Seenior (November 2023)

SEENIOR

SELLES NUMBRIS: EAKATE MATKAKLUBI SAUNARÕÕMUD SILMADE TERVIS ABIVAHENDID

VÄ L J A A N D E O N K O O S TA N U D D E L F I M E E D I A E R I L A H E N D U S T E J A S I S U T U R U N D U S E O S A K O N D

SEENIOR

Ilmub Maalehe vahel

Väljaandja Delfi Meedia AS, Tallinn, Narva mnt 13

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja Kairi Prints, kairi.prints@delfi.ee

Reklaam Kevin Põld, kevin.pold@delfi.ee

Kujundaja Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee

N O V E M B E R 20 23

Keeletoimetaja Jolana Aru, jolana.aru@delfi.ee

2 SISUTURUNDUS

SEENIOR | November 2023

Kasvata oma pensioni suurust pensionile jäädes

FOTO: SHUTTERSTOCK

JOEL KUKEMELK, LHV Varahalduse juhatuse liige

Eesti maksuefektiivseimas investeerimistootes II sambas kogub endale täiendavat pensioniraha üle 500 000 eestimaalase. Iga sisse makstud euro toob inimese isiklikule pensionikontole täiendavalt 2,2 eurot kokku hoitud maksueurot. Kui II ja III sambas kogumise kasulikkus on inimestele üldjuhul hästi teada ning isegi paljud pensionieas töötajad jätkavad II samba sissemaksetega kuni töölt äratulemiseni, siis see, kuidas nutikalt käituda kogumisperioodi lõppu jõudes, veel selge ei ole. Aga ei saagi olla, sest valikusse lisandunud fondipensioni lahendus on võrdlemisi värske muudatus.

Pensioniea saabudes on II ja III sambasse kogutud rahaga kolm varianti: 1. Fondipension. Jätta raha fon­ di edasi kasvama ja sõlmida fondipensioni leping, kus iga kuu müüakse oodatava elu­ ea jooksul osa fondis kasva­ vatest fondiosakutest maha ning kantakse inimese konto­ le. Raha kasvab fondis edasi, ennetähtaegse surma korral pärandub kogutud rahajääk edasi. Tulumaks 0%. Soo­ vi korral saab väljamaksete graafikut alati muuta.

2. Kindlustusleping. Kanda ko­ gutud raha kindlustusseltsile ja saada elu lõpuni fiksee­ ritud täiendavat pensioni­ makset. Raha enam edasi ei kasva, kaotab inflatsiooni tõt­ tu ostujõudu ja inimese sur­ ma korral kogutud jääki ei pärandata. Tulumaks 0%.

3. Ühekordne väljamakse. V ­ õtta kogu kogutud raha ühekorra­ ga välja pangakontole seisma ja kasutada seda sealt ise jupi kaupa. Raha edasi ei kasva, ostujõudu pureb inflatsioon.

Riigile tuleb tasuda tulu­ maksu 10%.

Sel aastal on II samba ko­ gumisfaasist väljunud ligi 4500 pensioniealist, kellest 3% valis fondipensioni, 1% kindlustuslepingu ja 96% ühe­ kordse väljamakse. Miks ko­ guda aasta­ k ümneid ja siis korraga see raha kontole seis­ ma panna ning riigile 10% tulumaksu maksta? Koos tead­ likkuse kasvuga peaksime lähi­ aastatel jõudma olukorda, kus populaarseimaks välja­ makse valikuks saab just 0% tulumaksuga fondipension –

LHV Varahalduse juhatuse liige Joel Kukemelk. FOTO: LHV

raha jääb sinu valitud fondi edasi kasvama, iga kuu müüak­ se väike osa kogutud osaku­ test maha ja kantakse inimese arveldusarvele. Oodatava elu­ ea pikkuse fondipensioni va­ liku korral on riigile tasutav tulumaks 0% ja enneaeg­ se surma korral pärandatakse järele­jäänud kogutud osakud lähedastele edasi.

Kuna pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, siis vaatame, mil­ lised näeksid need variandid välja siis, kui oleme enne pen­ sioniea saabumist kogunud

endale pensionisammastes­ se kokku näiteks 15 000 eu­ rot. LHV pensioniveebis olev fondipensioni kalkulaator või­ maldab sul ise arvutusi teha.

Eeldades neljaprotsendilist fondi tootlust, oleks esimene igakuine väljamakse fondipen­ sionist 68 eurot ja 19 aastat hiljem viimane makse 139 eu­ rot, keskmiselt teeb see kuiseks väljamakseks täpselt 100 eu­ rot. Kindlustuslepingu puhul on igakuised väljamaksed kogu aeg sama suured ehk 72 eurot, mis on oluliselt väiksemad, kui oleks

võimalik saada fondipensioni­ ga. Ühekordse pensionikontolt väljamakse valiku korral jääks tulumaksu tasumise järgselt iga­ kuiseks kulutamiseks 59 eurot.

Ehk siis valik on 100, 72 või 59 eurot kuus – mina tean, millist valikut eelistan.

Fondipension annab suurima pensioniea sissetuleku Fondipension muutub tõenäo­ liselt kõige populaarsemaks välja­makselahenduseks Eesti II ja III samba fondides. Lihtsalt teadlikkus uutest väljamakse­ võimalustest on veel madal.

Fondipensioni kohta saab lähe­ malt lugeda Pensionikeskuse või LHV veebist. Ja suuna ka oma vanemad seda lugema, kui tead, et neil see otsus ees ootamas.

Lõpetuseks, olles kord regu­ laarsete väljamaksetega fondi­ pensioni juba endale valinud, on alati ootamatu rahavajadu­ se (nt tervisemured) korral ka aastaid hiljem võimalus oma otsus järelejäänud kogutud raha­jäägi osas ühekordse välja­ makse kasuks ümber muuta.

See peaks andma täiendavat meelerahu fondipensioni ka­ suks otsustamisel.

LHV pensionifonde valitseb LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui ka kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud raha­summa väärtuse säilimine pole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhi­teabe dokumentidega lehel lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.

LIIKUMINE

November 2023 | SEENIOR

3

FOTOD: KAIRI PRINTS

MATKAKLUBI,

kus virisemine on keelatud

Novembrimatkal Õismäel. Vasakult Merike, Diana, Valli, Tiiu ja Anneli.

Haabersti päevakeskuse matkaklubi on tegutsenud juba 30 aastat. On käidud nii palju, et kõiki retki ei suudagi enam keegi meenutada.

Juhtunud on nii mõndagi, vahetunud on inimesed, kuid rõõmus meel jäänud. Selles matkaklubis leitakse elust üles kõik positiivne ja virisemine pole siin lubatud.

TEKST: KAIRI PRINTS

Matkaklubile pani aluse endi­ ne meremees Kaljo Kosk, kes on meie seast kahjuks juba lah­ kunud, ja nüüd juhib matka­ klubi Naima Kippel. Pidime Naimaga kohtuma, aga elu teeb ikka oma korrektuurid – sügishooaja viirused said kätte meid mõlemaid, kõigepealt olin haige mina ja siis tema. Meie vestlused said siiski teoks, aga matkaraja asemel hoopis tele­ fonis. Kuid kindla peale jõuame koos ka matkarajale. Matkamas käisin seekord koos viie matka­ klubi liikme – Merikese, Anneli, Valli, Diana ja Tiiuga, kelle kõigi­ ga oli väga tore jutustada.

Matkaklubi pikk ja põnev ajalugu Naima liitus matkaklubiga aas­ tal 2008, kui suri tema abikaasa.

See oli viis aastat pärast matka­ klubi asutamist, nii et tema mä­ letab veel viimast suurt klubi jõulupidu, mida hiljem selli­ sel moel enam ei korraldatud. „Sain tõesti veel viimasest suu­ remast jõulupeost osa,“ mee­ nutab Naima. „Lund oli tol ajal rohkem, jõuludeks oli ikka paks kiht maas. Tegime Astangu met­ sas ühe suure platsi lumest puh­ taks, süütasime lõkke, katsime

laua, grillisime. Fotograaf Jüri Petuhhov tegi sellest veel nii toreda filmi ja muidugi klõpsis ka väga häid pilte sellest peost ning meie matkadest. Tema teh­ tud on ka fotod matkaklubi asu­ tamisest.“ (Nendest fotodest on koostatud väga ilus matka­klubi album, aga et neid pilte näha, tuleb juba natuke rohkem vae­ va näha kui selle artikli lugemi­ ne. Naima kindlasti näitab seda hea meelega, kui temalt küsida.

Haabersti päevakeskuses teavad teda kõik – toim.) „Kui olime nooremad, jak­ sasime ise peo jaoks met­ sa kütte­puud, toidu, nõud ja muu vajaliku kohale viia,“ rää­ gib Naima. „Nüüd on klubisse järele jäänud vanemad inime­ sed ja selliseid suuri pidusid me enam ei korralda, aga matka­ rõõm pole sugugi vähenenud.

Pidusid korraldame endiselt, aga nüüd teeme neid päevakeskuses.

Seltskond on samuti väiksemaks jäänud. Tol ajal käis matkamas 15 ja rohkemgi inimest ning ret­ ked kestsid ikka mitu head tundi, praegu piirdume paari tunniga.

Hetkel on mul ka nimekirjas pal­ ju inimesi, aga aktiivselt käijaid on umbes kümme. Meie pidu­ dele on muidugi alati oodatud

kõik, kes on varem meiega mat­ kamas käinud. Nii et me suhtle­ me edasi ka nendega, kes ei jõua enam kõndida. Matkahuvilised inimesed on sarnased, elurõõm­ sad ega virise – me jääme ikka hästi läbi saama,“ sõnab ta.

Rõõmus meel alati kaasas Teisedki matkaklubi liikmed üt­ levad kui ühest suust, et nen­ de matkaklubis ei viriseta – kui keegi püüabki seda teha, ­sõnab ­Naima kohe, et ei tohi. Uurin selle kohta ka naiselt endalt. „Oh, see oli juba Kaljo ajal nii,“ naerab Naima. Kaljo ütles, et matkal poliitikast ei räägita, rõõ­ mus meel tuleb alati kaasa võtta ja virisemine pole lubatud. Meie klubis on alati nii olnud, et hal­ va otsimise asemel otsime me head. Oleme alati suunatud just kõige positiivse poole.“ Nüüdseks on Naima matka­ klubi juhtinud juba pea neli aas­

tat. „Neli aastat tagasi, kui Kaljo suri, ma päris kohe matka­juhiks ei hakanud, aga varsti hakka­ sid teised paluma, et ma seda teeks,“ meenutab naine. „Tegeli­ kult Kaljo juba ise ka rääkis mul­ le, kui tal tervis halvemaks läks, et ma matkajuhtimise üle võtak­ sin. Aga ta oli ikka ise lõpuni.“ Nüüd hoiab Naima gruppi koos – liikmed on kõik naised, enamik neist 80ndates eluaas­ tates, paar tükki ka 70ndates ja kõige vanem juba üle 90. Kõik armastavad liikuda ja kokku saada, omavahel ollakse väga toetavad. „Me käime matkamas iga nädala neljapäeval – aas­ tas on 52 neljapäeva, nii et neid matku tuleb ikka palju,“ räägib Naima. „Meie jaoks ongi tähtis saada kokku ja liikuda. Kui Kal­ jo ajal käidi rohkem metsas, siis nüüd avastame enam ­Tallinna ja selle ümbruse kultuuriobjek­ te. Armastame ka loodust. Ilu­

said marsruute on Tallinnas nii palju, oma lemmikuid ole­ me avastanud ikka mitu korda, sest erineval aastaajal on ka pai­ gad ju nii erinevad. Kasvõi siit Õismäelt läheb Pelgulinna väl­ ja rohekoridor Putukaväil, mille oleme mitu korda läbi jaluta­ nud. Oleme muidugi läbi käinud ka Pääsküla raba ja vaatetornid, kõndinud järveni välja. Seal on kõik nii kenasti tähistatud, igal pool on ka laudteed. See on nii tore, et Tallinna piires on nii pal­ ju võimalusi looduses jalutada,“ sõnab naine.

Matkaseltskond on palju kõndinud ka Tallinnast väljas.

See on nii tore, et Tallinna piires on nii palju võimalusi looduses jalutada.

FOTO: KAIRI PRINTS

Haabersti elektrialajaamade ilusad seinamaalingud inspireerisid matkaklubilisi võtma ette avastusreisi.

Oktoobris sõideti näiteks ron­ giga Aegviitu ja jalutati üm­ ber Nikerjärve, on matkatud ka Kehras ja Väänas. Aga Naima rõhutab, et kõige olulisem pole sihtkoht, vaid ikka see, et inime­ sed saavad liikuda ja koos olla. „Me tahame jalutada, omava­ hel jutustada, uusi asju avasta­ da, vanu asju uuesti näha. Meil on üks lemmikmarsruut, mil­ lega saab vahel nalja ka natu­ ke. Sõidame bussiga Kakumäe Havenisse ja sealt hakkame ­ mööda merekallast minema.

Seal on kenad kaldapealsed ja­ lutusrajad, kus käib palju ini­ mesi, noored seal jooksevad ja spordivad. Meie jalutame aeg­ laselt mööda jalutusradu Kaku­ mäe tippu välja. Aga ükskord hakkas poole matka pealt õud­ selt vihma sadama. Õnneks oli bussipeatus lähedal ja saime koju sõita. Järgmine kord otsus­ tasime, et sõidame nüüd bussi­ ga sinna, kus meil matk pooleli jäi, ja hakkame sealt edasi mi­ nema ning nõnda tegimegi. Nii et mingu või mitu matkakor­ da, aga meie teeme oma mat­ ka lõpuni,“ naerab Naima ja lisab, et nende seltskonnas ol­ lakse lisaks rõõmsameelsusele ka üksteise suhtes väga hoolit­ sevad. „Kakumäel on künkli­ kud rajad ja kui mõnel vanemal liikmel hakkab näiteks pea rin­ gi käima, siis hoiame käest kin­ ni ja aitame teineteist. Matku planeerides vaatan nüüd ikka, et bussipeatus oleks lähedal, et me hätta ei jääks.“ Milliseid lõbusaid juhtumisi teil matkadel veel on ette tulnud? „Meil oli üks tore matk koroonaajal,“ meenutab Naima. „Me ei jätnud ka koroonaajal üh­ tegi matka vahele. Saime õues kokku ja ikka liikusime. Üks­ kord olime siis võtnud plaani minna vaatama iglusaunu Nob­ lessneris. Värske lumi oli poolde säärde ja seda polnud ära lüka­

4 LIIKUMINE

SEENIOR | November 2023

FOTO: KAIRI PRINTS

tud, aga meie muudkui läksime ja meil oli nii põnev – naersime ning lõbutsesime nagu lasteaia­ lapsed.“

Erilised avastusretked Naima toob välja veel mõned matkarajad, mis on seltskon­ na lemmikuteks kujunenud. „Üks põnev koht, kus oleme ikka mitu korda käinud, ka sel suvel, on Lasnamäe paekallas lauluväljaku kohal. Sõidame kõigepealt bussiga lauluväl­ jakule, sealt läheme vasaku­ le selle paekalda peale, kus on matkarada. Vahepeal on seal vaja natuke künkast üles roni­ da, aga see on nii põnev koht.

Mööda seda paekalda jalgrada läheme ­Kosele välja ja sealt siis bussi peale, et tagasi sõita. Ka Paljassaar on väga põnev, selle oleme kõik läbi käinud. Üks mu poegadest on samuti suur kola­ ja – mäletan, et kui ükskord uh­ kustasin talle, et näed, minul on Paljassaar kõik selge ja sina pole seal käinudki, siis läks tema ka kohe sinna matkama.“

Meil oli nii põnev – naersime ja lõbutsesime nagu lasteaialapsed.

Kui üldiselt toimuvad matka­ klubi retked hommikuti, siis on tulnud ette ka seiklusi pimedu­ ses. Naima räägib loo ühest eri­ lisest käigust: „Tulin eelmisel sügisel Türgist puhkuselt. Kui Tallinnas maandusime, oli juba pime. Kui trammiga lennujaa­ mast koju sõitsin, vaatasin kõiki neid tulesid linnas ja mõtlesin, et küll on ikka ilus trammisõit.

Paar päeva hiljem tuli värske lumi maha ja ma ütlesin: tüd­ rukud, nüüd me teeme ühe õh­ tuse sõidu. Sõitsime trammiga lennujaama, siis jalutasime seal ringi ja mäe pealt sõitsime tram­ miga kesklinna, kus käisime veel Toompeal. Kogu linnas oli värs­ ke lumi, tuled ja jõulukaunistu­ sed – see oli lummavalt ilus. Nii vanad inimesed tavaliselt ei liigu eriti pimedaga väljas, aga kõi­ gile nii väga meeldis see meie avastusretk.“

Kust te üldse teate kõiki neid kohti, kust tuleb see inspiratsioon? „Oi, mulle on lapsest saa­ ti Tallinnas kolada meeldinud,“ naerab Naima. „Keskkooli lõpu ajast saadik käisin matkaklubis ja olen käinud ka matkavõist­ lustel. Tegelikult oli see huvi juba varem. Teismelisena ela­ sin K ­ alamajas. Tollal, 50ndatel aastatel oli ju kõik sõja tõttu pu­ rustatud, paljud inimesed ela­ sid n-ö putkades, osa neist oli näiteks Tornide väljakul vas­ tu linnamüüri ehitatud. Me ar­ mastasime sõpradega mängida sellist mängu, et üks punt läks ees ja teine nende taga siis otsis neid. Näppasime koolist kriiti ja esimene grupp tegi sellega mär­ ke taga olevale grupile, et aida­ ta neil otsida. Eks juba sealt tuli see matkahuvi.“ Kas teil on mõni unistuste matk või sihtkoht, kuhu soovite veel minna? „Jah, mul on üks marsruut, kus olen küll käi­ nud, aga mitte klubiga,“ rää­ gib N ­ aima. „Olen seda praegu edasi lükanud, sest see on pä­ ris kaugel ja raske. On vaja sõita bussiga Meriväljale, tulla Noa restorani juures asuvas bussi­ peatuses maha ja sealt minna mere äärde. See Noa restoran mere poolt vaadates on liht­ salt lummav. Sealt siis tuleb ha­ kata minema mööda mereäärt Viimsi poole. Kui ma seal käi­ sin, siis kõndisimegi kaaslasega

Viimsisse välja – see rada on nii huvitav! Seal on Kirovi-aegsed kalurikülad, kus on veel alles vanad kaluripaadid. Soovitan kõigil seda kanti avastama min­ na. Keila-Joale tahaks ka uuesti jõuda, seal on nii palju vaada­ ta – lossihoov, kosk, matkarajad teisel pool jõge ... Oi, neid kohti on ikka väga palju, kuhu tahaks veel minna.“ Küll saabki veel igale poo­ le – Naima elujõud ja rõõm­ sameelsus on nii nakkavad, et ma ei imesta üldse, et selles­ se matka­klubisse inimesed kui „liimitud“ on. Nagu enne mai­ nitud, siis ühel veidi vihmasel matkal käisin ka ise seltskonna­ ga kõndimas. Naima ja ka endise matkajuhi lesk Salme, kes on al­ gusest peale matkaklubis tegev olnud, on paraku küll seekord haiged, aga küll jõuan ka nen­ dega varsti matkale minna.

