Seenior (märts 2024)

SELLES NUMBRIS: Külas Gunta Randlal Näpud mulda! Säästunipid Liigesed liikuma!

80-aastane Gunta Randla: amet ja armastus sidusid mind Eestiga

„Ja sealt teeristist piimapuki juurest keerad paremale. Meil on vastu kevadet natuke porine, aga küll sa oma autoga läbi saad, tulen igaks juhuks vastu ka...“ Mõni minut hiljem näengi Guntat sügavate roobaste kõrval põlluveerel ootamas.

Gunta tuleb autosse ja räägib, et need Kose valla Sõmeru küla piimapukid on tema jaoks väga tähtsad. Just nende kõrval saab ta teinekord omakandi rahvaga kokku. „Mulle meeldib, et me siin ikka suhtleme, isegi jalutamas käime üheskoos – kui tuju ongi paha, siis looduses olemine aitab alati ja eks inimene ikka vajab teisi inimesi enda kõrvale. Talurahvas viib meie kandis üksteisele väikeseid kingitusi ka. Jõulude ajal käisid siin päkapikud ja kui lihavõtted tulevad, peaks jälle midagi tegema, ning jaanipäeva paiku käib lätlane, sest see ma ju olen, ikka talust tallu, lilled süles.“

Mõmmi ja tema sõprade, Leopoldi, Äpu ja paljude teiste lastelavastuste nukkude looja Gunta Randla on Lätis sündinud, aga nooruses tõi uudishimu ta Tallinna. Siin käis ta kõrgkoolis, siin armus ühte ilusasse Eesti noormehesse ja nii temast peaaegu eestlane saigi. „Omadele võõras, võõrastele oma,“ ütleb tuntud lavastuskunstnik enda kohta.

Gunta on hoogu täis. Räägib sellest, kui vahvalt tegusad ollakse Kose kultuurimajas, raamatukogus ja päevakeskuses, et linnas elades poleks ta pooltki nii kultuurne kui siin, kus tehakse igasugu põnevaid väljasõite. Ja et tal käib Maaleht. Selle saab kätte Oti talu juurest, kus on küla postkastid.

Gunta juhatab mu mööda taluhoovi kitsukest jalgrada elumajja ja seejärel läbi madala laega hubase köögi tumepunase vanaaegse sametmööbliga külalistetuppa, otse õrna serviisiga kaetud lauakese äärde. Koogiruute on kahte sorti: õhulised heledad ja tummilt šokolaadised. Igas kaadris, mis mu silmadele avaneb, on tunda kunstnikukätt. „Ma olen siia natukenegi proovinud luua seda tunnet, mida lapsepõlves igatsesin, sest meil ei olnud ju toona mitte midagi. Tõin taaskasutatud mõisamööbli siia talumajja, sest uhkemat kohta pole mul nende toolide ja sel­

le kollast värvi vanatädi lambikupli jaoks võtta ka.“

Riia äärelinnas

Uurin, mida 1943. aastal sündinud Gunta Lätis elamise ajast kõige eredamalt mäletab. Ta ütleb, et vanaema juures kasvamist. Miks vanaema? „Aga sellepärast, et minu isa kutsuti Saksa armeesse 1944. aastal viimase mobilisatsiooniga ja tagasi ta ei tulnudki. Ema ootas teda kolm aastat ja võttis siis meheks isa sõbra, kes tuli sõjast tagasi. Nii tekkis neile uus pere ja isapoolne vanaema võttis mind kasvatada.“

„Minu äärelinnalapsepõlv oli küll vaene, aga ilus.”

Gunta lapsepõlvekodu oli mõnusas Riia äärelinnas. Pārdaugavas olid suured laiad liivased tänavad, väikesed närud majad suurte metsikute aedade rüpes, tarad ümber. „Meie kodu juures oli juba linna piir, kus põllud ja mõisamaad. Kasvasin ühtaegu nii suures, kasimatus ja vaeses linnas kui ka ilusa looduse keskel.“ Kuni 14. eluaastani elas Gunta vanaema juures, kodu lähedal oli väike armas keskus, kus asus uhke

turuhoone ja Eesti Seltsi maja. „Minu äärelinna­lapsepõlv oli küll vaene, aga ilus. Kasvasin üles mitme korteriga puumajas, meie kandi seitsmeklassiline kool asus kenas kiriku pastoraadis ja kui Riia linna tarbekunstikooli läksin, selgus, et see asub kõrgete lagedega kortermajas, kus meie päralt oli viis avarat tuba. Üks selline tuba oli minu eriala ehk nahkehistöö jaoks. Mõtlesin alati, kuidas oleks elada sellises majas, kus on kõrged laed, avarad aknad ühel ja teisel pool ning muidugi köök ja veega WC. Ja mingeid Lenini pilte polnud kusagil.“

Selleks, et Riia tarbekunstikooli saada, oli vaja sõita üle jõe kesklinna ja see oli suur ettevõtmine. Uude kooli minnes oli Gunta 14–15 ja tundis, et on nii iseseisev – nüüd saab ta hariduse ja ameti. „Sõitsin kooli terve tunni ja siis kesklinnast tagasi ning kui oli vaja sportvõimlemise või võistlustantsu trenni minna, siis veel kord linna ja tagasi. Paar kilomeetrit tuli alati jalgsi ka käia ja suurte lehtpuudega ääristatud Liepāja tänava historitsistlik arhitektuur tekitas mus suurt austust. Olen ilusaid hooneid alati imetlenud, näiteks Tondi kasarmud meeldivad mulle väga. Need Riia kunstikooli viis aastat olid väga mõnusad.“ Gunta tõstab mulle šokolaadikoogi lähemale, lonk­

sab aknast kevadpäikese kulgemist kiigates kohvi ja teatab, et edasi enam nii mõnus polnud, sest tema kooli tüdrukud suunati pärast lõpetamist kusagile kotivabrikusse tööle ja see oli suur pettumus. Eesti lastelavastused oleks terveid põlvkondi lõbustanud ja harinud nukkudest ilma jäänud, kui Guntale oleks kotivabrik veidikenegi sobinud. Ei meeldinud see töö talle aga teps mitte ja kümne kuu pärast ta koos sõbranna Inarāga peaaegu et põgenes Tallinna. „Olime 19­aastased lätlannad, kes tegid koolist poppi ja hakkasid vastu ööd Saulkrastist, kus oli Inarā pere suvila, Tallinna poole hääletama. Päris planeerimatult me siiski ei läinud, teadsime, et Tallinnas on käimas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi sisseastumiseksamid.“ Raha tüdrukutel muidugi polnud, aga üks veoauto viis nad lahkelt Pärnusse ja sealsamas kabiinis said neiud ka öö ära magada. Järgmise päeva õhtupoolikul jõudsid tüdrukud juba Tallinna Kaubamaja ette. „Kaks

nädalat käisime ettevalmistuskursustel ja saimegi sisse! Kuna tegemist oli nahakunsti erialaga, polnud taas koolis mingit nõukogulikku temaatikat. Elama sattusime minu jaoks nii imelisse Tallinna vanalinna, kus ühes Pühavaimu tänava luksuslikus korteris asus meie ühiselamu. Ning kohe hakkasin ka Ants Taela juures peotantsu tegema.“ Jah, aga Guntast sai ju ometigi tele ­ ja teatrikunstnik, mitte nahakunstnik. „Tõesti, nahakunsti õppimine muutus minu jaoks varsti igavaks, sest pidime koolis nullist tegema taas seda, mida olin Riias juba korra õppinud.“ Poole aasta pärast läkski ta kooli rääkima, et tal on nii igav, ehk saaks eriala vahetada. Ja saigi. Gunta õnneks maksis Riia nahavabrik talle stipendiumi edasi ka siis, kui Gunta juba maali ja teatridekoratsiooni erialale liikus. „Tundsin kergendust, et nahanülgimisest lahti sain, ja lõpuks sattusin ka päris eestikeelsesse keskkonda.“

„Küll see Tiit oli üks ilus Eesti mees!”

Eestist leitud armastus Gunta teadis seda ütlust küll, et 22 on viimane taks. „Tegelesin õppimise ja peotantsuga, lippasin mööda vanalinna sillutist trenni ning kooli vahet ja poissi mul ikka veel polnud, ehkki see 22 oli kukkumas. Tundus, et kui nüüd ka endale noormeest ei leia, on küll pahasti. Eesti keel oli mul juba selline, et sain täitsa suhelda, aga päris kõigest veel aru ei saanud. Oskasin näiteks bussis küsida, et vabandust, kas te väljute järgmises peatuses, aga kui mulle vastati, et mis see sinu asi on,

siis ma ei pruukinud mõista. Aga Tiiduga läks nii, et me ei rääkinud omavahel vene keeles ainsatki sõna.“

Gunta Lukstina ja Tiit Randla kohtusid, kui Gunta oli koolis teisel kursusel ning ehkki mõlemad elasid Tallinnas, põrkusid noored hoopis mujal. „Sattusin Valgehobusemäele suusatama ja neid kenasid poisse oli seal ikka igas suunas liuglemas. Mina olin suuskadel eriti niru ja kukkusin ühe väikese purde juures vette. Ja muidugi olid püksid märjad. Esimene poiss, kes seal lähedal oli, tuli minuga katlaruumi pükse kuivatama. Küll see Tiit oli üks ilus Eesti mees! Ja sugugi mitte selline meelitaja nagu Läti noormehed, kes teevad ilusaid sõnu, aga pärast ikka maha jätavad. Ja siis hakkaski Tiit mul seal Pühavaimu tänaval ühikas külas käima, polnud meil ju mingit komandanti ega uste lukustamist! Magasime muidugi raudvoodites ja söögiks olid vaid praekartulid, aga olime õnnelikud.“

Päris kindlaks kujunes noorte suhe järgmisel suvel, kui Gunta pidi ühe tööotsaga minema Kesk­Aasiasse sõitvasse loomavagunisse loomi söötma. „Tiit veel lehvitas mulle rõõmsasti jaamast, et saab pruudist lahti. Kühveldasime Ülemiste jaamas kaks päeva loomadele toitu ja kui teisel päeval tuli uus koorem kaeraga, ronisin sinna otsa, libisesin ja murdsin jala – töötrauma! Kesk­Aasia asemel sõitsin EMO­sse ja sealt, värske kips jala ümber, võtsin takso ning läksin Tiidu ukse taha. Ta hoolitses minu eest ja mulle Tiidu eestlaslik rahulik loomus väga meeldis. Tundsin, et teda võib usaldada, ja olimegi paar valmis. Üldiselt on ta mul selline vaikija. Lapsedki on samasugused välja

TEKST JA FOTOD: EVE KALLASTE

„Omadele võõras, võõrastele oma,“ ütleb tuntud lavastuskunstnik enda kohta.

„Ma olen siia natukenegi proovinud luua seda tunnet, mida lapsepõlves igatsesin."

kukkunud. Mina siis pean kõigi eest rääkima.“

Gunta ja Tiidu kolm last on juba suured inimesed, kõik kenasti kõrgharitud. „Mul on nii hea meel, et meil on palju lapsi ja lapselapsi, nii tore, kui nad külla tulevad. Räägime ja mängime ning eks see käib tänapäeva juurde, et iga natukese aja tagant ollakse ka ninapidi telefonis.“ Gunta võtab mõne hetke mõtlemiseks ja ütleb, et vanaemana on ta ilmselt hoolivam, kui ta emana olla oskas. „Kui minu lapsed sündisid, õpetati väga rangelt, et lapsi peab kella pealt toitma, neid ei tohi sülle võtta ega silitada. Arvasin, et nii on õige, ega julgenudki õrn olla. Kahetsen seda väga­väga. Ja ma

olin liiga palju tööl, pole enda ega laste pärast kunagi isegi sinist lehte võtnud. Ka nädalavahetustel pühendusin otse­eetri saadetele ja eks Tiit oli siis lastega kodus. Väikeste laste ema ei pea ennast tingimata kõigest väest tööl tõestama, nagu mina seda tegin. Tahan loota, et oskan nüüd paremini perele olemas olla, kui mind vähegi vaja on.“

Gunta nuku- ja maalimaailm

Guntaga rääkides ei saa tema kujundatud lavastusest ja tema väljamõeldud nukkudest üle ega ümber. „Olin kolme­ või neljaaastane, kui ema mind esimest korda nukuteatrisse viis, mäletan isegi seda etendust täit­

Eriti on Guntale hinge jäänud Äpu, kes saabus tema pere juurde täiesti juhuslikult. „Nimelt kingiti meile Zaporožets ja see „maanteemuhk“ oli tore küll, aga auto helesinine värv mulle ei meeldinud. Värvisin ta kollaseks, tegin lakke lõbusad lilled ja siis mõtlesin, et minu väikestele tüdrukutele sobiks siia autosse üks mõnus kollane nukk ka. Ja tegingi ühe käepärastest vahenditest. Esimene Äpu nii väga ilus ei olnud, aga ometi tuli ühel hetkel mõte, et ta võiks üheks

„Kevadet ma ootan. Küll ta tuleb, kus ta pääseb, linnud juba laulavad, et sitsikleit ja sitsikleit.”

„Kõige suurema sõbra“ tegelaseks saada ning Heino Seljamaa mängis väikese Äpu niisuguseks õrnaks ja hellaks.

„Onu Tik­Taki seiklusi“ oli samuti hästi vahva teha. Seal oli üks suur trummel, mida sai keerutada, ja joonistasin siis sinna maastiku peale, et jalgratta sõitmist imiteerida. Eks need

efektid olid sellised algelised. Ja „Väikeses nõias“ oli üks päris eesel, kes mul stuudios põrandariide täis sittus. Ega tema süüdi olnud, et tal kusagile oma hädaga minna polnud.“

Veel meenub Guntale ta enda sõnul natuke pikk ja igav lastelavastus „Kadekops“, mille pehmed tegelased olid kui laste iseloomujooned. „Kes olid kadedad, kes kokkuhoidlikud, kellele meeldis valetada, igasuguseid oli. Panin need nukud ühel Praha teatridekoratsioonide triennaalil kõigile vaatamiseks välja ja mida ma nägin kolm aastat hiljem sellestsamast televiisorist siin – BBC sarja Tweenie­põngerjad on täpselt minu nukkude koopiad! Ma vaatasin, et ei või olla! Jah, nii võib ka juhtuda.“

Mis Guntat natuke kurvaks teeb, on see, et ETV nukutuba tegutses 16 aastat, aga praegu nendel nukkudel enam kodu pole – on siin ja seal niisama hunnikus. Teatrikunstnik paneb kohvitassi käest, võtab mu sappa ja kõnnime ükshaaval läbi hoovil asuvad õdusad kõrvalhooned, kus saab soojemate ilmadega tööd teha ning kus Gunta mõnda oma hästi tuntud nukkudest hoiustab. Inimsuuruses tegelased on tõesti otsekui lastelavastuse võttepäevast pausi tegemas, et naise juurde puhkama tulla.

Elumajja naastes ei lase nukkudest, maaelust, Heljo Männi raamatute illustreerimisest ja kodutalu ümbritsevast maastikust rääkiv Gunta mind köögist kaugemale. Ta paneb pannile lihaga täidetud pannkoogid, elekter läheb vahepeal ära ja sa ilusti. Pärast tohtisid lapsed neid nukke vaadata ja katsuda. Oi, küll need olid kõvad ja mehaanikat täis, polnud üldse sellised pehmed ega soojad, nagu lootsin. Ja vat enda nukud olen proovinud pehmed teha. Et oleks mõnus vaadata, katsuda, nätsutada, kallistada.“

siis tuleb jälle tagasi, ümaralt punnis pannkoogid saavad kuumaks ja maitsevad jumalikult. Vaatan, kuidas igapäevane ümbrus on Gunta pastellmaalidel lummavaks vaikeluks jäädvustatud, aga ta ise on tagasihoidlik. „Tead, igaüks, kes midagi teeb, on tänapäeval kohe kunstnik. Olen enda maalide kohta ka mõelnud, et kas see tegelikult ikka üldse on mingi kunst? Need on rohkem nagu lõuendile kantud Sõmeru küla meeleolud. Võib ­ olla ma joonistan selle külaolustiku ka natuke ilusamaks, kui ta on, aga miks mitte.

Ma väga naudin nende piltide tegemist. Ja kevadet ma ootan. Küll ta tuleb, kus ta pääseb, linnud juba laulavad, et sitsikleit ja sitsikleit.“

Mööda külavaheteed lahkuma keerates vaatan tagasi Gunta ja Tiidu kodutalu poole ning minu silmis muutuvad hoovis asuvad väikesed majad ja eesõues kalossides seisev Gunta justkui veel üheks pastellmaaliks – niisuguseks, mille eesplaanil on imelise elujõuga lätlanna keset kevadist Eesti külamaastikku ja tema pilk ütleb selgelt: see siin on minu kodu.

ETV nukutuba tegutses 16 aastat, aga praegu nendel nukkudel enam kodu pole.

Gunta kodu kõrvalhoone on juba lihavõttemeeleolus.

