Pärnu Maaleht (detsember 2024) by Delfi Meedia

Ilmub Pärnu jõe

PILDIRAAMAT

JÕULUKÜLAKS

Ainult asjalikud jõulukingitused!

Aasta lõpuni uued Husqvarna töö- ja kaitseriided, kiivrid ja jalanõud soodushindadega.

Iseseisvuse väljak muutus eelmisel nädalavahetusel jõulukülaks

♦ Möödunud nädalavahetusel ei lasknud Pärnu jõuluturu kauplejad ja turulised null kraadi ümber tiirleval ilmal, telke rebival tuulel ning hooti kaela tilkuval vihmal ja lörtsil jõulumeeleolu rikkuda ja lõid reipalt jõuluvanale patsi.

uRMAs GLAse urmas.glase@maaleht.ee

Iseseisvuse väljaku jõuluturg on muutunud iga-aastaseks traditsiooniks, kus peamiselt kohalikud väiketootjad ja kaupmehed pakuvad pärnakatele jõulumaitseid, käsitööd.

Meeministeeriumi pidava Lavassaare mesiniku Helen Baumanni nina oli laupäeva õhtuks üsna punane, kuigi ta kinnitas, et seljas oli neli kihti riideid, sealhulgas küttega vest. Telgi viis tuul juba päeval minema.

Ent mesiniku tuju oli hea, sest meemüük läks hästi: „Pärast „Pealtnägija“ saadet, mis

Mesinik Helen Baumann pani selga neli kihti riideid, et jõuluturul ilma trotsides mett müüa.

paljastas kaubanduses müüdavat võltsmett, olid inimesed teadlikumad ja hindavad mesinikelt otse saadavat mett rohkem. Varem ma võisin rääkida, et segumeed pole õiged.“

Baumanni meelest oli hommikul esimesel tunnil pärast turu avamist inimesi palju: „Päeval võinuks rohkem olla. Pühapäeval on ilm kindlasti parem!“

Tema kinnitusel tasub laatadel käimine end ära, sest kodus istudes mett ei müü ega teeni.

Pärnu jõuluturul oli Meeministeerium esmakordselt väljas kahe telgiga.

„Sel aastal oli meil 14 taru ja mett tuli umbes tonni ringis. Usun, et hiljemalt uue meesaagi ajaks on ladu tühi,“ lausus Baumann.

Ka lihatooteid müünud vanem härra oli reibas ja kinnitas, et osaleb jõuluturul igal aastal: „Endal pole häda midagi, aga näe, verivorst ja sink tõmbavad külma ilmaga kangeks.“

Lisaks kümnetele jõulukauba lettidele on jõuluturul ka kultuuriprogramm, kus teiste seas reede õhtul tuli lavale Daniel Levi Viinalass või laupäeval Robert Linna. Viimane laulis ilmale kohast Ruja laulu „Suudlus läbi jäätunud klaasi“.

„Detsembris pole just tavaline vabas õhus kitarri mängida,“ tunnistas Linna.

Turunädalavahetuse lõpus autasustati Pärnu linna jõulukaunistuste konkursi parimaid.

Pärnu kultuuripreemiad said Elo Liiv ning

Marian ja Jan Leo Grau

Pärnu linna kultuuripreemiate tänavused laureaadid on loomingupreemia pälvinud skulptor Elo Liiv ning korraldajapreemia saanud Marian ja Jan Leo Grau. Elo Liivi tunnustati 1944. aasta suurpõgenemisele pühendatud skulptuuri „Puudutus“ loomise eest. Kesklinna silla juures asuva skulptuuri kaks kätt tähistavad rasket ja emotsionaalset lahkumishetke. Oskus vormida metallist ja kivist soe, kallistav, meeli puudutav ja lootusrikas märk näitab skulptori loomingulisuse kõrghetke.

Korraldajapreemia pälvisid Marian ja Jan Leo Grau silmapaistva ja mitmekülgse kuraatoritöö, uue näitusepaiga loomise ning kultuuripärandi

hoidmise eest. Kuraatoriduo on tänavu väga professionaalselt ja silmapaistvalt rikastanud Pärnu ja kogu Eesti kultuuriruumi nii kultuurikorraldajatena kui ka loometööga kuraatornäitustel.

Mõlema preemia suurus on 2500 eurot. uRMAs GLAse

KATUSTE PESU ja VÄRVIMISTÖÖD

FASSAADIDE PESU ja VÄRVIMINE

AEDADE PESU ja VÄRVIMINE

KATUSTE PARANDUS

REMONTTÖÖD

RENNIDE PUHASTUS

AKENDE PESU

PAIGALDAME KATUSEREDELEID

VAHETAME VIHMAVEERENNE

LUMETÕRJE KATUSTELT

Kord aastas

jõulukella kauges kajas, saab ajalooks me olevik ja jõuluõhtul küünlasäras toas heledam näib tulevik.

Rahulikke jõule ja helget uut aastat!

Foto: Urmas Glase

Jan Leo ja Marian Grau

Fotod: Haide

Rannakivi

Elo Liiv

Alar Laneman Riigikogu liige

Ilmub fotoraamat Pärnu jõest

♦ 28. detsembril esitleb fotograaf Marek Vahula Pärnu raamatukogus raamatut „Pärnu jõe portree(d)“.

Autor on 118 värvifotoga raamatu tutvustusse kirjutanud: „Autorit tabab suur armastus. Armuhoog lõppeb peagi ja autorist taassünnib hoopiski suur seikleja ja kolaja. Hiljem tabab autorit uus suur armastus, mis ka peagi otsa saab ja autorist sünnib taas suur seikleja ja kolaja. Seiklejana ja kolajana hakkab ta käima Pärnu jõe kallastel, seda koos oma sõbra, fotokaameraga. Lõpuks sünnib piltidest ja seiklemistest ning kolamistest siinne teos.“

Esitluse eel uuris Maaleht Marek Vahulalt, kuidas raamatu idee sündis ja teoks sai.

Kui palju aega teil Pärnu raamatu tegemisele kulus?

Pildiretkedel käisin täpselt neli aastat ehk 2018. aasta sügisel alustasin ja 2022. aasta sügisel tegingi viimase pildiretke. Kirjutamisele ja vormistamisele kulus tervelt kaks aastat ehk 2023. ja 2024. aasta ning seega kokku läks kuus aastat idee teostuseks.

remaise armastuse värvid“ ning Pärnu jõe lugu oli kolmas teostatud idee, seda fotokaamera abil.

Kui palju kilomeetreid mööda Pärnu jõge käisite?

Millised paigad said kõige lemmikumaks?

Lemmikpaigad on Tori muidugi, siis Vihtra küla ja Samliku küla. Sealt kantidest tuli kõige rohkem väärt pildimaterjali.

Ehk on pildiretkedelt meenutada mõni vahva seik?

Meeldivat kogesin palju. Kaks seika on esile tõsta.

Toril tuli mulle ligi alati üks kohalik sealne endine metsavaht, kui mind jälle statiivi ja kaameraga eemalt juba nägi. Ta esitles ennast vabakutselise metsamehena ja igav ei hakanud temaga.

Samliku külas ei olnud mul algselt peatuspaika ette teada. Läksin ehku peale sinna kohale ja Oja pere andis mulle kui võhivõõrale oma suvila heinalakas lahkesti ja kenasti öömaja ning kostitas samuti.

Kui pikalt teil on fotograafiahuvi olnud?

Fotograafiahuvi algas pihta juba kaheksa-aastaselt Neerutimaal ja sealses maakodus ning enda esimese suvetöö honorari eest soetatud Zenidiga.

Fotohuvi on näinud minus erinevaid aegu, aga on kogu aeg olemas olnud ja pole senini mind maha jätnud.

Kas see sündis kindlast eesmärgist raamat teha või kogunes ajaga kriitiline mass?

Mul oligi kindel eesmärk ikka raamat valmis vormida. Enne seda olid valminud fotoraamat „Neeruti looduse ABC“ ja „Voo-

Kui paljude piltide seast valik sündis, kui suur hulk musta materjali kogunes?

Pildivaliku jaoks oli väike kogus musta materjali. 118 välja valitud fotot valisin „ainult“ ligi 3000 tehtud foto seast.

Kilometraaž sai suhteliselt väikene, sest öömajadega mul alati vedas ning kõndimise vaeva oli vähevõitu ja pildistamisrõõmu seda rohkem. Kokku tegin nelja aasta jooksul 22 pildiretke, kõik siis nädalavahetustel ehk reede õhtul jõudsin kohale ja pühapäeval õhtupoolikul lahkusin.

Fotograaf

Foto: erakogu URMAS

Marek Vahula valis Pärnu jõe raamatusse 118 fotot.

Mida eelistate kõige rohkem pildistada? Loodusemehena pildistan eelkõige muidugi loodust ennast ja harvem midagi või kedagi muud.

Arvult neljas ja hetkel käsil olev fotoraamat on rannakülast Karepast, seal on muidugi muudki jäädvustada kui vaid rohelust ennast.