Seekord on kohale tulnud viis vaprat matkaselli, kellelt kõigilt uurin, mis neile matkaklubis kõige rohkem meeldib ja mil­ lised on olnud nende lemmik­ marsruudid.

Merike Merike on olnud matkaklubi liige juba palju aastaid. Tema­ gi mäletab veel kunagisi uhkeid jõulupidusid, kus metsa kaeti laud ja üksteisele kingitusi teh­ ti. „Ükskord riputasime lumises metsas kommid puuokste külge,

kust siis igaüks sai neid võtta,“ meenutab Merike. „Viimastest matkadest meel­ dis mulle väga Lasnamäel käik, vaatasime ka sealset Vene kiri­ kut, kuhu olin ammu tahtnud minna. Me oleme ikka igal pool käinud: linnas, metsas, mere ää­ res ... Kakumäe kant meile väga meeldib, oleme selle läbi käinud mitu korda. Õismäe rabas meel­ dis mulle ka väga. Pirita retk on hästi meelde jäänud – seal koh­ tusime Lagle Parekiga ja rääki­ sime temaga juttu. Oleme ka käinud Viimsis karulauku korja­ mas. Eelmisel kevadel kolasime kunagise kuulsa Balti puuvilla­ vabriku ehk sitsivabriku juu­ res. Käisime seal kõik läbi – nii põnev oli. Huvitav on vaadata, kuidas paljudes Tallinna kohta­ des kõik on nii palju muutunud sellest ajast, kui meie noored oli­ me.“

Valli Valli on matkaklubis tänavu ke­ vadest saadik. „Mul üks tut­ tav käis siin juba ja siis küsisin, kas võin ka liituda. Siis hak­ kasingi käima ja mulle väga meeldib,“ kiidab Valli. „Va­ nasti oli ju elu selline, et ko­ dust tööle ja töölt koju, pole nii palju saanud erinevaid koh­ ti avastada. Kopli ja Paljassaare on näiteks nii huvitavad – see matk meeldis mulle väga.

Põhjala tehase juures oli samu­

Matkaklubis hoolitsetakse üksteise eest. Kui vaja, võetakse käest kinni ja aidatakse kaaslast. ti põnev. Teadsin ju küll, et sel­ line koht on olemas, aga käinud seal polnud – ei teadnud isegi, kus see täpselt asub. Sealsamas on ka klaasivabrik, mida saime uudistada. Nii tore on koos mat­ kata – üksi ikka ei lähe niimoo­ di uusi kohti avastama, pigem kõnnid siinsamas ümber tiigi.

Varem käisin ka kergliiklusteel kepikõndi tegemas, nüüd olen natuke harvem seda teinud.“

Diana Diana liitus matkaklubiga eel­ mise aasta sügisel. „See otsus sai tehtud oma tervise huvides, et rohkem liikuda, ja muidugi ka sellepärast, et saab mõnusas seltskonnas omavahel juttu aja­ da,“ räägib ta. „Mulle väga meel­ dib siin. Näiteks olen saanud palju targemaks kohtade osas, kus ma pole varem käinud. Üt­ lesin oma lastele ka, et Tallin­ nas on nii palju huvitavat, mida ma üldse ei teadnud. Nii ilusti on meil Tallinna linn korda teh­ tud – mul pole küll ühtegi halba sõna öelda.“ Dianalt on mõned tema ­Pirita kandi tuttavad küsinud, et ei tea, kas ka nemad võiks Haabersti matkaklubisse tulla. „Me mui­ dugi võtame kõik vastu, reisidel on samuti olnud inimesi teistest linnaosadest. Näiteks käisin rei­ sil Ape laadal, mis oli väga tore.

Ristsõnades tuleb kogu aeg see Ape ette, juba sellepärast taht­ sin näha, mis koht see selline siis on,“ naerab Diana.

Anneli

Harku järve matk. Vasakul praegune matkaklubi juht Naima Kippel. FOTO: TIIU USTAAL

Puhkehetk Vääna-Jõesuu matkal. Paremal istub endise matkajuhi Kaljo Kose lesk Salme, kes on matkadel osalenud kõik need 30 aastat. FOTO: TIIU USTAAL

Anneli hakkas matkaklubis käi­ ma eelmisel aastal. „Ma Dianat enne tundsin, teisi mitte. Aga ma olen selline inimene, kes sõbruneb kergelt, nii et mul pole üldse probleemi võõra seltskon­ naga ühineda,“ selgitab naine. „Ma olen muidugi alati olnud

suur kõndija, kõnnin ka üksi hästi palju, aga nii tore on klu­ biga koos seltskonnas matka­ ta. Minu esimeseks käiguks sai põhjarannikusõit, mis oli hästi huvitav. Sügisel oli meil ka väga vahva Aegviidu reis.“ Anneli nimetab kõige toreda­ maks klubi juures seda, et koos on tore grupp, kellega saab jaga­ da oma rõõme ja muresid ning muljetada hiljuti nähtust. „Va­ hel on mõni meist käinud teat­ ris või mõnel põneval kontserdil ja siis saab oma muljeid jagada.

Räägime ka oma minevikust – vanematele inimestele ongi ju iseloomulik, et elame rohkem minevikus kui olevikus,“ nae­ rab naine. „Mulle meeldib meie grupi juures veel see, et ei rää­ gita poliitikast ja kui keegi hak­ kab virisema, ütleb meie juht, et ei mingit virisemist. Oleme ka väga hoolivad üksteise suhtes ja liigume kõige aeglasema kõndi­ ja tempos – nii see peabki olema.

Kui tahan tempot teha, on alati võimalus ette võtta väike kiire­ ma kõnniga ots ja siis ringi kee­ rata ning tagasi tulla.“

Tiiu Tiiu on olnud matkaklubi liige umbes poolteist aastat, kuid juh­ tus nii, et ta on ühe matka tei­ nud ka endise grupijuhi Kaljoga koos. „Käisime Kaljoga Hiiu kan­ dis. Ta oli tõesti mees õige koha peal. Täpselt nagu Naima on nai­ ne õige koha peal – ta teab kõi­ ki kohti ja nii palju fakte, kõik on tal meeles. Kuulad ja imestad – täitsa giidi eest,“ kiidab Tiiu.

Tema arvates on klubi juu­ res kõige toredam see, et saab kohtuda ja olla koos inimeste­ ga, kellel on ühine huvi, aga kes on kõik omaette põnevad isiksu­ sed: „Räägid ühega, räägid tei­ sega, igaühel on omad vaated ja arusaamad – see laiendab väga palju silmaringi. Enamik meist on üksi elavad inimesed, lapsed on kaugel, aga inimene tahab ju kontakteeruda. Kui sa oled ikka paar tundi või rohkem teis­ te inimestega koos ja õpid neid tundma, annab see nii palju elu­ jõudu. Elus tuleb igas asjas lei­ da seda ilusamat ja rõõmsamat poolt. Praegugi vaatan, kui kau­ nid on sügisel looduse värvid.

Olgem ikka positiivsed!“

REKLAAM

November 2023 | SEENIOR

Meie juurest saad kõik vajaliku ühest kohast ühe visiidi käigus: • kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtt ja kuulmisuuringud, vajadusel puhastame kõrvad vaigust (aparaadi ostjale) • USA firma Starkey väga kvaliteetsed kuulmisaparaadid • lai valik erinevaid aparaate ja lisaseadmeid kohapeal olemas * saadaval nii eakatele mõeldud lihtsalt käsitletavad aparaadid kui ka tehnoloogia viimane sõna • kordusvisiidid • kõrvasisesed kuulmisaparaadid (valmistatakse ülitäpse 3D-tehnoloogiaga) • individuaalsed kõrvaotsikud (erinevad mudelid, nii pehmed kui kõvad) • võimalik 0% intressiga järelmaks TASUTA parkimine maja ees (parkimiskellaga 2 t)

HEA KUULMINE TÕSTAB ENESEKINDLUST JA PARANDAB ELUKVALITEETI!

5

6 VAIMNE TERVIS

SEENIOR | November 2023

Turguta pimedal ajal oma kõige väärtuslikumat vara – OMA PEAD Erinevad kriisid, keerulised sündmused maailmas ja pime talveaeg on paljude inimeste ajud justkui „läbi kärsatanud“.

Aina enam paistavad välja ka tugevamate inimeste vaimse tervise traagelniidid. Nii tulebki hakata strateegiliselt mõtlema, kuidas end toidu, joogi ja muu vajalikuga igapäevaselt turgutada, et mitte läbi põleda.

TOIMETAS: MARTIN HANSON FOTOD: SHUTTERSTOCK

Hiljutise Eesti rahvastiku vaim­ se tervise uuringu järgi on umbes neljandik inimestest depressiooni­riskiga ja viiendik ärevushäire riskiga. Ärevushäire või depressioonirisk tähendab psühholoog Eva-Maria K ­ angro sõnul seda, et spetsialist pole küll pannud inimesele diagnoo­ si, kuid see, kuidas ta oma mee­ leoludest räägib ja kuidas end tunneb, viitab, et tal võib olla mõni vaimse tervise probleem.

Podcast’is „Toidupoe tagatoas“

ütlesid nii Kangro kui ka Rimi toitumisnõustaja Katri Merisalu, et tasakaalu säilitamise juures on olulisel kohal „vaimse tervi­ se vitamiinide“ tarbimine.

Kalkun, šokolaad ja tšilli teevad tuju paremaks?

Kalkun on nimelt hea valgu­ allikas ja sisaldab ka amino­ hapet trüptofaani, millest organism suudab toota sero­ toniini. Serotoniin on neuro­ transmitter ehk ajusignaalide

Teenuse hind al 1300 €

edastaja, mis on seotud meele­ olu reguleerimisega. Selle tase­ me tõus organismis võib mõjuda enesetundele ja vaimsele tervi­ sele tervikuna positiivselt. Šokolaad sisaldab kakaod, mis on rikas antioksüdantide, flavonoidide ja fenüületüül­ amiini poolest. Need ühen­

did võivad aidata vähendada põletikku organismis, paran­ dada vereringet ja ennetada südame­haigusi. Fenüületüüla­ miin on aine, mis stimuleerib ajus õnne­hormoonide, nagu serotoniini ja dopamiini vaba­ nemist. Seetõttu võib šokolaa­ di söömine tekitada meeldiva

ja rahustava tunde ning paran­ dada meeleolu.

Tšillid sisaldavad kapsaitsiini, mis annab neile terava maitse ja stimuleeriva mõju. Kapsaitsiin võib aidata vähendada valu, lee­ vendada põletikku ning paran­ dada seedimist ja ainevahetust.

Lisaks võib tšilli söömine suu­

rendada endorfiinide tootmist, mis on looduslikud valuvaigistid ning aitavad vähendada stressi ja ärevust. Tšilli söömine võib ai­ data langetada ka kehakaalu ja parandada südame tervist. „Tšilli ja tume šokolaad ak­ tiveerivad endorfiinide tööd, mis on meie loomulikud valu­

VAIMNE TERVIS

November 2023 | SEENIOR

vaigistid. See tekitab eufooria­ tunnet ja leevendab ka valu.

Aga me peaks tšillit ja ­šokolaadi sööma tohututes kogustes, et me seda otse­mõju tunnek­ sime. S ­ amas, hästi mõjub ka juba ­ neile mõtlemine. Selle maitse­naudingu saamine pa­ neb tegelikult aju selles suunas tööle, et saada hea tunne,“ ütleb Merisalu.

Jogurtid ja hapendatud köögiviljad Üheks oluliseks toidugrupiks on probiootilised toidud, nagu jogurtid ja hapendatud köögi­ viljad. Probiootikumid aita­ vad säilitada soolestiku tervist, mis omakorda mõjutab vaim­ set tervist. Kangro ja Merisalu rääkisid, kuidas probiootilised toidud aitavad kaasa serotonii­ ni tootmisele, mis on oluline neuro­transmitter, mis regulee­ rib meeleolu.

Samuti rõhutasid nad vita­ miinide ja mineraalainete täht­ sust. Näiteks B-vitamiinid on olulised stressi leevendamiseks ning magneesium aitab maan­ dada ärevust ja parandab und.

Nad soovitasid süüa rohkelt ro­ helisi lehtköögivilju, pähkleid ja seemneid, mis on rikkad erine­ vate vitamiinide ning mineraal­ ainete poolest.

Aju vajab glükoosi Veel mõni aeg tagasi oli kom­ beks anda hüsteeriliselt nutvale lapsele või väga ärevale inime­ sele suhkruvett, mõeldes, et see aitab rahustada. See võib küll tänapäeval tunduda vähemalt lapse puhul bensiini tulle vala­

misena, kuid Kangro ja Merisalu kinnitasid, et ajul on glükoosi, mida leidub näiteks puuvilja­ suhkrus, vaja, ning selgitasid, miks see nii on.

Glükoos on nimelt aju jaoks oluline energiaallikas – aju va­ jab pidevat varustamist glükoo­ siga, et töötada korralikult. Kui glükoositase veres langeb liiga madalale, võib see mõjutada aju toimimist ning tekitada nõrkust, peavalu, ärrituvust ja keskendu­ misraskusi.

Kangro ja Merisalu rõhuta­ sid, et veresuhkru tasakaal on oluline, mistõttu tuleb süüa re­ gulaarselt ning tasakaalustatult – siis püsib veresuhkrutase sta­ biilsena ega teki äkilisi muutusi.

Samuti soovitasid nad vältida liigset suhkru tarbimist ja eelis­ tada keerukaid süsivesikuid, mis imenduvad organismis aeglase­ malt ning pakuvad pikaajalist energiat.

Joo vett, söö erinevaid taimi ja teravilju Vee joomine on väga oluline keha tervisele ja heaolutunde säilitamiseks. Vesi moodustab suure osa inimkeha massist ja on vajalik paljude keha funkt­ sioonide toimimiseks, nagu näi­ teks seedimine, vereringe ja kehatemperatuuri reguleerimi­ ne. Piisav vee tarbimine aitab ka nahka niisutada ja vältida de­ hüdratsiooni.

Tervisliku toitumise soovi­ tuste kohaselt tuleks süüa näda­ las vähemalt 30 erinevat taime.

Taimed on rikkalikud kiudaine­ te, vitamiinide ja mineraalide poolest ning nende tarbimi­

ne on seotud paljude tervislike hüvedega, nagu näiteks parem seedimine, kaalulangetus ja vä­ henenud krooniliste haiguste risk.

Erinevate taimede söömi­ ne tagab ka laia valiku erineva­ te mikroobide tüvede tarbimise, mis võib soodustada tervislikku mikrobioomi. Seega on soovita­ tav süüa erinevaid taimi, seal­ hulgas juur- ja puuvilju, marju, pähkleid, seemneid, tera- ning kaunvilju.

Võta vastu otsus, kuidas toitu tõlgendad Merisalu mainis, et tema juurde jõuavad inimesed kahjuks tihti alles siis, kui nad enam ei söö või söövad väga halvasti, ja lisas, et selle põhjus on eranditult alati stress. See on aga vale suhtumi­ ne, sest stressiseisundis ei tööta hästi ka meie seedimine. „Keha läheb stressiseisundis olles liht­ salt pausile,“ ütles ta.

Kangro sõnul on stressisöö­ mise või siis ka nälgimise korral väga oluline endale teadvus­ tada, et tuleb teha muutus. „Kindlasti ei tohi karta ka enda premeerimist. Ka mina käin teine­kord kohvikus ja premee­ rin end millegagi,“ toonitas ­Merisalu.

Kangro ja Merisalu tõid väl­ ja ka sotsiaalse toetuse tähtsuse vaimse tervise hoidmisel. Nad soovitasid suhelda sõprade ja pereliikmetega ning vajadusel otsida professionaalset abi, kui tekivad raskemad vaimse tervi­ se probleemid.

Allikas: rohegeenius.ee

7

Tehke läbi vaimse tervise vitamiinikuur Nagu öeldakse, siis kõik algab peast – aju on meie kõige võimsam organ, mis juhib kogu mängu. Kui puudub tasakaal ja ajule vajalik keskkond, hakkab mõistus meile vastu töötama.

Nii tekibki kurvameelsus, alamotiveeritus, viitsimatus, käegalöömine ja halvemal juhul kujunevad välja raskemad haigused. Kui aga ka ajule anda „vitamiine“, saab kenasti kõigele vastu. Ka Eesti talve kaamosele.

Veebileht peaasi.ee on pannud kokku viis vaimse tervise vitamiini: HEAD SUHTED: Suhtlemine täidab meie päevi kodus, tänaval, poes, pargis ja matkarajal. Näost näkku, telefonis, sõnumitena, arvutis. Sõnadega, naeruga, ilmete, kehakeelega. Head suhted on üks inimese põhivajadusi, sellepärast tunnemegi end nii kehvasti, kui oleme üksikud ja pole kellegagi mõtteid jagada, kui seda vajame.

TASAKAALUSTATUD TOITUMINE: Vaimsele tervisele on kõige parem selline toitumine, mis on regulaarne ja mitmekesine, samuti see, kui oled piisavalt arvestav selle suhtes, mida sööd, ning võimalusel valid toitu, mis su kehale ja vaimule head teeb.

UNI JA PUHKAMINE: Uni on meie jaoks sama oluline ja vältimatu nagu hingamine, vee joomine ja söömine, sest uneajal taastuvad meile olulised kehafunktsioonid. Sellepärast tunnemegi end kehvasti, kui meie uni on häiritud. Sugugi vähem olulised pole ka väikesed puhkehetked päeva jooksul.

MEELDIVAD EMOTSIOONID: Emotsioonid on meie igapäevaelu lahutamatu koostisosa, mille puudumist oleks raske ette kujutada. Me ei oleks rõõmsad, saades sünnipäevaks soovitud kingitust, ei tunneks kurbust lähedase inimese kaotuse korral, poleks pettunud oodatud väljasõidu ära jäämisel ega tunneks häbi, kui meid ebasobiva käitumise sooritamiselt tabatakse. Rääkimata üllatusest, kui hea sõber ootamatult ukse taga kella helistab.

Seega võib väita, et paljuski annavad just emotsioonid igale päevale kordumatu ja

meeldejääva värvi. Meie vaimsele tervisele on kahtlemata kõige kasulikum, kui lubame endal tunda ja kogeda erinevaid emotsioone.

LIIKUMINE: Tervislik liikumine on hea nii sinu kehalisele kui ka vaimsele tervisele.

Regulaarne mõõduka intensiivsusega füüsiline aktiivsus (vähemalt 150 minutit nädalas – see on ju tegelikult keskmiselt vaid 20 minutit päevas!) aitab säilitada heaolutunnet, enesesõbralikumat minapilti, võib aidata tõsta meeleolu, vähendada ärevust ning parandada keskendumisvõimet. Arvatakse, et selle taga on füüsilisest aktiivsusest tingitud muutused aju verevarustuses ja hormonaalses tasakaalus.

Liikumine annab ka võimaluse leida viise uuteks elamusteks ja kogemusteks.