Invaabivahendid hõlbustavad igapäevaelu

Invaabivahendid on ühed suuremad igapäevaelu abimehed siis, kui enda lihased ja liigesed enam kõigega hästi hakkama ei saa. Parimate abivahendite ja invanippide kohta annavad nõu Invaru turundus- ja kommunikatsioonijuht Kadi

Arras ning ettevõtte ITAK abivahendispetsialist ja füsioterapeut Kelly Meesak

TOIMETAS: LIISBET ESTRA FOTO: PEXELS

Kõige nõutumad ja kasulikumad invaabitooted Meesaku kogemusel sõltub invaabivahendite nõudlus otseselt hooajast – mida soojemad on ilmad, seda enam liigutakse väljas ja suureneb liikumisabivahendite vajadus. Praegu on eriti populaarsed rulaatorid, elektrilised ratastoolid ja invaskuutrid, ent regulaarselt on tarvis ka ratastoole, ortoose ja inkotooteid.

Invaru abivahendikeskusesse pöördutakse kõige enam uriinipidamatusega seotud toodete soetamise pärast. Abivahenditest on aga sealgi suur nõudlus ratastoolide, ent ka tualeti abivahendite, tugiraamide ning põetusvahendite järele. See, millised abivahendid on kõige kasulikumad, sõltub konkreetse inimese vajadustest.

Abivahend, mis aitab inimest raskes olukorras, on tema jaoks kõige kasulikum.

Kuidas leida see õige abivahend?

Abivahendite valik on väga lai ja konkreetse toote valik sõltub nii inimese tervislikust seisundist kui ka kasutuskeskkonnast. Vahel võib parima lahenduse leidmiseks tarvis olla ka mitme abivahendi katsetamist.

Invaabivahendit valides tuleks esiteks läbi mõelda, kus ja kuidas on vaja toodet kasutada.

Siin võib olla abiks nii arst, pereõde kui ka abivahendikeskuse konsultant, kellega koos saab igapäevased toimetused ja liikumisteekonnad läbi arutada ning sobivaima lahenduse leida. Igapäevatoimetusi lihtsustavad vahendid on abivahendikeskustes kohapeal olemas ja neid saab ise järele proovida. Üldiselt on inimeste esimesed abimehed lihtsamad liikumisabi­

vahendid, näiteks jalutuskepid, kargud, rulaatorid. Kui tekivad tasakaalu­ või liikumishäired, võivad hiljem ka muud funktsioonid häiruda ning tekkida vajadus juba ratastooli, potitooli või funktsionaalvoodi järele.

Millest lähtuda invaabivahendeid valides?

Nii endale kui ka oma lähedasele abivahendeid valides tuleks

lähtuda vahendi vajadusest ja kasutuseesmärgist. Kuna invaabivahendeid valides on oluline, et inimene enne toote ostmist või laenutamist seda proovida saaks, tuleb võimalusel abivahendeid pakkuvat ettevõtet külastada koos tulevase kasutajaga.

Igapäevaselt otsivad kümned inimesed endale või enda lähedastele igapäevaelu hõlbustavaid abivahendeid, ent seejuures ei pruugi inimesed sageli isegi teada, milliseid abivahendeid on olemas ning mida parasjagu tarvis oleks. Sageli juhtub ka nii, et soovitakse ühte kindlat abivahendit üürida, ent nõustamise käigus selgub, et tegelikult sobib kasutajale paremini mõni muu toode või on vaja lausa mitut erinevat. Isegi kui ostja esialgu kindlalt ei tea, mida ta täpselt soovib või vajab, oskavad pädevad klienditeenindajad jagada kasulikke soovitusi ning julgustavad ja õpetavad abivahendeid ka korrektselt kasutama. Seetõttu tasub invaabivahendite keskustes töötavaid klienditeenindajaid usaldada ja julgesti nende poole pöörduda – ise ei pruugi alati kõige parema lahenduseni jõuda. Igapäevaelu lihtsustavad abimehed

Nii abivajajad kui ka nende lähedased otsivad igapäevaselt abivahendikeskustest nõu, kuidas koduseid toiminguid lihtsamini korda saata. Parimad abimehed köögis on näiteks kerged ja rasked söögiriistad, mis lihtsustavad

Abivahendeid ei pea alati välja ostma

Nii ITAK-is kui ka Invarus on võimalik abivahendeid lisaks ostmisele ka üürida. Üürimine on ostule hea alternatiiv, sest kui abivahendi vajadus kaob või toode inimesele tegelikult ei sobi, on võimalik see lihtsasti tagastada.

söömist nende jaoks, kelle käte jõud on raugenud või kelle käed värisevad. Ka kõrgendatud servaga taldrik või kauss on sel juhul hea abimees, sest on sobilik ühe käega kasutamiseks. See on eriti kasulik näiteks pärast insulti, sest selliselt taldrikult või kausilt ei lähe toit söömisel kergesti üle ääre ning seda on mugav kasutada nii abivajajal kui ka teda toitval abistajal. Kasulik on ka kahe soonega purgiavaja, mis aitab vähendada koormust liigestele ja kasutatavat lihasjõudu – kaane avamiseks lükatakse purk soonde, selle kaas lukustub ja avaneb lihtsalt purki keerates.

Riietumist lihtsustab kindlasti soki ja suka jalgatõmbaja, sest sellega pole vaja end palju ette painutada. See abimees sobib vähese liigesliikuvusega kasutajale, sest väldib liigset painutust puusaliigesest ja vä­

Igapäevaelu lihtsustav invaabivahend –seljapesusvamm.

hendab kukkumisohtu tegevuse käigus. Kasutamiseks tuleb sokk või sukk abivahendi otsa asetada ja siis abivahendi abil see jalga tõmmata.

Särgi­ ja mantlinööbid aitab kinni käepideme ning silmusega nööpija, mida on võimalik kasutada ühe käega. Nööpija on pikem metalse painduva aasaga abivahend, mille kasutamine on lihtne. Aasaga otsik tuleb suunata läbi nööpaugu ja haarata nööp läbi aasa, seejärel saab lihtsasti nööbi august läbi tõmmata.

Populaarsed on ka haaramistangid ehk haaratsid, mis aitavad saada kätte maas või kõrgel olevaid esemeid, juhul kui liigutused on raskendatud. Haarats on abiks kuni 1 kg kaaluvate esemete haaramisel. Esmased abivahendid, mida vannitoas kasutusele võtta, on libisemisvastane

dušimatt või seinale kinnitatav käepide. Hügieenitoimingute lihtsustamiseks ja mugavamaks muutmiseks võib kasutada vannilauda või dušitooli ning operatsioonijärgselt või lihasnõrkuse korral tuleks kasutada WC­s potikõrgendust. Kasulik abimees on ka näiteks pika varrega pesusvamm, mis on tänuväärne abivahend inimesele, kelle käte liikuvus on piiratud. Seljapesusvamm ei ima vett ja on seega kerge ning tasakaalus, isegi märjana.

Pesemistoiminguid, WC­potilt püsti tõusmist ja ka kitsast uksepiidast ilma abivahendita vannituppa liikumist saab muuta oluliselt turvalisemaks ning mugavamaks käetugede abil, mida on võimalik sobivasse kohta kinnitada.

Sise- ja välisruumides liikumist hõlbustavad libisemisvastased sokid, kõrgematest ning

madalamatest uksepakkudest üle saamist aga kaldteed. Lume ja libeda korral aitavad turvaliselt liikuda libisemisvastased tallad, mida on lihtne paigaldada tänu takjapaelale – need sobivad kandmiseks nii talvesaabaste, kummikute kui ka spordijalatsitega.

Oluline on leida võimalused, kuidas ka vanemas eas täisväär­

Hea teada!

tuslikku elu elada ja enda hügieenitoimingutega iseseisvalt hakkama saada. Hirm tasakaalu kaotuse või ebamugavuse ees ei tohiks muuta igapäevatoiminguid keeruliseks ega ebameeldivaks. Seetõttu tasubki vajadusel pöörduda invaabivahendite keskustesse, et spetsialistide abiga oma igapäevaelu taas lihtsaks ja nauditavaks muuta.

Esmakordselt abivahenditega tutvust tegeval inimesel on hea teada ka seda, et abivahendeid on võimalik hankida riikliku soodustusega. Selleks on vaja abivahendikeskusesse tulles esitada nõuetekohane abivahendi tõend ja isikut tõendav dokument.

Alates 1. oktoobrist 2019 jõustus abivahendite määruse muudatus, tänu millele ei pea vanaduspensionieas inimesed uriini imavate abivahendite soodustingimustel soetamiseks enam tõendit esitama.

Kadi Arras

Haarats

Soki jalgatõmbaja

HEA LIIKUMISVÕIME võib kesta kõrge eani

Kui kuuled liigestes kahtlast raginat või tunned vahel valu, tasub lähemalt uurida, ega liigesed ole kuluma hakanud.

TEKST: KRISTINA AMOR TOIMETAS: LIISBET ESTRA

FOTOD: SHUTTERSTOCK, TANEL MEOS

Perearst Džamilja Rustamova sõnul kurdavad selle murega vastuvõtule tulnud inimesed liigesejäikust ja nn stardivalu, liikudes tunnevad paljud liigestes ka kriginat.

„Tuim valu süveneb koormusel, näiteks trepist üles ja eriti just alla minemisel ning kaob rahulikus olekus. Sageli muutub valu ägedamaks päeva teisel poolel,“ kirjeldab ta haiguse iseloomu.

Aegamööda võib haiges liigeses tekkida põletik, misjärel muutuvad hommikune liigesevalu ja ­jäikus veelgi tugevamaks, valu ei vähene ka puhkeolekus ning inimene võib seda tunda isegi öösiti. Haiguse lõpptagajärg on liigese deformatsioon ja jäigastumine. Loetellu võib lisada ka valust ja liikumisraskustest tingitud meeleolulanguse ning igapäevaelust kõrvalejäämise.

Liigesekulumus ehk osteoartroos on sama vana kui inimkond, Eestis vaevab see haigus kümmet protsenti elanikkonnast.

Kuidas liigeseid säästa? Nii nagu paljude haigustega, saab ka osteoartroosi mõningal määral ennetada. Kuigi haiguse tekkimisel mängib oma osa pärilikkus, kujunevad peamiselt põlve­, puusa­ ja lülisambaliigeste probleemid valdavate riskitegurite – ülekaalulisuse, raske füüsilise töö, suure koormuse, samuti D­ ja C­vitamiini vähesuse mõjul välja märkamatult, aastakümnete jooksul.

Reumaõde Kersti Ossaar paneb südamele, et osteoartroosi ennetamisel on oluline liigeste säästmine. Tuleb teha kindlaks riskitegurid, nii et neid oleks võimalik vältida. Tõsiste kaebuste tekkides on muutused liigestes juba pöördumatud. Ossaare sõnul on vaja teadlikult ja suhteliselt kiiresti vähendada ülekaalu, vältida rasket kehalist tööd, loobuda seisvas asendis tööst ning rutiinsetest liigutustest. See kõik vähendab koormust liigestele.

Apteegis on kättesaadavad kõhre toitvad preparaadid, mida võivad aeg­ajalt tarbida ka noored, kuid liigeste tervise huvides on veelgi olulisem mõõdukas elastne liikumine. „Kui liigest liigutada, siis liigesepindade vahel olev kõhr n­ö toitub,“ selgitab reumaõde. Tervisesporti harrastades peavad jalas olema kvaliteetsed spordijalanõud ja tuleks valida pehmemad jooksuteed.

Kuid on veel teisigi väikesi nippe! Reumaõde soovitab väl­

tida talvel paljakäsi käimist. Ja jahedal perioodil aiatöid tehes tasub kummikinnaste alla panna puuvillased kindad. „Kevadel ja sügisel pole hea pesu välja kuivama viia nii, et käed on märjad,“ tuletab ta meelde.

Osteoartroosi ennetamiseks on tarvis ka õigesti toituda. Ossaar soovitab lisada igapäevasesse toidusedelisse kurkumit, ananassi ja ingverit, mis uuringute järgi aitavad hoida liigeseid tervete ja tugevatena. „Süüa tuleb tasakaalustatud toitu, kuid suurendama peab asendamatute rasvhapete tarbimist ja vähendama valgurikaste toitude osakaalu. Lisaks peab toidus olema vajalik kogus mineraalaineid: magneesiumi, kaltsiumi, tsinki ning A­, D­, C­, E­ ja K­vitamiini,“ loetleb doktor Rustamova. Liigesehaigete menüüsse sobivad hästi želatiini sisaldavad toiduained, näiteks tarretis ja kodune sült.

Aeg­ajalt võib teha glükosamiinikuure. Teaduslikud uuringud pole küll suutnud kinnitada, et glükosamiin liigesekõhre toidaks ja taastaks, kuid arstid soovitavad seda ainet sisaldavaid preparaate, lähtudes kliinilisest kogemusest – inimesed kinnitavad, et glükosamiinist on abi. Spetsialistidelt saab abi Reumaõed nõustavad inimesi ka telefoni teel – avatud on reumaliin, kust saab teavet luu­ ja liigesehaiguste ning juba alustatud ravi kohta. Infoliin on lähim abimees juhul, kui inimesel ei ole parasjagu võimalust oma arstilt või õelt nõu küsida.

Ühekordselt soovitab Ossaar liigesevalu leevendamiseks ibumetiini või paratsetamooli. „Põletiku vastu on hea pikem ravikuur, mis kestab 7–10 päeva,“ märgib ta, kuid rõhutab, et valuvaigistite tarbimine mõjub

VIIS SOOVITUST

Kanna oma liigeste eest hoolt.

1. Alusta päeva aeglaselt: hommikune jäikus on tavaline probleem. Anna endale aega ärgata ja tee enne päevase tegevuse alustamist kergeid venitusharjutusi.

2. Võta arvesse oma piire: väldi tegevusi, mis põhjustavad liigset valu või koormust liigestele, ent mõõdukas liikumine on oluline!

3. Piisav vedeliku tarbimine: hüdratatsioon on liigeste tervise jaoks ülioluline. Vedelik aitab hoida kõhre elastsena ja vähendab hõõrdumist liigestes.

4. Kaalujälgimine: liigne kehakaal suurendab liigestele, eriti põlvedele ja puusadele langevat koormust. Tervisliku kehakaalu säilitamine võib aidata leevendada valu ja ennetada liigeste kahjustusi.

5. Vajadusel küsi abi arstilt või õelt. Ära ole liigesehädaga üksi! Helista nõu saamiseks reumaõe infoliinile 641 4418.

ajapikku laastavalt seedetraktile, seega pikalt neid võtta ei tohi.

Kui haigus on juba käes ja muutused liigestes pöördumatud, rakendatakse osteoartroosi raviks lisaks valuvaigistitele veel taastusravi. Kuigi suur abi on tablettravist, mis aitab eelkõige leevendada valu ja põletikku, tuleb liigeste liikuvuse säilitamiseks tegelda ravivõimlemisega.

Doktor Džamilja Rustamova ütleb, et mõnikord saavad patsiendid abi ka steroidhormoonisüstidest, kuid raske ning valuliku puusa­ ja põlveliigeste artroosi korral on palju abi tehisliigeste paigaldamisest.

Mida aga teha, kui liigeste proteesimine pole võimalik ning hakkama tuleb saada iseenda kulunud liigestega? Elukvaliteedi säilitamiseks peab vältima liigeste edasist kulumist. Seda protsessi aitab kontrolli all hoida igapäevane treening. Enne treeningutega alustamist on soovitatav konsulteerida füsioterapeudiga, et leida sobivaim ja tõhusaim liikumisvorm. Liikuda? Jah, retsepti alusel!

„Mina hindan ja kaardistan patsiendi peamised murekohad ning koostan vastavalt tulemustele individuaalse harjutuskava,“ räägib füsioterapeut Leila Ilisson.

Tihtipeale on just füsioterapeudil kõige enam aega, et viia ennast kurssi patsiendi elustiili ja harjumustega ning arvestada kõigi kaebustega. Ilisson toob uue vahendina välja liikumisretsepti, mida füsioterapeudid inimestele väljastavad.

„See on individuaalne või diagnoosipõhine kirjalik liikumissoovitus neile, kelle tervisehäda raviks või vähendaks regulaarne treening. Liikumisretseptis on kirjas treeningvorm, intensiivsus, kestus, sagedus ja soovitused töökohale – ühesõnaga kogu oluline info kompaktselt ühes kohas koos,“ kirjeldab Ilisson liikumisretsepti olemust. Ta tõdeb, et osteoartroosiga inimestele tuleb kasuks igasugune liikumine, kuid peab tundma

„Treeningu katkestamisel kaovad liikumisega saavutatud positiivsed ravitulemused üsna kiiresti.“

Reumaõde Kersti Ossaar

ja tunnetama oma keha. Liikumine olgu nauditav ja pakkugu rahulolutunnet, vastasel juhul pole ravi treeninguga jätkusuutlik.

Liigesesõbralike liikumisviiside valik on suur: ujumine, vesivõimlemine, jalutamine, kerge sörk, kepikõnd, jalgrattasõit ja mõõdukas jõutreening. Liigestele on hea hommikvõimlemine, mis lubab teha „jalgrattaväntamist“ kasvõi voodis. Tugeva valu ja vähese füüsilise sooritusvõime korral on abi liikumisravist vees.

