Rally Estonia 2022

Rally Estonia

JUULI 2022

Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

14. JUULI

Rally Estonia ajakava

09.01 Testikatse, Abissaare

20.38 SSS1 Visit Estonia / Tartu 1, Raadi mõisa park

15. JUULI

07.45 SS2 RAMUDDEN / Peipsiääre 1

08.43 SS3 Mustvee 1

10.26 SS4 DELFI / Raanitsa 1

11.29 SS5 Puhastusimport / Vastsemõisa 1

15.16 SS6 TV3 / Peipsiääre 2

16.14 SS7 NORDMETALLIK / Mustvee 2

17.57 SS8 CRAMO / Raanitsa 2

19.00 SS9 TARFURGO / Vastsemõisa 2

16. JUULI

09.03 SS10 GRAM / Elva 1

10.16 SS11 SYNLAB / Mäeküla 1

11.08 SS12 LHV / Otepää 1 (LIVE)

12.02 SS13 FORUS / Neeruti 1

15.08 SS14 SPORTLAND / Elva 2

16.16 SS15 SAKU / Mäeküla 2

17.08 SS16 BETSAFE / Otepää 2 (LIVE)

18.02 SS17 RMK / Neeruti 2

19.08 SSS18 TOYOTA / Tartu 2

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

17. JUULI

06.48 SS19 Tartu vald 1

08.16 SS20 Kanepi 1

09.08 SS21 CRONIMET / Kambja 1 (LIVE)

10.51 SS22 LINFORD / Tartu vald 2

12.19 SS23 Kanepi 1

14.18 SS24 Circle K / Kambja 2 Wolf Power Stage

Toimetaja: Peep Pahv, peep.pahv@ekspressmeedia.ee

Reklaam: Lasse-Asso Laido, lasse-asso.laido@ekspressmeedia.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

Tähelepanu! Suvel autolaenu eripakkumine!

AutoPay.ee on suvel väljas eripakkumisega, et teha s autoost kiireks ja võimalikult soodsaks. Millised on täpsemad tingimused?

0% sissemakse kuni 30 000 eurot soodusintress vabatahtlik kaskokindlustus auto kliendi nimele varasem tagasimakse võimalus

AutoPay.ee on Eestis tegutsev ja Eestis asutatud sõidukite finantseerimise platvorm, mis on tänu kiiretele tehnilistele lahendustele ja mugavatele toodetele võitnud tuhandete klientide usalduse.

Täpsemad tingimused: www.autopay.ee

Tähelepanu. Tegemist on finantsteenusega. Tutvuge tingimustega ja vajadusel pidage nõu spetsialistiga.

Foto: Margus Pahv

Mullune Rally Estonia võitja Kalle Rovanperä.

Ott Tänaku jaoks on Rally Estonia MM-sarja koduralli

Foto: Margus Pahv

Rally Estonia. Huvitavad faktid

 600. MM-ralli oli 2020. aastal korraldatud Rally Estonia. Toona oli Rally Estonia esmakordselt MM-sarja kalendris. Autoralli MM-sarjale pandi algus 1973. aastal. 2020. aasta Rally Estonia läks ajalukku ka asjaoluga, et tegemist oli esimese maailmameistrivõistluste etapiga koroonaviiruse ajastul. Enne seda oli MM-sarjas poole aasta pikkune võistluspaus. 2020. aasta Rally Estonia sõideti 4.–6. septembrini. Enne seda oli viimati sõidetud 12.–15. märtsini Mehhikos.

 3 aastat järjest on Rally Estonia kuulunud MM-sarja kalendrisse. Kokku on Rally Estonia jõuproovi seni korraldatud 11 korda. Tänavu kihutatakse Lõuna-Eesti teedel 12. korda.

 4 korda on Ott Tänak suutnud Rally Estonial võidutseda (2014, 2018–2020). Tänak võitis ka 2020. aastal, kui Rally Estonia kuulus esmakordselt MM-sarja kalendrisse. Nelja võiduga on Tänak ka Rally Estonia läbi aegade kõige edukam sõitja. Kahel korral on triumfeerinud norralane Mads Östberg.

 3 korda on kaardilugejana saanud Rally Estonial võidurõõmu tunda Martin Järveoja. Kõik võidud on tulnud Ott Tänaku kõrval istudes. Kahel korral on võidutsenud rootslane Jonas Andersson, kes luges mõlemal juhul kaarti Mads Östbergile. Kaks võitu on kirjas ka Raigo Mõlderil. 2013. aastal aitas Mõlder esikohale Georg Grossi, aasta hiljem istus ta juba Tänaku kõrval.

 5 korda on Rally Estonial esikoht saavutatud Fordiga. Kolm võitu on kirja saanud Toyota. Korra on esikohani jõutud ka Mitsubishi, Škoda ja Hyundaiga.

 109,92 km/h oli mullu Rally Estonia keskmiseks kiiruseks. Hooaja kokkuvõttes oli tegemist keskmiselt kiiruselt neljanda ralliga. Kõige kõvemini vajutati gaaspedaali Soome (123,73 km/h), Arktika (121,66 km/h) ja Belgia rallil (114,22 km/h).

 116,80 km/h oli 2020. aastal Rally Estonia keskmiseks kiiruseks. Kiirem oli ainult Rootsi ralli 124,28 km/h.

 314,16 km oli mullu Rally Estonia pikkuseks. Pikemad olid ainult Portugali (337,51 km) ja Safari ralli (315,26 km).

 233,40 km oli 2020. aastal Rally Estonia pikkuseks. Lühemad olid ainult Türgi (221,34 km) ja Rootsi ralli (169,74 km).

 1,64 km oli mullu Rally Estonia kõige lühema kiiruskatse Tartu 2 pikkuseks. Kogu hooaja peale oli veel lühem ainult üks kiiruskatse. Veel kiiremini saadi ühele poole Akropolise ralli avakatsega, millel oli pikkuseks kõiges 0,98 km. Terve hooaja peale olid kõik ülejäänud kiiruskatsed vähemalt üle kahe kilomeetri pikad. Kõige pikemaks oli Portugali rallil sõidetud Amarante kiiruskatse, millel oli pikkust 37,92 km.

 1,18 km oli 2020. aastal Rally Estonia kõige lühema kiiruskatse Tartu pikkuseks. Kogu hooaja peale olid lühemad ainult kaks Mehhikos sõidetud kiiruskatset. Street Stage Leóni pikkuseks oli 0,73 km ja Monster Energy Street Stage GTO 2 puhul oli vaja läbida 1,12 km.

 6,51 km oli mullu Rally Estonia punktikatse pikkuseks. Kogu hooaja peale oli see kõige lühem punktikatse. Kõige kauem tuli kuuma anda Arktika rallil, kus punktikatse pikkuseks oli 22,47 km.

 20,04 km oli 2020. aastal Rally Estonia punktikatse pikkuseks. Kambja 2 kiiruskatse oli kogu hooaja peale pikkuselt teiseks punktikatseks. Kõige pikem punktikatse sõideti Rootsi MM-rallil (21,19 km).

 57,43 km/h oli mulluse Rally Estonia Tartu 1 kiiruskatse keskmiseks kiiruseks. Kogu hooaja peale oli väiksema keskmise kiirusega ainult Kataloona ralli 13. kiiruskatse Salou, kus statistikasse läks kirja 53,90 km/h.

 66,54 km/h oli mullusel Rally Estonial punktikatse keskmiseks kiiruseks. Tegemist oli kogu hooaja peale konkurentsitult kõige aeglasema punktikatsega. Aegluselt järgmine oli Monte Carlo ralli punktikatse 78,51 km/h. Kõige rohkem sai gaasipedaali vajutada Arktika rallil, seal oli punktikatse keskmiseks kiiruseks 134,28 km/h.

 117,81 km/h oli 2020. aastal Rally Estonia punktikatse keskmiseks kiiruseks. 2020. aastal oli see MM-sarjas kõige kiiremaks punktikatseks.

 128,88 km/h oli 2020. aastal Rally Estonia kiiruskatse Arula 2 keskmiseks kiiruseks. Kogu hooaja peale anti rohkem gaasi ainult ühel kiiruskatsel. Kõige rajumaks kihutamiseks läks Rootsis Hof-Finnskog 2 kiiruskatsel, kus keskmiselt võeti välja 135,41 km/h.

