Seenior (november 2024)

Tule apteeki terviseteenustele! Hoia oma

Vererõhu mõõtmine

Veresuhkru mõõtmine

Kolesterooli mõõtmine

Hemoglobiini taseme määramine

Südame-veresoonkonna terviseriski hindamine

D-vitamiini taseme määramine

Ferritiini taseme määramine

Lisainfo ja broneerimine telefonil 611 9070 või www.benu.ee/terviseteenused

püsiklientidele KÕIK tavahinnaga toidulisandid ja käsimüügiravimid

* Pakkumine kehtib BENU kliendikaardiga püsiklientidele alates 60. eluaastast. Pakkumine kehtib ainult humaanravimitele ja ei kehti kampaaniatoodetele.

Ilus elu Prangli saarel koos vaipade ja Vitjaga

Helje Viliberg elab väikesel Prangli saarel. Naine on tegelikult pärit Saaremaalt, aga juhtus nii, et saatus tõi ta palju pisemale saarele, kus ta on nüüd elanud suurema osa oma elust. Helje suurim hobi on käsitöö, eriti vaipade kudumine, ning tema ja teiste saare naiste kootud kauneid vaipu saab ka internetis näha. Uurime, kuidas kulgeb elu Prangli saarel.

TEKST: KAIRI PRINTS FOTOD: ERAKOGU

Kuidas te Prangli saarele elama sattusite?

Sellega on huvitav lugu. Ma käisin Tallinnas koolis ja mul oli seal sõbranna, kes oli Pranglilt pärit. Ükskord juhtus nii, et pidin minema nädalavahetuseks Saaremaale, aga ei saanud bussipiletiraha kokku ja seepärast tulin hoopis sõbrannaga koos Pranglile. Me teeme siiamaani nalja, et ma elan siin

saarel, sest pole ikka veel bussipiletiraha kokku saanud, et tagasi Saaremaale sõita.

Tõesti hea lugu! Te ei olegi siis oma elus praktiliselt mandril elanud, lihtsalt liikusite saarelt saarele? Kaua te Pranglil juba elanud olete?

No nii vähe olengi mandril elanud, et käisin seal koolis ja natuke aega tööl ka. Pranglil olen

TERE TULEMAST HAAPSALLU — PÕHJAMAADE VENEETSIASSE!

Talvine võlumaa ning keha ja vaimu turgutav puhkus Fra Mares!

SEENIORPAKETT

kuni 31. märtsini

55 €/öö ühele pühapäevast neljapäevani!

65 €/öö ühele reedel ja laupäeval

24. ja 25.12 / 31.12

72 €/öö ühele

Paketti kuulub:

• meditsiiniline konsultatsioon, kus määratakse hoolitsused

PSST!

SEENIORPAKETT ON HEA KINGIIDEE!

juba elanud ... oot, ma mõtlen ... vanem tütar saab mul 47, nii et üle 47 aasta siis juba.

Leidsite saarelt ka oma abikaasa. Ilmselt mõjutas ka see otsust Pranglile jääda?

Jah, mu abikaasa oli põline kohalik, Prangli saarelt pärit. Ta oli kalur ja ega tema oleks siit kuhugi läinud.

Ja nii vahetasitegi suure saare päris pisikese vastu – Pranglil on vist üsna vähe elanikke?

Ega jah, talvel on meid siin umbes 60 ringis, sissekirjutuse järgi muidugi rohkem.

• 2 hoolitsust päevas SPA hoolitsuste valikust (1 rühma- ja 1 individuaalravi)

• hubane majutus kahekohalises standardtoas (ühekohaline ja Thalasso superiortuba lisamaksuga)

• kolm maitsvat söögikorda päevas

• sauna- ja basseinipargi külastus

Pakett algab saabumispäeval kell 15 ja lõpeb lahkumispäeval kell 12.

Kuidas on elada sellisel väikesel saarel, see on kindlasti väga eriline elu?

Kindlasti, kuigi pikaaegsete elanike jaoks nagu mina on see muidugi juba tavaline. Vanasti oli tõesti nii, et kui talvel oli meri jääs, ei saanud me kuude viisi siit liikuma. Talvevaru sai kõik koju tellitud, ise leiba ja saia tehtud.

Teil on viis last. Neil pidi saarel ikka vägev lapsepõlv olema. Ikka oli – loodus ja meri ümber. Suvehommikul 7–8 paiku võeti saunalinad ümber ja mindi mere äärde. Õhtul tuldi koju, näod mustikatest mustad. Minu lapsed õppisid kõik ise ujuma. Mina ujumas ei käi, sest ma ei oskagi ujuda –Saaremaal elasime me merest nii kaugel, et kus ma seda ikka õppisin.

Kas mõni teie lastest elab ka praegu Pranglil?

Kahjuks ei ela, sest siin ei ole ju noortel tööd. Aga külas käivad ikka kõik suhteliselt tihti. Kõige vanem tütar jõuab saarele küll ainult suvel, sest tema elab Soomes.

Elu

on ilus igas eas –puhka ja naerata!

* Hind kehtib Eesti pensionitunnistuse esitamisel. Paketti on võimalik võtta minimaalselt viis ööpäeva.

Info ja broneerimine: admin@framare.ee

Fra Mare Thalasso SPA Ranna tee 2 90403 Haapsalu framare.ee

Suvel on teil siin ka turiste vist väga palju?

Jah, suvel me naerame, et kohalikud kaovad turistide sekka ära.

Teie suur hobi on käsitöö. Kas see huvi tuli juba emapiimaga kaasa?

Pigem tekkis see huvi hiljem. Ema mul küll kudus ja õmbles meile riideid, aga seda tegid tol ajal ju kõik. Ma ei mäleta, et ta oleks väga muud näputööd teinud, nii et ma olen kõik asjad hiljem ise omal käel õppinud. Koolis tööõpetuse tunnis õpetati muidugi ka, aga mind oli natuke raskem õpetada, sest ma olen vasakukäeline – ma ei saanud samamoodi järele teha, nagu õpetaja ees näitas. Kui teised koovad ühtpidi ringi, siis mina koon teistpidi.

Kas kudusite ka oma lastele mütsid ja kindad ning õmblesite riided selga?

Eks ikka, ega tol ajal olnud ju midagi saada, ikka tuli ise teha. Siiamaani teen neile tegelikult asju vahel. Olen õmmelnud kleite ja jopesid, kudunud kampsuneid. Kõik, mida vaja on, saab tehtud.

Mis tüüpi käsitööga te praegu peamiselt tegelete?

Praegu koome me naistega kangastelgedel vaipu. Meil on üks väike hoone – Prangli saare Käsitööjaam –, kus me koos käime. Käsitööjaamas on meil kolmed kangasteljed ja väikene kohviruumike ning nii me seal oleme –koome vaipu ja veedame toredasti aega. Teeme kõik ka muud tüüpi käsitööd, aga seda üldjuhul igaüks oma kodus.

Kui palju naisi teie Käsitööjaamas koos käib?

Ennemalt oli meid rohkem, aga praegu koome seal vaipu neljaviiekesi. Meil on väga tore seltskond, vahel peame ka koos sünnipäevi.

Kas vaibad ongi need, mida teile kõige rohkem teha meeldib?

Praegu küll – meil on ühed sellised kangasteljed, millega saab

käsitööga tegelema hakata?

Alustada pole vist kunagi hilja, aga millega kõige parem alustada on?

igasuguseid mustreid teha. On väga huvitav vaadata, mis sealt jälle välja tuleb. Natuke saame neid vaipu müüa ka. Meie Prangli saare Käsitööjaama Facebooki lehel on neist päris palju ka pilte üleval. Seal on ka heegeldatud vaipu, mida meil teeb üks naine – need on tõesti väga ilusad.

Kas teil on mõni kindel muster või stiil, mida armastate, või pigem meeldib uusi asju katsetada?

Ma olen pigem selline, kellele üksluine asi ei meeldi. Pigem tahan nokitseda ja uusi asju proovida. Kui läheb sassi, siis kirun, aga ikka pean proovima. Kui välja ei tule, jääb asi korra seisma, aga natukese aja pärast võtan jälle ette – et mis mõttes ma hakkama ei saa! Aga ma teen ka tellimustöid, näiteks praegu koon palju Cärol Otile –ta on moedisainer, kes kasutab oma loomingus palju taaskasutatud materjale.

Lisaks sellele, et käsitöö on loominguline, on see ju ka väga teraapiline tegevus? Jah, on küll, võtad need vardad kätte ega mõtle enam millegi muu peale. Kudumine ja heegeldamine on väga rahustavad. Ma ise küll ei heegelda – oskan küll, aga see lihtsalt ei meeldi mulle eriti.

Milliseid nõuandeid annaksite inimestele, kes loevad seda intervjuud ja sooviksid ka ise

Kindlasti ei ole kunagi liiga hilja, alati võib alustada. Kõige kergem on ehk pihta hakata heegeldamisega, aga siin ei oska ma väga kaasa rääkida, sest ma võin küll mingid kandilised asjad valmis heegeldada, aga kui kuskilt on vaja kasvatada või kahandada, siis ma jään jänni. Aga ega kuduminegi keeruline ole. Oma lastelastele ikka koon ja kui nad suvel siin minu juures olid ning ma kõrval kudusin, siis nad tahtsid ka vardad pihku võtta – nii nad minu kõrvalt õppisid ja väga hästi said hakkama.

Kas teil on peale käsitöö veel hobisid?

Mul on väikene aiake, suvel kasvatan siin lilli. Aga ega siin väikesel saarel ole väga palju sellist, millega hobi korras tegeleda saaks. Suhtlemist aga jätkub. Naabrid on kõik ümberringi –ikka vaatan, mis naabrinaine teeb, kui aias tegutsen, ja ajame juttu.

Üldse vist tunnevad ju kõik saareelanikud üksteist ja suhtlevad palju?

Jah, ikka kõik tunneme. Ning lisaks põlistele kohalikele on meil siin ju teine seltskond ka –kes peavad kohvikut ja kes on rahvamajas tööl. Suvel on meil restoran. Meil on olemas pood ja postkontor ning kool – kõik on meil siin olemas.

Kas teil toimub lisaks niisama trehvamistele ka suuremaid seltskonnaüritusi, kus te kõik omavahel kokku saate?

Praegu on neid vähemaks jäänud, vanasti oli rohkem. Varem olid ka rahvamajas loovusringid ja kokaring ning muud, aga praegu pole.

Millised on olnud kõige meeldejäävamad üritused selle aja jooksul, mil olete siin saarel elanud?

Äkki see, kui meil käis külas president Toomas Hendrik Ilves. Ka president Arnold Rüütel on meid külastamas käinud. Meil on siin ka kuulsad ansamblid kontserte andnud, Terminaator ja kes kõik käinud on. Ennevanasti oli üritusi rohkem, nüüd on see natuke soiku jäänud.

Mida te praegusel ajal kõige rohkem oma vabal ajal teete?

Siin on nii ilus loodus, kindlasti naudite seda?

Jah, väga. Meil on siin päris palju metsa, kus saab jaluta

mas käia, elukohad on pigem mööda küla peateed. Vanasti, kui mina siia tulin, olidki majad ainult küla keskel ja ümber oli mets, nüüd küll suvitajad ehitavad maju ka muudesse kohtadesse.

Aga mida õhtuti kodus teete, kas vaatate telerit ka?

Vaatan küll, aga alati lihtsalt kudumisele seltsiks. Nagu ma alati ütlen – ega ma palju telerit vaata, ma kuulan seda. Ma ilma kudumata ei saakski vaadata, sest jään kohe magama, kui mul käed ei käi.

Talv on tulekul. Kas väikesel saarel elades võib külmade saabudes ette tulla ka mingeid raskusi?

Jah, näiteks kui meri läheb jäässe, siis me kunagi ei tea, kas me saame liiklusvahendi, mis jääst läbi tuleb. Liiklust pole ka siis, kui on tormid. Aga pole hullu midagi, me oleme kõige sellega harjunud.

Tõepoolest, Pranglil on ikka hoopis teistmoodi elu kui näiteks Mustamäel ...

Jah, kui mul üks poeg veel Tallinnas korteris elas, siis ikka käisin vahel lapsi hoidmas, kui nad haigeks jäid. Ega ma suutnud seal korteris kaua olla – tahtsin juba koju saarele.

Kas vahel igatsete ka lapsepõlvekoju Saaremaale?

Seda pole küll kunagi mõelnud, et sinna uuesti elama läheks, aga ma käin ikka igal aastal vähemalt korra Saaremaal, sest mu ema elab seal. Tal on maikuus sünnipäev ja siis sinna alati ka jõuan.

Talve saabumisega algab saarel vaiksem aeg. Kes teile peamiselt seltsi pakub, kas teil on ka loomi?

Vanasti, kui lapsed veel väikesed olid, oli meil palju loomi – lehmad, lambad, sead, kanad, nagu tol ajal ikka tavaks oli. Praegu on mul ainult kass. See suur loomapidamine ei tasu enam ära. Olen üksipäini ka – mis ma siin ikka rügan!

Kassid on ju väga toredad seltsilised! Rääkige palun oma kassist, kuidas ta teie juurde jõudis?

Minu kass Vitja on tegelikult poja kass. Poeg võttis umbes kümme aastat tagasi oma linnakorterisse kassi, kellele linnaelu aga ei meeldinud. Ta tegi seal tsirkust ja muudkui kräunus. Poja elukaaslane oli samal ajal lapseootel ja kass pissis lapsele valmis ostetud turvahälli. Nad olid temaga nii hädas ja siis

ma ütlesingi, et tooge see kass ära saarde, mis te tast kiusate. Ma saan temaga kenasti hakkama. Kass on isepäine loom –annan talle söögi ette ja elame ilusat elu.

Vedas Vitjal! Muidugi vedas! Ta on väga ilus kass. Kõik saareelanikud ütlevad, et mul on saare ilusaim kass. Ma vahel naeran, et Vitja on jube edev – suvel ühed noormehed läksid siit aia äärest mööda, Vitja istus aiaposti otsas ja siis ta ennast seal muudkui sättis ning kohendas. Noormehed aina pildistasid ja kass muudkui poosetas, et vaadake, kui ilus ma olen.

Mida te Vitjaga koos teete? Millised kombed tal on?

Vahel käib Vitja minuga metsas jalutamas ning lapsed ja naabrid naeravad, et ei saagi nüüd aru, kumb Vitja on, kas kass või koer. Vitja on suhteliselt sõnakuulelik kass. Tuppa ma teda küll eriti lasta ei taha, sest paaril lapselapsel on kassiallergia, aga ta

on ikkagi kodune kass – ei hulgu kuskil.

