandeid võimalusi Porsche enda tunnetuse ja maitse järgi kokku panna. „Täpselt nii, nagu valid poes isikupärast riietust, saad ka auto välimuse ja sisustuse enda maitsemeelele vastavalt kokku panna. Konfiguraator annab selleks tohutult võimalusi ja võid kindel olla, et sinu autole samasugust vastet pole maailmas mitte kellelgi teisel.“

Kas Porsche Panamera tundub nagu unistuste auto? Tutvu saadaolevate mudelitega Porsche esinduses.

TEHNILISED ANDMED

 Porsche Panamera 4

 Võimsus: 260 kW / 365 hj

 Kombineeritud kütusekulu: WLTP 11,2–10,2 l / 100 km

 Kombineeritud CO2-emissioon: 235–230 g/km

 Tippkiirus: 270 km/h

 Kiirendus: 0–100 km/h – 5 s

 Porsche Panamera baashind: 113 030 eurot

Autoga MEHHIKOT avastamas

Mõte Mehhikosse reisida tuli kolm aastat keeltekoolis hispaania keelt õppinud sõbranna soovist minna oma oskusi harjutama. Korra oleme juba tema eestvedamisel Ameerikat avastamas käinud – aga kui tookord sai ta hispaania keeles rääkida Panamal ja Kolumbias, siis nüüd liikusime veidi põhja poole.

Lennuk viis meid Cancuni, kuid otsustasime kohe liikuda kohtadesse, kus turiste oleks võimalikult vähe. Nii tuligi idee võtta rendiauto ja sõita läbi need Mehhiko osariigid, mida kahe nädala jooksul oleks mõistlik väisata. 3000 ­ kilomeetrine ring moodustus Yucatáni, Quintana Roo, Campeche, Tabasco ja Chiapase osariigist, mitmes kohas olime kaks ööd järjest. Sai meres supeldud, püramiididel turnitud, matkaradadel jalutatud ning kaunist loodust, mägesid, värvilisi linde, ahve ja krokodille ning külakesi ­ linnakesi imetletud.

Ja muidugi kohaliku eluoluga tutvutud ja Mehhiko toitu mekitud –suu jooksis juba ette vett, kui mõtlesin neile takodele, tortiljadele, quesadilla’dele ja Margaritadele! Ootus oli suur, aga tagantjärele võib öelda, et Ameerika filmides nähtud tõeliselt vürtsikat toitu ei tasu Yucatáni poolsaarelt otsida (oli küll erandeid ja muidugi sai ise alati kastet lisada). Samas jätsid suurepärase mälestuse krõbedad kalaroad, prisked krevetid ning tamalese ’d –banaanilehte mässitud lihatäidisega aurutatud maisitainapätsid, mida tänavatel müüdi.

Seiklus algas juba lennujaamas Lennukilt väljudes pidime otsima üles oma rendiautofirma. Enne selgus, et mu kohvri neljast rattast oli alles kolm ja sellise kolmerattalisega läbis see siis kogu reisi. Cancunis on nii, et autod ise ei asugi lennujaamas, vaid rendifirmast helistatakse klientidele järele väike buss, mis viib mõne kilomeetri edasi õigesse kohta. Seal toimus dokumentide täitmine ja saimegi oma auto kätte – loomulikult mitte broneeritud Kia Sportage’i, vaid asendusena sealses piirkonnas väga menuka Chevrolet Trackeri. Valisime meelega

veidi kõrgema masina, sest oli teada, et mägedes ja pisikestes kohtades ei pruugi teed kõige paremad olla.

Autol oli omajagu iluvigu, aga lasime need kõik töötajal kirja panna ja hiljem polnud mingeid probleeme. Igaks juhuks võtsime küll täiskindlustuse, et endal oleks julgem tunne. Üks viga selgus küll hiljem – konditsioneer ei tahtnud hästi töötada, mis 35 kraadiga oli vahepeal päris piinav, aga siis lõime aknad lahti ja nautisime lihtsalt sooja. Käisime ju reisil märtsis, kui Eestis oli veel lumi maas.

Enne reisile minekut kuulsime jutte Mehhiko kuritegevusest alates sellest, kuidas kellelegi oli politsei puistanud pagasiruumi narkootikume ja siis altkäemaksu nõudnud, kuni selleni, et auto võetakse niikuinii käest ja meid varastatakse paljaks. Yucatáni kandis neil kuulujuttudel tõepõhja all ei ole. Kuritegevust on ehk rohkem USA piiri ääres ja „punastes“ tsoonides (leiab guugeldades), aga sinna meie ei sattunud. Lisaks meenub, et olen kunagi lugenud, et Yucatán ongi kõige väiksema kuritegevusega ala Kariibi piirkonnas.

Sõbralikud juhid ja palju liiklust jahutavaid elemente Kuna internet on välismaal kallis, laadisin juba kodus telefoni alla kõigi viie maakonna Google Mapsi kaardi ja see süsteem toimis väga hästi. Jah, reaalaja infot ummikute ja õnnetuste kohta küll ei näinud, aga ausalt öeldes ei sattunud me ka nii suurtesse linnadesse, kus seda oleks reaalselt vaja olnud. Kui võrrelda liiklust, liikluskorraldust ja ­kultuuri Eestis ning Mehhikos, on erinevusi väga palju. Alustan viimasest – Mehhiko liikluskultuur on super. Jalakäijatele antakse 99% teed, autojuhid viipavad üksteisele rõõmsalt, üldine kulgemine on ladus, samuti ei kuule seal näiteks Aasiale omast pidevat signaalitamist.

Tänavapilt on kirev: liiklevad samal ajal nii moodsad uued autod kui ka täiesti roostes, tuledeta ning eest kukkuva uksega masinad, mis on kõigele lisaks üle rahvastatud. See, et inimesi veetakse lahtistes autokastides, on täiesti normaalne. Chiapase piirkonnas ehk mägedes on kastiautod ühistranspordi asemel. Seda me läbi ei hammustanud, kas mingit piletiraha ka küsitakse, aga kui teepervel seista ja mõni kastikas unnates ülesmäge rühkis, ei läinud ta kellestki niisama mööda. Koloriitseks tegid tänavapildi ka

Tekst ja fotod: Gerli Ramler

Autor Calakmulis püramiidi külastamas.

Tope ehk liiklust rahustav künnis.

Tüüpiline

tänavapilt

Mehhikos.

mootorrattad ja rollerid, mille peal nägi alatasa korraga kolme­nelja­viit inimest. Niimoodi veetakse lapsi kooli ja lasteaeda, sõidetakse pärast tööpäeva koju ja minnakse külla. Imikud, raugad, lasteaialapsed – ja loomulikult on kõik kiivrite ning vastava varustuseta. Kui mägedes sõites nägime BMW’ mootorrattaid tulemas, kõigil ratturitel korralikud kiivrid ja kaitsmetega tagid, oli kohe selge, et tegu on turistidega. Neid piireteta auklikke ja künniseid täis mägiteid vaadates aga kadedust peale ei tulnud, et oh, kuidas tahaks ka tsikli seljas olla. Oli ka koht, kus pool teed oli vihmaveega ära uhutud, seal siis pidi kuidagi mööda mäe veeru üle hiilima. Tundus, et see tee oli juba mõnda aega poolik olnud. Kahe nädala peale nägin vaid ühte tõukeratast, mõnda üksikut jalgratast ja mitte ainsatki lapsekäru. Maime tassitakse linaga seljas või kõhul. Miks? Sest Mehhiko tänavad ei ole mõeldud jalutamiseks ega kergliikuriga liiklemiseks. Kõnniteed lõppevad ja algavad, kuidas jumal juhatab. Kui inimene tahab oma maja ette ehitada trepi, on see jõhkralt üle kõnnitee, kuku või ninali. Kõnnitee on kohati nii kitsas ja laternapost keset

teed, et möödumiseks peab kõhu sisse tõmbama, lisaks augud, prügihunnikud, autoromud. Seal jalutades ei julgeks küll pilku telefonis hoida.

