Legendid, vanausulised, suursugused mõisad ja hingematvalt kaunis loodus

Need on vaid mõned märksõnad sellest, mis Jõgevamaal seiklejaid ees ootab, sest avastamist on seal palju. Jõgeva maakond koosneb eriilmelistest piirkondadest, igaüks neist rikas kultuuriloo, ajaloo ja traditsioonide poolest.

Vooremaa , nagu nimigi ütleb, on tuntud oma voorte poolest. See on üks omalaadsemaid maastikutüüpe Euroopas, mida iseloomustavad jääajal tekkinud seljandikud ja nende vahel paiknevad pikliku kujuga järved. Voori on rahvasuus kutsutud ka Kalevipoja künnivagudeks ja Jõgevamaad Kalevipoja tegude maaks.

Vooremaa pakatab võimalustest nii loodust nautida kui ka seal lihtsalt mõnusalt ringi liikuda. Suurepärase päevase rabamatka saab sisustada näiteks Endla Looduskaitsealal, kus on võimalik valida kolme erineva pikkusega matkaraja vahel ja tee peal pidada piknik rabamülgaste keskel, õppida tundma rabataimi ja -linde või püüda kala Endla järvel. Kõik mütoloogia- ja loodushuvilised on aga oodatud Kassinurme linnamäel ja hiies. See on vanade eestlaste hiiepaik, kus on tänaseks taastatud linnuse fragment. Hiies toimuvad kultuurisündmused ning on loodud mitmeid matkaradu.

Peredega reisisellidele soovitame läbi käia Palamuselt, Kaiaverest ja Aruküla mäelt. Sealt leiab mõnusate mänguväljakute ja grillimisplatsidega puhkealad, kus lapsed saavad lustida ja pered ning sõpruskonnad piknikut pidada.

Kel rohkem huvi iluaianduse vastu, see peaks kindlasti ära käima Luua Arboreetumis, kus on suursugune puittaimede kollektsioon ning aed.

Vooremaal on sirgunud mitmed kirjanikud ja kultuuritegelased ja siin asuvad ka nende majamuuseumid. Kõigile tuntud „Kevade“ autori Oskar Lutsu muuseum asub näiteks Palamusel.

Veel on Vooremaaga seotud tuntud luuletaja Betti Alver ja muusik Alo Mattiisen – neile pühendatud muuseum asub Jõgeval.

Jõgeval asub ka võimas Jõgewa Militaarmuuseum , mis on eriti populaarne meeste ja poiste seas. Sealsamas asub ka klaasikoda, kus saab valmistada endale sobiva meene. Jõgeva on ühtlasi koht, kus on sündinud Eesti külmarekord.

Suviseks turistide meelispaigaks on aga Kuremaa, kus asub suursugune Kuremaa mõis, korrastatud tuuleveski ning suurepärane liivarand. Juulis toimub Kuremaal traditsiooniline motomatkajate kokkutulek Jõgevatreff ning augustis Küüslaugufestival, mis meelitab inimesi kohale üle Eesti ning kaugemaltki riikidest.

Ja loomulikult, kes ei teaks Paunvere Väljanäitust ja Laata. Seal saavad kokku sajad müüjad ja tuhanded külastajad, et pidada maha tõeline laadapäev koos kõige sinna juurde kuuluvaga.

Torma kant on aga teada ja tuntud C.R. Jakobsoni järgi, ikka sule ja adraga maaelu edendamine. Siit leiad ka suursuguse Torma mõisakompleksi, kus suviti toimuvad laadad, teatrietendused ja suveüritused aga talvel muutub kogu kompleks hoopiski Eesti suurimaks Talvekülaks.