Aga hiired püüab ikka kinni?

Hiired ja rotid püüab kõik kinni. Meil on siin veel vesirotid, need püüab ta ka kinni, aga ega ta enne neid sööma hakka, kui mulle ette näitab, kelle ta jälle kätte sai. Vitja on tubli kass.

Kuidas teile Prangli saare tulevik tundub? Kas arvate, et ka noori peresid tuleb siia juurde? Pigem mitte. Ma arvan, et see jääb ikkagi selliseks suvitajate ja turistide saareks. Tööd siin ju pole, sellepärast noori ei tule. Viimsi vallal on küll plaanis ehitada uusi hooneid, et meie käsitöölised saaksid uued ruumid ja ka noored saaksid uusi töövõimalusi. Aga ma siiski arvan, et noori siia eriti juurde ei tule –nemad tahavad ju käia pidudel ja muudel üritustel, aga siit on raske linna saada. See ikka takistab. Aga meie, vanemad olijad, naudime saareelu väga. Elu on siin ilus!

Käsitööjaama naiste toodang.

Kangastelgedel tellimusena kootud vaip.

Helje kootud Cärol Oti disainitud müts.

Talley madratsi abil saab lamatisi ennetada ja ravida

Tervist toetavad madratsid muudavad iga päeva paremaks nii koduhooldusel oleva voodihaige kui ka haiglas või hooldekodus oleva inimese jaoks.

Lamatised on sageli valulik ja keeruline probleem, mis vajab pidevat tähelepanu ning hoolt –seepärast on iga selle mure lahendamise nimel tehtud pingutus samm mugavama ja valuvabama elu suunas. Madrats, mis aitab vältida lamatiste tekkimist ja toetab nende ravi, pole pelgalt meditsiiniline lahendus – see on oluline võimalus, kuidas pikalt voodis oleva inimese elukvaliteeti tõsta.

Koduhooldusel, haiglas, hooldekodus või taastusravikeskuses viibijad vajavad, et nende voodis veedetud aeg oleks maksimaalselt hea.

Talley madratsid ongi välja töötatud lamatiste ennetamiseks ja raviks, pakkudes mitmeid eeliseid, sealhulgas mugavust nii kasutajale kui ka hooldajale. Uuringud ja kliinilised testid on näidanud, et Talley madratsi kasutamine vähendab lamatiste esinemissagedust ning lihtsustab hooldustöid haiglates. QUATTRO® PLUS­i madratsi kasutamine on aidanud vähendada haiglas saadud lamatiste esinemissagedust 100­lt 34le kuus, mis tähendab muutust üle 65%. See mitte ainult ei säästa voodihaige inimese tervist, vaid kahandab ka ravi­ ja hoolduskulusid.

Talley madratsi omadused

Talley madratsite süsteem pakub maksimaalset mugavust ja turvalisust ning kohandub automaatselt kasutaja vajadustega.

Dünaamiline toetussüsteem. Madratsil on 36 lõõtsa, kus iga neljas lõõts on tühi. See aitab vähendada survepunkte ja tagab ühtlase kehakaalu jaotuse. Lihtne seadistamine. Madratsi seadistamine on kiire ja lihtne, mis tagab, et patsiendid saavad vajalikku tuge ning hooldajal on mugavam toimetada.

Talley madratsi pump valib režiimi inimese kaalu järgi automaatselt, mis tähendab, et kasutaja ei pea seda eraldi seadistama. Madratsi töötsüklid on loodud nii, et pump analüüsib inimese kehakaalu ja valib vastava režiimi, et tagada optimaalne mugavus ja toetav survejaotus.

Kolm tugevusastet. Pehme, keskmine ja jäik tugevusaste tagavad, et lähtuda saab inimese individuaalsetest soovidest. Mikrokliima kontroll. Õhk liigub madratsi seest alt üles, mis hoiab naha kuivana ja aitab vältida haudumist.

Madrats on piisavalt paks, mistõttu ei ole vaja ka lisatoetust. Madratsil on ka neli sanga, mis lihtsustavad hädaolukordades transportimist. Veniv kate tagab, et kasutaja asendi muutmisel ei tekiks

Talley madratsite eripära

Madratsil vahetub iga neljas padi, mis tähendab, et inimene on madratsiga kontaktis 75% ulatuses ja see vähendab omakorda merehaiguse teket.

Madratsi moodulid on lõõtsakujulised, mis tagab mooduli 100% täitumise juures, et inimese keharaskus on ühtlaselt jaotatud ning seetõttu ei teki survepunkte, mis tekitavad lamatisi. Õhk liigub madratsi sees alt üles, mis tagab mikrokliima kontrolli madratsi ja inimese naha vahel ning seetõttu ei lase nahal haududa.

Madratsite alla ei ole tarvis panna toetuseks porolooni, kuna madrats on piisavalt paks ja suure kandevõimega. Madratsil on neli sanga, et inimest madratsil transportida, nt õnnetusjuhtumite korral.

Madratsi töötsüklid on automaatsed ja seetõttu ei ole tarvis pumbal eraldi sättida inimese kaalu ega mooduli vahetuse tsükli pikkust. Pump valib režiimi vastavalt inimese kaalule. Samas saab seada režiimi soovi korral pehmemaks või tugevamaks. Ortho-differential support’i (ODS) madratsi ääred on tugevamad, mis on hea inimese transpordiks ja tagab mugavuse suurematele ning raskematele inimestele, vähendades madratsilt maha libisemise ohtu.

Madratsikate venib nii pikuti kui ka laiuti, mis aitab vältida naha kahjustamist, kui muudetakse asendit.

Madrats koosneb moodulitest, mistõttu on remont ja hooldus odavam.

Madratsis püsib õhk pumpamata 24 h.

Eeldatav madratsi eluiga 24/7 kasutuskorra puhul on viis aastat.

Madratsite kandevõime on kuni 250 kg, kuid on olemas ka kuni 350 kg kandevõimega madratseid.

lisasurvet või venitust õrna või kahjustunud nahaga piirkonnas.

Kliinilised tulemused

Nii tavakasutajad kui ka meditsiinitöötajad on välja toonud, et madratsi kasutamine on mugav ja parandab elukvaliteeti.

Colchester Hospital University NHS Foundation Trustis on QUATTRO® PLUS­i madratsi kasutamise tulemusel lamatiste esinemissagedus vähenenud 61,54%. Alates 2012. aastast ei ole registreeritud ühtegi neljanda kategooria lamatiste juhtumit.

Talley madratsite kasutamine on tõestanud oma efek­

tiivsust lamatiste ennetamisel. Hull ja East Yorkshire Hospitals NHS Trust viis läbi põhjaliku hindamise, mille käigus toodi välja mitmeid eeliseid: madratsi seadistamine on lihtne ja sellega kaasneb personali suurem rahulolu; QUATTRO® PLUS­i madratsi kasutamine on tõstnud hooldustööde efektiivsust; madratsi konstruktsioon võimaldab kiiret puhastust ja vähendab nakkusohtu. Madratsi madal hooldusvajadus tagab, et meditsiinitöötajad saavad kulutada vähem aega seadmete hooldamisele ning rohkem aega patsientide hooldamisele.

Halvatud endine arst: madratsi pehmema režiimi korral leban nagu sulepadjal

Olen 50­aastane jalgadest halvatud endine arst. Enamiku päevast pean olema voodis ja vajan pidevalt kõrvalist abi.

Mind jättis voodisse selja ajukestade põletik, mille tõttu jäid jalad ja alumine pool kehast halvatuks. Umbes neljandal päeval pärast operatsiooni tekkis mul haigla tavalisel madratsil nimme­ ja sakraalpiirkonda kiirelt punetav nahakahjustus, mis kujunes mädaseks peopesasuuruseks ning 1,5 cm sügavuseks lamatiseks. Sellega kaasnes sepsis ja sellega omakorda hulgiorganpuudulikkus. Kuna teadmised lamatiste ravist olid mul olemas, püüdsin leida endale haiglast lamatiste puhul kasutatavat madratsit, aga haigla sellist ei pakkunud. Iseseisvalt uurides leidsin sobiva laenutatava aktiivmadratsi Lamatiste ennetuse OÜ lehelt 15 minutiga. Pärast lühikest telefonikõnet toodi igati komplekteeritud madrats haiglasse ja selle paigaldamine võttis vaid viis minutit. Madratsi kompressor töötab pidevalt, samas tekkiv heli magamist ei sega. Üldine tunne on selline, nagu lebaks vesivoodil, mille jäikust on võimalik kolmeastmeliselt muuta. Kõvemat režiimi kasutan voodis võimlemisel. Keskmine režiim sobib magamisel ja voodis lugemisel või arvutiga tööd tehes. Oma madratsi pehmema režiimi korral leban nagu sulepadjal ja see sobib puhkamiseks, seljavalude korral jms. Eri režiime saab reguleerida kompressorilt. Enamikule täisfunktsionaalsetele vooditele, s.o mõõtmetega 200 × 90 cm, on madrats igati sobiv. Abi ja nõustamiseks on Lamatiste ennetus OÜ alati ühe e­kirja või telefonikõne kaugusel ja nad pole mind kunagi hätta jätnud. Mind on aidanud firmat esindav Kaspar.

Minul peatus lamatise mädanemine umbes 2.–3. nädalal, haav hakkas paranema umbes teisel kuul. Loomulikult tegeles minuga iga päev Tervisekassa poolt kodus tasuta pakutav koduõdede süsteem. Mujal mul

Lamatiste ennetus OÜ

lamatisi, mis tekivad täiesti voodihaigel patsiendil kas kandadel, säärte alumisel osal, tuharatel, seljal ja kuklal, selle madratsi ning jumala abiga ei tekkinud. Minu lamatise ravi osutus tüsistusterohkeks ja vinduvaks. Praegu, pea kümme kuud pärast lamatiste teket, on see piirkond sisuliselt paranenud ja asemele on tekkinud armkude. Paraku on tekkinud spastilisest halvatusest tingitud rasked valud alajäsemetes, kuid see oli sellise haigusseisundi korral paratamatu. Õnneks vähendab lamatistevastane madrats nende valude intensiivsust ja tugevust. Madratsil on veel mitmeid plusse:

See on hästi pestav ja puhastatav. See ei kogu endasse kehavedelikke, nagu higi, mustus ja väljaheited. Toas on hea lõhn. Madratsil jäigal režiimil olles saab minu ümber kiirelt paigaldada tõsterihmad ja vinnata mind toas kasutatava tõstukiga tooli töölaua taha, diivanile või elektrilisse ratastooli. Kui seadistada madrats jäigale režiimile, on funktsionaalse voodi serval mugav istuda ja jalad sobivale kõrgusele toetada. Keha ei vaju istudes madratsisse. Palju ma Lamatiste ennetus OÜ­le madratsi kasutamise eest iga kuu tasun? Olenevalt kuu pikkusest ja madratsitüübist on hind 8–10 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusamet maksab ülejäänud kuu renditasu. Jah, toetuse saamiseks tuleb esitada eritaotlus. Vajalik on ka arsti teatis. Lamatiste ennetus OÜ nõustab vajadusel ka dokumentide saatmisel Sotsiaalkindlustusametile ja leiab kindla peale sobiva madratsi. Minu loodetavat eluiga on see madrats praegu kümne kuu võrra pikendanud. Eks näeb, mis edasi saab.

Lamatiste ennetus OÜ on ettevõte, mis pakub üle kogu Eesti lahendusi lamatiste ennetamiseks ja kasutaja elukvaliteedi parandamiseks. Meie kogenud spetsialistid annavad parimat nõu ja tuge, et aidata vältida lamatiste teket ning parandada üldist tervist ja heaolu. Meie ettevõte on spetsialiseerunud asutuste ja eraisikute abistamisele, pakkudes ekspertnõu ning tooteid lamatiste tekke vältimiseks. Sõbralik meeskond on pühendunud teie tervise ja heaolu parandamisele. Meilt saab madratseid nii rentida kui ka osta. Koduhooldusel olevale inimesele kompenseerib Sotsiaalkindlustusamet rendi/soetamise 90% ulatuses.

Lamatiste ennetus OÜ

Vaata lähemalt: www.lamatis.ee

Kirjuta: kaspar@lamatis.ee

Helista: +372 5344 7165

FOTO: SHUTTERSTOCK

AITAME SÄILITADA dementsusega inimeste väärikuse

Paljud inimesed on arvamusel, et dementsus on vananemise normaalne osa, mitte haigusseisund. See ja teised väärarusaamad seoses dementsusega on suur probleem. Häbimärgistamise tõttu eralduvad dementsusega inimesed ja nende lähedased ühiskonnast, seetõttu ongi oluline, et me kõik õpiksime, kuidas dementsusega inimese haiguse teekonda toetada ja tema väärikust hoida.

TEKST: CHRIS ELLERMAA , MTÜ Elu Dementsusega juhatuse liige SEIDI SOINI-LILLIPUU, MTÜ Elu Dementsusega juhatuse liige

TOIMETAS: KAIRI PRINTS

Dementsus on aju talitlushäire, mis mõjutab inimese mälu, mõtlemist, käitumist ja võimet igapäevaseid tegevusi läbi viia. Dementsuse sümptomeid kutsuvad esile kahjustunud närvirakud peaajus ja nende väljendumine sõltub sellest, millises ajupiirkonnas närvirakkude hävimine parajasti peamiselt kulgeb. Dementsuse sümptomite paremaks meeldejätmiseks võib kasutada nelja A­d, mille esinemine sõltub kahjustuse asukohast ajus. Kõik A­d ei pruugi ilmneda korraga ega ka kõigil haigetel. Amneesia on mälu mitteloomulik halvenemine. Amneesiaga patsiendid võivad kaotada asju ja süüdistada teisi nende tagant varastamises. Nad unustavad, mida neile on öeldud, ja esitavad korduvalt samu küsimusi. Patsient on ärritatud, kuna ei suuda meenutada olulisi asju.

Afaasia on oskamatus kasutada kõnet või sellest aru saada. Afaasiaga patsientidel on raskusi enese arusaadavaks tegemisega ja nad ei suuda teile öelda, mida soovivad või vajavad. Neil on raskusi vestluse jälgimisega ja nad jäävad sellest kõrvale. Patsient võib ärrituda, kuna ei saa öeldust aru ega suuda end väljendada.