Osteoartroosi põdevad inimesed peaksid liikuma 3–4 korda nädalas kuni 30 minutit korraga. Tempo tuleb valida vastavalt võimekusele, kuid sobivaimaks peetakse kiirust, mis lubab vabalt kaaslasega vestelda. Kui kaaslast pole, võib paraja tempo määramiseks ju omaettegi rääkida.

Kui liikumise ajal tekib valu, tuleb koormust vähendada. Kindlasti on vaja vältida hüppamist.

Arvestama peab aga asjaoluga, et mis ühele on kerge liikumine, see teisele tugev koormus.

Ilisson ütleb, et väga oluline on treeningute regulaarsus, sest nii on võimalik säilitada ja arendada aktiivsust igapäevastes toimingutes. Treeningu katkestamisel kaovad liikumisega saavutatud positiivsed ravitulemused üsna kiiresti.

Sageli on valu see, mis liikumiseks vajaliku motivatsiooni olematuks muudab. „Siiski peab suutma leida päevas selle n­ö helge ja valuvaba hetke ning end liigutama,“ julgustab füsioterapeut. „Eks seda ongi keeruline mõista, et tegu on pikaajalise raviga, mis ei anna tulemust üleöö.“ Üritused, näiteks käimispäevad ja rühmas võimlemised, aitavad lisada motivatsiooni, boonusena võib teiste inimestega suheldes leida leevendust muredele ja meeleolulangusele. Nii sugeneb päevadesse rohkem positiivseid noote ja elu tundub helgem.

Osteoartroos ei ole ainult eakate haigus, see võib avalduda ka noorematel inimestel, nii meestel kui ka naistel.

Jooga sobib liigesehaigusega inimestele väga kenasti, igaüks saab sooritada harjutusi nii, nagu keha lubab.

Miks tekib kuulmislangus ja kuidas sellega toime tulla?

Kuulmislangus on levinud mure, mis eakaid kimbutab. Kas seda on võimalik ka ennetada? Kuidas probleemiga igapäevaelus toime tulla? Millised on saadaval olevad abivahendid? Kõigest sellest räägib lähemalt dr Carina Truuverk , kuulmiskeskuse Audiale kõrva­ninakurguarst.

Millised on peamised põhjused, miks eakatel inimestel tekib kuulmislangus?

Vananedes meie organism paratamatult kulub ja tekivad füsioloogilised muutused, mis tähendab, et meile olulised, keha laitmatuks toimimiseks vajalikud funktsioonid ei tööta päris nii nagu vanasti. Ka kuulmisrakud kipuvad vanemas eas väsima ega edasta enam heli päris korrektselt. Tavaliselt tekib füsioloogiline kuulmislangus pärast kuuekümnendat eluaastat, kuigi see ei pruugi kõigil ühtmoodi väljenduda. Mürarikkas keskkonnas töötamine, pidevalt väga valju muusika kuulamine, kuid ka läbi põetud haigused ja osa ravimeid aitavad kaasa kuulmislanguse tekkele.

Kas kuulmise langust vanemas eas mõjutavad ka elustiili faktorid? Kas kuulmise langust saab kuidagi ennetada?

Paljud praegused vanema põlvkonna esindajad ei ole oma töötatud aastate jooksul kasutanud kuulmiskaitsevahendeid, kui­

Kuulmiskeskuse Audiale kõrvanina­kurguarst dr Carina Truuverk. FOTO: ERAKOGU

gi töökeskkond oleks seda vajanud. Ajad olid teised ja ka nõuded töötervishoiule, mistõttu on sageli eluaeg traktoriroolis või tehases töötanud inimestel tänapäeval tihti suurem kuulmislangus kui vaid füsioloogiline. Kindlasti tuleks kasutada kuulmiskaitsevahendeid mürarikkas keskkonnas viibides, see puudutab ka rokk­kontserte, mootorsaega puude saagi­

mist ning muruniidukiga muru niitmist. Rääkimata pikka aeg kõvasti muusika kuulamisest kõrvaklappidega, mida küll eakad tavaliselt liigselt ei tee. Mürarikkas keskkonnas viibides ja töötades tuleks iga 1–2 tunni järel teha 10–15 minutit pausi vaikuses. Tihti on ka kinos heli kohati liiga valju ja isegi valus, mistõttu võib julgelt kõvema paugutamise ning muusika kohtadel kasvõi mõneks hetkeks kõrvad näppudega kinni katta. Igasugune täiendav mürakahjustus võib kuulmislangust veelgi süvendada.

Tasub hoiduda ka külmetushaigustest, sest pahatihti süveneb kuulmislangus ka läbi põetud gripi, põskkoopapõletiku või koroona tagajärjel. Kroonilised haigused, nagu diabeet, kõrgvererõhutõbi ja südamehaigused, ning rasvtõbi mõjutavad samuti kuulmislangust ja neid tuleb kontrolli all hoida.

Millised on varase kuulmislanguse märgid, millele peaksid eakad ja nende lähedased tähelepanu pöörama? Kui füsioloogilise nägemislanguse puhul jäävad tihti esimese sümptomina „käed lühikeseks“ ja inimene soetab lugemisprillid, siis kuulmislangust märkavad tihti esimesena hoopis lähedased. Varem igat krõpsu kuulnud inimene ei kuule enam ritsikaid, tihti ei kuule, kuidas mõni kodumasin piiksu teeb, ning teatris ei saa päris täpselt aru, kus see naerukoht on. Kuulmislangus on inimestel erinev, vähenevad erinevad sagedused ja sellepärast võib ka kuulmislanguse väljendus olla erinev. Mõni ei saa enam hästi aru naiste jutust, kuna tüüpi­

liselt langeb esmalt kõrgemate helide kuulmine. Tihti kurdetakse, et kõigist sõnadest ei saa täpselt aru, inimene hakkab ise osa lauset juurde mõtlema ja sisu läheb kaduma. Televiisor ja raadio kipuvad lähedaste jaoks liiga kõvasti mängima. Sümptomeid on erinevaid, aga kahtluse korral tuleks kindlasti kuulmist kontrollida.

Kuidas eakatel kuulmislangust diagnoositakse? Kuulmislanguse diagnoosimiseks vaatab kõrvaarst kõigepealt kõrvad üle, välistades põletikud, kõrvavaigu ning muud haigused, ja seejärel tehakse audiogramm ehk kuulmise uuring, kus selgub kuulmislanguse ulatus ning tüüp.

Millised on saadaolevad ravivõimalused eakate kuulmislanguse korral? Kui on tekkinud kuulmislangus, kus on kahjustada saanud kuulmisrakukesed ja kuulmisnärv (neurosensoorne kuulmislangus), mis esineb eakatel kõige sagedamini, siis kahjuks tänapäeval sellele ravi ei ole. Ei aita kõikvõimalikud imetilgad ega ­tabletid, kuigi reklaamides nii lubatakse. Kui kuulmislanguse põhjuseks on kõrvavaik ja seda esineb tihti, on abi vaiku pehmendavatest kõrvatilkadest, mida saab apteegist, kuigi ka nende kasutamisel on vahel siiski vaja pöörduda arsti juurde vaigu eemaldamiseks.

Kas kuuldeaparaadi ja muude abivahendite abil saab kuulmislangust korrigeerida? Kuuldeaparaadid aitavad uuesti võimendada neid helisagedusi, mis on inimesel kuulmislangu­

sest. On teaduslikult tõestatud seosed depressiooni, Alzheimeri tõve ja kuulmislanguse vahel, ka kukkumist ja vigastusi on vaegkuuljatel rohkem. Rõõmsa vanaduspõlve nautimiseks on hea kuulmine ja suhtlemine teiste inimestega väga olulised.

Milliseid strateegiaid soovitate eakatel kasutada, et paremini toime tulla kuulmislangusega igapäevaelus? Kuulmislanguse kahtluse korral tuleks pöörduda kuulmise kontrolli ja vajadusel soetada endale kvaliteetsed ning sobivad kuulmisaparaadid. Need ostetakse pikemaks ajaks ja tähtis on käia neid aeg­ajalt reguleerimas ning kontrollimas, et tagada jätkuvalt hea kuulmine, mis võib ju ka ajas muutuda. Kord soetatud aparaadid ei ole igavesed ja 4–5 aastat tagant tuleks neid uuendada ning nüüdisajastada.

Kuigi kuuldeaparaadid aitavad paremini kuulda, ei tohiks vaegkuulja lähedased arvata, et kuulmisaparaatidega kuulmine on sama nagu ilma kuulmislanguseta inimesel. Lähedased peavad arvestama, et vaegkuulja ammutab palju vajalikku informatsiooni ka suud jälgides ning püüdma esmalt saada vaegkuulja tähelepanu, rääkida võimalikult selgelt hääldades ja piisavalt lähedalt. Ei saa eeldada, et tagumisest toast on selgelt kuulda, kui perenaine köögist teatab, et kartulid on keenud.

se tõttu halvemini kuulda. Kahjuks ei ole kuulmislanguse korrigeerimine nii lihtne, kui võib tunduda, et võimendame puuduolevad helid ja kõik on endine ning kuulmine sama hea kui nooruses. Kuulmine on keeruline süsteem, kus sõnadest ja lausetest õige arusaamiseni jõudmiseks peavad koos töötama nii kuulmisluukesed, kuulmisrakukesed, kuulmisnärv kui ka aju kuulmiskeskus ning teised aju osad. Seega mõnikord on sobiva kuuldeaparaadi sobitamine kerge ja piisab lihtsast aparaadist, kuid sageli ei saa inimene siiski kõikidest sõnadest aru, kuigi helid on võimendatud. Hästi oluline on just sellele inimesele sobiva õige kuuldeaparaadi valik, et kõik helid oleksid kõrvale mõnusad ja jutt selge ning arusaadav. See on tulemus, mille poole püüelda, kuigi alati see esimesel katsel ei õnnestu. Kuuldeaparaadi mudeleid on erinevaid ja kõik ei sobi kõigile, seega kataloogist neid valida pole õige. Aparaati tuleb proovida ja sellega ka harjuda. Harjumiseks kulub tavalisel 2–4 nädalat ja vajadusel tuleb aparaati käia seadistamas.

Kuidas mõjutab kuulmislangus eakate inimeste elukvaliteeti? Kui üks meie olulistest meeltest –kuulmine – on kahjustatud ja kuuldeaparaadiga kompenseerimata, siis tihti ei tunne inimene ennast enam erinevates sotsiaalsetes situatsioonides kindlalt, kuna ei tea, kas ta kuuleb õigesti. Kardetakse teiste inimestega suhelda, hoitakse rohkem omaette, perekonna koosviibimistel istub eakas vaikselt nurgas, loobutakse teatrist ja väljas käimi­

Millised on uusimad arengud ja tehnoloogiad, mis võivad aidata eakate kuulmislangust paremini ravida või hallata? Neurosensoorse kuulmislanguse ravi läbimurret me alles ootame ja kahjuks on arvata, et lähema 20 aasta jooksul veel ravini ei jõuta. Tehnoloogia aga areneb jõudsalt ja kuulmisabivahendid lähevad iga aastaga tehniliselt paremaks ning võimaldavad kõnest selgemalt aru saada. Kõige nüüdisaegsemad kuuldeaparaadid kasutavad tehisintellekti helikeskkonna analüüsimiseks ja teevad aparaatides kuni 80 miljonit muudatust tunnis. See tähendab, et nad saavad aru, mis keskkonnas inimene viibib, ja kohandavad helid just seda keskkonda silmas pidades võimalikult selgeks ning kõrvalise müra vabaks. Tänapäevased aparaadid on laetavad, võimaldavad kasutajal nutitelefoni abil hästi palju vajalikke seadistusi teha, annavad teada lähedastele, kui inimene kukub ja abi vajab (nutitelefoni kaudu), võimaldavad telefonikõnesid aparaatide kaudu vastu võtta, muusikat kuulata, loevad samme ja on igat pidi tehnoloogilised abilised.

Tihti on eakate jaoks seda kõike liiga palju ja kõiki olemasolevaid funktsioone ei pea kasutama, aparaadid töötavad ka ilma nutitelefonita. Endiselt on olemas ka patareidega töötavad lihtsamad aparaadid, mis samuti aitavad paremini kuulda ja on lihtsalt käsitletavad. Karikatuuridelt tuttavat suurt ja kohmakat vilistavat seadeldist, mis kõrvas ei püsi, kartma ei pea. Tänapäeva aparaadid on diskreetsed ja kenad ning neid kannab hea mitu inimest iga eaka tutvusringkonnast, kelle aparaati nad kunagi märganud pole.

TEKST: KAIRI PRINTS FOTO: SHUTTERSTOCK

Meie juurest saad kõik vajaliku ühest kohast ühe visiidi käigus:

• kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtt ja kuulmisuuringud, vajadusel puhastame kõrvad vaigust (aparaadi ostjale)

• USA firma Starkey väga kvaliteetsed kuulmisaparaadid

• lai valik erinevaid aparaate ja lisaseadmeid kohapeal olemas

* saadaval nii eakatele mõeldud lihtsalt käsitletavad aparaadid kui ka tehnoloogia viimane sõna

• kordusvisiidid

• kõrvasisesed kuulmisaparaadid (valmistatakse ülitäpse 3D-tehnoloogiaga)

• individuaalsed kõrvaotsikud (erinevad mudelid, nii pehmed kui kõvad)

• võimalik 0% intressiga järelmaks

TASUTA parkimine maja ees (parkimiskellaga 2 t)

Kanna hoolt oma silmade tervise eest

Öeldakse, et kui armud inimese silmadesse, jääd teda alati armastama, sest silmad ei muutu kunagi. See on ilus mõte ja teatud mõttes nii ongi – sest silmad on ju hinge peegel –, aga füüsilises mõttes nad siiski vananevad. Kuidas hoolitseda oma silmade eest küpses eas? Uurisime seda optometristilt ja nägemisterapeudilt Karmen Johanssonilt.

Optometrist­nägemisterapeut

Kuidas inimese silmad vanemaks saades muutuvad? Muutused nägemises saavad suuresti alguse meie noorusajal väljakujunenud harjumustest, stressitasemest ja geneetikast. Silmade normaalse vananemisega kaasnevad prillid, aga kuna silmad on ühendatud ajuga, siis muutused ajus toovad kaasa ka nägemise nõrgenemise. Esimesed muutused nägemises ilmnevad siis, kui sa vajad

prille ehk käed jäävad lühikeseks ja sul on rohkem valgust tarvis. Enne, kui silmalääts tuhmub ja tekib kae, võid märgata silmalaugude allavajet. Seda põhjustavad kollageeni ja elastiini, laulihastoonuse ning rasvkoe vähenemine, samuti elustiil ning kilpnäärmehaigused.

Nägemine on väga keeruline neuroloogiline protsess ja seepärast on igal silmaosal täita oluline roll. Kui silmaosades ilm­

nevad muutused, toob see kaasa varjud, halod, ebaselguse tsentraalselt või külgaladel, värvide tuhmistumise, peenmotoorika nõrgenemise. Tunned hämaras nägemise halvenemist, liikumisel lüheneb sammu pikkus, aeglustub reaktsioon ja muutud haaramisel kohmakaks. Silmalihaste nõrkus toob kaasa topeltnägemise. Eredama valguse käest hämarasse minnes võtab selginemine aega. Lisaks võid

täheldada otsevaates udust laiku, ei tunne inimesi ära ja võivad ilmneda hallutsinatsioonid ehk fantoompildid.

Kui mistahes põhjusel on silmas takistatud valguse jõudmine silmapõhja, annab aju teistele silmaosadele valeinfot, et tuleb rohkem pingutada. See põhjustab silmades pinge­ ja kuivustunnet ning vesisust, vahel ka peavalu.

Kuna aju paneb kokku pildid, mida näeme, algab kõik heast nägemisest. Levib arusaam, et prillide kandmine nõrgestab silmalihaseid. See ei vasta tõele! Õige tugevusega optilised klaasid on need, mis parandavad kontrasti­, värvi­ ja sügavustaju. Sinu aju töötleb nähtavat infot kiiremini ja nii toimub ajuosade vahel vilgas tegevus, mis hoiab sinu aju erksana. Minu käest on sageli küsitud: „Kas valmisprillid rikuvad nägemist?“ Vastus on: lühiajaliselt midagi vaadates ei riku, küll võib vale tugevus aeglustada silmalihaste liikumist ja nii tunned silmade väsimust ning ka kuivustunnet.

Millised on levinumad vanusega seotud silmaprobleemid, millele peaks tähelepanu pöörama? Muutused ajus saavad alguse meie harjumustest, liikumi­

sest ja soolestikust. Vanusega seotud muutus on esmalt presbüoopia ehk lähedale nägemise muutus. Teine suurem probleem on silmade kuivus. Kuivust saab esmalt leevendada prillidega, et aidata ajul selgemalt näha, samuti põhjustavad silmade kuivust muutused näärmetes ja laulihaste lõtvumises. Sellele saab abi tilkade või geeli näol.

Kurdetakse ka hõljumite ja niidikeste nägemist valgustatud taustal. Hõljumid on tavaliselt kahjutud. See võib olla seotud klaaskehaga, mis on geeljas ja hakkab vanusega kokku kuivama.

Glaukoom on

mida

küll aga udustab ta vaatevälja. Oma vaatevälja saad kontrollida, kui paned käed õlgade juurde ja pöidlad vastu õlanukki. Vaata otse. Liiguta sõrmi õlgade juures. Kas näed sõrmede liikumist?