Peipsi piirkond on aga tuntud külalislahkete vanausuliste poolest. Vanausulised saabusid siia elama 18.sajandi I veerandil ja on Kasepää külla loonud oma 7 km tänavaküla. Tänavakülas asuvad majad tihedalt üksteise kõrval, aedadest võib leida kõrgeid sibulavagusid ning kurgija tomatihooneid, mille saadusi elanikud otse tänava ääres müüvad. Kui sõidate suvel mööda küla, tungib ninna meeldiv suitsukala lõhn, mida saate osta soojalt otse ahjust, kõik on kui tõeline väikeküla idüll. Ja et kõike seda tänavaküla elu paremini mõista, astuge kindlasti sisse Peipsi järve elu tuppa ning Peipsimaa muuseumisse

Peipsi kaldal Kasepää laululaval toimuvad igal suvel ka suursugused sündmused: Kalevipoja Kala- ja Veefestival, Rääbisefestival, Peipsi Toidu tänav ning Peipsi Romantika

Mustvee linna peetakse kirikute pealinnaks, sest tõesti-tõesti, sealt leiab viis erineva usu kirikut, mitu erinevat rahvust ja segunenud kultuurid. Lisaks kirikutele astuge kindlasti sisse ka Kaalude muuseumisse ja Vanausuliste muuseumisse.

Otseloomulikult leiate Peipsi järve äärest suurepärase liivaranna, kus veeta kuum suvepäev. Mustvee on tuntud ka oma imeliste koduaedade poolest, kindlasti tasub läbi käia Laidi Aiast. Perenaisel on alati jagada nippe ilusa aia loomiseks.

Kalevipoja eepost ning elu-olu tutvustab lähemalt Kalevipoja Koda , mis asub Kääpal. Sinnasamma, Kääpa jõkke, kaotas Kalevipoeg

Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks.

TOP 10 kohta, mida suvel Jõgevamaal külastada

( Kuremaa – mõis, veski, rand

( Palamuse muuseum

( Endla Looduskaitseala

( Kassinurme Linnamägi ja hiis

( Mustvee linn

( Kasepää vanausulised + 7 km tänavaküla

( Kalevipoja Koda

( Avinurme Puiduait

( Luua Arboreetum

( Jõgewa Militaarmuuseum oma mõõga. Terava silma korral on see jõest näha veel tänagi. Lisaks eepose tundmaõppimisele saab lustida Kalevipoja seikluspargis ning mänguhoovis ja õppida tundma loodust koos Vahur Sepaga

Kõik puutööhuvilised on aga oodatud Avinurme Puiduaita , kus on suurtes koguses müügil erinevaid laastu- ja puidutooteid, saunatarvikuid ning palju muud põnevat. Puiduaidas saab osaleda nt korvipunumise töötoas, küpsetada leivapõrsast või maalida endale hoopiski kenad kalossid.

J Gevamaa

Kalevipoja Koda on parim paik rahvuseepose avastamiseks

Kalevipoja Kojas saad avastada Eesti rahvuseepose legendi muuseumis, seikluspargis ja mänguhoovis. Muuseum on sobilik igale vanusele ja haarab kaasa oma interaktiivsuse ja põnevusega. Lisaks saab muuseumis käia ära ka Põrgus (VR).

Nõmme puhketalu – puhkemaja

Peipsi järvest metsa poole www.nommepuhketalu.ee / sirle.tomson@mail.ee / Sirle Tomson, tel 523 1908

Nõmme puhketalu asub privaatselt metsade keskel. Kogu elekter tuleb päikeseenergiast. Tiikides saab ujuda, tiigi kaldal asuvas saunas puuküttega kerisele leili visata või kümblustünnis mõnuledes taevatähti imetleda.

#seikleDelfigaEestis

Asume Tartust 40 km Jõhvi poole, suurest maanteest 2,5 km eemal. www.kalevipojakoda.ee / kalevipojakoda www.palamusemuuseum.ee / palamusemuuseum / telefon 7760 514, 5886 6805

Palamuse muuseum ootab teid „Kevade“ maile!

„Kevadest“ tuttavas hoones saate tutvuda köstripere elu-oluga, kiigata köstriemanda kuningriiki – kööki – ning piiluda isegi nende magamistuppa. Sellest aastast saab osaleda ka põnevas liitreaalsusmängus „Tootsi seikluslik kodutee“.