Apraksia on võimetus eesmärgipärase tegevuse planeerimisel ja teostamisel, kui selleks ei ole mõnda füüsilist puuet, nagu näiteks murtud käeluu. Apraksiaga patsientidel on raskusi kirjutamisega ja nad muutuvad kohmakaks. Neil on probleeme ka riietumise ja söömisega. Mõnikord võib olla probleeme ka kõndimise, mälumise ja isegi neelamisega. Sellelaadsed probleemid viivad kukkumisteni ja ka teiste erakorralise meditsiini valdkonda kuuluvate situatsioonideni. Patsient võib vihastuda, kuna ta ei suuda end enam ise riietada. Agnoosia ehk vaimne pimedus kujutab võimetust ära tun­

da asju või isikuid. Patsiendid võivad tahta minna koju, kui ise tegelikult viibivad kodus. Nad võivad mitte ära tunda enda ees asuvaid asju ja seetõttu komistavad mööblile või pistavad suhu söömise eesmärgil selleks kõlbmatuid esemeid. „Vaimu pimedus“ on aju võimetus ära tunda seda, mida silmad näevad. Igal dementsuse vormil on omad eripärad, ja diagnoosimine põhineb sümptomitel, meditsiinilistel testidel ning kuvamisvahendite kasutamisel. Ravi ja hooldus võivad varieeruda sõltuvalt konkreetsest dementsuse tüübist, seega on oluline panna õige diagnoos ja kohandada hooldusplaan vastavalt patsiendi individuaalsetele vajadustele.

Dementsusega kaasneb vaimse võimekuse langus

Dementsussündroom hakkab mõjutama iseseisvat hakkamasaamist igapäevaelu toimetustega. Majaühistu koosolekutel osalemine muutub keeruliseks, sest teised osalejad räägivad

väga keerulist juttu. Võivad juhtuda autoavariid, kukkumised jalgrattaga, menüü piirdumine paari­kolme lihtsalt valmistatud toiduga, sest nii on lihtsam –kuni poes käimine muutub mõttetuks, sest seal ei müüda enam midagi. Arvuti kasutamine pangatoiminguteks kujuneb võimatuks, sest arvuti on pidevalt katki, samuti televiisor, sest see näitab ainult poolikuid inimesi. Suvekodusse minek ühistranspordiga jääb ära, sest rongiajad muutuvad kogu aeg ja bussipiletid on välja müüdud.

Lisaks võivad dementsusega inimesed eksida tuttavates kohtades, helistada sõpradele päevas mitmeid kordi samade juttude ja küsimustega. Võivad tekkida riiud ja tülid, mis tekivad kokkulepitud aja ning koha segi ajamisest ja süüdistamisest, et miks muudetakse kokkuleppeid. Kaob huvi hobide suhtes, sest seal ei ole enam midagi uut ega huvitavat. Rääkiminegi on keeruline, nimisõnad asenduvad asesõnadega ja vestlustes osalemine on raskendatud, sest žestikuleerida on lihtsam kui verbaalselt väljenduda.

Enamasti on dementsus pöördumatu, ajas süvenev ja haiguse kulgu pole võimalik raviga peatada.

Staadiumid on kerge, mõõdukas ja raske. Vaata lähemalt veebilehelt dementsus.ee.

Toetavad teenused ja programmid dementsuse all kannatavatele inimestele

Eestis pakutakse dementsusega inimestele ja nende lähedastele mitmeid toetavaid teenuseid ning programme, mille eesmärk on aidata neil igapäevaeluga toime tulla ja pakkuda vajalikku

tuge nii hoolduse kui ka psühholoogilise nõustamise osas.

Dementsuse Kompetentsikeskus pakub olulist tuge ja teavet dementsusega inimestele, nende peredele ning hooldustöötajatele. Keskus korraldab koolitusi, nõustamist ja tugigruppe, mis aitavad leevendada hooldajate koormust ning annavad praktilisi juhiseid dementsusega inimeste hooldamiseks.

Omavalitsuste toetavad teenused hõlmavad koduhooldust ja päevahoiuteenuseid. Koduhooldus võimaldab dementsusega inimestel elada võimalikult kaua koduses keskkonnas, kus abistatakse igapäevatoimetustes ja tervise jälgimises. Osa KOV­e on hakanud pakkuma ka spetsiaalseid päevahoiuteenuseid, et toetada lähedasi, kes ise ei saa täiskohaga hooldada

Omastehooldajate infopunkt ja tugigrupid. 2024. aastal avati spetsiaalne veebikeskkond omastehooldajatele, mis koondab juhendmaterjale, õppevideoid ja tugigruppe, et aidata lähedastel paremini hoolduskoormusega toime tulla. Infot ja juhiseid leiab veebilehelt omastehooldusest.ee.

MTÜ Elu Dementsusega töötab aktiivselt dementsusega seotud väärarusaamade ümberlükkamise nimel, pakkudes infot ja tehes koostööd, et anda sisendit toetavate teenuste parendamiseks ning uute loomiseks. Ühing soovib suurendada üldist teadlikkust, et inimesed mõistaksid dementsuse olemust ja oskaksid toetada nii haigestunuid kui ka nende lähedasi haiguse eri etappides. Organisatsioon on alustanud ka kogemuskohvikute sarja ­

ga – korraldatakse regulaarselt kohtumisi, kus dementsusega inimeste lähedased, tervishoiutöötajad ja huvilised saavad arutada haigusega seotud küsimusi, jagada oma kogemusi ning saada psühholoogilist tuge. MTÜ Elu Dementsusega plaanib kogemuskohvikute toimumissagedust suurendada ja kaasata rohkem spetsialiste, kes oskaksid pakkuda väärtuslikku nõu nii peredele kui ka kogukonnale. Samuti on kavas tõsta teadlikkust sotsiaalmeedia ja meediakampaaniate kaudu, et jõuda veel laiema publikuni ning vähendada dementsusega seotud eelarvamusi ühiskonnas. Organisatsiooni edasine eesmärk on tugevdada ühiskonnas vastastikust mõistmist ja toetust, et dementsuse mõju haigestunutele ning nende lähedastele oleks leevendatud ja sotsiaalne tugi paremini kättesaadav.

Abitehnoloogiad ja nutikad digilahendused. Mõned Eesti hooldekodud on hakanud kasutama GPS­seadmeid, anduritega uksematte ja turvakaameraid, et tagada dementsusega inimeste turvalisus ning lihtsustada hooldajate tööd. Sotsiaalministeerium on rahastanud nende seadmete soetamist ja tulevikus on plaanis laiendada nende kasutust ka kodustes hooldustingimustes.

Kokkuvõttes on Eesti dementsuse hooldus ­ ja toetusteenuste eesmärk pakkuda nii professionaalset hooldust kui ka psühholoogilist tuge, suurendades samal ajal teadlikkust ning hooldajate ettevalmistust. Riigi prioriteet on arendada teenuseid, mis võimaldavad dementsusega inimestel säilitada võimalikult iseseisev ja turva­

line elu, kasutades selleks uusi tehnoloogiaid ja kogukondlikku tuge.

On aeg luua dementsusega inimeste sõbralik ühiskond Maailma suurim dementsuse uuring näitab, et inimeste ja isegi tervishoiutöötajate seas on dementsuse haigusseisundiga seotud stigmatiseerimine süvenenud. Uuringust selgus, et enamik inimesi – umbes 80% on arvamusel, et dementsus on vananemise normaalne osa, mitte haigusseisund. Väärarusaamad seoses dementsusega on suur probleem. Murelikuks teeb haiguse valesti tõlgendamine, kuna see võib viia hilinenud diagnoosimiseni. Hilinenud diagnoos põhjustab aga ka õige ravi, hoolduse ja vajaliku toe puudumise. Väärarusaamade püsimine dementsuse kohta säilitab selle haigusseisundiga inimeste häbimärgistamise, mille tõttu eralduvad dementsusega inimesed ja nende lähedased ühiskonnast.

MTÜ Elu Dementsusega on loodud 2016. aastal eesmärgiga parandada dementsusega elavate inimeste ja nende lähedaste elukvaliteeti, tõsta ühiskonna teadlikkust ja vähendada stigmatiseeritust. MTÜ Elu Dementsusega on Alzheimer Europe’i liige, mille üheks oluliseks osaks on dementsusega inimeste töögrupp. Dementsusega inimeste töögrupp on otsustusvõimeline, austusväärne ning selle otsustest ja vajaduste väljatoomisest lähtutakse kogu dementsuse valdkonna arendamisel. MTÜ Elu Dementsusega unistus on ka Eestis jõuda olukorrani, kus dementsuse diagnoosiga inimesed ise julgevad enda huvide ja õiguste eest seista.

Chris Ellermaa

MTÜ Elu Dementsusega kogemuskohviku üritus.

Seidi Soini­Lillipuu

FOTO:ERAKOGU

FOTO:ERAKOGU

• Positiivsuse ja hea enesetunde tagavad meie organismis hormoonid, mille hulgas on üks olulisemaid DHEA (dihüdroepiandrosteroon). Meeleolu languse, enesetunde halvenemise ja

DHEA taseme langust. Positiivsuse ja rõõmsa meele säilitamiseks tuleb hoolitseda selle eest, Uuringud näitavad, et DHEA taset aitab tõsta , mis sisaldab diosgeniini –bioaktiivset ainet, mida organism vajab selle

stressileevendaja, mida on traditsiooniliselt kasutatud närvisüsteemi töö toetuseks ning

üldine tugevdaja, mis annab energiat ja aitab pidurdada vananemisprotsesse.

• Viirpuu ekstrakt rahustab ning toetab südame normaalset talitlust ja vereringet.

Novembris

ekstrakti koosmõjul lisandub energiat ning meeleolu ja üldine enesetunne muutub paremaks.

Tänu sellele on võimalik tunda end jälle rõõmsa ja tegusana.

ALTIVIA Vitale on saadaval apteekides üle Eesti ja www.kbmtervis.ee. Lisainfo: 733 8080.

PARIMAD ABIMEHED igapäevatoimetustes

Kas oled märganud, et sinu enda või mõne lähedase jaoks on igapäevatoimetuste tegemine ajapikku keerulisemaks muutunud? Sellest tuleneva elukvaliteedi langusega ei pea aga leppima, sest igapäevatoimetuste hõlbustamiseks võib abi olla mõnest invaabivahendist. Parimate abivahendite ja invanippide kohta annavad nõu Invaru turundus­ ja kommunikatsioonijuht Kadi Arras ning ettevõtte ITAK füsioterapeut ja abivahendite spetsialist Kelly Meesak.

TOIMETAS: LIISBET ESTRA FOTO: SHUTTERSTOCK

Levinumad igapäevased abimehed

Sageli ei oska inimesed ise selle peale tulla, et mõne igapäeva tegevuse lihtsustamiseks piisaks vaid paarist toetavast abivahendist. Populaarsemate abimeestena tõstavad nii Arras kui ka Meesak esile mitmed liikumise hõlbustajad, nagu kepid, kargud, rulaatorid ja ratastoolid, ning koduseid hooldustingimusi lihtsustavad funktsionaalvoodid ja poti­ ning dušitoolid.

Potikõrgendus on Arrase sõnul üks populaarsemaid abivahendeid, mida koduste tingimuste ümberkorraldamiseks kasutatakse. Tegemist on kasuliku vahendiga, mis muudab madala WC ­ poti kõrgemaks ning aitab lihtsamini potile istuda ja sealt püsti tõusta: potikõrgendus tõstab WC ­ poti kõrgust keskmiselt umbes 10 cm. Soovi korral saab aga valida ka käetugedega variandi, mis toetab potilt tõusmist või sinna istumist veelgi.

Invaru spetsialist rõhutab ka potikõrgenduste universaalsust – need sobivad enamikule

tavalistele pottidele ning neid saab paigaldada olemasoleva poti prill ­ laua kinnitusaukudesse kaasas olevate kinnitusvahendite abil. Potikõrgendus on nagu tavaline prill­laud, ainult et laiem ja kõrgem. Küll aga soovitab Arras kindlasti mõõta eelnevalt ära prill­laua kinnitusaukude vahemaa ja veenduda, et poti loputuskast ei segaks potikõrgenduse paigaldamist.

Märgid, et abivahend vajab hooldust või remonti:

tavapäratud helid; osade silmanähtav kulumine või pragunemine; rataste kinnikiilumine; raskendatud veeremine; tallatoed on amortiseerunud; toote kasutusjuhendis märgitud kasutusaeg on lõppenud jpm.

Ka vanniiste ja ­laud võivad igapäevase pesemise tunduvalt lihtsamaks muuta. Juhul, kui vanni istumine ja sealt välja saamine on keerukas või lausa võimatu, kuna jalg enam nii kõrgele ei tõuse ja vannipõhi on libe, oleks mõistlik valida vanniga samal tasapinnal asuv vannilaud. Kelle jaoks aga vanni astumine on lihtsam, võib kasutada vanni äärtele toetuvat vanniistet, mis võimaldab vannis veidi sügavamale istuda. Neil, kel on vanni asemel dušinurk, soovitab Arras pesemistoimingute lihtsustamiseks soetada spetsiaalse dušipingi või ­tooli Lisaks on saadaval mitmesuguseid väiksemaid abivahendeid, mis muudavad igapäevased tegevused oluliselt lihtsamaks. Näiteks pika varrega pesusvamm on tänuväärne abivahend inimesele, kelle käte liikuvus on piiratud, või iminappadega põranda külge kinnitatav jalapesuhari , mille abil saab jalad

Oluline on abivahendit regulaarselt kontrollida ja hooldada, sest halvas töökorras vajendid võivad tervise toetamise asemel seda hoopis raskendama hakata.

usaldusväärne koduteenus!

TERESA KODUKULLER –Sinu

Teresa Abivahendikeskus pakub uut teenust Teresa Kodukuller, mis toob kõik vajalikud abivahendid TASUTA otse Sinu koduuksele, võimaldades mugavalt ja muretut ostlemist kodust lahkumata

Miks valida Teresa Kodukuller?

• Tasuta kohaletoimetamine E–R kell 8–19

• Asjatundlik nõustamine ja mugav tellimine

• Turvaline maksmine ja usaldusväärne teenus

• Kehtivad riiklikud soodustused

Kuidas tellida?