Ja augud on loomulikult ka sõiduteedel ja nii linnades kui ka maanteedel lihtsalt keset teed. Kohalikud teavad, oskavad manööverdada. Hämmastav oli see, et maanteedel kihutasid pigem suured veokid ja ikka nii, et sõiduautoga oli järel püsimisega tükk tegu. Aga künniseid armastab Mehhiko transpordi amet meeletult! Sõitsime kahe nädala jooksul üle tuhandetest „hüpekatest“, mis on reeglina ikka nii järsu nurga all, et mõjus väga kosutavalt nii kõhu­ kui ka tuharalihastele. Samas on need kenasti märgistatud hoiatusmärgiga, mille peale on joonistatud künkad ja/või kirjutatud tope

Kui mere ääres on asustatus kaunis tihe, siis sisemaa poole sõitsime vahepeal sadu kilomeetreid inimtühjas piirkonnas, ainult istandused, heinamaad ja mets. Maiade püramiidid vaatasime üle Calakmulis, mis oli kunagi üks võimsamaid maiade keskusi, ent praegu on eraldatud sügaval džunglis, kuhu viib täiesti kohutavas seisukorras mõne kontroll­

punktiga ligi 60­kilomeetrine tee. Giidi abita poleks me tõenäoliselt kohale jõudnud, aga samas oli koht meeldivalt vähe rahvastatud, sest ühistranspordiga või jalgsi sinna keegi ei lähe. Tagasiteel üllatas meid kohalik teeremondifirma, kes oli mitu kilomeetrit liivateed üles kündnud, nii et gaasilt ei tohtinud jalga maha võtta, muidu oleks kinni jäänud. Õnneks keegi vastu ei tulnud.

Kohtumised politsei ja piirivalvega Väikestes asulates tahavad kohalikud kangesti midagi läbisõitjatele müüa. Nad tõmbavad isegi nööri üle tee, et sa niigi vaiksel kiirusel sõites päris pidama jääksid ja läbi akna neilt puuvilja või mahla ostaksid. Ühe korra isegi ostsime, aga edasi lehvitasime reipalt ja sõitsime ära.

Paar korda pidas meid kinni politsei ja mitu korda sõjaväelased. Sõjaväelaseid oli väga palju, nii et tundsime end kohe turvaliselt. Esimesed kinnipidamised ehmatasid ära, aga nad olid ülisõbralikud ja küsisid lihtsalt, et kuhu teel oleme, kust pärit ning naeratasid... Siin tuli sõbranna hispaania keele oskus väga kasuks. Ka mujal, sest ega ikka pisemates kohtades keegi inglise keelt räägi.

Paljudes kohtades pole jalakäijatele üldse mõeldud.

Ilmselgelt on kohalikus keeles ka liiklusmärgid ja suunaviidad. Stoppmärgi nimi on alto ja siis oli näiteks mägedes märk „Rampa de Frenado“ ehk viit pidurdusrambile. Ehk kui mägedes peaksid pidurid üle kuumenema ja ära kaduma, saab ohutult kõrvale tõmmata. Olid ka hispaaniakeelsed märgid, mis kutsusid üles viisakusele ja kiiruspiirangutest kinnihoidmisele. Linnaliikluses pidi ristmikel märkama enamasti majaseintele joonistatud nooli, mis näitasid, mis suunda sõita tohib. Lisaks olid nooled eri värvi – teed pidi andma punase noole suunas liikujale. Tundub segane, aga kohapeal sujus suurepäraselt. Lisaks oluline teave autoga reisijatele: Mehhikos on täiesti olemas teemaks ja raha korjatakse nagu ikka teele jäävates kioskites, summaks keskmiselt viis eurot. Ent üllatus oli see, et kõigis kohtades ei saanud kaardiga maksta ja seetõttu oli oluline omada peesosid. Üldse armastavad mehhiklased väga sularaha ja meie vahetasime isegi vahepeal kohalikku raha juurde. Mehhikos oli kurss oluliselt parem kui Tallinnas.

UUS ELEKTRILINE E-3008

• Läbisõiduulatus kuni 527 km (WLTP)

• Uue põlvkonna PEUGEOT Panoramic i-Cockpit®

• Valikus ka hübriid versioon

Läbisõiduulatus vastab WLTP katseprotseduurile. Läbisõiduulatust mõjutavad kasutustingimused ja erinevad tegurid, näiteks kiirus, soojusmugavus sõidukis, sõidustiil ja välistemperatuur. Lisateabe saamiseks võta ühendust müügiesindusega või vaata kodulehelt. www.peugeot.ee

Elamise kunst. Bentley Continental GTC

roolis tundub elu kui lill

Kaasaegse kunsti galerist ja teemantide nõustaja Maria

Shevchenko armastab elus kolme asja: kunsti, luksust ja kiirust. Kõik need kolm leidis ta ühel nädalavahetusel Bentley Continental GTC näol. Proovisõidust luksusliku kabrioletiga sündis alljärgnev mõtisklus elamise kunstist.

TEKST: MARIA SHEVCHENKO / FOTOD: RAUNO LIIVAND

Elamise kunst

Päikeseline hommik. Kohviaroom. Roosid.

Eri värvi akrüülipritsmed mustal lõuendil näevad sel koduseinal eriliselt head välja. Galerist on kunsti tundja –hea ja ainulaadse kunsti. Kuid oma maali ei tunne ta ära mitte ainult vaadates, ta ka tunnetab seda. Nii juhtus ka seekord. Nägin seda autot oma telefoniekraanil kui kunstniku uut tööd ja tajusin kohe, et see on värav minu sisemaailma. Päris elus oli ta veelgi kõnekam ja lausa endeline. Justnagu minu jaoks loodud.

Mõnikord kohtate inimest, kellega tunnete hingelist sugulust. Tundub, et ta on võõras, kuid mõistab teid siiski poolelt sõnalt. Ta mähib teid mugavusse ja hoolivusse, täpselt nii, nagu te armastate.

Sama tunne tekib, kui istute esimest korda Bentley Continental GTC­ sse. Justkui väike nähtamatu portjee, teeb ta oma tööd laitmatult: aitab teil ust avada ja vaikselt sulgeda, nihutab istet ning ulatab turvavöö. Siinkohal võiks veel kohvi pakkuda. Inseneridel on, mille üle mõelda. See oli nali!

Minu töö on märgata detaile. Üle kümne aasta olen ma olnud oma klien­

tide saatjaks teemantide, juveelide ja kunstiteoste maailmas. Pisiasjad tunduvad esmapilgul väheolulised, kuid on sageli hoopis määrava tähtsusega.

Teemantide proovimine ei ole lihtsalt ergonoomika – see on tunnetus. Kõige paremini tuleb see esile, kui naine proovib kaelakeed või kõrvarõngaid. Vaadake teda sel hetkel: ta sirutab kaela pikemaks, õlad liiguvad tahapoole ning silmis särab kergus ja elujanu! See on justkui Ivan Bunini lugu „Kerge hingamine“. Elamise kergus ja tunnete energia, mis teid läbib, kui maali, teemandi või auto seksuaalsus teid kütkestab. Jah, Bentley Continental GTC paneb mind nii tundma.

Luksus

Kas teate, mis on luksus? See on kliendi vajaduste täielik mõistmine ja absoluutne austus tema vaba aja vastu. Kas olete märganud, et luksusklassi salongides, olgu need siis auto ­ või juveelipoed, kunstigaleriid või gurmeerestoranid, on valik alati piiratud? Piiratud, kuid piisav. Sest hulgaliselt spetsialiste on teinud teie eest esimese valiku juba ära, selekteerides välja vaid parima.