Allikas: peaasi.ee

8 SISUTURUNDUS

SEENIOR | November 2023

Karjääripööre 50ndates – miks mitte hooldajaks!

päevi sisustada ja tegutseda, nii töötajate kui ka elanikena. Näi­ teks ootasime terve suve ühiselt köögi valmimist – see on sünd­ mus! Kogu maja elab ühiselt kõi­ gele kaasa – täpselt samamoodi, nagu hooldajad hoolitsevad ea­ kate eest ja uurivad igapäe­ vaselt nende käekäigu järele, märkavad eakad ka hooldajaid ja elavad nende elusündmus­ tele kaasa. Nüüd ootame uusi menüüsid – see on ju põnev!

Eakatekodu on üks suur pere­ kond ja ideaalne on see, kui ea­ kas leiab endale hooldekodust kellegi, kes on talle tugiisik või südamesõbranna, kes igapäeva­ selt toetab. Ma ütleksin, et kuu­ lamise oskus on selle töö juures ilmselt kõige väärtuslikum,“ rää­ gib Heili.

Igaüks vananeb erinevalt: mõni saab pea saja-aastaseltki veel ise hakkama, teine aga võib vajada tervisliku seisundi tõttu kõrvalist abi juba oluliselt varem. Tänapäeval saavad eakad valida paljude erinevate hooldusteenuste vahel, mille toel võimalikult kaua oma kodus elada – kui aga seal enam hakkama ei saa, leitakse tee eakatekodusse. Sellest, milline on töö eakatekodus ja kellele see sobib, räägib Heili Burmeister, Eesti keskosas väikeses külas asuva Käru Südamekodu juhataja. „Mind kohe pahandab, kui kee­ gi heietab, kuidas eakatekodu on koht, kuhu tullakse surema.

Vastupidi, seal algab hoopis uus ja tegus eluetapp – igaühele nii, nagu jaks ja tervis lubavad. Ea­ katekodud on hubased ja paku­ vad ööpäevaringselt terviklikku hooldusteenust, vajadusel ka meditsiiniteenust. Alati küsitak­ se, aga mida siis eakad meil tee­ vad? Neil on siin ju suurepärane ja väga hästi organiseeritud elu­ keskkond: liikumisvõimalused, kultuurisündmused, olemas on seltskond, vajadusel massaažpediküür ja muud terviseteenu­ sed. Raamatud, ajalehed – kõik, mida eakad soovivad. Samas teeb südame rahulikuks, et va­ jadusel on lähedal ka arstiabi.

Kodus elades ei pruugi eakas liikumisraskuste tõttu aastaid õuegi pääseda!“ räägib ­Heili Burmeister ja lisab, et äärmiselt tähtis kodutunde loomisel on personal.

Kui oled töökohta vahetamas ja otsid stabiilsust, siis esimene valik võiks olla hooldekodu „Meil on tõesti toredad inimesed tööl: igas vanuses, väga erineva taustaga. Tulevad noored, nad on väga ägedad – tuld täis ja süs­ tivad eakatesse energiat. Sage­ li on nad alles karjääriotsingul, mistõttu ei jää küll pikaks ajaks.

Aga ma väga hindan noori just energia ja uute mõtete eest ning palkan neid alati rõõmuga.“ Samas lisab juhataja, et ­ootab tööle igas vanuses inimesi. „Mei­ le on oodatud mistahes eas ini­ mesed, kel on soov, oskused ja omadused, mis loovad suurt väärtust eakate igapäevasele heaolule. Igal vanusegrupil on oma tugevused. Meie keskmi­ ne töötaja on 50ndate alguses.

Selles vanuses inimesed on elus väga palju juba teinud ja tun­ nevad sageli, et nad suudavad pärast pikki töötatud aastaid veel kellelegi midagi pakkuda – eakate eest hoolitsemine on selleks suurepärane väljund.

Elukogenumatel inimestel on

Sotsiaalvaldkond areneb, eakatekodud muutuvad järjest mugavamaks nii elanikule kui ka töötajale

tasakaalukas, läbimõeldud ja ra­ hulik suhtumine ning valdavalt soov leida püsiv töökoht. Seda me pakume!“

Meie keskmine töötaja on 50ndate eluaastate alguses.

Selles vanuses inimesed on elus väga palju juba teinud ja tunnevad sageli, et nad suudavad pärast pikki töötatud aastaid veel kellelegi midagi pakkuda – eakate eest hoolitsemine on selleks suurepärane väljund.

Koostöös Käru raamatukoguga tegutseb Käru Südamekodus raamatu­klubi Süda, mis tekitab eakates palju ootust ja rõõmu.

Kõik kaasaegsed organisatsioo­ nid pühenduvad igakülgselt oma inimeste hoidmisele ja ea­ katekodu ei ole siinkohal erand. „Töötajatele on meil mitme­ külgne motivatsioonisüsteem: märkame tähtpäevi ja tähis­ tame elusündmusi, toetame terviseteenuseid ning spordi­ tegemist, pakume töötajatele eneseabi- ja arenguvõimalusi.

Samuti väärtustame pikaajali­ si töötajaid.“ Hooldusvaldkond areneb väga kiirelt: elanikkond vana­ neb ja sotsiaalvaldkonna tee­ nuste maht kasvab igal aastal.

Hingelt sotsiaalsed inimesed hoiavad lisaks eakatele ka oma kolleege ja see on midagi, mis on kindlasti hooldustöö puhul unikaalne ning teistest valdkondadest raskemini leitav.

Teiste aitamine on emotsionaalselt rahuldust pakkuv tegevus Eakatega töötamine on küll mõni­kord emotsionaalne, aga teiste aitamine pakub ka emot­ sionaalset rahuldust: see kas­ vatab kaastunnet ja empaatiat, sest eakad vajavad tuge oma välja­kutsetes ning võitlustes. „Me aitame ja vastutame – eakad on ära teeninud puhkuse ja vajavad tuge nagu lapsedki.

Seda me siin pakume. Eakates on palju elutarkust, millest õp­ pida – iga päev koos nendega sisendab minusse tugevamat tänu­tunnet enda ja oma lähe­ daste tervise eest,“ lisab Heili.

Eakatega tegelemine ei ole ainult hooldus: sündmused või­ vad peituda ka väga väikestes asjades. „Me loome siin ootu­ si. Pisikesed projektid, sündmu­ sed, mida oodata, millega oma

Nii on vaja valdkonda juurde inimesi, kes juba kas on haridu­ selt sotsiaalala spetsialistid või kel on ka lihtsalt soov valdkon­ nas tegutseda. Ka töötukassa toetab üle 50-aastaste ümber­ õpet. „Saan kinnitada, et töö­andja toetab hooldajaks õppimist – kursustel omandatakse põhi­ teadmised hooldekodu elust ja hügieenist, toa korrashoiust, veidi ravimite poolt, aga ka näi­ teks leinast ja sellega toime­ tulekust. Ettevalmistus ei ole keeruline ja kui töö sobib, jagub hooldusvaldkonnas tööd väga pikaks ajaks,“ kirjeldab Käru ­Südamekodu juht.

Heili Burmeistri sõnul soo­ vib eakatekodu tööandjana tagada eelkõige maja elani­ kele stabiilse hoolitsuse. „Sel­ leks on meie kogemusel kõige paremad ealiselt mitmekesi­ sed meeskonnad, kus on nii noored, kes süstivad eakatele energiat, kui ka vanemad, kes tagavad eakale kindlameel­ se oleku pikkadeks aastateks.

Meie töötajatel on olemas ise­ loomujooned, et pakkuda hoo­ litsemist, tuge ja mõistmist.

Samuti näeme inimesi, kes on tundnud varasemalt eba­ õiglust või kogenud läbipõle­ mist ja otsivad stabiilset ning tähendusrikast töökohta. Hin­ gelt sotsiaalsed inimesed hoia­ vad lisaks eakatele ka oma kolleege ja see on midagi, mis on kindlasti hooldustöö puhul unikaalne ning teistest vald­ kondadest raskemini leitav.“

Uue põlvkonna eakatekodud pole mitte ainult terviklik ja hubane elukeskkond, vaid kaasava töökultuuri ning inimkeskse juhtimisega töökoht. Meeskonnatunnet hoitakse ka eri Südamekodude vahel – viimati toimus Värska Südamekodus sõira valmistamise töötuba ühes Käru maja töötajatega.

Kui sageli peljatakse hool­ dustööd eakate tõstmise või hügieeni­toimingutel abistamise pärast, siis tegelikkuses on see kõige väiksem osa tööst. „Mida me siin teeme: vaatame, et ini­ mene oleks kenasti riides, et tal oleks kõht täis ja igapäevased toimingud sujuksid – pakume täisväärtuslikku elu. Mida ini­ mesed sageli ei tea, on see, et lisaks eri abivahenditele ker­ gendavad tööd teised mees­ konna liikmed. Oleme oma töö ehitanud üles nii, et hooldaja pole kunagi oma otsustes ega tegevustes üksinda, vaid talle on abiks kas abihooldaja ja te­ gevusjuhendaja või hooldusjuht.

Kindlalt piiritletud on ka tööaeg, millal ülesanded ära teha – saab rahulikult tegutseda ja panusta­ da 100% kvaliteetselt.“

November 2023 | SEENIOR

REKLAAM

9

10 TERVIS

SEENIOR | November 2023

Meeste sagedasim pahaloomuline kasvaja

ON EESNÄ ÄRMEVÄHK FOTO: PERH

2022. aastal vajas tervisekassa andmete alusel vähiravi üle 50 000 Eesti inimese ja enam oli ravi saajate hulgas eesnäärmevähiga patsiente – 7260, rinnavähiga 6794. See on igati loogiline, sest eesnäärmevähk on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja meestel ja rinnavähk naistel.

TEKST: EINAR ELLERMAA FOTOD: SHUTTERSTOCK Helis Pokker

2020. aastal diagnoosi­ ti Eesti meestel 1049 esmast eesnäärme­vähki ja esimest kor­ da diagnoositud rinnavähi juh­ tude arv naistel oli 784.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiaklii­ niku juhataja Helis Pokker sel­ gitab, et tervisekassa toob ära ravi saavate inimeste arvud, aga esimest korda diagnoosi­ tud pahaloomuliste kasvajate kohta saab infot TAI vähiregist­ rist, kus andmeid puhastatakse ja kontrollitakse ning statistika tuleb umbes kaheaastase viivi­ tusega. Seetõttu saab ta kasu­

tada 2020. aasta vähistatistikat, aga muutused vähi esinemis­ sageduses, sugudevahelises jao­ tuses ja muudes trendides ei toimu kiiresti.

Ravil on alati rohkem inime­ si kui ühel aastal esimest kor­ da diagnoositud haigust, sest vähiravi on pikk, ulatudes mit­ metesse kuudesse ja kaugele arenenud haiguse kontrolli all hoidmiseks võib see teinekord kesta aastaid. Seega saavad sa­ mal aastal vähiravi nii esmaselt diagnoosi saanud kui ka vara­ sematel aastatel ravi alustanud patsiendid.

Milline on vähihaiguse levik Eestis, kas stabiilne või tõusuteel?

Eesti vähiregistri andmetel re­ gistreeriti Eestis 2020. aastal kokku 8342 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4236 ja naistel 4106. Jättes välja naha mitte­ melanoomi, oli 2020. aastal kokku 7128 esmasjuhtu. Pi­ kemat ajatrendi vaadates hai­ gestumine pahaloomulistesse kasvajatesse kasvab, mis on eeskätt seotud elanikkonna va­ nanemisega. Seda tõestab as­ jaolu, et enam kui kolmandik kõikidest juhtudest diagnoosi­

takse üle 75 aasta vanustel ini­ mestel.

Ligi pooled esmaselt diag­ noositud vähijuhud avastatakse lokaalses staadiumis, kus tervis­ tumise tõenäosus on palju kor­ di suurem kui kaugele arenenud juhtudel. Positiivne on ka see, et võrreldes 2019. aastaga on vei­ di tõusnud esimeses staadiumis kopsuvähi ja nahamelanoomi avastamine.

Ent siiski on ligi 20% meestel ja 15% naistel diagnoosimise het­ kel pahaloomuline kasvaja and­ nud juba kaugmetastaasid ehk siirded, kus enamikul juhtudel

ei saa me rääkida enam tervis­ tumisest. Kuigi mitmete kasvaja­ te korral on kaasaegse vähiraviga võimalik haigust pikalt kontrolli all hoida ja elada aastaid.

Kui me vaatame eraldi mehi, siis millised on muutused vähki haigestumises?

Väga hea meel on nentida, et kogu haigestumus on viimasel aastakümnel meeste seas haka­ nud vähenema ja seda vähene­ mist on mõjutanud 2012. aastal alanud eesnäärmevähi haiges­ tumuse langus, mis jätkus ka 2020. aastal. Samuti on juba ala­ tes 1990. aastate lõpust püsivas langustrendis kopsu- ja maoväh­ ki haigestumus. Samas on 2020. aastal käär- ja pärasoolevähki haigestumus pikaajalises vaa­ tes märkimisväärselt suurene­

25% meestel esmaselt diagnoositud pahaloomulistest kasvajatest moodustab eesnäärmevähk.

nud. Selle info valguses on väga asjakohane veel kord kutsuda kõiki mehi osalema soolevähi varase avastamise programmis ehk skriiningus, mis võimaldab avastada varases staadiumis soolevähki ja ka vähieelseid sei­ sundeid, mille korral rakenda­ tav ravi väldib soolevähi teket.

Neeruvähi, nahamelanoomi ja ka mitte-Hodgkini lümfoomi haigestumus on viimasel küm­ nel aastal püsinud stabiilsena.

Kas meeste seas on levinuim eesnäärmevähk?

Jaa, meestel diagnoositak­ se paha­ loomulistest kasvaja­ test enim eesnäärmevähki, mis moodustab umbes 25% kõiki­ dest esmaselt diagnoositud juh­ tudest. Teisel kohal on meestel kopsu- ja hingetoruvähk, mida diagnoositakse umbes 600 uut juhtu aastas.

Kopsuvähk on samas oma olemuselt palju kurjem ja ­levinud staadiumis lühendab patsiendi eluiga tunduvalt roh­ kem kui eesnäärmevähk. Nel­ jandas staadiumis kopsuvähki diagnoositi meestel üle 42% es­ masjuhtudest. Naistel on see osakaal väiksem, jäädes 33% juurde.

TERVIS 11

November 2023 | SEENIOR

Samas tuleb positiivse poole pealt kindlasti välja tuua see, et juba alates möödunud sajandi lõpuaastatest on Eestis meeste kopsuvähki haigestumine lan­ guses ning suremus sellesse hai­ gusesse väheneb. Naiste hulgas esineb kopsuvähki oluliselt vä­ hem kui meestel, kuid haiges­ tumine kopsuvähki on naiste hulgas hakanud stabiliseeruma alles viimasel ajal. Suremus vä­ heneb naiste hulgas õnneks sama­moodi kui meestel.

Teada on, et algfaasis on eesnäärmevähk suhteliselt hästi ravitav. Kas vastab tõele, et kui vähk piirdub vaid eesnäärmega, on selle haigusega meeste keskmine elulemus viis ja ka kümme aastat pärast diagnoosi võrdne meestega, kel vähki diagnoositud ei ole?

Tõesti – algfaasis avastatud ees­ näärmevähiga patsientide elule­ mus, nüüd kasutatakse ka sõna „elumus“, ulatub viie ja kümne aasta pärast saja protsendini, mis on võrreldav nende meestega, kellel seda haigust kunagi diag­ noositud ei olegi.

Siinkohal tuleb kindlasti ära märkida, et kõik diagnoosi­ tud eesnäärmevähid ei vaja ko­ hest ravi, sest on väga aeglase arenguga ega ohusta kuidagi patsiendi elu. Need patsiendid jäetakse aktiivsele jälgimisele ning alles siis, kui peaks juhtu­ ma, et kasvaja muudab ennast agressiivsemaks, alustatakse ra­ viga, milleks võib olla nii kasva­ ja kirurgiline eemaldamine kui ka kiiritusravi. Ravi edasilükka­ mine ei lühenda patsiendi elu,

küll aga võib mittevajaliku ravi­ ga sekkumine halvendada pat­ siendi elukvaliteeti.

Eakamatel ja mitmete raske­ te kaasuvate haigustega patsien­ tidel, kellele eesnäärmevähk ei põhjusta mingeid kaebuseid, alus­ tatakse sageli ravi siis, kui ilmne­ vad kasvajast tingitud kaebused.

Kõik püüdlused varajases staadiumis vähi avastamiseks ja diagnoosimiseks on suunatud just agressiivsete eesnäärme­ vähi vormide võimalikult vara­ sesse ravisse.

on sagenenud urineerimine, sh sage öine urineerimine, kui kas­ vaja on lokaalselt arenenud nii suureks, et avaldab survet kuse­ juhale. Spermas võib esineda verd, samuti võib esineda valu vaagnas. Varases staadiumis ees­ näärmevähk sageli mingeid kae­ buseid ei põhjustagi.

Vähi varane avastami­ ne sõltub kasvaja esmaste haigus­nähtude tundmisest ja arsti poole pöördumise kiiru­ sest. Vähi diagnoosi kinnitami­ seks on vajalikud lisauuringud.

Millistele varajastele haiguse sümptomitele peab eriti tähele­ panu pöörama?

Kaebused, mis võivad viidata kasvaja esinemisele eesnäärmes,

Mis suurendab haigestumise riski?

Eesnäärmevähki haigestumise risk tõuseb mehe vanusega. Hai­ gestumise kõige kõrgem piik on

Tervislik eluviis vähendab vähiriski Kuigi vähki ei saa alati täielikult ennetada, ­tasub järgida tervisliku eluviisi põhimõtteid, sest see vähendab vähki haigestumise riski.

Suitsetamisest loobumine: Suitsetamine on üks suuremaid vähki põhjustavaid tegureid. Suitsetamisest loobumine on üks olulisemaid samme, mida saad vähiriski vähendamiseks teha.

Tervislik toitumine: Söö mitmekülgset ja tasakaalustatud toitu, mis sisaldab rohkelt värskeid puu- ja köögivilju ning vähem töödeldud toite. Väldi liigset punase liha ja töödeldud lihatoodete tarbimist.

Kehakaalu kontrolli all hoidmine: Ülekaal ja rasvumine tõstab mitme vähitüübi riski, seega jälgi ja püüa säilitada tervislikku kehakaalu.

Füüsiline aktiivsus: Regulaarne kehaline aktiivsus võib vähendada vähiriski. Proovi treenida vähemalt 150 minutit nädalas mõõduka intensiivsusega või 75 minutit nädalas kõrge intensiivsusega.

65–74-aastaste meeste seas. Esi­ mese põlve sugulasel esinenud prostata või rinnavähk on tugev riskifaktor, kuid samas on leitud konkreetsed pärilikkusele viita­ vad mutatsioonid DNA-s ainult 12% haigetest. Seega on umbes 90% eesnäärmevähkidest spo­ raadilised.

Vähi teket soodustavateks teguriteks võivad olla loomne rasvarikas dieet, keskkonnast tulenevad mõjud, normaalsed organismi vananemisega seo­ tud ja haiguslikud hormonaal­ sed muutused.