• Kirjuta kodukuller@teresa.ee või helista

tel 5343 9837 (kl 9–17) eesti keeles

tel 5358 4711 (kl 8–16) eesti keeles

tel 5191 1503 (kl 10–19) vene keeles

• Maksa mugavalt – pangaülekandega või kaardiga kullerile

• Oota kulleri kõne saabumisaja täpsustamiseks

Naudi mugavat ja muretut ostlemist kodust lahkumata!

Teresaga oled heades kätes!

puhtaks ilma kummardamisliigutust tegemata. Levinumate igapäevaste abivahenditena toovad Meesak ja Arras veel välja: haaratsid – kasulikud abimehed esemete üles tõstmiseks maast, kui ise kummardada ei saa, soki jalgatõmbajad; erinevad söögiriistad – nt kerge/raske käepidemega või kõrgema servaga taldrikud; tuubipigistajad; nööpijad; purgiavajad jpm.

Meesak leiab, et eriti kasulikud on abivahendid, mis on multifunktsionaalsed. Näiteks Wheellator, mis ühendab ratastooli ja rulaatori omadused, või Saljol Indoori rulaator, mida saab kasutada nii liikumise abivahendi kui ka WC ­ s tualeti tugikäepidemena.

Kuidas leida õige abivahend?

Meesak rõhutab, et abivahendi vajaduse määrab arst, füsio ­ või tegevusterapeut, õde või rehabilitatsioonimeeskonna liige, kes tuvastab, milline abivahend võiks inimese tervislikust seisundist tulevat probleemi lahendada, ning väljastab vastava tõendi. Abivahendite valikul soovitavad mõlemad spetsialistid esmalt läbi mõelda, millisele murele lahendust otsitakse. Seejärel tasub hinnata keskkonda, kus abivahendit kasutama hakatakse, ning pöörduda otse abivahendi ­

keskuse konsultandi või spetsialisti poole. „Oluline on läbi mõelda ka võimalikud keskkonnast tulenevad piirangud, nagu trepid, ukseavad ja lävepakud. Suuremate liikumisabivahendite puhul tuleks kindlasti mõelda ka hoiustamisvõimalusele,“ annab Arras kasuliku nõuande.

NB! Abivahendi valikul on soovitatav seda enne soetamist proovida!

Märka, kui abivahend vajab väljavahetamist või hooldust

Arras leiab, et kui abivahendit regulaarselt hooldada, kestab see märgatavalt kauem ja välja­

vahetamise vajadust ei pruugi niipea tekkida. Kõige suurema tõenäosusega vajavad Invaru spetsialisti sõnul kasutusaja jooksul aga hooldust, remonti või vahetamist ratastoolide ja neljarattaliste tugiraamide rehvid, pidurid, laagrid ning istme­ ja seljatoekatted. Samuti võivad probleemiks osutuda

Parimad abivahendid talvisel ajal:

Libisemisvastased tallad jalanõudele – takjapaelaga kergesti kinnitatavad tallakatted annavad lisastabiilsust ja neid saab kinnitada erinevatele jalanõudele. Tallad peavad vastu mitu talve.

Jääteravikud keppidele ja karkudele – need kinnituvad abivahendi „talla“ külge ja suurendavad haardumist jäisel pinnal. Jääteravikud saab lihtsalt kahe kruvi abil ümber kepi või kargu alumise otsa kinnitada ning mittejäistel pindadel võib jääteraviku lihtsalt selle külgedel asuvatele plastnuppudele vajutades üles tõsta.

Ratastoolisuusad – väikeste esirataste alla kinnitatavad suusad, mis aitavad liikuda lumistes oludes.

Laiemad ja sügavama mustriga talverehvid – suurendavad pinnaga haakumist ja lihtsustavad seeläbi lumes ning jäisel pinnal liikumist.

Rehvikate – lihtsasti paigaldatavate ja äravõetavate rehvikatete abil saab tavalised kitsad rehvid muuta talveoludele sobivamaks.

Helkurkleepsud – pimedas liikudes tuleb ka abivahend nähtavaks muuta. Spetsiaalsed kleepsud on saadaval nii punase kui ka hõbedasena ja need saab peale panna nii ratastoolile, kargule, kepile kui ka tugiraamile.

elektriratastoolide akud ja abivahendite rattad, kuhu võib koguneda mustust ja juuksekarvu.

Meesak toob eelnimetatu kõrval välja aga ühe olulise märkuse: kuigi hooldusest ja parandusest võib paljude abivahendite puhul kasu olla, tuleks toode kindlasti välja vahetada siis, kui inimese tervislik seisund muutub. Muutunud vajadustest lähtudes peaks abivahendi vajalikkust uuesti hindama ning juhul, kui olemasolev toode oma eesmärki enam ei täida, tasub see

välja vahetada või sellest loobuda.

Abivahendite eesmärk on lihtsustada inimeste igapäevaelu ja abistada kasutajat tema jaoks keerulises olukorras. Kuna inimene ei pruugi sageli isegi teada, milliseid abivahendeid olemas on, tasub parima lahenduse leidmiseks pöörduda oma ala spetsialisti poole. Alles siis, kui vajadused ja tingimused on kaardistatud, saab välja valida abivahendid, mis sinu keskkonda igapäevatoimetuste lihtsustamiseks kõige paremini sobivad.

Wheellator, mis ühendab ratastooli ja rulaatori omadused. FOTO: ITAK

Kuidas talvel OHUTULT LIIKUDA?

Talvel libedatel teedel liikumine võib kujutada ohtu igas vanuses inimestele. Kukkumiste ja vigastuste vältimiseks tuleb olla tähelepanelik ning astuda konkreetseid praktilisi samme, mis aitavad liikumist turvalisemaks muuta. Nõu annab Invaru turundusja kommunikatsioonijuht Kadi Arras.

TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTOD: SHUTTERSTOCK

Milliseid praktilisi samme saab inimene ise astuda, et vältida libisemist ja kukkumist talvel?

Talvisel ajal käike planeerides oleks mõistlik jälgida ilmateadet ning planeerida käike ja hinnata oma liikumisvõimekust neis tingimustes. Päris ekstreemsetes oludes oleks targem oma plaanid ümber teha või liikuda koos saatjaga. Samuti tuleks varuda aega, sest lumelörtsisegus liikumine pole lihtne ja kohalejõudmine soovitud sihtpunkti võib kujuneda kuiva ilmaga võrreldes pikemaks.

Liikuda võiks pigem aeglaselt, kõndida väiksemate sammudega, hoides jalad pisut rohkem teineteisest eraldatult –nii on liikumine stabiilsem. Selle asemel et enda ette maha vaadata, tuleks pilk üles tõsta, sest muidu ei märka ümbritsevaid ohte ning ka kukkumisoht on suurem, kuna alla vaadates on keha raskuskese ettepoole kallutatud. Ka käed tuleks taskust väljas hoida, sest nii on libisemise korral parem tasakaalu hoida. Karkude ja kepi kasutajatel on oluline kontrollida, kas kummiotsikud on terved. Kulunud või katkise kummiotsikuga abivahend ei pruugi pinnasega haakuda ning võib ootamatult paigast libiseda. Jäisel ja lumisel pinnasel liikudes tasuks aga kepile või kargule kinnita­

da ka jääteravik, mis stabiilsemat tuge pakub.

Rulaatoriga liikudes oleks mõistlik kasutada suuremate ratastega mudeleid, mis lähevad lumest ja lörtsist kergemini läbi. Lisaks pakub rulaator tänu laiemale toepinnale ka oluliselt paremat tuge ja aitab liikumisel tasakaalu hoida.

Kui olulist rolli mängivad õiged jalanõud libedal pinnal kõndides?

Õiged jalanõud mängivad talvistes oludes väga suurt rolli. Jalanõude tald võiks olla kummisegusest materjalist ja korraliku mustriga – see tagab parema haakumise maapinnaga. Jäisel pinnal liikudes võiks kanda ka spetsiaalseid libisemisvastaseid taldu, mis vähendavad kukkumisohtu.

Lisaks oleks mõistlik jälgida, et jalatsid oleksid ka soojad ja õige suurusega – liiga kitsastes jalanõudes hakkavad varbad kergemini külmetama.

Milliseid abivahendeid on saadaval, et vähendada libisemisohtu, ja kust neid hankida?

Üha enam kasutatakse jalanõudele libisemiskindluse lisamiseks jalatsi külge kinnitatavaid libisemisvastaseid taldu, mille all olevad ogad aitavad muuta jalanõu libisemiskindlaks. Tänu

takjapaelale on neid lihtne paigaldada ja need püsivad kindlalt ümber jalanõu ega kao õues liikudes ära. Tasub aga teada, et nendega ei tohiks liikuda siseruumis, kuna on oht kahjustada põrandaid.

Jääl ja lumel liikudes tuleks kepile või kargule kinnitada jääteravik, mis libedal pinnasel stabiilsemat tuge pakub. Siseruumides saab jääteraviku ülemisse asendisse keerata ja nii ei kahjusta see siseruumide pinda. Sarnaselt keppide ja karkudega saab ka ratastoole libisemiskindlamaks muuta – seda naastrehvide abil, mis tagavad parema haakumise libedal pinnasel. Kindlasti tasub arvestada, et naastrehvid on mõeldud vaid välistingimustes kasutamiseks, sisetingimustes võivad nad rikkuda põrandat. Sellisel juhul oleks hea omada kahte paari velgi ratastooli jaoks, et neid mugavalt vahetada – ühel paaril võiksid olla suurema mustriga või naastrehvid ja teisel sisetingimustele sobivad väiksema või sileda mustriga rehvid. Alternatiivse variandina võib kasutada ka lihtsasti paigaldatavaid rehvikatteid, mille abil saab anda ratastooli siledatele ratastele laiema ja sügavama mustri, mis muudab talvisel ajal õues liikumise ohutumaks ning mugavamaks. Rehvikatete eelis on see, et siseruumi minnes on

neid lihtne eemaldada ja katte all olnud ratastooli rattad ei ole lumised.

Saadaval on veel teisigi huvitavaid lahendusi. Näiteks saab ratastooli ette kinnitada suurema lisaratta, mille abil on võimalik tõsta ratastooli eesmised, väiksemad rattad õhku, et ratastool toetuks kolmele suurele rattale – see muudab lumesegusel pinnasel liikumise kergemaks. Lisaks on olemas ratastoolile ja lapsekärule sobivad suusad, mis kinnitatakse eesmiste, väikeste rataste alla. Nii on lumisel pinnal liikumine mugavam ja lihtsam.

Kõiki nimetatud abivahendeid on võimalik soetada Invaru kauplustes üle Eesti ja e­poes www.invaru.ee.

Külmetushaigused ja viirused

KOPUTAVAD UKSELE

Talvel kasvab külmetamise ja viirushaigusesse nakatumise oht, eriti eakate seas, kelle immuunsüsteem vajab täiendavat tuge. Mida teha, et uks haiguse ees suletuks jääks?

TOIMETAS: SVEN SULA FOTOD: SHUTTERSTOCK

Immuunsüsteemi tugevdamine tuleks tegelikult ette võtta ammu enne talve, et vähendada viirusnakkustesse haigestumise riski. Immuunsust toetavad eelkõige C­ ja D­vitamiin ning tsink. Neist esimest tuntakse kui tõhusat abilist, mis toetab keha loomulikku kaitsevõimet ja aitab võidelda infektsioonidega. C­vitamiini leidub tsitruselistes, astelpajus ja mustades sõstardes. Kuna värskeid puuvilju ja marju pole talve hakul käepärast, võib lisaks kasutada C­vitamiini toidulisandeid. Dvitamiin muutub oluliseks eriti pimedal ajal, sest see aitab kehal viirustega võidelda. Eestis soovitatakse talveperioodil D­vitamiini juurde võtta, kuna loomulikul teel seda kätte ei saa. Tsink toetab immuunsüsteemi tööd ja võib aidata vähenda­

da viiruste levikut organismis. Seda leidub rohkesti kõrvitsaseemnetes, täisteratoodetes ja lihas ning vajadusel saab ka tsingivaru kasvatada toidulisandi abil. Head tegelased on ka probiootikumid, mida leidub näiteks jogurtis ja keefiris. Need toetavad seedetrakti mikrofloorat ja aitavad immuunsüsteemi tugevdada.

Viiruste ennetamise ettevaatusabinõud

Lisaks vitamiinidele ja toidulisanditele mängivad viiruste ennetamisel üliolulist rolli liht­

Kaalu iga rahvarohke koha külastamise vajadust.

Vitamiiniallikad aitavad tugevdada immuunsüsteemi ja ennetada viiruseid.

sad hügieeniharjumused ning ettevaatusabinõud. Üks esimesi soovitusi on: kaalu iga rahvarohke koha külastamise vajadust. Kui võimalik, väldi kohti, kus on võimalikke viirusekandjaid palju koos. Kui on siiski vaja minna, ära unusta poodi ja ühistransporti kaasa võtta maski ning seda siis ka ette panna. Kotis pole sellest suuremat kasu. Korralik ja regulaarne kätepesu aitab oluliselt vähendada

viiruste leviku ohtu. Pesta tuleb sooja vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit, eriti pärast avalikes kohtades viibimist ja enne söömist. Kui vee ja seebi kasutamine pole võimalik, aitab alkoholipõhine käte desinfitseerimisvahend.

Üle tasub vaadata ja läbi mõelda kodune ventilatsioon. Eriti viiruste perioodil tuleb kasuks regulaarne tuulutamine, et vähendada võimalike viirus­

te kontsentratsiooni õhus. Keskküttega kodus võib kuiv õhk hingamisteid ärritada ja soodustada nakatumist. Abi võib saada pesu kuivatamisest toas, rohkest taimestikust aknalaudadel ja õhuniisuti kasutamisest.

Haigusemärkide leevendamine kodus

Kui hoolimata ennetusmeetmetest on haigus siiski külge hakanud, saab sümptomeid koduste vahenditega leevendada. Appi tulevad vanad head taimeteed, näiteks piparmündi­, salvei, ingveri­ või kummelitee võivad leevendada kurguvalu ja köha. Auruteraapia aitab kinnist nina avada, soodustades paremat hingamist. Sisse võib hingata soolveeauru või panna näo, nagu vanaema kunagi soovitas, aurava kartulipoti kohale.

Külmetussümptomite leevendamiseks saab apteegist osta nii valuvaigisteid kui ka palavikualandajaid, näiteks paratsetamooli. Nende kasutamise üle tasub pidada enne ostmist aru proviisoriga.

Haiguse ajal peab kindlasti tarbima piisavalt vedelikku. Puhkus ja magamine aitavad immuunsüsteemil viirusega võidelda.