ENDALE EESTI VÕIMSAIMAT KLIENDIKAARTI

Nutipesu kliendikaart töötab krediitkaardi põhimõttel. Teie pesete vastavalt vajadusele ja järgmisel kuul saadame meie arve. PÜSIKLIENDILE

Tallinn Peterburi tee 71b

Tallinn Tondiraba 11

Viljandi Tallinna mnt 97

Tartu Lõunakeskuse parkla

Tartu Sõbra Selveri parkla

Jõhvi Jõhvika keskus

Rakvere Vaala keskus

Rakvere Põhjakeskus

Narva Astri keskus

Narva FAMA keskus

Kohtla-Järve Prestone keskus

Võimsad hüpped on Rally Estonia üheks tunnuseks

Kuidas käib Rally Estoniale uute kiiruskatsete ja teede otsimine?

Rally Estonia on aasta-aastalt oma geograafiat laiendanud ja jõudnud teedele, kus varem masinad pole võidu sõitnud. Selle taga on sihikindel töö.

Eigo Kaljurand

„Minu silmis on meie parim leid Neeruti katse, millel on pikkust vaid 7,8 kilomeetrit. Aga see käänutab paremale-vasakule ja üles-alla. Ma ei arvanud, et sellist asja võib Eestist leida. Seal pole ühtegi šikaani, aga keskmine kiirus jääb alla 100 km/h. See on justkui Portugali etapi katse,“ nendib Rally Estonia teedeehituse juht ja võistluse juhi abi Urmas Roosimaa, kelle üks ülesanne on etapile uute teede leidmine. „Meil on sahtlis märkmed, mis kõrvaltvaatajatele ei ütle midagi. Ideid ja plaane jätkub – kindlasti pole Rally Estonia teede osas

oma viimast sõna öelnud. Tänavu on aegade kõige lahedamad ja parimad kiiruskatsed, aga me pole veel Mount Everesti tipus, vaid alles teel sinna.“

Rally Estonia on aasta-aastalt oma geograafiat laiendanud. Tänavugi toimub ralli esimene täispikk päev reedel Peipsi järve ääres, laupäeval ja pühapäeval on maailma parimad piloodid Tartust lõunas. Ent uute paikade avastamisega kaasneb paratamatult pidev töö uute lõikude otsimisega. „Mingid asjad hakkavad klassikaks saama, võtame näiteks Otepää või Raanitsa katsed. Jupiti on rallil veel klassikalisi katseid, aga nende häda on see, et nad põrgulikult kiiretena MM-sarja ei sobi. Ainult laiadel riigi- ja vallateedel toimuva võistlusega saaksime hakkama vaid teoreetiliselt, sest reaalsuses läheksid vahemaad pikaks ja ülesõitude osakaal oleks liiga suur,“ selgitab Roosimaa.

Kui möödunud aasta etapil oli 18. juulil poodiumitseremoonia, siis kahe päeva pärast koogutasid ralli korraldajad kaar-

di kohal. Kiiruskatseteks sobivate teede leidmisel on oluline eelkõige geograafia, teede huvitavus ja ka logistika, sest pealtvaatajad ei tohi segada ralliautode liikumist katsete vahel.

„Paljud arvavad, et poodiumitseremoonia ja teede parandamise järel saavad korraldajad panna käed mõneks ajaks taskusse, aga tegelikult seda luksust pole. Ideeliselt peame järgmise ralli katsed paika saama hiljemalt oktoobri lõpuks, sest siis võib lumi maha tulla ja maha jääda. Suures plaanis 60% katsete teedest sahatakse, aga ülejäänut mitte, mistõttu ei saa ma talvel midagi teha. Pahatihti saab edasi tegutseda alles aprillis,“ möönab Roosimaa.

Avastamata paikadesse jõudmisel on esimene etapp kaartidega töötamine. „Esmalt peame aru saama, kas teed on ligipääsetavad ja ideeliselt kasutatavad katse osana. Eeltöö peab tegema ära kaardi peal, kust näeb võimalusi. Õnneks on tänapäeval Google Earth, Maps ja Street View, kust saab teeotsast mulje

Foto: Margus Pahv

Rally Estonia teed on kiired ja sõitjate jaoks keerulised

kätte. Kaardil võivad teed tunduda head, aga tegelikult võib seal olla vaid kaks kinni tambitud auto rattajälge. Kaardiga töö on peamine, seejärel läheme alles füüsiliselt kohale, sest metsa minek peab olema juba sihipärane. Niisama uitamiseks võib võtta korvi kaasa ja minna seenele,“ jätkab ta.

Kui põnevad teelõigud on leitud, siis sellele järgnevad läbirääkimised maa omanikega. Kui asukoht peaks olema looduskaitse all, siis peab vastavatelt ametkondadelt uurima, millised on piirangud ja kas seal üldse saab sõita. Kuna peamiselt renoveeritakse vanu teid, siis korraldajad enda õnneks enamasti keskkonnamõjusid hindama ei pea.

„Alguses tundus kõik selline bürokraatia, et kuku ümber. See on küll ajamahukas protsess, aga ei midagi võimatut,“ ütleb Roosimaa. Kuna paljud uued lõigud asuvad eramaal, siis järgmine samm on nende omanikega kokku leppimine. „Sellega pigem probleeme pole ja päris seda pole keegi öelnud, et kaduge mu õue pealt minema. Kui oled avatud ja räägid oma plaanidest, siis Eesti inimene kuulab sind ära. Mõnikord peegeldavad nad vastu omi ideid ja jõuame nii kompromissideni. Võib-olla mõni üksik on öelnud, et nende maalt läbi ei saa

– sedagi on juhtunud pigem kohtades, kus varem teed polnud ning omanikud kardavad, et peale rallit hakkavad külainimesed uut rada kasutama. Ega me sellistest kohtadesse väga ei trügi – maal elavad inimesed on üldiselt adekvaatsed ja suudavad mõistlikult läbi rääkida.“

Ehkki teede parandamise ja renoveerimise kulurida on Excelis kirjas, siis nende lõplikku maksumust on keeruline ennustada. Alguses toimub greiderdamine, siis järelgreiderdus, kolmas etapp on täitekruusa peale toomine või teeääre tagasi toomine. „Meie asi on olla peale etapi lõppu maaomanikele olemas, sest nende huvides on tee korda jäämine,“ lisab Rally Estonial asjataja. „Tänavu tegime äkki ühe lõigu kohta, kus varem teed polnud. Näiteks Selgise karjääris oli vana tee põhi olemas, aga see oli aastate jooksul ära muldunud. Vanadel kaartidel oli tee näha – kuna põhi oli olemas, siis pidime lihtsalt seda täiendama.“

Roosimaa enda suurem tamp läheb maha koos sõitjate legendi trükki minekuga. Järgmine kiirem aeg tuleb enne rallit, kui ta peab metsas kohapeal jälgima, kas märgid, lõikamistakistused ja muu oluline on olemas. „Juuli alguses teen veel oma põhitööd ja siis lähen puhkusele, mis koosneb peamiselt ak-

tiivsest ralli korraldamisest,“ ütleb igapäevaselt ettevõttes Veho rassija muigega.

Pärast etappi saavad ralli korraldajad tagasisidet ka sõitjatelt, mis enamasti tuleb tiimide vahendusel. „Selles asjas oli väga silmapaistev Sébastien Ogier’ kaardilugeja Julien Ingrassia, kellelt tuli häid soovitusi ja mõtteid, et mida ja kuidas teha. Mis talle meeldis ja ei meeldinud. Näiteks oli ta tige oma kolleegide peale, kes lennutasid veepudeleid kraavi – ta noppis need maast üles ja pani pilootide masinatesse tagasi,“ nendib Roosimaa, et Ingrassia on ainuüksi oma olemuselt väikestviisi maailmaparandaja.

Sageli osutavad piloodid ka asjadele, mille parandamine pole alati võimalik. Näiteks on neil hambus lõikamistakistused, aga nende ülesanne on masinate teel hoidmine. „Samuti parandasime roadbook ’i visuaale, et info oleks võimalikult täpne. Nipet-näpet parandused annavad kokku terviku. Rallimaailma suurimad ässad annavad üldiselt oma kogemuste pealt paremat tagasisidet kui uustulnukad,“ jätkab Roosimaa, kelle jaoks on ralli poodiumitseremoonia laias laastus märk uueks aastaks valmistumise algusest.