Potentsiaalselt kaitsvat toi­ met võivad avaldada ristõielised aedviljad, kala, soja, merelised

Alkoholi tarbimise piiramine: Liigne alkoholi tarbimine suurendab mitme vähitüübi riski.

Kui tarbid alkoholi, tee seda mõõdukalt.

Päikesekaitse: Kaitse oma nahka päikese eest, kasutades päikesekaitsekreeme ja vältides liigset päikesekiirgust.

Vaktsineerimine: Mõned vähiliigid on seotud nakkustega, nagu näiteks inimese papilloomiviirus (HPV), seega võib vaktsineerimine vähendada sellega seotud vähiriski.

Regulaarne tervisekontroll: Regulaarne tervisekontroll ja ennetavad uuringud võivad aidata avastada vähki varases staadiumis, kui see on ravitav.

Stressi juhtimine: Krooniline stress võib mõjutada immuunsüsteemi ja tervist laiemalt, seega õpi stressi juhtima ja võta aega lõõgastumiseks.

Väldi kantserogeene: Väldi kokkupuudet teada­olevate kantserogeenidega, näiteks ohtlike kemikaalide ja kiirgusega töökeskkonnas.

Allikas: Mayo Clinic

oomega-3-rasvhapped, karote­ noidid. Kasuks tuleb füüsiline ak­ tiivsus ja regulaarne seksuaalelu.

Millised vähivormid on lisaks kopsu- ja eesnäärmevähile meeste seas veel levinumad?

Nagu juba mainitud, siis 25% esmaselt diagnoositud pahaloo­ mulistest kasvajatest moodustab eesnäärmevähk, teisele koha­ le positsioneerub kopsuvähk 14 protsendiga.

Kolmandal kohal esinemissageduselt on naha-mittemela­ noom 11%, edasi käär- ja pära­ soolevähk vastavalt 6% ning 5%.

Viie protsendi juurde jääb ka meeste haigestumine maoväh­

ki. Kusepõievähk ning neeru- ja neeruvaagnavähk moodustavad 4% ning kõhunäärmevähk ja leukeemia (verevähk) mõlemad 3% esmasjuhtudest.

Kõik muud erinevad harve­ mini esinevad pahaloomulised kasvajad kokku moodustavad 21% esmasjuhtudest.

Eesti andmete tsiteeri­miseks kasutas dr Pokker publikatsiooni: Mari-Liis Zimmermann, Kaire ­Innos, Keiu Paapsi, Pille ­Härmaorg, Margit Mägi, Tervise Arengu Instituut, „Vähk ­Eestis: haigestumus 2020, elulemus 2016–2020 ja hematoloogilised kasvajad 2011–2020“.

Koos seltsilistega on meie eakad hoitud ja kõik päevad täis elurõõmu!

Tule seltsiliseks ja loo koos meiega hea elu.

seltsilised.ee

12 REKLAAM

SEENIOR | November 2023

SISUTURUNDUS

ABIVAHENDID 13

November 2023 | SEENIOR

Abivahendid muudavad elu paremaks Abivahendeid on olemas absoluutselt kõigi igapäevaste tegevuste tarbeks ja küsimus pole siin vaid vanuses – vahel segab ka mõni trauma normaalseid funktsioone.

Näiteks võib puusa- ja muude liigeste probleemide tõttu olla suureks väljakutseks enda riietamine, samuti asjade haaramine või ka söömine. Kuid nagu juba öeldud, on abivahendid olemas kõige jaoks.

TOIMETAS: KAIRI PRINTS FOTOD: SHUTTERSTOCK

Kuulsaim riietumise abivahend on loomulikult „sokisikutaja“, mis on mõeldud sokkide ja ka sukkade lihtsamaks jalga aita­ miseks. Nakkuvast riidest abiva­ hend aitab soki jalga sedasi, et pole liigset survet puusa­liigesele ja puudub kukkumisoht. Siku­ tad soki abivahendile, paned selle põrandale pikali, kuid jä­ tad nööri pihku. Nüüd paned jala sikutajasse ja tõmbad soki jalga.

Lisaks sellele leidub riietumi­ seks mõeldud abivahendite letis veel konksu ja aasaga pliiatsi­ taoline ese, mis mõeldud nöö­ pide kinni panemiseks – ajad metallist aasa nööpaugust läbi, haarad sellega nööbi ja sikutad ühe teisest läbi. Või pikk pulk, millel taas konksud mõlemas otsas – sellega saab aidata endal jope selga ja luku ka kinni tõm­ mata.

Palju abivahendeid on mõel­ dud köögis kasutamiseks. Põ­ hiline mure vanuse suurenedes on võime asju tugevalt haara­ ta või rannet õigesse asendisse pöörata. Nii ongi peamised köö­ gis toimetamise vahendid nor­ maalsetest lihtsalt suuremate käe­pidemetega, et oleks lihtsam hoida nii nuga kui ka kahvlit-­ lusikat. Samas on toidu etteval­ mistamiseks ka selliseid nuge, mida saab haarata kui käsisaagi – ranne on nii sirge ja haare tugev.

Abivahendeid on olemas ka pur­ kide avamiseks või nõude libise­ mise takistamiseks.

Loomulikult on olemas palju abivahendeid, mis muudavad talvisel ajal ohutumaks väljas liikumise. Lisaks muutuvad aina populaarsemaks nutikad tooted, mille valik aina täieneb.

Olmet aitavad lihtsustada ka näiteks hambapastatuubi pressi­

ja või alarmiga ravimikarp. Mõ­ lemad sobivad ka tavakasutusse.

Oma kogemust erinevate abi­ vahendite kasutamisega jagavad Andres, Minna ja Helmi.

Andres (82) liigub väljas iga ilmaga – õigeid abivahendeid kasutades on see ohutu Jah, ma käin küll juba oma 90ndaid, aga tervise üle küll väga kurta ei saa. Olen ka kogu oma elu olnud väga liikuv ja värskest õhust alati lugu pida­ nud. Käin igal aastaajal iga il­ maga jalutamas – vahel teen ka kiiret kõndi. Viibin õues iga päev vähemalt tund aega.

Vanus on siiski mu keha natu­ ke räsinud, lisaks on mul mõned nooruspõlves saadud spordi­ vigastused, nii et külmemal ajal teevad mu põlved ja muud liige­ sed haiget – siis liigun ka kepiga,

talvisel ajal tegelikult peaaegu kogu aeg. Kui tuleb talv ja libe aeg, siis alati esimese asjana kontrollin üle oma jalutuskepi kummiotsiku, et see oleks terve ja mitte liiga kulunud – muidu võib see libiseda ja lõppeda kuk­ kumisega. Jääl ja lumel liikudes

kinnitan kepile ka jääteraviku, mis libedal pinnasel stabiilse­ mat tuge pakub.

Teine tähtis abivahend, mida libedal ajal kasutan, on spet­ siaalsed libisemisvastased tal­ lad, mida saab takjapaelaga jalanõude külge kinnitada.

Nendega on kohe palju kindlam kõndida.

Kuigi ma liigun õues pea­ miselt valgel ajal, tuleb talvel ­tahes-tahtmata ette ka pimedas liikumist – lihtsalt kuna pime­ dus saabub nii vara. Lisaks sel­ lele, et kannan alati helkurit, on

14 ABIVAHENDID helkur kleebitud ka mu jalutus­ kepile. Tahan kõikidele pimedas liikujatele südamele panna, et helkureid pole kunagi liiga pal­ ju – need võivad päästa jala­käija õnnetusest.

Minna (68) kasutab nutikaid abivahendeid Mina kasutan enda elu lihtsus­ tamiseks päris mitut nutikat asja, näiteks nutitelefoni. Aga hiljuti kinkis poeg mulle ka nu­ tikella. Eks ta mõtles kingitust tehes eelkõige sellele, et minu igapäevane olemine turvalisem oleks, sest sellel kellal on funkt­ sioon, mis võimaldab mul akti­ veerida hädaolukorra teavituse.

Siis saadab nutikell ise märgu­ ande minu pojale. Poeg saab teate selle kohta, kus ma olen ja et ma vajan abi. Mul ei ole seda funktsiooni veel tarvis läinud ja eks ma loodan, et ei lähe ka.

Teinekord tundub, et ma ei puhka hästi välja ja kui kella vaatan, siis näen, et ega see tun­ ne peta, sest kell ütleb ka, kui uni on niru olnud. Muidu ma iga päev ei tukasta lõuna paiku, aga kui kell näitab, et ööuni on kehv olnud, teen päeval väikese une.

Ja ongi kohe parem olla.

Kellal on ka sammulugeja.

Pole üldse ime, kui ma teengi päeva jooksul need palju rää­ gitud 10 000 sammu täis. Aga seda ma suudan siis, kui käin kaks korda päevas jalutamas.

Ja eks oleneb ilmast ka. Kui nii­ sama koduseid toimetusi te­ hes ühest toast teise kakerdan ja poodigi asja teen, on õhtune number ligi 5000 sammu ning olen sellega ka rahul. Ma pean

SEENIOR | November 2023

sammude arvu alati õhtul ära vaatama, sellest on nagu harju­ mus saanud. Poeg näeb ka, kui palju ma olen ennast liigutanud, tal on samasugune kell.

Pulssi jälgin samuti. Mõni­ kord on nii, et polegi nagu väga pingutanud, aga pulssi vaadates näen, et on ikka kõrge küll, siis tõmban kohe hoo maha. Seda pulsiasja vaatan ma siis, kui oma metsarajaringil ühest kün­ kast üles lähen – see võtab ikka lõõtsutama teinekord.

Kellal on veel üks põnev asi, mida ma jälgin. Nimelt saan vaadata, milline on minu stressi-­

tase. Olen tähele pannud, et kell näitab stressina ka seda, kui olen lihtsalt pikemat aega rõõmsalt elevil millegi ootuses või midagi tehes. Näiteks hak­ kan ennast kusagile külla sätti­ ma ja muretsen natuke ka selle pärast, kas ma ikka jõuan õigel ajal rongi peale.

See pole küll äpp, aga üks koht, kus ma kogu aeg oma nu­ titelefoni abil käin, on Elroni koduleht. Ma sõidan päris pal­ ju elektrirongiga ja kui vanas­ ti käisin kogu aeg enne mõnda olulisemat sõitu jalgsi rongijaa­ mas uurimas, et ega rongiajad

muutunud ole, siis nüüd vaatan ­Elroni lehelt ja asi korras. Natu­ ke on probleeme sellega, et seal tuleb neid peatuste nimesid ke­ rida ja mõnikord pean seda mitu korda tegema, sest ei saa kuida­ gi õigele peatuse nimele sõrme­ ga pihta, kuid üldiselt on see väga hea abimees küll.

Mulle need nutiasjad meel­ divad. Maailmaasjad on nagu kohe lähemal ja vajalik info on ka kohe olemas, kui vaja. Ah jaa, err.ee lehte vaatan ka. Seal ma alles õpin paremini navigeeri­ ma, aga uudiste lugemine on juba käpas.

Helmi (82) on leidnud õiged abivahendid köögis Umbes aasta tagasi tekkis mu abikaasal kätesse üsna suur ­värin. Seetõttu ei saanud ta enam hästi iseseisvalt süüa ega juua. Söögiriistad lihtsalt ei püsinud korralikult käes ja topsid kippusid tühjenema enne, kui need suuni jõudsid.

Niisiis hakkasimegi otsima la­ hendusi.

Abikaasa jaoks on suure käe­ pidemega söögiriistad olnud tõeline õnnistus. Käte värisemi­ ne muutis tal traditsiooniliste söögiriistade kasutamise ras­ keks, kuid suuremad käe­ pidemed võimaldavad tal toitu mugavamalt haarata ja süüa ilma liigse vaevata. See on tal­ le mitte ainult praktiline, vaid ka emotsionaalne tugi, sest ta tunneb end söömise ajal muga­ vamalt.

Kõrge äärega taldrikud on samuti osutunud väga kasuli­ kuks. Need annavad abikaasale

kindlustunde, et toit püsib tald­ rikul ega libise kergesti maha.

See omakorda vähendab stres­ si ja võimaldab tal keskendu­ da rohkem söömisele ning ta saab toidust rõõmu tunda. Ka mitte­libisevad alused, mis laua­ le taldriku alla käivad, on olnud hädavajalikud. Kui käsi enam hästi sõna ei kuula, on lihtne taldrikule vastu minna nii, et see laualt maha kukub. Libise­ misvastased alused hoiavad sel­ le aga kindlalt paigal.

Kaanega joogitopsid on sa­ muti osutunud hädavajalikuks.

Käte värisemine muudab tavali­

se joogitopsi kasutamise keeru­ liseks, kuid kaanega tops tagab, et jook ei loksu välja, ning abi­ kaasa saab juua, ilma et peaks muretsema topsi ümber ajami­ se pärast.

Mulle endale on aga suureks abimeheks olnud ülemise köögi­ kapi rivi alla kinnituv purkide ja pudelite avaja. Eriti nüüd, mil pühadeaeg aina lähemale jõuab, on vaja avada nii kõrvitsa- kui ka kapsapurke. Oma käed on jäänud nii palju nõrgaks, et ise­ gi noa abiga ei taha purgid lah­ ti tulla. Seepärast ongi see avaja olnud nii vajalik.

TERVISEABIVAHENDITE MÜÜK JA LAENUTUS

LIIKUMISABIVAHENDID

TREENING- JA TAASTUSRAVIVAHENDID

ORTOOSID JA TUGISIDEMED

KOMPRESSIOONTOOTED

HOOLDUSVOODID JA LAMATISTE ENNETAMINE

URIINIPIDAMATUSE TOOTED

VANNITOA- JA TUALETIABIVAHENDID

KEHAHOOLDUS JA PÕETUS

Riiklikud soodustused nii kauplustes üle Eesti kui ka e-poes!

TARTU, TALLINN, VIIMSI, KEILA, NARVA, JÕHVI, AHTME, JÕGEVA, VILJANDI, PÕLVA, VÕRU, VALGA

www.itak.ee

OLMEABIVAHENDID

November 2023 | SEENIOR

REKLAAM 15

16 SPAA

SEENIOR | November 2023

Räägime, mis peitub tähe­ ühendi SPA taga ja millised on kuulsaimad spaaprotseduurid.

Tutvustame ka mõningaid ko­ duspaa võimalusi, et neil, kes ei saa endale puhkust spaakesku­ ses lubada, oleks võimalik ko­ dus endale sarnaseid elamusi pakkuda.

Mida tähendab termin SPA? „Sanus Per Aquam“ ehk tervis vee läbi võtabki lühidalt kokku SPA kontseptsiooni.

SPA, eesti keeles spaa, on koht, kus keha saab tõelise hoo­ litsuse ning hing täieliku rahul­ olu. Spaa on kuurort, kus loodus on sinu tervise teenistuses.

SPA termin ja tähendus tu­ leneb Vana-Roomast, kus Rooma leegionärid pärast la­ hinguid oma haigustest kur­ natud kehade turgutamiseks võimalusi otsides avastasid kuumaveeallikad. Soe vesi lee­ vendas valu ja parandas enese­ tunnet. 14. sajandil leidis oma „eesmärgi“ Belgia linnake Spa, mis on siiani suur spaakeskus.

Tänapäeval leidub spaakes­ kusi kõikides Euroopa riiki­ des, Ameerikas, Kagu-Aasias ja ­Aafrikas.

SPA A toob tervise

ja annab energiat

Merevee hüved

Taas on käes talv ning sellega kaasnev pime ja jahe aeg. Inimesed muutuvad roidunumaks, ligi tikub väsimus. Selle vastu aitab üks tervistav puhkus spaakeskuses – või kui selleks võimalust pole, loo endale kodus ise spaa-atmosfäär.

Kuus kuni kümme päeva spaakuurordis tagab sulle vä­ hemalt pooleaastase hea enese­ tunde, vabastab sind stressist ja väsimusest, aitab organismil taastuda pärast sünnitust või operatsiooni, kaalust alla võtta ning isegi suitsetamisest loobu­ da. Enamik spaakeskusi pakuvad

TOIMETAS: KAIRI PRINTS FOTOD: SHUTTERSTOCK

protseduure, kus kasutatak­ se kõiki (mere)vee hüvesid – seda nimetatakse talassoteraa­ piaks. Kreekakeelne „talasso“ tähendab merd.

Talassoteraapia käigus ka­ sutatakse merevett, ravimuda, vetikaid, liiva, kive ja merelist atmosfääri ravi ning profülakti­ ka eesmärgil. * Mereveel, mis on soojen­ datud 33–34 kraadini, on enne­ olematud raviomadused. * Merevetikad, millest enim kasutatud on puna-, pruun- ja sinivetikad, sisaldavad endas to­ hutul hulgal inimesele vajalikke mikroelemente, nagu jood, kaa­ lium, kaltsium ja väävel.

Kosmeetikatööstuse toorai­ neks kasutatakse merevett, mis asub kuue meetri sügavusel ja vähemalt 450 meetri kaugu­ sel kaldast. Tänu tipptehno­ loogiale on võimalik tooraine konserveerimine ja säilitamine muutumatuna pika aja jooksul, nõnda on toimeained meile kergesti omastatavad. Vetikad aitavad organismist jääkaineid välja viia, stimuleerivad naha uuenemisprotsessi, pärsivad organismi vananemist. Kokku­ võttes on talassoteraapia pro­ fülaktiline ravimeetod, kus kasutatakse looduse ja medit­ siinilise tehnoloogia koostoi­ met inimese tervise püsimise nimel.

Igaühele oma Olemas on ka sellised spaad, kus ravitakse mitmeid kroonilisi hai­ gusi, nagu näiteks nahahaigu­ sed (psoriaas, neurodermiit, ekseem), hingamisteede ja

Sügisesed Fra Mare ja Haapsalu ootavad Sind!

P S . Se e n i

or p a

ke t t

PAKETTI KUULUVAD:

on k ah ea

Seeniorpakett (R, L) 60 € ühele ööpäevas*

jõu

• arsti vastuvõtt • kaks raviprotseduuri päevas • hubane majutus • kolm maitsvat söögikorda päevas • sauna- ja basseinipargi külastus

lu k

in g i

* Hind kehtib Eesti pensionitunnistuse esitamisel.

Paketti on võimalik võtta minimaalselt viieks ööpäevaks.

i de e

!

Männiokkalõhnaline Paralepa männimets ootab Sind jalutama ja Fra Mare puhkama!

INFO JA BRONEERIMINE:

framare@framare.ee Fra Mare Thalasso SPA Ranna tee 2, 90403 Haapsalu www.framare.ee

55€ (P–N)

SPAA 17

November 2023 | SEENIOR

Loo oma koduspaa Endale koduspaa loomine pole sugugi raske. Kui sul on kodus vann, tuleb vaid piiluda köögikappi ja endale üks mõnus vanniõhtu teha. Tavalisest vannist saab spaaväärilise vanni, kasutades erinevaid toiduaineid, ürte ning muid looduslikke koostisosi.

närvi­süsteemi haigused, samu­ ti reumat, liigesehaigusi.

