Eesti südames saad nautida kaunist loodust, leidmata ei jää ka närvikõdi

Rapla maakond on paljudel eestlastel oma kodumaa avastamise retkedel kahe silma vahele jäänud, sest see asub liiga … keskel? Ikka kiputakse minema saartele, Lõuna-Eestisse või Ida-Virumaale, aga vabariigi keskpaigast, kuhu tegelikult ühestki Eesti otsast eriti pikk maa pole, sõidetakse tihti heal juhul lihtsalt läbi. Tegelikult võiks see, et meie riigil on olemas niivõrd põnev keskosa, meelitada sinna kokku puhkama inimesed, kes üksteisest kaugel, Eesti eri otstes elavad. Juba vanarahvas tuli ju keskpõrandale kokku. Anname mõned ideed, kus on Raplamaal mõnus aega veeta. Erinevate vabaõhuürituste, indiaanimängude ja matkade kõrval korraldatakse Preeriakojas ainulaadseid põgenemistubasid vabas looduses ehk põgenemismetsi.

Alustuseks sõõm rabaõhku

Rabivere rabas asuv Kõnnu järv sobib hästi väikseks peatuseks, et linnast tulles saada esimene korralik sõõm rabaõhku. Järv jääb parklast vaid veidi vähem kui kilomeetri kaugusele, tänu millele on see jõukohane matk ka õige väikestele. Pärast lühikest jalutuskäiku mööda metsarada avaneb suursugune vaade Kõnnu järvele, kus soovijad saavad iga ilmaga nautida ka rabasuplust. Kui päevakava väga tihe ei ole, saab ette võtta ka jalutuskäigu ümber järve, mis teeb raja pikkuseks umbes kolm kilomeetrit.

Põnevust ja närvikõdi

Neil, kes väikest närvikõdi naudivad ning soovivad oma osavuse ja nutikuse proovile panna, soovitame kindlasti läbi käia Preeriakojast

Kuimetsa karstiala pakub aga hoopis teistlaadi põnevust. Eesti suurimal karstialal saad sisse pugeda karstikoobastesse ja teha tutvust veel mitme erineva karstivormiga. Kõige uhkem neist on kahtlemata 12 meetri pikkune ja 8 meetri laiune kõlakojakujuline koobas, kuhu sisse huvilised vabalt uudistama mahuvad.

Erilises mõisas kasvatatakse haruldasi marju

Atla mõis on Eesti üks vanimaid mõisaid, mis on allikates esmamärgitud aastal 1241. Mõisal on läbi aastasadade olnud palju omanikke, selle keldrites on hoitud kinni mässulisi, see on maha põlenud ja seal on asunud sovhoosi keskus. Praegune omanik Raivi Juks ostis mõisa aastal 1997 lagunenuna ja hakkas seda otsast korda tegema. Lisaks mõisale enesele saad kohapeal uudistada veel Mõisakeraamika poodi vanas viljaaidas, kohvikut ja Piparkoogi Kuningriiki ning Mõisakeraamika tehast endises rehielamus. Taastatud on parkmets, jääkelder, saekaater ja moonakate maja. Mõisa põllul kasvatatakse sinikuslapuud, mida Eestis eriti ei tunta, aga mille marjad on väga maitsvad ja kasulikud.

Ajaloohuviliste maiuspalad

Varbola linnus on üks Muinas-Eesti suurimaid linnuseid, mis kuulub pindala ja kaitsevalli võimsuse poolest Eesti tipplinnuste hulka. Kahe hektari suurust õue ümbritseb 580 meetri pikkune ringvall, mille laius on pealt kuni 3 ja alt 30 meetrit ning kõrgus välisservast kuni 10 meetrit. Varbola on koht, kus kõige väiksemad saavad joosta, turnida ja ronida, vanemad aga tutvuda Muinas-Eesti ajalooga või jalga puhata ja iidsest linnusest jõudu ammutada.

Haimre pargis tiigi kaldal kõrguv Haimre kabel pakub kindlasti huvi kõikidele ajaloohuvilistele. Nimelt lasi kabeli ehitada Haimre mõisniku poeg Alexander Uexküll oma idamaise kallima jaoks. Sellest uhkest neogooti ehitisest on praeguseks alles üsna terviklikud müürid, mis pakuvad avastamisrõõmu nii suurtele kui ka väikestele.