Tänavu oli Pärnus rahvusvaheliste konverentside rekordaasta

♦ Tänavu oli Pärnus rahvusvaheliste konverentside rekordaasta, suuremad väliskülalistega üritused tõid Pärnusse Tartu Ülikool, Eesti Jahtklubide Liit, GameDev, haridus- ja noorteamet, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Hollandi saatkond Eestis ning maakonna arenduskeskus.

uRMAs GLAse

urmas.glase@maaleht.ee

„Selle aasta kaheksa rahvusvahelist konverentsi on rekord,“ ütles Pärnu linnavalitsuse arenguosakonna turismiarenduse juht Annika Raadik. „Varasemad parimad tulemused kuue konverentsiga jäävad aastatesse 2022, 2019 ja 2016. Pärnu eduteguriks on kindlasti meie uudsus rahvusvahelise konverentsiturismi sihtkohana.“

Tänavuse hea tulemuse taga on Raadiku sõnul mitmeid põhjuseid, millest peamised on Pärnu linna aastatepikkune koostöö MTÜga Eesti Konverentsibüroo ning Pärnus asuvate asutuste, nagu näiteks Tartu Ülikooli Pärnu kolledž või GameDev konkreetne soov rahvusvahelisi üritusi kodulinna tuua.

Kaheksas ehk selle aasta viimane rahvusvaheliste külalistega konverents oli haridus- ja noorteameti korraldusel 4.–6. detsembrini Hestia Hotel Stran-

dis – Euroopa Komisjoni rahastatud seminar „Study in Europe –Alumni Management“, mis keskendus rahvusvaheliste vilistlasvõrgustike ülesehitamisele.

„Meil oli võimalus tuua Euroopa Komisjoni tasemega koolitus Eestisse ning selle võimaluse kasutasime me ära,“ selgitasid mainitud konverentsi korral-

dajad Eero Loonurm, Piret Puuorg ja Sabina Maidla.

„See üritus oleks võinud sama hästi toimuda ka Pariisis või Amsterdamis, kuid meie hinnangul on oluline ka see, et Eesti oleks oluliste ürituste, seminaride ja konverentside toimumiskoht. Lisaks on meil hea meel, kui sellistest üritustest saavad

Väljaspool pealinna rahvusvahelistel konverentsidel osalejad veedavad meelsasti programmiväliselt Eestis lisapäeva.

Foto: Piret Puuorg

kasu meie teenusepakkujad ja otseselt Eesti majandus,“ kinnitasid korraldajad. Konverentsiturismi uuringud ütlevad, et väljaspool Tallinna toimuvatel konverentsil osalenud külalised võtavad pea kaks korda suurema tõenäosusega lisaöö ning veedavad seega konverentsiväliselt Eestis rohkem aega.

„Mida rohkem nad aega veedavad, seda rohkem võidab sellest ka Eesti. Meie kogemus praegu näitas, et suur osa külalistest võttis ürituse lõppedes veel lisaöö kas Pärnus või Tallinnas ning jäi selle tõttu kauemaks Eestisse. Nii on ka suurem tõenäosus, et nad tulevad järgmisel aastal Eestisse tagasi, olgu selleks laulupeo külastus või tutvumine Eesti vaatamisväärsustega laiemalt. Avaliku sektori asutused võiks kindlasti viia rohkem rahvusvahelisi suursündmusi üle Eesti,“ täiendas Loonurm.

Ta viitas Hispaaniale, kes Euroopa Liidu eesistumise raames võõrustas 2023. aastal väliskülalisi lausa 25 linnas. Nimekirja mahtusid näiteks ka Gijon, Leon ja Murcia, mida võib-olla tuntakse vähem kui Sevillat või Barcelonat.

Egle Rumberg (vasakul) on tänavu sügisest Audru kooli direktor ja Lindi lasteaed-algkooli direktori kohusetäitja.

Audru kooli direktor sai presidendi hariduspreemia

President Alar Karis andis Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore haridustegelase preemia Audru kooli ja Lindi lasteaed-algkooli direktorile Egle Rumbergile.

Egle Rumberg on tänavu sügisest Audru kooli direktor ja Lindi lasteaed-algkooli direktori kohusetäitja. Enne seda juhtis ta seitse aastat Uulu põhikooli, kuid alustas oma tööd koolis Sindi gümnaasiumi matemaatikaõpetajana. Ta on Häädemeeste vallavolikogu liige ja MTÜ Pärnumaa Koolijuhid liige. Rumberg ütles, et hea kooli võti on hoolivuse kasvatamine.

Mõlema preemia suurus on 5000 eurot ning need on mõeldud taotlemise ajal 35aastasele või nooremale inimesele, kes on saavutanud Eesti hariduselus väljapaistvaid tulemusi õpetades, õppematerjale koostades või haridusuuendusi eest vedades.

siNK

Soovime häid suhteid iseenda ja oma lähedastega. Andestamine on suur jõud!

TÕSTAMAA TERVISEKESKUS OSAKONDADEGA

• VARBLAS (tel 44 96 625),

• TÕSTAMAAL (tel 44 71 940),

• AUDRUS (tel 44 64 190) ja

• PÄRNU KESKLINNA TERVISEKESKUSES

Suur-Sepa 14 (tel. 44 77 912)

tänab patsiente senise usalduse ja koostöö eest.

KÜLLi

Foto: Raigo Pajula

Politseinikud ja päästjad kolisid Kilingi-Nõmmes uue ühise katuse alla

♦ 29. novembril avati Kilingi-Nõmmes uus siseturvalisuse ühishoone, kus asuvad tööle nii päästjad kui ka politseinikud.

urmas.glase@maaleht.ee

Päästeameti peadirektori Margo Klaose meelest ei saa uut maja võrrelda komandohoonega, kust päästjad oktoobrikuus välja kolisid – 1904. aastal tuletõrjedepooks ehitatud majas jätsid töö- ja olmetingimused 120 aastat hiljem soovida.

„Vana päästekomando oli kenas paigas laululava ääres, kuid päästjatele väike ning meeskond ja tehnika paiknesid mitmes eri hoones. Seetõttu tuli autodesse pääsemiseks joosta üle hoovi või lausa tänava. Uues komandos on märksa mugavam planeering, ruumikas varjualune tehnika hoiustamiseks, harjutustorn ja paljud muud toetavad tingimused, mis muudavad

120 aastat: „Mul on hea meel tõdeda, et üks kogukond – riigikaitse kogukond – on astunud sammu ajas edasi tuleviku suunas, et muuta meie koduvald veelgi turvalisemaks. Oleme vallarahvana uhked oma turvalisuse tagajate üle.“

Pärnu politseijaoskonna juht

Üllar Kütt rõõmustas, et uued majad ei kerki ainult maakonnakeskustes.

„Politsei kohalolu on vajalik igas Eestimaa paigas ja tänu sellele majale saab politsei olla siin, kogukonna lähedal. Kuigi politseitööd teevad inimesed, mitte majad, siis hea töökeskkond annab kindlasti ka võimaluse keskenduda olulisele ja politseinik ei pea tegelema olmeprobleemidega,“ oli politseijuht rahul.

Uus maja on projekteeritud energiasäästlikult ning nii pääst-

Päästjad reageerivad uuest hoonest juba kuu enne pidulikku avamist.

viimastel kuudel oleme avanud mitmeid uusi päästekomandosid ja ühishooneid ning on rõõm näha, kuidas suudame pakkuda oma siseturvalisuse eesliinile järjest paremaid töö-, aga ka

Foto: Marko Mumm

eeldused ja võimalused väljakutsetele reageerimiseks. „Kilingi-Nõmme siseturvalisuse hoone kasvatab seega turvatunnet kogu Saarde vallas ja selle lähiümbruses,“ ütles sise-

seile kaasaegsed töökeskkonnad ning ühtlasi kasvatada päästevõimekust üle Eesti. Uus A-energiaklassi komando Kilingi-Nõmmes on varustatud nii päikesepaneelidega kui ka statsionaarsete generaatoritega, mis tagavad parema valmisoleku kriisiolukordadeks,“ sõnas Läänemets. Ligi 1020 m² suuruse Kilingi-Nõmme ühishoone projekteeris Novarc Grupi OÜ

ning arhitektid Reino Rass ja Inge Sirkel-Suviste. Hoone ehitas Embach Ehituse OÜ. Omanikujärelevalvet teostas Keskkonnaprojekti OÜ. Ehituse maksumuseks kujunes 4,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Valminud A-energiaklassi maja on tormikindel elektrikatkestustele, tagades samal ajal madalad hoolduskulud.

uRMAs GLAse

Selgusid võimalikud raudtee-ehitajad

♦ Üks Euroopa suurimaid infrastruktuuriprojekte Rail Baltic jõudis novembri lõpuks olulise verstapostini, kui Eestit Euroopaga ühendava raudtee põhitrassi Eesti osa ligi miljardi euro suuruse alliansshanke esimesest voorust pääsesid edasi neli rahvusvahelist konsortsiumi ja üks kodumaine konsortsium.

UrMas GLasE urmas.glase@maaleht.ee

Järgmistes etappides selgub, kes projekteerivad lõpuni ja ehitavad Ülemiste–Pärnu ning Pärnu–Läti piiri vahelise põhitrassi.

Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets rõhutas, et alliansshanke mudel mängib võtmerolli projekti õnnestumises. „See mudel võimaldab rahvusvahelistel suurtegijatel ja Eesti ettevõtetel ühendada oma kogemused ja oskused, pakkudes projekti jaoks lisandväärtust ning tagades parima võimaliku tulemuse. Meie hange on oma ulatuse ja strateegilise tähtsuse tõttu väga atraktiivne ning osalejate kõrge tase näitab, et oleme suutnud kaasata parimaid eksperte. Olen kindel, et koos töötamine loob aluse tõhusale ja kvaliteetsele raudtee rajamisele, mis ühendab meid tihedamalt ülejäänud Euroopaga,“ märkis Salomets.

Esimese vooru jooksul hinnati kandidaate mitmekülgsete kriteeriumide alusel ja kõik viis edasi pääsenud konsortsiumi vastasid rangetele kvalifitseerimistingimustele.

Järgmine samm on esialgsete pakkumiste esitamine, millele järgnevad lepingu läbirääkimi-

sed, arenduse töötoad ning lõplike pakkumuste esitamine. Lõppeesmärk on sõlmida kaks lepingut 2025. aasta esimeses pooles. Alliansshanke koguväärtus võib ulatuda kuni 932 miljoni euroni koos strateegiliste materjalide hankimise lisavõimalusega. Esimene põhitrassi leping eeldata-

panE tÄHELE

Keegi neist hakkab Rail Balticut ehitama

♦ 1. Bouygues Travaux Public, Budimex S.A., Ingérop Conseil et Ingénierie, KMG Infra OÜ ja WSP Finland Oy.

♦ 2. GRK Eesti AS, GRK Suomi Oy, AS Merko Ehitus Eesti, NGE Contracting, Sweco Finland Oy ja Sweco Sverige AB.

♦ 3. Leonhard Weiss OÜ, INF Infra OÜ, Leonhard Weiss GmbH & Co. KG, Ramboll Danmark A/S ja Skepast & Puhkim OÜ.

♦ 4. Verston Eesti OÜ, GoTrack OÜ, Järelpinge Inseneribüroo OÜ ja Reaalprojekt OÜ.

♦ 5. VINCI Construction GeoInfrastructure, AS TREV-2 Grupp, Dodin Campenon Bernard ja SYSTRA S.A.

Hankeprotsessid nihkusid Rail Balticu ehituse alustamisele sammukese lähemale.

va maksumusega 394 miljonit eurot hõlmab Ülemiste–Pärnu lõigu raudtee pealisehitust ning Tootsi–Pärnu lõigu alusehitust. Teine põhitrassi leping eeldatava maksumusega 332 miljonit eurot sõlmitakse Pärnu–Ikla lõigu täielikuks projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Üldiselt on arheoloogid siiski jõudnud järeldusele, et valdav osa raudteetrassist ei ole arheoloogiliselt huvipakkuv. Foto: erakogu

Arheoloogid uurisid läbi tulevase raudteetrassi

Kümme aastat Rail Balticu enam kui 200kilomeetrisel trassil kestnud arheoloogilised uuringud said joone alla, avades akna Eesti ajaloo unustatud kihtidesse.

Sel sügisel jõudsid arheoloogid Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa trassil oma otsingutega lõpule.

Rail Baltic Estonia juhtiv keskkonnaekspert Andrus Paat ütles, et Lõuna-Pärnumaa maastikuseire käigus keskenduti kõige enam Reiu ja Ura jõgede ületuskohtadele, sest jõgede ümbruses on ajalooliselt alati rohkem inimtegevust olnud.

„Oluliste arheoloogiaväärtuse tunnustega leide sealt piirkonnast ei tulnud, kuid tuvastati siiski paar ala, kus tuleb edaspidiseid pinnasetöid teha arheoloogi järelevalve all,“ märkis ta.

Kõige enam on uuritud raudteetrassile jäävaid põllukivihunnikuid, sest potentsiaalselt võis tegu olla rauaaja või kesk- või varauusajal kasutatud alepõldude jäänustega.

KINGI IDEE!

MURDMAASUUSAD • SPORDIPESU

MURDMAARIIDED • SPORDISÖÖGID

UISUD • MÄEVARUSTUS • KAITSMED KOTID • TALVEHOOLDUSVAHENDID

TÖÖKODA AVATUD

Lai 10, Pärnu \ E–R 10–18, L 10–14

Tel 5197 4010 \ parnu@hawaii.ee

Häid pühi! 6 ja 8 mm

• puistematerjalide (killustik, kruus, liiv, freespuru jms) müük

• kopatööd

kandiline kask ja okaspuu

• talveperioodil üldehitustööd

• tänavakivide paigaldus ja müük

Küsige nõu ja hinnapakkumist: tel 552 7943 fixestinvest@gmail.com

www.sillutiskivi.ee

Tasuta transport Pärnust kuni 30 km, kaugemale hind kokkuleppel. HÄID

Mõnes kohas uuriti ka teadaolevaid asulakohti, piirikive ning kiviaedu. Huvipakkuvate aladena tuvastati Pärnumaal Sauga jõest põhja poole jääv piirkond.

Kuigi suurem osa trassist kulgeb maastikel, mis ajaloos suurt kaalu ei kanna, pakuvad need harvad leiud erakordse võimaluse astuda dialoogi meie esivanematega. Üldiselt on arheoloogid siiski jõudnud järeldusele, et valdav osa raudteetrassist ei ole arheoloogiliselt huvipakkuv.

Trassivalikuid arutati kohalikega

♦ Rail Balticu trassil käivad juba ehitustööd, kuid Eesti piires on siiski veel üks lõik, kus raudteekoridori täpne asukoht tuleb uuendatava planeeringuga alles kehtestada. Novembri keskpaigas jõudsime olulise verstapostini, kui Lõuna-Pärnumaa planeeringu uuendamisel jõudis lõpule avalikustamise etapp.

KÄrt MaE Rail Baltic Estonia keskkonnajuht

Seejuures peeti jällegi avalikke arutelusid kolmel õhtul – Uulus, Kilingi-Nõmmel ning Pärnus. Kohal oli küll vähem rahvast kui tavaliselt, aga loodetavasti tähendab see seda, et planeeringu koostamise käigus on inimesed enda küsimustele juba vastused saanud. Sellegipoolest laekus küsimusi ka keskkonnateemadel.

Kõikidele esitatud küsimustele me küsija jaoks ammendavalt vastata ei saa – näiteks kui tuntakse muret selle üle, mil määral kellegi kodukandis seni metsi on raiutud või kas kõiki neid karjääre on siiski vaja.

Me oskame eelkõige hinnata raadamise mahtu, mis kaasneb trassikoridoriga – reeglina 50–70 meetri laiuses, kohati laiem seal, kuhu lisaks raudteetammile on tarvis kaasnevaid rajatisi mahutada. Samuti ei ole Rail Baltic Eesti uute karjääride avamisel suunaja ega otsustaja ning kaasa räägime vaid juhtudel, kui planeeritav karjäär jääb trassikoridori vahetusse lähedusse.

ti, on see, kas ökoduktid ikkagi tegelikult ka „töötavad“. Maailmapraktikast teame, et kui ökodukt on õigesti planeeritud ja ümbritsev maastik toetab loomade liikumist sinna, siis ökoduktid tõesti töötavad. Ka Eestis on seda uuritud.

Lisaks küsiti metsise elupaikadega seotud hüvitusmeetmete kohta.

ühtegi elupaika ei jää, selgus keskkonnamõju hindamisel siiski, et raudteega võib kaasneda oluline mõju külgnevatele elupaikadele ning eelkõige tuleb muret tunda Luitemaa metsise asurkonna sidususe üle laiema populatsiooniga.

Kohalikke inimesi huvitasid keskkonnateemad, näiteks Rail Balticu mõju metsiste pesitsemisele.

Foto: erakogu

KÜLLI sInK

„Praegu on meil teadmine, et ehituse ajal enam üllatusi ei tohiks tulla, aga päriselt välistada ei saa, et satutakse mõnele põnevale objektile, mida eelnevalt ei tuvastatud, sest pinnase sisse ei näe enne kaevetöödega alustamist. Kui nii peaks juhtuma, tuleb teha täiendavaid uuringuid, aga uute leidude tõenäosus ei ole kuigi suur, sest 350 meetri laiusest raudtee trassikoridorist on pinnasetööd vajalikud üksnes 60 meetri laiusel ribal,“ rääkis Paat.

Üks nendest küsimustest, mille vastu ka seekord huvi tun-

M.P. Trepid OÜ soovib rahulikke pühi ja head uut aastat! trepidmp.ee

SISE-JA VÄLISUKSED, GARAAŽIUKSED, TREPIKOJAUKSED, LIUGUKSED, VARIKATUSED Häid jõulupühi!

Lao 12-5, Pärnu. Tel 443 1518. E–R 9–18, L 10–15 www.uksed.eu ERIMÕÕDULISED TULETÕKKEUKSED KORTERI VÄLISUKSED KUNI -20%

Pakume ka transporti ja paigaldust.