Ealine maakuli degeneratsioon (AMD) on üks peamisi nägemise halvendajaid. AMD põhjustab tsentraalselt hägust nägemist ja saab tavaliselt alguse ühest silmast. AMD puhul nõrgeneb värvusnägemine ja asjad näivad lainelised. Kui tsentraalne nägemine on kahjustunud, võib aju genereerida

TEKST: KAIRI PRINTS FOTOD: SHUTTERSTOCK

üks salakaval haigus,

ei pruugi märgata,

Karmen Johansson. FOTO: ROBIN ROOTS

meile fantoompilte, mida pole olemas. On leitud, et AMD puhul esineb 12%­l hallutsinatsioone. Arvatakse, et nende hulk, kes fantoompilte näevad, võib olla isegi suurem, sest nähtust ei julgeta rääkida, peljates vaimuhaigeks tembeldamist.

Hallutsinatsioonid võivad tekkida igal ajal, kestes sekunditest tundideni. Kui tunned, et nähtav pilt ei ole tõene, vaata silmadega kiirelt külgedele, mitu korda, et näeksid silmade külgaladega. See aitab ajul pilte ümber vahetada.

AMD­d esineb rohkem neil, kes suitsetavad, on ülekaalulised, viibivad rohkelt UV­keskkonnas, on kõrge vererõhuga ning perekondliku soodumusega. AMD haiguse raviks ei ole rohte, seda põhjustab elustiil ja toitumine.

Katarakt ehk hallkae on vanusega tekkiv ja see tekib meil kõigil. Katarakti teket mõjutavad peale vananemise geneetika, silmavigastused, UV­kiirgus, suitsetamine, diabeet, steroidide kasutamine. Kaed võib kahtlustada, kui märkad hägust nägemist päeval ja öösel, esineb valgustundlikkust, halosid lampide ümber, muutusi värvides. Kae puhul asendatakse oma lääts kunstläätsega ja nägemine on taas selgem.

Samuti esineb eakatel silma eesmise pinna põletikke, mis põhjustavad silmade punetust, sügelust, koorikuid ripsmetel ja ka silmade kleepumist. Silmapõletik võib olla ka nakkav, eriti kui tuuakse hoida lapselapsi, kes saavad põletiku lasteaiast. Hügieen on väga oluline.

1. Sulge silmad. Hoia lauge koos, et silmad lahti ei tuleks. Vaata kinniste silmadega kella 3, 6, 9 ja 12 suunas 5 sekundit. Kaks ringi.

2. Pane silmad kinni. Aseta sõrm vastu nägu, kõrva juurde. Liigu sõrmega ümber näo ja jälgi kinniste silmadega sõrme liikumist. Kaks ringi.

3. Seisa akna juurde, kuni 50 cm aknast. Pane klaasi peale, silmade kõrgusele, väike kleeps. Vaata kleepsu 5 sekundit ja siis kaugusesse 5 sekundit. Kümme korda.

4. Tõsta püstine sõrm silmade kõrgusele, 40 cm kaugusele või kus sõrm on ühekordne. Vaata sõrmeotsa ja liigu silmade poole. Sõrm peab olema udune, kuid ühekordne. Jäta sõrm paigale. Vaata vaheldumisi kõik ilmakaared läbi: 5 sekundit: sõrm – kirre, sõrm – kagu, sõrm – edel, sõrm – loe.

Millised on sümptomid või märgid, mis viitavad vajadusele pöörduda kohe silmaarsti poole? Kui märkad hõljumite suurenemist või sähvatusi ning tumedat kardinat, samuti nägemise järsku halvenemist või topeltnägemist. Valu ja põletikud.

Kui tihti peaks 60+ vanuses inimene tegema põhjalikke silmauuringuid?

Kui raviarst pole määranud teisiti, siis kord aastas võiks käia näitamas. Muutused ajukoes põhjustavad ka nägemise halvenemist. AMMUTA KEVADET HAAPSALUS

— PÕHJAMAADE VENEETSIAS!

Kuidas mõjutavad kroonilised haigused (nt diabeet, kõrge vererõhk) silmade tervist? Krooniliste haigustega kaasnevad muutused kudedes, mis mõjutab nägemise selgust ja põhjustab prillitugevuse muutust lühema aja jooksul. Ilmnevad silmade kuivus, põletikud, valulikkus silmade liigutamisel.

Diabeedi korral saavad kahjustada silmapõhja väikesed veresooned. Diabeet põhjustab välgusähvatusi, tumedaid laike vaateväljas, kaed ja glaukoomi teket ning võib põhjustada pimedaks jäämist.

Kõrge vererõhu korral on häiritud silma verevarustus ja kaasneda võib nägemise kaotus. Erinevate autoimmuunhaigustega, nagu näiteks kilpnäärme ületalitlus, võib kaasneda silmade väljavajumine, punetus, turse, valu, nägemise halvenemine, topeltnägemine.

Reumatoidartriit, luupus ja Sjörgeni sündroom põhjustavad silmade kuivust, põletikku ning sarvkesta haavandeid. Samuti kaasnevad rosaatseaga samad sümptomid, lisaks silmade kleepumine ning pisaravool. Rosaatseaga võib kaasneda ka blefariit ehk silmalaugude ärritus ja koorikud ripsmetel. Neeruhaigused võivad põhjustada silmade turset ja nägemise halvenemist.

Kuidas saab kodus oma silmade eest hoolitseda? Kas oskate soovitada harjutusi, mis erinevaid silmaprobleeme ennetavad? Kui nägemine on nõrgenenud, on esmatähtis valgustus. Kasu­

ta LED­pirne, mis on tugevama võimsusega või isegi liikumise peale reageerivad. Kõrvalda kodus vaibad, juhtmed, mööbliesemed, mille taha võid komistada või mis takistavad liikumist.

Kui kasutad arvutit, hangi selline klaviatuur, mille tähtede all on valgustus. Uudiseid netist lugedes kasuta ettelugemise funktsiooni.

Kas oskate jagada ka toitumisvõi elustiilisoovitusi, mis toetavad silmade tervist? Sinu soolestik on sinu teine aju, sealt saab kõik alguse. Joo piisavalt vett, söö rohkelt hapendatud toitu: jogurtit, hapukapsast, puu­ ja köögivilju, milles on eriti ohtralt antioksüdante, A­, C­, E­vitamiini, luteiini, zeaksantiini ja beetakaroteeni. Toitumise vallas aitavad toitumisterapeudid.

Liigu, liigu, liigu! Tugevda liigeste ümber lihaseid! Liigu tempos, kus hakkad kiiremini hingama, mitte hingeldama – nii treenid südame ­ veresoonkonda. Õiged harjutused võimlemiseks aitab koostada füsioterapeut. Ole julge abi paluma!

Väldi suitsetamist ja alkoholi tarbimist, mis kahjustavad veresooni ning närvirakke, suurendades kae, glaukoomi ja AMD teket.

Kanna UV­ kaitsega prille. Väldi tumedaid toone, mis põhjustava nägemisalas pimestavaid laike. Optilised prillid parandavad kontrasti­ ja sügavustaju.

Kingi

Seeniorpakett alates 58 € ühele / öö.

16.03. – 22.06. (v.a. 31.5. – 1.6.)

16.08. – 15.11. (v.a. 16.8. – 17.8.)

65 € ühele / öö pühapäevast-neljapäevani

72 € ühele / öö reedel ja laupäeval

23.06. – 15.08. (k.a. suurüritused 31.5. – 1.6.2024 / 12. – 13.7.2024 2. – 3.8.2024 / 16. – 17.8.2024 ning

24. – 25.12. / 31.12.).

77 € ühele / öö

Paketti kuulub:

• Meditsiiniline konsultatsioon, kus määratakse hoolitsused

• 2 hoolitsust päevas SPA hoolitsuste valikust (1 rühma – ja 1 individuaalravi)

• Hubane majutus standard kahekohalises toas (ühekohaline ja thalasso superior tuba lisamaksuga)

• Kolm maitsvat söögikorda päevas

• Sauna- ja basseinipargi külastus

Pakett algab saabumispäeval 15 ja lõpeb lahkumispäeval 12.

* Hind kehtib Eesti pensionitunnistuse esitamisel.

Paketti on võimalik võtta minimaalselt viis ööpäeva.

Info ja broneerimine: admin@framare.ee

Fra Mare Thalasso SPA Ranna tee 2 Haapsalu 90403 www.framare.ee

Elu on ilus igas easpuhka ja naerata!

Naise täisväärtuslik elu EI LÕPE MENOPAUSIGA

Menopaus on naistele küllap üks keerulisemaid eluperioode, kuid ei tähenda sugugi, justkui oleks elu sealtmaalt alates kuidagi vähem väärtuslik. Sageli on naine just vanuses 50+ nii füüsiliselt kui ka vaimselt parimas vormis, sest kogemust ja teadlikkust jagub varasemast märksa rohkem. Suure tõenäosusega ootab ees veel rohkem kui kolmandik elust!

TEKST: KRISTA KIIN

„Menopausi tekkimise keskmiseks vanuseks loetakse eluaastaid 48–52,“ tõi välja IdaTallinna Keskhaigla naistekliiniku günekoloog Kadri Palo. Menopausist saab tema sõnul rääkida siis, kui naisel ei ole järjestikuse 12 kuu jooksul olnud enam menstruatsiooni. „Kui menstruatsioonid lõpevad tunduvalt varasemas vanuses, on tegu enneaegse menopausiga ning sel juhul võib tegu olla haigusliku situatsiooniga.“

Üleminekuiga kui ettevalmistus

Perimenopausi ehk üleminekueaga tekkivad muutused võivad alata juba 4–5 aastat enne menopausi ja kesta 2–10 aastat. „See on periood, mil üleminekueaga seotud kaebused esinevad kõige tugevamalt,“ jätkab dr Palo. „Perimenopausi alguses võib olla ebaregulaarset ja vahel ka väga vererohket menstruatsiooni, mis osutub tihti esimeseks märgiks, et „see aeg“ on kätte jõudmas.“ Kõige sagedasemateks vaevusteks on arsti sõnul järsku tekkivad kuumahood, higistamine ja sellele järgnev külmatunne. Eriti ebamugavad on öised kuumahood, mis häirivad und, muutes selle katkendlikuks. Sellest tulenev väsimus kipub mõjutama tervet elu. „Esineda võib veel erinevaid kaebusi: mäluhäired, kontsentratsioonivõime langus, ärrituvus, meeleolu kõikumine, paanikahood, depressioon, lihas­ ja liigesvalud, küünte haprus, juuste välja langemine, nahakuivus, kusepõie tundlikkus ning uriinipidamatus,“ loetleb ta. „Enamik neist probleemidest on tingitud vanusega tekkivast naissuguhormooni – östrogeeni langusest naise organismis. Samas ei tohi unustada, et kaebuste taga võib olla ka mõni tõsine haigus.“

Kaebusi ei pruugi ilmneda kõikidel, kuid umbes 75–85 protsendil naistest neid siiski tekib. „Soodustavateks faktoriteks on geneetilised tegurid, suitsetamine, alatoitumine noorukieas, aga ka taimetoitlus,“ toob günekoloog välja.

Kaasata tasub ka abikaasat!

Naisi häirivad ka menopausiga kaasnev kaalutõus, tupekuivus ja libiido langus. „Kui kaalutõusust siiski räägitakse, jäävad ülejäänud kaks pahatihti tähelepanuta, kuna arvatakse, et need ongi loomulikud vanusega kaasnevad nähtused,“ nendib dr Palo. „Tänapäeva naistel on meedia poolt tekitatud surve olla sale ja kaalutõus perimenopausis võib tunduda äärmiselt frustreeriv.“

Oma rolli kaalutõusul mängivad nii vanus kui ka elustiil. „Väheneb füüsiline aktiivsus, mistõttu omakorda aeglustub ainevahetus,“ tõdeb günekoloog. „Muutuvad söömisharjumused, võimalike krooniliste haiguste tõttu suureneb ravimite tarvitamine.“ Kõik muutused, mis sel perioodil tekivad, võivad olla naise jaoks niigi rasked taluda, lisanduv kehakaal kipub muutma minapilti ja nii ei pruugigi eevatütred end enam atraktiivseteks pidada. „Nõnda langevadki enesekindlus ja enesega rahulolu,“ märgib dr Palo. „Kui lisada sinna veel ka östrogeenivaegusest tekkinud tupekuivus, mis võib suguelu muuta valulikuks, on oht, et kõik see kokku viib libiido languse ning probleemideni paarisuhtes.“ Väga oluline on siis partneri toetus ja mõistev suhtumine ning omavaheline probleemidest rääkimine, mitte naise süüdistamine väheses huvis. Naine omakorda võiks menopausis toimuvat tutvustada ka oma kaasale. „Kui juba naine ise ei saa aru, mis temaga perimenopausis toimub, siis partner hoopiski mitte,“ nendib günekoloog.

Tervislik toitumine, korralik uni ja erinevad teraapiad Vaevuste leevendamisel on oluline tervislik ja tasakaalustatud toitumine. „Vajadusel võib võtta toidulisandeid, samuti on tähtis füüsiline aktiivsus,“ loetleb Kadri Palo. „Uuringud on näidanud, et sportimine ise ei tekita menopausi vaevuste vähenemist, kuid füüsilise aktiivsusega kaasneb endorfiinide tõus organismis, mis aitab vaevusi pa­

remini taluda. Suitsetamisest ja alkoholist loobumine või koguste vähendamine on samuti samm parema enesetunde poole.“

Dr Palo sõnul võiks proovida ka alternatiivseid meetodeid, nagu akupunktuur, jooga või vabastav hingamine. „Nende toime põhineb enesekontrolli õppimisel, kuna tihti tekivad kuumahood just stressisituatsioonides,“ põhjendab günekoloog. Riietuda soovitab ta kihiliselt, samuti on hea kasutada rohkem looduslikke materjale. Iseäranis magamistuba võiks olla jahedam ja võimalusel tasub jätta aken ööseks lahti. „Hea on juua jahedaid jooke ja käia enne magamaminekut jaheda duši all,“ lisab arst. „Ja miks mitte võtta eeskuju lõunamaadest ja kasutada lehvikut, eriti kuumadel suvepäevadel!“

Äärmiselt oluline on Kadri Palo kinnitusel korda saada une­

režiim, sest vähene või katkendlik uni põhjustab väsimuse tõttu meeleolukõikumisi ja mäluprobleeme, samuti seostatakse nappi ööund kaalutõusuga.

Apteekides leidub erinevaid looduspreparaate, mida võib dr Palo sõnul proovida. „Lisaks võivad aidata osa toiduaineid (fütoöstrogeenid), nagu linaõli, apelsinid, virsikud, küüslauk, kikerherned ja sojatooted,“ nimetab arst. „Viimaseid on võimalik osta ka apteegist, kuid siis ei tohi sojaga toidus liialdada.“ Siiski paneb tohter südamele, et uuringud on näidanud looduslike preparaatide väga väikest kasutegurit ja vahel võivad need olla tervisele hoopis kahjulikud.

„Väga heaks mittemedikamentoosseks meetodiks on uuringute põhjal kognitiivkäitumuslik teraapia,“ täiendab günekoloog. „Koroonapandeemia näitas, et sellest on kasu ise­

Intiimtervise ekspertbränd Cumlaude

Lab soovitab üleminekueas naistele

Lubripiù niisutav intiimpesugeel Lubripiù niisutav intiimkreem ja libesti Mucus pakuvad tõhusat niisutust nii igapäevaseks mugavustundeks kui ka intiimsemateks hetkedeks. Serotogyni ja Serotogyni õhtused kapslid aitavad toidulisandina seespidiselt ennetada ning vähendada üleminekueast tingitud vaevusi. Intiimpiirkonna vananemisilmingute (toonuse kadumine, naha tumenemine) korral on aga abiks hüaluroonhapet ja kasvufaktoreid sisaldav pinguldava toimega Viderage’i noorendav intiimgeel-kreem

gi siis, kui seanss toimub telefoni teel või video vahendusel.“

Hormoonasendusravi ei ole imerohi

Kui eelnimetatud soovitustest ei piisa, tuleks pöörduda arsti poole, kes saab määrata ravi. „Kasutatakse hormoonasendusravi ja kui domineerivaks on meeleoluga seotud probleemid, ka antidepressante,“ räägib dr Palo. „Hormoonasendusravi määramiseks on naise kaebuste tugevus. Seda ei määrata hormoonanalüüside alusel, sest samasuguste analüüsiväärtuste korral võivad ühel olla kaebused, aga teisel mitte, mistõttu lähtutakse igast naisest individuaalselt. Eelnevalt peab viimase kahe aasta jooksul olema tehtud mammogramm.“

Nagu kõikidel ravimitel, on ka hormoonasendusravil oma plussid ja miinused. „Olulist osa mängib siin ravi alustamise aeg ja kestus,“ toob dr Palo välja. „Ravi kestus on individuaalne. Pikemaajaline kasutamine võib tõsta terviseriske. Viimased tuleb igal aastal uuesti üle vaadata ning hinnata ravi edasist vajadust või kaaluda hoopis selle lõpetamist.“ Ka ravile vastunäidustuste puudumisel võiks arsti sõnul kehtida reegel: nii kaua, kui vaja, ja nii vähe kui võimalik. Kasutama peaks väikseimat östrogeeniannust, mis veel kaebusi leevendaks. „Kindlasti ei ole hormoonasendusravi puhul tegemist imerohuga vananemise aeglustamiseks ja ilma põhjuseta seda ei kasutata,“ rõhutab arst. Tupekuivuse ja põieprobleemide korral võib aidata nii hormoonasendusravi kui ka tuppe pandav madaladoosiline östrogeenravi. „Samuti leidub apteekides erinevaid tuppe niisutavaid kreeme ja küünlaid,“ soovitab dr Palo. „Intiimpiirkonna hügieeniks piisab soojast veest. Vajadusel võib kasutada intiimpesuvahendeid, kuid eeskätt neid, mis on loodud nimelt menopausieas naistele või on niisutava toimega.“ Seksuaalvahekorra ajal soovitab arst kindlasti libestit kasutada. „Voodielu on mõistva partneri ja õige libestiga nauditav ka menopausis,“ lisab arst. „Üldse peaks ka menopausieas naisel olema hea elukvaliteet – ei tohi mõelda, et kõik ebamugavused tuleb lihtsalt üle elada, sest kogu aeg on niimoodi olnud.“ Abi saab iseenda positiivsest mõtlemisest, toetavast partnerist, sõpradest ja vajadusel ka erinevatest ravimeetoditest.