Luksussegmentide töötajad on nagu näitlejad teatris. Nad ei tööta, nad etendavad rolli, teenivad. Teenivad kliendi huve, tundes oma tõelist missiooni kliendile parimat pakkudes. Sest briljant ehe ei ole lihtsalt ehe, vaid teie perekonna juveelikollektsioon, mis antakse edasi järgmistele põlvedele. Sest maal on ilumeel ja teie lapse abst­

raktne mõtlemine. Sest auto on teie isiksuse väljendusvahend.

Bentley Continental GTC on teie vääriline. Valige karakter, mis sobib teile kõige enam: luksuslik linnasõit või kiired võidusõidud. Segada, kuid mitte raputada. Ideaalne kokteil. Lisaks veel esteetiliselt täiuslik.

Helid ja lend. Nüüd läheb huvitavaks Kui ma ei kanna parasjagu kõrgeid kontsi, sõidan mootorrattaga. Täpsemalt öeldes: sõidan Harleyga. Seetõttu tunnen mootorihelisid väga hästi. Aga palun, kui käivitate Continental GTC V8, tehke aken või uks pisut lahti või laske katus hoopis alla. Salongi heliisolatsioon on nii täiuslik, et muidu ei tunneks te täit elamust. V12 puhul on see lihtsalt kohustuslik.

Kas teile meeldib lennuki stardil tunda, kuidas teid kiiruse kasvades jõuliselt istmesse surutakse? Vajutage gaasipedaal põhja. Tundke end nagu lennustardirajal. Ja jälle see heli! Ainult ärge pange muusikat mängima. Ärge rikkuge hetke. Spidomeetri näit tõuseb kuni... no muidugi, kiirus piiranguni... Jah ­ jah, saite õigesti aru, aga ärge rääkige sellest kellelegi. See auto? Mission impossible Muusikast rääkides. Olin meeldivalt üllatunud, kui nägin Naimi sisseehitatud helisüsteemi. Justnagu kodus. Kui teile meeldib hea biit, siis mitte te ise ei tunneta seda kogu kehaga, vaid ka teie ummikus olevad naabrid kuulevad seda. Ma ei tee nalja. Täielik nauding.

„Unenäorohi“ sarjast „Kolmas päev“ Bentley autod on kunstiteosed. Need on nagu suurepärane abstraktsioon: iga joon, värv, vari loovad võrreldamatu kompositsiooni. Kõik on omal kohal ja midagi üleliigset ei ole. Iga kord mootorit käivitades tabate uue emotsioonide mängu, tuhandete kunstniku edastatud tähenduste seas uue mõtte. Bentley Continental GTC „kunstiliseks“ paralleeliks valisin Ukraina muuseumitaseme kunstniku Natalia Korf­Ivanyuki maali „Unenäorohi“ sarjast „Kolmas päev“.

Peamine kujutis on lillede loomine, mis Vana Testamendi järgi toimus universumi loomise kolmandal päeval. Piibliteksti saab tõlgendada erinevalt – sõnasõnaliselt või sümbolite ning metafooride kogumina. Lilled seostuvad paradiisiga, hingede varjupaiga, inimese mikrokosmosega, mis on fikseeritud viies tundemeeles, nagu viis kroonlehte.

Ma ei ütle, et ühel neist päevadest loodi Bentley. See oleks liiga imal reklaamlause. Kuid kindlasti loodi ühel neist päevadest inimtunded ja ­emotsioonid. Ja seda Bentley oskab: peenelt esile kutsuda elu emotsioone, lapsepõlve hasarti ja täiskasvanuelu mugavust.

Tundsin end kui printsess tõllas

„Kust sa nii uhke auto said?“, „Kas sisse võib vaadata?“, „Sõitma ka viid?“ – need on küsimused, mis mind uue Škoda Kodiaqiga ringi sõites saatsid. Ja ega seda saagi kellelegi ette heita, sest tegemist on tõesti pilkupüüdva masinaga, mis muudab autosõidu sama põnevaks, kui see on neile, kes on äsja juhiload saanud.

Kui sain teada, et mul avaneb võimalus veeta neli päeva kõige uuema Škoda Kodiaqiga, oli elevus suur. Igapäevaselt sõidan ringi autoga, millel aastaid juba omajagu ja ei saa salata, et seetõttu jätab ka sõidukogemus mõnikord soovida. Kodiaqi rooli istudes tundsin end aga nagu printsess, kes oma tõlda astub ja kutsaril sõita käsib.

Autole järele minnes ootas mind parklas kuldne kaunitar ja niipea, kui sellesse istusin, ümbritses mind luksus ning avarus. Keskkonnasäästlikust pargitud nahast istmed võtsid mind enda embusesse ja keskkonsooli 13 ­ tolline ekraan tervitas sõbralikult. Nutitelefon ja auto said sõbraks vaid mõne nupuvajutusega ning siis jäi üle vaid valida sobiv soundtrack ning iste paika sättida. Kuna uue Kodiaqi juhiiste on juba standardvarustuses elektriliselt reguleeritav, käis ka see kiirelt. Ja siis olingi stardivalmis!

Kokku veetsin autoga neli päeva. Esimestel päevadel tutvustasin Kodiaqile Tallinna tänavaid ja hiljem tegime tutvust ka kruusa­ ning maanteedega. Kuna minu isiklik auto on väiksemat sorti, siis muretsesin pealinnas sõites suurema autoga manööverdamise ja parkimise pärast, aga see oli täiesti asjatu hirm, sest Kodiaqi nutikad juhiabisüsteemid annavad võimalikest ohtudest kohe märku ja pargivad auto veel ise ära ka.

Kuna prooviperiood sattus emadepäeva nädalavahetusele, oli mul asja ka maale. Nii sain Kodiaqi juba teisel päeva suurematele ja väiksematele teedele oma tõelisi võimeid näitama viia. Maanteel kulgedes tõusid esile Kodiaqi võimsus – mootor oli võimas ja kiirendus sujuv – ja moodsad juhiabisüsteemid – pikivahet hoidis ta ise ja sõidurea piirile lähenedes suunas ta mind sujuvalt keskele tagasi. Nii tundsin end isegi suuremal kiirusel ja tugevama tuulega väga turvaliselt. Turvatundele aitas kahtlemata kaasa ka see, et kui õues pimedamaks läks, tegid uue põlvkonna LED­maatriksesituled ööst päeva, nii et ükski võimalik oht ei jäänud märkamata.

Suurele teele jõudes üllatas mind see, kui vaikne salongis oli. Armastan väga pikematel sõitudel autos iseendale väikeseid kontserte anda ja maanteemüra ei seganud mind seda tehes üldse. Kaasa aitasid kahtlemata ka kaheksa kõlarit ustes ja keskkõlar armatuurlauas, tänu millele oli heli selge ning ruumiline. Vaikne ja stabiilne sõidukogemus säilis ka siis, kui jõudsin metsavahelisele kruusateele, mis tavaliselt kõiki reisijaid korralikult raputab. Seekord oli sõit aga sujuv ja mugav.

Kui maale kohale jõudsin, ei suutnud sugulased uskuda, millise „pilli“ endale katsetamiseks saanud olin. Kamandasin nad siis kõik autosse, et kuulda ka tagumise pingi muljeid. Kõik, kes autosse istusid, tõdesid, et ruumi on tõesti palju

ja luksuslik atmosfäär jätkub ka tagumises reas. Eriti suur üllatus oli see, et ka tagumistel istmetel on istmesoojendus, mis viib talvised sõidud hoopis teisele tasemele. Märkamata ei jäänud ka pagasiruumi suurus. Isegi viie inimesega autos on seal ruumi tervele hulgale pagasile.