Foto: Margus Pahv

Edasimüüjad:

TARTU: Salome Tartu AS (Automaailm), Fixus Mustamäe OÜ, Balti Autoosad AS (Fixus), Motohoov OÜ, Mate AS, Infast Oil AS, Raunex OÜ, Forss OÜ, Extensa OÜ, Erimell AS, Fallerron OÜ

TALLINN/HARJUMAA: Motonet Estonia OÜ, Fixus Mustamäe OÜ, Forss OÜ, Motoral Eesti AS, Autokaubad24 OÜ

PÄRNU: Sekk Autokaubad OÜ (Fixus), PoolQ OÜ, Infast Oil AS (Õlimaailm), Raunex OÜ, Veokiremont OÜ

JÕGEVAMAA: Estem Tehnikakaubad OÜ, Avovil OÜ, Rail Auto OÜ

JÄRVAMAA: Maasturid OÜ, Nõlvak & Ko OÜ, Stik AS

VIRUMAA: Anome AS, Tarmaks Autoservis OÜ

LÄÄNEMAA: Steven-VV OÜ (Haapsalu)

VILJANDIMAA: Hydroline OÜ, Abovo OÜ

HIIUMAA: Steven-VV OÜ (Rauapood)

VÕRUMAA/VALGAMAA: Mehka Eesti OÜ (Võru töökoda), Salome Tartu AS (Automaailm)

SAAREMAA: Ringipood OÜ, Tempore OÜ, Saare Kütus OÜ, Lahe Veis OÜ

IDA-VIRUMAA: Firstcar OÜ

Enne X-1R kasutamist silindri sein

Pärast X-1R kasutamist silindri sein

Kas Oliver Solberg

jõuab Rally Estonial taas uutesse kõrgustesse?

Olenemata vaid 20 eluaastast on Oliver Solberg tõeline Rally Estonia veteran, kelle karjäär on käinud siinmail toimuva etapiga ühte sammu.

Eigo Kaljurand

Solberg ise pole kunagi varjanud, et Rally Estonial on tema südames eriline koht. „Mul on Eestist väga head mälestused ja pean möönma, et mulle väga meeldivad sealsed teed. Hooti on need kiiremad kui Soomes, aga pole nii palju hüppeid. Mulle väga meeldivad ka Eesti rallifännid ja etapi atmosfäär. Mõnikord on tun-

ne, et kõik eestlased on rallifännid,“ lausus Solberg mõned ajad tagasi. Piloodi ja Rally Estonia karjäär on käinud viimastel hooaegadel ühes rütmis.

2018. aasta – esimesed pisikesed sammud tipu suunas. Rally Estonia korraldajad unistasid kaugemas perspektiivis korraldada siinmail MM-etapi, milles mängis olulist rolli aastase pausi järel

korraldatud võistlus. Esimesi samme rallimaailmas tegi ka Solberg. Verinoor Peugeot 208 masinat roolinud rootslane sai WRC4 arvestuses Ken Torni ja Roland Poomi vahel teise koha.

2019. aasta – suur samm WRC-sarja pääsemise suunas. Urmo Aava ja kompanii sillutasid veatult korraldatud Rally Estoniaga, kus teist aastat järjest võt-

Meie oleme CarRestoration! Renoveerime uunikumtehnikat. Me ei karda keerulisi väljakutseid ning tunneme ka ise uhkust, kui oleme saanud anda uue särava elu mõnele eriti väsinud isendile. CarRestorationi kaasaegses garaažis on uue elu saanud nii ameerika, euroopa kui vene autosid.

RESTAUREERIMINE PARANDUSED

2020. aastal kihutas Oliver Solberg Rally Estonial WRC2 arvestuses Škodaga Foto: Margus Pahv

tis võidu Ott Tänak, järgmiseks hooajaks tee MM-sarja kalendrisse. Vägeva esituse tegi ka Volkswagen Polo R5 masinas istunud Solberg, kes omas klassis edestas ukrainlast Valeri Gorbanit ja venelast Nikolai Grjazinit enam kui pooleteise minutiga. Ralli üldkokkuvõttes sai toona vaid 17-aastane talent Markko Märtini järel seitsmenda koha. Sellega nägi

maailm, et sisu on nii korraldajates kui ka Solbergis.

2020. aasta – õnnestumine tipptasemel. Esimest korda MM-sarja pääsenud Rally Estonia oli edulugu nii korraldajatele kui ka Solbergile. Kui etapp tsementeeris koha WRC-kalendris, siis piloot sai just Lõuna-Eestis esmakordselt silmad pähe. Oma esimesel neljal osaletud MM-etapil jäi rootslane punktikohtadest kaugele, aga Tartu ümbruses pani kinni WRC3 arvestuse. Jari Huttuneni ja Egon Kauri edestanud Solberg sai etapi üldkokkuvõttes tubli üheksanda koha.

2021. aasta – pisikesed tagasilöögid. Kuigi suures plaanis oli Rally Estonia õnnestumine, siis pilootidelt tuli kerget nurinat, et teed on liialt rööpas ja punktikatse liigne nõkerdamine. Kuigi särav polnud ka Solbergi hooaeg. Lapimaa MM-rallil seitsmenda koha saanud piloot järgmisel neljal etapil WRC-masinaga finišisse ei jõudnud. Väikest lohutust pakkusid hooaja kahel viimasel rallil saadud punktikohad.

2022. aasta – Rally Estonia korraldajad on eelmisest aastast õppust võtnud, näiteks mängiti ümber punktikatse asukoht ja tehti veel nipet-näpet muudatusi. Kuid Solbergilt sarnast arengut pole tänavu veel näha. Craig Breeni Hyundai tehasemeeskonnast lahkumise järel loot-

sid võimaluse saada muuhulgas soomlased Teemu Suninen ja Jari Huttunen, aga kolmas masin usaldati Dani Sordo ja Solbergi hoolde. Kuid Solberg pole tänavu hoogu üles saanud. Neljal korral uue hübriidajamiga Rally1 autot roolinud talendi parimaks on Rootsi talveralli kuues koht. Viimati Keenias oli tehniliste probleemidega maadelnud Solberg kümnes, ülejäänud kahel võistlusel ta katkestas. Juubeldamiseks põhjust pole.

Hyundai rallimeeskonna ajutise pealiku Julien Moncet’ väitel oodatakse rootslaselt siin tulemust. „Tahame Oliveri pingetest eemal hoida. Anname talle aega kogemuste hankimiseks ja õppimiseks,“ ütles Moncet mai alguses, kui Solberg katkestas Horvaatia etapil sõiduvea tõttu. „Hooaja keskpaigas hakkame oma ootusi Oliveri suhtes pisut tõstma. Eesti ja Soome etapil loodame näha juba kiirust ja paremat rütmi.“

Seni on Rally Estonia koht, kus Solberg sõitis end alustuseks tipptiimide radarile ja peagi võttis karjääri esimesed MM-punktid. Kas tänavuse etapi järel võime öelda, et 2022. aasta Rally Estonia vägeva tulemusega tõusis Oliver Solberg rallimaailma tähtede sekka? Või jõuab ta just tänavu Eestis esmakordselt WRC-sarjas poodiumile? Sellele saame vastuse hiljemalt 17. juulil.

Ott Tänak Sardiinia MM-rallil

Tänaku aastad Hyundais: kohanemine, suurepärane kiirus ja lõputuna näiv ebaõnn tehnikaga

Ott Tänak sõidab Hyundai ridades kolmandat hooaega. Kui 2019. aastal Toyotaga võidetud MMtiitli kordamisele ei ole ta enam lähedal olnud, siis numbreid lähemalt vaadates on potentsiaali kohati siiski olnud.

Tänaku liitumine Hyundaiga jõudis avalikkuse ette 2019. aasta 25. oktoobril. Parasjagu oli käimas hooaja eelviimane etapp Kataloonias ning eestlane jahtis Toyotaga oma esimest MM-tiitlit. Uudispommi avalikustas toona veel Autospordis oma kirjatükke avaldanud David Evans. Vaatamata õhku kerkinud spekulatsioonidele suutis Tänak seejärel endast rallirajal maksimumi välja pigistada – eestlane kerkis tugeva lõpuga kokkuvõttes teiseks ja kindlustas oma senise ainsa MM-tiitli.

Tänaku kindel valik

Autospordi teatel olid Tänak ja Hyundai käed löönud juba oktoobrikuu alguses. „Hyundai on hea valik. Koostöös tiimi bossi Andrea Adamoga teab Ott täpselt, mida ta saab ja milline on tema positsioon,“ rääkis Autospordi allikas.

„Andrea (Adamo) on pannud kokku tugeva tiimi. See oli ka üks põhjustest, miks ma Hyundaiga liituda tahtsin. Tehniline pool on samuti neil edasi arenenud. Nägime mullu, kuidas nad aina lähemale jõudsid. Hyundai on koht, kus praegu olla,“ põhjendas Tänak 2020. aas-

Foto: Margus Pahv

Madis Kalvet

ta alguses DirtFishi vahendusel, miks ta Hyundaiga liitus.