Müügil apteekides, e-apteekides ja Apotheka Beauty e-poes.

URIINIPIDAMATUS!

Reaalsus, millega saab elada küll

Pidamatus on justkui häbiasi. Sellest ei räägita. Seda ei tunnistata. Ometi on see probleem sage. Lausa iga viies pensionär ja kümnes täiskasvanu kannatab pidamatuse all.

Vanusega lisandub kehakaalu, seedimine ei ole enam endine, kasutusele on vaja võtta terve rida rohte ja vahel tuleb ette ka operatsioone ja terviserikkeid, mis muudavad elu. Sellest, et kõht on kinni, räägitakse avalikult, isegi hemorroididest pole enam häbiasi kõnelda. Kuid seda, et tilgad püksi tulevad või veel hullem, tilgud kogu aeg, ei julgeta tunnistada isegi oma kaaslasele.

Rääkisime 72 ­ aastase

Valvega, kes elab aga mugavalt, ka n­ö lapiga püksikuis, nagu ta ise naljatades ütleb.

Mis on sinu lugu?

Olen nelja lapse ema ja terve elu teinud füüsilist tööd.

Esimesed märgid pidamatusest ilmnesid tegelikult juba pärast laste sündi. Toona ei saanud enam väga joosta ja suurema naermisega tulid tilgad püksi. Aga see oli juhuslik ega olnud suur probleem. Pensionile jäädes muutusid juhuslikud tilgad üsna sa ­

gedaks. Keskendusin ainult sellele, kui kaugel minust on WC, et olla kindel sinna jõudmises. Vahendeid ei kasutanud, sest ei tulnud selle peale. Seevastu olid mul varupüksikud alati kaasas ja eelistasin seelikuid kanda, sest siis ei „jäänud vahele“ oma probleemiga.

Mismoodi sa õigete toodeteni jõudsid?

Arvan, et nägin televisioonist mingit saadet. Eelnevalt kasutasin hügieenisidemeid. Nendega oli pärast õnnetust alati väga märg olla, aga arvasin miski pärast, et kui tuleb püksi, siis ongi ju märg ja ju nii peabki olema, elan üle. Kui õigeid tooteid kasutama hakkasin, sain aru, et vahe on väga suur. Ei pea olema märg tunne ka pärast suuremat õnnetust. Need imavad hästi, annavad kindlustunde, ei lõhna pahasti ja keegi peale su enda ei tea su probleemist. Praeguseks olen pidamatuse tooteid kasutanud juba viis aastat ja

sest ajast peale julgen uuesti ka pikki pükse kanda.

Tooteid on erinevaid. Hetkel kombineerin. Kui WC on mugavalt lähedal, kasutan pesukaitsmeid, pikematel jalutuskäikudel sidemeid. Siis pole stressi, et midagi kuskil üle hakkab ajama. Kasutan eri mahutavusega sidemeid. „Tellin tooteid telefoni kaudu. Maksan nende eest kas pakiautomaadis, ülekandega või kullerile.“

Kui palju sa tooteid ette ostad või kuidas sa sellega majandad? Pensionärina kasutan ma riiklikku soodustust, millel on kuunormid. Neid ma enamasti täis ei saa.

Samuti ei osta ma väga palju ette, sest mine tea, millal mingid muutused tekivad. Juurde

ostan tooteid siis, kui eelmised lõppema hakkavad, sest kuller toob need paari päevaga mulle koju!

„Vanaduspensionärina kasutan alati riikliku soodustuse võimalust!“

Kuidas ja kust oma kaupa tellid?

Alguses käisin apteegist ostmas. Nemad aga ei paku pensionärile soodustusi ja ega nad nende toodete kohta väga ka tea. Spetsiaalsest poest aga saab nõu ja valik on palju suurem kui apteegis.

Alguses käisin kaupluses kohapeal, ühendasin linnas käimisega. Autoga sain mugavalt need ka koju toodud. Kui linnaskäigud harvemaks jäid, pakkus müüja, et võib ka pakiga koju saata ja et saan ka e ­ poest tellida. Mõni aeg tagasi, kui pikalt kipsis jalaga kodus olin, hakkasingi hoopis koju tellima. Sain ka hõlpsasti kullerile kauba eest maksta. Kuna ma arvutis väga osav ei ole, tegin tellimuse telefoni teel, pakk saadeti teele ja tasusin kullerile. Olen sedasi kauba maksmist kätte saamisel kasutanud ka pakiautomaati tellimisel. Nii läheb kuidagi palju lihtsamalt see tellimine.

• Uriinipidamatuse tooted

• Riiklikud soodustused

• Soodustused vanaduspensionärile ilma tõendita

Tellida saad nii veebist kui helistades (E-R 8-16)

Jõudsalt kasvav Südamekodu:

uute kohtade lisandumisega käib kaasas hoolduse kvaliteedi

arendamine

Kõik eakad, kes ei saa enam ise oma toimetustega hakkama, ei vaja veel tingimata toimetulekuks kohta hooldekodus, vaid hoopis suuremat toetavate teenuste valikut. Meie Südamekodudes pingutame selle nimel, et järjest enam pakkuda kombineeritud ja paindlikke lahendusi. Samas on praegu eakatekodu kohtade järele vajadus suur. Südamekodud on nii juurde ehitamas uusi kui ka laiendamas olemasolevaid eakatekodusid, et leevendada kohtade puudust.

Meie eakatekodud asuvad üle Eesti: praegu üheteistkümnes asukohas, peatselt on lisandumas kaheteistkümnes, tuttuus Südamekodu Tartusse. Kokku on Südamekodud suurima eakatekodude ketina kuue tegutsemisaasta jooksul rajanud uusi hooldekodukohti üle Eesti enam kui 340 ja paaril lähemal aastal on lisandumas veel enam kui 250 uut kohta.

Meie jaoks käib uute kohtade lisandumisega kaasas ka hooldusteenuse kvaliteedi arendamine. Meie eesmärgiks on teenuse ühtlaselt kõrge kvaliteet igas Südamekodus üle Eesti. Keskendume aina personaalsema hoolitsuse pakkumisele.

Eakad vajavad personaalset hoolt, mida saavad pakkuda kompetentsed, juhendatud ja toetatud töötajad. Võtame pidevalt tööle hooldustöötajaid, kes saavad meie toetavates ja professionaalsetes tiimides nii koolitust eakatele parima toe pakkumiseks kui ka teadmisi ja võimalusi iseenda tervise ning heaolu edendamiseks.

Lisaks varem loodud kesksele toitlustusjuhi ametikohale on Südamekodudes sellest aastast tööl kvaliteedi ja teenuste juht, personali­ ning ka õendusjuht. Valdkondade juhtidena on nende ülesanne tagada, et teenuse kvaliteet oleks üle Südamekodude ühtlaselt kõrge.

Pöörame suuremat tähelepanu teemadele, mis on seotud andmekaitse, eetika, kriisideks valmistumise, ühtsete kvaliteedipõhimõtetega. Kõik need teemad mõjutavad teenuse kvaliteeti, kui on läbi mõtestatud ja süsteemselt korraldatud. Samuti on sel aastal fookuses kogu personalipoliitika valdkond ja loomisel siseauditi süsteem, mis aitab meil teenuses kitsaskohti tuvastada ja kaitseb seeläbi nii elanikku kui ka töötajat.

Uute majade ehitamisel ja vanemate ümberehitamisel keskendume muu hulgas individuaalsete ning ruumikamate ühekohaliste eluruumide rajamisele. Nende kõrval loome ka mitmekesisemaid ühise aja veetmise alasid, mis pakuvad võimalust tähendusliku vaba aja veetmiseks igas Südamekodus.

Pidev ja süsteemne töö nii uute majade loomiseks kui ka kvaliteetse teenuse arendamiseks käib Südamekodudes üle Eesti. Viimased suuremad arendused ja muudatused on toimunud ning veel toimumas Valkla, Lihula ja Tartu Südamekodus.

Valkla Südamekodu

Suvel 2023 avasime Valkla Südamekodus renoveeritud majatiiva, mille ruumid said koduks 78 eakale. Uuendatud majatiib loob hubase ja kõigi mugavustega kodutunde elanikele.

Renoveerimistööde oluliseks fookuseks oli individuaalsete ja ruumikamate tubade loomine, et võimaldada eakatel seltsielu kõrval ka omaette olla. Privaatsed eluruumid on mujal maailmas hooldekodudes juba tavalised ja soovime neid järjest juurde luua ka Eestis.

Kaasaegne eakatekodu on kodune ja mitmekülgset elukeskkonda pakkuv – Valkla seda kõike ka on. Esimesele korrusele jääb avar vastuvõtuala külalistele, kohvik, ühised vaba aja veetmise või lähedastega kohtumise ning personaliruumid. Valkla Südamekodus tegutsevad oma köök ja ilusalong, suurel õuealal on istumisnurgad ning välijõusaal. Lisaks tavapärasele hoolduspersonalile toimetavad majas veel hingehoidja, perearst, tegevus­ ja füsioterapeudid.

Oleme Valklas alustanud ka viimase tiiva renoveerimistöödega, mille valmides 2024. aasta lõpus mahutab eakatekodu kuni 250 inimest.

Lihula Südamekodu Jõuludeks avasime uue majaosa ka Lihula Südamekodus, mille tulemusena mahutab eakatekodu senisele 50 elanikule lisaks 24 üldhooldusteenust vajavat eakat.

Ka Lihula Südamekodu uude majja rajasime ruumikamad üheinimesetoad, mis on ka eakate järjest eelistatum valik. Värske maja neli nimelist koridori – Tikri, Muraka, Mustika ja Maasika – moodustavad justkui tänavad, mida mööda siseruumides ringi jalutada.

Lisaks uuenenud elu ­ ja töökeskkonnale toob Lihula Südamekodu laienemine piirkonda ka uusi töökohti ning loob väärtust elanikele. Töö eakatekodus on mitmekülgne, stabiilne ja pakub võimalust eneseteostuseks neile, kes seda soovivad – omandada kõik vajalikud teadmised ja oskused eakate eest hoolitsemiseks.

Lihula Südamekodu teenuste valik on mitmekülgne –lisaks üldhooldusteenustele osutatakse ka erihoolekandeteenuseid puudega inimestele, päevakeskuse teenust eakatele ning toetatud elamise ja töötamise teenuseid. Uuendustööd Lihula Südamekodus jätkuvad – planeerime

köögi laiendust ja nüüdisajastamist ning remondime ka vanemaid ruume, mille tulemusel lisandub eakatekodusse veel 18 uut teenuskohta. Renoveeritavasse osasse luuakse 12 teenuskohta ka praegu Pärna tänaval elavale sügava liitpuudega noorele.

Tartu Südamekodu

Septembris 2024 on Eesti Rahva Muuseumi läheduses uksi avamas täiesti uus Tartu Südamekodu, millest saab üks Eesti moodsamaid eakatekodusid. Südamekodude jaoks on maja eriline – see on meie esimene algupäraselt eakatekoduks loodav maja, mille oleme saanud kujundada täielikult eakate ja töötajate vajadusi arvestades.

Uue eakatekodu hoone ehitame ja avame mitmes etapis. Esimeses järgus valmib aadressile

kaasatakse hoone pargimaastikku.

Ermi 13 kogu majakarp ja kahte hoonetiiba saavad sisse kolida esimesed 120 elanikku. Kolmas majatiib avab uksed teises järgus. Tartu Südamekodu hakkab asuma unikaalses linnalähedases paigas. Raadi vana lennuvälja piirkonda kerkib pikemas perspektiivis terviklik elukeskkond, kus lisaks elumajadele on tulemas äripinnad, haridusasutused ja muud ühiskondlikud hooned. See on väärikas koht ka nüüdisaegsele eakatekodule.

Tartu Südamekodu avab uksed septembris 2024. Kohti Eesti ühte kaasaegsemasse eakatekodusse saab juba broneerida Südamekodude veebilehel sudamekodud. ee/sudamekodud/tartusudamekodu/. Uue Tartu maja ja Südamekodude tegevusega on võimalik tutvuma tulla 9. mail Eesti Rahva Muuseumis toimuva Maalehe Eakate Festivali raames. Südamekodud on Eesti suurim hooldusteenuse pakkuja. Gruppi kuulub 11 eakatekodu üle Eesti, kus elab üle tuhande eaka ning töötab enam kui 500 inimest. Lisaks Valklale ja Lihulale tegutsevad grupi eakatekodud Kärus, Piigastes, Värskas, Saaremaal, Kundas, Kohtla ­ Järvel, Paides, Tallinnas Meriväljal ja Pirital ning peatselt ka Tartus. Südamekodude eesmärk on rajada ja arendada elukeskkondi, kus on turvaline ning mugav vanaduspõlve veeta, ja olla parim kodulähedane hooldusteenuse pakkuja Eestis.

Ühtehoidev meeskond Valkla Südamekodu avamisel.

Lihula Südamekodu töötajate ansambel esinemas uue majaosa avamisel.

Tartu Südamekodu eskiis. Kinnistul asuvad vanad plahvatusvallid säilitatakse ja

AMSTERDAM, HOLLANDI TULBIPÕLLUD ja KEVADINE

KEUKENHOFI AED

22.–25.04.2024

SOODUSHIND 999.-

TEATRI REISID

“Side” Vanemuise väikeses majas

28.04.2024 Soodushind 69.-

MADEIRA – PARADIIS OOKEANIS

KULTUURI- JA PUHKUSEREIS

28.–21.10.2024 SOODUSHIND 1299.21.10–4.11.2024, 4.–11.11.2024, 11.–18.11.2024 SOODUSHIND 1199.-

Suveetendus “Lahkumine” 09.06.2024

Loobu mõisa aidas / koos ekskursiooniga Rakveres

Soodushind 79.-

Kiidjärvel UUS SUVE MENUETENDUS „Rohelised NIIDUD” 11.08.2024 Soodushind on 139.- / viimased kohad!

Kaunid kontserdid Käsmus 2024 –Polyphon 50 / Consilium 45 11.06.2024 Soodushind 64.-

Suvelavastus “Kuninga käsk” Tartu toomkiriku varemetes 06.07.2024 Soodushind 79.-

REISID EESTIMAAL

Võluvad Sillamäe, Narva-Jõesuu ja Narva 04.05 ja 03.08.2024 Soodushind 79.- (tavahind 109.-)

Kihnu keret.üs ehk Kihnu kohvikute päev 01.06.2024 Soodushind 119.- (tavahind 149.-)

Saaremaa pojengifestival, Muhu avastamata aarded ja Saaremaa saladuslikud paigad

15.–16.06.2024 Soodushind 239.- (tavahind 269.-)

SUUR VIETNAMI RINGREIS. VIETNAM –PEIDETUD KAUNIS

KALLISKIVI 9.–23.11.2024

SOODUSHIND 2999.-

PORTUGALI

RINGREIS

13.–17.05.2024

17.–23.08.2024

SOODUSHIND 1090.-

GOTLAND – ROOSIDE SAAR

28.-30.06.2024

30.06–2.07.2024

10.–12.07.2024

3.–5.08.2024, 5.–7.08.2024

SOODUSHIND al 76.- / reisija

Seto kostipäiv ehk Setomaa kohvikute päev ja kaunis

Peipsiveere 10.–11.08.2024

Soodushind 239.- (tavahind 269.-)

Võlude saar Vormsi 16.08.2024 Soodushind 96.-

KAUGEMAD REISID

Montenegro kuldne kolmik 18.–25.08.2024 ja 29.06–6.10.2024 Soodushind 899.-

Vaimustav Lissabon ja Portugali kaunimad rannikulinnad 13.–17.05.2024 Soodushind al 1090.Loodusidülliline Baierimaa ja killuke Tirooli 29.06.–05.07.2024 Soodushind al 1199.(tavahind 1399.-)

Võluvad Porto ja Lissabon – armastus esimesest silmapilgust! 17.–20.08.2024 Soodushind al 1090.Romantilise Lõuna-Prantsusmaa pärlid! Eksklusiivne reis koos Marina Laikjõega 14.–20.09.2024/väike grupp! Soodushind 1699.- / viimased kohad!