Mainimist väärib veel keskkonsooli intuitiivne disain. Ekraaniga suhtlemine oli lihtne ja sujuv ning kõik nupud olid täpselt seal, kust neid otsisin. Väga meeldis ka see, et mitmed funktsioonid olid lisaks ekraanile juhitavad ka konsoolil olevate nuppudega. Sõitu alustades arvasin, et pean konditsioneeri, muusikat ja juhiabisüsteeme kontrollima ekraanilt, aga tegelikult saab kõiki vajalikke toiminguid teha ka nuppudega, mis tähendab, et sõidu ajal ei tõmba ekraan juhi tähelepanu endale. Kokkuvõttes oli selle auto juhtimine puhas nauding. Ruumikus, kaasaegsed tehnoloogiad ja võimas, ent tõhus diiselmootor muutsid sõidu meeldivaks ning lõõgastavaks. Diisel ei ole aga uue Kodiaqi puhul ainuke valik, sest olemas on veel bensiinimootoriga mudelid ja esimest korda ka pistikhübriid, mille elektriline sõiduulatus on üle saja kilomeetri. Seega saad kindel olla, et nii linnas kui ka linna lähistel on kõik asjaajamised elektri toel liigeldes võimalik korda saata.

Vali välja endale sobiv mudel ja tunne samuti liiklemisest rõõmu!

Briljant ja maailma parim auto

Rolls-Royce – pidulikkuse ja suursugususe crème de la crème . Vahet pole, kas tegemist on kõige uuema mudeli või kaunilt restaureeritud ajalooga, kohtumine Rollsiga on alati sündmus.

Tekst: Esta Tatrik / Fotod Pille Russi

Isegi kui te pole kunagi sattunud maailma kõige luksuslikuma auto salongi, on üsna tõenäoline, et olete RollsRoyce’iga sõitnud. Võib­olla mitte otsesõnu sõitnud, pigem lennanud. Kui on tulnud lennata üle ookeani või üle kontinendi, on täiesti võimalik, et õhuhiiglase tiibade all on mootorid kandnud tähti RR. Nii et tehniliselt võttes läheb lend kirja kui sõitmine Rolls­Royce’iga. Automaailmas pole Rolls ­Royce’ist kuulsamat automarki, ja päris kindlasti ei tule ka. Rolls­Royce on institutsioon, ülim klubi, absoluutse luksuse sünonüüm ja maailma parim auto. Pole päris juhus, et loo peategelane on pärit 1930ndate automaailmast ehk ajastust, mille autodisaini peetakse siiani nii

kollektsionääride kui ka paljude (auto) disaini armastajate seas ületamatuks.

Luksuse sünonüüm

See Rolls ­ Royce kannab mudelinime 25/30. Toona oli margi lipulaev siiski Phantom III. Üldse on paljud RollsRoyce’i mudelinimed võetud nagu teisest maailmast: Phantom, Ghost, Shadow, Wright, Spectre, Spirit… ehk siis ebamaised vaimolendid, varjuderiigi esindajad, mööda libisevad viirastused. Milles on kummaline vastuolu kõige silmatorkavama luksusega, mida maanteelt võib leida, kui järele mõelda. Hoolimata vähimagi poeetika puudumisest mudelinimes, võimaldas 25/30 piduliku ja suursugusena kõige rikkamatele suurimat võimalikku luksust –täielikku eraldumist argielust.

Selle Rollsi esimene omanik oli naine. Nagu on kirjas Rollsi ajalooallikates, ostis Miss Janet M. Cooper limusiini registreerimismärgiga SN7456 1936. aasta juunikuus. Toona valmistati autod nii­öelda kahes osas. Rolls ­Royce tootis šassii, aga pealisehitise ehk auto kere valmistas eraldi kerefirma. Selle auto puitkere tegi Hooper, kes muide ehitas keresid ka kuningliku perekonna sõidukitele.

Kere koosneb omakorda nii ­ öelda kahest osast: autojuhi ja omaniku poolest.

Limusiin muide ongi selline auto, kus omanikku ja autojuhti eraldab alati vahesein. Autol oli kaks eraldi võtit ja autojuht oma võtmega omaniku poolele ei pääsenudki. Autojuhi kabiini sisustas lihtne ja praktiline nahkiste, tõeline luksus ootas aga omanikku vaheseina taga.

Rolls eelistab hobujõud märkimata jätta, öeldes lihtsalt, et võimsust on „piisavalt“.

Miss Janet M. Cooper oli salongi viimistlemiseks valinud kümnete võimaluste seast punased peened kangad. Et tal olid lapsed, siis on salongis kaks kokku klapitavat lastetooli, näoga sõidusuunas. Mehed tellivad samale kohale enamasti baarikapi.

Tuhat töötundi hiljem

Auto praegune omanik ja restaureerija Veiko Jansen on salongis säilitanud maksimaalselt vana kangast. Ta on autole kokku kulutanud tuhat töötundi seda põhjalikult taastades. Kui auto temani jõudis, see küll liikus, aga oli üsna õnnetus

seisus. Nüüd on 86 aastat vana luksusauto niivõrd heas korras, et Jansen teeb sellega suve jooksul viis ­ kuus pulmasõitu ning sõidab kaasa vanatehnikasündmustel. Auto on sõitmiseks. Spirit of Ecstacy hõbedane kujuke auto ninal paistab nii salongis reisijatele kui ka valgetes kinnastes autojuhile – sest peene võruga väga suur rooliratas on libedavõitu ning roolivõimuta auto suuna muutmine nõuab veidi jõudu ja kindlat haaret. Tolle aja liiklus oli praegusega võrreldes hõre, teed nigelad ja sõidukiirused väikesed. Auto kaalub kaks tonni ning tema pidamasaamine meie linnatänavatel võtab vahel juuksed püsti. Väikese pidurivõimuga trosspidurid on tänapäevastega võrreldes päris nõrgad. Mootoriruumis aga tõukab autot edasi kuue silindriga 4,3 ­ liitrine jõuallikas, millel – nagu Rollsil kombeks – on hobujõude „piisavalt“. Nimelt eelistab Rolls jätta hobujõud märkimata, öeldes lihtsalt, et võimsust on „piisavalt“. Mis muidugi vastab ka tõele, kuidas siis teisiti. Kuigi tippkiiruseks märgitakse oma aja kohta muljetavaldavad 120 kilomeetrit tunnis, sõidab see auto praegu enamasti linnakiirusel või kuni 70–80 km/h. Neli käiku lülituvad nii­öelda õigetpidi ja pedaalid on ka harjumuspärased, tulesid tuleb lülitada põrandalt vasaku jalaga.

Suursuguse salongi pehme diivan. Viimistluses on õnnestunud palju originaalset säilitada.

Kolmekümnendate disainis köidavad kõige enam pilku eraldiseisvad poritiivad. Tehas töötas nii, et kaks meest tegid autot, üks mees ühelt poolt, teine teiselt poolt. Nii ongi täiesti normaalne, et auto küljed ja poritiivad on teineteisest pisut erinevad. Rool on paremal, käigukang ja käsipidur on parema käe all, aga nihutatud nii ukse ette, et uksest välja saada ei ole praktiliselt võimalik. Sellel on oma põhjus – Inglismaa liiklus on vasakpoolne ning et omanik ei väljuks kogemata valelt poolt, astus ka juht välja kõnnitee poolelt ja avas omanikule ukse. Autojuhid, muide, läbisid keerulise spetsiaalse koolituse, nad tundsid autot läbi ja lõhki. Autojuhid olid hinnatud, see oli prestiižne amet.