Millal minna arstile?

Külmetushaiguse sümptomid on sageli kerged, kuid teatud olukordades tuleks siiski arsti poole pöörduda, eriti vanuse kasvades.

Kõrge ja püsiv palavik. Kui palavik kestab kauem kui kolm päeva või tõuseb väga kõrgele. Hingamisraskused või rindkerevalu. Võivad viidata kopsupõletikule või bronhiidile. Pikk ja üha süvenev köha. Kui köha kestab rohkem kui kaks nädalat. Tugev väsimus ja peapööritus. Võib viidata raskemale seisundile.

Teatud sümptomite ilmnemisel, nagu kõrge palavik või hingamisraskused, on arstiabi hädavajalik.

Seenioride reisid 2024/2025

Põnevad paigad. Mugav reisimine. Suurepärased giidid. Parim teenindus.

TEATRIREISID

Teatrireis „Kinky Boots ehk Kirglikud kontsad“ Vanemuises; muusikal 13.12.2024 Soodushind 99 € (tavahind 119 €) / viimased 6 piletit!

Teatrireis „Elleni sekund“ (Ellen Niidust) Tartu Sadamateatris; kell 16.00 02.02.2025 Soodushind 79 € (tavahind 99 €) / UUS!

Teatrireis „Turandot“ Vanemuises; ooper 16.02.2025 Soodushind 79 € (tavahind 99 €) / UUS!

Teatrireis „Minu geniaalne sõbranna“ Tartu Vanemuise väikeses majas; kell 16.00 23.03.2025 Soodushind 79 € (tavahind 99 €) / UUS!

Teatrireis „Kinky Boots ehk Kirglikud kontsad“ Vanemuises; muusikal; kell 16.00 30.03.2025 Soodushind 99 € (tavahind 119 €) / viimased 10 piletit!

Teatrireis „Kotka tee taeva all“ Saueaugu teatritalus 10.07.2025 Soodushind 99 € (tavahind 119 €) / UUS!

Saaremaa ooperipäevad. Etendus „Madame Butter y“. Ekskursioon Saaremaal 25.–26.07.2025 Soodushind 179 € (tavahind 229 €) / UUS!

Teatrireis „Tutvumiskuulutus“ Ohtu mõisas 23.07.2025 Soodushind 79 € (tavahind 99 €)

Teatrireis „Rohelised niidud“ Kiidjärvel; koos ekskursiooniga Moostes 27.07.2025 Soodushind 119 € (tavahind 159 €)

Teatrireis „Rohelised niidud“ Kiidjärvel; koos ekskursiooniga

Moostes 02.08.2025 Soodushind 119 € (tavahind 159 €)

Teatrireis „Luts ehk laul igavesest õnnest“ Viljandis Tarvastu mõisa tallihoovis 02.08.2025 Soodushind 99 € (tavahind 119 €) / UUS!

REISID EESTIMAAL

Võluvad Sillamäe, Narva-Jõesuu ja Narva 09.05.2025 ja 01.08.2025 Soodushind 79 € (tavahind 109 €)

Kihnu kohvikute päev 07.06.2025 Soodushind 129 € (tavahind 159 €) Seto Kostipäiv, imeline Lõuna-Eesti ja kaunis Peipsiveere. Suur ringreis! 09.–10.08.2025 Soodushind 249 € (tavahind 279 €) Võlude saar Vormsi 16.08.2025 Soodushind 99 € (tavahind 129 €)

KAUGEMAD JA EKSOOTILISEMAD REISID

Muinasjutulised Müncheni ja Salzburgi jõuluturud 28.11.–01.12.2024 Soodushind al 999 € (tavahind 1199 €) / 4 viimast kohta!

Kultuuri- ja kontserdireis Berliini. Show-etendus „Falling in Love“ 06.–08.03.2025 Soodushind al 999 € (tavahind 1199 €)

Kultuuri- ja ooperireis Viini. Etendus „Armujook“ 20.–22.03.2025 Soodushind al 999 € (tavahind 1199 €)

Linn, mis teeb mind õnnelikuks – unelmate Pariis!

Kaunid jalutuskäigud koos Marina Laikjõega 13.–16.05.2025

Soodushind al 999 € (tavahind 1299 €)

Fjordide ja trollide riik – imede maa Norra! 17.–21.05.2025

Soodushind al 1199 € (tavahind 1399 €) / UUS!

Loodusidülliline Baierimaa ja killuke Tirooli 26.06.–01.07.2025

Soodushind al 1199 € (tavahind 1399 €)

Normandia ringreis – avasta ja naudi! 11.–16.07.2025 Soodushind al 1399 € (tavahind 1599 €)

Suur Portugali ringreis august 2025 Soodushind al 1099 € (tavahind 1299 €)

Lõuna-Prantsusmaa ringreis. Eksklusiivne reis väikese rühmaga. Giid Marina Laikjõe 23.–28.08.2025 Soodushind al 1899 € (tavahind 1999 €) / Väike rühm (19 inimest)

KÜLLA LÄHINAABRITELE

Jõuluimed Loviisas ja Porvoos. Kaunid jõuluturud ja romantilised linnad 07.12.2024 Soodushind al 147 € (tavahind 169 €)

Kaunid Kuningatee linnad Soomes – Porvoo ja Loviisa 02.05.2025 Soodushind al 147 € (tavahind 169 €)

Neli Soome kaunitari: Helsingi-TampereTuru-Naantali 30.–31.05.2025

Soodushind al 329 € (tavahind 399 €)

Muinasjutuline Leedumaa: Palanga, Nida 06.–08.06.2025 Soodushind al 299 € (tavahind 399 €)

Selveri Kuldne Kolmapäev jõudis e-poodi ja laienes pensionipäevadele

Selveri populaarne kampaania Kuldne Kolmapäev, mis pakub 63­aastastele ja vanematele klientidele 10% allahindlust, on nüüd laienenud ka e­Selverisse ja pensionipäevadele. Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson kinnitab, et kolmapäevad on tõepoolest kuldseks osutunud.

„Alates kevadest saavad 63+ vanuses inimesed Selveris kolmapäeviti osteldes kogu ostukorvilt 10% soodustust. Klientide suur soov oli, et kampaania kehtiks ka e­Selveris. Leidsime tehnilise lahenduse ja nüüd kehtib soodustus ka meie e­poes,“ selgitab Anderson.

E­Selveri eeliseks on kauba kojuvedu üle kogu Eestimaa ja võimalus tooteid kuni seitsmeks päevaks ette tellida. „E­poe ostukorvi jõuavad rohkem tooted,

mida on endal ebamugavam või raskem transportida. E­Selverist tellides tuuakse kõik mugavalt koduuksele,“ täpsustab äriarvestuse juht.

Pensionipäevad on nüüdsest samuti kuldsed

Uuendusena kehtib Kuldse Kolmapäeva soodustus ka pensionipäevadel. „Nii on detsembri alguses kaks järjestikust kampaaniapäeva: 4. ja 5. detsember,“ lubab Anderson. Järgmisel aastal muudab riik pensionide väljamakseid nendel kuudel, mil see langeb nädalavahetusele. „Võtame seda muudatust arvesse ja avaldame 2025. aasta täiendavate kampaaniapäevade info selle aasta lõpus. Üks on kindel: kolmapäevad on ja jäävad alati 63+ vanusegrupis Selveri püsiklientidele 10% võrra soodsamaks,“ kinnitab Selveri äriarvestuse juht.

SISUTURUNDUS

Kampaania toob ostjad kolmapäeviti poodi

Kuldne Kolmapäev on kolmapäeviti toonud Selveri kauplustesse üle 25 000 püsikliendi, kes on vanuses 63+, kusjuures ostusumma on sihtrühmas kasvanud üle 60%. Kui üldiselt on kaupluste populaarseim külastuspäev reede, siis nüüd on 63+ vanusegrupi seas ülekaalukalt eelistatud kolmapäev.

Topeltsoodustused sünnipäevaperioodil

Kampaania pakub 10% soodustust kogu ostukorvi lõppsummalt, sealhulgas juba soodushinnaga toodetelt. „Sünnipäeva perioodil keh ­

tib Partnerkaardiga erinevatele peolauatoodetele sünnipäevasoodustus 10%. See tähendab, et sünnipäeva ajal on Kuldsel Kolmapäeval sisuliselt võimalus uhke pidupäeva ostukorv saada ligi 20% soodustusega,“ kinnitab Anderson.

Ostukorvis domineerivad värsked toidukaubad

Kampaaniapäevade ostukorvist moodustavad üle 55% värsked toidukaubad. Menukad on puu­ ja juurviljad ning igapäevased n­ö tuumtooted, nagu piimad, koored, kohukesed, leivad­saiad, juustud ja vorstid. Lisaks leiab ostukorvist ajalehti, ajakirju ja postkaarte. „Samu­

ti näeb ostukorvis rohkem tavahinnaga kaupa ja tooteid, mida vanusegrupi igapäevases ostukorvis muidu pole, näiteks erinevad tooted Selveri liha­ ja kalameistritelt ning pagaritelt,“ lisab Anderson.

Kuldse Kolmapäeva kampaania kehtib kõikides Selveri kauplustes, üle-eestilise kojuveoga e-Selveris, Delice’i kauplustes ja Hiiumaa rändpoes. Kõikidele klientidele, kel vanust 63 aastat või enam, kehtib kolmapäeviti 10% lisasoodustus Partnerkaardiga tehtud ostu lõppsummalt. Soodustus ei laiene ainult ajalehtedele-ajakirjadele, tubakatoodetele ja infoletis kolmanda osapoole nimel vahendatavatele teenustele.

Kopsuvähk: ennetamine, varajane avastamine ja diagnostika uuendused

Kopsuvähk on kogu maailmas ja ka Eestis kõige levinum vähisurma põhjustaja. Igal aastal haigestub kopsuvähki Eestis ligi 800 inimest ja haiguse tagajärjel sureb umbes 300. 2021. aastal diagnoositi kopsuvähk 522 mehel ja 262 naisel. Kuigi meditsiini areng on parandanud kopsuvähi ravi võimalusi, jääb Eestis viie aasta elulemus siiski ligikaudu 20% piiridesse.

Kopsuvähki saab ennetada

Peamine riskitegur, mis kopsuvähki põhjustab, on nii aktiivne kui ka passiivne suitsetamine.

Onkoloogiaeksperdi dr Vahur

Valvere sõnul on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul võimalik kuni 90% kopsuvähkidest ära hoida, kui

piirata suitsetamist. Tubakatoodetest loobumine on kõige olulisem samm, mida igaüks saab astuda kopsuvähi riski vähendamiseks. Lisaks peaksid tervishoiuasutused ja valitsus tegelema aktiivselt info – suitsetamisega kaasnevate kahjulike mõjude – levitamise ning

Tubakatoodetest loobumine on kõige olulisem samm kopsuvähi riski vähendamiseks.

suitsetamisvastaste kampaaniate korraldamisega. Seda just eriti noorte seas, kuna suitsetamisega alustamine varases eas suurendab oluliselt tulevast vähiriski. Lisaks suitsetamisele võivad haiguse tekke riskiteguriteks olla kokkupuude radooni, asbesti ja heitgaasidega ning

kroonilised kopsuhaigused, näiteks krooniline obstruktiivne kopsuhaigus.

Vähi võib avastada varajases staadiumis

Kopsuvähi ennetamine ja varajane avastamine on võtmetähtsusega, et vähendada suremust

Kopsuvähi ennetamine ja varajane avastamine on võtmetähtsusega, et vähendada suremust ning parandada ravi tulemusi.

ning parandada ravi tulemusi. Kopsuvähi sõeluuringute pilootprojekt sai Eestis alguse juba 2022. aastal. Edukaks osutunud pilootprojektid on näidanud, et varajases staadiumis avastatud vähk on paremini ravitav. Näiteks proovisõeluuringu raames, kus osales 3700 inimest, avastati kopsuvähk 20 inimesel, kes ei olnud oma haigusest teadlikud ja kellele määrati kohe ravi. Koostöös tervisekassa, Eesti Vähiliidu ja Viljandi haiglaga on kavas 2025. aastal viia kopsuvähi sõeluuringud uuele tasemele. Eesti Vähiliidu mobiilne kompuutertomograaf võimaldab kiiresti ja madala kiirgusdoosiga teha kihilisi ülesvõtteid inimkehast, pakkudes võimalust avastada haigus enne sümptomite ilmnemist ning tuua meditsiiniteenused lähemale ka maapiirkondades elavatele inimestele. Igaühe terviseteadlikud valikud ja regulaarne tervisekontroll aitavad kopsuvähi riski vähendada. Igal inimesel on võimalus ja vastutus panustada oma tervisesse, et seda rasket haigust vältida ning elada tervemat elu. Koostöös tervishoiuasutuste, teadlaste ja kogukonnaga saame üheskoos vähendada kopsuvähi koormust ühiskonnale ning pakkuda patsientidele paremaid ravivõimalusi ja lootust tervenemisele.

SILMAD vajavad igapäevast hoolt

Silmade abil kogume me ligi 90% väliskeskkonna infost, seega on silmad hella hoidmist väärt. Millised silmaprobleemid kimbutavad vanemaealisi inimesi ja kuidas oma silmade eest hoolt kanda, selgitab Silmatera Optika optometrist Jaanika Kont.

TEKST: KAIRI PRINTS FOTOD: SHUTTERSTOCK

Millised on kõige levinumad silmahaigused, mis kimbutavad vanemaealisi inimesi?

Silmahaigused on tõsine asi, kuid need on võimalik saada igas eas, vanus ei ole siin määrav. Vanemas eas tihti esinevad probleemid on pigem muutused silmapõhjas ja veresoonte lupjumine.

Kas nende probleemide puhul on vanus ainus riskitegur või mängivad rolli ka teised faktorid?

Vanus on number ja elatud aastate kogemus, seda ei saa võtta kui riskitegurit. Pigem on riskitegurid silmi mõjutavad üldhaigused, nagu diabeet, kõrge vereõhk, kolesterool, lupjumine ja reuma, mis ei ole alati seotud vanusega.

Milliste sümptomitega peaksid vanemad inimesed kohe silmaarsti poole pöörduma?

Silmaarsti juurde peaks minema, kui silmades on põletik või kui silmade ees on hõljumid, mis ei liigu, vaid on paigal. Samuti siis, kui silmi kinni pannes

sähvib valgus. Need on tõsised sümptomid.