Normandia ringreis – avasta ja naudi! 12.–17.05.2025 Soodushind al 1349.Suur Vietnami ringreis. Vietnam – peidetud kaunis kalliskivi 9.–23.11.2024 Soodushind 2999.-

LINN, MIS TEEB MIND ÕNNELIKUKS –UNELMATE PARIIS

12.–15.04.2024

SOODUSHIND 999.-

Tai Kuningriik 26.11–9.12.2024 Soodushind 2199.Loodusidülliline Baierimaa ja killuke Tirooli 29.06.–05.07.2024 Soodushind al 1199.(tavahind 1399.-) / VÄLJA MÜÜDUD!

Romantilise Lõuna-Prantsusmaa pärlid! Eksklusiivne reis koos Marina Laikjõega 14.–20.09.2024/ väike grupp! Soodushind 1699.- / VÄLJA MÜÜDUD!

KÜLLA LÄHINAABRITELE

Helsingi aiandus- ja sisustusmess

23.03.2024 Soodushind al 149.- (tavahind 199.-)

Kevadkruiis Stockholmi. Tähed laeval – Anne Veski! 12.–14.04.2024 Soodushind ai 47.-

Kaunid Soome linnad – Porvoo ja Helsingi 18.05.2024 Soodushind al 139.-

NELI SOOME KAUNITARI:

Turu – Naantali – Tampere – Helsingi 1.–2.08.2024 Soodushind 289.-

MUINASJUTULINE LEEDUMAA 09.–11.08.2024 Soodushind 299.-

Loviisa Vanade Majade päevad 24.08.2024 Soodushind al 129.-

Milliseid üritusi sel kevadel ja suvel külastada?

Kevad on ametlikult kätte jõudnud, päikesekiired on meid üha kõrgemalt tervitamas ja ilmataatki hakkab loodetavasti aina soojemaid kraade peagi näitama. Kõik see tõstab meeleolu ja loob head eeldused, et külastada mitmeid lähiajal toimuvaid sündmusi, millest paljud on kas tasuta või eakatele märkimisväärsete soodustustega. Vaatame lähemalt, milliseid tasuta või soodustustega üritusi leiab linnaplatsidelt, kontserdipaikadest ja isegi laululavadelt eesootaval kevadsuvisel perioodil.

Käesoleval aastal on paslik kõigepealt peatuda Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 poolt pakutaval. Programmiga on sel aastal ühendatud juba varasematest aastatest tuttav Maalehe Eakate Festival, mis toimub seekord 9. mail Eesti Rahva Muuseumis. Delfi Meedia korraldatava festivali näol on tegu Eesti suurima eakatele suunatud üritusega, mis toimub Tartus juba kolmandat korda. Ürituse raames tulevad kokku väärikas eas külastajad üle Eesti, kes saavad festivalipäeva jooksul osa huvitavatest esinemistest ja kaasahaaravatest aruteludest, samuti saab nautida armastatud Eesti artistide esinemisi. Üritus on kõigile külastajatele tasuta.

Siiski ei ole see ainuke Tartu 2024 programmi sündmus, mida eakatel külastada tasub. „Kultuuripealinna programmis on üle tuhande ürituse, mis kõnetavad publikut terve elukaare ulatuses –eri vanuse ja huvidega inimesi, nii noori kui ka vanu. Programmis on sündmuseid toidukultuurist kuni kõrgkultuurini, oluline roll on traditsioonide hoidmisel,“ sõnab Tartu 2024 kommunikatsioonijuht Krõõt Filippov.

Järgnevalt toome välja mõned kultuuripealinna programmi sündmused, mis võiksid vanematele tartlastele huvi pakkuda.

Euroopa filmifestival

„Ellujäämiskunstid“

Iga esmaspäev kell 18 kuni 22. aprillini Tartu Elektriteatris Tartu Elektriteatri ekraanil on valik Euroopa filmide paremikust. Sissepääs on tasuta.

Tegutse aias targemini: aiatarkuse loengud, õpitoad ja talgud / „Kasvades oma toiduga“

Kuni oktoobri lõpuni Arvukates loengutes, õpitubades ja talgutel jagatakse

aiatarkusi ning soovitusi, kuidas linnas teadlikult toitu kasvatada, aga ka teisi aiasaaduseid loovalt kasutada. Üritused on tasuta, iga ürituse kohta leiab eraldi infot Tartu 2024 kodulehelt.

Toomemäe taasavamine: valgustuskunstiteose avamine

25. aprillil Toomemäel

Tartu toomkirik tähistab 2024. aastal 800. aastapäeva. Selleks luuakse Tartu toomkirikule erakordne valgustuskunstiteos. Sissepääs on tasuta.

Balti ja Eesti Muusika

Päevad

Balti ja Eesti Muusika Päevade raames leiab kümne päeva jooksul Tartus aset ligi 15 sündmust alates klassikalistest kontsertidest kuni eksperimentaalsemate projektideni, mis seovad erinevaid kunstivorme.

Näiteks:

3. mail kell 19 Pauluse kirikus: Eesti Filharmoonia Kammerkoor, üks tuntumaid Eesti muusikakollektiive kogu maailmas. Pensionäridele on saadaval sooduspiletid.

5. mail kell 19 Elleri Muusikakoolis: tunnustatud pianisti Sten Lassmanni klaveriõhtu. Saadaval on sooduspiletid.

Tartu 2024 laulu­ ja tantsupidu. Leiab aset üle

Tartu

16.–22. juunini

Tartus esmakordselt koos toimuvad laulu­ ja tantsupidu jutustavad loo sellest, kuidas juurte hoidmine ja väärtustamine päriselt õnnelikuks teeb. Peole on oodata kokku 10 000 lauljat ­ muusikut ning 2300 tantsijat.

Laulu- ja tantsupeo tasuta üritused:

16. juunil kl 13 jumalateenistus „Su üle Jumal valvaku“ Maarja kirikus.

18. juunil kl 14 kontsertsimman „Laia ilma peal“.

19. juunil kl 22 Raadi öömuusika „Sull’ truuiks surmani“.

22. juunil kl 16 laulupeo rongkäik.

Ülejäänud laulu­ ja tantsupeo üritustel on pensionäridele saadaval 15% soodsamad piletid.

Tartus leiavad kultuuripealinna programmi raames aset ka tartlaste seas juba traditsiooniks saanud Autovabaduse puiestee, Hansalaat ja mitmed teisedki sündmused, kuhu on oodatud igas vanuses inimesed.

Lisaks Tartu elanikele jätkub programmi raames tegevust

ka lähikondsete piirkondade inimestele. Viljandi lauluväljakul toimub 4. mail juba kuuendat korda traditsiooniline ÖÖtantsupidu, kuhu oodatakse kõiki tantsuhuvilisi tantsurühmadele kaasa elama ja pärimustantse kaasa tantsima. Tõrvas toimub 2. juunil algusega kell 12 aga Valgamaa laulu­ ja tantsupidu, kuhu ootavad publikut Valgamaa laulukoorid ja rahvatantsurühmad. Peipsiäärses Alatskivis leiab 28. juunil aset Eduard Tubina 119. sünniaastapäeva tähistamine, mille puhul toimub Alatskivi lossis Tubina nooruspõlveaegse fotonäituse avamine ja kontsert. Kõigile neile üritustele on sissepääs tasuta. Pealinnas Tallinnas pole samuti eakaid ära unustatud. Kevadisest kultuuriprogrammist tasub välja tuua Tallinna muuseumipühapäevad, mille raames on iga kuu esimesel pühapäeval Tallinna linnale kuuluvates muuseumides külastajatele sissepääs tasuta. Samuti algas veebruaris eakate filmiklubi kevadhooaeg, mille raames saab 26. märtsil minna vaatama A. H. Tammsaare romaanil põhinevat äsja linastunud mängufilmi „Elu ja armastus“, 9. aprillil maadlusteemalist teost „Raudne

küünis“ ja 23. aprillil draamalugu „Mai ja detsember“. Tasuta seansid toimuvad kell 11 Apollo kinos. Filmiklubiga on oodatud liituma kõik Kesklinna, Kristiine ja Põhja­Tallinna linnaossa sisse kirjutatud eakad. Kesklinlased saavad liitumiseks täita vastava avalduse Kesklinna valitsuses (Nunne 18) või enne seansi algust kohapeal. Ka Lasnamäel elavatele eakatele toimuvad kuni aprilli lõpuni tasuta filmiseansid, mis leiavad aset Lindakivi kultuurikeskuses. Seansid toimuvad teisipäeviti algusega kell 11. Rohkem infot leiab Lasnamäe linnaosa veebilehe 27. veebruari uudisest. Juba 21. märtsil toimuvad veel kaks eakatele suunatud sündmust: kell 11 kutsutakse kõiki Pirita kogukonna eakaid eakate hommikule kohvile ja koogile ning kell 14 toimub Kristiine eakate tantsulõuna Tallinna Puuetega Inimeste Koja saalis, kus esineb elava tantsumuusikaga Mati Kärmik. Reedel, 22. märtsil kell 12 leiab aset ka tasuta Pirita väärikate huvikooli loeng aiandusest Pirita sotsiaalkeskuses. Lisaks toimuvad mai lõpuni iga kuu viimasel kolmapäeval kell 12 eesti keeles ja kell 14 vene keeles Põhja­Tallinna Eakate Akadeemia loengud Põhja­Tallinna kogukonnamaja teise korruse suures saalis (Kari 13).

Puusa saab liikuma panna ka näiteks Kesklinna tantsuõhtutel Õpetajate majas, kus 21. märtsil esineb elava muusikaga Airi & Party, 18. aprillil ansambel Taas ning 16. mail ansambel Kruiis. Tasuta tantsuõhtud kestavad kl 17–19. Pärnu kevadsuvisest programmist tasub välja tuua järjekorras 27. korda toimuvad Gildipäevad 2.–3. augustil, mis toovad tänavatele kunstnikud ja käsitöölised lähemalt ning kaugemalt. Steineri aias pakuvad talu­

nikud külastajatele kodumaiseid talutooteid ja pop­up­kohvikud serveerivad koduseid hõrgutisi. Steineri aia laval astuvad üles lauljad, pillimehed ja tantsijad. Alale sissepääs on kõigile tasuta. Lisaks sellele toimub Pärnus samal ajal viiendat korda Supeluse Aastalaat, mis pakub 3. augustil laadakaupa, muusikat ja õhtuseid tegevusi kõigile huvilistele. Sissepääs alale on tasuta. Veel tasub suvisest programmist pärnakatel kaaluda ka mitmeid Endla teatri etendusi, kuhu on saadaval pensionäridele 20% soodustusega piletid. Saaremaa kevadsuvisest programmist leiab mitmeid põnevaid tantsulisi sündmusi, mis kutsuvad külastama nooruslikkust hinges hoidvaid eakaid. Üheks selliseks sündmuseks on Saare maakonna 48. tantsupidu Oma Saar, mis toimub Kuressaare lossihoovis 8. juunil. Seejärel on võimalus minna vaatama, kuidas erinevad kohalikud tantsugrupid keerutavad jalga pärimuskultuurisarja Neljapäevane Labajalg üritustel, mis toimuvad 13. juunist 25. juulini Kuressaare keskväljakul ning kuhu sissepääs on kõigile tasuta. Eakatele pakuvad juba viiendat suve rõõmu ka kultuursed laupäevad –kümnel suvisel laupäeval esinevad Saaremaa ja Saare maakonna erinevate piirkondade rahvatantsijad, rahvamuusikud ja teised taidluskollektiivid Kuressaare kaunil keskväljakul. Kultuursed laupäevad toimuvad juuni lõpust augusti lõpuni laupäevadel ning on tasuta.

Suve viimasel kuul, 1.–3. augustil toimuvad traditsiooniliselt Kuressaare Merepäevad, kus eelnevatel aastatel on lisaks piletiga üritustele tegevusi pakkunud ka mahukas tasuta programm. Selle ja mitme teise ürituse kohta saab lisainfot ja pileteid veebilehelt saare.events.

Kas su elu on põrgu, sest valutavad liigesed ei lase liikuda?

Kui sa oled aastaid söönud glükosamiinitablette, kuid sinu liigesed on ikkagi valusad ja kanged?

Kas sa oled seni kulutanud tohutult raha ilma abi saamata?

Siis proovi FLEXICURi LIIGESETABLETTE, mille toimeaine on kurkumiin, mis teaduslike uuringute ja kliiniliste katsete põhjal on abiks just sulle.

Kurkumiinil on kiire toime. Juba nädalase kasutamise järel tundsid kurkumiiniekstrakti tablette kasutanud patsiendid valu kadumist ja liigeste elastsuse paranemist.

Pikemaajalisel kasutamisel täheldas 85% patsientidest oma elukvaliteedi märgatavat tõusu ja tundis ennast füüsiliselt aktiivse ja sportlikumana.

Et ükski tants ei jääks tantsimata

Flexicuri tabletid sisaldavad standardiseeritud kurkumiiniekstrakti, mis on eraldatud looduslikust kurkumist.

1 tablett sisaldab 32,65 spetsiaalset CURCUMIN OR 100© ekstrakti. Kuuri algul võetakse 3 tabletti päevas.

Pärast liigeste valulikkuse kadumist võib toimet säilitava annusena jätkata 1 tabletiga päevas.

Kuidas peaks toituma küpses eas inimene?

Üha rohkem on tõendusi selle kohta, et mitmed vananemise süüks pandud kroonilised haigused ja muutused organismis on tegelikult tekkinud puuduliku toitumise ning söömisvigade, mitte eluaastate lisandumise tõttu.

TOIMETAS: KAIRI PRINTS FOTO: SHUTTERSTOCK

Küpsete inimeste toitumist mõjutavad eluviis ja sotsiaalmajanduslik olukord. Seoses vananemisega tekib terve rida eluolustikulisi muutusi. Erinevate füüsiliste, sotsiaalsete ja psühholoogiliste põhjuste tõttu on vanematel inimestel probleeme nii vajaliku toidu saamise, valmistamise, söömise kui ka toidu imendumise ja omastamisega.

Haiguste tõttu võivad inimesed manustada mitut ravimit samal ajal. See annab võimaluse ravimite või veelgi rohkem ravimite kombinatsioonide kõrvalmõjudele. Tagajärjeks võib olla muutunud maitsemeel, isu ja janutunde vähenemine, kõhukinnisus, nõrkus. Üle keskea jõudnud inimeste energiavajadus hakkab pidevalt

vähenema. Pensioniikka jõudnud energiavajadus väheneb võrreldes keskeaga: meestel 2700  2000 kcal päevas; naistel 2000  1700 kcal päevas.

Energiavajadus väheneb koos vanuse lisandumisega, sest kudedes jääb vähemaks aktiivseid rakke. Organismi ainevahetus jääb aeglasemaks ja vanemad inimesed vähendavad tihti ka oma füüsilist aktiivsust, kuigi ei peaks seda tegema.

Esmatähtis on saada väiksema toidukoguse juures kätte vajalik hulk vitamiine ja mineraalaineid. Kuna valkude ja peamiste vitamiinide ning mineraalainete vajadus jääb enam­vähem samaks kui kesk­

eas, siis nende kättesaamine väiksemast toidukogusest eeldab põhjalikumat ja tervislikumat toiduvalikut. Eakatel on suurenenud D­vitamiini vajadus, mistõttu tuleb seda võtta toidulisandina.

Kimbutada võib ka kõhukinnisus. Selle ennetamiseks on vaja saada piisavalt kiud aineid (süüa täisteratooteid, puu ­ ja köögivilju), juua piisavalt vedelikku, liigutada, vajadusel tarvitada hapupiima tooteid.

Abistavad nõuanded

Tervislik toitumine on vajalik igas elueas, kuid eriti vanemas eas peab vältima riske, et mitte haigestuda südamehaigustesse, diabeeti, rasvtõvesse ega muudesse kroonilistesse haigustesse.

Toidud sisaldavad erinevaid toitaineid, seetõttu on oluline süüa mitmekesiselt.

Söödud toidust saadav energiakogus peab olema tasakaalus füüsilise aktiivsusega. Toit olgu mitmekülgne – see kindlustab toitainete tasakaalustatuse.

Söö rohkesti puu­ ja köögivilju ning marju.

Söö iga päev leiba, lisaks putru, kartulit või makarone. Eelista väiksema rasvasusega piima ja piimatooteid.

Lisatavatest toidurasvadest eelista taimeõlisid, võimalusel ka pähkleid­seemneidmandleid.

Söö kaks kuni kolm korda nädalas kala, nii punast kui ka valget.

Joo lisaks toidust ja jookidest saadavale vedelikule ka

2–3 klaasi puhast vett päevas, vastavalt individuaalsele vajadusele ning tervislikule seisundile.

Toitu regulaarselt – mitte alla kolme korra päevas.

Vajadusel söö vahepalaks puuvilja, jogurtit, hapupiima vms. Söö pigem sagedamini, eelistades väikeseid portsjoneid ning söö neid aeglaselt.