Spaakeskused pakuvad eri­ nevaid massaaže: klassikali­ ne Rootsi massaaž, lõdvestav või spordimassaaž, järjest või­ davad populaarsust eksootili­ sed massaažid, nagu Jaapani erinevad massaažiliigid, Hiina punktmassaaž ja Tai massaaž, kus massöör kasutab oma põl­ vi ning küünarnukke. Mida täp­ selt valida, seda otsustatakse koos raviarstiga, kelle konsul­

tatsioon kuulub spaateenuste hulka. Kuid ­kindlasti võetakse arvesse ka inimese enda soove ja eelistusi.

Spaakuurortide tavapärased protseduurid: Lõdvestav massaaž, kus rahulikus tempos massee­ ­ ritakse sinu keha sõrme­ dest varvasteni, unustamata nägu ja pead. Seda massaa­ ži tehakse, kasutades toitvat kreemi või aroomiõli.

Jacuzzi – paarikümne minu­ ti jooksul saad hüdromassaa­ ži soojas mereveevannis.

Massaaž „vihma all“ – käsi­ massaaž sooja duši all lebades.

Veealune massaaž – lebades soojas vannis, masseeritakse sinu keha veealuse survejoaga.

Tai massaaž – aina popu­ laarsust võitev massaaž, mis põhineb vanal budistlikul me­ toodikal, mida kasutatakse siiani kloostrites. See on nn atleetliku alatooniga massaaž, kus massöör kasutab oma põl­ vi ja küünarnukke ning see eeldab masseeritava aktiivset osavõttu.

Shiatsu – iidne idamaade massaažitehnika, kus tugeva survega saavutatakse lihaste suurepärane lõdvestumine.

Merevetikate maskid ja mä­ hised.

Ameerikast alguse saanud päevaspaad annavad võimalu­ se ka kiireks turgutuseks. Tihti asuvad sellised spaad spordi­ kompleksides või hotellides; si­ suliselt on need kombinatsioon

ilusalongist ja massaažikesku­ sest, kuhu klient võib tulla ter­ veks päevaks, et lõõgastuda ja puhata. Veeprotseduuride, eri­ nevate massaažiliikide, näo- ja kätehoolduse seast võib endale sobivad valida. Ka ilusalongid on lisaks tavaprotseduuride­ le hakanud pakkuma spaake­ hahooldusi, mis sisaldavad üle keha koorimist meresoo­ la sisaldava tootega, massaa­ ži ja mähist kreemi või geeliga, kus toimeaineteks vetikad või meremuda. Sellisest mähisest (temperatuuril 38–39 kraadi) on inimese nahk võimeline 20 minuti jooksul omastama kõik talle vajalikud toimeained.

Taustaks loomulikult rahustav meremuusika.

Väikese spaa-atmosfääri saab tegelikult igaüks luua ka oma ko­ dus, kasutades vannis või duši all mereliste toimeainetega kosmee­ tikume. Neid on meie turul piisav hulk, vannisooladest kehakree­ mideni välja. Aga kui eesmärgiks on organismi põhjalik turgutami­ ne, tasub külastada tõelist spaa­ keskust.

Lavendli-kaerahelbevann: Mässi tassitäis kaerahelbeid marli sisse ja pane see vanni juba vee jooksmise ajal.

Lisa vanni 10–15 tilka lavendli eeterlikku õli.

Ole vannis umbes 20 minutit. See rahustab nahka ja aitab leevendada kuiva naha sügelust.

Roosi kroonlehtedega vann: Pane vanni kuivatatud roosi kroonlehti.

Lõhnavas kroonlehtedega vannis võib olla kaua tahes ja tunda, kuidas roosiõied nahka pehmendavad ning rahustavad.

Eukalüpti-piparmündivann: Lisa vannivette mõni tilk eukalüpti ja piparmündi eeterlikku õli.

Eukalüpti-piparmündivann teeb naha värskeks ja säravaks ning võib leevendada ka hingamisteede probleeme.

Kummelivann: Valmista kange kummelitee ja lisa see vannivette. Kummel on tuntud oma rahustavate omaduste poolest.

Ole vannis umbes 20–30 minutit.

Ingveri-sidrunivann: Riivi väike kogus värsket ingverit ja puista vannivette.

Lisa vanni mõni viil sidrunit või paar tilka sidruni eeterlikku õli.

Ingveri-sidrunivann ergutab ja värskendab su nahka.

Meresoola-oliiviõlivann: Lisa vanni meresoola ja veidi oliiviõli.

Meresoola-oliiviõlivann aitab nahka koorida ja niisutada ning on eriti kasulik kuiva naha korral.

Kaerahelbe-piimavann: Mässi tassitäis kaerahelbeid marli sisse ja pane see vanni juba vee jooksmise ajal.

Lisa vannivette umbes 2 tassitäit piima.

Ole vannis 20 minutit.

Kaerahelbe-piimavann rahustab ja niisutab kuiva nahka.

NB! Enne vanni võtmist veendu, et vannivesi oleks sobiva temperatuuriga, mis ei ärritaks sinu nahka. Vannivee temperatuur peaks olema mugavalt soe. Samuti peaksid selgeks tegema, et sul pole allergiat ühegi vanni koostisaine suhtes, eriti ettevaatlik tuleb olla eeterlike õlide suhtes.

18 HEAOLU

SEENIOR | November 2023

ELURÕÕM VANADUSES:

vaba aja veetmise viisid, mis edendavad tervist ja heaolu Aktiivne vaba aeg on oluline osa elust, kuna aitab säilitada füüsilist ja vaimset tervist ning sotsiaalseid sidemeid. Üle Eesti leidub hulgaliselt tegevusi ja sotsialiseerumisvõimalusi, mis aitavad eakatel vaba aega täisväärtuslikult ning rõõmuga veeta ja seeläbi oma elukvaliteeti parandada.

TEKST: MAARJA-LIISA PINTMAN FOTOD: SHUTTERSTOCK

Vananemine on paratamatu ja nooruslikuna püsimine suur väljakutse. See on tihedalt seo­ tud inimese elulaadi ja aktiiv­ susega. On oluline märkida, et aju on võimeline ajurak­ ke taastootma kogu elu – seda iga kord, kui inimene mida­ gi arendavat kogeb. Normaal­ sel vananemisel säilib inimese mälu, loovus ja mõtlemisvõi­

me pea muutumatuna kuni kaheksakümnenda eluaasta­ ni. Õigesti hallatud vaba aeg aitab säilitada kognitiivseid võimeid, edendada sotsiaalset sidusust ja tagada kehalist ak­ tiivsust, mis on eakate tervise seisukohalt hädavajalik.

Tänu tervishoiuteenuste pa­ remaks muutumisele, toitumise jälgimisele ja sotsiaalsete tin­

gimuste paranemisele on oo­ datav eluiga märkimisväärselt tõusnud. Samuti on nihkumas pensioniea piir. Seni, kuni ter­ vis lubab, on kasulik end ühis­ kondlikult aktiivse ja liikuvana hoida. Iga inimene saab vasta­ valt oma huvidele ja eelistus­ tele valida, kuidas oma vaba aega parimal viisil veeta. Ees­ tis on mitmeid võimalusi, mis

aitavad eakatel nende eluetapi rikkust ja mitmekülgsust täiel rinnal nautida.

Eakate päevakeskused ja seltsimajad Eakate päevakeskused ja seltsi­ majad on tore ajaviide ning hea moodus päevi pärast teenistuse lõppu tegusalt jätkata. Nende eesmärk on pakkuda vanema­ ealistele inimestele mitmekülg­ seid teenuseid, võimalusi aktiivseks ja sotsiaalseks eluks.

Seal saab teiste omaealistega

suhelda ja tähtpäevi tähistada, päevi toredate huvitegevustega sisustada, käia kuulamas hari­ vaid loenguid, võtta osa vahva­ test väljasõitudest ning soodsalt lõunatada või iluteenuseid nau­ tida.

Pensionile minnes ei tasu kohe kindlasti koju konutama jääda. Kui energiat ja jaksu veel on, siis miks mitte seda näi­ teks laulu, tantsu või mõnesse muusse noorusest pakatavasse hobisse panustada. Tunne olla kaasatud ja vajalik, omada ko­

hustusi ei lõppe teatud vanust ületades. Olles ise tegus ja hin­ gelt noor, paistab see ka väliselt välja. Aktiivne eluviis on alus heale tervisele.

Tallinnas leiab päevakesku­ se pea igast linnaosast, Piritalt Haaberstisse välja. Toredaid ea­ kate päevakeskuseid ja seltsi­ maju on ka mujal Eestis, näiteks Sauel, Nõos, Tartus või Türil, internet aitab need kõik kind­ lasti üles otsida. Päevakesku­ sed ja seltsimajad on olulised kohad, mis toetavad eakate ini­

HEAOLU 19

November 2023 | SEENIOR

meste vajadusi sotsiaalse suht­ luse ja aktiivsuse mõttes ning aitavad neil säilitada rahuldust pakkuvat elu ka vanemas eas.

Väärikate ülikool Inimene õpib kogu elu. Enda harimine ja arendamine on alati kasulik, koolid pole vaid noorte pärusmaa. Elukestev õpe on tänapäeval väga oluli­ ne – see aitab pidevalt muutu­ va elukorraldusega paremini toime tulla. Harimisvõimaluste puhul on mõeldud ka vanema­ ealiste peale. Väärikate ülikoo­ lide eesmärk on anda avatud mõttemaailmaga üle 50-aastas­ tele inimestele teavet ühiskon­ nas toimuvate muutuste kohta, aidata neil teistega võrdväär­ selt ja aktiivsena ühiskondli­ kust elust osa võtta. Huvi uute teadmiste vastu aitab säilitada vaimsust ka kõrges eas.

Loengud toimuvad eri­ nevatel teemadel, 2023/24. õppeaasta sügissemestri loen­ gukavast saab teadmisi ammu­ tada näiteks tervisest, loodusest ja kliimast, kultuurist, ohu­ tusest ja julgeolekust, majan­ dusest ning paljust muust.

Võimalusi end erinevates vald­ kondades harida on tõesti pal­ ju. Tartu Ülikooli väärikate ülikooli programme pakutakse 15 kohas üle Eesti: Tartus, Tal­ linnas, Pärnus, Viljandis, Nar­ vas, Elvas, Keilas, Kuressaares, Põltsamaal, Põlvas, Sauel, Tü­ ril, Valgas, Viimsis ja Võru­ maal. Tallinnas ja Narvas on loengud ka vene keeles. Kodu­ kohas toimuva programmi koh­ ta saab rohkem informatsiooni

kohalikult programmijuhilt, kelle kontakti leiab vastava piir­ konna veebilehelt.

Lisaks auditoorsetele semina­ ridele, kus teiste omaealistega näost näkku teadmisi oman­ dada, saab osaleda ka veebis toimuvatel loengutel ja semi­ naridel. See on hea variant õpi­ himulisele, kelle jaoks asuvad koolid kaugel, või neile, kes soo­ vivad koduses keskkonnas oma silmaringi laiendada. Loengud on tasuta ja õppeprogrammi lä­ bides saab osalenu ka Tartu Üli­ kooli täiendusõppe tõendi. Õppimine hõlmab mitme­ külgseid tegevusi, näiteks prob­ leemide lahendamist, analüüsi, loovust ja kriitilist mõtlemist.

Kõik need tegevused tugevda­ vad kognitiivseid funktsioone, nagu tähelepanu, keskendumis­ võime, ruumiline mõtlemine ja keeleoskus. Uuringud on näida­ nud, et elukestev õpe ja vaimne aktiivsus võivad vähendada de­ mentsuse ning kognitiivse lan­ guse riski. Regulaarne vaimne treening aitab aju kaitsta hai­ guste ja vananemise mõju eest.

Väärikate ülikoolid pakuvad eakatele inimestele ainulaad­ set võimalust jätkata elukestvat õpet ning end intellektuaalselt ja sotsiaalselt arendada. Need institutsioonid toetavad vääri­ kat vananemist ja rõhutavad, et õppimine ei tunne vanuse­ piiranguid.

ning kogemusi omandada. See­ nioritele mõeldud reisipaketid arvestavad eakate erivajaduste, huvide ja eelistustega ning hõl­ mavad tegevusi, mis sobivad ka vanemaealistele.

Erinevad reisibürood ja tu­ rismiasutused teevad vanema­ ealistele inimestele sageli spetsiaalseid pakkumisi või soo­ dustusi ja eakaaslastega grupi­ reise. Pakkumised võivad hõlmata madalamat hinda ho­ tellimajutuse, transpordi ja ekskursioonide osas. Eakatele mõeldud reisipakkumised on suurepärane võimalus jätkata seiklemist ja nautida uusi koge­ musi, samal ajal on tagatud aga seeniorite erivajadused ja mu­ gavus.

Uute paikade avastamiseks ei pea ilmtingimata koduriigist lahkuma. Looduse Omnibuss on Eestis tegutsev mittetulun­ dusühing, mis korraldab loo­ dusteemalisi üritusi ja retki.

Nende eesmärk on inimesed loodusesse viia, pakkuda või­ malust avastada Eestimaa looduse mitmekesisust ja eden­ dada keskkonnaharidust. Nen­ de tegevused hõlmavad matku, loodusretki, loodusõhtuid, õp­ pekäike ning erinevaid kesk­ konnahariduslikke sündmusi.

Looduse Omnibussi tegevus edendab keskkonnateadlik­ kust ja aitab luua kestvat huvi looduse vastu. Bussireisid on mitme­kesised ja mõeldud igale vanuserühmale. Retke olemus võib sõltuvalt konkreetsest eks­ kursioonist ja kavandatud tege­ vustest erineda. Seega on alati hea konkreetse retke kirjeldust

Reisimine Reisimine on hea viis silmarin­ gi laiendamiseks, õppimiseks ja lõõgastumiseks. See võimaldab uusi paiku ja kultuure avastada

UUS KAUPLUS! Tallinn PERH J. Sütiste tee 19, Tallinn tel 662 0077 Avatud: E–R 9–17

Tallinna kauplus Pärnu mnt 107, Tallinn tel 687 1233 Avatud: E–R 9–17, L 10–15

eelnevalt kontrollida ja reisi­ korraldajalt uurida, kas see so­ bib ka eakatele inimestele.

Reisimine on elu rikastav ko­ gemus, mis avardab silma­ringi ja loob erilisi mälestusi. See on lõõgastav ja hariv viis oma vaba aega veeta. Olgu tege­ mist lühikese puhkuse või pika rännakuga, reisimine võimal­ dab inimesel end uue energia­ ga laadida ja maailma eri tahke kogeda.

Võimalusi on palju Eakate vaba aja veetmise või­ malused on mitmekesised ja üsna rikkalikud, pakkudes või­ malust elule särtsu lisada, säi­ litades samal ajal ka füüsilist ja vaimset aktiivsust. Harras­ tused, sport, kultuuriüritused ja enda harimine aitavad vai­ mu teravana hoida ning sot­ siaalseid sidemeid tugevdada.

Huvi­ringid, õppimine, looduses viibimine ja reisimine pakuvad uusi kogemusi ning avarda­ vad silmaringi. Eakate vaba aja veetmise võimalused võivad olenevalt huvidest ja füüsilisest võimekusest varieeruda. Tuleb leida endale sobiv tegevus, mis tekitab rõõmu, aitab säilitada vaimset ja füüsilist heaolu ning toob naeratuse näole.

Paljudes kogukondades ja linnades on spetsiaalsed ea­ katele mõeldud programmid ja teenused, mis pakuvad roh­ kelt võimalusi vaba aja aktiiv­ seks veetmiseks. Nendest tasub lihtsalt kinni haarata, sest need toovad täisväärtuslikke ja rõõmsaid elupäevi ka kuldsetel aastatel.

info@jalakabinet.ee | www.jalakabinet.ee

20 SISUTURUNDUS

SEENIOR | November 2023

FOTO: SVEN ZACEK

TÕRVA VEEMÕNULA –

parim paik kehalise ja hingelise heaolu otsijatele FOTO: RENE TÜRK

Mulgimaa kuurort Tõrva kannab juba 21. aprillist aastast 1937 Vabariigi Valitsuse poolt antud ametliku suvituslinna staatust. Teeb seda au ja uhkusega tänase päevani! Ainult et lisaks suverõõmude nautimisele on Tõrvast kujunenud hinnatud puhkuse sihtkoht nii sügisel, talvel kui ka kevadel. Selle eest hoolitseb ka 2021. aasta suvel avatud Tõrva Veemõnula – igati mõnus vee- ja saunakeskus nii mõnetunniseks lõõgastavaks elamuseks kui ka kvaliteetseks nädalalõpuks, mis annab otsekui uue hingamise. jub väga hästi hingamisteedele.

Kõrge õhuniiskusega saunas on soolaaurude tervendav mõju maksimaalne. Soe aur avab naha­poorid ja soolaga hõõru­ mine koorib hellalt nahka, mille tulemuseks on pehme ning sä­ rav nahk.

Aurusaunas ümbritsevad saunalisi aurupilved, mis on ri­ kastatud mõnusalt puiduse männipuu eeterliku õliga. Auru­ sauna mõjul reageerib organism vähem ilmastikumuutustele ja on tugevam, mistõttu on just sügistalvisel ajal aurusaun eriti kasulik. Boonuseks kuluvad ka­ loridki ja paraneb veresoonkon­ na treenitus. Aroomiteraapiliste FOTO: GEORG SVIDLOV

FOTO: RENE TÜRK

Tõrva Veemõnulas tervitavad külastajaid tipptasemel saunad, mida on muide neli erinevat, et igaüks leiaks oma lemmiku.

Valida saab männipuu eeterli­ ku õliga rikastatud aurusauna, keha kosutava kuuma Soome leilisauna, aurusauna eeliste ja soola raviomadustega soola­ sauna ning täiuslikult lõõgas­ tava sanaariumi vahel. Tõrva Veemõnula pakub mitmekesist valikut saunu, mis mitte ainult ei lõõgasta, vaid toetavad ka ter­ vist eri viisidel.

Sanaarium on madala tem­ peratuuriga ja keskmise õhu­

niiskusega saun, mis lõõgastab suurepäraselt, normaliseerib vereringet ja und ning parandab närvisüsteemi talitlust. Sanaa­ riumi soojus ja kuiv õhk soodus­ tavad ainevahetust ning aitavad kehal vabaneda jääkainetest.

Tõrva Veemõnula sanaarium on eriti mõnusalt avar ja ruumikas ning vahelduv värvidemäng pai­ tab meeli.

Soolasaun ühendab endas kõik aurusauna eelised koos soola raviomadustega. Iga sau­ naline saab Tõrva Veemõnulas võtta endale topsiga soola ja sel­ lega keha hõõruda. Soolal on looduslik puhastav ja antibak­ teriaalne toime ning see mõ­

Parimaks lõõgastuseks varu paar päeva

omaduste poolest on mänd er­ gutav ja energiat andev, suuren­ dades mehelikku potentsi ning elujõudu.