Mexin Baltic OÜ

Kuigi otseselt raudteetrassi alla eelistatud koridoris

Kuigi metsis on üsna paigatruu, on pikaajalise elujõulisuse tagamiseks siiski tarvis, et asurkonnad ei jää isolatsiooni. Seetõttu kuulub planeeringu juur-

Ilusaid pühi ja edukat uut aastat!

Häid jõule ja teguderohket uut aa at!

de ulatuslik metsisele sobivate elupaikade taastamine ning uute püsielupaikade kaitse alla võtmine. Vähemalt selles osas saime julgustada neid kohalikke elanikke, kes kodupiirkonna senise metsaraie üle muret tundsid.

Ees ootab nüüd planeeringu kehtestamine ning sealt edasi saame minna täpsema kesk konnamõju hindamisega ja töö de planeerimisega.

Soovib Huvialakool Shart Rahulikkejõuleja rühikat uut aastat!

www.sharthuvikool.edicy.co huvikoolshart

Häid pühi ja edukat koostööd uueks aastaks!

www.jetmar.ee

Valgeid jõule ja helget uut aastat!

Infortar rajab Pärnu-Jaagupi lähedale rohegaasijaama

♦ Kevadest Infortari gruppi kuuluv Halinga OÜ alustab Pärnu-Jaagupi lähedale Langermale 13,3 miljonit eurot maksva loomasõnnikust ja biojäätmetest kodumaist gaasi tootva rohegaasijaama ehitust, mis on kavandatud valmima ülejärgmiseks kevadeks.

Eesti ühe suurima piimandusettevõte Halinga OÜ juhataja Raul Peetson ütles, et rohegaasijaam tähendab Halingale keskkonnaeesmärkide täitmist, see vähendab olulisel määral ettevõtte piimatootmise ökoloogilist jalajälge.

„Gaasijaam loob piirkonda uusi teadmisi nõudvaid töökohti ja seda sektoris, kus seni pole vajadust olnud,“ lausus ta. Pärnu ühistransport on biogaasiga tuttav

Infortar on viimastel aastatel koos partneritega investeerinud rohegaasijaamadesse ligi 30 miljonit eurot ning käivitanud gaasitootmise Järvamaal Oisus, Tartumaal Ilmatsalus ning Lääne-Virumaal Vinnis. Rohegaasi suu-

remad kliendid on praegu Tartu, Rakvere ja Pärnu ühistranspordiettevõtted, rohegaasi saab mootorikütusena osta gaasitanklatest üle Eesti.

„Kaasaegne põllumajandus toimib koos ringmajanduse ja taastuvenergeetika projektidega, Infortar omab nendes valdkondades pikaaegset kogemust ja jätkab kodumaisesse rohegaasi investeerimist,“ märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt. Langerma külla ehitatava nelja kääritiga gaasi tootva jaama projekteerib ja ehitab Saksamaa suurim rohegaasitootja EnviTec Anlagenbau GmbH & Co KG. Projekti rahastab Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest ja ehitustööde lõpetamine on planeeritud 2026. aasta kevadeks. Biogaasi toodetakse peamiselt biolagunevatest jäätmetest, sõnnikust, virtsast, toidu-

Ühe veise aastasest sõnnikukogusest saab toota 200 kilogrammi rohegaasi, millega on võimalik sõita 5000 kilomeetrit.

jäätmetest. Biogaasi täiendaval töötlemisel ja puhastamisel tekib maagaasiga sarnase kütteväärtusega biometaan ehk rohegaas. Biometaani hinnatakse kõige puhtamaks ja tahmavabamaks kütuseks, mida on võimalik transpordis kasutada, biometaani põlemisel eraldub vaid süsihappegaasi ja veeauru.

Ühe lehma sõnnik aitab 5000 kilomeetrit edasi Rohegaasijaama käärimisprotsessi jääk ehk digestaat toimetatakse hoidlasse ehk laguuni ja sealt edasi põllule. Digestaat on kvaliteetne ja sertifitseeritud orgaaniline väetis, millest taimedel on kerge omastada lämmastikku ja fosforit. Erinevalt sõnnikust puudub digestaadil hais ja keskkonda jääb eraldumata hulk kahjulikku metaani.

Ühe lüpsilehma aastasest sõnnikukogusest saab toota 200 kilogrammi rohegaasi, millega on võimalik sõita 5000 kilomeetrit. Ühes leibkonnas tekib aasta jooksul 130 kilogrammi biojäätmeid, millest toodetud rohegaasiga läbib sõiduauto 200 kilomeetrit.

Halinga OÜs töötab üle 70 inimese, ettevõtte lüpsikarja ja noorloomade arv ulatub üle 3000 ja haritava maa suurus 3700 hektarini.

Infortar omandas piimandusettevõtte Halinga 51% suuruse osaluse käesoleva aasta kevadel.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahastab 19 miljoni euroga nelja biometaani tootmisjaama rajamist üle Eesti, millest lisaks Pärnumaale rajatavale kerkib neid Viljandimaale, Saaremaale, ja Lääne-Virumaale.

m letdl a osöprnrtl ans õlag a odmnki ul atl!

Kaunist jõuluaega ja meeldivaid lihaelamusi kõikidele lihasõpradele!

Täname kõiki praeguseid ja tulevasi koostööpartnereid ja kliente!

Foto: Urmas Glase

kÜLLI sInk

Teadlaste koostatud ringbiomajanduse teekaardid aitavad majandust elavdada

♦ Eesti Maaülikooli teadlased vedasid Kesk-Eesti ja Lääne-Eesti ringbiomajanduse teekaartide koostamist, need annavad ülevaate, milliseid võimalusi on neil piirkondadel loodusressurssidel põhineva ringbiomajanduse arendamiseks. Hõlmatud seitsme maakonna seas on ka Jõgevamaa ja Viljandimaa.

URMAs GLAse urmas.glase@maaleht.ee

aaülikooli teatel nähakse

MEuroopa rohelise kokkuleppe eesmärkides üleminekut rohemajandusele, mille eeldus ja võimaldaja on ringbiomajandus. See ühendab biomajanduse eelised, tänu millele saab taastumatud materjalid asendada kestlikuma biopõhise toormega ning ressurssi kasutada kõrgema lisandväärtuse saamiseks.

Mitte jäätmemajandus, vaid väärindamine

Teekaartide koostamisel ilmnes, et kahe piirkonna ringbiomajanduse valdkonnad ja lähenemised on ressursside olemasolu ja paiknemise tõttu veidi erinevad. Samas rõhutavad mõlemad teekaardid bioloogiliste ressursside, kõrvalsaaduste ja biojäät-

mete väärindamise olulisust ning neid ressursse puudutavate andmete vähesust või puudust. Kesk-Eestist võib tuua näite sellest, kuidas väärindada väheväärtuslikke loomseid kõrvalsaadusi kõrgema väärtusahela suunas, Lääne-Eestis aga katsetatakse rohtsest biomassist söödapelletite ja toidutööstusele pakutava sisendi tootmist. Teekaartide koostamise projekti juhi, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professori Rando Värniku sõnul on bioloogilist päritolu kõrvaltoodangus ja biojäätmetes väärtuse ja võimaluste nägemine uus vaatenurk. „Ringbiomajanduse teema on tervikuna ühiskonnale siiski võõras. Seda seostatakse jäätmekäitlusega, mitte väärindamisega. Ringbiomajanduse mõiste ei tohiks hirmutada, pigem võiks see innustada nii ettevõtteid, kohalikke omavalit-

susi kui ka piirkonna elanikke,“ tõdes professor Värnik. Rando Värnik lisas, et ettevõtjad juba rakendavad ringbiomajanduslikke lahendusi, kuid pahatihti jääb ringbiomajanduse kasu selle elluviimisega seotud kulude varju.

„On palju keerukusi, mida tuleb läbi võrgustikulise koostöö piirkondades lahendada, kaasates sellesse ka riigi otsustajaid,“

Bioressursside tekke ja nende kasutuselevõttu toetava info liikumiseks otsib Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli meeskond Rando Värniku juhtimisel lahendusi uues projektis „Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste ja tootmiskadude andmekogumise metoodika väljatöötamine ning tekkekogused“ raames. Foto: Eesti Maaülikool

Liidu ja Eesti riigi tasandil on seatud ambitsioonikad sihid, kuid täpsemalt on vaja mõtestada piirkondlikku rolli selles ning eelkõige hoogustada ringbiomajandusliku ettevõtluse ja koostöö teket.

„Kahe esimese piirkondliku ringbiomajanduse teekaardi väljatöötamine aitas meil kaardistada kohalikud bioressursid, aga ka vajadused ja võimalused

ütles teadlane, lisades, et maaülikooli teadlased on ringbiomajanduse edendamisel hea meelega riigile ja ettevõtjatele ka edaspidi koostööpartneriks. Kaardile sai kaks esimest piirkonda Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi bioressursside ja kliima valdkonnajuht Argo Peepson tõi välja, et Euroopa Kauneid jõule ja edukat uut aastat! Bildec OÜ

uudseteks kohalikeks algatusteks. Selle projekti kogemus on väga hea alus ringbiomajanduse arendamiseks ka teistes Eesti piirkondades,“ sõnas ta. Kesk-Eesti (Järva, Jõgeva ja Viljandi maakonnad) ning Lääne-Eesti (Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnad) piirkondlike teekaartide koostamise tellija on regionaal- ja põllumajandusministeerium.