Toona kirjutati mitmel pool veel erinevatest põhjustest, miks Tänak võis tiimi vahetada. Spekulatsioonidest käis läbi Toyota toonase bossi Tommi Mäkineni persoon, palgaläbirääkimised ja veel palju muud. Lisaks toodi välja, et vaatamata MM-tiitli võitmisele valmistas Tänakule tuska Toyota töökindlus. Eriti valus oli 2019. aasta Sardiinia ralli, kus eestlase Toyota kaotas viimasel kiiruskatsel roolivõimu ja Tänak langes sellega esikohalt viiendaks. Toona ja ka aasta varem valitses rallimaailmas arusaam, et Toyota on kõige kiirem, kuid töökindlus jätab kohati soovida. Hyundai oli aga veidike aeglasem, kuid see-eest kõvasti töökindlam. Lõpuks langes Tänaku valik kindlalt viimase kasuks.

2020. aastale mindigi vastu olukorras, kus Tänakul oli vaja Hyundai kiiremaks saada. Selles suunas tööd ka tehti, kuid alguses oli auto eelkõige ikkagi vastupidav. Monte Carlo ralli karmile avariile järgnesid teised kohad Rootsis ja Mehhikos. Edasi lõi koroonaviirus võistluskalendri sassi – poole aasta pikkuse pausi järel naasti ralliradadele septembris Eestis. Just koduteedel teenis Tänak Hyundai roolis esimese võidu. Hooaja kokkuvõttes tõusis saarlane kolmandaks, liidrikohal olnud Sébastien Ogier asus kõigest 13 punkti kaugusel ja sõita jäi veel kolm etappi. Kõik tun -

dus justkui võimalik. Järgnenud Türgi ja Sardiinia rallidel hakkasid eestlast kimbutama aga tehnilised probleemid, mida hooaja esimeses pooles veel silma ei hakanud.

Hooaja viimasel etapil Monzas tuli veel üks teine koht, mis tõstis Tänaku aasta kokkuvõttes kolmandaks. Esmakordselt juhtus nii, et hooaja lõppedes ei olnud Thierry Neuville Hyundai esinumbriks – belglane jäi eestlasele hooaja kokkuvõttes 18 punktiga alla.

Konkurentidel rohkem kiirust Kiiruse mõttes oli avahooaeg Hyundais aga raske. Tänak võitis kokku 12 kiiruskatset, mis oli üldises paremusjärjestuses neljas tulemus. Võrreldes eelmise, Toyotas sõidetud aastaga oli Tänaku etapivõitude protsent kolm korda madalam. Eestlasest enam etapivõite teenisid Neuville (28), Ogier (26) ja Evans (14). Päris kuklasse hingas ka ainult kolmel rallil osalenud Dani Sordo (11).

Ilmselt oleks tulnud Tänakul ka kodusel Rally Estonial võidu eest tunduvalt rohkem võidelda, kuid peamine konkurent Kalle Rovanperä lõhkus rehvi ja sai ka minutilise ajatrahvi. Lõpuks viienda koha kirja saanud Rovanperä kaotas eestlasele 1.18,7-ga.

2021. aastal olukord aga muutus ja seda mitmes mõttes. Hyundai oli võrreldes varasemaga kiirem, kuid töö -

kindlus kannatas kõvasti. Hooaja kokkuvõttes leppis Tänak viienda kohaga. MM-tiitli võitnud Ogier kogus koguni 102 punkti rohkem. Kui lüüa lahti aga kiiruskatsete võitjate nimekiri, siis seal vaatab esimeselt realt vastu Tänaku nimi. Eestlane võitis mullu 49 kiiruskatset, edukuselt teine oli Thierry Neuville 45 esikohaga ja alles kolmandaks platseerus kaheksandat korda maailmameistriks kroonitud Ogier 43 katsevõiduga.

MM-hooaja kokkuvõttes teiseks tulnud Evansi arvele jäi 36 katsevõitu. Kiiruskatsete võitude osas pani Tänak oma edule aluse Sardiina, Eesti ja Soome MM-rallidega. Kõigil kolmel juhul tundus, et Tänak on kõige kiirem mees ja võit võiks olla vormistamise küsimus. Lõpuks tuli tal nendel rallidel leppida 24., 31. ja 2. kohaga. Aasta kokkuvõttes viienda koha kõrval valmistas eestlase poolehoidjatele kõige rohkem ilmset tuska tõsiasi, et aasta jooksul tuli ainult üks võit. Esikoha saavutas eestlane Arktika rallil. Teine hooaeg Hyundais tõi Tänakule lõpuks ainult neli poodiumikohta ehk esikolmikusse jõudis ta sama palju kordi nagu eelneval koroonaviiruse tõttu poolikuks jäänud hooajal. Viimati oli ta täishooajal saanud vähem poodiumikohti 2016. aastal, kui ta sõitis veel M-Spordis DMACK-i rehvidega. Toona teenis ta kaks teist kohta.

Ott Tänak ja Martin Järveoja 2020. aastal Rally Estonia poodiumil

Foto: Margus Pahv

Eelmise hooaja lõpus tehtud aasta kokkuvõte ütles justkui, et Hyundai oli MM-sarja kõige kiirem auto, kuid Toyota oli kõige vastupidavam. Kui Tänak ja Neuville võitsid kõige rohkem kiiruskatseid, siis Hyundai võitis ka tiimina Toyotast rohkem kiiruskatseid. Lisaks läks Hyundaile ka kõige rohkem punktikatsete esikohti. Tänak võitis aasta jooksul neli punktikatset, millega ta oli selles vallas kõige edukam piloot. Kahe esikohani jõudsid Neuville, Ogier ja Rovanperä. Võistkondlikus arvestuses krooniti tšempioniks aga Toyota, kes edestas Hyundaid 58 punktiga.

Probleemid hübriidajastul

Tänavuse hooaja eel oli segadust omajagu. Kui 2017. aastal tuldi WRC-sarjas välja uute autodega, siis see ajastu sai 2021. aastaga läbi. Tänavu on kasutusel juba hübriidtehnoloogia, mida Hyundai hakkas võrreldes konkurentidega hiljem arendama. Ühel hetkel paisati meediasse isegi jutud, et Hyundai tõmbub MM-sarjast üldse tagasi. Lõpuks hakati siiski kiirkorras tööle.

Lõplik ettevalmistus tehti aga juba Adamota, kes teatas detsembris, et paneb tiimi juhi ameti maha ja lahkub võistkonnast. Adamo avaldas Auto

Võit Sardiinia rallil tõi Ott Tänakule kaasa traditsioonilise supluse

Foto: Margus Pahv

OTT TÄNAK

Hebdole antud intervjuus, et otsus sündis juba enne mullust Monza rallit (18.–21. november), ehkki see tehti avalikuks hiljem. Nagu ridade vahelt võis välja lugeda, siis otsus sai langetatud tervislikke põhjuseid silmas pidades. „Kas oli lihtne asetada tervis esikohale?“ küsiti artiklis. „Kui pidin otsuse tegema, tegin seda kiirelt. Mis alternatiiv mul ikka oleks olnud?“ küsis Adamo, kes juhtis Hyundaid kolm hooaega, mille jooksul krooniti nad kahel korral võistkondlikuks maailmameistriks.

Tänaku enda tulevik sai tegelikult üsna vara selgeks. Kui esialgu oli eestlase leping Hyundaiga kaheks aastaks, siis mullu 6. mail pikendati seda mitme aasta võrra. Ametlikus pressiteates kontrahti pikkust välja ei öeldudki, kuid ilmselt tuleb arvestada tõsiasjaga, et hübriidajastu kestab MM-sarjas kolm aastat ehk 2024. aasta lõpuni. Ilmselt just nii kaua on Tänak ka Lõuna-Korea autotootja palgal.

Kolmas hooaeg Hyundais algas samamoodi nagu kaks eelmist ehk katkestamisega Monte Carlos. Kui 2020. ja 2021. aastal sai Tänak järgneva lumeralliga reele tagasi, siis tänavu läks aia taha ka Rootsi etapp. Sel hooajal on Tänak senisest kuuest rallist suuremate probleemideta suutnud läbida ainult kaks.

Neist esimene lõppes Horvaatias teise ja teine Sardiinias esikohaga.

Sardiinias saavutatud võit oli Tänakule Hyundai ridades kolmas ja kogu karjääri peale viieteistkümnes. Lisaks lõpetas ta sellega 13 ralli ja üle aasta pikkuseks veninud võidupõua.