Leilisaun ehk klassikaline keha kosutav Soome saun on täpselt õige kuumuse ja niis­ kusetasemega, et pinged kehas saaksid vabastatud, argimured unustatud ning meel lõõgasta­ tud. Saunalava erinevate trepi­ astmetega on võimalik kuumust enda jaoks reguleerida – nii saab igaüks kindlustada enda­ le suurepärase saunaelamuse. Õhk saunas on pigem kuum ja kuiv, kuid leili viskamisega ke­ risekividele saab tekitada aju­ tist mõnusat niiskust.

Treening ja puhkus käsikäes

Peale sauna saavad julgemad nautida tõeliselt ergutavat ka­ rastust külma vee ämbrist. Kes aga külma vee sõber pole, saab saunatamise vahel lebotada mõnusalt soojas mullivannis ja imetleda suurepärast vaadet otse loodusesse. Mullivannides kogetav veealune massaaž mõ­ jutab veemõnuleja närvisüs­ teemi, tõstes tuju ja hajutades stressi ning aidates unetuse kor­ ral. Mullivannis mõnuledes ei tulda sageli selle pealegi, et pea­ le lõõgastuse on see kasulik ka meie füüsilisele tervisele. Tõrva Veemõnula on igati sobiv koht ka neile, kes otsivad veekeskus­

Selleks, et kõikidest vee- ja sauna­ mõnudest ning tõrvakate küla­ lislahkusest maksimumi võtta, tasub jääda kuurortlinna puhka­ ma mitmeks päevaks. Napilt vaid aasta avatud olnud Tõrva Vee­ mõnula hubases hotelliosas tei­ sel korrusel on 11 tuba, millest kaheksa on kahekohalist stan­ dardtuba, kaks kolmekohalist ­Superior-tuba ning üks Deluxetuba, mis mahutab kuni neli mõ­ nulejat. Sobiv tuba on olemas ka ratastooliga k ­ülastajale, lisaks on saadaval ühendatud uksega peretoad. Loomulikult kaasneb majutuspaketiga kosutav hom­ mikusöök ja piiramatu aeg vee­ mõnulemist. Olles ümbritsetud looduskaunist keskkonnast ja pakkudes erinevaid liikumisvõi­ malusi Veemõnula ümbruses, on see ideaalne koht keha ning vai­ mu tasakaalu leidmiseks.

FOTO: GEORG SVIDLOV

Lõõgastav saunaelamus toob tervise

test eelkõige võimalust aktiiv­ selt ujuda ja treenida. Kolme rajaga 25-meetrine ujumisbas­ sein võimaldab ära teha efektiiv­ se treeningu – korralik füüsiline koormus on garanteeritud. Li­ saks leiab Veemõnulast ruumika soojema laste- ja mõnubasseini, kus saab lasta veealustel mas­ saažijugadel oma keha lõõgas­ tada ning masseerida.

Selleks, et veemõnulema tulek veelgi mõnusam oleks, kasuta veebilehel veemonula.ee majutust broneerides sooduskoodi „seenior“ – nii saad kuni 13. detsembrini nädalasisestelt ööbimistelt (ehk sisseregistreerimine pühapäevast kolmapäevani) 20% soodustust!

SAUN 21

November 2023 | SEENIOR

SAUN turgutab

tervist mitmel viisil Saun on peaaegu kõikides kultuurides omanud sügavamat tähendust kui pelgalt pesemise koht. Saunas sünniti ja surdi, viidi läbi puhastumise riitusi, ravitseti ja nõiuti. Nauding, mis saadakse kuumusest ja veest, taastab elujõu ning leevendab ihuvaevusi.

Saunatamine aitab ravida ja ennetada erinevaid haiguseid.

TEKST: ANNELII JÜRGENSON FOTOD: SHUTTERSTOCK

Ent mitte alati ei kulge saunas­ käik ühtemoodi hästi, mõni­ kord ollakse pärast sauna liiga roidunud ja nõrk, halvemal ju­ hul võib tabada äkiline tervi­ serike. Saunatamise tulemus igal üksikjuhul sõltub sauna keskkonna ja saunalise orga­ nismi koostoimest. Milline oli leiliruumi temperatuur ja suh­ teline õhuniiskus? Kui kaua lei­ li võeti? Milline oli saunalise hetkeseisund – kas väsinud ja magamata? Või oli ta just söö­ nud rikkaliku õhtusöögi ja oht­

ralt alkoholi tarbinud? Kas ta oli sauna minnes terve?

Mida teha, et saunaskäik õnnestuks ja peale puhta ihu saaks ka tervis turgutatud?

Sauna temperatuur võiks jää­ da 70–80 kraadi vahele. Keha talub lühiajaliselt ka kuni saja­ kraadist kuumust, aga see olgu vaid mõni minut kestev koge­ mus tervetele. Sauna õhuniiskus on teine oluline komponent, mis määrab saunakogemuse. Enne

Kui tihti võiks saunas käia?

Paljud tervisele kasulikud sauna mõjud on optimaalsed, kui käid saunas vähemalt kolm korda nädalas.

Enamik sauna kasulikkuse kohta läbi viidud uuringuid näitavad, et sauna hea mõju tervisele on kõige suurem, kui saunas ollakse korraga 20 minutit vähemalt kolm korda nädalas. Kuna suurim risk regulaarse saunas käimise puhul on dehüdratsioon, on sauna tiheda kasutamise puhul tähtis tagada pidev piisav vedeliku tarbimine. Kui tarbid piisavalt vett, võid ohutult saunatada kasvõi iga päev.

Kui soovid saunas pikemalt aega veeta, on tervisele väga hea mõjuga ka kord nädalas saunas käimine.

Kui saunas viibida pikemalt, tuleb eriti hoolikalt jälgida, et tarbiksid piisavalt vett.

Kasulik on ka laval olemise vahepeal külma või vähemalt jaheda duši all käia, et vältida keha ülekuumenemist.

Allikas: Healthline

leiliviskamist on suhteline õhu­ niiskus 10% piires ja sõltuvalt leilitamise intensiivsusest võib see tõusta peaaegu saja prot­ sendini. Mida kõrgem on õhu­ niiskus, seda soojem tundub saun ja seda halvemini talutav see on. Madalama temperatuu­ riga aurusaunas suudetakse vii­ bida lühemat aega kui kõrgema temperatuuriga kuivas leilisau­ nas. Saunas viibimise aega saab veidi pikendada, kui oodata lei­ li viskamisega. Õige hetk lei­ litamiseks on siis, kui nahale tekivad esimesed higipiisad.

Sauna toime kehale avaldub kõrgest temperatuurist tingitud füsioloogiliste reaktsioonide­ na. Saunalaval istudes hakkab

esmalt tõusma naha pindmine temperatuur, mis võib küündi­ da isegi 42 kraadini. Samal ajal hakkab tõusma ka keha tuum­ temperatuur. Olles jõudnud 37 kraadini, vallandub higistami­ ne. See on vastureaktsioon kuu­ musele – keha hakkab ennast jahutama. Naised hakkavad kuumuse käes hiljem higistama kui mehed ja ka higieritus on neil väiksem kui meestel. See­ tõttu tõuseb naiste kehatempe­ ratuur meeste omast kiiremini ja kuumusetaluvus on väiksem.

Kui kõrges kuumuses olla liiga pikalt, võib keha tuumtempera­ tuur tõusta ohtlikult kõrgeks ja põhjustada kuumarabanduse.

Eriti tundlik kuuma suhtes on

peaaju. Seetõttu on saunalaval viibides oluline pea jahutamine ja mütsiga katmine.

Kuumuse toimel saunali­ se veresooned laienevad, vere­ rõhk alaneb ja pulss kiireneb.

Pulsitõusu võib teatud juhtudel võrrelda mõõdukal kehalisel koormusel tekkiva pulsitõusu ja treeningefektiga. Lisaks sel­ lele paraneb veresoonte reak­ tiivsus vererõhu muutustele ja hõlbustub südame töö vere pumpamisel veresoontesse. Vä­ heneb üldkolesterooli sisaldus veres ja paraneb veresuhkru ai­ nevahetus. Neil põhjustel on saunatamisel positiivne mõju südametervisele. Mida tiheda­ malt saunas käia, seda tõenäo­

REISIKORRALDAJA RÄNDTEO REISID Rohkem reise ja täpsema info leiate meie kodulehelt: www.randtigu.ee Tel 5398 0543, 5556 3088, info@randtigu.ee NB! Meie reisidel sisaldab hind kõiki kulusid peale suveniiride!

REISID 2023

VÄÄRIKAS KIVI IGA HAUA KAUNISTAMISEKS

Jõulud vanas Tallinnas Kiek in de Kök, Niguliste kirik, Raeapteek, raekoda, jõuluturg 02.12 Rakverest, 09.12 Viljandist, Paidest 152 €

LENNUREISID 2024 (kõik kulud on hinnas, grupi suurus kuni 16 inimest, giidide jutt tõlgitakse eesti keelde)

Pakume täisteenust – meilt nii mälestuskivi, kujundus, teostus, transport kui ka paigaldus üle Eesti. Samuti valmistame hauapiirdeid, restaureerime vanu hauakive, raiume kalmistul kivisse puuduvad kuupäevad ja taaskasutame vanu hauakive.

HAUAPLATSI HOOLDUS

UUS! 02.–09.03 Egiptuse kultuurireis + rannapuhkus. Luxor, kuningannade org, kuningate org, Dendera tempel, Seti tempel, Karnaki tempel, Banaanisaar. Soodushind 1492 € kuni 15.12.2023, edaspidi 1792 € UUS! 12.–27.04 Nepal. Külastame iidseid paleesid, templeid, Buddhaga seotud kohti, teeme safari džunglisse, vaatame kohalikke tantse ja läheme külla kohalikule talunikule. 3049 €, broneerimine kuni 01.02.2024 UUS! 02.–11.05 Jordaania kultuurireis. Külastame Petrat, Väikest Petrat, idamaade Pompeid, Jerashi, Jeesuse ristimiskohta, safari ja rahvusõhtu Wadi Rumi kõrbes. Surnumeri jm. 1958 € UUS! 02.–09.06 Albaania ringreis. külastame Kreeka-Rooma-aegseid varemeid, Otomani-aegse arhitektuuriga kivilinnu, rannakülasid, naudime veini, käime karbikasvatuses, veedame päeva kohalikus taluperes. Soodushind 1626 € kuni 15.12.2023 UUS! 08.–15.06 Korfu ringreis ja rannapuhkus. Korfu linn, Sidari Armastuse rand liivakivist kaljumoodustistega, Paleokrista klooster, Achilleuse palee, Durrellide raamatutest tuntud paigad jm. 1494 € 15.–22.06 Armeenia ringreis. Mäed, kloostrid, kindlused, rahvusõhtu, Ararati tehas jm. Soodushind 1589 € kuni 15.12.2023 09.–17.08 Gruusia loodus- ja matkareis. Matkame Tusheti ja Lagodekhi rahvusparkides, külastame Alaverdi kloostrit, Thbilisi linnaekskursioon, rahvusõhtu, jm. Soodushind 1390 € kuni 15.12.2023 18.–28.08, 08.–18.09, 20.–30.09 Gruusia ringreis – loodus, kultuur ja maitsed. Osaleme viinamarjakoristusel, külastame eestlaste teeistandust, naudime rahvustoite, veine, laule ning temperamentseid tantse. Thbilisi, Signagi, Mtskheta, Vardzia koobaslinn, Rabati kindlus, Borjomi, Martvili kanjon, Promethesue koobas, rannapuhkus Bathumis jm. 1546 € 21.–28.09 Andaluusia. Malaga, Granada, Mijas, Ronda, Sevilla, Cordoba, tantsivate hobuste show, mustlasõhtu, 958 € UUS! 05.–19.10 Iraak – iidne Mesopotaamia tutvume rikkaliku kultuuripärandiga muistse Mesopotaamia ajast, naudime rahvusroogasid, sõidame paadiga märgalal jm. 2962 € 08.–14.10 Rhodose kultuurireis ja rannapuhkus. Rhodos, Symi saar, Lindos, Kamiros jm. 1391 € 24.10–06.11 Egiptuse ringreis + rannapuhkus Hurghadas. Kairo, Aleksandria, Assuan, Luxor, Abu Simbel, vaalade org –vaalade maal elanud eellaste fossiilid, joad, botaanikaaia saar, banaanisaar, nuubia õhtu jm. 2236 €

BUSSIREISID 2024 (kõik kulud on hinnas, grupi suurus kuni 16 inimest) Teinekord võib juhtuda, et lähedase hauaplats jääb kodust liiga kaugele või pole jaksu, et käia seda hooldamas. Sellele vaatamata ei peaks kalm jääma looduse meelevalda ja hooleta. Pakume hauaplatsi hooldust Tartus ja Tartu maakonnas.

hauakivid.ee • tel 551 1295 • info@hauakivid.ee Savi 4, Vahi alevik, Tartumaa

Kihnu ringreis ja kohvikute päev. Sõidame kohvikutesse oma bussiga.

01.–02.06 Tallinnast, Rakverest, Tartust ja Viljandist 230 € Orhideeretk Kessulaiul loodusgiidiga. 08.06 Rakverest ja Tallinnast; 15.06 Tartust ja Viljandist 154 € Pakri saared. Sõidame veoauto kastis. 29.06 Rakverest ja Tallinnast 173 € Põhja-Läti põnevad lossid. Alūksne, Stāmeriena, Ermanu, Ziemeri mõisad, parvesõit, giid Aarne Leima.

29.–30.06 Tallinnast, Viljandist, Võrust 260 € Keri ja Aksi. 04.07 Tallinnast ja Rakverest; 11.07 Tartust; 13.07 Viljandist 152 € Läti – Gauja rahvuspark ja Līgatne. 06.–07.07 Viljandist, Rakverest, Paidest 260 € Kuramaa. Kuldīga, Ēdole loss, Ventspilsi orduloss ja vabaõhumuuseum, veinitalu … 05.–07.07 Tallinnast, Pärnust 446 € Meretagune maa Ruhnu. 12.–14.07 Tartust ja Viljandist; 26.–28.07 Rakverest ja Tallinnast 344 € Osmussaar. Sõidame kastiautoga. 6.07 Tallinnast ja Rakverest; 14.07 Tartust ja Viljandist 148 € Mohni, Viinistu kunstimuuseum. 7.07 Tallinnast; 21.07 Tartust ja Rakverest 120 € UUS! Rammu saar. Jalgsiekskursioon 27.07 Rakverest ja Tallinnast 128 € UUS! Mere ja pärnade linn Liepaja. Merekirik, merekindlus jm. Rakvere, Paide, Viljandi 16.–18.08 442 €

Rohkem reise ja täpsema info leiate meie kodulehelt http://www.randtigu.ee

22 SAUN

SEENIOR | November 2023

Saunast täieliku mõnu ja kasu saamiseks tuleb järgida lihtsaid soovitusi: Enne saunaminekut ära söö kõhtu liiga täis!

Tarbi piisavalt vedelikku nii enne sauna kui ka saunatamise ajal! Eelista mineraalvett! Ära tarvita saunas alkoholi, eriti mitte kanget alkoholi! Ära mine sauna, kui oled liiga väsinud, magamata, hiljuti haige olnud või tunned end kehvasti või oled palavikus!

Kui tunned end pärast saunaskäiku halvasti, joo mineraalvett, puhka ja jahuta pead külma mähisega!

Kuidas sauna head lõhna saada?

Leilivee lõhnastamine on kindlasti kõige tavapärasem tegevus, mida enamik meist saunas on proovinud. Traditsiooniliselt on seda tehtud vihaleotusvee või isegi õllega. Siiski kasutavad inimesed leilivee lõhnastamiseks pigem saunaaroome. Tavapärased saunalõhnad on lahjendatud vedelikud, mis sisaldavad sünteetilisi aroomiõlisid. Signe Seebid OÜ turundusjuht Silver Kalk soovitab proovida eeterlikke õlisid. See on märksa looduslikum viis leilivee lõhnastamiseks. Need on taimede kontsentreeritud essentsid ja seetõttu kulub neid märksa vähem kui aroomiõlide segu. Tavaline kogus on 1–5 tilka kibu kohta.

lisemalt vähenevad südame ja veresoonkonnaga seotud ter­ viseriskid. Soomes paariküm­ ne aasta jooksul jälgitud meeste tervisliku seisundi uuringust selgus, et südame isheemiatõve risk väheneb kuni 48%, sõltu­ valt sellest, kui tihti saunas käia.

Südamehaigetel tasub aga sau­ nas olla ettevaatlik. Eelistada tu­ leks kuni 70-kraadist sauna ja viibida leiliruumis lühemat aega, soovituslikult 5–10 minutit. Pä­ rast südamelihaseinfarkti või sü­ damepuudulikkuse ägenemist või südameoperatsiooni pole soovita­ tav sauna minna vähemalt 1–1,5 kuu jooksul. Enne saunatamisega taasalustamist tuleks pidada nõu oma perearstiga.

Sauna kuumus alandab põ­ letikulisi reaktsioone ja mõjub lõõgastavalt nii liigestele, vere­ soonkonnale kui ka närvisüs­

teemile. Lõõgastav efekt tuleneb veresoonte laienemisest ja si­ dekoe elastsuse suurenemisest.

Teada-tuntud on sauna lihas-­ liigesvalu leevendav toime. Saun on soovitatav liigesjäikuse ja art­ roosi korral, pehmete kudede valusündroomi leevendamiseks.

Seljakanguse või lihaspingevalu­ de korral saab abi soojas saunas vihtlemisest. Saun mõjub hästi lihaste taastumisvõimele, kuna paraneb lihaste ainevahetus.

Mõnede uuringute alusel võib regulaarsel saunatamisel isegi li­ hasmass tõusta ilma treenimata.

Sellele ei tasu siiski lootma jääda, vaid ikka leida aega ka aktiivseks liikumiseks.

Saunatamine võib aidata enne­ tada haigestumist dementsuses­ se. Seda seostatakse lühiajaliselt kuuma käes olles aju verevarustu­ se paranemisega. Saun parandab

üldist enesetunnet ja vähendab vaimset stressi. Pärast sauna lan­ geb kehatemperatuur kiiresti, soodustades uinumist. Hea uni taastab vaimse jõu. Ülemiste hingamisteede põ­ letike korral võiks eelistada niis­ kemat sauna. Niiske saunaõhk niisutab limaskesti ja soodustab nende puhastumist. Saunakuu­ mus vähendab bronhide turset, lõdvestab hingamisteede liha­ seid. See kergendab hingamist ja vähendab krooniliste hinga­ misteede haiguste sümptomeid.

Sauna ei või siiski minna hai­ guse ägenemise ajal ega palavi­ kus olles.

Saun mõjub hästi nahale, nii­ sutades sarvkihti ja taastades naha loomulikku happesust.

Saunatamist soovitatakse tea­ tud nahahaiguste, näiteks pso­ riaasi korral.

Populaarsemad sauna sobivad eeterlikud õlid: Eukalüpt – terav, puiduse alatooniga aroom. Eukalüpti eeterlik õli hõlbustab hingamist, suurendab lõõgastustunnet, tekitab värskendava tunde, rahustab närvipinget ja muudab meele teravaks.

Kadakamari – värske, puidune, magus, suitsune aroom.

Rahustava toimega, leevendab pinget ja stressi. Puhastab õhku.

Mänd – tugev männiaroom. Üldiselt ergutav ja energiat andev, suurendab mehelikku potentsi ja elujõudu.