Mis probleemid võivad vanemas eas veel silmadega tekkida? Üsna levinud on vist silmade kuivus?

Kuiv silm ei ole ainult vanemaealiste probleem, vahel on see mure juba lapsest peale. Kuiv silm on ebamugav ja tekitab pal­

ju ebameeldivaid sümptomeid, nagu vesitsemine, sügelemine, valgustundlikkus, põletikud ja launäärmete põletikud. Et sümptomeid leevendada, on oluline silmade ja laugude hügieen, samuti oskus oma silmade eest hoolitseda ja nendega igapäevaselt tegeleda. See on suur ja lai teadmiste kogum, millega saavad teid aidata optometristid.

Millist rolli mängib erinevate silmaprobleemide puhul ennetus? Kas on olemas ravimeetodeid või tehnoloogiaid, mis aitaksid probleeme avastada juba varases staadiumis? Tegelikult on nii ennetatavaid kui ka mitteennetatavaid olukordi. Kui on glaukoomi ehk rohekae soodumus, siis seda ennetada ega enam tagasi pööra­

Huvitavaid fakte silmadest

Inimese silm on 15 korda väiksem hiidkalmaari omast – diameeter 2,5 cm molluski 37,5 cm vastu. Üheskoos. Kui loodus oleks kokku hoidnud ja varustanud meid vaid ühe silmaga, näeksime ümbritsevat maailma lamedana. Kui aga inimese silmad ei liiguks sünkroonselt, siis näeks ta alati kõike kahekordselt. Värvid. Inimene eristab 10 miljonit värvi. Eurooplased on äärmiselt vastuvõtlikud punasele ja eristavad rohkem selle toone kui näiteks ameeriklased. Naised näevad ümbritsevat maailma kogu selle värvilises hiilguses. Iga kümnes mees aga kannatab ühel või teisel määral värvipimeduse all. Suitsetajatel alaneb värvitaju, sinise varjundeid ei pruugi nad aga üldse ära tunda. Odraiva ilmub väga sageli just talvel lauäärele, ripsmejuurtele. See on märk immuunsüsteemi langusest. Kiiremaks lahtisaamiseks võib kasutada levomütsetiiniga silmatilku või vana rahvatarkust – kuldsõrmusega välja punnitavat odraiva hõõruda. Allikas: Naisteka arhiiv

Silmatera Optika optometrist Jaanika Kont.

ta ei saa, aga kui tekib katarakt ehk hallkae, siis seda saab opereerida ja nägemise taas heaks muuta.

Kui on muutused silmapõhjas, siis seda on kõige raskem ravida ja kontrolli all hoida. Selle kontrolli all hoidmiseks anname klientidele koju kaasa ka väikesed testid, mida saab kodus hästi ja mugavalt teha. Kuiva silma saab ära hoida, kui tegeleda temaga igapäevaselt, nagu hambapesu või juuste kammimisega. Tegelikult võiks need asjad juba lapsest peale selged olla, et veidi vanemas eas ei tuleks halbu üllatusi silmaprobleemide näol. Silmaprobleemide ennetamiseks tuleks kord aastas või vähemalt kahe aasta tagant kontrollida silma üldtervist ja silma siserõhku. Kõrgenenud silmarõhk võib põhjustada pöördumatuid kahjustusi, nii et seda tuleb kindlasti regulaarselt mõõta. Silma siserõhku saab alandada ravimitega, vahel harva kasutatakse rõhu alandamiseks ka laserit.

Kas on olemas silmaharjutusi, mis aitavad nägemist parandada või vähemalt stabiilsena hoida? Kas saaksite tuua mõne näite soovitatud harjutustest?

Silmaharjutustega ei saa kahjuks nägemist parandada, harjutused on silmalihaste lõdvestamiseks, et me näeks sama hästi kui enne seda, kui need pingesse läksid. Nägemise annab meile silma sarvkesta pikkus ja kumerus, mis ei sõltu võimlemisest või mittevõimlemisest.

Silmalihaseid tuleks aga lõdvestada regulaarselt. Kehtib reegel, et kui oleme 20 minutit tööd teinud, siis võiks 10 minutit intensiivsest vaatamisest puhata. Kui teeme lähitööd, siis silmad pöörduvad sissepoole, et lähedale näha, mis toob kaasa ühtede silmalihaste pingutuse ja teised on lõdvestunud. Kui nüüd tõstame pilgu ja tunneme, et silmad on valusad, on see märk, et nüüd tuleks teha mõned harjutused, mis annaks lihastele puhkust. See on sama, kui näiteks kükitame 20 minutit ja siis püsti tõuseme. Arvatavasti on kõigil teada, mis tunne see on! Sama tunnet saame ka oma silmadele üle kanda.

Hea harjutus silmadele on veel, kui vaatame üles, alla, vasakule, paremale, pööritame hästi aeglaselt silmi ja joonistame näiteks kaugusesse ümbriku. Neid harjutusi ei pea tegema, silmad lahti, täitsa vabalt võib teha ka kinniste silmadega. Oluline on, et kõik lihased saaksid lõdvestatud ja jälle hapnikuga hästi varustatud. Harjutusi tehes ei tohi unustada, et ka hingamine

Silmaprobleemide ennetamiseks tuleks kord aastas või vähemalt kahe aasta tagant kontrollida silma üldtervist ja silma siserõhku.

on oluline, kuna vaid siis saab lihas lõdvestuda.

Ikka räägitakse, et mustikad ja porgandid on silmanägemisele head. Mida teie sellest arvate ja kas te oskate tuua ka mingeid näiteid silmade tervist toetava toitumise kohta?

Vanasti räägiti tõesti, et sööge võid ja porgandit, siis näete hästi ning prille ei vaja. Kui see nii lihtne oleks, siis selle koguse või ja porgandite, mida ma lapsepõlves sõin, mõjul võiks näha kuuni ja tagasi – aga kahjuks see nii pole läinud.

Silmadele on kasulik tasakaalustatud ja puhas toit –samamoodi nagu kogu kehale. Oluline on, et üldtervis oleks hea – mõtleme selle all kogu

Olulised toitained silmadele

A-vitamiin – leidub palju tursamaksaõlis, maksas, porgandites, munas, piimas, sibulapealsetes.

B-grupi vitamiinid – seemnetes, pähklites, teraviljas, köögiviljades.

C-vitamiin – kibuvitsamarjades, astelpajumarjades, tsitruselistes, kapsas jm marjades ning köögiviljades.

D-vitamiin – kalas, munakollases, võis, pärmis.

E-vitamiin – taimeõlides, munades, mandlites, seemnetes, pähklites, oliivides.

Foolhape – pärmis, maksas, kaunviljades, nisuidudes, kliides, spinatis, brokolis, lillkapsas, rohelistes taimeosades, paprikas, pähklites, maasikates.

Luteiin – lehtkapsas, spinatis, sparglis, saialilles, punases pipras, kanamunades, mustikates.

Bioflavonoidid – tsitruselistes, kirssides, viinamarjades, ploomides.

Karotenoidid – porgandis, paprikas, oranžides ja kollastes köögiviljades.

Oomega-rasvhapped – külmaveekalades (lõhes, makrellis, forellis), rapsiõlis, linaseemneõlis.

meie keha pealaest kuni varbaotsteni. Silmad vajavad heaks toimimiseks tsinki, seleeni, rauda, vaske, vitamiine ja mineraale. Väga oluline on süüa ube, herneid ja teisi kaunvilju. Seda juba lapsest peale, et kehas oleks need varud olemas. Loomulikult saame silmade tervist toetada ka toidulisanditega, sest meie toitumine kahjuks ei taga kõike silmade tervise hoidmiseks vajalikku. Mineraalide ja vitamiinide kasutamine on tähtis terve elu jooksul. Lisaks on õnneks olemas spetsiaalsed vitamiinid ja toidulisandid silmade tervise toetamiseks. Oluline on see, et suudame korras hoida oma silmapõhju, kus on vaid üks selgelt nägemise koht ehk kollatähn.

Seleen – pärmis, mereandides, munades, küüslaugus. Tsink – austrites, pähklites, kaun- ja teraviljades.

Kaltsium – piimas, piimatoodetes, kalas, tumerohelistes taimeosades. Magneesium – täisteratoodetes, pähklites, lehtköögiviljades, idandites.

Kas silmi tuleb arsti juures kontrollimas käia ka siis, kui nägemine tundub korras ja kõik hästi? Silmakontroll ei tähenda kunagi ainult nägemise kontrolli, vaid see algab alati silmade tervise kontrollist. Mina isiklikult soovitan kord aastas külastada optometristi, kes juhul, kui midagi on silmadega korrast ära, teab, kuhu ja kelle juurde inimene edasi suunata. Nii saab probleemide tekkimisel nendega kohe tegelema hakata.

Milliseid vigu tehakse vanemas eas silmade tervise eest hoolitsemisel, mida saaks kergesti vältida? Ma ei ütleks, et need on vead, vaid päris tihti on asi teadmatuses. On inimesi, kes mäletavad, kuidas ema igal hommikul ja õhtul tegi midagi silmadega, kuid lapsena polnud need tegevused meile olulised, sest meie neid ei vajanud. Tegelikult ongi just vaja silmade eest igapäevaselt hoolitseda – teie optometrist annab juhiseid, kuidas seda teha.

OPTIKA

Allikas: Maaleht

Tervise jälgimise kodused abilised

Lisaks laialt tuntud vererõhuaparaadile leidub tänapäeval hulk innovaatilisi seadmeid, millega saab kodustes tingimustes erinevaid tervisenäitajaid jälgida ja vajadusel kogutud andmeid arstiga jagada. Need seadmed annavad võimaluse jälgida terviseseisundit täpselt ja mugavalt ning seeläbi ennetada riske ja teha teadlikke terviseotsuseid.

TEKST: SVEN SULA FOTOD: SHUTTERSTOCK

Pulsikellad on suurepärased abilised nii igapäevaseks tervise jälgimiseks kui ka aktiivse eluviisi toetamiseks. Lisaks südamelöökide lugemisele annavad need seadmed infot aktiivsuse ja südame löögisageduse kohta, mis on väärtuslik südame­veresoonkonna tervise seisukohalt. Eakatele ja riskigruppidele pakub pulsikell lisaks turvatunnet, kuna muudab südametöö jälgimise lihtsaks ja kättesaadavaks. Veresuhkrumõõturid ja diabeediga toimetulek

Diabeetikute jaoks on veresuhkru taseme jälgimine eluliselt oluline. Kodused veresuhkrumõõturid ehk glüko ­

meetrid võimaldavad kiiresti ja täpselt saada infot veresuhkrutaseme kohta, mis on eriti kasulik glükoositaseme kõikumiste ennetamiseks ning raviskeemi jälgimiseks. Moodsamad glükomeetrid on varustatud nutitelefoni rakendustega, mis koguvad ja analüüsivad andmeid pikema perioodi lõikes. Selline pidev jälgimine ja analüüsimine annab võimaluse paremini mõista veresuhkrutaseme muutusi ning teha vajadusel kohandusi toitumises ja füüsilises aktiivsuses. Koostöös arstiga saab andmete põhjal langetada teadlikke otsuseid, et veresuhkrutase püsiks võimalikult stabiilsena. Kodune vere

glükoosisisalduse mõõtmine aitab ennetada ohtlikke kõikumisi ja muudab diabeedi kontrollimise lihtsamaks.

Hapniku ja hingamise jälgimine oksümeetri abil Kopsuprobleemidega, südameveresoonkonna haiguste või muude hingamishäiretega inimesed saavad kasu kodusest hapnikutaseme jälgimisest. Oksümeeter on väike seade, mis kinnitub sõrmele ja mõõdab veres oleva hapniku taset ning pulssi paari sekundiga. See annab kiire ja täpse ülevaate keha hapnikuga varustatusest, mis on oluline tervisenäitaja. Hapnikutaseme kõikumine võib olla esi­

VÄÄRIKAS KIVI

IGA HAUA

KAUNISTAMISEKS

Pakume täisteenust – meilt nii mälestuskivi, kujundus, teostus, transport kui ka paigaldus üle Eesti. Samuti valmistame hauapiirdeid, restaureerime vanu hauakive, raiume kalmistul kivisse puuduvad kuupäevad ja taaskasutame vanu hauakive.

HAUAPLATSI HOOLDUS

mene märk terviseprobleemist, mis vajab kiiret sekkumist. Oksümeetritele lisatud nutiseadme ühenduse võimalus võimaldab mõõtmistulemusi salvestada ja jälgida trende pikema aja vältel. Hingamishäiretega patsientidele, näiteks kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega inimestele, on see igapäevane abivahend, mis pakub kindlustunnet ja aitab hinnata ravi efektiivsust või vajadust täiendavate sekkumiste järele. Kukkumisest teavitamise võimalused

Eakate ja liikumisraskustega inimeste turvatunnet suurendavad seadmed, mis on võimelised tuvastama kukkumisi ning vaja­

dusel häirekeskust või lähedasi teavitama. Nutikelladele lisatud kukkumistuvastuse funktsioon registreerib järsu liikumise ja saadab signaali, kui kantav seade tuvastab kukkumisohu. See funktsioon sobib hästi eakatele, kes elavad üksinda või kellel on suurem kukkumisrisk. Hädaabi võimalust pakuvad ka põrandasensorid, mis paigaldatakse strateegilistesse kohtadesse, näiteks vanni­ ja magamistuppa, kus kukkumise oht on suurem. Sensori saadetud signaal tagab kiire reageerimise, aidates vigastuste korral võimalikult kiiresti abi saada. Sellised seadmed aitavad eakatel säilitada iseseisvuse ja samas tagavad turvalisuse ka nende lähedaste jaoks.

Ravimite meeldetuletajad ja automaatsed jaoturid

Ravimite regulaarne ja õigeaegne võtmine võib osutuda keeruliseks, eriti kui tuleb järgida erinevaid raviskeeme ning tarvitada ravimeid mitu korda päevas. Digitaalsed ravimikarbid ja automaatsed jaoturid aitavad seda ülesannet lihtsustada, meenutades helisignaali või valguse vilkumisega, et on aeg rohtu võtta. Mõned seadmed saadavad teavituse ka lähedastele, kui ravim jääb võtmata, võimaldades nii täiendavat järelevalvet ja kindlust. Automaatsed jaoturid annavad annuse õigel ajal, mis

vähendab raviskeemist kinnipidamise stressi ja vähendab inimlikke eksimusi, aidates seeläbi säilitada terviseseisundit stabiilsena ning ennetada terviseriske. Tulevik toob ilmselt kodustesse tingimustesse veelgi mitmekülgsemaid ja arukamaid seadmeid. Arenevad tehisintellektilahendused võivad tulevikus aidata tuvastada terviseseisundi muutusi ja pakkuda kasutajale kohandatud soovitusi, kuidas riske ennetada ning tervist parandada.