Praeguseks on 2022. aasta hooaeg jõudnud poole peale. Kui 2020. aastal oli Hyundai vastupidav, kuid võrreldes Toyotaga aeglasem, ja 2021. aastal oldi võrreldes Toyotaga kiiremad, kuid vastupidavus jättis soovida, siis tänavu tunduvad kõik alla jäävat Kalle Rovanperä juhitava Toyota kiirusele ja vastupidavusele. Kiiruse ehk kiiruskatsete võitude poolest on just Tänak Rovanperä lähimaks jälitajaks, kuid Hyundai vastupidavus on jätnud korralikult soovida. Seejuures ei ole välja kujunenud ühte probleemi ning muresid on rohkem kui ühel käel sõrmi. Viimati Keenias tuli tehniliste murede tõttu katkestada koguni kaks korda.

Vaatamata suurele hulgale ebaõnnele hoiab Tänak poole hooaja peal kokkuvõttes siiski kolmandat kohta. Liidripositsioonil olevast Rovanperäst jääb eestlane maha aga juba 83 punktiga. Teist kohta hoidev Neuville kaotab soomlasele 66 silmaga ehk Rovanperä võiks järgmised kaks rallit katkestada ja kui

Neuville võtaks mõlemalt maksimumpunktid (25 + 5), siis oleks Rovanperä jätkuvalt MM-sarja üldliider.

Tänaku selja taga on heitlus aga ülitihe. Neljandal kohal oleval Takamoto Katsutal on sarnaselt Tänakuga 62 punkti. Craig Breen kaotab neile kahe ja Elfyn Evans viie punktiga. Loetud rallidel osalevad Ogier ja Sébastien Loeb jäävad juba kaugemale.

Mida ütleb statistika?

Praegune punktisüsteem, kus punktikatsel on lisa võimalik teenida esiviisikul, võeti kasutusele hooajaks 2017. Seega sõidetakse samasuguse süsteemiga kuuendat aastat. Milline on olnud Tänaku keskmine punktisaak ühe etapi kohta?

2017 – 14,7 punkti (M-Sport)

2018 – 13,9 punkti (Toyota)

2019 – 20,2 punkti (Toyota)

2020 – 15 punkti (Hyundai)

2021 – 11,6 punkti (Hyundai)

2022 – 10,3 punkti (Hyundai)

Pika puuga kõige edukam on Tänaku jaoks olnud teine aasta Toyotas, kui ta krooniti ka maailmameistriks (20,2 punkti). Keskmist punktisaaki arvesse võttes on edukuselt teiseks aga esimene hooaeg Hyundais (15 punkti). Koroonaviiruse tõttu poolikuks jäänud aastal

oli Tänak keskmise punktisaagi mõttes edukam kui viimasel aastal M-Spordis (14,7) ja esimesel aastal Toyotas (13,9 punkti).

Kui inimeste mällu on viimane M-Spordi aasta ja esimene hooaeg Toyotas jäänud kirja pigem positiivse märgiga, siis reaalsuses oli ava-aasta Hyundais neist edukam. Seda punktide mõttes. Üldist arvamust on ilmselt kujundanud etapivõitude arv. 2017. aastal triumfeeris Tänak kahel, 2018. aastal juba neljal, kuid 2020. aastal ühel rallil. 2020. hooaeg koosnes teadupärast ainult seitsmest etapist ehk on võrreldav kahe võiduga 2017. aastast, kui kavas oli 13 etappi. Samas 2017. aastal teenis Tänak oma esimesed võidud ehk toonane emotsioon on jäänud inimestele võimsamalt meelde.

Just kõvasti vähenenud rallide võitude arv on see, mis on aga viimastel aastatel silma jäänud. Toyotaga sõitis Tänak omal ajal 26 rallit ja võitis neist 10 ehk võiduprotsent oli koguni 38. Hyundaiga on Tänak nüüdseks osalenud 24 rallil ning võite on tulnud 3. See teeb võiduprotsendiks 12,5.

Milline on olnud nendel kuuel hooajal aga Tänaku kiirus ehk kiiruskatsete võitmise protsent?

Kiiruskatsete võitude arv

2017 – 30 (võiduprotsent 12 %, Neuville’i järel teine koht) – M-Sport

2018 – 70 (27,9 %, kindel esikoht Neuville’i ees) – Toyota

2019 – 73 (30,3 %, kindel esikoht Neuville’i ees) – Toyota 2020 – 12 (12,6 %, neljas koht Neuville’i, Ogier’ ja Evansi järel) – Hyundai 2021 – 49 (23 %, esikoht Neuville’i ees) –Hyundai

2022 – 18 (15,8 %, teine koht Rovanperä järel) – Hyundai

Siinkohal on kindlalt kõige edukamad olnud kaks aastat Toyotas. Nimetatud kuuest hooajast koguni kolmel on just Tänak teeninud kõige rohkem kiiruskatsete võite. Seda suutis ta nii MM-tiitli toonud 2019. aastal kui ka 2018. aastal ning mullu Hyundaiga. Kui kiiruskatsete võite on kõige rohkem noppinud Tänak ja Neuville, siis tiitlid on reeglina koju viinud ikka Ogier (2013–2018, 2020–2021), kes on tõestanud, et kõige olulisemad on hea keskmine kiirus, auto vastupidavus ning oskus just õigel hetkel autost maksimum välja võtta. Kui omal ajal valmistas Tänakule tuska Toyota vastupidavus, siis nüüd kogeb ta sama ka Hyundais. Erinevus on ainult selles, et Hyundai ei ole reeglina olnud MM-sarja kõige kiirem auto.

Ott Tänaku tulemused Hyundai roolis

2020

Katkestamine – Monte Carlo

2. koht – Rootsi

2. koht – Mehhiko

1. koht – Eesti

17. koht – Türgi

6. koht – Sardiinia

2. koht – Monza

Hooaja kokkuvõttes 3. koht

2021

Katkestamine – Monte Carlo

1. koht – Arktika

4. koht – Horvaatia

21. koht – Portugal

24. koht – Sardiinia

3. koht – Keenia

31. koht – Eesti

6. koht – Belgia

2. koht – Kreeka

2. koht – Soome

Katkestamine – Kataloonia

Loobumine – Monza

Hooaja kokkuvõttes 5. koht

Ott Tänak Portugali rallil

Foto: Margus Pahv

Tavalist rallit pole olemas. Milline MM-etapp on spetsiifiliste rallide jumal?

Rallisõitjaid kuulates võtab muigama, et maailmas pole ühtegi tavalist või harjumuspärast etappi. Vastupidi, iga võistluse eel on levinuim sõnapaar „spetsiifiline ralli“. Aga milline on tänavustest MM-sarja etappidest kõige spetsiifilisem?

Ats Kuldkepp

Lepime kokku, et rallid on kas väga spetsiifilised, eriti spetsiifilised või metsikult spetsiifilsed. Midagi alla selle ei tule kõne alla. Enne järjestuse juurde asumist väike kõrvalepõige. Meedias kõlanud väide, et MM-hooaja kolm esimest rallit – tavaliselt Monte Carlo, Rootsi, Mehhiko – on nii spetsiifilised, et nende põhjal ei saa järeldusi teha, ei vasta tõele. Üldjuhul tuleb maailmameistriks sõitja, kes juhib kolme etapi järel punktitabelit. Ja

kuna mittespetsiifilisi rallisid pole olemas, kaob väite mõte üldse ära. Aga nüüd tabeli kallale (tagurpidi järjestuses):

13. Hispaania ralli

Aastaid sõideti Kataloonias üks päev kruusal ja kaks asfaldil, mis tegi valmistumise keerulisemaks. Nüüd on kavas ainult asfaldikatsed. Teed on laiad ja meenutavad ringrada. Teist sellist rallit MM-kalendris pole.

Viimasele kohale paigutub Hispaania seetõttu, et kuiva ilma puhul on seal ootamatusi vähe. Vihmaga esineb aegajalt rehvide purunemisi, aga vahel on need tingitud velgede defektist, mitte teravatest äärekividest.

Eksperdi kommentaar (Ott Tänak, 2021): „Tegu on kiire, võidusõiduliku ja ühtlasi kõige asfaldilikuma etapiga. Metsa vahel kulgevad teed on sujuvad, üsna puhtad, pole väga palju lõikamiskohti. Kui ilm on stabiilne, siis naudin seal sõitmist väga.“

12. Portugali ralli

Viimastel aastatel on tegu olnud hooaja esimese kruusaralliga ja see nõuab sõitjatelt head kohanemisvõimet. Katsed on üsna pehmed, aga kiired. Pisut lihtsamaks teevad sõitmise stabiilsed olud

VEOAUTODE JA HAAGISTE remont ja hooldus

SÕIDUAUTODE JA KAUBIKUTE remont ja hooldus

WIELTONI HAAGISED/VARUOSAD

REHVIVAHETUS + 3D-sillastendil geomeetria reguleerimine

ALUMIINIUMI KEEVITUS

TAGALUUKTÕSTUKITE paigaldus/hooldus/varuosad LISATULEDE

– need on kuivad, aga tavaliselt mitte kõrvetavalt kuumad.