Kui alkoholi pruukimine on möödapääsmatu, siis tee seda mõõdukalt.

Söö maiustusi (nt kreemikoogid, magusad saiakesed, kohukesed) võimalikult harva. Süües lõuna­ või õhtusööki, pea meeles taldrikureeglit.

Allikad: eatsmarter.com, toitumine.ee, naistekas.ee

Vitamiinid, mida keha enne kevade algust vajab

D-vitamiin. D-vitamiini näol on tegemist päikesevitamiiniga, mis mõjub hästi nii südamele kui ka lihastele.

Antioksüdandid. C-, E- ja A-vitamiin on need, mis praegu meile väga olulised on.

B 12 ja biotiin. Selleks, et saada üle väsimusest, mis tihti kevadega käsikäes käib, soovitame tutvust teha

B12-vitamiini ja biotiiniga.

Raud. Väsimus võib olla põhjustatud ka rauapuudusest meie kehas. Meeles tasub aga pidada, et raua imendumisele aitavad kaasa nii foolhape kui ka B12vitamiin. Tsink. Mälu parandamiseks ja immuunsüsteemi töö tõstmiseks on meie asendamatuks abimeheks tsink.

B 2 -vitamiin. Valgema aja tulekuga võivad meie silmad muutuda tundlikumaks, selle vastu aitab B2vitamiin. Oomega-3-rasvhapped. Tegemist on asendamatute rasvhapete ehk nendega, mida meie keha ise ei tooda.

Kuidas hoida oma immuunsüsteemi tugevana?

Keha vastupanuvõimet saab tugevdada väikeste sammudega. Ja mitte üksnes söögiga, sest paljud hädad saavad alguse kõhust. Kui soolestiku mikrofloora on tasakaalust väljas, on see soodne pinnas erinevate haiguste tekkeks. Positiivset mõju soolefloorale seostatakse peamiselt probiootikumidega. Neid väikeseid abistajaid võib loomulikult leida ka piimhappetoodetest, nagu jogurt, keefir, pett või hapukapsas. Lisaks probiootikumidele toetavad soolefloorat ka prebiootikumid. Need on seedimatud kiud. Siia kuulub näiteks inuliin, mida leidub siguris, maapirnis, artišokis, küüslaugus ja sibulas. Prebiootikumid lagundatakse või kääritatakse jämesooles bakterite toimel. Nii tekivad vitamiinid ja lühikese ahelaga rasvhapped, millel on positiivne mõju soolestiku keskkonnale ning mis tugevdavad immuunsust.

Eestil on oma vitamiinipomm! Mustad sõstrad annavad kolm korda suurema koguse C-vitamiini kui sidrunid. See vees lahustuv vitamiin stimuleerib immuunrakkude (T-lümfotsüüdid) paljunemist, mis võitlevad bakterite ja viiruste vastu. Samuti aitab C-vitamiin tuvastada patogeene ja kõrvaldab immuunrakkude membraane kahjustavaid vabu radikaale.

Marjad annavad ka palju muid aineid, sealhulgas flavonoide, mis vastutavad taimepigmentide-

na marjade punase, sinise ja lillaka värvuse eest. Mida rikkalikum värv, seda suurem on flavonoidide sisaldus. Need värvained tugevdavad immuunsust.

Kas tarbid piisavalt taimset toitu?

Immuunsüsteem sõltub piisavast vitamiinide, mineraalide ja teiseste taimsete ainete varudest. Viimased klassifitseeritakse flavonoidideks, karotenoidideks, sulfiidideks, glükosinolaatideks, monoterpeenideks, polüfenoolideks, fütoöstrogeenideks, fütosteroolideks ja saponiinideks.

Karotenoidide rühma tuntuim esindaja on beetakaroteen. Kollakasoranž looduslik pigment stimuleerib immuunsüsteemi, seda leidub rohkesti lehtkapsas, porgandis ja punases paprikas. Küüslauk sisaldab samuti võimsaid toimeaineid: sulitsiidide rühma kuuluv allitsiin võib vähendada nakkusohtu ja tugevdada immuunsüsteemi. Koorimisel ja tükeldamisel vabaneb ensüüm nimega alliina. Viimane reageerib õhus küüslaugus sisalduva väävelühendi alliiniga ja moodustub allitsiin.

Lisa menüüsse kapsas, mis lisaks suurele C-vitamiini sisaldusele pakub glükosinolaate, mis vastutavad kapsa tüüpilise aroomi eest. Need aromaatsed ained kaitsevad meie rakke vabade radikaalide eest, mis soodustavad ka haigusi ja enneaegset vananemist.

Köögiviljad pakuvad rohkelt fütokemikaale, mis tugevdavad meie immuunsüsteemi. Hoolitse selle eest, et sinu menüüs oleksid eri värvi köögiviljad. Tarbi neid ideaalis kolm portsjonit päevas!

Ära end ära lõhu

Pingelised ajad mõjutavad meie immuunsust: liiga pikk või liiga tugev stress muudab meid nakkustele vastuvõtlikumaks. Optimismi ja liikumisega saab stressist paremini üle. Teine võimalus on suunatud lõõgastumine. See võib olla autogeenne treening, järkjärguline lihaste lõdvestamine, jalutuskäik, lugemine või toiduvalmistamine.

Magamine on tähtis

Päeval on immuunkaitse pidevas kasutuses. See peab kogu aeg kontrollima kõike, mis kehasse satub, ja tõrjuma haigustekitajaid või võõraid aineid. Organism vajab bakterite- ja viirustevastaste antikehade loomiseks puhkust. Piisava ja rahuliku unega inimesed haigestuvad vähem.

Ära unusta sõpru!

Inimene on sotsiaalne olend, üksindus toob varem või hiljem kaasa paljude inimeste halva enesetunde ja mõnikord isegi depressiooni. Need, kellel on kontaktid ja sõprussuhted, ei tunne end aga üksi, saavad tuge ning muret jagada. Ja see vabastab omakorda meie tervisele kasulikke õnnehormoone.

OLEME TEILE ABIKS ja toeks lahenduste leidmisel

Dementsuse Kompetentsikeskuse eesmärk on parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut ning elukvaliteeti, viies ellu tegevusi, mis tõstavad inimeste teadlikkust dementsusest ja abi saamise võimalustest ning parandavad tervishoiu­ ja hoolekandeteenuste kvaliteeti ning teenuste kättesaadavust.

Teenused

Dementsuse Kompetentsikeskus pakub nõustamisteenust nii dementsusega inimestele, nende lähedastele kui ka teenuseosutajatele, aidates tõsta sihtgrupiga töötavate spetsialistide pädevust, korraldab teavituskampaaniaid jms. Üle­eestilise kompetentsikeskuse tegevus põhineb haridus­, teadus­ ja arendusasutuste, tervishoiu­, hoolekande­ ning tugiteenust pakkuvate asutuste ja avaliku sektori vahelisel koostööl ning tegeleb terve valdkonna arendamisega. Nõustame nii dementsusega inimesi ja nende lähedasi kui ka teenuseosutajaid. See on lähedastele ja teenuseosutajatele tasuta. Pakume ka venekeelset nõustamist.

Info- ja usaldusliin

644 6440

Kellele? Info­ ja usaldusliinilt saavad tuge ning praktilist nõu dementsussündroomiga inimesed

ja nende lähedased, tervishoiuja sotsiaalhoolekande valdkonna spetsialistid, samuti inimesed, kes soovivad dementsuse teemal oma teadlikkust tõsta.

Helistajal aidatakse mõista, mis on dementsus, ja antakse praktilisi soovitusi, kuidas haiguse erinevate staadiumite korral käituda ning kust abi saada.

Spetsialistidel on võimalik vastava valdkonna ekspertidelt soovitusi saada.

Infoliinile helistajal on võimalik jääda anonüümseks.

Infoliin ei osuta tervishoiuteenust!

Ajal, mil info­ ja usaldusliin ei tööta, võib küsimused saata aadressile info@dementsus.ee. Dementsuse info­ ja usaldusliin on avatud igal tööpäeval ehk E–R kl 9–16.

Helistaja tasub kõne eest telefonioperaatori hinnakirja alusel.

Personaalne nõustamine

Kellele? Personaalne nõustamine on toetav teenus dementsusega inimestele ja nende lähedastele, kes vajavad dementsuse sündroomiga seonduvate küsimuste osas nõu ning põhjalikumat ärakuulamist. Personaalne nõustamine pakub inimestele tuge ja praktilisi soovitusi parimate lahendusteni jõudmiseks.

Personaalselt nõustatakse kas telefoni või veebi teel ja võimaluse korral ka füüsilise kohtumisena. Personaalseks nõustamiseks palume helistada meie info­ ja usaldusliini numbrile 644 6440.

Tugigrupid Kellele? Tugigruppidesse on oodatud dementsussündroomiga inimeste lähedased. Tugigrupp annab võimaluse jagada oma mõtteid, muresid ja kogemusi teiste sarnases olukorras olevate inimestega ning saada emotsionaalset abi ja praktilist tuge. Samuti on oodatud omastehooldajad, kelle lähedasi enam meie seas ei ole.

Teie panus oma kogemuste jagamisel on hindamatu väärtusega. Korraldame tugigruppe üle Eesti nii kohapeal kui ka virtuaalselt.

Viimastel aastatel on Eestis elavate erinevate rahvuste arv

suurenenud, seetõttu korraldame ka vene­ ja ingliskeelseid virtuaalseid tugigruppe.

Lisainformatsiooni tugigruppide toimumise aja ja koha kohta leiate Dementsuse Kompetentsuskeskuse veebilehe www.dementsus.ee sündmuste kalendrist ja Facebookist: dementsusekompetentsikeskus. Tugigrupis osalemine on tasuta!

MIS ON DEMENTSUS?

Dementsus on mälu ja teiste vaimsete võimete ning igapäevategevustega toimetuleku süvenev halvenemine määrani, kus inimene vajab kõrvalist abi. Dementsuse sümptomeid kutsuvad esile kahjustunud närvirakud peaajus ja nende väljendumine sõltub sellest, millises ajupiirkonnas närvirakkude hävimine parajasti peamiselt kulgeb. Dementsus ei ole vananemise normaalne osa.

Kelle poole pöörduda?

Dementsusele viitavate sümptomite korral pöördu perearsti poole. Põhjalikumate uuringute vajadusel suunab perearst edasi neuroloogi või psühhiaatri vastuvõtule.

Dementsuse

Kompetentsikeskuse tegevust rahastab sotsiaalministeerium.

Rohkem infot: www.dementsus.ee dementsuskompetentsikeskus

SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSE RAVIKLIINILINE UURING

Kutsume kõrge südame-veresoonkonna haiguse riskiga inimesi osalema rahvusvahelises kliinilises ravimiuuringus VICTORION-1 PREVENT.

Uuringus hinnatakse uuringuravimi toimet ajuinsuldi ja südameinfarkti riski vähendamisele.

Kui olete huvitatud uuringus VICTORION-1 PREVENT osalemisest, siis otsime inimesi

• vanuses 40–79 aastat;

• kellel on kõrge südame-veresoonkonna haiguse risk, kuid kellel ei ole olnud südameinfarkti ega ajuinsulti.

Uuringu pikkus on kuni 6 aastat. Uuritavad ravimid, uuringuga seotud protseduurid ja arstivisiidid on osalejatele tasuta.

Selles uuringus osalemiseks peate vastama ka muudele kriteeriumidele, mida arutab Teiega uuringumeeskond.

Huvi korral ja täpsema info saamiseks pöörduda: MEDITRIALS OÜ

MÕISAVAHE 34C, TARTU

e-post: info@meditrials.ee

Tel 5555 6847

Oleme avatud E–R 8–16. www.meditrials.ee

Vitamiine ja mineraale aknalaualt

Ka küpsemas eas on tervislik toit heaolu ja elukvaliteedi üks olulisemaid alustalasid. Päris kindel, et vajakajäämisi selles ei tee tasa ükski aknalauapeenar, olgu nii suur kui tahes, kuid lisa pakub küll. Ka hingele.

TOIMETAS: SVEN SULA FOTO: SHUTTERSTOCK

Kogu organismi funktsioneerimise olulisemad tugisambad on D­vitamiin, B­grupi vitamiinid, kaltsium, magneesium ja E­vitamiin, sest toetavad luude tervist, südame­veresoonkonna tööd, aitavad vähendada unetust, aga ka lihaskrampe ning on kasulikud üldisele tervisele.

Kõige lihtsam on alustada maitsetaimedega

Nagu öeldud, pakub aknalaual taimede kasvatamine suurepärast võimalust oma toidulaua toitainetega rikastamiseks. Maitsetaimede, nagu petersell, till, sibul, ja roheliste lehtköögiviljade toas kasvatamine pakub peale värske saagi tegemisrõõmu ning silmailu. Nagu õues, on ka tubane aiandushobi üks lõõgastav ja meelerahu pakkuv nokitsemine, aidates vähenda­

da stressi ning parandada üldist heaolu. Lisaks annab taimede eest hoolitsemine millegagi hakkama saamise tunde.

Petersell on lihtne, aga oi kui kasulik

Petersell on suurepärane Kvitamiini allikas, mis toetab vere hüübimist ja on üldiselt kasulik tervisele, sest aitab organismil omandada kaltsiumi. Aknalaual peterselli kasvatamine on lihtne. Alustage kvaliteetse mullaga potis, külvake seemned ja katke need õhukese mullakihiga. Hoolitsege, et taimedel oleks piisavalt valgust ja kastke neid mõõdukalt. Petersell eelistab küll niisket, kuid mitte liigniisket mulda ja kasvab hästi jahedamas keskkonnas, mistõttu on seda ka Eesti kliimas ideaalne aknalaual kasvatada.

Petersell eelistab küll niisket, kuid mitte liigniisket mulda.

Isetegemise rõõmu, silmailu ja tervist – seda aknalaualt saab.

Rohelised lehtköögiviljad –vitamiinide lisaladu

Rohelised lehtköögiviljad, nagu spinat ja rukola, on tuntud oma toitainete rikkuse poolest. Nende kasvatamine aknalaual algab samuti kvaliteetse mulla valimisest. Külvake seemned mullapinnale ja katke kergelt mullaga. Taimed vajavad regulaarset kastmist ja piisavalt päikesevalgust.

Aknarohe kasvab kiiresti, pakkudes värsket saaki juba mõne nädala jooksul pärast külvi.

Võimas sibul

Peterselli, spinati ja rukola kasvatamine on hea algus, kuid ka sibulate lisamine teispool kardinaid kasvatatavate taimede sekka lisab oluliselt toapeenra tervislikkust. Sibul sisaldab kvertsetiini, võimsat

Sibulate kasvatamine aknalaual ei nõua põllukooli diplomit.

antioksüdandina toimivat ainet, mis aitab võidelda põletikuga ja parandada südame tervist.

Sibul sisaldab ka naturaalseid suhkruid, C­, E­, A­vitamiini ning mõningaid B­grupi vitamiine. Mineraalidest leidub vastavalt kasvatuspaiga mulla koostisele naatriumi, kaaliumi, rauda, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, tsinki, vaske, mangaani ja seleeni.

Sibulate kasvatamine akna laual ei nõua põllukooli diplomit. Alustuseks on vaja sibulaistikuid või väikesi sibulaid, mida saab poest. Neid tuleb istutada sügavasse mullaga täidetud anumasse. Sibulad vajavad regulaarset kastmist, kuid ülekastmist tuleb vältida. Nad eelistavad ka palju päikesevalgust, seega on just aknalaud neile parim koht, kus ammutada päikesevalguse häid külgi.

Kui ruumi on, laiendage plaane

Lisaks juba loetletutele võib aknalaual kasvatada ka basiilikut ja salatit. Mõlemad on suurepärased vitamiinide ja mineraalainete allikad. Basiilik on rikas K­vitamiini poolest ja sisaldab otsa ka rohkelt antioksüdante. Salat pakub aga kiudaineid, A­ ja C­vitamiini ning on madala kalorsusega, toetades tervislikku toitumist.

Kasvatades aknalaual neid taimi, ei saa te mitte ainult värskeid ja toitainerikkaid lisandeid menüüsse, vaid väheneb ka stress. Aknalauaaiandus võimaldab tunda rõõmu ja olla osake looduse ringist.

Et asi õnnestuks

Nüüd, kui enam­vähem selge, mida kasvatada võiks, tuleb kasuks teada mõningaid üldisi põhimõtteid.

Valgustus : Enamik taimi, sealhulgas maitsetaimed, vajavad rohkelt päikesevalgust. Valige aknalaud, mis saab piisavalt loomulikku päikesevalgust, eelistatavalt lõuna või lääne pool.

Muld ja väetamine: Kasutage kvaliteetset mulda, mis on mõeldud siseruumides kasvatamiseks. Taimed vajavad regulaarset toitmist, nii et kaaluge orgaaniliste vedelväetiste kasutamist, mis on mõeldud spetsiaalselt maitsetaimedele ja rohelistele lehtköögiviljadele.

Kastmine: Oluline on leida tasakaal, kuna liigne kastmine võib põhjustada juuremädanikku. Taimi tuleks joota siis, kui pealmine mullakiht on kuivanud.