Teinekord võib juhtuda, et lähedase hauaplats jääb kodust liiga kaugele või pole jaksu, et käia seda hooldamas. Sellele vaatamata ei peaks kalm jääma looduse meelevalda ja hooleta. Pakume hauaplatsi hooldust Tartus ja Tartu maakonnas.

hauakivid.ee

• tel 551 1295 • info@hauakivid.ee

Savi 4, Vahi alevik, Tartumaa

Sõrme otsa kinnituv oksümeeter aitab jälgida kopsude ja südame tervist.

Kodune glükomeeter aitab veresuhkrutaset jälgida ja diabeeti kontrolli all hoida.

ŠVEITSI LOODUSTOOTED TERVEKS JA AKTIIVSEKS ELUKS!

Väekad taimeekstraktid ning kogemus aastast 1954.

Liigestele ja lihastele

Kadakakreem lihastele ja liigestele

Eeterlike õlide ja taimeekstraktidega kreem aitab lihase-, liigese- ja seljavalu vastu. Parandab verevarustust, soojendab, põletikuvastane.

liigesprobleemidele

Naatriumglükoosamiin- ja kondroitiinsulfaadi, eeterlike õlide ja ravimtaimede ekstraktidega kreem liigeseprobleemide ennetamiseks ja leevendamiseks. Põletikuvastane, toetab kõhreid ja sidekude.

Osarten kapslid

kõhredele ja liigestele

Bambusevõrsete ja rohelise rannakarbi ekstraktiga kapslid liigese elastsuse säilitamiseks ja kõhrede kulumise ennetamiseks.

Parandab sidekoe elastsust ja liigeste liikuvust, aitab säilitada liigesevedelikku, on põletikuvastane ja aitab vähendada valu degenereeruvatel liigestel. Vitamiinide, mineraalide, kondroitiinsulfaadi, glükoosamiini ja želatiiniga.

Jalapalsam väsinud jalgadele ja veenilaienditele

Väärtuslike taimeekstraktidega palsam värskendab ja stimuleerib väsinud jalgu ja jalalabasid, parandab vereringet, lõdvestab lihaseid ning võitleb veenilaiendite vastu.

Toidulisandid aktiivseks eluks

Oomega-3 seleeniga

Kontrollitud puhta kalaõli ning seleeni ja mikrovetikatega kompleks toetab südame-veresoonkonna tööd, on põletikuvastane, tugevdab immuunsust ja annab elujõudu.

Luteiin silmadele

Luteiini, C- ja E-vitamiini, tsingi ja vasega kapslid toetavad silmanägemist, kaitsevad kollatähni ja vähendavad silmakae tekke riski.

Artišoki jook seedimisele

Artišoki, piparmündi ja apteegitilli ekstraktiga jook seedimise parandamiseks, maksa puhastamiseks ja üldise enesetunde parandamiseks.

Hõlmikpuu (ginkgo) ja Siberi ženšenni kapslid keskendumisvõimele ja mälule

Hõlmikpuu ehk ginkgo ja ženšenni ekstrakt suurendab keskendumisvõimet ja parandab mälu võimekust ning aitab ennetada väsimust. Vitamiinid B1, B2 ja niatsiin aitavad normaliseerida energia ainevahetust ja toetada närvisüsteemi funktsioone

Fortiven kapslid veenilaienditele

Fortiven toetab veenide tervist, leevendab veenilaienditest tulenevat ebamugavust ning vähendab väsimustunnet jalgades. NB! Mitte kasutada koos verevedeldajatega.

MIDA TEHA, kui kuulmine on langenud?

Kuulmislanguse tekkimisest ei tasu heituda, sest tänapäeva tehnoloogia ja meditsiiniteadus pakuvad lahendusi, kuidas selle mure kiuste mugavat ning sotsiaalset elu edasi elada. Ent tasub teada, et kuigi kaebused kuulmisvaeguse osas tekivad eelkõige just vanemas eas, siis selle tekkepõhjused arenevad välja tihti nooremas eas.

TEKST: GEORG-MARTEN MEUMERS FOTO: SHUTTERSTOCK

„Kõige sagedasem kuulmislanguse põhjus vanemas eas on sisekõrvas tekkivad muutused,“ ütleb kõrva­nina­kurguarst doktor Carina Truuverk.

„Heli ülekanne kuulmisrakukestest kuulmisnärvi saab kahjustatud, samuti ei tööta kuulmisnärv enam nii nagu vanasti,“ selgitab arst. Ta lisab, et põhjus võib peituda ka keskkõrva muutustes, mille tagajärjel kaob inimesel võime kuulda kõrgema sagedusega helisid.

Kõrvatropid aitavad kuulmislangust ennetada Kuulmislanguse ennetamiseks ja kuulmise hoidmiseks on Truuverki sõnul oluline vältida

ning vähendada kahjulikus müras viibimist või siiski valju müraga keskkonnas olles kasutada kõrvatroppe. „Ideaalis tuleks kõrvatroppe kasutada igasugustes tugeva müraga oludes, olgu selleks muru niitmine, trimmerdamine, puude saagimine, aga ka kinos või rock­kontserdil käimine,“ loetleb ta. Samuti tasub tema sõnul jälgida kõrvaklappidega muusika kuulamise aega ja helitugevust sellisel kuulamisel. Vanemas eas on ka teisi toetavaid meetmeid, mis aitavad kuulmistaset säilitada. „Näiteks on hea tarbida B­vitamiini, sest see aitab kaasa närvisüsteemi toimimisele ja kaitseb kuulmisnärvi,“ soovitab arst ning lisab,

et ka vererõhk ja veresuhkrutase tuleks hoida kontrolli all. Oluline on, et inimene ei jääks kuulmiskahjustusega lihtsalt istuma Kuulmislanguse korral kasutatakse tänapäeval peamiselt kuuldeaparaate, mis dr Truuverki sõnul on väikesed ja diskreetsed ning kandes eriti välja ei paista. „Aparaat kogub mikrofonide süsteemi abil ümbritsevast keskkonnast helid, puhastab need helid võimalikult hästi ära ning saadab võimendatud ja puhastatud helid vastavalt inimesel puudu olevatele sagedustele helitoru kaudu kõrva,“ selgitab ta kuuldeaparaadi töömehhanismi.

Seega on võimalik põletiku või äkk­kuulmislanguse korral patsiendile abi anda, kuid oluline on ravi alustamise kiirus. „Tähtis on hakata õigel ajal kasutama kuuldeaparaati, et säiliks inimese sotsiaalne suhtlus, ta saaks osa võtta üritustest, teiste inimestega rääkida ega jääks üksi nurka istuma, kuna ei kuule,“ sõnab kõrvaarst ja lisab, et aparaadiga kuulmine vajab teatavat aega ka harjumiseks.

Pensionär Katriin: ega ise saanudki aru, et kuulmine on langenud

Lugejatega jagab oma lugu 68­aastane pensionär Katriin, kes esimest korda tajus endal kuul­

mislangust umbes kolm aastat tagasi. „Kahjuks ise ei saanudki sellest aru. Lapsed juhtisid tähelepanu, et miks nad peavad mulle asju kolm korda ütlema, eriti kui nad on kõrvaltoas,“ räägib naine ja meenutab, et sõnade eristamiseks hakkas ta jälgima rääkija suu liikumist ja artikulatsiooni.

Kuulmislangust täheldades läks Katriinil aega umbes aasta, et arsti vastuvõtule minna. „Mõtlesin alguses, et ma ei ole veel nii vana, et kõrvaarsti juurde minna,“ ütleb ta. Kui naine lõpuks visiidile jõudis, mõistis ta, et olukord võiks tegelikult palju hullem olla. „Kõigepealt hakkas arst peaaegu et karjuma, mille peale ma pidin ütlema, et

Usalda oma haav meie hoolde, et elu oleks jälle rõõmsam!

Miks valida Haavakliinik?

• Personaalne ja hooliv suhtumine.

• Kogemustega spetsialistid.

• Kaasaegne lähenemine.

• Vastuvõtule saab kiiresti.

Arsti ja haavaõe vastuvõtud:

• Haavadiagnostika (ka ultraheli) ja raviplaan.

• Telekonsultatsioon.

• Trauma- ja operatsioonihaavade hooldus.

• Krooniliste haavandite ravi ja hooldus.

• Veenilaiendite ravi. Kompressioonravi ja nõustamine, haavandite ennetus.

Ainus haavaravile spetsialiseerunud erakliinik Eestis.

Haavakliinik Tel: 661 1211 · Aadress: Sütiste Tervisekeskus · J. Sütiste tee 17/1 (3. korrus) 13419 Tallinn E-post: info@haavakliinik.ee · www.haavakliinik.ee · Tegevusluba L04647, L04651

tegelikult kuulen siiski tavalist häält ka,“ meenutab ta. Katriinil on olemas üpris hea aimdus, mis võis tal kuulmislanguse tekkimisele olulise tõuke anda – nimelt töötas ta aastaid kultuurimaja kunstilise juhi ja direktorina ning hiljem Tartus keskkoolis huvijuhina, kus mõlemal ametikohal oli vaja korraldada pidusid ja muusikalisi üritusi. „Mäletan, et koolipidudel valvejuhid ei suutnud lärmi tõttu saalis olla, aga mina huvijuhina pidin seal korda hoidma. Kui ma ühel hetkel diskosaalist välja tulin, siis ega eriti juttu kuulnud. Ka koju jõudes veel kõrvad kumisesid,“ räägib ta. Praeguseks on naisele välja kirjutatud kuuldeaparaat, mida ta teatud olukordades kasutab. „Kui tahan telerist või raadiost midagi kuulata, näiteks viktoriini kaasa mängida, siis panen aparaadi kõrva,“ toob ta näite ja lisab, et kuna aparaadi kinnituskoht jääb kõrva taha, siis teised seda praktiliselt ei näe. Üldises plaanis peab Katriin oluliseks, et kuulmislangusega inimesed endale tarviliku kuulmisaparaadi soetaksid. „Kui ikka kuulmislangus on suur, võib rääkimisel oluliselt kõvema hääletooni kasutamine häirida nii vestluspartnerit kui ka kõiki juuresolijaid. Aga kindlasti on tähtis, et lähedased oleksid kogu selle protsessi juures toetavad,“ lausub ta.

Helista ja küsi nõu 661 1211

Aja saad broneerida info@haavakliinik.ee

Vastame kiiresti, vastuvõtt samal või järgmisel tööpäeval.

Meie juurest saad kõik vajaliku ühest kohast ühe visiidi käigus:

• kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtt ja kuulmisuuringud, vajadusel puhastame kõrvad vaigust (aparaadi ostjale)

• USA firma Starkey väga kvaliteetsed kuulmisaparaadid

• lai valik erinevaid aparaate ja lisaseadmeid kohapeal olemas

* saadaval nii eakatele mõeldud lihtsalt käsitletavad aparaadid kui ka tehnoloogia viimane sõna

• kordusvisiidid

• kõrvasisesed kuulmisaparaadid (valmistatakse ülitäpse 3D-tehnoloogiaga)

• individuaalsed kõrvaotsikud (erinevad mudelid, nii pehmed kui kõvad)

• võimalik 0% intressiga järelmaks

TASUTA parkimine maja ees (parkimiskellaga 2 t)

HEA KUULMINE TÕSTAB ENESEKINDLUST JA PARANDAB ELUKVALITEETI!

Reumatoloog annab nõu, kuidas liigeste kulumisega seotud vaevustega tegeleda

Artroosi tekkimisel on riskifaktoriteks kõrgem vanus, ülekaal, liigestraumad ja teatud anatoomilised eripärad liigeste piirkonnas, lisaks esineb haigusel tihti geneetiline eelsoodumus. Confido Tartu Raatuse kliiniku reumatoloog dr Liis Puis annab nõu, mida artroosi tekkimisel tähele panna ja kuidas liigeseprobleeme ennetada.

TEKST: EVE KALLASTE FOTOD: SHUTTERSTOCK

Millised liigeseprobleemid vanemas eas kimbutavad?

Peamine, mis vanemas eas patsiente kimbutab, on liiges(t)e kulumise ehk artroosiga seotud vaevused. Kui inimene vananeb, on loomulik, et ka skelett vananeb – samamoodi, nagu on nähtavad muutused nahal, tekivad aastatega ka liigestesse ja lülisambasse muutused. Alati ei anna need muutused endast tunda või annavad alles siis, kui on juba üsna väljendunud.

Kahjuks ei osata tänapäeval liigeste kulumist ennast kuidagi välja ravida või pidurada, küll aga on erinevaid ravitaktikaid, mis on just suunatud sümptomite leevendamisele ja paremale elukvaliteedile.

Millest need probleemid tingitud on ja kuidas saab olukorda leevendada?

Peamised artroosi riskifaktorid on kõrgem vanus, ülekaal, liigestraumad, teatud anatoomilised eripärad liigeste piirkonnas,

lisaks esineb haigusel tihti geneetiline eelsoodumus. Varasemalt peeti artroosi puhtalt n­ö kulumise haiguseks, ent viimastel aastatel on järjest enam pööratud tähelepanu ka artroosi korral esinevatele (episoodilistele) põ letikulistele protsessidele liigeses. Seetõttu on veidi muutunud ka artroosi käsitlus arstikabinetis. Peamised etapid valu leevendamisel on patsiendi harimine artroosi ja selle riskifaktorite kohta, valuravi, füsioteraapia ja treening ning vajadusel operatiivne ravi. Väga oluline roll on kaalu langetamisel ja seda peamiselt just raskust kandvate liigeste artroosi korral (põlv, puus). Isegi kümneprotsendiline kaalulangus omab valu vähenemisel kaalukat rolli – seda on tõestanud mitmed teadusuuringud.

Saavutades normaalkaalu, on lihtsam tegeleda ka treeningu ja füsioteraapiaga, mis on artroosi käsitluse üks peamiseid verstaposte.

Kergemate artroosivormide korral võib proovida liigeste piirkonda määrida lokaalseid põletikuvastaseid kreeme ja geele. Kui see ei anna efekti ja puuduvad vastunäidustused, siis valu korral võivad olla vajalikud suukaudsed põletikuvastased ravimid, mille kasutusõpetuse annab arst.