Eksperdi kommentaar (Ott Tänak, 2021): „Portugalis on üldjuhul pehmed ja liivased teed. Teisel läbimisel võivad teed raskesti läbitavaks muutuda. Pühapäevased Fafe piirkonnas toimuvad katsed on väga spetsiifilised ja nõudlikud.“

11. Jaapani ralli

Sellisel kujul on Jaapani ralli kavas esimest korda. Mida etapi kohta teada on? Sõidetakse asfaldil ja oodata on sügiseselt niiskeid teid. Suurte ohtude kohta pole seni hoiatusi tulnud.

Küll teeb Jaapani ralli vähemalt tänavu spetsiifiliseks asjaolu, et need teed on ekipaažide jaoks täiesti uued. Edukad on need, kes suudavad nullist kõige täpsema legendi koostada.

10. Belgia ralli

Belgia asfaltteed on kitsad, väga libedad ja raja ääres on sügavad kraavid.

Vigu ei andestada, alati tuleb kõik neli ratast tee peal hoida. Kui sõidetaks sügisel, mitte suvel, oleks ralli veelgi väljakutsuvam ja edetabelis paar kohta kõrgemal.

Eksperdi kommentaar (Craig Breen, 2021): „Väga spetsiifiline ralli. Paberil

tundub see isegi igav, sest sõidetakse põldude vahel pikki sirgeid, aga tegelikkuses tuleb seal kaks-kolm korda osaleda, et rütm kätte saada. Belgia ralli on üks huvitavamaid ja erilisemaid rallisid, mis kalendris on.“

9. Uus-Meremaa ralli

Uus-Meremaal sõideti WRC-rallit viimati 2012. aastal ja paljudel sõitjatel sealt kogemusi ei ole. Tegemist peaks olema hooaja kõige sujuvama kruusaralliga, mis meenutab pisut Soomet ja Eestit, aga pole nii kiire. Ralli eripära seisneb kaldega teepinnas, kus sõidujoone valik on väga oluline.

Eksperdi kommentaar (Jari-Matti Latvala, 2021): „Uus-Meremaa on maailma üks paremaid rallisid. Teedel on mõnus kalle ja nendel sõitmine on nagu kruusal tantsimine.“

8. Sardiinia ralli

Nüüd jõuame „suurte poiste“ juurde. Sardiinia ralli on hooaja üks kuumematest, kui mitte kõige kuumem. Sardiinia kruusateed on kitsad, väga suure rehvikuluga ja pigem aeglased. Esimesel läbimisel veavad autod lahtise kruusa ära ja seega toimib pärastlõunastel katsetel hoopis teistsugune rehvisegu. Lisaks on nii teel kui ka selle kõrval palju teravaid kive.

Eksperdi kommentaar (Ott Tänak, 2016): „Sardiinia etapp on väga spetsiifiline. See on väga nõudlik ralli, kus on palju keerulisi ja rehvesöövaid sektsioone.“

7. Eesti ralli

Ralli korraldajad on osale katsetele ehitanud aeglasemaid, n-ö nikerdamise lõike ja nii sõitjatele kui ka autodele väljakutseid esitavaid tehishüppeid, aga üldjoontes on tegu endiselt hooaja ühe kiireima ja sujuvaima ralliga. Kalendris järgneb Eesti ralli Keeniale ja nende vahel on auto seadistuses meeletu kontrast.

Eksperdi kommentaar (Thierry Neuville, 2021): „Eesti rallil on üsna kiired ja laiad teed. Hüppeid on palju. Osa neist on isegi suuremad kui Soomes.“

6. Kreeka ralli

Akropolise ralli on pärast pikka pausi kavas teist aastat järjest. Põhimõtteliselt on see nagu Sardiinia kuubis. Vähemalt sama kuum, veel rohkem kive, veel aeglasem ja rehvesöövam. Liigitub nende rallide hulka, kus heaks tulemuseks on vastupidavus kiirusest olulisem.

Eksperdi kommentaar (Ott Tänak, 2021): „See on väga eriline ralli. Seal on väga erilised, nõudlikud ja rasked katsed, aga iseloomult on need voolavad.“

5. Horvaatia ralli

Nagu asfaldiralli, aga kohati on Horvaatia teed nii katkised ja tolmused, et sujuvast ja kiirest sõitmisest pole juttugi. Pealegi võib aprilli alguses olla ilm külm ja vihmane, mis lisab raskusastet.

Eksperdi kommentaar (Ott Tänak, 2022): „Horvaatia asfalt on väga naljakas. Peale vaadates on see hea asfalt, aga haarduvust on väga vähe. Teekate on tolmune ja libe. Lisaks on ralli iseloom väljakutsuv. Palju nukke ja hüppeid, mida asfaldirallidel tavaliselt nii palju ei ole. Lisaks tuleb rajale pori ja lõikamiskohad on sarnased Monte Carloga.“

4. Soome ralli

Kiirete rallide kuningas, kus ei andestata ühtegi viga. Teepind on kõvem kui Eestis ja seal on vähem tehislõike. Kuigi Soome etapp on rallimaailma kuulsaimate seas ja kõik sõitjad on seal väga palju osalenud, pole mõned neist, nagu näiteks Thierry Neuville, sellega siiamaani ära harjunud. Tänapäeval, mil tippsõitjad on universaalid, on see üsna haruldane. Soomes on kahtlemata midagi erilist.

Eksperdi kommentaar (Ott Tänak, 2018): „Soome on päris spetsiifiline ralli. Väga kiire, aga samal ajal väga tehniliste hüpetega. Soome teid tuleb austada.“

3. Rootsi ralli

Väga lihtne – hooaja ainuke talveralli. Rootsi teed on väga kiired ja sujuvad, vahel on abi ka lumevallidest. Pidevalt külg ees sõitmine on vaatepilt, mida kruusal ja asfaldil ei näe.

Eksperdi kommentaar (Kris Meeke, 2019): „Rootsi rallil võivad tingimused väga kiiresti muutuda. Temperatuur, lume kvaliteet, kas lumevallid on kõvad või pehmed ja nii edasi. Ainult üks silmapilgutus ja võid eksida.“

2. Keenia ralli

Safari etapp on kõige sarnasem Dakari kestvusrallile. Sobilikult on see kilometraažilt kõige pikem. Autod peavad olema oluliselt kõrgemad kui mujal, et salakavalasse liiva (fesh-fesh) mitte kinni jääda. Aga seda juhtub ikka. Pealegi sõidetakse Keenias maapinnast 1500–2000 meetri kõrgusel – mootori võimsus on sellistes tingimustes väiksem. Keenias ei tekita ootamatused üllatust, vastupidi, see on reaalsus.

Eksperdi kommentaar (Ott Tänak, 2022): „Keenias on kõige tähtsam finišisse jõuda. Teoorias on seal võimalik 100 protsendiga sõita, aga kunagi ei või teada, kas auto peab vastu. Tehnika suhtes on see ralli väga nõudlik.“

1. Monte Carlo ralli MM-sarja kõige legendaarsemal rallil ei tea kunagi, mis ees ootab. Mägiteedel vahelduvad olud kogu aeg. Samalt katselt võib leida nii kuiva kui ka märga asfalti, lund ja jääd. Õige rehvivalikuga võib võita lausa minuteid.

On nii kiiremaid lõike, aga ka aeglasemaid, kus üks tagasipööre järgneb teisele. Sõiduvigu ei andestata ja tihti lõppevad need kuristikus.

Eksperdi kommentaar (Sébastien Loeb, 2020): „Monte Carlo on hooaja kõige spetsiifilisem ralli. Seda etappi on isegi keeruline iseloomustada, sest olud muutuvad pidevalt. Kogu aeg on vaja hoida head rütmi ja väga oluline on ennast vastavalt oludele kohandada. See on peaga mõtlemise ralli.“

Kui üheksakordne maailmameister nii ütleb, siis ei saa vastu vaielda: Monte Carlo on kõige spetsiifilisem ralli.

Sébastien Loeb Monte Carlo rallil

Foto: Zuma Press / Scanpix

Toyota ralliülikoolis kasvatatakse

miljoneid kulutades järgmisi maailmameistreid, aga õpilased on vaid Jaapanist

Ralliäss Mikko Hirvonen, ralliülikooli rektor, kiidab õpilasi: nad on andekad poisid.