Õhuvahetus: Hea õhuringlus on taimede tervisele oluline, aidates ennetada seen­ ja bakterhaiguste levikut.

Haiguste ja kahjurite tõrje: Kontrollige regulaarselt taimi kahjurite ja haiguste suhtes. Leebemate kahjurite, nagu lehetäide puhul, võib abi olla pehmetest tõrjevahenditest, näiteks seebiveest.

Idandamine – alternatiiv tõsisele potipõllundusele Vitamiinide sisalduselt võib idandeid võrrelda paljude köögi­ ja puuviljadega. Näiteks Cvitamiini on nisuidudes sama rohkelt kui apelsinimahlas, ka palju A­vitamiini, ning karo­

tiini enam kui teistes rohelistes köögiviljades. Peale selle on noored kasvud rikkad B­rühma ja E­vitamiinide poolest, samuti sisaldavad nad optimaalses vahekorras kaltsiumi, rauda, magneesiumi ning kaaliumi.

On tõestatud, et noortes idandites olevaid vitamiine ja mineraalaineid omastab inimorganism paremini kui näiteks purgivitamiine. Idandites on ka palju kiudaineid, mis aitavad organismi jääkainetest puhastada. Seetõttu soovitatakse idandeid mõõdukalt tarvitada kogu talvise aja, kui värskeid köögivilju pole väga laias valikus saada.

REISIKORRALDAJA RÄNDTEO REISID

Rohkem reise ja täpsema info leiate meie kodulehelt: www.randtigu.ee Tel 5398 0543, 5556 3088, info@randtigu.ee

NB! Meie reisidel sisaldab hind kõiki kulusid peale suveniiride!

LENNUREISID 2024 (grupi suurus kuni 16 inimest, giidide jutt tõlgitakse eesti keelde)

UUS! 02.–09.06 Albaania ringreis. Burinti arheoloogiapark, Berat jt. Viimased 4 kohta! 1626 €

UUS! 13.–21.07 Armeenia matkareis tavalisele inimesele. 1799 € 9.-17.08 Gruusia loodusreis 2 vaba kohta. Matkame ehedates rahvusparkides külastame ka vaatamisväärsusi, rahvusõhtu tantsude - lauludega ja palju muud. 1470 €

UUS! 07.–14.09 Malta ja Gozo saare kultuuri- ja puhkusereis. Valetta, Rabat jm. 1649 €

UUS! 21.–30.09 Jordaania kultuurireis. Petra, Jerash, Wadi Rumi kõrb, Surnumeri jm. 1958 €

UUS! 05.–19.10 Iraak – iidne Mesopotaamia. Rikkalik kultuuripärand, paadisõit märgalal jm. 2962 € 08.–14.10 Rhodose kultuurireis koos rannapuhkusega. Symi saar, Lindos, Kamiros jm. 1391 € 24.10–06.11 Egiptuse ringreis ja rannapuhkus. Aleksandria, Abu Simbel, vaalade org jm. 2236 €

UUS! 07.–14.11 Egiptus – Luxor ja rannapuhkus. Luxor, kuningannade org jm. 1792 €

UUS! 15.04–13.11 Malta ja Gozo saare individuaalreis. Küsige pakkumist. EESTI VÄIKESAARED

Rohkem reise ja täpsema info leiate meie kodulehelt http://www.randtigu.ee

Idandeid võib valmistada toiduks sobivatest mis tahes seemnetest: teraviljadest (nisu, oder, kaer, sorgo), liblikõielistest (uba, soja, hernes, lutsern, ristik), ristõielistest (raps, redis, rõigas, kapsas), korvõielistest (päevalill), kuid katsetada võib ka muude meelepäraste seemnetega. Seemneid valides tasub teada, et tomati idud on mürgised ja need toiduks ei sobi. Mõningad taimed aga idanevad nii kaua, et nende idude ootamine on äärmiselt tüütu. Lisaks on raske väga aeglaselt idanevaid seemneid roiskumast hoida. Sellised seemned on näiteks tillil, petersellil ja isegi basiilikul.

Puhta seemne saab oma aiast või poest Idandamiseks tuleks alati kasutada kas enda aiast kogutud, puhtalt kasvatatud seemneid või osta poest just selleks otstarbeks mõeldud seemned. Teadke, et tavapärased taimede kasvatamiseks mõeldud seemned idanditeks ei sobi – need on enamasti töödeldud kemikaalidega, mida me toiduks tarvitada ei soovi.

Kui teil pole idandamisega varem kokkupuuteid olnud, võiks alustada mahedama maitsega ning kiiremini idanevatest kultuuridest, näiteks lutsernist. Parim idandamis ­

temperatuur on umbes 22°. Liiga soojas ei pruugigi seemned idaneda ja hoopis roiskuvad. Liiga jaheda temperatuuri korral võib idude tekkimist ootama jäädagi.

Idanemise aeg sõltub temperatuurist, niiskusest ja taimeliigist, kuid keskmiselt saavad idandid valmis 3–5 ööpäevaga. Kauem läheb brokolil, salatkressil ja linal (vastavalt 5–6 ja 6–8 päeva). Spetsiaalsetel idandamiseks mõeldud seemnete pakkidel on alati ka kirjas, kui kaua need seemned tarbimiskõlblikeks idanditeks valmivad. Olenevalt kasvutingimustest võib see aeg alati päeva võrra varieeruda.

Kuigi spetsiaalsete idandamisnõudega on kasvatamine lihtsam, saab hakkama ka ilma nendeta. Selleks pange läbipestud seemned purki ja kinnitage purgisuule kummiga marli, et seemneid saaks idanemise ajal loputada. Loputada tuleks neid toasooja veega vähemalt kaks korda päevas – see hoiab ära hallituse ja roiskumise tekke. Seemnepurki hoidke soojas ja kindlasti pimedas kohas, alaspidi suuga ja veidi viltu, et liigne vesi saaks välja nõrguda ning õhk pääseks kasvavate seemneteni.

Idandeid võib toiduks tarvitada kohe, kui nad on paari millimeetri pikkused. Parimaks loetakse suurust, mis jääb ühe ja kolme sentimeetri vahele. Ülekasvanud idandid kaotavad kiiresti suure osa oma väärtusest.

Allikad: Maakodu, Maarahva Pood

VÄÄRIKAS KIVI IGA HAUA KAUNISTAMISEKS

Pakume täisteenust – meilt nii mälestuskivi, kujundus, teostus, transport kui ka paigaldus üle Eesti. Samuti valmistame hauapiirdeid, restaureerime vanu hauakive, raiume kalmistul kivisse puuduvad kuupäevad ja taaskasutame vanu hauakive.

HAUAPLATSI HOOLDUS

Teinekord võib juhtuda, et lähedase hauaplats jääb kodust liiga kaugele või pole jaksu, et käia seda hooldamas. Sellele vaatamata ei peaks kalm jääma looduse meelevalda ja hooleta. Pakume hauaplatsi hooldust Tartus ja Tartu maakonnas.

hauakivid.ee

• tel 551 1295 • info@hauakivid.ee

Savi 4, Vahi alevik, Tartumaa

Idanditest tulvil kasvupurgid on kui tervise inkubaator.

Kuidas väärikas eas

OMA RAHA KASVAMA PANNA?

Nagu ütleb osake kuulsast Ruja laulust, siis inimene õpib kogu elu. See tõdemus kehtib elus suuresti kõige kohta, mis käsile võetakse, ja erandiks ei ole ka oma rahaga majandamine. Siiski ei pea raha säästmist ja investeerimist õppima terve elu, et nendega oma vanaduspõlv palju murevabamaks ning turvalisemaks muuta – alustada saab ka alles väärikas eas. Swedbanki ja Coop Panga spetsialistid annavad nõu, kuidas on eakana kõige targem oma rahaga toimetada.

TEKST: GEORG-MARTEN MEUMERS FOTO: SHUTTERSTOCK

Kõigepealt kulud-tulud kirja

Kõige olulisem on omada head ülevaadet oma kuludest ja tuludest, ütleb Coop Panga erakliendi panganduse juht Karel Parve. „Kõige lihtsam on oma kuu­ või aastasissetulekud kirja panna, kas paberi ja pastakaga või digitaalselt,“ sõnab ta. Kulusid soovitab Parve ka kategoriseerida ehk eristada püsikulusid ja jooksvaid kulusid. „Püsikuludeks liigituvad näiteks kommunaalarved ja muud vältimatud eluasemekulud, klubide ja seltside liikmemaksud. Jooksvad kulud on kulud toidule, kütusele, majapidamistarvetele ja spontaansele meelelahutusele,“ selgitab ta. Tulude alla kuuluvad näiteks palk, pension, regulaarselt laekuvad toetused ja dividendid.

Kui ülevaade tuludest ja kuludest olemas, saab järgmisena ette võtta eelarve koostamise, mis annab ette juba konkreetse tööriista, mille abil raha kulutamist ja säästmist kontrollida. „Kuu­ või aastaeelarve aitab rahaasju pikemalt ette planeerida ja suuremateks väljaminekuteks

raha aegsasti kõrvale panna,“ toob Parve välja eelarve pidamise eelised. Olenemata kogumise eesmärgist on tema sõnul kõige tähtsam koguda järjepidevalt. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari­Liis Jääger leiab, et koguda on mõistlik igas vanuses. „Kogumisel saab tekitada endale meelerahu pakkuva raha ehk nn säästupuhvri, mis tuleb appi siis, kui tekib ootamatuid väljaminekuid. Näiteks läheb pesumasin katki, on vaja uut gaasikatelt või tekivad tervisehädad, mille korral on väljaminekud suuremad,“ selgitab Jääger. Ta lisab, et raha tasub kõrvale panna ka selleks, et lubada endale midagi meelepärast, näiteks puhkusereisi.

Kuidas koguda ja investeerida?

Kui inimesel on tekkinud juba enda jaoks turvaline rahatagavara, tasub mõelda sellele, kuidas see raha kõige mõistlikumalt ka kasvama panna. „Eakamatel, kelle investeerimise ajahorisont on lühem ning kes seetõttu on tavaliselt vähem riskialtid, tasub raha väärtuse säilitamiseks

10 praktilist nippi, kuidas raha säästa

1. Kanna kaasas veepudelit Kui ilmad lähevad soojemaks, tõuseb ka vee tarbimise sagedus. Kui tead, et oled pikemalt kodust eemal, tasub oma veepudel kaasa võtta. Saad seda lähedal asuvast veekraanist täita ega pea iga kord uut pudelivett ostma.

2. Käi poes ainult täis kõhuga Tühi kõht on parim kokk, nagu öeldakse. See-eest ka halb kaaslane toitu ostes, sest ostukorvi maanduvad valimatult toidukaubad, mille söömist parasjagu ette kujutad. Kui esmane söögiisu saab täis, võivad mitmed ostetud toodetest aga hiljem kodus seisma jääda ja rikneda, mis on kui maha visatud raha.

esimeste valikutena kaaluda tähtajalist hoiust ja Rahakogujat,“ sõnab Jääger Swedbankist. Tähtajalise hoiuse intressimäär sõltub tavaliselt hoiuse pikkusest – näiteks Swedbankis on intress vahemikus 2,25–4% aastas, Coop Pangas kuni 3,75% aastas.

Paljud pangad pakuvad ka eraldi kogumiskontosid, kus intress on küll väiksem (hetkel valdavalt 2% aastas), aga raha saab igal ajal juurde kanda ja koheselt välja võtta. Kui Swedbankis on selleks Rahakoguja konto, siis Coop Pangas näiteks Rahasahtli konto, LHV­s aga Kogumiskonto ning ka teistest pankadest leiab sarnaseid lahendusi.

Praegusel ajal on väga populaarseks muutunud just erinevate hoiuste kasutusele võtmine. „Kui vaadata Swedbankis seeniorite hoiuste, sealhulgas Rahakoguja mahte, on need aastaga kasvanud 2,5 korda,“ märgib Jääger Swedbankist.

Ta selgitab, et intressimäärade tõusu mõjul on viidud raha arvelduskontolt tähtajalistele hoiustele, et teenida suuremat intressi. Parve Coop Pangast lisab, et kuigi tähtajaliste hoiuste intressid pole ammu nii kõrged olnud kui kahel viimasel aastal, siis ennustatakse, et peagi võivad intressid taas langema hakata. „Sellepärast on mõistlik hoius avada pigem praegu kui hiljem,“ soovitab ta.

Hoiused ja pensionifondid Kuigi levinud arusaam on see, et hoiustel ja pensionifondides raha kasvatamiseks kulub aastakümneid, ei tähenda see seda, et väärikas eas poleks mõtet neid finantstooteid enam üldse kaaluda. „Need, kes raha üldse ei kogu ja seda tähtsaks ei pea, tavaliselt alahindavad oma eluiga ning ülehindavad oma praeguste sissetulekute püsivust. Fakt on see, et praegu 65­aastased inimesed elavad keskmiselt veel

18 aastat. See on väga pikk aeg, mille jooksul jõuab igaüks veel nii koguda kui ka kulutada,“ sõnab Parve. Seetõttu ei soovita ta ka pensionikka jõudes välja võtta kogu summat teisest ja kolmandast pensionisambast, vaid kogumist jätkata.

Kui oled pensionärina otsustanud töötamist jätkata, siis teise sambasse kogumine jätkub automaatselt, kuid Parve sõnul tasuks edasi koguda ka vabatahtlikusse kolmandasse pensionisambasse. Seda seetõttu, et kolmandasse sambasse tehtud sissemaksetelt maksab riik tuludeklaratsiooni raames 22% tulumaksu tagasi seni, kuni sissemaksed ei ületa 15% aastasest brutosissetulekust või 6000 eurot.

Veel kasulikke teadmisi:

Kui üldjuhul on pangad seadnud kodulaenu saajatele tingimuse, et laenu lõppedes ei või olla vanem kui

75­aastane, siis Coop Pank on otsustanud selles osas olla paindlik. „Kui kaasata lepingusse näiteks poeg, tütar või noorem elukaaslane, saab pensionär pikendada kodulaenu lepingu tähtaega ja nii laenumakse kuutasusid alandada,“ ütleb Parve. Jäägri (Swedbank) sõnul puudutab kõiki kliente, nende seas ka eakaid, finantspettuste teema. „Viimasel ajal on sagenenud petuskeemid nii telefonikõnede kui ka SMSide näol, mille tagajärjel on raha kaotatud. Seega on oluline hoida end petuskeemidega kursis,“ sõnab ta. Infot levinumate petuskeemide kohta leiab erinevate pankade veebilehtedelt. Swedbanki uusima, 13. märtsil avaldatud raporti kohaselt on üle 60­aastaste finantstervis paranenud ning finantstervise taset näitav indeks liikunud pingelisest heaks.

3. Koosta nädalamenüü Kui mõtled nädala lõpus ette järgmise nädala menüü, sätid ennast juba selle menüü lainele ning poeskäigud on eesmärgipärased ja poearvedki tõenäoliselt väiksemad.

4. Vaata sooduspakkumisi ja kampaaniaid Igal poeketil on erinevatel aegadel omad kampaaniad – neid tasub sihtida, et igas tootegrupis hindade pealt võita.

5. Müü soodsalt oma üleliigseid asju Kapis seisvad kleidid, kingakarbis tolmu koguvad nipsasjad või muud riided ja esemed, mis just sentimentaalset väärtust ei oma, saab alati rahaks

teha. Vii need taaskasutuspoodidesse või võta appi lapsed ja lapselapsed, kes aitavad asjad mõnes sotsiaalmeediagrupis maha müüa.

6. Loobu halbadest harjumustest Kui arvutad kokku, kui palju oled kulutanud näiteks suitsupakkidele või emotsiooniostuna soetatud šokolaadibatoonidele, võid kokku saada märkimisväärse summa, mille oleksid saanud hoopis säästa.

7. Käi hambaarstikontrollis Kuigi vanemas eas võib hammaste tervis nii või teisiti nõrgeneda, aitab pidev kontroll suuremaid muresid ja ravikulusid siiski vältida.

8. Ära osta asju ainult selle pärast, et need on odavad Kuigi taaskasutuspoodides käimine on tervitatav ning raha kokkuhoidmiseks hea viis, tasuks enne ostmist siiski põhjalikult mõelda, mis on sinu soov ja mis tegelik vajadus. Kolm-neli säästetud eurot iga nädal võrdub paarisajaeurose kokkuhoiuga aastas.

9. Pane oma säästud kasvama – investeeri! Säästud on toredad, aga veel toredam on, kui nad oma väärtust ajas kasvatavad. Tasub oma kodupangast investeerimisvõimalusi uurida ning ilmselt öeldakse sulle kohe, mil moel saad kõige mõistlikumalt ja riskivabamalt oma raha kasvama panna.

10. Küsi soodustust telekommunikatsioonifirmadelt Uuri naabrimehelt, naabrinaiselt, sõpradelt või sõbrannadelt ja usu, vähemalt mõnel neist on hulga soodsam ning rohkemate võimalustega telefoni- või internetipakett. Helista oma koduvõrku ja uuri, mis tingimustel oleks sinul võimalik saada paremat pakkumist. Juhul, kui seda ei pakuta, võid mainida, et küsid vastavat infot teistelt teenusepakkujatelt … ja võib juhtuda imesid!

Allikas: Raha24 Rahablogi