Tolle aja rahvaauto Ford maksis umbes 500 dollarit, mis oli töölise aastapalk. Veiko Jansen: „Rolls­Royce’i šassii hind oli 1500 naela, mis on tänapäevases vääringus umbes 140 000 naela. Juurde tuli osta kere, mis maksis teist sama palju. Tänapäevase vääringuga oli auto hind 300 000 naela

Spirit of Ecstacy kujuke, mida kutsutakse modelli järgi vahel ka Eleanoriks, ehib Rolls-Royce’i 1909. aastast.

kandis.“ Nii vähe on muutunud, ka tänapäeval võiks Rolls ­ Royce’i ostes olla vähemalt 300 000 eurot pangakontolt võtta.

Kui kolmekümnendatel sai tavalisele autole valida kerevärvi nelja ­ viie tooni hulgast, siis Rolls ­ Royce’il oli juba toona valikus 40 000 värvitooni. Tõsi, neist tuhatkond oli broneeritud

Iga pisimgi detail on hoolikalt viimistletud.

aadli perekondadele vastavalt vappide värvidele. Esindustes olid värvitoonide näidised. Selle auto mustale toonile on kontrasttooniks soe valge Old English White, mis on küll pärit praeguste värvitoonide valikust, kuid silmale väga sarnane algupärasega.

Miss Cooper müüs auto kaheksa aasta pärast Šotimaale, siis aga tekib

auto ajaloosse aastakümnetepikkune tühimik. Järgmine märge ilmub alles 1976. aastal, kui auto viidi USA­sse. „Omanik oli Californias elav miljonär, ostsin auto pärast tema surma tema naise käest. Mingil ajal on auto teinud avarii, sest esitiiva alt tulid restaureerimise käigus välja pleki ja pahtliga parandatud vigastused,“ sõnab praegune omanik. Need vigastused on nüüd kõik välja lõigatud ja paigaldatud uued alumiiniumist detailid.

Kuigi auto ajalugu jääbki enamikus saladuseks, võib päris kindlalt väita, et aeg ­ ajalt on kaassõitja kohal reisinud naine. Nimelt märkas Veiko, et vasakul ukseklaasil on seespool kriimud. Aga kriime saab klaasile jätta ainult üks materjal – teemant. Kui ust avades puutub briljantsõrmus vastu klaasi ja vääriskivi on piisavalt suur, saab klaas kriimustada.

Mis sobiks Rollsi pidulikkusega veel paremini kui briljandiga kriimustatud klaas.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Eesti Naine.

Traditsioonidele mängiv, ka omas ajastus juba pisut vanamoeline disain rõhutab pidulikkust.

Autojuhi istet kattis lihtne nahk.

Kellele on elektriauto mõeldud?

Kas elektriauto on Eestis kitsa ringi nišitoode või on see siiski meie ühiskonna üks tulevikuarhitekt? Kuidas on elektriautod aastatega arenenud?

Tekst: Kadri Hurt / Foto: Shutterstock

„Nagu ikka uue huvitava asjaga –esialgu on entusiastid, kes tulevad ja tahavad proovida. Ja see esimese hoo ring on elektriautodega praeguseks tehtud. Algne vaimustus on turul justkui üle läinud,“ ütleb Inchcape Motors Estonia BMW’ ärisuuna juht Margus Viileberg.

Numbrid suurenevad, aga samas on küsimus, et millest see tuleb. Registreerimistatistika järgi on elektriautode turg selle aasta kahe esimese kuu võrdluses eelmise aastaga 67% kasvanud. Osakaal on tõusnud 4% pealt 7,5% ­ le, aga see tuleb paljuski paarist üksikust brändist –näiteks Teslast, aga ka Škoda on oma osakaalu kasvatanud. Ka elektriautode järelturu pakkumus on peamiselt tänu Teslale kasvanud, hinnad on langenud ja mis seal salata –nii mõnigi autoettevõtja vaatab mureliku pilguga oma tagasiostuportfelli, mis on liisingutele mingis perioodis antud.

Elektriauto kasutusmugavus sõltub paljuski rakendustest ja äppidest

„Mida rohkem oma sõite planeerida, seda sujuvamaks ja mugavamaks elektriauto kasutus muutub ning BMW­ l on selle tarbeks äpp My BMW. See näitab ka teele jäävaid laadijaid, et laadija oleks vajalikus kohas olemas ja vajadusel ka vaba. On ka olemas BMW Chargingi lahendus Map, mis teeb koostööd erinevate laadimisteenuse pakkujatega ning lisaks kasulikule infole laadimisteenuse kohta saab autojuht ühe ja sama kaardiga laadimise eest ka tasuda. Pole vaja iga teenusepakkuja juures kliendiks hakata või mingisugust liitumist tee peal vormistada,“ selgitab Viileberg.

Inimestel on vaja oma esmastest hirmudest ja tabudest seoses elektriautoga tema hinnangul üle saada, aga igapäevane kasutusmugavus mängib samuti rolli. On inimesi, kes ütlevad, et niikaua, kuni seadusandlus võimaldab, sõidetakse sisepõlemismootoriga, või

siis pole olnud laadimiskogemus hea. Samas on inimesi, kellele on oluline keskkonnasäästlik kuvand. Tema jaoks on tähtis viia edasi sõnumit, et kui klient otsustab ikkagi vana hea V8 või ülelaadimisega rea kuue asemel nüüd nende elektriauto kasuks, ei kaota ta auto võimekuses, sõidurõõmus ega roolitunnetuses. Sõiduulatuse ärevusest ülesaamiseks on mehe hea soovitus elektriautot proovida. Sealt tekib tunnetus, ülevaade, kuidas see auto päriselt sõidab, milline on laadimistsükkel, kui mugav see on, kui mugavaks selle endale teha saab.

Kogemuslugu

nobeda ja nutika Kiaga KoostööKunstiKool Belbin Eesti asutaja ning juhtimis­ ja meeskonnatöötreener Mats Soomre arvab, et elektriauto on õige samm maailma päästmise suunas, ning iseloomustab ennast kui elupõlist bensiinipõletajat, kes vedelkütuse peale enam tagasi ei lähe, sest elektriautol on selleks liiga palju plusse. Oma kasutuskogemust on Soomre kirjeldanud Kia EV6 GT­Line AWD näitel ja kõigile elektriautot kaalujaile soovitab auto­

entusiast alati proovisõitu, vihjates, et skeptikud on parimad otsustajad. Kuna elektriauto on väga vaikne, siis uute rehvide ostmisel peab mees enda sõnul nüüdsest hakkama vaatama parameetrit, mida pole kunagi oluliseks pidanud – rehvimüra – ehk nüüdsest mida vaiksem, seda parem.

Elektriautodele ülemineku plaan oleks Soomre hinnangul suur samm edasi, et hoida keskkonda puhtamana, seda eriti lokaalses linnaõhu vaates. Ja kui keegi väidab, et nende tootmine jätab keskkonnale tegelikult suurema jälje kui sisepõlemismootoriga auto tootmine, on tal Soomre arvates õigus ainult osaliselt: „Arvestades, et elektriauto ei vaja ei kütust ega õlivahetust, muutub keskkonnajälje suurus üpris ruttu selle kasuks. Kuna elektriautodele üleminek ei saa olema hüppeline, on kõige mõistlikum organiseerida nii, et suure aastase läbisõiduga (20 000 km ja rohkem) autod oleksid elektriautod ja väikese aastase läbisõiduga muud autod. Keskkonnasäästlik on ka olemasolev ressurss lõpuni kasutada.“ Elektriga sõitmine on Mats Soomre arvates odav, eeldusel, et sul on kodune

vahelduvvoolulaadija, mida ta ise kasutab 95% laadimisajast. Ka hoolduskulu on minimaalne, pole vaja õli vahetada ega muid liikuvaid mootoriosi kontrollida. Energiakulu tõus on bensiinipõletajatega võrreldes tagurpidine – linnas sõites on see väga väike, kiirmaanteel palju suurem, kuna seal hakkab mõjuma õhutakistus. Läbisõiduulatuse mure on kunstlikult tekitatud – tuleb valida õige auto. „Kui aga ostad masina, mis on algselt mõeldud linna ­ ja linnalähisõitudeks, võid hiljem pettuda, kui sõidud pikenevad,“ selgitab ta. Kia EV6 reaalsed numbrid on suvel 440–480 km, talvel 380–420 km. Eesti laadimisvõrk on aga praeguseks väga hea ja järjest paremaks läheb. Maanteel alla 150 kW laadijaid ta vaadata ei soovita, sest mehe praegune margieelistus laeb 235 kW võimsusega ning laadimiskiirus on – mis seal salata – Soomre arvates elektriautot valides piisavalt oluline. Lisaks, funktsiooni Battery Preconditioning abil saab talvel enne kiirlaadijasse jõudmist akud soojaks kütta, et kiirlaadimine oleks kohe esimesest hetkest piisavalt ladus.