Jaan Martinson

Jaapanis pole lihtne rallisõitjaks kasvada, sest riigis ruulivad vormelid pika puuga ja iga kiire autohullu noore unistus on pääseda F1-sarja. Ent teisalt tänu sellele, et Toyota naasis mõni aasta tagasi ralli MM-radadele, on loodud talendikatele noortele kõik võimalused jõuda ka rallimaailmas tippu. Õigupoolest oli Toyota esimene katsetus vormelisõitja rallimeheks ümber kasvatada niivõrd-kuivõrd edukas – Takamoto Katsuta on MM-sarjas paar korda poodiumile pääsenud, ent maailmameistriks ei pärjata teda ilmselt kunagi. Katsuta võitis Jaapani Formula Challenge’i sarja, seejärel sai F3 meistrivõistlustel kolmanda koha, kuid kuuldes, et Toyota alustab rallitalentide värbamist, kihutas ka paaril rallil ja osutuski koos Hiroki Araiga väljavalituks. Mehed komandeeriti Soome ning nad hakkasid rallitarkust omandama esmalt Toyota tiimi juhi Tommi Mäkineni ja tema abiliste käe all. Kui Soome kohalikel rallidel saadi juba hakkama, istutati Katsuta ja Arai Markko Märtini tiimi WRC2 autosse ning eestlasest sai ka nende mentor. Peagi selgus, et Arail pole piisavalt rallisõitja loomust, edasi jätkas Katsuta üksi ning teeb nüüd Toyota teises meeskonnas kaasa kõik MM-rallid.

Katsuta pole piisavalt kiire

Katsuta on tore poiss ja üsna kiire, kuid Toyota tahab enamat, mistap tänavu alustati järelkasvutiimi teise lennuga, mis sai mitteametlikuks nimeks ralliülikool ja kus pealikuks ehk rektoriks on Soome kunagine staar Mikko Hirvonen ning õppejõududeks teised eksrallisõitjad Juho Hänninen ja Jouni Ampuja. „Rallimeeskondadel on varemgi olnud programme juunioride kasvatamiseks ja arendamiseks, kuid kahtlemata mitte sellises mahus ja nii kulukaid, nagu Toyotal nüüd,“ selgitas Hirvonen. Õpilastel ambitsiooni jätkub. „Tahan tulla maailmameistriks,“ kinnitas 21-aastane Nao Otake. Sama loodavad ka tema

klassikaaslased Hikaru Kogure (25) ja Yuki Yamamoto (21).

Konkurss kolmele kohale oli tihe. Alustas 60 kandidaati, kellest 8 lähetati talvel Soome Toyota rallikeskusse ja nad pidid läbima nii sõidukatsed kui ka füüsilised ja psühholoogilised testid. Sõelale jäi trio, kelle sõiduoskused avaldasid Hirvonenile ja teistele eksamineerijatele muljet. „Nad kõik võtsid asja rahulikult ega tõmmelnud, mis tähendab, et on vaimselt küpsed,“ selgitas Hirvonen Soome meediale.

Esmakordselt kruusal

Otake alustas võidusõitja teed rallisõitjast isa käe all 14-aastasena, kui surus vana Toyota Starleti gaasi põhja kinnistel radadel ja külateedel. Kruusale pääses Otake Soomes esimest korda, sest seni oli ta kihutanud asfaldil ja Nagano lumel. „Kolm aastat olen õppinud legendi koostamist ja kuulamist, aga ikka on see keeruline,“ tunnistas Otake. Kevadest alates Soomes elanud ja saunamõnusid nautima õppinud jaapanlased nühivad päevast päeva Korpilahtis asuvat mõnekilomeetrist testirada, istumise all esiveoline Renault Clio. Kõik toimub ülimalt professionaalselt – kohal on enam kui paarikümnest inimesest koosnev mehaanikute ja abiliste brigaad, igal Jaapani rallisõitjal on oma kaardilugeja, aeg-ajalt istub Hirvonen ise rooli, võtab sõitja kõrvale ning demonstreerib, kuidas asjad tegelikult käivad. Kõigeks selleks kulub kottide viisi raha, kuid

Hikaru Kogure, Nao Otake ja Yuki Yamamoto, kolm jaapanlast, kes tahavad saada ralli maailmameistriks

Toyotal jätkub jeene, mida eurodeks vahetada.

Õppesõidu ajal on kohal mõistagi kiirabi, küll igaks juhuks, kuid Hirvoneni sõnul toimub aeg-ajalt kergemaid väljasõite, ent midagi hullu pole seni õnneks juhtunud.

Hirvoneni filosoofia on see, et Jaapani poiste kiirust tõstetakse astmete kaupa, kuid nõnda, et nad kihutaksid aina oskuste ja võimete piiril. Neile õpetatakse kõike – sõitma kruusal ja asfaldil, töötama legendiga, andma auto kohta tagasisidet, sõiduvahendit parandama ja rehve vahetama. Ehk siis neid koolitatakse tipptasemel rallisõitjateks. Hirvoneni sõnul lootust on, sest poistel annet jätkub ning edasine sõltub kõik neist endist. Tööd tuleb paraku teha aastaid ja aastaid.

Jaanipäeva eel oli esimene eksam – Jaapani tulevased rallitähed osalesid Soome meistrivõistluste Pohjanmaa etapil SM4 ehk esiveoliste võistlusklassis. Yamamoto ja Kogure said vastavalt neljanda ja viienda koha, kaotades võitjale enam kui nelja minutiga, Otake katkestas tehniliste probleemide tõttu.

„Kellelegi ei asetatud mingeid eesmärke kiiruse ega tulemuse suhtes, sest poistele oli kõik liiga uus,“ selgitas Hirvonen. „Tahtsime, et nad sõidaksid nii nagu treeningutel ja jõuaksid finišisse, hankimaks võimalikult palju kogemusi. Analüüsime kõigi etteastet üheskoos põhjalikult, teeme järeldused ja loodame järgmisel korral kiiremad olla.“

Foto: Toyota Gazoo Racing

KIVITÄKETE

Laskesuusataja Tuuli Tomingas meenutab tööotsa Saaremaa rallil:

naisriietuses turvatöötaja pole paljudele ilmselt tavapärane vaatepilt

Tänavusel Rally Estonial aitavad koduseid kiiruskatseid turvata ligi 500 rajajulgestajat.

Rallist teevad õige ralli mõistagi kiired sõitjad, põrisevad rallimasinad ja osalejatele kaasa elavad spordifännid. Ühtki rallit ei saa aga ära pidada ilma rajajulgestajateta, kelle ülesanne on jälgida, et pealtvaatajate ja osalejate jaoks mööduksid võistlused turvaliselt ja meeldivalt.

Seejuures – iial ei tea, keda võib turvajate seas kohata. Äkki mõne teise spordiala tähte? Miks mitte. 2017. aasta Saaremaa rallil just nii läks, kui Eesti laskesuusatipp Tuuli Tomingas toonasel kodusel ralli suurvõistlusel omal käel ametit proovis. Uurisime Tomingalt, kuidas ta toonast tööotsa meenutab.

„Mäletan, et toona oli Saaremaal maru kehv ja tormine ilm. Ralli ise kestis kaks päeva ehk kaks ööd tuli seal veeta,“ meenutas Tomingas. Kuidas laskesuusataja üldse ralliradade äärde jõudis? „Raha oli vaja kuskilt saada,“ muigas ta.

„Kasutasin rakendust GoWorkaBit, mille kaudu sai endale erinevaid tööampse leida. Ralli tundus huvitav võimalus, midagi teistsugust. See polnud tavapärane töö ja tundsin, et tahaksin muidugi minna,“ jätkas Tomingas. „Tol hetkel ma rallispordist spetsiifilisemalt suurt midagi ei jaganud, aga eks ma olin ikka kursis, mida ala kui selline endast kujutab.“

„Pidime põhiliselt jälgima, et katseid vaatama tulnud pealtvaatajad enda elusid ohtu ei seaks ja kõik kulgeks turvaliselt. Ohtlikke olukordi võib alati tekkida, eriti kui on kohal ka veidi joogisemad inimesed,“ kirjeldas Tomingas rajajulgestaja tööd. Tominga sõnul tal toona rallisõprade korrale kutsumisega probleeme ei tekkinud. „Naisriietuses turvatöötaja pole paljudele ilmselt tavapärane vaatepilt, eks mõni võttis mu juttu lõbusa märkusena.“

Pikad päevad

Rallipäevad on abilistele ka korralik katsumus. „Rajajulgestaja roll pole kerge. Sõltub ka sellest, kuidas tööd jaotatakse, aga mina endale pause lubada ei saanud. Ma ei olnud ettenägelik ka, ei võtnud süüa kaasa. Nälg oli ikka suur,“ meenutas Tomingas. Päevad võivad rallil veni-

da pikaks. „Kümneni õhtul olime raja ääres, südaöö paiku ehk sai tööpäev läbi. Siis saime 4,5 tundi und ja töö läks edasi.“

Rajajulgestamisega Tominga kohustused Saaremaal ei piirdunud. „Sattus nii, et mina käisin koordineerijaga katseid läbi sõitmas ja raja äärde vajalikke silte panemas. Pidin täpselt jälgima, millal autos „Stopp“ öelda, et siis vajalik silt taas tee äärde üles panna.“

Mida soovitab Tomingas teistele, kes soovivad rajajulgestaja ametit proovida? „Sõltub ilmast, kuidas on vaja riideid kaasa võtta. Kui on sügisene aeg, võib töö väljakutsuvam olla. Toitu tasub kindlasti varuda. Minu jaoks oli see probleem, sest ma ei taibanud kaasa võtta,“ märkis ta.