Soovime oma kooﬆööpartneritele ja klientidele kauneid jõule ja head uut aaﬆat!

Rahulikku jõuluaega ja tegusat uut aastat!

Tel 514 3271 • e-postil maaparandus.lihula@gmail.com Lihula Rauapood, tel 477 8667

Ilusaid jõule ning edukat uut aastat kõikidele klientidele ja koostööpartneritele!

OÜ ORTOPEEDIAKESKUS

Vastuvõtt Kesklinna Tervisekeskuses Suur-Sepa 14, kab 101 kell 11-13. Etteregistreerimine tel 44 77912. 4. veebruar, 4. märts, 8. aprill, 6. mai, 3. juuni, 12. august, 9. september, 7. oktoober, 4. november, 2. detsember.

Proteeside ja ortopeediliste abivahendite valmistamine ja müük soodustingimustel

VALMISTAME

• üla- ja alajäsemete proteese

• üla- ja alajäsemete ortoose

• lülisamba ortoose

• eriortoose, bandaaže, songavöösid

• ortopeedilisi jalatseid

• ortopeedilisi tallatugesid

Info tel 742 0169

PAKUME MASSTOODANGUNA

VALMISTATUD ABIVAHENDEID

• mitmesuguseid ortoose

• ortopeedilisi jalatseid

• ortopeedilisi tallatugesid

• kompressioonitooteid (põlvikud, sukad, sukkpüksid)

SOODUSTUSE SAAMISEKS ESITADA: Proteeside soetamiseks – arsti (ortopeed, kirurg, perearst) tõend paberkandjal • Ortoosi, ortopeediliste tallatugede, kompressioonitoodete soetamiseks –arsti (ortopeed, kirurg, perearst) digitaalne retsept • Ortopeediliste jalatsite soetamiseks – arsti (ortopeed, kirurg, perearst) tõend paberkandjal; korduv tõend - perearst. Isikut tõendav dokument. ortopeediakeskus@gmail.com www.ortopeediakeskus.ee

Etteregistreerimine tel 44 77912 (registratuur)

Häid pühi ja kaunist uut aastat!

Kuuse jaoks ei ole vaja väga palju ehteid, tema ootab lahket maja, rõõmu, mis on ehtne. Viivi Luik

www.toruproff.eu

Haiguse seljatanud pärnumaalanna:

„Kui teadnuks, et on olemas lihtne võimalus soolevähi tuvastamiseks, oleksin seda teinud.“

♦ 43aastaselt soolevähi diagnoosi saanud

Pärnumaa naine Kairi (nimi patsiendi anonüümsuse tagamiseks muudetud) pole tüüpiline soolevähi riskirühma kuuluv patsient: ta on normaalkaalus, pole kunagi suitsetanud ega liigselt alkoholi tarvitanud.

UrMAs GLAse urmas.glase@maaleht.ee

Kairi elab maal ja liigub seega iga päev õues toimetades üsna palju. Hoolimata sellest märkas ta 2021. aasta lõpus, vaid mõni päev enne jõule, ehmatavaid sümptomeid, mille järgselt diagnoositi kolmanda staadiumi soolevähk.

Sümptomid olid peres tuttavad „Üldine enesetunne oli mul hea ja kuidagi haigena ma toona ennast tegelikult ei tundnud. Hiljem tagasi mõeldes olen aru saanud, et üks sümptomeid oli pärast söömist raskustunne kõhus, aga kuna see polnud püsiv vaevus, ei osanud ma selles midagi halba karta,“ meenutas Kairi.

Siiski pani ta enne 2021. aasta jõule tähele, et sool ei tühjene normaalselt, väljaheite värv oli muutunud väga tumedaks ja sees oli verd. Need saatuslikud sümptomid olid naisele tuttavad, sest tema isa oli põdenud soolevähki.

„Läksin kohe uue aasta alguses perearsti juurde, kes lasi mulle vereproovi ja

PIDURITE HOOLDUS JA REMONT

HUBASEID JÕULE!

peitveretesti teha. Vereproovi näitajad olid väga halvad, samuti oli positiivne peitveretest. Sain saatekirja koloskoopia uuringule, mille tulemusena sain halvaloomulise soolevähi diagnoosi. Seejärel saadeti mind Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse doktor Seire vastuvõtule. Kõik käis väga kiiresti: veebruaris oli konsiilium, kus sain teada, et haigus on jõudnud juba kolmandasse staadiumisse ning vastavalt sellele määrati ravi,“ nentis Kairi, lisades, et õnneks ei olnud vähk jõudnud levida teistesse organitesse.

Haigus polnud siiski geneetiline Kairil alustati kohe keemiaravi, mida ta sai kokku ligi kuus korda. Kuna naine talus keemiaravi hästi, sai ta Pärnumaalt ise haiglasse ja koju.

„Ainus häiriv tunne oli käte ja jalgade pidev surin, mis kestis veel mõnda aega pärast keemiaravi lõppu. Keemiaravi ajal tehti mulle ka geeniuuring, millest selgus, et kui-

Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldirurgi doktor Indrek Seire sõnul tasub oma tervist peitveretesti abil kontrollida, kuna varajases staadiumis avastatud soolevähk on väga hästi ravitav.

Riina Vaikmaa

Foto:

gi mu isal oli sama haigus, ei olnud minu haigus geneetiline,“ tõi Kairi välja. Keemiaravi järel sai Kairi vähiga võitlemiseks 25 korda kiiritusravi.

„Septembri teises pooles oli suur lõikus, mille käigus eemaldati kasvaja ja paigaldati stoomikott, et sool saaks paraneda. Lõikus läks hästi ja juba kuuendal päeval pärast operatsiooni lubati mind koju taastuma. Novembris läksin jälle tööle. Detsembris oli

Soovime kõikidele praegustele ja tulevastele klientidele ja koostööpartneritele häid pühi ning edukat uut aastat! Rehvide vahetus ja müük ÕLIVAHETUS KLIIMA TÄITMINE JA HOOLDUS AINEGA R134 A

Tihase 23, Tori Vald, Sindi linn, Pärnumaa, 86705, +372 5627 8340, teenusedou@gmail.com

Soovime Teile imelist ja rahulikku jõuluaega! Häid jõule ja töökat uut aastat!

Lina 20, Pärnu, tel 514 1091 grundar.ee

Soovime, et jõuluaeg tooks rahu ja Teiehingesoojust kodudesse!

Laa nia ostab: kasvava t ja te e ää rde virnasta tud võsa

KAIMO KIVIKAS Tel 526 9639 kaimo.kivikas@laania.ee

Teksapüksid meestele, naistele, lastele Sooja voodriga teksapüksid Tagid ja meeste joped Teksasärgid, päevasärgid, T-särgid

Rahulikke pühi ja edukat uut aastat!

Härma Keskus, Tallinna mnt 70, Pärnu E–R 10–18, L 10–16

Dressipluusid Nahast püksirihmad ja vööd Häid pühi!

mul teine operatsioon, et eemaldada stoomikott ja vaadata, kas sool hakkab uuesti tööle,“ kirjeldas Kairi ravi käiku.

Aasta aega kestnud katsumused lõppesid jõuludeks, mil Kairi loeti tervenenuks ning lubati haiglast koju.

Soolevähk kulgeb tihti sümptomiteta Kairi raviarst, Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldkirurg doktor Indrek Seire viitas, et Kairi

juhtum pole sugugi ainus, kus noor ja pealtnäha terve inimene haigestub soolevähki.

„Soolevähi puhul ei päde kahjuks väide, et kui pole sümptomeid, siis pole ka haigust. Kui soolevähk põhjustab juba sümptomeid, ei pruugi kasvaja olla enam varajases staadiumis. Sellisel juhul on haiguse ravi aga pikem, kulukam ja ka täielik paranemine ei pruugi olla nii tõenäoline,“ selgitas doktor.

Jämesoolevähi riiklikule tasuta sõeluuringule kutsutakse Eestis iga kahe aasta tagant 60–68aastaseid mehi ja naisi. „Sõeluuringud on igati tänuväärsed ning aitavad kindlasti kaasa vähijuhtumite avastamisele. Samas on Eesti sõeluuringute vanuselävi haiguse varajaseks avastamiseks liiga kõrge,“ ütles arst.

Seire hinnangul on oluline tõsta inimeste teadlikkust sellest, et neil endal on võimalik kontrolli tulla ka varem ning nad ei pea tingimata ootama sõeluuringu kutset või sümptomite ilmnemist.

„Kõige lihtsam, kättesaadavam ja kiirem võimalus jämesoolevähi kontrollimiseks on peitveretest, mida saab teha kodust lahkumata. Tegemist on sama analüüsiga, mida tehakse sõeluuringus ning see on perearsti või SYNLABi kaudu kättesaadav kõigile soovijatele,“ andis Seire nõu.