Foto:

Hea autotöökoja leidmine on siiski võimalik

Sõiduki remontimisel on hea mehaaniku otsimine sama oluline nagu õige auto leidmine. Mõlemas protsessis on parasjagu õnnemängu elemente, mida saab välistada valdavalt vaid kogemusega.

Tekst: Sven Sula / Foto: Shutterstock

Kui teie auto vajab hooldust või remonti, on esimene otsus sageli see, kas minna ametliku edasimüüja või sõltumatu teenindusettevõtte juurde. Mõlemal võimalusel on teatud olukordades oma unikaalsed eelised ja sageli toimitakse nii, et suurem jagu töid tehakse ametlikest teenidustest väljaspool, hädavajalikud n­ö tehaseteeninduses.

AMETLIKUL ESINDUSEL ON OMAD PLUSSID

Edasimüüjad on otseselt seotud autotootjatega ja spetsialiseerunud konkreetsetele kaubamärkidele. Seetõttu on neil selge eelis näiteks tarkvaraliste probleemide lahendamisel, kuna neil on juurdepääs uusimatele diagnostikavahenditele, originaalvaruosadele ja koolitusele, mis on seotud konkreetsete mudelitega.

Kui teie autol on garantii, ei pruugi edasimüüja valimine hoolduseks olla lihtsalt eelistus, vaid sundvalik. Tootjad nõuavad sageli, et kõik garantiiga seotud remonditööd tehtaks ametliku edasimüüja juures, et tagada originaalvarustuse tootja originaalvaruosade kasutamine ja hooldusdokumentide säilitamine. Kohe peab aga ütlema: enamik originaalvaruosi on saadaval ka mujal.

Millal minna margiesindusse?

Garantii ajal. Tootjad võivad garantii kehtivuse säilitamiseks nõuda hooldust volitatud keskustes.

Tagasikutsumiste ja tarkvarauuenduste korral. Edasimüüjad saavad tootjalt otsest tuge ja uuendusi, mis on väga oluline tagasikutsumiste ja tarkvarauuenduste käsitlemisel. Sageli toimub see online-režiimis ja nn tehasearvutiga.

Spetsiaalseteks remonditöödeks. Hübriid­ ja elektriautode või eritehnoloogiaga autode puhul on edasimüüjad sageli paremini varustatud nende keeruliste süsteemide käsitlemiseks, kuna neil on juurdepääs margipõhistele tööriistadele ja koolitusele.

SÕLTUMATU TÖÖKODA

EI TÄHENDA KEHVEMAT

KVALITEETI

Sõltumatuid remonditöökodasid eelistatakse sageli personaalse teeninduse tõttu, kuna aja jooksul tekib sõidukiomanikul oma ihumehaanikuga usalduslik suhe. Need töökojad on tavaliselt kuluefektiivsemad kui edasimüüjad ja suudavad pakkuda võrreldavat teenindustaset paljude remondi­ ja hooldustööde puhul. Ka sõltumatud töökojad võivad kasutada originaalvaruosi. Sageli aga B­ varuosi, mis on odavamad ja võivad olla originaalvaruosadega sarnase või isegi parema kvaliteediga. Tasub meeles pidada, et ka B­ varuosadel on oma premium ­klassi tooted ja tootjad, kelle tehastes valmivad sageli ka originaalvaruosad.

Miks minna tavatöökotta?

Teevad odavamalt. Kui garantiiaeg on lõppenud, pakuvad sõltumatud töökojad märksa ökonoomsemat hooldust ja remonti.

Kvaliteet järgib sageli kõrgeid standardeid. Kui räägime harilikust sisepõlemismootoriga autost, siis pole tööd,

millega ei saaks hakkama mehaanikud väljaspool ametlikku esindust. Olemas on töökodasid, kus tegeletakse juba pikki aastaid konkreetse margiga ja kus tööl ka mehaanikuid, kes varem teinud sama asja ametlikus esinduses.

Kõike eelnevat kaaludes võib öelda, et sobiva koha valimine eeldab mitme teguri arvestamist. Ühest pole veel juttu olnud ja see on inimene – kogemustega, täpne ja kohusetundlik, võimalikke rikkeid ette näha suutev meister. Viimaseid pole enam kuigi palju, ütleb iga tõsisem autoentusiast.

HEA MEISTRI LEIDMINE ON TERVE TEADUS

Enamasti juhtub see oma vitsade saamise kaudu ja aastatega, et ühel päeval on olemas keegi, kelle kätte võib oma auto viia. See tee võib ka lühem olla, kui teha eeltööd ja lihtsalt pühendudagi parima lahenduse leidmisele. Kuidas seda teha?

Abi on kindlasti usaldusväärsete sõprade kogemustest, sellele lisaks veebifoorumitest. Tuttavate head kogemused ja soovitused on hindamatu

väärtusega. Usaldusväärse teenusepakkuja leidmisel peaks uurima alati pakkumisi mõistmaks, kuidas kujuneb teenuse hind. Küsimist ei maksa peljata, hea töökoda selgitab alati, miks valitakse konkreetne lähenemine ja kasutatakse just neid varuosi, mis pakkumises kirjas. Siit selgub, kuidas töökoda mõtleb, kas üritatakse leida mõistlikku lahendust, või vedada kliendil mütsi silmini pähe.

Töökoda räägib. Korras tööruumid, kus on kaasaegsed seadmed ja puhas keskkond, on hea märk professionaalsest teenindusest. Kvaliteetsed tööriistad ja vahendid peegeldavad võimekust lahendada erinevaid probleeme. Kui asjad on laokil, kandub samasugune suhtumine ka teie autole.

Otsuse langetamine, kumba eelistada, kas esindust või tavatöökoda, võib olla keeruline, sest seda võivad mõjutada sellised tegurid nagu garantii, vajaliku töö tüüp, isiklik uhkus ja renomee. Oluline on sellest läbi närida ja leida teenusepakkuja, kes ühendab endas asjatundlikkuse, aususe ja hea teeninduse.

Riia Mootorimuuseum –

mitte ainult autofanatile

Riia Mootorimuuseumis on esitletud Baltimaade suurim ja kõige mitmekesisem antiiksõidukite kollektsioon ning ta pakub interaktiivset, lõbusat ja harivat reisi mootorite maailma. Muuseumi peetakse üheks kõige tähelepanuväärsemaks muuseumiks Lätis ja Riiat külastades on see kohustuslik turismiobjekt – ka siis, kui sa ei ole autofänn.

Tekst ja fotod: Kairi Prints

Riia mootorsõidukite muuseum asutati 1989. aastal ja seal on välja pandud üle saja unikaalse antiiksõiduki. Aastatel 2013–2016 ulatusliku rekonstrueerimise käigus sai muuseum kaasaegse ekspositsioonipinna, mugava ja meeldiva keskkonna ning muutus kõigile külastajatele ligipääsetavaks.