Kuuseokas – värske, puidune ja magus, mõjub rahustavalt ning lõdvestab keha, kuid stimuleerib meelt.

Piparmünt – tugevalt värskendav, terav ja jahutav. Ergutav, parandab meeleolu.

November 2023 | SEENIOR

REKLAAM 23

24 SISUTURUNDUS

SEENIOR | November 2023

VESI, mis aitab taastuda Inimene kaotab iga päev organismist vedelikku isegi siis, kui ta ei tee füüsilist tööd ega sporti, ei higista, isegi ei liigu. Vedelikukaotust ei põhjusta ainult aktiivne tegevus – keha väljutab vedelikke ja koos nendega mineraalaineid ka konditsioneeritud ruumis viibides, stressisituatsioonis, kohvi juues ja paljudel muudel põhjustel, isegi hingates.

Mõni inimene värskendab end kraaniveega, teine sirutab käe gaseeritud karastusjookide ja kolmas spordi- või energia­ jookide järele. Kuidas taasta­ da organismis tervislik vedelike tasa­kaal ja saada tagasi tarvi­ likud mineraalid? Kuidas teha seda turvaliselt, kiiresti ja kõige loomulikumal viisil?

Kui hinnata mõju organis­ mile, on isegi veel ja veel vahe, rääkimata kunstlikult valmis­ tatud jookidest. Naturaalset mineraalvett tootva ettevõtte Birštono mineraliniai vandenys juht Aistė Pranckuvienė ütleb, et eri allikatest ammutatav vesi on ka mineraalse koostise poo­ lest erinev ja nii sobibki osas olu­ kordades ühe koostisega ning teistes olukordades teise koosti­ sega mineraalvesi.

Värskeimad uuringud on näidanud, et pikema ja terve­ ma elu üks alus on puhas vesi. „Organismi vedelikega varus­ tamiseks pole paremat vett kui nitraadi- ja nitritisisalduseta na­ turaalne aluseline mineraalvesi.

Just selline vesi immitseb Drus­ kininkais Akvilė allikast. Selle

Pikema ja tervema elu üks alus on puhas vesi.

mineraalne koostis on kõikidele sobilik ja seda vett võivad juua ka kõige pisemad. Ent on ka olu­ kordi, kus kulub pigem ära suu­ rema mineraalisisaldusega vesi ­Vytautas,“ ütleb Pranckuvienė.

Maailma kõige mineraalirikkam vesi Millal ja mis juhtudel siis ­Vytautast eelistada? Mille poo­ lest on see unikaalne? Hi­ gistamisel kaotab organism lisaks vedelikele ka mineraale.

Vedeliku­kaotus tähendab, et or­ ganismil tekib mineraalipuudus ja see hakkab oma varusid kasu­ tama. Väga suur mineraalikao­ tus võib olla isegi eluohtlik.

Vytautas sobib kõige pare­ mini inimesele, kes on tugevalt dehüdreerunud ja vajab mi­ neraalainete ning jõu kiiremat taastamist. Vytautast tasub juua ka väsimuse ja energiapuuduse korral. „Magusate jookidega on väga lihtne liigselt süsivesikuid tarvitada. See on iseäranis oht­ lik, sest magusad joogid kergi­ tavad kiiresti veresuhkrutaset.

See toob hiljem kaasa isu pide­ valt midagi ampsata, mis oma­ korda soodustab ülekaalulisust.

Süsivesikute saamiseks on ter­ vislikum süüa puuvilju, mis varustavad organismi nii kiud­ ainete kui ka muude ainetega ja mineraalainete ammutamiseks on kõige parem juua ­Vytautase mineraalvett,“ soovitab Aistė Pranckuvienė.

Ega ilmaasjata pärast trenni süsivesikuid soovitata – need ai­ tavad rakkudes kiiresti energiat taastada. Süsivesikud on kasuli­ kud üksnes siis, kui neid tarvita­ takse koos kiudainete, valkude ja rasvadega. Teisisõnu, nende kogust tuleb hinnata kogu tar­ vitatava toidu koostise suhtes. „Näiteks jaapanlastel on tavaks pärast sporti või sauna juua tu­ geva mineraalimaitsega vett.

Mineraalidega vesi võib olla roh­ kem või vähem soolase või mõru maitsega (see oleneb mineraali­ de koostisest ja kogusest), kuid selline vesi pole mitte kunagi magus. Jaapanlased kuuluvad nende sekka, kes enim toode­ te koostisesse süvenevad ja eti­ kette loevad. Nähes, et koostises on üksnes naturaalsed mineraa­ lid ja elektrolüüdid ning puudu­

Vytautast tasub juua väsimuse ja energiapuuduse korral. vad igasugu ebavajalikud ained, mõistavad nad, et Vytautas taas­ tab kiiresti organismi mineraali­ varud, ning väärtustavad seda väga. Kiirem rehüdreerimine toimub ainult elektrolüütide, mitte vitamiinide ega süsivesi­ kute abil,“ räägib ettevõtte juht klientidest.

Millal kindlasti mineraalvett juua?

Vytautase vett soovitatakse juua pärast treeningut ja sau­ naskäimist, muidugi ka suures kuumuses viibides ning rohke

higistamise järel, kui keha kao­ tab palju vedelikku. Seda on ka­ sulik juua ka pärast lendu, sest suurel kõrgusel on vedeliku­ kadu, ja koos sellega ka mine­ raalikadu, intensiivsem. Lisaks on see kasulik pikema pau­ si järel, kui pole olnud võima­ lust vett juua, samuti pärast ­stressiolukordi, sest kaotame palju ­vedelikku ka aktiivselt hin­ gates.

Vytautase mineraalvett tasub juua ka väsimuse ja energia­ puuduse korral. „Mõnikord jääb meil energiast vajaka m ­ itte sel põhjusel, et meil on puu­ dus kofeiinist, vaid sellepärast, et mineraale on vähe. Väsimu­ se korral soovitan kohvi asemel võtta klaasi või kaks Vytautast.

Kui jõud ja energia taastuvad, tähendab, et väsimus oli tingitud veepuudusest. Muide, nõnda saab kofeiini tarbimist vähenda­ da,“ annab P ­ ranckuvienė nõu.

November 2023 | SEENIOR

Vytautasega seoses liigub ka müüte. Näiteks, et gaseeritud vee joomine on kahjulik, kui­ gi tegelikult on süsihappegaas lihtsalt üks looduslikke säili­ tusaineid. Mõni usub, et selles vees on liiga palju soola. Aistė Pranckuvienė väitel ei anna veele maitset mitte sool, vaid mineraalid. Osa arvavad, et Vy­ tautase vesi sisaldab liiga palju mineraale, mis võivad justkui kehasse koguneda või kive moo­ dustada. „Need on alusetud müüdid,“ ütleb ­Pranckuvienė. „Vees leiduvad mineraalid on maa all tuhandete aasta­ te jooksul lahustunud, seega ei saa need kehas kristalliseeru­ da. See on võimatu. Mineraali­ de üledoos on samuti võimatu, sest tegu on naturaalse mine­ raalveega, mis sisaldab nii palju magneesiumi, kaltsiumi või klo­ riide, kui palju neid tuleb päevas saada,“ kinnitab ta.

Vytautas on kõige rohkem mineraalaineid sisaldav vesi maailmas.

Euroopa Toiduohutus­ ameti nõuete kohaselt vastab ­Vytautase koostis mineraalaine­ te päevasele vajadusele. Ja kuigi ka vee naatriumisisaldus vas­ tab päevanormile, peaksid kõr­ ge vererõhuga kimpus olevad inimesed Vytautast ettevaatli­ kumalt tarvitama ja sel teemal oma arstiga nõu pidama. „Mui­ dugi on Vytautast võimalik ka üle doseerida, nii nagu mis ta­ hes toiduainet – isegi maasikate ja salati üledoos on ju võima­ lik. Selline üleannustamine ei põhjusta siiski terviseproblee­ me. Küll aga tekitab neid liigne spordi- ja energiajookide tarbi­ mine,“ rõhutab Pranckuvienė.

Sellepärast kutsub ta veel kord üles tundma huvi jookide koos­ tise vastu ja valima enda orga­ nismi jaoks parima.

Kõige rohkem mineraalaineid sisaldav vesi Vytautas pole pelgalt legend – Vytautas on kõige rohkem mi­ neraalaineid sisaldav vesi mitte üksnes Euroopas, vaid ka maa­ ilmas. Birštonase lähedal on maa all moodustunud niinime­ tatud mineraalikuppel ja maa­ põuest on loomulikul teel välja uhutud vees lahustunud mine­ raalid. Inimese organism omas­ tab neid väga hästi.

Vytautas sobib aktiivse elu­ viisiga inimestele, sportlastele, raske füüsilise töö tegijatele ja küpsemas eas inimestele. Tänu naatriumkloriidile on Vytautas väga kasulik ka neile, keda vae­ vavad seedesüsteemi haigused.

Ja mitte ainult. Selles vees on ka palju magneesiumi, kaltsiu­ mi ja muid aineid, seega sobib see mineraalvesi hästi inimes­ tele, kes ei talu piima või ei joo seda muul põhjusel. Vytautas on kasulik ka pärast sööki, eri­ ti ülesöömist – vees naturaalselt leiduvad kloriidid aitavad kiire­ mini toitu seedida.

SISUTURUNDUS 25

26 REKLAAM

SEENIOR | November 2023

SILMADE TERVIS 27

November 2023 | SEENIOR

ELUJÕUD SILMADES –

hea nägemine seeniorieas

Vanuse kasvades muutub nägemine üha olulisemaks meeleks, sest on paljuski seotud kogu ülejäänud organismi terviseseisundiga. Mitmed vananemisega seotud muutused avaldavad mõju nägemistajule – seepärast on oluline mõista, kuidas säilitada terav nägemine ka kõrgemas eas. Optometristnägemisterapeut Karmen Johansson Silmatargast selgitab, kuidas oma silmade tervise eest hoolt kanda.

TEKST: KARMEN JOHANSSON, optometrist-nägemisterapeut FOTOD: SHUTTERSTOCK

Keha ja silmade tervis on oma­ vahel tugevalt seotud. Toitumi­ ne ja tablettide võtmine mõjutab soolestiku mikrobioomi kau­ du immuunsüsteemi ning DNA stabiilsust. Raku oksüdatiivse stressi tõttu meie koed vanane­ vad ja selle tagajärjel avaldu­ vad geneetilised silmahaigused, mis halvendavad nägemist ja

SISUTURUNDUS

nägemistaju. Kudedesse aitab hapnikku ja toitaineid viia liiku­ mine, seega iga lihasliikumisega käivitad oma lümfisüsteemi.

Millised on inimeste sagedasemad probleemid silmadega?

Silm fikseerib, jälgib ja teravus­ tab objekti. Meil on kahe sil­

ma lihaskomplektid, mida aju püüab hoida ühekordsena, et me ei näeks topelt.

Valdavalt on probleemiks silmade kuivus, fokusseeri­ mise aeglus ja nägemise hal­ venemine, kuid ka silmade valgustundlikkus ning näge­ mise halvenemine hämaras.

Probleemid silmadega võivad

tekitada peavalusid, tasakaalu­ häireid, pearinglust ja iiveldust autosõidul. Muutused kudedes vähendavad kontrasti-, vär­ vi- ja sügavustaju ning seetõttu muutub samm lühemaks ja eba­ kindlamaks. Vähene keha liigu­ tamine omakorda mõjutab aju verevarustust ja tasakaalu. Nä­ gemise halvenemine hämaras ja

pimedas aeglustavad reaktsioo­ ni ning tekitavad ärevust, kuid näiteks autojuhtidele on reakt­ sioonikiirus väga oluline.

Mis põhjustab silmades kuivustunde?

Kui silmalihased või prillid on nõrgad, hakkab inimene sage­ dasti pilgutama, ilmneb silma­

de kuivus ja tuulega vesisus.

Prillide vajadusel prillide mitte­ kandmine põhjustab silmalihas­ te lõtvuse. Mõnikord võib olla abi silmatilkadest ja õhuringluse ning valgustemperatuuri muut­ misest, kuid enamikul juhtudel põhjustab eelnimetatud kaebu­ seid hoopis binokulaarne näge­ mishäire. Oma praktikas olen

28 SILMADE TERVIS

SEENIOR | November 2023

saanud prismaklaaside abil ai­ data väga paljusid, kel silmade kaebused ja vaevused ei taha kuidagi kaduda.

tunnuseid saab oluliselt vähen­ dada õigesti määratud optiliste prillidega. Prillide mittekandmi­ se põhjusteks on tavaliselt vaja­ duse eitamine, prilliraamide või -klaaside ebamugavus, esteetili­ ne kaalutlus või hind.

Kas abi võib olla ka nägemisteraapiast? Mis see on?

Nägemisteraapia on okulomo­ toorsete lihaste treening, mis õpetab aju töötlema närviim­ pulsse ja keemilisi ühendeid, et aidata parandada mõlema silma fikseerimise, jälgimise, hoidmise ning fokusseerimise võimet. Sel­ lega paranevad närviühenduste impulsid ning toitainete ja hap­ niku transport lihaskudedesse.

Eestis alustasime nägemis­ teraapiaga umbes kümme aas­ tat tagasi, testides erinevaid treeningvõtteid: istudes, seis­ tes, liikudes. Praeguseks on optometristid koos füsioterapeu­ tidega töötanud välja parimad treeningviisid, mis treeningu ajal haaravad ning ergastavad suuremat osa aju piirkondadest, eriti väikeaju, kus saavad kokku vestibulaar- ja visuaalsüsteemid.

Treening aitab parandada koor­ dinatsiooni, visuaalset taju ja okulomotoorset võimet, sest lii­ kumise ajal tuleb sooritada mit­ meid nägemisteste.

Kas silmi saab siis treenida?

Kohe päris kindlasti! Silmi liigu­ tavad lihased, aga mis lihastega juhtub, kui neid ei liiguta? Õige: lihasjõud nõrgeneb, tekib liiku­ mise piiratus, atrofeerumine, ainevahetus- ja vereringehäire.

Ilmnevad sümptomid ja tunnu­ sed, mida eelpool loetlesin, ning

Kas valmisprillid halvendavad nägemist?

tagajärjeks on nägemise halvene­ mine. Seepärast tuleb treenida, treenida ja veel kord treenida, kui soov on hoida oma nägemist ja aju. Anna ajule tööd!

Kuidas silmade treenimine välja näeb?

Esmalt selgitame kliendile, kui­ das tema silmad eraldi näevad ja kuidas aju mõlema silma pilti lii­ gutab. Kui tegu on laisa silmaga, treenime esmalt ainult nõrgema silma sisendit nii fikseerides, jäl­ gides kui ka hoides – muutes sa­ mal ajal keha asendit testi suhtes või vastupidi. Binokulaarselt on kõige lihtsam treenida silmi sisse­ poole, kuid oleme töötanud välja ka võtteid, kuidas treenida silmi väljapoole. Kõige efektiivsem on teha seda koos liikumisega ehk visuaaltaju treenimisega. Selleks kasutame 3D-teste, prismaprille ja väga suurt ekraani reaktsioo­ ni ning fikseerimise treenimi­ seks. Samuti on abi erinevatest

litsentseeritud veebirakendus­ test. Määrame ka harjutused ko­ dus tegemiseks.

Kui ma näen hästi, kas ma pean prille kandma?

Kes on kindel, et näeb „hästi“ ega vaja silmade treeningut, saab sel­ les veenduda optometristi juu­ res. Eelloetletud sümptomeid ja

Valmisprillid ei halvenda nä­ gemist lühiajalisel kandmisel.

Valmisprillide ostmisel teed sa valiku dominantse silma jär­ gi, kuid probleem on selles, et valmisprill on ühe ja sama tu­ gevusega mõlema silma jaoks.

Seeniorieas on silmad väga tih­ ti erineva nägemisteravusega ja seepärast ei saa prille, mis pole õige tugevusega, ka pikalt kan­ da, sest optiline tugevus mõju­ tab silmalihaseid.

Päikeseprillide puhul on hea teada, et kui vajad optilisi klaa­ se, on soovitatav ka päikesepril­ lid teha optilised – nii parandad ajus info töötlemist ja lihasim­ pulsse, vastasel juhul nõrgestad

nägemistaju veelgi. Eelista pruu­ ni või rohelist tooni.

Harjutused

Miks on progressiivklaasidega raske harjuda?

Peegel on väga hea abimees, mis aitab meil mõista, kas meil on binokulaarne nägemine. Kuidas seda teha?

Progressiivklaase on väga erine­ va disainiga, kuid põhiprobleem on nägemistajus. Optilise tuge­ vuse muutus klaasis on oma di­ sainilt kui liivakell. Allosas olev lugemisosa muudab alla vaada­ tes maapinna reljeefi, eriti siis, kui silmalihased on nõrgad, sest silmade liikumine, läbi optilise klaasi, läbib erineva tugevusega alasid. Mõni nimetab objektide muutust trapetsiks. Alati tuleb selgitada, milleks prille vajad – nii saab optometrist määrata ja soovitada õige disainiga klaase.

Seisa peeglist u 50 cm kaugusel ja pane sõrm püstiselt silmade vahele.

Vaata enda ees oleva sõrme otsa. Peeglisse peab ilmuma kaks sõrme. Need on sinu silmapildid.

Liiguta sõrme peegli poole ja enda poole. Hea, kui suudad jälgida peegli­ sõrmede liikumist nii, et sõrmed liiguvad sünkroonis laiali ja kokku.

Liiguta sõrm üles kulmude vahele ja hoia 5 sekundit.

Sõrm jääb paigale.

Vaata ühe õla poole, hoia 5 sekundit. Seejärel vaata sõrmeotsa. Hoia 5 sekundit ja seejärel pööra teise õla poole, hoia 5 sekundit.

Vii sõrm vastu peeglit nii, et näed peeglis kahte nina. Kui sul on binokulaarne nägemine, tekib kahe nina vahele kolmas silm. Võid sõrme liigutada nii, et see ei varja keskele tekkinud silma.

Proovi sõrm ära võtta.

Kas suudad näha ilma sõrmeta kahte nina ja kolme silma?

Kuidas hoida oma nägemist?

Mitmekülgne tervislik toitu­ mine ja enda liigutamine on silmade tervise säilitamise võtme­elemendid. Liigselt ei tasu uskuda silmavitamiinidesse – nende mõju on olematu, kui soolestikubakterid on tasakaa­ lust väljas. Nii võid lihtsalt koor­ mata maksa. Kontrolli nägemist kord aastas ja testi silmaliha­ seid. Selgema nägemise korral töötleb aju infot kiiremini, vähe­ neb ärevus ja liikumisel tunned end tunduvalt turvalisemalt.

Ruum, kus viibid, hoia hästi val­ gustatud, kirjutamisel kasuta vildikat. Mängi lauamänge, näi­ teks „Memoryt“, ja pane kokku puslesid. Lugemisel pööra vahe­ peal tekst ka tagurpidi, aga loe ikka nii, et aru saad.

Liigu ja võimle! Ka silma­ dega!