Testi alates 45. eluaastast

Arst soovitas peitveretesti teha kord aastas alates 45. eluaastast. Juhul kui perekonnas on esinenud vähijuhtumeid, võiks kontrollidega alustada 40aastaselt.

„See vähem kui paarikümneeurone kulu aastas on kindel investeering oma tervisesse, sest varajases staadiumis avastatud soolevähk on väga hästi ravitav – täieliku tervenemise tõenäosus on koguni 95%,“ tõdes Seire.

Ka soolevähi seljatanud Kairi soovitab kõigil end testida pigem varem kui hiljem: „Olen igati selle poolt, et sõeluuringuid tuleks alustada varem, sest olen ehtne näide sellest, kuidas salakaval haigus võib olla palju noorematel ja sa ei pruugi sellest ise üldse aru saada.“ Ta märkis, et kui teadnuks lihtsat võimalust soolevähi tuvastamiseks, nagu seda on peitveretest, oleks ta seda kindlasti varem teinud, kasvõi oma raha eest.

Ent Kairi polnud peitveretestist varem kuulnud ning see on ka põhjus, miks ta oli nõus oma lugu jagama ja teistele head nõu soovitama.

Heategevuskampaania „Koos on kergem“ alustab 22. korda

Selveri kauplusekett alustas novembris 22. korda heategevuskampaaniat „Koos on kergem“, millega kauplustes kogutakse annetusi kohalike haiglate laste- ja sünnitusosakondade toetuseks.

Selveri juht Kristi Lomp kiitis häid kliente, töötajaid ja koostööpartnereid, kellega koos on aastate jooksul kogutud haiglate jaoks enam kui 1,4 miljonit eurot, mille abil on soetatud vajalikke seadmeid ja muid abivahendeid väikeste patsientide heaks.

„Meie eesmärk on aidata kaasa laste tervishoiu edendamisele ning kutsuda inimesi üles märkama ja kaasa aitama,“ ütles Lomp.

Toetussumma koguneb kampaaniatoodete müügi tulust, klientide annetustest ja Selveri enda panusest, mis jagatakse üle Eesti 16 haigla laste- või sünnitusosakonna vahel. Kogusumma jaguneb haiglate vahel proportsioonis vastavas piirkonnas klientide tehtud annetuste ja ostudega.

Tänavu kogutakse toetust Tallinna Lastehaiglale mobiilse ultraheliaparaadi, Tartu Ülikooli Kliinikumi neonatoloogia osakonnale avatud kuvöösi ning Pärnu, Kuressaare, Hiiumaa, Ida-Viru Keskhaigla, Narva, Viljandi, Lõuna-Eesti, Valga, Jõgeva, Rakvere, Põlva, Järvamaa, Läänemaa ja Rapla haiglate laste- ja sünnitusosakondadele igapäevatööks vajalike abivahendite soetamiseks ning koolituste korraldamiseks. Heategevuskampaania toimub 31. detsembrini. Kampaania tulemused avalikustab Selver 2025. aasta jaanuaris ning annetused antakse haiglatele üle veebruarikuu jooksul. Möödunud aastal kogus Selver koos klientide ja koostööpartneritega heategevuskampaaniaga 101 500 eurot.

Heategevuskampaania toimub 31. detsembrini.

Kuivad kaseklotsid 40 l

Kuiv 30 cm lepp võrgus 40 l

Kuiv 30 cm kask võrgus 40 l

Turbabrikett alusel 960 kg

Premium pelletid 6 ja 8 mm 975 kg

Puitbrikett alusel

VEDU TASUTA TEL 5373 3626

Soovib kõigile klientidele ja koostööpartneritele rahulikke jõule ning tegusat uut aastat!

Häid pühi ja edukat uut aastat!

Turvalisi jõule ja edukat uut aastat! www.rehviabi.ee

Talvekülm toob metsloomad teele ja autorataste alla

♦ Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmetel toimus mullu 38 protsenti ligi neljast tuhandest sõidukite ja metsloomade kokkupõrkest Lõuna-Eesti seitsme maakonna teedel.

URMAS GLASE

urmas.glase@maaleht.ee

EKsLi

analüüsi kohaselt sagenevad metsloomadega kokkupõrked oktoobris 60 protsenti võrreldes septembriga ja otsasõitude arv püsib kõrge kuni jaanuarini. Oktoobrist kuni jaanuarini on keskmiselt 15 vabatahtliku sõidukikindlustuse ehk kasko juhtumit päevas, ülejäänud kuudel on keskmiselt 8–10 juhtumit päevas. Ohtlikem aeg on oktoobrist jaanuarini

EKsLi kahjuennetuse valdkonnajuhi Ülli Reimetsa sõnul tõuseb metsloomadega kokkupõrgete risk eriti kõrgele miinuskraadide saabudes ja lume tulekul.

„Pärast pikka sooja sügist on nüüd külmemate ilmade saabudes metskitsede ja põtrade käitumine ning toiduvalik muutumas. Näiteks metskitsed kogunevad talvekarjadesse, grupis võib koos olla kuni kümmekond looma. Kui kusagil teeservas on märgata liikumist, tasub autojuhtidel eriti tähelepanelik olla. Loomi võib tee poole lii-

kumas olla rohkem, kui kohe näha on,“ ütles Reimets.

Ta märkis, et metsloomad suudavad hästi tunnetada liikumiskiirust vaid kuni 50 kilomeetrit tunnis. „Ei tasu loota, et metsloom kiiresti liikuvast sõidukist ise eemale hoiab. Sõidukiiruse valikul tuleks arvestada, et sügisel saabuv pimedus ja sajud vähendavad nähtavust oluliselt. Talvised tee- ja ilmaolud halvendavad aga auto juhitavust ning pikendavad pidurdusteed,“ ütles Reimets. Mullu juhtus 4326 kokkupõrget metsloomadega, mille kaskokindlustuse kogukahju oli 12 miljonit eurot. Kuna kõikidel autodel pole kaskot, on reaalne õnnetuste arv sellest suuremgi. Transpordiameti andmetel registreeritakse Eesti riigiteedel aastas ligikaudu 6000 liiklusõnnetust metsloomadega. Loomaga kokkupõrke keskmine sõidukikahju oli 2870 eurot, mis on suurem kui keskmine vabatahtliku sõidukikindlustuse kahjusumma.

Loomadega kokkupõrgete arv vabatahtlikus sõidukikindlustuses 2023. aastal

Metskitsed jäävad auto alla enim If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Taavi Kruusi sõnul juhtub kõige rohkem kokku-

Rahulikke jõule ja edukat

www.mppuit.ee

põrkeid metskitsedega. „Need moodustavad enam kui 70 protsenti kõigist kokkupõrgetest suurte ulukitega. Kõige ohtlikumad on aga põtradega õnnetused,“ ütles Kruus. „Tavaliselt sõiduki ja metslooma kokkupõrkel hukkub loom, aga neis õnnetustes on kannatada saanud või hukkunud ka inimesed. Lisaks füüsilistele kannatustele põhjustavad sellised õnnetused paljudele inimestele emotsionaalse trauma. Metsloomadega kokkupõrke tagajärjel saavad sõidukid ulatuslikke kahjusid või lähevad isegi mahakandmisele,“ selgitas Kruus. „Oleme koostöös Eesti Jahimeeste Seltsiga viimased neli aastat mõõtnud, kuidas

aitaksid valgustõkke reflektorid metsloomadega kokkupõrkeid vähendada. Senised tulemused on väga lootustandvad ja jätkame reflektorite mõju analüüsiga,“ lisas ta. 2023. aasta loomaga kokkupõrgetest 4118 toimus Eestis ja paarsada juhtus välismaal sõites.

Eesti kokkupõrgetest 19 protsenti oli Harjumaal, 13 protsenti Tartumaal, 10 protsenti Pärnumaal, 8 protsenti Saaremaal, 7 protsenti Läänemaal, 6 protsenti Rapla-, Võru- ja Viljandimaal, 5 protsenti Valgamaal, 4 protsenti Põlva-, Jõgeva-, Lääne-Viru- ja Järvamaal, 3 protsenti Ida-Virumaal ning 2 protsenti Hiiumaal.

Kütte-, jahutus- ja veesüsteemide projekteerimine

Ventilatsiooni-, kütte-, jahutus- ja tarbeveesüsteemide ehitamine, renoveerimine ja hooldus

Allikas: EKsL

Kuidas targalt ahju kütta?

♦ Ahju kütmise oskused ja harjumused antakse ikka edasi põlvest põlve. Aastatega on paranenud teadmised erinevate kütmisviiside mõjust nii kütmise efektiivsusele kui ka keskkonnale.

kliimaministeeriumi välisõhu

Järgnevalt mõned soovitused, mis aitavad saada toa soojaks, hoides samal ajal nii enda, naabrite kui ka ahju tervist.

♦ Süüta tuli ahjus alati pealtpoolt. Tule liikumisel ülevalt alla saab põlemisprotsess alata stabiilsemalt. Nii ei jahuta pealmised halud leeki maha ega kulu lisaenergiat puidu soojendamiseks ja kuivatamiseks. See tähendab, et sama toasooja saamiseks läheb vähem küttepuid. Samuti on tekkivate saasteainete heitkogused oluliselt madalamad. Kui kolde ehitus võimaldab, tasub halud laduda restina, kuna tänu sellele põlevad puud kõrgemal temperatuuril ja keskkonda eraldub palju vähem saasteaineid.