Kui palju laskesuusataja nüüd rallit vaatab? „Otse ma rallit väga jälgida ei jõua, aga uudiseid loen ikka.“

Ligi 500 rajajulgestajat

Rally Estonial

Rally Estonia turvajuht Priit Priimägi selgitas, et tänavusel Eesti MM-rallil on suurusjärgus 500 rajajulgestustöötajat. „Eelmisel aastal oli Rally Estonial täpselt sama palju kiiruskatseid ja ka julgestustöötajate arv oli sarnane. Kuna aastal 2020 toimus Rally Estonia lühendatud formaadis võrreldes tavapäraste WRC-etappidega (ca 300 km kiiruskatseid), siis sellest tulenevalt oli

ka julgestustöötajate maht pisut väiksem,“ meenutas Priimägi. „Oleme ka enne WRC-etapiks saamist panustanud väga tugevalt võistlusraja, pealtvaatajate ning kohalike elanike ohutusse. Seetõttu pole WRC-etapi staatus meile selles valdkonnas olulist mahtude kasvu kaasa toonud.“

Mida rajajulgestaja töö Rally Estonial endast kujutab? „See ei erine oluliselt ükskõik millisest teisest autoralli võistluse rajajulgestaja tööst. Kõik rajajulgestajad saavad Eesti Autospordi Liidu poolt põhjaliku ja spetsiaalse rajajulgestaja koolituse, mille läbides väljastatakse rajajulgestaja litsents. Tulenevalt WRC-st ja uutest Rally1 autodest saavad Rally Estonia rajajulgestajad veel erisusi puudutavad koolitused,“ märkis Rally Estonia turvajuht. „Autoralli rajajulgestaja ülesanded on lihtsalt lahti seletutana võistlusraja ja publiku ohutuse tagamine. Rajajulgestajad sulgevad võistlustrassi kolm tundi enne võistlusauto starti ning sealt edasi toimub juba pidev jälgimine, et kes, miks ja mis kell rajal liigub. Publiku liikumine rajal peab olema lõppenud tund enne esimese võistlusauto starti ja fotovestidega meedia liikumine 40 minutit enne esimese võistlusauto starti. Samuti jälgivad rajajulgestajad, et juhuslikud kodanikud ei satuks võistlusrajale kõrvalteedelt, koduhoovidest jne.“

Tuuli Tomingas

Foto: Aldo Luud

Kaspar Ruus

Eesti ralliajalugu on ka maailma ralliajalugu

Kümnete rallisõprade jaanipühad möödusid selle aasta massiivseima ja mahukaima spordiraamatu „Eesti autoralli ajalugu“ seltsis. Teosega tehakse suur kummardus eelkõige siinmail 1921. aastast rallit korraldanud entusiastidele, kelleta elu Eestimaal oleks palju igavam.

Gunnar Leheste

autoralli ajalugu I osa: 1921–1985

Et rallisport on eestlastel olnud kogu aeg veres, see saab selgeks juba selle kahekilose raamatu esimesi lehekülgi lehitsedes. Kolm aastat pärast iseseisvumist oli Eestis arvel vaid 156 sõidu- ja 84 veoautot ning 95 mootorratast, kuid juba olid eestlased ära jaganud, et nende kõige rohkem 18-hobujõuliste masinavärkidega saab ka võidu sõita. Teid sulgeda polnud vaja, sest suurem tõenäosus oli kokku põrgata kuldi või põdra kui teise autoga. Pikalt enne esimese võistluse, pikamaasõidu Tallinn-Rapla-Tallinn algust anti ajalehtedes maainimestele teada, et autokartlikud hobused oleks targem noil päevil maanteest eemal hoida.

Sõna Eesti Autoklubi aktiivsest tegevusest jõudis kiirelt ka laia maailma. 1929. aastal võeti eestlased rahvusvahelise autoklubi rüppe ja 1930. aastal usaldati Eestile Monte Carlo tähesõidu (tänapäevase Monte Carlo ralli eelkäija) üks stardipaikadest. Nii suurt sündmust ei toodud Estonia teatri ette mitte seepärast, et siinmail oleks olnud head teed – vastupidi, meie teed said võistlejatelt just kõva kriitikat –, vaid küllap veensid eestlased rahvusvahelisi ametnikke oma teotahte ja üles kääritud käistega, mis on täpselt need iseloomuomadused, millega ka Urmo Aava oma Rally Estonia korraldusmeeskonnaga FIA ja WRC promootorid „ära tinistas“.

Ka Nõukogude Liidu ralliisad said üsna kiiresti aru, et eestlased oma meistrivõistluste korraldusest eemale jätta oleks suur viga. Olles II maailmasõjas koostöös sakslastega enamiku Eesti masinapargist puruks pommitanud – kui 1940. aastal oli Eestis arvel juba 3618 sõiduautot, siis kahe aasta pärast vaid 1335, millest sõidukorras 367 –, pidid venelased meiega õige pea jälle arvestama, sest rallipisik oli oma juured sügavale Eesti mulda laiali ajanud. Suuresti tänu meie rallisõitjate edule NSVL-i meistrivõistlustel anti Eestile korraldada ajaloo esimene NSVL-i meeskondlik taliralli, mille avapauk anti 1959. aasta 19. veebruaril Tartust.

Kuigi raamat on kokku pandud kronoloogiliselt aastate ja rallide järgi, saab seda kaanest kaaneni lugedes pildi ette ka kiiruslegendi ja turvalisuse ajaloost. Teose üks suuremaid väärtusi on detailne kiiruskatsete nimekiri ja rikkalik pildimaterjal, mida uudistades on võimalik end mitmeteks tundideks ajakapslisse unustada, eriti kui juhtuda raamatut lehitsema veel mõne legendaarse kiiruskatse vahetus läheduses.

„Kui keegi teab, et ta isa, vanaisa või tuttav sõitis omal ajal rallit ja pole enne kuskilt selle kohta andmeid leidnud, siis suure tõenäosusega on nüüd see info kaante vahel,“ rääkis projekti peamine eestvedaja, Rally Estonia võistluste juht Urmas Roosimaa raamatut tutvustaval pressikonverentsil.

„Teine asi on huvi ralliajaloo vastu –kust me tegelikult tuleme? Kui täna on inimene avastanud, et autoralli paneb ta südame põksuma, siis usun, et laiem seltskond ei tea fakte, mis on kunagi toimunud. Eesti autoralli on olnud hästi varjatud saladus, millest kõik natukene midagi teadsid ja mäletasid, kuid üldpilti pole kellelgi ette näidata. Tobe oleks olnud kogutud materjal seisma jätta. Raamatud on tehtud missioonitundega. Kui sul on ala, millele oled andnud sõrme, kuid see on võtnud terve käe, siis see on kummardus sellele alale ja soov jagada seda tulevaste põlvedega. See tuli ära teha.“

Roosimaa kõrval on raamatu valmimisse autoritena oma panuse andnud Indrek Rand, Madis Kers, Karli Pikk, Alar Hermanson ja Olaf Suuder. Eesti ralliajaloo esimese osa tiraaž on 500 raamatut ja iga raamat on tähistatud unikaalse hologramm-kleebisega. Teine osa, mis hõlmab aastaid 1986–2002, peaks ilmuma tuleval aastal.

Foto: Jaanus Lensment

Eesti

20 PESULAT

UUED PESULAD: SELVEKAS24 TISKRES, Liiva tee 59 ja PESULA TARTUS aadressil Palsa tee 2a, Tähtvere