On erinevaid ravitaktikaid, mis on suunatud sümptomite leevendamisele.

Kui artroos on kaugele arenenud ja põhjustab selliseid vaevuseid, mida enam tavapäraste meetoditega leevendada ei saa, tuleb kõne alla operatiivne ravi ehk proteesimine.

Millal tuleks arsti poole pöörduda?

Arsti juurde tuleks pöörduda, kui liigesvalu on püsiv või kui liiges läheb turse ja on püsivalt kange.

Mismoodi tänapäeval liigeseid erinevate probleemide korral ravitakse?

Väga palju sõltub konkreetsest liigeseprobleemist. Põletikulise autoimmuunse reumaatilise haiguse korral ehk kui inimese enda immuunsüsteem hakkab ründama oma keha rakke, on väga palju erinevaid ravimeid, millega haigust kontrolli all hoida.

Kui rääkida puhtalt artroosist, mille korral episooditi võib küll liigeses olla põletikureaktsioon, aga mille puhul ei ole tegu klassikalise reumaatilise autoimmuunse haigusega ja millele seetõttu eelnimetatud ravimid ei toimi, on kasutusel erinevad sümptomeid leevendavad meetodid, millest oli ka juttu.

Väga suur rõhk ükskõik milliste liigeshaiguste ravis on taastusravil, eelkõige füsioteraapial. Kui viimast teha püsivalt ja õigesti, on sellel väga paljude haiguste kontekstis kanda väga oluline roll, seda nii valu leevendamise, parema prognoosi kui ka kvaliteetsema elu vaatevinklist. Kahjuks on see viimane miski, mille efekti inimesed ise tihti ei usu, kuigi selle olulisust tõestavad nii teadusuuringud kui ka see, mida me näeme igapäevaelus. Igal vastuvõtul ikka mõni patsient teatab, kui õnnelik ta on, et sai millegi nii lihtsaga oma valu vä­

hendada ja elukvaliteeti parandada.

Kas ka elustiili, toitumise, toidulisandite ja vitamiinidega saab liigeste tervist parandada? Tervislik eluviis, normaalkaal ja mitmekesine söök on väga paljude haiguste profülaktikas olulisel kohal – see vist ei ole enam kellelegi suur uudis. Nagu eelnevalt juttu oli, on ülekaalu vähendamine üks väga oluline aspekt, et oma liigesvaevuseid leevendada. Kui haigel liigesel on väiksem koormus, on ka valu vähem. Kui inimene sööb mitmekesist toitu ja on muidu terve, siis üldiselt ei teki selliseid raskeid vitamiinide ja mineraalainete defitsiite, mida peaks lisanditega püsivalt asendama. Väga palju küsitakse igapäevaelus ka liigestele suunatud toidulisandite kohta. Tänapäeval ei ole veel tõestatud, et ükski toidulisand omaks artroosi kontekstis suurt efekti, seega kõigile artroosiga inimestele neid rutiinselt soovitada ei saa. Küll aga on patsiente, kes tunnevad, et neist on abi, ning sellised inimesed võiksid neid ka tarvitada, kuna ei ole leitud, et need organismile ka kahju teeks.

Milliseid harjutusi saab kodus teha, et liigeseid n­ö õlitatuna hoida?

Aeroobne ja lihastreening aitavad valu vähendada ning liigeste funktsiooni säilitada. Liigesed vajavad ja tahavad liikumist. Vaevuste korral on kindlasti mõistlik nõu pidada füsioterapeudiga, et teha harjutusi ja valida õige koormus. Kui rääkida üldistest soovitustest, siis lisaks lihastreeningule ja liigeste ning lülisamba liikuvust parendavatele harjutustele on universaalselt sobilikud alad, millel on liigestraumade risk väiksem ning mis ei sea liigeseid väga suure koormuse alla, näiteks ujumine või jalgrattasõit.

Soovitused artroosivaevuste leevendamiseks

Peamised sammud valu leevendamisel on patsiendi harimine artroosi ja selle riskifaktorite kohta, valuravi, füsioteraapia ning treening ja vajadusel operatiivne ravi. Aeroobne ja lihastreening aitavad valu vähendada ning liigeste funktsiooni säilitada. Sportimiseks on sobilikud alad, mis ei sea liigeseid väga suure koormuse alla, näiteks ujumine või jalgrattasõit. Tervislik eluviis, normaalkaal ja mitmekesine söök on väga paljude haiguste profülaktikas olulisel kohal, ka artroosi puhul. Kaalu langetamine: isegi 10-protsendiline kaalulangus omab valu vähenemisel kaalukat rolli. Kergemate artroosivormide korral võib proovida liigeste piirkonda määrida lokaalseid põletikuvastaseid kreeme ja geele. Kui see ei anna efekti, siis valu korral võivad olla vajalikud arsti nõuandele vastavad suukaudsed põletikuvastased ravimid. Kui artroos on kaugele arenenud, tuleb kõne alla operatiivne ravi ehk proteesimine. Arsti juurde tuleks pöörduda, kui liigesvalu on püsiv või kui liiges läheb turse ja on püsivalt kange. Vaevuste korral on kindlasti mõistlik nõu pidada füsioterapeudiga, et valida õige koormus ja teha harjutusi.

Confido Tartu Raatuse kliiniku reumatoloog dr Liis Puis.

FOTO: ERAKOGU

Mida teha, kui väljas on külm ja libe?

Krõbe talv võib õues liikumist kõvasti raskendada, sest külmakraadid ja libedad teed muudavad välised olud ettearvamatuks. Selleks aga, et pimedatel õhtutel ka siseruumides veedetud aeg meeldivalt põnev oleks, on oluline leida tegevusi, mis hoiavad meelt erksana ja pakuvad huvitavat väljundit. Missuguseid tubaseid tegevusi aga talveperioodil kodus nautida võiks?

TOIMETAS: LIISBET ESTRA FOTOD: SHUTTERSTOCK

Käsitöö: kudumine, heegeldamine, tikkimine, keraamika või puutöö Käsitöö on üks paremaid viise oma käeliste oskuste ja loovuse säilitamiseks või arendamiseks ning pikkade õhtute kasulikuks sisustamiseks. Erinevad käsitööväljundid on sageli ka väga teraapilised, mistõttu pakuvad need suurepärast võimalust rahulikuks lõõgastumiseks ja eneseväljenduseks. Lisaks aitavad kudumine, heegeldamine, tikkimine, puutöö, keraamika jt käelised tegevused arendada ning säilitada käte paindlikkust, osavust ja täpsust. Valminud esemed saad pärast iseenda tarbeks ära kasutada või lähedastele jõulu­ ja sünnipäevapakkidesse poetada. Meisterda ise kodudekoratsioone

lihtne omavahel ühendust hoida ning päevamuljeid jagada.

Raamatud ja filmid

jem saad rahulikult teleri või kamina ees nautida ning perelegi pakkuda. Talviste roogadena võid katsetada nt erinevaid suppe ja pajaroogi. Magustoiduks sobivad külmal ajal eriti hästi erinvad saiakesed, banaanileib või piparkoogid ja küpsised.

Fotoalbumite korrastamine ja meenutuste jagamine

lahtiseks jääb, võid hiljem pereliikmetelt või internetilt abi paluda ning oled jälle targemaks saanud. Äkki otsustate aga kogu perega mälumänguõhtu korraldada? Siis lisandub nuputamisele ka kerge võistlusmoment ja hasart.

Pane kirja põnevad seigad ja mälestused oma elust

Anne (73) ja Kalju (77)

Kui käsitöö tundub liiga keeruline ja aeganõudev, anna võimalus meisterdamisele – proovi käepärastest materjalidest teha kauneid jõulukaunistusi ja dekoratsioone. Otsi ajakirjadest või internetist näiteid jõulupärgade, kuusekaunistuste või aknadekoratsioonide ja küünalde valmistamiseks. Kodukaunistuste valmistamine pakub loomingulist väljundit ja aitab kodu ka pühadeajaks hubase maks muuta. Ka käsitööesemeid on hiljem tore lähedastele kin kida, andes nii igale esemele isikliku tähenduse.

Kvaliteetaeg pere või sõpradega

Perega aja veetmine on üks mõnusamaid tegevusi, kuna see tugevdab peresiseseid sidemeid ja vähendab ka paljudele inimestele paraku tuttavat üksildustunnet. Kui sinu pere liikmed elavad läheduses, kor ralda neile igal nädalal või kuul enda juures tore istumine. Nii saate pikki talveõhtuid sisustada koos lauamänge mängides, küpsetades ning oma elusündmusi jagades. Kui pereliikmed elavad aga kaugel, saad kõike seda ka virtuaalselt teha – video­ või telefonikõne kaudu on

Kes ei peaks talveõhtutel lugu mõnusast põnevusfilmist või heast raamatust? See on üks lihtsamaid meelelahutusi, mida endale lubada. Vali riiulist või raamatukogust mõni huvi tekitav raamat või tee nimekiri filmidest, mida soovid sel talvel läbi vaadata. Nii raamatud kui ka keerukama ülesehitusega filmid stimuleerivad oluliselt mõttetegevust ja pakuvad ka mõnusat vaheldust argielust. Eriti tore on, kui ka kaaslane või mõni sõber sinuga needsamad filmid ja raamatud läbi loeb ning vaatab – siis saate hiljem muljeid jagada.

Aeg­ajalt on tore ka nostalgiliselt minevikku piiluda ning erinevaid eluetappe ja sündmusi meenutada. Otsi välja pildialbumid või vanad kirjad ja joonistused, mis sul alles on. Ehk leiad nende hulgast midagi eriti põnevat, mis oli täielikult unustuse hõlma vajunud ning mida nüüd on tore meenutada või ka teiste pereliikmetega jagada.

Kogumine

Kui sa ei ole veel üks neist, kes juba midagi kogub, on viimane aeg kogumisega tegelema hakata. Kogumine ei pea nimelt olema n­ö mõttetu kraami kokku korjamine, vaid koguda on mõistlik hoopis midagi, mille vastu sul päriselt huvi on ning mis sulle rõõmu pakub. Kuigi traditsiooniliselt kogutakse sageli münte, postmarke või midagi muud pisikest, on väga omanäolised ka erinevad vinüülplaadikogud, kristallikollektsioonid või vanade fotode kogumikud. Leia lihtsalt midagi, mis sind kõnetab.

Kokkamine ja küpsetamine

Paljud inimesed tajuvad kokkamist teraapilise tegevusena, mis annab käsitööga sarnaselt ka kasulikke töövilju. Katseta uusi retsepte ja valmista maitsvaid talviseid palu, mida hil ­

Ristsõnad ja mälumängud hoiavad mõistuse teravana Nuputamine on sageli väga kaasahaarav ja väljakutsuv, sest pakub võimalust nii ajurakkude pingutamiseks kui ka toredaks meelelahutuseks. Kui oled mõne sudoku või ristsõna ära lahendanud, saad tunda meeldivat rahulolu, kui miski aga

Eestlased on sageli „Ah, mis nüüd mina“ mõttemaailmaga, mistõttu võib iseendast ja oma elust kirjutamine justkui rumalana tunduda. Reaalsuses on aga enda mälestuste ülesmärkimine mitte ainult põnev ja nostalgiline sulle endale, vaid ka kasulik teadmine kõigile sinu järeltulijatele. Sageli ei teagi noored oma vanavanematest kaugemaid sugulasi, kuid sinul on võimalus oma mälestuste kaudu ka kaugemad sugulased oma lapselasteni tuua.

Aroomteraapia ja kodune spaa

Kui õhtune spaasse minek tundub lootusetult tüütu ja võimatu ettevõtmine, too endale lõõgastav protseduuride õhtu hoopis koju kätte. Loo kodune spaaõhtu: süüta lõhnaküünlad või kasuta eeterlikke õlisid ning tee sooje kompresse: mõnusa aroomi ja lõõgastava valguse saatel saad tõelise puhkuse osaliseks. Võid endale isegi poest enne mõne näomaski soetada, et ka nahale värskustunnet lisada. Võimalusel tee seda kõike hoopis vannis, lõõgastavas soojas vees.

NB! Ära unusta hiljem magama minnes küünlaid ära kustutada!

Virtuaalsed koolitused ja loengud

Internetis on saadaval nii tasulisi kui ka tasuta veebiloenguid ja kursusi erinevatel teemadel, nagu psühholoogia, kokandus,

Mina (Anne – toim) olen terve elu tantsimisega tegelenud, aga vananedes vajus see hobi ikka aastakümneteks täiesti unarusse. Umbes aasta tagasi läks aga meie poeg oma abikaasaga tantsukursustele ja siis turgatas, et võiks ju ise ka minna. Nii ma siis paningi meid Kaljuga salsakursustele kirja. Alguses tundus täiesti rumal nii vanas eas kuhugi tantsupõrandale ukerdama minna, aga minia abiga leidsime eakatele suunatud kursuse ja siis panime end kirja. See on lausa uskumatu, kui palju liikuvamaks on keha muutunud ja justkui palju noorem tunne on. Kalju ütleb sama – oleks nagu teises nooruses. Või juba kolmandas või neljandas.

uued keeled jpm. Veebiloengud ja ­koolitused võivad avada uue vaatevälja ning loomulikult pakuvad võimalust millegi uue õppimiseks ja oma ellu rakendamiseks. Ning mine tea – ehk on ka keegi teine sinu perest osalemisest huvitatud ja saate kursuse koos ette võtta. Ülemaailmsete traditsioonide uurimine ja tähistamine

Neile, keda huvitavad erinevad keeled ja kultuurid, pakuks kindlasti huvi ka erinevate kultuuride traditsioonidega tutvumine ja nende katsetamine oma elus. Valmistage perega nt origi­

naalseid jõulutoite teistest kultuuridest või korraldage hoopis soomepärane saunaõhtu. Võõraste kultuuride tundmaõppimine aitab samuti avardada oma maailmapilti ja lisab ka argipäeva mitmekesisust. Talvised tubased tegevused võivad pakkuda ka kõrgemas eas palju rõõmu ja rahuldust. Oluline on leida just see ajaviide, mis toob sulle kõige enam meelehead ja positiivseid emotsioone. Olgu see käsitöö, kokkamine, lugemine või uute oskuste omandamine – kõik need tegevused aitavad meelt erksana hoida ning harilikud argiõhtud põnevamaks muuta.