♦ Küta kuivade puudega. Niiskete puudega küttes läheb suur osa soojust kaduma selleks, et liigset niiskust ära aurustada. See tähendab, et sama toasooja saamiseks peab kasutama rohkem puid. Samuti ei taha niisked puud ahjus korralikult süttida ning venitavad süttimisfaasi

pikemaks – see omakorda suurendab märgatavalt vingugaasi ja peenosakeste arvukust õhus. Mõistlik on kütmisel kasutada vähemalt aasta kuivanud puid. Too puud tuppa päev varem, et ka pinnaniiskus jõuaks kuivada.

♦ Põleta ahjus ainult töötlemata puitu ja kiletamata paberit. Mõnekümne aasta eest oli loogiline, et paber, mille sees vorst koju toodi, visati ahju. Tänapäeval on pakendid peamiselt plastmaterjalidest, kuid harjumus need ahju või lõkkesse visata on visa kaduma. Jäätmete põletamisel tekib õhku kahjulik-

ke osakesi, mis mõjuvad halvasti nii inimeste ja loomade tervisele kui ka kogu ümbritsevale keskkonnale. Vähem tähtis ei ole ka kahjulik mõju ahjule – sobimatute esemete põletamine lühendab ahju eluiga.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ahjulaboris on tehtud mitmeid katseid, et mõõta olmejäätmete põletamisel tekkivaid ühendeid.

Ühe näitajana mõõdeti vähki tekitavate ühendite PCDD/F ehk dioksiinide teket. Selgus, et olmeprügi põletamisel tekib neid ühendeid 650 korda rohkem kui puhta puidu põletamisel.

Kui aga märkad, et naaber põletab prügi, tasub tema tähelepanu juhtida sellele, et niimoodi hävitab ta nii enda kui ka kõigi ümbritsevate inimeste tervist. Kui lihtsalt läbirääkimistest ei piisa, saab helistada numbrile 1247 ning teatada rikkumisest või pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Prügi põletamine on jäätmeseaduse rikkumine ning neid rikkumisi menetleb keskkonnaamet või kohalik omavalitsus.

♦ Väldi pigieemalduspulbrite kasutamist. Pigieemalduspulbreid müüakse pigi eemaldamise abivahendina. Korralikult hooldatud ning õigesti kasutatud küttekehade töökorras hoidmiseks ei ole vaja abivahendeid kasutada. Samuti ei asenda nende kasutamine korstnapühkija tööd.

aastat kõikidele klientidele ja koostööpartneritele!

Keskkonnauuringute Keskuse uuringud näitavad, et vähki tekitavaid dioksiine tekib pigieemalduspulbrite kasutamisel 6500 korda rohkem kui puhta puidu põletamisel. Seega on nende pulbrite põletamine ohtlik nii keskkonnale kui ka kahjulik inimese tervisele. Parim võimalus korstna puhastamiseks on traditsiooniline – kutsu korstnapühkija igal aastal! ►Soojustustööd puistevillaga ►Korstnate isoleerimine ►Käiguteede ehitus

►Tuulesuunajate paigaldus

►Pööningute puhastus vaakumimuriga

TÜ Aktivi Kau tegu

Aktiviseerimiskeskus nist püh derohk

Soovib M adeae a ga ja et uut aa a stat! seerimiskeskus Tulevik

Ahju kütmisel on mõistlik kasutada vähemalt aasta kuivanud puid.

Foto: Urmas Glase

HEIDI KOGER

osakonna juhataja

Pärnu kesklinna ringristmikule pandi Paul Kerese võidumalendid

♦ Pärnu linnavalitsus otsustas kesklinnas asuva Rüütli, Pargi ja Vanapargi tänava ringristmiku keskel asuvale maleruudustikule paigaldada malendid, millega Pärnus õppinud maletaja Paul Keres sai õiguse mängida maailmameistritiitli eest.

Septembri lõpus valminud ringristmikul on praegu maleruudustik, selle lähedal Rüütli tänava lõpus asuval miniväljakul Pärnu kiri. Ühe meetri ja kümne sentimeetri kõrgused malendid kinnitatakse ringristmikul asuva maleruudustiku külge, neid ei saa liigutada ja need ei sega sõidukijuhtide vaatevälja.

Malenditega taastati 1938. aasta 2.–27. novembrini Hollandis toimunud AVRO turniiri Paul Kerese ja José Raúl Capablanca vahelise mängu lõppseis. Keres mängis valgetega ning võitis mängu ja kogu turniiri. Paraku jäi võistlus maailmameistritiitli eest omavaheliste erimeelsuste ja peagi puhkenud sõja tõttu ära. Täpsemalt saab turniiri kohta lugeda miniväljakule paigaldatavalt infostendilt.

Linnaruumi seatavad malendid on valmistatud Poolas, need tõi Pärnusse ja paigaldab ringristmikule osaühing Andre Reklaam. Ettevõtmise kogumaksumus on 3290 eurot, millele lisandub käibemaks.

Pärnu linnavalitsuse planeeringute ja linnakujunduse peaspetsialisti Janno Poopuu sõnul on malenditega liiklusring osa järgmise aasta suvel valmiva Raba–Laia silla ringristmike kujundusest. Pika tänava ringristmikul on elevandikujud, Rüütli tänava otsas asuval liiklusringil

malendid. Mis pannakse järgmisel aastal ehitatava Pärnu Kuninga tänava põhikooli ees asuva ringristmiku keskele, pole veel otsustatud. Varem on juttu olnud selle liiklusringi seostamisest Pärnu Poeglaste gümnaasiumis õppinud Eesti Vabariigi loojatega.

Linnaruumi paigaldatud malenditega taastati 1938. aasta 2.–27. novembrini Hollandis toimunud AVRO turniiri Kerese ja José Raúl Capablanca vahelise mängu lõppseis. Foto: Urmas Glase

Uuest aastast ümardatakse sularahaostud viie sendi täpsuseni

Eesti Pank annab teada, et 1. jaanuarist hakkab kehtima ümardamisreegel, millest tulenevalt on sularahas sooritatud ostu korral kõigil kaupmeestel kohustus füüsilistes müügikohtades ümardada ostukorvi lõppsumma viie sendi täpsusega.

Kui tasutakse maksekaardiga või internetipanga kaudu, siis ümardamisreeglit ei kohaldata. Samas jäävad 1- ja 2sendised pärast ümardamisreegli kehtestamist endiselt ametlikuks maksevahendiks – nendega saab ka edaspidi maksta ja neid tuleb vastu võtta.

Lõpphinna ümardamise kohustus kohaldub ettevõtjale võlaõigusseaduse ja kauplejale tarbijakaitseseaduse alusel, seda nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule. Avalik-õiguslik juriidiline isik on kauplejaks juhul, kui ta tegutseb eraõiguslikus suhtes eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Ümardamine rakendub, kui kohalik omavalitsus astub isikutega eraõiguslikesse suhetesse. Nende suhete raames tehtud sularahamaksed tuleb ümardada. Näiteks vaatamisväärsuste, muuseumide ja ürituste piletid, raamatulaenu -

TAsuB TeAdA!

Ümardamine kohaldub:

♦ ainult sularahamakse korral;

♦ ainult ostukorvi lõpphinnale.

Ümardamisele ei kuulu:

♦ pensionid ning kõik sotsiaalkindlustushüvitised ja -toetused*;

♦ kõik tööga seotud tasud (põhipalk, muutuvpalk, lisatasud, preemiad jm)*; ♦ riiklikud ja kohalikud maksud, lõivud ja trahvid*. *Kui makse eest rakenduvad eraldi teenustasud, siis nende tasumisel sularahas tuleb rakendada ümardamisreeglit.

tuse viivisetasu, huviringide omaosalus.

Kaupmeestele on kättesaadavad ümardamisreegli rakendamise abimaterjalid, mis on valminud Eesti Panga, Eesti Kaupmeeste Liidu ja rahandusministeeriumi koostöös. Kõik kaupmeestele mõeldud juhendmaterjalid on üleval Eesti Panga kodulehel.

Allikas: Eesti Pank KÜLLi siNK

Häidjõuleja imelisireiseuuelaastal!

+372 53330603 info@parnureisiburoo.ee parnureisiburoo.ee

Rüütli 14, Pärnu

Pärnu Ujumisklubi UCA ja Ujuma OÜ tänavad lapsi, lapsevanemaid, kohtunikke ja koostööpartnereid meeldiva koostöö eest!

Häid pühi ja uute kohtumisteni veeradadel!

Uuel aastal ootame uusi lapsi ujuma T, N (alates 7. jaanuar) ning L (alates 11. jaanuar). Ootame erineva ujumisoskusega täiskasvanuid (ajad kokkuleppel).