Ajaloolised sõidukid, mis on eksponeeritud kaasaegsel viisil, muudavad Riia mootorimuuseumi külastuse põnevaks ja ainulaadseks. Muuseum tunneb uhkust ka oma professionaalse restaureerimistöökoja üle – seal on tehtud umbes

30 restaureerimisprojekti, paljud neist välismaa muuseumidele.

Meie käisime Riia Mootorimuuseumis suure naiste seltskonnaga. On väga hea, et võtsime ka giidi, sest paljud meist polnud autode hingeeluga kunagi lähemalt tutvunud. Meie noor giid oli üliprofessionaalne ja saime autode kohta rohkem teada, kui mõned meist (näiteks mina) senise elu jooksul üldse kokku teadsid. Nii et soovitan kindlasti Riia Mootorimuuseumi külastama minnes giiditeenust kasutada – saab nii palju targemaks.

Jahmunud Brežnev

Vanu autosid võib imetleda muidugi ka puhtalt visuaalse naudingu tekitamiseks, aga kui nendest põnevat infot ja lugusid juurde räägitakse, saab mitmekordse elamuse. Toon ühe näite. Riia Mootorimuuseumis on üks avariiline

Rolls-Royce, rooli taga Leonid Brežnevi jahmunud näoga vahakuju. Rolls­Royce on auto, millel on tootja poolt eluaegne garantii ja seega on keelatud avariiliste autode eksponeerimine. Brežnevi auto Riia Mootorimuuseumis on ainus erand, mida Rolls ­Royce on

Jahmunud Brežnev.

aktsepteerinud, kuna selle avariiga on eriline lugu.

Nimelt oli Brežnev seni ikka Nõukogude luksusautodega ringi vuranud, aga siis juhtus selline asi, et Inglise kuninganna kinkis NLKP Keskkomitee peasekretärile 1966. aasta Rolls­Royce’i mudeli Silver Shadow. Brežnev oli oma uue suksu üle nii uhke, et ta sõitis Moskva linnast välja, et külavaheteedel oma ilusa autoga kekutada ja lihtrahvale muljet avaldada. Kaua see eputamine ei kestnud, sest juht kaotas auto üle kontrolli ja kihutas vastu tulevale veoautole sisse.

Ainus „elus olev“ Krastin maailmas

Muuseumi esimesel korrusel on eksponeeritud kõige vanemad autod, nende hulgas ainus säilinud Krastin maailmas. Krastini autotööstus oli ühe lätlase USA­s asutatud ettevõte – ja seda kaks aastat enne Fordi. Muuseumis eksponeeritud Krastin on valmistatud aastal 1903 ja on uskumatul kombel sõidukorras. Mõni aasta tagasi osales see auto kuulsal London to Brighton Veteran Car Runil, kus ta sai ka kõige elegantsema osaleja tiitli.

Muuseumi teisel korrusel asuvad samuti põnevad eksponaadid. Siin vastanduvad poliitbüroo massiivsed limusiinid töölisklassi tillukestele sedaanidele. Varajases Nõukogude disainis „laenati“ selgelt läänest, kuid

tasapisi arendati välja oma stiilikeel ja ainulaadne disain.

Muuseumi keldrikorrusel on eksponeeritud veoautod ja kaubikud, kiirabining tuletõrjeautod. Meile baltlastena on need masinad suures osas tuttavad, sest eks meil Eestis olid sarnased kasutuses. Vanasse bussi saab isegi sisse istuda ja tuleb tunne, nagu oleks taas algklassis ning hakkaks kohe kooliekskursioonile sõitma.

Riia Mootorimuuseum on tõeline

maiuspala ja nagu näha, siis sugugi mitte ainult autofanattidele. Kogu ekspositsioon on väga ilusti esitletud, iga auto kohta on kõrvaloleval tahvlil tema põhilised andmed ja LCD­ekraanidelt saab uurida veel rohkem üksikasju ning ajalugu mitmes keeles. Riia Mootorimuuseum on avatud teisipäevast pühapäevani kell 10–18 ja sissepääs maksab täiskasvanutele 10 eurot ning lastele, tudengitele ja pensionäridele 5 eurot. Alla kuueaastased lapsed saavad muuseumisse tasuta.

Krastin

Trabant

BMW

Parimatest parimad autod

Just need autod on valitud aasta autodeks Eestis, Lätis, Leedus ja Euroopas.

Tekst: Eve Kallaste Fotod: Shutterstock

Eesti aasta auto 2024 tiitli võitis kolmandat korda Peugeot Kolmandat korda, alates selle tiitli esmakordsest väljaandmisest aastal 2001, võitis sel aastal Eestis esikoha Peugeot 408, mis kogus suurima punktisumma. Eesti aasta auto valisid selle aasta jaanuaris erinevate väljaannete autoajakirjanikud, kes tegid oma iga­aastase autokonkursi valiku eelmise aasta 12 kuu jooksul Eestisse jõudnud uudismudelite hulgast.

Peugeot’le pakkusid konkurentsi Hyundai Kona ja Mercedes­Benzi E­klass. Pikka aega püsis konkurentsis ka Toyota Prius, mis võttis lõpuks neljanda koha.

Eelkõige jääb Peugeot 408 silma julge ja uuendusliku disaini poolest ning dünaamiline ja sportlik auto eristub linnapildis kindlasti. Salong on ruumikas ja mugav, millele lisavad väärtust kvaliteetsed materjalid ning viimistlus. Suured aknad ja kõrge isteasend tagavad sõitjatele hea nähtavuse ning avarustunde.

Peugeot 408 on varustatud mitmete kõrgtehnoloogiliste funktsioonidega,

mis tõstavad juhi ja reisijate mugavust ning turvalisust. Näiteks integreeruvad autoga sujuvalt nutitelefonid. Samuti on saadaval mitmed juhiabisüsteemid, nagu adaptiivne kiirushoidik, kaameraga parkimisabi, pimenurga hoiatus ja avariieelne pidurisüsteem.

Auto on saadaval nii bensiinimootori kui ka hübriidversioonidena. Hübriidmudelid ühendavad endas bensiinimootori efektiivsuse ja elektrimootori vaikuse ning saastevaba sõidu lühematel distantsidel, mis on eriti kasulik linnaliikluses.

Uus Peugeot 408 on varustatud mitmete turvafunktsioonidega, mis tagavad sõiduki ja selle reisijate kaitse, nende hulgas on ka täiustatud juhiabisüsteemid ja vastupidav kere.

Tänu modernsele välimusele, tipptasemel tehnoloogiale, keskkonnasäästlikkusele ja turvalisusele on Peugeot 408 atraktiivne valik tiitlile Eesti aasta auto 2024.

Läti ja Leedu aasta auto 2024 on Nissan X-Trail

Nissan X­Trail, mis on valitud nii Läti kui ka Leedu aasta autoks 2024, paistab silma mitmete omaduste poolest, mis teevad masinast ideaalse valiku nii maastikul kui ka linnatingimustes.

Nissan X­Trail on varustatud kaasaegsete juhiabisüsteemidega, mis parandavad turvalisust ja sõidumugavust. Need

hõlmavad muu hulgas adaptiivset kiirushoidikut, pimenurga jälgimissüsteemi ja automaatset hädapidurdussüsteemi.

Auto puhul paistavad silma ka ruumikas salong ja istmeridade paigutuse variatsioonid, mis võimaldavad autosse mugavalt mahutada nii reisijad kui ka suuremad esemed.

Nelikveosüsteemiga varustatud X­Trail on eriti võimekas maastikul, pakkudes keerulisel pinnasel või halbades ilmastikuoludes kindlat haarduvust ja stabiilsust.

Täiustatud mootoritehnoloogia tagab, et X­Trail on ökonoomne nii kütusekulu kui ka CO2 heitmete osas.