TULE COMTOURIGA TEATRISSE

35. HOOAEG

EESTIMAA REISID L, 02.12 P, 03.12 K, 06.12

90 €

K–N, Kiidjärvel muusikaline lavastus „ROHELISED NIIDUD“ on 1960ndatel loodud 31.07–01.08; armastatud muusikutest koosnenud EESTI RAADIO MEESKVARTETI lugu.

L–P, 03.–04.08; Osades Ott Lepland, Priit Võigemast, Kalle Sepp, Priit Strandberg, L–P, 10.–11.08 Sepo Seeman, Birgit Sarrap, Jan Uuspõld jt.

240 €

Hinnas buss, kontserdipilet, lõuna.

95 €

L–P, 03.–04.08 SETO KUNINGRIIGIPÄEVAD ja Võrumaa

235 €

Rakvere. A. Rappi lavastus „HÄÄL MINU SEES“ (kell 19).

Osades Tiina Mälberg ja Karl Robert Saaremäe (Must Kast).

85 €

VÄLISMAA REISID

Viljandi. T. Williamsi draama „TRAMM NIMEGA IHA“ (kell 14).

Osades Maarja Mitt-Pichen, Janek Vadi, Marika Palm, Vallo Kirs, Adeele Jaago, jt.

Hinnas buss, teatripilet.

Rein Rannapi „KLAVERIGA KAHEKESI“ Vasalemma lossis (kell 16) ja lõuna talus.

Hinnas buss, teatripilet, kohvipaus.

2024. aasta L, 17.02

Sõbrapäeva kohvilaud ja Aleksandr Vassiljevi fondi näitus „The Elegancy of Dior Women“ Keila-Joa lossis Rakvere. R. J. Walleri etendus „MADISONI MAAKONNA SILLAD“ (kell 15).

75 €

E–R, 22.–26.01

N–P, 22.–25.02

Hinnas buss, teatripilet, kohvipaus.

85 €

P, 17.03; P, 26.05

Tartu. N. Simoni komöödia „PÄIKESEPOISID“ (kell 16).

Osades Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Veiko Porkanen, jt.

90 €

R–L, 19.–20.04

Tartu. G. F. Händeli barokkooper „JULIUS CAESAR“.

Osades Sandra Laagus, Maria Listra, Annaliisa Pillak, Oliver Kuusik, jt.

180 €

P, 05.05

Tartu. G. Verdi ooper „TURANDOT“ (kell 16).

Osades Aile Asszonyi või Liene Kinča, Kristian Benedikt või David Goldberg, jt.

100 €

P, 12.05

Tartu. T. Stoppardi draama „LEOPOLDSTADT“ (kell 16).

Osades Külliki Saldre, Riho Kütsar, Maria Annus, Ragne Pekarev, Andres Mähar, jt.

90 €

L–P, 27.–28.04

435 €

L–P, 01.–02.06

L, 16.03

R–P, 26.–28.07

Saaremaa Ooperipäevad. Peaesineja on Kataloonia ooper. 8 vaba!

Hinnas majutus Meri Spa**** hotellis kaheses toas koos hommikusöögiga, praam, buss, ekskursioon.

26.07 G. Verdi ooper „TRUBADUUR“ + teatripilet 95 € kuni 01.12.

27.07 OOPERI- JA BALLETIGALA + teatripilet 115/135 € kuni 01.12.

Telli reis tel 522 0009, 645 5925 / A. Lauteri 7c, Tallinn

R–P 08.–10.03 R–E, 12.–15.04

PARIIS. Bastille’i ooperimajas F. Cilea ooper „ADRIANA LECOUVREUR“. 2 vaba!

Solistid: Anna Netrebko, Yusif Eyvazov, Clémentine Margaine jt.

Hinnas otselend Pariisi, majutus ***hotellis kaheses toas koos hommikusöögiga, buss, giid, 2 sööki. (+ teatripilet 130 € kuni 1.12)

MILANO. La Scala teatris G. Verdi ooper „SIMON BOCCANEGRA“. 8 vaba!

Solistid: Luca Salsi, Ain Anger, Roberto De Candia jt.

Hinnas lennupilet, majutus ***hotellis kaheses toas koos hommikusöögiga, buss, giid. (+ teatripilet ca 320 € kuni 1.12)

Leedu suurim käsitöölaat VILNIUSES. C. Gounodi ooper FAUST

Hinnas 2 ööd majutust hotellis City Gate ***kaheses toas koos hommikusöögiga, buss, lõuna, giid. (+ teatripilet 37 € kuni 15.12)

1280 €

ca 1495 €

265 €

NAPOLI. San Carlo teatris A. Ponchielli ooper „LA GIOCONDA“. 8 vaba!

Solistid: Liana Haroutounian või Anna Netrebko, Yulia Matochkina, jt. (+ teatripilet 137 € kuni 1.12)

RIIA. G. Verdi ooper „AIDA“ ja ballett „ILUSAL SINISEL DOONAUL“

Hinnas majutus ****hotellis kaheses toas koos hommikusöögiga, buss, linnaekskursioon. (+ teatripilet 50/55 €)

Käsitöölaat Riias. G. Puccini ooper „TURANDOT“.

Hinnas majutus ****hotellis kaheses toas koos hommikusöögiga, buss, laadapilet. (+ teatripilet 50 € kuni 08.01)

195 € 215 €

Jälgi reklaami: comtour.ee

November 2023 | SEENIOR

REKLAAM 29

30 SUUTERVIS

SEENIOR | November 2023

Proteesihüvitis ja -tööd Proteesihüvitis on kolmeks aastaks 260 eurot.

Proteesihüvitise puhul oluline info: Soodustuse summa arvestatakse alati raviarvelt maha kohe hambaarsti juures maksmise hetkel. Inimene ei pea ise täitma ega esitama tervisekassale ega arstile ühtegi avaldust või muud dokumenti.

Pensionäridel ja osalise või puuduva töövõimega inimestel on kõige kasulikum külastada hambaarsti, kellel on leping nii proteeside hüvitamiseks (260 eurot kolmeks aastaks) kui ka täiskasvanute hambaraviks (täiendavalt 85 eurot kalendriaastas). Täiskasvanute hambaravihüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele.

Proteesihüvitist on õigus saada: pensionäridel, kellel on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetus- või vanaduspension; osalise või puuduva töövõimega inimestel; üle 63-aastastel inimestel.

Pane tähele: Hüvitisest kasutamata jäänud osa järgmisse perioodi edasi ei kandu. Kui kindlustatu ei tea täpselt, kui kaua eelmiste proteeside valmistamisest möödas on, soovitame seda täpsustada proteeside valmistajalt või uurida tervisekassast enne hambaarsti juurde minemist. Seda saab kontrollida ka riigiportaali www.eesti.ee teenuse „Hambaravi- ja proteesiteenuste info“ kaudu või saates allkirjastatud küsimuse tervisekassasse postiga, e-postiga või külastades klienditeenindusi.

Lisainfo tervisekassa klienditelefonilt (+372) 669 6630, saates allkirjastades küsimuse info@tervisekassa.ee või riigiportaalist www.eesti.ee teenuse „Hambaravi- ja proteesihüvitise info“ kaudu.

Eakate suutervis Eakatel inimestel võivad esineda mitmesugused suu ja hammaste tervisega seotud probleemid, kuna vananemisprotsess mõjutab kogu keha. Õnneks on ka ravivõimalused üha paremad.

TOIMETAS: EVE KALLASTE FOTO: SHUTTERSTOCK

Eakate inimeste hambaravi tähtsus on võrreldes eelmise sajandiga tohutult kasvanud, sest ka üle 65-aastaste ini­ meste osakaal kerkib pidevalt.

Hamba­ravi võimalused ja kva­ liteet arenevad hoogsalt ning hambutus on meil üha vähem probleemiks. Uuringud näita­ vad, et umbes pooltel 55-aas­ tastest ja ­vanematest inimestest on 32 hambast suus veel kesk­ miselt 23.

On asju, mida vanurid peak­ sid oma suutervise juures eriti jälgima, kuna erinevalt noortest mõjutavad teatud tegurid vane­ mate inimeste suutervist ja selle kaudu ka üldtervist.

Milles suuprobleemid enamasti seisnevad?

Suukuivus on eakate puhul üld­ levinud probleem, kuna sülje­ näärmete talitlus on vähenenud.

Tihti on see seotud kas teiste haiguste või ravimitega (anti­ histamiinid, valuvaigistid jmt), kuid põhjus võib peituda ka ebatäpselt sobivas partsiaal- või totaalsillas. Kui inimene laseb suukuivusel jätkuda, suureneb selle tõttu suubakterite hulk, te­ kib hulgaliselt kattu ning kaa­ ries ägeneb. Põhjus on asjaolus,

et sülg toimib suu loomuliku „lo­ putajana“, takistades bakterite arengut.

Sülje vähesuse tagajärjel võivad välja areneda ka mit­ med periodontaalhaigused, mistõttu võib sülje eritumiskii­ rust lasta määrata hambaars­ til või suuhügienistil vastavate süljetestide abil. Sülje eritumi­ sele aitavad kaasa ka spetsiaal­ sed tooted. Näiteks on võimalik kasutada kunstlikku süljeasen­ dusvedelikku, suuloputus­ vedelikke ning suud niisutavaid vedelikke. Ka sidrunimahlatil­ gad aitavad süljenäärmete tööd ergutada, kuid nende pikema­ ajaline tarvitamine võib suure happelisuse tõttu hambavaapa liigselt nõrgendada.

Hammaste kulumine ja kiire plekiliseks muutumine on eakatel samuti suureks probleemiks, sest selle tõt­ tu kaotavad hambad oma es­ teetilise välimuse. Olenevalt hambaluu tugevusest (ning mõningal määral ka eluvii­ sidest) võivad hambad kuni poole pikkuseni ära kulu­ da, mille tõttu vajub suu sis­ se, andes inimesele reaalsest vanema välimuse. Koos emai­ li kulumisega muutuvad ham­

bad ka kiiremini plekiliseks ja paljastub kollakas dentiin, mil­ le tõttu paistavad hambad tu­ medamad. Sellega seoses võib tekkida ka hammaste ülitund­ likkus ja ebamugavustunne.

Hambakaaries on eakatel enamasti levinud just hamba­ kaeltel, kuna vananemisega seoses igemepiir taandub ja paljastuvad hambakaelad, mil­ lel kaitsva emaili kiht on õhem (või puudub). Emaili puudumi­ se tõttu pääseb kaaries lihtsa­ mini hambaluu ja juurekanalite kallale, mistõttu vanurid pea­ vad eriti hoolsalt hamba- ning igemepiiri puhastama. Vanane­ des võivad ka vanemad hamba­ täidised kuluda või praguneda ning kaariest hambapulbile ligi lasta. Kõige selle tagajärjeks on halvimal juhul hammaste kao­ tus.

Igemehaigused (periodontaalhaigused) on eakate hambutuse peamine põhjus.

Bakterite tekitatud toksiinid hai­ gestavad ja ärritavad igemeid ning aastate jooksul hambaid toetav alveolaarluu taandub.

Ravimata jätmisel viib see para­ tamatult hammaste kaotusele.

Vanur on sellele vastuvõtlikum ka siis, kui lisaks kehvale suu­ hügieenile kaasneb suitseta­ mine ja ühekülgne toitumine.

Igemehaiguste varajaseks avas­ tamiseks tuleb kindlasti käia re­ gulaarsetel ülevaatustel.

Maitsmismeele muutumine või kaotus on vananemise­ ga loomulikult kaasnev nähtus.

Ometi võib see kaasneda ka mõne haigusega. Ebatäpselt val­ mistatud sild võib samuti maits­ mismeelt muuta ja sellest tuleks oma hambaarsti varakult teavi­ tada.

Probleemid proteesidega. Enamasti istuvad proteesid, kui nendega on juba harjutud, täna­päeval inimestel suus päris hästi. Kuid mõnedel proteeside kandjatel on siiski nii emotsio­ naalseid kui ka füüsilisi prob­ leeme – näiteks võib probleeme olla söömisel, sest suhu on tekki­ nud valulikud haavandid.

Sageli küsitakse, kuidas oleks kõige lihtsam uute proteesidega harjuda. Nagu iga võõrkehaga, võivad proteesid suus tundu­ da väga ebamugavad – võib suureneda süljeeritus ja tekki­ da kõnetakistus. Vältida tuleks igasugust ülemäärast pingutust ja suuri toidutükke ning kuumi roogi, kuni suu pole proteeside­ ga harjunud.

Erinevalt hammastest tuleks proteese puhastada pärast iga söögikorda – kõige parem on need suust eemaldada ja lopu­ tada nii proteese kui ka suud. Ära ei tohiks unustada säilinud loomulike hammaste pesemist.

Aastatega võivad igemed vei­ di kokku tõmbuda ja proteesid hakkavad loksuma. See võib kaasneda ka kehakaalu vähe­ nemisega. Sõltuvalt olukorrast võib osutuda vajalikuks kas pro­ teeside kohandamine või uute valmistamine.

Suuõõne tervise jälgimiseks on olulised regulaarsed kont­ rollid hambaarsti juures, hea suuhügieeni säilitamine, tasa­ kaalustatud toitumine ja tervis­ likud eluviisid. Eriti oluline on õigeaegselt pöörduda hamba­ ravispetsialisti poole, et suuprob­ leemid juba varases staadiumis lahendada ja tõsisemaid tervise­ probleeme ennetada.

Allikas: hambaarst.ee

Mis on proteesimine?

Proteesimisel asendatakse hammas/hambad või selle osa hambalaboris valmistatud konstruktsiooniga.

Proteeside alla kuuluvad: suust mitte-eemaldatavad proteesid; suust eemaldatavad proteesid; laminaadid; kroonid; inlay'd, onlay’d – panused; sillad; implantaatide kroonid ja sillad; tiftköntpanused; tiftköntpanusel kroonid.

Suust eemaldatavad proteesid: plastproteesid (proteesikeha on limaskesta imiteerivast plastist); büügelproteesid (proteesikeha on valumetallist ja hambaid toetavad osad limaskesta imiteerivast plastist); kombineeritud protees (kroonid koos lukkudega proteesiga).

Väga oluline on pärast proteeside paigaldamist ka hilisem suuhügieen ja järelkontroll. Selle käigus määratud ajavahemike järel kontrollitakse ja reguleeritakse klambreid, muid kinnitusi, puhastatakse protees hambakivist, vajadusel täiendatakse proteesi põhiosa ehk baasist lisamassiga vastavalt sellele, kuidas on vahepeal muutunud lõualuu.

Allikas: kosehambaravi.ee

Mõned levinumad eakate suuprobleemid: Hambakaotus: Vanusega võib halvenenud suuhügieen, haigused või muud tegurid põhjustada hammaste kaotust, mis omakorda võib mõjutada närimisfunktsiooni ja toitumist.

Hambahaigused: Parodontiit (igeme- ja luukoe põletik) on vanemate inimeste seas levinud. See võib viia igemeprobleemide, hammaste liikuvuse ja hammaste kaotuseni.

Kuiv suu (kserostoomia): Paljudel vanematel inimestel on probleeme süljeeritusega, mis võib olla põhjustatud ravimitest, haigustest või vanusega seotud muutustest. Kuiv suu võib suurendada hammaste lagunemise riski.

Halitoos (halb hingeõhk): Suuõõnes võivad koguneda bakterid, mis põhjustavad halba hingeõhku. Kuiv suu võib samuti halitoosi süvendada.

Liikuvate proteeside probleemid: Paljud eakad kasutavad proteese, mis võivad põhjustada ebamugavusi, hõõrumist või valu. Lisaks võib proteeside ebapiisav hooldus viia suuhügieeni probleemideni.

Suuprobleemide mõju toitumisele: Hammaste kaotus või valulikud suuprobleemid võivad mõjutada toiduvalikut ja seedimist, mis omakorda võib mõjutada eakate toitumist ja üldist tervist.

Pahaloomulised kasvajad: Vanemaealiste seas võib mõnikord esineda suuõõnevähki, eriti neil, kes suitsetavad.

REKLAAM 31

November 2023 | SEENIOR

ŠVEITSI LOODUSTOOTED

TERVEKS JA AKTIIVSEKS ELUKS! Väekad taimeekstraktid ning kogemus aastast 1954.

Liigestele ja lihastele

Toidulisandid aktiivseks eluks

Kadakakreem lihas- ja liigesvaludele

Oomega-3 seleeniga

Eeterlike õlide ja taimeekstraktidega kreem aitab lihase-, liigese- ja seljavalu vastu. Parandab verevarustust, soojendab, põletikuvastane.

Artifit kreem liigesprobleemidele Naatriumglükoosamiin- ja kondroitiinsulfaadi, eeterlike dide ja ravimtaimede ekstraktidega kreem liigeseprobleemide ennetamiseks ja leevendamiseks. Põletikuvastane, toetab kõhreid ja sidekude.

Osarten kapslid kõhredele ja liigestele Bambusevõrsete ja rohelise rannakarbi ekstraktiga kapslid liigese elastsuse säilitamiseks ja kõhrede kulumise ennetamiseks.

Artifit pulber liigestele Säilitab ja uuendab kõhre, parandab sidekoe elastsust ja liigeste liikuvust, säilitab liigesevedelikku ja aitab seda juurde moodustada, põletikuvastane (reuma) ning vähendab valusid degenereeruvatel liigestel.

Vitamiinide, mineraalide, kondroitiinsulfaadi, glükoosamiini ja želatiiniga.

Jalapalsam väsinud jalgadele ja veenilaienditele Väärtuslike taimeekstraktidega palsam värskendab ja stimuleerib väsinud jalgu ja jalalabasid, parandab vereringet, lõdvestab lihaseid ning võitleb veenilaiendite vastu.

Telli mugavalt e-poest www.nahrin.ee, helista tel 618 0733 või tule esinduspoodi Roosikrantsi 17, Tallinn E–R 9–17

Kontrollitud puhta kalaõli ning seleeni ja mikrovetikatega kompleks toetab südame-veresoonkonna tööd, on põletikuvastane, tugevdab immuunsust ja annab elujõudu.

Luteiin silmadele Luteiini, C- ja E-vitamiini, tsingi ja vasega kapslid aitavad ennetada silmanägemise kaotust, kaitsevad kollatähni eest ja vähendavad silmakae tekkeriski.

Artišoki jook seedimisele Artišoki, piparmündi ja apteegitilli ekstraktiga jook seedimise parandamiseks, maksa puhastamiseks ja üldise enesetunde parandamiseks.

Hõlmikpuu (ginkgo) ja Siberi ženšenni kapslid keskendumisvõimele ja mälule Hõlmikpuu ehk ginkgo ja ženšenni ekstrakt suurendab keskendumisvõimet ja parandab mälu võimekust ning aitab ennetada väsimust. Vitamiinid B1, B2 ja niatsiin aitavad normaliseerida energia ainevahetust ja toetada närvisüsteemi funktsioone.

Fortiven kapslid veenilaienditele Fortiven normaliseerib veenide seisukorda, leevendab varikoossete veenilaiendite tekitatud valusündroomi ning on tugeva profülaktilise toimega. NB! Mitte kasutada koos verevedeldajatega.

32 REKLAAM

SEENIOR | November 2023