Info: marika@ujuma.ee

KÜLLi siNK

Tulevased kerksuskeskused saavad elektrigeneraatori

♦ Detsembri esimese nädala seisuga sai viis Pärnumaa kogukonnaprojekti kodanikuühiskonna innovatsioonifondist toetust, kuid aasta lõpuks võib nimekiri saada lisa.

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) tänavuse innovatsioonifondi taotlusvooru esitasid MTÜd ja seltsingud 103 taotlust summas 979 266 eurot, mis jääb alla eelarve. Rahastamisotsuse on saanud 17 projekti, ülejäänud 86 taotluse menetlemine veel käib, rahastusotsused tehakse jooksvalt.

KÜSKi juhataja Tiina Oraste sõnas, et taotlusvoor tõi esile kogukondade ja omavalitsuste koostöö vajaduse ja võimalused koostööd teha.

„Enamikus kohalikes omavalitsustes on arusaamine, mida tähendab kogukondade kaasamine ja kuidas seda praktikas rakendada, olemas. Kõige paremad koostöötulemused saavutati seal, kus elanikud ja KOVi esindajad istusid ühe laua taga algusest peale ning kogukond ja KOV olid projekti planeerimisprotsessi kaasatud võrdselt,“ rääkis Oraste.

Taotlusvooru põhieesmärk on suurendada kogukondade elanikkonnakaitse võimekust,

Ilusaid jõule ning

edukat uut aastat

pöörates tähelepanu KOVide ja kogukondade ühisele osalusele kriisideks valmistumisel. Innovatsioonifondist toetuse taotlemine oli mittetulundusühingutele või seltsingutele võimalik koostöös kohaliku omavalitsusega, kes peab kinnitama projekti vastavust piirkonna vajadustele. Lisaks peab oma kinnituse projektile andma päästeamet.

soovib Berg Ehitus OÜ!

• elamute ehitus • renoveerimine • projekteerimisest kasutusloani

BERGEHITUS.EE • Berg Ehitus OÜ tel 5344 1238 • bergehitus@gmail.com

KIHNU VALLAVALITSUS KUULUTAB VÄLJA KONKURSI

KIHNU RAHVAMAJA JUHATAJA

VABA AMETIKOHA TÄITMISEKS

Töökoha eesmärk on valla kultuuri- ja sporditegevuse arendamine ning vaba aja veetmise ja spordiga tegelemise võimaluste laiendamine ja parandamine ning tegevustega seotud taristu haldamine. Rahvamaja juhataja nõu ja abiga tegutsevad taidluskollektiiv(id), huviringid, kodanikualgatuse korras kultuurivmt valdkonnas tegutsevad ühendused. Juhataja hoiab end iseseisvalt kursis oma valdkonda reguleerivate õigusaktidega ning täidab neid oma tööülesannete piires täpselt ja kohusetundlikult.

Ootused kandidaadile: kultuuri valdkonnas töötamise ning juhtimiskogemus; vähemalt keskharidus või erialane haridus (võib olla omandamisel); hea algatusvõime ja projektide elluviimise oskus; väga hea suhtlemis- ja selge eneseväljendusoskus; kohusetunne ja tahe meeskonnatööks; hea kohanemisvõime ja pingetaluvus; valmisolek teha tööd ka õhtuti ja nädalavahetustel (üritused, väljasõidud, laagrid jmt); B-kategooria juhiluba; tööle asumise aeg: esimesel võimalusel.

Omalt poolt pakume: mitmekülgseid eneseteostamise võimalusi; kaunist ja omanäolist elukeskkonda; eluruumi kasutamise võimalust; töötasu 1400 €.

Kandideerimistähtaeg: 16. jaanuar 2025

Kontakt: vallavanem Egon Vohu, tel 446 9910, e-post: kandideerimine@kihnu.ee

Projekti raames vahetatakse välja Ristiküla aida pehkinud ja ebasobivas mõõdus uksed, mistõttu on võimalik tagada kolm peamist aspekti kerksuskeskuse põhimõtetest: alati olemas vesi, elekter ja toasoe.

Pärnumaal rahastatud projektid

Tänavu on KÜSK toetanud Pärnumaal seni viit projekti.

♦ Tori valla Taali Rahva Selts sai 11 974,03 eurot vabatahtlike päästjate hoonele ehk Taali küla kriisiaegsele kerksuskeskusele generaatori ostuks.

♦ Põhja-Pärnumaa valla mittetulundusühing Kadjaste taotles 6147,60 eurot elektrisüsteemi korrastamiseks ja generaatori soetamiseks seoses kriisivalmiduse tõstmisega.

♦ Põhja-Pärnumaa valla mittetulundusühing Helila sai 3699,00 eurot Suurejõe piirkonna kogunemiskohta generaatori ostuks.

♦ Saarde valla MTÜ Parem Jaamaküla 3922,20 eurot Jaamaküla sauna-päevakeskuse generaatorivalmiduse loomiseks ning veetrassi renoveerimiseks.

♦ Saarde valla Ristiküla Külaselts taotles 1878,80 eurot Ristiküla aida kerksuskeskuseks kohandamiseks Kalda, Kõveri ja Ristiküla elanikele.

JÕULUTURG

2024

Valgeranna Muusikatallis 21.-22. detsember 11.00-16.00

Ringi 13, Audru

Vaata Valgeranna Muusikatall

Pärnumaalt esitatud muinsuskaitseameti aastaauhindade nominendid

Hästi taastatud või restaureeritud

detail või hoone osa

♦ Pärnu Rüütli 23 välisuks

Aasta tegu

♦ Joel Roosi juhendatud akende restaureerimise töötoad Pärnu lin-

nas Uus ajaloolises keskkonnas

♦ Pärnu Papli 12 elamu

Hästi taastatud hoone muinsuskaitsealal või kaitsevööndis

♦ Pärnu Munga 13

♦ Pärnu Rüütli 21 ja Rüütli 23/25 Hästi restaureeritud mälestis

♦ Pärnu A. H. Tammsaare pst 19

Norra projektirahaga restaureeritud hooned

Üks muinsusauhind

tuli Pärnumaale

Muinsuskaitseamet kuulutas 12. detsembril välja aastaauhindade laureaadid 14 kategoorias.

Kuigi nominentide seas oli mitmeid Pärnumaa väärtuslikke hooneid, tuli võit ühes kategoorias. Tori vallavalitsus tunnistati Sindis asuva Pärnu mnt 51 muinsuskaitsealuse hoone kordategemise eest pärandit väärtustavaks kohalikuks omavalitsuseks.

Muinsuskaitseameti registris hinnatakse hoonet Eesti puitarhitektuuri ajaloos tähelepanuväärsel kohal olevaks tsaariaegseks näiteks, mille analooge pole mujalt linnadest teada.

„Me elame ajal, kus aeg kiirustab kiiremini kui kunagi varem. Segastel aegadel on meelekindlus ja oskus olemasolevat hinnata need omadused, mis aitavad edasi liikuda ja raskused ületada. Kultuuripärand ja pärandi hoidjad on rahu, stabiilsuse ja tuleviku loojad ning hoidjad,“ sõnas muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson.

♦ Lihula mõisa viinaait uRMAs

S vime kõigile kaunist jõuluaega ja edukat saabuvat Uut aastat!

Osaühingu Hüdraks m skond

Hüdraks OÜ Roheline 74, Pärnu

Hüdraulika pumpade ja mootorite diagnostika, remont ja müük.

Jätkame uuel aastal kutseõppe pakkumist nii põhi- kui keskharidusega õppuritele.

Häid jõule ja parimat uut aastat!

Pärnu Saksa Tehnoloogiakool tänab kõiki partnereid, õpetajaid ja õpilasi, kes on panustanud aastal 2024 kooli arendamisse.

Varem luitunud majast on saanud Sindi üks säravaid pärle.

Foto: Urmas Glase

Foto:

Urmas Glase

Jõululauda katavad…

Telli mahemesi otse koju või kontorisse!

Kirjuta raimo@aasamesi.ee või helista 516 2347. aasamesi.ee mahemesi aasamesi

SÜDAMEGA VALMISTATUD HOIDISED RIINALT

kokku panna ka Info:

Meie tooted on valmistatud käsitööna suuresti kohalikust toorainest ega sisalda säilitusaineid. Südamega tehtud maiused, salatid, mahlad, siirupid, kastmed ja hoidised sobivad kaunistama ning rikastama ka jõululauda. Vastavalt soovidele on võimalik kinkekarpe. tel 5650 0581, Riina Luik luigepuhketalu@gmail.com

Detsembrikuus müüme oma tooteid Pärnus Coop Maksimarketis, Haapsalu mnt, 43. Jälgi müügiinfot Hoidised Riinalt

KÕIGE PAREMINI MAITSEB IKKA KODURANNA KALA!

www.koduranna.ee

Rõõmustame teid kõiki oma toodetega kuni 24.12 Pärnu Kaubamajaka jõululaadal mahlametsa.ee Mahlametsa OÜ

Tel 5663 5669

www.linnutalu.ee

Kaupmees&Ko, PRISMA, Selver, OG Elektra, COOP, A1000 Market A1000 poodides kollased talumunad soodushinnaga kuni 29.12! Grossi poodides õrrekanade munad soodushinnaga 16.12- 22.12.