Peale praktilisuse on X­Trailil ka muljetavaldav välimus, mis rõhutab Nissani pühendumust disaini ja funktsionaalsuse ühendamisele.

Euroopa aasta autoks

valiti Renault Scenic E-Tech 2024. aasta Euroopa aasta auto valimisprotsessis osalesid 22 Euroopa riigi žüriid, kes hindasid erinevate uute sõidukite disaini, mugavust, ohutust, sõiduomadusi, funktsionaalsust, keskkonnasäästlikkust, kasutusmugavust ja hinda. Renault Scenic E­Tech sai eriti positiivse tagasiside Türgi, Ungari, Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Hispaania, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi ja Belgia žüriilt.

Scenic E ­Techi elektriline auto paistab silma konkurentsivõimelise sõiduulatusega, mis küündib suurema akuversiooni korral kuni 625 kilomeetrini. Auto on varustatud uusima tehnoloogiaga, tagades efektiivse kütusekulu ja väiksemad CO2 heitmed.

Kasutajate hulgas on kõrgelt hinnatud ka massaažifunktsiooniga esiistmed ja salongi kvaliteetsed materjalid. 100% elektriline Scenic E ­ Tech on varustatud digitaalse kaasaegse tehnoloogiaga, infotainment ­ süsteem on eriti kasutajasõbralik ja sisaldab integreeritud Google Mapsi navigatsiooni . Neli kaamerat, mille pilt moodustab 360 ­ kraadise vaate sõiduki lähiümbrusest, võimaldavad turvaliselt kõiki vajalikke manöövreid sooritada.

Kuigi Scenic E ­Techi mudelit ei esitleta kui sportautot, pakub see igati meeldivat sõidukogemust nii linnas kui ka maanteel.

Renault Scenic E ­Tech on atraktiivne valik neile, kes otsivad praktilist ja mugavat elektrisõidukit näiteks pereautoks, sest see pakub nii sõidumugavust kui ka märkimisväärset sõiduulatust.

Allikad: auto.geenius, Nissannews, Euronews, CleanTechnica, WhatCar, renault.ee

Peugeot 408 aasta 2023 mudel.

Nissan X Trail 2023.

Renault Scenic E-Tech. Foto: Renault

Mida võtta lõbusõidule kaasa?

Sõbra vanaisa rääkis mingil juubelil loo sellest, kuidas 60ndatel Tartust laulupeole sõideti. „Ratasteks“ oli toona maanteemuhk, mille mootor oli tarvis vähemalt korra sellel 186 kilomeetri pikkusel teekonnal maanteeveeres seibideni lahti võtta, laotada vast pestud rahvariidepalitu peale laiali ja taas Legona kokku panna.

Tekst: Martin Hanson / Fotod: tootjad

Sellist meelelahutust kaasaegsed autod enam ei paku, see tähenab, et meelelahutus, tegevused, ajaviitemeetodid ja muud mugavused tuleb lisavarustusena ise kaasa võtta. Mida aga praeguste autode puhul üldse pidada lisavarustuseks? Pigem selliseid lisandeid, mis pole autosõiduks olulised, vaid mõeldud rohkem neile inimestele, kes sõidu põhjalikult ette võtavad. Jagame autovidinad kolme kategooriasse: esiteks need, mis on vajalikud, et sõit oleks turvaline, teiseks need, mis muudavad sõidu ja selle nautimise mugavamaks, ja kolmandaks need, mis muudavad sõidu lõbusamaks.

Sõit turvalisemaks

Enamikul uutel ja kallimatel premiumklassi autodel on kõik mainimisele tulevad vidinad juba kaasas, kuid lihtsate vahenditega saab need lisada ka oma mõni aasta vanemale sõiduvahendile. Näiteks on üheks ideaalseks lahenduseks HUDWAY Cast Heads­Up Display (HUD), mille läbipaistva ekraani saab kinnitada rooli kohale armatuurile ning projitseerida sellele telefoni kaudu nii kaardirakendusi, auto kiirust kui ka telefonikõnesid, sõnumeid ja muud vajalikku.

Vanematel autodel ei ole ka loodud ühendust autorehvidega, et saaks jälgida nende seisukorda. Siin tuleb mängu lisa nimega Nonda ZUS Smart Tire Safety Monitor, mis saadab läbi õhu telefoni teateid sellest, mis autot maantee küljes hoidvates kummirõngastes toimub. Nii on võimalik saada teada ka väiksematest leketest ja nendele reageerida, enne kui on hilja.

Sõitja turvalisuse huvides peaks autos olema veel kaks äärmiselt olulist vidinat: esiteks laiaulatuslik esmaabikott, kus on lisaks sidemetele ja žguttidele ka ravimeid ning abivahendeid ellujäämiseks. TripWorthy First Aid Kiti nime all müüdav medkott sisaldab

lisaks plaastritele ja puhastusvahenditele ka kompassi, vilet ja vihmakeepi. Samuti võiks alati olla auto kindalaekas taadeldud alkomeeter, sest rooli tuleb istuda alati kainena.

Sõit mugavamaks

Tõelise automatka muudab eriliseks asjaolu, et kaasa saab võtta kõik selle, millega ollakse harjutud kodus. Näiteks mugava magamisaseme. Skycamp Rooftop Tent on auto katusele kinni ­

tatav telk, mille avamiseks kulub vaid minut ja kuhu mahub magama kaks täiskasvanut ning kaks last. Eriliseks muudab telgi see, et lisaks „magamistoale “ auto katusel avaneb tugeva kooriku alt auto kõrvale „elutuba­köök“ Teine oluline lisavidin, mis automatkal kaasas võiks olla, on oma dušš. Rack ­ Mounted Road Showeri nimeline vidin kinnitub taas auto katusele, mahutab 20 liitrit vett ja soojendab selle vee sõidu ajal päikeseenergiat ammutades. CO­ballooni või käsipumba abil saab veepaaki piisava rõhu ja nautida värskendavat pesu pika päeva lõpuks. Matkapäeva lõpus on lisaks pesule vaja ka süüa ja juua – siinkohal tuleb mängu Cooluli Electric Cooler & Warmer. Pisikene, vaid kuut joogipurki endasse mahutav külmik mahub alati kaasa, hoides sigaretisüütajast saadud elektriga joogid ja muu toidukraami jahedana. Teisalt on see masin võimeline selle toidu vastavalt vajadusele ka üles soojendama. Väga vajalik seade, kui on plaan minna matkale nii sügavale metsa, et ühegi kiirtoidurestorani tuledki enam ei paista.

Sõit lõbusamaks

Automatk ja ­ sõit ei ole vaid turvalisusele mõtlemine. Kiire trett vanaema juurde Assamallasse või sõpradega sõit Kõppu peab olema ka lõbus. Ehk kui kõik podcast ’id on kuulatud, automängud mängitud ja filmid vaadatud, võiks mõelda ka muule lõbusale. Miks mitte pakkuda sõiduseltskonnale üks hea kruus espressot?

Handpresso Auto Hybrid Coffee Maker on üks paremaid seadmeid, mis taas sigaretisüütajast energiat võttes pressib nii tavalisest kohvipurust kui ka kohvikapslitest vaid paari minutiga aurava ja värskendava kohvi. See jääb juba iga autojuhi ja kaassõitja enda otsustada, kas on vaja sõidu ajal kuuma joogi keetmisega mässata.

Kui kohv on joodud ja õhtu hakkab lähenema, siis mis oleks veel lahedam, kui keerata auto randa ning vaadata tähti, lesides … auto katusele monteeritud kiikvoodis. TrailNest Rooftop Hammocki nimeline toode on valmistatud samast materjalist, millest NASA toodab oma kosmosesüstikuid, ja selle külge saab kinnitada igasuguse kiige.